Politsei- ja Piirivalveameti peadirektorimääratud struktuuriüksuse pooltlõhkematerjali käitlemise kordja nõuded lõhkamiskohale

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Kaitseministeerium 01.07.2024 nr 1-6/2991-1 Politsei- ja Piirivalveameti peadirektori määratud struktuuriüksuse poolt lõhkematerjali käitlemise kord ja nõuded lõhkamiskohale Siseministeerium esitab kooskõlastamiseks siseministri määruse eelnõu, millega kehtestatakse korrakaitseseaduse § 812 lõike 1 alusel Politsei- ja Piirivalveameti peadirektori määratud struktuuriüksustele asjakohased ohutusnõuded lõhkematerjali käitlemisel. Eelnõu ja seletuskirjaga saab tutvuda eelnõude infosüsteemis EIS aadressil https://eelnõud.valitsus.ee Eelnõu esitatakse arvamuse avaldamiseks Politsei- ja Piirivalveametile. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Lauri Läänemets siseminister Lisa: 1) eelnõu 3 lehel 2) eelnõu seletuskiri 5 lehel Arvamuse avaldamiseks: Politsei- ja Piirivalveamet Kaitsepolitseiamet Päästeamet Indrek Link 6125264 [email protected] Pikk 61 / 15065 Tallinn / 612 5008 / [email protected] / www.siseministeerium.ee Registrikood 70000562  EELNÕU 20.06.2024 SISEMINISTER MÄÄRUS Politsei- ja Piirivalveameti peadirektori määratud struktuuriüksuse poolt lõhkematerjali käitlemise kord ja nõuded lõhkamiskohale Määrus kehtestatakse korrakaitseseaduse § 812 lõike 2 alusel. 1. peatükk Üldsätted § 1. Terminid (1) Lõhkematerjali käsitatakse käesolevas määruses lõhkematerjaliseaduse tähenduses. (2) Lõhkematerjali käitlemine käesoleva määruse tähenduses on lõhkematerjali valmistamine, omandamine, valdamine, vedu, hoidmine ja kasutamine. 2. peatükk Lõhkematerjali käitlemine § 2. Lõhkematerjali käitleja (1) Lõhkematerjali käitlemist korraldab Politsei- ja Piirivalveameti peadirektori määratud struktuuriüksus. (2) Lõhkematerjali võib käidelda vastava väljaõppega politseiametnik. § 3. Lõhkematerjali vedu (1) Lõhkematerjali veetakse liiklusseaduse ja autoveoseaduse ning nende alusel antud õigusaktide kohaselt, arvestades lõigetes 2 ja 3 sätestatud erisusi. (2) Lõhkematerjali võib vedada kuni 30 kilogrammi sõiduki kohta, arvestades lõhkematerja li ja muu aine sobivusgruppi ja piirkogust. (3) Sõiduk, millega lõhkematerjali veetakse, peab olema varustatud kütusega kogu teekonnaks. Sõidukis peab olema sidevahend. § 4. Lõhkematerjali hoidmine (1) Lõhkematerjali hoitakse tingimustes, mis tagavad selle säilimise ja ohutuse ning välista vad selle kättesaadavuse kõrvalisele isikule. 1 (2) Lõhkematerjali hoitakse relvalaos või relvahoidlas (edaspidi koos hoidla). (3) Lõhkematerjali hoidmist väljaspool hoidlat korraldab vastava väljaõppega politseiametnik. (4) Niiskustundliku lõhkematerjali hoidmisel välditakse selle niiskumist. (5) Kui lõhkematerjali tootja on määranud kindlaks selle hoidmise nõuded, järgitakse ka neid. § 5. Lõhkematerjali hoidmine hoidlas (1) Hoidlal on vähemalt tehniline valve, et tuvastada viivitamata oht ja reageerida kiiresti häireteatele. Hoidlal on vastutav hoidja. (2) Lõhkematerjal paigutatakse hoidlasse selliselt, et: 1) on tagatud lõhkematerjali ohutu kättesaadavus; 2) lõhkematerjali paigutusest ei tulene ohtu; 3) lõhkematerjal on eraldatud muust esemest selliselt, et muu ese ei põhjusta lõhkematerja lile ega ümbritsevale keskkonnale lisaohtu. (3) Hoidlas ei tohi suitsetada ega kasutada lahtist tuld. Lõhkematerjali läheduses ei tohi hoida kergesti süttivat kemikaali. (4) Hoidla tehnosüsteem ei tohi ohustada lõhkematerjali. (5) Lõhkematerjali hoidlas arvelevõtmise, hoidmise ja mahakandmise ning hoidla hooldamise kohta koostatakse juhend. Juhend peab olema asjaomasele isikule kättesaadav. § 6. Lõhkematerjali kasutamine (1) Politsei- ja Piirivalveameti peadirektor kehtestab lõhkematerjali kasutamise ohutusjuhe nd i, millega määratakse kindlaks eriotstarbelise lõhkamisseadeldise valmistamiseks lõhkematerja li kasutamise ohutusnõuded. (2) Eriotstarbelise lõhkamisseadeldise valmistamine käesoleva määruse tähenduses on lõhkematerjali valmistamine lõhkematerjaliseaduse tähenduses. (3) Lõhkematerjali ei tohi kasutada, kui see ohustab põhjendamatult isiku elu, tervist või vara või keskkonda. 3. peatükk Nõuded lõhkamiskohale § 7. Nõuded lõhkamiskohale (1) Lõhkamiskoht eraldatakse viisil, mis takistab kõrvalise isiku juhuslikku pääsu sellele. (2) Lõhkamiskoht käesoleva määruse tähenduses on lõhkematerjali kasutamise koht koos ümbritseva ohualaga. 2 (3) Ohuala käesoleva määruse tähenduses on ala, kuhu võib ulatuda lõhkematerjali kasutamise kahjulik mõju isikule, varale või ümbritsevale keskkonnale. (4) Lõhkamiskohas tagatakse seal viibiva ja selle läheduses oleva isiku ohutus ning välditakse põhjendamatut kahju ümbritsevale varale ja keskkonnale. (5) Lõhkamiskohas ohutuse tagamist korraldab vastutav politseiametnik. (6) Enne lõhkematerjali kasutamist määrab vastutav politseiametnik ohuala suuruse, arvestades: 1) ohtu vähendavate rajatiste olemasolu; 2) looduslikke ja tehisolusid; 3) lõhkematerjali maksimumkogust, mida võib korraga lõhata, et vältida põhjendamatut kahju ümbritsevale varale ja keskkonnale; 4) muid lõhkematerjali lõhkamise keemilisi, füüsikalisi ja tehnilisi näitajaid. (7) Lõhkamiskoht peab olema pimedal ajal piisavalt valgustatud. (allkirjastatud digitaalselt) Lauri Läänemets siseminister (allkirjastatud digitaalselt) Tarmo Miilits kantsler 3  Siseministri määruse „Politsei- ja Piirivalveameti peadirektori määratud struktuuriüksuse poolt lõhkematerjali käitlemise kord ja nõuded lõhkamiskohale“ eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Eelnõuga kehtestatakse uus siseministri määrus. 15. märtsil 2023. aastal jõustus relvaseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus 1 , millega anti Politsei- ja Piirivalveameti (edaspidi PPA) peadirektori määratud struktuuriüksusele õigus käidelda lõhkematerjali ja valmistada lõhkamisseadeldisi. Oluline on, et lõhkematerjali käideldakse ohutult, kuna sellega võib kaasneda õhulööklaine, kildude laiali lendamine, ülerõhk, kõrge temperatuur ja plahvatusega kaasnev heli. See on ohtlik nii ümbritsevale keskkonnale kui ka lõhkamiskohas viibivatele või selle lähedusse sattunud inimestele. Seetõttu on ohutuse tagamiseks vaja kehtestada lõhkematerjali käitlemisele asjakohased ohutusnõuded. Eelnõul on oluline positiivne mõju PPA töökorraldusele. 1.2. Eelnõu ettevalmistajad Eelnõu ja seletuskirja on koostöös PPA ekspertidega koostanud Siseministeeriumi:  õigusnõunik Kristi Käsper ([email protected]) ja  nõunik Indrek Link ([email protected]). Eelnõu ja seletuskirja juriidilist kvaliteeti on kontrollinud Siseministeeriumi õigusosakonna õigusnõunikud Gerly Herm (teenistussuhe lõppenud) ja Kertu Nurmsalu (tel 612 5084, [email protected]). Eelnõu ja seletuskirja on keeleliselt toimetanud Siseministeeriumi õigusosakonna keele- toimetaja Heike Olmre (tel 612 5241, [email protected]). 1.3. Märkused Eelnõuga rakendatakse relvaseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadust (RT I, 14.03.2023, 21). Eelnõu ei ole seotud muu menetluses oleva eelnõu, Euroopa Liidu õiguse rakendamise ega Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammiga. 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu koosneb kolmest peatükist ja seitsmest paragrahvist. Eelnõu 1. peatükis sätestatakse üldsätted: §-s 1 määratletakse eelnõu terminid:  lõike 1 kohaselt käsitatakse lõhkematerjali lõhkematerjaliseaduse tähenduses;  lõike 2 kohaselt on lõhkematerjali käitlemine lõhkematerjali valmistamine, omandamine, valdamine, vedu, hoidmine ja kasutamine. 1 RT I, 14.03.2023, 21. 1 Eelnõu 2. peatükis reguleeritakse lõhkematerjali käitlejaid, vedu, hoidmist ja kasutamist. Eelnõu §-s 2 nimetatakse lõhkematerjali käitlejad. 1) Lõikega 1 sätestatakse, et PPA struktuuriüksuse, kes võib lõhkematerjali käidelda, määrab PPA peadirektor. 2) Lõike 2 kohaselt võib lõhkematerjali käidelda ainult vastava väljaõppega politseiametnik. See tagab, et lõhkematerjali käideldakse nõuetekohaselt ja ohutult. Eelnõu §-s 3 sätestatakse lõhkematerjali veo tingimused. 1) Lõikes 1 nimetatakse õigusaktid, mille alusel ja millega kooskõlas lõhkematerjali veetakse. Lõhkematerjali veetakse liiklusseaduse ja autoveoseaduse ning nende alusel antud õigus - aktide kohaselt, arvestades sama paragrahvi lõigetes 2 ja 3 sätestatud erisusi. 2) Lõike 2 kohaselt võib ühe sõiduki kohta vedada kuni 30 kilogrammi lõhkematerjali. Lõhke- materjali veol lähtutakse ohtlike veoste rahvusvahelise autoveo Euroopa kokkuleppest (ADR)2 . Oluline on järgida selle kokkuleppe A lisas määratud piirkoguseid, lähtudes lõhke- materjali või selle allklassi ja muu aine sobivusgrupist. 3) Lõike 3 kohaselt peab sõiduk, millega lõhkematerjali veetakse, olema varustatud kütusega kogu teekonnaks. Lisaks peab sõidukis olema vähemalt üks toimiv sidevahend, näiteks mobiiltelefon või raadiosaatja. Eelnõu §-s 4 sätestatakse lõhkematerjali hoidmise üldnõuded. 1) Lõikes 1 sätestatakse, et lõhkematerjali tuleb hoida tingimustes, mis tagavad selle säilimise ja ohutuse ning välistavad selle sattumise kõrvaliste isikute kätte. 2) Lõike 2 kohaselt hoitakse lõhkematerjali relvalaos või relvahoidlas (edaspidi koos hoidla). 3) Lõikega 3 sätestatakse, et väljaspool hoidlat korraldab lõhkematerjali hoidmist politsei- ametnik, kellel on asjakohane väljaõpe. 4) Lõikega 4 nähakse ette, et arvestades lõhkematerjali omadusi, on oluline luua niiskumise vältimiseks sobivad hoiutingimused. Näiteks tuleb vajadusel jälgida hoidla sisekliimat ja sõltuvalt lõhkematerjali hoidmise kohast rakendada muid meetmeid, mis välistavad lõhke- materjali niiskumise. 5) Lõikega 5 sätestatakse, et kui lõhkematerjali tootja on määranud selle hoidmisele eraldi nõuded, tuleb järgida ka neid. Eelnõu §-s 5 sätestatakse nõuded lõhkematerjali hoidmisele hoidlas. 1) Lõikes 1 sätestatakse hoidla valvamise tingimused ja valvamise eest vastutaja. Hoidla peab olema kaitstud vähemalt tehnilise valvega. See tähendab, et häire korral peab reageerima PPA patrull. 2 RT II 1996, 29, 104. 2 2) Lõigetes 2–5 sätestatakse lõhkematerjali hoidlas hoidmise täpsemad nõuded. Lõhke- materjali hoidmisel tuleb tagada ohutus ja rakendada abinõusid võimaliku kahju vältimiseks. Selleks tuleb lõhkematerjal paigutada hoidlasse selliselt, et oleks tagatud selle ohutu kättesaadavus ja selle paigutusest ei tuleneks ohtu (lg 2 p-d 1 ja 2). Eelkõige mõeldakse selle all seda, et riiulite või virnade ümberkukkumise oht peab olema võimalik ult väike. Muud esemed peavad olema paigutatud eraldi selliselt, et need ei põhjustaks lõhke - materjalile või ümbritsevale keskkonnale lisaohtu (lg 2 p 3). Hoidlas hoitakse tihtipeale ka muid esemeid, mis ei ole lõhkematerjal, näiteks relvi ja erivahendeid. Seepärast tuleb kindlasti arvesse võtta nende võimalikku mõju. Lisaks tuleb võtta eri liiki lõhkematerjali ja muude ainete kooshoidmisel arvesse ohtlike veoste rahvusvahelise autoveo Euroopa kokkuleppe (ADR) A lisas määratud sobivusgr uppe ja piirkoguseid. Tuleohu vältimiseks ei tohi lõhkematerjali läheduses hoida kergesti süttivat kemikaali, sealhulgas bensiini või atsetooni, ja hoidlas on keelatud lahtise tule tegemine, samuti suitsetamine (lg 3). Samuti ei tohi lõhkematerjali ohustada hoidla tehnosüstee m (lg 4). Lõhkematerjali hoidlas arvelevõtmise, hoidmise ja mahakandmise ning hoidla hooldamise kohta koostatakse PPA-sisene juhend, mis peab olema asjaomasele isikule kättesaadav (lg 5). Analoogsed nõuded on sätestatud ka lõhkematerjali ja pürotehnilise toote hoidmisele.3,4 Eelnõu §-s 6 reguleeritakse lõhkematerjali kasutamist. 1) Lõike 1 kohaselt kehtestab lõhkematerjali kasutamise ohutusjuhendi PPA peadirektor käskkirjaga. Ohutusjuhendis määratakse sellise lõhkematerjali kasutamise ohutusnõuded, millest valmistatakse eriotstarbelisi lõhkamisseadeldisi. 2) Lõikega 2 täpsustatakse, et eelnõus käsitatakse eriotstarbelise lõhkamisseadeldise valmis- tamist lõhkematerjali valmistamisena lõhkematerjaliseaduse tähenduses. See on tegevus, mille tulemusena valmib lõhkematerjal, sealhulgas sisaldab see lõhkematerjali vormimist ja selle komponentide segamist ning lõhkematerjali pakkimist ja lõhkamisseadeldisse paigu- tamist. 3) Lõike 3 kohaselt ei tohi lõhkematerjali kasutada, kui see ohustab põhjendamatult isiku elu, tervist või vara või keskkonda. Lõhkematerjali kasutamisel peab kaaluma, kas see on põhjendatud ja proportsionaalne ning kaalub üles kaasneda võiva ohu isiku elule, tervisele või varale või keskkonnale. Eelnõu 3. peatüki §-s 7 sätestatakse nõuded lõhkamiskohale. Lõikes 1 nähakse ette, et lõhkamiskoht peab olema eraldatud viisil, mis takistab kõrvaliste isikute juhuslikku pääsu sellele. Kui lõhkematerjali kasutatakse näiteks ehitisse sisenemiseks, on lõhkamiskoht lokaliseeritud ja ohutus on võimalik tagada politseiametnikega, kes takistavad füüsiliselt kõrvaliste isikute juhuslikku pääsu lõhkamiskohale. Lõigetes 2 ja 3 määratletakse, mis on eelnõus lõhkamiskoht ja ohuala. Lõhkamiskoha all mõistetakse lõhkematerjali kasutamise kohta koos seda ümbritseva ohualaga. Ohuala on ala, kuhu võib ulatuda lõhkematerjali kasutamise kahjulik mõju isikule, varale või ümbritse va le 3 Majandus- ja kommunikatsiooniministri 7. augusti 2012. aasta määrus nr 57 „Lõhkematerjalilao le, lõhkematerjali ja pürotehnilise toote hoidmisele esitatavad nõuded“. 4 Suitsetamise keeld kehtib ka elektrooniliste sigarettide ja sarnaste seadmete kohta. 3 keskkonnale. Ümbritsev keskkond hõlmab nii loodust kui ka objekte, sealhulgas ehitisi ja sõidukeid. Lõike 4 kohaselt peab lõhkamiskohal olema tagatud seal viibivate ja selle läheduses olevate isikute ohutus. Ohutuse tagamist lõhkamiskohas korraldab lõike 5 kohaselt vastutav politsei- ametnik. Vastutava politseiametniku ülesanne on muu hulgas korraldada, et ohutuse tagamiseks oleks olemas selleks vajalik arv politseiametnikke. Samuti tuleb vältida põhjendamatut kahju ümbritsevale varale ja keskkonnale. Lõike 6 kohaselt määrab vastutav politseiametnik enne lõhkematerjali kasutamist ohuala suuruse, arvestades: 1) ohtu vähendavate rajatiste olemasolu; 2) looduslikke ja tehisolusid; 3) lõhkematerjali maksimumkogust, mida võib korraga lõhata, et vältida põhjendamatut kahju ümbritsevale varale ja keskkonnale; 4) muid lõhkematerjali lõhkamise keemilisi, füüsikalisi ja tehnilisi näitajaid. See on vajalik, et tagada politseiametnike ohutu sisenemine ehitisse ning vältida kahju isikute elule, tervisele ja varale ning keskkonnale nii palju kui võimalik. Lõike 7 kohaselt peab lõhkamiskoht olema pimedal ajal piisavalt valgustatud. Valgustatuse all on peetud silmas ka silmale nähtamatut valgust, näiteks infrapunavalgust. Selle eesmärk on tagada, et vastutav politseiametnik käitleks lõhkematerjali ohutult. 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu ei ole Euroopa Liidu õigusega seotud. 4. Määruse mõjud 4.1. Mõju riigiasutuste töökorraldusele Sihtrühm: PPA. 2024. aasta andmetel töötas PPA-s 4591 inimest5 , kellest 3730 olid politsei- ametnikud (81%) ja 861 muud teenistujad (19%). Lõhkematerjali võib käidelda ainult väike osa kõikidest politseiametnikest. Seega on sihtrühm väike. Avalduv mõju ja mõju olulisus  Mõju ulatus on suur, kuna PPA töökorraldus võib märkimisväärselt muutuda ja see eeldab sihiteadlikku kohanemist. Pärast eelnõu jõustumist on PPA-l võimalus kasutada eriots- tarbelist lõhkamisseadeldist, mida ei kasutata inimese vastu, vaid mis annab võima luse tekitada ehitisekonstruktsioonidesse avausi, et tagada kiirelt ja tõhusalt sisenemine, kuid samas säilitada olukorra lahendamisel piisav üllatusmoment. See on vajalik, et lahendada raskeid ja eluohtlikke sündmusi kiiresti ja võimalikult ohutult.  Mõju esinemise sagedus on väike, kuna PPA kasutab lõhkematerjali ebaregulaarselt ja harva. Lõhkematerjali võib kasutada olukordades, kus ohu tõrjumine muu vahetu sunni vahendiga ei ole kõiki asjaolusid arvestades võimalik.  Ebasoovitava mõju kaasnemise risk on väike, kuna negatiivset mõju ei ole või see on vähene. Mõju on valdavalt positiivne, kuna lõhkematerjali kasutamine võimaldab PPA-l süütegusid tõhusamalt tõkestada. 5 Teenistujate arv taandatuna täistööajale. 4 Järeldus mõju olulisuse kohta: mõju PPA-le on oluline ja positiivne. 4.2. Sotsiaalne mõju: mõju tervisele ja varale Sihtrühm: inimesed, kes võivad sattuda lõhkamiskoha lähedusse. Nende arvu on raske hinnata, kuid eelduslikult on see alla tuhande. Võrreldes Eesti elanike koguarvuga6 on sihtrühm väike. Avalduv mõju ja mõju olulisus  Mõju ulatus on väike, kuna sihtrühma kui terviku käitumine eriti ei muutu ja puudub tarvi- dus kohaneda. Olukorrad, kus on vaja lõhkematerjali kasutada, näiteks ehitisse sisenemis e l takistuse kõrvaldamiseks, on harvad. Politseiametnikud takistavad kõrvaliste isikute juhus- likku pääsu lõhkamiskohale ning korraldavad selle läheduses olevate isikute ohutuse taga- mist. Sellega aitavad nad ka vältida põhjendamatut kahju inimeste tervisele ja varale.  Mõju avaldamise sagedus on väike, kuna muudatusega puututakse kokku harva ja eba- reeglipäraselt.  Ebasoovitava mõju kaasnemise risk on keskmine, kuna võib kaasneda negatiivne mõju inimese tervisele või varale, kui ta ei pea näiteks kinni politseiametnike korraldustest või ei hoia eemale määratud ohualast. Järeldus mõju olulisuse kohta: mõju inimestele, kes võivad sattuda lõhkamiskoha lähedusse, on ebaoluline. 5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Eelnõuga ei kaasne olulist mõju PPA eelarvele. Lõhkematerjali käitlemise täpseid kulusid on keeruline prognoosida, kuna lõhkematerjali käitlemise sagedust ei ole võimalik ette näha. Kaasnevad väljaõppekulud, mille suurust on keeruline prognoosida, kuid mis ei too eelduslik ult kaasa olulist mõju PPA eelarvele. 6. Määruse jõustumine Määrus jõustub üldises korras, kuna 15. märtsil 2023. aastal jõustus relvaseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus ning puudub lisavajadus muudatus te ga kohaneda. 7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu esitatakse eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu kooskõlastamiseks Kaitseministeeriumile ja Kliimaministeeriumile ning arvamuse avaldamiseks Kaitsepolitseiametile, PPA-le ja Pääste- ametile. 6 Statistikaameti andmetel elab Eestis 2024. aasta seisuga 1 374 687 inimest. 5 EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: SIM/24-0705 - Politsei- ja Piirivalveameti peadirektori määratud struktuuriüksuse poolt lõhkematerjali käitlemise kord ja nõuded lõhkamiskohale Kohustuslikud kooskõlastajad: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; Kaitseministeerium Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 12.07.2024 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/1a262b83-4d2e-41ba-9838-075bcbf1f49a Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/1a262b83-4d2e-41ba-9838-075bcbf1f49a?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) https://eelnoud.valitsus.ee/main