Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel ÜRO rahuvalveoperatsioonil Liibanonis

Riigikogu otsuse „Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel ÜRO rahuvalveoperatsioonil Liibanonis“ eelnõu seletuskiri Sissejuhatus Käesolev Riigikogu otsuse eelnõu võimaldab panustada kuni kolme kaitseväelasega Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni (ÜRO) rahuvalveoperatsioonile UNIFIL (United Nations Interim Force in Lebanon). Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Kaitseministeeriumi poliitika planeerimise osakonna nõunik Pearu Pirsko ([email protected]) ning vastutav jurist on Kristel Urke ([email protected]). Eelnõu seletuskirja on keeleliselt toimetanud Luisa Tõlkebüroo eesti keele toimetaja Tiina Alekõrs ([email protected]). ÜRO rahuvalveoperatsioon Liibanonis UNIFIL loodi ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioonidega 425 (1978) ja 426 (1978), et tagada Iisraeli vägede taandumine Lõuna-Liibanonist, taastada rahvusvaheline rahu ja julgeolek ning aidata Liibanoni valitsusel taastada sel alal riigivõim. UNIFIL-i esimesed üksused saabusid Lähis- Itta 23. märtsil 1978. ÜRO rahuvalveoperatsioonil on piirkonnas oluline stabiliseeriv ja vägivalla levikut pärssiv roll. Operatsiooni peamised ülesanded on jälgida olukorda, aidata kaasa vaenutegevuste ärahoidmisele ning rahvusvahelise rahu ja julgeoleku tagamisele ning toetada Liibanoni valitsust riigivõimu kindlustamisel riigi lõunaosas. UNIFIL-i tegevuspiirkond paikneb Litani jõe ja Sinise joone vahelisel alal, mis on ÜRO poolt 7. juunil 2000 kinnitatud piirijoon Liibanoni ja Iisraeli vahel. UNIFIL-is on üle 10 200 rahuvalvaja 49 riigist. Teiste seas panustavad UNIFIL-i tegevusse üle 500-liikmeliste isikkoosseisudega Indoneesia, Itaalia, Ghana, India, Malaisia, Nepal, Hispaania ja Prantsusmaa. Lähtudes julgeolekuolukorrast, on ÜRO Julgeolekunõukogu aastate jooksul kohandanud UNIFIL-i õigusi ja ülesandeid. Vastavalt Julgeolekunõukogu resolutsioonidele toetatakse lisaks operatsiooni peamistele ülesannetele Liibanoni relvajõude Lõuna-Liibanonis, tsiviilelanikele humanitaarabi kättesaadavust ning põgenike vabatahtlikku ja turvalist tagasipöördumist. Samuti aidatakse Liibanoni relvajõududel luua relvadest ja relvastatud isikutest (v.a Liibanoni relvajõud ja UNIFIL-i personal) vaba piirkonda Sinise joone ja Litani jõe vahelisel alal ning toetatakse Liibanoni valitsuse palvel Liibanoni võime piiri valvamisel, et takistada ebaseadusliku relvastuse toomist riiki. UNIFIL-il on õigus kasutada kõiki vajalikke abinõusid, et hoida ära vaenutegevust operatsioonialal ning kaitsta oma personali, hooneid ja varustust rünnakute eest. Julgeolekunõukogu on oma resolutsioonis 2373 (2017) rõhutanud vajadust tõhustada Liibanoni relvajõudude kohalolekut Lõuna-Liibanonis ning resolutsioonidega 2433 (2018) ja 2485 (2019) loodi UNIFIL-i ja Liibanoni relvajõudude vahel strateegilise dialoogi raamistik, mis keskendub Liibanoni üksuste siirmisele UNIFIL-i operatsioonialale ja strateegia arendamisele, et anda vastutus järk-järgult üle Liibanoni mereväele. Laiem konflikt Lähis-Idas on mõjutanud ka UNIFIL-i tegevust Liibanonis. 2024. aasta 30. märtsil sai eeldatava Iisraeli õhulöögi tagajärjel Hezbollah’ vastu vigastada kolm UNIFIL-i töötajat. Samuti on teravnenud julgeolekuolukorras viga saanud UNIFIL-i taristu, näiteks tabasid mürsud 29. oktoobril 2023 Honula külas asuvat vaatlusposti, vigastades ühte ÜRO sõjalist vaatlejat. Siiski pole seniste juhtumite puhul täheldatud tahtlikku soovi ÜRO personali rünnata. Pigem on seniseid rünnakuid seostatud Iisraeli ja Hezbollah’ vaheliste tulevahetustega. 1 Operatsiooni mandaati pikendatakse iga aasta. Julgeolekunõukogu resolutsiooni 2695 (2023) kohaselt kehtib UNIFIL-i praegune mandaat 2024. aasta 31. augustini. Resolutsioon kutsub rahvusvahelist kogukonda üles toetama Liibanoni vägesid valdkondades, kus nad abi vajavad, sealhulgas terrorismivastane võitlus ja piirikontroll. Eesti panus ÜRO liikmesriigina panustab Eesti julgeoleku tagamisse kriisipiirkondades. Eesti kui kollektiivsesse julgeolekusse panustav riik jälgib tähelepanelikult Lähis-Idas toimuvat ja sealsete sündmuste julgeolekupoliitilist mõju stabiilsusele Lähis-Idas ja mujal maailmas. Osalemine ÜRO operatsioonidel on olnud Eesti jaoks oluline ning demonstreerib Eesti panust ÜRO tegevusse rahu kindlustamisel. Varem on Eesti UNIFIL-i panustanud aastatel 1996–1997 kompaniisuuruse üksusega. 2015. aasta kevadest kuni 2018. aasta sügiseni panustas Eesti UNIFIL-i jalaväerühma ja toetuselemendiga, kokku 38 kaitseväelasega Soome ja Iiri ühispataljoni koosseisus. Praegu on Eesti kaitseväelane teenistuses operatsiooni peakorteris Naqouras (väikelinn Lõuna-Liibanonis) ning tema ülesanne on analüüsida vaatlustulemusi, valmistada ette kohtumisi ning suurendada olukorrateadlikkust. 2025. aastal plaanib Eesti jätkata panustamist ühe kaitseväelasega, mandaati taotleme kuni kolme kaitseväelasega panustamiseks. Õiguslik alus Riigisiseses õiguses on osaluse õiguslik alus riigikaitseseaduse (edaspidi RiKS) § 30 punkt 2, kuna tegemist on ÜRO põhikirja VI ja VII peatükis sätestatu alusel rahu ja julgeoleku säilitamise või taastamise eesmärgil korraldatava sõjalise operatsiooni või rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtete ja normidega kooskõlas oleva muu sõjalise operatsiooniga. Tulenevalt RiKS-i § 34 lõikest 1 otsustab Riigikogu Kaitseväe kasutamise rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil eraldi otsusega. Panustamisega seotud kulud 2025. aastal on operatsioonil UNIFIL osalemisega seotud Kaitseväe tegevuskulude maht hinnanguliselt 38 235 eurot (käibemaksuta), mis kaetakse Kaitseministeeriumi valitsemisala eelarvest. Eelnõu kooskõlastamine Eelnõu esitatakse eelnõude infosüsteemis kooskõlastamiseks Justiitsministeeriumile. Välisministeerium ja Rahandusministeerium on eelnõu märkusteta kooskõlastanud ning arvamuse on avaldanud Kaitsevägi. 2 [Adressaadi ees- ja perekonnanimi: 1] Justiitsministeerium 30.07.2024 nr 5-6/24/18 Eelnõu kooskõlastamine Esitame kooskõlastamiseks Riigikogu otsuse eelnõu „Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel ÜRO rahuvalveoperatsioonil Liibanonis“. Palume kooskõlastust 10 tööpäeva jooksul eelnõu esitamisest eelnõude infosüsteemis. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Hanno Pevkur Minister Lisad: RO UNIFIL 2025 eelnõu RO UNIFIL 2025 seletuskiri Sakala 1 / 15094 Tallinn / 717 0022 / [email protected] / www.kaitseministeerium.ee Registrikood 70004502  EELNÕU 19.07.2024 Riigikogu otsus Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel ÜRO rahuvalveoperatsioonil Liibanonis Eesti Vabariigi põhiseaduse § 128 lõike 1 ja riigikaitseseaduse § 34 lõike 1 alusel Riigikogu otsustab: 1. Pikendada alates 2025. aasta 1. jaanuarist Riigikogu 2023. aasta 8. detsembri otsuses „Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel ÜRO rahuvalveoperatsioonil Liibanonis“ sätestatud kuni kolme kaitseväelase kasutamise tähtaega Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni juhitaval rahvusvahelisel rahuvalveoperatsioonil UNIFIL (United Nations Interim Force in Lebanon) Liibanonis 2025. aasta 31. detsembrini. 2. Käesoleva otsuse punktis 1 seatud Kaitseväe isikkoosseisu ülempiiri võib rotatsiooniperioodil suurendada kuni kuue kaitseväelaseni ühe kuu jooksul alates rotatsioonis osalevate kaitseväelaste saabumisest Liibanoni. Lauri Hussar Riigikogu esimees Tallinn, 2024 Esitab Vabariigi Valitsus 2024 nr  Riigikogu otsuse „Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel ÜRO rahuvalveoperatsioonil Liibanonis“ eelnõu seletuskiri Sissejuhatus Käesolev Riigikogu otsuse eelnõu võimaldab panustada kuni kolme kaitseväelasega Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni (ÜRO) rahuvalveoperatsioonile UNIFIL (United Nations Interim Force in Lebanon). Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Kaitseministeeriumi poliitika planeerimise osakonna nõunik Pearu Pirsko ([email protected]) ning vastutav jurist on Kristel Urke ([email protected]). Eelnõu seletuskirja on keeleliselt toimetanud Luisa Tõlkebüroo eesti keele toimetaja Tiina Alekõrs ([email protected]). ÜRO rahuvalveoperatsioon Liibanonis UNIFIL loodi ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioonidega 425 (1978) ja 426 (1978), et tagada Iisraeli vägede taandumine Lõuna-Liibanonist, taastada rahvusvaheline rahu ja julgeolek ning aidata Liibanoni valitsusel taastada sel alal riigivõim. UNIFIL-i esimesed üksused saabusid Lähis- Itta 23. märtsil 1978. ÜRO rahuvalveoperatsioonil on piirkonnas oluline stabiliseeriv ja vägivalla levikut pärssiv roll. Operatsiooni peamised ülesanded on jälgida olukorda, aidata kaasa vaenutegevuste ärahoidmisele ning rahvusvahelise rahu ja julgeoleku tagamisele ning toetada Liibanoni valitsust riigivõimu kindlustamisel riigi lõunaosas. UNIFIL-i tegevuspiirkond paikneb Litani jõe ja Sinise joone vahelisel alal, mis on ÜRO poolt 7. juunil 2000 kinnitatud piirijoon Liibanoni ja Iisraeli vahel. UNIFIL-is on üle 10 200 rahuvalvaja 49 riigist. Teiste seas panustavad UNIFIL-i tegevusse üle 500-liikmeliste isikkoosseisudega Indoneesia, Itaalia, Ghana, India, Malaisia, Nepal, Hispaania ja Prantsusmaa. Lähtudes julgeolekuolukorrast, on ÜRO Julgeolekunõukogu aastate jooksul kohandanud UNIFIL-i õigusi ja ülesandeid. Vastavalt Julgeolekunõukogu resolutsioonidele toetatakse lisaks operatsiooni peamistele ülesannetele Liibanoni relvajõude Lõuna-Liibanonis, tsiviilelanikele humanitaarabi kättesaadavust ning põgenike vabatahtlikku ja turvalist tagasipöördumist. Samuti aidatakse Liibanoni relvajõududel luua relvadest ja relvastatud isikutest (v.a Liibanoni relvajõud ja UNIFIL-i personal) vaba piirkonda Sinise joone ja Litani jõe vahelisel alal ning toetatakse Liibanoni valitsuse palvel Liibanoni võime piiri valvamisel, et takistada ebaseadusliku relvastuse toomist riiki. UNIFIL-il on õigus kasutada kõiki vajalikke abinõusid, et hoida ära vaenutegevust operatsioonialal ning kaitsta oma personali, hooneid ja varustust rünnakute eest. Julgeolekunõukogu on oma resolutsioonis 2373 (2017) rõhutanud vajadust tõhustada Liibanoni relvajõudude kohalolekut Lõuna-Liibanonis ning resolutsioonidega 2433 (2018) ja 2485 (2019) loodi UNIFIL-i ja Liibanoni relvajõudude vahel strateegilise dialoogi raamistik, mis keskendub Liibanoni üksuste siirmisele UNIFIL-i operatsioonialale ja strateegia arendamisele, et anda vastutus järk-järgult üle Liibanoni mereväele. Laiem konflikt Lähis-Idas on mõjutanud ka UNIFIL-i tegevust Liibanonis. 2024. aasta 30. märtsil sai eeldatava Iisraeli õhulöögi tagajärjel Hezbollah’ vastu vigastada kolm UNIFIL-i töötajat. Samuti on teravnenud julgeolekuolukorras viga saanud UNIFIL-i taristu, näiteks tabasid mürsud 29. oktoobril 2023 Honula külas asuvat vaatlusposti, vigastades ühte ÜRO sõjalist vaatlejat. Siiski pole seniste juhtumite puhul täheldatud tahtlikku soovi ÜRO personali rünnata. Pigem on seniseid rünnakuid seostatud Iisraeli ja Hezbollah’ vaheliste tulevahetustega. 1 Operatsiooni mandaati pikendatakse iga aasta. Julgeolekunõukogu resolutsiooni 2695 (2023) kohaselt kehtib UNIFIL-i praegune mandaat 2024. aasta 31. augustini. Resolutsioon kutsub rahvusvahelist kogukonda üles toetama Liibanoni vägesid valdkondades, kus nad abi vajavad, sealhulgas terrorismivastane võitlus ja piirikontroll. Eesti panus ÜRO liikmesriigina panustab Eesti julgeoleku tagamisse kriisipiirkondades. Eesti kui kollektiivsesse julgeolekusse panustav riik jälgib tähelepanelikult Lähis-Idas toimuvat ja sealsete sündmuste julgeolekupoliitilist mõju stabiilsusele Lähis-Idas ja mujal maailmas. Osalemine ÜRO operatsioonidel on olnud Eesti jaoks oluline ning demonstreerib Eesti panust ÜRO tegevusse rahu kindlustamisel. Varem on Eesti UNIFIL-i panustanud aastatel 1996–1997 kompaniisuuruse üksusega. 2015. aasta kevadest kuni 2018. aasta sügiseni panustas Eesti UNIFIL-i jalaväerühma ja toetuselemendiga, kokku 38 kaitseväelasega Soome ja Iiri ühispataljoni koosseisus. Praegu on Eesti kaitseväelane teenistuses operatsiooni peakorteris Naqouras (väikelinn Lõuna-Liibanonis) ning tema ülesanne on analüüsida vaatlustulemusi, valmistada ette kohtumisi ning suurendada olukorrateadlikkust. 2025. aastal plaanib Eesti jätkata panustamist ühe kaitseväelasega, mandaati taotleme kuni kolme kaitseväelasega panustamiseks. Õiguslik alus Riigisiseses õiguses on osaluse õiguslik alus riigikaitseseaduse (edaspidi RiKS) § 30 punkt 2, kuna tegemist on ÜRO põhikirja VI ja VII peatükis sätestatu alusel rahu ja julgeoleku säilitamise või taastamise eesmärgil korraldatava sõjalise operatsiooni või rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtete ja normidega kooskõlas oleva muu sõjalise operatsiooniga. Tulenevalt RiKS-i § 34 lõikest 1 otsustab Riigikogu Kaitseväe kasutamise rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil eraldi otsusega. Panustamisega seotud kulud 2025. aastal on operatsioonil UNIFIL osalemisega seotud Kaitseväe tegevuskulude maht hinnanguliselt 38 235 eurot (käibemaksuta), mis kaetakse Kaitseministeeriumi valitsemisala eelarvest. Eelnõu kooskõlastamine Eelnõu esitatakse eelnõude infosüsteemis kooskõlastamiseks Justiitsministeeriumile. Välisministeerium ja Rahandusministeerium on eelnõu märkusteta kooskõlastanud ning arvamuse on avaldanud Kaitsevägi. 2 EELNÕU 19.07.2024 Riigikogu otsus Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel ÜRO rahuvalveoperatsioonil Liibanonis Eesti Vabariigi põhiseaduse § 128 lõike 1 ja riigikaitseseaduse § 34 lõike 1 alusel Riigikogu otsustab: 1. Pikendada alates 2025. aasta 1. jaanuarist Riigikogu 2023. aasta 8. detsembri otsuses „Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel ÜRO rahuvalveoperatsioonil Liibanonis“ sätestatud kuni kolme kaitseväelase kasutamise tähtaega Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni juhitaval rahvusvahelisel rahuvalveoperatsioonil UNIFIL (United Nations Interim Force in Lebanon) Liibanonis 2025. aasta 31. detsembrini. 2. Käesoleva otsuse punktis 1 seatud Kaitseväe isikkoosseisu ülempiiri võib rotatsiooniperioodil suurendada kuni kuue kaitseväelaseni ühe kuu jooksul alates rotatsioonis osalevate kaitseväelaste saabumisest Liibanoni. Lauri Hussar Riigikogu esimees Tallinn, 2024 Esitab Vabariigi Valitsus 2024 nr