Keskkonnamõju hindamine

KESKKONNAMÕJU HINDAMISE ARUANNE Poola esimese tuumaelektrijaama, mille võimsus on kuni 3750 MWe, ehitamist ja käitamist hõlmava tegevuse kohta järgmiste valdade territooriumil: Choczewo, või Gniewino ja Krokowa KAVANDATAVA TEGEVUSE KESKKONNAMÕJU HINDAMISE ARUANDE TULEMUSTE KOKKUVÕTE Mai 2022 Polskie Elektrownie Jądrowe sp. z o.o., with its registered office in Warsaw ul. Mokotowska 49, 00-542 Warsaw KRS-number (riikliku kohturegistri number): 0000347416  KMH ARUANDE KOKKUVÕTE EELTEAVE KAVANDATAVA TEGEVUSE KOHTA ....................................................................... 4 Sissejuhatus ......................................................................................................................................................................... 4 Haldusmenetluse hetkeseis ............................................................................................................................................................ 5 Kavandatava tegevuse eesmärk..................................................................................................................................................... 6 Tegevuse kaalutud reaalsed alternatiivid ........................................................................................................................................ 7 Kavandatava tegevuse kirjeldus .................................................................................................. 8 Tegevuse asukoht .......................................................................................................................................................................... 8 Survevesireaktori kirjeldus .............................................................................................................................................................. 9 Tegevuse käitamisest tulenevate heidete, sealhulgas jäätmete prognoositavad liigid ja mahud .................................................... 10 Ohud ja suurõnnetused ................................................................................................................................................................ 13 Mõjutatava keskkonna kirjeldus ................................................................................................ 14 Keskkonnauuringuteks kasutatud piirkond .................................................................................................................................... 14 KAVANDATAVA TEGEVUSE KESKKONNAMÕJU HINNANG .......................................................... 16 Mõju kaitsealustele objektidele ja objektidele – maa-ala keskkond ............................................................................................... 16 Mõju kliimale ................................................................................................................................................................................ 17 Mõju põhjaveele ........................................................................................................................................................................... 19 Mõju pinnaveele ........................................................................................................................................................................... 20 Mõju välisõhu kvaliteedile ............................................................................................................................................................. 23 Mõju vibratsioonile ja akustilisele keskkonnale ............................................................................................................................. 24 Mõju mälestistele ja arheoloogilistele paikadele (maismaal ja merel) ............................................................................................ 25 Mõju maastikule ja visuaalsed mõjud............................................................................................................................................ 25 Liigse elektromagnetkiirguse tasemega seotud mõjud .................................................................................................................. 26 Ioniseeriva kiirgusega seotud mõju ............................................................................................................................................... 26 Mõju inimeste tervisele ja elule ..................................................................................................................................................... 27 Tavajäätmete käitlemisega seotud mõju ....................................................................................................................................... 27 Suurõnnetuse eeldatava mõju kindlaksmääramine; piiranguala kehtestamise vajadus ................................................................. 28 Mõju sotsiaal-majanduslikule keskkonnale ................................................................................................................................... 29 Mõju äritegevusele ja majanduslikele aspektidele......................................................................................................................... 31 Mõju turismile ............................................................................................................................................................................... 32 Mõju kalandusele ......................................................................................................................................................................... 32 Mõju metsamajandusele ............................................................................................................................................................... 33 Mõju kinnisvaraturule.................................................................................................................................................................... 33 TEGEVUSE EELDATAVAT MÕJU LEEVENDAVATE MEETMETE KIRJELDUS (VÄLTIMINE, ENNETAMINE, VÄHENDAMINE VÕI HÜVITAMINE) ................................................. 34 Looduskeskkond .......................................................................................................................................................................... 34 Geoloogia ja hüdrogeoloogia ........................................................................................................................................................ 34 Maismaa pinnaveed ..................................................................................................................................................................... 35 Mereala pinnaveed ....................................................................................................................................................................... 35 Välisõhu kvaliteet ......................................................................................................................................................................... 35 Vibroakustiline keskkond .............................................................................................................................................................. 35 Tava- ja radioaktiivsete jäätmete käitlemine ................................................................................................................................. 36 Ajaloomälestised, arheoloogilised paigad, vrakid .......................................................................................................................... 36 Maastik......................................................................................................................................................................................... 36 Inimeste tervis ja elu – ioniseeriv kiirgus ....................................................................................................................................... 36 VÕIMALIKUD PIIRIÜLESED KESKKONNAMÕJUD.................................................................... 37 Ioniseeriv kiirgus........................................................................................................................................................................... 37 HELCOM ...................................................................................................................................................................................... 37 KOKKUVÕTE ............................................................................................................................... 38 3  EELTEAVE KAVANDATAVA TEGEVUSE KOHTA SISSEJUHATUS See dokument on kokkuvõte kavandatava tegevuse elluviimise faasides ja TEGEVUSE AJAKAVA etappides objekti alternatiivide kohta tehtud keskkonnamõju hindamise Alternatiiv 1 – Lubiatowo-Kopalino objekti ajakava [joonis 1] järgi on peamistest tulemustest. ehitusfaasi kestus ligikaudu 10 aastat: ettevalmistav etapp – 3 aastat, Allpool esitatud teabe eesmärk on anda lugejale ülevaade ehitusetapp – 6 aastat, kasutuselevõtu etapp – 1 aasta. Esimene plokk kavandatavast investeerimisprojektist läbi tegevuse põhiandmete antakse eeldatavalt üle 10 aastat pärast ettevalmistavat etapi algust. esitamise, võttes muu hulgas arvesse ehitus- ja käitustehnoloogia liiki, Järgmised tuumakäitise plokid võetakse kasutusele üheaastase tööhõivet, ehitustööde ajakava, nende ulatust ja järjestust, samuti intervalliga, mis tähenda, et kõiki plokke hõlmav ehitusfaas lõppeb umbes eelkõige tegevuse vahetu ja kaudse mõju all olevatele biootilistele ja 12 aasta möödudes. Kui kasutuselevõtu etapp on lõppenud, algab abiootilistele keskkonna elementidele avalduva võimaliku mõju käitusfaas. Valitud III+ põlvkonna tehnoloogia võimaldab igal plokil töötada hindamise tulemusi. 60 aastat alates selle kasutuselevõtust, olenemata tegevuse analüüsitud objekti alternatiividest. Selles dokumendis esitatud teave ei ammenda mingil juhul tuumakäitise keskkonnamõju hindamise küsimust, mis viiakse läbi keskkonnatingimusi puudutava otsuse väljastamise menetluse osana. JOONIS 1. Kavandatava tegevuse Alternatiivi 1 ajakava AAST 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 ... 69 70 71 72 73 ... 92 93 94 A Ettevalmistav ETAPp EHITUSFAAS Plokk 1 EHITUSETAPp KAS UTUSELING Käitus FAAS Sulgemise FAAS EVÕTT Plokk 2 EHITUSETAPp KAS UTUSEL ING Käitus FAAS Sulgemise FAAS EVÕTT Plokk 3 EHITUSETAPp KAS UTUSELING Käitus FAAS Sulgemise FAAS EVÕTT 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 ... 69 70 71 72 73 ... 92 93 94 Allikas: Asutusesisene uuring. 4  KMH ARUANDE KOKKUVÕTE JOONIS 2. Kavandatava tegevuse Alternatiivi 2 ajakava AAST 1 ... 4 5 ... 10 11 12 ... 15 16 17 18 ... 72 ... 76 77 ... 93 ... 98 99 A Ettevalmistav ETAPp EHITUSFAAS EhituSETAPP Plokk 1 KASUTUSVÕTT Käitus FAAS Sulgemise FAAS ELE Plokk 2 EhituSETAPp KAS UTUSEL ING Käitus FAAS Sulgemise FAAS EVÕTT Plokk 3 EhituSETAPp KAS UTUSEL ÕTT Käitus FAAS Sulgemise FAAS EV 1 ... 4 5 ... 10 11 12 ... 15 16 17 18 ... 72 ... 76 77 ... 93 ... 98 99 Allikas: Asutusesisene uuring. Alternatiivi 2 – Żarnowieci objekti puhul [joonis 2] on ettevalmistava Viimase tuumakäitise ploki ehitamine lükatakse seoses ploki nr 2 etapi kestus sarnane Alternatiivi 1 eeldatava kasutuselevõtu ajaga. ehitamisega 1 aasta võrra edasi. Sarnaselt Alternatiivile 1, kestab ühe Alternatiivi 2 rajatiste paigutuse eripärast tulenevalt kestavad ploki kasutuselevõtt 1 aasta. Alternatiivi 2 – Żarnowieci objekti puhul ehitustööd hinnanguliselt 5 aastat kauem. kestab kogu elektrijaama ehituse etapp umbes 17 aastat. HALDUSMENETLUSE HETKESEIS Seoses otsusega, mille kohaselt on vaja ehitada tuumaelektrijaam kui Lisaks saadeti teave menetluse algatamise kohta kõikidesse riikidesse, mis asuvad 1000 km raadiuses võimalikest elektrijaama objektidest. Poola elektrisüsteemi strateegiline element, mis võimaldab käsitleda Seejärel väljastas GDOŚ 25. mail 2016 otsuse, milles täpsustati KMH nii majanduslikke vajadusi (elektrihindade alandamine ja aruande ulatusega seotud ootusi. energiavarustuskindluse tagamine) kui ka keskkonnavajadusi (CO2 ja KMH aruande, mille kokkuvõte on see, kavandatava tegevuse kohta üldist teiste kasvuhoonegaaside heide ja nendega seotud tasud), esitas Investor, teavet andev dokument, esitamine 2022. aasta märtsis jätkab menetlust kelle ministrite nõukogu määras vastutavaks elektrijaama ehitamise ja keskkonnaalase otsuse saamiseks. käitamise eest, 5. augustil 2015 taotluse keskkonnatingimusi puudutava Investeerimisprotsessi otsese ettevalmistamise (st objekti- ja otsuste väljastamiseks kavandatavale tegevusele, mis hõlmab kuni 3,750 keskkonnauuringute läbiviimise ning projekti toimimiseks vajalike MWe võimsusega tuumaelektrijaama ehitamist ja käitamist järgmiste halduslubade saamise) eest vastutav üksus ja tuumaelektrijaama kommuunide territooriumil: Choczewo, või Gniewino ja Krokowa. tulevane käitaja on eriotstarbeline ettevõte Polskie Elektrownie Jądrowe sp. z o.o. Keskkonnakaitse (GDOŚ) peadirektor pädeva asutusena asjaomases menetluses tegi 22. septembril 2015 otsuse vajaduse kohta viia läbi menetlus seoses tegevuse piiriülese keskkonnamõjuga ning 2. detsembril 2015 saadeti otsus järgmistele riikidele: Saksamaa, Tšehhi, Madalmaad, Ungari, Slovakkia, Ukraina, Valgevene, Leedu, Venemaa, Läti, Eesti, Soome, Rootsi, Taani ja Austria. 5  KAVANDATAVA TEGEVUSE EESMÄRK Poola riiklik energiastrateegia aastani 2040 (PEP2040) näeb ette riigi Lisaks märgiti PEP2040-s seoses keskkonna ja kliimaga, et energiasüsteemi põhjaliku ümberkujundamise, sealhulgas on umbes tuumatehnoloogia kasutamine on Poola jaoks ratsionaalne vähese 80% PEP2040-s prognoositud kulutustest elektritootmissektoris CO2 heitega valik, kuna selle kasvuhoonegaaside heitkogused on kavandatud taastuvatele energiaallikatele ja tuumaenergiale. võrreldaval tasemel taastuvenergia omadega, rahuldades samal Heitevaba energiasüsteem on strateegia üks peamisi tugisambaid, ajal ka energiasüsteemi baaskoormusvajadusi. kuna taastuvatest allikatest energiatootmise arendamine, Kasvuhoonegaaside heitkogused tegevuse olelusringi jooksul on tuumaenergia kasutuselevõtt ning 2014. aastal vastu võetud ja 2020. kahe suurusjärgu võrra väiksemad kui heitkogused sarnase gaasi aastal ajakohastatud Poola riikliku tuumaenergiaprogrammi või kivisütt kasutava tegevuse puhul. Elektrihindade stabiilsuse ja elluviimine on konkreetsed eesmärgid, mis võimaldavad rahvamajanduse konkurentsivõime parendamise seisukohast energiasüsteemi ümberkujundamist. PEP2040 näeb ette eeldab PEP2040, et tuumaenergia kasutuselevõtt võib aidata tuumaenergia ja avamere tuuleenergia kasutuselevõtu sama astme peatada lõpptarbijate energiakulude suurenemise. tegevustena, mille eesmärk on saavutada 2040. aastaks ühine Tehnoloogia seisukohast on vastavalt PNPP sätetele "ühed peamised strateegiline eesmärk. Tuumaelektrijaamade osakaal saab olema tegurid, mis mõjutavad kapitalikulude suurust ja ehitusega seotud riske, 16% ja avamere tuuleenergia osakaal 19% kogu Poolas toodetavat tehnoloogia küpsus ja kogemused teatud tüüpi plokkide ehitamisel ja elektrienergiast. käitamisel." See avaldus on aluseks ministrite nõukogu soovitusele, PEP2040 EELDAB, ET 2040. AASTAKS TOODAVAD milles soovitati PNPP ajakohastamise vastuvõtmisel 2020. aastal TUUMAELEKTRIJAAMAD 16% ELEKTRIST valida tehnoloogia, märkides eelistatud lahenduseks POOLAS. survevesireaktorid. Ministrite nõukogu poolt 28. jaanuaril 2014 vastu võetud ja 2. oktoobril Peamine kriteerium tehnoloogia valikul turul olevate ja otsuste tegemise 2020 energiajulgeoleku vallas ajakohastatud Poola riikliku etapis kaalutud lahenduste hulgast oli tagada tuumaohutuse ning tuumaenergiaprogrammi selgituses märgiti, et keskkonna ja elanikkonna kiirguskaitse kõrgeim tase. Keskkonnamõju tuumaelektrijaamade ehitamine ja käitamine tooks kaasa nii hindamise aruandes arvesse võetud reaktoritehnoloogia esindab III/III+ energiasektori kütusebaasi kui ka peamiste energiakandjate põlvkonda, mida kasutatakse tavaliselt kõigis ellu viidud ja kavandatavates tarnesuundade mitmekesistamise, mis praeguses tuumaelektrijaama ehitusprojektides, tagades kõrgeima saadavaloleva geopoliitilises olukorras on täiendav argument tegevuse ohutustaseme. elluviimise vajalikkuse poolt. TUUMAELEKTRIJAAM A KASUTUSELEVÕTT PUHAS ÕHK Kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamine 6  KMH ARUANDE KOKKUVÕTE TEGEVUSE KAALUTUD REAALSED ALTERNATIIVID Tegevuse analüüsimise raames analüüsiti kahte võimalikku tuumajaama ehitamise asukohta koos vastavate allalternatiividega, mis erinevad elektrijaamas kasutatava jahutussüsteemi poolest: Alternatiiv 1: Lubiatowo-Kopalino OBJEKt Allalternatiiv 1A Allalternatiiv 1B Allalternatiiv 1C avatud jahutussüsteem – otsene suletud jahutussüsteem – suletud jahutussüsteem – jahutus mereveega, jahutustornid jahutamine loodusliku tõmbega jahutamine loodusliku tõmbega puuduvad (eelistatud alternatiiv) aurustusjahutustornide abil, mis aurustusjahutustornide abil, mis töötavad mereveega töötavad magaveega (magestatud mereveega) Alternatiiv 2: Żarnowiec OBJEKt Allalternatiiv 2A Allalternatiiv 2B suletud jahutussüsteem – jahutamine loodusliku suletud jahutussüsteem – jahutamine loodusliku tõmbega aurustusjahutustornide abil, mis töötavad tõmbega aurustusjahutustornide abil, mis töötavad mereveega magaveega (magestatud mereveega) 11. jaanuaril 2016 esitas Investor GDOŚ-le taotluse muuta tegevusele Asukohavalikul võeti arvesse mitmeid kriteeriume, sealhulgas neid, keskkonnatingimusi puudutava otsuse väljastamise taotluse ja tegevuse mille kohaldamine võimaldas koostada pingerea kooskõlas keskkonnamõju hindamise aruande ulatuse kindlaksmääramise taotluse Rahvusvahelise Aatomienergiaagentuuri (IAEA) suunistega ja sisu, jättes välja ühe asukoha alternatiivi, st. “Choczewo”. analüüsida täiendavalt võimalikke asukohti. Leitud objektide kohta viidi läbi mitmeaastane objekti- ja keskkonnauuringute programm. Järgides KMH seaduse ja GDOŚi otsuse nõudeid, viis Investor läbi kaheetapilise analüüsi, mille eesmärk oli näidata Aastatel 2011–2015 viidi läbi objekti- ja keskkonnauuringute esimene investeerimisalternatiivi, alternatiivset alternatiivi ja keskkonna etapp, eelkõige Żarnowieci, Choczewo ja Lubiatowo-Kopalino seisukohast soodsaimat alternatiivi vastavalt eespool nimetatud objektidel, ning esialgsetes tulemustes kontrolliti „põhimõttelise dokumentide nõuetele. puuduse“ esinemist. 2015. aasta alguses tehtud täiendavad analüüsid näitasid riski oluliselt mõjutada Natura 2000 ala ja seetõttu Analüüsi esimeses etapis võrreldi objekte ka mitme algatas Investor 2015. aastal tegevused, mille eesmärk oli seda riski asukohakriteeriumi osas, mille eesmärk oli teha kindlaks eelistatud usaldusväärselt ja sõltumatult kontrollida. Samal ajal, pidades silmas objekt – võrdlev analüüs. Sellele järgnes mitme kriteeriumiga Choczewo objekti kaotamise võimalust, hakkas investor analüüsima analüüs, mille eesmärk oli teha kindlaks lõplik eelistatud allalternatiiv, rannikuobjekti muutmise võimalust. Siseanalüüs hõlmas praeguse keskkonna seisukohast soodsaim alternatiiv ja ratsionaalne Choczewo objektiga külgnevat ala. alternatiiv ning nn nullalternatiiv ehk selline alternatiiv, kus tegevust ellu ei viidaks. Võrdleva ja mitme kriteeriumiga analüüsi tulemusena, mille käigus objekte ja jahutussüsteemide tehnoloogiaid uuriti, jõuti järeldusele, et taotleja pakutud põhialternatiiv on Alternatiivi 1 – Lubiatowo- Kopalino objekti Allalternatiiv 1A, mille alternatiivne alternatiiv on Allalternatiiv 1B, mis on samal ajal ka kõige keskkonnasõbralikum alternatiiv. 7  KAVANDATAVA TEGEVUSE KIRJELDUS TEGEVUSE ASUKOHT Tegevuse asukoht, kus toimuvad Alternatiivi 1 – Lubiatowo-Kopalino objekti ja Alternatiivi 2 – Żarnowieci objekti kõik tegevuse elluviimisega seotud ehitustööd ja edasine käitamine, on esitatud joonistel 3 ja 4. JOONIS 3. Tegevuse asukoht: Alternatiiv 1 — Lubiatowo-Kopalino objekt Allikas: Asutusesisene uuring. Lubiatowo Kopalino Żarnowiec Słajszewo Łeba Sasino Choczewo järv Gniewino JOONIS 4. Tegevuse asukoht: Alternatiiv 2 — Żarnowiec objekt Allikas: Asutusesisene uuring. järv 8  KMH ARUANDE KOKKUVÕTE SURVEVESIREAKTORI KIRJELDUS KMH aruande raames viidi läbi survevesireaktoriga tuumaelektrijaama keskkonnamõjuhinnang. Survevesireaktoriga tuumaelektrijaamas elektrienergia tootmise tehnoloogilist protsessi on skemaatiliselt näidatud joonisel 5. JOONIS 5. Suletud jahutussüsteemiga survevesireaktoriga tuumaelektrijaama plokkskeem 1. Reaktori jahutussüsteem 6. Aurugeneraator 12. Peamine aur 18. Primaarahel 2. Jahutustorn (suletud 7. Reaktori südamik 13. Kondensaat 19. Sekundaarne ahel süsteem) 8. Auruturbiin 14. Õhk 20. Aur / Läänemeri (avatud süsteem) 9. Generaator 15. Niiske õhk 21. Toiteveepump 3. Reaktor 10. Plokitrafo 16. Läänemeri 4. Juhtvardad 11. Turbiini 17. Veekadude korvamine 5. Paisupaak kondensaator suletud jahutussüsteemis Allikas: Wikimedia Commons: http://commons.wikimedia.org (vaadatud 28-09-2021). Tegevus hõlmab tuumaelektrijaama, millel on kolm uuenduslike passiivsete ohutussüsteemidega III/III+ põlvkonna reaktoritega varustatud plokki, ehitamist ja käitamist ning kogu tuumaelektrijaama lisa- ja abisüsteeme. 9  TEGEMISE KÄITAMISEST TULENEVATE HEIDETE, SEALHULGAS JÄÄTMETE PROGNOOSITAVAD LIIGID JA MAHUD RADIOAKTIIVSETE SAASTEAINETE HEIDE ÕHKU MITTERADIOAKTIIVSETE SAASTEAINETE HEIDE ÕHKU Käitamise etappides toimub ainete heide õhku kaitsehoonest ja Seoses tegevuse elluviimisega toimub tavapärastest allikatest (väikestes kogustes) turbiinihoonest. Need heitmed hõlmavad heitme – kontrollimatu heitme, sealhulgas maapealsetest allikatest peamiselt kõige lenduvamaid radioaktiivseid aineid gaasilisel kujul pärit heitme – õhku eraldumine peamiselt ainult ehitusetapis. Nende (radioaktiivsed väärisgaasid) või aerosoolina, mis tekivad saasteainete otsesed allikad on tuumaelektrijaama ehitusplatsil tuumareaktoris ja selle jahutusahelas. Nende ainete liigid ja aastane heitekogus tuumaelektrijaama jaoks on esitatud Tabelis 1. Need asuvad betoonitehased, ehitusseadmed ja -masinad, seadmeid ained ei tekita kiirgusohtu elanikkonnale ega tehase personalile. toitvad punktenergiaallikad ning tuumaelektrijaama piirkonna kontrollimatu heitme allikad, mille hulka kuuluvad lämmastikoksiidid (NOx), süsinikmonooksiid (CO), vääveldioksiid (SO2) ning kaevetöödel, ehitusseadmete liikumisel või betoonitööde käigus tekkiv tolm. Tavapärastest allikatest saasteainete õhku eraldumine kasutusetapis on ehitusetapiga võrreldes tühine. TABEL 1. Radioaktiivsete ainete heide õhku analüüsitud survevesireaktoriga tuumaelektrijaamast selle käitamise etappides (kokkuvõte) TBq/aasta Isotoobid 1 plokk 3 plokki Summaarne joodisisaldus1 5.60E-04 1.68E-03 Väärisgaasid (v.a argoon)2 6.70E+00 2.01E+01 Co-57, Fe-59, Ru-103, Ru-106, Sb-125, Cs-136, Ce-141 tühine* tühine Summaarne beetaradioaktiivsete osakeste sisaldus3 1.70E-05 5.10E-05 Summaarne sisaldus (välja arvatud väärisgaasid ja Ar-41) 3.65E+00 1.10E+01 * tühine tähendab vähem kui 3,7E-8 TBq aastas 1 Sealhulgas I-131 ja I-133 2 Sealhulgas Kr-85m, Kr-85, Kr-87, Kr-88, Kr-85, Xe-131m, Xe-133m, Xe-133m, Xe-135m, Xe-135, Xe-137, Xe-138 3 Sealhulgas Co-60 + Sr-90 + Cs-137 + teiste molekulaarne vorm Allikas: Asutusesisene uuring. 10  KMH ARUANDE KOKKUVÕTE MITTERADIOAKTIIVSE REOVEE HEIDE Mõlema tuumaelektrijaama võimaliku objekti ehitusetapis teostatakse objekti mereosas töid, mis on seotud jahutusvee sissevõtu ja Ettevalmistavas etapis eeldatakse, et olme- ja tehnoloogilise reovee väljalaskega ning puhastatud tööstusreovee kanalite/torustike maksimaalne maht, olenemata alternatiivist, on ligikaudu 565 m3 ehitamisega. Eeldatakse, et merel tehtavate süvendustööde käigus tekkinud jäätmed, mis on mittesiduvate setete (liivad, kruusad) kujul, päevas, ja ehitusetapis umbes 1785 m3 päevas. Eeldatakse, et taaskasutatakse käitusetapis töötab tuumaelektrijaama piirkonnas uus reoveepuhasti, (nt jahutussüsteemi kanalite/torustike tagasitäite materjalina). Kuid kust juhitakse puhastatud reovesi merre. ülejäänud osa kaevandusjääkidest – sidusad setted (savi, liivsavi, RADIOAKTIIVSEID AINEID SISALDAVA REOVEE HEIDE muda) ladestatakse merel asuvale maardlale (juhul, kui kasutatakse lahtist süvistusmeetodit). Peamine radioaktiivseid aineid sisaldav heide, ehkki tühistes kogustes, tekib kavandatava tegevuse käitusetapis. Käitusetapis RADIOAKTIIVSED JÄÄTMED JA KASUTATUD TUUMKÜTUS eeldatakse, et radioaktiivseid aineid sisaldava puhastatud Kõik radioaktiivsed jäätmed, mis tekivad olenemata tegevuse elluviimise tööstusreovee kogus on kõigi alternatiivide puhul sarnane ja etapist, läbivad sõltuvalt nende vormist erinevad töötlemisprotsessid, moodustab ligikaudu 1,68E-02 [Tbq/aasta] kolme ühiku kohta; mille tulemuseks on muu hulgas: töödeldud ja vähendatud aktiivsusega peamiselt (99,98%) triitium ja süsinik-14 – madala energiaga radioaktiivsete ainete vabastamine keskkonda (õhku ja merevette); (lokaalseid) beetaosakesi kiirgavad isotoobid. Nimetatud reovee samuti tahkete (sealhulgas tahkestatud) radioaktiivsed jäätmete juhtimine keskkonda ei tekita kiirgusohtu merekeskkonnale ega panemine mahutitesse, mis on sobivad nende ajutiseks ladustamiseks loomadele ja inimestele. tuumaelektrijaamas, ja seejärel nende üleandmine riiklikule JÄÄTMED (MITTERADIOAKTIIVSED) radioaktiivsete jäätmete hoidlale lõppladustamiseks. Tavajäätmeid tekib kõige suurem kogus ehitusetapis. Hinnanguliselt Kõrge radioaktiivsusega jäätmed, näiteks nagu kasutatud tuumkütus, tekib ettevalmistavas etapis – olenemata valitud allalternatiivist – transporditakse sügavates geoloogilistes kihtides asuvasse radioaktiivsete Alternatiivi 1 puhul ligikaudu 37 000 tonni tavajäätmeid ja Alternatiivi jäätmete hoidlasse vastavalt 21. oktoobril 2020 vastu võetud radioaktiivsete 2 puhul ligikaudu 825 000 tonni tavajäätmeid, millest ligikaudu 785 jäätmete ja kasutatud tuumkütuse käitlemise riiklikule kavale. Hoidla on eraldi 000 tonni on lammutustööde käigus tekkivad jäätmed. Ehitustööde projekt, mida viib Poola õiguse kohaselt läbi Radioaktiivsete Jäätmete tulemusena on oodata suure pinnasemassiivi (ligikaudu 7–10 miljonit Käitlusjaama üksus. tonni) tekkimist, millest suurem osa läheb kasutusse tuumaelektrijaama piirkonnas pärast ehitustööde lõppu. Kolmest plokist koosnevas tuumaelektrijaamas toodetava kasutatud tuumkütuse hinnanguline kogus on ligikaudu 27 m3aastas. 11  MÜRA JA VIBRATSIOON ELEKTROMAGNETVÄLI Tegevuse elluviimine, nagu iga teine investeering, hõlmab ajutist müra Elektromagnetväljade allikad ehitusetapis madalsagedusel (kuni 50 Hz) ja vibratsiooni emissiooni. Kõige kahjulikumad toimingud, mida on: 0,4 kV elektrigeneraatorid, kaks kaabelliini 110 kV juures, 110/15 kV ehitusetapis tehakse, on vaiamine ja sellega seotud vibratsioon, alajaamad, kuni kümmekond 15/0,4 kV alajaama, 15 kV kaabelliinid, 0,4 lehtvaiade rammimine tõkketammide stabiliseerimiseks, kV kaabelliinid ja elektrikoormused. Lisaks eespool nimetatud allikatele on vundamenditööd, reaktorihoone ehitamine, merevee magestamise kasutuselevõtu etapis ja käitusfaasis täiendavateks allikateks 400 kV tehase ehitamine ning samuti ka transport ja sellega seotud ülikõrgepingeliinid, mida kasutatakse elektri viimiseks vibratsioon. Müravõimsustaseme LW [dB(A)] korrigeeritud väärtused tuumaelektrijaamast Poola riiklikku elektrisüsteemi. võivad ulatuda kuni 129 dB(A). Mis puudutab vibratsiooni Alternatiivi 2 – Żarnowieci objektil, siis võib SOOJUSE ERALDUMINE KESKKONDA esineda märkimisväärset vibratsiooni, mis on seotud Żarnowieci Kasutuselevõtu etapis ja käitusfaasis on suurim soojuse eraldumine seotud lõpetamata tuumaelektrijaama rajatiste lammutamisega, sealhulgas tuumareaktori jahutamisega. Sõltuvalt ploki jahutussüsteemi allalternatiivist peamiselt betooni purustamisega seotud vibratsiooni. jõuab kondensaatorist ja turbiiniehitusseadmetest vabanev soojus Esimese tuumaelektrijaama ploki kasutuselevõtmisel tekib müra, mille keskkonda kas jahutussüsteemi kanalite/torustike kaudu Läänemerre võimsus on 80–114 dB(A). Käitusetapis on lisaks tuumaelektrijaama (Allalternatiiv 1A) või jahutustornide kaudu õhku (Allalternatiivid 1B, 1C, 2A põhisüsteemidele allalternatiivi 1A puhul müraallikateks pumbad ja ja 2B). Sõltumata allalternatiivist saavutatakse kondensaatori ja magestamise jaama rajatised, mis tekitavad müra võimsustasemega 80 turbiiniehitusseadmete maksimaalne soojusvõimsus tuumaelektrijaama dB(A) kuni 87 dB(A), samas kui muude allalternatiivide puhul hõlmavad maksimaalsel koormusel ja selleks on ligikaudu 2,400 MW tuumaploki müraallikad jahutustorne, pumpasid ja magestamise jaama rajatisi, mis kohta, st umbes 7,200 MW kogu tuumaelektrijaama kohta. tekitavad müra võimsusetasemega 80 dB(A) kuni 119 dB(A). Allalternatiivi 1A modelleerimistulemuste graafiline tõlgendus on Kasutuselevõtu- ja käitusetapis, olenemata objekti alternatiivist, ei eeldata esitatud joonisel 6, mis näitab 2oC temperatuuri tõusu (∆T) ulatust märkimisväärse ulatusega vibratsioonide teket. merepinnal suvistes tingimustes. JOONIS 6. Temperatuuri normist kõrvalekalle ( oC) merepinnal, 98. protsentiil – suvi Põhja suunas, UTM33 Põhja suunas, UTM33 [km] [km] sissevõtt väljavool Ida suunas, UTM33 [km] Ida suunas, UTM33 [km] Allikas: Marine Hydrodynamics and Water Quality [Mere hüdrodünaamika ja vee kvaliteet], Jacobs Clean Energy Limited (2021). 12  KMH ARUANDE KOKKUVÕTE VALGUSREOSTUS Eeldatakse, et käitusetapis kasutatava tuumaelektrijaama Ehituse ajal on öötöödel, nt betoneerimistöödel, mida ei saa piirkonna valgustuse valgustugevuse ja -allikate valik tehakse tehnoloogilistel põhjustel katkestada, kasutusel intensiivne valgustus. selliselt, et öise taeva ja maastiku valgusreostus oleks võimalikult Sõltumata tuumaelektrijaama objekti alternatiivist on ehitusplatsi väike, järgides samal ajal tuumaelektrijaama ohutus- ja valgustusest tulenev valgus nähtav lähedalasuvatest linnadest, kuid turvanõudeid. selle intensiivsus ei ole nende elanikele koormav. OHUD JA SUURÕNNETUSED Tuumaelektrijaamade ohutuse analüüsi kontekstis analüüsiti väliseid Allpool on esitatud valitud ohutusküsimused, pidades silmas sündmusi ehk sündmusi, mis pärinevad väljastpoolt elektrijaama tuumakäitise mõju keskkonnale ja keskkonna mõju (välistegureid) tarastatud ala, kuid mis võivad muutuda algsündmuseks, millel rajatisele. võivad olla tõsised tagajärjed tuumaohutusele, näiteks: looduslikud KESKKONNAREOSTUST PÕHJUSTAVA ohud (sealhulgas üleujutused, äärmuslikud ilmastikutingimused ja - ÕNNETUSE OHT nähtused) ning inimtekkelised välised ohud (sealhulgas kokkupõrge õhusõidukiga, tulekahjud ja plahvatused, mürgiste gaaside Tööstusliku suurõnnetuse oht eraldumine). Lisaks eristati elektrijaama alal toimuvaid väliseid Olenemata allalternatiivist kuulub tegevus vastavalt 27. aprilli 2001. aasta sündmusi, mille allikas asub ala sees, kuid väljaspool keskkonnakaitseseaduse [terviktekst, 2021. aasta ametlik väljaanne, punkt tuumaohutusega seotud hooneid. 1973] liigituse järgi kõrge tööstusliku suurõnnetuste ohutasemega rajatiste kategooriasse. Sellised sündmused on näiteks objektil toimuvad liiklusõnnetused ning naaberhoonetest alguse saanud tulekahjud. Välised sündmused võivad Tõsise tuumaavarii oht aset leida ühe sündmusena või kahe või enama välise sündmuse III/III+ põlvkonna tuumaelektrijaamas toimuva suurõnnetuse, mis on kombinatsioonina. Analüüside käigus tuvastati kombineeritud seotud reaktori südamiku lagunemisega, sealhulgas selle sulamisega, sündmused, mis võivad tuumaelektrijaama ohutust negatiivselt tõenäosus on väiksem kui üks miljoni aasta jooksul ja muu mõjutada. Ohutusanalüüside tegemisega jätkatakse ja nende täielik suurõnnetuse tõenäosus on väiksem kui üks 10 miljoni aasta jooksul. ulatus, mis on kohustuslik nõue edasiste haldusotsuste saamiseks, See tähenda, et seda tüüpi õnnetus võib juhtuda ühes 166 667-st seda esitatakse esialgses ohutusanalüüsi aruandes, mille kinnitab Poola riiklik tüüpi reaktorist nende oletatava 60 kasutusaasta jooksul. Praegu on aatomienergiaagentuur. maailmas umbes 440 seda tüüpi töötavat reaktorit. KMH aruande koostamiseks selgitati välja võimalikud välised Tõenäosus, et toimub õnnetuseni viiv algsündmus, mille käigus sündmused. Nende analüüside tulemusena koostati loetelu 40 südamik ei sula, on ligikaudu 7,8 x 10-7 reaktori kohta aastas, samas võimalikust sündmusest, mille kohta tehti asjakohased kvantitatiivsed (deterministlikud ja statistilised) analüüsid. kui südamiku sulamiseni viiva õnnetuse tõenäosus on 1,7 x 10-7 reaktori kohta aastas. 13  Loodusõnnetuse oht Ehituskatastroofi oht Mõlema alternatiivi puhul ei ole objekti piirkonnas tektoonilisi tsoone ja Tuumaelektrijaama rajatised on projekteeritud kasutades rangeid puuduvad jõgede üleujutustega seotud riskid. Maksimaalse eeldatava ohutusnõudeid. Neid iseloomustab suurepärane töö kvaliteet ja käitamise merepinna analüüsi tulemusena määrati tuumaelektrijaama vundamendi ajal kasutatav kontrollirežiim, hoides ära kahjustamise, rikke ja seega ka minimaalseks kõrguseks: Alternatiivi 1 – Lubiatowo–Kopalino puhul ehituskatastroofide võimaluse; seega on III/III+ põlvkonna rajatised tuumarajatistele (tuumasaarele) 9,5 m üle merepinna (AMSL) ja muudele vastupidavad äärmuslikele ohtudele ja välistele sündmustele. rajatistele 8,3 m AMSL ning Hädaolukordade tekkimise ennetamine Alternatiivi 2 – Żarnowieci objekti puhul tuumarajatistele (tuumasaarele) Hädaolukordade tekkimist ennetavaid meetmeid rakendatakse 9,0 m AMSL ja muudele rajatistele keskmiselt 5,75 m AMSL. tegevuse elluviimise kõigis etappides. Need vastumeetmed hõlmavad Geoloogilisi ohte, nagu filtreerimisdeformatsioonid, erosiooni ja nii tööstusliku õnnetuse kui ka tuumaavarii toimumist ennetamist. akumuleerumisnähtused, väikese kandevõimega pinnased, maalihked Rakendatavad meetmed hõlmavad muu hulgas asjakohaseid ja karstinähtused, võetakse arvesse tuumaelektrijaama kavandamise protseduure ja nende järgimise tagamist, nõuetekohast korraldust etapis tagamaks, et need ei kujuta endast ohtu tuumakäitisele. Arvesse ehitusplatsil ning reaktori, selle ohutussüsteemide ja tuumaelektrijaama võetakse ka äärmuslike ilmastikunähtuste mõju. rajatiste (eelkõige reaktori- ja turbiinihoonete, samuti tuumaohutuse ja kiirguskaitse seisukohast oluliste hoonete ja abirajatiste) asjakohast Käesoleva aruande koostamisel ei tuvastatud tõsiseid ohte, mis kavandamist. takistaksid tuumaelektrijaama ehitamist vaadeldavatele objekti alternatiividele. Mõjutatava keskkonna kirjeldus KESKKONNAUURINGUTEKS KASUTATUD PIIRKOND Vastavalt KMH seadusele ja GDOŚ otsusele hõlmas käesoleva KMH aruande koostamiseks tehtavate looduslike keskkonnaelementide Tehtud uuringud olid Poola taristuprojektide ajaloos enneolematud nii detailsete uuringute ulatus kavandatava tegevuse eeldatavat mõju temaatilise ulatuse (21 uurimisvaldkonda) kui ka territoriaalse katvuse keskkonnale. (30 km raadiuses tegevuse asukoha piiridest) poolest. Lisaks osales KMH aruande koostamisel võeti arvesse uuringuid võimalike nende ulatuslike uuringute läbiviimises üle 40 uurimisrühma ja töövõtja mõjutatavate keskkonnakomponentide hetkeolukorra kohta. Kahe kogu Poolast. vaadeldava objekti alternatiivi kohta tehti uuringud samal ajal ja samal detailsuse astmega. Uuringud hõlmasid järgmist: elustik (looduslik seire, maismaa- ja mereosa), kliima- ja ilmastikutingimused, geoloogia (sealhulgas merepõhja geomorfoloogia ja geoloogia, samuti seismilised ja tektoonilised tingimused), mulla kvaliteet, hüdrogeoloogia (kvantitatiivne ja kvalitatiivne hinnang), hüdroloogia (maa- ja mereosa, kvantitatiivne ja kvalitatiivne hinnang), välisõhu kvaliteet, akustiline keskkond, elektromagnetväli, ioniseeriva kiirguse taust, maastik, arheoloogiliste paikade ja ajaloomälestiste asukohad ning sotsiaalmajanduslikud tingimused (sealhulgas praegune maa- arendusseisund ja elanikkonna tervis). 14  KMH ARUANDE KOKKUVÕTE MITMEAASTASED KESKKONNA- JA OBJEKTIUURINGUD VIIDI LÄBI POOLA Objekti- ja keskkonnauuringud tehti 4 aastase perioodi kohta (sõltuvalt uuringupiirkonnast) ning AJALOOS ENNEOLEMATUS ULATUSES. valitud elementide, sealhulgas meteoroloogia, seismoloogia, hüdroloogia (nii sise- kui ka merealade) puhul jätkatakse uuringuid vastavalt asukohavaliku määruse nõuetele, vaadates neid JOONIS 7. elemente välisohtudega seotud ohutusanalüüside Keskkonnauuringuteks kasutatud piirkond: Alternatiiv 1 osana, eesmärgiga koostada objekti hindamise — Lubiatowo-Kopalino objekt aruande. Objekti hindamise aruanne on veel üks osa haldusmenetlusest, mille tulemusel väljastatakse Oletatav tegevusala Kavandatava tuumakäitise ehitusluba. objekti piirid Objekti ala Objekti haldusala Objekti Territoriaalses mõttes oli uuringute katvus kahe piirkond Läänemer i Objekti halduspiirkond õigusliku korra hübriid, nimelt: Merevaatlusala 1. KMH seadus – ruumiline katvus, mis vastab võimaliku olulise mõju ulatusele, eesmärgiga koostada keskkonnamõju hindamise aruanne ja Krokowa Łeba Choczewo saada selle alusel keskkonnatingimusi puudutav Wicko otsus; Gniewino Puck Smołdzino 2. 29. augusti 2000. aasta tuumaenergiaseaduse Główczyce [terviktekst, 2021. aasta ametlik väljaanne, Łęczyce Luzino Wejherowo punkt 1941] rakendusmeede, asukohavaliku Nowa Wieś m.Lębork Lęborska määrus – ruumiline katvus, mis vastab objekti Potęgowo Cewice piirkonna ja objekti ala piiridega ümbritsetud ulatusele. Piirkonna (30 km) ja ala (5 km) mõisted, mis määravad kindlaks objekti- ja keskkonnauuringute ulatuse, on esitatud Allikas: Asutusesisene uuring. eespool nimetatud määruses. Suurimat uuringuala kasutati uuringuteks, mis olid JOONIS 8. seotud piirkonna seismiliste ja tektooniliste tingimuste Keskkonnauuringuteks kasutatud piirkond: Alternatiiv 2 hindamisega. Uuringud viidi läbi vastavalt — Żarnowieci objekt Rahvusvahelise Aatomienergiaagentuuri soovitustele [IAEA tuumaenergia sarja dokument nr. NG-T-3.11, IAEA, Viin (2014)] piirkonnas, mis jääb 300 km raadiusesse vaadeldavast objekti alternatiivist, st Läänemer makropiirkonnas. i Krokowa Łeba Choczewo m.Puck Wicko Jastarnia Puck Gniewino Reda Kosakowo Nowa Wieś Lęborska Łęczyce Rumia Luzino Wejherowo Gdynia m.Lębork Gdynia Linia Szemud Cewice Allikas: Asutusesisene uuring. 15  KAVANDATAVA TEGEVUSE KESKKONNAMÕJU HINNANG MÕJU KAITSTAVATELE ALADELE JA ELEMENTIDELE – MAISMAAKESKKOND Hindamisel hinnati tegevuse võimalikku mõju eespool nimetatud Tehtud tööd hõlmasid objekti alternatiivide ja allalternatiivide mõju kaitsealadele, mis asuvad projekti mõjuala maismaaosal, eelkõige hindamist looduskatse õiguslikele vormidele [joonisel 9] ja [joonisel 10], Natura 2000 aladele ja ühenduse tähtsusega aladele, ning mõju mis on määratud 16. aprilli 2004. aasta looduskaitseseaduse [terviktekst, nende alade ja looduslike elupaikade terviklikkusele. 2021. aasta ametlik väljaanne, punkt 1098, muudetud redaktsioon] artikli 6 lõikes 1, sealhulgas mõju Natura 2000 alade eesmärkidele ja määravatele elementidele ning neid ühendavate looduskoridoride järjepidevusele, vastavalt KMH seaduse § 66 lõike 1 punktile 6a. JOONIS 9. PLB990002 Babnica Nadmorski Park Widowo Białogóra Krajobrazowy Piaśnickie Natura 2000 alad ja muud looduskaitse vormid, Łąki Zielone mis asuvad Alternatiivi 1 – Lubiatowo – Białogóra otulina otulina Królewski w Łąki Zielone Kopalino objekti maismaapiirkonna läheduses Słowiński Park Narodowy ŁEBA Allikas: Asutusesisene uuring. Ostoja Słowińsk Choczewo PLH220096 a Słowiński Park Jeziora Choczewskie Narodowy otulina PLH220099 Nowe Wicko Bagna Torfowisko PobłockiePLH220045 Izbickie - PLH220096 PLH220042 Lasy Torfowisko Bagna otulina TorfowiskPobłockieo Pobłockie Górkowski Las DługoszLęborskie Izbickie Orle otulina Królewski w Łęczynie Słowiński rahvuspark Natura Łęczyce2000 linnuala Linna PLH220040Łebskie Bagno Looduspark Natura 2000 erikaitseala Küla ŁebskieŁebskieBagno otulina Bagna Maastikukaitseala Wielis towskie Nowa Wieś Wielis towskie Łęgi Alternatiiv 1 — Lubiatowo-Kopalino Słowiński rahvuspark PLH220040 Ökoloogiline Źródliskaala objekt Ł ebskie Czarne Bagno Lęborska 5 km raadius riiklike Looduspark – puhvervöönd looduskaitsevormide jaoks Looduskaitseala – puhvervöönd JOONIS 10. PLB990002 PLH220072 Natura 2000 alad ja muud looduskaitse vormid, mis asuvad Alternatiivi 2 – Żarnowieci objekti Widowo 3 Widowo Piaśnickie Łąki PLH220063 Źródliska PLH220003 Bezimiennej Białogóra PLH220021 Zielone otulina Bielawa i maismaapiirkonna läheduses Długosz Zielone Bielawa Mierzeja Sarbska Królewski w Łąki otulina PLB220010 Choczewskie Peamised Cisy Gajówka Bielawskie a Błota Linna Słowiński Park PLH220029 Allikas: Asutusesisene uuring. Küla Narodowy otulina Alapiirkond 1 – tuumaelektrijaama peamine ala Alapiirkond 2 – jahutussüsteemi Borkowskie PLH220096 arnej Wody asendusveetorustike trass Wąwozy Alapiirkond 3 – pumbajaam ning infrastruktuuri rajatiste ja osad Alapiirkond 4 – jahutussüsteemi PLH220099 asendusveetorustikud koos vajaliku tehnilise infrastruktuuriga 5 km raadius riiklike Zwarcien looduskaitsevormide jaoks PLB220007 ko 14 km raadius Natura 2000 alade jaoks Natura 2000 linnuala Natura 2000 Jeziora erikaitseala Maastikukaitseala Choczewskie Ökoloogiline ala Orle Pużyckie Łęgi Lęborskie Wysokie Długosz Słowiński rahvuspark – Królewski Migowe puhvervöönd Looduspark – w Łęczynie Wzgórza Nanicki Szuwar puhvervöönd Dwojaczki Looduskaitseala – puhvervöönd PLH220084 Wejherowo Wołowe Trójmiejski Park Torfowisko w otulina PLH220016 Biała 16  KMH ARUANDE KOKKUVÕTE Hindamise eesmärgil määrati 5 km raadiuses asuv ala, mida käsitlesid KMH Otsest negatiivset mõju teistele looduskaitse vormidele Alternatiivi 2 – aruande jaoks tehtud seireuuringud, mille tulemused võimaldasid täielikult Żarnowieci objekti puhul ei tuvastatud. Tuvastati mõju vaid Piaśnickie łąki hinnata võimalikku negatiivset mõju kõigile looduskaitse vormidele kaitsealale, mis asub Natura 2000 alal Piaśnickie łąki PLH220021 (mõju (sealhulgas Natura 2000 alade võrgustikus olevatele pelgupaikadele ja on mõlema kaitsevormi puhul sama). elupaikadele ning eriti väärtuslikele taime-, looma- ja seeneliikidele), mis Tegevuse elluviimise käigus toimuv sekkumine loodulikku maismaakeskkonda asuvad tegevuse mõjuulatuses. näitab, et Alternatiiv 1 – Lubiatowo-Kopalino objekt on vaieldamatult kõige Hinnates mõju Natura 2000 aladele Alternatiivi 1 – Lubiatowo-Kopalino soodsam alternatiiv keskkonnaelementidele avalduva mõju vähendamiseks. asukoha puhul, tuvastati otsene mõju nelja analüüsitud elupaiga puhul, Selle Alternatiivi mõjude ulatus avaldab kõige vähem negatiivset mõju mis on Mierzeja Sarbska PLH220018 ala määravad elemendid. Neist ühe, erinevatele kindlaksmääratud mõjutatavatele taimekooslustele, loomastikele ja ala 2170 – Hanepajuga (Salix repens ssp. argentea) luidete (Salicion seente elustikele. Samal ajal asub selle Alternatiivi võimaliku mõju alas väiksem arenariae kooslused) jaoks pakuti välja mõju leevendamise meetmed arv muid looduskaitse õiguslikke vorme, nagu Natura 2000 alasid, (sealhulgas hanepaju ümberasustamist). looduskaitsealasid, ökoloogilisi alasid ja looduskoridore, mis on olulised looduslike protsesside häirimatuks tööks. Alternatiivis 1 – Lubiatowo-Kopalino Otsest negatiivset mõju teistele looduskaitse vormidele Alternatiivi 1 – objektil on optimaalseks lahenduseks Allalternatiiv 1A (avatud süsteem). Selle Lubiatowo-Kopalino objekti puhul ei tuvastatud. allalternatiivi kui keskkonnamõju seisukohast kõige soodsama alternatiivi Hinnates mõju Natura 2000 aladele Alternatiivi 2 – Żarnowieci kasutuselevõttu toetab ka mõju vähendamiseks välja pakutud asukoha puhul, tuvastati otsene mõju kolme analüüsitud elupaiga leevendusmeetmete ulatus, samuti nende teostatavus ja tõhusate tulemuste puhul, mis on Piaśnickie łąki PLH220021 ala määravad elemendid. saavutamise võimalikkus. Leevendusmeetmete rakendamine on ka tõhus viis Neist ühe – Sinihelmikaniitude (Molinion caeruleae kooslused) – jaoks vähendada kahjulikku mõju, mis eeldatavasti ilmneb tegevuse elluviimise igas pakuti välja mõju leevendamise meetmed, sealhulgas ettepanek etapis. muuta teenindustee ja jahutussüsteemi asendusveetorustiku ehitusmeetodit. MÕJU KLIIMALE Kõigis tegevuse olelusringi etappides hinnati kasvuhoonegaaside heitkoguseid. Arvesse võeti kasvuhoonegaaside (KHG) heidet kõigist Analüüsi kuupäeva seisuga kehtivad heitkoguste vähendamise allikatest ja protsessidest, nt terase, betooni ja seadmete tootmisega seotud heidet ning transpordist tulenevat heidet. kohustused kuni 2045. aastani. Tuginedes käesoleva aruande kuupäeva seisuga kohustusele, mille Poola on võtnud, et Olenemata allalternatiivist toodaks tuumaelektrijaam elektrit palju vähendada heitkoguseid, vähendab tegevus eeldatavalt CO2 väiksema CO2-mahukusega võrreldes praegu toodetava elektri heidet ligikaudu 386 miljonit tonni, mis võrdub peaaegu 1 miljardi eeldatava CO2-mahukusega. See märkimisväärne soodustav mõju tähendab, et iga selle tegevuse järgselt toodetud kWh tooks kaasa naftabarreliga; kolme peamise vedelkütuse (bensiinikütuse, süsinikdioksiidi heitkoguste vähendamise läbi heitemahukamate diislikütuse, veeldatud naftagaasi) tarbimine oli Poolas 2021. aasta tootmisallikate asendamise. esimesel poolel 97,9 miljoni barrelit. Tulemused näitavad, et analüüsitud survevesireaktori tehnoloogia Analüüside põhjal saab öelda, et tegevuse elluviimisega seotud oleks Poola jaoks sobiv vähese heitega alternatiiv, kuna selle CO2 heitkogused on suurimad tuumaelektrijaama olelusringi kasvuhoonegaaside heitkogused on võrreldav alternatiivsete algetapis – ettevalmistavas ja ehitusetapi alustamist taastuvenergia tehnoloogiatega või on neist väiksem, isegi kui võtta võimaldavates etappides (pika tarneajaga osad) – ning et need arvesse tuumatehnoloogia olelusringi hindamise konservatiivseid moodustavad umbes 37% tegevuse kasvuhoonegaaside eeldusi [tabel 2]. koguheitest. 17  TABEL 2. Investori poolt pakutud tuumatehnoloogia ja alternatiivsete tehnoloogiate süsinikujalajälje võrdleva analüüsi tulemused Elektritootmisel tekkiv CO2 heitkogus Energiatehnoloogia [gCO Biomass 106,0 Hüdroenergia 4,5 Tuuleenergia 28,5 Päikeseenergia 81,7 Maagaas 402,0 Kivisüsi 764,0 Tuumaelektrijaam (allalternatiivide keskmine väärtus) 6,4 Allikas: Life cycle and carbon footprint [Olelusring ja süsiniku jalajälg]. Jacobs Clean Energy Limited, 2020. Olelusringi etapp, mille panus CO2 heitesse on suuruselt teisel kohal Tegevus aitaks kahtlemata kaasa Poola territooriumil kasvuhoonegaaside heitkoguste märkimisväärsele vähendamisele, millel oleks soodne mõju (34% koguheitest), on ehitus. Kõige vähem KHG heidet (umbes 3% kliimale. koguheitest) tekib käitusetapis. Kasvuhoonegaaside heitkogused tegevuse olelusringis oleksid seega kaks suurusjärku (10–2) väiksemad kui analoogse tegevuse, mis kasutaks gaasi või kivisütt, olelusringi heitkogused. Hüdroenergia (pärivoolu asuvad hüdroelektrijaamad) on CO2 heite vähendamise analüüsis ainus stabiilne elektrienergia allikas, mille olelusringi KHG heide on võrreldav tuumaenergiaga. TEGEVUSE KÄITUSE ESIMESEL TÄISAASTAL AITAKS SEE VÄHENDADA HEITKOGUSEID LIGIKAUDU 13 MILJONI TONNI CO 2 VÕRRA, MIS VÕRDUB UMBES 3 MILJONI SÕIDUKI AASTASE CO2 HEITEGA. 18  KMH ARUANDE KOKKUVÕTE MÕJU PÕHJAVEELE Tegevuse kõnealuse asukoha põhjaveekeskkond on eriti haavatav Kõigi kolme põhjaveekogumi (nr 11, 12 ja 13) keskkonnaeesmärgid projekti võimalike kahjulike mõjude suhtes. vastavalt Wisła veemajanduskavale seisnevad hea keemilise ja kvantitatiivse seisundi saavutamises. Need eesmärgid ei ole tegevuse Alternatiivile 1 – Lubiatowo-Kopalino objektile teatud eeldustega tehtud üheski etapis ohus ning mis tahes kahjulikud mõjud, mis võivad kaasa modelleerimine näitas, et suurim mõju ülemise põhjaveekihi põhjaveele tuua muutusi põhjaveekogumites, hoitakse minimaalsed, rakendades oleks kaevetöödel (KI kihile) ning alanduslehtri maksimaalne pindala oleks asjakohaseid meetodeid (nt diafragmad, tampoonimine jne). ligikaudu 500 m x 900 m [joonis 11]. Veest tühjendamine ei tooks kaasa soolase merevee tungimist maismaa-alale. Alternatiivile 2 – Żarnowieci objektile tehtud modelleerimine näitas, et reaktoritega seotud ehituskaevandite kuivendamine põhjustab Selles tööde etapis ei ole ette näha kahjulikku mõju peamistele märkimisväärse suurusega alanduslehtri, hoolimata selliste tehniliste põhjaveekogumitele (GZWP). Peamise põhjaveekogumi nr 108 „Zbiornik meetmete rakendamisest nagu filtreerimisvastaste vertikaalsete międzymorenowy Salino“ [Salino moreenisisese kogumi] piir on umbes diafragmade paigaldamine esimese vähese läbilaskvusega kihi lakke. 5,6 km kaugusel piirkonnast, kus kavandatavad tööd toimuksid. Analüüsi tulemusena jõuti järeldusele, et ehituskaevandite kuivendamine Arendus- ja ehitustööd piirduksid tegevuse asukohaga. Selles Alternatiivi 1 – Lubiatowo-Kopalino objekti puhul võib osutuda nii asukohas puuduvad põhjavett ammutavad puurkaevud, mida tehniliselt lihtsamaks kui ka kuluefektiivsemaks. Samuti oleks sellel ehitustööd mõjutaksid. väiksem mõju põhjaveele. Piirkonna geoloogiline struktuur võimaldab Olulist mõju põhjaveekogumite keskkonnaeesmärkidele tegevuse ehitada diafragmasid ja paigaldada neid vähem läbilaskvasse kihti. käigus ei prognoosita. - Seega oleks põhjavee kaevandisse sissevool väike. JOONIS 11. Põhjaveekihi alanduse jaotus pealmises (kvaternaarses) põhjaveekihis, mis on põhjustatud kaevandite kuivendamisest, Alternatiiv 1 Selgitused Kuivendamisest põhjustatud Piirtingimused põhjaveekihi alanemise vahemikud (m) SEINA (lehtsulundkonstruktsioon) tüüpi piirtingimus, mille sees on ÄRAVOOLU tüüpi piirtingimus - > 7.5 5m AMSL (13m BGL) juures (ja numbriline kiht) 5.0-7.5 ÄRAVOOLU tüüp piirtingimus JÕE tüüpi piirtingimus 2.5-5.0 Ulatused ja piirid Tegevuse asukoht 1.0-2.5 reaktorite asukohad K1 põhjaveekihi 0.5-1.0 ulatus (numbriline kiht 1) 0.20-0.5 Hüdroisohüpsid K1 hüdroisohüpsid, reaktorite 1, 2, 3 kuivendamise simulatsioon K1 hüdroisohüpsid, hetkeseisu simulatsioon põhjavee voolu suund Allikas: PEJ. Dokumentacja hydrologiczna [Hüdroloogiline dokumentatsioon] (...) BLS_BHY_BHY02_DG_10001_01, Rev 1A, september 2019. 19  MÕJU PINNAVEELE MÕJU MAISMAA PINNAVEELE Alternatiivi 1 – Lubiatowo-Kopalino objekti kvalifitseerimisprotsessi käigus leiti, et on vaja viia läbi mõjuhinnang seoses kavandatava tegevuse elluviimisest tuleneva võimaliku mõjuga vee kvaliteedile järgmistes pinnaveekogudes: [joonis 12]: CWDW1801 Läänemere JOONIS 12. otsene valgla, RW200017476925 Chełsti jõgi kuni Alternatiiv 1 – Lubiatowo-Kopalino objekt ja selle asuvad Sarbsko järve sissevooluni, LW21047 Sarbsko järv. pinnaveekogud Alternatiivi 2 – Żarnowieci objekti [joonis 13] puhul hinnati mõju järgmistele pinnaveekogudele: RW200017477259 Piaśnica kuni Żarnowieckie järvest väljavooluni, LW21049 Żarnowieckie järve, RW200023477289 Piaśnica alates Żarnowieckie järve väljavoolust kuni Białogórska Strugani, RW20002247729 Piaśnica alates lisajõest Dębki poldri juures kuni suudmeni. Hindamise tulemusena leiti, et projekti käitusetapp hõlmaks mõjutatavate veekogude valglate äravoolude toitmist, et säilitada häirimatu olek, võttes arvesse hüdrobioloogilist veevoolu. Modelleerimise tulemusel saadi kvantitatiivset informatsiooni selle kohta, kui suurt mõju (mõju olulisus) kavandatud projekt keskkonnale avaldaks. Nii Alternatiivi 1 – Lubiatowo-Kopalino objekti kui ka Alternatiivi 2 – Żarnowieci objekti puhul leiti, et käitusetapis ei avalda tegevus ülemäärast mõju ühelegi analüüsitud füüsikalis- keemilisele näitajale. Allikas: Asutusesisene uuring. Kavandatava tegevuse konkreetsete alternatiivide ja allalternatiivide mõju hindamisel ei leitud tegevuse elluviimise üheski etapis olulist kahjulikku mõju maismaa JOONIS 13. pinnaveele. Alternatiiv 2 – Żarnowieci objekt ja sellel asuvad pinnaveekogud Allikas: Asutusesisene uuring. 20  KMH ARUANDE KOKKUVÕTE MÕJU MEREALA PINNAVEELE Modelleerimine, mis hõlmas eespool nimetatud kanalite/torustike Mere pinnaveekeskkonnale avalduva võimaliku mõju analüüsid põhinesid ehitamist ajutiste lehtvaiade abil ja mahalaadimisrajatise olemasolu mitme hooajalistel välitöödel; biootilisi aspekte (kalad, linnud, merepiirkonnas, näitas, et nende mõju ranniku batümeetriale ja mereimetajad, fütoplankton, makroplankton, zooplankton ja rannajoone asukohale on ainult ajutine ja kohalik. Lisaks näitas suurselgrootud põhjaloomad) ja abiootilisi aspekte modelleerimine, et lähteolukorra taastamise protsess peaks algama (ookeanimeteroloogilised andmed [joonis 14], füüsikalis-keemilised, ühe aasta jooksul pärast eespool nimetatud kanalite/torustike hüdromorfoloogilised aspektid ning magnetomeetrilised uuringud, heli ja ehitustööde lõppu. Samuti leiti, et mõlema objekti alternatiivi puhul mere seismilised uuringud, pinnatestid ja merepinnast kuni 60 m jäävad muutused uuritava merepiirkonna rannajoone normaalse sügavused geoloogilised puuraugud ning polütsükliliste aromaatsete varieeruvuse vahemikku [joonis 15]. Mis puudutab mõju mereala süsivesinike, pentaklorofenooli ja raskmetallide kontsentratsioonide füüsikalis-keemilistele ja bioloogilistele aspektidele, sealhulgas geotehniliste ja keemiliste parameetrite laboratoorsed katsed) hõlmavad elupaikade kadumisele, siis näitas hindamine, et mõju kogu veekogus vaatlused ja uuringud, mis viidi läbi ligikaudu 8 x 40 km suurusel alal – on tühine ja ebaoluline. veekogu 39a.I ja 39b.I/SWB Przybrzeżne Wody Bałtyku [Läänemere rannikuveed] (PLB900002). Suurim mõju merekeskkonnale käitusetapis tuleneks kuumutatud jahutusvee ja puhastatud tööstusliku heitvee väljalaskmisest. Nad Tegevuse elluviimisel tekib peamine mõju merekeskkonnale seoses mõjutaksid peamiselt väljalastava vee ja suubla (mere) kvaliteeti ning jahutussüsteemi elementide ehitamisega ehitusetapis ja nende nende suhtelist temperatuuri. Modelleerimine, mis põhines eeldusel, kasutamisega käitusfaasis, olenemata objekti alternatiivist. Mereveele et temperatuur tõuseb jahutusveesüsteemi väljavoolu lähedal avalduva mõju hindamisel lähtuti konservatiivsetest eeldustest, st ∆T=10oC võrra ja soojaveekoonla piiril 2oC, näitas võimalikku töödest, mis kujutasid endast nn kõige keskkonnavaenulikumat mõõdukat mõju merekeskkonnale. Kuid mõjutatud veekogu madala stsenaariumi – sisse- ja väljalaskekanalite/torustike ehitamist tundlikkuse ja suure pindala tõttu leiti, et kogumõju mereelustikule on (kasutades nn sukeldamismeetodit), kasutades lahtist tähtsusetu [joonis 6] ja [joonis 16]. süvistusmeetodit, mis hõlmab monteeritavatest raudbetoonelementidest kanalite paigaldamist. Asimuut JOONIS 14. Näide. Mõõtepunktis MHM_LK1 Voolukiirus (mõõtepoi) registreeritud hoovused, veesambas 4 m kõrgusel merepõhjast Allikas: PEJ. Report on Environmental Characteristics and Valorisation [Keskkonnaomaduste ja väärindamise aruanne] (...) BLS_MHS_xxxxx_RY_10011_01_EN, June 2019. 21  JOONIS 15. Näide. Stsenaariumil 1 (avatud jahutussüsteem) põhinevad modelleerimistulemused, milles esitatakse sissevõtu / kalade taastumis- ja tagastussüsteemi (FRRS) ja mereala mahalaadimisrajatise (MOLF) (kasutusel ehituse esimesel 12 kuul) ehitamiseks vajaliku kohverdami olemasolu mõju setete ärakande kiirusele ja lainekõrgusele Stsenaarium 1, ehitus, ∆T: 12 kuud Stsenaarium 1, ehitus, ∆T: 12 kuu Keskmine muutus sette ärakande kiiruses Keskmine lainekõrguse muutus (m) (m3/s/m) (Stsenaarium – Lähteolukord) (Stsenaarium – Lähteolukord) Põhja suunas, UTM 33 Põhja suunas, UTM 33 tsoon [km] tsoon [km] Ida suunas, UTM 33 tsoon [km] Ida suunas, UTM 33 tsoon [km] Allikas: Marine Hydrodynamics and Water Quality [Mere hüdrodünaamika ja vee kvaliteet], Jacobs Clean Energy Limited (2021). Tegevuse elluviimisel tekib peamine mõju merekeskkonnale seoses Modelleerimine, mis hõlmas eespool nimetatud kanalite/torustike jahutussüsteemi elementide ehitamisega ehitusetapis ja nende ehitamist ajutiste lehtvaiade abil ja mahalaadimisrajatise olemasolu kasutamisega käitusfaasis, olenemata objekti alternatiivist. Mereveele merepiirkonnas, näitas, et nende mõju ranniku batümeetriale ja avalduva mõju hindamisel lähtuti konservatiivsetest eeldustest, st rannajoone asukohale on ainult ajutine ja kohalik. Lisaks näitas töödest, mis kujutasid endast nn kõige keskkonnavaenulikumat modelleerimine, et lähteolukorra taastamise protsess peaks algama stsenaariumi – sisse- ja väljalaskekanalite/torustike ehitamist ühe aasta jooksul pärast eespool nimetatud kanalite/torustike (kasutades nn sukeldamismeetodit), kasutades lahtist ehitustööde lõppu. Samuti leiti, et mõlema objekti alternatiivi puhul süvistusmeetodit, mis hõlmab monteeritavatest jäävad muutused uuritava merepiirkonna rannajoone normaalse raudbetoonelementidest kanalite paigaldamist. varieeruvuse vahemikku [joonis 15]. Mis puudutab mõju mereala füüsikalis-keemilistele ja bioloogilistele aspektidele, sealhulgas elupaikade kadumisele, siis näitas hindamine, et mõju kogu veekogus on tühine ja ebaoluline. JOONIS 16. Temperatuuri normist kõrvalekalle ( oC) merepinnal, 98. protsentiil – talv Põhja suunas, UTM 33 Põhja suunas, UTM 33 tsoon [km] tsoon [km] sissevõtt väljavool Ida suunas, UTM 33 tsoon [km] Ida suunas, UTM 33 tsoon [km] Allikas: Marine Hydrodynamics and Water Quality [Mere hüdrodünaamika ja vee kvaliteet]. Jacobs Clean Energy Limited, 2021. 22  KMH ARUANDE KOKKUVÕTE MÕJU VÄLISÕHU KVALITEEDILE Keskkonnamõju modelleerimise tulemusena JOONIS 17. Alternatiivi 1 ehitusetapi kohta, mis hõlmab kõige PM10 osakeste 24h kontsentratsioonide (max väärtus 36) jaotus suuremaid punktreostusallikast ja kontrollimatu ettevalmistavas etapis (lubatud tase = 50 μg/m3), Alternatiiv 1 – heitmena õhku eraldunud ainete (NOx, SOx, CO, Lubiatowo-Kopalino objekt C6H6) ja tahkete osakeste (PM2,5 ja PM10) heitekoguseid, leiti, et õhku eralduvate ainete kontsentratsioonid ei ületaks ühe tunni maksimaalse heite (piirnormi) ja aasta keskmise Läänemeri PM10 [μg/m3] heite (koormuse) sihttasemeid. Ainult tahkete keskmised päevased kontsentratsioonid (max 36) osakeste PM10 ja PM2,5 kontsentratsioonid < 0,6 oleksid kõrged, kuid ainult tegevuse asukoha piiril 0,7 1,5 Białogóra (tahkete osakeste keskmine päevane 1,6 2,0 kontsentratsioon võib läheneda ligikaudu 74%-le Lubiatowo 2,1 2,5 Kopalino 2,6 5,0 lubatud tasemest). Słajszewo Brzyno Sasino Ciekocino Kierzkowo 5,1 7,5 Nowęcin Sarbsk 10 Starbienino 7,6 10,0 10,1 12,5 Choczewo Bychowo Kuid need ei ületaks lubatud taset ja väheneksid 12,6 18,5 18,6 25,0 Słajkowo Perlino järsult kauguse suurenemisega tegevuse Borkowo Lęborskie GniewinkoGniewino 25,1 37,5 37,6 50,0 asukohast (joonis 17). Mierzyno > 50,1 Wrzeście Salinko Wojciechowo Zwartówko Tegevuse Maszewko Tadzino Alternatiivi 2 puhul on analüüsid näidanud [joonis Gościęcino Salino asukoht Poviats 012 4 km 18], et vääveldioksiidi, süsinikoksiidide ja benseeni kontsentratsioonid on tühised, sealhulgas Allikas: Krajny, E., Ośródka, L., IMGW-PIB, BSiPP Ekometria Sp. z o.o., IPIŚ PAN. saavutavad maksimaalsed kontsentratsioonid Opracowanie w zakresie oddziaływania Przedsięwzięcia na powietrze atmosferyczne, Tom I väljaspool tegevuse asukohta lämmastikdioksiidi – Lubiatowo – – Kopalino [Uuring tegevuse mõju kohta välisõhule, I köide – Lubiatowo-Kopalino], 2021. kontsentratsioonid, mis on kuni 1,5% lubatud tasemest. Analüüs on näidanud, et tahkete JOONIS 18. osakeste PM10 ja PM2,5 kontsentratsioonid on kõrged tegevuse asukoha piiri lähedal. PM2,5 PM10 osakeste 24h kontsentratsioonide (max väärtus 36) jaotus ettevalmistavas etapis (lubatud tase = 50 osakeste keskmine aastane kontsentratsioon võib μg/m3), Alternatiiv 2 – Żarnowieci objekt tõusta, kuid selle maksimum oleks kuni 27% lubatud tasemest. PM10 osakeste keskmised ööpäevased kontsentratsioonid võivad ületada lubatud taset ja läheneda ligikaudu 220%-le lubatud Läänemeri tasemest ning aasta keskmised kontsentratsioonid oleks kuni 134% lubatud tasemest. Tahkete osakeste suured kontsentratsioonid oleksid Karwia Ostrowo lühiajalised ja asuksid metsamaal, tegevuse Białogóra Karwieńskie Błoto asukoha piiri läheduses (kuni 1,2 km asukoha Lubiatowo Pierwsze Kopalino Odargowo keskmised PM10 [µg/m päevased ] 3kontsentratsioonid piirist). Wierzchucino Żarnowiec Sławoszyno (max 36) keskmised päevased Krokowa < 0,6 kontsentratsioonid (max 36) Prusewo <0,7-1,5 0,6 Jackowo Jeldzino Analüüside kohaselt on käitusetapis mõlema Lublewko 1,6-2,0 0,7-1,5 1,6-2,0 Starzyno 2,1-2,5 objekti alternatiivi korral tavapärastest allikatest Choczewo Nadole 2,1-2,5 2,6-5,0 2,6-5,0 5,1-7,5 tulenevad heitkogused tühised. Żelazno 5,1-7,5 7,6-10,0 7,6-10,0 10,1-12,5 10,1-12,5 Łętowo Gniewino 12,6-18,5 12,6-18,5 Tyłowo Domatowo 18,6-25,0 18,6-25,0 Zwartowo 25,1-37,5 25,1-37,5 Leśniewo 37,6-50,0 37,6-50,0 Rybno >>50,1 50,1 Salino Tegevuse asukoht Kostkowo Poviats Dąbrówka 012 4 km Allikas: Krajny, E., Ośródka, L., IMGW-PIB, BSiPP Ekometria Sp. z o.o., IPIŚ PAN. Opracowanie w zakresie oddziaływania Przedsięwzięcia na powietrze atmosferyczne, Tom II – Żarnowiec [Uuring tegevuse mõju kohta välisõhule, köide II – Żarnowiec], 2021. 23  MÕJU VIBRATSIOONILE JA AKUSTILISELE KESKKONNALE MAISMAAPIIRKOND Tuginedes Alternatiivi 1 mõjuanalüüside tulemustele jõuti järeldusele, et Mõju hindamise käigus tehtud analüüsid näitasid, et eeldatav tekkiv müra tegevuse käitusetapis tekkiv müra on põhjustatud trafoalajaama ja vibratsioon projekti asukohas ehitusfaasis (ettevalmistus, ehitamine, käitusest. Leevendusmeetmete puudumisel võib see põhjustada öiste kasutuselevõtt), sealhulgas avatud jahutussüsteemi ja mereala müra piirnormide ületamist kõige lähemal asuvatel hoonestatud aladel: mahalaadimisrajatise (MOLF) ehitamisel, ei ületaks lubatud taset Biebrowos asuvates taluhoonetes ja Kopalino üksikelamute piirkonnas tulenevalt rajatiste kaugusest elamupiirkondadest [joonis 19]. asuvas neljas hoones (Kopalino W vastuvõtupunkt). Tehniliste leevendusmeetmete (sealhulgas müratõkked, alajaama asjakohane konstruktsioon helidifraktsiooni tagamiseks) kasutamine võimaldab täita sellega seotud keskkonnakvaliteedi standardeid [joonis 20]. JOONIS 19. Näide. Mürataseme samajooned. Kasutuselevõtu etapp, Allalternatiiv 1A _ _ Allikas: Noise and Vibration Impact Assessment [Müra ja vibratsiooni mõju hinnang], Jacobs Clean Energy Limited. September 2021. JOONIS 20. Näide. Mürataseme samajooned võttes arvesse leevendavaid meetmeid. Käitusfaas, Allalternatiiv 1A Allikas: Noise and Vibration Impact Assessment [Müra ja vibratsiooni mõju hinnang], Jacobs Clean Energy Limited. September 2021. Sasino NE (P14) 24  KMH ARUANDE KOKKUVÕTE MEREPIIRKOND Analüüs näitab, et Alternatiivi 1 ehitustöödest tingitud veealuse müra tase Analüüsis leiti, et tegevuse elluviimisel tekib peamine müra ehitusetapp; jääks alla kõrgsagedusi kuulvate vaalaliste (helitundlikud mereimetajad) ja käitusetapis ei tuvastatud jahutussüsteemide käitusest ja mereliiklusest kalade (ujupõiega) tundlikkuse läve. Pärast käitumisharjumusi muutva mõju tulenevat olulist mõju määratud vastuvõturühmadele. Analüüsis võeti ja tagajärgede lakkamist pöörduvad mõjutatud liikide, eelkõige hariliku pringli arvesse järgmisi võimelikeks mõju vastuvõtjateks olevaid esindajad veekogusse tagasi. organismirühmi: harilik pringel (kõrgsagedusi kuulvad vaalalised), hülged (hülglased) ning kalad, vastsed ja kalamari (ujupõiega ja ujupõieta liigid). Hinnati tegevuse ja sellega seotud infrastruktuuri ehitamisel, käitamisel ja sulgemisel tekkiva vee kaudu leviva müra ja vibratsiooni mõju eespool nimetatud müratundlikele vastuvõtjatele. MÕJU MÄLESTISTELE JA ARHEOLOOGILISTELE PAIKADELE (MAISMAAL JA MEREL) Kõigi objekti alternatiivide puhul oleks mõju arheoloogilistele paikadele Kaudset mõju teede ja raudteede äärsetele arhitektuurimälestistele ulatuslike mulla- ja ehitustööde tõttu kõige märgatavam peetakse vähetähtsaks probleemiks, sest tegevuse praeguses etapis on ettevalmistavas ja ehitusetapis. Tegevuse mõju võimatu lõplikult kinnitada, kas ülaltoodud analüüsis tuvastatud mälestised arhitektuurimälestistele võib olla suurim ehitusetapis tulenevalt saaksid kahjustada. mälestiste läheduses asuvate transporditeede (maanteede ja raudteede) intensiivsest kasutamisest. Allalternatiivist olenemata oleks tegevuse elluviimine Alternatiivil 2 – Żarnowieci objektil kultuuripärandi seisukohast kõige vähem soodne, kuna projekti ehitusetapis võib tegevuse asukohas kaduma minna palju suurem arv arheoloogilisi paiku (38) kui Alternatiivil 1 – Lubiatowo- Kopalino objektil tegevuse elluviimisel (1). MÕJU MAASTIKULE JA VISUAALSED MÕJUD Tegevuse maastikule avalduva mõju hindamise põhjal osutusid suletud jahutussüsteemidega allalternatiivid 1B ja 1C (Alternatiivi 1 – Lubiatowo-Kopalino objekti puhul) ning 2A ja 2B (Alternatiivi 2 – Żarnowieci objekti puhul) maastikumõjude seisukohast kõige ebasoodsamaks. See on tingitud asjaolust, et suletud jahutussüsteemide puhul tuleb ehitada jahutustornid, mis kujutavad endast negatiivseid domineerivaid maamärke, kuid mida ei ole vaja avatud jahutussüsteemiga allalternatiivi 1A puhul. 25  LIIGSE ELEKTROMAGNETKIIRGUSE TASEMEGA SEOTUD MÕJUD Ühegi objekti alternatiivi puhul ega üheski tegevuse elluviimise etapis Elektromagnetkiirgust tootvad tuumaelektrijaamad rajatised oleksid ei põhjustaks tuumakäitis elektromagnetkiirguse emissiooni elektriliinid ja alajaamad (sagedus 50 Hz) ning raadioside- ja piirnormide ületamist ning seetõttu piirduks tuumaelektrijaama ohutussüsteemide seadmed (sagedusvahemik 100 MHz – 60 GHz). objektile paigaldatud seadmete tekitatud elektromagnetvälja väärtuse seisukohast selle keskkonnamõju tegevuse asukoha piiridega. IONISEERIVA KIIRGUSEGA SEOTUD MÕJU Aruande koostamise käigus hinnati konkreetsete kokkupuuteviiside Arvutatud maksimaalsed aastased efektiivdoosid, mis on seotud töötavast kaudu saadavaid aastaseid efektiivdoose ja kilpnäärme kaudu tuumaelektrijaamast keskkonda (st õhku ja merevette) eralduvate imenduvat aastadoosi eri vanuserühmades (täiskasvanud, lapsed ja radioaktiivsete ainetega, on Lubiatowo-Kopalino objektil imikute puhul imikud). Lisaks analüüsiti radioaktiivsete ainete võimalikku ladestumist 0,0048 mSv aastas ning laste ja täiskasvanute puhul 0,0035 mSv aastas; keskkonnakomponentidesse (taimestik, loomastik ja inimorganismid: samas kui Żarnowieci objektil on need imikute puhul 0,00305 mSv aastas luud ja kilpnääre). ning laste ja täiskasvanute puhul 0,0023 mSv aastas. Tuumaelektrijaama objektil tekkivad maksimaalsed aastased efektiivdoosid käitusetappides Kõnealused hindamised ja analüüsid viidi läbi projekti kahe etapi kohta: on peaaegu 100 korda väiksemad kui ehitusfaas (koos ettevalmistava, ehitus- ja kasutuselevõtu etappidega) ja eelnimetatud õigusaktides sätestatud piirmäär – 0,3 mSv aasta. Doosid käitusfaas. Keskkonnale tekkivat kiirgusmõju sulgemisfaasis hinnatakse on Żarnowieci objektil madalamad kui Lubiatowo-Kopalino objektil eraldiseisvas sulgemise kohta käivas ohutusaruandes, võttes arvesse peamiselt palju kõrgema korstna tõttu, mis oletatavasti on 150 m, st umbes tuumaelektrijaama kogunenud ja seal ladustatud tuuma- ja radioaktiivsete 50 m kõrgemal ümbritsevate küngaste tippudest; Lubiatowo-Kopalino alal materjalide tegelikku seisu. Siiski eeldatakse, et tuumaelektrijaama on eeldatav korstna kõrgus 75 m, mis on AP1000-e üldkavandi sulgemisfaasis on kiirgusmõju ümbruskonnale palju väiksem kui selle standardkõrgus. Lisaks näitas vedelate radioaktiivsete ainete merre käitusfaasis. heitmisega seotud dooside hindamine, et nendest heitmetest tulenev Ehitusfaasis tekiksid esimesed tuumaelektrijaamast pärinevad kiirgusmõju on ebaoluline, kuna see moodustab kumulatiivsest radioaktiivsete ainete heitmed kasutuselevõtu etapis pärast seda, kui efektiivdoosist vähem kui 1%-i. reaktor jõuab esimest korda kriitilise olekuni. Hinnanguliselt ei ületa need Maksimaalsed aastased (ekvivalentsed) joodikogused kilpnäärmes käitusetapis ühes tuumaelektrijaama plokis tekkivat keskmist on samuti tühised ega avaldada inimese tervisele kahjulikku mõju. heitekogust. Radioaktiivsete ainete võimaliku keskkonnakomponentides ladestumise Projekti käitusfaasis näitasid tuumaelektrijaama käitusel tekkiva analüüs näitab samuti, et keskkonda vabanevate radionukliidide mõju kiirguse mõjude arvutuste ja analüüside tulemused, et nende loodusliku kontsentratsiooni muutumisele konkreetsetes tuumaenergiaseaduse ja Euroopa kommunaalteenuste nõuete keskkonnakomponentides on tühine (0,000445 mSv aastas). kohaselt analüüsikriteeriumiks võetud aastase efektiivdoosi piirmäära (0,3 mSv aastas) ei ületata mitte mingil juhul tuumaelektrijaama ümbruses. 26  KMH ARUANDE KOKKUVÕTE TUUMAELEKTRIJAAMA KIIRGUSMÕJU KESKKONNALE ON KÄITUSSETAPIS 100 KORDA VÄIKSEM LOODUSLIKUST TASEMEST MÕJU INIMESTE TERVISELE JA ELULE Lisaks peab märkida, et Lubiatowo-Kopalino objekti piirkonna elaniku Potentsiaalselt mõjutaksid inimeste tervist ja elu tavapärased heited looduslikust gammakiirgusest tulenev aasta keskmine efektiivdoos on 0,71 mSv (saasteainete heide õhku, müraemissioon, veereostus või reovee aastas ning Żarnowieci objekti piirkonnas on see 0,72 mSv aastas. Läbiviidud ärajuhtimine), mis võivad inimeste tervist füüsiliselt mõjutada. Seevastu on uuringud on kinnitanud, et selle taga on kokkupuude loodusliku tuumaelektrijaama kiirgusmõju käitusetappides ümbritsevale alale tühiselt gammakiirgusega. väike. Maksimaalne aastane efektiivdoos seoses elektrijaama käitamisega oleks Lubiatowo-Kopalino objektil imikute puhul 0,0048 mSv Analüüsid näitavad, et tavapäraste heidete kogused jäävad aastas ning laste ja täiskasvanute puhul 0,0035 mSv aastas ning standardpiiridesse ning sellega seotud häiringud ilmnevad perioodiliselt Żarnowieci objektil imikute puhul 0,00305 mSv aastas ning laste ja ja lokaalselt ning lakkavad ehitusfaasi lõppedes. täiskasvanute puhul 0,0023 mSv aastas, mil imikute, laste ja täiskasvanute aastase doosi piirmäär 0,3 [mSv/aastas], mis tähendab, et inimeste tervisele ei avaldu kahjulikke mõjusid, võttes arvesse kõiki kokkupuuteviise (konservatiivne lähenemisviis). TAVAJÄÄTMETE KÄITLEMISEGA SEOTUD MÕJU Eeldatakse, et tavajäätmetega seotud otsene mõju tekib peamiselt ehitus- Tegevuse käitusetapis tekkivaid tavajäätmeid töödeldakse vastavalt ja sulgemisfaasis. Peamiselt oleks tegu ehitusjäätmetega, millest enamikku kohaldatavale korrale, et vältida jäätmete saastumist radioaktiivsete saaks ringlusse võtta ja taaskasutada. Seega oleksid jäätmete kogused ainetega. tõhusalt minimeeritud. Kehtivate eeskirjade kohaselt saadetakse kõik jäätmed käitlemiseks ainult litsentseeritud jäätmekäitlejatele. Kuna Alternatiivi 2 – Żarnowieci objekti puhul tuleb lammutada olemasolevad rajatiste, tekiks selle objekti puhul oluliselt rohkem ehitusjäätmeid, samas kui Alternatiivi 1 – Lubiatowo-Kopalino objekti puhul oleks põhiküsimuseks pinnasemassiivide optimaalne käitlemine. KÕIGE TÄHTSAM ON TAGADA KÕRGEIMAD TURVASTANDARDID PROJEKTI IGAS ETAPIS. 27  SUURÕNNETUSE EELDATAVA MÕJU KINDLAKSMÄÄRAMINE; PIIRANGUALA KEHTESTAMISE VAJADUS MÕJU SUURÕNNETUSE KORRAL PIIRANGUALA KEHTESTAMISE VAJADUS Keskkonnamõjuhinnangu raames analüüsiti võimalikku suurõnnetusel Erinevalt tavapärastest projektidest, kus piiranguala kehtestatakse vastavalt tekkivat kiirgusmõju väljaspool tuumaelektrijaama kahte tüüpi keskkonnaseadusele, on kavandatava tegevuse tuumakäitist ümbritseva sündmuse puhul: õnnetus, mille käigus südamik ei sula, ja südamiku piiranguala määramise nõuded sätestatud tuumaenergiaseaduses. sulamiseni suurõnnetus, millest viimane võetakse aluseks Seaduse sätete kohaselt võeti piiranguala määramisel arvesse hädaolukorra lahendamise planeerimisel. Tuginedes kohaldatavatele allaneelamisest tulenevat kiiritusohtu (aastane annus: maksimaalselt 0,3 riiklikele ja rahvusvahelistele eeskirjadele, nõuetele ja soovitustele, mSv käitusetappides ja 10 mSv õnnetuse korral, mille käigus südamik ei kehtestati kriteeriumid, mille alusel määratakse kindlaks sula) ja kõige ebasoodsamaid ilmastikutingimusi. tuumaelektrijaama ümbritsevad tsoonid ja alad, kuhu eelkõige saaks Eespool nimetatud kriteeriume kohaldati Alternatiivi 1 – Lubiatowo- kavandada spetsiifilisi kaitsemeetmeid (nn sekkumistegevusi), et Kopalino objekti piiranguala määramiseks, mille raadius oleks vähendada tuumaelektrijaama naabruses õnnetuse kahjulikku mõju potentsiaalselt umbes 3,8 km (konservatiivne lähenemisviis). See kaugus inimeste tervisele. Analüüsides tegevuse mõju suurõnnetuse korral on arvutatud reaktoreid ühendava joone geomeetrilisest keskpunktist ja rohkem kui 30 km kaugusel, saadi tulemuseks, et isegi selles võetakse arvesse kõigi kolme reaktori heitmete analüüsitulemusi. tuumaelektrijaamale (mõlema objekti alternatiivi puhul) kõige lähemal Arvutatud väärtus on ligikaudne ning seda täpsustatakse esialgses asuvates linnades ja vojevoodkondades oleksid efektiivdoosid ja ohutusanalüüsi aruandes ja lõpliku tuumaelektrijaama jaoks, arvestades, doosikiirused madalad. See tähendab, et doosikiirused oleksid et ehitusrajatiste tehnoloogia ja paigutus vastaksid eespool nimetatud väiksemad kui Poola keskmine taustkiirgus ning õnnetuse tagajärjel dokumentide koostamise ajal kehtivatele õigusnormidele. saadud eluaegsed doosid (laste puhul 70 aasta jooksul ja täiskasvanute puhul 50 aasta jooksul) ei ületaks kavandavate kiiritusolukordade, st tuumaelektrijaama käitusetappide aastaseid piirnorme. Kokkuvõtteks saab öelda, et isegi suurõnnetuse korral oleksid inimeste tervise kaitsmiseks vajalikud meetmed piiratud ruumis (puudub vajadus elanikkonna alaliseks ümberasustamiseks või ajutiseks ümberpaigutamiseks väljaspool elektrijaama vahetut naabrust) ja ajas (st oleks piisavalt aega vajalike kaitsemeetmete rakendamiseks). See on kooskõlas Lääne-Euroopa tuumaohutust reguleerivate asutuste ühenduse (WENRA) soovitustega järgmise põlvkonna reaktorite, sealhulgas kõnealuse reaktori osas. 28  KMH ARUANDE KOKKUVÕTE MÕJU SOTSIAAL-MAJANDUSLIKULE KESKKONNALE Tuumaelektrijaama kasutuselevõtt mõjutab sotsiaalmajanduslikku Eeldatavalt elab umbes 75% neist töötajatest koos oma pereliikmetega. keskkonda ning sellest tulenevalt toimuvad muutused maa majandamises Keskmiseks pere suuruseks eeldati 3,35 inimest ja seega oleks töötajate ja kasutuses, asustusvõrgustikus ja taristus (ümberkujundused), ja nende pereliikmete hinnanguline arv ligikaudu 2376 inimest. omavalitsusüksuste ruumilises planeerimises (eriti tuumaelektrijaama Prognoositakse, et osa tööjõust otsustab elada naaberlinnades, st ümbritsevates omavalitsusüksustes), mere- ja rannikualade Łebas, Puckis, Wejherowos, Władysławowos ja Redas. Nad tõenäoliselt majandamises, teenustes, majanduses, tööstuses, põllumajanduses, eelistavad kohti, kus on juurdepääs rohkematele hüvedele, teenustele ja kalanduses, metsanduses, turismis, inimeste elatustasemes ja infrastruktuurile kui maapiirkondades, sealhulgas juurdepääs laste elukvaliteedis. suunatud asutustele nagu koolidele, lasteaedadele ja eelkoolidele ning arstiabile. PROGNOOSITAV TÖÖJÕU KOGUMAHT Eeldatakse, et umbes 1000 täiendavat töötajat tuleb objektile, et teha ploki seisakute ajal kütuse lisamise ja remonditöid. Rutiinsete Mõlema objekti alternatiivi puhul töötaks ehitusetapis hinnanguliselt hooldustööde kestus oleks üks kuu ja need tehakse vahetult enne umbes 8000 töötajat. Eeldatakse, et osa töötajaid saab leida kohalikult kütuse lisamist. Keskmise remondi puhul eeldati kestuseks kaks kuud ja piirkondlikult. Analüüside jaoks, mille eesmärk oli näidata sisse ja iga kümne aasta tagant tehtava kapitaalremondi puhul kolm kuud. toodava tööjõu kohaloluga seotud mõju, võeti kasutusele stsenaarium, Eeldatakse, et mõned ajutised töötajad võidakse samuti palgata milles eeldati, et ligikaudu 15% töötajatest on kohalikud. Ligikaudu kohalikult või piirkondlikult. Sissetulevat tööjõudu majutatakse 85% tööjõust elaks potentsiaalselt Choczewosse kavandatavas tööjõu tõenäoliselt tuumaelektrijaama läheduses asuvates turismirajatistes majutusbaasis ja ehitusplatsi lähedal asuvas konteinerlaagris, samas või Choczewos asuvas spetsiaalses majutusbaasis. kui 15% tööjõust majutataks olemasolevatesse majutusasutustesse (hotellid, pansionaadid, eramajutused jne). Praegu on võimatu täpselt hinnata sulgemisfaasis vajamineva tööjõu mahtu, sest see toimub umbes 60 aastat pärast tuumaelektrijaama Analüüside tegemiseks kasutati kaheastmelist lähenemisviisi, et teha kasutuselevõttu ning selle ajaga on tuumaelektrijaama kindlaks võimalikkus kasutada töötajate majutamiseks olemasolevaid sulgemismeetodid muutunud. Kuid analüüsi jaoks eeldatakse siiski, et turismimajutusasutusi. Analüüs nägi ette töötajate majutamise 12 sulgemisfaasis on vaja umbes 1000 täistööajaga töötajat. Sulgemisfaasi vallas (42 erinevas linnas ja külas). hinnanguline kestus on 20–25 aastat. Tuumaelektrijaama käituse ajal töötaks seal ligikaudu 860 täistööajaga töötajat. Paljud neist oleksid spetsialistid, kes on kvalifitseeritud tuumaelektrijaamas töötama. Enamik neist on eeldatavasti sissetulev tööjõud. Sellegipoolest eeldatakse, et mõned töötajad võetakse tööle kohalikult/piirkondlikult turult. Analüüsi tegemisel kasutati maksimaalset mõju, st arvestati 860 sissetuleva töötajaga. UUTE TÖÖKOHTADE TAGAMINE TULEVIKU TÖÖSTUSES – KUNI 8000 TÖÖTAJAT PALGATAKSE EHITUSFAASIS JA LIGIKAUDU 860 KÄITUSFAASIS. 29  MUUTUSED RUUMILISES ARENGUS SOTSIAALSED NING ELANIKKONNA ELUKVALITEEDI JA ELATUSTASEMEGA SEOTUD ASPEKTID Ettevalmistavas etapis muutub seoses tegevuse elluviimisega maa sihtotstarve ja selle arenguvõimalused tegevuse asukoha. Tegevuse elluviimine toob kaasa elanikkonna suurenemise. Sellest Muudatused hõlmavad peamiselt maal põllumajandusliku ja tulenevalt muutub kohaliku kogukonna struktuur ning tekivad uued metsandusliku tootmise keelamist, samuti metsa raiet ja objekti vajadused infrastruktuuri ja teenuste järele. Rahvastiku kasv omaduste muutmist tööstusliku kasutuse jaoks. suurendab ka teatud ühiskonnarühmade haavatavust. Mõju ulatus ja muutuste määr sõltuvad sellistest teguritest nagu töötaja majutuskoha Ehitusfaasis toimuvad tegevuse asukoha läheduses muudatused, asukoht (majutus Choczewo spetsiaalses töötajate majutusbaasis või mis seisnevad arendamata aladele uue sihtotstarbe andmises mujal) ning töötaja vanust ja sugu. (põllumajandusmaa muutmine teenindusotstarbelisteks piirkondadeks), tingituna investeerimispiirkonna eeldatavast Demograafilised muutused – Ehitusfaasis prognoositakse suurenemisest. Kavandatud sissetuleva tööjõu arvu ja uute teenuste tegevusega seoses märkimisväärset töötajate sissevoolu. nõudluse tõttu võib toimuda uusi investeeringuid kaubandus- ja Ettevalmistavas etapis on tööjõu maht umbes 1700 (kohalikult tööstusrajatistesse. turult), samas kui tuumaelektrijaama ehitamise tipphetkel ulatub see arv umbes 8000-ni (85% sissetulev tööjõud ja 15% kohalikud töötajad). See toob kaasa muutusi kohaliku elanikkonna suuruses ÜHE ELEKTRIJAAMA TÖÖTAJA KOHTA ON VIIS JAAMAGA ja struktuuris. Pikas perspektiivis eeldatakse siiski, et ehitusetapis KAUDSELT SEOTUD TÖÖTAJAT ERINEVATEST tööle võetud töötajad ei jää alaliselt piirkonda elama, mis on ka SEKTORITEST. sellistele projektide puhul tavapärane. Tegevuse elluviimine mõjutab maakasutust ka visuaalselt. Muutused elamumajanduses – Tegevuse elluviimisel tekib vajadus Tegevusega muudetakse maastikku mitte ainult tuumaelektrijaama nii lühi- kui ka pikaajaliste eluasemete järele töötajate jaoks, peamiselt vahetus läheduses – olenevalt pinnavormist ja allalternatiivist võib see tegevuse asukoha majandusüksustes. Majutuse valiku kriteeriumid olla nähtav ka tegevuse asukohast mitme kilomeetri kaugusel. Teisest on eelkõige vabade kohtade olemasolu Investori pakutavas küljest võib osa maast saada rohkem kasutust tänu nii maantee- kui eluasemetaristus (konteinerlaager ehitusplatsil, majutusbaas ka raudteetranspordi paremale kättesaadavusele, mis luuakse Choczewos) ja vabade ruumide hulk olemasolevates turismirajatistes selleks, et anda tuumaelektrijaama ehitustöölistele juurdepääs (hotellid, pansionaadid, üürile antavad korterid/majad, renditavad tuumaelektrijaama objektile ja majutusrajatistele. puhkehooned jne), samuti tööle jõudmiseks kuluv aeg, üürihinnad, Vastavalt ministrite nõukogu 14. aprilli 2021. aasta määrusele Poola majutuskoha elamistingimused ning juurdepääs äri-, spordi- ja sisemere, territoriaalmere ja majandusvööndi mereala ruumilise vabaajarajatistele. planeeringu vastuvõtmise kohta (2021. aasta ametlik väljaanne, punkt Muutused koolisektoris – Eeldatakse, et enamiku töötajatega ei 935, muudetud kujul) ei ole lubatud tegevuse asukoha mereosas, kaasne perekondi, seega ei muutu oluliselt nõudlus koolikohtade sihtotstarbeliste veekogude 39a.I või 39b.I piires, rajada ühtegi järele võrreldes prognoositud lähteolukorraga. Ettevalmistavas ja tegevusega mitte seotud sadama ja meretaristu elementi, sealhulgas ehitusetapis on kavas rakendada koolitusprogrammi, et uusi supelrandu. võimaldada mõningastel töötajatel kohandada oma kvalifikatsiooni eesmärgiga jätkata tööd tegevuse käitusfaasis. 30  KMH ARUANDE KOKKUVÕTE Mõju kultuurile, spordile ja vaba aja veetmisele – tuumaelektrijaama Mõju töötusele ja tõrjutusele – Ettevalmistavas etapis võetakse ehitamisest tulenev töötajate sissevool suurendab tõenäoliselt spordi- tööle ligikaudu 1700 töötajat, peamiselt kohalikult ja piirkondlikult , puhke- või kultuurirajatiste kasutust. Nõudlus selliste rajatiste järele turult. Eeldatavalt on sellel positiivne mõju kohalikule kogukonnale võib meelitada piirkonda uusi investeeringuid. ning selle tulemusel paraneb paljude inimeste toimetulek. Samuti on võimalik, et mõned töötajad jätkavad tööd ehitusetapis või pärast asjakohase kvalifikatsiooni omandamist tuumaelektrijaama käitusetapis või tuumaelektrijaama teenindavate väliste teenuseosutajate juures. MÕJU ÄRITEGEVUSELE JA MAJANDUSLIKELE ASPEKTIDELE Mõlema objekti alternatiivi puhul nõuab tegevuse elluviimine suure Nii otsese kui ka kaudse tööhõive suurenemisega peaks üldine töötuse hulga töötajate palkamist, eriti ehitus- ja tööstussektorist. Eeldatakse, määr vähenema. Lisaks otsesele mõjule töötajate tööhõivele on et kavandatava tegevuse tulemusel suureneb tööhõive tuumaelektrijaama ehitamisega seotud mitmed kaudsed mõjud. märkimisväärselt (otsene ja kaudne mõju). Projektil on oluline mõju Ehitustööd tekitavad ka nõudluse kaupade ja teenuste järele kohalikele objekti vallale (Alternatiiv 1) / valdadele (Alternatiiv 2) ja nende ja piirkondlikele ettevõtetele, kes tarnivad materjale ja teenuseid, ning naabervaldadele, kuna tegevuse elluviimine on seotud maksutulude see võib samuti aidata kaasa uute töökohtade loomisele. teenimisega järgmistelt maksudelt: üksikisiku ja ettevõtte tulumaks Mõju ehitussektorile – Prognooside järgi hangitakse tegevuse ning kinnisvaramaks. Lisaks mõjutab tegevus majandussektorit nii elluviimiseks suur hulk materjale ja seadmeid erinevatelt tootjatelt Pomorskie vojevoodkonnas kui ka üleriigiliselt, sealhulgas on kõige kogu Poolas. Kui omamaine tootmine ei ole võimalik, kasutatakse ulatuslikum mõju tuumaelektrijaama objektil. rahvusvahelist turgu. Peamine tarneahel hõlmab materjale, st Muutused tööturul – tegevuse elluviimisel on tõenäoliselt otsene tsementi, täitematerjale, terast ning elektri- ja ja märkimisväärne mõju tööhõive mahule ja struktuurile kohalikul elektroonikaseadmeid (standardtarne), aga ka spetsiaalseid tööturul. Ehituse tipp-perioodil (tegevuse 8. aastal) on palgatud materjale ja seadmeid, mis on toodetud tuumaenergia ligikaudu 8000 ehitustöölist. Eeldatavalt on umbes 15% rahvusvahelise tarneahela osana (mis ei kuulu ehitussektori ehitusetapis vajaminevast tööjõust (st umbes 1200 inimest) standardtarnete hulka). kohalikud töötajad ja ülejäänud on sissetulevad töötajad. Enamik neist on ehitus- ja tööstussektoris töötavad töötajad. Tööjõu määr võib suureneda kogu Pomorskie vojevoodkonnas, kuna lisanõudlus meelitab töötajaid piirkonda. Tööjõu määr suureneb tõenäoliselt kõigis majandussektorites, kuigi eeldatavasti kõige enam ehitus- ja tööstussektoris. 31  MÕJU TURISMILE Turismi peetakse Pomorskie vojevoodkonna piirkondliku arengu üheks Lisaks selle peamisele informatiivsele rollile korraldab kohalik oluliseks teguriks. Kogu turismisektor, sealhulgas sise- ja välisturistid, teabekeskus arvukalt koolitusi, konverentse ja töötubasid, sealhulgas turismirajatiste omanikud, sektoriga seotud ettevõtted (toodete ja teenuste rahvusvahelisi, mis on pühendatud tuumaenergiale ja selle konkreetse pakkujad) ning sektoris töötavad töötajad, puutuvad kokku tegevusest tuumaelektrijaama ehitamisele – riiklikult ainulaadsele tuleneva mõjuga. Tegevuse elluviimise tulemusena toimuvad muudatused investeerimisprojektile. mõjutavad turismivõimalusi, teenuste taset ning puhke- ja turismipiirkondade kättesaadavust. Analüüsiti otsest ja kaudset mõju turismisektorile, võttes TUUMAELEKTRIJAAM JA SELLE ÜMBRUS VÕIVAD MUUTUDA arvesse tegevuse elluviimise etappe, tuumaenergia olemust ja sellega REISISIHTKOHAKS JA AIDATA KAASA TEADUS- JA seotud muresid ning samuti demograafilisi muutusi, mis on peamiselt KOGNITIIVSE TURISMI SEKTORI ARENGULE. tingitud tuumaelektrijaama jaoks vajalike töötajate sissevoolust. Käitusetapis on eeldatavalt võimalik turistidel kasutada olemasolevat Eeldatavalt muutub ehitusetapis piirkonda külastavate turistide arv (valvega) supelranda ja avalikku randa. Tuumaelektrijaama tuumaelektrijaama ehitustööliste kasuks. Seda peamiselt Choczewo käitusetapis kehtestatakse piirangud uute sadama- ja meretaristu valla rannakülades. Kahtlemata meelitab tegevuse sellises ulatuses komponentide asukoha valikule. See hõlmab uute supelrandade elluviimine turiste, kes on huvitatud Poola esimese tuumaelektrijaama loomist. Jahutusvee sissevõtu- ja väljalaskehajutite piirkond ehitusest. Sarnast huvi äratab tegevus üleriigiliselt tehnikakõrgkoolide suletakse navigatsioonile ja kõikidele muudele toimingutele, mis ei üliõpilaste ja õppejõudude seas, eriti energia-, ehitus-, mehaanika- ja ole seotud tuumaelektrijaamaga. Rahvusvaheline kogemus sarnaste teaduskondade puhul. Piirkonda tekivad ka uued tuumaelektrijaamadega näitab, et turistide arvu ja tuumaelektrijaama investeerimisprojektid (tegevusega seotud infrastruktuur), sealhulgas asukoha vahel ei ole olnud negatiivset korrelatsiooni, mis vihjab kohalik teabekeskus, mis toimib ka hotelli ja konverentsikeskusena ning sellele, et turistid ei pööra sellele suurt tähelepanu. Tegelikkuses on soodustab nn teadus- ja kognitiivse turismi sektori arengut. täheldatud, et mõned elektrijaamad on avaldanud turismile positiivset mõju ning elektrijaamades korraldatud teadustuurid on meelitanud ligi uue huvigrupi, kes hiljem külastab piirkonda turistina. MÕJU KALANDUSELE Kuna tegevuse tulemusel luuakse keeluala (tegevuse asukoht / Käitusetapis võib tegevus mõjutada kalatööstust, kuna see piirab ehitusplats), siis rannikuäärsel alal on kalapüük häiritud. Kuna juurdepääsu merepiirkonna osadele. Allalternatiivi 1A puhul asuvad Choczewo vallas ei ole kalasadamaid ja kalapüügi intensiivsus on jahutusvee sissevõtukohad kuni 6 km kaugusel rannajoonest ja vee madal, ei tohiks tegevus seda majandussektorit oluliselt mõjutada. väljalaskepunktid 3,7 km kaugusel. Allalternatiivide 1B ja 1C puhul Suurimat mõju avaldaks allalternatiiv 1A, kuna jahutussüsteemi asuvad sissevõtu- ja väljalaskepunktid vastavalt 2,3 km ja 1,2 km torujuhtmetrass ulatub kuni umbes 5–6 km kaugusele kaugusel rannajoonest. Tuumaelektrijaamaga külgnevas veekogus rannajoonest. rakendatakse laevaliikluse piirangud, samas kui sisse- ja väljalaskepunktide/hajutite ümbrus suletakse kogu laevaliiklusele. 32  KMH ARUANDE KOKKUVÕTE Alternatiivi 2 puhul võib tegevus käitusetapis mõjutada mere- ja sisevete Tegevuse käituse ajal ei saa kasutada piirkonda, kus asuvad kalandussektoreid ning vesiviljelussektorit. Üldsuse muredega seotud mõju jahutusvee sissevõtu- ja väljalaskepunktid ning puhastatud on sarnane Alternatiivi 1 –Lubiatowo-Kopalino objekti puhul kirjeldatuga tööstusheitvete ärajuhtimispunktid. Tuumaelektrijaama paiknemine tingimusel, et nad mõlemad mõjutavad kalapüüki nii merel kui ka Żarnowieckie järve kaldal võib aga tekitada muret järvest püütud kala Żarnowieckie järves. Merepiirkonnas on kalastuse häirimise tõenäosus kvaliteedi ja ohutuse osas. madal. Kalda lähedale ja merepõhja alla paigutatud torujuhtmed ei mõjuta võimalikke avamerepüügikohti. MÕJU METSAMAJANDUSELE Alternatiivi 1 ehitusfaasi ettevalmistavas etapis muutub püsivalt tegevuse looduslikku varieeruvuse taset ja alternatiivse metsamaa laialdast asukohas ligikaudu 542 ha metsamaa sihtotstarve. Raieala oleneb olemasolu, ei avalda tuumaelektrijaama objekti rajamisest tulenev sellest, millist alternatiivi kasutada merepiirkonda jahutusvee sissevõtuks metsamaa püsiv kadumine olulist mõju. Alternatiivi 1 – Lubiatowo- ja väljalaskeks ning töödeldud tööstusheitvee ärajuhtimiseks Kopalino objekti puhul moodustaks maksimaalne metsaala kadu kanalite/torustike ehitamiseks, st Alternatiiv 1 on kasutada Choczewo vallas ligikaudu 5,5%. tunnelipuurimismasinatega tunneldamistehnikat ja Alternatiiv 2 on Hariliku männi (Pinus sylvestris) protsentuaalne osakaal teiste kasutada lahtist süvistusmeetodit (maaosal). Alternatiivi 1 – Lubiatowo- tegevuse asukohas olevate metsa moodustavate liikide hulgas on Kopalino objekti puhul tekib suurim mõju allalternatiivi 1C puhul 82%. Ülejäänud 18% moodustab kääbusmänd, mis asub kunstlikes (Alternatiiviga 2), kus raiutav metsaala on hinnanguliselt ligikaudu 410 istandustes, mis stabiliseerivad luiteid rannikuäärsel alal. ha, mis moodustab umbes 76% tegevuse asukohas olevast metsamaast. Allalternatiividel 1A ja 1B (Variandiga 1) on kõige väiksem Analüüsides allalternatiivide 2A ja 2B mõju ulatust, leiti, et nende mõju mõju – umbes 335 hektaril ehk raiutav ala on umbes 15% väiksem. metsandusele ei erine oluliselt. Metsanduse seisukohast viidi tegevuse Arvestades Choczewo valla metsade praegust juurdepääsetavust ja mõjuanalüüs nende kahe allalternatiivi (2A, 2B) kohta läbi ühiselt. kasutust, MÕJU KINNISVARATURULE Tegevuse elluviimiseks kasutades Alternatiivi 1 tuleb saada Suurimad muutused ehitusetapis on tingitud sissetulevast tööjõust. maakasutusõigused. Tegevuse asukohas ei ole vaja lammutada hooneid. Töötajate hinnanguline arv ja vajadus neid majutada (samuti Tegevuse jaoks määratud maaga ei kaubelda turul alates hetkest, mil suurenenud nõudlus teenuste järele) suurendavad nõudlust elamu- ja omandatakse õigused kinnisvarale, kuni projekti sulgemisetapi turismikinnisvara järele (viimaseid kasutatakse hiljem elamutena). lõpuleviimiseni. Arvestades objekti praegust omandistruktuuri, ei too Tõenäoliselt tekib ka investoreid, kes soovivad uute turismirajatiste tegevuse jaoks maa omandamine kaasa kinnisvaranõudluse muutust arendamise kaudu pakkumist suurendada. Kasvav nõudlus tõstab kohalikul turul. Eeldatakse, et avalikkus väljendab muret ebameeldivuste tõenäoliselt hindu, eriti majutuse ja/või eluruumide üüri. Tuleb meeles pärast, mida ettevalmistavas etapis tehtavad tööd põhjustavad. pidada, et mõned töötajad majutatakse Choczewo majutusbaasis (umbes 4000 inimest) ja objektil olevas konteinerlaagris (umbes 1000 inimest). 33  Lisaks kajastub kinnisvaraturul ka tegevuse asukohaga külgneva maa Tegevuse jaoks määratud maaga ei kaubelda turul alates hetkest, mil staatuse ja/või potentsiaali muutus. Eeldatavasti võib alguses omandatakse õigused kinnisvarale, kuni projekti sulgemisetapi tegevuse elluviimine tuua kaasa ootuse, et hinnad (pakkumiste arv) lõpuleviimiseni. Arvestades objekti praegust omandistruktuuri ja vajadust tõusevad; siiski ei pruugi see kohe kajastuda tegelikes mõned ehitised lammutada, võib tegevuse jaoks maa omandamine tehinguhindades. põhjustada muutusi kinnisvaranõudluses kohalikul turul. Tegevuse elluviimisel kasutades Alternatiivi 2 on tegevuse asukohas vaja Kuna olemasolevad rajatised tuleb lammutada, siis kestab ettevalmistav lammutada hooneid (ligikaudu 180 hoonet maksimaalselt). etapp Alternatiiviga 1 võrreldes 1 aasta kauem. Piirkonnas on rohkem töötajaid (lammutusperioodil umbes 1000 ja ettevalmistavas etapis 1700). TEGEVUSE EELDATAVAT MÕJU LEEVENDAVATE MEETMETE KIRJELDUS (VÄLTIMINE, ENNETAMINE, VÄHENDAMINE VÕI HÜVITAMINE) ja kavandada lahendusi, mis võimaldavad saavutada heite Keskkonnakvaliteedi standardite säilitamiseks hõlmab tegevuse piirväärtusi. elluviimine vajadust kohaldada leevendusmeetmeid LOODUSKESKKOND Analüüsis käsitletud looduskeskkonna elementide hulka, kelle puhul valguse kasutamise piiramist vajaliku miinimumini ja UV-kiirguse tuvastati tegevusest tulenev olulise mõju oht, kuulusid suurseened, kasutamise piiramist, kanalite puhtana hoidmist (mis on eriti oluline samblikud, sammaltaimed, soontaimed, looduslikud elupaigad, maismaa- siirdekaladele), juhtribade ja inimtekkeliste lõksude kasutamist (mida ja mageveeselgrootud, kalastik, herpetofauna, st kahepaiksed ja haldab kvalifitseeritud personal) ning pesakastide riputamist. Sõltuvalt roomajad, linnustik, käsitiivalised ja muud imetajad. taime- ja loomaliigist valitakse sobiv meetod tegevuse keskkonnamõjude vähendamiseks. Looduskeskkonna kaitsmiseks rakendatakse tegevuse mõju leevendavaid meetodeid, mis hõlmavad taimede kiuslikku ümberasustamist nende looduslikust elukohast teise vastloodud paika vabas looduskeskkonnas, ümberpaigutamist ohustamata aladele, seiret, tööde tegemist väljaspool aktiivset aega ja ökoloogiliste niššide loomist, eluslooduse koridoride säilitamist (nt puuvööndi jätmine nahkhiirtele), GEOLOOGIA JA HÜDROGEOLOOGIA Kõik mullatööd ja ehitustööd teostatakse vastavalt kehtivatele standarditele, soovitustele ja õigusaktidele. Tegevus viiakse ellu viisil, mis vähendab topograafiliste reljeefivormide muutumist ja taastab need võimalikult suures ulatuses. Leevendusmeetmeid võetakse selleks, et vähendada maakuivendamist, kohandada väljalastava vee mahtu vastavalt suubla vee omadustele, vähendada mullatööde ulatust, optimeerida väljakaevatud pinnase kasutust ning lahendada hädaolukordi asjakohaselt ja vastavalt kehtestatud korrale. 34  KMH ARUANDE KOKKUVÕTE MAISMAA PINNAVEED Siseveekogude kaitseks võetavad meetmed on näiteks nõuetekohase äravoolusüsteemi paigaldamine, ehitusplatsilt reovett ära juhtivate süsteemide defektide kohese kõrvaldamise korraldamine ning näiteks jäätmete kogumine separaatoritest ja ettenähtud sagedusega koagulatsiooni (settimise) teostamine. MEREALA PINNAVEED Vastavalt hinnangule, mis käsitleb kavandatava tegevuse mõju mereala Leevendusmeetmed hõlmavad kemikaalide täpset doseerimist tänu pinnaveele, ei avaldaks enamik tegevuse ehitus- ja käitusfaasis kaasaegsete kontsentratsiooni mõõtmise meetodite kasutamisele, toimuvaid tegevusi negatiivset mõju mere hüdrodünaamikale, kahjulike ainete neutraliseerimist, kemikaalide koguse vähendamist läbi geomorfoloogiale, merevee kvaliteedile ega merebioloogiale. Siiski on muude meetodite kasutamise (nt komponentide puhul, mille pinnale võib käitusfaasis mõne tegevuse puhul vaja kasutada leevendusmeetmeid, tekkida mikroorganismide kiht, saab kasutada sobivaid värve või et vältida olulist kahjulikku keskkonnamõju. mehaanilist puhastamist), reovee kvaliteedi kontrolli ja eelpuhastus enne ärajuhtimist, kasutatud jahutusvee asjakohast jaotust termilise mõju vähendamiseks. VÄLISÕHU KVALITEET Õhu kaitseks kasutatakse peamiselt järgmiseid leevendusmeetmeid: Lisaks seatakse üles rehvipesujaamad ja puhastatakse heitmenormidele vastavate seadmete kasutamine, asjakohase madala mehaaniliselt ehitusplatsi ümbritsevaid teid. Peale selle mõõdetakse väävlisisaldusega kütuse kasutamine, sõidukite seisundi eest perioodiliselt küttegaase katlaruumis ja elektrigeneraatorites. hoolitsemine, tolmu eemaldamine ja selle tõhususe nõuetekohane kontroll tsemendi mahalaadimisrajatistes ning nõlvade ja muldkehade kaitse erosiooni eest. VIBROAKUSTILINE KESKKOND Tegevuse elluviimisel tekkiva müra mõju vähendamiseks võetakse Vaiamistegevused on suurimad vibratsiooniallikad. Nende mõju järgmised meetmed: töögraafik, mis minimeerib öötööd, ning töö vähendamiseks valitakse sõltuvalt maapinna tingimustest sobivad planeerimine selliselt, et välditaks kõige raskemate tööde kattumist, töömeetodid. heas töökorras olevate masinate kasutamine, samuti ehitusobjekti Vibratsiooni vähendamisel kasutatakse jaama vundamendi ja asjakohane juhtimine ja kontroll, sealhulgas pidev järelevalve selle vibratsiooniallikateks olevate seadmete osas disainilahendusi, et seisukorra üle, ehitusplatsi paigutuse nõuetekohane planeerimine minimeerida mõju ulatust. Transpordi puhul määratakse kindlaks ning vajadusel heli summutavate piirdeaedade ja müratõkete marsruudid, mis kulgevad läbi madalaima asustustihedusega kasutamine. piirkondade, sõltuvalt kaugusest transpordimarsruudi teljest (raudteeliin, maantee). 35  TAVA- JA RADIOAKTIIVSETE JÄÄTMETE KÄITLEMINE Tavajäätmetega seotud leevendusmeetmeid on nende tekkekohas Radioaktiivsete jäätmete puhul hõlmavad leevendusmeetmed käitlemine ja nõuetekohane jäätmekäitlus (nt jäätmete vähendamine või jäätmete koguse minimeerimist, nõuetekohast eraldamist, mahu nõuetekohane ladustamine). Viimase abinõuna, kogutakse jäätmed vähendamist ning radioaktiivsete jäätmete tahkestamist ja spetsialiseerunud ettevõtjate poolt, et tagada nende nõuetekohane pakendamist selliselt, et need oleksid keemiliselt ja füüsiliselt kõrvaldamine ja ladustamine. stabiilsed. Nende meetmete puhul järgitakse optimeerimispõhimõtet, mida tuntakse ka ALARA (nii madal, kui on mõistlikult võimalik saavutatav) põhimõttena, ning kasutatakse parimat võimalikku tehnikat (PVT). Jäätmete ladustamine toimub asjakohase geoloogilise struktuuriga piirkondades, kus kasutatakse kõiki võimalikke tehnoloogiaid ja tõkkeid, et tõhusalt eraldada jäätmed keskkonnast. AJALOOMÄLESTISED, ARHEOLOOGILISED PAIGAD, VRAKID Ehitustegevus, mis toimub ajaloomälestiste vahetus läheduses, Juhul, kui ehitustööde käigus avastatakse uusi kultuuripärandi viiakse võimalusel läbi rasketehnikat kasutamata. Kui see osutub varasid, teavitatakse sellest pädevat asutust ja võetakse kasutusele võimatuks, viiakse läbi vibratsiooni mõju uuringud ja vajadusel meetmed nende kaitseks. võetakse meetmeid mõju minimeerimiseks, nt kasutatakse isolatsioonimatte. Laevavrakkide puhul muudetakse veesõidukite marsruuti selliselt, et vältida laevahuku asukohta. MAASTIK Tegevuse mõju vähendamine maastikule seisneb hoonete ruumilise paigutuse analüüsimises, võimalusel taimestiku taastamises ja taimestiku istutamises kohtadesse, kus see võib tegevuse asukohta tõhusalt varjata. INIMESTE TERVIS JA ELU – IONISEERIV KIIRGUS Inimeste tervise ja elu kaitsega seotud küsimused hõlmavad nii kaitset Sihtotstarbelisi töötervishoiu- ja meditsiiniteenuseid saab osutada ka käitusest tuleneva mõju eest, nagu radioaktiivsete ainete heide, kui ka analüüsitavas piirkonnas ja tööjõu majutusasutustes (tegevusega seotud tegevuse füüsilise elluviimisega seotud mõjude ja elukvaliteeti infrastruktuur), kuhu luuakse meditsiinikeskus, vähendades seega vajadust ohustavate mõjude eest. kohalikule kogukonnale osutatavate tervishoiuteenuste järele. Radioaktiivsete ainete ja ioniseeriva kiirguse mõju inimelule viiakse nii Selleks et tagada kohaliku kogukonna elukvaliteedi hoidmine piisaval madalale, kui on mõistlikult võimalik saavutada, võttes arvesse tasemel, töötatakse välja sidusrühmade teavitamiskava, et majanduslikke, sotsiaalseid ja tervisega seotud tegureid ning suurendada nende kaasatust tegevuse elluviimise igas etapis ja rakendades optimeerimise põhimõtet, mida üldiselt teatakse kui parandada tegevusega seotud teabe voogu. Lisaks võetakse eespool mainitud ALARA põhimõtet. Lisaks viiakse läbi kiirgusseiret meetmeid, et jälgida avalikku arvamust tegevuse osas, sealhulgas nii tuumaelektrijaamas kui ka selle ümbruses. tagatakse üldsusele võimalus esitada märkusi ja kaebusi. Töötajate tervise kaitsmiseks võetakse kasutusele tervisekaitse ja Antakse endast parim, et parendada ja laiendada kohalikke jalgrattateid ja ohutuse kava. Neil on juurdepääs arstiabile ning kasutuselevõtu liikumisteid, ning võetakse meetmeid liiklusohutuse tagamiseks. etapis ja käitusfaasis on kehtestatud kiirguskaitse standardid. 36  KMH ARUANDE KOKKUVÕTE VÕIMALIKUD PIIRIÜLESED KESKKONNAMÕJUD IONISEERIV KIIRGUS Võimalike piiriüleste tagajärgedega mõju on tegevuse piirkonnast pärinev Saadud doosid sisaldasid efektiivdoose – kahepäevaseid, kiirgusmõju õnnetusjuhtumi korral. Selle mõju analüüsimisel võeti arvesse seitsmepäevaseid, aastaseid ja eluaegseid – ning analoogseid kilpnäärme kaudu imendunud doose. Ülaltoodud doosid määrati eraldi Poolaga vahetult piirnevaid riike, Läänemere valglas asuvaid riike ja täiskasvanutele ja lastele. Poolaga vahetult mitte piirnevaid riike, kes taotlesid mõjutatud osalise Määratud maksimaalsed doosimäärad naaberriikides on vähemalt staatust või keda Keskkonnakaitse peadirektoraat sellisena tunnustas. suurusjärgu võrra madalamad (kõrgeim kindlaksmääratud doosimäär Tehtud arvutused seisnesid meteoroloogiliste jadade määramises, oli 2,43E-5 mSv/h ja see puudutas Saksamaa piiri) kui keskmine mis põhjustaksid saastunud pilve liikumist tuumaelektrijaamast taustkiirgus Poolas (2,74E-4 mSv/h). Välisest kokkupuutest tulenev vaadeldava vastuvõtjani (vaadeldava riigi piirini) võimalikult lühikese maksimaalne määratud doos (2,89E-4 mSv Slovakkia ja Saksamaa aja jooksul äärmiselt konservatiivsetel (ebasoodsatel) tingimustel. piiril) on neli korda väiksem kui looduslikust taustkiirgusest tulenev Määratud jadade põhjal koostati meteoroloogilised andmekogumid ja aastane doos (2,4 mSv aastas) Poolas. viidi läbi simulatsioonid radioaktiivsete ainete õhus hajumise kohta. See tähendab, et hädaolukorra lahendamise planeerimisel aluseks Saadud tulemusi kasutati seejärel allaneelamisest tulenevate dooside võetud suurõnnetus ei kujuta endast ohtu inimeste tervisele objektist koguse arvutamiseks. Sel viisil oli võimalik dooside kaugel asuvates piirkondades, eriti Poolaga vahetult piirnevates kindlaksmääramisel võtta arvesse kõiki kokkupuuteviise. riikides, ning Poola tuumaelektrijaama piiriülene mõju on tähtsusetu. HELCOM Tegevuse elluviimisest tuleneva mõju üksikasjalikud hinnangud tehti Tegevuse mõne elemendi puhul tuvastati mõlema objekti alternatiivi mõlema objekti alternatiivi kohta: Alternatiiv 1 – Lubiatowo-Kopalino puhul potentsiaalselt märkimisväärne mõju, kuid kui võetakse objekt ja Alternatiiv 2 – Żarnowieci objekt, võttes arvesse kõiki kasutusele täiendavad leevendusmeetmed, saab neid vähendada nendega seotud allalternatiive ja nende võimalikku mõju merevee tasemeni, millega välditakse olulist kahjulikku mõju hüdrodünaamikale, merevee kvaliteedile ja merekeskkonna merekeskkonnale. Seega saab järeldada, et projekti elluviimine bioloogilisele mitmekesisusele. kummalgi vaatlusalusel objektil ei avalda negatiivset mõju Läänemere tegevuskavas sätestatud HELCOMi eesmärkidele. 37  KOKKUVÕTE Investor esitas 29. märtsil 2022 keskkonnamenetluse eest vastutavale Keskkonnatingimusi puudutava otsuse väljastamise menetluse raames pädevale asutusele (GDOŚ, Varssavi) asjakohased dokumendid: KMH läbi viidud kavandatava tegevuse keskkonnamõju hindamisel käsitleti 1) aruanne, millega jätkati varsemalt peatatud menetlust KMH seaduses nimetatud aspekte ja 2) aspekte, mida nimetati keskkonnatingimusi puudutava otsuse väljastamiseks kõnealusele ametiasutuse 25. mai 2016. aasta otsuses (viitenumber: DOOŚ- tegevusele, mis algatati PGE EJ1 Sp. z o.o. taotlusel 5. augustil 2015. OA.4205.1.2015.23) vajaduse kohta teostada KMH aruande jaoks KMH aruande esitamine on mitmeaastase võimalike tuumaelektrijaama keskkonnamõjuhinnang, pöörates erilist tähelepanu organisatsioonilistele objektide omadusi käsitleva keskkonnauuringute programmi haripunkt, ja tehnilistele meetmetele, mille rakendamine võimaldaks täita mille ulatus on nii territoriaalses kui ka sisulises mõttes Poola keskkonnakvaliteedi standardeid, ning tegevuse elluviimisest tuleneva infrastruktuuriprojektide ajaloos enneolematu. Sellise lähenemisviisi otsese sotsiaalse kasu kindlaksmääramisele. aluseks on vajadus tagada, et tuumakäitise ohutu käitamine oleks võimalik selleks valitud kohas – Alternatiiv 1 – Lubiatowo-Kopalino objekt Lisaks on analüüside tulemused võimaldanud välja selgitada ja Allalternatiiv 1A – avatud jahutussüsteem. võimalike disainilahenduste suunad, mille rakendamine hilisemates etappides tagab keskkonna- ja tervishoiustandardite täitmise Objekti- ja keskkonnauuringute programmi tulemused, mis olid sisendiks mitmetele analüüsidele ja matemaatilistele tegevuse kõigis faasides. Lisaks on projekti rakendamisel soodne modelleerimistele, mis on hiljem neile tuginedes tehtud tuumakäitise mõju mitte ainult makromajanduslikele teguritele, nagu ja keskkonna kahepoolse vastasmõju (tuumakäitise mõju hindamine energiajulgeolek (kasutuselt kõrvaldatud tavapäraste tootmisplokkide keskkonnale ja keskkonna mõju hindamine tuumakäitisele) asendamine) või Poola majanduslik kindlus (toodetud 1 kWh kvantifitseerimiseks ja hindamiseks, on võimaldanud valida nii baaskoormusenergia stabiilse hinna tagamine, vähendatud tasud eelistatud tegevuse asukoha kui ka jahutussüsteemi allalternatiivi. Tegevus viiakse ellu investori eelistatud objekti alternatiivil energiaallikatest pärineva CO2 ja teiste kasvuhoonegaaside heite – Alternatiiv 1 – Lubiatowo-Kopalino objekt ja allalternatiiv 1A (avatud eest), aga ka kohalikele aspektidele (sh regionaalareng, uued töökohad süsteem), kus jahutussüsteemides kasutatakse Läänemere vett, ilma – hotellitööstuses, toitlustuses, jaekaubanduses, teenindussektori et oleks vaja ehitada jahutustorne. Eelistatud asukoha valikuprotsess arendamine, tuumaelektrijaama käituse eest valla eelarvesse kantavad on läbi viidud kooskõlas Rahvusvahelise Aatomienergiaagentuuri maksud). nõuetega ning see on viimane etapp asukoha kindlaksmääramise protsessis, mis algas 2014. aastal võimalike tuumaelektrijaama Nagu KHM aruande jaoks tehtud analüüsid on näidanud, on asukohtade loetelu avaldamisega – ministrite nõukogu otsus nr tuumaenergia ohutu, vähese heitega ja stabiilne energiaallikas 15/2014 mitmeaastase programmi nimega „Poola (baaskoormusenergia), mis PEP2040 eelduste kohaselt aitab tagada tuumaenergiaprogramm“ kohta. stabiilse ja häirimatu energiavarustuse, rahuldades samal ajal kasvavat nõudlust elektri järele, olles kooskõlas üha piiravamate keskkonnakaitse, sealhulgas kliimakaitse, eeskirjadega. 38 Polskie Elektrownie Jądrowe sp. z o.o. www.ppej.pl Vastavalt nimekirjale 05.10.2022 nr 6-3/22/4181-2 Poola tuumaelektrijaama projekti piiriülene keskkonnamõju hindamine Piiriülese keskkonnamõju hindamise konventsiooni (Espoo konventsiooni) alusel teavitas Poola 2015. aastal Eestit projektist, mis hõlmab Poola esimese kuni 3750 MWe võimsusega tuumaelektrijaama ehitamist ning käitamist Choczewo või Gniewino ja Krokowa omavalitsusüksuste territooriumil. Eesti avaldas soovi osaleda projekti piiriülese keskkonnamõju hindamise (KMH) menetluses. Nüüd on Poola informeerinud Eestit sellest, et arendajal Polskie Elektrownie Jadrowe Sp. z o.o. on valminud tuumaelektrijaama projekti KMH aruanne. Piiriüleste konsultatsioonide jaoks on KMH aruande alusel koostatud mahukas ingliskeelne nn piiriülene aruanne (sh mittetehniline kokkuvõte) ning KMH tulemuste lühikokkuvõte. Täiendavalt on Keskkonnaministeerium tellinud lühikokkuvõtte tõlke eesti keelde. Viidatud materjalid koos Poola Keskkonnakaitse Peadirektoraadi infodokumendiga isikuandmete töötlemise kohta on leitavad Keskkonnaministeeriumi veebilehel aadressil https://envir.ee/keskkonnamoju-hindamine#kmh-piiriulene-hinda (nimetuse Poola tuumaelektrijaama KMH aruanne all). Võimalikud märkused ja ettepanekud KMH aruande materjalide kohta on oodatud hiljemalt 30. novembriks 2022. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Kerli Kiili Välissuhete osakonna juhataja asekantsleri ülesannetes Sama: Kaitseministeerium, Kultuuriministeerium, Maaeluministeerium, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Rahandusministeerium, Siseministeerium, Sotsiaalministeerium, Välisministeerium, Keskkonnaamet, Muinsuskaitseamet, Päästeamet, Põllumajandus- ja Toiduamet, Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet, Terviseamet, Transpordiamet, Eesti Linnade ja Valdade Liit, Eesti Keskkonnamõju Hindajate Ühing, Eesti Planeerijate Ühing, Eesti Keskkonnaühenduste Koda, Eestimaa Looduse Fond, Eesti Roheline Liikumine, Eesti Looduskaitse Selts, Eesti Elektritööstuse Liit, Eesti Energia AS, Fermi Energia OÜ, AS A.L.A.R.A. Rainer Persidski, 626 2973 [email protected] Paldiski mnt 96/ Tallinn 13522/ 626 2802/ [email protected]/ www.envir.ee/ Registrikood 70001231