Majandus- ja kommunikatsiooniministri 6. aprilli 2005. a määruse nr 42 „Võrguteenuste kvaliteedinõuded ja võrgutasude vähendamise tingimused kvaliteedinõuete rikkumise korral“ muutmine

Riigikantselei Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Kaitseministeerium Rahandusministeerium 18.07.2024 nr 1-4/24/3538 „Võrguteenuste kvaliteedinõuded ja võrgutasude vähendamise tingimused kvaliteedinõuete rikkumise korral“ muutmise eelnõu Esitame kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks kliimaministri määruse „Majandus- ja kommunikatsiooniministri 6. aprilli 2005. a määruse nr 42 „Võrguteenuste kvaliteedinõuded ja võrgutasude vähendamise tingimused kvaliteedinõuete rikkumise korral“ muutmine“ eelnõu. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Kristen Michal kliimaminister Lisad: 1. Määruse eelnõu 2. Määruse lisa 3. Seletuskiri Teadmiseks: Konkurentsiamet, Keskkonnaagentuur, Elering AS, OÜ Elektrilevi, OÜ Viru Elektrivõrgud, Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet, Eesti Elektritööde Ettevõtjate Liit. Kristjan Kaldmaa, 715 3421 [email protected] Suur-Ameerika 1 / Tallinn 10122 / 626 2802/ [email protected] / www.kliimaministeerium.ee/ Registrikood 70001231  15.07.2024 EELNÕU KLIIMAMINISTER MÄÄRUS Majandus- ja kommunikatsiooniministri 6. aprilli 2005. a määruse nr 42 „Võrguteenuste kvaliteedinõuded ja võrgutasude vähendamise tingimused kvaliteedinõuete rikkumise korral“ muutmine Määrus kehtestatakse elektrituruseaduse § 65 lõike 5 alusel. Majandus- ja kommunikatsiooniministri 6. aprilli 2005. a määruses nr 42 „Võrguteenuste kvaliteedinõuded ja võrgutasude vähendamise tingimused kvaliteedinõuete rikkumise korral“ tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 4 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses: „(21) Kui taastatud elektrivarustuse aeg rikkest põhjustatud katkestuste vahel jääb alla 24 tunni, loetakse katkestuse aeg jätkuvaks.“; 2) paragrahvi 4 lõige 3 sõnastatakse järgmiselt: „(3) Kui katkestuse põhjustas sündmus, mida võrguettevõtja objektiivselt ei suuda ära hoida ega takistada (näiteks loodusõnnetus või liinide projekteerimisnorme ületav tuul või jäide), tuleb katkestus kõrvaldada kolme päeva jooksul selle sündmuse lõppemisest arvates. Loodusõnnetuste ja projekteerimisnorme ületava tuule ja jäite sündmuste kirjeldused on esitatud käesoleva määruse lisas.“; 3) paragrahvi 4 täiendatakse lõikega 31 järgmises sõnastuses: „(31) Kui katkestuse põhjustas tahtlikult toime pandud sündmus (näiteks sabotaaž, terrorirünnak, küberrünnak või muu tahtlikult põhjustatud tegevus), mille tulemusel katkeb juhtsüsteemide toimimine või leiab aset taristu ulatuslik häving, tuleb katkestus kõrvaldada esimesel võimalusel pärast selle toimumist.“; 4) paragrahvi 4 lõike 5 punktis 2 asendatakse arv „72“ arvuga „24“; 5) paragrahvi 4 lõiget 5 täiendatakse punktiga 3 järgmises sõnastuses: „3) 120 tunni jooksul, kui võrku antakse elektrienergiat.“; 6) paragrahvi 4 lõiked 6 ja 7 sõnastatakse järgmiselt: „(6) Riketest põhjustatud katkestuste kestus jaotusvõrgu ühe tarbimiskoha kohta elektrienergia tarbimisel võib olla kuni 50 tundi aastas või kuni 120 tundi aastas, kui jaotusvõrgu tarbimiskoha elektritoide on tagatud ühe 110 kV trafo või liini kaudu ja/või elektrienergia võrku andmisel. Riketest põhjustatud katkestuste kestus põhivõrgu ühe tarbimiskoha kohta võib olla kuni 120 tundi aastas. (7) Plaaniline katkestus elektrienergia tarbimisel võib kesta kuni 10 tundi ajavahemikus 1. aprillist kuni 30. septembrini ja kuni 8 tundi ajavahemikus 1. oktoobrist kuni 31. märtsini. Elektrienergia võrku andmisel on lubatud lisaks kokku kuni 30 päeva ulatuses plaanilisi katkestusi kümne aasta jooksul. Võrguettevõtja võib turuosalisega tema tarbimiskoha suhtes kokku leppida ka teistsuguse plaanilise katkestuse aja.“. (allkirjastatud digitaalselt) Kristen Michal (allkirjastatud digitaalselt) Kliimaminister Keit Kasemets Kantsler Lisa. Määramatu jõu määratluse alused  15.07.2024 Majandus- ja kommunikatsiooniministri 6. aprilli 2005. a määruse nr 42 „Võrguteenuste kvaliteedinõuded ja võrgutasude vähendamise tingimused kvaliteedinõuete rikkumise korral“ muutmise määruse eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus Määruse eelnõuga ajakohastatakse ja täpsustatakse määruses sätestatud kvaliteedinorme, tagatakse tarbijate õiguste parem kaitse ning eristatakse kvaliteedinõuete tagamisel olemuslikult tarbijate ja tootjate elektripaigaldisi. Määruse eesmärgiks on muuta võrguteenuste kvaliteedinõudeid sätestav regulatsioon täpsemaks ning ajakohastada määrust paremini vastama elektritarbijate ja –tootjate tänapäevastele ootustele teenuse kvaliteedis. Samuti täpsustatakse määramatu jõu käsitlust. Muudatuste tulemusena on paremini määratletud loodusnähtustest põhjustatud sündmused ning nende algus- ja lõppajad. Samuti täpsustatakse põhimõtet määramatu sündmuse korral, kui see on teadlikult pahatahtlikult põhjustatud. Eelnõu ning seletuskirja valmistasid ette Kliimaministeeriumi energeetikaosakonna energiatõhususe ekspert Liis Kilk ([email protected]), varustuskindluse nõunik Kristjan Kaldmaa ([email protected]) ja nõunik Regina Hermandi ([email protected]). Eelnõu ja seletuskirja juriidilist kvaliteeti kontrollis Kliimaministeeriumi õigusosakonna nõunik Anna-Liisa Kotsjuba (anna- [email protected]). Keeletoimetaja oli Justiitsministeeriumi õigusloome korralduse talituse keeletoimetaja Aili Sandre ([email protected]). Eelnõuga muudetakse majandus-ja kommunikatsiooniministri 06. aprilli 2005. a määrust nr 42 „Võrguteenuste kvaliteedinõuded ja võrgutasude vähendamise tingimused kvaliteedinõuete rikkumise korral“ (RT I, 28.08.2021, 10). Alates 01.07.2023 kuulub määrus kliimaministri vastutusalasse. 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Määruse eelnõu koosneb 6 punktist. Järgnevalt on toodud muudatuste selgitused muudetud punktide lõikes. Punktiga 1 lisatakse paragrahvi 3 lõige 21, et luua õigusselgust, sest plaaniliste katkestuste korral tehakse tarbijate häiringute minimeerimiseks võimalusel töid näiteks järjestikustel öistel aegadel, seetõttu kohaldatakse jätkuva katkestuse põhimõtet vaid riketest tingitud katkestustele. Vastasel juhul ei motiveeriks see näiteks võrguettevõtjaid planeerima plaanilisteks töödeks vajalikke katkestusi öistele aegadele, mis tarbijaid kõige vähem häiriks, sh. silmas pidades seda, et tööde tegemiseks viiakse elektrivõrk sageli reserveerivale skeemile ehk nõrgestatud režiimi ning see kestaks sel juhul kauem, kuna alati ei ole võimalik töid osadeks jaotades normaalskeemi taastada. Punktiga 2 täpsustatakse, kuidas paremini määratleda erakorralise sündmuse väljakuulutamise aluseid. See tähendab, et milliste alusandmete põhjal ja mis ajahetkel otsustatakse, millal on tegemist sündmusega, mida võrguettevõtja objektiivselt ei suuda ära hoida. Muudatuse eesmärkideks on otsustusprotsessi suurem läbipaistvus ja parema õigusselguse loomine. Määramatu jõu lõppemise hetke määramine on olnud suhteliselt subjektiivne ning paratamatult on see kaasa toonud küsimusi selle tõlgendamises. Praegu kehtiv määrus ei sätesta ega määratle täpselt vääramatu jõu lõppemise hetke ning antud juhul peab võrguettevõtja jätkuvalt lähtuma mõistlikkusest ja heast tavast. Võrreldes varasemaga eemaldatakse lõikest sõna „sõjategevus“. Selle tulemusel on lõige seotud ainult loodusnähtustest tulenevate määramatute mõjudega. Mõjude kirjelduseks on loodud ka eraldi määruse lisa, kus sätestatakse sündmuse alguse ja selle lõppemise põhimõtted. Joonisel 1 on välja toodud Keskkonnaagentuuri ülevaade loodusnähtustest ning nendega kaasnevatest kahjudest. Kui loodusnähtus ületab teatud piirid, näiteks esineb iiliti väga suurt tuulekiirust, siis tegemist on määramatu mõjuga. Joonis 1. Loodusõnnetused (Allikas: Keskkonnaagentuur) Samuti on määruse lisas esile toodud projekteerimisnorme ületavad piirid jäite ja tuule puhul. Alates nendest piiridest suureneb tõenäosus katkestuste tekkimiseks, kuna ilmastikuolud on keerulised ja võivad kaasa tuua taristule suuremaid kahjustusi. Punktiga 3 luuakse eraldi lõige tahtliku jõu põhimõtete kirjeldamiseks katkestuste likvideerimisel. Kuna tänapäeval on sõjategevuse piir hägustunud ning tulevikukonflikte iseloomustavad üha enam hübriidsed ohud, siis on määruse tasandil vajalik sätestada keskne loogika ja lähenemine olukordadeks, kui aset peaks leidma sündmus, mille eesmärk on halvata või hävitada taristut ja juhtsüsteeme. Praegust määrust täiendatakse uue lõikega, mis sätestab, et tahtlikult toime pandud sündmuse korral, juhul kui selle tulemusel katkeb juhtsüsteemide toimimine või leiab aset taristu ulatuslik häving, tuleb sellest tulenev katkestus likvideerida esimesel võimalusel. See katab nii hübriidseid ohte kui ka sõjategevust. Sõna „sõjategevus“ võetakse määrusest välja. Siseturvalisuse arengukava märgib, et esile kerkinud hübriidohud ei tunne riigipiire ning nende allikaid, nii riiklikke kui mitteriiklikke on traditsioonilistest julgeolekuohtudest raskem tuvastada.1 Hübriidohud on haavatavused, mida tekitab ja kasutab ära ründav pool erinevate meetodite abil eri valdkondades, et saavutada soovitud eesmärke.2 Hübriidohtude kohta seoses kriitilise energiainfrastruktuuriga toob Euroopa Komisjon esile näiteks terrorirünnakud, sabotaaži, vandalismi, mille eesmärk on kas hävitada, häirida või üle koormata infrastruktuuri. Samuti tuuakse esile küberrünnakute ohtu, mille eesmärk võib olla häirida või hävitata taristut.3 Punktiga 4 muudetakse paragrahvi lõike 5 punkti 2 nõudeid selliselt, et jaotusvõrguettevõtjal tuleb rikkest põhjustatud katkestus kõrvaldada senise kolme ööpäeva asemel ühe ööpäeva jooksul juhul, kui tarbimiskoha elektritoide on tagatud ühe 110 kilovoldise trafo või liini kaudu, sest ühiskonna ootused elektrivõrgu töökindlusele ja tööde teostamise tõhususele on kasvanud. Mõistetav, et näiteks tervet maakonda tabava jäitevihma korral vm äärmuslike ilmastikuolude tagajärjel ei ole teostatav suures ulatuses 110 kilovoldiste liinide tööd taastada, kuid selleks on omakorda ette nähtud lõikes 3 toodud tingimused. Katkestuse kõrvaldamise kord ja nõuded sätestatakse teistes määruse „Võrguteenuste kvaliteedinõuded ja võrgutasude vähendamise tingimused kvaliteedinõuete rikkumise korral“ sätetes, sealhulgas võrgutasu vähendamine elektrivarustuse kindluse nõuete rikkumise korral (määruse § 7). Punktiga 5 lisatakse lõikele 5 punkt 3 eesmärgiga eelkõige ühtlustada põhivõrgule ja jaotusvõrgule rakenduvaid kvaliteedinõudeid, kuid teisalt, et arvestada hajatootmise kiireneva kasvuga Eestis. See on kahtlemata oluline Eesti võetud taastuvenergia eesmärkide saavutamise kontekstis, kuid olemuslikult vaid tootjapaigaldiste rohkuse tõttu ei tohiks kannatada tavalise elektritarbija õigused. Tootjatel, kelle jaoks on vajalik avariilise rikke likvideerimise aega vähendada, on võimalik liitumisprotsessi käigus valida oma varustuskindluse vajadustest lähtuva sobiva katkestusajaga võrguühendus, s.o kas ühepoolse toitega liitumispunkt või reserveeritud liitumispunktiga tarbimiskoht. Punktiga 6 muudetakse paragrahvi lõikeid 6 ja 7. Lõiget 6 muudetakse sarnaselt eesmärgiga ühtlustada põhivõrgule ja jaotusvõrgule rakenduvaid kvaliteedinõudeid ning eristada olemuslikult tarbimis- ja tootmissuunaliste liitujatele kehtestatud kvaliteedinõudeid. Kliendil on võimalik tagada oma tarbimiskohas varustuskindluse kriteeriumid kombineerides liitumispunktide arvust lähtuvalt vajalik toitekindlus ilma ühiskonnale mittevajalike investeeringuteta. Lõiget 7 muudetakse, et võimaldada võrguettevõtjal vajadusel kümne aasta jooksul tootmissuunalise elektripaigaldise puhul katkestust kuni 30 päeva ulatuses, mis võimaldaks teostada suuremahulisi töid piirkonnaalajaamas vm. Sõltuvalt töö liigist võib tekkida vajadus viia läbi üks suuremahuline (kuni 30 päeva) töö või mitu eraldiseisvat väiksemat (2-3 päeva) tööd. 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõul ei ole puutumust EL-i õigusaktidega. 1 Siseturvalisuse arengukava 2020-2030. Tallinn 2 Sazonov, V. 2022. Hübriidsõjad ja hübriidsed ohud: kas nende kaardistamiseks oleks vaja andmebaasi? Sisekaitseakadeemia: Tallinn 3 Euroopa Komisjon, 2023. Fortifying defence: strengthening critical Energy infrastructure against hybrid threats. 4. Määruse mõjud Teadaolevalt ei nõua kvaliteedinõuete määruse eelkirjeldatud ulatuses muutmine võrku seni ettenähtutele lisaks täiendavaid investeeringuid. Elektrilevi esitles 2023. aasta lõpus oma pikaajalist jaotusvõrgu arengukava aastani 2035, kus oli selgelt välja toodud eesmärk ilmastikukindla võrgu osakaalu suurendamiseks, vähendamaks erakorralistest ilmastikuoludest tulenevat mõju elektrivõrgule (maakaablite uuendamine, paljasjuhtmeliste õhuliinide asendamine maakaablitega või kaetud juhtmetega). Määrus omab kaudselt positiivset mõju Eesti julgeolekule. Uute muudatuste tulemusel selginevad põhimõtted katkestuste likvideerimisel. Sisuliselt on selgemini eristatavad põhimõtted määramatu jõu määratlemisel, kas tegemist on loodusnähtustest tulenevate sündmustega või siis inimese poolt tahtlikult toime pandud sündmustega. „Siseturvalisuse arengukava 2020-2030“ toob esile, et tulevikukonflikte iseloomustavad üha enam hübriidsed ohud, mille eesmärk on haavata ühiskonna toimepidevust.4 Hübriidohud on haavatavused, mida tekitab ja kasutab ära ründav pool erinevate meetodite abil eri valdkondades, et saavutada enda eesmärke.5 Euroopa Hübriidohtude Vastane Oivakeskus toob esile, et rünnakud kriitilisele infrastruktuurile ja selle häirimised kuuluvad samuti hübriidohtude alla.6 Kogu infrastruktuur, mis on seotud elektrivarustuskindluse tagamisega, kuulub kriitilise infrastruktuuri alla. Rünnakuteks ja häirimisteks võivad olla näiteks sabotaažid, küberrünnakud, vandalism, terroriaktid ja kõik muud tegevused, mille eesmärk on kahjustada elektriga varustatust Eestis. Määruse positiivne mõju väljendub selles, et arvesse on võetud ka hübriidseid ohte. Tahtlikult põhjustatud sündmused võivad olla nii hübriidsed (toimepanijat on raske või võimatu tuvastada) kui ka sõjategevusega seotud sündmused (näiteks on selge sündmuse toimepanija riik või rühmitus). 5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, eeldatavad kulud ja tulud Eelnõu rakendamiseks täiendavaid kulusid ega tulusid riigi eelarvele või kohaliku omavalitsuse üksuse eelarvele ei teki. 6. Määruse muudatuste jõustumine Määrus jõustub üldises korras. 7. Eelnõu kooskõlastamine Eelnõu esitatakse eelnõude infosüsteemi EIS kaudu kooskõlastamiseks Riigikantseleile, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile, Kaitseministeeriumile ja Rahandusministeeriumile. Ettepanekute esitamiseks saadetakse eelnõu Konkurentsiametile, Keskkonnaagentuurile, Elering AS-ile, OÜ-le Elektrilevi, OÜ-le Viru Elektrivõrgud, Eesti Elektritööde Ettevõtjate Liidule ja Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile. 4 Siseturvalisuse arengukava 2020-2030. Tallinn 5 Sazonov, V. 2022. Hübriidsõjad ja hübriidsed ohud: kas nende kaardistamiseks oleks vaja andmebaasi? Sisekaitseakadeemia: Tallinn 6 Hybrid threats as a concept. Hybrid CoE  Majandus- ja kommunikatsiooniministri 6. aprilli 2005. a määrus nr 42 „Võrguteenuste kvaliteedinõuded ja võrgutasude vähendamise tingimused kvaliteedinõuete rikkumise korral“ Lisa Määramatu jõu määratluse alused Lisas kirjeldatakse sündmuseid määruse § 4 lõike 3 tähenduses, samuti kirjeldatakse sündmuse algus- ning lõpuaja määramise alused. Määratluse alused 1) Loodusnähtuste esinemine ning nende parameetrid tuvastatakse maakonniti Keskkonnaagentuuri avalike vaatlusandmete põhjal. 2) Kui ühes maakonnas on mitu mõõtepunkti, lähtutakse maakonna mõõtepunktide andmete aritmeetilistest keskmistest. Kui maakonnas mõõtepunkt puudub, lähtutakse maakonna keskusele lähima mõõtepunkti andmetest. 3) Loodusnähtusest põhjustatud katkestuse lubatud kestus määratakse samuti maakonna põhjal. Projekteerimisnorme ületav tuul 1) Sündmuseks, mida võrguettevõtja ei suuda objektiivselt ära hoida ega takistada, loetakse tuult, mille kiirus on iiliti vähemalt 26 m/s. 2) Sündmuse algusajaks loetakse hetk, kui Keskkonnaagentuuri ilmateenistuse vaatlusandmete alusel on tuule kiirus iiliti üle 26 m/s. 3) Sündmus lõpeb, kui Keskkonnaagentuuri ilmateenistuse vaatlusandmete alusel on tuule kiirus vähemalt neljal järjestikusel tunnil iiliti alla 26 m/s. Sündmuse lõpuajaks määratakse esimene tund, mil tuule kiirus oli alla 26 m/s. Projekteerimisnorme ületav jäide 1) Sündmuseks, mida võrguettevõtja ei suuda objektiivselt ära hoida ega takistada, loetakse liinidele jäite tekkimist, kui jäite paksus on vähemalt 10 mm. 2) Sündmuse algusajaks loetakse hetk, kui Keskkonnaagentuuri ilmateenistuse andmetel algasid maakonnas sademed, mis põhjustavad liinidele jäite tekkimist. 3) Sündmus lõpeb, kui Keskkonnaagentuuri ilmateenistuse andmetel ei ole maakonnas vähemalt neljal järjestikusel tunnil jäite tekkimist põhjustanud sademeid esinenud. Sündmuse lõpuajal määratakse esimene tund, kui sademeid ei esinenud. Loodusõnnetused 1) Sündmuseks, mida võrguettevõtja ei suuda objektiivselt ära hoida ega takistada, loetakse Keskkonnaagentuuri poolt loodusõnnetusteks kvalifitseeritud loodusnähtused. Sündmuse määratlemisel erakorraliseks lähtutakse Keskkonnaagentuuri veebilehel https://www.ilmateenistus.ee/ilmatarkus/kasulik-teada/loodusonnetused/loodusonnetused-2/ nimetatud loodusõnnetustest. 2) Sündmuse algusajaks loetakse hetk, kui Keskkonnaagentuuri ilmateenistuse andmetel ilmnesid maakonnas loodusnähtused, mis kvalifitseeruvad loodusõnnetuseks. 3) Sündmus lõpeb, kui Keskkonnaagentuuri ilmateenistuse andmetel ei ole maakonnas vähemalt neljal järjestikusel tunnil esinenud loodusõnnetuseks kvalifitseeruvaid loodusnähtuseid. Sündmuse lõpuajal määratakse esimene tund, kui loodusnähtuse parameetrid ei vasta loodusõnnetuse määratlusele. EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: KLIM/24-0778 - Majandus- ja kommunikatsiooniministri 6. aprilli 2005. a määruse nr 42 „Võrguteenuste kvaliteedinõuded ja võrgutasude vähendamise tingimused kvaliteedinõuete rikkumise korral“ muutmine Kohustuslikud kooskõlastajad: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; Riigikantselei; Kaitseministeerium; Rahandusministeerium Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 01.08.2024 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/b9857426-0b85-480e-aca3-54c79345c454 Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/b9857426-0b85-480e-aca3-54c79345c454?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) https://eelnoud.valitsus.ee/main