kokkulepe

Töö nr P22015 Mustanina küla, Konju küla, Kose küla, Vasavere küla Alutaguse vald, Toila vald, Jõhvi vald, Narva-Jõesuu linn Ida-Viru maakond SIRGALA HARJUTUSALA JUURDEPÄÄS TÖÖPROJEKT KÖIDE 2. JUURDEPÄÄSUTEE Tellija: Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus Järve 34a, 11314 Tallinn reg-nr 70009764 Kontaktisik: Elari Kalmaru tel: +372 501 9147 e-post: [email protected] Töövõtja: Reaalprojekt OÜ Tallinna 45, 71008 Viljandi reg-nr 10765904 Kontaktisik: Andreas Saluste tel: +372 6 081 100 e-post: [email protected] Tallinn 2022  5 50. PK 2+00 PK 2+00 50.4 50.4 TL TINGMÄRGID:P22015 50.5 SIRGALA Projekteeritud katte serv Projekteeritud kraav / kraavipõhja 51 51 51 51 50 50. 50. 50.6 kindlustus killustikuga 7 Võsa ja metsa eemaldamise piir R8 .3 .2 .1 .0 .9 8 9 50. PK 2+00 Projekteeritud ja varem projekteeritud tee ühine piketaaž 51.0 ; il==9,5m 71 PK 2+00 K+3 50.9 50.8 Projekteeritud tee piketaaž ,05% ->50 4m; p P 6.0 50.7 0.05 d=0, truu R8 50.8 50.9 Projekteeritud killustikkate h= 5last; ritud 51.0 .00 51.1 51.2 Projekteeritud asfaltkate mahasõitudel 51.3 P tee 51.4 .5 .4 Pk1+33 N°221 51 5 ek 51 .6 . 51 6 Projekteeritudtugevdatudkatend, tüüp5 Proj 51 .7 51 PK 1+00 51.7 1 5 .8 51.9 . PK 1+00 Projekteeritud kummibituumen mastiks 51.0 52.1 Projekteeritud haljasala (murukülv h=xx 52.2 cm) 52.3 52.4 Projekteeritud muldeserv 52.5 52.6 Projekteeritud nähtavuskolmnurk 52.7 52.8 52.9 Projekteeritud liiklusmärgi post 52.0 53.1 53.2 VAIVARA Projekteeritud truup 53.3 53.4 Projekteeritud liiklusmärk 53.5 N°121 53 6 53.7 Projekteeritud likvideeritav objekt 53.8 53.9 R=600;L =404 Pk0+16 N°221 . 53 0 Projekteeritud tähispostid 4 . 0+36.70 37 5 R=∞;L= 50 5 0 Projekteeritud vertikaalplaneering 5 23.6 .1 20.9 54 320.0 23. 23. kõrgusarvudega R24 .2 R36 R12 54 R24 29.0 R12 Projekteeritud mulde nõlv R36 1.8 PK 0+00 10.0 3 54. 6.6 R=∞;L= 37 PK 0+00 ELA017 idee alge 0+00.00 TL001 rida ▲ Likvost, v idee alge rida Likvost, v sp JÕHVI tähi Reaalprojekt OÜ Töö nimetus Vabaduse pst 174b sp 10917 Tallinn Olev tähi tel +372 608 11 00 Sirgala harjutusvälja juurdepääs www.reaalprojekt.ee 280.0 [email protected] Olev Tellija Asukoht Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus Alutaguse vald, Toila vald, Jõhvi vald, Narva-Jõesuu linn, Ida-Viru maakond Joonise nimetus Mõõtkava Insener: Martin Tedremaa Insener: Aleksei Solovjov Asendiplaan, liikluskorraldus ja M 1:1000 Insener: ... vertikaalplaneerimine (PK 0+03,4 - 2+00) Projektijuht: Töö nr Staadium Köide; eriosa Joonise nr Andreas Saluste Fail / Kuupäev: P22015_TP_TL-2AP-01.dwg / 22.09.2022 P22015 TP TL 2AP-01  SIRGALA HARJUTUSVÄLJA JUURDEPÄÄS. TÖÖPROJEKT. KÖIDE 1 REAALPROJEKT OÜ töö nr P22015 Töö nr P22015 SIRGALA HARJUTUSVÄLJA JUURDEPÄÄS Staadium: TÖÖPROJEKT KÖIDE 1. JUURDEPÄÄSUTEE Seletuskiri Tellija: Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus Järve 34a, 11314 Tallinn reg-nr 70009764 Kontaktisik: Elari Kalmaru tel +372 717 0504 e-post: [email protected] Töövõtja: Reaalprojekt OÜ Tallinna 45, 71008 Viljandi reg-nr 10765904 Kontaktisik: Andreas Saluste tel +372 6 081 100 e-post: [email protected] Vastutav teedeinsener: Aleksei Solovjov Projektijuht Andreas Saluste Insenerid: Aleksei Solovjov Martin Tedremaa Tallinn 2022 Vastutav insener: Aleksei Solovjov Versioon: V01 18.10.2021 P22015_TP_TL-3-01_seletus.docx lk 1/21  SIRGALA HARJUTUSVÄLJA JUURDEPÄÄS. TÖÖPROJEKT. KÖIDE 1 REAALPROJEKT OÜ töö nr P22015 SISUKORD 1. ÜLDOSA....................................................................................................................................... 3 2. OLUKORRA KIRJELDUS .......................................................................................................... 4 2.1. Olemasolevad rajatised ............................................................................................................ 4 2.2. Geoloogilised tingimused ......................................................................................................... 5 2.3. Hüdroloogilised andmed .......................................................................................................... 5 3. PROJEKTLAHENDUS ................................................................................................................ 7 3.1. Üldandmed ............................................................................................................................... 7 3.2. Plaanilahendus .......................................................................................................................... 8 3.3. Vertikaalplaneerimine .............................................................................................................. 8 3.4. Mullatööd ................................................................................................................................. 8 3.5. Katend ...................................................................................................................................... 9 3.5.1 Nõuded ehituskvaliteedile ................................................................................................. 14 3.5.2 Nõuded materjalidele ......................................................................................................... 15 3.6. Veeviimarid ............................................................................................................................ 15 3.7. Konstruktsioonid .................................................................................................................... 16 3.8. Liikluskorraldus- ja ohutusvahendid ...................................................................................... 16 3.9. Tehnovõrgud .......................................................................................................................... 17 3.10. Keskkonnakaitse..................................................................................................................... 17 3.11. Maastikukujundus- ja haljastustööd ....................................................................................... 17 4. TÖÖDE TEOSTAMINE ............................................................................................................. 18 4.1. Üldosa..................................................................................................................................... 18 4.2. Ettevalmistustööd ................................................................................................................... 19 4.3. Ehitustööd............................................................................................................................... 19 4.4. Ehitusaegne liikluskorraldus .................................................................................................. 20 5. Kasutus- ja hooldusjuhend .......................................................................................................... 21 Vastutav insener: Aleksei Solovjov Versioon: V01 18.10.2021 P22015_TP_TL-3-01_seletus.docx lk 2/21  SIRGALA HARJUTUSVÄLJA JUURDEPÄÄS. TÖÖPROJEKT. KÖIDE 1 REAALPROJEKT OÜ töö nr P22015 1. ÜLDOSA Projektiga on kavandatud Eesti Kaitseväe kasutuses oleva Sirgala harjutusväljale juurdepääsutee rajamine. Sirgala harjutusväli asub Ida-Virumaal Narva-Jõesuu linna haldusterritooriumil Mustanina külas. Käesolev juurdepääsutee projekt hõlmab endas varem projekteeritud juurdepääsutee lõiguga (Reaalprojekt OÜ, töö nr: P20016, 2021.a., „Sirgala harjutusvälja arendus“), kokku viimist alates Pk 20+75. Eelprojektis käsitletav juurdepääsutee lõik läbib kokku kolme valda: Jõhvi (Kose küla), Alutaguse (Vasavere küla), Toila valda (Konju küla). Käesolev köide sisaldab varem projekteeritud Sirgala harjutusvälja juurdepääsutee projekti (Reaalprojekt OÜ töö nr P20016, „Sirgala harjutusvälja arendus“, Tartu 2021) täiendusi ja muudatusi, millega on varem projekteeritud lõigule projekteeritud uued lahendused või muudetud vanasid teekoridore. Projekteeritud juurdepääsuteede kogupikkus on 7,12 km. Koos varem projekteeritud lõikudega on juurdepääsutee kogupikkuseks 18,327 km. Projekti koostamise aluseks on Tellija tehniline kirjeldus. Projekti alusplaanina on kasutatud Rae Geodeesia Ineseneriteenused OÜ poolt 2022.06 koostatud topogeodeetilist plaani mõõtkavas 1:500 (töö nr M-22-6 „Sirgala juurdepääsutee projekteerimine“) ja Maa-ameti värvilist põhikaarti. Projekti kõrgusmärgid on kasutatud/näidatud Euroopa kõrgussüsteemis (EH2000) ja koordinaadid L-EST `97 süsteemis. Katastripiirid Maa-ameti 01.08.2022 seisuga. Vastutav insener: Aleksei Solovjov Versioon: V01 18.10.2021 P22015_TP_TL-3-01_seletus.docx lk 3/21  SIRGALA HARJUTUSVÄLJA JUURDEPÄÄS. TÖÖPROJEKT. KÖIDE 1 REAALPROJEKT OÜ töö nr P22015 2. OLUKORRA KIRJELDUS Juurdepääsutee algab ristumisest teega nr 32 Jõhvi – Vasknarva tee (25201:008:0051) km 3,545 vasakul. Projektis käsitletav ala, kuhu teekoridor on planeeritud, on reljeefne ja metsastatud. Osaliselt saab kasutada olemasolevaid teekoridore aga enamus teekoridore tuleb rajada läbi uute teekoridoride. Tee kulgeb nii RMK maadel, kaevanduse maadel, kui ka erakinnistutel. Projekteeritav juurdepääsutee paikneb nii kaevandusalas kui ka kaevandusalast väljapool. Harjutusväli ja projekteeritav laiendus asub endise põlevkivikarjääri territooriumil (Sirgala mäeeraldis). Ala on ebatasase pinnaga ning liigendatud mitmete sügavate juurdepääsuteede ehk tranšeedega, mis perspektiivis täituvad loodusliku veega. Praeguseks ajaks on Sirgala mäeeraldistel pinnakate ja Kukruse lademe lubjakivid suures osas eemaldatud ning sellel asuvad laialdaselt puistangud, millele on tekkinud kasvukiht ning ala on suures osas metsastunud. Sirgala harjutusvälja ala kujutab endast suuremas osas metsaga kaetud lainjat maastikku (puistangud) nõlvade kaldenurgaga kuni 8°, millesse lõikuvad kuni 30 meetri sügavused ja 50…100 m laiused 25…40° nõlvakaldega vagumused, mis on endised põlevkivi väljaveotranšeed. (Hendrikson&Ko OÜ, 2020) Projekteeritav juurdepääsutee paikneb osaliselt kaevandusalast väljapool (Pk 0+00 – 55+41). Kavandatava harjutusvälja piirist väljapoole jääv lõik kulgeb metsakinnistutel ning ületab olemasolevat raudteed oleval asfaltkattega ülesõidukohal Pk 30+56. Piketil 12+88 ristub projekteeritav tee Vasavere jõega. Pikettide vahemikus ~18+00…19+75 asub III kategooria kaitsealuse taimeliigi (Neottia nidus-avis [pruunikas pesajuur]) kasvukoht. 2.1. Olemasolevad rajatised Kavandatava tee trass ristub Pk 13+40 Elering AS kõrgepinge õhuliiniga (Balti -Tartu, L300 220- 330kV). Juurdepääsutee lõikub oleva laiarööpmelise raudteega Pk 30+56 (Vasavere – Kose tee (nr. 47) raudteeülesõidukoht numbriga 24-00186). Pk 30+85 vasakule jääb kaks kaitsealust veehaarde puurkaevu, kaitsevööndiga 10m. Juurdepääsutee lõik PK 31+80…44+25 asub maaparandussüsteemi Väravsaare/TTP-517 alal. Pk 45+75 ristub juurdepääsutee veekaitselise objekti Vasavere jõega. Juurdepääsutee lõpeb varem projekteeritud juurdepääsutee lõiguga (Reaalprojekt OÜ, töö nr: P20016, 2021.a., „Sirgala harjutusvälja arendus“), mis jätkub Sirgala harjutusvälja suunas paralleelselt raudteega. Vastutav insener: Aleksei Solovjov Versioon: V01 18.10.2021 P22015_TP_TL-3-01_seletus.docx lk 4/21  SIRGALA HARJUTUSVÄLJA JUURDEPÄÄS. TÖÖPROJEKT. KÖIDE 1 REAALPROJEKT OÜ töö nr P22015 Kavandatava tee trass ristub kahes punktis sama kõrgepinge õhuliiniga (35 kV, pseudoVL:EE_EJ). Kavandatava juurdepääsutee asukoht kattub lõiguti tranšeede põhjas olevate betoon ja/või aherainest kattega kaevandusteedega. 2.2. Geoloogilised tingimused Geoloogiline kirjeldus põhineb Pk 0+00 – 55+41 suuresti maa-ameti kaardirakenduse andmetel. Kavandatav juurdepääsutee läbib moreensete setete ja Võrtsjärve alamkihistu glatsiofluviaalsete setetega alasid (saviliiv ja liivsavi, veerised ja munakad; eriteraline liiv, milles on nii jämedamat kui peenemat fraktsiooni). Alates Pk 40+00 oleva tee kattest eemal kuni eelprojektis käsitletava ala lõpuni võib esineda ka madalsooturvast. Kavandataval Sirgala harjutusvälja alal on looduslik maapind kaetud põlevkivitootmise jääkproduktidega (põlevkivi aheraine ja klibu, lubjakivilahmakad, -tükid ja -sõelmed, milles sisaldub moreeni- ja liivavahetäide jms). Kavandatav juurdepääsutee paikneb vahelduvalt loodusliku pinnasega ja täidetud alal. Täidetud ala on ebatasase reljeefiga. Loodusliku pinnasega lõikudes esineb erineva paksusega turba kiht. Kuni 2 m paksune turbakiht paikneb varem projekteeritud tee lõigus PK 26+25 - 31+75 (PK 60+80 – 66+30 projekteeritud piketaaži järgi). Lõigu lõpus, varem projekteeritud tee piketaaži järgi PK 14+25…26+25 (PK55+00 – 60+80 projekteeritud piketaaži järgi) on turbakihi paksus üle 2 meetri. See lõik jääb käesoleva projekti esimese lõigu lõppu (Pk 55+00 alates) ning jätkub sealt edasi. 2.3. Hüdroloogilised andmed Olemasoleva Sirgala harjutusvälja ala põhjaveetase on täna kontrollitud töötavates karjäärides toimiva veekõrvaldusega, samas esineb harjutusvälja alaks kavandatud ala sulglohkudes savikama pinnase levikualal üksikuid sademeveest toituvaid püsivaid või ajutisi veekogusid. Peale mäetööde lõppu algab veetaseme taastumisprotsess, mille tõttu pikemas perspektiivis tekivad reljeefis madalamatesse kohtadesse uued veekogud. Nende uute veekogude taseme määrab väljaveotranšeede veetaseme reguleerimine karjäärides kaevandamise (või kaevandamisetapi) lõpetamisel. (Maves AS, 2014) Sirgala ja Sirgala II karjääride töötamise ajal hoitakse karjäärides põhjavee taset abs kõrgusel ~17 m. Maavara kaevandamise loas nr KMIN-087 toodud täiendavate tingimuste kohaselt tuleb pärast Sirgala II põlevkivikarjääris varu ammendamist ja pumpamise lõpetamist tõsta veetase kõrgusele ca 30 m abs. Samaaegselt jätkatakse kaevandamistegevusega Sirgala karjääri lõunaosas, mida eraldab Vastutav insener: Aleksei Solovjov Versioon: V01 18.10.2021 P22015_TP_TL-3-01_seletus.docx lk 5/21  SIRGALA HARJUTUSVÄLJA JUURDEPÄÄS. TÖÖPROJEKT. KÖIDE 1 REAALPROJEKT OÜ töö nr P22015 üleujutavast Sirgala karjääri põhjaosast ning Sirgala II karjäärist Viivikonna tektooniline rike. Viivikonna tektoonilise rikke piirkonnas on jäetud kaevandamata tervik, mis peaks käituma filtratsioonitõkkena üleujutatava ala ning töötava Sirgala karjääri vahel. (Inseneribüroo Steiger OÜ, 2019). Enefit Kaevandused AS-le väljastatud kaevandamisloas (KMIN-087) on toodud, et maavara ammendumise ja kaevandustegevuse lõpetamise korral Sirgala II kaeveväljal tuleb kaevandusalal lasta veetasemel tõusta kõrguseni vähemalt 30.00 m abs. Perspektiivselt on kavandatud veetasemel lasta tõusta kuni kõrguseni 31.00 m abs BK77 süsteemis ehk ca 31.20 m abs EH2000 süsteemis. Täpne kaevandustegevuse lõppemine Sirgala II kaeveväljal ei ole teada. Eeldatavalt lõpeb kaevandustegevus nimetatud kaeveväljal kahe kuni kolme aasta jooksul. Sirgala kaevevälja lõunapoolses osas jätkub kaevandustegevus veel ca 20-30 aasta vältel, mille tõttu kogu kaevandusalal veetaset kavandatud tasemeni tõusta lasta ei saa. Vastutav insener: Aleksei Solovjov Versioon: V01 18.10.2021 P22015_TP_TL-3-01_seletus.docx lk 6/21  SIRGALA HARJUTUSVÄLJA JUURDEPÄÄS. TÖÖPROJEKT. KÖIDE 1 REAALPROJEKT OÜ töö nr P22015 3. PROJEKTLAHENDUS Projektlahendus, koos varem projekteeritud lõiguga, hõlmab 18,27 km pikkust juurdepääsuteed Sirgala harjutusväljakule pääsuks. Käesoleva töö mahus on projekteeritud 7,12 km pikkuses juurdepääsuteesid ja varasema projekti lõikude ümberprojekteeritavaid lõike. Kavandatud on vajalikud mahasõidud. Juurdepääsutee algab ristumisest teega nr 32 Jõhvi – Vasknarva tee (25201:008:0051) km 3,545 vasakul ja esimene lõik lõpeb varem projekteeritud lõigu km 2,075 jõudes otsaga Ahtme metskond 52 kinnistule (80201:002:0361). Kogu projekteeritud juurdepääsutee lõpeb Harjutusväljaku tee (85101:011:0066) kinnistule jõudes. Kavandatud on 26 mahasõitu (peamiselt olemasolevatele kaevandusteedele) ja üks ristmik riigiteega. Käesolev seletuskiri käsitleb ka varasemalt projekteeritud (Reaalprojekt OÜ töö nr P20016) juurdepääsutee trassimuudatusi. Muudetud lõigud on vastavalt Reaalprojekt OÜ töö nr P20016 piketaažile (sulgudes nende lõikude uus kogupiketaaži järgne asukoht): • PK 0+00 – 20+75 (Pk 32+65 – 55+41) • PK 83+50 – 87+52 (Pk 118+15 – 124+03) • PK 97+94 – 101+20 (Pk 132+97 – 136+52) • PK 107+37 – 119+88 (Pk 142+86 – 155+41) • PK 124+89 – 132+33 (Pk 160+43 – 168+17) • PK 138+06 – 144+05 (Pk 173+90 – 182+89) Lisaks on projekteeritud varasemalt projekteeritud lahenduse pikendus kuni riigimaanteeni nr 32 ning täiendavaid mahasõite kõrval olevatele kinnistutele pääsemiseks. 3.1. Üldandmed Projekteerimise lähtetase: rahuldav Rajatava teelõigu otstarve on juurdepääsu tagamine Sirgala harjutusväljale. Teelõigu kasutajaks saab olema militaartehnika (ratastel) ning militaartehnikat transportivad veokid (sh treilerid). Tee kasutussagedus on tsükliline – suurõppuste puhul kuni 105 sõidukit ööpäevas, kuid aasta keskmisena kuni 4 sõidukit/ööpäevas. Juurdepääsutee liiklussagedus suureneb kui see avatakse avalikuks liikluseks. Ka sel juhul oleks perspektiivne liiklussagedus vaid kuni 50 autot/ööpäevas. Kõigi juurdepääsuteede kogupikkus Pk 0+00 – 182+27 (sh varem projekteeritud lõigud) Projektkiirus põhiteel: 60 km/h Sõiduradade arv: 2 Katte laius: 7 m Vastutav insener: Aleksei Solovjov Versioon: V01 18.10.2021 P22015_TP_TL-3-01_seletus.docx lk 7/21  SIRGALA HARJUTUSVÄLJA JUURDEPÄÄS. TÖÖPROJEKT. KÖIDE 1 REAALPROJEKT OÜ töö nr P22015 Põhiteel kahepoolne põikkalle: 2,5%, viraažides ühepoolne põikkalle kuni 4%. Tee nõlvad ja kraavid kaldega: 1:2 Vastavalt „maanteede projekteerimisnormid“ on katendi arvutuslikuks kasutusajaks võetud mitte vähem kui: 1) 7 aastat siirdekatendile; 2) 10 aastat kergkatendile; 3) 15 aastat püsikatendile. Ristmiku teenindustase kavandatava perioodi lõpuks – D. 3.2. Plaanilahendus Plaanilahendusel on tee trass kujundatud võimalikult olevate teede peale kuid läbib ka olevaid metsamassiive. Lõigus Pk 0+00 – 14+25, 28+00 – 31+50, 36+00 – 37+25, 40+00 – 52+00 on juurdepääsutee uuel trassil läbi metsade ja raiesmike, vähesel määral ka olevatel pinnaseteedel. Lõigus PK 14+25 – 28+00, 31+50 – 36+00, 37+25 – 40+00, 52+00 – 54+75 on juurdepääsutee projekteeritud olemasoleva kruus- või killustikkattega tee asukohta. Olevad teed vajavad laiendamist ning kõrvale jäävad alad metsa raadamist. Alates PK 55+41 on korrigeeritud varem projekteeritud juurdepääsutee plaanilahendust minimaalselt üksikutes lõikudes, tõstes uue lahendusega juurdepääsutee olevate teede peale. Tee telg jälgib alates PK 55+41 oleva raudtee telge ning tranšeede põhjas kulgevaid tehnoloogilisi teid. Varem projekteeritud lahenduste muudatuste vajaduse on tinginud nõue järgida maksimaalselt olemasolevaid teekoridore, et viia miinimumini uute teekoridoride rajamiseks vajalik metsaraie maht. 3.3. Vertikaalplaneerimine Tee on projekteeritud üldiselt kahepoolse põikkaldega 2,5% ning viraažides kuni 4,0% põikkaldega. Pikikalded on vahemikus 0,0 – 4,21%. Kumera püstkõvera raadiused jäävad vahemikku on R 1700- 10000 ja nõgusad püstkõverad R 800-10000. Kõrguslikult on arvestatud tulevikus oleva karjääri veetaseme tõusuga hüdroloogiliste andmete alapunktis toodule vastavalt. 3.4. Mullatööd Planeeritava teelõigu võib tehnoloogiliselt jagada neljaks: 1. Kasvupinnasega alad, kasvupinnase paksusega ca 15 kuni 35 cm; 2. Turbaalad, turba paksusega kuni 2 m; 3. Turbaalad, turba paksusega üle 2 m; Vastutav insener: Aleksei Solovjov Versioon: V01 18.10.2021 P22015_TP_TL-3-01_seletus.docx lk 8/21  SIRGALA HARJUTUSVÄLJA JUURDEPÄÄS. TÖÖPROJEKT. KÖIDE 1 REAALPROJEKT OÜ töö nr P22015 4. Kasvupinnaseta alad ja karjääri tranšee põhjas olemasoleva tehnoloogilise teega ühtivad teelõigud. Lõikudes, kus aluspinnases esineb kuni 2 meetri paksune turbakiht, on ette nähtud turbakihi eemaldamine ning peale seda aherainest geokomposiitmaterjaliga tugevdatud muldkeha ehitamine. Lõikudes, kus olemasoleva turbakihi paksus on üle 2 meetri, on turbakihi stabiliseerimiseks ette nähtud selle eelkoormamine vajaliku kandevõime saavutamiseks ja järelvajumite minimeerimiseks ning peale seda aherainest geokomposiitmaterjaliga tugevdatud muldkeha ehitamine. Lõikudes, kus olemasolev pinnas kannatab tee rajamist otse aluspinnasele, võib mullatöödena käsitleda ainult kasvupinnase eemaldamist, aluspinnase tasandamist, vajadusel muldkeha ehitamist aherainest ja planeerimist. Projekti esimese osa lõpus Pk 55+00 olev paksema turba ala on tinglik kuna oleva kruusatee lõigust on turbaalani plaaniliselt umbes 150m. Seega, käsitleme projekti esimeses osas üldiselt teede ehitamist olevate teede laiendamise ja hinnanguliselt kuni 35cm paksuse kasvupinnase kihi eemaldamise ning allolevale liivakihile täitepinnase lisamisega uue projektse pinna tekitamisega millele ehitatakse 15 cm paksune kulumiskiht. Olevad ümber projekteeritud mahasõitudel/ristmikutel kaevatakse liigne materjal ära ning seda saab võimalusel kasutada projekteeritud teelõigu täitetöödel. 3.5. Katend Rajatava teelõigu otstarve on juurdepääsu tagamine Sirgala harjutusväljale. Teelõigu kasutajaks saab olema militaartehnika (ratastel) ning militaartehnikat transportivad veokid (sh treilerid). Tee kasutussagedus on tsükliline – suurõppuste puhul kuni 105 sõidukit ööpäevas, kuid aasta keskmisena kuni 4 sõidukit/ööpäevas. Juurdepääsutee liiklussagedus suureneb kui see avatakse avalikuks liikluseks. Ka sel juhul oleks perspektiivne liiklussagedus vaid kuni 50 autot/ööpäevas. Vastavalt geoloogilise uuringu andmetele on juurdepääsutee lõikudele ning mahasõitudele projekteeritud järgmised katendikonstruktsioonid: Konstruktsioonide ulatus on tähistatud asendiplaanil. Ehituslahenduste kirjeldus vastavalt Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse tehnilistele tingimustele. Ehituslahendus Tüüp 1 (PK 55+00 – 66+40): Settekivikillustik fr 0/32 mm h = 15 cm Aherainest muldkeha hmin = 35 cm (1)(2) Vastutav insener: Aleksei Solovjov Versioon: V01 18.10.2021 P22015_TP_TL-3-01_seletus.docx lk 9/21  SIRGALA HARJUTUSVÄLJA JUURDEPÄÄS. TÖÖPROJEKT. KÖIDE 1 REAALPROJEKT OÜ töö nr P22015 kootud geotekstiil tõmbetugevusega 100/100 kN/m (või sarnaste tugevusomadustega geokomposiit- võrk + tekstiil) (1)(2) Turvas (ülekoormatud PK 50+00 – 61+40, välja kaevatud PK 61+40 – 66+40) Ehituslahendus Tüüp 2 (PK 14+40 – 28+00; 31+50 – 36+00; 37+25 – 40+25; 52+00 – 55+00; 78+65 – 109+40; 156+00 – 160+60; 162+00 – 182+89): Eemaldada betooni vuukides ja teel kasvav taimestik, vajadusel teostada betooniparandustöid. PK 78+65 – 85+15 killustikkattega lõigus tuleb uuendada kulumiskiht killustikuseguga. Vaid killustikkattega lõikudel paigaldada h = 15cm killustikukiht fr 0/32 olemasolevale aluspinnale. Betoonteedega paralleelselt kulgevates lõikudes greiderdada olemasolev teekate selliselt, et oleks võimalik paigaldada 10…15 cm killustikusegu fr 0/32 ja et tee põikkalded oleks minimaalselt 2,5%, soovituslikult 4%. PK 84+00 ja PK 108+40 – 109+40 paiknevad lubjakivikuhilad tuleb eemaldada, ala tasandada ning tihendada ja rajada peale 15cm paksune killustikusegust fr 0/32 kulumiskiht. Settekivikillustik fr 0/32 mm h = 15 cm Aherainest muldkeha hmin = 35 cm (1)(2) kootud geotekstiil tõmbetugevusega 100/100 kN/m (või sarnaste tugevusomadustega geokomposiit- võrk + tekstiil) (1)(2) Olemasolev aluspinnas (betoon, asfalt või killustik) Ehituslahendus Tüüp 3 (PK 66+40 – 78+65): Mets raadata ja maastik tasandada teealuseks pinnaks. Olemasolev lubjakivist tee alus tihendatakse ja paigaldatakse peale 20cm paksune kulumiskiht settekivikillustikust fr 0/32. Settekivikillustik fr 0/32 mm h = 20 cm Olemasolev aluspinnas, planeeritud ja tihendatud (lubjakivipuistang) Ehituslahendus Tüüp 4 (PK 119+40 – 133+60; 183+00 – 203+07): PK 119+50 ja PK 122+00 – 122+50 on vahepealse lõigu alguses ja lõpus pinnasevallid, mis tuleb eemaldada, ala tasandada ja tihendada ning rajada 15cm killustikkate. Betoon- ja osaliselt asfaltkattega teelõikudel teostada olemasoleva asfaltkatte kohtparandused eemaldamaks löökaugud ning puhastada kogu tee taimestikust. Teostada kahekordse eelpuistega ümberpööratud pindamine olemasoleva asfaltkatte/betoonkatte parandamiseks. Pindamisel tuleb lähtuda Transpordiameti pindamisjuhisest ning täitematerjal peab vastama selle tabeli 5 teeklassile „R1“ selle erandiga, et nõuet täitematerjali külmakindlusele 1%-lises NaCl lahuses ei esitata, kuid külmakindlus destilleeritud vees peab olema F4. Harjutusväljaku teel, väljaspool projekteeritavat ala, lõigus PK 183+00 – 203+07 on teekatte taastamine ette nähtud 4m laiuses lõigus, mujal 7m laiuselt. Vastutav insener: Aleksei Solovjov Versioon: V01 18.10.2021 P22015_TP_TL-3-01_seletus.docx lk 10/21  SIRGALA HARJUTUSVÄLJA JUURDEPÄÄS. TÖÖPROJEKT. KÖIDE 1 REAALPROJEKT OÜ töö nr P22015 Kahekordne eelpuistega ümberpööratud pindamine, aluspindamine fr 8/12, 4/8A, 8/12Ü Settekivikillustik fr 0/32 mm hmin = 15 cm Olemasolev aluspinnas (betoon, asfalt või killustik) Ehituslahendus Tüüp 5 (PK 133+60 – 138+50): Olemasolev deformeerunud asfaltkattega teelõik, mida tuleb laiendada. Tee laiendamiseks eemaldatakse laiendatavalt osalt taimestik, selle all on lubjakivi-liiva-moreeni segu. Olemasolev asfaltkate freesitakse segades selle 25cm sügavuselt kokku alla jääva materjaliga ning planeeritakse seejärel laiendatud osale. Laiendatud osa tuleb seejärel kihi homogeensemaks muutmiseks freesiga läbi segada. Killustikkate tuleb rajada olemasolevale teele nii, et tee laiendus on tõstetud kohapealsest lubjakivist valmistatud killustikalusega olemasoleva teekattega samale kõrgusele. Kuna olemasolev asfaltkate on deformeerunud, siis arvatavasti ei vajaks see eemaldamist. Kogu teekatte laiuses segatakse teekate uuesti 25cm sügavuselt koos põlevkivituhaga läbi (vajaminev tuha kogus tuleb leida laborikatsetega, tõenäoliselt piisab ca 4…5%). Pk 134+65 – 135+25 lõigus puudub projekteeritud tee alt olev asfaltkate. Selle lõigu ulatuses saab vajaliku koguse asfaltkatet freesida PK 134+92 kõrvalolevatelt likvideeritavatelt asfaltkattega mahasõidu harudelt. Ehituslahendus Tüüp 6 (PK 0+22 – 14+40; 28+00 – 30+55; 30+80 – 31+50; 36+00 – 37+25; 40+25 – 52+00; 119+40 – 119+40; 138+50 – 156+00; 160+60 – 162+00) Maa-ala raadatakse vajalikus tee laiendamise mahus või uues koridoris metsa alal. Maapinda kattev umbes 35cm paksune mullakiht eemaldatakse kuni alloleva liivakihini. Olemasolev pinnas tihendatakse ning paigaldatakse kootud geotekstiil (nt kootud geotekstiil TeleTextiles TeleVev 100/100 või analoog). Paigaldatakse täitepinnas vastavalt pikiprofiilile või min. 35cm. Paigaldatakse 15cm kulumiskiht settekivikillustikust fr 0-32. Settekivikillustik fr 0/32 mm h = 15 cm Aheraine killustik fr 0/90 mm h = 35cm Aherainest muldkeha fr 0/300 mm hmin = 60 cm (1) kootud geotekstiil tõmbetugevusega 100/100 kN/m (või sarnaste tugevusomadustega geokomposiit- võrk + tekstiil) Olemasolev aluspinnas (liivpinnas; tihendatud, planeeritud) Ehituslahendus Tüüp 7 - Uus projekteeritud asfaltkatend (PK 0+00 – 0+22; 30+55 – 30+80 (3) ) Tihe asfaltbetoon AC 12 surf 70/100 (100% tardkivikillustik) (4) h = 5cm Poorne asfaltbetoon AC 32 base 70/100 h = 10cm Killustikust alus Tm_240, fr. 32/63+16/32, kiilumismeetodil h = 25cm Vastutav insener: Aleksei Solovjov Versioon: V01 18.10.2021 P22015_TP_TL-3-01_seletus.docx lk 11/21  SIRGALA HARJUTUSVÄLJA JUURDEPÄÄS. TÖÖPROJEKT. KÖIDE 1 REAALPROJEKT OÜ töö nr P22015 Aheraine killustik fr 0/90 mm h = 26cm Aherainest muldkeha fr 0/300 mm hmin = 60 cm (1) kootud geotekstiil tõmbetugevusega 100/100 kN/m (või sarnaste tugevusomadustega geokomposiit- võrk + tekstiil) (1) Olev aluspinnas (tihendatud, planeeritud) Märkus (1) Lõikudes, kus aluspinnase kandevõime on tagatud olemasoleva betoonkatendi või aherainest teekonstruktsioonina, ei ole vaja kihti rajada. Märkus (2) Vahemikes Pk 42+25 – 52+00, 54+75 – 66+40 raadatakse maa-ala puude kände ning taimede juurestikku eemaldamata; kännud ja muu maapinnast kõrgemal olev puittaimestik tuleb freesida olemasoleva maapinnaga tasaseks (alternatiivina võib ka kasutada lahendust, kus kännud juuritakse ning väga probleemsetes piirkondades keeratakse tagurpidi võimaldamaks suurendada pinnase kandvust); muldkeha tugevdamiseks tuleb kasutada EVS-EN 13251 vastavat sarrustamise (ing. reinforcement ehk „R“) funktsiooni täitvat geosünteeti, mille lühiajaline maksimaalne tõmbetugevus on mõlemas tõmbesuunas minimaalselt 100 kN/m, maksimaalne venivus kuni 12%, valmistusmaterjal polüester (nt kootud geotekstiil TeleTextiles TeleVev 100/100 või analoog); reeglina on geosünteetide rulli laiuseks 5 m, seega on sobilik paigaldada muldkeha alla kahe paani laiune armeeritud osa selliselt, et geotekstiili paanide omavaheline ülekate oleks pikisuunas 1,0 m ja põikisuunas 1,5 m; geotekstiili ääri ei ole vajadust üles pöörata; praeguse teadmise kohaselt tuleb planeerida turbapinnasele ehitatav muldkeha selliselt, et kui maapind on raadatud, kännud ja juurestik freesitud, vajadusel nõrgad piirkonnad puuokste ja palkidega tugevdatud, laotatakse maapinnale kootud geotekstiil ning mille peale muldkeha täitepinnas; vajamineva täitepinnase kihipaksus sõltub turbakihi paksusest ja veesisaldusest (kokkusurutavusest). Turbakihi kokkusurutavusest on hetkel geotehnilises uuringus andmeid pigem vähe. Arvestada, et esmane konsolideerumine moodustab koguvajumist ca 85% (ehk teisene on ca 15%) ja et esmane konsolideerumine võtab aega ca 50 päeva; vajaminev teekatendi kogupaksus sõltuvalt turbakihi paksusest. Täpne täitepinnase maht määrata projekteerimise käigus. Arvestada, et tee pind jääks olemasolevast maapinnast vähemalt ca 40 m kõrgemale ka peale aastaid toimuvat teisest konsolideerumist ja tee kasutamist ning et tee pikiprofiilis ei tekiks margatavalt ebaühtlasi vajumeid. Tööprojekti koostamise käigus teha täiendavaid turba veesisalduse mõõtmisi. Pk 30+56,4 raudteeülesõidukoha parameetrid (Vasavere – Kose tee (nr. 47) raudtee- ülesõidukoht numbriga 24-00186): • AKÖL 2022: <50 autot/ööpäevas • Projektkiirus : 60 km/h • Maanteeklass: V • Projekteerimis lähtetase: rahuldav Vastutav insener: Aleksei Solovjov Versioon: V01 18.10.2021 P22015_TP_TL-3-01_seletus.docx lk 12/21  SIRGALA HARJUTUSVÄLJA JUURDEPÄÄS. TÖÖPROJEKT. KÖIDE 1 REAALPROJEKT OÜ töö nr P22015 Raudteeülesõidukoht asub juurdepääsutee kilomeetril 3,056. Oleva raudteeülesõidu katteks kontrarööbaste vahele paigaldatud raudbetoonplaadid, rööbaste väliskülgedel puitprussid ja edasi on mõlemalt pool lagunenud asfaltbetoon 10-11 m ulatuses. Oleva raudteeülesõidu katte laiuseks on 3,7m. Ülesõidu ette on paigaldatud STOP märk, tõkkepuu puudub. Enne ehitustööde alustamist tuleb ehitajal kooskõlastada Kohaliku omavalitsusega ehituse aegne liikluskorraldus. Kõik raudteeülesõidukoha tööd peab teostama vastavalt „Raudteeülesõidukoha ehitamise, korrashoiu ja kasutamise juhendile“ (TKE lisa 4). Uus raudtee ülesõit on projekteeritud vanale asukohale kuid raudteega ristumisnurk on projekteeritud 71°. Ülesõidu projekteerimisel ehitatakse uus ülesõit samale asukohale, säilitades olemasolevad raudbetoonplaadid rööbaste vahel ning teekatte uueks laiuseks on 7m. Juurdepääsu tee raudteeõlesõidule on ette nähtud parameetrid: • Katte laius – 7,0m • Mulde nõlvakalle – 1:2 • Tugipeenra laius – 0,5m • Katte põikkalle – 1,0% Fotol: Pk 30+56,4 olev raudteeülesõit suunaga tee kulgemise suunas. Ülesõidu katteks kontrarööbaste vahele paigaldatud raudbetoonplaadid, rööbaste välisküljel puitprussid ja mõlemal pool 10-11m ulatuses ka lagunenud asfaltkate. Oleva ristumiskoha raudteega ristumise nurk 44°. Märkus: (3). Rööbaste vahel säilitatakse olevad r/b plaadid ja rööbaste välisküljele paigaldatakse asfaltbetooni ülemise kihi asemele 10cm laiuselt kummibituumenmastiks. Märkus: (4) Tardkivi killustikku kasutada lõigus Pk 0+00 – 0+22. Vastutav insener: Aleksei Solovjov Versioon: V01 18.10.2021 P22015_TP_TL-3-01_seletus.docx lk 13/21  SIRGALA HARJUTUSVÄLJA JUURDEPÄÄS. TÖÖPROJEKT. KÖIDE 1 REAALPROJEKT OÜ töö nr P22015 3.5.1 Nõuded ehituskvaliteedile (majandus- ja taristuministri 03.08.2015 määrus nr 101 „Tee ehitamise kvaliteedi nõuded“) Pinnasetööd Olemasolev pinnas on vajalik tasandada ja tihendada. Suurim lubatud ebatasasus piki- ja põiksuunas on 30mm. Mulde või aluspinnase tihendustegur peab olema ≥0,96. Muldkeha ristprofiili suurimad lubatud hälbed projektist on: 1) telje kõrgus ±50 mm, asustatud alas või külgneva rajatise või konstruktsiooniga liitumisel ±20 mm; 2) mulde serva kaugus tee teljest –5 cm / +10 cm; 3) põikkalded kahepoolse põikkaldega teel ±0,5% ja ühepoolse põikkaldega teel ±0,3%. Külgkraavide põhja kõrgused võivad erineda projektist ±10 cm tingimusel, et vete äravool on tagatud projektis ettenähtud suunas. Killustikkate Tihendatud kattel ei tohi olla lahtisi 32 mm avaga sõela mitteläbivaid osakesi. Lubatud suurimad hälbed projektist on järgmised: 1) põikkalde erinevus ±0,5%; 2) tee telje kõrguse erinevus ±50 mm, asustatud alas või külgneva rajatise või konstruktsiooniga liitumisel ±20 mm; 3) piki- ja põikitasasus (ebatasasus 3-meetrise lati all) ≤15 mm; 4) elastsusmoodul tihendatud kruusatee pinnal määratuna LOADMAN- või INSPECTOR- tüüpi seadmega ristlõike kolmes punktis peab olema ≥120 MPa. Lubatud suurimad hälbed projektist on järgmised: 1) tee telje kõrgus ±50 mm, asustatud alas või külgneva rajatise või konstruktsiooniga liitumisel ±20 mm; 2) põikkalle kahepoolse kaldega teelõikudel ±0,5% ja ühepoolse kaldega teelõikudel ±0,3%; 4) tihendatud kihi ristlõike kolme punkti keskmine paksus, mõõdetuna tee teljel ja aluse servast 1 meetri kaugusel, võib olla projekteeritud paksusest väiksem kuni 10%, üksikmõõtmise tulemus kuni 30 mm; Elastsusmoodul tihendatud aluse pinnal LOADMAN- või INSPECTOR-tüüpi seadmega mõõtmisel peab olema ≥170 MPa. Vastutav insener: Aleksei Solovjov Versioon: V01 18.10.2021 P22015_TP_TL-3-01_seletus.docx lk 14/21  SIRGALA HARJUTUSVÄLJA JUURDEPÄÄS. TÖÖPROJEKT. KÖIDE 1 REAALPROJEKT OÜ töö nr P22015 3.5.2 Nõuded materjalidele Killustikkate Kruuskatte täitematerjal peab sisaldama materjali, mille tera läbimõõt on alla 0,063 mm läbimõõduga materjali hulgas läbimõõduga alla 0,002 mm vähemalt 7%. Kasutatava jämetäitematerjali purunemiskindluse kategooria peab olema vähemalt LA40 (Los Angeles’i tegur ≤40) ja külmakindluse kategooria vähemalt F4. Nõuded purunemiskindlusele on kirjeldatud standardis EVS- EN 13242 ja külmakindlusele standardis EVS-EN 1367-1. Sidumata segudest aluste ehitamiseks teedel, mille keskmine liiklussagedus on alla 200 auto ööpäevas, võib kasutada mineraalmaterjale, millel on täidetud järgnevad nõuded: 1) tera läbimõõt D on vähemalt 16 mm; 2) vastavalt standardile EVS-EN 13285 on soovitav terakoostise kategooria valida kas GA, GB, GC, GO, GP või GE, samas peenosiste sisaldus peab vastama vähemalt kategooriale UF7; 3) jämetäitematerjali purustatud pindadega terade sisaldus peab vastama vähemalt kategooriale C 50 ja purunemiskindluse maksimaalväärtuse kategooria peab olema vähemalt LA40. 3.6. Veeviimarid Enamus projekteeritava teega ristuvate kraavide valgala pindala jääb alla 0,2 km2 ja nendele kraavidele projekteeritava truubi läbimõõt on valitud konstruktiivselt 0,4 m. Kahe kraavi puhul, mille valgala pindala on ligikaudu 0,2 km2 on truubi läbimõõt on valitud konstruktiivselt 0,5 m. Projekteeritava teega ristub Vasavere jõgi. Truubi läbimõõdu määramiseks on arvutatud Vasavere jõe maksimumvooluhulk (lisa 3) ja määratud truubi läbimõõt nomogrammi abil. Vasavere jõele projekteeritud truubi läbimõõt on valitud 1,4 m. Sademevee ärajuhtimise truubid, mille asukohas sademevee kokkuvoolu ala suurus on väiksem kui 1,5 ha on truubi läbimõõt valitud konstruktiivselt 0,4 m. Truupide puhul, mille asukohas sademevee kokkuvoolu ala suurus on suurem kui 1,5 ha, on tehtud sademevee vooluhulga arvutus ja truubi läbimõõt määratud nomogrammi abil (lisa 4). Kokku on projekteeritud 35 uut plasttruupi, neist 1 truup läbimõõduga D1400, 2 truupi läbimõõduga D1000, 5 truupi läbimõõduga D800, 4 truupi läbimõõduga D600, 22 truupi läbimõõduga D400 ja 1 truup läbimõõduga D300. Truupide plaaniline paiknemine on tähistatud asendiplaani joonistel. Juurdepääsutee kõrvale on ette nähtud kujundada nõvad või pikikraavid pinnavee ärajuhtimiseks. Üle 2%-lise languga lõikudes on ette nähtud kraavi põhi kindlustada. Vastutav insener: Aleksei Solovjov Versioon: V01 18.10.2021 P22015_TP_TL-3-01_seletus.docx lk 15/21  SIRGALA HARJUTUSVÄLJA JUURDEPÄÄS. TÖÖPROJEKT. KÖIDE 1 REAALPROJEKT OÜ töö nr P22015 3.7. Konstruktsioonid Täiendavaid konstruktsioone ei ole projekteeritud. 3.8. Liikluskorraldus- ja ohutusvahendid Liikluskorraldusvahendeid projekteeriti riigiteega ristumiskohale, ristmikutele ning raudtee ülesõidule. Teelõigule on planeeritud tähispostide paigaldamine raudteeülesõidu kohale. Teekate markeeritakse riigiteega ristumisel. 3.8.1 Liiklusmärgid Lõigule paigaldatakse liiklusmärgid vastavalt kehtivatele standarditele ning Transpordiameti juhenditele. Liiklusmärgid paigaldatakse vastavalt käesolevas projektis koostatud liikluskorralduse plaanijoonistele. Projekteeritud sõidutee liiklust korraldavate uute liiklusmärkide suurusgrupp on II. Liiklusmärkidel ja viitadel kasutada sõiduteel II klassi valgust mittepeegeldavat kilet. Liiklusmärgid peavad olema valmistatud vähemalt 1,85 mm paksusest alumiiniumplekist. Tekstilisi viitasid pole projektiga ette nähtud. Paigaldatavad märgikomplektid peavad olema CE-märgistatud vastavalt EVS-EN 12899-1. Liiklusmärkide üldine paigalduskõrgus väljaspool asulat on 1,8m. 3.8.2 Teemärgised Teekate märgistatakse vastavalt kehtivatele standarditele ning Transpordiameti juhenditele. Märgistamisel tuleb lisada värvile ja plastikule klaaskuule, vastavalt Transpordiameti poolt kehtestatud märgistusnõuetele. Teekattemärgised tehakse termovaluplastikuga. Termovaluplastikuga tehtud märgiste pinnal peab kasutama klaaskuule vähemalt 300g/m². 3.8.3 Tähispostid Tähisposte kasutatakse projekteeritaval lõigul raudteeülesõidu tähistamiseks. Paigaldatavad helkuritega tähispostid peavad olema CE-märgistatud vastavalt EVS-EN 12899-3. Tähispostidel helkuri ülemise serva kõrgus sõidutee pinnast peab olema 0,9 m. Tähispostide mahud on toodud alljärgnevas tabelis: Helkuri värvus Maas Piirde l Valged [tk] 0 0 Kollased [tk] 12 0 Sinised [tk] 0 0 Kokku 12 0 Vastutav insener: Aleksei Solovjov Versioon: V01 18.10.2021 P22015_TP_TL-3-01_seletus.docx lk 16/21  SIRGALA HARJUTUSVÄLJA JUURDEPÄÄS. TÖÖPROJEKT. KÖIDE 1 REAALPROJEKT OÜ töö nr P22015 3.9. Tehnovõrgud Tehnovõrke pole antud projektiga ette nähtud ümber ehitada. 3.10. Keskkonnakaitse Soovitused ehitustegevusel: - Ehitustegevuse ajal peavad ehitusmasinate parkimine, tankimine ja hooldus toimuma selleks ette nähtud kõvakattega pindadel. Ehitusetegevus peab olema korraldatud selliselt, et oleks välistatud saasteainete sattumine pinna- ja põhjavette, eriti tugevatel sajuperioodidel. Masinate ja seadmete tankimis- ja ladustamisplatsid ei tohiks paikneda majapidamiste lähedal. Kasutatav tehnika peab olema heas tehnilises seisukorras. - Ehitusaegse õhusaaste (tolm, heitgaasid) liigset mõju ümbritsevatele aladele tuleb vältida õigete töömeetodite ja töö aja valikuga. Kasutatav tehnika peab olema heas tehnilises seisukorras. Tuleb vältida ehitusaegse tolmu levikut teeäärse asustuse territooriumitele, vajadusel tolmavaid materjale niisutada (selleks mitte kasutada kemikaalide lahuseid). - Ehitusperioodil tuleb avariiolukordade risk välistada korrektsete töömeetoditega. Ehituse töövõtja peab olema valmis hädaolukordadeks ja nende puhul vastavalt tegutsema. Töövõtja peab koheselt Tellijat teavitama õnnetusjuhtumistest, mis võivad olla keskkonnale ohtlikud. Ehitusperioodil vastutab töövõtja keskkonnakaitse eest ehitusobjektil (oma ehitustegevuse ja muu sellest tuleneva piires) ja selle kõrval oleval alal vastavalt Eesti Vabariigis kehtivatele seadustele ja nõuetele ning Tellija poolsetele juhistele. Kuivaperioodil peab ette nägema tolmutõrjeks veega kastmise. Ehitustööde käigus ei tohi kahjustada ümbritsevat keskkonda. Kõik ehitustööd tuleb teostada järgides kehtestatud keskkonnakaitse nõudeid. Täitematerjalide, mulla ja pinnase ladustamiskohad kooskõlastatakse kohaliku omavalitsusega. Projekteeritud tee ja valitud rajatised ei halvenda paikkonna keskkonnakaitselist olukorda. Tee ehitamisel ei ole vaja teha lammutustöid, mille tõttu jäätmeid ei teki. 3.11. Maastikukujundus- ja haljastustööd Maastikukujundus- ja haljastustööd on antud projektis ette nähtud ainult olevate teede likvideerimisel ning rekultiveerimisel. Kuna tegemist on vana kaevandusalaga, siis olulist haljastust tee äärde ei ole kavandatud ja üldjuhul piirdutakse nõlvade kokkuviimisega olemasoleva maapinnaga. Vastutav insener: Aleksei Solovjov Versioon: V01 18.10.2021 P22015_TP_TL-3-01_seletus.docx lk 17/21  SIRGALA HARJUTUSVÄLJA JUURDEPÄÄS. TÖÖPROJEKT. KÖIDE 1 REAALPROJEKT OÜ töö nr P22015 4. TÖÖDE TEOSTAMINE 4.1. Üldosa Ehitustöödel peab ehitaja jälgima ja täitma kõiki nõudeid, mis on esitatud Vabariigi Valitsuse määruses nr 377 “Töötervishoiu ja tööohutuse nõuded ehituses”. Ehitustööde teostaja peab tagama ehitustööde teostamise, ehitusplatsi kontrolli ja töötervishoiu ning tööohutuse nõuded vastavalt eelmainitud määrusele nr 377. Ehitustööde teostajal peavad olemas olema määruses nõutud dokumendid. Ehitaja peab ehitustööde alustamisest teatama Tööinspektsiooni kohalikule asutusele vähemalt 3 päeva enne töödega alustamist. Ehitustööde ajal ei tohi ehitusel viibida kõrvalisi isikuid ja ehitustööd ei tohi ohustada ehituse mõjupiirkonnas viibijaid. Ehitaja peab tagama, et ehitusfirma ja ehitusega seotud töötajad oleksid kindlustatud. Töötajad peavad olema instrueeritud tööohutusalaselt ja olema varustatud töötamiseks vajalike kaitsevahenditega. Enne ehitustööde algust tuleb looduses kindlustada kõik olemasolevad piirimärgid. Üldiselt tuleb ehitustööde käigus tagada kõikide olemasolevate piirimärkide säilimine. Juhul kui see osutub võimatuks tuleb sellest teavitada piirinaabritest maaomanikke ja pärast tööde lõpetamist taastada kõik tööde käigus hävinud piirimärgid. Piirinaabreid tuleb teavitada ka kõikidest töödest, mis viiakse läbi nende maal või kui ehitustegevus puudutab otseselt piirinaabri huve (nt mahasõitude ehitus, piirirajatistega seotud tööd jne). Ehitaja peab tagama kõigi kooskõlastustes esitatud nõuete ja tingimuste täitmise vastavalt projektlahendusele. Tellija, ehitaja, projekteerija ja omanikujärelevalve teatavad omal algatusel viivitamatult avastatud vigadest, puudustest ja riskiteguritest projektdokumentatsioonis ning nendest abinõudest, millega saab tööd edendada ja paremate tulemuste saavutamist soodustada. Ehitaja peab teavitama projekteerijat kõigist projektis leitud ebaselgustest ning võimalikest vasturääkivustest enne, kui ta võtab vastu konkreetse teostamise otsuse. Kõik kooskõlastamata omaalgatuslikud projekti muudatused või projektlahenduste eiramised on keelatud. Eelpoolt toodu eiramisel on töövõtja (ehitaja) kohustatud kõik hilisemad projektlahenduste eiramistest tulenevad parandused, vajalikud lisa- või taastustööd teostama oma kuludega. Töövõtja peab tööde tegemisel juhinduma Eestis kehtivatest teehoiutöödega seotud seaduste, standardite, normdokumentide ja juhendite terviktekstidest. Projektiga määratud ehituseks vajalike tööde mahud on esitatud “Kululoendis”, mille koostamise aluseks on Maanteeameti poolt välja töötatud “Teetööde tehnilised kirjeldused” versioon 18.02.2019. Ajutiste ehitusaegsete ümbersõitude ja liikluskorralduse skeemid ning joonised ehitusobjektil korraldab töövõtja vastavalt tema poolt valitud ja teostavate tööde etappidele. Vastutav insener: Aleksei Solovjov Versioon: V01 18.10.2021 P22015_TP_TL-3-01_seletus.docx lk 18/21  SIRGALA HARJUTUSVÄLJA JUURDEPÄÄS. TÖÖPROJEKT. KÖIDE 1 REAALPROJEKT OÜ töö nr P22015 4.2. Ettevalmistustööd Enne põhiliste ehitustööde algust tuleb digitaalselt maha märkida tee telg. Piketaaž tuleb säilitada garantiiaja lõpuni või tellija korralduseni. Lisaks teljele tuleb digitaalselt välja märkida kõik iseloomulikud projektsed tee-elemendid (nt mahasõidud, truubid jne). Väljamärgitud punktid tuleb looduses kindlustada ning vastavalt vajadusele ka taastada või uuesti välja märkida. Kavandatavatest töödest informeerida piirinaabreid, märkides nende juuresolekul välja ehitusaegseks säilitamiseks piiritähised. Projekteeritav tee läbib kavandava tee trass metsaga alasid. Enne ehitustööde algust on vajalik teha metsa raadamine ja kändude juurimine. Tee alguse lõigus esineb metsa alasid, kus mets on hiljuti raiutud. Nendes lõikudes on ette nähtud kändude juurimine. Valdavalt on raadamise ja juurimise ala laius ette nähtud 20 m. Lõigul kus pinnasetööde ulatus on suurem, on raadamise ja juurimise ala laius valitud 30 m. Teemaa peab olema planeeritud tasemeni, mis võimaldab selle hilisemat niitmist mehhanismidega. Kändude ja kõlbmatu pinnase veokohad täpsustada kohaliku omavalitsusega enne ehitustööde algust. Tee trassi planeerimisel peab tasandama mulde alla jäävad lohud, kännuaugud ja vanad kraavid, täitma need pinnasega ning tihendama. Kooskõlas „Teetööde tehnilised töökirjeldused” tooduga tuleb raadamisel ja juurimisel tekkivad tühimikud (augud) ka täita, kasutades selleks vähemalt augu kõrval olevale samaväärset pinnast. Kõik tööde korrektseks teostamiseks vajalikud ajutised laoplatsid kuuluvad lahutamatu osana iga konkreetse tööetapi juurde. Ajutiste laoplatside asukohad on töövõtja kohustatud ise enne tööde algust leidma ning vajadusel sõlmima nende kasutamiseks vajalikud kokkulepped. 4.3. Ehitustööd Lõikudes, kus mineraalpinnase peal esineb kasvupinnas (kihi paksus > 35 cm) on ette nähtud kasvupinnas eemaldada. Lõikudes, kus esineb turbapinnas kihi paksusega kuni 2m on ette näht turvas välja kaevata ja asendada mineraalpinnasega (aheraine fr 0/300). Väljakaevatav turbapinnas on ette nähtud laiali planeerida teega külgnevale alale. Lõigus, kus turbapinnase kihi paksus on suurem, kui 2m, on kavandatud aluspinnaseks oleva turba eeltihendamine eelkoormamisega. Eelkoormamiseks on ette nähtud kasutada Sirgala karjääri alale ladestatud aherainet. Aheraine võtmise asukoht tuleb kokku leppida Enefit Kaevandused AS-ga.. Eelkoormamiseks kasutatava pinnase arvutuslik mulde kõrgus on kavandatud ligikaudu sama suur, kui on turbakihi paksus. Vastutav insener: Aleksei Solovjov Versioon: V01 18.10.2021 P22015_TP_TL-3-01_seletus.docx lk 19/21  SIRGALA HARJUTUSVÄLJA JUURDEPÄÄS. TÖÖPROJEKT. KÖIDE 1 REAALPROJEKT OÜ töö nr P22015 Eelkoormamiseks kasutatava pinnase turbapinnasega segunemise vältimiseks ja mulde stabiilsuse tagamiseks on ette nähtud enne aheraine paigaldamist laotada turba peale eraldav geosünteetmaterjal (kootud geotekstiil Teletextiles TeleVev 100/100 või samaväärne). Olenevalt arvutuslikust mulde kõrgusest, muutub ka geotekstiiliga kaetava ala laius. Vajalik eelkoormamise aeg on vähemalt kolm kuud. Turvas tiheneb eeldatavalt ligikaudu 50% ulatuses. Pärast turba tihenemist on vajalik ülemäärane pinnas (aheraine) eemaldada ja ladestada uuesti karjääri alale või sobivuse korral kasutada tee mulde ehitamiseks külgnevates lõikudes allpool konstruktsioonis esitatud nõuetega materjali (fr 0-300mm aheraine) kihte. Lõikudes, kus esineb olemasolev kruus-, asfalt-, või betoonkattega tee on ette nähtud tee katend ehitada otse aluspinnale selliselt, et oleks tagatud vähemalt 25 cm paksune katendi kiht olemasoleva aluspinna peal. Vajaduse korral tuleb katendi alust laiendada olemasoleva katendiga külgnevalt, et oleks tagatud kandva aluspinnase piisav laius (nt kurvi kohtades või lõikudes, kus olemasoleva tee katend on kitsam projekteeritava tee katendist). Truupide ehitamisel tuleb lähtuda tüüpjoonistest, mis on toodud väljaandes „Maaparandusrajatiste tüüpjoonised“ (Projekteerimisbüroo Maa ja Vesi, Tallinn 2013, täiendatud 2015. ja 2019. aastal). Truupide läbimõõduga 40 cm ehitamisel tuleb lähtuda tüüpjoonisest 3.2-1 ja 3.2-2 (matt- ja kivikindlustis otsakuga). Truupide läbimõõduga 50 cm ja 60 cm ehitamisel tuleb lähtuda tüüpjoonisest 3.4-1 ja 3.4-2 (kivikindlustis otsakuga). Truubi muldkeha ehitamisel tuleb kasutada saviliiv või liivsavi pinnast. Truubi läbimõõduga 140 cm ehitamisel tuleb lähtuda tüüpjoonisest 3.5- 1 ja 3.5-2 (kivikindlustis otsakuga). Lõikudes, kus teekraavi lang on 2…4% on ette nähtud kraavi põhi kindlustada killustikuga (16/32, b = 1 m, h = 5 cm). Lõikudes, kus teekraavi lang on 4…7% on ette nähtud kraavi põhi kindlustada killustikuga (16/32, b = 1 m, h = 5 cm) geotekstiilil (HaTe 150 või samaväärne). Lõikudes, kus teekraavi lang on suurem, kui 7% on kraavi põhi ette nähtud kindlustada munakividega (Ø10…15 cm) geotekstiilil (HaTe 150 või samaväärne). Pärast tee konstruktsiooni valmimist tuleb paigaldada liikluskorraldusvahendid ja tähispostid. Töödega haaratud maa-ala tuleb heakorrastada kogu laiuses. 4.4. Ehitusaegne liikluskorraldus Teetöödel juhinduda Majandus- ja taristuministri määruse „Nõuded ajutisele liikluskorraldusele“ ning Transpordiameti peadirektori käskkirjaga kinnitatud juhendi „Riigiteede ajutine liikluskorraldus“ ajakohase versiooni nõuetest. Vastutav insener: Aleksei Solovjov Versioon: V01 18.10.2021 P22015_TP_TL-3-01_seletus.docx lk 20/21  SIRGALA HARJUTUSVÄLJA JUURDEPÄÄS. TÖÖPROJEKT. KÖIDE 1 REAALPROJEKT OÜ töö nr P22015 5. Kasutus- ja hooldusjuhend Killustikkattega tee hooldamine peab toimuma regulaarse hööveldamisega. Hooldustihedus tuleb määrata vastavalt tegelikule tee kasutusele ja löökaukude, ebatasasuste tekkele. Teelõigu hooldamine hööveldamisega võiks toimuda vähemalt kord kuus. Hooldustiheduse peab tee omanik määrama vastavalt tee kasutusele ja seisundinõuetele. Teelõigul ei ole erirajatisi, mis vajaks eraldi hooldusjuhendeid. Jälgida tuleb regulaarselt teekonstruktsiooni, tee osade (kraavid, nõlvad) ning rajatiste (truubid) seisukorda ning vastavalt sellele planeerida hooldustöid. Soovitav on truupide ülevaatus vähemalt üks kord aastas pärast kevadist suurvett. Vajadusel korral eemaldada truupi või truubi otsaku ette kandunud praht ja sete ning parandada truubi otsaku kahjustused. Vastutav insener: Aleksei Solovjov Versioon: V01 18.10.2021 P22015_TP_TL-3-01_seletus.docx lk 21/21  Mnt nr 32 Jõhvi-Vasavere tee Sirgala harjutusvälja juurdepääsutee PK 0+03,4 ja oleva katteserv Mnt nr 32 Jõhvi-Vaivara tee km 3,545 vasakul kokku viimine Ehituslahendus Tüüp 7 PK 0+03,4 - 0+22 18.11 0.30 0.50 0.50 0.50 Olemasoleva maapinna joon KIHI NIMETUS PAKSUS KIHI NIMETUS PAKSUS Tihe kuum asfaltbetoon AC 12 surf 70/100 (100% tardkivikillustik) h=5cm Settekivi killustik fr 0-32 h=15cm Poorne kuum asfaltbetoon 32 AC base 70/100 h=10cm Aheraine killustik fr 0-90 h=30cm Killustikalus Tm_240, fr 32/63+16/32, kiilumismeetodil h=25cm Muldkeha aheraine fr 0-300 hmin=60cm Aheraine killustik fr 0-90 h=26cm Kootud geotekstiil 100/100 kN/m Olemasolev aluspinnas Muldkeha aheraine fr 0-300 hmin=60cm (1) Kootud geotekstiil 100/100 kN/m Olemasolev aluspinnas Märkus (1) Lõikudes, kus aluspinnase kandevõime on tagatud olemasoleva betoonkatendi või aherainest teekonstruktsioonina, ei ole vaja kihti rajada. Projektne ristprofiil Mahasõit Mnt nr 32 Jõhvi-Vaivara tee km 3,545 vasakul Ehituslahendus Tüüp 7 PK 0+03,4 - 0+22 Tagasitäide - kohalik pinnas 0.50 0.50 Olemasoleva maapinna joon 3.50 3.50 4.0% x% x% 4.0% 1:2 1:2 1:2 1:2 KIHI NIMETUS PAKSUS Tihe kuum asfaltbetoon AC 12 surf 70/100 (100% tardkivikillustik) h=5cm Poorne kuum asfaltbetoon 32 AC base 70/100 h=10cm Killustikalus Tm_240, fr 32/63+16/32, kiilumismeetodil h=25cm Aheraine killustik fr 0-90 h=26cm Muldkeha aheraine fr 0-300 hmin=60cm (1) Kootud geotekstiil 100/100 kN/m Olemasolev aluspinnas Reaalprojekt OÜ Töö nimetus Vabaduse pst 174b 10917 Tallinn tel +372 608 11 00 Sirgala harjutusvälja juurdepääs www.reaalprojekt.ee [email protected] Tellija Asukoht Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus Alutaguse vald, Toila vald, Jõhvi vald, Narva-Jõesuu linn, Ida-Viru maakond Joonise nimetus Mõõtkava Insener: Martin Tedremaa Insener: Aleksei Solovjov Tüüpristprofiilid M 1:100 Insener: ... Projektijuht: Töö nr Staadium Köide; eriosa Joonise nr Andreas Saluste Fail / Kuupäev: P22015_TP_TL-4RP.dwg / 29.08.2022 P22015 PP TL 4RP-06  MÕÕTKAVA: Horisontaal 1:2000 Vertikaal 1:200 NIISKUMISPAIKKOND KATENDI RISTPROFIILI TÜÜP KINDLUSTUS 50.65 +00 VASAK KALDED % 150m KRAAV KÕRGUSARVUD PROJEKTEERITUD KINDLUSTUS 50.65 +00 PAREM KALDED % 150m KRAAV KÕRGUSARVUD -0.79% -3.21% R=3000 0.70% -0.37% +00 +94 +11 +00 +16 +35 KALDED [%] JA PÜSTKÕVERAD K=117m R=792 16m K=19m 59m 189m 128m 54.27 -0.09 54.23 54.14 53.88 51.98 51.00 51.15 50.38 50.70 50.14 50.47 49.81 50.45 50.51 50.21 50.60 50.16 50.77 50.25 50.95 51.01 51.12 -0.37 51.67 51.30 -0.99 52.46 51.47 -1.06 52.70 51.64 -0.72 52.54 51.82 -0.07 51.80 51.73 51.07 51.63 51.10 51.54 51.30 51.45 -0.03 54.42 54.39 53.22 53.39 52.17 52.59 51.37 51.79 KÕRGUSARVUD TELJEL OLEVAD KÕRGUSARVUD 0.18 0.42 0.42 0.15 0.32 0.33 0.63 0.40 0.62 0.70 0.12 0.44 0.15 0.56 TÖÖKÕRGUSED VAHEKAUGUSED 25 25 25 25 25 25 25 25 25 25 25 25 25 25 25 25 25 25 25 25 25 0 1 2 3 4 5 +00 +37 +40 +19 PIKETID R=600m SIRGED JA KÕVERAD L=36.7m K=403.6m L=79.0m Reaalprojekt OÜ Töö nimetus Vabaduse pst 174b 10917 Tallinn tel +372 608 11 00 Sirgala harjutusvälja juurdepääs www.reaalprojekt.ee [email protected] Tellija Asukoht Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus Alutaguse vald, Toila vald, Jõhvi vald, Narva-Jõesuu linn, Ida-Viru maakond Joonise nimetus Mõõtkava Insener: Martin Tedremaa Insener: Aleksei Solovjov Telje TL001 Pikiprofiili väljavõte H 1:2000 Insener: ... V 1:200 Projektijuht: Töö nr Staadium Köide; eriosa Joonise nr Andreas Saluste Fail / Kuupäev: P22015_TL_C3D_1.dwg / 29.08.2022 P22015 TP TL 5PP-01  Lepingu l isa 2 Ehitamise alustamise teatise ja vastuvõtu akti vorm Käesolev vorm on kahepoolne. Esmalt täidab ära tabelis toodud andmed teatise esitaja ning digi allkirjastab teatise. Peale ehitustööde valmimist digi allkirjastab sama vormi Transpordiameti esindaja ning siis saab vormist ehitise vastuvõtuakt. Allkirjastatud vastuvõtuakt on aluseks objekti kandmiseks teeregistrisse. I E hitamise alustamise teatis ( selle osa täidab lepingu sõlminud huvitatud isik ja allkirjastab faili tervikuna ) Tee nr , nim etus ja km Kinnistu katastriüksuse tunnus ja nimetus Ristumiskoha ehitamise lepingu nr Teatise esitaja nimi ( nimetus ) ja kontakt Ehitustööde kestvus Ehitaja nimi ( nimetus , reg . või isikukood ) ja kontakt Ehitaja MTR kood tegevusalal „ehitamine“ Ehitusaegse liikluskorralduse eest vastutaja ( nimetus , reg . või isikukood ) ja kontakt Ehitusaegse liikluskorralduse projekti kooskõlastuse nr ja kuupäev * Omanikujärelevalve teostaja nimi (nimetus) ja kontakt** Omanikujärelevalve MTR kood tegevusalal „omanikujärelevalve“ * Juhul , kui ristumiskoha ehitamise lepingu kohaselt on nõutud ehitusaegse liikluskorralduse projekt , tuleb see koostada ja kooskõlastada enne käesoleva teatise esitamist . Projekti koostab selleks pädevust omav isik ja kooskõlastab Transpordiameti piirkondlik liikluskorraldaja , kelle kontaktid on leitavad siit: https://www.transpordiamet.ee/uudised-ametist-ja-kontakt/kontaktid . **Juhul , kui lepingus on omanikujärelevalve nõue . Esitaja allkiri ja kuupäev /digitaalselt allkirjastatud/ /kuupäev digikonteineris/ II Ehitise vastuvõtu akt ( allkirjastab vastuvõtja ) Ristumiskoha rajamine on lõpetatud ja vastab ristumiskoha ehitamise lepingu dokumentidele. Garantiiperioodi ( viis aastat) arvestus algab digiallkirjastamise kuupäevast. Vastuvõtja allkiri ja kuupäev /digitaalselt allkirjastatud/ /kuupäev digikonteineris/ RISTUMISKOHA EHITAMISE KOKKULEPE 7.1-1/22/21753-1 Tee omaniku Transpordiamet (edaspidi amet), registrikoodiga 70001490, mida esindab esindaja põhimääruse alusel Taristu kooskõlastuste üksuse juhtivspetsialist Marek Lind, e-post [email protected] Ristumiskoha Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus (edaspidi RKIK) registrikoodiga taotluse esitaja 70009764, mida esindab põhimääruse alusel peadirektor Magnus-Valdemar Saar, e-post [email protected], tel 717 0400 Kokkuleppe osapooled (edaspidi pooled) avaldavad, et: - Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus soovib ehitada riigitee ristumiskoha ning on nõus kandma kõik selle elluviimisega kaasnevad kulud; - Transpordiamet nõustub ristumiskoha ehitamisega taotletud asukohta riigitee alusele maale EhS § 99 lg 3 alusel, vastavalt kooskõlastatud projektile „Sirgala harjutusvälja juurdepääs“ (koostaja Reaalprojekt OÜ, töö nr P22015, edaspidi projekt); - Kokkuleppe sõlmimiseks on olemas kõik õigused ja volitused ning kokkuleppe sõlmimine ja täitmine ei riku ega ületa olemasolevaid volitusi. 1. Kokkuleppe objekt 1.1 Pooled sõlmisid käesoleva kokkuleppe riigitee nr 32 Jõhvi – Vasknarva km 3,55 ristumiskoha ehitamiseks kokkuleppes esitatud tingimustel. 1.2 Ristumiskoht rajatakse Ida-Viru maakonnas Jõhvi vallas Kose külas Ahtme metskond 162 kinnistu (katastritunnus 25101:001:0482) ühendamiseks riigiteega. Ristumiskoht hakkab teenindama maatulundusmaa sihtotstarvet. 1.3 Kokkulepe annab RKIK-ile õiguse ristumiskoha rajamiseks ehitustööde teostamiseks riigitee alusel maal (katastriüksusel) kokkuleppes sätestatud tingimustel. 2. Nõuded ristumiskoha ehitamiseks riigitee alusel maal 2.1 Ristumiskoht ehitada vastavalt projektile (kokkuleppe lisa 1). 2.2 Välja selgitada ehitatava ristumiskoha alla jäävate tehnovõrkude ja -rajatiste asukohad ja muud kitsendused ning kooskõlastada tegevus ehitise kaitsevööndis oleva tehnovõrgu ja -rajatise omanikuga või kitsenduse seadjaga. 2.3 Kui ristumiskohta ei ehitata vastavalt projektile, siis kohustub RKIK ristumiskoha projektiga vastavusse viima oma kuludega hiljemalt ameti määratud tähtajaks. 2.4 Ristumiskoha ehitamisel mitte kahjustada riigitee seisukorda ning peale ristumiskoha ehitamist eemaldada riigiteelt sinna seoses ehitustöödega sattunud materjal. 3. Ehitustööde korraldamine 3.1 RKIK kohustub tellima ja esitama ametile koos ehitamise alustamise teatise vormiga ajutise liikluskorralduse lahenduse ning ehitamise ajal tagama ajutise liikluskorralduse paigaldamise vastavalt ametilt kooskõlastuse saanud lahendusele. 3.2 RKIK kohustub enne ehitamist esitama ametile [email protected] kokkuleppe lisas 2 toodud ehitamise alustamise teatise vormi. Teatise vorm tuleb esitada vähemalt 10 päeva enne ehitamise alustamist. Kui amet ei teavita 10 päeva jooksul peale teatise saamist vajadusest teatise vormis esitatud andmete täiendavaks kontrollimiseks, siis võib alustada ehitamist. 3.3 RKIK kohustub tööde lõpetamisest ametit koheselt informeerima [email protected] ja kutsuma kohale ameti esindaja tööde vastuvõtmiseks. 4. Poolte kohustused ja kinnitused 4.1 Kokkuleppe alusel valminud ristumiskoht on riigitee osa ja jääb riigitee aluse maa piires ameti bilanssi. Ristumiskoht kuulub riigitee alusel maa piires Eesti Vabariigile. 4.2 RKIK kinnitab, et ehitamine ja selleks vajalikud muud tegevused toimuvad ainult RKIK kulul. 4.3 RKIK tagab, et ristumiskoha ehitamisele kehtib 5-aastane garantiiperiood ja garantiiperioodil ameti poolt avastatud kõik ristumiskoha puudused on garantiiperioodi lõpuks likvideeritud. Garantiiperiood algab ristumiskoha vastuvõtmisest. Kui RKIK ameti poolt avastatud puuduste kõrvaldamist ameti määratud tähtaja jooksul ei korralda, on ametil õigus tellida puuduste kõrvaldamine kolmandatelt isikutelt ja nõuda selleks tehtud kulude hüvitamist RKIK poolt. 4.4 RKIK tagab, et ehitamist reguleerivate nõuete muutumisel kokkuleppe kehtivuse jooksul on ta kohustatud viima ristumiskoha ehitamise uute nõuetega vastavusse, kui pooled ei lepi kokku teisiti, sh kandma sellega seonduvad täiendavad kulud. 4.5 Ametil on õigus piirata ristumiskoha kasutamist juhul, kui RKIK ei ehita ristumiskohta vastavalt käesolevast kokkuleppest tulenevatele nõuetele. 4.6 Kokkuleppega võetud kohustuste täitmata jätmise või mittekohase täitmise korral on RKIK kohustatud hüvitama ametile või kolmandatele isikutele oma tegevuse või tegevusetusega tekitatud kahju täies ulatuses. Kolmandate isikutega tekkivate vaidluste (s.h kohtuvaidluste) korral on RKIK enda toimingutest või kokkuleppe alusel ülesannete täitmisest põhjustatud vaidluste osapooleks esindades vajaduse korral ametit ning hüvitab sellega kaasnevad kulud. 4.7 Poolte vahel tekkivad erimeelsused ja vaidlused lahendatakse õigusaktides sätestatud korras. 5. Kokkuleppe kehtivus 5.1 Kokkulepe annab õiguse ehitada ristumiskoht viie aasta jooksul käesoleva kokkuleppe sõlmimisest. 5.2 Pärast nimetatud tähtaja möödumist on ametil õigus nõudeid ristumiskohale ja ajutisele liikluskorraldusele muuta. Nõuete muutmisel ei ole RKIK-l õigust esitada ameti vastu mingeid nõudeid sh kahju hüvitamise nõudeid. 5.3 Kokkulepe jõustub selle osapoolte poolt allkirjastamise hetkest ning kehtib kokkuleppes sätestatud kohustuste täitmiseni. Kokkuleppe lisad: Lisa 1 – Ametis kooskõlastatud põhiprojekt; Lisa 2 – Ehitamise alustamise teatise vorm. Amet: RKIK: _______________ _______________ /digitaalselt allkirjastatud/ /digitaalselt allkirjastatud/