Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koda
Meie 04.12.2025 nr 15-1/9763-1
[email protected]
Roosikrantsi 8B
10119, Tallinn
Tähelepanu juhtimine
Justiits- ja Digiministeeriumile (edaspidi ministeerium) laekus täitemenetluse võlgniku esindaja
kaebus, millest nähtusid järgmised asjaolud:
Kohtutäitur algatas võlgniku suhtes täitemenetluse hüpoteegiga tagatud nõuete
sundtäitmiseks.
Võlgnik ei nõustunud sundtäitmisega ja esitas sissenõudja vastu hagi sundtäitmise
lubamatuks tunnistamiseks.
Hagi tagamiseks taotles võlgnik täitemenetluse peatamist kohtuvaidluse ajaks. Kohus
rahuldas taotluse ja peatas täitemenetluse.
Saades teada täitemenetluse peatamisest, teatas kohtutäitur võlgniku esindajale, et hagi
tagamise määruse täitmiseks (täitemenetluse peatamiseks) tuleb esitada kohtutäiturile
täitmisavaldus ning tasuda kohtutäituri seaduse (KTS) § 38 lõikes 2 sätestatud kohtutäituri
põhitasu.
Eeltoodust lähtudes soovib ministeerium juhtida kohtutäiturite tähelepanu asjaolule, et vastavalt
täitemenetluse seadustiku (TMS) § 46 lõike 1 punktile 2 peatab kohtutäitur täitemenetluse
kohtulahendi esitamisel, kui selle kohaselt tuleb täitemenetlus või täitetoiming peatada. Tegemist on
kohustava õigusnormiga, mitte kohtutäituri diskretsiooniotsusega. Sellise kohtulahendi esitamisel
peab kohtutäitur täitemenetluse peatama ilma täiendavate menetluslike toiminguteta ega tohi käsitleda
täitemenetlust peatavat kohtulahendit eraldiseisva täitedokumendina, mis vajaks eraldi sundtäitmist.
Vastasel juhul muutuks TMS § 46 lg 1 p 2 sisutühjaks.
Eriti oluline on see juhtudel, kus kohus on rakendanud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 378
lõike 1 punktis 6 sätestatud hagi tagamise abinõu menetlustes, milles sama täitemenetluse võlgnik või
muu täitemenetluse osaline on kasutanud TMS §-des 217–218 ja 221 sätestatud
õiguskaitsevahendeid.
Siinkohal on asjakohane meelde tuletada, et vastavalt TMS § 47 lõikele 11 peab kohtutäitur koostama
otsuse täitemenetluse peatamiseks või uuendamiseks hiljemalt kolmandal tööpäeval alates sellest,
kui ta saab teada peatamise või uuendamise aluseks olevast asjaolust. See tähendab, et kohtu poolt
täitemenetluse peatamisel tekib nn topeltpeatamise olukord – täitemenetluse peatab esmalt kohus
kohtulahendiga ning seejärel kohtutäitur oma otsusega.
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / +372 620 8100 /
[email protected]/ www.justdigi.ee
Registrikood 70000898
On märkimisväärne, et sarnased vaidlused on jõudnud ka kohtuliku kontrollini. Näiteks on Harju
Maakohus 08.04.2013 tsiviilasjas nr 2-13-1792/7 TMS § 46 lõike 1 punkti 2 kohta selgitanud järgmist:
„Kohus nõustub avaldajaga, et hagi tagamise määruse täitmiselt saab kohtutäitur nõuda eraldi tasu
(s.h põhitasu) vaid juhul, kui tegemist on iseseisva täiteasjaga s.t võlausaldaja pöördubki kohtutäituri
poole täitedokumendina ainult kohtuasjas tehtud hagi tagamise määruse täitmiseks. Juba kohtutäituri
menetluses olevas täiteasjas hagi tagamise määruse täitmiseks, s.o käesoleval juhul täiteasja
peatamiseks, kohtutäituri seadus eraldi tasu ette ei näe. Täitemenetluse peatamine on sellisel juhul
TMS § 46 lg 1 p 2 alusel kohtutäituri kohustus, mida eraldi ei tasustata.“.
Kokkuvõtlikult: Kui võlgnik või muu täitemenetluse osaline esitab kohtule kaebuse kohtutäituri
tegevuse peale TMS § 218 alusel või võlgnik esitab sissenõudja vastu hagi sundtäitmise lubamatuks
tunnistamiseks TMS § 221 alusel ning kohus peatab nimetatud kohtuvaidluste ajaks täitemenetluse,
on kohtutäitur kohustatud täitemenetluse viivitamatult peatama TMS § 46 lg 1 p 2 alusel alates
kohtuotsuse teadasaamisest. Selleks ei alustata eraldi täitemenetlust ning sellises olukorras ei ole
kohtutäituril õigust nõuda KTS § 38 lg 2 alusel põhitasu.
Palume käesolev kiri edastada kõigile kohtutäituritele teadmiseks.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Aleksandr Logussov
nõunik
2