Vormsi valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise eelnõu avaliku väljapaneku tagasiside

Ettepanekute esitajad Kaasatavad Koostööpartnerid 18. juuli 2024 nr 7-1/89/2024 Vormsi valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise eelnõu avaliku väljapaneku tagasiside Vormsi valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise eelnõu oli avalikul väljapanekul 13. mai 2024 - 18. juuni 2024. Tähtajaks laekus Vormsi Vallavalitsusele arvukalt ettepanekuid ja arvamusi. Olete oodatud üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise eelnõude avalikku väljapanekut kokkuvõtvale avalikule arutelule 2. augustil 2024 kell 14.00 Vormsi koolimajas. Vormsi valla seisukohad üldplaneeringu eskiisi tagasiside osas kujundas Vormsi Vallavolikogu 30. juuni 2024 otsusega nr 18 moodustatud Vormsi valla üldplaneeringu koostamise juhtkomisjon. Komisjon nõustub avalikustamise käigus saadud tagasisidega, mis ütleb, et üldplaneeringu eelnõu on valla arengut liialt piirav ning näeb vajadust teemade nagu ehituskeeluvööndi vähendamine, ehitustingimused, ehitusõiguse võimaldamine, metsandus jne. ülevaatamiseks ja korrigeerimiseks, mis omakorda toob kaasa eelnõuga välja pakutud üldplaneeringu põhilahenduse muutmise arvestatavas mahus. Üldplaneeringu eelnõu korrigeerimise järel korraldatakse uus avalik väljapanek, millele on taas võimalik anda arvamusi ja tagasisidet. Valla seisukohti, millest lähtuvalt muudatused üldplaneeringu eelnõusse sisse viiakse, tutvustatakse 2. augustil 2024 toimuval avalikul arutelul. Vormsi valla üldplaneeringu koostamise protsessi ja selle raames välja töötatavate materjalidega on võimalik tutvuda veebilehel: https://vormsi.ee/valitsemine/planeeringud- ja-maakorraldus/uue-uldplaneeringu-koostamine/ Lugupidamisega Maris Jõgeva Vormsi vallavanem Hullo küla, Vormsi val E-post: [email protected] IBAN: EE702200001120170356 91301, Läänemaa Tel: (+372) 52 96 3 Rg.kood: 7502242 d 1 7 Lisa: ettepanekud ja nendega arvestamine  Vormsi valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise eelnõu arvamuste küsimiste vastuste tabel KaalutLaekunud arvamused Vormsi valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilisele hindamise eelnõu arvamuste küsimisele laekunud vastused ja nendega arvestamine Esitaja ja kuupäev Ettepanek, seisukoht või küsimus Arvestamine ning selgitus I Ettepanekud ÜP eelnõule Keskkonnaamet Osaliselt arvestatakse. 7-1/26/2024-1 1. ÜP seletuskiri Püsimetsanduse teemat peab KOV oluliseks 13.06.2024 Seletuskirjas lk 22 on märgitud tingimus: „Aladel, kus püsimetsandus on soovituslik, on lubatud kõik tingimusena rakendada. raietüübid, kuid määratud on lageraie langi maksimaalne suurus 0,5 ha, kusjuures uue langi raie on Võimalused, kuidas seda lubatud juhul kui kõrval asuvate metsade puude kõrgus on vähemalt 3 m“. Tingimus on selge, arusaadav ÜP-s paremini käsitleda ja ökoloogiliselt põhjendatud, kuid juhime siiski tähelepanu, et sellisel juhul kujuneb metsaraie soovime läbi arutada eeltingimuseks värskete takseerandmete olemasolu kõigilt naabereraldistelt. See ei ole võimatu ülesanne, kohtumisel kuid sellega peab metsade majandamist planeerides arvestama. Keskkonnaametiga. ÜP-s võiks lahti seletada tarastamise mõiste, sest selle täielik keelamine takistab kohati randadel Ettepanekuga arvestatakse. karjatamist ehk poollooduslike koosluste hooldamist. Tarastamist selgitatakse paremini lahti, et oleks arusaadav, et tarastamise probleem on seotud ulukite liikumist tõkestavate taradega. 2. ÜP kaart Osaliselt arvestatakse. Kohaliku tähtsusega kultuuripärand. Selguse mõttes võiksid eraldi välja toodud olla loodusmälestistena Riiklikult kaitstavad objektid looduse üksikobjektid (rahnud, allikad). Samuti tuleks eraldi välja tuua riiklikult kaitstavad looduse on alusinfo, mida üksikobjektid ja nende piiranguvöönd. üldplaneeringuga ei kehtestata. Rahnude vormistust saame parandada. 1 / 188 Vormsi valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise eelnõu arvamuste küsimiste vastuste tabel Puisniitude osas on Eesti looduse infosüsteemis (EELIS, Keskkonnaagentuur) nüüd kättesaadavad ka Ettepanekuga arvestatakse. väljaspool kaitstavaid alasid tehtud inventuuride uuemad andmed. Teeme ettepaneku kasutada neid ÜP- s väärtusena väljatoomisel. Kas neid kavandatakse taastada? Osa kaardile märgitud aladest on Puisniitude uus andmestik majandatavad metsadena (nt osa alast 7) ja need võiksid väärtustatud puisniidualadest välja jääda. vaadatakse üle. Kaalume majandatavate metsade ja puisniitude omavahelise seose täpsustamist. Kõik ajaloolised talukohad (ka küünikohad) ei saa olla võrdsustatud taastatava talukohana. Veel on Ettepanekuga arvestatakse. kasutatud nendesamade objektide puhul ka terminit „miljööväärtuslik üksikobjekt“ (KSH 4.1.8.5). Kui neid tahetakse kultuuripärandi seisukohalt väärtustada, siis võiks need olla kaardil märgitud kui „ajalooline Ajaloolise talukohad on talukoht“ või „ajalooline taluase“. Tegelik taastamise võimalus sõltub mitmetest erinevatest teguritest. tuvastatud ajalooliste Sama võiks olla ka tuulikute puhul (nt ajalooline tuuliku ase), sest säilinud tuulikuid ju ei ole. kaartide analüüsi tulemusena ja küünikohti ei ole arvesse võetud. Sihtkaitsevööndist eemaldatakse vanade talukohtade märgistused. Kindlasti ei saa olla taastatavad talukohad olla alal, kus ehitamine on looduskaitseseadusest (LKS) või Ettepanekuga arvestatakse. Vormsi maastikukaitseala kaitse-eeskirjast tulenevalt võimatu. (2 talukohta Rälby sihtkaitsevööndis; 3 taastatavat talukohta Hosby sihtkaitsevööndi piiril). Mitmed kaardil märgitud „taastatavad talukohad“ Lisatakse täiendus, et EKV-s asuvad ehituskeeluvööndis, kus tegelikult pole midagi säilinud ning on kujunenud looduslik kooslus ning on talukoha taastamise ehitamisvõimalus eeldab detailplaneeringuga ehituskeeluvööndi vähendamist. eelduseks ehituskeeluvööndi vähendamine DP-ga, aga see ei loo alust, et kindlasti ehituskeeluvööndit vähendatakse. Planeeritud matkaradade osa on kaartidel raskesti jälgitav ja tekitab küsimusi. Segaduse vältimiseks võiks Selgitus. seletuskirjas täpselt lahti kirjutada, kuhu ja mis põhimõttel uusi matkaradu kavandatakse. Nt Diby loometsas on matkarada kavandatud maastikukaitsealale ja osaliselt ka kavandatavasse Liikumisvõimalus sihtkaitsevööndisse. Saxby-Kersleti rannikul kulgev planeeritud matkarada kulgeb läbi hooldatavate matkaradadel on Vormsi niidualade. Üldjuhul kavandatakse kaitstavatel aladel matkarajad kaitsekorralduskavaga ning eelnevalt identiteedi mõistes oluline, mainitud kohtadesse ei ole Vormsi kaitsekorralduskavaga matkaradu kavandatud. Soovitame analüüsida, rõhutatult vajalik on radade milliseid kavandatud matkaradu kindlasti tulevikus tähistatakse ja hooldatakse just matkaradadena ja avaliku kasutuse võimaluse millised rajad jäävad kasutusse tavaliste matkateedena (põhikaardile kantud rada). loomine. Ei ole plaanitud rajatisi või hooldamist, 2 / 188 Vormsi valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise eelnõu arvamuste küsimiste vastuste tabel pigem juurdepääsu küsimus. ÜP-ga võiks kaaluda kaitstavate looduse üksikobjektide (Skärestain, Smen, Vargstein) juurde viivate Ettepanekuga arvestatakse. radade kavandamist. Allika matkaraja kõrvale on märgitud kavandatava matkarajana kunagise raja osad, mis on pärast uue raja valmimist likvideeritud. Palume seda kaardil korrigeerida. Parunikivi juurde viivad Kaalume üksikobjektide RMK poolt suunaviitadega tähistatud rajalõigud, mille võiks ka olemasoleva rajana kaardile kanda. juurde (Skärestain, Smen, Vargstein) radade kavandamist. 3. Mets Teadmiseks võetud. Ptk-s 2.8.2.3. Metsa- ja rohumaade majandamise ning kuivenduse põhimõtted on sätestatud, et Metsandusega seotud metsauuenduse kõrgus peab olema 3m. Millele tuginedes on see seatud? Sellega soodustame lahendused okasmetsade asemele lehtpuumetsade teket. Veel on kirjas „Metsamajandamisel tuleb säilitada eraldised, üldplaneeringus vajavad kus leidub üle 100-aasta vanuseid ja õõnsustega puid“. Mida selle säilitamise all mõeldakse, kas seda, et täiendavat arutelu ning nendel eraldistel ei tohi üldse raiet teha või seda, et raiuda ei tohi 100 a puid ja õõnsustega puid? Kui vaadatakse üle enne selle alla mõeldakse, et neil eraldistel ei tohi üldse raiet teha siis see välistaks raie enamikul saare lääneosa järgmise eskiisi metsadest. Kas sellisel eraldisel metsakaitseekspertiisi alusel tohib raiet teha? avalikustamist. Kas püsimetsanduse kohustusega alal tohib metsakaitseekspertiisi alusel teha lageraiet? Selgitus. Rohevõrgustiku analüüs lähtub põhimõttest, et püsimetsandusega metsa majandaja ei vaja lageraiet. Püsimetsandus näeb ette, et metsa käsitletakse ennekõike ökosüsteemina ja selle üheks aluseks on kestlikkus. Püsimetsandusele üle minnes tuleb raiuda pigem vähem kui rohkem, ühevanuseline mets on oluliselt eluvaesem ja ökosüsteemselt nõrk. 3 / 188 Vormsi valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise eelnõu arvamuste küsimiste vastuste tabel Ptk-s 2.11.3. Kõrgendatud avaliku huviga alad (KAH alad) on kirjas, et kõrgendatud avaliku huviga (KAH) Selgitus. alad on Riigimetsa Majandamise Keskuse (RMK) haldusalas olevad riigimetsaalad, mille majandamisega kaasneb kõrgendatud avalik huvi. Mille alusel on kõik RMK metsad määratud KAH alaks? Kohati on tegu KAH alade info on saadud üksikute lahustükkidega metsamassiivi keskel ja need asuvad küladest eemal. RMK KAH andmebaasist (31.01.2024 seisuga). Soovitame kaaluda saarele kohaliku kaitseala loomist, kuna metsa majandamise tingimused on ÜP eelnõu Ettepanekut kaalutakse. järgi karmimad kui on üldiselt kaitsealade piiranguvööndites. Võimaliku keelamise asemel tuleks koostöös RMK ja eraomanikega leida saarel kohad kuhu rajada ettevalmistatud puhke- ja telkimisalad. Plaanis on koostöös RMK, metsaomanike ja Keskkonnaministeeriumiga leppida kokku saarele sobilikes metsamajanduamise tingimustes. Puhke- ja telkimisalade ettevalmistamine on samuti oluline. 4. Meri KOV soovib küsimusele sobiva lahenduse Selgitame, et paadihoiukoha rajamiseks on järgmised võimalused: leidmiseks kohtuda ja 1) Rajada see lautri või paadisillana. Igaühel on õigus seda randa rajada, kui see ei ole vastuolus ranna ja teemat Keskkonnaametiga kalda kaitse eesmärkidega (LKS § 38 lg 6). Paadisild on kividel/vaiadel/ujuv. Paadisilla juurde võib viia arutada. teatud juhtudel tee, mis lõpeb slipiga, sellise tee rajamine saab toimuda LKS § 38 lg 5 p 10 alusel. Lauter on paatide rannale või kaldale tõmbamise koht, lautris ei saa silduda. Nimelt on lautriks enamasti sobiv laugelt süvenev kallas, et oleks lihtne paati kaldale ja vette tõmmata; samuti paiknes see ajalooliselt enamasti tuulte eest kaitstud abajas, mitte otse avamere ääres, et paadid viga ei saaks. Ajalooliselt lautri rajamisel merepõhi tasandati ning alalt saadud kivid laoti paadilaiuste vahedega valli ning paigaldati veerpuud. Seega, lauter ei ole ehitis, vaid looduslikult sobiv randumiskoht. Lautri rajamisel ei ole lubatud rannajoone muutmine süvendamise käigus, rajatiste ehitamine (materjalide kohale toomisel konkreetse rajatise nt muul, kai, slipp, rannakindlustus ehitamine). Lubatud ei ole koondada kive laiemalt veealalt. Lauter ei pea tingimata olema maismaa poolt mootorsõidukiga juurdepääsetav. Lautri rajamisel on lubatav lautri alal pinnase tasandamine, minimaalne süvendamine2 ning selle käigus orgaanilise aine ja mineraalse pinnase (sh kivide) eemaldamine. Kivid võib nihutada lautriala serva madalasse valli või hajutatult kõrvale veekogu põhjale; muu pinnase peaks teisaldama rannale või tasandama vahetult lautri kõrvale. Lubatud on paigutada paadi veeskamiseks vajalike palkide või paadiredeli vm tänapäevane 4 / 188 Vormsi valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise eelnõu arvamuste küsimiste vastuste tabel alternatiiv paatide kaldale vinnamiseks. Teatud tingimustel on lubatud paigaldada ka mõningane tehiskate3, et ei lõhuks pinnast ja võimaldada paadi kaldale ja vette tõmbamist, kuid millega ei kaasne olulist looduskeskkonna ümberkujundamist (ehitust, kaevamist). [2 Veeseadus § 176 defineerib süvendamise: veekogust setendi eemaldamine. Setend koosneb mineraalsest pinnasest, orgaanikast kui ka kividest.] [3 Mõningane kruusa-killustiku lisamine, erandjuhul ka väikesemõõtmeline betoonplaat. Tehiskatte eesmärk on ranna või kalda kaitse. Tehiskatte paigaldamisel ei ole lubatud kaevetööd ja slipi rajamine.] 2) Rajada see vaid isiklikuks otstarbeks kasutatava sildumisrajatisena, mis ei kuulu sadamaseaduse regulatsiooni alla (sadamaseadus § 1 lg 2 p 1). Isiklikuks otstarbeks rajatud sildumisrajatisena ei käsitleta ainult sildumiseks vajalikku paadisilda vaid kogu ka kaasnevaid kaitserajatisi, veeskamisrajatisi jne. Vajalik ÜP või detailplaneeringu alusel ehituskeeluvööndi vähendamine konkreetsetele kaldaga seotud rajatistele (muul, slipp, kaldaga risti olev kai, rannakindlustus vm). 3) Rajada see sadamaregistris registreeritava sadamana. Sadama rajamisele eelnevalt on vajalik vastav planeering (ÜP või detailplaneering), mis määraks ala sadamana ning tooks välja konkreetsed sadamarajatised (sadama sihtotstarbeliseks kasutamiseks vajalikud ehitised). Planeeringu alusel on võimalik rajada planeeringus nimetatud sadamarajatisi ehituskeeluvööndisse ehituskeeluvööndit vähendamata. Sadmate liigitusel peab lähtuma sadamaseadusest. Sadamaregistrisse kantakse vastavalt sadama ülesannetele kolme liiki sadamaid: sadamad, kus sadamateenuseid osutatakse sõltumata veesõiduki suurusest, väikesadamad, kus sadamateenuseid osutatakse vaid alla 24-meetrise kogupikkusega veesõidukitele, väikesadamad, kus ei osutata tasulisi sadamateenuseid (sadamaseadus § 1 lg 2 p 2). Seega, sadamaregistrisse ei kanta vaid lautrikohti/paadisilda ja isiklikuks otstarbeks kasutatavaid sildumisrajatisi. Seega, sadamaregistrisse peavad olema kantud kõik avalikult kasutatavaid sadamad/sildumisrajatised. Palume eestoodud selgitustest lähtuvalt ptk 2.11.17. korrigeerida. Ettepanekuga arvestatakse. Ptk-s 2.11.17.1. on toodud: „Kasutamise hõlbustamiseks võib lautri kohta minimaalselt kohandada (nt Seletuskiri vaadatakse üle ja paatide veeskamiskohas kallas kindlustatud loodusliku või looduslähedase materjaliga“ . Selgitame, et korrigeeritakse sõnastust. ranna kindlustamine kasutades ehitusmaterjale on rannakindlustuse rajamine. Rannakindlustust võib rajada, kui konkreetne rajatis on ette nähtud vastavas planeeringus (LKS § 38 lg 5 p 3). Ptk-s 2.11.17.2. on toodud: „Sildumiskoht on paadi kinnitamiseks ette nähtud veeliiklusrajatis“. Juhime Ettepanekuga arvestatakse. tähelepanu, et „veeliiklusrajatis“ on rajatisi, mis on vältimatult vajalik veeliikluse korraldamiseks, eelkõige 5 / 188 Vormsi valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise eelnõu arvamuste küsimiste vastuste tabel näiteks rannale või kaldale paigaldatavad poid, meremärgid, tuletornid jm. Paadisild ja tehnovõrgud ei Seletuskiri vaadatakse üle ja ole veeliiklusrajatised. Palume korrigeerida. korrigeeritakse sõnastust. Seletuskirjas tuuakse välja, et ÜP lubab lautrikohtade loomist, kuid ei määra täpseid asukohti ning ei Ettepanekuga arvestatakse. tooda välja olemasolevaid. ÜP-ga ei kavandata ühtegi sildumiskohta (viidatakse detailplaneeringu vajadusele, kui kavandatakse rajatisi). Siis oleks otstarbekas määrata lautrikohtade ja paadisildade Seletuskiri vaadatakse üle ja rajamise ehituslikud tingimused ja asukohad (st vajalik olemasolevat pisut täpsustada), andes muuhulgas korrigeeritakse sõnastust. täpse ehitusliku definitsiooni ning nende rajamise vähima lubatud vahekauguse, vältimaks kahjulikke mõjutusi mererannale ja rannajoone lautritega ja paadisildadega täisehitamist. Ptk-s 2.11.17.2. on toodud sildumisrajatise mõiste. Ptk-s 2.11.17.3. on toodud külasadama mõiste. Juhime Ettepanekuga arvestatakse. tähelepanu, et sadamaseaduses ei erista sildumiskohta ja külasadamat. Palume lähtuda liigitusel sadamaseadusest. Seletuskiri vaadatakse üle ja korrigeeritakse sõnastust. Ptk-s 2.11.17.3. tuuakse välja, et külasadamate jaoks vajaliku taristu ehitamiseks tehakse ÜP-ga Ettepanekuga arvestatakse. planeeritud asukohtades ehituskeeluvööndi vähendamise ettepanekud (Skeemil 8 Borrby külasadam on märgitud, et muulide osas toimub ehituskeeluvööndi vähendamine, vastav ettepanek ptk 2.10.2.). Lisaks Seletuskiri vaadatakse üle ja tuuakse välja, et uute külasadamate rajamist neisse taristu rajamine toimub LKS § 38 lg 4 ja lg 5 toodud korrigeeritakse sõnastust. juhtudel. Selgitame, et eraldi ehituskeeluvööndi vähendamine sildumisrajatiste jaoks on vajalik, kui toimub isiklikuks otstarbeks sildumisrajatise rajamine. Sadmatesse saab rajada sadamarajatis/kindlustusrajatisi, mis on ette nähtud vastavas planeeringus (LKS § 38 lg 5 p 2 ja 3). Avalik tee, mis lõpeb slipiga, saaks rajada LKS § 38 lg 5 p 10 alusel. Palume eestoodud selgitustest lähtuvalt ptk 2.11.17. korrigeerida. II Ettepanekud KSH aruande eelnõule Ettepanekuga arvestatakse. 1. Rohevõrgustik KSH aruande lk 27-29 on tehtud ettepanek eemaldada planeeringu lahendusest Vormsi maastikukaitseala 27 (90701:001:0498) ja 90701:003:1383 kinnistutele jäävad taastatavad talukohad. Lähtuvalt Vormsi maastikukaitseala kaitse-eeskirja § 10 lg 3 ja KSH-s toodud põhjendustest ei ole nende talukohtade taastamine võimalik. ÜP seletuskirja lisamaterjalidena esitatud kaartidel on kõnealune talukoht siiski taastatavana märgitud. Palume järgida KSH ettepanekut ja vastav muudatus sisse viia. KSH (lk 98) sätestab, et: „Tugialad moodustati nii, et need hõlmasid olemasolevaid kaitsealuseid Ettepanekuga arvestatakse. loodusobjekte ja et tugiala piiresse jäi ka piisav puhverala ümber olemasoleva kaitstava loodusobjekti “. Tegelikult on nii Vormsi maastikukaitseala kui ka Väinamere hoiuala osaliselt rohekoridorid (Saxby K1, 6 / 188 Vormsi valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise eelnõu arvamuste küsimiste vastuste tabel Saxby K2. Kersleti K1, Förby K1, Suuremõisa K1), kus eelkõige tuleb lähtuda tegevuste kavandamisel LKS- KSH aruande ptk-s 4.1.3 s ja Vormsi maastikukaitseala kaitse - eeskirjas sätestatust. tuuakse välja, et rohevõrgustikuga hõlmatud ala kattumisel Vormsi maastikukaitseala või Väinamere hoiualaga tuleb eelkõige lähtuda looduskaitseseaduses ja Vormsi maastikukaitseala kaitse-eeskirjas sätestatust, võttes arvesse üldplaneeringuga rohevõrgustikule seatud piiranguid. Alade kattumisel tuleb lähtuda rangeimast piirangust. Lk 101 Tabelis 4 (Ettepanekud tingimuste seadmiseks rohevõrgustiku aladel) on Rälby arendusala ja Ettepanekuga arvestatakse. sadama piirkonna osas öeldud: „Rälby T2 – ehituskeeld, järgida Väinamere hoiuala kaitse-eeskirja“. Juhime tähelepanu, et hoiualal ei ole kaitse-eeskirja vaid kaitsekord on sätestatud LKS-s. KSH aruande lk 101 tabelis 4 tehakse järgmine parandus: Rälby T2 – ehituskeeld, Väinamere hoiualal tuleb järgida looduskaitseseaduses hoialale sätestatud kaitsekorda, /…/”. Rohevõrgustiku kasutustingimuste määramisel tuleb arvestada, et ÜP on aluseks haldusaktide andmisel, Ettepanekuga arvestatakse. kuid haldusaktide andmine ei ole võimalik või on oluliselt raskendatud kui ÜP ei anna täpseid juhiseid. Ehitusseadustik (EhS) § 12 sätestab ühe peamise nõudena ehitatavale ehitisele, et see peab olema Sõnastused vaadatakse üle. kooskõlas detailplaneeringuga või ÜP-ga, kui detailplaneeringut pole. Seega peab ehitiste projekteerimisel ning ehitamisel järgima ka rohevõrgustiku tarbeks seatud kitsendusi ning haldusaktide andjad peavad juhinduma ÜP-st ning maaomanik järgima täiendavaid haldusakte. Samuti on oluline maaomanike informeeritus ning kohalike omavalitsuste poolne järelevalve. 7 / 188 Vormsi valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise eelnõu arvamuste küsimiste vastuste tabel ÜP hilisema rakendamise huvides tuleb vältida rohevõrgustiku kasutamistingimustena üldsõnalisust, nt Ettepanekuga arvestatakse. (ptk 2.11.1.) „säilitada tuleb maastikuline mitmekesisus“, „puhkealade kasutamine tuleb korraldada nii, et inimtegevusest lähtuv mõju looduskeskkonnale ei takistata rohevõrgustiku toimimist“, „oluline on Sõnastused vaadatakse üle. leevendada võimalikku negatiivset mõju ja tagada võrgustiku toimimine“. Need on üldised eesmärgid, kuid kasutustingimused tuleb sõnastada konkreetselt. Hetkel ei ole selge, kes kaalub rohevõrgustiku toimimise tagamist ja milliste kriteeriumite alusel. Kriteeriumid peavad ÜP-s olema selgelt ja üheselt mõistetavalt sõnastatud, mis ei eeldaks hilisemat täiendavate uuringute tegemist. Otstarbekas on määrata selged piiravad tingimused, mis on otsekohaldatavad, st mille järgimist saab nõuda maaomanikelt vahetult, ÜP alusel. Selge peab olema, kuidas tagatakse looduslike alade osakaalu säilitamise nõue nt projekteerimistingimuste andmisel. ÜP seletuskirjas ptk 2.8.2.1. „Hoonete ehitusõigus“ on rohevõrgustikul ehitusliku tingimusena kirjutatud Selgitus. „ehitiste vahele vähemalt 100 m laiused läbipääsud“ ja „täisehitus mitte üle 10% maaüksusest“ soovitame täpsustada, kas mõeldud on kõiki ehitisi või vaid ehitusteatise/ehitusloa kohustuslikke ehitisi. Märgime, Mõeldud on kogu et Vormsi vallal puudub võimalus piirata vaba ehitustegevust, mille ehitamiseks ei ole kohaliku ehitustegevust. omavalitsuse nõusolek nõutav. Üldplaneering annab võimaluse seada tingimusi “vabale ehitustegevusele”. Samuti on oluline selgitada, kuidas kõikide ehitusalade üle (täisehitus kuni 10%) jooksvalt arvestust Selgitus. peetakse. Vajadusel tehakse seda järelevalve menetluse käigus. Ptk-s „Metsamajandamise põhimõtted rohevõrgustiku aladel“ võiks lihtsama arusaadavuse huvides Ettepanekut kaalutakse. sisalduda koos muude rohevõrgustiku tingimustega ptk-s 2.11.1. „Rohevõrgustik“. Palume täpsustada seletuskirjas ptk 2.11.1. „Rohevõrgustik“, milliseid alasid loetakse „looduslikuks“, mille Ettepanekuga arvestatakse. „osatähtsus ei tohi langeda alla 90% tugiala pindalast“ ja kuidas nende üle arvestust peetakse. Kas looduslikud alad on hoonestamata katastriüksused või katastriüksuste hoonestusaladest/õuemaadest ÜP-d arvestades kujundati väljapoole jäävad alad? Praegune sõnastus tekitab mitmeti mõistetavust, mis raskendab ÜP rakendamist. rohevõrgustik selliselt, et 90% on tagatud tugialal. Võtame eraldi tingimusena selle välja. Vajadusel kontrollitakse selle täitmist üldplaneeringu üle vaatamise käigus. 8 / 188 Vormsi valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise eelnõu arvamuste küsimiste vastuste tabel KSH nimetab rohevõrgustiku aladel ettepanekud maakasutusele, kuid need ettepanekud ei sisaldu ÜP Ettepanekuga arvestatakse. seletuskirjas ptk-s 2.11.1. „Rohevõrgustik“, mis on hilisema rakendamise peamine alusdokument. Seatavad tingimused peavad olema selged ja arusaadavad kasutamiseks nii valla ametnikule kui ka maaomanikule. Hetkel puudub lihtne kasutatav tingimuste kogum ptk-s 2.11.1. „Rohevõrgustik“ või viide, millises seletuskirja peatükis need tingimused olemas on. Vormsi rohevõrgustiku analüüsi aruande (Lauri Klein, aprill 2024) lk 22 on toodud: „ Arvestades, et Teadmiseks võetud. kaitsealuste liikide leiukohad ja kaitsealused alad vajavad säilimiseks puhverala, mis eraldab neid inimtegevusega aladest (sest vastasel korral tekib selline häiringuline mõjuala kaitstava ala sisse ja Antud küsimust vähendab selle härimatut suurust oluliselt), siis moodustati neile objektidele 200m laiune puhverala. Kui analüüsitakse ja eelmises lõigus neile looduskaitselistele objektidele lisada ümber 200m laiune puhver, siis moodustub põhjenduste olemasolul potentsiaalse rohevõrgustiku alana ca 8224 ha suurune ala, mis moodustab Vormsi vallast ca 87% (vt täiendatakse/muudetakse joonis 5)“. Antud puhverala moodustamine on ebavajalik ja ekslik kuna registrisse kandmisel on juba materjale. arvestatud vajaliku puhveralaga nt kuldkinga punktobjektina leiukoha ümber on 30 m laiune puhver, mis registrisse kantuna moodustabki elupaiga. Igale elupaigale, kaitse- ja hoiualale ning vääriselupaigale omakorda 200 m puhverala lisamine on täiesti ebavajalik ning näitab kunstlikult kaitseväärtusega ala pinda kordades suurema alana. Juhime tähelepanu, et lk 17 mainitud asutust „piirkondlik keskkonnateenistus“ ei eksisteeri. Ettepanekuga arvestatakse. Poollooduslike koosluste ja metsa vääriselupaikade kaitset ja hooldamist saab korraldada koostöös Keskkonnaametiga. 2. Kaitstavad alad Ettepanekuga arvestatakse. KSH koostamisel on kasutatud üldjuhul Vormsi maastikukaitseala, Näsi merikotka püsielupaiga ja KSH aruannet täpsustatakse Väinamere hoiuala Vormsi saarele jääva osa kaitsekorralduskavas olevaid andmeid. Korrektsem oleks ning kaitstavatele liikidele ja kasutada EELISes olevaid ajakohasemaid andmeid KSH koostamise aja seisuga. Samuti ei ole korrektne püsielupaikadele võimaliku mõju hindamisel kaitstavatele liikidele ja püsielupaikadele võtta aluseks Kaitsekorralduskavas toodud mõju hindamisel võetakse eesmärke (nt merikotkas), sest kaitsekorralduskava ei käsitle kogu saart. aluseks EELISes toodud andmed. Läbivalt on KSH-s (lk 34) viide Vormsi maastikukaitseala kaitsekorra muutmise väljatöötamise kavatsusele Ettepanekuga arvestatakse. (2019). Vormsi maastikukaitseala kaitsekorra muutmine on algatatud keskkonnaministri 18. märtsi 2020. a käskkirjaga nr 1-1/20/124, eelnõu ette valmistatud, avalikustatud 07.12.2020–24.01.2021 ja esitatud KSH aruannet täpsustatakse Keskkonnaministeeriumile (alates 01.07.2023 Kliimaministeerium) 29.06.2021 kirjaga 7-4/21/14656 ning planeeritava kaitseala menetluse jätkamiseks ja ministeeriumitega kooskõlastamiseks. Korrektne oleks lähtuda avalikustatud käsitlemisel võetakse kaitse-eeskirja eelnõust. aluseks Vormsi 9 / 188 Vormsi valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise eelnõu arvamuste küsimiste vastuste tabel maastikukaitseala kaitse- eeskirja eelnõu. Läbivalt on mereala kohta viide, et kaitse-eesmärgiks olevaid elupaigatüüpe inventeeritud ei ole, aga Märkusega arvestatakse. 2005 - 2007 välitööde alusel on modelleeritud elupaigatüübi esinemine. See, et elupaigatüüpide piiritlemisel on kasutatud modelleerimist, ei tähenda, et neid elupaigatüüpe seal tegelikult ei ole. KSH aruannet Konkreetse tegevusega kaasneva mõju hindamisel on vajalik ikkagi arvestada võimalike elupaikade täpsustatakse, et arvestada esinemisega. merealal ka võimalikku mõju modelleeritud elupaigatüüpidele. Lk 30 on Joonise 5 pealkirjaks: „Vormsi valda ümbritseb Väinamere hoiuala“. Palume parandada joonise Ettepanekuga arvestatakse. sõnastust, kuna Väinamere hoiuala jääb osaliselt ka saarele, st on ka Vormsi valla piirides. KSH aruandes täpsustatakse joonis 5 pealkirja järgmiselt: “Joonis 5. Vormsi valda ümbritseb Väinamere hoiuala Lääne maakonnas, ulaltudes osaliselt ka mandrile /…/.” Metsaelupaikade sihtkaitsevööndiga seonduvas osas (lk 34) on välja toodud pindalad, mis puudutavad Ettepanekuga arvestatakse. Eestit tervikuna ning siin Vormsi kontekstis välja tooduna ei anna nad midagi juurde, vaid võivad tekitada rohkem segadust. Keskkonnaamet soovitab selle informatsiooni välja jätta, kuna see pindala täpsustub KSH aruande ptk-st jooksvalt tehtavate inventuuride tulemusel ja keerukas on hoida ajakohaseid andmeid ka Vormsi kohta. 4.1.1.1.1 eemaldatakse projekteeritava metsaelupaikade looduskaitseala osas andmed pindalade kohta. Lk 34 projekteeritavate alade kaardikihil oleva Borrby looduskaitsealaga seonduvalt on kirjas, et: „EELISes Keskkonnaametiga puuduvad andmed edasise menetluse kohta“. EELISesse ei sisestata andmeid edasise menetluse kohta. kohtumisel soovime „Osa ettepanekuga hõlmatud alade staatuseks EELISes on endine kavandatav kaitstav ala“. Nende alade täpsustada, kuidas kaitse alla võtmise menetlus on lõpetatud, kuid Borrby ettepanekuala see ei puuduta. nimetatud ala käsitleda. Kättesaadav andmestik hetkel puudulik. 10 / 188 Vormsi valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise eelnõu arvamuste küsimiste vastuste tabel 3. Püsielupaigad ja kaitsealused liigid Ettepanekuga arvestatakse. Lk 34 on toodud: „Vormsi saart käsitleva kaitsekorralduskava Väinamere linnuala Vormsi saare osas KSH aruande ptk-d 4.1.1.2 pesitseb teadaolevalt kolm paari merikotkaid, mis on seatud ka kaitsekorralduskava pikaajaliseks täiendatakse ning eesmärk“. Kui käsitletakse püsielupaiku, siis tuleb käsitleda kõiki saarel teadaolevaid püsielupaiku, ka neid, käsitletakse üldplaneeringu mis jäävad väljapoole linnuala piire. Käsitlemata on Borrby, Norrby ja Saxby merikorka püsielupaigad, elluviimise mõju ka Borrby, mille lähedusse tegevuste kavandamisel võib esineda ebasoodne mõju. Norrby ja Saxby merikotka püsielupaikadele. Kersleti arendusala (lk 36) Hiireviu puhul on viide Eesti Entsüklopeedia veebiversioonile. KSH puhul oleks Ettepanekuga arvestatakse. õigem viidata EELIS-le. Veel on lk 36 toodud: „Üldplaneering mõjutab looduskaitsealuseid liike positiivselt, kuna asustus suunatakse eelkõige külasüdamikesse, kus püsielupaiku ja kaitsealuseid liike ei KSH aruande ptk-s 4.1.1.2 esine“. Ka praegu kehtiv ÜP näeb ette just külasüdamikesse ehitamist. Uue ÜP eelnõu kohaselt on kasutatakse allikana EELISt kavandatud ulatuslikud arendusalad külasüdamike laiendustena ning ka randadesse, kus varem asustust ning täiendatakse mõju pole olnud. Arendusalade laiendamisel on kindlasti mõju elustikule. hinnangut kaitsealuste liikidega seonduvalt. ÜP ei käsitle kaitstavaid loodusobjekte, milleks on peale kaitsealade ka liigid. Kõiki saarel esinevaid liike Ettepanekuga arvestatakse. pole KSH aruandes käsitletud ega ka püsielupaikasid, millele võib olla mõjusid. KSH ei käsitle kusagil näiteks I kaitsekategooria samblaliiki - roheline hiidkupar, mis esineb nii väljaspool kaitstavaid alasid, kui KSH aruande ptk-d 4.1.1.2 ka Vormsi maastikukaitsealal. Kuigi see pole kaitse-eesmärgiks, peab olema tagatud liigi kaitse. täiendatakse ning käsitletakse saarel esinevaid liike ja püsielupaikasid. 4. Kaitstavad looduse üksikobjektid Ettepanekuga arvestatakse. KSH käsitleb küll kaitstavaid looduse üksikobjekte, kuid ei käsitle nende ümber kehtestatud KSH aruande ptk-s 4.1.1.3 piiranguvööndit (ptk 4.1.1.3). Isegi kui mõju ei ole, tuleks see selgelt KSH-s välja tuua. Siin võiks olla viide käsitletakse kaitstavate keskkonnaministri 27.05.2021 määrusele, nr 27 „Lääne maakonna kaitstavad looduse üksikobjektid ja looduse üksikobjektide nende piiranguvööndi ulatus“, mis määrab objektide ümber kaitsevööndi, kus kehtib keskkonnaministri ümber kehtestatud 2. aprilli 2003. a määrusega nr 27 „Kaitstavate looduse üksikobjektide kaitse-eeskiri“ sätestatud piiranguvööndit. kaitsekord. Lk 35: „Üldplaneeringuga tehakse ettepanek määrata Parunikivi tee (tee nr 9070051) avalikult Teadmiseks võetud. kasutatavaks teeks. Ehkki liikluskoormus Parunikivi tee puhul mõnevõrra suureneb, siis arvestades asjaolu, et tegemist on pinnasteega, ei ole tõenäoline, et see laialdast kasutust leiab“ . Ka praegu on see metsatee üldkasutatav (seal on viidad kaitstava loodusobjekti juurde) ning tee määramine üldkasutatavaks ei põhjusta tõenäoliselt kasutuse suurenemist. 11 / 188 Vormsi valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise eelnõu arvamuste küsimiste vastuste tabel Lk 36 ptk-s 4.1.1.3. Kaitstavad looduse üksikobjektid lõigu esimeses lauses on loetelu kaitstavatest Ettepanekuga arvestatakse. üksikobjektidest, kus Vormsi Suurallika puhul on kasutatud nime Suurallikas. Palume segaduse vältimiseks kasutada läbivalt nime Vormsi Suurallikas. KSH aruande ptk-d 4.1.1.3 täiendatakse ja märgitakse läbivalt Vormsi Suurallikas. Täpsustame, et veekoguna on arvele võetud Suurallikas (EELIS kood VEE4801900), mille tõttu on KSH aruande ptk-s 4.1.4 Suurallika juures sulgudes täpsustus “muu nimega Vormsi Suurallikas”. Lk 37 Joonis 8 on pealkirjaga „Kaitsealused üksikobjektid Vormsi vallas“. Kuna joonisel on ka Vormsi Ettepanekuga arvestatakse. maastikukaitseala ja Väinamere hoiuala, siis võiks joonise pealkirjaks olla „Riikliku kaitse all olevad loodusobjektid“. Lisaks juhime tähelepanu, et korrektne termin kaitsealuste üksikobjektide kohta oleks KSH aruande joonise 8 kaitstavad looduse üksikobjektid. allkirjaks märgitakse “Riikliku kaitse all olevad loodusobjektid” ning kaitstavate üksikobjektide asemel märgitakse läbivalt “kaitstavad looduse üksikobjektid”. 5. Natura 2000 alad Ettepanekuga arvestatakse. Lk 38: „Juhul, kui Natura ala kohta kaasaegne kaitsekorralduskava puudub, lähtutakse kaitse korraldamisel KSH aruannet täpsustatakse Natura standardsel andmevormil toodud andmetest. Lähtutakse ka liikide ja elupaikade ja eemaldatakse tegevuskavadest“. Vormsil Natura alade osas on kaitsekorralduskava olemas, mereosa käsitleb Väinamere informatiivne viide Natura hoiuala mereosa kaitsekorralduskava. standardsele andmevormile. Lk 41: „Vormsi saart käsitleva kaitsekorralduskava Väinamere linnuala Vormsi saare osas pesitseb Ettepanekuga arvestatakse. teadaolevalt kolm paari merikotkaid“. Viide EELISele oleks KSH puhul korrektsem ja ajakohasem. Käsitlemata on Borrby merikotkas, kelle pesitsusala jääb samuti Väinamere linnualale. KSH aruande ptk 4.1.2. täiendatakse viitega EELISele ning käsitletakse ka Borrby merikotka püsielupaika. 12 / 188 Vormsi valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise eelnõu arvamuste küsimiste vastuste tabel Lk 43: „Väinamere linnuala kaitse-eesmärkidest võib sadamate kavandamisel mõjutatud saada Ettepanekuga arvestatakse. rannikulindude, nagu punajalg-tildri, vööt-põõsalinnu ja punaselg-õgija elupaigad ja merelahtesid rändel kasutavad liigid“. Tegelikult võib negatiivne mõju esineda ka kaitse-eesmärgiks seatud merikotkale KSH aruande ptk-d 4.1.2 (ehitustegevusega Hosbys kaitseala piiril ja Borrbyholmis (linnuala). täiendatakse ja hinnatakse ka mõju merikotkale. Lk 44: „Väinamere loodusalal Vormsi osas tegi väärtuslike metsaalade elupaigatüüpide inventuuri OÜ Teadmiseks võetud. Metsaruum 2009. aastal. Täiendavalt inventeeris metsaelupaigatüüpe 2012. aastal Vormsi maastikukaitseala kaitse-eeskirja eelnõu ekspertiisi käigus Renno Nellis“. Metsaelupaigatüüpide uuemad andmed Vormsi maastikukaitsealal on aastast 2017 (OÜ Clanga, Renno Nellis). Ka poollooduslikke koosluste kohta esineb 2011. aastast uuemaid andmeid ning neid uuendatakse koosluste taastamise ja hooldamise käigus jooksvalt. Lk 51: „Väinamere loodusala merealal eesmärgiks olevaid elupaigatüüpe sadamate kavandamine otseselt Teadmiseks võetud. ei mõjuta, sest elupaigatüüpidega kattumist ei ole, kuid on modelleeritud mereelupaigatüüpide veealused liivamadalad (1110), liivased ja mudased pagurannad (1140), karid (1170) esinemise võimalus“. KOV soovib Tegelikult tähendab see seda, et sadamate kavandamisel konkreetsel alal on vajalik täiendav hinnang või Kekskonnaametiga ekspertiis mereliste elupaigatüüpide inventeerimiseks, juhul kui praegu ÜP KSH tegemise käigus seda ei kohtumisel arutada läbi, tehta. kuidas ekspertiisi ja inventeerimise teemat tingimusena kõige sobivamalt käsitleda. Tabel 3 - Kersleti puhul viime sisse paranduse. Saxby – vajalik kaaluda KOV’is, kas on võimalik ühendada ehitisi ja tegevusi. Lk 53 asuvas tabelis ja lk 54 tekstiosas kasutatakse koos Mõisaholmi külasadamat ning Kersleti Ettepanekuga arvestatakse. (Mõisaholmi) külasadamat. Palume selguse mõttes läbivalt kasutada sadama nimena – Mõisaholmi külasadam. 13 / 188 Vormsi valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise eelnõu arvamuste küsimiste vastuste tabel Tabel 3. Kersleti küla, Kersletilautri (katastritunnus 90701:001:0456) puhul on praegu tegemist Ettepanekuga arvestatakse. üldkasutatava maaga. Kui tegemist on külasadamaga, siis piisab juhtotstarbe muutmisest sadama maa- alaks (analoogselt teiste külasadamatega), puudub põhjendatus ja vajadus selle juhtotstarbe määramiseks ühiskondlike ehitiste maaks. (LK 85 teeb KSH ettepaneku seda mitte muuta). Saxby küla katastriüksusel 90701:001:0062 on kavandatud supelranna juhtotstarve inventeeritud Ettepanekuga arvestatakse loodusdirektiivi elupaigatüüpide esinemise alale. Lk 96 nähakse ette, et: „supelranna teenindamiseks osaliselt. vajalikud rajatised tuleb kavandada väljapoole püsitaimestuga kivirannad (1220) elupaigatüüpi ning lubatud on vaid üksikud väikesemahulised rajatised (riietuskabiin, prügikast, pink)“. Juhime tähelepanu, Peame oluliseks siiski et kuigi metsaalal inventeeritud elupaigatüüp 2180 ei ole Vormsi maastikukaitseala kaitse-eesmärgiks, võimalust supelranna siis et tohiks ka seda elupaigatüüpi kahjustada. Puhkealana võib ala olla kasutuses ning supelrannaga teenindavaid rajatisi seotud ehitised võiks kavandada piirnevale sadama maa-alale ja supelranna juhtotstarbe määramiseks võimaldada, sest see ei too puudub otsene vajadus. kaasa puude eemaldamist, tegemist on piisavalt hõreda metsaalaga. Lk 69: „Rannaniidu elupaigatüüp Hosby sadama ala läänepoolses osas on hinnatud A- esinduslikkusega, KOV soovib teemat kuid tänaseks sadamas toimunud arendustegevusi arvestades ei vasta elupaiga polügooni piirid täpsustada tegelikkusele. Tol ajal inventeeritud elupaigatüüp hõlmab ka sadama muuli ja juurdepääsuteed. EELISes Keskkonnaametiga oleval toetuskõlbulike poollooduslike koosluste kaardikihil (KR_plk) on A-esinduslikkusega rannaniidu kohtumisel. polügoonist välja lõigatud sadamaehitistega ala ja seda elupaigatüübiks ei ole määratud“. Pinnase laotamisega niiduala rikkumine ei põhjusta kohe selle polügoonist välja arvamist. Lk 71 Joonisel 22 võiks kuvada ka RMK rekonstrueeritava vaatlusplatvormi. Ettepanekuga arvestatakse. Lk 73: „Mõju merealal loodusala eesmärgiks olevate elupaigatüüpidele ja liikide elupaikadele on Ettepanekuga arvestatakse. välistatud, kuna mereala ei ole Natura võrgustikku arvatud. Sadama-ala veeala ei asu Natura 2000 võrgustiku alal, seega meres kavandatav tegevus (muuli rekonstrueerimine ja uue muuli rajamine ning KSH aruande ptk-d 4.1.2 slipi rajamine) veekvaliteedi muutuse läbi linnu- ja loodusala ei mõjuta“. Norrby sadamaalale jääv mereala täiendatakse ning kuulub Väinamere loodus- ja linnuala hulka, mistõttu on vajalik hinnata sadama mõju ning vastavalt hinnatakse Norrby sadama täiendada ka lk 97. mõju merealal loodusala eesmärgiks olevatele elupaigatüüpidele ja liikide elupaikadele. 14 / 188 Vormsi valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise eelnõu arvamuste küsimiste vastuste tabel Lk 82 käsitletud Diby väikesadama planeeringualal võiks olla ära näidatud ka olemasolev endine Ettepanekuga arvestatakse. piirivalverajatis, mida RMK kavatseb vaateplatvormiks renoveerida (kavandatud Vormsi kaitsekorralduskavas ja näidatud ka RMK külastuskorralduskavas). KSH aruande ptk-s 4.1.2 täiendatakse Diby väikesadama planeeringuala kujutavat joonist. Lk 88: „Rälby külas asuvale Tipu (90701:001:0586) katastriüksusele kavandatakse ühiskondlike ehitiste Selgitus. maa-ala juhtotstarve (joonis 35). Senine maakasutus on ühiskondlik maa “. Miks ei võiks kinnistu juhtotstarbeks määrata sadama-maa ala, kui kinnistu on Joonise 35 järgi osa Rälby sadama-alast? Pakume välja, et määrame sellele puhke- ja virgestusala juhtotstarve. Kerslinina tee koos Kersleti sadamasse viiva kõrvalteega on kavas määrata avaliku kasutusega teena. Teadmiseks võetud. Tegelikult see eeldatavalt ei suurenda koormust, sest tee on praegugi kasutatav. 6. Ehituskeeluvöönd ja selle vähendamine Teadmiseks võetud. Ainuüksi Vormsi maastikukaitseala ja Väinamere hoiuala väärtuste säilitamine ei ole piisav tagamaks kohapealsete loomade elupaikade ja liikumiskoridoride säilimist, sest Väinamere hoiuala on eelkõige väärtuslike Natura elupaigatüüpide ja pesitsevate rändlindude elupaikade, rändepeatuste kaitseks loodud. Just koostoimes ranna ja kaldakaitsevööndi ning Väinamere hoiuala ja maastikukaitseala kaudu on võimalik tagada laiem kaitse nii Natura elupaikadele, lindudele kui ka loomadele/ulukitele, kes kasutavad liikumiseks eelkõige metsasemaid alasid, vältides lagendikke ja elamuehitusest tingitud mõjualasid. Joonis „Maakasutus ja taristu“ näitab hoonete ehitamise võimalust endisel talukohal. Joonisele ja Ettepanekuga arvestatakse. seletuskirja ptk 2.8.2.1. „Hoonete ehitusõigus“ tuleb lisada, et ehitamine on võimalik vaid väljaspool ehituskeeluala, sh väljaspool ehituskeeluvööndit. ÜP-ga ei saa kavandada ehitusõiguslikke alasid kattuvalt Täpsustatakse, et ehituskeelualadega. Kui ehitusalasid siiski neil aladel kavandatakse, tuleb koheselt neil aladel kavandada ehituskeeluvööndis ka ehituskeeluvööndi vähendamine või lisada täpsustav selgitus nii seletuskirjas kui ka joonisel, et koheselt ei teki ehitamine on võimalik vaid piirangute puudumisel. Uusehitise püstitamine ehituskeeluvööndis, sh endisel ehitusõigust. talukohal, on LKS § 38 lg 3 järgi keelatud. 15 / 188 Vormsi valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise eelnõu arvamuste küsimiste vastuste tabel Ptk-s 2.11.17.2. „Sildumiskoht“ palume selguse huvides täpsustada, et sildumiskohana on mõeldud Ettepanekuga arvestatakse. paadisilda (vaid paadisillale kehtib LKS § 38 lg 6 ehituskeeluvööndis ehitamist lubav erisus). Hilisema ÜP rakendatavuse hõlbustamiseks palume lisada, et paadisild on reeglina rajatud kaldajoonest veekogu Definitsioon vaadatakse üle poole, kuid seda ühendab maismaaga ka vähesel määral ehituskeeluvööndisse ulatuv käigutee. Paadisilla ja ühtlustatakse kogu rajamine on vastavuses ranna ja kalda kaitse eesmärkidega, kui paadisild/käigutee ulatub maismaale dokumendis. veekogupiiril vähimas paadisillale liikumiseks vajalikus ulatuses ning paadisillale liikumiseks ei ole vajalik ehitada täiendavaid ehitisi, nt laudtee. Ptk-s 2.11.17.3. „Külasadam“ on selgitatud, et „külasadamate jaoks vajaliku taristu ehitamiseks tehakse Ettepanekuga arvestatakse. üldplaneeringuga planeeritud asukohtades ehituskeeluvööndi vähendamise ettepanekud (vt lisaks ptk 2.10.2)“. Ptk-s 2.10.2 ei ole nimetatud, et kavatsetakse taotleda ehituskeeluvööndi vähendamist Definitsioon vaadatakse üle külasadamates (vööndi vähendamist soovitakse vaid käimla, kuuri, puhkekoha ehitamiseks). LKS § 38 lg ja ühtlustatakse kogu 5 p 2 kohaseid sadamaehitisi saab rajada üksnes planeeringuga määratud ja sadamaregistrisse kantud dokumendis. või kanda kavandatud sadama territooriumile. Kuna seletuskirja järgi ei kavandata külasadamaid kanda sadamana sadamaregistrisse, siis ei rakendu külasadamates ehitistele LKS § 38 lg 5 p 2 erisus ja ehitamine on lubatud vaid ehituskeeluvööndi vähendamise järgselt. Seega tuleb kõikides sadamaregistrisse mitte kantud külasadamates ehitamise soovi korral saada nõusolek ehituskeeluvööndi vähendamiseks. Ptk-s 2.11.17.4. „Väikesadam“ on nimetatud mitmed väikesadamateks määratud alad, mis kantakse Selgitus. sadamaregistrisse ja nendel aladel on kavandatud sadamaehitised. Seletuskirjas on õigesti nimetatud, et „sadama rajamine ja kasutamine ei tohi olla vastuolus ranna ja kalda kaitse eesmärkidega“. Kavandatud Vastavust ranna kaitse sadamaehitiste vastavuse analüüs ranna kaitse eesmärkidele puudub täiesti. Oluline on mõista, et LKS § eesmärkidele on hinnatud 38 lg 5 kohaselt planeeringuga kavandatud sadamaehitiste ehitamine on lubatud vaid juhul, kui KSH aruande ptk-s 4.1.7. planeeringu koostamisel on ehitiste mõju ranna ja kalda kaitse eesmärkidele hinnatud. Vaid sel juhul, kui mõju on planeeringus analüüsitud ja selgelt esitatud veendumus, et tegevus on kooskõlas ranna ja kalda kaitse eesmärkidega (sh ehitamine ei toimu looduskooslustel), on lubatud ehitiste kavandamine ja hiljem planeeringu kehtestamise järgselt ehitamine. Planeeringus mistahes mõjuga ehitise kavandamine ilma ranna ja kalda kaitse eesmärkidele mõju kaalumata ei ole lubatud. ÜP seletuskirjas tuleb lisada loetelu kehtivatest detailplaneeringutest, kus on ehituskeeluvööndit Ettepanekuga arvestatakse. vähendatud. Need ehituskeeluvööndi vähendamised tuleb kajastada eraldi tähisega ka ÜP kaardil. Varasemad vähendamised vaadatakse üle ja info olemasolu korral kajastatakse seda alusinfona. 16 / 188 Vormsi valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise eelnõu arvamuste küsimiste vastuste tabel Praegu kehtiva ÜP alusel antud ehituskeeluvööndi vähendamised kaotavad kehtivuse uue ÜP Ettepanekuga arvestatakse. kehtestamise järgselt, sest samaaegselt ei saa kehtida kaks ÜP-d. Kui soovitakse senise ÜP alusel ehituskeeluvööndi vähendamiste jätkuvat kehtima jäämist, tuleb neil aladel uuesti taotleda ehituskeeluvööndi vähendamist. Ehituskeeluvööndi vähendamise võimalusele saab Keskkonnaamet anda seisukoha pärast ÜP Teadmiseks võetud. vastuvõtmist. Ehituskeeluvööndi vähendamise taotlemisel tuleb kohalikul omavalitsusel põhjendada vööndi vähendamise vajadust, st selgitada ülekaalukaid põhjuseid, miks vööndi vähendamise vajadus kaalub üle avaliku huvi eesmärgid, arvestades LKS §-s 34 nimetatud ranna ja kalda kaitse eesmärke. ÜP-s tuleks täpsustada üleujutusala ulatust. Kaardikiht „yp_yleujutus_meri“ näitab korduva üleujutusala Teadmiseks võetud. piiri kohati metsavööndil (90701:002:1442) ja kohati keset roostikuala (90701:001:0393), mis viitab ebatäpsele üleujutusala määratlusele ning võib hilisemal rakendamisel maaomanikele probleeme Tegemist on 1 m kõrgusjoonega, selle tekitada. Palume korduvalt üleujutusala piir täpsustada vastavalt tegelikele loodusoludele. määramiseks koostati eraldi analüüs. Vajadusel arutatakse küsimust kohtumisel. Kaardikihtidena puuduvad: ranna ja kalda ehituskeeluvöönd, ranna ja kalda piiranguvöönd, Selgitus. detailplaneeringute alusel vähendatud ehituskeeluvööndi ulatus. Loodus ja kultuuri kaardil on vöönd olemas. Teadaolevalt on ka kihid edastatud. Kui taotletakse ehituskeeluvööndi vähendamist, siis tuleks vastav kaardikiht ka nii nimetada. Hetkel Ettepanekuga arvestatakse. esitatud kaardikiht „YP_ekv“ ei anna teavet, mida on kujutatud. Juhtotstabed peaksid olema kajastatud erinevatel kaardikihtidel, nii, et neid oleks võimalik eristada. Teadmiseks võetud Juhtotstarbeid on võimalik võrrelda kasutades kihi “YP_maakas” atribuutandmete selekteerimist. Ehituskeeluvöönd/ehituskeeluvööndi vähendamine on näidatud ka merealal (90701:001:0420), kus LKS-i Teadmiseks võetud. järgi ehituskeeluvöönd puudub. Ehituskeeluvööni lähtejoon määratakse Eesti põhikaardi järgsest veepiirist. Ehituskeeluvööndi vähendamise ettepanek on näidatud perspektiivsena 17 / 188 Vormsi valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise eelnõu arvamuste küsimiste vastuste tabel võimalikele sadama- rajatistele. Vajadusel arutatakse kohtumisel, kas on võimalik küsimust paremini lahendada. 7. Meri Teadmiseks võetud. Töödel merealal (sadamate, lautrite ja paadisildade, isiklike sildumisrajatiste rajamine) tuleb arvestada mh Soovime arutada Eesti Merestrateegiaga ja selle eesmärkidega. Eesti Merestrateegia kohaselt on Eesti mereala kohtumisel, et täiendada keskkonnaseisundit mõjutavaks surveteguriks mh tööd, mis mõjutavad merepõhja terviklikkust, üldplaneeringu materjale. hüdrograafilisi tingimusi ja kaldajoont. Merestrateegia üheks keskkonnasihiks on, et merepõhja terviklikkus on tasemel, mis tagab ökosüsteemi funktsioneerimise ja struktuuri ning uueks sihiks on välja toodud, et loodusliku merepõhja füüsilise kao, häiringu ja püsivate hüdrograafiliste muutuste pindala väheneb. Sellest lähtuvalt peab analüüsima olemasolevate sadamakohtade laiendamist ning peaks andma suunise uute objektide (sh lautrid ja paadisillad) rajamise osas. [4 Eesti merestrateegia meetmekava kinnitati 22.02.2023 keskkonnaministri käskkirjaga nr 16-7/23/5. Eesti merestrateegia materjalid kättesaadavad: https://kliimaministeerium.ee/keskkonnakasutus/merestrateegia#iii- etapp-mereala-m.] Kui sadamatesse nähakse ette uusi muule (näiteks Förby, Borrby, Norrby, Diby sadam), on vajalik käsitleda Teadmiseks võetud. rajatiste mõju rannaprotsessidele (setete liikumine). Ei ole korrektne kavandada rajatisi, kui ei ole teada rajatiste võimalik mõju ja seeläbi rajamise lubatavus. Kohtumisel Keskkonnaametiga sooviks arutada, kuidas mõju rannaprotsessidele hinnata, kui meil ei ole teada muulide mõõtmeid ega mahtu. Lk 50 on toodud: „Väinamere loodusala merealal eesmärgiks olevaid elupaigatüüpe sadamate Ettepanekuga arvestatakse kavandamine otseselt ei mõjuta, sest elupaigatüüpidega kattumist ei ole, kuid on modelleeritud osaliselt. mereelupaigatüüpide veealused liivamadalad (1110), liivased ja mudased pagurannad (1140), karid (1170) esinemise võimalus“. Tegelikult tähendab see seda, et vajalik on konkreetsel alal sel juhul kas täiendav KSH-s käsitletakse hinnang või ekspertiis. Praegu seda tehtud ei ole. Ka tabelis 2 ei ole käsitletud merelisi elupaiku. Sadmate süvendamise ja kaadamise rajamise/ laiendamisel nähakse ette süvendustöid, uute rajatiste rajamisi ja kaadamis, st tegevusi, mis võimalikku mõju võivad potentsiaalselt negatiivselt mõjutada merepõhja elupaigatüüpe. Vajalik täiendada. Ei ole modelleeritud elupaikadele. 18 / 188 Vormsi valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise eelnõu arvamuste küsimiste vastuste tabel asjakohane väide, et tegemist juba inimmõjuga alaga - varasemalt oli tegemist väiksema lautrikohaga, Keskkonnaametiga soovime mida soovitakse arendada sadamaks (näiteks Förby, Borrby ja Norrby sadam). arutada sõnastust elupaikade kindlakstegemise tingimuse seadmisel. Kui nähakse ette ulatuslikumaid ehitustöid, süvendamisi ja kaadamisi, on vajalik detailsem analüüs Ettepanekuga arvestatakse. tegevuse võimalikkuse üle. Ei saa planeerida rajatisi, mille rajamine ei pruugi olla võimalik (negatiivsed mõjud setete liikumisele ja rannaprotsessidele, kaadamisega hävivad mere elupaigatüübid, maismaal ei Vajalik ok kokku leppida ole võimalik pinnast paigutada) või selles mastaabis tööd ei ole vajalikud. Kui käesolevalt detailselt koostöökohtumine analüüsi ei koostata, saab märkida arendused vaid perspektiivseteks ning viidata hilisema detailsema Keskkonnaametiga, et välja analüüsi vajalikkusele (DP, KSH), mille käigus pannakse paika konkreetsed rajatised. Tegevuse toodud ettepanekuid võimalikkuse analüüsi ei tohiks jätta keskkonnaloa menetluse etappi. Riigikohus on selgitanud, et arutada ja leida sobivaim strateegiliste valikute tegemiseks vajalik teave olemasoleva keskkonna kohta tuleb välja selgitada võimalus teema käsitluseks arendustegevuse võimalikult varases staadiumis KSH käigus, mitte loamenetluse käigus toimuva planeeringus. keskkonnamõjude hindamise (KMH) kaudu, sest KMH vaatlusobjekt piirdub eeskätt konkreetsete ÜP-ga määrataksegi loamenetluse objektiga (RKHKo 3-16-1472/92, p 31). Vajalik vaadata aga merepõhja kui tervikut. perspektiivsed sadamaalad, mille osas hinnatakse võimalikke keskkonnamõjusid. ÜP-sse lisatakse tingimus, mille kohaselt tuleb merealal sadamate arendamisel detailsem keskkonnamõjude hindamine läbi viia ehitusloa menetluse raames vastavalt ehitusprojektis toodud andmetele. KMH tuleb läbi viia enne keskkonnaloa taotlemist. 8. Vesi Ettepanekuga arvestatakse. KSH eelnõu lk 113 ning seletuskirja eelnõu lk 74 punktis 2 on toodud: „Nii olemasolevate kui uute KSH aruande ptk 4.1.5 on puurkaevude või salvkaevude rajamisel peab silmas pidama, et oleks piisavalt ruumi sanitaarkaitseala või täiendatud järgmiselt hooldusala jaoks. Viimast on oluline silmas pidada ka reoveepuhastite rajamisel, sest heitvee ja “Omapuhastiks oleva saasteainete pinnasesse juhtimine ei ole lubatud veehaarde sanitaarkaitsealal ja hooldusalal ning lähemal imbsüsteemi ja salvkaevu 19 / 188 Vormsi valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise eelnõu arvamuste küsimiste vastuste tabel kui 50 meetrit sanitaarkaitseala või hooldusala välispiirist (veeseadus § 127 lg 1). Seega peab 10 meetrise korral, mida ei kasutata hooldusalaga puurkaevu või salvkaevu ning heitvee suubla (sh imbväljaku) omavaheline kaugus olema joogivee otstarbeks, on vähemalt 60 meetrit“. Juhime tähelepanu, et veeseaduse § 127 lg 1 alusel on omapuhastiks oleva heitvee ja saasteainete imbsüsteemi ja salvkaevu korral, mida ei kasutata joogivee otstarbeks, on heitvee ja saasteainete pinnasesse juhtimine pinnasesse juhtimine reguleeritud käesoleva seaduse § 137 aluselt. reguleeritud veeseaduse § 137 alusel ning järgima peab keskkonnaministri 31.07.2019 määruses nr 31 „Kanalisatsiooniehitise planeerimise, ehitamise ja kasutamise nõuded ning kanalisatsiooniehitise kuja täpsustatud ulatus“ toodud nõudeid”. Kliimaministeerium vaadanud läbi üldplaneeringu materjali, teeb järgmised ettepanekud üldplaneeringu Kliimaministeerium Ettepanekuid kaalutakse. seletuskirjale, millega palub arvestada: 7-1/26/2024-2 1. Vormsi valla rohevõrgustiku aladele seatud piirang metsa püsimetsana majandamiseks ei ole põhjendatud. Seatud tingimused ja neist tekkivad kitsendused peavad olema põhjendatud ja proportsionaalsed. Kestlik metsade majandamine ei kahjusta rohevõrgustiku toimimist. Praegu kehtivad metsaseaduses kirjeldatud püsimetsanduse ja valikraiete põhimõtted on metsaseaduse protsessis ümber hindamisel, sest uuringute tulemusel on selgeks saanud, et praegu seaduses kirjeldatud meetodid ei võimalda püsimetsa saavutada ning metsade järjepidevust tagada. Palume üldplaneeringu seletuskirjast piirang eemaldada. 2. Palume täiendada peatükki 2.9.11 „Mäetööstusmaa“ järgnevast selgitusest lähtuvalt. Selgitame, et Selgitus. maavara kaevandamisloale määratakse kohustuslikud täiendavad tingimused, näiteks tee tolmutõrje, Keskkonnaameti poolt. Palume eelnõus arvestada asjaolu, et üldplaneeringuga ei seata kohustuslikke Tegemist ongi punktidega, tingimusi, mis ei tulene seadustest, mistõttu palume käsitleda tingimusi soovitustena või kaalumise mida arvamuse andmisel otsustena (näiteks: kaevandamisloa andmisel tuleb kaaluda kohustust tagada karjäärile kaalutakse. Tegemist ei ole juurdepääsemiseks vajaliku avalikult kasutatava tee tolmutõrje, kui selle tee ääres asuva majavalduse kohustuslike tingimustega. kaugus teest on vähem kui 100 meetrit.). 20 / 188 Vormsi valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise eelnõu arvamuste küsimiste vastuste tabel 3. Palume täiendada peatükke 2.9.14 ja 2.11.17 sadama maa-ala tingimusi täiendava tingimusega, et Ettepanekuga arvestatakse. sadamate kavandamisel tuleb tagada, et oleks täidetud keskkonnakaitse nõuded (see tähendab, et peab olema korraldatud laevajäätmete vastuvõtmine ja reostusele reageerimine) sadamateenuse osutamisel vastavalt sadamaseadusele. Vormsi valla üldplaneeringu põhieesmärk on kogu valla haldusterritooriumi ruumilise arengu põhimõtete Tarbijakaitse ja Teadmiseks võetud. ja suundumuste määratlemine kooskõlas Vormsi valla arengukava visiooni, prioriteetide ja strateegiliste Tehnilise eesmärkidega. Üldplaneeringuga luuakse eeldused hea ning turvalise elukeskkonna loomiseks, ühtselt Järelevalve Amet toimiva rohestruktuuri ja väärtuslike maastike hoidmiseks, kogukondlikke väärtusi kandva ruumi 7-1/35/2024 säilimiseks ning strateegiliste eesmärkide täitmiseks vajaliku maareservi, taristu ning korrastatud teedevõrgu tagamiseks. 17.05.2024 TTJA tutvus Vormsi valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõudega ning TTJA-l ei ole nende osas märkusi. 1. Seletuskirjas ning kaardimaterjalidel puuduvad navigatsioonimärgid, s.t. ei kajastu merenduse Transpordiamet Ettepanekuga arvestatakse. ettepanekud, mis on esitatud Vormsi vallavalitsusele meie ettepanekutes. 7-1/36/2024 2. Seletuskirjas ja KSH-s on kasutatud mõistet „külasadam“, mille puhul sätestatakse, et see sadam pole 23.05.2023 Teadmiseks võetud. sadamaregistrisse kantud. Nimetatud punkt läheb vastuollu sadamaseaduses tooduga, kus on kirjas nõue kanda sadamad sadamaregistrisse (sadamaseadus § 37 lg 2). Ei nõustu ka KSH aruande eelnõus lk 51 Soovime kohtumisel toodud väitega, et kuna külasadam ei vasta väikesadama nõuetele, siis seda sadamat ei pea täpsustada, kuidas sadamaregistrisse kandma. Sadam on sadamaseaduses defineeritud kui maa- ja veeala, mis on teemasid paremini kohandatud veesõidukite sildumiseks (sadamaseadus § 2 lg 1) ehk teisisõnu paiknevad seal spetsiifilised defineerida. ehitised, mis on ette nähtud veesõidukite teenindamiseks. Seaduses toodud väikesadam ja planeeringu seletuskirjas toodud külasadam vaid täpsustavad sadama funktsiooni, kuid ei muuda tema olemust. 3. Juhime tähelepanu, et joonisel „Maakasutus ja taristu“ on Sviby sadam toodud väikesadamate hulka Ettepanekuga arvestatakse. kuuluvana. Vastavalt sadamaseaduse § 2 lg 18 on väikesadam mõeldud kuni 24-meetriste veesõidukite jaoks, kuid sadamaregistri andmetel on Sviby sadam mõeldud kuni 50 meetristele veesõidukitele, mistõttu see sadam ei klassifitseeru väikesadamaks. 4. Planeerimisseaduse § 75 lg 1 punkti 1 kohaselt on üldplaneeringu üheks ülesandeks Ettepanekuga arvestatakse transpordivõrgustiku ja muu infrastruktuuri üldise asukoha ja nendest tekkivate kitsenduste määramine. Sellest lähtuvalt tuleb planeeringus näidata maakonnaplaneeringuga kavandatud jäätee trass (ettepanekute punkt 1.2) ning Vormsi lennuväli ja lennuvälja piirangupinnad (ettepanekute punkt 7.1). 21 / 188 Vormsi valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise eelnõu arvamuste küsimiste vastuste tabel 5. Palume planeeringu seletuskirja osa 2.11.9. Liiklusvõrgustik punkt 7 ära jätta ning punkt 5 sõnastada Ettepanekuga arvestatakse. järgnevalt: „tehnovõrkude rajamine avalike teede sõidutee alla on lubatud ainult kohaliku omavalitsuse kirjalikul nõusolekul. Riigitee alusele maale tehnovõrkude rajamine on lubatud erandjuhul vaba ruumi olemasolul ja Transpordiameti nõusolekul. Tehnovõrgu rajamise võimalikkust tuleb hinnata igakordselt suuremas täpsusastmes geodeetilise alusplaani olemasolul.“ 6. Palume planeeringu seletuskirja osa 2.11.10. Riigiteed punkt 4 viimasest lausest ära jätta lõik „...ja Ettepanekut kaalutakse menetleda seda kas läbi projekteerimistingimuste või detailplaneeringu“. 7. Palume planeeringu seletuskirja osa 2.11.11. Kohalikud teed punktis 2 olev riigiteed puudutav Ettepanekuga arvestatakse osa ära jätta. Seisuga 17.05.2024 asub Vormsi valla territooriumil üks maavarade registris arvel olev maardla ja üks Maa-amet Ettepanekuga arvestatakse. kehtiva kaevandamisloaga mäeeraldis. Keskkonnaametis menetluses olevaid kaevandamisloa taotlusi 7-1/37/2024 vallas ei asu. Joonistele ei ole märgitud maavarade registris arvel olevat maardlat. 23.05.2024 1. Palume lisaks mäetööstuse maa-ala kujutamisele lisada joonistele ka maardla piir, kuna maardla põhjustab piiranguid maa kasutamisele. Planeeringu koostamiseks ajakohaste andmete saamiseks on võimalus kasutada WFS-teenust aadressil https://teenus.maaamet.ee/ows/maardlad?service=WFS&version=1.1.0&request=GetCap abilities või laadida andmed alla veebilehelt Maavarade registri andmete allalaadimine | Geoportaal | Maa-amet (maaamet.ee). Palume lisada info, mis kuupäeva seisuga on maardlate ja mäeeraldiste andmeid kasutatud. 2. Seletuskirja peatükis 2.3.2. Detailplaneeringu koostamise kohustusega alad ja juhud on Ettepanekuga arvestatakse. detailplaneeringu koostamise kohustuse ühe juhuna toodud (tsiteerin): „tootmistegevuse kavandamisel, kui tootmisest tulenevad negatiivsed mõjud (müra, saasteained, heitgaasid jms) võivad ulatuda väljapoole planeeritava kinnistu piiri või kui kavandatakse üle 300 m2 ehitusaluse pinnaga hoone rajamist (detailplaneeringu kohustus puudub, kui on tegemist olemasoleva hoone laiendamisega 50% ulatuses esmasest hoonemahust ja/või rekonstrueerimisega ning jätkub hoones seni toimunud tegevus ja kasutus (eelnev kasutusperiood jääb vähemalt viimase viie aasta vahemikku);“. Tagamaks maavarale juurdepääsu osas olemasoleva olukorra säilimist palume selguse mõttes üldplaneeringu seletuskirjas täpsustada, et detailplaneeringu koostamise kohustus ei laiene aladele, kuhu on antud või taotletakse maavara kaevandamiseks luba. Maa-amet nõustub ka sellega, et üldplaneeringu seletuskirjas täpsustatakse, et mäetööstusmaade määramisel, uute kaevandamiskohtade avamisel ja 22 / 188 Vormsi valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise eelnõu arvamuste küsimiste vastuste tabel olemasolevate karjääride laiendamisel tuleb kohaliku omavalitsuse põhjendatud kaalutlusotsuse korral koostada detailplaneering. 3. Joonise Maakasutus ja taristu kohaselt asub maardla hajaasustusalal. Seletuskirja peatükis 2.8.3. Üldised Ettepanekuga arvestatakse. maakasutus- ja ehitustingimused on kirjeldatud (tsiteerin): „Hajaasustusalal on võimalikud ka muud ehitustegevused, mida siin seni ei ole eraldi nimetatud – osaliselt on erinevad maakasutused üldplaneeringu joonisel määratud (joonis 1 – maakasutus ja taristu), kuid ka nn „valgel alal“ (maa-alad, kus üldplaneeringu joonisel maakasutuse juhtotstarve ei ole määratud) on ehitustegevus lubatud, kui vastavale ehitustegevusele või asukohale üldplaneeringus sätestatud põhimõtted on täidetud (nt tootmishoone korral rakendatakse tootmise maa-ala maakasutus- ja ehitustingimusi ning järgitakse konkreetses asukohas kehtivaid rohevõrgustiku tingimusi vms üldplaneeringuga määratud põhimõtteid)“. Palume seletuskirja täiendada, et maardlate aladel on igasugune ehitustegevus lubatud vaid aladel, kus maavara on ammendunud või selleks on saadud MaaPS alusel muu sisuga kooskõlastus või luba. 4. Seletuskirja peatükis 2.9.11. Mäetööstusmaa (TM) on märgitud (tsiteerin): „Lisaks on väljastatud Ettepanekuga arvestatakse. kaevandusluba Rumpo karjääri kohta“. Joonisel Maakasutus ja taristu on Hullo külas Kordbackani katastriüksusele (tunnus 90701:001:0745) märgitud osaliselt mäetööstuse maa-ala. KSH aruande eelnõus Rumpo “karjäärist” on kirjeldatud (tsiteerin): „Lisaks on Vormsi Vallavalitsusele väljastatud maavarana arvele võtmata kivimi kaevandatakse väikesaarte ja setendi võtmise luba nr VSL/507964, mis võimaldab perioodil 21.06.2023 – 27.07.2028 kasutada valla seaduse alusel. Lubatakse teede korrastamiseks kruusa Hullo külas asuvalt Kordbackani kinnistult (katastritunnus 90701.001:0745)“. kasutada avalikuks otstarbeks, seetõttu Täpsustame, et maavarade registri andmetel ei asu Vormsi valla territooriumil Rumpo karjääri, seega puudub kaevandusluba. palume lähtudes KSH aruande eelnõus toodud selgitusest täpsustada ka seletuskirjas, et väljastatud on Keskkonnaluba teistel maavarana arvele võtmata kivimi ja setendi võtmise luba, mitte MaaPS mõistes kaevandamisluba. alustel. 5. Seletuskirja peatükis 2.9.11. Mäetööstusmaa (TM) on ühe põhimõttena, mida kohalik omavalitsus võtab Ettepanekuga ei arvestata. arvesse omapoolse arvamuse esitamisel, märgitud (tsiteerin): „kaevandamisloa omanikul on kohustus tagada karjäärile juurdepääsemiseks vajaliku avalikult kasutatava tee tolmutõrje, kui selle tee ääres asuva Tegemist ei ole nõudega, majavalduse kaugus teest on vähem kui 100 meetrit“. vaid soovitusega, mida KOV kaalub igakordselt Selgitame, et vastavat kohustust ei pane kaevandamisloa omanikule ükski kehtiv õigusakt. Tingimused arvamuse andmisel. kaevandamiseks määratakse kaevandamisloa taotluse menetluse käigus ning lisatakse väljastatud Seetõttu ei ole tegemist kaevandamise keskkonnaloale loa andja ehk Keskkonnaameti poolt. Kohalikul omavalitsusel on võimalik kaevandamist halvendava teha vastav ettepanek, kuid pole võimalik kehtestada igakordset kohustust määratlemata kauguses nõudega. tolmutõrjeks. Palume eeltoodust lähtuvaltseletuskirja täpsustada, kuna hetkel on seletuskirjas olev sõnastus vastuolus MaaPS §-ga 14. Nõue halvendab juurdepääsu maavarale, kuna seab 23 / 188 Vormsi valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise eelnõu arvamuste küsimiste vastuste tabel ebaproportsionaalse tingimuse teostada tolmutõrjet igakordselt ja määramata kauguses, mitte kaalutletud otsuse alusel juhtumipõhiselt. 6. Joonise Loodus ja kultuur kohaselt kattub maardla rohevõrgustiku tugialaga. Seletuskirja peatükis Ettepanekuga arvestatakse. 2.11.1. Rohevõrgustik on rohevõrgustiku üldiste maakasutus- ja ehitustingimuste all märgitud (tsiteerin): „säilitada tuleb maastikuline mitmekesisus, oluline on maastikulist mitmekesisust suurendavate põlluservade, kraavide, tee- ja metsaservade ning väikesepinnaliste biotoopide (kivikuhjad ja metsatukad põldude ning rohumaade vahel) säilimine;“ ja „tugialadele ja koridoridele on üldjuhul lubatud taristu rajamine, kuid oluline on leevendada võimalikku negatiivset mõju ja tagada võrgustiku toimimine;“. Märgime, et maavara kaevandamiseks on tarvis maavara kattev taimestik ja pinnasekihid eemaldada koos kõigi sellele jäävate maastikuelementidega, seega halvendab seletuskirja sõnastus maavarale juurdepääsu osas olemasolevat olukorda ja üldplaneering on vastuolus MaaPS §-ga 14. Palume seletuskirja täpsustada selliselt, et maardla alal tuleb võimalusel säilitada maastikuline mitmekesisus või märkida, et maardlatega kattuvatel aladel, kuhu on antud või taotletakse luba maavara kaevandamiseks, on maastiku muutmine, sh taimestiku eemaldamine, lubatud. Lisaks palume taristu rajamise osas seletuskirja täiendada, et maardlate aladel on igasugune ehitustegevus lubatud vaid aladel, kus maavara on ammendunud või selleks on saadud MaaPS alusel muu sisuga kooskõlastus või luba. Maa-amet kooskõlastab 29.04.2024 kirjaga nr 7-1/26/2024 edastatud Vormsi valla üldplaneeringu Teadmiseks võetud. tingimusel, et planeeringu dokumente täiendatakse ja täpsustatakse vastavalt eeltoodud märkustele. Märkustega arvestamata jätmisel halveneb maavarale juurdepääsu osas olemasolev olukord ja planeering on vastuolus MaaPS § 14. Maavarale juurdepääs halveneb, kui üldplaneeringuga seatakse maardlate aladele kaevandamist piiravaid tingimusi, mille järgi toimides pole võimalik maavara kaevandada, näiteks kui kaevandamisloa omaja ei saa realiseerida kaevandamisloaga antud õigusi või kui kaevandamine muutub piiravate tingimuste tõttu märkimisväärselt keerulisemaks võrreldes olemasoleva olukorraga. Reformimata riigimaade ja maaüksuste, mille volitatud asutus on Maa-amet, osas annab üldplaneeringule Teadmiseks võetud. seisukoha Regionaal- ja Põllumajandusministeerium. Kaitseministeerium Kaitseministeerium palus 02.09.2022 kirjas nr 12-1/22/3209, et Vormsi valla üldplaneeringus sätestataks Ettepanekuga arvestatakse. päikeseelektrijamade rajamise tingimusena nõue, et päikeseelektrijaam peab vastama õigusaktidega 7-1/46/2024 kehtestatud elektromagneetilise ühilduvuse nõuetele ja asjakohastele standarditele. Avalikul väljapanekul olevas üldplaneeringu seletuskirjas sellist tingimust muude päikeseelektrijaama püstitamise tingimuste 11.06.2024 hulgas ei ole. 24 / 188 Vormsi valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise eelnõu arvamuste küsimiste vastuste tabel Palume täiendada seletuskirja punkti 2.12.2.2. „Päikeseenergia“ eelnimetatud tingimusega. Nõuetele ja standarditele mittevastav päikeseelektrijaam võib vähendada riigikaitseliste ehitiste töövõimet. Regionaal- ja Me ei soovi avaliku väljapaneku ajal esitada ettepanekuid aga soovime küsida lisainfot. Ettepanekuga arvestatakse. Põllumajandusminis teerium Kehtivas üldplaneeringus on Rälby külas asuvad Serva (katastritunnus 90701:001:0585) ja Toominga Maaüksused on plaanitud (katastritunnus 90701:001:0587) kinnisasjad tähistatud, kui avalikuks ühiskasutuseks vajalik maa. Uues perspektiivika puhke- ja 7-1/65/2024 üldplaneeringu eelnõus on mõlemad kinnisasjad kavandatud ühiskondlike ehitiste maa-ala virgestusmaana. Plaanid on juhtotstarbega. Sama juhtotstarve on määratud ka Sviby külas asuvale reformimata Rannapõllu veel täpsustumas ning 19.06.2024 (katastritunnus 90701:001:0862) maaüksusele. selgitused saadetakse eraldi. Riigivara valitseja seisukohast palume täpsemat infot, mis eesmärgil ja mille tarbeks on maaüksustele vastav juhtotstarve määratud. Palume enne üldplaneeringu ja KSH aruande vastuvõtmist esitada üldplaneeringu ja KSH aruande eelnõu Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumile kooskõlastamiseks ja arvamuse andmiseks. Juhime tähelepanu sellele, et käesolev kiri ei oma puutumust Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi ruumilise planeerimise korraldamise valdkonnaga. Erametsaliit ja Üldplaneeringu puhul tekitavad tõsist muret: Teadmiseks võetud. eraisik 1. Püsimetsandus ja soovituslik püsimetsandus ning sellega kaasnevad piirangud maaomandile Tingimused on kirjeldatud rohevõrgustiku analüüsi 7-1/71/2024 2. Nõue, mille kohaselt tuleb metsamajandamisel säilitada eraldised, kus leidub üle 100-aasta vanuseid alusel, mis lähtub ja õõnsustega puid. teadmisest, et metsast 19.06.2024 hakkab ökosüsteem ---- kujunema alles siis kui 7-1/79/2024 kõrgemad puud on 1. Praeguse üldplaneeringu kohaselt on valdav osa Vormsist määratud rohevõrgustikku. Sealjuures on 18.06.2024 saavutanud vähemalt 3m määratud kohustusliku püsimetsanduse ja soovitusliku püsimetsanduse alad. Küll aga jääb nõue kõrguse, enne seda on ebamääraseks, kuna hoolimata soovitusliku püsimetsanduse nõudest tooks soovituslik nõue kaasa märkimisväärse omandi kasutamise piirangu. Nimelt on seletuskirjas öeldud, et aladel kus püsimetsandus valgustingimused pigem on soovituslik, on lubatud kõik raietüübid kuid määratud on lageraie langi maksimaalne suurus 0,5 ha, avamaastikulisele kusjuures uue langi raie on lubatud juhul kui kõrval asuvate metsade puude kõrgus on vähemalt 3 m. ökosüsteemile omased. Ka Seega on võrreldes metsaseadusega oluliselt kitsendatud lageraie teostamise võimalusi, hoolimata meie kõige elurikkam asjaolust, et planeeringu seletuskirja kohaselt oleks püsimetsandusvõtete kasutamine soovituslik. ökosüsteem, puisniit ei ole 25 / 188 Vormsi valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise eelnõu arvamuste küsimiste vastuste tabel Sisuliselt on sellise sõnastuse korral lageraie asendatud turberaiega, kusjuures ka turberaie tegemisel puisniit kui puude kõrgus oleksid turberaie teostamise nõuded võrreldes metsaseadusega oluliselt piiravamad. Planeeringu on alla 3m. sõnastus, mille kohaselt on kõik raieliigid lubatud on seega silmakirjalik, kuna ei vasta tegelikkusele. Selline piirang tähendab maaomanikele väga olulisi majanduslikke kitsendusi, mis tuleb vastavalt ka neile Metsanduse tingimused hüvitada. on plaanis rääkida läbi metsaomanike, RMK ja Keskkonnaametiga. Samuti on üldplaneeringus kasutatav püsimetsanduse mõiste kirja pandud vastavalt kehtivale Teadmiseks võetud. metsaseadusele. Soovituslik on aga viidata mõiste alusdokumendile, kuna seaduses olev mõiste võib üldplaneeringu kehtivusperioodil muutuda ning selliselt võib see minna vastuollu kehtiva seadusega. Metsanduse tingimused on plaanis rääkida läbi metsaomanike, RMK ja Keskkonnaametiga. 2. Üldplaneeringu kohaselt metsamajandamisel tuleb säilitada eraldised, kus leidub üle 100-aasta Selgitus. vanuseid ja õõnsustega puid. Tegemist on ülimalt intensiivse piiranguga maaomandile. Arvestades Vormsi saare mullaviljakust, asub pea igal eraldisel mõni 100+ vanuses puu. Samuti on vastavalt Rohevõrgustiku analüüs metsaseadusele kohustus jätta ka peale uuendusraiet seemne- ja säilikpuid, mis tähendab, et konkreetselt lähtus teadmisest, et igal eraldisel asub mõni selline puu. Üldplaneeringu piiravat iseloomu arvestades võib sellisest eraldised, kus leidub enam sõnastusest aru saada, et pea eranditult on igasugune raie keelatud. Samuti annab selline piirang kui 100 aasta vanuseid maaomanikele väga selgesõnalise suuna toimida vastupidiselt soovitavale. Ehk kui on soov oma metsa puid ja õõnsustega puid majandada, siis ei tohi lasta ühelgi puul üle 100 aasta vanuseks kasvada. Eeldame, et see ei ole omavalitsuse pikaajaline eesmärk. Leiame, et selline nõue tuleb üldplaneeringust välja jätta. tuleks metsa majandades võtta eraldi tähelepanu Jääb arusaamatuks, miks seatakse üldplaneeringuga nii suuremahulisi omandipiiranguid. Lisaks alla, sest need on metsa metsamajandamisele seatud piirangutele on üldplaneeringus välja toodud hulganisti ehitusega elurikkuse säilitamiseks kaasnevaid piiranguid. Vormsi maaomanikele rakenduvad niigi juba erinevad piirangud mis mõjutavad võtmetähtsusega. maakastust (erinevad kaitsealad, hoiualad, ranna- ja kaldakaitse, jpm.), mistõttu peame veel täiendavate Seepärast peaks neile kitsenduste seadmist ebaotstarbekaks. lähenema metsa majandamisel Peame vajalikuks välja tuua, et igasuguste täiendavate piirangute seadmine ilma seotud maaomanike püsimetsanduse võtetega, sisulise kaasamiseta ja hüvitismeetmeteta süvendab maaomanike vastumeelt loodushoiule. Maaomanike et kõrgema vanusega tegevusvabadus loob eriilmelisust, sh ajalis-ruumilist sidusust maastikul, mis omakorda aitab kaasa suurte üksikpuude ümber elurikkuse loomisele. olevaid eraldisi raiutakse vaid sellises mahus ja viisil, 26 / 188 Vormsi valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise eelnõu arvamuste küsimiste vastuste tabel et see ei muuda eraldise piires nende võtmepuude jaoks ökosüsteemset olukorda. Metsanduse tingimused on plaanis rääkida läbi metsaomanike, RMK ja Keskkonnaametiga. Arvestades, et üldplaneeringu eesmärk on eelkõige arengusuundade kaardistamine (mitte Teadmiseks võetud. arenguprotsesside pidurdamine) leiame, et lisaks KSH-le on ülioluline hinnata ka üldplaneeringu sotsiaalmajanduslikku mõju. Juhime tähelepanu, et juhul kui üldplaneeringu alusel piiratakse raietegevust, tuleb kohalikul Teadmiseks võetud. omavalitsusel maksta maaomanikule hüvitist omandipiirangute rakendamise eest. Eesti Vabariigi justiitsminister on selgitanud vastuses Eesti Omanike Keskliidu pöördumisele võrdse kohtlemise kohustuse järgimise vajadust kohaliku omavalitsuse poolt looduskaitseliste piirangute seadmisel. Muuhulgas on justiitsminister märkinud, et puudub mistahes mõistlik põhjendus isikute erinevaks kohtlemiseks, sõltuvalt sellest, milline haldusorgan loodusobjekti kaitse alla võtab ja sellega isikute põhiõigusi piirab. Kuivõrd LKS § 20 reguleerib eelduslikult olukordi, mil looduskaitse huvides kehtestatud piirangute intensiivsus ei küündi sundvõõrandamiseni, kuid mille puhul on seadusandja siiski otsustanud võimaldada maaomanikel võõrandada oluliste kitsendustega maa õiglase tasu eest riigile, tuleneb PS §-st 12 sätestatud võrdse kohtlemise põhimõttest kohustus tagada samaväärne võimalus hüvitiseks ka loodusobjekti kohaliku kaitse alla võtmise korral, kui sellega kaasnevad kitsendused on sellise iseloomu ja mahuga, mis vastavad kinnisasja (riigile) võõrandamise eelduseks olevatele olulistele piirangutele LKS § 20 ja määruse nr 242 § 31 tähenduses. Kuigi antud juhul ei ole tegemist kohaliku omavalitsuse poolt loodusobjekti kaitse alla võtmisega, on oluline, et looduskaitselistest piirangutest puudutatud maaomanikke tuleb kohelda võrdselt hoolimata sellest, milline avaliku võimu osa (riik või kohalik omavalitsus) on piirangu kehtestanud. Metsaomaniku jaoks on ükskõik, kas metsa majandamist kitsendatakse riikliku õigusakti või Vormsi valla üldplaneeringuga. Kui tema metsa majandamine on piiratud näiteks kohaliku omavalitsuse otsuse alusel, aga samalaadsete riigi poolt seatud piirangute eest makstakse kompensatsiooni, tuleb Eesti Vabariigi Põhiseaduse § 12 lähtudes maksta kompensatsiooni ka kohaliku omavalitsuse poolt kehtestatavate piirangute korral. Kaitsealade piiranguvööndites ehk riigi poolt kehtestatud metsaraie piirangute korral 27 / 188 Vormsi valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise eelnõu arvamuste küsimiste vastuste tabel makstakse metsaomanikele kitsenduste eest hüvitist kuni 60 eur/ha aastas ning sihtkaitsevööndites 134 eur/ha aastas (vt lisainfo: https://www.eramets.ee/toetused/natura-metsa-toetus/). Sõltuvalt piirangute rangusest tuleb selliste summade iga-aastase tasumisega Vormsi vallal raietegevuse keelustamise korral arvestada. Lisaks ei välista me tekitatud kahju hüvitise nõude esitamist riigivastutuse seaduse alusel ehk metsa majandamisest saamata jääva tulu õiglast ja kohest hüvitamist. Kokkuvõttes leiame, et mistahes piirangute seadmisel kaaluda, kas avalikes huvides on intensiivsete piirangute kehtestamine vajalik ning omavalitsusele eelarveliselt jõukohane. Intensiivsete piirangute seadmine on sisuliselt võrdsustatavad omandi sundvõõrandamisena. Teeme ettepaneku: 1. Määratleda planeeringus, et metsa majandamine rohevööndis toimub kooskõlas metsaseadusega. Püsimetsanduse põhimõtete kasutamine on soovituslik ning rakendamine sõltub metsaomaniku otsusest. 2. Kui metsa majandamisele otsustatakse siiski piiranguid seada, siis sõnaselgelt määratleda, et metsaomanikele hüvitatakse metsa majandmisest saamata jääv tulu. Riigimetsa Palume eemaldada üldplaneeringu seletuskirja lk 10 mõistete loetelust püsimetsanduse mõiste ja seletus. Teadmiseks võetud. Majandamise Antud definitsioon on võetud praegu kehtivast seadusest, see on ajas muutuv ja tekitab seega tulevikus Keskus vastuolu seaduse ja üldplaneeringu vahel. Metsanduse terminoloogias on kasutuses hulgaliselt mõisteid, Metsandusega seotud neist ühe üldplaneeringusse väljatoomine on meie hinnangul meelevaldne. Kui selline defineerimine on mõisted ja lahendused 7-1/26/2024-3 tingimata vajalik, siis oleks otstarbekam viidata teosele „Metsandusteatmik“ (Laas, Uri, 2023), mis käsitleb üldplaneeringus vajavad metsandusvaldkonna terminoloogiat terviklikult. täiendavat arutelu ning 18.06.2024 vaadatakse üle enne järgmise eskiisi avalikustamist. Palume eemaldada üldplaneeringu seletuskirjast lk 22 püsimetsanduse mõiste ja seletus. Antud Teadmiseks võetud. definitsioon on võetud praegu kehtivast seadusest, see on ajas muutuv ja tekitab seega tulevikus vastuolu seaduse ja üldplaneeringu vahel. Metsandusega seotud mõisted ja lahendused üldplaneeringus vajavad täiendavat arutelu ning vaadatakse üle enne järgmise eskiisi avalikustamist. 28 / 188 Vormsi valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise eelnõu arvamuste küsimiste vastuste tabel Üldplaneeringu seletuskirja lk 22 metsa- ja rohumaade majandamise ning kuivenduse põhimõtete Teadmiseks võetud. peatüki sisu tugineb suuresti Vormsi valla rohevõrgustiku uuringule (Klein, 2024). Juhime tähelepanu, et kui antud uuring on koostatud ainult ökoloogilist aspekti silmas pidades, siis üldplaneering on üldisem Metsandusega seotud dokument, mis peab lisaks ökoloogilisele aspektile arvesse võtma ka sotsiaalseid ja majanduslikke. Teeme mõisted ja lahendused ettepaneku täiendada antud peatükki kavandatud piirangute sotsiaalmajandusliku mõju analüüsiga. Ühe üldplaneeringus vajavad näitena sotsiaalmajandusliku poole pealt toome välja, et kehtivas metsaseaduses püsimetsandusele täiendavat arutelu ning kehtestatud nõuded tähendavad praktikas seda, et küpsest metsast saab kvaliteetset puitu vaid ühe korra vaadatakse üle enne – valikraiega kuni 30 % tagavarast. Põhjuseks on asjaolu, et küpses metsas täius ei taastu, sest puude järgmise eskiisi jämeduskasv on tagasihoidlik ja suremus kõrge. Seetõttu saab tulevikus seal teha vaid sanitaarraiet, mille avalikustamist. käigus raiutakse kahjustatud või väljalangenud (surnud) puid. Sellise raie käigus ei saa kvaliteetset puitu vaid küttepuud. Kui raieküpseid puid veel kvaliteetses konditsioonis ja majanduslikult mõistlikus mahus raiuda ei saa pole põhjust teha kulusid ka tavapärastele metsahooldus praktikatele seal hulgas hooldusraietele. Sellise tegevuse tulemusel saavad Vormsi metsad tulevikus olema kindlasti teistsugused, kuid arvestatavat majanduslikku potentsiaali neis tulevikus enam pole. Palume eemaldada punkti 2.8.2.3. sissejuhatavas lõigus looduse hüvede kõrget kvaliteeti ja kestlikkust Ettepanekuga arvestatakse. tagava näitena lageraie asendamine püsimetsamajandamisega. Tegu on eksitava näitega, sest laialdane püsimetsanduse viljelemine viib pikemas perspektiivis metsade vanuselise struktuuri ühtlustumiseni, mis Seletuskirja sõnastust vähendab elupaikade mitmekesisust ja seeläbi avaldab survet ka elurikkusele ja teistele looduse hüvedele. korrigeeritakse. Palume eemaldada üldplaneeringu seletuskirjast lk 22 toodud täiendav kitsendus aladel, kus Teadmiseks võetud. püsimetsandus on soovituslik, on lubatud kõik raietüübid, kuid määratud on lageraie langi maksimaalne suurus 0,5 ha, kusjuures uue langi raie on lubatud juhul kui kõrval asuvate metsade puude kõrgus on Metsandusega seotud vähemalt 3 m. See tähendab soovituslikel püsimetsanduse aladel okasmetsades liitumisaega vähemalt mõisted ja lahendused 15 aastat. Sisuliselt on tegemist püsimetsandusega identse, vaid näiliselt uuendusraiet võimaldava üldplaneeringus vajavad piiranguga. Antud tingimus tekitab olukorra, kus jätkusuutlikku metsakasvatust viljeleda sooviv omanik täiendavat arutelu ning peab uue metsapõlve rajamisel eelistama okaspuule lehtpuud, mis seab omakorda ohtu Vormsile omaste vaadatakse üle enne oksmetsade säilimise pikemas perspektiivis ja ei teeni teisi säästva metsamajanduse eesmärke. Kui antud järgmise eskiisi piirangu kehtestamise eesmärk on maastikuilme säilitamine, siis teeme ettepaneku, määratleda avalikustamist. lageraieala pindalaline piirang 1 ha ilma kehtivast seadusandlusest erineva uuenenuks arvestamise miinimumkõrguse kehtestamiseta. Palume täpsustada üldplaneeringu seletuskirja lk 22 toodud tingimuse metsamajandamisel tuleb säilitada eraldised, kus leidub üle 100-aasta vanuseid ja õõnsustega puid sisu. Eraldise kui metsamaa arvestusühiku säilimine ei ole kuidagi seotud metsamajandamisega. Metsamaa inventeerimine ja andmete eraldiste kaupa Metsaregistrisse kandmine on maaomaniku otsus ning vanemate kui 10- aastaste inventeerimisandmete kehtetuks muutumine on sätestatud Metsaseaduses ja selle 29 / 188 Vormsi valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise eelnõu arvamuste küsimiste vastuste tabel rakendusaktides. Metsamaa andmete olemasolu seostamine antud eraldisel asuvate looduslike tingimustega on meie hinnangul meelevaldne ja seadusevastane. Kui antud sõnastuse mõte on olnud välistada metsakasvatus eraldistel, kus leidub vähemalt kaks üle 100-aasta vanust ja õõnsustega puud, siis selliseid eraldisi on Vormsi metsades valdav enamik. Palume eemaldada püsimetsanduse mõiste tabelist 1 (lk 24-25) lähtuvalt eespool toodud Teadmiseks võetud. põhjendustest. Metsandusega seotud mõisted ja lahendused üldplaneeringus vajavad täiendavat arutelu ning vaadatakse üle enne järgmise eskiisi avalikustamist. Palun eemaldada üldplaneeringu seletuskirja punktist 2.8.2.3. (sh tabel 1) kuivendamise piiranguga Teadmiseks võetud. seotud alad. Selgitame, et kuivendamine mõjutab pikas perspektiivis looduskooslust, kuid ei mõjuta maakasutust, st ala jääb ka peale kuivendust looduslikuks ja toimima rohevõrgustiku osana. Võttes Metsandusega seotud arvesse, et märgadel pinnastel on seoses pehmete talvedega pinnasekahjustuste vältimiseks sobivam mõisted ja lahendused raietööde aeg hilissuvisel perioodil, siis toimiv kuivendusvõrk aitab sellele kaasa. üldplaneeringus vajavad täiendavat arutelu ning vaadatakse üle enne järgmise eskiisi avalikustamist. Juhime tähelepanu, et rohevõrgustiku eesmärkide kirjelduses (lk 53) kliimamuutuste leevendamise Teadmiseks võetud. väljatoomisel on vastuolu eespool toodud rohevõrgustikuga seotud raiepiirangutega. Tavametsakasvatusest nii tehnoloogia kui maakasutuse mõttes ressursimahukama varumisviisi ja Metsandusega seotud kvaliteedilt valdavalt energiaks sobiva puidu varumine püsimetsanduses ei leevenda kliimamuutusi. mõisted ja lahendused Kvaliteetne puit ja biomass otseselt asendavad fossiilset tooret ja on seejuures süsinikuneutraalne üldplaneeringus vajavad (koosneb atmosfäärist võetud süsinikust). Lähtudes asjaolust, et kliimamuutus mõjutab ka elurikkust täiendavat arutelu ning (mitte vastupidi), siis teeme ettepaneku sisustada üldplaneeringu seletuskirjas rohevõrgustikuga seonduv vaadatakse üle enne nii, et esiplaanil oleks kliimamuutuste leevendamisega seotud meetmed. Vaid nii on võimalik jõuda ka järgmise eskiisi elurikkuse hoidmiseni. Laiemalt, kui omavalitsus soovib üldplaneeringuga leevendada kliimamuutusi avalikustamist. vähendades süsinikuheidet, siis tuleks keskenduda majanduse ja eelkõige tarbimise ressursisäästlikkusele. Sealjuures tuleb teha ka valikuid, eelistada eluliselt vajalikke prioriteete ja ressursisäästlikumaid lahendusi. Püsimetsandus võimaldab suurel pindalal harrastada toredana tunduvat maastikukunsti, kuid kvaliteetse puiduvaru tagamiseks see ei sobi ja loodusvarade kasutamisel säästlikkuse poolest eeskujuks ei ole. 30 / 188 Vormsi valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise eelnõu arvamuste küsimiste vastuste tabel Selgitame täiendavalt, et metsakasvatus Vormsi saarel on juba praegu väga komplitseeritud ja raiepiirangute asemel on limiteerivaks teguriks praamiühendus mandriga, mis piirab puidu äraveo mahtu saarelt tarbijani. Majandamine püsimetsana või sellega sisuliselt identse uuendusraieviisiga (0,5 ha piirang lageraielangi suurusele ja uuenemise kõrguse piirang) teeb selle metsaomanikule veelgi kulukamaks ja vähendab seega konkurentsivõimalusi metsaomanikega mandril. Antud piirang on sarnane Soomes katsetatava püsimetsanduse praktikaga, kus on lubatud kuni 0,3 ha suuruste häilude raie koos ümbritseva puistu tugeva harvendamisega. Sugugi mitte vähem tähtis pole ka tõsiasi, et selline tegevus halvab metsa puidupõhise majandusliku perspektiivi kaugemas tulevikus. Samas sisaldab Vormsi mets ka täna juba erinevaid loodusväärtusi ja looduskaitsealasid. Antud eelnõus kavandatud piirangud ei loo meie hinnangul ühtegi lisandväärtust olemasolevale. Pigem vastupidi, väljalangenud ja vigastatud puude raiel kõlbab see valdavalt vaid energia saamiseks. Sealjuures, ka looduskaitseliselt on selliste puude raie millel majanduslikku väärtust enam pole, kuid alles hakkavad loodusrikkusesse panustama, kõige halvem praktika. Rohevõrgustiku üldiste maakasutus- ja ehitustingimuste juures (lk 54) on p 5 all toodud arendustegevuse Ettepanekuga arvestatakse. eelneva uuringuvajadusena välja ainult ulukite liikumis uuring. Juhime tähelepanu, et kuna arendustegevus hävitab toimiva ökosüsteemi täielikult ilma hilisema taastumisvõimaluseta, on antud Tingimused vaadatakse üle maastikumuutuse elluviimiseks vajalik lisaks ulukite liikumise uuringule hinnata mõju ka linnustikule ja ja seletuskirja täpsustatakse. taimestikule. Palun eemaldada KAH-alade maakasutustingimuste osast (lk 55) punkt tekstiga: kohalikku omavalitsust Ettepanekuga arvestatakse. ja piirinaabreid tuleb teavitada metsaraie plaanidest enne metsateatise esitamist. Koostöö omavalitsusega on kirjeldatud järgmises punktis, mida antud punkt lihtsalt dubleerib. Veel selgitame, et KAH alade määramine vajab raiealadega piirnevate eluhoonete omanike teavitamine on osa RMK tööprotsessist juba aastaid. Kõigi RMK-ga läbi rääkimist. raiealaga piirnevate maaomanike teavitamiseks on Metsaregistris samuti juba aastaid toimiv lahendus olemas. Palume eemaldada sama tingimuste ploki teisest punktist rohevõrgustikku ja püsimetsandust puudutav Teadmiseks võetud. osa. Selgitame, et metsakasvatuslikul eesmärgil tehtavad raied ei mõjuta rohevõrgustiku toimimist, kuna ala jääb edasi looduskoosluseks ka peale raiet ja seega ei ole erinevalt maakasutust muutvast raadamisest Metsandusega seotud rohevõrgustiku tingimuste arvessevõtmine põhjendatud. Püsimetsandusse puutuvat oleme selgitanud mõisted ja lahendused antud kirjas eelnevalt. üldplaneeringus vajavad täiendavat arutelu ning vaadatakse üle enne järgmise eskiisi avalikustamist. 31 / 188 Vormsi valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise eelnõu arvamuste küsimiste vastuste tabel Teeme ettepaneku punktis 2.11.16. käsitleda täpsemalt hobuliiklusega seonduvat. Ratsutamise Teadmiseks võetud. tallamiskoormus on suurem jalgsi ja jalgrattaga liikumisest ja võttes arvesse antud liikumisviisi võimalikku kasvu tulevikus võib osutuda oluliseks sellele üldplaneeringus täiendavat tähelepanu pöörata. Teemat täpsustatakse. Teeme ettepaneku täiendada Diby ja Norrby väikesadamate skeeme 9 (lk 68) ja 11 (lk 69) RMK poolt Ettepanekuga arvestatakse. kavandatavate vaateplatvormidega ja vajadusel lisada ka üldplaneeringu seletuskirja viide, et RMK on kavandamas olemasolevate piirivalverajatiste rekonstrueerimist vaateplatvormideks. Oleme seda küsimust arutanud ka 18.01.2024 RMK ja valla vahel toimunud kohtumisel. Palume eemaldada maakasutuse kaardiandmetest RMK halduses olevalt riigimaa kinnistult Vormsi Ettepanekuga arvestatakse. metskond 66 (90701:001:0514) elamumaa juhtotstarve. Antud kinnisasja soovib RMK kasutada oma põhitegevuseks, s.o. metsakasvatuseks; Palume eemaldada maakasutuse kaardiandmetest RMK halduses olevalt riigimaa kinnistult Vormsi Ettepanekuga arvestatakse. metskond 61 (90701:001:0495) tootmismaa juhtotstarve. Leiame, et elurikkuse säilitamiseks saarel, oluline majandada antud ala looduslikuna ja üldse vältida igasugust looduskoosluste raadamist. Kokkuvõtteks leiame, et üldplaneeringu eelnõu praeguses versioonis toodu ei ole metsakasvatuse mõttes Teadmiseks võetud. pikemas perspektiivis jätkusuutlik. Metsauuenduse mahu vähendamine saarel viib metsade vanuselise struktuuri ühtlustumisele, mille negatiivne mõju avaldub alles tulevikus peale koostatava üldplaneeringu kehtivusperioodi. Oleme valmis koostööks Vormsi vallavalitsusega, et leida üldplaneeringusse kõikide osapoolte huve arvesse võtvad ja Vormsi saarele sobivad jätkusuutlikud metsakasvatusvõtted. ERAISIKUD; ETTEVÕTTED JA VABAÜHENUDSED Borrby külasüdames on Üldplaneeringus avalike teedena märgitud Borrby küla läbivad teed ning kaks 7-1/31/2024 Ettepanekuga arvestatakse. tupikteed mis viivad Mere/Padasa ning Kivihindersi kinnistuteni. Masasa ja Paepealse kinnistuni viiv tee 20.05.2024 on mingil põhjusel märgitud matkarajana. Matkaraja eesmärk on piirata liikumist võõrastele Palun Vallavalitsusel tagada Borrby külasüdames avalike teede (sisuliselt küla tänavad) selliselt, et külas mootorsõidukitele antud oleks toimiv tänavate võrgustik ning ligupääs avalike teede kaudu kõigile elamumaa kinnistutele ja teelõigul. Juhime elamutele. tähelepanu, et matkateed ei vii vaid Masasa ja Paepealse Palun selgitada, millisel alusel on mõnedele kinnistutele ligipääsuteed(tupikteed) küla südames kinnistuni vaid jätkuvad kavandatud avalike teedena ning mõned mitte. Palun tagada võrdne kohtlemine. matkarajana. Vastavalt ettepanekule saab avalik 32 / 188 Vormsi valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise eelnõu arvamuste küsimiste vastuste tabel Kõigile ülejäänud elamumaa kinnistutele Borrby külasüdames on tagatud juurdepääs avalikult teelt, miks tee märgitud Masasa on siin tehtud erand? kinnistuni. Eeldame, et matkateele ei Põhjendatud ei ole Vallavalitsuse arvamus, mille kohaselt: “Põhjendatud on avaliku kasutusega teelõik ole mõeldud mitte mõeldes kinnistult edasi minevale matkateele. Omanikud saavad oma kinnistule sõita ka mööda hüpoteegi seadmist, vaid matkateed.”.(1) Matkatee ei anna õigust kinnistule sõita.(2) Matkateed ei hooldata sarnaselt isikliku kasutusõiguse üldkasutatavatele teedele; (#) Matkateele esitatavad nõuded ei pea tagama seal autoga sõitmise seadmist. võimalikkust (4) Kes kannab matkatee hooldamisega kaasnevad kulud? Palun võrdset kohtlemist. Vaadatakse üle matkateede Külasüdamiku piires peab olema tagatud tänavate vōrgustik ning praktikas eeldab matkatee kasutamine täpsem staatus hüpoteekide seadmist teed läbivatele kinnistutele, mis (i) on põhjendamatult koormav ja ei kohtle üldplaneeringus ja võrdselt kõiki kǔlasüdamiku elamuomanikke ja (ii) arvestades teed läbivate kinnistute omanikke ning eristatakse need, mille nende senist käitumist teede sulgemisel ei ole tõenäiliselt võimalik või toob kaasa pika kohtutee ja kulud, kohta on vajalik teha leping loodan et Vallavalitsus need hüvitab. ja need, mille puhul antakse informatsioon raja kui Palun Vallavalitsusel tagada kinnistutele ligipääs külasüdamiku piires ning võrdne kohtlemine. pärandkultuuri objekti kohta. Palun muuta Üldplaneeringus Borrby sadama tee ja Masasa kinnistu vaheline teelõik (lisatud joonisel märgitud punasega) avalikult kasutatavaks teeks. Matkarada ei ole märgitud kohal kunagi olnud, tegelik ajalooline matkarada/tee viimane osa on alati 7-1/34/2024 Ettepanekuga arvestatakse kulgenud läbi Stoastonte kinnistu. Kinnistu omanik sulges selle mõned aastad tagasi tee aiaga ning 20.05.2024 hävitas tee looduses. Veel 2022 aasta maameti kaartil oli tee märgitud tegelikus asukohas (vt lisatud foto) Matkaraja asukohta Kõigul varasematel kaartidel (sh ajaloolised kaardid, Maaameti varasemad kaardid, üldplaneeringu kohandatakse vastavalt varasemad versioonid) on ühendus üldkasutatava teega läbinud Stoastonte kinnistut. Vaid viimadel varasema raja asukohaga. maaameti kaardil on tee viimane ots puudu, kuna see on looduses tänaseks mittenähtav omaniku Vajadusel vaadatakse üle tegevuse tõttu (vt Maaameti kaardirakendused ja ortofotod). matkateede täpsem staatus üldplaneeringus ja Kes, miks ja millisel alusel on tee trassi muutnud? eristatakse need, mille kohta on vajalik teha leping Kes, miks ja millisel alusel kavandab uue täiendava kitsenduse seadmist meie kinnistule! ja need, mille puhul antakse Matkaraja kulgemiseks vastavalt plaanil märgitule tuleks rajada uus tee läbi tiheda männimetsa ning informatsioon raja kui langetada minimaalselt 10-15 suurt puud ja rajada uus teepõhi. Stoastonte kinnistul on tee trass jätkuvalt pärandkultuuri objekti vaba ja olemas. kohta. Miks ja millisel alusel kavandab planeeringu koostaja uue tee rajamist meie kinnistule? 33 / 188 Vormsi valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise eelnõu arvamuste küsimiste vastuste tabel Märgitud matkajal trassil paiknevad seduslikul alusel rajatud päikesepark, elektriliin ja puhastusseadmed ning nende kaitsevööndid, seega raja selline asukoht ei ole ka füüsiliselt võimalik. Palume viga viivitamatult parandada, kanda plaanil matkatee asukoht vastavalt tegelikule ja ajaloolisele paiknemisele ning kirjalikult informeerida sellest ka kinnistu omanikke. 7-1/48/2024 Teen ettepaneku muuta eskiisi kaardimaterjalides matkatee, mis läbib katastriüksusi 90701:001:0910, Ettepanekut kaalutakse. 90701:001:0906, 90701: 002:0042 ja 907001:001:0908 ka sõidukiga sõidetavaks üldkasutatavaks teeks. Sest tee on väga lühike ja matkatee funktsiooni ta ei täidaks. Tee jooksmine osaliselt mööda katastriüksuste piire annab Mitme nimetatud kinnistu 17.06.2024 tunnistust sellest, et tegemist on traditsioonilise juurdepääsuteega lähikonna kinnistutele. osas on kas detailplaneering koostamisel või detailplaneeringu vajadus otsustamisel. Koostamisel olevas detailplaneeringus tuleb sõidukiga kasutatavad 34 / 188 Vormsi valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise eelnõu arvamuste küsimiste vastuste tabel teed täpsemalt planeerida ja leppida kokku kasutus. Samas teen ettepaneku eskiisi kaardimaterjalides Rumpo teest mere pool oleva matkatee pikendamiseks kuni lasteranna teeni. Kuna see mõnus metsatee liigub paralleelselt vallateega, siis oleks see kasutatav matkateena Ettepanekut kaalutakse. Rumpost Hullosse, kus on olemas ka kunagise tee koht. Täna on raja viimane lõik halvasti läbitav. Vajadusel vaadatakse üle matkateede täpsem staatus üldplaneeringus ja eristatakse need, mille kohta on vajalik teha leping ja need, mille puhul antakse informatsioon raja kui pärandkultuuri objektikohta. 7-1/50/2024 Planeerida Norrby külas Põhja kinnistu 90701:001:0915 elamumaaks. Lisana nr 1 lisatud „Vormsi valla üldplaneeringu Ettepanekuga ei arvestata. maakasutuse põhisuundade ja juhtotstarbe ning ehitustingimuste täpsustamise teemaplaneering“ kaart, mis hõlmab (18.12.2023) endas 6 aastat kestnud arutelude tulemusel tekkinud kogukondliku kokkulepet ning tänase üldplaneeringu arutelul Algatatud on ei saa ja ei tohiks nendest kokkulepetest üle ega ümber vaadata. Põhja kinnistu on nimetatud M1 ehk reserveeritud detailplaneering, mille maatulundusala hoonete ehitamise õigusega, mis annab selgelt mõista, et hoonestus nimetatud alale on lubatud 16.06.2024 käigus on võimalik Põhja ning kõrval oleval krundil on majapidamine olemas. Sooviks samaväärselt koduhoovi luua. Planeerida sõidutee kinnistu teema lahendada. ümber Põhja kinnistu Martini kinnistuni. Märgitud kaardil punase jämeda joonega: Seesuguste detailsete teemade lahendamiseks on detailplaneeringu menetlus. 35 / 188 Vormsi valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise eelnõu arvamuste küsimiste vastuste tabel Lisa: 36 / 188 Vormsi valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise eelnõu arvamuste küsimiste vastuste tabel Vormsi valla üldplaneeringu eskiisi avalikustamisel saime telefonikõnes Vormsi vallavanemaga ja Vormsi 7-1/67/2024 Ettepanekut kaalutakse. üldplaneeringu koostaja/kontaktisikuga positiivseid vastuseid alltoodud küsimustele, aga igaks juhuks 19.06.2024 veel kord toome ettepanekuid uue üldplaneeringu menetlusse: Vajadusel vaadatakse üle matkateede täpsem staatus 1. Kinnistute katastritunnustega 90701:001:0397, 90701:001:0632, 90701:001:0255, 90701:001:0601 üldplaneeringus ja omanikud ning kinnistute 90701:001:0550, 90701:001:0631 ja 90701:001:0629 eristatakse need, mille kohta on vajalik teha leping kasutajad/rentnikud ei nõustu üldplaneeringu kaardile nende kinnistute maa-alade osas ja need, mille puhul antakse tähistatud maa-alade matkatee maa-alana märkimisega muu hulgas järgnevatel põhjustel ja informatsioon raja kui pärandkultuuri kaalutlustel: objektikohta. Kinnistul 90701:001:0397, 90701:001:0255, 90701:001:0601, 90701:001:0601, 90701:001:0631 ei asu ühtki avalikult kasutatavat teed, sh ei ole maaomanike andmetel nimetatud kinnistute suhtes isegi ühtki teed registreeritud. Vallal puudub õiguslik alus ülalnimetatud kinnistutele maaomanike tahte vastaselt mis 37 / 188 Vormsi valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise eelnõu arvamuste küsimiste vastuste tabel tahes tee (sh matkatee) rajamiseks. Ülalnimetatud kinnistute osas üldplaneeringu kaardile olematu matkatee märkimine vaieldamatult kahjustab maaomanike huve ja riivab ebaproportsionaalselt omandiõigust, kusjuures ülekaalukas avalik huvi selleks puudub. Muu hulgas oleks selle tagajärjeks arvestades planeerimisseaduse § 74 lg-s 3 sätesta tuga vaieldamatult kinnistute väärtuse vähenemine, sest ei saa välistada, et edaspidi võidakse asuda sellise üldplaneeringu alusel seadma kitsendusi. Maaomanike omandiõigust (sh õigus kasutada oma kinnistut) tohib piirata ja kitsendada üksnes seadusega sätestatud juhul ja korras. Üldplaneeringu kaardil tähistatud maa-alad ei asu kallasraja piirides (st asuvad väljaspool kallasrada). Ülalnimetatud kinnistute omanikud ei ole kohustatud võimaldama nendelt kinnistutelt läbipääsemist mujal kui kallasrajal. Asjaolu, et keegi on kinnistuomanikelt selleks luba küsimata ja saamata varem neid kinnistuid väljaspool kallasrada omavoliliselt kasutanud ja muu hulgas sõidukitega kinnistute maapinda kahjustades tekitanud maapinnale nähtavad jäljed, sh vaalud, ei anna kohalikule omavalitsusele mingit õiguslikku alust asuda sellist ebaseaduslikku maakasutust üldplaneeringu kaudu seadustama. Maaomanikud ei ole kohustatud taluma sellise maakasutusega kaasnevaid mõjusid ega kandma sellega tekkivaid risk. Vald ei ole seniajani ülalnimetatud kinnistute omanikega nende kinnistutega seonduvalt arutanud küsimusi ega saavutanud kokkulepet neid küsimustes, kas ja millistel tingimustel oleksid need maaomanikud nõus läbi nende kinnistute matkatee kulgemisega, sh millistele tingimustele ja nõuetele matkatee vastama peab ning kelle kulul ja millistel tingimustel matkatee rajatakse ja edaspidi seda hooldatakse, kes tagab eramaale loodava matkatee (kui eratee) kasutamise ohutuse ja kes vastutab sellise tee kasutamisel tekkiva kahju (sh isiku- või varakahju) eest jne. Maaomanikud leiavad, et sellises olukorras üldplaneeringu kaardile ülalnimetatud kinnistute osas maaomanike tahte vastaselt mingi maa-ala olematu (teena mitteeksisteeriva) matkateena märkimine oleks antud juhul vaieldamatult maaomanike omandiõiguse ebaproportsionaalne riive ning oleks isegi käsitatav valla kui võimukandja poolt oma võimu ühekülgselt, eramaa omanike huvisid mittearvestavalt ning diskrimineerivalt teostamisena, mis ei ole lubatav. 2. Üldplaneeringu eskiisi kaardil matkatee Vormsi Tuletorni Linnaku elumajani aiaga piiratud koduhoovis Ettepanekuga arvestatakse on absurdi teatri tipp. Isegi Vormsi Valla kodulehel Avasta vormsi | Vormsi Vormsi külalse meelespeas on osaliselt. kirjas et matkates tuleb väldida kohalike elanike koduhoove. Telefonikõnes Vallavanemaga ja Üldplaneeringu kontaktisikuga saime vastust et see matkarada lõik oli väike eksimus ja ootame Vajadusel vaadatakse üle parendamisi ka üldplaneeringu kaardil. matkateede täpsem staatus üldplaneeringus ja eristatakse need, mille kohta on vajalik teha leping ja need, mille puhul antakse informatsioon raja kui pärandkultuuri objektikohta. 38 / 188 Vormsi valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise eelnõu arvamuste küsimiste vastuste tabel 3. Kolmas täpsustus on seotud pikajalise rendile võetud „kolmnurkuga” Vormsi Tuletorni Linnaku ees, osa Teadmiseks võetud. millest on eraomandis. Puhke- ja virgestustegevuse maa-ala seadistamine on ebaarusaadav kuna Puhkevirgestusmaa ei olemasolev väike autodele/ väikestele bussidele ettenähtud Saxby Tuletorni tee lõik on aastaringselt takista avaliku tee kasutust. kasutuses nii 4le Tuletorni Linnaku autodele/ traktorile kui ka jalgratturitele. On raske ette kujutada kuidas sellel väiksel maatükil on võimalik veel puhkuala seadistada. Ja äkki üldplaneeringu koostajad oskavad seletada näiteks olukorda kus 2 autot kohtuvad 300 meetrilise 1,5-2 meetrit laiusega metsatee teelõigul –kumb neist peab tagakäiguga sõita 300 meetrit juhul kui tee on Vormsi Tuletorni muuseumi ja Tuletorni külastajatega täis. Teine küsimus on kas noortele lastekärudega emadele tuleb hüpata teelt paremale või vasakule, metsa või kraavi juhul kui selles tee metsatelõigul sõidab isegi väike 9 kohaline turistidega buss. Räägimata sellest et Saxby rand kogu ulutuses asub Vormsi Saxby piiranguvööndis ning suuremad külastajate kogumised tuleb eelnevalt kooskõlastada ning luba saada Keskkonaametist. On arusaadav et Vormsi üldplaneeringu koostajatel ei olnud aega või soovi vaadata kohapeal kõik Vormsi saare maad ning üldplaneeringu koostajad kasutasid rohkem online kaarte ning Facebooki „arvamusi” üldplaneeringu koostamisel. Aga omalt poolt rõõmuga leiame aega et näidata kohapeal ja seletada Vormsi ilusamate kohtade tuleviku visiooni ning olemasolevate eraomanikute õigusi Kehtivas Vormsi valla üldplaneeringus on märgitud Hosby külasüdamikuks, kus puudub ühtlasi 7-1/41/2024 Ettepanekuga ei arvestata. detailplaneeringu koostamise kohustus, olemasolevaid talukohti hõlmava ala Oja kinnistust (katastriüksus 4.06.2024 tunnusega: 90701:003:0530) pikki Hosby küla teeserva kuni Larase kinnistuni (katastriüksus tunnusega Koostatavas 90701:003:0702). üldplaneeringus (sh lähtseisukohad) on võetud Uue üldplaneeringu eelnõus on pikendatud „ajaloolist külasüdamiku ala“ kuni katastriüksuseni üheks põhimõtteks, et on tunnusega: 90701:003:0372 (k.a). Avaldajad ei näe sellisel külasüdamiku laiendamisel põhjendatust. vajalik luua kohti, kuhu saab Senise külasüdamikuga liidetavad maaüksused ei vasta üldplaneeringu eelnõus toodud külasüdamiku elanikele võimalusi pakkuda määratlusele.1 Tegemist ei ole ajalooliselt väljakujunenud hoonestusalaga. Ainult Põllu kinnistul elukoha rajamiseks. 90701:003:0480 ja Mureli kinnistul (90701:001:0607) on olnud ajalooliselt asustus, kuid see on hävinud Võimalike uute ehituste juba aastakümneid või isegi aastasadu tagasi. Samuti on nimetatud kinnistutel taluõued paiknenud rajamine kompaktsetele maaüksuse merest kõige kaugemas otsas. Menetluses oleva üldplaneeringu maakasutuskaardil on ehitusaladele, kus need on ehituskeeluvööndi vähendamise ettepanek tehtud aga tee äärde ja sugugi mitte hävinenud hoonestuse sobilikud ja kus need asukohta. järgivad väljakujunenud külastruktuuri. [1 ÜP seletuskiri: „Külas asuv tihedama asustusega piirkond, mis on ajalooliselt välja kujunenud ning kus Külasüdamikesse tuleb järgida ühtseid ehitustingimusi. Külasüdamiku aladel võib, aga ei pruugi olla ühist tehnovõrkude potentsiaali loomine on lahendust.“] asjakohane, seal on ka võimalused teenustele Avaldajad toetavad kehtiva valla üldplaneeringu kohast põhimõtet, et väljaspool põliskülade südamikke tuleb eelistada rohke haljastusega ümbritsetud hajahoonestust vanadel alusmüüridel või külasüdamikku 39 / 188 Vormsi valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise eelnõu arvamuste küsimiste vastuste tabel täiendavas naabruses ning sealjuures kuulub ehituskeeluvööndi vähendamine ja ehitusõiguse lubamine (teehooldus, individuaalselt kaalumisele. Kindlasti ei ole põhjendatud laiendada külasüdamikku (eriti veel „ajaloolist jäätmemajandus jms). külasüdamikku“) väljaspoole tegelikku viimastel aastakümnetel väljakujunenud hoonestust. Avaldajad mõistavad, et Hosby külasüdamiku laiendamise ja ehituskeeluvööndi vähendamise taga on MTÜ Hosby Külaselts ning üksikute maatulundusmaa omanike era- ja ärihuvid. Avaldajad leiavad, et maaomaniku huvi oma kinnistul ehitustegevust ja äritegevust arendada ei kaalu üles kogukonna huvi säilitada senist elukeskkonda ja looduskeskkonda. Keskkonnaamet on pidanud Vormsi vallavalitsusele hiljuti koolituse ehituskeeluvööndi vähendamisest, mis on leitav ka valla kodulehel.2 Keskkonnaamet on korduvalt selgitanud, et ehituskeeluvööndi vähendamine saab toimuda ainult erandlikel asjaoludel, milleks saab äärmisel juhul olla vana talukoha taastamine endises asukohas. Kindlasti on ranna looduskooslusele ja Väinamere hoiuala kaitse eeskirjaga kaitstavatele liikidele oluliselt koormavaks turismitalu ja telkla rajamine senisesse ehituskeeluvööndisse. Majutusettevõtte puhul on kasutuskoormus palju suurem kui elamuüksuse puhul, mida võib-olla kasutatakse vaid suvepuhkuse ajal. [2 https://vormsi.ee/kutse-infotund-ehituskeeluvoondiga-seotud-teemadel/] Palume mitte märkida ajaloolise külasüdamiku ja ehituskeeluvööndi vähendamise ettepaneku alla Oja kinnistust lääne suunda jäävat ala. Lisaks teeme ettepaneku võtta kohaliku kaitse alla tervikuna ajalooline Söderby mõisa territoorium (Kirsi Selgitus. kinnistu). Antud ala peaks lähtuvalt oma väärtusest pärandobjektina säilitama sellisena, nagu ta on. Söderby mõis on pärandobjektina kaardil ja selle hoidmiseks on seatud tingimused. Tingimustes on, et Söderby kõrtsi ja endise mõisaaseme puhul tuleb säilitada maastikuline eripära, ehitustegevuse kavandamise korral tuleb projekteerimisel koostada võimalike mõjude analüüs. 40 / 188 Vormsi valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise eelnõu arvamuste küsimiste vastuste tabel Vajadusel täpsustatakse tingimusi. Üldplaneeringu eelnõu seletuskirjas toodud detailplaneeringu kohustuslike juhtude osas teeme Selgitus. ettepaneku, et turismiarenduse kohalt ei piirataks detailplaneeringu kohustuslikkust üksnes enam kui kuuest hoonest koosneva majutuskompleksi rajamisega. Samas kui vaid kolme elamu kavandamisel on Detailplaneeringu peetud detailplaneeringu koostamist kohustuslikuks, saab viie hoonega majutusasutuse rajada ilma koostamise vajadus on detailplaneeringuta. Avaldajad ei pea seda kuidagi tasakaalustatuks. Nagu eespool mainisime, tekitab seotud avalikkuse majutusasutus oluliselt suuremat kasutuskoormust nii prügi ja fekaalijäätmete osas ning toob kaasa kaasamise vajadusega ja rohkem ranna taimekoosluste tallamist. Seega on põhjendatud mistahes majutusasutuse rajamisele suurema tervikliku ala seada detailplaneeringu koostamise kohustus. lahenduse välja töötamise vajadusega. Majutustegevusega kaasnevad häiringuid, mis kindlasti on seotud plaanitava majutusasutuse asukohaga. Igas asukohas ei ole asjakohane detailplaneeringu koostamine (nt häiringud puuduvad, sest majutusasutus on eraldatud). Vajadusel saab teha majutusasutusele projekteerimistingimuste menetluse avatud menetlusena, mis võimaldab nii naabrite kui kaugemate kavandatust mõjutatud isikute kaasamist. Samuti palume muuta majutusasutustele seatud piiranguid - turismi- ja majutustegevusega seotud uute Ettepanekuga ei arvestata. hoonete ehitamine võib olla lubatud külasüdamikest ja eluhoonetest vähemalt 500 m kaugusel (nõue ei kehti Hullo külas). Ettepaneku põhjuseks on asjaolu, et turistidena Vormsit külastavad inimesed ei pruugi austada püsielanike ja püsisuvitajate rahu. Lärmakaid nädalavahetusi ja üritusi pidavatest külastajatest 41 / 188 Vormsi valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise eelnõu arvamuste küsimiste vastuste tabel tekkivate probleemide vältimiseks, on mõistlik hoida majutusasutused eemal ajaloolistest Leiame, et 500 m on liiga külasüdamikest. range nõue. 200 m on häiringute poolest piisav. Palume eeltoodud ettepanekuid võtta arvesse Vormsi valla üldplaneeringus koostamisel. Teen ettepaneku laiendada eskiisis toodud Norrby külasüdamiku lõunaosas, s.h. Läänehansase ja 7-1/43/2024 Ettepanekuga ei arvestata. Edelahansase maatükkidel, külasüdamiku piiri riigimaanteest lääne suunas kuni 5m samakõrgusjooneni. 09.06.2024 Tegemist on ühtlaselt kõrge alaga ja külasüdamiku piiri nihutamine läände võimaldaks tulevikus Tegemist on Norrby küla potentsiaalsetel elamutel asetseda riigimaanteest turvalises kauguses. üldise struktuuri jätkamisega – talukohad asuvad tänava ääres. 70 m ulatust teest on hinnanguliselt piisav, et taluõu mõistlikult saaks rajada. Praegune piir on omakorda seotud rohevõrgustiku piiri ja sealsete koosluste väärtustamisega. Östery vkt 6, Borrby küla, Vormsi vald kinnistule (katastritunnusega: 90701:001:0114) on Vormsi 7-1/32/2024 Ettepanekuga arvestatakse. Vallavalitsuse 05.06.2015 korraldusega nr 35E 3 välja antud kolm kehtivat ehitusluba, ehitusalune ala on 20.05.2024 markeeritud kollasega (elamu on püstitamisel): Viitega failile https://vormsi.ee/wp- Östery vkt 6 kinnistult content/uploads/2024/05/2024.05.13_Vormsi_UP_KSH_eelnou-1.pdf ja täpsemalt selle punktile 12) ja võetakse EKV ettepanek joonisele 54, palun viia kooskõlla ja viirutada ülalpool kollasega markeeritud ala „arendusalana“ ära, sest seal on ehitusõigus (analoogselt naaberkinnistuga Östery vkt 5). juba olemas. Arendusalade piire korrigeeritakse, et Ka muu ÜP kaardimaterjal võiks selle määratlusega kooskõlas olla. need oleks asjakohased. 42 / 188 Vormsi valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise eelnõu arvamuste küsimiste vastuste tabel 7-1/44/2024 Täiendavalt: "Ettepanek on vähendada ehituskeelu vöönit kõnealuses piirkonnas 100m peale alustades Ettepanekuga arvestatakse. mõõtmist 1m kõrgusjoonelt mere poolt. Lisaks juhin tähelepanu, et Östery tee körval on körgepingeliin, 10.06.2024 mille piirangu tsoon on 10m liini teljest mölemale poole. Ehk et see kõnealune eskiisis olev 45m teest ei ÜP koostamise ole minu hinnangul pöhjendatud. Lisaks tuleb arvestada siin avalikku huvi seoses nn “matkateega", mille juhtkomisjon on seisukohal, rajamine või mitterajamine peaks toimuma läbi detailplaneeringu, kus on võimalus kõigi osapoolte huvid et kõnealusel alal tehakse rahuldada." ettepanek EKV vähendamiseks 100m (lisatud kaart EKV vähendamise ettepaneku muutmise osas ja kaks varasemat kirja, kus toodud ulatuses teest. Vastav ala põhjendused) märgitakse arendusalana ja kaarti korrigeeritakse. Kaugust arvestatakse tee 43 / 188 Vormsi valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise eelnõu arvamuste küsimiste vastuste tabel servast sarnaselt teiste küladega. 7-1/45/2024 1. Pöördume Teie poole seoses uue üldplaneeringu koostamisega Vormsil. Ettepanekuga arvestatakse 2. 15.03.2024 toimus Vormsi Vallavolikogu istung, kus võeti häältega 5-2 vastu otsus osaliselt. 10.06.2024 ehituskeeluvööndi vähendamise kohta vastavalt istungil arutatud alternatiivile nr 3. 1 Otsustati, et ÜP koostamise ehituskeeluvööndi (EKV) vähendamisel tuleks lähtuda looduses äratuntavatest orienteeridest. juhtkomisjon on seisukohal, Vallavolikogu otsuse kohaselt peaks üldplaneeringu ettepanekus toodud EKV vähendamise ala et alal tehakse ettepanek hõlmama ka kinnistut, mis jääb istungi ajal kaardil näidatust lõunasse (vt EKV vähendamise plaan EKV vähendamiseks – lisa 1). Allakirjutanud lähtusid eeldusest, et vallavolikogu otsusega vastuvõetud ettepanek vastavalt maaomanike kajastub ka üldplaneeringu projektis. ettepanekule, välja arvatud 1https://www.youtube.com/watch?v=8poe-3xuoEc, hääletamine ajahetkel 2:16:24 lõunapoolse tee osas. 44 / 188 Vormsi valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise eelnõu arvamuste küsimiste vastuste tabel Selgituseks: avalike teede jaoks ei ole vaja EKV vähendada. Lisa 1. Ettepanek EKV väherdamine 3. 17.05.2024 toimus Vormsi rahvamajas üldplaneeringu eskiisi tutvustamine, kus oli kavandatav ehituskeeluvööndi vähendamine toodud väiksemas määras kui 15.03.2024 koosolekul vastu oli võetud. 17.05.2024 toimunud tutvustamisel näidatud eskiisil jäi ehituskeeluvööndi vähendamise alast välja mitu kinnisasja, kelle kinnisasi oleks 15.03.2024 volikogu istungil vastuvõetud otsuse kohaselt pidanud jääma EKV vähendamise alasse. 4. Allakirjutanud paluvad, et vallavalitsus järgiks 15.03.2024 otsust ning teeks ettepaneku vähendada uue üldplaneeringuga ehituskeeluvööndit vastavalt vallavolikogu 15.03.2024 otsuses toodule. Allakirjutanud leiavad, et nii formaalse kui ka sisulise külje pealt tuleks järgida volikogu 15.03.2024 5. Formaalne pool. KOKS § 22 lg 1 p-de 31 ja 32 kohaselt kuulub üldplaneeringu algatamine ja kehtestamine ning üldplaneeringu vastuvõtmine ja avaliku väljapaneku väljakuulutamine volikogu ainupädevusse. KOKS § 45 lg 1 sätestab, et volikogu ainupädevusse kuuluvaid küsimusi 45 / 188 Vormsi valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise eelnõu arvamuste küsimiste vastuste tabel otsustatakse hääletamise teel. KOKS § 45 lg 5 sätestab, et volikogu otsustused tehakse poolthäälte enamusega. 6. Volikogu on 15.03.2024 teinud otsuse kehtestada uues üldplaneeringus EKV vähendamise alad vastavalt lisas 1 toodud plaanile. Allakirjutanutele ei ole teada, et volikogu oleks seda otsust muutnud. Kuna tegemist on volikogu ainupädevusse kuuluva valdkonnaga, siis ei ole seda otsust võimalik muuta ka ühegi teise organi otsusega. 7. Asjas tuleks seetõttu järgida 15.03.2024 otsuses toodud EKV vähendamise plaani, sest ükski pädev organ ei ole seda otsust muutnud. 8. Sisuline pool. EKV vähendamise ettepanek vastavalt 15.03.2024 otsuses toodule on mõistlik ka sisulise poole pealt ning toetaks allakirjutanute võimalust kasutada ja käsutada enda omandit. Lisaks oleks see kooskõlas ehituskeeluvööndi eesmärgiga, milleks on kaitsta loodust ranniku läheduses. Planeeritavast EKV vähendamise vööndist kalda poole on olemasolev avalik tee, mille kasutamise lõpetamist ei ole ette nähtud. Tegemist ei oleks seega ehitamise lubamist eraldatud looduslikku paika, vaid ehitamise lubamist olemasoleva ning sagedasti kasutatava tee kõrval, mis ei kahjustaks kuidagi looduskaitselisi eesmärke. 9. Lisaks on allakirjutanutel ka eluline huvi EKV vähendamise vastu, mis väljendub järgmises: 9.1. [Eraisik] – Lautri kinnistu omanik – soovib oma kinnistul asuvat pinnasteed ehitada ümber kruusateeks. Põhjus on asjaolus, et pinnastee muutub kevadiste ja sügiseste märgade hooaegade ajal sombuseks ja läbimatuks. Sama teed kasutavad lisaks maaomanikule veel neli kinnistut (Lõokese, Lepa, Norenda ja Männisalu), kes on samuti huvitatud, et nende kinnisasjadele oleks aastaringselt võimalik mõistlikult ligi pääseda. Ühtlasi võimaldab EKV vähendamine vastavalt volikogu otsusele ehitada Lautri kinnistule, olemasolevast avalikust kasutatavast teest ida poole, kariloomade lisasöötmiseks ja -jootmiseks vajalikke rajatised, mis kaunistab ja elavdab piirkonda. Keskkonnaamet on asunud seisukohale, et pinnastee ümberehitamine kruusateeks vajab eraldi luba ja kooskõlastamist, kuna väike osa olemasolevast pinnasteest asub hetkel EKV-s. Tegemist oleks ebamõistliku menetlusliku ressursi kulutamisega, sest olemasoleva pinnastee ümberehitamine kruusateeks ei kahjustaks kuidagi loodust, vaid võimaldaks vastupidiselt elanikel paremini tee peal liigelda ning vältida vajadust ümber põikamiseks, mis hetkel esineda võib. Seetõttu on mõistlik hõlmata Lautri kinnistu EKV vähendamise alasse, et võimaldada pinnastee ümberehitamist kruusateeks. 46 / 188 Vormsi valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise eelnõu arvamuste küsimiste vastuste tabel 9.2. [Eraisik] – Lepa kinnistu omaniku – huvi seisneb selles, et talle oleks tagatud sõidetav juurdepääsutee tema kinnistuni, mis läheb mööda Lautri kinnistut. Hetkel olemasolev näol on tegemist pinnasteega, mis on rajatud endisele merepõhjale. Pinnas on seetõttu pehme ja vajub ära. [Eraisikul] ei ole võimalik autot kahjustamata ega kinni jäämata võimalik sõita kevadel, sügisel ja talvel oma kinnistuni. Ühtlasi on hetkel väga keeruline tellida veokiga Lepa kinnistule ehitusmaterjale ja muud sarnast kaupa, sest taolised masinad võivad teede olukorda veelgi halvendada. Sellest tulenevalt on Lepa kinnistut väga keeruline ehituskõlblikuks muuta. 9.3. [Eraisik] ja [eraisik] – Lõokese kinnistu omanike – huvi seisneb samuti selles, et neile oleks tagatud juurdepääsutee nende kinnistuni, mis läheb mööda Lautri kinnistut. 9.4. [Eraisik] ja [eraisik] – kinnistu katastrinumbriga 90701:001:0355 omanike – huvi seisneb soovis hoonestada oma kinnistut 9.5. OÜ Vormsi MT – Mererahu kinnistu omaniku – huvi seisneb soovis ehitada oma kinnistule Ettepanekuga arvestatakse. hoone. Vormsi vallavolikogu 26.03.2018 otsuse nr 3 punktiga 3 on antud nõusolek ehitada ÜP koostamise Kersleti külas ligi 1,9 ha suurusele vanade vundamentidega katastriüksusele üks elamu ja juhtkomisjon on seisukohal, abihooned detailplaneeringut koostamata. et alal tehakse ettepanek EKV vähendamiseks. Keskkonnaamet edastas 13.05.2024 OÜ Vormsi MT kirjale vastuse nr 7-9/24/9807-2, kus on toodud mh järgmist: Juhime tähelepanu, et Mererahu ja Lautri „Kokkuvõttes on Mererahu kinnistule võimalik uusi hooneid ehitada üksnes alale, mis jääb kinnistule jääb hiireviu väljapoole ranna ehituskeeluvööndit, st u 900 m2 suurusele alale kinnistu kagunurgas.“ elupaiga vöönd. Eelviidatud 900 m2 on kogu kinnistu kõige madalam nurk ja seal kasvab noor kaasik. Lisaks jääks uus elamu naaberkruntide elamutele lähemale kui 100 meetrit. Vormsi üldplaneeringu punkti 1.12 kohaselt peab hajaasustuses jääma elamute vahele vähemalt 100-meetrine vahemaa. Keskkonnaameti viidatud 900-ruutmeetrise krundi peale ei ole seetõttu praktikas võimalik uut elamut ehitada, kuna see läheks vastuollu üldplaneeringu punktiga 1.12. Samas ei ole Mererahu kinnistu omanikul hetkel võimalik uut elamut ehitada ka kaugemale kui 100 meetrit eelmistest hoonetest, sest sellisel juhul satuks uus elamu EKV-sse. Tekib seega olukord, kus kinnistule on küll antud luba elamu ehitamiseks, kuid seda ei ole tegelikult võimalik realiseerida. 47 / 188 Vormsi valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise eelnõu arvamuste küsimiste vastuste tabel Selleks, et Vormsi Vallavolikogu 26.03.2018 otsuse nr 3 punktis 3 toodud otsustus oleks täidetav ning ehitamisel oleks võimalik järgida kõiki nõudeid, soovib Mererahu kinnistu omanik, et EKV-d vähendataks sellises ulatuses, nagu Vormsi Vallavolikogu 15.03.2024 istungil otsustati. 9.6. Üldplaneeringul on hetkel küll arvestatud ehituskeeluvööndit, kuid arvestamata on jäetud Ettepanekut kaalutakse. olemasolevate (Lautri ja Lõokese kinnistutel asuvate) hoonetega. Uue hoone minimaalne distants olemasolevatest hoonetest on 100 meetrit. Praeguse ettepaneku jõustumise korral ei oleks seda nõuet võimalik täita, mis tähendab, et kinnistu omanik ei saaks ehitusõigust realiseerida. 9.7. –[Eraisik] – Sookure, Metsatuka ja Pääsukese kinnistute omaniku – huvi seisneb selles, et talle Selgitus. oleks tagatud sõidetav juurdepääsutee tema kinnistuni. Hetkel olemasolev pinnastee on suure Kui tegemist on avaliku osa aastast raskesti läbitav ning võib sõidukeid kahjustada. Ehituskeeluvööndi vähendamine teega, ei ole EKV võimaldaks pinnastee kruusateeks ümber ehitada, mis tagaks kinnistuteni sõidukitega vähendamine vajalik. aastaringse juurdepääsu. 10. Lisaks toetab ehituskeeluvööndi vähendamist vastavalt vallavolikogu 15.03.2024 otsuses toodule Ettepanekuga arvestatakse. MTÜ Kerslinina Külaselts (edaspidi selts). Seltsi on loonud Kerslinina piirkonna elanikud ning selle ÜP koostamise eesmärkideks on mh piirkonnale olulise infrastruktuuri arendamine ning piirkonna elanike ja juhtkomisjon on seisukohal, kinnistuomanike huvide esindamine. Ehituskeeluvööndi vähendamine sellises ulatuses, nagu on et alal tehakse ettepanek vallavolikogu 15.03.2024 otsustanud, aitaks kaasa piirkonna infrastruktuuri arendamisele. Ühtlasi EKV vähendamiseks tagaks see kinnistuomanikele aastaringse pääsu oma kinnistuteni, mis on praeguse seisuga suure vastavalt maaomanike osa aastat raskendatud, sest olemasolevad pinnasteed lagunevad ning ei ole alati läbitavad. ettepanekule, välja arvatud 11. Ehituskeeluvööndit on selles alas ka varasemalt (Norenda ja Salt-Pearsi) detailplaneeringutega lõunapoolse tee osas. vähendatud ning planeeringute seletuskirjades on toodud, et see ei too kaasa negatiivset mõju Selgituseks: avalike teede keskkonnale. Nende detailplaneeringute alusel on praeguseks piirkonda mitu hoonet ehitatud ning jaoks ei ole vaja EKV planeeringutes toodud hinnangud on tõeseks osutunud – ehituskeeluvööndi vähendamine ei ole vähendada. toonud kaasa negatiivseid tagajärgi. 12. Ühtlasi oleks ka eluliselt mõistlik seade ehituskeeluvöönd looduses eristatavate märkide järgi, milleks oleks praegusel juhul eelkõige põhja-lõuna suunal kulgev avalikult kasutatav Kerslinina tee. Hetkel väljapakutud ehituskeeluvööndi vähendamise lahendus ei ole looduses tuvastatav ning võib viia olukorrani, kus keegi rajab mõne ehitise kogemata osaliselt alale, mis jääb endiselt ehituskeeluvööndiga hõlmatuks. Seades ehituskeeluvööndi kooskõlla loodusliku orientiiriga, on tagatud selgus piiri jooksmise osas, mis ennetab võimalikke eksitusi. 48 / 188 Vormsi valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise eelnõu arvamuste küsimiste vastuste tabel Eelnevast tulenevalt paluvad allakirjutanud, et vallavalitsus teeks ettepaneku vähendada uue üldplaneeringuga ehituskeeluvööndit vastavalt 15.03.2024 volikogu otsuses toodule. 7-1/49/2024 Olen ka esimesel kokkusaamisel maininud, et soovin üldplaneeringus kinnistule ehitusõigust nagu mulle Ettepanekuga arvestatakse. ostes see lubati. Samamoodi nagu on seal ümbritsevatel kinnistutel. (Kinnistu 90701:001:0112, Östery 4, 17.06.2024 Borrby) ÜP koostamise juhtkomisjon on seisukohal, et kõnealusel alal tehakse ettepanek EKV vähendamiseks 100m ulatuses teest. Vastav ala märgitakse arendusalana ja kaarti korrigeeritakse. Kaugust arvestatakse tee servast sarnaselt teiste küladega. 7-1/51/2024 1) Vormsi vallas Hosby külas asuva Agneta kinnistu (katastritunnus 90701:003:0239) ja Liiviku kinnistu Ettepanekuga ei arvestata. (katastritunnus 90701:001:0744) sihtotstarbeks määratakse üldplaneeringuga elamumaa; 15.06.2024 Kinnistud asuvad ehituskeeluvööndis ja ajalooline asustus alal puudub, samuti on tegemist metsastatud alaga, kus on liigikaitse küsimused. 2) Hosby küla südames olevat vähendatud ehituskeeluvööndi ala laiendatakse ida suunal alates Ettepanekuga ei arvestata. katastriüksuse 90701:001:0842 läänepiirist kuni Hosby tee lõpuni nii, et ehituskeeluvööndi põhjapoolseks piiriks on Hosby tee (kinnistu Hosby tee L4, katastritunnus 90701:001:0627). Obholmeni poolsaare tipus Ehituskeeluvööndi piirab ehituskeeluvööndi ulatust punktis 3 nimetatud ehituskeeluvööndi piir; vähendamist ei ole asjakohane kaaluda, sest ajalooline asustus puudub, samuti on tegemist metsastatud alaga, kus on ka liigikaitse küsimused. 49 / 188 Vormsi valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise eelnõu arvamuste küsimiste vastuste tabel 3) Liiviku kinnistu (katastritunnus 90701:001:0744) merega piirnevas osas vähendatakse Ettepanekuga ei arvestata. ehituskeeluvööndit, määrates ehituskeeluvööndi piiriks 50 m, arvestatuna 1 m kaldajoone kõrgusväärtusest; Ehituskeeluvööndi vähendamist ei ole asjakohane kaaluda, sest ajalooline asustus puudub, samuti on tegemist metsastatud alaga, kus on ka liigikaitse küsimused. 4) Ehituskeeluvööndi vähendamisel seatakse inimtegevusest lähtuva mõju piiramiseks järgmised Ettepanekuga ei arvestata tingimused: (1) a) ehitiste kavandamisel tuleb maksimaalselt säilitada kasvavat puu- ja põõsarinnet; b) Tehnorajatiste trassid ühendada võimalusel juurdepääsutee koridoriga, vähendades sellega kasvava puu- Ei ole asjakohane EKV ja põõsarinde raie vajadust; c) lisaks elamule on ühele kinnistule olemasolevat küla struktuuri arvestades vähendamise ettepanekut lubatud kavandada kokku kuni kolm kõrvalhoonet, sealhulgas üks kõrvalhoone veesõidukite hoidmiseks. teha ka pakutud leevendusmeetmete rakendamisel. 7-1/52/2024 Vormsi valla üldplaneeringu seletuskirja eelnõu (töö nr 2023-119) alalõik 2.10.2 käsitleb Ettepanekuga arvestatakse ehituskeeluvööndi vähendamist. EKV10 ettepanek kirjeldab väljakujunenud ehitusjoont Hosby külas, mis osaliselt. 16.06.2024 on väidetavalt 45 meetrit sõiduteest. Antud väide ei vasta tõele. Hetkel paiknevad majad kuni 70 m kaugusel sõiduteest (seda ka ajalooliselt). ÜP koostamise juhtkomisjon on seisukohal, Teen ettepaneku jätta see meetrite lugemine seletuskirjas välja või piiritleda see ca 125 meetriga et tehakse ettepanek EKV sõiduteest, nagu on märgitud avalikul väljapanekul oleva Vormsi valla üldplaneeringu eelnõu kaardile vähendamiseks 100m kinnistu 90701:003:0702 põhjapoolsele joonele, mis ühtlasi peaks käsitlema ka võrdset kohtlemist Hosby ulatuses teest. Kaarti külas. korrigeeritakse. Põhjendusena tooksin välja asjaolu, et hoovid hea tava järgi planeeritakse kinnistu lõunapoolsele küljele, mis 45 meetrise piirangu puhul liigub teele üsna lähedale ja põhjustab probleeme avalikult teelt kostva müra häiringu ning kruusateelt hoovi sattuva tolmuga. Seda kogeme ka hetkel praktikas, et kelle majapidamine on teele liialt lähedal, on rahulolematu, väga häiritud avalikul teel liiklemisest (näide – Hansase talu). Vaskussi kinnistu omanik teeb ettepaneku planeerida Hosby külas Vaskussi kinnistule (90701:003:0229) Ettepanekuga arvestatakse. ehituskeeluvööndi vähendamise lähtuvalt olemasolevast hoonestusest, et kinnistu omanikul oleks võimalik lõpuni minna kasutusloa taotlemise protsessiga. Eluhoone on ehitatud Vormsi Valla poolt ÜP koostamise väljastatud ehitusloa alusel. Antud olukorra võiks, saaks ja peaks lahendama sarnaselt nagu on teostatud juhtkomisjon on seisukohal, avalikul väljapanekul oleva Vormsi valla üldplaneeringu eelnõus EKV3, EKV4 jne. et õigustatud on EKV 50 / 188 Vormsi valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise eelnõu arvamuste küsimiste vastuste tabel vähendamine Vaskussi kinnistul seaduslikult ehitatud hoonete osas. Sellega proovib Vormsi vald seadustada tekkinud olukorra. 7-1/53/2024 Üldplaneeringu seletuskiri sätestab üheselt, et soodustatakse keskkonnasõbralikku ettevõtlust ja turismi. Ettepanekut kaalutakse. Samuti toetab seda Vormsi valla arengukava (2022-2030) eesmärk nr 3 (sh Valla arengukava kasutatakse 16.06.2024 volikogu ning vallavalitsuse tööplaanina, seda käsitletakse Vormsi kogukondliku kokkuleppena): Kaalutakse võimalust eristada väikseid Vormsil on soodsad tingimused keskkonnasõbraliku ettevõtluse ja turismi arenguks. Valla roll ettevõtluse kodumajutusi ja suuremaid arendamisel on toetav ja soodustav, järgitakse aastaringselt toimiva ettevõtluse arendamise sihti. Turism komplekse. on Vormsi arengus võtmekohal, saarel pakutakse kvaliteetset turismiteenust. Turismisektori ettevõtete poolt pakutava tootevaliku laiendamise ja turistile suunatud tegevuses hooajalisuse vähendamise ning teenuste kvaliteedi tõstmise soodustamine. Avalikul väljapanekul oleva Vormsi valla üldplaneeringu eelnõu 2.9.9 alalõik seab range 200 meetri piirangu uutele majutushoonetele külasüdamikest ja ka eluhoonetest. Tänane turismisektor on väljakujunenud ilma punaste joonte tõmbamisteta kaardile ning piirangute kehtestamisteta. Kui vaadata Vormsil väljakujunenud turismitaristut, siis sellele kehtestada soovivatele piirangutele vastab vaid 1-2 majutust terve saare peale. Leian, et see piirang on ebamõistlik, ettevõtlust ahistav ja mittevajalik ülereguleerimine (sh ebavõrdne kohtlemine) ning on vastuolus eesmärgiga, et turism on saare jaoks oluline. Ettepanek: Mitte piiritleda kodumajutuste sarnast (ühe seltskonna majutus) turismiteenust. Kodumajutus annabki audentsema tunde Vormsist turistile ja rikastab tema arusaama saare elust, kultuurist jne. Nimetatud kujul ettepanek (200 meetri piirangu uutele majutushoonetele külasüdamikest ja ka eluhoonetest) võiks käsitleda suuremaid puhkekeskuseid (30+ inimest), spordilaagreid, kõrtse ning muid avalike ürituste alasid ja märkida need potentsiaalsed alad ka üldplaneeringu kaardile. 51 / 188 Vormsi valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise eelnõu arvamuste küsimiste vastuste tabel 7-1/54/2024 Ettepanekuga arvestataks osaliselt. 17.06.2024 Selgitus. Förby küla on 7-1/76/2024 tõesti ainus küla, kus kehtivad rohevõrgustiku 18.06.2024 piirangud. Tegemist on kompromissiga, kus on juba leevendatud tingimusi võrreldes teiste rohekoridori elementidega. Förby K2 võimaldab ehituskeeluvööndis vanadel talukohtade ehitamist, Förby küla on ainus, kus elamud on ajalooliselt merele nii lähedal paiknenud, samas on mereäärne osa oluline loomade liikumise tee ja seetõttu on rohevõrgu tingimused olulised. Förby K4 rohevõrgustiku 1. Förby külas, erinevalt kõigist teistest Vormsi küladest, on millegipärast jäänud küla südamiku alasse K2 elemendi piiri vähendatakse ja K4 alad oma piirangutega. Kas tegemist on veaga? Palume need piirangud eemaldada ja ühtlustada külasüdamiku piirini. Förby Förby küla üldplaneeringut läbiva tavaga, et külasüdamikud on rohekoridoride aladest välja lõigatud. K2 tingimustesse lisatakse, et on lubatud sadama rajamine. 2. Hetkel on külasüda Förbys jagatud ajalooliseks ja arenduspiirkonnaks. Kuna tegemist on ajaloolise Ettepanekuga arvestatakse külaga siis peaks kogu külasüdameala olema märgitud ajalooliseks külasüdamiku alaks ja osaliselt. detailplaneeringu kohustus külasüdamikus ära kaduma. Ajaloolise külasüdamiku 3. Üldplaneeringu seletuskirjas lk 35 Förby külatuumik, punkt kolm. Miks on vaja kruntide jagamisel piiri määramisel on lähtutud lisaks suuruse piirangule detailplaneeringut? Ettepanek see detailplaneeringu kohustus sealt maha Vormsi asustuse võtta ja jätta vaid suuruse piirang. kujunemise analüüsist ning 52 / 188 Vormsi valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise eelnõu arvamuste küsimiste vastuste tabel laienemine on ettenähtud valdavalt aladele, kus pole varasemalt elamuid olnud ning tervikliku küla arengu jaoks on asjakohane lahenduse välja töötamine läbi detailplaneeringu. See annab võimaluse funktsionaalsed seosed läbi lahnedada suuremal alal korraga (mitmel maaüksusel sarnane ehitusõigus, kommunikatsioonid, juurdepääsud jms) ning kaasata kohalik kogukond – see on planeeringute koostamise sisuline eesmärk. Seletuskirja viiakse sisse muudatus millega detailplaneering ei ole külasüdamikes vajalik kui maaüksus jagatakse kaheks krundiks. 4. Kogu küla südamikku läbiv tee tuleks muuta avaliku kasutusega teeks. Maaomanikud ootavad, et vald Ettepanekuga arvestatakse nendega servituudi osas ühendust võtaks ja initsiatiivi näitaks. osaliselt. Avaliku kasutamise vajadusega tee ettepanek saab pikendatud lõunas külasüdamiku piirini. Servituudi teemaga otseselt üldplaneeringu koostamisel ei tegeleta, see on iseseisev protsess. 53 / 188 Vormsi valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise eelnõu arvamuste küsimiste vastuste tabel 5. Sadamasse minev diagonaalis tee ja sadamaala. Oluline on tagada ligipääs muulile ja külaelanikud Teadmiseks võetud. nõustuvad nö. diagonaaltee kaotamisega juhul, kui on nii juriidiliselt kui füüsiliselt olemas alternatiivne juurdepääs (s.h. paadikäruga autodele ümberpööramise koht ja parkla paarile autole. Ligipääs sadamale on kavandatud ning nähtav üldplaneeringu seletuskirja skeemilt 7. Förby sadam. 6. Külasadam muuta väikesadamaks. Nagu ka üldplaneeringuga kaasatud eksperdid viitasid, siis Ettepanekuga arvestatakse. külasadam, ei ole Eesti seadusandluses ja sadamate registris ametlik termin ja kui tahta seda sadamat tulevikus planeerima ja arendama hakata, peaks ta olema üldplaneeringusse kantud kui väikesadama Förby sadam lisatakse koht. perspektiivikate väikesadamate hulka. Sadamakohtade osas sobivamate lahenduste leidmiseks konsulteeritakse riigiasutustega (Transpordiamet + Keskkonnamet). 7. Bynäsi küla osas vanad talukohad tuleks mööda metsaäärt kõik taastada, hetkel on need vaid Ettepanekut kaalutakse osaliselt märgitud, aga mööda kivimüüri loode suunal oli veel 3-4 majapidamist, mis on kahjuks kokku lükatud, aga sinna võiks panna kaardil olevad maja tingmärgid detailplaneeringu võimalusega Palume asukohta ehitusaladeks. täpsustada (kaardiskeem või ajaloolise kaardi väljavõte vms). Vaadatakse üle liigikaitselised aspektid ja võimaluse korral markeeritakse. 8. Tuletõrje veevõtukoha tingmärk on Förby külas prügimaja juures, aga seaduse järgi ei tohi olla majast Selgitus. kaugemal kui 200m. Seepärast peaks veevõtukohad planeerima külasüdamikku ja kooskõlastama asukohad maaomanikega. Tuletõrje veevõtukohtade osas on võimalik teha asukohtade osas ettepanekuid, neid saab täpsustada. Samuti on teadaolevalt Päästeameti nõuded, et kui hooned paiknevad üksteisest 40 m 54 / 188 Vormsi valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise eelnõu arvamuste küsimiste vastuste tabel kaugusel, siis Päästeamet käsitleb selliseid alasid hajaasustusega piirkonnana ja 200 m nõuet ei ole. 9. Lisaks Bynäsi vanadele talukohtadele, palume märkida kaardile taastatav talukoht tingmärk kõikidele Selgitus. ajaloolistele vundamentidele Förby külas näiteks Liis ja Jaak Jõgise katastriüksusele 90701:002:0969 mis asub Hambergi talu kõrval. Kinnistul on kaks vundamenti, maakelder ja salvkaev. Samuti Uus-Toomase Metoodika ei näe ette kõigi talu (90701:002:0029). Krundil on kolm vundamenti, raske on aru saada kas need kõik jäävad külasüdame hoonete vundamentide piiridesse või mitte, üks võib isegi natukene väljas olla – väga raske on kaardilt aru saada kust see joon taastamist, tegemist on täpselt läheb. Mereäärsetel kruntidel võiks ka lauterikoht igal juhul lubatud olla ning palun siis selle talukohtadega (terve võimalus ka lisada. komplekti kohta üks markeering), mis on üldplaneeringu mõistes loogiline üldistusaste. Lautrikohtasid eraldi ei ole planeeritud, need on lubatud looduskaitseseaduse alusel ilma planeeringuta. Lauter - looduslikult sobiv randumiskoht, mis ei ole ehitis. Võib olla kasutuse hõlbustamiseks minimaalses ulatuses kohandatud. 55 / 188 Vormsi valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise eelnõu arvamuste küsimiste vastuste tabel 10. Palume parandada ja täiendada ka vanade pukktuulikute asukohad Förby külas vastavalt ajaloolisele Ettepanekuga arvestatakse. kaardile. Kõik tuulikukohad on ka tänasel päeval märgatavad. Hetkel valla kodulehel oleval kaardil ei ole tuulikukohad korrektselt. 7-1/55/2024 Proposals to find a balanced and constructive solution in agreement with the Municipality and the Ettepanekut kaalutakse proposal for a village core area of the Mõisaholm community, considering the impact of the 2007 17.06.2024 shoreline determination adaptation on small island areas with peninsular characteristics and investments Parima lahendsuse made in good faith based on Detail Plan. leidmiseks on vaja 56 / 188 Vormsi valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise eelnõu arvamuste küsimiste vastuste tabel Proposal A: DP-Area plus Microhome-Area täiendavalt suhelda ametitega. The current Detailed Plan (DP, 90701:002:1364; see Appendix) includes three houses with a maximum total living space of 250m² (see Appendix A). Option A emphasizes the total investments made in good faith to transparently seek for a constructive and ecological solution in close collaboration with the Municipality. Proposal B: Current DP-Area transferred to location of Microhome-Area (Preferred solution) The original and still preferred plan involves relocating the DP to the adjacent land plot (90701:002:1290), purchased together with our neighbors, Kaia and Ants Varblane. A decision to split this land (see Appendix) with intentions within the context of detailed planning has already been formalized. The first (of two) microhomes at the new location and the access road have already been established. Housing is planned for ecological permanent living below the maximum (50% of DP living space, i.e. 125 m2) size allowed by DP. Fallback-Position - Proposal C: Minimal solution with over 80% reduced areas in terms of living space and also construction-area This proposal would involve completely abandoning the provisions and dimensions of the current DP and only seeking permission for a maximally reduced zone and living space, accommodating a maximum of two ecological "tiny houses" or "microhomes," each with up to <=20m² of living space, totaling no more than 40m². These homes and the area will adhere to strict ecological living standards, including the exclusive use of compost toilets. 57 / 188 Vormsi valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise eelnõu arvamuste küsimiste vastuste tabel Taking note that the road to this significantly reduced microhome area, as well as one microhome, has already been constructed in good faith and in close collaboration with neighbors. Construction plans and location of the first microhome had been communicated to the Municipality in the course of demanding land-splitting for plot 90701:002:1290. Being aware now of the changes in the determination of the 200m restriction zone in 2007, we would still like to highlight that the proposed area for the two microhomes is located more than 300 meters from the current physical shoreline. => Proposal B and Fallback-Position C (illustrated by nested white and yellow polygons) are both suggested to be integrated into the GP planning map (as nested polygons with already constructed access road) with reference to this free-form statement to underline the context as an important part of sound and holistic decision-making. We emphasize that in the given historical and factual context, we seek to work in close and constructively in collaboration with the Municipality, the Environmental board and in agreement with the village core proposed independently by the Mõisaholm neighborhood 58 / 188 Vormsi valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise eelnõu arvamuste küsimiste vastuste tabel community. 59 / 188 Vormsi valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise eelnõu arvamuste küsimiste vastuste tabel [Lisatud on DP põhijoonis ning Vormsi Vallavalitsuse otsus 75022427 18.01.2008 ja korraldus 22.12.2023 nr 125] 60 / 188 Vormsi valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise eelnõu arvamuste küsimiste vastuste tabel 7-1/56/2024 These are our aspects Concerning the general plan of Vormsi. Ettepanekuga arvestatakse /Acknowledged. 17.06.2024 As land and property- owners in Kersleti we are mainly focusing on the village. The road in Kerslinina is 1) It is uttermost important building a descent road to Kersliliina “. As the detail- planing was made several planned as a public road, years ago and land has been sold owned by the community it has to be the responsibility of Vormsi vald. maintanance topic is not planned through the comprehensive planning document. 2) It ougth to be possible to permit building and a detail- planning along this road all the way , starting Ettepanekuga arvestatakse right outside the village to the end. Land with access to or nearby the Baltic Sea is utterly interesting to /Acknowledged. people. Kerslinina is mostly area It does not make sense with detail- planning simply at part of the road to Kers-liliina. with building restriction due to the sea shore legislation. Proposal to change the restriction area will be submitted to change the restrictive area. The shore is meant for public use, not private use only. 3) Extending the village in the direction of former “ Kooli- maja “ is OK although that also is dependent Ettepanekuga arvestatakse on making a better road. /Acknowledged. Although we believe that plots close to the sea generally are much more attractive to people. That’s why we primarily suggest as above nr 2. 4) Areas suggested to split into new pieces is suggested to be a minimum of 4.500 m2 in Kersleti. That Ettepanekuga arvestatakse size is too big. It all depends on where the present buildings or former grounds at the plot are situated. /Acknowledged. We suggest that each demand of splitting larger farmhouse-areas should be made individually. It should be evaluated depending on what kind and size of new houses that would be planned. The minimum plot size is changed to 3500 m2, equally on the island. The 61 / 188 Vormsi valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise eelnõu arvamuste küsimiste vastuste tabel minimum size was analyzed through looking into the historical structure of the village. Vormsi Pagar’ile kuulub Borrby küla südames kaks kinnistut: Meta (katastritunnus 90701:001:0044) ja 7-1/42/2024 Ettepanekuga arvestatakse. Burrres-Siffersi (90701:001:0263) ning ettepaneku esitaja eesmärgiks on taastada olukord, kus antud kinnistuid käsitletakse endise talukoha ja elamumaana ning tekiks võimalus sinna rajada elamud koos Külasüdamiku piiri 7.06.2024 kõrvalhoonetega. korrigeeritakse selliselt, et Burres-Siffersi vana Arvestades 05.01.2024 toimunud üldplaneeringu arutelul tutvustatud endiste talukohtade tuvastamise ja talukompleks mahutub kaardistamise protsessi, palun võtta arvesse nendel kinnistutel asunud talumajapidamised. Antud külasüdamiku piiridesse. kinnistutel asuvad lisaks ka vanad majade vundamendid ja Meta kinnitul ka kaks eksisteerivat hoonet. Tervet katastriüksust ei hõlmata külasüdamikuga, Antud kinnistud on Borrby küla ajalooline osa ning on ka täna loogiliseks jätkuks elamute rajamiseks. tegemist on pikliku kujuga maaüksusega. Mõlemal Samuti toetab juba olemasolev taristu kinnistu hoonestamist, kuna asub vajalike ühenduste läheduses katastriüksusel on võimalik (tee, elekter). talude taastamine. Uue üldplaneeringu menetlus annab võimaluse suunata Borrby küla ruumilist arengut terviklikult ning arendada Borrby küla struktuuri vastavalt tänapäeva elukorraldusele. Arvestades ülaltoodut teen ettepaneku üldplaneeringu tingimuste seadmiseks järgmiselt: 1. Käsitleda Borrby küla Meta (katastritunnus 90701:001:0044) ja Burrres-Siffersi (90701:001:0263) kinnistuid endiste talukohtadena koos ehitusõigusega. 2. Vormsi vallas Borrby küla Meta (katastritunnus 90701:001:0044) ja Burrres-Siffersi (90701:001:0263) Selgitus. kinnistute sihtotstarbeks määratakse üldplaneeringuga elamumaa. ÜP tegeleb juhtotstarbega. 7-1/47/2024 1. 90701:001:0542 Nurme maaüksus Svibys on planeeringus värvitud roheliseks, tegelikult on tegemist Selgitus. 100% elamumaaga; 13.06.2024 Üldplaneeringu kaardil on kajastatud maakasutuse juhtotstarve. Katastriüksuse 62 / 188 Vormsi valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise eelnõu arvamuste küsimiste vastuste tabel sihtotstarve on Nurme maaüksusel tõesti elamumaa. 2. 90701:002:0148 Tähtheina maaüksus Suuremõisas on värvitud lillaks (nn segaotstarbeline maa) aga Selgitus. ka see on tegelikult 100% elamumaa. Segaotstarbega maakasutus on planeeritud, sest maaüksusel on potentsiaal (ja täna ka reaalsuses) äritegevus. See annab võimaluse muuta ka katastriüksuse sihtotstarve ärimaaks kui omanikul on selleks soovi. Planeering ei muuda katastriüksuse sihtotstarvet, aga annab võimaluse tegeleda nii elukondliku- kui ka äritegevusega. 7-1/59/2024 Järgmised kaks ettepanekut lähtuvad Hosby küla inimeste 01.12.2023 kirjas (esitatud allakirjutanute nimel Selgitus. selle kirja autori poolt) esitatud ettepanekutest, mida eskiisi koostamisel osaliselt või täielikult arvestatud Koostatavas 17.06.2024 pole: üldplaneeringus (sh lähtseisukohad) on võetud 1. Ettepanek Hosby külasüdamiku määratlemiseks al kinnistust Oja 90701:003:0530 pikki Hosby küla üheks põhimõtteks, et on teeserva kuni kinnistuni Rästiku 90701:003:0285 ehk väiksemas määras kui eskiis hetkel ette paneb. vajalik luua kohti, kuhu saab Elamualad ehitustegevus peaksid koonduma küla südamikku, sellest väljapoole ei peaks mingit elanikele võimalusi pakkuda ehitustegevust planeerima. Ettepanek lähtub ajaloolise küla struktuuri säilitamise printsiibist kuna sellel elukoha rajamiseks. alal olid ka ajalooliselt eluhooned. Samas võimaldab selline külasüdamik arvukate uute elamute Võimalike uute ehituste ehitamise. Ettepanekukohase külasüdamiku vööndis on 11 hoonestamata kinnistut. Kui arvestame, et rajamine kompaktsetele küla haldusterritooriumil on hetkel 7 hoonestatud kinnistut (sh ettepanekus külasüdamest väljajääv ehitusaladele, kus need on Vaskussi) ehk võimaldab lisada veel 1,6x rohkem elumaju kui on hetkel ehk võimaldab külal laieneda sobilikud ja kus need pea 3x suuremaks. Kompaktne külasüdamik võimaldab paremat teenuste pakkumist (mh väiksemad järgivad väljakujunenud kulud tolmutõrje vms töödele) ja säilitab küla koduse olemuse (mida küla äärmuslik laienemine mida külastruktuuri. võimaldaks veelgi laiem külasüdamik ilmselgelt mõjutaks). Külasüdamikesse potentsiaali loomine on asjakohane, seal on ka 63 / 188 Vormsi valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise eelnõu arvamuste küsimiste vastuste tabel võimalused teenustele (teehooldus, jäätmemajandus jms). Peame õigustatuks, et külasüdamikku pikendatakse Oja kinnistust teedpidi edasi. Larase moodustab tänasel hetkel terviku külaga ja selleni on asjakohane külasüdamiku piir moodustada. Märgime, et tolmutõrjet on otstarbekas teha suuremal teelõigul korraga, seega see ei ole asjakohane argument külasüdamiku pikendamise vastu. 2. Ettepaneku võtta kohaliku kaitse alla tervikuna ajalooline Söderby mõisa territoorium kaitsmaks ning Selgitus. säilitamaks selle koha ajaloolist ning maastikulist väärtust ja ilmet. Määrata kaitsekord, mis muuhulgas sätestab mõisa alale (Kirsi kuni Kooli kinnistul) ehituskeeluala. Söderby mõis on pärandobjektina kaardil ja sellel on ka tingimused. Tingimustes on, et Söderby kõrtsi ja endise mõisaaseme puhul tuleb säilitada maastikuline eripära, ehitustegevuse kavandamise korral tuleb koostada projekteerimisel võimalike mõjude analüüs. Vajadusel täpsustatakse tingimusi. 64 / 188 Vormsi valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise eelnõu arvamuste küsimiste vastuste tabel 3. Ettepanek Hosby sadam muuta külasadamaks mitte väikesadamaks. Ettepanek lähtub Hosby küla Selgitus. inimeste 01.12.2023 kirjas avaldatud soovist, et külas turismiettevõtlus ei kasvaks ning et küla tegevused Keskkonnaameti ja oleks suunatud küla oma inimeste heaolule. Selle kirja saatnud soovivad vaikset ja rahulikku külaelu. Transpordiameti sisendi Hosby inimeste tarbeks on igati piisav külasadam ning me ei vaja väikesadamat, mis loob selle põhjal on seesuguse sadamakoha haldajale võimalused turismi surve ja koormuse suurendamiseks külas. kasutusega sadama puhul väikesadama määratlus ainuvõimalik. Vaatame üheskoos ametkondadega mõisted üle. ÜP koostamise juhtkomisjon on seisukohal, et Hosby sadamakoht on perspektiivikas väikesadam. 4. Ettepanek Hosby T2 alal lubada tarastamist elektrikarjusega karjaaia rajamiseks eeldusel, et karjaaiad Ettepanekuga arvestatakse. korjatakse karjatamisperioodi väliseks ajaks kokku ning et on rajatud piisavalt väravaid mugavaks ligipääsuks merele. Ettepanek lähtub asjaolust, et kirjeldatud alale jääv Hosby külateest mere poolne Üldplaneeringus (külasüdamikus asuv) rannaniit on hakanud tugevalt roostuma ning ainus jätkusuutlik viis selle protsessi käsitletakse teemat ja peatamiseks (ja tagasipööramiseks) on karjatamine. Lisaks on juba selles alas käimas poollooduslike püütakse leida koostöös taastamine Sviby ja Hosby vahelisel alal. Samuti oleks selliselt võimalik soovi korral karjatada ka Långören loomakasvatajatega poolsaarel, mida ka minevikus selliselt hooldatud on ning kus karjatamine aitaks säilitada mõistlik kompromiss. pärandmaastikku. 5. Ettepanek Hosby T1 ala määrata ehituskeelualana kuna tegu on väga suures osas sihtkaitsevööndiga, Selgitus. alasse jääb väga vana väärtuslik mets ning tegu on väga madala alaga, kus on väga suur korduva üleujutusala. Lisaks on selles alas minimaalselt ajaloolisis talukohti, mis kõik koonduvad ühte kohta (need Kaks neist majapidamistest on ka kaardil määratud: 90701:003:0510, 90701:003:0291, 90701:001:0498), mis ei põhjenda kindlasti ei asu metsa sees, mistõttu kogu Hosby T1 ala määratlemist ajalooliste talukohtade taastamisel ehitamist lubava alana- see oleks nende taastamine ei riku lihtsalt segadust tekitav. väärtuslikke metsi. Mujal ehitamine rohevõrgustiku alusel ei ole lubatud. Vanad talukoha ei jää ka ehituskeeluvööndi alale, mistõttu otseselt ei ole põhjendust, miks neid ei võiks taastada. 65 / 188 Vormsi valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise eelnõu arvamuste küsimiste vastuste tabel 6. Ettepanek selguse huvides seletuskirjas eraldi välja tuua, et kuna Hosby K1 on ehituskeeluvöönd, siis Selgitus. ka sellesse alasse jäävale puhke- ja virgestustegevuse maa-alale ei saa ehitada (erinevalt ehituskeelualasse mitte jäävatest puhke- ja virgestustegevuse maadest). Eraldi ei ole asjakohane rõhutada, et ehituskeeluvöönd kehtib, sest see tuleneb otseselt seadusest. 7-1/60/2024 Üldine Selgitus. 17.06.2024 Maakasutuse ja taristu kaart on liiga infotihe ning raskesti jälgitav. Samas puudub kaardil elektri- ning Elektri- ja sidetaristut sidetaristu. terviklikult ei ole mõeldav üldplaneeringuga Ettepanek – Vormistada rohkem kaardikihte erinevate teemadega ja kasutada selgemini loetavaid lahendada, sest tegemist on tingmärke. Kajastada taristu kaardil elektrivõrk 10kV liinide osas ning lairiba sidevõrk. Ei ole ots- tarbekas sedavõrd üldise kujutada kaartidel kõikide katastriüksuste piire. dokumendiga. Võimaliku eeskujuna soovitan vaadata Muhu valla üldplaneeringut https://www.muhu.ee/uld-planeering Tegemist on pigem alusinfoga, mida on võimalik Maa-ameti kaardirakendusest vaadata. Kehtestamise järgselt on ka üldplaneeringu kihid seal vaadeldavad. Katastriüksuste piirid on kaardil kujutatud selleks, et oleks mugavam kaardil orienteeruda, tegemist on samuti alusinfoga. 1.1 Planeeringu koostamise eesmärk, alus ja ülesanded. Kirjas on, et Vormsi valla üheks prioriteediks on Ettepanekuga arvestatakse püsielanikkonna kasv saarel. Ei ole võimalik aru saada, kas planeeringu koostajad on rahvastiku protsesse osaliselt. laiemalt analüüsinud või piirdus see 01.01.2024 Rahvastikuregistri väljavõttega. Rahvastikuga seonduvat Statistikaameti rahvastikuprognoosi põhistsenaariumi järgi kahaneb Läänemaa elanikkond aastaks 2040 käsitletakse KSHs, mida 11% võrra, 65+ vanuserühma osakaal suureneb aga 25%-lt 30%-ni. võimalusel täiendatakse. 66 / 188 Vormsi valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise eelnõu arvamuste küsimiste vastuste tabel Loomuliku iibe hüppelist kasvu ei ennusta ükski stsenaarium ja suure tõenäosusega tuleb ka Vormsil rinda pista vananeva elanikkonnaga. Formaalselt on Vormsi elanikkond viimasel kolmel aastal kasvanud, aga selle juures on üks konks, mille kirjeldamist alustan joonisega. Graafikul on kujutatud Vormsi elanike arv Rahvastikuregistri (RR kokku) ning Statistikaameti (SA kokku) andmete järgi. Lisaks kolm vanusegruppi SA andmete järgi. Silmatorkav on 2022. aastast alguse saav järsk elanike arvu langus SA andmetes, mis on tingitud Statistikaameti kasutatava metoodika muutusest – enam ei arvestata Rahvastikuregistri sissekannet ainsa näitajana, vaid püütakse tuvastada inimese tegelikku peamist paiknemiskohta. Täpsemalt saab sellest lugeda https://www.stat.ee/sites/default/files/2022-05/Paiknemisindeksi%20metoodika.pdf Jooniselt on näha, et muutus puudutab peamiselt tööealist elanikkonda ning erinevalt RR andmetest on elanike arvu trend langev. Loomulikult ka see metoodika ei ole absoluutne tõde, vaid saarelisusest tingituna võib tekkida tavapärasest veidi suurem moonutus. Siiski on Statistikaameti arvestuse 272 elanikku aastal 2024 märkimisväärselt (40%) alla Rahvastikuregistris oleva 454. Tõenäoliselt on RR arvust 35-45% nö 67 / 188 Vormsi valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise eelnõu arvamuste küsimiste vastuste tabel suvevormsilased või on Vormsi nende jaoks teiseks-kolmandaks elukohaks. Iseenesest pole suvevormsilaste arvu kasvus midagi halba, aga murettekitavam on, et samal ajal paistab püsivalt saarel elavate inimeste arv langevat. Ettepanek – Kirjeldada üldplaneeringus lühidalt rahvastikustruktuuri ja -protsesse, ning hinnata, kas ja kuidas üldplaneering toetab prioriteediks olevat püsielanikkonna kasvu. 2.7 Tiheasustusala Selgitus. Üldplaneeringu eelnõus ei käsitleta tiheasustusalana ühtki piirkonda. Hetkel ei ole seisukohta, mille põhjal arvata, et Planeerimisseaduse § 75 lg 1 p 27 järgi on üldplaneeringu ülesandeks maareformiseaduse ja üldplaneeringu tingimustes looduskaitseseaduse tähenduses tiheasustusega alade määramine [minu rõhutus]. oluliselt midagi paremaks Tiheasustusala iseloomustab lähestikku ja tihedalt paiknev hoonestus ning asustus, funktsioonide muutuks, kui Hullo oleks paljusus, sidus tänavavõrk ning soovituslikult ühtsete tehnovõrkude olemasolu. Hullo keskuses on määratud tiheasustusega mitmed tiheasustusalale omased tunnused olemas. alaks. Maakonnaplaneering ei käsitle samuti Vormsil Ettepanek – Määrata üldplaneeringuga Hullo külasüda täielikult või osaliselt tiheasustusalaks. linnalise asustusega alasid, mis annaks sisendi tiheasustusala moodustamiseks. 2.9.3.1 Miljööväärtusliku külasüdame ala Selgitus. Ettepanek – Täiendada miljööväärtusliku ala kohustuslikke ehitustingimusi järgnevalt: Ehitustingimused vaadatakse üle. ÜP - Akende puhul näha ette alale iseloomulik ruudujaotus. Kasutada kirgast klaasi. Keelatud on suured koostamise juhtkomisjon klaasipinnad („maast laeni” aknad), sisemise jaotuseta aknaraamid ja peegelklaas. on seisukohal, et tuleb leida lahendus, kus Ettepanek – Lisada üldplaneeringusse näidisena fotosid eeskujulikest Vormsi miljööle iseloomulikest miljooväärtuslikus hoonetest ja rajatistest. külasüdames on rangemad, samas miljööväärtuslikust alast väljapoole jäävas hajaasustuses arvestatavalt leebemad reeglid. KOV lahendab küsimust läbi head praktikat pakkuvate 68 / 188 Vormsi valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise eelnõu arvamuste küsimiste vastuste tabel juhendmaterjalide. Üldplaneeringu kontekstis oleks tegemist liigselt kitsendava ja liiga täpse määratlusega. 2.9.5 Puhke- ja virgestustegevuse maa-ala Selgitus. Üldplaneeringu seletuskirjas on üldsõnaline kirjeldus maakasutus- ja ehitustingimustest. Kaardilt on raske Üldplaneeringu tuvastada, kuhu ja mida planeeritakse. Üks puhkeala tundub olevat Sviby sadama juures, kus praegu asub detailsusaste annabki autoparklana kasutatav plats. Vormsi valla arengukava 2022–2030 näeb ühe eesmärgina ette „Vormsil on võimaluse sellel alal neid soodsad tingimused keskkonnasõbraliku ettevõtluse ja turismi arenguks” ning sealhulgas tegevusi kirjeldatud tegevusi „Matkaradade, telkimis- ja laagrikohtade rajamine ja hooldamine. Vormsi avalike randade korrastamine edaspidi kavandada. Nii ja avalike ujumiskohtade infrastruktuuri rajamine.” Kahjuks pole võimalik aru saada, kuidas üldplaneering täpseks ei ole üldiselt neid arengukava eesmärke ja tegevusi täita aitab. Üksikud puhkekohad on märgitud sadamakohtade asjakohane minna, joonistel, telkimisalasid kusagil kavandatud ei paista olevat. See on valdkond, kus KOV peab võtma asukohtades, kus see on initsiatiivi ning planeerima ja looma avaliku kasutusega taristut avalikust huvist lähtuvalt. olnud vajalik, oleme eraldi ehituskeeluvööndi Ettepanek – Planeerida puhkekohad kõigi väikesadamate juurde, lähtudes eeldusest, et väikesadamates vähendamise ttepanekud võivad randuda ka külalised kaugemalt. Puhkekohad tuleks planeerida ka nende külasadamate juurde, teinud tualetide ja kus on looduskaunid kohad ja nagunii turistid liiguvad. Borrby ja Saxby sadamate juurde on puhkekoht piknikukohtade jaoks. juba planeeritud, lisaks võiks see olla Rumpo ja Kersleti sadamate juures. Kaaluda tuleks ka telkimisalade Vajadusel täiendatakse planeerimist samades piirkondades. sadamate juures nimistut, millised funktsioonid seal kindlasti võivad olla kasutusel. 2.9.11 Mäetööstusmaa Selgitus. Ettepanek – Täiendada mäetööstusmaa kasutustingimusi järgnevalt: Tingimusi maavarade kaevandamise korral - Maavarade kaevandamissoovi tekkimisel tuleb teha koostööd kohalike elanikega ning elanikkonna määrab ennekõike kaasamise eesmärgil viia läbi avalik protsess leidmaks vajalikud kokkulepped ja kompromissid (nt Maapõueseadus. KOV’il on olemasoleva juurdepääsutee kasutamine erakinnistu kaudu, olemasoleva tee kandevõime tugevdamine õigus arvamust avaldada. vms). Kaevandamiskoha valikul on oluline kaevandada seal, kus eeldatav mõju keskkonnale on väiksem. 69 / 188 Vormsi valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise eelnõu arvamuste küsimiste vastuste tabel - Karjääri korrastamisel tehisveekoguks tuleb eelistada veekogu määramist avalikult kasutatavaks, et kohalikel elanikel oleks takistusteta võimalik neid puhkeotstarbel kasutada. 2.9.12 Väärtuslik põllumajandusmaa Ettepanekuga arvestatakse osaliselt. Ettepanek – Täiendada põllumajandusmaa kasutuse tingimusi nii, et selgesõnaliselt oleks keelatud põllumajandusmaa metsastumine/võsastumine. Puittaimede kasvamine lubada põllumajandusmaal Metsastamise vältimiseks ainult juhtudel, kui tegemist on a) poolloodusliku koosluse esinemisalaga; b) ala kasutatakse marja- või on esitatud järgmised viljapuuaiana. tingimused: 1) väärtuslik Üldplaneeringu maakasutuse kaardil on kujutatud taastatavaid talukohti. Mitmed neist asuvad põllumajandusmaa tuleb põllumajandusmaal (näiteks ala Suuremõisa K2 ja Sviby K2). Keset põllumajandusmaad hoonestuse üldjuhul säilitada loomine vajab ka juurdepääsutee tegemist, hakib põllumajandusmaad ning pärsib oluliselt maa senist põllumajanduslikuks sihipärast kasutamist. Ka on eelviidatud aladel rohevõrgustiku tingimustele tuginedes kehtestatud tegevuseks; rohumaa säilitamise kohustus. 2) väärtuslik Ettepanek – Mitte lubada vana talukoha taastamist põllumajandusmaal, välja arvatud juhul, kui hoonestus põllumajandusmaa tuleb asub vahetult olemasoleva tee ääres. hoida harimiskõlblikuna. Talukohtade taastamine on võimaldatud asukohtades kus on tingimus, et põllumajandusmaa killustamist tuleb vältida. Samuti on üldine põhimõte, et on vajalik üldplaneeringuga luua võimalusi püsiasustuse toetamiseks läbi võimaluse leida elamute ehitamiseks asukohti. Vajadusel vaadatakse talukohtade taastamist projekteerimis. Suuremõisas eemaldame keset põllumaad paikneva ühe vana talukoha, sest selle kasutuselevõtt võib 70 / 188 Vormsi valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise eelnõu arvamuste küsimiste vastuste tabel liigselt killustada põllumaad. 2.11.7 Kaitstavad loodusobjektid Selgitus. Ettepanek – Täiendada üldplaneeringu seletuskirja viidetega Natura 2000 võrgustikule. Natura teemad on käsitletud KSH-s, mis on Vormsi vallas kaitstavad loodusobjektid kuuluvad valdavalt üle-euroopalise Natura 2000 võrgustiku alade üldplaneeringu lisa. hulka. Aladel, kus arendusalad ja/või arendustegevus kattuvad kaitstavate loodusobjektidega ja/või Üldplaneeringut koostades Natura 2000 võrgustiku aladega, tuleb edaspidi täpsemal planeerimisel ja projekteerimistingimuste on meetmed KSH-st võetud andmisel lähtuda eeskätt kaitstava loodusobjekti kaitse-eesmärgist. arvesse. Kõigi Natura 2000 alade puhul tuleb arvestada, et strateegilise planeerimisdokumendi elluviimine ei tohi Natura 2000 alasid ega nende kaitse-eesmärke kahjustada. Natura aladel ja nende mõjualasse jäävate tegevuste puhul tuleb ruumilise arengu ja kaasnevate tegevuste rakendajal igakordselt kaaluda tegevuse võimalikku ebasoodsat mõju Natura 2000 võrgustiku aladele ja vajadusel algatada keskkonnamõju hindamise menetlus ning viia läbi Natura hindamine vajalikus täpsusastmes. 2.11.9 Liiklusvõrgustik Ettepanekuga arvestatakse. Soodsate ilmastikuolude korral on talviti loodud Rohuküla-Sviby jäätee. Vormsi valla teehoiukava 2022– Rohuküla-Sviby jäätee trass 2027 ütleb „Oluliseks peetakse ka mandri ja saarte vahel sobivate ilmastikuolude korral jääteede tagamist lisatakse. ja nende hooldamist.” Üldplaneeringu eelnõus pole jääteid üldse käsitletud. Ettepanek – Määrata üldplaneeringuga jäätee(de) algus/lõpp maismaal, vastav ala määrata transpordimaaks ning avaliku kasutusega teeks. Lääne maakonna arengustrateegia 2035+ soovitab kergliiklustee rajamist Hullo keskuses ning Sviby ja Ettepanekuga arvestatakse. Hullo vahele. Sviby–Hullo kergliiklustee rajamine oli ette nähtud Vormsi valla tegevuskavas aastatel 2022- 2024. Ka Vormsi valla arengukavas 2022–2030 on ühe eesmärgina sõnastatud „Keskkonnasõbralike Eelnõud ja eskiisi liikumisviiside stimuleerimine, saarel autovaba liikumise, sh jalgrattaliikluse soodustamine ja täiendatakse jalgrattateede võrgustiku arendamine.” maakonnastrateegias ja Vormsi valla arengukavas Üldplaneeringu eelnõus ei ole kergliiklusteid planeeritud ning pole võimalik aru saada, kuidas autovaba liikumist soodustatakse. 71 / 188 Vormsi valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise eelnõu arvamuste küsimiste vastuste tabel Ettepanek – Määrata üldplaneeringuga kergliiklusteede trassid lähtuvalt Lääne maakonna kavandatud arengustrateegiast ning kaaluda lisaks võimalike kergliiklusteede perspektiivi. Arvestada sealjuures kergliiklusteedega. rattaparklate loomisega, mis võiksid olla Sviby sadamas ja Hullos. Ettepanek – Planeerida Sviby sadama piirkonda (praegune „kruusaplats”) korrastatud parkimisala koos Ettepanekuga arvestatakse. elektriautode laadimisjaamadega. Üldplaneeringus on juhtotstarvetega nimetatud ala kaetud ja selleks funktsiooniks ehituskeeluvööndi vähendamise ettepanek tehtud. Lisame avaliku parkla ala täiendavalt joonisele. Varasemalt on korduvalt uuritud saarte püsiühenduse loomise võimalusi, teadaolevalt viimane Vormsit Selgitus. puudutav, 2001. aastal tehtud TTÜ uuring pidas perspektiivikaks luua Noarootsi-Vormsi-Hiiumaa püsiühendus. Lääne maakonna arengustrateegia 2035+ soovitab Sviby-Rohuküla laevaliini asemel Kaalutakse Noarootsi- kaaluda Vormsi-Seasaar-Noarootsi parvlaevaliini. Vormsi püsiühenduse trassi perspektiivi ja vajadust ÜP-s Ettepanek – Reserveerida võimaliku (püsi)ühenduse trassikoridori jaoks transpordimaana ala Söderby käsitleda. külas Seasaare sihis ning mitte lubada sellel alal ehitustegevust. 2.12.1 Elektrivõrk ja tänavavalgustus Ettepanekuga arvestatakse osaliselt. Üldplaneeringus puudub täielikult elektrivõrgu analüüs ning strateegiline visioon. Teada on, et olemasolev elektrivõrk on elektritootmise osas vastuvõtuvõime ammendanud, ometigi räägitakse Tehakse koostööd päikesepargi rajamise võimalikkusest, jättes mainimata, et seda päikeseparki ei ole võimalik võrku võrguettevõttega ja ühendada. selgitatakse välja, kas sellisel lisaühendusel on Aastaks 2035 on Euroopa Liit otsustanud lõpetada sisepõlemismootoriga autode müügi, prognoositakse, perspektiivi ja vajadust. et tulevikus kulub 45% majapidamistes kasutatavast elektrist autode laadimisele. Uutes hoonetes kasutatakse põhiküttesüsteemina sageli soojuspumpa, soojuspumpasid paigaldatakse renoveerimise käigus ka vanematele hoonetele. Kõik see toob kaasa suurenenud nõudluse elektri järele ja eriti oluliseks muutub varustuskindlus kütteperioodil. Vormsi elektrivõrk on mandriga ühendatud ainult ühe punkti kaudu. Piiratud võimsusega elektrivõrk pärsib aga oluliselt nii elukondlikku arengut kui ettevõtlust, sest 72 / 188 Vormsi valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise eelnõu arvamuste küsimiste vastuste tabel kohalikku elektritootmist ei ole võimalik võrguga siduda ja teistpidi pole võimalik saarel luua energiamahukamat ettevõtlust, kui võrgus puudub vajalik võimsus. Ettepanek – Koostöös võrguettevõtetega planeerida esiteks varustuskindluse parandamist (võimalik lisaühendus näiteks Hiiumaale) ja teiseks võrgu arendamist, nii et see toetaks ka saare edasist arengut ja punktis 1.1 märgitud püsielanikkonna kasvatamise prioriteeti. Ettepanek – Välistada üldplaneeringuga tuumaelektrijaama ehitus Vormsi valla territooriumil. Selgitus. Tuumaelektrijaama planeeritakse läbi riigi eriplaneeringu. Ettepanek – Pealkirjast eemaldada „tänavavalgustus” või sisuliselt kirjeldada, kuhu ja missugust Ettepanekuga ei arvestata. tänavalgustust planeeritakse. Tänavavalgustuse detailne planeerimine ei ole üldplaneeringu kontekstis asjakohane, seda on otstarbekas teha läbi projekteerimistingimuste menetluse. 2.12.2.1 Tuuleenergia Ettepanekuga arvestatakse osaliselt. Ettepanek – Täiendada tuuliku püstitamise tingimusi järgnevalt: Sisulise poole pealt on - Elektrituuliku masti ja pöörlevate labade varjud ei tohi langeda naaberkinnistu elamu õuemaale ega esitatud ettepaneku puhkealale. Juhul kui kavandatava elektrituuliku varjud langevad õuemaale või hoonete ehituseks tingimused juba käsitletud. sobivale alale, on vajalik kinnistuomaniku nõusolek. Täiendatakse varjutuse modelleerimise tingimust. Kaitstavate loodusobjektide kaitse toimub läbi 73 / 188 Vormsi valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise eelnõu arvamuste küsimiste vastuste tabel - Arvestada kaitstavate loodusobjektide (kaitsealad, hoiualad, Natura 2000 võrgustiku alad, kaitsealused tingimuse: koostada tuleb liigid, kaitstavad looduse üksikobjektid) säilimisega ning kavandada tegevust viisil, et tegevus ei avaldada keskkonnamõju eelhinnang. negatiivset mõju kaitstavatele loodusobjektidele ja nende kaitse-eesmärkidele. Naabritega koostöö jaoks on tingimus: üldjuhul kavandatakse läbi avaliku menetluse. Varjutuse modellerimise tingimus lisatakse. Varjutust ja müra tuleb vajadusel leevendada. 2.12.2.2 Päikeseenergia Ettepanekuga arvestatakse osaliselt Ettepanek – Täiendada päikesepargi rajamise tingimusi järgnevalt: Lisatakse: - Maapinnale paigaldatud päikesepaneelide (rajatiste)alune pind liidetakse hoonete ehitisealuse pinnaga ja see ei tohi ületada juhtotstarbega maa-ala kohta määratud hoonete suurimat lubatud ehitisealust Maapinnale paigaldatud pinda. päikesepaneelide (rajatiste)alune pind - Väärtuslikule põllumajandusmaale ja ilusa vaatega kohtadele on päikesepargi rajamine erandkorras liidetakse hoonete lubatud vallavalitsuse kaalutlusotsusega, kui päikesepargi eesmärk on omatarbeks hoonete elektriga ehitisealuse pinnaga ja see varustamine ja päikesepaneelid paiknevad ala servas või vahetult seotuna hoonestatud alaga. ei tohi ületada juhtotstarbega maa-ala kohta määratud hoonete suurimat lubatud ehitisealust pinda, kuid mitte rohkem kui 300 m² ja lisaks hoone katusel või seintel vastavalt hoone mahule; - Väärtuslikule põllumajandusmaale ja ilusa vaatega kohtadele on 74 / 188 Vormsi valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise eelnõu arvamuste küsimiste vastuste tabel päikesepargi rajamine erandkorras lubatud vallavalitsuse kaalutlusotsusega, kui päikesepargi eesmärk on omatarbeks hoonete elektriga varustamine ja päikesepaneelid paiknevad ala servas või vahetult seotuna hoonestatud alaga (mitte enam kui võimsusega 11 kW). 75 / 188 Vormsi valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise eelnõu arvamuste küsimiste vastuste tabel 2.17 Asustusüksuste vaheliste lahkmejoonte muudatuste ettepanekud Ettepanekut kaalutakse. Ajaloolised Förby küla heinamaad on metsastunud, maakasutus ja asustusloogika muutunud. Konksuna Tehakse nimetatud külades Mõisaholmi poolsaarele veniva Förby küla lõunapoolse ala elanikel pole elulist seost Förby küla elavate inimestega tuumikuga. koostööd, et täpsustada küla lahkmejoonte Ettepanek – Moodustada Förby ja Suuremõisa külade osadest eraldi asustusüksusena Bussby küla võimalikku paiknemist. vastavalt alltoodud joonisele (loodava küla piir tähistatud punasega). Bussby asustuse tuumik on selgelt välja kujunenud, üldplaneeringuga nähakse ette selle tihendamise võimalus. Ka tuumikust välja jäävate, praegu vormiliselt Förby küla elanike liikumistee on läbi Bussby. 76 / 188 Vormsi valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise eelnõu arvamuste küsimiste vastuste tabel 7-1/61/2024 Põhimõttelised muutused Selgitus. 17.06.2024 Vormsi vallavolikogu Uue ÜP eelnõu esitab mitmed põhimõtteliselt vastupidised seisukohad praegu kehtivale ÜPle, ilma et üldplaneeringu neid oleks üldse põhjendatud,selgitatud või arutatud, samuti ei ole seletatud, mis nende muutustega juhtkomisjoni seisukoht on, kaasneb ja millised on mõjud saare arengule tervikuna. Näiteks suund hajaasustusele vastupidiselt et Vormsi valla huvides on sumbkülade arendamisele ja elamuehitus randadesse, k.a EKVsse. Valimislubadus oli uue ÜP tegemine, võimalikult paljude alade aga mitte põhimõtteliselt uus ÜP, nii etvõib öelda, et nii suurteks põhimõttelisteks muudatusteks puudub määramine ehitusaladena. Eelnõus olid hajaasustuses KOVil üldse rahva mandaat. ehitamise võimalused pigem piiratud, Palume kirjeldada, millistes põhimõttelistes punktides erineb uue ÜP eelnõu praegu kehtivast ÜPst ja ehituskeeluvööndi esitada need punktid rahvaaruteludeks. vähendamist on pikalt kaalutletud, valdavalt on tehtud need eranditena ning valdavalt on ettepanekud ehituskeeluvööndi vähendamiseks sumbkülade raames. Võrreldes seni kehtiva üldplaneeringuga on määratud uusi ehitusalasid, detailplaneeringu kohustus ja ehitustingimused sõltuvad rohkem asjaoludest ning ehitustegevuse mõjudest. Seadusandlik ruum on vahepealse aja jooksul märkimisväärselt muutunud sh EKV on nihkunud 1 m kõrgvee piirini võrreldes varasema üldplaneeringuga, kus see algas veekogu piirist. 77 / 188 Vormsi valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise eelnõu arvamuste küsimiste vastuste tabel Täna kehtiva ÜP koostamise ajal puudusid NATURA alad, mitmed looduskaitsealad ja liigikaitse põhimõtted. Vormsi elanikud Ettepanekuga arvestatakse osaliselt. Eelnõus puudub Vormsi saare demograafilise seisukorra kirjeldus. On toodud Siseministeeriumi rahvastikuregistri andmed, et Vormsi vallas on 452 elanikku, samuti öeldakse sotsiaal-majandsuliku Rahvastiku teemat keskkonna kirjeldamise punkti all, et 37,9% Vormsi elanikest töötab Tallinnas. Mida see tähendab? Kas täiendatakse KSH-s, vastavalt saadaval olevatele seda, et nende elanike jaoks on pealinn peamine igapäevase töörände sihtkoht? Kuna inimene sõidab andmetele. tööle ikka pere juurest, mitte pere juurde, siis kuidas suhestub see protsent rände hooajalisusega (külmal aastaajal on see praktiliselt olematu) ning saare rahvastiku vanuselise koosseisuga: 0–18-aastaste laste osakaal Vormsile registreeritud elanikest on 8,5 %, mis on Eesti valdadest konkurentsitult madalaim (Eesti keskmine on 20,3 %)? Kas pole hoopis tegemist pealinlaste nädalalõpu-suvitusrändega Vormsile? (Teemaga seotud Vv ÜP LS ja KSH programmi Lisa 1 dokument on avalikustamata.) Palume esitada kõige värskemad Statistikaameti andmed Vormsi elanikkonna kohta. Palume tuua välja, et Statistikaameti ametlike andmete järgi ei ela 454-st registreeritud elanikust tervelt 182 inimest (40 %) Vormsil. Palume lisada ÜPsse peatükk Vormsi saare demograafilise seisukorra tõese kirjeldusega. Püsiasustus Ettepanekuga arvestatakse osaliselt. Püsielanikkonnakasv on üheks prioriteediks, aga puudub sellekohane seisukorrakirjeldus. On esitatud vallasregistreeritud elanike arv 452 – kas see ongi see arv, millekasvust räägitakse, kui räägitakse Rahvastiku teemat püsiasustuse suurendamisest? Või ainult poolest, nagu seisab valla ametlikes töökuulutustes ("kellest täiendatakse KSH-s, vastavalt saadaval olevatele püsivalt elavad saarel umbes pooled")? Kust tuleb see vahe, milliste kriteeriumide alusel? andmetele. Palume lisada saare püsiasustuse seisukorra kirjeldus. 78 / 188 Vormsi valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise eelnõu arvamuste küsimiste vastuste tabel EKV 1 Selgitus. Vormsi valla ÜP lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise programm, lk 14: Kaalutlus EKV 1 vähendamiseks on tehtud 3. Üldplaneeringuga lahendatavad ülesanded üldplaneeringu töögrupi poolt ja KSH on käsitelnud 18. Korduva uleujutusega ala piir, ehituskeeluvöönd, avalik juurdepääs kallasrajale: looduslikke eeldusi. Volikogu ÜP koostamise 18.1. Korduva uleujutusega ala piiri määramine. Ranna ehituskeeluvööndi vähendamise ja/või juhtkomisjon kaalub avaliku suurendamise põhjendatud võimaluste hindamine, arvestades looduslikke eeldusi. Lähtudes looduslikest huvi olemasolu ning tingimustest kaardistada kohad, kus on põhjendatud merele lähemale ehitamise lubamine, sh nii komisjoni seisukoht on, et uksikelamud kui mereäärse puhkemajanduse arendamine. avalik huvi seisneb peamiselt rohkematele Sisuliselt tähendab viimane lause seda, et seal, kus loodus võimaldab, on nii üksikelamute ehitamine kui inimestele kodu loomise mereäärse puhkemajanduse arendamine lubatud, kuna see on põhjendatud. EKV suurendamist saab küll võimaldamises. põhjendada looduslike tingimustega, kuid vähendamise kohta see ei kehti. Ranna ehituskeeluvööndi suurendamist EKV suurendamist ja vähendamist tuleb käsitleda eraldi punktidena. üldplaneeringuga ei kavandata. EKV 2 Selgitus. EKV vähendamist ei saa põhjendada looduslike tingimustega, vaid avaliku huvi olemasoluga. Seda Volikogu ÜP koostamise rõhutati Kobras OÜ poolt esimesel arutelul ja Keskkonnaameti looduskasutuse osakonna peaspetsialisti juhtkomisjoni seisukoht on, 14. detsembri infotunnis (”EKV vähendamiseks peab olema avalikust huvist lähtuv kaalukas põhjendus, et avalik huvi seisneb peamiselt rohkematele milleks ei saa olla erahuvi”). Seda, mida rahvale räägiti, eelnõu paraku ei kajasta. Töörühmas ja hiljem inimestele kodu loomise volikogus tehtud ettepanekud eraviisiliste arenduste kohta (Kersleti, Borrby Östery, Suuremõisa jt) võimaldamises. nõuavad kõigis EKV vähendamist ja need kõik on põhjendamata. Palume selgitada, mis alustel ja kelle otsustega kavandatakse ÜPga eraviisilisi elamuehitusi EKVsse, kuidas need suhestuvad kõrgemate seadustega ja kuidas need on põhjendatud avaliku huvi seisukohast. 79 / 188 Vormsi valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise eelnõu arvamuste küsimiste vastuste tabel EKV 3 Selgitus. EKV vähendamise lähtejoon ei saa olla tee, sest selle kulg võib muutuda. Lisaks on eelnõus ebatäpseid Kaardile kantakse joonise kirjeldusi. Näiteks seisab Borrby Östery EKV12 kohta (Vormsi ÜP KSH eelnõu, lk 133), et "ehitamine on andmed GIS-kihtidena ja selliselt lisatakse kogu lubatud ... mitte kaugemal kui 45 m olemasolevast teest mere poole", sellal kui juuresoleval kaardil on planeeringu info peale lubatud ehitusala kaugus mõõdetud mitte olemasolevast teest, vaid transpordimaa piirist. Praegu on kehtestamist ka Maa-ameti olemasoleva tee telgjoone ja transpordimaa piiri vahemaa kohati 10 meetrit. kaartide andmebaasi - seal on võimalik kaugusi mõõta Palume esitada kõik EKV vähendamise ettepanekud kaugusena 1 meetri kõrgusjoonest ja näidata need kõigil soovijatel. ka joonistel. Borrby Östery puhul tuleb näidata ka kaugust idapoolsest 1 meetri kõrgusjoonest, mis jääb Vastavalt analüüsile leiti, et taotletavast ehitusalast vaid 110 m kaugusele. Vormsi saarel on põhjendatud arvestada korduva üleujutusala piiriks 1 m kalda kõrgusväärtusest ja seda kogu saare ulatuses. See tähendab, et isegi nendes rannalõikudes, kus maapind tõuseb kiiremini, on ehituskeeluvööndi lähtejooneks ikkagi korduva üleujutusega ala piir. Seejuures tuleb üldplaneeringu rakendamisel arvestada, et korduva üleujutusala piiriks ja ehituskeeluvööndi arvestamise lähtejooneks ei kasutata jooksvalt muutuvat 1 m joont vaid üldplaneeringus kehtestatud korduva üleujutusala joont. 80 / 188 Vormsi valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise eelnõu arvamuste küsimiste vastuste tabel Eritingimustega ehitusalad Selgitus. Hajaasustuse eritingimustega ehitusalade seletus ei ole piisav ja on vastuoluline. Lk 21 on loetletud konkreetsed eritingimused, ÜP seletuskirja eelnõus lk 21 öeldakse, et hajaasustuse tingimustes määratakse krundi suurus või mis puudutavad lubatatakse näiteks vaid sadamate või puhkeotstarbeliste hoonete ehitamine. Kas eritingimuseks ongi konkreetseid alasid, mis on toodud selles nimistus. krundi suurus või siis et ehitis on näiteks sadam või puhkehoone? Need täpsustavad üldisi tingimusi ja on igal Palume loetleda hajaasustuse eritingimustega ehitusalade tingimused. nimetatud alal erinevad. ÜP vastavus Püsiasustusega väikesaarte seaduses väljendatud eesmärkidega Selgitus. Püsiasustusega väikesaarte seaduses on riigi ja KOVi eesmärkidena välja toodud saarte elulaadi omapära Ehitamine on lubatud vaid ja väikesaartele iseloomuliku maastikuilme ja looduskeskkonna säilitamine ja kaitsmine (VsaarS §3 5–6)). selliselt, et see haakub rohevõrgustiku ja Palume selgitada, kuidas suhestub nende eesmärkidega ÜP eelnõus väljenduv kavatsus lubada ehitamist miljööväärtuste tingimustega (sh vanad külasüdamikest väljapoole, k.a ranna EKV alasse. talukohad, mis on saare elulaadi hoidmise kontekstis oluline). Ranna äärsete alade osas on hinnatud ja kaalutud mõju rohevõrgustikule ja samas ka saarele omase merelise eluviisi jätkamise võimalustele. Joogivee olukord saarel Selgitus. ÜP koostamise käigus tehti joogiveeuuring, mille tulemused olid murettekitavad, aga mis ei kajastu üldse Viidi läbi kättesaadavate eelnõus. avaandmete analüüs, mille järeldused on esitatud Palume esitada selle uuringu tulemused ning mis neist tulemustest järeldub. KSHs. ÜP (ptk 2) näitab ära, kus on kaitsmata ja kus on nõrgalt kaitstud põhjavesi; 81 / 188 Vormsi valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise eelnõu arvamuste küsimiste vastuste tabel kuidas toimetada ühisveevärgi alal ja kuidas ühisveevärgisüsteemist välja jäänud alal. Peamiseks probleemiks on, et seniseid tingimusi ei ole järgitud ja on oht, et maaomanikel pole motivatsiooni või siis piisavat järelevalvet, et neid järgida. Lahendused tuleb viia ka teistesse valla arengudokumentidesse. Vormsi asustuse kujunemise kaart Ettepanekuga arvestatakse. Kaplinski-Sauga kaardil on elemente, mida legendil ei ole seletatud: Täiendatakse legendi ja lisatakse kaardiviited – mida tähistab roosa/lilla värv? Valla kodulehel on – mida tähistavad väikesed värvilaigud, mis ei ole ringi, risti ega kolmnurga kujuga? kättesaadav Minea Kaplinski-Sauk ettekanne, kus külasüdamike info Kuna kaardil esineb ebatäpsusi, palume esitada viited kaartidele, mille alusel on tähistatud EW- ja täpsemalt nähtav ning tsaariaegsed talukohad. täiendavalt lisatud metoodika selgitus. Külasüdamikud tuleks üheviisi eraldi suurelt välja tuua, et talukohti oleks võimalik eristada. Avaliku huvi määratlus Selgitus. ÜP tervikuna peab peegeldama muuhulgas avalikku huvi. Tegemist on avaliku huviga üldplaneeringu kontekstis, Uue ÜP seletuskirjas (lk 19–20) aga seisab, et ÜP-ga peetakse avalikuks huviks juurdepääsu tagamist kus see on seotud näiteks veekogudele, kultuurimälestistele, ühiskondlikele hoonetele, avalikele haljasladele jm. Peale selle on veel eraomandiga. Muud aspektid, mis on KAH-alad. avaliku huviga üldistatumalt seotud on üldplaneeringus leidnud käsitlemist väärtusi 82 / 188 Vormsi valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise eelnõu arvamuste küsimiste vastuste tabel Palume seletada, mida tähendab selline kitsalt määratletud avalik huvi? Kas see ongi kogu avalik huvi? ja elukeskkonda puudutavate käsitluse raames. Mõisted Selgitus. Uue ÜP eelnõus ja Vv ÜP LS ja KSH programmis on kasutatud (seletuskirjas defineerimata) mõistet LS ja KSH programmi ei ole uudisküla.Palume seletada, millistest kriteeriumidest lähtuvalt on see mõiste määratletud ja palume praeguses etapis enam nimetada need külad Vormsil? asjakohane täiendada vaid keskenduda juba eelnõu koostamisele. Uudisküla mõistet eelnõus ei esine, oleme kasutanud arendusala mõistet ja see on mõistete all defineeritud. Vv ÜP LS ja KSH programmis (lk 13) on toodud ÜPga lahendatavate ülesannete all mõiste pärandmaastik Selgitus. defineerimine. Palume seletada, kuidas saab ÜP defineerida mõistet, mis on juba üheselt defineeritud? LS ja KSH programmi ei ole praeguses etapis enam asjakohane täiendada. Pärandmaastiku mõistet ei ole defineeritud üheselt seadusandluses. Praegu on eelnõus kasutatud väärtuslike maastike ja miljööväärtuslike alade mõisteid. Protsessi käigus on leitud, et need on asjakohased. ÜP seletuskirjas on kogukond defineeritud kui ”territoriaalselt määratletud inimeste kooslus, keda Selgitus. ühendab sama elukoha piirkond (lähestikku elavad inimesed)”. Palume seletada, mille poolest erineb selliselt defineeritud kogukond saare elanikkonnast/elanikest? Üldplaneeringus on asustuse suunamise aluseks ja eelduseks kohalike ja 83 / 188 Vormsi valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise eelnõu arvamuste küsimiste vastuste tabel kogukondlike ruumiliste väärtuste ja nende tähendusruumi väljaselgitamine. Selleks on võimalik analüüsida koha eripära kultuurilises ning traditsioonilises kontekstis. Samuti võib olla oluline teada, millised on kogukonnale olulised argiruumid ja liikumismustrid, ning kirjeldada, mida nendes väärtustatakse ja oluliseks peetakse. Kogukond erineb kohalikest elanikest seeläbi, et kohalik kogukond tähendab ja eeldab kohalike elanike ühisosa - väärtusi, käitumismustrit, ootusi, või kirjeldab koostööd. Väärtusi ja kohavaimu annab edasi just kogukondlik ühisosa, üksikute saareelanike kaupa ei saa sellist ühisosa kirjeldada. 84 / 188 Vormsi valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise eelnõu arvamuste küsimiste vastuste tabel – Selle asemel, et kohe esimesel avalikul arutelul määratleda seadustest (eelkõige VSaarS) ja Teadmiseks võetud. maakonnaplaneeringust tulenevad raamid ning lähtuda Vormsi kehtivas ÜPs väljendatud põhimõtest (need eelnevalt ühiselt läbi arutades), alustati hoopis väikesearvulise rühma era- ja ärihuvide kaardistamisest. Kõik ÜP konsultandi Kobras OÜ sisukatele temaatilistele ettekannetele järgnenud arutelud olid kantud selle rühma soovist oma huvisid kehtestada.Ei vallavanem ega volikogu esimees ei teinud katsetki luua neutraalset sisulise ja tasakaaluka arutelu õhkkonda.Teatud ettepanekud ei tulnud üldse avalikule arutelule, näiteks EKV vähendamist nõudvad eraviisilised arendused: need lisati töörühmas ja volikogu spontaansete ettepanekutena, mida ei olnud komisjonides ega avalikult eelnevalt arutatud. Tulemus: igasuguse ühiselt väljendatud põhimõtetest lähtuva sisulise avaliku arutelu täielik puudumine, kohalike ja Vormsil alaliselt mitte elavate inimeste vastandumise tekkimine, arusaam arutelu mõttetusest (”niikuinii tehakse otsused tagatoas”) jpm. – ÜP koostamisel ei ole vähimalgi määral arvesse võetud protsessi käigus ilmnenud kitsendavaid asjaolusid, näiteks ei olnud sügisel läbi viidud tõeliselt ärevust tekitavate tulemustega joogiveeuuringul mitte mingit mõju. Detsembris pidas Keskkonnaameti looduskasutuse osakonna peaspetsialist veebiloengu ehituskeeluvööndi teemal, millest jäi kõlama, et EKV vähendamiseks peab olema avalikust huvist lähtuv väga kaalukas põhjendus, mis kindlasti ei saa olla erahuvi. Sellest hoolimata jäid erahuvidest kantud EKV vähendamise nõudmised ÜP eelnõusse alles.Pigem on ilmnenud vastupidine suundumus: uuringutele ja seisukohtadele, mis ei sobi teatud huvidega kokku, heidetakse ette ühekülgsust ja erapoolikust ning püütakse nende mõju pisendada; nii näiteks on kohalikele ette heidetud, et nad on oma mõtlemises looduse poole kaldu(!). Tulemus: ÜP protsessi käigus on tekkinud ja süvenenud veendumus, et ÜP koostatakse peamiselt kellegi huvide läbisurumiseks, ning et võimalus seda mõjutada on väike. – ÜP protsessi kaasati esindajate kaudu külaseltsid ja ”külakogukonnad”, tundmata huvi, kas need ühendused üldse koosnevad Vormsi elanikest; ei tuntud ka huvi, kas külaseltside seisukohtades on esindatud kõigi külaelanike arvamus ning kas nende ühenduste kaudu levitatav info jõuab iga külaelanikuni. 85 / 188 Vormsi valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise eelnõu arvamuste küsimiste vastuste tabel Eesti kogukondade hetkeseisu uuringuraportis seisab: "...Kuigu kogukond võib olla (ning sageli ongi) tihedalt seotud konkreetse kohaga, on selle tekkimise ja toimimise juures oluline eelkõige sotsiaalne dimensioon. Seetõttu tuleb kriitiliselt suhtuda peamiselt kogukonna ja kohaliku omavalitsuse esindajate seas levinud eeldusesse, et piirkonnas tegutsev nimeline kogukond (nt külaselts) ühendab a priori kõiki sealseid elanikke ning annab selle eestvedajatele õiguse elanikke esindada. Samal põhjusel tuleb ettevaatlikult suhtuda lootusesse, et naabruskonna füüsilise (ümber)kujundamisega on võimalik luua terviklik ning ühtne kogukond." (Peeter Vihma, Madle Lippus (2014) Eesti kogukondade hetkeseis. Uuringuraport. Tallinn: Linnalabor ja Eesti Külaliikumine Kodukant) 86 / 188 Vormsi valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise eelnõu arvamuste küsimiste vastuste tabel 7-1/62/2024 Koostöös Vormsi Jahiseltsiga määrata randades rooalasid lindude ja loomade elupaikade säilitamiseks. Selgitus. Jahimehed on selgitanud, et suurel hulgal karjatamisega kadunud rooalad olid näiteks ka metssigade 17.06.2024 elupaigad ja seetõttu on hiljem metssead otsinud saare siseosas nii toitu kui varju ning seda muutust Rooalade määratlemine ÜP seostatakse tekitatud suurenenud põllukahjustustega. Kadunud rooalade asemele tulevad ka teised raames ei ole asjakohane. linnuliigid, peamiselt läbirändega seotud ja väheneb kohapeal pesitsevaid liike. Tegemist on maahoolduse ja mingil määral ka rohuvõrgustikuga seotud teemaga. Lahendus on võimalik kogukondliku läbirääkimise ja omavaheliste kokkulepete kaudu maaomanike, jahiseltsi ja loomade karjatajate vahel. 7-1/63/2024 1. Ettepanek muuta / tunnistada osaliselt kehtetuks Lennuvälja DP - lennurada ja selle parkla jätta Teadmiseks võetud. transpordimaaks, ülejäänud osa kinnistust maatulundusmaaks. ÜP kaardile kanda lennurada ja selle 17.06.2024 piiranguala. Vajadusel täiendatakse lennuvälja maakasutuse 7-1/64/2024 juhtotstarvet selliselt, et 18.06.2024 sellel saab heina niita. DP ei ole tarvis kehtetuks tunnistada. 2. Maa-amet määras varem mõõdistatud mereäärsed kinnistud ajakohase põhikaardi alusel merevee Selgitus. piirini ning maaomaniku loata adru korjata ega roogu varuda traditsioonilistes kohtades ei ole enam võimalik. Ettepanek: VSaarS-le tuginedes traditsioonilise eluviisi hoidmiseks sätestada ÜP-ga põhimõte, Tegemist ei ole ÜP-ga lahendatava teemaga. mis lubab kõikjal rannas adru korjata ja talviti katuseroogu varuda. Karjatamisega on suur osa rooaladest, kus vähegi sobivat katuseroogu kasvas, ära kadunud. Kaaluda ÜP- ga nende alade määramist, kus karjatamisel sobiva katuserooks sobiv ala tuleks säilitada. 87 / 188 Vormsi valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise eelnõu arvamuste küsimiste vastuste tabel 3. Ettepanek: Vahet tuleb teha endisel talukohal kui kohalikul pärandväärtusel ja kohal, kus endise Ettepanekuga arvestatakse. talukoha taastamine on lubatud. Endiste talukohtade taastamine väärtuslikul põllumaal ei ole lubatud. Nn väheväärtusliku põllumaa osas on vaja kokkulepet kogukonnas, sest sisuliselt on võimalik põllumaad Pärandkultuuri osas juurde teha ehk asendada see väärtuslikuma maaga. Põllumaa on elu jaoks üks põhiväärtusi, mida ei ole kaardistatakse vanad mõistlik vähendada. talukohad ja eraldi markeeritakse need, mille taastamine on perspektiivikas. 4. Vahet tuleb teha ÜP-s seletuskirjas ajalooliste tuulikuasemete ja taastatavad tuulikute määramisel. Selgitus. Ajaloolised tuulikuasemed kaardil markeerivad kohalikku pärandobjekti. Probleemi lahendamiseks ei Taastatavad ajaloolised tuulikud on need, kuhu ehitamine ÜP-ga seatavaid tingimusi arvestades on ole ÜP kõige sobilikum. võimalik ja millele on olemas või võimalik rajada juurdepääs. Majutuskohana rajatav tuulik peab olema Selgemad juhised tuuliku väljanägemiselt ajaloolise tuuliku koopia, mitte nö tuulikuga sarnane ehitis. taastamiseks saab anda soovituslike materjalide ja projekteerimistingimustega. 5. Hosby randa märgitud tuuliku taastamist majutuskohaks me ei soovi. Soovime senist säilinud ilusat Selgitus. rannaala puutumatuna hoida. Hosby ranna tuuliku asukoht asub tänases ehituskeeluvööndis. Tuuliku taastamiseks ajaloolises asukohas on vajalik EKV vähendamise ettepanek, mille saab teha ÜP muutva DP algatamisega. Detailplaneeringu koostamise protsessis kuulatakse ära kõik osapooled. 6. ÜP KSH ei ole hinnanud ja ei arvesta ulukite liikumisteid. Parim praegune teadmine on Gert Enno Ettepanekuga arvestatakse. üldplaneeringu koostajatele saadetud ettepanekus. Ettepanek: arvestada mõjude hindamisel Vormsi 88 / 188 Vormsi valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise eelnõu arvamuste küsimiste vastuste tabel jahimeestel teadaolevaid ulukite liikumisteid ja lisada ulukite liikumise kaart rohevõrgustiku uuringu Rohevõrgustiku uuring lisana. arvestab ulukite liikumisega, võimalusel täiendatakse uuringut kaardimaterjaliga. 7. Tootmis- ja ärimaade (Hullo, Suuremõisa, Fällerna) juurde planeerida parem elektriga varustatus kui Ettepanekuga arvestatakse. see on praegu, sest täna ei ole võimalik eriti võimsust juurde osta, kui uut ettevõtmist alustada või Tehakse koostööd olemasolevat laiendada. võrguettevõttega ja selgitatakse välja, kas sellisel lisaühendusel on perspektiivi ja vajadust. 8. Matkabussidega reisimist on saarele aastatega üha enam lisandumas ja neil on kombeks suunduda Ettepanekuga ei arvestata küla ette rannaalale, kus nad oma laagri püsti panevad. Külaelanike tavapärast elu on see häirinud. Ettepanek ei lahenda Ettepanek: märkida kaardile matkabussidele sobiv ööbimiskoht Sviby sadama lähedal olevas parklas. matkabussidega parkimist. Seda saaks lahendada parkimiskeelu seadmisega antud piirkondadesse, mis ei ole üldplaneeringuga lahendatav teema. 9. Veel säilinud looduslikus seisundis kõigile avatud rannad on Vormsi eripäraks ja väärtuseks, mida tuleks Teadmiseks võetud. hoida. Looduskeskkond on oluline osa saareinimesele ja saarele omasest elukeskkonnast, mille Eelnõu arvestab väärtuslike säilitamise olulisust on väljendanud saare elanikud erinevatel avalikel aruteludel. Vormsi eripärane maastike, looduskeskkonna looduskeskkond on väärtuseks ka saare külalistele. Vormsi valla arengukava sätestab olulise eesmärgina ja rannaalade hoidmise Vormsi looduskeskkonna säilitamise. Maakonnaplaneeringus on väärtusliku maastiku tingimustes eesmärkidega. EKV öeldud: 2. Elamualade asukoha valikul tuleb eelistada ajalooliste külade taastamist ja nende mõningast vähendamise ettepanekute puhul on arvestatud laiendamist. Leiame, et maakonna planeeringus seatud väärtuslike maastike säilitamise tingimustega rohevõrgustiku uuringu läheb vastuollu ÜP-ga kavandatud ehitusalad randa, kus ei ole varem küla olnud. järelduste ja selles seatud tingimustega. Randa ehitamine on põhjendatud külade sadamaaladel ja ajalooliste rannakülade taastamise või mõningase laiendusena. EKV vähendamise ettepanekutes on öeldud, et seda tehakse elamuehituseks. Leiame, et selliselt randa ehitiste kavandamine ei ole põhjendatud. Vormsil on juba praegu piisavalt 89 / 188 Vormsi valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise eelnõu arvamuste küsimiste vastuste tabel ehitusvõimalusi külades, kavandatud külade laiendustel ja järgides ÜP-ga kehtestatavaid tingimusi ka mujal. Seega ei ole püsiasustuse tugevdamiseks vajalik ÜP-ga suunata elamualasid randadesse, kus ajaloolist asustust ei ole olnud tehes seda muude väärtuste arvelt. Seniste otsuste valguses, mis osaliselt või täielikult on loomade liikumiskoridorid ära lõiganud või neid kahjustanud, ei tohiks ÜP-ga võimendada seniste kahjude ulatust. 10. Ei pea põhjendatuks, et on 100% ärimaa külasüdamikus oleval kinnistul, kus aastaringi elatakse ja osa Selgitus. aastast majutusteenust pakutakse. Ettepanek: määrata ärimaaks kuni 50% kinnistu pindalast juhtudel, kus aastaringi elatakse kui ka majutus- või muud teenust pakutakse. Juhtotstarve annab võimaluse, aga ei kohusta maaomanikku vastavaks tegevuseks. Maa sihtotstarbe muudetakse vastavalt tegelikele oludele ja seda saab teha väljapool ÜP koostamise protsessi. 11. Rumpo külast lõunas idapoolsel rannavallil kulgev rada on kaardil vale koha peal. Maa-ameti kaardilt Ettepanekuga arvestatakse. leiab raja õige asukoha. 12. Vormsi ÜP KSH eelnõus ei ole hinnatud planeeringulahendusi erinevate valdkondade koosmõjus või Selgitus. hinnatud planeeringulahenduse mõju teistele valdkondadele (nt ehitamine ja jahindus, metsamajandamine ja loodusturism jne). Näiteks Teemaplaneeringu KSH-s oli selline peatükk kui ka Mõjude hindamisel erinevad arengustsenaariumid tabelina välja toodud, mille järel oli hinnang, mida aga järelvalve ei käsitletud teemade aluseks pidanud piisavaks. on varasemalt koostatud KSH programm. Mõju turismile on hinnatud KSH ptk-s 4.2.2 ja 4.2.3. KSH ptk-s 3 on selgitatud, et ÜP töörühm on algusest peale olnud seisukohal, et Vormsi saarel suunatakse asustus Hullosse ja teistesse 90 / 188 Vormsi valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise eelnõu arvamuste küsimiste vastuste tabel külasüdamikesse ning ehitustingimuste aluseks hajaasustuses võetakse koostatav rohevõrgustiku analüüs ja üldplaneeringu koostamisel läbi viidud miljööväärtuslike alade analüüs. Kuna ÜP töörühma seisukoht omavalitsusüksuse ruumilistest arengusuundadest on algusest peale olnud üksmeelne, mistõttu ei ole Vormsi valla ruumilise arengu planeerimisel käsitletud põhimõttelisi terviklikke alternatiivseid arengustsenaariume, kuna selleks on puudunud vajadused ning põhjused. Vormsi vallavalitsuse tellimusel on koostamisel ettevõtluskeskkonna arendamise tegevuskava, mille raames töötatakse välja arengustsenaariumid, analüüsitakse ÜP esialgset lahendust jms. Sellest tulenevalt vaadatakse lahendused üle, 91 / 188 Vormsi valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise eelnõu arvamuste küsimiste vastuste tabel täiendatakse seletuskirja ja KSH aruannet. 13. Ettepanek: täpsustada sõnastust tarastamise osas rannaaladel, selliselt, et tarastamise keeld ei kehti Ettepanekuga arvestatakse. karjaaedadele (elektrikarjustele), eeldusel, et on tagatud ligipääs kallasrajale (piisavalt väravaid) ning Täpsustatakse seletuskirja karjatamisvälisel perioodil on avatud ja tagatud vaba liikumine ulukitele. Erandiks võiks olla siis need alad, sõnastust selles osas, kuidas mida reserveeriks roo kogumiseks (aga neid alasid poleks mõistlik rajada nt küla ette randa või juba elektrikarjus ja tarastamise edukalt taastatud karjatatavatele rannaniitudele). keeld käivad kokku ning kas ja millises osas saab ette näha mööndused. 14. Palju rannaalasid on viirutusega “ehitamine vaid taastatavale talukohale”. Ettepanek: need kriitiliselt Ettepanekuga arvestatakse. üle vaadata ja selguse huvides eemaldada tingmärk neilt aladelt, kus taastatavaid talukohti pole või on Taastatavad talukohad muud ehitamist välistavad tegurid. kaardil vaadatakse üle. 15. EKVs asuvad virgestusalad (nt Hosby jms)- täpsustada sõnastust, et kui virgestusala asub EKVs pole Ettepanekuga arvestatakse. sinna võimalik rajada neid ehitisi, mis EKVst väljaspool asuvatel virgestusmaadel on lubatud (jällegi, et ei Eelnõud täiendatakse tekiks kaheti mõistmist). selgitusega, et nendel aladel on vajalik EKV vähendamine. 16. ÜP pdf failina esitatud kaarte on väga raske jälgida. Teeme ettepaneku, et ÜP kaardi kohta oleks Selgitus. tehtud veebirakendus, kus erinevaid kaardikihte on võimalik esile tõsta ja kus kaarti on võimalik lihtsamini Kehtestamiseks viiakse piisavalt suuremõõtkavaliseks zoomida. lahendused PLANK süsteemi ja kihid muutuvad lihtsamini kasutatavaks. 7-1/66/2024 Teha üldplaneeringuga ettepanek maakonnaplaneeringu muutmiseks selliselt, et Vormsi saar ei oleks Ettepanekuga ei arvestata 100% rohevõrgustiku tugiala. Põhjendus: 100% tugialaks olemine ei anna piisavalt võimalusi kogukonna 18.06.2024 jätkusuutlikuks arenguks. Kui ei ole piisavalt perspektiivis näha ettevõtlust ega elamufondi siis lihtsalt ei Rohevõrgustiku uuring on ole maksumaksjaid. Ja kui ei ole inimesi siis on ainult aja küsimus millal hakatakse esmatasandi teenuseid koostatud eeldusel, et kärpima. Seega oleks mõistlik laiendada elamualasid ning ettevõtlusega seotud ruumilisi võimalusi. Vormsi saar on 100% rohevõrgustiku tugiala ning 92 / 188 Vormsi valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise eelnõu arvamuste küsimiste vastuste tabel uuringuga on leitud lahendused, kuidas nii ettevõtluse kui elamufondi areng on võimalik rohevõrgustiku tugialal. Kui hilisema protsessi jooksul selgub, et maakonnaplaneeringu muutmise ettepanekuks on siiski põhjendatud vajadus, seda tehakse. Samuti soovin teha ettepaneku pikendada uue Vormsi üldplaneeringu ettepanekute esitamise tähtaega Ettepanekuga ei arvestata. 2 (kahe) kuu võrra. Põhjendus: olen mitme maaomanikuga suhelnud ning nad ei olnud informeeritud sellest protsessist. Samuti tuleks arvestada, et hetkel suvi ning puhkuste aeg mis teeb kõik päringud ja Ettepanekuid on võimalus protsessid aeglasemaks. esitada jooksvalt kuni üldplaneeringu Lisaks toetan Förby küla poolt esitatud ettepanekuid. kehtestamiseni. 7-1/68/2024 Esitasin 09.01.2024 Vormsi Vallavalitsusele järgmised ettepanekud üldplaneeringu tingimuste Ettepanekut kaalutakse. seadmiseks. Jään endiselt esitatud ettepanekute juurde ka üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise 18.06.2024 hindamise aruande eelnõu menetluses. ÜPga saab määrata juhtotstarbe ja elamumaa 1. Käsitleda Saxby külas Andersi kinnistut (katastritunnus 90701:001:0816) endise talukohana koos juhtotstarve on määratud ehitusõigusega. külasüdamikesse. Elamuehituse õigus sõltub 2. Vormsi vallas Saxby külas Andersi kinnistu (katastritunnus 90701:001:0816) sihtotstarbeks määratakse antud alal . üldplaneeringuga elamumaa. Avalikule väljapanekule suunatud üldplaneeringu eskiisil ei ole arvestatud Saxby küla vanades ajaloolistes piirides ja välja on jäetud minule kuuluv vana talukoht Andersi kinnistul, põhjendades seda väärtusliku põllumajandusmaa olemasoluga. Samas eirab avalikule väljapanekule suunatud üldplaneering Eestis kehtivat seadust väärtusliku põllumajandusmaa määratlusega. Lisaks on tavalise rohumaa osa antud kinnistust ainult 833m2, mida ei ole antud kinnistu vaates võimalik põllumajanduslikult kasutada. Kokkuvõtvalt ei ole ühegi minu ettepanekutega arvestatud. 93 / 188 Vormsi valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise eelnõu arvamuste küsimiste vastuste tabel Seda kõike on tehtud isegi eirates reaalselt eksisteerinud talu pildi saatmisel Vallavalitsusele ning hävinud hoonete vundamentide olemasolule. Esitan üldplaneeringu menetluses järgnevad ettepanekud ja juhin tähelepanu puudustele avalikustatud Teadmiseks võetud. redaktsioonis. ÜP lahenduse järgi on 1. Saxby küla arengu eelduseks on külastruktuuri toetav ehitusala suurendamine Saxby külasüdamik laienenud edela ja põhja Üldplaneering näeb elamu ehitamise ette ainult taastatavale talukohale, välistades külasüdame suunas ning külasüdamik laiendamise vastavalt välja ehitatud taristule ja kohaliku kogukonna poolt valitud arengusuundadele. on analüüsile tuginedes määratud selliselt, et see Kuigi nii kehtiv üldplaneering kui Vormsi Vallavolikogu 23.12.2019 määrusega nr 8 kehtestatud „Vormsi moodustab valla arengukava aastateks 2020-2030“ seadsid eesmärgiks ajaloolise külasüdame taasasustamise, uus asustusstruktuuri järgi ühtse üldplaneering seda ei toeta. terviku. Uus üldplaneering ei arvesta Saxby külas aset leidnud muutustega ning vajadusega ajakohastada küla ruumilise arengu põhimõtteid ja suundumusi. Külasüdame hoonestuslaad ning ajalooline struktuur ei võimalda ajaloolist külasüdant tihendada. Samas on välja jäetud ajalooline talukoht ajaloolisest külasüdamikust. Üldplaneering kehtestatakse perioodiks, kui Saxby küla elanike arv ettenähtavalt ja kooskõlas valla arengukavaga oluliselt suureneks. Küla ruumilise arengu kujundamiseks tuleb seada tingimused, mis säilitaksid ühelt poolt küla olemasolevat struktuuri, kuid teisalt väldiksid Vormsile mitteomase liigtiheda asutuste tekkimist. Lahenduseks on külas varasemate talude taastamine. Selle tõestuseks on eelnevalt minu saadetud kirjaga saadetud pilt talust ning olemasolevad hoonete varemed kinnistul. Elamuala laiendamist toetavad looduslikud olud. Saxby külastruktuuri säilitamine on kooskõlas Teadmiseks võetud. põhimõttega planeerida uued elamualad olemasolevate külasüdamete lähedale (KSH aruande tabel 1). Samas on antud talukoht välja arvatud Saxby küla kunagistest piiridest. ÜP lahenduse järgi on Saxby külasüdamik 2. Andersi kinnistu käsitlemine endise talukohana koos ehitusõigusega ja sihtotstarbe määramisega laienenud edela ja põhja elamumaaks ei ohusta väärtusliku põllumajandusmaa kasutust vaadelduna seda ala suurema maa suunas ning külasüdamik massiivi poolt, kus tegelikult asub rohumaa, mida saab heina tegemiseks kasutada. on analüüsile tuginedes määratud selliselt, et see Taotletav lahendus ei ohusta väärtusliku põllumajandusmaad. Elamuala järgib ettepaneku kohaselt moodustab ajaloolist külastruktuuri. asustusstruktuuri järgi ühtse terviku. 94 / 188 Vormsi valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise eelnõu arvamuste küsimiste vastuste tabel Seetõttu kaasneb ebaproportsionaalne omandipiirang (PS § 32). Omandipõhiõiguse piirang peab õiguskantsleri selgituste kohaselt olema õiguspärase eesmärgi saavutamiseks sobiv, vajalik ja piirama põhiõigust võimalikult vähe (PS § 11). Looduskaitse on kaalukas eesmärk, kuid kaitse-eesmärkide saavutamiseks tuleb kasutada abinõusid, millest on tõepoolest abi ja mis ei tekita põhjendamatut kahju ega kulusid. Üldplaneeringu koostamisel tuleb piirangute kehtestamisel ja säilitamisel lähtuda õiguskantsleri viidatud tõlgendamisreeglitest. Vastasel juhul toob planeeringulahendus kaasa põhiseadusega vastuolus oleva riive. 3. Esitatud ettepanekud on kooskõlas ühiskondlike kokkulepetega ja vastavad kogukonna ootustele Teadmiseks võetud. Käesolevas kirjas esitatud ettepanekud kajastavad avalikku huvi, mis väljendub erineval tasemel saavutatud ühiskondlikes kokkulepetes. Saxby küla laiendamine, ehkki on tegemist vana külasüdamikus asuva kinnistuga, ehitusõiguse seadmine ja kinnistule vana talukoha taastamine on kooskõlas Vormsi valla arengukava ja eelnenud teemaplaneeringu menetluses saavutatud ühiskondliku kokkuleppega. Vormsi valla arengukavas tuuakse ühe prioriteedina valla tulubaasi kasvatamine ja kogukonna kestmine, mille eelduseks on noorte perede tulek saarele, töökohad ja võimalused ettevõtlusega tegelemiseks ning saarel pakutav kvaliteetne haridus. Prioriteedina nimetatakse ka võimaluse loomist saarel aastaringselt elamiseks. Olemasolevate tugevate külade arengu toetamine ning elamualade orgaaniline laiendamine on arengukavaga kooskõlas. Uue üldplaneeringuga küla arengut välistavate piirangute kehtestamine on teravas vastuolus varasemate ühiskondlike kokkulepetega. Elamualade laiendamine teenib lisaks laiemat avaliku huvi ja tagab Vormsi saare arengu tervikuna. Vormsi Lasteaed-Põhikooli arengukavas 2021-2026 üheks peamist õppeasutust mõjutavaks teguriks jätkusuutlikku õpilaste arvu lasteaias ja koolis. Arengukavas tuuakse välja, et lasteaias ega koolis ei ole saavutatud laste optimaalset ja jätkusuutlikku arvu. Ainult uute elanike lisandumine ning laste arvu suurenemine tagab Vormsi lasteaia ja kooli jätkusuutliku arengu. Esitatud ettepanek on kooskõlas ka kogukonna huviga. 95 / 188 Vormsi valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise eelnõu arvamuste küsimiste vastuste tabel 4. Väärtusliku põllumajandusmaa käsitlust tuleb korrigeerida Ettepanekuga ei arvestata. Kavandatud piirangud on otseses vastuolus Vormsi Vallavolikogu 23.12.2019 määruses nr 8 „Vormsi valla ÜP lähteseisukohad toovad arengukava aastateks 2020-2030“ seatud eesmärkidega. Arengukava kohaselt on üheks keskseks välja, et väärtuslik põllumaa eesmärgiks valla tulubaasi kasvatamine ja kogukonna kestmine, riskidena tuuakse aga välja õpilaste arvu on seotud toidujulgeoleku langemine alla kriitilise piiri ning avalike teenuste kättesaadavusega seotud riskid. Looduskaitselised ja põllumajanduse kui piirangud peavad olema proportsionaalsed ning arvestama valla arengusuundade ja -vajadustega. ettevõtlusharuga. Vormsi valla arengukava järgi on Esitan Saxby külas asuva Andersi kinnistu (katastritunnus 90701:001:0816) omanikuna kokkuvõtvalt kohaliku ressursi tootmine taotluse arvestada üldplaneeringu menetluses käesolevas kirjas esitatud ettepanekutega. ja väärindamine üks prioriteetseid tegevusvaldkondi saarel, mis võimaldab kohalikku ettevõtlust ja püsielu. ÜP eesmärk on leida tasakaal maakasutuses nii, et oleks piisavalt maad ettevõtluseks, kohalikuks toidutootmiseks ning elamumaadeks. 7-1/69/2024 Planeeringu spetsialistid oskavad paremini luua seosed antud teemades, kuid juhin tähelepanu Teadmiseks võetud. üldplaneeringu eskiisi puudujääkidele. 19.06.2024 Kui varasemalt oli Vormsi jätkusuutliku arengu eesmärgil on vajalik üldplaneeringus: detailplaneeringu koostamise kohustus kõigil 1) detailplaneeringu kohustust minimeerida, et ehitamine oleks jõukohane ja atraktiivne noortele kinnistutel, mis jäävad peredele; väljapoole külasüdameid, siis uue eelnõu järgi on seda vähem. Soositud on ehitamine kompaktsetele elamualadele, mis on sobilik aastaringseks eluks saarel. 2) soodustada hajaasustuse teket ka väljaspool külasüdamikke; Selgitus. ÜP eelnõuga on loodud raamistik sellest, mis 96 / 188 Vormsi valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise eelnõu arvamuste küsimiste vastuste tabel tingimustel ja kus saab hajaasustusse ehitada. 3) võimaldada uute külade teket; Selgitus. Üldplaneeringu eskiisiga on määratud arendusalad. Ühele talukohale on lubatud luua kolm majapidamist. Uute sumbkülade teket lisaks arendusaladele ei plaanita. Saarel on maaressurss piiratud ja arvestada tuleb erinevate vajadustega. 4) võimaldada ehitustegevust merele lähemal, mis on Vormsi peamine väärtus võrreldes mandriga. Selgitus. Merelähedus on üks peamisi saare väärtusi ja vaba ligipääs merele on üks olulistest väärtustest, mida rõhutavad ka ÜP koostamise lähteseisukohad. ÜP arvestab soovidega tuua elamis- ja arendusalad merele lähemale ja pakub 19 EKV vähendamise ettepanekut. Eraldi toon välja Bynäsi endise küla taastamise soovi, kuna looduslikud tingimused on väga sobivad küla Selgitus. taas-tekkeks. Vanade talukohtade asukohad vaadatakse üle - lisatakse puuduolevad ja ei arvestata nendega, millele 97 / 188 Vormsi valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise eelnõu arvamuste küsimiste vastuste tabel erinevatel põhjustel ei ole võimalik ehitada. 98 / 188 Vormsi valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise eelnõu arvamuste küsimiste vastuste tabel 7-1/72/2024 Metsade majandamine Teadmiseks võetud. 18.06.2024 Üldplaneeringus on viidatud, et Vormsi valla rohevõrgustiku uuringule tuginedes on määratud alad, kus Metsandusega seotud tuleb rohevõrgustiku kestlikkuse tagamiseks rakendada metsamajandamisel püsimetsandust. Omaniku lahendused hinnangul ei ole selline lähenemine põhjendatud ja võib endaga kaasa tuua hoopis negatiivsed tagajärjed üldplaneeringus vajavad olukorras, kus metsad muudetakse tormihellaks ja seeläbi põhjustatakse ulatuslikum puude murdumine. täiendavat arutelu ning vaadatakse üle enne Rohevõrgustiku uuringu eelduseks on võetud tingimus, et Vormsi valla territooriumil ei tohi järgmise eskiisi rohevõrgustiku ala moodustada vähem kui 90%. Samuti kirjeldatakse, et alade määramisel on lähtutud avalikustamist. sellest, et arvata alade sisse piirkondi, kus teadaolevalt on rohkem loodusväärtusi, aga ala ei olnud riiklikul tasemel kaitstavaks loodusobjektiks määratud. Paratamatult jääb hinnangu ja üldplaneeringu pinnalt mulje, et soov ongi olnud Vormsi saar võimalikult suures ulatuses oluliste piirangutega alaks muuta, millega sisuliselt välistatakse kaasaegne metsa majandamine Vormsil. Samas ei ole sedavõrd ulatuslike piirangute kehtestamist ja seeläbi ulatusliku omandiõiguse riive tekitamist piisavalt põhjendatud ja selle proportsionaalsust isegi kaalutud. Kui kehtestatavad piirangud on oma sisult võrreldavad looduskaitseala moodustamisega, siis selliste piirangute kehtestamise aluseks peaks samuti olema põhjalikud hindamised kehtestatavate piirangute vajalikkuse ja põhjendatuse väljaselgitamiseks (sh nii majanduslik, ökoloogiline, sotsioloogiline kui kultuuriline analüüs), nagu see on looduskaitsealade moodustamise puhul. Praegusel juhul see paraku nii ei ole. Omaniku hinnangul ei ole Vormsi vald üldse kaalunud kehtestatud piirangute mõju, raskust ja olulisust ega arvestanud metsa majandamisega tegelevate isikute huve. Raiele sedavõrd raskete piirangute seadmine piirab oluliselt maaomanike võimalusi oma maad kasutada. Näiteks on lageraie metsade uuendamisel Eestis üheks olulisemaks raieviisiks. Ühtlasi on lageraie metsa uuendamiseks kõige efektiivsem, sest lagedal alal on valgustingimused noorte puude kasvamiseks parimad ja see tagab metsaressursi säilimise ja kiirema metsa uuenemise, samuti puude elujõulisuse ja tervise. Lageraie on metsa uuendamiseks sageli kõige õigustatum viis ka selleks, et vältida metsakahjurite ja haiguste levikut konkreetsetes metsades aga ka laiemal alal. Seeläbi on lageraie teostamine lisaks majanduslikule aspektile oluline ka ökoloogilisest aspektist. Vormsi valla üldplaneeringuga soovitakse aga lageraie Vormsi saarel suuresti välistada, pannes samas maaomanikele kohustuse rakendada püsimetsandust. Planeeringu materjalidest ei nähtu metsanduslikult põhjendatud analüüsi, kuivõrd püsimetsandus Vormsi metsaalade puistute majandamiseks üldse sobib ning milliseid tagajärgi see metsa olemile pikas perspektiivis kaasa toob. Vormsi vald ei ole hinnanud ega arvesse võtnud seda, kuidas selliste piirangute ja samal ajal kohustuste panemine maaomanikele neid mõjutab, sh millised on nende võimalused 99 / 188 Vormsi valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise eelnõu arvamuste küsimiste vastuste tabel metsaraie teostamiseks ka majanduslikust aspektist, võttes arvesse saarel tegutsemisest tulenevaid raskusi ja piiranguid (sh metsatehnika vedu saarele jne). Hetkel puuduvad piisavad uuringud ja analüüs, mis käsitleks piirangute vajalikkust ja põhjendatust või nende mõju puudutatud isikutele, kohalikule omavalitsusele või ka riigile. Looduskaitseala piiranguvööndites seatavate lageraie piirangute korral on alati esitatud kohaspetsiifiline põhjendus, miks selliste piirangute seadmine on vajalik ja põhjendatud. Hetkel on aga sisuliselt tervel saarel kehtestatud ranged piirangud selle kohta asjakohaseid põhjendusi esitamata. Omaniku hinnangul tagab ka täna olemasolev kaitsekord ja maastikukaitseala ning Natura 2000 alade hulka kuuluvate Väinamere loodusala ja linnuala olemasolu piisavalt loodusväärtuste säilimise. Üldplaneeringu kaudu justkui ülepinnaliselt looduskaitsealaga sarnaste piirangute kehtestamine ei ole antud juhul kuidagi põhjendatud. Eelnevast tulenevalt teeb omanik ettepaneku üle vaadata metsade majandamisele seatavad piirangud ja kaaluda nende põhjendatust, pidades silmas maaomanikele tekkivat olulist omandiõiguse riivet ja selle kompenseerimise vajadust. Omanik leiab, et metsaseadusest tulenevad riigi poolt kehtestatud või tulevikus veel kehtestatavad nõuded ja piirangud on väljaspool kaitsealasid metsade kaitseks piisav. Põhjendamatu on sedavõrd ulatuslikult riigi poolt kehtestatud metsanduslikku regulatsiooni dubleerida ning seejuures karmistada kogu omavalitsusüksuse territooriumil. 100 / 188 Vormsi valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise eelnõu arvamuste küsimiste vastuste tabel Korduva üleujutusala piir Selgitus. Üldplaneeringu seletuskirja kohaselt on üldplaneeringus korduva üleujutusala ja üleujutuse riski Tänaseks on Maa-ameti määramiseks aluseks võetud Kobras OÜ töö “Rannaalade analüüs korduva üleujutusala piiri määramiseks andmebaas täienenud. Vormsi üldplaneeringu põhilahenduse väljatöötamiseks“ (edaspidi ka analüüs). Seletuskirjas viidatakse, Analüüsi koostamise ajal oli et korduva üleujutuse alal peab üleujutus toimuma sageli ning sellise alana ei käsitleta ala, mis võib olla võimalik kasutada üle ujutatud erakordsete tormide või muude ebatavaliste juhtude puhul. Põhjendusi esitamata sooldunud muldade ja märgitakse üldplaneeringus, et Vormsi saarel on põhjendatud arvestada korduva üleujutusala piiriks 1 m looduskoosluste infot, et kalda kõrgusväärtusest ja seda kogu saare ulatuses. See tähendab, et isegi nendes rannalõikudes, kus tuvastada korduvat maapind tõuseb kiiremini, on ehituskeeluvööndi lähtejooneks ikkagi korduva üleujutusega ala piir. üleujutusala. Oleme analüüsinud Vormsi Viidatud analüüsis tuuakse välja, et üldplaneeringuga üleujutusega ala piiri määramine on oluline, et kõrgusinfot ja tuvastanud, tagada ranna ja kalda kaitse eesmärk aladel, kus tavapärasest üleujutusalast ei piisa ehk kus üleujutus on, et neid asukohti, kus 1 m ja lähtuvalt ranna iseloomust, tõenäolisem ja ulatuslikum. Samuti viidatakse, et korduva üleujutusala piir ja 0,5 m erinevus annab sellest lähtuv ehituskeeluvöönd on piirangud, kuna need kitsendavad omandi kasutamist (nt ehitusõiguse olulise erinevus piirangute näol). Järelikult peab üleujutusohuga ala ning ehituskeeluvööndi määramine olema kohalikest ehituskeeluvööndi ulatuse oludest tulenevalt vajalik, põhjendatud ja proportsionaalne. Analüüsis on aluseks võetud mandril osas. Haapsalu sadamas ja Hiiumaal Heltermaa sadamas mõõdetavad andmed. Samas ei ole põhjendatud, kas Eelnõu lähtus lahendusest, aluseks võetud andmed Vormsi osas üldse esinduslikud on. Haapsalu ja Hiiumaa Heltermaa sadamad kus kogu saare ulatuses asuvad lahesoppides, kus tormituul tõstab vett pikema aja jooksul. Vormsit lahutavad aga Hiiumaast ja määrati analüüsi alusel Noarootsi poolsaarest väinad, mis ei lase veetasemel tõusta rohkem kui Väinamere üldine tase. Tegelikult korduva üleujutusala piiriks nähtub ka analüüsist, et neid andmeid ei saa Vormsile otse üle kanda. Samuti viidatakse andmetele, mis 1 m, alade osas, mille puhul kajastavad kord kümne aasta jooksul toimuva üleujutuse piiri ja kord saja aasta jooksul toimuva EKV vähendamine on üleujutuse piiri, mille pinnalt selgelt ei saa määrata sageli toimuva üleujutuse ala. Nagu ka analüüsis põhjendatud ja viidatakse, peab korduva üleujutuse alal olema selgeid märke, et üleujutus toimub regulaarselt ja sageli. lähteülesannete täitmiseks Samas jääb mulje, et neid samu põhimõtteid ei ole lõppastmes korduva üleujutusega ala piiri määramisel vajalik, tehti ettepanek EKV arvestatud ning mõjusid piirangute seadmise kontekstis piisavalt kaalutud. vähendamiseks ning taolisi Analüüsis märgitakse, et Vormsi rannad on üsna eriilmelised ning ka küsitluse tulemustest nähtub, et alasid sai saarel 19. veetaseme kõrgus üleujutuse ajal on piirkonniti väga erinev ja sõltub rannaala reljeefist. Tuuakse ka välja, EKV puudutav vaadatakse et üleujutustest otseselt ohtu ei nähta, hoonestus on piisavalt kaugel ja ei ole mere otsesel mõjualal. täiendavalt ÜP koostamise Mereveetaseme muutused sügistormide ajal on tavapäraselt tagasihoidlikud. Ekslik on ka analüüsi väide, protsessis üle. justkui oleks Sviby-Hullo teetammi peale 2005. aasta tormi tõstetud. Tegelikult teetammi omanikule teadaolevalt tõstetud ei ole, kuivõrd selleks ei ole olnud vajadust. Eeltoodu pinnalt on omaniku hinnangul ilmne, et analüüsi tulemus ei arvesta tegelikult väljaselgitatud asjaoludega ja Vormsi piirkonna eripäradega. Kuigi analüüsis viidatakse, et piirangud peavad olema 101 / 188 Vormsi valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise eelnõu arvamuste küsimiste vastuste tabel kohalikest oludest tulenevalt vajalikud, põhjendatud ja proportsionaalsed, ei ole korduva üleujutusala piiri määramisel arvestatud Vormsi rannaalade eriilmelisusega, kohalike poolt väljatoodud asjaoludega seoses üleujutusalade oluliste erisustega ja sõltuvusega rannareljeefist, samuti sellega, et kohalike sõnul ei ole mereveetaseme muutused olulised. Terve saare ulatuses korduva üleujutusala piiriks 1m määramine ei ole vajalik, põhjendatud ega proportsionaalne. Nagu viidatud, sõltub sellest otseselt ehituskeeluvööndi ulatus ja seega omandiõigusele seatavate piirangute ulatus. Seetõttu ei saa korduva üleujutusala piiri määramisse suhtuda sedavõrd kergekäeliselt. Korduva üleujutusala piiri määramine piirkonna eripärasid arvestamata viib maaomanike oluliselt ebavõrdse kohtlemiseni, mis osade maaomanike põhiseaduslikku omandiõigust oluliselt riivab. Selliselt piirangute seadmine säilitab rannavallidel asuvate kinnistute omanikele täielikult ehitusõiguse, samal ajal aga laugema rannaga aladel asuvate kinnistute omanike ehitusõigus võib täielikult kaduda või oluliselt väheneda. Selline ebavõrdne kohtlemine ei ole antud juhul kuidagi põhjendatud ning omandiõiguse riive kuidagi proportsionaalne. Üldplaneeringus ei ole põhjendatud, millise huvi kaitseks on määratud nii ulatuslikud piirangud ega esitatud kaalutlusi omandiõiguse sedavõrd ulatuslikuks piiramiseks. Olukorras, kus maaomanikke koheldakse ebavõrdselt ja omandiõigused piirangud ei ole proportsionaalsed, on vaja välja töötada kompensatsioonimehhanismid põhiõiguste riive vähendamiseks ja hüvitamiseks. Omaniku hinnangul on tegelikest asjaoludest ja veetasemete tõuse arvestades põhjendatud määrata korduva üleujutusala piiriks 0,5 meetrit. Samuti teeb omanik ettepaneku vähendada ehituskeeluvööndit 100 meetrini asukohtades, kus korduva Selgitus. üleujutusala piiri ja veepiiri vahe on vähemalt 50 meetrit ning maapinna kõrgus on 3,5 meetrit või enam üle merepinna. Ehituskeeluvööndi vähendamiseks on vajalik kirjeldada konkreetset ehitustegevust, et saaks hinnata selle mõju looduskooslustele ehituskeeluvööndis, seega palume täpsustada asukohti ja tegevusi. 102 / 188 Vormsi valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise eelnõu arvamuste küsimiste vastuste tabel Ehitusõigus Selgitus. Üldplaneeringu seletuskirja ptk-s 2.8.2.1. on defineeritud rohevõrgustiku tingimustele tuginedes kolme Lähteseisukohtade järgi on tüüpi ehitusõigusega alad: Vormsi loodus üks olulisematest saare ➢ Hoonete ehituskeeluga alad, väärtustest. Samuti on seda ajalooliselt välja kujunenud ➢ Taastatavatel talukohtadel ehitamise alad, külade struktuur. Hoonete ehituskeeluga alade puhul ➢ Eritingimustega ehitusalad. on analüüsitud rohevõrgustiku toimimist ja Omanik on seisukohal, et sedavõrd ulatusliku ehituskeelu kehtestamine Vormsi saarel ei ole põhjendatud. looduslike tingimuste tõttu Uue üldplaneeringu põhijoonise ja seletuskirja pinnalt ilmneb, et suurem osa saare pindalast on on oluline neid alasid hoida ehituskeelu ala sees, sealjuures on massiliselt alasid arvatud täieliku ehituskeelu ala sisse ning massiliselt inimtegevusest. on ka alasid, kus justkui võimaldatakse ehitada taastatavatele talukohtadele, kuid põhijooniselt nähtuvalt on neid talukohti alade sees vaid üksikuid. Ehitusõiguse sedavõrd ulatuslik piiramine üldplaneeringu Varasema üldplaneeringuga tasandil peaks olema eriliselt põhjendatud ja vajalik (nt loodusväärtuste kaitseks). Tervete piirkondade, et võrreldes on muutunud 200 mitte öelda terve saare sisuliselt ehituskeeluvööndiks muutmine ei ole kuidagi proportsionaalne, vajalik m ehituskeeluvööndi ega ka mõistlik. On selge, et üldplaneeringu koostamisel ei ole tegelikult hinnatud, millise ulatusliku arvestamise asukoht, see on omandiõiguse riive selliste piirangute kehtestamise kaasa toob. Samuti ei ole hinnatud seda, millise toonud teatud muutuse. ehitussurve selliste piirangute kehtestamine eritingimustega ehitusaladele kaasa toob ning kas selline Elamuehituse mõistes on ehitiste koondamine spetsiifilistesse asukohtadesse on põhjendatud. omandiõiguse riive küsimus, mille osas ÜP Sellest lähtuvalt teeb omanik ettepaneku ehituskeelualade ülevaatamiseks ja ehituspiirangute oluliseks vaadatakse üle. leevendamiseks, et võimaldada loomuliku hajaasustuse tekkimist. Maatulundusmaal on perspektiiv kasutada maad metsa- või põllumajanduse eesmärgil ja elamuehitusega seotud riivet ei teki. 103 / 188 Vormsi valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise eelnõu arvamuste küsimiste vastuste tabel Samuti ei nähtu, et ehitusõigusega alade määramisel üldplaneeringu menetluses oleks võetud arvesse Teadmiseks võetud. varasemaid ehituskeeluvööndi vähendamisi ja menetluses olevaid detailplaneeringuid. Kehtivas Vormsi üldplaneeringus on Rumpo külas vähendatud ehituskeeluvööndit 130 meetrini. Üldplaneeringu Detailplaneeringute info põhijooniselt ja seletuskirjast nähtuvalt seatakse ulatuslikud piirangud ehitusõigusele ka väljaspool ranna vaadatakse EKV või kalda ehituskeeluvööndit ja kaitsealasid. vähendamise küsimuse valguses üle ning Vormsi Vallavolikogu 07.06.2021 otsusega nr 6K on algatatud detailplaneering Rumpo külas Epasta üldplaneeringu kaardile ja katastriüksusel (90701:001:0727) krundi ehitusõiguse määramiseks, mis lähtub kehtivas Vormsi eelnõusse lisatakse kehtiva üldplaneeringus antud alale ette nähtud ehituskeeluvööndi vähendamisest. Uues üldplaneeringus Epasta ÜPga tehtud EKV katastriüksusele ehituskeeluvööndi vähendamist ette ei ole nähtud ning katastriüksus on tervikuna vähendamised. arvatud ehituskeeluvööndisse. Samal ajal on näiteks Vormsi vallavolikogu 17.02.2023 otsusega nr 7 algatatud (ja veel menetluses oleva) Kruusaaugu detailplaneeringu ala ja selle kõrval paiknevate Aia ja Vare katastriüksuste osas tehtud ettepanek ehituskeeluvööndi vähendamiseks. Keskkonnaministeeriumi 20.03.2001 kirjaga nr 16-6/821 on antud nõusolek Rälby külas ehituskeeluvööndi osaliseks vähendamiseks detailplaneeringu joonise krundi nr 5 osas 180 meetrini ja tänasel Klubba vkt 18 katastriüksusel (90701:003:0156) krundi nr 6 osas 120 meetrini. Samuti on Rälby küla detailplaneeringuga hõlmatud veel mitmed kinnistud, mis ei asu kehtiva üldplaneeringu järgi ehituskeeluvööndis. Uue üldplaneeringu kohaselt asub aga terve Rälby poolsaar ehituskeeluvööndis ning sellest tehakse erand vaid Rälby Klubba EKV11 ala osas, mille eesmärk on kehtiva detailplaneeringu alal elamuehitust võimaldada. See aga ei hõlma kõiki asjakohaseid kinnistuid. Eelnevast lähtuvalt teeme ettepaneku vaadata üle ehituskeeluvööndi vähendamise alad ning kajastada uues üldplaneeringus nii vana üldplaneeringuga juba vähendatud ehituskeeluvööndi alad kui kehtivate ja menetluses olevate detailplaneeringute kohased ehituskeeluvööndi vähendamised (sh alade osas, mis vana üldplaneeringu alusel jäid ehituskeeluvööndist välja ja vähendamist ei vajanud). Täiendavalt rõhutab omanik, et üldplaneeringu seletuskirja peatükist 2.10.1 tulenevalt on Teadmiseks võetud. ehituskeeluvöönd põhimõtteliselt määratud ebaõigesti. Seletuskirjas märgitakse, et korduva üleujutusega veekogude ranna või kalda piiranguvöönd, veekaitsevöönd ja ehituskeeluvöönd koosnevad Keskkonnaameti seisukoht üleujutatavast alast ja sellele liidetavast looduskaitse- ja veeseadusest tulenevatest vööndite laiusest. /-- antud seadusepunkti -/ Seejuures tuleb üldplaneeringu rakendamisel arvestada, et korduva üleujutusala piiriks ja tõlgendamisel on erinev, ehituskeeluvööndi arvestamise lähtejooneks ei kasutata jooksvalt muutuvat 1 m joont vaid samuti on olemas üldplaneeringus kehtestatud korduva üleujutusala joont. kohtupraktika, mis tunnistab Keskkonnaameti Selline lähenemine on otseses vastuolus õiguskantsleri korduvate seisukohtadega ehituskeeluvööndi tõlgenduse pädevaks. ÜP piiride osas. 13.04.2016 kirjas nr 6-1/151125/1601576*1 on õiguskantsler selgelt märkinud, et tõlgendus, koostamise juhtkomisjon mille järgi ehituskeeluvöönd ja üleujutusala liituvad, ei ole omandiõiguse piirang eesmärgipärane ning on teinud ettepaneku 104 / 188 Vormsi valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise eelnõu arvamuste küsimiste vastuste tabel selline tõlgendus muudab ehituskeeluvööndi sageli seaduses sätestatust oluliselt laiemaks ega lähtu ka alustada EKV 200m LKS § 35 lõikest 2, mille järgi vööndite laiuse arvestamise lähtejoon on põhikaardile kantud veekogu piir arvestamist merepiirist, (tavaline veepiir). millest tulenevalt vaadatakse kogu lahendus [1 https://www.oiguskantsler.ee/sites/default/files/field_document2/ehituskeeluvoondiga_seotud_kusimused.pdf ] uuesti üle. Õiguskantsler andis selge suunise, mille kohaselt tuleks ehituskeeluvööndit ja üleujutusala käsitleda paralleelsetena (mitte liituvatena). LKS § 35 lg 4 järgi koosnevad korduva üleujutusega veekogude ranna või kalda piiranguvöönd, veekaitsevöönd ja ehituskeeluvöönd üleujutatavast alast ja LKS § des 37 – 39 sätestatud vööndi laiusest. Kuna vööndite laiuse arvestamise lähtejooneks on tavaline veepiir, siis ei saa tavapärase laiusega ehituskeeluvöönd ulatuda kaugemale kui 100 m või 200 m veepiirist ning järelikult lõpeb LKS § 38 lõikes 1 nimetatud ehituskeeluvöönd merepiirist 100 m või 200 m kaugusel. /---/ Eeltoodud teine tõlgendus (ehituskeeluvööndit ja üleujutusala tuleb käsitleda paralleelsetena, mitte liituvatena) arvestab nii ehituskeeluvööndi ja üleujutusala määramise eesmärke kui ka kinnistu omaniku omandipõhiõigust ning sellest lähtuvat võimalikku soovi oma kinnistule midagi ehitada. Seetõttu saab ja tuleb LKS § 35 lg 4 rakendamisel eelistada tõlgendust, mis toob kaasa vähem omandipiiranguid. Ehituskeeluvööndi ja üleujutusala paralleelne käsitlus lähtub ka ajaloolisest tõlgendusmeetodist, mil ehitamine oli keelatud ehituskeeluvööndis ja sellest välja jääval üleujutataval alal. Sama seisukohta on õiguskantsler veelkord kinnitanud oma 13.08.2019 kirjas nr 7-4/191171/1903998 *2 ja 30.11.2017 kirjas nr 7-5/171251/1705491 *3. Eeltoodust tulenevalt ei ole põhjendatud lähtuda üldplaneeringu koostamisel seaduse ebaõigest ja omandiõigust olulisel määral rikkuvast looduskaitseseaduse tõlgendusest, millele õiguskantsler korduvalt on tähelepanu juhtinud. [*2 https://www.oiguskantsler.ee/sites/default/files/field_document2/Ehituskeeluv%C3%B6%C3%B6ndi%20ja%20%C3 %BCleujutusala%20laiuse%20m%C3%A4%C3%A4ramine.pdf] [*3 https://www.oiguskantsler.ee/sites/default/files/field_document2/Ehituskeeluv%C3%B6%C3%B6ndi%20laiuse%20ar vutamine.pdf] Omanik teeb ettepaneku viia üldplaneering kooskõlla viidatud õiguskantsleri seisukohtade ja looduskaitseseaduse korrektse tõlgendusega ning määrata ehituskeeluvööndi arvestamise aluseks vastavalt LKS § 35 lg-le 2 veekogu veepiir (mitte korduva üleujutusala piir). 105 / 188 Vormsi valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise eelnõu arvamuste küsimiste vastuste tabel Samuti palub omanik pikendada üldplaneeringu eskiisile seisukohtade esitamise tähtaega. Käesolevas Ettepanekuga ei arvestata. kirjas väljatoodust on ilmne, et uue üldplaneeringuga plaanitakse olulisi muudatusi, mis senisest enam riivavad maaomanike õigusi ja vabadusi enda omandi kasutamisel ja käsutamisel. Selliste oluliste Üldplaneeringu jooksul võib omandiõiguse piirangute seadmisel peavad omanikele olema tagatud piisavad võimalused kogu menetlusprotsessi planeeringuga tutvumiseks, planeeringu aluseks olevate materjalide analüüsimiseks ja oma seisukohtade vältel esitada ettepanekuid. kujundamiseks. Praegusel juhul on osad maaomanikud saanud uue üldplaneeringuga plaanitavatest Menetluslikult ei oleks muudatustest teadlikuks aga alles 17.06.2024. Tulenevalt üldplaneeringu lahenduse ja selle aluseks korrektne praegu eskiisile olevate uuringute mahust ei ole seetõttu maaomanikele tagatud piisav aeg seisukohtade esitamiseks. Ka esitatavate ettepanekute Osaühing Triovara Halduse vajab täiendavat aega spetsiifilisemate seisukohtade kujundamiseks, esitamise aega pikendada. arvestades omanikule kuuluvate kinnistute arvu ja vajadust konkreetsete kinnistute osas rakenduvate piirangute analüüsimiseks. Pidades silmas ka suvega paratamatult kaasnevaid suvepuhkusi, palub omanik tähtaja pikendamist, et võimaldada mõistlikult vajalikud analüüsid teostada ja seisukohad ette valmistada. Eeltoodust tulenevalt palub omanik pikendada üldplaneeringu eskiisile seisukohtade esitamise tähtaega septembri keskpaigani. 7-1/74/2024 1.Uue-Sarapuu kinnistule (kat nr 90701:002:0299) mitte määrata väärtuslikku põllumaad ja kogu lagealalt Ettepanekut kaalutakse (endine karjamaa kus täna asub saekaater) eemaldada ehituskeeluala märge. Uue-Sarapuu kinnistu on 18.06.2024 osaliselt elamumaa, tootmismaa ja suures osas maatulundusmaa. Hoonete ehituskeeluga alade tingimused ja põhimõtted vaadatakse üle. 2. Fällarna külas nihutada külasüdamiku piiri selliselt, et Nurga katastriüksus (kat nr 90701:001:0903) jääks Selgitus. külasüdamiku piiri sisse, sest see on alla 2 ha suurune elamumaa. Nurga katastriüksuselt (100% elamumaa) eemaldada väärtusliku põllumaa ja ehituskeelu märked. Väljaspool külasüdamikke paiknevate elamumaade Tegemist ei ole väärtusliku põllumaaga vaid elamumaaga. osas kaalutakse ehitusõiguse määramise võimalust. Mets Ettepanekuga arvestatakse osaliselt. 3.Metsamassiivides märkida ära ja püüda säilitada veel olemas olevad kvartalisihid, see on oluline turvalisuse, metsamajanduse ja jahinduse seisukohalt. Meil on ajalooliselt jäänud siilumajandus ja KOVil on võimalik seda seetõttu on oluline olemasolevate kvartalisihtide säilitamine ja korrashoidmine. infot käsitleda heakorra 106 / 188 Vormsi valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise eelnõu arvamuste küsimiste vastuste tabel eeskirjas. ÜP-s lisatakse soovitus metsasihtide korrastamiseks. 4. Kui saarerahvas soovib metsamajandamist reguleerida, siis teeme ettepaneku piirata raielangi suurust Teadmiseks võetud. ja määrata maksimaalseks suuruseks 2 ha. Aastakümneid kehtinud metsaseaduse kohaselt oli Vormsil kui väikesaarel kaitsemets, kus peamine piirang oli just lageraie ulatus kuni 2 ha. Tänases uue üldplaneeringu Metsandusega seotud kavas on metsamajandamisel suures osas pakutud välja saarel majandusmudeliks püsimetsandus. Üle lahendused poole saare pindalast hõlmab metsamaa ja seda majandada püsimetsandusena ei ole mõistlik. Üldjoontes üldplaneeringus vajavad peaks majandamine saare metsades toimuma vastavalt eesti riigis kehtivatele seadustele. täiendavat arutelu ning vaadatakse üle. 5. Muuta sõnastust selliselt, et püsimetsandus on soovituslik metsamajandamise viis, see ei saa olla Teadmiseks võetud. üldplaneeringuga pandud kohustus sellises mahus. Metsandusega seotud lahendused üldplaneeringus vajavad täiendavat arutelu ning vaadatakse üle. 6. Rakendada metsateatiste alusel tehtavate raiete osas saarel raierahu ajavahemikul 15. aprill kuni 31. Ettepanekut kaalutakse. juuli. Raierahu on vajalik väikesaare looduskeskkonna hoidmiseks metslindude pesitsemise ajal ja metsloomade järglaste kasvamise ajal ning loodusringi austamiseks. 7. Jätta ära lause, et "Metsamajandamisel tuleb säilitada eraldised, kus leidub üle 100-aasta vanuseid ja Teadmiseks võetud. õõnsustega puid", sest Vormsis on looduskaitsealuseid metsi piisavalt ja metsa majandatakse kooskõlas metsaseadusega. Metsandusega seotud lahendused üldplaneeringus vajavad täiendavat arutelu ning vaadatakse üle. Ehitustegevus Selgitus. 8. Planeeringu kavas on võetud suund suunata ehitustegevust külasüdamikesse. Kuna me elame Vee ja kanalistatsiooniga hajaasusutuses, siis on vaja arvestada kaevude ja heitvete mahutite ja imbväljakute kaitsetsoonidega, mis seotud kommunikatsioonid võivad muuta ehitamise külasüdamiseks asuvatel kinnistutel raskendatuks. Planeeringus peaks olema tuleb lahendada vastavalt väljatöötatud lahendused, mis näitavad ära kuidas erinevates külasüdamiseks ehitustegevust on võimalik Veeseaduses määratud 107 / 188 Vormsi valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise eelnõu arvamuste küsimiste vastuste tabel arendada, kui tegemist ei ole tiheasustusaladega ja seal puuvad kommunikatsioonisüsteemid. tingimustele ja oluline on Külasüdamikes määrata katastriüksuse jagamisel krundi minimaalseks suuruseks 3000 m2. põhjavee kaitstus. Kaalutakse krundisuuruste miinimumide muutmist. 9. Määrata üldplaneeringuga üleujutusala piir. Uue üldplaneeringu kavas on peamiselt lähtutud 1 m Selgitus. kõrgusjoonest, kuid see tähendab tihti, et ehituskeeluvöönd nihkub rannaalalt liiga kaugele sisemaale. Tuleks analüüsida põhjalikumalt ehitamise võimaldamist elamiseks sobivatel rannaaldel ja selleks Üldplaneeringu on vajalik vajadusel vähendada mõistlikult ehituskeeluvööndit arvestades looduskeskkonda. 1m üleujutusalapiir ei üldistusastet, millega saab ole tervel saarel põhjendatud, see ongi planeeringu mõte, et see määrata tegeliku olukorra järgi. luua üldine raamistik. Meie analüüs näitab, et on olemas ehk mõned üksikud juhtumid, kus erisuse tegemine võib olla õigustatud ja kus see oluliselt muudaks ehitusõigusega seotud kitsendusi. Üldises plaanis on 1 m samakõrgus joon see, kus eisnevad sooldunud mullad ja sooldunud muldadele ja üleujutusele vastavad kooslused. See annab argumendid, mis toetavad 1 m joone kasutamist üldise reeglina. 10. Ehitustingimustes muuta katuse viilunurk ja lubada vastavalt ehitusprojektile viilunurk 25-45 kraadi. Teadmiseks võetud. Ehitustingimused vaadatakse üle eesmärgiga leida paindlikumad lahendused miljööväärtuslikest aladest väljapool. Jätkuvalt 108 / 188 Vormsi valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise eelnõu arvamuste küsimiste vastuste tabel lähtutakse põhimõttest, et terve Vormsi saar on väärtuslik maastik, saare ajalooline hoonestusstruktuur ja arhitektuurikeel on olulised Vormsi eripära säilitamisel. Katusekalle on oluline element maastikus ja mõjutab oluliselt üldist miljööd. 11. Jätta välja nõue, et abihoonet ei ole lubatud ehitada enne põhihoone valmimist. Ettepanekuga arvestatakse. 12. Külasüdamikes kruntide jagamisel mitte kehtestada detailplaneeringu nõuet, piisab kui on määratud Ettepanekuga arvestatakse jagamisel krundi minimaalne suurus. osaliselt. Täpsustatakse seletuskirja põhimõttega, et detailplaneeringu kohustus jääb juhul kui krunt jagatakse kolmeks või enamaks krundiks. Külasüdamike arendusaladel on õigustatud kogu terviku ühtsetel printsiipidel läbi mõtestamine ja selle siduvatel alustel kehtestamine koos küla elanikega. 13. Kui soovitakse määrata väärtuslikku põllumaad, siis tuleks arvestada mulla boniteediga võrdluses Ettepanekuga ei arvestata. Vormsi maade boniteediga. Väärtusliku põllumaa määramise põhjendused avalikul koosolekul (PRIA toetus) ei ole asjakohane kuna toetust makstakse ka randade hooldamise ja rohualade niitmise eest Väärtusliku põllumaa kihi loomisel on kasutatud 109 / 188 Vormsi valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise eelnõu arvamuste küsimiste vastuste tabel mitmeid kriteeriume, mitte vaid mulla boniteeti. Selgituseks “PRIA toetus”- ele: Aluseks sai muuhulgas võetud PRIA registris olevad põllu- ja püsirohumaad, millest tehti valik ja vaadati kõik objektid ortofotode alusel üle. Nagu kaartilt on võimalik näha, siis väärtusliku põllumajandusmaa hulka pole arvestatud rannaalasid. 14. jätta välja lause: "Vajadusel teha ettepanek, et Vormsi vald ei oleks 100% rohevõrgustiku tugiala". Ettepanekuga ei arvestata. Rohevõrgustiku puhul lähtuda ikka Vormsi looduskeskkonnast. Tuleneb maakonnaplaneeringust. Üritused Ettepanekuga arvestatakse. 15. Mitte nimetada 50 inimesega üritust massiürituseks, seega on iga bussitäis juba massiüritus ja see Seletuskirja sõnastust pole üldplaneeringu teema, see välja jätta. korrigeeritakse ja võetakse 50 inimese määr ära. 7-1/75/2024 Kõik puudutatud isikud on esitanud üldplaneeringu menetluses ettepanekud ja jäävad esitatud Ettepanekuga ei arvestata. ettepanekute juurde ka üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu 18.06.2024 menetluses. [eraisik 1 ja eraisik 2] esitasid 30.11.2023 Vormsi Vallavalitsusele järgmised ettepanekud Kinnistud asuvad üldplaneeringu tingimuste seadmiseks ja ehituskeeluvööndi vähendamiseks. ehituskeeluvööndis ja ajalooline asustus puudub, 1) Vormsi vallas Hosby külas asuva Agneta kinnistu ja Liiviku kinnistu sihtotstarbeks määratakse samuti on tegemist üldplaneeringuga elamumaa; metsastatud alaga, kus on ka liigikaitse küsimused. 110 / 188 Vormsi valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise eelnõu arvamuste küsimiste vastuste tabel 2) Hosby küla südames olevat vähendatud ehituskeeluvööndi ala laiendatakse ida suunal alates Ettepanekuga ei arvestata katastriüksuse 90701:001:0842 läänepiirist kuni Hosby tee lõpuni nii, et ehituskeeluvööndi põhjapoolseks piiriks on Hosby tee (kinnistu Hosby tee L4, katastritunnus 90701:001:0627). Obholmeni poolsaare tipus Ehituskeeluvööndi piirab ehituskeeluvööndi ulatust punktis 3 nimetatud ehituskeeluvööndi piir; vähendamist ei ole asjakohane kaaluda, sest ajalooline asustus puudub, samuti on tegemist metsastatud alaga, kus on ka liigikaitse küsimused. 3) Liiviku kinnistu (katastritunnus 90701:001:0744) merega piirnevas osas vähendatakse Ettepanekuga ei arvestata ehituskeeluvööndit Ehituskeeluvööndi vähendamist ei ole asjakohane kaaluda, sest ajalooline asustus puudub, samuti on tegemist metsastatud alaga, kus on ka liigikaitse küsimused. 4) vajadusel rakendatakse tingimusi inimtegevusest lähtuva mõju piiramiseks. Ettepanekuga ei arvestata. Vaatamata sellisele leevendusele, ei ole asjakohane. [Eraisik 3 ja eraisik 4] esitasid 30.11.2023 kirjaga ettepanekud, millega seni üldplaneeringu koostamisel ei Ettepanekuga arvestatakse arvestatud: osaliselt. 1) Vormsi vallas Hosby külas asuva Olmati kinnistu (katastritunnus 90701:003:0205) sihtotstarbeks ÜP määrab juhtotstarbe, ei määratakse üldplaneeringuga elamumaa; määra sihtotstarvet. ÜP koostamise juhtkomisjon on seisukohal, et ÜPga on põhjendatud taotleda Olmati ja Nigusa 111 / 188 Vormsi valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise eelnõu arvamuste küsimiste vastuste tabel kinnistu osas EKV vähendamist, mis toetab küla terviklikkust. 2) Hosby küla südames olevat vähendatud ehituskeeluvööndi ala laiendatakse ida suunal alates Ettepanekuga arvestatakse katastriüksuse 90701:001:0842 läänepiirist kuni Hosby tee lõpuni nii, et ehituskeeluvööndi põhjapoolseks osaliselt. piiriks on Hosby tee (kinnistu Hosby tee L4, katastritunnus 90701:001:0627); ÜP koostamise juhtkomisjon on seisukohal, et Olmati ja Nigusa kinnistu osas tuleb taotleda EKV vähendamist, samuti Vaskussi kinnistu osas sellel olevatele hoonetele kasutusloa saamise võimaldamiseks. 5) vajadusel rakendatakse tingimusi inimtegevusest lähtuva mõju piiramiseks. Ettepanekuga ei arvestata. Vaatamata sellisele leevendusele, ei ole asjakohane. Avalikule väljapanekule suunatud üldplaneeringu eskiisile on kantud Hosby külas ehituskeeluvööndi Teadmiseks võetud. vähendamise ettepanek, mis ulatub küla idapiiril Larase kinnistuni (katastritunnus 90701:003:0702). Hosby külas idaservas ei ole alates katastriüksusest 90701:001:0842 kuni Obholmeni poolsaare tipuni Keskkonnaameti seisukoht ehituskeeluvööndi vähendamist kavandatud. Agneta ja Liiviku kinnistutele ei ole elamu maa-ala antud seadusepunkti määratud. Avalikustatud seletuskirja p 2.10.2 kohaselt tehakse ehituskeeluvööndi vähendamise ettepanek tõlgendamisel on erinev, ainult alal Hosby külasüdamik EKV10. Hosby külas kavandatud täiendavad looduskaitselised piirangud samuti on olemas välistavad küla olemasolevat struktuuri järgiva laienemise ning uute elanike lisandumise. Hosby külas kohtupraktika, mis asuv Agneta kinnistu ja Liiviku kinnistu paiknevad kaardi „Maakasutus ja taristu“ kohaselt alal Hosby T1. tunnistab Keskkonnaameti Seletuskirja kohaselt on alal Hosby T1 ehitamine lubatud vaid taastatavale talukohale. tõlgenduse pädevaks. ÜP koostamise juhtkomisjon Kokkuvõtvalt ei ole avaldajate ja teiste Hosby küla elanike (sh Hosby Külaselts MTÜ) ettepanekutega on teinud ettepaneku arvestatud. Esitame üldplaneeringu menetluses järgnevad ettepanekud ja juhime tähelepanu puudustele alustada EKV 200m avalikustatud redaktsioonis. arvestamist merepiirist, millest tulenevalt 112 / 188 Vormsi valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise eelnõu arvamuste küsimiste vastuste tabel 1. Ehituskeeluvööndi ulatus vaadatakse kogu lahendus uuesti üle. Üldplaneeringu dokumentidega on avalikustatud töö „Rannaalade analüüs korduva üleujutusala piiri määramiseks“ (Kobras OÜ, august 2023), millele üldplaneering seletuskirja p 2.10.1 kohaselt tugineb. Töö p-s 3 selgitatakse, et Vormsi valla üldplaneeringus ei ole määratud korduva üleujutusega ala piiri. Töö koostajad järeldavad, et kehtib looduskaitseseaduse kohane üleujutusega ala piir ja sellest lähtuv ehituskeeluvöönd. Töö kohaselt tuleb üldplaneeringu rakendamisel arvestada, et korduva üleujutusala piiriks ja ehituskeeluvööndi arvestamise lähtejooneks ei kasutata jooksvalt muutuvat 1 m joont vaid üldplaneeringus kehtestatud korduva üleujutusala joont. Juhime tähelepanu õiguskantsleri seisukohtadele1, mille kohaselt tuleb LKS § 35 lg 4 mõista nii, et ehituskeeluvööndit ja üleujutusala ei liideta. Sel moel tõlgendades arvestatakse nii ehituskeeluvööndi ja üleujutusala määramise eesmärke kui ka kinnistu omaniku omandipõhiõigust ning sellest lähtuvat võimalikku soovi oma kinnistule midagi ehitada. Õiguskantsleri selgituse kohaselt saab ja tuleb LKS § 35 lg 4 rakendamisel eelistada tõlgendust, mis toob kaasa vähem omandipiiranguid. [1 Sh õiguskantsleri 13.04.2016 kiri nr 6-1/151125/1601576, 13.08.2019 kiri nr 7-4/191171/1903998 ja 14.01.2022 kiri nr 6-1/212317/2200275.] Õiguskantsler selgitas ehituskeeluvööndi ulatusega seonduvat täiendavalt 18.05.2023 ettekandes Riigikogu keskkonnakomisjonile2. Õiguskantsler selgitas, et LKS § 35 lõike 2 järgi on ranna piiranguvööndi ja ehituskeeluvööndi laiuse arvestamise lähtejoon põhikaardile kantud veekogu veepiir. Õiguskantsler viitas ebaõigele halduspraktikale, mille kohaselt võiks ehituskeeluvööndi piiri arvestada ka maa pealt näiteks kohast, kus maapind on üks meeter kaldajoone kõrgusväärtusest ning seda hoolimata asjaolust, et seaduse järgi tuleb ehituskeeluvööndi laiust arvestada veepiirist. [2 Õiguskantsleri 18.05.2023 kiri nr 16-4/230695/230270] Üldplaneering ja selle aluseks olev töö „Rannaalade analüüs korduva üleujutusala piiri määramiseks“ lähtub õiguskantsleri poolt viidatud ebaõigest LKS tõlgendamise praktikast. Üldplaneeringu seletuskirja ning plaanimaterjali tuleb ehituskeeluvööndi ulatuse osas korrigeerida. Juhime tähelepanu, et katastrikaardile kantud andmed vajavad ehituskeeluvööndi osas samuti korrigeerimist ning nendele ei saa üldplaneeringu koostamisel tugineda. 2. Hosby küla arengu eelduseks on külastruktuuri toetav ehitusala pikendamine Selgitus. Avalikustatud versioonis kattub Hosby küla ajalooline külasüdamiku ala (kaardid „Loodus ja kultuur“ ning Oleme pakkunud Hosby „Maakasutus ja taristu“) alaga, millele kavandatakse ehituskeeluvööndi vähendamise ettepanekut. küla võimalikku arengut 113 / 188 Vormsi valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise eelnõu arvamuste küsimiste vastuste tabel Üldplaneering näeb elamu maa-alast idasuunale jääval Hosby T1 alal ette ehitamise ainult taastatavale loode suunas pikendades talukohale, välistades külasüdame laiendamise vastavalt välja ehitatud taristule ja kohaliku kogukonna külasüdamiku ala. Kagu poolt valitud arengusuundadele. suunas on see vähem põhjendatud, sest lisaks Hosby küla elanikud ja maaomanikud on korduvalt esitanud ettepanekud küla soovitusliku ehitusala sellele, et seal ajalooline pikendamiseks piki Hosby tee vasakpoolset serva Obholmeni poolsaare lõpuni. Vormsi Vallavolikogu asustus puudub, on 14.06.2004 määrusega nr 8 kehtestatud kehtiva Vormsi valla üldplaneeringuga vähendati Hosby külas tegemist metsastatud alaga, ehituskeeluvööndit ajaloolise külasüdame alal küla läbiva tee osas. Vähendatud ehituskeeluvöönd ulatub kus on ranna kaitse ja kehtiva üldplaneeringu kohaselt Larase kinnistu (katastritunnus 90701:003:0702) idapiirini ja ala liigikaitse küsimused. laiendamist ei näe ette ka üldplaneeringu uus redaktsioon. 2004. aasta üldplaneering lähtus siis ÜP koostamise eksisteerinud olukorrast, maakasutusest ning hinnangust küla arenguperspektiivile (mh oli külas ainult juhtkomisjon on seisukohal, üks püsielanik). Kuigi nii kehtiv üldplaneering kui Vormsi Vallavolikogu 23.12.2019 määrusega nr 8 et ÜPga on põhjendatud kehtestatud „Vormsi valla arengukava aastateks 2020-2030“ seadsid eesmärgiks ajaloolise külasüdame taotleda Olmati ja Nigusa taasasustamise, uus üldplaneering seda ei toeta. kinnistu osas EKV Uus üldplaneering ei arvesta Hosby külas aset leidnud muutustega ning vajadusega ajakohastada küla vähendamist, mis toetab ruumilise arengu põhimõtteid ja suundumusi. Püsielanike arv on kasvanud 6 elanikuni, millele lisandub u küla terviklikkust. 15 hooajalist elanikku. Mitmed Hosby külas kinnistuid omavad isikud ootavad elukoha loomiseks ehituskeeluvööndi vähendamist, sealhulgas käesolevale ettepanekule allakirjutanud. Külas on moodustatud Hosby Külaselts MTÜ, mille kaudu küla elanikud ja maaomanikud on osalenud ka uue üldplaneeringu menetluses. Hosby küla ajalooline osa on hoonestatud ja aktiivses kasutuses. Külasüdame hoonestuslaad ning ajalooline struktuur ei võimalda ajaloolist külasüdant tihendada. Üldplaneering kehtestatakse perioodiks, kui Hosby küla elanike arv ettenähtavalt ja kooskõlas valla arengukavaga oluliselt suureneks. Küla ruumilise arengu kujundamiseks tuleb seada tingimused, mis säilitaksid ühelt poolt küla olemasolevat struktuuri (väljakujunemata sumbküla, mis järgib ridaküla struktuuri), kuid teisalt väldiksid Vormsile mitteomase liigtiheda asutuste tekkimist. Lahenduseks on küla olemasoleva liigenduse pikendamine mööda Hosby teed Obholmeni poolsaare suunas. Elamuala laiendamist toetavad looduslikud olud. Hosby külas tõuseb maapind kiirelt ca 2 m peale ja üleujutusohuga piirkondade paiknemist arvestades hea koht olemasoleva elamuala laiendamiseks. Hosby külastruktuuri pikendamine on kooskõlas põhimõttega planeerida uued elamualad olemasolevate külasüdamete lähedale (KSH aruande tabel 1). 3. Hosby küla pikendamine ei ohusta randade looduslikkust. Ehituskeeluvöönd ei ole piiranguna ranna Selgitus. kaitseks vajalik Ehituskeeluvööndi eesmärk on kaitsta ranna piirkonna looduslikke kooslusi ning 114 / 188 Vormsi valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise eelnõu arvamuste küsimiste vastuste tabel Hosby küla eraldab rannast Hosby tee (kinnistu Hosby tee L4, katastritunnus 90701:001:0627). Tee ja selles tsoonis ehitamine ranna vaheline ala jääb ehituskeeluvööndisse ja moodustab Hosby küla laiendust merest eraldava toob kaasa koosluste puhverala. hävitamise, seega ei saa nõustuda, et mõju Obholmeni poolsaar on piirkonna elanike poolt aktiivsesse kasutusse võetud ning aktiivne külaelu ulatub kooslustele puudub. ajaloolisest Hosby küla keskusest poolsaare tipuni. Kehtiva üldplaneeringu maakasutuse kaardil puhkealana ja uuel maakasutuse kaardil puhke- ja virgestustegevuse maana tähistatud alal asuv liivarand piirneb keskmisest järsemalt sügavaks mineva merelõiguga ning rand on inimeste aktiivses kasutuses. Taotletav ehituskeelu vähendamine ei piira puhkeala avalikku kasutust. Üldplaneeringu KSH aruande kohaselt on üheks kokkulepitud põhimõtteks randade looduslikkuse säilitamine ja avalik huvi (KSH aruande tabel 1). Üldplaneeringus on ehituskeeluvööndi vähendamisel KSH aruande kohaselt maksimaalselt arvestatud ranna-ala looduslikkuse säilimisega. Taotletav lahendus ei ohusta randade looduslikkust. Elamualad järgivad ettepaneku kohaselt tänast külastruktuuri ega ulatu rannale. Õiguskantsler on juhtinud Riigikogu ja Kliimaministeeriumi tähelepanu asjaolule, et LKS § 38 lg 4 on põhiseadusega vastuolus osas, milles see ei näe ette piisavaid erandeid juhtudeks, mil piirang pole ranna ja kalda kaitseks vajalik3. Seetõttu võib mõnel juhul kaasneda ebaproportsionaalne omandipiirang (PS § 32). Omandipõhiõiguse piirang peab õiguskantsleri selgituste kohaselt olema õiguspärase eesmärgi saavutamiseks sobiv, vajalik ja piirama põhiõigust võimalikult vähe (PS § 11). Looduskaitse on kaalukas eesmärk, kuid kaitse-eesmärkide saavutamiseks tuleb kasutada abinõusid, millest on tõepoolest abi ja mis ei tekita põhjendamatut kahju ega kulusid. [3 Õiguskantsleri 06.05.2024 kiri nr 6-1/240419/2402631 Riigikogule.] Üldplaneeringu kohaselt on ehituskeeluvööndi vähendamisel võetud aluseks ranna-ala looduslikkuse säilitamise eesmärk. Hosby külas (sh Agneta ja Liiviku kinnistute osas) ehituskeeluvööndi vähendamise kaalumisel ei ole selle põhimõttega arvestatud. Üldplaneeringu koostamisel tuleb piirangute kehtestamisel ja säilitamisel lähtuda õiguskantsleri viidatud tõlgendamisreeglitest. Vastasel juhul toob planeeringulahendus kaasa põhiseadusega vastuolus oleva riive. 4. Ehituskeeluvööndisse on juba rajatud kinnistuid teenindav taristu Selgitus. § 38. Ranna ja kalda Üldplaneeringu koostamisel ei ole arvestatud olemasoleva ja õiguspäraselt püstitatud taristuga, mis ehituskeeluvöönd on erandi toetab Hosby küla Obholmeni poolsaare suunas pikendamist. Agneta kinnistu on IMATRA ELEKTER AS võimalus olemasoleva poolt ühendatud elektrivarustusega ja kinnistule on veetud maakaabelliin (AXMK.4x120, IM336050617). elamu tarbeks tehnovõrgu Liitumispunktid on rajatud Hosby küla Obholmeni poolsaare suunas jäävatele kinnistutele kuni Agneta 115 / 188 Vormsi valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise eelnõu arvamuste küsimiste vastuste tabel kinnistuni (kaasa arvatud). Uue üldplaneeringu menetlus annab võimaluse suunata Hosby küla ruumilist rajatiste ehitamiseks. arengut terviklikult, arvestades seniste suundumuste ja kehtiva üldplaneeringu realiseerimisel ilmnenud Agneta puhul ei ole vajadustega. tegemist olemasoleva elamuga, seega ei saa elektrivarustuse rajamist pidada seaduslikuks. 5. Esitatud ettepanekud on kooskõlas ühiskondlike kokkulepetega ja vastavad kogukonna ootustele Selgitus. Käesolevas kirjas esitatud ettepanekud kajastavad avalikku huvi, mis väljendub erineval tasemel Küla elamuala on saavutatud ühiskondlikes kokkulepetes. laiendatud loode suunal ning kagu suunal kuni Hosby küla idaosas (sh Agneta ja Liiviku kinnistute osas) küla pikendamine, ehituskeeluvööndi Vaskussi kinnistuni. vähendamine ja kinnistutele elamu maa-alade kavandamine on kooskõlas Vormsi valla arengukava ja eelnenud teemaplaneeringu menetluses saavutatud ühiskondliku kokkuleppega. Vormsi valla arengukavas tuuakse ühe prioriteedina valla tulubaasi kasvatamine ja kogukonna kestmine, mille eelduseks on noorte perede tulek saarele, töökohad ja võimalused ettevõtlusega tegelemiseks ning saarel pakutav kvaliteetne haridus. Prioriteedina nimetatakse ka võimaluse loomist saarel aastaringselt elamiseks. Olemasolevate tugevate külade arengu toetamine ning elamualade orgaaniline laiendamine on arengukavaga kooskõlas. Vormsi Vallavolikogu võttis üldplaneeringu maakasutuse põhisuundade, juhtotstarbe ning ehitustingimuste täpsustamise teemaplaneeringu vastu 26.05.2020 otsusega nr 6. Kuigi teemaplaneeringu menetlus lõpetati 17.12.2021 otsusega nr 3 ilma planeeringut kehtestamata, osalesid planeeringu lahenduse väljatöötamisel nii valla elanikud kui asjassepuutuvad ametid ning valla maakasutuse osas jõuti oluliste ühiskondlike kokkulepeteni. Teemaplaneeringu menetluse lõpetamisel viidati peatselt uuendatavale üldplaneeringule ja kinnitati, et teemaplaneeringu materjale tuleb kindlasti edaspidi arvesse võtta (volikogu 17.12.2021 istungi protokoll). Teemaplaneeringus nähti Hosby külast Obholmeni poolsaare suunas ette alad, millel on lubatud ehitustegevus tingimusel, et hooneid ei rajata väärtuslikule metsamajandusmaale (juhtotstarve M1). Käesolev ettepanek tugineb muuhulgas teemaplaneeringu menetluse järeldustele ja kokkulepetele. Teemaplaneeringu menetlus koostati KSH aruanne (Lemma OÜ, 2021), kus rõhutatakse, et KSH-ga täpsustati rohevõrgustiku piire ning kavandatu ei halvenda reaalse rohevõrgustiku toimimist ega sidusust. KSH aruandes rõhutati, et vaatamata täiendavate hoonestusalade määramisele jääb Vormsi saarest ulatuslik ala erinevate looduskaitsealuste alade koosseisu. Uue üldplaneeringuga küla arengut välistavate piirangute kehtestamine on teravas vastuolus varasemate ühiskondlike kokkulepetega. 116 / 188 Vormsi valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise eelnõu arvamuste küsimiste vastuste tabel Elamualade laiendamine teenib lisaks laiemat avaliku huvi ja tagab Vormsi saare arengu tervikuna. Näiteks peetakse Vormsi Lasteaed-Põhikooli arengukavas 2021-2026 üheks peamist õppeasutust mõjutavaks teguriks jätkusuutlikku õpilaste arvu lasteaias ja koolis. Arengukavas tuuakse välja, et lasteaias ega koolis ei ole saavutatud laste optimaalset ja jätkusuutlikku arvu. Ainult uute elanike lisandumine ning laste arvu suurenemine tagab Vormsi lasteaia ja kooli jätkusuutliku arengu. Statistikaameti andmed kinnitavad, et soovitud laste arvu olulist tõusu ei ole suudetud saavutada4. [4 Statistikaamet: https://juhtimislauad.stat.ee/et/piirkondlik-statistika-3/vormsi-vald-41.] Esitatud ettepanek on kooskõlas ka kogukonna huviga. Hosby kogukond tegutseb küla arendamiseks ja avaliku huvi elluviimiseks 2020. aastal moodustatud Hosby Külaselts MTÜ kaudu. Üldplaneeringu menetluses esitatavad ettepanekud on kooskõlas Hosby Külaselts MTÜ 17.11.2023 üldkoosolekul langetatud otsusega (üldkoosoleku protokoll edastati Vormsi Vallavalitsusele 30.11.2023 kirjaga). Üldkoosolekul käsitletu põhjalikult uue üldplaneeringu lahendust ning Hosby külaga seotud avalikku huvi. Üldkoosolekul leiti, et üldplaneeringu menetluses moodustatud Vormsi valla töörühma koosseisu peab kuuluma iga küla esindaja, mis tagaks küla arenguga seotud avalike huvide arvestamise planeeringulahenduses. Hosby Külaselts MTÜ üldkoosolekul otsustati muuhulgas toetada järgmisi küla Obholmeni poolsaare Teadmiseks võetud. suunas pikendamisega seotud konkreetseid ettepanekuid: 1) Hosby küla südames olevat vähendatud ehituskeeluvööndi ala laiendatakse ida suunal alates katastriüksuse 90701:001:0842 läänepiirist kuni Hosby tee lõpuni nii, et ehituskeeluvööndi põhjapoolseks piiriks on Hosby tee (kinnistu Hosby tee L4, katastritunnus 90701:001:0627). Obholmeni poolsaare tipus piirab ehituskeeluvööndi ulatust punktis 3 nimetatud ehituskeeluvööndi piir; 2) planeerida Hosby külas Vaskussi kinnistule (90701:003:0229) ehituskeeluvööndi vähendamine ühtselt külasüdamikuga (sõiduteeni); 3) Vormsi vallas Hosby külas asuva Agneta kinnistu (katastritunnus 90701:003:0239) ja Liiviku kinnistu (katastritunnus 90701:001:0744) sihtotstarbeks üldplaneeringuga elamumaa määramine; 4) Liiviku kinnistu (katastritunnus 90701:001:0744) merega piirnevas osas vähendatakse ehituskeeluvööndit. Käesolev ettepanek on kooskõlas Hosby Külaselts MTÜ poolt välja selgitatud avaliku huvi ja kogukonna poolt heaks kiidetud küla arengusuundadega. 117 / 188 Vormsi valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise eelnõu arvamuste küsimiste vastuste tabel 6. Rohevõrgustiku paiknemist tuleb korrigeerida Selgitus. Hosby küla ümbritsevad looduskaitseliste piirangutega alad. Hosby külast põhjasuunas jääb Vormsi Rohevõrgustiku paiknemine maasikukaitseala. Vabariigi Valitsuse 18.05.2007 määrusega nr 149 kehtestatud maastikukaitseala kaitse- on määratud ökoloogi eeskirja kohaselt on ehitusloa andmine kaitsealal Keskkonnaameti nõusolekuta keelatud ning amet annab uuringu põhjal. Küla saab nõusoleku ainult kaitse-eesmärgi saavutamisele kaasa aitavateks ehitustöödeks. Edelas, lõunas ja läänes arutada ja kaasa rääkida, piirneb küla Väinamere hoiualaga, mille piirangud ulatuvad Vormsi saare rannikule. Kehtivad piiranguid kas loodusväärtuste võimaldavad pikendada olemasolevat külastruktuuri Obholmeni poolsaare suunas. Üldplaneeringuga hoidmine on oluline. kavandatakse küla ümbritsevad rohevõrgustiku koridorid ja tugialad, mis välistavad Arengukava järgi on ka Vormsi looduskeskkond üks Hosby küla laienemise ja küla arenguga seotud avalike huvide realiseerimise. Arvestades Vormsi elanike olulisemaid väärtusi ja arvu (2024. aastal Statistikaameti andmetel 272 elanikku) ning rahvastikutihedust 2,9 elanikku km2 kohta ressursse, mida saab on kavandatud piirangud ebaproportsionaalselt piiravad. Kavandatud piirangud on otseses vastuolus kasutada kohalikus Vormsi Vallavolikogu 23.12.2019 määruses nr 8 „Vormsi valla arengukava aastateks 2020-2030“ seatud ettevõtluses ja eesmärkidega. Arengukava kohaselt on üheks keskseks eesmärgiks valla tulubaasi kasvatamine ja üldplaneering on sellega kogukonna kestmine, riskidena tuuakse aga välja õpilaste arvu langemine alla kriitilise piiri ning avalike arvestanud. Rikkalik teenuste kättesaadavusega seotud riskid. Looduskaitselised piirangud peavad olema proportsionaalsed looduskeskkond on see, ning arvestama valla arengusuundade ja -vajadustega. mida saab panna Vormsile sobiliku ettevõtluse Taotletud ehituskeeluvööndi vähendamine ja elamute maa-ala laiendamine Hosby tee ääres ei ole toetamiseks, seega on selle vastuolus rohevõrgustiku põhimõtetega: rohevõrgustik ei killustu, säilib selle sidusus, struktuur ei muutu väärtusega arvestamine oluliselt ning säilib rohevõrgustiku terviklikkus. Rohevõrgustiku laiendamine Hosby küla alale ei arvesta väga oluline. lisaks juba väljakujunenud olukorraga: alal paikneb hoonestus, kõik kinnistud on ühendatud välja ehitatud elektri ja sidevarustusega. Rohevõrgustiku toimimist on võimalik täiendavalt tagada inimtegevuse mõju piiramisele suunatud Selgitus. planeeringu tingimustega ja seda toetavad looduslikud olud. Maapind on kõrge tõustuga, eraldades looduslikult kavandatud elamualad rannaäärsest koridorist. Kinnistute omanikud esitasid 30.11.2023 Need leevendusmeetmed ei kirjaga lisaks järgmised ettepanekud, mis on jätkuvalt asjakohased: korva seda, et ehitatavatel aladel hävitatakse a) ehitiste kavandamisel tuleb maksimaalselt säilitada kasvavat puu- ja põõsarinnet; ehituskeeluvööndis asuvad looduskooslused. b) tehnorajatiste trassid ühendada võimalusel juurdepääsutee koridoriga, vähendades sellega kasvava puu- ja põõsarinde raie vajadust; c) lisaks elamule on ühele kinnistule olemasolevat küla struktuuri arvestades lubatud kavandada kokku kuni kolm kõrvalhoonet, sealhulgas üks kõrvalhoone veesõidukite hoidmiseks. 118 / 188 Vormsi valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise eelnõu arvamuste küsimiste vastuste tabel Ehituskeeluvööndi vähendamise ettepaneku alusel saab erandi teha Keskkonnaameti nõusolekul (LKS § 40 lg 3), kes hindab ehituskeeluvööndi vähendamise vastavust ranna või kalda kaitse eesmärgile (sh mõju linnustikule ja loomastikule) ning lähtub taimestikust, reljeefist, kõlvikute ja kinnisasjade piiridest, olemasolevast teede- ja tehnovõrgust ning väljakujunenud asustusest (LKS § 40 lg-d 1 ja 5). Ehituskeeluvööndi vähendamist toetavad muuhulgas järgmised käesolevas kirjas käsitlemist leidnud argumendid, mida üldplaneeringu koostamisel vajaliku põhjalikkusega kaalutud ega käsitletud ei ole. 1) Rannal asuvate looduskoosluste säilitamine on tagatud Väinamere hoiuala kaitserežiimiga. Hosby tee piiritleb rannaala ning sisemaale jääva metsaala looduskooslused. Ehituskeeluvööndi vähendamisel on võimalik seada tingimused, mis tagavad metsaala säilimise ning hoonestuse paigutamise selliselt, et see arvestab ranna looduskoosluste võimalikult suures ulatuses säilitamisega ning tagab rohekoridoride toimimise. Hosby tee piiritleb selgelt rannakooslused vähendatud ehituskeeluvööndiga alast, millele lisandub rannaala range kaitserežiim. Ehituskeeluvööndi vähendamine ei ohustada rannal asuvaid looduskooslusi. 2) Inimtegevusest lähtuva mõju piiramise tagab ehituskeeluvööndi vähendamisel püstitavate ehitiste juurdepääsuteede ühendamine olemasoleva Hosby teega, vähendades sellega taristu rajamisega seotud negatiivset mõju. Liiviku ja Agneta kinnistud on maatulundusmaa sihtotstarbega ning kinnistute kõlvikulisest koosseisust moodustab valdava osa metsamaa. Kinnistute sihtotstarbe muutmisel elamumaaks ning ehituskeeluvööndi vähendamisel tuleb arvestada piiratud ulatuses metsa raadamisega ehitiste püstitamiseks, kuid valdavas osas on kinnistu omanikul motivatsioon säilitada metsa ehitiste kaitseks ja miljöö säilitamiseks. Vald on varasemas menetluses vähendanud Hosby külas ehituskeeluvööndit piiritledes selle ulatuse Hosby teega. Elukohtade rajamise ja taastamisega kaasnenud inimtegevuse mõju on olnud piiratud ning piirkonna ilme ja loodusväärtused on säilinud. Varasem ehituskeeluvööndi vähendamine ei ole mõjutanud negatiivselt kaitsealasid ega nende kaitse-eesmärke. Puudub alus eeldada, et inimtegevusest lähtuv mõju oleks taotletava ehituskeeluvööndi vähendamise puhul ülemääraselt suur. 3) Olemasoleva vähendatud ehituskeeluvööndiga ala pikendamine paralleelselt Hosby teega järgib olemasolevat ranna asutuse eripära, küla väljakujunenud struktuuri ja elanike poolt aktiivsesse kasutusse võetud ja kehtivasse üldplaneeringusse kantud puhkeala paiknemist. Ehituskeeluvööndi vähendamisega välditakse küla laienemist Hosby teest põhjasuunal ning olemasoleva ridaküla (väljakujunemata sumbküla) struktuuri lõhkumist. 4) Juurdepääs rannale ja kallasrajale on tagatud olemasolevalt avalikult kasutatavalt Hosby teelt. Ehituskeeluvööndi vähendamine ei mõjuta juurdepääsu rannale. 119 / 188 Vormsi valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise eelnõu arvamuste küsimiste vastuste tabel Esitan Hosby külas asuva Agneta kinnistu (katastritunnus 90701:003:0239), Liiviku kinnistu (katastritunnus 90701:001:0744) ja Olmati kinnistu (katastritunnus 90701:003:0205) omanike nimel kokkuvõtvalt taotluse arvestada üldplaneeringu menetluses käesolevas kirjas esitatud ettepanekutega, sealhulgas ettepanekuga Hosby külas elamu maa-ala laiendamiseks ja ehituskeeluvööndi vähendamiseks. 120 / 188 Vormsi valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise eelnõu arvamuste küsimiste vastuste tabel 7-1/70/2024 Selgitus. 18.06.2024 Lubatud on detailplaneeringu 7-1/73/2024 koostamine 2-3 katastriüksuse ulatuses, 18.06.2024 täiendavate alade lisamise kaudu. Ei ole eeldatud, et 7-1/77/2024 kogu arendusalale koostatakse terviklik detailplaneering. 18.06.2024 Ettepanekuga ei arvestata. Arendaja on aktiivselt tegutsev maaomanik, seega on oluline seda eristust välja tuua. Vormsil ongi vaja areneda ja arendaja on seega asjakohane ja hea mõiste. Selgitus. Areng on positiivne suundumus. Ettepanekust 7-1/70/2024: Ettepanekuga arvestatakse osaliselt. 121 / 188 Vormsi valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise eelnõu arvamuste küsimiste vastuste tabel Täiendame avaliku huvi mõistet lisades sinna tööhõive, hariduse ja teised arengukava eesmärgida ja väärtused. Ettepanekutest 7-1/73/2024 ja 7-1/77/2024: Teadmiseks võetud. Mõistet “ehitusalune pind” kasutatakse ka terve katastriüksuse või krundi ehitise aluse pinna kirjeldamisel. Vaatame need 122 / 188 Vormsi valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise eelnõu arvamuste küsimiste vastuste tabel mõisted siiski materjalides terviklikult üle. Ettepanekuga ei arvestata. Mõiste tähendus on laiem kui wikipedias selgitatud ning kasutatav sellises definitsioonis planeerimisvaldkonnas. Selgitus. Jääb ebaselgeks, milline osa on ebakorrektne. Kaalutlusotsuste põhjendamine on planeerimistegemise puhul hädavajalik, ilma selleta erandite tegemine kaalutluste põhjal ei ole korrektne. Kaalutlusruum ja kriteeriumid peavad olema üldplaneeringus välja toodud. Ettepanekuga ei arvestata. Tavapäraselt kasutatava definitsiooni muutmine võib tekitada asjatut segadust. 123 / 188 Vormsi valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise eelnõu arvamuste küsimiste vastuste tabel Teadmiseks võetud. Selgitus. Üldplaneering on kogukondlik kokkulepe, siinkohal on arvestatud eelkõige kogukonda kui saare elanikkonda ja seda osa elanikkonnast, kes soovivad teha ja teevad teineteisega koostööd ühistes huvides. Ettepanekuga arvestatakse. Seletuskirja ja definitsiooni täiendadatakse. Ettepanekuga arvestatakse. Seletuskirja teksti ühtlustatakse. 124 / 188 Vormsi valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise eelnõu arvamuste küsimiste vastuste tabel Selgitus. Piirang kehtestatakse rohevõrgustiku tingimustena ning rohevõrgustiku uuringule tuginedes. Ettepanekuga arvestakase. Mõiste võetakse seletuskirjast välja, sest see ei ole hetkel aktuaalne. Ettepanekuga arvestatakse. Vastav mõiste lisatakse. 125 / 188 Vormsi valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise eelnõu arvamuste küsimiste vastuste tabel Ettepanekuga ei arvestata. Üldplaneeringu kontekstis on oluline kirjeldada seesugust tootmistegevust nimelt häirigute aspektist ja mõjust keskkonnale, sest see mõjutab naabreid ja piirkonda. Töötajate arv ei pruugi tingimata kaasa tuua häiringuid, või jällegi väheste töötajate arvuga võivad kaasneda tegevusest tulenevalt häiringud. Seetõttu töötajate arvuga sidumine ei ole asjakohane. Ettepanekust 7-1/70/2024: Ettepanekuga arvestatakse osaliselt. Tervikmaterjal vaadatakse üle, et oleks selge kuidas ja milliseid kriteeriume arvestades kaalutlusõigust rakendatakse. 126 / 188 Vormsi valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise eelnõu arvamuste küsimiste vastuste tabel Ettepanekutest 7-1/73/2024 ja 7-1/77/2024: 127 / 188 Vormsi valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise eelnõu arvamuste küsimiste vastuste tabel Ettepanekuga ei arvestata. Üldplaneeringu koostamise alus, eesmärk ja ülesanded tulenevad lähteseisukohtadest. 128 / 188 Vormsi valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise eelnõu arvamuste küsimiste vastuste tabel Ettepanekuga ei arvestata. Hetkel ei ole teada, et on vajalik maakonnaplaneeringut asuda muutma, seega selle üldplaneeringu eesmärgina käsitlemine ei ole asjakohane. Ettepanekuga ei arvestata. Mõeldud on koostööd üldplaneeringu elluviiimise osapoolte vahel - KOV, ametkonnad, elanikud, maaomanikud, ettevõtted jne. 129 / 188 Vormsi valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise eelnõu arvamuste küsimiste vastuste tabel Ettepanekuga ei arvestata. Kehtivas üldplaneeringus on need kokkulepped, mis on täna pädevad, seega on oluline neid arvesse võtta ja kaaluda, milliseid muudatusi on vaja uues dokumendis teha. Maakonnaplaneering on planeerimissüsteemi hierarhias kõige olulisem suunav dokument üldplaneeringu jaoks. Selgitus. Autorid on nimeliselt välja toodud, lisaks Kadri Hännile on olnud kaasatud teised töögrupi liikmed Kobras OÜ-s. Ettepanekust 7-1/70/2024: Ettepanekuga ei arvestata. Üldplaneeringu lähteseisukohtades on väärtused selliselt sõnastatud. Lähteseisukohtadesse jõudsid need väärtused avaliku arutelu tulemusena, lähteseisukohad on olnud tagasisideks avalikustatud ja ka volikogus on 130 / 188 Vormsi valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise eelnõu arvamuste küsimiste vastuste tabel lähteseisukohad olnud arutlusel. Üldplaneeringu lähteseisukohtades sõnastatud väärtused ei ole arengukava prioriteetide ja eesmärkidega vastuolus – pigem toetavad nende elluviimist. Üldplaneeringu kontekstis on mõned väärtused olulisemad välja tuua. Ettepanekust 7-1/73/2024: 131 / 188 Vormsi valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise eelnõu arvamuste küsimiste vastuste tabel Ettepanekust 7-1/77/2024: Selgitus. Ehitusõigus on diferentseeritud eesmärgipäraselt, et tagada uute alade läbi planeerimine. Ajalooliselt väljakujunenud külasüdamik on Vormsi jaoks väärtus. 132 / 188 Vormsi valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise eelnõu arvamuste küsimiste vastuste tabel Teadmiseks võetud. DP kohustuse vajadus vaadatakse komplekselt uuesti üle, misjärel saab vajadusel täpsustada ka seletuskirjas üldisi põhimõtteid puudutavat. Teadmiseks võetud. DP kohustuse vajadus vaadatakse komplekselt uuesti üle. Teadmiseks võetud. DP kohustuse vajadus vaadatakse komplekselt uuesti üle. Volikogu otsus. 133 / 188 Vormsi valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise eelnõu arvamuste küsimiste vastuste tabel Teadmiseks võetud. DP kohustuse vajadus vaadatakse komplekselt uuesti üle. 134 / 188 Vormsi valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise eelnõu arvamuste küsimiste vastuste tabel Ettepanekuga arvestatakse osaliselt. Täiendame avaliku huvi mõistet lisades sinna tööhõive, hariduse ja teised arengukava eesmärgida ja väärtused. Ettepanekuga arvestatakse osaliselt. Förby küla on oma paiknemisega üsna erandlik. Seetõttu Förby K2 ei ole võimalik muuta, kuid K4 osas korrigeerime. Ettepanekuga arvestatakse osaliselt. Reid üldisemalt ei ole plaanis välistada. Sõnastust parandatakse. Eraldised, kus leidub enam kui 100a vanuseid puid ja õõnsustega puid tuleks metsa majandades võtta eraldi tähelepanu alla, sest need on metsa elurikkuse 135 / 188 Vormsi valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise eelnõu arvamuste küsimiste vastuste tabel säilitamiseks võtmetähtsusega ja seepärast peaks neile lähenema metsa majandamisel kindlasti püsimetsanduse võtetega, mis tähendab just seda, et kõrgema vanusega suurte üksikpuude ümber olevaid eraldisi raiutakse vaid sellises mahus ja viisil, et see ei muuda eraldise piires nende võtmepuude jaoks ökosüsteemset olukorda. Välistaks selle, et lagedaks võetakse terve eraldis ja jäetakse sellele alles üksikud vanad ja õõnsustega puud (nagu meil on hakatud mitmel pool nn elurikkuse puude nime all lageraielankidele jätma), see ei ole ökosüsteemne lähenemine. Ettepanekutest 7-1/70/2024 ja 7-1/73/2024: Teadmiseks võetud. 136 / 188 Vormsi valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise eelnõu arvamuste küsimiste vastuste tabel Ettepanekust 7-1/77/2024: 137 / 188 Vormsi valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise eelnõu arvamuste küsimiste vastuste tabel Ettepanekuga arvestatakse. Tingimuste sõnastused vaadatakse üle, et tagada selgus reeglites ja võimalustes. 138 / 188 Vormsi valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise eelnõu arvamuste küsimiste vastuste tabel Selgitus. Krohv on olnud Vormsil erinevatel ajastutel kasutusel, näiteks Antsude tänaval on krohvitud maju. Teatud ajastule on need Vormsil omased ja tavapärased. Selgitus. Väärtuslikud põllumajandusmaad on kaardil tähistatud kollase värviga ja need on ära toodud eraldi maakasutuse juhtfunktsioonina, seega nende kohta „valge ala“ määratlus ei kehti. Selgitus. Mõeldud on KOVi, kes vajadusel kaasab eksperdi. 139 / 188 Vormsi valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise eelnõu arvamuste küsimiste vastuste tabel Selgitus. Numbrilt väärtust ei ole võimalik antud kontekstis rakendada, sest sõltuvalt alast võib ulatus oluliselt varieeruda. Planeerimisel ja planeeringu rakendamisel on vajalik kasutada üldistusvõimet, seda teeb KOV. Selgitus. Tegemist on jagatud riskiga, sest KOV peab elanike turvalisuse eest vastama kriisi olukordades jms sarnased olukorad. KOV saab selle riski leevendamiseks pannakohustusi maaomanikulening teha koostööd Päästeametiga jne. Ettepanekuga arvestatakse. Üldplaneeringu lahendust muudetakse selliselt, et kruntide jagamine külasüdamikes on lubatud tingimusel, et krundi suuruseks jääb vähemalt 3500m2. 140 / 188 Vormsi valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise eelnõu arvamuste küsimiste vastuste tabel Teadmiseks võetud. DP kohustuse põhimõtted vaadatakse komplekselt üle. Ettepanekuga arvestatakse. Mõisteid ühtlustatakse. Ettepanekuga arvestatakse. Mõisteid ühtlustatakse. Ettepanekuga arvestatakse osaliselt. Lisame 10% ette „kuni“, see annab võimaluse vastavalt vajadusele KOV’il põhjendatud juhul seda võimalust kasutada. Ettepanekuga arvestatakse. Seletuskirja täiendatakse. Projekteerija/arhitekt arvestab seda põhimõtet oma lahendust välja töötades, kohalik omavalitsus hindab sobivust. 141 / 188 Vormsi valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise eelnõu arvamuste küsimiste vastuste tabel Ettepanekuga arvestatakse. Täiendatakse. Tuleb tagada sobivad viidasüsteemi kasutamine ja puhkeplatsi varustamine vastava vajaliku taristuga (prügikast, pingid, käimlad) Igal juhul on otsustajaks ja hindajaks KOV. Ettepanekuga arvestatakse. Võtame täpsustuse 50 inimese piiri ära. Ettepanekuga ei arvestata. ÜP peab tegelema ka kliima eesmärkide täitmisega, seega seesugused leevendusmeetmed maakasutamisel on asjakohased. Põhimõtet on võimalik viia ellu heakorraeeskirja kaudu. 142 / 188 Vormsi valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise eelnõu arvamuste küsimiste vastuste tabel Ettepanekuga arvestatakse. Seletuskirja lisatakse suunis, et eelistatakse ettevõtlust, mis toimib aastaringselt ja tagab tööhõive ka talvel, soositud on innovatiivsed lahendused. Ettepanekutest 7-1/70/2024 ja 7-1/73/2024: Selgitus. Kliimaeesmärkide täitmine ja säästva arengu põhimõtetega arvestamine on kohustulik üldplaneeringu raames. Teemad on lähteseisukohtades läbi arutatud punktid. Ettepanekust 7-1/77/2024: 143 / 188 Vormsi valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise eelnõu arvamuste küsimiste vastuste tabel Ettepanekuga ei arvestata. Lähteseisukohtades on teemat käsitletud, mis on omakorda suuniseks üldplaneeringule. Selgitus. Merepinna kõrgus on pidevalt muutuv, mistõttu ei ole see sobilik. KOV hindab ja otsustab. 144 / 188 Vormsi valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise eelnõu arvamuste küsimiste vastuste tabel Ettepanekuga arvestatakse osaliselt. 5) täpsustatakse mõistete kasutust; 8) KOV hindab; 9) KOV hindab; 13) arendaja järgib ja KOV hindab, kas seda on tehtud; 16) tegemist on KSH raames kasutatava mõistega ja hinnatakse, kas on kasutatud parimat võimalikku tehnikat. Kaasaegne võib olla ka halb ja odav; 17) ei ole välistus lihtsamatele tootmishoonetele sh laohoonetele, sest puudutab juhtumit kui on tegemist negatiivsete keskkonnamõjudega; 18) KOV otsustab. 145 / 188 Vormsi valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise eelnõu arvamuste küsimiste vastuste tabel Ettepanekuga arvestatakse. 146 / 188 Vormsi valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise eelnõu arvamuste küsimiste vastuste tabel Ettepanekuga arvestatakse. Selgitus. KOV on iga kord hindajaks. Ettepanekuga arvestatakse. 147 / 188 Vormsi valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise eelnõu arvamuste küsimiste vastuste tabel Ettepanekuga ei arvestata. Vastutus on jagatud. Ettepanekuga ei arvestata. Antud analüüsi koostamisega on ühiselt seotud Kobras OÜ meeskond. Ettepanekutest 7-1/70/2024 ja 7-1/73/2024: Teadmiseks võetud. Teemat täpsustatakse. 148 / 188 Vormsi valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise eelnõu arvamuste küsimiste vastuste tabel Ettepanekust 7-1/77/2024: 149 / 188 Vormsi valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise eelnõu arvamuste küsimiste vastuste tabel Ettepanekuga ei arvestata. Üleujutuspiir on saadud põhjaliku analüüsi tulemusel. Ettepanekuga ei arvestata. “Kuni” ei saa arvestada, sest tuleb võtta ühene kõrgus kus oht on reaalne. Ettepanekuga ei arvestata. Risk on võetud analüüsitud tõenäosuse järgi. 150 / 188 Vormsi valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise eelnõu arvamuste küsimiste vastuste tabel Selgitus. 1) Puudutab näiteks sadamate ehitust 2) looduskoosluste säilimise jms huvides ei ole täitmine sobiv. 3) projekteerija/planeerija arvestab ja pakub välja lahenuse ja KOV ja teatud juhul Keskkonnaamet hindab ja KOV otsustab 4) säilitamine on asjakohane. Kui haljastus puudub, siis ei saaeda säilitada 5) riskide hindamine ja vastutus on jagatud Ettepanekuga ei arvestata. Ei ole asjakohane lisandus, ka detailplaneeringuga saab seda teha. 151 / 188 Vormsi valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise eelnõu arvamuste küsimiste vastuste tabel Ettepanekuga arvestatakse. Selgitus. Tegemist on väikesadamatega, kus kehtib looduskaitseseaduse erisus ja seal ei ole asjakohane EKV-d vähendada. Ettepaneku kaalumiseks on vajalik täpsustada mida tähendab pesemiskoht, kas on vajalik puhastusseadmed jms. 152 / 188 Vormsi valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise eelnõu arvamuste küsimiste vastuste tabel Selgitus. 90% kohustus tuleneb maakonnaplaneeringust. Tänane analüüs on sellega arvestanud ja see on teostatav. Selgitus. Projekteerija/arhitekt analüüsib ja KOV hindab ja otsustab. Selgitus. Päikeseristid on riikliku kaitse all – muinsuskaitsealal on kalmistu ja kirik. Ettepanekuga arvestatakse. 153 / 188 Vormsi valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise eelnõu arvamuste küsimiste vastuste tabel Selgitus. 6) KOV otsustab 15) Betania lastelaagri loo säilitamine võetakse tekstist välja. Selgitus. Tegemist on näite ja suunisega. Ettepanekuga arvestatakse osaliselt. Oluline on perspektiivsete avalike teede määramine, samas jääb maaomanikule vastutus ehitamisel rajada juurdepääs ning vajadusel rääkida läbi naaberkinnistu omanikuga servituudid. Ettepanekuga arvestatakse osaliselt. Matkateede osas tehakse erisused – osad matkateed jäävad pärandkultuuriobjektideks, millele avaliku kasutuse ettepanekut esialgu ei esitata. Teisete puhul arvestatakse IKÕ lepingute sõlmimise ja teede korrashoiu kohustusega. 154 / 188 Vormsi valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise eelnõu arvamuste küsimiste vastuste tabel Ettepanekuga arvestatakse. Võetakse teadmiseks. Ettepaneku kaalumiseks on vajalik täpsustada mida tähendab pesemiskoht, kas on vajalik puhastusseadmed jms. Ettepanekuga arvestatakse. Edasises protsessis vaadatakse üle sadamakohtade liigitus ja räägitakse see läbi asjaomaste asutustega. Ettepanekuga arvestatakse. Ettepanekuga ei arvestata. KSH on hinnanud igat juhtumit eraldi, et selgitada kas vastuolu esineb või mitte. Sellest lähtuvalt on alade piire kohandatud ja 155 / 188 Vormsi valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise eelnõu arvamuste küsimiste vastuste tabel leevendusmeetmed rakendatud. Ettepanekuga ei arvestata. Tegemist on võimaluse pakkumisega. Ettepanekuga ei arvestata. Tegemist on seadusest tuleneva kohustusega. Seadus ei anna valikuvõimalust. Ettepanekuga ei arvestata. See ei ole asjakohane. Ettepanekut kaalutakse. Enne ettepaneku täpsustamist arutatakse külade elanikega. Teadmiseks võetud. Vajadusel lisandub elluviimise peatükki veel täiendusi üldplpaneeringu koostamise käigus. Peatüki eesmärk on käsitleda seda, 156 / 188 Vormsi valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise eelnõu arvamuste küsimiste vastuste tabel kuidas toimub üldplaneeringu rakendamine. Selgitus. Siin nimekirjas on oluline nimetada konkreetsed elluviidavad tegevused, mille kaudu üldplaneeringu eesmärkide suunas liigutakse. Ettepanekus on toodud teemad, mis on pigem tulemus teiste tegevuste järel. Teadmiseks võetud. Ettepanekuga ei arvestata. Maakonnaplaneeringu muutmine selles küsimuses ei ole hetkel põhjendatud, uuringu tulemus näitab, et tingimusi on võimalik täita sellise lahendusega nagu uuringus on välja pakutud. 157 / 188 Vormsi valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise eelnõu arvamuste küsimiste vastuste tabel Ettepanekust 7-1/70/2024: Ettepanekuga arvestatakse. Seletuskiri vaadatakse üle ja korrigeeritakse eesmärgiga muuta see selgemaks ja arusaadavamaks. Ettepanekust 7-1/70/2024: Selgitus. Külasüdamiku alasid on laiendatud. Laienemise alad on tähistatud külasüdamiku arendusaladena. 158 / 188 Vormsi valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise eelnõu arvamuste küsimiste vastuste tabel Ettepanekust 7-1/70/2024: Selgitus. Rootslaste/mitteresidentide osalemist üldplaneeringu koostamise protsessis on võimaldatud ja sellega on kavas jätkata. Ettepanekust 7-1/70/2024: Selgitus. aruandes on töö metoodika kirjeldatud lk 11 kuni 21. Lähtutud on sellest, et RV saaks olema, nagu Planeerimisseaduses kirjas "eri tüüpi ökosüsteemide ja maastike säilimist tagav ning asustuse ja majandustegevuse mõjusid tasakaalustav looduslikest ja poollooduslikest kooslustest koosnev süsteem, mis koosneb tuumikaladest ja neid ühendavatest rohekoridoridest“. Seejuures on lähtealuseks maakonnaplaneering 2030+ ja selle ruumilise arengu visioon. Selle dokumendi lisas on kogu Vormsi vald rahvusvahelise tähtsusega tugiala T1. Sellest 159 / 188 Vormsi valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise eelnõu arvamuste küsimiste vastuste tabel dokumendist on võetud ka üldised põhimõtted rohelise võrgustiku sidususe säilitamiseks ja toimimiseks ja lähtutud, et rahvusvahelise tuumala pindala ei tohiks väheneda rohkem kui 10%, - ÜP jaoks peaks täpsustamisel jääma alles 90%. Metoodika lähtub põhimõttest, et elurikkamad alad (juba looduskaitse all olevad alad oleks Vormis saare ulatuses sidusad, st nende vahele jääks piisaval mahul looduslikke ja pool- looduslikke ökosüsteeme ja neid lõikav inimtaristu (asulad, teed, planeeringualad) ei tohiks üldjuhul olla RV osaks (vaid sel juhul on see võimalik, kui need inimasustuse põhifunktsiooniga alad toimivad ka elurikkuse kandjate/koridoridena edasi). Üldse on lähtutud RV moodustamisel sellest, nagu definitsioonis kirjas, et tagatud oleks eri tüüpi ökosüsteemide ja maastike säilimine ning 160 / 188 Vormsi valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise eelnõu arvamuste küsimiste vastuste tabel seejuures, kuna tegu on ikkagi kõrge väärtusega riiklikult ja rahvusvaheliselt tähtsa tuumalaga, siis on rõhk just elurikkuse kõrge väärtuse säilitamisel ja alles teisesena looduse puhverdusvõime tagamisel. Ettepanekust 7-1/70/2024: Selgitus. Aruandes on töö metoodika kirjeldatud lk 11 kuni 21. Lähtutud on sellest, et RV saaks olema, nagu Planeerimisseaduses kirjas "eri tüüpi ökosüsteemide ja maastike säilimist tagav ning asustuse ja majandustegevuse mõjusid tasakaalustav looduslikest ja poollooduslikest kooslustest koosnev süsteem, mis koosneb tuumikaladest ja neid ühendavatest rohekoridoridest“. Seejuures on lähtealuseks maakonnaplaneering 2030+ ja selle ruumilise arengu visioon. Selle dokumendi lisas on kogu Vormsi vald 161 / 188 Vormsi valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise eelnõu arvamuste küsimiste vastuste tabel rahvusvahelise tähtsusega tugiala T1. Sellest dokumendist on võetud ka üldised põhimõtted rohelise võrgustiku sidususe säilitamiseks ja toimimiseks ja lähtutud, et rahvusvahelise tuumala pindala ei tohiks väheneda rohkem kui 10%, - ÜP jaoks peaks täpsustamisel jääma alles 90%. Metoodika lähtub põhimõttest, et elurikkamad alad (juba looduskaitse all olevad alad oleks Vormis saare ulatuses sidusad, st nende vahele jääks piisaval mahul looduslikke ja pool- looduslikke ökosüsteeme ja neid lõikav inimtaristu (asulad, teed, planeeringualad) ei tohiks üldjuhul olla RV osaks (vaid sel juhul on see võimalik, kui need inimasustuse põhifunktsiooniga alad toimivad ka elurikkuse kandjate/koridoridena edasi). Üldse on lähtutud RV moodustamisel sellest, nagu definitsioonis kirjas, et tagatud oleks eri tüüpi 162 / 188 Vormsi valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise eelnõu arvamuste küsimiste vastuste tabel ökosüsteemide ja maastike säilimine ning seejuures, kuna tegu on ikkagi kõrge väärtusega riiklikult ja rahvusvaheliselt tähtsa tuumalaga, siis on rõhk just elurikkuse kõrge väärtuse säilitamisel ja alles teisesena looduse puhverdusvõime tagamisel. Kõik järgnev ettepanekutest 7-1/73/2024 ja 7-1/77/2024: Ettepanekuga ei arvestata. Hajaasustuses on ehitustegevus võimaldatud, kuid selle soosimine ei lähe kokku lähteseisukohtade põhimõtetega. Looduslikke võimalusi pakkuvaid alasid on külade laienduse analüüsimise ajal üle vaadatud. Valitud on kohad, kus rohevõrgustiku uuring ja küla loogiline jätkumine seda võimaldavad. 163 / 188 Vormsi valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise eelnõu arvamuste küsimiste vastuste tabel Selgitus. Uuring on lähtunud konkreetsete liikide elupaikadest ja igal alal olevatest kooslustest. Tarastamise keeld on otseselt seotud elupaikade ja ökosüsteemide hoidmise, ulukite liikumisega. Teadmiseks võetud. Vormsi jaoks on miljööväärtused üheks oluliseks identiteedi küsimuseks. Selleks, et miljöö saarel säiliks, on vaja üldisi kokku lepitud põhimõtteid ehitustegevuseks. Praegune eelnõu pakub välja rangemad reeglid ajaloolistes külasüdamikes ja miljööväärtusega külasüdamikes ja vähem ranged uutel aladel, kus pole hoonestust. Ehitustingimused vaadatakse tervikuna üle, et kaaluda suurema 164 / 188 Vormsi valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise eelnõu arvamuste küsimiste vastuste tabel paindlikkuse võimalust külasüdamikest väljapoole. Selgitus. Kõrgkalda nõlv on klassikaliselt 5 m kõrgune kaldanõlv. Tegemist on otseselt seadusest tuleneva punktiga (lisame viite teksti). Võimalik, et Harilaiul on selline piirkonda kalda alal. Selgitus. Eksperdi kaasamine on vajalik vaid juhul kui ÜP-s esitatud tingimusi ei soovita täielikult rakendada. Ajaloolise talukoha taastamisel on naaberhooned ju ka miljööväärtuslikud. Üldplaneering käsitleb juhtumit, kus küla miljöö ala on üks tervik ja on tajutav sellisena juhul, kui põhimõtteid rakendatakse. Selgitus. Tegemist on üksnes RMK metsadega, kus on avaliku huviga alad metsades ja vastavalt RMK korrale toimub raie avaliku kaasamisega. 165 / 188 Vormsi valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise eelnõu arvamuste küsimiste vastuste tabel Võetakse teadmiseks. Vormsi jaoks on miljööväärtused üheks oluliseks identiteedi küsimuseks. Selleks, et miljöö saarel säiliks, on vaja üldisi kokku lepitud põhimõtteid ehitustegevuseks. Praegune eelnõu pakub välja rangemad reeglid ajaloolistes külasüdamikes ja miljööväärtusega külasüdamikes ja vähem ranged uutel aladel, kus pole hoonestust. Ehitustingimused vaadatakse tervikuna üle, et kaaluda suurema paindlikkuse võimalust külasüdamikest väljapoole. Teadmiseks võetud. Vormsi jaoks on miljööväärtused üheks oluliseks identiteedi küsimuseks. Selleks, et miljöö saarel säiliks, on vaja üldisi kokku lepitud põhimõtteid ehitustegevuseks. Praegune eelnõu pakub välja rangemad reeglid ajaloolistes külasüdamikes ja miljööväärtusega 166 / 188 Vormsi valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise eelnõu arvamuste küsimiste vastuste tabel külasüdamikes ja vähem ranged uutel aladel, kus pole hoonestust. Ehitustingimused vaadatakse tervikuna üle, et kaaluda suurema paindlikkuse võimalust külasüdamikest väljapoole. Teadmiseks võetud. Vormsi jaoks on miljööväärtused üheks oluliseks identiteedi küsimuseks. Selleks, et miljöö saarel säiliks, on vaja üldisi kokku lepitud põhimõtteid ehitustegevuseks. Praegune eelnõu pakub välja rangemad reeglid ajaloolistes külasüdamikes ja miljööväärtusega külasüdamikes ja vähem ranged uutel aladel, kus pole hoonestust. Ehitustingimused vaadatakse tervikuna üle, et kaaluda suurema paindlikkuse võimalust külasüdamikest väljapoole. 167 / 188 Vormsi valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise eelnõu arvamuste küsimiste vastuste tabel Teadmiseks võetud. Vormsi jaoks on miljööväärtused üheks oluliseks identiteedi küsimuseks. Selleks, et miljöö saarel säiliks, on vaja üldisi kokku lepitud põhimõtteid ehitustegevuseks. Praegune eelnõu pakub välja rangemad reeglid ajaloolistes külasüdamikes ja miljööväärtusega külasüdamikes ja vähem ranged uutel aladel, kus pole hoonestust. Ehitustingimused vaadatakse tervikuna üle, et kaaluda suurema paindlikkuse võimalust külasüdamikest väljapoole. Ettepanekuga arvestatakse. Teadmiseks võetud. Vormsi jaoks on miljööväärtused üheks oluliseks identiteedi küsimuseks. Selleks, et miljöö saarel säiliks, on vaja 168 / 188 Vormsi valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise eelnõu arvamuste küsimiste vastuste tabel üldisi kokku lepitud põhimõtteid ehitustegevuseks. Praegune eelnõu pakub välja rangemad reeglid ajaloolistes külasüdamikes ja miljööväärtusega külasüdamikes ja vähem ranged uutel aladel, kus pole hoonestust. Ehitustingimused vaadatakse tervikuna üle, et kaaluda suurema paindlikkuse võimalust külasüdamikest väljapoole. Võetakse teadmiseks. Vormsi jaoks on miljööväärtused üheks oluliseks identiteedi küsimuseks. Selleks, et miljöö saarel säiliks, on vaja üldisi kokku lepitud põhimõtteid ehitustegevuseks. Praegune eelnõu pakub välja rangemad reeglid ajaloolistes külasüdamikes ja miljööväärtusega külasüdamikes ja vähem ranged uutel aladel, kus pole hoonestust. Ehitustingimused vaadatakse tervikuna üle, et kaaluda suurema 169 / 188 Vormsi valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise eelnõu arvamuste küsimiste vastuste tabel paindlikkuse võimalust külasüdamikest väljapoole. Ettepanekuga ei arvestata. Ei ole proportsionaalne kõigile majapidamistele juurdepääs avaliku teega rajada. Volikogu otsus – mitmest majapidamisest alates on ÜP-s asjakohane juurdepääse käsitleda - avaliku tee vajaduse ettepanek. Selgitus. Alla 3000 m2 krundid on Vormsi kontekstis pigem harvad ja ei ole tüüpilised. Ettepanekuga ei arvestata. Minimaalseks krundi suuruseks jääb 3500 m2 , mis on minimaalne vajalike funktsioonide tagamiseks. Teadmiseks võetud. Vormsi jaoks on miljööväärtused üheks oluliseks identiteedi küsimuseks. Selleks, et miljöö saarel säiliks, on vaja üldisi kokku lepitud põhimõtteid 170 / 188 Vormsi valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise eelnõu arvamuste küsimiste vastuste tabel ehitustegevuseks. Praegune eelnõu pakub välja rangemad reeglid ajaloolistes külasüdamikes ja miljööväärtusega külasüdamikes ja vähem ranged uutel aladel, kus pole hoonestust. Ehitustingimused vaadatakse tervikuna üle, et kaaluda suurema paindlikkuse võimalust külasüdamikest väljapoole. Selgitus. Väiksemad krundisuurused saavad tulla kaalumisele hetkel üsknes Hullos, kus on võimalik liituda ühisveevärgi- ja kanalisatsiooniga. Teadmiseks võetud. Vormsi jaoks on miljööväärtused üheks oluliseks identiteedi küsimuseks. Selleks, et miljöö saarel säiliks, on vaja üldisi kokku lepitud põhimõtteid ehitustegevuseks. Praegune eelnõu pakub välja rangemad reeglid ajaloolistes külasüdamikes ja miljööväärtusega külasüdamikes ja vähem 171 / 188 Vormsi valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise eelnõu arvamuste küsimiste vastuste tabel ranged uutel aladel, kus pole hoonestust. Ehitustingimused vaadatakse tervikuna üle, et kaaluda suurema paindlikkuse võimalust külasüdamikest väljapoole. Teadmiseks võetud. Vormsi jaoks on miljööväärtused üheks oluliseks identiteedi küsimuseks. Selleks, et miljöö saarel säiliks, on vaja üldisi kokku lepitud põhimõtteid ehitustegevuseks. Praegune eelnõu pakub välja rangemad reeglid ajaloolistes külasüdamikes ja miljööväärtusega külasüdamikes ja vähem ranged uutel aladel, kus pole hoonestust. Ehitustingimused vaadatakse tervikuna üle, et kaaluda suurema paindlikkuse võimalust külasüdamikest väljapoole. 172 / 188 Vormsi valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise eelnõu arvamuste küsimiste vastuste tabel Teadmiseks võetud. Vormsi jaoks on miljööväärtused üheks oluliseks identiteedi küsimuseks. Selleks, et miljöö saarel säiliks, on vaja üldisi kokku lepitud põhimõtteid ehitustegevuseks. Praegune eelnõu pakub välja rangemad reeglid ajaloolistes külasüdamikes ja miljööväärtusega külasüdamikes ja vähem ranged uutel aladel, kus pole hoonestust. Ehitustingimused vaadatakse tervikuna üle, et kaaluda suurema paindlikkuse võimalust külasüdamikest väljapoole. Teadmiseks võetud. Vormsi jaoks on miljööväärtused üheks oluliseks identiteedi küsimuseks. Selleks, et miljöö saarel säiliks, on vaja üldisi kokku lepitud põhimõtteid ehitustegevuseks. Praegune eelnõu pakub välja rangemad reeglid ajaloolistes külasüdamikes ja miljööväärtusega 173 / 188 Vormsi valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise eelnõu arvamuste küsimiste vastuste tabel külasüdamikes ja vähem ranged uutel aladel, kus pole hoonestust. Ehitustingimused vaadatakse tervikuna üle, et kaaluda suurema paindlikkuse võimalust külasüdamikest väljapoole. Ettepanekuga arvestatakse. Teadmiseks võetud. Vormsi jaoks on miljööväärtused üheks oluliseks identiteedi küsimuseks. Selleks, et miljöö saarel säiliks, on vaja üldisi kokku lepitud põhimõtteid ehitustegevuseks. Praegune eelnõu pakub välja rangemad reeglid ajaloolistes külasüdamikes ja miljööväärtusega külasüdamikes ja vähem ranged uutel aladel, kus pole hoonestust. Ehitustingimused vaadatakse tervikuna üle, et kaaluda suurema 174 / 188 Vormsi valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise eelnõu arvamuste küsimiste vastuste tabel paindlikkuse võimalust külasüdamikest väljapoole. Ettepanekuga ei arvestata. Väiksemad krundisuurused saavad tulla kaalumisele hetkel üsknes Hullos, kus on võimalik liituda ühisveevärgi- ja kanalisatsiooniga. Minimaalse krundi suurusena üle terve saare on ettepanekuna 3500 m2. Ettepanekuga ei arvestata. Väiksemad krundisuurused saavad tulla kaalumisele hetkel üsknes Hullos, kus on võimalik liituda ühisveevärgi- ja kanalisatsiooniga. Minimaalse krundi suurusena üle terve saare on ettepanekuna 3500 m2. Ettepanekuga ei arvestata. Väiksemad krundisuurused saavad tulla kaalumisele hetkel üsknes Hullos, kus on võimalik liituda ühisveevärgi- ja kanalisatsiooniga. 175 / 188 Vormsi valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise eelnõu arvamuste küsimiste vastuste tabel Minimaalse krundi suurusena üle terve saare on ettepanekuna 3500 m2. Ettepanekuga ei arvestata. Väiksemad krundisuurused saavad tulla kaalumisele hetkel üsknes Hullos, kus on võimalik liituda ühisveevärgi- ja kanalisatsiooniga. Minimaalse krundi suurusena üle terve saare on ettepanekuna 3500 m2. Ettepanekuga ei arvestata. Väiksemad krundisuurused saavad tulla kaalumisele hetkel üsknes Hullos, kus on võimalik liituda ühisveevärgi- ja kanalisatsiooniga. Minimaalse krundi suurusena üle terve saare on ettepanekuna 3500 m2 Ettepanekuga ei arvestata. Väiksemad krundisuurused saavad tulla kaalumisele hetkel üsknes Hullos, kus on võimalik liituda ühisveevärgi- ja kanalisatsiooniga. 176 / 188 Vormsi valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise eelnõu arvamuste küsimiste vastuste tabel Minimaalse krundi suurusena üle terve saare on ettepanekuna 3500 m2. Ettepanekuga arvestatakse. Ettepanekuga ei arvestata. Väiksemad krundisuurused saavad tulla kaalumisele hetkel üsknes Hullos, kus on võimalik liituda ühisveevärgi- ja kanalisatsiooniga. Minimaalse krundi suurusena üle terve saare on ettepanekuna 3500 m2. Võetakse teadmiseks. Vormsi jaoks on miljööväärtused üheks oluliseks identiteedi küsimuseks. Selleks, et miljöö saarel säiliks, on vaja üldisi kokku lepitud põhimõtteid ehitustegevuseks. Praegune eelnõu pakub välja rangemad reeglid ajaloolistes külasüdamikes 177 / 188 Vormsi valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise eelnõu arvamuste küsimiste vastuste tabel ja miljööväärtusega külasüdamikes ja vähem ranged uutel aladel, kus pole hoonestust. Ehitustingimused vaadatakse tervikuna üle, et kaaluda suurema paindlikkuse võimalust külasüdamikest väljapoole. Teadmiseks võetud. Vormsi jaoks on miljööväärtused üheks oluliseks identiteedi küsimuseks. Selleks, et miljöö saarel säiliks, on vaja üldisi kokku lepitud põhimõtteid ehitustegevuseks. Praegune eelnõu pakub välja rangemad reeglid ajaloolistes külasüdamikes ja miljööväärtusega külasüdamikes ja vähem ranged uutel aladel, kus pole hoonestust. Ehitustingimused vaadatakse tervikuna üle, et kaaluda suurema paindlikkuse võimalust külasüdamikest väljapoole. 178 / 188 Vormsi valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise eelnõu arvamuste küsimiste vastuste tabel Teadmiseks võetud. Vormsi jaoks on miljööväärtused üheks oluliseks identiteedi küsimuseks. Selleks, et miljöö saarel säiliks, on vaja üldisi kokku lepitud põhimõtteid ehitustegevuseks. Praegune eelnõu pakub välja rangemad reeglid ajaloolistes külasüdamikes ja miljööväärtusega külasüdamikes ja vähem ranged uutel aladel, kus pole hoonestust. Ehitustingimused vaadatakse tervikuna üle, et kaaluda suurema paindlikkuse võimalust külasüdamikest väljapoole. Võetakse teadmiseks. Vormsi jaoks on miljööväärtused üheks oluliseks identiteedi küsimuseks. Selleks, et miljöö saarel säiliks, on vaja üldisi kokku lepitud põhimõtteid ehitustegevuseks. Praegune eelnõu pakub välja rangemad reeglid ajaloolistes külasüdamikes ja miljööväärtusega 179 / 188 Vormsi valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise eelnõu arvamuste küsimiste vastuste tabel külasüdamikes ja vähem ranged uutel aladel, kus pole hoonestust. Ehitustingimused vaadatakse tervikuna üle, et kaaluda suurema paindlikkuse võimalust külasüdamikest väljapoole. Ettepanekuga arvestatakse. Ettepanekuga arvestatakse. Ettepanekuga arvestatakse osaliselt. Ühtlustatakse krundi suuruste tingimusi selliselt, et üle saare on sarnaselt minimaalseks krundi suuruseks 3500 m2, mis on vajalik, et tagada eluasemeks vajalikud funktsioonid. Väiksem krundi suurus (2000 m2) on võimalik vaid Hullos, mis 180 / 188 Vormsi valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise eelnõu arvamuste küsimiste vastuste tabel asub ühisveevärgi- ja kanalisatsioonialal. Teadmiseks võetud. Vormsi jaoks on miljööväärtused üheks oluliseks identiteedi küsimuseks. Selleks, et miljöö saarel säiliks, on vaja üldisi kokku lepitud põhimõtteid ehitustegevuseks. Praegune eelnõu pakub välja rangemad reeglid ajaloolistes külasüdamikes ja miljööväärtusega külasüdamikes ja vähem ranged uutel aladel, kus pole hoonestust. Ehitustingimused vaadatakse tervikuna üle, et kaaluda suurema paindlikkuse võimalust külasüdamikest väljapoole. Ettepanekuga arvestatakse. Ettepanekuga ei arvestata. ÜP peab tegelema ka kliimaeesmärkide täitmisega, seega seesugused 181 / 188 Vormsi valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise eelnõu arvamuste küsimiste vastuste tabel leevendusmeetmed maakasutamisel on asjakohased. Põhimõtet on võimalik viia ellu heakorraeeskirja kaudu. Ettepanekuga ei arvestata. Tegemist ei ole piiranguga, vaid prioriteetide soodustamisega ja väärtuste tugevdamisega. Antud juhul tuleneb põhimõte ÜP lähteseisukohtadest ning Vormsi valla arengukavast. Ettepanekut kaalutakse. Täna ei ole konsensust selles osas, kuidas uued majutusasutused suhestuksid parimal moel kompaktsete elamualadega. Ksius vaadatakse üle ühes ehitustingimuste aruteluga. Ettepanekuga arvestatakse. 182 / 188 Vormsi valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise eelnõu arvamuste küsimiste vastuste tabel Teadmiseks võetud. Vormsi jaoks on miljööväärtused üheks oluliseks identiteedi küsimuseks. Selleks, et miljöö saarel säiliks, on vaja üldisi kokku lepitud põhimõtteid ehitustegevuseks. Praegune eelnõu pakub välja rangemad reeglid ajaloolistes külasüdamikes ja miljööväärtusega külasüdamikes ja vähem ranged uutel aladel, kus pole hoonestust. Ehitustingimused vaadatakse tervikuna üle, et kaaluda suurema paindlikkuse võimalust külasüdamikest väljapoole. Teadmiseks võetud. Vormsi jaoks on miljööväärtused üheks oluliseks identiteedi küsimuseks. Selleks, et miljöö saarel säiliks, on vaja üldisi kokku lepitud põhimõtteid ehitustegevuseks. Praegune eelnõu pakub välja rangemad reeglid ajaloolistes külasüdamikes ja miljööväärtusega 183 / 188 Vormsi valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise eelnõu arvamuste küsimiste vastuste tabel külasüdamikes ja vähem ranged uutel aladel, kus pole hoonestust. Ehitustingimused vaadatakse tervikuna üle, et kaaluda suurema paindlikkuse võimalust külasüdamikest väljapoole. Teadmiseks võetud. Vormsi jaoks on miljööväärtused üheks oluliseks identiteedi küsimuseks. Selleks, et miljöö saarel säiliks, on vaja üldisi kokku lepitud põhimõtteid ehitustegevuseks. Praegune eelnõu pakub välja rangemad reeglid ajaloolistes külasüdamikes ja miljööväärtusega külasüdamikes ja vähem ranged uutel aladel, kus pole hoonestust. Ehitustingimused vaadatakse tervikuna üle, et kaaluda suurema paindlikkuse võimalust külasüdamikest väljapoole. 184 / 188 Vormsi valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise eelnõu arvamuste küsimiste vastuste tabel Ettepanekuga arvestatakse. Ettepanekuga arvestatakse. Ettepanekuga arvestatakse. EKV vähendamise ettepanek tehakse antud alal 100m ulatuses arvestades teest. Teadmiseks võetud. Üldplaneeringu eesmärk on otsida tasakaalustatud lahendust. Loodusväärtuste hoidmine on üks oluline osa Vormsi eripärast ja ressurssidest. 185 / 188 Vormsi valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise eelnõu arvamuste küsimiste vastuste tabel Kõik järgnev ettepanekust 7-1/77/2024: Teadmiseks võetud. Vormsi valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu praeguse esitatud Üldplaneering tugineb versiooniga kaasneb ebaproportsionaalne omandipiirang (PS § 32). Omandipõhiõiguse piirang peab lähteseisukohtadele, mis on õiguskantsleri selgituste kohaselt olema õiguspärase eesmärgi saavutamiseks sobiv, vajalik ja piirama välja töötatud koos Vormsi põhiõigust võimalikult vähe (PS § 11). Looduskaitse on kaalukas eesmärk, kuid kaitse-eesmärkide kogukonnaga. Aruteludel saavutamiseks tuleb kasutada abinõusid, millest on tõepoolest abi ja mis ei tekita põhjendamatut kahju on Vormsile olulised ega kulusid. väärtused kirja pandud ja nendega on arvestatud Esitatud ettepanekud on kooskõlas ühiskondlike kokkulepetega ja vastavad kogukonna ootustele: eelnõu välja töötamisel. Üldplaneeringu eesmärk on Käesolevas kirjas esitatud ettepanekud kajastavad avalikku huvi, mis väljendub erineval tasemel otsida tasakaalustatud saavutatud ühiskondlikes kokkulepetes. lahendust. Esitatud ettepanekud on kooskõlas Vormsi valla arengukava ja eelnenud teemaplaneeringu menetluses saavutatud ühiskondliku kokkuleppega. Vormsi valla arengukavas tuuakse ühe prioriteedina valla tulubaasi kasvatamine ja kogukonna kestmine, mille eelduseks on noorte perede tulek saarele, töökohad ja võimalused ettevõtlusega tegelemiseks ning saarel pakutav kvaliteetne haridus. Prioriteedina nimetatakse ka võimaluse loomist saarel aastaringselt elamiseks. Olemasolevate tugevate külade arengu toetamine ning elamualade orgaaniline laiendamine on arengukavaga kooskõlas. Uue üldplaneeringuga küla arengut välistavate piirangute kehtestamine on teravas vastuolus varasemate ühiskondlike kokkulepetega. Elamualade laiendamine teenib lisaks laiemat avaliku huvi ja tagab Vormsi saare arengu tervikuna. Vormsi Lasteaed-Põhikooli arengukavas 2021-2026 üheks peamist õppeasutust mõjutavaks teguriks jätkusuutlikku õpilaste arvu lasteaias ja koolis. Arengukavas tuuakse välja, et lasteaias ega koolis ei ole saavutatud laste optimaalset ja jätkusuutlikku arvu. Ainult uute elanike lisandumine ning laste arvu suurenemine tagab Vormsi lasteaia ja kooli jätkusuutliku arengu. Esitatud ettepanek on kooskõlas ka kogukonna huviga. Väärtusliku põllumajandusmaa käsitlust tuleb korrigeerida: Kavandatud piirangud on otseses vastuolus Vormsi Vallavolikogu 23.12.2019 määruses nr 8 „Vormsi valla arengukava aastateks 2020-2030“ seatud eesmärkidega. Arengukava kohaselt on üheks keskseks eesmärgiks valla tulubaasi kasvatamine ja kogukonna kestmine, riskidena tuuakse aga välja õpilaste arvu 186 / 188 Vormsi valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise eelnõu arvamuste küsimiste vastuste tabel langemine alla kriitilise piiri ning avalike teenuste kättesaadavusega seotud riskid. Looduskaitselised piirangud peavad olema proportsionaalsed ning arvestama valla arengusuundade ja -vajadustega. Üldplaneeringu koostamisel tuleb piirangute kehtestamisel ja säilitamisel lähtuda õiguskantsleri viidatud tõlgendamisreeglitest. Vastasel juhul toob planeeringulahendus kaasa põhiseadusega vastuolus oleva riive. Esitan Vormsi valla elanikuna kokkuvõtvalt taotluse arvestada üldplaneeringu menetluses käesolevas kirjas esitatud ettepanekutega. Palun kõikidele ettepanekutele vastata põhjalikult ning lähtuvalt EestI Vabariigis kehtivale Põhiseadusele. 187 / 188 Vormsi valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise eelnõu arvamuste küsimiste vastuste tabel Teemad, mis vajavad täiendavalt lahendamist: Lisada kaardile Diby külasüdamiku laiendus (VV poolne täiendus) Lisada kaardile ja seletuskirja EKV vähendamise ettepanekud aladele, millele on kehtiva üldplaneeringuga EKV vähendamine võimaldatud. Taotleda EKV vähendamist aladele, kus varasemate vallavalitsuse otsuste tõttu on tekkinud omaniku jaoks ebaõiglane olukord, nt detailplaneeringu koostamine EKVsse (nt Irjase-Masase, Förby). 188 / 188