OTSUS
16.07.2024 nr 3-5.4/403
Kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu menetluse
peatamine
Eurowind Energy OÜ esitas 21.03.24 Pärnu Linnavalitsusele taotluse kohaliku omavalitsuse
eriplaneeringu algatamiseks Pärnu linna Tõstamaa ja Audru osavalla territooriumidel maa-alal
kogupindalaga ligi 6990 ha.
Pärnu Linnavalitsus teavitas kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu algatamise taotluse saamisest ja
võimalusest esitada samasisuline taotlus Pärnu Postimehes 18.05.2024. Täiendava taotluse samal
maa-alal kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu algatamiseks esitas Sunly Wind OÜ 17.06.24.
Pärnu Linnavalitsus selgitas 20.06.2024 kirjaga nr 8-5/2700/2024-3 taotlejatele Eurowind Energy
OÜ ja Sunly Wind OÜ alljärgnevaid kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu algatamisega seotud
asjaolusid:
1. Maa-ala, millele kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu algatamist taotletakse (edaspidi ka
eriplaneeringu ala) kattub olulises osas riigi tuuleparkide eelisarendusalaga, kus Keskkonnaagentuuri
korraldusel viiakse läbi keskkonnauuringuid. Uuringute tulemusi ei ole seni avalikustatud.
2. Eriplaneeringu ala kattub ulatuslikus osas kaitsetööstuspargi riigi eriplaneeringu planeeringualaga,
mis koos keskkonnamõju strateegilise hindamisega algatati Vabariigi Valitsuse 15.02.2024
korraldusega nr 40. Riigi eriplaneeringu koostamist korraldab Kaitseministeerium. Riigi
eriplaneeringu planeeringuala hõlmab maa-alasid kolme kohaliku omavalitsuse üksuse territooriumil
asuvas neljas planeeringualas sh Pärnu linnas. Eesmärgiks on leida kaitsetööstuspargile üks asukoht
nelja planeeringuala piires, kuid riigi eriplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise käigus
selgub, kas lõhkeaine tootmine ja laskemoona tootmine saavad toimuda ühes asukohas või on
lõhkeaine tootmiseks vajalik leida teine asukoht. Kaitseministeeriumi esialgsel hinnangul võib sobiv
asukoht selguda käesoleva aasta lõpuks.
3. Vastavalt Pärnu maakonna planeeringus ja koostatavas Pärnu linna üldplaneeringus määratud
tuuleparkide rajamise tingimustele, peab tuulepargi kaugus elamust olema vähemalt 1 km.
Kaitsetööstuspargi riigi eriplaneeringu planeeringualast välja jäävas osas kattub taotletav maa-ala
suures osas elamute 1 km laiuse puhvriga.
4. Planeeringute hierarhias seisab riigi eriplaneering kõrgemal kui kohaliku omavalitsuse
eriplaneering. Planeerimisseaduse § 53 järgi peatuvad riigi eriplaneeringu kehtestamisel samal maa-
alal olevad teised planeeringud. Seega ei ole kohalikul omavalitsusel mõistlik algatada samale maa-
alale samal ajal kohaliku omavalitsuse eriplaneeringut, kui võib selguda, et selle elluviimine ei ole
võimalik.
Pärnu Linnavalitsus osundas oma kirjas, et haldusmenetluse seaduse § 14 lg 8 alusel on võimalik
planeeringu algatamise taotlus tagasi võtta ning esitada uus taotlus pärast seda, kui kaitsetööstuspargi
riigi eriplaneeringu koostamise käigus on selgunud, kas ja millises osas Pärnu linnas olev
planeeringuala kaitsetööstuspargi rajamiseks sobib.
Sunly Wind OÜ taotluse tagasi võtmisega ei nõustunud ning esitas 20.06.2024 järgnevad täiendavad
põhjendused eriplaneeringu algatamiseks:
1. Tuulepark ja kaitsetööstuspark ei välista üksteist. Samuti ei ole kaitsetööstuspark ilmselt kogu
asukoha eelvaliku Tõstamaale määratud ala piires, vaid tegelik kasutatav pindala väiksem.
Kaitsetööstupargi REP ja 1 km elamute puhvri vahele jääb vaba maad, kuhu oleks võimalik
tuulepargi rajamist kaaluda.
2. Kaitsetööstuspark vajab enda tegevuseks elektrit, mida on kõige soodsam saada kõrvalasuvast
tuulepargist otseliiniga – seetõttu on kõige mõistlikum just need kaks parki kõrvuti rajada, mitte
üksteist välistada. Ka kohalik omavalitsus võidab sellest, kuna piirkonda tekib juurde rohkem
töökohti.
3. Alles riigi eriplaneeringu asukoha eelvaliku protsessis selgub, kas kaitsetööstuspark tuleb ü
Pärnu omavalitsusse või mujale. Kui selgub, et tuleb teise piirkonda, on asjatult kulutatud aega
energiajulgoleku tagamiseks vajaliku tuulepargi menetlusprotsessis.
4. Kuna riigi eriplaneering on alles värskelt algatatud, kulub selle kehtestamiseni veel aega. Selle aja
jooksul on ka tuulepargi eriplaneeringu käigus viidud läbi KSH ning selgitatud tegelikud reaalsed
asukohad, kuhu tuulegeneraatoreid saaks paigaldada. Ühtlasi on täpsustunud riigi kaitsetööstuspargi
asukoht, mis võib tähendada, et kõrvuti mahuvad tegutsema nii tuulepark kui kaitsetööstuspark.
5. Tuulepargi eriplaneeringu menetlusse kaasatakse kindlasti ka Kaitseministeerium ning selle
käigus ja kooskõlastamise etapis saab Kaitseministeerium kindlasti oma seisukoha tuulepargi
eriplaneeringu lahendusele anda.
6. Pärnu linn saab nii oma eriplaneeringu algatamise otsuses kui ka planeerija leidmise hankes
viidata käimasolevale riigi eriplaneeringule ning asjaolule, et kui riigi eriplaneering välistab
kehtestamisel kaitsetööstuspargi alal tuulepargi rajamise, siis tuulepargi eriplaneering kaotab selles
piires kehtivuse (või planeerimismenetluse käimasoleku korral on võimalus, et kaitsetööstuspargi
piires menetlust ei jätkata).
7. Taotleja on valmis tasuma (solidaarselt teiste arendajatega) eriplaneeringuga seotud kulud. See
tähendab, et juhul, kui planeerimisprotsessi keskel selgub planeeringu jätkamise võimatus seoses
riigi kaitsetööstuspargiga, siis jäävad tehtud kulud arendaja riskiks, mille oleme valmis võtma.
Eurowind Energy OÜ teatas 27.05 kirjas Pärnu Linnavalitusele, et on Sunly Wind OÜ-ga samadel
seisukohtadel ja soovib endiselt eriplaneeringu algatamist.
Asjaolude pinnalt tuleb järeldada, et kõnealusel maa-alal on prioriteetne leida asukoht
kaitsetööstuspargile ning alles seejärel on võimalik asuda kaaluma tuuleparkide asukohtade
määramiseks planeeringu koostamise algatamise üle. Seega tuleb planeeringu koostamise algatamise
osas haldusmenetlus peatada.
Planeerimisseaduse § 9 lg 1 järgi on kohaliku omavalitsuse ülesanne planeeringu koostamise
korraldajana tagada avalikkuse planeerimismenetlusest arusaadavalt teavitamine. Antud juhul ei ole
selge, millise lahendusega planeeringu algatamist kohalik omavalitsus kaaluma peaks, sest
kaitsetööstuspargi asukoht välistaks osaliselt või mitmed tuuleparkide asukohad. Ka Riigikohus on
selgitanud, et planeeringu koostamise menetluse peatamine on kohaliku omavalitsuse kaalutlusotsus.
Planeeringu peatamise kõrval eksisteerib alternatiiv jätkata planeerimismenetlust ning võtta
seisukoht planeerimismenetluse jätkamise osas planeeringu vastuvõtmisel, kuid sellisel juhul esineks
suur tõenäosus, et üks planeering välistaks teist või ei oleks vastuvõetav planeering sisuliselt
elluviidav. Planeerimise jätkamine ei oleks huvitatud isikutele vähem koormav, kui seda on
planeerimise peatamine, st kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu koostamise kohene algatamine näib
küll menetlust kiirendav, kuid see ei ole efektiivne, kuna puudub teadmine, milline on optimaalne
planeeringuala tuuleparkide asukohavalikuks, milline on võimalike tuuleparkide mõjuala ja sellest
mõjutatud isikud, keda tuleb planeeringu menetlusse kaasata. Teadmata, millises osas
kaitsetööstuspark tuuleparkide asukohtasid välistab, tuleks planeeringu koostamise menetlusse
sisuliselt kaasata isikuid, keda kaitsetööstuspargi asukohavaliku tõttu muutunud tuuleparkide
asukohad tegelikult ei mõjuta. Seega oleks tegemist ebaökonoomse menetlusega ja isikute asjatu
menetlusse kaasamisega. Viimane viitab, et planeeringu koostamise kohese algatamise tulemusel ei
kujune planeeringu koostamine kiiremaks, kui seda on kaitsetööstuspargi asukoha äraootamine.
Planeeringu algatamise menetluse peatamine ei riku ka huvitatud isikute õigusi, kui selline
kaalutlusotsus on tehtud takistava asjaolu tõttu (vt Riigikohtu halduskolleegium asjas 3-3-1-56-08, p-
d 15 ja 25). Planeeringu koostamise algatamine teadmata kaitsetööstuspargi asukohta ei toeta ka
2
huvitatud isikute huvisid, kuivõrd selle asumine planeeringualal võib vahetult mõjutada planeeringu
koostamist ja tuua kaasa võimalike asukohtade põhjendamatut väljajätmist. Seega on tegemist
takistava asjaoluga ja seetõttu ei ole mõistlik planeeringu koostamise menetlusega alustada enne, kui
on selge kaitsetööstuspargi täpsemad plaanid. Seega saab planeeringu koostamise algatamise otsuse
teha alles seejärel, kui on selgunud kaitsetööstuspargi esmane asukoht.
Eeltoodust lähtuvalt ning juhindudes haldusmenetluse seaduse § 41 teeme otsuse
1. Peatada Pärnu linnas, Tõstamaa ja Audru osavalla territooriumidel tuuleparkide kavandamiseks
kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu algatamise menetlemine kuni kaitsetööstuspargi riigi
eriplaneeringu koostamise käigus on selgunud, kas ja millises osas Pärnu linnas olev planeeringuala
kaitsetööstuspargi rajamiseks sobib. Otsus kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu algatamise osas
tehakse hiljemalt 01. juuliks 2025.
2. Otsus jõustub teatavaks tegemisest taotlejatele.
(allkirjastatud digitaalselt)
Kaido Koppel
osakonna juhataja
Agne Peetersoo
527 8361,
[email protected]
3