Seisukoha andmiseks

Rõuge vallas Piiririba katastriüksusele seiremasti püstitamise keskkonnamõju hindamise eelhinnang Tallinn 2022 Rõuge vallas Piiririba katastriüksusele seiremasti püstitamise keskkonnamõju hindamise eelhinnang. Versioon: 29.01.2022 Nimetus: Rõuge vallas Piiririba katastriüksusele seiremasti püstitamise keskkonnamõju hindamise eelhinnang Töö tellija: Politsei- ja Piirivalveamet Reg nr 70008747 Harju maakond, Tallinn, Kesklinna linnaosa, Pärnu mnt 139, 15060 Tel +372 5332 3749, +372 619 1172 E-post [email protected] Töö teostaja: LEMMA OÜ Reg nr 11453673 Harju maakond, Tallinn, Kristiine linnaosa, Värvi tn 5, 10621 Tel +372 5059914 E-post [email protected] Vastutav koostaja: Piret Toonpere (litsents KMH 0153) Töös osalesid: Heli Aun Töö versioon: 29.01.2022 2 Rõuge vallas Piiririba katastriüksusele seiremasti püstitamise keskkonnamõju hindamise eelhinnang. Versioon: 29.01.2022 Sisukord Sissejuhatus...................................................................................................................................... 5 1 Kavandatav tegevus ................................................................................................................. 6 1.1 Kavandatava tegevuse iseloom ja maht ................................................................................... 6 1.2 Kavandatava tegevuse seos asjakohaste strateegiliste planeerimisdokumentidega ning lähipiirkonna praeguste ja planeeritavate tegevustega .............................................................. 7 1.2.1 Siseturvalisuse arengukava 2020–2030 .................................................................... 7 1.2.2 Tõhusam piirihaldus aastateks 2019–2022............................................................... 7 1.2.3 Parmu looduskaitseala kaitse-eeskiri ........................................................................ 8 1.2.4 Kagupiiri projekt ........................................................................................................ 8 1.3 Ressursside, sealhulgas loodusvarade, nagu maa, muld, pinnas, maavara, vesi ja looduslik mitmekesisus, näiteks loomastik ja taimestik, kasutamine ......................................................... 8 1.4 Tegevuse energiakasutus ......................................................................................................... 8 1.5 Tegevusega kaasnevad tegurid ................................................................................................ 8 1.5.1 Heide vette ja pinnasesse ......................................................................................... 8 1.5.2 Heide õhku ................................................................................................................ 9 1.5.3 Lõhn........................................................................................................................... 9 1.5.4 Müra .......................................................................................................................... 9 1.5.5 Vibratsioon ................................................................................................................ 9 1.5.6 Valgustatus ................................................................................................................ 9 1.5.7 Soojus ........................................................................................................................ 9 1.5.8 Kiirgus ........................................................................................................................ 9 1.6 Tekkivad jäätmed ja nende käitlemine..................................................................................... 9 1.7 Kavandatava tegevusega kaasnevate avariiolukordade esinemise võimalikkus, sh heite suurus ........................................................................................................................................... 9 1.8 Tegevuse seisukohast asjakohaste suurõnnetuste või katastroofide oht, sh kliimamuutustest põhjustatud suurõnnetuste või katastroofide oht teaduslike andmete alusel 10 2 Kavandatava tegevuse asukoht ja mõjutatav keskkond ........................................................ 11 2.1 Olemasolev ja planeeritav maakasutus ning seal toimuvad või planeeritavad tegevused .... 12 2.2 Alal esinevad loodusvarad, sh maa, muld, pinnas, maavara, vesi ja looduslik mitmekesisus, nende kättesaadavus, kvaliteet ja taastumisvõime ................................................................... 12 2.3 Keskkonna vastupanuvõime, mille hindamisel lähtutakse märgalade, jõe-äärsete alade, jõesuudmete, randade ja kallaste, merekeskkonna, pinnavormide, maastike, metsade, Natura 2000 võrgustiku alade, kaitstavate loodusobjektide, alade, kus õigusaktidega kehtestatud nõudeid on ületatud või võidakse ületada, tiheasutusega alade ning kultuuri- või arheoloogilise väärtusega alade vastupanuvõimest .................................................................. 13 3 Rõuge vallas Piiririba katastriüksusele seiremasti püstitamise keskkonnamõju hindamise eelhinnang. Versioon: 29.01.2022 2.4 Inimese tervis ja heaolu ning elanikkond ............................................................................... 13 2.5 Kultuuripärand ........................................................................................................................ 13 3 Hinnang keskkonnamõjude olulisusele .................................................................................. 14 3.1 Natura eelhindamine .............................................................................................................. 14 3.2 Mõju kaitstavatele loodusobjektile ja liikide leiukohtadele ................................................... 18 3.3 Mõju inimese tervisele ning sotsiaalsetele vajadustele ja varale .......................................... 19 3.4 Kavandatava tegevuse koosmõju muude asjakohaste toimuvate või mõjualas planeeritavate tegevustega ................................................................................................................................ 19 3.5 Ebasoodsa mõju tõhusa ennetamise, vältimise, vähendamise ja leevendamise võimalused20 4 Eelhinnangu järeldus .............................................................................................................. 21 5 Keskkonnatingimused ............................................................................................................ 22 4 Rõuge vallas Piiririba katastriüksusele seiremasti püstitamise keskkonnamõju hindamise eelhinnang. Versioon: 29.01.2022 Sissejuhatus Käesoleva keskkonnamõju hindamise (edaspidi KMH) eelhindamise objektiks on Rõuge valda Piiririba katastriüksusele kavandatav seiremast. Eelhinnang on koostatud enne seiremasti ehitusprojekti koostamist. Eelhinnangu koostasid Lemma OÜ keskkonnaeksperdid Piret Toonpere (KMH0153) ja Heli Aun. Eelhindamine on koostatud vastavalt Eesti Vabariigi ja Euroopa Liidu asjakohastele õigusaktidele ja juhistele. Keskkonnamõju eelhindamise koostamisel on lähtutud keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadusest (edaspidi KeHJS) ning keskkonnaministri 16.08.2017. a määrusest nr 31 „Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“. Samuti on arvestatud asjakohaste juhendmaterjalidega. KMH eelhinnangu koostamine on vajalik vastavalt Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määrusele nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu1“ § 15 lg-le 8, mis sätestab, et keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang tuleb anda sellise tegevuse korral, mis ei ole otseselt seotud ala kaitsekorraldusega või ei ole selleks otseselt vajalik, kuid mis võib üksi või koostoimes muu tegevusega eeldatavalt mõjutada Natura 2000 võrgustiku ala või kaitstavat loodusobjekti. Eeltoodust lähtudes on vajalik eelhinnangu raames teostada Natura eelhindamine. Käesolev KMH eelhinnang on koostatud Politsei- ja Piirivalveameti poolt esitatud andmete alusel, lähtudes kavandatavast tegevusest, selle asukohast ja eeldatavast keskkonnamõjust ning dokument annab vastava hinnangu KMH koostamise vajalikkuse osas. KMH eelhinnangu eesmärk on selgitada, kas kavandataval tegevusel on oluline keskkonnamõju, mis nõuab keskkonnamõju hindamise, sh Natura asjakohase hindamise, läbiviimist. 5 Rõuge vallas Piiririba katastriüksusele seiremasti püstitamise keskkonnamõju hindamise eelhinnang. Versioon: 29.01.2022 1 Kavandatav tegevus 1.1 Kavandatava tegevuse iseloom ja maht Kavandatavaks tegevuseks on Võru maakonda Rõuge valda Parmu külla Piiririba katastriüksusele (tunnus: 46801:001:0527) ühe seiremasti (Joonis 1, Joonis 2) paigaldamine. Seiremasti jaoks vajalik elektri- ja sideühendus ning juurdepääsutee on alal olemas. Joonis 1. Seiremasti kavandatav asukoht. Alus: Maa-amet WMS: Eesti Põhikaart Kavandatava seiremasti keskpunkt jääb riigipiirist1 u 30 m kaugusele (Joonis 1). Masti kõrguseks on planeeritud 60 m. Kavandatava tegevuse eesmärgiks on tõhusama riigipiiri valve korraldamine, mis tagaks Politsei- ja Piirivalveametile (edaspidi PPA) maastiku erisusi arvestades piirisündmustele operatiivse reageerimise. Seiremasti kaeve on kavandatud ristkraavi kujuliselt (Joonis 2), haara pikkustega u 60 m. Kaeve sisse uputatakse nii vantide ankrud, torni jalad kui ka maanduskontuur. Tornile on kavandatud neli jalga ja need on tagurpidi seene kujuga umbes 2,5×2,5 m taldmikuga ja umbes 3 m kõrgused. Vantide kinnitamiseks uputatakse maapinda betoonist koonusrõnga kujulised ankruplaadid u 30 m ja 20 m kaugusele masti tsentrist ja u 2–3 m sügavusele. Ülejäänud osa ristkraavist on madalam ja u 0,8 m peale laotub maanduskontuur. 1 Käesolevas töös käsitletakse riigipiirina ajutist kontrolljoont, sest uus piirileping Venemaaga puudub ja kontrolljoon, millele projekteeritakse käesolevas töös piiri kaitserajatist, ei asu 1920. aasta 2. veebruari Tartu rahulepinguga määratud kohas. 6 Rõuge vallas Piiririba katastriüksusele seiremasti püstitamise keskkonnamõju hindamise eelhinnang. Versioon: 29.01.2022 Joonis 2. Seiremast 3D vaates. Allikas: Politsei- ja Piirivalveamet 1.2 Kavandatava tegevuse seos asjakohaste strateegiliste planeerimisdokumentidega ning lähipiirkonna praeguste ja planeeritavate tegevustega 1.2.1 Siseturvalisuse arengukava 2020–2030 Siseturvalisuse arengukavas2 on käsitletud olulise probleemina välispiiril püsiva ebaseadusliku sisserände ja salakaubaveo survet, mille ohjeldamiseks on vaja välispiir välja ehitada ja katta võimaluse korral 100% ulatuses tehnilise valvega ning suurendada kordonite ja piiripunktide reageerimisvõimekust. Probleemi ohjamiseks oodatakse tulemust, mille puhul välispiir maismaal on välja ehitatud ja piiriveekogud on tähistatud vastavalt nõuetele. Tehniliste seirevahendite osakaal välispiiri valvamisel on 90‒100% ning on piisavalt personali reageerimisvõimekuse tagamiseks. Piiride valve vastab Schengeni õigustiku nõuetele ning toetab Eesti ja Euroopa Liidu julgeolekut. Uue seiremasti paigaldamine toetab siseturvalisuse arengukavaga seatud eesmärke. 1.2.2 Tõhusam piirihaldus aastateks 2019–2022 “Tõhusam piirihaldus aastateks 2019–2022” programm3 lähtub siseturvalisuse arengukavast. Programmi kohaselt on Lõuna prefektuuri tööpiirkonnas endiselt maismaapiiril registreeritud ebaseadusliku piiriületuse juhtumite arv kõrge (2010–2017). Uue seiremasti paigaldamine aitab tugevdada valvet ebaseadusliku piiriületuse üle. 2 https://www.siseministeerium.ee/ministeerium-ja-kontaktid/kaasamine-osalemine/siseturvalisuse- arengukava-2020-2030#arengukava-ja-selle- 3 https://www.siseministeerium.ee/et/STAK2030 7 Rõuge vallas Piiririba katastriüksusele seiremasti püstitamise keskkonnamõju hindamise eelhinnang. Versioon: 29.01.2022 1.2.3 Parmu looduskaitseala kaitse-eeskiri4 Kavandatav seiremast piirneb Parmu looduskaitsealaga (KLO1000413). Kuna planeeritav seiremast ja selle juurdepääsutee soovitakse rajada riigikaitse tarbeks, siis on seiremasti paigaldamine ja juurdepääsutee rajamine Parmu looduskaitseala piirile võimalik kaitseala valitseja nõusolekul. 1.2.4 Kagupiiri projekt Nordecon AS poolt on koostatud kagupiiri maismaaosa põhiprojekt (töö nr P-04-2015), mille alusel on toimunud ja toimumas piiri kaitseks vajaliku patrullraja väljaehitamine. Seiremasti kavandatavas asukohas on patrullraja rajamine juba ellu viidud. 1.3 Ressursside, sealhulgas loodusvarade, nagu maa, muld, pinnas, maavara, vesi ja looduslik mitmekesisus, näiteks loomastik ja taimestik, kasutamine Kavandatava tegevuse elluviimiseks on peamiseks ressursiks maa, kuhu plaanitakse seiremast paigaldada. Kuna seiremasti paigaldamiseks on vajalik vundamendi rajamine, milleks on vajalik rajada ristkraav, kuhu plaanitakse uputada nii vantide ankrud (2–3 m sügavusele), torni jalad (u 3 m sügavusele) kui ka maanduskontuur (ca 0,8 m sügavusele), siis saab lugeda ressursiks ka mulda, pinnast ja taimestikku, mida plaanitakse eemaldada vundamendi rajamise eesmärgil. Tegu on võrdlemisi väikesemahulise ehitusobjektiga. Kavandatav tegevus ei kasuta ressurssidena olulises mahus maavarasid, vett või teisi ressursse tasemel, mis võiks halvendada ressursside kättesaadavust laiemalt. 1.4 Tegevuse energiakasutus Taldmikude asukohas kaevise põhi tasandatakse võimalikult siledaks ning taldmiku alt rajatakse elektri- ja sidekaabelduse läbiviigud. Vajalikud trassid on piirkonnas olemas. Objekti käitamisega ei kaasne olulist energiakasutust. 1.5 Tegevusega kaasnevad tegurid 1.5.1 Heide vette ja pinnasesse Kavandatava tegevusega ei kaasne suunatud heidet vette või pinnasesse. Kuna seiremast paikneb Pedetsi jõe läheduses, siis võib esineda vähene ehitusaegse reostuse leviku (peamiselt heljum, aga ebaõigete töövõtete korral ka naftasaadused) oht jõkke. Arvestades kavandatava objekti ehituslikku lahendust ja selle paiknemist (jõe ja seiremasti vahele jääb juba olemasolev piiritaristu), on siiski ebatõenäoline ehitusaegse heljumi kandumine jõkke mahus, mis võiks halvendada selle seisundit. Olemasoleva piiritaristu ja jõe vahele jääb taimestikuga puhverala, mis kaitseb jõge hajureostuse eest. Olemasolev piiritaristu välistab ehitusaegse tehnika, kütuse vm reostusohtu põhjustada võivate ehitusmaterjalide paigutamise jõe veekaitsevööndisse. Käitamisaegse reostuse ohtu seiremastiga seoses ei esine, sest masti ei ole kavandatud kütusemahuteid vms reostust põhjustada võivaid kemikaale. 4 https://www.riigiteataja.ee/akt/112032019010 8 Rõuge vallas Piiririba katastriüksusele seiremasti püstitamise keskkonnamõju hindamise eelhinnang. Versioon: 29.01.2022 Vastavalt Maa-ameti põhjavee kaitstuse hinnangule (1:400 000) on piirkonnas tegu nõrgalt kaitstud põhjaveega alaga, kus reostusohtlikkuse tase on kõrge. Kavandatava tegevusega ei kaasne tegevusi, mis võiksid põhjustada põhjavee reostumise ohtu, mõjutaksid põhjavee kvantiteeti või liikumist. 1.5.2 Heide õhku Kavandatava tegevusega ei kaasne saasteainete heidet õhku. 1.5.3 Lõhn Kavandatava tegevusega ei kaasne lõhna teket. 1.5.4 Müra Müra võib esineda ainult kavandatava tegevuse ehitusperioodil (töötav masinapark). Elamualad, kelle suhtes mürahäiring võiks esineda, piirkonnas puuduvad. Ehitusala läheduses ei ole registreeritud müra suhtes tundlike liikide (nt metsis) esinemist. 1.5.5 Vibratsioon Kavandatava tegevuse realiseerimisega ei kaasne vibratsiooni. 1.5.6 Valgustatus Kavandatava tegevuse realiseerimisega ei kaasne valgusreostust. Seiremastile ei ole kavandatud olulist valgustust (prožektor vms). Võimalik võib olla ehitusaegne valgustus, mille mõju on lühiajaline ja mööduv. 1.5.7 Soojus Kavandatava tegevuse realiseerimisel ei kaasne soojuskiirguse teket. 1.5.8 Kiirgus Seiremastile paigaldatakse piirivalve teenuse tagamiseks vajalik tehnika. Tegu on praeguste teadmiste alusel sidetehnika mastiga, kuhu ei paigaldata seiresüsteeme (radareid). Seega ei ole oodata mastiga kaasnevat olulist elektromagnetkiirguse eraldumist, mis võiks põhjustada tervisemõjusid. 1.6 Tekkivad jäätmed ja nende käitlemine Seiremasti paigaldusest võivad jäätmed tekkida ainult selle ehitusperioodil (ehituseks sobimatu pinnas jm ehitusjäätmed). Ehitustegevuse käigus tekkivad jäätmed kogutakse kokku ning antakse üle vastavale jäätmekäitlusettevõttele. Arvestades ehitustegevuse mahtu, siis ei ole oodata jäätmeteket koguses, mis võiks ületada piirkonna käitlusvõimekust. Vundamendi rajamise tarbeks eemaldatud mulda ja pinnast saab osaliselt kasutada ala korrastamiseks. 1.7 Kavandatava tegevusega kaasnevate avariiolukordade esinemise võimalikkus, sh heite suurus Avariiolukorrad, kus loodusesse võib sattuda kütust või määrdeaineid, on teoreetiliselt võimalikud eeskätt ehitusperioodil. Ehitusperioodil tekkida võivad avariiolukorrad on kavandatava tegevuse puhul olulise tähtsusega, kuna enamik ehitustegevusest toimub Pedetsi jõe läheduses. Sellest lähtuvalt on esmatähis ehitustegevusel rakendada kõiki ettevaatusabinõusid avariide võimalikkuse vähendamiseks. 9 Rõuge vallas Piiririba katastriüksusele seiremasti püstitamise keskkonnamõju hindamise eelhinnang. Versioon: 29.01.2022 1.8 Tegevuse seisukohast asjakohaste suurõnnetuste või katastroofide oht, sh kliimamuutustest põhjustatud suurõnnetuste või katastroofide oht teaduslike andmete alusel Kavandatava tegevuse realiseerumine ei põhjusta katastroofide ohtu, sh kliimamuutustest põhjustatud suurõnnetuste või katastroofide ohtu. 10 Rõuge vallas Piiririba katastriüksusele seiremasti püstitamise keskkonnamõju hindamise eelhinnang. Versioon: 29.01.2022 2 Kavandatava tegevuse asukoht ja mõjutatav keskkond Kavandatava tegevuse asukoht jääb Võru maakonda Rõuge valda Parmu külla valdavalt Piiririba katastriüksusele (tunnus: 46801:001:0527, Joonis 1). Katastriüksus on sihtotstarbega 100% riigikaitsemaa, mille valitseja on Siseministeerium ja volitatud asutus Politsei- ja Piirivalveamet. Joonis 3. Kavandatava seiremasti paiknemine. Alus: Maa-amet_kaldaerofoto_ID5064071_2021-06- 16. Seiremasti paigaldus on kavandatud hajusa inimasustusega piirkonda. Kavandatava masti asukoha lähedusse on juba väljaehitatud piirivalve rajatised, sh patrullrada (Joonis 3). Kiviora– Parmu tee nr 4680065 jääb kavandatavast tegevusest u 80 m kaugusele. Lähim elamu paikneb kavandatavast seiremastist u 3,8 km kaugusel. Kavandatava masti ala ümbritseb segapuistu. Masti ehitusalal taimestik valdavalt puudub, sest see on eemaldatud juba patrullraja ehitustegevuse käigus. Mullastiku kaardi alusel jääb seiremasti ala nõrgalt leetunud muldade levikualale. Kavandatav seiremasti ala piirneb Parmu looduskaitsealaga (KLO1000413), kattub Parmu loodusalaga (RAH0000202) ja Misso linnualaga (RAH0000116). Viimased kaks on ühtlasi ka Natura 2000 alad. Pedesti jõgi, mis on antud lõigus ühtlasi ka III kaitsekategooria rohe-vesihobu (Ophiogomphus cecilia, KLO9200750) elupaik, jääb kavandatava seiremasti tsentrist u 30 m kaugusele. 11 Rõuge vallas Piiririba katastriüksusele seiremasti püstitamise keskkonnamõju hindamise eelhinnang. Versioon: 29.01.2022 2.1 Olemasolev ja planeeritav maakasutus ning seal toimuvad või planeeritavad tegevused KMH eelhinnangu koostamise hetkel on planeeritava seiremasti ala puhul tegu riigikaitsemaaga. Vastavalt Riigi Kinnisvararegistri5 andmetele on tegemist riigile kuuluva maaga, mille valitseja on Siseministeerium ja volitatud asutus Politsei- ja Piirivalveamet. Kavandatava masti vandid ulatuvad tõenäoliselt osaliselt ümbritsevatele maatulundusmaa ja kaitsealuse maa sihtotstarbega kinnistutele. Planeeritava tegevusega ei muutu maakasutuse eesmärk. 2.2 Alal esinevad loodusvarad, sh maa, muld, pinnas, maavara, vesi ja looduslik mitmekesisus, nende kättesaadavus, kvaliteet ja taastumisvõime Kavandava tegevuse ala ei kattu Keskkonnaregistris arvel oleva maavaravaruga. Lähim Keskkonnaregistris arvel olev maavaravaru jääb alast u 4,3 m kaugusele – Kuivasaare (Kuivassaare) turbamaardla (registrikaart nr 570). Kavandatava tegevuse realiseerumine ei mõjuta kuidagi maavara kättesaadavust ja kvaliteeti. Kavandatava tegevuse alast lähim veekogu jääb masti tsentrist u 45 m kaugusele – Pedetsi jõgi (VEE1159700). Kavandatava tegevuse ala ise paikneb Maa-ameti põhjavee kaitstuse kaardi 1:400 000 alusel nõrgalt kaitstud põhjaveega alal. Lähim metsa vääriselupaik jääb kavandatavast seiremastist 0,3 km kaugusele (VEP205999 – teised lehtmetsad). Seiremasti kavandatav asukoht kattub II kaitsekategooria liblikaliigi mustlaik-apollo (Parnassius mnemosyne) elupaigaga. III kaitsekategooria rohe-vesihobu (Ophiogomphus cecilia, KLO9200750) elupaik jääb Pedetsi jõkke u 35 m kaugusele kavandatava seiremasti tsentrist. I ja II kaitsekategooria taimeliikide registreeritud kasvukohti seiremasti kavandatava asukoha lähialal registreeritud ei ole. III kaitsekategooria roheka käokeele (Platanthera chlorantha, KLO9311021) kasvukoht jääb u 0,2 km kaugusele planeeritavast seiremastist. Kavandatava masti alast u 35 m kaugusele jääb võõrliigi Sosnovski karuputk (Heracleum sosnowskyi) registreeritud kasvukoht. 5 https://riigivara.fin.ee/kvr/raport/maad 12 Rõuge vallas Piiririba katastriüksusele seiremasti püstitamise keskkonnamõju hindamise eelhinnang. Versioon: 29.01.2022 2.3 Keskkonna vastupanuvõime, mille hindamisel lähtutakse märgalade, jõe-äärsete alade, jõesuudmete, randade ja kallaste, merekeskkonna, pinnavormide, maastike, metsade, Natura 2000 võrgustiku alade, kaitstavate loodusobjektide, alade, kus õigusaktidega kehtestatud nõudeid on ületatud või võidakse ületada, tiheasutusega alade ning kultuuri- või arheoloogilise väärtusega alade vastupanuvõimest Kavandatava tegevuse asukoht kattub Natura 2000 loodus- ja linnualaga. Teave Natura 2000 alade kohta on leitav Natura eelhindamise peatükist 3.1. Kavandatav tegevus piirneb Parmu looduskaitsealaga (KLO1000413). Kavandatava tegevuse iseloomu arvestades ei avaldata kavandatava tegevusega mõju Parmu looduskaitseala kaitse- eesmärkidele. Kavandatava seiremasti tsentrist u 45 m kaugusele jääb Pedetsi jõgi. Kuna kavandatava tegevusega ei plaanita tegevusi, mille käigus võiks mingeid heitmeid jõkke jõuda, siis mõju jõe- äärsele piirkonnale puudub. Kavandatava tegevuse ala ei paikne tiheasustusalade lähedal. Samuti puuduvad piirkonnas kultuuri- ja arheoloogilise väärtusega alad. 2.4 Inimese tervis ja heaolu ning elanikkond Kavandatava tegevusega seonduvalt ei ole oodata ebasoodsat mõju inimese tervisele ja heaolule ning elanikkonnale terviklikult. 2.5 Kultuuripärand Kavandatava tegevuse alal ega selle lähipiirkonnas ei paikne muinsuskaitselisi objekte. Mõju kultuuripärandile puudub. 13 Rõuge vallas Piiririba katastriüksusele seiremasti püstitamise keskkonnamõju hindamise eelhinnang. Versioon: 29.01.2022 3 Hinnang keskkonnamõjude olulisusele Eeldatavalt ei mõjuta kavandatav tegevus oluliselt ühtegi keskkonnaelementi. Tegu on piiritaristu osaks oleva seiremasti väljaehitamisega riigipiirile. Tegevusel puudub riigipiiri ülene mõju, KeHJS § 30 või Espoo (1991) konventsiooni piiriülese keskkonnamõju hindamise kohta, mõistes. 3.1 Natura eelhindamine Natura 2000 on üleeuroopaline kaitstavate alade võrgustik, mille eesmärk on tagada haruldaste või ohustatud lindude, loomade ja taimede ning nende elupaikade ja kasvukohtade kaitse või vajadusel taastada üleeuroopaliselt ohustatud liikide ja elupaikade soodne seisund. Natura 2000 alade võrgustiku mõte ja sisu on kirjas 1992. aastal vastu võetud Euroopa Liidu loodusdirektiivis (92/43/EMÜ). Sama direktiiviga sätestati Natura võrgustiku osaks ka 1979. aastal jõustunud linnudirektiivi (2009/147/EÜ) alusel valitud linnualad. Natura hindamine on kavandatava tegevuse elluviimisega eeldatavalt kaasneva mõju hindamine Natura 2000 võrgustiku aladele. Natura 2000 hindamisel on lähtutud asjakohastest juhenditest6, 7. Natura hindamise esimene etapp on Natura-eelhindamine. See on protseduur, mis aitab otsustada, kas kavandatud tegevuse elluviimine võib Natura ala terviklikkuse säilimisele ja kaitse-eesmärgiks olevatele liikidele ja/või elupaigatüüpidele ebasoodsat mõju avaldada. Eelhindamise etapis prognoositakse projekti või kava tõenäolist mõju Natura 2000 võrgustiku ala(de)le ning sealsetele kaitse-eesmärkidele, sh vajadusel koosmõju teiste kavade või projektidega ning hinnatakse, kas on võimalik objektiivselt järeldada, et tegemist on tõenäoliselt ebasoodsa mõjuga ala kaitse-eesmärkidele või mõju ei ole välistatud. Kui eelhindamise käigus esitatud teave näitab, et ebasoodne mõju on tõenäoline või jääb ebaselgeks, on tarvis läbi viia Natura hindamise järgmine etapp – asjakohane hindamine. Kas projekt või kava on Natura ala(de) kaitsekorraldusega otseselt seotud või selleks vajalik. Kavandatava tegevuse otsene eesmärk ei ole seotud Natura-alade kaitsekorraldusliku tegevusega, st ei ole otseselt suunatud kaitsekorralduskavades määratletud vajalike kaitsetegevuste elluviimiseks. Mõjuala ulatuse määratlemine. Seiremasti paigaldamine ei oma teadaolevalt negatiivseid mõjusid väljapoole selle otsest paigaldusala ega ka paigaldusalale. Informatsioon kavandatava tegevuse kohta. Informatsioon kavandatava tegevuse kohta on esitatud käesoleva KMH eelhinnangu peatükis 1 ja siinkohal seda ei korrata. Kavandatava tegevuse mõjupiirkonda jäävate Natura alade iseloomustus. 6 Kutsar, R.; Eschbaum, K. ja Aunapuu, A. 2019. Juhised Natura hindamise läbiviimiseks loodusdirektiivi artikli 6 lõike 3 rakendamisel Eestis. Tellija: Keskkonnaamet 7 Euroopa Komisjon. Komisjoni teatis Natura ET 2000 aladega seotud kavade ja projektide hindamine. Metoodilised suunised elupaikade direktiivi 92/43/EMÜ artikli 6 lõigete 3 ja 4 sätete kohta. ET Brüssel, 28.9.2021 C(2021) 6913 final. 14 Rõuge vallas Piiririba katastriüksusele seiremasti püstitamise keskkonnamõju hindamise eelhinnang. Versioon: 29.01.2022 Kavandatava tegevuse ala kattub Parmu loodusalaga (EE0080617), mille kaitse-eesmärgiks loodusdirektiivi8 I lisas nimetatud kaitstavad elupaigatüübid on lamminiidud (6450), vanad loodusmetsad (*9010), soostuvad ja soo-lehtmetsad (*9080) ning siirdesoo- ja rabametsad (*91D0). Kavandatava tegevuse ala kattub Misso linnualaga (EE0080672). Liigid, mille isendite elupaiku kaitstakse, on väike-konnakotkas (Aquila pomarina), must-toonekurg (Ciconia nigra), järvekaur (Gavia arctica), kalakotkas (Pandion haliaetus) ja metsis (Tetrao urogallus). Natura alasid on kirjeldatud Tabel 1-s, kus tärniga on märgitud esmatähtsad elupaigatüübid. Need on hävimisohus olevad looduslikud elupaigatüübid, mille kaitsmise eest kannab EL erilist vastutust, pidades silmas seda kui suur osa nende elupaikade looduslikust levilast jääb EL-i territooriumile 8 Nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta. 15 Rõuge vallas Piiririba katastriüksusele seiremasti püstitamise keskkonnamõju hindamise eelhinnang. Versioon: 29.01.2022 Tabel 1. Natura alad kavandatava tegevuse mõjupiirkonnas. Natura ala nr ja Ohutegurid (EELIS Pindala (ha) Kaitse eesmärk (EELIS andmetel) Kirjeldus (EELIS andmetel) nimi andmetel) Peaaegu tervikuna metsamaal (osaliselt jääb alale ka niiduelupaiku ja soolaike) asuv Parmu loodusala paikneb Eesti, I lisas nimetatud kaitstavad elupaigatüübid Venemaa ja Läti piiril Võrumaal ning on üks osa Misso linnualast. EE0080617 on lamminiidud (6450), vanad Mitmekesine, erivanuseline ja võimsate vanade Parmu 1026,7 ha loodusmetsad (*9010), soostuvad ja soo- Raieoht haavametsadega ala on heaks elupaigaks must-toonekurele, loodusala lehtmetsad (*9080) ning siirdesoo- ja metsisele ja väike-konnakotkale. Kaitsealustest taimeliikidest rabametsad (*91D0). leidub alal roomavat öövilget, rohekat käokeelt, suur-käopõlle, jumalakäppa, harilikku ungrukolda jt. Misso linnuala asub Võrumaal ning see koosneb üheksast lahustükist. Linnualasse on hõlmatud arvukalt järvi, millest Liigid, mille isendite elupaiku kaitstakse, on 205 ha suurune Hino järv on Haanjamaa suurim. Suur osa alast Raied, väike-konnakotkas (Aquila pomarina), EE0080672 on kaetud metsaga, mis on oluliseks elupaigaks kaitsealustele puhkemajandus, 2839,5 ha must-toonekurg (Ciconia nigra), järvekaur Misso linnuala linnuliikidele. Kahel lahustükil domineerivad sookooslused. Kuna veerežiimi (Gavia arctica), kalakotkas (Pandion tegemist ei ole ühe tervikliku alaga, vaid erinevatest muutmine. haliaetus) ja metsis (Tetrao urogallus). lahustükkidest moodustatud alaga, siis on Misso linnuala maastik ja kooslused väga erinevad. 16 Rõuge vallas Piiririba katastriüksusele seiremasti püstitamise keskkonnamõju hindamise eelhinnang. Versioon: 29.01.2022 Natura 2000 alade kaitsekord on määratletud siseriiklike kaitsealade kaitse-eeskirjade ja hoiualade puhul looduskaitseseaduse alusel. Kaitse-eeskirja kõrval on oluliseks kaitse korraldamise vahendiks (tegevusplaaniks) kaitsekorralduskavad, kus märgitakse ala kaitse- eesmärkide seisukohast olulised keskkonnategurid ja nende mõju loodusobjektile, kaitse eesmärgid, nende saavutamiseks vajalikud tööd ja meetmed, tööde tegemise eelisjärjestus, ajakava ning maht. Kaitsekorralduskavade koostamist korraldab Keskkonnaamet. Kavandatava tegevuse mõju prognoosimine Natura aladele Kavandatavate tegevuse elluviimine ei tohi Natura 2000 alade kaitse-eesmärke kahjustada. Natura eelhindamise käigus peab arvestama üksnes mõju Natura 2000 võrgustiku aladele ja nende kaitse eesmärkidele. Samas kuna Natura 2000 alad on siseriiklikult kaitstud hoiualade, püsielupaikade ja kaitsealadega ning üldjuhul enamik kaitse-eesmärke kattuvad, siis on Natura 2000 alade kaitse suuresti tagatud siseriiklike õigusaktide kaudu. See tähendab, et kui alal on tegemist hoiuala või püsielupaigaga, siis on tegevus alal piiratud looduskaitseseaduses sätestatud kitsenduste ja tingimustega ning kui tegemist on kaitsealaga (looduskaitseala või maastikukaitseala), siis on tegevus alal piiratud looduskaitseseaduses ja kaitse-eeskirjades sätestatud tingimustega. Mõjude eelhindamisel on lähtutud EELIS-es olevatest andmetest kaitsealuste liikide ja elupaigatüüpide esinemise kohta. Mõjude hindamisel ei ole arvestatud tegevuste ja objektidega, millele on väljastatud keskkonnaluba või ehitusluba, kuna nende mõju Natura aladele on hinnatud loa andmise menetluste raames läbiviidud eelhinnangute ja/või KMH-de käigus. Kavandatava tegevuse mõju prognoosimine Natura 2000 võrgustiku aladele on esitatud Tabel 2-s. Tabel 2. Kavandatava tegevuse mõju prognoosimine Natura 2000 võrgustiku aladele. Natura ala Hinnang mõjule Asjakohase hindamise vajadus Kavandatav tegevus ei näe loodusalal ega selle vahetus läheduses ette tegevusi, mis võiksid loodusalale ja selle kaitse-eesmärkidele ebasoodsat mõju avaldada. Kavandatav ala kattub Parmu loodusalaga. Natura loodusalal inventeeritud lähim elupaigatüüp lamminiidud (6450) kattub registri andmetel osaliselt seiremasti kavandatava asukohaga. Teised kaitse eesmärgiks olevad elupaigad jäävad vanad EE0080617 loodusmetsad (*9010) u 340 m kaugusele, soostuvad ja soo- Kavandatava Parmu lehtmetsad (*9080) u 360 m kaugusele ning siirdesoo- ja tegevuse rabametsad (*91D0) u 2 km kaugusele. osas on mõju loodusala välistatud. Lamminiidu puhul on tegu aastal 2000 inventeeritud elupaigaga. Lamminiidu esinemise eraldis on küll registri andmetel ulatuv kuni kavandatava seiremasti alani, kuid reaalselt on praeguseks rajatud piirkonda juba patrullrada koos piirkaitse rajatistega. Reaalselt paikneb lamminiit patrullrajast jõe poole jääval jõe kaldaalal ja kavandatav seiremast ei jää lamminiidu alale. Elupaiga paiknemine vajaks registris korrigeerimist. 17 Rõuge vallas Piiririba katastriüksusele seiremasti püstitamise keskkonnamõju hindamise eelhinnang. Versioon: 29.01.2022 Natura ala Hinnang mõjule Asjakohase hindamise vajadus Arvestades kavandatava tegevuse iseloomu ja selle kaugust loodusala kaitse eesmärgiks olevatest elupaikadest, siis mõju Parmu loodusala kaitse-eesmärkidele puudub. Joonis 4. Natura elupaikade paiknemine kavandatava seiremasti suhtes. Misso linnuala kaitse-eesmärgiks olevate linnuliikide (väike- konnakotkas (Aquila pomarina), must-toonekurg (Ciconia nigra), järvekaur (Gavia arctica), kalakotkas (Pandion haliaetus) ja metsis (Tetrao urogallus)) esinemist ei ole seiremasti piirkonnas Kavandatava EE0080672 registreeritud. tegevuse Misso linnuala Seiremasti paigaldamisega ja selle hilisema paiknemisega ei kaasne osas on mõju teadaolevalt mõjusid, mis võiksid linnustikku oluliselt mõjutada. välistatud. Lähima kaitse-eesmärgiks oleva linnuliigi elupaik jääb seiremastist u 1,1 km kaugusele, mida võib pidada piisavaks vältimaks häiringuid vm mõjusid linnustikule. Natura eelhindamise tulemused ja järeldus Natura eelhindamise tulemusena tuvastati, et lähtuvalt kavandatava tegevuse paiknemisest, iseloomust ja mahust on välistatud negatiivne mõju Parmu loodusala ja Misso linnuala ökoloogilisele terviklikkusele ja kaitse eesmärkidele. Seetõttu ei ole vajalik Natura asjakohase hindamise läbiviimine. 3.2 Mõju kaitstavatele loodusobjektile ja liikide leiukohtadele Parmu looduskaitseala (KLO1000413) kaitse-eesmärk on kaitsta: 18 Rõuge vallas Piiririba katastriüksusele seiremasti püstitamise keskkonnamõju hindamise eelhinnang. Versioon: 29.01.2022 1) väärtuslikke metsa- ja sookooslusi, ohustatud ja kaitsealuseid liike; 2) elupaigatüüpe, mida nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta (EÜT L 206, 22.07.1992, lk 7–50) nimetab I lisas. Need on liigirikkad niidud lubjavaesel mullal (6270), rabad (7110*), vanad loodusmetsad (9010*), soostuvad ja soo-lehtmetsad (9080*) ning siirdesoo- ja rabametsad (91D0*); 3) kaitsealuseid liike, mida Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/147/EÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta (ELT L 20, 26.01.2010, lk 7–25) nimetab I lisas. Need liigid on must-toonekurg (Ciconia nigra), väike-konnakotkas (Aquila pomarina), metsis (Tetrao urogallus), laanerähn (Picoides tridactylus) ja valgeselg-kirjurähn (Dendrocopos leucotos); 4) kaitsealuse liigi mustlaik-apollo (Parnassius mnemosyne) elupaika. Kavandatava seiremasti lähialal puuduvad Parmu looduskaitseala kaitse-eesmärgiks olevad kooslused ja liigid, sh kaitsealune liblikaliik mustlaik-apollo. EELIS andmetel on elupaiga viimase kinnitatud vaatluse (04.07.2013) alusel populatsioon vähearvukas, kuid stabiilne. Liik elutseb peamiselt jõeäärsetel lamminiitudel ning liigi elupaikade säilimiseks on vajalik lamminiitude hooldus. Seiremast on kavandatud suuresti juba piiritaristu rajamiseks kooritud pinnasega alale. Täiendavat lamminiidu pindala vähenemist masti rajamine kaasa ei too. Seega ei ole oodata ka olulist mõju liigi elupaiga säilimisele. Seiremasti asukoha läheduses on registreeritud karuputke kasvukoht. Seiremasti ehitamisel tuleb silmas pidada, et kui ehitustöid viiakse läbi kohas, kus on karuputk, tohib ehitustöid läbi viia nii, et teisaldatav pinnas laotakse pärast tagasi samale kohale, kus kaevetöid läbi viidi. Kui see ei ole võimalik, tuleb teisaldatav pinnas transportida lähimasse tõrjes olevasse kolooniasse, mis asub riigi maal. Autode rattad ja kast tuleb seejärel põhjalikult puhastada samas kohas, kuhu materjal veeti. Arvestada tuleb sellega, et Keskkonnaamet käib sellistes kohtades riiklikku tõrjet tegemas ja antud kohtadesse peab olema tagatud juurdepääs. Kõik uued leitavad kolooniad, mille olemasolust Keskkonnaamet ei tea, aga mis töö käigus leitakse, tuleb saata gps punktidena antud piirkonna spetsialistile. Pedetsi jõgi on käsitletavas lõigus III kaitsekategooria liigi rohe-vesihobu (Ophiogomphus cecilia, KLO9200750) elupaik. Arvestades kavandatava objekti ehituslikku lahendust ja selle paiknemist (jõe ja seiremasti vahele jääb juba olemasolev piiritaristu), siis on ebatõenäoline ehitusaegne heljumi kandumine jõkke mahus, mis võiks halvendada selle seisundit. Olemasoleva piiritaristu ja jõe vahele jääb taimestikuga puhverala, mis kaitseb jõge hajureostuse eest. Olemasolev piiritaristu välistab ehitusaegse tehnika, kütuse vm reostusohtu põhjustada võivate ehitusmaterjalide paigutamise jõe veekaitsevööndisse. 3.3 Mõju inimese tervisele ning sotsiaalsetele vajadustele ja varale Arvestades kavandatud tegevuse iseloomu ei ole oodata olulise tervisemõju esinemist. Kavandatava tegevusega kaasnevana ei ole ette näha mõju varale. 3.4 Kavandatava tegevuse koosmõju muude asjakohaste toimuvate või mõjualas planeeritavate tegevustega Kavandatava tegevuse piirkonnas puuduvad olemasolevad toimuvad asjakohased ja planeeritavad tegevused. Koosmõju ei esine. 19 Rõuge vallas Piiririba katastriüksusele seiremasti püstitamise keskkonnamõju hindamise eelhinnang. Versioon: 29.01.2022 3.5 Ebasoodsa mõju tõhusa ennetamise, vältimise, vähendamise ja leevendamise võimalused Kuna kavandatava tegevusega ei ole oodata negatiivset keskkonnamõju, siis puudub vajadus leevendavate meetmete kavandamiseks. 20 Rõuge vallas Piiririba katastriüksusele seiremasti püstitamise keskkonnamõju hindamise eelhinnang. Versioon: 29.01.2022 4 Eelhinnangu järeldus Eeldatavalt ei mõjuta seiremasti paigutamine Piiririba katastriüksusele oluliselt ühtegi keskkonnaelementi. KMH eelhinnangu koostaja ei pea seega KeHJS kohase keskkonnamõju hindamise läbiviimist vajalikuks järgmistel põhjustel: 1) Seiremasti rajamisega kaasnevalt ei kavandata olulise keskkonnamõjuga tegevust, millega kaasneks keskkonnaseisundi ulatuslikku kahjustumist, sh vee, pinnase, õhu saastatust, olulist jäätmetekke või mürataseme suurenemist; 2) lähtudes seiremasti rajamisega hõlmatud ala ja selle lähiümbruse keskkonnatingimustest ja maakasutusest, ei põhjusta masti rajamine ja sihtotstarbeline kasutamine antud asukohas olulist negatiivset keskkonnamõju. Tegevusega kaasnevad võimalikud mõjud on valdavalt ehitusaegsed ning nende ulatus piirneb peamiselt töömaaga. Samuti on avariiolukordade esinemise tõenäosus väike, juhul kui järgitakse korrektseid ehitusvõtteid; 3) kavandatav tegevus ei põhjusta looduskeskkonna vastupanuvõime ega loodusvarade taastumisvõime ületamist; 4) projektiga hõlmatud alal ja vahetus läheduses paikneb kaitstavaid loodusobjekte, maastikuliselt ja ökoloogiliselt väärtuslikke või tundlikke alasid, kuid kavandatav tegevus neid täiendavalt oluliselt ei mõjuta; 5) ebasoodne mõju Natura 2000 võrgustiku alade kaitse-eesmärkidele ja ökoloogilisele terviklikkusele on välistatud; 1) tegevusega ei kaasne olulist liikluskoormuse, mürataseme ja õhusaaste suurenemist, mistõttu ei ole oodata ülenormatiivsete tasemete esinemist; 2) kavandatava tegevusega ei kaasne olulisel määral soojuse, kiirguse ega lõhna teket. 21 Rõuge vallas Piiririba katastriüksusele seiremasti püstitamise keskkonnamõju hindamise eelhinnang. Versioon: 29.01.2022 5 Keskkonnatingimused KeHJS § 11 lg 81 kohaselt KMH algatamata jätmise otsus peab mh sisaldama asjakohaseid KeHJS § 61 lg 1 p 6 alusel esitatud kavandatava tegevuse erisusi või keskkonnameetmeid muidu ilmneda võiva olulise ebasoodsa keskkonnamõju vältimiseks või ennetamiseks. Keskkonnaministri poolt 16.08.2017. a kehtestatud määruse nr 31 § 5 lg 2 järgi, kui eelhinnangu järelduseks on kavandatava tegevuse KMH algatamata jätmine, siis esitatakse eelhinnangus põhjendatud juhul ettepanekud keskkonnameetmeteks. KeHJS § 33 lg 1 järgi on keskkonnameetmed kavandatava tegevuse elluviimisega kaasneva ebasoodsa keskkonnamõju ennetamise, vältimise, vähendamise ja leevendamise ning põhjendatud juhul heastamise meetmed. Keskkonnameetmete hulka arvatakse ka keskkonnaseire. Kuna käesoleva eelhinnanguga ei tuvastatud tegevusega kaasneva negatiivse keskkonnamõju esinemise võimalust, siis ei kavandata ka keskkonnameetmeid. Avariiolukordade tekkimise riski maandamiseks ehitusperioodil on ehitustöövõtja kohustatud järgima erinevatel tööetappidel ohutuseeskirju ning välistama riske vastavate kavade ja märgistega. Ehitusaegne töö- ja liikluskorraldus peab tagama avariiolukordade vältimise. Arvestada tuleb tuleohtlike metsaaladega. Ehitustööde tegemisel tuleb kasutada tehniliselt korras olevaid masinad ning seadmeid, mis vähendavad müra ja vibratsiooni tekkimist. 22 OTSUSE EELNÕU Mobiilsidemasti ehitusloa menetluses keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine Taotleja MitiProjekt OÜ (14566583) esitas Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile (edaspidi TTJA, aadress Tallinn, Kesklinna linnaosa, Endla tn 10a, e-post [email protected]) ehitisregistri kaudu ehitusloa taotluse nr 2211271/20921 mobiilsidemasti ehitamiseks Rõuge valda Piiririba katastriüksusele. Koos ehitusloa taotlusega esitati MitiProjekt OÜ poolt koostatud projekt „Elektroonilise side võrgu rajatis“ (töö nr 01022). Samuti esitati LEMMA OÜ (registrikood 11453673) koostatud „Rõuge vallas Piiririba katastriüksusele seiremasti püstitamise keskkonnamõju hindamise eelhinnang“ (koostajad Piret Toonpere (litsents KMH 0153), Heli Aun). Lisaks esitati MTÜ Eesti Ornitoloogiaühingu (Registrikood 80041898) poolt koostatud ornitoloogia eksperthinnang „Eksperthinnang Parmu mobiilsidemasti mõjule Misso linnuala kaitse eesmärkide täitmisele“. Projekti eesmärgiks on tõhusama riigipiiri valve korraldamine, mis tagaks Politsei- ja Piirivalveametile (edaspidi PPA) maastiku erisusi arvestades piirisündmustele operatiivse reageerimise. Kavandatavaks tegevuseks on Võru maakonda Rõuge valda Parmu külla Piiririba katastriüksusele (tunnus: 46801:001:0527) ühe 60-meetrise seiremasti paigaldamine. Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 3 lõike 1 p 1 kohaselt tuleb hinnata keskkonnamõju, kui taotletakse tegevusluba või selle muutmist ning tegevusloa taotlemise või muutmise põhjuseks olev kavandatav tegevus toob eeldatavalt kaasa olulise keskkonnamõju. Antud tegevus (mobiilsidemasti rajamine) kuulub KeHJS § 6 lg 2 p 22 (muu tegevus, mis võib kaasa tuua olulise keskkonnamõju) alla ja Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu" § 15 p 8 (selline tegevus, mis ei ole otseselt seotud ala kaitsekorraldusega või ei ole selleks otseselt vajalik, kuid mis võib üksi või koostoimes muu tegevusega eeldatavalt mõjutada Natura 2000 võrgustiku ala või kaitstavat loodusobjekti) alla. Seega koostatakse eelhinnang ja kaalutakse, kas taotluses toodud kavandataval tegevusel on oluline keskkonnamõju. Eelhinnangu sisule esitatavad nõuded on toodud keskkonnaministri 16.08.2017 määruses nr 31 „Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“. KeHJS § 9 kohaselt on otsustaja tegevusloa andja. Tulenevalt ehitusseadustiku § 118 lõikest 2 annab ehitusloa TTJA, seega on TTJA otsustajaks KeHJS tähenduses. KeHJS § 11 lõike 22 kohaselt peab otsustaja enne KeHJS § 6 lõikes 2 nimetatud valdkondade tegevuse keskkonnamõju hindamise vajalikkuse üle otsustamist küsima seisukohta kõigilt asjaomastelt asutustelt, esitades neile seisukoha võtmiseks eelhinnangu ning keskkonnamõju hindamise algatamise või algatamata jätmise otsuse eelnõu. Tulenevalt KeHJS § 11 lõikele 2² edastab TTJA asjaomastele asutustele arvamuse avaldamiseks eelhinnangu ning keskkonnamõju hindamise algatamata jätmise otsuse eelnõu. TTJA tugineb KMH algatamata jätmise otsuse tegemisel keskkonnamõju hindamise eelhinnangule ja selles toodud järeldustele, mille kohaselt kavandataval tegevusel ei ole eeldatavalt olulist keskkonnamõju. Keskkonnamõju eelhindamise tulemusena leiti, et keskkonnamõju hindamise algatamine ei ole vajalik. Seiremasti rajamisega ei kavandata olulise keskkonnamõjuga tegevust, millega kaasneks keskkonnaseisundi ulatuslikku kahjustumist, sh vee, pinnase, õhu saastatust, olulist jäätmetekke või mürataseme suurenemist. Tegevusega kaasnevad võimalikud mõjud on valdavalt ehitusaegsed ning nende ulatus piirneb peamiselt töömaaga. Samuti on avariiolukordade esinemise tõenäosus väike, juhul kui järgitakse korrektseid ehitusvõtteid. Planeeritav tegevus ei põhjusta looduskeskkonna vastupanuvõime ega loodusvarade taastumisvõime ületamist. Projektiga hõlmatud alal ja vahetus läheduses paikneb kaitstavaid loodusobjekte, maastikuliselt ja ökoloogiliselt väärtuslikke või tundlikke alasid, kuid kavandatav tegevus neid täiendavalt oluliselt ei mõjuta. Ebasoodne mõju Natura 2000 võrgustiku alade kaitse-eesmärkidele ja ökoloogilisele terviklikkusele on välistatud. Kavandatava tegevusega ei kaasne olulist liikluskoormuse, mürataseme ja õhusaaste suurenemist, mistõttu ei ole oodata ülenormatiivsete tasemete esinemist. kavandatava tegevusega ei kaasne olulisel määral soojuse, kiirguse ega lõhna teket. Ornitoloogiauuringus käsitletud liikidest kõige tõenäolisem planeeritava torni negatiivne mõju on kalakotkale ning võimalik mõju must-toonekurele, nende liikide isendeid ohustavad toitumislendudel Pedetsi jõel eeskätt torni kinnitustrossid. Vajalikud keskkonnameetmed eelhinnangust lähtuvalt: 1. Avariiolukordade tekkimise riski maandamiseks ehitusperioodil on ehitustöövõtja kohustatud järgima erinevatel tööetappidel ohutuseeskirju ning välistama riske vastavate kavade ja märgistega. Ehitusaegne töö- ja liikluskorraldus peab tagama avariiolukordade vältimise. 2. Arvestada tuleb tuleohtlike metsaaladega. 3. Ehitustööde tegemisel tuleb kasutada tehniliselt korras olevaid masinad ning seadmeid, mis vähendavad müra ja vibratsiooni tekkimist. 4. Lindudele avalduvaid ohte tuleks minimeerida kinnitustrossidele märgiste paigaldamisega, võimalusel trosside mittepaigaldamisega vee kohale (sh arvestades ka suurveega üleujutatavat ala) või trossivaba konstruktsiooni kasutamisega. Piiriülest keskkonnamõju hindamist ei algatata, samuti ei liideta KMH menetlusi KeHJS mõistes. Võttes aluseks KeHJS § 6 lõike 2 punkti 22, § 11 lõiked 2², 2³, 4 ja 8, Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“ § 15 punkti 8 ning majandus- ja taristuministri 07.12.2018 määruse nr 62 „Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti põhimäärus“ § 4 lõike 1 punkti 8: otsustan: jätta mobiilsidemasti ehitusloa menetluses keskkonnamõju hindamine algatamata. Nimekirja alusel 26.09.2022 nr 16-12/22-11746-002 PPA mobiilsidemasti püstitamise keskkonnamõju hindamise eelhinnangu ja otsuse eelnõu edastamine seisukoha andmiseks Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile (TTJA) esitati ehitisregistri kaudu ehitusloa taotlus nr 2211271/20921 mobiilsidemasti püstitamiseks. Kavandatava tegevuse eesmärk on Võru maakonda Rõuge valda Parmu külla Piiririba katastriüksusele ühe 60-meetrise seiremasti paigaldamine. Edastame käesolevaga asjaomastele asutustele keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 11 lõike 2² alusel seisukoha võtmiseks eelhinnangu ning keskkonnamõju hindamise algatamata jätmise otsuse eelnõu. Palume edastada oma seisukoht hiljemalt 11.10.2022 e-posti aadressile [email protected]. Juhul, kui tähtajaks seisukohta ei esitata ning tähtaja pikendamise soovist ei teavitata, loeb TTJA, et teil ei ole vastuväiteid otsuse eelnõu ega eelhinnangu osas. Ehitusloa taotluse ja nende materjalidega saab tutvuda ehitisregistris www.ehr.ee kasutades dokumentide detailotsingus dokumendi numbrit 2211271/20921. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Liina Roosimägi ehituse tegevusõiguse talituse juhataja Lisad: 1. Mobiilsidemasti keskkonnamõju hindamise algatamata jätmise otsuse eelnõu 2. Mobiilsidemasti keskkonnamõju hindamise (KMH) eelhinnang 3. Menetlusosaliste nimekiri Maarja Moks +372 667 2063 Endla tn 10a / 10122 Tallinn / tel 667 2000 / faks 667 2001 / [email protected] / www.ttja.ee Registrikood 70003218 [email protected]