Arvamuse edastamine

Saatja: "Piret Jesse | Sorainen" <[email protected]> Saaja: "Justiits- ja Digiministeerium" <[email protected]> Teema: Tagasiside - äriseadustiku ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu [Sorainen-LEGAL.FID1024959] Kuupäev: 2025-12-03 21:04 Tähelepanu! Tegemist on välisvõrgust saabunud kirjaga. Tundmatu saatja korral palume linke ja faile mitte avada. Tere! Edastan käesolevaga Eesti Advokatuuri äriõiguse komisjoni tagasiside äriseadustiku ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõule. Vastavalt kokkuleppele Justiits- ja Digiministeeriumi tsiviilõiguse talituse nõuniku Siret Neevega oleme lisanud oma tagasiside kommentaaridena lisatud eelnõu projekti. Teeme ettepaneku eelnõu koostajatega kohtuda, et arutada edastatud tagasisides käsitletud küsimused ja ettepanekud üheskoos läbi. Lugupidamisega Piret Jesse Partner <mailto:[email protected]> [email protected] M. +372 5 218 959 | T. +372 6 400 900 Rotermanni 6 | 10111 Tallinn | Estonia Sorainen | <https://www.sorainen.com/> sorainen.com This e-mail is confidential and is subject to <https://www.sorainen.com/disclaimer/> disclaimers. Sorainen’s relationship with its Clients and its assignments are subject to the following <https://www.sorainen.com/TAC/> terms and conditions. EELNÕU 21 . 10 .2025 Äriseadustiku ja teiste seaduste muutmise seadus § 1. Äriseadustiku muutmine Äriseadustikus tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 19 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(2) Prokurist võib prokuura lõpetada sõltumata põhjusest, teatades sellest te ma te d a määranud organile. Prokuristiga sõlmitud lepingust tulenevad õigused ja kohustused lõpevad vastavalt lepingu le kohaselt .“; 2) paragrahvi 82 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(2) Osanike vahelised suhted määratakse ühingulepinguga. Käesoleva seadustiku §-des 86 – 96 ja § 97 1 1 . lõike esimeses lauses sätestatut kohaldatakse ulatuses, milles ühingulepinguga ei ole ette nähtud teisiti.“; 3) paragrahvi 93 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(3) Osanik ei võta osa hääletamisest ja tema hääled arvatakse kvoorumist välja, kui otsustatakse tema vabastamist kohustusest või vastutusest, temaga tehingu tegemist või temaga õigusvaidluse pidamist.“; 4) paragrahvi 122 lõi k e d 2 ja 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt : „ (2) L ikvideerijad annavad kuni kümne aasta pikkuse säilitustähtajaga täisühingu dokumendid hoiule ühele likvideerijale või osanike otsusel usaldusväärsele kolmandale isikule või arhiivile ( dokumentide hoidja ). Üle kümne aasta pikkuse säilitustähtajaga personalidokumendid antakse üle Sotsiaalkindlustusametile. Üle kümne aasta pikkuse säilitustähtajaga töötervishoiu ja tööohutusega seotud dokumendid antakse üle Tööinspektsioonile. Arhiiviväärtuslikuks hinnatud personalitöö isikutoimikud antakse üle Rahvusarhiivile. Kui likvideerijad dokumentide hoidjat määranud ei ole, määrab selle kohus. (3) Dokumentide hoidja nimi, isiku- või registrikood ja elektronposti aadress kantakse äriregistrisse likvideerijate avalduse alusel , kohtu määratud hoidja puhul kohtumääruse alusel. Registripidajale esitatakse ka dokumentide hoidja kinnitus selle kohta, et ta on nõus olema dokumentide hoidja . Dokumentide hoidja muutumise korra l teatab d okumentide üleandja sellest enne ne nde üleandmist registripidajale uute andmete registrisse kandmiseks.“; 5 ) paragrahvi 122 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(5) Dokumentide hoidja vastutab hoiule antud dokumentide säilimise eest seadusega ettenähtud tähtaja jooksul .“; 6 ) paragrahvi 138 lõike 2 punkt 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „5) kui palju tuleb osade eest tasuda, tasumise kord ja aeg;“; 7 ) paragrahvi 139 täiendatakse lõigetega 1 1 ja 1 2 järgmises sõnastuses: „(1 1 ) Kui põhikirjas on ette nähtud eri liiki osad, tähistatakse eri liiki osad tähestikulises järjestuses, kasutades eesti-ladina tähestikku . (1 2 ) Põhikirjas võib ette näha osaühingu tähtaja. Tähtaja möödumise korra l osaühing likvideeri takse .“; 8 ) paragrahv i 141 tekst muudetakse ja sõnast atakse järgmiselt : „ ( 1) Asutajad tasuvad rahalised sissemaksed asutatava osaühingu nimele avatud maksekontole Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigis asutatud krediidiasutuses või makseasutuses või selle krediidiasutuse või makseasutuse lepinguriigis avatud filiaalis või deposiidina registripidaja kontole . (2) Käesoleva paragrahvi 1. lõiget ei kohaldata, kui osa eest tasutakse rahalise sissemaksega, mis ei ole üle 50 000 eurot, millisel juhul piisab kui rahalise sissemakse tõendamiseks piisab käesoleva seadustiku § 144 2 1 . lõikes sätestatud juhatuse kinnitusest sissemakse tasumise kohta.“; 9 ) paragrahvi 143 lõiget 3 täiendatakse kolmanda lausega järgmises sõnastuses: „Audiitorkontrolli nõue ei kohaldu, kui mitterahalise sissemakse ese meks on osaühingu makse kontole kantud laenu rahalise makse ja sellelt intressi tasumise nõue.“; 1 0 ) paragrahvi 144 lõike 1 punkt 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „3) krediidiasutuse või makseasutuse teatis osakapitali sisse maksmise kohta, kui sissemakse on üle 50 000 euro ja sissemakse tehti asutatava osaühingu nimele avatud maksekontole ; “; 1 1 ) paragrahvi 144 lõike 1 punkt is 4 asendatakse sõna „isikukoodid“ tekstiosaga „ isiku- või registrikoodid “ ; 1 2 ) paragrahvi 145 lõike 1 punkti 4 täiendatakse pärast tekstiosa „sõlmimise aeg“ tekstiosaga „ja selle olemasolu korra l osaühingu tähtaeg“; 13) paragrahvi 149 lõike 4 teine lause tunnistatakse kehtetuks ; 1 4 ) paragrahvi 150 lõige 5 tunnistatakse kehtetuks; 14.1) paragrahvi 150 lõiget 1 täiendatakse pärast tekstiosa „ loetakse “ tekstiosaga „ osaühingu suhtes “; 1 5 ) paragrahvi 151 lõike 2 teine lause tunnistatakse kehtetuks; 1 6 ) paragrahvi 153 lõikest 1 jäetakse välja tekstiosa „, kui seaduses või põhikirjas ei ole ette nähtud teisiti“; 1 7 ) paragrahvi 153 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks ; 1 8 ) paragrahvi 153 täiendatakse lõikega 2 1 järgmises sõnastuses : „(2 1 ) Põhikirjas võib ette näha, et osa ülemineku korral pärijale on pärija kohustatud põhikirjas sätestatud korras ning põhikirjas sätestatud viisil määratava hüvitise eest võõrandama pärimise teel omandatud osa ühingule või selle osanikele.“; 1 9 ) paragrahvi 16 3 täiendatakse lõigetega 4 ja 5 järgmises sõnastuses : „( 4 ) Osaühingule kuuluva oma osa võõrandamine toimub osanike otsuse alusel. ( 5 ) Osanikul on osaühingule kuuluva oma osa võõrandamisel osa omandamise eesõigus võrdeliselt tema osaga. Osaniku eesõiguse osaühingule kuuluva oma osa omandamiseks võib välistada osanike otsusega, kui selle poolt on antud vähemalt 3/4 osanike koosolekul esindatud häältest või käesoleva seadustiku § 174 2. lõikes nimetatud juhul vähemalt 3/4 osanike häältest, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud suurema häälteenamuse nõuet. Osanike osaühingu osa omandamise eesõigusele kohaldatakse käesoleva seadus tiku §-s 193 sätestatut.“; 20 ) paragrahvi 166 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt : „ (1) Osanikel on õigus saada juhatuselt teavet osaühingu ja selle tütarettevõtja te tegevuse kohta ning tutvuda osaühingu ja selle tütarettevõtjate dokumentidega . “; 2 1 ) paragrahvi 168 lõike 1 punkti 10 täiendatakse pärast tekstiosa „või vaidluses“ tekstiosaga „, samuti nõukogu liikme või nõukogu puudumise korra l juhatuse liikme poolt osaühingu vastu algatatud õigusvaidluses,“; 2 2 ) paragrahvi 170 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(2) Osaühingu põhikirjaga võib ette näha, kui suur arv hääli peab olema osanike koosolekul osadega esindatud, et osanike koosolek oleks otsustusvõimeline.“; 2 3 ) paragrahvi 170 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(5) Osaühingu põhikirjaga võib ette näha, et osanik võib hääletada osanike koosoleku päevakorras olevate punktide kohta tehtud ettepanekuid , edastades oma hääle osaühingule enne osanike koosolekut kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Hääletamisele enne koosolekut kohaldatakse k äesoleva seadustiku § -s 298 2 sätestatut .“; 2 4 ) paragrahv 170 1 tunnistatakse kehtetuks; 2 5 ) paragrahvi 171 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(3) Kui juhatus ei kutsu nõutava päevakorraga osanike koosolekut kokku kahe nädala jooksul nõukogu, audiitori või osanike nõude saamisest või kui nõutava päevakorraga osanike koosolek ei toimu ühe kuu jooksul arvates juhatuse poolt asjakohase nõude saamisest, võivad nõude esitanud nõukogu, audiitor või osanik ud koosolek u ise kokku kutsuda.“; 2 6 ) paragrahvi 171 lõige 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(6) Kui osanike koosolekul ei ole esindatud seaduse või põhikirjaga ettenähtud arv hääli ning koosolek ei ole seetõttu otsustusvõimeline, kutsub kokkukutsuja päevakorda muutmata kümne päeva jooksul kokku uue koosoleku, mis on pädev otsuseid vastu võtma koosolekul esindatud häältest sõltumata. Uus osanike koosolek ei või toimuda varem kui kümnendal päeval pärast esimest koosolekut.“; 2 7 ) paragrahvi 171 1 täiendatakse lõikega 2 1 järgmises sõnastuses: „(2 1 ) Kui osanike koosolek kutsutakse kokku käesoleva seadustiku § 171 3. l õikes sätestatud juhul nõukogu, audiitori või osanike nõudel, võivad nad samal ajal koosoleku kokkukutsumise taotluse esitamisega nõuda küsimuste võtmist koosoleku päevakorda.“; 2 8 ) paragrahv 171 2 tunnistatakse kehtetuks; 2 9 ) paragrahvi 172 lõiked 1 ja 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Koosoleku kokkukutsuja saadab osanike koosoleku toimumise teate kõigile osanikele. Teade saadetakse kontaktaadressile, mille on osanik teatanud ühingule. Kui koosoleku kokkukutsuja teab või peab teadma, et osaniku aadress erineb ühingul e teatatud aadressist, tuleb teade saata ka sellel aadressil. Teade peab olema saadetud selliselt, et see tavalise edastamise korral jõuaks adressaadini vähemalt üks nädal enne koosoleku toimumist. (2) Teates tuleb näidata osanike koosoleku toimumise aeg, koht ja päevakord ning muud koosolekuga seonduvalt tähtsust omavad asjaolud. Kui koosolekul otsustatakse tehingu tegemiseks nõusoleku andmine või majandusaasta aruande kinnitamine, tuleb teates näidata koht või osaühingu kodulehe aadress, kus on võimalik tutvuda tehingu tingimuste ja majandusaasta aruandega . Kui osaühing võimaldab elektroonilist või posti teel hääletamist, tuleb teates esit ada elektroonilise ja posti teel hääletamise kor d ja tähtaeg. “; 30 ) paragrahvi 172 1 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „Kui osanike koosoleku kokkukutsumisel on oluliselt rikutud seaduse või põhikirja nõudeid, ei ole osanike koosolek õigustatud otsuseid vastu võtma, välja arvatud siis, kui koosolekul osalevad või on esindatud kõik osanikud ja nad on nõus koosolekut pidama . Sellisel koosolekul tehtud otsused on kehtivad ka juhul, kui osanikud, kelle suhtes kokkukutsumise korda rikuti, kiidavad otsuse d heaks. “; 3 1 ) paragrahvi 173 lõi get 2 täiendatakse pärast tekstiosa „osanikele, määrates“ tekstiosaga „ mõistliku“ ; 3 2 ) paragrahvi 173 lõike 6 teisest lausest jäetakse välja tekstiosa „häälte arv, samuti“; 3 3 ) paragrahvi 174 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Osanike otsus on vastu võetud, kui selle poolt antakse üle poole hääletamisel osalenud hääleõiguslike osanike häältest, kui seaduses või põhikirjas ei ole ette nähtud suurema häälteenamuse nõuet.“; 3 4 ) paragrahvi 174 lõiget 2 täiendatakse pärast tekstiosa „üle poole“ tekstiosaga „hääletamisel osalenud hääleõiguslike“; 3 5 ) paragrahvi 175 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Põhikirja muutmise otsus on vastu võetud, kui selle poolt on antud vähemalt 2/3 hääletamisel osalenud hääleõiguslike osanike häältest või käesoleva seadustiku § 174 2. lõikes nimetatud juhul vähemalt 2/3 hääletamisel osalenud hääleõiguslike osanike häältest , kui põhikirjas ei ole ette nähtud suurema häälteenamuse nõuet.“; 3 6 ) paragrahvi 177 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Osanik ei või hääletada, kui otsustatakse tema vabastamist kohustusest või vastutusest, osaniku ja osaühingu vahel sellise tehingu tegemist, milles osaniku huvi on vastuolus osaühingu huviga , või osanikuga mis tahes õigusvaidluse pidamist ning selles tehingus või õigusvaidluses osanikuga osaühingu esindaja määramist või küsimusi, mis puudutavad osaniku või tema esindaja juhatuse või nõukogu liikmena tegutsemise kontrollimist või hindamist . Esindatuse määramisel selle osaniku hääli ei arvestata.“; 3 7 ) paragrahvi 177 lõiget 3 täiendatakse pärast tekstiosa „ja tagasikutsumisel“ tekstiosaga „ , samuti kui otsustatakse temaga juhatuse liikme lepingu sõlmimist, selle muutmist või lõpetamist“; 3 8 ) paragrahvi 177 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses: „(4) Osanikul, kelle suhtes kohaldatakse hääleõiguse piirangut, on õigus nõuda oma hääle protokollimist.“; 3 9 ) paragrahvi 177 1 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Osanike otsus on tühine, kui see rikub osaühingu võlausaldajate kaitseks või muu avaliku huvi tõttu kehtestatud seaduse sätet või ei vasta headele kommetele, osanike koosoleku protokoll ei ole seaduses ettenähtud juhul notariaalselt tõestatud, samuti kui koosoleku kokkukutsumisel või otsuse eelnõu saatmisel koosolekut kokku kutsumata rikuti oluliselt selleks ettenähtud korda. Otsus on tühine ka seaduses sätestatud muul juhul.“; 40 ) paragrahvi 177 1 lõiget 3 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses: „Kui enne kahe aasta möödumist on esitatud kohtule otsuse tühisuse tuvastamise hagi või kohtumenetluses tühisuse vastuväide, pikeneb käesoleva lõike esimeses lauses nimetatud tähtaeg kuni selles kohtumenetluses tehtava kohtulahendi jõustumiseni.“; 4 1 ) paragrahvi 178 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Kohus võib osaühingu vastu esitatud hagi alusel kehtetuks tunnistada seaduse või põhikirjaga vastuolus oleva osanike otsuse. Hagi võib esitada kolme kuu jooksul alates osanike otsuse vastuvõtmisest, kui seaduses ei ole ette nähtud lühemat tähtaega.“; 4 2 ) paragrahvi 178 täiendatakse lõi ke ga 1 1 järgmises sõnastuses: „(1 1 ) Osanike otsuse kehtetuks tunnistamist võib nõuda ka juhul, kui juhatus ei andnud osanikule otsuse tegemiseks vajalikku teavet või talle antud teave oli ebaõige või ebapiisav . Osanik saab otsuse kehtetuks tunnistamist käesolevas lõikes nimetatud põhjusel nõuda vaid juhul, kui teabe olemasolu oli mõistlikult hinnates oluli n e osalemis- või muude osanikuõiguste teostamise ks . “; 4 3 ) paragrahvi 178 täiendatakse lõikega 2 1 järgmises sõnastuses: „( 2 1 ) Osanike otsuse kehtetuks tunnistamist ei saa käesoleva paragrahvi 1 1 . lõikes nimetatud põhjusel nõuda, kui teave, mida osanikule ei antud või mis oli ebaõige või ebapiisav , puudutas osanikule makstavaid hüvitisi või juurdemakseid, mille suuruse kindlaksmääramiseks näeb seadus ette eraldi menetluse. “; 4 4 ) paragrahvi 178 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(3) Osanike otsuse kehtetuks tunnistamist saab nõuda juhatus, nõukogu või osanik, kes ei osalenud otsuse tegemisel. Otsuse kehtetuks tunnistamist saab nõuda ka juhatuse või nõukogu iga liige, kui otsuse täitmisega pandaks toime kuritegu või väärtegu või sellega ilmselt kaasneks kahju hüvitamise kohustus . Osanik, kes otsuse tegemisel osales, võib otsuse kehtetuks tunnistamist nõuda üksnes juhul, kui ta on lasknud protokollida oma vastuväite otsusele. Käesoleva seadustiku § 170 5. lõikes või tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 33 1 s ätestatud viisil koosolekul osalev osanik võib otsuse kehtetuks tunnistamist nõuda ka vastuväite protokollimiseta. Vastuväite protokollimiseta võib iga osanik otsuse kehtetuks tunnistamist nõuda juhul, kui otsus tehakse käesoleva seadustiku § 173 2. lõikes sätestatud korras . “ ; 4 5 ) paragrahvi 178 täiendatakse lõigetega 3 1 ja 3 2 järgmises sõnastuses: „(3 1 ) Kui osanik on nõudnud, et talle esitataks osanike otsuse või osanike otsuse vastuvõtmise kohta vormistatud protokoll, ei arvestata osaniku nõude esitamisest kuni talle otsuse või protokolli saatmiseni kulunud aega käesoleva paragrahvi 1. lõike teises lauses nimetatud tähtaja hulka. ( 3 2 ) Osanik, k es otsuse tegemisel osales, võib otsuse kehtetuks tunnistamist nõuda üksnes juhul, kui ta on lasknud protokollida oma vastuväite otsusele. Käesoleva seadustiku § 170 1 1. lõikes või § 170 5. lõikes sätestatud viisil koosolekul osalev osanik võib otsuse kehtetuks tunnistamist nõuda ka vastuväite protokollimiseta. Vastuväite protokollimiseta võib iga osanik otsuse kehtetuks tunnistamist nõuda juhul, kui otsus tehakse käesoleva seadustiku § 173 2. lõikes sätestatud korras.“; 4 6 ) paragrahvi 178 täiendatakse lõikega 5 1 järgmises sõnastuses: „(5 1 ) Juhatus on kohustatud viivitamat a teatama kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis osanike otsuse vaidlustamisest osanikele, kes olid osanikud otsuse tegemise ajal, ning osanikele, kes on osanikud teate koostamise ajal. Teates tuleb märkida , kes ja millistel asjaoludel on osanike otsuse vaidlustanud, asja menetlev kohus ja tsiviilasja number. “; 4 7 ) paragrahvi 179 täiendatakse lõikega 3 1 järgmises sõnastuses: „(3 1 ) Osanik võib osaühingult nõuda, et vandeaudiitori aruande koostanud audiitor annaks vandeaudiitori aruande kohta kirjalikke selgitusi, kui majandusaasta aruande kinnitamise otsus tehakse käesoleva seadustiku § 173 2. lõikes sätestatud korras. Osanik peab esitama asjakohase kirjalik u nõu d e koos küsimustega juhatusele hiljemalt kolm päeva pärast majandusaasta aruande kinnitamise otsuse eelnõu edastamist.“; 4 8 ) paragrahvi 179 lõike 4 neljas ja viies lause tunnistatakse kehtetuks; 4 9 ) paragrahvi 180 1 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt : „(3) Kui osaühingu majanduslik olukord halveneb oluliselt ja juhatuse liikmele määratud või temaga kokkulepitud tasude edasimaksmine või muude hüvede jätkuv võimaldamine oleks osaühingu suhtes äärmiselt ebaõiglane, võib osaühing kooskõlas käesoleva paragrahvi 2. lõikega vähendada juhatuse liikmele makstavaid tasusid ja muid hüvesid.“; 50 ) paragrahvi 181 lõiget 1 täiendatakse kol ma nda lausega järgmises sõnastuses: „Kui osaühingul ei ole ühtegi juhatuse liiget, esindab osaühingut tahteavalduste vastuvõtmisel iga osanik.“ ; 5 1 ) paragrahvi 182 lõige 1 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1 1 ) Osanik on kohustatud teatama ühingule oma kontaktaadressi.“; 5 2 ) paragrahvi 182 lõige 1 2 tunnistatakse kehtetuks; 5 3 ) paragrahvi 184 täiendatakse lõikega 1 4 järgmises sõnastuses: „ (1 4 ) Põhikirja s võib ette näha juhatuse liikme valimise ja tagasikutsumise täpsema korra.“; 5 4 ) paragrahvi 185 lõiget 1 täiendatakse punktiga 4 järgmises sõnastuses: „4) olla osaühinguga samal tegevusalal tegutseva äriühinguga käsundus - või töölepingulises suhtes, välja arvatud juhul , kui ühingud kuuluvad samasse kontserni . “; 5 5 ) paragrahvi 185 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(3) Keelatud tegevuse lõpetamise ja keelatud tegevusest saadud tulu üleandmise nõude aegumistähtaeg on kolm kuud päevast, mil osaühing sai teada konkurentsikeelu rikkumisest, kuid mitte pikem kui viis aastat konkurentsikeelu rikkumisest. Kahju hüvitamise nõudele kohaldatakse üldist aegumistähtaega.“; 5 6 ) paragrahvi 192 1 lõike 1 punktist 4 jäetakse välja tekstiosa „ja koht“; 5 7 ) paragrahvi 196 täiendatakse lõikega 2 1 järgmises sõnastuses: „(2 1 ) Kui osakapitali suurendatakse kuni 50 000 eu ro suuruse rahalise sissemaksega, kinnitavad juhatuse liikmed avalduses, et sissemaksed on osaühingule tasutud.“; 5 8 ) paragrahvi 197 täiendatakse lõikega 1 2 järgmises sõnastuses: „ (1 2 ) Käesoleva paragrahvi 1 1 . lõiget ei kohaldata juhul, kui osakapitali vähendatakse nende osade võrra, mida ei ole väärtpaberite registri pidamise seaduse § 18 4 1 . lõikes sätestatud tähtaja jooksul kantud osaniku isiklikule väärtpaberikontole .“; 5 9 ) paragrahvi 219 lõiked 1 ja 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Likvideerija d ann avad kuni kümne aasta pikkuse säilitustähtajaga o saühingu dokumendid hoiule likvideerijale, arhiivipidajale või muule usaldusväärsele isikule ( dokumentide hoidja ) . Üle kümne aasta pikkuse säilitustähtajaga personalidokumendid antakse üle Sotsiaalkindlustusametile. Üle kümne aasta pikkuse säilitustähtajaga töötervishoiu ja tööohutusega seotud dokumendid antakse üle Tööinspektsioonile. Arhiiviväärtuslikuks hinnatud personalitöö isikutoimikud antakse üle Rahvusarhiivile. Kui likvideerijad dokumentide hoidjat määranud ei ole, määrab selle vajaduse korral kohus. (2) Dokumentide hoidja nimi, isiku- või registrikood ja elektronposti aadress kantakse äriregistrisse likvideerijate avalduse alusel, kohtu määratud hoidja puhul kohtumääruse alusel. Registripidajale esitatakse ka dokumentide hoidja kinnitus selle kohta, et ta on nõus olema dokumentide hoidja. Dokumentide hoidja vahetatakse ja uus hoidja kantakse registrisse kohtumääruse alusel.“ ; 60 ) paragrahvi 226 1 lõike 3 kolmandast lausest jäetakse välja tekstiosa „nimelise“; 6 1 ) paragrahvi 228 pealkirjast jäetakse välja tekstiosa „Nimelised“; 6 2 ) paragrahvi 228 lõike 1 esimene lause tunnistatakse kehtetuks ; 6 3 ) paragrahvi 228 lõikest 2 jäetakse välja tekstiosa „Nimelisest“; 6 4 ) paragrahvi 229 pealkirjast jäetakse välja tekstiosa „Nimelise“; 6 5 ) paragrahvi 229 lõikest 1 jäetakse välja tekstiosa „Nimeline“; 6 6 ) paragrahvi 233 lõike 1 sissejuhatavast lauseosast jäetakse välja tekstiosa „Nimeliste“; 6 7 ) paragrahvi 235 lõikest 3 jäetakse välja tekstiosa „nimeliste“; 6 8 ) paragrahvi 237 lõiget 1 täiendatakse pärast tekstiosa „annavad eesõiguse“ tekstiosaga „või muude aktsiatega võrreldes proportsionaalselt suurema õiguse“; 6 9 ) paragrahvi 241 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Kui see on ette nähtud põhikirjas, võib aktsiaselts üldkoosoleku otsusel lasta välja võlakirju, mille omanikul on õigus vahetada võlakiri aktsia vastu ( vahetusvõlakiri ) . V ahetusvõlakirjade väljalaskmise otsustamisel peab üldkoosolek sama l a jal otsustama aktsiakapitali tingimusliku suurendamise või andma nõukogule õiguse suurendada aktsiakapitali vahetusvõlakirjadest tulenevate kohustuste täitmiseks vajalikus ulatuses.“; 70 ) paragrahvi 241 lõi kes 5 asendatakse arv „1/3“ arvuga „1/2“; 7 1 ) paragrahvi 243 lõike 2 punkt 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „5) kui palju tuleb aktsiate eest tasuda, tasumise kord ja aeg;“; 7 2 ) paragrahvi 250 lõike 1 punktist 5 jäetakse välja tekstiosa „isiku- või“; 7 3 ) paragrahvi 283 lõike 2 punkti 1 täiendatakse pärast tekstiosa „ja maksimumsummad“ tekstiosaga „samuti aktsiate võõrandamise tingimused , arvestades käesoleva seaduse §-s 272 sätestatut“; 7 4 ) paragrahvi 287 lõige1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „ (1) Aktsionäril on õigus üldkoosolekul saada juhatuselt teavet aktsiaseltsi ja selle tütarettevõtjate tegevuse kohta .“; 7 5 ) paragrahvi 289 1 lõi k e 1 kolmas lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „Teadaannet säilitatakse avalikus toimikus.“; 7 6 ) paragrahvi 290 1 lõige 1 tunnistatakse kehtetuks; 7 7 ) paragrahvi 292 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(2) Kui juhatus ei kutsu nõutava päevakorraga üldkoosolekut kokku kahe nädala jooksul aktsionäride, nõukogu või audiitori nõude saamisest või kui nõutava päevakorraga üldkoosolek ei toimu ühe kuu jooksul arvates juhatuse poolt asjakohase nõude saamisest, võivad nõude esitanud aktsionärid, nõukogu või audiitor üldkoosolek u ise kokku kutsuda.“; 7 8 ) paragrahvi 293 lõige 2 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(2 1 ) Kui erakorraline üldkoosolek kutsutakse kokku audiitori, nõukogu või aktsionäride nõudel, võivad nad sama l ajal üldkoosoleku kokkukutsumise taotluse esitamisega nõuda küsimuste võtmist erakorralise üldkoosoleku päevakorda.“; 7 9 ) paragrahvi 294 lõi k e 1 esimene ja teine lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „Üldkoosoleku kokkukutsuja saadab üldkoosoleku toimumise teate kõikidele aktsionäridele. Teade saadetakse tähitud kirjaga aktsiaraamatusse kantud aadressil. Kui aktsiaseltsil on üle 50 aktsionäri, ei pea aktsionäridele teateid saatma, kuid üldkoosoleku toimumise teade tuleb avaldada väljaandes Ametlik ud Teadaan ded .“; 80 ) paragrahvi 296 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „Kui üldkoosoleku kokkukutsumisel on oluliselt rikutud seaduse või põhikirja nõudeid, ei ole üldkoosolek õigustatud otsuseid vastu võtma, välja arvatud siis, kui üldkoosolekul osalevad või on esindatud kõik aktsionärid ja nad on nõus üldkoosolekut pidama . Sellisel koosolekul tehtud otsused on kehtivad ka juhul, kui aktsionärid, kelle suhtes kokkukutsumise korda rikuti, kiidavad otsuse heaks.“; 8 1 ) paragrahvi 297 lõiked 1 ja 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Aktsiaseltsi põhikirjas võib ette näha, kui suur arv hääli peab olema aktsionäride üldkoosolekul aktsiatega esindatud, et aktsionäride üldkoosolek oleks otsustusvõimeline. (2) Kui käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud juhul ei ole aktsionäride üldkoosolek otsustusvõimeline, kutsub kokkukutsuja kolme nädala jooksul kokku uue üld koosoleku sama päevakorraga. Uus üldkoosolek võib toimuda pärast kahe nädala möödumis t eelmise üldkoosoleku toimumisest. Uus üldkoosolek on pädev vastu võtma otsuseid sõltumata koosolekul esindatud häältest.“; 8 2 ) paragrahvi 298 lõike 1 punkti 9 täiendatakse pärast tekstiosa „või vaidluses“ tekstiosaga „ , samuti nõukogu liikme poolt aktsiaseltsi vastu algatatud õigusvaidluses , “; 8 3 ) paragrahv 298 1 tunnistatakse kehtetuks; 8 4 ) paragrahvi 299 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Üldkoosoleku otsus on vastu võetud, kui selle poolt on antud üle poole hääletamisel osalenud hääleõiguslikest häältest, kui seaduse või põhikirjaga ei ole ette nähtud suurema häälteenamuse nõuet. Seaduses sätestatud või põhikirjas ettenähtud juhtudel on otsuse vastuvõtmiseks lisaks vajalik seaduses või põhikirjaga ette nähtud ulatuses eri liiki aktsiate omanike nõusolek.“; 8 5 ) paragrahvi 299 1 lõi ke 3 esimene lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „Kui aktsiaseltsil on üle 50 aktsionäri, ei pea otsuse eelnõu aktsionäridele saatma, kuid eelnõu tuleb avaldada väljaandes Ametlik ud Teadaan ded .“; 8 6 ) paragrahvi 300 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Põhikirja muutmise otsus on vastu võetud, kui selle poolt on antud vähemalt 2/3 üldkoosolekul osalenud hääleõiguslikest häältest, kui põhikirjas ei ole ette nähtud suurema häälteenamuse nõuet. Kui aktsiaseltsil on mitut liiki aktsiaid, on põhikirja muutmise otsus vastu võetud, kui selle poolt on lisaks esimeses lauses sätestatule antud vähemalt 2/3 igat liiki aktsiatega hääletamisel osalenud hääleõiguslikest häältest, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud suurema häälteenamuse nõuet.“; 8 7 ) paragrahvi 301 1 lõiget 4 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses: „Kui enne kahe aasta möödumist on esitatud kohtule otsuse tühisuse tuvastamise hagi või kohtumenetluses tühisuse vastuväide, pikeneb käesoleva paragrahvi esimeses lauses nimetatud tähtaeg kuni selles kohtumenetluses tehtava kohtulahendi jõustumiseni.“; 8 8 ) paragrahvi 302 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Kohus võib aktsiaseltsi vastu esitatud hagi alusel kehtetuks tunnistada aktsionäride üldkoosoleku otsuse, mis on vastuolus seaduse või põhikirjaga. Hagi võib esitada kolme kuu jooksul alates üldkoosoleku otsuse vastuvõtmisest, kui seaduses ei ol e ette nähtud lühemat tähtaega.“; 8 9 ) paragrahvi 302 täiendatakse lõigetega 1 1 ja 1 2 järgmises sõnastuses: „(1 1 ) Aktsionär võib üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamist nõuda, kui juhatus ei andnud aktsionärile otsuse tegemiseks vajalikku teavet või talle antud teave oli ebaõige või ebapiisav ning teabe olemasolu oli mõistlikult hinnates oluli ne osalemis- või muude aktsionäriõiguste teostamiseks . Üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamist ei saa nimetatud põhjusel nõuda, kui teave, mida aktsionärile ei antud või mis oli ebaõige või ebapiisav , puudutas aktsionärile makstavaid hüvitisi või juurdemakseid, mille suuruse kindlaksmääramiseks näeb seadus ette tsiviilkohtumenetluse seadustiku §-des 607 – 612 sätestatud menetluse. (1 2 ) Kui aktsionär on nõudnud, et talle esitataks üldkoosoleku protokolli ärakiri, ei arvestata nõude esitamisest kuni talle ärakirja andmiseni kulunud aega käesoleva paragrahvi 1. lõike teises lauses nimetatud tähtaja hulka.“; 90 ) paragrahvi 302 lõi g e 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(3) Üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamist saab nõuda juhatus või nõukogu, samuti aktsionär, kes ei osalenud üldkoosolekul. Otsuse kehtetuks tunnistamist saab nõuda ka juhatuse või nõukogu iga liige, kui otsuse täitmisega pandaks toime kuritegu või väärtegu või sellega ilmselt kaasneks kahju hüvitamise kohustus, ning aktsionär, kes ei osalenud üldkoosolekul . Aktsionär, kes üldkoosolekul osales, võib otsuse kehtetuks tunnistamist nõuda üksnes juhul, kui ta on lasknud protokollida üldkoosolekul oma vastuväite otsusele. Aktsionär, kes andis oma hääle enne koosolekut, võib otsuse kehtetuks tunnistamist nõuda ka vastuväite protokollimiseta. “; 9 1 ) paragrahvi 302 täiendatakse lõikega 5 1 järgmises sõnastuses: „(5 1 ) Juhatus on kohustatud viivitamat a teatama kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis aktsionäride üldkoosoleku otsuse vaidlustamisest kõigile aktsionäridele, kes olid aktsionärid otsuse tegemise ajal ning kes on aktsionärid teate koostamise ajal, ning nõukogule. Teates tuleb ära näidata, kes ja millistel a lustel on aktsionäride otsuse vaidlustanud, asja menetlev kohus ja tsiviilasja number.“; 9 2 ) paragrahvi 303 lõi k e 1 esimene lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „ A ktsionär ei või hääletada, kui otsustatakse tema vabastamist kohustusest või vastutusest, aktsionäri ja aktsiaseltsi vahel sellise tehingu tegemist, milles aktsionäri huvi on vastuolus aktsiaseltsi huviga , või aktsionäriga õigusvaidluse pidamist ning selles tehingus või aktsionäriga mis tahes õigusvaidluses aktsiaseltsi esindaja määramist või küsimusi, mis puudutavad aktsionäri või tema esindaja juhatuse või nõukogu liikmena teg utsemise kontrollimist või hindamist .“; 9 3 ) paragrahvi 303 täiendatakse lõigetega 3 ja 4 järgmises sõnastuses: „(3) Käesoleva paragrahvi 1. lõikes sätestatust sõltumata võib aktsionär hääletada enda valimisel nõukogu liikmeks, ametiaja pikendamisel ja tagasikutsumisel ning kui otsustatakse temaga nõukogu liikme lepingu sõlmimist, muutmist või lõpetamist . (4) Aktsionäril, kelle suhtes kohaldatakse hääleõiguse piirangut, on õigus nõuda oma hääle protokollimist.“; 9 4 ) paragrahvi 305 lõike 1 teisest lausest jäetakse välja tekstiosa „häälte arv, samuti“; 9 5 ) paragrahvi 309 täiendatakse lõikega 1 1 järgmises sõnastuses: „(1 1 ) Põhikirjaga võib ette näha juhatuse liikme valimise ja tagasikutsumise täpsema korra.“; 9 6 ) paragrahvi 312 lõiget 1 täiendatakse punktiga 4 järgmises sõnastuses: „4) olla aktsiaseltsiga samal tegevusalal tegutseva äriühinguga käsundus - või töölepingulises suhtes, välja arvatud juhul , kui ühingud kuuluvad samasse kontserni . “; 9 7 ) paragrahvi 312 lõi k e s 3 asendatakse tekstiosa „kolm aastat“ tekstiosaga „ viis aastat “; 9 8 ) paragrahvi 314 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(3) Kui aktsiaseltsi majanduslik olukord halveneb oluliselt ja juhatuse liikmele määratud või temaga kokkulepitud tasude edasimaksmine või muude hüvede jätkuv võimaldamine oleks aktsiaseltsi suhtes äärmiselt ebaõiglane, võib aktsiaselts kooskõlas käesoleva paragrahvi 2. lõikega vähendada juhatuse liikmele makstavaid tasusid ja muid hüvesid.“; 9 9 ) paragrahvi 317 lõiget 8 täiendatakse pärast tekstiosa „õigusvaidluse pidamiseks“ tekstiosaga „olenemata sellest, kas õigusvaidluse algataja on aktsiaselts või juhatuse liige , “; 100 ) paragrahvi 320 kolmandat lauset täiendatakse pärast tekstiosa „nõukogu otsus“ tekstiosaga „või nõukogu koosoleku protokoll või hääletusprotokoll“; 10 1 ) paragrahvi 321 lõiget 1 täiendatakse neljanda lausega järgmises sõnastuses: „Koosoleku teade edastatakse liikme avaldatud kontaktandmeid kasutades, kui põhikirjast ei tulene teisiti.“; 10 2 ) paragrahvi 321 lõi ke 3 teist lauset täiendatakse pärast tekstiosa „nädala jooksul“ tekstiosaga „taotluse saamisest arvates või kui koosolek ei toimu kolme nädala jooksul“; 10 3 ) paragrahvi 321 täiendatakse lõikega 3 2 järgmises sõnastuses: „(3 2 ) Kui nõukogu koosolek kutsutakse kokku nõukogu liikme, juhatuse, audiitori või aktsionäride nõudel, võivad nad sama l a jal koosoleku kokkukutsumise taotluse esitamisega nõuda küsimuste võtmist koosoleku päevakorda.“; 1 0 4 ) paragrahvi 321 lõiked 4 ja 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(4) Nõukogu koosolek protokollitakse. Protokollile kirjutavad alla koosoleku juhataja ja protokollija. Protokolli kantakse nõukogu liikme eriarvamus, mille ta kinnitab oma allkirjaga. (5) Kui nõukogu kokkukutsumisel on rikutud seaduse või põhikirja nõudeid, ei ole nõukogu õigustatud otsuseid vastu võtma, välja arvatud siis, kui nõukogu koosolekul osalevad kõik nõukogu liikmed ja nad on nõus koosolekut pidama. Sellisel nõukogu koosolekul tehtud otsused kehtivad ka juhul, kui nõukogu liikmed, kelle suhtes kokkukutsumise korda rikuti, kiidavad otsuse heaks.“; 1 0 5 ) paragrahvi 322 lõi ke 1 esimest lauset täiendatakse pärast tekstiosa „hääletamisel osalenud“ tekstiosaga „hääleõiguslikest“; 1 0 6 ) paragrahvi 322 lõi ke 4 teine lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „Nõude võib esitada kolme kuu jooksul alates nõukogu otsuse vastuvõtmisest.“; 1 0 7 ) paragrahvi 322 lõiked 6 ja 7 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(6) Nõukogu otsuse kehtetuks tunnistamist saab nõuda juhatus või aktsionär, samuti nõukogu liige, kes ei osalenud otsus tamisel . Otsuse kehtetuks tunnistamist saab nõuda juhatuse iga liige, kui otsuse täitmisega pandaks toime kuritegu või väärtegu või sellega ilmselt kaasneks kahju hüvitamise kohustus . Vastuväite protokollimiseta võib nõukogu iga liige nõuda otsuse kehtetuks tunnistamist, kui otsus tehakse käesoleva seadustiku § 323 1 . lõikes sätestatud korras. Nõukogu liige, kes osales otsuse vastuvõtmisel, võib otsuse kehtetuks tunnistamist nõuda üksnes juhul, kui ta on lasknud protokollida oma vastuväite otsusele . (7) Nõukogu otsus on tühine, kui nõukogu koosoleku kokkukutsumisel või otsuse eelnõu saatmisel koosolekut kokku kutsumata rikuti oluliselt seaduse või põhikirja nõudeid või kui otsus rikub aktsiaseltsi võlausaldajate kaitseks või muu avaliku huvi tõttu kehtestatud seaduse sätet või ei vasta headele kommetele, samuti muul seadusega ettenähtud juhul.“; 1 0 8 ) paragrahvi 323 lõiked 1 ja 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Nõukogul on õigus vastu võtta otsuseid nõukogu koosolekut kokku kutsumata, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud teisiti ja sellega on nõus kõik nõukogu liikmed. Eeldatakse kõigi nõukogu liikmete nõusolekut otsuste vastuvõtmiseks koosolekut kokku kutsumata. (2) Nõukogu esimees saadab käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud otsuse eelnõu kõigile nõukogu liikmetele ja määrab mõistliku tähtaja, mille jooksul nõukogu liige peab esitama selle kohta oma seisukoha. Nõukogu liikme seisukoht peab olema antud kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, kui põhikirja ga või nõukogu töökorras ei ole ette nähtud teisiti. Kui nõukogu liige ei teata nimetatud tähtaja jooksul, kas ta on otsuse poolt või vastu, loetakse, et ta hääletab otsuse vastu.“; 1 0 9 ) paragrahvi 323 lõiget 3 täiendatakse pärast tekstiosa „üle poole“ tekstiosaga „hääleõiguslike“; 1 10 ) paragrahvi 323 lõi g e 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(4) Hääletustulemuste kohta koostab nõukogu esimees nõukogu koosoleku protokolli asendava hääletusprotokolli ning saadab selle viivitamata nõukogu liikmetele ja juhatusele .“; 1 1 1 ) paragrahvi 323 lõige 5 tunnistatakse kehtetuks; 1 1 2 ) paragrahvi 328 lõi k e 3 esimene lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt : „Juhatus esitab äriregistrile audiitorite nimekirja, milles on märgitud audiitorite nimed ja registrikoodid ning nende audiitoritegevuse õiguslik alus . “; 1 1 3 ) paragrahvi 330 lõige t 5 täiendatakse kolmanda lausega järgmises sõnastuses : „Aktsionäri nõudel antakse talle erikontrolli aruande ärakiri.“; 11 4 ) paragrahvi 332 lõiget 4 täiendatakse pärast tekstiosa „majandusaasta aruandega“ tekstiosaga „ja saada selle ärakirja“; 11 5 ) paragrahvi 342 lõike 1 punktist 5 jäetakse välja tekstiosa „ja koht“; 1 1 6 ) paragrahvi 356 täiendatakse lõikega 2 2 järgmises sõnastuses : „ (2 2 ) Käesoleva paragrahvi 2 1 . lõiget ei kohaldata juhul, kui aktsiakapitali vähendatakse nende aktsiate võrra, mida ei ole väärtpaberite registri pidamise seaduse § 18 4 1 . lõikes sätestatud tähtaja jooksul kantud aktsionäri isiklikule väärtpaberikontole .“; 1 1 7 ) paragrahvi 378 lõi ge 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „ ( 3) Likvideerijad peavad esitama likvideerimise lõpparuande aktsiaseltsi asukohas tutvumiseks kõigile aktsionäridele. “; 1 1 8 ) paragrahvi 382 lõiked 1 ja 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Likvideerijad annavad kuni kümne aasta pikkuse säilitustähtajaga a ktsiaseltsi dokumendid h oiule likvideerijale, arhiivipidajale või muule usaldusväärsele isikule ( dokumentide hoidja ) . Üle kümne aasta pikkuse säilitustähtajaga personalidokumendid antakse üle Sotsiaalkindlustusametile. Üle kümne aasta pikkuse säilitustähtajaga töötervishoiu ja tööohutusega seotud dokumendid antakse üle Tööinspektsioonile. Arhiiviväärtuslikuks hinnatud personalitöö isikutoimikud antakse üle Rahvusarhiivile. Kui likvideerijad dokumentide hoidjat määranud ei ole, määrab selle vajaduse korral kohus. (2) Dokumentide hoidja nimi, isiku- või registrikood ja elektronposti aadress kantakse äriregistrisse likvideerijate avalduse alusel, kohtu määratud hoidja puhul kohtumääruse alusel. Registripidajale esitatakse ka dokumentide hoidja kinnitus selle kohta, et ta on nõus olema dokumentide hoidja. Dokumendi hoidja vahetatakse ja uus hoidja kantakse registrisse kohtumääruse alusel.“; 1 1 9 ) paragrahvi 433 9 lõige 5 tunnistatakse kehtetuks; 1 20 ) paragrahvi 433 9 lõi ke 6 esimeses lauses asendatakse sõna „ ümberkujundamisotsuse “ sõnaga „ ühinemisotsuse“ ; 1 2 1 ) paragrahvi 436 lõikes 4 asendatakse sõna „ ühinemiseks“ sõnaga „jagunemiseks“; 1 2 2 ) paragrahvi 477 1 täiendatakse lõikega 2 1 järgmises sõnastuses: „(2 1 ) Piiriüleselt saab jaguneda üksnes uue osaühingu või aktsiaseltsi asutamise teel. Uue äriühingu asutamisele kohaldatakse seda liiki ühingu asutamise sätteid, kui käesoleva peatüki sätetest ei tulene teisiti. Asutaja on jagunev ühing.“; 1 2 3 ) p aragrahvi 477 9 lõige 7 tunnistatakse kehtetuks; 1 2 4 ) paragrahvi 485 lõike 1 punktist 7 jäetakse välja tekstiosa „ja allkirjanäidised“; 12 5 ) paragrahvi 491 9 l õige 7 tunnistatakse kehtetuks ; 12 6 ) paragrahvi 509 l õi ge 3 tunnistatakse kehtetuks; 12 7 ) paragrahvi 509 lõige 9 2 tunnistatakse kehtetuks; 1 2 8 ) paragrahvi 520 lõi ke 4 esimeses lauses asendatakse tekstiosa „ avavad asutajad “ tekstiosaga „võivad asutajad avada“ ; 1 2 9 ) paragrahvi 520 lõi k e 4 1 esimene lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „ O saühingu asutamisel k iirmenetluses tehakse üle 50 000 euro suuruse osakapitali sissemakse deposiidina registripidaja kontole. “; 1 30 ) paragrahvi 520 lõike 4 1 kolmas lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „ Ä riühingu registrisse kandmis es t kuni ühe aasta jooksul taotleb äriühing registripidaja kontole deposiidina tehtud sissemakse tagastamist oma maksekontole Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigis asutatud krediidiasutuses või makseasutuses või selle krediidiasutuse või makseasutuse lepinguriigis avatud filiaalis , t ähtaja ületamise korral jääb sissemakse riigituludesse . “ ; 1 3 1 ) paragrahvi 520 lõi g e 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(5) Kui äriühingut registrisse ei kanta, võib ühingu nimel registrisse kantud vallasasju või kinnistusraamatusse kantud kinnisasju käsutada üksnes kohtumäärusega määratud korras. Kohus teeb määruse asutajate avalduse alusel. Avalduses tuleb näidata asutamata jätmise põhjused ja see, millistele asutajatele millises ulatuses käsutusõigus anda. Asutatava äriühingu nimele avatud kontole , r ahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse § 27 2. lõikes nimetatud konto le või deposiidina registripidaja kontole tasutud osa- või aktsiakapitali sissemakse , samuti osa- või aktsiakapitali ületav summa tagastatakse asutajate avalduse alusel maksekontole, kust algne makse te hti . Avaldus esitatakse asutusele, millelt tagasimakset taotletakse. Deposiidina registripidaja kontole tehtud sissemakse jääb riigituludesse, kui selle tagastamise avaldust ei esitata kohtule kahe aasta jooksul sisse- või enammakse tegemisest arvates. “; 1 3 2 ) paragrahvi 520 lõike 5 1 esimene ja teine lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt : „ Kui krediidiasutus ei nõustu rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse § 27 2. lõikes nimetatud konto kohta arvelduslepingut sõlmima või kui äriühing ei ole nimetatud sätte teises lauses kehtestatud kohustust täitnud , tagasta b krediidiasutus a sutatava äriühingu nimele avatud kontole tasutud sissemakse , samuti osa- või aktsiakapitali ületav a summa , maksekontole, kust algne makse tehti . Krediidiasutus teavitab viivitamata registripidajat asutatava äriühingu nimele avatud kontole tasutud a ktsiakapitali ja üle 50 000 euro suuruse osakapitali sissemakse tagastamisest . “ ; 1 3 3 ) paragrahvi 525 2 täiendatakse lõikega 6 järgmises sõnastuses: „(6) Osaühingud ja aktsiaseltsid esitavad registripidajale osa - või aktsiakapitali ning osade või aktsiate kroonides nimiväärtuste eurodesse ümber arvestamise tõttu muudetud põhikirjad hiljemalt 2027. aasta 1. aprilliks .“ ; 13 4 ) seadust täiendatakse §-ga 525 10 järgmises sõnastuses: „ § 525 10 . Osaühingu osade tähistamine (1) Osaühingud, mis on välja lasknud eri liiki osasid, peavad viima oma põhikirjad käesoleva seadustiku § 139 1 1 . lõike s sätestatud nõudega vastavusse 2028. aasta 1. aprilliks . (2) Osaühingud, mis on välja lasknud eri liiki osasid ja mille osanike nimekirja peetakse äriregistris, peavad esitama registripidajale osanike nimekirja koos igale osanikule kuuluva osa nimetusega 2028. aasta 1. novembriks. (3) Kuni osaühingu põhikirja käesoleva seadustiku § 139 1 1 . lõikes sätestatud nõuetega vastavusse viimiseni kantakse osanike nimekirja märge eri liiki osade olemasolu kohta ning viide põhikirjale, millega eri liiki osad on määratud. “. § 2. Erakonnaseaduse muutmine Erakonnaseaduses tehakse järgmised muudatused: 1 ) paragrahvi 8 1 lõiget 3 täiendatakse punktiga 3 1 järgmises sõnastuses: „3 1 ) asjaoluga, et isik ul ei ole rahvastikuregistri andmetel täielik ku teovõime t ;“; 2 ) paragrahvi 8 1 lõike s 4 asendatakse tekstiosa „ punktides 2 ja 3“ tekstiosaga „punktides 1 – 3 1 “; 3 ) paragrahvi 8 1 lõi g e 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(5) Registri osakond avalikustab e-äriregistris erakonda kuuluvate isikute kohta järgmised andmed: 1) ees- ja perekonnanimi; 2) sünniaeg; 3) erakonna liikmeks astumise aeg; 4) kui isik on var em kuulunud mõnda erakonda , siis selle erakonna nimi, erakonna liikmeks astumise ja väljaastumise või väljaarvamise aeg .“ ; 4 ) paragrahvi 8 1 täiendatakse lõi gete ga 5 1 ja 5 2 järgmises sõnastuses: „ (5 1 ) Käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud a ndmed avalikustatakse avaliku võimu läbipaistvuse ja huvide konflikti keelu tagamise eesmärgil. Muudatused avalikustatakse viivitamata. (5 2 ) Erakonna liikmete nimekirja kantud andmetega nende isikute kohta, kes ei kuulu enam ühtegi erakonda , saavad tutvuda isik ud ise enda andmete ulatuses ja erakond oma liikmete andmete ulatuses .“ ; 5 ) paragrahvi 8 1 täiendatakse lõi kega 7 järgmises sõnastuses: „ ( 7) Erakonna liikmete andmeid säilitatakse tähtajatult . ”. § 3. Hoiu-laenuühistu seaduse muutmine Hoiu-laenuühistu seaduse § 47 lõikes 4 asendatakse tekstiosa „äriregistri seaduse §-s 56“ tekstiosaga „äriregistri seaduse §-s 58“. § 4. Hooneühistu seaduse muutmine Hooneühistuseaduse s tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 5 lõi ke 3 teine, kolmas ja neljas lause tunnistatakse kehtetuks; 2) paragrahvi 8 lõi ge 4 tunnistatakse kehtetuks; 3) paragrahvi 9 lõi ke 3 esimene lause tunnistatakse kehtetuks . § 5 . Korteriomandi- ja korteriühistuseaduse muutmine Korteriomandi- ja korteriühistuseaduse § 22 lõiget 5 täiendatakse pärast esimest lauset lausega järgmises sõnastuses: „Esindajate esindusõigust tõendavad kirjalikku taasesitamist võimaldavad dokumendid või nende ärakirjad lisatakse üldkoosoleku protokollile.“. § 6 . Mittetulundusühingute seaduse muutmine Mittetulundusühingute seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 19 lõike 1 punkti 4 täiendatakse pärast tekstiosa „või vaidluses“ tekstiosaga „ , samuti juhatuse või muu põhikirjaga ettenähtud organ i poolt mittetulundusühingu vastu algatatud õigusvaidluses“; 2 ) paragrahvi 20 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(4) Kui juhatus ei kutsu nõutava päevakorraga üldkoosolekut kokku kahe nädala jooksul mittetulundusühingu liikmete lt nõude saamisest või kui nõutava päevakorraga üldkoosolek ei toimu ühe kuu jooksul juhatuse poolt asja kohase nõude saamisest, võivad nõude esitanud liikmed üldkoosoleku ise kokku kutsuda.“; 3 ) paragrahvi 20 1 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(2) Vähemalt 1/10 mittetulundusühingu liikmetest võivad nõuda täiendavate küsimuste võtmist päevakorda. Iga küsimuse kohta tuleb esitada põhjendus.“; 4 ) paragrahvi 20 1 täiendatakse lõikega 2 1 järgmises sõnastuses: „(2 1 ) Kui üldkoosolek kutsutakse kokku liikmete nõudel, võivad n ad sama l ajal üldkoosoleku kokkukutsumise taotluse esitamisega nõuda küsimuste võtmist üldkoosoleku päevakorda.“; 5 ) paragrahvi 20 1 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(5) Küsimuse, mida ei olnud üldkoosoleku päevakorda võetud, võib päevakorda võtta vähemalt 9/10 üldkoosolekul osalevate liikmete nõusolekul, kui üldkoosolekul osaleb vähemalt 2/3 mittetulundusühingu liikmetest ja põhikirjaga ei ole ette nähtud suuremat osalusnõuet.“; 6 ) paragrahvi 21 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(3) Kui üldkoosoleku kokkukutsumisel on rikutud seaduse või põhikirja nõudeid, ei ole üldkoosolek õigustatud otsuseid vastu võtma, välja arvatud juhul , kui üldkoosolekul osalevad kõik mittetulundusühingu liikmed ja nad on nõus üldkoosolekut pidama. Sellisel üldkoosolekul tehtud otsused kehtivad ka juhul, kui liikmed, kelle suhtes kokkukutsumise korda rikuti, kiidavad otsuse heaks . “; 7 ) paragrahvi 21 lõi ge 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(5) Üldkoosolekul võib osaleda ja hääletada mittetulundusühingu liige. Mittetulundusühingu liikme esindaja võib üldkoosolekul osaleda ja hääletada, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud teisiti. Esindaja esindusõigus peab olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis dokumendiga tõendatud. Esindajate esindusõigust tõendavad dokumendid või nende ärakirjad lisatakse üldkoosoleku protokollile. “; 8 ) paragrahvi 21 l õike 6 teine lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „Protokolli kantakse üldkoosoleku toimumise aeg ja koht, päevakord, mittetulundusühingu liikmete arv ja üldkoosolekul osalenud liikmete arv, hääletustulemused ja vastuvõetud otsused ning muud üldkoosolekul tähtsust omavad asjaolud. “; 9 ) paragrahvi 21 lõi ke 8 esimene lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „Juhatuse või vähemalt 1/10 mittetulundusühingu liikmete nõudel peab üldkoosoleku protokoll olema notariaalselt tõestatud. “; 1 0 ) paragrahvi 21 lõikes 9 asendatakse sõna „esindatud“ tekstiosaga „hääletanud hääleõiguslikest“; 1 1 ) paragrahvi 22 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Üldkoosoleku otsus on vastu võetud, kui selle poolt hääletab üle poole hääletamisel osalenud hääleõiguslikest mittetulundusühingu liikmetest, kui seaduse või põhikirjaga ei ole ette nähtud suurema häälteenamuse nõuet.“; 1 2 ) paragrahvi 22 lõi ge 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(3) Kui üldkoosoleku otsus tehakse käesoleva seaduse §-s 22 1 sätestatud korras, on otsus vastu võetud, kui selle poolt on üle poole hääleõiguslike liikmete häältest, kui seaduse või põhikirja ga ei ole sätestatud teisiti.“ ; 1 3 ) paragrahvi 22 lõike 4 teine lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „Liige ei või hääletada, kui otsustatakse tema vabastamist kohustusest või vastutusest, liikme ja mittetulundusühingu vahel tehingu tegemist, milles liikme huvi on vastuolus ühingu huviga, või liikmega õigusvaidluse pidamist ning selles tehingus või mis tahes õigusvaidluses liikmega mittetulundusühingu esindaja määramist või küsimusi, mis puudutavad liikme või tema esindaja juhatuse või muu organi liikmena tegutsemise kontrollimist või hindamist.“ ; 1 4 ) paragrahvi 22 täiendatakse lõigetega 4 1 ja 4 2 järgmises sõnastuses: „(4 1 ) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatust sõltumata võib liige hääletada enda valimisel juhatuse liikmeks, ametiaja pikendamisel ja tagasikutsumisel, samuti kui otsustatakse temaga juhatuse liikme lepingu sõlmimist, muutmist või lõpetamist. (4 2 ) Liikmel, kelle suhtes kohaldatakse hääleõiguse piirangut, on õigus nõuda oma hääle protokollimist.“; 1 5 ) paragrahvi 23 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Põhikirja muutmise otsus on vastu võetud, kui selle poolt on hääletanud vähemalt 2/3 hääletamisel osalenud liikmetest või käesoleva seaduse § 22 1 nimetatud juhul vähemalt 2/3 liikmete häältest, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud suurema häälteenamuse nõuet.“; 1 6 ) paragrahvi 24 lõi k e 1 teine lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „Nõude võib esitada kolme kuu jooksul otsuse vastuvõtmisest arvates , kui seaduses ei ole ette nähtud lühemat tähtaega.“; 1 7 ) paragrahvi 24 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(3) Üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamist saab nõuda juhatus ning mittetulundusühingu liige, kes ei osalenud otsuse tegemisel. Otsuse kehtetuks tunnistamist saab nõuda ka juhatuse iga liige, kui otsuse täitmisega pandaks toime kuritegu või väärtegu või sellega kaasneks ilmselt kahju hüvitamise kohustus. Mittetulundusühingu liige, kes otsuse tegemisel osales, võib otsuse kehtetuks tunnistamist nõuda üksnes juhul, kui ta on lasknud protokollida oma vastuväite otsusele. Vastuväite protokollimiseta võib mittetulundusühingu iga liige nõuda üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamist, kui otsus tehakse käesoleva seadustiku § -s 22 1 sätestatud korras.“ ; 1 8 ) paragrahvi 24 täiendatakse lõikega 5 1 järgmises sõnastuses: „(5 1 ) Juhatus on kohustatud viivitamat a teatama kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis üldkoosoleku otsuse vaidlustamisest ühingu kõigile liikmetele, kes olid ühingu liikmed otsuse tegemise ajal ja kes on ühingu liikmed teate koostamise ajal. Teates tuleb ära näidata, kes ja millistel asjaoludel on üldkoosoleku otsuse vaidlustanud, asja menetlev kohus ja tsiviilasja number.“; 1 9 ) paragrahvi 24 1 lõi kes 1 asendatakse tekstiosa „ otsuse vastuvõtmisel rikuti üldkoosoleku kokkukutsumise“ tekstiosag a „koosoleku kokkukutsumisel või otsuse eelnõu saatmisel koosolekut kokku kutsumata rikuti oluliselt selleks ettenähtud“; 20 ) paragrahvi 24 1 lõiget 3 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses: „Kui enne kahe aasta pikkuse tähtaja möödumist on esitatud kohtule otsuse tühisuse tuvastamise hagi või kohtumenetluses tühisuse vastuväide, pikeneb vastav tähtaeg kuni selles kohtumenetluses tehtava kohtulahendi jõustumiseni.“; 2 1 ) paragrahvi 27 lõige 4 tunnistatakse kehtetuks; 2 2 ) paragrahvi 28 lõige 1 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1 1 ) Juhatuse liige valitakse tähtajatult, kui põhikirja s ei ole tähtaega ette nähtud. Juhatuse liikme ametiaja pikendamist ei või otsustada varem kui üks aasta enne ametiaja kavandatavat möödumist ja pikemaks ajaks kui põhikirja s ettenähtud ametiaja ülemmäär. Registrisse kantud juhatuse liikme ametiaja pikendamise otsus tuleb esitada viivitamata registripidajale.“; 2 3 ) paragrahvi 28 täiendatakse lõikega 1 2 järgmises sõnastuses: „(1 2 ) Põhikirjaga võib ette näha juhatuse liikme valimise ja tagasikutsumise täpsema korra.“; 2 4 ) paragrahvi 28 lõi k e s 3 2 asendatakse tekstiosa „käesoleva seaduse §-s 82“ tekstiosaga „ äriregistri seaduse §-s 53“; 2 5 ) paragrahvi 28 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(5) Juhatus peab teatama liikmetele mittetulundusühingut puudutavatest olulistest asjaoludest ja andma nende nõudmisel teavet mittetulundusühingu tehingute kohta. Liikmel on õigus tutvuda kõigi mittetulundusühingu dokumentidega. Juhatus võib keelduda teabe andmisest ja dokumentide esitamisest, kui on alust eeldada, et see võib tekitada olulist kahju mittetulundusühingu huvidele.“; 2 6 ) paragrahvi 28 1 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(3) Kui mittetulundusühingu majanduslik olukord halveneb oluliselt ja juhatuse liikmele määratud või temaga kokku lepitud tasude edasimaksmine või muude hüvede jätkuv võimaldamine oleks mittetulundusühingu suhtes äärmiselt ebaõiglane, võib ühing kooskõlas käesoleva paragrahvi lõikega 2 vähendada juhatuse liikmele makstavaid tasusid ja muid hüvesid.“; 2 7 ) paragrahvi 38 teises lauses asendatakse sõna „üle“ sõnaga „vähemalt“; 2 8 ) paragrahvi 40 lõike 1 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „2) kui mittetulundusühingu põhieesmärgiks saab majandustegevuse kaudu tulu saamine;“; 2 9 ) paragrahvi 43 lõige 3 tunnistatakse kehtetuks; 30 ) paragrahvi 48 lõi ke 1 esimeses lauses asendatakse sõna „ kahe“ sõnaga „nelja“; 3 1 ) paragrahvi 52 lõiget 1 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses: „Avaldusele lisatakse likvideerimise lõpparuanne.“; 3 2 ) paragrahvi 54 lõiked 1 ja 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Likvideerijad annavad kuni kümne aasta pikkuse säilitustähtajaga mittetulundusühingu dokumendid hoiule likvideerijale, arhiivipidajale või muule usaldusväärsele isikule ( dokumentide hoidja ) . Üle kü m ne aasta pikkuse säilitustähtajaga personalidokumendid antakse üle Sotsiaalkindlustusametile. Üle kümne aasta pikkuse säilitustähtajaga töötervishoiu ja tööohutusega seotud dokumendid antakse üle Tööinspektsioonile. Arhiiviväärtuslikuks hinnatud personalitöö isikutoimikud antakse üle Rahvusarhiivile. Kui likvideerijad dokumentide hoidjat määranud ei ole, määrab selle vajaduse korral kohus. (2) Dokumentide hoidja nimi, isiku- või registrikood ja elektronposti aadress kantakse registrisse likvideerijate avalduse alusel, kohtu määratud hoidja puhul kohtumääruse alusel. Registripidajale esita takse ka dokumentide hoidja kinnitus selle kohta, et ta on nõus olema dokumentide hoidja. Dokumentide hoidja vahetatakse ja uus hoidja kantakse registrisse kohtumääruse alusel.“. § 7 . Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse muutmine Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse s tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 27 lõi k e 2 esimeses t lauses t jäetakse välja tekstiosa „ äriregistri seaduse § 7 lõike 2 punkti 1 alusel kehtestatud korras registripidaja poolt arvutivõrgu kaudu automaatselt kontrollitud isikuandmetele tuginedes või“ ; 2) paragrahvi 27 lõi ke 2 tei st lause t täiendatakse pärast sõna „ arvelduslepingu “ tekstiosaga „või esitama krediidiasutusele avalduse sellele kontole kantud summa kandmiseks äriühingu maksekontole , mis on avatud mõnes teises Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigis tegutsevas krediidiasutuses või lepinguriigis avatud välisriigi krediidiasutuse filiaalis “; 3 ) p aragrahvi 60 täiendataks lõikega 5 4 järgmises sõnastuses : „(5 4 ) Rahapesu Andmebüroo annab käesoleva paragrahvi lõikes 4 säte statud eesmärkidel äriregistrile nõusolek u või keeldub selle andmise st äriseadustiku §-des § 433 10 , 477 10 ja 491 10 nimetatud piiriülese ühinemise, jagunemise ja ümberkujundamise tõendi väljastamise ks .“ . § 8 . Riigilõivuseaduse muutmine Riigilõivuseaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 9 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(5) Äriregistri, mittetulundusühingute ja sihtasutuste registri ning kommertspandiregistri toimingu eest riigilõivu tasumisel märgitakse maksedokumendile ka puudutatud juriidilise isiku registrikood või notariaalse asutamistehingu tõestamistoimingu number, mittenotariaalse asutamise puhul asutajatele äriregistri veebipõhises teabesüsteemis antud asutamisnumber, kui need on olemas.“; 2) paragrahvi 23 lõiget 1 täiendatakse punktiga 3 1 järgmises sõnastuses: „3 1 ) juriidilise isiku nime, õigusliku vormi ja registrikoodi parandamine teise juriidilise isiku kohta tehtud kandes;“; 3) paragrahvi 23 lõike 1 punkt 11 tunnistatakse kehtetuks; 4) paragrahvi 23 lõike 1 punkti 12 täiendatakse pärast tekstiosa „ja muutmine“ tekstiosaga „, välja arvatud juhul, kui taotletakse kande tegemist kindlal kuupäeval ; “; 5) paragrahvi 23 lõiget 1 täiendatakse punktidega 13 ja 14 järgmises sõnastuses: „13) füüsilise isiku nime ja isikukoodi muutmine; 14) surnud isiku andmete kustutamine, kui kanne ei kajasta päritavaid osaniku- või muid selliseid õigusi.“; 6) paragrahvi 24 lõike 1 punkt 7 tunnistatakse kehtetuks; 7) paragrahvi 24 lõiget 1 täiendatakse punktiga 8 järgmises sõnastuses: „8) mittetulundusühingu või sihtasutuse e-posti aadressi mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse kandmine ja muutmine.“; 8) paragrahvi 24 lõike 2 punkt 1 tunnistatakse kehtetuks ; 9) paragrahv i 45 täiendatakse lõikega 1 1 järgmises sõnastuses: „(1 1 ) Riigilõivu ei võeta juriidilise isiku likvideerimis menetluse teate avaldamise eest. “ ; 10) seadust täiendatakse §-ga 64 1 järgmises sõnastuses: „ § 64 1 . Äriühingu ja välismaa äriühingu filiaali lõpetamine (1) T äisühingu või usaldusühingu lõpetamise äriregistrisse kand mise eest tasutakse riigilõivu 20 eurot. (2) Osaühingu, aktsiaseltsi , tulundusühistu või välismaa äriühingu filiaali lõpetamise äriregistrisse kandmise eest tasutakse riigilõivu 3 5 eurot. (3) Hooneühistu lõpetamise äri registrisse kandmise eest tasutakse riigilõivu 2 0 eurot.“; 11) seadust täiendatakse §-ga 6 8 2 järgmises sõnastuses: „ § 68 2 . Mittetulundusühingu, ametiühingu, erakonna , sihtasutuse , u sulise ühenduse , k orteriühistu ja maaparandusühistu lõpetamise kohta kande tegemine Mittetulundusühingu, ametiühingu, erakonna, sihtasutuse, usulise ühenduse, korteriühistu ja maaparandusühistu lõpetamise äriregistrisse kandmise eest tasutakse riigilõivu 20 eurot. “. § 9 . Sihtasutuste seaduse muutmine Sihtasutuste seaduses tehakse järgmised muudatused: 1 ) paragrahvi 5 täiendatakse lõikega 5 1 järgmises sõnastuses: „(5 1 ) Asutaja võib pärast sihtasutuse asutamist loobuda asutaja õigustest, tehes selle kohta avalduse sihtasutusele . Avaldus peab olema notariaalselt tõestatud. Avalduse jõustumisel lõpevad kõik asutaja seaduse või sihtasutuse põhikirja alusel tekkinud õigused.“; 2 ) paragrahv 16 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „ § 16. Juhtorganid (1) Sihtasutuse juhtorganid on juhatus ja nõukogu. (2) Kui sihtasutus ei tegutse avalikes huvides , võib selle juhtorganiks olla üksnes juhatus . Sel juhul on nõukogu pädevus sihtasutuse asutajatel, kui seaduses või sihtasutuse põhikirjas ei ole ette nähtud teisiti.“; 3 ) paragrahvi 19 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses: „(4) Kui sihtasutus ei tegutse avalikes huvides , võib põhikirjaga ette näha, et juhatuse liikmed või osa neist valitakse tähtajatult.“; 4 ) paragrahvi 22 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(3) Kui sihtasutuse majanduslik olukord halveneb oluliselt ja juhatuse liikmele määratud või temaga kokku lepitud tasude edasimaksmine või muude hüvede jätkuv võimaldamine oleks sihtasutuse suhtes äärmiselt ebaõiglane, võib sihtasutus kooskõlas käesoleva paragrahvi 2. lõikega vähendada juhatuse liikmele makstavaid tasusid ja muid hüvesid.“; 5 ) paragrahvi 26 lõi k e 4 teises lauses asendatakse tekstiosa „ mittetulundusühingute seaduse § 78 1 6. lõikes“ tekstiosaga „ äriregistri seaduse § 10 5. lõikes“; 6 ) paragrahvi 29 lõiget 1 täiendatakse kolmanda ja neljanda lausega järgmises sõnastuses: „Koosoleku toimumisest ja selle päevakorrast tuleb ette teatada vähemalt üks päev, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud pikemat tähtaega. Koosoleku teade edastatakse nõukogu liikme elektronposti aadressile, kui põhikirjas ei ole ette nähtud teisiti.“; 7 ) paragrahvi 29 lõiget 2 täiendatakse kolmanda lausega järgmises sõnastuses: „Nõukogu liiget ei või koosolekul ega otsuse tegemisel esindada teine nõukogu liige ega kolmas isik.“; 8 ) paragrahvi 29 lõi ke 3 teist lauset täiendatakse pärast tekstiosa „alates taotluse saamisest “ tekstiosaga „või , kui koosolek ei toimu kolme nädala jooksul , alates taotluse saamisest “; 9 ) paragrahvi 29 täiendatakse lõikega 3 1 järgmises sõnastuses: „(3 1 ) Kui nõukogu koosolek kutsutakse kokku nõukogu liikme, juhatuse või audiitori nõudel, või b nõukogu liige, juhatus või audiitor sama l ajal koosoleku kokkukutsumise taotluse esitamisega nõuda küsimuste võtmist koosoleku päevakorda.“; 10 ) paragrahvi 29 1 täiendatakse lõikega 5 järgmises sõnastuses: „(5) Käesoleva paragrahvi lõigetes 2 – 4 sätestatut ei kohaldata, kui nõukogu kõik liikmed otsusega nõustuvad ja selle allkirjastavad.“; 1 1 ) paragrahvi 30 lõi kes 1 asendatakse tekstiosa „koosolekul osalenud“ tekstiosaga „hääletamisel osalenud hääleõiguslikest“; 1 2 ) paragrahvi 30 1 täiendatakse lõikega 1 1 järgmises sõnastuses: „(1 1 ) Kui nõukogu kokkukutsumisel on rikutud seaduse või põhikirja nõudeid, ei ole nõukogu õigustatud otsuseid vastu võtma, välja arvatud juhul , kui nõukogu koosolekul osalevad kõik nõukogu liikmed ja nad on nõus koosolekut pidama. Sellisel nõukogu koosolekul tehtud otsused on kehtivad ka juhul, kui nõukogu liikmed, kelle suhtes kokkukutsumise korda rikuti, kiidavad otsuse heaks.“; 1 3 ) paragrahvi 30 1 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks; 1 4 ) paragrahvi 36 lõi ke 4 esimeses lauses asendatakse sõna „isikukoodid“ sõnaga „registrikoodid “ ; 15) paragrahvi 41 lõike 2 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „1) kõik asutajad on surnud, lõppenud või loobunud asutajaõigustest;“; 1 6 ) paragrahvi 49 lõige 3 tunnistatakse kehtetuks; 1 7 ) paragrahvi 57 lõiget 1 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses: „Avaldusele lisatakse likvideerimise lõpparuanne.“; 1 8 ) paragrahvi 59 lõiked 1 ja 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Likvideerijad annavad kuni kümne aasta pikkuse säilitustähtajaga sihtasutuse dokumendid hoiule likvideerijale, arhiivipidajale või muule usaldusväärsele isikule ( dokumentide hoidja ) . Üle kümne aasta pikkuse säilitustähtajaga personalidokumendid antakse üle Sotsiaalkindlustusametile. Üle kümne aasta pikkuse säilitustähtajaga töötervishoiu ja tööohutusega seotud dokumendid antakse üle Tööinspektsioonile. Arhiiviväärtuslikuks hinnatud personalitöö isikutoimikud antakse üle Rahvusarhiivile . Kui likvideerijad dokumentide hoidjat määranud ei ole, määrab selle vajaduse korral kohus. (2) Dokumentide hoidja nimi, isiku- või registrikood ja elektronposti aadress kantakse registrisse likvideerijate avalduse alusel, kohtu määratud hoidja puhul kohtumääruse alusel. Registripidajale esita takse ka dokumentide hoidja kinnitus selle kohta, et ta on nõus olema dokumentide hoidja. Dokumentide hoidja vahetatakse ja uus hoidja kantakse registrisse kohtumääruse alusel.“. § 1 0 . Tsiviilseadustiku üldosa seaduse muutmine Tsiviilseadustiku üldosa seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 33 täiendatakse lõigetega 1 1 ja 1 2 järgmises sõnastuses: „(1 1 ) Hääle andmisel tuleb arvestada juriidilise isiku huvidega. (1 2 ) Seadusest, põhikirjast või ühingulepingust tuleneva kindla sisuga hääle andmise kohustuse korral asendab häält jõustunud või viivitamata täitmisele kuuluv kohtulahend, millega kohustatakse hääle andmiseks kohustatud isikut vastava sisuga hääl andma.“; 2) paragrahvi 33 täiendatakse lõikega 3 1 järgmises sõnastuses: „ (3 1 ) Koos otsuse kehtetuks tunnistamise nõudega , samuti käesoleva paragrahvi lõikes 1 1 nimetatud juhul, kui hääletamiskohustust rikkudes antud hääled mõjutasid otsuse tegemise võimalikkust või selle sisu, võib nõuda tegeliku või hääletamiskohustusele vastava sisuga otsuse vastuvõtmise tuvastamist.“; 3) paragrahvi 38 täiendatakse lõikega 1 1 järgmises sõnastuses: „(1 1 ) Teabe andmata jätmise, samuti ebaõige või ebapiisava teabe andmise korral võib otsuse kehtetuks tunnistamist nõuda üksnes juhul, kui vastav teave oli o lulise tähtsusega hääleõiguse teostamisel. “; 4) paragrahvi 38 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(2) Juriidilise isiku organi otsus on tühine, kui see on tagajärjena seaduses otse sätestatud või kui otsus on vastuolus heade kommetega või kui see rikub juriidilise isiku võlausaldajate kaitseks või muu avaliku huvi tõttu kehtestatud seaduse sätet või kui koosoleku kokkukutsumisel või otsuse eelnõu saatmisel koosolekut kokku kutsumata rikuti oluliselt selleks ettenähtud korda .“; 5) paragrahvi 38 lõiget 4 täiendatakse kolmanda lausega järgmises sõnastuses: „Kui vastuväite esitamise aluseks olevad asjaolud said või pidid saama juriidilise isiku osanikule, a ktsionärile või otsuse tegemisel osale nud liikmele teatavaks pärast koosoleku t , tuleb vastuväide esitada viivitamat a pärast vastuväite aluseks olevatest asjaoludest teadasaamist või teada saama pidamist.“ ; 6) paragrahvi 38 lõi k e 5 esimene lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „Organi otsuse kehtetuks tunnistamise nõude võib esitada kolme kuu jooksul otsuse vastuvõtmisest arvates , kui seaduses ei ole ette nähtud lühemat tähtaega.“; 7) paragrahvi 38 lõiget 7 täiendatakse kolmanda lausega järgmises sõnastuses: „Kui enne kahe aasta pikkuse tähtaja möödumist on esitatud kohtule juriidilise organi otsuse tühisuse tuvastamise hagi või kohtumenetluses tühisuse vastuväide, pikeneb tähtaeg kuni selles kohtumenetluses tehtava kohtulahendi jõustumiseni.“; 8) paragrahvi 38 täiendatakse lõikega 9 järgmises sõnastuses: „(9) Juriidilise isiku juhatus või seda asendav organ on kohustatud viivitamat a teatama organi otsuse vaidlustamisest juriidilise isiku kõigile osanikele, aktsionäridele ja liikmetele, kes olid otsuse tegemise ajal juriidilise isiku osanikud, aktsionärid või liikmed ning kes on juriidilise isiku osanikud, aktsionärid või liikmed teate koostamise ajal.“; 9) paragrahvi 39 täiendatakse punktidega 7 1 ja 7 2 järgmises sõnastuses: „7 1 ) võlausaldajate üldkoosoleku otsusega juriidilise isiku pankroti väljakuulutamisel; 7 2 ) võlausaldajate üldkoosoleku otsusega juriidilise isiku pankrotimenetluse raugemisel enne pankroti väljakuulutamist;“; 10) paragrahvi 46 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(2) Kui juriidiline isik oli kantud registrisse, kantakse registrisse dokumentide hoidja nimi, isiku- või registrikood ja elektronposti aadress.“. § 1 1 . Tulundusühistuseaduse muutmine Tulundusühistuseaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 5 lõike 2 punktist 8 jäetakse välja tekstiosa „audiitori ja“; 2) paragrahvi 5 lõiget 2 täiendatakse punktiga 8 1 järgmises sõnastuses: „8 1 ) audiitorteenust osutava audiitorettevõtja (edaspidi audiitor ) nimi ja registrikood;“; 3) paragrahvi 7 lõike 1 punktis 3 asendatakse sõna „isikukoodid “ tekstiosaga „ isiku- või registrikoodid “ ; 4 ) paragrahvi 15 lõikes 5 asendatakse tekstiosa „ kanda äriregistrisse (§ 8 p 7)“ tekstiosaga „ äriregistri seaduse § 16 punkti 3 alusel kanda äriregistrisse“ ; 5 ) paragrahvi 28 lõiget 1 täiendatakse pärast tekstiosa „tegevuse kohta“ tekstiosaga „ja tutvuda ühistu dokumentidega“; 6 ) paragrahvi 28 lõige 2 tunnista takse kehtetuks; 7 ) paragrahvi 28 täiendatakse lõikega 2 1 järgmises sõnastuses: „(2 1 ) Juhatus võib keelduda teabe andmisest ja dokumentide esitamisest, kui on alust eeldada, et see võib tekitada olulist kahju ühistu huvidele.“; 8 ) paragrahvi 28 lõige 3 tunnistatakse kehtetuks; 9 ) paragrahvi 28 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(4) Kui juhatus keeldub teabe andmisest või dokumentide tutvumiseks esitamisest, võib liige nõuda, et tema nõudmise õiguspärasuse üle otsustaks üldkoosolek, või esitada kahe nädala jooksul juhatuse keeldumise saamisest arvates või nelja nädala jooksul taotluse esitamisest arvates , kui juhatus sellele ei ole vastanud, hagita menetluses kohtule avalduse juhatuse kohustamiseks teavet andma või dokumentidega tutvumist võimaldama.“; 1 0 ) paragrahvi 39 lõike 1 punkti 8 täiendatakse pärast tekstiosa „või vaidluses“ tekstiosaga „ , samuti nõukogu või juhatuse liikme poolt ühistu vastu algatatud õigusvaidluses“; 1 1 ) paragrahvi 40 lõi k e 3 sissejuhatav lauseosa muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „Juhatus kutsub erakorralise üldkoosoleku kokku, kui see on ühistu huvides vajalik, samuti kui:“; 1 2 ) paragrahvi 40 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(4) Kui juhatus ei kutsu nõutava päevakorraga üldkoosolekut kokku kahe nädala jooksul liikmete, nõukogu, audiitori või revidendi nõude saamisest või kui nõutava päevakorraga üldkoosolek ei toimu ühe kuu jooksul arvates juhatuse poolt vastava nõude saamisest, võivad nõude esitanud liikmed, nõukogu, audiitor või revident koosoleku ise kokku kutsuda.“; 1 3 ) paragrahvi 40 1 lõi k e 2 esimene lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „Vähemalt 1/10 ühistu liikmetest või vähemalt kaks liiget, kui ühistus on alla kahekümne liikme, võivad nõuda täiendavate küsimuste võtmist päevakorda.“; 1 4 ) paragrahvi 40 1 täiendatakse lõikega 2 1 järgmises sõnastuses: „(2 1 ) Kui üldkoosolek kutsutakse kokku liikmete, nõukogu või audiitori nõudel, võivad nad sama l a jal üldkoosoleku kokkukutsumise taotluse esitamisega nõuda küsimuste võtmist koosoleku päevakorda.“; 1 5 ) paragrahvi 40 1 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(5) Küsimuse, mida ei võetud üldkoosoleku päevakorda, võib päevakorda võtta vähemalt 9/10 üldkoosolekul osalevate liikmete nõusolekul, kui üldkoosolekul osaleb vähemalt 2/3 ühistu liikmetest.“; 1 6 ) paragrahvi 41 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Üldkoosoleku kokkukutsuja saadab üldkoosoleku toimumise teate kõigile liikmetele liikmete nimekirja kantud elektronposti aadressil, kui põhikirjas ei ole selleks ette nähtud teistsugus t sidevahen dit . Kui kokkukutsuja teab või peab teadma, et liikme tegelik elektronposti aadress või põhikirjaga teate edastamiseks ettenähtud aadress erineb liikmete nimekirja kantust, tuleb teade saata ka sellel aadressil. Teade peab olema saadetud selliselt, et see jõuaks saaja aadressile tavalise edastamise korral vähemalt üks nädal enne üldkoosoleku toimumist.“; 1 7 ) paragrahvi 42 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „Kui üldkoosoleku kokkukutsumisel on oluliselt rikutud seaduse või põhikirja nõudeid, ei ole üldkoosolek õigustatud otsuseid vastu võtma, välja arvatud juhul , kui üldkoosolekul osalevad või on esindatud kõik liikmed ja nad on nõus üldkoosolekut pidama. Sellisel üldkoosolekul tehtud otsused on kehtivad ka juhul, kui liikmed, kelle suhtes kokkukutsumise korda rikuti, kiidavad otsuse heaks.“; 1 8 ) paragrahvi 44 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „Ühistu liige ei või hääletada, kui otsustatakse tema vabastamist kohustusest või vastutusest, liikme ja ühistu vahel sellise tehingu tegemist, milles liikme huvi on vastuolus ühingu huviga, või liikmega õigusvaidluse pidamist ning selles tehingus või mis tahes õigusvaidluses liikmega ühistu esindaja määramist või küsimusi, mis puudutavad liikme või tema esindaja juhatuse või nõukogu liikmena tegutsemise kontrollimist või hindamist. Esindatuse määramisel selle liikme häält ei arvestata.“; 19 ) paragrahvi 44 tekst loetakse lõikeks 1 ja paragrahvi täiendatakse lõigetega 2 ja 3 järgmises sõnastuses: „(2) Käesoleva paragrahvi lõikes t 1 sõltumata võib liige hääletada enda juhatuse liikmeks valimisel , ametiaja pikendamisel ja tagasikutsumisel, samuti kui otsustatakse temaga juhatuse liikme lepingu sõlmimist, muutmist või lõpetamist. (3) L iikmel, kelle hääleõigus t piira takse , on õigus nõuda oma hääle protokollimist.“; 2 0 ) paragrahvi 45 esimene lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „Üldkoosolekul võib ühistu liiget esindada teine isik, kelle esindusõigus on kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis dokumendiga tõendatud.“; 2 1 ) paragrahvi 46 lõiked 1 ja 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Ühistu põhikirja s võib ette näha, kui suure osa ühistu liikmete osavõtul on üldkoosolek otsustusvõimeline. (2) Kui üldkoosolekul ei ole kohal või esindatud seaduse või põhikirjaga ettenähtud arv liikmeid ning üldkoosolek ei ole seetõttu otsustusvõimeline, kutsub kokkukutsuja kolme nädala jooksul kokku uue üldkoosoleku sama päevakorraga. Uus üldkoosolek ei või toimuda varem kui kahe nädala möödumisel eelmise üldkoosoleku toimumisest. Uus üldkoosolek on pädev vastu võtma otsuseid, sõltumata koosolekul viibivate või esindatud liikmete arvust.“; 2 2 ) paragrahvi 47 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Üldkoosoleku otsus on vastu võetud, kui selle poolt hääletab üle poole hääletamisel osalenud hääleõiguslikest ühistu liikmetest, kui seaduse või põhikirjaga ei ole ette nähtud suurema häälteenamuse nõuet. Kui otsus tehakse käesoleva seaduse § 53 sätestatud korras, on otsus vastu võetud, kui selle poolt antakse üle poole hääleõiguslike liikmete häältest, kui seaduse või põhikirjaga ei ole sätestatud suurema häälteenamuse nõuet.“; 2 3 ) paragrahvi 48 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Põhikirja muutmise otsus on vastu võetud, kui selle poolt hääletab vähemalt 2/3 hääletamisel osalenud hääleõiguslikest ühistu liikmetest või käesoleva seaduse § 53 nimetatud juhul vähemalt 2/3 hääleõiguslike liikmete häältest, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud suurema häälteenamuse nõuet.“; 2 4 ) paragrahvi 51 lõiked 2 ja 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(2) Üldkoosolekul koostatakse seal osalevate liikmete nimekiri, millesse kantakse üldkoosolekul osalevate liikmete nimi, esindaja puhul ka tema nimi. Nimekirjale kirjutavad alla koosoleku juhataja ja protokollija, samuti iga üldkoosolekul füüsiliselt kohal olev liige või tema esindaja. (3) Üldkoosoleku protokollile lisatakse ärakirjad koosolekule esitatud kirjalikest ettepanekutest ja avaldustest, koosolekul osalenud liikmete nimekirjast ja esindajate esindusõigust tõendavatest dokumentidest. Protokollile kirjutavad alla koosoleku juhataja ja protokollija. Eriarvamusele kirjutab alla selle esitanud isik.“; 2 5 ) paragrahvi 51 lõige 6 tunnistatakse kehtetuks; 2 6 ) paragrahvi 52 lõi k e 1 tei ne lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „Nõude võib esitada kolme kuu jooksul otsuse vastuvõtmisest arvates , kui seaduses ei ole ette nähtud lühemat tähtaega.“; 2 7 ) paragrahvi 52 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(3) Üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamist saab nõuda juhatus või nõukogu, samuti ühistu liige, kes ei osalenud otsuse tegemisel. Otsuse kehtetuks tunnistamist saab nõuda ka iga juhatuse või nõukogu liige, kui otsuse täitmisega pandaks toime kuritegu või väärtegu või sellega kaasneks ilmne kahju hüvitamise kohustus. Ühistu liige, kes otsuse tegemisel osales, võib otsuse kehtetuks tunnistamist nõuda üksnes juhul, kui ta on lasknud protokollida oma vastuväite otsusele. Vastuväite protokollimiseta võib ühistu iga liige nõuda otsuse kehtetuks tunnistamist juhul, kui otsus tehakse käesoleva seaduse § 53 sätestatud korras ja ta hääletas otsuse vastu .“; 2 8 ) paragrahvi 52 täiendatakse lõikega 3 1 järgmises sõnastuses: „( 3 1 ) Juhatus on kohustatud viivitamatult teatama kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis üldkoosoleku otsuse vaidlustamisest kõigile liikmetele, kes olid ühistu liikmed otsuse tegemise ajal ja kes on ühistu liikmed teate koostamise ajal. Teates tuleb ära näidata, kes ja millistel asjaoludel on otsuse vaidlustanud, asja menetlev kohus ja tsiviilasja number.“; 29 ) paragrahvi 52 1 lõike 1 punkt 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „3) üldkoosoleku kokkukutsumisel või otsuse eelnõu saatmisel üldkoosolekut kokku kutsumata on oluliselt rikutud selleks ettenähtud korda;“; 3 0 ) paragrahvi 52 1 lõiget 1 täiendatakse punktiga 4 järgmises sõnastuses: „4) liikmete üldkoosoleku protokoll ei ole seaduses ettenähtud juhul notariaalselt tõestatud.“; 3 1 ) paragrahvi 52 1 lõiget 4 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses: „Kui enne kahe aasta möödumist on esitatud kohtule otsuse tühisuse tuvastamise hagi või kohtumenetluses vastuväide, pikeneb tähtaeg kuni s elles kohtumenetluses tehtava kohtulahendi jõustumiseni.“; 3 2 ) paragrahvi 57 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(3) Kui ühistu majanduslik olukord halveneb oluliselt ja juhatuse liikmele määratud või temaga kokku lepitud tasude edasimaksmine või muude hüvede jätkuv võimaldamine oleks ühistu suhtes äärmiselt ebaõiglane, võib ühistu kooskõlas käesoleva paragrahvi lõikega 2 vähendada juhatuse liikmele makstavaid tasusid ja muid hüvesid.“; 3 3 ) paragrahvi 60 täiendatakse lõikega 1 4 järgmises sõnastuses: „ (1 4 ) Põhikirjaga võib ette näha juhatuse liikme valimise ja tagasi kutsumise täpsema korra.“; 3 4 ) paragrahvi 60 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(2) Juhatuse liige valitakse tähtajatult, kui põhikirjas ei ole tähtaega ette nähtud. Juhatuse liikme ametiaja pikendamist ei või otsustada varem kui üks aasta enne ametiaja kavandatavat möödumist ja pikemaks ajaks kui põhikirjas ettenähtud ametiaja ülemmäär. Äriregistrisse kantud juhatuse liikme ametiaja pikendamise otsus tuleb esitada viivitamata äriregistri pidajale.“; 3 5 ) paragrahvi 61 lõi ge 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „ (5) Kui juhatuse liikme kohta äriregistrisse tehtud kanne muutub juhatuse liikme tagasikutsumise , tagasiastumise või ametiaja lõppemise tõttu ebaõigeks, kohaldatakse äriregistri seaduse § -s 53 sätestatut. “; 3 6 ) paragrahvi 66 lõi ke 3 esimene lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „Juhatus esitab äriregistrile audiitorite nimekirja, milles on märgitud audiitorite nimed ja registrikoodid ning nende audiitoritegevuse õiguslik alus.“; 3 7 ) paragrahvi 89 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(2) Vara võib välja jagada kuue kuu möödumisel ühistu lõpetamise äriregistrisse kandmisest ja likvideerimisteate avaldamisest ning kahe kuu möödumisel likvideerimise lõpparuande liikmetele tutvumiseks esitamisest liikmetele teatamisest, kui likvideerimise lõpparuannet ei ole kohtus vaidlustatud, hagi on jõustunud kohtulahendiga läbi vaatamata või rahuldamata jäetud või asjas on menetlus lõpetatud.“; 3 8 ) paragrahvi 93 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Pärast likvideerimise lõpetamist, kuid mitte varem kui kuue kuu möödumisel ühistu lõpetamise äriregistrisse kandmisest ja likvideerimisteate avaldamisest ning mitte varem kui kolme kuu möödumisel likvideerimise lõpparuande liikmetele tutvumiseks esitamisest liikmetele teatamisest ja tingimusel, et ei esine muid seadusest tulenevaid takistusi ühistu registrist kustutamiseks, esitavad likvideerijad avalduse ühistu kustutamiseks äriregistrist. Avaldusele lisatakse lõppbilanss ja vara jaotusplaan. Avalduses peavad kõik likvideerijad kinnitama, et likvideerimise lõpparuannet ei ole kohtus vaidlustatud või hagi on jõustunud kohtulahendiga läbi vaatamata või rahuldamata jäetud või asjas on menetlus lõpetatud ning et ühistu võlausaldajate nõuded on rahuldatud või selleks vajalik vara on hoiustatud, samuti et ühistu ei osale poolena üheski käimasolevas kohtumenetluses.“; 39 ) paragrahvi 94 lõiked 1 ja 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Likvideerijad annavad ühistu dokumendid hoiule likvideerijale, arhiivipidajale või muule usaldusväärsele isikule. Üle kümne aasta pikkuse säilitustähtajaga personalidokumendid antakse üle Sotsiaalkindlustusametile. Üle kümne aasta pikkuse säilitustähtajaga töötervishoiu ja tööohutusega seotud dokumendid antakse üle Tööinspektsioonile. Arhiiviväärtuslikuks hinnatud personalitöö isikutoimikud antakse üle Rahvusarhiivile. Kui likvideerijad dokumentide hoidjat määranud ei ole, määrab selle vajaduse korral kohus. (2) Dokumentide hoidja nimi, isiku- või registrikood ja elektronposti aadress kantakse äriregistrisse likvideerijate avalduse alusel, kohtu määratud hoidja puhul kohtumääruse alusel. Registripidajale esitatakse ka dokumentide hoidja kinnitus selle kohta, et ta on nõus olema dokumentide hoidja. Dokumentide hoidja vahetatakse ja uus hoidja kantakse registrisse kohtumääruse alusel.“. § 1 2 . Väärtpaberite registri pidamise seaduse muutmine Väärtpaberite registri pidamise seaduse § 18 täiendatakse lõi kega 4 1 järgmises sõnastuses: „(4 1 ) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatut kohaldatakse ka ajutisel väärtpaberikontol hoitavate väärtpaberite kohta, mida ei kanta väärtpaberite omaja isiklikule väärtpaberikontole registripidaja üleskutses määratud tähtaja jooksul või hiljemalt aktsia- või osakapitali vähendamise otsustamiseks kokku kutsutud üldkoosoleku või osanike koosoleku päevaks. Registripidaja kustutab ajutisel väärtpaberikontol hoitavad aktsiad või osad emitendi üldkoosoleku või osanike koosoleku otsuse alusel .“. § 1 3 . Äriregistri seaduse muutmine Äriregistri seaduses tehakse järgmised muudatused: 1 ) paragrahvi 10 täiendatakse lõikega 2 1 järgmises sõnastuses: „( 2 1 ) Füüsilise isiku elukohana peab registripidajale esitama ja kantakse registrisse kohaliku omavalitsuse üksus, kus ta elab. Juriidilise isiku asukohana peab registripidajale esitama ja kantakse registrisse kohaliku omavalitsuse üksus, kus ta asub . “; 2 ) paragrahvi 26 lõike 1 punktist 7 jäetakse välja tekstiosa „, sealhulgas teave Eestis tunnustatud välisriikide ärikeeldude kohta “; 3 ) paragrahvi 26 lõike 1 punkt is 11 asendatakse sõna „ arvamus“ sõnaga „ aruanne“; 4 ) paragrahvi 30 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses: „ Äriregistri s andmete avalik ustamise eesmärk on õiguskäibe jaoks juriidiliste isikute kohta usaldusväärse info andmine ja läbipaistvuse tagamine .“ ; 5 ) paragrahv 35 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt : „ § 35. Registriandmete ja dokumentide säilitamine (1) Registriandmeid ja dokumente säilitatakse kümme aastat alates käesoleva seaduse § 2 lõikes 1 nimetatud juriidilise isiku, füüsilisest isikust ettevõtja või filiaali äri registrist kustutamisest , esmakandeavalduse rahuldamata jätmisest või tagasivõtmisest. (2) Registriandmete ja dokumentide säilitamise täpsema korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.“ ; 6 ) seadust täiendatakse §- ga 37 1 järgmises sõnastuses: „§ 37 1 . Kande avalduse esitamine ja kande tegemine osanike nimekirjas (1) Osanike nimekirjas kande tegemise avalduse võib esitada kandest puudutatud isik. Avalduses peab olema väljendatud soov kande tegemiseks. Kandeavalduse esitamise õigus on: 1) osanikul või isikul, kellele osa üle antakse; 2) osa pandipidajal või isikul, kellele pant üle antakse; 3 ) osa pärijal; 4 ) kohtutäituril või muul isikul, kes seaduses ette nähtud juhtudel taotleb keelumärke kandmist osanike nimekirja; 5 ) muul seaduses sätestatud isikul . (2) Puudutatud isiku kandeavaldust võib asendada tema notariaalselt kinnitatud nõusolek või jõustunud või viivitamata täitmisele kuuluv kohtulahend, millega kohustatakse isikut esitama avaldus t või an da nõusolek . (3) Puudutatud isiku kandeavaldus esitatakse käesoleva seaduse §-s 40 sätestatud korras. (4) Osa ülemineku või pantimise kandeavaldusele tuleb lisada järgmised kande aluseks olevad dokumendid: 1) käsutustehing ; 2) põhikirjas või seaduses viidatud nõusolekud; 3) pärimistunnistus; 4) muud seaduses ettenähtud dokumendid. (5) Osa ülemineku kandeavalduse läbivaatamisel selgitab kohtunikuabi välja, kas: 1) on esitatud käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud dokumendid, mis vastavad nõutavale vormile; 2) osa võõrandamiseks või pantimiseks on ettenähtud põhikirjalised piirangud, mis takistavad kande tegemist; 3) osanike nimekirja on kantud keelumärge, mis takistab kande tegemist; 4) on muid tehingust või seadusest tulenevaid takistusi kande tegemiseks . (6) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud avaldust ja sellele lisatud dokumente säilitatakse registritoimikus .“; 7 ) paragrahvi 41 lõikes 2 jäetakse välja sõna „juriidili selt “; 8 ) paragrahvi 42 lõike 3 punkt is 3 asendatakse sõna „ isikuandmeid“ tekstiosaga „ isiku- või registriandmeid “ ; 9 ) paragrahvi 42 lõike 3 punktist 4 jäetakse välja tekstiosa „või rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse § 27 lõikes 2 nimetatud kontole “; 1 0 ) paragrahvi 43 lõiget 1 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses: „Allkirja võib asendada registripidaja kvalifitseeritud e-templiga.“; 1 1 ) paragrahvi 47 lõike 3 punkt 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „3) tõend piiriülese ühinemise, jagunemise ja ümberkujundamise kohta.“; 1 2 ) paragrahvi 53 lõike 2 esimesest lausest jäetakse välja tekstiosa „juriidilisele“; 1 3 ) paragrahvi 53 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(3) Kande tegemise avalduse puudumine ei vabasta avalduse esitama pidanud isikut kohustusest tasuda kande tegemiseks ettenähtud riigilõiv.“; 1 4 ) paragrahvi 53 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses: „(4) Õiguslikku tähendust mitteomavad kirjavead ja muud ilmsed eksimuse d parandab registripidaja omal algatusel ning vabastab isiku määrusega riigilõivu tasumisest. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 597 lõikes 4 sätestatut ei kohaldata.“; 1 5 ) paragrahvi 54 pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „ § 54. Kande tegemine automatiseeritult “; 1 6 ) paragrahv i 54 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Kandemäärust võib vormistada või kande eeldusi kontrollida infosüsteemi vahendusel ilma äriregistri nimel tegutseva isiku vahetu sekkumiseta automatiseeritult. Automatiseerimine viiakse läbi valdkonna eest vastutava ministri määratud korras . “; 1 7 ) paragrahvi 54 täiendatakse lõigetega 1 1 – 1 3 järgmises sõnastuses: „ (1 1 ) Automaatses kandemääruses või kande eelduste automatiseeritult kontrollimisel märgitakse, et määrus on tehtud automaatselt ja määruses näidatakse registripidaja kontaktandmed. Määrus kinnitatakse registripidaja kvalifitseeritud e-templiga. (1 2 ) Automaatse kandemääruse tegemisel või kande eelduste kontrollimisel tuleb määruses märkida nende andmekogude nimetused, milles sisalduvaid isikuandmeid kande eelduste kontrollimisel või kandemääruse tegemisel kasutati , ning andmed kasutatud infosüsteemi kohta . Automaatsele kandemäärusele lisatakse kasutatud otsustuspõhimõtete ja kriteeriumide selgitus sellises ulatuses, mis võimaldab menetlusosalisel mõista otsuse aluseid . I nfosüsteemis peab olema võimalik automatiseeritud menetlust tagantjärele kontrollida. (1 3 ) Määruskaebuse menetlemine automatiseeritult ei ole lubatud.“; 1 8 ) paragrahvi 54 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks; 19 ) p aragrahvi 54 lõiget 3 täiendatakse punktidega 5 ja 6 järgmises sõnastuses: „5) kontrollida käesoleva seaduse §-s 42 sätestatud korras osaühingu kiirmenetluses asutamisel avaldaja valitud ärinime vastavust äriseadustiku §-des 9, 11 ja 12 sätestatud nõuetele; 6) lihtsustada likvideerimismenetlusega seotud avalduste esitamis e korda e-äriregistris.“ ; 2 0 ) paragrahvi 54 lõike 5 esimesest lausest jäetakse välja tekstiosa „riigilõivuvabalt“; 2 1 ) paragrahvi 54 lõikest 6 jäetakse välja tekstiosa „riigilõivuvabalt“; 2 2 ) paragrahvi 60 täiendatakse lõikega 2 1 järgmises sõnastuses: „(2 1 ) Käesoleva seaduse § 57 lõike 1 alusel määratud trahvi sissenõudmisega seotud täitemenetlus ei ole juriidilise isiku kustutamist välistavaks asjaoluks .“; 2 3 ) paragrahvi 60 lõiget 4 täiendatakse pärast teist lauset lausega järgmises sõnastuses: „Nõusoleku võib anda ka juhul, kui ainus nõue juriidilise isiku vastu on käesoleva seaduse § 57 lõike 1 alusel määratud trahvi nõue.“. § 1 4 . Rakendussäte ( 1 ) Käesoleva seaduse § 1 punkte 130 ja 131 ning § 7 punkti 2 kohaldatakse ka enne käesoleva seaduse jõustumist asutatava äriühingu nimele avatud kontole, rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse § 27 2. lõikes nimetatud kontole ja deposiidina registripidaja kontole tasutud osa- või aktsiakapitali, samuti osa- või aktsiakapitali ületava summa suhtes. ( 2 ) Käesoleva seaduse § 2 punktid 3 ja 4 ning § 13 punkt 5 jõustuvad 2027. aasta 1. aprillil. Lauri Hussar Riigikogu esimees Tallinn, „…“ ……………2025. a ___________________________________________________________________________ Algatab Vabariigi Valitsus „…“ ……………2025. a (allkirjastatud digitaalselt)