Advokatuuriseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse (kohtumenetluse tõhustamine) eelnõu - Justiits- ja Digiministeerium

Failid

8-19765-1 04.12.2025 Õigusakti eelnõu.asice4796 KB

Sisu (failidest)

Riigikantselei Meie 04.12.2025 nr 8-1/9765-1 Advokatuuriseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse (kohtumenetluse tõhustamine) eelnõu Esitame Vabariigi Valitsuse istungile advokatuuriseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse (kohtumenetluse tõhustamise) eelnõu. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Liisa-Ly Pakosta justiits- ja digiminister Lisad: 1) Seaduseelnõu 2) Seletuskiri 3) Lisa 1: TsMSi kooskõlastustabel 4) Lisa 2: HKMSi kooskõlastustabel Mari Kirs 54290114 [email protected] Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / +372 620 8100 / [email protected]/ www.justdigi.ee Registrikood 70000898 EELNÕU Advokatuuriseaduse ja teiste seaduste muutmise seadus (kohtumenetluse tõhustamine) § 1. Advokatuuriseaduse muutmine Advokatuuriseaduse § 17 lõike 4 kolmas ja neljas lause tunnistatakse kehtetuks. § 2. Halduskohtumenetluse seadustiku muutmine Halduskohtumenetluse seadustikus tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 10 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud määrus kuulub viivitamata täitmisele. Üleandev kohus võib enne üleandmise määruse tegemist või sellega koos teha edasilükkamatuid menetlustoiminguid, eelkõige esialgse õiguskaitse määruse.“; 2) paragrahvi 11 täiendatakse lõikega 31 järgmises sõnastuses: „(31) Ringkonnakohtu esimehel on õigus apellatsiooni korras asja arutamisele kaasata kohtukoosseisu sama kohturingkonna halduskohtunik tema nõusolekul. Kaasatud kohtunik ei või olla asjas eesistuja ega ettekandja.“; 3) paragrahvi 37 lõike 2 punkt 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „6) haldusakti tühisuse, haldusakti või toimingu õigusvastasuse või õigussuhte olemasolu kindlakstegemist (tuvastamiskaebus).“; 4) paragrahvi 104 lõiget 5 täiendatakse punktiga 5 järgmises sõnastuses: „5) kui pooled sõlmivad kompromissi.“; 5) paragrahvi 104 lõike 6 punkt 1 tunnistatakse kehtetuks; 6) paragrahvi 109 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Menetluskulude väljamõistmiseks esitab menetlusosaline kohtule menetluskulude nimekirja kolme tööpäeva jooksul arvates kohtuistungist, kus lõpetati asja arutamine, või haldusasja kirjalikus menetluses läbivaatamise korral kohtu määratud tähtpäevaks. Käesoleva seadustiku § 103 lõike 1 punktides 2 ja 3 nimetatud kulude kohta lisatakse menetluskulude nimekirjale kuludokumendid. Muude menetluskulude kohta esitatakse kuludokumendid kohtu nõudmisel. Menetluskulude nimekirja ja nõutavate kuludokumentide esitamata jätmise korral menetluskulu välja ei mõisteta. Teistel menetlusosalistel on võimalik kahe tööpäeva jooksul menetluskulude nimekirja ja kuludokumentide neile kättetoimetamisest arvates esitada nende kohta oma seisukoht.“; 1 7) paragrahvi 109 täiendatakse lõikega 12 järgmises sõnastuses: „(12) Kui kohus tegi otsuse käesoleva seadustiku § 122 lõike 5 alusel, andmata menetlusosalistele võimalust menetluskulude nimekirja ja kuludokumente esitada, on menetlusosalistel õigus esitada menetluskulude kohta täiendava otsuse tegemise taotlus § 170 lõike 5 kohaselt. Taotlusele tuleb lisada menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid.“; 8) paragrahvi 122 täiendatakse lõigetega 4 ja 5 järgmises sõnastuses: „(4) Kohtuasjas, mis puudutab tootmist taastuvatest energiaallikatest elektrituruseaduse § 57 tähenduses, korraldab kohus eelistungi või teeb menetlusosalistele teatavaks asja kohtus läbivaatamise aja ja koha või asja kirjalikus menetluses läbivaatamise üksikasjad kolme kuu jooksul puudusteta kaebuse esitamisest arvates. Kohus võib nimetatud tähtaega pikendada kuni kolme kuu võrra, kui eelmenetluse käigus selgub, et kaebust on vaja põhjalikumalt uurida. (5) Kui kohus jõuab eelmenetluse käigus järeldusele, et kaebus tuleb rahuldada vaidlustatud haldusakti või toimingu ilmselge õigusvastasuse tõttu, võib ta teha otsuse kaebuse ja vastuste põhjal, korraldamata kohtuistungit ja määramata tähtaega täiendavate menetlusdokumentide esitamiseks.“; 9) paragrahvi 133 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses: „(21) Viisa andmisest keeldumise, viisa tühistamise, viisa kehtetuks tunnistamise, viibimisaja pikendamisest keeldumise või viibimisaja ennetähtaegse lõpetamise otsuse või nende otsuste vaideotsuse peale esitatud kaebuse võib kohus läbi vaadata lihtmenetluses, arvestamata käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatud tingimusi.“; 10) paragrahvi 169 lõigetes 1 ja 2 asendatakse tekstiosa „§ 133 lõigetes 1 ja 2“ tekstiosaga „§ 133 lõigetes 1, 2 ja 21“; 11) paragrahvi 169 täiendatakse lõigetega 11 ja 12 järgmises sõnastuses: „(11) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatule võib kohus käesoleva seaduse § 133 lõikes 21 nimetatud juhul asja läbivaatamisel lihtmenetluses teha otsuse kirjeldava ja põhjendava osata, kui kohtule on esitatud erakordselt suur hulk kaebusi viisa andmisest keeldumise, viisa tühistamise, viisa kehtetuks tunnistamise, viibimisaja pikendamisest keeldumise või viibimisaja ennetähtaegse lõpetamise otsuse või nende otsuste vaideotsuse peale. Kohus ei pea seejuures arvestama käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud tingimustega. (12) Erakordselt suur hulk kaebusi käesoleva paragrahvi tähenduses on olukord, kus kohus ei saa objektiivse takistuse tõttu kirjeldava ja põhjendava osaga otsust teha või selle tegemine oleks oluliselt raskendatud.“; 12) paragrahvi 175 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: 2 „(2) Sõltumata jõustumisest võib kohus avaldada kohtuotsuse või selle sisu käesoleva seadustiku §-s 89 sätestatud tingimustel. Menetlusosaliste seisukohta küsitakse selleks juhul, kui see on kohtu hinnangul vajalik ja võimalik avaldamise eesmärki arvestades.“; 13) paragrahvi 175 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses: „(21) Määruse peale, millega lahendatakse käesoleva paragrahvi lõike 2 alusel kohtuotsuse või selle sisu avaldamise peale esitatud vastuväide, võib esitada määruskaebuse. Määruskaebuse kohta tehtud kohtulahend on lõplik.“; 14) paragrahvi 175 lõike 4 esimeses lauses asendatakse sõna „delikaatseid“ sõnaga „eriliiki“; 15) paragrahvi 201 täiendatakse lõikega 41 järgmises sõnastuses: „(41) Ringkonnakohus võib otsuse teha ilma kirjeldava osata.“; 16) paragrahvi 201 lõike 5 sissejuhatavast lausest jäetakse välja sõnad „kirjeldava ja“; 17) paragrahvi 204 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses: „(11) Kompromissi kinnitamise määruse suhtes kohaldatakse tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 661 lõiget 4.“; 18) paragrahvi 210 lõiget 2 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses: „Ringkonnakohus võib määruse teha ilma kirjeldava osata.“; 19) paragrahvi 218 lõike 1 teine ja kolmas lause tunnistatakse kehtetuks; 20) paragrahvi 218 täiendatakse lõigetega 11–13 järgmises sõnastuses: „(11) Riigikohus võib enne kassatsioonkaebuse menetlusse võtmise otsustamist või pärast kassatsioonkaebuse menetlusse võtmist kohustada menetlusosalist kassatsioonkaebusele vastama ja anda selleks tähtaja. (12) Kui menetlusosaline, keda ei ole kohustatud kassatsioonkaebusele vastama, on omal soovil kassatsioonkaebusele vastanud, ei loeta kassatsioonkaebuse menetlusse võtmata jätmise korral tema vastamisega seotud menetluskulusid üldjuhul vajalikuks ega põhjendatuks käesoleva seadustiku § 109 lõike 6 tähenduses. (13) Pärast kassatsioonkaebuse menetlusse võtmist määrab Riigikohus tähtaja, mille jooksul menetlusosalised, keda ei kohustatud kassatsioonkaebusele vastama, võivad kassatsioonkaebusele vastata.“; 21) paragrahvi 219 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Riigikohus otsustab kassatsioonkaebuse menetlusse võtmise kolmeliikmelises koosseisus ja menetlusosalisi välja kutsumata.“; 3 22) paragrahvi 224 kolmas lause tunnistatakse kehtetuks; 23) seadustiku 27. peatükki täiendatakse §-ga 2651 järgmises sõnastuses: „§ 2651. Kirjeldava ja põhjendava osata määrus (1) Kohus võib taotluse kiiremaks lahendamiseks teha käesoleva seadustiku § 265 lõigetes 1 ja 2 nimetatud määruse ilma kirjeldava ja põhjendava osata, kui selle osa koostamise tõttu tekkiv viivitus võiks taotluse eesmärgi saavutamist oluliselt raskendada või teha selle võimatuks. (2) Kohus täiendab kirjeldava ja põhjendava osata tehtud määrust puuduva osaga, kui menetlusosaline või muu isik, kellel on õigus esitada määruse peale määruskaebus, teatab seitsme päeva jooksul määruse resolutsiooni kättetoimetamisest või kohtuistungil teatavakstegemisest arvates kohtule soovist esitada määruse peale määruskaebus. Kohus täiendab määrust kirjeldava ja põhjendava osaga esimesel võimalusel, kuid hiljemalt seitsmendal päeval pärast määruskaebuse esitamise soovist teadasaamist. (3) Määruskaebuse esitamise tähtaeg hakkab kulgema kirjeldava ja põhjendava osaga täiendatud määruse kättetoimetamisest arvates või pärast käesoleva paragrahvi lõike 2 teises lauses nimetatud tähtaja möödumist, kui kohus ei ole määrust täiendanud. Kui menetlusosaline või muu isik ei teata käesoleva paragrahvi lõike 2 esimeses lauses nimetatud tähtaja jooksul kohtule määruskaebuse esitamise soovist, loetakse, et ta on määruskaebuse esitamise õigusest loobunud.“; 24) paragrahvi 279 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(2) Ringkonnakohtule apellatsioon- või määruskaebuse esitaja vastaspool on kohustatud esitama kümne päeva jooksul edasikaebuse saamisest arvates kaebusele kirjaliku vastuse. Sama tähtaja jooksul on vastuse esitamise õigus ülejäänud menetlusosalistel.“; 25) paragrahvi 279 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses: „(3) Riigikohtule esitatud kassatsioon- või määruskaebusele on menetlusosalistel õigus vastata edasikaebuse saamisest arvates kümne päeva jooksul.“. § 3. Jahiseaduse muutmine Jahiseaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 36 lõige 52 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(52) Tunnistuse andja võib keelduda jahitunnistuse andmisest kutsealusele, kes ei täida kaitseväeteenistuse seaduses sätestatud terviseseisundi hindamisel osalemise kohustust või ajateenistusse asumise kohustust, ning reservis olevale isikule, kes ei täida Kaitseväe määratud ajaks õppekogunemisele ilmumise kohustust. Kaitseressursside Amet või Kaitsevägi teavitab esimesel võimalusel Keskkonnaametit või käesoleva seaduse § 10 lõike 1 alusel Kliimaministeeriumiga halduslepingu sõlminud isikut, kui jahitunnistuse andmisest keeldumise asjaolud on ära langenud.“; 4 2) paragrahvi 37 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(4) Jahitunnistuse kehtivuse võib peatada tähtajatult kutsealusel, kes ei täida kaitseväeteenistuse seaduses sätestatud terviseseisundi hindamisel osalemise kohustust või ajateenistusse asumise kohustust, ning reservis oleval isikul, kes ei täida Kaitseväe määratud ajaks õppekogunemisele ilmumise kohustust.“; 3) paragrahvi 38 lõige 22 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(22) Käesoleva seaduse § 37 lõikes 4 sätestatud jahitunnistuse kehtivuse peatamine lõpetatakse, kui peatamise alused on ära langenud ja Kaitseressursside Amet või Kaitsevägi on sellest Keskkonnaametit või § 10 lõike 1 alusel Kliimaministeeriumiga halduslepingu sõlminud isikut teavitanud.“. § 4. Kaitseväeteenistuse seaduse muutmine Kaitseväeteenistuse seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 331 lõiked 2–4, 7 ja 8 tunnistatakse kehtetuks; 2) paragrahvi 331 lõike 5 sissejuhatavas lauseosas ja § 711 lõike 5 sissejuhatavas lauseosas asendatakse sõnad „taotleda halduskohtult luba“ sõnadega „esitada luba või õigust andvale haldusorganile avalduse“; 3) paragrahvi 331 lõike 6 sissejuhatavas lauseosas ja § 711 lõike 6 sissejuhatavas lauseosas asendatakse sõnad „Halduskohtule esitatavas taotluses“ lauseosaga „Käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud avalduses“; 4) paragrahvi 331 lõike 9 esimesest lausest ja § 711 lõike 9 esimesest lausest jäetakse välja tekstiosa „, kui halduskohtu määrusest ei tulene teisiti“; 5) paragrahvi 711 lõiked 2–4, 7 ja 8 tunnistatakse kehtetuks. § 5. Kalapüügiseaduse muutmine Kalapüügiseaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 27 lõike 1 punkt 31 tunnistatakse kehtetuks; 2) paragrahvi 27 lõige 21 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(21) Kalastuskaardi andmisest võib keelduda või selle kehtivuse peatada kutsealusel, kes ei täida kaitseväeteenistuse seaduses sätestatud terviseseisundi hindamisel osalemise kohustust või ajateenistusse asumise kohustust, ning reservis oleval isikul, kes ei täida Kaitseväe määratud ajaks õppekogunemisele ilmumise kohustust. Kalastuskaardi kehtivus peatatakse kaardi andja otsusega.“; 3) paragrahvi 27 lõige 31 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(31) Kaitseressursside Amet või Kaitsevägi teavitab esimesel võimalusel kalastuskaardi andjat, kui käesoleva paragrahvi lõikes 21 sätestatud kalastuskaardi andmisest keeldumise asjaolud on ära langenud. Kalastuskaardi andja taastab samas lõikes nimetatud juhul kalastuskaardi 5 kehtivuse viivitamata, kui kehtivuse peatamise alused on ära langenud ning Kaitseressursside Amet või Kaitsevägi on sellest kalastuskaardi andjat teavitanud.”. § 6. Liiklusseaduse muutmine Liiklusseaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 106 lõige 11 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(11) Transpordiamet võib keelduda mootorsõiduki juhtimise õiguse andmisest ning esmase juhiloa väljastamisest kutsealusele, kes ei täida kaitseväeteenistuse seaduses sätestatud terviseseisundi hindamisel osalemise kohustust või ajateenistusse asumise kohustust, ning reservis olevale isikule, kes ei täida Kaitseväe määratud ajaks õppekogunemisele ilmumise kohustust.”; 2) paragrahvi 124 lõige 42 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(42) Transpordiamet võib peatada mootorsõiduki juhtimise õiguse kutsealusel, kes ei täida kaitseväeteenistuse seaduses sätestatud terviseseisundi hindamisel osalemise kohustust või ajateenistusse asumise kohustust, ning reservis oleval isikul, kes ei täida Kaitseväe määratud ajaks õppekogunemisele ilmumise kohustust.”; 3) paragrahvi 129 lõige 7 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(7) Kaitseressursside Amet või Kaitsevägi teavitab esimesel võimalusel Transpordiametit, kui käesoleva seaduse § 106 lõikes 11 sätestatud mootorsõiduki juhtimise õiguse andmisest ning esmase juhiloa väljastamisest keeldumise asjaolud on ära langenud. Kui mootorsõiduki juhtimise õigus on peatatud § 124 lõike 42 alusel, taastab Transpordiamet juhtimisõiguse viivitamata, kui Kaitseressursside Amet või Kaitsevägi teavitab Transpordiametit peatamise aluseks olnud asjaolude äralangemisest.”. § 7. Meresõiduohutuse seaduse muutmine Meresõiduohutuse seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 393 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Transpordiamet võib peatada väikelaeva ja jeti juhtimise õiguse ning keelduda nende õiguste andmisest ja väikelaevajuhi või jetijuhi tunnistuse väljastamisest kutsealusele, kes ei täida kaitseväeteenistuse seaduses sätestatud terviseseisundi hindamisel osalemise kohustust või ajateenistusse asumise kohustust, ja reservis olevale isikule, kes ei täida Kaitseväe määratud ajaks õppekogunemisele ilmumise kohustust.“; 2) paragrahvi 393 lõike 3 esimene lause tunnistatakse kehtetuks; 6 3) paragrahvi 393 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(4) Kaitseressursside Amet või Kaitsevägi teavitab esimesel võimalusel Transpordiametit, kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud väikelaeva ja jeti juhtimise õiguse andmisest ja väikelaevajuhi või jetijuhi tunnistuse väljastamisest keeldumise asjaolud on ära langenud. Transpordiamet taastab samas lõikes sätestatud väikelaeva ja jeti juhtimise õiguse viivitamata, kui Kaitseressursside Amet või Kaitsevägi teavitab Transpordiametit väikelaeva ja jeti juhtimise õiguse peatamise aluseks olnud asjaolude äralangemisest.”. § 8. Notari distsiplinaarvastutuse seaduse muutmine Notari distsiplinaarvastutuse seaduse § 63 lõike 4 neljas ja viies lause tunnistatakse kehtetuks. § 9. Patendivoliniku seaduse muutmine Patendivoliniku seaduse § 2023 lõike 4 neljas ja viies lause tunnistatakse kehtetuks. § 10. Relvaseaduse muutmine Relvaseaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 36 lõike 1 punkt 141 tunnistatakse kehtetuks; 2) paragrahvi 36 lõige 13 tunnistatakse kehtetuks; 3) paragrahvi 36 lõige 22 tunnistatakse kehtetuks; 4) paragrahvi 36 lõiget 4 täiendatakse punktiga 7 järgmises sõnastuses: „7) kutsealusele, kes ei täida kaitseväeteenistuse seaduses sätestatud terviseseisundi hindamisel osalemise kohustust või ajateenistusse asumise kohustust, ja reservis olevale isikule, kes ei täida Kaitseväe määratud ajaks õppekogunemisele ilmumise kohustust.“; 5) paragrahvi 36 täiendatakse lõikega 42 järgmises sõnastuses: „(42) Kaitseressursside Amet või Kaitsevägi teavitab esimesel võimalusel Politsei- ja Piirivalveametit, kui käesoleva paragrahvi lõike 4 punktis 7 sätestatud soetamisloa või relvaloa andmisest keeldumise asjaolud on ära langenud.”; 6) paragrahvi 43 lõike 1 punkt 8 tunnistatakse kehtetuks; 7) paragrahvi 43 lõige 16 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(16) Politsei- ja Piirivalveamet võib peatada soetamisloa või relvaloa kehtivuse kutsealusel, kes ei täida kaitseväeteenistuse seaduses sätestatud terviseseisundi hindamisel osalemise kohustust või ajateenistusse asumise kohustust, ning reservis oleval isikul, kes ei täida Kaitseväe määratud ajaks õppekogunemisele ilmumise kohustust.“; 8) paragrahvi 43 lõige 22 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: 7 „(22) Politsei- ja Piirivalveamet lõpetab käesoleva paragrahvi lõikes 16 nimetatud juhul soetamisloa ja relvaloa kehtivuse peatamise, kui peatamise alused on ära langenud ning Kaitseressursside Amet või Kaitsevägi on sellest Politsei- ja Piirivalveametit teavitanud.”. § 11. Riigilõivuseaduse muutmine Riigilõivuseaduse § 22 lõiget 2 täiendatakse punktiga 9 järgmises sõnastuses: „9) rahvusvahelise kaitse taotleja rahvusvahelise kaitse menetluses tehtud otsuse peale kaebuse esitamisel.“. § 12. Riigi õigusabi seaduse muutmine Riigi õigusabi seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 15 lõiget 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(5) Riigi õigusabi andmise määruses määratakse kindlaks käesoleva seaduse § 8 kohane riigi õigusabi andmise viis ja §-s 16 sätestatud riigi õigusabi saaja hüvitamiskohustus. Määrus saadetakse Eesti Advokatuurile (edaspidi advokatuur) riigi õigusabi infosüsteemi e-toimiku menetlemise infosüsteemi (edaspidi e-toimiku süsteem) kaudu. Määrus loetakse kättetoimetatuks, kui advokatuur kinnitab riigi õigusabi infosüsteemis selle vastuvõtmist. Määruse võib advokatuurile muul viisil saata üksnes mõjuval põhjusel. Mõjuvad põhjused on sätestatud käesoleva seaduse § 15 lõike 51 alusel kehtestatud määruses.”; 2) paragrahvi 15 lõikes 51 asendatakse tekstiosa „e-toimiku menetlemise infosüsteemi (edaspidi e-toimiku süsteem)“ tekstiosaga „e-toimiku süsteemi”; 3) paragrahvi 32 lõige 3 tunnistatakse kehtetuks. § 13. Riikliku pensionikindlustuse seaduse muutmine Riikliku pensionikindlustuse seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 281 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Pensioniõiguslikku staaži tõendatakse rahvastikuregistris sisalduvate õigusliku tähendusega andmete, pensioniõiguslikku staaži tõendavate dokumentide või tunnistajate ütluste alusel. Kui rahvastikuregistris on pensioniõiguslikku staaži tõendavad õigusliku tähendusega andmed, lähtutakse registri andmetest. Kui pensioniõiguslikku staaži tõendatakse tunnistajate ütluste alusel, on Sotsiaalkindlustusametil õigus tuvastada pensioni määramise aluseks oleva avalik-õigusliku suhte tingimused.“; 2) paragrahvi 281 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks. § 14. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku muutmine Tsiviilkohtumenetluse seadustikus tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 59 lõige 52 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(52) Riigisaladust ja salastatud välisteavet töödeldakse riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduses ning selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud korras. Menetlusosalise või tema 8 esindaja taotlusel esitatakse talle riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduse ning riigisaladuse ja salastatud välisteabe kaitse korra kohaselt tutvumiseks asjas tõendina kasutatav riigisaladust või salastatud välisteavet sisaldav teabekandja. Sellise teabekandja tutvustamise kohta tehakse märge kohtuasja andmete juurde kohtute infosüsteemi. Riigisaladust ja salastatud välisteavet hoitakse asja menetlevas kohtus, kui kohus ei määra teisiti.“; 2) paragrahvi 150 lõike 1 punkt 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „4) kui maksekäsu kiirmenetluse avaldus, mille esemeks on tarbijakrediidilepingust tulenev nõue, jäetakse rahuldamata käesoleva seadustiku § 483 lõike 2 punktis 4 sätestatud juhul või kui muu maksekäsu kiirmenetluse avaldus jäetakse rahuldamata käesoleva seadustiku § 483 lõike 2 punktides 1, 2 ja 4 sätestatud juhul;“; 3) paragrahvi 150 lõike 4 esimesest lausest jäetakse välja sõna „üksnes“; 4) paragrahvi 150 lõiget 4 täiendatakse neljanda lausega järgmises sõnastuses: „Kohus võib riigilõivu tagastada riigilõivu tasunud menetlusosalisele ka omal algatusel.“; 5) paragrahvi 178 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(2) Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud menetlusosaline, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 500 eurot.“; 6) paragrahvi 187 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks; 7) paragrahvi 191 lõike 1 esimene lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „Maakohtu või ringkonnakohtu menetlusabi andmise või sellest keeldumise määruse peale ja kummagi määruse muutmise või tühistamise määruse peale võib menetlusabi taotleja või saaja esitada määruskaebuse.“; 8) paragrahvi 384 lõike 1 esimene lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „Kohus lahendab hagi tagamise avalduse põhjendatud määrusega hiljemalt kolmandal tööpäeval avalduse esitamise päevast arvates.“; 9) paragrahv 404 tunnistatakse kehtetuks; 10) paragrahvi 405 lõikes 1 asendatakse arv „3500“ arvuga „5000“ ja arv „7000“ arvuga „10 000“; 11) seadustiku 43. peatükki täiendatakse §-ga 4061 järgmises sõnastuses: „§ 4061. Tarbijakrediidilepingust tulenevate nõuete elektrooniline menetlus (1) Tarbijakrediidilepingust tulenev võlausaldaja nõue esitatakse kohtule elektrooniliselt selliselt, et kohtul oleks seda võimalik töödelda, ja varustatuna avaldaja digitaalallkirjaga või muul sellesarnasel turvalisel viisil, mis võimaldab tuvastada avalduse saatja ja saatmise aja. (2) Avaldusele lisatakse tõendid, mis kinnitavad hagi aluseks olevaid asjaolusid, viidates konkreetselt, millist asjaolu millise tõendiga tõendada soovitakse. 9 (3) Valdkonna eest vastutav minister võib määrusega kehtestada avaldusele ja selle esitamisele täiendavaid vorminõudeid ning tehnilisi nõudeid.“; 12) paragrahvi 415 lõike 2 teine lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest teada.“; 13) paragrahvi 481 täiendatakse lõigetega 24 ja 25 järgmises sõnastuses: „(24) Tarbijakrediidilepingust tuleneva nõude menetlemisel maksekäsu kiirmenetluses võib võlausaldaja nõuda üksnes tarbijale antud krediidi põhisumma tagastamist koos intressiga võlaõigusseaduse § 94 lõikes 1 sätestatud suuruses või viivisega sama seaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud suuruses, kui need ei ole suuremad varem kokkulepitud intressi- või viivisemäärast. (25) Tarbijakrediidilepingust tuleneva nõude menetlemisel maksekäsu kiirmenetluses arvestatakse kõik selles võlasuhtes tarbija tehtud maksed esimeses järjekorras põhivõla, teises järjekorras intressi ja kolmandas järjekorras viivise katteks käesoleva paragrahvi lõikes 24 sätestatud ulatuses.“; 14) paragrahvi 482 täiendatakse lõigetega 11 ja 12 järgmises sõnastuses: „(11) Kui maksekäsu kiirmenetluse avaldus on esitatud tarbijakrediidilepingust tulenevas nõudes, märgitakse see avalduses. Tarbijakrediidilepingust tuleneva nõude puhul esitatakse üksikasjalik ülevaade krediidi kasutusse võtmisest ja lepingujärgsetest maksetest ning võrdlev arvutus kõigi tarbija maksete kohta põhivõla, intressi ja viivise katteks. Avaldusele lisatakse nõude aluseks olev leping, sealhulgas maksegraafik. Avalduses märgitakse krediidi kulukuse määr. (12) Kohus võib teha avaldajale ettepaneku esitada täiendavaid tõendeid.“; 15) paragrahvi 483 lõiget 1 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses: „Kui avalduses nõutakse tarbijakrediidilepingust tulenevat nõuet, lahendab kohus maksekäsu kiirmenetluse avalduse selle saamisest alates kahekümne tööpäeva jooksul.“; 16) paragrahvi 4841 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses: „(4) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1–3 sätestatut ei kohaldata tarbijakrediidilepingust tulenevatele nõuetele. Kui sellise nõude puhul on maksekäsu tegemise eeldused täidetud vaid osa nõuete või nõude osa suhtes, jätab kohus maksekäsu kiirmenetluse avalduse tervikuna rahuldamata.“; 17) paragrahvi 4972 lõiget 1 täiendatakse pärast tekstiosa „juriidilisest isikust pädeva üksuse“ tekstiosaga „või käesoleva seadustiku § 4974 lõike 2 alusel menetlusse lubatud juriidilisest isikust pädeva üksuse“; 18) paragrahvi 510 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: 10 „(4) Kui menetlust ei algatatud valdkonna eest vastutava ministri volitatud Siseministeeriumi valitsemisala asutuse avalduse alusel, teatab kohus valdkonna eest vastutava ministri volitatud Siseministeeriumi valitsemisala asutusele menetluse algatamisest ning küsib riigile teadaolevaid andmeid teadmata kadunud isiku kohta ja seisukohta isiku surnuks tunnistamise võimalikkuse kohta. Kohus võib koguda teadmata kadunud isiku kohta andmeid ka omal algatusel, sõltumata sellest, kes esitas surnuks tunnistamise avalduse.“; 19) paragrahvi 511 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(3) Kohus toimetab avalduse rahuldamata jätmise määruse avaldajale kätte. Kohus saadab isiku surnuks tunnistamise määruse avaldajale ning selle jõustumisest alates kümne päeva jooksul perekonnaseisuasutusele isiku surmaandmete kandmiseks rahvastikuregistrisse.“; 20) paragrahvi 666 lõiget 3 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses: „Käesoleva seadustiku § 475 lõike 1 punktides 2–4 , 9, 101, 11, 121, 152, 153 ja 16 nimetatud hagita menetluses tehtud menetlust lõpetava määruse peale esitatud määruskaebuse vaatab ringkonnakohtus läbi ja lahendab üks ringkonnakohtu kohtunik.“. § 15. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse muutmine Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seadust täiendatakse §-dega 93 ja 94 järgmises sõnastuses: „§ 93. Määruskaebust läbivaatav kohtukoosseis Enne 2026. aasta 1. septembrit esitatud määruskaebuse, mis on esitatud hagita menetluses tehtud menetlust lõpetava määruse peale, vaatab läbi kuni 2026. aasta 31. augustini kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 666 lõikes 3 sätestatud kohtukoosseis. § 94. Kaja esitamine tagaseljaotsuse peale Enne 2026. aasta 1. septembrit tehtud tagaseljaotsuse peale, mis toimetati kätte avalikult, võib esitada kaja 2026. aasta 31. augustini kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 415 lõike 2 teises lauses sätestatu kohaselt.”. § 16. Vangistusseaduse muutmine Vangistusseaduses tehakse järgmised muudatused: 1) seadust täiendatakse §‑ga 531 järgmises sõnastuses: „§ 531. Tervishoiuteenusega seotud vaidluste lahendamine Kinnipeetavale tervishoiuteenuse korraldamise ja osutamisega seotud vaidlus lahendatakse maakohtus.“; 2) paragrahvi 86 lõiget 11 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses: „Arestialusele tervishoiuteenuse korraldamise ja osutamisega seotud vaidluse lahendamisel lähtutakse käesoleva seaduse §-st 531.“; 3) paragrahvi 93 lõiget 6 täiendatakse neljanda lausega järgmises sõnastuses: 11 „Vahistatule tervishoiuteenuse korraldamise ja osutamisega seotud vaidluse lahendamisel lähtutakse käesoleva seaduse §-st 531.“; 4) seadust täiendatakse §-ga 17210 järgmises sõnastuses: „§ 17210. Käesoleva seaduse § 531 rakendamine Enne 01.09.2026 halduskohtule esitatud kaebused, mis on seotud kinnipeetavale, arestialusele või vahistatule tervishoiuteenuse osutamise ja korraldamisega, menetletakse lõpuni halduskohtus.“. § 17. Võlaõigusseaduse muutmine Võlaõigusseaduse § 415 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses: „(21) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 ettenähtud korda ei kohaldata tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 481 lõikes 25 sätestatud juhul.“. § 18. Välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse muutmine Välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse § 365 lõiked 2 ja 3 tunnistatakse kehtetuks. § 19. Väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse muutmine Väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 153 lõiked 2 ja 3 tunnistatakse kehtetuks; 2) paragrahvi 269 täiendatakse lõikega 8 järgmises sõnastuses: „(8) Väljasaadetavale tervishoiuteenuse osutamisega seotud vaidlus lahendatakse maakohtus.“. § 20. Seaduse jõustumine 1) Käesoleva seaduse § 14 punkt 11 jõustub 2027. aasta 1. jaanuaril; 2) Käeoleva seaduse § 16 ja § 19 punkt 2 jõustuvad 2026. aasta 1. septembril. Lauri Hussar Riigikogu esimees Tallinn, … ……………2025 ___________________________________________________________________________ Algatab Vabariigi Valitsus … ……………2025 (allkirjastatud digitaalselt) 12 Advokatuuriseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse (kohtumenetluse tõhustamine) eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Eelnõuga muudetakse advokatuuriseadust (AdvS) ja teisi seadusi eesmärgiga optimeerida kohtute töökoormust, tõhustada kohtute tööd ja kiirendada kohtumenetlusi. Kohtute töökoormus aasta-aastalt järjest kasvab. Peamiselt väljendub see kohtuasjade lahendamisele kuluva aja pikenemises ja kohtunike ülemäärases töökoormuses.1 Eelnõuga lihtsustatakse ja kiirendatakse kohtute tööd haldus- ja tsiviilasjade menetlemisel ning selleks muudetakse kohtumenetlust reguleerivaid norme viisil, mis aitab kohtul viia menetlusi läbi kiiremini ja ökonoomsemalt. Muudatuste tegemisel on aluseks võetud Riigikohtu ning esimese ja teise astme kohtute Justiits- ja Digiministeeriumile esitatud ettepanekud tsiviilkohtu- ja halduskohtumenetluse optimeerimiseks. Samuti muudetakse eelnõuga tarbijakrediidilepingutest tulenevate nõuete menetlemise korda maksekäsu kiirmenetluses. Tarbijakrediidilepingutest tulenevate nõuete menetlemise muutmise eesmärk on tarbijate parem kaitse ja usaldusväärne kohtumenetlus. Muudatuste tegemisel on võetud aluseks kohtunike ettepanekud. Ülevaade eelnõuga kavandatavatest muudatustest halduskohtumenetluses.  Kaotatakse nõue taotleda halduskohtult luba järgmiste õiguste ja lubade peatamiseks, kui kutsealune ei täida terviseseisundi hindamisele ilmumise või ajateenistusse asumise kohustust või kui reservis olev isik ei täida õppekogunemisele ilmumise kohustust: - jahipidamisõigus; - mootorsõiduki juhtimise õigus; - kalastuskaart; - relvaluba ja relvasoetamisluba; - väikelaeva ja jeti juhtimise õigus.  Võimaldatakse haldusakti ilmselge õigusvastasuse korral teha juba eelmenetluse käigus kaebust rahuldav otsus kaebuse ja vastuste põhjal, korraldamata kohtuistungit või määramata tähtaega täiendavate menetlusdokumentide esitamiseks.  Taastuvenergiat puudutavates haldusasjades seatakse eelmenetlusele kindel tähtaeg (kolm kuud).  Võimaldatakse kohtul teha haldustoiminguks loa andmise määrus esmalt ilma kirjeldava ja põhjendava osata.  Määrus asja üleandmiseks kohtualluvuse järgi muudetakse viivitamata täidetavaks.  Võimaldatakse viisaotsuse peale esitatud kaebuste lahendamist lihtmenetluses ning teatud tingimustel ka kirjeldava ja põhjendava osata.  Kaotatakse võimalus küsida halduskohtu abi tõendite kogumiseks ja tagamiseks Eesti Advokatuuri, Notarite Koja ning Patendivolinike Koja aukohtumenetlustes.  Suurendatakse Sotsiaalkindlustusameti pädevust pensioniõigusliku staaži tuvastamisel tunnistajate ütluste alusel, et vähendada kohtusse pöördumist.  Rahvusvahelise kaitse taotlejad vabastatakse riigilõivust halduskohtule kaebuse esitamisel. 1 Kohtute aastaraamat 2023. Maa-, haldus- ja ringkonnakohtute 2023. aasta menetlusstatistika kokkuvõte. Riigikohus. – https://aastaraamat.riigikohus.ee/maa-haldus-ja-ringkonnakohtute-2023-aasta-menetlusstatistika- kokkuvote. 1  Kinnipeetavate tervishoiuteenustega seotud vaidlusi lahendab edaspidi ainult maakohus.  Ringkonnakohtu esimehele antakse õigus apellatsiooni korras asja arutamisele kaasata kohtukoosseisu sama kohturingkonna halduskohtunik tema nõusolekul.  Soodustatakse kompromisside sõlmimist. Lisaks täpsustatakse halduskohtumenetluses tuvastamiskaebuse sisu, lihtsustatakse menetluskulude nimekirja ja kuludokumentide esitamise sätteid ning täpsustatakse jõustumata kohtuotsuste avaldamise ja kassatsioonikaebusele vastamise sätteid. Ülevaade eelnõuga kavandatavatest muudatustest tsiviilkohtumenetluses.  Luuakse õiguslik alus enam tasutud riigilõivu tagastamiseks kohtu omal algatusel.  Menetluskulude kindlaksmääramise määruse peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud menetlusosaline, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 500 eurot. Praegu on vaidlustatava summa piirmäär 280 eurot.  Täpsustatakse isikute ringi, kes võivad esitada menetlusabi määruste peale määruskaebusi. Muudatuse tulemusena jääb Rahandusministeeriumile õigus esitada määruskaebus siis, kui riik on kohtuasjas menetlusosaline.  Selleks et kohtunik saaks hagi tagamise avalduse lahendada mõistliku aja jooksul, pikendatakse eelnõuga avalduse lahendamise tähtaega praeguselt ühelt tööpäevalt kolme tööpäevani.  Suurendatakse lihtmenetluse piirsummat. Muudatuse tulemusel suureneb nende kohtuasjade hulk, kus kohtul on lubatud kasutada lihtmenetluse võimalusi. Kehtiva seaduse kohaselt on lihtmenetluse rahaline piirmäär 3500 eurot põhinõudena ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurot. Eelnõu kohaselt oleks piirmäärad vastavalt 5000 eurot ja 10 000 eurot.  Muudetakse tagaseljaotsuse peale kaja esitamise regulatsiooni. Muudatuse eesmärk on siduda tähtaja algus lahendist, mitte täitemenetlusest teadasaamisega. Muudatuse tulemusena ei ole menetlusosalisel enam võimalust valida, kas esitada kaja lahendist või täitemenetlusest teadasaamisel, ja sellega menetlust venitada.  Teatud liiki hagita menetlustes tehtud lõpplahendite peale esitatud määruskaebused vaatab läbi üks ringkonnakohtunik.  Täpsustatakse tarbijate piirarvu regulatsiooni õiguskaitsemeetme määramise esindushagi menetlemisel ja seotakse see kohtu poolt menetlusse lubatud pädeva üksuse esitatud õiguskaitsemeetme määramise esindushagi menetlemise lubatavusega.  Tunnistatakse kehtetuks säte, mille kohaselt esitatakse Justiits- ja Digiministeeriumile ülevaade riigi õigusabi tasu ja kulude hüvitamiskohustusega isikutelt sissenõudmise kohta.  Piiratakse tarbijakrediidilepingust tulenevate nõuete esitamist maksekäsu kiirmenetluses selliselt, et maksekäsu kiirmenetluses on võimalik nõuda põhivõlgnevust ja seadusjärgset intressi ning seadusjärgset viivist; sama võlasuhte raames tarbija tehtud tagasimaksed arvestatakse maksekäsu kiirmenetluses ümber ning loetakse tasutuks esimeses järjekorras põhivõlgnevuse ning seejärel seadusjärgse intressi ja seadusjärgse viivise katteks.  Nähakse ette, et tarbijakrediidilepingust tulenevate nõuete menetlemiseks maksekäsu kiirmenetluses tuleb kohtule esitada vajalik info ja dokumendid.  Nähakse ette, et juhul kui maksekäsu kiirmenetluses esitatud tarbijakrediidilepingust tuleneva nõude avaldus ei vasta seaduses sätestatud nõuetele, ei nõua kohus puuduste kõrvaldamist, vaid jätab avalduse rahuldamata.  Nähakse ette, et kohtul on võimalik maksekäsu kiirmenetluses teha avaldajale ettepanek esitada täiendavaid tõendeid. 2  Jäetakse menetlusseadustikust välja senine regulatsioon, mille kohaselt kuulus tarbijakrediidilepingust tulenevas nõudes esitatud maksekäsu kiirmenetluse avalduse rahuldamata jätmisel korral riigilõiv teatud juhtudel tagastamisele.  Pikendatakse tarbijakrediidilepingust tulenevate nõuete alusel makseettepaneku tegemise tähtaega seniselt kümnelt päevalt kahekümnele päevale.  Luuakse hagimenetluses tarbijakrediidiandjatele kohustus esitada tarbijakrediidilepingust tulenev nõue kohtule elektrooniliselt avaliku e-toimiku kaudu. Lisaks muudetakse riigi õigusabi seadust (RÕS), et selgemalt reguleerida riigi õigusabi andmise määruste saatmist ja kättetoimetamist Eesti Advokatuurile. Samuti täiendatakse võlaõigusseadust (VÕS), et täpsustada tarbijakrediidilepingust tuleneva nõude menetlemisel maksekäsu kiirmenetluses tarbija tehtud maksete arvestamise korda ning rakendussätetega tsiviilkohtumenetluse ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seadust (TsMSRS). Muudatuste peamine mõju on seotud kohtute töökoormuse optimeerimise, töökorralduse tõhustamise, tarbijate parema kaitse ja korrakohase kohtumenetluse tagamisega. Kuigi mõned eelnõu muudatused võivad elanike, ettevõtete ja vabaühenduste halduskoormust suurendada ning teised seda vähendada, jääb halduskoormus tervikuna eeldatavasti siiski muutumatuks või väheneb. Halduskoormuse tasakaalustamise reeglit ei ole käesoleva eelnõu puhul vaja rakendada. 1.2. Eelnõu ettevalmistajad Tsiviilkohtumenetluse seadustiku muudatused on koostanud Justiits- ja Digiministeeriumi justiitshalduspoliitika osakonna kohtute talituse nõunik Marilin Reintamm (e-post [email protected], tel 680 3116), koostamisel andsid panuse sama talituse nõunikud Stella Johanson (e-post [email protected], tel 5863 3152) ja Mari Kirs (e- post [email protected], tel 5429 0114) ning toonane juhataja Eneli Kivi, samuti õiguspoliitika osakonna tsiviilõiguse talituse juhataja Andres Suik (e-post [email protected], tel 5304 8017) ja sama talituse toonane nõunik Kaia Läänemets- Ester. Riigi õigusabi seaduse muudatused on koostanud kohtute talituse nõunik Gerli Võimre (e-post [email protected], tel 5854 5780). Halduskohtumenetluse seadustiku muudatused ja nendega seonduvad teiste seaduste muudatused on koostanud Justiits- ja Digiministeeriumi õiguspoliitika osakonna avaliku õiguse talituse nõunik Silja Tammeorg (e-post [email protected], tel 5879 3044), koostamises osales sama talituse juhtaja Illimar Pärnamägi (e-post [email protected], tel 5850 7903). Halduskohtumenetluse seadustiku muudatuste mõjude analüüsi on koostanud Justiits- ja Digiministeeriumi õiguspoliitika osakonna õigusloome korralduse talituse nõunikud Pilleriin Lindsalu (e-post [email protected], tel 528 0482) ja Karen Alamets (e-post [email protected], tel 5860 8420). Eelnõu ja seletuskirja on keeletoimetanud Justiits- ja Digiministeeriumi õiguspoliitika osakonna õigusloome korralduse talituse toimetaja Inge Mehide (e-post [email protected]) ja Mari Koik (e-post [email protected]). 1.3. Märkused Eelnõuga muudetakse järgmiste seaduste järgmisi redaktsioone: 3 1) advokatuuriseadus RT I, 14.03.2025, 4; 2) halduskohtumenetluse seadustik RT I, 08.07.2025, 14; 3) jahiseadus RT I, 29.05.2025, 2; 4) kaitseväeteenistuse seadus RT I, 27.09.2024, 6; 5) kalapüügiseadus RT I, 30.06.2023, 23; 6) liiklusseadus RT I, 14.11.2025, 21; 7) meresõiduohutuse seadus RT I, 02.10.2025, 6; 8) notari distsiplinaarvastutuse seadus RT I, 14.03.2025, 1; 9) patendivoliniku seadus RT I, 14.03.2025, 8; 10) relvaseadus RT I, 12.12.2024, 3; 11) riigilõivuseadus RT I, 02.10.2025, 7; 12) riigi õigusabi seaduse muutmine RT I, 05.07.2025, 18; 13) riikliku pensionikindlustuse seadus RT I, 12.06.2025, 8; 14) tsiviilkohtumenetluse seadustiku muutmine RT I, 03.04.2025, 2; 15) tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seadus RT I, 03.06.2025, 16; 16) vangistusseadus RT I, 26.06.2025, 20; 17) võlaõigusseadus RT I, 11.11.2025, 16; 18) välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seadus RT I, 26.06.2025, 23; 19) väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seadus RT I, 26.06.2025, 25. Eelnõu sisaldab muu hulgas sätteid, millega täpsustatakse tsiviilkohtumenetluse seadustiku kollektiivsete esindushagide menetluse regulatsiooni, millega võeti üle Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2020/1828, mis käsitleb tarbijate kollektiivsete huvide kaitsmise esindushagisid ja millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2009/22/EÜ. Eelnõu on seotud Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammiga.2 Vabariigi Valitsuse tegevusprogramm 2025–2027 näeb ette inimeste kaitse tugevdamist vastutustundetu laenu andmise eest ning maksekäsu kiirmenetluse täiendamist selliselt, et osaliste õigused on paremini kaitstud. Samuti tehisarul põhinevate abivahendite loomist, et automatiseerida tarbijakrediidilepingutest tulenevate nõuete aluste ja vastutustundliku laenu andmise põhimõtete kontrollimine kohtumenetluses. Nii Euroopa Kohus kui ka Riigikohus on oma lahendites leidnud, et tarbijakrediidilepingust tuleneva nõude korral peab kohus ka maksekäsu kiirmenetluses kontrollima tarbijakrediidilepingu vastavust seaduses sätestatud nõuetele (sh kontrollima, kas krediidiandja on järginud krediiti andes vastutustundliku laenamise põhimõtet). Kuivõrd kehtiv maksekäsu kiirmenetlus selliseid menetluslikke erisusi tarbijakrediidilepingust tulenevate nõuete puhul ette ei näe, kehtestatakse eelnõuga tarbijakrediidilepingute menetlemisele maksekäsu kiirmenetluses eriregulatsioon, millega välistatakse võimalikud ülemäärased nõuded ja regulatsiooni kuritarvitamine tarbijate suhtes. Samuti soovib Vabariigi Valitsus tegevusprogrammi kohaselt muuta kohtumenetlusi ökonoomsemaks seeläbi, et halduskohtust jäävad küsitavaks vaid need load, kus loa küsimine on päriselt vajalik. Halduskohtu roll ei ole mitte tegutseda haldusakti väljastava haldusorgani käepikendusena, vaid pakkuda subjektiivsete õiguste kaitset kaebuse alusel. Kehtiva õiguse kohaselt tuleb haldusorganitel küsida haldustoimingute tegemiseks kohtult luba olukordades, kus loa 2 Vabariigi Valitsuse tegevusprogramm | Eesti Vabariigi Valitsus. – Vabariigi Valitsuse tegevusprogramm | Eesti Vabariigi Valitsus. 4 küsimine ei ole sisuliselt põhjendatud ega vajalik. Seetõttu loobutakse eelnõuga haldustoimingu tegemiseks loa hankimisest seal, kus see ei ole vältimatult vajalik. Subjektiivsete õiguste tõhus halduskohtulik kaitse on jätkuvalt tagatud kõikidele tavapärases korras esitatud kaebuse alusel. Eelnõus olevad halduskohtumenetluse seadustiku viisaotsuste vaidlustamist puudutavad muudatused on seotud Riigikogu poolt 18.06.2025 seadusena vastu võetud välismaalaste seaduse, halduskohtumenetluse seadustiku ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse (viisaotsuse vaidlustamine) eelnõuga (603 SE), millega nähti ette viisaotsuste vaidlustamise regulatsioon. Eelnõu seadusena vastuvõtmiseks on põhiseaduse (PS) § 104 punkti 4 kohaselt vajalik Riigikogu koosseisu häälteenamus, kuna PS-i sama paragrahvi punkti 14 järgi on tegemist konstitutsioonilise seaduse muutmisega (HKMS, TsMS, KS). 2. Seaduse eesmärk Eelnõu peamine eesmärk on tõhustada ja kiirendada haldus- ja tsiviilkohtumenetlust ning optimeerida ja vähendada kohtute töökoormust, et jätta kohtunikele enam aega tegeleda keerukamate õigusvaidlustega. Menetlusökonoomia on põhiseaduslikku järku õigusväärtus ja võimaldab mõõdukaid ja proportsionaalseid põhiõiguste riiveid.3 Eelnõu oluline eesmärk on ka tarbijate parem kaitse tarbijakrediidilepingust tulenevate nõuete menetlemisel maksekäsu kiirmenetluses ning asja õige lahendamine, mis on TsMS-i § 2 kohaselt üks tsiviilkohtumenetluse eesmärke. Seeläbi on oluliseks eesmärgiks ka kohtusüsteemi usaldusväärsus. Vastavalt PS-i §-le 146 mõistab õigust ainult kohus. Kohus on oma tegevuses sõltumatu ja mõistab õigust kooskõlas põhiseaduse ja seadustega. Õigusemõistmise võrdlustabelis „Justice Scoreboard 2023“4 paigutati Eesti kohtusüsteem tõhususe ja menetluste kiiruse poolest jätkuvalt Euroopa Liidu riikide etteotsa. Eesti asub esimeses kohtuastmes tsiviil- ja haldusasjade lahendamiseks kuluva koguaja võrdluses jätkuvalt teisel kohal Taani järel. Eesti kohtumenetluse kiirus kolmes kohtuastmes kokku on tsiviil- ja kaubandusasjades kuuendal ning haldusasjades neljandal kohal Euroopas. Seejuures on meie riigi rahaline panus kohtusüsteemi ning kohtunike ja advokaatide arv 100 000 elaniku kohta pigem tabeli viimases kolmandikus. Kahjuks tuleb tõdeda, et kohtute töökoormus tasapisi kasvab, jõudlus aga tasapisi väheneb ja menetlustähtajad pikenevad.5 Vaidlused maa- ja ringkonnakohtus on muutunud keerukamaks, nende lahendamine nõuab üha rohkem nii ajalist kui ka tööjõuressurssi ning vastavalt on pikenemas ka menetlustähtajad. Kasvava töökoormuse tõttu ei saa kohtunikud vajalikul määral suunata ressurssi keeruliste õigusvaidluste lahendamisele, vaid seda tuleb jagada keerukamate ja lihtsamate, sealhulgas perspektiivitute ning esimeses astmes selgelt õiguspäraselt lahendatud asjade menetlemisele. Eelnevale tuginedes tuleb kahjuks tunnistada, et menetlustempo ja jõudlus on tasapisi pigem vähenemas. Selle põhjuseid on tõenäoliselt mitu, aga üks nähtavamaid on peale asjade mahukamaks ja keerulisemaks muutumise ka kohtunike põlvkonnavahetus. Pensioneeruvad kohtunikud lahendavad oma viimasel tööaastal vaid väheseid asju, uued kohtunikud vajavad 3 Nt PSJKo 10.12.2013, 3-4-1-20-13, p 56. 4 2023. aasta Euroopa Liidu õigusemõistmise tulemustabel (EU Justice Scoreboard 2023). https://commission.europa.eu/document/db44e228-db4e-43f5-99ce-17ca3f2f2933_en 5 V. Kõve. Ülevaade kohtukorralduse, õigusemõistmise ja seaduste ühetaolise kohaldamise kohta. https://www.riigikohus.ee/sites/default/files/%C3%95igusalased%20materjalid/2023_oktoober_Riigikohtu_esim ehe_ulevaade_kohtukorralduse_oigusemoistmise_ja_seaduste_uhetaolise_kohaldamise_kohta.pdf. 5 sisseelamiseks ja täiskoormuse saavutamiseks aega ja alati ei saagi neilt oodata varasema tempo järgimist.6 2.1. Eelnõuga kavandatavad peamised muudatused Halduskohtumenetluse tõhustamine Eelnõuga luuakse kohtule võimalus, kui kohtumenetluse alguses on näha oluline ja ilmselge viga haldusaktis, kaebus formaalsetel põhjusel kiiresti ja lihtsustatud korras rahuldada, sh eelmenetluses ja sisuküsimusi arutamata. See hoiab oluliselt kokku nii kohtu kui ka menetlusosaliste aega, võimaldades teha kiiresti otsuse, uurimata läbi kõiki vaidluse aspekte. Täpsustatakse ka haldustoiminguks loa andmisel resolutsioonmääruse tegemise ja selle vaidlustamise võimalusi ning tõhustatakse kassatsioonimenetlust, et võimaldada otsustada menetlusloa üle ilma kassatsioonkaebusele vastuseid ootamata. Lisaks nähakse eelnõuga ette kohtuasja alluvuse järgi üleandmise määruste viivitamata täidetavaks tunnistamine (sarnaselt esialgse õiguskaitse määrustega). Üleandev kohus võib enne üleandmise määruse tegemist või sellega koos teha edasilükkamatuid menetlustoiminguid, eelkõige esialgse õiguskaitse määruse. Halduskohtumenetluses tehakse muudatusi kompromisside soodustamiseks, mis aitab vähendada kohtute koormust. Selleks võimaldatakse kompromissi kinnitamise määruse puhul leppida kokku lühem edasikaebetähtaeg ning tagastatakse kompromissi sõlmimisel halduskohtu riigilõiv täies ulatuses. Taastuvenergiat puudutavate kohtumenetluste kiirendamine Taastuvenergiaga seotud menetluste kiirendamise eesmärgil tehakse muudatus, mis seab nende vaidluste puhul eelmenetlusele kindla tähtaja (3 kuud). Edasise menetluse tähtaegade range reguleerimine pole vajalik – eeltoodu tagab, et need vaidlused saaksid teatava prioriteedi, aga sisuliselt võivad need asjad olla keerukad ja seetõttu paratamatult ajamahukad. Nimetatud reegel peaks tagama, et taastuvenergia parkide rajamist puudutavad vaidlused ei jää kohtutes liiga kauaks ootele. Muudatus on seotud Vabariigi Valitsuse plaaniga tõsta taastuvenergia osakaalu ja kiirendada sellega seonduvat asjaajamist, et Eesti saaks 2030. aastal toota sama palju taastuvelektrit, kui on Eesti aastase tarbimise kogumaht. Haldustoiminguks loa andmise vähendamine eriseadustes Halduskohtumenetluse seadustiku 27. peatükk (§-d 264-265) sätestab haldustoiminguks loa andmise menetluse. Halduskohtu luba ehk kohtu eelhinnang teatud haldustoimingutele peaks olema ette nähtud juhtumitel, kui selline nõue tuleneb põhiseadusest (vabaduse võtmine – PS § 21 lg 2, sõnumisaladuse kaitse – § 43 ls 2) või on mõni muu kaalukas põhjus haldustoiminguks eelneva loa andmiseks (nt inimene ei saa oma õiguste piiramisest teada ning tal ei ole võimalik oma õigusi kohtus kaitsta). Tegemist on n-ö kohtu eelkontrolliga olukorras, kus täidesaatev riigivõim hakkab isiku põhiõigusi olulisel määral riivama ning isik on seejuures kaitsetus olukorras või ei ole oma õiguste riivamisest teadlik. Nimetatud juhtudel on oluline, et lisaks 6 V. Kõve. Õigus- ja kohtusüsteemi areng. Ettekanne kohtunike täiskogul 30. mail 2024 Pärnus. https://www.riigikohus.ee/sites/default/files/1.%20Uudised/2024/T%C3%A4iskogu/Riigikohtu_esimehe_ettekan ne_2024_t%C3%A4iskogul.pdf. 6 haldustoimingu hiljem kohtus vaidlustamise võimalusele oleks tagatud nendele toimingutele sõltumatu eelhinnangu andmine. Haldustoiminguks loa andmise võimalus on kehtivas õiguses kasutusel väga mitmes menetluses ning alati ei ole kaalul isikute oluliste põhiõiguste riivamine sellisel viisil, et isikutel ei oleks võimalik enda õiguste riivamist hiljem kohtus vaidlustada. Pigem on mitmetel juhtudel tegemist täidesaatva riigivõimu otsuste ja toimingutega, millega riivatakse küll isikute õigusi olulisel määral, kuid mille kohtulik eelkontroll ei ole tihti sisuliselt põhjendatud ega vajalik. Lisaks kohaldab kohus sellistes menetlustes tavapärast haldustoiminguks loa andmise menetluses kohaldatavat menetluslikku standardit (st ei kontrolli kõiki haldusmenetluses kogutud tõendeid ega analüüsi täiel määral kavandatava haldusakti formaalse ja materiaalse õiguspärasuse kõiki elemente) ning seetõttu võib see luua ebaõige ettekujutuse kõnealuse meetme kontrollistandardist ning mõjuda haldusakti adressaadile eksitavalt. Samas kaasneb haldustoiminguks lubade andmisega halduskohtutele arvestatav töökoormus, mis omakorda mõjutab kõiki kohtumenetlusi ning nende pikkust. Loataotlused tuleb kohtutel lahendada eelisjärjekorras ja viivitamata ning seetõttu võib tekkida olukord, kus muud menetlused jäävad ootele. Eelnõuga vähendatakse eriseadustes haldustoiminguks loa andmist sätestavat regulatsiooni. Kohtu loa nõue kaotatakse juhtudel, kui loa andmise nõue ei tulene otsesõnu põhiseadusest (nt vabaduse võtmine, sõnumisaladuse riivamine) või ei ole muud olulist põhjust sellise loa ettenägemiseks. Peamiselt on need olukorrad, kus täidesaatva võimu otsusega piiratakse küll olulisel määral isiku õigusi, kuid isik on oma õiguste riivamisest teadlik ja tal on võimalik need otsused kohtus vaidlustada ning seeläbi on tagatud nende otsuste õiguspärasuse hilisem põhjalik kohtulik kontroll. Eelnõuga nähakse ette, et edaspidi hakkavad isiku õigusi piiravaid otsuseid tegema haldusorganid ise või neile annab selleks loa muu pädev isik või organ. Kohtule jääb õigusi piiravate toimingute vaidlustamise puhul järelhindaja roll, milles ta saab kohaldada täiemahulist kohtumenetlust ja rakendada vajadusel esialgset õiguskaitset. Pensionistaaži tuvastamine Eelnõuga soovitakse anda Sotsiaalkindlustusametile (SKA) pädevus tuvastada pensioniõiguslik staaž ehk pensioni arvestamise aluseks oleva avalik-õigusliku suhte tingimused tunnistajate ütluste alusel. Sellega kaob vajadus suunata staaži tuvastamist taotlevad isikud kohtusse olukordades, kus poolte vahel vaidlust tegelikult pole ning kohus peab tuvastama üksnes pensionistaaži tuvastamiseks vajalikud juriidilised faktid. Rahvusvahelise kaitse taotlejate vabastamine riigilõivust Eelnõuga muudetakse riigilõivuseadust ning nähakse ette, et rahvusvahelise kaitse taotlejad on rahvusvahelise kaitse menetluses tehtud otsuse kohtus vaidlustamisel riigilõivust automaatselt vabastatud. Praktikas on rahvusvahelise kaitse taotlejad haavatavas olukorras, kus nad on sunnitud oma õiguste kohtus kaitsmiseks taotlema riigilt õigusabi. Kuna keeldumist nende õigusabi taotlusele praktikas ei esine, siis oleks mõistlik näha ette automaatne vabastus riigilõivust. Lõivust vabastamise taotluste menetlemine läheb riigile eelduslikult kallimaks kui riigilõivust vabastamine seaduse alusel. Viisaotsuste peale esitatud kaebuste lahendamine lihtmenetluses 7 Eelnõuga võimaldatakse kohtule senisest kergemalt lahendada viisa andmisest keeldumise, viisa tühistamise, viisa kehtetuks tunnistamise, viibimisaja pikendamisest keeldumise või viibimisaja ennetähtaegse lõpetamise otsuse ja selle vaidlustamise käigus tehtud vaideotsuse (edaspidi viisaotsus) peale esitatud kaebusi lihtmenetluses. Kohus ei pea seejuures hindama lihtmenetluse kohaldamise tavapäraseid tingimusi (riive intensiivsus ning menetlusosaliste nõusolek). Tsiviilkohtumenetluse tõhustamine Eelnõu pikendatakse hagi tagamise avalduse läbivaatamise tähtaega, tõstetakse lihtmenetluse piirmäära, võimaldatakse riigilõivu tagastamist riigilõivu tasunud menetlusosalisele kohtu algatusel ja teatud hagita menetlustes esitatud määruskaebuste läbivaatamist ühe ringkonnakohtuniku poolt. Muudatused võimaldavad kohtute ressurssi tõhusamalt kasutada ning kohtute töökoormust optimeerida. Kohtunikel jääb enam aega tegeleda keerukamate õigusvaidlustega. 2023. aastal saabus maakohtutesse lahendamiseks 35 116 tsiviilasja (kasv võrreldes 2022. aastaga 0,7%) ja 51 072 maksekäsu kiirmenetlusasja (langus 1,2%). Joonis 1. Maakohtutesse saabunud tsiviilasjade koguarvu muutus 2013.–2023. aastal.7 2023. aastal laekus 49,9% tsiviilasjadest Harju Maakohtusse, 23,7% Tartu Maakohtusse, 13,8% Viru Maakohtusse ja 12,6% Pärnu Maakohtusse. Asjade lahendamise jõudlus8 jäi 93,8% (Tartu Maakohus) ja 96,6% (Viru Maakohus) vahele. Lahendatud tsiviilasjade üldine keskmine menetlusaeg maakohtutes oli 106 päeva. Maakohtute võrdluses erines keskmine menetlusaeg 36 päeva, ulatudes 88 päevalt Tartu Maakohtus 124 päevani Pärnu Maakohtus. 7 K. Luha. Maa-, haldus- ja ringkonnakohtute 2023. aasta menetlusstatistika kokkuvõte. https://aastaraamat.riigikohus.ee/maa-haldus-ja-ringkonnakohtute-2023-aasta-menetlusstatistika-kokkuvote. 8 Kohtu jõudlus asjade lahendamisel – aruandeperioodil saabunud ja lahendatud asjade suhe, mis näitab kohtu toimetulekut asjade menetlemisel. Kui jõudlus on üle 100%, siis on jõudlus positiivne ja lahendamata asjade hulk kohtus väheneb. Kui jõudlus on alla 100%, siis on jõudlus negatiivne ja lahendamata asjade hulk kasvab. 8 Joonis 2. Lahendatud tsiviilasjade keskmine menetlusaeg päevades maakohtutes 2015.–2023. aastal.9 Kõige pikemad on sisuliselt lahendatud (kohtuotsusega) hagiasjade menetlused. Sisuliselt lahendati maakohtutes kokku 2649 tsiviilasja keskmise menetlusajaga 344 päeva. Sellest arvestusest on välja jäetud tagaseljaotsusega10 lahendatud asjad. Hagita menetluste keskmine menetlusaeg on 70 päeva. Tabel 1. Hagi- ja hagita menetluses lahendatud tsiviilasjade arv ja keskmine menetlusaeg päevades maakohtutes 2023. aastal.11 Ringkonnakohtutes oli 2023. aastal apellatsiooni- ja määruskaebemenetluses tsiviilasju 7,6% ja kriminaalasju 6,3% vähem, ent haldusasju 8,9% ja väärteoasju 14,3% rohkem kui 2022. aastal. 9 K. Luha. Maa-, haldus- ja ringkonnakohtute 2023. aasta menetlusstatistika kokkuvõte. https://aastaraamat.riigikohus.ee/maa-haldus-ja-ringkonnakohtute-2023-aasta-menetlusstatistika-kokkuvote 10 TsMS-i § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. 11 K. Luha. Maa-, haldus- ja ringkonnakohtute 2023. aasta menetlusstatistika kokkuvõte. https://aastaraamat.riigikohus.ee/maa-haldus-ja-ringkonnakohtute-2023-aasta-menetlusstatistika-kokkuvote 9 Joonis 3. Ringkonnakohtutesse saabunud asjade koguarvu muutus 2013.–2023. aastal.12 Apellatsioonimenetluses lahendati ringkonnakohtutes tsiviilasjad keskmiselt 239 päevaga (Tallinna Ringkonnakohtus 267 ja Tartu Ringkonnakohtus 169 päevaga) ning määruskaebemenetluses keskmiselt 90 päevaga (vastavalt 114 ja 39 päeva). 12 K. Luha. Maa-, haldus- ja ringkonnakohtute 2023. aasta menetlusstatistika kokkuvõte. https://aastaraamat.riigikohus.ee/maa-haldus-ja-ringkonnakohtute-2023-aasta-menetlusstatistika-kokkuvote 10 Joonis 4. Apellatsiooni- ja määruskaebusmenetluses lahendatud tsiviilasjade keskmine menetlusaeg päevades ringkonnakohtute kaupa 2016.–2023. aastal.13 Tarbijakrediidilepingutest tulenevate nõuete menetlemise erisused maksekäsu kiirmenetluses Tarbijakrediidilepingust tulenevate nõuete maksekäsu kiirmenetluses menetlemise kohta tehtavate muudatuste eesmärk on tagada, et tarbijatelt ei nõutaks maksekäsu kiirmenetluses tarbijakrediidilepingu alusel ülemääraseid summasid; samuti on muudatused suunatud sellele, et krediidiandjad järgiksid enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist ja tarbijale krediidi väljastamist vastutustundliku laenamise põhimõtet. Seega täidavad muudatused TsMS-i §-s 2 sätestatud tsiviilkohtumenetluse eesmärki lahendada asi õigesti ning tagavad laiemalt ka kohtusüsteemi usaldusväärsust. Kohtunikud on pannud tähele, et maksekäsu kiirmenetluses esitatud tarbijakrediidilepingust tulenevad nõuded on paljudel juhtudel erinenud nõuetest, mis jõuavad kohtu ette siis, kui samast võlasuhtest tulenevad nõuded esitatakse kohtule hagimenetluses – muuhulgas on maksekäsu kiirmenetluses süstemaatiliselt esitatud suuremaid nõudeid, intressimäärad on tihti juhuslikud, mitte lepingujärgsed, või viivisemäär esitatakse kolmekordse määrana, mitte suuruses, milles lepingus kokku lepiti. Kohtud on tuvastanud, et kohtule on esitatud massiliselt valeandmeid ja avaldanud kahtlusi, et tegemist võib olla kelmusega. Vastavad kahtlusi on märgitud ka hagiavalduste kohta tehtud kohtulahendites.14 2.2. Eelnõu menetluskäik Eelnõule eelnes tsiviilkohtumenetluse tõhustamise teemasid käsitlenud VTK15, mis saadeti kooskõlastamiseks ministeeriumitele ning arvamuse avaldamiseks Riigikohtule, esimese ja teise astme kohtutele, Eesti Kohtunike Ühingule, Õiguskantsleri Kantseleile, Eesti Advokatuurile, Eesti Juristide Liidule, Riigiprokuratuurile, Registrite ja Infosüsteemide Keskusele, Tartu Ülikooli õigusteaduskonnale, Tallinna Tehnikaülikooli õiguse instituudile ja Tallinna Ülikooli ühiskonnateaduste instituudile. Kooskõlastusperiood kestis 01.07.2024– 26.08.2024. VTK kooskõlastasid märkustega Rahandusministeerium ning Regionaal- ja Põllumajandusministeerium. Arvamuse esitasid Tallinna Ringkonnakohus, Eesti Advokatuur, Viru Maakohus, Pärnu Maakohus, Eesti Kohtunike Ühing, Tartu Ringkonnakohus, Riigiprokuratuur, Harju Maakohus ja Tartu Maakohus. Tagasiside andjad toetasid põhimõtteliselt ettepanekuid hagi tagamise avalduse läbivaatamise pikendamiseks, lihtmenetluse piirmäära tõstmiseks, kaja esitamise tähtaja muutmiseks ja riigilõivu tagastamiseks kohtu algatusel. Arvamustes juhiti tähelepanu mitmele probleemile ja küsimusele, mis võivad VTK-s välja pakutud seadusemuudatuste tõttu tekkida ning vajavad lisaanalüüsi. Tagasisides esitatud ettepanekuid võeti eelnõu koostamisel osaliselt arvesse. Ülevaade VTK-s käsitletud konkreetsete regulatiivsete ettepanekute16 kohta saabunud arvamustest on teemade kaupa esitatud allpool. 13 K. Luha. Maa-, haldus- ja ringkonnakohtute 2023. aasta menetlusstatistika kokkuvõte. https://aastaraamat.riigikohus.ee/maa-haldus-ja-ringkonnakohtute-2023-aasta-menetlusstatistika-kokkuvote 14 Vt nt RKTKm 12.11.2014, 3-2-1-108-14, p 23; 3-2-1-186-13, p 24. 15 Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja kohtute seaduse muutmise seaduse eelnõu väljatöötamise kavatsus. https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/fd8ec24b-02b1-4dbe-9ff3-edccb176d9ab#x3ftN4EF. 16 Väljatöötamiskavatsuse kohta esitatud arvamustega on võimalik tutvuda https://adr.rik.ee/jm/dokument/15550617 11 Tallinna Ringkonnakohus tegi ettepaneku suurendada menetluskulude vaidlustamise summat (TsMS-i § 178 lg 2). Eelnõu koostajad arvestasid ettepanekuga ja eelnõuga tõstetakse piirmäära 280 eurolt 500 eurole. Tagasiside andjad esitasid lisaettepanekuid kohtuistungite protokollimise regulatsiooni muutmiseks (Harju Maakohus), eestkoste seadmise tähtaja muutmiseks (Pärnu Maakohus) ja menetluse lõpetamise aluste täiendamiseks eriseadustes (Regionaal- ja Põllumajandusministeerium). Justiits- ja Digiministeerium analüüsib neid ettepanekuid ja vajadusel algatab uue eelnõu. Määruskaebuste otse ringkonnakohtusse esitamise ja kohtunikuabide pädevuse laiendamise kohta tagasiside andjatel ühtset seisukohta ei olnud. Eelnõu koostajad leidsid, et küsimus vajab terviklikumat analüüsi ning arutelu sihtrühmadega. Seega ei leia siinsest eelnõust regulatsiooni määruskaebuste otse ringkonnakohtusse esitamise ja kohtunikuabide pädevuse laiendamise kohta. VTK-s tehtud ettepanek loobuda maksekäsu kiirmenetluse korral praegusest korraldusest, kus vastuväite või kättetoimetamise võimatuse korral saadetakse avaldus ilma avaldaja sellekohase tahteavalduseta kohtusse, sai kõigi toetuse. Nimetatud muudatuse jaoks on vaja arendada kohtute ja maksekäsu kiirmenetluse infosüsteemi. Praegu ei ole täpselt selge, milline on muudatuse mõju infosüsteemidele ning mis oleks menetlusosalistele ja kohtule parim lahendus. Muudatus vajab lisaanalüüsi, mistõttu sellist seadusemuudatust eelnõus ei ole. Seejärel valmistati ette tsiviilkohtumenetluse seadustiku muutmise seaduse eelnõu, mis esitati 20.11.2024 kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks. Maksekäsu kiirmenetluses tarbijakrediidilepingutest tulenevate nõuete menetlemist puudutavad muudatused ei sisaldunud VTK-s ega 2024. a kooskõlastamisel käinud eelnõus. Eelnõu kooskõlastusringi järel lisati 2025. a suvel kohtunike ettepanekute põhjal eelnõusse tarbijakrediidilepingutest tulenevate nõuete menetlemist puudutavad muudatused maksekäsu kiirmenetluses ning selliste nõuete kohta tehtud maksekäskude ja tagaseljaotsuste uuesti läbivaatamise võimalus täitemenetluses ning pankrotimenetluses. Ettepanekutes pakuti välja meetmeid, mis võimaldavad tarbijakrediidilepingust tulenevaid nõudeid jätkuvalt menetleda maksekäsu kiirmenetluses, takistades samas avaldajatel formaliseeritud menetluse kuritarvitamist. Eelnõu esitati 14.07.2025. a ministeeriumitele kooskõlastamiseks ja huvirühmadele arvamuse avaldamiseks.17 Eelnõu kohta antud tagasisidet arvestades loobuti eelnõu ettevalmistamise käigus tarbijakrediidilepingutest tulenevate nõuete menetlemise erisusi puudutavatest muudatustest täite- ja pankrotimenetluses. Eelnõu koostamise arutelude käigus otsustati edasi minna tarbijakrediidilepingutest tulenevate nõuete menetlemist puudutavate erisustega maksekäsu kiirmenetluses. Et maksekäsu kiirmenetluse kuritarvitamise takistamine, mh inimeste kaitsmine vastutustundetu laenuandmise eest ja maksekäsu kiirmenetluse regulatsiooni täiendamine selliselt, et osaliste õigused on paremini kaitstud, on Vabariigi Valitsuse üks eesmärk, millele on Vabariigi Valitsuse tööplaanis esitamise tähtajaks kokku lepitud 30.06.2025, on tegemist kiireloomuliste ja prioriteetsete muudatustega. Halduskohtumenetlust puudutavas osas HKMS-i muutmise ja sellega seoses teiste seaduste muutmise kohta ei ole väljatöötamiskavatsust koostatud, kuna muudatuste seadusena rakendamisega ei kaasne olulist õiguslikku muudatust või muud olulist mõju (HÕNTE § 1 lg 2 17 Tsiviilkohtumenetluse seadustiku muutmise seadus. – EIS. https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/783502ab-8013-403b-9a4f-983ecd8b7831. 12 p 5). Eelnõu esitati 22.10.2024. a ministeeriumitele kooskõlastamiseks ja huvirühmadele arvamuse avaldamiseks. Kooskõlastamisel esitatud tagasiside põhjal jäeti eelnõust välja veaotsuse regulatsioon, kuna see vajab lisaanalüüsi ja arutelu. Samuti nähakse ette, et kinnipeetavatele tervishoiuteenuse osutamisega seotud vaidlused lahendatakse edaspidi halduskohtu asemel siiski maakohtus. Ühtlasi on tagasiside põhjal loobutud muudatustest, mis nägid ette advokaadi kutsesaladust ja notari ametitoiminguid puudutatavate halduskohtu lubade kaotamise. Lisaks on eelnõust välja jäetud kinnipeetavate kaebuste ja hankeasjade üleriigilist jagamist ettenägevad sätted, kuna Justiits- ja Digiministeerium valmistab ette kohtukorralduse reformi, mille tulemusel oleks edaspidi üks Halduskohus, ning selle jõustumisel kaotaksid üleriigilist jagamist puudutavad erisätted oma mõtte. Kuivõrd nii TsMS-i kui ka HKMS-i muudatused kannavad endas kohtumenetluse tõhustamise eesmärki, otsustati eelnõude ettevalmistamise käigus eelnõud ühendada ning esitada Riigikogu menetlusse ühe paketina. Eelnõu on üheks osaks kohtumenetluse tõhustamise projektist, mille eesmärk on menetlusseadustike muudatuste kaudu kiirendada kohtute tööd haldus- ja tsiviilasjade lahendamisel. Muudatuste pakett koosneb sisuliselt kahest osast: esiteks tsiviilkohtumenetlust puudutavatest muudatustest ning teiseks halduskohtumenetlust puudutavatest muudatustest, mis omakorda tingib vajaduse muuta menetlusseadustike muutmisest puudutatud seadusi. Et eelnõu eesmärk hõlmab kahe seaduse (TsMS ja HKMS) muutmist, siis ei ole võimalik nimetada ühe seaduse muutmist peaeesmärgina, mistõttu on eelnõus järjestatud kõik muudetavad seadused tähestikulises järjekorras (HÕNTE § 36 lg 2). 3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs 3.1. Advokatuuriseaduse muutmine Eelnõu §-ga 1 muudetakse advokatuuriseadust. Muudatusega jäetakse advokatuuriseaduse § 17 lõikest 4 välja advokatuuri aukohtu võimalus taotleda aukohtumenetluses halduskohtult abi tõendite kogumiseks või nende tagamiseks. Advokatuuri aukohus saab koguda tõendeid oma algatusel ning kohtult abi palumine ei ole põhjendatud ega vajalik. Tõendite kogumisel abi osutamise kohustus võib potentsiaalselt kohtute töökoormust suurendada, sest ei kuulu kohtu põhifunktsiooni – õigusemõistmise – juurde. Seetõttu ei ole põhjendatud sellise ülesande panemine kohtule. Kuigi tegemist on harva rakendatava regulatsiooniga, on sellel siiski risk kujuneda eeskujuks ning võib juhtuda, et selle alusel hakatakse tulevikus kohtutele määrama sarnaseid abistavaid ülesandeid ka teistes valdkondades. 3.2. Halduskohtumenetluse seadustiku muutmine Eelnõu §-ga 2 muudetakse halduskohtumenetluse seadustikku. HKMS-i § 10 lõiget 2 muudetakse nii, et tunnistatakse kohtuasja alluvuse järgi üleandmise määrused viivitamata täidetavaks (sarnaselt esialgse õiguskaitse määrustega). Kehtiva HKMS- i § 10 lõike 2 esimese lause kohaselt annab kohus, kes ei pea ennast alluvuse järgi õigeks kohtuks, asja üle pärast määruse jõustumist. Kuigi haldusasja kohtualluvuse järgi üleandmise määruste vaidlustamine on väga harv, on siiski oluline, et 15-päevane määruskaebuse esitamise tähtaeg vastavalt HKMS-i § 204 lõikele 1 pikendab asja menetlust. Üleandev kohus võib teha üksnes edasilükkamatuid menetlustoiminguid, eelkõige esialgse õiguskaitse määruse (HKMS § 10 lg 2 ls 2). 13 Eriti tõsiseks probleemiks on see viivitus kiireloomuliste asjade lahendamisel, sh näiteks hankeasjades, kus ka 10-päevane määruskaebetähtaeg (HKMS § 278 lg 1) võib ohustada hankeasja lahendamist HKMS-i § 275 lõikes 2 sätestatud 45-päevase tähtaja jooksul. Praktikas on kohtunikud toimetanud erinevalt: üks osa kohtunikke teeb määruse, milles viidatakse 10- päevasele edasikaebetähtajale, ja asi saadetakse teisele halduskohtule selle määruse jõustumisel. Osa kohtunikke on püüdnud vastastikuste kokkulepete alusel leida leevendust nt järgmiselt. - Kohus, kelle alluvusse hankeasi ei kuulu, tunnistab alluvuse järgi üleandmise määruse kohe jõustunuks/täidetavaks. Asi edastatakse kohe teisele halduskohtule. - Kohus, kelle alluvusse hankeasi ei kuulu, teeb HKMS-i § 278 lõike 1 järgi vaidlustatava määruse, kuid otsustab esmaste kiireloomuliste toimingutena kohe ka kaebuse menetlusse võtmise ja/või nõuab välja riigihangete vaidlustuskomisjoni (VAKO) toimiku ning vastuse kaebusele. - Kohus, kelle alluvusse hankeasi ei kuulu, teavitab alluvuse poolest õiget kohut alluvuse järgi üleantavast haldusasjast ning alluvuse poolest õige kohus saab (arvestades määruste harva edasikaebamist) asja juba sisuliselt anda kohtunikule, kes saab asjaga tutvuda ja menetluseks valmistuda. Seoses äärmiselt harva vaidlustamisega ei ole ohtu, et selliste määruste viivitamatu täidetavus tooks kaasa olulisi probleeme. Juhuks kui juba üleandmise määruse tegemise ajal on selge, et asjas on vältimatu vajadus teha mõni väga kiireloomuline menetlustoiming, nagu näiteks esialgse õiguskaitse määramine, on eelnõuga jäetud võimalus see üleandval kohtul siiski ära teha. HKMS-i § 11 täiendatakse lõikega 31. Muudatus tehakse tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 17 lõike 2 eeskujul ning sellega nähakse ette, et ringkonnakohtu esimehel on õigus apellatsiooni korras asja arutamisele kaasata kohtukoosseisu sama kohturingkonna halduskohtunik tema nõusolekul. Kaasatud kohtunik ei või olla asjas eesistuja ega ettekandja. Muudatus võimaldab ajutiselt vähendada ringkonnakohtu töökoormust, kui vajalik on kolmanda kohtuniku olemasolu kasvõi istungil. Samuti võimaldab muudatus ringkonnakohtul kaasata teadaolevalt eriteadmistega esimese astme kohtunikku. Tulevastes kohtunikukonkurssides oleks ringkonnakohtul ühtlasi olemas vahetu kogemus koostööst konkreetse kohtunikuga. Eelnõuga muudetakse HKMS-i § 37 lõike 2 punkti 6, mille kohaselt võib isik halduskohtule esitatava kaebusega nõuda haldusakti tühisuse, haldusakti või toimingu õigusvastasuse või muu avalik-õiguslikus suhtes tähtsust omava faktilise asjaolu kindlakstegemist (tuvastamiskaebus). Kehtiv sõnastus on ebaõnnestunud, välistades justkui õiguslike asjaolude ehk õiguste, kohustuste ja õigussuhete kindlakstegemise. Riigikohus on sätet siiski tõlgendanud laiendavalt ning jaatanud võimalust tuvastada õiguslikke fakte, nt pensionistaaži, kooselusuhet, õigust vanglas suitsetada, õigussuhteid võrguettevõtjaga jne (RKPJKo 5-22-4, p 80; RKEKm 3-3-4- 2-13, p 10; RKHKm 3-23-1578/29, p 10; 3-17-749, p 10-11; 3-16-1191, p 10.1). Isikud ei pruugi Riigikohtu praktikast olla teadlikud ning võivad seetõttu sattuda eksitusse tuvastamiskaebuse võimalustes, teiseks on aruteludest halduskohtunikega ilmnenud, et sätet mõistetakse erinevalt, ning kolmandaks on näiteid, kus HKMS-i § 37 lõike 2 punkti 6 üritatakse kuritarvitada ilmselgelt ebamõistlikke nõudeid esitades (nt kaebused üldise piirkiiruse vastu 14 maanteedel või turvavöö kasutamise vastu). Normi keeleline vorm tuleks kokku viia selle tegeliku sisuga. Eeltoodud põhjustel on kõnealuse punkti sõnastust muudetud ning sätestatud, et kaebusega võib nõuda haldusakti tühisuse, haldusakti või toimingu õigusvastasuse või õigussuhte olemasolu kindlakstegemist (tuvastamiskaebus). Eelnõuga täiendatakse HKMS-i § 104 lõiget 5 punktiga 5 ning tunnistatakse kehtetuks § 104 lõike 6 punkt 1. Muudatused puudutavad riigilõivu tagastamise regulatsiooni kompromissiga lõpetatud menetluse puhul. Muudatustega nähakse ette, et edaspidi tagastatakse kompromissiga lõpetatud menetlustes riigilõiv täies ulatuses. Kehtiv HKMS-i § 104 lõike 6 punkt 1 näeb ette, et kui pooled sõlmivad kompromissi ja riigilõiv ületab 50 eurot, siis tagastatakse pool riigilõivust. Kõnealune säte on poolte kompromissile suunamisel osutunud kohati takistuseks. Riigilõivu tagastamine ei tekita kohtule olulist menetluslikku koormust, arvestades ka praegusi tehnilisi lahendusi. Kuid see võib soodustada kompromissile jõudmist, mis samas aitab kokku hoida kohtuniku tööaega. Muudatusega võib küll kaasneda mõningane rahaline kulu, kuna edaspidi tagastatakse kompromissiga lõppenud haldusasjades riigilõiv täies ulatuses, mitte poole ulatuses nagu seni. See kulu ei ole aga märkimisväärne – näiteks 2024. aastal lõppes halduskohtus kompromissiga 64 menetlust ning halduskohtusse pöördumisel on tavapärane riigilõiv vaid 20 eurot. Samas aitab kompromisside sõlmimine vähendada kohtupidamise kogukulu, kuna säästab kohtunike tööaega ja vähendab menetluskoormust. Seetõttu võib kompromissi soodustamine kokkuvõttes olla riigile märksa kuluefektiivsem kui osaline riigilõivu tagastamine. Eelnõuga muudetakse HKMS-i § 109 lõiget 1, mis puudutab menetluskulude nimekirja esitamise regulatsiooni. Kehtiv HKMS näeb ette, et menetluskulude väljamõistmiseks esitatakse kohtule enne kohtuvaidlusi menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid. Erandina lubatakse kulude nimekiri ja kuludokumendid, mis seonduvad osalemisega kohtuistungil, kus lõpetati asja arutamine, esitada kohtule kolme tööpäeva jooksul pärast istungi lõppu. Muudatusega nähakse ette, et menetluskulude nimekirja võib esitada kohtuistungi järel terviknimekirjana. Nimekiri tuleb esitada kolme tööpäeva jooksul arvates kohtuistungist, kus lõpetati asja arutamine. Muudatus hoiaks ära menetlusosaliste vajaduse teha lisatoiminguid, nt esitada eraldi menetluskulude nimekiri või koostada sellele vastuväiteid. Lisaks sätestatakse muudatusega, et edaspidi tuleks kuludokumendid esitada menetlusosaliste sõidu-, posti-, side-, majutus- ja muude sellesarnaste kulude kohta, mis on kantud seoses menetlusega (HKMS § 103 lg 1 p 3). Samuti tuleb esitada kuludokumendid siis, kui nõutakse menetlusosaliste saamata jäänud töötasu või muu püsiva sissetuleku kuluna kompenseerimist (HKMS § 103 lg 1 p 3). Muude menetluskulude kohta tuleb kuludokumendid esitada kohtu nõudmisel. Kui õigusabikulude puhul on kohtunikel olemas üldine teadmine kulude võimaliku suuruse kohta (õigusabiteenuse turuhinnad), siis muude menetluskulude kohta peaksid kuludokumendid olema siiski nimekirja juures, sest ilma selleta pole võimalik veenduda, kas selline kulu on tõepoolest tehtud ja kohtu jaoks usutav. Muudatuse kohaselt on teistel menetlusosalistel võimalik esitada oma seisukoht menetluskulude nimekirja ja kuludokumentide kohta kahe tööpäeva jooksul menetluskulude nimekirja ja kuludokumentide neile kätte toimetamisest arvates. 15 HKMS-i § 109 täiendatakse lõikega 12. Muudatusega antakse erandina tavapärasest, kus menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid tuleb esitada enne otsuse tegemist, võimalus esitada need dokumendid tagantjärele koos täiendava otsuse tegemise taotlusega, kui kohus on haldusakti ilmse vea tõttu teinud eelmenetluses kaebust rahuldava otsuse (vt järgmist punkti). HKMS-i § 122 täiendatakse lõigetega 4 ja 5. Muudatusega nähakse esiteks ette eelmenetluse tähtaeg taastuvenergiat puudutavatele kaebustele. Eesmärk on, et taastuvenergia asjad võetaks kohe kohtusse saabumisel aktiivselt käsile, mitte ei jääks n-ö riiulisse ootama. Edasisele menetlusele tähtaega ei sätestata, sest menetluse pikkust võib mõjutada tõendite kogumise (sh nt ekspertiisi korraldamise) vajadus. Taastuvenergia mõiste määratlemisel tehakse viide elektrituru seaduse §-le 57, mis sätestab taastuvad energiaallikad. Kohtule jäetakse siiski võimalus kõnealust tähtaega pikendada kuni kolme kuu võrra, kui eelmenetluse käigus selgub, et kohtul on vaja kaebust ning sellega seotud asjaolusid põhjalikumalt uurida. Teiseks lisatakse HKMS-i võimalus, et kui kohus jõuab eelmenetluse käigus järeldusele, et kaebus tuleb rahuldada vaidlustatud haldusakti või toimingu ilmselge õigusvastasuse tõttu, võib ta teha otsuse kaebuse ja vastuste põhjal, korraldamata kohtuistungit või määramata tähtaega täiendavate menetlusdokumentide esitamiseks. Eelmenetlus lõpeb sellisel juhul kohtuotsuse teatavakstegemise aja teatamisega (HKMS § 125 lg 2). Esialgu võib tekkida vaidlusi selle üle, kas konkreetne viga haldusaktis oli n-ö piisavalt ilmselge. Siiski on ilmselguse mõiste protsessiõiguses laialdaselt kasutusel ja halduskohtumenetluses on selle üle rohkelt vaieldud seoses kaebuse tagastamise alustega. Ilmselge vea näitena võib tuua olukorra, kus kohtul pole kahtlust selles, et vaidlustatud haldusakti andmiseks tulnuks koostada keskkonnamõjude hindamine, kuid see on jäetud täielikult tegemata, või siis on jäetud täitmata seadusega selgelt ette nähtud ärakuulamis- või avalikkuse kaasamise kohustus. Kõne alla võivad sõltuvalt eriseaduste regulatsioonist tulla ilmselged aegumise juhtumid. Aga välistatud pole ka lihtsalt selged n-ö tööõnnetused, nagu haldusaktile määratud ekslik adressaat, minevikku jääv täitmise tähtpäev vms. Riigikohus on näiteks 27.07.2006. aasta esialgset õiguskaitset puudutavas kohtumääruses märkinud, et tankla kasutamine ilma kasutusloata on ilmselgelt õigusvastane olukord ja seetõttu ei saa tankla kasutamist keelava haldusakti puhul esialgset õiguskaitset kohaldada.18 Seega võib öelda, et haldusakti või toimingu ilmselge õigusvastasusega on tegemist juhul, kui kohtul on kaebuse ja asjaoludega tutvumisel üheselt selge, et kaebus tuleb rahuldada ning kohtumenetluse jätkamine ja täiendavate dokumentide esitamine ei saa kaebust rahuldavat otsust enam kuidagi mõjutada. HKMS-i § 133 täiendatakse lõikega 21. Muudatusega nähakse HKMS-is ette kohtule võimalus lahendada viisa andmisest keeldumise, viisa tühistamise, viisa kehtetuks tunnistamise, viibimisaja pikendamisest keeldumise või viibimisaja ennetähtaegse lõpetamise otsuse ja selle vaidlustamise käigus tehtud vaideotsuse (edaspidi viisaotsus) peale esitatud kaebusi lihtmenetluses. Lihtmenetluse rakendusalaks on vaidlused, kus isikul on küll kaebeõigus, kuid võimalik õiguste riive intensiivsus on väike.19 HKMS-i § 133 lõigete 1 ja 2 kohaselt võib kohus oma õiglase äranägemise kohaselt vaadata asja läbi lihtmenetluses, kui kaebusega kaitstava 18 RKHKo 27.07.2006 määrus nr 3-3-1-55-06, p 10. 19 Merusk, K., Pilving, I. (2013). Halduskohtumenetluse seadustik. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn: Juura. Lk 462. 16 õiguse riive väheintensiivne (vaidlusaluse varaliselt hinnatava hüve väärtus alla 2000 euro) ning kui pooled ja kolmandad isikud on lihtmenetlusega sõnaselgelt nõustunud. Kavandatava muudatuse kohaselt ei ole kohus viisaotsuste vaidlustamise puhul kohustatud hindama HKMS- i § 133 lõigetes 1 ja 2 sätestatud tingimusi, vaid võib viisaotsuste peale esitatud kaebuste puhul kohalda lihtmenetlust oma õiglase äranägemise kohaselt. Kõnealused viisaotsused puudutavad nii VMS-i §-s 57 nimetatud lühiajalisi viisasid, millele kohaldub EL viisaeeskiri20 kui ka pikaajalisi viisasid, mille suhtes kehtib VMS-is toodud normistik. Lihtmenetluse võimaldamine viisaotsuste vaidlustamisel on mõeldud eelkõige suurema menetlusökonoomia saavutamiseks ning viisaotsuste puhul on see põhjendatud asjaoluga, et välismaalasel puudub subjektiivne õigus Eestisse saabuda ning viisat saada. Euroopa Kohus (EK) on oma 13. detsembri 2017. a lahendis21 (nr C-403/16) leidnud, et EL-i viisaeeskirja22 artikli 32 lõiget 3 koosmõjus EL-i põhiõiguste harta23 artikliga 47 tuleb tõlgendada nii, et see kohustab liikmesriike ette nägema viisa andmisest keeldumise otsuste vaidlustamise menetluse, mille üksikasjalikud eeskirjad tuleb kehtestada iga liikmesriigi õiguskorras, järgides sealjuures võrdväärsuse ja tõhususe põhimõtteid. Viidatud kohtulahendi juures olevas kohtujuristi arvamuses24 on analüüsitud välismaalase subjektiivset õigust liikmesriigi territooriumil viisa saamiseks. Kohtujurist on leidnud, et välismaalasel ei ole subjektiivset õigust viisat saada, sest liikmesriikidel on EL-i viiseeskirjast tulenev kaalutlusõigus otsustada viisa andmise üle ning liikmesriigi pädevad asutused saavad keelduda viisa andmisest juhul, kui taotleja suhtes saab kohaldada mõnd viisaeeskirja artikli 32 lõikes 1 ja artikli 35 lõikes 6 loetletud keeldumise põhjustest. Samas leiab kohtujurist oma arvamuses, et kui haldusorgan on kohustatud viisaeeskirja ja selle sätteid teataval viisil kohaldama, peab olemas olema sellele õiguspärasuse kohustusele vastav subjektiivne õigus. Tegu ei ole materiaalõigusliku õigusega saada viisa, vaid pigem menetluslikku laadi õigusega. See on mitte õigus viisale, vaid õigus taotluse õiglasele ja nõuetekohasele menetlemisele (EK otsuse nr C-403/16 kohtujuristi arvamuse p 103). Seega võib kohtujuristi arvamusele tuginedes öelda, et välismaalasel ei ole küll subjektiivset õigust viisat saada, kuid tal on subjektiivne õigus vigadeta kaalumisotsusele. Välismaalase üle peetav kohtumenetlus ei tähenda automaatselt seda, et isik peab selleks viibima Eestis. Nimetatud seisukohale on oma praktikas asunud ka Riigikohus25. Halduskohtul on võimalik tulenevalt HKMS-i § 131 lõikest 1 vaadata kohtuasi läbi kirjalikus menetluses ning samuti on võimalik kohtuistungil osaleda distantsilt, kasutades digitaalseid vahendeid. HKMS- i § 129 lõige 3 viitab TsMS-i §-le 350, mille lõige 1 sätestab, et kohus võib korraldada istungi menetluskonverentsina selliselt, et menetlusosalisel või tema esindajal või nõustajal on võimalik viibida istungi ajal muus kohas ja teha sealt reaalajas menetlustoiminguid. Kavandatud muudatuses sätestatud lihtmenetlus ei välista viisat taotleva isiku õigust tõhusale õiguskaitsele ning vigadeta ja nõuetekohasele menetlusele, kuid võimaldab samas viisaotsuste 20 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 810/2009, 13. juuli 2009, millega kehtestatakse ühenduse viisaeeskiri (viisaeeskiri). https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=celex%3A32009R0810 (29.08.2024) 21 Euroopa Kohtu 13.12.2017. a eelotsus nr C-403/16. CURIA - Dokumendid (europa.eu) (29.08.2024). 22 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 810/2009, 13. juuli 2009, millega kehtestatakse ühenduse viisaeeskiri (viisaeeskiri). https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=celex%3A32009R0810 (29.08.2024) 23 Euroopa Liidu põhiõiguste harta. https://eur- lex.europa.eu/LexUriServ/LexUriServ.do?uri=OJ:C:2010:083:0389:0403:et:PDF (29.08.2024) 24 EL Kohtu otsuse C-403/16 kohtujuristi ettepanek. CURIA - Dokumendid (europa.eu) (29.08.2024). 25 RKPJKo 10.05.2016 otsus nr 3-4-1-31-15, p 44-47, RKPJKo 20.04.2021 otsus nr 5-20-10, p 56, RKPJKo 22.01.2025 otsus nr 5-24-28, p 71 ja 72. 17 peale esitatud kaebuste kiiremat ja tõhusamat kohtumenetlust. Kohtutel on juba kehtiva õiguse kohaselt võimalik viisaotsuste vaidlustamisel sarnaselt kõikidele teistele kaebustele vaadata asi läbi lihtmenetluses, kui kaitstava õiguse riive on kohtu hinnangul väheintensiivne. Muudatus annab kohtutele paindlikuma ja kiirema võimaluse lihtmenetluse kohaldamiseks, kuna ei eelda kohtult riive intensiivsuse hindamist ega menetlusosaliste nõusolekut (HKMS § 133 lõigetes 1 ja 2 sätestatud tingimused). Muudatuste kohaselt ei ole viisaotsustega seotud vaidluste puhul lihtmenetluse kohaldamine kohtule kohustuslik, vaid kohus saab oma õiglase äranägemise järgi otsustada, kas lihtmenetluse kohaldamine on põhjendatud või mitte. Seejuures on kohtutel kohustus jälgida, kas viisaotsus võib riivata olulisel määral isikute põhiõigusi, näiteks perekonna taasühinemise õigust olukorras, kus viisat taotleva isiku perekond asub Eestis. Lihtmenetlus on asja kiiremale läbivaatamisele ja paindlikkusele tuginev asja läbivaatamise vorm, milles isiku õigusi ei jäeta kuidagi kaitseta. Kui kohtul on kahtlusi, et lihtmenetlus ei suuda piisavalt kaitsta isikute põhiõigusi, on kohtul alati võimalus otsustada tavamenetluse kasuks. Eelnõuga täiendatakse HKMS-i § 169 lõikeid 1 ja 2. HKMS-i § 169 lõikes 1 on sätestatud, millistel juhtudel on kohtul lihtmenetluses võimalik teha otsus kirjeldava ja põhjendava osata. Kõnealuses paragrahvis on viited HKMS-i § 133 lõigetele 1 ja 2, mis sätestatavad lihtmenetluse kohaldamise võimalused (kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning kui pooled ja kolmandad isikud on sellega sõnaselgelt nõustunud). Kuna eelnõuga täiendatakse HKMS-i § 133 lihtmenetluse kohaldamise võimalusega viisaotsuste vaidlustamise korral, siis tuleb vastava viitega täiendada ka § 169 lõiget 1 ning võimaldada kirjeldava ja põhjendava osata otsuse tegemist ka viisaotsuste peale esitatud kaebuste menetlemisel lihtmenetluses. Samuti täiendatakse HKMS-i § 169 lõiget 2, mis võimaldab kohtul lihtmenetluses teha otsuse esmalt ilma kirjeldava ja põhjendava osata ning lisada põhjendused hiljem, kui menetlusosalised ei ole teatanud, et nad loobuvad edasikaebamise õigusest. Muudatusega täiendatakse lõiget viitega eelnõuga lisatavale HKMS-i § 133 lõikele 21, mis sätestab viisaotsuste peale esitatud kaebuste lahendamise lihtmenetluses. Viisaotsuste menetlemisel lihtmenetluses peaks kohtul olema samuti võimalik teha otsus esmalt kirjeldava ja põhjendava osata ning täiendada seda juhtudel, kui kaebajad ei ole edasikaebamisest loobunud. HKMS-i § 169 täiendatakse lõigetega 11 ja 12. Muudatusega sätestatakse HKMS-is, et kui kohus lahendab viisaotsuste peale esitatud kaebust lihtmenetluses, siis võib selles asjas teha otsuse kirjeldava ja põhjendava osata juhtudel, kui kohtule esitatakse erakordselt suur hulk selliseid kaebusi. Muudatus võimaldab kohtul olukorras, kus mingil põhjusel laekub kohtule erakordselt suur hulk kaebusi viisaotsuste vaidlustamiseks, teha lõpliku otsuse kirjeldava ja põhjendava osata. HKMS-i § 169 lõikes 1 on ette nähtud tingimused, millal kohus võib teha lihtmenetluses otsuse kirjeldava ja põhjendava osata. Kirjeldava ja põhjendava osata otsus on lihtmenetluses võimalik teha järgmiselt juhtudel: 1) kaebus jääb rahuldamata; 2) põhjendused kaebaja poolt kohtumenetluses esitatud väidetega mittenõustumise ja tema viidatud tõendite arvestamata jätmise kohta sisalduvad ammendavalt ja selgelt haldusaktis, vaideotsuses või kaebuse kohta esitatud vastuses; 3) kohus järgib lõike 1 punktis 2 viidatud põhjendusi, osutades otsuses nendega nõustumisele, lõikele 1 ja dokumendile, kus põhjendused sisalduvad. Kavandatava 18 muudatuse kohaselt ei ole kohus eeltoodud tingimustega seotud ning võib teha otsuse kirjeldava ja põhjendava osata olukorras, kus viisaotsuste peale on esitatud erakordselt suur hulk kaebusi ning kohtute tavapärane menetlus on selle tõttu oluliselt häiritud. Keeruline on määrata, milline peaks olema kaebuste arv, et nende hulka saaks määratleda erakordselt suurena. Pigem tuleb iga kord hinnata, kas olukord on selline, et viisaotsuste peale esitatud kaebuste hulk on nii suur, et kohus ei saa objektiivse takistuse tõttu kirjutada kirjeldava ja põhjendava osaga kohtuotsuseid või kirjeldava ja põhjendava osaga otsuste kirjutamine on kaebuste suure hulga tõttu oluliselt raskendatud. Muudatusega tagatakse võimalikult kiire ja paindlik kohtumenetlus ka olukorras, kus kohtu koormus tulenevalt suurest hulgast välismaalaste esitatud kaebustest suureneb. Sarnast sõnastust on kasutatud ka kehtiva VSS-i § 153 lõikes 2 ja VRKS-i § 365 lõikes 2, kus on sätestatud võimalus teha rahvusvahelise kaitse taotleja kinnipidamise määrus kirjeldava ja põhjendava osata, kui kohtule on esitatud erakordselt suur hulk välismaalase kinnipidamise taotlusi ning kohus ei saa objektiivse takistuse tõttu kinnipidamistaotlust läbi vaadata halduskohtumenetluse seadustiku 27. peatüki alusel ja selles sätestatud korras või läbivaatamine on oluliselt raskendatud. Eelnõuga muudetakse HKMS-i § 175 lõiget 2 ning täiendatakse sama paragrahvi lõikega 21. Muudatusega püütakse leevendada kehtivas seaduses sätestatud jõustumata kohtuotsuste avaldamise tingimusi, samuti reguleerida kohtuotsuse sisu avaldamist (näiteks pressiteate või suulise intervjuu vormis) ja selle vaidlustamise võimalust. Muudatustega nähakse ette, et sõltumata jõustumisest võib kohus avaldada kohtuotsuse või selle sisu HKMS-i §-s 89 sätestatud tingimustel. HKMS-i § 89 sätestab, millistel tingimustel võib menetlusväline isik toimikuga tutvuda. Samuti sätestatakse muudatusega, et menetlusosaliste seisukohta küsitakse kohtuotsuse või selle sisu avaldamisel juhul, kui see on kohtu hinnangul vajalik ja võimalik avaldamise eesmärki arvestades. Kohtuotsused kuulutatakse PS-i § 24 lõike 4 kohaselt avalikult. Kohtuotsuse avaliku kuulutamise põhimõtet on EIK rõhutanud oma praktikas (14810/02: Biryukov/Venemaa, p 38 jj). Infoühiskonnas on kohtute sõltumatuse tagamiseks oluline, et ka jõustumata kohtuotsuste kohta ei levitataks ajakirjanduses, sotsiaalmeedias vm väärinfot ega pooltõdesid. Selleks on vältimatu, et kohus saaks avalikkusele kiiresti ja bürokraatiavabalt oma lahendeid tutvustada, jäädes seejuures menetlusosaliste suhtes erapooletuks ning näidates üles kohast vaoshoitust (vt muuhulgas ka nt Euroopa Kohtunike Konsultatiivnõukogu arvamus nr 25(2022), iseäranis p 40; nr 3(2002), p 40). Lisaks nähakse muudatustega ette, et määruse peale, millega lahendatakse lõike 2 alusel kohtuotsuse või selle sisu avaldamise peale esitatud vastuväide, võib esitada määruskaebuse. Määruskaebuse kohta tehtud kohtulahend on lõplik. HKMS-i § 175 lõikes 4 asendatakse vananenud termin „delikaatsed isikuandmed“ Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/679 (füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta) art 9 järgse uue terminiga „eriliiki isikuandmed“, mis on kasutusel ka kehtivas isikuandmete kaitse seaduses. 19 HKMS-i § 201 täiendatakse lõikega 41, mille kohaselt võib ringkonnakohus teha otsuse ilma kirjeldava osata. Muudatuse eesmärk on anda ringkonnakohtule paindlikkus jätta oma otsustest välja kirjeldav osa, kui selle lisamine ei ole kohtu hinnangul vajalik. Kehtiva õiguse kohaselt kohaldatakse apellatsioonimenetluses esimese astme kohtu menetlust reguleerivaid sätteid (HKMS § 185 lõige 1), mille järgi peab kohtuotsus üldjuhul sisaldama sissejuhatust, resolutsiooni, selgitusi ning kirjeldavat ja põhjendavat osa (HKMS § 160 lõige 1). Praktikas on halduskohtute lahendid tavaliselt sisukad ja kvaliteetsed, mistõttu kajastub menetluse käik ja poolte seisukohad juba esimese astme kohtulahendis piisavalt selgelt. Seetõttu ei anna ringkonnakohtu lisatav kirjeldav osa sageli kohtuotsusele olulist lisandväärtust. Apellatsioonimenetluses on menetlusosaliste ja ka avalikkuse seisukohast kõige olulisem mõista ringkonnakohtu põhjendusi – see tähendab, miks ja kuidas jõuti teistsuguse või kinnitava otsuseni. Muudatus ei kehtesta kohustust, vaid loob võimaluse – ringkonnakohus võib kirjeldava osa jätta lisamata, kuid võib selle ka lisada, kui see on kohtu hinnangul vajalik. Selline paindlikkus aitab säästa kohtunike tööaega ja võimaldab keskenduda olulisematele küsimustele. HKMS-i § 201 lõike 5 sissejuhatavast lausest jäetakse välja sõnad „kirjeldava ja“. Muudatus tuleneb eelnõus ette nähtud muudatusest, millega antakse ringkonnakohtule üldine võimalus teha otsus ilma kirjeldava osata (vt HKMS § 201 täiendamine lõikega 41). Seetõttu ei ole enam vajalik eraldi sätestada kirjeldava osa ärajätmise võimalust lihtmenetluse puhul, kuna see võimalus kehtib edaspidi kõikides ringkonnakohtu menetlustes. HKMS-i §-i 204 lisatakse lõige 11. Selle kaudu luuakse võimalus, et kompromissi kinnitamise määruse edasikaebamise tähtaega saab menetlusosaliste kokkuleppel lühendada. Muudatus tugineb TsMS-i § 661 lõikele 4, mille kohaselt võivad pooled kokkuleppel lühendada määruskaebuse esitamise tähtaega või välistada määruskaebuse esitamise võimaluse hagimenetluses. Eelnõuga soovitakse sama põhimõtet rakendada ka halduskohtumenetluses kompromissi kinnitamise määruste puhul. Muudatuse eesmärk on anda kompromissi sõlminud pooltele võimalus jõuda kiiremini kindluseni, et kompromiss jääb jõusse. Samuti soodustab muudatus kompromisside sõlmimist, mis aitab omakorda vähendada kohtute töökoormust. HKMS-i § 210 lõiget 2 täiendatakse võimalusega teha ringkonnakohtul määrus ilma kirjeldava osata. Muudatuse eesmärk on laiendada ringkonnakohtu kaalutlusruumi ka määruste tegemisel. Sarnaselt kohtulahendiga antakse kohtule võimalus jätta määrusest välja kirjeldav osa, kui selle lisamine ei ole kohtu hinnangul vajalik. Praktikas sisaldab esimese kohtuastme määruses juba piisavat teavet kohtumenetluse käigu kohta ning seetõttu ei pruugi kirjeldava osa kordamine ringkonnakohtu määruses anda sisulist lisandväärtust. HKMS-i § 218 lõike 1 teine ja kolmas lause tunnistatakse kehtetuks ning sama paragrahvi täiendatakse lõigetega 11–13. Samuti muudetakse HKMS-i § 219 lõiget 1. Muudatuse mõte on loobuda edasikaebusele vastuse nõudmisest ning võtta Riigikohtult kohustus oodata ära vastus kassatsioonkaebusele. Praktikas nagunii alati ei vastata ja pole ka vajadust, kui kassatsioonkaebust lugedes on kõik selge. Puhtalt selgitava ja senist 20 kohtupraktikat kodifitseeriva mõjuga on HKMS-i § 218 lõike 12 uus teine lause, millega sätestatakse üheselt, et vabatahtliku vastuse koostamise kulud jäävad menetlusloa mitteandmise korral vastaja enda kanda. HKMS-i § 224 kolmas lause tunnistatakse kehtetuks. Muudatusega jäetakse HKMS-ist välja reegel, et koos istungist teatamisega saadetakse kassaatorile ärakirjad vastustest kassatsioonkaebusele. Vastused toimetatakse E-toimiku portaali kaudu juba varem kätte. Kohtudokumentide kättetoimetamine käib praegu peaasjalikult elektrooniliselt E-toimiku portaali kaudu. HKMS-i § 73 sätestab, et kohtudokumentide elektroonilisele kättetoimetamisele kohaldatakse TsMS-i §-s 3111 ning tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 22 lõikes 1 sätestatut. TsMS-i § 3111 kohaselt võib kohus toimetada menetlusdokumendi kätte elektrooniliselt selleks ettenähtud infosüsteemi kaudu, edastades seal dokumendi kättesaadavaks tegemise kohta teavituse. Teavitus esitatakse näiteks isiku poolt kohtule avaldatud elektronposti aadressil ja telefoninumbril, juriidiliste isikute ja füüsilisest isikust ettevõtjate puhul registris olevate kontaktandmete kaudu, samuti rahvastikuregistrisse kantud elektronposti aadressil ja telefoninumbril. Menetlusdokument loetakse kätte toimetatuks, kui saaja avab selle infosüsteemis või kinnitab infosüsteemis selle vastuvõtmist dokumenti avamata, samuti siis, kui seda teeb muu isik, kellel saaja võimaldab infosüsteemis dokumente näha. Dokumendi kättetoimetamise registreerib infosüsteem automaatselt. HKMS 27. peatükki täiendatakse §-ga 2651. Muudatus puudutab haldustoiminguks loa andmisel tehtavaid määrusi. Kehtivad VSS-i § 153 lõiked 2 ja 3 ning VRKS-i § 365 lõiked 2 ja 3 näevad ette, et kui kohtule on esitatud erakordselt suur hulk kinnipidamistaotlusi ning kohus ei saa objektiivse takistuse tõttu kinnipidamistaotlust läbi vaadata halduskohtumenetluse seadustiku 27. peatüki alusel ja selles sätestatud korras või läbivaatamine on oluliselt raskendatud, võib kohus teha välismaalase kinnipidamise määruse kirjeldava ja põhjendava osata. Sellisel juhul esitab kohus välismaalasele, kui ta soovib vaidlustada enda kinnipidamist, kirjeldava ja põhjendava osa esimesel võimalusel. Nimetatud normid ei anna vastust küsimusele, millise tähtaja jooksul peab välismaalane kohtule teatama soovist enda kinnipidamiseks loa andmise määrus vaidlustada. See on aga otsustava tähtsusega küsimus, sest vastasel juhul puudub selgus, millal isik minetab määruskaebuse esitamise õiguse. Selget vastust sellele küsimusele ei tulene ka kohtuotsuse kohta käivatest sätetest HKMS-i § 169 lõikes 2 ja § 170 lõikes 2, mida saaks HKMS-i § 178 lõike 3 alusel kohtumäärusele kohaldada. Esiteks pole selge, kumba normi üldse kohaldada saaks. Kuigi haldustoiminguks loa andmine on lihtmenetlus (HKMS § 264 lg 4), on HKMS-i § 169 lõike 2 kohaldamisala pealtnäha piiratud HKMS-i § 133 lõigetes 1 ja 2 nimetatud asja lihtmenetluses läbivaatamise juhtudega. HKMS-i § 169 lõike 2 ja § 170 lõike 2 eristamine on oluline, sest nendes sätestatud tähtajad on erinevad (15 päeva vs. 10 päeva). Samuti on sätetes ette nähtud tähtajad määruskaebemenetluse kontekstis ebamõistlikult pikad. Kuivõrd määruskaebuse esitamise tähtaeg on apellatsioonkaebuse esitamise tähtajast kaks korda lühem, ei ole otstarbekas kohaldada sama pikki edasikaebamise soovist teatamise tähtaegu. Vajadus teha määrus esmalt ilma kirjeldava ja põhjendava osata võib tekkida ka muudes haldustoiminguks loa andmise menetlustes, kus praegu ei ole seda lubavat normi. Ei ole otstarbekas, et haldusmenetlus jääb efektiivselt tagamata põhjusel, et kohus ei jõua piisavalt kiiresti põhjendatud määrust teha, kuigi taotlus on esitatud ja kohus on jõudnud selle läbi 21 vaadata piisavalt kiiresti.26 Sellistes olukordades ei jää puudutatud isiku põhiõigused tegeliku kaitseta, vaid kohus ei pruugi jõuda enda kujundatud seisukohta piisavalt kiiresti kohtulahenditele kohaldatavaid standardeid järgides kirja panna. Sarnast võimalust tuntakse ka kriminaalmenetluses vahistamismääruste puhul (KrMS § 132 lg 3). Eeltoodud põhjustel on otstarbekas luua üldsäte kõigi haldustoiminguks loa andmise määruste kohta, mis võimaldab erandina teha haldustoiminguks loa andmise asjas määruse27 esmalt ilma kirjeldava ja põhjendava osata. Määruse võib ilma kirjeldava ja põhjendava osata teha üksnes siis, kui selle tegemine raskendaks viivituse tõttu oluliselt haldustoiminguks loa andmise taotluse esitamise eesmärgi saavutamist või muudaks selle võimatuks. Selline olukord esineb näiteks siis, kui massilisest sisserändest tingitud hädaolukorras peab kohus menetlema taotlusi sellisel hulgal, et kirjeldava ja põhjendava osaga määrust pole võimalik teha 48 tunni jooksul isiku kinnipidamisest arvates. Kui poleks võimalust määrust ilma kirjeldava ja põhjendava osata teha, tuleks isik sellises olukorras vabastada, mis võib oluliselt raskendada taotluse esitamise eesmärgi saavutamist (isiku kättesaadavus menetlustoiminguteks või lahkumiskohustuse sundtäitmiseks) või teha selle võimatuks. Soovist ilma kirjeldava ja põhjendava osata tehtud määrust täiendada tuleb teatada seitsme päeva jooksul ilma kirjeldava ja põhjendava osata tehtud määruse kättetoimetamisest või selle resolutsiooni teatavakstegemisest kohtuistungil. Seega hakkab tähtaeg kulgema varaseimast sündmusest, mil isik saab tema kohta tehtud määruse resolutsioonist teada. Seitse päeva peaks olema piisav aeg, mille jooksul isik saab teha esmase otsuse, kas ta võib soovida vaidlustada tema õigusi puudutavat määrust. Samas ei kohusta soovist teatamine teda määruskaebust esitama, vaid ta võib seda pärast kirjeldava ja põhjendava osaga määrusega tutvumist ka mitte teha. Arvestades haldustoiminguks loa andmise menetluste kiireloomulisust, peaks kohus määrust täiendama esimesel võimalusel, kuid seitsme päeva jooksul arvates vastava soovi esitamisest. Õigus taotleda määruse täiendamist on menetlusosalisel või muul isikul, kellel on õigus määruse peale määruskaebus esitada. Sättes ei saa piirduda pelgalt menetlusosalistele viitamisega, sest osas haldustoiminguks loa andmise menetlustest ei ole puudutatud isik menetlusosaline, kuid tal on tulenevalt erisättest määruskaebuse esitamise õigus (vt HKMS § 264 lg 3 teine lause ja nt MKS-i § 1361 lg 4). Määruskaebuse esitamise tähtaeg hakkab üldjuhul kulgema arvates kirjeldava ja põhjendava osaga täiendatud määruse kättetoimetamisest. Alternatiivselt hakkab tähtaeg kulgema, kui isik on halduskohtule teatanud soovist määrus vaidlustada, kuid halduskohus ei ole seitsme päeva jooksul määrust täiendanud. Kuna haldustoiminguks loa andmise menetluses lahendatakse kiireloomulisi asju, ei oleks mõistlik, et määruskaebuse esitamise tähtaeg võiks pikeneda halduskohtu viivituse tõttu. Samuti aitab see vältida kohmakat määruskaebemenetlust määruse täiendamise küsimuses, kui halduskohus keeldub seda tegemast näiteks leides, et isikul pole määruskaebuse esitamise õigust. Sellisel juhul saab selle küsimuse lahendada haldustoiminguks 26 Kinnipidamise asjades tuleb isik vabastada, kui kohus ei jõua määrust teha 48 tunni jooksul isiku kinnipidamisest arvates. Samas on ka muudes haldustoiminguks loa andmise asjades võimalik, et vaja on tegutseda väga kiiresti, nt juhul, kui keegi on asunud maksuhalduri eest vara peitma. Veelgi enam tõuseb see küsimus esile siis, kui kehtestatakse konkurentsitrahvid, mille menetlustes peab Konkurentsiamet asuma halduskohtult nt läbiotsimiseks luba taotlema. 27 Kuigi üldjuhul on selline vajadus taotlust osaliselt või täielikult rahuldades, siis ei ole mõistlik sätet sellisel viisil piirata. Mõnel juhul võib olla vaja teha ka taotlust rahuldamata jättev määrus kiiresti. Näiteks vabastatakse kaitseväelane viivitamata distsiplinaararestist, kui halduskohus tunnistab haldustoiminguks loa andmise menetluses distsiplinaararesti määramise seadusvastaseks (KVTS § 173 lõiked 2 ja 4). 22 loa andmise asjas tehtud sisulist määrust vaidlustades. Kui halduskohus jätab õigusvastaselt määruse täiendamata, riskib ta selle tühistamisega kohtumääruse vorminõuete täitmata jätmise tõttu. Kui isik ei teata tähtaegselt määruskaebuse esitamise soovist, loetakse, et ta on määruskaebuse esitamise õigusest loobunud. Sarnaselt on see sätestatud HKMS-i § 169 lõikes 3 ja § 170 lõikes 3. HMS-i § 279 lõige 2 muudetakse ning sama paragrahvi täiendatakse lõikega 3. Muudatused on seotud hankeasjades kassatsioonimenetluses loastaadiumis vastuste vähendamisega. Hankeasjades muutub kassatsioonkaebusele vastamine vabatahtlikuks. Kehtiva seaduse järgi on see kohustuslik, aga see kohustus ei ole sisuliselt põhjendatud. Kuigi põhimõtteliselt jääb alles 10-päevane vastamistähtaeg, võimaldab eelnõus olev HKMS-i § 219 lõike 2 muudatus menetlusloa enne tähtaja möödumist ära otsustada, mida ka senises praktikas sageli tehakse. 3.3. Jahiseaduse muutmine Eelnõu §-ga 3 muudetakse jahiseadust. Eelnõuga muudetakse jahiseaduse § 36 lõiget 52, mis sätestab jahitunnistuse andmisest keeldumise kutsealuse ja reservis oleva isiku puhul, kui halduskohus on andnud selleks kaitseväeteenistuse seaduse (KVTS) § 331 ja § 711 alusel loa. Eelnõuga kaotatakse KVTS-ist halduskohtult loa taotlemise nõue ning jahiseaduses nähakse ette, et tunnistuse andja võib keelduda jahitunnistuse andmisest kutsealusele, kes ei täida KVTS-is sätestatud terviseseisundi hindamisel osalemise kohustust või ajateenistusse asumise kohustust, ning reservis olevale isikule, kes ei täida Kaitseväe määratud ajaks õppekogunemisele ilmumise kohustust. Muudatuse kohaselt saab edaspidi jahitunnistust andev haldusorgan teha otsuse jahitunnistuse andmise või selle andmisest keeldumise kohta halduskohtu loata, kui Kaitsevägi või Kaitseressursside Amet (KRA) on pöördunud vastava avaldusega vastava haldusorgani poole. Eelnõuga muudetakse jahiseaduse § 37 lõiget 4, mis sätestab halduskohtu loal (KVTS § 331 ja § 711) jahitunnistuse kehtivuse peatamise isikutel, kes ei täida KVTS-ist tulenevaid kohustusi. Muudatuse kohaselt saab edaspidi jahitunnistuse andnud haldusorgan halduskohtu loata teha otsuse jahitunnistuse kehtivuse peatamise kohta isikute puhul, kes ei täida KVTS-ist tulenevaid kohustusi. Jahitunnistuse andnud haldusorgan hakkab eelkirjeldatud otsuseid tegema KRA või Kaitseväe esitatud avalduse alusel, mis on sätestatud KVTS-i §-des 331 ja 711. Kõnealustes paragrahvides nähakse ette, et kui kutsealune ei täida KVTS-is sätestatud terviseseisundi hindamisel osalemise kohustust või ajateenistusse asumise kohustust ning reservis olev isik ei täida Kaitseväe määratud ajaks õppekogunemisele ilmumise kohustust, hoiatab KRA või Kaitsevägi isikut, et tema jahitunnistuse kehtivus võidakse peatada. Kui isik hoiatuses märgitud kohustusi ei täida, võib KRA või Kaitsevägi esitada jahitunnistuse andnud haldusorganile avalduse, milles mägitakse: 1) põhjendus, miks KRA või Kaitsevägi peab õiguse või loa peatamist või selle andmisest keeldumist vajalikuks; 2) tõendid kohustuse täitmata jätmise kohta; 3) teave hoiatuse kättetoimetamise kohta; 4) muu asjasse puutuv teave. Asjaomane haldusorgan teeb otsuste KRA või Kaitseväe esitatud andmete alusel või küsib vajadusel menetlusosalistelt või muudelt isikutelt otsuse tegemiseks vajalikke andmeid juurde (HMS § 38 lg 1). Kui isik leiab, et tema jahipidamisõiguse peatamine ei ole põhjendatud, on tal endiselt võimalik vaidlustada see otsus halduskohtus ja taotleda seejuures esialgset õiguskaitset. Sellisel juhul 23 saab halduskohus läbi viia täiemahulise kohtumenetluse, mida haldustoiminguks loa andmise menetlus oma piiratud aja ja mahu tõttu ei võimalda. Eelnõuga muudetakse jahiseaduse § 38 lõiget 22, mis näeb ette, et jahitunnistuse kehtivus taastatakse, kui kehtivuse peatamise alused on ära langenud ja KRA või Kaitsevägi on sellest jahitunnistuse andnud haldusorganit teavitanud, kui halduskohtu määrusest ei tulene teisiti. Sättest võetakse välja viide halduskohtu määrusele, kuna eelnõu kohaselt ei ole jahitunnistuse andmisest keeldumiseks või selle kehtivuse peatamiseks enam halduskohtu luba vaja. 3.4. Kaitseväeteenistuse seaduse muutmine Eelnõu §-ga 4 muudetakse kaitseväeteenistuse seadust. Eelnõuga muudetakse KVTS-i §-e 331 ja 711, mis näevad ette halduskohtu loa taotlemise isiku õiguste ja lubade kehtivuse peatamiseks või nende andmisest keeldumiseks. KVTS-i § 331 sätestab, et KRA võib taotleda halduskohtult luba kutsealuse õiguste ja lubade kehtivuse peatamiseks või nende andmisest keeldumiseks. KRA taotleb halduskohtult luba, kui kutsealune eirab korduvalt KVTS-is sätestatud terviseseisundi hindamisel osalemise kohustust või ajateenistusse asumise kohustust. KRA võib taotleda halduskohtult luba kutsealuse jahipidamisõiguse, mootorsõiduki juhtimise õiguse, kalastuskaardi, relvaloa ja relvasoetamisloa, väikelaeva ja jeti juhtimise õiguse peatamiseks või nende andmisest keeldumiseks. Eelnevalt tuleb KRA-l kutselaust hoiatada, et tema lube või õigusi võidakse piirata, kui ta kõnealuseid kohustusi ei täida. Samuti on võimalik rakendada kutsealuse isiku suhtes väärteokaristusi, milleks on ettekirjutuse tegemine ja sunniraha määramine. KVTS-i §-s 711 on samasuguse regulatsioon ka reservis olevate isikute kohta, kes ei täida Kaitseväe määratud ajaks õppekogunemisele ilmumise kohustust. Kõnealune regulatsioon võimaldab taotleda halduskohtult luba reservis oleva isiku ülalnimetatud õiguste ja lubade peatamiseks või nende andmisest keeldumiseks, kui isik ei täida Kaitseväe määratud ajaks õppekogunemisele ilmumise kohustust. Reservis oleva isiku puhul esitab halduskohtule vastava taotluse Kaitsevägi. Eelnõuga muudetakse KVTS-is sätteid, mis näevad ette kohtu loa taotlemise nõude ülalnimetatud õiguste ja lubade piiramiseks. Eelnõu kohaselt jääb KVTS-i alles nõue, et KRA või Kaitsevägi peab kutsealust või reservis olevat isikut hoiatama, et tema lube või õigusi hakatakse piirama, kui ta ei täida KVTS-is sätestatud kohustusi. Muudatuste järgi ei taotle KRA ega Kaitsevägi edaspidi halduskohtult luba eelnimetatud õiguste piiramiseks, vaid pöördub vastava avaldusega otse õiguse või loa andnud haldusorgani poole ning taotleb kutsealuse või reservis oleva isiku õiguse või loa peatamist või nende andmisest keeldumist. Loa või õiguse andnud haldusorganile jääb otsuse tegemisel kaalutlusõigus. KRA või Kaitsevägi peab haldusorganile esitatavas avalduses märkima: 1) põhjenduse, miks KRA või Kaitsevägi peab valitud õiguse või loa peatamist ja selle andmisest keeldumist vajalikuks; 2) tõendid kohustuse täitmata jätmise kohta; 3) teabe hoiatuse kättetoimetamise kohta; 4) muu asjasse puutuva teabe. Asjaomane haldusorgan teeb otsuste KRA või Kaitseväe esitatud andmete alusel või küsib vajadusel menetlusosalistelt või muudelt isikutelt otsuse tegemiseks vajalikke andmeid juurde (HMS § 38 lg 1). Kõnealuse muudatuse peamiseks põhjenduseks on asjaolu, et haldustoiminguks loa andmine (HKMS § 264) peaks olema ette nähtud erandlikel juhtudel. Eelkõige peaks see olema ette nähtud juhtudel, kui nõue tuleneb põhiseadusest (nt PS § 21 lg 2 – vabaduse võtmine) või kui isiku põhiõigusi hakatakse olulisel määral riivama ning isikul ei pruugi olla võimalik enda 24 õigusi hiljem kohtus kaitsta (nt PS § 43 ls 2 – sõnumisaladuse riive). KVTS sätestab küll võimaluse isikute õigusi oluliselt piirata, kuid nimetatud õiguste piiramise puhul ei ole põhjendatud kohtuliku eelkontrolli tegemine. Tegemist on täidesaatva riigivõimu otsusega, mille tegemiseks ei peaks olema nõutav kohtu eelnev luba. Kohus tagab loa või õiguse piiramise hilisema põhjaliku kohtuliku kontrolli, kui puudutatud isik otsustab loa või õiguse piiramise kohtus vaidlustada. Seejuures on isikul võimalik taotleda kohtult esialgset õiguskaitset, et ta saaks oma loa või õiguse realiseerimist kohtumenetluse ajal jätkata. Muudatusega jäetakse KVTS-i §-dest 331 ja 711 välja lõiked 2–4, kuna need reguleerivad HMS- ist tulenevaid põhimõtteid. Dokumentide kättetoimetamine on sätestatud HMS-i 7. jaos ning seetõttu ei ole vaja seda eriseaduses uuesti täpsustada. Hoiatuse puhul ei ole tegemist haldusaktiga, vaid menetlustoiminguga, ning HMS-i § 5 näeb ette, et üldjuhul määrab menetlustoimingu vormi ja muud haldusmenetluse üksikasjad haldusorgan kaalutlusõiguse alusel. KVTS-i § 331 lõikes 4 ja § 711 lõikes 4 on kirjas, et kui isikutel vastavaid lube või õigusi ei ole, siis KRA või Kaitsevägi hoiatust ei esita. Eelnõu koostajate hinnangul ei ole ka need sätted vajalikud, sest on niigi selge, et kui isikul lube või õigusi ei ole, siis ei pea ka hoiatust esitama. Samuti ei ole vajalik ette näha mitme taotluse esitamist kohtule, kuna kohtu roll kaob ära. Edaspidi esitab KRA või Kaitsevägi avaldused nendele haldusorganitele, kes lube või õigusi annavad. Haldusorganite omavahelist suhtlust lubade või õiguste piiramise menetluses ei ole eelnõuga täpsemalt reguleeritud, kuna tegemist on haldusesisese suhtega ning seega oleks teavitamise ja vaidlustamise korra seaduses ettenägemine ülemäärane reguleerimine. Riigiasutuste omavaheliste õiguslike vaidluste lahendamise kord on sätestatud Vabariigi Valitsuse seaduse §- s 101. 3.5. Kalapüügiseaduse muutmine Eelnõu §-ga 5 muudetakse kalapüügiseadust. Kalapüügiseaduse § 27 lõike 1 punkt 31 tunnistatakse kehtetuks, mis näeb ette, et kalastuskaardi andmisest keeldutakse, kui halduskohus on KVTS-i § 331 lõikes 5 või § 711 lõikes 5 sätestatud taotluse alusel andnud loa kalastuskaardi taotlejale kalastuskaardi andmisest keelduda. Sättes ei ole haldusorganile jäetud otsuse tegemiseks kaalutlusõigust, vaid kalastuskaardi andmisest keeldumise otsus on imperatiivne, kui isik ei täida KVTS-ist tulenevaid kohustusi. Kuna eelnõuga kaotatakse halduskohtult loa taotlemise kohustus, siis jääb kaalutlusotsuse tegemine kalastuskaardi andnud haldusorganile, kes võib kalastuskaardi andmisest keelduda kutsealuse puhul, kes ei täida KVTS-is sätestatud terviseseisundi hindamisel osalemise kohustust või ajateenistusse asumise kohustust, ning reservis oleval isiku puhul, kes ei täida Kaitseväe määratud ajaks õppekogunemisele ilmumise kohustust. Kõnealuse otsuse tegemine on edaspidi sätestatud kalapüügiseaduse § 27 lõikes 21. Kalapüügiseaduse § 27 lõiget 21 muudetakse ning sätestatakse, et kalastuskaardi andmisest võib keelduda või selle kehtivuse peatada kutsealusel, kes ei täida KVTS-is sätestatud terviseseisundi hindamisel osalemise kohustust või ajateenistusse asumise kohustust, ning reservis oleval isikul, kes ei täida Kaitseväe määratud ajaks õppekogunemisele ilmumise kohustust. Kalastuskaardi andmise või selle kehtivuse peatamise otsuse tegemisel ei pea kalastuskaardi andnud haldusorgan lähtuma enam halduskohtu loast, kuna eelnõuga kaotatakse kohtu loa taotlemise nõue. 25 Kalastuskaardi andnud haldusorgan hakkab eelkirjeldatud otsuseid tegema KRA või Kaitseväe esitatud avalduse alusel, mis on sätestatud KVTS-i §-des 331 ja 711. Kõnealustes paragrahvides nähakse ette, et kui kutsealune ei täida KVTS-is sätestatud terviseseisundi hindamisel osalemise kohustust või ajateenistusse asumise kohustust ning reservis olev isik ei täida Kaitseväe määratud ajaks õppekogunemisele ilmumise kohustust, hoiatab KRA või Kaitsevägi isikut, et tema kalastuskaardi kehtivus võidakse peatada. Kui isik hoiatuses märgitud kohustusi ei täida, võib KRA või Kaitsevägi esitada kalastuskaardi andnud haldusorganile vastava avalduse, milles mägitakse: 1) põhjendus, miks KRA või Kaitsevägi peab loa peatamist või selle andmisest keeldumist vajalikuks; 2) tõendid kohustuse täitmata jätmise kohta; 3) teave hoiatuse kättetoimetamise kohta; 4) muu asjasse puutuv teave. Kalastuskaarti väljastav haldusorgan teeb otsuste KRA või Kaitseväe esitatud andmete alusel või küsib vajadusel menetlusosalistelt või muudelt isikutelt otsuse tegemiseks vajalikke andmeid juurde (HMS § 38 lg 1). Kui isik leiab, et tema kalapüügiõiguse peatamine ei ole põhjendatud, on tal endiselt võimalik vaidlustada see otsus halduskohtus ja taotleda seejuures esialgset õiguskaitset. Sellisel juhul saab halduskohus läbi viia täiemahulise kohtumenetluse, mida haldustoiminguks loa andmise menetlus oma piiratud aja ja mahu tõttu ei võimalda. Eelnõuga muudetakse kalapüügiseaduse § 27 lõiget 31, mis näeb ette, et kalastuskaardi kehtivuse peatamine või selle andmisest keeldumine lõpetatakse, kui peatamise või keeldumise alused on ära langenud ning KRA või Kaitsevägi on sellest kalastuskaardi andnud haldusorganit teavitanud, kui halduskohtu määrusest ei tulene teisiti. Sättest jäetakse välja viide halduskohtu määrusele, kuna eelnõu kohaselt ei ole kalastuskaardi andmisest keeldumiseks või selle kehtivuse peatamiseks enam halduskohtu luba vaja. 3.6. Liiklusseaduse muutmine Eelnõu §-ga 6 muudetakse liiklusseadust. Eelnõuga muudetakse liiklusseaduse § 106 lõiget 11, mis näeb ette, et auto ja mootorratta juhtimise õigust ei anta ning esmast juhiluba ei väljastata isikule, kellele nimetatud õiguse või loa andmisest keeldumist lubab halduskohus KVTS-i § 331 lõikes 5 või § 711 lõikes 5 nimetatud taotluse alusel. Kuna eelnõuga kaotatakse KVTS-ist halduskohtult loa taotlemise nõue, siis nähakse liiklusseaduses ette, et juhtimise õigust andev haldusorgan võib keelduda auto ja mootorratta juhtimise õiguse andmisest ning esmase juhiloa väljastamisest kutsealusele, kes ei täida KVTS-is sätestatud terviseseisundi hindamisel osalemise kohustust või ajateenistusse asumise kohustust, ning reservis olevale isikule, kes ei täida Kaitseväe määratud ajaks õppekogunemisele ilmumise kohustust. Muudatuse kohaselt saab juhtimisõigust andev haldusorgan edaspidi halduskohtu loata teha kaalutletud otsuse juhtimisõiguse andmise kohta kutsealusele või reservis olevale isikule. Eelnõuga muudetakse liiklusseaduse § 124 lõiget 42, mis sätestab halduskohtu loal (KVTS §-d 331 ja 711) mootorsõiduki juhtimise õiguse peatamise isikutel, kes ei täida KVTS-ist tulenevaid kohustusi. Muudatuse kohaselt saab Transpordiamet edaspidi halduskohta loata teha otsuse juhtimisõiguse peatamise kohta. Transpordiamet hakkab eelkirjeldatud otsuseid tegema KRA või Kaitseväe esitatud avalduse alusel, mis on sätestatud KVTS-i §-des 331 ja 711. Kõnealustes paragrahvides nähakse ette, et kui kutsealune ei täida KVTS-is sätestatud terviseseisundi hindamisel osalemise kohustust või ajateenistusse asumise kohustust ning reservis olev isik ei täida Kaitseväe määratud ajaks õppekogunemisele ilmumise kohustust, siis hoiatavad KRA või Kaitsevägi isikut, et tema 26 juhtimisõigus võidakse peatada. Kui isik hoiatuses märgitud kohustusi ei täida, siis võivad KRA või Kaitsevägi esitada Transpordiametile vastava avalduse, milles mägitakse: 1) põhjendus, miks KRA või Kaitsevägi peab valitud õiguse või loa peatamist ja selle andmisest keeldumist vajalikuks; 2) tõendid kohustuse täitmata jätmise kohta; 3) teabe hoiatuse kättetoimetamise kohta; 4) muu asjasse puutuva teabe. Asjaomane haldusorgan teeb otsuste KRA või Kaitseväe poolt esitatud andmete alusel või küsib vajadusel menetlusosalistelt või muudelt isikutelt otsuse tegemiseks vajalikke andmeid juurde (HMS § 38 lg 1). Kui isik leiab, et tema mootorsõiduki juhtimise õiguse peatamine ei ole põhjendatud, on tal endiselt võimalik vaidlustada see otsus halduskohtus ja taotleda seejuures esialgset õiguskaitset. Sellisel juhul saab halduskohus läbi viia täiemahulise kohtumenetluse, mida haldustoiminguks loa andmise menetlus oma piiratud aja ja mahu tõttu ei võimalda. Samuti muudetakse eelnõuga liiklusseaduse § 129 lõiget 7 ning sätestatakse, et Kaitseressursside Amet või Kaitsevägi teavitab esimesel võimalusel Transpordiametit, kui käesoleva seaduse § 106 lõikes 11 sätestatud mootorsõiduki juhtimise õiguse andmisest ning esmase juhiloa väljastamisest keeldumise asjaolud on ära langenud. Kui mootorsõiduki juhtimise õigus on peatatud käesoleva seaduse § 124 lõike 42 alusel, taastab Transpordiamet juhtimisõiguse viivitamata, kui Kaitseressursside Amet või Kaitsevägi teavitab Transpordiametit peatamise aluseks olnud asjaolude äralangemisest. Sättest jäetakse välja viide halduskohtu määrusele, kuna eelnõu kohaselt ei ole juhtimisõiguse peatamiseks enam halduskohtu luba vaja. 3.7. Meresõiduohutuse seaduse muutmine Eelnõu §-ga 7 muudetakse meresõiduohutuse seadust. Eelnõuga muudetakse meresõiduohutuse seaduse § 393 lõiget 1, mis näeb ette, et Transpordiamet peatab väikelaeva ja jeti juhtimise õiguse ning keeldub nende õiguste andmisest ja väikelaevajuhi või jetijuhi tunnistuse väljastamisest isikule, kelle suhtes on halduskohus andnud KVTS-i § 331 lõikes 5 või § 711 lõikes 5 sätestatud taotluse alusel selleks loa. Kuna eelnõuga kaotatakse KVTS-ist halduskohtult loa taotlemise kohustus, siis nähakse meresõiduohutuse seaduses ette, et Transpordiamet võib peatada väikelaeva ja jeti juhtimise õiguse ning keelduda nende õiguste andmisest ja väikelaevajuhi või jetijuhi tunnistuse väljastamisest kutsealusele, kes ei täida KVTS-is sätestatud terviseseisundi hindamisel osalemise kohustust või ajateenistusse asumise kohustust, ja reservis olevale isikule, kes ei täida Kaitseväe määratud ajaks õppekogunemisele ilmumise kohustust. Muudatuse kohaselt teeb Transpordiamet edaspidi halduskohtu loata otsuse kutsealusele või reservis olevale isikule väikelaeva ja jeti juhtimise õiguse andmise, andmisest keeldumise või õiguse peatamise kohta. Transpordiamet hakkab eelkirjeldatud otsuseid tegema KRA või Kaitseväe esitatud avalduse alusel, mis on sätestatud KVTS-i §-des 331 ja 711. Kõnealustes paragrahvides nähakse ette, et kui kutsealune ei täida KVTS-is sätestatud terviseseisundi hindamisel osalemise kohustust või ajateenistusse asumise kohustust ning reservis olev isik ei täida Kaitseväe määratud ajaks õppekogunemisele ilmumise kohustust, siis hoiatavad KRA või Kaitsevägi isikut, et tema väikelaeva ja jeti juhtimise õigus võidakse peatada. Kui isik hoiatuses märgitud kohustusi ei täida, siis võivad KRA või Kaitsevägi esitada Transpordiametile vastava avalduse, milles mägitakse: 1) põhjendus, miks KRA või Kaitsevägi peab valitud õiguse või loa peatamist ja selle andmisest keeldumist vajalikuks; 2) tõendid kohustuse täitmata jätmise kohta; 3) teabe hoiatuse kättetoimetamise kohta; 4) muu asjasse puutuva teabe. Transpordiamet saab teha otsuste KRA või Kaitseväe poolt esitatud andmete alusel või küsib vajadusel menetlusosalistelt või muudelt isikutelt otsuse tegemiseks vajalikke andmeid juurde (HMS § 38 lg 1). 27 Kui isik leiab, et tema väikelaeva ja jeti juhtimise õiguse peatamine ei ole põhjendatud, on tal endiselt võimalik vaidlustada see otsus halduskohtus ja taotleda seejuures esialgset õiguskaitset. Sellisel juhul saab halduskohus läbi viia täiemahulise kohtumenetluse, mida haldustoiminguks loa andmise menetlus oma piiratud aja ja mahu tõttu ei võimalda. Eelnõuga tunnistatakse kehtetuks meresõiduohutuse seaduse § 393 lõike 3 esimene lause, mis sätestab, et KVTS-i alusel väikelaeva ja jeti juhtimise õiguse peatamise otsuse tegemisel lähtub Transpordiamet KRA, Kaitseväe või kohtu poolt isiku ärakuulamisel kogutud andmetest tunnistatakse kehtetuks. HMS-i § 38 lõige 1 annab haldusorganile õiguse nõuda haldusmenetluse käigus menetlusosalistelt ning muudelt isikutelt nende käsutuses olevate tõendite ja andmete esitamist, mille alusel haldusorgan teeb kindlaks asja lahendamiseks olulised asjaolud. Seetõttu ei ole eriseaduses vaja eraldi välja tuua, millistest andmetest peab haldusorgan oma otsuse tegemisel lähtuma. Transpordiamet saab teha otsuse KRA või Kaitseväe poolt esitatud andmete alusel või küsida vajadusel ka ise asjas tähtsust omavaid andmeid ja muid tõendeid menetlusosalistelt või teistelt isikutelt juurde. Meresõiduohutuse seaduse § 393 lõiget 4 muudetakse ning sätestatakse, et Kaitseressursside Amet või Kaitsevägi teavitab esimesel võimalusel Transpordiametit, kui väikelaeva ja jeti juhtimise õiguse andmisest ja väikelaevajuhi või jetijuhi tunnistuse väljastamisest keeldumise asjaolud on ära langenud. Transpordiamet taastab § 393 lõikes 1 sätesatud väikelaeva ja jeti juhtimise õiguse viivitamata, kui KRA või Kaitsevägi teavitab liiklusregistri volitatud töötlejat väikelaeva ja jeti juhtimise õiguse peatamise aluseks olnud asjaolu äralangemisest. Sättest jäetakse välja viide halduskohtu määrusele, kuna eelnõu kohaselt ei ole väikelaeva ja jeti juhtimise õiguse peatamiseks või selle andmisest keeldumiseks enam halduskohtu luba vaja. 3.8. Notari distsiplinaarvastutuse seaduse muutmine Eelnõu §-ga 8 muudetakse notari distsiplinaarvastutuse seadust. Muudatus puudutab notari suhtes algatatud Notarite Koja aukohtu menetlust. Notari distsiplinaarvastutuse seaduse § 63 lõige 4 näeb ette, et aukohus võib taotleda halduskohtult abi tõendite kogumiseks või nende tagamiseks. Muudatusega jäetakse halduskohtult abi taotlemise võimalus seadusest välja. Tõendite kogumisel abi osutamise kohustus võib potentsiaalselt kohtute töökoormust suurendada, sest ei kuulu kohtu põhifunktsiooni – õigusemõistmise – juurde. Seetõttu ei ole põhjendatud sellise ülesande panemine kohtule. Kuigi tegemist on harva rakendatava regulatsiooniga, on sellel siiski risk kujuneda eeskujuks ning võib juhtuda, et selle alusel hakatakse tulevikus kohtutele määrama sarnaseid abistavaid ülesandeid ka teistes valdkondades. Kõnealuse regulatsiooni asemel võiks kaaluda notari distsiplinaarvastutuse seaduse muutmist selliselt, et aukohtul oleks paremad võimalused oma menetluse läbiviimiseks ja vajalike tõendite kogumiseks ilma kohtu kaasamise vajaduseta. 3.9. Patendivoliniku seaduse muutmine Eelnõu §-ga 9 muudetakse patendivoliniku seadust. 28 Muudatus puudutab patendivoliniku suhtes läbiviidavat aukohtumenetlust. Patendivoliniku seaduse § 2023 lõige 4 võimaldab Patendivolinike Koja aukohtul taotleda halduskohtult abi tõendite kogumiseks või nende tagamiseks. Halduskohus lahendab aukohtu taotluse halduskohtumenetluse seadustiku haldustoiminguks loa andmise sätete järgi määrusega. Muudatusega jäetakse halduskohtult abi küsimise võimalus seadusest välja (eelnõu §-de 2 ja 9 selgitused). 3.10. Relvaseaduse muutmine Eelnõu §-ga 10 muudetakse relvaseadust. Eelnõuga tunnistatakse kehtetuks relvaseaduse § 36 lõike 1 punkt 141, mis näeb ette, et relvasoetamisluba ega relvaluba ei anta füüsilisele isikule, kes ei osale kutsealusena Kaitseressursside Ametis terviseseisundi hindamisel, ei asu ajateenistusse või eirab reservteenistusse ilmumise kohustust. Tegemist on imperatiivse sättega, mis ei luba mingil juhul anda relvasoetamisluba ega relvaluba isikule, kes ei täida KVTS-is talle pandud kohustusi. Lisaks näeb sama paragrahvi lõige 13 ette, et loa andmata jätmist kohaldatakse, kui halduskohus on andnud selleks loa. Eelnõuga kaotatakse halduskohtu loa andmise kohustus ära ning edaspidi teeb otsuse relvasoetamisloa või relvaloa andmisest keeldumise kohta luba andev haldusorgan. Samuti tunnistatakse kehtetuks relvaseaduse § 36 lõige 13, mis sätestab, et relvaseaduse § 36 lõike 1 punktis 141 sätestatud soetamisloa ja relvaloa andmata jätmist kohaldatakse, kui halduskohus on andnud selleks loa. Eelnõuga kaotatakse halduskohtu loa taotlemise nõue ära ning edaspidi otsustab soetamisloa või relvaloa andnud haldusorgan nende lubade andmata jätmise üle. Eelnõuga tunnistatakse kehtetuks relvaseaduse § 36 lõige 22, mis näeb ette, et soetamisloa või relvaloa andmise keeld lõpetatakse, kui isikule soetamisloa ja relvaloa andmisest keeldumise asjaolud on ära langenud ning Kaitseressursside Amet või Kaitsevägi on sellest teavitanud Politsei- ja Piirivalveametit, kui halduskohtu määrusest ei tulene teisti. Muudatus tehakse sätete järjekorra korrastamise eesmärgil ning sama säte hakkab edaspidi paiknema relvaseaduse § 36 lõikes 42 . Ühtlasi jäetakse kõnealusest sättest välja viide halduskohtu määrusele, kuna see ei ole eelnõuga planeeritud muudatusi arvestades enam asjakohane. Relvaseaduse § 36 lõiget 4 täiendatakse punktiga 7, mis sätestab, et loa andja võib keelduda soetamisloa ja relvaloa andmisest kutsealusele, kes ei täida KVTS-is sätestatud terviseseisundi hindamisel osalemise kohustust või ajateenistusse asumise kohustust, ja reservis olevale isikule, kes ei täida Kaitseväe määratud ajaks õppekogunemisele ilmumise kohustust. Muudatusega antakse soetamiseloa või relvaloa andvale haldusorganile (Politsei- ja Piirivalveamet) kaalutlusõigus otsustada, kas keelduda kutsealusele või reservis olevale isikule soetamisloa või relvaloa andmisest, kui nad ei ole täitnud KVTS-ist tulenevaid kohustusi. Politsei- ja Piirivalveamet hakkab eelkirjeldatud otsuseid tegema KRA või Kaitseväe esitatud avalduse alusel, mis on sätestatud KVTS-i §-des 331 ja 711. KRA või Kaitsevägi võib esitada relvasoetamisluba või relvaluba andvale haldusorganile vastava avalduse, milles mägitakse: 1) põhjendus, miks KRA või Kaitsevägi peab soetamisloa või relvaloa andmisest keeldumist vajalikuks; 2) tõendid kohustuse täitmata jätmise kohta; 3) teave hoiatuse kättetoimetamise kohta; 4) muu asjasse puutuv teave. Asjaomane haldusorgan saab teha otsuste KRA või Kaitseväe esitatud andmete alusel või küsib vajadusel menetlusosalistelt või muudelt isikutelt otsuse tegemiseks vajalikke andmeid juurde (HMS § 38 lg 1). 29 Relvaseaduse §-i 36 täiendatakse lõikega 42 ning sätestatakse, et Kaitseressursside Amet või Kaitsevägi teavitab esimesel võimalusel Politsei- ja Piirivalveametit, kui soetamisloa või relvaloa andmisest keeldumise asjaolud on ära langenud (vt selgitust relvaseaduse § 36 lõike 22 kohta). Eelnõuga tunnistatakse kehtetuks relvaseaduse § 43 lõige 1 punkt 8, mis sätestab, et Politsei- ja Piirivalveamet peatab soetamisloa või relvaloa kehtivuse, kui loa omaja ei osale kutsealusena Kaitseressursside Ametis terviseseisundi hindamisel, ei asu ajateenistusse või eirab reservteenistusse ilmumise kohustust. Tegemist on imperatiivse sättega, mille kohaselt tuleb Politsei- ja Piirivalveametil igal juhul peatada soetamisluba või relvaluba isikul, kes ei täida KVTS-ist tulenevaid kohustusi. Lisaks näeb sama paragrahvi lõige 16 ette, et loa peatamist kohaldatakse, kui halduskohus on andnud selleks loa. Eelnõuga kaotatakse halduskohtu loa teotlemise kohustus ära ning edaspidi teeb kaalutlusotsuse soetamisloa või relvaloa peatamise kohta luba andev haldusorgan (Politsei- ja Piirivalveamet). Politsei- ja Piirivalveamet hakkab eelkirjeldatud otsuseid tegema KRA või Kaitseväe esitatud avalduse alusel, mis on sätestatud KVTS-i §-des 331 ja 711. Kõnealustes paragrahvides nähakse ette, et kui kutsealune ei täida KVTS-is sätestatud terviseseisundi hindamisel osalemise kohustust või ajateenistusse asumise kohustust ning reservis olev isik ei täida Kaitseväe määratud ajaks õppekogunemisele ilmumise kohustust, hoiatab KRA või Kaitsevägi isikut, et tema relvasoetamisluba või relvaluba võidakse peatada. Kui isik hoiatuses märgitud kohustusi ei täida, võib KRA või Kaitsevägi esitada relvasoetamisluba või relvaluba andvale haldusorganile vastava avalduse, milles mägitakse: 1) põhjendus, miks KRA või Kaitsevägi peab valitud õiguse või loa peatamist ja selle andmisest keeldumist vajalikuks; 2) tõendid kohustuse täitmata jätmise kohta; 3) teave hoiatuse kättetoimetamise kohta; 4) muu asjasse puutuv teave. Asjaomane haldusorgan saab teha otsuste KRA või Kaitseväe esitatud andmete alusel või küsib vajadusel menetlusosalistelt või muudelt isikutelt otsuse tegemiseks vajalikke andmeid juurde (HMS § 38 lg 1). Kui isik leiab, et tema soetamisloa või relvaloa peatamine ei ole põhjendatud, on tal endiselt võimalik vaidlustada see otsus halduskohtus ja taotleda seejuures esialgset õiguskaitset. Sellisel juhul saab halduskohus läbi viia täiemahulise kohtumenetluse, mida haldustoiminguks loa andmise menetlus oma piiratud aja ja mahu tõttu ei võimalda. Eelnõuga muudetakse relvaseaduse § 43 lõiget 16, mis näeb ette, et soetamisloa ja relvaloa kehtivus peatatakse KVTS-i alusel, kui halduskohus on andnud selleks loa. Kuna eelnõuga kaotatakse halduskohtu loa taotlemise kohustus ära, siis muudetakse kõnealust sätet ning nähakse ette, et Politsei- ja Piirivalveamet võib peatada soetamisloa või relvaloa kehtivuse kutsealusel, kes ei täida KVTS-is sätestatud terviseseisundi hindamisel osalemise kohustust või ajateenistusse asumise kohustust, ning reservis oleva isikul, kes ei täida Kaitseväe määratud ajaks õppekogunemisele ilmumise kohustust. Samuti muudetakse relvaseaduse § 43 lõiget 22, kus on sätestatud, et soetamisloa või relvaloa kehtivuse peatamine lõpetatakse, kui peatamise alused on ära langenud ning Kaitseressursside Amet või Kaitsevägi on sellest Politsei- ja Piirivalveametit teavitanud, kui halduskohtu määrusest ei tulene teisti. Muudatusega jäetakse kõnealusest sättest välja viide halduskohtu määrusele, kuna see ei ole eelnõuga planeeritud muudatusi arvestades enam asjakohane. 3.11. Riigilõivuseaduse muutmine Eelnõu §-ga 11 muudetakse riigilõivuseadust. 30 Muudatusega vabastatakse rahvusvahelise kaitse taotlejad halduskohtusse pöördumisel riigilõivust. Selleks täiendatakse riigilõivuseaduse § 22 lõiget 2 punktiga 9. Välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse § 31 lõige 2 näeb ette, et rahvusvahelise kaitse menetluse lõppemisel säilib rahvusvahelise kaitse taotlejal tema suhtes tehtud lõpliku otsuse peale üldine kohtukaebeõigus. Rahvusvahelise kaitse saaja asju tuleb kohtul menetleda eelisjärjekorras (HKMS § 126 lg 3) ning menetlusabi andmisest keeldumist praktikas ette ei tule. Seetõttu on kohtute töökoormuse ning ka rahalise kokkuhoiu eesmärgil otstarbekam rahvusvahelise kaitse saajate automaatne vabastamine riigilõivust. Sarnane regulatsioon on ette nähtud näiteks Soomes, kus rahvusvahelise kaitse taotlejatel on rahvusvahelise kaitse taotlemisega seotud otsuste peale kohtusse pöördumisel automaatne vabastus riigilõivust 3.12. Riigi õigusabi seaduse muutmine Eelnõu §-ga 12 muudetakse riigi õigusabi seadust. Eelnõuga muudetakse RÕS-i § 15 lõiget 5. Muudatuse kohaselt saadetakse riigi õigusabi andmise määrus Eesti Advokatuurile riigi õigusabi infosüsteemi e-toimiku menetlemise infosüsteemi kaudu. Määrus loetakse kättetoimetatuks, kui advokatuur kinnitab riigi õigusabi infosüsteemis selle vastuvõtmist. Määruse võib advokatuurile muul viisil saata üksnes mõjuval põhjusel. Mõjuvad põhjused on sätestatud RÕS-i § 15 lõikes 51 nimetatud määruses. Muudatusega täpsustatakse seaduses, et riigi õigusabi andmise määrus saadetakse advokatuurile riigi õigusabi infosüsteemi kaudu. Nimetatu on kooskõlas ka RÕS-i § 15 lõikega 51 ja justiitsministri 06.12.2013. a määruse nr 39 „Riigi õigusabi osutaja määramiseks taotluse esitamise ning e-toimiku süsteemi kaudu riigi õigusabi tasu ja kulude kindlaksmääramiseks dokumentide esitamise kord“ § 2 lõikega 1, mille kohaselt esitab kohus, prokuratuur või uurimisasutus advokatuurile riigi õigusabi osutava advokaadi määramiseks riigi õigusabi andmise määruse elektrooniliselt riigi õigusabi infosüsteemi e-toimiku süsteemi kaudu. Riigi õigusabi osutaja määramise taotlemiseks vajalikud andmed genereeritakse automaatselt riigi õigusabi andmise määrusest. Praktikas edastatakse riigi õigusabi andmise määrusi advokatuurile kui avalik-õiguslikule juriidilisele isikule ka avaliku e-toimiku süsteemi ning e-posti kaudu ehk kokku kolmel erineval viisil. E-toimiku kaudu saab advokatuuri nimel menetlusdokumente vastu võtta üksnes esimees, kes esindab advokatuuri kõigis õigustoimingutes (advokatuuriseaduse § 10 lg 1), või tema poolt selleks volitatud esindaja. Viimase puhul tuleb advokatuuril esitada koos esindusõigust tõendava volikirjaga iga kord taotlus võimaldada juurdepääs määrusele. Määruste edastamine advokatuurile e-posti kaudu ei ole samuti põhjendatud, kuivõrd määrused võivad sisaldada tundlikke isikuandmeid. Ka ei saa advokatuur advokaadi määramiseks üldjuhul sellisel kujul esitatud määrusi ise riigi õigusabi infosüsteemi sisestada (vt ka viidatud justiitsministri 06.12.2013. a määruse nr 39 § 2 lg 3). Seetõttu on põhjendatud advokatuurile riigi õigusabi andmise määruste edastamine üksnes riigi õigusabi infosüsteemi kaudu, kus need on kättesaadavad volitatud advokatuuri töötajatele (haldurid ja jurist), kelle töökohustusteks on täita riigi õigusabi korraldamisega seotud ülesandeid. Muudatuse lisamine seadusesse on vajalik, et vältida ebaselgust riigi õigusabi andmise määruste edastamisel. See tagab, et advokatuur saab kõik määrused ühest allikast kiiresti, sujuvalt ja ilma tarbetu halduskoormuseta. 31 Muudatusena loetakse määrus kättetoimetatuks, kui Eesti Advokatuur kinnitab riigi õigusabi infosüsteemis selle vastuvõtmist. Kui riigi õigusabi osutav advokaat kinnitab infosüsteemis riigi õigusabi esinduse nõusolekut ehk koos kohtumäärusega esitatud tellimuse vastuvõtmist, edastatakse tellimuse saatjale sellekohane automaatteade koos vastuvõtmise kuupäeva ja kellaajaga. Teade kinnitab, et advokatuur ja advokaat on tellimuse (sh riigi õigusabi andmise määruse) vastu võtnud. Lisaks täpsustatakse seaduses, et määruse võib advokatuurile muul viisil saata üksnes mõjuval põhjusel. Mõjuvad põhjused on sätestatud RÕS-i § 15 lõikes 51 nimetatud määruse § 2 lõigetes 2 ja 3 – kui määruse esitamine riigi õigusabi infosüsteemi kaudu ei ole tehniliselt võimalik või kui esineb ajutine takistus. Sellise erandi seadusesse lisamine tagab, et riigi õigusabi infosüsteemi kasutamine on esmane määruse advokatuurile saatmise viis, kuid samal ajal on tagatud määruste saatmine ka olukorras, kus see ei ole mõjuvatel põhjustel – tehniliselt või ajutiselt – võimalik. RÕS-i § 15 lõikes 51 asendatakse tekstiosa „e-toimiku menetlemise infosüsteemi (edaspidi e- toimiku süsteem)“ tekstiosaga „e-toimiku süsteemi”. Muudatuse tingib eelnõu § 12 punkt 1. RÕS-i § 32 lõige 3 tunnistatakse kehtetuks. Riigi õigusabi tasu ning selle hüvitamisega seotud kulude sissenõudmise kohta aruannete esitamine Justiits- ja Digiministeeriumile ei ole tehniliselt võimalik ning sellist aruandlust ei ole praktikas rakendatud. Menetluskulude, sh riigi õigusabi kulude sissenõudmine toimub praktikas kogumina, ilma et eristataks riigi õigusabi osa või et oleks võimalik koostada selle kohta eraldi aruandeid. RÕS-i § 32 lõikes 3 viidatud valdkonna eest vastutava ministri määrust ei ole kehtestatud alates seaduse vastuvõtmisest (28.04.2004) ning selleks on puudunud vajadus. Kuivõrd nimetatud säte ei ole ajakohane ega vasta kehtivale praktikale, tuleb see kehtetuks tunnistada. 3.13. Riikliku pensionikindlustuse seaduse muutmine Eelnõu §-ga 13 muudetakse riikliku pensionikindlustuse seadust. Muudatuse eesmärk on anda Sotsiaalkindlustusametile (SKA) pädevus tuvastada pensioniõiguslik staaž tunnistaja ütluste alusel, sealhulgas tuvastada ise avalik-õigusliku suhte tingimused ehk juriidilised faktid. Sellega kaob vajadus suunata staaži tuvastamist taotlevad isikud kohtusse olukorras, kus poolte vahel vaidlust staaži üle tegelikult ei ole. Tunnistaja ütluste välistamine tõendina pensionimenetluses ei ole põhjendatud. Kõigis teistes haldusmenetlustes on võimalik tunnistaja ütlustele tugineda. Kehtiva riikliku pensionikindlustuse seaduse (RPKS) § 281 lõige 2 sätestab võimaluse tõendada pensioniõiguslikku staaži tunnistajate ütluste alusel juhul, kui rahvastikuregistri andmeid või dokumente pensioniõigusliku staaži kohta ei ole säilinud. Varem kehtinud pensioniõiguse regulatsiooni järgi ei olnud võimalik pensioniõigusliku staaži tuvastamiseks vajalikke fakte tõendada tunnistajate ütluste alusel muul viisil kui ainult kohtumenetluses. Halduskolleegium ei pidanud sellist tõendamisviisi toona põhiseadusega vastuolus olevaks (vt otsus asjas nr 3-3-1-86-09, p 14 jj). Sellegipoolest pidas seadusandja mõistlikuks luua võimalus tunnistajate ütluste kasutamiseks haldusmenetluses. 1. jaanuaril 2013 jõustunud muudatusega täiendati RPKS-i uue ja tänini kehtiva normiga (§ 281), mille kohaselt tõendatakse pensioniõiguslikku staaži rahvastikuregistris sisalduvate õiguslikku tähendust omavate andmete või pensioniõiguslikku 32 staaži tõendavate dokumentide alusel. Kui rahvastikuregistris on pensioniõiguslikku staaži tõendavad õiguslikku tähendust omavad andmed, lähtutakse registri andmetest (lg 1). Kui rahvastikuregistri andmeid või dokumente pensioniõigusliku staaži kohta ei ole säilinud, on pensionikindlustatul õigus pöörduda tunnistajate ütluste arvestamise taotlusega Sotsiaalkindlustusameti poole (lg 2). Lisaks sätestati sotsiaalministri 27. detsembri 2012. a määruse nr 59 „Pensioniõigusliku staaži tõendamise ja arvestamise kord“ § 28 lõikes 1, et tunnistajate ütluste alusel on RPKS-i §-s 2828 sätestatud pensioniõigusliku staaži hulka arvatava tegevuse aega võimalik tõendada üksnes juhul, kui dokumendid pensioniõigusliku staaži või selle eri perioodide kohta ei ole säilinud ja selle kohta on arhiiviteatis või muu pädeva asutuse poolt väljastatud tõend. Sotsiaalkindlustusamet teeb pensioniõigusliku staaži kindlaks kahe tunnistaja ütluste alusel. Erandkorras, kui objektiivsetel põhjustel ei ole võimalik mitut tunnistajat üle kuulata, võib pensioniõigusliku staaži kindlaks teha ühe tunnistaja ütluse alusel (lg 2). Kuigi tunnistajate ütluste kasutamine ei olnud enam välistatud, on muudatusettepaneku tegija väitel SKA valdav praktika peatada haldusmenetlus ning lasta kohtul staaž tuvastada. See koormab nii kohut kui ka isikut, kes staaži tuvastamist soovib, sest kohtumenetlused on aeganõudvad. SKA praktika näib olevat alguse saanud kohtupraktikast. Umbes aasta pärast uue korra kehtima hakkamist leidis Tallinna Ringkonnakohus haldusasjas nr 3-13-70193, et uusi norme tuleb tõlgendada kitsendavalt: „SKA lähtub pensionistaaži määramisel ainult dokumentidest ning RKPS-i §-st 281 ega sotsiaalministri määruse nr 59 §-st 28 ei tulene, et SKA-l on endal õigus tunnistajate ütlustega tuvastada väljateenitud aastate pensioni määramise aluseks olevaid juriidilisi fakte (s.o et töötamist näitavatel dokumentidel on töökoha nimetus ebaõige ja tegelik töö sisu vastas väljateenitud aastate pensionile õigust andvale töökoha nimetusele). Viidatud norme tuleb ringkonnakohtu hinnangul tõlgendada selliselt, et vastav õigus ja pädevus on halduskohtul, sest vastupidisele seisukohale asumisel jääksid pensionitaotleja õigused kaitseta olukorras, kus dokumentide vormistamisel tehti viga või oli vormistus muul põhjusel ebatäpne.“ Kohtud on seda seisukohta järginud, asudes seisukohale, et SKA-l puudub võimalus tunnistajate ütlustega tõendada väljateenitud aastate pensionile õigust andva staaži määramiseks või soodustingimustel vanaduspensioni õigust andva töö sisu määramiseks, kuid tal on õigus tunnistajate ütlustega tuvastada pensioni määramise aluseks olevat töötatud perioodi kui juriidilist fakti (nt Tartu Halduskohtu 31. jaanuari 2017. a otsus asjas nr 3-17-66 ja 3. novembri 2017. a otsus asjas nr 3-17-1962). Muudatus on seetõttu vajalik ka õigusselguse tagamiseks, et oleks üheselt selge, et SKA-l on pädevus tuvastada pensioniõiguslik staaž tunnistaja ütluste alusel. 3.14. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku muutmine Eelnõu §-ga 14 muudetakse tsiviilkohtumenetluse seadustikku. Eelnõuga muudetakse TsMS-i § 59 lõiget 52. Muudatuse kohaselt võib kohus määrata, et riigisaladust ja salastatud välisteavet hoitakse mujal kui kohtus. 2023. aasta 1. aprillil jõustusid HKMS-i § 87 lõike 3 ja TsMS-i § 59 lõike 52 muudatused, mis kohustavad riigisaladust hoidma kohtus. Kriisiolukorras on vaja tagada, et kohtus oleks hoiul võimalikult vähe riigisaladust. Regulatsioon peab andma kohtule paindlikkuse ise otsustada, kas riigisaladust hoitakse kohtus või mujal, näiteks KAPO-s (kui KAPO on esitanud kohtule 28 Riikliku pensionikindlustuse seadus. – RT I, 12.06.2025, 8. 33 tõendina riigisaladuse). Senimaani on see ka praktikas nii toimunud ehk osa asjade puhul hoitakse riigisaladust sisaldavaid materjale kohtus, teiste asjade puhul KAPO juures. Eelnõuga muudetakse TsMS-i § 150 lõike 1 punkti 4 sõnastust. Muudatusega tehakse maksekäsu kiirmenetluse avalduse rahuldamata jätmise korral riigilõivu tagastamise regulatsioonist erand asjades, kus avalduse esemeks on tarbijakrediidilepingust tulenev nõue. Kehtiva õiguse kohaselt tagastatakse riigilõiv, kui maksekäsu kiirmenetluse avaldus jäetakse rahuldamata TsMS-i § 483 lõike 2 punktides 1, 2 ja 4 sätestatud juhul. See tähendab, et kehtiva õiguse kohaselt tagastatakse riigilõiv juhul, kui avaldus ei vasta TsMS-i § 481 lõikes 1 sätestatud maksekäsu kiirmenetluse eeldustele, näiteks on rikutud piirangut, mille kohaselt ei või kõrvalnõuded ületada põhivõlgnevust, krediidi kulukuse määr on lubatust kõrgem jms, avaldus ei vasta §-s 482 sätestatud maksekäsu avalduse nõuetele või ilmnevad menetluse peatumise alused, st võlgnik kaotab tsiviilkohtumenetlusteovõime või sureb. Muudatuse tulemusena tagastatakse edaspidi maksekäsu kiirmenetluse asjades, kus avaldus tarbijakrediidilepingust tulenevas nõudes jäeti rahuldamata, riigilõiv avaldajale juhul, kui avaldus jäetakse rahuldamata § 483 lõike 1 punkti 4 alusel, st esinevad menetluse peatumise alused, näiteks võlgnik sureb. Muudel § 150 lõike 1 punktis 4 nimetatud juhtudel tarbijakrediidilepingust tulenevas nõudes esitatud maksekäsu kiirmenetluse avalduse rahuldamata jätmise korral avaldajale riigilõivu ei tagastata. Muudatus aitab kaasa sellele, et tarbijakrediidiasjade avaldajad, st üldjuhul majandus- ja kutsetegevuses tegutsevad juriidilised isikud, esitaksid edaspidi kohtule tarbijakrediidiasjades avaldusi kaalutletumalt ja kvaliteetsemana. Olukordi, kus avaldaja esitab kohtule tarbijakrediidiasjas avalduse, mis ei vasta maksekäsu kiirmenetluse eeldustele või avaldusele kehtestatud nõuetele, ei peaks korrektse avaldaja puhul tulevikus üldse tekkima. Samuti peaks muudatus tooma kaasa selle, et pärast rahuldamata jätmist ei esita avaldaja sama nõuet kaalutlemata korduvalt maksekäsu kiirmenetluses uuesti ega koorma korduvate avaldustega kohtusüsteemi. Samuti väheneb muudatuse tulemusena kohtu koormus seoses riigilõivu tagastamise menetlemisega. TsMS-i § 150 lõike 4 esimesest lausest jäetakse välja sõna „üksnes“ ja sama lõiget täiendatakse neljanda lausega. Muudatused on omavahel seotud. Edaspidi saab kohus ka omal algatusel tagastada vastavale Rahandusministeeriumi pangakontole riigilõivuks tasutud summa. Riigilõiv tagastatakse kohtumääruse alusel menetlusosalisele, kes riigilõivu tasus. Riigilõivu ja muude kohtukulude tagastamine on reguleeritud TsMS-i §-s 150. Seadus näeb ette juhud, mil riigilõiv kuulub alati tagastamisele (näiteks kui riigilõivu on tasutud ettenähtust rohkem, kui avaldust ei võeta menetlusse jne). Kehtiva õiguse kohaselt tagastab riigilõivu kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule (§ 150 lg 4). Vaatamata sellele, et seaduses on kirjas tasutud riigilõivu tagastamise kohustus, peab riigilõivu tagastamiseks olema kohtule esitatud ka menetlusosalise avaldus. Riigilõivu tagastamise avalduse ootamine ja eraldi menetlemine ei ole kõigil juhtudel otstarbekas. Praktikas on kohtud tagastanud enam tasutud riigilõivu ka omal algatusel, kuigi normi sõnastuse kohaselt on vaja menetlusosalise taotlust. Riigilõivu tagastamise lihtsustamiseks ja kohtu töökorralduse optimeerimiseks kehtestatakse õiguslik alus, mis võimaldab kohtul tagastada enam tasutud riigilõivu ka omal algatusel. 34 HKMS-i § 104 lõige 8 näeb ette, et kohus võib riigilõivu tagastada ka omal algatusel. Kui põhjendatud erinevusi menetluste vahel ei esine, siis võiksid menetlusseadustike regulatsioonid olla võimalikult sarnased. Muudatusega nähakse ette võimalus tagastada riigilõiv kohtu omal algatusel juhul, kui riigilõivu tasus menetlusosaline ise. Muudatus ei laiene nendele olukordadele, kus riigilõivu tasus menetlusosalise eest muu isik. Seda seetõttu, et kohus ei tea ega pea teadma menetlusosalise ja tema eest riigilõivu tasunud isiku vahelisi õigussuhteid. Näiteks võib ette tulla olukord, kus menetlusosalise arveldusarve on arestitud, kuid menetlustähtaja järgimiseks tuleb kohtule esitada avaldus ja tasuda riigilõiv konkreetse tähtaja jooksul ning menetlusosaline on leppinud menetlusvälise isikuga kokku, et too tasub riigilõivu menetlusosalise eest. Ajaks, millal kohus riigilõivu tagastab, võib menetlusosalise võlgnevus menetlusvälise isiku ees olla tasutud, kuid kohtul ei ole selle kohta teadmist ega peagi olema, kuna sellised kokkulepped ja õigussuhted ei ole kohtuasja lahendamise seisukohalt asjassepuutuvad. Seetõttu tagastatakse muu isiku poolt menetlusosalise eest tasutud riigilõiv ka edaspidi menetlusosalise avalduse alusel, kust nähtub, kas muu isiku poolt menetlusosalise eest tasutud riigilõiv tuleb tagastada menetlusosalisele või muule isikule. Pärnu Maakohus riigilõivu tagastamist kohtu algatusel ei toetanud. Peamise murekohana toodi esile, et enam tasutud või menetlusse võtmisest keeldumise korral vajaduseta tasutud riigilõivu ilma avalduseta tagastades jäävad kõik konkreetse arvelduskontoga seotud riskid riigilõivu tasunud isiku kanda. Eesti Kohtunike Ühing rõhutas, et riigilõivu tagastamine kohtu algatusel peaks olema üks kohtule antud võimalustest, mida kohus saaks rakendada juhul, kui riigilõivu tagastamine on mitte ainult põhjendatud, vaid ka võimalik ilma lisatoiminguid tegemata (kohtule on selge, kellele ja millisele kontole riigilõiv tagastada). Harju Maakohus juhtis tähelepanu, et kohtute töökoormus kasvaks märgatavalt, kui kohus peaks hakkama pärast menetluse lõppemist otsima endise menetlusosalise kontaktandmeid, et temaga ühendust võtta. Eelnõu muudatusega luuakse õiguslik alus enam tasutud riigilõivu tagastamiseks kohtu omal algatusel riigilõivu tasunud menetlusosalisele. Riigilõivu saab endiselt tagastada ka menetlusosalise avalduse alusel. Muudatus annab kohtule menetluse juhtimiseks lisavõimaluse. Kohus saab riigilõivu omal algatusel tagastada ainult siis, kui kohtule on teada andmed menetlusosalise pangakonto kohta, kuhu tagastatav summa kanda. Nende puudumise korral tuleb kohtul ka edaspidi oodata menetlusosalise avaldust. Kohtute infosüsteemi andmetel tegid kohtud 2023. aastal tsiviilkohtumenetluses 2559 riigilõivu tagastuskannet 1989 kohtumenetluses. Muudatuse eesmärk on optimeerida kohtute töökoormust ja muuta töökorraldus tõhusamaks. Vajadus muuta riigilõivu tagastamist tuleneb ka menetlusseadustike regulatsioonide ühtlustamise eesmärgist. Muudatuse tulemusena väheneb kohtul menetluskoormus riigilõivu tagastamise avaldusi menetledes. Kohus saab võimaluse tagastada tagastamisele kuuluv riigilõiv omal algatusel, ilma et menetlusosaline peaks selleks avalduse esitama. Menetlus muutub kiiremaks. Paragrahvi 150 lõike 4 esimesest lausest sõna „üksnes“ väljajätmine on tingitud sellest, et üldist riigilõivu tagastamise taotlemise loogikat muudetakse ja kohus võib riigilõivu tasunud menetlusosalisele selle tagastada ka omal algatusel. Eelnõuga tõstetakse TsMS-i § 178 lõikes 2 sätestatud menetluskulude summa vaidlustamise piirmäära 280 eurolt 500 eurole ja täpsustatakse, et menetluskulude kindlaksmääramise peale 35 võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud menetlusosaline. Kehtiva õiguse kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise määruse peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. TsMS-i tervikteksti jõustumisega 1. jaanuaril 2006 kehtestati menetluskulude vaidlustamise piirmäär 3000 krooni. Eurole üleminekul piirmäära ümardati ja alates 1. jaanuarist 2011 kehtestati piirmäärana 200 eurot. Menetluskulude vaidlustamise piirmäär 280 eurot on kehtinud alates 1. jaanuarist 2022.29 Kohtute andmetel on üldjuhul lepingulise esindaja kulud (ka vaidlustatud osas) oluliselt suuremad kui 280 eurot. Seega ei täida kehtiv piirmäär selle kehtestamise eesmärki ega taga menetlusökonoomiat. Sellest tulenevalt tegi Tallinna Ringkonnakohus ettepaneku piirmäära tõsta. TsMS-i § 178 lõike 2 muutmise eesmärk on kohtumenetluse ressursi mõistlik kasutamine ja seeläbi menetlusökonoomia. Samuti aitab menetluskulude vaidlustamise piirmäära tõstmine ära hoida menetluskulude suuruse üle vaidlemisel menetlusosalistele tekkivaid lisakulusid ning suunab menetlusosalisi kiirema õigusrahu saavutamisele olukorras, kus vaidlustatav summa oleks väike. Muudatus puudutab selliseid menetluskulude kindlaksmääramise asju, kus kulud määratakse kindlaks eraldi hagita menetluses pärast vaidluse lahendamise kohta tehtud lõpplahendi jõustumist. Selleks ajaks on kahtluseta selge, kes ja millises ulatuses menetluskulud kannab, kuna kulude jaotus märgitakse lõpplahendisse ka siis, kui lõpplahendiga ei määrata kindlaks kulude suurust (TsMS-i § 173). Samuti puudutab muudatus selliseid menetluskulude kindlaksmääramise asju, kus kulud määrati kindlaks lõpplahendiga, kuid vaidlustatakse üksnes menetluskulude kindlaksmääramist, muus osas lõpplahendit ei vaidlustata. Muudatus ei puuduta selliseid asju, kus kulud on kindlaks määratud lõpplahendiga, kuid see vaidlustatakse tervikuna või vaidlustatakse menetluskulude jaotust. Muudatusega täpsustatakse menetluskulude kindlaksmääramiseks õigustatud isikute ringi ja sätestatakse, et menetluskulude kindlaksmääramise määruse peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud menetlusosaline. Kuigi menetluskulude jaotus märgitakse kohtulahendis menetlusosaliste vahel, siis kehtiva seaduse sõnastuse kohaselt võib määruse peale edasi kaevata muu hulgas menetluskulusid tasuma kohustatud isik. Mõiste „kohustatud isik“ tõlgendamine on kaasa toonud erinevat praktikat, mistõttu on Rahandusministeerium teinud ettepaneku sätte sõnastust täpsustada. Teatud juhtudel edastavad kohtud Rahandusministeeriumile menetluskulude kindlaksmääramise lahendeid kohtuasjades, kus isik on saanud riigilt abi menetluskulude kandmiseks. Näiteks on menetlusabi saaja vabastatud menetlusabi korras advokaaditasu maksmisest. Kuna sellisel juhul tasutakse riigi õigusabi riigieelarvest, võib pidada riiki kohustatud isikuks. Kuid riik ei ole osalenud kohtumenetluses, kohtulahendiga tutvumine ja 29 Piirmäära tõstmisel võeti aluseks majandusnäitajad 2014–2020. Riigilõivuseaduse, tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja teiste seaduste muutmise seadus 443 SE. https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/8fad2d24-dfa1-4204-81e5-bb35801db14c/, lk 9–10 ja 19. 36 kaebuse esitamine lõppenud menetluses menetluskulude kindlaksmääramise peale toob riigile kaasa suure halduskulu. Riigi kanda jäävatest õigusabikuludest, mida riik ei kanna menetlusosalisena, saab ülevaate kohtute infosüsteemi (näiteks andmed riigilõivu tasumisest vabastamise või riigi õigusabi andmise viisi kohta) ja riigi õigusabi infosüsteemi andmeid analüüsides. Rahandusministeeriumile tuleb lahend saata ainult siis, kui riik on menetlusosaline. Menetlusökonoomia on põhiseaduslikku järku väärtus ning sellel eesmärgil on võimalik kehtestada vajalikke ning proportsionaalseid piiranguid PS-i §-s 15 sisalduva kohtusse pöördumise põhiõiguse ja PS-i §-s 24 sisalduva kohtulahendi peale edasikaebamise põhiõiguse suhtes. Kohtumenetluse ressurss on piiratud. Arvestades lisaks menetlusökonoomiale ka tarbijahinnaindeksi kasvu,30 tõstetakse menetluskulude vaidlustamise piirmäära ja täpsustatakse, kes saab menetluskulude kindlaksmääramise määruse peale edasi kaevata. Kehtetuks tunnistatakse kehtetuks TsMS-i § 187 lõige 2, mille kohaselt saadab kohus menetlusabi andmise määruse ärakirja viivitamata Rahandusministeeriumile või valdkonna eest vastutava ministri määratud Rahandusministeeriumi valitsemisala asutusele, ja muudetakse TsMS-i § 191 (reguleerib määruskaebuse esitamist menetlusabi määruse peale) lõike 1 esimest lauset, jättes sellest välja tekstiosa „või Eesti Vabariik Rahandusministeeriumi või valdkonna eest vastutava ministri määratud Rahandusministeeriumi valitsemisala asutuse kaudu“. TsMS-i § 187 lõike 2 kohaselt saadab kohus menetlusabi andmise määruse Rahandusministeeriumile või tema valitsemisala asutusele. Seda infot on vaja tulenevalt § 191 lõike 1 esimesest lausest, mis annab Rahandusministeeriumile õiguse kaevata menetlusabi andmise kui riigile varaliste kohustuste võtmise või varast loobumise peale ja seega teha järelevalvet menetlusabi andmise üle. Kohtud edastasid selle sätte alusel näiteks 2024. a märtsis ja aprillis Rahandusministeeriumile üle 1414 lahendi. Enamiku saadetud määrustega määrati isikule seadusest tulenevalt esindaja tsiviilasja hagita menetluses – tehti 371 lahendit, millega määrati alaealisele isikule esindaja (TsMS-i § 219 lg 2), 413 lahendit piiratud teovõimega täisealisele isikule esindaja määramiseks eestkoste seadmise menetluses (TsMS-i § 520 lg 1), 367 lahendit kinnisesse asutusse paigutamise menetluses (TsMS-i § 535 lg 1) ja 162 lahendit, milles anti taotluse alusel menetlusabi (TsMS-i § 187 lg 2). Praktikas on Rahandusministeerium või rahandusministri määratud asutus kasutanud edasikaebeõigust viimase kümne aasta jooksul mõnel üksikul juhul. Kohtutel lasuv laiaulatuslik kohustus teavitada Rahandusministeeriumi koormab tarbetult kohtuid ning sellele kuluvat ressurssi saaks kasutada olulisemate menetlustoimingute tegemiseks. Seetõttu ei ole eelnõu järgi enam Rahandusministeeriumi teavitamise kohustust. Vajadus määruskaebeõigust säilitada on väike, sest määruskaebuse menetlemisega seotud kulud on kokkuvõttes riigile enamikul juhtudel oluliselt suuremad kui vaidlusalune menetluskulu. Justiits- ja digiminister kehtestab riigi õigusabi tasu maksmise ja kulude hüvitamise korra, sealhulgas tasu määrad. Seega on ka siin juba kaasnevatele kuludele seatud kontrollimehhanism. Menetlusabi andmise menetluses kontrollib kohus taotleja majanduslikku seisundit igast küljest ning Rahandusministeerium on seisukohal, et puudub vajadus seda uuesti üle kontrollida. Lisaks toome välja, et riigi õigusabi seaduse § 15 lõike 8 kohaselt on tsiviil- ja haldusasjas tehtud riigi õigusabi andmise määruse peale määruskaebuse esitamise õigus ka advokatuuril. 30 Tarbijahinnaindeks on jaanuarist 2021 kuni augustini 2024 kasvanud 41,6%. Statistikaameti tarbijahinnaindeksi kalkulaator. https://www.stat.ee/et/tarbijahinnaindeksi-kalkulaator. 37 Seega ühtlustuks pärast muudatuse tegemist tsiviil- ja haldusasjas tehtud menetlusabi määruste vaidlustamise kord ning mõlema puhul oleks vaidlustamise õigus menetlusabi taotlejal või saajal ja tulenevalt riigi õigusabi seadusest ka advokatuuril. Eelnõuga muudetakse § 384 lõiget 1 ning sätestatakse, et senise nõude asemel lahendada hagi tagamise avaldus ühe tööpäeva jooksul tuleb see lahendada hiljemalt avalduse esitamise päevale järgneval kolmandal tööpäeval. Kehtiva TsMS-i § 384 lõike 1 kohaselt peab kohus lahendama hagi tagamise avalduse põhjendatud määrusega hiljemalt avalduse esitamise päevale järgneval tööpäeval. Kohus võib hagi tagamise avalduse lahendada hiljem, kui ta soovib kostja eelnevalt ära kuulata. Kohtu kohustus lahendada hagi tagamise avaldus hiljemalt avalduse esitamisele järgneval tööpäeval on kehtiva TsMS-i terviktekstis selle kehtestamisest alates ehk alates 20.04.2005. Samasugune lahendamistähtaeg kehtis ka alates 01.09.1998 kehtinud TsMS-i terviktekstis (§ 158 lg 1). Tuleb möönda, et võrreldes sellise tähtaja kehtestamise ajaga on nii kohtute töökorralduslikes võimalustes, riiklike teenuste kasutamisel kui ka info kättesaadavuses ja liikumise kiiruses toimunud oluline tehnoloogiline progress. Hagi tagamist on võimalik taotleda kohtumenetluse igas faasis ja kõigis kohtuastmetes; samuti on võimalik kohtult taotleda hagi tagamist seoses vahekohtumenetluse või välisriigis toimuva kohtumenetluse või vahekohtumenetlusega (TsMS-i § 377 lg 6). Hagi tagamist on võimalik taotleda ka enne hagi esitamist (TsMS-i § 382). Kui seaduses on sätestatud võimalus kohaldada hagita asjas esialgset õiguskaitset, kohaldatakse esialgsele õiguskaitsele samuti hagi tagamise kohta sätestatut, kui seadusest ei tulene teisiti (TsMS-i 4771 lg 2). Riigikohus tegi ettepaneku muuta hagi tagamise avalduse lahendamise tähtaega ning pakkus välja, et tähtaeg võiks senise järgmise tööpäeva asemel olla kolmas tööpäev pärast avalduse esitamist. Avalduse lahendamise tähtaja pikendamise vajaduse peamised argumendid olid, et kehtiv lühike tähtaeg toob kohtutes kaasa töökorralduse muutmise ning hagi tagamise avalduste ümberjagamise vajaduse; samuti on toodud esile, et kohtunikud pelgavad hagi tagada, kuna avalduse lahendamine äärmiselt lühikese tähtaja jooksul võib põhjustada eksimusi. Kohtul tuleb tagamise taotluse lahendamisel hinnata tagamise eelduste esinemist, sealhulgas hagi perspektiivikust, samuti tagamise abinõu sobivust ja mõõdukust. Kohtud on toonud esile, et neile esitatakse väga vähe selliseid taotlusi, kus tagamise vajadus on erakordselt kiireloomuline – näiteks on laev, mille arestimist tagamise korras taotletakse, sadamast lahkumas, või toimub täitemenetluses, mille peatamist tagamise korras taotletakse, vara enampakkumine juba järgmisel päeval, vms. Kohtud tõid esile, et paljudel juhtudel on tagamise taotluse kohtule esitamine jäetud viimasele hetkele. Senine avalduse lahendamise tähtaeg seda ka võimaldab, kuid mõistlik ja võimalik oleks esitada taotlus kohtule varem. Kui avaldus esitatakse kohtule elektrooniliselt pärast tööpäeva lõppu, saab kohtunik avalduse järgmisel päeval ja peab juba samal päeval tegema otsustuse hagi tagamise põhjendatuse kohta. Kohtunike tööjaotus nähakse ette kohtu tööjaotusplaanis (kohtute seaduse § 37 lg 1). Näiteks Harju Maakohtus ei jaotata kohtunikule hagi tagamise, esialgse õiguskaitse ja hagi eeltagamise taotlusi kohtuniku haiguse, puhkuse, lähetuse ja koolituse ajal, tervise- või enesetäienduspäeval, isiku kinnisesse asutusse paigutamise ja pikendamise taotluste jaotamise nädalal ning kaitseväe õppekogunemisel osalemise ajal.31 Seega ei jagata hagi tagamise 31 Harju Maakohtu tsiviilosakonna kohtunike tööjaotusplaan 2024. a. https://www.kohus.ee/dokumendid- javormid/kohtute-toojaotusplaanid. 38 avaldusi kohtunikule juba puhkusele, koolitusele, tervise- või enesetäienduspäevale eelneval päeval ning sel ajal esitatud hagi tagamise avaldused jagatakse teistele kohtunikele. Hagi tagamise avalduste ümberjagamine tähendab, et asenduskorras hagi tagamise taotlust lahendav kohtunik peab endale lühikese aja jooksul selgeks tegema sellise kohtuasja asjaolud, millega ta seni ei ole tegelenud. Lisaks võib ümberjagamine tekitada hagejal kiusatust esitada sama hagi tagamise taotlus korduvalt lootuses, et asja vaatab läbi teine kohtunik, kes lahendab taotluse taotlejale soodsamalt. Riigikohtu ettepanek esitati avalikkusele arvamuse avaldamiseks VTK-s.32 Huvirühmad esitasid VTK-s pakutud TsMS-i § 384 lõike 1 esimese lause muudatuse kohta erinevaid arvamusi. Tallinna Ringkonnakohus, Pärnu Maakohus, Harju Maakohus ja Eesti Kohtunike Ühing toetasid muudatust pakutud kujul. Tartu Ringkonnakohus ja Tartu Maakohus tegid ettepaneku tähtaega pikendada kuni viie päevani. Eesti Advokatuur oli muudatuse vastu. Advokatuuri hinnangul muudaks kolme tööpäeva pikkune viivitus praktikas hagi tagamise mitmel juhul võimatuks (näiteks laeva arestimine, kus aeglasema menetluse korral ei pruugi sadamas olla enam laeva, mida arestida). Selleks, et kohtul oleks võimalik põhjalikumalt tagamise asjaolusid kaaluda, pakkus advokatuur välja kaheosalise mudeli, mille kohaselt esmalt kohaldaks kohus hagi tagamise meetmeid kõigil juhtudel, välja arvatud juhul, kui hagi tagamise avaldus on selgelt põhjendamatu. Seejärel saaks vastaspool näiteks kahe tööpäeva jooksul esitada oma seisukoha, misjärel otsustaks kohus näiteks kolme tööpäeva jooksul, kas jätta tagamise abinõud jõusse või mitte. Regionaal- ja Põllumajandusministeerium tegi ettepaneku kaaluda erandite kehtestamist sõltuvalt asja liigist, näiteks lähenemiskeelu kohaldamise korral. Riigiprokuratuur toetas tähtaja üldreegli muutmata jätmist, kuid tegi ettepaneku võimaldada tähtaega vajadusel pikendada kuni kolme tööpäevani. Prokuratuuri hinnangul võib avalduse lahendamise tähtaja pikendamine suurendada tõenäosust, et avalduse esitaja õigusi rikutakse, ning kiireloomulistel juhtudel (nt perekonna- ja ülalpidamisasjades) ei pruugi tagamisavaldus hiljem oma eesmärki täita. Tartu Maakohus tegi ettepaneku pärast kella 17.00 kohtule laekunud hagi tagamise avaldused, erinevalt muudest dokumentidest, lugeda kohtusse saabunuks järgmisel päeval. Seega on huvirühmadel ettepaneku kohta üsna erinevad seisukohad. Justiits- ja Digiministeerium on otsustanud edasi minna Riigikohtu esialgse ettepanekuga muuta TsMS-i § 384 lõike 1 sõnastust selliselt, et avalduse lahendamise tähtaega pikendatakse ning edaspidi tuleb kohtul hagi tagamise avaldus lahendada hiljemalt kolmandal tööpäeval pärast avalduse esitamist. Sellel variandil on huvirühmade seas ka mõningane toetus, tähtaja pikendamist toetasid kohtud. Advokatuuri ettepaneku rakendamisega suureneks oht hagi tagamisega kahju tekitada, samuti suureneks tagamise taotlusi mitmes osas menetledes oluliselt kohtu halduskoormus. TsMS-i § 377 lõike 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel hagi tagada, kui on alust arvata, et tagamata jätmine võib raskendada kohtuotsuse täitmist või selle võimatuks teha. Seega sisaldab hagi tagamise alus iseenesest sisuliselt nõuet lahendada hagi tagamise avaldus kiireloomuliselt. Kohtule tuleb avalduses põhistada asjaolusid, mis võimaldavad veenduda objektiivses ohus, et hagi tagamata jätmisel oleks hagi rahuldava otsuse sundtäitmine raskendatud või võimatu. Näiteks on hageja esitanud kostja vastu varalise nõude ja kostja on asunud pärast nõude esitamisest teadasaamist tegema toiminguid, et ennast oma vara peites või seda realiseerides varatuks muuta. Seega on hagi tagamise ja avalduse õigeaegse lahendamise eesmärk hoida ära kahju, mida kostja võib hagi õigeaegselt tagamata jätmisel hagejale tekitada. Mida suurem on 32 Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja kohtute seaduse muutmise seaduse eelnõu väljatöötamise kavatsus. https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/fd8ec24b-02b1-4dbe-9ff3-edccb176d9ab#x3ftN4EF. 39 hageja nõue, seda suurem kahju võib hagi tagamisega hilinedes või hagi tagamata jättes hagejale tekkida. Avalduse lahendamise lühikese tähtajaga kaasneb vältimatult kohtu suurem eksimisvõimalus asja lahendamisel, kuid viivitamatu sekkumine on vajalik hagi tagamise eesmärgi täitmiseks. Kohtu eksimisvõimalust tasakaalustab ühelt poolt hageja õigus taotleda hagi tagamist korduvalt ning teiselt poolt kostja õigus hagi tagamine kõrgema astme kohtus vaidlustada.33 Samuti võimaldab kehtiv õigus paindlikkust juhul, kui diskretsiooniotsustuse tegemiseks tuleks kohtul vastaspool ära kuulata – sel juhul võib kohus avalduse lahendada TsMS-i § 384 lõike 1 teise lause kohaselt sama lõike esimeses lauses sätestatud tähtaega järgimata. Kuigi avalduse lahendamise tähtaeg on muudatuse tulemusena senisest pikem, tuleb kohtul taotluse saamisel veenduda, kas tegemist on viivitamatut sekkumist nõudva olukorraga. Diskretsiooniotsuse tegemisel tuleb ka edaspidi lähtuda avalduse asjaoludest, sealhulgas objektiivsest ohust ja konkreetse olukorra kiireloomulisusest; muudetava sätte sõnastus viitab jätkuvalt menetlustoimingu kiireloomulisusele. Siiski tuleb arvestada sellega, et kohus ei pruugi avaldust saades suuta objektiivselt hinnata, kas hagi tagamist saaks riskivabalt otsustada kolmandal tööpäeval avalduse esitamisest või tuleks tagamise küsimus otsustada viivitamata. Hagejate õiguskaitse ei tohiks muudatuse tulemusena nõrgeneda. 2025. aasta 18. veebruaril toimunud kohtute ja advokatuuri esindajate ning eelnõu ettevalmistajate kohtumisel arutasid osalejad võimalusi, kuidas tagada seda, et senisest pikema taotluse lahendamise tähtaja kehtestamine ei tooks kaasa hagejate õiguste kahjustamist ning et kohus lahendaks kiireloomulised taotlused ka edaspidi aegsasti. Kohtud panid kohtumisel advokatuuri esindajatele südamele, et viivitamatut sekkumist nõudvad taotlused tuleks vormistada selgelt ja taotluse kiireloomulisus tuleb selgelt esile tuua. Kohtute esindajad kinnitasid, et töökorralduslikult on selliselt tagatud viivitamatut sekkumist nõudvate hagi tagamise taotluste kiire lahendamine ka edaspidi. Kohtumisel osalejad kinnitasid, et hagi tagamise teemal tehakse ka edaspidi koostööd, aktuaalseid küsimusi on võimalik käsitleda ja lahendada koolituse kaudu. Aastal 2024 lahendati maakohtutes 319 hagi eeltagamise avaldust. Osaliselt või täielikult rahuldati neist 88 (33%). Avalduse esitamise päeval lahendati 47 ja järgmisel päeval 168 avaldust. Hagi eeltagamise avalduste keskmine menetlusaeg oli kaks kalendripäeva. 34 See keskmine hõlmab ka nädalavahetusi ja riigipühasid, samuti on arvesse võetud aeg nende võimalike avalduste lahendamisel, kui kohus on pidanud TsMS-i § 384 lõike 1 teise lause kohaselt vajalikuks enne hagi tagamise otsustamist kostja ära kuulata. Kohtuasja menetluse käigus lahendati 591 avaldust. Seega ei nähtu menetlusstatistikast, et lühikese tähtaja järgimisest hälbitakse. Viidatud statistilistest andmetest ei ole samas võimalik järeldada, kas lühikese tähtaja järgimise tõttu on kohus jätnud hagi tagamata seetõttu, et ei olnud piisavalt aega süveneda avalduse asjaoludesse. Muudatuse eesmärk on vähendada kohtu ja menetlusosalise menetluskoormust. Hagi tagamise avalduse läbivaatamistähtaja pikendamine jätab kohtunikule senisest rohkem aega kohtuasja süveneda ja teha tagamise või tagamata jätmise kohta põhjendatud otsustus. Menetlusosaline peaks saama kindluse, et tema avalduse läbivaatamiseks on olnud kohtunikul piisavalt aega ja hagi tagamata jätmist ei otsustatud rutakalt. Kuna kohtul on muudatuse tulemusena senisest 33 M. Kärson, S. Kärson. Tsiviilkohtumenetluse seadustik. Kommenteeritud väljaanne, § 384 kommentaar p 3.1.1.a. 34 Kohtute menetlusstatistika. https://www.kohus.ee/eesti-kohtud/kohtute-menetlusstatistika. 40 enam aega hagi tagamise taotluse ja kohtuasja asjaoludesse süveneda, peaks muudatusega kaasnema ka see, et hagejad ei pea esitama hagi tagamise taotlust korduvalt. Sellega omakorda väheneb kohtu koormus. Muudatuse tulemusena ei kao hagi tagamise avalduste ümberjagamise vajadus, kuid eeldatavasti see väheneb ja pikem tähtaeg võimaldab kohtu tegevust paremini planeerida. Kehtetuks tunnistatakse TsMS-i § 404, mis reguleerib kirjalikku menetlust kohtu määramisel ning tõstetakse TsMS-i § 405 lõikes 1 lihtmenetluse põhinõude piirmäära 3500 eurolt 5000 euroni ja lihtmenetluse piirmäära koos kõrvalnõuetega 7000 eurolt 10 000 euroni. Muudatused on omavahel seotud. Kehtiva regulatsiooni kohaselt menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise järgi lihtsustatud korras, järgides üksnes TsMS-is sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 3500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole. Samas lõikes on esitatud näitlik loetelu menetluse lihtsustamise võimalustest lihtmenetluses. Lihtmenetluse rakendamine hagimenetluses võimaldab esimese astme kohtus väiksema rahalise nõudega kohtuasjades tõhusamalt õigust mõista ning ka menetluskulusid kokku hoida. VTK-le tagasiside andjad toetasid lihtmenetluse piirmäära tõstmist. Viru Maakohtu tagasisides toodi esile, et ei tundu õige jätta menetlusosalised ilma korrakohasest õigusemõistmisest, sealhulgas edasikaebeõigusest. Eelnõuga ei muudeta lihtmenetluse asjades edasikaebeõiguse regulatsiooni ega soovita muuta selle kohaldamispraktikat. TsMS-i § 442 lõike 10 kohaselt võib maakohus lihtmenetluse asjas tehtud otsuses märkida, et ta annab loa otsuse edasikaebamiseks ja sellise loa annab kohus eelkõige juhul, kui apellatsioonikohtu lahend on maakohtu arvates vajalik ringkonnakohtu seisukoha saamiseks mingi õigusnormi kohta. TsMS-i § 637 lõikes 21 on sätestatud, et lihtmenetluse asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Viidatud normide koostoimes on Riigikohus aga andnud juhise õiguse ühetaoliseks kohaldamiseks ja asunud seisukohale, et ringkonnakohus saab menetlusökonoomia kaalutlusel lihtmenetluses tehtud kohtulahendi peale esitatud kaebuse menetlemisest keelduda üksnes siis, kui kaebus tervikuna on ilmselgelt põhjendamatu.35 Kuigi TsMS-i § 637 lõike 21 sõnastusest võib välja lugeda, et ringkonnakohtul ei ole õigust võtta menetlusse apellatsioonkaebust maakohtu sellise otsuse peale, mille ilmselge ebaõigsus selgesti ei ilmne, on ringkonnakohtul siiski alati õigus apellatsioonkaebus menetlusse võtta ning lihtmenetluses apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumine on pigem erand.36 Ringkonnakohus kontrollib maakohtu otsuse seaduslikkust juba apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise otsustamisel. Kui ringkonnakohtul tekib kahtlus, et apellatsioonkaebuse esitamine võib siiski olla põhjendatud, võtab ringkonnakohus kaebuse menetlusse ja viib läbi kõikidele nõuetele vastava apellatsioonimenetluse. Kui ringkonnakohus lihtmenetluse asjas tehtud otsuse peale esitatud apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldub, saab selle peale esitada määruskaebuse. Seega ei saa väita, et lihtmenetluse asjas oleks rikutud apellandi põhiseadusest tulenevat õigust tema asjas tehtud otsuse peale edasi kaevata. Lihtmenetluses on seadusandja näinud lihtsalt ette võimaluse, et aja ja menetluses osalemisele kuluva ressursi kokkuhoiu eesmärgil kontrollib 35 Näiteks RKTKm 13.03.2012. a, 3-12-12-12 p 9. 36 V. Kõve jt. Tsiviilkohtumenetluse seadustik III. Kommenteeritud väljaanne, § 637, p 3.4. a). 41 ringkonnakohus esmalt, kas asjas tuleb üldse täiemahuline apellatsioonimenetlus läbi viia. Kui maakohtu otsuse ebaõigsusele viitavaid asjaolusid ei nähtu, hoiab ringkonnakohus vastustaja ressurssi kokku sellega, et vastustaja ei pea apellatsioonkaebusele vastama ega osalema kohtuistungil. Lihtmenetluses tehtud otsuse peale esitatud apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keelduda on ka apellandi huvides, sest kui ringkonnakohus ilmselgelt põhjendamatut apellatsioonkaebust menetleks, tuleks apellandil hiljem hüvitada vastustajale põhjendamatu apellatsioonkaebuse menetlemisest tekkinud kulud (§ 171 lg 1).37 2023. aastal oli üldine keskmine menetlusaeg lihtmenetluses, asjades, mille tsiviilasja hind on kuni 3500 eurot, 109 päeva; hagisid hinnaga 3500 – 10 000 eurot menetleti keskmiselt 166 päeva. Menetlusi, kus hagihind jäi vahemikku 3500 – 10 000 eurot, oli maakohtutes 2023. aastal 3500 (21,7% hagimenetlustest). Muudatuse eesmärk on menetlusökonoomia. Menetlusökonoomia on põhiseaduslikku järku õigusväärtus. Lihtmenetluse piirmäära tõstmisel on edaspidi kohtunikel võimalik kaaluda lihtsustamisvõimaluste kasutamise otstarbekust kuni 5000 euro suuruse põhinõude ja koos kõrvalnõuetega kuni 10 000 euro suuruse tsiviilasja hinnaga hagide läbivaatamisel. Muudatuse tulemusel suureneb nende kohtuasjade hulk, kus kohtul on lubatud kasutada lihtmenetluse võimalusi. Lihtmenetluses nõuete piirmäärade tõstmine annab kohtule kiiremini ja väiksemate kuludega võimaluse lahendada senisest enam väiksema rahalise väärtusega ja sisult lihtsaid asju. Samuti suureneb nende kohtumenetluste arv, mille puhul on ringkonnakohtul võimalus keelduda apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest, kui kaebus on täies ulatuses ilmselgelt põhjendamatu. Lihtmenetluse piirmäära tõstmine võimaldab kohtuasju senisest rohkem ja tõhusamalt menetleda ning kohtumenetluse piiratud ressurssi säästlikumalt kasutada. Lihtmenetluse piirmäära tõstetakse ka majandusnäitajate muutumise tõttu. Viimati tõsteti seda 2022. aastal. Statistikaameti kalkulaatori järgi kasvas tarbijahinnaindeks jaanuarist 2022. aastal kuni maini 2024. aastal 25,9%.38 Prognoosi järgi kasvab tarbijahinnaindeks ka 2025. aastal.39 Kohtunikul on jätkuvalt võimalik ise otsustada, milliseid menetluse lihtsustamise võimalusi kasutada. Lihtsustamisvõimaluste näitlik loetelu on kehtestatud TsMS-i § 405 lõikes 1. Kohtul tuleb lihtmenetluse läbiviimisel järgida üldisi menetluspõhimõtteid. Mõningate kuni 5000 euro suuruste põhinõuete ja koos kõrvalnõuetega kuni 10 000 euro suuruste nõuete menetlemisel võib samas tekkida olukord, kus hagihinna järgi oleks võimalik kasutada lihtmenetluse sätteid, kuid asja keerukuse tõttu ei ole lihtsustamisvõimaluste kasutamine otstarbekas. Kuna eelnõu ettepaneku kohaselt tõstetakse märkimisväärselt selle summa ülempiiri, mille raames on lubatud rakendada lihtmenetlust ja muu hulgas määrata asja lahendamiseks kirjalik menetlus, siis ei ole § 40440 eriregulatsiooni järele enam vajadust ning § 404 tunnistatakse kehtetuks. Eelnõuga täiendatakse TsMS-i §-ga 4061, millega luuakse võlausaldajatele kohustus esitada tarbijakrediidilepingust tulenev nõue kohtule elektrooniliselt avaliku e-toimiku kaudu selliselt, et kohtul oleks võimalik avalduse andmeid töödelda. Võlausaldajal või tema esindajal tuleb 37 Samas, p 3.4.c. 38 Statistikaameti tarbijahinnaindeksi kalkulaator. https://www.stat.ee/et/tarbijahinnaindeksi-kalkulaator. 39 Samas. 40 TsMS-i § 404 lg 1 kohaselt võib kohus varaliselt hinnatava hagi asjas määrata kirjaliku menetluse, kui hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 4500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 8000 eurole. 42 edaspidi esitada tarbijakrediidilepingust tulenev nõue avaliku e-toimiku erivormil, millel on lisaandmeväljad, dokumentide struktureeritud liigitus ja automaatne sisendikontroll. Erivormil peab hageja tarbijakrediidilepingust tuleneva nõude esitamisel täitma tarbijakrediidilepinguga seotud andmed, nt krediidiandja, laenusaaja, lepingu ja laenu põhiandmed, refinantseerimise, põhinõude ja kõrvalnõuete andmed, ning vastava andmeploki juures lisama küsitud tõendid ja lisad (ühe kaupa või mitu faili korraga). Vajadusel saab märkida, et küsitud fail on juba lisatud teise andmeplokki, nt et maksegraafik on koos lepinguga digikonteineris. Hageja saab erivormi eri andmeplokkides anda menetluse läbiviimiseks ka kinnitusi. Erivormi täitmise lõpetamisel genereerib süsteem esitatud andmete põhjal struktureeritud hagiavalduse, mille hageja peab esitama avaliku e-toimiku süsteemist otse kohtule. Iga lepingu puhul on hagejal võimalik täita eraldi andmeplokk. See võimaldab juba enne avalduse kohtunikuni jõudmist kontrollida hagiavalduse vastavust nõuetele ja juhendada hagejat andmete esitamisel. Andmete kujul hagiavalduse esitamine võimaldab avaldust automaatselt töödelda tehisarumudelite abil, näiteks kontrollida, kas avalduse esitamisel on lisatud kõik vajalikud andmed ja dokumendid (nt allkirjastatud leping, krediidianalüüs). Süsteem tuvastab automaatselt olulisemad andmed (nt sissetulek, maksekohustused) ja tõstab need esile loetavas vormis. Erinevalt TsMS-i § 363 lg 1 punktist 3, mille kohaselt piisab avalduses asjakohaste tõendite nimetamisest neid avaldusele lisamata, tuleb tarbijakrediidiandja avaldusele lisada nõuet kinnitavad avaldajal olemasolevad tõendid juba avalduse esitamisel. Kui avalduse esitaja ei saa tõendit esitada, kohalduvad üldsätted tõendite kogumise kohta. Eelnõuga muudetakse TsMS-i § 415 lõike 2 teist lauset. Muudatuse kohaselt võib juhul, kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, esitada kaja 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest teada. Kehtiva regulatsiooni kohaselt võib kaja esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai teada tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest (TsMS-i § 415 lg 2). Kehtiva regulatsiooni ja töökorralduse kohaselt toimub tagaseljaotsuse avaldamine tihti Ametlikes Teadaannetes. Pärast tagaseljaotsuse Ametlike Teadaannete kaudu kättetoimetamist võib sissenõudja pöörduda kohtutäituri poole kostja suhtes täitemenetluse algatamiseks. Kehtiva TsMS-i § 415 lõike 2 sõnastuse järgi võib menetlusosaline valida, kas esitada kaja lahendist teadasaamisest või täitemenetlusest teadasaamisest. Praktikas tekib tihti olukordi, kus kaja esitatakse ebamõistlikult pika aja möödumisel pärast tagaseljaotsuse tegemist. See, millal täitemenetlust alustatakse, sõltub aga sissenõudjast. Sissenõudja võib otsustada, et esitab avalduse täitemenetluse algatamiseks näiteks paar kuud pärast lahendi jõustumist või hoopis üheksa aastat hiljem. Seetõttu võib tekkida ebamõistlikult pikk lõtk tagaseljaotsusest teadasaamise ja täitemenetlusest teadasaamise vahel. Muudatuse eesmärk on siduda kaja esitamise tähtaja algus lahendist, mitte täitemenetlusest teadasaamisega. Kuigi kostja võib tagaseljaotsusest teada saada ka täitemenetluse algatamise tõttu, ei ole muudatuse tulemusena menetlusosalisel enam võimalust valida, kas esitada kaja lahendist või täitemenetlusest teadasaamisest, kui ta sai lahendist teada juba enne täitemenetluse algatamist, ja sellega menetlust venitada. Selleks tuleb TsMS-i § 415 lõike 2 teisest lausest välja jätta tähtaja alguse sidumine täitemenetluse alustamisest teadasaamisega. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib muudatuse kohaselt esitada kaja 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest teada. Kostja peab ise tõendama, millal ta tagaseljaotsusest teada sai. 43 Maakohtud lahendasid 2023. aastal 5304 kohtuasja tagaseljaotsusega. Kaja esitati 80 tagaseljaotsuse peale. Eelnõuga täiendatakse TsMS-i § 481 lõigetega 24 ja 25. Paragrahvi 481 muudatustega sätestatakse maksekäsu kiirmenetluses menetletavate tarbijakrediidilepingust tulenevate nõuete lubatavus. Maksekäsu kiirmenetluses võib nõuda üksnes krediidi põhisumma, seadusjärgse intressi ja seadusjärgse viivise tasumist, kui seadusjärgne intress ja viivis ei ole suuremad varem kokkulepitud intressi- või viivisemäärast. Samuti nähakse ette tarbijakrediidilepingust tulenevate nõuete tasumise arvestamise järjekord. Tarbijakrediidileping on VÕS-i § 402 lõike 1 järgi krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. Tarbija on VÕS-i § 1 lõike 5 järgi füüsiline isik, kes teeb tehingu, mis ei seondu iseseisva majandus- või kutsetegevuse läbiviimisega. Muudatuste eesmärk on takistada tarbijakrediidilepingu alusel ülemääraste nõuete esitamist maksekäsu kiirmenetluses ning formaalse menetluse kuritarvitamist. Ülemääraste nõuete esitamine maksekäsu kiirmenetluses ja maksekäsu lubatavuse kriteeriumidega manipuleerimine on praktikas osutunud probleemiks.41 Maksekäsu kiirmenetlus on formaalne elektrooniline menetlus, kus ei ole võimalik kontrollida ja hinnata igakülgselt vaidluse asjaolusid ning tõendeid. Peamine menetluse garant on seisnenud selles, et enne kui kohus täitedokumendi ehk maksekäsu välja annab, tuleb makseettepanek võlgnikule kätte toimetada, seejuures ei ole maksekäsu kiirmenetluses lubatud kasutada avalikku kättetoimetamist Ametlike Teadaannete kaudu. Seega isikul, kelle suhtes maksekäsk tehakse, peab olema reaalne võimalus oma õigusi kaitsta. Kui võlgnik ei nõustu makseettepanekus esitatud nõudega, tuleb tal esitada kohtule vastuväide, mis ei pea olema põhjendatud; selgitused, kuidas võlgnikul tuleb toimida, kui ta nõudega ei nõustu, on märgitud makseettepanekus. Samuti on makseettepanekus märgitud õiguslikud tagajärjed, kui võlgnik õigeaegselt kohtule vastuväidet ei esita. Kui võlgnik esitab nõudele vastuväite, kohus maksekäsku ei tee, maksekäsu kiirmenetluse avaldus jäetakse rahuldamata ja menetlus lõpetatakse. Kui võlgnik vastuväidet ei esita, teeb kohus avalduses nõutud summa väljamõistmise kohta maksekäsu. Maksekäsk on kohtulahend. Krediidiandjal tuleb enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist kontrollida tarbija krediidivõimelisust (VÕS § 4034 lg 6); kohtul tuleb vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist kontrollida ex officio. Juhul kui krediidiandja rikub vastutustundliku laenamise põhimõtet – ei ole tarbija krediidivõimelisust kontrollinud või ei ole analüüsinud piisavalt krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevaid andmeid –, on tal õigus nõuda üksnes põhivõlgnevuse tasumist ja intressi ning viivist, mis ei ületa VÕS-i § 94 lõikes 1 või § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud suurust. Kuna maksekäsu kiirmenetluses kui formaalses elektroonilises menetluses hagimenetlusega samaväärselt tõendeid hinnata ei saa, luuakse muudatustega erireeglid, mille kohaselt on tarbijakrediidilepingust tuleneva nõude kohta toimuvas maksekäsu kiirmenetluses õigus nõuda põhivõlgnevust, seadusjärgset intressi ja viivist, kui seadusjärgne instress ja viivis ei ole 41 Kohtunikud on pannud tähele, et maksekäsu kiirmenetluses esitatud tarbijakrediidilepingust tulenevad nõuded on paljudel juhtudel erinenud nõuetest, mis esitatud kohtule siis, kui samast võlasuhtest tulenevad nõuded on esitatud kohtule hagimenetluses – muu hulgas on maksekäsu kiirmenetluses süstemaatiliselt esitatud suuremaid nõudeid, intressimäärad on tihti juhuslikud, mitte lepingujärgsed, või viivisemäär esitatakse kolmekordse määrana, mitte suuruses, milles lepingus kokku lepiti. Kohtud on tuvastanud, et kohtule on esitatud massiliselt valeandmeid ja avaldanud kahtlusi, et tegemist võib olla kelmusega. Selliseid kahtlusi on väljendatud hagiavalduste kohta tehtud kohtulahendites, kohus on esitanud avalduse politseile kriminaalasja alustamiseks, samuti info prokuratuurile. 44 suuremad varem kokkulepitud intressi- või viivisemäärast. Juhul kui tarbija ja krediidiandja leppisid kokku väiksemas intressis või viivises kui seadusjärgne intress või viivis, on õigus nõuda kokkulepitud intressi ja viivist (§ 481 lg 24). TsMS-i § 481 lõikes 25 nähakse ette tarbijakrediidilepingust tulenevate nõuete arvestamise järjekord maksekäsu kiirmenetluses. Tuleb tähele panna, et muudatused toovad kaasa selle, et kõik selle tarbijakrediidi võlasuhte raames tarbija tehtud maksed arvestatakse põhivõla ja intressi või viivise katteks, mis ei saa olla suuremad seaduses sätestatud määradest. Näiteks juhul, kui sama võlasuhte raames on tarbija juba makseid teinud, sh enne maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamist, mis VÕS-i § 415 alusel kuulusid tasumisele teistsuguses järjekorras, arvestatakse need maksekäsu kiirmenetluses ümber ning näiteks VÕS-i § 415 lõike 2 punkti 1 alusel krediidiandja poolt tasutuks loetud sissenõudmiskulu loetakse maksekäsu kiirmenetluses ümberarvestatult tasutuks põhivõlgnevuse katteks. Loodavad erisätted tarbijakrediidilepingust tulenevatele nõuetele maksekäsu kiirmenetluses ei takista krediidiandjal esitada tarbijakrediidilepingust tulenevaid nõudeid, mida muudatuste tõttu erimenetluses nõuda ei saa (näiteks VÕS-i §-s 1132 sätestatud sissenõudmiskulud), menetlemiseks hagimenetluses. Tarbijakrediidilepingust tulenevate nõuete maksekäsu kiirmenetluses menetlemisele kohalduvad edaspidi jätkuvalt kiirmenetluses kehtivad piirangud: maksekäsu kiirmenetluses ei ole võimalik menetleda suuremaid rahalisi nõudeid kui 8000 eurot, mis hõlmab kokku nii põhivõlgnevust kui ka kõrvalnõudeid (TsMS § 481 lg 22); kõrvalnõudeid ei menetleta suuremas ulatuses kui põhivõlgnevuse summa (TsMS § 481 lg 21) jne. Näiteks võttis tarbija laenu 300 eurot ega tagastanud seda tähtaegselt. Tasumisega viivitamise korral on krediidiandjal õigus nõuda viivist, mida eelnõuga loodava TsMS-i § 481 lõike 24 kohaselt saaks ta maksekäsu kiirmenetluses nõuda üksnes kuni seadusjärgses määrani. Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär eelnõu koostamise aja seisuga (s.o 01.01.2025. a määr) on 3,15%42. VÕS-i § 113 lõike 1 kohaselt on seega seadusjärgne viivisemäär eelnõu koostamise ajal 11,15% aastas (ehk u 0,0315% päevas). Kui tarbija makseviivitus kestab 100 päeva, saab krediidiandja nõuda viivist summas 9,45 eurot. Kui tarbija makseviivitus kestab 365 päeva, saab krediidiandja nõuda viivist summas 34,5 eurot. Lisaks saab krediidiandja nõuda sisse intressi, kuid seda kuni VÕS-i §-s 94 sätestatud määrani. Maksekäsu kiirmenetluse eelis krediidiandja jaoks on jätkuvalt lahendi saamise kiirus ja väiksem kulu, kuid krediidiandjal on võimalik esitada nõudeid piiratumas ulatuses kui hagimenetluses (nt erinevalt hagimenetlusest saab intressi ja viivist nõuda üksnes kuni seaduses sätestatud määras ja nõuda ei saa VÕS-i §-s 1132 sätestatud sissenõudmiskulusid, mida saab nõuda aga hagimenetluses). VÕS-i § 1132 lõike 1 kohaselt saab majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda lepingu kehtivuse ajal tarbijalt võla sissenõudmiskulude hüvitamist iga sissenõutavaks muutunud kohustuse kohta saadetava vaid ühe meeldetuletuskirja eest summas kuni 5 eurot (eeldusel, et ta on saatnud tarbijale enne vähemalt ühe tasuta meeldetuletuse). Lisaks võib näiteks VÕS-i § 1132 lõike 2 punkti 1 kohaselt majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja pärast lepingu lõppemist nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 42 https://www.eestipank.ee/volasuhete-intressimaar. 45 30 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 15 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on kuni 500 eurot. Kui võlausaldaja nõue on suurem kui 500 eurot, saab ta nõuda suuremat sissenõudmiskulude hüvitist (vt täpsemalt VÕS-i § 1132 lõike 2 punktid 2 ja 3). Nagu eespool öeldud, saaks selliseid nõudeid esitada üksnes hagimenetluses. Eelnõu täiendatakse TsMS-i § 482 lõigetega 11 ja 12. Lõikega 11 reguleeritakse maksekäsu kiirmenetluse avalduse tingimused tarbijakrediidilepingust tuleneva nõude puhul, samuti avaldusele lisatavad tõendid. Tegemist on lisanõuetega maksekäsu kiirmenetluse avaldusele, mida tuleb tarbijakrediidilepingust tuleneva nõude puhul järgida lisaks TsMS-i § 482 lõikes 1 sätestatud nõuetele. Lõike 11 esimesest lausest tuleneb, et juhul kui maksekäsu kiirmenetluses esitatakse tarbijakrediidilepingust tulenev nõue, tuleb seda ka avalduses märkida. Sellisel juhul tuleb ka välja tuua detailne ülevaade krediidi kasutusse võtmisest, lepingujärgsetest maksetest, samuti võrdlev arvutus kõigi tarbija maksete kohta põhivõla, intressi ja viivise katteks. Avaldusele tuleb lisada nõude aluseks olev leping, et kontrollida laenusummat ja lepingujärgset intressimäära, samuti kokkulepitud maksegraafik. Kui võlgnik on teinud tagasimakseid, tuleb lisada andmed kõigi tehtud maksete kohta, maksete kuupäevad ja summad. Kui lepingus on ette nähtud muid tasusid ning seaduses sätestatust kõrgem intress, tuleb lisada ümberarvestus, st uuesti määratud tagasimaksed pärast intressimäära ja muude kulude vähendamist. Avaldusse tuleb märkida nõutava põhinõude suurus ning juhul, kui taotletakse intressi või viivist, ka vastavad summad, intressi- ja viivisemäärad ning periood, mille eest intressi või viivist arvestatakse. Kui leping on üles öeldud, tuleb esitada ülesütlemise kuupäev. Kui leping ei ole lõppenud, tuleb esitada uuesti määratud tagasimaksed. Tagasimaksete määramisel asendatakse lepingujärgne intressimäär seadusjärgse intressimääraga. Lisaks tuleb avalduses välja tuua krediidi kulukuse määr. Krediidi kulukuse määr on krediidi kogukulu tarbijale, mis on väljendatud aastase protsendimäärana kasutusse võetud krediidisummast või krediidi ülempiirist, eeldusel et tarbijakrediidileping kehtib kokkulepitud tähtaja jooksul ning et krediidiandja ja tarbija täidavad oma kohustusi tarbijakrediidilepingus kokkulepitud tingimustel ja tähtaegadel (VÕS § 406 lg 1). Maksekäsuosakonnal tuleb kontrollida, kas maksekäsu kiirmenetluses esitatud nõue vastab maksekäsu kiirmenetluse eeldustele, mis on sätestatud TsMS-i §-s 481, ning tarbijakrediidilepingutest tulenevate nõuete kohta sätestatavatele menetluserisustele, st kas tegemist on tarbijakrediidiga, kas see, mida võlausaldaja nõuab, on põhivõlgnevus, intress, mille suurus ei ületa seadusjärgsele intressile sätestatud suurust, ja viivis, mille suurus ei ületa seadusjärgsele viivisele sätestatud suurust, kui pooled ei leppinud kokku väiksemas intressis ja viivises. Kui pooled leppisid kokku väiksemas intressis ja viivises, tuleb lähtuda kokkulepitust. Samuti tuleb maksekäsuosakonnal kontrollida võlausaldaja esitatud arvestusi ja seda, kas võlausaldaja on arvestanud sama võlasuhte raames tarbija seni tehtud maksed ümber selliselt, et need kuuluvad tasumisele esimeses järjekorras põhivõlgnevuse, seejärel seadusjärgse intressi ja viivise katteks. Seega, kui tarbija on tasunud selle tarbijakrediidi võlasuhte raames näiteks enne maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamist teatud rahasumma, mille võlausaldaja on arvestanud VÕS-i § 415 alusel esimeses järjekorras sissenõudmiskulude katteks, tuleb kontrollida, kas võlausaldaja on need vastavalt TsMS-i § 481 lõike 25 kohaselt ümber arvutanud. 46 Täiendades sama paragrahvi lõikega 12, antakse kohtule maksekäsu kiirmenetluses sõnaselgelt võimalus küsida avaldajalt vajadusel täiendavaid tõendeid. Nende küsimine võib olla vajalik näiteks juhul, kui avalduses märgitu pinnalt ei ole selge, kas tegemist on õigussuhtega, millest tulenevat nõuet on võimalik TsMS-i § 481 kohaselt menetleda maksekäsu kiirmenetluses, või kui maksekäsu kiirmenetluse avalduses esitatud tarbijakrediidilepingust tulenevad nõuded ei ole esitatud tõendite pinnalt selged vms. Eelnõu täiendatakse TsMS-i § 483 lõiget 1 ja pikendatakse makseettepaneku tegemise tähtaega tarbijakrediidilepingu alusel esitatud avalduse lahendamiseks. Kehtiva õiguse kohaselt tuleb kohtul teha makseettepanek kümne tööpäeva jooksul avalduse saamisest. Tarbijakrediidilepingust tulenevate nõuete puhul tuleb maksekäsuosakonnal teha muude maksekäsu kiirmenetluse avaldustega võrreldes rohkem ja teistsuguseid toiminguid, samuti hinnata tõendeid. Seetõttu tuleb anda kohtule senisest pikem aeg tarbijakrediidi asjades makseettepaneku tegemiseks. Muudatusega sätestatakse, et tarbijakrediidilepingu alusel esitatud avalduse kohta makseettepaneku tegemise tähtaeg on avalduse saamisest arvates kakskümmend tööpäeva. Eelnõu täiendatakse TsMS-i § 4841 lõikega 4, millega nähakse ette, et tarbijakrediidilepingust tulenevate nõuete menetlemisel ei kohaldata sama paragrahvi lõigetes 1–3 sätestatut. TsMS-i § 4841 reguleerib makseettepaneku tegemist osade nõuete või nõude osa suhtes; lõiked 1–3, mis tarbijakrediidilepingust tulenevate nõuete menetlemisele enam ei kohaldu, reguleerivad nt seda, et kui maksekäsu tegemise eeldused on täidetud osade nõuete või nõude osa suhtes, annab kohus avaldajale tähtaja seisukoha avaldamiseks; makseettepanek tehakse nõude või selle osa suhtes, millega avaldaja nõustub. Muudatuste kohaselt jätab juhul, kui maksekäsu tingimused on tarbijakrediidilepingust tuleneva nõude menetlemisel täidetud osade nõuete või nõude osa suhtes, kohus avalduse rahuldamata. Muudatus on seotud TsMS-i § 150 muudatusega, mille kohaselt ei tagastata riigilõivu, kui tarbijakrediidilepingust tulenevas nõudes esitatud maksekäsu kiirmenetluse avaldus jäetakse rahuldamata näiteks seetõttu, et avalduses esitatud nõuete puhul ei ole täidetud maksekäsu kiirmenetluse eeldused. Avalduse rahuldamata jätmine ei takista avaldajal tarbijakrediidilepingust tulenevate nõuete esitamist hagimenetluses. Muudatuse peamisteks eesmärkideks on vältida tarbijakrediidilepingust tulenevate ülemääraste nõuete esitamist maksekäsu kiirmenetluses ning parandada maksekäsu kiirmenetluses esitatud avalduste kvaliteeti. Samuti võimaldab muudatus teatud määral optimeerida maksekäsuosakonna töökoormust, kuna selliste avalduste puhul ei tule kohtul edaspidi lõike 1 alusel avaldaja poole seisukoha saamiseks pöörduda. Eelnõuga täiendatakse § 4972 lõiget 1 pärast lauseosa „juriidilisest isikust pädeva üksuse“ lauseosaga „või käesoleva seadustiku § 4974 lõike 2 alusel menetlusse lubatud juriidilisest isikust pädeva üksuse“. TsMS-i § 4972 lõike 1 muudatustega täpsustatakse kollektiivsete esindushagide menetluse regulatsiooni. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja teiste seaduste muutmise seaduse, millega loodi Eesti õigusesse kollektiivsete esindushagide menetlus, eelnõu Riigikogu menetluse käigus täiendati õiguskaitsemeetme saamise esindushagi menetluse kasutamise tingimusi. Õiguskaitsemeetme saamise esindushagi menetluse kasutamine seoti tarbijate miinimumarvuga: õiguskaitsemeetme saamise esindushagi menetlust on võimalik kasutada, kui juriidilisest isikust pädeva üksuse esitatud esindushagiga liitub vähemalt 10 tarbijat või 47 valitsusasutusest pädeva üksuse esindushagiga liitub vähemalt 20 tarbijat. TsMS-i § 4972 lõike 1 muudatusega täpsustatakse sätet selliselt, et oleks üheselt mõistetav, et tarbijate arvuline piirang kehtib ka sellise õiguskaitsemeetme saamiseks esitatud esindushagi puhul, mille esitab juriidilisest isikust pädev üksus, mille kohus on lubanud menetlusse ad hoc ning mida Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ei ole enne kandnud pädevate üksuste nimekirja. Eelnõuga muudetakse § 510 lõiget 4. Muudatusega antakse surnuks tunnistamise asjades riigile teadaolevate andmete ja isiku surnuks tunnistamise kohta seisukoha esitamise õigus valdkonna eest vastutava ministri määratud asutusele. TsMS-i 51. peatükis on sätestatud alused teadmata kadunud isiku surnuks tunnistamise ja surmaaja tuvastamise menetluse läbiviimiseks. Praegu kehtiva seaduse kohaselt on Siseministeeriumil surnuks tunnistamise tsiviilasjades kaks võimalikku rolli: avaldaja roll ning kohtule andmete andja ja isiku surnuks tunnistamise võimalikkuse kohta seisukoha esitaja roll. Siseministeerium on menetlusosaline aastas keskmiselt 30-s surnuks tunnistamise tsiviilasjas. 2024. aastal osales Siseministeerium 34 menetluses – 11 menetluses avaldaja ja 23 menetluses andmete andja rollis. Kõik 2024. aastal Siseministeeriumi initsiatiivil algatatud menetlused algatati Politsei- ja Piirivalveameti taotluste alusel. Kuivõrd Siseministeerium selles protsessis kohtumenetluse seisukohast lisaväärtust ei loonud, andis siseminister 2024. aasta lõpus volituse surnuks tunnistamise ja surnuks tunnistamise tühistamise avalduse esitamiseks Politsei- ja Piirivalveametile, kuna kehtiv TsMS (§ 509 lg 1 p 3 ja § 513 lg 1) võimaldab avalduse esitaja rolli puhul vastava volituse andmist. Kehtiv TsMS-i § 510 lõige 4 aga ei võimalda andmete andja ja isiku surnuks tunnistamise võimalikkuse kohta seisukoha esitaja rolli edasi volitada. TsMS-i § 510 lõikes 4 on sätestatud, et isiku surnuks tunnistamise menetluse käigus küsib kohus siseministrilt riigile teadaolevaid andmeid teadmata kadunud isiku kohta ning tema seisukohta isiku surnuks tunnistamise võimalikkuse kohta. See roll on siseministril nendes tsiviilasjades, kus avaldajaks ei olnud Siseministeerium, vaid näiteks kadunud isiku lähedased, korteriühistu, kohaliku omavalitsuse üksus või siseministri volituse alusel Politsei- ja Piirivalveamet. Praktikas küsib Siseministeerium kohtunõude laekumisel alati teadmata kadunud isiku kohta informatsiooni Politsei- ja Piirivalveametilt, kuna üldjuhul on isiku surnuks tunnistamisele eelnenud isiku asukoha tuvastamise menetlus. Seda viib läbi Politsei- ja Piirivalveamet, kus on olemas teadmata kadunud isiku toimik, milles sisaldub detailne informatsioon teadmata kadunud isiku asukoha tuvastamise menetluse kohta. Siseministeeriumi osalus selles protsessis ei loo kohtumenetluse jaoks lisaväärtust. Laekunud informatsiooni alusel edastab Siseministeerium kohtule Politsei- ja Piirivalveametilt saadud riigile teadaolevad andmed ja seisukoha isiku surnuks tunnistamise võimalikkuse kohta. Eeltoodust lähtudes on mõistlik muuta TsMS-i, sätestades surnuks tunnistamise asjades riigile teadaolevate andmete ja isiku surnuks tunnistamise kohta seisukoha esitamise õiguse valdkonna eest vastutava ministri määratud asutusele. Muudatuse järel saab siseminister määrata selliseks asutuseks Politsei- ja Piirivalveameti ning Siseministeeriumi roll informatsiooni vahendajana kaob ära. Muudatuse järel saab kohus surnuks tunnistamise asjades vastused kiiremini otse infoallikast. Kuigi surnuks tunnistamise menetluste hulk aastas ei ole suur ning muudatuse mõju on seetõttu pigem väike, aitab muudatus siiski protsessis tarbetut bürokraatiat vähendada. 48 Eelnõuga muudetakse § 511 lõiget 3. Muudatusega jäetakse TsMS-i § 511 lõikest 3 välja valdkonna eest vastutavale ministrile kohtumääruste edastamise nõue. Surmaandmete kandmiseks rahvastikuregistrisse saadetakse kohtumäärused ka edaspidi perekonnaseisuasutustele. Kohtumääruste edastamine lisaks Siseministeeriumile ei ole vajalik. Eelnõuga täiendatakse § 666 lõiget 3 teise lausega. Muudatuse kohaselt vaatab edaspidi § 475 lõike 1 punktides 2–4, 9, 101, 11, 121, 152, 153 ja 16 nimetatud hagita menetluses tehtud menetlust lõpetava määruse peale esitatud määruskaebuse ringkonnakohtus läbi ja lahendab üks ringkonnakohtu kohtunik. Ringkonnakohtu menetluses kehtib reegel, et apellatsioonikohus on kollektiivne kohus, mis vaatab asju läbi kolmeliikmelises koosseisus (TsMS-i § 17 lg 1). TsMS-i § 666 lõige 1 sätestab sellest reeglist erandi, mille kohaselt vaatab ringkonnakohus üldjuhul määruskaebuse läbi üheliikmelises koosseisus. Hagita asi lahendatakse määrusega. Hagita menetluses tehtud menetlust lõpetava määruse peale esitatud määruskaebuse vaatab läbi ja lahendab kehtiva õiguse kohaselt ringkonnakohtu kolmeliikmeline koosseis (TsMS-i § 666 lg 3). Enamik hagita menetluses lahendatavaid kohtuasju ei ole aga PS-i § 146 mõttes esimeses kohtuastmes õigusemõistmise asjad. Nii põhiseadusandja kui ka seadusandja võivad olla üksnes teatud põhjustel (sh otstarbekuse kaalutlusel, autoriteetsuse huvides) soovinud anda mõne ülesande või tegevuse kohtuvõimu pädevusse, ilma et seda ülesannet või tegevust (nt registripidamine, järelevalvemenetlus, mitu hagita asja) oleks üldse peetud või oleks põhjust pidada sisuliselt õigusemõistmiseks, mis on PS-i § 146 järgi kohtuvõimu monopol.43 Põhimõtteliselt võiks hagita menetluses esitatud avaldust lahendada seadusandja vastava otsuse korral esimese astme kohtu asemel ka mõni haldusorgan. Menetlusökonoomia eesmärgil tehakse muudatus, mille kohaselt teatud hagita menetluses tehtud menetlust lõpetava määruse peale esitatud määruskaebuse lahendab üks ringkonnakohtu kohtunik. Eelnõu muudatuse järgi ei peaks edaspidi ringkonnakohtu kolmeliikmeline koosseis asju lahendama järgmistes menetlustes: 1) üleskutsemenetlus (TsMS-i § 475 lg 1 p 2); 2) isiku surnuks tunnistamine ja isiku surmaaja tuvastamine (TsMS-i § 475 lg 1 p 3); 3) äraolija varale hoolduse seadmine (TsMS-i § 475 lg 1 p 4); 4) pärandi hoiumeetmete rakendamine (TsMS-i § 475 lg 1 p 9); 5) asjaõiguse kohandamine vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 650/2012 artiklile 31 (TsMS-i § 475 lg 1 p 101); 6) juriidilise isiku juhatuse ja nõukogu asendusliikme, audiitori, erikontrolli läbiviija ja likvideerija määramine (TsMS-i § 475 lg1 p 11); 7) juriidilise isiku sundlõpetamine (TsMS-i § 475 lg 1 p 121); 8) notari ametitoimingu tegemise taotluse lahendamine (TsMS-i § 475 lg 1 p 152); 9) nõude täitmise aegumise tõttu täitemenetluse lõpetamise avalduse lahendamine (TsMS-i § 475 lg 1 p 153); 10) väljaspool kohtumenetlust esitatud taotluse alusel riigi õigusabi andmise otsustamine ning 43 Põhiseaduse kommenteeritud väljaanne. 2020. § 146 komm. 10. https://pohiseadus.ee/sisu/3630/paragrahv_146. 49 väljaspool kohtumenetlust riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulude kindlaksmääramine vastavalt riigi õigusabi seadusele (TsMS-i § 475 lg 1 p 16). Tallinna Ringkonnakohus toetas VTK-s tehtud ettepanekut. Tartu Ringkonnakohus ettepanekut ei toetanud ja leidis, et ringkonnakohtul võiks olla võimalus lahendada teatud hagita asjades lõpplahendite peale esitatud määruskaebusi ka üheliikmelises kohtukoosseisus, kuid mitte keelata asjade lahendamist kolmeliikmelises kohtukoosseisus. Eelnõu koostajad arvestasid tagasisidet osaliselt. Loobuti muudatusest maksekäsu kiirmenetluse, välisriigi kohtulahendite tunnustamise ja täitmise, kohtutäiturite otsuste peale kaebuse esitamise, tööstusomandi apellatsioonikomisjoni otsuste peale kaebuse esitamise ja kohtu lahendatavates vahekohtumenetluse asjades. Eelnõu muudatuse tulemusel vaatab eelnimetatud menetlustes ringkonnakohus hagita menetluses esitatud määruskaebuse läbi üheliikmelises koosseisus. Neil kohtunikel, kes ei osale edaspidi kolmeliikmelises koosseisus, jääb enam aega tegeleda teiste kohtumenetlustega. Kohtu töö muutub seeläbi efektiivsemaks ja menetlusosalise jaoks saabub õigusrahu kiiremini. Ringkonnakohtud lahendasid 2023. aastal 1594 määruskaebust, sealhulgas vaadati hagita menetluses läbi 945 määruskaebust (60%). See arv hõlmab nii hagita asjades tehtud menetluslike määruste peale esitatud määruskaebusi kui ka hagita asjade lõpplahendite peale esitatud määruskaebusi. Arvestades 2023. aasta menetlusstatistikat, võib eeldada, et ringkonnakohtus vaataks edaspidi kolme kohtuniku asemel üks kohtunik läbi suurusjärgus 540 määruskaebust. Keskmine menetlusaeg hagita menetluses oli 101 päeva (2020. aastal oli 79 päeva). Määruskaebemenetluses oli keskmine menetlusaeg 90 päeva (2020. aastal 66 päeva). See näitaja hõlmab nii hagi- kui ka hagita asjades esitatud määruskaebuste, sealhulgas nii hagita asjades tehtud menetluslike määruste peale esitatud määruskaebuste kui ka hagita asjades lõpplahendite peale esitatud määruskaebuste keskmist menetlusaega. 3.15. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse muutmine Eelnõu §-ga 15 muudetakse tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seadust. Eelnõuga täiendatakse TsMSRS-i §-dega 93 ja 94 eelnõuga TsMS-i § 415 lõikes 2 ja § 666 lõikes 3 tehtavate muudatuste rakendamiseks. Eelnõuga tehakse TsMS-i § 666 lõikes 3 muudatus, mille kohaselt muudetakse teatud liiki hagita asjades lõpplahendi peale esitatud määruskaebuste puhul asja läbi vaatavat koosseisu. Senise kolmeliikmelise koosseisu asemel vaatab määruskaebuse edaspidi läbi üks ringkonnakohtunik. TsMSRS-i §-s 93 nähakse rakendussättena ette, et need määruskaebused menetlust lõpetavate määruste peale, mis esitatakse enne 01.09.2026, vaadatakse läbi senise õiguse kohaselt ehk kolmeliikmelises kohtukoosseisus. Seega kohaldatakse TsMS-i § 666 lõike 3 muudatust nende hagita asjades lõpplahendi peale esitatud määruskaebuste puhul, mis esitatakse alates 01.09.2026. Eelnõuga muudetakse TsMS-i § 415 lõiget 2, mis reguleerib kaja esitamist tagaseljaotsuse peale. Seni sai tagaseljaotsuse peale kaja esitamise tähtaega arvestada alates otsusest teadasaamisest või täitemenetluse algatamisest. Muudatuse kohaselt on tagaseljaotsuse peale võimalik esitada kaja alates otsusest teadasaamisest. TsMSRS-i §-ga 94 nähakse ette, et tagaseljaotsuse peale, mille kohus tegi enne 01.09.2026 ja mis toimetati kätte avalikult, võib 50 esitada kaja kuni 31.08.2026 kehtiva TsMS-i § 415 lõike 2 kohaselt. Seega kohaldatakse eelnõuga tehtavat muudatust nende avalikult kättetoimetatud tagaseljaotsuste puhul, mis on tehtud alates 01.09.2026. 3.16. Vangistusseaduse muutmine Eelnõu §-ga 16 muudetakse vangistusseadust. Eelnõuga täiendatakse vangistusseadust (VangS) §-ga 531, mis näeb ette kinnipeetavatele tervishoiuteenuse osutamisega seotud vaidluste lahendamise. Muudatusega nähakse õigusliku selguse huvides vangistusseaduses ette, et kinnipeetavale tervishoiuteenuse korraldamise ja osutamisega seotud vaidlus lahendatakse maakohtus. Sellist lähenemist toetab 01.07.2024 jõustunud reform44, mille järgi korraldab vanglas tervishoiuteenuste osutamist kinnipeetavale, arestialusele või vahistatule Tervisekassa (VangS § 49 lg 3). VangS § 52 lõike 1 järgi osutab tervishoiuteenuseid vanglas tervishoiuteenuse osutaja vastavalt tervishoiuteenuste korraldamise seaduse eriarstiabi osutamist reguleerivatele sätetele. Terviskassa sõlmib ravikindlustuse seaduse tähenduses ravi rahastamise lepingu tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 55 lõike 1 alusel kehtestatud haiglavõrgu kavas nimetatud haiglaga. Varem korraldas tervishoiuteenuse osutamist vangla ning seda rahastati riigieelarvest Justiits- ja Digiministeeriumi kaudu. Nendest muudatustest lähtuvalt võib öelda, et kinnipeetavatele tervishoiuteenuse osutamise ja korraldamisega seotud vaidluste puhul on tegemist eraõiguslike vaidlustega, mille lahendamine peaks olema maakohtute pädevuses. Kostjaks tervishoiu korraldamisega seotud kohtuvaidlustes on Tervisekassa ning tervishoiuteenuse osutamisega seotud vaidlustes vastav tervishoiuteenuse osutaja. Vangla peab endiselt tagama selle, et tervishoiuteenuse osutaja saab vanglas tervishoiuteenust osutada. VangS § 49 lõike 5 järgi tagab vanglateenistus tervishoiuteenuse osutamiseks tervishoiuteenuste korraldamise seaduses sätestatud nõuete kohaste vajalike ruumide olemasolu vangla territooriumil. Kuigi eelnõu esialgse versiooni kohaselt nähti ette, et kinnipeetavatele tervishoiuteenuste osutamisega seotud vaidluste lahendamine peaks olema halduskohtu pädevuses, siis arvestades kinnipeetavatele tervishoiuteenuse osutamise ja korraldamisega seotud muudatusi ning ka tervishoiuvaidluste üldist eraõiguslikku olemust on siiski õigem suunata need vaidlused lahendamiseks maakohtule. Halduskohtusse pöördumise võimalus ei ole kooskõlas ka 1. novembril 2024 jõustunud tervishoiuteenuse osutaja vastutuskindlustuse seaduse põhimõtetega. Kui kinnipeetav ei ole rahul talle osutatud tervishoiuteenusega, siis tuleb eelkõige hinnata, kas tegemist on kindlustusjuhtumiga, ning saada kahjuhüvitis sealtkaudu. Tervishoiuteenuse osutaja vastutuskindlustuse seaduse § 21 lõike 7 järgi on õigustatud isikul kindlustusjuhtumiks mittetunnistamise korral õigus pöördada kindlustusandja otsuse vaidlustamiseks vastutuskindlustuse lepituskomisjoni, kus toimuvale menetlusele kohaldatakse lepitusseaduses (LepS) sätestatud regulatsiooni, ja seejärel maakohtusse. Samuti täiendatakse vastavalt VangS-i § 86 lõiget 11 ja § 93 lõiget 6 ning nähakse ette, et arestialusele ja vahistatule tervishoiuteenuse osutamise ja korraldamisega seotud vaidlused lahendatakse edaspidi samuti maakohtus. 44 Riigikogu XIV koosseisu eelnõu 699 SE. Arvutivõrgus leitav: https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/f276271a-1a38-4b1a-b0cd-cae1f59df8d5/tervishoiuteenuste- korraldamise-seaduse-muutmise-ja-sellega-seonduvalt-teiste-seaduste-muutmise-seadus/ 51 Eelnõuga lisatakse vangistusseadusesse rakendussäte (§ 17210), mille kohaselt enne 01.09.2026halduskohtule esitatud kaebused, mis on seotud kinnipeetavale, arestialusele ja vahistatule tervishoiuteenuse osutamise ja korraldamisega, menetletakse lõpuni halduskohtus. Vangistusseaduses tehtavatele muudatustele nähakse eelnõus ette kindel tähtaeg, et nii kaebajatele kui ka kohtutele oleks juba eelnevalt teada kindel tähtaeg, millest alates lahendatakse kinnipeetavale tervishoiuteenuse korraldamise ja osutamisega seotud vaidlused maakohtus. 3.17. Võlaõigusseaduse muutmine Eelnõu §-ga 17 muudetakse võlaõigusseadust. Eelnõuga täiendatakse selguse huvides võlaõigusseaduse §-i 415 lõikega 21, millega nähakse ette, et selle paragrahvi lõikes 2 ettenähtud korda ei kohaldata tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 481 lõikes 25 sätestatud juhul. See aitab selgemalt esile tuua, et tarbijakrediidilepingust tuleneva nõude menetlemisel maksekäsu kiirmenetluses on tarbija tehtud maksete arvestamise järjekorra küsimuses eriseaduseks tsiviilkohtumenetluse seadustik. 3.18.Välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse muutmine Eelnõu §-ga 18 muudetakse välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seadust. Muudatus seondub samuti HKMS-i täiendamisega haldustoiminguks resolutsioonmäärusega loa andmise regulatsiooniga (vt HKMS täiendamine §-ga 2651). 3.19. Väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse muutmine Eelnõu §-ga 19 muudetakse väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seadust (VSS). VSS-i § 153 lõiked 2 ja 3 tunnistatakse kehtetuks. Muudatus seondub HKMS täiendamisega haldustoiminguks resolutsioonmäärusega loa andmise regulatsiooniga (vt HKMS täiendamine §-ga 2651). VSS-i § 269 täiendatakse lõikega 8. Muudatus haakub eespool kirjeldatud VangS-i muudatustega (vt vangistusseaduse täiendamine §-ga 531), mis puudutab kinnipeetavate tervishoiuteenustega seonduvate vaidluste lahendamist. Muudatusega nähakse ette, et väljasaadetavale tervishoiuteenuse osutamisega seotud vaidlused lahendatakse maakohtus. 3.20. Jõustumine Eelnõu §-ga 20 reguleeritakse eelnõu jõustumist. Eelnõu § 14 punkt 11 jõustub 2027. aasta 1. jaanuaril. Hilisem jõustumisaeg on seotud tarbijakrediidi IT-lahenduse arendamiseks vajalike tööde valmimise tähtajaga. Muus osas jõustub eelnõu üldises korras, kuna muudatused ei eelda adressaatide töö olulist ümberkorraldamist ning võivad seetõttu jõustuda üldises korras. 4. Eelnõu terminoloogia Eelnõu ei sisalda uusi, vähetuntud ega võõrkeelseid termineid. 5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele 52 Euroopa Liidu õigusega on seotud viisaotsuste kohtumenetlust puudutavad sätted (HKMS § 133 ja § 169 täiendamine), kuna EL-i viisaeeskiri45 kehtestab menetluse ja tingimused liikmesriikides lühiajaliselt viisa alusel viibimiseks. Eelnõus olevad viisaotsuste kohtumenetlust puudutavad normid, mis lubavad viisaotsuste peale esitatud kaebusi arutada senisest kergemini lihtmenetluses, on kooskõlas EL-i viiseeskirjaga, kuna muudatustega sätestatakse viisaotsuste vaidlustamise kohtumenetluse täpsemad reeglid. Viiseeskiri näeb ette, et taotlejal, kellele keelduti viisat andmast, on õigus otsus vaidlustada ning kaebus esitatakse taotluse kohta lõpliku otsuse teinud liikmesriigi vastu kooskõlas nimetatud liikmesriigi õigusega. Tarbijate õiguste kaitset lepingulistes suhetes seoses tarbijakrediidi regulatsiooniga on reguleeritud peamiselt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. aprilli 2008. a direktiiviga 2008/48/EÜ, mis käsitleb tarbijakrediidilepinguid ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 87/102/EMÜ (nn tarbijakrediidi direktiiv), ja nõukogu 5. aprilli 1993. a direktiiviga 93/13/EMÜ ebaõiglaste tingimuste kohta tarbijalepingutes (nn tüüptingimuste direktiiv). Tarbijakrediidi direktiivis reguleeritakse spetsiifiliselt tarbijakrediidilepingutele kohaldatavaid nõudeid ning tüüptingimuste direktiivis reguleeritakse ebaõiglasi tingimusi müüja või teenuste osutaja ning tarbija vahel sõlmitud lepingutes. Mõlemad direktiivid on Eesti õigusesse üle võetud (lepinguõiguslikes küsimustes VÕS-i). Eelnõu on ajendatud mitmest Euroopa Kohtu lahendist, milles kohus on juhtinud tähelepanu asjaolule, et nii tüüptingimuste direktiivi kui ka tarbijakrediidi direktiivi tõlgendades peab kohus tarbija õiguste tõhusaks kaitseks omal algatusel kontrollima Euroopa Liidu õigusest tulenevate tarbijakrediidi sätete rikkumist sõltumata menetluse vormist või kohtulahendi olemusest. Näiteks on Euroopa Kohtu lahendi C-618/10 punktis 53 j 57 kohus leidnud tüüptingimuste direktiivi tõlgendades, et direktiivi 93/13 tuleb tõlgendada nii, et sellega on vastuolus liikmesriigi õigusnormid, mis ei võimalda kohtul, kellele on esitatud maksekäsu nõue, hinnata omal algatusel – ehkki talle on juba teada kõik vajalikud õiguslikud ja faktilised asjaolud – ettevõtja ja tarbija vahel sõlmitud lepingus sisalduva viivitusintressi tingimuse ebaõiglast laadi, kui tarbija ei ole vastuväidet esitanud. Sisult sama leidis Euroopa Kohus tarbijakrediidi direktiivi tõlgendades kohtuasja C377/14 punktis 62, tuues välja, et Euroopa Kohus on juba korduvalt meenutanud siseriikliku kohtu kohustust omal algatusel kontrollida liidu tarbijaõiguse teatavate sätete võimalikku rikkumist, ja rõhutades punktis 66, et tarbija tegelikku kaitset ei ole võimalik saavutada, kui siseriiklik kohus ei pea omal algatusel kontrollima liidu tarbijaõiguse normidest tulenevate nõuete järgimist. Seega on Euroopa Kohus korduvalt leidnud, et regulatsioon, mis ei võimalda kohtul maksekäsu menetluses hinnata omal algatusel tarbija kaitseks kehtestatud sätete järgimist, on Euroopa Liidu õigusega vastuolus. Lisaks tuleneb kohtuasja C-679/18 punktist 23, et kohtu kohustus kontrollida omal algatusel Euroopa Liidu õigusest tulenevate tarbijakrediidi sätete rikkumist kohaldub ka vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise kontrollile. Lisaks järeldub Euroopa Kohtu liidetud kohtuasjade C419/18 ja C483/18 otsuse punktist 67, et kohtul peab olema õigus nõuda, ka maksekäsu kiirmenetluses, et avaldaja esitaks enda nõude aluseks olevad dokumendid, ning punktist 68, et kohtu omal algatusel tegutsemine, sh avaldajalt 45 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 810/2009, 13. juuli 2009, millega kehtestatakse ühenduse viisaeeskiri (viisaeeskiri). https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=celex%3A32009R0810 (29.08.2024) 53 tõendite nõudmine, ei ole vastuolus võistlevuse põhimõttega, sest tegemist on nõude aluseks olevate asjaolude tõendamisega. Ka Riigikohus on 24.11.2023. a määruse nr 2-21-13098 punktis 13 leidnud, et sõltumata kohtumenetluse liigist (sh ka maksekäsumenetluses) peab kohus omal algatusel (ehk ka ilma tarbija sellekohase vastuväiteta) kontrollima tarbijakrediidilepingu kehtivust, kuna tarbijakrediidilepingute puhul on VÕS-i §-st 5 tulenevale üldisele lepinguvabaduse põhimõttele krediidisaaja kaitseks mitmeid piiranguid, millest kõrvalekaldumine muudab kas lepingu tervikuna (VÕS § 4062 lg 1) või selles sisalduva intressikokkuleppe (VÕS § 4034 lg 7) tühiseks. Riigikohus on rõhutanud, et selline kohustus on kohtul alati, kui asjaolud viitavad tarbijakrediidilepingu sõlmimisele, ning viidanud, et selline seisukoht on kooskõlas ka Euroopa Kohtu praktikaga, milles on leitud, et liikmesriigi kohus peab omal algatusel analüüsima, kas on rikutud krediidiandja lepingueelset kohustust hinnata tarbija krediidivõimelisust. Riigikohus on nimetatud lahendis veel välja toonud, et kohus peab mh kontrollima, kas tarbijale antud krediidi kulukuse määr on seadusega kooskõlas (p 14) ning kas krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet (p 17). Kokkuvõtlikult on Riigikohus sama lahendi punktis 25 välja toonud, et kuivõrd tehingu tühisuse aluseid peab kohus asja lahendamisel arvestama sõltumata sellest, kas pooled sellele sõnaselgelt tuginevad, ja intressikokkuleppe kehtivuse eelduseks on vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimine, siis peab krediidiandja oma nõude eeldusena vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist tõendama. See kohustus on krediidiandjal sõltumata menetlusliigist, s.o nii hagimenetluses kui ka nt maksekäsu kiirmenetluses. See tähendab, et kohtul on vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise kontrollimise kohustus sõltumata sellest, kas tarbija on tuginenud krediidiandja kohustuste rikkumisele. Nimetatud Euroopa Kohtu lahendite ja Riigikohtu lahendi tõttu püütakse eelnõuga leida lahendus probleemile, kus maksekäsu kiirmenetluses esitatakse tarbijate vastu ülemääraseid nõudeid ning kohus nende seadusele vastavust ega põhjendatust ei kontrolli. Kehtiva regulatsiooni kohaselt ei ole maksekäsu kiirmenetluses ette nähtud ega ka praktikas esile toodud kõiki neid eespool kirjeldatud eeldusi, mida kohus tarbijakrediidilepingutest tulenevate nõuete puhul peab omal algatusel kontrollima. Samuti ei näe TsMS ette maksekäsu kiirmenetluses tõendite kogumist. Tegemist on n-ö formaalse elektroonilise menetlusega, kus puudub igasugune nõuete sisuline kontroll ilma võlgniku sellekohase vastuväiteta, mistõttu ei vasta ka praegune menetlus Euroopa Kohtu praktikale. Lisaks ei ole praegu maksekäsu kiirmenetluses võimalik ka kõikide eeltoodud asjaolude kontrollimiseks vajalikus ulatuses tõendeid koguda ja hinnata, kuna see väljuks maksekäsu kiirmenetluse olemusest ja eesmärgist ning kohtunikuabi pädevusest. Kuna maksekäsu kiirmenetluses kui formaalses elektroonilises menetluses hagimenetlusega samaväärselt tõendeid hinnata ei saa, luuakse selleks, et tagada kooskõla ülalviidatud Euroopa Kohtu lahendite ja Riigikohtu lahendiga, lahendus eelnõuga. Selle tulemusena tuleb maksekäsuosakonnal edaspidi kontrollida: a) kas maksekäsu kiirmenetluses esitatud nõue vastab maksekäsu kiirmenetluse eeldustele ning tarbijakrediidilepingutest tulenevate nõuete kohta sätestatavatele menetluserisustele, st kas tegemist on tarbijakrediidiga; b) kas see, mida võlausaldaja nõuab, on põhivõlgnevus; c) et intress ei ületaks seadusjärgsele intressile sätestatud suurust; d) et viivis ei ületaks seadusjärgsele määrale sätestatud suurust. Kui pooled leppisid kokku väiksemas intressis ja viivises, tuleb lähtuda kokkulepitust. Samuti tuleb maksekäsuosakonnal edaspidi kontrollida võlausaldaja esitatud arvestusi ja kontrollida, kas võlausaldaja on arvestanud tarbija seni sama võlasuhte raames tehtud maksed ümber selliselt, 54 et need kuuluvad tasumisele esimeses järjekorras põhivõlgnevuse, seejärel seadusjärgse intressi ja viivise katteks. Selliste muudatuste eesmärk on, et maksekäsu kiirmenetluses ei esitataks edaspidi tarbijakrediidilepingu alusel ülemääraseid nõudeid ega esineks formaalse menetluse kuritarvitamist. Seeläbi parandatakse maksekäsu kiirmenetluses esitatud avalduste kvaliteeti. 6. Seaduse mõju 6.1. Tsiviilkohtumenetluse tõhustamine  Sihtrühmad Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja sellega seotud seaduste muutmisest mõjutatud sihtrühma võib jagada kolmeks: kohus, menetlusosalised ja lepingulised esindajad. 6.1.1. Kohtu all peetakse silmas tsiviilasju menetlevaid kohtunikke ja kohtuametnikke. Kohtumenetluse läbiviimine on kohtu kohustus ning konkreetse toimingu teeb kohtus kas kohtunik, kohtujurist või istungisekretär. Seisuga 31.12.2023 on maakohtute tsiviilosakondades ametis 100 kohtunikku, reeglina on igal maakohtunikul oma kohtuistungisekretär ja kohtujurist. Ringkonnakohtute tsiviilkolleegiumis on 24 kohtunikku ja kohtujuristi ning Riigikohtu tsiviilkolleegiumis 7 kohtunikku ja 12 kohtunõunikku. Eelnõu muudatused mõjutavad kõiki tsiviilasju menetlevaid kohtunikke ja kohtuametnikke. Mõju avaldub sageli. Maksekäsu kiirmenetlust puudutavad muudatused mõjutavad maksekäsuosakonda, mis asub Pärnu Maakohtu juures. Maksekäsuosakonnas on ametis kolm kohtunikuabi ning 30 referenti, lisaks osakonnajuhataja. 6.1.2. Menetlusosalistena peetakse mõju hindamise seisukohalt silmas konkreetses kohtuasjas osalevaid isikuid, kelleks on hageja, kostja, avaldaja, vastustaja ja kolmandad isikud, samuti menetlusosaliste seaduslikke esindajaid. Kohtute infosüsteemi andmetel osales 2023. aastal tsiviilkohtumenetluses 93 414 füüsilist isikut ja 38 015 juriidilist isikut. Tavaliselt ei pöördu inimene46 aasta jooksul kohtusse, seega enamikku inimesi eelnõus toodud muudatused ei mõjuta. Maksekäsu kiirmenetlust puudutavad muudatused mõjutavad tarbijakrediiti väljastavaid krediidiandjaid ja tarbijaid. Eestis on registreeritud kaheksa krediidiasutust, viis välisriigi krediidiasutuse filiaali ja 42 krediidiandjat.47 6.1.3. Lisaks puudutavad muudatused lepingulisi esindajaid. Eesti Advokatuuris on 31.12.2023. a seisuga 779 vandeadvokaati ja 353 vandeadvokaadi abi.48 Tsiviilkohtumenetluses võivad menetlusosalist esindada ka teised TsMS-i § 218 tingimustele vastavad lepingulised esindajad, näiteks isikud, kes on omandanud õiguse õppesuunal vähemalt riiklikult tunnustatud magistrikraadi, sellele vastava kvalifikatsiooni Eesti Vabariigi haridusseaduse § 28 lõike 22 tähenduses või sellele vastava välisriigi kvalifikatsiooni (§ 218 lg 1 p 2). Professionaalsed esindajad osalevad kohtumenetluses regulaarselt.  Muudatus: riigilõivu tagastamise võimaldamine kohtu algatusel 46 Statistikaameti andmetel oli jaanuaris 2024 Eesti rahvaarv 1 374 687. Kohtusse pöördub Eesti elanikest aastas 6,7%. 47 Finantsinspektsioon. Pangandus ja krediit | Finantsinspektsioon. 48 Eesti Advokatuur. https://advokatuur.ee/est/advokatuur. 55 Luuakse õiguslik alus enam tasutud riigilõivu tagastamiseks kohtu omal algatusel riigilõivu tasunud menetlusosalisele, siiani oli tagastamise eelduseks menetlusosalise taotlus. 2023. aastal tegid kohtud tsiviilkohtumenetluses 2559 riigilõivu tagastuskannet. Paljudel juhtudel on otstarbekas enam tasutud riigilõiv menetlusosalisele tagastada ilma vastava avalduseta ning nendel juhtudel on edaspidi riigilõivu tagastamise menetlus lihtsam. Muudatus võimaldab kohtu töökorraldust tõhusamaks muuta. Samuti võimaldab muudatus vältida mõnel juhul menetlusosalise riigilõivu tagastamise nõude aegumist ja aegumise tõttu riigilõivusummade riigituludesse kandmist. Kohtutoimingute eest Rahandusministeeriumi arvelduskontole tasutud riigilõivu puhul ei ole võimalik eristada, millises summas on lõivu enam tasutud või millises summas riigilõivu tagastamise nõuded aeguvad, mistõttu ei ole selliseid statistilisi andmeid võimalik esitada. Muudatuse mõju ulatus on väike nii kohtute töökorralduse kui ka menetlusosaliste õiguste seisukohalt.  Muudatus: menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamise piirmäära tõstmine ja edasikaebeõiguse täpsustamine Menetluskulude kindlaksmääramise määruse peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud menetlusosaline, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 500 eurot. Hetkel on vaidlustatava summa piirmäär 280 eurot. Kohtute andmetel on kindlaksmääratud menetluskulu ja ka kaebuse hind üldjuhul suurem kui kehtiv piirmäär. Muudatuse mõju ulatus on väike nii kohtute töökorralduse kui ka menetlusosaliste õiguste seisukohalt. Muudatus vähendab kohtute menetluskoormust ja hoiab ära menetlusosalistele tekkivaid lisakulusid. Menetluskulude vaidlustamise piirmäära tõstmine riivab PS-i §-s 15 sätestatud kohtumenetlusele juurdepääsu põhiõigust ja §-s 24 sätestatud kohtulahendi peale edasikaebamise põhiõigust. Põhiõiguse piirangu legitiimne eesmärk on menetlusökonoomia, mis on põhiseaduslikku järku õigusväärtus. Menetluskulude vaidlustamise piirmäära tõstmine on menetlusökonoomia saavutamiseks sobiv meede, kuna võimaldab piiratud kohtumenetluse ressurssi säästlikumalt kasutada ja menetleda vähem menetluskulude kindlaksmääramise peale esitatud kaebusi. Menetluskulude piirmäära tõstmine 280 eurolt 500 euroni on eesmärgi saavutamiseks vajalik, kuna esinduskulud on enamasti suuremad kui 280 eurot ning senine piirmäär ei ole täitnud selle kehtestamise eesmärki. Piirang on proportsionaalne, kuivõrd kindlaksmääratud esinduskulud on üldjuhul praegusest vaidlustamise piirmäärast suuremad ning menetlusökonoomia eesmärgist lähtudes on põhjendatud mitte võimaldada vaielda väiksemate summade üle.  Muudatus: isikute ringi täpsustamine, kes võivad esitada menetlusabi määruste peale määruskaebusi Muudatus täpsustab, et Rahandusministeeriumil on õigus esitada määruskaebus siis, kui riik on kohtuasjas menetlusosaline ning kohus saadab edaspidi menetlusabi andmise määruse ärakirja Rahandusministeeriumile ainult siis, kui riik on kohtuasjas menetlusosaline. Muudatuse mõju on positiivne nii kohtute töökorralduse kui ka menetlusosaliste õiguste seisukohalt. Muudatus vähendab kohtute menetluskoormust ja hoiab ära menetlusosalistele 56 tekkivaid lisakulusid. Kohtud saavad vabanevat ressurssi kasutada olulisemate menetlustoimingute tegemiseks.  Muudatus: hagi tagamise avalduse läbivaatamise tähtaja pikendamine 2023. aastal vaadati maakohtutes läbi 803 hagi tagamise avaldust. Hagi tagamise avalduse läbivaatamistähtaja pikendamine ühelt päevalt kolmele võimaldab kohtunikul rohkem kohtuasja süveneda, et teha tagamise või tagamata jätmise kohta põhjendatud otsustus. Seda saab pidada muudatuse positiivseks mõjuks. Negatiivse mõjuna tuleb arvestada riskiga, et kui seadus võimaldab kohtul hagi tagamise avalduse lahendada senisest hiljem, on kostjal rohkem aega astuda samme, et hagi rahuldava otsuse täitmist raskendada või see võimatuks muuta, näiteks vara realiseerida ja muuta ennast varatuks. Muu hulgas tuleb arvesse võtta, et kohus tagab hagi üksnes siis, kui esineb objektiivne oht, et lahendi täitmine võib olla raskendatud või võimatu. Kiireloomulised hagi tagamise taotlused tuleb kohtul ka edaspidi läbi vaadata kiiresti, et hageja õigused ei saaks kahjustada. Muudatuse põhjendusena on toodud esile, et kuna kehtiv tähtaeg on väga lühike, pelgavad kohtunikud hagi tagada ja jätavad pigem tagamata, mis võib olla hagejale kahjulik, ning et tähtaja pikendamine võimaldaks rohkem asjaoludesse süveneda, sealhulgas juhul, kui hagi tagamise avalduse lahendab taotluse ümberjagamise tulemusena muu kohtunik kui see, kelle menetluses on kohtuasi, kus hagi tagamist taotletakse, ning kes ei ole kohtuasja asjaoludega eelnevalt kursis. Tegemist on olukorraga, kus kohus jätab hagi tagamata. Hagi tagamata jätmise peale ei ole võimalik edasi kaevata, mistõttu selliseid statistilisi andmeid ei ole.  Muudatused: lihtmenetluse piirmäära tõstmine ja kirjaliku menetluse määramise sätte kehtetuks tunnistamine Kehtiva õiguse kohaselt on lihtmenetluse rahaline piir põhinõudena 3500 eurot ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurot. Eelnõu kohaselt on vastavad piirmäärad 5000 eurot ja 10 000 eurot. Lihtmenetluse piirmäära tõstmise tulemusena kaob vajadus sätte järele, mis võimaldab kohtul määrata kirjaliku menetluse, kui hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 4500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 8000 eurole. Kui 2023. aastal oli keskmine menetlusaeg lihtmenetluses, asjades, kus tsiviilasja hind on kuni 3500 eurot, 109 päeva, siis hagisid hinnaga 3500 – 10 000 eurot menetleti keskmiselt 166 päeva. Arvestades kohtule esitatud rahaliste nõuete suurust, võib lihtmenetluse asjade hulga kasvu, menetlust lihtsustavate võimaluste kasutamise sagenemist ning eeldatavasti ka menetlusaja lühenemist prognoosida umbes viiendiku hagimenetluste puhul. Lihtmenetluse laialdasem kasutamine vähendab eeldatavasti kohtute töökoormust ning täidab menetlusökonoomilist eesmärki. Kuivõrd menetlusliigi valik ei tohiks mõjutada kohtupidamise resultaati, siis on mõju menetlusosalistele pigem väike. Kohtu jaoks on muudatus positiivne. Kohtul on võimalik lahendada väikese rahalise väärtusega ja sisult lihtsad asjad võimalikult kiiresti ning väikeste kuludega. Apellatsioonimenetluses suureneb nende kohtumenetluste arv, mille puhul on ringkonnakohtul võimalik jätta ilmselgelt põhjendamatud apellatsioonkaebused menetlusse võtmata. Muudatus võimaldab kohtumenetluse ressurssi efektiivsemalt kasutada ja muudab seeläbi kohtumenetluse kiiremaks.  Muudatus: tagaseljaotsuse peale kaja esitamise regulatsiooni muutmine 57 Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, siis võib muudatuse kohaselt kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest teada. Nendes asjades, mis lahendatakse tagaseljaotsusega, ei ole menetlusosalisel edaspidi võimalik valida, kas arvestada kaja esitamise tähtaega alates otsusest teadasaamisest või täitemenetlusest teadasaamisest. Maakohtud lahendasid 2023. aastal 5304 kohtuasja tagaseljaotsusega. Kaja esitati 80 otsuse peale. Muudatuse mõju on vähene. Võib eeldada, et menetlusaeg lüheneb ja õigusrahu saabub kiiremini.  Muudatus: surnuks tunnistamise määruse edastamise ja riigile teadaolevate andmete ja isiku surnuks tunnistamise kohta seisukoha esitamise regulatsiooni muutmine Kohtud ei pea edaspidi Siseministeeriumile edastama surnuks tunnistamise asjades tehtud kohtumäärusi. 2024. aastal oli maakohtutes 35 isiku surnuks tunnistamise ja surmaaja tuvastamise menetlust. Nende menetluste osakaal tsiviilasjadest on küll väike, kuid toob kaasa ebavajaliku kohtutoimingu lahendi e-postiga edastamisel. Muudatuse järel saab siseminister surnuks tunnistamise asjades riigile teadaolevate andmete ja isiku surnuks tunnistamise kohta seisukoha esitamise õiguse anda Politsei- ja Piirivalveametile ning Siseministeeriumi roll informatsiooni vahendajana kaob ära. Muudatuse järel saab kohus surnuks tunnistamise asjades vastused kiiremini otse infoallikast. Kuigi surnuks tunnistamise menetluste hulk aastas ei ole suur ning muudatuse mõju on seetõttu pigem väike, aitab muudatus siiski protsessis tarbetut bürokraatiat vähendada. Muudatuse mõju on positiivne nii kohtute kui ka Siseministeeriumi töökorralduse seisukohalt. Muudatus vähendab kohtute ja Siseministeeriumi töökoormust kohtulahendite edastamisel ja vastuvõtmisel. Kohtud saavad vabanevat ressurssi kasutada olulisemate menetlustoimingute tegemiseks.  Muudatus: teatud hagita menetlustes lahendab lõpplahendi peale esitatud määruskaebuse üks ringkonnakohtunik Ringkonnakohtusse edastatud määruskaebuste arv on viimastel aastatel püsinud stabiilselt suur. Kui 2016. aastal saabus ringkonnakohtutesse 1639 määruskaebust, siis 2021. aastal 1812 ning 2023. aastal 1579. Need arvud sisaldavad nii hagi- kui ka hagita menetluses esitatud määruskaebusi. Ringkonnakohtud lahendasid 2023. aastal 1594 määruskaebust, sealhulgas vaadati hagita menetluses läbi 945 määruskaebust. Keskmine menetlusaeg hagita menetluses oli 101 päeva (2020. aastal oli 79 päeva). See keskmine sisaldab nii hagita menetluses menetluslike määruste peale esitatud määruskaebusi kui ka lõpplahendite peale esitatud määruskaebusi. Määruskaebuste osakaal kõikidest edasikaebustest ringkonnakohtutes oli 2016. aastal 55% ja 2023. aastal 60%. Määruskaebemenetluse osakaalu suurenemine on oluliselt mõjutanud ringkonnakohtu töökoormust ja menetlusaegu. 2023. aastal lahendati ringkonnakohtutes apellatsioonimenetluses tsiviilasjad keskmiselt 240 päevaga (2020. aastal 182 päevaga) ning määruskaebemenetluses keskmiselt 90 päevaga (2020. aastal 66 päevaga). 58 Muudatus võimaldab ringkonnakohtu ressurssi säästlikumalt kasutada. Arvestades 2023. aasta menetlusstatistikat, võib eeldada, et ringkonnakohtus vaataks edaspidi kolme kohtuniku asemel üks kohtunik läbi suurusjärgus 540 määruskaebust. Neil kohtunikel, kes ei osale edaspidi kolmeliikmelises koosseisus, jääb enam aega tegeleda teiste kohtumenetlustega. Kohtu töö peaks muutuma efektiivsemaks ja menetlusosalise jaoks peaks saabuma kiiremini õigusrahu.  Muudatus: täpsustamine, kuidas toimub riigi õigusabi andmise määruste kättetoimetamine Eesti Advokatuurile Muudatuse tulemusena saab riigi õigusabi andmise määruse Eesti Advokatuurile kättetoimetada üksnes riigi õigusabi infosüsteemi kaudu ning see loetakse kättetoimetatuks, kui advokatuur kinnitab riigi õigusabi infosüsteemis selle vastuvõtmist. Muudatuse mõju on positiivne nii kohtute (peamiselt tsiviil- ja halduskohtute), prokuratuuri ning uurimisasutuste töökorralduse kui ka advokatuuri seisukohalt. See aitab muuta määruse kättetoimetamist selgemaks ning vähendab menetluskoormust, mille tulemusel saab vabanevat ressurssi kasutada olulisemate (menetlus)toimingute tegemiseks.  Muudatus: tunnistatakse kehtetuks riigi õigusabi tasu ja kulude hüvitamiskohustusega seotud ülevaate esitamise kohustus Tegemist on sellise sätte kehtetuks tunnistamisega, mis reguleerib aruannete esitamist Justiits- ja Digiministeeriumile, kuid mida praktikas ei ole kasutatud ning mille rakendamine ei ole tehniliselt võimalik. Kuna menetluskulude, sealhulgas hüvitatavate riigi õigusabi tasude ja kulude sissenõudmine toimub kogumina ning nende eristamine ei ole olnud võimalik ega otstarbekas, ei too muudatus kaasa muudatusi sihtrühma jaoks. Muudatus aitab kaasa õiguskeskkonna selgusele ja korrastamisele, kõrvaldades normi, millel puudub praktiline rakendatavus.  Muudatus: tarbijate piirarvu regulatsiooni täpsustamine õiguskaitsemeetme määramise esindushagi menetlemisel Kollektiivsete esindushagide menetluse loomise regulatsioon jõustus 01.01.202549. Esindushagide menetluse loomise mõju on hinnatud tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (kollektiivsete esindushagide menetluse loomine) seletuskirjas50. Eelnõu ettevalmistamise ajal ei ole teada, et Eesti kohtutesse oleks esitatud õiguskaitsemeetme saamise esindushagisid. Muudatuste eesmärk on tagada rikkumisest mõjutatud tarbijate, ettevõtjate ja pädevate üksuste võrdne kohtlemine esindushagide menetlemisel. 6.2. Tarbijakrediidilepingutest tulenevate nõuete menetlemist puudutavad muudatused  Sihtrühmad Sihtrühmadeks on tsiviilasju menetlevad kohtunikud ja kohtuametnikud, menetlusosalised ning menetlusosaliste seaduslikud ja lepingulised esindajad. Täpsemalt vt sihtrühmade kohta seletuskirja punkte 6.1.1–6.1.3. 49 Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja teiste seaduste muutmise seadus (kollektiivse esindushagi menetluse loomine). 50 Kättesaadav Riigikogu veebilehel 334SE menetluse materjalide juures. 59  Muudatus: tarbijakrediidilepingutest tulenevate nõuete menetlemise täpsustamine maksekäsu kiirmenetluses Muudatuste eesmärk on tagada, et avaldajad ei kuritarvitaks maksekäsu kiirmenetlust ega nõuaks tarbijatelt tarbijakrediidilepingu alusel ülemääraseid summasid. Muudatused puudutavad tarbijaid, kellele on väljastatud tarbijakrediit – ja potentsiaalselt ka neid tarbijaid, kellele antakse tarbijakrediiti tulevikus – ning kelle vastu esitatakse tarbijakrediidilepingust tulenevad nõuded kas maksekäsu kiirmenetluses või hagimenetluses, samuti neid tarbijaid, kellele otsustatakse tulevikus muudatuste tõttu tarbijakrediiti mitte anda. Mõjutatud on tarbijakrediidi väljastamisega tegelevad krediidiandjad. Seejuures nii need krediidiandjad, kes tarbijakrediiti andes potentsiaalselt rikuvad vastutustundliku laenamise põhimõtet, kui ka need, kes seda põhimõtet järgivad. Mõlemasse rühma kuuluvad krediidiandjad saavad edaspidi maksekäsu kiirmenetluses nõuda vaid põhivõlgnevuse ja seadusjärgse intressi ning seadusjärgse viivise tasumist, st nende nõuete tasumist, mida VÕS võimaldab tasuda juhul, kui krediidiandja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet. See ei piira hagiavalduse esitamist ülejäänud nõuete sissenõudmiseks. Krediidiandjal tuleb edaspidi kaaluda, kas esitada nõuded maksekäsu kiirmenetluses potentsiaalselt väiksemas määras ja ta saab lahendi kiiresti ja odavalt, või esitada nõuded hagimenetluses tarbijaga kokkulepitud määras, siis on menetlus aga kallim ja aeglasem. Hagimenetluses kontrollib kohus, kas krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Samuti tuleb võlausaldajal arvestada, et tarbijakrediidilepingust tulenevate nõuete puhul on maksekäsu kiirmenetluses teatud erandid (TsMS § 150 lg 1 muudatus ja § 4841 täiendamine), mis on suunatud sellele, et avaldus oleks sisult kvaliteetne ja esitataks üksnes seadusega lubatud nõudeid. Nn korraliku krediidiandja jaoks toovad muudatused kaasa selle, et edaspidi on võlgnevuse täies ulatuses sissenõudmine kallim ja ajamahukam. Võib juhtuda, et nende kõrvalnõuete sissenõudmiseks, mida maksekäsu kiirmenetluses nõuda ei saa, ei ole otstarbekas hagimenetlust algatada. Tuleb silmas pidada, et maksekäsu kiirmenetluses on võimalik esitada rahalisi nõudeid summas kuni 8000 eurot, mis hõlmab nii põhi- kui ka kõrvalnõudeid ja kõrvalnõuded ei tohi ületada põhinõuet. Seega nt juhul, kui kokkulepitud intressimäär on seadusjärgsest intressist suurem (edaspidi on maksekäsu kiirmenetluses lubatud nõuda üksnes seadusjärgset intressi ja viivist), võivad kõrvalnõuete summad, mida maksekäsu kiirmenetluses nõuda ei saa, olla piisavalt väikesed, et hagimenetluses nõude esitamine ei oleks otstarbekas. See võib krediidiandjatele tuua kaasa vajaduse oma ärimudel üle vaadata. Näiteks võivad muudatused tuua kaasa selle, et korralikult vastutustundliku laenamise põhimõtet järginud võlausaldaja ei vali enam maksekäsu kiirmenetlust (või kaalub seda põhjalikumalt) ja algatab selle asemel kohe hagimenetluse, kuna soovib ka muude tarbijakrediidilepingus kokku lepitud ja VÕS-i alusel lubatud nõuete sissenõudmist (nt sissenõudmiskulu); hagimenetlusega kaasnevad menetluskulud. Kui vastutustundliku laenamise põhimõtet järginud võlausaldajad valivad maksekäsu kiirmenetluse asemel (või ka kõrvalnõuete sissenõudmiseks, mida maksekäsu kiirmenetluses edaspidi nõuda ei saa) hagimenetluse, on see hagiavalduse rahuldamise korral tarbijale oluliselt kallim, kuna hagimenetlusega kaasnevad maksekäsu kiirmenetlusega võrreldes suuremad kulud; lisaks enda menetluskuludele tuleb kaotanud poolel tasuda ka vastaspoole 60 menetluskulud, sh vastaspoole õigusabikulud (maksekäsu kiirmenetluses on väljamõistetavad menetluskulud ühetaoliselt 20 eurot kõigis maksekäsu kiirmenetluse asjades (TsMS § 4842)). Muudatused mõjutavad maksekäsuosakonna tööprotsesse. Maksekäsuosakonnal tuleb edaspidi tarbijakrediidiasjades tõendite alusel kontrollida, kas maksekäsu kiirmenetluse eeldused täidetud, kas avalduses märgitud nõuded on olemas ja vastavad seadusega lubatud suurusele. Maksekäsuosakonnale kehtestatud tähtaega makseettepaneku tegemiseks pikendatakse senise kümne tööpäeva asemel kahekümnele tööpäevale. Tähtaja pikendamisega leevendatakse lisanduvate kontrollidega kaasnevat töökoormust. Maakohtute koormus tõenäoliselt kasvab, kui hagimenetlusse esitatakse tarbijaga kokkulepitud ning VÕS-i alusel lubatud nõudeid, mida enam maksekäsu kiirmenetluses nõuda ei saa. Eeldatavasti esitatakse tulevikus ka omajagu maksegraafikuid kompromissina kinnitamiseks. Maakohtu kohtunike töökoormuse leevendamiseks tarbijakrediidiasjade lahendamisel, võetakse kasutusele IT-lahendus, mis abistab kohtunikke vastustundliku laenamise põhimõtte kontrollimisel hagimenetluses. Krediidiandja peab avalduse esitamisel täitma andmeväljad, mis võimaldab kohtul väiksema töö- ja ajakuluga hinnata, kas vastutustundliku laenamise põhimõtet on nõuetekohaselt järgitud. Loodava struktureeritud vormi kasutuselevõtmine koostoimes muude kavandatud ja juba arenduses olevate tehniliste lahendustega võimaldab maakohtute koormust tarbijakrediidilepingust tulenevate nõuete läbivaatamisel oluliselt leevendada, mille tulemusel lüheneb ka menetlusaeg. Maakohtu rakendatavaid menetlusnorme eelnõu ei mõjuta, seega maakohtule muudatustega hagimenetluses uudset ja õppimist vajavat ei kaasne. Siiani ei ole menetlusstatistika näidanud, et tarbijakrediidilepingust tulenevate nõuete menetlemine hagimenetluses oleks oluliselt suurenenud. 2024. aastal esitati maakohtutele 4673 tarbijakrediidilepingust tulenevat hagiavaldust.51 Pärnu Maakohtu maksekäsuosakonnale laekus 2024. aastal lahendamiseks 47 380 maksekäsu kiirmenetluse asja. Võlanõude avaldusi esitati kokku 46 429 (7,4% vähem kui 2023. aastal), millest 48%, s.o 23 752 avaldust olid tarbijakrediidilepingu asjad.52 Maakohtutele on 2025. aasta esimese kümne kuu jooksul esitatud 4582 tarbijakrediidilepingust tulenevat hagiavaldust. Samal perioodil on Pärnu Maakohtu maksekäsuosakonnale esitatud 7981 tarbijakrediidilepingust tulenevat võlanõuet.53 Kuigi võrreldes aastataguse perioodiga on hagiavalduste arv mõnevõrra kasvanud ja maksekäsu kiirmenetluste arv vähenenud, ei ole andmetes täheldatav, et hagiavalduste kasv oleks olnud proportsionaalne maksekäsu kiirmenetluse avalduste vähenemisega. Seega ei ole muudatused tarbijakrediidilepingust tulenevate nõuete menetlemise korras ja kohtupraktikas maksekäsumenetluses54 seni kaasa toonud tarbijakrediidilepingust tulenevate nõuete massilist esitamist hagimenetluses. Tarbijakrediidilepingust tulenevate nõuete menetlemisel maksekäsu kiirmenetluses tehtavate muudatuste PS-i riive legitiimne eesmärk on tagada kostja suhtes õiglane kohtumenetlus, mis on hõlmatud PS-i §-ga 15 tagatud igaühe põhiõigusega pöörduda oma õiguste ja vabaduste kaitseks kohtusse. Samuti on muudatuste legitiimne eesmärk tagada menetlusökonoomia, mis 51 Maa-, haldus- ja ringkonnakohtute interaktiivne menetlusstatistika. – Microsoft Power BI. 52 Maa-, haldus- ja ringkonnakohtute 2024. aasta menetlusstatistika töökoormusmetoodika põhimõtete alusel – Kohtute aastaraamat 53 Samal perioodil 2024. a maakohtule esitatid 3892 tarbijakrediidilepingust tulenevat hagiavaldust ning maksekäsuosakonnale 19 301 tarbijakrediidilepingu asja. 54 Maksekäsuosakonda tuleb esitada tõendid tarbijakrediidinõude lahendamiseks (06.05.2025). – kohus.ee 61 on põhiseaduslikku järku väärtus, kuna meetmete rakendamine võimaldab kokku hoida kohtu ressurssi. Lisaks tagatakse muudatustega korrakohast õigusemõistmist. Muudatusi rakendatakse, kui majandustegevusega tegelev juriidilisest isikust võlausaldaja soovib oma tarbijakrediidilepingutest tulenevat nõuet nõrgema osapoole vastu maksma panna maksekäsu kiirmenetluses. Maksekäsu kiirmenetlus on alternatiivne formaalne ja lihtsustatud menetlus. Võlausaldajal on võimalik valida, kas esitada oma nõue maksekäsu kiirmenetluses või hagimenetluses. Seega ei ole takistatud võlausaldaja õigus pöörduda oma õiguste kaitseks kohtu poole. Muudatustega loodavad meetmed on sobivad ja vajalikud, kuivõrd võimaldavad kohtul kontrollida avalduse nõuetele vastavust, maksekäsu kiirmenetluse lubatavust. Samuti võimaldavad muudatused tagada, et maksekäsu kiirmenetluses ei esitataks nõrgema osapoole suhtes ja kohus ei teeks lahendit selliste nõuete kohta, mille esitamist materiaalõigus ei võimalda arvestades, et maksekäsu kiirmenetluses ei saa kontrollida, kas võlausaldaja järgis tarbijakrediidi väljastamisel vastutustundliku laenamise põhimõtet. Kui muudatusi ei loodaks, ei oleks võimalik tagada, et võlausaldaja ei esitaks maksekäsu kiirmenetluses nõudeid, mida ta ei saaks materiaalõiguse kohaselt teha ja mida kohus ei saaks rahuldada hagimenetluses vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimata jätmise tõttu. Samuti ei saaks kohus tõhusalt kontrollida maksekäsu kiirmenetluse lubatavust ja avalduse nõuetele vastavust. Muudatustega kaasnev hageja põhiõiguste võimalik riive on mõõdukas. Võlausaldaja ei saa eeldada, et tal on võimalik saada Eesti Vabariigi nimel kohtumenetluse kaudu täitedokument kohtule oma nõude kohta nõuet tõendavaid dokumente esitamata.  Muudatus: tarbijakrediidilepingust tuleneva nõude kohta kohtule avalduse esitamine elektrooniliselt Muudatuse tulemusena tuleb krediidiandjal või muul võlausaldajal esitada tarbijakrediidilepingust tulenevad nõuded kohtule elektrooniliselt. Muudatuse eesmärk on esitada kohtule vajalikud andmed, täites vastavad struktureeritud andmeväljad, mis võimaldab kohtul lihtsamini kontrollida avalduse andmeid ja vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist. Avalduse elektroonilise esitamise kohustuse loomise kaudu on võimalik optimeerida kohtute koormust tarbijakrediidiasjade menetlemisel. Muudatusest on mõjutatud krediidiandjad ja muud võlausaldajad, kes esitavad kohtule tarbijakrediidilepingust tulenevaid nõudeid, nende esindajad, samuti kohtud. Samuti on mõjutatud tarbijad, kelle suhtes võimaldab uue infotehnoloogilise lahenduse kasutamine teha edaspidi kiiremini õigeid lahendeid. 6.3. Halduskohtumenetluse tõhustamine  Muudatus: võimaldatakse haldusakti ilmselge õigusvastasuse korral teha juba eelmenetluse käigus kaebust rahuldav otsus  Muudatus: võimaldatakse kohtul teha haldustoiminguks loa andmise määrus esmalt ilma kirjeldava ja põhjendava osata  Muudatus: määrus asja üleandmiseks kohtualluvuse järgi muudetakse viivitamata täidetavaks 62  Muudatus: võimaldatakse viisaotsuse peale esitatud kaebuste lahendamine kohtu õiglasel äranägemisel lihtmenetluses Halduskohtute töö tõhustamist puudutavate kohtumenetluse normide muutmise eesmärgiks on kohtumenetluse kiirendamine, tõhustamine ning paindlikumaks muutmine. Kohtulahendite statistika Muudatustega kaasneva mõju analüüsimiseks vaadati läbi halduskohtute üldine menetlusstatistika, kuna eeltoodud kohtumenetluse normide muudatused, võivad olenemata valdkonnast puudutada kõiki halduskohtumenetlusi. Vaadates halduskohtutesse 2019–2023 saabunud haldusasju, on näha, et kohtumenetluste arv suureneb. Kui 2019. aastal saabus halduskohtusse 2535 haldusasja, siis 2023. aastal oli neid juba 3081. Tabel 2. Tallinna ja Tartu halduskohtute kohtumenetlused aastatel 2019−2023 2019 2020 2021 2022 2023 Saabunud haldusasjad 2535 2737 3124 2771 3081 Lahendatud haldusasjad 2388 2531 2795 2736 2923 Lahendatud haldusasjade keskmine 125 126 128 151 162 menetlusaeg (päevades) 55 Allikas: kohtute menetlusstatistika , Justiitsministeerium Muudatus, mis võimaldab kohtul teha juba eelmenetluses kaebust rahuldav otsus, puudutab menetlusi, kus on kaalumisel haldusakti õiguspärasus. Kohtumenetluse statistikast ei tulene andmeid selle kohta, kui paljudes menetlustes võiks selline haldusakti hindamine kõne alla tulla, aga kuna halduskohtumenetluse üldine eesmärk on kaitsta isikut riigivõimu omavoli eest, siis võib öelda, et enamikus halduskohtus toimuvatest menetlustest hinnatakse riigivõimu poolt isiku suhtes tehtud üksikotsuste (ehk haldusaktide) õiguspärasust. Muudatus, mis võimaldab kohtul taotluse kiiremaks lahendamiseks teha haldustoiminguks loa andmise määruse ilma kirjeldava ja põhjendava osata, kui viivitus võib taotluse eesmärgi saavutamist oluliselt raskendada või võimatuks muuta, puudutab kõiki haldustoiminguks loa andmise menetlusi. Peamiselt annavad halduskohtud lube järgmisteks toiminguteks: Maksu- ja Tolliametile (MTA) täitmist tagavate toimingute tegemiseks (2023. aastal 70 taotlust), PPA taotlused isiku kinnipidamiseks kinnipidamiskeskuses (2023. aastal 272 taotlust), Rahapesu Andmebüroo (RAB) taotlused vara käsutamise piiramiseks ja/või vara riigi omandisse kandmiseks (2023. aastal 46 taotlust), Kaitseressursside Ameti taotlused kutsealuste lubade ja õiguste piiramiseks (2023. aastal 61 taotlust), Kaitseväe taotlused aresti seaduslikkuse tuvastamiseks (2023. aastal 17 taotlust), PPA taotlused korrakaitsemenetluses valduse läbivaatuseks (2023. aastal 5 55 Kohtute menetlusstatistika, Justiitsministeerium. https://www.kohus.ee/eesti-kohtud/kohtute-menetlusstatistika (12.08.2024). 63 taotlust)56. Seega võib öelda, et haldustoiminguks loa andmise menetlusi oli 2023. aastal umbkaudu 480, mis moodustab 16% kõikidest haldusasjadest. Joonis 5. Haldustoiminguks loa andmise menetlused halduskohtus 2023. aastal57 Kohtualluvuse muutmise määrusi tehti 2023. aastal kohtusse saabunud 456 kohtuasjas. Seega puudutasid 2023. aastal kohtualluvuse muudatused kohtusse sisse tulnud kohtuasjade koguarvust ligikaudu 15%. Viisaotsuste vaidlustamine kohtus ei olnud VMS-i kohaselt lubatud kuni 2021. aasta Riigikohtu otsuseni58 (PSJVo nr 5-20-10), millega tunnistati põhiseadusega vastuolus olevaks VMS-i sätted, mis välistasid välismaalasel viisavaba viibimisõiguse tühistamise otsuse vaidlustamiseks kaebuse esitamise halduskohtule. Pärast seda on kohtud võtnud viisaasju menetlusse EL-i õiguse alusel. Viisaotsustega seotud vaidlusi on ajavahemikus 2021–2023 olnud halduskohtu menetluses 14. Kuna praegu on Riigikogu menetluses välismaalaste seaduse, halduskohtumenetluse seadustiku ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse (viisaotsuse vaidlustamine) eelnõu (603 SE), millega nähakse ette viisaotsuste vaidlustamise regulatsioon, siis võib eeldada, et viisaotsuste peale esitatud kaebuste arv tulevikus kasvab. Mõju kohtutele ja kohtupidamisele Kohtumenetluse tõhustamiseks tehtavatel muudatustel on otsene mõju kolmele kohtuastmele – halduskohtule, ringkonnakohtule ja Riigikohtule. Eestis on kaks halduskohut – Tallinna Halduskohus ja Tartu Halduskohus, kokku 4 kohtumajaga. Tallinna Halduskohtus töötab 17 kohtunikku ning Tartu Halduskohtus 8 kohtunikku.59 Samuti mõjutavad muudatused Tallinna Ringkonnakohtu ja Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegiume ning Riigikohtu halduskolleegiumi. Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumis on 7 kohtunikku ja Tartu 56 Kohtute menetlusstatistika, Justiitsministeerium. https://www.kohus.ee/eesti-kohtud/kohtute-menetlusstatistika (12.08.2024). 57 Andmed põhinevad kohtute infosüsteemis registreeritud haldusasjade kategooriatel, seetõttu võib tegelik menetluste arv mõnevõrra erineda. 58 PSJV 20.04.2021. a otsus nr 5-20-10. Välismaalaste seaduse § 10018 koosmõjus § 10010 lõikega 1 ja § 10013 lõikega 2 põhiseaduspärasuse kontroll–Riigi Teataja 59 Kohtute menetlusstatistika, ülevaade kohtusüsteemist, Justiitsministeerium. https://www.kohus.ee/eesti- kohtud/kohtute-menetlusstatistika (12.08.2024). 64 Ringkonnakohtu halduskolleegiumis 4 kohtunikku.60 Riigikohtu halduskolleegiumisse kuulub 5 kohtunikku. Lisaks kohtunikele puudutavad muudatused ka haldusasjadega tegelevaid kohtujuriste ja muid kohtuametnikke. Üldiselt avaldavad kohtusüsteemi tõhustamiseks kavandatavad muudatused kohtusüsteemile ja kohtunikele positiivset mõju, kuna muudatuste eesmärk on kohtute koormuse vähendamine ja ühtlustamine ning kohtute töö paindlikumaks muutmine. Muudatus, mis võimaldab haldusakti ilmselge õigusvastasuse korral teha juba eelmenetluses kaebust rahuldav otsus, vähendab kohtute töökoormust. Kui haldusaktil on ilmselged vead, mida kohtul on võimalik eelmenetluses selgelt tuvastada, siis ei ole edasiste toimingute tegemine enam põhjendatud ning kohus võib teha otsuse kaebuse ja vastuste põhjal. Muudatus, mis võimaldab kohtul teha haldustoiminguks loa andmise määrused esmalt kirjeldava ja põhjendava osata, mõjutab samuti kohtute töökoormust. Kuna kirjeldava ja põhjendava osata määruse võib teha üksnes olukorras, kus selle tegemine raskendaks viivituse tõttu oluliselt haldustoiminguks loa andmise taotluse esitamise eesmärgi saavutamist või muudaks selle võimatuks, on sättel abistav toime olukorras, kus kohtul tekib määruste põhjendamise tagajärjel erakordselt suur koormus ning asja lahendamine on ülimalt kiireloomuline, näiteks massilise sissrände korral rahvusvahelise kaitse taotlejate kinnipidamiseks. Samuti aitab see muudes olukordades, kus kohtumäärus haldustoiminguks loa andmiseks on vaja esitada kiiresti, kuid kohtul puudub võimekus vajaliku kiirusega kohtumääruse põhjendusi kirjutada. Muudatus annab võimaluse kohtul esitada kohtumääruse resolutsioon kohe ning alles seejärel asuda põhjendusi formuleerima. Lisaks töökoormusele on muudatusel positiivne mõju kohtu töökorraldusele, sest regulatsioon täpsustab seaduses tähtajad, mille jooksul on võimalik menetlusosalisel kohtult kirjeldavat ning põhjendavat osa nõuda ning millise aja jooksul peab kohus määrust kirjeldava ja põhjendava osaga täiendama. Regulatsioon, millega muutub kohtumäärus asja üleandmiseks kohtualluvuse järgi viivitamata täidetavaks, on samuti positiivse mõjuga eelkõige kohtute töökorraldusele. Sellega luuakse selgus, mis hetkest alates saab kohus, kellele kohtuasi üle antakse, asuda menetlustoiminguid tegema. Kuna kehtiva regulatsiooni järgi antakse kohtuasi õigele kohtule üle alles pärast üleandmise määruse jõustumist, on kohtud aja kokkuhoidmiseks püüdnud leida lahendusi, kuidas asja enda alluvusse võttev kohus saaks asuda võimalikult kiiresti menetlustoiminguid tegema. Samuti on olnud erinevat tõlgendamist seoses üleandmise määruse jõustumise tähtaegadega. Kõnealune muudatus mõjub seega positiivselt nii töökorralduse selgusele kui ka kohtute ajaplaneerimisele ning menetluse kiirusele. Kuna üleandmise määrusi vaidlustatakse väga harva, ei ole muudatusel olulist mõju menetlusosaliste õiguste kaitsele. Lisaks jääb muudatuse jõustudes alles üleandva kohtu õigus teha kiireloomulisi menetlustoiminguid, näiteks määrata esialgne õiguskaitse. Viisaotsuste peale esitatud kaebuste lahendamine lihtmenetluses aitab vähendada kohtute töökoormust, kuna võimaldab kohtul senisest paindlikumalt lahendada välimaalaste viisaotsuste peale esitatud kaebusi. Lihtmenetluses kohaldab kohus üksnes halduskohtumenetluse olulisi põhimõtteid. See võimaldab ökonoomsemat ja kiiremat menetlust ning suuremat paindlikkust kohtutel ise otsustada lihtmenetluse kohaldamise üle, kuivõrd 60 Andmed võetud kohtute veebilehelt (12.08.2024). 65 kohtunikel ei ole vaja enam hinnata kohtus kaitstava õiguse riive intensiivsust, samuti ei ole vajalik menetlusosaliste selgesõnaline nõusolek. Kuna viisaotsuseid puudutavaid kohtuvaidlusi on seni olnud vähe, on muudatuse mõju kohtutele pigem väike. Mõju menetlusosalistele Muudatus, mis haldusakti ilmselge õigusvastasuse korral võimaldab juba eelmenetluses teha kaebust rahuldav otsus, mõjutab kõiki menetlusosalisi ning eelkõige haldusorgaineid. Muudatuse mõju haldusorganitele võib pidada pigem positiivseks, sest hoitakse kokku haldusorganite aega, mis muidu kuluks edasises kohtumenetluses osalemiseks. Kui haldusakti õigusvastasus on ilmselge, siis viiks edasine kohtumenetlus niikuinii kaebuse rahuldamiseni. Samas, kui haldusorgan ei nõustu kohtu hinnanguga haldusakti õigusvastasuse kohta, saab minna kohtumenetlusega edasi järgmises kohtuastmes. Muudatuste mõju ulatust haldusorganitele on keeruline hinnata, sest praegu ei ole täpselt teada, kui paljudel juhtudel on haldusaktil ilmselged vead. Haldusorganitele on positiivne mõju ka regulatsioonil, mis võimaldab teha haldustoiminguks loa andmise määrused esmalt kirjeldava ja põhjendava osata. Seda võib teha eelkõige olukordades, kus haldusorganitel on toimingutega kiire, näiteks massilise sisserände puhul, kui kohtutel tuleb anda menetlust korraldavale haldusorganile (PPA) korraga väga palju lube sisserännanute kinnipidamiseks. Kohtumenetlust tõhustavad ja kiirendavad muudatused puudutavad kogu elanikkonda ning neil on inimeste õiguste kaitsele positiivne mõju. Haldusakti ilmselge õigusvastasuse korral isiku kaebuse kohene rahuldamine aitab kaasa isiku õiguste tõhusamale kaitsele ning õigusrahu saavutamisele. Samuti puudutavad kõiki isikuid muudatused, mille kohaselt võib haldustoiminguks loa andmise määrused teha esmalt kirjeldava ja põhjendava osata ning mille järgi muutuvad asja üleandmise määrused viivitamata täidetavaks. Nende muudatuste mõju on inimestele pigem väike, sest näiteks kohtualluvust saab muuta ka juba kehtiva õiguse järgi. Edaspidi saab asja enda alluvusse saav kohus hakata vajalike menetlustoimingutega kiiremini tegelema. Haldustoiminguks loa andmise määrusi puudutavad muudatused võimaldavad inimestel saada kohtu hinnang nende suhtes tehtava toimingu kohta kiirelt kätte ning kavandatavad muudatused loovad selguse, millise aja jooksul peab isik otsustama, kas soovib saada kohtult põhjendusi määruse edasikaebamiseks. Samuti on selgelt kirjas, millise aja jooksul tuleb kohtul kirjeldus ja põhjendused esitada. Esmalt ilma kirjeldava ja põhjendava osata võib kohus määrused teha üksnes siis, kui selle tegemine raskendaks viivituse tõttu oluliselt haldustoiminguks loa andmise taotluse esitamise eesmärgi saavutamist või muudaks selle võimatuks. Seega puudutab see üksnes olukordi, kus kohtu luba tuleb anda väga kiiresti ning taotluse eesmärki ei ole hilisema kohtumääruse puhul enam võimalik saavutada. Viisaotsuste peale esitatud kaebuste lahendamine lihtmenetluses mõjutab Eestisse viisa alusel või viisvaba viibimisõiguse alusel tulla soovivaid välismaalasi. Kavandatavatel muudatustel võib välismaalastele olla nii positiivne kui ka negatiivne mõju. Negatiivne mõju avaldub eelkõige selles, et kohtutel on võimalik nende kaebusi viisaotsuste peale senisest lihtsamini lahendata lihtmenetluses, kus kohus järgib üksnes halduskohtumenetluse olulisi põhimõtteid, 66 kuid teisalt toob lihtmenetluse kohaldamine neile kiirema ning väiksemate menetluslike viivitustega lõpplahendi, säilitades neile tõhusa õiguskaitse halduskohtus. 6.4. Taastuvenergiat puudutavate halduskohtumenetluste tõhustamine Riiklik taastuvenergiaeesmärk on, et aastaks 2030 moodustab taastuvenergia vähemalt 65% riigisisesest energia summaarsest lõpptarbimisest. Seejuures elektri summaarsest lõpptarbimisest peab taastuvenergia moodustama vähemalt 100%. Taastuvenergia osakaalu suurendamine energia tootmises ja tarbimises on olnud Vabariigi Valitsuse prioriteet juba aastaid ning seda eesmärki silmas pidades on rakendatud erinevaid meetmeid ja lahendusi.61 Riigikantselei auditis leiti, et taastuvenergia projektide üheks takistuseks on pikad halduskohtumenetlused, mis kaasnevad ehitiste planeeringute ja lubadega. Probleemina toodi välja liiga lai kaebeõigus ja suur hulk vaidlustatavaid haldusakte loamenetluse eri etappides62. Eelnõuga kavandatakse kahte muudatust, mis aitavad taastuvenergiat puudutavaid kohtuvaidlusi tõhusamalt lahendada:  võimalus teha haldusakti ilmselge õigusvastasuse korral juba eelmenetluses kaebust rahuldav otsus;  taastuvenergiat puudutavates asjades eelmenetlusele kindla tähtaja (kolm kuud) seadmine. Kohtulahendite statistika Kui esimene muudatus puudutab haldusasju laiemalt ning selle mõju on analüüsitud eelnevas alapunktis, siis teine muudatus on mõeldud üksnes taastuvenergia arendamist puudutavate kohtuasjade jaoks. Eelnõuga on kavas HKMS-is sätestada, et kohtuasjas, mis puudutab tootmist EnKS-i § 57 tähenduses taastuvast energiaallikast, korraldab kohus eelistungi või teeb menetlusosalistele teatavaks asja kohtus läbivaatamise aja ja koha või kirjalikus menetluses läbivaatamise üksikasjad kolme kuu jooksul puudusteta kaebuse esitamisest arvates. EnKS-i kohaselt on taastuvad energiaallikad vesi, tuul, päike, laine, tõus-mõõn, maasoojus, prügilagaas, heitvee puhastamisel eralduv gaas, biogaas ja biomass. Senise kohtupraktika põhjal saab välja tuua, et aastas lahendatakse halduskohtutes 3−11 haldusasja, mis puudutavad taastuvenergia arendamist (tabel 3). Tabel 3. Tallinna ja Tartu halduskohtutes aastatel 2016−2023 lahendatud haldusasjad. Lahendatud Sh planeerimise ja ehituse Taastuvenergiat Aasta haldusasjad valdkonnas puudutavad asjad63 2016 3 123 143 4 2017 2 967 160 7 2018 2 477 164 3 61 Õiguslikke muudatusi on ellu viidud näiteks energiamajanduse korralduse seaduse, elektrituruseaduse ja ehitusseadustiku muudatustega (656 SE, 382 SE, 696 SE, 308 SE, menetluses olev 359 SE). Lisaks korraldatakse taastuvenergia vähempakkumisi ning rakendatakse toetusmeetmeid (rohkem infot Kliimaministeeriumi veebilehel https://kliimaministeerium.ee/energeetika-maavarad/taastuvenergia/taastuvenergia). 62 Taastuvenergia kiirendamise audit, Riigikantselei 2023. https://valitsus.ee/sites/default/files/documents/2023- 01/Taastuvenergia%20kiirendamise%20raport_preambula_1.pdf, lk 27−28. 63 Kohtustatistika ei võimalda taastuvenergia menetluste automaatset eristamist ning menetluste tuvastamiseks kasutati märksõnaotsingut menetluse aluseks olnud failidest (otsitud märksõnad olid näiteks tuulepar%, tuuleele%, tuulikupar%, päikesepa% jm). Seetõttu on tegelik menetluste arv tõenäoliselt mõnevõrra suurem, sest kõik menetlused ei pruugi olla märksõnaotsinguga leitavad. 67 2019 2 388 158 9 2020 2 531 194 8 2021 2 795 187 8 2022 2 736 183 11 2023 2 923 176 7 Kokku 21 940 1365 57 Osakaal haldusasjadest 100% 6,2% 0,3% Allikas: kohtute menetlusstatistika, Justiitsministeerium, autorite analüüs. Andmed viitavad, et taastuvenergia asjades on menetlusajad keskmisest pikemad. Menetluste keskmine kestus tuvastatud taastuvenergia asjades oli 495 päeva (mediaan 332 päeva), kuid pikimad menetlused ulatusid isegi viie ja seitsme aastani. Võrdluseks võib tuua, et kõigi aastatel 2016−2023 lahendatud planeerimist ja ehitust puudutavate haldusasjade keskmine menetlusaeg oli 258 päeva ehk ligi poole lühem aeg (joonis 6). See kinnitab, et taastuvenergiat puudutavad vaidlused on mahukad ning pikemad kui muud sarnast laadi halduskohtumenetlused, koormates seega nii menetlusosalisi kui ka kohtusüsteemi.64 Joonis 6. Kohtumenetluse keskmine kestus päevades taastuvenergiat puudutavates kohtuasjades, planeerimise ja ehituse valdkonna asjades ning kõigis haldusasjades. 65 Allikas: kohtute infosüsteem Taastuvenergia asjad puudutavad enamasti tuuleenergia arendamist (57-st tuvastatud menetlusest 42), seejuures rohkem maismaa- kui meretuuleparke. Esines ka vaidlusi seoses päikese- ja hüdroenergia tootmisega (14) ning biogaasijaama rajamisega (1). Mõju menetlusosalistele Taastuvenergiat puudutavate vaidluste puhul võivad olla kaebajateks nii eraisikud, energiatootmisega tegelevad ettevõtjad kui ka huvitatud isikuid koondavad mittetulundusühingud. Kaebuste näol on sageli tegemist ettevõtja, näiteks energiapargi arendaja kaebusega haldusorgani – enamasti kohaliku omavalitsuse üksuse – haldusakti või tegevuse peale. Näiteks vaidlustati haldusakte, millega vald keeldus väljastamast projekteerimistingimusi või ehituslube. Samuti puudutasid mitmed arendajate kaebused 64 Keskmiste erinevus püsib umbes sama ka ülemiste ja alumiste detsiilide eemaldamisel, st väga pikad ja väga lühikesed menetlused ei mõjuta keskmiste erinevust. 65 Menetluse kestus on aeg menetluse registreerimise kuupäevast kuni lahendamise kuupäevani. Keskmise kestuse arvutamisel on arvesse võetud kõik registreeritud menetlused, ka need kaebused, mis ei jõudnud sisulise arutamiseni (kaebus tagastati või jäeti läbi vaatamata). 68 ruumilisi planeeringuid, näiteks valla üld- või eriplaneeringut või teemaplaneeringut. Analüüsi käigus tuvastati, et kaebuste esitajate hulgas oli 26 äriühingut, mõned neist olid kaebajad mitmes menetluses. Eesti Tuuleenergia Assotsiatsiooni kui peamisesse valdkonna erialaliitu kuulub eelnõu koostamise ajal 28 ettevõtjat66, kes samuti moodustavad potentsiaalse sihtrühma. Kuigi päikeseenergia tootmisega tegelevate ettevõtjate arv on oluliselt suurem, puutuvad nad kohtumenetlusega senise kohtupraktika põhjal kokku äärmiselt harva. Eelnõuga kavandatud muudatustel (kaebust rahuldava otsuse võimaldamine eelmenetluses, eelmenetlusele kindla tähtaja seadmine) on tervikuna positiivne mõju majandusele. Otsesemalt mõjutab see taastuvenergia tootmisega tegelevaid ettevõtjaid ja nende majandustegevust, teisest küljest aga aitab kaasa majanduse jätkusuutlikkuse suurendamisele ning energiajulgeoleku tagamisele. Nimetatud mõju on siiski kaudne ning eraldi raskesti hinnatav. Eraisikute ja MTÜde esitatud kaebusi tuvastati analüüsi käigus 18 ja neist enamik tulenes vastuseisust taastuvenergiaehitiste planeerimisele või rajamisele nende elukoha lähedusse. Kokku oli kaebuste esitajate hulgas 33 eraisikut, lisaks isikud, keda esindasid MTÜ-d. Vastustajad on taastuvenergiat puudutavates vaidlustes valdavalt kohaliku omavalitsuse üksused, aga ka valitsusasutused, näiteks ministeeriumid, Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet ja Keskkonnaamet. On oluline märkida, et tuuleparkide, sh nii mere- kui maismaatuuleparkide arendamine ei ole riigikaitseliste piirangute tõttu suures osas Eestist üldse võimalik67, seetõttu puutub osa kohaliku omavalitsuse üksustest taastuvenergia kohtumenetlustega kokku harva või ei puutu üldse. Teised jällegi, kus on tuuleparkide rajamiseks sobivad tingimused (eelkõige rannikualadel asuvad KOVid), puutuvad vastavate planeeringute ja lubadega ning ka kohtumenetlustega rohkem kokku. Regionaalse mõju näitamiseks on alljärgneval joonisel märgitud kohaliku omavalitsuse üksused, kes olid vastustajad mõnes analüüsi käigus tuvastatud taastuvenergia vaidluses. 66 Eesti Tuuleenergia Assotsiatsiooni koduleht. https://tuuleenergia.ee/right-sidebar/ 67 Taastuvenergia kiirendamise auditis (lk 13-14) on näidatud kohalike omavalitsuste territooriumid, kuhu saab kavandada ning kuhu on KOVi üld- või eriplaneeringuga kavandatud alasid tuuleparkide rajamiseks. 69 Joonis 7. Kohaliku omavalitsuse üksused, kes osalesid vastustajana aastatel 2016−2023 lahendatud taastuvenergiat puudutavates kohtuvaidlustes (tumedalt on märgitud korduvad menetlused)68. Omavalitsuste piirid: Maa-amet 01.11.2020 Eelnõuga kavandatavad muudatused halduskohtumenetluses on menetlusosaliste jaoks positiivse mõjuga – eelkõige mõjutab menetluse kestust eelmenetlusele kindla tähtaja seadmine. Tervikuna muutuvad taastuvenergiat puudutavad menetlused prioriteetseks ja menetluse varastes etappides kiiremaks. Vastutajateks olevad haldusorganid peavad samas arvestama, et neil võib olla vähem aega eelmenetluses kaebusele vastuse ning dokumentide esitamiseks. Mõju kohtutele ja kohtupidamisele Eelnõuga kavandatavad muudatused taastuvenergia arendamise tõhustamiseks mõjutavad peamiselt halduskohtumenetluse esimest astet ehk Tallinna ja Tartu halduskohtuid, kokku nelja kohtumajaga. Enamik taastuvenergiat puudutavaid haldusasju menetletakse siiski Tallinna Halduskohtus: 57 tuvastatud haldusasjast 46 lahendati Tallinna Halduskohtus. Mõju teise ja kolmanda astme kohtutele ja kohtunikele on nende muudatuste puhul tõenäoliselt väike. Sihtrühma kuuluvad ka haldusasjadega tegelevad kohtuteenistujad – kohtujuristid ja nõunikud. Eelmenetlusele kindla tähtaja seadmisega muutuvad taastuvenergiat puudutavad asjad kohtu jaoks prioriteetseks. Eelmenetluse toimingud, mis on vajalikud asja läbivaatamiseks, tuleb kohtutel teha senisest kiiremini. Samas puuduvad andmed, milline on eelmenetluse kestus taastuvenergia asjades seni olnud ning millise ajalise kokkuhoiu kavandatav muudatus toob. 6.5. Haldustoiminguks loa andmise vähendamine eriseadustes  Muudatus: kaotatakse nõue taotleda halduskohtult luba teatud õiguste ja lubade peatamiseks, kui kutsealune ei täida terviseseisundi hindamisele ilmumise või 68 Tumeda tooniga on märgitud omavalitsused, kes osalesid kohtumenetlustes korduvalt. Haldusreformi käigus haldusterritoriaalse korralduse muutmist arvestades on kaardile märgitud need KOVi üksused, kelle koosseisu menetluses osalenud KOV pärast liitumist kuulub (näiteks on Mustjala vald vastustajana märgitud Saaremaa vallana). 70 ajateenistusse asumise kohustust või kui reservis olev isik ei täida õppekogunemisele ilmumise kohustust  Muudatus: kaotatakse võimalus küsida halduskohtu abi tõendite kogumiseks ja tagamiseks Eesti Advokatuuri, Notarite Koja ning Patendivolinike Koja aukohtumenetlustes. Muudatuste eesmärk on vähendada kohtute töökoormust, mis kaasneb kohtu loa andmise nõudega olukordades, kus kohtu loa nõue ei tulene põhiseadusest ega ole sisuliselt põhjendatud ega vajalik. Haldustoiminguteks lubade andmise menetlused tuleb kohtus lahendada eelisjärjekorras. Kuigi sellised menetlused moodustavad vaid väikese osa halduskohtu kõigist menetlustest, tekitavad need siiski kokkuvõttes töökoormust, mis mõjutab teiste kohtus olevate haldusasjade menetlemise aega. Kavandatav muudatus: kaotatakse nõue Kaitseressursside Ametil ja Kaitseväel taotleda halduskohtu luba, et rakendada KVTS-is sätestatud võimalust piirata kutsealuste või reservis olevate isikute õigusi, kui nad ei täida KVTS-ist tulenevaid kohustusi (terviseseisundi hindamisel osalemise kohustus, ajateenistusse asumise kohustus, õppekogunemisele ilmumise kohustus). Muudatus puudutab kõiki kutsealuseid ja reservis olevaid isikuid, keda on kokku ligi 289 000. Sihtrühm on viimase kolme aasta jooksul kasvanud 16 000 isiku võrra (sh kutsealuste hulk 1168 võrra) ning suurenenud on samuti nende isikute hulk, kes ei täida kohustusi. Tabel 4. Kutsealused ja reservis olevad isikud 2021−2023 Kategooria 2021 2022 2023 1 Kutsealused 33 561 34 256 34 729 2 Ajateenijad 3 072 2 925 3 496 3 Asendusteenistujad 71 77 42 4 Tegevväelased 3536 3 356 3 514 5 18–60-aastased mehed (reservis olev isik) 23 1126 231 232 245 665 6 Naised (reservis olev isik) 1 132 1 177 1 211 Kokku 272 498 273 023 288 657 Allikas: Kaitseressursside Ameti kaitseväekohustuslaste register Muudatus toob kaasa positiivse mõju Tallinna halduskohtu töökoormusele (kohtunikud, kohtujuristid, muud kohtu ametnikud), sest kohus ei osale enam eelnimetatud õiguste ja lubade peatamise otsustamisel. Kaitseressursside Ameti taotlustega haldustoiminguks loa saamiseks on tegelenud Tallinna Halduskohus. Kutsealuste ja reservis olevate isikute jaoks tähendab muudatus, et otsuse loa või õiguse piiramiseks teeb kohtu asemel haldusorgan. Kuna tegemist on haldusorgani otsusega, siis on teoreetiline võimalus, et neid otsusesid hakatakse halduskohtus vaidlustama. See omakorda võib suurendada nii kohtute kui ka luba väljaandvate asutuste töökoormust. 71 2023. aastal jättis ajateenistusse ilmumata 240 ehk 0,69% kutsututest, mis on eelmise aastaga võrreldes enam-vähem sama palju. 2022. aastal jättis ajateenistusse ilmumata 229 ehk 0,67% kutsealustest, kes pidid asuma ajateenistusse. Võrreldes 2021. aastaga on viimasel kahel aastal ajateenistusse ilmumata jätnute hulk ja osakaal kõigist kutsutest kasvanud. 2021. aastal jättis ajateenistusse ilmumata 0,27% kutsututest ehk 91 kutsealust69. Kaitseväe korraldatud õppekogunemistele kutsutute statistika on toodud tabelis 5. Tabel 5. Reservis olevate isikute osalemine õppekogunemistel 2021−2023 Vabastatud enne Väärteo- Kutsutuste kohta Aasta Kutsuti Ilmus õppekogunemist menetlus väärteomenetlusi (%) 2021 4404 2144 2137 123 3% 2022 11287 7497 1316 1212 11% 2023 27504 18136 4176 3080 11% Allikas: Kaitseressursside Ameti Kaitseväe infosüsteem Põhjuseta mitteilmunute osas rakendatakse esmalt väärteomenetlust70. Kaitseressursside Amet või Kaitsevägi taotleb halduskohtult luba haldustoiminguks alles siis, kui kutsealune eirab korduvalt KVTS-is sätestatud terviseseisundi hindamisel osalemise kohustust või ajateenistusse asumise kohustust või kui reservis olev isik ei tule õppekogunemisele. Aastatel 2021–2023 on Kaitseressursside Amet esitanud halduskohtule kokku 72 taotlust ning need on seotud mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega. Kaitsevägi on läbi viinud väärteomenetlusi (kokku 4415), kuid ei ole alustanud ühtegi loa peatamise menetlust. Joonis 8. Kaitseväe ja Kaitseressursside Ameti halduskohtu lubade taotlused, 2021−2023 Allikas: Kaitseressursside Ameti kaitseväekohustuslaste register 69 https://kra.ee/kodanik-ja-riigikaitse/uuringud-ja-aruanded/. 70 Aruanne kaitseväekohustuse täitmisest ja kaitseväeteenistuse korraldamisest 2023. aastal, lk 7-8. https://kra.ee/wp-content/uploads/sites/4/20240513_VVAruanne23.pdf. 72 Nii Kaitseressursside Amet kui ka Kaitsevägi peavad muutma oma seniseid tööprotsesse, kuid nende ametite töökoormus olulisel määral ei suurene. Kõige enam mõjutab muudatus töökoormuse ja tööprotsesside osas just lube andvaid haldusorganeid: Transpordiametit, Keskkonnaametit, Eesti Jahimeeste Seltsi ning Politsei- ja Piirivalveametit. Kaitseressursside Amet ja Kaitsevägi esitavad edaspidi avalduse luba või õigust andvale haldusorganile, kes avalduse põhjal otsustab loa või õiguse piiramise üle. Kuna haldusorganid peavad hakkama ise kaalutlusotsust langetama, siis nende töökoormus tõenäoliselt suureneb, sest ka võimalikud otsuste vaidlustused tuleb nende osalusel kohtus lahendada. Arvestades sihtrühma kasvu ning lubade olemasolu ja/või huvi nende taotlemise vastu, võib prognoosida, et kõige enam kasvab Transpordiameti töökoormus. Luba andvale haldusorganile võib praeguse statistika põhjal eeldada vähemalt sadakond uut haldusmenetlust aastas. Kavandatav muudatus: kaotatakse võimalus küsida halduskohtu abi:  tõendite kogumiseks ja tagamiseks advokatuuri aukohtumenetluses;  tõendite kogumiseks ja tagamiseks Notarite Koja aukohtumenetluses;  tõendite kogumiseks ja tagamiseks Patendivolinike Koja aukohtumenetluses. Muudatuse mõjul võib halduskoormus pisut kasvada ja kohtute töökoormus pisut väheneda. Selle muudatuse peamiseks sihtrühmaks on Eesti Advokatuur, Notarite Koda ja Patendivolinike Koda. Edaspidi ei ole halduskohtul vaja aidata nende organisatsioonide aukohtumenetluses olevate pöördumiste lahendamiseks tõendeid koguda või tagada. Kuna kohtulahendite statistikas selliste päringute kohta ülevaade puudub, siis võib oletada, et neid kas ei ole viimase kolme aasta jooksul olnud või on olnud üksikuid. Siiski võib see muudatus kasvatada nende organisatsioonide koormust ning tõenäoliselt muudab ka organisatsioonide tööprotsesse ning võib kaudselt mõjutada ka võimalikke menetlusosalisi. Muudatus kaotab halduskohtute võimaliku töökoormuse, mis on seotud Eesti Advokatuuri, Notarite Koja ja Patendivolinike Koja aukohtumenetlustega. 6.5. Pensioniõigusliku staaži tuvastamine Eelnõuga kavandatakse muudatust riikliku pensionikindlustuse seaduse §-s 281, millega antakse Sotsiaalkindlustusametile selge pädevus tuvastada pensioniõiguslik staaž tunnistajate ütluste alusel. Tunnistajate ütluste arvestamine pensioniõigusliku staaži tõendamiseks on võimalik ka praegu, kui rahvastikuregistri andmeid või dokumente pensioniõigusliku staaži kohta ei ole säilinud. Kuid varasemast kohtupraktikast tulenevalt71 on SKA-l õigus tunnistajate ütlustega tuvastada üksnes pensioniõigusliku staaži hulka arvatavat aega (perioodi), kuid mitte avalik-õigusliku suhte tingimusi. Näiteks ei saa SKA tuvastada töö sisu, millest võib sõltuda isiku õigus saada vanaduspensioni soodustingimustel. Seetõttu on kujunenud praktika, et SKA peatab otsusega pensioniavalduse menetlemise, et pensioni taotleja saaks avalik-õigusliku suhte tingimuste tuvastamiseks pöörduda kaebusega halduskohtusse. Kohtus on praegu valdavalt need kaasused, kus tunnistajatega tuvastatakse seaduses sätestatud soodustingimust, sest esitatud dokumendid SKA jaoks seda ei tõenda (kas piisavalt või üldse). See aga koormab nii kohtusüsteemi kui ka pensionitaotlejat, kelle jaoks 71 Vt täpsemat selgitust seletuskirjas eelnõu § 14 kohta. 73 pensioni määramise otsuse tegemine lükkub kohtumenetluse tõttu edasi.72 Kohtumenetlus on koormav ka SKA-le, kes peab vastustajana esitama vastuse ja vajalikud dokumendid. Lisaks võib kaebust rahuldava otsuse korral olla SKA kohustatud hüvitama kaebaja menetluskulud. Muudatusega sätestatakse, et pensioniõiguslikku staaži saab tõendada nii rahvastikuregistris sisalduvate õiguslikku tähendust omavate andmete, pensioniõiguslikku staaži tõendavate dokumentide kui ka tunnistajate ütluste alusel. Sellega antakse SKA-le õigus tuvastada tunnistajate ütluste alusel lisaks töötamise perioodile ka tööülesannete sisu või töötingimusi, mis on olulised otsustamaks isiku õiguse üle saada kõrgemat vanaduspensioni. Kui pensioni taotleja SKA otsusega ei nõustu, on tal endiselt võimalik pöörduda halduskohtusse. Kohtulahendite statistika Sotsiaalkindlustusameti andmetel oli 2023. aastal 47 juhtumit, kus SKA tuvastas pensioniõigusliku staaži perioodi tunnistajate ütluste abil.73 Kohtustatistikat vaadates selgub, et 2023. aastal saabus kohtutesse üle 70 haldusasja, mis puudutasid pensioni. Lahenduseni jõudis aasta jooksul 41 haldusasja.74 Enamik pensioni puudutavatest kaebustest seisnesid pensioniõigusliku staaži tuvastamise nõudes: nende hulgas oli nii soodustingimustel vanaduspensioni õigust kui ka eripensione (väljateenitud aastate, kutsealade ja ametikohtade pensionid) puudutavaid vaidlusi. Eelnõuga kavandatav muudatus puudutaks neist siiski vaid osa, sest paljude kaasuste puhul oli tegemist sisulise vaidlusega kaebaja ja vastustaja vahel, kus vaidlustati SKA otsus pensioni määramise kohta. Sisulise eriarvamuse puhul on pensioni taotlejal endiselt võimalik enda õiguste kaitseks halduskohtusse pöörduda. Ligikaudse hinnanguna võib öelda, et 2023. aasta näitel puudutaks kavandatav seadusemuudatus 10−20 kohtumenetlust aastas. Mõju menetlusosalistele Pensionitaotlejate jaoks on tegemist positiivse muudatusega, kuna eelduslikult jõutakse pensioni määramise otsuseni mõnevõrra kiiremini. Kohtumenetlus on üldjuhul aeganõudvam võrreldes haldusmenetlusega, lisaks on kohtusse pöördumine mõne inimese jaoks psühholoogiliselt keeruline. Võimalik risk seisneb selles, et on olukordi, kus SKA langetab teistsuguse otsuse, kui seda oleks teinud kohus. SKA hinnangul on senist kohtupraktikat vaadates selliseid juhtumeid esinenud. SKA pädevuse laiendamisega kohtute koormus väheneb, kuid selle võrra SKA oma suureneb. See puudutab nii menetlemist kui ka tugiteenuseid ja vaidemenetlusi. SKA on välja toonud, et vaiete maht muudatuse tulemusel suureneks ning võib olla vaja värvata täiendav vaiete spetsialist. Kasvada võib ka klienditeenindusse pöördumiste arv ning menetlejad võivad vajada juristipoolset lisanõustamist. Praegu puudub SKA-s praktika tunnistajate ütluste põhjal avalik- õigusliku suhte tingimuste tuvastamiseks. Ka vaidemenetlused neis asjades võivad muutuda keerukamaks, kuna tuleks hakata tunnistajate ütlusi uuesti uurima ja hindama. 72 2023. aastal halduskohtutes lahendatud pensione puudutavate haldusasjade keskmine menetluse kestus oli 222 päeva. 73 Sotsiaalkindlustusameti 13.09.2024 vastus, Justiitsministeeriumi dokumendiregistris 10-4/6641-1. 74 Saabunud haldusasju, mille sisuline liigitus kohtustatistikas oli „pension“, oli täpsemalt 73, kuid mõned üksikud asjad on liigitatud ka muudesse kategooriatesse. Seega võib hinnata, et vanaduspensioni puudutavaid vaidlusi oli halduskohtutes 2023. aastal umbes 80. 74 SKA hinnangul tuleks lisanduvate ülesannete täitmiseks suurendada ameti teenistuskohtade arvu kahe teenistuskoha võrra ning lisanduvate teenistuskohtade ja ülesannete täitmisega kaasnev mõju SKA eelarvele on minimaalselt 80 234 eurot aastas. SKA-l ei ole võimalik täita lisanduvaid ülesandeid olemasoleva ressursiga. Samuti võivad SKA hinnangul lisanduda kulud seoses ekspertiisi tegemise vajadusega. 6.6. Rahvusvahelise kaitse taotlejate vabastamine riigilõivust Muudatuse eesmärk on vähendada kohtute töökoormust, mis tekib rahvusvahelise kaitse taotlejate riigilõivust vabastamise otsuste menetlemisel, kui taotleja on vaidlustanud kohtus PPA tehtud rahvusvahelise kaitse taotluse tagasilükkamise otsuse. Seaduseelnõuga muudetakse riigilõivuseadust, et tagada rahvusvahelise kaitse taotlejatele automaatne vabastus riigilõivust, kui nad vaidlustavad kohtus rahvusvahelise kaitse menetluses tehtud otsuse. Muudatus mõjutab Tallinna halduskohtu tööd (sh töökoormust), riigieelarvet ja vähesel määral rahvusvahelise kaitse taotlejate infokoormust. Muudatusest mõjutatud sihtrühmadeks on rahvusvahelise kaitse taotlejad, kes pöörduvad kohtusse, ja kohtute töötajad (kohtunikud, kohtujuristid, muud kohtu ametnikud, kelle töö on seotud menetlustega). Kohtustatistika Rahvusvahelist kaitse taotlejate hulk on viimase kolme aasta jooksul märkimisväärselt kasvanud ning sagenenud on kohtusse pöördumised, mis on seotud rahvusvahelise kaitse menetluses tehtud otsustega. Oluliseks mõjutajaks on olnud sõda Ukrainas. Kui 2021. aastal taotles Eestis rahvusvahelist kaitset 80 inimest, siis 2023. aastal kokku juba 3984. Suure osa rahvusvahelise kaitse taotlejate arvust moodustavad Ukraina põgenikud, kelle hulk olukorra stabiliseerudes tõenäoliselt väheneb. Siiski on teistest riikidest pärit rahvusvahelise kaitse taotlejate hulk (v.a Ukraina kodanikud) viimaste aastate jooksul kasvanud ning tõenäoliselt jätkub kasv ka edaspidi. See omakorda suurendab võimalust, et kasvab kohtusse pöördumiste hulk. Tabel 6. Rahvusvahelise kaitse taotlejad 2021−2023. 2021 2022 2023 Rahvusvahelise kaitse taotlejad 80 2941 3984 Sh Ukraina kodanikest taotlejad 3 2610 3776 Ukraina kodanike osakaal 4% 89% 95% Rahvusvahelise kaitse taotlused, millega vaidlustati PPA otsus 11 43 35 kohtus Allikad: Justiitsministeerium (kohtute infosüsteem), Politsei-ja Piirivalveamet 2021. aastal esitati halduskohtusse kokku 22 rahvusvahelise kaitsega seotud pöördumist. Neist pooled (11) olid seotud Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) otsusega, millega keelduti rahvusvahelise kaitse andmisest. 2022. aastal oli 65 pöördumisest selliseid 43 (66%) ning 2023. aastal 72 pöördumisest 35 (49%). Kuigi rahvusvahelise kaitse taotluste hulk on kolme aasta jooksul kasvanud ligi 50 korda, on kohtusse pöördumiste arv suurenenud vaid kolm korda. 75 Joonis 9. Rahvusvahelise kaitse taotlejate kohtusse pöördumised 2021−2023 Allikas: Justiitsministeerium (kohtute infosüsteem) Muudatuse jõustudes väheneb rahvusvahelise kaitse taotlejatel kohtusse pöördumisel infokoormus, sest pole enam vaja esitada taotlust riigilõivust vabastamiseks. Mõju kohtutele ja kohtusüsteemile Kõik PPA poolt rahvusvahelise kaitse taotluse tagasilükkamise otsusega seotud pöördumised on tehtud Tallinna Halduskohtusse ning antud lahendada neljale kohtunikule. Kokku on rahvusvahelise kaitsega seotud pöördumiste lahendamine võtnud kolme aasta jooksul 2670 tundi. Muudatusest tulenevat kohtunike töökoormuse vähenemist on raske hinnata, sest riigilõivust vabastamine puudutab ainult ühte osa rahvusvahelise kaitse taotlejatega seotud kohtuvaidlustest. Siiski on riigilõivust vabastamine üks osa menetlusest, selle puudumise korral tõenäoliselt iga pöördumise menetlusaeg lüheneb ning kokkuvõttes ka kohtu töötajate töökoormus ühe pöördumise kohta väheneb. Muudatusel võib olla minimaalne mõju riigieelarvele. Muudatuse jõustumine ei võimalda edaspidi küsida rahvusvahelise kaitse taotlejatelt kohtusse pöördumisel riigilõivu. Arvestades kohtusse esitatud rahvusvahelise kaitse pöördumiste hulka (alla 50 pöördumise aastas) ning praegust halduskohtute praktikat (kõik pöördumised või enamik pöördumisi vabastatakse riigilõivust), ei ole muudatusel otsest mõju riigieelarvele. 6.7. Vanglas kinni peetavate isikute tervishoiuteenusega seotud vaidluste lahendamine maakohtus Muudatusega eesmärk on korrastada kehtivat seadust, sätestades seal sõnaselgelt, millises kohtus tuleks lahendada kinnipeetavatele tervishoiuteenuse osutamise ja korraldamisega seotud vaidlused. Muudatusega sätestatakse vangistusseaduses üheselt, et vanglas kinni peetavatele kinnipeetavatele, arestialustele ja vahistatutele (edaspidi kinnipeetavad) tervishoiuteenuste osutamisega seotud vaidlusi lahendab maakohus. Samuti nähakse VSS-is ette, et väljasaadetavale tervishoiuteenuse osutamisega seotud vaidlus lahendatakse maakohtus. 76 Kuni Riigikohtu üldkogu 28. juuni 2021. a määruseni (nr 3-21-30/19)75 lahendasid kinnipeetavale tervishoiuteenuse osutamisega seotud vaidlusi maa- või halduskohtud sõltuvalt sellest, kas vaidlustati arsti (meditsiinilist) otsust või vangla haldusotsust. Riigikogu üldkogu leidis eelnimetatud määruses, et kõiki kinnipeetavatele vanglas tervishoiuteenuse osutamisega seotud vaidlusi on pädevad lahendama halduskohtud. Kuna 1. juulil 2024 jõustus reform (Riigikogu XIV koosseisu eelnõu 699 SE), mille järgi hakkas vanglas tervishoiuteenuste osutamist kinnipeetavale, arestialusele või vahistatule korraldama Tervisekassa, siis on seadusandja määratlenud, et kinnipeetavate tervishoiuteenuse osutamise ja korraldamisega seotud vaidluste puhul on tegemist eraõiguslike vaidlustega, mille lahendamine peaks olema maakohtute pädevuses. Mõju kohtutele ja kohtusüsteemile Muudatuse mõju kohtutele ja kohtunikele on vähene. Vanglateenistuse andmetel oli 2023. aastal halduskohtus kinnipeetavate tervishoiuteenuste osutamisega seotud 11 sisulist vaidlust, kus tervishoiuteenusega seonduv oli kohtuasjas ainuke või peamine komponent. 2022. aastal oli selliseid vaidlusi 15. Maakohtutes oli 2019. aastal kinnipeetavate tervishoiuga seotud vaidlusi 24 ning 2020. aastal 18. Kuna täpset statistikat kinnipeetavatele tervishoiuteenuse osutamisega seotud vaidluste kohta ei ole, on tegemist ligikaudsete arvudega. Nende põhjal saab siiski öelda, et muudatusega seotud kohtuasju on üldist statistikat arvesse võttes pigem väga vähe. Muudatuse tulemusena suureneb siiski mõnevõrra maakohtute koormus ning väheneb halduskohtute koormus. Mõju kinnipeetavatele Regulatsiooni täpsustamisel on kinnipeetavatele pigem positiivne mõju, sest muudatuse järel on seaduses selgelt kirjas, milline kohus kinnipeetavatele tervishoiuteenuse osutamisega seonduvaid vaidlusi lahendab. See tagab kinnipeetavate jaoks õiguslikult selgema olukorra. 6.9 Muudatuste koondmõju ettevõtjate ja kodanike halduskoormusele Plaanitavad muudatused füüsiliste või juriidiliste isikute senist halduskoormust teadaolevalt ei mõjuta. TsMS-i § 2 kohaselt on tsiviilkohtumenetluse ülesanne tagada, et kohus lahendaks tsiviilasja õigesti, mõistliku aja jooksul ja võimalikult väikeste kuludega. Maksekäsu kiirmenetlus võimaldab võlanõudeid lahendada lihtsustatud korras, tagades seeläbi menetluse kiiruse ja kuluefektiivsuse. Formaliseeritud menetluse puhul on eriti oluline tagada selle toimimise usaldusväärsus ja ka selles menetluses peab olema tagatud tsiviilkohtumenetluse esmane eesmärk – asja lahendamine õigesti. Kohtumenetluses vorminõuete ja nõuet tõendavate dokumentide esitamise korra muutmist ei saa käsitleda halduskoormusena. Menetlusosalisel ei saa olla ootust, et ta saab oma nõude selle aluseks olevaid dokumente kohtule esitamata maksma panna. Riigil on õigus võimaldada lihtsustatud menetlust, kuid on õigus sellist menetluskorda ka vajadusel muuta. Nõuded kehtestatakse tarbijate õiguste kaitseks ja korrakohase kohtumenetluse tagamiseks. Kui kaaluda ühest küljest tarbija õiguste kaitse ja kohtusüsteemi toimimise usaldusvääruse säilitamise eesmärki ja teisest küljest tarbijakrediidiandjatele lisanõuete kehtestamist tarbijakrediidilepingust tulenevate nõuete menetlemisel maksekäsu 75 RKÜKo 28.06.2021, 3-21-30. 77 kiirmenetluses, on ilmne, et tarbija õiguste ja kohtusüsteemi usaldusväärsuse kaitse kaaluvad üles krediidiandjate mõningasest ebamugavusest tekkiva riive lisatoimingute tegemisel maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel. Lisaks tuleb arvestada seda, et maksekäsu kiirmenetlus on alternatiivne menetlus, st krediidiandjal ei ole kohustust seda liiki menetlust oma nõuete maksmapanemiseks kasutada, ta võib kasutada ka hagimenetlust. Ehkki puudub alus eeldada, et kõik seni maksekäsu kiirmenetluses esitatavad tarbijakrediidilepingutest tulenevad nõuded jõuavad edaspidi hagimenetluses kohtusse, ei saa täielikult välistada, et muudatuse tulemusel võib mõnevõrra sageneda tarbijakrediidi võlgnevuste sissenõudmine hagimenetluses. Hagimenetlus on maksekäsu kiirmenetlusega võrreldes ajakulukam ja koormavam nii krediidiandjale kui ka tarbijale. Kohtu, eelkõige maakohtu kohtunike töökoormuse leevendamiseks tarbijakrediidiasjade lahendamisel võetakse kasutusele IT-lahendus, mis abistab kohtunikke avalduse andmete ja vastustundliku laenamise põhimõtte kontrollimisel. Arendamisjärgus IT-lahendus võimaldab juba enne avalduse kohtunikuni jõudmist kontrollida hagiavalduse vastavust nõuetele ja juhendada hagejat andmete esitamisel. Andmete kujul hagiavalduse esitamine võimaldab avaldust automaatselt töödelda tehisarumudelite abil, näiteks kontrollida, kas avalduse esitamisel on lisatud kõik vajalikud andmed ja dokumendid (nt allkirjastatud leping, krediidianalüüs). Süsteem tuvastab automaatselt olulisemad andmed (nt sissetulek, maksekohustused) ja tõstab need esile loetavas vormis. Kohtunik ei pea dokumentide vahel käsitsi navigeerima ja otsima olulisi andmeid – töö muutub tõhusamaks ja läbipaistvamaks. See võimaldab maakohtute koormust tarbijakrediidilepingust tulenevate nõuete läbivaatamisel oluliselt leevendada, mille tulemusel lüheneb ka menetlusaeg. 7. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad kulud ja tulud Seaduse jõustumise järel võib lisanduda kulusid Sotsiaalkindlustusametile (SKA), kuna SKA peab edaspidi hakkama halduskohtu asemel tuvastama isiku pensionistaaži. SKA hinnangul tuleks lisanduvate ülesannete täitmiseks suurendada ameti teenistuskohtade arvu kahe teenistuskoha võrra ja lisanduvate teenistuskohtade ning ülesannete täitmisega kaasnev mõju SKA eelarvele on minimaalselt 80 234 eurot aastas. SKA-l ei ole võimalik täita lisanduvaid ülesandeid olemasoleva ressursiga. Kulud kaetakse Sotsiaalministeeriumi eelarvest. Samuti võivad lisanduda kulud haldusorganitele (Transpordiamet, Keskkonnaamet, Eesti Jahimeeste Selts ning Politsei- ja Piirivalveamet), kes peavad edaspidi hakkama tegema otsuseid kutsealuste õiguste või lubade piiramiseks. Kuna haldusorganid peavad hakkama ise kaalutlusotsust langetama, siis nende töökoormus tõenäoliselt suureneb, sest ka võimalikud otsuste vaidlustused tuleb nende osalusel kohtus lahendada. Lisanduvate kulude suurus ei ole täpselt teada, kuna on keeruline hinnata, milline saab olema haldusorganitele lisanduv töökoormus ning kui palju hakatakse lubade või õiguste piiramiseks tehtud otsuseid tulevikus kohtus vaidlustama. Riigile kaasnevad kulud seonduvalt tarbijakrediidinõuete elektrooniliseks menetlemiseks loodava IT-lahenduse arendamisega. Täna on hagiavaldus ja selle lisad võimalik esitada kohtule paberkandjal, e-postiga ja avaliku e-toimiku vahendusel. Hagiavaldus ja selle lisad on kohtule kättesaadavad kohtute infosüsteemis ja digitoimikus. Muudatusega esitatakse edaspidi tarbijakrediidilepingust tulenev võlausaldaja nõue avaliku e-toimiku erivormil, mis sisaldab täiendavaid andmevälju, dokumentide struktuuritud liigitamist ja automaatseid sisendikontrolle. Erivormi täitmise lõpetamisel süsteem genereerib esitatud andmete põhjal struktureeritud hagiavalduse, mille hageja peab esitama otse avaliku e-toimiku süsteemist 78 kohtule. Selleks et tarbijakrediidilepingust tulenevaid nõudeid oleks võimalik hagimenetluses erivormi kaudu esitada ning elektrooniliselt töödelda on vaja teostada arendustöid e-toimikus, avalikus e-toimikus ja digitoimikus, mida korraldab Registrite ja Infosüsteemide Keskus. Arendustööde kogukulu riigile praeguste andmete pinnalt on ligikaudu 165 000 eurot, sh igakuised püsikulud summas 500 eurot kuus. 8. Rakendusaktid Seadusemuudatuse rakendamiseks ei ole vaja kehtestada uusi ega muuta olemasolevaid rakendusakte. RÕS-i § 32 lõike 3 kehtetuks tunnistamisega muutub kehtetuks määrus, mida kehtestatud ei ole. 9. Seaduse jõustumine Seadus jõustub üldises korras. Muudatused ei eelda adressaatide töö olulist ümberkorraldamist ning võivad seetõttu jõustuda üldises korras. Eelnõu § 14 punkt 11 jõustub 2027. aasta 1. jaanuaril. Hilisem jõustumisaeg on seotud tarbijakrediidi IT-lahenduse arendamiseks vajalike tööde valmimise tähtajaga. Eelnõu § 16 ja § 19 punkt 2 jõustuvad 2026. aasta 1. septembril. Muudatused on seotud kinnipeetavale, vahistatule, arestialusele ja väljasaadetavale tervishoiuteenuse korraldamise ja osutamisega seotud vaidluste suunamisega maakohtusse. Eraldi jõustumiskuupäeva ettenägemine on oluline seetõttu, et nii kaebajatele kui ka kohtutele oleks teada kindel kuupäev, millest alates lahendab kinnipeetavate tervishoiuga seonduvaid vaidlusi maakohus. Enne 1.09.2026 halduskohtule esitatud kaebused, mis on seotud kinnipeetavale, arestialusele, vahistatule või väljasaadetavale tervishoiuteenuse osutamise ja korraldamisega, menetletakse lõpuni halduskohtus. 10. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon 10.1. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku muutmise seadus76 saadeti 20.11.2024. a kooskõlastamiseks ministeeriumitele ning arvamuse avaldamiseks Riigikohtule, esimese ja teise astme kohtutele, Eesti Kohtunike Ühingule, Õiguskantsleri Kantseleile, Eesti Advokatuurile, Eesti Juristide Liidule, Riigiprokuratuurile, Registrite ja Infosüsteemide Keskusele, Tartu Ülikooli õigusteaduskonnale, Tallinna Tehnikaülikooli õiguse instituudile ja Tallinna Ülikooli ühiskonnateaduste instituudile. Eelnõu kooskõlastasid Haridus- ja Teadusministeerium, Siseministeerium ja Rahandusministeerium. Märkustega kooskõlastas eelnõu Regionaal- ja Põllumajandusministeerium. Arvamuse esitasid Viru Maakohus, RIK, Harju Maakohus, Tallinna Ringkonnakohus, Riigikohus, Tartu Maakohus, Tallinna Halduskohus, Eesti Advokatuur, Prokuratuur. 10.2. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku, pankrotiseaduse, riigi õigusabi seaduse ja täitemenetluse seadustiku muutmise seadus77 saadeti 14.07.2025 kooskõlastamiseks ministeeriumitele ning arvamuse avaldamiseks Riigikohtule, esimese ja teise astme kohtutele, Eesti Kohtunike Ühingule, Õiguskantsleri Kantseleile, Eesti Advokatuurile, Eesti Juristide Liidule, Riigiprokuratuurile, Registrite ja Infosüsteemide Keskusele, Tartu Ülikooli 76 Tsiviilkohtumenetluse seadustiku muutmise seadus. – https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/783502ab-8013-403b-9a4f-983ecd8b7831. 77 Samas. 79 õigusteaduskonnale, Tallinna Tehnikaülikooli õiguse instituudile, Tallinna Ülikooli ühiskonnateaduste instituudile, Eesti Pangaliidule, MTÜ-le FinanceEstonia, Julianus Inkasso OÜ-le, B2 Impact OÜ-le, Placet Group OÜ-le, Creditform Eesti OÜ-le, Era Liisingu Inkassoteenused OÜ-le, Bondora AS-le, OMEGA INVEST OÜ-le, GS Core OÜ-le, AS-le PlusPlus Capital, Revensen OÜ-le, Modena Estonia OÜ-le ning BB Finance OÜ-le. Eelnõu kooskõlastasid Haridus- ja Teadusministeerium ning Siseministeerium. Märkustega kooskõlastasid eelnõu Regionaal- ja Põllumajandusministeerium. Arvamuse esitasid Viru Maakohus, Registrite ja Infosüsteemide Keskus, Harju Maakohus, Tallinna Ringkonnakohus, Riigikohus, Tartu Maakohus, Tallinna Halduskohus, Eesti Kohtunike Ühing, Tartu Ülikool, Riigiprokuratuur, Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koda, Finantsinspektsioon, Eesti Pangaliit, Eesti Krediidiandjate Liit, FinanceEstonia MTÜ, B2 Impact OÜ, Julianus Inkasso OÜ, Omega Invest OÜ, AS PlusPlus Capital ja Fresh Finance OÜ ning Advokaadibüroo Sorainen OÜ. Tsiviilkohtumenetlust puudutav tabel kooskõlastamisel esitatud märkuste ja ettepanekute kohta on lisatud seletuskirjale (lisa 1). 10.3. Halduskohtumenetluse seadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muumise seadus78 saadeti 22.10.2024. a kooskõlastamiseks ministeeriumitele ja Eesti Linnade ja Valdade Liidule ning arvamuse avaldamiseks Riigikohtule, Tallinna Ringkonnakohtule, Tartu Ringkonnakohtule, Tallinna Halduskohtule, Tartu Halduskohtule, Eesti Kohtunike Ühingule, Õiguskantsleri Kantseleile, Eesti Advokatuurile, Notarite Kojale, Patendivolinike Kojale, Eesti Juristide Liidule, Transpordiametile, Keskkonnaametile, Eesti Jahimeeste Seltsile, Kaitseressursside Ametile, Kaitseväele, Politsei- ja Piirivalveametile, Sotsiaalkindlustusametile, Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile, Eesti Tuuleenergia Assotsiatsioonile, Eesti Meediaettevõtete Liidule. Eelnõu kooskõlastasid märkustega Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Kaitseministeerium, Rahandusministeerium, Sotsiaalministeerium, Siseministeerium, Kliimaministeerium ja Välisministeerium. Eelnõu kohta esitasid arvamuse Riigikohus, Tallinna Ringkonnakohus, Tartu Ringkonnakohus, Tallinna Halduskohus, Tartu Halduskohus, Eesti Kohtunike Ühing, Eesti Advokatuur, Eesti Advokatuuri haldusõiguse komisjon, Notarite Koda, Sotsiaalkindlustusamet, Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet ning Eesti Meediaettevõtete Liit. Halduskohtumenetlust puudutav tabel kooskõlastamisel esitatud märkuste ja ettepanekute kohta on lisatud seletuskirjale (lisa 2). 78 Halduskohtumenetluse seadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus (kohtumenetluse tõhustamine). – https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/6d4258ac-f45a-4f96-8133- acef12af9a91. 80 Halduskohtumenetluse seadustiku ja teiste seaduste muutmise seaduse (kohtumenetluse tõhustamine) eelnõu seletuskirja juurde Lisa 1 Kooskõlastustabel Ettepaneku esitaja Ettepaneku sisu Arvestatud/mittearvestatud Kaitseministeerium 1. Eelnõu peamine eesmärk on lihtsustada halduskohtumenetlust. Selgitatud Kaitseministeerium toetab kohtu loa taotlemise kaotamist õiguste ja lubade peatamise protsessis, kuid ei nõustuda eelnõu §-ga 4, millega Puudutatud haldusorganid on olnud tunnistatakse KVTS §-id 331 ja 711 tervikuna kehtetuks järgmistel kaasatud eelnõu kooskõlastamise protsessis põhjustel: eeskätt läbi nende valitsemisala 1) Eelnõu väljatöötamisse ei ole kaasatud Kaitseressursside Ametit, ministeeriumite. Lisaks on eelnõu saadetud Kaitseväge, Transpordiametit, Keskkonnaametit, Politsei- ja arvamuse avaldamiseks ka kõikidele Piirivalveametit ega Eesti Jahimeeste Seltsi, kes on vahetult kõnealustele haldusorganitele. seadusemuudatuse subjektideks ning hakkavad vahetult otsustama ilma kohtu vahekontrollita erinevate lubade peatamise üle. Seetõttu ei ole ka Eelnõu eesmärgiks ei ole haldusorganite käesoleval juhul võimalik hinnata, kuidas nimetatud muudatused töökoormuse vähendamine, vaid praktikas toimida võiksid ning milliseid protsesse peaksid haldusorganid ülekoormatud kohtusüsteemi töökoormuse edaspidi muutma ning kas nimetatud muudatused tagavad tööprotsesside vähendamine ning selleks püütakse viia ja töökoormuse vähendamise, mis on vajalikud eesmärgi efektiivseks kohtust välja need asjad, mille puhul ei ole saavutamiseks ja mis paratamatult muutuvad seoses seadusmuudatusega. tegemist õigusemõistmisega ehk kohtu peamise funktsiooniga. 2. 2) Kehtiva õiguse kohaselt on KVTS §-s 331 sätestatud, millisel juhul võib Arvestatud. Kaitseressursside Amet algatada õiguste ja lubade kehtivuse peatamist ning §-s 711 on sätestatud, millisel juhul võib seda teha Kaitsevägi. Enne Eelnõu ja seletuskiri muudetud. õiguste ja lubade peatamise algatamist hoiatab Kaitseressursside Amet või Muudatusega jäetakse KVTSi alles §-d 311 Kaitsevägi isikut, kes on korduvalt jätnud kohustuse täitmata. Hoiatus ja 711, kus nähakse ette, et KRA või tuleb isikule kätte toimetada KVTS-is sätestatud korras. Kui isik jätab Kaitsevägi esitab kutselausele või reservis 1 hoiatuses märgitud kohustuse taaskord täitmata, võib Kaitseressursside olevale isikule hoiatuse, et tema lube või Amet või Kaitsevägi kehtiva õiguse kohaselt taotleda halduskohtult luba õigusi hakatakse piirama. Sätetes nähakse isikule väljastatud õiguste ja lubade peatamiseks. Lisaks on kõnesolevates ette, et kui kutsealune või reservis olev isik sätetes esitatud loetelu, milliseid andmeid ja tõendeid tuleb jätab hoiatuses märgitud kohustuse täitmata, Kaitseressursside Ametil või Kaitseväel halduskohtule esitatavale siis võib KRA või Kaitsevägi esitada taotlusele lisada. Halduskohtult õiguste ja lubade peatamiseks loa asjaomasele luba või õigust andvale saamisel (kohtumäärus) edastatakse see asutusele, kes vastavaid õigusi või haldusorganile avalduse kutsealuse või lube väljastavad. Kohtumäärus on olnud asutusele kohustav ning siinkohal reservis oleva isiku õiguste või lubade asutus ei saa õiguste ja lubade peatamisest keelduda. Õiguste ja lubade piiramiseks. Samuti on seal loetletud need kehtivus peatatakse, kuniks isik on kohustused täitnud. Kohustuse load ja õigused, mille andmisest võidakse täitmisest teavitab asutust Kaitseressursside Amet või Kaitsevägi. keelduda või mille kehtivus võidakse peatada. Need võrreldes kehtiva seadusega Eelnõu kohaselt tunnistatakse eelpool kirjeldatud kord ja põhimõtted ei muutu. Samuti jääb alles loetelu selle kehtetuks ning lubade ja õiguste peatamise sätted jäävad muudetud kujul kohta, mis tuleb KRA või Kaitseväe poolt vaid eriseadustesse, v.a KVTS-i, mis reguleerib esitatavas avalduses märkida. Eelnõuga kaitseväeteenistuskohustuse täitmist. Eelnõu kohaselt antakse õiguste ja muutub see, et avaldus lubade ja õiguste lubade peatamise otsustamine vastavale asutusele või isikule piiramiseks esitatakse edaspidi kohtu (Transpordiamet, Keskkonnaamet, Eesti Jahimeeste Selts, Politsei- ja asemel luba andvale haldusorganile. Piirivalveamet). Eelnõukohase seaduse jõustumisel võib näiteks „Transpordiamet peatada mootorsõiduki juhtimise õiguse kutsealusel, kes Muudatuse kohaselt jääb loa või õiguse ei täida kaitseväeteenistuse seaduses sätestatud terviseseisundi hindamisel piiramise otsustamine sellele osalemise kohustust või ajateenistusse asumise kohustust, ning reservis haldusorganile, kes on seaduse alusel pädev oleval isikul, kes ei täida Kaitseväe määratud ajaks õppekogunemisele antud luba või õigust andma. ilmumise kohustust. Transpordiamet lähtub otsuse tegemisel Kaalutlusotsust ei saa teha teine sama Kaitseressursside Ameti või kaitseväe poolt isiku ärakuulamisel kogutud tasandi haldusorgan, kelle pädevusse ei andmetest, kui lisaandmete saamine ei ole vajalik.“. Eelnõuga kavandatav kuulu vastavate lubade või õiguste andmine. lahenduskäik võib osutuda problemaatiliseks, sest eelnõu ei reguleeri isiku Horisontaalsel tasandil ei ole põhjendatud teavitamise kord, õiguste ja lubade teatamise menetluse algatamise ja olukord, kus üks haldusorgan sekkub teise läbiviimise korda, menetlemise tähtaegu ning Kaitseressursside Ameti ja haldusorgani pädevusse ja suunab teda Kaitseväe poolt esitatud taotluse rahuldamata jätmise tagajärgesid. konkreetset otsust vastu võtma. Lube või õigusi andvate haldusorganite 2 kaalutlusõigus on sätesatud vastavalt eriseadustes. Muudatusega jäetakse kehtivast KVTS § 331 ja §711 välja lõiked 2-4, kuna need reguleerivad HMSis tulenevaid põhimõtteid. Dokumentide kättetoimetamine on sätestatud HMS 7. jaos ning seetõttu ei ole vajalik seda eriseaduses enam täpsustada. Hoiatuse puhul ei ole tegemist haldusaktiga, vaid menetlustoiminguga ning HMS § 5 näeb ette, et üldjuhul määrab menetlustoimingu vormi ja muud haldusmenetluse üksikasjad haldusorgan kaalutlusõiguse alusel. Kehtiv lõige 4 ei ole samuti vajalik. Kui isikul lube või õigusi ei ole, siis ei pea ka hoiatust esitama. Samuti ei ole vajalik ette näha mitme taotluse esitamist kohtule, kuna kohtu roll kaob ära. Edaspidi esitab KRA või Kaitsevägi avalduse nendele haldusorganitele, kes lube või õigusi annavad. 1 1 3. KVTS §-ide 33 ja 71 tervikuna kehtetuks tunnistamisega kaotatakse Arvestatud. Kaitseressursside Ameti ja Kaitseväe pädevus korduvalt kohustuse täitmisest kõrvalehoidja suhtes lubade ja õiguste kehtivuse peatamise Eelnõu ja seletuskirja täiendatud. Selgitused taotlemiseks, sest kaotatakse KVTS-is õiguslik alus sellise piirava meetme antud eelmise märkuse juures. rakendamise võimalikkuse kohta. Vastava meetme kasutuselevõtu võimalus jäetakse eelnõuga vaid vastavaid lube ja õigusi reguleerivatesse 3 eriseadustesse. Kaitseministeeriumi hinnangul peab Kaitseressursside Ameti ja Kaitseväe pädevusnorm olema sätestatud kaitseväeteenistust reguleerivas eriseaduses ning kaudselt lube ja õigusi reguleerivatest seadustest pädevusnormi tuletamine ei taga õigusselgust ega ole piisav lubade ja õiguste peatamise menetlustoimingute teostamiseks. Vastavale seisukohale on varasemalt jõudnud ka Justiitsministeerium, mil on korduvalt rõhutanud, et kaitseväekohustuslaste osas andmete küsimise, kogumise, toimingute tegemise alus ja eesmärk ning Kaitseressursside Ameti ja Kaitseväe pädevus nende toimingute tegemisel peavad selgelt olema sätestatud KVTS-is. Põhjuseks on Justiitsministeerium toonud asjaolu, et kodanikul peab olema selge ülevaade ja kindel arusaam, milliseid toiminguid tema suhtes võib algatada ja milliseid andmeid selleks on asutusel õigus koguda. Eelnõuga hakkaks sisuliselt kaitseväekohustuse täitmata jätmise tagajärgede üle otsustama asutus või isik, kelle seadusest tulenev ülesanne ei ole kaitseväekohustuse korraldamine. 4. Asutustel on õigus töödelda vaid neid isikuandmeid, mis on vajalikud Selgitatud. tema seadusest tulenevate ülesannete täitmiseks ehk asutuse poolt pakutava teenuse osutamiseks või õiguse tagamiseks (näiteks juhilubade HMS § 7 lg 5 kohaselt võib haldusorgan väljastamisel töötleb Transpordiamet vaid neid andmeid, mis on vajalikud haldusmenetluses haldusakti andmise, isikule mootorsõiduki juhtimisõiguse väljastamiseks. Loetelu andmetest toimingu tegemise või halduslepingu on kehtestatud vastavates õigusaktides). sõlmimise eesmärgil töödelda isikuandmeid Kaitseministeerium palub eelnõu isikuandmete töötlemise õiguste võrra, menetletavas asjas vajalike asjaolude kohta, vastavalt asutuste pädevusele, täiendada. kui seadusega või selle alusel antud õigusaktidega ei ole ette nähtud teisiti. HMS § 7 lõige 5 annab üldaluse asja lahendamiseks vajalike isikuandmete töötlemiseks koosmõjus õigusaktidest tulenevate valdkonnaspetsiifiliste normidega. 4 Kuna KVTSi jäävad sätted selle kohta, millised andmed KRA või Kaitsevägi peavad luba või õigust andvale haldusorganile (nt Transpordiametile) esitama, siis saab haldusorgan teha otsuse nende andmete põhjal ning vajadusel küsida andmeid juurde. HMS § 38 lõike 1 kohaselt võib haldusorgan nõuda haldusmenetluse käigus menetlusosalistelt ning muudelt isikutelt nende käsutuses olevate tõendite ja andmete esitamist, mille alusel haldusorgan teeb kindlaks asja lahendamiseks olulised asjaolud. 5. Kaitseministeerium ei toeta hoiatuste kaotamist. Senine praktika näitab, et Arvestatud. piiravate meetmete rakendamise kavatsuse kohta hoiatusteate saatmisel on olnud positiivne mõju eriti isikute osas, kelle kohustuse mittetäitmine on Eelnõu ja seletuskirja muudetud. Eelnõuga olnud küll korduv, kuid pole veel muutunud süstemaatiliseks. Selliste jäetakse KVTSi §-id 311 ja 711, milles on juhtumite puhul täidab Kaitseressursside Ameti hinnangul isik kohustuse sätestatud hoiatuse tegemine ning luba või peale hoiatuse saamist, mistõttu ei ole vajadust isiku õigusi riivavat otsust õigust andvale haldusorganile vastava teha ja see vähendab hilisemat koormust selgitamise, vaidemenetluse ja avalduse esitamise kord. Muutub ainult see, halduskohtusse pöördumise vähenemise näol. et KRA või Kaitsevägi ei esita enam taotlust loa või õiguse piiramiseks halduskohtule, vaid esitavad vastava avalduse asjaomasele haldusorganile. (Pikem selgitus antud Kaitseministeeriumi 1. märkuse juures) 6. Eelnõuga ei ole hinnatud, millised tagajärjed kaasnevad nii isikule kui ka Selgitatud. taotluse esitanud asutusele, kui kaalutlusõigus antakse haldusorganile. Kaitseministeeriumi hinnangul kasvab oluliselt vaidluste osakaal, mis Teatav vaidluste osakaalu suurenemine võib omakorda suurendab haldusorganite töökoormust. olla tõenäoline, sest edaspidi kaob kohtu eelkontroll ja seega võib inimestel olla põhjendatud soov, et lubade või õiguste piiramise otsuste õiguspärasust kontrolliks 5 kohtus. Siiski ei ole alust arvata, et kõik kusealused ja reservväelased hakkavad edaspidi kõne all olevaid otsuseid vaidlustama ning seetõttu eelduslikult kohtute koormus muudatuste tagajärjel siiski väheneb, kuna kehtiva õiguse kohaselt tuleb kohtulik eelkontroll teha kõikide otsuste puhul. Eelnõu seletuskirjas (lk 41) on mõjude analüüsimisel välja toodud, et kuna haldusorganid peavad hakkama ise kaalutlusotsust langetama, siis nende töökoormus tõenäoliselt suureneb, sest ka võimalikud otsuste vaidlustused tuleb nende osalusel kohtus lahendada. Arvestades sihtrühma kasvu ning lubade olemasolu ja/või huvi nende taotlemise vastu, võib prognoosida, et kõige enam kasvab Transpordiameti töökoormus. 7. Eelnõuga jääb ebaselgeks, kuidas teavitab luba andnud haldusorgan Selgitatud. taotlejat loa kehtivuse peatamise kohta või peatamata jätmise kohta. Seetõttu jääb ebaselgeks, kuidas saaks Kaitseressursside Amet või Tegemist haldusesisese suhtega ning seega Kaitsevägi haldusorgani otsuse vajadusel vaidlustada ning kas on teavitamise ja vaidlustamise korra vaidlustamine toimuks kohtus või luba seaduses ettenägemine ebavajalik väljastanud haldusorganis. Kaitseministeeriumi hinnangul tuleks vastav reguleerimine. Haldusesiseselt peaksid vaidlustamise kord täpsemalt reguleerida. haldusorganid saama omavahel kokku leppida ning reeglid paika panna. Riigiasutuste omavaliste õiguslike vaidluste 6 lahendamise kord on sätestatud VVS §-s 101. 8. Kokkuvõttes Kaitseministeerium toetab kohtu loa taotlemise kaotamist, Arvestatud osaliselt. kuid tuginedes eeltoodud põhjendustele, oleme seisukohal, et kaitseväeteenistuskohustusest kõrvalehoidjate korral õiguste ja Eelnõu ja seletuskirja on muudetud selliselt, lubade peatamise otsustamise õigus peaks jääma Kaitseressursside et KVTSi on jäetud §-d 311 ja 711, mis Ametile ja Kaitseväele ning õiguste ja lubade väljastaja haldusorgan näevad ette kutsealuse või reservis oleva peaks jääma otsuse täideviijaks. Samuti peab Kaitseministeerium isiku hoiatamise KRA või Kaitseväe poolt, vajalikuks, et KVTS-is oleks jätkuvalt sätestatud Kaitseressursside kui nad ei täide neile KVTSi alusel pandud Ameti ja Kaitseväe pädevus kõrvalehoidjate suhtes õiguste ja lubade kohustusi. Lisaks nähakse ette, et KRA või kehtivuse peatamise pädevuse osas ning oleks selgelt sätestatud lubade Kaitsevägi esitab luba või õigust andvale ja õiguste kehtivuse peatamisest teavitamise kord. Eelnevast tulenevalt haldusorganile vastava avalduse kutsealuse leiame, et KVTS §-id 331 ja 711 ei saa tervikuna kehtetuks tunnistada. või reservis oleva isiku lubade või õiguste piiramiseks. Kaalutlusotsuse loa või õiguse piiramiseks teeb endiselt luba või õigust andev haldusorgan, kuna horisontaalsel tasandil ei ole põhjendatud olukord, kus üks haldusorgan sekkub teise haldusorgani pädevusse ja suunab teda konkreetset otsust vastu võtma. Seda saab teha üksnes vastavat pädevust omav haldusorgan. 9. Lisaks palume täiendavalt analüüsida eelnõuga tehtavate eriseaduste Selgitatud. muudatuste mõju asutuste töökorraldusele ja töökoormusele. Samuti palume muudatuste rakendamiseks näha ette piisav aeg, et Halduspraktikat saab asuda muutma juba Kaitseressursside Amet ja Kaitsevägi saaks luba andvate haldusorganitega enne eelnõu jõustumist ning infovahetuseks vajalikud protsessid läbi arutada ning vajalikud arendused teha. vajalikud infotehnoloogilised arendused ei pea olema valmis kohe muudatuse jõustudes. Neid on võimalik arendada jooksvalt uue süsteemi kehtima hakkamisel. 7 Kliimaministeerium 1. Eelnõuga plaanitakse kehtetuks tunnistada kaitseväeteenistuse seaduse Arvestatud osaliselt ja selgitatud. (KVTS) §-d 331 ja 711 , mis reguleerivad muu hulgas mootorsõiduki juhtimisõiguse ning väikelaeva ja jeti juhtimise õiguse andmisest Eelnõu ja seletuskiri muudetud. keeldumise ja nende õiguste peatamise aluseid juhul, kui kutsealune eirab Muudatusega jäetakse KVTSi alles §-d 311 terviseseisundi hindamise või ajateenistuse asumise kohustust või reservis ja 711, kus nähakse ette, et KRA või olev isik hoiab kõrvale õppekogunemisele ilmumise kohustusest. Viidatud Kaitsevägi esitab kutselausele või reservis KVTS paragrahvides on sätestatud halduskohtule loa taotlemise alused olevale isikule hoiatuse, et tema lube või erinevate õiguste ja lubade peatamiseks ja nende andmisest keeldumiseks õigusi hakatakse piirama. Sätetes nähakse ning isikute eelnev hoiatamine nõuete rikkumiste tagajärgedest. ette, et kui kutsealune või reservis olev isik Eelnimetatud KVTS paragrahvidega seonduvat muudetakse eelnõu jätab hoiatuses märgitud kohustuse täitmata, kohaselt ka liiklusseaduse (LS) § 106 lõiget 11 ja § 124 lõiget 42 selliselt, siis võib KRA või Kaitsevägi esitada et edaspidi langeb juhtimisõiguse andmisest keeldumise või asjaomasele luba või õigust andvale juhtimisõiguse peatamise kaalutlusotsuse tegemine KVTS-st tulenevate haldusorganile avalduse kutsealuse või kohustuste täitmise kõrvalehoidmisel Transpordiametile. Ehk kui kehtiva reservis olevate isikute õiguste või lubade regulatsiooni kohaselt teostab kaalutlusõigust isikute õiguste piiramiseks piiramiseks. Samuti on seal loetletud need nii Kaitseressursside Amet, Kaitsevägi kui Halduskohus, siis edaspidi load ja õigused, mille andmisest võidakse langeb kaalutluskohustus Transpordiametile. Kehtiva LS § 106 lõike 11 keelduda või mille kehtivus võidakse kohaselt ei anta auto ja mootorratta juhtimise õigust ning esmast juhiluba peatada. Samuti jääb alles loetelu selle ei väljastata isikule, kellele nimetatud õiguse või loa andmisest keeldumist kohta, mis tuleb KRA või Kaitseväe poolt lubab halduskohus KVTS § 331 lõikes 5 nimetatud Kaitseressursside esitatavas avalduses luba või õigust andvale Ameti või § 711 lõikes 5 nimetatud Kaitseväe taotluse alusel ja haldusorganile märkida. Kehtiva seadusega Transpordiamet lõpetab nimetatud keelu, kui keeldumise asjaolud on ära võrreldes muutub ainult see, et taotlus langenud ja Kaitseressursside Amet või Kaitsevägi on sellest (eelnõu sõnastuses avaldus) esitatakse Transpordiametit teavitanud ning halduskohtu määrusest ei tulene teisiti. edaspidi kohtu asemel luba andvale Samuti sätestab LS § 124 lõige 42 , et Transpordiamet peatab haldusorganile. mootorsõiduki juhtimise õiguse, kui halduskohus on KVTS § 331 lõikes 5 või § 711 lõikes 5 sätestatud taotluse alusel andnud loa mootorsõiduki Muudatuse kohaselt jääb loa või õiguse juhtimise õigus peatada. Seejuures taotleb halduskohtult seda luba kas piiramise otsustamine sellele Kaitseressursside Amet või Kaitsevägi. Viidatud kehtivatest sätetest on haldusorganile, kes on seaduse alusel pädev selgelt näha, et juhtimisõiguse andjal ehk Transpordiametil puudub antud luba või õigust andma. kaalutlusõigus ja ta täidab halduskohtu otsust, mis omakorda tugineb Kaalutlusotsust ei saa teha teine sama 8 Kaitseressursside Ameti või Kaitseväe edastatud taotlusele, mis on tasandi haldusorgan, kelle pädevusse ei vastavalt läbi kaalutud. Analoogsed Transpordiametit puudutavad sätted kuulu vastavate lubade või õiguste on ka meresõiduohutuse seaduses väikelaeva ja jeti juhtimisõigusega väljaandmine. Horisontaalsel tasandil ei ole seoses ning teisi loa andjaid puudutavad sätteid muudes seadustes, mis põhjendatud olukord, kus üks haldusorgan reguleerivad jahipidamisõigust, kalastuskaarti, relva- ja sekkub teise haldusorgani pädevusse ja relvasoetamisluba. Kliimaministeeriumile pole selge, millele tuginedes suunab teda konkreetset otsust vastu võtma. hakkab Transpordiamet tegema otsuseid juhtimisõiguse andmisest ja Lube või õigusi andvate haldusorganite esmase juhiloa väljastamisest keeldumise ja juhtimisõiguse peatamise kaalutlusõigus on sätesatud vastavalt kohta. Kui eelnõu eesmärk on kaotada ära Kaitseressursside Ametil ja eriseadustes. Kaitseväel halduskohtult loa taotlemise nõue, et kohtu koormust vähendada, siis ei ole otstarbekas KVTS § 331 ja 711 täies ulatuses Seega teeb Transpordiamet edaspidi otsuse kehtetuks tunnistada, vaid tuleks sätestada, et vastava kaalutlusotsuse teeb kutsealuse või reservis oleva isiku oma pädevuse ulatuses kas Kaitseressursside Amet või Kaitsevägi, kes juhtumisõiguse piiramiseks KRA või esitab vastava otsuse loa andjale, kes teeb selle alusel toimingud Kaitseväe vastava avalduse alusel. Nii asjakohase õiguse piiramiseks. Leiame, et eelnõu seletuskirjas antud kehtivas KVTSis kui eelnõus nähakse ette, selgitus kaalutlusõiguse panemiseks loa andjale ei ole asjakohane - et avalduses peab olema märgitud: Kaitseväeteenistuse seadusest jäetakse välja ka sätted isikule hoiatuse 1) põhjendus, miks Kaitseressursside Amet tegemise kohta, HMSi põhimõtetest tulenevalt on haldusorganil peab valitud õiguse või loa peatamist ja selle haldusmenetluse läbiviimisel selgitamiskohustus (HMS § 36) ning andmisest keeldumist vajalikuks; menetlusosalise arvamuse ja vastuväidete ärakuulamise kohustus (HMS § 2) tõendid kohustuse täitmata jätmise 40). Samuti ei ole eelnõuga täpsemalt sätestatud, kuidas edaspidi KRA ja kohta; Kaitsevägi pöörduvad loa või õiguse andnud haldusorgani poole ning 3) teave hoiatuse kättetoimetamise kohta; taotlevad kutsealuste ning reservis olevate isikute lubade või õiguste 4) muu asjasse puutuv teave. piiramist. Tegemist on haldusorganite omavahelise asjaajamisega, mille kesksed põhimõtted on sätestatud HMSis. Transpordiamet (või mõni teine Tegemist haldusesisese suhtega ja seega eriõigust andev asutus) ei ole sisuliselt pädev kaalutlema, kas nende tundub haldusorganite omavahelise valdkonnaga mitteseotud nõuete täitmise tagamiseks on kohane piirata teavitamise ja vaidluse lahendamise korra isikule antud eriõigust (ehk nt keelduda juhtimisõiguse andmisest või seaduses ettenägemine ebavajalik peatada juba antud juhtimisõigus). Eelnõust ei selgu, milliseid reguleerimine. Haldusesiseselt peaksid kaalutluskriteeriume peaks Transpordiamet kaalutlusõiguse teostamisel haldusorganid saama omavahel kokku arvesse võtma – kas piisav on ühest või mitmest KVTSi nõudest leppida ning reeglid paika panna. kõrvalehoidmine või nõuete ühe- või mitmekordne rikkumine ning Riigiasutuste omavaliste õiguslike vaidluste 9 millised võivad olla kohustuse rikkumist leevendavad asjaolud jmt lahendamise kord on sätestatud VVS §-s kriteeriumid. Sisuliselt pannakse eelnõuga Transpordiametile täiendav 101. uurimiskohustus ja kohustus teostada järelevalvet KVTS nõuete täitmise üle, st et Transpordiamet peab enne juhtimisõiguse andmist välja selgitama KVTS rikkumised ja nendega seotud asjaolud, hindama nende raskust ning näiteks pärast juhtimisõiguse andmist jätkama järelevalvet selle üle, et isik kohaselt täidaks KVTS-i nõudeid, sest nende nõuete rikkumine võib olla aluseks juhtimisõiguse peatamiseks. Transpordiametil puuduvad aga kohased hoovad KVTS-st tulenevate nõuete täitmise tagamiseks ja nõuete täitmiseks kohaste meetmete kohaldamiseks, nt puudub Transpordiametil õigus teha isikule KVTS nõuete rikkumiste eest hoiatusi või ettekirjutusi. Seega, eelnõuga pannakse Transpordiametile küll kohustus kaaluda juhtimisõiguse andmisest keeldumist või selle peatamist KVTS nõuete rikkumisel, kuid samas ei anta talle õigust kohaldada KVTS-st tulenevate kohustuste täitmiseks vähemkoormavaid viise, nt hoiatamist või ettekirjutuse tegemist või muid taolisi meetmeid. Seejuures kaotatakse KVTS-i asjaomaste sätete kehtetuks tunnistamisega ka Kaitseressursside Ameti ja Kaitseväe õigus juhtimisõiguse andmisest keeldumise või juhtimisõiguse peatamise algatamise meetmete võtmiseks. Muu hulgas on eelnõus puudulikult reguleeritud isiku teavitamise kord, õiguste ja lubade teatamise menetluse algatamise ja läbiviimise kord, menetlemise tähtajad ning Kaitseressursside Ameti ja Kaitseväe poolt taotluse esitamise õigus, rääkimata taotluse rahuldamata jätmise tagajärgedest. Eelnevast tulenevalt leiame, et Transpordiametil ei ole võimalik eelnõuga pandud kohustuse täitmist mõistlikult teostada. Leiame, et KVTS nõuete rikkumisel isiku suhtes hoiatamismenetluse läbiviimine ja otsuse tegemine täiendavate meetmete kohaldamiseks, sh ka juhtimisõiguse andmisest keeldumiseks või juhtimisõiguse peatamiseks, peaks jääma Kaitseressursside Ametile ja Kaitseväele, sest keeldumise või peatamise aluseks olevad nõuded ja kriteeriumid tulenevad KVTS-st ja neid on pädev hindama haldusorgan, kes teeb nende nõuete täitmise üle järelevalvet KVTS alusel. Eelnõus 10 toodud lahenduse puhul ei ole hinnatud piisavalt ka selle mõjusid ja lisanduvat ressursivajadust – seni ei pidanud loa andja tegema kaalutlusotsust, vaid täitis kohtu otsust, kuid eelnõuga viiakse kaalutlusotsuse tegemise kohustus loa andjale, kellel tegelikke sisulisi teadmisi ja pädevusi ning seega ka võimalust vastavaks kaalutlemiseks ei ole. Eelnõu seletuskirjas puuduvad hinnangud sellele, milline on töökoormuse kasv Transpordiametile ja lisanduv ressursivajadus. Seletuskirjas on mõjude osas üksnes selgitatud, et nii Kaitseressursside Amet kui ka Kaitsevägi peavad muutma oma seniseid tööprotsesse, kuid nende ametite töökoormus olulisel määral ei suurene. Kõige enam mõjutab muudatus töökoormuse ja tööprotsesside osas just lube andvaid haldusorganeid: Transpordiametit, Keskkonnaametit, Eesti Jahimeeste Seltsi ning Politsei- ja Piirivalveametit. Kaitseressursside Amet ja Kaitsevägi esitavad edaspidi taotluse luba või õigust andvale haldusorganile, kes taotluse põhjal otsustab loa või õiguse piiramise üle. Kuna haldusorganid peavad hakkama ise kaalutlusotsust langetama, siis nende töökoormus tõenäoliselt suureneb, sest ka võimalikud otsuste vaidlustused tuleb nende osalusel kohtus lahendada. Arvestades sihtrühma kasvu ning lubade olemasolu ja/või huvi nende taotlemise vastu, võib prognoosida, et kõige enam kasvab Transpordiameti töökoormus. Nagu eespool viidatud, ei selgu eelnõust, et Kaitseressursside Amet või Kaitsevägi peaksid esitama mingi taotluse. Hea õigusloome praktikaga ei ole kooskõlas muu hulgas ka see, et teadaolevalt ei ole Transpordiametiga muudatusi läbi räägitud ning nagu nähtub Kaitseministeeriumi kooskõlastuskirjast, siis ka nendega mitte. Arvestades lisaks ka Transpordiametile pandud kärpeülesannet, ei saa me nõustuda lisanduva töökoormuse kasvuga, samas näitamata, kust tuleb selleks täiendav ressurss. Teeme ettepaneku eelnõu sätetes, mis puudutavad erinevate õiguste ja lubade peatamist ning piiramist, selgelt sätestada, et piirangut rakendav asutus teeb vastava toimingu Kaitseressursside Ameti või Kaitseväe vastava otsuse alusel ehk mingit täiendavat kaalutlemist 11 Transpordiamet tegema ei pea. Lisaks palume muudatuste korral need läbi arutada asjasse puutuvate asutustega. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium 1. Eelnõuga luuakse veaotsuse instituut ja võimaldatakse haldusakti ilmselge Arvestatud. õigusvastasuse korral teha juba eelmenetluse käigus kaebust rahuldav otsus kaebuse ja vastuste põhjal, korraldamata kohtuistungit või Veaotsuse regulatsioon on eelnõust välja määramata tähtaega täiendavate menetlusdokumentide esitamiseks. jäetud. Tulenevalt kooskõlastusringil Seletuskirja kohaselt peaks see muutma kohtumenetluse kiiremaks ja saadud tagasisides väljatoodud tõhusamaks. Eelnõuga halduskohtumenetluse seadustikule (HKMS) vastuargumentidest vajab veaotsuse lisatava § 1711 lõike 1 kohaselt võib kohus juhul, kui jõuab sätestamine seaduses täiendavat analüüsi ja tühistamiskaebuse läbivaatamisel järeldusele, et vaidlustatud haldusaktil arutelu. on menetlus- või vormivead, mis võisid mõjutada asja otsustamist, kuid mis on kergesti kõrvaldatavad, teha otsuse, millega teeb kindlaks vaidlustatud haldusakti õigusvastasuse ja annab vastustajale võimaluse need vead kõrvaldada (edaspidi veaotsus). Seletuskirja kohaselt võib veaotsuse teha ainult juhul, kui see ei riiva ebaproportsionaalselt kaebaja või kolmandate isikute õigusi või avalikke huve. Veaotsuse võib teha üksnes menetluslike või vormiliste puuduste korral, mis ühest küljest ei võimalda anda hinnangut haldusakti sisulisele õiguspärasusele, kuid mis teisest küljest on kergesti kõrvaldatavad. Sisulised vead peaksid jätkuvalt viima haldusakti tühistamisele. Seletuskirja kohaselt võivad kõne alla tulla näiteks põhjendamispuudused, ära kuulamata jätmised, mõne tunnistaja üle kuulamata jätmine maksumenetluses jms. Eelkõige saab regulatsioon puudutada kaalutlusotsuseid, sest muudel juhtudel saaks või isegi peaks uuema praktika järgi ju kohus ise need vead ära kõrvaldama. Leiame, et veaotsust reguleeriv säte on liialt üldsõnaline ja sellest ei ole võimalik selgelt ja ettenähtavalt aru saada, millistel juhtudel täpselt võib kohus sellise otsuse teha. Veaotsuse regulatsioonile eelnes seletuskirja kohaselt halduskohtumenetluse seadustiku muutmise seaduse (kohtumenetluse tõhustamine) väljatöötamiskavatus, milles analüüsiti taastuvenergia parkide rajamisega seotud kohtuvaidluste kiiremat 12 menetlemist. Samas on kooskõlastamisele saadetud eelnõus veaotsuse regulatsiooni laiendatud kõigis valdkondades esitatavatele tühistamiskaebustele ja vastavat mõju ei ole VTKs ega eelnõu seletuskirjas täpsemalt analüüsitud. Seletuskirja kohaselt on „muudatuste mõju ulatust haldusorganitele keeruline hinnata, sest praegu ei ole täpselt teada, kui paljudes menetlustes saab edaspidi veaotsust rakendada ning kui paljudel juhtudel on haldusaktil ilmselged vead. Veaotsuse tegemise ning haldusakti juba eelmenetluses õigusvastaseks tunnistavad muudatused võivad küll puudutada kõikide haldusorganite kõiki kaalutlusotsuseid, kuid samas rakendab kohus veaotsust üksnes ilmselgete ja kergemate vigade puhul.“ Seletuskirjas on näitena konkreetselt välja toodud, et ka tehniliselt keerulisemate, eriteadmisi nõudvate hindamisotsuste puhul nagu töövõime hindamine, võib haldusorganile vea kõrvaldamiseks võimaluse andmine siiski olla põhjendatud. Praeguse kohtupraktika kohaselt jääb töövõime hindamise kohtuasjadest enamus kaebusi rahuldamata ja kuigi kohtuotsustes tuuakse aeg-ajalt välja, et haldusakt on põhjendamispuudustega (liiga üldsõnaline), on kohtud asja sisulisel läbivaatamisel leidnud, et vaatamata võimalikele puudustele on Eesti Töötukassa kas vaidemenetluses või kohtumenetluses piisavalt põhjendanud oma otsust. Töövõime hindamise otsus on suhteliselt üldsõnaline. Riigikohus on leidnud, et arvestades töövõime hindamise taotlustega kaasnevat töökoormust, piisab töövõime hindamise otsuse põhjendamiseks sellest, kui viidatakse õigusnormide selgitamise osas adressaadile kättesaadavatele juhistele ja metoodikale (kas kodulehel või haldusaktile lisatava n-ö teabelehena), kordamata neid põhjalikult haldusaktis ja töötukassa seejuures selgitab otsustes taotluse esitanud isikule, kuidas kehtestatud metoodikat rakendades tema puhul tulemuseni jõuti.1 Viimastel aastatel on rahuldatud töövõime hindamise kaebusi üksikutel juhtudel ja peamiselt on kohus välja toonud, et mõne asjaolu või terviseandmega pole kohtule äratuntavalt otsuse tegemisel arvestatud. See on aga juba sisulise läbivaatamise tulemus, mistõttu sellistel puhkudel ei oleks veaotsuse regulatsiooni rakendamine võimalik. Seega jääb hetkel 13 ebaselgeks, millistel juhtudel võiks kohus näiteks töövõime hindamise otsuste (aga ka hüvitiste, toetuste ja teenustega seotud Eesti Töötukassa otsuste) puhul teha veaotsuse ilma kaebust sisuliselt läbi vaatamata. Eeltoodust tulenevalt on meie ettepanek, et viidatud HKMS muudatus võiks piirduda VTKs analüüsitud valdkonnaga ja vastava kohtupraktika kujunemisel edaspidi vajadusel täpsustada ja laiendada teistele valdkondadele. Kui see siiski ei ole võimalik, tuleks seletuskirjas selgemalt välja tuua näited, millistel juhtudel muudes valdkondades, sh töövõime hindamise otsuste puhul, tuleks kõne alla veaotsuse tegemine (arvestades, et töövõime hindamine on seletuskirjas eraldi välja toodud). 2. Samuti leiame, et eelnõus peaks olema täpsemalt reguleeritud kohtu poolt Arvestatud. veaotsuse korral vigade kõrvaldamiseks antava tähtajaga seonduv. Eelnõuga kavandatava HKMS § 1711 lõike 3 esimese lause kohaselt Veaotsuse regulatsioon on eelnõust välja määrab kohus veaotsuses vastustajale tähtaja, mis hakkab kulgema alates jäetud. Tulenevalt kooskõlastusringil haldusakti vigade kõrvaldamiseks tehtud veaotsuse jõustumisest. Samas saadud tagasisides väljatoodud ei ole sätestatud, kui pikk see tähtaeg peab olema või millest tähtaja pikkus vastuargumentidest vajab veaotsuse sõltub. Seletuskirja kohaselt on tähtaeg, mis antakse vastustajale sätestamine seaduses täiendavat analüüsi ja haldusaktis vigade parandamiseks, jäetud kohtu otsustada. Näeme siin arutelu. ohtu, et kohtu poolt määratud tähtaeg võib olla teatud juhtudel liiga lühike vigade kõrvaldamiseks. Näiteks töövõime hindamise vaidluste korral võib olla vajalik menetlusosaliste ära kuulamine, tõendite kogumine, uue töövõime hindamise ekspertiisi tegemine (töövõime hindamise vaidlustes on Riigikohtu seisukoht olnud, et asjaolude tuvastamiseks tuleb kaasata teine ekspertarst). Seega võib mõningate haldusakti vigade kõrvaldamine olla üsna ajamahukas ning on oluline, et kohus annab vigade kõrvaldamiseks piisava tähtaja. Eelnõuga kavandatava HKMS § 1711 lõige 3 annab võimaluse tähtaega küll mõjuval põhjusel pikendada, kuid ei ole selge, kui palju on võimalik tähtaega pikendada ning mida loetakse mõjuvaks põhjuseks. Seletuskirja kohaselt võib kohus menetlusosaliste ärakuulamise käigus küsida vastustajalt ka ajaprognoosi, et osata vigade kõrvaldamise tähtaeg adekvaatselt määrata. Seletuskirja mõjude osas on 14 välja toodud, et „Veaotsuse regulatsioon näeb ette, et kohtul tuleb kõnealuse otsuse tegemise juures menetlusosalised ära kuulata ning küsida vastustajalt ehk haldusorganilt ajaprognoosi parandamise tähtaja määramiseks. Seega saavad haldusorganid oma töökoormuse kujunemisel mõnevõrra ka ise kaasa rääkida.“ Samas eelnõu sõnastusest vastavat kohustust otsesõnu ei tulene. Eeltoodule tuginedes, palume täiendada eelnõuga kavandatud HKMS § 1711 kohtu kohustusega küsida haldusorganilt ärakuulamise käigus ka vigade kõrvaldamise ajaprognoosi ning kohustusega sellega tähtaja määramisel arvestada. Alternatiivina teeme ettepaneku kehtestada haldusorganile vigade kõrvaldamiseks miinimumtähtaeg (nt 30 päeva). 3. Juhime ka tähelepanu, et teatud juhtudel võib veaotsuse tegemine hoopis Arvestatud. pikendada kohtumenetlust, kuna ka veaotsus on eraldi vaidlustatav. Vaidlustamise võimalus on põhjendatud, kuid samas ei ole kõrgema astme Veaotsuse regulatsioon on eelnõust välja kohtule antud tähtaega kiiremaks menetlemiseks. Samuti võib see jäetud. Tulenevalt kooskõlastusringil füüsilisest isikutest kaebajatel tekitada segadust, millal ja mida saadud tagasisides väljatoodud vaidlustama peab. Lisaks suureneb haldusorganil kohtukulude hüvitamise vastuargumentidest vajab veaotsuse kohustus ka neil juhtudel, kui kaebus jääb lõppkokkuvõttes rahuldamata sätestamine seaduses täiendavat analüüsi ja (eelnõu § 1 p 3). Kohtule ei ole jäetud kaalumisruumi, kuigi on võimalik, arutelu. et ka ilma veaotsuseta või selle vaidlustamise korral oleks lõppotsus olnud kaebuse rahuldamata jätmine. Samuti võivad kaasneda suuremad esindajakulud, esmalt esialgse kaebuse koostamise ning pärast vigade kõrvaldamist uue haldusakti kaebuse koostamise eest 4. Täiendavalt toome välja, et käimas on ülevõtmise protsess Euroopa Jätta arvestamata. Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) 2024/1735, 13. juuni 2024, millega kehtestatakse meetmete raamistik Euroopa nullnetotehnoloogia Eelnõusse on lisatud eelmenetluse tähtaega toodete tootmise ökosüsteemi tugevdamiseks ja muudetakse määrust (EL) puudutav säte üksnes taastuvate 2018/1724. Määruse eesmärk on kiirendada nulltehnoloogiate energiaallikate valdkonda puudutavatele kasutuselevõttu, andes selged suunised menetlustähtaegadele. Artikli 15 vaidlustele, kuna see on olnud riiklikult punkti 4 kohaselt tuleks kõiki strateegiliste nullnetotehnoloogia strateegilise tähtsusega valdkond, mille kiire projektidega seotud vaidluste lahendamise menetlusi, kohtuvaidlusi, lahendamine toetab olulisi majanduse ja apellatsioone ja õiguskaitsevahendeid riiklikes kohtutes, erikohtutes või keskkonnaga seotud eesmärke. 15 vahekohtutes, sealhulgas lepitusi ja vahekohtumenetlusi, kui need on Eelnõu koostajad ei pea otstarbekaks riigisiseses õiguses olemas, käsitada kiireloomulistena, kui loamenetlusi analoogse tähtaja laiendamist teistele käsitlevas riigisiseses õiguses on sellised kiireloomulised menetlused ette valdkondadele, kuna kohtuasjade sisu ja nähtud ja seal sätestatud ulatuses ning tingimusel, et austatakse keerukus on väga erinev ning eelmenetluse tavapäraselt kohaldatavaid üksikisikute või kogukondade kaitseõigusi. tähtaja kehtestamine mitmetele Sellest tulenevalt teeme ettepaneku täiendada eelnõu § 1 punkti 5, millega valdkondadele piiraks kohtute võimalust täiendatakse paragrahvi 122 lõikega 4, lisades viite nulltehnoloogiatele menetlusi paindlikult ja sisuliselt tõhusalt määruse (EL) 2024/1735, eesmärgiga käsitleda määruses nimetatud juhtida. Täiendavate tähtaegade seadmine strateegiliste projektide vaidlusi kiireloomulistena. Pakume välja järgmise suurendaks riski, et kohtutel ei ole sõnastuse: „(4) Kohtuasjas, mis puudutab tootmist taastuvatest objektiivselt võimalik kõigis asjades energiaallikatest elektrituruseaduse § 57 tähenduses ja määruse (EL) tähtajast kinni pidada, mis omakorda võib 2024/1735 tähenduses strateegilistele projektidele, korraldab kohus seada ohtu nii menetluste kvaliteedi kui eelistungi või teeb menetlusosalistele teatavaks asja kohtus läbivaatamise õiguste tegeliku kaitse. aja ja koha või asja kirjalikus menetluses läbivaatamise üksikasjad kolme kuu jooksul puudusteta kaebuse esitamisest arvates.“ Lisaks, kui prioriteetseid valdkondi tuleb järjest juurde, siis tekib lõpuks olukord, kus kõik on prioriteetsed valdkonnad ja siis ei ole kohtul enam võimalik üheski valdkonnas kiiremat menetlust läbi viia. Rahandusministeerium 1. Eelnõu § 1 punktiga 2 täiendatakse halduskohtumenetluse seadustikku Arvestatud. (edaspidi HKMS) §-ga 11¹, mis näeb ette, et hankeasjas määratakse asja läbivaatav kohtukoosseis juhuslikkuse põhimõttel, arvestamata Kinnipeetavate ja hankeasjade üleriigilist halduskohtute tööpiirkondi. Seletuskirja kohaselt on soovitud sätestada jagamist puudutav regulatsioon on eelnõust hankeasjadele erandlik kohtualluvus (hankeasjades esitatud kaebuste välja jäetud, kuna Justiits- ja üleriigiline jagamine kohtute vahel). Kohtualluvuse määramisel on Digiministeerium valmistab ette seadusandjal küll lai otsustusruum, olles seotud kohtute paiknemise ja kohtukorralduse reformi, mille tulemusena tööjaotuse küsimustega, mille lahendamine on suuresti kohtusüsteemi saab edaspidi olema üks Halduskohus. rahastamise ning riigieelarve vajaduste ja võimalustega põimunud seadusandja õiguspoliitiline otsustus (vt RKPJKo 10.05.2016, nr 3-4-1- 31-15, p 53). Antud küsimuse lahendamisel tuleb lisaks arvestada põhiseaduse (edaspidi PS) § 24 lõikes 1 sätestatuga, mille kohaselt kedagi 16 ei tohi tema vaba tahte vastaselt üle viia seadusega määratud kohtu alluvusest teise kohtu alluvusse. Samuti muude põhiõigustega, sh õigusega olla oma kohtuasja arutamise juures (PS § 24 lg 2). Kohtualluvust institutsionaalses tähenduses on defineeritud kui menetluspoole õigust ja kohustust kasutada oma menetlusõigusi kindlas kohtus (vrd TsMS § 69 lg 1 ls 1). Seega määratakse kohtualluvuse reeglitega, milline kohus institutsioonina on pädev asja lahendama. Kohtukoosseisu reeglitega aga määratletakse, milline on kohtukoosseis kohtualluvuse sätete kohaselt asja lahendama pädevas kohtus. HKMS eristab nö institutsionaalset kohtualluvust (§-d 7-8) ning asja arutavat kohtukoosseisu (§ 11). Kohtualluvus on kas § 7 järgi üldine (vastustaja asu- või teenistuskohajärgne) või erandlik vastavalt §-s 8 ettenähtule. HKMS § 269 lõigete 1 ja 2 ning § 7 lõike 1 koostoimest tulenevalt allub hankeasi üldjuhul hankija asukohajärgsele halduskohtule. Eestis on kaks halduskohust: Tallinna Halduskohus ja Tartu Halduskohus (kohtute seaduse (edaspidi KS) § 18 lg 2 punktid 1 ja 2). Järelikult, kui hankija asukohajärgseks halduskohtuks on Tallinna Halduskohus, siis tuleb kaebus hankeasjas esitada Tallinna Halduskohtule ning kaebuse lahendamine toimub Tallinna Halduskohtus. Kuna eelnõu puudutab üksnes asja lahendava konkreetse kohtukoosseisu määramist, mitte institutsionaalset kohtualluvust, jääb arusaamatuks, kuidas on eelnõu § 1 punkt 2 kooskõlas HKMS § 7 lõikes 1 sätestatud (üldise) kohtualluvusega ning PS § 24 lõikest 1 tuleneva põhiõigusega seadusega määratud kohtualluvuse muutumatusele. Kuidas saab hankeasjades esitatud kaebusi jagada hankija asukohast sõltumata kahe halduskohtu vahel üleriigiliselt, kui kohtualluvuse reeglitest tulenevalt on konkreetse kohtukoosseisu määramine (üldjuhul) võimalik hankija asukohajärgse halduskohtu piires (erandiks nt kohtuasja menetlemise jätkamine kohtuniku üleviimisel teise kohtusse vt KS § 45³) või on tegelikult mõeldud seda, et säilib üldine kohtualluvus, kuid hankija asukohajärgses halduskohtus on jäetud vabaks hankeasja lahendava kohtukoosseisu määramine ja hankeasjade jaotamine halduskohtu tööpiirkonnas asuvate kohtumajade vahel (see peaks olema 17 praegugi võimalik)? Olukorras, kus kohtualluvus saab olema formaalselt jätkuvalt hankija asukohajärgsel halduskohtul, kuid hankeasja reaalselt lahendav kohtukoosseis ei pruugi olla hankija asukohajärgsest halduskohtust, muutuvad kohtualluvuse sätted suuresti sisutühjaks (nt Tallinna Halduskohtu nimel lahendab asja ja teeb lõpplahendi Tartu Halduskohtu kohtunik, seejärel apellatsiooniastmes oleks jätkuvalt pädev Tallinna Ringkonnakohus – palju segadust ja arusaamatust). Kui eelnõuga on soovitud näha ette erandlik kohtualluvus hankeasjades, siis tuleks seda teha üheselt mõistetavalt kohtualluvuse, mitte asja lahendava kohtukoosseisu sätete juures. Muidu võib eelnõud mõista selliselt, et hankeasjas võidakse kaasata üldise kohtualluvuse järgse halduskohtu koosseisu teise halduskohtu kohtunik, kes peab asja lahendama alluvusjärgse halduskohtu kohtunikuna, mistõttu asja arutamise koht jms ei muutu (vrd KS § 45¹ jj) 2. Seletuskirjast nähtuvalt on hankija asukohajärgses kohtualluvuses Selgitatud. muudatuse tegemise mõjud ning sellega seotud põhiõiguste riived pigem väheintensiivsed: kaebused esitatakse halduskohtule reeglina Hankeasjade üleriigilist jagamist puudutav elektrooniliselt (HKMS § 40 lg 1 p 2); istungitel lahendatakse hankeasju regulatsioon on eelnõust välja jäetud, kuna suhteliselt harva (istungite vähesuse ilmestamiseks on arusaamatult Justiits- ja Digiministeerium valmistab ette viidatud VAKO-s, mitte halduskohtus, istungil lahendatud vaidlustuste kohtukorralduse reformi, mille tulemusena arvule, lk 10); kohus võib korraldada istungi menetluskonverentsina saab edaspidi olema üks Halduskohus. veebiüleselt, s.o selliselt, et menetlusosalistel on võimalik viibida istungi ajal muus kohas ja teha sealt reaalajas menetlustoiminguid (HKMS § 129 lg 3, TsMS § 350). Sellegipoolest lähtub HKMS § 275 lg 1 asja istungil läbivaatamise prioriteedist, kusjuures halduskohtul on õigus kohustada menetlusosalist kohtuistungile isiklikult ilmuma (HKMS § 127 lg 5) ning HKMS § 144 järgi võib kohus kaebaja ilmumata jätmise korral jätta kaebuse ka läbi vaatamata (vt HKMS § 277). Kohtualluvuses muudatuse tegemisega ei kaasne muudatusi nimetatud sätetes, mis piiraksid kohtu otsustusõigust asja läbivaatamise vormi (istungiga tavamenetlus / kirjalik menetlus), istungi korraldamise viisi (tavaistung / menetluskonverents), istungilt puudumise tagajärgede jt menetluslike aspektide osas – juhuks, 18 kui hankeasi ei allu hankija asukohajärgsele kohtule. Seetõttu vajaks eelnõuga hankeasja kohtualluvuses tehtavad muudatused muu hulgas hindamist, kas muudatused, mis potentsiaalselt võivad tuua kaasa hankeasja arutamise nt Harju maakonnas, kui menetlusosalised asuvad Võru maakonnas, on kooskõlas kliimaeesmärkide, eelarvevahendite kokkuhoiu (avaliku sektori hankijad on üldjuhul riigi- või munitsipaaleelarvelised asutused) jms eesmärkidega. 3. Eelnõuga lisatakse HKMS-i veaotsuse regulatsioon. Sellega seoses Arvestatud. esitame järgmised märkused. 3.1.Säte on paigutatud HKMS §-i 171¹, mis paikneb 17. peatükis („Kohtuotsus“), mis omakorda asub HKMS 3. osas, Veaotsuse regulatsioon on eelnõust välja mis näeb ette regulatsiooni menetlusest halduskohtus. Seletuskirjas ei ole jäetud. Tulenevalt kooskõlastusringil selgitatud seost hankeasjadega. Sätte asukoht viitab sellele, et saadud tagasisides väljatoodud erimenetlustele (sh hankeasjadele) see ei kohaldu. Erimenetlused on 6. vastuargumentidest vajab veaotsuse osas, 28. peatükk reguleerib menetlust hankeasjades. Seletuskirjas on sätestamine seaduses täiendavat analüüsi ja selgitatud, et veaotsus on piiratud haldusakti tühistamise nõuetega. arutelu. Hankeasjades on näiteks hankija otsuste vaidlustamine sisult tühistamiskaebus. Palume lisada seletuskirja vastav selgitus – kas veaotsuse regulatsioon kohaldub ka hankeasjades. 4. Tekib küsimus veaotsuse kohaldamise eeldustega seoses. Eelnõu § 1 Arvestatud. punktiga 9 lisatava HKMS § 171¹ lõike 1 kohaselt on veaotsuse tegemise eelduseks vaidlustatud haldusakti menetlus- või vormivead, mis võisid Veaotsuse regulatsioon on eelnõust välja mõjutada asja otsustamist, kuid mis on kergesti kõrvaldatavad. jäetud. Tulenevalt kooskõlastusringil Seletuskirja kohaselt on eelduseks kõrvaldatavad menetluslikud või saadud tagasisides väljatoodud kaalumisvead, mida kõrvaldamata pole siiski võimalik veenduda vastuargumentidest vajab veaotsuse haldusakti õiguspärasuses (lk 9, 13). Seletuskirjas ongi viidatud ka sätestamine seaduses täiendavat analüüsi ja erinevatele ka kaalumisvigadele, mis veaotsuse kaasa võivad tuua. See aga arutelu. põhjustab segadust, kuna menetlus- ja vormivead on seotud haldusakti formaalse õiguspärasuse, kaalumisvead aga sisulise õiguspärasusega. 5. Lisaks tekib probleem maksumenetluse korral juhul, kui veaotsuse alusel Arvestatud. oleks vaja muuta haldusakti, kui tunnistaja on jäänud üle kuulamata. Maksuhalduril on maksukorralduse seaduse § 11 lõikest 2 ja § 59 lõikest Veaotsuse regulatsioon on eelnõust välja 1 tulenevalt kaalutlusõigus tõendite kogumisel ja otsustamisel, keda jäetud. Tulenevalt kooskõlastusringil 19 menetlusse kaasata. Antud sätted oleksid sisutühjad ja menetlus viiks saadud tagasisides väljatoodud kohtu sisulise sekkumiseni, mis ei oleks eesmärgipärane. Ka eelnõu vastuargumentidest vajab veaotsuse seletuskirjas on märgitud, et veaotsuse puhul on oluline järgida põhimõtet, sätestamine seaduses täiendavat analüüsi ja et haldusmenetlus ei tohi kanduda kohtumenetlusse ülemäära suures arutelu. ulatuses. Seetõttu oleks mõistlik eelnõu veaotsuse regulatsioonist välistada maksuhalduri olulised haldusaktid nagu maksuotsused ja vastutusotsused. Alternatiivina teeme ettepaneku, et veaotsuse tegemine ei ole lubatav maksuhalduri haldusaktide vaidlustamisel. Eesmärk on kohtumenetluse tõhustamine, aga Maksu- ja Tolliameti vaatest ei aita see muudatus kaasa menetluste tõhustamisele, vaid loob vastupidise efekti. 6. Eelnõu § 1 punktiga 3 täiendatava HKMS § 108 lõike 6² kohaselt kannab Arvestatud. vastustaja kaebaja menetluskulud, kui kohus jätab kaebuse rahuldamata või lõpetab menetluse kaebusest loobumise tõttu pärast vaidlustatud Veaotsuse regulatsioon on eelnõust välja haldusaktis vigade kõrvaldamist veaotsuse alusel. Sättest tuleneb, et kui jäetud. Tulenevalt kooskõlastusringil veaotsuse alusel kõrvaldab haldusorgan vea, kuid kaebaja soovib siiski saadud tagasisides väljatoodud edasi vaielda ja kaebus jääb lõpuks rahuldamata, jäävad menetluskulud vastuargumentidest vajab veaotsuse riigi kanda. See võib luua olukorra, kus kaebaja saab haldusakti sisu tasuta sätestamine seaduses täiendavat analüüsi ja vaidlustada, mis võib viia protsesside ebaausate viivitusteni. arutelu. 7. Eelnõuga lisatav HKMS § 171¹ lõige 3 annab kohtule õiguse määrata Arvestatud. tähtaegu, mis võivad olla ebamõistlikult lühikesed. Kui kohus määrab veaotsusega tähtaja vigade kõrvaldamiseks, saab vastustaja selle Veaotsuse regulatsioon on eelnõust välja pikendust taotleda, kuid ta ei saa vaidlustada kohtumäärust juhul, kui seda jäetud. Tulenevalt kooskõlastusringil pikendust ei anta. See võib viia olukorrani, kus maksuhaldur ei suuda saadud tagasisides väljatoodud kohustuslikke tähtaegu järgida, mille tulemusel kaebus rahuldatakse vastuargumentidest vajab veaotsuse automaatselt, isegi kui puudused olid ebaolulised. sätestamine seaduses täiendavat analüüsi ja arutelu. 8. Eelnevast tulenevalt teeme ettepaneku kaaluda regulatsiooni sätestamist, Arvestatud. mis jätaks kohtu rolli pigem soovituslikuks ja annaks haldusorganile otsustusvabaduse, kas kohtu pakutud muudatusi ellu viia. Hollandi Veaotsuse regulatsioon on eelnõust välja haldusmenetluse praktikas on sarnane meede, kus kohtul on võimalus jäetud. Tulenevalt kooskõlastusringil 20 anda haldusorganile võimalus puuduste kõrvaldamiseks, kuid ei kohusta saadud tagasisides väljatoodud selleks. Kohtu vaheotsus juhendab, kuidas viga parandada, ja haldusorgan vastuargumentidest vajab veaotsuse saab ise otsustada, kas täiendav tõendamine on vajalik. Selline lähenemine sätestamine seaduses täiendavat analüüsi ja võimaldaks haldusorganil otsustada, kas vastav puudus on oluline ja vajab arutelu. kõrvaldamist või mitte. Kokkuvõttes võib uus institutsioon suurendada menetluste keerukust ja ajakulu ning tekitab uusi vaidluseid ning võib tuua kaasa ka kohtuliku sekkumise maksuhalduri kaalutlusõigusesse. 9. Eelnõu seletuskirja lk 36 on välja toodud, et Politsei- ja Piirivalveamet Selgitatud. (edaspidi PPA) peab korraldama kinnipeetava etapeerimise kohtuistungile. Kui edaspidi tuleb kinnipeetav etapeerida teise linna Kinnipeetavate üleriigilist jagamist kohtuistungile, tähendab see PPA-le lisanduvat töökoormust ja puudutav regulatsioon on eelnõust välja lisakulusid. Välja ei ole toodud, kelle eelarvest või kuidas kavatsetakse jäetud, kuna Justiits- ja Digiministeerium tekkivad kulud katta. Palume täiendada eelnõu seletuskirja vastavalt valmistab ette kohtukorralduse reformi, Vabariigi Valitsuse 22.12.2011. a määrusega nr 180 vastu võetud „Hea mille tulemusena saab edaspidi olema üks õigusloome ja normitehnika eeskirja“ § 40 lõike 1 punktile 7, tuues välja Halduskohus. seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad kulud ja tulud; kulude tekkimisel ka nende katteallikad. Siseministeerium 1. Eelnõu § 1 punktiga 2 täiendatakse halduskohtumenetluse seadustiku Selgitatud. (HKMS) §-ga 111 sõnastuses, mille kohaselt HKMS § 8 lõikes 5 ja § 266 lõikes 1 nimetatud haldusasjades määratakse asja läbivaatav Kinnipeetavate ja hankeasjade üleriigilist kohtukoosseis juhuslikkuse põhimõttel, arvestamata halduskohtute jagamist puudutav regulatsioon on eelnõust tööpiirkondi. Kehtiva HKMS § 8 lõige 5 sätestab aga, et isik, kellelt on välja jäetud, kuna Justiits- ja võetud vabadus, esitab kaebuse oma viibimiskoha järgi. Kuivõrd uue Digiministeerium valmistab ette regulatsiooni kohaselt enam kinnipeetavate isikute kaebuste puhul kohtukorralduse reformi, mille tulemusena halduskohtute tööpiirkondi ei arvestata, tuleb selguse tagamiseks ka seni saab edaspidi olema üks Halduskohus. kehtinud erandlik kohtualluvus, so HKMS § 8 lõige 5, kehtetuks tunnistada. 2. Toetame HKMS-is kavandatud muudatusi, millega võimaldatakse kohtul Arvestatud. senisest lihtsamalt lahendada viisaotsuse peale esitatud kaebusi Viidatud muudatust (HKMS § 169 lihtmenetluses ning teha otsus kirjeldava ja põhjendava osata. Arvestades, täiendamine lg 11 ja 12) on täiendatud et EL õiguse ja Eesti riigisisese õiguse kohaselt ei avaldata välismaalasele lausega „Erakordselt suur hulk kaebusi 21 otsuse aluseks olnud asjaolusid, otsuse põhjust ega muud otsusega käesolevas paragrahvis tähendab olukorda, seonduvat teavet, vaid üksnes otsuse õiguslik alus, peame põhjendatuks, kus kohus ei saa objektiivse takistuse tõttu et kohus võib lihtmenetluse korral teha otsuse ilma kirjeldava ja kirjeldava ja põhjendava osaga otsust teha põhjendava osata. Seejuures on eesmärgipärane, et kohus võib seda teha või selle tegemine oleks oluliselt ilma, et oleks esitatud erakordselt suur hulk kaebusi viisaotsuste peale. raskendatud.“. Samuti märgime, et määratlus „erakordselt suur hulk“ ei ole piisavalt selge. Seetõttu tuleks vähemalt seletuskirjas ära sisustada, mida tähendab Eeskujuks on võetud VRKSi § 365 sõnastus, „erakordselt suur hulk“, kuigi eelistatum oleks see seaduses määratleda. kus on rahvusvahelise kaitse taotlejate puhul Erakordsus võib viidata sellele, et tegemist peaks olema enneolematu sätestatud, et kui kohtule on esitatud suure kaebuste hulgaga või lausa eriolukorraga. Parem määratlus seaduse erakordselt suur hulk rahvusvahelise kaitse tasandil oleks vajalik seetõttu, et hiljem ei muutuks nt 30-50 kaebuse taotleja kinnipidamise taotlusi ning kohus ei läbivaatamine lihtmenetluses õigusvastaseks, sest „erakordselt suur hulk“ saa objektiivse takistuse tõttu on seaduses vajalikul määral sisustamata ning asutakse seisukohale, et kinnipidamistaotlust läbi vaadata rändesurve või organiseeritult kaebuste esitamine vms ei ole nii halduskohtumenetluse seadustiku 27. erakordne, et õigustaks lihtmenetluse kasutamist. peatüki alusel ja selles sätestatud korras või läbivaatamine on oluliselt raskendatud, võib kohus teha rahvusvahelise kaitse taotleja kinnipidamise määruse kirjeldava ja põhjendava osata. 3. Palume HKMS-i lisada erisus, et viisaotsuse halduskohtus vaidlustamise Mitte arvestatud. tähtaeg on 10 päeva. Vastav tähtaeg on kavandatud sätestada ka Siseministeeriumis töös olevasse välismaalaste seaduse muutmise seaduse Justiits- ja Digiministeerium ei toeta eelnõusse, millega muudetakse viisaotsuste vaidemenetlust. Selleks, et HKMSis viisaotsuste vaidlustamisele kõik viisaotsuse kohtus vaidlustamisega seotud erisused oleks leitavad erisuste kehtestamist, välja arvatud ühest kohast, on selguse huvides vajalik lisada vastav erisus ka HKMS-i. lihtmenetluse kohaldamine ning Selgitame, et kaebuse esitamise tähtaeg on valitud elamisloa menetluse resolutsioonotsuse tegemine. HKMS näeb eeskujul, milles on see välismaalaste seaduse § 222 lõike 1 järgi samuti 10 ette kohtumenetluse üldnormid, millest päeva. Kuivõrd elamisluba on suurem hüve kui viisa, ei ole põhjendatud põhjendatud juhtudel võib näha ette erisusi sätestada pikemat kaebetähtaega kui elamisloa menetluses. Kuivõrd eriseadustes, nagu praegu on VMS §-s 222 kaebuse esitamine ei anna välismaalasele õigust Schengeni alale elamisloa menetluse puhul. seadusliku aluseta siseneda või seal viibida ja ei lükka edasi tema riigist 22 lahkumise kohustust, on ka välismaalase enda huvides kaebus halduskohtule võimalikult kiiresti esitada. 4. Palume kaaluda kaebuse esitamisel tasutava riigilõivu suurendamise Selgitatud. vajadust viisaasjade puhul. Selgitame, et riigile kaasnevad kulud viisaasjade läbivaatamisel, mh haldusorganite menetluses osalemise läbi, Halduskohtumenetluse riigilõivude on oluliselt suuremad kui seda on kehtiv riigilõiv 20 eurot. Viisa saamine tõstmine on laiem teema, mis vajab eraldi ei ole isiku subjektiivne õigus, vaid tegemist on riigi antava hüvega. ühtset käsitlemist. Käesoleva eelnõuga Niisiis ei ole need vaidlused olemuselt võrreldavad tavapäraste riigilõivude tõstmist ei planeerita. halduskohtus lahendatavate vaidlustega, kus on põhjendatud poolte ebavõrduse vähendamiseks madala riigilõivu säilitamine. Seetõttu on Lisaks on Riigikogu võtnud vastu riigile viisaasjade kohtus menetlemisega kaasnevate kulude katteks välismaalaste seaduse, põhjendatud tõsta kehtivat riigilõivu. halduskohtumenetluse seadustiku ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse (viisaotsuse vaidlustamine) eelnõu (603 SE), milles tõsteti viisotsuste vaidlustamisel halduskohtumenetluse riigilõiv 280 eurole. 5. Eelnõu §-ga 4 soovitakse kaotada halduskohtult loa taotlemise nõue Arvestatud. kaitseväeteenistuse seaduses (KVTS) sätestatud piirangute kehtestamisel, mistõttu on ettepanek tunnistada kehtetuks KVTS § 331 ja § 711. Eelnõuga Eelnõu ja seletuskiri muudetud. võetud eesmärgi – kaotada halduskohtult loa taotlemise nõue teatud Muudatusega jäetakse KVTSi alles §-d 311 õiguste piiramiseks – saavutamiseks ei ole see muudatus aga põhjendatud. ja 711, kus nähakse ette, et KRA või See on lisaks halduskohtust loa taotlemise aspektile ka põhimõtteline Kaitsevägi esitab kutselausele või reservis sisuline regulatsioon piirangute seadmise eesmärgi, eelduste ja laiema olevale isikule hoiatuse, et tema lube või põhjendatuse osas ning sellele toetub eriseaduste alusel vastavate õigusi hakatakse piirama. Sätetes nähakse piirangute rakendamine. Peab säilima selgus, et vastavate õiguste ette, et kui kutsealune või reservis olev isik piiramise algatamise pädevus on Kaitseväel (edaspidi KV) ja jätab hoiatuses märgitud kohustuse täitmata, Kaitseressursside Ametil (edaspidi KRA) ning pädevuse osana ka nende siis võib KRA või Kaitsevägi esitada kohustus kontrollida peamisi eeldusi (nagu korduv kutsete eiramine, asjaomasele luba või õigust andvale võimalik vabastus riigikaitsekohustusest jms) ja anda piirangut haldusorganile avalduse kutsealuse või otsustavale haldusorganile selles osas kindlus. Sätete kehtetuks reservis olevate õiguste või lubade tunnistamine tooks kaasa suure ebamäärasuse riigikaitsekohustuse piiramiseks. Sätetesse jääb alles loetelu selle täitmise tagamiseks vastavate meetmete rakendamisel üksnes eriseaduste kohta, mis tuleb KRA või Kaitseväe poolt 23 nappide sätete alusel, liiati kui kaob kohtulik eelkontroll. See ei saa esitatavas avalduses märkida. Muutub ainult kuidagi olla kooskõlas käesoleva eelnõu eesmärgiga. Seetõttu tuleb muuta see, et taotlus esitatakse edaspidi kohtu KVTS § 331 ja § 711 sisu selliselt, et kaotatakse üksnes halduskohtult loa asemel luba andvale haldusorganile. taotlemise nõue, säilitades muud regulatsiooniosad. HMS § 7 lg 5 kohaselt võib haldusorgan haldusmenetluses haldusakti andmise, toimingu tegemise või halduslepingu sõlmimise eesmärgil töödelda isikuandmeid menetletavas asjas vajalike asjaolude kohta, kui seadusega või selle alusel antud õigusaktidega ei ole ette nähtud teisiti. Nimetatud säte annab üldaluse asja lahendamiseks vajalike isikuandmete töötlemiseks koosmõjus õigusaktidest tulenevate valdkonnaspetsiifiliste normidega. Kuna KVTSi jäävad sätted selles kohta, millised andmed KRA või Kaitsevägi peab luba või õigust andvale haldusorganile esitama, siis saab haldusorgan teha otsuse nende andmete põhjal ning vajadusel küsida andmeid juurde. HMS § 38 lõike 1 kohaselt võib haldusorgan nõuda haldusmenetluse käigus menetlusosalistelt ning muudelt isikutelt nende käsutuses olevate tõendite ja andmete esitamist, mille alusel haldusorgan teeb kindlaks asja lahendamiseks olulised asjaolud. 6. Eelnõu §-ga 2 muudetakse advokatuuri seadust nii, et kutsesaladuse Arvestatud. hoidmise kohustusest vabastamiseks ei pea enam halduskohtult luba taotlema, selle üle hakkab edaspidi otsustama advokatuuri juhatus. Sellisel 24 kujul me seda muudatust ei toeta. Leiame, et vähemalt teatud kuritegude Eelnõu ja SK muudetud ning viidatud ärahoidmiseks (nt kui advokaat saab teada, et isik kavatseb lennukis advokatuuriseaduse muudatus on tulenevalt pommi lõhata, isik valmistab ette agressiooniakti või massihävitusrelva, kooskõlastusringil esitatud mida plaanib edasi müüa) peaks taotluse esitamine olema advokaadi vastuargumentidest eelnõust välja jäetud. kohustus, mitte õigus. Lisaks ei saa advokatuuri juhatust pidada piisavalt sõltumatuks organiks, mistõttu on kehtivas õiguses ettenähtud võimalus esitada taotlus halduskohtule sobivam lahendus. 7. Eelnõu § 6 punktiga 1 nähakse kohtute seaduses ette, et kui kohtu Mitte arvestatud. menetluses on mitu sarnast asja, mille lahendamiseks tuleb kohaldada õigusnormi, mille kohta varasem kohtupraktika puudub, võib kohtu Ettepanekule ei ole lisatud põhjendust, miks esimees anda kohtunikule juhise lahendada üks sellistest asjadest on vajalik lahendada pilootasju võrreldes teiste sarnaste asjadega eelisjärjekorras. Kui üldjuhul lahendab kolmeliikmelises koosseisus. Kehtiv HKMS kohtunik haldusasja ainuisikuliselt, siis HKMS § 11 lg 1 p-d 1, 2 ja 3 § 11 võimaldab seda vajadusel näevad ette juhud, millal võib kohtu esimees määrata asja lahendamiseks pilootkaasuse puhul teha, kui kohtu esimees kolmeliikmelisele koosseisule. Seda võib teha 1) asja erilise keerukuse leiab, et see on eriliselt keerukas või korral; 2) asja põhimõttelise tähtsuse korral või 3) muudel juhtudel, kui põhimõttelise tähtsusega, mida see on õigusemõistmise huvides. Leiame, et ka nn pilootkaasuse puhul pilootkaasused eelduslikult ka olla võivad. peaks kohtu esimees määrama asja lahendamiseks kolmeliikmelises koosseisus. 8. Uue regulatsiooni kontekstis oleks mõistlik ümber paigutada eelnõu § 12 Arvestatud. punktis 3 kavandatud relvaseaduse (RelvS) § 36 lõige 22 . Kuna eelnõuga tehakse ettepanek viia sisse muudatus, mis mõjutab lõike sisu, tuleks see Eelnõu vastavalt muudetud. paigutada loogilisse järjekohta § 36 lõike 4 järgi ehk senine RelvS § 36 lõige 22 kehtetuks tunnistada ja täiendada § 36 lõikega 42. 9. Eelnõus on erinevates eriseadustes esitatud sarnase sisuga sätted erinevalt Selgitatud. sõnastatud. Soovitame RelvS-is eelnõu § 12 punktidega 4 ja 6 kavandatavate muudatuste sõnastused sõnastada sarnaselt teiste Eelnõu on muudetud nii, et KVTSi jäävad seadustega nii, et need sisaldaks selgitust, et Politsei- ja Piirivalveamet sätted (§-d 331 ja 711) selle kohta, et KRA ja (PPA) lähtub KRA või KV poolt kogutud tõenditest. Sätete sõnastus peab Kaitsevägi peavad pöörduma luba või õigust aitama vältida väärtõlgendust justkui kogu tõendite kogumise koormus andva haldusorgani poole avaldusega. langeks PPA-le. Arvestades sedalaadi sätete kehtestamise eesmärki – Ühtlasi jääb KVTSi loetelu selle kohta, mõjutada täitma riigikaitsekohustust – ei tohi jääda võimalust millised andmed peavad KRA või Kaitseväe 25 tõlgenduseks, et kõnealuse piirangu rakendamiseks on, analoogselt poolt haldusorganile esitatavas avalduses muudele RelvS sätestatud alustele, PPA-l kohustus vastavat asjaolu kirjas olema. Kuna KVTSi jäävad sätted kontrollida omal algatusel iga loa taotleja või loa omaniku puhul. Seadus selle kohta, millised andmed KRA või peab selgelt pakkuma teadmise, et õigust piiratakse KRA või KV Kaitsevägi peavad luba või õigust andvale initsiatiivil ja asjakohased tõendeid koguvad ja PPA-le esitavad samuti haldusorganile esitama, siis saab need asutused. Säilima peavad kõnealusel eesmärgil soetamis- või haldusorgan teha otsuse nende andmete relvaloaga seotud õiguse piiramise jõustamiseks halduskoormuse põhjal ning vajadusel küsida andmeid proportsioonid PPA ja KRA ning KV vahel. Ei saa avada suundumust juurde. HMS § 38 lõike 1 kohaselt võib ootusele, et PPA asub senisest enam sisuliselt riigikaitsekohustuse haldusorgan nõuda haldusmenetluse käigus täitmise jälgimist tagama. menetlusosalistelt ning muudelt isikutelt nende käsutuses olevate tõendite ja andmete esitamist, mille alusel haldusorgan teeb kindlaks asja lahendamiseks olulised asjaolud. 10. Teeme ettepaneku sõnastada eelnõu § 12 punktis 7 kavandatud RelvS-i § Arvestatud. 43 lõike 22 muudatus järgmiselt: „(22) Politsei- ja Piirivalveamet lõpetab käesoleva paragrahvi lõikes 16 nimetatud juhul soetamisloa ja relvaloa Eelnõu ja seletuskiri vastavalt muudetud. kehtivuse peatamise, kui Kaitseressursside Amet või Kaitsevägi on Politsei- ja Piirivalveametit teavitanud peatamise aluse äralangemisest.” Selline sõnastus on täpsem ja vähendab tõlgenduste riski, kus PPA peaks iseseisvalt hindama piirangu aluseks olevate asjaolude äralangemist. Selge vastutus asjaolude hindamisel jääb KRA-le või KV-le. 11. Eelnõu §-ga 15 muudetakse vangistusseadust (VangS) eesmärgiga Arvestatud. määrata seadusega kindlaks halduskohtu pädevus kinnipeetavate isikute raviga seotud vaidlustes. VangS § 86 lõiget 11 ning § 93 lõiget 6 Eelnõu ja seletuskiri vastavalt muudetud. muudetakse nii, et arestialuse ja vahistatu tervishoiu korraldamisel ja talle tervishoiuteenuse osutamisel lähtutakse käesoleva seaduse §-dest 49, 52 ja 531 ning nende alusel kehtestatud õigusaktidest. Seejuures sätestab eelnõuga kavandatud VangS § 531 , et kinnipeetavale tervishoiuteenuse korraldamise ja osutamisega seotud vaidlus lahendatakse halduskohtus. Kuivõrd eelmainitud VangS § 86 lg 11 ja 93 lg 6 reguleerivad tervishoiu 26 korraldamist ja tervishoiuteenuse osutamist, tekib küsimus, kas eelnõu mõttes on halduskohtus vaidluse lahendamise puhul tegemist tervishoiu korraldamise või tervishoiuteenuse osutamisega. Seletuskiri sellist seost siiski ei loo, mistõttu leiame, et VangS § 86 lõike 11 ja § 93 lõike 6 muudatustes ei ole korrektne viidata VangS §-le 531 . Meie ettepanek on sätestada nii arestialuste kui vahistatute puhul selgelt, et tervishoiuteenuse korraldamise ja osutamisega seotud vaidluse lahendamisel lähtutakse VangS §-st 531. 12. Toome välja ka vajaduse täiendada eelnõu seletuskirja. Seda esmalt seoses Selgitatud. eelnõu § 1 punktiga 9, millega kehtestatakse HKMS-is õiguskorras uudne veaotsuse regulatsioon. Seejuures ei ole aga seletuskirja põhjal võimalik Veaotsuse regulatsioon on eelnõust välja lõpuni aru saada, millal ja kuidas seda rakendada saab. Selleks, et jäetud. Tulenevalt kooskõlastusringil regulatsiooni jõustumisel veaotsuse instituudi kasutamisega seonduvat saadud tagasisides väljatoodud segadust võimalikult suurel määral vältida, palume seletuskirja selles osas vastuargumentidest vajab veaotsuse täiendada, sh ka praktiliste näidetega sätestamine seaduses täiendavat analüüsi ja arutelu. 13. Veel on oluline täiendada seletuskirja mõjuanalüüsi, et hinnata täpsemalt Selgitatud. eelnõu mõju haldusorganite töökoormusele. Praegu on mõjude osas märgitud, et „kõige enam mõjutab muudatus töökoormuse ja Nõustume, et haldusorganite töökoormus tööprotsesside osas just lube andvaid haldusorganeid: Transpordiametit, võib kavandatud muudatuste tulemusena Keskkonnaametit, Eesti Jahimeeste Seltsi ning Politsei- ja mõnevõrra suureneda. Samas on praegu Piirivalveametit.” Palume siiski lisada täiendavad hinnangud konkreetse keeruline prognoosida, kui palju võiks PPA töökoormuse kasvu kohta, mis kaasneb PPA-le, ning täpsustada töökoormus suureneda relvalubadega hinnanguliselt, millisel määral võib PPA koormus suureneda. Kuna seotud piirangute seadmisel. Aastatel 2021- eelnõuga kaotatakse halduskohtult loa taotlemise nõue relvalubade 2023 esitati halduskohtule üksnes peatamiseks, peab PPA edaspidi ise langetama kaalutlusotsuseid mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmise relvalubade kehtivuse peatamise ja nendega seotud piirangute taotlused. Seega vaadates KRA ja Kaitseväe rakendamise osas. Kui PPA otsus relvaloa peatamise kohta vaidlustatakse, senist praktikat taotluste esitamisel peab PPA osalema kohtumenetluses oma otsuse põhjendamisel. Seega halduskohtule, ei ole põhjust prognoosida, palume selgitada seletuskirjas, kas KRA või KV ei ole seni kohtult et taotlusi relvaloa äravõtmiseks hakkaks taotlenud relvalubadega seotud piirangute seadmist ning milline on 27 prognoositud piirangute taotlemise arv pärast muudatuste jõustumist, et edaspidi olema palju. Pigem võib eeldada, et saaksime arvestada võimaliku töökoormuse kasvuga PPA-le ning PPA-l seda meedet kasutatakse harva. oleks võimalik hinnata, kas muudatusega seoses on vajadus täiendava personali või eelarve järele. Töökoormus võib vähesel määral siiski suureneda nii relvaloa äravõtmise menetluse läbiviimisel kui ka hilisemas kohtumenetluses osalemise tõttu. 14. Juhime tähelepanu, et seletuskirja kolmandal leheküljel on märge, et Arvestatud. eelnõuga muudetakse väärtpaberituru seadust, kuid eelnõus vastav regulatsioon puudub. Viga parandatud. 15. Lisaks eelnevale teeme ettepaneku täiendada eelnõu ja muuta ka Selgitatud. tsiviilkohtumenetluse seadustikus (TsMS) surnuks tunnistamise menetlust puudutavaid sätteid. TsMS 51. peatükis on sätestatud alused teadmata Selgitame, et ettepanek puudutab TsMSi kadunud isiku surnuks tunnistamise ja surmaaja tuvastamise menetluse muutmist ning ei puuduta käesoleva eelnõu läbiviimiseks. Hetkel kehtiva seaduse kohaselt on Siseministeeriumil eesmärki, milleks on halduskohtute töö surnuks tunnistamise tsiviilasjades kaks võimalikku rolli: avaldaja roll tõhustamine ning halduskohtumenetluse ning kohtule andmete andja ja isiku surnuks tunnistamise võimalikkuse lihtsustamine ja kiirendamine. osas seisukoha esitaja roll. Siseministeerium on aastas keskmiselt 30-s surnuks tunnistamise tsiviilasjas menetlusosaline. 2023. aastal osales Ettepanek on edastatud Justiits- ja Siseministeerium 32 menetluses – 10 menetluses avaldaja ja 22 Digiministeeriumi justiitshalduspoliitika menetluses andmete andja rollis. 2024. aasta oktoobrikuu seisuga on osakonna kohtute talitusele, kes valmistab Siseministeerium osalenud 29 menetluses – 11 menetluses avaldaja ja 18 ette eelnõu TsMSi muutmiseks. menetluses andmete andja rollis. Kõik 2024. aastal Siseministeeriumi initsiatiivil algatatud menetlused on algatatud PPA taotluste alusel. Kuivõrd Siseministeerium selles protsessis kohtumenetluse seisukohast lisandväärtust ei loo, on mõistlik anda volitus surnuks tunnistamise ja surnuks tunnistamise tühistamise avalduse esitamiseks PPA-le. Kehtiv TsMS (§ 509 lg 1 p 3 ja § 513 lg 1) võimaldab avalduse esitaja rolli puhul vastava volituse andmist. Kehtiv TsMS § 510 5 (5) lõige 4 aga ei võimalda andmete andja ja isiku surnuks tunnistamise võimalikkuse osas seisukoha esitaja rolli edasi volitada. TsMS § 510 lõikes 4 on sätestatud siseministrile kohustus anda kohtule riigile teadaolevad andmed isiku 28 surnuks tunnistamise menetluse käigus ning esitada seisukoht isiku surnuks tunnistamise võimalikkuse kohta. See roll on siseministril nendes tsiviilasjades, kus avaldajaks ei olnud Siseministeerium, vaid näiteks kadunud isiku lähedased, korteriühistu või kohalik omavalitsus. Praktikas küsib Siseministeerium kohtunõude laekumisel alati teadmata kadunud isiku kohta informatsiooni PPA-lt, kuna üldjuhul on isiku surnuks tunnistamisele eelnenud isiku asukoha tuvastamise menetlus, mida viib läbi PPA, kus on olemas teadmata kadunud isiku toimik, milles sisaldub detailne informatsioon teadmata kadunud isiku asukoha tuvastamise menetluse kohta. Siseministeeriumi osalus selles protsessis ei loo kohtumenetluse jaoks täiendavat lisandväärtust. Laekunud informatsiooni alusel edastab Siseministeerium kohtule PPA-lt laekunud riigile teadaolevad andmed ja seisukoha isiku surnuks tunnistamise võimalikkuse kohta. Eeltoodust lähtuvalt teeme ettepaneku muuta TsMS- i, sätestades surnuks tunnistamise asjades riigile teadaolevate andmete ja isiku surnuks tunnistamise osas seisukoha esitamise õigus PPA-le. Muudatuse järgselt saaks PPA esitada kohtule otse (mitte Siseministeeriumi vahendusel) riigile teadaolevaid andmeid teadmata kadunud isiku kohta ning seisukoha isiku surnuks tunnistamise võimalikkuse kohta. Muudatuse järgselt saaks kohus surnuks tunnistamise asjades vastused kiiremini, kuna kaoks ära Siseministeeriumi dubleeriv roll PPA-lt laekunud info alusel kohtule vastuse koostamisel. Niisiis teeme ettepaneku muuta TsMS paragrahvi 510 lõiget 4 ja sõnastada see järgmiselt: „(4) Kui menetlust ei algatatud Siseministeeriumi või valdkonna eest vastutava ministri volitatud Siseministeeriumi valitsemisala asutuse avalduse alusel, teatab kohus Politseija Piirivalveametile menetluse algatamisest ning küsib riigile teadaolevaid andmeid teadmata kadunud isiku kohta ning seisukohta isiku surnuks tunnistamise võimalikkuse kohta. Kohus võib koguda teadmata kadunud isiku kohta andmeid ka omal algatusel, sõltumata sellest, kes esitas surnuks tunnistamise avalduse. 29 16. Lisaks ei pea Siseministeerium vajalikuks surnuks tunnistamise asjades Selgitatud. kohtumääruste edastamist siseministrile. Kuna surmaandmete kandmiseks rahvastikuregistrisse saadetakse kohtumäärused Selgitame, et ettepanek puudutab TsMSi perekonnaseisuasutustele, ei ole Siseministeeriumile kohtumääruste muutmist ning ei puuduta käesoleva eelnõu edastamine vajalik. Seega teeme ettepaneku TsMS § 511 lõikest 3 jätta eesmärki, milleks on halduskohtute töö välja valdkonna eest vastutavale ministrile kohtumääruste edastamise tõhustamine ning halduskohtumenetluse nõue. lihtsustamine ja kiirendamine. Ettepanek on edastatud Justiits- ja Digiministeeriumi justiitshalduspoliitika osakonna kohtute talitusele, kes valmistab ette eelnõu TsMSi muutmiseks. Sotsiaalministeerium 1. Eelnõu §-ga 14 muudetakse riikliku pensionikindlustuse seadust andes Selgitatud. Sotsiaalkindlustusametile õiguse tuvastada pensioni määramise aluseks olevaid avalik-õigusliku suhte tingimusi. Leiame, et sellise õiguse Mööname, et eelnõus kavandatud muudatus panemine kellelegi teisele kui kohtule, ei ole õigustatud. Sätte eesmärgiks võib kaasa tuua Sotsiaalkindlustusameti on, et Sotsiaalkindlustusamet hakkaks tuvastama avalik-õiguslikke töökoormuse suurenemise. Samas lasub tingimusi mh soodustingimustel vanaduspensionide ja väljateenitud pensionistaaži tuvastamise kohustus praegu aastate pensionide seaduse (edaspidi sooduspensionid) alusel. Taoline kohtutel, kelle töökoormus on väga suur protsess on muutunud aastatega aina keerukamaks ning aina raskem on ning kelle põhiülesanne on tagada riigis kindlaks teha fakte, kas isik töötas sooduspensioni õigust omaval ameti- tõhus ja kättesaadav õigusemõistmine. või töökohal või mitte. Pensionistaaži tõendamine on protsess, mille tulemina võib tekkida õigus sooduspensionile, mida määratakse Eelnõu eesmärk on vähendada kohtute pensionitaotlejale üldreeglina 10-5 aastat enne vanaduspensioniiga. koormust ning viia kohtust välja need Sooduspensione makstakse eluaegselt ning seetõttu tuleb pidada ülesanded, mis ei kuulu kohtute tavapärase otstarbekaks, et avalik-õiguslikku suhet tõendab kohtuvõim. Vastasel õigusemõistmise funktsiooni alla. Kuigi see juhul võivad tekkida põhjendamatud pikaaegsed kulutused pensionite tähendab teatud haldusorganite, sealhulgas eelarvele. Kui avalik-õigusliku suhte tuvastamine oleks Sotsiaalkindlustusameti, töömahu Sotsiaalkindlustusameti ülesanne, siis võib eeldada, et järjest rohkem suurenemist, on see vajalik samm, et pensioni taotlejaid pöördub kergekäelisemalt Sotsiaalkindlustusametisse. võimaldada kohtutel keskenduda oma Inimeste austus kohtuvõimu vastu on suurem, kohtumenetlus on kallim põhitegevusele – õigusemõistmisele. ning kohtusse pöördutakse tõenäoliselt asjaoludel, mil inimese 30 töötingimused vastavad sooduspensionile õigust andvale kutsealale ja Seletuskirja kulude peatükki on täiendatud ametikohale, kuid puuduvad vastavad dokumendid. Samuti suureneb infoga kulude kohta, mida on Sotsiaalkindlustusameti töökoormus sellise ülesande täitmisega ning Sotsiaalkindlustusamet prognoosinud selleks oleks vaja juurde vähemalt kahte teenistujat. Juhime tähelepanu, et seoses uute ülesannetega. riigis toimuvate kärbete tõttu on amet pidanud inimesi koondama ning ei ole mõistlik pärast seda ametile ülesandeid lisada. Samuti oleks Sotsiaalkindlustusametil vajalik ülesande täitmiseks kaasata eksperte ning sellega kaasnevad kulud, mida ei ole eelnõu mõjuanalüüsis ega kulude peatükis ette nähtud. 2. Eelnõu §-ga 15 muudetakse vangistusseadust nii, et kinnipeetavate Arvestatud. vaidlused tervishoiuteenuse osutajatega ehk tervishoiuteenuse osutamisega oleksid halduskohtute pädevuses. Selgitame, et Eelnõu ja seletuskiri on muudetud selliselt, tervishoiuteenuse osutamine on käsundusleping või käsundita asjaajamine et edaspidi lähevad kinnipeetavatele võlaõigusseaduse mõttes. Seega on tegemist igati eraõigusliku vaidlusega, tervishoiuteenuse osutamisega seotud mille andmist halduskohtute pädevusse me otstarbekaks ega õigeks ei pea. vaidlused maakohtusse. Sellist lähenemist Halduskohtusse pöördumise võimalus on vastuolus 1. novembril toetab 1.07.2024 jõustunud reform, mille jõustunud tervishoiuteenuse osutaja vastutuskindlustuse seaduse järgi korraldab vanglas tervishoiuteenuste põhimõtetega. Kui kinnipeetav ei ole rahul talle osutatud osutamist kinnipeetavale, arestialusele või tervishoiuteenuse osutamisega, siis tuleb eelkõige hinnata, kas tegemist vahistatule Tervisekassa. Terviskassa on kindlustusjuhtumiga, ning saada kahjuhüvitis sealtkaudu. sõlmib ravi rahastamise lepingu Vastutuskindlustus on samuti eraõiguslik ning edasise vaidluse korral ravikindlustuse seaduse tähenduses läheks probleem maakohtusse. Vähetähtis ei ole ka asjaolu, et tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § halduskohtusse pöördumine on isikule odavam, kui maakohtusse 55 lõike 1 alusel kehtestatud haiglavõrgu pöördumine. Seega tekiks olukord, kus kinnipeetavatel on lihtsam kavas nimetatud haiglaga. Kostjaks pöörduda tervishoiuteenuse osutaja vastu kohtusse kui teistel inimestel, tervishoiu korraldamisega seotud kellel tuleb maksta maakohtu tasusid. kohtuvaidlustes on Tervisekassa ning tervishoiuteenuse osutamisega seotud vaidlustes vastav tervishoiuteenuse osutaja. Välisministeerium 1. Eelnõus nähakse ette võimalus lahendada viisaotsuse peale esitatud Selgitatud. kaebusi kohtu õiglasel äranägemisel lihtmenetluses. Välisministeeriumil 31 on halduskohtus pooleli mitu kohtuasja, milles on tõusetunud küsimus Justiits- ja Digiministeerium ei toeta viisamenetluste vaidlustamisel kaebaja õigustest kohtumenetluses ja HKMSis viisaotsuste vaidlustamisele kohtutoimikus olevate andmete avaldamisest. Välisministeeriumi erisuste kehtestamist, välja arvatud viisavaidlustes on kaebajaks välismaalased, kes ei viibi Eestis. Viisa lihtmenetluse kohaldamine ning andmisest keeldumine tähendab, et Eesti riik ei ole andnud neile isikutele resolutsioonotsuse tegemine. HKMS näeb õigust Eesti riiki saabuda. Seega nende isikute ainus seos Eesti riigiga on ette kohtumenetluse üldnormid, millest see, et nad on esitanud Eesti välisesindusele viisataotluse, mida on põhjendatud juhtudel võib näha ette erisusi välisesindus menetlenud ja mille kohta on tehtud keelduv otsus. eriseadustes, nt VMSis. Siseministeeriumi ettevalmistatud välismaalaste seaduse (VMS) muutmise eelnõus1 nähakse ette (VMS § 10021), et kohtule kaebuse Seletuskirja on täiendatud lõiguga, kus on esitamine või kaebuse läbivaatamiseks kohtuistungi korraldamine ei ole selgitatud, et viisaotsuste vaidlustamine ei aluseks välismaalase saabumiseks Schengeni konventsiooni anna välismaalasele automaatset õigust liikmesriikide territooriumile, jätkuvaks viibimiseks sellel territooriumil Eestis viibimiseks. Samale seisukohale on ega lükka sellelt territooriumilt lahkumise kohustuse täitmist edasi. Seega oma mitmes lahendis jõudnud ka Riigikohus ei peaks kaebaja kohtumenetluse ajal Eestis viibima, kuid põhiseaduse § (RKPJKo 10.05.2016 otsus nr 3-4-1-31-15, 24 lõige 2 annab õiguse olla oma kohtuasja arutamise juures ja p 44-47, RKPJKo 20.04.2021 otsus nr 5-20- halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 27 lõike 1 punktid 1 ning 2 10, p 56, RKPJKo 22.01.2025 otsus nr 5-24- annavad õiguse tutvuda toimikuga ja võtta osa kohtuistungist. 28, p 71 ja 72). Kohtupraktikas on halduskohus HKMS §-de 88 ja 79 alusel avaldanud välismaalasest kaebajale viisamenetluses VMS-i alusel mitteavaldatavat teavet. Eesmärgiga välistada sarnast praktikat, kus kohus kohaldab HKMS-i olenemata VMS-is sätestatust ja et see ei viiks olukorrani, kus välismaalasel lubatakse HKMS-i alusel võtta osa oma viisamenetlusega seotud kohtuistungist, palume täiendada eelnõu § 1 HKMS § 27 sättega, mille kohaselt kaebuse esitamine või kaebuse läbivaatamiseks kohtuistungi korraldamine ei ole alus välismaalase saabumiseks Schengeni konventsiooni liikmesriikide territooriumile, jätkuvaks viibimiseks sellel territooriumil ega lükka sellelt territooriumilt lahkumise kohustuse täitmist edasi. Välisministeerium palub esitada seletuskirjas analüüs selle kohta, kas viisamenetlusega seotud kohtuasjas on kaebajaks oleval Eestis mitteviibival välismaalasel kohtumenetluses kõik HKMS § 27 lõikes 1 sätestatud õigused, mis on Eestis viibival kaebajal, ja kui 32 kaebajal ei ole esindajat Eestis, siis kuidas tal on võimalik kohtumenetluses osaleda ning menetlusdokumentidega tutvuda. 2. Välisministeeriumi viisamenetlusega seotud kohtuasjades on küsimusi Mitte arvestatud. tekitanud HKMS §-s 88 sätestatud Eestis mitteviibiva välismaalasest kaebaja õigus tutvuda toimikuga ja selle seos §-s 79 sätestatud alustega. Selgitame, et Justiits- ja Digiministeeriumi Viidatud sätted võimaldavad kaalutlusõiguse alusel viisamenetluses VMS hinnangul ei ole põhjendatud absoluutne § 66 lg 2, § 82 lg 3, § 1008 lg 2 ja § 10016 lg 2 alusel kaebajale avaldamata keeld avaldada kaebajale tema asjas tehtud jäänud teavet kohtul justkui avaldada kohtumenetluses. Nii muutuksid aga kohtuotsuse põhjendusi. Viisamenetluses on VMS-is julgeoleku kaalutlustel seatud välismaalasele teabe avaldamise põhjenduste lakoonilisus seletatav keelud sisutuks. Praegu tuleb vastustajal teabe kaitsmiseks iga kord standardvormi kasutamisega, st olukorraga, esitada kohtule taotlus VMS-is sätestatud piirangutega teabe ja kus haldusakti klassikalisi põhjendusi ei dokumentide kaebajale mitteavaldamise kohta, vaatamata sellele, et koostata. Kui aga kohtumenetluses põhiseaduse § 44 lõigete 2, 3 ja 4 kohaselt on Eesti riigi asutustelt koostatakse põhjendatud kohtuotsus, ei ole teabesaamise õigus üksnes Eesti kodanikel ja Eestis viibivatel isikutel. õige seda igal juhul kaebaja eest varjata. Viisaeeskirja artikkel 32 lõige 2 näeb ette, et viisa andmisest keeldumise Piiratud juurdepääsuga teabe avaldamise otsus ning selle põhjendused edastatakse taotlejale standardvormi suhtes on viisaasjades võimalik rakendada kasutades. Vormikohases otsuses on loetletud viisa andmisest keeldumise kohaseid menetluslikke piiranguid (vt alused ning viisa andmisest keeldumise, viisa tühistamise või kehtetuks HKMS § 88) (RKPJKo 22.01.2025 otsus nr tunnistamise korral tehakse vastava keeldumise aluse ees olevasse 5-24-28, p 72) . lahtrisse märge. Seega välistab viisaeeskiri välismaalasele nende faktiliste asjaolude ja kaalutluste avaldamise, millest viisamenetlust läbiviies on otsuse tegemisel lähtutud. Julgeoleku ja riigi välissuhete perspektiivist lähtuvalt on oluline, et välismaalasele ei avaldataks otsuse tegemise põhjendusi ja asjaolusid, mis sisaldavad teavet viisamenetluses kasututatud allikate ning kogutud teabe ja andmete, viisamenetluse läbiviimise meetodite ja taktika ning kooskõlastuste sisu kohta. Eesti seadusandjal on õigus, arvestades EL-i õigust, kujundada viisamenetluse kohtus vaidlustamise reegleid olenevalt riigi välis- ja julgeolekupoliitikast ning rahvusvaheliste suhete ja julgeoleku olukorrast, tagades nii kohtusüsteemi kui haldusorganite tõhusa toimimise. Palume eelnõu §-s 1 sätestada HKMS § 88 lõikes 2 keeld avaldada kaebajale VMS-i alusel viisamenetluses avaldamata teavet kohtumenetluses. 33 3. Arvestades punktides 1 ja 2 nimetatud märkusi palume esitada eelnõu Selgitatud. seletuskirjas põhiseaduspärasuse analüüs Eestis mitteviibiva välismaalasest kaebaja õiguste kohta ning mõjuhinnang Selgitused lisatud Välisministeeriumi viisamenetlusega seotud kohtuvaidlustes kaebajale antavate õiguste märkuste 2 ja 3 juures. seose kohta riigi julgeolekuga. 4. VMS-i muutmise eelnõus nähakse ette, et viisa andmisest keeldumise, Mitte arvestatud. viisa tühistamise, viisa kehtetuks tunnistamise, viibimisaja pikendamisest keeldumise ja viibimisaja ennetähtaegse lõpetamise otsuse peale esitatud Halduskohtumenetluse riigilõivude vaide läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 160 eurot. Riigilõivu tõstmise tõstmine on laiem teema, mis vajab eraldi vajadust põhjendatakse vajadusega katta vaide läbivaatamisega kaasnevad käsitlemist ning käesoleva eelnõu seda ei kulud. Kuigi eelnõuga jääb välismaalase jaoks alles ühesastmeline reguleeri. vaidemenetlus, ei muutu sellest välismaalaste poolt esitatavate vaiete arv väiksemaks, sest II astmes esitatud vaiete arv on märkimisväärselt Lisaks on Riigikogu võtnud vastu väiksem I astme vaiete arvust. Sellest tulenevalt ei vähene haldusorgani välismaalaste seaduse, töökoormus ega ressurss. Samuti tekivad viisamenetluses tehtud otsuste halduskohtumenetluse seadustiku ja kohtus vaidlustamisel Eesti riigis mitteviibivate välismaalaste õiguste riigilõivuseaduse muutmise seaduse kaitseks toimuvatest kohtumenetlustest kulud riigieelarves. (viisaotsuse vaidlustamine) eelnõu (603 Riigieelarvesse annavad oma osa maksutulude kaudu aga üksnes Eesti SE), milles tõsteti viisotsuste vaidlustamisel maksumaksjad. Praegune halduskohtusse pöördumise riigilõivu määr 20 halduskohtumenetluse riigilõiv 280 eurole. eurot ei kata viisamenetluse otsuste vaidlustamise kohtukulusid. Arvestades eeltoodut teeme ettepaneku eelnõu §-s 13 täiendada ka riigilõivuseaduse § 60, suurendades viisamenetlusega seotud kohtumenetluse riigilõivu. 5. Uues §-s 1711 nähakse ette veaotsuste regulatsioon. Seletuskirjas Selgitatud. selgitatakse, et veaotsuse võib teha üksnes menetluslike või vormiliste puuduste korral, mis ühest küljest ei võimalda anda hinnangut haldusakti Veaotsuse regulatsioon on eelnõust välja sisulisele õiguspärasusele, kuid mis teisest küljest on kergesti jäetud. Tulenevalt kooskõlastusringil kõrvaldatavad. Sisulised vead peaksid jätkuvalt viima haldusakti saadud tagasisides väljatoodud tühistamiseni. Eelnõu § 1711 lõikest 5 jääb mulje, et veaotsuse puhul peab vastuargumentidest vajab veaotsuse haldusorgan andma uue õigusakti, mis peab vastama õigusaktidele, kuid sätestamine seaduses täiendavat analüüsi ja mis võib olla ka samasisuline. Haldusmenetluse seaduses (HMS) arutelu. haldusakti kehtetuks tunnistamise kohta sätestatut kohaldatakse ka 34 haldusakti muutmise suhtes (§ 64 lg 1). HMS § 65 lõige 2 ei luba õiguspärase haldusakti edasiulatuvalt kehtetuks tunnistamist isiku kasuks, kui sama sisuga haldusakt tuleks uuesti välja anda. Õiguskirjanduses on avaldatud seisukoht, et õiguspärase haldusakti isiku kasuks kehtetuks tunnistamine on välistatud juhul, kui sama sisuga haldusakt tuleks uuesti välja anda. Kuivõrd haldusakte antakse ja muudetakse haldusmenetluses lähtudes HMS-i nõuetest, siis jääb arusaamatuks, kuidas on § 1711 lõikes 5 esitatud ettepanek kooskõlas HMS § 65 lõikes 2 sätestatuga. Palume seletuskirjas selgitada kavandatava muudatuse kooskõla HMS-is haldusakti kehtetuks tunnistamise ja muutmise kohta sätestatuga. Riigikohus 1. Teatud liiki asjades üleriigilisele jagamisele üleminek eeldab vastavalt ka Arvestatud. kohtualluvuse muutmist. Eelnõu § 1 p-s 2 pakutud lahenduse puhul ei ole võimalik ühemõtteliselt järeldada, et kinnipeetavate ja hankeasjade Kinnipeetavate ja hankeasjade üleriigilist kohtualluvust on muudetud, arvestades mh paragrahvi pealkirja ja jagamist puudutav regulatsioon on eelnõust asukohta. Tõlgendamisraskuste vältimiseks tasub kaaluda muu hulgas välja jäetud, kuna Justiits- ja esialgse lahenduse juurde tagasipöördumist (st HKMS § 8 täiendamine). Digiministeerium valmistab ette Arvestades Tallinna ja Tartu halduskohtu erinevat töökoormust, leiab osa kohtukorralduse reformi, mille tulemusena Riigikohtu halduskolleegiumist, et tuleks kaaluda ka kõikide haldusasjade saab edaspidi olema üks Halduskohus. jagamise muutmist üleriigiliseks. 2. Eelnõu § 14 p 1 muudatus, täpsemalt RPKS § 28 lõike 1 kolmas lause jääb Selgitatud. arusaamatuks. Kuna muudatuse eesmärk on võimalik saavutada ka esimese lause muutmisega, teeb halduskolleegium ettepaneku jätta Kõnealune lause on lisatud selguse huvides, kolmas lause RPKS § 28 lõikest 1 välja kuna Sotsiaalkindlustusameti hinnangul on neil ka kehtiva seaduse alusel õigus tuvastada pensionistaaži tunnistajate ütluste alusel, kuid neil ei ole võimalik tuvastada avalik-õigusliku suhte asjaolusid ehk juriidilisi fakte. Kui täpsustavat lauset mitte lisada, siis võib tekkida olukord, kus normi ei tõlgendata nii, nagu muudatuse tegijad soovivad ning jätkub praegune olukord, kus 35 kohtud peavad hindama tunnistajate ütluste alusel avalik-õigusliku suhte tingimusi. 3. Riigikohus teeb täiendavalt ettepaneku jätta seadustiku paragrahvi 37 Arvestatud osaliselt. lõike 2 p-s 6 välja sõna „faktilise“. Ettepaneku eesmärk on parandada õigusselgust nn üldise Eelnõu täiendatud muudatusega, mille tuvastamiskaebuse küsimuses ning vähendada selleteemalisi kohaselt sõnastatakse HKMS § 37 lg 2 p 6 protsessuaalseid vaidlusi. järgmiselt: HKMS § 37 lg 2 p 6 järgi võib kaebusega mh nõuda „avalik-õiguslikus „6) haldusakti tühisuse, haldusakti või suhtes tähtsust omava faktilise asjaolu kindlakstegemist“. See sõnastus toimingu õigusvastasuse või õigussuhte on ebaõnnestunud, välistades justkui õiguslike asjaolude ehk õiguste, olemasolu kindlakstegemist kohustuste ja õigussuhete kindlakstegemist. Riigikohus on sätet siiski (tuvastamiskaebus).“ tõlgendanud laiendavalt ning jaatanud võimalust tuvastada õiguslikke fakte, nt pensionistaaži, kooselusuhet, õigust vanglas suitsetada, Muudatus näeb selgelt ette, et õigussuhteid võrguettevõtjaga jne (RKPJKo 5-22-4, p 80; RKEKm 3-3- tuvastamiskaebuse lahendamise käigus on 4-2-13, p 10; RKHKm 3-23-1578/29, p 10; 3-17-749, p 10-11, 3-16- kohtul võimalik teha kindlaks õigussuhte 1191, p 10.1). olemasolu. Normi keeleline väljendus tuleks kokku viia selle tegeliku sisuga. Samas märgime, et tuvastamiskaebuse esitamise piirid vajavad tulevikus ilmselt täiendavat täpsustamist. Soovime arutada võimalikud lahendused läbi asjatundjatega ning kaalume vajaduse korral eelnõu menetluse käigus täpsustuste lisamist. See aga ei takista praegu §-st 37 hädavajaliku muudatuse tegemist. 4. Tagamaks õigusselgust, tuleks kaaluda rakendussätte vajalikkust (sh Selgitatud. selgitada seletuskirjas) nende kinni peetavate isikute tervishoiuteenuse osutamisega seotud kohtuasjade kohta, kus isik on pöördunud enne Eelnõu on muudetud selliselt, et edaspidi seadusemuudatuse (eelnõu § 15 p 1) jõustumist maakohtusse. lahendatakse kinnipeetavatele tervishoiuteenuse osutamise ja korraldamisega seotud vaidlused maakohtus. Sellist lähenemist toetab 1.07.2024 jõustunud reform , mille järgi korraldab vanglas tervishoiuteenuste 36 osutamist kinnipeetavale, arestialusele või vahistatule Tervisekassa. Eelnõu on täiendatud rakendussättega, mille kohaselt enne eelnõuga kavandatava vangistusseaduse §-i 531 jõustumist halduskohtule esitatud kinnipeetavale tervishoiuteenuse osutamise ja korraldamisega seotud kaebused menetletakse lõpuni halduskohtus. Tartu Ringkonnakohus 1. Kahtleme veaotsuse instituudi vajalikkuses ja efektiivsuses. Eelnõu Arvestatud. seletuskirjast ei ilmne, miks on senised kohtu volitused ebapiisavad ning vajavad täiendamist. Abstraktselt sõnastatud menetluse efektiivsuse Veaotsuse regulatsioon on eelnõust välja suurendamise eesmärk ei selgita, miks sellise instituudi loomine on jäetud. Tulenevalt kooskõlastusringil vajalik. saadud tagasisides väljatoodud Selge ei ole, et veaotsuse menetlusega tegelikkuses hoitaks kokku vastuargumentidest vajab veaotsuse menetlusosaliste ja kohtu aega ja muid vahendeid. Praktikas juba praegu sätestamine seaduses täiendavat analüüsi ja haldusakti tühistamisel menetlus- või vormiliste puuduste tõttu arutelu. haldusorgan pigem loobub haldusakti andmisest või siis viib uue menetluse läbi nii korrektselt, et vaidlust ei järgne. Teistkordne kohtuvaidlus samas asjas on harv juhus. Liiatigi tuleb veaotsuse menetluses teha kaks otsust, samuti on ette nähtud kaks edasikaebemenetlust. Võimalik kokkuhoid kehtiva regulatsiooniga võrreldes ei saa olla oluline. Veaotsuse menetluse rakendamine võib soovitud eesmärgi asemel muuta kohtumenetluse keerulisemaks ja aeganõudvamaks. Veaotsus on eraldi vaidlustatav. Kui kaebaja soovib uue haldusakti andmise järel menetlust jätkata, siis tuleb asi uuesti sisuliselt lahendada ning teha asjas teine otsus, mis on samuti kaevatav. Sel juhul on kohtul samas asja vaja koostada kaks otsust, põhjendades mõlemal juhul lahendit. Selline korraldus on kohtu jaoks töömahukam ning pikendab menetlusosaliste jaoks kohtumenetluses 37 vaidluse lahendamisele kuluvat aega. Kui asi laheneb eelnõu § 1711 lg-s 7 sätestatud viisil, on kohtu töö – s.o eelnev veaotsuse tegemine koos vastavate põhjendustega ja hiljem kaebust rahuldava otsuse tegemine, isegi siis, kui see toimub vaid resolutsiooniga – ikkagi võrreldav praeguse asja sisulise lahendamisega. Veaotsuse menetluse kohaldamist saab vastustaja nõuda sisuliselt alati, kui menetlus- või vormivigadega haldusakti vaidlustatakse. Kuna sageli tuginetaksegi kaebustes haldusakti menetlus- ja vormivigadele, siis võib veamenetluse läbiviimine muutuda tühistamiskaebuste menetlemise tavapäraseks küsimuseks. Seetõttu võib veamenetlusega kaasnev täiendav koormus mõjutada paljusid kohtumenetlusi. Kohtu poolt ühe asja lahendamiseks kuluva aja pikenemine vähendab paratamatult kohtu võimekust lahendada teisi asju, viies menetlusaja pikenemisele. Mööda ei saa vaadata sellestki, et veaotsuse menetluse – kui uue õigusinstituudi – rakendamine võib tekitada menetluslikke vaidlusi, nõudes seeläbi erinevatelt kohtuastmetelt täiendavat tööd asja lahendamiseks. Näiteks ei ole selge, mille alusel hinnata, kas veaotsus võib ebaproportsionaalselt riivata menetlusosaliste õigusi või avalikke huve. Muudatuste jõustumisel saavad haldusorganid hakata arvestama võimalusega, et võimalik on menetluslike või vormiliste puudustega haldusakti väljaandmine, sest haldusakti vaidlustamise korral on võimalik veaotsuse menetluse raames haldusaktis esinenud vead ära parandada. Seejuures võib loota, et kohus annab juhiseid, kuidas peab haldusorgan haldusmenetluse läbiviimisel käituma, et jõuda õiguspärase tulemuseni. Seetõttu võib arvata, et veaotsuse instituut mõjub haldusmenetluse kvaliteedile negatiivselt, kuni selleni välja, et haldusmenetlus kaldub vähemalt osaliselt üle kohtumenetlusse. Keerulisemates vaidlustes on võimalik seegi, et ka kohus asja esmakordsel lahendamisel ei märka kõiki olulisi menetlus- ja vormivigu ning kaebus tuleb ka pärast haldusorgani poolt vigade parandamist rahuldada just menetlus- ja vormivigade tõttu. 2. Menetluse kiirendamine taastuvenergia vaidluste lahendamisel Arvestatud osaliselt. 38 Eelnõu seletuskirjast ei selgu, miks on taastuvenergia vaidluste osas Taastuvate energiaallikatega seotud vajalik kõrvalekaldumine võrdse kohtlemise põhimõttest, eelistades neid vaidluste eelistamine teistele menetlustele menetlusi teistele menetlusetele, kus samuti on vaidluse all isikute jaoks tuleneb eelkõige kliimakriisi olukorras olulised (põhi-)õiguste riived. Viivitused taastuvenergia asjades tehtud Vabariigi Valitsuse poliitilisest planeeringute kehtestamisel ja erinevate lubade saamisel on seotud pigem otsusest. Tegemist on riigi jaoks prioriteetse puudustega eelnevas haldusmenetluses kui kohtumenetlusega. valdkonnaga, mis seab taastuvaid Täiendavate kiireloomuliste menetluste lisandumine suurendab energiaallikaid puudutavad vaidlused paratamatult eelisjärjekorras lahendatavate asjade koguarvu, vähendades esikohale. kohtute võimekust neid asju tavapärasest kiiremini läbi vaadata. Ühtlasi ohustab uute kiireloomuliste asjade lisandumine nn tavaasjade mõistliku Eelnõu vastavat paragrahvi on täiendatud menetlusaja jooksul lahendamist. Ebaselgeks jääb seegi, millisel määral võimalusega, et kohus saab 3 kuu tähtaega kiirendab eelmenetlusele kolmekuulise tähtaja kehtestamine pikendada (kuni 3 kuud), kui eelmenetluse taastuvenergia asjade lahendamist tervikuna. käigus selgub, et kaebust on vaja täiendavalt Keerukamates asjade ja/või asjades, mille lahendamine nõuab eriliigiliste uurida. See annab põhjendatud juhul kohtule tõendite (eksperdiarvamus, riigisaladust või salastatud välisteavet sisaldav võimaluse teha eelmenetlusele seatud dokument) kogumist, ei pruugi kolmekuulise tähtaja järgimine olla tähtajast erandeid. võimalik. Tasuks kaaluda, kas jätta kohtule siiski võimalus ületada kolmekuulist tähtaega. Seda võimalust saaks tasakaalustada menetlusosalise õigusega kontrollida kohtu tegevust menetluse kiirendamise taotluse esitamise kaudu. 3. Kinnipeetavate tervishoiuteenus Selgitatud. Arvestades 1. juulil 2024 jõustunud vangistusseaduse muutmise seaduse seletuskirjas toodut, ei ole selge, kas kinnipeetavate tervishoiuteenuse Eelnõu ja seletuskirja muudetud nii, et asjade lahendamise pädevaks kohtuks soovitakse määrata maakohtud või kinnipeetavale tervishoiuteenuse halduskohtud. Praeguse eelnõuga kavandatavate muudatustega nähakse korraldamise ja osutamisega seotud vaidlus pädeva kohtuna ette halduskohtuid, kuid vangistusseaduse eelmise lahendatakse edaspidi maakohtus. Sellist muudatuse tegemisel näis seadusandja tahe olevat suunata seda liiki lähenemist toetab 1.07.2024 jõustunud vaidluste lahendamine maakohtutesse. Kui pädevuse valik halduskohtute reform, mille järgi korraldab vanglas kasuks on nüüd siiski selge, siis õigusselguse ja kindluse huvides tasub tervishoiuteenuste osutamist kinnipeetavale, kaaluda määratleda seaduses ka haldusorgan, mis esindab riiki seda liiki arestialusele või vahistatule Tervisekassa. vaidlustes. 1. juulil 2024 jõustunud vangistusseaduse muudatustega pandi Sellega on lahendatud ka võimalikud 39 kinnipeetavate tervishoiuteenuse korraldamise ülesanne Tervisekassale, probleemid, mis tekiksid tervishoiuteenuse kuid vangistuse täideviimisega seotud ülejäänud kohustusi täidavad kohustusliku vastutuskindlustuse seaduse jätkuvalt vanglad. Kujunenud olukorras leiavad nii Tervisekassa kui valguses. vanglad, et nad ei ole kohased vastustajad kinnipeetavate tervishoiuteenuse asjades, viidates muu hulgas sellele, et neil puuduvad andmed kinnipeetava tervise ja kinnipeetavale tervishoiuteenuse osutamise kohta kui ka vähemalt osaliselt võimalus neid andmeid saada. Tervisekassa või vangla määratlemine riiki nendes vaidlustes esindava haldusorganina võimaldaks ühtlasi anda sellele haldusorganile piisava pädevuse ja volituse asjakohastele andmetele juurdepääsemiseks ja kogumiseks. Täpsustada tuleks sedagi, kas Tervisekassa või vangla määratlemine riiki nendes vaidlustes esindavaks haldusorganiks mõjutab kinnipeetava ning tervishoiuteenuse osutaja kohustusliku vastutuskindlustuse seaduse (TOKVS) alusel kindlustusandjaks määratud isiku vaheliste vaidluste lahendamise korda seoses kinnipeetava võimaliku kahju hüvitamise nõudega. TOKVS § 21 lg 7 järgi on õigustatud isikul kindlustusjuhtumiks mittetunnistamise korral õigus pöördada kindlustusandja otsuse vaidlustamiseks vastutuskindlustuse lepituskomisjoni, kus toimuvale menetlusele kohaldatakse lepitusseaduses (LepS) sätestatud regulatsiooni, ja seejärel maakohtusse. Kui vastav menetlus liigub TOKVS ja LepS alusel maakohtutesse, saaksid halduskohtud lahendada kinnipeetavate kahju hüvitamise vaidlusi vaid kindlustuse piirmäära ületavas osas. Kui halduskohtumenetluse seaduse eelnõu eesmärgiks on aga välistada maakohtute poolt kinnipeetavate tervisekahjudega seotud vaidluste lahendamine, tuleks luua erisus ka TOKVS alusel kinnipeetavate kahju hüvitamise nõuete lahendamisele, näiteks sätestades, et kindlustusandja ja kinnipeetava vahelised vaidlused kahju hüvitamise üle lahendatakse halduskohtus ning LepS nende suhtes ei kohaldu. Tallinna Ringkonnakohus 40 1. Esiteks teeme ettepaneku muuta HKMS §-e 79 ja 88. Menetlusosalisel on Mitte arvestatud. praegu õigus esitada määruskaebus halduskohtu määruse peale, millega HKMS § 88 alusel piiratakse selle isiku juurdepääsu toimikule või Ettepaneku pakutud muudatustega menetlustoimingule, samuti HKMS § 79 kohaselt määruse peale, millega soovitakse piirata edasikaebeõigust ta eemaldatakse menetlustoimingult. Tegemist on halduskohtu tutvumisloa andmise määruse peale ning menetlusliku otsustusega menetluse juhtimisel ja korraldamisel, mis peaks menetlusosalise eemaldamise taotluse olema vaidlustatav mitte eraldi määruskaebusega, vaid rahuldamata jätmise määruse peale. Pakutud apellatsioonkaebuses. See lähtub põhimõttest, et menetluslikud vaidlused kaebeõiguse piiramine võib riivata isiku PS tuleb lahendada kontsentreeritult, ühekorraga apellatsioonkaebuses, välja § 24 lg-s 2 sätestatud põhiõigust olla oma arvatud juhul kui pelgalt apellatsioonkaebusega ei ole võimalik kohtuasja arutamise juures. Samuti ei ole menetlusosalise õigusi tagada. Olukord on analoogne (menetlusosalise päris õige võrrelda menetlusosalise jaoks mõjult mõneti sarnane) sellega, kui halduskohus otsustab mitte eemaldamist menetlustoimingult ja oma asja koguda mingit tõendit – selline menetlust juhtiv ja korraldav otsustus on toimikuga tutvumise õiguse piiramist praegu samuti vaidlustatav apellatsioonkaebusega, mitte tõendite kogumisega, millega seotud määruskaebusega. Meede tagaks selle, et ühe probleemiga tegeleb üks vaidlused lahendatakse apellatsiooni- või kohtukoosseis nii esimeses astmes kui ka edasikaebeinstantsis. Arvestades kassatsioonimenetluses. kohtumenetluse piiratud ressursse, oleks see ratsionaalne ja ökonoomne. Tuleb ka arvestada, et määruskaebuse lahendamise ajaks, mis ringkonnakohtu koormuse tõttu võib kaua kesta, on menetlus alama astme kohtus seiskunud. Lisaks tagaks see, et esimese astme kohus saab menetlust juhtida ja korraldada sõltumatult, kõrgema astme kohtu vahepealsete sekkumisteta. Ette tuleb ka seda, kus juurdepääsupiirangu edasikaebamisel ringkonnakohus on olukorras, kus tuleks öelda, et tõendi kogumisel on laiemalt tehtud viga (tõend pole asjakohane, andmekogum tuleks esitada teistmoodi jne), aga sellistesse küsimustesse ei ole korrektne sekkuda, kui põhiasi on halduskohtus veel pooleli. Õigem on seda teha apellatsioonimenetluses. Sellest tulenevalt oleks vajalik muuta HKMS § 88 lõiget 5 ja sõnastada see järgmiselt: “(5) Tutvumisloa andmisest keeldumine, samuti tutvumisloa andmine, kui pool või kolmas isik on taotlenud selle andmisest keeldumist, otsustatakse määrusega. Tutvumisloa andmise määruse peale võib esitada määruskaebuse, kusjuures määruskaebuse 41 kohta tehtud ringkonnakohtu määrus ei ole edasi kaevatav. Tutvumisloa andmisest keeldumise määruse peale võib esitada määruskaebuse, kui tutvumisloa andmise taotluse on esitanud menetlusväline isik või kui taotlus on esitatud pärast kohtumenetluse lõppemist, kusjuures määruskaebuse kohta tehtud ringkonnakohtu määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule.“ Samuti oleks vaja muuta HKMS § 79 lõiget 5 ja sõnastada see järgmiselt: “(5) Menetlusosalise eemaldamine otsustatakse määrusega. Eemaldamise taotluse rahuldamata jätmise määruse peale võib esitada määruskaebuse, kusjuures määruskaebuse kohta tehtud ringkonnakohtu määrus ei ole edasi kaevatav. Kuni määruse jõustumiseni ei avalda kohus menetlusosalisele teavet.“ 2. Teiseks teeme ettepaneku muuta HKMS § 207 lõiget 3. Kui määruskaebus Arvestatud osaliselt. on ilmselgelt perspektiivitu, pole sisulist vajadust lisada sellele põhjendusi, iseäranis n-ö menetlusliku määruse vaidlustamise korral. Otsuste ja määruste põhjenduste kirjutamise Sisutute ja ilmselgelt perspektiivitute määruskaebuste täismahus kohustus peaks alles jääma, kuna kaebaja põhjendamine (isegi kirjeldava osa koostamine) võtab ringkonnakohtult jaoks on oluline välja tuua, miks leiti, et ressurssi, mida võiks kasutada nende kohtuasjade (eelis)lahendamiseks, tema kaebus on ilmselgelt perspektiivitu. kus kaalul on isikute olulised huvid ning ja asjad on õiguslikult ja Kohtunikud saavad oma töökoormust faktiliselt ka tegelikult vaieldavad. Ei ole ohtu, et ringkonnakohus hakkaks reguleerida sellega, et esitavad ilmselgelt kergekäeliselt loobuma määruste põhjendamisest seal, kus see on ka perspektiivitute kaebuste puhul päriselt vajalik, arvestades et ringkonnakohtu määrus on Riigikohtus põhjendused lühidalt. vaidlustatav. Ka praegu võimaldab seadus teatud juhtudel määruskaebusi ilma põhjendusteta tagastada ja see ei ole probleeme kaasa toonud. Kuna Eelnõusse on lisatud ettepanekus välja halduskohtu lahendite põhjendatus ja kvaliteet on üldjuhul väga hea, siis pakutud muudatused, mille kohaselt võib ei anna ringkonnakohtu põhjendused sageli erilist lisandväärtust. Lisaks ringkonnakohus edaspidi oma otsustest ja ei anna ringkonnakohtu otsusele või määrusele erilist lisandväärtust määrustest kirjeldava osa välja jätta. kirjeldava osa lisamine, mh olukorras, kus menetluse käik nähtub halduskohtu lahendist. Menetlusosaliste ja ka avalikkuse jaoks on eeskätt oluline teada saada ringkonnakohtu motiivid. Sellest tulenevalt oleks vaja täiendada HKMS §-i 201 uue lõikega 41 järgmises sõnastuses: “Ringkonnakohus võib otsuse teha ilma kirjeldava 42 osata.” ning jätta sama paragrahvi lõike 5 sissejuhatavast osast välja sõnad “kirjeldava ja”. Samuti oleks vaja lisada HKMS § 207 lõike 3 punkti 2 lõppu sõna “või” ja täiendada lõiget 3 punktiga 3 järgmises sõnastuses: “3) kui kõik kohtukoosseisu liikmed leiavad, et määruskaebus halduskohtu määruse peale on ilmselgelt perspektiivitu ja põhjenduste lisamine ei ole vajalik ühtse kohtupraktika kujundamiseks. Ringkonnakohus võib ka lisada põhjendused lühidalt.” Viimaks oleks vaja täiendada HKMS § 210 lõiget 2 teise lausega: “Ringkonnakohus võib määruse teha ilma kirjeldava osata.” Tallinna Halduskohus 1. Kohtualluvuse üldreegliks halduskohtumenetluses on, et kaebus Mitte arvestatud. esitatakse vastustaja asukoha või teenistuskoha järgi (HKMS § 7 lg 1). Kuna valdav osa haldusorganeid asub TlnHK tööpiirkonnas, jõuavad ka Kohtualluvuse üldreegli muutmine vajab vastavad kohtuvaidlused TlnHK menetlusse. Kaaluda tasub kohtualluvuse põhjalikumat analüüsi, et hinnata väga üldreegli muutmist kaebaja elu- või asukohajärgseks (nagu on täna pikalt kehtinud muudatuse mõju erandlik kohtualluvus – HKMS § 8 lg 6). See tagaks nii ühtlasema kohtusüsteemile ja õigusmõistmisele. kohtuvaidluste jagunemise Tallinna ja Tartu halduskohtute vahel, kui Muudatusega kaasneks tõenäoliselt oluline toetaks ka kohtusse pöörduja kodu/asukoha läheduse põhimõtet. muutus kohtute koormuses ning sellise Arvestades tänapäevaseid tehnilisi võimalusi (videoistungid), töötamise muudatuse elluviimine eeldab põhjalikku trende (kodutöö/kaugtöö) ning juhtimismudeleid (valdkondlik juhtimine mõjuanalüüsi ja kohtuasjade statistika piirkondliku asemel), ei tingiks muudatus eelduslikult märkimisväärseid läbitöötamist, mida ei jõua käesoleva eelnõu probleeme või lisakulusid menetlusosalistele ega kohtutele. raames piisavalt põhjalikult teha. Võimalik on ka jätta üldreegel muutmata ning laiendada erandliku kohtualluvuse regulatsiooni, s.o laiendada vastustajate ringi, kelle vastu Lisaks valmistab Justiits- ja kaebuse esitamisel lähtutakse menetlusalluvuse määramisel kaebaja elu- Digiministeerium paralleelselt ette või asukohast. Sellisteks vastustajateks saavad olla nt Töötukassa ja kohtukorralduse reformi, mille tulemusena Kaitseressursside Amet. Samuti on võimalik luua regulatsioon, et saab edaspidi olema üks Halduskohus ning kinnisasjadega seotud vaidluste puhul (sh keskkonnaasjad) lähtutakse seetõttu kaotaksid kohtualluvuse sätted oma menetlusalluvuse määratlemisel kinnistu asukohast (eeskujuks võib võtta mõtte ja eesmärgi. tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 99). 43 2. HKMS §-i 11 võiks lisada TsMS § 17 lg 2 analoogi: „Ringkonnakohtu Arvestatud. esimehel on õigus apellatsiooni korras asja arutamisele kaasata kohtukoosseisu sama kohturingkonna maakohtunik tema nõusolekul. Eelnõu ja seletuskirja välja pakutud Kaasatud kohtunik ei või olla asjas eesistuja ega ettekandja.“ See muudatusega täiendatud. võimaldaks ajutiselt vähendada Tallinna Ringkonnakohtu töökoormust, kui vajalik on kolmanda kohtuniku olemasolu kasvõi istungil. Samuti võimaldaks see ringkonnakohtul kaasata teadaolevalt eriteadmistega kohtunikku esimesest astmest. Tulevaste kohtunikukonkursside osas oleks ringkonnakohtul ühtlasi olemas vahetu kogemus kollegiaalsest tööst konkreetse kohtunikuga 3. Poolte kompromissidele suunamisel on kohati osutunud takistuseks see, Arvesatud. et riigilõivu ei tagastata terves ulatuses (HKMS § 104 lg 6 p 1). Riigilõivu tagastamine ei tekita kohtule olulist menetluslikku koormust, arvestades Eelnõu ja seletuskiri muudetud nii, et ka praeguseid tehnilisi lahendusi. Küll aga võib see soodustada kompromissi sõlmimisel tagastatakse kompromissile jõudmist, mis samas aitab kokku hoida kohtuniku tööaega. riigilõiv täies ulatuses. Samuti on Praktikas on menetlusosalised soovinud kompromissi osana lühendada kompromissi kinnitamise määruse puhul määruse edasikaebetähtaega (analoogselt TsMS § 661 lg-ga 4). Tänane HKMSi lisatud viide TsMS § 661 lõikele 4, HKMS seda ei võimalda, seega võib olla põhjendatud vastava mis võimaldab menetlusosaliste regulatsiooni loomine HKMS-i kompromisside soodustamiseks. kokkuleppel lühendada edasikaebamise tähtaega. 4. Menetluskulud veaotsuse tegemisel Selgitatud. HKMS § 108 lg 62 kontekstis on põhjendatud kaaluda, kas kohtule võiks jääda kaalutlusruum menetluskulude jaotuse osas alates hetkest, kui Veaotsuse regulatsioon on eelnõust välja vastustaja on veaotsuse tulemusena puudused kõrvaldanud (s.o pärast jäetud. Tulenevalt kooskõlastusringil vigade kõrvaldamist tekkinud menetluskulude osas). Praeguse saadud tagasisides väljatoodud regulatsiooni järgi jäävad kõik menetluskulud vastustaja kanda ka vastuargumentidest vajab veaotsuse olukorras, kus vastustaja on kõrvaldanud vea, kaebaja ei loobu kaebusest sätestamine seaduses täiendavat analüüsi ja ning lõpptulemusena jääb kaebus rahuldamata. arutelu. 5. Haldustoiminguks loa andmine Mitte arvestatud. 44 Eelnõuga kaotatakse mitu nõuet haldustoimingu tegemiseks halduskohtult loa taotlemiseks. Täiendavalt tasub kaaluda loakohustuse kaotamist Justiits- ja Digiministeerium analüüsis Maksu- ja Tolliameti (MTA) täitmist tagavate toimingute sooritamiseks eelnõu ettevalmistamise käigus erinevate enne rahalise nõude või kohustuse määramist (maksukorralduse seaduse haldustoiminguks antavate lubade § 1361). Alternatiivina võib piirata olukordi, millal on kohtu loa ärakaotamist ning konsulteeris selles osas taotlemine vajalik. Väljakujunenud kohtupraktikat ja ka sellest lähtuvalt ka Riigikohtuga. Analüüsi käigus jõuti MTA vajadusi arvestades kohaldatakse reeglina meetmeid, mis tagavad järeldusele, et Maksu- ja Tolliameti ning vara säilimise, kuid ei takista selle valdamist või kasutamist. Selliseid Rahapesu Andmebüroo asjades meetmeid – nt hüpoteek või käsutuskeeld võiks rakendada MTA ise, halduskohtu loa andmise nõuet praegu ära samuti võiks MTA saada ettemaksukontot pikema aja kestel (nt 1 aasta) ei kaotata, sest sellega võivad kaasned ise piirata. Isikutel on võimalus pöörduda kohtusse järelkontrolliks, s.o teatud riskid, mida tuleks eraldi laiemalt vaidlustada maksuhalduri ennetav täitetoiming kohtus. Loakohustus analüüsida. (kohtulik eelkontroll) võib olla põhjendatud isikute õigusi intensiivsemalt riivavate meetmete rakendamise soovi korral, nt vara võõrandamine või Järgnevalt toome välja probleemid, millele pangakontode arestimine (üle teatud piiri). Selliselt võiks kohtule Riigikohus on seoses kohtulubade esitatavate MTA loataotluste arv oluliselt väheneda. kaotamisega osundanud: Samuti tasub kaaluda loakohustuse kaotamist Rahapesu Andmebüroo MKS § 1361 lg-d 1 ja 11. Praegu annab poolt vara arestimisel ja riigi omandisse kandmisel (rahapesu ja terrorismi maksuhaldurile loa täitmist tagavate rahastamise tõkestamise seaduse § 57 lg-d 6 ja 7). Hetkeseisuga on toimingute tegemiseks halduskohus. PS võimalik halduskohtus vaidlustada arestimise luba, arestimise seda ei välista, et nende toimingute üle ettekirjutust, riigi omandisse kandmise luba ja riigi omandisse kandmise otsustaks maksuhaldur ise, kuid ohtu võib ettekirjutust. Piisaks sellest, kui isik saab vaidlustada ettekirjutusi kui näha võimaluses hakata maksukohustuslast haldusakte. Kohtu eelluba ei ole tingimata nõutav. tema vara eelarestiga survestama (nt esitama vaieldavas olukorras maksuhalduri soovitud andmetega maksudeklaratsioone jms). Halduskohtute koormus ei pruugi väheneda, sest kui maksuhaldur asub meedet senisest mõnevõrra enam kasutama (mis on kohtuliku eelkontrolli puudumise tõttu tõenäoline), siis hakatakse neid meetmeid ka poolelioleva maksumenetluse ajal vaidlustama. Ei vähene oluliselt ka vaidluste 45 kiireloomulisus, kuna lahendama tuleb hakata EÕK taotlusi vara eelaresti alt vabastamiseks. RahaPTS § 57 lg-d 6 ja 7. Praegu võib RAB taotleda halduskohtult luba vara käsutamise piiramiseks kuni üheks aastaks, kui vara omanikku või kontol oleva vara tegelikku kasusaajat ei ole õnnestunud kindlaks teha. Kui see ka ühe aasta jooksul ei õnnestu, võib RAB või prokuratuur halduskohtult taotleda luba vara riigi omandisse kandmiseks. PS ei välista lahendust, kus vara käsutamist piiraks RAB ise ja kannaks ise selle ka riigi omandisse. Samuti on võimalik kohtus vara tagasi nõuda. Siiski, sarnaselt maksuhaldur toimingutega võib siingi esineda isikute kuulekusele survestamise risk. Eraldi väärib veel tähelepanu tõsiasi, et erinevalt maksuhalduri toimingutest on RAB-i haldusaktide põhjendused isikute eest üldjuhul suuresti varjatud ning seda ka kohtumenetluses (vt RKHKm 3-23-671/33). Selline olukord suurendab kohtuliku eelkontrolli väärtust, kuna kaebajal on keeruline ka kohtulikus järelkontrollis kohtule uusi enda kasuks rääkivaid argumente tuua. 6. Halduskinnipidamise tähtaeg Mitte arvestatud. 46 Ettepanek muuta kaitseväeteenistuse seadust (KVTS), välismaalasele Väljapakutud muudatuse puhul on küsitav, rahvusvahelise kaitse andmise seadust (VRKS), välismaalaste seadust kuidas see muudatus vastab PS § 21 lõikele (VMS), väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seadust (VSS) järgmiselt: 2, kus sätestatakse, et kedagi ei tohi vahi all KVTS § 162 lõikes 8 asendatakse number „48“ numbriga „72“. pidada üle 48 tunni ilma kohtu sellekohase VRKS § 15 lõikes 6, § 362 lõigetes 1, 2, 3 ja § 366 lõikes 2 asendatakse loata. PS on siin seadnud väga kindla tähtaja number „48“ numbriga „72“. kaitsmaks isikuvabadust kui üht olulisemat VMS § 283 lõikes 3 asendatakse number „48“ numbriga „72“. põhiõigust ning Justiits- ja VSS § 15 lõigetes 1 ja 5, § 154 lõikes 2, § 22 lõikes 1 ning § 282 lg-s 6 Digiministeeriumi hinnangul ei saa asendatakse number „48“ numbriga „72“. põhiseadust muutmata sellest mööda minna. Muudatusega pikendataks halduskinnipidamise tähtaega (õigust hoida Kuigi näiteks EIÕK ei ole näinud ette isiku isikut haldusmenetluses kohtuväliselt halduskohtu loata kinni) seniselt 48 vabaduse võtmise kohtulikule kontrollile tunnilt 72 tunnini. Senine regulatsioon eeldab kohtu ja haldusorgani töö numbrilist tähtaega ning räägib üksnes erikorraldust seonduvalt võimalusega, et isik peetakse kinni / 48 tunnine sellest, et kohus peab otsustama kiires tähtaeg hakkab kulgema vahemikus reede õhtust laupäeva hommikuni. Sel korras (EIÕK § art 5), siis on Eesti juhul peab kohtuistung ja kohtulahendi tegemine toimuma põhiseadus loojad leidnud, et 48 tundi saab nädalavahetusel. Vastava vajaduse tagamiseks on kogu aasta lõikes (52 olla maksimaalne aeg, mille jooksul peab nädalat aastas) igal nädalavahetusel mitu halduskohtunikku üle-eestiliselt kohus isikult vabaduse võtmisele andma valves. Koos kohtunikuga on üldjuhul valves ka üks või mitu inimest oma hinnangu. tugipersonali hulgast, eelkõige kohtuistungi sekretär. Nimetatu tingib kohtu töö erikorralduse koos sellega kaasnevate piirangute ja kuluga, s.o Õigus kahtlustatava kinnipidamise lisatasude maksmine ja puhkeaja tagamise vajadus (kohtute seaduse § 6 lg kohtulikule kontrollile 48 tunni jooksul on 4 ja § 76 lg 7, avaliku teenistuse seaduse §-d 38-41). Isiku kohtu loata reservatsioonita põhiõigus, millest on kinnipidamise õiguse pikendamine 72 tunnini kaotaks vajaduse kohtunike erandid lubatud üksnes PS § 130 kohaselt ja kohtu tugipersonali valveteks valdaval osal nädalavahetustest. Samuti erakorralise või sõjaseisukorra ajal riigi ei pea asutused, kellel on isikute kinnipidamise õigus, tagama samal julgeoleku ja avaliku korra huvides (PS § 21 määral valmisolekut osaleda nädalavahetustel kohtumenetlustes. komm. 16). Samuti oleks siin keeruline Muudatused tähendavad seega ressursi säästu kohtumenetluse arvel, lähtuda ka PS kitsast tõlgendusest ning samas kui põhiõiguste riive kasvu ei saa halduskinnipidamiste olemust öelda, et kõnealune nõue kehtib ainult arvestades pidada ebaproportsionaalseks. Kohtu loata enam kui 48- süüteomenetluses. Tulenevalt võrdse tunnine halduskinnipidamine ei ole teiste riikide praktikas harukordne. kohtlemise põhimõttest tuleks kõiki Teadaolevalt on vastavad tähtajad näiteks järgmised: Island 1 päev (24 täitevvõimu poolt kinnipeetud isikuid tundi); Eesti, Itaalia, Leedu, Poola, Portugal 2 päeva (48 tundi); Taani, kohelda ühte moodi ning see hõlmab ka 47 Ungari 3 päeva (72 tundi); Soome, Liechtenstein 4 päeva (96 tundi); Eestisse saabunud välismaalasi, kes on PS Prantsusmaa 5 päeva, Läti 10 päeva, Holland 28 päeva. Muudatused ei kaitsealas (§ 9). Arvestades eriti PS § 20 lg kaota valveaja vajadust täielikult. Nimelt võivad järjestikused riigipühad 2 p-s 4–6 piiriklauslite alla kuuluvate ja nädalavahetused tingida vajaduse kohtumenetluste läbiviimiseks vabadust võtvate meetmetele allutatud riigipühal või nädalavahetusel ka 72 tunnise kinnipidamise reegli korral. isikute haavatavust, tuleks nad arvata lisaks Samas on sellised päevad aastas üksikud ning kohtuliku järelevalve PS § 15 lg-le tulenevalt PS § 12 tagamine nendel päevadel on oluliselt lihtsam ja väiksema kuluga. võrdsuspõhiõigusest PS § 21 lg 2 kaitsealasse (PS kommentaarid § 21 p 49). 7. Lahendi allkirjastamine Mitte arvestatud. Muuta TsMS-i, täiendades §-i 441 lõikega 11 järgmises sõnastuses: „(11) Infosüsteemis ei pea otsust digitaalselt allkirjastama, kui kohtunik saab Digiallkirjastamine on Eestis välja töötatud otsuse tegemist kinnitada usaldusväärselt ja turvaliselt muul viisil.“ selleks, et oleks ühtsetel alustel toimiv kiire Viidatud TsMS muudatus rakenduks HKMS § 156 lg 2 kaudu ka allkirjastamise viis, mida kõik halduskohtumenetlusele (sh HKMS § 178 lg 3 kaudu kõigile aktsepteerivad. Isikute jaoks peab olema kohtulahenditele, st nii kohtuotsustele kui määrustele). TsMS § 441 lõike arusaadav ja tuvastatav, et kohtunik on 11 eesmärgiks on menetluste kiirendamine seeläbi, et loobuda lahendite lahendi allkirjastanud. Ettepaneku puhul ei digitaalallkirjastamisest, kui lahendi saab nt infosüsteemis turvaliselt ole arusaadav, mida mõeldaks „turvalisel kinnitada ka lihtsamalt (võimalik on tagada kohtuniku identifitseerimine muul viisil“ kinnitamise all ning kuidas saab infosüsteemi sisenemisel muul viisil, kui ID-kaardiga / digi-ID-ga). isik olla sellisel juhul veendunud, et tema Digitaalallkirjastamine on kohmakas ja röövib kohtunikelt palju tööaega. suhtes tehtud kohtulahend on kohtuniku Lisaks on oluline, et teatud olukordades ei olegi võimalik kohtulahendit poolt allkirjastatud. Pigem võiks mõelda digitaalselt allkirjastada. Seda juhul, kui juurdepääsupiiranguga lahend võimalustele, kuidas arendada vormistatakse infosüsteemis, mis ei võimalda kasutaja identimist ID- olemasolevaid infosüsteeme selliselt, et kaardi / digi-ID abil (nt haldustoiminguks loa andmine julgeolekuasutuste need võimaldaks kohtunikel süsteemis sees seaduse §-de 27 ja 29 alusel). Sellises olukorras tuleb kohtulahend lihtsamini lisada otsusetele digiallkirja. praktikas vormistada paberkandjal (st allkirjastada käsitsi). See tähendab täiendavat ajakulu (ja kontoritarvikute kulu) ning lisaks kaasnevad juurdepääsupiiranguga (riigisaladus ja salastatud välisteave) paberkandjatel dokumentide transportimisega, säilitamisega ja arhiveerimisega olulised lisakulud ja -nõuded. Kõnealuse 48 seadusemuudatusega oleks võimalik luua, edastada, säilitada ja arhiveerida selliseid kohtulahendeid digitaalsel kujul, mis lihtsustab oluliselt tööprotsessi ja lahendite hilisemat haldamist. Võimalik on luua TsMS-i muutmise asemel vastav regulatsioon ka otse HKMS-i. 8. Riigilõivuseaduse (RLS) regulatsiooni puudulikkus Mitte arvestatud. RLS § 60 lg 4 sõnastus vajab täpsustamist selles osas, milliste rahaliste nõuete puhul lähtutakse protsentuaalsest riigilõivust. Praegune RLS § 60 Ettepanekud väljuvad eelnõu eesmärgist, lg 4 sõnastus on tekitanud praktikas hulgaliselt tõlgendamisraskusi ning milleks on kohtumenetluste tõhustamine, erinevaid tõlgendusi küsimustes, kuidas arvestada riigilõivu nt järgmiste vaid puudutavad pigem vaidluste puhul: maksusumma vähendamine maksuhalduri poolt (nt nn halduskohtumenetluse riigilõivude emapalga pettuse tuvastamisel vähendatakse maksuotsusega äriühingu regulatsiooni. Riigilõivude küsimusi tuleks poolt deklareeritud summasid, millega kaasneb vanemahüvitise aga käsitleda terviklikult ja süsteemselt, väljamaksete tagasinõudmine); tegevustoetuste määramata jätmised; koos teiste halduskohtumenetluse toetuste tagasinõudmine (finantskorrektsiooni otsused); liikluskindlustuse riigilõivusid puudutavate teemadega. seadusest tulenev sundkindlustus (Eesti Liikluskindlustuse Fondi makseteatised sundkindlustuse kohta); leppetrahvi sissenõudmine halduslepingute täitmisel (nt avaliku liiniveo leping, prügiveoleping jne). Mõistlik oleks sõnastada RLS § 60 lg 4 viisil, et see hõlmaks selgelt kõiki kaebusi, mille puhul on nõue rahaliselt hinnatav (st kõigi selliste kaebuste puhul sõltuks riigilõivu suurus rahalise nõude suurusest). Samuti on vajalik üle vaadata RLS § 22 lg 2 p 2, mis näeb ette, et riigilõivu tasumisest on vabastatud „pensioni või toetuse taotleja pensioni- või toetussummade ebaõige maksmise ja maksmata jätmise asjas“. Praegune sõnastus on ühelt poolt väga lai ja võib tekitada küsimuse, kas nt erinevad ettevõtluse toetused peaksid sinna alla minema (mis ei ole eelduslikult sätte eesmärk). Teisalt on säte üsna konkreetne, tõstatades küsimuse, kas riigilõivu tasumisest vabastust saab rakendada ka juhul, kui on tegemist toetusega seotud küsimusega, nt töövõime hindamine ja puude määramine (mis on eelduslikult sätte eesmärk). Segadused riigilõivu arvestamisel tekitavad ebaühtlast kohrupraktikat ning tingivad täiendavat ajakulu nii kohtule kui menetlusosalistele viidatud küsimuste analüüsimisel iga üksiku kohtuasja raames. 49 9. Riigilõivude muutmise ettepanekud. Mitte arvestada. Ettepanek taastada määruskaebemenetluse riigilõiv 20 eurot (v.a isik, kellelt on võetud vabadus). Sellega on võimalik tagada osaliselt menetluse Halduskohtumenetluse riigilõivude kulude katmine, kui isik on selleks maksevõimeline ning samuti suunab tõstmine on laiem teema, mis vajab eraldi see rohkem läbikaalutud määruskaebuste esitamisele. Ettepanek tõsta käsitlemist ning väljub mõnevõrra kahju ja maksete vaidlustamisel summa ülemmäära, näiteks kuni kohtumenetluse tõhustamise eelnõu tsiviilasja täismäärani (RLS lisa 1, hetkel 5000 eurot). Kui vaidlus eesmärgist. Riigilõivude küsimusi tuleks puudutab mittevaralist kahju, siis teatud juhtudel on isik riigilõivu aga käsitleda terviklikult ja süsteemselt, tasumisest vabastatud (RLS § 22 lg 1 p-d 4 ja 12 – vabaduse võtmine ja koos teiste halduskohtumenetluse kehavigastused) ning võib suunata isikut esitama mittevaralise kahju riigilõivusid puudutavate teemadega. nõuet ka kohtu äranägemisel (või sellest väiksemat summat), millega Samuti vajab riigilõivude tõstmine ning kaasneb fikseeritud riigilõiv 350 eurot (RLS § 60 lg 3). selle mõju kohtumõistmise kättesaadavusele Maksimumsummad on pigem seotud äriühingutega, kellelt saab eeldada põhjalikumat analüüsi. ka vastavat maksevõimet. Erandlikul juhul – füüsilisel isikul on tekkinud väga suur varaline kahju – säilib menetlusabi andmise võimalus. Haldusmenetluses riigilõivustatud toimingu korral võib olla põhjendatud samas suuruses riigilõiv ka halduskohtumenetluses kaebuse esitamisel (kui riigilõiv on enam kui 20 eurot). Näidisloetelu haldusmenetluse riigilõivudest: erakooli koolitusluba 500 eurot, kutset andva organisatsiooni tegevusluba 150 eurot, keskkonnakompleksload 4930 eurot, keskkonnaload 1990 eurot, jahipiirkondadega seotud toimingud 40- 100 eurot, elektrituru tegevusload alates 640 eurost, liiklusregistri toimingud 55-71 eurot (omaniku muutmine); 130 eurot (uue sõiduki registreerimine), ehitusluba ja kasutusluba 250 eurot, relvaseaduse erinevad taotlused 30 eurot, elamisloa taotlused 64-95 eurot; ettevõtluse korral 160-190 eurot, kutsekvalifikatsiooni tunnustamine 130 eurot. Riigilõiv ei muutuks valdkondades, kus ei ole lõivu ette nähtud, sh nt sotsiaalasjades või lastele mistahes tasemel hariduse tagamisel vms. Haldusmenetlusega analoogne riigilõiv oleks ühtlasi põhjendatud kehtestada halduskohtumenetluses üksnes isikule, kes on luba haldusmenetluses taotlenud ja mitte puudutatud isikule, kes teisele isikule väljastatud luba vaidlustab (nt naaber ehitusloa puhul, 50 keskkonnaorganisatsioon keskkonnaalase loa puhul jms). Siiski võib ka puudutatud isiku riigilõiv olla sellistes asjades tavapärasest mõnevõrra kõrgem (nt 50 eurot), s.o mõistlikult tasakaalus selle toimingu keerukusega ja kulukusega. Tuleb ühtlasi möönda, et riigilõivude astendamine tekitab halduskohtutele eelduslikult lisatööd eelmenetluses riigilõivude jälgimisel ja täiendavate riigilõivude nõudmisel. Kaebuses ja määruskaebuses mitme iseseisva (erineva eesmärgiga) nõude esitamisel on põhjendatud kaaluda riigilõivu tasumist iga nõude eest eraldi – HKMS § 104 lg 1 teine lause. Tartu Halduskohus 1. Täiendada halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 8 lg-t 6, Selgitatud. sätestades Eesti Töötukassa vastu esitatud kaebuste osas erandliku kohtualluvuse ning sõnastada see lõige järgmiselt: „Kui vastustaja on Maksu- ja Tolliamet, Sotsiaalkindlustusamet või Eesti Töötukassa, Justiits- ja Digiministeerium valmistab ette esitatakse kaebus kaebaja elu- või asukoha järgi.“ üleriigilist kohtukorralduse reformi, mille Selgituseks märgime, et Eesti Töötukassa haldusaktide ja tegevuse peale tulemusena saab edaspidi olema üks esitatavad kaebused on oma olemuselt sageli suuresti sarnased Halduskohus ja selle tulemusena kaotatakse Sotsiaalkindlustusameti peale esitatavate kaebustega, mille osas on HKMSist ka kohtualluvust reguleerivad sätestatud erandlik kohtualluvus. Ka Eesti Töötukassa peale esitatud sätted. kaebuste läbivaatamine võimalikult isiku elukohale lähedases kohtus on mõistlik ja põhjendatud. Kaebajateks on sageli füüsilised isikud, kes kohtumenetluse norme mitte tundes esitavad kaebuse enda elukohale lähedasse halduskohtusse. See on aga tinginud haldusasjade alluvusjärgselt üleandmise HKMS § 10 lg 1 alusel, tähendades seega täiendavaid menetlustoiminguid kohtu jaoks ning menetluse mõningast pikenemist. Muudatus võimaldaks vältida menetluse pikenemist ning muudaks kohtumenetluse füüsilisest isikust kaebajate jaoks arusaadavamaks ja lihtsamini kättesaadavaks. 2. HKMS § 10 lg-s 2 ja § 108 lg-s 62 oleks sõna „käsitletud“ asemel Arvestatud seadustiku sõnakasutust tervikuna arvesse võttes õigem kasutada sõna „nimetatud“. Eelnõu ja seletuskirja vastavalt muudetud. 51 3. Eelnõu § 1 p-s 2 kavandatava HKMS §-ga 111 soovitakse muuta pigem Arvestatud. kohtualluvuse regulatsiooni, mitte kohtukoosseisu määramise põhimõtteid. Seega võiks kaaluda vastava sätte asukohta seadustikus § 8 Kinnipeetavate ja hankeasjade üleriigilist järel. Alternatiivselt pakume selle sätte sõnastust: „Käesoleva seadustiku jagamist puudutav regulatsioon on eelnõust § 8 lõikes 5 nimetatud isiku ja § 266 lõikes 1 nimetatud haldusasi allub välja jäetud, kuna Justiits- ja igale halduskohtule.“ või „… allub halduskohtule, sõltumata kohtu Digiministeerium valmistab ette tööpiirkonnast.“ kohtukorralduse reformi, mille tulemusena saab edaspidi olema üks Halduskohus. 1 4. Eelnõu § 1 p 9: HKMS § 171 lg-s 3 tuleks täpsustada, kas ka Selgitatud. ringkonnakohtu määrus on edasikaevatav. Veaotsuse regulatsioon on eelnõust välja jäetud. Tulenevalt kooskõlastusringil saadud tagasisides väljatoodud vastuargumentidest vajab veaotsuse sätestamine seaduses täiendavat analüüsi ja arutelu. 1 HKMS § 171 lg 5 osas on ettepanek asendada sõnad „kõrvaldamise järel“ Selgitatud. sõnaga „kõrvaldamiseks“. Selgitame, et näiteks põhjendamisviga, mille parandamine kavandatava muudatuse korral on lubatav, tuleb kõrvaldada Veaotsuse regulatsioon on eelnõust välja haldusaktiga, mitte enne selle andmist. jäetud. Tulenevalt kooskõlastusringil saadud tagasisides väljatoodud vastuargumentidest vajab veaotsuse sätestamine seaduses täiendavat analüüsi ja arutelu. Eelnõu § 1 p 18: kavandatava HKMS § 2651 lg 1 puhul on asjakohasem Arvestatud. viidata HKMS § 265 lg-tele 1 ja 2 (mitte lg-le 3), mis sätestavad loa andmise ning selle tühistamise ja muutmise kohtu määrusega. Eelnõu vastavalt muudetud. Eesti Kohtunike Ühing 1. Eelnõuga luuakse süsteem, kus kinnipeetavate ning hankeasjade jagamine Selgitatud. oleks halduskohtute ülene. Kuigi seletuskirjas mööndakse, et selline 52 asjade jagamine võib muuta keerukamaks Lõuna-Eestis elavate või Kinnipeetavate ja hankeasjade üleriigilist tegutsevate menetlusosaliste istungil osalemise, siis ei nähtu, et jagamist puudutav regulatsioon on eelnõust halduskohtute töökoormuse ühtlustamiseks oleks kaalutud teisi välja jäetud, kuna Justiits- ja alternatiive ning oleks analüüsitud, millised valdkonnad võiksid veel olla Digiministeerium valmistab ette jagatavad just kaebaja või kinnisasja asukoha alusel. kohtukorralduse reformi, mille tulemusena saab edaspidi olema üks Halduskohus Täna näeb HKMS § 8 lg 6 ette erandliku kohtualluvuse, kui vastustajaks on Maksu- ja Tolliamet või Sotsiaalkindlustusamet. Neile sarnaselt võiks Töötukassa otsuste vaidlustamisel lähtuda kohtualluvusel kaebaja elukohast. Selliselt oleks õigusemõistmine inimesele lähemal ning samuti aitaks see ühtlustada kohtute töökoormust. Ka keskkonnaasjades võiks kaaluda vaidluse lahendamist kinnisasja asukohta järgi, võttes eeskujuks tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 99. Sellisel juhul oleksid välistatud olukorrad, kus ühe ja sama asjaga seotud vaidlusi lahendavad erinevad kohtud. Nt ehituse- ja planeerimisasjad jagunevad sõltuvalt kohalikust omavalitsusest Tallinna ja Tartu vahel, ent kui vajalik on Keskkonnaameti kooskõlastus, keskkonnaluba vms, siis selline asi allub täna üldjuhul Tallinna Halduskohtule. Nimelt on Keskkonnaameti asukoht Pärnus. 2. Uue regulatsioonina luuakse HKMS-i veaparandamise instituut. Ehkki ei Arvestatud. saa välistada, et keerukamates asjades võib see tuua ajalise võidu, siis kätkeb see ka teatavaid riske, mida ei tasuks alahinnata. Esiteks võib see Veaotsuse regulatsioon on eelnõust välja oluliselt suurendada halduskohtute töökoormust, kuna haldusorganid jäetud. Tulenevalt kooskõlastusringil võivad võtta haldusmenetluses teadliku riski, et eiravad menetlus- ja saadud tagasisides väljatoodud vorminõudeid, lootuses need parandada siis, kui isik kohtusse pöördub. vastuargumentidest vajab veaotsuse See tähendab, et haldusaktide kvaliteet langeb oluliselt ning isikud on sätestamine seaduses täiendavat analüüsi ja kohustatud oma õiguste kaitseks veelgi enam kohtusse pöörduma. Samuti arutelu. ei ole välistatud jätkuvaidlused menetluskulude osas, kuna ka veaotsuse menetluskulude korral on kohus kohustatud hindama menetluskulude vajalikkust ja põhjendatust. 53 Lisaks tuleb selliste otsuste puhul arvestada asjaoluga, et veaotsuse tegemise korral on kohtud sisuliselt kohustatud lahendama ühte vaidlust kaks korda ehk esmalt veaotsuse tegemisel ning teisel juhul veaotsuse tegemise järgselt, kui vaidlus jätkub. 3. Eelnõuga täiendatakse kohtute seaduse §-i 45 lg-ga 12 n-ö pilootasja Selgitatud. regulatsiooniga. Pakutud regulatsioon toimib ühe kohtuastme põhiselt, ent ei anna võimalust indikeerida kõrgemalseisvale kohtule, et tegemist on n- Muudatus on eelnõust välja jäetud. Kuna ö eelisjärjekorras lahendamist vajava asjaga. Sätte kohaselt võib kohtu Justiits- ja Digiministeeriumi valmistab ette esimees anda kohtunikule juhise lahendada üks sellistest asjadest kohtkorralduse muudatusi, mis toovad võrreldes teiste sarnaste asjadega eelisjärjekorras. Kohtutes jagatakse asju muudatusi kohtuhalduse struktuuris ja juhuslikkuse põhimõttel, ent eelnõu ei paku lahendust, kuidas sellises kohtute esimeeste ülesannetes, siis vajab olukorras esimehel valik teha tuleks. Ka ei anna pakutud regulatsioon pilootasjade eelisjärjekorras lahendamise suunist selle kohta, kuidas peaks teave, et asi on antud lahendamiseks muudatus selles valguses veel täiendavat eelisjärjekorras, jõudma kõrgematesse astmetesse, et nemadki saaksid asja analüüsi ja arutelu. lahendada eelisjärjekorras. Nimelt ei tohiks sellises olukorras jõuda kõrgemasse astmesse üle ühe asja (s.o pilootasja). Seega kõrgemates astmetes mitme asja nõue muudaks pilootasja lahendamise sisutuks. 4. Eelnõu § 1 punktiga 6 täiendatakse HKMS-i § 133 lg-ga 21. Sätte kohaselt Arvestatud. võib kohus oma õiglase äranägemise kohaselt vaadata asja lihtmenetluses, arvestamata sama paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatud tingimusi. Ehkki Eelnõu vastavalt muudetud. fraasi „oma õiglase äranägemise kohaselt“ on kasutatud ka § 133 teistes lõigetes, ei ole selline rõhutamine vajalik. Kohus peab nagunii õiglane olema ning lahendama kohtuasja õigesti, ausalt, mõistliku aja jooksul ja võimalikult väikeste kuludega (HKMS § 2 lg 2). Samuti on kohus kohustatud tagama kõik menetlusosaliste põhiõigused ja -vabadused, samuti olulised menetlusõigused (HKMS § 134 lg 1). 5. Eelnõu § 1 punktiga 8 täiendatakse HKMS-i § 169 lg-ga 11, mis sätestab Arvestatud. kohtule võimaluse teha otsuse kirjeldava ja põhjendava osata, kui kohtule on eristatud erakordselt suur hulk kaebusi viisa andmisest keeldumise, Eelnõus on HKMS § 169 lg 11 täiendatud viisa tühistamise, viisa kehtetuks tunnistamise, viibimisaja pikendamisest lausega „Erakordselt suur hulk kaebusi 54 keeldumise või viibimisaja ennetähtaegse lõpetamise otsuse või nende käesolevas paragrahvis tähendab olukorda, otsuste vaideotsuse peale. Seletuskirjas võiks ära sisustada, mida tähendab kus kohus ei saa objektiivse takistuse tõttu „erakordselt suur hulk“, ehkki eelistatum oleks see seaduses määratleda, kirjeldava ja põhjendava osaga otsust teha et vältida hilisemalt vaidlusi küsimustes, kas tegemist oli erakordselt suure või selle tegemine oleks oluliselt hulgaga või mitte. Eelnõus on nt erakordsus seotud pahatahtlikul raskendatud.“. eesmärgil esitatud kaebustega, kuid sellise näiliku võrdusmärgi panek ei ole kuidagi põhjendatud. Erakordne hulk vaidlusi võib tekkida ka nt Eeskujuks on võetud VRKSi § 365 sõnastus, haldusorgani senise halduspraktika muutusest. kus on rahvusvahelise kaitse taotlejate puhul sätestatud, et kui kohtule on esitatud erakordselt suur hulk rahvusvahelise kaitse taotleja kinnipidamise taotlusi ning kohus ei saa objektiivse takistuse tõttu kinnipidamistaotlust läbi vaadata halduskohtumenetluse seadustiku 27. peatüki alusel ja selles sätestatud korras või läbivaatamine on oluliselt raskendatud, võib kohus teha rahvusvahelise kaitse taotleja kinnipidamise määruse kirjeldava ja põhjendava osata. 6. Eelnõu punktiga 18 luuakse võimalus, et kohus võib haldustoiminguks loa Mitte arvestatud. saamise taotluse lahendada ilma kirjeldava ja põhjendava osata. Seletuskirja kohaselt võib esineda olukordi, kus kohus ei jõua piisavalt Justiits- ja Digiministeerium analüüsis kiiresti põhjendatud määrust teha, kuigi taotlus on esitatud ja kohus on eelnõu ettevalmistamise käigus erinevate selle jõudnud läbi vaadata. EKoÜ hinnangul tuleks tervikuna halduskohtu haldustoiminguks antavate lubade pädevusse antud loamenetlused üle vaadata ning hinnata, kas need on ärakaotamist ning konsulteeris selles osas ka sellisel kujul vajalikud või mitte. Muu hulgas tasuks kaaluda, kas Riigikohtuga. Analüüsi käigus jõuti halduskohtu luba peaks olema vajalik selliste maksuhalduri täitmist järeldusele, et Maksu- ja Tolliameti ning tagavate toimingute sooritamiseks, mis on suunatud vara säilimisele, kuid Rahapesu Andmebüroo asjades halduskohtu mis ei takista selle valdamist või kasutamist. Selliseid toiminguid võiks loa andmise nõuet praegu ära ei kaotata, sest isikud saada vaidlustada üldises korras. Ka Rahapesu Andmebüroole sellega võivad kaasned teatud riskid, mida antavad load on oma olemuselt sellised, kus isik saaks halduskohtusse tuleks eraldi laiemalt analüüsida (vt Tallinna pöörduda ise ning vaidlustada. Nii MTA kui ka RABi loataotluste korral 55 ei teosta kohus sisulist kontrolli vaid n-ö legitimeerib näilikult Halduskohtu märkuste p 5 juures toodud haldusorgani tegevust. selgitusi). 7. Ettepanek täiendada eelnõud sättega või viitega TsMS § 661 lg-le 4, mille Arvestatud. kohaselt oleks ka halduskohtus kompromissi kinnitamisel võimalik lühendada edasikaebamise tähtaega. HKMSi on lisatud viide TsMS § 661 lõikele 4, mis võimaldab kompromissi kinnitamisel menetlusosaliste kokkuleppel lühendada edasikaebamise tähtaega. Eesti Advokatuur 1. Eelnõuga tunnistatakse AdvS § 17 lõike 4 kolmas ja neljas lause Mitte arvestatud. kehtetuks. Seletuskirja kohaselt jäetakse AdvS § 17 lõikest 4 välja advokatuuri aukohtu võimalus taotleda aukohtumenetluses halduskohtult Tõendite kogumisel abi osutamise kohustus abi tõendite kogumiseks või nende tagamiseks. Advokatuuri aukohus saab kujutab endast potentsiaalselt kohtute koguda tõendeid oma algatusel ning kohtult abi palumine ei ole töökoormust suurendavat ülesannet, mis ei põhjendatud ega vajalik. Advokatuur on esmalt seisukohal, et viidatud kuulu kohtu põhifunktsiooni – muudatused ei ole vajalikud, kuna ei tõhusta sisuliselt halduskohtute tööd õigusemõistmise – juurde. Seetõttu ei ole ning ei kiirenda kohtumenetlusi. Aukohtu poolt tõendite kogumiseks põhjendatud sellise ülesande panemine kohtult abi küsimine on ülimalt harv ja pole ette näha sagenemist, seega kohtule. tegemist ei ole menetlusega, mis halduskohtu töökoormust kuidagi eriliselt mõjutaks. Olematut praktikat mööndakse ka eelnõu seletuskirjas. Kuigi tegemist on harva rakendatava Teisalt leiame, et olemasolev regulatsioon on õigustatud ja vajalik. regulatsiooniga, on sellel siiski risk Halduskohtult abi taotlemise võimaluse kaotamine muudaks aukohtu kujuneda eeskujuks ning võib juhtuda, et seaduses ette nähtud ülesannete täitmise teatud juhtudel selle alusel hakatakse tulevikus kohtutele problemaatiliseks. AdvS § 17 lõike 4 kohaselt saab aukohus vajaduse määrama sarnaseid abistavaid ülesandeid ka korral tõendeid küll omal algatusel küll koguda, kuid probleemid ning teistes valdkondades. takistused menetluses tekivad juhtudel, mil aukohtu korraldust tõendi väljastamiseks ei täideta. Seda ilmestab ka kohtupraktika, mille kohaselt Kõnealuse regulatsiooni asemel võiks kohus on leidnud, et aukohtu korralduste mittetäitmist ei saa aukohus kaaluda advokatuuriseaduse muutmist sanktsioneerida ja advokaati karistada, vt nt Tallinna Ringkonnakohtu selliselt, et aukohtul oleks paremad 11.02.2019 määrus asjas nr 3-19-1, punkt 8 ja Tallinna Ringkonnakohtu võimalused oma menetluse läbiviimiseks ja 30.04.2020 otsus asjas nr 3-19-1002, punktid 17-18. 56 Lisaks ei pruugi tõendi kogumine olla raskendatud ainult advokaadi vajalike tõendite kogumiseks ilma kohtu keeldumise tõttu. Näiteks kui aukohus taotleb tõendi väljastamist mõnelt kaasamise vajaduseta. krediidiasutuselt, puudub krediidiasutusel seaduslik alus andmete väljastamiseks aukohtule. Seega on vajalik aukohtule säilitada tõendite kogumiseks või tagamiseks kohtu abi kasutamise võimalus. 2. Eelnõus muudetakse paragrahvi 45 lõiget 5 ja sõnastatakse see järgmiselt: Arvestatud. „(5) Esimese astme kuriteo ärahoidmiseks on advokaat õigustatud esitama advokatuuri juhatusele põhjendatud kirjaliku taotluse kutsesaladuse Tulenevalt kooskõlastusringil esitatud hoidmise kohustusest vabastamiseks. Advokatuuri juhatus vaatab taotluse vastuargumentidest on muudatus eelnõust viivitamata läbi ja annab kohustusest vabastamiseks kirjaliku loa või välja jäetud. keeldub sellest.“. Seletuskirja kohaselt näeb kehtiv AdvS § 45 lõige 5 ette, et advokaadi kutsesaladuse hoidmise kohustusest vabastamiseks on vaja taotleda luba halduskohtult. Muudatusega kaotatakse halduskohtult loa taotlemise kohustus ning kutsesaladuse hoidmise kohustusest vabastamise üle hakkab edaspidi otsustama advokatuuri juhatus. Kutsesaladuse hoidmise kohustusest vabastamiseks esitab advokaat advokatuuri juhatusele põhjendatud kirjaliku taotluse ning advokatuuri aukohus vaatab taotluse viivitamata läbi ja annab kohustusest vabastamiseks kirjaliku loa või keeldub selle andmisest. Advokatuur ei nõustu selle muudatusettepanekuga. Rõhutame, et ka AdvS § 45 lõikes 5 sätestatud menetluse näol ei ole tegemist halduskohtu koormust suurendava menetlusega. Sellised taotlused on praktikas harvaesinev erand ning ei ole ka ette näha kasvu tulevikus. Leiame, et kehtiv regulatsioon, mille kohaselt nõusoleku kutsesaladuse hoidmisest vabastamiseks annab just halduskohus, on igati põhjendatud. Esiteks juhime tähelepanu, et sellise taotluse menetlemine advokatuuri juhatuse poolt ei ole praktiliselt mõistlikult teostatav. Nimelt ei ole advokatuuri juhatus igapäevaselt tegutsev organ, kuid kutsesaladuse hoidmise kohustusest vabastamise otsustamine on äärmiselt kiireloomuline. Advokatuuri juhatusel on seaduse kohaselt vähemalt 7 liiget (praegusel ajal 9 liiget) ning istungid toimuvad 2-nädalase intervalliga. Isegi kui juhatuse koosolek kutsuda kokku erakorraliselt, nõuab seegi 1-2 tööpäeva. Seetõttu võib tekkida 57 olukord, kus esimese astme kuritegu pannakse juba toime ning advokatuuri juhatus ei ole saanud taotlust veel arutadagi. Juba toimunud kuriteo osas aga kutsesaladuse hoidmise kohustusest vabastust anda ei saa. Sarnaselt juhatusele on 2-nädalase tööintervalliga ka advokatuuri aukohus. Aastatepikkuse väljakujunenud töökorralduse muutmine ei ole antud seadusemuudatuse rakendamiseks mitte kuidagi proportsionaalne ega mõistlik. Lisaks, kui antud taotlusi lahendaks advokatuuri juhatus (või aukohus), tuleb arvestada, et juhatuses (100%) ja aukohtus (osaliselt) on tegevadvokaadid, kellel võib tekkida kas taotluse läbivaatamisel või tulevikus huvide konflikt seoses sellega, et keegi taotluses märgitud osapool 3 on kuidagi seotud juhatuse või aukohtu liikme või tema advokaadibüroo klientidega. See on eriti tõenäoline advokatuuri juhatuse liikmete suhteliselt suure arvu tõttu. Kuna taotlus kutsesaladuse hoidmisest vabastamisest esitatakse eeldatavasti seoses ülitundliku infoga, siis võidakse tekitada pöördumatu kahju sellega, et infoga tutvub keegi, kes võib olla huvide konfliktis või sattuda huvide konflikti tulevikus. Ülaltoodud põhjendustega nõustub advokatuur eelnõu seletuskirja lk-l 19 toodud ministeeriumi kahtlusega, kas advokatuur AdvS § 45 lõikes 5 nimetatud taotluste menetlemise osas üldse vastaks sõltumatu ametiasutuse kriteeriumitele. Halduskohtus seevastu on igapäevaselt ametis kiireloomulisi toiminguid (nagu näiteks esialgse õiguskaitse taotlused, jälitustegevuste load jm) tegema määratud kohtunik, kel on pädevus ainuisikuliselt ning kiiresti advokaadi taotlus lahendada. Halduskohtule taotluste esitamisel ei teki ka huvide konflikti olukorda/kohtuniku taandamisalust tulevikus, sest võimalikku seonduvat kriminaalasja arutab teine kohus. Lisaks on maandatud oht, et tundlik info võib sattuda huvide konfliktis oleva advokaadi kätte või et infot võidakse mitte eesmärgipäraselt kasutada. Advokatuuri haldusõiguse komisjon 58 1. Eelnõu seletuskirja kohaselt tõusetub kohtumenetluse tõhustamise Selgitatud. vajadus kohtunike ülemäärasest töökoormusest ning kohtuasjade menetlemisele kuuluva aja pikenemisest. Mõistagi ei saa kohtumenetluse Tõstatatud teemad on asjakohased ning kiirus ja ökonoomsus olla eesmärgiks omaette, tagada tuleb ka tuleb nõustuda, et kohtute töökoormuse ja kohtumenetluse sisuline kvaliteet. Kohtumenetluse kiirus ja ökonoomsus pikenenud menetluste taga on suurel määral ei saa tulla kohtusse pöördumise õiguse ebaproportsionaalse piiramise ebakvaliteetse haldusmenetluse läbiviimine arvelt. Seejuures tasub kriitiliselt küsida, mis on kohtute suurenenud ning selle tagajärjel sündinud töökoormuse ja pikenenud menetlusaegade põhjuseks. Kahjuks eelnõu haldusotsused. Samuti tuleks eraldi seletuskirjast sellekohaseid selgitusi ei leia. Teadmata neid põhjuseid, on analüüsida vaidemenetluses kulude keeruline hinnata ka probleemi lahendamisele suunatud muudatuste hüvitamise võimaldamist. Kõnealused sobivust ja vajalikkust. Eelnev on oluline, kuivõrd ühel või teisel moel teemad on aga laiemad ning vajavad eraldi riivavad kavandatud muudatused ka isiku kohtusse pöördumise õigust ja põhjalikumat analüüsi ning õigust kohtulikule kaitsele (nt loobumine kohtumääruse põhjendamise ettevalmistamist. Praegune eelnõu nõudest teatud haldustoiminguks antud lubade menetluses). Juhul, kui keskendub eelkõige kohtumenetluse kohtute töökoormuse suurenemise põhjuseks on ebakvaliteetsete normide lihtsustamisele ning haldusotsuste kasv, tasub küsida kriitiliselt ka selle järele, mis on selle kohtumõistmise funktsioonist väljuvate põhjuseks. asjade kohtust väljaviimisele. Advokatuuri haldusõiguse komisjoni töölauale jõuab liigagi tihti teemana riigivastutus - seda nii riigivastuse seaduse puuduste kui ka kohtupraktika aspektist lähtuvalt. Peame silmas riigivastutust selle kõige laiemas tähenduses, so avaliku võimu volituste rakendamisel ja muude avalike ülesannete täitmisel rikutud õiguste kaitset ja taastamist ning tekitatud kahju hüvitamist. Kahjuks peame ikka ja jälle tõdema, et paljudel juhtudel riik (vastustaja) oodatud kujul vastustust ei kanna ehk nö „pääseb liiga kergelt“. Vastutuse pisendamine või sootuks selle puudumine toodab aga paratamatult ebakvaliteetseid haldusotsuseid, mida isikud on sunnitud oma õiguste kaitseks vaidlustama. Üheks vastutustundetuse tekkepõhjuseks on liialt agar püüdlus seista riigi finantshuvide kaitse eest – seda nii kitsalt varalist vastutust puudutavates vaidlustes kui ka igapäevasemates menetluskulude hüvitamist puudutavates küsimustes. Oleks huvitav lugeda statistikat, millises proportsioonis on õigusabikulud loetud põhjendatuks tsiviilkohtumenetluses võrrelduna 59 halduskohtumenetlusega. Komisjon on seisukohal, et riigivastutuse regulatsioon vajab põhjalikku revisjoni, mille vajadusele on aastaid tähelepanu juhitud, kuid mis on jäänud paraku hüüdja hääleks kõrbes. Riigivastutuse regulatsiooni kriitilisem ülevaatus võiks aidata parandada haldusotsuste kvaliteeti, vähendada vaidlustusi ning seeläbi ka kohtute töökoormust. Riigivastutuse aspektist tasuks eraldi kaaluda haldusmenetluses (sh vaidemenetluses) kantud õigusabikulude hüvitamise regulatsiooni loomist (vt menetluskulude osas ka ptk 6). Haldusmenetluses kantud õigusabikulude hüvitamine oleks selge stiimul, mis motiveeriks haldusorganeid otsuseid paremini läbi mõtlema ja põhjendama. Seejuures on terve rida haldusmenetlusi, kus professionaalse esindajata jääksid isiku õigused kohase kaitseta (nt maksuasjad, kinnisasja avalikes huvides omandamise menetlus). Ka vaidemenetluse kulude hüvitamise võimalus suunaks haldusorganeid vaideid sisulisemalt läbi vaatama, mis võib seejuures oluliselt suurendada võimalust, et õigusvaidlus leiab lahenduse enne kohut. Puudub seejuures mõistlik põhjendus, miks tsiviilasjades peetakse taolist kohtueelsete kulude hüvitamist võimalikuks, haldusasjades aga mitte - PS § 25 ei tee erisusi, kas kahju õigusabikulude näol on tekitanud riik või eraisik. Ei ole põhjust arvata sedagi, et haldusvaidlused oleksid tsiviilvaidlustest millegi poolest vähem keerukamad, mistõttu puudub vajadus professionaalse esindaja järele. Lahenduseks võiks olla see, et haldusmenetluses (sh vaidemenetluses) kantud kulude hüvitamist on võimalik taotleda siis, kui vaidlus jõuab kohtusse ning kohus kaebuse rahuldab. Tulemuseks oleks: kvaliteetsemad vaided, kvaliteetsemad vaideotsused ja õiglasem lahendus kulude hüvitamise osas. Väljapakutud lahenduse korral ei oleks tõenäoliselt ka sedavõrd suurt vajadust veaotsuse regulatsiooni järele. 2. Eelnõuga luuakse HKMS-i uus veaotsuse instituut. Kohtutele antakse Arvestatud. võimalus teha tuvastav otsus, millega kohus teeks siduvalt kindlaks, et vaidlusalusel haldusaktil on kergesti kõrvaldatavad menetluslikud või Veaotsuse regulatsioon on eelnõus välja vormivead, mida kõrvaldamata pole võimalik veenduda haldusakti jäetud. Tulenevalt kooskõlastusringil 60 õiguspärasuses. Veaotsuse instituudi osas on komisjon väljendanud saadud tagasisides väljatoodud seisukoha ka 15.09.2023 arvamuses VTK-le. Kokkuvõtvalt jäi komisjon vastuargumentidest vajab veaotsuse toona kahtlevale seisukohale, kas taolise instituudi loomine tegelikkuses sätestamine seaduses täiendavat analüüsi ja aitab kaasa menetluste tõhustamisele. Need kahtlused ei ole täna kuhugi arutelu. kadunud. Kuivõrd veaotsus on edasikaebamise osas samane lõppotsusega, siis on kaheldav, kas selle instituudi loomisega soovitud eesmärk saavutatakse – vaidlustamisest võib olla huvitatud nii kaebaja, kolmas isik kui ka vastustaja. Veaotsuse puhul on suur tõenäosus, et haldusorgan vaidlustab otsuse Riigikohtuni välja, mis taotletavale eesmärgile vastupidiselt pikendab menetlusaega lõpplahendini - ajendiks võib seejuures olla soov vältida menetluskulude väljamõistmist, mida veaotsuse tegemine endaga kaasa tooks (seejuures ei täpsusta eelnõu seda, kas norm kohaldub kogu n-ö jätkumenetlusele ning mis saab sellises olukorras kolmanda isiku menetluskuludest). Sellise menetluskulude jaotuse tingimustes on haldusorgan igakülgselt huvitatud veaotsuse edasikaebamisest, et vältida menetluskulude kandmist. Selle tulemusena võivad kohtumenetlused pikeneda märkimisväärselt, sest veaotsuse tegemise korral võib asi läbida enne vigade parandamist haldusorgani poolt kõik kolm kohtuastet. Selline regulatsioon toob kaasa ilmselt karuteene nii halduse subjektidele (sh nii haldusaktist soodustatud kui ka puudutatud isikutele, kes ei saa poolelioleva kohtumenetluse tõttu tugineda haldusaktist tulenevalt õiguspärasele ootusele) kui ka kohtusüsteemile endale. Eelnõu ei sätesta, millisel hetkel saab kohus otsustada n-ö tavaotsuse asemel veaotsuse kasuks. Arvestades eelnõu sõnastust, jääb mulje, et läbida tuleb kogu kohustuslik eelmenetlus (sh kohtuistung) ning seadus ei anna võimalust kohtul seda varem otsustada. See ei too kaasa menetluslikku efektiivsust ja osapoolte kulude kokkuhoidu, sest vähemalt esimeses astmes tekivad kulud samaväärses ulatuses võrreldes praegu kehtiva menetluskorraga. Juhul, kui taotleda efektiivsuse kasvu, tuleks veaotsuse puhul sätestada, et kohus peaks selle otsustama eelmenetluses, nt 30 päeva jooksul kaebuse kohtusse jõudmisest. Seejuures ei ole 61 täpsustatud sedagi, kas veaotsuse tegemise võimalus on piiratud üksnes esimese astmega. Eelnõu sõnastus ja kehtiv HKMS § 185 lg 1 võimaldaks veaotsuse teha ka nt teise astme menetluses, mis ei ole ilmselgelt kavandatava muudatuse eesmärk. Puudub selgus, millistel tingimustel on veaotsuse tegemine üleüldse lubatud. Eelnõu sõnastuse järgi tohib veaotsusega parandada menetlus- ja vormivigasid. Samas eelnõu seletuskiri viitab võimalusele parandada ka kaalumisvigu. Kui lähtuda üksnes võimalusest parandada menetlus- ja vormivigu, siis jääb arusaamatuks, kuidas suhestub sellega HMS § 58 regulatsioon, mis ei võimalda haldusakti tühistada pelgalt menetlus- või vormivigade tõttu. Praktikas tähendaks eelnõuga kavandatud muudatus seda, et haldusorganile antakse võimalus teha kosmeetilisi parandusi, mis aga kohtumenetluse tõhustamisele kuidagi kaasa ei aita, pigem vastupidi. Eelnõu kohaselt annab vastustaja veaotsuse toodud vigade kõrvaldamise järel uue haldusakti. Juhul kui see on nii, siis sellisel juhul tähendaks see ka kõikide asjakohaste menetlusetappide uuesti läbimist, nt muudetud lahenduse avalikku väljapanekut, avalikku arutelu, kooskõlastusi. Vigade parandamine uue haldusaktiga tähendaks ka kaebetähtaja uuesti kulgema hakkamist, mis võib seejuures tuua kaasa täiendavaid vaidlustusi kohtus. Vaidlustajateks võivad olla isikud, kes ei olnud varasemalt oma õiguste kaitse vajadusest teadlikud kui ka isikud, kelle õigusi asub rikkuma menetlus- või vormivea parandamise tulemusena antud haldusakt. Seejuures vajab täiendavalt reguleerimist see, mis saab varasemalt antud ning kohtus vaidlustatud haldusaktist. Eelduslikult tunnistatakse see uue haldusakti andmisel kehtetuks ning menetlus selle osas lõppeb, kuid eelnõust see sõnaselgelt välja ei tule. 3. Kitsalt taastuvaid energiaallikaid puudutab HKMS-is tehtav muudatus, Selgitatud. mis seab nende vaidluste puhul eelmenetlusele kindla tähtaja. Täpsemalt soovitakse täiendada HKMS § 122 lg- d 4, mille kohaselt: „Kohtuasjas, Taastuvate energiaallikatega seotud mis puudutab tootmist taastuvatest energiaallikatest elektrituruseaduse § vaidluste eelistamine teistele menetlustele 57 tähenduses, korraldab kohus eelistungi või teeb menetlusosalistele tuleneb eelkõige kliimakriisi olukorras teatavaks asja kohtus läbivaatamise aja ja koha või asja kirjalikus tehtud Vabariigi Valitsuse poliitilisest 62 menetluses läbivaatamise üksikasjad kolme kuu jooksul puudusteta otsusest. Tegemist on riigi jaoks prioriteetse kaebuse esitamisest arvates.“ valdkonnaga, mis seab need vaidlused Eriregulatsiooni loomine ühe majandusharu huve silmas pidades ei tundu esikohale. põhjendatud ning võib viia selleni, et sarnast erikohtlemist asuvad taotlema ka teisi valdkondi esindavad huvigrupid. Seejuures võiks kolm Nõustume, et eelkõige oleks vaja tõhustada kuud eelmenetluse läbiviimiseks olla ideaaliks kõikides haldusasjades. ehituse ja planeerimisega seotud Mööndes, et selline ideaal ei pruugi olla saavutatav, võiks pigem kaaluda haldusmenetlusi, aga seda peaks tegema üldisema regulatsiooni loomist, mis võimaldaks kiirendatud korras edaspidi eraldi eelnõu raames, kuna vaadata läbi avalike huvide seisukohalt kriitilise tähtsusega vaidlusi – käesolev eelnõu keskendub eelkõige ilmselgelt ei oleks need juhtumid seotud üksnes taastuvenergia kohtumenetluse tõhustamisele. projektidega. Sellisteks valdkondadeks võivad olla ka nt riiklik julgeolek, keskkond, tervishoid, rahandus. Regulatsiooni sisuliseks puuduseks on see, et kuigi kohtule pannakse kohustus menetlus taastuvenergia asjades nö kiirelt käima lükata, ei ütle eelnõu midagi selle kohta, mis aja jooksul tuleks menetlus sisuliselt läbi viia. Näiteks ei keela eelnõu teha kolme kuu jooksul määrust, millega määratakse asi läbivaatamisele suulisel istungil, mis toimub üheksa kuu pärast. Asja kiiremale läbivaatamisele aitaks oluliselt paremini kaasa see, kui seaduses oleks paika pandud üldine ajaline raamistik avalike huvide seisukohalt kriitilisemat tähtsust omavate vaidluste lahendamiseks – sellist ajalist raamistikku on mõistagi keeruline kokku leppida ja tihtilugu ka järgida. Üheks võimaluseks tõhustada kohtumenetlusi keerulisemates ja mahukamates vaidlustes, on menetluste aktiivsem juhtimine kohtu poolt – paljudel juhtudel oleks põhjendatud korraldada vaidluses eelistung, et panna paika täpsem menetlusplaan, selgitada välja peamised vaidlusalused küsimused, tõenduslikud aspektid. Eelistungi korraldamist halduskohtumenetluses võimaldab ka täna kehtiv menetluskord (HKMS § 122 lg 3), kuid kahjuks on selle võimaluse kasutamine pigem erandlik. Selleks, et muuta taastuvenergiaga seonduvat asjaajamist, ei ole ilmselt niivõrd vaja tõhustada halduskohtumenetlust, vaid planeeringute või keskkonnalubadega seotud haldusmenetlust. Kui taastuvenergiale üleminek on riigi prioriteet, siis tasub keskenduda kohtueelsele 63 kontrollile. Vastavalt planeerimisseadusele kontrollib menetlusi vastav ministeerium. Samuti on soovitatav suurendada nõustamist nendes omavalitsusüksustes, mis on potentsiaalsed taastuvenergia (tuuleenergia) alad ning tõhustada riigi poolt nende nõustamist. 4. Eelnõu kohaselt täiendatakse haldustoiminguks loa andmise regulatsiooni Mitte arvestatud võimalusega vormistada vastav luba andev kohtumäärus ilma põhjendava osata. Täpsemalt on soov täiendada HKMS-i §-iga 2651, mille lg 1 Tegemist on kohtu võimalusega jätta kohaselt: „Kohus võib taotluse kiiremaks lahendamiseks teha käesoleva haldustoiminguks loa andmise määruses seadustiku § 265 lõikes 3 nimetatud määruse ilma kirjeldava ja kirjeldav ja põhjendav osa lisamata, juhul põhjendava osata, kui selle osa koostamise tõttu tekkiv viivitus võiks kui selle koostamine takistaks või muudaks taotluse eesmärgi saavutamist oluliselt raskendada või teha selle võimatuks taotluse eesmärgi õigeaegse võimatuks.“ saavutamise. Kohus peaks seda võimalust Üheks näiteks regulatsiooni kohaldamisalast on Maksu- ja Tolliameti kasutama üksnes erandlikes olukordades, poolt maksukorralduse seaduse (MKS) § 1361 alusel rakendatav eelarest, näiteks juhul, kui massilise sisserände või s.o võimalus sooritada isiku suhtes täitetoiminguid veel enne kui on muu hädaolukorra tõttu tuleb kohtul tuvastatud maksukohustus. Sellisteks täitetoiminguteks on nt keelumärke menetleda suurt hulka taotlusi ning määrust seadmine kinnisasjale, kuid ka nt tagastusnõude ja pangakonto arestimine. ei ole võimalik koostada täielikult – s.t koos Praktikas on täna pigem probleemiks see, et eelaresti kohaldatakse liialt kirjeldava ja põhjendava osaga – seaduses kergekäeliselt, mõistmata selle tagajärgi isikule. Näiteks võib ettenähtud 48 tunni jooksul alates isiku tagastusnõude või pangakonto arestimine tähendada ettevõtja jaoks kinnipidamisest. vähemalt ajutist maksevõimetust ning viia lõppastmes püsiva maksejõuetuseni kui jooksvaid rahalisi kohustusi ei ole võimalik pikemas Sellisel juhul on oluline tagada, et isikute ajalises perioodis täita. Seejuures võib eelarest ning rahaliste ressursside põhiõigused jääksid kaitstuks ning külmutamine raskendada ka isiku õiguste hilisemat kohtulikku kaitset. kohtumenetlus vastaks õigusemõistmise Sisuliselt on tegu hagi tagamise ekvivalendiga halduskohtumenetluses. põhimõtetele. Isikul on võimalik 7 päeva Seejuures sätestab TsMS § 384 üheselt, et hagi tagamise avaldus jooksul esitada kohtule taotlus, et määrust lahendatakse põhjendatud määrusega. täiendataks kirjeldava ja põhjendava osaga. MKS § 1361 regulatsiooni kehtestamisega nö kohtuliku puhvri loomisel oli seadusandja eesmärgiks välistada täitevvõimu omavoli ning kaitsta Oluline on rõhutada, et ka sellises olukorras, maksumaksjat täitevvõimu rutakate otsuste eest. Eelnõuga kavandatud kus kohus teeb loa andmise määruse esmalt võimalus lahendada vastav luba andev määrus ilma põhjendava osata, ilma põhjendusteta, peab ta siiski olema asetab kohtu sisuliselt „kummitempli“ rolli. Tegemist oleks äärmiselt veendunud, et haldustoiminguks loa 64 ohtliku arenguga, sest see võib ajendada haldusorganit omakorda esitama andmise tingimused on täidetud ning loa põhjendamatuid taotlusi. Ka siin oleks huvitav lugeda statistikat, mitmel andmine on sisuliselt põhjendatud. Samuti protsendil kõikidest juhtudest on kohtud jätnud MTA eelaresti taotluse peab kohus olema valmis need põhjendused rahuldamata ning mitmel juhul on hiljem osutunud eelarest hiljem lisama, kui isik seda taotleb. põhjendamatuks (nt maksusumma määramata jätmise või selle tühistamise tõttu) ning kas sellisel juhul on järgnenud riigile rahaline vastutus. Haldustoiminguid, milleks on võimalik kohtult luba taotleda on mitmeid ning tõenäoliselt on osa neist sellised, mille puhul luba andev kohtumäärus on asja kiireloomulisusest tulenevalt otstarbekas teha esialgu ilma põhjendava osata. Eelnõu seletuskirjas on näiteid selliste lubade kohta toodud ning vajadust regulatsiooni ühtlustamise osas tuleb möönda. Samas eeldab üldsätte loomine, et välja on selgitatud reguleerimisalasse jäävad olukorrad ning hinnatud üldsätte kohaldatavuse sobivust ja vajalikkust. Üks võimalus probleemist üle saada on kehtestada erand eriseaduses, nt sätestada MKS §-s 1361 üheselt nõue, et kohus annab haldustoiminguks loa põhjendatud määrusega. 5. Eelnõu kohaselt ei kuulu edaspidi avalikustamisele kompromissi Arvestatud. kinnitamise määrused. Muudatuse vajalikkus ning ajend jääb eelnõu seletuskirjast ebaselgeks. Eelnõu seletuskirja kohaselt ei anna Tulenevalt kooskõlastusringil esitatud kompromisside avalikustamata jätmine kohtule märkimisväärset tööaja vastuargumentidest on muudatus eelnõust kokkuhoidu, kuid menetlusosalise jaoks tagab regulatsioon kompromissi välja jäetud. konfidentsiaalsuse. Arusaamatuks jääb, kuidas on kompromissi konfidentsiaalsus eraldiseisvaks väärtuseks arvestades kohtumenetluse avalikkuse põhimõtet. Arvestades, et halduskohtus vaieldakse enamasti avalikku huvi puudutavate haldusaktide ja haldusorgani tegevuse üle, ei ole haldusorganil mistahes õigusaktist tulenevat huvi „konfidentsiaalsusele“. Selline huvi saab olla halduse subjektidel, kelle andmed saab lahendist eemaldada ka kehtiva korra alusel. AvTS § 36 lg 1 p 9 alusel tuleb nt avalikustada mistahes avalike vahendite kasutamine. Kompromisside salastamine ei tohiks anda haldusorganile võimalust ebaõnnestunud või õigusvastase haldusmenetluse varjamiseks. Seega ei 65 ole arusaadav, millist probleemi eelnõuga lahendatakse ja miks selline regulatsioon vajalik on. 6. Ehkki eelnõu peamiseks eesmärgiks on halduskohtumenetluse Arvestatud. tõhustamine, oleks eelnõu raames mõistlik lahendada ka mitmeid probleeme, mis on praktikas tõusetunud seoses menetluskuludega. HKMSi on lisatud muudatus, mille kohaselt Seejuures võiks nii mõnigi lahendus selles vallas aidata kaasa ka tuleb menetluskulude nimekiri esitada kohtumenetluse tõhustamisele. hiljemalt 3 tööpäeva jooksul arvates Halduskohtumenetluses on menetluskulude kindlaksmääramise kohtuistungist, kus lõpetati asja arutamine. küsimuses toimunud lähenemine tsiviilkohtumenetluse reeglitele (nt enam Samuti ole vaja õigusabiteenuse kulude ei pea menetluskulude kandmist maksekorraldustega tõendama, kohta esitada enam kuludokumente. käibemaksu küsimuses on saavutatud selgus). Samas esineb aspekte, milles praktika on erinev ning mille puhul tasuks tsiviilkohtumenetluse regulatsioone ja väljakujunenud praktikat eeskujuks võtta ning ka halduskohtumenetluse regulatsioone vastavalt muuta: 1) Sarnaselt tsiviilasjadega oleks ka halduskohtumenetluses otstarbekas menetluskulude nimekirja esitamine alles kohtuistungi järel terviknimekirjana, mis hoiaks ära vajaduse täiendavaid toiminguid teha (esitada täiendav menetluskulude nimekiri või koostada sellele vastuväiteid); 2) Sarnaselt tsiviilasjadega võiks ka haldusasjades olla piisav menetluskulude nimekirja esitamine ilma kohustuseta esitada seda tõendavaid dokumente – praktikas õigusabiteenuste arveid. Kui kohtul tekib küsimusi kantud menetluskulude kohta, on võimalik arved välja küsida; 3) Täpsustamist vajab tulemustasu kui ühe võimaliku tasumudeli vastuvõetavus kulude hüvitamise aspektist lähtuvalt - tulemustasus kokku leppimine on praktikas tavapärane, millele viitab mh AdvS § 61 lg 3. Seejuures on tavaks tulemustasus kokku leppida just keerukamates õigusvaidlustes. Juhul, kui välistada halduskohtumenetluses menetluskulude hüvitamine tulemustasu kokkuleppe korral, oleks oluliselt takistatud õiguste tõhus kohtulik kaitse PS § 15 tähenduses. Notarite Koda 66 1. Eelnõu §-ga 9 on kavas muuta notariaadiseaduse § 3 lõiget 24 ja sõnastada Arvestatud. see järgmiselt: “(24) Julgeolekuasutuse juhi nõudmisel annab notar Notarite Koja Tulenevalt kooskõlastusringil esitatud eestseisuse loal andmeid ametitoimingute kohta julgeolekuasutusele vastuargumentidest on muudatus eelnõust julgeolekuasutuste seaduse §-s 6 ja § 7 lõikes 1 sätestatud ülesannete välja jäetud. täitmiseks. Loa andmine otsustatakse kirjalikult julgeolekuasutuse juhi põhjendatud kirjaliku taotluse alusel. Käesolevas lõikes sätestatut ei kohaldata käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud andmete avaldamisele.“ Eelnimetatud sätte kehtiva sõnastuse järgi on julgeolekuasutusele julgeolekuasutuste seaduse §-s 6 ja § 7 lõikes 1 sätestatud ülesannete täitmiseks notari poolt andmete väljastamiseks olnud vajalik halduskohtu luba. Meie hinnangul tuleks eelnõus toodud muudatuse puhul laiemalt arvesse võtta õigusnõustajate saladuse hoidmise kohustust, mis kaitseb isikute õigust eraelu puutumatusele (Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni artikkel 8, Eesti Vabariigi põhiseadus §-d 26 ja 33) ning õigust õiglasele kohtupidamisele ja kaitsele (Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni artikkel 6, Eesti Vabariigi põhiseadus § 15), mis on kõigi põhiõiguste nurgakiviks. Notarite ametipidamise puhul on eelmärgitud kohustus reguleeritud notariaadiseaduse §-s 3. Siinkohal tuleb märkida, et notarite tegevuse juures on ülimalt tähtis, et klient usaldaks neile õigusabi osutamiseks täit informatsiooni. Konfidentsiaalsuse kindluse puudumisel ei saa tekkida usaldust. Põhiõigusi piiravate toimingute tegemise protseduur peab olema üheselt arusaadav, läbipaistev ja kontrollitav. Viimasest on senini ilmselgelt lähtunud ka seadusandja, kehtestades notariaadiseaduse § 3 lõikes 2 67 uurimisorganite puhul eeldusena kohtuliku kontrolli (kohtumääruse olemasolu ja notarile esitamise kohustuse). Samuti on halduskohtu loa olemasolu vajalikkus kehtestatud julgeolekuasutuse juhi nõudmisel julgeolekuasutuste seaduse §-s 6 ja § 7 lõikes 1 sätestatud ülesannete täitmiseks notari ametitoimingute kohta andmete andmisel. Oleme seisukohal, et konfidentsiaalsuskohustuse alla käivate andmete andmine julgeolekuasutustele peab olema üldjuhul välistatud ning andmete saamiseks loa saamiseks ei saaks meie hinnangul piisata avalik- õigusliku juriidilise isiku juhtimisorgani ehk Notarite Koja eestseisuse otsusest. Samuti märgime, et Notarite Koja eestseisusesse kuuluvad notarid, kellel puudub teadmine julgeolekuasutuse menetluste toimimisest, sh tõendite kogumisest, proportsionaalsusest. Lisaks ei oma nad teadmist, millistel kaalutlustel halduskohus otsustab andmetele juurdepääsuks loa andmise. Toome siinkohal välja ka asjaolu, et Notarite Koja eestseisusesse kuulub 7 notarit ning andmed notari ametitoimingute sisu ja julgeolekuasutuse menetluses oleva juhtumi kohta jõuaksid loa andmise menetlemisel seega mitmete isikuteni. Samas on halduskohtus ühe menetlusega seotud inimeste ring märgatavalt kitsam. Kokkuvõttes jääb meile mõistetamatuks, millisel põhjusel võiks julgeolekuasutustel olla lubatud andmete saamine teisel viisil kui uurimisorganitele või kohtule. Meie hinnangul muudab eelnõus pakutud sõnastus regulatsiooni ja andmete väljastamise protsessi läbipaistmatumaks, iseäranis arvestades seda, et notariaadiseaduse § 3 lõike 2 kohaselt on seadusandja vajalikuks pidanud kohtute puhul notarilt andmete saamise õigust piiritleda konkreetse asjaga kriminaal-, tsiviil- või haldusasjades, mis on kohtu menetluses ning uurimisorganite puhul konkreetses asjas kohtumääruse alusel. Mõistetamatuks jääb ka kohtute töökoormuse langetamise eesmärk, kuna eelnõu seletuskirja kohaselt ei ole viimase kolme aasta jooksul halduskohtus kõnealuse sätte alusel lubade andmise menetlusi esinenud. 68 Arvesse võttes eeltoodut teeme ettepaneku jätta eelnõu §-s 9 toodud notariaadiseaduse § 3 lõike 24 muudatus eelnõust välja. 2. Eelnõu §-ga 10 on kavas tunnistada kehtetuks notari distsiplinaarvastutuse Mitte arvestatud. seaduse § 63 lõike 4 neljas ja viies lause. Tõendite kogumisel abi osutamise kohustus Sätte kehtiva sõnastuse järgi võib aukohus taotleda halduskohtult abi kujutab endast potentsiaalselt kohtute tõendite kogumiseks või nende tagamiseks. Halduskohus lahendab töökoormust suurendavat ülesannet, mis ei aukohtu taotluse halduskohtumenetluse seadustiku haldustoiminguks loa kuulu kohtu põhifunktsiooni – andmise sätete järgi määrusega. Seletuskirja (lk 25 ja 25) kohaselt on õigusemõistmise – juurde. Seetõttu ei ole muudatuse eesmärgiks halduskohtult abi taotlemise võimaluse põhjendatud sellise ülesande panemine väljajätmine, et vähendada kohtute töökoormust. kohtule. Märgime, et Notarite Koja aukohus ei ole praktikas mitte kunagi Kuigi tegemist on harva rakendatava kasutanud eelmainitud sätte alusel tõendite kogumisel või nende tagamisel regulatsiooniga, on sellel siiski risk halduskohtult abi. Seega ei ole tegemist praktikas sageli kasutatava kujuneda eeskujuks ning võib juhtuda, et võimalusega ning kohtute koormust antud sätte olemasolu tegelikkuses ei selle alusel hakatakse tulevikus kohtutele mõjuta. määrama sarnaseid abistavaid ülesandeid ka teistes valdkondades. Samas on meie hinnangul oluline, et aukohtul oleks võimalik pöörduda tõendite kogumise vajaduse korral pädeva ja erapooletu asutuse poole, Kõnealuse regulatsiooni asemel võiks kellel on olemas sellekohane praktiline kogemus. Lisaks märgime, et kaaluda notari distsiplinaarvastutuse kehtival regulatsioonil on preventatiivne, vaidlusi ärahoidev mõju. seaduse muutmist selliselt, et aukohtul oleks paremad võimalused oma menetluse Arvesse võttes eeltoodut teeme ettepaneku jätta eelnõu §-s 10 toodud läbiviimiseks ja vajalike tõendite notari distsiplinaarvastutuse seaduse § 63 lõike 4 neljandat ja viiendat kogumiseks ilma kohtu kaasamise lauset puudutav muudatus eelnõust välja. vajaduseta. Eesti Linnade ja Valdade Liit 1. HKMS § 108 täiendatakse lõikega 6² järgmises sõnastuses: Selgitatud. „(6²) Vastustaja kannab kaebaja menetluskulud, kui kohus jätab kaebuse rahuldamata või lõpetab menetluse kaebusest loobumise tõttu pärast Veaotsuse regulatsioon on eelnõus välja jäetud. Tulenevalt kooskõlastusringil 69 vaidlustatud haldusaktis vigade kõrvaldamist käesoleva seadustiku §-s saadud tagasisides väljatoodud 171¹ käsitletud veaotsuse alusel.“; vastuargumentidest vajab veaotsuse sätestamine seaduses täiendavat analüüsi ja Antud juhul võiks § 108 lõige 6² olla sõnastatud sarnaselt sama sätte arutelu. lõikega 6¹, mille kohaselt: „Vastustaja kanda võib jätta tühistamiskaebuse esitamisega seotud kaebaja menetluskulud juhul, kui kohus jätab oluliste põhjendamispuudustega haldusakti tühistamata eelkõige kohtumenetluses esitatud põhjenduste tõttu, millest kohtu hinnangul haldusorgan juhindus haldusakti andmisel.” Seega võiks § 108 lõige 6² sõnastada selliselt, et vastustaja kanda võib jätta menetluskulud, seda ka seetõttu, et haldusaktis vaidlustatud vead võivad olla erinevad. 2. HKMS § 122 täiendatakse lõigetega 4 ja 5 järgmises sõnastuses: Arvestatud osaliselt. „(4) Kohtuasjas, mis puudutab tootmist taastuvatest energiaallikatest elektrituruseaduse § 57 tähenduses, korraldab kohus eelistungi või teeb Eelnõu on muudetud ning taastuvate menetlusosalistele teatavaks asja kohtus läbivaatamise aja ja koha või asja energiaallikatega seotud vaidluste kirjalikus menetluses läbivaatamise üksikasjad kolme kuu jooksul eelmenetluse paragrahvi on täiendatud puudusteta kaebuse esitamisest arvates. võimalusega, et kohus saab 3 kuu tähtaega (5) Kui kohus jõuab eelmenetluse käigus järeldusele, et kaebus tuleb pikendada, kui selgub, et kaebust on vaja rahuldada vaidlustatud haldusakti või toimingu ilmselge õigusvastasuse täiendavalt uurida. See annab kohtule tõttu, võib ta teha otsuse kaebuse ja vastuste põhjal, korraldamata võimaluse põhjendatud juhul teha kohtuistungit ja määramata tähtaega täiendavate menetlusdokumentide eelmenetlusele seatud tähtajast erandeid. esitamiseks.“; Kasutatud sõnastus „ilmselge Juhime tähelepanu sellele, et § 122 lõikes 4 kirjeldatud olukorrad võivad õigusvastasus“ võib küll tekitada vaidlusi, olla võrdlemisi keerulised ja detailirohked ning seadus ei peaks ette samas, nagu eelnõu seletuskirjas on juba nägema sellisteks olukordadeks lühendatud aega, seda enam, et ka märgitud, siis on see mõiste vastustajale on vaja anda piisav aeg vastamiseks. Lisaks võib § 122 lõikes protsessiõiguses laialdaselt kasutusel. 5 sätetatud „ilmselge õigusvastasus“ tekitada väga palju vaidlusi. Haldusakti või toimingu ilmselge õigusvastasusega on tegemist juhul, kui kohtul on kaebuse ja asjaoludega tutvumise korral üheselt selge, et kaebus tuleb rahuldada ning 70 kohtumenetluse jätkamine ning täiendavate dokumentide esitamine ei saa kaebust rahuldavat otsust enam kuidagi mõjutada. 3. HKMS täiendatakse §-ga 171¹ Arvestatud. Leiame, et HKMS § 171¹ lõike 1 sõnastus on laialivalguv ja samuti annab nimetatud sätte lõige 3 mitmeid võimalusi menetluse kestvust veelgi Veaotsuse regulatsioon on eelnõus välja rohkem pikendada, seda just menetluse peatamise ja määruskaebuse jäetud. Tulenevalt kooskõlastusringil andmise võimaluse tõttu. saadud tagasisides väljatoodud vastuargumentidest vajab veaotsuse sätestamine seaduses täiendavat analüüsi ja arutelu. 4. HKMS § 175 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: Selgitatud. „(2) Sõltumata jõustumisest võib kohus avaldada kohtuotsuse või selle sisu käesoleva seadustiku §-s 89 sätestatud tingimustel. Menetlusosaliste Muudatuse kohaselt jäetakse kohtu hinnata, seisukohta küsitakse selleks juhul, kui see on kohtu hinnangul vajalik ja kas kohtuotsuse avaldamine enne selle võimalik avaldamise eesmärki arvestades.“; jõustumist on teatud olukordades vajalik Paragrahvi 175 täiendatakse lõikega 2¹ järgmises sõnastuses: ning kas selleks on vajalik küsida „(2¹) Määruse peale, millega lahendatakse käesoleva paragrahvi lõike 2 menetlusosaliste seisukohta. Eesmärgiks on alusel kohtuotsuse või selle sisu avaldamise peale esitatud vastuväide, vältida olukordi, kus kohtuotsuse kohta võib esitada määruskaebuse. Määruskaebuse kohta tehtud kohtulahend on hakatakse ajakirjanduses ning lõplik.“; sotsiaalmeedias avaldama valeinfot. Kohtul peaks sellises olukorras olema võimalus Antud juhul on küsimus selles, kas meie õiguskeskkonnas on õige oma lahendeid avalikkusele kiiresti ja avaldada jõustumata lahendeid ja seda eriti olukorras, kus bürokraatiavabalt tutvustada menetlusosaliste seisukohti ei küsita. Seda enam, et vaidlustada saab vaid määrust, millega jäeti rahuldamata vastuväide avaldamisele ning kui Praegu on samuti võimalik jõustumata kohus seisukohta ei küsi, siis avaldabki. kohtulahendiga tutvumine HKMS § 89 alusel, mille lg 2 võimaldab seda teatud 71 juhtudel ka poolte nõusolekuta. Küll aga peab kohus küsima selleks menetlusosaliste seisukohta. Eelnõu kohaselt jääb seisukoha küsimise vajalikkus kohtu otsustada. 5. HKMS § 179 lõiget 4 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses: Arvestatud „Kompromissi kinnitamise määrust ei avalikustata arvutivõrgus.“; Seletuskirjas puudub selgitus, miks see välistatakse. Tulenevalt kooskõlastusringil esitatud vastuargumentidest on muudatus eelnõust välja jäetud. 6. HKMS § 218 lõike 1 teine ja kolmas lause tunnistatakse kehtetuks ja § Selgitatud. 218 täiendatakse lõigetega 1¹–1³ Kehtiva HKMS § 218 lõige 1 on praegu järgnev: Märkuse mõte ei ole täpselt mõistetav. „Pärast seaduse nõuetele vastava kassatsioonkaebuse vastuvõtmist Muudatuse mõte on loobuda vastuse toimetab Riigikohus kassatsioonkaebuse ärakirja koos lisadega teistele nõudmisest edasikaebusele ning võtta menetlusosalistele kätte. Koos kassatsioonkaebuse kättetoimetamisega Riigikohtult kohustus oodata vastus teeb Riigikohus menetlusosalistele teatavaks tähtaja, mille jooksul nad kassatsioonkaebusele ära. Normidega on võivad esitada kirjaliku vastuse kassatsioonkaebusele. Riigikohus võib püütud kõnealune olukord selgemalt ära kohustada menetlusosalist kassatsioonkaebusele vastama. kirjeldada. Jääb arusaamatuks, miks on vajalik seaduse tekst muuta raskesti loetavaks, pikaks ja lohisevaks. 7. HKMS 27. peatükki täiendatakse §-ga 265¹ , mille sõnastus loob ohu Selgitatud. menetluse kestust veelgi pikendada, eriti kuna on võimalus tähtaegade ennistamist taotleda. Märkuse puhul ei ole täpselt arusaadav, kuidas menetluse kestused muudatuse tagajärjel pikenevad. Näiteks kohtuasjades, kus kaebaja ei soovi määruskaebust esitada, võib see kohtute koormust oluliselt vähendada. Samuti luuakse regulatsiooniga selged tähtajad, mille jooksul peab isik teatama soovist haldustoiminguks loa 72 andmise määrust vaidlustada. Kehtivas seaduses vastav norm puudub. Muudatus tagab seega suurema õigusselguse menetlusosaliste jaoks. 8. HKMS § 279 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: Selgitatud. „(2) Ringkonnakohtule apellatsioon- või määruskaebuse esitaja vastaspool on kohustatud esitama kümne päeva jooksul edasikaebuse Märkuse sisu ei ole täpselt arusaadav. saamisest arvates kaebusele kirjaliku vastuse. Sama tähtaja jooksul on Muudatusega ei kehtestata tähtaega, vaid vastuse esitamise õigus ülejäänud menetlusosalistel.“; see tähtaeg on kehtivas seaduses kirjas. Ning paragrahvi 279 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses: Hankeasjades muutub kassatsioonkaebusele „(3) Riigikohtule esitatud kassatsioon- või määruskaebusele on vastamine vabatahtlikuks. Kehtiva seaduse menetlusosalistel õigus vastata edasikaebuse saamisest arvates kümne järgi on see kohustuslik, aga see kohustus ei päeva jooksul.“. ole sisuliselt põhjendatud. Kuigi Selle sätte puhul on probleemkohaks see, et kui seadusandja annab ette põhimõtteliselt jääb alles 10-päevane konkreetsed tähtajad, mis paraku on tihti liiga lühikesed, siis seadusega vastamise tähtaeg, võimaldab eelnõus olev paika pandud vastamise tähtaegasid ei saa kohus pikendada. HKMS § 219 lg 2 muudatus menetlusloa enne tähtaja möödumist ära otsustada, mida ka senises praktikas sageli tehakse. Sotsiaalkindlustusamet 1. Nagu eelnõu seletuskirjas (p 6.5, lk 48) on märgitud, suureneb (kohtute Selgitatud. töökoormuse vähendamisega) SKA töökoormus ja see puudutab nii täiendavate taotluste menetlemist, tugiteenuseid kui ka vaidemenetlusi. Mööname, et Sotsiaalkindlustusamet Sellega seonduvalt oleme seisukohal, et juhul kui eelnõu § 14 võetakse töökoormus võib muudatuse tulemusena muutmata kujul vastu, siis tuleb lisanduvate ülesannete täitmiseks ette tõusta ning seetõttu võib olla vajalik senise näha ameti teenistuskohtade suurendamine kahe teenistuskoha võrra ja töö ümberkorraldamine või uute lisanduvate teenistuskohtade ning ülesannete täitmisega kaasnev mõju teenistuskohtade loomine. SKA eelarvele on minimaalselt 80 234 eurot aastas. SKA-l ei ole võimalik täita lisanduvaid ülesandeid olemasolevate ressurssidega, kuivõrd Täiendasime seletuskirja mõjude osa ning ainuüksi perioodil 1.01 – 1.09.2024 on SKA teenistuskohade arvu eelnõuaga kaasnevate kulude peatükki vähendanud 58 teenistuskoha võrra. Seejuures oleme 2024 aastal märkuses väljatoodud kulude osaga. koondanud 24 inimest – neist 14 hüvitiste osakonnast ning 10 73 kliendisuhete ja teabehalduse osakonnast, keda kavandatud muudatused otseselt puudutavad. 2. Oleme seisukohal, et eelnõu seletuskirja (p 6.5) mõjude osa on Selgitatud. prognoositud SKA suhtes liialt tagasihoidlikult, kuna SKA on jätnud aastate jooksul rahuldamata ca 220 sooduspensioni taotlust, kus esitatud Mööname, et Sotsiaalkindlustusameti dokumendid ei kinnitanud kutseala või ametikoha vastavust töökoormus võib muudatuse tulemusena sooduspensionile õigust andvale tööle. Nendest 220 sooduspensioni suureneda. Samas on praegu pensionistaaži taotlustest on meile teadaolevalt kohtusse jõudnud alla pooled, mis tuvastamise kohustus kohtutel, kelle kinnitab, et inimesed ei suhtu kohtusse pöördumisse kergekäeliselt ja töökoormus on väga suur ning kes peavad kohtute tänane koormus ei ole võrreldav kavandatava muudatuse tegeliku tagama riigis õigusmõistmise mõjuga. kättesaadavuse. Eelnõu eesmärk on kohtute Kui edaspidiselt tuleks SKA-l hakata välja selgitama pensioni määramise koormuse vähendamine ning kohtute aluseks olevaid avalik-õigusliku suhte tingimusi, siis tähendaks see meie tavapärast õigusmõistmise funktsioonist hinnangul ametile suuremat töökoormust kui eelnõude mõjude osas on väljuvate ülesannete kohtust väljaviimine. hetkel prognoositud. Seejuures tuleb arvestada, et isegi kui täna Selle juures on paratamatu, et suureneb tuvastatakse kohtutes kõige sagedamini avalik-õigusliku suhte tingimusi teatud haldusorganite töökoormus, kes seoses kutsealade pensionidega (väljateenitud aastate pension ja peavad hakkama tegema otsuseid kohtu soodustingimustel vanaduspension), siis avalik-õigusliku suhte tingimuse asemel. tuvastamise küsimusi võib tõusetuda ka teistes pensioniliikides. Näiteks jõutakse meile teadaolevalt kohtusse väga harva seoses lapse kasvatamise tuvastamisega ja sellega seonduvate õigustega pensionis. Need ja teised pensioni määramise aluseks oleva avalik-õigusliku suhte tingimuste tuvastamised oleksid eelnõu järgi edaspidiselt kõik SKA pädevuses. 3. Lõpetuseks märgime, et juhul kui avalik-õiguslike suhete tingimuste Selgitud. tuvastamine soovitakse panna SKA ülesandeks, siis lisaks punktis 1 nimetatud kuludele, kaasnevad ülesande täitmisega ka teatud juhtudel Nõustume, et muudatuste tulemusena võib eksperdi või ekspertiisi kulud. Tänaste kohtulahendite pinnalt on näha, et Sotsiaalkindlustusametil olla vajalik oma avalik-õigusliku suhte tingimuste tuvastamise protsessid on muutunud tööd ümber korraldada ning sellega võivad üha keerukamaks. Sellega seonduvalt näeme vajadust kaasata (lisaks kaasneda täiendavad kulud. tunnistajatele) avalik-õigusliku suhte tingimuste tuvastamisse menetlusse ka eksperte, kes tunneksid kutsealade ja ametikohtade ülesandeid ja oskaksid hinnata, kas konkreetne kutseala või ametikoht on sisuliselt 74 vastav sooduspensionidele 2 õigust andvale kutsealale. Seetõttu tuleks SKA pädevuse laiendamisel lahendada ka eksperdi või ekspertiisi kulude kandmise küsimus. Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet 1. Teeme (lisaks eelmenetlusele seatud tähtajale) ettepaneku seada kindlad Mitte arvestatud tähtajad ka kaebuste menetlusse võtmise otsustamiseks ja apellatsiooniastme eelmenetlusele. Kuivõrd peamine kitsaskoht Justiits- ja Digiministeerium ei toeta üldiselt kohtumenetluses on täna eelkõige apellatsiooniastmes, siis teeme kohtutele tähtaegade seadmist ning ettepaneku ka ringkonnakohtule seada tähtajad, et taastuvenergia taastuvate energiaallikatega seotud kohtuasjad saaksid kiiremini lahendatud. Samuti on kaebuste menetlusse vaidluste eelmenetlusele tähtaja seadmine võtmine kohati viibima hakanud, mistõttu peaks ka siin konkreetsemad on erandlikult plaanis üksnes seetõttu, et tähtajad seadma. Sellest tulenevalt teeme ettepaneku HKMS-i teha tegemist on riigile prioriteetse valdkonnaga, järgmised täiendavad muudatused: kus soovitakse saavutada seda, et asjad ei jääks esimeses kohtuastmes seisma, vaid vaadatakse esialgselt kohtus kiiresti üle. Eelnõus on kõnealust muudatust täiendatud nii, et kohus võib seda tähtaega pikendada (kuni 3 kuud), kui ta leiab, et kaebust on vaja täiendavalt uurida. Kohtute roll on hinnata iga konkreetse kohtuasja asjaolusid, keerukust ja vajalikke menetlustoiminguid, et menetlust asjakohaselt juhtida ja korraldada. Selle ülesande täitmiseks peab kohtul säilima vajalik kaalutlusruum ning menetluslik paindlikkus. Ettepanekud, millega soovitakse kehtestada konkreetseid tähtaegu kohtu erinevatele menetlustoimingutele, võivad seda 75 kaalutlusruumi põhjendamatult piirata. Kuigi kiire menetlus võib olla teatud juhtudel oluline, ei tohiks see toimuda sisulise kvaliteedi arvelt. Pidevalt kasvav kohtute töökoormus, sh keerukate ja mahukate asjade osakaalu suurenemine, eeldab, et kohtutel peab olema võimalus ise oma tööd vastavalt olukorrale prioritiseerida. Üldjuhul ei ole põhjendatud selliste tähtaegade seadmine, mida kohus ei saa piisava paindlikkusega kohaldada ega vajadusel ületada. Sellised piirangud võivad hoopis kaasa tuua formaalsete tähtaegade järgimist sisulise menetluse arvelt, mis kahjustab õiguskaitse kvaliteeti. Samuti ei pruugi ühetaolised tähtajad arvestada erinevate kohtuasjade sisu, iseloomu ega eripära. 2. Paragrahvi 120 täiendatakse lõikega 5 järgmises sõnastuses: Mitte arvestatud. „(5) Kaebuse, mis puudutab tootmist taastuvatest energiaallikatest elektrituruseaduse § 57 tähenduses, tagastab kohus 30 päeva jooksul Eelnõuga ei soovita kehtestada puudusteta kaebuse esitamisest arvates.“ kohtumenetlusele täiendavaid tähtaeg (vt Täienduse eesmärk on lühendada nö hõljuvat aega, mil pole teada, kas selgitust Tarbijakaitse ja Tehnilise kaebus menetlusse võetakse. Järelevalve Ameti ettepanekute punktis 1). 3. Paragrahvi 187 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses: „(11) Mitte arvestatud. Apellatsioonkaebuse, mis puudutab tootmist taastuvatest energiaallikatest elektrituruseaduse § 57 tähenduses, menetlusse võtmise või sellest Eelnõuga ei soovita kehtestada keeldumise otsustab ringkonnakohus 30 päeva jooksul puudusteta kohtumenetlusele täiendavaid tähtaegu (vt 76 apellatsioonkaebuse esitamisest arvates.“. Täienduse eesmärk on selgitust Tarbijakaitse ja Tehnilise lühendada nö hõljuvat aega, mil pole teada, kas apellatsioonkaebus Järelevalve Ameti ettepanekute punktis 1). võetakse menetlusse. Haldusasjas 3-23-1429 kulus apellatsioonkaebuse menetlusse võtmiseks 1,5 kuud. Samas haldusasjas 3-23-749 kulus menetlusse võtmiseks 15 päeva, mis tähendab, et kiiremini on ka võimalik menetlusse võtmine ära otsustada. 4. Paragrahvi 188 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses: „(4) Mitte arvestatud. Kohtuasjas, mis puudutab tootmist taastuvatest energiaallikatest elektrituruseaduse § 57 tähenduses, korraldab ringkonnakohus eelistungi Eelnõuga ei soovita kehtestada või teeb menetlusosalistele teatavaks asja kohtus läbivaatamise aja ja koha kohtumenetlusele täiendavaid tähtaegu (vt või asja kirjalikus menetluses läbivaatamise üksikasjad kolme kuu jooksul selgitust Tarbijakaitse ja Tehnilise puudusteta apellatsioonkaebuse esitamisest arvates.“ Järelevalve Ameti ettepanekute punktis 1). Täienduse eesmärk on lühendada apellatsioonimenetlusele kuluvat aega, mis on hetkel kõige kriitilisem, kuna kirjaliku või suulise menetluse määramine võtab liiga kaua aega. Näiteks haldusasjas nr 3-23-749 on menetlusse võtmise määrus tehtud 23.04.2024 ja vastus apellatsioonkaebusele esitatud 23.05.2024, kuid seejärel ringkonnakohus teadaolevalt menetlustoiminguid teinud ei ole. 5. Paragrahvi 207 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses: „(11 ) Mitte arvestatud. Määruskaebuse, mis puudutab tootmist taastuvatest energiaallikatest elektrituruseaduse § 57 tähenduses, menetlusse võtmise otsustab Eelnõuga ei soovita kehtestada ringkonnakohus 7 päeva jooksul puudusteta määruskaebuse esitamisest kohtumenetlusele täiendavaid tähtaeg (vt arvates.“ selgitust Tarbijakaitse ja Tehnilise Täienduse eesmärk on lühendada nö hõljuvat aega, mil pole teada, kas Järelevalve Ameti ettepanekute punktis 1).. määruskaebus võetakse menetlusse. Näiteks haldusasjas nr 3-24-944 ei ole seisuga 15.11.2024 kaebajate 05.07.2024 määruskaebuse menetlusse võtmise üle otsustavat määrust tehtud. Haldusasjas 3-23-1716 kulus määruskaebuse menetlusse mittevõtmise määruse tegemiseks 2 kuud. HKMS § 207 lõike 1 esimene lause ütleb, et ringkonnakohus otsustab määruskaebuse menetlusse võtmise viivitamata pärast määruskaebuse saamist. Küsimus on, kas 2 või 4 kuud on „viivitamata“ viidatud sätte mõistes. Meie hinnangul tuleks vähemalt taastuvenergia menetlustes 77 seada tähtaeg, mille jooksul tuleks määruskaebuse menetlusse võtmine otsustada. 6. Paragrahvi 210 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses: „(21) Mitte arvestatud. Määruskaebuse, mis puudutab tootmist taastuvatest energiaallikatest elektrituruseaduse § 57 tähenduses, lahendab ringkonnakohus 21 päeva Eelnõuga ei soovita kehtestada jooksul puudusteta määruskaebuse esitamisest arvates.“. kohtumenetlusele täiendavaid tähtaeg (vt Täienduse eesmärk on lühendada määruskaebuse menetlusele kuluvat selgitust Tarbijakaitse ja Tehnilise aega. Järelevalve Ameti ettepanekute punktis 1). Eesti Meediaettevõtete Liit 1. Punktides 10 ja 11 toodud jõustumata kohtuotsuse avaldamise tingimuste Selgitatud. puhul kohtu äranägemisel palume kindlasti arvesse võtta ajakirjanduse kui avalikkuse esindaja huve ja ülesandeid kohtuvõimu läbipaistvuse Muudatustega pigem laiendatakse kohtu tagamisel. Eeldame, et seletuskirjas mainitud kohtu kohast vaoshoitust ei võimalusi jõustumata otsuseid avaldada. hakata tegelikkuses tõlgendama diskreetsusena ning et kohus ei hakkaPraegu on samuti võimalik jõustumata otsuste avalikustamisel seda võimalust kasutama täiendava vahendina kohtulahendiga tutvumine HKMS § 89 vaidluspoolte konfidentsiaalsuse saavutamiseks. alusel, mille lg 2 võimaldab seda teatud juhtudel ka poolte nõusolekuta. Küll aga peab kohus küsima selleks menetlusosaliste seisukohta. Eelnõu kohaselt jääb seisukoha küsimise vajalikkus kohtu otsustada. 2. Punktis 13 toodud kompromissi kinnitamise määruste avalikustamise Arvestatud. reguleerimiseks puudub meie arvates selge vajadus. Ka praegu saavad pooled seada kompromissi tingimuseks konfidentsiaalsuse, misjärel Tulenevalt kooskõlastusringil esitatud kohtul pole põhjust teistsugusele seisukohale asuda. Kompromissi vastuargumentidest on muudatus eelnõust tingimused saab muuta salajaseks, kuulutades menetluse kinniseks. välja jäetud. 78 Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskirja juurde LISA 1 Kooskõlastamise käigus esitatud märkused ja ettepanekud Esita Märkuse või ettepaneku sisu JM seisukohad/vastused ja/ Jrk A - arvestatud nr. OA – osaliselt arvestatud MA – mitte arvestatud S – selgitatud TV – teadmiseks võetud (kui märkuses puudub konkreetne ettepanek) Viru Maakohus 1. Viru Maakohtus esitasid eelnõu osas arvamuse kaks Teadmiseks võetud kohtunikku. Plaanitavad muudatused on Viru Maakohtu kohtunike arvates mõistlikud ja põhjendatud. Kohtunikud toetavad muudatusi. 2. Eelnõuga tutvumise järgselt laekus avamusi kahelt Viru Teadmiseks võetud. Maakohtu kohtunikult. Ühe kohtuniku arvamus on lisatud käesolevale kirjale. Viru Maakohus üldjoontes toetab planeeritud muudatusi, kuid juhime tähelepanu mõningatele probleemidele. 3. Riigilõivu tagastamine kohtu omal algatusel Teadmiseks võetud, selgitatud Leiame, et kohtu algatusel riigilõivu tagastamine saab toimuda vaid siis, kui kohtul on olemas tõsikindlad Muudatustega luuakse kohtule andmed menetlusosalise kohta, mis võimaldavad seda võimalus riigilõiv avalduseta teha. Kohtu töökoormuse ja menetlusökonoomia tagastada üksnes juhul, kui põhimõttest tulenevalt ei ole kohtul mõistlik tegeleda tagastamise andmed on kohtule lõppenud menetluses nt likvideeritud või surnud teada. menetlusosalise õigusjärglaste otsimisega. Kohtute töökoormust aitaks vähendada pigem regulatsioon, mis seaks riigilõivude tagastamise taotluste esitamisele ajalise piiri (näiteks aasta pärast vastavas menetluses lõpplahendi jõustumist), misjärel arvatakse tagastamata jäänud riigilõiv automaatselt riigi tuludesse. Kirjeldatud juhul lasuks risk riigilõivu tagasi saamiseks pigem menetlusosalisel endal ning väheneks kohtute töökoormus. 4. Tarbijakrediidi nõuete menetlemine Arvestatud Viru Maakohus ei toeta planeeritud lahendust, kus täitemenetluses ning pankrotimenetluses tuleks edaspidi Kavandatud PankrS, TMS-i ja kõiki juba jõustunud kohtulahendeid ehk TsMSRS-i regulatsiooni tagaseljaotsuseid ja maksekäske teistkordselt kohtulikult muudatuste mõju ja kontrollida. Esiteks suurendab see kohtute töökoormust põhiseaduspärasus vajavad ning lisaks tegemist ei pruugi olla põhiseaduspärase täiendavat analüüsi. Muudatused lahendusega. jäetakse eelnõust välja. 1 Iseenesest nõustume, et täite- ja pankrotimenetluses peab allutama kohtulikule kontrollile sellised notariaalselt tõestatud ja tarbijakrediidilepingutel põhinevad kokkulepped, mis varem ei ole kohtulikku kontrolli läbinud. Kohtulahendite puhul saab aga teistkordne kontroll olla võimalik vaid nendel juhtudel, kus tagaseljaotsusest või maksekäsust ei nähtu, et kohus on tarbijakrediidi nõudeid kontrollinud. Olukorras, kus algse lahendi teinud kohus on nõudeid juba kontrollinud, ei ole teistkordne kontroll kuidagi põhjendatud. Leiame, et varasemalt jõustunud tagaseljaotsuste ning maksekäskude teistkordne kohtulik kontroll toob kaasa märkimisväärselt suures ulatuses kohtute töökoormuse suurenemise. Kohtute koormuse kasvu osas puudub eelnõus aga igasugune analüüs, nt kui palju on hetkel neid potentsiaalseid pooleliolevaid täitemenetlusi, milles eelnõu kohaselt tekib võlgnikul õigus sundtäitmise hagi esitada. Seletuskirja p 6.2.14 räägib küll mõjust kohtutäituritele, võlgnikele ja sissenõudjatele, aga mitte koormuse kasvust kohtutele. Ka ühes maksejõuetuse menetluses võib selliseid nõuded olla kuni mitukümmend, kuid võlausaldajate nimekirja kinnitamise peaks kohtunik PankrS § 1003 kohaselt lahendama 30 päeva jooksul (keerulisemate asjade korral maksimaalselt 60 päeva jooksul), mistõttu peaksid kohtud lahendite tagasiulatuvat kontrolli hakkama läbi viima olulise ajalise surve all. Õiguskindluse põhimõttest tulenevalt ei ole õigusaktil üldjuhul tagasiulatuvat jõudu. Seega ei saa ka seaduste või veelgi enam, seaduste kohaldamise praktika ajas muutumine tähendada seda, et mistahes varem kehtinud seaduste või varasema praktikaga kooskõlas olevad jõustunud kohtulahendid tuleks uuesti allutada kohtulikule kontrollile. Seletuskirjast ei selgu, mis alusel sellise hagi esitamise õigus antakse kohtulahendite baasil, mis on tehtud tagasiulatuvalt, ehk nt 7-8 või isegi 10 aastat tagasi. Kerkib ka praktiline probleem, kui võlausaldajal/ kostjal pole hagi saabumise ajaks enam alles selle õigussuhtega seotud alusdokumente, siis mille baasil kohus midagi järeldama peaks? Kui võlausaldajal on olemas seadusjõus kohtulahend, siis mis oleks pidanud panema teda arvama ja nägema ette võimalust, et tal mingil hetkel tekib vajadus säilitada konkreetse lepingu dokumentatsiooni, kui ta sai eeldada, et õigusvaidlus selles osas on lõppenud. Eelnõus tuleks seega ette näha ajalised piirid, millal tehtud kohtulahendeid teistkordselt kontrollima peab ning milliste asjaolude esinemisel seda teha tuleb. Lisaks peaks sellise sundtäitmise hagi esitamise õigus olema loodud vaid neile juhtudele, kui nõue baseerub pärast käesoleva seaduse jõustumist tehtud kohtulahenditel. 5. Nõustuda ei saa ka eelnõu seletuskirjas tooduga, et Selgitatud plaanitav regulatsioon suurendab kohtute töökoormust vaid ajutiselt, sest eelnõus ei ole märgitud ka ühtegi 2 tulevikus saabuvat tähtaega, mille saabumisel kohtud TMS, PankrS ja TsMSRS edaspidi enam tagaseljaotsuste või maksekäskude muudatused on jäetud eelnõust kehtivust teistkordselt kontrollima ei pea. välja. 6. Eelnõu järgi hakkab maksekäsu osakond küsima ning Selgitatud. hindama tarbijakrediidi asjades tõendeid. Kui senine maksekäsu osakonna peamine erisus nn tavakohtust ongi Maksekäsuosakonnale tuleb olnud see, et seal tõendeid ei hinnata, siis kas ja kuidas muudatuste kohaselt esitada kavandatav muudatus on kooskõlas printsiibiga, et dokumendid, mis võimaldavad tõendeid hindab/ õigust mõistab ainult kohus/ kohtunik. kohtul hinnata, kas avaldaja Kaaluda tuleks, kas senine teadlikult formaliseeritud esitas nõuded õigesti – kas maksekäsumenetlus, mis kontrollis üksnes asjaolusid/ põhivõlgnevuse suurus on õige, andmeid ning mis muutub tänu tõendite hindamise kas esitatud intresside ja viiviste kohustuse lisamisele sisuliseks õigusemõistmiseks, on nõue ei ületa seadusjärgse siiski kohtunikuabi pädevuses. intressi- ja viivisenõuet. Tegemist on formaalse kontrolliga, kontrollitakse maksekäsu kiirmenetluse eeldusi ja avalduse nõudeid (TsMS § 481, § 482). Maksekäsuosakond ei hinda laenu andmise asjaolusid ega muid tarbijakrediidi õigussuhtega seonduvaid küsimusi. Pärast nõude vastavuse kontrollimist on maksekäsuosakonna töö ja menetlus sama – formaliseeritult tehakse makseettepanek, see toimetatakse võlgnikule kätte ja antakse võimalus esitada vastuväide, mis ei pea olema põhjendatud; kui võlgnik ettepanekule vastu ei vaidle, teeb kohus maksekäsu. 7. Juhime ka tähelepanu, et töökoormuse ühtlustamiseks Selgitatud tuleks kaaluda tarbijakrediidi asjade jagamist üle riigi. Tarbijakrediidi asjades toimub menetlus 95% ulatuses Tarbijakrediidi lepingutest kirjalikus menetluses ja lihtmenetlusest. Istungite tulenevaid nõudeid on võimalik pidamine on harv, isiku ärakuulamine saab toimuda ka esitada kohtualluvuse järgsele tehniliste lahenduste abil. Seega ei oleks see ka tarbijale, kohtule, st igale maakohtule. kes on menetluses nõrgem osapool, tarbetult koormav. Kuivõrd praegu on pooleli ka Ka on väljakujunenud ühtlane kohtupraktika kõikides kohtukorralduse muudatuste maakohtutes, mis võimaldab selliseid vaidluseid eelnõu, mille ettevalmistamise sarnaselt lahendada ning menetlusosaliste jaoks käigus analüüsitakse kohtute kohtumenetluses osalemise kvaliteet ei muutu. ühendamist, eriregulatsiooni kohtualluvuse osas käesoleva eelnõuga ei looda. 8. TsMS § 404 (kirjalik menetlus kohtu määramisel) Selgitatud. kehtetuks tunnistamine Seletuskirja kohaselt põhjendatakse TsMS § 404 TsMS § 404 kohaselt on kehtetuks tunnistamist TsMS § 405 (lihtmenetlus) lihtmenetluse piirmäär piirmäära suurendamisega ning lihtmenetlus muutub 4500 eurot ja koos sisuliselt ainsaks valikuks. Arusaamatuks jääb, miks on kõrvalnõuetega 8000 eurot. kohtunikult vajalik võtta ära kaalutlusruum, kas Muudatuste kohaselt katab lahendada asja lihtmenetluses või kirjalikus menetluses. lihtmenetluse piirmäär senise kirjaliku menetluse piirmäära. 3 Lihtmenetluses on võimalik menetleda hagi kohtu õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üldisi menetluspõhimõtteid; piirmäära jääva kohtuasja puhul lihtmenetlus kohaldub ilma, et seda tuleks eraldi kaaluda või määrata. Meetmete loetelu TsMS §-s 405 on lahtine loetelu. Kohtul on võimalik lahendada edaspidi lihtmenetluse piirmäära sisse jääva hinnaga asju kirjalikus menetluses, järgides üldiseid menetluspõhimõtteid. Registrite ja infosüsteemide keskus 1. Edastame infoks, et RIK-il ei ole eraldi arvamust esitada Teadmiseks võetud ning konkreetselt eelnõu muudatustega ei kaasne arendusvajadusi KIS-is, Salmes, MKMKIS-is ega e- toimiku poolel. Olenevalt valitavast tehnilisest lahendusest võib aga enam tasutud riigilõivu tagastamine kohtu omal algatusel kaasa tuua e-toimiku tehnilise poole pealt muudatusi, kuid ei pruugi. 2. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku jt seaduste muutmise Teadmiseks võetud eelnõus planeeritavad muudatused tähendavad arendusi MKMKIS-is. Täiendavalt võib arendusvajadus ilmneda kohtute infosüsteemis. Eelnõu põhjal ei ole võimalik hinnata arendustööde võimalikku mahtu. Kui eelnõus planeeritud muudatused eeldavad arendusi e-toimikus teavitab Registrite ja Infosüsteemide Keskuse e-toimiku tiimijuht Justiits- ja Digiministeeriumit arendusvajadustest järgnevatel nädalatel. Harju Maakohus 1. Eelnõuga luuakse õiguslik alus enam tasutud riigilõivu Selgitame tagastamiseks kohtu omal algatusel. Kohus saab riigilõivu omal Toetame sisuliselt esitatud muudatust. Seletuskirja algatusel tagastada ainult siis, kohaselt annab muudatus kohtule võimaluse kui kohtule on teada andmed (mitte kohustuse) tagastada riigilõiv, kui selle on tasunud menetlusosalise pangakonto menetlusosaline ise. Oluline on kohta, kuhu tagastatav summa vältida kohtule lisatoimingute tegemist, et kontrollida, kanda. Nende puudumise korral kas riigilõivu tagastamiseks vajalikud tuleb kohtul ka edaspidi oodata andmed (eelkõige pangakonto number) on kohtule teada. menetlusosalise avaldust. Seletuskirjas selgitatu ei ole siiski seadusest üheselt tuvastatav. Soovitame sõnastada paragrahvi 150 lõige 4: „Kohus võib riigilõivu tagastada riigilõivu tasunud menetlusosalisele ka omal algatusel, kui tagastamiseks vajalikud andmed on kohtule teada.“ 2. Menetluskulude kindlaksmääramise määruse peale võib Teadmiseks võetud edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa on üle 500 euro. 4 Toetame muudatust. 3. Selleks, et kohtunik saaks hagi tagamise avalduse Teadmiseks võetud lahendada mõistliku aja jooksul, pikendatakse eelnõuga avalduse lahendamise tähtaega praeguselt ühelt tööpäevalt kolmeni. Toetame muudatust 4. Suurendatakse lihtmenetluse piirsummat. Muudatuse Teadmiseks võetud tulemusel suureneb nende kohtuasjade hulk, kus kohtul on lubatud kasutada lihtmenetluse võimalusi. Kehtiva seaduse kohaselt on lihtmenetluse rahaline piirmäär 3500 eurot põhinõudena ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurot. Eelnõu kohaselt oleks piirmäärad vastavalt 5000 ja 10 000 eurot. Toetame muudatust. 5. Muudetakse tagaseljaotsuse peale kaja esitamise Arvestatud regulatsiooni. Muudatuse eesmärk on siduda tähtaja Seletuskirja täiendatud. algus lahendiga, mitte täitemenetlusest teadasaamisega. Kostja peab ise tõendama, millal Muudatuse tulemusena ei ole menetlusosalisel enam ta sai teada tagaseljaotsusest. võimalust valida, kas lahendist või täitemenetlusest teadasaamisel esitada kaja, ja sellega menetlust venitada. Toetame sisuliselt muudatust. Oluline on selgitada vähemalt seletuskirjas, et tõendamiskoormus tagaseljaotsuse teadasaamisest langeb kostjale. Praktikas võib tekkida küsimus, kuidas kindlaks teha „päeva, kui kostja sai tagaseljaotsusest teada“. See ei tohiks olla samastatav kättetoimetamisega, muidu kaotaks säte mõtte ja olulise kaitse isikutele, keda ei ole menetlusest/otsusest korrektselt või isiklikult teavitatud. Säte on ajale jalgu jäänud ka selles mõttes, et sama sätte kaitse peaks laienema kõikidele fiktsioonidega kättetoimetamistele, sh TsMS § 3111 lg 51, 3141, § 322- 327 alusel, mida palju kasutatakse. TsMS § 3111, 3141 ja § 326 kasutatakse väga laialdaselt ja on eelistatum fiktiivne kättetoimetamine viis Ametlike Teadaannete kaudu kättetoimetamise ees. 6. Teatud liiki hagita menetlustes tehtud lõpplahendite peale Arvestatud esitatud määruskaebused vaatab läbi üks Eelnõu ja seletuskirja muudetud. ringkonnakohtunik. Kaaluda võiks, kas lähenemiskeelu TsMS § 666 lõiget 3 kohaldamine, isiku kinnisesse asutusse paigutamine ja täiendatakse teise lausega pankrotimenetluse alustamine on asjad, mida vaatab läbi järgmises sõnastuses: üksnes üks ringkonnakohtunik. Tegemist on isiku „Käesoleva seadustiku § 475 põhiõiguseid äärmiselt piiravate meetmega, mis vajaksid lõike 1 punktides 2–4 , 9, 101, 11, siiski kolmeliikmelise koosseisus kaalumist. 121, 152, 153 ja 16 nimetatud hagita menetluses tehtud menetlust lõpetava määruse peale esitatud määruskaebuse vaatab ringkonnakohtus läbi ja lahendab üks ringkonnakohtu kohtunik.“. 7. Kahetsusväärselt on puudu maksekäsu kiirmenetluse Teadmiseks võetud. regulatsiooni edasiarendus, mis võimaldaks maakohtule hagi menetlusse edasi saata üksnes need maksekäsumenetluse vaidlused, kus on hagi esitatud. 8. Tarbijakrediidi nõuete menetluses muudatuste tegemine Teadmiseks võetud on hädavajalik, sest võlgnike arv aina kasvab ning 5 kohtute vaates ei järgita laenude väljastamisel endiselt vastutustundliku laenamise põhimõtete (VTL). Esitatud muudatused kinnitavad paljuski väljakujunenud kohtupraktikat. Kohtunikel on siiski mõned tähelepanekud. Esmalt esitame oma tähelepanekud tarbijakrediidi nõuete osas, seejärel eelnõu teiste sätete kohta ning teeme ka täiendavaid ettepanekuid kohtumenetluse sujuvamaks muutmiseks. 9. Eelnõusse lisandunud tarbijakrediiti (eelkõige Arvestatud sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi esitamist) Kavandatud TMS-i ja TsMSRS-i puudutav osa seadustab küll teataval määral regulatsiooni muudatuste mõju ja kohtupraktikas väljakujunenud olukorra, mis puudutab põhiseaduspärasus vajavad maksekäsu kiirmenetlust ja pankrotimenetlust, kuid teeb täiendavat analüüsi. Muudatused suuremad muudatused sundtäitmise lubamatuks jäetakse eelnõust välja. tunnistamise nõuete osas. Mööname, et nende hagide osakaal ei saa ka tulevikust olla suur, sest tegemist on keeruka õigusvaidlusega, mis nõuab võlgnikult/tarbijalt aktiivset tegutsemist, kuid sellegipoolest peab õiguslik regulatsioon olema selge. TMS-s viidatakse selgelt (ning täitur peab seda ka täitmisteates alati märkima) nagu oleks kõigi vastuväidete esitamine tarbijakrediidi asjades sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagiga alati võimalik. Kohtunike arvates hakkab praktikas suuremat rolli mängima TsMSRS-i säte, mille kohaselt saab sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi esitada siiski piiratud olukordades st vaid siis, kui kohus ei kontrollinud tagaseljaotsuse (TSO) tegemisel VTL järgimist (§ 118 lg 2) või piiratud ulatuses (maksekäsu puhul, § 118 lg 1). Kujuneks olukord, kus tarbijakrediidiasjades saaks esitada sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi ükskõik millisel pärast kohtulahendi tegemist tekkinud asjaolul (kui kohtu poolne VTL kontroll TSO-st ei nähtu, kuid seda on siiski tehtud). Võiks kaaluda, kas maksekäsk ja TSO tarbijakrediidis ei võiks alluda samale režiimile (TsMSRS § 118 lg 1)? Käesoleval juhul tekib küsimus, miks maksekäsu puhul on vastuväidete ulatus piiratud, kuid TSO puhul võib tulla lagedale igasuguste vastuväidetega? Kui oluline osa TMS § 221 sisulisest rakendusalast soovitakse siiski sätestada TsMSRS-s, kas siis üldse on vajalik tarbijakrediidi TSO võrdsustamine mitte- kohtulahendist täitedokumendiga (koos ülal viidatud eranditega TsMSRS-s) või oleks sama tulemus lihtsamini saavutatav TMS-i/TsMSRS-i täiendamisega selliselt, et nähakse ette erisused TMS § 222 lg 2 suhtes (kui kohus ei kontrollinud VTL või üldse tarbijakrediidi imperatiivseid sätteid, siis on võimalik esitada sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi). Võiks ju eeldada, et jõustunud kohtulahend on seaduslik ja võimaldada sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi esitamist kohtulahendile erandjuhul (kui kontrolli läbiviimist ei ole võimalik tuvastada), mitte vastupidi (s.o lubada alati, aga piiranguga, et kui kohus siiski kontrollis, ei saa esitada). 6 Praktikas hakkaks sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagisid lahendades olulist rolli mängima see, millise lõpplahendiga tarbijakrediidiasi lahendati (TSO või lihtmenetluse otsus, ehkki kummalgi juhul ei tarvitsenud kohus VTL järgimist omal algatusel kontrollida) ning loomulikult ka see, kas need maagilised sõnad või lause kontrolli teostamise kohta (põhjendava osata koostatud) lahendisse märgiti või mitte. 10. Kohtu seisukohalt võib kaaluda, kas paragrahvi 482 Selgitatud täiendamine on vajalik selliselt, et maksekäsu menetluses esitatakse ka tarbijale võlaõigusseaduse § 403.1 kohaselt Leiame, et Euroopa esitatud Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabeleht tarbijakrediidi standardinfo või sama seaduse § 403.3 kohaselt esitatud Euroopa teabelehe või Euroopa standardinfo teabeleht. Mööname, et kohtul on ka standardinfo teabelehe esitamine maksekäsu kiirmenetluses kohustus kontrollida koos maksekäsu kiirmenetluse tarbijakrediidi lepingu kehtivust ning standardinfo avaldusega ei ole vajalik. teabelehe esitamata jätmine on tehingu tühisuse aluseks, samuti on vajalik kohtul kontrollida krediidikulukuse määra, mille ületamine on tehingu tühisuse aluseks. Erinevus standardinfo teabelehel oleva krediidikulukuse määra ja lepingus oleva määra vahel võib juhtida kohtu tähelepanu kergemini sellele küsimusele, kuid ei muuda kohtu kontrollikohustuse sisu. 11. Kohus toetab paragrahvi 483 lõikega 1 pikendatud Teadmiseks võetud tähtaega, sest lisatõendite kontrollimine võtab täiendavalt aega. Samas ei ole tähtaja pikendus märkimisväärne ega piira oluliselt võlausaldaja huve, sest võlausaldajal on võimalk esitada koheselt seadusega kooskõlas olevamaksekäsu avaldus. 12. Kohus toetab ka teisi tarbijakrediidi maksekäsu Teadmiseks võetud menetluse muudatusi. 13. Kahjuks on maksekäsuasjade automaatse edastamise Teadmiseks võetud, selgitatud lõpetamine (seletuskirja kohaselt arendusi vajava süsteemi tõttu) eelnõust välja jäänud. Sellega tuleks 2026. a on planeeritud analüüsid kiiremas korras edasi liikuda, sest praegune tehniline maksekäsu kiirmenetluse süsteem, kus maksekäsu osakond lõpetab menetluse ja süsteemi ülevaatamiseks. maakohus alustab uuesti menetlust ei ole õiguslikult Analüüside tulemusel pakutakse vajalik ja lisab üksnes menetlusele kuluvat aega ja välja terviklahendus. kohtutele töökoormust. 14. Kindlasti tasuks kohtute töökoormuse ühtlustamiseks Selgitatud kaaluda ka tarbijakrediidi asjade jagamist kõikidele maakohtutele üle riigi. Tarbijakrediidi asjades toimub Tarbijakrediidi lepingutest menetlus 95% ulatuses kirjalikus menetluses ja tulenevaid nõudeid on võimalik lihtmenetlusest, eriti pärast lihtmenetluse piiri tõstmist. esitada kohtualluvuse järgsele Istungite pidamine on harv, isiku ärakuulamine saab kohtule, st igale maakohtule. toimuda ka tehniliste lahenduste abil. Seega ei oleks see Kuivõrd praegu on pooleli ka ka tarbijatele, kes on menetluses nõrgem osapool, kohtukorralduse muudatuste tarbetult koormav. Tarbijakrediidi vaidlused eelnõu, mille ettevalmistamise moodustasid 2025.aasta esimesel poolaastal Harju käigus analüüsitakse kohtute maakohtus 20 % tsiviilasjade mahust ja 22% tsiviilasjade ühendamist, eriregulatsiooni koormuspunktide mahust. Olukorras, kus osad Eesti kohtualluvuse osas käesoleva maakohtud on tsiviilasjade menetlemisel ülekoormatud, eelnõuga ei looda. võimaldab tarbijakrediidi kohtuasjade üle-riigiline jagamine kohtute töömahtu märkimisväärselt ühtlustada. Ka on väljakujunenud ühtlane kohtupraktika kõikides 7 maakohtutes, mis võimaldab selliseid vaidluseid sarnaselt lahendada ning menetlusosaliste jaoks kohtumenetluses osalemise kvaliteet ei muutu. Seadusemuudatuse tegemine ei ole keeruline ning kohtud on seda ettepanekut varasemalt teinud korduvalt. 15. Muud tsiviilkohtumenetluse seadustiku muutmise Teadmiseks võetud ettepanekud 1) Paragrahvi 59 lõige 52 muudetakse ja sõnastatakse riigisaladuse ja salastatud välisteabe menetlemise täpsem kord. Kohtul ei ole selle kohta tähelepanekuid. 16. 2) Paragrahvi 150 täienduste kohta tähelepanekuid, kuid Teadmiseks võetud, selgitatud tuleb siiski rõhutada, et kohtu algatusel riigilõivu tagastamine saab toimuda vaid siis, kui kohtul on olemas Muudatus ei kohusta kohut omal tõsikindlad andmed menetlusosalise kohta, mis algatusel riigilõivu tagastama võimaldavad seda teha. Kohtu töökoormuse ja juhtudel, kui kohtul puuduvad menetlusökonoomia põhimõttest tulenevalt ei ole kohtul andmed, kuhu või kellele tuleks mõistlik tegeleda lõppenud menetluses nt likvideeritud riigilõiv tagastada. või surnud menetlusosalise õigusjärglaste otsimisega. 17. 3) Paragrahvi 178 lõige 2 muudatuse kohta ei ole kohtul Teadmiseks võetud tähelepanekuid. 18. 4) Paragrahvi 191 lõike 1 esimene lause muudetakse ja Selgitame laiendatakse kaebeõigust menetlusabi saamata jätmisel. Muudatusega täpsustatakse Kohtul ei ole muudatuste kohta sisulisi tähelepanekuid. isikute ringi, kes võivad esitada Tuleks seletuskirjas siiski rõhutada, et kaebeõiguse menetlusabi määruste peale laiendamine ei taga siiski kaebuse läbivaatamist määruskaebuseid. Muudatuse Riigikohtu poolt, sest Riigikohtul on õigus menetlusse tulemusena jääb võtmisest keelduda TsMS § 679 lg 1 alusel. Rahandusministeeriumile õigus esitada määruskaebus siis, kui riik on kohtuasjas menetlusosaline. 19. 5) Paragrahvi 384 lõike 1 esimene lause muudetakse ja Teadmiseks võetud pikendatakse hagi tagamise avalduse läbivaatamise tähtaega. Kohtu arvates on hagi tagamise tähtaja pikendamine väga vajalik. Niivõrd lühikese tähtajaga hagi tagamise menetlust teistes Euroopa riikides ei eksisteeri. Kohtud on erakorraliste asjaolude ilmnemisel võimelised reageerima ja hagi tagama väga kiirest (eelkõige näiteks merinõuete puhul sadamast lahkuvat laeva arestima või enampakkumisi peatama), kuid tavapäraselt ei ole hagi tagamisel kohtul vaja toimida loetud tundide jooksul. Hagi tagamine toimub ex parte menetlusena ning kohtul on menetluses kohustus seista menetluses mitteosaleva isiku õiguste eest. Hagi tagamise tähtaja pikendamine annab kohtule võimaluse selgitada avalike andmete alusel välja hagi tagamise vajalikkus ning paremini kaaluda kostja õiguseid. 20. 6) Paragrahv 404 tunnistatakse kehtetuks ja paragrahvi Teadmiseks võetud 405 lõikes 1 muudetakse lihtmenetluse piiramäära. Kohus toetab esitatud ettepanekut ja märkuseid ei ole. 21. 7) Paragrahvi 415 lõikega 2 muudetakse tagaseljaotsusele Teadmiseks võetud kaja esitamise korda. Kohus toetab esitatud ettepanekut ja märkuseid ei ole. 8 22. 8) Kohus toetab isiku surnuks tunnistamise menetluses Teadmiseks võetud tehtavaid muudatusi ( paragrahvi 510 lõige 4 ja paragrahvi 511 lõike 3 muudatused). 23. 9) Kohus toetab pankrotiseaduse muutmise ettepankuid. Teadmiseks võetud, selgitatud Maksejõuetusasjade menetlemisel on kohtupraktika tarbijakrediidilepingust tulenevate jõustunud Kavandatud PankrS-i kohtulahendite menetlemisel olnud erinev. regulatsiooni muudatuste mõju ja Kohtupraktikas väljakujunenud menetluse selge põhiseaduspärasus vajavad seadustamine annab kõikidele osapooltele õigusselguse. täiendavat analüüsi. Muudatused Oluline on ka rakendussätetega määratleda ära jäetakse eelnõust välja. menetlusnormide kehtivus üksnes nendele vaidlustele, milles ei ole veel võlausaldajate nimekirja kinnitatud. 24. 10) Kohus toetab riigi õigusabi osas esitatud ettepanekut Teadmiseks võetud ja märkuseid ei ole. Tallinna Ringkonnakohus 1. Tallinna Ringkonnakohus toetab üldjoontes eelnõus välja Teadmiseks võetud. pakutud lahendusi, kuid teeb eelnõu kohta järgmised ettepanekud, võttes muu hulgas arvesse Teie 14.11.2024 kirjas nr 8-3/5169-11 esitatud kohtumenetluse tõhustamise ettepanekuid. 2. Eelnõu § 1 punktiga 8 TsMS § 666 lõikesse 3 lisatavas Arvestatud. teises lauses sisalduvasse sätete loetelusse võiks lisada Eelnõu ja seletuskirja muudetud. § 475 lg 1 p 15³ (nõude täitmise aegumise tõttu TsMS § 666 lõiget 3 täitemenetluse lõpetamise avalduse lahendamine) täiendatakse teise lausega Põhjendus: kohtumenetluse tõhustamise ettepanekute järgmises sõnastuses: kohaselt kavandatakse sedalaadi asjade kohtust välja „Käesoleva seadustiku § 475 viimist, ent praegugi ei ole need sedavõrd olulised ja lõike 1 punktides 2–4 , 9, 101, 11, keerukad, et neid peaks lahendama kolmeliikmelises 121, 152, 153 ja 16 nimetatud koosseisus. Pakutud täiendus ei muuda eelnõu mõtet, hagita menetluses tehtud eesmärki ega ulatust. Kui see täiendus teha, siis saab menetlust lõpetava määruse peale hiljem vastavate asjade kohtust välja viimisel (st TsMS esitatud määruskaebuse vaatab § 475 lg 1 p 15³ kehtetuks tunnistamisel) ka viite ringkonnakohtus läbi ja lahendab kõrvaldada. üks ringkonnakohtu kohtunik.“. 3. Juba käesolevasse eelnõusse võiks lisada TsMS §-de 176 Teadmiseks võetud ja 177 muutmise lähtudes üldjoontes Teie 14.11.2024 kirjas tehtud kohtumenetluse tõhustamise ettepanekutest. Justiits- ja Digiministeerium Kõnealuse muudatuse võimalikult kiire tegemine leidis analüüsib ettepanekut ning toetust ka Tallinna Ringkonnakohtu ning Harju ja Pärnu vajadusel algatab uue eelnõu. Maakohtute vahel 22.11.2024 toimunud ümarlaual. Veidi erinevalt eelviidatud kirjas välja pakutud sõnastustest teeme ettepaneku muuta kõnealuseid sätteid järgmiselt: „Paragrahvi 176 lõiked 1, 2 ja 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Maakohus määrab menetlusosalistele menetluskulude nimekirja esitamise tähtaja või otsustab, et menetluskulud määratakse rahaliselt kindlaks pärast kohtuotsuse või asja lõpetava määruse jõustumist. (2) Kui asja vaadatakse läbi kohtuistungil ja kohus ei ole otsustanud, et menetluskulud määratakse rahaliselt kindlaks pärast lahendi jõustumist, ega ole määranud menetluskulude nimekirja esitamiseks muud tähtaega, tuleb menetluskulude nimekiri esitada kohtule kolme tööpäeva jooksul pärast viimast istungit. Kui asja menetletakse kirjalikus menetluses ja kohus ei ole 9 otsustanud, et menetluskulud määratakse rahaliselt kindlaks pärast lahendi jõustumist, ega ole määranud menetluskulude nimekirja esitamiseks muud tähtaega, tuleb menetluskulude nimekiri esitada kohtule kirjalike seisukohtade esitamiseks antud tähtaja jooksul. (4) Menetluskulude nimekiri esitatakse igas kohtuastmes, kus asja menetletakse, selle kohtuastme menetlusega seonduvate kulude kohta, kui maakohus ei otsustanud, et menetluskulud määratakse rahaliselt kindlaks pärast lahendi jõustumist. Menetluskulude nimekirjas tuleb detailselt näidata kulude koosseis.“ Paragrahvi 176 lõiget 8 täiendatakse lausega: „Kui kohus ei ole määranud menetluskulude nimekirjale vastamise tähtaega, siis on see kolm tööpäeva alates menetluskulude nimekirja ja tõendite kättetoimetamisest.“ Paragrahvi 177 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „ (2) Kui kohus ei määranud menetluskulude rahalist suurust kindlaks vastavalt käesoleva paragrahvi lõike 1 punktile 1, määrab tsiviilasja sisuliselt lahendanud maakohus menetluskulude suuruse menetlusosalise taotlusel kindlaks määrusega. Menetluskulude kindlaksmääramist võib taotleda 14 päeva jooksul kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumisest, mis on ühtlasi menetluskulude nimekirja esitamise tähtpäev.“ Riigikohus 1. TsMS § 150 lg 4 muudatused. Seletuskirja abil jääb Teadmiseks võetud mõneti arusaamatuks, kuidas see muudatus aitab kohtute töökoormust optimeerida. Seletuskirja lause „Riigilõivu tagastamise avalduse ootamine ja eraldi menetlemine ei ole kõigil juhtudel otstarbekas“ ei selgita muudatuse vajalikkust. Sisuliselt ei ole siiski selle muudatuse vastu. 2. TsMS § 405 muutmine. On kaheldav, kas lihtmenetluse Teadmiseks võetud. piirmäärade vähemalt sellises ulatuses tõstmine (koos kõrvalnõuetega 10 000 euroni) on ikka õigustatud. Lihtmenetlus on olemuslikult ette nähtud n-ö väiksemate tsiviilasjade lahendamiseks, selles menetluses on põhimõtteliselt piiratud mitmed menetlusosaliste õigused. Sellisel juhul võib lihtmenetlus pikkamööda muutuda põhimenetluseks. Määrade tõstmise asemel tuleks välja töötada lahendusi, mis aitaksid lihtsustada nn põhimenetlust, ilma et see muutuks lihtmenetluseks. 3. TsMS § 415 muudatus. Seletuskirjast nähtub, et nt 2023. Teadmiseks võetud. aastal tehti maakohtutes 5304 tagaseljaotsust ning kaja esitati 80 otsuse peale. Arvestades seda statistikat, mille kohaselt esitatakse kajasid nii vähestel juhtudel, ei ole pakutud muudatusel olulist, laiemat tähtsust. Arvestades 10 mh seda, et kaja võidaksegi esitada pigem siis, kui tagaseljaotsusest on teada saadud selle otsuse täitmiseks alustatud täitemenetluse raames, st ei ole tegemist pahatahtliku valikuga. 4. TsMS § 666 lg 3 muudatused . Arvestatud Ei toeta lahendust, et registri-, pankroti-, lähenemiskeelu asjades, samuti eestkoste- ja kinnisesse asutusse Eelnõu ja seletuskirja muudetud. paigutamise asjades võiks määruskaebusi lahendada üks TsMS § 666 lõiget 3 täiendatakse ringkonnakohtu kohtunik. Ringkonnakohus on teise lausega järgmises kollektiivne kohus. Õiguskorra ja madalama astme sõnastuses: kohtute „Käesoleva seadustiku § 475 praktika ühtlustamise jaoks on tulemuslikum see, kui lõike 1 punktides 2–4 , 9, 101, 11, õigusküsimusi arutab konkreetset kohtuasja lahendavas 121, 152, 153 ja 16 nimetatud koosseisus kolm kohtunikku. Kuigi kehtivas õiguses on hagita menetluses tehtud võimalik, et teatud asju vaatab läbi üks ringkonnakohtu menetlust lõpetava määruse peale kohtunik, ei ole vajalik seda laiendada, v.a ehk asjades, esitatud määruskaebuse vaatab kus õiguslikke küsimusi peaaegu pole, tegemist on nt ringkonnakohtus läbi ja lahendab diskretsiooniga (nt menetluskulude kindlaksmääramine üks ringkonnakohtu kohtunik.“. vms). Nt isikule eestkoste seadmine riivab intensiivselt tema põhiõigusi, arvestades eestkoste seadmisega tekkida võivaid olulisi piiranguid eestkostetava varakasutus- ja käsutusõigusele, tehingute tegemise õigusele, valimisõigusele. Ning nt ka kinnisesse asutusse paigutamise asjades esitatud määruskaebusi peaks samal põhjusel läbi vaatama kolm kohtunikku, arvestades isiku liikumisvabaduse täielikku piiramist ja tahtest olenematu ravi määramist. Ringkonnakohus peab hoolikalt kontrollima, kas maakohtus olid tagatud kõik seaduses ettenähtud menetluslikud garantiid ning esinevad kõik eestkoste seadmise / kinnisesse asutusse paigutamise alused. See määruskaebemenetlus ei saa olla n-ö automatiseeritud, kus üks ringkonnakohtunik lööb maakohtu kinnisesse asutusse paigutamise määrusele kinnitava templi peale. Piisav ei ole seletuskirjast nähtuv põhjendus, et valitud asjade korral ei ole tegemist õigusemõistmise asjadega PS § 146 tähenduses ja et neid asju võiks lahendada mõni haldusorgan. Tehtavaid otsuseid peab saama kontrollida võimalikult kvaliteetselt. 5. Riigikohtu arvamus ei väljenda Riigikohtu siduvat Teadmiseks võetud seisukohta. Riigikohus kujundab siduvaid seisukohti ainult kohtuasjade menetlemisel Riigikohtus. 6. Eelnõu § 1 p-ga 19 soovitakse jätta TsMS § 607 lõikest 1 Arvestatud välja tekstiosa „§ 404 lõikes 1“. Seletuskirja järgi on see muudatus seotud punktiga 9, millega tunnistatakse § 404 Eelnõu ja SK muudetud kehtetuks. Siin on jäänud tõenäoliselt tähelepanuta, et TsMS § 607 viitab hoopiski äriseadustiku § 404 lg-le 1 (mitte TsMS § 404 lg-le 1) ja seda ei ole plaanis kehtetuks tunnistada. Seega on eelnõu § 1 p 19 tõenäoliselt ekslik ja TsMS § 607 tuleks jätta muutmata. 7. Arvestades eelnõu eesmärki optimeerida kohtute Teadmiseks võetud töökoormust, tõhustada kohtute tööd ja kiirendada kohtumenetlusi (seletuskirja p 1.1), on arusaamatu, miks Selgitame, et maksekäsu ei jõudnud eelnõusse VTK-s tehtud ettepanek loobuda muudatuste analüüs on hetkel 11 maksekäsu kiirmenetluse korral praegusest korraldusest, koostamisel. Pärast analüüsi kus vastuväite või kättetoimetamise võimatuse korral valmimist saab teha vastavad saadetakse avaldus ilma avaldaja sellekohase muudatused. tahteavalduseta kohtusse. Põhjendused tunduvad olevat seotud tehniliste lahendustega (seletuskiri p 2.1), kuid muudatus aitaks vähendada kohtute töökoormust. VTK kohaselt menetles maakohus 2023. aastal 2771 maksekäsu kiirmenetluse avaldust, kus koostas hagi käiguta jätmise määruse ja toimetas selle avaldajale kätte, kuid kus lõpuks hagi ei esitatud (VTK p 3.1, https://eelnoud.valitsus.ee/main#rDChhlql). Pakutud muudatus aitaks vähendada aastas kohtute koormust tõenäoliselt sarnases suurusjärgus kohtuasjade võrra. 8. Sõnastuslik tähelepanek eelnõu § p 14 osas. See on Arvestatud, eelnõu muudetud sõnastatud „Kohus lahendab tarbijakrediidilepingu alusel esitatud maksekäsu kiirmenetluse avalduse selle saamisest alates kahekümne tööpäeva jooksul. “Parem sõnastus võiks olla nt: "Kohus lahendab maksekäsu kiirmenetluse avalduse selle saamisest alates kahekümne päeva jooksul, kui avalduses nõutakse tarbijakrediidilepingust tulenevat nõuet." Seda põhjusel, et "tarbijakrediidilepingu alusel esitatud maksekäsu kiirmenetluse avaldus" kõlab selliselt, justkui tuleks maksekäsu kiirmenetluse avalduse alus lepingust. 9. Eelnõu § 4 p-ga 1 kavandatakse rakendussätted, mis Arvestatud reguleerivad olukorda kuni 1. jaanuarini 2026. Ometi on seletuskirjas mõlema sätte kohta räägitud 1. septembrist Seletuskirja muudetud 2025, mistõttu esineb vastuolu eelnõu ja seletuskirja vahel. Tõenäoliselt on eelnõus õiged kuupäevad, sest seadus peaks jõustuma 1. jaanuaril 2026. 10. Ettepanek jätta välja eelnõu § 4 p-ga 2 kavandatud Arvestatud tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse täiendamine §-ga 118, Kavandatud TMS-i ja TsMSRS-i millega soovitakse piirata tarbijakrediidilepingust regulatsiooni muudatuste mõju ja tuleneva nõude alusel tehtud maksekäsu sundtäitmise põhiseaduspärasus vajavad lubamatuks tunnistamise hagi esitamise piiranguid. See täiendavat analüüsi. Muudatused muudatus muudab tarbija olukorra praegusega võrreldes jäetakse eelnõust välja. teatud juhtudel ebasoodsamaks. Kehtiva regulatsiooni järgi saab tarbija (sarnaselt kõigi teiste täitemenetluse võlgnikega) esitada sundtätimise lubamatuks tunnistamise hagi erinevatel alustel (nt nõuet ei ole, see on rahuldatud, tasaarvestatud, või hea usu põhimõtte vastane). Tarbijale antud võimalus tugineda hagis sellele, et krediidiandja kohustuste rikkumise tõttu ei ole sissenõudjal nõuet muus osas, kui põhivõla ja seadusjärgse viivise osas, peaks olema tarbijale antud lisavõimalus, mitte ainus alus, millele tugineda saab. Seega võib kavandatud muudatus muuta tarbijate olukorra vastupidiselt soovitule osaliselt ebasoodsamaks. 11. Ettepanek muuta TsMS § 4891 selliselt, et maksekäsu Mitte arvestatud, selgitatud. kiirmenetluses saab tarbijakrediidinõude puhul vastuväite esitada ka pärast seda, kui võlgnik saab Käesoleva eelnõuga täiendava maksekäsu alusel algatatud täitemenetlusest teada. See vastuväite esitamise võimalust ei eeldab TsMS § 489 lg 5, 4891 ja TMS § 24 lg 3 vastavalt looda. muutmist. Selline ettepanek tehti ka enne seaduseelnõu 12 väljatöötamist, kuid seletuskirjast ei ole aru saada, miks JDM-is on planeeritud täiendav sellega ei ole arvestatud. maksekäsumenetluse analüüside pakett ja süsteemi kompleksne ülevaatamine. Muudatuse lisandumise võimalus analüüside tulemusena ei ole käesoleval hetkel teada. Tartu Maakohus 1. Muudatuse mõju maakohtu menetlusele ja Teadmiseks võetud. töökoormusele on pigem väike. Samas leiti, et muudatusettepanekud on üldjoontes põhjendatud ja toetavad kohtute töökoormuse vähendamise ning töö tõhustamise eesmärke. 2. Hagi tagamise tähtaja pikendamine võimaldab küll Mitte arvestatud. avalduse lahendada kohtu jaoks mõistlikumalt aga see ei vähenda kohtuniku koormust. Tööpäeviti pärast kella Tsiviilkohtumenetluses, nagu ka 17.00 ja puhkepäevadel ning riigipühadel kohtule tsiviilõiguses üldiselt, laekunud hagi tagamise avaldused võiks lugeda kohtusse arvestatakse tähtaegu lähtuvalt saabunuks järgmisel tööpäeval. Kui lugeda tööajaväliselt TsÜSist (TsMS § 62). kohtule laekunud avalduste saabumispäevaks nende Eriregulatsiooni loomine hagi kalendaarne esitamispäev, jääb sisuliselt avalduse tagamise taotluste esitamise lahendamiseks aega kolme tööpäeva asemel kaks, sest tarvis oleks ebasüstemaatiline ja tööaega kulub ka avalduste registreerimiseks ja vastuolus õigusselguse jagamiseks. põhimõttega. Ettepanek on täiendada TsMS § 384 lg-t 1 teise lausega, senine teine lause saaks kolmandaks lauseks: „Tööpäeviti pärast kella 17.00, puhkepäevadel ja riigipühadel esitatud hagi tagamise avaldused loetakse kohtusse saabunuks järgneval tööpäeval.“ 3. Lihtmenetluse piirmäära tõstmine ei vähenda tegelikult Teadmiseks võetud. samuti maakohtu töökoormust. Riigikohtu antud juhiseid arvestades tuleb ka lihtmenetluses välja tuua õiguslik põhjendus ning tõendite analüüs. Lisaks on vaja ka lihtmenetluses ära kuulata tunnistajaid. Lihtmenetlus õigustaks ennast siis, kui kohtunikul oleks võimalik teha otsus hoopis teistsugusena (põhjendavas osas ainult õiguslikud viited, analüüs ainult selle küsimuse kohta, mille üle vaidlus käib, viited ainult olulistele tõenditele). Praegu tundub Riigikohtu suuniste põhjal, et see ei ole võimalik. Koormuse kokkuhoiu võib saavutada ringkonnakohtus, kui maakohtu kohtunik ei anna luba apellatsioonkaebuse esitamiseks. Lihtmenetluses tehtud otsustele esitatakse üha rohkem edasikaebusi, mis tähendab, et kui otsus on tehtud ilma kirjeldava ja põhjendava osata, tuleb lõpuks otsus ikkagi koos põhjendustega kirjutada. See ei ole tegelikult aja kokkuhoid ja sunnib asjaga tegelema kaks korda. Kas sellise nurga alt on muudatust üldse analüüsitud? 4. TsMS § 666 lg 3 täiendamine § 475 lg 1 p 12² osas ei Arvestatud. pruugi olla põhjendatud, sest tegemist võib olla Eelnõu ja seletuskirja muudetud. mahukama ja keerulisema asjaga, mistõttu ei ole TsMS § 666 lõiget 3 täiendatakse põhjendatud selle läbivaatamise ja lahendamise andmine teise lausega järgmises ühele ringkonnakohtu kohtunikule. sõnastuses: 13 „Käesoleva seadustiku § 475 lõike 1 punktides 2–4 , 9, 101, 11, 121, 152, 153 ja 16 nimetatud hagita menetluses tehtud menetlust lõpetava määruse peale esitatud määruskaebuse vaatab ringkonnakohtus läbi ja lahendab üks ringkonnakohtu kohtunik.“. 5. Esimene arvamuse avaldaja märkis seoses eelnõu § 2 Selgitatud kirjeldatud muudatustega, et PankrS § 94 täiendamine lõikega 11, mis täpsustab tarbijakrediidilepingute puhul Kavandatud PankrS-i esitatavate dokumentide nõudeid, on vajalik. Sellest regulatsiooni muudatuste mõju ja tulenevalt on oluline täiendada (nagu kavandatakse põhiseaduspärasus vajavad PankrS § 10 lg 5, aga ka § 94 lg 11) ka FiMS § 25. Kui täiendavat analüüsi. Muudatused eelnõu eesmärk on, et tarbijakrediidinõuete kontrollimine jäetakse eelnõust välja. toimuks sisuliselt, siis peab see sõnaselgelt olema reguleeritud ka FiMS-is. Tarbija on ju füüsiline isik ja füüsilise isiku maksejõuetuse seadus reguleerib ka võlgade ümberkujundamise menetlusi. Isikutel, kes on esitanud avalduse võlgade ümberkujundamise menetluse algatamiseks, on valdaval enamusel nõuded läbinud maksekäsu kiirmenetluse või tehtud tagaseljaotsus, nõuded on täitemenetluses. Ja neiski menetlustes tõuseb küsimus sellest, et vastutustundliku laenamise põhimõtteid ei ole kontrollitud. Võlausaldajad keelduvad nõutavaid dokumente esitamast, kuna on olemas jõustunud kohtulahend. Nõuete ümberarvestamine, mida usaldusisik või kohus neis menetlustes teeb, on jätkusuutmatu töömahuga ülesanne, kuna võlausaldajad ei esita neid dokumente, mida käsitletav eelnõu võlausaldajalt pankrotimenetluses nõudma hakkab. Siit ka ettepanek viia PankrS § 10 lg 5 ja § 94 lg 11 kavandatavad muudatused sisse FiMS §-i 25. Kaaskirjas loetletud eelnõu muudatused (p 1-9), mille kohta eelkõige tagasisidet oodati, on arvamuse avaldaja hinnangul hästi läbi mõeldud, väärivad sisseviimist. 6. Teine arvamuse avaldaja leidis, et seletuskirjas toodud Selgitame eesmärke optimeerida kohtute töökoormust, tõhustada Kõiki kohtute esitatud kohtute tööd ja kiirendada kohtumenetlusi, on eelnõuga ettepanekud analüüsiti ja saadeti võimalik saavutada vaid osaliselt. Kindlasti tehti 2024. arvamuse avaldamiseks aastal kohtute poolt palju kaalukamaid ettepanekuid sihtrühmadele, samuti arutati küsimuses, mis kohtute töökoormust vähendaks, kuid neid KHNis. Tagasiside põhjal mida käesolev eelnõu ei kajasta. Eelnõus on tegemist vaid koostati käesoleva eelnõu kosmeetiliste muutustega. Mitmed plaanitud muudatused muudatused. vähendavad reaaluses ministeeriumite (Justiits-, Sise- ja Rahandusministeeriumi) halduskoormust, sest nad jäetakse määrusi saavate isikute ringist välja. Kohtu töökoormust need sätted tegelikult ei vähenda. Positiivselt puudutavad kohtuid mõnede vaieldavate olukordade lihtsustamine ja täpsustamine. Näiteks hagi tagamise taotluse läbi vaatamise tähtaja pikendamine (eelnõu § 1 p 8), määruskaebuse lahendamise võimalus ringkonnakohtus ühe kohtuniku poolt (eelnõu § 1 p 20). 14 7. Eelnõuga plaanitud tarbijakrediidi sätete muutmise Teadmiseks võetud, selgitatud tulemusel aga kohtute töökoormus alguses kindlasti hoopis suureneb ning asjade menetlemine ei kiirene. Kohtu töökoormuse Samas on nendel muudatustel hoopis muu eesmärk, mida leevendamiseks seletuskirja sissejuhatavas osas ei ole üldse esile toodud. tarbijakrediidiasjade Viimased rohkem kui 1,5 aastat on kohtud pidanud lahendamisel, võetakse leidma ise võimalusi ja kulutama suurt energiat, et tagada kasutusele IT-lahendus, mis tarbijakrediidilepingutest esitatud nõuete puhul abistab kohtunikke avalduse tarbijatele vajalik kaitse, kusjuures makskäsumenetluses andmete ja vastustundliku ei ole see seaduslikult üldse võimalik olnud. Paraku on laenamise põhimõtte Justiitsministeeriumil kulunud probleemi lahendava kontrollimisel. Arendamisjärgus eelnõu koostamiseks 1,5 aastat (selles küsimuses IT-lahendus võimaldab juba enne ebaefektiivsele maksekäsu menetlusele on viidatud juba avalduse kohtunikuni jõudmist Riigikohtu 24. novembri 2023 lahendis 2-21-13098/50). kontrollida hagiavalduse Kuigi plaanitavad muudatused suurendavad ilmselt vastavust nõuetele ning (vähemalt alguses) kohtute töökoormust ja kindlasti juhendada hagejat andmete maksekäsuosakonna töökoormust, on muudatused esitamisel. Andmete kujul õigusselguse huvides kindlasti vajalikud ja annavad hagiavalduse esitamine kohtutele lõpuks seadusest tulenevad selged hoovad võimaldab avalduse automaatset probleemi lahendamiseks, mis omakorda vähendab töötlemist erinevate AI mudelite krediidiandjate loomingulist tegevust ja vaidlusi abil. Näiteks kontrollida, kas kohtutega, kas ja mida ikkagi esitama peab. avalduse esitamisel on lisatud kõik vajalikud andmed ja dokumendid (nt allkirjastatud leping, krediidianalüüs). Süsteem tuvastab automaatselt olulisemad andmed (nt sissetulek, maksekohustused) ja tõstab need esile loetavas vormis. Kohtunik ei pea dokumentide vahel käsitsi navigeerima ja otsima olulisi andmeid – töö muutub tõhusamaks ja läbipaistvamaks. See võimaldab maakohtute koormust tarbijakrediidilepingust tulenevate nõuete läbivaatamisel oluliselt leevendada, mille tulemusel lüheneb ka menetlusaeg. 8. Arvamuse avaldaja hinnangul on ebaselge, miks on Selgitatud eelnõust jäetud välja võlgade ümberkujundamist puudutavate samalaadsete olukordade lahendamine- Kavandatud PankrS-i võlgade ümberkujundamiskavasse minevate regulatsiooni muudatuste mõju ja tarbijakrediidil põhinevate maksekäskude ja põhiseaduspärasus vajavad tagaseljaotsuste õiguspärasuse hindamise lihtsustamine täiendavat analüüsi. Muudatused analoogselt PankrS § 1003 lg 4 p 1. jäetakse eelnõust välja. Praegu on vastavalt FiMS § 25 lg 4 võimalik jätta vaieldav nõue kindlaks määramata ja kavasse võtmata, st kui võlausaldajal on nõue maksekäsust või tagaseljaotsusest ja ta ei ole vabatahtlikult nõus usaldusisikule nõude õiguspärasuse kontrollimiseks lisatõendid esitama, ei saagi seda nõuet kavasse panna ja tuleks siis eraldi hagi esitada või tuleb olla võlausaldaja nõudega nõus suuruses nagu esitatakse makskäsu / TSO alusel. Kuna nõude suuruse kindlaks määramise osas ei 15 ole FiMS § 25 lg 6 võlausaldajal kaebeõigust, mis tähendab, et kui usaldusisik määrab nõude omal äranägemisel (ka ilma tõenditeta näiteks) väiksemaks kui makskäsust / TSO-st otse tuleneb ja teeb selle alusel kava, ning kui kohus selle käsitlusega nõustub, on võlausaldajal ainsaks võimaluseks kogu kava peale kaebus esitada. Ei nõude uus hagemine võlgniku poolt ega ka kaebamine kogu kava peale võlausaldaja poolt ole menetluslikult ökonoomsed. Seega tuleks ka FiMS § 25 kuidagi täiendada (näiteks kaebeõigusega) või siis täiendada FiMS § 24 analoogsete sätetega nagu plaanitakse Pankr § 1003 lg 1. 9. Lisaks oodatakse seadusesse konkreetset lahendust Teadmiseks võetud elulise olukorra lahendamiseks, kus võlgnik on esitanud maksejõuetuse avalduse, palub võlgade Justiits- ja Digiministeerium ümberkujundamist ja peab tasuma usaldusisiku arvestab tulevikus täitemenetluse ettemaksu (FiMS § 19 lg 2), kuid tema kontod on peatamise toimingu mõjude täitemenetluses arestitud ja kohus on täitemenetluse parema reguleerimise menetluse alustamisel peatanud. Sellises olukorras on vajadusega. Käesoleva eelnõuga võlgnikul kontol raha (laekub näiteks igakuine palk), maksejõuetuse ja täitemenetluse kuid ta seda soovitud ja vajalikus ulatuses kasutada ei saa, valdkondades muudatusi ei tehta. sest kontol on arestisumma piirmäär, mille on määranud täitur. Täiturid ütlevad, et nemad kontol enam midagi muuta ei saa, sest kohus on täitemenetluse peatanud, pangad aga hoiavad võlgniku raha aresti all, sest keegi pole vastavat korraldust andnud. Olukord on vastuolus TMS § 47 lg 12 teise lausega, mille kohaselt peaks põhimõtteliselt võlgnik oma sissetuleku ju ise kasutada saama, sh tasuma ka usaldusisiku tasu ettemaksu. Praegu läheb kohtul suur energia nende olukordade lahendamisele ja võimalike variantide otsimisele, et menetlus toimida saaks. Seejuures toimivad eri täituritega ja eri pankadega erinevad variandid. Probleem on kestnud juba alates FiMS jõustumisest, s.o alates 1. juulist 2022). 10. Kolmandas arvamuses toodi eelnõu puuduseks Teadmiseks võetud ja selgitatud. tarbijakrediidi mõiste täpsustamata jätmine ning millised nõuded tarbijakrediidi alla kuuluvad. Ka kohtupraktikas N-ö tarbijakrediidinõuete all on on kõnealune küsimus kohati jätkuvalt ebaselge. See võib silmas peetud nõudeid, mis tuua suure tõenäosusega kaasa esmalt kohtuvaidlused, tulenevad millised on tarbijakrediidinõuded, st milliste nõuete tarbijakrediidilepingust. suhtes kavandatavad muudatused üldse kehtivad. Tarbijakrediidilepingu mõiste on reguleeritud VÕS § 402 lg-s 1. See on krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. Kuna eelnõu sätetes kasutatakse sõnastust „tarbijakrediidilepingust tulenevad nõuded“, mitte „tarbijakrediidinõuded“, siis tuleb seda mõista VÕS § 402 lg 1 toodud „tarbijakrediidilepingu“ 16 mõiste tähenduses. Eelnõuga loodavast TsMS § 481 lg-st 2.4 ja lg-st 2.5 tuleneb, milliseid tarbijakrediidilepingust tulenevaid nõudeid saab maksekäsu menetluses esitada – need on: krediidi põhisumma tagastamise nõue, seadusjärgses määras intressi nõue ja seadusjärgses määras viivise nõue. 11. Lisaks märkis arvamuse avaldaja, et muudatuse järgi saab Selgitatud. edaspidi maksekäsu kiirmenetluses nõuda ainult põhivõlga ja seadusjärgset intressi/viivist. Kaheldav on, Muudatuste kohaselt esitatakse selline muudatus oma eesmärki täidab, st tagab nö maksekäsuosakonnale ka nõuet õiguspärased maksekäsud ja hoiab ära süsteemi tõendavad dokumendid, kust kuritarvitamise. nähtub, kas nõuded esitati õigesti. Praktikas on levinud, et laenuandjad laiendavad põhivõla Kui nõue on esitatud valesti, mõistet, lisavad tegelikule põhivõlale juurde muu, nt avaldust muudatuste kohaselt refinantseerimiste korral loevad nad põhivõlaks mh menetlusse ei võeta. kõrvalkulud (intress, viivised jne). 12. Muudatuse järgi ei loeta edaspidi maksekäsu või Selgitatud tagaseljaotsuse alusel esitatud nõudeid pankrotimenetluses automaatselt kaitsmiseta Kavandatud PankrS-i tunnustatavateks, kui need põhinevad regulatsiooni muudatuste mõju ja tarbijakrediidilepingul. Ebaselgeks jääb ja ka põhiseaduspärasus vajavad seletuskirjas puudub igasugune analüüs, millisel alusel täiendavat analüüsi. Muudatused või põhjendusel on tagaseljaotsus võrdsustatud jäetakse eelnõust välja. maksekäsuga. Tegemist on õiguslikult erinevate menetluste (sh kaebekorra osas) ja kohtulahenditega. Küsitav on, kas tagaseljaotsus peaks olema võrdsustatud maksekäsuga, st kas ja mis põhjusel tagaseljaotsust kui kohtulahendit peaks saama "lihtsalt uuesti ümber vaadata". See vajaks täiendavat sisulist analüüsi. Ka puudub analüüs selle kohta, kas tagaseljaotsuse puhul ei oleks kohasem meede tagasivõitmise instituut (tuleb küll möönda, et see võib olla kulukas vaidlus). 13. Sama küsimus tekib muudatuse puhul, mille kohaselt Selgitatud saab võlgnik täitemenetluses sarnaselt maksekäsule tagaseljaotsuse sundtäitmise lubamatuks tunnistamist Kavandatud TMS-i ja TsMSRS-i tarbijakrediidiasjades nõuda ka selliste asjaolude alusel, regulatsiooni muudatuste mõju mis esinesid juba enne kohtulahendi jõustumist- kas ja ja põhiseaduspärasus vajavad mis põhjustel on need kohtulahendid kõnealuses täiendavat analüüsi. Muudatused olukorras võrdsustatud. jäetakse eelnõust välja. 14. Lisaks on küsitav, kas seadus peaks olema ühtne kõikide Selgitatud tagaseljaotsuste osas. Kui tagaseljaotsuses on näha, et nt vastutustundliku laenamise põhimõtet on kohus Kavandatud PankrS, TMS-i ja kontrollinud, on kaheldav, et sellise kohtulahendiga TsMSRS-i regulatsiooni nõuet tuleb pankrotihalduril ja kohtul uuesti muudatuste mõju ja pankrotimenetluses nõuete kaitsmisel sisuliselt põhiseaduspärasus vajavad kontrollida ja täitemenetluses on võimalik esitada täiendavat analüüsi. Muudatused sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi. jäetakse eelnõust välja. 17 15. Täielikult puudub analüüs, kas ja kuidas peaks FIMSi Selgitatud alusel võlgade ümberkujundamise menetluses tarbijakrediidiasjades maksekäskusid ja tagaseljaotsuseid Kavandatud PankrS-i kontrollima või mitte kontrollima, st kas usaldusisik saab regulatsiooni muudatuste mõju ja nõuet kontrollida sisuliselt sarnaselt pankrotimenetluses põhiseaduspärasus vajavad nõuete kaitsmisele ning paluda kohtul nõude suurus täiendavat analüüsi. Muudatused kindlaks määrata FIMS § 25 alusel sisuliselt. Võlgade jäetakse eelnõust välja. ümberkujundamise menetluses on see olulisemgi küsimus, kuna võlgnik maksab reaalselt raha nõuete katteks. Usaldusisik saab võlausaldajaga nõude ümberkujundamisel kokku leppida nõude vähendamises (nt intressi, viivise jms arvel), kuid võlausaldajad, kellel on kohtulahend, sellega üldjuhul ei nõustu. 16. Sarnaselt eelpool märgitule leiab arvamuse avaldaja Selgitatud samuti, et kavandatavate muudatustega tekib kohtule täiendav töökoormus ning selleks vajab kohus täiendavat Kohtu töökoormuse ressurssi. leevendamiseks tarbijakrediidiasjade lahendamisel võetakse kasutusele IT-lahendus, mis abistab kohtunikke avalduse andmete ja vastustundliku laenamise põhimõtte kontrollimisel. Arendamisjärgus IT-lahendus võimaldab juba enne avalduse kohtunikuni jõudmist kontrollida hagiavalduse vastavust nõuetele ning juhendada hagejat andmete esitamisel. Andmete kujul hagiavalduse esitamine võimaldab avalduse automaatset töötlemist erinevate AI mudelite abil. Näiteks kontrollida, kas avalduse esitamisel on lisatud kõik vajalikud andmed ja dokumendid (nt allkirjastatud leping, krediidianalüüs). Süsteem tuvastab automaatselt olulisemad andmed (nt sissetulek, maksekohustused) ja tõstab need esile loetavas vormis. Kohtunik ei pea dokumentide vahel käsitsi navigeerima ja otsima olulisi andmeid – töö muutub tõhusamaks ja läbipaistvamaks. See võimaldab maakohtute koormust tarbijakrediidilepingust tulenevate nõuete läbivaatamisel oluliselt leevendada, mille tulemusel lüheneb ka menetlusaeg. Tallinna Halduskohus 1. Muuta TsMS-i, täiendades §-i 441 lõikega 11 järgmises Teadmiseks võetud. sõnastuses: 18 „(11) Infosüsteemis ei pea otsust digitaalselt Justiits- ja Digiministeerium allkirjastama, kui kohtunik saab otsuse tegemist analüüsib ettepanekut ning kinnitada usaldusväärselt ja turvaliselt muul viisil.“ vajadusel algatab uue eelnõu. Selline TsMS-i muudatus rakenduks halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 156 lg 2 kaudu ka halduskohtumenetlusele (sh HKMS § 178 lg 3 kaudu kõigile kohtulahenditele, st nii kohtuotsustele kui määrustele).TsMS § 441 lõike 11 eesmärgiks on menetluste kiirendamine seeläbi, et loobuda lahendite digitaalallkirjastamisest, kui lahendi saab nt infosüsteemis turvaliselt kinnitada ka lihtsamalt (võimalik on nt tagada kohtuniku identifitseerimine infosüsteemi sisenemisel muul viisil, kui ID-kaardiga / digi-ID-ga). Digitaalallkirjastamine on kohmakas ja röövib kohtunikelt tööaega. Lisaks on oluline, et teatud olukordades ei olegi võimalik kohtulahendit digitaalselt allkirjastada. Seda juhul, kui juurdepääsu-piiranguga lahend vormistatakse infosüsteemis, mis ei võimalda kasutaja identimist ID-kaardi / digi-ID abil (nt haldustoiminguks loa andmine julgeolekuasutuste seaduse §-de 27 ja 29 alusel). Sellises olukorras tuleb kohtulahend praktikas vormistada paberkandjal (st allkirjastada käsitsi). See tähendab täiendavat ajakulu (ja kontoritarvikute kulu) ning lisaks kaasnevad juurdepääsupiiranguga (riigisaladus ja salastatud välisteave) paberkandjatel dokumentide transportimisega, säilitamisega ja arhiveerimisega olulised lisakulud ja -nõuded. Kõnealuse seadusemuudatusega oleks võimalik luua, edastada, säilitada ja arhiveerida selliseid kohtulahendeid digitaalsel kujul, mis lihtsustab oluliselt tööprotsessi ja lahendite hilisemat haldamist. Lisakommentaarina, et sama muudatusettepanek on TlnHK poolt tehtud HKMS-i muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõule (kohtumenetluse tõhustamine) esitatud arvamuses (TlnHK 22.11.2024 arvamus nr 10-3/180). Samuti on sama muudatusettepanek tehtud teadaolevalt kohtute seaduse ja sellega seotud muude seaduste muutmise seaduse (kohtureformi seadus) eelnõus Kohtunike Ühing 1. EKoÜ üldjoontes toetab planeeritud muudatusi, kuid Teadmiseks võetud. juhime tähelepanu, et osad planeeritud muudatused ei optimeeri kohtute töökoormust, vaid võivad seda oluliselt suurendada. Eelnõu osas soovime esitada järgmised seisukohad. 2. Riigilõivu tagastamine kohtu omal algatusel Selgitatud Kuigi leiame jätkuvalt, et riigilõivu tagastamine kohtu enda algatusel võiks olla üheks kohtutele antud Muudatuse kohaselt ongi võimaluseks, aitaks kohtute töökoormust vähendada riigilõivu tagastamine kohtu pigem regulatsioon, mis seaks riigilõivude tagastamise omal algatusel kohtu võimalus ja taotluste esitamisele ajalise piiri (näiteks aasta pärast mitte kohustus. vastavas menetluses lõpplahendi jõustumist), misjärel arvatakse tagastamata jäänud riigilõiv automaatselt riigi 19 tuludesse, kui tagastamise taotlust ei esitata. Kirjeldatud Ajaline piirang riigilõivu juhul lasuks risk riigilõivu tagasi saamiseks pigem tagastamise taotlemiseks on menetlusosalisel endal ning väheneks kohtute kehtestatud TsMS § 150 lg-s 6. töökoormus. Tegemist on õigust lõpetava tähtajaga. 3. Pankrotiseaduse ja täitemenetluse seadustiku Arvestatud muutmise ettepanekud EKoÜ ei toeta planeeritud lahendust, kus täitemenetluses Kavandatud PankrS, TMS-i ja ning pankrotimenetluses tuleks edaspidi kõiki juba TsMSRS-i regulatsiooni jõustunud kohtulahendeid ehk tagaseljaotsuseid ja muudatuste mõju ja maksekäske teistkordselt kohtulikult kontrollida. põhiseaduspärasus vajavad Tegemist ei pruugi meie hinnangul olla põhiseaduspärase täiendavat analüüsi. Muudatused lahendusega. jäetakse eelnõust välja. EKoÜ nõustub, et täite- ja pankrotimenetluses peab allutama kohtulikule kontrollile sellised notariaalselt tõestatud ja tarbijakrediidilepingutel põhinevad kokkulepped, mis varem ei ole kohtulikku kontrolli läbinud. Kohtulahendite puhul saab teistkordne kontroll olla võimalik vaid nendel juhtudel, kus tagaseljaotsusest või maksekäsust ei nähtu, et kohus on tarbijakrediidi nõudeid kontrollinud. Olukorras, kus algse lahendi teinud kohus on nõudeid juba kontrollinud, ei ole teistkordne kontroll põhjendatud. Ühelgi õigusaktil ei saa PS §-s 10 ette nähtud õiguskindluse põhimõttest tulenevalt üldjuhul olla tagasiulatuvat jõudu. Seega ei saa seaduste või veelgi enam, seaduste kohaldamise praktika ajas muutumine tähendada seda, et mistahes varem kehtinud seaduste või varasema praktikaga kooskõlas olevad jõustunud kohtulahendid tuleks uuesti allutada kohtulikule kontrollile. Järelikult tuleks eelnõus ette näha ajalised piirid, millal tehtud kohtulahendeid teistkordselt kontrollima peab ning milliste asjaolude esinemisel seda teha tuleb. Arvestades eelnõu seletuskirjas viidatud arvandmeid, toob varasemalt jõustunud tagaseljaotsuste ning maksekäskude teistkordne kohtulik kontroll kaasa märkimisväärselt suures ulatuses kohtute töökoormuse suurenemise. Ühes maksejõuetuse menetluses võib sarnaseid nõuded olla kuni mitukümmend. Võlausaldajate nimekirja kinnitamise peaks kohtunik PankrS § 1003 kohaselt lahendama 30 päeva jooksul (keerulisemate asjade korral maksimaalselt 60 päeva jooksul), mistõttu peaksid kohtud lahendite tagasiulatuvat kontrolli hakkama läbi viima olulise ajalise surve all. Maksejõuetust puudutavaid koormuspunkte on alates 2025. aastast vähendatud, millest tulenevalt on näiteks Harju Maakohtus vähenenud sellele valdkonnale spetsialiseerunud kohtunike arv, kuid nende vaidluste arv ei ole vähenenud. Nõustuda ei saa eelnõu seletuskirjas tooduga, et plaanitav regulatsioon suurendab kohtute töökoormust vaid ajutiselt, sest eelnõus ei ole märgitud ühtegi tulevikus saabuvat tähtaega, mille saabumisel kohtud edaspidi 20 enam tagaseljaotsuste või maksekäskude kehtivust teistkordselt kontrollima ei pea. EKoÜ hinnangul vajab planeeritav regulatsioon eeltoodud põhjustel olulist täiendamist ning kohtutele tuleb anda selliste ülesannete täitmiseks täiendavalt rahalisi vahendeid. Eesti Advokatuur 1. Hagi tagamise avalduse läbivaatamine . Mitte arvestatud, selgitatud. Kehtiva TsMS § 384 lg 1 kohaselt peab kohus lahendama hagi tagamise avalduse põhjendatud määrusega hiljemalt Kuigi avalduse lahendamise avalduse esitamise päevale järgneval tööpäeval. Kohus tähtaeg on muudatuse võib hagi tagamise avalduse lahendada hiljem, kui ta tulemusena senisest pikem, tuleb soovib kostja eelnevalt ära kuulata. VTK-s tehakse kohtul taotluse saamisel ettepanek avalduse lahendamise tähtaega pikendada veenduda, kas tegemist on kolme tööpäevani, mis peaks aitama vähendada kohtu ja viivitamatut sekkumist nõudva menetlusosalise menetluskoormust ning VTK-s leitakse, olukorraga. Diskretsiooniotsuse et hagi tagamise avalduse kiireloomulisuse tagab ka tegemisel tuleb ka edaspidi kolme tööpäeva jooksul lahendamine. lähtuda avalduse asjaoludest, sealhulgas objektiivsest ohust ja Advokatuur on väga tugevalt vastu hagi tagamise taotluste lahendamise tähtaja kolmekordistamisele. konkreetse olukorra Eelnõu seletuskirja kohaselt on eelnõu peamine eesmärk kiireloomulisusest; muudetava tõhustada ja kiirendada tsiviilkohtumenetlust ning sätte sõnastus viitab jätkuvalt optimeerida ja vähendada kohtute töökoormust menetlustoimingu (seletuskirja lk 2). Ilmselgelt hagi tagamise taotluse kiireloomulisusele. läbivaatamise tähtaja kolmekordistamine vähendab Hagejate õiguskaitse tase ei oluliselt menetluse tõhusust kohtusse pöördujale, kuid tohiks muudatuse tulemusena kohtu töökoormust märkimisväärselt ei vähenda, sest tagamise määrus tuleb nii ehk teisiti teha. Seletuskirjast nõrgeneda. 18.02.2025. a ei ilmne, millel tugineb veendumus, et tähtaja toimunud kohtute ja advokatuuri pikendamise korral lahendatakse hagi tagamise avaldust esindajate ning eelnõu kauem ja süvenenumalt, mitte pelgalt hiljem. Kuna ettevalmistajate kohtumisel kohtute töökoormus tähtaja pikendamisest ei muutu, ei arutasid osalejad võimalusi, ole välistatud, et kavandataval muudatusel puudub kuidas tagada seda, et senisest positiivne mõju hagi tagamise põhjalikkusele, kuid on pikema taotluse lahendamise negatiivne mõju hagi tagamise lahendamise kiirusele. tähtaja kehtestamine ei tooks Hagi tagamise küsimus on osades asjades võtmeküsimus, kaasa hagejate õiguste kas üldse isikul on võimalik oma põhiseadusliku kahjustamist ning et kohus kohtusse pöördumise õiguse realiseerimisel saada lahendaks kiireloomulised efektiivset ja tõhusat õiguskaitset Eesti kohtutelt ja kas tal taotlused ka edaspidi aegsasti. üldse on mõtet menetlust jätkata. Kohtud panid kohtumisel advokatuuri esindajatele Mitmetel juhtudel põhjustaks kolme tööpäevane viivitus südamele, et viivitamatut praktikas hagi tagamise võimatuks muutumise (näiteks sekkumist nõudvad taotlused laeva, lennuki või muu transpordivahendi arestimine, kus aeglasema menetluse puhul ei pruugi sadamas olla enam tuleks vormistada selgelt ja laeva mida arestida, samuti on kolme tööpäeva jooksul taotluse kiireloomulisus tuleb võimalik võlgnikul tühjaks kanda kontod, võõrandada selgelt välja tuua. Kohtute väärtpaberid ning isegi teha notariaalsed tehingud esindajad kinnitasid, et kinnisvaraga enda varatuks muutmiseks). VTK-s töökorralduslikult on selliselt märgitakse, et hagi tagamise avalduse läbivaatamise tagatud viivitamatut sekkumist tähtaja pikendamine võimaldab kohtunikul rohkem nõudvate hagi tagamise taotluste kohtuasja süveneda ja teha põhjendatud otsus millega kiire lahendamine ka edaspidi. menetlusosaline saab kindluse, et tema avalduse Kohtumisel osalejad kinnitasid, läbivaatamiseks on olnud kohtunikul aega ja hagi et hagi tagamise teemal tehakse 21 tagamata jätmine ei ole tehtud rutakalt. Advokatuur ka edaspidi koostööd, pakub sama eesmärgi saavutamiseks välja kaks arendatakse diskussiooni ning lahendust, mis sama eesmärki täidaks, kuid ei kahjustaks aktuaalseid küsimusi on võimalik kohtusse pöörduja esmaseid huve. käsitleda ja lahendada koolituse kaudu. 2. Esimene alternatiiv on kaheastmeline menetlus. Kohtul Mitte arvestatud. on võimalik valida, kas lahendada hagi tagamine avalduse esitamisele järgneval tööpäeval põhjendatud Advokatuuri ettepanekute määrusega või ilma põhjendusteta lakoonilise rakendamisega suureneks oht resolutsioon-määrusega, mille puhul kohus kohaldaks hagi tagamisega kahju tekitada, reeglina hagi tagamise meetmeid, välja arvatud juhul kui samuti suureneks tagamise hagi tagamise avaldus on kohtu arvates selgelt taotlusi mitmes osas menetledes põhjendamatu. Hagi tagamise avalduse lahendamisel oluliselt kohtu töökoormus. põhjendusteta määrusega saaks vastaspool hagi tagamise osas (näiteks) kahe tööpäeva (või muu kohtu antud tähtaja) jooksul esitada oma seisukoha, misjärel kohus omakorda otsustaks (näiteks) kolme tööpäeva jooksul, kas hagi tagamise meetmed jäävad jõusse või mitte ning esitab motiveeriva osa. Sarnane kaheastmelise esialgse õiguskaitse kohaldamise võimalus on nähtud ette ka halduskohtumenetluses (HKMS § 252 lg 4). Teine alternatiiv on selgelt sätestada kohtule omaalgatuslik tagamise tühistamise võimalus 15 päeva jooksul koheste tagajärgedega, mõnevõrra analoogselt § 386 lg 5 (tagamise omal algatusel tühistamine kohtu poolt perekonnaasjades). Üldjuhul oleks üheastmeline menetlus nagu seni, kuid muuta ja selgemalt reguleerida, et esimese astme kohtu enda poolt tagamise määruse tühistamine koos hagi tagamise taotluse rahuldamata jätmisega omab kohest jõudu ja ei ole edasikaevatav võrreldavalt olukorraga, kui kohus oleks kohe jätnud hagi tagamise taotluse rahuldamata. See võimaldaks kohtul maandada riske, kui kiireloomulise lahendamise tõttu tekib vigu ning kohus ei pea hagi tagades liiga palju muretsema selle pärast, kui tagamise andmine osutub ennatlikuks või põhjendamatuks, sest kohus saab ka viga ise kohe korrigeerida. Ettepanekus käsitletav omaalgatuslik tühistamine, on mõeldud üksnes tagamise andmisel tehtud vea parandamiseks, mitte aga ei peaks olema pidevalt õhus rippuv risk hageja jaoks kogu menetluse vältel. Pärast menetluse alguse kriitilise perioodi lõppu kehtiks edasi senine kord, mille puhul tagamise tühistamine on kaevatav. Üks kahest eelnevast alternatiivist tagaks, et kiireloomulistes asjades hagi siiski tagatakse. Kuivõrd hagi tuleks tagamata jätta vaid selgelt põhjendamatu avalduse korral, ei ole kohtunikul sellise süsteemi puhul vajadust koheselt niivõrd süvitsi hagi tagamise avaldusse süveneda. Samas on võimalik nii vältida olukordi, kus kostjad muutuvad varatuks või hagi tagamine muul põhjusel ebaõnnestub. Paraku näeme praktikas liiga palju 22 olukordi, kus vaatamata edukale kohtumenetlusele muutub kohtuotsuste tegelik täitmine võimatuks, kuna hagi on kas jäänud vaatamata hageja avaldusele tagamata või on kostjal õnnestunud varad välja viia enne hagi tagamist. Kostja õigused on samas tasakaalustatult tagatud. 3. Maksekäsu kiirmenetluse alampiiri tõstmine Teadmiseks võetud Eelnõus on esitatud ettepanek tõsta TsMS § 405 lõikes 1 Justiits- ja Digiministeerium sätestatud lihtmenetluse piirsummasid, kuid ei ole analüüsib ettepanekut ning puudutatud maksekäsu kiirmenetluse määrasid. vajadusel algatab uue eelnõu. Advokatuuri arvates tuleks see lisada. Koos lihtmenetluse piirmäärade muutmisega muudeti 22.11.2021 vastu võetud ja 01.01.2022 jõustunud riigilõivuseaduse, tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja teiste seaduste muutmise seadusega (https://www.riigiteataja.ee/akt/108122021001) ka maksekäsu kiirmenetluse piirmäärasid. Nende küsimuste koos lahendamine on põhjendatud ka nüüd. Majandusnäitajate muutumise argument kehtib samavõrd nii lihtmenetluse kui ka maksekäsu kiirmenetluse asjades ning arvestades seda, et neid määrasid viimati koos muudeti, on advokatuur seisukohal, et ka praegu oleks põhjendatud maksekäsu kiirmenetluse piirmäära suurendamine. Kehtiv TsMS § 481 lg 22 sätestab, et maksekäsu kiirmenetlust ei toimu nõuete puhul, mille summa ületab 8000 eurot (hõlmab nii põhi- kui ka kõrvalnõudeid). Silmas pidades soovi erinevaid piirmäärasid ühtlustada, oleks mõistlik ja loogiline tõsta ka maksekäsu kiirmenetluse piirmäära 8000 eurolt 10 000 eurole. Seejuures ei oleks tõus kehtiva piirmääraga võrreldes niivõrd suur nagu lihtmenetluse puhul (43%), vaid 25%. Rohkemate vaidluste lahendamiseks maksekäsu kiirmenetluse lubamine tõhustab aga kohtumenetlust. Samas ei kaasne selle piirmäära tõstmisega kulusid osapooltele ning ka sotsiaalmajanduslikud mõjud ei saa olla märkimisväärsed. 4. Tsiviilkohtumenetluse menetluskulude regulatsiooni Teadmiseks võetud muutmine vähem töömahukaks Justiits- ja Digiministeerium Eelnõus ei ole käsitletud menetluskulude analüüsib ettepanekut ning kindlaksmääramise liigselt keerukat, topeltmenetluse vajadusel algatab uue eelnõu. süsteemi. Praegu kulub menetluskulude väljamõistmisele ebaproportsionaalselt palju ressurssi nii kohtutel kui menetlusosalistel. Kui eesmärk on vähendada kohtute töökoormust, palub advokatuur kaaluda TsMS-i muudatusi, mis võimaldaksid optimaalsemalt menetluskulusid välja mõista ja liikuda tagasi aastaid tagasi kehtinud lihtsama korra juurde (enne 2006. aastat), mille kohaselt menetluskulud määrati kindlaks kohe koos 23 sisulise põhilahendiga, ilma eraldiseisva järelmenetluseta. Samuti tuleks lihtsustada väljamõistetavate kohtukulude põhjendavat osa ja võimaldada kohtul vältida liigsetesse detailidesse laskumist. Üks võimalus on tühistada TsMS § 174 lg 8, mille järgi määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt. See vabastaks kohtu kohustusest kontrollida menetluskulude põhjendatust ja vajalikkust juhul, kui neile pole vastuväidet esitatud ja võimaldaks kohtul lahendada üksnes menetluskulude põhjendatuse ja vajalikkuse kohta esitatud konkreetseid vastuväiteid. Menetluskulude lahendamine koos põhilahendiga hoiab asja fookust põhiasjal ja ka pooled keskenduvad sellisel juhul edasikaebamise korral rohkem sisulisele lahendile, koormates kohtuid vähem ainult menetluskulude üle toimuvate vaidlustega. 5. TsMS § 481 täiendamine lõikega 25 Arvestatud. Eelnõu ja Eelnõu § 1 p 12 järgi soovitakse täiendada TsMS §-i 481 seletuskirja muudetud. lõikega 25, mille järgi arvestataks tarbijakrediidilepingust tuleneva nõude menetlemisel maksekäsu kiirmenetluses kõik selles võlasuhtes tarbija tehtud maksed esimeses järjekorras põhivõla, teises järjekorras intressi ja kolmandas järjekorras viivise katteks. Seeläbi tehtaks erand VÕS § 415 lg-st 2, mille järgi arvestatakse tarbijakrediidilepingu alusel tehtud makse esimeses järjekorras võla sissenõudmiseks tehtud kulude katteks, teises järjekorras võlgnetava põhisumma katteks, kolmandas järjekorras intressi katteks ja neljandas järjekorras muude kohustuste katteks. Advokatuuri menetlusõiguse komisjoni hinnangul ei ole hea praktika reguleerida menetlusseadustikus küsimusi, mis kuuluvad materiaalõiguse reguleerimisalasse. Samast õigussuhtest tekkiva sama küsimuse erineval viisil reguleerimine VÕS § 415 lg-s 2 ja TsMS § 481 lg- s 25 muudaks õiguskorda ebaselgemaks. Advokatuur teeb ettepaneku jätta TsMS § 481 lõikega 25 täiendamata ja analüüsida VÕS § 415 lg-t 2 muutmise võimalusi. 6. VÕS § 1132 lg-d 1 ja 2 näevad ette sissenõudmiskulude Selgitatud hüvitise piirmäärad. VÕS § 1132 lg 4 järgi võib sissenõudmiskulude hüvitise piirmäära ületava kahju Tegemist on poliitilise otsusega. hüvitamist nõuda üksnes erandlikel asjaoludel. Advokatuuri menetlusõiguse komisjoni hinnangul ei ole kaalukat põhjust, miks ei võiks nõuda maksekäsu kiirmenetluses VÕS § 1132 lg-te 1 ja 2 piirmäärade sisse jäävate sissenõudmiskulude hüvitamist ning arvestada VÕS § 415 lg 2 järgi tarbijakrediidilepingu alusel tehtud maksed esimeses järjekorras neisse piirmääradesse jäävate sissenõudmiskulude katteks. Eelnõu seletuskirjas ei ole põhjendatud, miks välistatakse sissenõudmiskulu (kui muidu õiguspärase nõude) nõudmine maksekäsu menetluses. Kui intressi ja viiviste puhul võib olla oluline erinevus seadusjärgsest ja oht nõuete ülemääraseks kasvamises, siis 24 sissenõudmiskulude puhul on piirmäärad sätestatud ning jääb ebaselgeks põhjendus, miks nende nõudmist maksekäsumenetluses on vaja piirata. 7. TsMS § 384 lõike 1 muutmine Selgitatud Muudatuse kohaselt lahendab kohus hagi tagamise avalduse põhjendatud määrusega hiljemalt avalduse Advokatuur on teinud hagi esitamise päevale järgneval kolmandal tööpäeval. tagamise avalduse lahendamise Advokatuur on varasemalt avaldanud seisukohad, mille kohta ettepanekud (p-des 1 ja 2), kohaselt ei saa nõustuda (kiri Justiits- ja mille rakendamisega suureneks Digiministeeriumisse 11.12.2024 nr 1-8/881-1) hagi oht hagi tagamisega kahju tagamise taotluse läbivaatamise tähtaja tekitada, samuti suureneks kolmekordistamisega. Advokatuur on endiselt viidatud tagamise taotlusi mitmes osas kirjas toodud seisukohtadel, kuid möönab, et võimalus on menetledes oluliselt kohtu ka tähtaja pikendamine kuni kolme tööpäeva võrra nagu halduskoormus. ka Riigiprokuratuur oma ettepanekus on teinud (eelnõu seletuskiri lk 10). 8. 1. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku, pankrotiseaduse, Teadmiseks võetud riigi õigusabi seaduse ja täitemenetluse seadustiku muutmise seaduse eelnõuga (edaspidi ka kui eelnõu) viiakse sisse tarbijakrediidivõlgu puudutavas osas erikord, mille kohaselt tuleb formaliseeritud menetlustes (maksekäsu kiirmenetlus, pankrotimenetlus, täitemenetlus) hakata tõendeid koguma ja sisuliselt hindama. 2. Juhatus on palunud põhiõiguste kaitse komisjoni seisukohta eeltoodud muudatuste põhiseaduspärasuse kohta. Kuivõrd eelnõu saadeti arvamuse avaldamiseks puhkuste hooaja tipus, siis polnud põhiõiguste kaitse komisjonil võimalik eelnõu üksikasjalikult analüüsida. Keskendume järgnevas kõige olulisemale. 9. 3. Advokatuuri põhiõiguste kaitse komisjon on Mittearvestatud, selgitatud seisukohal, et eelnõusse lisatud tarbijakrediidivõlgade menetlemise korra muudatused on vastuolus eelnõu Eelnõu menetluskäik lähtub eesmärgiga optimeerida kohtute töökoormust, poliitilisest otsustusest. tõhustada kohtute tööd ja kiirendada kohtumenetlust ning nimetatud muudatuste eelnõusse lisamine on vastuolus hea õigusloome ja normitehnika eeskirja ja õigusloomepoliitika põhialustega, mh seetõttu, et eelnõu seletuskirjas pole analüüsitud põhimõtteliste ja ulatuslike muudatuste võimalikku kooskõla põhiseadusega. Põhiõiguste kaitse komisjoni hinnangul tuleb eesmärgi (formaliseeritud menetluse kuritarvituste vältimine) saavutamiseks kaaluda ka alternatiivseid lahendusi. 4. Eesti Advokatuuri põhiõiguste kaitse komisjon teeb ettepaneku eraldada tarbijakrediidivõlgade menetlemise korra muudatusi puudutav osa eelnõust ja koostada nende muudatuste kohta eraldi väljatöötamiskavatsus (VTK). VTK koostamine võimaldab eelnõu ettevalmistajal koostada eelnõu seletuskirja, milles sisaldub vastavalt HÕNTE § 43 lg- le 5 eelnõu põhiseaduspärasuse ja vastavalt HÕNTE §-le 46 mõjude analüüs. 10. Eelnõule ei eelnenud maksekäsu kiirmenetlust Teadmiseks võetud puudutavas osas väljatöötamiskavatsust 5. Hea õigusloome ja normitehnika eeskirja (HÕNTE) § 25 1 kohaselt koostab seaduseelnõu ettevalmistaja eelnõu Eelnõu menetluskäik lähtub väljatöötamiskavatsuse. Riigikogu poolt heaks kiidetud poliitilisest otsustusest. Õigusloomepoliitika põhialused aastani 2030 seaduseelnõude menetlemist käsitleva punkti 12 järgi on väljatöötamiskavatsuse koostamine, kaasamine, mõjuanalüüsi ja järelhindamine tõhusa õigusloome olulised osad. Ka Vabariigi Valitsuse reglemendi § 5 näeb ette, et seaduseelnõude väljatöötamisel tuleb hinnata selle mõjusid. 6. Seaduseelnõule koostati 20.06.2024 VTK (TsMS ja KS muutmise väljatöötamiskavatsus, Justiits- ja Digiministeeriumi avalik dokumendiregister - adr.rik.ee.), kuid sellega polnud hõlmatud maksekäsu kiirmenetluses ja täitemenetluses tarbijakrediidilepingutest tulenevate nõuete menetlemist puudutavad muudatused (seletuskiri lk 9). HÕNTE § 1 lg-s 2 välja toodud VTK koostamise nõudest vabastavad erandid ei ole praegusel juhul kohaldatavad. Asjakohane ei ole põhjendus, et tegemist on kiireloomulise muudatusega. Seletuskirja järgi on tegemist kiireloomuse muudatusega, kuna maksekäsu kiirmenetluse kuritarvitamise takistamine ja laenuvõtjate õiguste parem kaitsmine on Vabariigi Valitsuse eesmärk, mille eelnõu esitamise tähtaeg Vabariigi Valitsuse tööplaani järgi on 30.06.2025. Muudatuste pidamine kiireloomuliseks on kasvav trend nagu selgub Justiitsministeeriumi poolt koostatud „Õigusloomepoliitika põhialused aastani 2030“ täitmise ülevaates 2023. aasta kohta („Õigusloomepoliitika põhialused aastani 2030“ täitmise ülevaade 2023. aasta kohta, 18.11.2024, - www.justdigi.ee.). 2023. aastal põhjendati VTK-de puudumist kiireloomulisusega rohkem kui koroonapandeemia alguses 2020. aastal (vt ülevaade lk 8). Ülevaate koostajad on leidnud, et kiireloomuliste eelnõude kasvu 2023. aastal saab põhjendada muutunud julgeolekuolukorra ja kaitsekulude suurenemisega (vt ülevaade lk 10). On selge, et maksekäsu kiirmenetluse regulatsiooni muutev eelnõu ei lahenda julgeolekuolukorra muutumisega võrreldavat probleemi, mistõttu ei saa seda pidada kiireloomuliseks pelga põhjendusega, et see asub Vabariigi Valitsuse tööplaanis. 7. VTK-s tuleks mh käsitleda võimalikke õiguslike lahendusi ja nende võrdlust, lahenduse sobivust kehtivasse õiguskorda, kavandatava meetme olulisi mõjusid ja riske, halduskoormuse kasvu (HÕNTE § 1 p- d 3, 4, 7 ja 71). VTK koostamata jätmise tõttu ei ole võimalik hinnata muudatuste põhiseaduspärasust ja proportsionaalsust (sobivust, vajalikkust ja mõõdukust). Maksekäsu kiirmenetluse regulatsiooni muutmine ei pruugi olla eelnõus nimetatud probleemi lahendamiseks sobivaim meede. Muudatuse vajalikkuse hindamata jätmise tõttu ei ole kaalutud erinevaid alternatiive, mis sama eesmärki vähem koormavamalt saavutada aitaksid. Samuti on hindamata muudatusega kaasneva mõju ja eesmärgi omavaheline suhe. Hetkel puudub ülevaade, 26 milline on maksekäsu kiirmenetluse muudatuste mõju kohtusüsteemile, võlausaldajatele (peamiselt ettevõtjatele) ja võlgnikele. Samuti jääb selgusetuks muudatuse kooskõla põhiseaduse ja Euroopa Liidu õigusega. 8. Tarbijakrediidivõlgade menetlemise korra põhimõttelise muutmise eelnõu väljatöötamiseks tuleb koostada eraldi VTK ja hinnata muudatuse mõju kohtusüsteemile tervikuna, samuti kaaluda alternatiivseid lahendusi, millega saaks saavutada sama eesmärgi vähem koormavate kõrvalmõjudega. Niisamuti on oluline hinnata, kas muudatustel võib olla soovimatuid tagajärgi tarbijatest võlgnikele ja võlausaldajatele, st kas kulukama ja koormavama hagimenetluse eelistatavaks menetlusliigiks muutumine võib lõppkokkuvõttes olla menetlusosalistele kahjulikum kui seni kehtinud kujul maksekäsu kiirmenetlusega jätkamine. Vastavad asjaolud ja põhjendused peavad nähtuma VTK-st. 11. Maksekäsu kiirmenetluse muudatuste mõju kohtute Selgitatud töökoormusele pole hinnatud 9. Eelnõu eesmärk on tõhustada ja kiirendada Kohtu töökoormuse tsiviilkohtumenetlust ning optimeerida ja vähendada leevendamiseks kohtute töökoormust, et jätta kohtunikele enam aega tarbijakrediidiasjade tegeleda keerukamate õigusvaidlustega (seletuskiri lk 4). lahendamisel, võetakse Vastuolus seletuskirja eesmärgiga suureneb maksekäsu kasutusele IT-lahendus, mis kiirmenetluse regulatsiooni muutmisega kohtute ja abistab kohtunikke avalduse kohtunike töökoormus. Seda möönavad eelnõu autorid ka andmete ja vastustundliku (seletuskiri lk 42). Maksekäsu kiirmenetluse ebatõhusaks laenamise põhimõtte muutmise tagajärjel hakkavad võlausaldajad kontrollimisel. Arendamisjärgus tarbijakrediidi asjades senisest enam maksekäsu IT-lahendus võimaldab juba enne kiirmenetlusele hagimenetlust eelistama. Eelnõu avalduse kohtunikuni jõudmist seletuskirja järgi esitati 2024. aastal maakohtutele 4673 kontrollida hagiavalduse tarbijakrediidilepingust tulenevat hagiavaldust, samal vastavust nõuetele ning ajal kui maksekäsuosakonnale laekus lahendamiseks 46 juhendada hagejat andmete 429 võlanõude avaldust, millest 48% alus tulenes esitamisel. Andmete kujul tarbijakrediidilepingust (seletuskirja lk 42). Järelikult hagiavalduse esitamine puudutab muudatus aastas suurusjärgus 20 000 võimaldab avalduse automaatset võlanõude menetlemist. Maakohtute menetluses olevate töötlemist erinevate AI mudelite tarbijakrediidilepingutest tulenevate hagiavalduste abil. Näiteks kontrollida, kas kahekordistamiseks piisab seega, kui vaid neljandik seni avalduse esitamisel on lisatud kiirmenetluses lahendatud nõuetest jõuaksid kõik vajalikud andmed ja kiirmenetluse asemel hagimenetlusse. Eelnõu dokumendid (nt allkirjastatud seletuskirjas puudub analüüs, milline on muudatuse leping, krediidianalüüs). Süsteem võimalik mõju kohtute koormusele. tuvastab automaatselt olulisemad 10. TsMS § 481 lg 25 muutmisega piiratakse andmed (nt sissetulek, tarbijakrediidilepingust tulenevate nõuete esitamist maksekohustused) ja tõstab need selliselt, et esmalt loetakse tasutuks põhivõlgnevus, esile loetavas vormis. Kohtunik seejärel seadusjärgne intress ja viimaks seadusjärgne ei pea dokumentide vahel käsitsi viivis. Muudatus piirab krediidiandjatel intressi ja viivise navigeerima ja otsima olulisi täies mahus maksma panemist, mistõttu on krediidiandjal andmeid – töö muutub kasulikum kasutada hagimenetlust, kus saab kogu nõude tõhusamaks ja läbipaistvamaks. täies mahus läbi vaielda. See võimaldab maakohtute 11. TsMS § 482 lg 11 muutmise järgi tuleks koormust tarbijakrediidilepingust tarbijakrediidilepingust tulenevate nõuete menetlemiseks tulenevate nõuete läbivaatamisel maksekäsu kiirmenetluses kohtule esitada vajalik info ja oluliselt leevendada, mille 27 dokumendid. Samuti tahetakse muuta TsMS § 482 lg-t 12 tulemusel lüheneb ka selliselt, et kohtutele antakse võimalus teha maksekäsu menetlusaeg. kiirmenetluses avaldajale ettepanek esitada täiendavaid tõendeid. Tõendivaba menetluse muutmine tekitab maksekäsuosakonnale tõendite hindamise kohustuse ja menetlusaja pikenemine on selle paratamatu tagajärg. 12. TsMS § 4841 lg 4 täiendamise tagajärjel ei nõua kohus avalduses puuduste kõrvaldamist, vaid jätab avalduse rahuldamata, kui tarbijakrediidilepingust tuleneva nõude avaldus ei vasta seaduses sätestatule. See ei vähenda kohtute koormust, kuna avaldus esitatakse uuesti ja maksekäsuosakond peab selle taas täismahus läbi vaatama. Samuti soodustab muudatus avaldajate kohest pöördumist hagimenetlusse, et vältida korduvate avalduste esitamist kiirmenetluses. 13. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku, täitemenetluse seadustiku rakendamise seadusse tahetakse lisada § 118, millega plaanitakse võlgnikule, kelle suhtes on tarbijakrediidilepingust tuleneva nõude alusel tehtud maksekäsk või tagaseljaotsus ja algatatud sundtäitmine, anda võimaluse esitada nõue uuesti kohtulikule kontrollile. Jõustunud ja täitemenetluses olevate kohtu lahendite avamine teistkordsele kohtuvaidlusele soodustab võlgnike aktiivsust sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagide esitamise osas. Eelnõu seletuskirjast ei selgu, kuidas mõjub sisse tulevate hagide hulk kohtute töökoormusele ning kuidas plaanitakse selle mõjuga toime tulla. 14. Kirjeldatud muudatused vähendavad maksekäsu kiirmenetluse tõhusust tarbijakrediidivaidlustes. Kiirmenetluse eelis – kiire lahend väikeste kuludega – kaob ning võlausaldajatel pole enam põhjust seda menetlusliiki valida. Krediidiandjad hakkavad pöörduma hagimenetlusse, mis võib hüppeliselt suurendada maakohtute töökoormust ning toob kaasa menetlusaegade pikenemise. Eelnõu seletuskirjast jääb selgusetuks, kas ja mida võidavad tarbijatest võlgnikud sellest, kui edaspidi menetletakse nende võlga kiirmenetluse asemel kulukas hagimenetluses. 15. Muudatuste tagajärjel kasvab koormus kohtusüsteemile. Kohtute koormuse kasv on vastuolus eelnõu eesmärgi ja ka TsMS §-ga 2, mille järgi on tsiviilkohtumenetluse ülesanne tagada, et kohus lahendaks asja mõistliku aja jooksul. Kohtumenetluste kestuse pikenemine pole kooskõlas ka Koalitsioonileppega 2025–2027 (Koalitsioonilepe 2025– 2027, - reform.ee.), milles lepiti kokku eesmärk kiirendada kohtuotsusteni jõudmist (punkt 193) ja kõigi kohtumenetluse ökonoomseks tegemises (punkt 188). 16. Riigil on kohustus muudatuste tegemisel arvestada selle mõju kohtute koormusele. Euroopa Inimõiguste Kohus (edaspidi EIK) on lahendis Kudla v. Poland, no. 30210/96, p-s 130 märkinud, et riigil on kohustus korraldada kohtusüsteem nii, et menetlus toimuks mõistliku aja jooksul ning kohtute ülekoormus ei vabanda 28 viivitusi. Seda põhimõtet kinnitab ka EIK lahend Guincho v. Portugal, no. 8990/80, p 38, kus on märgitud, et Euroopa Inimõiguste Konventsiooni (edaspidi EIÕK) ratifitseerimisega võtab riik endale kohustuse korraldada oma kohtusüsteem selliselt, et see oleks kooskõlas EIÕK art-ga 6 ehk riik peab tagama kohtumenetluse mõistliku aja jooksul. Lahendis De Cubber v. Belgium, no. 9186/80 p-s 35 kordas EIK sama seisukohta. Seega eelnõu väljatöötaja peab tagama, et maksekäsu kiirmenetluse regulatsiooni muutmisega kaasnev kohtute töökoormus oleks kooskõlas EIÕK art-st 6 tuleneva õigusega kohtumenetlusele mõistliku aja jooksul. 17. Lähtudes Justiitsministeeriumi ja Riigikantselei loodud juhise „Mõjude hindamise metoodika“ (Mõjude hindamise metoodika. Justiitsministeerium ja Riigikantselei, 2021, - www.justdigi.ee.) neljandast etapist, tuleb hinnata eesmärgi saavutamise vahendite mõjusid. Muuhulgas tuleb kindlaks teha ebasobivad kaasnevad riskid ja uurida nende mõjusid sihtrühmadele. Praegusel juhul peab eelnõu väljatöötaja lahendama küsimuse, kuidas kehtiva maksekäsu kiirmenetluse regulatsiooni muutmise mõju kohtusüsteemile leevendada. 12. Eelnõu seletuskirjas puudub muudatuste Arvestatud, selgitatud põhiseaduspärasuse analüüs 18. Vastavalt HÕNTE § 43 lg 1 p-le 5 analüüsitakse Kavandatud PankrS, TMS-i ja eelnõu seletuskirjas eelnõu kooskõla Eesti Vabariigi TsMSRS-i regulatsiooni põhiseadusega. Õiguseksperdid on tuvastanud (Allar muudatuste mõju ja Jõks, Carri Ginter – Ekspertarvamus õigusloomepoliitika põhiseaduspärasus vajavad põhialuste täitmise kohta 2022. aastal, p 42. - täiendavat analüüsi. Muudatused www.justdigi.ee) kahetsusväärse reeglipära, mille jäetakse eelnõust välja. kohaselt eelnõude seletuskirjades põhiseaduspärasuse Maksekäsu kiirmenetluses analüüsi ei sisaldu. Praeguse eelnõu seletuskirja tehtavate muudatuste tarbijavõlgade maksekäsu kiirmenetlust puudutav osa põhiseaduspärasust on hinnatud pole siin kahjuks erand. Järgnevalt käsitleme olulisemaid seletuskirja lk 62. muudatusi, mille kooskõla põhiseadusega seletuskirjas hinnatud ei ole. 13. (a) Õiguskindlus Arvestatud 19. PS § 10 sätestab õigusriigi põhimõtte, mille lahutamatuks osaks on õiguskindluse põhimõte. Kavandatud TMS-i ja TsMSRS-i Õiguskindluse põhimõttest tuleneb omakorda regulatsiooni muudatuste mõju ja kohtulahendi seadusjõu põhimõte (res judicata), mis põhiseaduspärasus vajavad kaitseb menetlusosalisi ja õiguskorda tervikuna täiendavat analüüsi. Muudatused jõustunud kohtuotsuste tagantjärele meelevaldse jäetakse eelnõust välja. muutmise eest. 20. Eelnõuga muudetakse PankrS § 10 lg 5 ja § 1003 lg 4 p 4 ning TMS § 221 lg-d 11 ja 2 selliselt, et edaspidi pole maksekäsu kiirmenetluses tarbijakrediidivõlgniku kohta tehtud kohtulahendil pankroti- ega täitemenetluses lõpliku kohtulahendi tähendust. Seletuskirjas on asutud res judicata põhimõtet eiravale seisukohale, et maksekäsu kiirmenetluses täitedokumendina välja antud nõudeid pankrotimenetluses automaatselt kehtivatena mittekäsitlemine suurendab õiguskindlust, sest nii luuakse terviklik ja kooskõlaline menetlusloogika 29 maksekäsust kuni maksejõuetuseni (seletuskirja lk 10). Selline käsitlus on arusaamatu ja paljasõnaline. Vastavalt Riigikohtu praktikale on kohtuotsuse seadusjõustumise eesmärgiks välistada sama kohtuasja teistkordne lahendamine, kindlustades seeläbi lisaks õiguskindlusele ka õigusrahu (RKPJKm 07.11.2014, 3-4-1-32-14, p 28). Arvestades res judicata põhimõtte keskset tähendust õigusriigis, eeldab selle PS põhimõtte riivamine põhjalikku põhiseaduspärasuse analüüsi, milline aga eelnõu seletuskirjas puudub. 14. (b) Tagasiulatuva mõju keeld Arvestatud 21. Eelnõu võib olla ka vastuolus ebasoodsa tagasiulatuva mõju keeluga. Tarbijakrediidi andjad pole Kavandatud TMS-i ja TsMSRS-i seni pidanud arvestama võimalusega, et neil on võlgniku regulatsiooni muudatuste mõju ja suhtes jõustunud kohtuotsuse saamise järel vaja pankroti- põhiseaduspärasus vajavad või täitemenetluses taas tõendada lepingulise nõude täiendavad analüüsi. Muudatused olemasolu. Vastavalt KAVS § 47 lg-le 5 puudub jäetakse eelnõust välja. võlausaldajal kohustus dokumentatsiooni säilitamiseks kolme aasta möödumise järel lepingu lõppemisest arvates. Vajalik on analüüsida, kas pankroti- ja täitemenetluse muudatused kahjustavad krediidiandjate õiguspärast ootust, et neil pole täitedokumendi esitamisel pankroti- või täitemenetluses nõude olemasolu vaja tõendada. Vastavalt Riigikohtu praktikale on ehtne ebasoodne tagasiulatuv mõju üldjuhul põhiseadusega vastuolus ja sellise mõjuga seadusesätte võib kehtestada vaid juhul, kui sellega ei kahjustata ebaproportsionaalselt isiku õiguspärast ootust (RKHKo 03.05.2017, 3-3-1-80- 16, p 29). Krediidiandjate õiguspärase ootuse riive proportsionaalsust pole eelnõu seletuskirjas analüüsitud. 15. (c) Õigusselgus Arvestatud osaliselt. 22. Eelnõu § 1 p 12 järgi soovitakse täiendada TsMS §-i 481 lg-ga 25, mille järgi arvestataks Eelnõu muudetud. Nõuete tarbijakrediidilepingust tuleneva nõude menetlemisel järjekord reguleeritakse VÕSis. maksekäsu kiirmenetluses kõik selles võlasuhtes tarbija tehtud maksed esimeses järjekorras põhivõla, teises Arvestusmudel lähtub järjekorras intressi ja kolmandas järjekorras viivise poliitilisest otsustusest. katteks. Sellise normi näol oleks tegemist erinormiga VÕS § 415 lg 2 suhtes. Advokatuuri põhiõiguste kaitse komisjon nõustub Advokatuuri menetlusõiguse komisjoni hinnanguga (04.08.2025 nr 1-8/25/17-1), mille kohaselt ei ole hea praktika reguleerida menetlusseadustikus küsimusi, mis kuuluvad materiaalõiguse reguleerimisalasse. 23. Advokatuuri põhiõiguste komisjon lisab, et eelnõuga kavandatav arvestusmudel loob olukorra, kus nõuete arvestus erineb vastavalt sellele, kas nõue on esitatud hagimenetluses, maksekäsu kiirmenetluses või kohtuväliselt. Selline ebajärjekindlus koostoimes vastavate normide paiknemisega paralleelselt VÕS-is ja TsMS-is võib olla vastuolus õigusselguse põhimõttega (PS § 10, § 13 lg 2). Eelnõu seletuskirjas pole selgitatud, miks on vaja nõuete arvestuskorda selliselt reguleerida ega analüüsitud, kas see on kooskõlas PS §-ga 10 ja § 13 lg-ga 2. 30 16. (d) Põhiõigus tõhusale ja mõistliku kestusega Selgitatud menetlusele 24. Vastavalt eelnõule on maksekäsu kiirmenetluses Võlausaldaja ei saa eeldada, et tal võlausaldajal õigus nõuda ainult nõude põhiosa ning on võimalik saada kohtulahend seadusjärgset intressi ja viivist (TsMS paragrahvi 481 lg oma nõude kohta dokumente 24). Kokkulepitud intressimäära asendamine esitamata. Dokumendid seadusjärgse intressimääraga on vastavalt VÕS § 4034 lg- võimaldavad kohtul kontrollida le 7 vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise avalduse nõuetele vastavust ja tagajärg. Samas tuleb eelnõu kohaselt edaspidi maksekäsu kiirmenetluse maksekäsu kiirmenetluses võlausaldajal vastutustundliku lubatavust. Tõhus ja mõistliku laenamise põhimõtte järgimist tõendada (TsMS § 482 lg- kestusega menetlus on tagatud, d 11 ja 12), hoolimata sellest, et selles menetluses oleks tal makseettepanek tuleb teha 20 edaspidi nii või teisiti õigus nõuda üksnes seadusjärgset tööpäeva jooksul avalduse intressi ja viivist. Selliselt muutub maksekäsu esitamisest arvates. kiirmenetlus tarbijakrediidi võlausaldajate jaoks ebatõhusaks menetluseks, millele on otstarbekas eelistada kestuselt pikemat ja kulukamat hagimenetlust. 25. Maksekäsu kiirmenetluse muudatused võivad niisiis riivata ka tarbijakrediidi võlgnike ja võlausaldajate põhiõigust tõhusale ja mõistliku kestusega menetlusele (PS § 15). Lähtudes eesmärgist tagada paremini tarbijate õigusi tuleks kontrollida põhiõigusi riivava meetme sobivust, vajalikkust ja mõõdukust. Eriti oluline on analüüsida, kas pakutud meetmele leidub alternatiive, mis kaitseksid vähemalt sama tõhusalt tarbijate õigusi, kuid riivaksid põhiõigusi vähem. Selline analüüs eelnõu seletuskirjas puudub. 17. (e) Võrdsuspõhiõigus Selgitatud 26. Eelnõu seletuskirjas pole analüüsitud ka võimalikku võrdsuspõhiõiguse riivet (PS §12). Maksekäsu Tõepoolest nähakse erikord ette kiirmenetluses nähakse ette erikord vaid tarbijate kui nõrgemate osapoolte tarbijakrediidivõlgnikke kaitseks, seega eelnõu järgi teisi kaitseks. Vastav erikord lähtub tarbijatest võlgnikke hakatakse tarbijatest Euroopa Kohtu suunistest. JDM- krediidivõlgnikega kohtlema ebavõrdselt, kuivõrd neile is on planeeritud täiendav jääb kehtima üldkord. Eelnõu kohaselt arvutatakse ka maksekäsumenetluse analüüside maksekäsu kiirmenetluses kõik võlasuhte raames tehtud pakett ja süsteemi kompleksne maksed ümber seadusjärgsete määrade järgi, mis ülevaatamine. tähendab, et puuduliku maksekäitumisega tarbijakrediidivõlgnikke hakatakse võrreldes hea maksekäitumisega tarbijakrediidivõlgnikega eeliskohtlema. Sellise ebavõrdse kohtlemise näol on tegemist võimaliku võrdsuspõhiõiguse riivega, mistõttu tuleb kontrollida riive põhjendatust ja mõõdukust. 18. (f) Õigusemõistmise pädevus Selgitatud 27. Eelnõu seletuskirjas mööndakse, et seni pole kohtunikuabi saanud vajalikus ulatuses tõendeid koguda Maksekäsu kiirmenetluses ja hinnata kuna kohtunikuabil pole selleks pädevust muudatuste kohaselt esitatavad (seletuskirja lk 35). Eelnõu kohaselt on aga dokumendid võimaldavad kohtul maksekäsuosakonnal vaja edaspidi tarbijakrediidiasjades kontrollida avalduse nõuetele tõendite alusel hinnata, kas avalduses märgitud vastavust ja maksekäsu tarbijakrediidilepingust tulenevad nõuded on olemas. kiirmenetluse eeldusi (TsMS § Eelnõuga proovitakse niisiis takistada formaliseeritud 481, § 482), mis on ka praegu menetluse kuritarvitamist asendades formaliseeritud maksekäsuosakonna pädevuses. menetluse sisulisega. Tegemist ei ole 28. Vaid kohtunik on pädev mõistma õigust (RKÜKo õigusemõistmisega. 31 02.10.2018, 2-17-10423/20, p 33). Riigikohus on ka rõhutanud, et materiaalõiguslikku vaidlust näiteks selle üle, kas mõni kohtulikus kompromissis sätestatud tingimus on saabunud või mitte – st kas täitedokument on olemas või pole seda tingimuse saabumata jäämise tõttu – peab lahendama kohus (RKTKo 12.03.2014 3-2-1-1- 14, p 18). Tõendite pinnalt materiaalõigusliku hinnangu andmine on niisiis õigusemõistmine PS § 146 mõttes ja seda saab teha vaid vastava ettevalmistuse ja garantiidega kohtunik. Teadaolevalt ei kuulu maksekäsuosakonna koosseisu kohtunikke. Eelnõu seletuskirjas puudub analüüs kohtunikuabide pädevuse olulise laiendamise põhiseaduspärasuse kohta. Regionaal- ja Põllumajandusministeerium 1. Regionaal- ja Põllumajandusministeerium kooskõlastab Teadmiseks võetud. tsiviilkohtumenetluse seadustiku muutmise seaduse eelnõu järgmiste märkustega. Regionaal- ja Põllumajandusministeerium esitas 14.08.2024 kirjaga nr 1.4-2/3198-1 oma märkused tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja kohtute seaduse muutmise seaduse eelnõu väljatöötamiskavatsusele. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku muutmise seaduse eelnõust ja seletuskirjast nähtuvalt on osad märkused jäänud arvestamata ning ei ole ka selget sisulist põhjendust, miks neid ettepanekuid ei olnud võimalik arvestada. 2. Oma kooskõlastuskirjas tsiviilkohtumenetluse seadustiku Teadmiseks võetud. ja kohtute seaduse muutmise seaduse eelnõu Justiits- ja Digiministeerium väljatöötamiskavatsusele märkisime, et kohtute analüüsib ettepanekut ning efektiivsema ressursikasutuse ning töökoormuse vajadusel algatab uue eelnõu. optimeerimiseks tuleks kaaluda menetluse lõpetamise aluste sätestamist eriseadustes. Kooskõlastatava eelnõu seletuskirjast nähtub, et Justiitsministeerium analüüsib neid ettepanekuid ja vajadusel algatab uue eelnõu. Õigusloomepoliitika põhialused aastani 2030 on võtnud eesmärgiks, et õiguskord on stabiilne ja selge ning uusi eelnõusid ei algatata kergekäeliselt. Eelnevast tulenevalt palume seletuskirjas täpsustada, kuidas on Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi esitatud märkuse hilisem analüüsimine ja vajadusel uue eelnõuna menetlemine kooskõlas õigusloomepoliitika põhialustega. 3. Eelnõu seletuskirjast nähtub, et Justiitsministeerium on Kuigi avalduse lahendamise põgusalt ja üldisel tasemel kaalunud hagi tagamise tähtaeg on muudatuse avalduse läbivaatamise tähtaja regulatsiooni juures tulemusena senisest pikem, tuleb erandite kehtestamise võimalust. Kaalumata on jäänud kohtul taotluse saamisel muudatuste võimalikud mõjud väga aegkriitiliste hagi veenduda, kas tegemist on tagamise avalduste, näiteks lähenemiskeelu, menetluses. viivitamatut sekkumist nõudva Seletuskirja kohaselt on muudatuse eesmärk vähendada olukorraga. Diskretsiooniotsuse kohtu ja menetlusosalise menetluskoormust. Kahtlemata tegemisel tuleb ka edaspidi on kohtu ja menetlusosalise menetluskoormuse lähtuda avalduse asjaoludest, vähendamine legitiimne eesmärk, kuid muudatus vajab sealhulgas objektiivsest ohust ja põhjalikku analüüsi selgitamaks, kas abinõu on eesmärgi saavutamiseks sobiv, vajalik ja mõõdukas konkreetse olukorra kiireloomulisusest; muudetava sätte sõnastus viitab jätkuvalt 32 menetlustoimingu kiireloomulisusele. Rõhutame, et hagejate õiguskaitse tase ei tohiks muudatuse tulemusena nõrgeneda. 18.02.2025. a toimunud kohtute ja advokatuuri esindajate ning eelnõu ettevalmistajate kohtumisel arutasid osalejad võimalusi, kuidas tagada seda, et senisest pikema taotluse lahendamise tähtaja kehtestamine ei tooks kaasa hagejate õiguste kahjustamist ning et kohus lahendaks kiireloomulised taotlused ka edaspidi aegsasti. Kohtud panid kohtumisel advokatuuri esindajatele südamele, et viivitamatut sekkumist nõudvad taotlused tuleks vormistada selgelt ja taotluse kiireloomulisus tuleb selgelt välja tuua. Kohtute esindajad kinnitasid, et töökorralduslikult on selliselt tagatud viivitamatut sekkumist nõudvate hagi tagamise taotluste kiire lahendamine ka edaspidi. Kohtumisel osalejad kinnitasid, et hagi tagamise teemal tehakse ka edaspidi koostööd, arendatakse diskussiooni ning aktuaalseid küsimusi on võimalik käsitleda ja lahendada koolituse kaudu. Lisaks märgime, et lähenemiskeelu seadmise otsustamisel, sh esialgse õiguskaitse korras, kuulatakse üldjuhul ära vastaspool; sellisel juhul kehtivat ühe tööpäeva pikkust hagi tagamise avalduse lahendamise tähtaega ei kohaldata (TsMS § 384 lg 1 teine lause). Rahandusministeerium 1. Rahandusministeerium kooskõlastab Teadmiseks võetud. tsiviilkohtumenetluse seadustiku muutmise seaduse (edaspidi TsMS) eelnõu märkusteta. 33 2. Samas teeme eelnõu täiendamiseks järgmised Arvestatud ettepanekud: Eelnõu ja seletuskirja muudetud. Muuta TsMS § 178 lõike 2 sõnastust, asendades selles TsMS § 178 lõige 2 muudetakse sõna „isik“ sõnaga „menetlusosaline“. Muudatuse ja sõnastatakse järgmiselt: eesmärk on lõpetada praktika, mille kohaselt kohtud „Menetluskulude edastavad kindlaksmääramise peale võib Rahandusministeeriumile menetluskulude edasi kaevata menetluskulude kindlaksmääramise otsuseid kohtuasjades, milles riik ise hüvitamiseks õigustatud või ei ole menetlusosaline, kuid isikule on antud riigipoolset menetluskulusid kandma abi menetluskulude kandmiseks (seega oleks riik justkui kohustatud menetlusosaline, kui menetluskulusid tasuma kohustatud isik). Arvestades, et vaidlustatav menetluskulude valdavas enamuses on menetlusabi antud advokaadi summa ületab 500 eurot.“; õigusabi näol ja esindaja on määranud kohus (nt TsMS § 219 lõige 1 ja 2, §-d 520, 535, 554), ei ole sellistel puhkudel määruskaebuse esitamine vajalik. 3. Muuta TsMS § 187 lõike 2 sõnastust, jättes sellest välja Arvestatud osaliselt. Rahandusministeeriumi ja Rahandusministeeriumi Eelnõu ja seletuskirja muudetud. valitsemisala asutust puutuva ning sätestades selles TsMS § 187 lõige 2 vastavalt antava menetlusabi liigile kohane asutus või tunnistatakse kehtetuks. isik, kellele menetlusabi määruse ärakiri täitmiseks või teadmiseks vajalik on (nt advokaadi õigusabi määramisel Advokatuur). 4. Muuta TsMS § 191 lõiget 1, jättes sellest välja tekstiosa Arvestatud. „või Eesti Vabariik Rahandusministeeriumi või Eelnõu ja seletuskirja muudetud. valdkonna eest vastutava ministri määratud TsMS §191 lõike 1 esimene lause Rahandusministeeriumi valitsemisala asutuse kaudu“. muudetakse ja sõnastatakse Eeldame, et kohus hindab kohtuliku kontrolli käigus järgmiselt: taotleja majanduslikku seisundit adekvaatselt ja „Maakohtu või ringkonnakohtu igakülgselt ning puudub vajadus Rahandusministeeriumil menetlusabi andmise või sellest seda täiendavalt üle kontrollida. Riigi õigusabi seaduse § keeldumise määruse peale ja 15 lõike 8 kohaselt on tsiviil- ja haldusasjas tehtud riigi kummagi määruse muutmise või õigusabi andmise määruse peale tühistamise määruse peale, võib määruskaebuse esitamise õigus ka advokatuuril. Seega menetlusabi taotleja või saaja ühtlustuks pärast muudatuse tegemist tsiviil- ja esitada määruskaebuse.“; haldusasjas tehtud menetlusabi määruste vaidlustamise kord ning mõlema puhul oleks vaidlustamise õigus menetlusabi taotlejal või saajal ja tulenevalt riigi õigusabi seadusest ka Advokatuuril. 5. Lisada eelnõule riigi õigusabi seaduse muudatus, millega Arvestatud tunnistatakse kehtetuks selle § 32 lõige 3. Lõikes nimetatud valdkonna eest vastutava ministri määrust ei ole seaduse vastuvõtmisest alates (28.04.2004) kordagi kehtestatud (algselt pidi selle kehtestama justiitsminister) ning riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulude sissenõudmise aruannete Justiitsministeeriumile ei ole tehniliselt võimalik. Riigi tuludesse sissenõutavad erinevad menetluskulud nõutakse isikutelt sisse kogumina, eristamata nendes riigi õigusabi osa. 6. Palume analüüsida, kui palju on menetlusabi andmise Teadmiseks võetud. määruseid, mille puhul TsMS § 190 alusel menetlusosalisele antud menetlusabi riigituludesse välja ei mõisteta ning mille puhul oleks Rahandusministeeriumil võimalus teha kohtule taotlus riigi õigusabi tasu hüvitamiseks (RÕS § 28 ja 29). 34 Nimetatud andmete põhjal soovime tõenäoliselt teha ettepanekud ka RÕS muutmiseks. Prokuratuur 1. Prokuratuur tervitab seaduse eelnõud, mille peamine Teadmiseks võetud eesmärk on tõhustada ja kiirendada tsiviilkohtumenetlust ning optimeerida ja vähendada kohtute töökoormust, et jätta kohtunikele enam aega tegeleda keerukamate õigusvaidlustega. Prokuratuur toetab tsiviilkohtumenetluse seadustiku muutmise seaduse eelnõud ja sellega kohtute töökoormuse optimeerimist, kohtute töö tõhustamist ning kohtumenetluste kiirendamist. 2. Prokuratuur tänab Teid võimaluse eest anda arvamus Teadmiseks võetud tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõule, millega muudetakse tsiviilkohtumenetluse seadustikku eesmärgiga optimeerida kohtute töökoormust, tõhustada kohtute tööd ja kiirendada kohtumenetlusi; tehakse muudatused maksekäsu kiirmenetluse regulatsioonis, millega nähakse ette eriregulatsioon tarbijakrediidilepingust tulenevate nõuete menetlemiseks; muudetakse täitemenetluse seadustikku ja tehakse erisus sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi esitamise regulatsioonis, mis puudutab tarbijakrediidi nõude kohta tehtud maksekäsu või tagaseljaotsuse alusel toimuvaid täitemenetlusi; piiratakse tarbijakrediidilepingutest tulenevate nõuete automaatset tunnustamist pankrotimenetluses, kui need põhinevad maksekäsul või tagaseljaotsusel; võimaldatakse täitemenetluses võlgnikel viia tarbijakrediidilepingutest tulenevatel nõuetel põhinevad maksekäsud ja tagaseljaotsused teist korda kohtu ette; muudetakse riigi õigusabi seadust, et selgemalt reguleerida riigi õigusabi andmise määruste saatmist ja kättetoimetamist Eesti Advokatuurile; täiendatakse rakendussätetega tsiviilkohtumenetluse ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seadust. Prokuratuur tervitab seaduse eelnõud, mille peamine eesmärk on tõhustada ja kiirendada tsiviilkohtumenetlust ning optimeerida ja vähendada kohtute töökoormust, et jätta kohtunikele enam aega tegeleda keerukamate õigusvaidlustega. Samuti on tervitatavad eesmärgid tagada, et tarbijatelt ei nõutaks maksekäsu kiirmenetluses tarbijakrediidilepingu alusel ülemääraseid summasid ning et krediidiandjad järgiksid enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist ja tarbijale krediidi väljastamist vastutustundliku laenamise põhimõtet; anda võlgnikule võimalus lasta kohtul kontrollida nõude seaduspärasust olukorras, kus esialgse kohtumenetluse raames ei kontrollitud tarbijakrediidilepingu vastavust seaduse nõuetele, sealhulgas ei kontrollitud vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist; tugevdada tarbijakaitset ja viia pankrotimenetluse praktika kooskõlla Euroopa Kohtu ja Riigikohtu seisukohtadega. 35 Prokuratuur toetab tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõud ning sellega eelkõige kohtute ressurssi tõhusamat kasutamist ja kohtute töökoormuse optimeerimist. Haridus- ja Teadusministeerium 1. Haridus- ja Teadusministeerium kooskõlastab Teadmiseks võetud. tsiviilkohtumenetluse seadustiku muutmise seaduse eelnõu märkusteta. Siseministeerium 1. Siseministeerium kooskõlastab ning esitab Arvestatud tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõule järgmised ettepanekud: 1) Eelnõu § 1 punktiga 17 muudetakse tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 510 lõiget 4 ja sõnastatakse see järgmiselt: „(4) Kui menetlust ei algatatud Siseministeeriumi või valdkonna eest vastutava ministri volitatud asutuse avalduse alusel, teatab kohus valdkonna eest vastutava ministri volitatud asutusele menetluse algatamisest ning küsib riigile teadaolevaid andmeid teadmata kadunud isiku kohta ja seisukohta isiku surnuks tunnistamise võimalikkuse kohta. Kohus võib koguda teadmata kadunud isiku kohta andmeid ka omal algatusel, sõltumata sellest, kes esitas surnuks tunnistamise avalduse.“. TsMS § 509 lõike 1 punkti 3 kohaselt võib isiku surnuks tunnistamise avalduse esitada Siseministeerium või valdkonna eest vastutava ministri volitatud Siseministeeriumi valitsemisala asutus. Sama sõnastust „valdkonna eest vastutava ministri volitatud Siseministeeriumi valitsemisala asutus“ kasutatakse ka sama paragrahvi lõikes 4 ja § 513 lõikes 1. Seega tuleks ka §-i 510 lõike 4 sõnastuse juures kasutada samasugust sõnastust nagu on kehtivas TsMS §-des 509 ja § 513. 2. 2) Eelnõu § 1 punktiga 18 muudetakse TsMS § 511 lõiget Mitte arvestatud 3 ja sõnastatakse see järgmiselt: „(3) Kohus toimetab avalduse rahuldamata jätmise TsMS § 511 ei reguleeri PPA-le määruse avaldajale kätte. Kohus saadab isiku surnuks lahendi saatmist. tunnistamise määruse avaldajale ning selle jõustumisest alates kümne päeva jooksul perekonnaseisuasutusele isiku surmaandmete kandmiseks rahvastikuregistrisse.“. Seega saab Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) kui volitatud asutus surnuks tunnistamise rahuldamata jätmise määruse kui ka surnuks tunnistamise määruse juhul, kui menetlus algatati PPA avalduse alusel. Kui menetlus algatati lähedaste või KOV-i poolt, siis PPA-le kummalgi juhul määrust ei saadeta, kuigi TsMS § 510 lõike 4 kohaselt küsitakse PPA-lt selle kohta arvamust. 2 (2) Samas on kõnealune teave PPA-le aluseks teadmata kadunud isiku asukoha tuvastamise menetluste jätkamiseks või lõpetamiseks. Vastasel korral peab PPA vajaliku teabe saamiseks tegema päringuid rahvastikuregistrisse, mis on vastuolus isikuandmete töötlemise minimaalsuse põhimõttega. Teeme ettepaneku 36 eelnõu täiendada ning lisada, et kohus saadab määruse samal ajal ka PPA-le. 3. Eelnõu § 3 punktiga 1 muudetakse riigi õigusabi seaduse Arvestatud. (RÕS) § 15 lõiget 5 ja sõnastatakse see järgmiselt: Eelnõu ja seletuskiri täiendatud. „(5) Riigi õigusabi andmise määruses määratakse kindlaks käesoleva seaduse § 8 kohane riigi õigusabi andmise viis ja §-s 16 sätestatud riigi õigusabi saaja hüvitamiskohustus. Määrus saadetakse Eesti Advokatuurile (edaspidi advokatuur) riigi õigusabi infosüsteemi e-toimiku menetlemise infosüsteemi (edaspidi e-toimiku süsteem) kaudu. Määrus loetakse kättetoimetatuks, kui advokatuur kinnitab riigi õigusabi infosüsteemis selle vastuvõtmist.“. Seletuskirjas selgitatakse, et „Muudatusega täpsustatakse seaduses, et riigi õigusabi andmise määrus saadetakse advokatuurile üksnes riigi õigusabi infosüsteemi kaudu. Nimetatu on kooskõlas ka RÕS-i § 15 lõikega 51 ja justiitsministri 06.12.2013. a määruse nr 39 „Riigi õigusabi osutaja määramiseks taotluse esitamise ning e- toimiku süsteemi kaudu riigi õigusabi tasu ja kulude kindlaksmääramiseks dokumentide esitamise kord“ § 2 lõikega 1, mille kohaselt esitab kohus, prokuratuur või uurimisasutus advokatuurile riigi õigusabi osutava advokaadi määramiseks riigi õigusabi andmise määruse elektrooniliselt riigi õigusabi infosüsteemi e-toimiku süsteemi kaudu. Riigi õigusabi osutaja määramise taotlemiseks vajalikud andmed genereeritakse automaatselt riigi õigusabi andmise määrusest.“. Sama määruse § 2 lõigetes 2 ja 3 on sätestatud erandid, kui teabe esitamine e-toimiku kaudu ei ole võimalik. PPA, kui uurimisasutuse jaoks on oluline, et tehniliste rikete või kiireloomulise vajaduse korral saaks taotluse esitada ka muul viisil. Seega, kui seaduses nähakse ette määruse edastamise viis, siis tuleks seaduse tasandil näha ette ka erandid. Leiame, et tekib tõlgendamise küsimus, sest määruse kohaselt saab taotluse esitada ka muul viisil. Eelnõu seletuskirja punktis 8 on märgitud, et seadusemuudatuse rakendamiseks ei ole vaja kehtestada uusi ega muuta olemasolevaid rakendusakte. Tartu Ülikool 1. Toetame Justiits- ja Digiministeeriumi 13. juulil 2025 Teadmiseks võetud esitatud tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõuga ette nähtud muudatusi maksekäsu kiirmenetluse regulatsioonis. Planeeritavad muudatused tagava tarbijate senisest tõhusama kaitse maksekäsu kiirmenetluses. 2. Samuti tugevdab tarbijakrediidilepingu sõlminud Teadmiseks võetud tarbijate kaitset pankrotiseaduses planeeritav muudatus, mille kohaselt ei loeta kaitsmiseta tunnustatuks tarbijakrediidilepingust tuleneva nõude alusel tehtud maksekäsku ega tarbijakrediidilepingust tuleneva nõude alusel tehtud tagaseljaotsust. 3. Toetame ka täitemenetluse seadustiku muutmist viisil, Teadmiseks võetud mis võimaldab tarbijal sundtäitmise lubamatuks 37 tunnistamise hagis esitada tarbijakrediidilepingust tuleneva nõude kohta tehtud maksekäsu puhul või tarbijakrediidilepingust tuleneva nõude kohta tehtud tagaseljaotsuse puhul kõiki vastuväiteid täitedokumendist tuleneva nõude olemasolule ja kehtivusele. 4. Kõik loetletud muudatused puudutavaid olukordi, mille Teadmiseks võetud, selgitatud. puhul kohtumenetluses olev võlausaldaja nõue põhineb tarbijakrediidilepingul. Eelnõu seletuskirjas on näiteks JDM-il on plaanis läbi viia seoses täitemenetlusega eraldi rõhutatud, et regulatsiooni maksekäsu reform, mille esimese rakendamisel tuleb hoolikalt jälgida, et see kehtib üksnes faasi analüüs viiakse läbi selle tarbijakrediidilepingust tulenevate nõuete alusel tehtud aasta lõpuks ja analüüsi teine faas maksekäskude ja tagaseljaotsuste suhtes, muude nõuete järgmisel aastal. Analüüside kohta tehtud lahendeid sarnasel moel vaidlustada ei saa. alusel luuakse maksekäsu kiirmenetluse terviklahendus, Seletuskirja kohaselt on eelnõu ajendatud Euroopa Kohtu mis hõlmab ka Euroopa Kohtu lahenditest. Nimetatud lahendid puudutavad tüüptingimuste direktiivi kohta tüüptingimuste direktiivi (93/13/EMÜ) ja tarbijakrediidi tehtud lahendite arvesse võtmist. direktiivi (2008/48/EÜ). Peamiselt on Euroopa Kohus erinevates lahendites käsitlenud kohtu kohustust omal algatusel kontrollida tarbijaga sõlmitud lepingus sisalduvate tüüptingimuste kehtivust (seda nii tavamenetluses, maksekäsu kiirmenetluse raames, tagaseljaotsust tehes, kui ka pankroti- ja täitemenetluses). Nagu viidatud eelnõu seletuskirjas, siis on Euroopa Kohus sarnaselt seoses vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimisega leidnud, et ka selle põhimõtte järgimist võlausaldaja poolt enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist peab kohus omal algatusel hindama. Seejuures tuleb märkida, et seoses tüüptingimuste kehtivuse hindamisega kohtumenetluses kohtu omal algatusel on Euroopa Kohtu praktika palju mahukam ja detailsem kui tarbija krediidivõimelisuse hindamisega seoses. Nii ei ole tänaseks Euroopa Kohus võtnud konkreetset seisukohta küsimuses, kas kohus peaks omal algatusel kontrollima võlausaldaja vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist ka maksekäsu kiirmenetluses, panrotimenetluses ja täitemenetluses. Eelneva valguses peame oluliseks rõhutada, et planeeritavad muudatused ei peaks piirduma tarbijakrediidilepingust tulenevate nõuete kohtuliku kontrolli reguleerimisega. Tarbijaid kahjustavad tüüptingimused võivad sisalduda (ja ka sisalduvad) muud liiki lepingutes, nt sideteenuse osutamise lepingud, eluruumi üürilepingud jne. Vastavalt Euroopa Kohtu praktikale peaks olema riigisisesel kohtul võimalik omal algatusel tüüptingimuste kehtivust menetluses kontrollida, kui seda ei ole tehtud varasemas kohtumenetluses. See võimalus peab olemas olema ka eriliigiliste menetluse puhul (maksekäsu kiirmenetlus, pankrotimenetlus, täitemenetlus ning tagaseljaotsuse tegemisel). Praegune Eestis kehtiv regulatsioon kohtule selgelt vastavat võimalust ette ei näe. Seega leiame, et ette nähes erireeglid tarbijakrediidilepingust tulenevate 38 nõuete menetlemiseks, tuleks samasugused võimalused kohtule anda ka iseseisvalt tüüptingimuste kehtivuse hindamiseks samades menetlustes. Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koda 1. Esitame seisukoha tsiviilkohtumenetluse seadustiku jt Teadmiseks võetud seaduste muutmise eelnõu selle osa kohta, mis puudutab tarbijakrediidi nõuete kontrolli tugevdamist kohtumenetluses. Mõneti on muudatused maksekäsu kiirmenetluse regulatsioonis, millega nähakse ette eriregulatsioon tarbijakrediidilepingust tulenevate nõuete menetlemiseks, vastuolus eelnõu ettevalmistajate üldise eesmärgiga optimeerida kohtute töökoormust. 2. Teeme ettepaneku muuta eelnõu seletuskirja rõhuasetusi Selgitatud selliselt, et lugejale oleks arusaadav, kas tarbijakrediidilepingust tulenevate nõuete menetlemise Kavandatud PankrS-i vajalikkus tuleneb pigem soovist viia pankrotimenetluse regulatsiooni muudatuste mõju ja praktika kooskõlla Euroopa Kohtu ja Riigikohtu põhiseaduspärasus vajavad seisukohtadega, mille kohaselt peab kohus hindama täiendavat analüüsi. Muudatused tarbijakrediidinõuete sisulist põhjendatust omal jäetakse eelnõust välja. algatusel, sõltumata tarbija vastuväidetest, või soovist rohkem distsiplineerida krediidiandjaid. 3. Eelnõu seletuskirjas on suurem rõhk asetatud Selgitatud. krediidiandjate manipulatsioonidele nõuete kohtulikus menetluses. Seletuskirjas esitatud viide kohtunike Tsiviilasja lahendaval kohtul on tähelepanekule, et kohtusse hagiavaldusega esitatud pädevus juhtida tsiviilasja nõuded on maksekäsu kiirmenetluses süstemaatiliselt menetlust, sh tuvastada olnud esitatud suuremas summas, vajab seletuskirjas menetlusosalise poolt põhjalikumat käsitlust. Kuna kohtunikud viitavad menetlusõiguste kuritarvitamist. kelmusele, siis oleks asjakohane esitada seletuskirjas Selgitame, et kui kohus tuvastas ülevaade, kas kuriteoteadete alusel on alustatud tsiviilkohtumenetluses kriminaalasju ja kas on esitatud kahtlustusi või menetlusõiguste kuritarvitamise, süüdistusi. ei tähenda, et sellel on õiguslik tähendus ainult juhul, kui asjas on algatatud kriminaalmenetlus või esitatud kahtlustus või süüdistus. 4. Eelnõu § 1 punkt 12 muudatuse üheks mõjuks on ka, et Selgitatud tarbijale lisanduvad täiendavad menetluskulud. Jättes kõrvale kohtunike tähelepanekud võimalike kelmuste Ekslik on arusaam, et kohta võlausaldajate poolt ja eeldades, et nõuded on hagimenetluse kulud ei tohi olla õiged, siis tuleks eelnõu § 1 punkt 12 seletuskirjas esitada suuremad, kui on kulud andmed senise kohtupraktika kohta, millised on praegu maksekäsu kiirmenetlusele. Ka tarbijale lisanduvad menetluskulud maksekäsu kehtiv õigus sellist lähenemist ei kiirmenetluses näiteks 8000 eurose nõude puhul ja toeta. Arvestades seda, et alates millised on taolise suurusega nõude menetluskulud 2027. a võetakse hagimenetluses. Leiame, et olukorras, kus tarbija jaoks tarbijakrediidilepingust on muudatuse järgselt hagimenetluse tulemuseks sama, tulenevate nõuete menetlemise mis praegu maksekäsu kiirmenetluses (st kohus mõistab lihtsustamiseks ja kohtu välja nõude, intressi ja viivised samas ulatuses), tuleb koormuse leevendamiseks tagada, et tarbija ei pea kandma lisakulusid hagimenetluses kasutusele kohtumenetluskulude näol. Kui seletuskirja täiendatakse tehniline abivahend, muutuvad võrdleva analüüsiga hagimenetluse reaalse mõju kohta ka hagimenetlused eelduslikult algselt maksekäsu kiirmenetlusse esitatud nõude kiiremaks, lihtsamaks ja vähenemisele, siis saab ka hinnata kavandatava odavamaks. muudatuse reaalset mõju tarbija kohustuste suurusele 39 kogusummas. Seletuskirja lk 42 esitatud konstateering menetluse kallinemise kohta peab olema saavutada soovitava eesmärgi suhtes proportsionaalne ja põhjendatud. 5. Füüsilisest isikust pankrotivõlgnike seas on vaid mõni Selgitatud üksik, kelle sissetulek ületab pankrotimenetluse kestel töötasu alammäära. Valdavalt füüsiliste isikute Kavandatud PankrS-i pankrotimenetlustes võlgniku igakuise sissetuleku arvel regulatsiooni muudatuste mõju ja pankrotivara ei suurene. Teeme ettepaneku täiendada põhiseaduspärasus vajavad seletuskirja andmetega, millises summas on füüsilisest täiendavat analüüsi. Muudatused isikust pankrotivõlgnikega menetlustes võlausaldajatele jäetakse eelnõust välja. keskmiselt pandiga tagamata nõudeid rahuldatud. Väidame kutsepraktikale tuginevalt, et kui nõudeid rahuldatakse üldiselt vaid mõne tuhande euro ulatuses, siis ei avalda nõude põhjalik pankrotimenetlusaegne kontroll olulist mõju ei jaotisele ega pankrotivõlgniku majanduslikule olukorrale. Pankrotivara nõuete rahuldamisest üle ei jää ning võimalikud muudatused jaotises võlausaldajate vahel on marginaalsed võrreldes eelnõus kavandava täiendava kontrolliga kaasnevale menetluskulule (sh pankrotihalduri ja kohtu kulud, menetluste pikenemine jne). 6. Meie hinnangul oleks mõttekas jätta Mitte arvestatud tarbijakrediidilepingust tulenevate nõuete menetlemine maksekäsu kiirmenetluses piiramata (eelnõu § 1 p 12). Ettepaneku esitaja möönab, et Piisab ka sellest, et tarbijal on alati võimalik pöörduda ettepanek ei ole kooskõlas omal algatusel kohtusse tarbijakrediidilepingust Euroopa Kohtu ega Riigikohtu tulenevate nõude kohtulikuks läbivaatamiseks, kui seda praktikaga. ei ole varem tehtud (eelnõu § 4 p 2 ja § 5 p 3, ent analoogilised sätted tuleks lisada eelnõusse ka juhuks, kui nõue ei ole veel täitemenetluses ja tarbija soovib teenindamisel olevat laenulepingut vaidlustada). See ettepanek ei ole küll kooskõlas Euroopa Kohtu ja Riigikohtu ülal viidatud seisukohaga, kuid kooskõlas eelnõu koostajate üldise eesmärgiga optimeerida kohtute töökoormust. Ettepaneku realiseerimine välistaks hagi alusel kohtumenetlused, mis annaksid lõppkokkuvõttes maksekäsu kiirmenetlusega võrdse tulemuse. Nii ei tekitata tarbijale täiendavaid menetluskulusid olukorras, kus ei tarbija ega krediidiandja ei ole hagimenetlusest huvitatud. 7. Pankrotiseaduse muudatused toovad pankrotihalduritele Selgitatud kaasa täiendava töökoormuse, millist ei pea kandma näiteks juriidilisest isikust pankrotivõlgniku menetlustes. Kavandatud PankrS-i Teeme ettepaneku täiendada PankrS § 65 lg 51 punktiga regulatsiooni muudatuste mõju ja 4: „4) pankrotihaldur on hinnanud põhiseaduspärasus vajavad tarbijakrediidilepingust tulenenud nõude kehtivust“, täiendavat analüüsi. Muudatused Kuigi eelnõu koostajad hindavad, et vaidlused jäetakse eelnõust välja. vähenevad, ei pruugi see nii minna. Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koda korraldas käesoleva aasta kevadel kutsekogu liikmete ja usaldusisikute seas küsitluse. Vastajate antud valdava hinnangu kohaselt võtab maksekäsuga tarbijakrediidinõude läbivaatamine koos vastuväite esitamisega ca 3-4 tundi tööaega. Leiame, et tegemist on väga olulise töömahuga, mis vajab 40 täiendavat tasustamist kas pankrotivara või selle puudumisel riigi vahenditest. 8. Tarbijakrediidi läbivaidlemine halduri poolt võiks olla Selgitatud tasustatud ajapõhiselt, kuna on ka keerulisemaid asju. Üks maksekäsk või tagaseljaotsus võib hõlmata Kavandatud PankrS-i mitmetest tarbijakrediidilepingutest tulenevaid nõudeid. regulatsiooni muudatuste mõju ja Tarbijakrediidi sätete järgimist tuleb kontrollida iga põhiseaduspärasus vajavad lepingu puhul eraldiseisvalt. Näiteks praktikast pärit täiendavat analüüsi. Muudatused pankrotimenetlus, kus esitati 9 jõustunud jäetakse eelnõust välja. maksekäskudel/tagaseljaotsustel põhinevat nõudeavaldust, mis on tehtud tarbijakrediidilepingutest tulenevate nõuete kohta. Nende 9 nõudeavalduse aluseks on 12 maksekäsku ja 4 tagaseljaotsust ning kokku 23 tarbijakrediidilepingut. Kui ainuüksi ühe jõustunud maksekäsu/tagaseljaotsuse n-ö taasavamine võtab 3-4 tundi (mitmeid tarbijakrediidilepinguid hõlmav lahend võib ka rohkem võtta), siis selles asjas oleks halduri seaduseelnõu muudatusest tulenev täiendav töömaht 48- 64 tundi, millele hetkel vastab riigi vahenditest hüvitatava tunnimääraga tasu 3168-4224 eurot, lisandub käibemaks. Riigi poolt hüvitatakse täna sellest ca 25 %. 9. Pankrotimenetluses on halduri tööd võimalik rahastada Selgitatud peamiselt kas pankrotivara arvel või siis riigi vahenditest. Ilmselt ei ole füüsiliste isikute pankrotimenetlustes Kavandatud PankrS-i kummastki allikast võimalik täiendavat ressurssi leida regulatsiooni muudatuste mõju ja mahus, mis kataks haldurile pandavate lisaülesannete põhiseaduspärasus vajavad täitmise. Olukorra lahendamiseks pakume välja täiendavat analüüsi. Muudatused alternatiivsed lahendused: jäetakse eelnõust välja. 1) Muuta pankrotimenetluse üldist loogikat ning kehtestada, et nõuete kontroll (PankrS § 1001 lg 4) tuleb läbi viia vaid sellistes menetlustes, kus pankrotivara on rohkem kui PankrS § 146 lg 1 kohaste väljamaksete tegemiseks vajalik. Selline muudatus vähendab oluliselt pankrotihalduri ja ka kohtu töökoormust ja on põhjendatav sellega, et kui puudub vara, mille alusel nõudeid täita, ei ole ka põhjust nõuete täpset suurust tuvastada. 2) Pankrotihaldur esitab tarbijakrediidilepingust tuleneva nõude kohta põhistamata vastuväite (PankrS § 1001 lg 4 täiendamine). Eelnõu § 2 p 2 kohaselt peab võlausaldaja esitama tarbijakrediidilepingust tuleneva nõude kohta käivad dokumendid pankrotihaldurile, ent väljaspool pankrotimenetlust kohtule (eelnõu § 1 p 13). Teeme ettepaneku praktikat ühtlustada selliselt, et nõude kontroll toimub kohtus sõltumata sellest, kas tarbija on pankrotimenetluses või mitte. Selline muudatus vähendab oluliselt pankrotihalduri töökoormust ja muudab nõude kontrollimise alused ühtlaseks ja mittediskrimineerivaks. Kuivõrd lahendi teeb nõude kohta kohus nii siis, kui võlgnik ei ole pankrotimenetluses, kui ka juhul, kui on, siis on põhjendatud nõuete kontrollimine üksnes kohtus. 41 10. Sõltumata sellest, kumb esitatud alternatiividest leiab Selgitatud seadusandja heakskiidu, teeme ettepaneku täiendada PankrS 1001 lg 2 loetelu täiendava punktiga „61) kas nõue Kavandatud PankrS-i põhineb tarbijakrediidilepingust tuleneval nõudel, mille regulatsiooni muudatuste mõju ja kohta on tehtud maksekäsk, tagaseljaotsus või sõlmitud põhiseaduspärasus vajavad täitemenetluse seadustiku § 2 lõike 1 punktis 18 täiendavat analüüsi. Muudatused nimetatud notariaalne kokkulepe;“. See ettepanek on jäetakse eelnõust välja. loogiliseks jätkuks eelnõu § 2 punktis 2 kavandatule. 11. Palume selgitada ja vajadusel täpsustada eelnõu sellise Selgitatud olukorra lahendamiseks, kus võlausaldajal on maksekäsk, mis on tehtud § 1 punktide 12 ja 13 Kavandatud PankrS-i tingimuste kohaselt, kuid esitab pankrotimenetluses regulatsiooni muudatuste mõju ja võlgniku vastu nõude koos lepingujärgsete intresside ja põhiseaduspärasus vajavad viivise nõuetega. Kas ja millises osas saab sellisel juhul täiendavat analüüsi. Muudatused lugeda nõue kaitsmiseta tunnustatuks? Kas tunnustamata jäetakse eelnõust välja. osa kontroll toimub hagi või hagita menetluses? 12. Pankrotiseaduse muudatusettepanekute osas palume Selgitatud pöörata Teie tähelepanu, et mitte kõik maksekäsuga vormistatud nõuded ei ole tarbijakrediidilepingust Kavandatud PankrS-i tulenevad. Kui võlausaldaja esitab PankrS § 94 alusel regulatsiooni muudatuste mõju ja nõudeavaldusega nõude, mis tugineb maksekäsule, siis põhiseaduspärasus vajavad mille alusel peaks pankrotihaldur otsustama, kas nõuda täiendavat analüüsi. Muudatused puuduste kõrvaldamist ja PankrS § 91 lõikes 11 sätestatud jäetakse eelnõust välja. dokumentide esitamist või mitte? Teeme ettepaneku kaaluda võlgniku kohustamist nõude sisu selgitamiseks nt PankrS § 1001 lg 3 täiendusena. 13. Analoogiline küsimus tekib ka eelnõu § 5 p 2 puhul Selgitatud – kui täitmisele on antud maksekäsk, siis mille alusel peab kohtutäitur ära tundma, et täitmisele on antud Kavandatud TMS-i ja TsMSRS-i tarbijakrediidilepingust tulenenud nõue? Arusaamatuste regulatsiooni muudatuste mõju ja välistamiseks teeme ettepaneku, et eelnõu paneks põhiseaduspärasus vajavad sissenõudjale kohustuse täpsustada maksekäsu alusel täiendavat analüüsi. Muudatused täitmisele antud nõude päritolu. Arvestades, et jäetakse eelnõust välja. täitemenetlus on formaalne menetlus, kus kohtutäituril on kaalutlusõigus vaid seadusega piiritletud juhtudel ja ulatuses, tuleks eelnõu täiendada ka regulatsiooniga juhuks, kus sissenõudja ei anna kohtutäiturile nõude päritolu kohta teavet Sellisel juhul võiks nõude lugeda tarbijakrediidilepingust tulenenud nõudeks. 14. Teeme ettepaneku, et eelnõu jõustumise järgselt tehakse Mitte arvestatud kohtulahendite resolutiivosas märge, kas lahend on või ei ole tehtud tarbijakrediidilepingust tuleneva nõude kohta. Ettepanek lähtub kooskõlastusel käinud TMS ja PankrS muudatusettepanekutest. Kuna need muudatused jäävad eelnõust välja, siis ettepanekut ei kaaluta. Ettepanek ei ole ka õigussüstemaatiline. 15. Arvestades, et füüsilisest isikust võlgnikud (tarbijad) on Selgitatud valdavalt õiguskauged inimesed, teeme kehtivast õigusest parema arusaamise eesmärgil ettepaneku lisada Kavandatud TMS-i ja TsMSRS-i TMS § 221 juurde ka need sätted, mis praegu on regulatsiooni muudatuste mõju ja kavandatud eelnõu § 4 punkriga 2 TsMSRS §-i 118. põhiseaduspärasus vajavad täiendavat analüüsi. Muudatused jäetakse eelnõust välja. 42 Finantsinspektsioon 1. Finantsinspektsioon tervitab muudatusi, mis tugevdavad Teadmiseks võetud tarbijakrediidi valdkonda ja tarbijate õigusi seaduse vastaselt antud tarbijakrediidi ja tekkinud võlgnevuse osas. Küll aga rõhutame, et kohtutele sedalaadi täiendava kohustuse panemine, mh maksekäsu kiirmenetlustes, töötab suures pildis olemasolevale süsteemile vastu, kuna see oluliselt aeglustab sedalaadi nõuete menetlust (mh kogu tsiviilkohtumenetluse pidamist), tõstab oluliselt kohtunike töökoormust ja ei pruugi tuua kasu, kuna krediidiandjad on alati paremas positsioonis võistlevas tsiviilkohtumenetluses. 2. Finantsinspektsiooni hinnangul peaks riik võtma hoopis Teadmiseks võetud, selgitatud suuna, kus sedalaadi vaidluste kese läheks finantsombudsmanile ehk luua tuleks finantsteenustega JDMi tellimisel on valminud seotud vaidluste kohtuvälise lahendamise organ. tsiviilvaidluste kohtuvälise Finantsombudsmani instituut oleks sarnane täna toimiva lahendamise analüüs, mille Töövaidluskomisjoni mudeliga ja see oleks kooskõlas autorid ei jõudnud ühisele Eesti Vabariigi põhiseadusega. Finantsombudsmani seisukohale, et tsiviilvaidluste mudel on kontseptsioonina varasemalt juba välja töötatud siduvate lahenditega ja see on käinud ka avalikul kooskõlastusel 2020. aastal lahendamine kohtuvälise organi (Finantsteenustega seotud vaidluste kohtuvälise poolt oleks põhiseaduspärane. lahendamise mudeli väljatöötamiskavatsus). Sellisel Analüüs ei toetanud sellise mudelil on palju plusse ja eeliseid, mis vähendavad lahenduse laiendamist. kohtute töökoormust ja asetavad vaidluste põhjustaja Finantsombudsman on võimalik positsiooni, kus nad ise peavad finantsombudsmani töö luua lepitusorganina. Sellist kinni maksma. Samuti oleks tarbijal sinna oluliselt seisukohta on JM väljendanud ka lihtsam ja odavam pöörduda, mistõttu oleks sellisel varem. lahendusel märgatav ja positiivne mõju nii riigile, sh kohtute töökoormusele ja kohtumenetluste pikkusele, kui ka krediidivõtjatele. 3. II Tähelepanekud Eelnõule Teadmiseks võetud ja selgitatud 1) Eelnõu § 1 punkti 12 kohaselt täiendatakse TsMS § 481 lõikega 25, mille kohaselt tarbijakrediidilepingust Tegemist on õiguspoliitilise tuleneva nõude menetlemisel maksekäsu kiirmenetluses valikuga ning eelnõu eesmärgiks arvestatakse kõik selles võlasuhtes tarbija tehtud maksed on tagada tarbijate õiguste parem esimeses järjekorras põhivõla, teises järjekorras intressi kaitse. ja kolmandas järjekorras viivise katteks. Põhivõla kiire katmine aitab piirata võla kasvu intresside ja viiviste arvelt, mis võib olla tarbijale kasulik, sest see vähendab võla kumulatiivset suurenemist ja võimalikke tulevasi kohustusi. Samuti, kui kõik maksed arvestatakse ühe kindla ja etteantud järjekorra järgi, lihtsustub kohtumenetlus ja võimalike vigade või manipuleerimise võimalused vähenevad. Seda öelduna, maksete arvestamise järjekorra muutmine maksekäsu kiirmenetluses tekitab olukorra, kus tarbija juba tehtud makseid hakatakse tagasiulatuvalt ümber arvestama teistel alustel, kui need, mille alusel maksed algselt sooritati. Kui tarbija on oma kohustusi täitnud vastavalt võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) § 415 sätestatud järjekorrale, siis maksekäsu kiirmenetluses tehtav ümberarvestus loob mulje, et varasem arvestus oli vale või ebaõiglane, kuigi see võis vastata kehtivatele õigusnormidele. 43 Finantsinspektsioon peab problemaatiliseks, et lepingu kehtivuse ajal kehtib üks maksete arvestamise kord, kuid võlgnevuse tekkimisel ja sissenõudmisel rakendatakse maksekäsu kiirmenetluses, ja ainult selles menetluses, tagasiulatuvalt teistsugust ümberarvestamise korda. Kehtib õigustatud ootus, et reeglid kehtivad järjepidevalt ning nende alusel toimutakse läbipaistvalt. Maksete tagasiulatuv ümberarvestamine ainult maksekäsu kiirmenetluses, samas kui hagimenetluses sellist ümberarvestust ei tehta, tekitab menetluste vahel ebavõrdsust ning rikub õigusselguse põhimõtet. See seab tarbija ebamäärasesse ja ebaõiglasesse olukorda ning tarbija olukord sõltub mitte enam ühtsest ja objektiivsest õiguslikust raamistikust, vaid menetlusvormist. 4. 2) Eelnõu § 1 punkti 13 kohaselt täiendatakse TsMS § Arvestatud. 482 lõikega 11, mille kohaselt lisatakse maksekäsu kiirmenetluse avaldusele nõude aluseks olev leping, Eelnõu ja seletuskirja on sealhulgas maksegraafik, ning tarbijale VÕS § 4031 muudetud. kohaselt esitatud Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabeleht või VÕS § 4033 kohaselt esitatud Euroopa standardinfo teabeleht. Avalduses tuuakse välja krediidi kulukuse määr, samuti selle arvutamise aluseks olnud tagasimaksete summad ja tähtajad, kui tegemist on VÕS § 4061 lõikes 4 sätestatud lepinguga. Finantsinspektsioonile jääb selgusetuks, millisel eesmärgil on vajalik Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehe või Euroopa standardinfo teabelehe esitamine koos maksekäsu kiirmenetluse avaldusega. Eelmainitud dokumentide näol on tegemist lepingueelse informatiivse teabega, mille eesmärk on tagada tarbijale selgus ja võrreldavus erinevate krediidipakkumiste vahel enne lepingu sõlmimist. Teabeleht ei kajasta krediidisuhte hilisemat arengut ega pruugi kajastada lõplikke lepingutingimusi (nt kui lepingut on korduvalt muudetud, eriti krediidiliini lepingute puhul jne). Õiguslikult siduv on seega üksnes poolte vahel sõlmitud krediidileping, mitte teabelehes esitatud kavandatavad tingimused. Kui maksekäsu kiirmenetluse avaldusele lisatakse dokumendina midagi, millel puudub iseseisev õiguslik tähendus, ei lisa see kohtule sisulist teavet nõude põhjendatuse hindamiseks, vaid pigem koormab menetlust formaalsete lisadokumentidega. Kui teabelehe esitamise nõue seadusesse jääb, tuleks vähemalt seletuskirjas selgitada selle esitamise vajalikkust. . 5. 3) Eelnõu § 1 punkti 15 kohaselt täiendatakse TsMS § Teadmiseks võetud, selgitatud 4841 lõikega 4, mille kohaselt sama paragrahvi lõigetes 1–3 sätestatut ei kohaldata tarbijakrediidilepingust Tegemist on õiguspoliitilise tulenevatele nõuetele. Kui sellise nõude või nõude osa valikuga. puhul on maksekäsu tegemise eeldused täidetud vaid Selgitame, et maksekäsu osaliselt, jätab kohus avalduse rahuldamata. kiirmenetluses avalduse Eelnõuga kavandatav muudatus loob olukorra, kus isegi rahuldamata jätmisel ei ole res formaalse puuduse või osalise ebasobivuse tõttu jäetakse judicata tagajärgi. See tähendab, kogu avaldus rahuldamata, ilma võimaluseta puudusi et kui kohus jätab maksekäsu kõrvaldada. Finantsinspektsiooni hinnangul on see kiirmenetluses avalduse ebaproportsionaalne, kuna puhtalt formaalsed puudused rahuldamata nt seetõttu, et 44 ei pruugi mõjutada nõude õiguslikku alust ega sisulist avalduses on puudused, on õiguspärasust. Sellise avalduse automaatne rahuldamata võimalik esitada uus avaldus, sh jätmine tähendab, et võlausaldajal puudub võimalus viia maksekäsu kiirmenetluses. avaldus menetlusnõuetele vastavaks. Selline nõue seab võlausaldaja ebasoodsasse olukorda, kus ta kaotab õiguse saada õiguskaitset formaalsete puuduste tõttu, mis on sageli lihtsasti parandatavad. Kui avaldus jäetakse vorminõuete rikkumise tõttu rahuldamata ilma võimaluseta puuduseid kõrvaldada, sunnitakse võlausaldajaid ka väikeste ja selgete võlgnevuste puhul kasutama hagimenetluse vormi. See omakorda pikendab menetlust, suurendab kulusid ning koormab nii võlausaldajat, võlgnikku kui ka kogu kohtusüsteemi. Selliselt suurendatakse põhjendamatult koormust hagimenetlusele ning vähendatakse õiguskindlust. Lisaks karistatakse ebaproportsionaalselt õiguspäraselt käituvaid võlausaldajaid, takistades neil oma õigusi efektiivselt ja mõistlike kuludega kaitsta. 6. 4) Eelnõu § 2 punkti 1 järgi muudetakse pankrotiseaduse Arvestatud, selgitatud § 10 lõiget 5. Kavandatava muudatuse kohaselt kui nõude kohta on jõustunud kohtulahend või vahekohtu otsus, ei Kavandatud PankrS-i pea pankrotiavalduses võlausaldaja nõude kohta muid regulatsiooni muudatuste mõju ja tõendeid esitama, välja arvatud juhul, kui tegemist on põhiseaduspärasus vajavad tarbijakrediidilepingust tuleneva nõudega, mille kohta on täiendavat analüüsi. Muudatused tehtud maksekäsk või tagaseljaotsus. jäetakse eelnõust välja. Kavandatav muudatus, mille kohaselt ei ole tarbijakrediidilepingust tuleneva nõude kohta tehtud maksekäsk või tagaseljaotsus pankrotimenetluses piisav tõend nõude olemasolu kohta, on mitmes osas problemaatiline ning tekitab olulisi küsitavusi õigusselguse ja menetlusliku võrdsuse osas. Esiteks, selline regulatsioon karistab võlausaldajat, kes on seaduslikult ja õiguspäraselt esitanud oma nõude kohtusse ning saanud selle kohta jõustunud kohtuotsuse. Kui pankrotimenetluses nõutakse seejärel täiendavat tõendamist, pannakse võlausaldaja olukorda, kus ta peab kulutama ressursse ja osalema esmalt kohtumenetluses ning seejärel pankrotimenetluses. Arvestades, et kohtulahend peaks olema lõplik ja siduv, ei ole arusaadav ega ka põhjendatud, miks võlausaldajal kaob vajadus nõuet täiendavalt tõendada näiteks tavalise hagimenetluse otsuse korral, kuid mitte maksekäsu või tagaseljaotsuse puhul. Teiseks, tarbijate kaitsest kehtestatud regulatsioonid lähtuvad tihti eeldusest, et tarbija (antud juhul võlgnik) on õigusteadmatu, on heauskne, sattunud makseraskustesse sõltumatult oma tahtest ja vajab kaitset süsteemi või krediidiandja kuritarvituste eest. Kuigi sellised olukorrad eksisteerivad ja vajavad kahtlemata tähelepanu, ei ole see alati tegelikkus. Sageli jäetakse tähelepanuta olukorrad, kus võlgnik teadlikult väldib oma kohustuste täitmist, kasutab ära lünki kohtumenetluses või seadusandluses, venitab protsesse, et hoida võlausaldajaid surve all ja loob näilise maksejõuetuse, varjab vara või kannab seda lähedaste 45 nimedele. Eelnõus väljapakutud lähenemine soodustab võlgniku strateegilist või pahatahtlikku käitumist. Võlgnik, kes teadlikult ignoreerib maksekäsu kiirmenetluse avaldust ega vaidlusta nõuet, saab pankrotimenetluses ometi täiendava kaitse. See tähendab, et võlgnik, kes ei kasutanud seadusest tulenevat võimalust oma õiguste kaitseks, saab hiljem sisuliselt justkui premeeritud läbi selle, et tema suhtes tehtud otsus „ei loe“, kuna see ei ole piisav tõend. Selline lähenemine mitte üksnes ei õõnesta kohtumenetlust, vaid annab ka vale signaali, et kohtumenetluse venitamine või ignoreerimine on võimalus vältida või lükata edasi oma kohustuste täitmist. Kolmandaks, regulatsioon tekitab ebavõrdsust erinevate kohtulahendite ja menetlusviiside vahel. Kui maksekäsk või tagaseljaotsus tarbijakrediidivaidluses ei kehti pankrotimenetluses täieliku tõendina, kuid teiste nõuete puhul samalaadsed kohtulahendid kehtivad, muutub õiguskaitse sõltuvaks mitte õigussuhte sisust, vaid sellest, millist menetlust võlausaldaja on otsustanud oma õiguste kaitseks kasutada. Taoline eristamine ei ole kooskõlas õigusselguse ega menetlusliku võrdsuse põhimõtetega ning võib jätta mulje, et kohtulahendi kehtivus sõltub subjektiivsest hinnangust menetluse liigile, mitte objektiivsest õiguskorrast. Lisaks tuleb rõhutada, et pankrotimenetlus ei peaks olema kohaks, kus juba jõustunud kohtuotsuseid ümber hinnatakse. Kui kohus on juba korra tuvastanud nõude olemasolu ei ole mõistlik ega õiguspärane, et kohus peab hiljem uuesti hakkama otsustama varasemalt tehtud otsuse õiguspärasuses. See õõnestab kohtu autoriteeti ja kogu õigussüsteemi usaldusväärsust. 7. II Finantsinspektsiooni seisukohad Eelnõu kaaskirjas Selgitatud esitatud Eelnõuga kehtestatavatele sisulistele muudatustele Muudatuste eesmärk on Tarbijate kaitse krediidivaldkonnas on igati põhjendatud korrakohase kohtumenetluse ja vajalik. Tarbijad on tihti professionaalsete tagamine ja tarbijate parem krediidiandjatega võrreldes nõrgemas kaitse. Muudatused lähtuvad läbirääkimispositsioonis ning vajavad seetõttu suuremat õiguspoliitilistest otsustest. kaitset. Samuti on mõistetav ja põhjendatud soov viia seadusandlus kooskõlla Euroopa Kohtu ja Riigikohtu praktikaga, mille kohaselt peavad kohtud olema suutelised kõikides tarbijakrediidi menetlustes, sealhulgas maksekäsu kiirmenetluses, suutma omal algatusel hinnata, kas krediidiandja on täitnud vastutustundliku laenamise põhimõtteid, sealhulgas hinnanud tarbija krediidivõimelisust enne lepingu sõlmimist. Kohtute roll vastutustundliku laenamise põhimõtte omal algatusel kontrollimisel peab olema selgelt piiritletud ning kooskõlas kehtivate menetlusreeglitega, et vältida õigusselguse ja menetluslike põhimõtete õõnestamist. Kuigi on ülioluline, et kohtud suudaksid hinnata, kas krediidiandja on täitnud oma kohustused tarbija krediidivõimelisuse hindamisel ja järginud krediiti 46 väljastades vastutustundliku laenamise põhimõtet, on oluline, et enne oluliste ja laiapõhjaliste muudatuste tegemist, mis võivad krediiditurgu oluliselt mõjutada, viiakse läbi põhjalik mõjuhindamine. Iga oluline muudatus peab olema toetatud analüüsiga selle mõju kohta nii kohtusüsteemile kui kogu finants- ja krediiditurule, et vältida soovimatuid kõrvalmõjusid ja tagada stabiilne ning usaldusväärne krediidikeskkond. Eelnõus sisalduvad piirangud tarbijakrediidilepingutest tulenevate nõuete menetlemisele toovad endaga kaasa mitmeid muudatusi, mille eesmärk on eelkõige tarbijate parema kaitse tagamine, siiski sisaldavad muudatused ka olulisi kitsaskohti, mis võivad mõjutada negatiivselt nii õigussüsteemi toimimist, krediiditurgu kui ka laiemalt ühiskonda. Eelnõus sisalduvad muudatused võivad kaasa tuua: 1) krediidipakkumise vähenemise ja laenutingimuste karmistumise; 2) laenutoodete kallinemise ning intressimäärade tõusu; 3) kohtusüsteemi töökoormuse suurenemise ja menetluste pikenemise; 4) võlausaldajate õiguste tõhusa kaitse raskendamise; 5) võlgnike teadliku makseviivituse (strateegilise maksmata jätmise) sagenemise. Kavandatavad muudatused tõstavad tarbijakrediidilepingutest tulenevate nõuete menetlemise keerukust ja pikkust, kuna suur osa nõuetest suunatakse maksekäsu kiirmenetluse asemel hagimenetlusse, mis omakorda suurendab krediidiandjate riske, kuna nõuete sissenõudmine muutub aeganõudvamaks ja kulukamaks. On mõistlik eeldada, et sellise riski kompenseerimiseks tõstetakse intressimäärasid ja muid kulusid, mis krediidilepinguga kaasnevad. Seega loob keerulisem ja kallim kohtumenetlus kahjuliku ringi - raskemad ja pikemad menetlused suurendavad laenude hinda, mis mõjutab kogu krediiditurgu. Kallim krediit omakorda vähendab tarbijate ligipääsu rahastamisele, eriti haavatavates sihtrühmades, ning võib neid suunata riskantsemate ja reguleerimata lahenduste poole (nt laenud välismaalt, Facebooki laenugrupid vms). Kui võlausaldajal on raskusi nõuete sisse nõudmisega ning menetlus on aeganõudev ja kulukas, millega võib tarbijale kaasneda teatud hüve ehk maksete vähendamise võimalus, võib tekkida võlgnikes mulje, et kohustuste täitmata jätmine on majanduslikult soodsam ja lihtsam variant kui lepingutingimuste nõuetekohane järgimine. See olukord vähendab oluliselt võlgnike motivatsiooni oma kohustusi õigeaegselt ja täielikult täita. Vastupidiselt eesmärkidele vähendada võlgnike hulka, võidakse soodustada strateegilist maksmata jätmist ning võlgnevuste kuhjumist, mis tähendab, et võlgnike arv ühiskonnas hoopis kasvab. Pikaajalises perspektiivis ohustab see finantssüsteemi stabiilsust ja efektiivsust ning vähendab usaldust luues soodsa pinnase võlgnike 47 arvu kasvuks ning seeläbi ka finantssüsteemi haavatavuse suurenemiseks. 8. Arvestades Euroopa Kohtu praktikat, mille kohaselt Selgitatud. peavad kohtud omal algatusel kontrollima vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist, oleks JDMis on planeeritud põhjendatud ja vajalik analüüsida, kas ja kuidas teised maksekäsumenetluse reform. liikmesriigid on nimetatud kohtupraktikast tulenevalt Reformi läbiviimiseks on oma siseriiklikke menetlusnorme kohandanud – kas planeeritud analüüsid kahes õigusnorme on muudetud, milliseid lahendusi on faasis – 2025 ja 2026. Esimene kasutusele võetud, ning millised neist on praktikas analüüs, mis sisaldab Euroopa osutunud toimivaks või vastupidi, tekitanud probleeme. Kohtu praktika ja teiste EL See omakorda aitab kujundada läbimõeldud ja liikmesriikide õiguse analüüsi, proportsionaalseid lahendusi Eesti õiguskorras, vältides on valmimisel. Analüüside kiirustades tehtavaid muudatusi, mis ei pruugi saavutada tulemus peaks andma soovitud eesmärke või võivad kaasa tuua kõrvalmõjusid, terviklahenduse maksekäsu mis kahjustavad nii õigusselgust, õiguskaitse süsteemis vajalike muudatuste kättesaadavust kui ka krediidituru toimimist laiemalt. tegemiseks. Nagu juba eespool märgitud, tuleks eelnõuga saavutatava eesmärgi, kohtute töökoormuse optimeerimiseks ja Finantsombudsmani osas: JDMi kohtumenetluse kiirendamiseks, jätkuvalt lahendusena tellimisel on valminud kaaluda finantsteenustega seotud vaidluste kohtuvälise tsiviilvaidluste kohtuvälise lahendamise skeemi ehk finantsombudsmani instituudi lahendamise analüüs, mille loomist. Finantsombudsman aitaks lahendada autorid ei jõudnud ühisele tarbijakrediidi vaidlusi, mis omakorda aitaks muu hulgas seisukohale, et tsiviilvaidluste oluliselt vähendada ka kohtute ülemäärast töökoormust siduvate lahenditega ning oma positiivset mõju tarbijate õiguste kaitsele. lahendamine kohtuvälise organi poolt oleks põhiseaduspärane. Analüüs ei toetanud Eesti õiguses sellise lahenduse laiendamist. Finantsombudsman on võimalik luua lepitusorganina. Sellist seisukohta on JM väljendanud ka varem. Pangaliit 1. Eesti Pangaliit (edaspidi Pangaliit) tänab võimaluse eest Teadmiseks võetud, osaliselt eelnõu osas arvamust avaldada. Pangaliit ettepanekuid ei arvestatud, selgitatud toeta, kuivõrd eelnõu on selges vastuolus selle väidetava eesmärgiga - vähendada kohtute töökoormust. Eelnõu on Tegemist on poliitiliste koostatud kiirustades ja sellise mastaabiga muudatused valikutega. Täitemenetluse vajavad läbimõtlemist, muuhulgas on tarbijakrediidi seadustiku ja pankrotiseaduse küsimused lisatud kohtute töökoormuse vähendamisega muudatused (tagasiulatuv mõju) seotud eelnõusse, mille eesmärgid on omavahel selges jäid eelnõust välja. Kohtute vastuolus. Eelnõu osas puudub mõjuhinnang. Pangaliidu töökoormust tasakaalustab hinnangul suurendavad ettepanekud oluliselt kohtute tarbijakrediidiasjade töökoormust ja krediidiasutuste halduskoormust. lahendamisel hagimenetluses Pangaliidu hinnangul riivab eelnõu oluliselt kasutusele võetav IT-lahendus. põhiseaduslikke õigusi, mh on eelnõus sisalduv ebamäärane tagasiulatuv mõju põhiseadusega vastuolus. Samuti riivab eelnõu liigselt kõigi isikute õigust kohtumenetlusele (õigust mõistlikule menetlusajale) ning õiguskindluse põhimõtet. Eelnõus ei ole analüüsitud pangasaladuse ja andmekaitseõiguslikke küsimusi. 2. Tuleks eristada kaht eraldiseisvat teemat – Selgitatud vastutustundlik laenamine ja valeandmete esitamine. Eelnõus välja toodud esimest teemat ehk valeandmete 48 esitamise probleemi ei lahenda nõuete ümberarvestuste Dokumentide esitamise nõude nõudmine maksekäsu kiirmenetluses – ka sellises kehtestamisest tulenevalt on olukorras on võimalik pahatahtlikul isikul valeandmeid maksekäsuosakonnal võimalik esitada. Valeandmete esitamise osas on ette nähtud edaspidi kontrollida esitatud kuriteokoosseis ja eelnõu seletuskirjast nähtuvalt tegeleb nõuete vastavust nõude aluseks riik selle küsimusega eraldiseisvates menetlustes. olevatele dokumentidele. See võimaldab ära hoida hagimenetluses avaldunud olukordi, mille kohaselt maksekäsumenetluses esitatud nõuded ei ole vastanud nõude aluseks olevatele dokumentidele. 3. Teine eelnõus tõstatatud probleem puudutab Teadmiseks võetud ja selgitatud. vastutustundlikku laenamist. Eestis puuduvad selged Eelnõus pakutud lahenduste vastutustundliku laenamise miinimumnõuded. Alamates puhul on tegemist kohtuastmetes on vastutustundliku laenamise kontroll õiguspoliitiliste valikutega ning väga erinev ja puudub ühtne arusaam kohtuliku kontrolli eelnõu eesmärgiks on tarbijate sisust, ulatusest ja miinimumnõuetest (milline on parem kaitse. Arvamuses pakutu mõistlik kohustuste ja sissetulekute piirmäär, milline väljub kõnealuse eelnõu summa peab tarbijale toimetulekuks kätte jääma jne). eesmärgist, milleks on pakkuda Kohtute töökoormuse probleemi tuleks tarbijakrediidiga kiire lahendus tekkinud seotud kohtuasjade osas esmalt lahendada olukorrale tarbijate kaitseks. materiaalõiguslikult ehk kehtestada selgemad Põhimõttelised muudatused miinimumnõuded tagamata tarbijakrediidile ning seoses vastutustundliku määratleda kohtuliku kontrolli ese. Sealhulgas tuleks laenamisega eeldavad kehtestada sissetulekute ja kohustuste piirmäär. põhjalikumat analüüsi, sh VTK Piirmäära kehtestamine ei vaja Eestis seaduse muutmist, koostamist, mis väljub käesoleva kuivõrd selleks on volitusnorm - KAVS § 49 lg 8. Selged eelnõu raamidest. nõuded tagaksid õiguskindlust ja välistaksid ressursimahukaid kohtulikke kontrolle, mh oleks nõudeid võimalik kontrollida maksekäsu kiirmenetluses selmet kõik asjad hagimenetlusse suunata. Kui ühiskonnas eksisteerib vastutustundliku laenamise probleem, siis tuleks seda esmalt lahendada olemasolevate instrumentidega, suunatuna rikkujatele ja mitte esmalt menetlusõiguslike vahenditega. Pangaliit on valmis arutama vastutustundliku laenamise miinimumnõudeid, et optimeerida ressursikasutust ühiskonnas tervikuna. Seda enam, et Eesti on lähiajal üle võtmas uut tarbijakrediididirektiivi. Pangaliidu hinnangul ei ole krediidiasutused tarbimislaene väljastanud vastutustundetult. Krediidiasutuste portfellidest moodustasid 31.05.2025 seisuga üle 90 päevase viivitusega tarbimislaenud 1.9 %. (Tähtajaks tasumata laenude jääk) Seega väga suur osa tarbijatest suudab oma kohustusi krediidiasutuste ees täita. Pangaliidu hinnangul tuleks eelneva tõttu kehtestada krediidiasutustele maksekäsu kiirmenetluses erand – eelnõuga ei tohiks karistada turuosalisi, kes käituvad vastutustundlikult ning krediidiasutused võiksid ka edaspidi lepingulisi nõudeid esitada maksekäsu kiirmenetluses. Seda enam, et krediidiasutuste üle (s.h tarbija krediidivõimelisuse hindamise kohustuse täitmise üle) teostatakse riiklikku järelevalvet. 49 Meedias varasemalt välja toodud, et Eestis on ligi 80 000 võlgnikku (Kohtunike avastus: võlgnikelt kooritakse ebaseaduslikult liiga palju raha, kuid selle lõpetamine saab olema raske - Eesti Ekspress). Pangaliit täpsustab, et see arv ei erista tarbijakrediidivõlgnikke kohtumenetluses, näiteks 2020 oli Eestis täitemenetluse võlgnike arv 17 572, kus täitedokumendiks on kohtulahend tsiviilasjas, võlanõue või muu sarnane (Tartu Ülikool. Krediidituru uuringu lõpparuanne. 2021, lk 1 ja lk 59). Pangaliidu hinnangul ei saa turuosaliste tegevusest järeldusi teha vaid võlgnike arvu või üksikute kohtukaasuste järgi. Eestis on muuhulgas 2025. aasta 01. aprilli seisuga 44 987 füüsilisest isikust maksuvõlglast (Maksu- ja Tolliameti veebileht). Ei ole õige teha järeldusi pelgalt võlgnike arvu alusel, kuivõrd võlgnike ja võlasummade arvul võib olla erinevaid põhjuseid, sealjuures krediidiandjatest sõltumatuid põhjuseid (nt töö kaotus, terviseprobleemid, üldine majanduslik olukord jne). Muuhulgas viitab eelnõu vaid valeandmete esitamisele, kuid välja ei ole toodud konkreetseid vastutustundliku laenamise nõudeid, mille vastu oleksid turuosalised süstemaatiliselt eksinud – nt kas laenu antakse isikutele, kellel on liigselt kohustusi? Viimati nimetatud probleemi lahendamiseks lõi riik hiljuti positiivse krediidiregistri. Üksikkaasuste pinnalt ei ole mõistlik kohtusüsteemi üle koormata. Kohtute 2024. aasta menetlusstatistika kohaselt olid suure töömahuga asjad tarbijalepingutega seotud vaidlused ning väikese töömahuga asjad olid maksekäsu kiirmenetlused (aastas laekus kohtusse 47 380 maksekäsu avaldust, 24 847 avaldust puudutasid tarbijakrediiti) (Maa-, haldus- ja ringkonnakohtute 2024. aasta menetlusstatistika töökoormusmetoodika põhimõtete alusel - Kohtute aastaraamat). Seletuskirja kohaselt saabus 2023. aastal maakohtutesse lahendamiseks 35 116 tsiviilasja. Seega tarbijakrediidi asjade hagimenetlusse suunamine suurendaks kohtute töökoormust kuni kahe kolmandiku võrra. Seega on ilmselge, et kohtute töökoormuse kasv (kuni ca 25 000 uut hagi ehk u 2/3 võrra) mõjutab oluliselt kõikide füüsiliste ja juriidiliste isikute õigust saada oma kohtuasi menetletud mõistliku aja jooksul. Isegi kui mõned turuosalised oleksid nõus maksekäsu kiirmenetluses osaliselt nõudeid vähendama, siis oleks kohtuasjade arvu kasv märkimisväärne. Eelnõu tõttu ei pruugi olla krediidiandjatel põhjust enam üldse maksekäsu kiirmenetluses osaleda nt maksekäsu avaldust saab jätta koheselt rahuldamata ning lahenditel puudub mõju hilisemas pankrotimenetluses) ja pigem hakatakse eelistama hagimenetlust. Seadusjärgne intress on hetkel 2.15% ning on olnud pikalt (01.juuli 2016 – 01.jaanuar 2023) 0% ja maksimaalselt 4.5% aastas. Lepingujärgne intressimäär tagatiseta laenude ja krediitkaartide puhul on turul sellest 50 oluliselt suurem. Muudatuste jõustumisel ei ole enam krediidiandjatel võimalik nõuda maksekäsu kiirmenetluses lepingujärgset intressi ehk põhitegevusest saadavat tulu saab edaspidi nõuda vaid hagimenetluse kaudu. 4. Pangaliit teeb eeltoodust tulenevalt järgnevad Selgitatud ettepanekud:  Loobuda kiireloomulisest eelnõust tervikuna Kiireloomuline eelnõu on ning kehtestada selgemad nõuded poliitiline valik. tarbimislaenude väljastamisele, mida oleks võimalik kohtutes, sh maksekäsu Krediidikulukuse määra kiirmenetluses mõistliku menetlusliku ettepaneku kohta : ressursiga kontrollida. Arvestatud selles osas, et  Kehtestada sissetulekute ja kohustuste maksekäsu kiirmenetluses pole piirmäär ja määratleda kohtuliku kontrolli vaja kontrollida krediidikulukuse ulatus, et kohtute töö oleks tarbijate määra arvestuskäiku Eelnõu ja kaitsmisel efektiivne. seletuskirja vastavalt muudetud.  Analüüsida eelnõu mõju kohtute töökoormusele ja eelnõu põhiseaduspärasust. Matemaatilise arvutuskäigu näite  Teostada pangasaladuse ja isikuandmete kohta: kaitsmisega seotud küsimuste osas eraldi Teadmiseks võetud ja selgitatud. analüüs ja küsida AKI hinnang eelnõule. Kuna nõuete ümberarvestused Kehtestada selged nõuded tarbijate eraelu võivad toimuda väga erinevatel riive küsimustes (st krediidiandjate ja kohtute alustel, mistõttu pole esitatud ka kontrollikohustus ulatuse osas). ühte konkreetset matemaatilist  Kaaluda krediidiasutustele erandi arvestuskäiku. Arvestuskäigu kehtestamist, st võimaldada pankadele aluseks on TsMS paragrahvi 481 jätkuvalt maksekäsu kiirmenetlust. lõike 25 sõnastus ning selle  Kaaluda intressimäärapõhist (20-22%) reeglit vältimiseks on krediidiandjal maksekäsu kiirmenetlusele (nagu võimalik kasutada tavapärast Saksamaal). hagimenetlust.  Kaaluda menetlusreegleid, mis tagaksid pangasaladuse kaitse. TMS, PankrS ja TsMSRS  Täpsustada nõuete ümberarvestuste osas muudatused jäetakse eelnõust matemaatilist arvestuskäiku. välja.  Kui edaspidi võimaldada maksekäsumenetluses vaid seadusjärgse Muudatuste eesmärk on tarbijate intressiga nõudeid, siis välistada parem kaitse, muudatused krediidikulukuse määra kontroll, sest sellel lähtuvad poliitilistest valikutest. puuduks sisuline eesmärk. Ettepanekud, mis väljuvad  Lugeda alates eelnõu jõustumisest (01. eelnõu raamest ja nõuavad jaanuar 2026) tehtud kohtulahendid, mh täiendavat analüüsi, jäetakse maksekäsud ja tagaseljaotsused käesolevas eelnõus arvestamata. pankrotimenetluses kaitsmiseta Märgime, et maksekäsu tunnustatuks. kiirmenetluse valdkonnas on  Loobuda riigilõivu tagastamise osas planeeritud analüüsid 2025-2026 äriühingute ebavõrdsest kohtlemisest. ja süsteem vaadatakse üle  Võimaldada ka edaspidi maksekäsu terviklahendusena. kiirmenetlustes puuduste kõrvaldamist. 5. Järgnevalt esitame seisukohad esitatud küsimustele. Teadmiseks võetud ja 1. Piiratakse tarbijakrediidilepingust tulenevate mittearvestatud. nõuete esitamist maksekäsu kiirmenetluses selliselt, et maksekäsu kiirmenetluses on võimalik nõuda Tegemist on poliitiliste põhivõlgnevust ja seadusjärgset intressi ning valikutega. Esitatud ettepanekud seadusjärgset viivist; sama võlasuhte raames tarbija väljuvad kõnealuse eelnõu 51 tehtud tagasimaksed arvestatakse maksekäsu eesmärgi raamest ning eeldavad kiirmenetluses ümber ning loetakse tasutuks esimeses põhjalikuma analüüsi tegemist, järjekorras põhivõlgnevuse ning seejärel sh VTK koostamist, mistõttu ei seadusjärgse intressi ja seadusjärgse viivise katteks. pea eelnõu koostajad Pangaliit ettepanekut ei toeta, kuivõrd sisuliselt võimalikuks käesoleva eelnõu kehtestatakse Eesti maksekäsu kiirmenetluses raames niivõrd ulatuslikke vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise eeldus muudatusi teha (nt intressimäära (kõik turuosalised, kes soovivad laenu andmisest tulu lae nt 20% ulatuses teenida ehk lepinguga kokku lepitud intressi tagasi saada, kehtestamist). JDM on peaksid tegema seda hagimenetluse kaudu). Kuivõrd planeerinud valdkonna analüüsid eelnõu eesmärk on vähendada kohtute töökoormust, siis ja reformi. Selle raames tekitab ettepanek täpselt vastupidise tulemuse – pakutakse välja terviklahendus. tarbijakrediidinõuded liiguvad maksekäsumenetlusest hagimenetlusse ja suurendavad menetluste arvu kuni kahe kolmandiku võrra. Seega peavad ülekoormatud kohtud tegelema täiendavate tsiviilasjadega, millel on oluline mõju ka juba menetluses olevate asjade kestusele, mis omakorda riivab õigust mõistlikule menetlusajale. Otsus võimaldada maksekäsu kiirmenetlust vaid seadusjärgse intressiga välistab sisuliselt tarbijakrediidiasjade menetluse maksekäsu kiirmenetluses, kuivõrd krediidiandja peaks möönma õigusliku tagajärje kontekstis vastutustundliku laenamise põhimõtte või krediidi kulukuse määra osas rikkumist ehk krediidiandjad peaksid loobuma põhilisest tulust, st lepinguga kokku lepitud intressist. Ei ole tõenäoline, et krediidiandjad oma intressitulust loobuksid. Seega on hagimenetlusse esitatavate asjade arvu massiline kasv äärmiselt tõenäoline. Sellega suureneb oluliselt kohtute ja krediidiandjate halduskoormus. Eelnõuga koheldakse Eesti ja Euroopa krediidiandjaid ebavõrdselt. Euroopa maksekäsumenetluste määruses ei sisaldu sätteid vastutustundliku laenamise kontrollinõuete kohta ning neis menetlustes menetletakse ka lepingujärgse intressiga nõudeid. Välisriikide krediidiandjad pannakse põhjendamatult eelisseisu, nt Läti krediidiandja saaks esitada Harju Maakohtusse Euroopa maksekäsuavalduse, mis vaadatakse läbi vastava EL määruse (Nõukogu 12. detsembri 2006. aasta määrus (EÜ) nr 1896/2006, millega luuakse Euroopa maksekäsumenetlus) alusel. Eelneva tõttu koheldakse ebavõrdselt ka tarbijat selle järgi, millises liikmesriigi ta elab, nt on Soomes elava tarbija osas võimalik esitada lepingulise intressiga maksekäsuavaldusi. Pangaliidu hinnangul on märkimisväärne, et Euroopa Kohus ei ole seni kohustanud liikmesriike teostama omaalgatuslikku kontroll ka maksekäsu kiirmenetlustes (vastav kohtupraktika hetkel puudub). Muuhulgas ei ole paljud liikmesriigid Euroopa Kohtu praktikat sellisel kujul üle võtnud, nagu seda tegi Riigikohus. Liikmesriikide pädevuses on võtta vastu menetlusnormid, mis tagaksid tarbijate õiguste kaitse. Näiteks Saksamaa on otsustanud tarbijaid kaitsta sellega, et maksekäsu kiirmenetlus (Mahnbescheid) toimub teatud intressimääraga nõuete osas. Samas puudub ka 52 Saksamaa menetlusseaduses (vt Saksamaa tsiviilkohtumenetluse seadustiku, ZPO § 688) säte, mis välistaks kõik tarbijakrediidinõuded või võimaldaks kontrolli vastutustundliku laenamise nõuete üle. Eeltoodust tulenevalt võiks lisaks krediidiasutustele erandi kehtestamisele kaaluda alternatiivina lepingujärgse intressi määra lae, nt 20% aastas (Näiteks maksuvõlgnevuste intressiks on seadusandja kehtestanud 22% aastas.) kehtestamist, mida on võimalik nõuda maksekäsu kiirmenetluses lisaks põhivõlgnevusele ja seadusjärgsele viivisele. Turul tavapärase mõistliku lepingujärgse intressimääraga võlgnevuse menetlemise võimalus maksekäsu kiirmenetluses ei kahjusta tarbijaid ning ka sel juhul välistatakse võimalikud ülemäärased nõuded ja regulatsiooni kuritarvitamine tarbijate suhtes, mis on eriregulatsiooni eesmärk. Problemaatiline on laenamise nõuete ja kohtuliku kontrolli ulatuse ebaselgus. FI käsiraamatu loomisega tekitati laenuturul uued ootused, sh vähendati turuosaliste võimalusi riske juhtida. Käsiraamat lisas õigusselgusetust ja teatud käsiraamatu nõuded pärsivad laenude väljastamise tehnilist arengut. Õiguslikult on vastutustundliku laenamise miinimumnõuded olnud ajas väga erinevad ja on kohtupraktikas jätkuvalt ebaselged. Laenamise miinimumnõuete täpsustamine tagaks selgust kõigile, turuosalistele, tarbijatele ja kohtutele. Ebaselges õiguslikus olukorras (sh on kohtuliku kontrolli ulatus ebaselge) ei ole asjade hagimenetlusse suunamine põhjendatud, sest sellel on veel suurem mõju kohtute töökoormusele. Riik ei erista tänases kontekstis ka finantsjärelevalve ja kohtu rolli. Seaduse miinimumnõudeid saaks kontrollida ka riikliku järelevalve kaudu, selmet krediiditurgu kontrollida kõrgelt kvalifitseeritud kohtuvõimu abil, mis on niigi ülekoormatud. Finantsinspektsioonis on sektoripõhine pädevus kontrollimaks nii krediidiriski kui ka vastutustundlikku laenamise nõudeid konkreetses krediidiprotsessis. Järelevalveliste funktsioonide kohtule üleandmine on väikese riigi ressursse arvestades ohtlik tendents ja suurendab paratamatult kohtute töökoormust. Finantsjärelevalve peaks tegelema laenuprotsesside tervikliku kontrollimisega ning kohtud üksiktarbija kaitsmisega (kontrollides miinimumnõudeid). Finantsjärelevalvel ja kohtul peaks olema seejuures ühtne arusaam õiguse tõlgendamisest. Vastutustundliku laenamise nõuded ja vastavad õiguslikud tõlgendused on alamates kohtuastmetes aina karmimaks muutunud. Kui tarbija satub lepingu kestel, nt 10 või 15 aastat pärast lepingu sõlmimist, makseraskustesse, ei tähenda see automaatselt, et krediidiandja oleks lepingu sõlmimise eel oma kohustusi rikkunud. Järjest enam ei oma tarbija tegelik maksevõime (oma kohustustega toimetulemine) tähtsust, kuivõrd oluliseks peetakse formaalseid kontrolle, mida krediidiandja tegi. Seejuures pööratakse detailselt 53 tähelepanu, kas ja mida tarbija konto väljavõttelt analüüsiti ja mis järeldusi sai tarbija tehingutest teha. See suurendab kohtute ressursiprobleemi veelgi ja tekitab tarbijate jaoks liigse eraelu riive. Konto väljavõtete detailse analüüsi kinnistumisel peaksid tarbijad olema valmis, et krediidiandjad ja kohtud analüüsivad konto väljavõtteid ja teevad neist subjektiivseid järeldusi (ülalpeetavate kohta, kohustuste kohta, tarbimisharjumuste, sh alkoholi tarbimise ja hasartmängude mängimise kohta). Liigne eraelu riive ei ole aga uue tarbijakrediididirektiivi ja vastutustundliku laenamise põhimõttega kooskõlas, kuivõrd krediidiandjad peavad järgima andmete töötlemisel minimaalsuse põhimõtet ja nt eriliigiliste isikuandmete töötlemine (nt terviseandmed, sh psüühilise seisundi või sõltuvushäire kohta) ei ole laenuprotsessis üldse lubatud. Samuti võivad liigsed kohtulikud kontrollid riivata õigust pangasaladusele. Pangasaladuse ja isikuandmete kaitsmisega seotud küsimused vajavad vastutustundliku laenamise kontekstis eraldi ja põhjalikku analüüsimist. 6. Täiendavat selgitust vajab paragrahvi 481 lõigetega 2.4 ja Mittearvestatud 2.5 praktiline sisustamine, st ebaselge on nõuete arvutuskäik, mis vastaks maksekäsu kiirmenetluse Muudatuste eesmärk on tarbijate nõuetele. Pangaliit teeb ettepaneku valemi esitamiseks, et parem kaitse ja korrakohane välistada vaidlused valeandmete/nõude matemaatilise kohtumenetlus. Maksekäsu korrektsuse osas. See vajab selgust, seda enam, et kiirmenetlus on alternatiivne eelnõuga ei võimaldata enam ka puuduste kõrvaldamist. menetlus, krediidiandjal on Pöörame tähelepanu asjaolule, et maksekäsu võimalik esitada nõue ka kiirmenetluse eriregulatsiooni väljatöötamisel ei ole hagimenetluses. arvesse võetud erinevaid tarbijakrediidilepingute liike. Kuigi eelnõu seletuskirjas on mh selgitatud nt tähtajatute krediitkaartide lepingute erisusi („nn korduvkasutusega krediidilimiidiga tarbijakrediidileping, milles ei ole tagasimaksegraafik kindlaks määratud“), siis üksnes krediidikulukuse arvutamise kontekstis. TsMS § 481 täiendamisel lõikega 2.5 ei ole erisusi arvesse võetud – „kõik selles võlasuhtes tarbija tehtud maksed esimeses järjekorras põhivõla, teises järjekorras intressi ja kolmandas järjekorras viivise katteks käesoleva paragrahvi lõikes 2.4 sätestatud ulatuses“. Näitena võib tuua krediitkaardilepingu, mille puhul peamiseks kohustuseks on iga kuu tasu maksta, intressi ei arvestata, kui kasutusele võetud krediit makstakse tagasi kokkulepitud kuupäeval. Maksekäsu avalduse esitamisel peaks kõik nt 15 aasta jooksul tehtud maksed arvestama põhiosa võla, mis tekkis tänasel päeval, katteks. 7. 2. Nähakse ette, et tarbijakrediidilepingust tulenevate Selgitatud nõuete menetlemiseks maksekäsu kiirmenetluses tuleb kohtule esitada vajalik info ja dokumendid. Dokumendid võimaldavad Eelnõu kohaselt saab võlausaldaja maksekäsu hinnata, kas maksekäsu kiirmenetluses esitada üksnes seadusjärgse intressiga kiirmenetluse eeldused on ümberarvestatud nõuded, mistõttu jääb täiendavate täidetud ja kas avaldus vastab dokumentide esitamise kohustus ebaselgeks. Eelnõu ei seaduses sätestatud nõuetele. selgita, millised on maksekäsu kiirmenetluses vajalik info ja dokumendid ehk eelnõuga ei ole selgitatud, milles 54 seisneb edaspidi Maksekäsuosakonna kontroll. Olukorras, kus võlausaldaja otsustab hagimenetluses esitada oma nõude seadusjärgse intressiga, ei nõua kohus täiendavaid tõendeid. Selliselt muutub maksekäsu kiirmenetlus ümberarvestatud tarbijakrediidi lepingust tulenevate nõuete osas koormavamaks ja vähem efektiivsemaks kui hagimenetlus. Eelnev on vastuolus seaduse muutmise eesmärgiga. Maksekäsu osakonnale pannakse planeeritava seadusmuudatusega senisest mahukam kontrolli ning analüüsi kohustus. Siinkohal tuleb arvestada ka seda, et kohtud tõlgendavad vastutustundliku laenamise põhimõtte kontrollikohustuse täitmist erinevalt ning Pangaliidu hinnangul on just see töökoormuse kasvu ning õigusliku ebaselguse tuumpõhjuseks. Eelnõus väljatoodud arvutuskäik on ebaselge, mistõttu on arusaamatu, mida seadusandja hinnangul kohtud maksekäsu kiirmenetluses dokumentide põhjal hindama peavad hakkama. Eelnõu kohaselt tundub, et on keskendutud sellele, et hinnata, kas matemaatiliselt on nõue korrektne, kuigi seaduse muutmist on vajalikuks peetud seetõttu, et maksekäsu kiirmenetluses ei ole võimalik kohtul kontrollida, kas krediidiandja on laenu andes vastutustundliku laenamise põhimõtet järginud või mitte. Kohtute töö tõhustamiseks on esmajärjekorras oluline kehtestada konkreetsed miinimumnõuded, mida kohtutel on võimalik ökonoomselt kontrollida. Seejärel tuleks viia sisse muudatused dokumentide esitamise osas, mis annavad kohtutele võimaluse miinimumnõuete täitmist kontrollida. Pangaliidu jaoks ei ole selge, miks on eelnõud arvesse võttes vajalik maksekäsu kiirmenetluses kontrollida krediidikulukuse määra arvutuskäiku. VÕS § 406.2 lg 3 alusel saab krediidiandja ka rikkumise korral nõuda vaid seadusjärgset intressi. Kui edaspidi menetletakse nõudeid vaid seadusjärgse intressiga, siis ei ole vastaval kontrollil edaspidi sisulist mõtet, sest krediidiandja ei saaks nagunii suuremat nõuet esitada. 8. 3. Nähakse ette, et juhul kui maksekäsu Mittearvestatud, selgitatud kiirmenetluses esitatud tarbijakrediidilepingust tuleneva nõude avaldus ei vasta seaduses sätestatud Tegemist on õiguspoliitilise nõuetele, ei nõua kohus puuduste kõrvaldamist, vaid valikuga. jätab avalduse rahuldamata. Selgitame, et maksekäsu Pangaliit ei toeta ettepanekut, kuivõrd avalduses esinev kiirmenetluses avalduse ebaoluline puudus toob krediidiandja jaoks kaasa rahuldamata jätmisel ei ole res automaatselt hagimenetluse, mis ei ole judicata tagajärgi. See tähendab, menetlusökonoomiat arvestades põhjendatud. et kui kohus jätab maksekäsu Tsiviilkohtumenetluse üldine menetlusloogika näeb ette, kiirmenetluses avalduse et kui kohtusse esitatavas dokumendis on puudused, mida rahuldamata nt seetõttu, et on võimalik kõrvaldada, annab kohus menetlusosalisele avalduses on puudused, on täiendava tähtaja. Eelnõu eesmärgiga ei ole kooskõlas võimalik esitada uus avaldus, sh olukord, kus iga lihtsa puuduse korral tuleb maakohtule maksekäsu kiirmenetluses. hagi esitada. Muuhulgas on ebaselge, milline on nõude rahuldamata jätmise õiguslik tagajärg, st kas krediidiandja peab 55 esitama terve nõude osas uue hagi või vaidlustama avalduse rahuldamata jätmise määruse. Eelnõuga ei tohiks tekkida olukord, mil krediidiandja ei saaks oma nõuet enam hagimenetlusse esitada kuivõrd poolte vahel on juba sama nõude osas jõustunud kohtulahend (TsMS 371 lg 1 p 5). Kui seadust selliselt tõlgendada, siis puuduks edaspidi krediidiandjatel igasugune huvi maksekäsuavalduste esitamiseks ja kohtusüsteem koormatakse koheselt täiendavate hagidega üle. 9. 4. Nähakse ette, et kohtul on võimalik maksekäsu Selgitatud kiirmenetluses teha avaldajale ettepanek esitada täiendavaid tõendeid. Täiendavate tõendite küsimise Pangaliidu hinnangul on siinkohal kaks ebaselgust, mis sätte kohaldamisala ei piirata tekitab praktikas mitmeid probleeme ning võimalik, et ka tarbijakrediidilepingust suurendab oluliselt määruskaebuste mahtu, mis tulenevate nõuete omakorda taaskord ei ühti eelnõu eesmärgiga. menetlemisega. Kuigi Esiteks on arusaamatu, millistel juhtudel ja mis vormis on maksekäsu kiirmenetlus on maksekäsu osakonnal võimalik täiendavaid tõendeid iseloomult formaalne menetlus, küsida, kui puudub puuduste kõrvaldamise määruse tekivad osakonna praktilises töös koostamise võimalus. Eelnõu on vastuolus üldise olukorrad, kus nt hindamaks, kas menetlusloogikaga, st kohus peaks esmalt tuvastama avaldus esitatakse maksekäsu menetluses tähtsust omava asjaolu, mida seejärel kiirmenetluse kohaldamisalas menetluses tõendiga tõendada. Maksekäsu olevas nõudes või esinevad muud kiirmenetluses ei saa luua avatud loetelu täiendavatest ebaselgused, on osakonnal tõenditest, kui puudub selge arusaam, millised on avalduse menetlemiseks vaja maksekäsu kiirmenetluses esitatavad minimaalsed täiendavaid tõendeid. vajalikud asjaolud. Dokumendid võimaldavad Teiseks on Pangaliidu hinnangul arusaamatu, millal hinnata, kas maksekäsu kohtul on võimalik jätta avaldus rahuldamata ning millal kiirmenetluse eeldused on mitte. Seletuskirjas on välja toodud, et täiendavate täidetud ja kas avaldus vastab tõendite küsimine võib olla vajalik näiteks juhul, kui seaduses sätestatud nõuetele. avalduses märgitu pinnalt ei ole selge, kas tegemist on õigussuhtega, millest tulenevat nõuet on võimalik TsMS- i § 481 kohaselt menetleda maksekäsu kiirmenetluses, või kui maksekäsu kiirmenetluse avalduses esitatud tarbijakrediidilepingust tulenevad nõuded ei ole esitatud tõendite pinnalt selged vms. Pangaliidu hinnangul on seletuskirjas välja toodud tüüpiline olukord, mil kohus teeb puuduste kõrvaldamise määruse. Eelnõu kohaselt seda võimalust krediidilepingutest tulenevate nõuete osas planeeritavate muudatustega ei ole. Seega on eelnõus planeeritavad TsMS § 482 lg 12 ja § 4841 lg 4 omavahel vastuolus ning kohtu tegevus menetluse läbiviimisel ei ole selge. Pangaliit on seisukohal, et jättes kohtule maksekäsu kiirmenetluses õiguse küsida avaldajalt täiendavaid tõendeid, tekitab maksekäsu kiirmenetluses sama probleemi, mis on hetkel hagimenetlustes, st kohtutel puudub ühtne seisukoht vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise hindamise osas. Pangaliit on seisukohal, et kui seadusandja peab vajalikuks dokumentide esitamise maksekäsu kiirmenetluses, siis tuleb tõendite ja asjaolude loetelu esitada ammendavalt. Selliselt on võimalik tagada, et maksekäsu kiirmenetlus on kiirem ja efektiivsem kui hagimenetlus. 56 10. 5. Jäetakse menetlusseadustikust välja senine Mittearvestatud, selgitatud regulatsioon, mille kohaselt kuulus tarbijakrediidilepingust tulenevas nõudes esitatud Tegemist on õiguspoliitilise maksekäsu kiirmenetluse avalduse rahuldamata otsustusega. JDMis on jätmisel korral riigilõiv teatud juhtudel planeeritud maksekäsu reform, tagastamisele. kus vaadatakse mh ka Pangaliidu hinnangul ei ole põhjendatud kohelda tüüptingimuste direktiivi alusel krediidiandjaid erinevalt teistest menetlusosalistest, kesesitatavate nõuete menetlemist, st osalevad maksekäsu kiirmenetluses. Riik ei saa nende sektorite nõudeid, millele riigilõivude osas kehtestada sektoripõhiseid erisusi, nt viidati. Reformi käigus valmivad telekomid ja ehitusettevõtjad saavad menetluses analüüsid peaksid andma riigilõivu tagasi, aga krediidiandjad mitte. maksekäsumenetluse tervikahenduse. 11. 6. Pikendatakse tarbijakrediidilepingust tulenevate Teadmiseks võetud nõuete alusel makseettepaneku tegemise tähtaega seniselt kümnelt päevalt kahekümnele päevale. Pangaliit toetaks ettepanekut, kui maksekäsu kiirmenetlus oleks lahendatud selgete eeldustega, mis võimaldaks vastutustundliku laenamise miinimumnõuete kontrolli, st krediidiandjatel oleks võimalik ka maksekäsu kiirmenetluses esitada lepingulise intressiga nõudeid. Menetlustähtaegade pikendamine viitab asjaolule, et menetlus muutub senisest keerukamaks ning ajamahukamaks, mis on taaskord vastuolus eelnõus märgitud eesmärkidega. 12. 7. Nähakse ette, et tarbijakrediidilepingust tulenevas Viidatud muudatust eelnõus ei maksekäsu kiirmenetluses esitatud maksegraafik ole. edastatakse kinnitamiseks kohtunikule. Pangaliit ettepanekuga ei nõustu. Ettepanek koormab liigselt hagimenetlusi ning ei ole menetlusökonoomiast tulenevalt põhjendatud. Kuivõrd menetlusse esitatakse üksnes ümberarvutatud nõudeid, siis ei ole maksekäsu osakonnal vajalik hinnata vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise fakti (nõudeid pole vaja kontrollida, sest nõue on juba vähendatud kujul). Sellisel juhul on kohtute kontroll üksnes matemaatiline ehk tegemist ei oleks õiguse mõistmisega. Lisaks on ebamõistlik saata numbrite kontrollimiseks asi kohtunikule, olukorras, kus tahetakse lahendada kohtute töökoormuse probleemi. 13. 8. Antakse täitemenetluses olevatele võlgnikele, kelle Arvestatud suhtes on tarbijakrediidilepingust tuleneva nõude alusel tehtud maksekäsk või tagaseljaotsus ning Kavandatud TMS-i ja TsMSRS-i algatatud sundtäitmine, võimalus esitada see nõue regulatsiooni muudatuste mõju ja uuesti kohtulikule kontrollile. põhiseaduspärasus vajavad Pangaliidu hinnangul on eelnõu Põhiseadusega täiendavat analüüsi. Muudatused vastuolus, kuivõrd see tekitab määramatu tagasiulatuva jäetakse eelnõust välja. mõju juba menetletud kohtuasjadele. Sadade tuhandete menetluste avamine mõjutab oluliselt õigust kohtumenetlusele, sh õigust saada oma asi mõistliku aja jooksul menetletud. Selline meede on vastuolus algse eesmärgiga ning toob kaasa potentsiaalselt sadade tuhandete menetluste taasavamise. Eelnõust ei nähtu, et sadade tuhandete menetluste avamise osas oleks tehtud mõjuhinnang kohtute töökoormusele. Tõenäoliselt on tegemist märkimisväärse mõjuga. 57 Tegemist on muuhulgas õiguskindluse ja res judicata põhimõtte olulise riivega – kohtulahendite lõplikkus seataks kahtluse alla, ning see looks ohtliku pretsedendi, kus kõik maksekäsuna või tagaseljaotsusena tehtud kohtulahendid võiksid olla tagantjärele vaidlustatavad. Õiguskindlus tähendab kõige üldisemas plaanis seda, et õiguse eesmärk on luua korrapära ja stabiilsust ühiskonnas (RKPJKo 30.09.1994, III-4/1-5/94; 23.03.1998, 3-4-1-2-98, p IX). „Põhiseaduse §-st 10 tuleneb õiguskindluse põhimõte. Kõige üldisemalt peab see printsiip looma kindluse kehtiva õigusliku olukorra suhtes. Õiguskindlus tähendab nii selgust kehtivate õigusnormide sisu osas (õigusselguse põhimõte) kui ka kindlust kehtestatud normide püsimajäämise suhtes (õiguspärase ootuse põhimõte).” (RKPJKo 02.12.2004, 3-4-1-20-04, p 12; 15.12.2005, 3-4-1-16-05, p 20; 20.03.2006, 3-4-1-33-05, p 21; 31.01.2007, 3-4-1-14-06, p 23.). Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-51-02 punktis 12 asunud seisukohale, et õiguse üheks üldpõhimõtteks on, et üldreeglina ei tohi ega saa seadusel olla tagasiulatuvat jõudu seaduse jõustumise eelsele ajale. Põhiseadus võimaldab seda vaid rangetes piirides seaduste rakendamisest tekkinud õiguskonfliktide ületamiseks, kui ilma sätte tagasiulatuva rakendamiseta tekkida võivad negatiivsed tagajärjed kaaluvad ilmselgelt üles õiguskindluse põhimõtte. Eelnõu lähtub eeldusest, nagu oleksid kõik varasemad kohtulahendid tehtud ebaseaduslikult või puuduliku kontrolli alusel. See tähendab sisuliselt juba tehtud kohtulahendite parandamist tagantjärele, mis ei ole õigussüsteemi loogikaga kooskõlas. Pangaliidu hinnangul ei ole sellises olukorras välistatud riigi vastutus, st kohtusüsteemi vea tõttu oleks võimalik esitada kahju hüvitamise nõudeid ka riigi vastu. Tagasiulatuv mõju ei ole põhjendatud ega kooskõlas õigusselguse ega menetlusökonoomia põhimõtetega. Menetlusseadustikus on piisav ja toimiv regulatsioon tagaseljaotsuste tegemiseks, mis tagab ka tarbijate kaitse. Oluline on esile tuua, et tagaseljaotsuse tegemine on kohtu õigus, mitte kohustus (TsMS § 407 lg 1 esimene lause). Pangaliit kordab, et kehtestada tuleks materiaalõiguses selgemad miinimumnõuded laenudeväljastamisele, sh sissetulekute ja kohustuste piirmäär. Vastutustundliku laenamise nõuete osas valitseb kohtutes õiguslik ebaselgus ja nõuded on ajas pidevalt muutunud8 8 1. juulil 2011 jõustus Finantsinspektsiooni juhend vastutustundliku laenamise põhimõtte kohta, kus esmakordselt antakse suuniseid vastutustundliku laenamise põhimõtte tõlgenduseks (erinevad versioonid kuni 30. juunini 2021). 1. märtsil 2015 jõustus Eesti Panga määrus „Eluasemelaenu andmise piirmäärad ja maksimaalne laenutähtaeg“, millega kehtestati täiendavad nõuded eluasemelaenudele. See oli ajendatud 58 elamukinnisvaraga seotud tarbijakrediidilepingute direktiivist 2014/17/EL. 29. märtsil 2015 jõustus KAVS (osa sellest jõustus 21.03.2016). 30. juunil 2021 hakkasid kehtima Euroopa Pangandusjärelevalve suunised laenude väljastamise ja jälgimise kohta, mis asendasid Finantsinspektsiooni senist juhendit. 31. oktoobril 2024 teatas Finantsinspektsioon, et on koostanud vastutustundliku laenamise käsiraamatu. . Pangaliit on seisukohal, et eelnõus pakutud muudatus on läbi mõtlemata ja ebaselge. Näiteks on arusaamatu, mis ajast alates ja millistele juhtudele selline tagasiulatuv õigus kohalduma hakkab. Seaduses on kirjeldamata ja puudub mõjuanalüüs selliste kohtulahendite avamise osas. Ebaselge on, kelle kanda jäävad tulemusena tekkivad nõuded, sh näiteks kohtutäituri tasud. Edastatud eelnõust ei ole tuvastatav, et eelnõu oleks saadetud kohtutäituritele ja pankrotihalduritele. Kuigi Pangaliit muudatust tervikuna ei toeta, siis tuleks ette näha võimalus, et võlausaldajal oleks võimalik tõendada, et varasemalt on kohus vastutustundliku laenamise põhimõtet kontrollinud, st mõistlik ei ole samu asjaolusid uuesti üle kontrollida. Paragrahvi 10 lõiget 5 tuleks seega täiendada lauseosaga: „kui kohus ei ole varasemalt vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist kontrollinud“. Vastasel korral avatakse kõik varasemalt kohtulikult kontrollitud tarbijakrediidiasjad, st isegi need, milles kohus varasemalt on omaalgatusliku kontrolli teostanud. Muuhulgas võivad kohtunikud jõuda õigusliku ebaselguse tõttu vastutustundliku laenamise põhimõtte osas erinevates menetlustes erinevatele järeldustele. 14. 9. Kui pankrotimenetluses esitatud nõue põhineb Selgitatud maksekäsul või tagaseljaotsusel, nõutakse lisadokumentide esitamist, mis tõendavad Kavandatud PankrS-i tarbijakrediidilepingu kehtivust, krediidi kulukuse regulatsiooni muudatuste mõju ja määra õigsust ning vastutustundliku laenamise põhiseaduspärasus vajavad põhimõtte järgimist. täiendavat analüüsi. Muudatused Pangaliit ettepanekuga ei nõustu (vt ka eelmise punkti jäetakse eelnõust välja. põhjendusi). Sisuliselt võtab eelnõu maksekäskudelt ja tagaseljaotsustelt õigusmõju, mistõttu on võlausaldajal hilisema õiguskindluse saavutamiseks mõistlikum läbida tavaline hagimenetlus ja saada sisuline otsus. Hagimenetluste eelistamine viib aga taaskord kohtuasjade arvu kasvuni (kuni 2/3). Pangaliidu hinnangul ei ole põhjendatud jätta alates eelnõu jõustumisest (01. jaanuar 2026) tehtud kohtulahendid kaitsmiseta tunnustamata. Lisaks jääb ebaselgeks, et kui edaspidi tehakse maksekäske vaid seadusjärgse intressimäära ulatuses, siis miks selliste maksekäskude puhul on ikkagi vaja pankrotihaldurile esitada PankrS §-s 94 lg 11 nimetatud dokumente ja vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise kontrolli. Pankrotimenetluses kohtulahendite uuesti ülevaatamine suurendab oluliselt pankrotihaldurite ja kohtute 59 töökoormust. Tulevikus tekivad täiendavad vaidlused pankrotimenetluses võlausaldajate nimekirjade kinnitamisel, mis taaskord suurendab kohtute töökoormust. On ebaselge, millised on dokumendid, mis tõendavad vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist. Samuti ei ole eelnõus põhjendatud, millised on muud asjakohased dokumendid. Krediidi kulukuse määra arvutuskäigu kontrollimine ei ole pankrothaldurite halduskoormust arvestades põhjendatud. Pangaliit palub selgitada, milline on nõutav arvutuskäik, mis vastaks kavandatava seaduseelnõu nõuetele. Kehtivate nõuete kohaselt tuleb krediidikulukuse määr tuua välja nii lepingus kui ka tarbijale esitataval infolehel. Kui riiklikku ülesannet täitev isik soovib arvutuskäigu õigsust kontrollida, siis on võimalik seda teha lepingus kirjeldatud sisendandmete pinnalt. Kavandatava muudatusega pankrotiseaduses § 94 lg 11 nähakse ette, et kui nõue põhineb tarbijakrediidilepingust tuleneval nõudel, mille kohta on tehtud maksekäsk või tagaseljaotsus, tuleb esitada haldurile muuhulgas ka dokumendid, mis tõendavad vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist. Pankrotihalduritele antakse seaduse muudatustega sisuliselt õigusemõistja roll. Riigikohtu praktika kohaselt tuleb krediidiandjal üldjuhul küsida tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks tarbija konto väljavõtet (konto väljavõte võib sisaldada nii tarbija enda kui ka kolmandate isikute nii pangasaladust kui ka isikuandmeid sisaldavaid andmeid). KAS § 88 lg 3 kohaselt võib krediidiasutus avaldada pangasaladust KAS § 88 toodud juhtudel. KAS § 88 lg 9 kohaselt on krediidiasutusel õigus avaldada pangasaladust uurijale, prokurörile ja kohtule seoses oma rikutud või vaidlustatud õiguse või vabaduse kaitsmisega seadusega kindlaksmääratud korras. KAS ei näe ette krediidiasutusele enda õiguste kaitseks pangasaladuse avaldamise võimalust pankrotihaldurile (mh oleks konto väljavõte jm dokumendid nähtavad ka kõikidele võlausaldajatele), seega on kavandatav muudatus vastuolus KAS §-ga 88. Pankrotihaldurile võib küll avaldada pangasaladust KAS § 88 lg 5 p 6 kohaselt kirjalikus või elektroonilises vormis esitatud järelepärimise vastusena, kuid selline järelepärimine peab vastama KAS § 88 lg-s 6 ettenähtud nõuetele. Pankrotihaldurid ei esita krediidiasutusele järelepärimist nõude esitamiseks pankrotimenetluses, vaid võlausaldajate nõuded esitatakse tulenevalt PankrS §-st 44. Samuti on kõigil menetlusosaliste võimalik tutvuda pankrotiasja materjalidega. Pangasaladusega seonduvalt tsiteerime siinkohal ka õiguskantsleri mõnda seisukohta, mis avaldati seoses täitmisregistriga (01.07.2025 kiri nr 7- 7/250081/2504808): 60 „Pangasaladuse hoidmise kohustus tuleneb krediidiasutuse ja tema kliendi vahelisest erilisest usaldussuhtest ning selle eesmärk on kaitsta krediidiasutuse klienti. Klient peab saama eeldada, et krediidiasutus kaitseb nii pangatoimingute tegemisel kui ka väljaspool seda tema majandusliku ja informatsioonilise enesemääramise õigust, aga ka ärisaladust ning eraelu. Kõnealuse usaldussuhte kaitsmine on põhjendatud mh sellega, et krediidiasutusel on tulenevalt selle suhte iseloomust oma kliendi kohta märkimisväärses koguses teavet, mis võiks anda krediidiasutusele laiaulatusliku võimaluse sekkuda kliendi õigushüvedesse. Panga ja kliendi vahelise suhte eripäraks on lisaks asjaolu, et tavaliselt on see suhe väga pikaajaline ja püsiv ning vajab seetõttu erilist kaitset. Siiski ei ole pangasaladus absoluutne ja osal juhtudel on see sunnitud muude õiguskorras kaitstud hüvede ees tagasi astuma (RKTKo nr 2-20-19001/70, p 19). … Pangasaladuse hoidmise kohustuse piirang, ehk siis juhtumid, mil pangasaladust avaldatakse, tähendab inimese jaoks tugevat privaatsusõiguse piirangut ning see on käsitatav PS §-de 13, 14, 19 ja 26 piiranguna. … 7. Pangasaladust avaldada lubav norm seaduses peab olema sedavõrd konkreetse sisuga, et pangasaladuse avaldamise ja sealhulgas konto väljavõttega tutvumise võimalus ja lubatavus on seaduse tekstiga tutvudes üheselt selge. Samuti peab enne seadusega pangasaladusele juurdepääsu võimaldamist olema selge, millisel eesmärgil ja ulatuses pangasaladuse hoidmise kohustust piiratakse. Põhiseaduspärane on see piirang vaid siis, kui seda saab pidada proportsionaalseks.“ Eelneva tõttu tuleks eraldi analüüsida tarbija andmekaitseõiguslikku riivet. Pankrotimenetlusse tuleks vastutustundliku laenamise tõendamiseks esitada üldjuhul pangakonto väljavõte, millele tekib nõuete kaitsmise raames juurdepääs menetlusosalistele. Sama küsimus on hetkel aktuaalne ka tarbijatega seotud hagimenetlustes. Välistatud ei oleks eraldi menetluslikud mehhanismid, mis tagaksid suurema pangasaladuse kaitse. Krediidiandja saab kehtiva õiguse (TsMS § 38 lg 1 p-d 3 ja 6) kohaselt esitada hagimenetluses ja pankrotimenetluses taotluse tunnistada esitatud arvelduskontode väljavõtted kinniseks, ka Riigikohus (Riigikohtu 12.06.2024 lahend nr 2-20-19001 p 21 on selgitanud pangasaladuse kaitsmise võimalusi kohtumenetluses. Samas jätavad kohtud esitatud taotlused ka rahuldamata). Loodame, et ministeeriumil on võimalik arvestada Pangaliidu seisukohtadega. Oleme valmis oma seisukohti vajadusel täiendavalt selgitama ja osalema edasistes aruteludes. Eesti Krediidiandjate Liit 61 1. Siinkohal annab omapoolse arvamuse väljapakutud Teadmiseks võetud muudatuste osas MTÜ Eesti Krediidiandjate Liit (EKAL), mis esindab kaalukat osa Eesti krediiditurust ja mille liikmeteks on Eesti suurimad krediidiandjad (ESTO, IPF Digital, Creditstar Estonia, BB Finance, Ferratum). Organisatsiooni peamisteks eesmärkideks on finantsteenuste sektori arendamine, ausa konkurentsi tagamine ning regulatiivse raamistiku parendamine. Me soovime kaasa aidata Eesti finantssektori õiglase, prognoositava, võrdse, konkurentsivõimelise ja kasvule suunatud õigusraamistiku edendamisele. Sissejuhatavalt soovime välja tuua, et Eesti krediiditurg on juba praegu üks reguleeritumaid Euroopas ning siinsetele ettevõtetele kohaldatakse karmimaid nõudeid, võrreldes näiteks Euroopa tarbijakrediidi direktiivis sätestatuga. Samas laenuvõlgnevuste näitajate poolest on Eesti üks vähem probleemsemaid riike Euroopas (vt allolev joonis, Euroopa Komisjoni raport, september 2023). 2. Riigikogus on menetluses kaua oodatud krediiditeabe Teadmiseks võetud jagamise seadus (652 SE), mis peaks alates 01.01.2028 andma krediidiandjatele positiivse krediidiregistri näol väärtusliku tööriista tarbijate krediidivõimelisuse hindamise protsessis ning parandama Eesti tarbijakrediidituru olukorda veelgi. Seetõttu peab EKAL täiendavaid seadusandlikke algatusi krediidiandjate tegevuse piiramisel ebavajalikuks ja ebaproportsionaalseks. Arvamuse esitamiseks edastatud Eelnõu osas näeb EKAL mitmeid murekohti. Alljärgnevalt toome välja põhimõttelist laadi probleemid ning seejärel esitame arvamuse Teie pöördumises esitatud konkreetsete muudatuspunktide osas. 3. Kohtusüsteemile tekitatakse ülemäärane töökoormus Selgitatud Plaanitud muudatused maksekäsu kiirmenetluse regulatsioonis on vastuolus algse eelnõu (algatatud Kohtu töökoormuse 20.11.2024, eelnõu toimik nr 24-1175) eesmärgiga leevendamiseks optimeerida kohtute töökoormust, tõhustada kohtute tööd tarbijakrediidiasjade ja kiirendada kohtumenetlusi vastavalt lahendamisel, võetakse Justiitsministeeriumi ja Riigikohtu koostöös koostatud kasutusele IT-lahendus, mis väljatöötamiskavatsuse (VTK) ettepanekutele ning abistab kohtunikke avalduse kohtute esimeeste ja kohtute haldamise nõukoja andmete ja vastustundliku tagasisidele. laenamise põhimõtte Eelnõu praegune versioon töötab varasemale eesmärgile kontrollimisel. Arendamisjärgus otseselt vastu ning üksnes süvendab probleemi kohtute IT-lahendus võimaldab juba enne aina kasvava töökoormusega ning sellest tingitud avalduse kohtunikuni jõudmist menetluse aja pikenemise ja kohtunike ülemäärase kontrollida hagiavalduse töökoormusega. vastavust nõuetele ning Maa-, haldus- ja ringkonnakohtute 2024. aasta juhendada hagejat andmete menetlusstatistikal põhjal tehtud arvutus näitab, et esitamisel. Andmete kujul maksekäsu asjadest oli tarbijakrediidilepingust hagiavalduse esitamine tulenevaid nõudeid 22 285 asja (48% 46 429st). võimaldab avalduse automaatset Olukorras, kus krediidiandjatel ei võimaldata enam töötlemist erinevate AI mudelite maksekäsu kiirmenetluses oma nõudeid täies ulatuses abil. Näiteks kontrollida, kas avalduse esitamisel on lisatud 62 menetleda, esitataks enamus tarbijakrediidilepingutest kõik vajalikud andmed ja tulenevad nõuded edaspidi ilmselt hagimenetluses. dokumendid (nt allkirjastatud See tähendaks maakohtute töökoormuse peaaegu leping, krediidianalüüs). Süsteem kahekordistumist, arvestades ka üldist tsiviilasjade kasvu tuvastab automaatselt olulisemad trendi ning asjaolu, et aastas suudavad kohtud lahendada andmed (nt sissetulek, vähem asju, kui uusi asju peale tuleb. Arvestada tuleb ka maksekohustused) ja tõstab need koormuse kasvu, mis kaasneks TMS kavandatud esile loetavas vormis. Kohtunik muudatustega, mis lubaks võlgnikel esitada kohtusse ei pea dokumentide vahel käsitsi sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi ka juba navigeerima ja otsima olulisi kohtust läbi käinud tarbijakrediidilepingust tulenevate andmeid – töö muutub nõuete osas (Eelnõu kohaselt TMS-i lisatav § 118). tõhusamaks ja läbipaistvamaks. Eelviidatud statistikast nähtuvalt oli 2024.a. iga See võimaldab maakohtute kohtuniku laual juba keskmiselt 378,9 tsiviilasja ning koormust tarbijakrediidilepingust keskmine menetlusaeg hagimenetluses on 192 päeva. tulenevate nõuete läbivaatamisel Seletuskirjas on küll statistikale viidatud, kuid ei nähtu, oluliselt leevendada, mille kuidas kohtusüsteem peaks sellise hüppelise tulemusel lüheneb ka töökoormuse kasvuga toime tulema ning kuidas see menetlusaeg. mõjutab menetluste pikkust ja kohtunike ülemäärase töökoormuse probleemi. 4. Muudatusettepanekud kahjustavad Eesti Teadmiseks võetud, selgitatud õiguskindlust Oleme seisukohal, et Eelnõus kavandatud muudatused Muudatustega luuakse maksekäsu kiirmenetluses, mis puudutavad tarbijakrediidiasjade tarbijakrediidist tulenevaid nõudeid, võivad menetlemisele maksekäsu tulemuslikkuse asemel hoopis õõnestada õiguskindlust, kiirmenetluses erireeglid. Kuna vähendada efektiivsust ja viia kaasa soovimatute formaalses menetluses kõrvalmõjudeni, sealhulgas suurema kohtute koormuse ja vastutustundliku laenamise laenuraha kättesaadavuse vähenemiseni. põhimõtet ei kontrollita, luuakse Näiteks Saksamaal, Prantsusmaal ja Soomes kasutatakse menetlus selliselt, et lihtsustatud maksekäsu kiirmenetlust jätkuvalt ka tarbijakrediidiga menetluses on võimalik nõuda seotud nõuete puhul. EL-i õiguses ega liikmesriikide üksnes põhinõuet, seadusjärgset praktikas ei ole teada ühtegi riiki, kus oleks selline intressi ja seadusjärgset viivist. menetlus spetsiaalselt ja täielikult peatatud just Muudatused ei tauni legaalset tarbijakrediidi valdkonnas. majandustegevust. Seadusandja ei tohiks võtta vastu seaduseid, mis Seadusandjal on õigus näha ette sisuliselt taunivad täiesti legaalset ja toimivat kohtumenetluse reegleid ja majandustegevust ning tekitavad üldsuses mulje, et erisusi. Riik ei pea looma või tegeletakse millegi lubamatuga. säilitama sellist lihtsustatud Kavandatavad muudatused seavad tarbijakrediidi formaalset kohtumenetlust, kus andmise kui majandustegevuse halba valgusesse ning kohtulik kontroll on piiratud, sh peletavad Eesti turult eemale uusi finantssektori olukorras, kus sellises ettevõtjaid, vähendades samaaegselt olemasolevate menetluses on kontrolli krediidiandjate motivatsiooni siinsetele tarbijatele oma piiratusest tulenevalt kerkinud teenuseid pakkuda. Selline suhtumine ja seadusandlikud probleemid. algatused viivad Eesti finantssektori konkurentsivõime nõrgenemiseni, millega kaasnevad turutõrked ja - takistused. Kõik täiendavad kitsendused, riskid või kulud krediidiandjatele kajastuvad ka finantsteenuste lõpphinnas, mistõttu peamisteks kaotajateks oleksid eelkõige teenuste tarbijad, kellel piiratakse ligipääsu mitmekesistele finantslahendustele. Tarbijalaenud on oluline osa majanduse toimimisest ning seda ei tohi läbimõtlematult kahjustada. 5. Muudatused süvendavad olukorda, kus tarbijad ei Teadmiseks võetud tunne krediidi tagastamise eest vastutust 63 Regulatsioon ei tohi süvendada tarbijates kasvavat Menetluse valikute näol on arusaama, et krediidi tagasimaksmise pärast ei ole vaja tegemist õiguspoliitiliste muretseda ja et krediidilepingu rikkumine ei too kaasa otsustustega. Ei saa nõustuda sisuliselt mingeid tagajärgi - küll keegi teine süveneb ja käsitlusega, et kui krediidiandjale otsustab. See omakorda soodustab kergekäelist seatakse formaalses lihtsustatud laenuvõtmist, ülelaenamist ja võlgu jäämist. Võlgnevus menetluses täiendavaid on seotud siiski kohustuse rikkumisega, mida ei peaks tingimusi, mis võimaldab kohtul laialdasemalt tolereerima. Liiati võib see veelgi teha õigeid otsustusi, viib see suurendada võlglaste passiivsust ja menetlustest kõrvale olukorrani, kus tarbijad ei tunne hoidumist. Praegune eelnõu annab ühiskonnale signaali, krediidi tagastamise ees et kohustustest kõrvalehoidumine võib end ära tasuda ja vastutust. laenuvõtmisega kaasnevad riskid on praktiliselt olematud („laenu tagasisaamine on üksnes krediidiandja probleem“). Eesti suuremad krediidiandjad näevad oma klientuuri käitumise põhjal tervikpilti ning tajuvad selgelt, kuidas tarbijaskonna liberaalsemaks muutunud suhtumine oma lepinguliste kohustuste täitmisesse võib teha krediidisektorile ja kogu ühiskonnale karuteene. EKAL-i arvates ei tohiks võlgnikud sattuda lepingu rikkumise kaudu soodsamasse olukorda võrreldes lepingu täitmisega. Olulisem oleks kasvatada elanikkonna finantskirjaoskust ning ka kooliprogrammides sisse tuua elulisemaid teadmisi muuhulgas krediidi ja muude finantskohustuste võtmise teemal. Ei saa pidada õigeks, et riik võtab vastutuse üksikisikult täielikult oma õlgadele ja kohtleb täisealisi inimesi nii, nagu nad ei oleks ise suutelised enda otsuseid tegema ja nende eest vastutama. 6. Alahinnatud on ka muudatuste mõju tarbijatele Teadmiseks võetud Soovides allutada tarbijakrediidilepinguid suuremas ulatuses kohtulikule kontrollile ja vähendada seeläbi Muudatuste näol on tegemist tarbijatelt ebaõiglaselt nõutavate summade suurust, õiguspoliitiliste otsustustega. suurendatakse tegelikult suurema osa tarbijast võlgnike Valdkonna terviklahendus rahalist koormust (õigusabi- ja kohtukulude näol). . pakutakse käesoleval ja järgmisel Seletuskirjas on samuti välja toodud, et hagimenetlus on aastal läbiviidavate analüüside tarbijale oluliselt kallim, kuna hagimenetlusega tulemusel. Hagimenetluse kaasnevad maksekäsu kiirmenetlusega võrreldes läbiviimise lihtsustamiseks ja suuremad kulud ning lisaks enda menetluskuludele tuleb kohtu koormuse leevendamiseks kaotanud poolel tasuda ka vastaspoole menetluskulud, sh võetakse kasutusele tehniline vastaspoole õigusabikulud, mis võivad olla abivahend, mille tulemusel peaks märkimisväärsed (maksekäsu kiirmenetluses on ka tarbijakrediidilepingust väljamõistetavad menetluskulud ühetaoliselt 20 eurot tulenevate vaidluste lahendamine kõigis maksekäsu kiirmenetluse asjades (TsMS § 4842)). hagimenetluses muutuma Seletuskirjas ei ole aga selle mõju tegelikku ulatust ja kiiremaks, tõhusamaks ja seeläbi tähtsust analüüsitud. EKAL-i arvates on seda mõju ka odavamaks. selgelt alahinnatud. 7. Esitame alljärgnevalt täpsemad kommentaarid Mittearvestatud järgmiste Eelnõu muudatuste osas. 1. Piiratakse tarbijakrediidilepingust tulenevate nõuete Seadusandjal on võimalik muuta esitamist maksekäsu kiirmenetluses selliselt, et formaalse menetluse reegleid, maksekäsu kiirmenetluses on võimalik nõuda kui seniste reeglite kasutamine on põhivõlgnevust ja seadusjärgset intressi ning muutunud problemaatiliseks ja ei seadusjärgset viivist; sama võlasuhte raames tarbija paku nõrgemale osapoolele tehtud tagasimaksed arvestatakse maksekäsu tegelikku kaitset. Krediidiandjal 64 kiirmenetluses ümber ning loetakse tasutuks esimeses on võimalik esitada nõue järjekorras põhivõlgnevuse ning seejärel seadusjärgse täisulatuses hagimenetluses ning intressi ja seadusjärgse viivise katteks. ta ei ole kohustatud esitama nõuet EKAL-i hinnangul on see ettepanek vastuolus pacta sunt maksekäsu kiirmenetluses. servanda põhimõttega ehk leping on pooltele täitmiseks kohustuslik. Tegemist on võlaõiguse ühe alusprintsiibiga, Paratamatult toob eelnõu kaasa millest ei ole põhjust kõrvale kalduda ka teatud halduskoormuse kasvu, tarbijakrediidilepingute puhul. Ei saa pidada kuid eelnõuga tehtavad aktsepteeritavaks lahendust, kus sisuliselt seaduse muudatused on vajalikud tasandil eeldatakse krediidiandja poolt toime pandud tarbijate kaitseks. Lisaks rikkumisi ja tarbijakrediidilepingu tühisust. Võlgnike võetakse hagimenetluse kaitseks on juba seaduses olemas summalised piirangud läbiviimise lihtsustamiseks ja maksekäsu kiirmenetluses esitatavate nõuete jaoks (nõue kohtu koormuse leevendamiseks kuni 8000 eurot, mis hõlmab nii põhi- kui ka kasutusele tehniline abivahend, kõrvalnõudeid ning kõrvalnõuded ei tohi ületada mille tulemusel peaks ka põhinõuet; TsMS § 481 lg 2³ piirangud KKM ja hagimenetlused muutuma viivisemäära osas, kui tegemist on kiiremaks, tõhusamaks ja seeläbi tarbijakrediidilepingust tuleneva nõudega) ning ka odavamaks. Märgime, et täiendavate piirangute seadmine ei ole põhjendatud. valdkonna terviklahendus Muudatus suunaks avaldajaid esitama pakutakse käesoleval ja järgmisel tarbijakrediidilepingust tulenevaid nõudeid aastal läbiviidavate analüüside hagimenetluses, kuna maksekäsu kiirmenetlus tulemusel. muudetakse Eelnõu muudatuste kogumiga avaldaja jaoks põhjendamatult kalliks, töömahukaks ja aeglaseks, samas võetakse maksekäsu kiirmenetluses tehtud kohtulahendilt ära õiguskindlus ja seadusjõud. Käesoleva vastuse muudes osades on juba põhjalikumalt selgitatud, millised negatiivsed mõjud selliste muudatustega kokkuvõttes kaasnevad nii kohtusüsteemi kui ka kogu krediidituru toimimise vaates. Ettepanek, mille kohaselt loetakse kõik tarbija tehtud tagasimaksed maksekäsu menetluses esmalt põhivõla katteks, eirab aga tarbijakrediidilepingute jaoks juba tarbija kaitseks kehtestatud VÕS § 415 lg 2 regulatsiooni ning paneb krediidiandja olukorda, kus kohtumenetluse jaoks tuleb nõuded tagasiulatuvalt täielikult ümber arvestada. Eelnõu seletuskirjast võib jääda ekslikult mulje, et erinevus puudutab vaid sissenõudmiskulu, mida VÕS § 415 lg 2 kohaselt võib lugeda tasutuks esimeses järjekorras ning mis tuleks siis maksekäsu kiirmenetluse jaoks ümber arvestada põhivõlgnevuse katteks. Tegemist oleks justkui mingi ebaolulise arvutusmurega, millel puudub oluline mõju. Tegelik probleem seisneb aga selles, et krediidilepingu kehtivuse ajal saab krediidiandja makseid arvestada ainult nende kohustuste katteks, mis on muutunud sissenõutavaks (vt VÕS § 415 lg 2: „Kui tarbija on teinud tarbijakrediidilepingu alusel makse, millest ei piisa kõigi sissenõutavaks muutunud kohustuste täitmiseks ...“). Krediidilepingute alusel tagasimaksete tegemine toimub reeglina annuiteetgraafiku alusel, mis tähendab, et laenuperioodi alguses sisaldab makse suuremat intressiosa ja väiksemat põhiosa. Mida rohkem on põhiosa tagasi makstud, seda väiksemaks muutub 65 maksegraafiku edenedes intressi arvestuse aluseks olev põhiosa jääk ning makse koosseisus hakkab tasapisi vähenema intressi osakaal ja suurenema põhiosa tagasimakse osakaal. Nii on täiesti tavaline ja seadusega kooskõlas olukord, kus mingil hetkel on tasutud intressisummad suuremad kui tagastatud põhiosa. Eelnõu muudatuse kohaselt peaks krediidiandja nüüd maksekäsu kiirmenetluse algatamisel arvestama kõik tarbija poolt krediidilepingu kehtivuse ajal makstud summad krediidi põhiosa katteks ning käsitlema intressi- ja muid kõrvalnõuete makseid täielikult tasumata kohustustena. Selline tagantjärele nõuete ümberarvestamine ei ole ainult Exceli tabelis mingite arvutuste tegemine, vaid mõjutab otseselt krediidiandjate järelevalveliste aruannete õigsust. Muuhulgas on krediidiandjad kohustatud esitama Finantsinspektsioonile kvartaalseid aruandeid väljastatud tarbijakrediitide jääkide kohta („Finantsinspektsioonile esitatavate krediidiandja või - vahendaja ning välisriigi krediidiandja või -vahendaja filiaali aruannete vormid, koostamise metoodika ja esitamise kord“ § 2 lg 1 p 4). Samuti peavad krediidiandjad alates 31.07.2025 esitama Finantsinspektsioonile iga poolaasta kohta KAVS § 57¹ lg 1 sätestatud aruandeid viivituses olevate tarbijakrediidilepingute või nendest tulenevate nõuete loovutamise kohta krediidiostjatele. See aruanne peab sisaldama andmeid muuhulgas loovutatud nõuete või krediidilepingute koondjäägi kohta, samuti nende nõuete või krediidilepingute arvu ja iga krediidi suuruse kohta. Krediidiandjad ei saa pidada oma raamatupidamises topelt arvestust – ühte raamatupidamise ja Finantsinspektsiooni aruandluse jaoks ning teist kohtumenetluse jaoks. Sel juhul muutuks järelevalveline aruandlus täiesti mõttetuks, kuna tulemus oleks moonutatud ning Finantsinspektsioon ei saaks selle põhjal teha usaldusväärseid järeldusi finantsturu ega järelevalvesubjekti olukorra ja arengute kohta. Lisaks põhjustaks nõude ümberarvestus suurt segadust ja vaidlusi krediidiandja ja tarbijate vahel, kuna kohtueelses võlamenetluses on krediidiandja ja loovutamise korral ka krediidiinkasso esitanud tarbijale andmeid ilma ümberarvestuseta. Tarbijal tekiks õigustatud küsimus, mida temalt siis õigupoolest üldse nõutakse. Samuti muutuksid „valeks“ andmed maksehäireregistrites. Eeltoodud põhjustel on EKAL seisukohal, et kavandatavad muudatused ei lahenda mingit probleemi, küll aga loovad probleeme ja segadust juurde, mistõttu tuleks nendest muudatustest Eelnõus loobuda. 8. 2. Nähakse ette, et tarbijakrediidilepingust tulenevate Mittearvestatud, selgitatud. nõuete menetlemiseks maksekäsu kiirmenetluses tuleb kohtule esitada vajalik info ja dokumendid. Muudatus võimaldab kohtul EKAL ei toeta sellist muudatust, kuna tõendite esitamise maksekäsu kiirmenetluses nõude kehtestamine maksekäsu kiirmenetluses on kontrollida avalduse vastavust vastuolus nii selle menetluse liigi olemusega kui ka maksekäsu kiirmenetluse 66 Põhiseaduses sätestatuga, mille kohaselt on õiguse eeldustele ja avaldusele mõistmise pädevus ainult kohtul (PS § 146). seadusega sätestatud nõuetele Maksekäsu kiirmenetlus on formaliseeritud menetlus, (TsMS § 481 ja § 482). Tegemist kus kehtiv seadus ei näe ette tõendite esitamist ning ei ole õigusemõistmisega. See, et kontrollitakse üksnes maksekäsu kiirmenetluse kehtiva seaduse avaldusele lubatavust ja avalduse nõuetele vastavust. Sellise dokumente ei lisata, ei tähenda, et formaalse iseloomuga menetluse jaoks on seadusandjal puuduks õigus komplekteeritud ka maksekäsuosakonna meeskond, kelle formaliseeritud menetluse hulgas ei ole ühtegi kohtunikku (Eelnõu seletuskirjast nõudeid täpsustada või nähtuvalt töötab maksekäsuosakonnas kolm täiendada, kui senine kord on kohtunikuabi ning 30 referenti, lisaks osakonnajuhataja). osutunud problemaatiliseks. Kohtunikuabi pädevuse põhiseaduspärasus maksekäsu kiirmenetluse asju lahendada peetakse õiguskirjanduses Euroopa tarbijakrediidi juba täna vägagi problemaatiliseks (vt TsMS III. standardinfo teabelehe Kommenteeritud väljaanne, TsMS § 489² komm 3.3.2 b). esitamisest on eelnõus loobutud. Eelnõu kohaselt aga laiendataks kohtunikuabide pädevusust veelgi, andes neile ülesande hinnata tõendeid ning õiguse neid omal äranägemisel ka juurde küsida. EKAL-i hinnangul on siin tegemist juba sisulise õigusemõistmise küsimusega, milleks kohtunikuabidel põhiseadusjärgne pädevus puudub. Lisaks on kavandatav muudatus vastuolus maksekäsu kiirmenetluse olemusega. Maksekäsu kiirmenetlus on lihtsustatud menetlus, mis peaks hagimenetlusega võrreldes olema eelduslikult kiirem, lihtsam ja odavam. Kavandatav muudatus aeglustab menetlust oluliselt ning teeb selle kallimaks nii avaldajale kui ka kohtule, suurendab ebakindlust ja õiguskaitse viibimist. Mõistagi suurenevad seeläbi ka paljude võlgnike (õigus)kulud – kõige tõenäolisemalt võidaksid plaanitavatest muudatustest Eesti advokaadid ja juristid, kel avaneb võimalus kindlustada tarbijakrediidi asjadega endale pikaajaline sissetulek. Sellises olukorras kaotab maksekäsu kiirmenetlus oma praktilise väärtuse, kuna avaldaja võib siis sama hästi esitada juba hagi maakohtule, mitte kulutada aega maksekäsu kiirmenetlusele, kus tuleb esitada praktiliselt sama hulk andmeid ja dokumente nagu hagimenetluses. Tõendite esitamise kohustus tähendaks ka võimatust esitada ja lahendada maksekäsu avaldusi automatiseeritult, mis kasvatab aga oluliselt nii kohtute kui ka avaldajate töö- ja halduskoormust ning kulusid. See ei ole mõistlik, eriti arvestades, et tarbijakrediidilepingutest tulenevad nõuded ei ole reeglina väga suured. Reegel, mille kohaselt tuleks kõik väiksemad nõuded koheselt varustada lepingute, KKM arvutuste, makseväljavõtete ja muude lisadega, ei ole proportsionaalne ega mõistlik, sest nõuab võrreldavat pingutust ja kulude tegemist nii 50 € kui 5000 € nõude puhul. Seeläbi tekiks vastuolu menetlusökonoomia põhimõttega ning senine tõhus kiirmenetlus üheaegselt riigi ressursside säästmisega kaotaks oma otstarbekuse. Samal ajal, kui menetlus muutuks avaldaja jaoks aeglaseks ja kulukaks, nullitakse muude Eelnõu kavandatavate muudatustega ära maksekäsu kui 67 kohtulahendi õiguskindlus. Kokkuvõttes muutub maksekäsu kiirmenetlus tarbijakrediidi asjades kulukaks ja mõttetuks menetluseks, mis toob kaasa olukorra, kus seni maksekäsu kiirmenetluses esitatud nõuded esitatakse pigem hagimenetluses. Nagu Eelnõu seletuskirjas on välja toodud, siis esitati 2024. a maakohtutele 4673 tarbijakrediidilepingust tulenevat hagiavaldust, samal ajal kui Pärnu Maakohtu maksekäsuosakonnale laekus 2024. aastal lahendamiseks 46 429 võlanõude asja, millest 48% (s.o. 22 286 asja) olid tarbijakrediidilepingute asjad. On raske ette kujutada, kuidas peaksid maakohtud sellise hagide laviiniga toime tulema. EKAL-i hinnangul ei ole see Eelnõus sisalduv muudatus ka vajalik. Kehtiv õigus sisaldab juba piisavalt tasakaalustavaid meetmeid tarbijakrediidilepingu võlgnike õiguste kaitseks võimalike ebaõiglaste nõuete eest, s.h. KKM-i ja viivisemäära piirang maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel koos kriminaalvastutuse hoiatusega valeandmete esitamise eest, võlgniku õigus esitada makseettepaneku osas vastuväide ilma kohustuseta seda põhjendada, keeld toimetada füüsilisele isikule makseettepanekut kätte avalikult, õigus esitada teatud juhtudel määruskaebus maksekäsule või teistmisavaldus, kui ilmnevad uued asjaolud. Pealegi tegutsevad krediidiandjad (ning alates 01.01.2025 ka krediidiinkassod) Finantsinspektsiooni ja TTJA järelevalve all litsentseeritud ja auditeeritud keskkonnas. Seega rikkujate suhtes on võimalik rakendada ka järelevalvelisi meetmeid. Selleks ei ole vaja muuta kardinaalselt tsiviilkohtumenetluse reegleid ja seada löögi alla niigi ülekoormatud kohtusüsteemi. EKAL on seega kokkuvõtlikult seisukohal, et see muudatus oleks Põhiseadusega ja maksekäsu kiirmenetluse loogikaga vastuolus ning tuleb seetõttu Eelnõust välja jätta. Kui säte siiski Eelnõusse jääb, siis tuleb üle vaadata esitatavate dokumentide loetelu, kuna sellisel kujul ei ole see üheselt mõistetav. Teatud krediidilepingute puhul maksegraafik puudub (nt tähtajatud krediidiliinid, kus krediidi kasutusse võtmine sõltub tarbijast ning tagasimakse tingimused on kirjeldatud lepingus). Seetõttu tuleks maksegraafiku nõude mainimisest loobuda. Kui lepingul on maksegraafik, siis see ongi juba lepingu osa ning lepingu mõiste juba hõlmab seda. Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehe esitamise nõudest tuleks samuti loobuda, kuna tegemist on lepingueelse teabe koosseisu kuuluva dokumendiga, mille osas ei näe seadus ette tagajärgi lepingu kehtivusele ega sellest tulenevatele nõuetele. Lepingueelse teabe esitamise kohustus maksekäsu osakonnale jääb seetõttu ka sisuliselt arusaamatuks. 68 9. 3. Nähakse ette, et juhul kui maksekäsu kiirmenetluses Mittearvestatud, selgitatud esitatud tarbijakrediidilepingust tuleneva nõude avaldus ei vasta seaduses sätestatud nõuetele, ei nõua Tegemist on õiguspoliitilise kohus puuduste kõrvaldamist, vaid jätab avalduse otsustusega. rahuldamata. Puuduste kõrvaldamist avalduses reguleerib TsMS § 483 Selgitame, et maksekäsu lg 4, mille kohaselt annab kohus avaldajale tähtaja kiirmenetluses avalduse puuduse kõrvaldamiseks, kui avalduses esineva puuduse rahuldamata jätmisel ei ole res saab ilmselt kõrvaldada. EKAL-i arusaamise kohaselt ei judicata tagajärgi. See tähendab, sisaldu Eelnõus nimetatud sätte muudatust. Samuti ei ole et kui kohus jätab maksekäsu põhjust Eelnõusse vastavat täiendust lisada, kuna ka kiirmenetluses avalduse tarbijakrediidilepingu alusel nõude esitanud avaldajale rahuldamata nt seetõttu, et peab jääma võimalus avalduse puuduseid likvideerida. avalduses on puudused, on Kui aga sooviti küsida arvamust Eelnõus sisalduva TsMS võimalik esitada uus avaldus, sh § 484¹ muudatuse kohta, siis EKAL seda ei toeta. maksekäsu kiirmenetluses. TsMS § 484¹ lg 1 sätestab, et kui maksekäsu tegemise Kohtutest on tulnud tagasiside, et eeldused on täidetud vaid osade nõuete või nõude osa tarbijakrediidi asjades on suhtes, teatab kohus sellest avaldajale ja määrab talle avaldused tihti ebakvaliteetsete tähtaja seisukoha avaldamiseks, kas teha makseettepanek andmetega. Muudatuste eesmärk märgitud ulatuses. Seejuures viitab kohus vastamise või on kvaliteetsete avalduste vastamata jätmise tagajärgedele. esitamisele suunamine. Eelnõuga soovitakse lisada TsMS § 484¹ uus lõige (lg 4), JDMis on planeeritud mille kohaselt ei kohaldataks käesoleva paragrahvi maksekäsumenetluse reform. lõigetes 1–3 sätestatut tarbijakrediidilepingust Analüüside tulemusel jõutakse tulenevatele nõuetele ning kui sellise nõude või nõude terviklahenduseni, sh osas, kas osa puhul on maksekäsu tegemise eeldused täidetud vaid oleks põhjendatud erisust osaliselt, jätab kohus avalduse rahuldamata. laiendada ka muudele asja Jääb selgusetuks, miks on sellise erandi tegemine vajalik, liikidele. s.t. miks ei võiks ka tarbijakrediidilepingu alusel esitatud nõude puhul olla lubatud nõude osaline rahuldamine, kui maksekäsu osakond leiab, et maksekäsu tegemise eeldused on täidetud vaid osade nõuete või nõude osa suhtes ja avaldaja on osalise makseettepaneku tegemisega nõus. Kui selline võimalus ära võtta, siis on avaldaja sunnitud esitama kogu nõude osas hagiavalduse ega saagi kaaluda võimalust piirduda otstarbekuse huvides maksekäsu menetluse jätkamist kasvõi osa nõude suhtes. Seeläbi on kavandatav muudatus vastuolus Eelnõu algse eesmärgiga, milleks oli vähendada maakohtute koormust. Samuti puudub sisuline põhjendus, miks peaks selline karistusliku iseloomuga reegel puudutama just tarbijakrediidilepingu alusel esitatud avaldusi. Selline eristamine ei ole kuidagi põhjendatud ning on vastuolus Põhiseaduses sätestatud võrdse kohtlemise põhimõttega. PS § 12 lg-st 1 tuleneb kohustus järgida võrdse kohtlemise põhimõtet ka seadusi luues ja neid kehtestades. Riigikohus on asunud seisukohale, et lisaks võrdsusele seaduste kohaldamisel tuleb sätet tõlgendada „õigusloome võrdsuse tähenduses – seadused peavad ka sisuliselt kohtlema kõiki sarnases olukorras olevaid isikuid ühtemoodi“ (RKPJKo 01.10.2007, 3-4-1-14-07, p 13; vt ka RKPJKo 30.09.2008, 3-4-1-8-08 ; RKPJKo 20.03.2006, 3-4-1-33-05, p 26) (PS kommenteeritud väljaanne, § 12 kommentaar 11). 69 10. 4. Nähakse ette, et kohtul on võimalik maksekäsu Muudatus võimaldab kohtul kiirmenetluses teha avaldajale ettepanek esitada maksekäsu kiirmenetluses täiendavaid tõendeid. kontrollida esitatud nõuete EKAL ei toeta sellist muudatust, kuna tõendite esitamise vastavust nõude aluseks olevatele nõude kehtestamine maksekäsu kiirmenetluses on dokumentidele. See, et kehtiva vastuolus nii selle menetluse liigi olemusega kui ka seaduse avaldusele dokumente ei Põhiseaduses sätestatuga, mille kohaselt on õiguse lisata, ei tähenda, et seadusandjal mõistmise pädevus ainult kohtul (PS § 146). puuduks õigus formaliseeritud Täpsemad põhjendused sisalduvad punkti 2 menetluse nõudeid täpsustada või muudatusettepaneku kohta esitatud arvamuses (vt ülal), täiendada, kui senine kord on mis on täies ulatuses asjakohased ka käesoleva osutunud problemaatiliseks. muudatuse osas. Tegemist on ka edaspidi avalduse nõuetele vastavuse kontrolliga. 11. 5. Jäetakse menetlusseadustikust välja senine Arvestatud osaliselt, selgitatud regulatsioon, mille kohaselt kuulus tarbijakrediidilepingust tulenevas nõudes esitatud Tegemist on õiguspoliitilise maksekäsu kiirmenetluse avalduse rahuldamata otsustusega. jätmisel korral riigilõiv teatud juhtudel tagastamisele. EKAL leiab, et riigilõivu tagastamise reeglite sõltuvusse Kohtutest on tulnud tagasiside, et seadmine võlasuhte liigist rikub Põhiseadusega kaitstud tarbijakrediidi asjades on võrdsuspõhimõtet (PS § 12) ning plaanitud muudatusest avaldused tihti ebakvaliteetsete tuleks loobuda. andmetega. Muudatuste eesmärk Kehtiv TsMS § 150 lg 1 p 4 sätestab, et tasutud riigilõiv on kvaliteetsete avalduste tagastatakse: kui maksekäsu kiirmenetluse avaldus esitamisele suunamine. jäetakse rahuldamata käesoleva seadustiku § 483 lõike 2 JDMis on planeeritud punktides 1, 2 ja 4 sätestatud juhul. Need juhud maksekäsumenetluse reform. sisaldavad ka olukorda, kus avaldus ei vasta Analüüside tulemusel jõutakse vorminõuetele (TsMS § 483 lg 2 p 2) või kui esinevad terviklahenduseni, sh osas, kas menetluse peatamise alused (TsMS § 483 lg 2 p 4), nt oleks põhjendatud erisust võlgnik on kaotanud tsiviilkohtumenetluse teovõime . laiendada ka muudele asja Jääb selgusetuks, miks ei peaks sellistel juhtudel liikidele. tarbijakrediidilepingu alusel esitatud avalduse riigilõivu Eelnõust jäetakse välja tagastama. Avaldaja ei ole sellisel juhul maksekäsu muudatus, mis puudutab kiirmenetlust kuidagi kuritarvitanud, vaid tegemist võib riigilõivu tagastamata jätmist olla inimliku veaga avalduse vormistamisel või juhul, kui avaldus jäetakse avaldajast üldse sõltumatu asjaoluga. rahuldamata TsMS § 483 lg 2 p 4 Võib-olla on Eelnõu koostajad soovinud välistada alusel. riigilõivu tagastamise § 483 lg 2 p 1 juhtumi korral, s.t. kui § 481 kohaselt ei ole maksekäsu kiirmenetlus lubatud, kuid praegu on muudatuse sõnastus igal juhul liiga lai ning tarbijakrediidiandjate suhtes põhjendamatult diskrimineeriv ja karistav. Samuti puudub põhjendus, miks peaks selline karistusliku iseloomuga reegel puudutama just tarbijakrediidilepingu alusel esitatud avaldusi, kuid muude võlasuhete alustel esitatud mittekorrektsete avalduste esitajad saaksid menetluse lõpetamisel riigilõivu tagasi. Selline eristamine ei ole kuidagi põhjendatud ning on seega vastuolus Põhiseaduses sätestatud võrdse kohtlemise põhimõttega. PS § 12 lg-st 1 tuleneb kohustus järgida võrdse kohtlemise põhimõtet ka seadusi luues ja neid kehtestades. Riigikohus on asunud seisukohale, et lisaks võrdsusele seaduste kohaldamisel tuleb sätet tõlgendada „õigusloome võrdsuse tähenduses – seadused peavad ka 70 sisuliselt kohtlema kõiki sarnases olukorras olevaid isikuid ühtemoodi“ (RKPJKo 01.10.2007, 3-4-1-14-07, p 13; vt ka RKPJKo 30.09.2008, 3-4-1-8-08 ; RKPJKo 20.03.2006, 3-4-1-33-05, p 26) (PS kommenteeritud väljaanne, § 12 kommentaar 11). EKAL on seega seisukohal, et see muudatus oleks Põhiseadusega ja viidatud Riigikohtu praktikaga vastuolus. 12. 6. Pikendatakse tarbijakrediidilepingust tulenevate Mittearvestatud nõuete alusel makseettepaneku tegemise tähtaega seniselt kümnelt päevalt kahekümnele päevale. Tarbijakrediidilepingutest EKAL-i hinnangul võiksid menetlustähtajad olla kõigi tulenevate nõuete menetlemisele (mitte ainult tarbijakrediidilepingutega seotud) nõuete luuakse eelnõuga erikord, mille osas ühesugused, sõltumata sellest, millisel õiguslikul puhul on vajalik ette näha pikem alusel nõue põhineb. Näiteks võiks olla lahenduseks makseettepaneku tegemise ühetaoliselt makseettepaneku tegemise tähtaja tähtaeg. Teiste nõuete pikendamine 15 päevani ilma võlasuhte liigist sõltuvate menetluskorda eelnõuga ei eranditeta. muudeta 13. 7. Nähakse ette, et tarbijakrediidilepingust tulenevas Teadmiseks võetud maksekäsu kiirmenetluses esitatud maksegraafik Muudatust ei ole eelnõus. edastatakse kinnitamiseks kohtunikule. Eelnõu ei sisalda sellist muudatust, mistõttu jääb küsimuse püstitus ebaselgeks. EKAL-i arvates ei ole vajalik Eelnõud sellise muudatusega ka täiendada. Kui seadusandja arvates on maksekäsu osakond võimeline hindama muid krediidi andmisega seotud asjaolusid (vastavalt Eelnõus sisalduvatele muudatusettepanekutele) ning tegema maksekäsu määruse, siis miks peaks piirama maksekäsuosakonna pädevust maksekäsu tegemisel siis, kui pooled on esitanud maksekäsu määrusega kinnitamiseks maksegraafiku. Sellise muudatusega vaid suurendatakse põhjendamatult maakohtute töökoormust. 14. 8. Antakse täitemenetluses olevatele võlgnikele, kelle Arvestatud suhtes on tarbijakrediidilepingust tuleneva nõude alusel tehtud maksekäsk või tagaseljaotsus ning Kavandatud TMS-i ja TsMSRS-i algatatud sundtäitmine, võimalus esitada see nõue regulatsiooni muudatuste mõju ja uuesti kohtulikule kontrollile. põhiseaduspärasus vajavad EKAL on seisukohal, et tegemist on Eelnõu ühe kõige täiendavat analüüsi. Muudatused põhimõttelisema ja probleemsema muudatusega, millest jäetakse eelnõust välja. tuleks kindlasti loobuda. Tegemist on muudatusega, mis kahjustab tugevalt Põhiseadusega kaitstud õigusriigi põhimõtteid (PS § 10). Õiguskindlus on õigusriigi üks keskne ja tunnustatud põhimõte, mille lahutamatuks osaks on res judicata ehk kohtulahendi seadusjõu põhimõte. See nõuab kohtulahendite usaldatavust ja püsimajäämist. Kui mingi õigusvaidlus on saanud jõustunud kohtulahendiga lahenduse, keelab see põhimõte üldjuhul sama vaidluse uuesti avamise (vt PS kommenteeritud väljaanne, § 10 kommentaar 54). Kohtulahendi seadusjõu põhimõte „kaitseb riiklike otsuste püsivust, tagades, et neid ei saa tagantjärele muuta meelevaldselt, vaid üksnes põhjendatud erandlikel asjaoludel. Kohtuotsuse seadusjõustumise eesmärgiks on seega välistada sama 71 kohtuasja teistkordne lahendamine, kindlustades seeläbi lisaks õiguskindlusele ka õigusrahu“. (RKPJKm 07.11.2014, 3-4-1-32-14, p 28; RKÜKo 12.04.2016, 3-3- 1-35-15, p 47.). Nii on Riigikohus pidanud sellest põhimõttest tulenevalt õigeks mitte tunnistada põhiseadusvastasuse tõttu õigustloovat akti kehtetuks tagasiulatuvalt, kui tagasiulatuvast kehtetuks tunnistamisest tingitud halduskohtute täiendav töökoormus võib põhjustada halduskohtute suutmatuse pakkuda mõistliku aja jooksul tõhusat kohtulikku kaitset muudes haldusasjades (RKÜKo 12.04.2016, 3-3-1-35-15, p 47) (vt PS kommenteeritud väljaanne, § 10 kommentaar 54). Praegusel juhul omaks muudatus erakordselt suurt mõju just kohtute töökoormusele, kuna tagasiulatuvalt võetakse juba jõustunud ja täitemenetluses olevatelt kohtulahenditelt ära nende seadusjõud ning võib oodata võlgnike suurt aktiivsust sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagide esitamise vastu. Teatavasti puudub sundtäitmise hagi esitamiseks ajaline piirang ja võlgnik võib esitada hagi kuni täitemenetluse lõpuni (TMS § 221 lg 3). Eelnõust ei nähtu rakendussätteid, mis piiraksid sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi esitamise õigust juba käimasolevates täitemenetlustes. See tähendab, et kohtusse pöörduma hakkavate isikute hulk on täiesti hoomamatu. Kohtute töökoormuse kasv ja selle mõju kohtunike suutlikkusele pakkuda mõistliku aja jooksul kohtulikku kaitset muudes kohtuasjades on aga just selline oluline negatiivne mõju, mida Riigikohus on eelviidatud lahendis (RKÜKo 12.04.2016, 3-3-1-35-15, p 47) pidanud piisavaks põhjuseks, et mitte tunnistada põhiseadusvastast õigusakti kehtetuks tagasiulatuvalt. EKAL on seisukohal, et juba ainuüksi selle kaalutluse tõttu tuleks ka Eelnõu vastavast muudatusest loobuda, kuna tsiviilkohtute töökoormus ja võimekus menetleda tsiviilasju mõistliku tähtaja jooksul satub otseselt ohtu. Menetlustähtaegade pikenemine kahandab mh krediidi sissenõudmismenetluste edukust, millega kaasneb krediidiandjatele reaalne rahaline kahju. Seda seadusandlikku sammu tagasi pöörata oleks pärast praktiliselt võimatu. Ka TsMS kommenteeritud väljaandes on selgitatud, et kohtulahendi materiaalne õigusjõud tagab kohtusüsteemi tõhusa toimimise sellega, et välistab sama asja korduva menetlemise, mis koormaks tarbetult nii riiki kui menetlusosalisi (vt TsMS II. Kommenteeritud väljaanne, § 457 kommentaar 3.1.3). Samas rõhutatakse kommentaarides õigesti, et tegemist ei ole ainult otstarbekuse kaalutlustega - põhimõte, et kohtu sisulistel otsustustel on kestev toime, kujutab endast olulist õigusriigi tunnust. Selgitatakse, et see on vajalik juba ainuüksi kohtu autoriteedi tagamiseks, et kord tehtud lahend oleks kõigi menetlusosaliste jaoks lõplikult siduv. Tsiviilkohtumenetluse peamine eesmärk on poolte vahel õigusrahu taastamine ning see on võimalik üksnes juhul, 72 kui kohtulahendi toime ei piirdu käimasoleva menetlusega, vaid see lahendab vaidluse lõplikult. EIK praktika järgi on sama asja korduv läbivaatamine vastuolus nn res judicata-põhimõttega ning rikub õigust õiglasele kohtumenetlusele, mis on tagatud EIÕK art 6 lg-ga 1 ja mida tuleb tõlgendada kooskõlas õiguskindluse ja seaduslikkuse põhimõttega. TsMS eelviidatud kommentaaris selgitatakse, et peaasjalikult piirab see teistmise aluseid, nt ei ole menetlusosalisel õigust nõuda jõustunud kohtulahendi läbivaatamist üksnes põhjusel, et ta kohtu õigusliku käsitusega ei nõustu. Lisaks on EIK oma praktikas käsitanud EIÕK art 6 lg 1 rikkumisena olukorda, kus riigisisesed kohtud menetlesid üksteise järel kahte tsiviilasja, mis ei olnud küll identsed, kuid millesse olid kaasatud samad pooled ning mille esemeks olid samad õigussuhted ja asjaolud. Tulemuseks oli see, et teise kohtulahendiga mõisteti kaebajalt välja suurem rahasumma ja esimene kohtulahend kaotas faktiliselt tähenduse, kuigi formaalselt hilisem lahend varasema õigusjõudu ei kõrvaldanud. Neil asjaoludel leidis EIK, et hilisem menetlus andis vastustajale lubamatult teise võimaluse vaidluse sisuliseks lahendamiseks ning sellega rikuti kaebaja õigust õiglasele kohtumenetlusele. Lisaks kohtusüsteemi koormamisele looks muudatus tugeva süsteemse riski kogu krediidisektori jaoks, nagu näitas EKAL-ile teadaolev Ühendkuningriigi kogemus. Pärast sarnaseid regulatiivseid muudatusi sattusid sealsed krediidiandjad masskaebuste alla aastatetaguste täitedokumentide alusel, kus võlgnikud väitsid tagantjärele, et nad ei mõistnud lepingut või neile ei saadetud piisavalt infot. Krediidiandjaid süüdistati tagasiulatuvalt vastutustundliku laenamise nõuete rikkumises ja neilt nõuti tarbijatele tekkinud väidetavate kahjude hüvitamist. Üksikud pretsedendid pälvisid meedia ja võlgnike tähelepanu ning juriidilised bürood asusid hoogsalt nõudeid koondama ja kokku ostma. Selle tulemusena läksid mitmed krediidiandjad pankrotti ning halvenes ligipääs väikelaenudele nende jaoks, kes niisugust finantsteenust siiski vajavad. Tagasiulatuva mõjuga reeglistiku kehtestamine tõi Ühendkuningriigi krediidisektorile kaasa laiaulatuslikke ja ettenägematuid tagajärgi. Sama risk realiseeruks Eestis, kui kõnesolev Eelnõu muudatus ellu viia. Hoomamata hulk juba ammu lepingu sõlminud võlgnikke, kelle osas on olemas jõustunud kohtulahend, saaksid sisuliselt piiramatu seadusliku õiguse juba jõustunud ning võib olla suures osas juba ka täidetud kohtulahendite vaidlustamiseks. Lisaks on oluline märkida, et krediidiandjad oleksid sellistes uuesti avatud vaidlustes menetluslikult ebaõiglases positsioonis (eriti kui tegemist on juba aastaid tagasi jõustunud kohtulahendiga), kus ühest küljest lasub eelkõige just krediidiandjal kohustus tõendada lepingu kehtivuse eelduseks olevaid asjaolusid ja nõuete õiguspärasust, kuid tõendid ei pruugi uue vaidluse ajal olla enam kättesaadavad. Krediidiandjatel ei 73 ole lubatud säilitada klientidega seotud isikuandmeid, sh lepingu sõlmimise ja täitmisega seotud asjaolusid lõpmatult, vaid üksnes seadusega lubatud tähtaegade jooksul, järgides eesmärgipärasuse ja minimaalsuse põhimõtet. KAVS § 47 lg 5 lubab krediidi väljastamist ja teenindamist puudutavaid andmeid ja dokumente, sh krediiditoimikusse kuuluvaid andmeid ja dokumente, säilitada kolme aasta jooksul tarbijaga lepingu lõppemisest arvates. Pärast kohtulahendi jõustumist nõude osas ei ole krediidiandjal olnud ka mingit muud aktsepteeritavat õiguslikku alust krediidisuhtega seotud andmete ja dokumentide säilitamiseks. Sellise menetlusliku ebaõiguse loomine õigusnormiga, mida ei saanud kuidagi ette näha ega sellega arvestada, ei ole õigusriigis vastuvõetav. Kokkuvõttes leiab EKAL, et Eelnõuga planeeritavad muudatused, mis võimaldavad jõustunud kohtulahendeid uuesti kohtus vaidlustada, on nii õigusriiklikult, menetluslikult kui ka majanduslikult ebapädevad ja ohtlikud ning need tuleb Eelnõust välja jätta. Eesti menetlussüsteem pakub võlgnikule juba piisavalt tasakaalustatud kaitset, muuhulgas saab ta: • vältida maksekäsu määruse tegemist, esitades maksettepanekule vastuväite, kusjuures vastuväidet ei pea isegi põhjendama (TsMS § 485), • teatud juhtudel esitada maksekäsu määruse peale määruskaebus (TsMS § 489¹), • teatud juhtudel esitada tagaseljaotsuse osas kaja (TsMS § 415), mille rahuldamise korral menetlus taastatakse (kusjuures tagaseljaotsuse saab kohus teha vaid siis, kui nõue on õiguslikult põhjendatud, TsMS § 407 lg 1), • esitada jõustunud kohtulahendi osas teistmisavaldus ja taotleda asja uuesti läbivaatamist, kui tulevad ilmsiks teatud uued asjaolud (TsMS § 702). On igati tervitatav ja arusaadav, kui riik soovib parandada õigusemõistmise kvaliteeti tarbijakrediidi asjades, kuid seda tuleks teha tulevikku vaatavalt, mitte tagasiulatuvalt õiguskindluse põhimõtte rikkumise ning kohtusüsteemi ja krediidituru toimimise ohustamise arvelt. 15. 9. Kui pankrotimenetluses esitatud nõue põhineb Selgitatud maksekäsul või tagaseljaotsusel, nõutakse lisadokumentide esitamist, mis tõendavad PankrS muudatused jäetakse tarbijakrediidilepingu kehtivust, krediidi kulukuse eelnõust välja. määra õigsust ning vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist. EKAL viitab nimetatud muudatuse osas eelmises punktis esitatud põhjendustele ja probleemidele, mis on täies ulatuses asjakohased ka käesoleva muudatuse osas. Pankrotimenetluses, nii nagu ka täitemenetluses, tuleb juba jõustunud kohtulahenditele jätta alles nende seadusjõud, et mitte koormata uuesti kohtusüsteemi ja menetlusosalisi, mitte õõnestada õiguskindluse põhimõtet ja kohtute autoriteeti ega seada krediidiandjaid ebaõiglasesse olukorda, kus neil ei ole enam võimalik 74 esitada tõendeid, mida muudatus neilt tagantjärele nõudma hakkaks. Eeltoodust tulenevalt leiab EKAL, et ka see muudatus tuleb Eelnõust välja jätta. 16. Kokkuvõtteks Teadmiseks võetud Eesti Krediidiandjate Liit on selgel seisukohal, et Eesti tarbijakrediidituru kontekstis välja toodud probleeme aitab lahendada positiivne krediidiregister. Täpsem ülevaade tarbija olemasolevatest kohustustest tõstab veelgi krediidivõimelisuse kontrolli kvaliteeti ning välistab laenude väljastamise puuduliku laenuvõime või finantskäitumisega isikutele. Krediidiregistrit peetakse rahvusvaheliselt oluliseks vahendiks tarbijate ülemäärase võlgnevuse vähendamisel ning see viiks peagi ka võlgnike arvu vähenemiseni Eestis. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku jt seaduste muutmise eelnõuga kaasnevad ettepanekud ei ole mõistlik viis probleemide lahendamiseks. Kui kiirmenetlus tarbijakrediidi puhul muutub ebapraktiliseks, väheneb efektiivne õiguskaitse ka tarbija jaoks, sest võlgnevuste sissenõudmise kulud kasvavad ja menetlused venivad. Kavandatavate piirangute seadmine ei jääks üleeuroopalisel laenuturul märkamata ja see tõukaks Eesti krediidituru konservatiivse äärmuse suunas, mis võib kahjustada nii investeerimishuvi, konkurentsi kui ka Eesti mainet. Eesti finantssektori ülereguleerimise probleemile juhtis 2024. aastal Riigikogule peetud ettekandes1 tähelepanu ka Finantsinspektsiooni juhatuse esimees Kilvar Kessler, kelle hinnangul on finantssektori reguleerimisega mindud liiale - selle asemel tuleks lasta turuosalistel ja järelevalvetel kohanduda ning rakendada olemasolevat regulatsiooni. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku jt seaduste muutmise eelnõu vajab täiendavat mõjuhinnangut, et tagada selle rakendatavus ning vältida soovimatuid kõrvalmõjusid Eesti krediiditurule ja kohtusüsteemile. FinanceEstonia 1. FinanceEstonia on Eesti finantssektori Teadmiseks võetud katusorganisatsioon, mille eesmärk on toetada Eesti finantssektori arengut, innovatsiooni ja finantsteenuste eksporti. Seisame selle eest, et Eestisse tekiks uusi finantsvaldkonna ettevõtteid, loodaks uusi kõrge lisandväärtusega töökohti ning kohalik kapitaliturg pakuks Eesti ettevõtetele täiendavaid finantseerimisvõimalusi. Esindame oma töös ja tegemistes enam kui 90 finantssektoris tegutsevat ettevõtet. Allpool toodud Tsiviilkohtumenetluse seadustku ja teiste seaduste muutmise eelnõud (edaspidi: eelnõu) puudutava tagasiside ja ettepanekutega soovime aidata kaasa vastutustundlikule laenamisele ja seeläbi nii tarbijate turvatunde kasvule kui ka Ees, majanduse arengule. FinanceEstonia rõhutab, et toetab igati eesmärki suurendada tsiviilkohtumenetluse efektiivsust ja tagada tarbijate kaitse, kuid leiab, et mitmed kavandatavad muudatused neid eesmarke paraku ei 75 toeta, ega ole kooskõlas õiguskindluse, menetlusökonoomia ja proportsionaalsuse põhimõtetega. Alljärgnevalt esitame arvamuse, mis põhineb tagasisidet andnud FinanceEstonia liikmete enamuse ühtsetel seisukohtadel ja mis on liigendatud järgmiselt: A. üldised seisukohad eelnõuga kavandatud muudatuste eesmärgi ja tagajärgede osas; B. seisukohad eelnõu 9 peamise muudatuse ploki osas, mille suhtes tagasisidet küsi,; C. seisukohad konkreetsete eelnõu sätete sõnastuse osas, mida kavandatakse. 2. A. Üldised seisukohad eelnõuga kavandatud Selgitatud muudatuste eesmärgi ja tagajärgede osas Eelnõu seletuskiri toob peamise motiivina esile kohtute Kohtu töökoormuse töökoormuse vähendamise ning kohtumenetluste leevendamiseks tõhustamise ja kiirendamise vajaduse, sest tsiviilasjade tarbijakrediidiasjade arv ja menetlusajad on kasvanud, koormates kohtunikke lahendamisel, võetakse üle. Seega on seadusandja taotlus optimeerida menetlusi kasutusele IT-lahendus, mis viisil, mis hoiaks ära kohtute ülekoormust ja abistab kohtunikke avalduse pikalevenivaid vaidlusi. Tarbijakrediidinõuete osas andmete ja vastustundliku rõhutatakse ka tarbijakaitse tugevdamist – seletuskiri laenamise põhimõtte märgib, et muudatuste eesmärk on takistada kontrollimisel. Arendamisjärgus tarbijakrediidilepingute alusel ülemääraste (liigselt IT-lahendus võimaldab juba enne kõrgeid intresse või tasusid hõlmavate) nõuete esitamist avalduse kohtunikuni jõudmist maksekäsu kiirmenetluses ning vältida formaalse kontrollida hagiavalduse menetluse kuritarvitamist võlausaldajate poolt. vastavust nõuetele ning Eelnimetatud eesmärgid on kahtlemata legitiimsed, kuid juhendada hagejat andmete eelnõuga kavandatu tegelik mõju osutub FinanceEstonia esitamisel. Andmete kujul hinnangul nimetatud eesmärkidele hoopis vastupidiseks. hagiavalduse esitamine Esmalt, kohtute töökoormuse vähendamise asemel toob võimaldab avalduse automaatset muudatus eelduslikult kaasa hoopis kohtute töötlemist erinevate AI mudelite tookoormuse kasvu. Põhjus on praktiline: kui abil. Näiteks kontrollida, kas krediidiandjad ei saa enam maksekäsu kiirmenetluses avalduse esitamisel on lisatud lepingust tulenevaid intresse ja viiviseid nõuda, puudub kõik vajalikud andmed ja neil motivatsioon üldse kiirmenetluse teed kasutada. dokumendid (nt allkirjastatud Seletuskiri eeldab küll, et edaspidi esitataks maksekäsu leping, krediidianalüüs). Süsteem avaldusi "kaalutletumalt ja kvaliteetsemalt", kuid tuvastab automaatselt olulisemad tegelikkuses viib piirang kõigi eelduste kohaselt selleni, andmed (nt sissetulek, et krediidiandjad pöörduvad pigem hagimenetluse maksekohustused) ja tõstab need poole, kus saab kogu nõude (sh lepingulised intressid ja esile loetavas vormis. Kohtunik tasud) täies mahus läbi vaielda. Hagimenetlus on aga ei pea dokumentide vahel käsitsi oluliselt ajakulukam ja töömahukam nii kohtule kui ka navigeerima ja otsima olulisi menetluse pooltele, sh tarbijale. andmeid – töö muutub Statistika kinnitab, et ainuüksi 2024. aastal esitati Eesti tõhusamaks ja läbipaistvamaks. kohtutele ligi 20 000 maksekäsu avaldust tarbijakrediidi See võimaldab maakohtute asjades, samas kui hagimenetluses lahenda, samal ajal koormust tarbijakrediidilepingust vaid 2669 tarbijakrediidi hagi. tulenevate nõuete läbivaatamisel Kui isegi pool sellest maksekäsu mahust (ca 10 000 asja oluliselt leevendada, mille aastas) suunata hagimenetlusse, kasvaks tulemusel lüheneb ka tarbijakrediidihagide arv umbes 15 000-ni aastas – see on menetlusaeg. mitu korda üle kohtute senise võime asju lahendada. Seletuskirja eesmärgile (kohtute töökoormuse vähendamine) mõjuks see katastroofiliselt: 76 üle 12 000 asja jääks igal aastal lahendamata, ning juba ühe aasta lisakoormuse likvideerimine võtaks kohtutel üle viie aasta. Selline olukord pikendaks menetlusaegu järsult ja oluliselt ning on vastuolus eesmärgiga menetlusi kiirendada. Praktikas on juba muudatuste ootuses analoogseid suundumusi näha. Nimelt on kohtud 2025. aasta maist alates osaliselt rakendanud eelnõus kavandatuga sarnaseid põhimõtteid, mistõttu on maksekäsu kiirmenetluse avalduste arv tarbijakrediidiasjades märkimisväärselt vähenenud, kohati peaaegu nullini. Krediidiandjad esitavad nõudeid nüüd peamiselt hagimenetluses, mis tähendab paratamatult kohtunike töökoormuse kasvu. See areng ei täida kuidagi seadusandja kavatsust jagada vaidlused lihtsamate (maksekäsk) ja keerukamate (hagi) menetluste vahel – vastupidi, koormus koondub hagimenetlusse ning kiirmenetluse vormiline olemasolu kaotab tarbijakrediidivaidlustes oma mõtte. Ka tarbijate endi seisukohast pole mõju üheselt positiivne. Tarbijakaitse tugevdamine eeldaks, et tarbija saab oma vaidluse lahendatud kiiremini ja õiglasemalt. Kavandatud muudatus aga pikendab tarbijakrediidi vaidluste lahendamist – kui vaidlus läheb hagimenetlusse, võib lõpliku lahendini kuluda aastaid, võrreldes maksekäsu menetluse mõne kuuga. Nii pikk aeg tähendab, et kui vaidlus lahendatakse tarbija kahjuks, siis tarbija jaoks kuhjuvad vahepeal ka viivised (isegi kui need on seadusjärgsed) ning menetluskulud. Hagimenetluses tuleb tasuda kõrgem riigilõiv ning tuleb võlgnikul lõpuks hüvitada ka vastaspoole õigusabikulud, mis maksekäsu kiirmenetluses on üldjuhul väiksemad või puuduvad. Seega võib võlgnik lõpptulemusena sattuda veel ebasoodsamasse olukorda – ta maksab küll ehk madalamat intressi, ent kokkuvõttes suurema kogusumma (pika viiviseaja, kohtukulude jms tõttu). Seletuskirja rõhutatud tarbijakaitse eesmärk tõenäoliselt ei realiseeru, kuivõrd tarbija jaoks muutub vaidluse lahendamine hoopis aeglasemaks ja seega ka kulukamaks. Praegune maksekäsu kiirmenetluse süsteem on loodud eesmärgiga lahendada väikesed ja selged rahalised nõuded kohtuniku minimaalse ajakuluga. Kui see tee krediidiandjatele sisuliselt suletakse, liiguvad nõuded hagimenetlusse, mis nõuab kohtult iga juhtumi sisulist läbivaatamist. Nagu eelpool toodud arvud näitavad, puuduvad kohtutel sellise juhtumite arvu käsitlemiseks vastavad ressursid. Tulemuseks pole mitte ainult üksikute asjade venimine, vaid süsteemne menetluste venimine. See on vastuolus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) üldise mõttega, mille kohaselt peab kohus asja lahendama kiiresti ja võimalikult väheste kuludega (nt TsMS § 2 rõhutab menetluse kiiret ja õiglast läbiviimist). Eelnõuga kaasnev hagimenetluste tulv ohustab seda põhimõtet otseselt. 77 Toome välja, et maksekäsu kiirmenetlus kaitseb võlgniku õigusi juba praegu üsna tõhusalt, kui tarbijast võlgnik oma õigusi kaitsta soovib – võlgnikul on väga lihtne menetlus peatada, esitades kasvõi põhistamata vastuväide, ning edasine arutamine toimub juba hagimenetluses. Seletuskiri ise tunnistab, et maksekäsu kiirmenetluses on võlgniku kaitsemehhanismid olemas (võlgnik ei pea isegi detailset vastuväidet esitama – piisab mittenõustumise märkimisest, et maksekäsk ei muutuks jõustunuks). Seletuskirjast ei nähtu aga, miks need olemasolevad meetmed tarbijakrediidi juhtumite puhul ebapiisavad on. Kui probleemiks on näiteks tarbijate vähene teadlikkus oma vastuväite esitamise õigusest, võiks riik keskenduda võlgnike teavitamisele või lihtsustada vastuväite esitamist veelgi – mitte aga sisuliselt kaotada maksekäsu kiirmenetluse võimalus tarbijakrediidivaidlustes (mida kavandatavad muudatused sisuliselt kaasa toovad). Samu, on maksekäsu kiirmenetluse üks suur eelis see, et ühtegi maksekäsku ei tehta ilma makseettepanekut võlgnikule kättetoimetamata ja temalt seisukohta küsimata (avalikku kuulutamist tarbijakrediidi võlgade korral kasutada ei saa). See tähendab, et nn "tagaseljaotsust” maksekäsu kiirmenetluses teha ei saa – võlgnik kas nõustub vaikides või reageerib. Oleme seisukohal, et kavandatavad muudatused hakkavad moonutama võlasuhete osaliste käitumismudeleid. Eelnõuga tekib olukord, kus kohtueelses ja kohtulikus menetluses kehtivad samale võlasuhtele erinevad reeglid. Kui võlausaldaja tegutseb kohtuväliselt või inkassomenetluses, saab ta lepingu alusel nõuda intresse/viiviseid täies mahus (kooskõlas võlaõigusseaduse (VÕS) § 415 regulatsiooniga). Kui aga seesama võlg jõuab kohtusse maksekäsuna, kärbitakse nõuet automaatselt. Kui võlgnik teab, et viivitamine ei too talle kaasa suurt viivise- ega intressikoormat (sest lepingulist viivist maksekäsu kiirmenetluses niikuinii sisse nõuda ei saa, kui see ületab seadusjärgset viivisemäära), võib tal tekkida motivatsioon võlgade tasumisega viivitada. Praegu distsiplineerib kõrgem viivisemäär võlgnikku oma kohustusi täitma – ta teab, et iga viivitatud päevaga kasvab võlg. Kui aga viivitusintress on piiratud seadusjärgse (suhteliselt madala) määraga, on pikaajaline viivitus võlgnikule rahaliselt soodsam kui tänaste lepinguliste viiviste korral. Niiviisi kujundatakse süsteem, mis sisuliselt soosib kohustuste rikkumist ja laenu mitteõigeaegset tagastamist, isegi "premeerib" võlgnikku maksete edasilükkamise eest. See on ebaõiglane mi<e ainult võlausaldajate suhtes, vaid ka nende tarbijate suhtes, kes oma kohustusi korralikult täidavad. Kui märkimisväärne hulk laenusaajaid hakkab viivitama, püüdes soodsamat kohtulikku lahendust saada, võib see kahjustada üldist maksekultuuri ja õõnestada 78 laenulepingute siduvust. Kokkuvõttes vähendab see laenuvõtjate isiklikku vastutust ja võib soodustada kergekäelist laenuvõtmist, teadmises, et hilisem mittetasumine on leebemate tagajärgedega. Samuti näeme, et eelnõu sunnib krediidiandjaid praktikas iga maksekäsu avalduse juures kohaldama iseendale ”sanktsiooni” (eelnõu muudatuste punkt 1), mis on mõeldud vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise puhuks. Nimelt, VÕS-ist ja teistest normidest (nt Krediidiandjate ja -vahendajate seadusest (KAVS)) tuleneb, et kui laenuandja on tarbijale laenu andes rikkunud kohustust kontrollida tarbija krediidivõimet, siis ei tohi ta tarbijalt nõuda lepingulist intressi ega muid tasusid – tarbija peab tasuma vaid põhiosa ja seadusjärgse intressi. See on karistusmehhanism, mis aktiveerub konkreetse rikkumise tuvastamisel. Eelnõu muudatus pöörab selle loogika ümber: kiirmenetluses tohib ainult sellise vähendatud nõude esitada, sõltumata sellest, kas krediidiandja tegelikult midagi vales, tegi. Nagu on märgitud, eeldab maksekäsu saamine edaspidi ümberarvutust (põhiosa kasuks) kõigil juhtudel. Seega lähtub kiirmenetlus automaatselt eeldusest, et krediidiandja on vastutustundliku laenamise põhimõtet rikkunud. Selline üldistus pole õigustatud ega õiglane võlausaldajate suhtes – põhimõtteliselt on nad "juba eos süüdi ja rikkumises" ilma konkreetset olukorda uurimata ning süüdi ja rikkumist tuvastamata. Isegi kui laenuandja hindas korrektselt laenusaaja maksevõimet ja leping on õiguspärane, ei saa ta kiirmenetluses lepingujärgseid intresse nõuda. See riivab tugevalt lepinguvabadust ja võlausaldajate õiguspärast ootust, et kehtivat lepingut austatakse ja see kuulub täitmisele. Proportsionaalsuse põhimõtte valguses on küsitav, kas selline kõikehõlmav ja karistusliku iseloomuga meede on põhjendatud ja vältimatult vajalik tarbijakaitse eesmärgi saavutamiseks või on olemas kohasemaid ja leebemaid vahendeid. Seega oleme seisukohal, et eelnõuga planeeritav muudatus sisuliselt nullib maksekäsu kiirmenetluse mõtte tarbijakrediidi vaidlustes. Kui kiirmenetlusest kaob senine eelis – kiire lahend väiksemate kuludega – siis ei ole võlausaldajal seda põhjust kasutada. Eelnõuga on juba pikendatud menetlustähtaegu (nt makseettepaneku tähtaega pikenda, 15 päevalt 20 päevale) ja seatud lisakohustusi (tõendite lisamine, nõude ümberarvutamine) nii, et kiirmenetlus läheneb ajaliselt ja sisuliselt hagimenetlusele. Samal ajal tuleb selles võlausaldaja nõuet oluliselt vähendada – võlausaldaja peab loobuma osast nõudest juba eos. Kui võlgnik esitab vastuväite, liigub asi ikkagi hagimenetlusse, kuid ebaselge on, kas seal saab võlausaldaja oma täisnõude taastada või on ta seotud maksekäsus esitatud väiksema nõudega. Igal juhul on selge, et maksekäsu menetlus pole enam tõhus alternatiiv. Juba praegu on näha, et võlausaldajad seda menetlust enam kasutada ei soovi. See aga tähendab, et kogu 2009. aastal loodud maksekäsu 79 süsteem kaotab suure osa oma funktsioonist lihtsustada ja kiirendada väiksemate võlgade sissenõudmist. Avalduste arv on drastiliselt langenud, mis viitab, et süsteemi senine eesmärk – pakkuda kuluefektiivset lahendust – enam ei toimi. Seega ei saa nõustuda seletuskirjas esitatud väitega, justkui säiliks maksekäsu eelis võlausaldaja jaoks lahendi kiiruses ja madalas kulus. Tegelikkuses, arvestades eelnõuga kaasnevaid piiranguid ja riske, on hagimenetlus muutumas krediidiandja jaoks primaarseks valikuks, mis (nagu juba öeldud) omakorda suurendab kohtute koormust ja menetluskulusid. Toome ka välja, et Euroopa Inimõiguste Kohtu (EIK) praktika ja CEPEJ standardite valguses tuleb tarbijakrediidilepingutest tulenevaid vaidlusi käsitleda lihtsate rahaliste kohustustena, mille puhul peab menetlus olema kiire ja tõhus. EIK on korduvalt rõhutanud, et riigil on kohustus korraldada kohtusüsteem nii, et menetlus toimuks mõistliku aja jooksul, ning kohtute ülekoormus ei vabanda viivitusi (Kudla v. Poland, no. 30210/96, p. 130). Lisaks on EIK leidnud, et menetluse kestust hinnatakse ka selle järgi, kui oluline on vaidlus menetlusosalistele, näiteks majanduslikult olulised vaidlused, mis mõjutavad otseselt isiku elatusvahendeid või varalist seisu, nõuavad kiiremat lahendamist (Frydlender v. France, no. 30979/96, p. 43). EIK on oma praktikas selgelt näidanud, et lihtsate tsiviilasjade puhul vajab üle kahe aasta kestev menetlus riigilt mõjuvat selgitust ning ilma erilise keerukuseta vaidluste venimine üle kolme aasta kujutab endast juba rikkumist (Zimmermann & Steiner v. Switzerland, p. 29– 31). Veelgi enam, isegi 2 aastat ja 7 kuud kestnud lihtne vaidlus loe, liialt pikaks ning see oli Artikkel 6 rikkumine (Guincho v. Portugal, p. 40–42). CEPEJ juhendmaterjalide järgi peaks lihtsate tsiviilasjade menetlus kõigis kohtuastmetes kokku kestma üldjuhul mitte rohkem kui kaks aastat. Erandina ja põhjendatult võib see olla kuni kolm aastat, kuid kui menetlus venib sellest kaugemale, on EIK praktikas peetud seda juba süsteemseks rikkumiseks. Sellest tulenevalt tuleb vältida seadusemuudatusi, mis suunaksid massiliselt tarbijakrediidilepingutest tulenevaid nõudeid maksekäsu kiirmenetlusest hagimenetlusse, sest see paratamatult pikendab menetluse kestust üle mõistliku aja ning loob reaalse riski Artikkel 6 rikkumisteks. Kokkuvõtteks soovitame seadusandjal tasakaalustada tarbijakaitse ja menetlusökonoomia huvid. Enne nii radikaalse muudatuse vastuvõtmist tuleks põhjalikult hinnata selle mõju kohtusüsteemile tervikuna ning kaaluda, kas on olemas alternatiivseid lahendusi, mis saavutaksid sama eesmärgi väiksemate negatiivsete kõrvalmõjudega. Samu, tuleb läbi analüüsida muudatuste tegelikud mõjud tarbijatele, aga ka võlausaldajatele. Oleme seisukohal, et maksekäsu kiirmenetluse sisuliselt täielik piiramine tarbijakrediidiasjades ei ole praegusel 80 kujul proportsionaalne ega praktiline lahendus. Seadusandjal tasub vältida regulatsioone, mis sunnivad massiliselt lihtsaid nõudeid ülekoormatud hagimenetlusse – see pikendab kohtuvaidluste lahendamise aega üle mõistliku aja ja võib tuua kaasa tarbetuid põhiõiguste rikkumisi. Pigem tuleks püüda säilitada maksekäsu menetluse eelised, korrigeerides seda täpselt seal, kus probleemid on ilmnenud (nt ebamõistlikult suurte nõuete filtreerimine, kontrollmehhanismide lisamine). Nii saab üheaegselt austada nii tarbijate õigusi kui ka tagada, et õigus jääb kehtima mõistlikul viisil kõikide osapoolte jaoks. 3. Alljärgnevalt esitame punktipõhise tagasiside, mis Mittearvestatud, selgitatud tugineb Ees, Vabariigi põhiseadusele, Euroopa Kohtu ja Riigikohtu praktikatele ning CEPEJ soovitustele. Tegemist on õiguspoliitilise B. Seisukohad eelnõu 9 peamise muudatuste ploki osas, otsustusega. mille suhtes tagasisidet küsiti 1. Piiratakse tarbijakrediidilepingust tulenevate nõuete Seadusandjal on õigus muuta esitamist maksekäsu kiirmenetluses selliselt, et formaliseeritud menetlust, maksekäsu kiirmenetluses on võimalik nõuda iseäranis tuleb reageerida juhul, põhivõlgnevust ja seadusjärgset intressi ning kui formaliseeritud menetluses seadusjärgset viivist; sama võlasuhte raames tarbija on ilmnenud probleemid ja tehtud tagasimaksed arvestatakse maksekäsu menetlus ei taga nõrgemate kiirmenetluses ümber ning loetakse tasutuks esimeses osapoolte piisavat kaitset. järjekorras põhivõlgnevuse ning seejärel seadusjärgse intressi ja seadusjärgse viivise katteks. Oleme maksekäsu kiirmenetluse piiramist käsitlenud Krediidiandjal on võimalik nõue oma seisukoha esimeses osas A. Alljärgnevalt esitame esitada hagimenetluses täies kokkuvõtliku tagasiside, mis seondub otseselt 1. ulatuses. Maksekäsu muudatuste plokiga. kiiremenetluse kasutamine on • Menetlusökonoomia ja kohtusüsteemi ülekoormus krediidiandjale vabatahtlik. Seaduse eelnõu seletuskirjas tuuakse välja, et muudatuse eesmärk on vähendada kohtute töökoormust ja kiirendada Kohtu töökoormuse menetlusi, siis meie hinnangul saab olema vastupidine leevendamiseks tagajärg. Ligi 20 000 seni kiirmenetluse kaudu tarbijakrediidiasjade lahendatud nõuet suunatakse potentsiaalselt ümber lahendamisel, võetakse hagimenetlusse. Tulenevalt TsMS § 2 lg 1 ja CEPEJ kasutusele IT-lahendus, mis soovitustest (CEPEJ(2018)26) peab kohtumenetlus abistab kohtunikke avalduse olema kiire, kuid ressursipiirangutega hagimenetluses see andmete ja vastustundliku ei ole realistlik. EIK praktika (nt Kudla v. Poola, nr laenamise põhimõtte 30210/96) kinnitab, et süsteemne kohtumenetluse kontrollimisel. Arendamisjärgus venimine võib rikkuda art 6 õigust mõistlikule IT-lahendus võimaldab juba enne menetlusajale. avalduse kohtunikuni jõudmist • Võlausaldaja õiguste ebaproportsionaalne piiramine kontrollida hagiavalduse Kehtestatav keeld nõuda lepingulisi kõrvalnõudeid vastavust nõuetele ning maksekäsu kiirmenetluses tähendab sisuliselt, et juhendada hagejat andmete krediidiandja peab iga kord käituma nagu oleks ta esitamisel. Andmete kujul rikkunud VÕS § 403⁴ lg 7 järgi vastutustundliku hagiavalduse esitamine laenamise põhimõtet. Toodu on vastuolus Ees, Vabariigi võimaldab avalduse automaatset põhiseaduse (PS) § 12 alusel toodud töötlemist erinevate AI mudelite võrdsuspõhimõtetega. abil. Näiteks kontrollida, kas • Õigusselguse ja õiguspoliitilise järjepidevuse avalduse esitamisel on lisatud puudumine kõik vajalikud andmed ja VÕS § 415 võimaldab nõudeid arvestada teisi, (nt esmalt dokumendid (nt allkirjastatud lepingulised intressid). Eelnõuga kavandatav leping, krediidianalüüs). Süsteem 81 arvestusmudel loob vastuolu sõltuvalt sellest, kas nõue on tuvastab automaatselt olulisemad esitatud kohtus või kohtuväliselt. Selline ebajärjekindlus andmed (nt sissetulek, kahjustab õigusselgust ning kohtlemise võrdsust maksekohustused) ja tõstab need sarnastes olukordades. esile loetavas vormis. Kohtunik • Maksekäsu kiirmenetluse olemus ja funktsioon ei pea dokumentide vahel käsitsi kaotab mõtte navigeerima ja otsima olulisi Maksekäsu kiirmenetluse eesmärk on võimaldada kiiret, andmeid – töö muutub lihtsat ja soodsat lahendust. Kui nõue tuleb ümber tõhusamaks ja läbipaistvamaks. arvutada, lisada tõendid ning oodata pikemat tähtaega, See võimaldab maakohtute muutub menetlus sarnaseks hagimenetlusele, ent ilma täit koormust tarbijakrediidilepingust õiguskaitset võimaldava raamistikuta. See demotiveerib tulenevate nõuete läbivaatamisel võlausaldajaid kiirmenetluse kasutamisest. oluliselt leevendada, mille Lisaks tuleb arvestada, et mitmed tarbijakrediidilepingud tulemusel lüheneb ka on võlausaldajate poolt hiljem loovutatud või ümber menetlusaeg. struktureeritud, mille käigus ei jää uue võlausaldaja valdusesse kogu algne dokumentatsioon. Võttes arvesse andmekaitse üldmääruse (GDPR) ning KAVS § 47 lõike 5 sätestatud säilitamistähtaegu, ei pruugi nõude esitamise hetkel olla enam võimalik esitada kõiki nõutavaid dokumente, mis plaanitavas maksekäsu kiirmenetluses muutuksid aga kohustuslikuks. Seega seab muudatus võlausaldajad olukorda, kus nad ei saa õiguskaitsevahendit kasutada isegi juhul, kui nõue on sisuliselt põhjendatud ja laen väljastatud vastutustundlikult. Selline lähenemine on vastuolus proportsionaalsuse ja õiguspärase ootuse põhimõtetega, kahjustades usaldust maksekäsu kiirmenetluse funktsiooni suhtes kui lihtsa ja tõhusa menetlusvormi vastu. • Olemasolevad õiguskaitsevahendid tarbijale Tarbijast võlgnikul on TsMS järgi õigus esitada põhistamata vastuväide, mis peatab maksekäsu. Tarbijavaidlustes ei ole eelduslikult lubatud kasutada ka avalikku kuulutamist, tagades, et maksekäsk sünnib vaid kättetoimetamisel. Seega pakub kehtiv süsteem juba tarbijatele olulist kaitset (vt pikemalt põhjendusi ülal alapunktis A). • Ebaõiglane signaal maksekäitumisele Lepingu rikkumise „premeerimine” madalama intressi ja menetluse nihutamisega võib moonutada maksekäitumist ning õõnestada maksekultuuri. PS § 12 ja üldine õiglustunne eeldab, et süsteem ei soodusta kohustuste mittetäitmist, vaid säilitab tasakaalu vastutuse ja õiguskaitse vahel. 4. 2. Nähakse ette, et tarbijakrediidilepingust tulenevate Mittearvestatud nõuete menetlemiseks maksekäsu kiirmenetluses tuleb kohtule esitada vajalik info ja dokumendid. Seadusandjal on õigus näha ette • Maksekäsu kiirmenetluse olemuse kadumine kohtumenetluse reegleid ja Maksekäsu kiirmenetlus on loodud lihtsate ja tõendamist erisusi. Riik ei pea looma või mittevajavate rahaliste nõuete lahendamiseks säilitama muutmata kujul sellist standardiseeritud menetluskorras (sellist lähenemist on lihtsustatud formaalset toetanud ka varasem TsMS redaktsioon). Selle eesmärk kohtumenetlust, kus kohtulik on tagada efektiivne õiguskaitse minimaalsete kulude ja kontroll on piiratud, sh olukorras, ajakuluga. kus sellises menetluses on kontrolli piiratusest tulenevalt 82 Eelnõus kavandatud dokumentide lisamise kohustus kerkinud probleemid ja on muudab maksekäsu menetluse sisuliselt ümber ilmnenud, et senises menetluses hagimenetluseks, milleks see menetlusliik ei ole ette ei ole võimalik tagada nõrgemate nähtud. Tulemuseks on õigusriive, kus deklaratiivne osapoolte piisavat kaitset. lihtmenetlus muutub sisuliselt formaalhagiks, kuid ilma hageja kaitsevahenditeta (nt tsiviilhagi kaitse reeglid, Kohtu töökoormuse vaideõigus, esindustasu regulatsioon jne). leevendamiseks • Õigus rahuldavale menetlusele mõistliku aja jooksul tarbijakrediidiasjade EIK praktika kinnitab, et kohtumenetlus peab olema lahendamisel, võetakse mitte üksnes aus, vaid ka tõhus ja kiire. Kaasustes Kudla kasutusele IT-lahendus, mis vs. Poola (EIK 26.10.2000, nr 30210/96, p 130), abistab kohtunikke avalduse Zimmermann ja Steiner vs. Šveits (EIK 13.07.1983, nr andmete ja vastustundliku 8737/79, p 29-31), Guincho vs. Portugal (EIK laenamise põhimõtte 10.07.1984, nr 8990/80, p 40-42), leidis kohus, et kontrollimisel. Arendamisjärgus kohtumenetluse ülemäärane kestus, eri, lihtsate rahaliste IT-lahendus võimaldab juba enne vaidluste puhul, on vastuolus EIÕK art 6 lg 1 tagatud avalduse kohtunikuni jõudmist õigusega kohtuasja lahendamisele mõistliku aja jooksul. kontrollida hagiavalduse Kui maksekäsu kiirmenetlus muutub tõendipõhiseks, vastavust nõuetele ning aeglustub kohtul esmane kontroll (mh kättesaamise juhendada hagejat andmete kontroll, tähtaegade kulg, esmase ülevaatuse kestus). Kui esitamisel. Andmete kujul pooled seejärel liiguvad hagimenetlusse, kujuneb kogu hagiavalduse esitamine vaidluse kestus EIK standardite kohaselt lubamatult võimaldab avalduse automaatset pikaks. töötlemist erinevate AI mudelite • Kohtute töökoormuse suurenemine ja abil. Näiteks kontrollida, kas menetlusökonoomia halvenemine avalduse esitamisel on lisatud Eelnõu seletuskirja järgi on seadusandja eesmärk kõik vajalikud andmed ja vähendada kohtute töökoormust. Tegelikkuses toob dokumendid (nt allkirjastatud tõendamiskoormise suurenemine kaasa järgmist: leping, krediidianalüüs). Süsteem kiirmenetluse “asendumise” hagimenetlusega; tuvastab automaatselt olulisemad kohtunikele suurema haldus- ja sisulise andmed (nt sissetulek, kontrollikoormuse; täiendava ajakulu kohtunike ja maksekohustused) ja tõstab need kohtunikuabiliste töös; täiendavad ressursikulud esile loetavas vormis. Kohtunik menetlusosalisele (vt pikemalt põhjendused ülal ei pea dokumentide vahel käsitsi alapunktis A). navigeerima ja otsima olulisi TsMS § 2 järgi tuleb asja lahendada kiires, ja võimalikult andmeid – töö muutub väheste kuludega. Muudatus, mis muudab seni tõhusamaks ja läbipaistvamaks. tõendivaba ja elektroonilise menetluse See võimaldab maakohtute paberdokumentide ning detailsete arvutuste kogumiseks koormust tarbijakrediidilepingust ja hindamiseks, on selgelt vastuolus menetlusökonoomia tulenevate nõuete läbivaatamisel põhimõttega. oluliselt leevendada, mille • Proportsionaalsus ja õiguspärane ootus tulemusel lüheneb ka Nõue lisada maksekäsule täiendavad dokumendid ja menetlusaeg. muud andmed eeldab, et iga krediidiandja oleks justkui rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet (VÕS § 403⁴ lg 7), kuigi see on sanktsioonimeede, mida oleks põhjendatud kohaldatakse ainult juhul, kui rikkumine on tuvastatud. Kui võlausaldaja on krediiti vastutustundlikult andnud ning lepingut õiguspäraselt täitnud, ei tohi tal tekkida õiguskaitsevahendi kasutamise eeltingimuseks dokumentide kogumise kohustust, mis eeldab justkui süüd/rikkumist. 5. 3. Nähakse ette, et juhul kui maksekäsu kiirmenetluses Mittearvestatud, selgitatud esitatud tarbijakrediidilepingust tuleneva nõude avaldus ei vasta seaduses sätestatud nõuetele, ei nõua kohus 83 puuduste kõrvaldamist, vaid jätab avalduse Tegemist on õiguspoliitilise rahuldamata. valikuga. Selgitame, et • Menetluslike eksimuste kõrvaldamise võimaluse maksekäsu kiirmenetluses äravõtmine on vastuolus õigustatud ootuse ja tõhusa avalduse rahuldamata jätmisel ei õiguskaitse põhimõttega ole res judicata tagajärgi. See Kehtivas õiguses, sh TsMS § 3401 järgi, on üldreeglina tähendab, et kui kohus jätab võimalik esitatud dokumentides esinevaid puudusi maksekäsu kiirmenetluses kõrvaldada – olgu see hagiavaldus, kaebus või muu avalduse rahuldamata nt seetõttu, menetlusdokument. Ka kohtunikele on antud õigus oma et avalduses on puudused, on lahendit parandada (TsMS § 447). võimalik esitada uus avaldus, sh Sellest loogikast järsult kõrvale kaldumine – võttes just maksekäsu kiirmenetluses. tarbijakrediidi nõuete puhul ära võimaluse puudust Muudatuse eesmärgiks on kõrvaldada – rikub õiguskindluse (PS § 10) ja võrdse kvaliteetsemate avalduste kohtlemise põhimõtet (PS § 12) ning seab tarbijakrediidi esitamine. võlausaldajad põhjendamatult ebavõrdsesse olukorda võrreldes teiste võlausaldajatega. Selline piirang on formaalne lõks, mis võib viia sisuliselt põhjendatud nõuete automaatse tagasilükkamiseni (vt põhjendusi pikemalt ülal alapunktis A). • Meetme ebaproportsionaalsus – formaalsete vigade karistamine sisuliselt põhjendatud nõuete korral Menetluse eesmärk peab jääma tõhusate ja selgete nõuete lahendamisele võimalikult väheste kuludega (TsMS § 2). Kui avaldus jäetakse rahuldamata näiteks väikese tehnilise eksimuse või vale faili lisamise tõttu, tuleb esitada uus avaldus, mis ei vähenda ei kohtukoormust ega suurenda õiguskaitse kvaliteeti. Vastupidi – see pikendab ja dubleerib menetlusi, suurendab töökoormust ja võib moonutada kohtustatistikat. EIK praktika kinnitab, et õigus kohtuasja arutamisele mõistliku aja jooksul (EIÕK art 6) hõlmab ka menetluslikku paindlikkust, eri, kui eksimus ei kahjusta vastaspoole õigusi. Näiteks: (i) EIK otsus "Perez vs. Prantsusmaa" (2004, nr 47287/99): liigne formaalsus ei tohi muutuda takistuseks sisulisele õigusemõistmisele; (ii) EIK otsus "Běleš ja Bělešova vs. Tšehhi Vabariik" (2002, nr 47273/99): tõhusa õiguskaitse eesmärk ei ole formaalne täiuslikkus, vaid sisulise õiguse tagamine. • Võrdse kohtlemise ja õigusriigi põhimõtte rikkumine Kui ainult tarbijakrediidinõuete puhul ei võimaldata eksimuse parandamist, siis: (i) diskrimineeritakse konkreetset võlausaldajate kategooriat (PS § 12); (ii) süsteemselt eelistatakse menetlusosalisi muude võlasuhete puhul; (iii) tekitatakse põhjendamatu erinevus maksekäsu ja tagaseljaotsuse kui täitedokumentide kohtlemisel, mis rikub menetlusvõrdõiguslikkust. • Puudub sihipärasus – muudatus ei täida seletuskirjas väidetud eesmärki Seletuskiri väidab, et eesmärk on saada "kvaliteetsemaid" avaldusi ja vältida eksitavaid nõudeid. Siiski: (i) eksimuste parandamise võimalus ei takista kohtul keeldumast sisuliselt ebaõigete nõuete rahuldamisest; (ii) kvaliteedi tõstmiseks saab kasutada pehmemaid 84 meetmeid: juhendmaterjalid, standardvormid, elektroonilised valideerimiskontrollid (nt sarnaselt maksuametile), mitteformaalset karistust ausa vea eest. 6. 4. Nähakse ette, et kohtul on võimalik maksekäsu Teadmiseks võetud. kiirmenetluses teha avaldajale ettepanek esitada täiendavaid tõendeid. Toodud punkti osas kommentaarid puuduvad. 7. 5. Jäetakse menetlusseadustikust välja senine Mittearvestatud regulatsioon, mille kohaselt kuulus tarbijakrediidilepingust tulenevas nõudes esitatud Tegemist on õiguspoliitilise maksekäsu kiirmenetluse avalduse rahuldamata jätmisel otsustusega. Muudatuste korral riigilõiv teatud juhtudel tagastamisele. eesmärgiks on • Ebavõrdne kohtlemine tarbijakrediidiasjades Kavandatav muudatus kohtleb tarbijakrediidinõudeid kvaliteetsemate avalduste ebavõrdselt võrreldes teiste maksekäsu kiirmenetluse esitamine. nõuetega. Teistes valdkondades tagastatakse riigilõiv rahuldamata jätmise korral, kuid tarbijakrediidi puhul mitte. See on probleemne, kuna rahuldamata jätmise alused on menetlusliikide üleselt sarnased – näiteks vormilised puudused, ebapiisav põhjendus, või puudulikud lisadokumendid. Selline eristamine on põhiseaduslikult küsitav, kuna seletuskirjast ei nähtu piisavalt tugevad põhjused selliseks ebavõrdseks käsitluseks (vt pikemalt põhjendusi ülal alapunktis A). • Proportsionaalsuse puudumine Seletuskirjas nimetatakse eesmärgiks vältida korduvate puudustega avaldusi ja seeläbi vähendada kohtute koormust. Praktikas ei aita riigilõivu tagastamata jätmine selle eesmärgi saavutamisele kaasa. Kui avaldaja suudab vea kõrvaldada (nt parandab vale intressimäära), võib ta esitada avalduse uuesti – isegi ilma riigilõivu tagastuseta. Kui viga on kõrvaldamatu, siis uut avaldust ei esitata. Seega oleme arvamusel, et riigilõivu mittetagastamine ei ole sobiv ega tõhus meede – mistõttu puudub proportsionaalne seos vahendi ja eesmärgi vahel. • Õiguskaitse kättesaadavuse halvenemine ja menetlusökonoomia kahjustamine Menetlus muutub avaldaja jaoks oluliselt kulukamaks – isegi lihtsa kõrvaldatava vea tõttu (nt vormistusviga) kaotab ta õiguse lõivu tagastuseks. See loob põhjendamatu riski menetlusosalisele ilma, et tema nõude sisuline põhjendatus oleks üldse hinnatud. Seega suureneb õiguskaitse kulukus, mis võib heidutada õiguskaitsevõimaluste kasutamist. Nii võib olla kahjustatud PS § 15 tagatud põhiõigust pöörduda kohtusse. Lisaks ei vasta muudatus menetlusökonoomia põhimõttele– see ei aita vältida ebavajalikke menetlusi ega säästa poolte aega ja ressursse. • Õigusriigi põhimõte ja õiguskindlus Kui kohus jätab avalduse rahuldamata formaalsel alusel, ilma sisulise aruteluta, siis peab olema võimalus kas viga parandada või vähemalt saada tagasi põhjendamatult tasutud riigilõiv. Praegu puudub eelnõus õiguspoliitiline 85 selgus – miks peaks krediidiandja kandma täiskulud ka olukorras, kus viga on olnud tehniline või lihtsas, parandatav. 8. 6. Pikendatakse tarbijakrediidilepingust tulenevate Teadmiseks võetud, selgitatud. nõuete alusel makseettepaneku tegemise tähtaega seniselt kümnelt päevalt kahekümnele päevale. Muudatuste tulemusena See viitab asjaolule, et tegelikult on hinnatud, et muudetakse kohtu rolli olemasolev menetlusperiood ei ole piisav. tarbijakrediidiasjade Menetlusökonoomikat on eelnevates ja järgnevates menetlemisel – kohtule tuleb punktides selgitatud põhjalikult. esitada dokumendid, mis võimaldavad kontrollida maksekäsu kiirmenetluse eelduste täitmist. Sellega seonduvalt tagatakse kohtule piisav aeg makseettepaneku tegemiseks. 9. 7. Nähakse ette, et tarbijakrediidilepingust tulenevas Selgitatud. maksekäsu kiirmenetluses esitatud maksegraafik kinnitamiseks kohtunikule. Muudatust eelnõus ei ole. Kahjuks ei õnnestunud vastavaid sätteid eelnõust leida. Lisaks ei ole selge, mis on selle eesmärk. Kindlasti ei aita see kaasa menetluse lihtsustamisele ja kiirendamisele. 10. 8. Antakse täitemenetluses olevatele võlgnikele, kelle Arvestatud, selgitatud suhtes on tarbijakrediidilepingust tuleneva nõude alusel tehtud maksekäsk või tagaseljaotsus ning algatatud Kavandatud TMS-i ja TsMSRS-i sundtäitmine, võimalus esitada see nõue uuesti regulatsiooni muudatuste mõju ja kohtulikule kontrollile. põhiseaduspärasus vajavad FinanceEstonia hinnangul on kavandatav täiendavat analüüsi. Muudatused seadusemuudatus mitmes mõttes õigusriigi põhimõtete jäetakse eelnõust välja. seisukohalt äärmiselt problemaatiline. Ehkki muudatuse üldine eesmärk – tugevdada tarbijakaitset ja tagada vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimine – on iseenesest legitiimne, ei ole valitud lahendus ehk jõustunud kohtulahendite laiaulatuslik uues, avamine õiguspärane ega proportsionaalne. Muudatus riivab õiguskindlust, kahjustab kohtulahendite lõplikkust ning lõhub menetlusosaliste vahel seni kehtinud tasakaalu. Selle rakendamine tähendaks põhimõttelist muutust tsiviilkohtumenetluse toimimises, mis võib olla vastuolus nii Ees, põhiseaduse kui ka Euroopa Kohtu praktikaga, eelkõige tarbijavaidluste lahendamise kontekstis. Kui eelnõu üldiseks eesmärgiks on Justiitsministeeriumi kinnitusel tsiviilkohtumenetluse optimeerimine ja kohtu töökoormuse vähendamine, siis tarbijakrediidi vaidluste tagantjärele uuesti avamine töötab sellele eesmärgile otseselt vastu – see suurendab kohtute koormust märkimisväärselt, tuues kaasa hulgaliselt uusi menetlusi juba lõpetatuks peetud asjades. Eelnõu seletuskiri lähtub eeldusest, et tarbijate kaitseks on möödapääsmatu võimaldada ka jõustunud lahendite sisulist uues, läbivaatamist. Selline meede on aga äärmuslik. Euroopa Liidu õiguses ei nõuta liikmesriikidelt reeglina sedavõrd ulatuslikke tagantjärele vaidlustamise mehhanisme. Euroopa Kohtu praktikast 86 nähtub, et oluline on tagada tarbijale reaalsed võimalused oma õigusi kaitsta, kuid samal ajal on res judicata – jõustunud kohtulahendite lõplikkus – õigusselguse seisukohalt väga olulise kaaluga põhimõte. Euroopa Liidu õigus ei sunni liikmesriike seda printsiipi rikkuma, kui kehtivad edasikaebe võimalused on ammendatud. Eelnõus kavandatu kujutab endast pigem riigi omal algatusel loodavat täiendavat kaitsemehhanismi, mis ületab Euroopa Liidu õiguses sätestatud miinimumnõudeid. Seletuskirjas puudub aga põhjalik mõjude analüüs, kuidas selline meede mõjutab õiguskindlust, kohtusüsteemi koormust ning osapoolte õiguste ja kohustuste tasakaalu. Soov tagada õiglus üksikjuhtudel on mõistetav ja väärtuslik, kuid see tuleb kaaluda koosmõjus õigussüsteemi üldiste aluspõhimõtetega. • Põhiseaduslik konflikt ja õiguskindluse riive Eelnõus kavandatav võimalus avada uues, kohtulik arutelu juba jõustunud maksekäsu või tagaseljaotsuse alusel algatatud täitemenetluses kujutab endast põhimõttelist õigusselguse ja õiguspärase ootuse riivet, mis on vastuolus PS § 10 ja § 13 kohaste õigusriigi ja kaitse põhimõtetega. Põhiseadus keelab seaduse tagasiulatuva kehtivuse, välja arvatud erandjuhtudel (PS § 3). Eelnõus puudub aga veenev põhjus, miks peaks erandina tühistama juba õiguspäraselt tehtud ja jõustunud kohtulahendid, eri, kui võlgnikul oli esialgses menetluses olemas õigus kasutada õiguskaitsevahendeid (vastuväide maksekäsule, kaja tagaseljaotsusele). Seega ei ole tegemist vältimatu olukorraga, kus erand oleks õigustatud. • Proportsionaalsuse põhimõtte rakendamata jätmine Proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt (PS § 11) tuleb seatud eesmärgi saavutamiseks valida sellised meetmed, mis piiravad põhiõigusi võimalikult vähe. Kavandatav lahendus on aga blanketne – see võimaldab kõigil tarbijakrediidivõlgnikel sõltumata asjaoludest uues, kohtusse pöörduda, sõltumata sellest, kas nende puhul on laenuandja tegelikult eksinud või mitte. Selline üldine lähenemine karistab ka heauskseid võlausaldajaid ja koormab kohtusüsteemi ilma efektiivsust saavutamata. On ilmne, et sihiks seatud ”tarbijakaitse” ei õigusta kollektiivset kahtlust igas eelnevas lahendis. • Res judicata põhimõtte (seadusjõu) ja kohtuotsuste lõplikkuse olulisus Euroopa Kohus on korduvalt rõhutanud, et res judicata on keskne põhimõte õigussüsteemi stabiilsuse tagamiseks (vt nt Profi Credit Polska, C-582/21, 9.04.2024). See põhimõte tähendab, et pärast kõikide kaebeastmete läbimist tuleb lahendit pidada lõplikuks. Euroopa Kohus ei nõua siseriiklikult sellise põhimõtte murdmist isegi juhul, kui on põhjust kahtlustada EL õiguse rikkumist – oluline on, et menetluslik võimalus õiguste kaitseks on olemas olnud. 87 Ka Eesti kohtusüsteem lähtub seadusjõu põhimõttest (TsMS § 457), mille kohaselt on jõustunud kohtuotsus pooltele siduv ja täitmisele pööratav. Kavandatav muudatus muudab selle reegli tähenduse küsitavaks. • Menetlusökonoomia põhimõtte kahjustamine Menetlusökonoomia tähendab, et kohtumenetlused peavad olema otstarbekad, tõhusad ja mitte liigselt dubleerivad. Eelnõu võimaldaks kordusmenetlusi tuhandetes juba lõpetatud asjades, tekitades kohtutele täiendava ja ebamõistliku koormuse. EIK praktika kohaselt (nt Bottazzi vs Itaalia, 1999) ei saa riik õigustada pikaajalisi kohtumenetlusi kohtu töökoormusega – see on riigi korralduslik vastutus. Uue võimaluse andmine vanade täitedokumentide vaidlustamiseks ei ole kooskõlas ei õigusemõistmise tõhususe ega ökonoomiaga. • Põhiseaduse § 24 ja õiguskaitse piisavus PS § 24 tagab igaühele õiguse õiglasele kohtulikule arutamisele. Praegune menetlussüsteem võimaldab võlgnikul esitada maksekäsule vastuväite või tagaseljaotsusele kaja. Need õiguskaitsevahendid täidavad oma funktsiooni – tagavad, et kui võlgnik soovib sisulist arutelu, on tal see võimalus olemas. Uue menetlusvõimaluse andmine veel hiljem ei ole seega põhiseaduslikult nõutav ega proportsionaalne. • Võrdsuspõhiõiguse riive (PS § 12) Eelnõu loob põhjendamatu erikohtlemise just tarbijakrediidivõlglastele – miks just see võlasuhe peaks saama kordusvaidlustuse võimaluse, mitte näiteks tarbijate kommunaalteenuste, telekommunikatsioomiteenuste või muude lepinguliste kohustuste puhul? Kuna kõik nimetatud võlad võivad jõustuda maksekäsu või tagaseljaotsuse alusel, siis tarbijakrediidivõlgade eriline kohtlemine võib rikkuda PS § 12 võrdse kohtlemise põhimõtet. Kui tegemist on kohtuotsusega, peab see olema võrdselt lõplik olenemata võlasuhte liigist. • Õiguspärase ootuse põhimõtte rikkumine Võlausaldajatel on tekkinud õiguspärane ootus, et jõustunud kohtuotsus on lõplik ja täidetav. Selle ootuse põhjal on tehtud kulutusi (täitemenetlus, inkasso, loovutustehingud). Nende õiguste ja majanduslike otsuste tagantjärele mõjutamine kahjustab usaldust õiguskorda ning põhjustab turuosalistele otsest majanduslikku kahju. Õiguspärane ootus hõlmab ka ootust, et riik ei muuda mängureegleid tagantjärele. Tuleb täiendavalt rõhutada, et sellisel kujul seadusemuudatus seab küsimärgi alla ka kohtunike varasemad otsused. Kui kohtulik kontroll tähendab sisuliselt juba jõustunud maksekäsu või tagaseljaotsuse uues, sisulist läbivaatamist, peab süsteem suutma vastata küsimusele, kes vastutab, kui varasem otsus tunnistatakse ekslikuks ilma selgelt maaratletud aluste olemasoluta. Kas sellisel juhul tuleb algatada 88 distsiplinaarmenetlused nende kohtunike suhtes, kelle otsuseid tagantjärele revideeritakse? Selline süsteemne kahtluse alla seadmine õõnestab kohtusüsteemi autoriteeti ja vähendab menetlusosaliste õiguskindlust, eri, olukorras, kus võlgnikul on olnud seaduse järgi kõik võimalused kasutada olemasolevaid õiguskaitsevahendeid (nt vastuväide, kaja, teistmine). Kohtulahendite seadusjõu murdmine ei saa toimuda abstraktsetel kaalutlustel, vaid ainult vaga selgelt maaratletud ja seadusega kooskolas olevatel alustel. Seda kinnitab ka Euroopa Kohus lahendis C-582/21 – Profi Credit Polska. • Kohtuvoimu autoriteet ja sõltumatus (PS § 146) Kui seadusandja sekkub jõustunud kohtulahendite sisu revideerimisse, tekib küsimus kohtuvõimu pädevuse ja autoriteedi kohta. Tagantjärele revideerimine võib anda avalikkusele signaali, et kohtute varasem töö oli ebausaldusväärne, mis kahjustab kohtuvõimu autoritee, ja õigusriigi aluseid. 11. 9. Kui pankrotimenetluses esitatud nõue põhineb Arvestatud, selgitatud maksekäsul või tagaseljaotsusel, nõutakse lisadokumentide esitamist, mis tõendavad Kavandatud PankrS-i tarbijakrediidilepingu kehtivust, krediidi kulukuse määra regulatsiooni muudatuste mõju ja õigsust ning vastutustundliku laenamise põhimõtte põhiseaduspärasus vajavad järgimist. täiendavat analüüsi. Muudatused FinanceEstonia hinnangul on teemaplokk 9 – mis nõuab jäetakse eelnõust välja. pankrotimenetluses täiendavate dokumentide esitamist juba jõustunud maksekäsu või tagaseljaotsuse alusel esitatud tarbijakrediidinõuete puhul – õigusriigi aluspõhimõtteid tõsiselt riivav. Ehkki soov tugevdada tarbijakaitset ja vastutustundliku laenamise kontrolli on iseenesest legitiimne, ei saa valitud abinõu pidada õiguspäraseks ega proportsionaalseks. Põhiseaduse ja kohtupraktika kohaselt peab jõustunud kohtulahend tagama õiguskindluse ja õigusrahu, välistades sama vaidluse hilisema korduva arutamise (res judicata). Teemaplokid 8 ja 9 aga mõlemad eeldavad, et ka lõplikku lahendit saab hiljem veel ”kontrollida” – täitemenetluses võlgniku taotlusel (punkt 8) või pankrotimenetluses võlausaldajale lisatõendamise kohustusena (punkt 9). Selline süsteemne võimalus lõplike lahendite ümbervaatamiseks või kahtluse alla seadmiseks õõnestab kohtulahendite seadusjõudu ning vähendab usaldust õiguskorda tervikuna. Lisaks kohtulahendite lõplikkuse printsiibi riivele on teemaplokk 9 sisuliselt problemaatiline ka alljärgnevatel põhjustel. • See seab seaduskuulekad võlausaldajad ebamõistlikult ebasoodsasse olukorda, nõudes neilt aastate möödudes dokumente, mida nad seaduse järgi ei pea enam säilitama (vt KAVS § 47 lg 5 ja GDPR säilitamispõhimõtted). Selline olukord võib viia olukorrani, kus õiguspäraselt jõustunud nõue jäetakse rahuldamata puhtalt formaalsetel põhjustel. Praktikas seab selline nõue võlausaldajad äärmiselt keerulisse olukorda, kuna nõude esitamise 89 aluseks on juba jõustunud kohtulahend (maksekäsk või tagaseljaotsus), mille õiguspärasus on varasemas kohtumenetluses kontrollitud. Täiendava tõendamisnõude kehtestamine aastate möödudes on vastuolus res judicata põhimõttega ning vähendab kohtulahendite lõplikkuse tähendust. • Lisaks tuleb arvestada, et nii krediidiandjal kui ka nõude omandanud isikul puudub tihti õiguslik alus dokumentide sailitamiseks rohkem kui kolm aastat pärast lepingu lõppemist (vt KAVS § 47 lg 5, GDPR säilitamispõhimõtted). Kohustus esitada täiendavaid dokumente mitme aasta möödudes toob kaasa olukorra, kus nõue võib vormilistel põhjustel jääda tunnustamata, kuigi selle sisuline alus on kohtuotsusega kinnitatud. • Sellise praktika rakendamine kahjustab menetlusökonoomiat, suurendab õigusvaidluste arvu pankrotimenetlustes ning võib viia võlausaldajate õiguste põhjendamatu piiramise ja kulude suurenemiseni. Pikaajaliselt avaldub mõju kogu krediiditurule, sealhulgas tarbijate võimalusele saada õiglasel ja vastutustundlikul viisil krediiti. • Muudatus võib riivata seadustest tulenevaid õiguskindluse, õiguspärase ootuse ja kohtulahendi lõplikkuse kaitset. Samu, tõstatab küsimusi võrdsest kohtlemisest (PS § 12), kuna erinevat liiki võlausaldajad ja võlgnikud satuvad ebavõrdsesse olukorda. • EL õigus ei nõua sellist meedet – Euroopa Kohus on toonitanud, et tarbijakaitse eesmärgil ei pea liikmesriigid jõustunud kohtulahendeid tagantjärele tühistama ega uues, hindama (vt nt Profi Credit Polska, C-582/21). Ka Ees, riigisisene õigus ja kohtupraktika ei tunne sarnast üldist erandit. Eelnõu seletuskiri ei esita piisavat mõjuanalüüsi, mis õigustaks, miks peaks üldist kohtulahendite lõplikkuse põhimõtet siin sektoripõhiselt murdma, ega anna ka kindlust, et muudatuse mõju jääb seejuures proportsionaalseks. Arvestades ülaltoodut ning ka teemaploki 8 juures esitatud laiaulatuslikke selgitusi lõplike kohtulahendite ”tagasiulatuva” kontrolli kohta, on FinanceEstonia seisukohal, et võlausaldajate õigused ei tohi sõltuda muuhulgas dokumentidest, mida nad seaduskuulekalt enam säilitada ei tohi. 12. C. Seisukohad konkreetsete eelnõu sätete sõnastuse Arvestatud osaliselt osas, mida kavandatakse Rõhutame, et jääme allolevas kommenteeritud sätete Eelnõu ja seletuskirja muudetud. juures ka kõikide ülaltoodud seisukohtade juurde, neid Jäetakse välja muudatus, mis täismahus üle kordamata (st palume alltoodud puudutab riigilõivu tagastamist kommentaare lugeda koos ülaltoodud seisukohtadega). TsMS § 483 lg 2 p 4 alusel. TsMS paragrahvi 150 lõike 1 punkti 4 täiendatakse pärast sõna “juhul“ lauseosaga järgmises sõnastuses: “välja arvatud siis, kui avalduse esemeks on tarbijakrediidilepingust tulenev nõue“ 90 Eelnõu seletuskirjas esitatud selgitus („Muudatus aitab kaasa sellele, et tarbijakrediidiasjade avaldajad, st üldjuhul majandus- ja kutsetegevuses tegutsevad juriidilised isikud, esitaksid edaspidi kohtule tarbijakrediidiasjades avaldusi kaalutletumalt ja kvaliteetsemana. Olukordi, kus avaldaja esitab kohtule tarbijakrediidiasjas avalduse, mis ei vasta maksekäsu kiirmenetluse eeldustele või avaldusele kehtestatud nõuetele, ei peaks korrektse avaldaja puhul üldse tekkima.“) muudatuse vajalikkuse kohta ei ole veenev, kuivõrd ei saa eeldada, et „korrektse avaldaja“ puhul inimlikust veast või tehnilistest tõrgetest tulenevalt eksimusi ei esine. Kavandatav muudatus asetab tarbijakrediidinõuete võlausaldajad kehvemasse positsiooni ning toob kaasa ebavõrdse kohtlemise võrreldes teiste, mitte tarbijakrediidi nõuete võlausaldajatega. Käesoleva eelnõuga kavandatakse mh muudatust, mille korral juhul, kui maksekäsu kiirmenetluses esitatud tarbijakrediidilepingust tuleneva nõude avaldus ei vasta seaduses sätestatud nõuetele, ei nõua kohus puuduste kõrvaldamist, vaid jätab avalduse rahuldamata (seejuures on aga oluline, et TsMS § 483 lg 4 sätestab, et kui avalduses esineva puuduse saab ilmselt kõrvaldada, tuleb kohtul anda avaldajale tähtaeg puuduse kõrvaldamiseks). Nimetatud muudatuste kombinatsioon paneb tarbijakrediidiasjas avaldajad oluliselt ebavõrdsemasse positsiooni, tuues mh kaasa ka rahalise riski. Siinjuures on oluline, et kuigi eelnõu läbiv eesmärk on vähendada kohtute töökoormust, toob nimetatud muudatuste kombinatsioon praktikas kaasa vastupidise tulemuse. Nimelt tähendab avalduse rahuldamata jätmine, et avaldajal tuleb esitada uus, puudusteta avaldus, mis omakorda käivitab kogu menetluse uuesti. Ehk kohus peab uue avalduse taas täismahus läbi vaatama, mis suurendab nii koormust kohtule kui ka kulusid ja ajakulu avaldajale. Optimaalsem oleks eelduslikult kohtul jätta erandlik võimalus avaldajale puuduste kõrvaldamiseks, eriti, kui tegemist on nt inimliku eksituse või tehnilise puudusega, mida avaldaja saab hõlpsalt parandada. Lisaks juhime tähelepanu, et kavandatava muudatuse kohaselt ei saa võlausaldaja tagasi ka riigilõivu, kui maksekäsu kiirmenetluse eelduste täitmatajätmise tõttu kohus avalduse rahuldamata jätab. Rõhutame, et riigilõiv ei ole oma olemuselt trahv ega saa kanda karistuslikku eesmärki. Toonitame veel kord, et kuigi seletuskirja kohaselt on muudatuse eesmärk, et krediidiandjad esitaksid avaldusi kaalutletumalt ja kvaliteetsemalt, siis on eesmärki arvestades täies, ebaproportsionaalne, et võlausaldajat sisuliselt karistatakse riigilõivu tagastamata jätmisega. Kohane meede oleks paluda avalduses puuduste kõrvaldamist, eri,, kui tegemist on pisivea või inimliku eksimusega, mille parandamise võimalused on läbivalt kõikidesse menetlusseadustikesse kõikide muude 91 avalduste puhuks sisse kirjutatud, eesmärgiga tagada menetluste õiguspärasus. 13. TsMS paragrahvi 481 täiendatakse lõigetega 24 ja 25 Mittearvestatud. Eelnõu järgmises sõnastuses: koostajad ei nõustu esitatud „(24) Tarbijakrediidilepingust tuleneva nõude puhul kommentaariga, kuna võib võlausaldaja maksekäsu kiirmenetluses nõuda krediidiandja saab esitada nõude üksnes tarbijale antud krediidi põhisumma tagastamist täismahus hagimenetluses. Seega koos intressiga võlaõigusseaduse § 94 lõikes 1 ei nõustu eelnõu koostajad sätestatud suuruses või viivist sama seaduse § 113 lõike arvamusega, et pakutud 1 teises lauses sätestatud suuruses, kui need ei ole regulatsiooni tulemusena on suuremad varem kokkulepitud intressi- või krediidiandjad/võlausaldajad viivisemäärast. sisuliselt sunnitud loobuma oma (25) Tarbijakrediidilepingust tuleneva nõude (legitiimsetest) nõuetest tarbija menetlemisel maksekäsu kiirmenetluses arvestatakse vastu. Maksekäsu menetlus kõik selles võlasuhtes tarbija tehtud maksed esimeses võimaldab oma nõude esitada järjekorras põhivõla, teises järjekorras intressi ja kiiremini ja piiratud ulatuses. See kolmandas järjekorras viivise katteks käesoleva on krediidiandja valik kumba paragrahvi lõikes 24 sätestatud ulatuses.“ varianti ta kasutab. Eelnõu lisab menetlusõigusesse sisuliselt õigustloova Võlausaldajalt ei võeta ära sätte, mis takistab lepingulise nõude täielikku võimalust esitada nõuet, vaid esitamist ning on seetõttu vastuolus lepinguvabaduse piiratakse selle ulatust, kui ta põhimõttega. otsustab kasutada maksekäsu kiirmenetlust. Lepingupoolte kohustused võivad olla kindlaks määratud kas lepinguga või seadusega (VÕS § 23 lg 1). Kõnealune säte piirab ebaproportsionaalselt ühe lepingupoole õigust oma lepingust tulenevate õiguste maksmapanekul. See säte ei võimalda krediidiandjal kasutada maksekäsu kiirmenetlust selleks, et kogu nõuet tagasi saada. Maksekäsu kiirmenetluses tuleb edaspidi võlgnikul oluliselt vähem maksta (lepingujärgset intressi ja sissenõudmiskulusid ei saa nõuda) kui siis, kui tarbija võlglaseks üldse ei jää või lahendatakse asi muul viisil (kokkuleppega või hagimenetluses). See toob kaasa tagajärje, kus kokkuvõttes on võlgnikule laenu tagasimaksmine läbi maksekäsu kiirmenetluse oluliselt soodsam kui ausalt igakuiseid makseid makstes. Sisuliselt soodustab see säte võlgujäämist. Jääb ebaselgeks, millist eelnõus kirjeldatud eesmärki see täidab. Kuna maksekäsu kiirmenetlusest saab võlausaldaja ainult osaliselt oma nõuet maksma panna, on tal mõistlikum pöörduda otse hagimenetlusse. Olukord, kus põhinõue ja seadusjärgse intressi ning viivise nõue lahendatakse maksekäsu kiirmenetluses, kuid sissenõudmiskulude tagasisaamiseks peab võlausaldaja maksma veelkord riigilõivu ning liikuma hagimenetlusse, on ebaefektiivne ja tekitab täiendava koormuse nii võlausaldajale kui kohtusüsteemile. Hagimenetluses hindab samu dokumente uues, teine kohtunik, kes hindab, kas sissenõudmiskulude nõudmine on lubatav või mitte. Eelnõus ei selgitata, mis juhtub siis, kui maksekäsu kiirmenetluse ning hagimenetluse kohtunikud jäävad krediidi väljastamise õiguspärasuse osas eriarvamusele. Seetõttu leiame, et ettepanekud ei ole proportsionaalsed 92 ega põhjendatud. Võlausaldajal on õigus otsustada, kas esitada nõue osaliselt või täismahus. Seletuskirja kohaselt on muudatuste eesmärk takistada ülemääraste nõuete esitamist maksekäsu kiirmenetluses. Võlausaldajal on õigus sõltuvalt menetlusest oma nõude suurust muuta. Kuna hagimenetluses on seni olnud tõendamiskoormis suurem ning võimalik ressursikulu vaidlemisele samu, suurem, siis on olnud ka põhjendatud, et võlausaldaja kaalub, kas on majanduslikult mõistlik astuda hagimenetluses vaidlusesse lepingujärgse intressi sissenõudmise üle või nõuda üksnes seadusjärgseid kulusid. Ühtlasi võib väiksema nõude esitamine olla ka võlgniku jaoks motiveerivam. Seetõttu on see võlausaldaja vaba valik – millises summas on otstarbekas kummaski menetluses nõue esitada. Järelikult on ekslik arusaam, et hagimenetluses väiksema nõude esitamine tähendab automaatselt, et nõue on varasemas maksekäsu kiirmenetluses olnud vales suuruses esitatud. Juhul, kui kohtul on kelmuse kahtlus, on tal õigus esitada avaldus politseile või prokuratuurile nagu seni tehtud on. Eelnevaga ei saa aga põhjendada seda, et maksekäsu kiirmenetluses oma lepingust tulenevate õiguspäraste nõuete maksmapanemise õigus välistatakse täielikult. Kavandatava muudatusega säilib krediidiandjatel/võlausaldajatel võimalus esitada hagiavaldus nt sissenõudmiskulude nõudmiseks. Arvestades, et sissenõudmiskulude summad on üldjuhul marginaalsed, hagiavalduselt tasutav riigilõiv võib mitmekordselt ületada sissenõudmiskulude summat ning hagimenetluse pikka kestust, ei ole hagimenetluse läbiviimine mõistlik. Eeltoodu tulemusena on krediidiandjad/võlausaldajad sisuliselt sunnitud loobuma oma (legitiimsetest) nõuetest tarbija vastu, mis ei saa olla ühegi seadusemuudatuse eesmärk ega tulemus. 14. TsMS paragrahvi 482 täiendatakse lõigetega 11 ja 12 Mittearvestatud järgmises sõnastuses: „(11) Kui maksekäsu kiirmenetluse avaldus on esitatud Maksekäsu kiirmenetluse reeglid tarbijakrediidilepingust tulenevas nõudes, märgitakse on kujundanud Eesti seda avalduses. Tarbijakrediidilepingust tuleneva seadusandja. See, et Eestis on nõude puhul tuuakse välja detailne ülevaade krediidi kujundatud maksekäsu kasutusse võtmisest ja lepingujärgsetest maksetest ning kiirmenetlus formaalse võrdlev arvutus kõigi tarbija maksete kohta põhivõla, elektroonilise menetlusena, kus intressi ja viivise katteks. Avaldusele lisatakse nõude seni ei tulnud tõendeid esitada, ei aluseks olev leping, sealhulgas maksegraafik, ning tähenda, et seadusandjal puudub tarbijale võlaõigusseaduse § 4031 kohaselt esitatud õigus menetluse tingimusi Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabeleht või vajadusel muuta. sama seaduse § 4033 kohaselt esitatud Euroopa Kohtul on võimalik esitatavate standardinfo teabeleht. Avalduses tuuakse välja krediidi tõendite alusel hinnata kulukuse määr, samuti selle arvutamise aluseks olnud maksekäsu kiirmenetluse eeldusi tagasimaksete summad ja tähtajad, kui tegemist on ja avalduse nõuetele vastavust. võlaõigusseaduse § 4061 lõikes 4 sätestatud lepinguga. Olukord, kus võlausaldaja leiab, (12) Kohus võib teha avaldajale ettepaneku esitada et nõude aluseks olevate tõendite täiendavaid tõendeid.“ esitamine on koormav, ei ole 93 FinanceEstonia on seisukohal, et kavandatav muudatus ei arusaadav. Olenemata sellest, et ole kooskõlas maksekäsu kiirmenetluse olemusega. seni on menetlus kujundatud Maksekäsu kiirmenetlus on oma olemuselt teisiti, on tegemist hagita formaliseeritud menetlus, mille käigus tõendeid ei menetlusega ja Eesti Vabariigi hinnata. Kuivõrd maksekäsu kiirmenetluses on nimel tehtava kohtulahendiga. kavandatavate muudatuste kohaselt võimalik TsMS § 2 kohaselt on tarbijakrediidi asjades nõuda üksnes põhivõlgnevust, tsiviilkohtumenetluse üheks seadusjärgset intressi ja seadusjärgset viivist, on eesmärgiks lahendada kohtuasi käesoleva muudatuse vajalikkus täielikult arusaamatu. õigesti. Kui maksekäsu kiirmenetluses piiratakse võlausaldaja õigust oma nõue täies ulatuses maksma panna (vt kommetaarid eelmise sätte juures), siis peaks ka kontroll piirduma sellisel juhul üksnes sellega, kas nõutakse põhivõlgnevust, seadusjärgset intressi ja viivist ning kas ümberarvestused on tehtud vastavalt kavandatavale TsMS § 481 lõikele 25. Seega, kui maksekäsu kiirmenetluses on võlausaldajal võimalik nõuda nagunii ainult nõude põhiosa ning seadusjärgset intressi ja viivist, siis jääb ebaselgeks, millist eesmärki siinkohal vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise tõendamine kannab. Rõhutame, et sõltumata sellest, kas vastutustundliku laenamise põhimõtet on järgitud või mitte, mõlemal juhul on tulemus maksekäsu kiirmenetluses sama: võlausaldaja saab võlgnikult nõuda ainult nõude põhiosa ning seadusjärgset intressi ja viivist. Niisiis jääb arusaamatuks, miks pannakse võlausaldajale veel täiendav tõendite esitamise kohustus. Johtuvalt jääb kavandatava muudatuse eesmärk meile arusaamatuks. Sisuliselt muudab see säte maksekäsu kiirmenetluse tarbijakrediidivaidlustes hagimenetluseks, kus kohus hindab sisuliselt lepinguga seotud asjaolusid. Järelikult, kui võlausaldaja peab ka kiirmenetluses esitama sisuliselt samad tõendid ja selgitused nagu hagimenetluses, siis on tal otstarbekam kohe hagimenetlusse pöörduda. Esiteks, hagimenetluses annab kohus täiendava tähtaja puuduste kõrvaldamiseks (kui see on vajalik), mitte ei jäta hagi rahuldamata, nagu plaanitakse sätestada maksekäsu kiirmenetluse puhul (TsMS § 340¹ lg 1). Teiseks, hagimenetluses saab võlausaldaja nõuda võlgnikult muuhulgas sisse ka lepingujärgse intressi ja viivise, sissenõudmiskulud, õigusabikulud ning riigilõivu, lisaks pikeneb hagimenetlusega tõenäoliselt ka periood, mil võlausaldaja on õigustatud nõudma võlgnikult viivise tasumist. Kokkuvõttes on see aga kulukam tarbijale ja koormavam nii võlausaldajale kui ka niigi ülekoormatud kohtusüsteemile, kuigi seletuskirja leheküljel 3 märgitakse ekslikult, et muudatused ei suurenda ettevõtjate või inimeste halduskoormust. Tegelikkuses kaasneb toodud muudatusega ettevõtjale aga oluline halduskoormuse tõus. Lisaks täiendav aja- ja kulukoormus. Sätte kohaselt on vajalik esitada täiendavad dokumendid, koostada ülevaade 94 lepingujärgsetest maksetest (sh tähendab see ka täiendavaid ümberarvutusi iga juhtumi kohta eraldi). Nimetatud tegevused on iga krediidilepingu põhised ning eeldavad täielikku manuaalset protsessi. Ehk, et kui varasemalt puudus krediidiandjal kohustus esitada maksekäsu kiirmenetluses tõendeid, siis edaspidi suureneb tõendite esitamise ning ümberarvestuste tõttu ettevõtjate halduskoormus oluliselt. 15. TsMS paragrahvi 483 lõiget 1 täiendatakse teise Arvestatud osaliselt, selgitatud lausega järgmises sõnastuses: „Kohus lahendab tarbijakrediidilepingu alusel esitatud Esitatud dokumentide abil maksekäsu kiirmenetluse avalduse selle saamisest kontrollib kohus avalduse alates kahekümne tööpäeva jooksul.” vastavust maksekäsu Seletuskirja kohaselt on tarbijakrediidi valdkonnas kiirmenetluse eeldustele ja oluline, et menetluse korral oleks võimalik hinnata, kas avalduse nõuetele. nõue tugineb kehtivale ja õiguspäraselt sõlmitud lepingule. Tagasiulatuva mõjuga Seejuures TsMS § 434 kohaselt on kohtuotsus muudatused jäetakse eelnõust kohtumenetluse tulemusena Eesti Vabariigi nimel tehtud välja. kohtulahend, millega asi otsustatakse sisuliselt. TsMS § 407 lg 1 järgi võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. Kui asi on sisuliselt lahendatud, ei ole põhjendatud anda sama asi uues, kohtulikule kontrollile. Mh on õiguskindluse põhimõttega olulises vastuolus, kui vastav muudatus viiakse sisse mitte üksnes edasiulatuvalt, vaid ka tagasiulatuva mõjuga. Kavandatav muudatus, millega kontrollitakse juba jõustunud kohtulahendeid, õõnestab oluliselt ka kohtulahendi seadusjõu põhimõtet. Õiguskindluse põhimõte tuleneb põhiseaduse §-st 10, mille eesmärk on luua kindlus kehtiva õigusliku olukorra suhtes. Põhiseaduse kommentaarides on selgitatud, et õiguskindluse üks tahke res judicata ehk kohtulahendi seadusjõu põhimõte nõuab kohtulahendite usaldatavust ja püsimajäämist. Kui mingi õigusvaidlus on saanud jõustunud kohtulahendiga lahenduse, keelab see põhimõte üldjuhul sama vaidluse uues, avamise. Kohtuotsuse õigusjõud on õiguskindluse tagamiseks eri, oluline. Kohtuotsus peab looma kestvat õigusrahu olukorras, kus on pikemat aega valitsenud vaidlus selle üle, mis on õige (RKÜKo 10.04.2012, 3-1-2-2-11, p 66.) Kohtulahendi seadusjõu põhimõte kaitseb riiklike otsuste püsivust, tagades, et neid ei saa tagantjärele muuta meelevaldselt, vaid üksnes põhjendatud erandlikel asjaoludel. Kohtuotsuse seadusjõustumise eesmärgiks on seega välistada sama kohtuasja teistkordne lahendamine, kindlustades seeläbi lisaks õiguskindlusele ka õigusrahu (RKPJKm 07.11.2014, 3-4-1-32-14, p 28; RKÜKo 12.04.2016, 3-3-1-35-15, p 47). Eelnõu seletuskiri toob ühe eesmärgina välja ka siin kohtumenetluste kiirendamist, kuid toodud kavandatav muudatus just pikendab menetlust ning on seega 95 vastuolus eelnõu eesmärgiga (vt kommentaarid ülal). Menetlemise kiirus on maksekäsu kiirmenetluse peamine eesmärk. On ilmne, et tõendite läbitöötamine on ressursimahukas ning tõstab kohtute halduskoormust, mis on jällegi vastuolus eelnõu eesmärgiga (tegelikult põhjustavad eelnõuga kavandatavad muudatused kohtutele varasemast oluliselt rohkem tööd). Oleme seisukohal, et sellises olukorras ei ole kohtul võimalik lahendada tarbijakrediidilepingu alusel esitatud maksekäsu kiirmenetluse avaldust selle saamisest alates kahekümne tööpäeva jooksul. Seaduse sätteid, mida praktikas ei ole võimalik täita, ei ole FinanceEstonia hinnangul põhjendatud kehtestada. 16. TsMS paragrahvi 4841 täiendatakse lõikega 4 järgmises Mittearvestatud sõnastuses: “Käesoleva paragrahvi lõigetes 1–3 sätestatut ei Tegemist on õiguspoliitilise kohaldata tarbijakrediidilepingust tulenevatele otsustusega. nõuetele. Kui sellise nõude või nõude osa puhul on maksekäsu tegemise eeldused täidetud vaid osaliselt, Muudatuse eesmärk on jätab kohus avalduse rahuldamata.” tarbijakrediidilepingutest FinanceEstonia hinnangul jätab see säte kohtule tulenevates asjades kohtule ebaproportsionaalselt suure õiguse jätta avaldus kvaliteetsemate avalduste rahuldamata kui eeldused pole täidetud. esitamine. Menetlusökonoomiliselt on see ebaotstarbekas meede. Sellisel juhul peab võlausaldaja esitama sama nõude osas uue avalduse ning seejuures ka riigilõivu uues, tasuma. Tsiviilkohtumenetluse ülesanne on tagada, et kohus lahendaks tsiviilasja õigesti mõistliku aja jooksul ja võimalikult väikeste kuludega (TsMS § 2). See säte viib olukorrani, kus tegeliku lahendi saamiseks suureneb nii aja kui ressursikulu nii kohtule kui ka võlausaldajale. Säte ei jäta ka kohtunikule kaalutlusruumi. Näiteks olukorras, kus võlausaldaja on teinud arvutus- või trükivea ning avaldusel kõrvalnõuded ületavad põhinõuet, peab kohus jätma avalduse rahuldamata ega saa paluda viga kõrvaldada, isegi kui tegemist on ilmselge eksimusega. 17. Pankrotiseaduse paragrahvi 94 täiendatakse lõikega 11 Arvestatud, selgitatud järgmises sõnastuses: „(11) Kui nõue põhineb tarbijakrediidilepingust Kavandatud PankrS-i tuleneval nõudel, mille kohta on tehtud maksekäsk, regulatsiooni muudatuste mõju ja tagaseljaotsus või sõlmitud täitemenetluse seadustiku § põhiseaduspärasus vajavad 2 lõike 1 punktis 18 nimetatud notariaalne kokkulepe, täiendavat analüüsi. Muudatused tuleb lisaks kohtulahendile ja notariaalsele jäetakse eelnõust välja. kokkuleppele esitada haldurile vähemalt järgmised dokumendid: 1) tarbijakrediidilepingu koopia; 2) andmed krediidi väljastamise ja tagasimaksmise kohta; 3) krediidi kulukuse määra arvestus; 4) dokumendid, mis tõendavad vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist; 5) muud asjakohased dokumendid.“ Pankrotiseaduse paragrahvi 100³ lõike 4 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: 96 „1) nõue, mis on rahuldatud jõustunud kohtulahendiga või täitemenetluse seadustiku § 2 lõike 1 punkti 6 või 61 kohaselt täitedokumendiks oleva vahekohtu lahendiga, välja arvatud tarbijakrediidilepingust tuleneva nõude alusel tehtud maksekäsk ning tarbijakrediidilepingust tuleneva nõude alusel tehtud tagaseljaotsus;“ Pankrotiseaduse Paragrahvi 193 täiendatakse lõikega 8 järgmises sõnastuses: “Käesoleva seaduse § 100³ lõike 4 punkt 1 kohaldub pankrotimenetlustes, mis on algatatud enne 2026. aasta 1. jaanuari, nende nõuete suhtes, mille kohta ei ole pankrotiseaduse § 100³ alusel võlausaldajate nimekirja kohtumäärusega kinnitatud.” Nagu ülal juba märgitud, siis on FinanceEstonia seisukohal, et korduv kohtulik kontroll õõnestab oluliselt õiguskindluse ja kohtulahendi seadusjõu põhimõtet (vt eelmist kommentaari). Seletuskirja järgi on notariaalne kokkulepe loetellu lisatud seetõttu, et kuigi see on täitedokumendina kehtiv ja notariaalselt kinnitatud, ei tähenda see automaatselt, et kokkuleppe aluseks olev tarbijakrediidileping oleks sõlmitud kooskõlas seadusest tulenevate nõuetega. Notar ei kontrolli lepingulise suhte sisulist vastavust tarbijakaitse regulatsioonidele ega laenuandja kohustusi krediidivõimelisuse hindamisel. Seega tuleb ka selliste nõuete korral võimaldada halduril ja kohtul hinnata, kas võlausaldaja on krediidisuhtes järginud seadusest tulenevaid kohustusi. Arusaadav, et notarid ei kontrolli lepingulise suhte sisulist vastavust tarbijakaitse regulatsioonidele ega laenuandja kohustusi krediidivõimelisuse hindamisel, kuid nõue, mille kohta on tehtud maksekäsk või tagaseljaotsus, ei peaks meie hinnangul korduvkontrolli enam läbima. Lisaks eeltoodule on seletuskirja punktis 6.3 märgitud, et plaanitavad muudatused ei mõjuta teadaolevalt füüsiliste ega juriidiliste isikute halduskoormust. Kuid tegelikkuses tuleb siiski arvestada, et uue regulatsiooni kohaselt on krediidiandjad kohustatud esitama täiendavaid tõendeid nii maksekäsu kiirmenetluses kui ka pankrotiavalduses, mistõttu on ilmne hoopis vastupidine, st eeltoodu suurendab krediidiandjate halduskoormust märkimisväärselt. Seega ei ole võimalik väita, et muudatused jäävad halduskoormuse osas täies, neutraalseks. See säte asetab tarbijakrediidi nõuete võlausaldajad võrreldes teiste võlausaldajatega ebavõrdsesse olukorda. Teised võlausaldajad peavad nõudeavalduses märkima üksnes nõude sisu, aluse, suuruse ning asjaolu, kas nõue on tagatud pandiga (PankrS § 94 lg 1). Tarbijakrediiti väljastanud võlausaldaja peab lisaks veel tõendama krediidi väljastamist, tegema ülevaate tagasimaksmisest, selgitama krediidi kulukuse määra arvestamist, tõendama vastutustundliku laenamise põhimõtet. Lisaks tuleb esitada “muud asjakohased dokumendid”. Nende sisu ei ole eelnõus ega selle seletuskirjas aga täpsustatud, 97 mistõttu on ebaselge, millele täpselt viidatakse. Selline määratlemata nõue annab haldurile kaalutlusõiguse nõuda piiritlemata hulgal dokumente, mille ulatus ja asjakohasus võivad olla vaieldavad, sh sisaldada ärisaladust. See omakorda loob õigusselgusetuse ja menetlusliku ebavõrdsuse. Selle sätte järgi justkui eeldatakse, et krediidiandja on oma kohustusi rikkunud. Olukord, kus krediidiandjatel on võrreldes teiste võlausaldajatega oluliselt suurem tõendamiskoormis, läheb vastuollu võlausaldajate võrdse kohtlemise põhimõttega (nt tarbijakrediidi nõude võlausaldaja vs tarbijast võlgniku suhtes töövõtu- või käsunduslepingust tuleneva nõude võlausaldaja). Seega kujuneb olukord, kus üksnes teatud liiki võlausaldajaid koheldakse süsteemselt eeldatava väärkäitumisega, samas kui teistel piisab minimaalse info esitamisest. Selline lähenemine ei ole meie hinnangul kooskõlas õiguskindluse ega menetlusosaliste võrdse kohtlemise printsiibiga. Samuti viib täiendavate dokumentide võlausaldaja poolt esitamine, pankrotihalduri poolt nende hindamine, vastuväidete esitamine jne menetluslikult hoopis selleni, et toodud tarbijakrediidi nõuete tunnustamise asjad jõuavad igal juhul kohtusse. See aga omakorda pikendab pankrotimenetluse protsessi, tõstab kohtute koormust ning kogu protsess on kõikidele osapooltele kulukam. Oleme seisukohal, et notariaalse kokkuleppe ülekontrollimine pankrotimenetluses ei ole asjakohane. Tehingu tõestamisel on notaril selgituskohustus. Notar selgitab välja osalejate tahte ja õiguslikult korrektseks tehinguks olulised asjaolud. Samu, selgitab notar osalejatele tehingu tähendust, õiguslikke tagajärgi ja tehingu tegemise erinevaid võimalusi. Notar kajastab osalejate tahteavaldused notariaalaktis selgelt ja ühemõtteliselt. Seejuures hoolitseb notar selle eest, et välistataks eksimused ja kahtlused ega kahjustataks kogenematu ja asjatundmatu osaleja huve (TõS § 18 lg 1). Kui notaril tekib kahtlus tehingu seadusele ja osalejate tegelikule tahtele vastavuse suhtes, arutab ta selle osalejatega läbi. Kui notar kahtleb tehingu kehtivuses ja osalejad nõuavad sellele vaatamata tõestamist, märgib notar oma selgituse ja selle kohta esitatud osalejate põhjendused notariaalakti (TõS § 18 lg 2). Seega, kui notariaalaktis puudub märge selle kohta, et tehingu aluseks olevates asjaoludes on esinenud puudusi, nt pole järgitud vastutustundliku laenamise põhimõtet, siis järelikult ei ole ka pankrotihalduril ega kohtul vajadust teha topeltkontrolli. Arvestades, et teiste võlausaldajate nõuded tarbijate suhtes ei ole automaatselt “vaidlustatud” staatuses, siis jääb arusaamatuks, miks tarbijakrediidi nõudeid koheldakse teistega võrreldes rangemini ning automaatselt vaidlustatuks loetakse. 98 Lisaks näeme vastuolu õiguskindluse põhimõttega, kui uusi kavandatud nõudeid hakatakse kohaldama tagasiulatuvalt. Juba käimasolevad menetlused peaksid jätkuma samade reeglitega, mis kehtisid siis, kui menetlused algata,. 18. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse Arvestatud seadustiku rakendamise seadust täiendatakse paragrahviga 118 järgmises sõnastuses: Kavandatud TMS-i ja TsMSRS-i „§ 118. Sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi regulatsiooni muudatuste mõju ja esitamine tarbijakrediidilepingust tuleneva nõude kohta põhiseaduspärasus vajavad tehtud kohtulahendi sundtäitmise puhul täiendavat analüüsi. Muudatused (1) Võlgnik võib esitada sissenõudja vastu jäetakse eelnõust välja. täitemenetluse nõude alusel tehtud maksekäsu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks üksnes sellises ulatuses, mis ületab tarbijakrediidilepingust tuleneva põhinõude, seadusjärgse viivise ja intressi ning seadusega lubatud maksekäsu kiirmenetluse menetluskulud. (2) Võlgnik võib esitada sissenõudja vastu täitemenetluse seadustiku §-s 221 sätestatud hagi tarbijakrediidilepingust tuleneva nõude alusel tehtud tagaseljaotsuse sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks üksnes juhul, kui kohus ei kontrollinud tagaseljaotsust tehes tarbijakrediidilepingu vastavust seaduse nõuetele, sealhulgas vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist.“ Ebaselgeks jääb ka see, mis saab täitemenetlustest, kus võlgniku vara on juba realiseeritud (heausksele kolmandale isikule) võlgnevuste katteks. Kui tagaseljaotsus/maksekäsk antakse uues, kohtulikule kontrollile ning kohus leiab, et nõuet rahuldatud kujul ei ole olemas, kuna nt vastutustundliku laenamise põhimõtet on rikutud, kas võlgnikul tekib krediidiandja vastu kahju hüvitamise nõue? Samuti, mis saab juba tasutud täiturikuludest ja -tasudest, kas need on õigus tagasi nõuda? Eelnõust ega seletuskirjast ei selgu, mis saab sellistel juhtudel, kui sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi läbivaatav kohtunik jääb tagaseljaotse teinud kohtuniku järeldusega eriarvamusele. Kas sellisel juhul kohus lähtub üksnes eeldusest, et kontroll on tehtud ja topeltkontrolli üldse tegema ei hakka? Või kontrollib kohtunik asjaolusid siiski uues, ja võib otsuse ümber hinnata? Kõik need olulised küsimused on reguleerimata jäetud. Oleme seisukohal, et kavandatavate muudatuste raames tuleb läbi viia põhjalikum põhiseaduspärasuse kontroll, eelkõige seoses ebasoodsa tagasiulatuva keelu põhimõttega ja õiguspärase ootuse kaitsega. Tarbijakrediidnõuete võlausaldajad on oma nõuete realiseerimisel tuginenud jõustunud kohtulahenditele, sealhulgas ka nt otsustele, mis on tehtud aastaid tagasi, mille alusel on algatatud täitemenetlus. Kui seadusandja muudab menetlusreegleid viisil, mis mõjutab juba 99 sõlmitud lepingute täitmist või juba esitatud nõudeid, rikub see õiguspärase ootuse põhimõtet. P. Pikamäe on märkinud, et õiguspärane ootus tagab isiku õiguste ja kohustuste kaitse tema subjektiivsel tasandil ning selle põhimõtte rikkumine on põhiseadusvastane (Juridica 2019, nr 9, lk 697–710). Riigikohus on sedastanud, et üldjuhul on jõustunud kohtulahendi sundtäidetavuse toime kõrvaldamise võimalused õiguskindluse ja õigusrahu huvides piiratud (RKTKo 2- 22-9401). Seega vajab eelnõu põhjalikumat analüüsi, kuidas avalik huvi kaalub üles isiku õiguspärase ootuse. Kuigi sätte legitiimne eesmärk on tagada tarbijakaitse ja kontrollida vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist, tuleb hinnata, kas korduv kohtulik kontroll ei kahjusta ebaproportsionaalselt tarbijakrediidi võlausaldaja õigust õiguskindlusele ja menetluse lõplikkusele. 19. Täitemenetluse seadustiku paragrahvi 56 täiendatakse Selgitatud lõikega 21 järgmises sõnastuses: “Tarbijakrediidilepingu alusel tekkinud nõude puhul Kavandatud TMS-i ja TsMSRS-i loetakse tulemi jaotamisel võlgniku võlast regulatsiooni muudatuste mõju ja esmajärjekorras kustutatuks tema kanda olevad põhiseaduspärasus vajavad kulutused ja võla sissenõudmiseks tehtud kulud, täiendavat analüüsi. Muudatused seejärel põhivõlg, siis intress ja lõpuks muud jäetakse eelnõust välja. kohustused.” Täitemenetluse seadustiku paragrahvi 221 lõiked 11 ja 2 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt: “Muu kui kohtulahendi sundtäitmise puhul, iseäranis käesoleva seadustiku § 2 lõike 1 punktides 18–191 nimetatud täitedokumentide puhul, samuti tarbijakrediidilepingust tuleneva nõude kohta tehtud maksekäsu puhul ja tarbijakrediidilepingust tuleneva nõude kohta tehtud tagaseljaotsuse puhul, saab võlgnik sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagis esitada ka kõik vastuväited täitedokumendist tuleneva nõude olemasolule ja kehtivusele.” “Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud vastuväited on kohtulahendi puhul, välja arvatud tarbijakrediidilepingust tuleneva nõude kohta tehtud maksekäsu puhul ja tarbijakrediidilepingust tuleneva nõude kohta tehtud tagaseljaotsuse puhul, lubatud üksnes siis, kui alus, millel need põhinevad, on tekkinud pärast kohtulahendi jõustumist.” Juhime tähelepanu, et kui täitemenetluses kohustuste katmise järjekord on sama, mis VÕS § 415 lg-s 2, siis jääb arusaamatuks, miks maksekäsu kiirmenetluses samu nõudeid esitada ei saa. Eelnõu seletuskirjas märgitakse, et eesmärk on soodustada tarbijakrediidilepingust tuleneva põhinõude kiiremat tasumist. Samal ajal maksekäsu kiirmenetluses seda loogikat ei kohaldata ega võimaldata võlausaldajal sissenõudmiskulusid üldse nõuda. Kui kavandatavate muudatuste kohaselt hakkab kohus igal juhul maksekäsu kiirmenetluses kontrollima seda, kas krediit on väljastatud seaduspäraselt, siis on 100 ebaproportsionaalne võimaldada võlgnikul taasavada sama vaidlus veel kord ka täitemenetluses. See ei anna kehtiva kohtulahendi osas mingit õiguskindlust. Lisaks oleme juba ülal juhtinud tähelepanu, et võlgnikul on juba võimalik oma õigusi kaitsta nii maksekäsu kiirmenetluses vastuväidet esitades (TsMS § 485) kui ka hagimenetluses hagile seisukoha esitades (TsMS § 394). Seletuskirjast nähtub, et tegelik probleem, mida püütakse lahendada, seisneb selles, et võlgnikud ei oska ega tea oma õigusi nendes menetlustes kaitsta ja nähtavas, tekib eelnõu koostajate hinnangul selline oskus ja teadmine alles täitemenetluse käigus kui on oht vara arestimisele. Tegelikult viitab see võlgniku soovimatusele probleemiga tegeleda. Sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi ei peaks soodustama võlgnike võimalust süsteemi ärakasutades tagasimaksmist edasi lükata. Kuigi seletuskirjas märgitakse, et muudatusega peetakse ennekõike silmas vastuväidet, et enne täitedokumendi andmist ei kontrollinud ükski sõltumatu organ või isik tarbijakrediidilepingu vastavust seaduse nõuetele, siis sätte sõnastus sellist erisust välja ei too ning tegelikult kehtib sellise vastuväite esitamise õigus tarbijakrediidilepingute puhul mistahes argumentidega. Selline lähenemine ei ole aga kuidagi põhjendatud ega õiguspärane. 20. Kokkuvõttes leiame, et mitmed eelnõu muudatused ei Teadmiseks võetud, saavutaks seatud eesmärki – kohtute töökoormuse mittearvestatud vähendamist ja tarbijate õiguste kaitse parandamist, vaid võivad neid hoopis süvendada. Tegemist on õiguspoliitilise Seetõttu kutsume seadusandjat üles muudatusi enne otsustusega. vastuvõtmist ümber hindama ning kaaluma alternatiivseid ning õiguspärasemaid lahendusi, mis tagavad nii tarbijakaitse kui ka menetlusökonoomia eesmärgid. Selleks palume Justiits- ja Digiministeeriumil peatada eelnõu menetlemine ja kutsuda kokku kõikide asjaosaliste ümarlaud, et kaardistada tegelikud probleemid ja leida lahendused, mis ei kahjusta põhiseaduslikku õiguskorda, suurenda tohutult kohtute töökoormust ega sea tarbijakrediidi võlausaldajat ebaõiglasse olukorda. B2 Impact OÜ 1. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja teiste seaduste Teadmiseks võetud, selgitatud muutmise seaduse eelnõu seletuskirja kohaselt eelnõuga muudetakse tsiviilkohtumenetluse seadustikku (TsMS) Kohtu töökoormuse eesmärgiga optimeerida kohtute töökoormust, tõhustada leevendamiseks kohtute tööd ja kiirendada kohtumenetlusi. Kohtute tarbijakrediidiasjade töökoormus aasta-aastalt järjest kasvab. Peamiselt lahendamisel võetakse väljendub see kohtuasjade lahendamisele kuluva aja kasutusele IT-lahendus, mis pikenemises ning kohtunike ülemäärases töökoormuses. abistab kohtunikke avalduse 1 Riigikohus ja esimese ning teise astme kohtud esitasid andmete ja vastustundliku 2024. aastal Justiitsministeeriumile ettepanekud laenamise põhimõtte tsiviilkohtumenetluse optimeerimiseks. kontrollimisel. Arendamisjärgus Justiitsministeeriumi ja Riigikohtu koostöös koostatud IT-lahendus võimaldab juba enne väljatöötamiskavatsuse (VTK) ettepanekuid arutati avalduse kohtunikuni jõudmist 101 kohtujuhtide nõupäeval 03.05.2024 ja kohtute haldamise kontrollida hagiavalduse nõukoja istungitel 24.05.20242 ja 19.09.2024. Kohtute vastavust nõuetele ning esimehed ja kohtute haldamise nõukoja liikmed pidasid juhendada hagejat andmete väga oluliseks, et Justiitsministeerium leiaks võimalusi esitamisel. Andmete kujul kohtute töökoormuse vähendamiseks ja töötaks selleks hagiavalduse esitamine välja seadusemuudatused. võimaldab avalduse automaatset Võttes aga arvesse planeeritavate muudatuste sisu, asume töötlemist erinevate AI mudelite seisukohale, et vastupidiselt seletuskirjas esile toodule abil. Näiteks kontrollida, kas muudavad sisseviidavad muudatused olukorra kohtute avalduse esitamisel on lisatud jaoks veel märkimisväärselt keerulisemaks ja ei kõik vajalikud andmed ja optimeeri kuidagi kohtute töökoormust ega kiirenda dokumendid (nt allkirjastatud kohtumenetlusi. leping, krediidianalüüs). Süsteem Lisaks jääb eelnõu seletuskirjas silma muudatuste tuvastab automaatselt olulisemad eesmärk, milleks on see, et kohtunikel jääks enam aega andmed (nt sissetulek, tegeleda keerukamate õigusvaidlustega. Tekib küsimus, maksekohustused) ja tõstab need millised siis need keerukamad õigusvaidlused on ja siis esile loetavas vormis. Kohtunik millised on kergemad. Hetkel on tavaks väga ei pea dokumentide vahel käsitsi kergekäeliselt lahendada asjad selliselt, et navigeerima ja otsima olulisi tarbijakrediidiga seotud vaidluses loetakse krediidiandja andmeid – töö muutub automaatselt vastutustundliku laenamisega seotud tõhusamaks ja läbipaistvamaks. põhimõtete rikkujaks, hoolimata aga sellest, et See võimaldab maakohtute krediidivaldkond ja sellega seotud asjaolud on äärmiselt koormust tarbijakrediidilepingust keerukad. tulenevate nõuete läbivaatamisel Lisaks on arusaamatu viide justkui oluliselt leevendada, mille tarbijakrediidilepingute puhul on andmed erinenud tulemusel lüheneb ka maksekäsu kiirmenetluses ja hagimenetluses. Ennekõike menetlusaeg. märgime, et menetlusseadustik näeb ette, et oma nõuet võib igal ajal muuta, täiendada parandada, vähendada ja Kohus hindab vastutustundliku suurendada, kuid samas ei ole ilmselt süübitud, mis laenamise põhimõtte järgimist toimub näiteks muudes maksekäsu kiirmenetluse raames hagimenetluses kaasusepõhiselt. esitatud avaldustes. Samuti hindab kohus Meelevaldne on aina viidata õiguste kuritarvitamisele ja kaasusepõhiselt menetlusõiguste kelmusele tarbijakrediidilepingutega seotud küsimustes, kuritarvitamist. kuivõrd ei ole teada, kui palju neid olukordi on muudel Valeandmete esitamine on juhtudel. Sellise käsitluse valguses ei peaks maksekäsu tuvastatud kohtulahenditega. kiirmenetlust kui sellist enam üldse ka olemas olema. 2. 1. Tarbijakrediidilepingust tulenevate nõuete Teadmiseks võetud, selgitatud esitamise piiramine maksekäsu kiirmenetluses selliselt, et võimalik on nõuda põhivõlgnevust, Nõude aluseks olevate seadusjärgset intressi ja viivist ning võlasuhte raames dokumentide esitamine on tarbija tehtud tagasimaksed arvestatud ümber võimaldab kohtul kontrollida ning loetakse tasutuks esimeses järjekorras maksekäsu kiirmenetluse põhivõlgnevuse ning seejärel seadusjärgse intressi ja lubatavust ja avalduse vastavust viivise katteks. Lisaks tuleb esitada vajalik info ja seaduse nõuetele. dokumendid. Hagimenetluses on võimalik Nimetatud muudatuse sisseviimine põhjustab olukorra, nõuda ka neid nõudeid, mida kus maksekäsu kiirmenetluse mõte kaob täielikult, maksekäsu kiirmenetluses ei ole kuivõrd see ei täida enam menetluse eesmärki - tulevikus lubatud esitada. maksekäsu kiirmenetlus võimaldab võlausaldajal Muudatuste näol on tegemist hagimenetlusest kiiremini, väiksema tõendamiskoormuse õiguspoliitiliste otsustusega. ja väiksemate kulutustega saada täitedokument ehk maksekäsk. Võttes arvesse aga muudatustega Kohtu töökoormuse sisseviidavaid nõudmisi, siis maksekäsu kiirmenetlus on leevendamiseks muudetud sama pikaks (nii näiteks on muudetud tarbijakrediidiasjade makseettepaneku tähtaega kahekümnele päevale) ja lahendamisel võetakse 102 sisukaks kui hagimenetlus, vajadusega esitada kasutusele IT-lahendus, mis dokumente ja tõendada oma nõudeid ning seejuures abistab kohtunikke avalduse vähendada oma tegelikku nõuet märkimisväärselt. Lisaks andmete ja vastustundliku ei ole ka maksekäsu saamine garanteeritud, kuivõrd nõue laenamise põhimõtte võib mitmel juhul üle minna hagimenetlusse ning kontrollimisel. Arendamisjärgus menetlus jätkub. Küll ei ole arusaadav, millises ulatuses IT-lahendus võimaldab juba enne see hagimenetluses peaks jätkuma, s.t , kas tekib õigus avalduse kohtunikuni jõudmist esitada oma nõue hagimenetlusse täies ulatuses või peab kontrollida hagiavalduse olema samas ulatuses, mis maksekäsu kiirmenetluses vastavust nõuetele ning esitatud, vältimaks taas kelmuse süüdistusi. juhendada hagejat andmete Jääb ka arusaamatuks muudatustes esile toodu, mille esitamisel. Andmete kujul kohaselt nähakse ette kui maksekäsu kiirmenetluses hagiavalduse esitamine esitatud tarbijakrediidilepingust tuleneva nõude avaldus võimaldab avalduse automaatset ei vasta seaduses sätestatud nõuetele, ei nõua kohus töötlemist erinevate AI mudelite puuduste kõrvaldamist, vaid jätab avalduse rahuldamata, abil. Näiteks kontrollida, kas samas aga nähakse ette, et kohtul on võimalik maksekäsu avalduse esitamisel on lisatud kiirmenetluses teha avaldajale ettepanek esitada kõik vajalikud andmed ja täiendavaid tõendeid. Sellist enda suva järgi nõuete dokumendid (nt allkirjastatud menetlemist ei saa lubada, veel enam olukorras, kus leping, krediidianalüüs). Süsteem alates maist 2025 toimunud maksekäsu kiirmenetlused on tuvastab automaatselt olulisemad tõendanud seda, et maksekäsu kiirmenetluses põhjusega andmed (nt sissetulek, ei vaadata asju sisuliselt läbi - puudub lihtsalt vastav maksekohustused) ja tõstab need pädevus. esile loetavas vormis. Kohtunik Kokkuvõtvalt öeldes ei ole maksekäsu kiirmentluse ei pea dokumentide vahel käsitsi läbiviimine ühegi võlausaldaja huvides, lisaks jäetakse ka navigeerima ja otsima olulisi avalduse rahuldamata jätmisel riigilõiv tagastamata, mis andmeid – töö muutub mõjutab samuti kaalutlust kumba teed valida, kas tõhusamaks ja läbipaistvamaks. hagimenetlus või maksekäsu kiirmenetlus. See võimaldab maakohtute Seega seletuskirjas esile toodu, justkui edaspidi esitataks koormust tarbijakrediidilepingust avaldusi maksekäsu kiirmenetluses kaalutletumalt ja tulenevate nõuete läbivaatamisel kvaliteetsemalt, ei ole absoluutselt adekvaatne. oluliselt leevendada, mille Kohtusüsteemi koormamine saab olema paratamatu, tulemusel lüheneb ka kuivõrd menetlused ei jagune enam maksekäsu menetlusaeg. kiirmenetluse vahel, vaid primaarseks on hagimenetlus ja kohtute koormus sellega kasvab märkimisväärselt. Ebaõige on seletuskirjas märgitu justkui maksekäsu kiirmenetluse eelis on krediidiandja jaoks jätkuvalt lahendi saamise kiirus ja väiksem kulu. Ennekõike tuletame meelde, et lisaks krediidiandjale võib olla tarbijakrediidilepingust tulenevas suhtes avaldajaks ka muu isik, näiteks nõude ostja, kelle huviks on siiski saada oma kulud kaetuks ning maksekäsu kiirmenetlus ei taga enam seda mitte mingil moel võttes juba arvesse ümberarvestuse ja seadusjärgsete kõrvalnõuete esitamise kohustust. Maksekäsu kiirmenetlusega on suurenenud olulisel määral ka halduskoormus (dokumentide kogumine, nõuete ümberarvestamine jne) ning lahendi saamine ei ole ka mingil moel tagatud, s.t võlgnikel on õigus esitada vastuväiteid ning enamikul juhtudel ei õnnestu makseettepanekut võlgnikule üldse kätte toimetada. Juba viimaste kuude jooksul, kus kohtud on praktiseerima hakanud seadusega muudetavaid põhimõtteid, on selgelt näha, et maksekäsu kiirmenetluste avalduste arv on oluliselt langenud või 103 muutunud peaaegu nullilähedaseks. See aga tähendab omakorda, et maksekäsu kiirmenetluse avalduste asemel esitatakse hagiavaldusi, mis ei täida absoluutselt antud eelnõude eesmärki – s.o kohtute töökoormuse vähendamine. Seega, seletuskirjas esile toodud nn maksekäsu kiirmenetluse eelist ei ole sisuliselt võlausaldaja jaoks üldse olemas ja selline käsitlusviis pigem suurendab kohtunike koormust olulisel määral hagimenetluses. 3. 2. Tarbijakrediidilepingust tulenevas maksekäsu Selgitatud kiirmenetluses esitatud maksegraafiku edastamine kohtunikule. Vastavat muudatust eelnõu ei Selle muudatuse sisseviimine jääb absoluutselt sisalda. arusaamatuks. Juhul kui maksekäsu kiirmenetluse raames saab esitada üksnes miinimumi viidud nõudeid, milleks on ümberarvestatud põhivõlgnevus ja seadusjärgsed intress/viivis, siis kuidas puudub maksekäsu kiirmenetluse osakonnal pädevus anda välja sellises olukorras maksekäsk, eelmärgitud nõuete kinnitamine ei vaja enam täiendavat kohtulikku kontrolli. Ka see on üks nüanss, mis välistab soovi esitada maksekäsu kiirmenetluse avaldust, kuivõrd sisuliselt see mitte mingi lahendini ei vii. 4. 3. Antakse täitemenetluses olevatele vol̃ gnikele, kelle Arvestatud suhtes on tarbijakrediidilepingust tuleneva nõude alusel tehtud maksekaäsk voĩ tagaseljaotsus ning Kavandatud TMS-i ja TsMSRS-i algatatud sundtaäitmine, voĩ malus esitada see nou ̃ e regulatsiooni muudatuste mõju ja uuesti kohtulikule kontrollile. põhiseaduspärasus vajavad Eeltoodud muudatus on lubamatu, vastuolus seadusega täiendavat analüüsi. Muudatused ning õigusemõistmise printsiipidega, põhimõtteliselt jäetakse eelnõust välja. kontrollitakse uuesti kohtuniku poolt lahendi väljaandmisel tehtud tegevust. Veel enam Tekib küsimus, et kui kohtuniku poolt välja antud kohtuotsus seatakse kahtluse alla, kes siis sellises olukorras võtab vastutuse? Põhimõtteliselt peaks algatatama ka märkimisväärselt palju distsiplinaarmenetlusi kohtunike suhtes, kes on ebaseadusliku kohtuotsuse välja andnud, nõude põhjendatust kontrollimata. See omakorda viiks kohtunike puuduseni õigussüsteemis, sest olenevalt välja antud ebaseaduslikest kohtuotsuste arvust tuleb arvestada ka seda, kas kohtunik saab üldse edaspidi ametis jätkata või mitte. Üldiselt on riik põhjustanud antud olukorras märkimisväärselt kahju nii võlausaldajale kui ka võlgnikule. Hetkel ainsana, kes vastutavad ja kannatavad kahju, on krediidiandja ja lisaks isikud, kes on tarbijakrediidilepingust tuleneva nõude soetanud, nendele jutskui langeb tagasiulatuvalt vastutustundliku laenamisega seotud kontroll, kuid siinkohal tuleb silmas pidada, et ka kohus ei ole varasemalt sellele tähelepanu pööranud ja nõuetekohase kontrollita lahendid välja andnud, seega vastutus peab olema võrdne. Riigi tegemata töö hilisem lappimine hambutu seadusemuudatusega ei saa olla õigusriigis lubatav. 104 Lisaks viitame antud juhul menetlusosaliste ebavõrdsele kohtlemisele. Maksekäsk ja tagaseljaotsus on täitedokumendid, jääb arusaamatuks millistele alustele tuginedes leitakse õigus hakata maksekäske ja tagaseljaotsuseid eristama, kas kätte on võetud tarbijakrediidilepingust tulenev nõue või on see mingil muul võlaõiguslikul suhtel põhinev. Viide, et muudatuse tegemisel on ennekõike silmas peetud seda võimalikku vastuväidet, et enne täitedokumendi andmist ei kontrollinud ükski sõltumatu organ või isik tarbijakrediidilepingu vastavust seaduse nõuetele, sealhulgas, kas tarbijakrediidi lepingu sõlmimisel järgiti vastutustundliku laenamise põhimõtet või mitte, ei päde. Eelmainitud kohtulahenditel ongi oma eesmärgipärasus ja nende õiguspärasus on tulenenud alati seadusest. Nii on maksekäsu kiirmenetlus olnud lihtsustatud menetlus, mille raames on olnud võimalik saada kohtulahend, kui ka tagaseljaotsus, mis on kohtuotsuse liik, kus kohus teeb oma otsustuse hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses (TsMS § 407). Rõhk siin on õiguslikult põhjendatud, mis tähendab, et kohtunik on teinud otsuse oma siseveendumuse kohaselt ja selle ümbervaatamine muus menetluses ei ole kuidagi seaduslik. Hetkel on paratamatult mindud seda teed, et koheldakse tarbijakrediidiga seotud osapooli alusetult oluliselt halvemini kui kõiki teisi. Põhimõtteliselt soovitakse muudatustega luua olukord, kus seadused ei kehti kõigile ühtmoodi, vaid on valdkond, mille reguleerimine toimub mingitel teistel alustel ja põhimõtetel, küll aga selline ebavõrdne kohtlemine ei saa olla lubatud õigusriigis. Isegi kui eeldada, et tehtavad muudatused ei ole vastuolus regulatsioonidega, siis nende tagasiulatuv mõju ei saa olla aktsepteeritav. Minna tagasi ajas kümme aastat ning hakata lahkama sellel ajal tehtud kohtulahendeid on välistatud, veel enam on selge, et mingisuguseid täiendavaid dokumente koguda nende nõuete kaitseks ei ole võimalik. Euroopa Kohus on korduvalt rõhutanud (vt lahendit nr C- 178/23: ERB New Europe Funding II p 32, 33, 35), et kohtuotsuse seadusjõu põhimõttel on suur tähtsus nii liidu õiguskorras kui ka riigisisestes õiguskordades. Selleks et tagada nii õiguse ja õigussuhete stabiilsus kui ka korrakohane õigusemõistmine, on nimelt oluline, et kohtulahendeid, mis on jõustunud pärast olemasolevate edasikaebevõimaluste ammendamist või selleks ette nähtud tähtaegade möödumist, ei oleks enam võimalik vaidlustada (9. aprilli 2024. aasta kohtuotsus Profi Credit Polska (jõustunud kohtuotsusega lõpetatud asja teistmine), C-582/21, EU:C:2024:282, punkt 37 ja seal viidatud kohtupraktika). Sellest lähtuvalt ei kohusta liidu õigus üldjuhul liikmesriigi kohut jätma kohaldamata riigisiseseid menetlusnorme, mis omistavad kohtulahendile seadusjõu, ja seda isegi siis, kui see võimaldaks heastada liidu õigusega vastuolus oleva 105 riigisisese olukorra (9. aprilli 2024. aasta kohtuotsus Profi Credit Polska (jõustunud kohtuotsusega lõpetatud asja teistmine), C-582/21, EU:C:2024:282, punkt 38 ja seal viidatud kohtupraktika). Kui aga kohaldatavad riigisisesed menetlusnormid võimaldavad liikmesriigi kohtul teatavatel tingimustel muuta jõustunud lahendit, et viia olukord liikmesriigi õigusega kooskõlla, tuleb võrdväärsuse ja tõhususe põhimõtetest lähtudes nende tingimuste täidetuse korral seda võimalust eelistada, et taastada vaidlusaluse olukorra kooskõla liidu õigusega. Kusjuures ka Euroopa Kohtu lahendis nr C-679/18 (OPR- Finance) ei ole asutud seisukohale, et jõustunud kohtulahend tarbijakrediidilepingu osas ei kehtiks, juhul kui kohus ei ole lahendi tegemisel kontrollinud vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist. Selles lahendis on ainuüksi selgitatud, et direktiivi 2008/48/EÜ (mis ei ole liikmesriigis otsekohalduv) kohaselt peaks liikmesriigi kohus tarbijakrediidilepingu puhul analüüsima omal algatusel, kas on rikutud krediidiandja lepingueelset kohustust hinnata tarbija krediidivõimelisust, samas ei ole kohus asunud seisukohale, et sellise kohustuse mittejärgimine muudaks tühiseks juba jõustunud kohtulahendi. Ka Euroopa Kohus on üheselt rõhutanud, et jõustunud kohtulahendi tühistamine ega hilisem vaidlustamine ei ole reeglina lubatud ja erandkorras saaks seda teha kooskõla saavutamiseks Euroopa Liidu õigusega vaid juhul, kui see tuleneks selgelt liikmesriigi õigusest – Eesti kehtiv õigus ei võimalda tarbijakrediidilepingu asjades jõustunud kohtumääruse (so maksekäsk) ja tagaseljaotsuse tühistamist ega vaidlustamist argumendiga, et sellise lahendi tegemisel ei ole kohtu poolt kontrollitud vastutustundliku laenu andmise põhimõtte täitmist. Jõustunud kohtulahendi õigusjõu mittetunnustamine, võlausaldajale selles osas täiendavate kohustuste panemine ja tingimuste seadmine (jõustunud kohtulahendi õigusjõu saavutamiseks) ning jõustunud kohtuasjas uue vaidluse algatamise võimaldamine rikub üheselt ja lubamatult Eesti Vabariigi Põhiseaduses sätestatud õiguskindluse põhimõtet. Seega saaks vastavaid kontrollmehhanisme rakendada seaduslikkuse ja õiguspärasuse tagamiseks ning põhiseadusega vastuolu ja riigile kahju tekkimise välistamiseks, vaid nende tarbijakrediidilepingu osas tehtud maksekäskude ja tagaseljaotsuste osas, mis on tehtud alates 01.01.2026, st selles osas puudub eelnõus toodud õigusmuudatustel tagasiulatuv õigusjõud. Juba jõustunud kohtulahendite lahtimuukimine tooks kaasa ka riigi rahalise vastutuse väga suures mahus. Riigivastutuse seaduse § 7 lg 1 kohaselt isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, võib nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist. 106 Riik on kehtiva seadusandluse kohaselt andnud võlausaldajatele lubaduse, et ka tarbijakrediidilepingute puhul on võimalik oma nõue kohtumenetluses maksma panna maksekäsu kiirmenetluses ja tagaseljaotsusega. Lisaks see, et nimetatud menetluses tehtud lahendi jõustumisel ei ole võimalik sellist jõustunud kohtulahendit hiljem ei tühistada ega vaidlustada. Riigile on tasutud nii riigilõivu kui kantud ka kulusid nii maksekäsu kiirmenetluse avalduse kui hagi koostamiseks. Riigi poolt eespool viidatud lubaduse rikkumine tooks kaasa võlausaldajatele õiguse esitada riigi vastu tekitatud kahju hüvitamise nõue – selline nõue hõlmab nii tasutud riigilõivu, muid maksekäsu menetluses kantud kulusid, kui ka võimalikku varalise kahju nõuet saamata jäänud tulu osas (nt juhul, kus nõuet ei ole enam mõistlikult võimalik maksma panna nt puuduliku dokumentatsiooni tõttu). 5. 4. Kui pankrotimenetluses esitatud nõue põhineb Arvestatud, selgitatud maksekäsul või tagaseljaotsusel, nõutakse lisadokumentide esitamist, mis toẽ ndavad Kavandatud PankrS-i tarbijakrediidilepingu kehtivust, krediidi kulukuse regulatsiooni muudatuste mõju ja määra oĩ gsust ning vastutustundliku laenamise põhiseaduspärasus vajavad põhimõtte järgimist. täiendavat analüüsi. Muudatused Taoliste nõuetega ei saa nõustuda, ennekõike põhjusel, et jäetakse eelnõust välja. see tekitab täieliku õigusselgusetuse nõudeavalduse sisu osas, mis nõudeid ja mil viisil peaksid võlausaldajad siis lõpuks pankrotimenetluses esitama. Nõudeavalduse vormile on konkreetsed nõuded, nii näeb pankrotiseadus ette, et nõudest teatamiseks tuleb esitada haldurile kirjalik avaldus ja tõendid avalduses nimetatud asjaolude kohta (nõudeavaldus). Nõudeavalduses märgitakse nõude sisu, alus ja suurus, samuti see, kas nõue on tagatud pandiga. Seega, kui on olemas asjas kohtulahend, siis ilmselgelt tugineb võlausaldaja nõude sisu, aluse ja suuruse esitamsiel sellest. Nüüd aga täiendavate dokumentide esitamisel muudab see nõudeavalduse põhimõtteliselt sisutühjaks, sest lisadokumentide lugemine varjutab kogu nõude selguse. Eelnõu seletuskirja punktis 6.2.13 on olulisel määral eksitud ka kavandatavate muudatuste mõju hindamisel. Esiteks tekitavad muudatused õigusselgusetust, sekkuvad räigelt poolte vahelistesse kokkulepetesse (notariaalse kokkuleppe sisuline kontroll) või ka maksekäsu kiirmenetluses sõlmitud maksegraafikus (mis on kinnitatud maksekäsuga) ja ei ole absoluutselt arvesse võetud andmete säilitamisel kehtivaid tähtaegu. Muudatused toovad kaasa ulatusliku halduskoormuse kasvu kõigile osapooltele. Soovime juhtida tähelepanu asjaolule, et viide sellele, et loovutatud nõuete puhul kandub sälilitamiskohustus üle uuele võlausaldajale on meelevaldne ja asjatundmatu. Nimelt ei ole ettenähtud koguda krediiditoimikust pärit andmeid ega ka muid dokumente juhul kui selleks vajadus puudub. Seega, toimub enamasti andmete kogumine üksnes juhul kui nõue edastatakse 107 hagimenetlusse (hetkel juba ka teataval määral maksekäsu kiirmenetluse raames). Mis aga puudutab varasemaid nõudeid, siis neid andmeid ei ole säilunud kellelgi, kuivõrd eelduslikult nõude sissenõutavaks muutumisest kolme aasta jooksul otsustatakse selle edasine saatus, mis tähenda enamasti kohtusse esitamist ja täitedokumendi saamist. Kui aga viis aastat hiljem, peale täitedokumendi koostamist (maksekäsk), algatatakse maksejõuetusmenetlus ning hakatakse uuel ringil uusi dokumente koguma, siis ilmselgetel põhjustel neid enam esitada ei oleks. Nõude loovutamisest on möödas 8 aastat, maksekäsu kiirmenetluses dokumente uuel võlausaldajal vaja ei olnud ja krediidiandjal puudub õigus neid säilitada põhjendamatult üle kolme aasta. Seega, jõustunud kohtulahendite täiendava kontrolli läbiviimine rikub nii krediiti väljastavate asutuste, nõuete ostjate kui ka andmesubjektide õigusi. Lisaks on ka antud muudatuste raames seletuskirjas esile toodud ebaadekvaatne selgitus täiendava kontrolli vajaduse osas – s.o välistada olukorrad, kus tarbijakrediidinõuded saavad automaatse ja kontrollimatu tunnustuse üksnes formaalse täitedokumendi olemasolu tõttu, kuigi kohtumenetluses ei ole sisulist analüüsi toimunud. Kui maksekäsu kiirmenetluses välja antud maksekäsku siiani võiks küll pidada formaalseks (mida ta enam planeeritavate muudatuste valguses ei ole), siis tagaseljaotsus on kohtuniku poolt kontrolli läbinud menetluse tulemus, s.t, et kui nõue ei ole õiguslikult põhjendatud, siis ei koostaks kohus ka tagaseljaotsust, vaid jätaks hagi kohtuotsusega rahuldamata. Nagu nähtub seletuskirjast, et kui võlausaldaja ei esita nõutud dokumente võib kohus lugeda nõude mitteesitatuks pankrotiseaduse alusel. Ilmne on aga see, et enamusel juhtudel ei olegi võimalik neid dokumente esitada, kuivõrd neid ei ole enam lihtsalt olemas, ega peagi olema. 6. Lisaks sooviksime tähelepanu juhtida muudele Selgitatud muudatustega seotud menetlustele. - Hagi tagamise avalduse lahendamise tähtaja Muudatus ei mõjuta seda, et pikendamine kolmele tööpäevale ei ole kohest sekkumist nõudvates õigustatud ning sellega kaotaks hagi olukordades tuleb hagi tagamine tagamise avalduse lahendamine oma otsustada esimesel võimalusel. eesmärgi. Hagi tagamise avaldus on Kohtumisel kohtute ja iseenesest kiiret sekkumist vajav avaldus, advokatuuriga jõudsid osapooled mistõttu selle venitamisega kolmele ühisele arusaamale, et kui tööpäevale põhjustataks avalduse esitajale olukord nõuab kohest sekkumist pöördumatut kahju. Hagi tagamise (nt tagamise esemeks olev laev avaldusega seotu peab olema rangelt on väljumas sadamast) tuleb see reguleeritud ja kõigile üheselt arusaadav. avalduses selgelt ära näidata. Kohtunike töö mugavamaks muutmine ei saa Kohtud panid professionaalsetele tulla menetlusosaliste õiguste arvelt. esindajatele südamele, et tagamise avaldused esitataks kohtule aegsasti: kohtus nähakse paljudel juhtudel tagamise 108 avaldusi, mis on esitatud viimasel hetkel, kuigi asjaoludest on näha, et avalduse oleks saanud kohtule esitada varem. 7. - Riigilõivu tagastamise osas peab olema selge Selgitatud reguatsioon, kas tagastamine toimub avalduse alusel või mitte. Hetkel kajastub Riigilõivu tagastamine toimub seletuskirjast, et siinkohal on see kohtuniku jätkuvalt avalduse alusel. suva, kuid lähtuda tuleb ennekõike Muudatus annab kohtule õiguse menetlusosaliste õigustest, mitte kohtunike tagastada riigilõivu selle tasunud mugavusest. menetlusosalisele omal algatusel juhtudel, kus kohtule on teada vajalikud andmed riigilõivu tagastamise kohta. 8. Seega, võttes arvesse eeltoodud asjaolusid, siis Selgitatud kavandatavate muudatuste mõju on eelnõus äärmiselt valesti hinnatud ning selle tulemus on paljudes punktides Kohtu töökoormuse vastupidine, kui seda ilmselt eeldatakse. leevendamiseks Seletuskirja punktis 6.2 on esile toodud teemad, mis tarbijakrediidiasjade enamjaolt mõjutavadki kohtute töökoormust (nõuete lahendamisel võetakse esitamine maksekäsu kiirmenetluses, pankrotimenetluses kasutusele IT-lahendus, mis selgete tõendamisreeglite kehtestamine ja sundtäitmise abistab kohtunikke avalduse lubamatuks tunnistamise hagi reeglite muutmine andmete ja vastustundliku tarbijakrediidilepingust tuleneva nõude alusel tehtud laenamise põhimõtte maksekäskude ja tagaseljaotsuste täitemenetluses). kontrollimisel. Arendamisjärgus Tehtavate muudatuste tulemuseks on aga paraku IT-lahendus võimaldab juba enne halduskoormuse koondmõju kohtutele, avalduse kohtunikuni jõudmist menetlusosalistele, ettevõtjatele ja ka kodanikele kontrollida hagiavalduse märkimisväärne, lisaks vastava seaduse rakendamisega vastavust nõuetele ning kaasnevad riigile otsesed kulud riigivastutuse näol. juhendada hagejat andmete Maksekäsu kiirmenetlus ei täida oma eesmärki, seega esitamisel. Andmete kujul esitatakse kõik tarbijakrediidiga seotud vaidlused hagiavalduse esitamine hagimenetlusse, suureneb töökoormus kohtutel ning võimaldab avalduse automaatset suurenevad kulud vastavalt hagejal ja kostjal. töötlemist erinevate AI mudelite Pankrotimenetluses kavandavate muudatustega suureneb abil. Näiteks kontrollida, kas samuti töökoormus seoses täiendava kontrolli avalduse esitamisel on lisatud läbiviimisega olulisel määral nii kohtutel kui ka kõik vajalikud andmed ja usaldusisikutel (seda näitab ka kehtiv praktika, kus dokumendid (nt allkirjastatud menetlustoiminguid tehakse ebanormaalselt harva ning leping, krediidianalüüs). Süsteem just põhjendusega, et ei jõuta tegeleda), vaidluste maht tuvastab automaatselt olulisemad suureneb (usaldusisikud ei ole pädevad hindama andmed (nt sissetulek, vastutustundlikku krediidiandmist), menetlused maksekohustused) ja tõstab need pikenevad. Sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi esile loetavas vormis. Kohtunik esitamisel suureneb töökoormus olulisel määral, ei pea dokumentide vahel käsitsi võlgnikud hakkavad kõigis asjades pöörduma kohtusse. navigeerima ja otsima olulisi Kohus aga peab juba menetusse võtmisel hindama, kas andmeid – töö muutub esitatud hagi on põhjendatud, s.t avama uuesti tõhusamaks ja läbipaistvamaks. täitedokumendini viinud menetluse, vaatama läbi esitatud See võimaldab maakohtute nõudeid, tõendeid jne. Ei ole mõeldav, et kohus koormust tarbijakrediidilepingust automaatselt võtab kõik taolised hagid menetlusse ja tulenevate nõuete läbivaatamisel hakkab väljaantud täitedokumendi tausta uurima oluliselt leevendada, mille menetluse kestel, tekitades sellega põhjendmatuid tulemusel lüheneb ka kulusid pooltele. Lisaks jääb arusaamatuks seletuskirjas menetlusaeg. see, kuidas välistatakse nõuete topeltkontroll vastavas olukorras. 109 Pankrotiseaduse ja täitemenetluse seadustiku muudatused jäetakse eelnõust välja. Julianus Inkasso OÜ 1. Tutvudes eelnõu struktuuri ja seletuskirjaga, oleme aru Teadmiseks võetud, saanud, et antud eelnõu pärineb kahest erinevast mittearvestatud algatusest: • esiteks tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja kohtute Eelnõuga minnakse edasi, seaduse muudatuste ettepanekust, mis lähtuvad eelnõu tagasiside pinnalt tehakse seletuskirja lk 5 viidatud väljatöötamiskavast ja mille vajalike muudatusi. Tegemist on osas toimus kooskõlastamine perioodil 01.07.2024. a - poliitilise otsustusega. 26.08.2024. a; • teiseks kohtunike töörühma poolt väljaspool väljatöötamiskava esitatud ettepanekutest tarbijakrediidilepingust tulenevate maksekäsu kiirmenetluse menetlemise täpsustamiseks. Kohtunike töörühma algatus on sündinud kabinetivaikuses väikse grupi kohtunike poolt, mida ei ole arutatud turuosalistega, ega antud valdkonda kureeriva Rahandusministeeriumi ega ka Finantsinspektsiooniga. Kohtunike töögrupi poolt esitatud eelnõu punktid puudutavad peamiselt vastutustundliku laenamise põhimõtte väidetavatest probleemidest lähtudes kogu maksekäsu kiirmenetluse muutmist. Julianus ei ole väljastanud kunagi ühtegi tarbijalaenu oma 30-ne tegutsemisaasta jooksul, olles turu suurima osalisena menetlenud kõikide Eesti krediidiandjate ja pankade võlanõudeid, kohustusi mittetäitnud krediidisaajate vastu, ning meil on ka kogemus ja arusaam, millised on antud valdkonna mahud, probleemide ulatus ja kitsaskohad. Antud eelnõu on meie arvates aga täielikult ebapädev ning selle koostajatel puudub igasugune arusaam reguleeritavast valdkonnast, mahtudest ning tegelikest probleemidest. Kõnealune olukord on tekkinud tingituna asjaolust, et ettepanekud on esitatud üksikute kohtunike poolt ning eelnõu ei ole läbinud väljatöötamiskava ega arutelude ringi, mis on hea õigusloome tava aluseks ning mis välistaks selliste uitmõtete eelnõusse jõudmise. Kuna antud eelnõu on sedavõrd vildakas, siis tuleks enne järgmisi menetlusetappe kutsuda kokku ümarlaud, milles puudutatud ja huvitatud isikud saaksid tutvustada oma seisukohti, kuulata teiste osaliste argumente ning otsustada, millisel viisil oleks otstarbekas ülesjäävaid probleeme lahendada. 2. Mõistmaks kõnealuse eelnõu vildakust, siis toome Selgitatud sissejuhatuses välja kaks kõige suuremat eelnõuga seotud probleemi. Kohtu töökoormuse Esiteks, ei esitata meie hinnangul eelnõu seadusena leevendamiseks kehtestamisel mitte ühtegi tarbijakrediidi võlanõuet enam tarbijakrediidiasjade maksekäsu menetlusse, kuna see oleks krediidiandjatele lahendamisel, võetakse kasutusele IT-lahendus, mis 110 kahjulik. Selle asemel esitatakse kõik nõuded abistab kohtunikke avalduse hagimenetlusse, mille tulemusel: andmete ja vastustundliku a) suureneb hagimenetluste arv kohtutes 60% (ca 35 000 laenamise põhimõtte tuhandelt 58 000-ni). kontrollimisel. Arendamisjärgus Sellise mahu kasvuga toimetulekuks puudub riigil IT-lahendus võimaldab juba enne igasugune ressurss ning kogu tsiviilkohtupidamine on avalduse kohtunikuni jõudmist ummikus kõikides menetlustes; kontrollida hagiavalduse b) kõikide võlgnike poolt võlausaldajatele makstavad vastavust nõuetele ning kulud suurenevad kordades nii hagimenetluse riigilõivu juhendada hagejat andmete võrra (võrreldes maksekäsu riigilõivuga) kui ka esitamisel. Andmete kujul hagimenetluses võlausaldajatel vajaliku õigusabi hagiavalduse esitamine menetluskulude võrra (maksekäsus on menetluskulud võimaldab avalduse automaatset piiritletud 20 euroga). Keskmiselt peaks iga võlgnik töötlemist erinevate AI mudelite maksma 400 eurot rohkem kohtukulude katteks selleks, abil. Näiteks kontrollida, kas et kehtestataks otsus võlaasjas, mille üle 95% juhtudel avalduse esitamisel on lisatud vaidlus puudub. kõik vajalikud andmed ja dokumendid (nt allkirjastatud leping, krediidianalüüs). Süsteem tuvastab automaatselt olulisemad andmed (nt sissetulek, maksekohustused) ja tõstab need esile loetavas vormis. Kohtunik ei pea dokumentide vahel käsitsi navigeerima ja otsima olulisi andmeid – töö muutub tõhusamaks ja läbipaistvamaks. See võimaldab maakohtute koormust tarbijakrediidilepingust tulenevate nõuete läbivaatamisel oluliselt leevendada, mille tulemusel lüheneb ka menetlusaeg. 3. Teiseks, soovitakse eelnõuga tühistada jõustunud Selgitatud kohtuotsuste kehtivus ning anda kohustatud poolele õigus avada kõik tarbijakrediidilepingu alusel tehtud ja Kavandatud PankrS, TMS-i ja jõustunud kohtuotsused ning kohustatakse õigustatud TsMSRS-i regulatsiooni poolt uuesti tõendama oma õigust. Selline pretsedenditu muudatuste mõju ja õiguspõhimõtte muutmine on põhiseadusega vastuolus põhiseaduspärasus vajavad ning teiseks jäetakse arvestamata selline tõsiasi, et täiendavat analüüsi. Muudatused õigustatud poolel ei ole säilinud alusdokumente, et ta jäetakse eelnõust välja. saaks uuesti samas õigusvaidluses osaleda. Lisaks eeltoodule on eelnõus terve rida põhimõtteid, mis täiesti arusaamatult tekitavad tsiviilkäibe ühel osapoolel kulutusi ning välistavad võimaluse oma õigusi kaitsta või kohtuotsust vaidlustada. Mõistame, et antud eelnõu paljud punktid on kirjutatud inspireerituna mõningate kohtunike veendumusest, et maksekäsumenetluses olevad andmed ei ole alati võlausaldajate poolt korrektselt esitatud. Sellele viidatakse ka eelnõu seletuskirja lk 20 joonealuses märkuses nr 26, et kohus on esitanud politseile avalduse kriminaalasja algatamiseks võlausaldajate vastu kelmuse kahtlustuses. 111 Siinakohal oleks olnud aga korrektne mainida eelnõu seletuskirja koostajate poolt (kes on sellest kindlasti teadlikud), et viidatud kaebus jäeti politsei poolt menetlusse võtmata aluse puudumise tõttu. Julianus, olles tegutsenud võlgade menetlemisel erinevatel turgudel 30 aastat ja menetlenud rohkem kui 4 miljonit võlga, saab kinnitada, et Eestis on Euroopa kõige väiksem maksehäirete suhtarv ning kõige korrektsem maksedistsipliin. Tarbijakrediit on kaasaaegselt ja inimeste vajadusi arvestades kättesaadav ning kõigist väljastatud tarbijakrediitidest jõuab kohtusse alla 2%, näitab nii võlausaldajate tegevuse kvaliteeti, kui ka õigussüsteemi väga head toimivust, mis omab väga suurt preventiivset mõju. Vastutustundliku laenamise põhimõte ja selle järgimine on äärmiselt oluline teema, millega tulebki tegeleda järjepidevalt, mida meie hinnangul Finantsinspektsioon ka teeb (meile teadaolevalt võib vaatamata üksikutele ettevõtetele tehtud ettekirjutustele pidada olukorda Eesti rahuldavaks). Vastutustundliku laenamisega seoses tekkivad vaidlused on põhjustatud aga peamiselt sellest, et tegemist on väga suures osas hinnanguid võimaldava kategooriaga, mis sõltub hindaja isikust. Et vältida prognoosimatu tulemusega kohtuvaidlusi, siis kindlasti tasuks neid reegleid kirjutada selgemaks ja vaidlusi välistavaks. Juhul, kui eesmärgiks on kogu vastutustundliku laenamise hindamise viia aga iga üksiku tarbijakrediidilepingu osas viia kohtuliku kontrolli alla, siis tuleks ümber hinnata ka Finantsinspektsiooni roll selles küsimuses ja dubleerivaid tegevusi vältida. Meie hinnangul on siiski võimalus kehtestada reegleid üldisemal tasemel ning kohtu roll võiks piirduda üksnes vaidluste lahendamisega kohtu poolt. 4. Julianuse seisukohad ja põhjendused eelnõu Teadmiseks võetud, selgitatud vastuolude kohta: 1. Esmalt rõhutame tungivalt asjaolu, et kavandatav Kavandatud TMS-i ja TsMSRS-i eelnõu on sisult absoluutses vastuolus õigusselguse, regulatsiooni muudatuste mõju ja õiguskindluse põhimõtetega ja õigusrahu põhiseaduspärasus vajavad põhimõttega, mis on õigusriigi põhialused vastavalt täiendavat analüüsi. Muudatused Eesti Vabariigi põhiseaduse (edaspidi PS) § 3 ja 10. jäetakse eelnõust välja. Eelnõu koostajal puudub tegelik arusaam ja pilt õigusriigi Muudatuste eesmärgiks on toimimise alustest, PS-st tulenevate põhimõtete tarbijate parem kaitse ja siduvusest seadusandjale, Euroopa Kohtu- ja Riigikohtu kohtusüsteemi korrakohane lahenditest ning seisukohtadest ja tegelikest mõjudest toiminime. ning tagajärgedest tarbijale (võlgnikule), Kohtu töökoormuse krediidiandjate ning krediidiostjatele, aga ka riigi leevendamiseks enda vastutusele (riigi vastutusele). tarbijakrediidiasjade Lisaks on eelnõu koostaja jätnud arvesse võtmata, et lahendamisel, võetakse õigusriigi põhimõtted ei ole õiguslikus hierarhias kasutusele IT-lahendus, mis madalama õigusjõuga kui tarbija õigused. abistab kohtunikke avalduse Eelnõuga soositakse tarbijast krediidisaajat, kes ei ole andmete ja vastustundliku täitnud enda tarbijakrediidilepingust tulenevaid laenamise põhimõtte kohustusi kohaselt ehk võlgnikku, keda eelistab kontrollimisel. Arendamisjärgus seadusandja ja seab paremasse olukorda tarbijast IT-lahendus võimaldab juba enne 112 krediidisaajast, kes täidab enda krediidilepingust avalduse kohtunikuni jõudmist tulenevaid kohustusi kohaselt, mis ei ole mitte mingil kontrollida hagiavalduse juhul proportsionaalne. Eesmärgiga „kaitsta“ tarbijast vastavust nõuetele ning võlgnikku ja „vähendada“ kohtute töökoormust, saab juhendada hagejat andmete eelnõu sisust lähtudes olema tegelikkuses vastupidise esitamisel. Andmete kujul efektiga – oluliselt kulukam ja ajakoormavam. hagiavalduse esitamine Ajakulukam, kohtumenetluse kestvuse vaates, kui ka võimaldab avalduse automaatset menetluskulude vaates tarbijale, kuna seaduse töötlemist erinevate AI mudelite muudatusega luuakse olukord, mil abil. Näiteks kontrollida, kas võlausaldajad/krediidiandjad hakkavad edaspidi oma avalduse esitamisel on lisatud nõudeid kohtusse esitama üksnes hagimenetluses, mis kõik vajalikud andmed ja tagab ulatusliku töökoormuse kasvu maakohtutele. dokumendid (nt allkirjastatud leping, krediidianalüüs). Süsteem tuvastab automaatselt olulisemad andmed (nt sissetulek, maksekohustused) ja tõstab need esile loetavas vormis. Kohtunik ei pea dokumentide vahel käsitsi navigeerima ja otsima olulisi andmeid – töö muutub tõhusamaks ja läbipaistvamaks. See võimaldab maakohtute koormust tarbijakrediidilepingust tulenevate nõuete läbivaatamisel oluliselt leevendada, mille tulemusel lüheneb ka menetlusaeg. 5. 2. Õiguskindluse põhimõte sisaldab õiguse avalikkuse ja Selgitatud arusaadavuse nõudeid, tagasiulatuva mõju keeldu, õiguspärase ootuse ning usalduse kaitse põhimõtteid. Kavandatud PankrS, TMS-i ja Õiguskindluse printsiip peab looma ja tagama kindluse TsMSRS-i regulatsiooni kehtiva õiguskorra suhtes, selgust kehtivate õigusnormise muudatuste mõju ja sisu osas ja ka kindlust kehtestatud normise põhiseaduspärasus vajavad püsimajäämises. PS § 10 sätestab õiguskindluse täiendavat analüüsi. Muudatused põhimõtte. Riigikohus on asunud seisukohale, et jäetakse eelnõust välja. õiguskindlus muudab õiguskorra usaldusväärseks, millisele seisukohale on asunud 10.04.2012. a kohtuotsuse nr 3-1-2-2-11 p 66-s. Õiguskindluse põhimõtte osaks on res judicata- ja vacatio legis põhimõtted. Kohtulahendi seadusjõu põhimõte (res judicata) nõuab kohtulahendite usaldatavust ja püsimajäämist. Kui õigusvaidlus on saanud lahenduse jõustunud kohtulahendiga, keelab res judicata põhimõte sama vaidluse uuesti avamise. Kohtuotsuse õigusjõud on õiguskindluse tagamiseks, luues ja tagades kestvat õigusrahu. Kohtulahendi seadusjõu põhimõte kaitseb juba kohtu poolt tehtud kohtuotsuste püsivust, tagades, et neid ei saa meelevaldselt tagantjärele muuta. Jõustunud kohtuotsuse eesmärgiks on välistada sama kohtuasja teistkordne lahendamine, tagades lisaks õiguskindlusele ka õigusrahu, millisele seisukohale on asunud ka Riigikohus: 113 „Kohtuotsuse seadusjõustumise eesmärgiks on seega välistada sama kohtuasja teistkordne lahendamine, kindlustades seeläbi lisaks õiguskindlusele ka õigusrahu“1. 1 RKPJm 3-4-1-32-14, p 28; RKÜKo 3-3-1-35-15, p 47; 6. 3. Tõlgendades Euroopa Kohtu (edaspidi EK) seisukohta Teadmiseks võetud otsuses C-178/23 kooskõlas EK varasemate seisukohtadega, ei ole EK mõte asjas nr C-178/23 tehtud Tagasiulatuva mõjuga sätted otsuses olnud mitte distantseerida EL ja siseriiklikke jäetakse eelnõust välja. õiguskordi res judicata ja õiguskindluse põhimõttest, vaid tagada, et liikmesriikide siseriiklik õigus näeks ette aluse jõustunud kohtulahendite uueks läbivaatamiseks nt teistmismenetluses. Selline võimalus on kehtivas TsMS §-s 702 olemas (koos TsMS § 703 piirangute ja § 704 teistmisavalduse esitamise tähtajaga ning muude menetluslike eeldustega). EK otsus asjas nr C-178/23 ei võimalda jätta kõrvale, tühistada või muuta jõustunud kohtulahendeid, mille menetluses ei kontrollitud vastutustundliku laenamise põhimõtted, vaid võimaldab üksnes teatud ja väga piiratud tingimustel (nagu teistmine) varasema kohtuvaidluse n-ö taasavamise tarbija kaitseks. Kõnealuses EK otsuses oli tegemist olukorraga, kus tarbija esitas kohtule samas tsiviilasjas teistmisavalduse, et kohus hindaks pärast jõustunud kohtulahendit uuesti, kas tarbijakrediidi lepingutingimused olid ebaõiglased. EK lahendis nr C-178/23 viidatud Euroopa Kohtu varasem praktika kinnitab kohtulahendi seadusjõu põhimõtte tähtsust nii siseriiklikus kui ka liidu õiguses2 . 2 Vt C-582/21 Profi Credit Polska, p 37 ja 38: „Selle kohta tuleb märkida, et kohtulahendi seadusjõu põhimõttel on suur tähtsus nii liidu õiguskorras kui ka riigisisestes õiguskordades. Selleks, et tagada nii õiguse ja õigussuhete stabiilsus kui ka korrakohane õigusemõistmine, on nimelt oluline, et kohtulahendeid, mis on jõustunud pärast olemasolevate edasikaebevõimaluste ammendamist või selleks sätestatud tähtaegade möödumist, ei oleks enam võimalik vaidlustada (6. oktoobri 2015. aasta kohtuotsus Tarşia, C69/14, EU:C:2015:662, punkt 28 ja seal viidatud kohtupraktika, ning 17. mai 2022. aasta kohtuotsus Ibercaja Banco, C600/19, EU:C:2022:394, punkt 41 ja seal viidatud kohtupraktika). Sellest lahtuvalt ei kohusta liidu õigus liikmesriigi kohut jätma kohaldamata riigisiseseid menetlusnorme, mis omistavad kohtulahendile seadusjõu, ja seda isegi siis, kui see võimaldaks heastada liidu õigusega vastuolus oleva riigisisese olukorra (6. oktoobri 2015. aasta kohtuotsus Tarşia, C‑69/14, EU:C:2015:662, punkt 29 ja seal viidatud kohtupraktika, ning 17. mai 2022. aasta kohtuotsus Ibercaja Banco, C‑600/19, EU:C:2022:394, punkt 42 ja seal viidatud kohtupraktika).“ Kõnealusest EK otsusest tuleneb, et olukorra EL õigusega kooskõlla viimiseks tuleb eelistada tingimuste 114 täidetuse korral (s.o seaduses sätestatud teistmise aluse esinemise korral) lahendi muutmist. EK seisukoht ei ole mitte „astuda üle“ seadusjõus olevatest kohtulahenditest ning avada need valimatult mistahes muudes menetlustes, kus vastavale jõustunud kohtulahendile tugineda soovitakse (nt pankrotimenetluses või ka täitemenetluses) uuesti vaidluseks, vaid tagada, et siseriiklikus õiguskorras on olemas menetlusvorm, mis võimaldab õigusrikkumiste korral teatud tingimustel jõustunud kohtulahendite seaduslikkust uuesti kontrollida, eelistades sealjuures võimalust viia need kooskõlla EL õigusega. Riigikohtu praktika RKÜ(Ko 3-1-2-2-11, p 66 ja RKPJm 3-4-1-32-14, p 28; RKÜKo 3-3-1-35-15, p 47) valguses on jõustunud kohtulahendi mõte välistada sama kohtuasja teistkordne lahendamine, mis tagab kaitse õiguskindluse põhimõtte rikkumise vastu. 7. 4. Pankrotiseaduse (edaspidi PankrS) seletuskirjas Selgitatud selgitatakse PankrS § 1003 lg-t 4 järgnevalt: „ühtlasi täiendatakse lõikes 4 kaitsmiseta tunnustatud nõuete Kavandatud PankrS-i nimekirja nõuetega, mis ei vaja pankrotimenetluses regulatsiooni muudatuste mõju ja kaitsmist. Tegemist on nõuetega, mis on ka TMS § 2 lg 1 põhiseaduspärasus vajavad kohaselt täitedokumendiks ning millel on suur täiendavat analüüsi. Muudatused õiguskindlus, need on jõustunud ning neid ei ole võimalik jäetakse eelnõust välja. vaidlustad.“(Pankrotiseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 195 SE seletuskiri, lk 122. Kättesaadav siin: https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/857ac 417-4293-45a1-a782-0c19c257a42c/). Seadusandja tahe on olnud, et kaitsmiseta kuuluvad tunnustamisele jõustunud kohtulahendid, lubamatu on, et seadusandja oma tahet meelevaldselt ja ajalise tagasiulatuse piiranguta muudab. PS järgi peab olema tagatud õiguskindlus, et kohtuotsused jäävad kehtima ning neid ei ole võimalik vaidlustada. Seega eelnõuga seatakse jõustunud kohtulahendi seadusjõud kahtluse alla, mis on ilmselgelt vastuolus õiguse tõhususe, jõustunud kohtulahendi seadusjõu ja õiguskindluse põhimõttega. 8. 5. Äärmiselt kaalukat tähtsus omab eelnõu vaates ka Selgitatud vacatio legis põhimõtte tundmine ja järgimine, mis sedastab, et õigusnormi kehtestamisel peab selle Kavandatud PankrS, TMS-i ja adressaadile jätma piisavalt aega õigusnormiga tutvuda ja TsMSRS-i regulatsiooni sellest aru saada ning valmistuda muutunud õiguskorraga muudatuste mõju ja kohanemiseks. Olukorras, mil muutunud õigusnorm näeb põhiseaduspärasus vajavad ette isikule, käesoleval juhul täiendavat analüüsi. Muudatused krediidiandjale/võlausaldajale, suuremad kohustused või jäetakse eelnõust välja. halvendab tema senist õiguslikku positsiooni, peab tal olema piisavalt aega leida ja kasutada ressursse, et uusi õigusnorme järgida. Äärmiselt oluline on seda põhimõtet järgida ka ettevõtluskeskkonna vaates, kui muudatus eeldab teistsuguste äririskide võtmist, ettevõtja poolt kulutuste tegemist jne. Vacatio legis põhimõtte kohaselt on lubamatu riigi poolt kehtestada uusi norme üleöö ja tagasiulatuva 115 ajalise piiranguta ning vastuolus õigusriigi põhimõtetega. 9. 6. Lisaks on eelnõu koostamisel jäetud arvesse Selgitatud võtmata asjaolu, et õigusselguse, õiguskindluse ja õigusrahu saabumise tõttu puudub võlausaldajatel Kavandatud PankrS, TMS-i ja mistahes kohustus või vajadus säilitada TsMSRS-i regulatsiooni tõendeid/alusdokumente, mistõttu on nende hilisem muudatuste mõju ja esitamine kohtuvaidluste avamisel ilmselgelt võimatu, põhiseaduspärasus vajavad kuna tõendite/alusdokumentide esitamise kohustust ei ole täiendavat analüüsi. Muudatused olnud võimalik ette näha ega peagi ettenähtuv olema ning jäetakse eelnõust välja. millede ajalise piiranguteta säilitamine oleks muuhulgas ka vastuolus IKÜM´iga ja asjakohaste Eesti Vabariigi seadustest tulenevast dokumentide säilitamise tähtaegadega, näiteks KAVS § 47 lg 5 esimeses lauses sätestatuga (KAVS § 47 lg 5 esimene lause kohaselt krediidiandja või -vahendaja säilitab kõik krediidi väljastamise ning krediidi teenindamisega seotud käesolevas seaduses nimetatud andmed ja dokumendid, mille alusel tarbijale krediiti antakse või teenust osutatakse, sealhulgas krediiditoimikusse kuuluvad andmed ja dokumendid, muutumatuna ja Finantsinspektsioonile kättesaadavana kogu tarbijaga õigussuhte kestmise aja ning kolme aasta jooksul tarbijaga lepingu lõppemisest arvates, kui õigusaktis ei ole sätestatud teisiti. 10. 7. Julianus leiab, et seaduseelnõu koostajad ei ole Mittearvestatud. Tehtav piisavalt analüüsinud ega adekvaatselt hinnanud muudatus ei mõjuta pacta sunt maksekäsu kiirmenetluse regulatsiooni servanda põhimõtet. kavandatavate muudatuste tegelikku mõju ja Krediidiandjal on võimalik tagajärgi. Eelnõu regulatsioon kahjustab nõude sissenõudmiseks teha esmajärjekorras tarbijast võlgnikku. valik ka hagimenetluse kasuks ja Eelnõu kohaselt maksekäsu kiirmenetluse raames on nõuda hagimenetluses kogu võimalik nõuda üksnes tarbijakrediidi põhisummat, summat, millele tal on õigus. seadusjärgset intressi ja viivist, millega krediidiandjat Eelnõuga kehtestatakse sunnitakse osaliselt oma nõudest loobuma ja tegema menetluslik erisus maksekäsu menetluslikus vaate valik hagimenetluse kasuks. kiirmenetluses, mille kasutamine Märgitud viisil nõude ümberkujundamise kohustus on ei ole krediidiandjale ilmselgelt vastuolus võlaõiguse ühe aluspõhimõttega – kohustuslik, vaid tema leping on täitmiseks kohustuslik. Lisaks kehtestatakse vabatahtlik valik. eelnõuga VÕS-ga vastuolus olev nõuete tasumise järjekord (Näiteks kui tarbijakrediidilepingu kehtivuse jooksul on tarbija hilinenud lepinguliste kohustuste täitmisega, on krediidiandjal õigus nõuda kohustuse täitmise eest lepingujärgset viivist. Olukorras, mil tarbija tasub viivise nõude ja jätkab tarbijakrediidilepingu kohast täitmist, on põhjendamatu maksekäsu kiirmenetluse nõude esitamisel lugeda tarbija poolt tasutud viivis tasutuks põhivõla katteks), välistatakse VÕS-is sätestatud sissenõudmiskulude nõudmine ning seatakse kohustus esitada samaväärne tõendite kogum nagu hagimenetluses, millega kaasneb kaalukas ajakulu. 11. Julianus ei nõustu mitte mingil juhul TsMS § 481 Selgitatud lõigetega 24 ja 25 täiendusega. Tarbijakrediidilepingust tuleneva nõude ümberarvestamise tagajärgi ei ole eelnõu Tegemist on õiguspoliitiliste koostaja tegelikult läbi mõelnud. Tegemist ei ole pelgalt valikutega, mille eesmärk on 116 matemaatiliste tehetega, vaid sellel otsene mõju on ka nõrgema osapoole parem kaitse Finantsinspektsioonile krediidiandjate ja -ostjate poolt kohtumenetluses. Hagimenetluse esitatavatele aruannetele (milline kohustus tuleneb lihtsustamiseks ja kohtu KAVS´ist ja KIOS´ist) ja aruannete õigsusele. Eeltoodud koormuse leevendamiseks viisil tarbijakrediidilepingute alusel nõuete võetakse kasutusele tehniline ümberarvestamine tooks kaasa topelt raamatupidamise abivahend. Menetluses esitatavad kohustuse Finantsinspektsioonile esitatavate aruandluse dokumendid võimaldavad ja maksekäsu kiirmenetluses esitatavate nõuete jaoks. kontrollida maksekäsu eelduste Lisaks on jäetud eelnõu koostaja poolt analüüsimata täitmist ja avalduse vastavust tegelik mõju ja tagajärgi, mis kaasneks nõude seaduse nõuetele. Seadusandjal ümberarvestamisega tarbijale kohtumenetluse vaates ja on õigus muuta formaalse ka võlgnikule. Kohtueelses võla sissenõudmise menetluse reegleid, kui menetlus menetluses esitab krediidiandja või krediidiinkasso on osutunud problemaatiliseks tarbijast võlgnikule võlanõude tarbijakrediidilepingu ega taga nõrgema osapoole alusel, s.t ilma ümberarvestuseta. Maksekäsu tegelikku kaitset. Võlausaldaja ei kiirmenetluses avalduses tuleks nõue esitada saa eeldada, et ta saab ümberarvestatuna ja olukorras, mil maksekäsu kohtulahendi nõude aluseks kiirmenetluse läheb üle hagimenetluseks, esitatakse nõue olevaid dokumente esitamata. hagiavalduses taas täies ulatuses vastavalt tarbijakrediidilepingule. S.t eelnõu kohaselt oleks maksekäsu kiiremenetluse avalduses tarbijakrediidilepingu alusel nõude esitamine ja maksekäsu kiirmenetluse avalduse hagimenetlusse ülemineku korral, nõude esitamise põhimõte/loogika erinev. Eeltoodu toob ilmselgelt kaasa tarbijast võlgniku segaduse, mida täpselt nõutakse, miks nõude pidevalt muutub. Vähem tähtsust ei oma asjaolu, et võlanõuete kohta avaldatavad maksehäirete andmed maksehäireregistrites muutuvad ebaõigeks/valeks, mis toob omakorda kaasa täiendavate vaidluste halduskoormust nii maksehäireregistri pidajatele, maksehäirete avaldajatele kui ka Andmekaitse Inspektsioonile. Selline lähenemine moonutab maksekäsu kiirmenetluse eesmärki kui lihtsustatud ja kuluefektiivset menetlust, mille tulemusel suunatakse tarbijakrediidilepingutest tulenevad nõuded edaspidi kohtusse üksnes hagimenetlusse, mis on menetluskulude ja koormuse poolest tarbijast võlgnikule oluliselt ebasoodsam ehk kulukam. Kavandatava muudatusega kaotab maksekäsu kiirmenetlus oma senise väärtuse, seades kaalukad koormavad piirangud, mille tõttu esitatakse edaspidi tarbijakrediidilepingute alusel nõuded kohtusse hagimenetluse korras. Eelnõu kohaselt ei suurendata maksekäsu kiirmenetluses välja mõistetavat esindustasu suurus/summat (20 eurot), mis ei kata avalduse lisadena esitatavate alusdokumentide komplekteerimise ja esitamise ning tarbijakrediidilepingust tuleneva nõude ümberarvestamisega kaasnevat ajakulu, mis on samaväärne hagimenetluses tõendite kogumise mahuga. Maksekäsu kiirmenetluses välja mõistetav esindustasu ei ole proportsionaalne hagimenetluses välja mõistetava esindustasuga. Lisaks vastavalt riigilõivuseadusele on 117 hagiavalduse esitamisel tasutav riigilõiv kõrgem/kallim kui maksekäsu kiirmenetluse avaldustelt tasutav riigilõiv. Riigilõiv mõistetakse samuti välja tarbijast võlgnikult, kahjustades seeläbi seadusandja poolt tarbija majanduslikku olukorda. Näiteks 1000 euro suuruse tarbijakrediidi nõude maksekäsu kiirmenetluse avaldusega esitamisel tuleb TsMS § 59 lg 6 kohaselt (avalduse esitamisel maksekäsu kiirmenetluse asjas tasutakse riigilõivu 3 % nõudelt, kuid mitte vähem kui 65 eurot) tasuda riigilõiv summas 65 eurot. Tarbijakrediidilepingu alusel hagiavalduse esitamisel tsiviilasjas hinnaga kuni 1000 eurot tuleb vastavalt riigilõivuseaduse lisale 1 tasuda riigilõiv summas 245 eurot. Eeltoodu täiendab, et ainuüksi riigilõivu (mis mõistetakse välja tarbijast võlgnikult) tuleb tarbijast võlgnikul edaspidi tasuda vähemalt 180 euro võrra suuremas summas. Millele lisandub kohtumenetlusega kaasnev menetluskulu/esindustasu, mille maksimaalne suurus maksekäsu kiirmenetluses on 20 eurot, hagimenetluses sadades eurodes suurem. Eelnõu seletuskirjas (lk 13 teises lõigus) märgitakse, et maksekäsu kiirmenetluses kui formaalses elektroonilises menetluses ei saa hinnata hagimenetlusega samaväärselt tõendeid, seetõttu luuakse erireeglid tarbijakrediidilepingust tuleneva nõude kohta toimuvas maksekäsu kiirmenetluses. Selline käsitlus on otseses vastuolus Euroopa maksekäsu menetluses kehtiva praktikaga, mille kohaselt ei ole krediidiandjatel ega - ostjatel kohustust esitada alusdokumente nõude tõendamiseks, ning vastavaid tõendeid ei ole seni ka nõutud. Seega on eelnõuga kavandatav regulatsioon ilmselges vastuolus kehtiva Euroopa Liidu õigusega, kahjustades õigusselgust ning õigusakti kooskõla liidu normistikuga ja praktikaga. Kokkuvõttes eelnõuga maksekäsu kiirmenetluse kavandatud muudatused ei saavuta seletuskirjas märgitud eesmärki - optimeerida kohtute töökoormust ega suurenda menetluste tõhusust, vaid suunavad tarbijakrediidilepingutest tulenevad nõuded formaalselt lihtsustatud maksekäsu kiirmenetluse asemel oluliselt kulukamasse ja ajamahukamasse hagimenetlusse. Tulemuseks on menetlusökonoomikale vastupidise olukorra saavutamine ehk oluline koormuse suurenemine nii kohtutele kui krediidiandjatele ja- ostajatele ning hagimenetluse sundvaliku tõttu menetluskulude suurenemine tarbijatest võlgnikele. Eelnõu seletuskirjas on märgitud, et 2024. a esitati maakohtutele tarbijakrediidilepingute alusel 4673 hagiavaldust, Pärnu Maakohule esitati samal aastal lahendamiseks 46 429 võlaasja, millest 48 % moodustasid tarbijakrediidinõuded. Eelnõus on korduvalt rõhutatud, et eelnõu eesmärgiks on toetada kohtusüsteemi töökoormuse optimeerimist ja menetlusökonoomikat, mis on ilmselgelt paljasõnaline eelnõu seletuskirja illustreeriv põhjendus. Tegelikkuses ei hoomata ega 118 saada aru võlausaldajate järgnevatest sammudest, ega olda selleks mitte mingil viisil valmis ja valmistunud, kuna maksekäsu regulatsiooni muutmisega saavutatakse vastupidine olukord. Maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamise asemel esitatakse edaspidi tarbijakrediidilepingute alusel nõuded kohtutesse ainult hagiavaldusega, millega kaasneb meie hinnangul ulatuslikult kohtute töökoormuse kasv, hinnanguliselt vähemalt 500 % (Tegemist on matemaatilise arutuse tulemusel saadudu järeldusega, võttes aluseks eelnõu seletuskirjas märgitud 2024. a esitatud hagiavalduste arvu (4673 hagiavaldust) ja 22 285 maksekäsu kiirmenetluse avalduse avu (s.o 48 % esitatud maksekäsu kiirmenetluse avaldusest, mille aluseks oli tarbijakrediidileping) ning lähtudes eeldusest, et kõik krediidiandjad esitavad edaspidi tarbijakrediidilepingutest tulenevad nõuded maakohtusse hagiavaldusena, s.o 22 285 täiendavat hagimenetlus) arvestades ajas tsiviilasjade arvu kasvu, millele lisanduvad varasemalt maksekäsu kiirmenetluse avaldusena esitatud asjad, kuid regulatsiooni muutmise korral esitatakse edaspidi samasisulised asjad kohtusse hagiavaldusena. Lisaks on eelnõu koostaja jätnud arvesse võtmata olulise asjaolu, et kehtiv TsMS ei näe ette tõendite esitamist, kontrollitakse üksnes maksekäsu kiirmenetluse lubatavust ja avalduse nõuetele vastavust, mida teostavad Pärnu Maakohtu maksekäsuosakonnas kohtunikuabid ning hulgaliselt referente. Maksekäsuosakonna koosseisu ei kuulu ühtegi kohtunikku, ometigi soovitakse eelnõuga luua olukord, mis ei ole kooskõlas kohtunikuabi pädevusega. Selgusetuks jääb, kas eelnõu tooks kaasa kohtunikuabide pädevuse olulise laiendamise – andes õiguse hinnata tõendeid, vajadusel neid omal äranägemisel täiendavalt lisaks küsida. Eeltoodu puhul oleks tegemist õigusemõistmisega, milleks PS-st tulenevalt kohtunikuabidel ei ole pädevust antud. 12. 8. Julianuse seisukoht eelnõu eelpool käsitlemata Mittearvestatud muudatusettepanekute kohta. TsMS § 178 lg 2 muudatust, mille kohaselt Muudatus on kohane ja vajalik menetluskulude kindlaks määramise peale võib edasi menetlusökonoomia eesmärgil. kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või Vajalikke muudatusi ei saa ära menetluskulusid kandma kohustatud menetlusosaline, kui jätta kaalutlusel, et tuleb eeldada, vaidlustatav menetluskulude summa ületab 500 eurot, et menetlusosalised hakkavad Julianus ei toeta. Kavandatav muudatus ei oma sisulist oma menetlusõigusi massiliselt menetlusökonoomilist väärtust, vaid võib tekitab pahauskselt kasutama, millele praktikas olukorra, kus menetlusosaline või märkuses viidatakse. menetluskulusid kandma kohustatud isik esitab menetluskulud teadlikult suuremas summas, pelgalt selleks, et säilitada endale edasikaebeõigus. Seeläbi moonutab säte menetlusosaliste käitumist ning kahjustab ausa ja läbipaistva menetluse põhimõtteid. 13. TsMS §-s 405, s.o lihtmenetluse piirmäärade Mittearvestatud, selgitatud muutmist, Julianus samuti ei toeta. 119 Lihtmenetluse piirmäärade muutmisega luuakse olukord, Lihtmenetluse meetmete mille kohaselt sisuliselt 99 % tarbijakrediidi nõuetest kasutamine ei ole kohtuniku lahendatakse lihtmenetluse korras, mille tagajärjeks on kohustus vaid võimalus, st kohus kohtulahendile edasikaebamise õiguse mitte andmine ehk saab menetlust lihtsustada ära võtmine menetlusosalistelt, kalduda kõrvale tõendite vastavalt konkreetse asja kogumise vorminõuetest, tunnustada tõendina ka vajadustele. seaduses sätestamata tõendusvahendeid ning teha Tarbijakrediidilepingust kohtulahend kirjeldava osata, s.t kohtulahendis puuduks tulenevate nõuete puhul tuleb sel juhul viide, et tegemist on tarbijakrediidilepingul kohtul kontrollida põhineva kohtulahendiga, enne mille tegemist on kohus vastutustundliku laenamise kontrollinud krediidiandja poolt vastutustundliku põhimõtet olenemata sellest, kui laenamise põhimõtte järgimist, mida nõuab Eesti suur on tsiviilasja hind – see nõue Vabariigi ja Euroopa Liidu kohtupraktika. tuleb materiaalõigusest. Lihtmenetluse asjades edasikaebamise kohta on Riigikohus andnud juhise õiguse ühetaoliseks kohaldamiseks ja asunud seisukohale, et ringkonnakohus saab menetlusökonoomia kaalutlusel lihtmenetluses tehtud kohtulahendi peale esitatud kaebuse menetlemisest keelduda üksnes siis, kui kaebus tervikuna on ilmselgelt põhjendamatu. 14. TsMS §-s 484¹ muudatust Julianus samuti ei toeta. Eelnõuga soovitakse lisada TsMS § 484¹ uus lg 4, mille Mittearvestatud, selgitatud kohaselt ei kohaldataks käesoleva paragrahvi lõigetes 1– 3 sätestatut tarbijakrediidilepingust tulenevatele nõuetele Muudatuse eesmärkideks on ning kui sellise nõude või nõude osa puhul on maksekäsu vältida tarbijakrediidilepingust tegemise eeldused täidetud vaid osaliselt, jätab kohus tulenevate ülemääraste nõuete avalduse rahuldamata. Jääb arusaamatuks (ja mis ei selgu esitamist maksekäsu ka seletuskirjas), miks on sellise erandi tegemine vajalik, kiirmenetluses ja parandada s.t. miks ei võiks ka tarbijakrediidilepingu alusel esitatud avalduste kvaliteeti. Samuti nõude puhul olla lubatud nõude osaline rahuldamine, kui võimaldab muudatus optimeerida maksekäsu osakond leiab, et maksekäsu tegemise maksekäsuosakonna eeldused on täidetud vaid osade nõuete või nõude osa töökoormust, kuna selliste suhtes ja avaldaja on osalise makseettepaneku avalduste puhul ei tule kohtul tegemisega nõus. Sellise võimaluse piiramisel/ära edaspidi lõike 1 alusel avaldaja võtmisel on avaldaja sunnitud esitama kogu nõude osas poole seisukoha saamiseks hagiavalduse ega saagi kaaluda võimalust piirduda pöörduda. otstarbekuse huvides maksekäsu menetluse jätkamist kasvõi osa nõude suhtes. Seeläbi on kavandatav muudatus vastuolus eelnõu algse eesmärgiga, milleks oli vähendada maakohtute koormust. Selliselt tarbijakrediidilepingutel põhinevate nõuete eristamine ei ole kuidagi põhjendatud ning on vastuolus PS §-s 12 sätestatud võrdse kohtlemise põhimõttega. 15. TsMS § 482 täiendustega Julianus samuti ei nõustu Mittearvestatud põhjusel, et tõendite esitamise nõude kehtestamine maksekäsu kiirmenetluses on vastuolus selle menetluse Maksekäsu kiirmenetlus on liigi olemusega kui ka PS §-s 146 sätesatuga, mille seadusandja loodud lihtsustatud kohaselt on õiguse mõistmise pädevus ainult kohtul. võimalus rahaliste nõuete Lisaks ka Euroopa Liidu teiste liikmesriikide maksekäsu lahendamiseks. Võlausaldaja ei kiirmenetluse- ning ka Euroopa Maksekäsu praktikaga. saa eeldada, et ta ei pea oma 120 Riigilõivu tagastamise reeglite sõltuvusse seadmine nõude aluseks olevaid võlasuhte liigist rikub PS-se §-ga 12 tagatud dokumente kohtule esitama. võrdsuspõhimõtet, mistõttu tuleb eelnõus olevast muudatusest loobuda. Puudub põhjendus, miks peaks JDMis on planeeritud maksekäsu selline reegel puudutama vaid tarbijakrediidilepingu kiirmenetluse reform; analüüsid alusel esitatud avaldusi, kuid muude võlasuhete alustel viiakse läbi käesoleval ja esitatud mittekorrektsete avalduste esitajad saavad järgmisel aastal. Analüüside menetluse lõpetamisel riigilõivu tagasi. Selline tulemusel pakutakse eristamine ei ole kuidagi põhjendatud ning on seega terviklahedus, mis hõlmab ka vastuolus PS-ga. PS § 12 lg-st 1 tuleneb kohustus järgida muude nõuete menetlemist võrdse kohtlemise põhimõtet ka seadusi luues ja neid maksekäsumenetluses. kehtestades. Riigikohus on asunud seisukohale, et lisaks Muudatused võrdsusele seaduste kohaldamisel tuleb sätet tõlgendada tarbijakrediidilepingust „õigusloome võrdsuse tähenduses – seadused peavad ka tulenevate nõuete menetlemisel sisuliselt kohtlema kõiki sarnases olukorras olevaid pakutakse käesoleva eelnõuga isikuid ühtemoodi“ (RKPJKo 01.10.2007, 3-4-1-14-07, p välja seetõttu, et kohtud on 13; vt ka RKPJKo 30.09.2008, 3-4-1-8-08 ; RKPJKo tuvastanud hagimenetlusse 20.03.2006, 3-4-1-33-05, p 26, PS kommenteeritud jõudnud asjades hulgaliselt väljaanne, § 12 kommentaar 11). Kokkuvõttes käsitletud võlausaldajate poolt muudatus oleks PS-ga ja ka Riigikohtu praktikaga menetlusõiguste rikkumisi. vastuolus. Julianuse hinnangul peaks menetlustähtajad olema kõikide (s.h tarbijakrediidilepingutega seotud) nõuete liikide osas ühesugused, sõltumata sellest, millisel õiguslikul alusel see põhineb. Seadusandja arvates on maksekäsu osakond võimeline hindama tarbijakrediidilepingu aluseks olevaid tõendeid, ümberarvutust jne ning tegema maksekäsu määruse. Arusaamatuks jääb, millisel põhjusel seadusandja piirab maksekäsuosakonna pädevust maksekäsu tegemisel siis, kui pooled on esitanud maksekäsu määrusega kinnitamiseks maksegraafiku. Kõnealuse muudatusega taas suurendatakse vaid maakohtute töökoormust. 16. 9. Eeltoodust tulenevalt on Julianus seisukohal, et Selgitatud seaduseelnõu õõnestab Eesti Vabariigi õiguskorra usaldusväärsust, rikkudes õigussubjektide õigustatud Kavandatud PankrS, TMS-i ja ootust, et jõustunud kohtuotsus kehtib ega kuulu TsMSRS-i regulatsiooni meelevaldsele tühistamisele. Eelnõu ei ole kooskõlas muudatuste mõju ja Eesti põhiseadusliku korra, s.h PS § 10 alusel tagatud põhiseaduspärasus vajavad õiguskindluse põhimõttega, Riigikohtu senise täiendavat analüüsi. Muudatused järjekindla kohtupraktikaga ega Euroopa Liidu jäetakse eelnõust välja. õiguse nõuetega, mis näevad ette õigusselguse, õiguskindluse ja kohtulahendite lõplikkuse kui õigusriigi põhimõtted kui ka õigusriigi põhimõtted. Tagasiulatuvalt ning ajalise piiranguta jõustunud kohtulahendite tühistamine, mis on tehtud kehtiva seaduse alusel Eesti Vabariigi nimel, on otseses vastuolus õiguskindluse, õiguspärase ootuse ning kohtulahendite seadusjõu (res judicata) põhimõtetega. Eelnõu koostajatel puudub tegelik arusaam ja ülevaade kehtivast õiguskorrast ning õigusriigi aluspõhimõtetest, s.h õiguskindluse ja kohtulahendite seadusjõu põhimõttest, Euroopa Liidu- ja Riigikohtupraktikast, mistõttu tuleb eelnõu viivitamatult taotleva Eesti Vabariigi õiguskantslerilt 121 hinnangut ja seisukoha seaduseelnõu vastavuse kohta Eesti Vabariigi põhiseadusega jt seaduste ning õigusaktidega. Eeltoodu tõttu palume Justiits- ja Digiministeeriumil peatada eelnõu menetlemine ja kutsuda kokku kõikide asjaosaliste ümarlaud, et kaardistada tegelikud probleemid ja leida lahendused, mis ei kahjusta põhiseaduslikku õiguskorda, suurenda tohutult kohtute töökoormust ega sea krediidiandjaid ebaõiglasesse olukorda. Omega Invest OÜ 1. Justiits- ja Digiministeerium on edastanud 13.07.2025 Teadmiseks võetud, selgitatud OMEGA INVEST OÜ-le (edapidi: Omega) arvamuse andmiseks Tsiviilkohtumenetluse seadustiku jt seaduste Kavandatud PankrS, TMS-i ja muutmise eelnõu (edapidi: Eelnõu). Omega esitab TsMSRS-i regulatsiooni käesolevaga alljärgnevalt omapoolse arvamuse Justiits- muudatuste mõju ja ja Digiministeeriumi 13.07.2025 kaaskirja punktides 8 ja põhiseaduspärasus vajavad 9 plaanitud muudatuste kohta. täiendavat analüüsi. Muudatused Eelnõu kohaselt on plaanitud seadustes järgmised jäetakse eelnõust välja. muudatused (kaaskirja p 8 ja 9): P 8: Antakse täitemenetluses olevatele võlgnikele, kelle suhtes on tarbijakrediidilepingust tuleneva nõude alusel tehtud maksekäsk või tagaseljaotsus ning algatatud sundtäitmine, võimalus esitada see nõue uuesti kohtulikule kontrollile. P 9: Kui pankrotimenetluses esitatud nõue põhineb maksekäsul või tagaseljaotsusel, nõutakse lisadokumentide esitamist, mis tõendavad tarbijakrediidilepingu kehtivust, krediidi kulukuse määra õigsust ning vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist. 2. Omega seisukoht viidatud muudatuste kohta on toodud Teadmiseks võetud, selgitatud alljärgnevalt: 1. TsMS § 457 lg 1 kohaselt jõustunud kohtuotsus on Kavandatud PankrS, TMS-i ja menetlusosalistele kohustuslik osas, milles lahendatakse TsMSRS-i regulatsiooni hagi või vastuhagiga esitatud nõue hagi aluseks olevatel muudatuste mõju ja asjaoludel, kui seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 461 lg põhiseaduspärasus vajavad 1 kohaselt kohtuotsus täidetakse pärast jõustumist, välja täiendavat analüüsi. Muudatused arvatud juhul, kui kohtuotsus kuulub viivitamatule jäetakse eelnõust välja. täitmisele. TsMS § 436 lg 2 kohaselt määrusele kohaldatakse vastavalt otsuse kohta sätestatut, kui seadusest või määruse olemusest ei tulene teisiti. PankrS § 1003 lg 4 p 1 kohaselt kaitsmiseta loetakse tunnustatuks nõue, mis on rahuldatud jõustunud kohtulahendiga. Riigikohus on korduvalt selgitanud (vt nt lahendit nr 3-2- 1-33-11 p 25), et jõustunud kohtuotsus on TsMS § 457 lg 1 järgi menetlusosalistele kohustuslik osas, milles lahendatakse hagi või vastuhagiga esitatud nõue hagi aluseks olevatel asjaoludel, kui seadusest ei tulene teisiti. See kehtib TsMS § 432 järgi ka menetluse lõpetamise määruse kohta. Lähtudes sellest sättest ning TsMS § 371 lg 1 p-st 4 ja § 428 lg 1 p-st 2, välistab menetluse lõpetamise määrus põhimõtteliselt samas asjas uue kohtusse pöördumise. 122 Eestis hetkel kehtiva seaduse kohaselt välistab jõustunud kohtulahend (sh nii maksekäsk kui tagaseljaotsus) mh tarbijakrediidilepingu asjades nii samas asjas uuesti kohtusse pöördumise kui ka kohtulahendiga lahendatud asjas (sh maksekäsuga ja tagaseljaotsusega lahendatud asjas) vaidluse nö uuesti avamise, va juhul kui seaduses on selgesõnaliselt sätestatud teisiti. TsMS § 459 lg 1 võimaldab nt teatud juhtudel jõustunud otsuse muutmist uue hagiga korduvate kohustuste osas – tarbijakrediidilepingu asjades ei ole aga tegemist TsMS § 459 lg 1 kirjeldatud olukorraga. 3. 2. Euroopa Kohus on korduvalt rõhutanud (vt lahendit nr Selgitatud C-178/23: ERB New Europe Funding II p 32, 33, 35), et kohtuotsuse seadusjõu põhimõttel on suur tähtsus nii Kavandatud PankrS, TMS-i ja liidu õiguskorras kui ka riigisisestes õiguskordades. TsMSRS-i regulatsiooni Selleks et tagada nii õiguse ja õigussuhete stabiilsus kui muudatuste mõju ja ka korrakohane õigusemõistmine, on nimelt oluline, et põhiseaduspärasus vajavad kohtulahendeid, mis on jõustunud pärast täiendavat analüüsi. Muudatused olemasolevate edasikaebevõimaluste ammendamist või jäetakse eelnõust välja. selleks ette nähtud tähtaegade möödumist, ei oleks enam võimalik vaidlustada (9. aprilli 2024. aasta kohtuotsus Profi Credit Polska (jõustunud kohtuotsusega lõpetatud asja teistmine), C-582/21, EU:C:2024:282, punkt 37 ja seal viidatud kohtupraktika). Sellest lähtuvalt ei kohusta liidu õigus üldjuhul liikmesriigi kohut jätma kohaldamata riigisiseseid menetlusnorme, mis omistavad kohtulahendile seadusjõu, ja seda isegi siis, kui see võimaldaks heastada liidu õigusega vastuolus oleva riigisisese olukorra (9. aprilli 2024. aasta kohtuotsus Profi Credit Polska (jõustunud kohtuotsusega lõpetatud asja teistmine), C-582/21, EU:C:2024:282, punkt 38 ja seal viidatud kohtupraktika). Kui aga kohaldatavad riigisisesed menetlusnormid võimaldavad liikmesriigi kohtul teatavatel tingimustel muuta jõustunud lahendit, et viia olukord liikmesriigi õigusega kooskõlla, tuleb võrdväärsuse ja tõhususe põhimõtetest lähtudes nende tingimuste täidetuse korral seda võimalust eelistada, et taastada vaidlusaluse olukorra kooskõla liidu õigusega. Kusjuures ka Euroopa Kohtu lahendis nr C-679/18 (OPR- Finance) ei ole asutud seisukohale, et jõustunud kohtulahend tarbijakrediidilepingu osas ei kehtiks, juhul kui kohus ei ole lahendi tegemisel kontrollinud vastutustundliku laenamise (VTL) põhimõtte järgimist. Selles lahendis on ainuüksi selgitatud, et direktiivi 2008/48/EÜ (mis ei ole liikmesriigis otsekohalduv) kohaselt peaks liikmesriigi kohus tarbijakrediidilepingu puhul analüüsima omal algatusel, kas on rikutud krediidiandja lepingueelset kohustust hinnata tarbija krediidivõimelisust, samas ei ole kohus asunud seisukohale, et sellise kohustuse mittejärgimine muudaks tühiseks juba jõustunud kohtulahendi. Seega on ka Euroopa Kohus üheselt rõhutanud, et jõustunud kohtulahendi tühistamine ega hilisem vaidlustamine ei ole reeglina lubatud ja erandkorras saaks 123 seda teha kooskõla saavutamiseks Euroopa Liidu õigusega vaid juhul, kui see tuleneks selgelt liikmesriigi õigusest – Eesti kehtiv õigus ei võimalda tarbijakrediidilepingu asjades jõustunud kohtumääruse (so maksekäsk) ja tagaseljaotsuse tühistamist ega vaidlustamist argumendiga, et sellise lahendi tegemisel ei ole kohtu poolt kontrollitud vastutustundliku laenu andmise (VTL) põhimõtte täitmist. 4. 3. Jõustunud kohtulahendi õigusjõu mittetunnustamine, Selgitatud võlausaldajale selles osas täiendavate kohustuste panemine ja tingimuste seadmine (jõustunud Kavandatud PankrS, TMS-i ja kohtulahendi õigusjõu saavutamiseks) ning jõustunud TsMSRS-i regulatsiooni kohtuasjas uue vaidluse algatamise võimaldamine rikub muudatuste mõju ja üheselt ja lubamatult Eesti Vabariigi Põhiseaduses (§ 10) põhiseaduspärasus vajavad sätestatud õiguskindluse põhimõtet. Õiguskindluse täiendavat analüüsi. Muudatused põhimõte hõlmab omakorda vacatio legis’e ja jäetakse eelnõust välja. õiguspärase ootuse põhimõtteid (RKPJKo nr 3-4-1-24- 11, p 48). (p 73), Põhiseaduse §-st 10 tuleneb selge õiguskindluse põhimõte. Kõige üldisemalt peab see printsiip looma kindluse kehtiva õigusliku olukorra suhtes. Õiguskindlus tähendab nii selgust kehtivate õigusnormide sisu osas (õigusselguse põhimõte) kui ka kindlust kehtestatud normide püsimajäämise suhtes (õiguspärase ootuse põhimõte).“ (RKPJKo 02.12.2004, 3-4-1-20-04, p 12; RKPJKo 15.12.2005, 3-4-1-16-05, p 20; RKPJKo 20.03.2006, 3-4-1-33-05, p 21; RKPJKo 31.01.2007, 3- 4-1-14-06, p 23.). Õiguspärase ootuse põhimõtte kohaselt peab igaühel olema võimalus kujundada oma elu mõistlikus ootuses, et õiguskorraga talle antud õigused ja pandud kohustused püsivad stabiilsetena ega muutu rabavalt isikule ebasoodsas suunas (RKPJKo 02.12.2004, 3-4-1-20-04, p 13; RKPJKo 31.01.2012, 3-4-1-24-11, p 49.). Õiguspärase ootuse põhimõtte kohaselt on igaühel „õigus tegutseda mõistlikus ootuses, et rakendatav seadus jääb kehtima. Igaüks peab saama temale seadusega antud õigusi ja vabadusi kasutada vähemalt seaduses sätestatud tähtaja jooksul”. (RKPJKo 30.09.1994, III-4/A-5/94; RKPJKo 02.12.2004, 3-4-1- 20-04, p 13; RKPJKo 31.01.2012, 3-4-1-24-11, p-d 49– 50; RKPJKo 16.12.2013, 3-4-1-27-13, p 46; RKHKo 26.06.2018, 3-16-579/47, p 10; vrd RKÜKo 16.03.2010, 3-4-1-8-09, p 78; RKÜKo 26.06.2014, 3-4-1-1-14, p 89.) Riigikohus on korduvalt selgitanud (vt nt lahendit nr 5- 24-22), et lubamatu on suurendada kohustusi ehtsa tagasiulatuva jõuga õigusaktiga. See tähendab, et õiguslikke tagajärgi ei tohi kehtestada juba tehtud tegudele. Tagasiulatuv jõud on ebaehtne, kui see puudutab õigusakti vastuvõtmise ajaks alanud, kuid mitte veel lõppenud tegevust, täpsemalt, kui see kehtestab edasiulatuvalt õiguslikud tagajärjed minevikus alanud tegevusele. Ebasoodsa tagasiulatuva keelu põhimõte keelab kohaldada norme faktiliste asjaolude suhtes, mis on juba aset leidnud. PS ei keela kehtestada isikut soodustavaid 124 tagasiulatuva mõjuga norme. Vt selle kohta PS § 23 lg 2 komm.: „Üldjuhul on lubamatu suurendada kohustusi ehtsa tagasiulatuva jõuga õigusaktiga, mis tähendab, et õiguslikke tagajärgi ei tohi kehtestada juba minevikus tehtud tegudele.“ (RKPJKo 16.12.2013, 3-4-1-27-13, p 61.). Seadusandja peaks üldjuhul vältima koormavale õigusnormile (ebaehtsa) tagasiulatuva jõu andmist, s.o koormava normi kohaldamist õigussuhetele, mis tekkisid enne normi jõustumist (RKHKo 17.03.2003, 3-3-1-11- 03, p 33; RKHKo 03.05.2017, 3-3-1-80-16, p 29). Seadusandja võib õigusakte muuta, kuid seejuures tuleb arvestada isikute õiguspärase ootusega (RKPJKo 03.12.2013, 3-4-1-32-13, p 71.). PS komm on selgitatud, et Eelkõige on oluline iga regulatsiooni muutmisel kaaluda vastanduvaid huve ja selgitada välja, kas huvi olemasoleva regulatsiooni muutmiseks ei kahjusta ülemäära selle isiku õigusi, kes on kehtivat – või ka vastu võetud, kuid veel jõustumata – regulatsiooni usaldades oma elu selle järgi korraldanud. Ka Euroopa Kohus on korduvalt rõhutanud (vt nt EKo 03.12.1998, C-381/97, Belgocodex, p 26; EKo 17.11.2022, C-443/21, Avicarvil Farms, punktid 38−40), et Õiguspärase ootuse põhimõte on osa ka Euroopa Liidu õigusest ning, et õiguse tagasiulatuva kohaldamise keelu rikkumine ei ole reeglina õigustatud. Kehtiv seadusandlus ei näe tarbijakrediidilepingute puhul ette võimalust jõstunud kohtulahendit (sh maksekäsk ja tagaseljaotsus) mitte tunnustada ega võimalust sellises jõustunud kohtulahendiga lahendatud asjas uut kohtuvaidlust algatada ja seda veel määramata perioodi jooksul (so nö igavesti) tulevikus. Arvestades mh eespool viidatud õiguskindluse ja õiguspärase ootuse põhimõtteid, on Eelnõuga kavandatud muudatused (so kaaskirja p 8 ja 9) tagasiulatuva õigusjõu osas (so ebasoodsa tagasiulatuva keelu põhimõtte rikkumine) selges vastuolus nii Põhiseaduse kui Euroopa Kohtu juhistega. Selline võlausaldaja suhtes negatiivne tagasiulatuv õigusjõud kahjustab ülemäära ja ebamõistlikus ulatuses võlausaldaja õigusi, kes on maksekäskude ja tagaseljaotsuste osas korraldanud oma tegevuse seni kehtinud õigusaktidele tuginedes. 5. 4. Olukorras, kus võlausaldaja nõude kohta on tehtud Selgitatud jõustunud kohtulahend, ei saa ka mõistlikult eeldada ega panna võlausaldajale (või isikule, kes on algse Kavandatud PankrS, TMS-i ja võlausaldaja nõude omandanud) tagasiulatuva jõuga TsMSRS-i regulatsiooni õigusaktiga kohustust säilitada nö igavesti sellise nõude muudatuste mõju ja alusdokumentatsiooni, mis omakorda muudab põhiseaduspärasus vajavad mõistlikult võimatuks hilisema täiendava VTL jm täiendavat analüüsi. Muudatused kontrolli korraldamise. jäetakse eelnõust välja. Jääb mõistlikult arusaamatuks, millisel viisil on võlausaldajal võimalik sellise tagasiulatuva jõuga õigusakti puhul asuda tõendama juba jõustunud kohtulahendist tulenevat tarbjakrediidilepingul põhinevat nõuet, olukorras, kus jõustunud kohtulahend on tehtud nt 10 või enam aastat tagasi ning kogu 125 tarbjakrediidilepinguga seotud dokumentatsioon on juba hävitatud. Raamatupidamise seaduse § 12 lg 1 kohaselt raamatupidamise algdokumente peab raamatupidamiskohustuslane säilitama seitse aastat alates selle majandusaasta lõpust, kui majandustehing algdokumendi alusel raamatupidamisregistris kirjendati. On ühtlasi üldteada asjaolu, et üldjuhul ei toimu peale kohtulahendi jõustumist enam algdokumentatsiooni säilitamist, kuna võlausaldajal on õigustatud eeldus, et jõustunud lahend välistab samas asjas uue vaidluse agatamise ja vajaduse algdokumente esitada. Võlausaldajal puudus mõistlik võimalus ette näha (isikult ei saa eeldada nö selgeltnägija/ennustaja võimete olemasolu), et seadusandja kavatseb, õiguskindluse ja õiguspärase ootuse põhimõtteid selgelt rikkudes, tulevikus kehtestada õigusakti, mis loob võlausaldajale tagasiulatuvalt kohustuse nö igavesti säilitada tarbjakrediidilepinguga seotud dokumentatsiooni ja seda ka peale vastava kohtulahendi jõustumist, et oleks võimalik igal ajal tulevikus uuesti algatada jõustunud kohtulahendi puhul kohtulahendi õigsuse kontroll. Silmas tuleb pidada ka asjaolu, et varasem regulatsioon ja kohtupraktika VTL osas erineb käesoleval ajal kehtivast regulatsioonist ja käesoleva aja kohtupraktikast. 6. 5. Omega juhib ühtlasi tähelepanu asjaolule, et selline Teadmiseks võetud, selgitatud juba jõustunud kohtulahendite nö uuesti avamine tooks ühtlasi kaasa äärmiselt suure töökoormuse kohtute jaoks, mis tooks see sel juhul ilmselt vältimatult kaasa juba Kavandatud TMS-i, PankrS ja praegu äärmiselt koormatud kohtute nö ummistumise TsMSRS-i regulatsiooni mitmeteks aastateks, mida ei saa pidada õiguskindluse muudatuste mõju ja põhimõtet silmas pidades lubatavaks. põhiseaduspärasus vajavad täiendavat analüüsi. Muudatused jäetakse eelnõust välja. 7. 6. Omega juhib ühtlasi tähelepanu asjaolule, et selline Selgitatud juba jõustunud kohtulahendite nö uuesti avamine tooks ilmselt kaasa ka riigi rahalise vastutuse suures ulatuses ja Kavandatud PankrS, TMS-i ja mahus. TsMSRS-i regulatsiooni Riigivastutuse seaduse § 7 lg 1 kohaselt isik, kelle õigusi muudatuste mõju ja on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik- põhiseaduspärasus vajavad õiguslikus suhtes rikkunud (edaspidi kannatanu), võib täiendavat analüüsi. Muudatused nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist. Käesoleval juhul jäetakse eelnõust välja. on riik kehtiva seadusandluse kohaselt andnud võlausaldajatele lubaduse, et ka tarbijakrediidilepingute puhul on võimalik oma nõue kohtumenetluses maksma panna maksekäsu kiirmenetluses ja tagaseljaotsusega koos lubadusega, et sellises menetluses tehtud lahendi jõustumisel ei ole võimalik sellist jõustunud kohtulahendit hiljem ei tühistada ega vaidlustada. Sellise menetluse eest on riigile tasutud nii riigilõivu kui kantud ka kulusid nii maksekäsu kiirmenetluse avalduse kui hagi koostamiseks. Riigi poolt antud eespool viidatud lubaduse rikkumine tooks kaasa võlausaldajatele õiguse esitada riigi vastu sellise lubaduse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamise nõue – selline nõue hõlmab nii tasutud 126 riigilõivu, muid maksekäsu menetluses kantud kulusid, kui ka võimalikku varalise kahju nõuet saamata jäänud tulu osas (nt juhul, kus nõuet ei ole enam mõistlikult võimalik maksma panna nt dokumentatsiooni hävitamise või aegumise tõttu). Selliste võimalike riigi vastu esitatavate kahjunõuete maht tõotab kujuneda ulatuslikuks/suureks, mis omakorda ummistaks/halvaks halduskohtute töö. Eelnõu olemasoleval kujul jõustumisel on ka Omega sunnitud eespool viidatud kahju tekkimisel esitama vastava kahju hüvitamise nõude riigi vastu. 8. 7. Arvestades eelnevat, tuleb eespool viidatud Selgitatud muudatuste osas (so kaaskirja p 8 ja 9), seaduslikkuse ja õiguspärasuse tagamiseks ning põhiseadusega vastuolu ja Kavandatud PankrS, TMS-i ja riigile kahju tekkimise välistamiseks, lisada TsMSRS-i regulatsiooni rakendussäte, et vastavad muudatused on kehtivad vaid muudatuste mõju ja nende tarbijakrediidilepingu osas tehtud põhiseaduspärasus vajavad maksekäskude ja tagaseljaotsuste osas, mis on tehtud täiendavat analüüsi. Muudatused alates 01.01.2026, st selles osas puudub Eelnõus toodud jäetakse eelnõust välja. õigusmuudatustel tagasiulatuv õigusjõud. Aktsiaselts PlusPlus Capital ja Fresh Finance OÜ 1. 1. Osa kavandatavatest meetmetest ei ole eesmärgi Teadmiseks võetud saavutamiseks vajalikud 1.1. Eesmärgi saavutamiseks piisavad meetmed Eelnõus seatud eesmärk – tugevdada tarbijate kaitset maksekäsu kiirmenetluses – on mõistetav ja põhjendatud. Toetame algatust, mis aitab kaasa turu korrastamisele, selgete reeglite kehtestamisele ning ausa konkurentsi tagamisele ning oleme selle poolt, et luuakse läbipaistvam ja õiglasem keskkonna nii tarbijatele kui ka vastutustundlikele ettevõtjatele, ning tugevdab usaldust kogu süsteemi vastu. Samas tuleb rõhutada, et mitmed kavandatud meetmed ületavad selle eesmärgi saavutamiseks vajaliku ulatuse, seades ohtu menetlusliku tasakaalu, õiguskindluse ning tekitades olulisi riske õiguspäraselt tegutsenud ettevõtete krediidihaldusele ja finantsstabiilsusele. Meie hinnangul on eelnõus seatud eesmärk saavutatav mõõdukama regulatiivse sekkumise kaudu. Piisavad ja proportsionaalsed meetmed oleksid: • piirang, mille kohaselt saab tarbijakrediidilepingust tuleneva nõude osas maksekäsu kiirmenetluses nõuda ainult põhivõlgnevust, seadusjärgset intressi ja viivist, arvestades samas tehtud tagasimakseid seaduslikus järjekorras (punkt 1 ministri kirjas); • nõue esitada kohtule vajalikud dokumendid ja andmed, mis võimaldavad nõude tuvastamist ja selle õiguspärasuse esmast kontrolli (punkt 2 ministri kirjas); • kohtule antav võimalus paluda täiendavaid tõendeid, säilitades samas kiirmenetluse lihtsustatud olemuse (punkt 4 ministri kirjas); • makseettepaneku tegemise tähtaja pikendamine kümnelt päevalt kahekümnele päevale, mis annab 127 võlgnikule rohkem aega reageerimiseks (punkt 6 ministri kirjas). Need meetmed on asjakohased, proportsionaalsed ja eesmärgipärased, ning tugevdavad õiguskaitse kvaliteeti ja tarbija huvide kaitset. 2. 1.2. Ebaotstarbekad ja ebaproportsionaalsed Segitatud muudatused Peame ebaotstarbekaks ja liigselt koormavaks Viidatud TsMS muudatuse järgmisi eelnõus tehtud ettepanekuid, mis ei ole eesmärkideks on vältida sihipärased ega õiguspoliitiliselt põhjendatud: tarbijakrediidilepingust • Puuduste kõrvaldamise võimaluse kaotamine tulenevate ülemääraste nõuete (punkt 3 ministri kirjas) – puudub igasugune põhjendatud esitamist maksekäsu vajadus võtta menetlusosaliselt maksekäsukiirmenetluses kiirmenetluses ja parandada ära õigus esitada täiendusi, selgitusi või kõrvaldada avalduste kvaliteeti. Samuti formaalsed puudused. Selline õigus on ette nähtud ka võimaldab muudatus optimeerida hagimenetluses ning on osa õiglasest menetlusest. maksekäsuosakonna Puuduste kõrvaldamise võimaluse kaotamine tooks töökoormust, kuna selliste menetlusse tarbetult formaalseid lõkse ning võib viia avalduste puhul ei tule kohtul sisuliselt põhjendatud nõuete menetlusliku edaspidi lõike 1 alusel avaldaja tagasilükkamiseni, mis ei ole kooskõlas tõhusa poole seisukoha saamiseks õiguskaitse ega menetlusökonoomia põhimõtetega. pöörduda. • Riigilõivu tagastamise korra kaotamine (punkt 5 ministri kirjas) – olukorras, kus avaldus jäetakse Kavandatud PankrS, TMS-i ja formaalsete puuduste tõttu rahuldamata ja kohus asja TsMSRS-i regulatsiooni sisuliselt läbi ei vaata, on riigilõivu mittetagastamine muudatuste mõju ja ebaproportsionaalne tagajärg heas usus tegutsenud põhiseaduspärasus vajavad avaldajale. See ei ole põhjendatud. Riigilõivu eesmärk on täiendavat analüüsi. Muudatused katta riigi kulud, mis tekivad õiguskaitse pakkumisel. Kui jäetakse eelnõust välja. sisuline menetlus jääb ära, ei teki ka kulu, mille katmiseks lõiv on mõeldud. Eriti problemaatiline on see maksekäsu kiirmenetluse kontekstis, mis peaks olemuselt olema lihtne, odav ja kuluefektiivne õiguskaitsevahend. Selline karistuslikuna näiv muudatus kahjustab menetlusosaliste usaldust õigussüsteemi vastu ja suurendab põhjendamatult õiguskaitse kuluriske. • Tagantjärele korduva kohtuliku kontrolli võimaldamine juba jõustunud maksekäskude või tagaseljaotsuste suhtes (punkt 8 ministri kirjas) – kuivõrd tegemist on õigusriigi ja õiguskindluse seisukohalt äärmiselt problemaatilise muudatusettepanekuga, esitame selle kohta üksikasjalikud põhjendused alljärgnevas peatükis 2. Eelkirjeldatud muudatused ei ole eesmärgi saavutamiseks vajalikud ning suurendavad oluliselt võlausaldajate menetlusriske. Lisaks võivad need põhjustada õiguskindlusetust ja segadust kohtumenetluse praktikas ning mõjutada oluliselt ka nõuete majanduslikku hindamist ja käsitlemist. 3. 2. Seadusemuudatuste tagasiulatuva Selgitatud kohaldamise välistamine 2.1. Jõustunud kohtulahendite täiendav Kavandatud PankrS, TMS-i ja kohtulik kontroll ei ole põhjendatud ega vajalik TsMSRS-i regulatsiooni Eelnõus kavandatavad muudatused – nagu nõude muudatuste mõju ja ulatuse piiramine ning tõendite esitamise kohustus – põhiseaduspärasus vajavad võimaldavad tulevikus tagada tarbijakaitse parema 128 taseme maksekäsu menetlustes. Sellest tulenevalt ei ole täiendavat analüüsi. Muudatused õiguspoliitiliselt põhjendatud nende reeglite alusel tehtud jäetakse eelnõust välja. lahendeid kahtluse alla seada. Täiendava kohtulik kontrolli võimaluse kehtestamine õõnestab õigusselgust ja õiguskindlust, mis on õigussüsteemi ja ettevõtluskeskkonna aluspõhimõtted. Kohtulahendite lõplikkus on praktikas aluseks mitmetele äriotsustele, sealhulgas finantsprognoosidele ja riskihindamisele. Eriti problemaatiline oleks selline meede olukorras, kus puudub ajapiirang – sel juhul muutuksid kõik varasemad kohtulahendid määramatus ajas uuesti vaidlustatavaks. Selline praktika võimendaks ebastabiilsust ja õiguslikku määramatust, mistõttu pole ettevõtjatel ega portfellihalduritel võimalik usaldusväärselt oma riske hinnata ega nõudeid realiseerida. Kui seadusandja seab tagantjärele kahtluse alla juba jõustunud kohtulahendid, peavad ettevõtjad ümber hindama varem tehtud otsustel põhinevad portfellid ja lõpetatud juhtumid. See tähendab lisakulusid, ebaefektiivset ressursi kasutust ning negatiivset mõju turuosaliste finantstulemustele. Õigusliku ebakindluse tõttu muutub keeruliseks pikaajaliste finantsplaanide tegemine, suureneb risk rahavoogude seiskumiseks ning piirangud tegevuses võivad viia ka äärmuslike lahendusteni, nagu ettevõtte tegevuse lõpetamine. Lisaks tuleb seadusandjal selgelt läbi mõelda, kuidas lahendatakse kohtukulude kandmise küsimus. Kui seadusemuudatus võimaldab juba jõustunud kohtulahendite muutmist ja nõuete vähendamist, tuleb vältida olukorda, kus kohtuotsusele tuginev võlausaldaja peab kandma täiendavad kulud enda õiguste kaitsmiseks. Ei ole põhjendatud ega õiglane, et isik, kes on oma õigusi seni realiseerinud kohtu kaudu seaduslikult ja heas usus, peab hiljem kaitsma neid uuesti ning kandma sellega seotud kohtukulusid. Selliste vaidluste kulud peaks kandma kas kohtuotsuse ümbervaatamist taotlev isik või – kui tegemist on seadusandja poolt tekitatud ebakindlusega – riik. Jõustunud kohtuotsuste uuesti avamine – eriti ilma ajapiiranguta – looks ohtliku pretsedendi, mis mõjutaks negatiivselt õiguskeskkonna usaldusväärsust ja õigussuhete prognoositavust. Selline areng ei ole kooskõlas ettevõtlusvabaduse, õiguspärase ootuse ega õiguskindluse põhimõtetega ning õõnestab usaldust õigusriigi toimimise vastu. Lisaks tuleb rõhutada, et sellise seadusemuudatusega saadab riik ettevõtlus- ja õiguskeskkonnale ohtliku signaali: ka jõustunud kohtulahendid ei pruugi olla lõplikud ega täitmiseks. Selline ebakindlus õõnestab usaldust õiguskaitse toimimise vastu ning pärsib investeerimiskindlust, sh välisinvestorite silmis. Usaldusväärne õiguskeskkond eeldab, et kohtuotsused on lõplikud ning neile saab tugineda – nii äriotsuste tegemisel, finantseerimisel kui portfellide haldamisel. 129 Kui seadusandja ise seab need otsused tagantjärele kahtluse alla, väheneb Eesti atraktiivsus rahvusvahelise investeerimiskeskkonnana. Kavandatav regulatsioon eeldab ka seda, et kohtus juba kontrollitud dokumendid tuleb maksejõuetusmenetluses uuesti üle vaadata. Selline topelt kontroll ei ole põhjendatud. 4. 2.2. Mõju kohtute koormusele ja Selgitatud õigusselgusele Ei saa nõustuda seletuskirjas esitatud seisukohaga, et Kavandatud TMS-i, PankrS-i ja eelnõu saavutab oma peamise eesmärgi – tõhustada ja TsMSRS-i regulatsiooni kiirendada tsiviilkohtumenetlust ning optimeerida ja muudatuste mõju ja vähendada kohtute töökoormust, et jätta kohtunikele põhiseaduspärasus vajavad enam aega tegeleda keerukamate õigusvaidlustega. täiendavat analüüsi. Muudatused Vastupidi – kavandatavad sisulise kontrolli mehhanismid jäetakse eelnõust välja. ja dokumentide läbivaatamise kohustus suurendavad kohtute töömahtu ning pikendavad menetlusaegu. Eelnõus puudub hinnang selle kohta, kas kohtutel on ressurssi ja võimekus sellist koormust kanda. Samuti ei vähenda võlgnikule pikema tähtaja andmine kohturessursi probleemi, kui süsteemi suunatakse massiliselt uusi nõuete vaidlustusi juba lõppenud menetlustes. Viimase aasta jooksul on kohtud ja pankrotihaldurid korduvalt avalikult osutanud, et töökoormus on märkimisväärselt kasvanud. Kohtunikud on toonud välja, et Eesti kohtusüsteem töötab oma maksimaalse võimekuse piiril, mis mõjutab otseselt kohtumenetluste kvaliteeti ja kiirust (Vt https://www.err.ee/1609603067/kohtunikud-uliinimlik- koormus-ohustab-menetluste-kvaliteeti). Riigikohtu esimees Villu Kõve on rõhutanud, et kohtumenetlus muutub aeglasemaks, ja see on tõsine murekoht riigile (Vt https://www.err.ee/1609714290/villu-kove- kohtususteem-aeglustub-ja-on-pohjust-muretsemiseks). Sellises olukorras ei ole põhjendatud kehtestada kohtutele täiendavaid kohustusi juba menetletud nõuete ümberhindamise teel – seda enam, et kohturessurss on juba praegu pingelises seisus ning eelnõus puudub mõjuanalüüs selle kohta, kuidas muudatusi praktikas rakendada. Tegelikult aitaks kohtute töökoormust vähendada ebavajalike ja ebaproportsionaalsete muudatuste eelnõust välja jätmine – eeskätt loobumine juba jõustunud maksekäskude ja tagaseljaotsuste tagantjärele vaidlustamiseks võimaluse loomisest). Selle meede ei ole õiguspoliitiliselt vajalik olukorras, kus tarbijate huvide kaitseks on juba kavandatud järgmised toimivad lahendused: • maksekäsu kiirmenetluses esitatava nõude ulatuse piiramine (üksnes põhivõlgnevus, seadusjärgne intress ja viivis); • nõue esitada tõendavad dokumendid kohtule. Selliste meetmete olemasolul ei ole põhjendatud ega mõistlik luua täiendavat õigusselgusetust ega avada 130 võimalust lõplike kohtulahendite uuesti läbivaatamiseks, eriti kuna maksejõuetusmenetluses tuleks uuesti hinnata kohtumenetluses juba kontrollitud dokumente.. Selline meede ei täida eesmärki, vaid nõrgestab õiguskindlust, suurendab koormust kohtutele ning kahjustab turuosaliste usaldust kehtiva õiguskorra vastu. 5. 1. 2.3. Mõju ettevõtlusvabadusele Selgitatud Lisaks kahjustaks see ettevõtlusvabadust. Õiguskindlusetus jõustunud lahendite võimaliku Kavandatud PankrS, TMS-i ja ümberhindamise tõttu pärsib majanduslikku TsMSRS-i regulatsiooni otsustuskindlust, takistab pikaajaliste finantsplaanide muudatuste mõju ja tegemist ja võib kaasa tuua rahavoogude seiskumise, põhiseaduspärasus vajavad turuosaliste tegevuse piiramise ning äärmuslikel juhtudel täiendavat analüüsi. Muudatused ka ettevõtete sulgemise. jäetakse eelnõust välja. Kohtulahendite lõplikkus on praktikas aluseks paljudele äriotsustele, sealhulgas finantsprognoosidele ja riskihindamisele. Kui seadusandja seab tagantjärele kahtluse alla juba jõustunud kohtulahendid, tähendab see, et ettevõtted peavad ümber hindama varasematel otsustel põhinevad portfellid ning tegelema uuesti juhtumitega, mille osas õiguskaitse on juba saadud. See toob kaasa otsese negatiivse mõju turuosaliste finantstulemustele, suurendab kulusid ning suunab ressursse ebaefektiivselt – õiguskaitse otsimise asemel tuleb tegeleda varasemate otsuste kaitsmise või uuesti tõendamisega. Selline olukord ei ole kooskõlas ettevõtlusvabaduse, õiguspärase ootuse ega õiguskindluse põhimõtetega ning õõnestab usaldust õigusriigi toimimise vastu. 6. 3. Seadusemuudatuste tagasiulatuva kohaldamise Selgitatud välistamine 3.1. Seadusemuudatuse tagasiulatuv Kavandatud PankrS, TMS-i ja kohaldamine tuleb välistada TsMSRS-i regulatsiooni Pöördumisest ega seletuskirjast ei selgu, kas muudatuste mõju ja kavandatavad muudatused laienevad tagasiulatuvalt juba põhiseaduspärasus vajavad jõustunud kohtulahenditele ega ka see, kui pika aja täiendavat analüüsi. Muudatused jooksul pärast maksekäsu või tagaseljaotsuse jõustumist jäetakse eelnõust välja. oleks kohtulik korduv kontroll lubatud. Selline määratlematus tekitab märkimisväärset õiguskindlusetust ning kahjustab krediidiandjate õiguspärast ootust. Tagasiulatuv kohtulik kontroll raskendab oluliselt ka ettevõtjate võimet hinnata ja hallata nõuete portfelle ning teeb keeruliseks riskide prognoosimise. Õiguskindluse ja õiguspärase ootuse põhimõtted. Juhul kui seadusandja siiski otsustab võimaldada jõustunud kohtulahendite ülevaatamist, tuleb selgesõnaliselt välistada muudatuste tagasiulatuv kohaldamine – s.t seadusemuudatuse hetkeks juba jõustunud maksekäske ja tagaseljaotsuseid ei tohi seadusemuudatuse jõustumise järel enam kohtulikult uuesti üle vaadata. Vastasel juhul seatakse kahtluse alla juba lõppenud ja kehtivate õigussuhete stabiilsus, mis lõhub usaldust õiguskeskkonna vastu. Ettevõtted, kes on seni tegutsenud kehtiva õiguse järgi ja kujundanud oma tegevusplaanid vastavalt kehtivale korrale, satuksid 131 olukorda, kus varasemad õiguspärased otsused ja prognoosid – näiteks portfellide väärtuse või likviidsuse osas – tuleks ümber hinnata, sageli tagantjärele ebasoodsatel tingimustel. Selline õiguslik regress rikuks ettevõtlusvabaduse ja õiguspärase ootuse põhimõtteid. 6 Õigusselguse põhimõtte kohaselt peab isikul olema võimalik piisava täpsusega ette näha, missuguseid õiguslikke tagajärgi tema tegevus kaasa toob. Seega ei saa seadusandja kehtestada regulatsiooni, mis seaks minevikus tehtud otsused ja tegevused uude valgusse, eeldades, et isikud oleksid pidanud nägema ette tulevasi muudatusi. Euroopa Kohtu praktikast tulenevad muudatused ei tohi olla koormavamad kui kohtumääruse tegemise ajal kehtinud õigusega sätestatu. Mõju tõendamisvõimele. Oluline on arvestada, et KAVS § 47 lg 5 kohustab krediidiandjat ja vahendajat säilitama krediidi väljastamise ning krediidi teenindamisega seotud andmed ja dokumendid, mille alusel tarbijale krediiti antakse või teenust osutatakse vaid kolme aasta jooksul tarbijaga lepingu lõppemisest arvates. Seega, jõustunud maksekäsu määruste ja tagaseljaotsuste puhul, mis pärinevad rohkem kui kolme aasta tagusest ajast, ei pruugi enam olla võimalik nõudeid piisavalt tõendada. See loob ebaõiglase olukorra, kus õiguspärane nõue võib jääda rahuldamata pelgalt seetõttu, et tõendamine ei ole enam võimalik. Tagajärjeks oleks olukord, kus seaduskuulekas tarbija on halvemas olukorras võrreldes võlgnikuga, kellel on õnnestunud oma kohustuste täitmist pikka aega vältida. Vt analoogia korras Riigikohtu 24.11.2023 määrust tsiviilasjas nr 2-21-13098, p 34: „Sellisel juhul oleksid lepingut rikkuvad võlgnikud paremas seisus (s.o peaksid kokkuvõttes tasuma vähem raha) võrreldes nende võlgnikega, kes lepingut korrektselt täidavad. Selline lepingu rikkumist julgustav tõlgendus ei oleks seaduse mõttega kooskõlas.“ Põhiseaduslik raamistik ja regulatiivne etteaimatavus. Põhiseaduse § 10 alusel kehtiv õiguskindluse põhimõte hõlmab nii õiguspärase ootuse, õigusselguse kui ka vacatio legis’e nõudeid (RKPJKo 5- 24-22, p 73). Kohtupraktika kohaselt on üldjuhul keelatud kehtestada uusi koormavaid õiguslikke tagajärgi juba alanud õigussuhetele. Riigikohus on rõhutanud, et ettevõtlusvabadus PS § 31 tähenduses hõlmab ka usaldust kehtivate lepingute püsimise suhtes ning kaitseb ettevõtjat ettenägematute ja põhjendamatute piirangute eest (RKPJKo 5-24-22, p 71 ja 77). Need põhimõtted laienevad PS § 9 lg 2 alusel ka juriidilistele isikutele. Seetõttu on ainuõige ja põhiseaduspärane lahendus see, et seadusemuudatused kohaldatakse üksnes tulevikku suunatult. Aastaid kehtinud õigusnormide muutmisel tuleb anda ettevõtjatele mõistlik aeg kohanemiseks. Jõustunud kohtulahendite uuesti avamine ei tohi üldse kaalumisel olla – see pärsib õiguskeskkonna 132 stabiilsust ja võib avaldada negatiivset mõju ka laenuturule tervikuna. Samuti võib jõustunud kohtulahendite ülevaatamine kollektiivmenetluses tõstatada isikuandmete kaitse ja ärisaladuse hoidmise küsimusi – praktikas on tekkinud olukordi, kus nõuete tõendamiseks tuleb avaldada ärimudeleid ja tundlikke andmeid, mis võivad sattuda konkurentide kätte. 7 Soovituslik leevendusmeede. Kui seadusandja siiski kehtestab õiguse jõustunud kohtulahendeid tagantjärele vaidlustada, tuleks selgelt sätestada, et KAVS § 47 lg-s 5 sätestatud kolmeaastast tähtaega ületavate nõuete tõendamiseks on piisav allkirjastatud lepingu olemasolu. See tagaks vähemalt minimaalse tõendamiskindluse vanemate nõuete osas ning aitaks säilitada õiglast kohtlemist, majanduslikku prognoositavust ja stabiilsust krediiditurul. 7. 4. Ajaline piirang Selgitatud Kui seadusandja otsustab vaatamata eeltoodule võimaldada korduvat kohtulikku kontrolli juba jõustunud Kavandatud PankrS, TMS-i ja maksekäskude või tagaseljaotsuste osas, tuleb seaduses TsMSRS-i regulatsiooni sätestada konkreetne ja selge ajaline piir. Ilma ajalise muudatuste mõju ja piiranguta ei ole võlausaldajatel võimalik oma riske põhiseaduspärasus vajavad realistlikult hinnata ega õigusi tõhusalt realiseerida, mis täiendavat analüüsi. Muudatused omakorda kahjustab õiguskaitse kättesaadavust ja jäetakse eelnõust välja. majandusliku tegevuse prognoositavust. Meie hinnangul ei tohiks see periood olla pikem kui 6 kuud arvates seaduse jõustumisest. Vastasel juhul muutuvad kohtulahendid määramatus ajas vaidlustatavaks, mis moonutab õigusselgust ja takistab nõuete majanduslikku hindamist ning realiseerimist. 8. 5. Mõju ettevõtjatele ja halduskoormusele Mittearvestatud, selgitatud Ei saa nõustuda eelnõu koostajate seisukohaga, et kavandatud muudatused ei suurenda ettevõtjate TsMS § 2 kohaselt halduskoormust. Vastupidi – esitatavate nõuete, on tsiviilkohtumenetluse dokumentide ja vorminõuete kasv tähendab olulist ülesanne tagada, et kohus lisakoormust nii krediidiandjatele kui ka nõuete lahendaks tsiviilasja õigesti, haldajatele. mõistliku aja jooksul ja Valitsus on ise loonud tööandjatest koosneva töörühma, võimalikult väikeste kuludega. mille eesmärk on vähendada ettevõtlust takistavat Maksekäsu kiirmenetlus bürokraatiat ja halduskoormust. Mitmed käesolevas võimaldab võlanõudeid eelnõus sisalduvad muudatused liiguvad sellele lahendada lihtsustatud korras, eesmärgile aga otseselt vastupidises suunas suurendades tagades seeläbi menetluse kiiruse just nende ettevõtjate halduskoormust, keda valitsus on ja kuluefektiivsuse. avalikult lubanud toetada. Formaliseeritud menetluse puhul Seetõttu tuleks kavandada ka meetmeid halduskoormuse on eriti oluline tagada selle vähendamiseks, näiteks tehniliste lahenduste või toimimise usaldusväärsus ja ka standardiseeritud vormide kaudu. selles menetluses peab olema tagatud tsiviilkohtumenetluse esmane eesmärk – asja lahendamine õigesti. Kohtumenetluses vorminõuete ja nõuet tõendavate dokumentide esitamise korra muutmist ei saa käsitleda halduskoormusena. Menetlusosalisel ei saa olla 133 ootust, et ta saab oma nõude selle aluseks olevaid dokumente kohtule esitamata maksma panna. Riigil on õigus võimaldada lihtsustatud menetlust, kuid on õigus sellist menetluskorda ka vajadusel muuta. Nõuded kehtestatakse tarbijate õiguste kaitseks ja korrakohase kohtumenetluse tagamiseks. Kui kaaluda ühest küljest tarbija õiguste kaitse ja kohtusüsteemi toimimise usaldusvääruse säilitamise eesmärki ja teisest küljest tarbijakrediidiandjatele lisanõuete kehtestamist tarbijakrediidilepingust tulenevate nõuete menetlemisel maksekäsu kiirmenetluses, on ilmne, et tarbija õiguste ja kohtusüsteemi usaldusväärsuse kaitse kaaluvad üles krediidiandjate mõningasest ebamugavusest tekkiva riive lisatoimingute tegemisel maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel. Lisaks tuleb arvestada seda, et maksekäsu kiirmenetlus on alternatiivne menetlus, st krediidiandjal ei ole kohustust seda liiki menetlust oma nõuete maksmapanemiseks kasutada, ta võib kasutada ka hagimenetlust. 9. 6. Kokkuvõte Teadmiseks võetud 2. Toetame eesmärki tagada õiglane ja vastutustundlik krediidisuhete menetlemine. Samas ei Õiguslikke valikuid selgitatud toeta me muudatusi, mis seavad ohtu õigusselguse, konkreetsete märkuste juures. menetlusökonoomia ja kohtuotsuste lõplikkuse. Palume eelnõu koostamisel silmas pidada menetlusliigi olemust, õiguspärase ootuse kaitset ning kohtusüsteemi tegelikku võimekust kavandatud muudatuste rakendamisel. Advokaadibüroo Sorainen OÜ 1. 1. Kirjutan Teile seoses tsiviilkohtumenetluse seadustiku Teadmiseks võetud jt seaduste muutmise eelnõuga1 1 Eelnõude infosüsteemis eelnõu toimiku number: 24-1175, 14.07.2025 avaldatud dokumendid. (eelnõu), millega muudetakse mh maksekäsukiirmenetluse korda. Esitasite eelnõu 14.07.2025 turuosalistele arvamuse avaldamiseks. 2. Advokaadibüroo Sorainen OÜ klient on Julianus Inkasso OÜ (registrikood 10686553), kelle palvel analüüsisime maksekäsukiirmenetlust puudutavate muudatuste vastavust head õigusloomet reguleerivate eeskirjadele ja põhiseadusele. 134 2. 1. KOKKUVÕTE Mittearvestatud 1. Eelnõu on välja töötatud kiirustades ja on vastuolus hea õigusloome reeglistikuga. EelnõuEelnõuga tehakse vajalikud maksekäsukiirmenetlust puudutav osa on vajalik eelnõust muudatused, et tagada välja jätta. Eelnõuga muudetakse maksekäsukiirmenetlus formaalses menetluses tarbijate mittetoimivaks. See omab olulist negatiivset mõju õiguste kaitse, korrakohane kõikidele sihtgruppidele, sh kohtusüsteemile ja kohtumenetlus ja tarbijatele. Täielikult on hindamata eelnõuga kaasnevad tsiviilkohtumenetluse mõjud. eesmärkide täitmine. Eelnõu menetluse viis lähtub poliitilisest valikust. 3. 2. Eelnõule ei ole koostatud väljatöötamiskavatsust Mittearvestatud (VTK), ei ole kaalutud alternatiivseid lahendusi ega põhjendatud esitatud valikut. Puudub analüüs kooskõlast Eelnõu menetlemise viis lähtub põhiseadusega ning eelnõu on ilmses vastuolus poliitilisest otsustusest. valitsusliidu aluslepinguga. Eelnõu eesmärk on Eelnõuga tehakse vajalikud optimeerida kohtute töökoormust. Samal ajal ei ole muudatused, et tagada selgitatud, kuidas ei mõjuta kuni 23 000 võimaliku formaalses menetluses tarbijate lisanduvat hagimenetlust kohtute töökoormust (sh mõju õiguste kaitse, korrakohane riigieelarvele, täiendavate kohtunike vajadus, mõju õiguste kaitse ja teistele kohtuasjadele ja kohtusüsteemi toimimisele). tsiviilkohtumenetluse Liiatigi on jäetud tähelepanuta, et tarbijakrediidivõtja eesmärkide täitmine. Kohtu jaoks muutuvad vaidlused hagimenetluses oluliselt töökoormuse leevendamiseks kallimaks, mistõttu kaasneb lõppastmes eelnõuga oluline tarbijakrediidiasjade negatiivne mõju just tarbijakrediidivõtjale. lahendamisel võetakse kasutusele IT-lahendus, mis abistab kohtunikke avalduse andmete ja vastustundliku laenamise põhimõtte kontrollimisel hagimenetluses. 4. 3. Eelnõu oluliste puudujääkide tõttu teen ettepaneku Mittearvestatud. eraldada eelnõust maksekäsukiirmenetlust puudutav osa. Palume koostada VTK, mille raames analüüsitaks Eelnõu menetlemise viis lähtub lahendatavat probleemi, võimalikke lahendusi (sh poliitilisest valikust. olemasoleva olukorraga jätkamise võimalused) ning eelistatavat lahendust. Ühtlasi teen ettepaneku edasiseks menetluseks luua töögrupp, kuhu kuuluvad erinevate mõjutatud sihtgruppide ja Riigikohtu esindajad. 5. 2. HEA ÕIGUSLOOME EEST VASTUTAV Selgitatud MINISTEERIUM EI JÄRGI HEA ÕIGUSLOOME EESKIRJA Muudatused ja eelnõu 2.1. Vastutav ministeerium nõuab teistelt enam kui menetlemise viis lähtuvad endalt poliitilistest valikutest. 6. Justiits- ja Digiministeeriumil on oluline roll hea õigusloome tagamisel, kontrollides seaduseelnõude Kavandatud PankrS, TMS-i ja kooskõlastamisel nende vastavust kehtivale õigusele ning TsMSRS-i regulatsiooni Euroopa Liidu õiguse nõuetele (Vabariigi Valitsuse muudatuste mõju ja seadus. – RT I, 30.06.2023, 11, § 59 lg 1; Vabariigi põhiseaduspärasus vajavad Valitsuse 23.12.1996 määrus nr 319 täiendavat analüüsi. Muudatused „Justiitsministeeriumi põhimääruse kinnitamine“. – RT I, jäetakse eelnõust välja. 29.12.2017, 55. Punkt 10(5)). 7. Ometi ei ole Justiits- ja Digiministeerium eelnõu koostamisel ise hea õigusloome reeglistikku järginud. Eelnõu senine menetlus on olulises osas vastuolus hea 135 õigusloome reeglistikuga, mis on viinud mh selleni, et eelnõu kooskõla põhiseadusega ei ole analüüsitud. 8. Justiits- ja Digiministeeriumi missioon õiguspoliitika valdkonnas on luua ministeeriumi enda õigusloometegevuse ja teiste ministeeriumide õigusloome juhtimise kaudu põhiseadusest lähtuv eesmärgipärane, tõhus, kättesaadav ja teiste riikidega võrreldes konkurentsivõimeline õigussüsteem (Avaleht | Justiits- ja Digiministeerium - www.justdigi.ee). 9. Justiits- ja Digiministeerium kontrollib teiste ministeeriumide ettevalmistatud eelnõude vastavust hea õigusloome ja normitehnika eeskirjale (Vabariigi Valitsuse reglement. – RT I, 05.07.2023, 236. § 6 lg 41 ja lg 5. tehes seda eelnõude kooskõlastamise käigus, kus mh juhib eelnõu koostajate tähelepanu puudustele). 10. Samuti on Justiits- ja Digiministeerium vastutav ülevaate koostamise eest, mille raames hinnatakse „Õigusloomepoliitika põhialused aastani 2030“ täitmist (Õigusloomepoliitika põhialused aastani 2030 | Justiits- ja Digiministeerium - www.justdigi.ee (ülevaated)). Ülevaatest nähtub Justiits- ja Digiministeeriumi eriline tähelepanu just kahel eelnõude koostamisega seotud probleemil. Nendeks on eelnõude kooskõla põhiseadusega („põhiseaduspärasuse hindamine on olnud õigusloomepoliitikas luubi all järjepidevalt“) ning eelnõude väljatöötamiskavatsused. 11. Kõnealuse eelnõu puhul on Justiits- ja Digiministeerium ise maksekäsukiirmenetluse muudatuste osas põhjendamatult jätnud koostamata VTK ning põhiseaduspärasuse analüüsi läbi viimata. Näiteks soovitakse eelnõuga muuta PankrS § 10 lg 5 ja § 1003 lg 4 p 4 ning TMS § 221 lg-d 11 ja 2 nii, et edaspidi pole maksekäsu kiirmenetluses tarbijakrediidivõlgniku kohta tehtud kohtulahendil pankroti- ega täitemenetluses lõpliku kohtulahendi tähendust. Eelnõu seletuskirjast ei selgu, kas selline res judicata põhimõtte riive on põhiseadusega (PS § 10) kooskõlas. 6. 2.2. Eelnõu on vastuolus hea õigusloome ja Mittearvestatud normitehnika eeskirjadega, sh puudub VTK. Valitsusliidu alusleping ei asenda VTK-d Eelnõu menetlemise viis lähtub 12. Maksekäsukiirmenetluse muudatusi puudutav osa on poliitilisest otsustusest. koostatud kiirustades. Oluliselt on rikutud mitmeid hea õigusloome nõudeid, sh puudub VTK nagu näeb ette Riigikogu Õigusloomepoliitika põhialused aastani 2030 (Riigikogu 12.11.2020 otsus „Õigusloome poliitika põhialuste aastani 2030 heakskiitmine“. - RT III, 17.11.2020, punkt 12.1 2. https://www.riigiteataja.ee/akt/317112020002) ja Vabariigi Valitsuse hea õigusloome ja normitehnika eeskiri (HÕNTE) (Vabariigi Valitsuse 22.11.2011 määrus „Hea õigusloome ja normitehnika eeskiri“. – RT I, 29.12.2011, 228, § 1 lg 1). 13. Ükski HÕNTE § 1 lõikes 2 nimetatud erand ei ole käesoleval juhul kohaldatav, sh ei saa VTK-d jätta 136 koostamata põhjusel, et tarbijakrediiditeema on kajastatud valitsusliidu aluslepingus. 14. VTK ühe osana tulnuks kirjeldada lahendamist vajavat probleemi, eesmärki, analüüsida võimalikke lahendusi, esitada võimalike lahenduste võrdlus ja eelistatav lahendus ning selgitada valitud lahenduste sobivust kehtivasse õiguskorda (HÕNTE § 1 lõige 1 punktid 1-4). Rikkumise tagajärjeks on see, et eelnõuga kavandatakse mitmeid sihtgruppe mõjutavat olulist muudatust, mille kooskõla põhiseadusega ja mõju kohtusüsteemi toimimisvõimekusele on analüüsimata. 7. 2.3. Kooskõlastamiseks anti ebamõistlikult lühike Mittearvestatud tähtaeg. Eelnõu menetlus on vastuolus Vabariigi Valitsuse reglemendiga Ei saa nõustuda, et eelnõu 1. Eelnõu kooskõlastamiseks ei antud piisavat kooskõlastamiseks antud aeg oli tähtaega. Vabariigi Valitsuse reglement näeb ette, et ebamõistlikult lühike. Eelnõu eelnõu kooskõlastamiseks antakse piisav tähtaeg, mis on kooskõlastamiseks anti aega 15 vajalik asja sisuliseks läbivaatamiseks (Vabariigi tööpäeva, mis on kokku kolm Valitsuse reglement. – RT I, 05.07.2023, 236. § 7 lg 1). nädalat. Seda ei tehtud. 2. Eelnõu esitati arvamuse avaldamiseks keset suvist puhkusteperioodi (14.07.2025) jättes kooskõlastamise ajaks 15 tööpäeva. Sedavõrd olulise mõjuga muudatuse puhul (mille osas ka ettevalmistus on olnud puudulik) ei ole piisav jätta turuosalistele keset südasuve niivõrd lühikest kooskõlastamistähtaega. 8. 3. MAKSEKÄSUKIIRMENETLUSE MUUDATUSE Arvestatud osaliselt MÕJU ON HINDAMATA. NEGATIIVNE MÕJU KAASNEB KOHTUTELE, TARBIJATELE JA Seletuskirjas mõjuanalüüsi TEENUSE PAKKUJATELE täiendatud. 17. Eelnõu seletuskirjas on maksekäsukiirmenetlust puudutav mõjuanalüüs puudulik. Mõjude hindamisel ei ole järgitud HÕNTE-t ega Justiitsministeeriumi ja Riigikantselei koostatud mõjude hindamise juhendit. 18. Hea õigusloome ja mõjude hindamise nõuete eiramine on viinud seega selleni, et eelnõus kirjeldatud eesmärgi (tarbijakrediidi võlgnike kaitse) lahendamiseks valitud meetme sobivust ja vajalikkust (PS § 11) pole hinnatud. Kohaselt on jäetud hindamata muudatustega kaasnevad mõjud. Vabariigi Valitsuse reglemendi kohaselt tuleb mõjude hindamisel juhinduda mõjude hindamise metoodikast (Vabariigi Valitsuse reglement, § 5. – RT I, 05.07.2023, 236). Seda ei ole tehtud. Mõjude hindamise metoodika näeb ette mh järgmist: ”Mõjude analüüsi tegemiseks on tarvis, et tuvastatud oleks probleem, seatud eesmärk ning välja töötatud poliitikavalikud (sh jätkamine sama olukorraga) ja/või - vahendid, mille mõju analüüsida. Mõjude analüüsi ei saa teha abstraktselt ilma nende kolme komponendita.“ (Riigikantselei, 2021, Mõjude hindamise metoodika, lk 3. https://www.riigikantselei.ee/valitsuse-too- planeerimine-ja-korraldamine/mojude-hindamine). 19. Puuduliku mõju hindamise tulemusel puudub kindlus, kas pakutav õiguslik lahendus omaks positiivset mõju 137 tarbijakrediidivõtjatele ja vähendaks kohtute töökoormust. 9. 3.1. Eelnõuga kaasneb kohtute töökoormuse kasv, mis Selgitatud on vastuolus valitsusliidu aluslepinguga. Lisanduda võib maksimaalselt kuni 23 000 hagi aastas Muudatuste eesmärgiks on 20. Eelnõu seletuskirjas puudub igasugune mõjuanalüüs, tarbijate parem kaitse ja kuidas mõjutab eelnõu kohtute töökorraldust. Analüüsida kohtusüsteemi korrakohane tulnuks, kuidas maakohtud tulevad toime maksimaalselt toiminime. kuni 23 000 lisanduva kohtuasjaga ning millised on võimalikud riskide maandamise viisid või selgitada selle Kohtu töökoormuse mõju puudumist. Niivõrd suure muudatuse mõju leevendamiseks analüüsimata jätmine Justiits- ja Digiministeeriumi poolt tarbijakrediidiasjade on seda enam arusaamatu, et teadaolevalt on juba täna lahendamisel, võetakse kohtusüsteem toimetuleku piiril ning puudub piisav kasutusele IT-lahendus, mis ressurss kohtuasjade efektiivseks lahendamiseks. abistab kohtunikke avalduse Ebasoovitavate mõjude riski hindamine tulnuks läbi viia andmete ja vastustundliku VTK koostamise käigus. Seda ei ole tehtud. laenamise põhimõtte 21. Muudatuse kohaselt saab maksekäsukiirmenetluses kontrollimisel. Arendamisjärgus nõuda vaid põhivõlgnevust ja seadusjärgset intressi ning IT-lahendus võimaldab juba enne seadusjärgset viivist. Kui krediidiandja soovib nõuda avalduse kohtunikuni jõudmist kokkulepitud intressi või nt sissenõudmiskulu saab seda kontrollida hagiavalduse teha üksnes hagimenetluses. Seletuskirjast nähtub vastavust nõuetele ning samuti, et krediidiandjal tuleb valida, „kas ta saab juhendada hagejat andmete lahendi kiiresti ja odavalt või esitada nõuded esitamisel. Andmete kujul hagimenetluses tarbijaga kohtus, siis on menetlus aga hagiavalduse esitamine kallim ja aeglasem“. Puudub alus arvata, et võimaldab avalduse automaatset vastutustundliku laenamise põhimõtet järginud töötlemist erinevate AI mudelite krediidiandjad loobuvad kokkulepitud intressi jm kulude abil. Näiteks kontrollida, kas sissenõudmisest. avalduse esitamisel on lisatud 22. Ka seletuskirjas on nenditud, et muudatus võib kaasa kõik vajalikud andmed ja tuua selle, et korralikult vastutustundliku laenamise dokumendid (nt allkirjastatud põhimõtet järginud võlausaldaja ei vali enam leping, krediidianalüüs). Süsteem maksekäsukiirmenetlust ja algatab selle asemel kohe tuvastab automaatselt olulisemad hagimenetluse, kuna soovib ka muude andmed (nt sissetulek, tarbijakrediidilepingus kokku lepitud ja VÕS-i alusel maksekohustused) ja tõstab need lubatud nõuete sissenõudmist (nt sissenõudmiskulu) (12 esile loetavas vormis. Kohtunik 14.07.2025 avaldatud eelnõu seletuskiri, lk 42). ei pea dokumentide vahel käsitsi 23. Muudatus mõjutab seega negatiivselt just navigeerima ja otsima olulisi vastutustundliku laenamise põhimõtet järginud andmeid – töö muutub krediidiandjad („nn korraliku krediidiandja jaoks toovad tõhusamaks ja läbipaistvamaks. muudatused kaasa selle, et edaspidi on võlgnevuse täies See võimaldab maakohtute ulatuses sissenõudmine kallim ja ajamahukam“ koormust tarbijakrediidilepingust (14.07.2025 avaldatud eelnõu seletuskiri, lk 41). tulenevate nõuete läbivaatamisel Muudatusega kaasneb seega vajadus vastutustundlikku oluliselt leevendada, mille laenamise põhimõtet järginud krediidiandjatel oma tulemusel lüheneb ka õiguste kaitseks esitada hagi kohtusse. menetlusaeg. 24. Kohtute töökoormuse olulise kasvu tõttu on eelnõu maksekäsukiirmenetlust puudutav osa selgelt vastuolus ka Eesti Reformierakonna ja Erakonna Eesti 200 valitsusliidu aluslepinguga, millest nähtub eesmärk vähendada kohtute töökoormust ja teha kõik kohtumenetlused ökonoomsemaks (Eesti Reformierakonna ja Erakonna Eesti 200 valitsusliidu alusleping, p 188 ja p 194). Eelnõuga aga saavutatakse 138 vastupidine tulemus st kohtute töökoormus tõuseb märkimisväärselt. 25. Eelnõu seletuskirjas on pelgalt mainitud, et maakohtute koormus tõuseb. Seletuskirjas on märgitud, et 2024. aastal esitati maakohtusse 4673 tarbijakrediidilepinguga seotud hagiavaldust. Maksekäsukiirmenetluse asjasid oli 47 380, millest ligikaudu pooled olid tarbijakrediidiasjad. 26. Eelnõu koostajad paistavad olevat jätnud tähelepanuta, et kuivõrd eelnõuga muudetakse maksekäsukiirmenetlus mittetõhusaks on muudatuse jõustumisel tarbijakrediidipakkujatel mõistlik pöörduda oma õiguste kaitseks hagiga kohtusse. Maksimaalselt võib kohtukoormus kasvada kuni 23 000 uue kohtuasja võrra. Isegi juhul, kui see number on väiksem, näiteks 10 000, oleks tegemist hüppelise koormuse tõusuga. 27. Analüüsimata on muudatuse mõju kohtusüsteemile. 01.01.2025 seisuga on Eestis 164 maakohtunikku (Kohtunikkond 2025. aasta alguses - Kohtute aastaraamat - aastaraamat.riigikohus.ee), kellest igaühe lahendada on u 378 tsiviilasja (Maa-, haldus- ja ringkonnakohtute 2024. aasta menetlusstatistika töökoormusmetoodika põhimõtete alusel - Kohtute aastaraamat - aastaraamat.riigikohus.ee). Lisanduvad 10 000-23 000 hagimenetlust lisavad iga kohtuniku lauale keskmiselt 60-136 uut vaidlust, mis tõstab aastas kohtuasjade arvu ühe kohtuniku kohta 438-514 tsiviilasjani kohtuniku kohta. 28. Eelnõu seletuskirjas aga puudub teave, kuidas on kavandatud kohtusüsteemi toimetulek sedavõrd suuremahulise muudatusega. Sellises mahus kohtuasjade kasv mõjutab kohtusüsteemi tööd tervikuna. Hindamata on mõju kohtute töökorraldusele, näiteks: - mõju riigieelarvele – lisanduvate ülesannetega (10 000- 23 000 uut kohtuasja) toimetulevuks vajaminev rahaline ressurss; - lisanduvate kohtunike arv; - muudatuse mõju teistele kohtuasjadele, eelkõige kohtuvaidluste kestusele ja kvaliteedile. 10. 3.2. Muudatusega kaasneb negatiivne mõju Selgitatud tarbijakrediidivõtjale 29. Eelnõu seletuskirjas on hindamata mõju ka Valitsuse tegevusprogramm tarbijakrediidivõtjale. Seletuskirjas on nenditud, et 2025–2027 näeb ette inimeste hagimenetlus on hagiavalduse rahuldamise korral kaitse tugevdamist tarbijale oluliselt kallim, kuna hagimenetlusega vastutustundetu laenu andmise kaasnevad maksekäsu kiirmenetlusega võrreldes eest ning maksekäsu suuremad kulud. Samal ajal jääb selgusetuks, kuidas kiirmenetluse täiendamist tagatakse sellisel juhul tarbija parem kaitse. selliselt, et osaliste õigused on 30. Nii ei täida eelnõu valitsusliidu aluslepingus paremini kaitstud. Samuti eesmärke, mille kohaselt mh tugevdatakse inimeste tehisarul põhinevate kaitset vastutustundetu laenu andmise eest ning abivahendite loomist, et toetatakse õigusabi kättesaadavust ja täiendatakse automatiseerida maksekäsu kiirmenetlust selliselt, et osaliste õigused on tarbijakrediidilepingutest paremini kaitstud (Eesti Reformierakonna ja Erakonna tulenevate nõuete aluste ja Eesti 200 valitsusliidu alusleping, p 184). vastutustundliku laenu andmise 139 31. Eelnõu koostajad on puuduliku mõjuhindamise põhimõtete kontrollimine tulemusel jätnud seega tähelepanuta, et eeldatavasti kohtumenetluses. eelnõu ei taga tarbijakrediidivõtjale paremat kaitset Kohtu töökoormuse kuivõrd tarbijakrediidipakkujad hakkavad suure leevendamiseks tõenäosusega kasutama hagimenetlust. tarbijakrediidiasjade Tarbijakrediidivaidlused muutuvad tarbija jaoks oluliselt lahendamisel ja asjade kiiremaks kallimaks kuivõrd hagi rahuldamise korral kannab tarbija menetlemiseks võetakse lisaks enda õigusabikuludele ka teenuse pakkuja kasutusele IT-lahendus, mis õigusabikulu, mida ka eelnõu koostajad on seletuskirjas abistab kohtunikke avalduse möönnud. Selliselt halveneb tarbijakrediidivõtja andmete ja vastustundliku finantsseisund veelgi. laenamise põhimõtte kontrollimisel hagimenetluses. Võlausaldaja peab avalduse esitamisel täitma andmeväljad, mis võimaldab kohtul väiksema töö- ja ajakuluga kontrollida avalduse andmeid ja hinnata, kas vastutustundliku laenamise põhimõtet on nõuetekohaselt järgitud. Kui hagimenetlus on kiirem ja lihtsam, on kulud väiksemad. 11. 3.3. Probleemi lahendamiseks ei ole kaalutud Mittearvestatud alternatiive 32. Eelnõu koostamisel on jäetud kaalumata Eelnõu menetlemise viis lähtub alternatiivsed (sh mitteregulatiivsed) lahendused. poliitilisest otsustusest. Koheselt regulatiivse valiku s.t maksekäsukiirmenetluse korra muutmine on vastuolus Riigikogu poolt kinnitatud Õigusloomepoliitika põhialustega kuni 2030, mille kohaselt õiguslik reguleerimine on lubatav vaid juhul, kui leebemad meetmed ei toimi, uusi eelnõusid ei algatata kergekäeliselt ning eelnõu algatatakse üksnes siis, kui nende vajalikkus on veenvalt põhjendatud. Õigusliku reguleerimisega probleemide lahendamine on viimane abinõu, enne seda kaalutakse teisi võimalusi. Lahenduste väljapakkumisel hoidutakse ülereguleerimisest ja liigsest kiirustamisest Riigikogu 12.11.2020 otsus „Õigusloomepol(iitika põhialuste aastani 2023 heakskiitmine“, punkt 6. https://www.riigiteataja.ee/akt/317112020002) 33. Valitud lahendus on vastuolus ka valitsusliidus kokku lepituga seoses kohtute töökoormuse vähendamisega (vt ptk 3.1). 34. Praegusel juhul aga puudub analüüs, kas eesmärki ei ole võimalik saavutada mõne teise, kuid ettevõtjaid, kohtuid ja tarbijaid vähem koormava abinõuga. Eelnõu koostajad on valinud kolmele sihtgrupile koormavaima lahenduse. Vähemkoormavaid alternatiive ja nende sobimatust seletuskirjas esitatud ei ole. 35. Näiteks ei ole selgitatud, miks ei ole rakendatav TsMS § 485, mis võimaldab esitada makseettepanekule vastuväite. Üheks VTK osaks olnuks vastata mh küsimusele, kas probleem seisneb regulatsioonis, millised on võimalikud lahendused, sh nii regulatiivsed kui ka mitteregulatiivsed ja milliseid lahendusi, nii 140 regulatiivseid kui ka mitteregulatiivseid, on varem kaalutud või proovitud (Justiits- ja Digiministeerium. Väljatöötmiskavatsuse lihtsustatud vorm, p 1 ja p 3). Nii näiteks saaks üheks mitteregulatiivseks lahenduseks olla tarbijate teadlikkuse tõstmine. 12. 4. MAKSEKÄSUKIIRMENETLUSE MUUDATUS Mittearvestatud TULEB EELNÕUST ERALDADA. VAJALIK ON KOOSTADA VÄLJATÖÖTAMISKAVATSUS JA Eelnõu menetlemise viis lähtub ALUSTADA KOOSTÖÖD TURUOSALISTE JA poliitilisest otsustusest. ÕIGUSEKSPERTIDEGA 36. Seoses eelnõus sisalduvate oluliste puudujääkidega teen ettepaneku eraldada eelnõust maksekäsukiirmenetlust puudutavosa. Maksekäsukiirmenetlust puudutavas osas on vajalik koostada eelnõu VTK, mille raames kirjeldatakse muudatuse eesmärk, küsimuse võimalikud lahendused ning võimalike lahenduste võrdlus ja eelistatav lahendus. VTK ühe osana tuleb kirjeldada, millised olulised mõjud, lähtudes nende esinemise sagedusest, ulatusest, sihtrühma suurusest ja ebasoovitavate mõjude riskist, võivad seaduse rakendamisega kaasneda. 37. Seoses eelnõus sisalduvate oluliste puudujääkidega teeme ettepaneku ka töögrupi moodustamiseks, et koostöös lahendada maksekäsukiirmenetlusega seonduvaid kitsaskohti ning arutada võimalusi eelnõu kooskõlla viimiseks hea õigusloome reeglistiku ja põhiseadusega. Töögruppi on vajalik kaasata erinevate mõjutatud sihtgruppide ja Riigikohtu esindajad, kes tõenäoliselt ka südasuvise kooskõlastamise aja tõttu ei ole jõudnud eelnõu osas seisukohta esitada. Vastasel juhul ei saa välistada, et Vabariigi President võib otsustada jätta seaduse selle põhiseadusega vastuolu tõttu välja kuulutamata. 141

Allikas: Justiits- ja Digiministeerium dokumendiregister →