Seisukohad Pärnu linna üldplaneeringu 2035+ eelnõude esitatud arvamustele

Vastavalt nimekirjale 14.06.2024 nr 8-5/10522-128 Seisukohad Pärnu linna üldplaneeringu 2035+ eelnõude esitatud arvamustele Pärnu Linnavalitsus tänab teid Pärnu linna üldplaneeringu 2035+ eelnõu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõule esitatud arvamuste eest, mis esitati eelnõude avaliku väljapaneku perioodi jooksul. Käesolevaga edastame kokkuvõte avalikul väljapanekul esitatud arvamustest ja Pärnu Linnavalitsuse seisukohad esitatud arvamuste kohta. Arvamuste ja Pärnu Linnavalitsuse seisukohtadega on võimalik tutvuda üldplaneeringu kodulehel (sh Lisa): yldplaneering2035.parnu.ee Üldplaneeringu eelnõude avaliku väljapaneku ja avaliku arutelude tulemuste alusel tehakse üldplaneeringus ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõudes vajalikud muudatused. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Kaido Koppel planeerimisosakonna juhataja Lisa: Pärnu linna üldplaneering 2035+ eelnõude avaliku väljapaneku tulemuste kokkuvõte Alice Närep 5307 1185, [email protected] Suur-Sepa 16, 80098 Pärnu linn, Pärnu linn 444 8200 [email protected] www.parnu.ee  Pärnu linna üldplaneering 2035+. Planeeringu eelnõule ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõule esitatud arvamused ja kooskõlastused ning omavalitsuse seisukoht NR ESITATUD ARVAMUS SEISUKOHT 1) Kai Türk, 11.04.2024 nr 8-5/10522/2024-75 1. Tutvusin 1 Pärnu linna üldplaneeringuga, kuid ei leidnud tsiviilkaitseliste objektide rajamist. Täname ettepaneku eest. Elanike ohutuse tagamine Kuidas . lahendatakse Pärnus sõja olukorras elanike ohutuse tagamine? See teema võiks sõjaolukorras on kriisiplaneerimise teema ning lahendatakse olla arutlemise all. kooskõlas Hädaolukorraks valmisoleku seaduse ning ettevalmistuses oleva tsiviilkriiside ja riigikaitsekriisi seaduse alusel. Seega, teema püstitus on õige kuid ei ole üldplaneeringu täpsusastme subjekt. Pärnu Linnavalitsus ei arvesta esitatud ettepanekuga üldplaneeringu eelnõus. 2. Ka teeb muret vanalinna ettevõtlus keskkonna vähenemine ning sellega seoses vanalinna Täname ettepaneku eest. Küll aga jääb parkimistasude alade tühjenemine. Peaks soodustama ettevõtluskeskkonda Rüütli t. piirkonnas ning mitte määramine üldplaneeringu täpsusklassist välja. Üldplaneeringu kergitama kesklinna parkimistasusi, samuti säilitama Port Arturi parkla senisel kujul. Ei eelnõus on kirjeldatud Pärnu linna kaks olulisemat keskust: kujuta ette, kuidas suurpere oma ostud ilma auto parkimise võimaluseta koju toimetab. Kesklinn ja Papiniidu keskus. Seletuskirjas peatükk 2.2. on kirjeldatud keskuste iseloomu ja arengu põhimõtteid. Parkimise korraldamise suunised on kirjeldatud planeeringulahenduse seletuskirjas peatükk 34. Pärnu Linnavalitsus ei arvesta esitatud ettepanekuga üldplaneeringu eelnõus. 2) Elektra OÜ, 19.04.2024 nr 8-5/10522/2024-76 3. Püüan olla võimalikult tähelepanelik uue üldplaneeringu arengu osas , kuna praegu Täname ettepaneku eest. Üldplaneeringu eelnõuga tehakse kehtiva üldplaneeringu seletuskirjade usaldamine karistas mind karmilt. Kahjuks ei Keskkonnametile ettepanek vähendada ehituskeeluvööndit Lao vaadanud ma siis ülplaneeringu kaardimaterjale.Kas selline uus ÜP kaart on avalikkusele 1 kinnistul 10m-le. kättesaadav. Pärnu Linnavalitsus arvestab esitatud ettepanekuga ning Olen teinud (22.01.2022 ) koostatavale üldplaneeringule ka ettepaneku ,et taastataks täiendab üldplaneeringu eelnõud vastavalt. ehituskeelu vähendus Lao 1 kinnistu osas nii nagu oli 2001-2022 üldplaneeringus ja kehtivas detailplaneeringus (20.11.97 ) mis kehtestati Linnavolikogu otsusega nr.73 1/115  Pärnu linna üldplaneering 2035+. Planeeringu eelnõule ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõule esitatud arvamused ja kooskõlastused ning omavalitsuse seisukoht NR ESITATUD ARVAMUS SEISUKOHT Kas praegu on ÜP sellises faasis ,et võimalikud ehituskeeluvööndi vähendused Pärnu jõe Üldplaneeringu eelnõu avaliku väljapaneku arutelude järgselt kallastel on selgunud. täiendatakse eelnõu lahendust ning seejärel esitatakse eelnõu lahendus koos ehituskeeluvööndi muudatus ettepanekutega Oleksin tänulik positiivse teabe eest . Keskkonnametile kooskõlastamiseks. 3) Jan Poltan, 24.04.2024 4. Kus nüüd täpsemalt üldplaneeringu eelnõu seletuskirjas kõnealune teema kirjeldamist Täname ettepaneku eest. Üldplaneeringu eelnõud täiendatakse leiab? Kastna kadastiku miljööala kirjelduse osas. Sealhulgas Kodulehelt avaneva seletuskirja eelnõu PDF faili leheküljel 155 puudub tabel Kastna parandatakse eelnõu ebatäpsed viited ning väljatoodud vead. kadastiku miljööala kohta (selline nagu näiteks Manija küla miljööala* kohta seal on). Punkt 4.4 Krundi minimaalsed suurused on 3. punktl Määratud miljööväärtuslik Pärnu Linnavalitsus arvestab esitatud ettepanekuga ning aladel...see link seal ei tööta aga eeldan, et see peaks viitama eeltoodule ehk Lisale nr 2 täiendab üldplaneeringu eelnõud vastavalt. (Miljööväärtuslike alade kirjeldused ja tingimused). Seal lk 139 see S täht teil puudu:) Punkt 4.4 alapunkt nr 4 kirjeldab ka midagi...aga see pole justkui päris see, mis teie eelnevalt saadetud kirjelduses. 4) Päästeamet, 24.04.2024 nr 8-5/10522/2024-77 ja 8-5/10522/2024-78 Päästeameti Lääne päästekeskus teeb järgmised ettepanekud: 5. 1. Palun täpsustage, millise suurõnnetus ohuga ettevõtte ja ohtlikku ettevõtte Täname ettepaneku eest. Täpsustame, et üldplaneeringu ohualasse kavandatud tegevus jääb: eelnõuga ei kavandata uusi perspektiivseid suurõnnetus ohuga- ✓ suurõnnetuse ohuga ettevõtete ja/või ohtlike ettevõtete loetelu nimeliselt ega ohtlikke ettevõtteid. Üldplaneeringu eelnõu lahendust aga ✓ mõjutatavad stsenaariumid koos ohuala suurustega täiendatakse. Kaardil kuvatakse olemasolevaid ✓ ohuala kaart koos planeeritava/projekteeritava ehitisega (asukoht). suurõnnetusohuga ja ohtlike ettevõtteid koos kitsenduste Selgitus: Arvestada paikseid riske (nt tankla puhul LPG mahutiga seotud riskid, mitte vaid infokihiga. Seletuskirjas kirjeldatakse täpsustavad suunised ja tsisternauto BLEVE-ga seotud riskid). tingimused, mis annavad aluse ehitusõiguse andmisel, kui soovitakse uut suurõnnetuse ohuga ja/või ohtliku ettevõtet kavanda. Pärnu Linnavalitsus arvestab esitatud ettepanekuga ning täiendab üldplaneeringu eelnõud vastavalt. 6. 2. Palun lisage kirjeldus lähtuvalt metoodikast „Kemikaaliseaduse kohase Täname ettepaneku eest. Üldplaneeringu eelnõu täiendamisel planeeringute ja ehitusprojektide kooskõlastamise otsuse tegemine“. arvestatakse antud suunistega. https://www.rescue.ee/files/2019-11/18-03-28-metoodika-kems-planeeringute- jaehitusprojektide-kooskolastamise-otsuse-tegemine.pdf?4271081ef1 Pärnu Linnavalitsus arvestab esitatud ettepanekuga ning täiendab üldplaneeringu eelnõud vastavalt. 2/115  Pärnu linna üldplaneering 2035+. Planeeringu eelnõule ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõule esitatud arvamused ja kooskõlastused ning omavalitsuse seisukoht NR ESITATUD ARVAMUS SEISUKOHT Kui ehitamine ei ole soovituslik, siis peavad olema ära kirjeldatud täiendavad meetmed (ehituslikud ja korralduslikud), mille alusel ehitamine on aktsepteeritav. 7. 3. Palun lisage kirjeldus riskide hindamise ja võimalike tagajärgede kohta: Täname ettepaneku eest. Üldplaneeringu keskkonnamõju ✓ Kuidas mõjutab olemasolev suurõnnetuse ohuga ettevõte ja/või ohtlik ettevõte strateegiline hinnangut ja planeeringulahendust täiendatakse kavandatavat tegevust? ning antakse ülevaade olemasolevatest suurõnnetuse ohuga- ja ✓ Kuidas mõjutab kavandatav tegevus olemasolevat suurõnnetuse ohuga ettevõtet ohtlikest ettevõtetest. Üldplaneeringu eelnõuga ei tehta ja/või ohtlikku ettevõtet? ettepanekut määrata ja kirjeldada uusi suurõnnetuse ohuga- ja ✓ Millised on riski maandavad ehk õnnetuste ennetamiseks kavandatud meetmed ohtlik ettevõtteid. (kavandatavas ehitises kui ka olemasolevas suurõnnetuse ohuga ettevõttes ja/või ohtlikus ettevõttes)? - NB! Mida lähemale jääb kavandatav ehitis suurõnnetuse ohuga ettevõttele ja/või ohtlikule ettevõttele, seda põhjalikum peab olema ka riskide hindamine. Kuna sellisel juhul Pärnu Linnavalitsus arvestab esitatud ettepanekuga ning kavandatav tegevus võib suurendada suurõnnetuse riski ja õnnetuse tagajärgede raskust täiendab üldplaneeringu eelnõud vastavalt. ning õnnetuse ennetamiseks kavandatud meetmed peavad olema piisavad. Palun lisada täiendused üldplaneeringule ning esitada uuesti. 5) OÜ Rolla, 25.04.2024 nr 8-5/10522/2024-79 8. Pöördun teie poole küsimusega, mis puudutab detailplaneeringut Raja tee 2, Eametsa küla, Täname ettepaneku eest. Tegemist ei ole üldplaneeringu Pärnumaa, katastritunnus 73001:003:0088, mis kuulub osaühingule Rolla 10836260, ja täpsusastme teemaga. Võimalikud ligipääsud on võimalik välja Raua tn 15, Pärnu linn, katastritunnus 62503:077:0480, suurusega 95537 m2, mis kuulub selgitada detailplaneeringu menetlusega. aktsiaseltsile A&O 10121684. Kinnistu on Pärnu linna kehtiva planeeringu järgi 100% transpordimaa, mis külgneb otseselt Tori valla planeeringuala ja Hakke teega. Pärnu Linnavalitsus ei arvesta esitatud ettepanekuga. Tori valla ja osaühing Rolla detailplaneeringu menetluses Pärnu linnarhitekti seatud tingimus ei näinud võimalust kinnistule juurdepääsuks kasutada Raua tänavat Pärnu linnas, mille ääres Raja tee 2 kinnistu otseselt asub, vaid soovitati vajalikku võimalikku lahendust ligipääsuga planeeringualast lõunasse jäävale maale, maha sõiduga Härma ringilt, mis omakorda läbiks Raua tn 15 kinnistut. Palun selgitada, kuidas oleks võimalik saada ligipääs aktsiaseltsile A&O kuuluvalt alalt Hakke teele, et vältida liikluskoormust Raua tn elamualale, mille on varasemalt välistanud Pärnu linnaarhitekt. Kuidas palun oleks võimalik lahendada Pärnu linna üldplaneeringuga nimetatud piirkonna liikumisvõimalus, tekitada omakorda võimalik juurdepääs Hakke teele, mis on kehtiva 3/115  Pärnu linna üldplaneering 2035+. Planeeringu eelnõule ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõule esitatud arvamused ja kooskõlastused ning omavalitsuse seisukoht NR ESITATUD ARVAMUS SEISUKOHT detailplaneeringu kohaselt Tori vallale kuuluv transpordimaa, läbi eraomandisse kuuluva Raua tn 15 kinnistu, kuna selline võimalus hetkel selgelt puudub? Nimetatud võimalik lahendus sõltub hetkel ainult Raua tn 15 omanikust ja Pärnu linna käimasoleva detailplaneeringu menetlusest. Alternatiivse võimalusena oleks mõeldav tekitada sobilik lahendus Lennuvälja teelt mahasõiduga Piirikivi tänavale ja sealt omakorda Hakke teele, läbides Raua tn 15 kinnistut. Hakke teelt juurdepääs Raja tee 2 kinnistule on võimalik luua koos Tori vallaga, kuna Tori vald ja osaühing Rolla soovivad ühiselt arendada elamuala. Selleks on Tori Valla volikogu otsusega nr.153 (22.märts 2023) algatanud detailplaneering, mille eesmärk on ühe- ja kahepereelamute rajooni planeerimine. Planeeringu järgi on eesmärk jagada kinnistud suurusjärgus 1200 m² suurusteks elamumaa, neid teenindavateks transpordimaa ja üldkasutatava maa kruntideks. Planeeringuala suurus on 5,9 ha ja kõik vajalikud kooskõlastused, välja arvatud juurdepääs, on käesolevaga olemas. 6) Politsei ja Piirivalveamet, 26.04.2024 nr 8-5/10522/2024-80 Politsei- ja Piirivalveametil ei ole Pärnu linna üldplaneeringu 2035+ aruandele lisada Pärnu Linnavalitsus arvestab kooskõlastusega. märkusi või kommentaare ja kooskõlastab eelnõu. 7) Moonika Schmidt, 29.04.2024 nr 8-5/10522/2024-81 9. Mul on küsimus Pärnu linna üldplaneeringu kohta. Nimelt on mul plaanis osta korter Täname küsimuse eest. Üldplaneering näeb ette Papiniidu 33 aadressile Papiniindu 33, kuid ÜP-st ma ei oska välja lugeda, kas selle maja taga olevate kinnistul korterelamu maa-ala juhtotstarvet, mis annab garaažide asemele on lubatud ehitada veel ühte kortermaja ja kui on siis kui kõrget. Kas te võimaluse garaažide asemele kortermaja ehitada vastavalt saaksite palun aidata sellele küsimusele vastata? üldplaneeringu tingimustele. Korterelamumaa näeb ette, et alal võib kasutada ka parkimiseks, garaažidena, puhke – ja haljasala maa-alana jne. Pärnu Linnavalitsus annab selgituse üldplaneeringu lahenduse osas. 8) Terviseamet, 29.04.2024 nr 8-5/10522/2024-82 Terviseameti lääne regionaalosakond on tutvunud esitatud planeeringumaterjalidega ning Pärnu Linnavalitsus arvestab kooskõlastusega. kooskõlastab Pärnu linna üldplaneeringu 2035+ ja keskkonnamõju strateegilise hindamise(KSH) aruande. 9) Arbendo OÜ 20.04.2024 nr 8-5/10522/2024-83 4/115  Pärnu linna üldplaneering 2035+. Planeeringu eelnõule ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõule esitatud arvamused ja kooskõlastused ning omavalitsuse seisukoht NR ESITATUD ARVAMUS SEISUKOHT 10. Kohtusime 5. Oktoobril 2023 seoses üldplaneeringu ettepanekutega, mille käigus Täname ettepaneku eest. Üldplaneeringu eelnõuga määratakse leppisime kokku määrata kindlaks asukoht, Manija külas asuvale Karjamaa kinnistule, Manija küla miljööväärtuslikuks alaks. Eelnõu seletuskirja 82603:003:0091, üldplaneeringuga hoonestusala loomade varjualuste rajamiseks. Kuna peatükki „Miljööväärtusliku alad“ on määratud miljööalale detailplaneeringu avalikul väljapanekul esitatud kaardil ei leidnud ma seda maa-ala, siis iseloom ning arengusuunised. Üldplaneeringu eelnõu ei käsitle tunnen huvi, kas selline maa-ala sai detailplaneeringusse sisse kantud? loomade varjualusete rajamise ehitustingimusi. Pärnu Linnavalitsus arvestab esitatud ettepanekuga. 10) Valev Väli 02.05.2024 11. Kinnistu Vana-Juhaselja (56801:001:0042) omanik soovib teada, kas uue ÜP järgi saab ta Täname ettepanekute eest. Üldplaneeringuga määratakse endale kuuluvad, kõrvalasuvad Loore ja Timmu kinnistud liita kõik 3 tk kokku ja määrata maakasutuse juhtotstarbed. Üldplaneeringuga ei määrata maatulundusmaaks. kasutusotstarbeid. Võimalik kasutusotstarve on võimalik määrata ehitusõiguse andmisel või menetlustoiminguna, võttes arvesse vajadusi, üldplaneeringuga määratud tingimusi ning seadusest tulenevaid võimalusi. Kui katastriüksuse sihtotstarve erineb üldplaneeringuga määratud maakasutuse juhtotstarbest, siis maaomanik võib katastriüksust kasutada sellisel otstarbel hetkeni, kuni soovitakse muuta maakasutus ja/või ehitustingimusi. Üldplaneeringu eelnõu lahendus võimaldab antud piirkonnas sihtotstarbe muuta maatulundusmaaks, kuna kinnistu paikneb hajaasustusalal. Pärnu Linnavalitsus ei arvesta esitatud ettepanekuga. 11) Sigrid Sillaots 06.05.2024 nr 8-5/10522/2024-85 12. Kirjutan seoses Pärnu linna üldplaneeringu väljapanekuga. Täname ettepaneku eest. Kui katastriüksuse sihtotstarve erineb üldplaneeringuga määratud maakasutuse juhtotstarbest, siis Nimelt vaatan et Kase tänav on terves mahus arvestatud tootmismaaks. Minul asub maja maaomanik võib katastriüksust kasutada sellisel otstarbel aadressil Kase 6. Palun täpsemat selgitust. Varasemalt on see väike piirkond olnud ikka hetkeni, kuni soovitakse muuta oluliselt maakasutus ja/või elamumaa, kuidas ta nüüd 10 aasta pärast on tootmismaa? ehitustingimusi. Üldplaneeringu eelnõu perspektiivne lahendus näeb ette piirkonnas tootmise maa-alale sobivat tegevust, sest piirkonda iseloomustab toomis- ja ettevõtlus tegevused. 5/115  Pärnu linna üldplaneering 2035+. Planeeringu eelnõule ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõule esitatud arvamused ja kooskõlastused ning omavalitsuse seisukoht NR ESITATUD ARVAMUS SEISUKOHT Pärnu Linnavalitsus annab selgituse üldplaneeringu lahenduse osas ja ei arvesta esitatud ettepanekuga. 12) OSBEK OÜ 07.05.2024 13. Sooviksin kolmele maaüksusele üldplaneeringus märkida osaliseks kasutusotstarbeks Täname ettepanekute eest. Üldplaneeringuga määratakse maakasutuse juhtotstarbed. Üldplaneeringuga ei määrata märkida jäätmekäitlust 20-50%: kasutusotstarbeid. Võimalik kasutusotstarve on võimalik 15904:001:0307 20 % määrata ehitusõiguse andmisel või menetlustoiminguna, võttes 15904:001:0323 50 % arvesse vajadusi, üldplaneeringuga määratud tingimusi ning 16001:001:0254 40% seadusest tulenevaid võimalusi. Kui katastriüksuse sihtotstarve 15904:001:0068 50% erineb üldplaneeringuga määratud maakasutuse juhtotstarbest, 15904:001:0067 50% siis maaomanik võib katastriüksust kasutada sellisel otstarbel hetkeni, kuni soovitakse muuta oluliselt maakasutus ja/või ehitustingimusi. Täpsustame, et jäätmekäitluse maa-ala on võimalik kavandada vastavalt üldplaneeringu tingimustele ja üldjuhul detailplaneeringuga. Pärnu Linnavalitsus annab selgituse üldplaneeringu lahenduse osas ja ei arvesta esitatud ettepanekuga. 13) Merilin Merirand 06.05.2024 nr 8-5/10522/2024-86 14. Teen ettepaneku üle vaadata Üldplaneeringu juhtotstarve Paikuseosavallas: Kuigu pargi Täname ettepaneku eest. Üldplaneeringu eelnõu täiendatakse, kinnistu on märgitud üldplaneeringus elamumaana, kuid Jõekalda elamurajooni Kuigu pargi kinnistu on määratakse puhke- ja haljasala maa- detailplaneeringus on tegemist haljasmaaga. Teen ettepaneku arvestada alaks. detailplaneeringuga ning jätta sinna ikkagi haljasmaa kasutuse perspektiiv (Puhke- ja haljasala maa-ala juhtotstarve), kuna tegemist on hetkel maa-alaga, mis on ette Pärnu Linnavalitsus arvestab esitatud ettepanekuga ning nähtudpiirkonnale kasutamiseks haljasalana. Lisaks on katastriüksuse sihtotstarve täiendab üldplaneeringu eelnõud vastavalt. üldkasutatav maa 100%. 14) Tõnu Korts, 09.05.2024 Vaatasin seda avalikustamisel olevat versiooni ja jäid esialgu silma sellised asjad: 15. Punkt 5.2.1 Ev maa-alal on oluliselt muudetud võrreldes kehtiva üldplaneeringuga Täname ettepaneku eest. Üldplaneeringuga on väikeelamumaal hoonestusi tingimusi. Nõutav on 150-200m2 kinnistut korteri kohta ja seatud (EV) lubatud kasutusotstarveteks üksikelamu, kaksikelamu, maksimaalseks korterite arvuks 6. See on vastuolus üldise põhimõttega, et linnaruumi ridaelamu, väikekorterelamu ja ärikorter. Väikeelamu maa-alaks peaks tihendama kuna see on säästva arenguga kõige vähem keskkonda koormav. määratud piirkonnad peavad eristuma pereelamumaa ja Kesklinna ja eeslinna piirkonnas, kus on kogu infrastruktuur välja arendatud ei ole korruselamumaa piirkondadest nii arhitektuuriselt kui ka 6/115  Pärnu linna üldplaneering 2035+. Planeeringu eelnõule ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõule esitatud arvamused ja kooskõlastused ning omavalitsuse seisukoht NR ESITATUD ARVAMUS SEISUKOHT põhjendatud mitte millegagi, et näiteks 1200m2 krundi peal oleks vaid 6 korterit (praegu planeeringuliselt. Väikeelamumaa kasutusotstarbed, annavad kehtiva korra kohaselt kuni 12 korterit). võimaluse tihendada linnaruumi, kuid peavad säilitama väikeelamumaale iseloomulikud tunnused, sh arvestama täisehitus%, haljastuse, parkimise jt üldplaneeringuga määratud tingimuste ja kitsendustega. Täpsustame ja täiendame eelnõud aga järgmiselt: “ Uue püstitava väike korterelamu või ridaelamu kavandamisel on lubatud maksimaalselt 6 korterit ühes hoonemahus.“ See tähendab, et ühel krundil võib paikneda rohkem kui üks 6 korteriga hoone. Pärnu Linnavalitsus arvestab osaliselt esitatud ettepanekuga, üldplaneeringu eelnõud täiendatakse vastavalt. 16. Punkt 26 Kaugküte. Arvestades, et üldplaneering vaatab tulevikku peaks arvestama ka Täname ettepaneku eest. Üldplaneeringu eelnõuga on vastavalt energiasäästlikku arengu võimalustega. Kaugküttega mitteliitumine peaks olema määratud kaugküttepiirkond. Kaugküttega liitumise võimalused lubatud juhul kui kasutatakse keskkonnasõbralikku muud lahendust, olgu selleks maaküte reguleerib kehtiv seadus. (puuraugud) vms. Pärnu Linnavalitsus annab selgituse üldplaneeringu lahenduse osas ja ei arvesta esitatud ettepanekuga. 17. Lisa 1 kesklinna arenguala A1. Jätkuvalt kõrghoone võimalik planeerimine Kontserdimaja Täname ettepaneku eest. Üldplaneeringu lahendus määrab ja kolmanda silla vahelisele alale on ebamõistlik. Kõrghoonete koht peaks olema välja arenguala ning täiendavad tingimused ja suunised arenguala arenenud linnakeskuses mitte aga jõeäärsel alal. Jõeäärne ala on linnaehituslikult sobilik kavandamisel. Arenguala suunis „Kontserdimaja ja kolmanda kavandada madalama hoonestusega ja suurendatud haljaspinnaga peamiselt silla vahelisel alal kaaluda kõrghoone püstitamise võimalust,“ ei kergliiklusega läbitava alana. Samaaegselt planeerida jõe kaldale kõrgeid hoonemahte (mis reguleeri kohtustust arendada alal kõrgelamuid, vaid annab toovad kaasa paratamatult ka liikluskoormuse) ja linnaelanikele head ning avatud suunise kaaluda võimalust arendada kõrgelamuid. rohelusega kaetud head linnaruumi pole võimalik. Tuleb teha valik. Loogiline on hoida kõrgemad ja suuremad hoonemahud linna väljakujunenud keskuses. Pärnu Linnavalitsus annab selgituse üldplaneeringu lahenduse osas ja ei arvesta esitatud ettepanekuga. Soovime olla jätkuvalt edasises üldplaneeringu menetluses kaasatud. 15) Kristiina Serman 10.05.2024 nr 8-5/10522/2024-87 18. Pärnu linnas on meil 2 kinnistut sihtotstarbega maatulundusmaa. Oleks võimalik, et uue Täname ettepanekute eest. Üldplaneeringuga määratakse üldplaneeringu muudatusega saaks sihtotstarvet muuta elamumaaks ja saaks maja maakasutuse juhtotstarbed. Üldplaneeringuga ei määrata ehitada. Maatulundusmaa kasutamiseks need kinnistud kõige sobilikumad ei ole. kasutusotstarbeid. Võimalik kasutusotstarve on võimalik määrata ehitusõiguse andmisel või menetlustoiminguna, võttes 7/115  Pärnu linna üldplaneering 2035+. Planeeringu eelnõule ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõule esitatud arvamused ja kooskõlastused ning omavalitsuse seisukoht NR ESITATUD ARVAMUS SEISUKOHT 56801:004:0584 Sõstra, Silla küla, Pärnu linn, Pärnu maakond arvesse vajadusi, üldplaneeringuga määratud tingimusi ning 56801:004:0581 Toitsi, Silla küla, Pärnu linn, Pärnu maakond seadusest tulenevaid võimalusi. Kui katastriüksuse sihtotstarve erineb üldplaneeringuga määratud maakasutuse juhtotstarbest, siis maaomanik võib katastriüksust kasutada sellisel otstarbel hetkeni, kuni soovitakse muuta oluliselt maakasutus ja/või ehitustingimusi. Täpsustame, et jäätmekäitluse maa-ala on võimalik kavandada vastavalt üldplaneeringu tingimustele ja üldjuhul detailplaneeringuga. Pärnu Linnavalitsus annab selgituse üldplaneeringu lahenduse osas ja ei arvesta ettepanekuga. 16) Farad Group OÜ 10.05.2024 8-5/10522/2024-88 19. Oleme vastu Rohevõrgustiku tuumaalal ja Rohevõrgustiku koridorides metsamajandamise Täname ettepanekute eest. Üldplaneeringu eelnõu seletuskirja piirangutele, sealhulgas soovime lageraiete teostamise võimalust vastavalt kehtivatele ptk 15 „Rohevõrgustik ja puhkealad“ annab eelkõige suunised õigusaktidele. rohevõrgustiku toimimiseks ja säilimiseks, millega tuleb metsamajandamisel arvestada. Raieliigi (lageraie, turberaie, aegjärkne raie jne.) valik metsas sõltub peamiselt metsaeraldise kasvukohatüübist ja metsa koosseisust. Üldplaneeringuga ei tohi piirata Pärnu Linnavalitsus annab selgituse üldplaneeringu lahenduse raieliigi valikut, sest üks raieliik ei sobi erinevatele metsatüüpidele. osas ja arvestab ettepanekuga. Lisaks, kõik seatud metsamajandamise piirangud peavad olema koheselt ja õiglaselt kompenseeritud. 17) Margit Kõrts 17.05.2024 nr 8/10522/2024-90 20. 1. Esitan üldplaneeringule vastuväite asjaolus, et koostavas Pärnu linna üldplaneeringus Täname ettepaneku eest. Üldplaneering eelnõu lahendus +2035 ei ole määratud asustusüksuse Pärnu linn peatänavate nimistut. Palun nimistu kirjeldab ja määrab olemasolevad ja perspektiivsed magistraalid lisada. ja juurdepääsud. Planeeringulahenduses on näidatud riigiteed ehk põhimagistraalid, jaotusmagistraalid ning veotänavad. Peatänavate nimistusse määrata: Riia maantee, Haapsalu maantee, Tallinna maantee. Seletuskirjas on välja toodud täpsemalt kohalike teede liigitus ja Need maanteed on peatänavad põhjusel, et need on peamised liikumiskoridorid linna põhjendused. siseselt ja väljasõidul ning ühenduseks erinevate linnaosade vahel, kas siis jalgsi, jalgrattaga, ühistranspordiga või muu mootorsõidukiga. Pärnu Linnavalitsus annab selgituse üldplaneeringu lahenduse osas, parandab eelnõu käesoleva temaatika ülesehitust ning ei arvesta esitatud ettepanekuga. 8/115  Pärnu linna üldplaneering 2035+. Planeeringu eelnõule ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõule esitatud arvamused ja kooskõlastused ning omavalitsuse seisukoht NR ESITATUD ARVAMUS SEISUKOHT 21. 2. Esitan vastuväite HOONESTUSE MAKSIMAALSELE KÕRGUSELE piirkonnas G sätestatud Täname ettepaneku eest. Üldplaneeringu lahendust on 10 m maapinnast. Kehtestada maksimaalne kõrguse piirang 11 m maapinnast, mis on pikki täpsustatakse. G piirkonnas on määratakse hoonestuse aastaid piirkonna skehtinud kõrguse määra. (Sama vastuväite esitasin 2014 aastal maksimaalseks kõrguseks 11 m. üldplaneeringu avalikustamisel ja edasisel vaide arutelul. Vaide arutelul jõudsime tulemusele, et vaie rahuldati. Planeerimisosakond protokollis. Pärnu Linnavalitsus arvestab esitatud ettepanekuga. Väikeelamute maa-alal oodati pikki aastaid Pärnu linna üldplaneeringu +2025 valmimist, mis andis üldplaneeringus väikeelamute maa-ala juhtotstarbe korral väikese korterelamu rajamisel maapealseks korruseks kaks korrust + katusekorrus. Pärnu linnas on viimasel aastakümnel ehitatud selliseid väikeseid korterelamuid mitmeid, mis positiivselt linnaruumi ilmestavad ja on heaks eeskujuks suundumise jätkumisel. 10 meetrine kõrguse piirang ei võimalda realiseerida kaasaegsete soojustamise ja korruse kõrguse nõuetele vastavat väikemahulist korterelamut maapealse kaks korrust + katusekorrus mahuga. 10 meetrine kõrgusmaht võimaldab ainult kahe korrusehoone rajamist. Linn on tihehoonestusala ja linnal maa reservi juurde ei tule. Areng saab toimuda eelkõige tihenemise teel. Pärnu linna üldplaneeringus +2035 ebakõlade vähendamiseks lisada klausel, et piirkonnas G on lubatud väikese korterelamu rajamisel maapealseks korruseks kaks korrust + katusekorrus. 22. 3. Ei nõustu piiranguga, mis keelab kahe täiskorruse koos katusekorruse väljaehitamist Aia Täname ettepaneku eest. Üldplaneeringu eelnõud tn 30a krundil. Tagada väljaehitamise võimalus kaks täiskorrust koos katusekorrusega nii täpsustatakse. G piirkonnas määratakse hoonestuse Auli kui ka Aia tänava suunal. Tagada varasemalt kehtiv 11 m maksimaalse kõrguse nõue. maksimaalseks kõrguseks 11 m. Katusekorrus on kaldkatuse all Ei nõustu pakutud piirangutega katusetüübi valikul ja katusekaldega piiranguga Aia tn 30a olev korrus, mille kõrgus hoone perimeetril on väiksem kui krundil. Määratleda katusetüübiks Aia tn 30a krundil viilkatus kaldega vahemikus 30-45 hoone keskel olles seetõttu nii pinnalt kui kubatuurilt kraadi hoone ehitusel nii piki Aia tänavat kui ka Auli tänavat ja lamekatus nii piki aia täiskorrusest 50% väiksem või lamekatusega korral peab tänavat kui ka Auli tänavat. Viimane nimetatu on olemasolev olukord. katusekorruse maht olema hoone eelmise täiskorruse mahust vähemalt 30% väiksem ja vähemalt kahest küljest min 2m ulatuses perimeetrist tagasiastega. Üldplaneeringuga ei määrata Aia tn 30a kinnistule viilkatuse kaldega 30-45 kraadi. Täpsem katusekalle on võimalik selgitada ehitusõiguse andmisel. Pärnu Linnavalitsus arvestab osaliselt esitatud ettepanekuga. 9/115  Pärnu linna üldplaneering 2035+. Planeeringu eelnõule ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõule esitatud arvamused ja kooskõlastused ning omavalitsuse seisukoht NR ESITATUD ARVAMUS SEISUKOHT 23. 4. Supeluse tänava ääres on SEGAHOONESTUSE maa-ala juhtfunktsioon. Perpektiivset Täname ettepaneku eest. Aia tn domineerib peamiselt arengut arvestades (Üldplaneering 2035 aastani) ja uuelt sillalt Aia tänava kaudu oluliselt väikeelamumaa. Üldplaneering annab võimaluse 30% ulatuses suurem liiklusvoorg suundumisel ranna rajooni halvendav väikeelamu maa-alal elamise rakendada juhtotstarvet toetavat kasutusotstarvet funktsiooni. Seega esitan vastuväite Aia tänava mõlemal poolel väikeelamu maa-ala väikeelamumaal. juhtfunktsiooni säilimisele. Määrata mõlemale poolele Aia tänavat SEGAHOONESTUSE maa-ala juhtfunktsioon. Pärnu Linnavalitsus ei arvesta esitatud ettepanekuga. 24. 5. Väikeelamute maa-alal on üldplaneeringus lubatud rajada ridaelamuid, kuid on lisatud Täname ettepaneku eest. Rida- ja vaipelamuid on lubatud klausel, et ainult sinna, kus varem juba on lähedal ridaelamud või ainult arengualale. kavandada ainult piirkondadesse, kus neid on ka varem rajatud Pärnu linnas on väga vähe levinud teadmata põhjustel ridaelamute rajamine. Ridaelamuid või kavandatavatesse uuselamute kvartalitesse on võimalik projekteerida selliselt, et nimetatud hoonestustüüp sobituks olemasolevasse tervikkompleksina. Väikeelamu maa-alaks määratud piirkonnad välja kujunenud hoonestusmiljöösse. Ridaelamud ei pea sugugi olema reas peavad erinema pereelamumaa ja korruselamumaa koopialahendused, mis muudavad hoone monotoonseks ja ei sobitu kokku näiteks piirkondadest nii arhitektuuriselt kui ka planeeringuliselt. kõrvalkrundil paikneva väiksema mahulise korterelamuga või pereelamuga. Jällegi on Väikeelamumaa kasutusotstarbed, annavad võimaluse viimasel aastakümnel üle Eesti rajatud puitarhitektuuril erinevate viilkatuste maastikega tihendada linnaruumi, kuid peavad säilitama väikeelamumaale ridaelamuid, mis rikastavad linnruumi ja on väärilised partnerid puitelamurajoonis. iseloomulikud tunnused. Seega esitan vastuväite üldplaneeringule, mis piirab ridaelamute kasutamist väikeelamu Pärnu Linnavalitsus ei arvesta esitatud ettepanekuga. maa-ala ja palun eemaldada keelavad kitsendused. Võimaldada ridaelamute ehitamist kogu väikeelamu maa-alale. 18) Raiko Gustavson 20.05.2024 nr 8-5/10522/2024-91 ja 04.03.2024 nr 8-5/10522/2024-69 25. 1. Ettepanek: palume laiendada üldplaneeringu sõnastust selliselt, lisaks osavaldadele Täname ettepaneku eest. Linna ruumiline visioon on kirjeldatud seotaks Pärnu linna ruumiliseks tervikuks Pärnu linna erinevad linnaosad. Oluline on peatükis „Ruumiline areng.“ Üldplaneeringu eelnõud siinjuures tagada erinevate linnaosade samaväärne ühtlane areng koos osavaldadega ja täiendatakse keskuslinna arengusuuniste kirjeldamisel erinevate linnaosade integreerimine ühiseks linnaruumiks vähemalt samaväärselt koos „tugevdada linnaasumite sh keskväljaku ja/või peatänavate osavaldadega. ruumikvaliteeti.“ Täpsemalt lahendust ja asukohtasid keskväljaku või peatänava üldplaneeringu täpsusastmes ei 2. Palume kavandada Pärnu 2035+ üldplaneeringuga Raeküla linnaosale inimmõõtmeline kavandata. Võimalikud asukohad ja lahendused on võimalik ja jagatud RAEKÜLA PEATÄNAV – MERIMETSA TÄNAV (lisatud AI-ga loodus näidisideed). kavandada detailplaneeringu menetluse käigus. Hetkel äärekivideta, poriste teepervedega, korrektse kõnniteeta, korrapärase haljastuseta Merimetsa tänav ei vasta kaasaegse linnaruumi ootustele, Pärnu Linnavalitsus arvestab esitatud ettepanekuga ning täiendab üldplaneeringu eelnõud vastavalt. 3. Palume kavandada RAEKÜLA KESKVÄLJAK, mis on linnaosa elanikele ning külalistele piiranguteta juurdepääsetav, mitmefunktsionaalne avalik ruum (lipuväljak, kohvikud, linna 10/115  Pärnu linna üldplaneering 2035+. Planeeringu eelnõule ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõule esitatud arvamused ja kooskõlastused ning omavalitsuse seisukoht NR ESITATUD ARVAMUS SEISUKOHT teenused, vabaõhuürituste ala). See keskväljak võiks asuda Raeküla Mai linnaosa poolses osas ning see looks linnaosast kaasaegse esmamulje. Sellest mööduksid igapäevaselt ning oleks seetõttu kättesaadav avatud ruum Raeküla elanikele. (lisatud eskiis – asendiplaan ning AI-ga loodud näidisideed), 4. Palume kavandada paralleelselt rannaäärse kergliiklusteega Pärnu keskranna piirkonda viiv jagatud tänav - RAEKÜLA RANNA PUIESTEE. See ühendaks Raeküla linnaosa Pärnu rannaalaga ja oleks jätk Pärnu ranna puiesteele, ühendades Kalevi pst (hetkel sisuliselt tupiktänav), Raja tänava (hetkel tupiktänav), Papiniidu tänava (hetkel tupiktänav) Papli tänavaga (Kanali tn /Tammsaare pst). See kavandatav puiestee seoks nõukogude ajast pärit tupiktänavad üheks tervikuks ranna puiesteeks, see parandaks transpordiühendust Pärnu randa ning suurendaks Raeküla ligipääsetavust ja liikumisvõimaluste mitmekesisust. Selline lahendus pikendaks Pärnu rannaala sisuliselt Raekülani ja väärtustaks seeläbi Raeküla linnaosa kui suurepärast elukeskkonda. Lisaks Raekülale pakuks see puiestee paremaid liikumisvõimalusi Mai linnaosa elanikele ja külalistele. Vältimaks keskkonnariske on võimalik kavandada see Raeküla ranna puiestee piirangutega ning jagatud tänavana, kuhu ei lubata veokeid ja transiitliiklust ning kus liikluskiirus on piiratud (nt 30 km/h). Analoogia LõunaEuroopa rannapuiesteedega või näiteks Vana-Kalamaja tänav Tallinnas. (lisatud skeem). 19) AS Eesti Gaas 21.05.2024 nr 8-5/10522/2024-92 26. Täname võimaluse eest avaldada arvamust Pärnu linna üldplaneeringule. AS Eesti Gaas Täname ettepaneku eest. Üldplaneeringu eelnõu täiendatakse (EG) on energiakontsern, kes tegeleb erinevate energialiikide tootmise ja müügiga, tuues välja biometaan välja ühe võimaliku tahke kütusena pakkudes oma klientidele keskkonnasõbralikke ja tervislikke energialahendusi. EG on järgmiselt: “Tahkel kütusel töötavas kohtküttesüsteemis tuleb alates 2012. aastast tarninud Pärnu linna piirkonnale keskkonnasõbralikku surugaasi oma kütteks kasutada taastuvaid energiaallikaid ning selle tanklate kaudu nii era- kui ka äritarbijatele, sealhulgas ühistranspordile, mis on 100% hoiustamine peab olema lahendatud ja ehitusprojektis varustatud kohaliku biometaaniga. kajastatud.“ EG tervitab üldplaneeringu lahenduses toodud ühistranspordi arengut puudutavaid üldpõhimõtteid ja teeb ettepaneku täiendada neid nõudega, et ühistranspordi hangete Pärnu Linnavalitsus arvestab esitatud ettepanekuga. korraldamisel eelistataks keskkonnasõbralikke energialiike nagu roheline elekter, vesinik ja biometaan. Soovime rõhutada biometaani eeliseid võrreldes teiste kütuseliikidega: •Tegemist on kohaliku kütusega, mida saab toota kasutades kohalikke jäätmeid nagu põllumajandusjäätmed, toidujäätmed ja reoveesete. See vähendab sõltuvust imporditud kütustest ja toetab kohaliku majanduse arengut; 11/115  Pärnu linna üldplaneering 2035+. Planeeringu eelnõule ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõule esitatud arvamused ja kooskõlastused ning omavalitsuse seisukoht NR ESITATUD ARVAMUS SEISUKOHT •Biometaani näol on tegemist jätkusuutliku kütusega, mis mängib väga olulist rolli riigi ringmajanduses. Biometaani tootmine toetab ringmajanduse põhimõtteid, kus jäätmed muutuvad väärtuslikuks ressursiks. Näiteks loomade lägast toodetud biometaan omab negatiivset CO2 jalajälge, aitab vähendada jäätmekäitluse keskkonnamõjusid ning täita kliimaeesmärke energeetika-, transpordi- ja põllumajandussektorites; •Surugaasi näol tegemist on väljaarendatud tehnoloogiaga, mis kajastub bussi ja veokite transpordisektoris nii oluliselt odavama sõiduki maksumuses, kui ka selles kasutatavas energiahinnas võrreldes alternatiivsete kütuseliikidega järgmise kümnendi jooksul. Lisaks ühistranspordi sektorile teeme ettepaneku lisada biometaan ka eelistatavate kütteliikide hulka lokaal- ja kohtkütes, mis on toodud üldplaneeringu seletuskirja punktis 27. 20) Stina Metsis 22.05.2024 nr 8-5/10522/2024-94 27. Pärnu linna üldplaneeringuga on määratud Puusepa, Seemeli ja Johanni kinnistutele Täname ettepaneku eest. Üldplaneeringu eelnõu lahendust Ermistu külas rohevõrgustiku tuumala (tugiala) laiendamine. Pärnu parandatakse ning viiakse vastavusse maakonnaplaneeringuga. maakonnaplaneeringuga ega praegu kehtiva Tõstamaa osavalla üldplaneeringuga seda määratud ei ole. Rohevõrgustiku tugiala on massiivne ala, millele sellisel kujul ühes Pärnu Linnavalitsus arvestab esitatud ettepanekuga. asukohas nö nina moodustamine ei ole õigustatud ja ei toeta oma olemuselt rohevõrgustiku paremat toimimist. Kui Ermistu järve äärne rohevõrgustiku tugiala T7 vajab üldplaneeringu tasandil laiendamist tuleb seda üldplaneeringu seletuskirjas põhjendada ja kohelda kõiki Ermistu järve ja 19131 Kalli‐Tõstamaa‐Värati teevahelist ala võrdsetel tingimustel. Praegune väljaulatuv ja laiendatud ala rohevõrgustikust ei saa olla põhjendatud rohevõrgustiku paremaks toimimiseks. Lisaks juhime tähelepanu, et sellisel viisil kitsendatakse maaomanike võimalikke ehitustingimusi, nt määratakse rohevõrgustikus, et asustusalad ja kavandatavad hooned jm struktuurid ei tohi läbi lõigata rohevõrgu koridore − sidususe tagamiseks peab looduslikuna säilima vähemalt 200 m laiune katkematu koridori riba. Selline tingimus välistab tulevikus igasuguse ehitustegevuse laiendamise või täiendavate hoonete ehituse õuealast väljapoole. Kokkuvõtvalt soovime vastust: 1. Milliste kaalutluste alusel on otsustatud rohevõrgustiku tugiala T7 laiendada konkreetses asukohas ja kuidas tagab selline väljaulatuv jupp tugiala paremat toimimist? 2. Kuidas kompenseeritakse kinnistu omanikele maa kitsendamine täiendavate tingimustega? 12/115  Pärnu linna üldplaneering 2035+. Planeeringu eelnõule ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõule esitatud arvamused ja kooskõlastused ning omavalitsuse seisukoht NR ESITATUD ARVAMUS SEISUKOHT Ettepanek: 1. Loobuda rohevõrgustiku tugiala sellisel kujul laiendamisest või 2. Kohelda kõiki maaomanikke Ermistu järve ja Tõstamaa‐Värati tee vahelisel alal võrdsete tingimustealusel ja määrata kogu see ala rohevõrgustiku alale kui viimane on põhjendatud. 21) Rail Baltic Estonia OÜ 22.05.2024 nr 8-5/10522/2024-95 28. 1. Palume üldplaneeringu joonistele lisada Riigihalduse ministri 13.02.2018 käskkirjaga Täname ettepaneku eest. Üldplaneeringu eelnõud nr 1.1-4/40 kehtestatud Pärnu maakonnaplaneeringuga „Rail Baltic raudtee trassi täiendatakse, planeeringulahendus kuvab perspektiivseid koridori asukoha määramine“ kavandatud eritasandilised ristumised (Reiu jõe eritasandilisi ristumisi, mis võivad kaasa tuua teesulgusid ja raudteesild, Reiu raudteeviadukt, Servaku raudteeviadukt), kavandatavad teesulud, müra leevendusmeetmete rakendamist. Viimaste asukohti ja Rail Baltic raudtee ehitamisest tingitud kavandatavad/ümberehitatavad teed (koos lahendusi üldplaneeringu täpsusastmes ei reguleerita. puhvriga 50+50 m) ning müra leevendusvajadusega alad eelprojekti täpsusastmes läbi viidud müra modelleerimise tulemuse alusel. Palume neid kajastada ka Pärnu Linnavalitsus arvestab osaliselt esitatud ettepanekuga. üldplaneeringu seletuskirjas. 29. 2. Palume üldplaneeringu joonisele lisada Pärnu maakonnaplaneeringu „Rail Baltic Täname ettepaneku eest. Üldplaneeringu eelnõud raudtee trassi koridori asukoha määramine“ uuendamisega trassilõikude 3A, 4A ja 4H täiendatakse, planeeringulahendus kuvab perspektiivseid osas kavandatud uluki altpääsu kombineeritud lahendus, perspektiivne eritasandiline eritasandilisi ristumisi, mis võivad kaasa tuua teesulgusid ja ristumine Via Baltica Pärnu ümbersõiduga, suurimetajate läbipääsu piirkond, müra müra leevendusmeetmete rakendamist. Viimaste asukohti ja leevendusvajadusega ala inimasustusest lähtuvalt ja eritasandilised ristumised. lahendusi üldplaneeringu täpsusastmes ei reguleerita. Palume neid kajastada ka üldplaneeringu seletuskirjas. Pärnu Linnavalitsus arvestab osaliselt esitatud ettepanekuga. 30. 3. Palume Pärnu Linnavalitsusel täpsustada RB projektiga Kauba tn 4 katastriüksusele Täname ettepaneku eest. Üldplaneeringu eelnõu täiendatakse kavandatud Pikanõmme kergliiklustunneli vajalikkust – esitatud üldplaneering antud ning joonisele märgitakse perspektiivne kergliiklustunnel. tunnelit ei kajasta. Pärnu Linnavalitsus arvestab esitatud ettepanekuga. 31. 4. Tuulikute kavandamisel Rail Baltica raudtee vahetusse lähedusse peab arvestama Täname ettepaneku eest. Üldplaneeringu eelnõu ja mõju loomastikule koosmõjus Rail Balticaga. Tuulikute kavandamine ei tohi keskkonnamõju hindamise aruannet täiendatakse. kahjustada Rail Baltica loomastiku leevendusmeetmete tõhusust. Juba olemasolevate looduskaitseliste, tehniliste ja asustusest tulenevate piirangute tõttu, on tuulikute kavandamine kõnealusesse piirkonda ebatõenäoline. Pärnu Linnavalitsus arvestab esitatud ettepanekuga. 13/115  Pärnu linna üldplaneering 2035+. Planeeringu eelnõule ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõule esitatud arvamused ja kooskõlastused ning omavalitsuse seisukoht NR ESITATUD ARVAMUS SEISUKOHT 32. 5. Palume täiendada üldplaneeringu seletuskirja peatükki 36: maakonnaplaneeringuga Täname ettepaneku eest. Pärnu Linnavalitsus ei tee määratud Rail Baltic raudtee trassi koridoris kehtivad piirangud kuni raudtee ettepanekut muuta või täpsustada maakonnaplaneeringut. valmimiseni. Antud alal ehituslubade, ehitusteatiste, ehitusprojektide, katastrimõõdistamise ja kinnisasja piiride kindlaks tegemise menetluses kasutab RailBaltic Pärnu Linnavalitsus ei arvesta esitatud ettepanekuga. Estonia OÜ Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi volitusel kaalutlusõigust. Pärast Rail Baltica raudtee valmimist hakkab kehtima ehitusseadustikus sätestatud raudtee kaitsevöönd. Uute müratundlike alade planeerimisel Rail Baltica raudtee lähipiirkonnas peab arendaja tagama ja finantseerima normidele vastavate leevendavate meetmete kasutusele võtmise. 33. 6. Palume täpsustada seletuskirja peatükis 36 toodud raudteetranspordi arendamise Täname ettepaneku eest. Üldplaneeringu eelnõud täiendatakse eesmärgid ja tingimused 5. punkti küsimärgiga lauset „Terminalihoone on kavandatud vastavalt. raudtee ja ooteplatvormide kohale ning on ühendatud?:“ lausega „Terminalihoone on kavandatud raudtee ja ooteplatvormide kohale ning on ühendatud ümbritsevate Pärnu Linnavalitsus arvestab esitatud ettepanekuga. liikumisteekondadega“. 34. 7. Juhime tähelepanu, et ökodukti täpne asukoht sõltub raudtee vertikaalprofiilist ning Täname ettepaneku eest. Üldplaneeringu lahendus ei käsitle see selgub ehitusprojekti koostamisel ja KMH läbiviimisel suurimetajate läbipääsu ökoduktide täpsemaid asukohti. Üldplaneeringuga kirjeldatakse piirkonna sees. Nende suurulukite läbipääsu toimimiseks on varasemad KMH-d Harjuja üldised põhimõtted, tingimused ja kitsendused seletuskirja Raplamaal soovitanud (vt TTJA kodulehte peatükis „rohevõrgustik ja puhkealad.“ https://ttja.ee/eraklient/railbaltic/keskkonnamojude-hindamine-kmh) määrata ökoduktidele piiranguvöönd 500 Pärnu Linnavalitsus ei arvesta esitatud ettepanekuga. meetrit ökodukti keskpunktist, kui tema täpne asukoht ja ehitus on teada. Sellest lähtuvalt palume planeeringu seletuskirja p 15.1. lisada allolevad tingimused piiranguvööndi osas ning samuti sama teema valguses üle vaadata KSH ptk 3.2.5 (rohevõrgustik): a. Hoonete rajamine ei ole lubatud väljaspool olemasolevaid õuealasid; b. Jahipidamine on lubatud erandkorras Keskkonnaameti nõusolekul. Keskkonnaamet võib loa anda põhjendatud juhul nagu näiteks nuhtlusisendi küttimiseks, võõrliikide arvukuse reguleerimiseks; c. Lageraie on lubatud Keskkonnaameti nõusolekul ning metsamajandamiskava olemasolul puistutes, kus piiranguvööndis asuva metsatüübi säilimine ja areng on tagatud kõige paremini uuendusraietega. Näiteks võib Keskkonnaamet lubada erandkorras kitsa langiga lageraiet kuusikutes või lepikutes; d. Keelatud on maavarade kaevandamine, kuna kaevandamistegevusega 14/115  Pärnu linna üldplaneering 2035+. Planeeringu eelnõule ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõule esitatud arvamused ja kooskõlastused ning omavalitsuse seisukoht NR ESITATUD ARVAMUS SEISUKOHT kaasneb oluline häiring ja karjäärialal toimub oluline maastiku muutus, mis võib takistada loomade liikumist; e. Piiranguvööndi sees kehtivate tingimuste osas erisuste rakendamisel ja lageraie ja jahilubade väljastamisel teavitada sellest kohalikku omavalitsust; f. Ökodukti suudmealade piiranguvööndite lisatingimuste seadmisel tuleb hinnata selle otstarbekust iga ökodukti puhul eraldi 22) Ürjo Orumaa 21.05.2024 nr 8-5/10522/2024-101 35. Olen juba kolmel korral pöördunud kohtu poole et LV ametnikud täidaksid linna Täname ettepaneku eest. Tegemist ei ole üldplaneeringu üldplaneeringut,ehitustingimusi,ehitusprojekti.Need dokumendid on kinnitatud ja ülesandega. koostatud LV ametnike poolt aga ametnikud ise neid ei täida.Milleks koostada planeeringut kui ametnikud lihtsalt ei arva sellest midagi.Kui on LV ametniku tuttav siis Pärnu Linnavalitsus ei arvesta esitatud ettepanekuga. sellel kinnistul see planeering ju ei kehti. Sellest tulenevalt võiks uude üldplaneeringusse lisada millistel linna kinnistutel või kellele kuuluvatel kinnistutel see ei kehti. Siis oleks asi selge ja LV ei peaks hüvitama õigusabi kulusid,ei peaks ka pöörduma kohtu poole et LV ametnikud oma kohustusi täidaksid. 23) Antti Roose 22.05.2024 nr 8-5/10522/2024-99 36. Tere, Täname ettepaneku eest. Üldplaneeringu eelnõu peatükk kiitus tugeva ja sihikindla planeerimistöö eest! „Ruumiline areng“ kirjeldab üldplaneeringu visiooni, eesmärke Pikkade loetelude ja ehitusrõhkudega planeeringule lisan järgmist: ja põhimõtteid. Eelnõu kaart ei kuva linnaruumilisi arengusuundi. Üldiselt. Lisaks tugevatele ehitustingimustele ootaks üldplaneeringult ka ruumilist visiooni, vaadet, kuhu ja kuidas Pärnu linnaruumiliselt areneb. See ei tule välja ei koondkaardilt, Pärnu Linnavalitsus ei arvesta esitatud ettepanekuga. seletuskirjast ega veebiraamatust. Tõmmata mahtu kokku, seda saab teha lausaliselt v.a ehitustingimustes. Tuua kohe alguses välja viie punktiga ruumilise arengu läbimurdelised uued teemad. 37. Pärnu linna üldplaneeringuga on määratud Puusepa, Seemeli ja Johanni kinnistutele Täname ettepaneku eest. Üldplaneeringu eelnõu parandatakse Ermistu külas rohevõrgustiku tuumala (tugiala) laiendamine. Pärnu ning viiakse kooskõlla maakonnaplaneeringuga. maakonnaplaneeringuga ega praegu kehtiva Tõstamaa osavalla üldplaneeringuga seda määratud ei ole. Pärnu Linnavalitsus arvestab esitatud ettepanekuga. Rohevõrgustiku tugiala on massiivne ala, millele sellisel kujul ühes asukohas nö nina moodustamine ei ole õigustatud ja ei toeta oma olemuselt rohevõrgustiku paremat toimimist. 15/115  Pärnu linna üldplaneering 2035+. Planeeringu eelnõule ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõule esitatud arvamused ja kooskõlastused ning omavalitsuse seisukoht NR ESITATUD ARVAMUS SEISUKOHT Kui Ermistu järve äärne rohevõrgustiku tugiala T7 vajab üldplaneeringu tasandil laiendamist tuleb seda üldplaneeringu seletuskirjas põhjanedada ja kohelda kõiki Ermistu järve ja 19131 Kalli‐Tõstamaa‐Värati tee vahelist ala võrdsetel tingimustel. Praegune väljaulatuv ja laiendatud ala rohevõrgustikust ei saa olla põhjendatud rohevõrgustiku paremaks toimimiseks. Lisaks juhime tähelepanu, et sellisel viisil kitsendatakse maaomanike võimalikke ehitustingimusi, nt määratakse rohevõrgustikus, et asustusalad ja kavandatavad hooned jm struktuurid ei tohi läbi lõigata rohevõrgu koridore − sidususe tagamiseks peab looduslikuna säilima vähemalt 200 m laiune katkematu koridori riba. Selline tingimus välistab tulevikus igasuguse ehitustegevuse laiendamise või täiendavate hoonete ehituse õuealast väljapoole. 38. Lk 7 Pärnu linna üldplaneeringu 2035+ ruumiline visioonis panna rõhk keslikule maa- ja Täname ettepaneku eest. Üldplaneeringu eelnõud ruumikasutusele sisuliselt, füüsiliselt, ka kuvandiliselt, mitte planeerimisele ja selle täpsustatakse. protsessile kui avalikule haldusele. Pärnu Linnavalitsus arvestab esitatud ettepanekuga. 39. Lk 8 Rühmitada suunad elukeskkonna, looduskeskkonna, majanduskeskkonnana, tõsta Täname ettepaneku eest. Üldplaneeringu eelnõus kirjeldatud linnamaastik esimeseks. Kaalutleda järjestust, võimalusel koondada/vähendada eesmärke. eesmärgid on juhuslikus järjekorras ning kõik kirjeldatud Tugevdada visioonilist sõnastust ja brandingut võtmeteemadele, rõhuga uutele eesmärgid on võrdse tähtsusastmega. ruumiarengutele. Pärnu Linnavalitsus ei arvesta esitatud ettepanekuga. 40. Lk 9 Miks turism ja puhkus viimasena? Suvepealinna rollis tõsta kolmandaks. Täname ettepaneku eest. Üldplaneeringu eelnõus kirjeldatud eesmärgid on juhuslikus järjekorras ning kõik kirjeldatud eesmärgid on võrdse tähtsusastmega. Pärnu Linnavalitsus ei arvesta esitatud ettepanekuga. 41. Lk 9 Miks turism ja puhkus viimasena? Suvepealinna rollis tõsta kolmandaks. Täname ettepaneku eest. Üldplaneeringu eelnõus kirjeldatud eesmärgid on juhuslikus järjekorras ning kõik kirjeldatud eesmärgid on võrdse tähtsusastmega. Pärnu Linnavalitsus ei arvesta esitatud ettepanekuga. 42. Lk 10. Lisada võrgustikulise ruumi põhimõte: seostada üksikut ja üldist ruumielementides Täname ettepaneku eest. Üldplaneeringu eelnõu täiendatakse ja toimijates. vastavalt. 16/115  Pärnu linna üldplaneering 2035+. Planeeringu eelnõule ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõule esitatud arvamused ja kooskõlastused ning omavalitsuse seisukoht NR ESITATUD ARVAMUS SEISUKOHT Pärnu Linnavalitsus arvestab esitatud ettepanekuga. 43. Lk 12 Temaatilised põhimõtted nimetada ümber Teemavõtmed. Punktide paljusus Täname ettepaneku eest. Üldplaneeringu eelnõus kirjeldatud lahjendab rõhuasetusi. Kontrollida üle, et esimene, esimesed võtmeks, muutuseks, põhimõtted on juhuslikus järjekorras ning kõik kirjeldatud läbimurdeks. põhimõtted on võrdse tähtsusastmega. Pärnu Linnavalitsus ei arvesta esitatud ettepanekuga. 44. Lk1-12. Avaosasse kuni 12 lk lisada kohanimesid ja paiku, alasid ruumilistest arengutest, Täname ettepaneku eest. Üldplaneeringu eelnõud täiendatakse tähtsamatest kohtadest. Praegu üldpõhimõtted ruumitud, kohtadele kinnistamata, tuues välja rohkem Pärnut kirjeldavat eripärasid. juhtnäideteta. Pärnu Linnavalitsus arvestab esitatud ettepanekuga. 45. Lk 14+ Asustusüksuste kaartidele panna taustakihiks asustustihedus ja teisi asukohalisi Täname ettepaneku eest. Üldplaneeringu koondkaart kaardikihte (põhimaanteed, -tänavad), mitte üksus ühetaoliselt ühe värviga. Lk 18 Pärnu võimaldab kuvada asjakohaseid infokihte. linnal asukohatäpsemalt (dubleerida teatavas silmnähtavas täpsuses planeeringukaarte) Pärnu Linnavalitsus ei arvesta esitatud ettepanekuga. 46. Lk 16+ Alustada külakirjeldust asustusest, mitte põllust-metsast. Näit. Põhara küla. Täname ettepaneku eest. Üldplaneeringu eelnõus on asustuseüksusi ja linnaasumeid kirjeldatud tähestikulises järjekorras, ei ole toodud välja suuruse või olulise järjekorras, sest kõik piirkonnad esindavad Pärnule olulisi ning iseloomulike väärtusi. Pärnu Linnavalitsus ei arvesta esitatud ettepanekuga. 47. Lk 18 Keskuslinn Pärnu kui ’pealinn’ enne osavaldu. Laiemalt, leida üldarusaadav ja sisuline Täname ettepaneku eest. Üldplaneeringu eelnõus on käsitletud kohanimelahendus Pärnu linnale. Keskuslinn muudab Pärnu linna anonüümseks, ka „Pärnu linna“ kui kogu haldusterritooriumit ning „keskuslinna“ abstraktseks. Eristada seletuskirja tekstis (enamasti ju asustusüksus). Linn on linn. kui Pärnu linna asustusüksust. Pärnu Linnavalitsus ei arvesta esitatud ettepanekuga. 48. Lk 18 Keskuslinna arengu üldised põhimõtted pädevad suvalisele linnale, mida Pärnu ei Täname ettepaneku eest. Üldplaneeringu eelnõud täiendatakse ole. Tuua teraselt välja rõhuasetused Pärnu ruumilises arengus. Kus ja kuidas need tuues välja Pärnu linna asustusüksusele iseloomulikke loetletud rõhuasetused avanevad? Alustada viimasest ehk kahekeskuselisusest. tunnuseid. Pärnu Linnavalitsus arvestab esitatud ettepanekuga. 49. Lk 18 Mida tähendab selle ÜP teostumisel kiirraudtee ja Papiniidu citistumine. Rail Baltic Täname ettepaneku eest. Üldplaneeringu eelnõud täpsustakse tuleb ÜPs mängu raudteemaas alles lk 51. ja selgitakse temaatikat täpsemalt. 17/115  Pärnu linna üldplaneering 2035+. Planeeringu eelnõule ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõule esitatud arvamused ja kooskõlastused ning omavalitsuse seisukoht NR ESITATUD ARVAMUS SEISUKOHT Pärnu Linnavalitsus arvestab esitatud ettepanekuga. 50. Lk 18. Linna sidusust katkestab Pärnu jõgi, mida leevendab peatselt 3 sild, ja seonduv. Mis Täname ettepaneku eest. Üldplaneeringu eelnõud täiendatakse muutust see toob? tuues välja ruumilised muutused seoses uue sillaga. Pärnu Linnavalitsus arvestab esitatud ettepanekuga. 51. Lk 18 Kesklinna saatus? Täname ettepaneku eest. Üldplaneeringu eelnõu kirjeldab, et kesklinn on Pärnu linna asustusüksuse oluline keskus ning määrab ka arengusuunised. Pärnu Linnavalitsus ei arvesta esitatud ettepanekuga. 52. Lk 18 Rannarajooni võtmearengud? Hotellindus ja rannapargindus? Täname ettepaneku eest. Üldplaneeringu eelnõu kirjeldab Rannarajooni üldist iseloomu ning „keskuslinna“ iseloomustuses on toodud välja üldisemad arengusuunad. Vajaduselt täiendatakse eelnõu. Pärnu Linnavalitsus arvestab osaliselt esitatud ettepanekuga. 53. Lk 18 Kus need muutust loovad arengualad siis on? Täname ettepaneku eest. Selgitame, et üldplaneeringu arengualad on kirjeldatud lisana. Pärnu Linnavalitsus annab selgituse üldplaneeringu lahenduse osas ja ei arvesta esitatud ettepanekuga. 54. Lk 19. Teha eraldi ruumilise visiooni kaart, sest nendelt kihtidelt ei loe välja, kuhu ja kuidas Täname ettepaneku eest. Selgitame, et üldplaneeringu eelnõu Pärnu ruumiliselt areneb. Visandada nii kesklinna kui Papiniidu arenguid. on määranud keskuse aladena kesklinna ja Papiniidu keskuse ning nende keskuste asukohtadega on võimalik tutvuda koondkaardil. Pärnu Linnavalitsus annab selgituse üldplaneeringu lahenduse osas ja arvestab osaliselt esitatud ettepanekuga. 55. Lk 19. Koostada eraldi osa ülikoolilinnaku arenguvaatest. Hetkel ju Vallikraavi tagune, buss Täname ettepaneku eest. Kõikide sotsiaalsete teenuste ei käi, sidustamata. kättesaadavus ja ruumiline siduvus on oluline tagada ruumi arendades. Keskuslinna arengusuundasid täiendatakse arvestades ülikoolilinnaku vajdusi. 18/115  Pärnu linna üldplaneering 2035+. Planeeringu eelnõule ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõule esitatud arvamused ja kooskõlastused ning omavalitsuse seisukoht NR ESITATUD ARVAMUS SEISUKOHT Pärnu Linnavalitsus arvestab esitatud ettepanekuga. 56. Lk 75. Üldine rohevõrgustiku tekst ei väljenda Pärnu juhtumit. Alustada konkreet Täname ettepaneku eest. Üldplaneeringu eelnõu lahendust eesmärkidest. täiendatakse. Pärnu Linnavalitsus arvestab esitatud ettepanekuga. 57. Lk 81. Elurikkuse ja kalmistu ptk sellisel kujul ei ole mingit mõtet. Sarnased Täname ettepaneku eest. Elurikkuse teematika avamine ja teemasoojendused ka mujal kustutada ja viidata 1-2 lausega ehitustingimustele. kalmistu maa-alade reserveerimine ja täiendavate tingimuste seadmine annab võimaluse elurikkuse tõhustamiseks ja kalmistute hoidmiseks ning säilitamiseks. Pärnu Linnavalitsus annab selgituse üldplaneeringu lahenduse osas ja ei arvesta esitatud ettepanekuga. 58. Lk 97 Tõsta energiamajandus või energeetika kui läbimurdeline kasvuteema ettepoole Täname ettepaneku eest. Täname ettepaneku eest. 'vana' veemajandust. Teha uue energeetika maakasutuse/maavõtu asjus sissejuhatav osa Üldplaneeringu eelnõus kirjeldatud põhimõtted on juhuslikus juhttingimustega. järjekorras ning kõik kirjeldatud põhimõtted on võrdse tähtsusastmega ning kuuluvad üldplaneeringu põhilahenduse koosseisu. Pärnu Linnavalitsus annab selgituse üldplaneeringu lahenduse osas ja ei arvesta esitatud ettepanekuga. 59. Lk 100 Tõsta taastuvenergia elektrivarustuse taha või ette. Täname ettepaneku eest. Üldplaneeringu eelnõus kirjeldatud teemad on juhuslikus järjekorras teema valdkondade kaupa ning kõik kirjeldatud teemad on võrdse tähtsusastmega ning kuuluvad üldplaneeringu põhilahenduse koosseisu. Pärnu Linnavalitsus annab selgituse üldplaneeringu lahenduse osas ja ei arvesta esitatud ettepanekuga. 60. Lk 106. Kustutada mõisteline ja üldsõnaline sissejuhatav üldosa (seletuskirja Täname ettepaneku eest. Üldplaneeringu eelnõus kirjeldatud teemakäsitlustes kui see ei ole seotud konkreetse asukohtade ja teemad on juhuslikus järjekorras teema valdkondade kaupa planeeringutingimustega). Alustada liikuvusosa ÜP eesmärkidest. Tõsta mõisted eristavalt ning kõik kirjeldatud teemad on võrdse tähtsusastmega ning tekstikasti nagu lk 122-124. kuuluvad üldplaneeringu põhilahenduse koosseisu. Eelnõu lahendust ülesehitust aga ühtlustatakse. 19/115  Pärnu linna üldplaneering 2035+. Planeeringu eelnõule ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõule esitatud arvamused ja kooskõlastused ning omavalitsuse seisukoht NR ESITATUD ARVAMUS SEISUKOHT Pärnu Linnavalitsus annab selgituse üldplaneeringu lahenduse osas ja arvestab osaliselt esitatud ettepanekuga. 61. Lk 116. Parklasse projekteerida vähemalt üks puu 20 parkimiskoha kohta. Tõsta puude Täname ettepaneku eest. Üldplaneeringu eelnõud täiendatakse arvu 2-3 kordseks. ja täpsustatakse. Pärnu Linnavalitsus arvestab esitatud ettepanekuga. 62. Lk 116. Kaupluste parkimisnormatiiv peab arvestama mitte-autoga ostjate osakaalu, st Täname ettepaneku eest. Arvestame planeeringulahenduse kodukaupluse põhimõtet kodulähedust/elamualade lähedust, juurdepääsu täiendamisel. ühistranspordile jne. Vastasel juhul jätkub täisasfalteerimine. Pärnu Linnavalitsus arvestab esitatud ettepanekuga. 24) Muinsuskaitseamet 22.05.2024 nr 8-5/10522/2024-100 63. Kirjutan Muinsuskaitseametist seoses Pärnu linna üldplaneeringu dokumendiga, mis ka Täname ettepaneku eest. Selgitame, et üldplaneeringu minu kui arheoloogianõuniku laualt läbi käis. Täiendasime dokumenti hetkel ka infoga menetlusega jätkatakse. Kui edastate selle menetlusprotsessi arheoloogiatundike alade kohta, aga alade kaarti ei ole meil kahjuks veel pakkuda. jooksul soovitud täiendavad materjalid, siis arvestame Üldplaneeringu valguses on oluline meie poolt kaart valmis saada ja sellega seoses ettepanekuga üldplaneeringu koostamise käigus. sooviksin korraks läbi rääkida ajakava. Tellime kaardi tegemise töö sisse, aga mis oleks teie jaoks mõistlik tähtaeg sisendi saamiseks? Ma usun, et sobiva inimesega kokkuleppe Pärnu Linnavalitsus arvestab osaliselt esitatud ettepanekuga. sõlmimiseks ja töö tegemiseks kulub paar kuud kindlasti, võib olla natuke rohkem. 25) Leelo Saar 23.05.2024 nr 8-5/10522/2024-96 64. Pärnu linna üldplaneeringu 2035+ ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande Täname ettepaneku eest. Tegemist on kehtiva üldplaneeringu eelnõude avalik väljapanek 22.04 kuni 24.05.2024 muinsuskaitse eritingimuste alusel määratud väärtusliku üksikobjektiga, mis paikneb Pärnu vanalinna ja kuurorti Planeerimisseaduse paragrahv 75 lõike 16 alusel on koostatavas Pärnu linna muinsuskaitseala kaitsevööndis. Objekt väärib kohaliku kaitset, üldplaneeringus 2035+ märgitud väärtuslikuks üksikobjektiks Pärnu linn, Karja tn 9. kuna ehitusaegsed detailid ning hoone üldilme on põhimahus algupärasena säilinud. Käesolev arvamus käsitleb ettepanekut – mitte määrata Karja tn 9 väärtuslikuks üksikobjektiks, mis esitati Karja tn 9 omanike poolt esimest korda Pärnu Linnavalitsusele Pärnu Linnavalitsus annab selgituse üldplaneeringu lahenduse kirjaga 16.03.2021. Pärnu Linnavalitsuse vastas ettepaneku tegijatele kirjaga 07.04.2021 osas ja ei arvesta esitatud ettepanekuga. nr 8-5-/4527-296, mille eelviimases lõigus on lause: 20/115  Pärnu linna üldplaneering 2035+. Planeeringu eelnõule ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõule esitatud arvamused ja kooskõlastused ning omavalitsuse seisukoht NR ESITATUD ARVAMUS SEISUKOHT Kaalume Teie ettepanekut täiendavalt kogu omavalitsust käsitleva üldplaneeringu koostamise raames. Tänaseks ei ole ettepaneku tegijaid informeeritud, milline on olnud 16.03.2021 tehtud ettepaneku täiendava kaalumise menetlus Karja tn 9 objekti osas koostatava Pärnu linna üldplaneeringu 2035+ raames. Koostöö Karja tn 9 korteriomandite omanikega, Pärnu Linnavalitsusega ja Muinsuskaitseametiga kinnistu Karja tn 9 arendamise teemal algas 2019 a. aprillis, kui ehitisregistri kaudu on esitatud projekteerimistingimuste taotlus detailplaneeringu olemasolul nr 1911002/03619 hoone Karja tn 9/1 rekonstrueerimiseks ja laienduseks. 19.02.2021 toimus Karja tn 9/1 hoone arendamise teemal Microsoft Teams konverentskõne, kus osalesid Pärnu Linnavalitsuse planeerimisosakonna spetsialistid, Muinsuskaitseameti Pärnumaa nõunik ja Karja tn 9 korteriomandite omanikud. Sellel veebikoosolekul said Karja tn 9 omanikud esmakordselt vestlusringis informatsiooni, et Karja tn 9 määratakse Pärnu linna asustusüksuse üldplaneeringu 2025+ kehtestamisel (kehtestati 20.05.2021) väärtuslikuks üksikobjektiks. Karja tn 9 määramisel väärtuslikuks üksikobjektiks ei ole piisavalt olnud teavet ja asjaga seotud isikute informeerimist üldplaneeringu koostamise protsessis, seega puuduliku teave on tekitanud mitmeid küsimusi. Kas kaaluti 16.03.2021 tehtud ettepanekut Karja tn 9 osas täiendavalt Pärnu linna üldplaneeringu 2035+ koostamise protsessis, kas selle kaalumise kohta on olemas koosoleku protokoll? Millises avalikustamisel olevas Pärnu linna üldplaneeringu 2035+ lähtematerjalis / muinsuskaitse eritingimustes on märgitud kriteeriumid ja väärtustunnused, mille järgi on valitud Karja tn 9 üldplaneeringu väärtuslike üksikobjektide nimekirja? Kas Karja tn 9 väärtuslikuks üksikobjektiks määramisel on hoone välisel vaatlusel andnud hinnangu ehitusinsener kandekonstruktsioonide tänasele halvale ehitustehnilisele 21/115  Pärnu linna üldplaneering 2035+. Planeeringu eelnõule ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõule esitatud arvamused ja kooskõlastused ning omavalitsuse seisukoht NR ESITATUD ARVAMUS SEISUKOHT seisundile, ehituslikele probleemkohtadele ning võimalikele põhjustele, mis on tekitanud hoone deformatsiooni? Pärnu Linnavalitsuse planeerimisosakonnale on esitatud Karja tn 9/1 hoone kohta lisamaterjalid: 1) Hinnang, Pärnus Karja tn 9/1 hoone olukord. Koostaja Phd Mait Mets, volitatud ehitusinsener, tase 8, OÜ Geoingeneering juhataja. 2021 a. veebruar. 2) Pärnu linn, Karja tn 9/1 ehitusgeoloogilise uuringu aruanne. Koostaja OÜ Rakendusgeoloogia (reg nr 11438231), töö nr 22-077. 2022 a. juuni. Pärnu linn, Karja tn 9/1 hoone ehitustehnilist ekspertiisi ei ole veel koostatud. 26) Maa-amet 23.05.2024 nr 8-5/10522/2024-97 65. Teavitasite 04.04.2024 kirjaga nr 8-5/10522-73, et Pärnu Linnavalitsus korraldab Pärnu Täname ettepaneku eest. Üldplaneeringu eelnõud täiendatakse linna üldplaneeringu 2035+ eelnõu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise (edaspidi ja esitatud nõudega arvestatakse edasise menetluse käigus KSH) aruande eelnõu avaliku väljapaneku 22. aprillist kuni 24. maini 2024. Pärnu linna üldplaneering on algatatud Pärnu Linnavolikogu 21.06.2018 otsusega nr 63. Pärnu Linnavalitsus arvestab esitatud ettepanekuga. Üldplaneeringu koostamise eesmärk on kaasajastada linna strateegilised ruumiplaneerimise arengusuunad ja siduda haldusterritoriaalse reformi järgsed alad ruumiliseks tervikuks. Materjalidega oli võimalik tutvuda veebilehel:https://experience.arcgis.com/experience/4ed3658ecb2d4d14a453d8698fab2c 9b/page/Dokumendid/. Maa-amet, tutvunud edastatud materjalidega, märgib järgmist. Planeerimisseaduse (edaspidi PlanS) § 76 lõike 1 kohaselt koostatakse üldplaneering koostöös valitsusasutustega, kelle valitsemisalas olevaid küsimusi üldplaneering käsitleb ja planeeringualaga piirnevate kohaliku omavalitsuse üksustega. PlanS § 85 lõike 1 kohaselt esitatakse üldplaneering ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu kooskõlastamiseks kõnealuse seaduse § 76 lõikes 1 nimetatud asutustele. Maapõueseaduse (edaspidi MaaPS) § 15 lõike 7 kohaselt, kui planeeritaval maa-alal asub maardla või selle osa, kooskõlastatakse üldplaneering PlanS sätestatud korras Kliimaministeeriumi või Vabariigi Valitsuse volitatud asutusega. Vabariigi Valitsus on korraldusega 03.07.2023 nr 182 „Volitus Maaametile maapõue seisundit ja kasutamist mõjutavaks tegevuseks loa andmiseks ja planeeringute kooskõlastamiseks“ andnud Maa- 22/115  Pärnu linna üldplaneering 2035+. Planeeringu eelnõule ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõule esitatud arvamused ja kooskõlastused ning omavalitsuse seisukoht NR ESITATUD ARVAMUS SEISUKOHT ametile volituse anda lube MaaPS §-des 14 ja 15 nimetatud maapõue seisundit ja kasutamist mõjutavaks tegevuseks. MaaPS § 14 lõike 2 kohaselt võib Kliimaministeerium või Vabariigi Valitsuse volitatud asutuslubada maapõue seisundit ja kasutamist mõjutavat tegevust üksnes juhul, kui kavandatav tegevusei halvenda maavara kaevandamisväärsena säilimise või maavarale juurdepääsu olemasolevatolukorda või halvendab maavarale juurdepääsu olemasolevat olukorda, kuid tegevus ei ole püsivaiseloomuga või halvendab maavara kaevandamisväärsena säilimise või maavarale juurdepääsuolemasolevat olukorda, kuid tegemist on ülekaaluka avaliku huviga ehitise, sealhulgas tehnovõrgu,rajatise või ehitusseadustiku tähenduses riigikaitselise ehitise ehitamisega, mille jaoks ei olemõistlikku alternatiivset asukohta, või tegemist on elektrituruseaduse tähenduses taastuvat energiaallikat kasutava elektrienergia tootmisseadme ja seonduva taristu ehitamisega. Seisuga 26.04.2024 asuvad Pärnu linna territooriumil osaliselt või täielikult 20 maavarade registrisarvel olevat maardlat, 20 kehtiva kaevandamisloaga mäeeraldist ning Keskkonnaametis on menetluses 5 kaevandamisloa taotlust. Veebikaardil on osaliselt märgitud maavarade registris arvelolevad maardlad, mäeeraldised ja nende teenindusmaad. Üldplaneeringu lõplikke kujundatud,küljendatud ja arhiveerimiskõlbulikke esituskujude jooniseid kooskõlastamiseks esitatuddokumentide hulgas ei olnud. 66. 1. Palume lõpplahenduse valmimisel Maa-ametile esitada lisaks veebikaardile ka Täname ettepaneku eest. Esitatud soovidega arvestatakse planeeringu esituskuju, joonised pdf-plaanidena, kus on kujutatud maardlatele, edasise menetluse käigus mäeeraldistele ja nende teenindusmaadele planeeritavat maakasutust ja piiranguid. Planeeringu jooniste esituskujule palume lisada info, mis kuupäeva seisuga on maardlate ja mäeeraldiste andmeid kasutatud. Kui planeeringu esituskujud vormistatakse alles Pärnu Linnavalitsus arvestab esitatud ettepanekuga. kehtestamise etapis ja on avalikustatud nt planeeringute andmekogus, siis piisab Maa- ameti teavitamisel viitamisest esituskujude avalikustamise asukohale ja faile dubleerivalt esitada ei ole vaja. Planeeringu koostamiseks ajakohaste andmete saamiseks on võimalus kasutada WFSteenust aadressil https://teenus.maaamet.ee/ows/maardlad?service=WFS&version=1.1.0&request=GetCap abilities või laadida andmed alla veebilehelt Maavarade registri andmete allalaadimine |Geoportaal | Maa-amet (maaamet.ee). 23/115  Pärnu linna üldplaneering 2035+. Planeeringu eelnõule ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõule esitatud arvamused ja kooskõlastused ning omavalitsuse seisukoht NR ESITATUD ARVAMUS SEISUKOHT 67. 2. Veebikaardil on Kivinina liivamaardlale (registrikaart nr 960) märgitud Kivinina Täname ettepaneku eest. Üldplaneeringu eelnõud liivakarjääri taotletav mäeeraldise teenindusmaa. Täpsustame, et Kivinina liivakarjääri loa täiendatakse. andmisest keelduti Keskkonnaameti korraldusega 11.03.2024 nr DM-115903-32, kuna Pärnu Linnavalitsus ei olnud loa andmisega nõus. Päraküla liivamaardlale (registrikaart nr Pärnu Linnavalitsus arvestab esitatud ettepanekuga. 968) on märgitud Päraküla liivakarjääri taotletav mäeeraldise teenindusmaa. Täpsustame, et Päraküla liivakarjääri loa andmisest keelduti Keskkonnaameti korraldusega 14.07.2023 nr DM-109238-63, kuna Pärnu Linnavalitsus ei olnud kaevandamisloa andmisega nõus. Palume andmeid ajakohastada ning märkida, mis seisuga on maavarade registri andmeid kasutatud. 68. 3. Veebikaardil ei ole Kivinina liivamaardlal (registrikaart nr 960) asuva Kivinina Täname ettepaneku eest. Üldplaneeringu eelnõud täiendatakse kruusakarjääri (loa nr L.MK/333673; loa omaja KMG OÜ; luba kehtib kuni 01.10.2034), ja täpsustatakse. Eassalu kruusamaardlal (registrikaart nr 206) asuvate Eassalu V liivakarjääri (loa nr L.MK/334261; loa omaja VALICECAR OÜ; luba kehtib kuni 18.11.2033; Pärnu Linnavalitsus arvestab esitatud ettepanekuga. Keskkonnaametis on menetluses ka taotlus mäeeraldise laiendamiseks), Eassalu VII liivakarjääri (loa nr L.MK/333984; loa omaja VALICECAR OÜ; luba kehtib kuni 22.01.2035), Eassalu VIII liivakarjääri (loa nr KL-514897; loa omaja Karlmax OÜ; luba kehtib kuni 06.05.2037), Eassalu III liivakarjääri (loa nr PARM-020; loa omaja OÜ YIT Teed; luba kehtib kuni 16.12.2034) mäeeraldiste ja nende teenindusmaade, Potsepa liivamaardlal (registrikaart nr 22) asuvate Potsepa liivakarjääri (loa nr PARM-008; loa omaja Osaühing Eesti Killustik; luba kehtib kuni 22.03.2036), Potsepa II kruusakarjääri (loa nr L.MK/331357; loa omaja Osaühing Eesti Killustik; luba kehtib kuni 04.02.2034), Potsepa III liivakarjääri (loa nr L.MK/332988; loa omaja OÜ Eesti Killustik; luba kehtib kuni 15.07.2034) mäeeraldiste ja nende teenindusmaade, Kivimäe kruusamaardlal (registrikaart nr 940) asuvate Kivimäe kruusakarjääri (loa nr L.MK/329822; loa omaja Dozerland OÜ; luba kehtib kuni 26.09.2032), Kivimäe II kruusakarjääri (loa nr KL- 513514; loa omaja Dozerland OÜ; luba kehtib kuni 14.02.2032) mäeeraldiste ja nende teenindusmaade, Soomra liivamaardlal (registrikaart nr 762) asuvate Soomra kruusakarjääri (loa nr L.MK/317843; loa omaja OÜ NURME TEEDEEHITUS; luba kehtib kuni 02.05.2033), Soomra III liivakarjääri (loa nr L.MK/323352; loa omaja OÜ Soomra Kruus; luba kehtib kuni 17.06.2028), Soomra II kruusakarjääri (loa nr L.MK/319057; loa omaja Dozerland OÜ; luba kehtib kuni 05.07.2025), Soomra VI liivakarjääri (loa nr KL520841 ; loa omaja Nurme Teedeehitus OÜ; luba kehtib kuni 18.01.2039), Soomra V liivakarjääri (loa nr L.MK/329334; loa omaja Dozerland OÜ; luba kehtib kuni 12.06.2032) 24/115  Pärnu linna üldplaneering 2035+. Planeeringu eelnõule ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõule esitatud arvamused ja kooskõlastused ning omavalitsuse seisukoht NR ESITATUD ARVAMUS SEISUKOHT mäeeraldiste ja nende teenindusmaade, Rammuka kruusamaardlal (registrikaart nr 955) asuva Rammuka kruusakarjääri (loa nr L.MK/332833; loa omaja Aktsiaselts K.A.T. & Ko; luba kehtib kuni 29.04.2034) mäeeraldisele ja selle teenindusmaale märgitud mäetööstuse maa-ala (TM) juhtotstarvet. Seevastu aladel, kuhu on mäetööstuse maa-ala märgitud, on need kujutatud suuremal alal, kui kehtiva kaevandamisloa või Keskkonnaametis menetluses oleva taotletava mäeeraldiseja selle teenindusmaa ulatuses. Näiteks Seljametsa liivamaardlal (registrikaart nr 888) onSeljametsa liivakarjääri (loa nr L.MK/320202; loa omaja AS Tariston; luba kehtib kuni 21.03.2031) mäeeraldisele ja selle teenindusmaale märgitud mäetööstuse maa-ala, kui suuremale alale, kui seda on teenindusmaa ulatus. Suurem mäetööstuse maa-ala juhtotstarve on märgitud ka Kõrsa turbamaardlal (registrikaart nr 92), Lavassaare kruusamaardlal (registrikaart nr 709), Murru l kruusamaardlal (registrikaart nr 27) asuvatele kehtivate kaevandamislubadega või Keskkonnaametis menetluses olevate taotletavate mäeeraldiste ja nende teenindusmaadega kattuvatele aladele. Ermistu järvemuda maardla (registrikaart nr 39) alale on märgitud mäetööstuse maa-ala juhtotstarve, kuid antud alal ei asu ühtegi kehtivat ega Keskkonnaametis menetluses olevat mäeeraldist ega selle teenindusmaad. Seletuskirja peatükis 5.20. Mäetööstuse maa- ala(MT) ja ehitustingimused on märgitud (tsiteerin): „Kehtiva kaevandamisloaga mäeeraldise ja selle teenindusmaa“. Selgitame, et olukorras, kus üldplaneeringu alal on kehtiv kaevandamisluba, kuidmäetööstuse ala juhtotstarve puudub või ei ole joonistel kujutatud, ei ole planeeringkooskõlas PlanS § 75 lõike 1 punktiga 15. Üldplaneeringu eeldataval kehtimisajalüldplaneeringus tegelikkust kajastava ruumilahenduse saavutamiseks ning tagamaks, etmaavarale juurdepääsu osas olemasolev olukord ei halvene, palume kõigile kehtiva loagamäeeraldistele ja nende teenindusmaadele anda planeeringus mäetööstuse maa-alajuhtotstarve. Mäetööstuse maa-ala juhtotstarbe sobib anda ka Keskkonnaametis menetlusesolevatele taotletavatele mäeeraldistele ja nende teenindusmaadele. Laiematele aladele kuion mäeeraldised ja nende teenindusmaad mäetööstuse maa-ala juhtotstarbe määramistpalume täiendavalt selgitada seletuskirjas 69. 4. Veebikaardil ei ole kujutatud Kivimäe kruusamaardla (registrikaart nr 940) Täname ettepaneku eest. Üldplaneeringu eelnõud täiendatakse põhjapoolseimat lahustükki, mille varu on arvele võetud Maa-ameti peadirektori ja täpsustatakse. 25/115  Pärnu linna üldplaneering 2035+. Planeeringu eelnõule ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõule esitatud arvamused ja kooskõlastused ning omavalitsuse seisukoht NR ESITATUD ARVAMUS SEISUKOHT korraldusega 29.08.2023 nr 1-17/23/1842. Maardlal on Keskkonnaametis menetluses ka Kivimäe III kruusakarjääri taotlus. Lisaks ei ole veebikaardil kujutatud Kivimäe Pärnu Linnavalitsus arvestab esitatud ettepanekuga. kruusamaardlat (registrikaart nr 940; varu arvele võetud Maa-ameti peadirektori korraldusega 28.06.2023 nr 1-17/23/1451) ning sellel asuvat Keskkonnaametis menetluses olevat Kivimäe IV kruusakarjääri mäeeraldist ja selle teenindusmaad. Üldplaneeringu eeldataval kehtimisajal üldplaneeringus tegelikkust kajastava ruumilahenduse saavutamiseks ning tagamaks, et maavarale juurdepääsu osas olemasolev olukord ei halvene, palume veebikaardil kujutada eelpool nimetatud maardlad ning kõigile kehtiva loaga ning soovitavalt ka Keskkonnaametis menetluses olevatele taotletavatele mäeeraldistele ja nende teenindusmaadele anda planeeringus mäetööstuse maa-ala juhtotstarve. 70. 5. Veebikaardil on Soomra liivamaardla (registrikaart nr 762) Soomra VI liivakarjääri (loa nr Täname ettepaneku eest. Üldplaneeringu eelnõud täiendatakse KL-520841; loa omaja Nurme Teedeehitus OÜ; luba kehtib kuni 18.01.2039) ja täpsustatakse. mäeeraldisele ja selle teenindusmaale märgitud taotletav mäeeraldis ja selle teenindusmaa. Pärnu Linnavalitsus arvestab esitatud ettepanekuga. Täpsustame, et Soomra VI liivakarjääri luba väljastati Keskkonnaameti 18.01.2024 korraldusega nr DM-114557-32. Palume veebikaarti täpsustada. 71. 6. Veebikaardil on kujutatud „Kep plan ala“, mis kattub maardlatega. Palume selgitada, Täname tähelepanu pööramist. Tegemist on Kohaliku millega on tegu ning juhul kui vastav ala seab maardlale piiranguid, siis arvestada MaaPSus omavalitsuse tuulenergeetika eriplaneeringu planeeringualaga. sätestatuga. Koostamisel arvestatakse võimalike maardlate piirangutega. Pärnu Linnavalitsus annab selgituse üldplaneeringu lahenduse osas ja arvestab esitatud ettepanekuga. 72. 7. Veebikaardil on Lavassaare kruusamaardla (registrikaart nr 709) lääneosale märgitud Täname ettepaneku eest. Üldplaneeringu lahendust puhke ja haljasala maa-ala (PH). Seletuskirja peatükis 5.13. Puhke- ja haljasala maa-ala parandatakse ning täiendatakse. (PH) ja ehitustingimused on kirjeldatud (tsiteerin): „looduslik ja/või avalikuks kasutamiseks kujundatud metsade, parkide, looduslike haljasalade jms alune maa koos Pärnu Linnavalitsus arvestab esitatud ettepanekuga. seda teenindavate hoonete ja rajatistega“. Samas peatükis on planeerimise põhimõttena ja ehitustingimusena toodud (tsiteerin): „Lubatud on püstitada ajutise või hooajalise iseloomuga või kerge konstruktsiooniga maa-ala teenindavaid väikehooneid (välikohvik, müügi ja laenutuspunkt, tualett jms)“ ning „Säilitada olemasolevad metsad, pargid ja puhkealad“. Seletuskirja peatükis 15.2. Puhkealad ja kõrgendatud huviga metsad on puhke ja virgestusalade kavandamise üldpõhimõttena kirjeldatud (tsiteerin): „Puhke- ja 26/115  Pärnu linna üldplaneering 2035+. Planeeringu eelnõule ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõule esitatud arvamused ja kooskõlastused ning omavalitsuse seisukoht NR ESITATUD ARVAMUS SEISUKOHT virgestusalade piires peab säilima olemasolev haljasalade struktuur (vältida killustumist), alade kaitseväärtused (vääriselupaigad, kaitsealad, kultuuriväärtused jms) ja looduseilmelisus. Arvestades tiheasustusalal paikneva metsa olulisust puhkamise eesmärgil ja keskkonnatingimuste loomisel toimub linnas paikneva metsa majandamine reeglina hooldus- ja valikraietega“. Märgime, et kaevandamiseks on tarvis maavara kattev taimestik ja pinnasekihid eemaldada koos kõigi sellele jäävate elementidega, sh ehitistega, seega ei ole haljastuse,looduse ilmelisuse säilitamine aladel, kuhu on antud kaevandamisluba, võimalik. Palume seletuskirja täpsustada selliselt, et maardla alal tuleb võimalusel säilitada haljastus ning maardlatega kattuvatel aladel, kuhu on antud või taotletakse luba maavarakaevandamiseks, on taimestiku eemaldamine lubatud. Samuti palume seletuskirjas täpsustada, et maardlatega kattuvatel aladel on lubatud ehitada ehitusseadustiku mõistesajutise iseloomuga ehitisi, kui ei ole saadud MaaPS alusel muu sisuga kooskõlastust või luba. 73. 8. Veebikaardi kohaselt jäävad maardlad suures osas hajaasustusalale. Seletuskirja Täname ettepaneku eest. Üldplaneeringu eelnõu täpsustamisel peatükis võetakse ettepanekut arvesse. 3.2. Hajaasustusala on märgitud (tsiteerin): „Ehitustegevus on lubatud, et võimaldada mitmekesist ja jätkusuutlikku elu“. Seletuskirja peatükis 5.22. Hajaasutusala Pärnu Linnavalitsus arvestab esitatud ettepanekuga. ehitustingimused on kasutusotstarbena märgitud elamumaa ning juhtotstarvet toetava otstarbena väikeettevõtluse maa ning puhke-, spordi-, kogunemis- ja kultuurirajatise maa. Palume seletuskirjas märkida, et maardlatega kattuvatel aladel on ehitusseadustiku mõistes püsiva iseloomuga hoonete ja rajatiste ehitamine ning maa sihtotstarbe muutmine võimalik vaid peale maavara ammendumist, kui ei ole saadud MaaPS alusel muu sisuga kooskõlastust või luba. 74. 9. Seletuskirja peatükis 5.20. Mäetööstuse maa-ala (MT) ja ehitustingimused on Täname ettepaneku eest. Üldplaneeringu eelnõu täpsustamisel planeerimisepõhimõttena ja ehitustingimusena märgitud (tsiteerin): „Eelistada tuleb võetakse ettepanekut arvesse. maavara kaevandamist eemal asustatud aladest“ ning „Uusi karjääre ei rajata elamu-, puhke- jaühiskondliku objekti ning potentsiaalseturismipiirkonna lähedusse. Täpsemad Pärnu Linnavalitsus arvestab esitatud ettepanekuga. puhveralade ulatused määrab maavarade maakonnaplaneering“. Seletuskirjast ei selgu kui kaugel on „eemal“ ja „läheduses“. Vastavad mõisted ei tulene ühestki õigusaktist. MaaPS § 50 lõike 10 kohaselt, kui mäeeraldis või selle teenindusmaa asub elamule lähemal kui 100 meetrit, tuleb kaevandamisloa taotlusele lisada selle kinnistu omaniku, sealhulgas hoonestusõiguse, korteriomandi või korterihoonestusõiguse omaniku, või maareformi 27/115  Pärnu linna üldplaneering 2035+. Planeeringu eelnõule ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõule esitatud arvamused ja kooskõlastused ning omavalitsuse seisukoht NR ESITATUD ARVAMUS SEISUKOHT seaduse § 31 lõikes 2 nimetatud maal asuva elamu omaniku nõusolek. Hoonestusõiguse alusel ehitatud elamu puhul tuleb esitada nii hoonestusõiguse või korterihoonestusõiguse kui ka selle kinnisasja omaniku nõusolek, millel elamu asub. Palume seletuskirjas lähtuda MaaPS § 50 lõikest 10 ja mitte seada maavara kaevandamisele piiranguid, mis ei tulene ühestki õigusaktist. Suurema vahemaa kui 100 m elamutest või umbmäärase „eemal“ nõudmine on vastuolus MaaPS §-ga 14, kuna piirab maavara kaevandamise võimalusi võrreldes olemasolevaolukorraga ning halvendab juurdepääsu maavarale. Hetkel ei ole teada, kas maavarade maakonnaplaneering millelegi puhveralasid määrab või millal see planeering kehtestatakse. Palume seletuskirjas sõnastust täpsustada, et kui Pärnu maakonnamaavarade teemaplaneering kehtestatakse, siis tuleb arvestada maavarade teemaplaneeringu sisuga. 75. 10. Veebikaardi kohaselt kattuvad maardlad väärtuslike põllumajandusmaadega ja Täname ettepaneku eest. Üldplaneeringu eelnõud rohevõrgustikuga. Seletuskirja peatükis 5.20. Mäetööstuse maa-ala (MT) ja täpsustatakse. ehitustingimused on planeerimise põhimõttena ja ehitustingimusena märgitud (tsiteerin):„Maavarade kaevandamise planeerimisel tuleb avaldada minimaalset mõju Pärnu Linnavalitsus arvestab esitatud ettepanekuga. maastikuilmele, mullastikule ning puhkeotstarbelisele, metsanduslikule ja põllumajanduslikulekasutusele“ ning „Maardlate kasutuselevõtul tuleb üldjuhul vältida alasid, mis asuvadtiheasustusalade läheduses, väärtuslikel põllumajandusmaadel, rohelise võrgustiku alal,puhkeväärtuslikel aladel;“. Palume üheselt mõistetavuse tagamise ja maavaralejuurdepääsu säilimise eesmärgil täpsustada seletuskirjas, et maavarade kaevandamisel„tuleb avaldada võimalikult minimaalset mõju maastiku ilmele, mullastikule ning puhkeotstarbelisele, metsanduslikule ja põllumajanduslikule kasutusele“ ning „tuleb võimalusel vältida alasid, mis asuvad tiheasustusalade läheduses, väärtuslikel põllumajandusmaadel, rohelise võrgustiku alal, puhkeväärtuslikel aladel“. 76. 11. Veebikaardi kohaselt kattuvad maardlad väärtuslike maastikega. Seletuskirja peatükis Täname ettepaneku eest. Üldplaneeringu eelnõud 12. täpsustatakse. Väärtuslikud maastikud on väärtuslike maastike säilitamise üldtingimuste all märgitud (tsiteerin): „Väärtuslikul maastikul tuleb tagada ajalooline asustusstruktuur ja Pärnu Linnavalitsus arvestab esitatud ettepanekuga. maastikumuster, hoone maastikuline paigutus ja lähipiirkonnas olevate hoonete paigutusmuster ning ehitusjoon“ ning „Väärtuslikule maastikule võib ehitada üksikut olemasoleva küla struktuuriga kokku sobivat elamukohta või põllumajanduslikuks tegevuseks vajalikku ehitist. Uusi tiheda asustusega arendusalasid väärtuslikule maastikule kavandada ei ole lubatud“ ja „Tee äärsed puuderead ja alleed omavad suurt tähtsust 28/115  Pärnu linna üldplaneering 2035+. Planeeringu eelnõule ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõule esitatud arvamused ja kooskõlastused ning omavalitsuse seisukoht NR ESITATUD ARVAMUS SEISUKOHT maastikupildi kujundamisel ja väärtuse loomisel, seepärast tuleb säilitada või vajadusel uuendada silmapaistvamad puuderead, alleed, puudegrupid ja hekid“ ning „Maardlate kasutuselevõtul vältida väärtuslike maastike esindavaid alasid. Väärtuslikul maastikul kaevandamise planeerimisel tuleb eelnevalt kaaluda kaasnevaid mõjusid väärtuslikele maastikukomponentidele ja kavandada negatiivseid mõjusid leevendavad meetmed. Väärtusliku maastiku väärtuste säilimise vajadusega arvestada kaevandamisloale tingimuste seadmisel, korrastamistingimuste andmisel ja nende alusel korrastamisprojekti koostamisel“ ja „Maastikuökoloogilisest printsiibist lähtuvalt säilitada looduslikud kooslused saarekestena kultuurmaastikes. Kui looduslikke kooslusi on paiguti napilt, täiendada neid maastikke uue haljastusega ja metsatukkadega“. Selgitame, et maavara kaevandamiseks on tarvis maavara kattev taimestik ja pinnasekihideemaldada koos kõigi sellele jäävate elementidega, seega ei ole maastikumustri, haljastuseja looduslike koosluste säilitamine võimalik aladel, kuhu on antud kaevandamisluba.Palume seletuskirja täpsustada selliselt, et maardla alal tuleb võimalusel säilitadamaastikumuster, haljastus ja looduslikud kooslused või märkida, et maardlatega kattuvatelaladel, kuhu on antud või taotletakse luba maavara kaevandamiseks, on maastikumuutmine ja taimestiku eemaldamine lubatud. Kuna leevendavate meetmete vajalikkusselgub igakordse kohapõhise kaalutluse tulemusena, palume täpsustada, etkaevandamisloale tuleb vajadusel lisada tingimused leevendavate meetmeterakendamiseks. Palume seletuskirjas märkida, et väärtuslike maastikega kattuvatelmaardlate aladel on ehitusseadustiku mõistes püsiva iseloomuga hoonete ja rajatisteehitamine võimalik vaid peale maavara ammendumist, kui ei ole saadud MaaPS alusel muusisuga kooskõlastust või luba. Seletuskirja praegune sõnastus halvendab maavaralejuurdepääsu osas olemasolevat olukorda ja üldplaneering on vastuolus MaaPS §-ga 14. 77. 12. Veebikaardi kohaselt kattuvad maardlad väärtuslike põllumajandusmaadega. Täname ettepaneku eest. Üldplaneeringu eelnõud Seletuskirja täpsustatakse. peatükis 13. Väärtuslikud põllumajandusmaad on väärtuslike põllumajandusmaade üldtingimuste all märgitud (tsiteerin): „Väärtuslikku põllumajandusmaad kasutatakse Pärnu Linnavalitsus arvestab esitatud ettepanekuga. põllumajanduslikuks tegevuseks ja põllumajandussaaduste tootmiseks“ ja „Väärtuslikule põllumajandusmaale on lubatud ehitada maatulundusmaa sihtotstarbeliseks kasutamiseks või põllumajandusloomade pidamiseks hoone või rajatis“ ning „Väärtuslikel 29/115  Pärnu linna üldplaneering 2035+. Planeeringu eelnõule ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõule esitatud arvamused ja kooskõlastused ning omavalitsuse seisukoht NR ESITATUD ARVAMUS SEISUKOHT põllumajandusmaadel on oluline säilitada olemasolev looduslik taimkate (üksikud puud, puude grupid põldudel, hekid, metsaribad), kuna loodulikud taimkattega alad aitavad suurendada bioloogilist mitmekesisust põllumajandusaladel ning toetavad piirkonna rohelise võrgustiku toimivust“ ja „Vältida maardlate kasutuselevõtmist väärtuslikel põllumajandusmaadel. Kaevandamise aladel tuleb kaevandamisloa taotluse raames anda hinnang väärtusliku põllumajandusmaa hävinemise olulisusele, hinnata kaasnevaid mõjusid ning põhjendada võimalikke maakasutuse muudatusi“. Selgitame, et maavara kaevandamiseks on tarvis maavara kattev taimestik ja pinnasekihid eemaldada koos kõigi sellele jäävate elementidega, seega ei ole põllumajanduslikutegevuse jätkamine või taimkatte säilitamine võimalik aladel, kuhu on antud kaevandamisluba. Palume seletuskirja täpsustada selliselt, et maardlate kasutuselevõtmiselvõimalusel vältida alasid, mis asuvad väärtuslikel põllumajandusmaadel ning võimaluselsäilitada taimkate või märkida, et maardlatega kattuvatel aladel, kuhu on antud võitaotletakse luba maavara kaevandamiseks, on maastiku muutmine ja taimestikueemaldamine lubatud. Palume seletuskirjas märkida, et väärtuslike põllumajandusmaadegakattuvatel maardlate aladel on ehitusseadustiku mõistes püsiva iseloomuga hoonete jarajatiste ehitamine võimalik vaid peale maavara ammendumist, kui ei ole saadud MaaPSalusel muu sisuga kooskõlastust või luba. Seletuskirja praegune sõnastus halvendab maavarale juurdepääsu osas olemasolevat olukorda ja üldplaneering on vastuolus MaaPS§-ga 14. 78. 13. Veebikaardi kohaselt kattuvad maardlad rohevõrgustikuga. Seletuskirja peatükis 15.1. Täname ettepaneku eest. Üldplaneeringu eelnõud Rohevõrgustik on rohevõrgustiku terviklikkuse toimimise ja säilimise üldtingimusena parandatakse ja täpsustakse. toodud (tsiteerin): „Rohekoridorides ei ole üldjuhul lubatud olemasoleva metsamaa maakasutamine muul otstarbel kui metsamajandamiseks. Iga kavandatav tegevus peab Pärnu Linnavalitsus arvestab esitatud ettepanekuga. tagama rohekoridori üleüldise toimimise ja siduvuse tugialadega“ ja „Rohevõrgustiku tugevdamiseks säilitatakse põllumaade vahel puu ja/või põõsarindega alad, tagamaks looduslik mitmekesisus“. Samas peatükis on rohevõrgustiku terviklikkuse toimimise ja säilimise ehitustingimuste all märgitud (tsiteerin): „Tugialade ja koridoride maakasutamise sihtotstarbe ja üldplaneeringuga kavandatud juhtotstarbe muutmine on võimalik vaid juhul,kui on tõestatud, et rohelise võrgustiku toimimine ei saa kahjustatud. Rohevõrgustiku toimimise hindamiseks tuleb viidatud juhtudel koostada täiendav eksperthinnang“ ja „Maardlate kasutuselevõtul vältida alasid, mis asuvad rohevõrgustiku alal“. Seletuskirja 30/115  Pärnu linna üldplaneering 2035+. Planeeringu eelnõule ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõule esitatud arvamused ja kooskõlastused ning omavalitsuse seisukoht NR ESITATUD ARVAMUS SEISUKOHT peatükis 17. Maardlad on maavaradega arvestamise üldtingimusena märgitud (tsiteerin): „Maardla kasutuselevõtul välditakse võimalusel alasid, mis asuvad väärtuslikul põllumajandusmaal, väärtuslikul maastikul, rohevõrgustikus, puhkealal, KAH-metsa alal või kus asub kõrge väärtusega ökosüsteem. Juhul, kui nimetatud alal osutub kaevandaminevajalikuks või on majanduslikult otstarbekas, võib omavalitsus teha loa andjale ettepaneku tellida pädevalt isikult kaasnevate mõjude analüüs ja/või rohevõrgustiku toimivuse analüüs. Kui kaevandamisega kaasnevad majanduslikud jm mõjud kaaluvad üles väärtusliku maastiku, põllumajandusmaa või ökosüsteemis säilimise või rohevõrgustiku toimivuse tagamise, ja leevendavaid meetmeid on võimalik rakendada, võib otsustaja lubada maardla kasutuselevõtmist“. Palume loodusliku taimestikuga kaetud alade säilitamist käsitleda maardlate aladelsoovitusena (võimalusel säilitatakse, võimalusel ei raadata), kuna maavarale juurdepääsuks on tarvis maavara kattev taimestik ja pinnasekihid eemaldada, sh metsraadatakse. Selgitame, et katastriüksusele, millele on antud maavara kaevandamise luba,määratakse kaevandamisloast tulenev mäetööstusmaa või turbatööstusmaa sihtotstarve.Igakordset eksperdi kaasamist ja eksperthinnangu koostamist ei nõua maavarakaevandamiseks vajaliku maakasutuse muutmisel ükski õigusakt, kui loa andja poleotsustanud eksperthinnangu vajalikkust. Kaevandamisluba võidakse taotleda ka vägaväikesel alal ja sellistel juhtudel on eksperthinnangu nõue ebaproportsionaaln e.Eksperthinnangu koostamise vajadust hinnatakse kaevandamisloa taotlemise menetluseraames, kus kaevandamisloa andja arvestab menetlusprotsessi käigus kõikide asjaoludega,sh rohevõrgustikuga. Palume seletuskirjas selgitada, et eksperdi kaasamist jaeksperthinnangut rohevõrgustikul muudatuste kavandamisel nõutakse vaid kaalutlusotsusetulemusena, mitte igakordselt, kuna vastasel korral on planeering vastuolus MaaPS §-ga14. Maa-amet nõustub sõnastustega, mis viitavad, et piisav tõestus on, kui rohelise võrgustikutoimimist hinnatakse näiteks kaevandamisloa taotluse keskkonnamõju eelhinnangukoostamise osana ning hinnangu andmise peamine eesmärk on selgitada sobivateleevendavate meetmete rakendamise vajadus ja võimalus. Palume sõnastada seletuskirjaseelpool nimetatud laused ümber nii, et oleks selgelt aru saada, et kaevandamisloa andjakaalutlusotsuse tulemusena on kaevandamine rohevõrgustikul võimalik, sh„vältida“ palume asendada „võimalusel vältida“. 31/115  Pärnu linna üldplaneering 2035+. Planeeringu eelnõule ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõule esitatud arvamused ja kooskõlastused ning omavalitsuse seisukoht NR ESITATUD ARVAMUS SEISUKOHT 79. 14. Seletuskirja peatükis 16. Veekogud ja kallas on ranna ja kalda kaitse üldtingimuste Täname ettepaneku eest. Üldplaneeringu eelnõud allmärgitud (tsiteerin): „Avalike juurdepääsude tagamisega tuleb arvestada veekogude täpsustatakse. äärsetealade edasisel arendamisel, sh ehitustegevuse, kaevandustegevuse vms kavandamisel“.Seletuskirja peatükis 17. Maardlad on maavaradega arvestamise Pärnu Linnavalitsus arvestab esitatud ettepanekuga. üldtingimusena märgitud(tsiteerin): „Võimalusel tuleb eelistada ammendatud maardlate aladele puhkeotstarbelise veekogu rajamist. Karjääride korrastamisel uute tehisveekogude tekkimisel määrataveekogud võimalusel avalikult kasutatavaks, et kohalikel elanikel oleks takistusteta võimalik neid puhkeotstarbel kasutada“. Maa-amet nõustub peatükis 17 toodud tingimusega ning palume sellest lähtuvalt peatükis 16 täpsustada, et avaliku juurdepääsutagamisel kaevandustegevusel tuleb lähtuda peatükist 17. 80. 15. Seletuskirja peatükis 17. Maardlad on märgitud (tsiteerin): „Maavara kaevandamine Täname ettepaneku eest. Üldplaneeringu eelnõud toimub Pärnu linnas üldplaneeringu joonisel Maakasutus määratud mäetööstuse maa-ala täpsustatakse. juhtotstarbega aladel ning aladel, kuhu tulevikus antakse õigusakti kohane kaevandamisluba“. Samas peatükis on maavaradega arvestamise üldtingimusena Pärnu Linnavalitsus arvestab esitatud ettepanekuga. kirjeldatud (tsiteerin): „Kaevandamistegevuse sh piirkondlikult maardlate kasutuselevõtmise suunamisel ja uuringualade määramisel on aluseks Rapla ja Pärnu maakonna maavarade teemaplaneering“. Selgitame, et üldplaneeringu kehtestamise ajaks ei pruugita nimetatud teemaplaneeringut veel kehtestada ja seega ei ole võimalik maardlate kasutuselevõtmise suunamisel ja uuringualade määramisel seda aluseks võtta. Palume seletuskirjas sõnastust täpsustada, et kui Rapla ja Pärnu maakonna maavarade teemaplaneering kehtestatakse, siis tuleb arvestada Rapla ja Pärnu maakonna maavarade teemaplaneeringu sisuga. Praegusel hetkel ei ole teada, millise sisu Rapla ja Pärnu maakonna maavarade teemaplaneering lõpuks saab ning kas, kus või mille suunad määratakse. Seletuskirja praegune sõnastus halvendab maavarale juurdepääsu osas olemasolevat olukorda ja üldplaneering on vastuolus MaaPS §-ga 14. Arvestades, et joonist Maakasutus ei eksisteeri, on vaid veebikaart, millele ei ole märgitud kõiki käesolevaks hetkeks kaevandamisloa saanud mäeeraldisi ja nende teenindusmaid, siis Maa-amet ei nõustu seletuskirja väitega „Maavara kaevandamine toimub Pärnu linnas üldplaneeringu joonisel Maakasutus määratud mäetööstuse maa-ala juhtotstarbega aladel ning aladel, kuhu tulevikus antakse õigusakti kohane kaevandamisluba“. Palumeveebikaarti ja üldplaneeringu esituskuju täpsustada vastavalt käesoleva kirja 32/115  Pärnu linna üldplaneering 2035+. Planeeringu eelnõule ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõule esitatud arvamused ja kooskõlastused ning omavalitsuse seisukoht NR ESITATUD ARVAMUS SEISUKOHT eelmiste spunktides toodud märkustele ja selgitustele ning seletuskirja lisada täpsustuseks, et maavara kaevandamine toimub Pärnu linnas aladel, kuhu on antud või tulevikus antakse õigusakti kohane kaevandamisluba. 81. 16. Seletuskirja peatükis 29.2 Tuuleenergia on tuulenergia tootmise tingimusena Täname ettepaneku eest. Üldplaneeringu eelnõud toodud(tsiteerin): „Suuremate omaette maakasutust vajavate üksiktuulikute ja täpsustatakse. tuuleparkiderajamine on välistatud väljaspool selleks põhimõtteliselt sobivaid alasid, mis on leitudeespool kirjeldatud metoodika alusel“ ning „Tuuleparkide kavandamine Pärnu Linnavalitsus arvestab esitatud ettepanekuga. maardlatel, kus onmoodustatud mäeeraldis, on võimalik pärast kaevandamistegevuse lõppemist ning üldjuhulpärast maavara ammendumist“. Seletuskirjas jääb selgusetuks, kus põhimõtteliselt sobivadalad tuuleparkide rajamiseks on ning mis metoodikat on nende leidmiseks kasutatud.Lisaks mäeeraldistega maardlatele peab maavara olema ammendunud ka kõigil ülejäänudmaardlate aladel, kuhu soovitakse tuuleparke rajada, kui selleks pole saadud muu sisugaMaaPS alusel kooskõlastust või luba. 82. 17. KSH aruande tabelis Tabel 3.1. Pärnu linna haldusterritooriumil paiknevad maardlad Täname ettepaneku eest. Üldplaneeringu KSH aruande tabelit jamäeeraldised (allikas: Maa-amet, 01.06.2023) ei ole märgitud Eassalu 3.1. täiendatakse. kruusamaardlalasuvat Eassalu VIII liivakarjääri (loa nr KL-514897; loa omaja Karlmax OÜ; luba kehtibkuni 06.05.2037). Eassalu VIII liivakarjääri luba on antud Keskkonnaameti Pärnu Linnavalitsus arvestab esitatud ettepanekuga. korraldusega06.05.2022 nr DM-117404-26. Palume tabelit täpsustada. 83. Maa-amet nõustub ajavahemikul 22.04.2024-24.05.2024 avalikustatud Pärnu linna Täname ettepaneku eest. Üldplaneeringu eelnõud üldplaneeringu lahendusega tingimusel, et täpsustatakse ja täiendatakse planeeringu täpsustatakse. dokumente vastavalt eeltoodud märkustele. Märkustega arvestamata jätmisel halveneb maavarale juurdepääsu ja kaevandamisväärsuse osas olemasolev olukord ja planeering on Pärnu Linnavalitsus arvestab esitatud ettepanekuga. vastuolus MaaPS § 14. Maavarale juurdepääs halveneb, kui üldplaneeringuga seatakse kaevandamist piiravaid tingimusi, mille järgi toimides pole võimalik maavara kaevandada, näiteks kui kaevandamisloa oma ja ei saa realiseerida kaevandamisloaga antud õigusi või kui kaevandamine muutub piiravate tingimuste tõttu märkimisväärselt keerulisemaks võrreldes olemasoleva olukorraga. Palume hoida Maa-ametit kursis planeeringu edasise menetlemisega ning edastada üldplaneering peale täpsustuste ja täienduste tegemist kooskõlastamiseks Maa-ametile. Reformimata riigimaade ja maaüksuste, mille volitatud asutus on Maa-amet, osas annab üldplaneeringule seisukoha Regionaal- ja Põllumajandusministeerium. 27) Transpordiamet 23.05.2024 nr 8-5/10522/2024-98 33/115  Pärnu linna üldplaneering 2035+. Planeeringu eelnõule ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõule esitatud arvamused ja kooskõlastused ning omavalitsuse seisukoht NR ESITATUD ARVAMUS SEISUKOHT Teavitasite meid Pärnu linna üldplaneeringu 2035+ ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõul avalikust väljapanekust (22.04.-24.05.2024). Üldplaneering on algatatud Pärnu Linnavolikogu 21.06.2018. a otsusega nr 63. 28.01.2022 kirjaga nr 7.1- 2/21/30771-2 esitasime ettepanekud üldplaneeringu lähteseisukohtadele ja KSH väljatöötamise kavatsusele, milledest osadega ei ole arvestatud. Tutvusime avalikule väljapanekule esitatud üldplaneeringu dokumentidega ning esitame järgnevad ettepanekud üldplaneeringu materjalide täiendamiseks. 84. 1. Vastavalt planeerimisseadusele on üldplaneeringu üheks ülesandeks sadamatest ning Täname ettepaneku eest. Üldplaneeringu eelnõud väikesadamatest tulenevate kitsenduste määramine (§ 75 lg 1 p 1). Vastavalt täiendatakse. meresõiduohutuse seadusele piiratakse ehitustegevust navigatsioonimärgi vahetus läheduses või mõjupiirkonnas (§ 48 lg 1). Ka olukorras, mil välisvalgustus halvendab Pärnu Linnavalitsus arvestab esitatud ettepanekuga. navigatsioonimärgi eristamist võib Transpordiamet või sadamakapten nõuda nende eemaldamist (meresõiduohutuse seadus § 48 lg 4). Seetõttu palume kaardimaterjalil kajastada navigatsioonimärgid ning seletuskirjas välja tuua vastava piirangu olemasolu. 34/115  Pärnu linna üldplaneering 2035+. Planeeringu eelnõule ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõule esitatud arvamused ja kooskõlastused ning omavalitsuse seisukoht NR ESITATUD ARVAMUS SEISUKOHT 85. 2. Seletuskirja lk 120 järgi tehakse üldplaneeringuga ettepanek maakonnaplaneeringu Täname ettepaneku eest. Üldplaneeringu eelnõud täpsustamiseks. „Raudtee kavandamisel tuleb Paide mnt ja Rannametsa tee vahelisel täiendatakse. lõigul arvestada Raeküla elanike turvalise juurdepääsu võimaldamisega üle Via Baltica ning Rail Balticu Raeküla metsaradadele ning projekteerimise etapis kavandada täiendav Pärnu Linnavalitsus arvestab esitatud ettepanekuga. läbipääsu koht“. Skepast&Puhkim OÜ töö nr 2017-0111 „Põhimaantee nr 4 (E67) Tallinn- Pärnu-Ikla km 133,4 – 143 Pärnu-Uulu lõik“ alusel ehitatakse Hirve tn asukohta kergliiklustunnel ning Rannametsa tee ületamine toimub samatasandiliselt (fooriristmik). Riigiteele nr 4 täiendavaid alt- või ülepääse ei rajata. Palume korrigeerida seletuskirja lauset, et oleks üheselt aru saada, millisele rajatisele soovitakse täiendavat läbipääsu kohta. 86. 3. Seletuskirja lk 108 on sätestatud tingimus, et riigi põhimaanteedelt on asulavälisel alal Täname ettepaneku eest. Üldplaneeringu eelnõud uute mahasõitude rajamine keelatud, kasutada tuleb olemasolevaid või varem planeeritud täiendatakse. mahasõite. Palume lauset korrigeerida. Riigiteedele uute mahasõitude rajamisel tuleb 35/115  Pärnu linna üldplaneering 2035+. Planeeringu eelnõule ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõule esitatud arvamused ja kooskõlastused ning omavalitsuse seisukoht NR ESITATUD ARVAMUS SEISUKOHT lähtuda tee projekteerimise normidest ning uute mahasõitude rajamiseks tuleb taotleda Pärnu Linnavalitsus arvestab esitatud ettepanekuga. nõuded Transpordiametilt. 87. Seletuskirja lk 108 on kirjas, et linna läbivate suuremate maanteede rekonstrueerimisel Täname ettepaneku eest. Üldplaneeringu eelnõud tuleb arvestada ulukite läbipääsu tagamise vajadusega ökoduktide või loomapääsude abil. täpsustatakse. Arusaadavuse parandamiseks on sobilik lisada lausesse „linna hajaasustusega osades“. Pärnu Linnavalitsus arvestab esitatud ettepanekuga. 88. Seletuskirja lk 111 järgi on põhitänavatel, mis on ühtlasi linna läbivad riigimaanteed, tee Täname ettepaneku eest. Üldplaneeringu eelnõud täiendatakse kaitsevööndi laius tee maa piirist kuni 10 meetrit. 28.01.2022 kirja nr 7.1-2/21/30771-2 ja täpsustatakse. punktiga 3.2 tegime ettepanekud ning põhjendasime teatud riigiteede kaitsevööndi laiendamise vajadust. Üldplaneeringuga määrata riigiteede kaitsevööndi suurendamine Pärnu Linnavalitsus arvestab esitatud ettepanekuga. lähtuvalt meie 28.01.2022 kirjast. 89. 6. Arvestamata on meie 28.01.2022 kirja p 2.7 (kaardil kajastada olulise liiklussagedusega Täname ettepaneku eest. Üldplaneeringu eelnõud teed (OLT) vastavalt liiklussagedusele) ning teised märkused OLT kohta. täiendatakse. Pärnu Linnavalitsus arvestab esitatud ettepanekuga. Oleme valmis koostööks planeeringu koostamisel ning vajadusel selgitama ja täpsustama käesoleva esitatud ettepanekute sisu ning põhjendama vajadust neid üldplaneeringus käsitleda. 28) Heldur Heinsoo 23.05.2024 nr 8-5/4917/2024 90. Ettepanekud puudutavad Pärnu linna Audru osavalla Jõõpre küla territooriumil asuvat Täname ettepaneku eest. Sireli ja Põlluotsa kinnistute tootmismaad, milline asub Sireli ja Põldeotsa kinnistutel https://arcg.is/1q4mHq1 maakasutuse juhtotstarbeks on määratud tootmise maa-ala, täpsema tegevus on võimalik kavandada detailplaneeringuga Nimetatud kinnistutel asuvad eelmisel sajandi 60-70-ndatel aastatel rajatud ning tegevuse valimisel tuleb hinnata võimalike loomapidamise kompleksid koos abihoonetega ja rajatistega (sõnnikuhoidlad jms). keskkonnamõjusid. Suurem osa kompleksist, milline jääb Sireli kinnistule on amortiseerunud ja mõned hooned ka varisemisohtlikud. Praegune Sireli kinnistu omanik, kes selle paari aasta eest Pärnu Linnavalitsus annab selgituse üldplaneeringu lahenduse omandas, soovis kunagisele loomapidamise kompleksile rajada jäätmekäitluse ja osas ja ei arvesta esitatud ettepanekuga. ladustamise ala. Selline lahendus oli meile ja naaberkinnistute omanikele vastuvõtmatu kuna toonuks kaasa meie praguse elukeskkonna olulise halvenemise. Sireli ja Põlluotsa kinnistud asuvad ühepereelamutest piiratud alal ja Jõõpre küla keskusest 500 m kaugusel. Jäätmete tõõtlemise ja ladustamise ala tähendaks ka seda, et selle juurde viiv ainus tee, milline on kruusakattega Aisa tee, oleks muudetud raskeveokite jms transpordivahendite poolt üsna kiirelt sõiduautodele läbimatuks. Lisaks tulnuks Aisa teele jõudmiseks sõita 36/115  Pärnu linna üldplaneering 2035+. Planeeringu eelnõule ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõule esitatud arvamused ja kooskõlastused ning omavalitsuse seisukoht NR ESITATUD ARVAMUS SEISUKOHT osaliselt läbi Jõõpre küla. Arvestades asjaoluga, et aasta ringselt on piirkonnas domineerivaks tuultesuunaks edela tuuled, siis kõik ladustamiskohalt leviv lõhn, tekkiv tolm ja tegevusest kanduv müra häiriks meie elukeskkonda. Jäätmete kogumise ja ladustamise alad peavad paiknema sellistes asukohtades, mis ei oleks ümbritsetud elamutega ja aladele juurdepääsuks ei tuleks sõita kinnistute vahelistel teedel ehk siis jäätmekäitluskohad tuleks rajada suurte ja kõvakattega teede äärde. Kõiki eelnimetatud aspekte silmas pidades on Sireli ja Põlluotsa kinnistutel asuvad tootmise maa-alad sobilikud põllumajanduslikku tegevust silmas pidades, sest ümbruses asuvad põllu-ja karjamaad. Kui seisma jäänud või siis kasutuskõlbmatute hoonetekompleksidega ei osata midagi peale hakata, siis tuleks näha ette nende lammutamist ja võtta maa kasutusele põõlumaana mitte aga seda, et kõik seisma jäänud kolhoosideaegsetest kompleksidest teeme jäätmekäitluskohad. Üldplaneeringu koostamisel peaks ka selle asjaoluga arvestama ja näiteks võiks olla nimetatud ala kasutusotstarve aianduse maa-ala. 91. Teise märkusena üldplaneeringu vaates mainiks ära ka olukorra, milline on seotud Täname ettepaneku eest. Elanike ohutuse tagamine ja mõjude Põlluotsa kinnistule endise loomalauda kuivatiks ümberehitamisega. Tegemist on leevendamine on oluline osa ruumilise arengu planeerimisel. olukorraga, kus kuivatiomanik elab ise kilomeetreid eemal, kuid oma ettevõtlustegevusega Iga tegevuse kavandamisel on oluline hinnata võimalike mõjusid põhjustab kuivati ümbruse elavatele inimestele ebamugavust. Kui on iga-aastane ning vajadusel kavandada leevendavad meetmeid. saagikoristuse periood, siis juulikuust alates kuni oktoobri lõpuni (vahel ka novembris) Üldplaneeringu annab selleks suunise kui täpsemad tegevuse ja töötab kuivati 24/7 ja kuivati ventilaatori müra pärast ei saa kodumaja aknaid avada ei mõjud hinnatakse asukohapõhiselt ehitusõiguse andmisel. päeval ega öösel. Kui tiheasustusega piirkonnas ei lubata sellist olukorda, siis kas Seega, teema püstitus on õige kuid ei ole üldplaneeringu hajaasustusega piirkonnas peavad inimesed kannatama 3-4 kuud pidevas müras elamist. täpsusastme subjekt. See, et müra jääb napilt lubatud piirmäära sisse, ei ole lahendus paarsada meetrit eemal elavate inimeste jaoks. Kuivati ehitusel oleks pidanud KOV-i poolne järelevalve vaatama ka Pärnu Linnavalitsus ei arvesta esitatud ettepanekuga. kaasnevaid mõjusid ja vajadusel kasutama lisameetmeid müra tõkestamiseks, kuid kahjuks seda ei tehtud. Lisaks on sellel perioodil kohutav transpordivoog Aisa teel, kui ühtedel päevadel veetakse vilja kuivatisse ja teistel päevadel kuivatist välja, mis kõik toimub 30- tonniste raskeveokite ja suurte traktorihaagistega. Antud olukordades peaks ka ettevõtjad panustama tee korrashoidu ja remonti mitte ainult enda huvisid arvestama. Kas üldplaneeringus arvestatakse ka sellega, et üksikisikud ei oleks vaid kannatajateks ja eelistatakse ettevõtjaid ning nende huvisid. 37/115  Pärnu linna üldplaneering 2035+. Planeeringu eelnõule ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõule esitatud arvamused ja kooskõlastused ning omavalitsuse seisukoht NR ESITATUD ARVAMUS SEISUKOHT 29) Marek Jaansoo 24.05.2024 nr 8-5/10522/2024-102 92. Muuta Ermistu järve idakallas sarnaselt Tõhele järve idakaldaga puhke- ja haljasala maaks Täname ettepaneku eest. Selgitame, et erinevalt Tõhela järve ning vähendada Ermistu järve idakaldal väikeehitustele (20-60 m2) ranna ja kalda idakaldast on Ermistu järve idakallas valdavas osas haaratud ehituskeeluvööndit 25 meetrini. Tõhela-Ermistu looduskaitseala koosseisu, kus majandustegevust reguleerib looduskaitseseadus ja ala kaitse- Põhjendused: eeskiri. Lisaks on Ermistu järv koos kallastega hõlmatud üle- euroopalise tähtsusega Natura 2000 Nätsi-Võlla linnuala ja 1. Kõik KSH eelnõus Tõhela järve idakalda kohta märgitu kehtib ka Ermistu järve idakalda Tõhela-Ermistu loodusala koosseisu. Seega tuleb antud kohta. piirkonnas maakasutuse planeerimisel arvestada kaitseala 2. Ajalooliselt ja väljakujunenult on omanike poolt rekreatsioonilistel eesmärkidel leidnud piirangutega. kasutust just kaldavööndi veepiirile lähem osa, samas kaugem osa on pigem puutumatu ning loodushoiu seisukohalt väärtuslikum. 3. Katastriüksused moodustavad kohati väga kitsa siilu järve kaldal ning jäävad tihti pea Pärnu Linnavalitsus annab selgituse üldplaneeringu lahenduse täielikult piiranguvööndisse, mis piirab täiendavalt omandiõiguse realiseerimist. osas ja ei arvesta esitatud ettepanekuga. 4. Muudatustega ei tekiks ebasoodsat mõju looduskeskkonnale, sest korrastatud puhkealad loovad loodusalale pigem soodsa mõju. 30) Sunly 24.05.2024 nr 8-5/10522/2024-103 93. a. Palume viia üldplaneeringu jooniste tingmärgid ja seletuskirja mõisted kooskõlla. Täname ettepaneku eest. Üldplaneeringu lahendust Näitena on seletuskirjas termin „rohevõrgustiku tugiala“, ent sellele vastavat tingmärki parandatakse ning täpsustakse. joonisel pole, mis võimaldaks tuvastada tugiala asukohad linnas. Joonisel on termin „rohevõrgustiku tuumala“, ent seletuskirjas rohevõrgustiku tuumalale tingimusi pole Pärnu Linnavalitsus arvestab esitatud ettepanekuga. seatud, on vaid toodud üksikud külad, mis rohevõrgustiku tuumalal paiknevad. 94. b.Palume muuta või täpsustada üldplaneeringu seletuskirja punkti 29.2 Tuuleenergia, Täname ettepaneku eest. Üldplaneeringu lahendust kus on hetkel toodud järgnev lause: „Suuremate omaette maakasutust vajavate täpsustatakse. üksiktuulikute ja tuuleparkide rajamine on välistatud väljaspool selleks põhimõtteliselt sobivaid alasid, mis on leitud eespool kirjeldatud metoodika alusel“. Pärnu Linnavalitsus arvestab esitatud ettepanekuga. Me ei tuvastanud seletuskirjast selles lauses viidatud “eespool kirjeldatud metoodikat”, samuti ei ole kusagilt üldplaneeringust (ei joonistelt ega seletuskirjast) leitavad “põhimõtteliselt sobivad alad“ tuuleparkide rajamiseks. 95. c. Palume viia üldplaneeringu seletuskirja punktid 29.2 ja 15.1 omavahel kooskõlla. Punkt Täname ettepaneku eest. Üldplaneeringu lahendust 29.2 ei välista rohevõrgustiku alale tuulepargi planeerimist, kui rohevõrgustik toimima täpsustatakse ja parandatakse. jääb („Tuulepargi kavandamisel rohevõrgustiku alale tuleb hinnata mõju võrgustiku sidususele ja toimimisele. Tuulikute asupaigad ning nendega seotud taristu tuleb Pärnu Linnavalitsus arvestab esitatud ettepanekuga. 38/115  Pärnu linna üldplaneering 2035+. Planeeringu eelnõule ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõule esitatud arvamused ja kooskõlastused ning omavalitsuse seisukoht NR ESITATUD ARVAMUS SEISUKOHT paigutada nii, et rohevõrgustikku ei killustata ja selle sidusus on tagatud. Samuti ei tohi langeda tugialade kvaliteet.“), samas kui punktis 15.1 on toodud tingimused, mis rohevõrgustiku alal tuulepargi rajamise justkui välistavad. Seletuskirja punktis 15.1 tuleks meie hinnangul muuta järgmiseid kohti - „Kui kavandatava tegevuse tulemusena langeb tugialas looduslike alade osakaal, ei ole tegevus lubatud“. Kui metsaalale kavandatakse tuuleparki, väheneb paratamatult mingil määral loodusliku ala osakaal, kuigi mitte suures mahus – seda vundamendi ja ümbritseva teenindusala ulatuses. Selle tagajärjel aga võib rohevõrgustik endiselt toimima jääda nagu seletuskirja punktis 29.2 nõutud on. Seega palume eelviidatud laustet punktis 15.1 korrigeerida sarnaseks punktiga 29.2. „Rohevõrgustikus ei ole üldjuhul lubatud ehitada metsamaa kõlvikule. Metsamaa kõlvikule on lubatud ehitada juhul, kui katastriüksuse esmakordsel registreerimisel maakatastris ei olnud tegemist metsamaa kõlvikuga või kui rajatakse juurdepääsuteed. Muul juhul metsamaa kõlvikule ehitades ei tohi raadamisele kuuluv pindala olla suurem kui 5000 m².“ Nimetatud punkt välistab rohevõrgustiku alal tuulegeeraatori paigaldamise täielikult, kuna keelab metsamaa kõlvikul ehitamise ning tuulegeneraator ei lähe ka punktis toodud erandi alla. Samuti on ületamatu piirang seletuskirjas toodud piirang raadamise mahu osas. Juhime tähelepanu, et praktikas vajab üks tuulegeneraator koos ümbritseva taristuga rohkem metsavaba pinda, suurusjärk 2 ha, ent sõltub konkreetsest asukohast ja detailidest. Seega palume eemaldada punktist 15.1 raadamise piirang 0,5 ha, kuna ka 2 ha raadamise puhul võib rohevõrgustik toimima jääda nagu nõutud seletuskirja punktis 29.2. 96. a. Palume muuta või täpsustada KSH lk-del 118 ja 93 toodut: „ÜP seletuskirjas on toodud Täname ettepaneku eest. KSH aruannet korrigeeritakse ka tingimused tuuleenergia tootmiseks ning tuuleenergia tootmiseks välistatud alad lähtuvalt üldplaneeringu lahenduse edasisest kujunemisest. ning puhvrid nendest. Täpseid tuulepargialasid ja nende paiknemist ÜP eskiislahenduses esitatud pole“. Pärnu Linnavalitsus arvestab esitatud ettepanekuga. Me ei tuvastanud kusagilt üldplaneeringust (ei eskiislahenduse jooniselt ega seletuskirjast) eelviidatud lauses nimetatud „tuuleenergia tootmiseks välistatud alasid ning puhvreid nendest“. 39/115  Pärnu linna üldplaneering 2035+. Planeeringu eelnõule ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõule esitatud arvamused ja kooskõlastused ning omavalitsuse seisukoht NR ESITATUD ARVAMUS SEISUKOHT 97. b. Palume muuta või täpsustada KSH lk-del 127 ja lk 47 toodut: „Üldplaneeringu Täname ettepaneku eest. Üldplaneeringu lahendust täpsusastmes tuulepargialasid valides tuleb välistada ka Üle-eestilise täpsustatakse ja KSH aruannet korrigeeritakse lähtuvalt maismaalinnustiku analüüsi tsoon I ja II alad [...]“. üldplaneeringu lahenduse edasisest kujunemisest. Esiteks me ei tuvastanud, et üldplaneeringus oleks määratletud eelnevas lauses viidatud „üldplaneeringu täpsusastmes tuulepargialasid“. Pärnu Linnavalitsus arvestab esitatud ettepanekuga. Teiseks, kui eelnev lause seab tuulepargialade valikul tingimuseks I ja II tsooni välistamise, siis võimaldab KSH lk 45 sellest erandit: „Erandite rakendamine I ja II tsooni aladele tuulepargi kavandamiseks on võimalik ainult eeluuringul põhineva eksperthinnanguga“. Palume KSH lk-del 127 ja 47 sõnastust parandada selliselt, et see arvestaks ka lk-l 45 sätestatud erandiga. 98. a. Hetkel ei tule ei üldplaneeringust ega KSH-st välja, kuidas on arvesse võetud Pärnu Täname ettepaneku eest. Üldplaneeringu lahendust Maakonnaplaneeringu Tuuleenergeetika Teemaplaneeringut (2013). Teeme täpsustatakse ja KSH aruannet korrigeeritakse lähtuvalt ettepaneku seda teemat üldplaneeringu dokumentides täpsustada. üldplaneeringu lahenduse edasisest kujunemisest. Pärnu Linnavalitsus arvestab esitatud ettepanekuga. 99. b. Soovime juhtida kokkuvõtvalt tähelepanu, et üldplaneeringu ja KSH materjalid on Täname ettepaneku eest. Üldplaneeringu lahendust on tuulealasid puudutavas osas hetkel ebaselged ning neist jääb arusaamatuks, kas ja täpsustakse. Pooldame ettepanekut, et tuuleparkide millises osas soovitakse üldplaneeringuga sätestada tingimusi/piiranguid tuulealade arendamist võiks lahendada eriplaneeringuga, mitte valikule tulevikus. Kuna üldplaneeringuga tuulealasid ei määrata, oleks meie hinnangul üldplaneeringuga. Praktika on näidanud, et tuuleenergeetika mõistlik üldplaneeringuga tuulealade suhtes olulisi tingimusi/piiranguid mitte seada temaatika käsitlemine üldplaneeringus tõmbab endale valdava ning võimaldada seeläbi tuulealadega seonduvaid küsimusi tulevikus terviklikult osa tähelepanu, jättes varju teised üldplaneeringuga lahendada kohaliku omavalitsuse eriplaneeringuga. määratavad teemad. Lisaks on tuulealade määratlemiseks asjakohane viia läbi detailsemad uuringud, mis aga ei ole üldplaneeringu ülesanne. Pärnu Linnavalitsus arvestab esitatud ettepanekuga. 31) Foreko OÜ 24.05.2024 nr 8-5/10522/2024-104 100. 1. Eemaldada eelnõust tingimus, mis näeb ette, et kui rohevõrgustiku aladel on tegemist Täname ettepaneku eest. Üldplaneeringu lahendust majandatava metsaga toimub metsa majandamine vastavalt metsakorralduskavadele täpsustakse. (lk 76). Kohalikul omavalitsusel on planeerimisseaduse (PlanS) § 75 lg 1 p 10 kohaselt õigus Pärnu Linnavalitsus arvestab esitatud ettepanekuga. täpsustada (maakonnaplaneeringus määratud) rohevõrgustiku toimimist tagavaid tingimusi ja määrata nendest tekkivad kitsendused. Neid tingimusi ja kitsendusi määrates 40/115  Pärnu linna üldplaneering 2035+. Planeeringu eelnõule ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõule esitatud arvamused ja kooskõlastused ning omavalitsuse seisukoht NR ESITATUD ARVAMUS SEISUKOHT tuleb kohalikul omavalitsusel PlanS § 1 lg-st 3 tulenevalt lähtuda ka haldusmenetluse seaduses sätestatud normidest ja põhimõtetest. See tähendab, et muuhulgas tuleb tagada, et määratavad tingimused oleksid seadusega kooskõlas ja proportsionaalsed. Metsaseaduse (MS) § 11 lg 43 sätestab, et koos metsa inventeerimisega koostatakse metsaomanikule metsamajandamiskava, välja arvatud juhul, kui ta seda ei soovi. Seega ei ole maaomanikul metsamajandamiskava koostamise kohustust ning selle olemasolu ei ole raie eelduseks. Kuivõrd praegusel kujul seab eelnõu rohevõrgustiku aladel raie tegemise eelduseks metsamajandamiskava, muudab ta selle olemasolu sisuliselt kohustuslikuks. Seega läheb eelnõuga kavandatav kohustus oluliselt kaugemale seaduses sätestatust. Esiteks on äärmiselt küsitav, kas kohalikule omavalitsusele on planeerimisseadusega antud volitus kehtestada planeeringuga metsaseaduses juba reguleeritud formaalsetes küsimustes rangemaid piiranguid kui metsaseaduses sätestatud. Teiseks, isegi kui kohalikul omavalitsusel vastav volitus oleks, tuleb planeeringusasja kohaselt põhjendada rangemate piirangute sobivust, vajalikkust ja proportsionaalsust. Seda tehtud ei ole. Ka on PlanS § 75 lg 1 p 10 mõte pigem see, et kohalik omavalitsus täpsustab konkreetsed sisulised tingimused ja piirangud, mis tagavad rohevõrgustiku säilimise. Pelgalt formaalne metsamajandamiskava kohustuslikuks muutmine seda eesmärki ei täida. 101. 2. Täpsustada tingimust, mille kohaselt rohevõrgustiku alale ehitusõiguse andmisel on Täname ettepaneku eest. Üldplaneeringu lahendust omavalitsusel õigus nõuda rohevõrgustiku toimivuse eksperthinnangut (lk 77). täpsustakse ning vajadusel täiendatakse. Esiteks jääb arusaamatuks, keda loetakse eelnõu tähenduses eksperdiks, kes on pädev andma hinnangut rohevõrgustiku toimivuse kohta. Eksperdi isikuga seonduvat on oluline Pärnu Linnavalitsus arvestab esitatud ettepanekuga. eelnõus täpsustada juba sel põhjusel, et eksperthinnangu esitamiseks kohustatud isikul oleks võimalik leida ekspert, kelle hinnangut kohalik omavalitsus aktsepteerib. Kui eksperdile esitatavaid kvalifikatsiooninõudeid vms ei ole võimalik eelnõus täpsustada, tuleb vähemalt üldjoontes selgitada, kuidas ekspert välja valitakse või määratakse. Teiseks, ei ole selge, kas kõnealuse tingimusega soovitakse reguleerida üksnes selliseid juhtumeid, kus ehitusloa või ehitusteatise menetluses on pädevaks asutuseks kohalik omavalitsus või ka selliseid, kus ehitusõiguse andmise otsustab muu haldusorgan – nt Põllumajandus- ja Toiduamet maaparandussüsteemide puhul. Kui silmas peetakse viimast, siis tuleb läbi mõelda ka see, kuidas tagatakse omavalitsuse kaasamine vastavasse menetlusse. Näiteks maaparandussüsteemide ehitusõigusega seonduvatesse menetlustesse kohalikku omavalitsuse kaasamise kohustust maaparandusseadusest ei 41/115  Pärnu linna üldplaneering 2035+. Planeeringu eelnõule ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõule esitatud arvamused ja kooskõlastused ning omavalitsuse seisukoht NR ESITATUD ARVAMUS SEISUKOHT tulene – kohalikku omavalitsust tuleb informeerida vaid ehitusloa andmisest,s.o peale menetluse lõppu. Kolmandaks, kuivõrd eksperthinnangu tellimisega kaasnevad arvestatavad kulud (sh nii ajaline kui ka rahaline),peaksid olema selgemini määratletud juhud, millal eksperthinnangu nõudmine on põhjendatud. Näiteksolemasolevate ehitiste rekonstrueerimise puhul ei pruugi eksperthinnangu nõudmine olla põhjendatud. 102. 3. Täpsustada tingimust, mille kohaselt rohevõrgustikus ei ole üldjuhul lubatud ehitada Täname ettepaneku eest. Üldplaneeringu lahendust metsamaa kõlvikule täpsustakse ning vajadusel täiendatakse. (lk 77). Ehitusseadustiku (EhS) § 4 lg 1 kohaselt on ehitamine ehitise püstitamine, rajamine, Pärnu Linnavalitsus arvestab esitatud ettepanekuga. paigaldamine, lammutamineja muu ehitisega seonduv tegevus, mille tulemusel ehitis tekib või muutuvad selle füüsikalised omadused. Samuti loetakse pinnase või katendi ümberpaigutamine teatud tingimustel ehitamiseks. Eelnõust nähtub pigem, et silmas ei ole peetud kõiki EhS § 4 lg-s 1 loetletud ehitamise viise vaid üksnes mõnda neist – s.o ehitise püstitamist võirajamist. Kui see nii on, siis tuleks see eelnõus selgelt välja tuua. 32) Rein Talisoo 24.05.2024 nr 8-5/10522/2024-105 103. 1. PÄRNU LINNA ÜLDPLANEERING 2035+ EELNÕU koondkaardil joonistatud Täname ettepaneku eest. Üldplaneeringu lahendus arvestab rohevõrgustiku tuumala on aga vastuolus eelpool punasena märgitud põhjusel minule Pärnu maakonnaplaneeringu rohevõrgustiku lahendust. Antud kuuluval : väljatoodud tingimused ei piira teie omandit või võimaliku 1.Masti kinnistul (katastritunnus 15905:004:0843), mis on hoonestatud. ehitusõiguse andmist. 2.Takri kinnistul (katastritunnus 15905:004:0842), kus rohevõrgustiku tuumalas on hoone, haritavad põllud, vana taluaseme vundament ja keller, taristuobjektid- kuivenduskraavid. Pärnu Linnavalitsus ei arvesta esitatud ettepanekuga. Rohevõrgustiku tuumala piirneb vahetult õuealaga- puudub puhverala nagu enamikel hoonestatud kinnistutel. Samuti asub sellel joonistatud rohevõrgustiku tuumalal istutatud metsakultuur, mille kaitseks ulukite kahjustuse eest on rajatud piirdeaed ( aia rajamiseks on metsaühistu kaudu võimalik toetust küsida). Praegusel hetkel minule kuuluvad kinnistud rohevõrgustikku ei kuulu. Kõik puud (kased, kuused, männid, lehised), mida on korduvalt istutatud aiaga piiramata maale, on metsloomade (sead, kitsed, põdrad) poolt lihtsalt hävitatud. Põllukultuuride kaitseks tuleb kasutada eletrikarjust. MUUDATUSETTEPANEK: Lähtuvalt eeltoodust muuta PÄRNU LINNA ÜLDPLANEERING 2035+ EELNÕU koondkaardil rohevõrgustiku tuumala piiri selliselt, et rohevõrgustiku tuumalast jääksid täielikult välja minule kuuluvad MASTI (katastritunnus 15905:004:0843) 42/115  Pärnu linna üldplaneering 2035+. Planeeringu eelnõule ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõule esitatud arvamused ja kooskõlastused ning omavalitsuse seisukoht NR ESITATUD ARVAMUS SEISUKOHT ja TAKRI (katastritunnus 15905:004:0842) kinnistud. Rohevõrgustiku tuumala piiri kulgemine kinnistu piiri mööda annab ainult selge ja täpse asukoha rohevõrgustiku tuumala piiri asukohast. Planeeringu eelnõu koondkaardil näidatud rohevõrgustiku tuumala piiri tähistav kõverjoon ei ole looduses kuidagi tuvastatav. Lisaks: arvestades planeeritud rohevõrgustiku tuumala suurust antud asukohas, ei kahjusta minu muudatusettepanek kuidagi rohevõrgustiku eesmärki, sest muutus toimub rohevõrgustiku servas. 104. 2. Muuta Marksa külas asuv munitsipaalomandis olev üldkasutatava maa kinnistu nimega Täname ettepaneku eest. Üldplaneeringu lahendus ptk 2.1. MARKSARANNA (katastrinumber 16001:001:0334), pindalaga 23630,00m2 PÄRNU toob välja üldised arengusuunad ja põhimõtted, millega tuleb LINNA ÜLDPLANEERING 2035+ EELNÕU koondkaardil -sihtotstarve ÜLDKASUTATAV arvestada edasise täpsema planeerimise käigus. Marksaranna MAA. kinnistu muudetakse puhke- ja haljasala maa-alaks. Pärnu Linnavalitsus annab selgituse üldplaneeringu lahenduse osas ja arvestab esitatud ettepanekuga. 105. 3. PÄRNU LINNA ÜLDPLANEERING 2035+ EELNÕU koondkaardil on Liu külas Täname ettepaneku eest. Üldplaneeringu lahendus näeb ette munitsipaalomandis olev kinnistu JAANITULE (katastrinumber 15905:004:0980, pindalaga Jaanitule kinnistul ühiskondlike hoonestusega maa-ala. 7209,0 m2) näidatud kui ühiskondlike ehitiste maa, aga Liu küla arenguks ei ole seda ajaloolist paika (jaanitule, kalurite päeva tähistamine) kuidagi seotud või reserveeritud. Ettepanek- säilitada Liu küla Jaanitule kinnistu sihtotstarve- ühiskondlike hoonete maana. Pärnu Linnavalitsus annab selgituse üldplaneeringu lahenduse osas ja ei arvesta esitatud ettepanekuga. 33) Keskkonnaamet 24.05.2024 nr 8-5/10522/2024-106 106. 1. Seletuskirja peatükkides 5.8. ja 5.10. olevad tabelid kordavad üksteist. Täname ettepaneku eest. Üldplaneeringu lahendust on parandatud. Pärnu Linnavalitsus arvestab esitatud ettepanekuga. 107. 2. Ptk 5.13. ja ptk 5.19. – Palume selgitada, kas kaitstavatele aladele jäävate puhke- Täname ettepaneku eest. Ei ole üksnes loodusliku seisundi ja haljastusala ning puhketeeninduse maa-ala on reserveeritud ainult loodusliku säilitamise eesmärgil, üldplaneeringu lahenduses on välja seisundi säilitamise eesmärgil? toodud võimalikud kasutusotstarbed, sh planeerimise põhimõtted ja ehitustingimused. Pärnu Linnavalitsus annab selgituse üldplaneeringu lahenduse osas. 43/115  Pärnu linna üldplaneering 2035+. Planeeringu eelnõule ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõule esitatud arvamused ja kooskõlastused ning omavalitsuse seisukoht NR ESITATUD ARVAMUS SEISUKOHT 108. 3. Ptk 12., lk 71 – võib aru saada, et päikesepark on nn silmapaistev tehnorajatis, kuid Täname ettepaneku eest. Üldplaneeringu lahenduses on mida on sellisel juhul mõeldud päikeseenergia rajatise all? Asjakohane on see mõistete korrigeeritakse sõnatust, ning kasutatakse läbivalt mõistet peatükis defineerida. „päikeseenergia rajatis“. Pärnu Linnavalitsus arvestab esitatud ettepanekuga. 109. 4. Ptk 12. - Väärtuslike maastike säilitamise üldtingimuses ei ole ühelgi juhul nõutud Täname ettepaneku eest. Üldplaneeringu lahendust maastikuanalüüsi, kuid suuremahuliste tehnorajatiste puhul võib see osutuda vajalikuks ja täiendatakse vastavalt. asjakohaseks. Palume kaaluda üldtingimuste täiendamist. Pärnu Linnavalitsus arvestab osaliselt esitatud ettepanekuga. 110. 5. Ptk 14.1.- Vääriselupaikade üldtingimused vajavad täpsustamist. Korrektne on, et Täname ettepaneku eest. Üldplaneeringu lahendust registrisse kantud avalik-õigusliku isiku omandis olevas metsas ja riigimetsas asuva täpsustatakse tingimusega: „vääriselupaiga alal on uute vääriselupaiga alal on keelatud raie, va erandkorras tehtav raie ja kujundusraie arenduste kavandamine üldjuhul keelatud. Juhul kui, arenduse Keskkonnaameti nõusolekul. Lisada tuleb, et vääriselupaiga alal on uute arenduste kavandamine on vältimatu, tuleb planeeringus hoolikalt valida kavandamine keelatud. VEP-id eeldavad säilimiseks looduslikku arengut ning minimaalset rajatiste asukoht, viia läbi keskkonnamõju hindamine, VEPide inimmõju. VEP-d võivad hävida otseste (elupaikade vahetu hävimine ja killustumine elupaikade ümberkavandamine jms asjakohased meetmed.“ kavandatud ehitiste rajamise käigus) ja/või kaudsete mõjude (veerežiimi ja valgustingimuste muutused, servaefekti mõjud, tormimurd jms) avaldumise tulemusena. VEP-ide puhul on oluline mõjusid vältida (valides asukohti, kus mõju VEP-idele puudub). Pärnu Linnavalitsus arvestab esitatud ettepanekuga. Väga levinud praktika seoses VEP-idega projektides ja planeeringutes (eriti maaparandusega seotult) on jätta kavandatava tegevuse ja VEP-de vahele puhver (nt 50 meetrit) mõjude leevendamiseks. 111. 6. Ptk 15.1. – Puudub selgitus, kas üldplaneeringuga on täpsustatud rohevõrgustiku Täname ettepaneku eest. Üldplaneeringu lahendust (edaspidi RV) tugialade piire ja tugialasid ühendavate koridoride paiknemist. Puudub täpsustakse ja täiendatakse. ülevaade tugialade liigituse osas (riiklik, maakondlik, kohalik), kuigi ÜP eskiislahenduse koondkaardil on tugialad vastavalt eristatud. Soovitame määrata nii Pärnu Linnavalitsus arvestab esitatud ettepanekuga. tugialadele kui ka koridoridele hierarhilised klassid ja eesmärgid, mis hõlbustaksid erinevate tegevuslubade väljastamisel hilisemat analüüsi, kas kavandatud tegevused tagavad eesmärkide täitmise või on nendega vastuolus. 112. 7. Ptk 15.1., lk 75 – 77 - Rohevõrgustiku terviklikkuse toimimise ja säilimise üldtingimustes Täname ettepaneku eest. Üldplaneeringu lahendust käsitlevad 4 punkti metsamajandust ja raieid. Paraku on need liiga üldsõnalised. On täiendatakse ning täpsustakse tõhustades rohevõrgustiku sätestatud, et: „kui rohevõrgustiku aladel on tegemist majandatava metsaga, toimub säilimise tingimusi. Metsamajandamisi tingimused seatakse metsa majandamine vastavalt metsakorralduskavadele. Metsakorralduskavade üksnes rohevõrgustiku toimimiseks ja säilimiseks. Täpsemalt koostamisel tuleb metsmajandamist üldplaneeringu täpsusastmes ei reguleerita 44/115  Pärnu linna üldplaneering 2035+. Planeeringu eelnõule ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõule esitatud arvamused ja kooskõlastused ning omavalitsuse seisukoht NR ESITATUD ARVAMUS SEISUKOHT rohevõrgustiku aladel tagada tugialade ja rohikoridoride toimimine ja sidusus.“ Tuleb märkida, et vastavalt metsaseadusele on metsakorralduskava koostamine vabatahtlik ja Pärnu Linnavalitsus arvestab osaliselt esitatud ettepanekuga. selle puudumine ei välista metsa majandamist ning raietegevusi (uuendus-, harvendus- ja valikraie tegemiseks on kohustuslikud vaid kehtivad inventeerimisandmed). Metsa inventeerimisandmetega fikseeritakse metsa andmed kinnistute (katastriüksuste) kaupa ning need on aluseks raiete planeerimisel lähtuvalt metsa vanusest või muudest takseerandmetest. Metsakorralduskava koostatakse vajadusel omandipõhiselt, mistõttu ei ole sellega võimalik arvestada suuremat pilti (nt mingi piirkonna tugialade ja koridoride sidusust ja toimimist) sh arvestada kumulatiivseid mõjusid (nt teistes kavades kirjutatut). Palume selgitada, kas üldplaneeringu seletuskirja kohaselt on Pärnu linna RV aladel metsa majandamine ilma metsakorralduskavata keelatud ja ÜP seletuskirja sõnastust vastavalt täpsustada. Samuti tekib küsimus, kes kontrollib koostatud metsakorralduskavade vastavust ÜP seletuskirjas toodud tingimustele – ilma kontrollita ei pruugi metsakorralduskavade nõue RV säilimisele kaasa aidata. Ei saa eeldada, et metsakorralduskavade koostaja omab pädevust hinnata RV toimimist ja sidusust. Leiame, et RV toimimise tagamiseks on vajalik sätestada metsa majandamisele konkreetsed tingimused, näiteks piirangud uuenemata lageraielankide osakaalule RV metsamaast, lageraielankide suurusele, kas uuenemata lageraielangid tohivad RV koridore läbi lõigata, kas lankide vahel või RV elementide servades tuleb säilitada puistuga ribad ja kui laiad need sel juhul peavad olema vms. Piirangud metsamajandamisele tuleb eraldi kaardikihil ruumiliselt piiritleda, et neid oleks võimalik kasutada Metsaregistris. 113. 8. Ptk 15.1. ja ptk 5.2. - RV alal (nt Lemmetsa ja Lindi külas) on kattuvalt Täname ettepaneku eest. Üldplaneeringu lahendust kavandatud tiheasustusala pereelamu maa-ala või ühiskondlike hoonete maa-ala, mis korrigeeritakse. Ehitusõiguse andmisel tuleb arvestada ahendab RV koridori või katkestab need hoopis. See ei võimalda säilitada RV sidusust ega ehitusõiguse andmisel rohevõrgustiku koridori tingimustega. RV toimimist. Pärnu Linnavalitsus arvestab esitatud ettepanekuga. 114. 9. Ptk 15.1. on kirjutatud: „Rohevõrgustiku funktsioneerimiseks on vajalik, et looduslike Täname ettepaneku eest. Üldplaneeringu lahendust alade osatähtsus tugialas peab olema vastavuses maakonnaplaneeringu nõuetega. Kui täiendatakse ja täpsustakse ning arvestatakse kavandatava tegevuse tulemusena langeb tugialas looduslike alade osakaal, ei ole tegevus maakonnaplaneeriguga. 45/115  Pärnu linna üldplaneering 2035+. Planeeringu eelnõule ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõule esitatud arvamused ja kooskõlastused ning omavalitsuse seisukoht NR ESITATUD ARVAMUS SEISUKOHT lubatud.“ Maakonnaplaneeringule viitamisel asemel tuleks tugialas ja koridorides Pärnu Linnavalitsus arvestab esitatud ettepanekuga. looduslike alade osakaalu miinimumparameetrid jms olulised kriteeriumid välja tuua. Puudub teave, kuidas tagatakse ja peetakse arvestust RV looduslike alade osatähtsuse säilimise üle (arvestades nt kumulatiivseid mõjusid, sh juba varasemalt teostatud ja samaaegselt planeeritavate või kavandatavate tegevustega planeeringute koostamisel ja projekteerimistingimuste andmisel), sest arvestuse põhimõtet ei ole lahti kirjutatud. 115. 10. Ptk 15.1. – RV terviklikkuse toimimise ja säilimise ehitustingimusena on Täname ettepaneku eest. Kompenseerimise meetmed kirjutatud: selgitatakse detailsema astme planeeringumenetluse käigus. „Taristuobjektide rajamise, ümberehitamise või laiendamisega ei tohi seada ohtu rohevõrgustiku toimimist ja sidusust. Vajadusel tuleb kavandada leevendusmeetmed Pärnu Linnavalitsus ei arvesta esitatud ettepanekuga. võrgustiku nõuetekohase toimimise tagamiseks.“ Praktikas ei pruugi leevendamisest piisata, sest ülekaaluka avaliku huviga objekti ehitustööd võivad RV terviklikkust vältimatult ja pöördumatult kahjustada. Sellisteks puhkudeks on vajalik ette näha võimalus kompenseerimismeetmete kasutamiseks. Sisuliselt tähendaks see uute alternatiivsete alade rohevõrgustikku hõlmamist. 116. 11. Ptk-s 15.1., lk 75: „Rohekoridorides on metsa uuendamine eelistatud turberaietega Täname ettepaneku eest. Üldplaneeringu lahendus ei käsitle vastavalt kehtivale õigusaktile.“ Palume täpsustada, kas sellega on välistatud metsa metsamajandamise viise, vaid annab üldised suunised uuendamisel lageraied? Palume kasutada piirangu puhul kindlat kõneviisi, nt rohevõrgustik tervikkuse toimimise ja säilimise põhimõtted „lubatud on ainult turberaied“, et vastava piiranguga oleks võimalik arvestada metsamajandamisel. Metsaregistris (metsateatiste kinnitamisel). Pärnu Linnavalitsus ei arvesta esitatud ettepanekuga. 117. 12. Ptk-s 15.1., lk 75 on märgitud “...kui kavandatava tegevuse tulemusena langeb tugialas Täname ettepaneku eest. Üldplaneeringu lahendust looduslike alade osakaal, ei ole tegevus lubatud....“ Selline sõnastus tähendaks, et RV täpsustakse. tugialadele kaevandamislube välja anda ei saa. Samas on seletuskirjas lk 78 märgitud, et „kui maavara kaevandamine on rohevõrgustiku alal põhjendatud, tuleb kasutusele võtta Pärnu Linnavalitsus arvestab esitatud ettepanekuga. meetmed rohelise võrgustiku toimimise tagamiseks.“ Samuti on märgitud KSH aruandes, et karjääride avamine ja RV-d ei ole teineteist välistavad nähtused. Palume korrigeerida sõnastust üheselt arusaadavaks. 118. 13. Ptk 15.2., lk 78: „Puhke- ja virgestusalade piires peab säilima olemasolev haljasalade Täname ettepaneku eest. Üldplaneeringu lahendus ei käsitle struktuur (vältida killustumist), alade kaitseväärtused (vääriselupaigad, kaitsealad, metsamajandamise viise, vaid annab üldised suunised 46/115  Pärnu linna üldplaneering 2035+. Planeeringu eelnõule ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõule esitatud arvamused ja kooskõlastused ning omavalitsuse seisukoht NR ESITATUD ARVAMUS SEISUKOHT kultuuriväärtused jms) ja looduseilmelisus. Arvestades tiheasustusalal paikneva metsa rohevõrgustik tervikkuse toimimise ja säilimise põhimõtted olulisust puhkamise eesmärgil ja keskkonnatingimuste loomisel toimub linnas paikneva metsamajandamisel. metsa majandamine reeglina hooldus- ja valikraietega.“ Kas sõna „reeglina“ tähendab, et võib ikkagi erandina ka muid raieid teha? Oluline on määratleda need alad piirangute kihil Pärnu Linnavalitsus ei arvesta esitatud ettepanekuga. konkreetsete piirangutega (raieliikidega). Juhul kui puhke- ja virgestusala kattub metsa vääriselupaigaga, ei saa metsa majandada hooldus- ja valikraietega, kõne alla saab tulla kujundusraie VEPi kaitse-eesmärgi saavutamiseks. 119. 14. Ptk 16. – Peame vajalikuks tuua välja üldised maakasutus- ja ehitustingimused Täname ettepaneku eest. On tavapärane, et hierarhiliselt veealadel (veekogudes) ning veekogude rannal ja kaldal (sh süvendus-, kuivendustööd, võetakse arvesse maakonnaplaneeringu teemaplaneeringus tahkete ainete paigutamine, uute veekogude rajamine, lubade vajadus). Pärnu jões ja toodud juhiseid ja tingimusi. Ei pea vajalikuks dubleerimist. kallastel planeeritavate tööde läbiviimisel on otstarbekas juhinduda Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneeringus „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv Pärnu Linnavalitsus ei arvesta esitatud ettepanekuga. ning seosed mereplaneeringuga“ toodud juhistest ning tingimustest. 120. 15. Ptk 16. – Seletuskirjas on eksitav ja segadust tekitav info: „Kui üldplaneeringuga ei ole Täname ettepaneku eest. Üldplaneeringu ülesanne on määrata tagatud avalikku juurdepääsu kallasrajale, tuleb see üldjuhul merekaldal tagada iga 400 kallasrajale avaliku juurdepääsu tingimused. Võttes arvesse meetri tagant, arvestades muuhulgas piirkonnas väljakujunenud olukorda, sh haldusterritooriumi suurust, kallasrajade paiknemist eramaadel, hoonestusstruktuuri“. Kallasrajale juurdepääsude määramine mõistlike vahemaade tagant ei ole võimalik määrata üldplaneeringu täpsusastmes kaardile on üldplaneeringu ülesanne ning juurdepääse ei saa tagada umbmäärase määratlusega kallarajale avaliku juurdepääsude asukohti. Täpsema „tuleb tagada iga 400 m tagant“. Mõistlikku vahemaad mõistetakse jalgsi liikumisel ehitusõiguse taotlemisel tuleb tagada üldplaneeringuga ning mõistlikuks ei saa pidada sõidukiga kilomeetrite pikkuse teekonna läbimise määratud kallasraja tingimused. vajadust. Avalikud juurdepääsud kallasrajale tuleb tagada üheselt arusaadavalt üldplaneeringuga ja näidata ka üldplaneeringu kaardil. Pärnu Linnavalitsus ei arvesta esitatud ettepanekuga. 121. 16. Ptk 16. – Lisada peatükki, et keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 38 lg 2 kohaselt on Täname ettepaneku eest. Ei pea õigeks seadusele kallasraja laius teistel veekogudel (st mitte laevatatavatel veekogudes) neli meetrit. üldplaneeringu lahenduses viidata. Täiendame tingimust lisades tingimusena seaduse sisu. Pärnu Linnavalitsus arvestab esitatud ettepanekuga. 122. 17. ÜP ptk-s 16.1. „Lihkeohtlikkus“ (lk 84) on toodud tingimused lihkeohtlikkuse Täname ettepaneku eest. Üldplaneeringu lahendust vältimiseks koos tabeliga. Sellisel kujul esitatult on see väga väheinformatiivne. Kuna see täiendatakse. tabel on võetud IPT Projektijuhtimine läbiviidud uuringust „Lihkeohtlikkuse uuring Pärnu linnas Audru, Sauga, Reiu ja Pärnu jõgedel“ (töö nr 23-08-1831), võiks lisada sellele Pärnu Linnavalitsus arvestab esitatud ettepanekuga. uuringule ka otseviite/allviite ÜP seletuskirja. KSH aruandes on sellele uuringule viidatud ptk-s 3.2.1. (lk 25). 47/115  Pärnu linna üldplaneering 2035+. Planeeringu eelnõule ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõule esitatud arvamused ja kooskõlastused ning omavalitsuse seisukoht NR ESITATUD ARVAMUS SEISUKOHT 123. 18. Ptk-s 16.3. on kirjutatud, et üldplaneeringu raames käsitletakse võimalikke Täname ettepaneku eest. Üldplaneeringu lahendust ehituskeeluvööndi vähendamisi edaspidise ÜP koostamisprotsessi raames, lähtudes täpsustakse. mh koostööst Keskkonnaametiga. Märgime, et tiheasustusala ja (pere)elamu maa-ala kavandamine ehituskeeluvööndis seni hoonestamata aladel ei ole kooskõlas ranna ja kalda Pärnu Linnavalitsus arvestab esitatud ettepanekuga. kaitse eesmärkidega ning nendel aladel ehituskeeluvööndi vähendamist taotlemata ja vähendamiseks nõusolekut saamata ei ole selline planeerimistegevus lubatud, kuna eksitab maaomanikke. 124. 19. Ptk-s 16.4. on nimetatud Pärnu linna avalikud supelrannad. Nimekirjast puudub Täname ettepaneku eest. Üldplaneeringu lahendusega nähakse Valgerand. Valgeranna randa supluskohana mitte avaliku suplusrannana. Juhime tähelepanu, et Keskkonnaametile teadaolevalt on olnud teemaks paigaldada Valgeranda näiteks SUP-rendiautomaat ja muid nn supelranna teenindamiseks mõeldud Pärnu Linnavalitsus ei arvesta ettepanekuga. rajatisi. Selliseid rajatisi saab LKS erandi alusel ehituskeeluvööndisse paigaldada kui tegemist on avaliku supelrannaga. 125. 20. Ptk 16., lk 83: „Üldplaneeringu ülesannetest tulenevalt kavandatakse kallasrajale Täname ettepaneku eest. Üldplaneeringu ülesanne on määrata mitmeid avalikult kasutatavaid juurdepääse, osa neist kavandatakse sõiduteedeks ehk kallasrajale avaliku juurdepääsu tingimused. Võttes arvesse juurdepääsudeks mootorsõidukitele ja teine osa jalgteedeks. Kaardimaterjalides võiks olla haldusterritooriumi suurust, kallasrajade paiknemist eramaadel, eristatud konkreetselt juurdepääs kallasrajale. ei ole võimalik määrata üldplaneeringu täpsusastmes kallarajale avaliku juurdepääsude asukohti. Täpsema ehitusõiguse taotlemisel tuleb tagada kallasraja tingimused. Pärnu Linnavalitsus ei arvesta esitatud ettepanekuga. 126. 21. Ptk-s 17., lk 87 on märgitud: „Kaevandamistegevuse sh piirkondlikult maardlate Täname ettepaneku eest. Üldplaneeringu lahendust kasutuselevõtmise suunamisel ja uuringualade määramisel on aluseks Rapla ja Pärnu täpsustakse. maakonna maavarade teemaplaneering.“ Märgime, et nimetatud teemaplaneeringu lähteseisukohtadele laekunud ettepanekute vastuste kohaselt määratakse Pärnu Linnavalitsus arvestab esitatud ettepanekuga. teemaplaneeringuga alad vaid riigi huvist lähtuvalt. Ka väljaspoole planeeringuga määratud alasid on siiski võimalik kaevandamislube KOV-i nõusolekul väljastada. 127. 22. Ptk-s 17., lk 87 on märgitud: „Maavarade kaevandamissoovi tekkimisel tuleb huvitatud Täname ettepaneku eest. Üldplaneeringu lahendusega ei isikul teha koostööd kohalike elanikega leidmaks vajalikud kokkulepped ja reguleerita menetluskorraldusega. kompromissid.“ Palume täpsustada, millises etapis peaks koostöö toimuma (kas uuringuloa menetluse raames või kaevandamisloa menetluse raames) ja kas koostöö Pärnu Linnavalitsus ei arvesta esitatud ettepanekuga. tegemine tuleb fikseerida dokumendina. Kui jah, siis kas ja kellele see esitatakse? 48/115  Pärnu linna üldplaneering 2035+. Planeeringu eelnõule ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõule esitatud arvamused ja kooskõlastused ning omavalitsuse seisukoht NR ESITATUD ARVAMUS SEISUKOHT 128. 23. Ptk-s 17., lk 87 on märgitud: „Maardlate kasutusse võtmisel tuleb huvitatud Täname ettepaneku eest. Üldplaneeringu lahendust isikul kavandada ligipääsuteed, mis vastavad maardla kasutamisega kaasnevale täpsustakse. liikluskoormusele. Vajadusel kavandada teede (sh riigimaanteede) kandevõime tugevdamine ja tolmuvabaks muutmine.“ Selgitame, et kaevandamisloaga ei saa Pärnu Linnavalitsus arvestab esitatud ettepanekuga. reguleerida tegevusi väljaspool mäeeraldise teenindusmaad. Liikluse ja teeolude eest vastutab tee valdaja, kes seab vastavad nõuded ja piirangud tee kasutamisele, mis lepitakse kokku väljaspool kaevandamisloa menetlust. 129. 24. Ptk-s 17., lk 87 on märgitud: „Korrastamiseprojekt tuleb kooskõlastada Täname ettepaneku eest. Üldplaneeringu lahendust Keskkonnaametiga täpsustakse. ja esitada valmis projekt teadmiseks kohalikule omavalitsusele ja projekt ette nähtud aja jooksul ka ellu viia.“ Maapõueseadus ei sea kohustust korrastamisprojekt KOV-ile esitada, Pärnu Linnavalitsus arvestab esitatud ettepanekuga. seega tuleks see nõue seada kohaliku omavalitsuse poolt siis, kui antakse arvamus korrastamistingimuste saamiseks. 130. 25. Ptk-s 17., lk 88 on kirjutatud: „Kaevandamistegevuse lõpetamise järgselt tuleb Täname ettepaneku eest. Üldplaneeringu lahendust kaevandajal alad kujundada looduslikuks haljasalaks, puhkealadeks, ekstreemspordi täpsustakse. harrastamise alaks (nt krossirada), veekoguks vm, võttes arvesse ka naaberalade iseloomu ja kasutusperspektiivi.“ Selgitame, et enamus kaevandamislube taotletakse Pärnu Linnavalitsus arvestab esitatud ettepanekuga. riigile kuuluvatele maadele, seega saab eelpool nimetatud korrastamise suund olla soovituslik. Samuti tuleb see kooskõlastada maa omanikuga. 131. 26. Ptk-s 17., lk 78 on kirjas: „Kui maavara kaevandamine on rohevõrgustiku alal Täname ettepaneku eest. Üldplaneeringu lahendust põhjendatud, tuleb kasutusele võtta meetmed rohelise võrgustiku toimimise täpsustakse. tagamiseks. Maavara ammendumisel korrastusprojekti lähtekohaks peab olema rohevõrgustiku toimimise taastamine või parandamine. Kaevandamise mõjude Pärnu Linnavalitsus arvestab esitatud ettepanekuga. selgitamiseks ja leevendamiseks tuleb läbi viia keskkonnamõjude eelhinnang ning vajadusel keskkonnamõjude hindamine.“ Palume sarnaselt täpsustada lk 71 ja lk 73, et väärtuslikel maastikel ja väärtuslikel põllumajandusmaadel kaevandamise mõjude selgitamiseks ja leevendamiseks tuleb läbi viia keskkonnamõjude eelhinnang ning vajadusel keskkonnamõjude hindamine. 132. 27. Palume ÜP seletuskirjas ja KSH aruandes läbivalt kasutada korrektseid maapõuealaseid Täname ettepaneku eest. Üldplaneeringu lahendust mõisteid. Kasutada tuleks läbivalt mõisteid „kaevandamine“, „kaevandamistegevus“, täpsustakse. „kaevandamisluba“. Pärnu Linnavalitsus arvestab esitatud ettepanekuga. 49/115  Pärnu linna üldplaneering 2035+. Planeeringu eelnõule ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõule esitatud arvamused ja kooskõlastused ning omavalitsuse seisukoht NR ESITATUD ARVAMUS SEISUKOHT 133. 28. Ptk-s 18. (alates lk 89) ja ptk-s 16.2 (alates lk 84) on käsitletud üleujutuste temaatikat. Täname ettepaneku eest. Kui kava alusel on soovituslik mingi Lk 84 on kirjas, et Pärnu lahe rannikuala on määratud üleujutusohuga alaks ja Pärnu linn konkreetne tingimus esile tuua, siis see lisatakse üleujutuse riskipiirkonnaks. Neis peatükkides on asjakohane viidata ka üldplaneeringusse tingimusena. Keskkonnaministeeriumi poolt koostatud kavale, kuna see puudutab ka Pärnu keskuslinna. Pärnu Linnavalitsus arvestab osaliselt ettepanekuga. 134. 29. Ptk 20., lk 91 esimene lõik räägib sademeveest. Tundub, et tegu on eksitusega. Palume Täname ettepaneku eest. Planeeringulahendus parandatakse. parandada. Peatükist ei selgu täpselt, millisesse mürakategooriasse kuuluvad maatulundusmaa õuealad. Atmosfääriõhu kaitse seadus § 57 sätestab, et Pärnu Linnavalitsus arvestab ettepanekuga. mürakategooriad määratakse vastavalt üldplaneeringu maakasutuse juhtotstarbele. Üldplaneeringus jääb segaseks, milline müra normtase kohaldub nende elamute juures, millele ei ole üldplaneeringu kaardil juhtotstarvet määratud. Lisaks - ÜP lk 91 kohaselt kuuluvad elamu maa-alad II kategooria alla, III kategooriasse kuuluvad keskuse maa-alad. Samas on lk 92 kirjas, et "Olemasolevate tootmisalade läheduses paiknevate eluhoonete juures ei tohi müratase ületada III kategooria piirväärtust". Seega tekitab segadust, millise kategooria müra normtase kohaldub väljaspool keskuse maa-ala asuvate tootmisalade läheduses paiknevatele elamutele? 135. 30. Ptk 20., lk 91 on lause: „Välisõhk – tootmisettevõtete arendamisel tuleb järgida vee ja Täname ettepaneku eest. Planeeringulahendus parandatakse. välisõhu piirnorme ning töötervishoiu ja tööohutuse nõudeid. Vii õhusaaste juurde.“ – lõik on arusaamatu sisuga. Pärnu Linnavalitsus arvestab ettepanekuga. 136. 31. Ptk-s 26., lk 101 on toodud, et Pärnus on potentsiaali ka uuteks kaugjahutusega kaetud Täname ettepaneku eest. Planeeringulahendus parandatakse ja aladeks, näiteks kavandatakse kaugjahutust Papiniidu ja Ranna piirkonda. Eskiislahenduse KSH aruannet täiendatakse vastavalt planeeringu lahendusele. koondkaardile ei ole võimalikku perspektiivset kaugjahutusjaama märgitud. Samuti ei ole KSH aruandes hinnatud, millised on kavandatava kaugjahutusjaama mõjud Pärnu Linnavalitsus arvestab ettepanekuga. veekeskkonnale, kaitstavatele liikidele, elukeskkonnale, supelrannale ja veekasutajatele. Samuti ei ole analüüsitud võimalikke piirangud, millega tuleks arvestada ega selgitatud eelnevate uuringute vajadust. 137. 32. Kastna väikesadam on Sadamaregistri andmetel Kastna sadam kinnistul, kuid ÜP Täname ettepaneku eest. Väikesadama maa-ala nähakse ette kohane väikesadama juhtotstarve on planeeritud oluliselt ulatuslikumalt. sadama piirides. Planeeringulahendust täpsustakse. Keskkonnaameti hinnangul ei ole sadamaala laiendamine perspektiivne, kuna see oleks vastuolus Kastna maastikukaitseala, sh Natura 2000 Kastna loodusala ja Pärnu lahe linnuala kaitse-eesmärkidega. Pärnu Linnavalitsus arvestab ettepanekuga. 50/115  Pärnu linna üldplaneering 2035+. Planeeringu eelnõule ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõule esitatud arvamused ja kooskõlastused ning omavalitsuse seisukoht NR ESITATUD ARVAMUS SEISUKOHT 138. 33. Audru poldri looduskaitsealale on planeeritud pereelamu juhtotstarve. Täname ettepaneku eest. Planeeringulahendus parandatakse. Looduskaitseala kaitsekorrast tulenevalt on seal ehitustegevus keelatud ning selle lubamist ei ole võimalik ka kaaluda. Pärnu Linnavalitsus arvestab ettepanekuga. 139. 34. Puhketeeninduse juhtotstarbe (piirkond, kus paiknevad puhkemajandust toetavad äri- Täname ettepaneku eest. Tegevuse kavandamisel on ja teenindusettevõtted, haljasalad ning puhke- ja spordirajatised) määramisel asjakohane võtta arvesse riiklike ja kohalike kitsendusi. Võimalik Sutiranna ja Kaapre rannal puhul tuleb eelkõige arvestada, et need kattuvad Pärnu lahe lahendus selgitakse välja täpsema menetluse käigus. hoiualaga, sh Natura 2000 Pärnu lahe linnualaga, mistõttu ei saa eeldada, et arendamise eesmärk on elluviidav. Pärnu Linnavalitsus ei arvesta ettepanekuga. 140. 35. Lähtudes punktist 32-34 peame vajalikuks peatükki 14.1 lisada üldised tingimused, Täname ettepaneku eest. Tegevuse kavandamisel on mida tuleb arvestada arendustegevuse kattumisel kaitstavate loodusobjektidega ja asjakohane võtta arvesse riiklike ja kohalike kitsendusi. Võimalik juhul kui arendustegevus asub kaitstava loodusobjekti või Natura 2000 ala läheduses. lahendus selgitakse välja täpsema menetluse käigus. Näiteks: „Kõigi Natura 2000 alade puhul tuleb arvestada, et üldplaneeringuga kavandatava tegevuse elluviimine ei tohi Natura 2000 alade kaitse-eesmärke Pärnu Linnavalitsus ei arvesta ettepanekuga. kahjustada. Ebasoodsa mõju ilmnemise tõenäosust on võimalik ära hoida ning vähendada läbi projektide keskkonnaaspektide arvestamise edasistes planeeringutes ja projektides ning vajadusel ette nähtud leevendusmeetmete rakendamisega. Õigusaktidest tulenevalt tuleb ruumilise arengu ja kaasnevate tegevuste rakendajal igakordselt kaaluda tegevuse võimalikku ebasoodsat mõju Natura 2000 võrgustiku aladele ja vajadusel algatada keskkonnamõju hindamise menetlus ning viia läbi Natura hindamine vajalikus täpsusastmes.“ 141. 36. Ptk 29.1., lk 103 - päikesepaneelide püstitamiseks on välja toodud nõuded ja Täname ettepaneku eest. Planeeringulahendus täiendatakse. tingimused, kuid Keskkonnaameti arvates ei ole see piisav, et anda suunis suurte tööstuslike päikeseparkide rajamiseks. Näiteks, kas väärtuslikule maastikule, Pärnu Linnavalitsus arvestab ettepanekuga. rohevõrgustiku alale, miljööväärtuslikule alale jne on päikeseparke lubatud? Kui jah, siis millistel tingimustel ja eeldustel on lubatud? 142. 37. Ptk-s 29.2., lk 104 on toodud tingimused tuuleenergia tootmiseks. Muuhulgas on Täname ettepaneku eest. Planeeringulahendust parandatakse kirjutatud: ja täiendatakse. „Suuremate omaette maakasutust vajavate üksiktuulikute ja tuuleparkide rajamine on välistatud väljaspool selleks põhimõtteliselt sobivaid alasid, mis on leitud eespool Pärnu Linnavalitsus arvestab ettepanekuga. kirjeldatud metoodika alusel. Tuulepargi või üksiktuuliku sobivus põhimõtteliselt sobivatel aladel tuleb täpsustada detailplaneeringuga, millele viiakse läbi mõjude hindamine.“ Üldplaneeringus ei ole põhimõtteliselt sobivaid alasid ega metoodikat kirjeldatud. Tuuleparki ei saa detailplaneeringuga kavandada, PlanS § 95 lg 1 ja 2 alusel 51/115  Pärnu linna üldplaneering 2035+. Planeeringu eelnõule ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõule esitatud arvamused ja kooskõlastused ning omavalitsuse seisukoht NR ESITATUD ARVAMUS SEISUKOHT saab tuuleparki kui olulise ruumilise mõjuga objekti kavandada kohaliku omavalitsuse eriplaneeringuga, kui olulise ruumilise mõjuga ehitise asukoht ei ole üldplaneeringus määratud. 143. 38. ÜP ptk-s 33., lk 114 on mainitud Raba-Lai silla ja A.H Tammsaare pst kergliikluse silla Täname ettepaneku eest. Planeeringulahendus täiendatakse. projekte. Kuna käimas on ka Sindi-Lodja silla planeerimine, oleks asjakohane ka see välja tuua ÜP-s. Pärnu Linnavalitsus arvestab ettepanekuga. 144. 39. Koostatavas ÜP-s ei ole mainitud Pärnu linnas Niidu tn tööstuspiirkonda Täname ettepaneku eest. Võimalik metanoolitehase arenguga planeeritavat metanoolitehast. Palume ÜP materjalide täiendamisel käsitleda ka Pärnu arvestatakse võimalusel üldplaneeringu koostamise käigus. metanoolitehase Täpsemad asjaolud selgitatakse detailplaneeringu koostamise DP-ga seonduvat ja seda puudutavat asjakohast informatsiooni. Oluline on see eriti käigus. seetõttu, kuna mainitud DP menetluses esineb probleemkohti kehtiva Pärnu linna ÜP-ga. Pärnu Linnavalitsus ei arvestata ettepanekuga. 145. 40. Pärnu Haigla (Ristiku tn 1) olemasolevasse meditsiinijäätmete kahjustuskeskusesse Täname ettepaneku eest. Planeeringulahendust täiendatakse. uue kaasaegse meditsiinilise jäätmete põletamise seadme rajamise ja kasutusele võtmise Pärnu Linnavalitsus arvestab ettepanekuga. keskkonnakaitseloa muutmise taotlusega seoses on Pärnu Linnavalitsus avaldanud Keskkonnaametile saadetud kirjas seisukoha: „Võttes arvesse SA Pärnu Haigla keskkonnaloa taotluses olevat on tegemist planeerimisseaduse § 95 lõike 2 kohaselt olulise ruumilise mõjuga ehitisega. Pärnu Linnavalitsus on koostamas Pärnu linna üldplaneering 2035+ dokumenti, kus Ristiku tn 1 kinnistu on määratud olulise ruumilise mõjuga ehitiseks.“ Vaatamata esitatud kirjas väidetule ei ole esitatud ÜP materjalides Pärnu Haigla kinnistule (Ristiku tn 1) olulise ruumilise mõjuga ehitiste (ORME) määramisega seonduvat käsitletud. Eelnevast lähtuvalt palume Pärnu Linnavalitsusel seoses Keskkonnaametile esitatud arvamusega täiendada ÜP materjale ORME osas. Keskkonnaloa muutmise taotlusega seotud menetluse kulgemise üle otsustab Keskkonnaamet eraldiseisvalt. 146. 41. Ptk-s 1.2. on kirjutatud: „Kuna Pärnu linna (asustusüksuse ehk keskuslinna) Täname ettepaneku eest. Käesolevas üldplaneeirngu KSHs üldplaneering 2025+, mille raames teostati ka KSH, kehtestati alles hiljuti (2021), siis ei antakse hinnangud lähtuvalt täna teadaolevatest hakata käesoleva KSH raames varasemalt antud hinnanguid ülehindama, vaid keskkonnaandmetest (sh EELISe andmebaas jms). Kui võrreldes keskendutakse olulisematele käesoleva ÜPga kavandatavatele muudatustele (võrreldes kehtiva keskuslinna üldplaneeringuga on keskkonnainfo kehtiva ÜPga) ja Pärnu linnaga liitunud omavalitsuste territooriumil kavandatavale muutunud või muudetakse käesoleva ÜP-ga kehtiva ÜP arendustegevusele. Vajadusel viidatakse kehtiva ÜP KSH aruandes toodule.“ Esitatud maakasutust loodustundlikus kohas, siis vastavat mõju KSH lähenemisega ei saa nõustuda. aruandes ka käsitletakse. Samuti viidatakse vastavalt vajadusele 52/115  Pärnu linna üldplaneering 2035+. Planeeringu eelnõule ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõule esitatud arvamused ja kooskõlastused ning omavalitsuse seisukoht NR ESITATUD ARVAMUS SEISUKOHT Koostatav KSH aruanne peab sisaldama ülevaadet (strateegilise kehtiva üldplaneeringu KSH aruandes toodud tingimustele, kui planeerimisdokumendi elluviimisest lähtuvaid keskkonnaprobleeme) ka varasemalt need on uue maakasutuse valguses asjakohased. antud hinnangute osas, kui need on jätkuvalt asjakohased, mitte suunama infot otsima varasemalt kehtestatud üldplaneeringu KSH aruandesse (erinevalt Pärnu Linnavalitsus arvestab ettepanekuga. üldplaneeringust ei ole KSH aruanne Pärnu linna kodulehel kättesaadav). 147. 42. Ptk-s 2. – tuleks kirjeldada ÜP seost koostatava Rapla ja Pärnu Täname ettepaneku eest. Planeeringulahendust täiendatakse maakonnaplaneeringu maavarade teemaplaneeringuga, nt alapeatükis teised lisades „kooskõla kõrgema astme planeeringutega“ kui koostamisel olevas asjakohased planeeringud. teemaplaneeringu põhilahendus saab üldplaneeringu koostamise aja jooksul valmis käsitletakse seda ka üldplaneeringu KSH aruandes. Pärnu Linnavalitsus arvestab ettepanekuga. 148. 43. Ptk-s 2. tuleks kirjeldada seoseid koostamisel oleva Rail Baltica infrastruktuuri Täname ettepaneku eest. Ettepanek võetakse teadmiseks. Pärnu piirkonna hoolduskeskuse ja kaubaterminali detailplaneeringu ja selle KSH Täpsem DP ja selle KSH aruande kajastamine ÜP KSH aruandes aruandega. määratakse edasise protsessi käigus. Pärnu Linnavalitsus arvestab ettepanekuga. 149. 44. Aruande ptk-s 3.2.1, lk 25 toodud: „Keskkonnaminister kinnitas 6. aprillil 2006. aastal Täname ettepaneku eest. Planeeringulahenduse KSH käskkirjaga nr 400 ja 08.06.2009 käskkirjaga 925 Pärnu maakonna põhjaveevarud: täpsustakse. Vaskrääma puurkaevud katastri numbriga 5056 kuni 5065 põhjaveemaardla piirkonnast, Siluri (S) põhjaveekogumist 10 000 m3/ööp (tagatud põhjaveevaru), kuni 2037; Reiu Pärnu Linnavalitsus arvestab ettepanekuga. põhjaveemaardla piirkonnast, Kesk-Alam-Devoni-Siluri (D2-1-S) põhjaveekogumist 3000 m3/ööp (tagatud põhjaveevaru), kuni 2024 ja Reiu põhjaveemaardla piirkonnast, Kesk- Alam-Devoni-Siluri (D2-1-S) põhjaveekogumist 3000 m3/ööp (hinnatud põhjaveevaru), kuni 2024.“ Täpsustame, et Reiu põhjaveemaardla vaavarule on teostatud 2023. aastal Nomine Consult OÜ poolt ümberhindamine „Pärnu Reiu veehaarde põhjaveevaru ümberhindamine“, mille alusel on Kliimaministeeriumi 31.10.2023 käskkirjaga nr 1-2/23/428 kehtestatud veevarud Reiu veehaarde põhjaveevaruga alale kuni 31.12.2036. Käskkirja alusel on põhjaveevaru 5000 m3/ööpäevas kehtestatud veehaarde puurkaevudele 53/115  Pärnu linna üldplaneering 2035+. Planeeringu eelnõule ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõule esitatud arvamused ja kooskõlastused ning omavalitsuse seisukoht NR ESITATUD ARVAMUS SEISUKOHT Reiu (5054), Reiu (5053), Reiu (4472), Reiu (4299), Reiu (4380), Reiu (4377), Reiu (4300) ja Reiu (4376). Palume peatükki korrigeerida. Lisaks palume korrigeerida ka kinnitatud varude osa lk 109 ptk-s 3.5.2. 150. 45. Ptk-s 3.2.1. tabelis 3.1., lk 24 on Kõrsa kruusamaardla (registrikaardi nr 754) pindalaks Täname ettepaneku eest. Planeeringulahenduse KSH märgitud 23,55 ha, kuid Maa-ameti andmetel on see 30,76 ha. Palume maardlate pindalad täpsustakse. üle vaadata ja vajadusel korrigeerida. Pärnu Linnavalitsus arvestab ettepanekuga. 151. 46. Ptk 3.2.4. - Keskkonnaamet nõustub üldiselt Natura hindamise tulemuste ja Täname ettepaneku eest. Sõltuvalt planeeringulahenduse järeldustega, kuid alljärgnevalt toome planeeritavad tegevused, mille osas ei ole mõjusid edasisest kujunemisest vaadatakse ka KSH aruande Natura hinnatud või mis vajab korrigeerimist hindamise peatükk üle ja vajadusel täiendatakse. Pärnu Linnavalitsus arvestab ettepanekuga. 152. 46.1. Kastna loodusalal on planeeritud väikesadama juhtotstarve ulatuslikumalt kui seda Täname ettepaneku eest. Planeeringulahendust täiendatakse. on olemasolev sadam (Sadamaregistri järgi). Pärnu Linnavalitsus arvestab ettepanekuga. 153. 46.2. Kastna loodusalale on kavandatud jalg- ja jalgrattateed. Täname ettepaneku eest. Planeeringulahendust täiendatakse. Pärnu Linnavalitsus arvestab ettepanekuga. 154. 46.3. Valgeranna loodusalale on planeeritud jalg- ja jalgrattateed. Täname ettepaneku eest. Planeeringulahendust täiendatakse. Pärnu Linnavalitsus arvestab ettepanekuga.. 155. 46.4. Manilaiu-Hanilaiu loodusalale on kavandatud ühiskondliku hoone maa-ala. Täname ettepaneku eest. Planeeringulahendust täiendatakse. Pärnu Linnavalitsus arvestab ettepanekuga. 156. 46.5. Planeeritud on matkarada ja perspektiivne puhketee, mis kulgeb läbi mitme Natura Täname ettepaneku eest. Planeeringulahendust täiendatakse. ala. Pärnu Linnavalitsus arvestab ettepanekuga. 157. 46.6. Lk 60 on viidatud, et Tõhela järve idakallas on suures ulatuses ÜP-ga reserveeritud Täname ettepaneku eest. Planeeringulahendust parandatakse. puhke- ja haljasalamaaks. ÜP kaardirakenduses see aga ei kajastu. Pärnu Linnavalitsus arvestab ettepanekuga. 54/115  Pärnu linna üldplaneering 2035+. Planeeringu eelnõule ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõule esitatud arvamused ja kooskõlastused ning omavalitsuse seisukoht NR ESITATUD ARVAMUS SEISUKOHT 158. 47. Ptk-s 3.2.3.1. on kirjutatud: “Üldplaneeringuga ei muudeta olulisel määral maakasutust Täname ettepaneku eest. Võtame teadmiseks. KSH aruanne kaitstavaid loodusobjekte või vääriselupaiku hõlmavatel aladel. Pärnu keskuslinna vaadatakse üle ja täiendatakse lähtuvalt edasisest jäävatele kaitstavatele loodusobjektidele ja vääriselupaikadele avalduvat mõju on planeeringulahenduse kujunemisest. hinnatud kehtiva Pärnu linna üldplaneeringu KSH käigus.“ Esitatud lähenemisega ei saa nõustuda. Pärnu Linnavalitsus arvestab ettepanekuga. Pärnu keskuslinna 2025+ ÜP katab väga väikese osa kaitstavatest aladest ning osad alad on poolitatud, seega ei ole mõjusid terviklikult ja kumulatiivselt hinnatud. KSH aruandes on vajalik esitada terviklik mõju hinnang. Väitest tingituna on jäetud hindamata mõjud vääriselupaikadele (sh ka rohelisele võrgustikule) Niidu piirkonnas, kus kehtiva ÜP kohaselt on puhke- ja haljasala maa, mis aga on koostava ÜPga muudetud olulises ulatuses tootmismaaks (alale jääb kokku üheksa vääriselupaika). Niidu piirkonnas on koostamisel Pärnu metanoolitehase DP, mille kavandamisel kaasneb viie vääriselupaiga hävimine. 159. 48. Pk-s 3.2.4.2. „Reiu jõe loodusala“, lk 56 sisuosas on asjakohane ära mainida ka Täname ettepaneku eest. KSH aruannet täiendatakse. planeeritava Sindi-Lodja silla projekt, mille DP algatamise menetlus on käimas. Pärnu Linnavalitsus arvestab ettepanekuga. 160. 49. Ptk 3.2.5. – Rohelise võrgustiku osas ülevaate andmisel on viidatud ainult Pärnu Täname ettepaneku eest. Üldplaneeringu koostamisel on maakonnaplaneeringuga 2030+ kavandatud rohelisele võrgustikule. Palume selgitada, kas võetud arvesse kehtivad üldplaneeringuid. rohelise võrgustiku uuendamisel ja ühtlustamisel tugineti ka Audru, Tõstamaa ja Paikuse Üldplaneeringulahendust on ajakohastatud ning rohevõrgustiku valdade üldplaneeringutes kavandatud võrgustikele. Paikuse osavalla territooriumil on täpsustatud, kuid arvestatud on maakonnaplaneeringuga. rohelisest võrgustikust puudu suur osa kõrghaljastusega alasid. Kehtivas Paikuse valla üldplaneeringus on kõnealuseid alasid nimetatud kompensatsioonialadeks, mis toetavad rohelist võrgustikku ja toimivad selle osana. Pärnu Linnavalitsus annab selgituse üldplaneeringu lahenduse osas ja ei arvesta esitatud ettepanekuga. 161. 50. Ptk-s 3.4.3., lk 89 on välja toodud, et lokaalselt võivad välisõhu kvaliteeti Täname ettepaneku eest. Planeeringulahenduse KSH mõjutada tootmisettevõtete tegevus ning on ära märgitud õhu valdkonnaga täpsustakse. keskkonnalubade ja komplekslubade koguarv Pärnu linna territooriumil. Juhime tähelepanu, et paiksetest heiteallikatest saasteainete välisõhku väljutamine on lubatud Pärnu Linnavalitsus arvestab ettepanekuga. ka registreeringu alusel. Seega oleks asjakohane välja tuua ka paikse heiteallika käitaja registreeringu tõendite arv antud piirkonnas. 55/115  Pärnu linna üldplaneering 2035+. Planeeringu eelnõule ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõule esitatud arvamused ja kooskõlastused ning omavalitsuse seisukoht NR ESITATUD ARVAMUS SEISUKOHT 162. 51. Ptk-s 3.4.3. lk 89 on välja toodud nii loodusliku tekkega kui ka inimtegevusest Täname ettepaneku eest. Planeeringulahenduse KSH tulenevate osakeste mõju, keskendudes peamiselt inimtervise seisukohast ohtlikematele täpsustakse. peenematele (ja silmaga nähtamatutele) osakeste fraktsioonidele. Lk 96-97 on välisõhu kvaliteedi osas tuginetud saasteainete piirväärtuste tagamisele, lõhnahäiringutele ja Pärnu Linnavalitsus arvestab ettepanekuga. liiklusega seotud õhusaastele. Juhime tähelepanu, et inimeste tähelepanu pälvib ka osakeste suurem fraktsioon (silmaga nähtav tolm), millele õhukvaliteedi piirväärtust määratud ei ole, kuid mis võib sellegipoolest elanike elu häirida. Tolmukanne naaberkinnistutele ja tolmuhäiring võivad teemaks tulla näiteks nii tolmurikaste tootmistegevuste kui ka elamute lähedal asuvate või elamute poole laiendavate karjääride ja turbatootmisalade puhul. Tulenevalt eelnevast peaksid KSH-s kui ka ÜP-s välisõhu kvaliteedi ja inimeste heaolu juures käsitletud olla ka tolmuhäiringuga seotud teemad. 163. 52. Ptk-s 3.4.3., lk 89-90 võiks loetletud allikatele lisaks mainida ka turbatööstusest Täname ettepaneku eest. Võtame teadmiseks. Täpsem potentsiaalselt levivaid peen- ja jämeosakesi (nt Kõrsa turbatootmisala). Samuti teemakäsitlus, sh selle vajadus selgitatakse edasise tuleks planeerimisprotsessi käigus. kaaluda sellistele asustusele lähedal paiknevatele tootmistele ÜP tasandil puhvrite (looduslik kõrghaljastus või vahekaugus nt) määramise vajadust. Juhime tähelepanu, et kui Pärnu Linnavalitsus arvestab ettepanekuga. kehtivas Paikuse valla üldplaneeringus on turbatoomisala ja elamute vahel kompensatsiooniala, siis koostatavas üldplaneeringus on sellest loobutud. 164. 53. Ptk-s 3.5.2. – Lisaks antud peatükis toodud kinnitatud varudele on Pärnumaal Täname ettepaneku eest. Planeeringulahenduse KSH kinnitatud ka täpsustakse. põhjaveevarud Keskkonnaministeeriumi 16.10.2007 käskkirjaga nr 1156 „Puls Brewery AS-i Siluri veekihi põhjavee tarbevaru kinnitamine“. Puls Brewery AS veehaarde Siluri Pärnu Linnavalitsus arvestab ettepanekuga. veekihi varud on kehtestatud kuni 2035. Palume aruannet täiendada. 165. 54. Ptk-s 3.5.2., lk 110 on toodud, et „kõvakatetega alade rajamise piiramise korral on Täname ettepaneku eest. Planeeringulahenduse KSH võimalik täpsustakse. sillutise saamiseks kasutada vett läbilaskvaid pinnasekatted“. Samuti on lk 111 toodud, et „Parkalaalade vahele või servadesse on võimalik rajada biopuhvreid“. Lisaks soovitatakse Pärnu Linnavalitsus arvestab ettepanekuga. ka sademevee vooluhulga piike puhverdavaid lahendusi, nt sademevee immutusplokke. Juhime tähelepanu, et sademevee suublasse juhtimisel VeeS § 129 tähenduses peab immutussügavus olema aasta ringi hinnanguliselt vähemalt 1,2 m ülalpool põhjavee kõrgeimat taset ning jääma hinnanguliselt vähemalt 1,2 m kõrgemale aluspõhja kivimitest. Seega on vajalik lisada, et sademevee immutamise lahendusi on võimalik kasutada, kui 56/115  Pärnu linna üldplaneering 2035+. Planeeringu eelnõule ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõule esitatud arvamused ja kooskõlastused ning omavalitsuse seisukoht NR ESITATUD ARVAMUS SEISUKOHT täidetud on eeltoodud tingimus. VeeS § 129 lg 7 kohaselt on sademevee pinnasesse juhtimine veehaarde sanitaarkaitsealal ja hooldusalal keelatud. Veeluba on kohustuslik, kui juhitakse sademevett suublasse jäätmekäitlusmaalt, tööstuse territooriumilt, sadamaehitiste maalt, turbatööstusmaalt ja muudest kohtadest, kus on saastatuse risk või oht veekogu seisundile (VeeS § 187 p 6). Suubla on veeseaduse tähenduses veekogu, veekogu osa või maapõue osa, kuhu juhitakse heitvett või saasteaineid (VeeS § 19). 166. 55. KSH aruandes on vajalik käsitleda jõgedele rajatud paisutustega kaasnevaid Täname ettepaneku eest. Üldplaneeringuga ei nähta ette sotsiaalmajanduslikke mõjusid ning mõjusid looduskeskkonnale. paisude rajamist ega likvideerimist. Seega ka KSH aruandes vastavaid mõjusid ei hinnata.Paisude lähedaste võimalike üldplaneeringuga kavandatavate maakasutuse muutuste osas täiendatakse vajadusel KSH aruannet, käsitledes vastavaid mõjusid. Käsitluse vajadus selgitatakse välja edasise planeerimisprotsessi käigus. Pärnu Linnavalitsus arvestab ettepanekuga. 167. 56. KSH aruandes on öeldud, et Pärnu linna territooriumil paiknevad Täname ettepaneku eest. Planeeringulahenduse KSH maaparandussüsteemid, mille puhul on oluline tagada nende korrashoid. Tingimuse täiendatakse. täitmisel kaasneb pinnaveele (sh maaparandussüsteemide eesvooludele) soodne mõju. Palume aruandesse lisada, et koostamise lõppjärgus on Keskkonnaameti poolt tellitud Pärnu Linnavalitsus arvestab ettepanekuga. „Maaparandussüsteemide negatiivsete mõjude leevendus- ja kompensatsioonimeetmete rakendamise juhis“ (Tartu Ülikool), mille tulemusi on kavas kasutada tulevikus maaparandussüsteemide uuendamiseks, rekonstrueerimiseks ja hooldamiseks. 168. 57. Eskiislaheduse koondkaardi kihil „Tehniline taristu“ on A.H. Tammsaare pst 35 Täname ettepaneku eest. Planeeringulahendust täiendatakse taga asuvale mere vahelisele alale märgitud perspektiivsed sademeveekraavid, mis on vajadusel. planeeritud Pärnu rannaniidu looduskaitsealale. Samuti on märgitud Seedri tänava jõe ning mere vahelisel alal perspektiivsed sademeveekraavid, üks kraavidest ulatub piki Pärnu Linnavalitsus arvestab ettepanekuga. Remmelga tänavat ja Mere puiesteed kuni Esplanaadi ja Lõuna tänava lõpuni. Pärnu linna asustusüksuse üldplaneeringu sademevee kanalisatsiooni skeemil on kraavid märgitud sademevee kanalisatsioonitorustikuna. Pärnu linna sademevee arendamise 57/115  Pärnu linna üldplaneering 2035+. Planeeringu eelnõule ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõule esitatud arvamused ja kooskõlastused ning omavalitsuse seisukoht NR ESITATUD ARVAMUS SEISUKOHT strateegia ja tegevuskava aastani 2026 kesklinna, eeslinna, Papiniidu ja Mai skeemidel on üldplaneering eskiisil märgitud perspektiivsed sademeveekraavid märgitud samuti olemasolevaks sademevee põhitorustikuks. Palume lisaks perspektiivsetele sademeveekraavidele üle vaadata kõik perspektiivsed ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni torustikud kaardikihil ja korrigeerida vastavalt. 169. 58. Planeerimisseaduse (edaspidi PlanS) § 75 lg 1 p 3 kohaselt on ÜP üks Täname ettepaneku eest. Planeeringulahendust täiendatakse. ülesandeid tehnovõrkude ja -rajatiste üldise asukoha ja nendest tekkivate kitsenduste määramine. Pärnu Linnavalitsus arvestab ettepanekuga. Eskiislahenduse koondkaardi kihil „Tehniline taristu“ on toodud enamus ühisveevärgi ja - kanalisatsiooniga seotud veehaardeid ja reoveepuhasteid. Eskiislahenduse koondkaardi kihil „Tehniline taristu“ on märgitud kuja vaid Mõrra reoveepuhastusjaamal. Palume märkida kihile „Tehniline taristu“ ka ülejäänud ühiskanalisatsiooniga seotud reoveepuhastite kujad. Lisaks palume kanda koondkaardile „Tehniline taristu“ puuduolev ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni objekt Silla küla Jõemänniku elamurajooni teenindav Kuigu reoveepuhasti koos kujaga (asukoht 56801:004:0591). Täiendavalt palume Pärnu linna üldplaneeringu 2035 eskiislahenduse koondkaardile märkida Karuslooma elamud puhasti mittetöötavaks, kuna keskkonnaportaali andmetel on puhasti suletud 08.08.2019 seisuga, reovesi juhitakse Pärnu linna ühiskanalisatsiooni. 170. 59. Eskiislahenduse koondkaardi kihile „Tehniline taristu“ tuleb kanda kõikide Täname ettepaneku eest. Planeeringulahendust täiendatakse. reoveekogumisalade piirid. Kehtivad reoveekogumisalade piirid on Eesti looduse infosüsteemis (EELIS, Keskkonnaagentuur). Veeseaduse (edaspidi VeeS) § 99 lg 3 kohaselt Pärnu Linnavalitsus arvestab ettepanekuga. kannab kohaliku omavalitsuse üksus reoveekogumisala piirid üldplaneeringule koos perspektiivis ühiskanalisatsiooniga kaetava alaga, mis ei ole reoveekogumisalaks määratud või sellega hõlmatud. Palume kanda eskiislahenduse koondkaardile ühiskanalisatsiooniga juba kaetud alad kui ka piirkonnad, mis on perspektiivis ühiskanalisatsiooniga kaetavad. 171. 60. Eskiislahenduse koondkaardile on vajalik märkida ka maaparandussüsteemide Täname ettepaneku eest. Planeeringulahendust täiendatakse. asukohad. Pärnu Linnavalitsus arvestab ettepanekuga. 172. 61. Miks on valikus „Kehtivad projekteerimistingimused“, aga mitte „Kehtivad Täname ettepaneku eest. “Kehtivad projekteerimistingimused“ ehitusload“? on esitletud koondkaardil infokihina ning ei ole üldplaneeringu Sellisel juhul oleks asjakohane ka oluliste objektide ehitusload (nt Pärnu Raba-Lai tn sild) põhilahenduse osad. välja tuua. 58/115  Pärnu linna üldplaneering 2035+. Planeeringu eelnõule ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõule esitatud arvamused ja kooskõlastused ning omavalitsuse seisukoht NR ESITATUD ARVAMUS SEISUKOHT Pärnu Linnavalitsus ei arvesta ettepanekuga. 173. 62. 2022 aastal algatatud ja hetkel pooleliolev „Kanali tn pikenduse ja Ranna pst pikenduse Täname ettepaneku eest ning tähelepanu pööramast. Tegemist äärse rannaala detailplaneering“ ei ole kuvatud kaardirakenduse kihil „Kehtivad ja ei ole aga üldplaneeringu täpsusastme teemaga. koostamisel detailplaneeringud (infokiht)“. Pärnu Linnavalitsus ei arvesta ettepanekuga. 174. 63. Piirikivi äri- ja tootmispiirkonna detailplaneering alal avanevas infokastis ei ole Täname ettepaneku eest ning tähelepanu pööramast. Tegemist kaardirakenduses kuvatud pealkirja. Samuti märgime, et infokastidesse lisatud lingid (nt ei ole aga üldplaneeringu täpsusastme teemaga. „Tutvu materjalidega“) ei suuna õigesse asukohta, vaid suunab https://experience.arcgis.com/page/landing leheküljele Pärnu Linnavalitsus ei arvesta ettepanekuga. 34) SA Pärnu Haigla 24.05.2024 nr 8-5/10522/2024-107 175. Elutähtsa teenuse osutajana on sihtasutus Pärnu Haigla kohustatud hindama oma Täname ettepaneku eest. Üldplaneeringu koostamisele tegevust mõjutavaid riske ning tagama varulahendused mitmete oluliste teenuste osas võetakse arvamust arvesse. vähemalt 72 tunniks, sealhulgas elektrienergia, diiselkütus, materjalidega varustatus, jäätmekäitlus. Neist mitme puhul on haiglale vajalik keskkonnaluba, mille taotlemisel Pärnu Linnavalitsus arvestab esitatud ettepanekuga. arvestatakse ka naabruses asuvate keskkonnamõjudega. Samuti soovime säilitada helikopteri maandumisvõimaluse olemasolu Ristiku 1 kinnistul. Sellest tulenevalt palume Teil üldplaneeringus arvesse võtta, et haigla asukoha lähipiirkonnas, sealhulgas Ristiku 1 kinnistust põhja suunas jäävale tootmismaade alale ei kavandataks suurõnnetuse ohuga, olulise keskkonnamõjuga või lennuliiklust välistavaid tegevusi. 35) AS Trigon Propert Development 24.05.2024 nr 8-5/10522/2024-109, 8-5/10522/2024-110 ja 27.05.2024 nr 8-5/10522/2024-116 176. Uue ÜP järgi on Rääma tn 31 Pärnu ja Rääma tn 94 ja 96 Pärnu planeeritud Täname ettepaneku eest. Üldplaneeringuga eelnõud segafunktsiooniga maa-alaks. Seletuskirja järgi on sellisel maa-alal järgmised parandataks ning alale on määratakse maakaustuse kasutusotstarbed: ametiasutused, kultuuri-, spordi-, haridus- ja meelelahutusasutused, juhtotstarbena arenguala. kaubandus-, toitlustus-, teenindus- ja majutusasutused, elamud, väikeettevõtluse- ja büroohooned, transpordi kasutust teenindavad hooned, riigikaitsehooned, puhkealad, Pärnu Linnavalitsus arvestab ettepanekuga. teed ja tänavad, väljakud jt piirkonda sobivad otstarbe Kehtiva ÜP järgi on praegu alal lubatud Tootmise maa-ala (T), kus tootmistegevuse arendamine ja korraldamine nii, et selle mõju ümbritsevale elamupiirkonnale oleks võimalikult väheste häiringutega. Vältida ülemäärase müra, tolmu jms levimist üle tootmisala piiride. Olemasolevate hoonete rekonstrueerimisel ja uute kavandamisel tuleb leida keskkonnaesteetikat tõstvaid lahendusi. Oluline on säilitada jõe äärse rohekoridori 59/115  Pärnu linna üldplaneering 2035+. Planeeringu eelnõule ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõule esitatud arvamused ja kooskõlastused ning omavalitsuse seisukoht NR ESITATUD ARVAMUS SEISUKOHT sidusus. Pikem arenguvisioon on jõe äärse ala väärtustamine läbi suurtootmise välja viimise ning ümbritseva elukeskkonnaga sobiva funktsionaalse ja ruumilise lahenduse leidmise. Lisaks on alal lubatud järgmised juhtotstarbed: Väikeelamute maa-ala (Ev), Korruselamute maa-ala (Ek), Üldkasutatavate ehitiste maa-ala (Ü), Äri ja teeninduse maa- ala (Ä). Tulenevalt eeltoodust ei saa kuidagi nõustuda, et uues üldplaneeringus on Rääma tn 31 Pärnu ja Rääma tn 94 ja 96 planeeritud segahoonestus maa-alaks. Uues, menetletavas üldplaneeringus tuleb säilitada siiani väljakujunenud olukord, mis on andnud piisavalt selged suunad ja juhised piirkonna edasiseks arenguks. 177. Pärnu linnas, Valgeranna külas Mereranna ja Rannaliiva kinnistutele on üldplaneeringuga Täname ettepaneku eest. Üldplaneeringu eelnõud täiendatakse kavandatud Väikeelamu maa-ala (EV). vastavalt. Tegemist on Audru osavalla territooriumil asuvate kinnistutega. Seletuskirjast aga ei leia Pärnu Linnavalitsus arvestab esitatud ettepanekuga. väikeelamu maa-ala (EV) kohta käivaid tingimusi. Seletuskirjas on küll kirjeldatud keskuslinna kohta käivad ehitustingimused EV kohta (punkt 5.2.1) aga osavaldades mitte. Osavaldades on kirjeldused Pereelamu maa-ala (EP) ja Korruselamumaa (EK) kohta (punkt 5.2.2). Seega jääb selgusetuks, mis otstarvet antud kinnistutele üldplaneeringuga kavandatakse? 36) Kristi Sepp 24.05.2024 nr 8-5/10522/2024-109 178. PÄRNU LINNA ÜLDPLANEERING 2035+ EELNÕU seleatuskiri ja koondkaart ei kajasta Täname ettepaneku eest. Üldplaneeringu lahenduses selgitakse kehtivas Audru valla üldplaneeringus kokkulepitud perspektiivseid lahendusi. Pean silmas perspektiivseid teed ning kirjeldatakse täpsemad kehtivas Audru valla üldplaneeringus näidatud Liu külas perspektiivse tee asukohta , mis arengusuunad. Perspektiivseid erateid võimaldab juurdepääasu Liu külas Tohvri , Ranniku ja Lailo kinnistutele (mahasõit Liu- üldplaneeringulahenduse koondkaardil ei kuvata, kuna Kavaru teelt). Nimetatud perspektiivne tee tagaks juurdepääsu Tohvi ja Ranniku võimalikud erateede asukohad selgitatakse täpsema kinnistutele, jättes ranna ja kalda ehituskeeluvööndi puutumata. mentlusprotsessi käigus, projekteerimistingimuste või Ettepanek: Täiendada PÄRNU LINNA ÜLDPLANEERING 2035+ EELNÕU seletuskirja ja detailplaneeringuga. koondkaarti Liu külas Tohvri , Ranniku ja Lailo kinnistutele juurdepääsuna perspektiivse eratee asukoha märkimisega sarnaselt kehtivas Audru valla üldplaneeringus märgitule ( Pärnu Linnavalitsus ei arvesta ettepanekuga. lisatud Liu küla kaart kehtivast Audru valla üldplaneeringust). 60/115  Pärnu linna üldplaneering 2035+. Planeeringu eelnõule ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõule esitatud arvamused ja kooskõlastused ning omavalitsuse seisukoht NR ESITATUD ARVAMUS SEISUKOHT 37) RMK 24.05.2024 nr 8-5/10522/2024-111 Olete oma 04.04.2024 kirjaga RMKle esitanud arvamuse avaldamiseks Pärnu linna üldplaneeringu 2035+ ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõud. Olles tutvunud keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande, üldplaneeringu kaardimaterjalide ja seletuskirjaga, avaldame järgmist: 179. palun eemaldada väärtuslike põllumaade kihist järgmistel katastriüksustel olevad objektid, Täname ettepaneku eest. Üldplaneeringu planeeringulahendust tegu on metsastunud või pindalaliselt väikeste aladega, milliste taastamine täpsustatakse ning võimalusel võetakse arvesse. põllumajandusliku kasutuse eesmärgil oleks ebaotstarbekas: 15901:001:0377, 15901:001:0404, 15901:001:0413, 15901:001:0415, 15901:001:0441, 15901:001:0443, Pärnu Linnavalitsus arvestab ettepanekuga. 15902:001:0399, 15904:001:0374, 15904:001:0412, 15905:001:0287, 15905:001:0289, 15905:001:0314, 16001:001:0014, 16001:001:0238, 33401:001:0324, 33404:004:0103, 33404:004:0227, 33404:004:0228, 43001:001:0717, 43001:001:0970, 56801:005:0277, 56801:006:0160, 62401:001:0059, 62401:001:0375, 62401:001:0819, 62401:001:0846, 62401:001:1653, 62401:001:2295, 75601:001:0790, 75601:001:0791, 75601:001:0792, 80802:001:0216, 82601:001:0189, 82601:001:0223, 82601:001:0246, 82601:001:0258, 82601:001:0262, 82601:001:0305, 82602:001:0168, 82602:005:0282, 82603:001:0046, 82603:001:0080, 82603:002:0210, 86301:001:0451, 86301:007:0296, 86301:007:0298, 86301:007:0304, 86301:007:0308 180. palun eemaldada ühiskondliku hoone maa-ala juhtotstarve katastriüksustelt Täname ettepaneku eest. 16001:001:0303 16001:001:0303 – arvestame ja 56801:001:1196, antud maa-alasid vajab RMK oma põhitegevuseks; 56801:001:1196 – ei arvesta, üldplaneeringu annab suunise Paikuse keskuse ja ühiskondlike hoonete arendamise toetamiseks. RMK põhitegevust on võimalik rakendada olenemata antud perspektiivsest arengusuunisest. Pärnu Linnavalitsus arvestab osaliselt ettepanekuga. 181. palun eemaldada korruselamu maa-ala juhtotstarve katastriüksuselt 62401:001:0912, Täname ettepaneku eest. Näeme piirkonnas ette Paikuse antud keskust toetavat arengut, sh korterelamualana. Staadioni tn maa-ala vajab RMK oma põhitegevuseks ääres on olemas elamuarenduseks vajalik taristu, sh sotsiaalne taristu.RMK põhitegevust perspektiivne vaade ei takista. Pärnu Linnavalitsus ei arvesta ettepanekuga. 61/115  Pärnu linna üldplaneering 2035+. Planeeringu eelnõule ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõule esitatud arvamused ja kooskõlastused ning omavalitsuse seisukoht NR ESITATUD ARVAMUS SEISUKOHT 182. palun eemaldada mäetööstuse maa-ala juhtotstarve katastriüksuselt 82602:002:0171, Täname ettepaneku eest. Täpsustame üldplaneeringu antud maa-ala vajab RMK oma põhitegevuseks; lahendust. Pärnu Linnavalitsus arvestab ettepanekuga. 183. palun eemaldada pereelamu maa-ala juhtotstarve katastriüksustelt 15904:003:1993, Täname ettepaneku eest. Täpsustame üldplaneeringu 62401:001:1653, 82601:001:0419, 82601:001:0431, 16001:001:0174, 82601:001:0433, lahendust. 16001:001:0196, 39501:001:0173, 82602:005:0140 ja 62401:001:0359, antud maa- alasid vajab RMK oma põhitegevuseks; Pärnu Linnavalitsus arvestab ettepanekuga. 184. palun eemaldada tootmise maa-ala juhtotstarve katastriüksustelt 16001:001:0120 ja Täname ettepaneku eest. Täpsustame üldplaneeringu 39501:001:0177, antud maa-alasid vajab RMK oma põhitegevuseks; lahendust. Pärnu Linnavalitsus arvestab ettepanekuga. 185. palun eemaldada teede ja tänavate maa-ala juhtotstarve katastriüksustelt Täname ettepaneku eest. Täpsustame üldplaneeringu 62401:001:1653, lahendust. antud maa-ala vajab RMK oma põhitegevuseks Pärnu Linnavalitsus arvestab ettepanekuga. 186. palun eemaldada puhke ja haljasala maa-ala juhtotstarve katastriüksustelt Täname ettepaneku eest. Täpsustame üldplaneeringu (põhjendused toodud sulgudes) 62401:001:1653 (lähtuvalt asukohast inimasustusest lahendust. eemal ja loodusoludest ei ole ala seni puhkeotstarbel kasutust leidnud ja ei leia seda suure tõenäosusega ka tulevikus, samuti ei oma juba kohaliku omavalitsusega läbi räägitud Pärnu Linnavalitsus arvestab ettepanekuga. puhke ja halasaladele täiendava maa-ala lisamine antud kohas ka rolli puhveralana), 62401:001:2528 (alal on kaitstava loodusobjektina Lavassaare kõre püsielupaik, mis piirab ala kasutamist puhkeotstarbel), 62401:001:2529 (ala piirneb kaitstava loodusobjekti Lavassaare kõre püsielupaigaga ja on iseseisva puhkealana ebamõistlikult väike) ja 16001:001:0196 (ala piirneb kaitstava loodusobjekti Lavassaare kõre püsielupaigaga ja on iseseisva puhkealana ebamõistlikult väike); 187. palun eemaldada avaliku kasutuse vajadusega teede kihist Taltsi tee (8260323) ja Potsepa- Täname ettepaneku eest. Täpsustame üldplaneeringu Kõpu tee (1590706) RMK halduses oleval maal asuvad lõigud. Tegu on lahendust. metsateedega, milliste hoolduse eest vastutab RMK. Metsateed on liiklemiseks avatud kõigile, välja arvatud rasketehnikale kevadisel ja sügisesel teede lagunemise Pärnu Linnavalitsus arvestab ettepanekuga. perioodil ja seadusandluses ette nähtud erijuhtumitel; 188. palun eemaldada avaliku kasutuse vajadusega teede kihist Teeregistris mitteolevad Täname ettepaneku eest. Täpsustame üldplaneeringu lahendust. 62/115  Pärnu linna üldplaneering 2035+. Planeeringu eelnõule ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõule esitatud arvamused ja kooskõlastused ning omavalitsuse seisukoht NR ESITATUD ARVAMUS SEISUKOHT pinnasrajad, mis asuvad kinnistutel Audru metskond 218, Audru metskond 220, Audru metskond 221, Audru metskond 222, Audru metskond 223, Audru metskond 224, Pärnu Linnavalitsus arvestab ettepanekuga. Eespere, Adru ja Liinimetsa. Piki mereäärt kulgeva pinnasraja viimine avalikult kasutatavatele teedele ette nähtud seisunditasemele eeldaks mahukaid ehitustöid, mis meie hinnangul kahjustaks oluliselt seal leiduvaid pärandkooslusi ja maakasutuse muutus oleks võrrelduna saadava sotsiaalse hüvena ebaproportsionaalselt suur; 189. palun eemaldada perspektiivse kohaliku tähtsusega teede kihist ning Servaku-Vaskrääma Täname ettepaneku eest. Täpsustame üldplaneeringu tee (5680067) ja Jõekalda tee (5680062) RMK halduses oleval maal asuvad lõigud. Tegu lahendust. on metsateedega, milliste hoolduse eest vastutab RMK. Metsateed on liiklemiseks avatud kõigile, välja arvatud rasketehnikale kevadisel ja sügisesel teede lagunemise perioodil ja Pärnu Linnavalitsus arvestab ettepanekuga. seadusandluses ette nähtud erijuhtumitel; 190. palun eemaldada perspektiivse kohaliku tähtsusega teede kihist Jõekalda tee Täname ettepaneku eest. Täpsustame üldplaneeringu (5680062) pikendus Kõvatooma teele (5680055). Antud kohas olemasolev teetrass lahendust. puudub ja säästlikkuse põhimõtetest lähtuvalt tuleks kohaliku tasandi liikluse suunamiseks esmalt ära kasutada olemasoleva teedevõrgustiku potentsiaal. Pärnu Linnavalitsus arvestab ettepanekuga. 191. palun eemaldada üldplaneeringu seletuskirja punktis 15.1. (lk 75) lause: Rohekoridorides Täname ettepaneku eest. Täpsustame üldplaneeringu on metsa uuendamine eelistatud turberaietega vastavalt kehtivale õigusaktile. Juhime lahendust. tähelepanu, et rohevõrgustiku toimimist mõjutab vaid maakasutuse muutus rohealast õue-, karjääri vms alaks. Mistahes metsakasvatuslikul eesmärgil tehtud muu raie Pärnu Linnavalitsus arvestab ettepanekuga. tulemusena jääb ala rohevõrgustikuna toimima. Maakasutust muutev raadamise piirang on seletuskirjas juba sõnastatud; 192. Palun asendada üldplaneeringu seletuskirja punktis 15.2. (lk 78) lauses Arvestades Täname ettepaneku eest. Täpsustame üldplaneeringu tiheasustusalal paikneva metsa olulisust puhkamise eesmärgil ja keskkonnatingimuste lahendust. loomisel toimub linnas paikneva metsa majandamine reeglina hooldus- ja valikraietega sõna valikraietega sõnaga turberaietega. Valikraie kui jätkusuutlikku metsakasvatust Pärnu Linnavalitsus arvestab ettepanekuga. mittevõimaldav raieviis ei ole sobilik suurtel aladel rakendamiseks pikema ajaperioodi jooksul. Leiame, et üldplaneeringus soovitud eesmärkide täitmiseks on tulemuslikum koostöös kohaliku omavalitsusega antud aladele detailsete metsatööde plaanide koostamine. Oleme selliseid Pärnu linna haldusterritooriumil juba koostanud ja koostame ka tulevikus. 38) MTÜ Paikuse Asumiselts 27.05.2024 nr 8-5/10522/2024-112 Olenemata Sisekaitseakadeemia Paikuse õppekeskuse arengutest lähi- või kaugemas tulevikus 63/115  Pärnu linna üldplaneering 2035+. Planeeringu eelnõule ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõule esitatud arvamused ja kooskõlastused ning omavalitsuse seisukoht NR ESITATUD ARVAMUS SEISUKOHT palume Pärnu linnal üldplaneeringu 2035+ koostamisel: 193. 1) ennetada võimalusi Paikuse alevis (ja mujal) elanike healolu ohtu seadvate Täname ettepaneku eest. Täpsustame vajadusel üldplaneeringu planeeringute algatamiseks lähtudes elukeskkonna parendamise põhimõttest; lahendust. Pärnu Linnavalitsus arvestab ettepanekuga. 194. 2) hoida Paikuse asumi keskuse olemasolevaid rohealasid, et tasakaalustada võimalikku Täname ettepaneku eest. Täpsustame vajadusel üldplaneeringu ehitussurvet (praegu ja tulevikus); lahendust. Pärnu Linnavalitsus arvestab ettepanekuga. 195. 3) planeerida asula keskuses ning alevis tervikuna ulatuslikumaid avalikke parke (Pärnu Täname ettepaneku eest. Täpsustame vajadusel üldplaneeringu keskuslinna ning ka Sindi linna eeskujul), seista hea endise Sindi mõisa põlistammede lahendust. säilimise eest; Pärnu Linnavalitsus arvestab ettepanekuga. 196. 4) jätkata (Kiviaja asulakoha eeskujul Reiu jõe suudmes) Paikuse alevi Pärnu jõe äärse Täname ettepaneku eest. Täpsustame vajadusel üldplaneeringu asukoha väärtustamist ka teistel alevit läbiva Pärnu jõe lõikudel ning tagada jõe lahendust. kaldaala ligipääsetavus rekreatsiooni eesmärkidel; Pärnu Linnavalitsus arvestab ettepanekuga. 197. 5) planeerida mürarohkemate tegevustega piirkondades ennetavalt ka müra vähendavaid Täname ettepaneku eest. Täpsustame vajadusel üldplaneeringu meetmeid; lahendust. Pärnu Linnavalitsus arvestab ettepanekuga. 198. 6) arvestada Paide maantee võimaikku suurenevat liiklustihedust ning planeerida Täname ettepaneku eest. Täpsustame vajadusel üldplaneeringu kergliiklusteid ning puhkealasid ka suurematest müraallikatest kaugemale. lahendust. Pärnu Linnavalitsus arvestab ettepanekuga. 39) Reeda Agan 27.05.2024 nr 8-5/10522/2024-113 199. 1. P 2.2 lk 20: peaükis iseloomustatakse linna asumeid. On viidatud sellele, et Raeküla Täname ettepaneku eest. Üldplaneeringu lahendust linnaasumit iseloomustab aedlinnalik elukeskkond/miljöö, on väiksemad ühepereelamute täpsustatakse. krundid. Samasugused tunnused on Rääma, Ülejõe ja Vana-Pärnu linnaasumite elamupiirkonnas. Pärnu Linnavalitsus arvestab ettepanekuga. Ettepanek : täiendada asumeid iseloomustavat teksti viidates, et tegemist on valdavalt aedlinnaliku elamupiirkonnaga, kus domineerivad ühepereelamud. Oluline hoida aedlinnalikkust ja suhtuda alalhoidlikult miljöösse. 64/115  Pärnu linna üldplaneering 2035+. Planeeringu eelnõule ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõule esitatud arvamused ja kooskõlastused ning omavalitsuse seisukoht NR ESITATUD ARVAMUS SEISUKOHT 200. 2. P 4.4 lk 30: vaadata üle keskuslinnas krundi suuruse sõnastus, sest suurus ei sõltu Täname ettepaneku eest. Üldplaneeringu lahendusega on ette krundi suurimast ehitisealusest pinnast, vaid vastupidi ehk krundi suurus ja täisehituse nähtud, et keskuslinnas arvutatakse kruntide suurim lubatud osakaal määravad ära ehitisealuse pinna. Üldplaneeringu üheks ülesaneks on min krundi ehitusalune pind pereelamumaal valemiga., mis annab suuruse määramine (PlanS § 75 lg1 p 24). võimaluse leida sobiv min krundi suurus tiheasustusalal. Ettepanek: pereelamumaa (EP) krundi min suurus 600 m². Erandkorras võib lubada väiksemaid krunte, kui need on piirkonnas valdavad. Üksikjuhul kaalutlusotsusena lubatud Pärnu Linnavalitsus ei arvesta ettepanekuga. 10% suuruse erinevus, mis ei ole visuaalselt hoomatav. Korterelamute krundi suurus kujuneb korterite arvu alusel 201. 3. P 5.1 lk 31: Üldjuhul paigutatakse ehitised naaberkinnistust 4 m kaugusele piirist on Täname ettepaneku eest. Kaalutakse ümbersõnastamist, eksitav sõnastus. Sellest võib järeldada, et tulebki nii teha, kaugemale ei saagi. vajadusel täpsustatakse. Ettepanek: lisada teksti täpsustavalt, vähemalt 4m kaugusele. Pärnu Linnavalitsus arvesta osaliselt ettepanekuga. 202. P 5.2.1: öeldud, et juhtotstarvet toetava otstarbe kavandamine hoonestuse netopinnast Täname ettepaneku eest. Täpsustame, et kui lubatakse kuni 30% ulatuses lubatud ilma detailplaneeringut koostamata. Seega selle suurendamine suuremat osakaalu, siis üldjuhul nähakse vajadused ja peaks kaasa tooma detailplaneeringu koostamise. Ent erandina on võimalik suurem võimalikud lahendused ette detailplaneeringuga. Kohaliku osakaal kohaliku omavalitsuse kaalutlusotsusel. Kui erandkorras lubatakse suuremat omavalisuse hinnangul on 150 m2 krundi pinda otsakaalu, kas see tähendab, et saab siis ilma planeeringuta või see on elduseks DP põhimagistraalide piisav, et tagada tihedam asustus ning leida koostamiseks? Arvutuse näide: kui kavandatakse 3 korterit, siis krundi suuruseks on võimalikud tagada elamistingimused. vähemalt 450m², millest 30% (135m²) haljastust ja 3 auto parkimiseks ca70m² (koos manööverdusalaga). Kui 4 korterit, siis krundi suurus vähemalt 600m² (enamlevinud ühe Pärnu Linnavalitsus ei arvesta ettepanekuga. pere eramu krunt) seda neljale perele (ca 10 inimest), krundile mahutada 4 autot (80m²), haljastusele ka 30% (180m²). Ettepanek: väikese korterelamu korteri kohta peab olema tagatud ka põhitänava ääres vähemalt 200m² krundi pinda, mis võimaldaks kortermaja elanikule lahedamad elamistingimused olenemata asukohast. 65/115  Pärnu linna üldplaneering 2035+. Planeeringu eelnõule ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõule esitatud arvamused ja kooskõlastused ning omavalitsuse seisukoht NR ESITATUD ARVAMUS SEISUKOHT 203. Ridaelamu koosneb küljetsi kinnisel hoonestusviisil kokku ehitatud ühepereelamutest, Täname ettepaneku eest. Kaalume krundisuuruse määramist. mistõttu käsitlus peaks olema selle põhine. Ettepanek: Boksi kohta krundi pinda vähemalt 300m². See võimaldab avaramad võimalused kavandada igale boksile vajadusel haljastusega eraldatud mugava kasutusega Pärnu Linnavalitsus arvestab ettepanekuga. privaatsemad haljasalad . Seega kuni 6 boksiga ehitise jaoks oleks krundi suurus vähemalt 1800m²ttepanek: Lisada krundi täisehituse osakaal väikese korterelamu krundil kuni 30%, sest 3 korrust (ka katusekorrus on korrus) vastaks ju korruselamu klassifikatsioonile ja ridaelamu (eramute kogum) krundil täisehituseks kuni 35%, mis tagab aedlinnalikus piirkonnas piisava rekreatsiooni ala, laste mänguala omal krundil. 204. Põhimõtteliselt väikeseid korterelamuid mitte kavandada üksikelamute kruntide vahele, Täname ettepaneku eest. Madalamad tüüpi hooned on lubatud sest eluviisid on märgatavalt erinevad, muutub krundi kasutus ja privaatsus, kuna ja eelistatud osavaldades. Keskuslinnas on lubatud kõrvalkrundile on ühe pere asemel võimalik paigutada kuni 6 perekonda (ca 15 inimest). pereelamumaa ja väikeelamumaa juhtudel suurimaks lubatud Ettepanek: koondada korterelamud kompaktse alana kvartalis või eraldi kvartalina mis maapealne korruselisus 2 korrust + katusekorrus või kui oleks tingimuseks nende ehitiste kavandamisel. olemasolev katusekorrus kõrguslikult võimaldab võib Korruselisus kuni 2 korrust+katusekorrus (ehk siis 3 korrust) kehtib nii EP kui EV kohta ning kavandada ka kaks katusekorrust. vajaks siiski täpsustavat lahti kirjutamist. Kolm korrust on juba korruselamu liigitus. Ettepanek: pereelamumaal (EP) üksikelamu puhul on kuni 2 korrust (1 põhikorrus +katusekorrus või kuni 2 põhikorrust olenevalt piirkonnast) korterelamu kuni 2 Pärnu Linnavalitsus ei arvesta ettepanekuga. põhikorrust +katusekorrus. 205. Ühtlasi tuleb juhtida tähelepanu sellele, et seletuskirjas on mõned laused jäänud Täname ettepaneku eest. lõpetamata, sõnad poolikuks, tähed vahelt ära, mõisted segamini. On märgata kiirustamise jälgi. Tekst vajab kindlasti üle kontrollimist, et dokument tuleks keeleliselt Pärnu Linnavalitsus arvestab ettepanekuga. korrektne. 40) Port Artur Grupp 27.05.2024 nr 8-5/10522/2024-114 206. 1. Määratleda Hommiku tn 2 kinnistu A piirkonda; Täname ettepaneku eest. Hommiku tn 2 kinnistu hoone paikneb muinsuskaitse alal, kus tuleb võtta arvesse kehtiva muinsuskaitse ala kaitsekorra tingimusi. Lisaks juhime tähelepanu, et tegemist on muinsuskaitse kaitsekorra alusel B- kaitsekategooria hoonega on kultuuriväärtuslik või silmapaistva mõjuga hoone, mille puhul säilitatakse hoone autentsus eksterjööris. 66/115  Pärnu linna üldplaneering 2035+. Planeeringu eelnõule ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõule esitatud arvamused ja kooskõlastused ning omavalitsuse seisukoht NR ESITATUD ARVAMUS SEISUKOHT 207. 2. Väikseim lubatud haljastuse osakaal krundil 20%, va olukorras kus kehtiva Täname ettepaneku eest. Üldplaneeringu lahendus annab detailplaneeringuga on lubatud ka väiksem haljastuse osakaal (ÜP, ptk 5.4.). Sõltuvalt üldised tingimused, täpsemad võimalikud lahendused parkimisala suurusest tuleb parkimisala eraldada naaberkinnistust haljastusega, va kui selgitatakse täpsema menetlusprotsessi käigus. naaberkinnistu kasutusotstarve on sama (ÜP, ptk 5.4.). Pärnu Linnavalitsus ei arvesta ettepanekuga. 208. 3. Eemaldada ÜP eelnõust piirang, mille kohaselt tuleb vältida suuremate kui 2000 m2 Täname ettepaneku eest. Muudame 2000m2 pealt 3000m2 ning ehitusaluse pindalaga kaubanduskeskuste (va spetsiaalse suunitlusega keskused nagu täpsustame planeeringulahenduse tingimusi. ehituspood, aianduskeskus jne) planeerimist väljapoole kesklinna (ÜP, ptk 9.1.). Pärnu Linnavalitsus osaliselt arvestab ettepanekuga. Pärnu Linnavalitsus ei arvesta ettepanekuga. 209. 4. Eemaldada tingimus, mille kohaselt suuremate, kui 2000 m² kaubakeskuste ja suure Täname ettepaneku eest. Muudame 2000m2 pealt 3000m2 ning külastuskoormusega ettevõtete kavandamisel tuleb kaaluda sotsiaalmajanduslike mõjude täpsustame planeeringulahenduse tingimusi. Asjakohaste hindamise vajalikkust (ÜP, ptk 9.1.). mõjude hindamine vajalikkus on aga asjakohane tegevus, et arvestada kõikide võimalike tingimustega. Pärnu Linnavalitsus osaliselt arvestab ettepanekuga. 41) Rannametsa Kodu OÜ/ Advokaadibüroo Sorainen OÜ 27.05.2024 nr 8-5/10522/2024-115 210. 1. Muuta ÜP-s kinnistute juhtotstarve Rannametsa tee 9 ja Rannametsa tee 9a väike- Täname ettepaneku eest. Muudame Rannametsa tee 9 osas elamu maa-alaks; maakasutuse juhtotstarbe väikeelamumaaks. Rannametsa tee 9 osas oluline säilitada ühiskondliku hoone maa-ala perspektiiv. Pärnu Linnavalitsus arvestame osaliselt ettepanekuga. 211. 2. Kui Pärnu linnavalitsus siiski soovib lasteaeda rajada tuleb ÜP-sse ette näha Täname ettepaneku eest. Tegemist ei ole üldplaneeringu kinnistu Rannametsa tee 9 avalikes huvides omandamise vajadus. täpsusastme ülesandega. 42) Art Lesberg 27.05.2024 nr 8-5/10522/2024-117 67/115  Pärnu linna üldplaneering 2035+. Planeeringu eelnõule ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõule esitatud arvamused ja kooskõlastused ning omavalitsuse seisukoht NR ESITATUD ARVAMUS SEISUKOHT 212. Telefoni teel oli meil sellest juba juttu, aga igaks juhuks saadan veel kirjalikult ka. Täname ettepaneku eest. Täpsustame üldplaneeringu lahendust. Minule kuuluva Ermistu külas asuva Mätta kinnistu nr 2377806 osas on üldplaneeringu eskiisis tekkinud uus kitsendusvöönd (rohevõrgustiku tuumala). See on vastuolus antud Pärnu Linnavalitsus arvestab ettepanekuga. kinnistule kehtestatud detailplaneeringuga ja on konfliktis ka praeguse elamumaa sihtotstarbega kinnistu koosseisu kuuluvatel katastriüksustel: 82602:002:0291 82602:002:0292 82602:002:0293 82602:002:0294 82602:002:0300 82602:002:0301 Sellega ei saa ma nõustuda ja palun maakasutuse õigusi kitsendavat rohevõrgustiku tuumala vastavalt vähendada. 43) Ants Aringo 27.05.2024 nr 8-5/10522/2024-118 213. 1. Paikuse alev Kalda tee 35. Täname ettepaneku eest. Täpsustame üldplaneeringu lahendust. Ütlesite, et Teie ei näe ja ei tea, et Paikuse Kalda tee 35 oleks detailplaneering. Pärnu Linnavalitsus arvestab ettepanekuga. Samas on see linna planeeringute-ja projekteerimistingimuste kaardirakenduses olemas tähise P/105 all. Sellel klõpsates avaneb Toome maaüksusele kehtestatud detailplaneeringu sisu. Toome Kalda tee 11 oli tänase Kalda tee 35 eelnev aadress, mille muutis ära mingil ajal Paikuse vallavalitsus Kalda tee 35-ks. Planeeringu nimetus on: Pärnu maakonnas Paikuse alevikus Toome Katastriüksuse ühe osa ja selle lähiümbruse detailplaneering, planeering on kehtestatud Paikuse Vallavolikogu otsusega nr 17 19.märtsil 2007 a (vt lisa teine). Detailplaneering on kehtiv, on realiseeritud töid ja ma ei soovi seda detailplaneeringut kehtetuks tunnistada, ega selle kehtetuks tunnistamist. 68/115  Pärnu linna üldplaneering 2035+. Planeeringu eelnõule ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõule esitatud arvamused ja kooskõlastused ning omavalitsuse seisukoht NR ESITATUD ARVAMUS SEISUKOHT Seoses üldplaneeringu koondjoonisega on mul taotlus, et kinnistu Kalda tee 35 Tori vallaga piirnev roheala saaks vähemalt Kalda tee 35 piires ära jäetud. Kehtiv detailplaneering ei sisalda sellist roheala. Piisab Kuusekalda kinnistule märgitud rohealas 214. 2. Lennujaama teelt nn Härma-Kilgi ringilt mahasõit Raua tn 15 kinnistule ja Tori vallas OÜ Täname ettepaneku eest. Täpsustame üldplaneeringu Air Livoniale kuuluvatele Tigase, Rootsimetsa ja Toodla kinnistutele. lahendust. Nimetatud mahasõit projekteeriti ja ehitati 2007/2008 a koos lennuvälja teega, tagamaks Pärnu Linnavalitsus arvestab ettepanekuga. juurdepääsu OÜ Air Livonia kuuluvatele Tigase, Rootsimetsa ja Toodla kinnistutele ning Pärnu linnas Raua 15 kinnistule. Mahasõit projekteeriti vastavalt kinnistute omanike Ants Aringo ja Mati Heidmann taotlusele ja kooskõlastusele nii, et mahasõit ulatuks nn pool-poolega eravaldustele (vt lisa esimene). Mahasõit on projekteeritud ja ehitatud vastavuses rasketehnika ohutu liikumisega, mahasõit toimib ja on hulga tootmis-ja ärimaa teenistuses. Seoses üldplaneeringu koondjoonisega on mul: 1. Küsimus. Asukohas, kus asub eelkirjeldatud mahasõit on tegelikult transpordimaa. Koondjooniselt nähtub seal lilla ruuduke ja sellele klõpsates nähtub, et see on tootmismaa. 2.Taotlus. Palun markeerida kirjeldatud mahasõiduala koondjoonisel vastavalt kehtivale maa sihtotstarbele ja tegelikule otstarbele. 44) MTÜ Roheline Pärnumaaja Päästame Eesti Metsad 02.05.2024 nr 8-5/10522/2024-84 , 13.05.2024 nr 8-5/10522/2024-89 ja 27.05.2024 nr 8- 5/10522/2024-119 1. MTÜ Roheline Pärnumaa ja Päästame Eesti Metsad MTÜ (MTÜ-d) toovad välja, et Pärnu üldplaneeringu (ÜP) 2035+ menetluses varasemalt tehtud MTÜ-de ettepanekuid ei ole praeguses ÜP eelnõus arvestatud. Kinnitame kõikide tehtud ettepanekute juurde jäämist ja täiendame ettepanekuid. 69/115  Pärnu linna üldplaneering 2035+. Planeeringu eelnõule ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõule esitatud arvamused ja kooskõlastused ning omavalitsuse seisukoht NR ESITATUD ARVAMUS SEISUKOHT 215. 2. Eelnõus puuduvad mistahes viited MTÜ-de poolt esitatud kohaliku kaitseala Täname ettepaneku eest. Üldplaneeringuga ei tehta moodustamise ettepanekule1, sh puuduvad viited tunnustatud erialaekspertide Lauri Kleini, ettepanekut võtta antud ala kaitse alla. Üldplaneeringu Anneli Palo ja Elle Roosaluste uuringutele ja soovitustele. Jääme seisukoha juurde, et lahendus näeb ette alal Mai arenguala perspektiivi, mille nimetatud kaitseala on vajalik ÜP-sse lisada. Kui MTÜ Roheline Pärnumaa selle kohta küsis, eesmärgiks on aktiivses kasutuses oleva ranna ala lõpetamine rikkus Pärnu Linnavalitsus teabenõudele vastamise nõudeid ega edastanud küsitud teavet ning ülemineku tagamine Rannaniidu looduskaitsealale. seaduses ette nähtud tähtaja jooksul. Arenguala kavandamisel on ajakohane hinnata arengutegevuse mõju ümbritsevale keskkonnale. Arenguala piirile jääb rohevõrgustik tugialad ja koridorid, kaitsealad ning Natura 2000. Pärnu Linnavalitsus annab selgituse üldplaneeringu lahenduse osas ja ei arvesta esitatud ettepanekuga. 216. 3. Rohevõrgustikku puutuvalt jääme kindlaks seisukohale, et tuleb lähtuda ekspertide Täname ettepaneku eest. Täpsustame, et üldplaneeringu Lauri Kleini , Anneli Palo (2 ekspertiisi) ja Elle Roosaluste ekspertiisidest. Juhime Pärnu eelnõu lahendus käsitleb rohevõrgustiku terviklikkuse toimimise Linnavalitsuse tähelepanu sellele, et rohevõrgustiku säilitamine ja toimivuse tagamine on ja säilimise põhimõtteid. Pärnu linna haldusterritooriumil otseselt KOVi ülesanne ehk KOV ei saa jätta rohevõrgustike ekspert Kleini poolt välja moodustab rohelise võrgustiku laiemalt nii looduslikud kui ka toodud probleeme seoses Pärnu linna rohevõrgustiku seisundiga tähelepanuta ja poollooduslikud alad, ökosüsteemiteenused, väärtuslikud arvestamata. Seejuures peab KOV üldplaneeringu tingimustega tagama ka elupaikade, metsaalad ja puhkealad, mis on arvestatud rohelise võrgustiku mitte lihtsalt looduslike alade piisava hulga ja sidususe (RKHKo 28.09.2023, 3-21-979, p koosseisu. Koosseisu kuuluvad ka avalikud halja- ja puhkealad, 23). kalmistud, metsaalad, ökoduktid, haljastatud tänavad, veekogud ehk sinivõrgustik –Pärnu, Reiu, Sauga, Audru ning väiksemad jõed, meri, järved, tiigid,ojad, kraavid, kanalid jms. Sinivõrgustiku ökosüsteemid mitmekesistavad rohevõrgustiku funktsioone ning loovad parema sidususe erinevate alade vahel. Muu otstarbega alade haljastust (eraaiad, ühiskondlike hoonete haljastus, rohekatused jms elustikku ning ökosüsteemi teenuseid toetavad rajatised käsitletakse kohalikku rohevõrgustikku toetavana. Kohaliku rohevõrgustiku eesmärkideks on tagada kohalikele elanikele jätkusuutlik ja tervislik elukeskkond, pakkuda võimalusi puhkamiseks ja 70/115  Pärnu linna üldplaneering 2035+. Planeeringu eelnõule ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõule esitatud arvamused ja kooskõlastused ning omavalitsuse seisukoht NR ESITATUD ARVAMUS SEISUKOHT sportimiseks ning säilitada kohalikud loodus- ja kultuuriväärtused. Hajaasustuses on rohevõrgustiku eesmärkideks peamiselt elurikkuse säilitamine ning liikide ja elupaikade sidusa võrgustiku tagamine. Rohevõrgustikus erinevad piirkonniti ehitus- ja maakasutustingimused. Parema toimimise ja sidususe tagamiseks on vajalik igakordselt hinnata rohelist võrgustiku maakonna tasandilt ja kohalikul tasandilt. Tiheasustusaladel on peamiseks vajaduseks puhkevõimaluste tagamine, kliimamuutuste mõjude leevendamine, müra tõkestamine ning visuaalsete ja mentaalsete mõjude leevendamine. Rohevõrgustik koosneb tugialadest, mis toimivad keskse osana rohevõrgustikus, aidates ühendada erinevaid ökosüsteeme ja bioloogilisi rohekoridore, mis omakorda toetavad tugialasid. Tugialadeks on metsamassiivid, looduslikud märgalad, looduslikud või poollooduslikud põllud, jõed või muud elurikkuse ja ökosüsteemide olulised alad. Need alad aitavad säilitada ja edendada bioloogilist mitmekesisust, võimaldavad liikidel liikuda, toetavad rohevõrgustiku toimimist ning tagavad rohevõrgustiku tõhususe ja jätkusuutlikuse. Rohekoridorid võimaldavad liikuda liikidel ühelt alalt teisele ning aitavad tagada rohevõrgustiku sidususe. Antud hinnang, et keskuslinna rohevõrgustik ei ole sidus on ühest küljest asjakohane, sest üldplaneeringu täpsusastmes ei kuvata sidusustus kõike rohevõrgustiku osadena vaid üksnes rohevõrgustiku- tugialadega ja koridoridena ning puhkeladena. Teisest küljest on käesoleva üldplaneeringu täpsusastme ülesanne selgitada kogu haldusterritooriumi rohevõrgustiku toimimine. Kaalume planeeringulahenduse koostamise käigus rakendusmeetmena suunitluse andmist, et kesklinna või keskuslinna piires koostatakse täiendav teemaplaneering, mis 71/115  Pärnu linna üldplaneering 2035+. Planeeringu eelnõule ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõule esitatud arvamused ja kooskõlastused ning omavalitsuse seisukoht NR ESITATUD ARVAMUS SEISUKOHT käsitleks ka rohevõrgustiku sidusust ning toimimist kesklinnas/keskuslinnas. Pärnu Linnavalitsus annab selgituse üldplaneeringu lahenduse osas ja arvestab osaliselt esitatud ettepanekuga. 217. 2. Eelnõus puuduvad mistahes viited MTÜ-de poolt esitatud kohaliku kaitseala Täname ettepaneku eest. Täpsustame üldplaneeringu moodustamise ettepanekule, sh puuduvad viited tunnustatud erialaekspertide Lauri Kleini, lahendust. Anneli Palo ja Elle Roosaluste uuringutele ja soovitustele. Jääme seisukoha juurde, et nimetatud kaitseala on vajalik ÜP-sse lisada. Kui MTÜ Roheline Pärnumaa selle kohta Pärnu Linnavalitsus arvestab ettepanekuga. küsis, rikkus Pärnu Linnavalitsus teabenõudele vastamise nõudeid ega edastanud küsitud teavet seaduses ette nähtud tähtaja jooksul. 218. 3. Rohevõrgustikku puutuvalt jääme kindlaks seisukohale, et tuleb lähtuda ekspertide Täname ettepaneku eest. Täpsustame üldplaneeringu Lauri Kleini2, Anneli Palo3 (2 ekspertiisi)4 ja Elle Roosaluste ekspertiisidest. Juhime lahendust. Pärnu Linnavalitsuse tähelepanu sellele, et rohevõrgustiku säilitamine ja toimivuse tagamine on otseselt KOVi ülesanne ehk KOV ei saa jätta rohevõrgustike ekspert Kleini Pärnu Linnavalitsus arvestab ettepanekuga. poolt välja toodud probleeme seoses Pärnu linna rohevõrgustiku seisundiga tähelepanuta ja arvestamata. Seejuures peab KOV üldplaneeringu tingimustega tagama ka elupaikade, mitte lihtsalt looduslike alade piisava hulga ja sidususe (RKHKo 28.09.2023, 3-21-979, p 23). Planeerimisseaduse (PlanS) § 75 lg 1 p 10 kohaselt on üldplaneeringu üks ülesannetest rohevõrgustiku toimimist tagavate tingimuste täpsustamine ning sellest tekkivate kitsenduste määramine. Rohevõrgustikuga on vaja hõlmata piisavalt alasid, et võrgustik toimiks ökoloogilise tervikuna. Rohevõrgustik peab teenima nii inimese elukeskkonna kaitsmise kui ka elurikkuse säilitamise eesmärki ja tagama rohevõrgustiku toimimise (RKHKo 28.09.2023, 3-21-979, p-d 11, 19, 20). 219. 4. Oleme teinud linnale korduvalt ettepaneku tellida Pärnu keskuslinna kohta Täname ettepaneku eest. Koostatava üldplaneeringu rohevõrgustiku tervikanalüüs, mille puhul viitame siinkohal Viimsi valla sarnasele koostamisel tuginetakse Pärnu maakonnaplaneeringu uuringule kui näitele - https://www.viimsivald.ee/uudised/valmis-viimsi-mandriosa- rohevõrgustiku suunistele, võetakse arvesse kehtivate rohevorgustiku-toimivuse-uuring. üldplaneeringute lahendusi ning asjakohaseid kitsendusi ning Läbi tuleb viia uus, sisuliselt ajakohastatud Pärnu keskuslinna rohevõrgustiku riiklike kaitsealasid. Pärnu keskuslinna kohta rohevõrgustiku kvalitatiivne uuring ja kehtestada vastav teemaplaneering, mis on ühtlasi üldplaneeringu tervikanalüüsi tellimist kaalutakse täiendava koostamise oluline eeltingimus. Kõige mõjusamaks instrumendiks on omavalitsuse 72/115  Pärnu linna üldplaneering 2035+. Planeeringu eelnõule ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõule esitatud arvamused ja kooskõlastused ning omavalitsuse seisukoht NR ESITATUD ARVAMUS SEISUKOHT üldplaneeringuga määratav rohevõrgustik, mille eesmärgiks on eri tüüpi ökosüsteemide ja rakendusmeetmena. Üldplaneeringu eelnõu lahendust maastike säilimise tagamine, asustuse ja majandustegevuse mõjude tasakaalustamine. täiendatakse selles osas. Praegune Pärnu üldplaneeringu 2025 rohevõrgustiku teemaplaneering on liiga üldine ja ei kehtesta kvalitatiivseid piiranguid lubatud tegevustele. Pärnu Linnavalitsus arvestab osaliselt ettepanekuga. 220. 5. Teeme ettepaneku Mai arenguala A4 väljajätmiseks üldplaneeringust või arenguala A4 Üldplaneeringu lahendus näeb ette alal Mai arenguala kirjelduste ja tingimuste muutmiseks ainult rohealale ja looduspargile vastavaks. Teeme perspektiivi, mille eesmärgiks on aktiivses kasutuses oleva ettepaneku eelnimetatud kohaliku kaitseala moodustamiseks ning Natura hindamise ranna ala lõpetamine ning ülemineku tagamine Rannaniidu läbiviimiseks ÜP 2035+ menetluse käigus. looduskaitsealale. Arenguala kavandamisel on ajakohane Pärnu keskuslinnas Mai kergliiklustee ümbruses paikneva väärtusliku maastiku, hinnata arengutegevuse mõju ümbritsevale keskkonnale. rannikumärgala jm varasemalt linnaehituslikuks arengualaks määramine on olnud ekslik Arenguala piirile jääb rohevõrgustik tugialad ja koridorid, ja tähelepanuta ei saa jätta vastuolu Natura ala (Pärnu rannaniidu LKA) kõrvale kaitsealad ning Natura 2000. planeeritud arenduste suunaga (muuhulgas autoteed, suurhoonestus). Väärtuslikule loodusalale sobimatud plaanid on toodud ÜP seletuskirjas, lisa 1 „Mai arenguala A4 Pärnu Linnavalitsus annab selgituse üldplaneeringu lahenduse kirjeldus ja tingimused“ ja menetluses olevas Kanali tänava pikenduse ja Ranna osas ja ei arvesta esitatud ettepanekuga. puiestee pikenduse äärse rannaala detailplaneeringus, mis on esimene paljudest planeeringutest. Nimetatud detailplaneeringu mõjud Natura alale on hindamata, Kobras AS-i poolt koostatud eelhinnangus toodud Natura hindamisest loobumine ei ole ekspertide arvates põhjendatud. Eksperdid on Natura hindamise vajalikkust rõhutanud (mh ka linnustiku ekspert Mati Kose esitas vastava ettepaneku Kanali tänava pikenduse ja Ranna puiestee pikenduse äärse rannaala detailplaneeringu (DP) menetluse eskiisetapis). Eelnõus oleval A4 arengualal tuleb lõpetada ja likvideerida (teede)ehitusprahi jms jäätmete (sealhulgas asbesti jäägid) ladustamine hotell Strandi ja Mai kergliiklustee vahelisel alal. Väärtuslikuks hinnatud maastiku (rannikumärgala koos rannikulõugastega) pinnase rikkumine ja täitmine on lubamatu, samuti on üleujutusalal vajalik leida üleujutuste mõjude vähendamiseks jätkusuutlikke lahendusi: Pärnu rannikumärgala saab efektiivselt kasutada selle vähendamise ja hävitamise asemel üleujutuste jt kliimamuutuste mõju oluliselt leevendavas uuenduslikus linnaplaneerimises, vt näide Kopenhaagenist punktis 13. 221. 6. Palun järgige teadlane Anneli Palo (TÜ Ökoloogia ja maateaduste instituudi teadur, Täname ettepaneku eest. Koostatava üldplaneeringu geograafia osakond, PhD maastikuökoloogia ja keskkonnakaitse) ekspertiisides toodut. koostamisel tuginetakse Pärnu maakonnaplaneeringu 73/115  Pärnu linna üldplaneering 2035+. Planeeringu eelnõule ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõule esitatud arvamused ja kooskõlastused ning omavalitsuse seisukoht NR ESITATUD ARVAMUS SEISUKOHT Kas ekspertiisid on Teieni jõudnud ja kuidas olete neid arvestanud? rohevõrgustiku suunistele, võetakse arvesse kehtivate üldplaneeringute lahendusi ning asjakohaseid kitsendusi ning Mõned väljavõtted (varasemast ekspertiisist Pärnu linnas Kanali tänava pikenduse ja riiklike kaitsealasid. Pärnu keskuslinna kohta rohevõrgustiku Ranna puiestee pikenduse äärse rannaala detailplaneeringu (DP) menetluses KSH tervikanalüüsi tellimist kaalutakse täiendava algatamata jätmine on esitatud ÜP 2035+ ettepanekuna, vt allmärkus 4 lk1): rakendusmeetmena. Üldplaneeringu eelnõu lahendust täiendatakse selles osas. Pärnu linna ümbritseva maastiku kohta on olemas rohevõrgustike piisavust analüüsiv töö (viide viii), kahjuks ei ulatu uuringupiirkond piisavalt kaugele lõunasse, et kajastada Pärnu Linnavalitsus arvestab osaliselt ettepanekuga. kõnealuse paiga ühendatust muude maastikega. Sarnaselt peaks aga võtmeliikide ja taimkattetüüpide kaupa (mets ja puuderibad-kogumikud, rohumaad, veekogude kaldavööndid) olema planeeritud ka terve Pärnu linn. Praegune Pärnu üldplaneeringu 2025 rohevõrgustiku teemaplaneering (eespool viidatud) on liiga üldine ja ei kehtesta kvalitatiivseid piiranguid lubatud tegevustele. [...] Ettepanek: Kuna tegu on rohevõrgustiku seisukohalt üliolulise alaga, mitte edasi minna detailplaneeringuga enne, kui on läbi viidud uus, sisuliselt ajakohastatud linna rohevõrgustiku kvalitatiivne uuring ja kehtestatud vastav teemaplaneering. [...] Pärnu rannaniidu looduskaitseala, mis kuulub Eesti NATURA 2000 kaitsealade võrgustikku. Eelhinnangus toetutakse kaitseala elustiku ja elupaikade inventuuridele, mis pärinevad aastaist 2013 ja 2015. Rannaniitude ja luitekoosluste elustik reageerib hooldusvõtetele või nende puudumisele, samuti veereostusele juba 3-4 aasta jooksul, seega on andmestik ilmselt vananenud ja tuleks läbi viia uus inventuur, kus hinnatakse ka kaitsealast välja jäävate alade elupaigalist koosseisu ning taastamispotentsiaali (seostub punktiga 1). Osa endisest rannikumärgala kompleksist on jäänud kaitsealast välja ja ulatub detailplaneeringu alale, kuid see on lahutamatult seotud kaitstavate kooslustega ja kuulub rohevõrgustiku koosseisu. Tuleks kaaluda, kas kaitseala praegune piir on otstarbekas, kuna see lõikab läbi olemasoleva märgala ja kaldakoosluste vööndi. Kogu tänaseni säilinud rannikukoosluste kompleks peaks olema looduskaitse all või tuleb mõnel muul moel välistada oluline maakatet muutev tegevus sellel alal. Reljeefikaarti ja aerofotol märgala paiknemist (joonised on olemas eelhinnangu aruandes, täpsemad andmed Maa-ameti geoportaalis) vaadates tundub, et igasugune püsiehitiste ja parklate rajamine praegusest kergliiklusteest mere poole peaks olema välistatud. 74/115  Pärnu linna üldplaneering 2035+. Planeeringu eelnõule ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõule esitatud arvamused ja kooskõlastused ning omavalitsuse seisukoht NR ESITATUD ARVAMUS SEISUKOHT Kas Pärnu keskuslinna rohevõrgustiku (RV) kaasaegne tervikanalüüs on praeguseks olemas ja on olnud aluseks Pärnu keskuslinna RV osa KSH-s koostamisel? Või missugused alusdokumendid on keskuslinna RV osa aluseks? Soovime Pärnu keskuslinna RV tervikanalüüsiga tutvuda. Kui sellist analüüsi veel pole tellitud, teeme ettepaneku see tellida ja peatada ÜP menetlus üliolulise, kuid seni puuduva analüüsi valmimiseni. 222. 7. Palun järgige rohevõrgustike ekspert Lauri Kleini ekspertiisis toodud seisukohti ja Täname ettepaneku eest. Täpsustame üldplaneeringu ettepanekuid. Kas eksperdihinnang on Teieni jõudnud? Palun tooge nimetatud lahendust selliselt, et oleks selge kuidas hinnatakse dokumendiga arvestamine täpsemalt välja. ehitusõiguse andmisele loodusalade osatähtsus. Pärnu Linnavalitsus arvestab ettepanekuga. 223. 8. Rohevõrgustiku aladel (tuumaladel ja rohekoridorides) ning samuti kogu Täname ettepaneku eest. Võtame seisukoha teadmiseks. üldplaneeringu territooriumil 2 km kaugusel elamutest ei ole maavara kaevandamine Siinkohal märgime veel, et karjääride kauguse määramisel lubatud. Olemasolevad karjäärid võivad tegevust jätkata, kuid nende elamutest on oluline lähtuda kehtivatest müra- ja õhuheitmete kaevandamislubade pikendamine või karjääride laiendamine ei ole eelnimetatud aladel normidest ehk elamute juures peab normide täitmine olema lubatud. Olemasolevate karjääride laiendamine, kehtivusaja pikendamine või uute tagatud. Seejuures erinevad karjääriliikide lõikes tekkivad karjääride avamine rohevõrgustiku aladel ega väljaspool rohevõrgustikku kuni 2 km müratasemed ja õhuheitmete hulk. Täpsemad kaugusel elamutest ei ole ühelgi juhul lubatud. Isegi kui aastakümnete järel analüüsid/hinnangud antakse vastavate kaevandamislubade kaevandamistegevuse lõpetamisel täita tekkinud tehisveekogu pinnasega ja luua eeldused menetluse käigus. puittaimede kasvuks, võtab metsa tegelik taastumine omakorda aega vähemalt aastakümneid (vt TlnRnKm 14.07.2021, 3-21-1187, p 14). Seega tähendab Karjääride avamisel ja laiendamisel rohevõrgustikus on oluline rohevõrgustiku aladel maavarade kaevandamine rohevõrgustiku toimimise takistamist hinnata ja seada meetmeid rohevõrgustiku sidususe kokku u poolesaja aasta vältel. tagamiseks. Seejuures toimub vastav hindamine loa menetluse käigus ja leidma peab lahendused, millega ei ületataks ümbritseva keskkonna taluvuspiire. Lisaks moodustavad karjäärides ohutuks kujundatud veekogud osa sinivõrgustikust, mis samuti kuulub rohevõrgustiku elementide hulka. Pärnu Linnavalitsus arvestab ettepanekuga. 224. 9. Rohevõrgustiku alal ei ole uuendusraie (lageraie ja turberaie) lubatud, pidades silmas Täname ettepaneku eest. Võtame arvamuse arvesse. Täpsustame vajadusel üldplaneeringu lahendust. 75/115  Pärnu linna üldplaneering 2035+. Planeeringu eelnõule ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõule esitatud arvamused ja kooskõlastused ning omavalitsuse seisukoht NR ESITATUD ARVAMUS SEISUKOHT rohevõrgustiku osas kehtivat Pärnumaa maakonnaplaneeringu teemaplaneeringut ja võttes arvesse, et uuendusraie näol on tegemist on kõige intensiivsema raieliigiga ning Pärnu Linnavalitsus arvestab ettepanekuga. arvestades, et rohevõrgustiku eesmärk on ökoloogilise sidususe, ökosüsteemide toimimise tagamine, looduskoosluste (sh metsakoosluste) säilitamine ning koosluste areneda lubamine looduslikkuse suunas. Riigikohus on leidnud, et intensiivsed raied kahjustavad rohevõrgustiku toimimist (vt RKHKo 28.09.2023, 3-21-979, p-d 12, 19). Üldplaneering peab vastama õigusaktide nõuetele. Selliseks õigusakti nõudeks on ka keskkonnaseadustiku üldosa seaduse (KeÜS) § 10, mille järgi tuleb keskkonnaohtu vältida. Keskkonnaohtu või olulist keskkonnahäiringut tuleb sama paragrahvi järgi erandina taluda, kui tegevus on vajalik ülekaaluka huvi tõttu, puudub mõistlik alternatiiv ja keskkonnaohu või olulise keskkonnahäiringu vähendamiseks on võetud vajalikud meetmed. Keskkonnaoht on KeÜS § 5 kohaselt olulise keskkonnahäiringu tekkimise piisav tõenäosus. Keskkonnahäiring on sama seaduse § 3 lg 1 esimese lause järgi inimtegevusega kaasnev vahetu või kaudne ebasoodne mõju keskkonnale, sealhulgas keskkonna kaudu toimiv mõju inimese tervisele, heaolule või varale või kultuuripärandile. Rohevõrgustiku säilimise, toimimise, terviklikkuse või sidususe oluline kahjustamine on oluline keskkonnahäiring. Konkreetne oht säärase tagajärje tekkimiseks on keskkonnaoht KeÜS § 10 mõttes. (RKHKo 28.09.2023, 3-21-979, p 22.) Üksnes puhkealadel ja asulate ümber kehtivad raiepiirangud ei saa põhimõtteliselt tagada rohevõrgustiku kõigi elementide toimimist elurikkuse seisukohast. Rohevõrgustiku toimimist mõjutavad ka raied, mitte ainult niisugused tegevused nagu ehitamine ja maa sihtotstarbe muutmine (RKHKo 28.09.2023, 3-21-979, p-d 12, 19). Riigikohus selgitas haldusasjas nr 3-21-979 tehtud 28.09.2023 otsuses üldplaneeringus rohevõrgustiku tingimuste seadmise nõudeid järgnevalt: ,,Kui seda nõuab maakonnaplaneering, peab kohalik omavalitsus üldplaneeringu tingimustega tagama just elupaikade, mitte lihtsalt looduslike alade piisava hulga ja sidususe. Selleks tuleb vaadelda iseäranis lageraiete mõju konkreetsel tugialal esinevatele elupaikadele ja kasvukohtadele. Neid kahjustavate raiete reguleerimisel tuleb ligikaudseltki prognoosida, kas samal tugialal säilib piisavalt ja kestvalt teisi samalaadseid elupaiku, millele elustik saab pärast raiet veel toetuda ja mis tagavad looduse võime taastuda. Rohevõrgustiku planeerimisjuhendis on nt viidatud, et elupaika killustav mõju muutub oluliseks, kui metsaga kaetud ala pindala langeb alla 50%. Sellisel juhul tuleks killustamise vältimiseks 76/115  Pärnu linna üldplaneering 2035+. Planeeringu eelnõule ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõule esitatud arvamused ja kooskõlastused ning omavalitsuse seisukoht NR ESITATUD ARVAMUS SEISUKOHT eelistada suurte, terviklike ja kompaktsete (väikese servaalaga) metsamassiivide säilimist. Oluline on, et säilivad elupaigad ei paikneks üksteisest liiga kaugel ja oleks ühendatud koridoridega ning et nad sisaldaksid esinduslikku osa kõikidest piirkonna looduslikest metsakoosluste tüüpidest ja erinevas vanuselises koosseisus metsa (rohevõrgustiku planeerimise juhend, lk 35–39). Kuna rohevõrgustik on loodud elurikkuse säilitamiseks ja selleks vajalike ökosüsteemide kaitseks, tuleb siin kõrgendatud tähelepanu pöörata looduskaitseseaduse (LKS) § le 512, mis keelab hävitada ja kahjustada nende loomaliikide isendite selgelt märgatavaid paljunemis- või puhkekohti, mida nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ nimetab IV lisa punktis a. Neid nõudeid on nii looduskaitselistest kui metsamajanduslikest huvidest lähtudes kohasem järgida üldplaneeringu menetluses, sh keskkonnamõju strateegilisel hindamisel, kui üksikute metsateatiste registreerimisel. Kui aga niisugustele nõuetele ei ole üldplaneeringus piisavalt tähelepanu pööratud, tuleb neid nõudeid sellegipoolest igakordselt haldusakti menetluses täita.“ ,Rohevõrgustiku toimimist eelkirjeldatud alustel ei taga täiel määral üldised tingimused raietele (metsaseaduse (MS) 4. peatüki 3. jagu, keskkonnaministri 27. detsembri 2006. a määrusena nr 88 kehtestatud metsa majandamise eeskiri), sest need ei lähtu rohevõrgustiku spetsiifilistest vajadustest. Nt MS § 29 lg 9 sätestab küll piirangu, et enne raiesmiku uuenemist ei tohi põhimõtteliselt teha uut lageraiet raiesmikuga piirneval metsaeraldisel, kuid mets loetakse nende sätete kohaldamisel MS § 24 lg 4 ja metsa majandamise eeskirja § 16 lg 1 järgi uuenenuks juba teatud hulga 0,5 kuni 1,0 m kõrguste puude kasvamise hetkest, mitte raiutud metsaga samaväärse elupaiga väljakujunemisest arvates. Uuenenud mets metsaseaduse tähenduses ei saa pikka aega tasakaalustada läheduses kavandatava järgmise raie mõjusid. Rohevõrgustiku aspektist tuleb arvestada varasemaid raieid laiemalt kui ainult piirnevatel aladel, samuti muid tegevusi lisaks raietele, nagu maapinna kuivendamine, ehitustegevus jms. Metsaseaduse ja sellega seonduvate seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskirja järgi hõlmab õigusaktide nõuetele vastavuse kontroll uuendus-, harvendus- ja valikraie korral ka varasemate tegevuste koosmõju hindamist (XI Riigikogu 327 SE, § 27) 225. 11. Säilitada kõik looduslikud metsad (st välistades neis tulu saamise eesmärgil Täname ettepaneku eest. Võtame arvamust arvesse. metsamajandustegevuse), lisaks asulate ümbruse metsad, varasemalt kaitsemetsade Täpsustame üldplaneeringu lahendust. kategooria alla kuulunud metsaalad (kuni 2009. a metsaseadus) ja muud kõrgendatud avaliku huviga piirkonnad (nn KAH-alad). Pärnu Linnavalitsus arvestab ettepanekuga. 77/115  Pärnu linna üldplaneering 2035+. Planeeringu eelnõule ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõule esitatud arvamused ja kooskõlastused ning omavalitsuse seisukoht NR ESITATUD ARVAMUS SEISUKOHT Eriti oluline on säilitada vanad loodusmetsad alates 60 aasta vanustest elurikkuse massilise kao vähendamiseks, vanad loodusmetsad aitavad tagada ökosüsteemiteenuseid, muuhulgas leevendaksid need ka tulevikus terendavaid puhta vee ja toiduga kindlustamise probleeme. Teadlane Aveliina Helm kirjutas8 juba 2019. a: „Kogu meie metsamaa pindalast moodustavad loodusmetsad vaid kaks protsenti. Elupaikade kao ja maastikumuutuste tulemused on näha meie elurikkuses: igal aastal kahaneb Eesti metsade ja põllumajandusmaastike lindude arvukus kokku 57 000 – 111 000 paari võrra. Ka Eestis on väljasuremisohus või juba välja surnud kümneid liike.“ Nn KAH-aladeks on põhjendatud määrata kogu haldusüksuse territooriumi vanad loodusmetsad, kus metsamajandamist ei toimu (vanade loodusmetsade haruldaste ja ülioluliste väärtuste tõttu), elamutega piirnevad puistud, kus vajadusel võib teostada püsimetsanduse raames valikraiet ning hoiduda tuleb teistest raieliikidest ülemäärase kahju tõttu, mida need metsaökosüsteemile tekitavad. Mitte lubada KAH-alade kohta tehtavaid otsuseid mõjutada RMK-l, vaid KOV-il on õigus otsustada. 226. 12. Looduse säilitamine ja taastamine ning loodusest lähtuv ja loodust säilitav Täname ettepaneku eest. Võtame arvamust arvesse. (sellest põhimõttest lähtuv) ehitus- ja planeerimistegevus. Täpsustame üldplaneeringu lahendust. Looduse taastamise suund Euroopa Liidu eeskujul: Pärnu Linnavalitsus arvestab ettepanekuga. Täname https://www.europarl.europa.eu/news/et/press-room/20230707IPR02433/looduse- ettepaneku eest. Võtame arvamust arvesse. Täpsustame taastamise-maarus-parlament-on-valmis-alustama-noukoguga-labiraakimisi Säilitada üldplaneeringu lahendust. Pärnus keskuslinnas ja kogu Pärnu haldusüksuse territooriumil olemasolevad rohealad ja lisada need rohevõrgustiku koosseisu. Planeerimistegevuses, haljasalade hooldusnõuetes Pärnu Linnavalitsus arvestab ettepanekuga. jne on vajalik arvestada olemasoleva elurikkusega seda säilitades ja taastades (väga lihtsad tegevused on https://novaator.err.ee/892500/hoolikalt-niidetud-murukorb-linnas- aitab-kaasa-liikide-kadumisele) ning ökosüsteemiteenuseid väärtustades, https://ec.europa.eu/commission/presscorner/detail/et/IP_22_3746: „Eesmärk on taastada 80% halvas seisundis Euroopa elupaiku ning tuua loodus tagasi kõikidesse ökosüsteemidesse alates metsadest ja põllumajandusmaast kuni mere-, magevee- ja linnaökosüsteemideni. Terved ja vastupidavad ökosüsteemid on meie heaolu ja jõukuse alustala, sest annavad toitu ja puhast vett, aitavad siduda 78/115  Pärnu linna üldplaneering 2035+. Planeeringu eelnõule ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõule esitatud arvamused ja kooskõlastused ning omavalitsuse seisukoht NR ESITATUD ARVAMUS SEISUKOHT süsinikdioksiidi ja pakuvad kaitset loodusõnnetuste, sealhulgas kliimamuutuste põhjustatud katastroofide eest. Euroopa looduse seisund on murettekitavalt halvenemas, kusjuures üle 80% elupaikadest on halvas seisukorras. Kõige rohkem kannatavad märgalad, turbaalad, rohumaad ja luiteelupaigad.“ NB! Kulukast taasatmisest odavam on praegu Pärnus keskuslinnas ja kogu haldusterritoorimil säilinud looduse märkamine ja väärtushnnangute muutmine, seni „tavalisteks“ ja „arendaja kätt vajavateks“ hinnatud loodusalade hoidmine rohealadena, loodusparkidena jne. Linnaplaneerimispõhimõtetes, arendustegevuse asukohtade valikus on vajalikud loodusega arvestavad muutused. Jätkusuutlikuks peetavat rohealade kestlikku kolmandikku pole Pärnu keskuslinnas tänaseks ekspert Lauri Kleini hinnangul saavutatud, kuid see olevat veel suuremate kulutusteta võimalik. Jätkusuutmatu on planeerida vanaviisi autoteid ja uusehitisi rohealadele, looduslikule ranna märgalale ja linna tihendada roheluse ja elukeskkonna kvaliteedi arvelt. Planeerimiseks saab kasutada kunagiste hoonete varemetega jms rikutud loodusega alasid. Pärnu keskuslinnas on plaanis kahjuks parkidesse ehitada (Jakobsoni park, Rannapark). Koidula ja Brackmanni pargi rekonstrueerimisplaani käigus toimus 2024.a kevadel arusaamatul põhjusel mitme täiskasvanud terve puu raie Kuninga tn ääres, samuti raadati suur osa kogu pargi põõsasrindest ilmselt muruga asendmise eesmärgil. Uusi parke pole Pärnusse rajatud. Vanade täiskasvanud puude asendamist uushaljastusega ei saa pidada normaalseks ega piisavaks, väheseid metsiku loodusegaalasid ei ole jätkusuutlik „arendada“, ettevõtluskasu ei saa olla olulisem elukeskkonna kvaliteedist. 227. 13. Kliimamuutuste leevendusmeetmete rakendamine, vt ka eelmine punkt Täname ettepaneku eest. Võtame arvamust arvesse. Linnakujunduses, planeerimistegevuses ei arvestata rohealade ja elurikkuse otsustavat Täpsustame üldplaneeringu lahendust. seost inimeste vaimse ja füüsilise tervisega ega kliimaprobleemide (kuumalained) leevendajatena. Tormide sagenemist ja äärmuslike ilmastikutingimuste intensiivsuse Pärnu Linnavalitsus arvestab ettepanekuga. suurenemist, sellest põhjuststud surmajuhtumeid loodetavasti soovime ära hoida. https://novaator.err.ee/1609032113/mullune-kuum-suvi-noudis-euroopas-ule-60-000- inimelu Kliimamuutustega kohanemise arengukavas aastani 2030 [file:///C:/Users/Kasutaja/Documents/Desktop/Kliimamuutustega%20kohanemise%20are ngukava%20aastani%202030-2.pdf] on selgitatud, et soojussaare efekti mõjusid tuleb linnades leevendama asuda juba praegu. 79/115  Pärnu linna üldplaneering 2035+. Planeeringu eelnõule ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõule esitatud arvamused ja kooskõlastused ning omavalitsuse seisukoht NR ESITATUD ARVAMUS SEISUKOHT Vt kliimamuutusega kohanemise arengukava aastani 2030, lk 13: “Nii otseselt kui kaudselt on kliimamuutustest mõjutatud eelkõige just suuremad linnad Tallinn, Tartu ja Pärnu, kuhu on koondunud suurem osa rahvastikust, majandustegevusest, varast, kapitalist ja kultuuriväärtustest. /.../ Kuumalained on üks peamisi tulevikukliima riske, mis on Eestis viimase kümnendi suvedel juba avaldunud. Selle sajandi keskpaigast alates kasvab nende sagedus oluliselt. Kuumalained võimenduvad linnades soojussaare efektina, mille suhtes on eriti tundlikud kroonilised haiged, väikelapsed ja eakam elanikkond, kelle seas suureneb haigestumise ja suremuse risk. /.../ 2014. aasta juuli kuumalaine uuring tõestas, et soojussaare efekt puudutab kõiki tiheasustusalasid, mitte ainult suuremaid linnu. Kuumalainete negatiivset mõju süvendab praegu Eestis jälgitav ja tulevikus kiirenev rahvastiku vananemine ja linnastumine. Haigestumise ja suremuse vältimiseks tuleb linnades soojussaare efekti mõjusid leevendama asuda juba praegu, piirates planeeringu- ja ehituslahendustega soojuse akumuleerumist ning rakendades linnakeskkonnas jahutavaid mikroklimaatilisi meetmeid, säilitades ja laiendades rohealasid, haljastust ja veekogusid.” Lisaks rohealade osakaalu ja veekogude ja täiskasvanud puude maksimaalsele säilitamisele (planeerimine toimib efektiivselt looduse ja täiskasvanud puudega arvestades (st neid säilitades ja ehitisi puude järgi planeerides, mitte vastupidi) on üleujutuste probleemide lahenduse eeskujuks nutikad lahendused, näiteks: https://novaator.err.ee/1608467894/osoon-looduse-linna-toomine-aitab-ka-aarmuslike- ilmaolude-vastu, väga sobiv näide Pärnu rannikumärgala kasutamiseks üleujutustega arvestavas linnaplaneerimises on Kopenhaagenist: „Selleks, et tulevaste üleujutuste mõju vähendada, on Kopenhaagen töötanud välja terve hulga meetmeid, mille keskmes on kliimakvartalid ja -pargid. Kogu lähenemise põhiline idee on, et suuremate sademete korral ei suuda kanalisatsioonisüsteem vett minema juhtida. Selleks on ehitatud linna mitmeid sadevee reservuaare, mis toimivad n-ö puhkeajal avaliku ruumi osana. "Oma kliimamuutustega kohanemise tegevuskava raames kaardistasime hulga ohtusid ja pidime ühel hetkel endalt küsima, et mis nüüd? Kas hakkame ehitama suuremaid kanalisatsioonitorusid ja suuremaid veehoidlaid, mis saaksid nii suure vee kogusega hakkama? Või äkki saaksime ka muud moodi ja odavamalt? Äkki saaksime vee liikumist kontrollida hoopis maapinnal ja teha seda ka säästlikumalt?," kirjeldas Rasmussen aastate 80/115  Pärnu linna üldplaneering 2035+. Planeeringu eelnõule ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõule esitatud arvamused ja kooskõlastused ning omavalitsuse seisukoht NR ESITATUD ARVAMUS SEISUKOHT taguseid arutelusid. Tulemuseks on tervet linna hõlmav kliimakvartalite võrgustik, mille üks näide ongi ajalooline Enghave park, mis tavaoludes näeb välja nagu tavaline purskkaevude, jalgradade, hokiväljaku ja rulasõidu alaga linnapark. Juhul, kui linna peaks tabama tavatult suured sademed, muutub Enghave park aga suureks veehoidlaks. Suurem osa piirkonna veest liigub seda ümbritseva maastiku reljeefi tõttu parki, mille ala hõlmab endas hulka üksteisest eraldatavaid reservuaare. Pargi üleujutamine toimub kolme etapina ning kui kõik neist korraga käivituma peaksid, täituksid pargi kinnised alad tuhandete kuupmeetrite veega. Rohelised pargid ja üldine rohestamine ongi üks kliimamuutustega kohanemise kesksetest käsitustest. Kopenhaagenis on selle saavutamiseks linnaruumi mõnel pool märkimisväärselt ümber kujundatud. Näiteks oli Sant Kjeldi plats veel mõned aastad tagasi tavaline halli asfaldi väli, mis suuremate vihmadega alati üle ujutas. Praegu aga võib külastaja leida sealt eest täiesti tõetruu märgala, mida läbivad jalgrajad on osa linna kõnniteede võrgustikust. "Enne meid oli siin ainult hall taristu: teed, autod, parklad ja suur ringtee. Polnud ruumi ei puudele, vihmaveele ega ka sotsiaalsele läbikäimisele. Seetõttu tekitasimegi siia palju rohelist ruumi ja lõime tingimused, et vihmaveel oleks võimalus maa sisse imbuda. Kui nüüd vihma sajab, siis ei ujuta see hooneid üle ja saame seda hiljem taimede kastmiseks kasutada. Ja lisaks hoolitsesime selle eest, et need alad oleksid ka osa linna sotsiaalsest elust, kuna linnaruumi kujundamisel on väga oluline, et inimesed saaksid selles ruumis kohtuda ja koos elada, mitte lihtsalt koos eksisteerida," ütles San Kjeldi platsi kujundanud arhitektuuribüroo SLA kommunikatsioonijuht Kristjan Holm Pedersen. Maastikuarhitektide ja botaanikute koostöös valminud märgala taimekooslus on unikaalne, kuna koosneb küll kohalikest liikidest, kuid kõik need on valitud nende vastupidavuse järgi nii, et need peaksid vastu nii kuumalainetele kui ka üleujutustele. Tulemus on tavapärase pargiga võrreldes palju metsikum ja vajab ka vähem hooldamist – muru siin niitma ei pea. Pederseni sõnul on avalikkuse kujutlus linnaruumist aja jooksul oluliselt muutunud – kui veel 100 aastat tagasi mõeldi linnakeskkonnas vaid hoonetest, teedest ja hallist taristust, siis praegu mõeldakse pigem elukeskkonnast, kuhu peavad mahtuma nii inimesed, taimed, loomad ja palju muudki. Üheks suureks edulooks peab Pedersen vestlusi, kus vastaspool ütleb, et ei pea õigeks, et 81/115  Pärnu linna üldplaneering 2035+. Planeeringu eelnõule ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõule esitatud arvamused ja kooskõlastused ning omavalitsuse seisukoht NR ESITATUD ARVAMUS SEISUKOHT sellised loodusalad linnakeskkonda jõudnud on, kuid tunnistab samas, et tahes tahtmata meeldivad need neile siiski.“ 228. 14. Pärnu linnas väärt loodusega (sealhulgas rannikumärgala) ranna-ala kohaliku kaitse Täname ettepaneku eest. Üldplaneeringu lahendus näeb ette alla võtmise ettepaneku elluviimine, rajada nn „Uus rannapark“. alal Mai arenguala perspektiivi, mille eesmärgiks on aktiivses Planeeringumenetluses oleva Mai arenguala A4 hoonestus- ja maanteeede, parklate kasutuses oleva ranna ala lõpetamine ning ülemineku tagamine rajamise plaan on mõistlik ümber pöörata vastavalt kaasaegsele looduskesksele Rannaniidu looduskaitsealale. Arenguala kavandamisel on lähenemisele, et arendada ökosüsteemiteenuste ja liigirikkuse seisukohast ajakohane hinnata arengutegevuse mõju ümbritsevale üliväärtuslikule maastikule puhke- ja virgestusala, mis toimiks üleujutusi ja keskkonnale. Arenguala piirile jääb rohevõrgustik tugialad ja kuumalaineid leevendava rohelise pargialana nagu eeltoodud Kopenhaageni linna koridorid, kaitsealad ning Natura 2000. rajatud märgala. Menetluses oleva Kanali tänava pikenduse ja Ranna puiestee pikenduse äärne Pärnu Linnavalitsus ja ei arvesta esitatud ettepanekuga. rannaala detailplaneering tuleb selleks peatada lõplikult (https://parnu.ee/index.php/linnakodanikule/planeerimine- 229. 15. Pestitsiidide, eriti glüfosaati jt inimeste ja loomade tervisele kahjulikke aineid Täname ettepaneku eest. Võtame arvamust arvesse. sisaldavate taimekaitsevahendite kasutmise lõpetamine Pärnu keskuslinnas jt Täpsustame üldplaneeringu lahendust. asulates. Pestitsiididest Euroopa rohelises kokkuleppes, Pärnu Linnavalitsus arvestab ettepanekuga. https://ec.europa.eu/commission/presscorner/detail/et/IP_22_3746 : „Teadlased ja tavakodanikud on üha enam mures pestitsiidide kasutamise ning nende jääkide ja metaboliitide kuhjumise pärast keskkonnas. Euroopa tuleviku konverentsi lõpparuandes palusid eurooplased otsustavalt tegutseda pestitsiidide kasutamise ja nendega seotud riskide vähendamiseks. Pestitsiidide säästva kasutamise direktiivi alusel kehtivad nõuded on osutunud liiga leebeks ja neid on rakendatud ebaühtlaselt. Samuti ei ole oldud piisavalt edukad integreeritud kahjuritõrje ning muude alternatiivsete lähenemisviiside meetodite kasutamisel. Tundlikel aladel keelatakse igasugune pestitsiidide kasutamine. Pestitsiidide kasutamine on keelatud sellistes kohtades nagu linna haljasalad, sealhulgas avalikud pargid või aiad, mänguväljakud, puhke- või spordiväljakud, avalikud teed ja Natura 2000 kaitsealad ning kõik ökoloogiliselt tundlikud alad, mida tuleb kaitsta tolmeldajate pärast. Uued eeskirjad lõpetavad keemiliste pestitsiidide kasutamise meie lähimas ümbruses, millega iga päev kokku puutume.“ 230. 16. Pärnu keskuslinna liitumine pestitsiididevabade linnade võrgustikuga Täname ettepaneku eest. Tegemist ei ole üldplaneeringu https://www.pesticide-free-towns.info/ täpsusastme ettepanekuga. 82/115  Pärnu linna üldplaneering 2035+. Planeeringu eelnõule ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõule esitatud arvamused ja kooskõlastused ning omavalitsuse seisukoht NR ESITATUD ARVAMUS SEISUKOHT https://www.pesticide-free-towns.info/towns-network Taimekaitsemürkidest loobumine on turistisõbralikule tervist, rohealasid ja parke Pärnu Linnavalitsus ei arvesta ettepanekuga. väärtustavale kuurortlinnale kasulikuks eeliseks ja tulutoovaks reklaamiks. Eestis on Tallinn pestitsiididevaba linn: https://www.tallinn.ee/et/media/428774 45) Muinsuskaitseamet 27.05.2024 nr 8-5/10522-20224-120 Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 40 lg 6 Täname ettepaneku eest. Täpsustame üldplaneeringu kohaselt peab strateegilise hindamise aruanne sisaldama hinnangut eeldatavalt olulise lahendust. vahetu, kaudse, kumulatiivse, sünergilise, lühi- ja pikaajalise, soodsa ja ebasoodsa mõju kohta keskkonnale, /.../ kultuuripärandile ja maastikele, /.../ ning mõju prognoosimise Pärnu Linnavalitsus arvestab ettepanekuga. meetodite kirjeldust. Valla keskkonnamõju strateegilise hindamise aruandes on riiklikku kultuuripärandit käsitletud väga üldsõnaliselt, mistõttu ei ole võimalik KeHJS § 40 lg 6 kohaselt üldplaneeringu lahenduse tegelikku mõju riiklikule kultuuripärandile piisavalt hinnata 231. 1.1) analüüsida üldplaneeringu lahenduse mõju riikliku kultuuripärandi objektidele; Täname ettepaneku eest. Lähtuvalt edasisest üldplaneeringu planeeringulahenduse kujunemisest ja võimalikest maakasutuse muutustest kultuuripärandi objektide juures, täiendatakse ka KSH aruande kultuuripärandile avalduva mõju peatükki. Pärnu Linnavalitsus arvestab ettepanekuga. 232. 1.2) hinnata maa sihtotstarbe muutmise mõju mälestise Asulakoht (reg-nr 11792), Kiviaja Täname ettepaneku eest. Lähtuvalt edasisest üldplaneeringu asulakoht (reg-nr 11721), Audru mõisa park (reg-nr 16604); planeeringulahenduse kujunemisest ja võimalikest maakasutuse muutustest kultuuripärandi objektide juures, täiendatakse ka KSH aruande kultuuripärandile avalduva mõju peatükki. Pärnu Linnavalitsus arvestab ettepanekuga. 233. 1.3) hinnata mõju jalg- ja rattatee kavandamisele mälestisele nt Pootsi mõisa park ja allee Täname ettepaneku eest. Lähtuvalt edasisest üldplaneeringu (reg- planeeringulahenduse kujunemisest ja võimalikest maakasutuse nr 16853), Audru mõisa park (reg-nr 16604) muutustest kultuuripärandi objektide juures, täiendatakse ka KSH aruande kultuuripärandile avalduva mõju peatükki. Pärnu Linnavalitsus arvestab ettepanekuga. 234. 1.4) hinnata mõju arheoloogia pärandile ja arheoloogiatundlikele aladele; Täname ettepaneku eest. Eeldusel, et üldplaneeringu põhilahenduse koostamise ajal valmib Muinsuskaitseametis 83/115  Pärnu linna üldplaneering 2035+. Planeeringu eelnõule ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõule esitatud arvamused ja kooskõlastused ning omavalitsuse seisukoht NR ESITATUD ARVAMUS SEISUKOHT Pärnu linna arheoloogiatundlike alade analüüs ning selle tulemused tehakse üldplaneeringu ja KSH koostajatele kättesaadavaks, saab ka üldplaneeringu ja KSH materjale vastavas osas täiendada. Pärnu Linnavalitsus arvestab osaliselt ettepanekuga. 235. 1.5) soovitame tuua ptk 3.3.2. eraldi välja mitte kaitsealune arheoloogiapärand ja lisada Täname ettepaneku eest. Edasise planeerimise ja mõju järgnev ülevaade: „Tuginedes sellele, et arheoloogide, hobiotsijate ja koduloohuviliste hindamise protsessi käigus kaalutakse nimetatud ettepanekut. inimeste tegevus toob igal aastal juurde uut infot arheoloogiliste paikade kohta, mida ei jõuta kaitse alla võtta, tuleb arheoloogiapärandi hävimise vältimiseks tagada meetmed Pärnu Linnavalitsus arvestab osaliselt ettepanekuga. selle kaitseks. Muinsuskaitseameti poolt tehtava arheoloogia-tundlike alade analüüsi abil on võimalik vähendada arheoloogiapärandi hävimise riski ehitustegevust kavandatavates kohtades, kuid seni avastamata ja prognoosimata muistised võib välja tulla ka väljaspool mälestisi ja arheoloogiatundlikke alasid. Seetõttu tuleb: • KMH kohustusega tegevuste kavandamisel (ka juhul kui KMH nõudest loobutakse) alati eelnevalt Muinsuskaitseametiga kooskõlastada arheoloogilise uuringu läbiviimise vajadus; • prognoositud arheoloogiatundlikel aladel tuleb kohalikul omavalitsusel küsida planeeringu või ehitise kavandamisel Muinsuskaitseameti arvamust arheoloogilise uuringu läbiviimise vajaduse kohta, kui: - algatatakse detailplaneeringut; - ehitiste alla jääva kaevatava ala pindala on enam kui 500 m². 236. Lisaks tuleb nii üldplaneeringus esitatud arheoloogiatundlikel aladel kui ka mujal Täname ettepaneku eest. Edasise planeerimise ja mõju arheoloogiapärandi avastamisel tagada arheoloogiapärandi kaitseks hindamise protsessi käigus arvestatakse nimetatud muinsuskaitseseaduses ette nähtud tegevused. Üldplaneeringu edasisel koostamisel ettepanekut. esitatakse arheoloogiatundlikud alad 2024. aasta seisuga, kuhu planeeringu või ehitise kavandamisel tuleb kohalikul omavalitsusel küsida Muinsuskaitseameti arvamust Pärnu Linnavalitsus arvestab ettepanekuga. arheoloogilise uuringu läbiviimise vajaduse kohta. Kuna nimetatud info on ajas täienev, siis on võimalik, et tulevikus tuleb asjakohane info mõnest muust andmebaasist.” 237. 2.1) korrigeerida koondkaardil näidatud maakasutuse lühendeid, need ei vasta Täname ettepaneku eest. Üldplaneeringu lahendust legendis näidatule, nt kaardil tähistatud S, legendis SE; parandatakse. 84/115  Pärnu linna üldplaneering 2035+. Planeeringu eelnõule ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõule esitatud arvamused ja kooskõlastused ning omavalitsuse seisukoht NR ESITATUD ARVAMUS SEISUKOHT Pärnu Linnavalitsus arvestame ettepanekuga. 238. 2.2) lisada koondkaardi väärtuste ja kitsenduste kaardikihile riikliku kultuurimälestised; Täname ettepaneku eest. Üldplaneeringu lahendust täiendatakse. Pärnu Linnavalitsus arvestame ettepanekuga. 239. 2.3) täpsustada seletuskirja lk 65 Kavandatava uushoonestuse maksimaalsed lubatud Täname ettepaneku eest. Üldplaneeringu lahendust kõrguste tabelis Piirkond C kirjeldust, milline on kaitsevöönd P; parandatakse. Pärnu Linnavalitsus arvestame ettepanekuga. 240. 2.4) korrigeerida seletuskirja lk 62 Arheoloogiamälestise mõiste. Hetkel on see lahti Täname ettepaneku eest. Üldplaneeringu lahendust seletatud, kui mitte riikliku kaitse all olev pärand, kuid see ei vasta tõele. täiendatakse. Arheoloogiamälestised on riikliku kaitse all olevate kultuurimälestiste alaliik; Pärnu Linnavalitsus arvestame ettepanekuga. 241. 2.5) soovitame kaaluda riikliku kultuuripärandi käsitlusse järgneva info lisamist: Täname ettepaneku eest. Edasise planeerimise ja mõju Kultuurirohemälestised näitavad piirkonna ja kultuurmaastiku ajaloolist mitmekesisust, hindamise protsessi käigus kaalutakse nimetatud ettepanekut. seetõttu tuleb edasises tegevuses (detailplaneeringu koostamisel, projekteerimistingimuste andmisel) lähtuda mälestisi säästvast põhimõttest ning Pärnu Linnavalitsus arvestab osaliselt ettepanekuga. arvestada nende kui olulise avaliku huviga. Kinnismälestise kaitseks on kehtestatud kaitsevöönd, mille eesmärk on tagada mälestiste säilimine ajalooliselt väljakujunenud maastikustruktuuris ja mälestist väärivas keskkonnas. Kui õigusaktis ei ole määratud teisiti, siis on mälestise kaitsevöönd 50 m, tihedalt koos asuvatele mälestistele võib olla määratud ühine kaitsevöönd. Kui kinnismälestisele või kaitsevööndisse soovitakse ehitada või rajada teid, liine, trasse vm, tuleb kavandatav tegevus kooskõlastada Muinsuskaitseametiga. Kultuurimälestiste ja nende piiranguvööndite aktuaalne seis kajastub kultuurimälestiste registris (register.muinas.ee) ja tuleb enne iga järgmist etappi (detailplaneeringu algatamine, projekteerimistingimuste andmine, ehitusloa andmine jms) registrist üle kontrollida. 85/115  Pärnu linna üldplaneering 2035+. Planeeringu eelnõule ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõule esitatud arvamused ja kooskõlastused ning omavalitsuse seisukoht NR ESITATUD ARVAMUS SEISUKOHT Lisaks riikliku kaitse all olevatele arheoloogiamälestistele ning teadaolevatele muististele ja leiukohtadele, mida ei ole jõutud kaitse alla võtta, on suur osa arheoloogiapärandist veel avastamata. Muinsuskaitseameti poolt tehtava arheoloogiatundlike alade analüüsi abil on võimalik vähendada arheoloogiapärandi hävimise riski ehitustegevust kavandatavates kohtades, kuid seni avastamata ja prognoosimata muistiseid võib välja tulla ka väljaspool mälestisi ja arheoloogiatundlikke alasid. Selle hävimise vältimiseks tuleb nii riigil kui ka kohalikul omavalitsusel tagada meetmed selle kaitseks (MuKS § 76). Seetõttu tuleb: KMH kohustusega tegevuste kavandamisel kogu valla territooriumil (ka juhul kui KMH nõudest loobutakse) kooskõlastada alati eelnevalt Muinsuskaitseametiga arheoloogilise uuringu läbiviimise vajadus (alus: muinsuskaitseseaduse § 31 lõige 3). Prognoositud arheoloogiatundlikel aladel tuleb kohalikul omavalitsusel küsida planeeringu või ehitise kavandamisel Muinsuskaitseameti arvamust arheoloogilise uuringu läbiviimise vajaduse kohta, kui: - algatatakse detailplaneeringut; - kaevanduse või ehitiste alla jääva kaevatava ala pindala on suurem kui 500 m². Lisaks tuleb nii üldplaneeringus esitatud arheoloogiatundlikel aladel kui ka mujal arheoloogiapärandi avastamisel tagada arheoloogiapärandi kaitseks muinsuskaitseseaduses ette nähtud tegevused. Üldplaneeringu edasisel koostamisel esitatakse arheoloogiatundlikud alad 2021. aasta seisuga, kuhu planeeringu või ehitise kavandamisel tuleb kohalikul omavalitsusel küsida Muinsuskaitseameti arvamust arheoloogilise uuringu läbiviimise vajaduse kohta. Kuna nimetatud info on ajas täienev, siis on võimalik, et tulevikus tuleb asjakohane info mõnest muust andmebaasist; 242. 2.6) soovitame lisada ptk 10.3.1. Kohaliku tasandi kultuuripärand: Riikliku kaitse all mitte Täname ettepaneku eest. Üldplaneeringu lahendust olevate väärtuslike üksikobjektide nimekirja kuuluvate hoonete ja rajatiste lammutamise parandatakse. soovi korral teha koostööd Muinsuskaitseametiga eesmärgiga anda ametile võimalus kaaluda objekti mälestiseks tunnistamise menetluse algatamist. Samuti tuleb kaasata Pärnu Linnavalitsus arvestame ettepanekuga. amet juba mälestiseks tunnistamise ettepaneku saanud objekti lammutamise ja ümberehitamise küsimustesse; 243. 2.7) soovitame täpsustada katusekorruse mõistet nii, et oleks võimalik kavandada ka Täname ettepaneku eest. Üldplaneeringu lahendust lamekatusega lahendusi. Lamekatusega hooned on Pärnule iseloomulikud. täpsustakse. Pärnu Linnavalitsus arvestab ettepanekuga. 86/115  Pärnu linna üldplaneering 2035+. Planeeringu eelnõule ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõule esitatud arvamused ja kooskõlastused ning omavalitsuse seisukoht NR ESITATUD ARVAMUS SEISUKOHT 46) OÜ Linnak 27.05.2024 nr 8-5/10522-202.4-121 244. 1. Üldplaneeringus on palju põhimõtteid ja ettepanekuid. Kuna hiljem võib olla vajadus Täname ettepaneku eest. Kaalume kasutusefektiivsuse neile mõnes dokumendis viidata, oleks parem need punktid nummerdada, et viitamine ja tagamist. viidatava leidmine oleks lihtsam. Pärnu Linnavalitsus arvestame osaliselt ettepanekuga. 245. 2. Kesklinna kohta on koostatavas üldplaneeringus vaid mõned arengupõhimõtted (lk 19). Täname ettepaneku eest. Täpsustame üldplaneeringu Kehtivas üldplaneeringus on kesklinna kohta 4 lehekülge eesmärke, selgitusi, tingimusi ja lahendust. Sealhulgas kaalume üldplaneering koostamise käigus eesmärke. Koostatavasse üldplaneeringusse on järgi jäänud vaid 11 üldist punkti. Tegemist üldplaneeringu rakendusmeetmena ette näha kesklinna arengu on jätkuvalt piirkonna keskusega ehk linna keskuse arendamine on jätkuvalt oluline ka teemaplaneering, et detailsemalt selgitada kesklinna arengu haldusreformi järgselt. Eesti üleriigiline planeering näeb ette, et linnakeskustes tuleks vajadused. Koostatav üldplaneering näeb ette suunised kogu keskenduda kvaliteetse, esteetiliselt ja arhitektuurselt nauditava ning tiheda haldusterritooriumil. teeninduskohtade võrgustikuga avaliku linnaruumi väljakujundamisele (lk 13). Omavalitsuse üldplaneeringult eeldaks märksa konkreetsemat nägemust. Kesklinnas on Pärnu Linnavalitsus arvestab ettepanekuga. jätkuvalt väga palju teemasid ja küsimusi, millele üldplaneering peab andma lahenduse või vähemalt suuna, kuidas lahenduseni jõuda. Oma asukohast tulenevalt on kesklinnal suurepärane potentsiaal. Peamine valdkond, kuidas kohalik omavalitsus saab (kesklinna) arengut mõjutada, on avaliku ruumi kujundamine. 246. 2.1. Mis saab Pikast tänavast? Kas see jääb ka aastani 2035+ 4-realiseks maanteeks? Täname ettepaneku eest. Üldplaneering näeb ette Pikka tänavat jaotusmagistraalina. Täpsema liikluslahendus nähakse ette täpsema menetluse koostamise käigus. Pärnu Linnavalitsus arvestab ettepanekuga. 247. 2.2. Jalakäijate ala. Kas jalakäijate ruumi on plaanis laiendada või mitte? Mina arvan, et Täname ettepaneku eest. Täpsustame üldplaneeringu tuleks laiendada või vähemalt luua vastavalt kujundatud segakasutusega ala (Ringi lahendust. tn). Peaks pingutama vähemalt selle nimel, et Rüütli ja Aida tänava jalakäijate alad saaks omavahel kuidagi seotud Pärnu Linnavalitsus arvestab ettepanekuga. 248. 2.3. Kas Kuninga tänav jääb jätkuvalt autoteeks - teised vanalinna tänavad? Täname ettepaneku eest. Täpsustame üldplaneeringu lahendust. Pärnu Linnavalitsus arvestab ettepanekuga. 249. 2.4. Juurdepääsud kesklinna. Koos uue silla valmimisega paraneb juurdepääs Täname ettepaneku eest. Täpsustame üldplaneeringu kesklinnale, aga kesklinn võiks alati paremini kättesaadav olla. Milliseid eesmärke lahendust. näeb uus üldplaneering ette, et kesklinna kättesaadavust parandada? 87/115  Pärnu linna üldplaneering 2035+. Planeeringu eelnõule ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõule esitatud arvamused ja kooskõlastused ning omavalitsuse seisukoht NR ESITATUD ARVAMUS SEISUKOHT Pärnu Linnavalitsus arvestab ettepanekuga. 250. 2.5. Kesklinnas on väga palju tühja ruumi. Millised piirkonnad tuleks hoonestada? Kas Täname ettepaneku eest. Täpsustame üldplaneeringu Rüütli tänavaruum jääbki Vee ja Akadeemia tänava juures katkestatuks? Ei saa lahendust. nõustuda sellega, et Jakobsoni parki on taas näidatud rohealaks ja seda ei või hoonestada. See on olnud ajalooliselt hoonestatud ala ning tuleb taashoonestada, Pärnu Linnavalitsus arvestab ettepanekuga. et Vanalinna ja Vallikääru vahele tekiks kesklinlik elav linnaruum ning tekiks normaalne side Vallikääru äärde jääva vanalinna osaga. Sama puudutab ka teatri tagust ala. Kehtivas ÜP-s on see sõnastatud nii: hävinud tänavaruumi taastamine Rüütli tänaval Vee ja Akadeemia vahelises lõigus ajaloolises piiris (enne II Maailmasõda) 251. 2.6. Kesklinna tihendamiseks tuleb luua eeldused alakasutatud alade hoonestamiseks Täname ettepaneku eest. Täpsustame üldplaneeringu koos kesklinliku avaliku ruumi loomisega. (jõe äär, Laia ja Pika tn vaheline ala). lahendust. Sealhulgas kaalume üldplaneering koostamise käigus Mõelda läbi mida KOV saab selleks teha – (arhitektuurivõistlus, hoonestuskava, üldplaneeringu rakendusmeetmena ette näha kesklinna arengu detailplaneering, workshop). teemaplaneering, et detailsemalt selgitada kesklinna arengu vajadused. Koostatav üldplaneering näeb ette suunised kogu haldusterritooriumil. Pärnu Linnavalitsus arvestab ettepanekuga. 252. 2.7. Mis saab avatud parkimisest? Kesklinnas on suured avatud parklad, mis tuleks kas Täname ettepaneku eest. Täpsustame üldplaneeringu hoonestada või kujundada pargiks või linnaväljakuks. Kuidas vähendatakse lahendust. kesklinnas autokasutust? Pärnu Linnavalitsus arvestab ettepanekuga. 253. 2.8. Kui kesklinnas (ja mujal) on eesmärk sõidukite kiiruse vähendamine, siis kuidas Täname ettepaneku eest. Täpsemad tänavalahendused nähakse seda tehakse? Parim viis selleks on vastava tänavaruumi välja ehitamine, kus ette detailsema menetluse koostamise käigus, ei ole võimalik autojuhtidel ei olegi soovi/ võimalust kiiremini sõita. koostatava üldplaneeringu täpsusastmes täpsemat lahendust välja töötada. Koostatav üldplaneering annab üldisemad suunised. Pärnu Linnavalitsus arvestab osaliselt ettepanekuga. 254. 2.9. Kuhu planeeritakse kesklinnas rattateed? Koostatava ÜP kaart on selles osas Täname ettepaneku eest. Täpsustame üldplaneeringu segane. On kaks andmekihti – perspektiivne jalg- ja jalgrattatee ning jalg- ja lahendust. Aluseks võetakse Pärnu linna jalgrattastrateegia jalgrattatee. Kas jalg- ja jalgrattatee tähistab olemasolevaid teid? Eurovelo marsruut 2030+ (2024). sõidab läbi erakruntide ja üle majade. 88/115  Pärnu linna üldplaneering 2035+. Planeeringu eelnõule ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõule esitatud arvamused ja kooskõlastused ning omavalitsuse seisukoht NR ESITATUD ARVAMUS SEISUKOHT Pärnu Linnavalitsus arvestab ettepanekuga. 255. 2.10. Millised on haljastuse lahendamise põhimõtted kesklinnas? Täname ettepaneku eest. Haljastuse põhimõtted on välja toodud keskuslinna ehitustingimuste tabelis. Pärnu Linnavalitsus arvestab ettepanekuga. 256. 2.11. Kui nendele küsimustele ei ole võimalik praegu vastata, siis peaks üldplaneering Täname ettepaneku eest. Täpsustame üldplaneeringu vähemalt andma konkreetse sisendi järgmisteks tegevusteks. Mida tehakse lahendust. Sealhulgas kaalume üldplaneering koostamise käigus järgnevalt, et kesklinna arenguprobleemid saaks parimad võimalikud lahendused. üldplaneeringu rakendusmeetmena ette näha kesklinna arengu Selleks, et kesklinnale detailsemalt läheneda, tuleks koostada kas eraldi kesklinna teemaplaneering, et detailsemalt selgitada kesklinna arengu üldplaneering, kujunduskontseptsioon (kehtivas ÜP-s), kesklinna ruumiline visioon vajadused. Koostatav üldplaneering näeb ette suunised kogu vms haldusterritooriumil. Pärnu Linnavalitsus arvestab ettepanekuga. 257. 2.12. Rattastrateegias välja toodud konkreetne ambitsioon 2024 – 28 on hea, aga see Täname ettepaneku eest. Täpsustame üldplaneeringu puudutab sisuliselt vaid ühte kesklinnaga seotud lõigu väljaheitmist lähiaastatel. lahendust. Kuna kesklinna rattateede ehitamine on märksa keerulisem, sest paljudesse kohtadesse on vaja erinevaid lahendusi ja ei pruugi piisata vaid „rattateest“, siis Pärnu Linnavalitsus arvestab ettepanekuga. oleks vaja eraldi kaugemale vaatavat terviklikku strateegiat või arengudokumenti, mis tegeleb kesklinna tänava- ja liiklusruumiga (miks mitte ka hoonestusega) 258. 2.13. Samuti tuleks üldplaneeringus ette näha tänavate kujundamise juhendi koostamine Täname ettepaneku eest. Linnaruumi arengut arvestades on (nt Vilnius), mis annaks tervikliku pildi sellest, millist tänavaruumi Pärnu linn tahab oluline koostada välja tänavaruumi põhipõhimõtted. luua, oleks sisendiks nii hangete koostamisele, kui arendajatele ning üsna lihtsalt Üldplaneering koostamise käigus kaalutakse ettepanekut aru saadav ka linnakodanikule. Võimalikult selged eeldused peaks looma üldplaneeringu rakendusmeetmena koostada tänavaruumi kodutänavate, mängutänavate, segakasutusega tänavate loomiseks. Kesklinna lahenduse juhised. Antud üldplaneeringus täpsemalt ümber eeslinnades ja aedlinnades on selliseid tänavaid küll, mida saab ümber tänavaruumi võimalike lahendusi välja ei töötada. Vajadusel transformeerida. Tegelikult on küsimus laiemalt säästliku liikuvuse korraldamises täiendame planeeirngulahendust. ning selleks vastava alusmaterjali ja ruumi loomises. Lähtuvalt sellest oleks vaja eraldi strateegiat ja dokumenti, mis tegeleks säästva liikuvuse lahendamisega Pärnu Linnavalitsus arvestab osaliselt ettepanekuga. kompleksselt. Koostatav ÜP võiks sellise dokumendi koostamise vajaduse ette näha. 259. 3.Hea on, et üldplaneering seab mitmeid tingimusi, et autostumist piirata ja soodustada Täname ettepaneku eest. Täpsustame üldplaneeringu jalgsi ja jalgrattaga liikumist ning üleüldiselt inimkeskse ja inimmõõtmelise ruumi loomist. lahendust ühtlustades teemade täpsusastet. Samas on üldplaneeringus nii mõnigi regulatsioon seatud just autokasutajate huve silmas 89/115  Pärnu linna üldplaneering 2035+. Planeeringu eelnõule ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõule esitatud arvamused ja kooskõlastused ning omavalitsuse seisukoht NR ESITATUD ARVAMUS SEISUKOHT pidades nagu näiteks sõiduradade laiused (lk 110), ristmike planeerimine lähtuvalt Pärnu Linnavalitsus arvestab ettepanekuga. (autode?) läbilaskvusest, aga rattaradade laiused jm parameetrid on reguleerimata jäetud, kuigi mõlema jaoks on olemas standard ja eeldatavalt koostatakse lähimate aastate jooksul uus. Kui soovitakse üldplaneeringusse kirjutada sõiduradade ja tänavakoridoride miinimumlaiused, siis peaks seda tegema ka rattainfrastruktuuri puhul. Sellisel juhul tuleks lisada ka see, et milline taristu on prioriteet. Kui näiteks standardikohane rattatee ja autotee ei mahu ühte ruumi ära, siis millise liikumisviisi puhul tuleks esimesena valida rahuldav või erandlik lahendus. Kumba siis arvestatakse, kas standardit või üldplaneeringut? 260. 4. Kui üldplaneeringus otsustatakse reguleerida selliseid asju nagu hoonete vaheline kuja 4 Täname ettepaneku eest. Täpsustamevajadusel üldplaneeringu m ja säästlike töövõtete kasutamine (lk 31), siis tuleks täpsemalt reguleerida ka muid asju lahendust. nagu näiteks liikluskorraldust puudutavad lahendused (mugavalt kasutatavad rattahoidjad avalikes kohtades, ümarate (rattasõbralike) äärekivide paigaldamine, normaalsed! Pärnu Linnavalitsus arvestab ettepanekuga. künnised, mille kuju vastab ka soovitud kiiruse piirangule, Hollandi tüüpi ristmike ehitamine, kus ratturid on kaitstud jne). 261. 5. Kesklinna arenguala võiks ulatuda Vingi tänavani või siis määrata A1 ja A2 arengualade Täname ettepaneku eest. Täpsustame üldplaneeringu vahele veel üks arenguala, sest tegemist on suhteliselt segase piirkonnaga ja vajaks koos lahendust. muu kesklinnaga piirneva jõe äärega samuti terviklikku nägemust. Pärnu Linnavalitsus arvestab ettepanekuga. 262. 6. Lk 33 olev punkt näeb ette keskuslinnas, osavaldade tiheasutusaladel ja Täname ettepaneku eest. Täpsustame üldplaneeringu hajaasustusalade kompaktsema asutusega aladel elukeskkonna tihendamine. Samas lk 34 lahendust. nähakse ette, et väikse korterelamu korteri kohta peab olema tagatud põhitänavate ääres kuni 150 m² krundi pinda, jaotustänavate ääres 200 m² krundi pinda. Miks? Vähemalt Pärnu Linnavalitsus arvestab ettepanekuga. Pärnu keskuslinnas peaks olema tihendamine oluline prioriteet, sest linnas on paremad ühendused ja olemasolev taristu (säästlik maakasutus). Palju eesmärgi pärasem oleks seada omavahel suhtesse korterite arv ja haljaspinna (majaelanikele kasutatava õueala) osakaal. Samuti võiks kesklinna läheduses (nt jalgsikäigu kaugusel (ca 1 km) kesklinnast) leevendada parkimisnõudeid. See soodustab taaskord alternatiivide kasutamist. 263. 7. Võiks lubada parkimiskohtade vähendamist (nt ca 1-2 km raadiuses kesklinnast), kui Täname ettepaneku eest. Täpsem parkimiskohtade arv näiteks kavandatakse rohkem parkimiskohti või siis parkimiskohad kastiratastele (cargo selgitatakse täpsema detailplaneeringu koostamise käigus. bikes). Kastirattad on reaalne alternatiiv autole mille najal on „rattariikides“ (Holland jm) Üldplaneering toetab antud ettepanekut. ehitatud üles arvestatav osa teenuseid. Pärnu Linnavalitsus ei arvesta ettepanekuga. 90/115  Pärnu linna üldplaneering 2035+. Planeeringu eelnõule ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõule esitatud arvamused ja kooskõlastused ning omavalitsuse seisukoht NR ESITATUD ARVAMUS SEISUKOHT 264. 8. Jääb arusaamatuks ridaelamute 6 boksi piirang. Näiteks Tartu ümbruses on rohkelt Täname ettepaneku eest. Üldplaneeringuga on väikeelamumaal ridaelamuid, mis mahutavad rohkem kui 6 boksi. Kui on soov, et ei tuleks ühte liiga pikka (EV) lubatud kasutusotstarveteks üksikelamu, kaksikelamu, „vorsti“, siis on selle reguleerimiseks teisi võimalusi. Arusaamatuks jääb ka 6 korteri ridaelamu, väikekorterelamu ja ärikorter. Väikeelamu maa-alaks piirang väikse korterelamu puhul. Pärnus on mitmeid väikseid kortermaju, kus on rohkem määratud piirkonnad peavad eristuma pereelamumaa ja kui 6 korterit (Aia 28 b/c, Aia tn 9/1, Karusselli tn 32 jpt). Milleks seda selliselt üldse korruselamumaa piirkondadest nii arhitektuuriselt kui ka reguleerida on vaja? Kesklinna lähedal võiks lubada tihedamat hoonestust ehk siis ka planeeringuliselt. Väikeelamumaa kasutusotstarbed, annavad väiksemaid kortereid. võimaluse tihendada linnaruumi, kuid peavad säilitama väikeelamumaale iseloomulikud tunnused, sh arvestama täisehitus%, haljastuse, parkimise jt üldplaneeringuga määratud tingimuste ja kitsendustega. Täpsustame ja täiendame eelnõud aga järgmiselt: “ Uue püstitava väike korterelamu või ridaelamu kavandamisel on lubatud maksimaalselt 6 korterit ühes hoonemahus.“ See tähendab, et ühel krundil võib paikneda rohkem kui üks 6 korteriga hoone. Pärnu Linnavalitsus arvestab osaliselt ettepankuga 265. 9. Samuti võiks üldplaneering anda viite ka vähemkasutatud või põnevamate Täname ettepaneku eest. Ettepanek on asjakohe kuid elamutüüpide kavandamise osas (galeriimajad, vaipelamud vms). Anda näiteks mõistete arvestades Pärnu linna haldusterritooriumi suurust, siis all, et näiteks ridamaja alla mahuvad ka sellised elamutüübid. Lisaks tasuks veel mõelda, piirkondi esineb väga mitmesuguseid elamutüüpe. Võimalikud mida teha ada garaažiboksidega, mida on linnas veel nõukaajast omajagu järgi. Kas neid eripärased lahendused on võimalik välja töötada täpsema annaks ümber muuta elamispindadeks? Võib-olla võimaldada nende puhul mingite planeeringu menetluse käigus. erandite tegemist (nt väikesed ’tudengikorterid’ või siis teatud laadi majutus vms.). Pärnu Linnavalitsus ei arvesta ettepanekuga. 266. 10. Miks mitte võimaldada kuskile, kus on piisavalt hea ühistranspordiühendus autovaba Täname ettepaneku eest. Väljatoodud võimalused ja võimalikud või vähese autokasutusega elamupiirkonna planeerimist (arenguala?). Näiteks välja lahendused on võimalik selgitada täpsema planeeringu arendamata suured alad Rõugu, Lille ja Lubja tänava ning Loode-Pärnu tööstuspiirkonna menetluse käigus. Üldplaneeringu täpsusaste jääb siinkohal vahel. Äkki oleks mõistlik mõne arenduse juures nõuda/ soovitada elamumessi üldisemaks. korraldamist, mis aitaks kvaliteetset elukeskkonda turundada? Pärnu Linnavalitsus ei arvesta ettepanekuga. 267. 11. Liiga vähe on tingimusi, mis piiravad valglinnastumist. Valglinnastumine on oluline Täname ettepaneku eest. Üldplaneeringu lahendus ei näe ette tegur, mis suurendab pendelrändajate ehk autokasutajate hulka. Üleriigiline planeering valglinnastumist. Pärnu linna üldplaneeringu koostamisel on näeb ette, et linnade lähiümbruses tasub uuteks ehituspiirkondadeks valida kas sealsed arvestatud ka kehtivate üldplaneeringute lahendusi, mille suuremad asulad oma sotsiaalse taristuga või kohad, kus ühendamine tehnilise taristuga tulemusel on tänaseks kujunenud uushoonestusega alad, kus 91/115  Pärnu linna üldplaneering 2035+. Planeeringu eelnõule ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõule esitatud arvamused ja kooskõlastused ning omavalitsuse seisukoht NR ESITATUD ARVAMUS SEISUKOHT on lihtsam (lk 13). Lähtuvalt sellest oleks mõistlik vaadata üle minimaalsed kruntide tõepoolest on asjakohane tõhustada sotsiaalse taristu arengut. suurused ja seada need suhtesse näiteks ühistranspordipeatuse kaugusest. Tasuks tõsiselt Üldplaneering ei tee ettepanekut uute alade kujunemiseks vaid mõelda sellele, kas oleks kuidagi võimalik siduda omavahel ühistranspordi kavandamine võtab arvesse olemasolevat asustusstruktuuri. seoses (linnaäärsete) elamuarendustega. Ehk siis anda ühistranspordi liinide ääres olevatele arendustele „soodustust“ (nt väiksemad krundid, vähem parkimist), et inimesed Pärnu Linnavalitsus arvestab osaliselt ettepanekuga. kasutaksid ühistransporti ja parandada nõnda ka ühistranspordi tasuvust. 268. Lisan juurde veel ka, et võiksite kaaluda ÜP-le ka ekspertiisi tegemist. Eelmine Täname ettepaneku eest. Vajadusel viime läbi ekspertiisi. üldplaneering olevat 2x planeerijate ühingus ekspertiisil käinud. Pärnu Linnavalitsus arvestab ettepanekuga. 47) Kaitseministeerium 27.05.2024 nr 8-5/10522-202.4-121 269. Kaitseministeerium tutvus Pärnu linna veebilehel avalikul väljapanekul oleva Pärnu linna Täname ettepaneku eest. Üldplaneeringu eelnõud üldplaneeringu 2035+ ja keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) aruande eelnõuga. parandatakse, muutes käesolev ala arengualaks. Arengualal Arvestades, et Pärnu linna haldusterritooriumil asuvad mõned riigikaitselised ehitised eristuvad ruumiliselt ja funktsionaalselt ümbritsevast ning nende piiranguvööndid, küsis Kaitseministeerium oma seisukoha kujundamiseks ka keskkonnast ning mille puhul on võimalikud mitmesugused Kaitseväe ja Kaitseliidu arvamust. linnaehituslikud ja funktsionaalsed lahendused. Lähtuvalt Kaitseliidult laekunud sisendi alusel juhime tähelepanu, et Pärnu Linnavolikogu arenguvõimaluste paljususest ei ole peetud otstarbekaks 15.12.2022 otsusega nr 83 on algatatud Pärnu linnas Saugamõisa detailplaneeringu määrata üldplaneeringuga konkreetset juhtfunktsiooni, vaid koostamine. Detailplaneeringu algatamise ettepaneku tegid Pärnu Linnavalitus ja erinevate võimalike juhtfunktsioonide raames on antud Kaitseliidu Pärnumaa malev koostöös. Detailplaneeringu eesmärgiks on planeeringuala tingimused aladele ruumilise ja funktsionaalse lahenduse maakasutuse juhtotstarbe muutmine riigikaitsemaaks ning tulevikus selle kavandamiseks senise funktsiooni muutumisel. kasutusele võtmine riigikaitselistel eesmärkidel. Detailplaneeringu koostamise Arengualade määramise eesmärk on leida piirkondadele uued ülesanneteks on vajadusel ala ümberkruntimine, kruntidele sobivaima ehitusõiguse terviklikud linnaruumilised lahendused ja tagada alade välja selgitamine, arhitektuursete ja linnaehituslike tingimuste ning haljastus-, liiklus- ja laiapõhjaline ja tasakaalustatud arendus. parkimislahenduse määramine, vajadusel Antud alale määratakse kaks arenguvisiooni, üheks kommunikatsioonide ning servituudialade kavandamine. Asjaolud ja põhjendused on arenguvisiooniks ühiskondlike hoonestusega maa-ala ja esitatud detailplaneeringu algatamise otsuses. Kaitseliidul on jätkuvalt huvi algatatud puhketegevus ning teiseks arenguvisiooniks on on riigikaitselise detailplaneeringu koostamiseks ja algatamise otsuses nimetatud eesmärgi ja ülesannete maa-ala areng ning kasutus. täitmiseks. Pärnu Linnavalitsus arvestab ettepanekuga. Avalikul väljapanekul olevas üldplaneeringu eelnõus algatatud detailplaneeringu eesmärk praegu ei kajastu. Üldplaneeringu eelnõus on samale alale kavandatud ühiskondliku hoone maa (ÜH) ning puhke ja haljasala maa (PH) juhtotstarbed. Palume 92/115  Pärnu linna üldplaneering 2035+. Planeeringu eelnõule ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõule esitatud arvamused ja kooskõlastused ning omavalitsuse seisukoht NR ESITATUD ARVAMUS SEISUKOHT võimalusel arvestada algatatud detailplaneeringu eesmärki juba üldplaneeringu koostamisel ning kavandada üldplaneeringus sellele alale riigikaitsemaa juhtotstarve, et vältida ühel ajal koostatavates planeeringutes (üldplaneering ja detailplaneering) samale alale erineva juhtotstarbe planeerimist. Ühtlasi kinnitame, et Kaitseministeerium toetab detailplaneeringu algatamise korralduses märgitud eesmärki ning peab samuti vajalikuks võtta detailplaneeringu ala katastriüksused 62502:078:0015, 62502:078:0011, 62502:078:0013, 62502:078:0007, 62502:078:0006 tulevikus kasutusele riigikaitselisel otstarbel. Lisaks palume üldplaneeringu koostamisel arvestada, et Vabariigi Valitsus algatas 15.02.2024 korraldusega nr 40 kaitsetööstuspargi riigi eriplaneeringu (REP) ja keskkonnamõju strateegilise hindamise. Planeeringuala hõlmab maa-alasid kolme kohaliku omavalitsuse üksuse territooriumil neljas planeeringualas: Ida-Viru maakonnas Lüganuse vallas, Lääne maakonnas Lääne- Nigula vallas ning Pärnu maakonnas Pärnu linnas. REP algatamise otsus, planeeringuala asukohad ning muu aktuaalne teave REP koostamise menetluse kohta on kättesaadav siin: https://www.kaitseministeerium.ee/et/planeeringud/kaitsetoostuspark. Täname, et arvestate üldplaneeringu koostamisel riigikaitseliste huvide ja vajadustega. 48) Gren 27.05.2024 nr 8-5/10522-2024-121 270. Aastal 2021 saatsime oma sisendi Pärnu linna üldplaneering 2035+ jaoks. Täname ettepaneku eest. Täpsustame üldplaneeringu lahendust. Tänasel hetkel on planeering jõudnud avaliku väljapaneku faasi. Graafiline osa on selles kirjeldatud meie toonase nägemuse järgi. Pärnu Linnavalitsus arvestab ettepanekuga. Samas kas seletuskirjas on võimalik rohkem välja tuua seda sisendit, mille kunagi saatsime? Lisan siia liitesse meie kirjelduse. Võimalusel soovime seda koostöös linnaga arutada. 49) Regionaal- ja põllumajandusministeerium 07.06.2024 nr 8-5/10522-2021-125 271. 1. Üldplaneeringu seletuskirja peatükis „Ruumiline areng“ on toodud, et üldplaneering Täname ettepaneku eest. Täpsustame üldplaneeringu koosneb seletuskirjast, andmekihtidest ja lisadest. Riigihalduse ministri 17.10.2019 lahendust. määruse nr 50 „Planeeringu vormistamisele ja ülesehitamisele esitatavad 93/115  Pärnu linna üldplaneering 2035+. Planeeringu eelnõule ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõule esitatud arvamused ja kooskõlastused ning omavalitsuse seisukoht NR ESITATUD ARVAMUS SEISUKOHT nõuded“ (edaspidi vormistamise määrus) koosneb planeering seletuskirjast ning Pärnu Linnavalitsus arvestab ettepanekuga. joonistest, mis koosnevad esitluskujudest ja digitaalsetest kihtidest. Hetkel puuduvad joonised, millel planeeringulahendused oleks esitluskujule viidud. Kaardiandmetega on võimalik tutvuda läbi koondkaardi rakenduse. Mõistame, et planeeringu eelnõu ei ole veel päris terviklik materjal. Juhime siiski tähelepanu, et seadusest tulenevalt on planeeringu jooniste koostamine kohustuslik. Kaardikihtidest jooniste esitluskujude vormistamine on vajalik, sest see võimaldab esitada lahendusega seonduvat muud vajalikku informatsiooni terviklikult ning eristada planeeringulahenduse muudest alusandmetest selgelt ja tagab seeläbi lahendusest parema arusaamise. Palume planeeringu koostamisel lähtuda PlanS § 3lõikest 2 ning vormistamise määruses toodud nõuetest. 272. 2.Vormistamise määruse §-s 4 on toodud nõuded planeeringu jooniste esitluskujule,mille Täname ettepaneku eest. Täpsustame üldplaneeringu kohaselt märgitakse ja eristatakse planeeringulahenduse ja alusandmeteleppemärgid. lahendust. Üldplaneeringu koondkaardi rakenduses ei ole võimalik eristadaplaneeringulahendust alusandmetest. Vaid osade andmekihtide juures on kuvatud, ettegemist on infokihiga. Pärnu Linnavalitsus arvestab ettepanekuga. Samas esineb üldplaneeringu lahendusi, mis rakendusealusel oleks justkui alusandmed (näiteks korduvalt üleujutatav ala). Palumevastavalt määrusele eristada planeeringulahendus alusandmetest. 273. 3.Vormistamise määruse § 2 lõike 2 kohaselt peab planeering olema selge ja Täname ettepaneku eest. Täpsustame üldplaneeringu üheseltmõistetav ning planeeringu seletuskiri ja joonised peavad olema lahendust. omavahelkooskõlas Seletuskirjas toodud lahenduste ja koondkaardi vaheline side vajabparandamist. Näiteks koondkaardil on toodud kiht nimega „Krundi miinimumsuurus Pärnu Linnavalitsus arvestab ettepanekuga. osavaldade elamumaadel“, kuid seletuskirjas on viidatud kihile „Krundiminimaalsuurused“. Peatükis 16 „Veekogud ja kallas“ on toodud, etüldplaneeringuga paadisillale kavandatud alal on lubatud hoida veesõidukeid.Koondkaardil paadisildu näidatud pole, on sildumisalad. Peatükis 16 „Veekogud jakallas“ on selgitatud, et üldplaneeringu ülesannetest tulenevalt kavandataksekallasrajale mitmeid avalikult kasutatavaid juurdepääse. Koonkaardi „veekogud jakallas“ ega ka „liikuvus ja transport“ andmekihtidest juurdepääse kallasrajale eileia. Seletuskirja kohaselt on justkui välja selgitatud tuulikute püstitamises sobivadalad, samas kaardirakendusest selliseid alasid ei leia. Seletuskirjas on osade teemadepuhul toodud viide kaardirakendusele, osade teemade puhul mitte. Eelpooltoodusttulenevalt palume täiendada üldplaneeringut ning siduda joonised ning seletuskiriüheselt 94/115  Pärnu linna üldplaneering 2035+. Planeeringu eelnõule ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõule esitatud arvamused ja kooskõlastused ning omavalitsuse seisukoht NR ESITATUD ARVAMUS SEISUKOHT mõistetavaks tervikuks. Kui midagi on määratud joonisel, tuua seeseletuskirjas selgelt välja ning kasutada samu mõisteid. 274. 4. Koondkaardil on kajastatud kaardikiht „Üldplaneering 2035+ ala“, mis ei järgimerega Täname ettepaneku eest. Täpsustame üldplaneeringu piirnevas osas KOV piiri ning ulatub laialt merealale. Üldplaneeringukoostamine on lahendust. algatatud Pärnu linna haldusterritooriumi kohta. Vormistamisemääruse kohaselt tuleb planeeringu ruumiandmed vormistada topoloogiliseltkorrektselt. Palume planeeringuala Pärnu Linnavalitsus arvestab ettepanekuga. piir vormistada korrektselt. 275. 5. Vormistamise määruse § 3 lõike 3 kohaselt märgitakse seletuskirjas planeeringualaja Täname ettepaneku eest. Täpsustame üldplaneeringu selle mõjuala analüüsil põhinevad järeldused ja lõike 5 kohaseltplaneeringulahenduse lahendust. kirjeldus ruumilise arengu eesmärkide saavutamiseks,sealhulgas vastavus liigilt üldisemale planeeringule ning lõike 6 kohaseltplaneeringulahenduse kaalutlused ja põhjendused. Pärnu Linnavalitsus arvestab ettepanekuga. Seletuskirjas puuduvad nimetatud kirjeldused, kaalutlused, mistõttu tuleb seletuskirja täiendada. Palumerohkem tähelepanu pöörata ka planeeringu lahenduse (üldplaneeringuga määratudalad ja tingimused) ja taustainformatsiooni (juba muudest õigusaktidest võiplaneeringutest tulenevad alad) eristamisele, kuna palju on muudest õigusaktidesttulenevat kajastatud planeeringulahendusena (põhimõtete ja tingimustena). 276. 6. Vormistamise määruse § 3 lõike 1 punkt 9 kohaselt märgitakse seletuskirjassisukord, Täname ettepaneku eest. Täpsustame üldplaneeringu sealhulgas jooniste ja lisade nimekiri. Kui planeerimismenetluses viiakseläbi KSH, siis PlanS lahendust. § 3 lõike 4 kohaselt on KSH aruanne planeeringu juurde kuuluvlisa. Palume KSH aruanne lisada edaspidi planeeringu seletuskirja lisaks. Samutituua planeeringu lisadena välja ka Pärnu Linnavalitsus arvestab ettepanekuga. olulisemad alusuuringud, kui neis sisalduvadplaneeringulahenduse aluseks olevad põhjendused. Sisukord vajab uuendamist,puudu on näiteks peatükk 29.2 „Tuuleenergia“. 277. 7. Üldplaneeringu lisamaterjalides on toodud arengualade kirjeldused ja tingimused Täname ettepaneku eest. Arvestame suunisega, üldplaneeringu (Lisa 1) ning miljööväärtuslike alade kirjeldused ja tingimised (Lisa 2). PlanS § 3 koostamisel peame oluliseks ka dokumendi materjalide lõike 2 kohaselt koosneb planeering seletuskirjast ja joonistest ning PlanS § 3 lõike kasutajasõbralikust. 4 alusel kuuluvad selle juurde lisad. Planeeringulahenduste andmine ja tingimuste määramine on planeeringu ülesanne, planeeringu lisades esitatakse planeeringuga Pärnu Linnavalitsus arvestab ettepanekuga. seotud ja säilitamist vajav teave. Seletuskirjas peatükis „Ruumiline areng“ on (15) toodud, et üldplaneering koosneb seletuskirjast, andmekihtidest ja lisadest, mis on kehtestatava planeeringu kui haldusakti osad. Soovitame kõik planeeringuga kehtestatavad tingimused määrata seletuskirja ja jooniste koosseisus. Erandina võib tingimusi kajastada ka lisades, kuid siis tuleks seletuskirjas selgelt väljendad amillised lisad 95/115  Pärnu linna üldplaneering 2035+. Planeeringu eelnõule ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõule esitatud arvamused ja kooskõlastused ning omavalitsuse seisukoht NR ESITATUD ARVAMUS SEISUKOHT on planeeringus kehtestatavad ja millised kuuluvad planeeringu juurde(KSH, uuringud jms materjal). 278. 8. Vormistamise määruse § 3 lõike 2 kohaselt lisatakse planeeringu seletuskirja Täname ettepaneku eest. Täpsustame ja parandame planeeringu elluviimisega kaasnevate asjakohaste majanduslike, kultuuriliste, üldplaneeringu lahendust. sotsiaalsete ja looduskeskkonnale avalduvate mõjude hindamise, sealhulgas keskkonnamõju strateegilise hindamise tulemuste arvesse võtmise kirjeldus ning Pärnu Linnavalitsus arvestab ettepanekuga. vajadusel seiremeetmed. Hetkel seletuskirjas vastavat teemat ei ole käsitletud. PlanS § 86 lõike 1 kohaselt võetakse planeering vastu peale KSH aruande tulemuste lisamist üldplaneeringusse. Selguse huvides soovitame mõjude hindamist käsitleda planeeringus terviklikult ja juba kooskõlastamise ja arvamuse küsimise etapis KSH tulemused planeeringusse lisada. Juhime tähelepanu, et seletuskirjas lk 7 on kirjutatud keskkonnastrateegiline hindamine, mitte keskkonnamõjude strateegiline hindamine. Palume mõiste parandada 279. 9. Seletuskirjas on toodud peatükkidele ja andmekihtidele lingid, kuid kohati need ei Täname ettepaneku eest. Täpsustame ja parandame avane. Kui seletuskirjas link avaneb, siis ei ole võimalik enam esialgsesse peatükki üldplaneeringu lahendust. tagasi tulla. Kasutusmugavuse tõstmiseks võiks link avaneda uues aknas. Pärnu Linnavalitsus arvestab ettepanekuga. 280. 10. Osavaldasid ei ole käsitletud võrdselt. Kui Audru, Paikuse ja keskuslinna puhul on Täname ettepaneku eest. Täpsustame üldplaneeringu toodud valdavad elamutüübid, siis Tõstamaa puhul hajusa asustuse või üksikelamute lahendust vastavalt vajadusel, iga piirkond esindab erinevaid kohta kirjeldused puuduvad. Kui Paikuse osavallas on külade puhul olulised ruumisli arenguid. arengusuunad välja toodud (näiteks asularuumi kvaliteedi tõstmiseks on vajalik siduda Ülevälja elamukvartal kergliiklusteevõrgustiku abil külakeskusega ja Pärnu Linnavalitsus arvestab osaliselt ettepanekuga. Seljametsa järve piirkonnaga. Ruumiplaneerimisel on vajalik tuua esile alevi keskus, siduda olemasolev ja arendatav keskkond jõeäärsete aladega – avada vaated, muuta jõeäärsed alad ligipääsetavamaks ning toetada keskkonna kasutamist erinevate liikumisviisidega. Paikuse alevi ruumikvaliteedi tõstmiseks on vajalik suunata suuremad tootmisettevõtted Paikuse alevi tootmiseks ettenähtud aladele, et säiliks Paikusele omane terviklik miljöölik elukeskkond), siis Tõstamaa osavalla külade puhul seda ühegi küla ja ka Tõstamaa aleviku puhul tehtud ei ole. PlanS kohaselt on üldplaneeringu eesmärk kogu linna territooriumi ruumilise arengu põhimõtete ja suundumuste määratlemine. Palume Tõstamaa külade omapärasid ja arengusuundi oluliselt täiendada. 96/115  Pärnu linna üldplaneering 2035+. Planeeringu eelnõule ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõule esitatud arvamused ja kooskõlastused ning omavalitsuse seisukoht NR ESITATUD ARVAMUS SEISUKOHT 281. 11. Üheselt mõistetavuse ja selguse huvides palume pöörata tähelepanu kasutatud Täname ettepaneku eest. Täpsustame üldplaneeringu mõistete ühtlustamisele ja anda mõistete selgitused. Seletuskirjas kasutatakse palju lahendust. mõistet kompaktse hoonestusega ala ja kompaktselt asustatud ala, mõisteid mõistete peatükis antud pole. Mõistete peatükis on lahti seletatud kompaktne keskkond, mida Pärnu Linnavalitsus arvestab ettepanekuga. aga seletuskirjas kordagi kasutatud ei ole. Peatükis 15.1. „Rohevõrgustik“ on toodud, et kompaktse hoonestusega ala on enam kui kahest majapidamisest koosnev ala. Selgusetuks jääb, kas ka üldplaneeringu teistes seletuskirja peatükkides mõeldakse kompaktse hoonestusega aladena kahest majapidamisest koosnevaid alasid. Kuna õigusaktides pole sätestatud, mida tähendab kompaktse hoonestusega ala, kompaktselt asustatud ala, siis palume seletuskirja lisada vastavad selgitused. Kasutatakse mõistet nii rohevõrgustiku tuumala, kui rohevõrgustiku tugiala (mõistetes on toodud tugiala). Kasutatud erinevaid mõisteid, nagu roheline ala, rohelus, roheala, loodusala, loodusmaastik, mille mõisted planeeringu kontekstis ei ole selged. Miljööväärtuslik ala – miljööala, väärtusliku maastiku avamaastik, asustusala. Palume ülesloetletud sõnade kasutused üle vaadata ning vajadusel parandada, et seletuskiri oleks üheselt selge. 282. 12.Seletuskirja lk 12 on toodud tootmisalade arendamise põhimõtted, samaskäsitletakse Täname ettepaneku eest. Täpsustame üldplaneeringu seal ka loodus- seiklus- ja puhketegevusega seotud ettevõtlust ja väikeettevõtlust, lahendust. kohalikku eripära rõhutavaid arendusprojekte. Selguse huvidesoleks kohasem nimetada valdkond laiemalt – ettevõtluse arendamise põhimõtted vms Pärnu Linnavalitsus arvestab ettepanekuga. 283. 13. Seletuskirja lk 27 on toodud lause, et määratud maakasutuse juhtotstarve ei pea Täname ettepaneku eest. Täpsustame üldplaneeringu olema monofunktsionaalne, mis tekitab segadust. Juhtotstarve määratakseg lahendust. iüldplaneeringuga, st miks kirjeldada seda, mis üldplaneeringuga juba on määratud,ei pea olema? Juba PlanS kohasest juhtotstarbe mõistest tulenevalt ei ole tegemist Pärnu Linnavalitsus arvestab ettepanekuga. monofunktsionaalse alaga. Palume lauset täpsustada ja kirjeldada planeeringulahendust. 284. 14. Jääb arusaamatuks, kas hajaasustuses on maakasutuse juhtotstarve määratud või Täname ettepaneku eest. Täpsustame üldplaneeringu mitte. Peatüki 4.1 kohaselt on juhtotstarve määratud tiheasustusaladel ja lahendust. hajaasustusalade kompaktselt asustatud aladel. Koondkaardi kohaselt asub väljaspool eelmainitud alasid veel üksikuid väiksemaid juhtotstarbega alasid. Samaspeatükis 5.22 Pärnu Linnavalitsus arvestab ettepanekuga. „Hajaasustuse ehitustingimused“ on hajaasustuses juhtotstarbeks määratud maatulundusmaa ning lisaks määratud ka juhtotstarvet toetav otstarve.Palume selgemalt väljendada, kuidas on juhtotstarbed hajaasustuses määratud. 97/115  Pärnu linna üldplaneering 2035+. Planeeringu eelnõule ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõule esitatud arvamused ja kooskõlastused ning omavalitsuse seisukoht NR ESITATUD ARVAMUS SEISUKOHT 285. 15. Seletuskirja peatüki 5.21 Riigikaitse maa-ala ja ehitustingimused on toodud, et Täname ettepaneku eest. Täpsustame üldplaneeringu eesmärk on riigi- ja sisekaitselise otstarbega hoonete ja rajatiste maa-aladesäilitamine, lahendust. arendamine ja koondamine Riia mnt ja A.H.Tammsaare pst ristmikule,Pikk tn 20 ja Raba tn 1a kinnistutele. Lisaks on riigikaitselise juhtotstarbega hoonedning rajatised lubatud Pärnu Linnavalitsus arvestab ettepanekuga. kavandada segahoonestuse ja üldkasutatavate ehitiste maa-alajuhtotstarbega piirkondadesse detailplaneeringu alusel. Pärnu maakonnaplaneeringu kohaselt on riigikaitselased ehitised kavandatud ka Lemmetsa külla. Ei nähtu, et üldplaneeringus oleks maakonnaplaneeringuga arvestatud. 286. 16. Peatüki 5.22. kohaselt on hajaasustuses lubatud kasutusotstarbed Täname ettepaneku eest. Täpsustame üldplaneeringu maatulundusmaa,elamumaa, põllumajandusmaa ja juhtotstarvet toetava otstarbena on lahendust. määratudväikeettevõtluse maa ning puhke-spordi-, kogunemis- ja kultuurirajatise maa. Eiselgu, kuidas on üldplaneeringuga kavandatud hajaasustuses muude Pärnu Linnavalitsus arvestab ettepanekuga. vajalikefunktsioonide areng nagu tootmine (sh päikesepark, tuulepark), kaubandus, haridus,sotsiaalasutused, riigikaitse jms valdkonnad. Kas üldplaneering ei näe sellisteksarenguteks hajaasustuses vajadust ning võimalust? Kuidas maakasutuse tingimusteseadmisel on arvestatud seletuskirja peatükis 9 „Sotsiaalsed teenused“ arendamisevõimalustega. Peatüki tervishoidu puudutavas osas on sõnastuse viga ja eeldatavastiei ole linna eesmärk elanike heaolutunnet ennetada, st ära hoida (lk 59). Palumelahendust täpsustada. 287. 17. Seletuskirja peatükis 9.1. on toodud, et suuremate, kui 2000 m² kaubakeskuste Täname ettepaneku eest. Täpsustame üldplaneeringu jasuure külastuskoormusega ettevõtete kavandamisel tuleb kaaluda sotsiaalmajanduslike lahendust. mõjude hindamise vajalikkust. Juhime tähelepanu, et planeeringute koostamisel tuleb PlanS kohaselt alati hinnata asjakohaseid majanduslikke, kultuurilisi, sotsiaalseid ning Pärnu Linnavalitsus arvestab ettepanekuga. keskkonnale avalduvaid mõjusid.Soovitame sõnastust täpsustada ning tuua vajadusel välja eraldi täpsema sotsiaalmajanduslike mõjude analüüsi koostamise vajadus. 288. 18. Seletuskirja peatükis 10.3.1. on määratud väärtuslikud üksikobjektid ja toodud Täname ettepaneku eest. Täpsustame üldplaneeringu ehitustingimused. Toodud on, et väärtuslike üksikobjektide väärtuse hoidmiseks on lahendust. kirjeldatud väärtusliku üksikobjekti säilitamise vajadus ning antud suunised objekti restaureerimiseks. Samas seletuskirjas väärtuslikke üksikobjekte ning nendeväärtusi ei Pärnu Linnavalitsus arvestab ettepanekuga. selgu. Palume täpsemalt välja tuua, millise kaalutluse (uuringu vms)alusel objektid on määratud, mis on nende väärtused ning kus on objektid leitavad. Väärtuslikud üksikobjektid on välja toodud joonisel. 289. 19. Seletuskirja peatüki 14.1. kohaselt tehakse üldplaneeringuga ettepanek Täname ettepaneku eest. Täpsustame üldplaneeringu kohalikelekogukondadele oluliste metsade kaitse alla võtmiseks ning alad on lahendust. 98/115  Pärnu linna üldplaneering 2035+. Planeeringu eelnõule ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõule esitatud arvamused ja kooskõlastused ning omavalitsuse seisukoht NR ESITATUD ARVAMUS SEISUKOHT üldplaneeringus kavandatud kui kohaliku väärtusega metsa maa-alad. Koondkaardi rakendusestvastavat kaardikihti ei leidnud. Palun lahendust täpsustada. Pärnu Linnavalitsus arvestab ettepanekuga. 290. 20. Seletuskirja peatükis 15.2. „Puhkealad ja kõrgendatud huviga metsad“ on Täname ettepaneku eest. Täpsustame üldplaneeringu selgitatud,mis on kõrgendatud avaliku huviga alad ning ülelinnalised puhkealad. Samas lahendust. onpeatükis seatud puhke- ja virgestusalade kavandamise üldpõhimõtted. Mis onvirgestusala, selgitatud pole. Tingimustes nt on toodud, et puhkealadele tuleb ettenäha Pärnu Linnavalitsus arvestab ettepanekuga. juurdepääs kergliikluse, ühistranspordi ja autoga. Miks virgestusaladelekergliikluse, ühistranspordi ja autoga ligi pääseda pole oluline? Arusaamatuks jääbsamuti, kas puhke- ja virgestusalad asuvad vaid tiheasustusalal või on mõeldud kahajaasustust või hajaasustusalal asuvaid kompaktse asustusega alasid. Tingimusenaon üldplaneeringus toodud, et alad tuleb välja arendada arvestades linna vaba ajaveetmise, spordi, meelelahutuse, kultuuri arengu eesmärke ja vajadusi ning asukohaeripära. Palume vaadata üle seletuskirja peatükid, neis toodud selgitused ja tingimused, et peatükis toodu oleks üheselt selge. 291. 21. Peatükis 17. „Maardlad“ on toodud, et maavara kaevandamine toimub Pärnu Täname ettepaneku eest. Täpsustame üldplaneeringu linnasüldplaneeringu joonisel Maakasutus määratud mäetööstuse maa-ala lahendust viidates kõrgema taseme planeergitule. juhtotstarbegaaladel ning aladel, kuhu tulevikus antakse õigusakti kohane kaevandamisluba.Palume parandada viide joonisele, kuna planeeringu juurde ei ole Pärnu Linnavalitsus arvestab ettepanekuga. jooniseidvormistatud. Maakasutuse andmekihil on mäetööstusmaad vähe määratud ning seeei kattu kõigi aktiivsete maardlatega, mistõttu ei ole aru saadav, mille aluselmäetööstusmaa on määratud. Nii peatükis „Mäetööstuse maa-ala“ kui ka„Maardlad“ on tingimuste juures toodud viide Rapla ja Pärnu maakonna maavaradeteemaplaneeringule. Juhime tähelepanu, et maakonna teemaplaneering on äsjaalgatatud, mistõttu vajadusel sellele viidata, kui taustainformatsioonile, kuid mittesiduda seatavatesse tingimustesse. 292. 22. Seletuskirja peatükis 25. „Elektrivarustus“ on toodud, et uue 110 kV Täname ettepaneku eest. Täpsustame üldplaneeringu nimipingegaelektriõhuliini rajamisel määratakse elektriõhuliini asukoht lahendust. täiendavaplaneeringuga. Palume võimalusel täpsustada, millist planeeringu liiki antud juhulsilmas peetakse. Samuti palume täpsustada võimalusel planeeringuliiki Pärnu Linnavalitsus arvestab ettepanekuga. samalehekülje järgnevas lõigus toodu osas, mille kohaselt, kui elektriõhuliinirekonstrueerimisplaanide täpsustamisel selgub vajadus muuta elektriõhuliinipaiknemist, tuleb koostada elektriõhuliini asukohta määrav täiendav planeering.Palume peatükis sätestatud tingimused veelkord üle vaadata ja kaaluda 99/115  Pärnu linna üldplaneering 2035+. Planeeringu eelnõule ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõule esitatud arvamused ja kooskõlastused ning omavalitsuse seisukoht NR ESITATUD ARVAMUS SEISUKOHT võimalustelektriliinide kavandamiseks projekteerimistingimuste alusel ning selleks vajaliketingimuste seadmist. 293. 23. Seletuskirja peatükis 29.1. „Päikeseenergia“ on kajastatud vaid päikesepaneelide Täname ettepaneku eest. Täpsustame üldplaneeringu paigaldamine hoonetele, kuid mitte maapinnale. Kas päikesepaneele tohibpaigaldada lahendust. keskuslinnas, teistel tiheasustusega või kompaktse asustusega aladelmaapinnale? Kas mälestistel ei võiks päikesepaneelide kasutamine sõltudaMuinsuskaitseameti nõusolekust, Pärnu Linnavalitsus arvestab ettepanekuga. kas peaks selle üldplaneeringuga keelama? Võiksanda üldise suuna, et uute hoonete kavandamisel soositakse lahendusi, kuspäikesepaneelid on hoone arhitektuuri sobivalt integreeritud. Päikeseparkidekavandamise kohta tingimusi ei ole määratud. Palume lahendust täpsustada jaarvestada Pärnu maakonna planeeringu peatükis 4.3.2 toodud tingimustega. 294. 24. Seletuskirja peatüki 32.2. kohaselt on Pärnu keskuslinnas ja selle lähiümbruse Täname ettepaneku eest. Täpsustame üldplaneeringu süldplaneeringuga kavandatud linnaline jalgrattateede võrgustik – põhivõrk, tugivõrkja lahendust. rohevõrk. Koondkaardil on samas kajastatud ka olemasolevad ja perspektiivsed jalgrattateed, mis ei ühti täielikult kavandatava tugi-põhi-rohevõrguga. Lahendusjääb Pärnu Linnavalitsus arvestab ettepanekuga. arusaamatuks. Säästlike liikumisviiside soodustamiseks palume kaaludatervikliku jalgrattateede põhivõrgu kavandamist Rail Baltic reisijate raudteejaama jaPärnu linnakeskuse vahele. 295. 25. KSH aruandes on läbivalt mainitud Papsaare arenguala. Üldplaneeringu Täname ettepaneku eest. Täpsustame üldplaneeringu KSH sisukorrast,lisast 2 ning koondkaardilt selle nimelist arenguala ei leia. aruannet. Pärnu Linnavalitsus arvestab ettepanekuga. 296. 26. KSH lk 92 on käsitletud Audru ringraja müra. Oleme seisukohal, et müra võib olla Täname ettepaneku eest. Täpsustame üldplaneeringu KSH küll elamualadel normide piires, kuid siiski on tegemist keskkonnahäiringuga, mis6 (15) aruannet. toob kaasa tulevaste elanike kaebused ringrajalt lähtuva müra kohta. Uusielamualasid ei ole ringraja lähedale kavandada soovitatav. Pärnu Linnavalitsus arvestab ettepanekuga. 297. 27.KSH aruandes lk 35 on tehtud ettepanek võtta Papsaare üleujutusohuga alal Täname ettepaneku eest. Täpsustame üldplaneeringu KSH hooneteesimese korruse põrandapinna kõrguse määramisel aluseks 1x50 aasta aruannet. jooksulesineda võiva tõenäosusega üleujutus, mis on 2,81m abs. Kehtivas Pärnu linnaasustusüksuse üldplaneeringus on üleujutusohuga alaks määratud alla 3 Pärnu Linnavalitsus arvestab ettepanekuga. msamakõrgusjoont jäävad alad ja esimese korruse põrandapinna minimaalsekskõrguseks on määratud 3,2 m abs (enam kui 1x100 a jooksul esineda võiv üleujutus).Maakonnaplaneeringu kohaselt tuleb üleujutusriskiga alal majandusliku 100/115  Pärnu linna üldplaneering 2035+. Planeeringu eelnõule ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõule esitatud arvamused ja kooskõlastused ning omavalitsuse seisukoht NR ESITATUD ARVAMUS SEISUKOHT kahjuvältimiseks määrata uute elamute ja ühiskondlike hoonete esimese korruse põrandalubatavaks madalaimaks ehituskõrguseks vähemalt 3 m, soovituslikult 3,5 m.Palume selgitada, millega on põhjendatud kõrguse vähendamine ja ettepanekuttäiendavalt kaaluda. 298. 28. Planeeringu lisas 2 on toodud miljööväärtuslikud alad. Alade puhul on välja Täname ettepaneku eest. Täpsustame üldplaneeringu toodudkirjeldused ja arendamise põhimõtted. Kaheksa ala kohta on esitatud vaid lahendust. nimed.Ainsa osavallas asuva miljööala puhul on kirjeldatud Manija miljööala, kuid tekston loetamatu kokku- ja lahku kirjutamiste vigade tõttu, kusjuures tekst on aegunud– nt Pärnu Linnavalitsus arvestab ettepanekuga. viidatakse teeseadusele, teede avalikuks kasutamiseks määramise vajadusele,teksti kopeerimisel on sisse jäänud sõna teemaplaneering. Palume lahendustkorrigeerida ja täiendada. 299. 29. Palume põhjalikult hinnata üldplaneeringu seletuskirja sisu ja eemaldada Täname ettepaneku eest. Parandame üldplaneeringu sealtmitteasjakohane tekst. Näiteks seletuskirja peatükis 27. on kajastatud eraldi lahendust. punktina(tingimusena?): Olemasolevas hoones uue küttesüsteemi rajamine, vanaküttesüsteemi ümberehitamine ja tahkeküttesüsteemi rajamine Pärnu Linnavalitsus arvestab ettepanekuga. lisaküttesüsteemina(nt saunaahi) on ehitusseadustiku mõistes hoone ümberehitamine. Eelnimetatud ehitustööd ja korstnapühkimine eeldab vastava kvalifikatsiooni olemasolu. Ohutusetagamiseks tuleb jälgida kohustuslikke hooldus- ja ülevaatuse intervalle. 300. 30. Palume selgitada, kuidas on arvestatud Manija teemaplaneeringu lahendusega, kas Täname ettepaneku eest. Kehtiv teemaplaneering kantakse lahendus kantakse üldplaneeringusse üle ning kuidas on lahendatud ehitamisevõimalused üldplaneeringu lahendusse üle. Täpsustame üldplaneeringu Manija saarel seoses ulatusliku ehituskeeluvööndiga. lahendust. Pärnu Linnavalitsus arvestab ettepanekuga. 301. 31. Seletuskirja peatükis 4.4. on toodud krundi minimaalsed suurused. Palume Täname ettepaneku eest. Üldplaneeringulahendus selgitab, et planeeringu lahendust põhjalikumalt selgitada ja tuua välja, kus on minimaalsed suurused keskuslinna piires ei ole määratud minimaalseid krundi määratud konkreetse numbrilise väärtusega ja kus krundi minimaalsetsuurust suurused ning min krundi suurused on määratud üksnes üldplaneeringuga määratud ei ole, kuid on antud tingimused krundi suurusemääramiseks. osavaldade tiheasustusaladel ning hajaasustusala kompaktse Lisaks palume ka seletuskirjas selgelt välja tuua, millise otstarbegaaladele on hoonestusega alal. Täpsustame üldplaneeringu lahendust ning minimaalsuurused määratud. Hetkel on seletuskirjas kajastatud krundiminimaalsed tõhustame seletuskirja ja kaardi seotust. suurused üldiselt, kuid koondkaardi andmekihil on kuvatud vaidkrundi miinimum suurus osavaldade elamumaadel. Pärnu Linnavalitsus arvestab osaliseltettepanekuga. 302. 32. Juhime tähelepanu, et mõiste krunt on PlanS-ist tulenevalt kasutatav vaid Täname ettepaneku eest. Üldplaneeringuga lahendusega ei detailplaneeringu koostamise kohustuse puhul. Samas üldplaneeringus on krundi soovita määrata kehtivast seadusest üleseid detailplaneeringu 101/115  Pärnu linna üldplaneering 2035+. Planeeringu eelnõule ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõule esitatud arvamused ja kooskõlastused ning omavalitsuse seisukoht NR ESITATUD ARVAMUS SEISUKOHT minimaalsed suurused numbriliselt määratud valdavalt aladele, kus ei ole PlanS- kohustusi. Üldplaneeringu lahenduse koostamisel kaalutakse isttulenevalt detailplaneeringu koostamise kohustust (hajaasustuses kompaktselt ettepanekut ning vajadusel täiendatakse. asustatud alad, tiheasutusalad väljapool linna, alevit ja alevikku) ja kuhu ei olemääratud ka üldplaneeringuga täiendavat detailplaneeringu koostamise kohustust. Jääb ebaselgeks, Pärnu Linnavalitsus arvestab osaliselt ettepanekuga. kuidas on võimalik planeeringulahendust rakendada. Palun lahendust täpsustada. Kaaluda täiendavate detailplaneeringu koostamisega alade ja juhtude määramist ning detailplaneeringu koostamise kohustuse puudumisel minimaalse maaüksuse suuruse määramist, mida on lubatud hoonestada. 303. 33. Seletuskirja peatükis 4.4. „Krundi minimaalsed suurused“ on toodud punkt –määratud Täname ettepaneku eest. Täpsustame üldplaneeringu rohevõrgustiku tugialadel. Jääb selgusetuks, mis on määratud rohevõrgustiku tugialadel, lahendust. kuna peatükis 15.1 „Rohevõrgustik“ ei käsitleta krundi suuruseid. Lisaks palume lähtuda eelpooltoodud selgitusest krundi mõiste kohtas eoses detailplaneeringu kohustusega. Pärnu Linnavalitsus arvestab ettepanekuga. 304. 34. Planeeringus on väga paljud tingimused seotud krundiga. Palume planeeringus Täname ettepaneku eest. Täpsustame üldplaneeringu läbivalt üle vaadata krundi mõiste kasutamise ja tagada PlanS-iga kooskõla. Näiteks lahendust. – krundi minimaalne haljastusprotsent, krundi roheväärtus, täisehituse protsent, parkimine omal krundil jms. Kui tingimustest soovitakse lähtuda ka Pärnu Linnavalitsus arvestab osaliselt ettepanekuga. detailplaneeringu kohutuse puudumisel, on vajalik muuta mõistet või selgitada, et krundiga seotud mõisted kehtivad ka teiste hoonestamise sooviga maatükkide kohta vms. 305. 35. PlanS § 56 lõike 1 punkti 1 kohaselt on maakonnaplaneeringu ülesanne Täname ettepaneku eest. Täpsustame üldplaneeringu tasakaalustatud ja kestliku asustuse põhimõtete ja rahvastiku paiknemist suunavate lahendust. oluliste tingimuste määramine. PlanS § 75 lõike 1 punkti 6 kohaselt on üldplaneeringu ülesanne asustuse arengut suunavate tingimuste täpsustamine. Pärnu Linnavalitsus arvestab ettepanekuga. Maakonnaplaneeringuga on määratud linnalise asustusega alad, mille piirid ja kasutustingimused tuleb täpsustada üldplaneeringuga. Linnalise asustusega ala piiride täpsustamist üldplaneeringus kajastatud ei ole, palume lahendust täiendada ja arvestada maakonnaplaneeringus toodud põhimõtetega. 306. 36. PlanS § 56 lõike 1 punkti 1 kohaselt on maakonnaplaneeringu ülesandeks keskuste Täname ettepaneku eest. Täpsustame üldplaneeringu võrgustiku toimimist suunavate oluliste tingimuste ja keskuste planeerimise lahendust. põhimõtete määramine. Maakonnaplaneeringuga on kavandatud keskuste võrgustik. Üldplaneeringus on keskustena käsitletud vaid Pärnu linna asustusüksuses paiknevat Pärnu Linnavalitsus arvestab ettepanekuga. Pärnu kesklinna ja Papiniidu keskust ja arvestatud ei ole maakonnaplaneeringus määratud keskustega. Palume lahendust täpsustada. 102/115  Pärnu linna üldplaneering 2035+. Planeeringu eelnõule ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõule esitatud arvamused ja kooskõlastused ning omavalitsuse seisukoht NR ESITATUD ARVAMUS SEISUKOHT 307. 37. PlanS § 75 lõike 6 punkti 27 kohaselt on üldplaneeringu ülesandeks Täname ettepaneku eest. Täpsustame üldplaneeringu maareformiseaduse ja looduskaitseseaduse tähenduses tiheasustusega alade lahendust. määramine. Üldplaneeringu seletuskirjas on tiheasustusalasid käsitletud väga põgusalt ja ei selgu tiheasutusalade lahendus – millised alad konkreetselt ja millise Pärnu Linnavalitsus arvestab ettepanekuga. kaalutluse alusel on kavandatud tiheasustusaladeks, kas tiheasustusalasid on suurendatud või vähendatud, kas tiheasustusalasid on juurde loodud, kas üldplaneeringuga määratud tiheasutusalad on seda nii maareformiseaduse kui ka looduskaitseseaduse mõistes. Palume lahendust täpsustada. 308. 38. Juhime tähelepanu, et looduskaitseseaduse § 41 lõike 1 kohaselt on ranna või kalda Täname ettepaneku eest. Täpsustame üldplaneeringu piiranguvööndis uue tiheasustusala moodustamine keelatud. Erandi võib teha lahendust. Vabariigi Valitsus kohaliku omavalitsuse ettepanekul. Sama seaduse § 41 kohaselt võib ranna ja kalda piiranguvööndis tiheasustusala laiendada üldplaneeringuga. Pärnu Linnavalitsus arvestab ettepanekuga. Palume selgelt kajastada, millised on uued ja millised laiendatavad tiheasustusalad ning hinnata nende kattumist ranna ja kalda piiranguvööndiga. 309. 39. Seletuskirjas on toodud, et tiheasustusalad on linnad, alevid ja alevikud ning Täname ettepaneku eest. Üldplaneeringu lahendusega ette üldplaneeringuga määratud alad ja, et tiheasustusalade piirid ei ühti alati nähtud tiheasustusalad, hajaasustusala kompaktse asustusega asustusüksuse piiridega. Palume väljendada selgemalt. Olukorras, kus alad ei ühti igal juhul asustusüksuste piiridega või jäävada tiheasustusalad tuleb määrata üldplaneeringuga ja need on määratud nii, et need ei mitme asustusüksuse piiridesse. Täpsustame üldplaneeringu ühti asustusüksuse piiridega, oleks selgem väljendada, et üldplaneeringuga on lahendus ning juhime tähelepanu, et alad on määratud kaardil tiheasustusaladeks määratud Pärnu linn, Audru alev, Paikuse alevik, jt … määratud piiride. koondkaardil määratud piirides. Pärnu Linnavalitsus arvestab osaliselt ettepanekuga. 310. 40. Koondkaardi ja Maa-ameti kaardirakenduse võrdluses on tiheasustusala senisega Täname ettepaneku eest. Koostatav üldplaneering võtab võrreldes oluliselt laiendatud Audru suunal. Pärnu linna asustusüksuse piirist kuni aluseks ka kehtivat Audru üldplaneeringu suuniseid, millega on Audru alevikuni k.a. on kavandatud üks suur tiheasustusala, mille sisse on haaratud toimunud viimase kümnendi jooksul olulised arengud Audru olemasolevad väiksemad tiheasustusalad. Nii on tiheasustusala laiendatud ca 10 km aleviku ja Vana-Pärnu vahelisel alal. Üldplaneeringuga tehakse ulatuses Pärnu linna piirist välja. Tiheasustusala laiendamist ei ole selgitatud ega ettepanek pigem vähendada kehtiva üldplaneeringuga põhjendatud. Alale on määratud minimaalseks krundi suuruseks 1200 m2, kuid kavandatud. Täpsustame üldplaneeringu lahendust. määratud ei ole detailplaneeringu koostamise kohustust. KSH aruandes ei ole (15) käsitletud tiheasustusala laiendamist ega selle mõju valglinnastumisele, Pärnu Linnavalitsus arvestab ettepanekuga. teenustekättesaadavusele ning liikuvusele. Olemasolevast keskkonnast tulenevate mõjude nagu müra ja üleujutus mõju asustuse arendamisele. Pärnu maakonna planeeringukohaselt tuleb Pärnu linna lähivööndi arendamisel tõsta keskuste 103/115  Pärnu linna üldplaneering 2035+. Planeeringu eelnõule ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõule esitatud arvamused ja kooskõlastused ning omavalitsuse seisukoht NR ESITATUD ARVAMUS SEISUKOHT kompaktsust,vältida linna ja keskuste lähialale uute kompaktsete hoonestusalade kavandamist.Palume lahendust täiendavalt hinnata, kaaluda ja põhjendada arvestades PlanS -ikohaseid ning maakonnaplaneeringus ja koostatavas üldplaneeringus seatud põhimõtteid. Oleme seisukohal, et lahendus ei ole maakonnaplaneeringu ja PlanStoodud põhimõtetega kooskõlas. 311. 41. Seletuskirja peatükk 6. „Detailplaneeringu koostamise kohustusega alade ja juhtude Täname ettepaneku eest. Täpsustame üldplaneeringu määramine“ jääb terviklikult ebaselgeks. Sisuliselt on määratud üks täiendav lahendust. detailplaneeringu koostamise kaalumise kohustusega juht (segafunktsiooniga maaala funktsionaalne muudatus). Toodud on detailplaneeringu koostamise Pärnu Linnavalitsus arvestab ettepanekuga. üldpõhimõtted, kus on esitatud tabel, millest ei tulene täiendavaid planeeringu koostamise alasid või juhte lisaks juba PlanS-is toodule. Antud on üldpõhimõte, et algatatud ja vastuvõetud planeeringud tuleb viia üldplaneeringuga kooskõlla. Juhime tähelepanu, et PlanS kohaselt koostataksegi detailplaneering üldplaneeringu elluviimiseks ja vaid põhjendatud vajadusel saab üldplaneeringut muuta ja selleks kohaldatakse detailplaneeringule üldplaneeringu menetlust. Kui mõeldud on enne koostatava üldplaneeringu kehtestamist algatatud ja vastu võetud detailplaneeringuid oleks selgem, kui põhimõte kajastuks üldplaneeringu elluviimist selgitavas peatükis, mitte detailplaneeringu koostamise alade ja juhtude all. Põhimõtete hulgas on reguleeritud ka detailplaneeringute täpsustamine projekteerimistingimustega, mis samuti ei vasta peatüki nimele. Selguse huvides soovitame mitte dubleerida seaduses juba sätestatut. Vajadusel võib sellise info anda selgitavas osas viidetega seadusele, mitte aga üldpõhimõtete all. Seaduse sätete dubleerimisel seletuskirjas võib tekkida olukord, kus seatud põhimõtted ei ole tulevikus seadusega kooskõlas. 312. 42. Arvestades, et üldplaneeringuga on ulatuslikult laiendatud tiheasustusala, palume Täname ettepaneku eest. Täpsustame üldplaneeringu kaaluda detailplaneeringu koostamise kohustusega alade ja juhtude määramist lahendust. tiheasustusaladele mis ei ole linn, alev või alevik. Eriti teravalt tekib küsimus Pärnu keskuslinna ja Audru aleviku vahelise ala edasise tervikliku arendamise võimaluste Pärnu Linnavalitsus arvestab ettepanekuga. osas. Ala on määratud tiheasustusalaks, sinna on kavandatud hulgaliselt elamumaa juhtotstarvet ja määratud minimaalseks elamukrundi suuruseks 1200 m2. Alal olemasolevate elamualade ja veel välja arendamata elamukruntide vahel paikneb hulgaliselt suuri põllumassiive. Palume hinnata ala tervikliku arendamise võimalusi ja selgitada lahendust. 104/115  Pärnu linna üldplaneering 2035+. Planeeringu eelnõule ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõule esitatud arvamused ja kooskõlastused ning omavalitsuse seisukoht NR ESITATUD ARVAMUS SEISUKOHT 313. 43. Peatükis 5.21. Riigikaitse maa-ala ja ehitustingimused on planeerimise põhimõtteks Täname ettepaneku eest. Täpsustame üldplaneeringu toodud, et riigikaitselise juhtotstarbega hooned ning rajatised on lubatud kavandada lahendust. segahoonestuse ja üldkasutatavate ehitiste maa-ala juhtotstarbega piirkondadesse detailplaneeringu alusel. Antud tingimusi aga peatükis 6. „Detailplaneeringu Pärnu Linnavalitsus arvestab ettepanekuga. koostamise kohustusega alad ja juhud“ toodud pole. Palume viimasena nimetatud peatükk üle vaadata ja selguse huvides kajastada seal kõik detailplaneeringu koostamise kohustusega alad ja juhud, mis on määratud üldplaneeringuga. 314. 44. Palume üle vaadata seletuskirja peatükis 15.1. rohevõrgustiku kirjeldus ja lähtuda KSH Täname ettepaneku eest. Täpsustame üldplaneeringu aruandest, maakonnaplaneeringus toodust või ka erinevatest juhenditest (näiteks lahendust. Rohevõrgustiku planeerimisjuhend). Sõnastuses on mitmeid küsitavusi ja ebatäpsusi. Näiteks tugialad aitavad ühendada rohekoridore (lk 75). Jõed on (15) käsitletud tugialade Pärnu Linnavalitsus arvestab ettepanekuga. all, mitte rohekoridoride all (lk 75). Mis on looduslikud või poollooduslikud põllud? Roheline võrgustik ei moodustu ökosüsteemiteenustest vaid erinevatest looduslikest aladest, mis pakuvad ökosüsteemiteenuseid. Palume sõnastust korrigeerida ja esitada kirjeldus lähtuvalt välja kujunenud praktikast. 315. 45. PlanS kohaselt on üldplaneeringu ülesanne rohevõrgustiku asukoha ja toimimist Täname ettepaneku eest. Täpsustame üldplaneeringu tagavate tingimuste täpsustamine ning nendest tekkivate kitsenduste määramine. lahendust. Maakonnaplaneeringuga on kavandatud maakonna tasandi roheline võrgustik jaseatud ülesanne rohevõrgustiku piiride ja kasutustingimuste täpsustamiseks(peatükk 3.3.1). Pärnu Linnavalitsus arvestab ettepanekuga. Üldplaneeringu rohevõrgustikku käsitlevast peatükist ei selgu,kuidas on üldplaneeringus rohevõrgustik lahendatud, kas maakonna tasandirohevõrgustikku on täpsustatud, kas kohaliku tasandi rohevõrgustiku elemente on kavandatud. Palume lahendust täiendada ja selgitada. 316. 46. Palume täpsustada rohevõrgustiku lahendust tiheasustusaladel. Koondkaardi Täname ettepaneku eest. Täpsustame üldplaneeringu rohevõrgustiku kaardikihi kohaselt jäävad Pärnu linna asustusüksuse alale täpsustamata lahendust. rohelised alad, mis ei ole omavahel seotud – puuduvad rohekoridorid.Väljapool Pärnu linna asustusüksust jäävad tiheasustusaladele vaid üksikud maakonna rohevõrgustiku Pärnu Linnavalitsus arvestab ettepanekuga. koridorid. Linna ja maakonna roheline võrgustik onseotud vaid Audru suunal mööda Sauga jõge ja rannajoont. Mujal linna ja maakonna rohevõrgustiku vahel side puudub. Sealhulgas ei ole täpsustatud Paikuse osavallarohevõrgustiku alasid. Maakonnaplaneeringu (peatükk 2.5.1) kohaselt tuleb üldplaneeringu koostamisel tagada rohelise võrgustiku sidusus nii linnalise asulasiseselt kui ka väliste rohelise võrgustiku elementidega. Ka KSH aruandes on nenditud, et võrgustik on killustunud Pärnu keskuslinna lähiümbruses. Samas ei ole 105/115  Pärnu linna üldplaneering 2035+. Planeeringu eelnõule ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõule esitatud arvamused ja kooskõlastused ning omavalitsuse seisukoht NR ESITATUD ARVAMUS SEISUKOHT kavandatud meetmeid rohevõrgustiku sidususe parandamiseks. Palume lahendust täiendada, kavandada sidus rohevõrgustik ja käsitleda teemat KSH aruandes põhjalikumalt. 317. 47. Palume selgitada, kas rohevõrgustiku tervikliku toimimise ja säilimise üldtingimused Täname ettepaneku eest. Täpsustame üldplaneeringu kehtivad lisaks maakonnaplaneeringu tingimustele või on üldplaneeringuga lahendust. Üldplaneeringu lahendus võtab arvesse maakonnaplaneeringu tingimusi täpsustatud. Tagada maakonnaplaneeringu ja maakonnaplaneeringu tingimusi kui ka üldplaneeringuga üldplaneeringu tingimuste vahel kooskõla. määratakse täiendavad tingimused. Pärnu Linnavalitsus arvestab ettepanekuga. 318. 48. KSH aruandes (lk 73) on viidatud, et üldplaneeringu koostamise käigus viidi Täname ettepaneku eest. Täpsustame üldplaneeringu KSH läbirohevõrgustiku analüüs, sh selgitati välja erinevad konfliktalad ja erineva aruannet. taluvusegaalad. Aruandes käsitletakse, mida uuriti, kuid kuskil ei ole võimalik tutvuda analüüsitulemusega. Palume juurde lisada analüüsi aruanne või käsitleda Pärnu Linnavalitsus arvestab ettepanekuga. analüüsiolulisemaid järeldusi. 319. 49. Seletuskirja peatükis 15.1. „Rohevõrgustik“ on toodud, et rohekoridoride Täname ettepaneku eest. Täpsustame üldplaneeringu ristumiselmaantee ja raudteega tuleb ette näha ohutud ülekäigud inimestele ja lahendust. läbipääsudloomadele. Leevendavad meetmed konfliktide vähendamiseks või pehmendamisekssaab määrata iga konkreetse konfliktikoha jaoks tehtavate uuringute ja Pärnu Linnavalitsus arvestab ettepanekuga. hinnangutealusel. KSH aruandes on toodud, et kohad, kus rohevõrgustiku analüüsi käigustuvastati vahetud vastuolud rohekoridoride (või rohekoridoride vajaduse) jaolemasoleva või teiste planeeringutega kavandatava maakasutuse vahel (peamiselttaristuobjektid) on tähistatud planeeringukaardil konfliktikohtadena. Konfliktsusevälja toomine annab aluse edaspidiseks, luues võimaluse kokkulepeteks, mislubavad näiteks muuta infrastruktuuride asetust või võimaluse korral vähendadavastuolu kompensatsioonimeetmetega. Planeeringu koondkaardil konfliktkohad eikajastu. Palume lahendust täpsustada. 320. 50. KSH aruandes (peatükk 3.2) on välja toodud, et rohevõrgustiku ribastruktuure on Täname ettepaneku eest. Täpsustame üldplaneeringu täiendatud sinivõrgustiku aladega. Selle alla kuuluvad jõed, ojad ja järved ning lahendust. nende kallastel olev loodusliku taimestiku vöönd 30 m ulatuses mõlemal pool veepiiri. Nimetatud on vooluveekogud, mis toimivad rohevõrgustikus Pärnu Linnavalitsus arvestab ettepanekuga. sinivõrgustiku koridorina. Ka koostatavas Pärnu jõe teemaplaneeringus on kokku lepitud, et Pärnu, Sauga ja Reiu jõed koos kaldaalaga kuuluvad rohelise võrgustiku koosseisu ja nende puhul tuleb täpsustada rohekoridori ulatus, sh rohekoridori(15) 106/115  Pärnu linna üldplaneering 2035+. Planeeringu eelnõule ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõule esitatud arvamused ja kooskõlastused ning omavalitsuse seisukoht NR ESITATUD ARVAMUS SEISUKOHT koosseisu haarata üleujutatavad lammialad. Maakonnaplaneeringus on sätestatud, etrohelise võrgustiku toimimiseks on otstarbekas kasutada ehituskeeluvöönditmererannal, järvede ja jõgede ääres, kus rohelise võrgustiku koridori laiuseks onehituskeeluvööndi ulatus. Rohelise võrgustiku koridorina toimivad vooluveekogudon Tõstamaa jõgi, Lindi oja, Reiu jõgi, Pärnu jõgi, Sauga jõgi ja Audru jõgi.Seletuskirjast ja joonisel ei selgu, et maakonnaplaneeringutes sätetatud põhimõttegaega ka KSH-s tooduga oleks arvestatud. Palume üldplaneeringus teha vastavad täpsustused. 321. 51. Üldtingimustes on toodud, et rohevõrgustiku funktsioneerimiseks on vajalik, et Täname ettepaneku eest. Täpsustame üldplaneeringu looduslike alade osatähtsus tugialas peab olema vastavuses maakonnaplaneeringu lahendust. nõuetega. Kui kavandatava tegevuse tulemusena langeb tugialas looduslike alade osakaal, ei ole tegevus lubatud. Palume tingimust täpsustada ja lisada tingimusele, et kui osakaal Pärnu Linnavalitsus arvestab ettepanekuga. langeb allapoole maakonnaplaneeringus määratud looduslike alade osakaalu (90 %). Hetkel ei ole tingimus üheselt mõistetav ja võib selliselt kujuneda kõiki edasisi ehitustegevusi välistavaks. 322. 52. Rohekoridori ehitamisel on määratud selle minimaalne laius numbriliselt. Kuna Täname ettepaneku eest. Täpsustame üldplaneeringu rohekoridorid on erineva laiusega, siis palume nõuded siduda ka maakonnaplaneeringu lahendust. lahendusega. St et rohekoridoris tuleb tagada selle keskmise laiuse säilimine vähemalt 70% ulatuses aga mitte vähem kui 200 m laiusel lõigul. Pärnu Linnavalitsus arvestab ettepanekuga. 323. 53. Selgusetuks jääb, kuidas on lahendatud rohevõrgustikus põllumajandusloomade Täname ettepaneku eest. Tingimuseks määratakse: „Rohelise karjaaiad? Kas neid võib või ei tohi rajada? Mis tingimustele peavad need aiad vastama? võrgustiku aladel tuleb vältida ulatuslikku maade tarastamist. Rohelise võrgustiku alal paikneva kinnistu tarastamine on lubatud vaid õueala ulatuses, välja arvatud juhul, kui tarastamine (nt elektrikarjus) on õigustatud tulenevalt maade põllumajanduslikust kasutusest.“Täpsustame üldplaneeringu lahendust. Pärnu Linnavalitsus arvestab ettepanekuga. 324. 54. Maakonnaplaneeringuga on seatud, et väärtuslike maastike täpsed piirid ja nende Täname ettepaneku eest. Korrigeerime üldplaneeringu hooldamiseks vajalikud meetmed määrata üldplaneeringuga. Palume täpsemalt selgitada, lahendust vastavalt. kuidas on üldplaneeringu lahendus maakonnaplaneeringuga kooskõlas. Kas väärtuslike maastike piire on täpsustatud, kas aladele seatud tingimused kehtivad lisaks Pärnu Linnavalitsus arvestab ettepanekuga. maakonnaplaneeringu tingimustele või on üldplaneeringuga 107/115  Pärnu linna üldplaneering 2035+. Planeeringu eelnõule ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõule esitatud arvamused ja kooskõlastused ning omavalitsuse seisukoht NR ESITATUD ARVAMUS SEISUKOHT tingimusi täpsustatud. 325. 55. Väärtuslike maastike nimistu ei ole üheselt selge. KSH aruande kohaselt jääb Täname ettepaneku eest. Täpsustame üldplaneeringu planeeringualale 15 maastikku, üldplaneeringu seletuskirja järgi 13 maastikku ja lahendust. koondkaardil kajastub 11 maastikku. Koondkaardil ei ole käsitletud Pärnu linna asustusüksuse alale jäävaid väärtuslikke maastike (A28 Pärnu rand ja vanalinn, A29 Pärnu Pärnu Linnavalitsus arvestab ettepanekuga. rannaniit, A30 Niidu-Tammiste metsamaastik). Seletuskirjas ei kajastu A2 Sindi väärtuslik maastik, mis koondkaardile on kantud ja ulatub ka Pärnu linna haldusalale. Palume viia seletuskiri, koondkaart ja KSH aruanne kooskõlla. 326. 56. Seletuskirjas ja koondkaardil ei ole käsitletud maakonnaplaneeringuga määratud Täname ettepaneku eest. Täpsustame üldplaneeringu kauneid veeteelõike (Pärnu jõgi ja Reiu jõgi). Samuti on Pärnu jõe lahendust. teemaplaneeringuga määratud ka Sauga jõgi väärtuslikuks veetee lõiguks. Palume lahendust täiendada. Pärnu Linnavalitsus arvestab ettepanekuga. 327. 57. Peatüki 12. üldtingimustes on seatud, et väärtuslikule maastikule võib ehitada Täname ettepaneku eest. Täpsustame üldplaneeringu üksikut olemasoleva küla struktuuriga kokku sobivat elamukohta või lahendust ja KSH aruannet vastavalt planeeringulahendusele. põllumajanduslikuks tegevuseks vajalikku ehitist. Uusi tiheda asustusega arendusalasid väärtuslikule maastikule kavandada ei ole lubatud. Juhime Pärnu Linnavalitsus arvestab ettepanekuga. tähelepanu, et mitmed väärtuslikud maastikud asuvad ka linnalise asustusega alal. Määratud tingimus seab asustuse arendamisele olulise piirangu, mida ei ole põhjendatud. Leiame, et tingimus ei ole kooskõlas maakonnaplaneeringus seatud linnaliste piirkondade arendamise põhimõtetega. KSH aruandes ei ole hinnatud, kuidas selline tingimus mõjutab asustuse arengut. 328. 58. Üldtingimustes on seatud, et uus ehitis väärtuslikul maastikul tuleb paigutada Täname ettepaneku eest. Täpsustame üldplaneeringu mitmekesise reljeefiga maastikule või maastikuelemendile. Arvestades, et lahendust. Täiendame, et maastikul tuleb uus ehitis paigutada omavalitsus on tasase reljeefiga ning mitmed väärtuslikud maastikud paiknevad laugel kooskõlas maastikuelementide ja inimtegevusega. rannikul tekib küsimus, kas tingimus käib mõne konkreetse mitmekesise reljeefiga väärtusliku maastiku kohta? Palume täpsustada ja selgitada. Pärnu Linnavalitsus arvestab ettepanekuga. 329. 59. Üldtingimustes on seatud, et päikeseenergia rajatis paigutada väärtusliku maastiku Täname ettepaneku eest. Täpsustame üldplaneeringu õuealale või sellest väljaspoole avamaastikule juhul, kui rajatise paigutus maastikul lahendust. ei too kaasa negatiivset visuaalset mõju. Samas on kohe järgmises punktis toodud, et maastikul silmapaistev tehnorajatis sh päikesepark tuleb kavandada väljapoole Pärnu Linnavalitsus arvestab ettepanekuga. väärtusliku maastiku avamaastikku. Tingimused on vastuolulised. Soovitame päikeseenergia rajatise kohta sõnastada eraldi selge tingimuse. 108/115  Pärnu linna üldplaneering 2035+. Planeeringu eelnõule ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõule esitatud arvamused ja kooskõlastused ning omavalitsuse seisukoht NR ESITATUD ARVAMUS SEISUKOHT 330. 60. KSH aruandes lk 76 on eksitud, toodud on, et maakonnaplaneeringuga on määratud Täname ettepaneku eest. Parandame KSH aruannet vastavalt 21 kaunist tee- ja vaatelõiku, kuid maakonnaplaneeringuga on määratud kaunid tee ja planeeringulahendusele. veetee lõigud. Nimekirjast on välja jäänud Pärnu jõgi. Pärnu jõe teemaplaneeringuga on ka Sauga jõgi planeeringuala ulatuses määratud kauniks Pärnu Linnavalitsus arvestab ettepanekuga. veetee lõiguks. 331. 61. Palume mõistetes kajastada elamukoht, päikeseenergia rajatis, maamärk. Täname ettepaneku eest. Täpsustame üldplaneeringu lahendust. Pärnu Linnavalitsus arvestab ettepanekuga. 332. 62. Hinnata täiendavalt sõnastuse sobivust ja selgust. Näiteks – kas väljakujunenud Täname ettepaneku eest. Täpsustame üldplaneeringu laiuse, kuju, looklevuse ja tervikstruktuuri lõhkumine või hoopis muutmine. Kas tee lahendust. ja liinirajatise asukohavalikul kasutada eelkõige olemasolevat koridori või hoopis eelistatult olemasolevat koridori. Pärnu Linnavalitsus arvestab ettepanekuga. 333. 63. Pärnu Linnavalitsus on üldplaneeringu alusuuringuna tellinud Pärnu linna korduva Täname ettepaneku eest. Täpsustame üldplaneeringu üleujutusega ala piiri määramise ja ehituskeeluvööndi täpsustamise uuringu (As lahendust. Üldplaneeringu lahendus võtab arvesse lihkeuuringu Maves, 2020), mille teostamist toetas Keskkonnainvesteeringute Keskus ja soovitusi. Keskkonnaministeerium. Seletuskirja peatükis 16.2 „Üleujutusalad“ ei ole uuringule viidatud ja korduva üleujutusega ala piiriks on märgitud 1 m Pärnu Linnavalitsus arvestab ettepanekuga. samakõrgusjoon. Planeeringu joonisel on korduv üleujutusala toodud teemagrupi all - Veekaitselised piirangud (infokiht). KSH aruandes on välja toodud, et eraldi uuring, milles käsitleti nii looduskaitseseaduses sätestatut kui ka kohaspetsiifilisi olusid on koostatud, kuid korduvalt üleujutatavaks alaks on määratud 1 m samakõrgusjoon. Jääb ebaselgeks, miks planeeringulahenduse aluseks ei ole võetud üldplaneeringu alusuuringuna teostatud tööd ja miks ei ole KSH koostajad pidanud vajalikuks kohaspetsiifilist lähenemist. Kui planeeringuga määratakse korduva üleujutusega ala, on see vajalik tähistada planeeringulahendusena, mitte infokihina. Palume lahendust täpsustada ja selgitada 334. 64. Pärnu linnal on väga pikk rannikuala. Üldplaneeringu koondkaardi alusel on Täname ettepaneku eest. Täpsustame üldplaneeringu supelranna maa-ala määratud vaid Pärnu linna asustusüksuse alale. Avalikud lahendust. supluskohad on koondkaardi alusel samuti määratud vaid Pärnu linna asustusüksuse piires Pärnu jõe äärde. Juhime tähelepanu, et Pärnu jõe teemaplaneeringu Pärnu Linnavalitsus arvestab ettepanekuga. koostamise raames on selgitatud välja ka võimalikud avalikud supluskohad Pärnu ja Reiu jõel Paikuse osavallas. Palume käsitleda supelranna alasid ja supluskohti 109/115  Pärnu linna üldplaneering 2035+. Planeeringu eelnõule ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõule esitatud arvamused ja kooskõlastused ning omavalitsuse seisukoht NR ESITATUD ARVAMUS SEISUKOHT terviklikult kogu haldusterritooriumil, sh arvestada jõe teemaplaneeringu lahenduseg 335. 65. Seletuskirja peatükis 5.8. „Supelranna maa-ala (SR) ja ehitustingimused“ on toodud, Täname ettepaneku eest. Täpsustame, et perspektiivsed et rannaalale juurdepääsud on ette nähtud vähemalt Hirve, Harju, Papiniidu, Karja, suplusrannad on ette nähtud üksnes keskuslinna territooriumil. Kanali tänavate suunalt, Muulide juurde viivalt teelt ja Tuulepaagi teelt ja Roostiku Planeeringulahendust täiendatakse. tänavalt. Kõik need juurdepääsud paiknevad Pärnu keskuslinnas. Käsitlemata on aga osavalla territooriumitelt juurdepääsud merele ning jõgedele. Palun Pärnu Linnavalitsus arvestab ettepanekuga. planeeringulahendust täiendada. 336. 66. Peatükis 16. „Veekogud ja kallas“ on toodud vastuoluline info - üldplaneeringu Täname ettepaneku eest. Täpsustame üldplaneeringu ülesannetest tulenevalt kavandatakse kallasrajale mitmeid avalikult kasutatavaid lahendust. juurdepääse, osa neist kavandatakse sõiduteedeks ehk juurdepääsudeks mootorsõidukitele ja teine osa jalgteedeks. Samas on tingimuseks seatud, et kui Pärnu Linnavalitsus arvestab ettepanekuga. üldplaneeringuga ei ole tagatud avalikku juurdepääsu kallasrajale, tuleb see üldjuhul (15) merekaldal tagada iga 400 meetri tagant. Peatükist ei selgu, mis alusel on juurdepääsud seatud, kas neid on piisavalt, kuhu need on määratud, koonkaardileneid kantud pole. Palume lahendust täiendada. 337. 67. Koondkaardile on kantud vaid üks lautri koht Tõhela järve ääres. Juhime tähelepanu, Täname ettepaneku eest. Täpsustame üldplaneeringu et Tõstamaa ja Audru rannikul ning Manija saarel on väga palju teisigi lautrikohti. lahendust. Palume andmestik üle vaadata ning lahendust täiendada. Pärnu Linnavalitsus arvestab ettepanekuga. 338. 68. Peatükis 16.1. „Lihkeohtlikkus“ on toodud vaid tingimused lihkeohtlikkuse Täname ettepaneku eest. Täpsustame üldplaneeringu vältimiseks, selgitatud ja põhjendatud ei ole planeeringulahendust ega seda, mille lahendust. alusel tsoonid on määratud. Tsoonidese A-E on määratud ehituskeeluvööndid. Samas ei selgu, mida ehituskeeluvöönd tähendab, kas absoluutset ehituskeeldu või Pärnu Linnavalitsus arvestab ettepanekuga. ehituskeeldu ilma detailse uuringu läbiviimiseta. Kuidas on lihkeohtlikkuse vältimiseks kavandatud ehituskeeluvööndid seotud jõe kalda ehituskeeluvöönditega, kas üldplaneeringuga soovitakse kalda ehituskeeluvööndeid neis piirkondades laiendada? Pärnu lihkeohtlikkust käsitleva uuringu tutvustustel selgitati, et ehituskeeluvööndeid üldplaneeringuga ei määrata, ometi on need siiski määratud. Tingimustes on toodud, et kaldaosadel, kus lihkeohtlikkuse tsoon on määramata, tuleb ehitamisel kaldajoonele lähemal kui 50 m teostada geotehnilised uuringud ja nõlva stabiilsusarvutused. Pärnu linnas on väga palju veekogusid, koondkaardi kohaselt on vastavad tsoonid määratud vaid Pärnu, Reiu ja Sauga jõe 110/115  Pärnu linna üldplaneering 2035+. Planeeringu eelnõule ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõule esitatud arvamused ja kooskõlastused ning omavalitsuse seisukoht NR ESITATUD ARVAMUS SEISUKOHT osas. Palume täpsustada, millistel kallastel kehtib uuringu koostamise kohustus. Palume üheselt välja tuua, missuguseid piiranguid tsoonid endaga kaasa toovad ning kuidas tingimusi rakendatakse. Juhime tähelepanu, et kitsenduste seadmist tuleb põhjendada. 339. 69. Peatükis 16.2. „Üleujutusalad“ on toodud üldplaneeringuga määratavad tingimused Täname ettepaneku eest. Täpsustame üldplaneeringu vähendamaks üleujutusest põhjustatud võimalikke kahjulikke tagajärgi inimeste lahendust. tervisele, keskkonnale, kultuuripärandile ja majandustegevusele. Kohati on fikseeritud eraldi tingimused Pärnu linnas. Segaseks jääb, kas nimetatud tingimused Pärnu Linnavalitsus arvestab ettepanekuga. kehtivad Pärnu keskuslinnas ning millised tingimused kehtivad väljapool. Palume seletuskirja kõik peatükid selle märkuse alusel üle vaadata ja teha vajadusel täpsustused. 340. 70. Seletuskirja lühikeses peatükis 16.3. „Ranna ja kalda ehituskeeluvöönd“ on Täname ettepaneku eest. Täpsustame üldplaneeringu fikseeritud, et üldplaneering teeb ettepaneku ehituskeeluvööndi vähendamiseks. Kus lahendust. ning mis põhjusel on ehituskeeluvööndi vähendamise ettepanekud tehtud, seletuskirjast ei selgu. Samuti ei ole seda teemat hinnatud KSH aruandes. Palume Pärnu Linnavalitsus arvestab ettepanekuga. lahendust täpsustada. 341. 71. Palume selgitada tuuleenergia lahendust ja viia üldplaneeringu lahendus ja KSH Täname ettepaneku eest. Täpsustame üldplaneeringu aruanne vastavusse. KSH aruande (lk 116) kohaselt ei ole eskiislahenduse alusel lahendust ning KSH aruannet vastavalt planeeringulahendusele. Pärnu linna haldusterritooriumile tuulepargi rajamiseks sobilikke maa-alasid reserveeritud. Seletuskirja peatükis 29.2. „Tuuleenergia“ on määratud tingimused Pärnu Linnavalitsus arvestab ettepanekuga. tuuleenergia tootmiseks, milles on toodud, et „suuremate omaette maakasutust vajavate üksiktuulikute ja tuuleparkide rajamine on välistatud väljaspool selleks põhimõtteliselt sobivaid alasid, mis on leitud eespool kirjeldatud metoodika alusel.“ Peatükis ei ole metoodikat kirjeldatud. Samuti ei ole üldplaneeringu koondkaardil näidatud tuuleenergia arendamiseks põhimõtteliselt sobivaid alasid, mistõttu ei ole arusaadav, kuhu tuulikuid ja tuuleparke kavandada võib. Palume selgitada, kuidas on lahendus kooskõlas ORME asukoha määramisega. Juhime tähelepanu, et kui ORME asukohad ei ole üldplaneeringus määratud, saab tuuleparke kavandada vaid KOV eriplaneeringu menetluses, kuid mitte detailplaneeringuga. Palume lahendust täpsustada ja anda ühtne lahendus nii KSHs kui planeeringus. 342. 72. Pärnu maakonna planeeringuga on määratud tuulikuparkide arenduspiirkonnad, mille Täname ettepaneku eest. Täpsustame üldplaneeringu sees on näidatud arendusalad ja seatud põhimõtted tuuleenergeetika arendamiseks. lahendust. 111/115  Pärnu linna üldplaneering 2035+. Planeeringu eelnõule ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõule esitatud arvamused ja kooskõlastused ning omavalitsuse seisukoht NR ESITATUD ARVAMUS SEISUKOHT Põhimõtete kohaselt on arenduspiirkondades arendusalade laiendamine ja seal elektrituulikute rajamise aluseks üldplaneeringutuuleenergeetika teemaplaneering või Pärnu Linnavalitsus arvestab ettepanekuga. üldplaneering. Palume arvestada, et maakonnaplaneering on üldplaneeringu koostamise alus ja tuua välja, kas üldplaneeringu lahendus on maakonnaplaneeringu lahendusega kooskõlas. Põhjendatud vajadusel on võimalik kaaluda ettepanekut maakonnaplaneeringu täpsustamiseks või muutmiseks. 343. 73. Palume täpsustada, mida mõeldakse väiketuulikute ja suuremate omaette Täname ettepaneku eest. Täpsustame üldplaneeringu maakasutust vajavate üksiktuulikute all. lahendust. Pärnu Linnavalitsus arvestab ettepanekuga. 344. 74. Tingimustes on toodud, et loodusalade osas, mille piirile/lähedusse kavandatakse Täname ettepaneku eest. Täpsustame üldplaneeringu tuuleenergeetika arendamist, tuleb läbi viia Natura hindamine. Natura alad jagunevad nii lahendust. loodusaladeks kui linnualadeks. Natura mõjude hindamise kohustus tuleneb seadusest, kui soov on seda siiski ka üldplaneeringus kajastada, siis palume teha seda terviklikult. Pärnu Linnavalitsus arvestab ettepanekuga. 345. 75. Tekitab küsimusi, miks tingimuste all kajastatakse elementaarseid nõudeid, mis Täname ettepaneku eest. Täpsustame üldplaneeringu tulenevad juba seadusest. Näiteks tingimus täpsustada igakordselt kaitstavate lahendust vastavalt. loodusobjektide esinemine või kaitsekord. Asjakohane on juhtida jooniste taustainformatsiooni puhul tähelepanu, et tegemist mingi hetke seisuga, mis võib ajas Pärnu Linnavalitsus arvestab ettepanekuga. hiljem muutuda, kuid aktuaalse infoga arvestamine planeerimisel on elementaarne. Samuti on üleliigne üldplaneeringus tingimusena seada, et arvestataks kaitstavate loodusobjektide kaitsekorralduskavaga ning Keskkonnaametiga kooskõlastamise vajadusega. 346. 76. Üldplaneeringus on toodud, et teiste tegevuste kavandamisel on üldplaneeringus Täname ettepaneku eest. Täpsustame üldplaneeringu arvestatud vääriselupaikasid. Samas on Harutee mets P4 katastriüksusele, kus lahendust ja täiendame KSH aruannet vastavalt paiknevad ulatuslikud vääriselupaigad, kavandatud tootmismaa maakasutus. KSHs ei ole planeeringulahendusele. maakasutuse muutmise mõju vääriselupaikadele hinnatud. Pärnu Linnavalitsus arvestab ettepanekuga. 347. 77. Harutee mets P4 katastriüksus on üldplaneeringus ühelt poolt kavandatud Täname ettepaneku eest. Täpsustame üldplaneeringu tootmismaa juhtotstarbega alaks ja teisalt jäetud rohevõrgustiku koosseisu. Jääb lahendust. selgusetuks, kas ala on käsitletav eraldi linna rohevõrgustiku tugialana või maakonna rohevõrgustiku osana, millised tingimused võrgustikus kehtivad ja kuidas Pärnu Linnavalitsus arvestab ettepanekuga. on ühteaegu võimalik tagada nii võrgustiku toimimine kui ka tootmismaa arendamine. Kuidas on kavandatud erinevate linna puhkealade ja rohevõrgustiku 112/115  Pärnu linna üldplaneering 2035+. Planeeringu eelnõule ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõule esitatud arvamused ja kooskõlastused ning omavalitsuse seisukoht NR ESITATUD ARVAMUS SEISUKOHT osade vaheline sidusus? Maakasutuse konflikti ei ole KSH aruandes eraldi välja toodud. Palume lahendust täpsustada. 348. 78. Arvestades, et metanoolitehase kavandamisega soovitakse muuta kehtiva Täname ettepaneku eest. Täpsustame üldplaneeringu üldplaneeringu maakasutust, rohevõrgustiku ja puhkealade lahendust, mis on ühtlasi lahendust ning põhjendame vajadusel maakonnaplaneeringu vastuolus Pärnu maakonna planeeringus seatud rohevõrgustiku ja puhkemetsade täpsustamist. arendamise põhimõtetega, palume üldplaneeringu koostamise raames kaaluda metanoolitehasele alternatiivseid asukohti ning KSH aruandes hinnata erinevaid Pärnu Linnavalitsus arvestab osaliselt ettepanekuga. võimalikke alternatiivseid stsenaariume (kehtiva üldplaneeringu lahenduse säilitamine võrdluses muudatustega, mille toob kaasa alale metanoolitehase kavandamine). 349. 79. Metanoolitehase detailplaneeringu algatamise otsuse (Pärnu Linnavolikogu Täname ettepaneku eest. Üldplaneeringu koostamise jooksul 18.04.2024 otsus nr 2) kohaselt on huvitatud isik teinud ettepaneku kanda arvestatakse metanooli tehase planeeringu arengutega. koostatavasse üldplaneeringusse metanoolitoru tehasest sadamasse olemasoleva Üldplaneering aga täpsemalt ei kirjelda metanoolitehase gaasitrassi koridoris ning tehasest kõrvale rajatava kaubajaamani. Vesinikutoru võimalikke mõjusid, kuna detailplaneering on veel soovitakse samuti trassikoridori Utilitase Audru alajaamast samasse koridori. menetlemisel. Vajadusel täiendatakse planeeringulahendust. Üldplaneeringu ja KSH aruande eelnõudes ei ole vastavaid teemasid veel kajastatud. Palume tagada koostatavate planeeringute vahel kooskõla. Pärnu Linnavalitsus arvestab osaliselt ettepanekuga. 350. 80. PlanS kohaselt on maakonnaplaneering üldplaneeringu koostamise aluseks. Täname ettepaneku eest. Täpsustame üldplaneeringu Üldplaneeringust ei selgu, kas ja kuidas on maakonnaplaneeringutega arvestatud. lahendust, sh planeeringulahendust täiendatakse lisades Maakonnaplaneeringus on mitmete teemade puhul tingimusena toodud, mida tuleb peatükk „kooskõla kõrgema astme planeeringutega“. üldplaneeringuga täpsustada – üldplaneeringus on osad viited, kuid kõiki teemasid ei ole terviklikult käsitletud. Palume vaadata üle üldplaneeringu kooskõla Pärnu Linnavalitsus arvestab ettepanekuga. maakonnaplaneeringutega, tuua välja, kas lahendus on maakonnaplaneeringuga kooskõlas, kas on täpsustatud piire ja tingimusi, kas seatavad tingimused jäävad kehtima lisaks maakonnaplaneeringus toodule, kas on vajalik teha ettepanek muutmiseks jms. 351. 81. Üldplaneeringu koostamisel ei ole arvestatud Pärnu maakonnaga piirneva mereala Täname ettepaneku eest. Üldplaneeringu eelnõu lahendusega maakonnaplaneeringuga. Mereplaneeringus on eristatud sadamad, määratud nähakse ette suplusrannad üksnes keskuslinnas. Valgeranna väikesadamate perspektiiv. Üldplaneeringu koonkaardil on nt väikesaartega randa määratakse supluskohaks. Kontrollime, et mis alusel on ühendust pidav Munalaiu sadam märgitud lautri ja sildumiskohana. Nii joonisel kui mereala maakonnaplaneeringuga määratud Valgerand seletuskirjas on toodud avalikud rannad ja supluskohad vaid Pärnu keskuslinnas. suplusrannaks. Vajadusel täpsustame planeeringulahendust. Supluskohti Audru ja Tõstamaa piirkondades näidatud ja määratud ei ole. Mereplaneeringuga on määratud nii merealale kui maismaale ulatuv avalikult Pärnu Linnavalitsus arvestab ettepanekuga. 113/115  Pärnu linna üldplaneering 2035+. Planeeringu eelnõule ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõule esitatud arvamused ja kooskõlastused ning omavalitsuse seisukoht NR ESITATUD ARVAMUS SEISUKOHT kasutatav rannaala, sh supelrannad (hõlmab ulatuslikumat ja terviklikku ala piki mereranda) ja supluskohad (paiknevad hajusalt piki mereranda väljaspool avalikult kasutatavat rannaala). Supluskohad on näidatud Kastna, suplusrannaks on määratud Valgerand. Palume üldplaneeringu koostamisel arvestada mereplaneeringuga ning täiendada üldplaneeringut mereplaneeringus käsitletud teemadega. 352. 82. Üldplaneeringu koostamisel ei ole arvestatud Pärnu maakonna planeeringuga Täname ettepaneku eest. Täpsustame üldplaneeringu „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv ning seosed lahendust, sh planeeringulahendust täiendatakse lisades ptk mereplaneeringuga“. Teemaplaneeringu koostamise eesmärk oli anda vee ja „kooskõla kõrgema astme planeeringutega“. kaldaalade kavandamise alast sisendit kohalike omavalitsuste üldplaneeringute koostamiseks. Pärnu Linnavolikogu on planeeringule andnud oma kooskõlastuse ja Pärnu Linnavalitsus arvestab ettepanekuga. teemaplaneering on peatselt minemas kehtestamisele. Palume üldplaneeringu lahendust täiendada ja viia kooskõlla maakonnaplaneeringu teemaplaneeringuga. 51) Karmo Vunk 29.05.2024 353. 1) Suurendada tulevikus ärifunktsiooni Jannseni tänava kinnistutel ja planeeringutes. Täname ettepaneku eest. Üldplaneeringu lahendusega on määratud Jannseni tn maakasutuse juhtotstarbeks valdavalt segahoonestuse maa-ala ja väikeelamumaa. Segahoonestuse maa-ala annab võimaluse kavandada suurendada Jannseni tänava ääres ärifunktsiooni. Väikeelamumaal on võimalik kavandada sobivat juhtotstarvet toetavat kasutsotstarvet kuni 30%. Pärnu Linnavalitsus arvestab ettepanekuga. 354. 2) Jannseni tänaval suurendada parkimis võimalusi, kaaluda tänava 2 realiseks muutimist. Täname ettepaneku eest. Üldplaneeringu lahendus määrab Jannseni tänava jaotusmagistraaliks. Täpsem Jannseni tänava liiklusruumi lahendus on võimalik välja töötada ehitusprojektiga. See tähendab, et teema püsitus on asjakohane kuid võimalik lahendus ei ole üldplaneeringu lahenduse subjekt. Pärnu Linnavalitsus ei arvesta ettepanekuga. 355. 3) Planeerida Jannseni tänava sadamaala elanikesõbralikuks ja keskkonnasõbralikuks Täname ettepaneku eest. alaks. Pärnu Linnavalitsus arvestab osaliselt ettepanekuga. 52) Regionaal- ja Põllumajandusministeerium, 23.05.2024 nr 8-5/10522/2024-123 114/115  Pärnu linna üldplaneering 2035+. Planeeringu eelnõule ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõule esitatud arvamused ja kooskõlastused ning omavalitsuse seisukoht NR ESITATUD ARVAMUS SEISUKOHT 356. KSH aruande eelnõu jaotises 3.4.4 Väärtuslik põllumajandusmaa on märgitud, et Täname ettepaneku eest. Planeeringulahendust täiendatakse. üldplaneering näeb arendustegevust põhimahus ette olemasolevates keskustes ja tiheasustusaladel ja nende laiendamisega. KSH koostaja hinnangul on väärtusliku Pärnu Linnavalitsus arvestab ettepanekuga. põllumajandusmaa mõningane vähenemine antud juhul põhjendatud, kuna laiendatakse võimalusi ka teiste tegevuse ellu viimiseks ning keskuste säilitamiseks ja arendamiseks, samas tagades piirkonnas ka väärtuslike põllumajandusmaade säilimise. Selleks, et veenduda väärtusliku põllumajandusmaa muul otstarbel hõive ulatuses ning KSH hindaja järelduste põhjendatuses, on vajalik KSH aruande eelnõus välja tuua konkreetsed arvandmed: kui palju on Pärnu linnas maakonnaplaneeringu alusel väärtuslikke põllumajandusmaid, kui palju nendest määrati üldplaneeringuga väärtuslikeks põllumajandusmaadeks ning kui palju nendest maadest kavatsetakse hõlmata ehitustegevusega. Palume selles osas KSH aruande eelnõud täiendada. 115/115