Arvamuse edastamine

Teen märkused meile saadetu d eelnõu seletuskirja le lehekülgede kaupa. Eks targemad pead teevad koondi. See pole nn sätete ülelugemi s e kirjatük k -- Lk 3 P .1.3 on öeldud et eelnõue täidab V ab ariigi V al itsuse 2025-2027 tegevusprogrammi , s h – „ kiirendad a kohtuot s ust e ni jõudmist .“ Küsimus . M illine eeln õ us toodud konkreetne muudatus-meede-abinõu aitab kaasa kiirendamisele ? K as see , kui ma sõidan ist u ngeid pid a ma 100 km kaugusele Tal l innasse või see kui ma nn nõ usoleku andmise a s jas eest k o s tetava ärakuul a mi se ks sõidan tänase maakonna ääreservas asuvasse hoo l de k odusse ? Ä rakuulamat a jätta ei saa, sest see koh u s t us tule n eb seadus es t. Kas eelnõus on arvutatud , kui palju finantsvahendeid kulub sell eks, et kohtul oleks olemas vastav autopark ? Ehk et kuidas tänasega võrreldes hakkab tulevikus Ü ks Suur M aakohus taga ma , et ma saan vaj a dusel ka väga kii r esti tr anspordi k o rr a lda da . K ui on üks kohus , siis on ka autobaas ju ühine , st korraga rohkem soovijaid. Rääkis in paar aasta t tagasi H ar j u kohtunikuga, e t mil l al tal on plaan mu erin õ uet täita. Kui olin viisakalt ja tagasihoidlikult 2,5 kuud juba oodanud. Ütl e s , et l ä hima 3 kuu jooks u l talle selleks autot ei l ei ta. Sel viisil jõuan mina oma väikses maakohtus kiiremini ärakuulamiseni ja lahendini kui ühisest katlast auto t jagades ja j ärjekorras oo d ates . Kas eelnõu arve s t a b selleg a , et reisimised üle vabariigi toovad kaasa lähetuskulude kasvu, küttekulude kasvu , log i sti lised probleemid sekretäri ja ruumi d e lei d mi s eks nn väl jasõiduistungiks . Rääkim a t a sellest , et kui ko h tuniku meng rupi senine töökorralduse üks osa on olnud juristi osalemine kaalukamate vaidluste (mida üldjuhul kirjalikus menetlustes ei tehtagi) istungitel, et siis sõidab ju ka jurist , aga kas talle ka lä hetu s hü v ita ta kse … Kiiremini saaks lah endini , kui tänan e e-to i mik ei hanguks ja KI S oleks kasutaj a sõbralik um ja e s in d aj a tel e- advokaatidel e pandaks pe a l e mahupiir a ngud (ja kui vangide kirjakontoreid taltsutataks) . Aga seda eelnõue ei käsitle, et kas ja mis ümberkorraldused-muudatused selles vallas tulemas oleks. Kiiremini saaks kaalukates va i d l ustes lahen d i ni , kui ei pe a ks päevast päeva tegel e m a asjadega, mis ei pe a ks olema kohtu töö - nn nõu s o l ekud, abi e l u v õ ime tõendid , välisriigi asutuste doku me ntide k ä ttet oimetamised , park i mistrahvid , RÕA tasud, notari tasu s t vabastamised. K ui need kas kohtust välja viia või väh em alt anda nende lahe n d a mise/viseerimise õigus juristidele , s iis saaks intensiivsemalt pühenduda tõsi s ema t ele asjadele- raviv ead , töövõt ud, kut s eha i gus ed jms . -- Vastuse ta jääb küsimus , m i s on see kon k reetn e me e de, mill e l ä bi selle eelnõuga „ muutu b kohtunik u a met pain d likumaks“ . Kas kohtunikuamet saab üldse paindlik olla ? -- Lk.4 p.2 eelnõu eesmä rgid… K a tänase seaduse alusel on kõik soovijad saanud spetsialiseeruda või sa a nud end „välistada“ mõnd liiki asjade arutamisel t . Ehk väide , et alles eelnõu toob lauale selle võimaluse, on silmakirjalik ja asjatundmatu. --A rusa a matu monstrum on eest seisus . Küll aga saab see olema t õhus „ abin õ u “ hoida nn lihtkoht un ik eemale teda ennast pu udutava te s töökorralduslikes ot s ustes võimalikult vahetult kaasarääkimi s e võimalus t est. E simehe ain u p ä devuses on küll täna kodukorra kinnitamine, aga selle aruta mine/kooskõlastamine toimu b praegu ikkagi üldkogus . Muudatuse kohas e lt e s imees eda spidi üksnes „kuulab ära“ üldkogu arvamuse. Toon paralleeli. Tänas e se aduse koh a s e lt ka minister „kuulab ära“ ma a kohtu üldkogu ar v amuse esimehe am e tisse nim eta mi s e osas. Elu on korduvalt näidanud, et selline ärakuulamine ei seo o tsustajat kollegiaalse üldkogu arvamusega vähimalgi määral. E h k et edas p idi ei hakka ks ka kodukorra kinnitamiseks e s imees t see üldkogu ärakuul a min e vähimalgi mä ä ral siduma . Lõ ppastme s toob see kaasa sell e , et aktii v s el t enda elu ko r r a ld a mises pole mingit m õ tet, sest võetakse ära regulatsioon neid ar vamusi- ettepanekud, vastuargumente jms ka arvestada. Mil viis i l see pe a ks aitama kaasa “ kollegiaalse l juhtimisel põhineval kohtute töökorr a lduse süsteemile“, sellest on raske aru saada. -- Eesmärk on „ soodustada üleriigiliste valdkonnap õ histe osakondade loomist. “ Miks peab ol e ma üleriigiline ? K a täna on valdkonda d e kaupa võimal i k maakohtute vahel teha tõhusat koostööd - toimib nt perekonnakohtunike regulaar ne töökoosolek H ar j u s , ku hu veebi s sa a vad liituda ka teiste maakohtute huvilised- spetsialistid , ümarlaua d toimivad ma ksejõuetuskohtunikele , tarbijakrediidile, on täi t em enetluse huvi gru p id jne. Neis on ka täna võimal i k osaleda, koge musi, prak tikat ja suundi ühtlu s t a da, ei näe mingit vaj a dus t selleks kohute liitmisena eraldi osakonna loomist. -- Kuidas eelnõu täidab eesmärki „tagada par e mini kohtumen etluses osaleja te v õ rdne kohtl e mine. “ Kas on ol e mas analüüs, et min gist aspektist , silmatorkavalt mingis valdkonnas, või massiliselt mingis kohtus või kohtuniku puhul osalejaid ei koh e lda võrdselt ? K ui jah, siis kus on analüüs , kui paljudes asjades võrdsust ei ol e ja milles ebavõr d sus väl jen dub ? K as kuskil on analüüs selle kohta , miks peab selleks lii t ma kohtud kokku , et osalejaid v õ rds e lt koheldaks ? K ui sama kohtunik samas regioonis jätkuvalt , oleta t a va lt , ked a gi ebavõr d selt kohtleb, siis see on dis tsiplinaar men e tlu s e , mitte k ohtu t e lii t mise teema. -- Lk 6 „Spetsialiseerumise ja asjade jagamise detailid saav a d kohtunikud ise ot s ustada tööjaotu s plaanis“. Kuidas see „ise“ ja „detailselt“ re a lise e rub, kui eestseisuse 7 inimest asja ära korraldavad? Sellel on põhjus, et koolis seati kla s si õ pil a ste arvule piir- suurklassides õpp imine on kurnav nii lastele kui õpetajale; sell e on põhju s , miks elukohana eel istatakse era mut korter majale - väiksema arvu inime s tega samas mõjusfääris on em otsionaalselt rahulikum . Aga meie teeme vastupidi suure kommuuni ja arvame, et kõik saav a d kõiges kaasa rääkida, sealjuures vaims e lt terveks jääda ja asju ki iresti lahe n dada ? -- Lk 7 Taas tühjade sõnade loo sunglikkus- tugevda me , tõhus t am e, suurendame , par a nd a me. Kui d as suur kohus toetab minu pr ofessionaalset arengut rohk e m kui tä n ane süsteem 4 ma a kohtuga ? „ K ui asi on e s ita t ud õigel e koht u le, sii s menetl u so s aline peab saama e e ldad a , et asja lah e ndab mitte ainult asja sa a nud kohus, vai d ka sellesse ko h tusse ni m e t atud kohtunik“ . P alun s e lgitus t . Kui on üks maakohus, siis ei sa a en a m olla seda oluko r da , et on „ õige “ koh u s ja vale kohus. Kui on üks maakohus, siis ei ol e gi ju enam muud kohut, kui „asja saanud kohus“ . Kui on üks maakohus, siis pole ju en a m „sellesse“… või jääb ikkagi ka min gi „muu“, mitte „see“ ? „ S ellesse kohtusse nimet at ud“- Millal tulevad esimesed kohtunikud, kes on nimetatud Eesti Maakohtusse, ehk ainsasse alles jäävasse „sellesse“ kohtusse ? K as kõik i seni ametisse nim et atuid hakatakse automaatselt lugema nim et atuks Eesti Ma akohtusse ? Vastasel juhul ei saa men etlus osaline ju eeldada, et asja lahendab sellesse ehk Eesti Maakohtusse nimeta t ud kohtunik . -- Kuidas li i tmine tagab „ õ igusem õi stmise senis e s t suurema sõltumatuse. “ Ka täna on ja peab ol e mas mistahes asja aru tamisel tagatud õigusemõi st mi s e sõltumatus . Kas ja kus on analüüs, et tänase süsteemi puhul ei ole sõltumatust tagatud ? Ei suutnud seletuskirjast aru saada, kuidas liitmine sellele kaasa aitab. -- Kui asjade jagamisel on jrk: 1. vastav a õigusvaldkonna menetlejad, 2. eelmise p järgi leitud menetlejate töökoormus , 3 . vaj a dus asi l a h en dad a konkreetse s kohtumajas, 4 . juhuslik vali k, s iis esiteks peab igal ajahetkel olema ka ig a le kohtunik u l e j äl gitav kõigi kohtunike (ku i seni sain korra kuus analüütiku lt tabelid enda kohtu kolleegide töökoormuse kohta, siis kas hakkab ülevaateid tulem a kogu vabariigi kohta ?) kontrollitav/kontrollitud info töökoormu s e tegeliku seisu kohta. Kas seda hakkab eestseisus jälgima, et olukorra oota matul (nt keegi vaba s ta ta kse või äkiliselt selgub, et konkurss tühistatakse ja et vab u kohti ikkagi ei täi d eta või läheb keegi pik e m a lt vä lislähetusse vms) muut u misel oper a tiivs e l t reagee r ida ? Olukord, kus jagamise mehhanismi d peavad olema tööjaotuspla a nis, mida ju tehaks e aa s taks ja mille muutmi sele kaasarääkimi s e võimalus on tehtud eelnõu kohas el t üksi k kohtuniku vaatevinkl ist formaalseks , kõlab selline asjade jagamise järjekord/printsiip utoopilisena. Ja no eelkõige peaks siis ju asjade „jagajad“- referendid olema kursis meist igaühe töökoormusega. -- Eesmärk on „ ü htlustada menetl us aeg a sid“ kogu riigis. Kas kuskil on analüüs , millise valdkonda menetl usaegasid on vaj a ü ht l ustada ? V õi kui kää r id menetl u sa e g a de osas on lk 11 olev a tabeli koh a s e lt täna olemas, et mis sell e põhjuseks on ? Ä kki paneks sell e tabeli juu r de analüüsi, et kas ja m is töökoo r mu s t ja seeläbi ka men.aega , mõjutas ? L oomulikult on menetl u so s ali s ed rahu l olematud , aga kui vastav uuring on aastast 2021(lk 11, joone aluse märkuse nr 17 viide) , siis kas sell e baasil saab täna ikka väiteid e s itada. Loomulikult on töökoormus suur, aga alustaks sellest , et viiks kohtust välja asjad, mis ei pea siin olema, äkki JUM pingutaks rohk e m üldise õiguskultuuri levitamise nimel. Selgitaks , et iga laimuväitega ei ol eks vaja kohtusse tormata , selgitaks , et palju pereva idlusi saaks lahen d ad a kui vanem a d omavahel räägiks, mõtleks välja meetmed laenukontorite ohjamiseks, nende nõuetele kohus tusliku kohtueelse menetluse loomis e ks vms. Ei näe seda imerelva, kuidas kohtute liitmine aitab men aegasid lühendada. -- Lk 12 „ TJPdes sü s teemse läh en emise kehtes ta mist takistab nende senine kin n it a mi s kord, mis nä e b ette jõu s tamis t üldkogu otsu se ga.“ Ja et kuna vajalik on konsensus, siis suuremates kohtut e s on seda ke eruline saavutada. Kui taust on see, et probleem on ühe tänase su u re kohtu- H ar j u maakohtu - TJPs , kas siis sellest , et nem a d on seni väi d e ta valt konsensusega h ä das olnud, tuleb teha järeldus, et li idame karistuseks kokku ka seni TJPga hakkama saanud 3 ülejäänud maakohut ehk tuleb ve e l suurem kohus ja hopsti ongi l iht s am konsensust saavutada ? Irooniliselt tuleb tõdeda, et jah muidugi muutub probleemivabamaks, sest enam ei pea arvestama ju iga kohtunikuga, vaid meil on siis eestseisus, misläbi tava kohtunik istugu oma laua taga ja vorpigu tarbijakrediite teha 13 tk päevas ja hoidku enda parem kollegiaalsusest eemale. See on kaugel igasuguse st de m okraatiast. -- Lk 12 K as ja millise riikide osas on tehtud analüüs , et spets ialiseerumisega ei kaas nenud lo o detu d efektiiv s use kasvu ja üleüldist hygget ? Joonealune märkus 22 viitab JUM 2025 analüüsile . S elle lk -st 9 on aga targu k äesolevasse selet us kirja jäetud v ä lja toomata need spet s-ga kaasnenud negatiivsed ilmingud , mida CCJE on e s ile toonud. Ehk et selles osas on eeln õu tendent sl ik ja sihtsuun i t lu sega rääkida vaid s o bivates t asj ad est. K ahju . Lk 15 „ Näha ette… sobiva suurusega osa kondadeks “ . Sobiv on äärmis e lt subjektiivne väljendus, mida eelnõue tegija ei pe a ks saama endale lubada. Kes ots u stab , milline on sobiv suu r us ? K as ja kes, mil l al ja mil vii si l sa a vad ( või ei saa) selle s kaasa rääki d a ? Kokku tuleb niisiis 4 osakonda ja ig a kohtunik saab olla ühes osakonnas. Ehk et kui ma teen täna per e konnaasju, siis ma ei saa en a m kuuluda üldosakonda ja/või maksej õuetuse osakonda ? Kui täna menetleb kohtunik nii tsiviil- kui kriminaalasju, siis edaspidi enam ei saa ? See hälbib suu r elt täna t o imivates t spets- s t est . See viib kohe ühele spets-ga kaasneval e ohule - kohtunik mattub ühelii g il i ste (mis ajapikku nüristab) asjade konveieri alla ja inspi ra tsioon /motivaator , mis s e ni üldse on ah va tlenud ameti t vali ma - mit mek esisus , vajadus, tahe , v õime ja võimalus olla kur s is palj ude valdkon d ade ga - see kaob lõpl ikult unustuse sohu. Ja seeläbi võtame alustav a lt kohtunikult võim a lu s e leida endale läbi kogemuse see valdkond, milles ta on tubli. Sest ta ei p r uugi tööle asudes adud a , kas talle sobib rohk e m perekonna teema või tarbijakrediit. -- „ K orralda b men . gr u pi tööd . lähtudes o t starbek usest ja personali m otiveerimi s e s t. “ Kes m ääratl e b o t starbeku s e ? Kas men . gruppi juh tiv kohtunik saab öelda , et talle on ots t arb ekas anda 2 juristi ja 3 sek retäri ? K as ja mil lised vahe n did on ettenähtu d pe r sonali moti veerimi s eks ? K ui palju saab mengrupi juht kaasa rääkida motivatsiooni instrumentide osas ? Kui motiveerimine on raha l ine, siis kas ja kuidas tänane kokkuhoiupoliitika seda toetab ja tagab ? -- Lk 27 „ L isaks peaks vajadus sõita kohtumajja, mis ei ol e kohtuniku alaline teenistuskoht ega lähim kohtumaja, kajastuma kohtuniku koo r mu s arve s tus es . “ Kui d as sel l est aru saada ? K ui T allinnas elav kohtunik otsustas kandideerida /nimetati V iru M a a kohtu N arva kohtumajja ja pe a ks sõi t ma ülesannete tõttu R akvere kohtumajja (Rakvere ei ole Na rvale lähim, vahele jääb Jõhvi) …. Kui d as see jookseb kokku eelpool räägitud a s ja jagami s e jär jek orra prin tsiipidega , ku s muuhu l gas tuli arvestad a koormust, ehk et kas asja jagaja le on juba tead a , milline kohtunik kuskil elab ja et tuleb sõita ja määrab suuremad koormuspunktid ? Või kes ja millal peab statistikat kui sõitmise vajadus on selgunud keset menetlust, et siis vähemalt menetluse lõppemisel koormust korrigeerida ? -- Lk 28 „ K asutajatel on KIS profiil, mis on se o tud ühe konkreetse Ma a kohtuga “ Mis see tä hendab ? T u lebki ju üks kohus, milleks siia sõna paar „ühe kon kreetese “. Kas on plaanitud ka teine või kolmas konkreet ne maakohu s ? -- Lk 47 Kuidas asja nn jagaja ehk tän a n e kan t s elei referent , kes TJP alusel KIS s menetl eja määramise toim in gu tegemiseks nupule vajutab, teab hinnata KS § 37 kava ndatavate mu u datus t e v a lguses seda : 1) „mil l ine kohtunik“ pe a ks asja arutama ? kas nimeliselt ? ehk kas jagab nn käsitsi, mitte enam automaatselt ja juhuslikkuse põhimõttel ?, 2) hindama neid „ a s ja o lusid “ , mille j ä rgi vali d a kohtumaja ?, 3) hind a ma , mis on kohtua s ja „geograafiline läh e duses“ – millel e ? kellel e ? , 4) kui da s ta analüüsib ja hin da b , mis on „ kohtu huvi “ ja mis on „ menetl usosalise hu v i “ (ehk neid subjektiivseid , legaaldefinitsioonita mää r a tl us i ) ? , 5) kuidas teab mene tleja mää r aja hinnata seda, kas a s jas tuleb i s t u ng ? -- Lk 57 “KHT koosseisu on planeeritud teenistu s kohad, mida kohtu t e ko osseisus seni ei olnud, k uid mis on KHT to i mimiseks vajalikud“ Mil lised ? Ü htegi nä idet ei l e i d nud. Kui d as veel uute töökohtade loomine korreleerub kokkuhoiupoliitika ga ? K antseleirahval ei saa palka tõsta , aga „toim imise tagamise ks“ saame juhte juurde võtta ? „ P ärast KHT loomist kuuluvate kohtu t e koosseisu õi gusemõistmisega s eotud te e nistu s ko had :…pressie s ind a jad “ . Kui d as nem a d on õigu s em õis tmisega se o tud ? -- Lk 85 on lõpuks lakooniliselt ära toodud väga tõsi s elt võetavad ohukohad. K ogu e e lnev seletuskirja jutt il usatest ee smärkidest kohtumen e t luse kii re nd a mise kohta on tegeliku lt sell e sama kokkuvõtte baasil ka 0-mõjuga , ses t „suureneb töökoormus, logistiline keerukus, mõjuta t ud sa a vad nii men e tl u skiirus kui töö kva li teet. “ Ergo- miks teha suurt re formi , kui oodatud tul e mu s t ei suuda pr ognoosida- garanteerid a isegi opti mistlikud e e ln õ u autorid ise . P äris ki ndlasti vast a b t õ ele väide , et sellises mahus ja sellistel põhjendustel ü mberkorr a ld a min e tekitab vastuseisu, nõrgeneb kollegiaal s us, kaob sünerg i a , väheneb motivatsioon, kuul u vustunne ja kaas a tus . Kui nt 3 a pära st reformi kestmist selgub , et : -- ei olegi menetlused l ä inud kii re m a ks, -- ei õigusta end eestseisus , -- kohtuniknd on tagajalg a del üldkogu fun ktsiooni kao ta mi s e p ä rast , -- lausaline sp e ts-ne ei ole toonud õnn e õuele , --kõik sõid a va d kogu aeg kuskile , -- vä idetav menosaliste ebavõrdne kohtlemine pole kuskile kadunud , jne jne … kas siis keer a m e end taas ümber ja taastame 4 m a akohut ? M.Leimann 03.12.2025 Justiits- ja Digimin i steerium Arvamus kohtute seaduse ja kriminaalmenetlusseadustiku muutmise (kohtukorralduse muudatused) eelnõu kohta Kohtute seaduse ja kriminaalmenetlusseadustiku muutmise (kohtukorralduse muudatused) eelnõu põhiküsimus, milleks on samaliigiliste kohtute liitmine, on põhjustanud kohtunike hulgas rohkelt eriarvamusi. Viru Maakohtu kohtunikest on 18 kohtunikku ühinenud 2. detsembril 2025 Vabariigi Valitsusele saadetud kirjaga Pärnu, Tartu ja Viru Maakohtu kohtunike seisukoht kohtute seaduse ja kriminaalmenetluse seadustiku muutmise seaduse (kohtukorralduse muudatused) kohta, milles kohtukorralduse muutmist eelnõus pakutud kujul ei toetata. Enda kogemuse põhjal toetan samaliigiliste kohtuastmete liitmist. Reeglina on suurem a tes organisatsioonides lihtsam tagada kõrgemat juhtimiskvaliteeti suhteliselt väiksemate kuludega. Eesti avalikus halduses on eraldi asutustena tegutsevad kohtud, mis ei ole ühendatud ühtse keskasutusega, unikaalsed. Kuigi paljudel asutustel on piirkondlikud struktuuriüksused, nagu prefektuurid Politsei- ja Piirivalveametil või ringkonnaprokuratuurid prokuratuuris, ei ole nähtud praktilist põhjust selliste üksuste eraldi asutusena säilitamiseks. Sellist erisust ei saa põhjendada ka kohtu erineva põhiseadusliku staatusega, kuna kohtuniku sõltumatus peab olema tagatud kohtu suurusest sõltumata. Ei ole praktilisi põhjusi, miks peaks suuremas kohtus olema kohtuniku sõltumatus rohkem ohustatud. KS § 12 lõiget 4 võiks muuta nii, et kohtute haldus- ja arendusnõukogu võiks esimehe vabastada "sõltumata põhjusest". See tagaks, et nõukogu saaks sekkuda kohe, kui esineb kahtlus, et kohtu esimees ohustab oma tegevusega õigusemõistmise sõltumatust või kahjustab muul moel kohtu ülesannete täitmist. Kohtute esimehed teevad eri nevates k ohtutes suhteliselt vähese ressursiga suuresti üksteist dubleerivat tööd. Esimeeste vahel valitseb hea koostöötahe ja soov vältida erinevate kohtute töös põhjendamatuid erisusi, mis aga toob kaasa pideva vajaduse eri asutustes tehtavate otsustuste pidevaks kooskõlastamiseks. Selleks kuluvat juhtimisressurssi saaks kasutada kohtutöö huvides paremini. Kohtuhaldusteenistuse ülesannete loetlemine eelnõus pakutud üksikasjalikkusega ei ole otstarbekas, see tuleks jätta täpsemalt kohtute haldus- ja arendusnõukogu määratleda. Riigikogu koosseisu häälteenamusega vastuvõetavas seaduses ei ole otstarbekas kasutada mõisteid, nagu personalijuhtimine või kriisijuhtimine, mis peaksid justkui määratlema kohtuhaldusteenistuse ainupädevuse. Priit Kama Viru Maakohtu esimees Lisa: Kohtunik Marika Leimanni tähelepanekud kohtute seaduse ja kriminaalmenetlusseadustiku muutmise seaduse (kohtukorralduse muudatuse) kohta. Saatja: "Svetlana Padda - VMK" <[email protected]> Saaja: "Justiits- ja Digiministeerium" <[email protected]> Teema: Viru Maakohtu esimehe arvamus kohtute seaduse ja kriminaalmenetlusseadustiku muutmise (kohtukorralduse muudatused) eelnõu kohta Kuupäev: 2025-12-03 19:00 Tere Edastan Viru Maakohtu esimehe arvamuse kohtute seaduse ja kriminaalmenetlusseadustiku muutmise (kohtukorralduse muudatused) eelnõu kohta. Svetlana Padda kohtuistungi sekretär Viru Maakohus Konfidentsiaalsusmärge: Selles e-kirjas sisalduv teave ja võimalikud manused on mõeldud ametialaseks kasutamiseks ning seda võivad kasutada vaid e-kirja adressaadid. E-kirjas sisalduvat teavet ei tohi ilma saatja selgelt väljendatud loata edasi saata ega mistahes viisil kõrvalistele isikutele avaldada. Juhul, kui Te olete saanud käesoleva e-kirja eksituse tõttu, teavitage sellest kohe saatjat ning kustutage e-kiri oma arvutisüsteemist.