Keskkonnaministri 28. mai 2013. a määruse nr 30 „Jahipidamisõiguse tasu suurus, selle maksmise ja maksmise kontrollimise kord“ muutmine

Ministeeriumid 12.07.2024 nr 1-4/24/3434 Keskkonnaministri 28. mai 2013. a määruse nr 30 „Jahipidamisõiguse tasu suurus, selle maksmise ja maksmise kontrollimise kord“ muutmise eelnõu kooskõlastamiseks esitamine Kliimaministeerium esitab kooskõlastamiseks ja arvamuse andmiseks kliimaministri määruse „Keskkonnaministri 28. mai 2013. a määruse nr 30 „Jahipidamisõiguse tasu suurus, selle maksmise ja maksmise kontrollimise kord“ muutmine“ eelnõu koos seletuskirjaga. Palume kooskõlastust või arvamust hiljemalt 19. juuliks 2024. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Kristen Michal kliimaminister Lisad: 1. Määruse eelnõu 2. Määruse eelnõu seletuskiri Teadmiseks: Eesti Jahimeeste Selts Aimar Rakko, 626 9104 [email protected] Suur-Ameerika 1 / Tallinn 10122 / 626 2802/ [email protected] / www.kliimaministeerium.ee/ Registrikood 70001231  Kliimaministri määruse „Keskkonnaministri 28. mai 2013. a määruse nr 30 „Jahipidamisõiguse tasu suurus, selle maksmise ja maksmise kontrollimise kord“ muutmine“ eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus Eelnõukohase määrusega muudetakse keskkonnatasude seaduse § 121 lõike 2 alusel kehtestatud keskkonnaministri 28. mai 2013. a määrust nr 30 „Jahipidamisõiguse tasu suurus, selle maksmise ja maksmise kontrollimise kord“ (edaspidi määrus nr 30). Muudetakse jahipidamis- õiguse tasu suurust, täpsustatakse selle tasu maksmise võimalusi ning maksmise kontrollimise korda. Määruse eelnõu ja seletuskirja valmistas ette Kliimaministeeriumi metsaosakonna jahinduse nõunik Aimar Rakko ([email protected], tel 626 9104. Õigusekspertiisi tegi Kliimaministeeriumi õigusosakonna juhataja Eda Pärtel ([email protected]: 5097751). Keeletoimetaja oli Justiitsministeeriumi õigusloome korralduse talituse keeletoimetaja Aili Sandre ([email protected], 5322 9013). 2. Määruse eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu koosneb kahest paragrahvist ja seitsmest punktist. Jahipidamisõiguse tasu suurenemisega ajakohastatakse 11 aastat muutmatuna püsinud tasu määr. Jahipidamisõiguse ostmise ja kontrolliga seotud muudatuste vajadus tuleneb jahipidamisõiguse ja kalapüügiõiguste ostmise üleminekuga uuele müügiplatvormile (kalaluba.ee ja jahiluba.ee). Seetõttu kaovad ka mõned senised jahipidamisõiguse müügikanalid (käsimüük, infoliini müük, mobiilimakse). Paragrahvi 1 punktis 1 muudetakse jahipidamisõiguse tasu suurus 10 eurolt 20 eurole aastas. Füüsilisel isikul tekib jahipidamisõigus, kui ta omab jahipidamiseks vajalikke dokumente, mis tõendavad, et ta on saanud nõuetekohase ettevalmistuse ning ta on maksnud riigieelarvesse jahiseaduse § 7 lõikes 1 sätestatud jahipidamisõiguse tasu. Keskkonnatasude seaduse § 121 lõike 3 alusel on jahipidamisõiguse eest võetava tasu alammäär 10 eurot ja ülemmäär 25 eurot aastas. Jahipidamisõiguse tasu suurus 10 eurot on kehtinud alates jahiseaduse vastuvõtmisest 2013. aastal. Kuna kulutused jahinduse valdkonna arendustele on inflatsiooni tõttu kasvanud, on ka jahipidamisõiguse tasu suurust vaja sellele vastavalt teatud aja tagant ajakohastada. Jahipidamisõiguse tasu on loodusvarade kasutusõiguse tasu, mida makstakse riigieelarvesse ning kasutatakse keskkonnatasude seaduse kohaselt jahiulukiasurkondade kaitseks. See hõlmab endas nii infosüsteemide arendust (JAHIS, METSIS), teabe levitamist (ajakiri „Jahimees“, Eesti Jahimeeste Seltsi koduleht), Eesti esindamist rahvusvahelistes jahindusorganisatsioonides (FACE, CIC) kui ka koostööd kogukondlikul tasemel. Jahipidamisõiguse tasu kehtestati 2013. aastal, mil see asendati 2003–2013. aastal kehtinud jahiseaduse alusel kehtestatud jahipiirkonna kasutusõiguse tasuga. 1 Tabel 1. Jahipidamisõiguse tasu laekumised eurodes aastatel 2013–2023.Allikas: Kliimaministeerium. Aasta Eesti elanikud Välismaalased Laekunud tasu kokku 2013 andmed puuduvad 121 700 2014 81 566 47 730 129 296 2015 91 040 42 400 133 440 2016 88 610 39 520 128 130 2017 91 850 36 700 128 550 2018 93 810 31 020 124 830 2019 94 700 31 900 126 600 2020 93 540 9 900 103 440 2021 90 720 22 120 112 840 2022 88 210 27 590 115 800 2023 90 640 28 980 119 620 Eestis kehtiv jahipidamisõiguse tasu on piirkonna riikide seas üks väiksemaid. Balti riikidest on erandiks Leedu, kus 2020. aastal jahipidamisõiguse tasu kaotati ja asendati see jahimaa kasutusõiguse tasuga. Pärast jahipidamisõiguse tasu tõstmist 20 eurole jääb see siin jätkuvalt alla meie naaberriikides kehtivatele määradele. Tabel 2. Jahipidamisõiguse tasu määrad Eesti lähiriikides. Kohalik Välismaalan Riik Periood elanik e Soodustused Märkused Välismaalasele 1 päev 30, Läti Aasta 30 200 10 päeva 70 eurot. Oli varem 5–25 eurot, 2020. aastal kaotati ja asendati jahimaa kasutusõiguse tasuga. Sama süsteem, mis kehtis Eestis enne 2013. Leedu Puudub Puudub Puudub aastat. Alaealine 20 Soome Aasta 39 39 eri Rootsi Aasta 40 40 Puudub Eesti Aasta 10 10 Puudub Punktis 2 täpsustatakse jahipidamisõiguse tasu maksmise sagedust ja jahipidamisõiguse kehtima hakkamise tingimust. Jahipidamisõiguse tasu saab maksta üks kord aastas (365 päeva jooksul) ning seda tuleb teha enne jahipidamisõiguse kasutama asumist. Punktiga 3 muudetakse jahipidamisõiguse maksmise maksekanaleid, milleks on internetimakse või SMS-makse. Muudatus tuleb uuele jahipidamisõiguse müügiplatvormile üleminekust (jahiluba.ee senise pilet.ee asemel) ning sellega seoses ka mõnede maksekanalite kadumisega (käsimüük, infoliini müük, mobiilimakse). Konkreetsed juhised internetimakse või SMS-makse tegemiseks avaldatakse Kliimaministeeriumi ja Keskkonnaameti veebilehel. Punktis 4 täpsustatakse maksekanalite loetelu ning kohustuslike andmete loetelu, mida tuleb 2 jahipidamisõiguse ostmisel internetimakse või SMS-makse puhul märkida Eesti isikukoodita isikutel. Jahipidamisõiguse tasu maksmisel isiku üheseks tuvastamiseks tuleb Eesti isikukoodita isikul märkida ees- ja perekonnanimi, sünniaeg ning elukohariigi nimetus. Riigi nimetuse märkimisel tuleb kasutada ametlikku kahetähelist lühendit ehk riigikoodi1. Konkreetsed juhised on Keskkonnaameti ja Kliimaministeeriumi kodulehel. Punktis 5 lisatakse § 3 lõige 4, millega täpsustatakse jahipidamisõiguse kehtima hakkamist. Jahipidamisõigus tekib üks tund pärast selle eest tasu maksmist (SMS-makse) või muust tasu maksmisel (internetimakse) määratud kuupäevast tulevikus. Maksimaalselt saab loa kehtivuse algusaja määrata ette kuni 30 päeva ostmise kuupäevast alates. Puudub vajadus jahipidamisõigust pikalt ette osta, sest nende õiguste hulk pole piiratud ja nende ostmiseks on loodud lihtsad ja käepärased võimalused. Määramata perioodiks etteostmisel on oht, et see ostetakse ekslikult ette kaugemasse perioodi ja nii võib tekkida olukord, kus jahti peetakse tegelikult ilma jahipidamisõiguse tasu maksmiseta. Osta ei saa jahipidamisõigust kui kehtiva õiguse lõppemiseni on rohkem kui 30 päeva. Punktiga 6 täpsustatakse jahipidamisõiguse eest tasumise kontrollimist. Jahipidamisõigust peab seda omav isik tõendama isikut tõendava dokumendi alusel. Keskkonnaamet kontrollib jahipidamisõiguse kehtivust jahipidamisõiguste registriks oleva teadus- ja harrastuskalapüügi andmekogu kaudu. Punktiga 7 tunnistatakse kehtetuks § 4 lõige 2. Säte käsitles välismaalaste jahipidamisõiguse kontrollimist, kuid nüüdsest toimub see samadel alustel kui Eesti elanikel. Seetõttu kaob ära vajadus seda eraldi reguleerida. 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Euroopa Liidu õigus määruse eelnõus käsitletud küsimusi ei reguleeri. 4. Määruse mõju Määruse mõju sihtrühm on jahipidamisega tegelevad naised ja mehed ehk kütid, keda on Eestis ca 15 000. Jahipidamisega aktiivselt tegutsevad ja seetõttu ka jahipidamisõiguse tasu maksab ca 9000 kütti, kellele lisanduvad ca 3000 välismaalasest jahituristi. Määrusel ei ole mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele, majandusele, elu- ja looduskeskkonnale, regionaalarengule, riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele. Jahipidamisõiguse tasu tõstmise sotsiaalne mõju on marginaalne, tõus 10 euro võrra aastas ei suurenda jahipidamisega tegelevate isikute väljaminekuid oluliselt ega sunni ka kedagi seetõttu sellest hobist loobuma. Pigem võimaldab sektorisse täiendavalt laekuv raha viia ellu erinevaid jahinduse valdkonna arendusi (jahidokumentide ja jahilubade infosüsteemid JAHIS ning METSIS), luua ja levitada erinevaid jahipidamisega seotud infomaterjale (ajakiri „Jahimees“, määrajad, õppematerjalid jne) ning suunata täiendavaid vahendeid jahinduse järelevalvesse, sh ennetusetegvusse, et vähendada jahindusega seotud keskkonnarikkumiste arvu. JAHIS infosüsteemi arendused võimaldavad muuhulgas saata jahimehele automaatteavitusi jahipidamisõiguse aegumise kohta, mis omakorda aitab teadmatusest toime pandud rikkumiste hulka vähendada. Seetõttu on ka Keskkonnaametil vaja nende rikkumiste tuvastamiseks ja menetlemiseks kulutada senisest vähem ressursse. Ülejäänud määruse muudatused on tehnilist laadi ega oma üheski mõjuvaldkonnas olulist mõju. 1 Riikide koodid on leitavad siit: Väljaannete talitus – Institutsioonidevaheline stiilijuhend – Lisa A5. Riikide, territooriumite ja vääringute nimistu (europa.eu). 3 5. Määruse rakendamiseks vajalikud kulutused ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Määruse jõustumine ei too kaasa organisatsioonilisi muudatusi ega nõua lisakulutusi riigieelarvest. Määruse rakendamisel kasvab riigieelarvesse laekuva jahipidamisõiguse tasu 120 000 eurolt kuni 300 000 euroni aastas. Seda eeldusel, et taastub ka välismaalastest jahituristide osakaal vähemalt koroonapandeemia eelsele tasemele ehk ca 35%-ni tasu maksjatest. 2023. aastal oli see 24%, 2020. aastal 9%. Ilma jahituristide osakaalu kasvuta jääb jahipidamisõiguse tasu aastane laekumine 2023. aasta vastavate näitajate põhjal ca 50 000 euro võrra väiksemaks. 6. Määruse jõustumine Määrus jõustub üldises korras, v.a § 1 lõige 1, mis jõustub 1. jaanuaril 2025. 7. Eelnõu kooskõlastamine Eelnõu esitatakse ministeeriumitele kooskõlastamiseks eelnõude infosüsteemi EIS kaudu, samuti edastatakse eelnõu arvamuse avaldamiseks Eesti Jahimeeste Seltsile. 4  EELNÕU 10.06.2024 KLIIMAMINISTER MÄÄRUS Tallinn 2024. a Keskkonnaministri 28. mai 2013. a määruse nr 30 „Jahipidamisõiguse tasu suurus, selle maksmise ja maksmise kontrollimise kord“ muutmine Määrus kehtestatakse keskkonnatasude seaduse § 121 lõike 2 alusel. § 1. Keskkonnaministri 28. mai 2013. a määruse nr 30 „Jahipidamisõiguse tasu suurus, selle maksmise ja maksmise kontrollimise kord“ muutmine Keskkonnaministri 28. mai 2013. a määruses nr 30 „Jahipidamisõiguse tasu suurus, selle maksmise ja maksmise kontrollimise kord“ tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvis 2 asendatakse arv „10“ arvuga „20“; 2) paragrahvi 3 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt: „(1) Jahipidamisõiguse tasu makstakse kord aastas enne jahipidamisõiguse kasutama asumist.“; 3) paragrahvi 3 lõige 2 sõnastatakse järgmiselt: „(2) Jahipidamisõiguse tasu maksmine toimub internetimakse või SMS-maksega. Juhised jahipidamisõiguse tasu maksmise kohta avaldatakse Kliimaministeeriumi ja Keskkonnaameti veebilehel.“; 4) paragrahvi 3 lõige 3 sõnastatakse järgmiselt: „(3) Tasudes jahipidamisõiguse eest tuleb maksekanalis isiku üheseks tuvastamiseks märkida selle isiku isikukood, kelle eest jahipidamisõiguse tasu makstakse. Jahipidamisõiguse saaja kohta, kellel puudub Eesti isikukood, tuleb jahipidamisõiguse tasu maksmisel isiku üheseks tuvastamiseks märkida tema ees- ja perekonnanimi, sünniaeg ning elukohariigi nimetus.“; 5) paragrahvi 3 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses: „(4) Jahipidamisõigus tekib üks tund pärast selle eest tasu maksmist või muust tasu maksmisel määratud kuupäevast, mis ei või olla varasem kui jahipidamisõiguse eest tasumise kuupäev ja hilisem kui 30 päeva jahipidamisõiguse tasumise kuupäevast arvates.“; 6) paragrahvi 4 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt: „(1) Jahipidamisõiguse eest tasumist kontrollib Keskkonnaamet jahipidamisõigust omava isiku isikut tõendava dokumendi alusel.“; 7) paragrahvi 4 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks. § 2. Määruse jõustumine (1) Käesolev määrus jõustub üldises korras. (2) Käesoleva määruse § 1 punkt 1 jõustub 1. jaanuaril 2025. aastal. (allkirjastatud digitaalselt) Kristen Michal (allkirjastatud digitaalselt) Minister Keit Kasemets Kantsler EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: KLIM/24-0762 - Keskkonnaministri 28. mai 2013. a määruse nr 30 „Jahipidamisõiguse tasu suurus, selle maksmise ja maksmise kontrollimise kord“ muutmine Kohustuslikud kooskõlastajad: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; Haridus- ja Teadusministeerium; Justiitsministeerium; Kultuuriministeerium; Kaitseministeerium; Siseministeerium; Regionaal- ja Põllumajandusministeerium; Rahandusministeerium; Sotsiaalministeerium; Välisministeerium Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 19.07.2024 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/8db1d659-ff53-47d9-ae2d-5e622a4a68bd Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/8db1d659-ff53-47d9-ae2d-5e622a4a68bd?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) https://eelnoud.valitsus.ee/main