Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet Endla 10A 10122 Tallinn 06 . 0 6 .202 4 nr 1.1-20/2024/377- 6 Elering AS avaldus hoonestusloa taotlemiseks 330kV merekaabli paigaldamiseks Eesti-Läti 4 projekti arendamiseks Hoonestusloa taotlus korrigeeritud trassimuudatusega vastavalt kirjale 31.05.2024 ja kirjale 05.06.2024 ning täiendava märkuse alusel ja esitatud uuesti. 1. Ehitise kasutamise otstarve M erekaabli rajamine Eesti ja Läti riikide vahel on vajalik , et luua kahe riigi vahel täiendav elektrienergia ülekandevõimsus. Eesti-Läti 4 aitab panustada nii riigi elektrienergia varustuskindlusesse kui ka panustab energiasüsteemi dekarboniseerimisse . Samuti annab Eesti-Läti 4 võimaluse kliima- ja energiapoliitika eesmärkide saavutamiseks ning turgude senise suurema integreeri tuse, et tagada nii riikide kui ka regiooni kui terviku varustuskindlus . 2. Ehitise sügavus ning muud olulised tehnilised andmed Eesti-Läti 4 planeeritava mereühenduse olulisemad tehnilised näitajad on alljärgnevad: vahelduvpinge (kuni 330 kV ) Edela-Saaremaa-Ventspils merekaabli kogupikkus ca 100 kilomeetrit, millest Eesti territoriaalvetes on ca 52 kilomeetrit Edela-Saaremaa- Dundaga merekaabli kogupikkus ca 73 kilomeetrit, millest Eesti territoriaalvetes on ca 55 kilomeetrit Sõrve-Ventspils merekaabli kogupikkus ca 65 kilomeetrit, millest Eesti territoriaalvetes on ca 23 kilomeetrit Sõrve- Dundaga merekaabli kogupikkus ca 32 kilomeetrit, millest Eesti territoriaalvetes on ca 16 kilomeetrit süvistatud merepõhja setetesse (ca 1 -1,5 m) Muutujad mis mõjutavad merepõhjatööde mahtu, mis selguvad projekti arendamise käigus: Kaablite arv (sõltuvalt tehnoloogiast võib olla kaableid vähem) Merepõhja pinnase koostis (Kaeviku ristlõike pindala väheneb vastavalt pinnasetüübile) Valitav tehnoloogia (kündmist või jugasüvenduse korral pinnast ei teisaldataks; maabumiskohal tehnoloogiline lahendus pole teada ja sõltub geoloogiast ja keskkonnatingimustest) Ristumiste arv ja ristumiste tehnilised lahendused tuleb kooskõlastada ristutava osapoolega ( Balticconnectori kogemus on, et ristumisele kuluv tagasitäite hulk on ca 250 m3 kivi kaabliristumise ning ca 2000 m3 kivi toruristumise kohta) Nende muutujate täpsustumisel usub Elering, et ehitustööde maht võib jääda alla 10 000 m 3 , kuid ei pruugi. Seega võttes arvesse mainitud muutujaid ning tundmatust on Hoonestusloa mõttes ehitus tööde maht üle 10 000 m 3 . Eesti-Läti 4 koosneb kuni kolmest elektrikaablist ning ühest fiiberoptilisest sidekaabelliinist. Kaablite omavahelised kaugused sõltuvad merepõhja omadustest, ning need selguvad projekteerimise käigus. Merekaabli te kavandatud tehniline võimsus kokku on 1000 MW maksimaalselt. 4. Avaliku veekogu koormatava ala koordinaadid ja koormatava ala suurus ruutmeetrites Edela-Saaremaa-Ventspils h oonestusloaga koormatava ala pindala on ca 208 250 m 2 Edela-Saaremaa- Dundaga hoonestusloaga koormatava ala pindala on ca 219 372 m 2 Sõrve-Ventspils h oonestusloaga koormatava ala pindala on ca 91 689 m 2 Sõrve- Dundaga h oonestusloaga koormatava ala pindala on ca 65 876 m 2 Menetluse käigus koormatava ala suurus täpsustatakse ja võib olla muudetud vastavalt kaablite tegelikule asukohale , laiusele ja arvule . 5. Uuringu kirjeldus, mida soovitakse enne hoonestusloa andmist teha Täpsemad uuringud ja analüüsid selguvad keskkonnamõjude hindamise programmi koostamise ja kinnitamisega. 6. Hoonestusloa taotletav kestus. Viiskümmend (50) aastat. Lugupidamisega , (allkirjastatud digitaalselt) Viktoria Muske-Vidjajev Projektijuht Lisa d : Hoonestusloa taotlus Eesti-Läti 4 merekaabel. Edela-Saaremaa – Ventspils ver 3 Hoonestusloa taotlus Eesti-Läti 4 merekaabel. Edela-Saaremaa – Dundaga ver 2 Hoonestusloa taotlus Eesti-Läti 4 merekaabel. Sõrve – Ventspils ver 2 Hoonestusloa taotlus Eesti-Läti 4 merekaabel. Sõrve – Dundaga ver 2 Kinnitus äriregistrile esitatud andmete õigsuse kohta Merekaabli trassi rajamise tehniline kirjeldus _08_05_2024 Eesti-Läti 4 hoonestusala de eskiis . Edela-Saaremaa – Ventspils ver 2 Eesti-Läti 4 hoonestusala de eskiis . Edela-Saaremaa – Dundaga Eesti-Läti 4 hoonestusala de eskiis . Sõrve – Ventspils Eesti-Läti 4 hoonestusala de eskiis . Sõrve – Dundaga Eesti-Läti 4 hoonestusala de punktid ver 3 Elering AS volikiri Viktoria Muske- Vidjajev´ile
Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet Endla 10a, 10122 Tallinn [ 0 6 .0 6 .2024] Hoonestusloa taotlus avaliku veekogu koormamiseks merevõrgukaabliga . Käesoleva taotluse esemeks on Eesti-Läti neljanda elektriühenduse Edela- Saaremaa – Ventspils merekaabel. Üldinfo Taotlus Käesolevaga esitab Elering AS (edaspidi Elering) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile (edaspidi TTJA) hoonestusloa taotluse mereala koormamiseks elektrienergia kõrgepinge vahelduv voolu (edaspidi HV A C ) ülekandeliiniga meres. Taotlus on koostatud vastavalt ehitusseadustikule ja veeseadusele, kasutades infot ja andmeid, mis on saadud eelevalt läbi viidud uuringute, analüüside ning muude asjakohaste tegevuste tulemusena. Olulisemad neist on Eesti mereala planeering ja selle keskkonnamõjude hindamise aruanne 1 . Taust Elering Eesti elektri põhivõrguettevõttena peab vajalikuks neljanda elektriühenduse rajamist Eesti ja Läti elektri ülekandevõrkude vahele. Esialgse hinnangu järgi on täiendava t ehnilise võimsuse vajadus kuni 1000 megavatti. Eleringi senised analüüsid näitavad, et kõige otstarbekam on uus ühendus rajada Eesti ja Läti lääneossa, ühendades merekaabliga kahe riigi elektrivõrgud Edela- Saaremaa ja Kuramaa piirkonda Lätis. Selline lahendus võimaldaks vajaliku ülekandevõimuse rajada kõige väiksema rahalise kulu ja töökindlama vahelduvvoolu tehnoloogiaga. Neljanda elektriühenduse rajamine Eesti ja Läti vahele Saaremaa kaudu eeldab 330-kilovoldise pinge astmega elektriliinide rajamist Saaremaale ning nende tugevat sidumist mandril paikneva 330-kilovoldise elektri ülekandevõrguga. Seoses sellega E lering on esitanud Riigi Eriplaneeringu (edaspidi REP ) taotluse Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumile 12.10.2023 ja 15.02.2024 Vabariigi Valitsus algatas Eleringi taotlusel Eesti-Läti neljanda (edaspidi ka Eesti-Läti 4) elektriühenduse riigi eriplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH). Kuna REP käigus uuritaksee erinevaid trassikoridore, siis on võimalik Eesti-Läti neljanda mere kaablikoridore neli : Edela-Saaremaa randumiskoht. Võimalikud trassikoridorid on Edela-Saaremaa – Ventspils ja Edela-Saaremaa – Dundaga. Elering esitab selle alternatiivi tarbeks kaks eraldi hoonestusloa taotlust. Sõrve poolsaare randumiskoht . Võimalikud trassikoridorid on Sõrve – Ventspils ja Sõrve – Dundaga. Elering esitab selle alternatiivi tarbeks kaks eraldi hoonestusloa taotlust. Käesoleva taotluse esemeks on Edela- Saaremaa-Ventspils merekaa bel . Antud trass on üks alternatiiv nelja st võimalikust, Eesti-Läti neljanda merekaabli alternatiiv kak s , kolm ja neli kirjeldatud teistes taotlustes . Milline neljast võimalikust taotlusest läheb edasi menetlusse ja millised kolm jäetakse rahuldamata, selgub REP käigus, kui on teada asukoht, kus Saaremaa saarel saab paiknema merekaabli randumiskoht. Projektist saadav kasu Eesti-Läti 4 merekaabel on vajalik, et luua kahe riigi vahel täiendav elektrienergia ülekandevõimsus. Eesti-Läti 4 merekaabel aitab panustada nii riigi elektrienergia varustuskindlusesse kui ka panustab energiasüsteemi dekarboniseerimisse (tuues täiendavat toodetud taastuvenergiat Balti regiooni Lätist ). Samuti annab Eesti-Läti 4 merekaabel võimaluse kliima- ja energiapoliitika eesmärkide saavutamiseks ning turgude senise suurema integreerituse, et tagada nii riikide kui ka regiooni kui terviku varustuskindlus. Eleringil on seadusest tulenev kohustust arendada riikidevahelisi ülekandevõimsusi. See on oluline ka varustuskindluse tagamise kohustuse täitmiseks tänases avatud energiaturu tingimustes. Eesti-Läti 4 merekaabel võimaldab energia transportimist seda vajavatele turgudele. Rohkem ühendusi võimaldab turvalisemat võrku, mis on vähem haavatav kolmandate osapoolte sekkumisel. Ühendus tugevdab varustuskindlust ja võimaldab täiendavat taastuvenergia tootmist regioonis, mis mõjutab ka elektrihinda positiivsel moel lähendades selle põhjamaade elektrihinnale. Projekti rahastamine Teave nende finantsallikate kohta, millega plaanitakse rahastada hoonestusloa objektiks oleva ehitise valmimist ja hilisemat kasutamist Elering AS plaanib rahastada kaabelliini ehitamist ja hilisemat kasutamist peamiselt kahest allikast: Euroopa Liidu kaasrahastuse CEF-E fondist ning ülekoormustasust. Ülekoormustasu on tasu mida kogutakse erinevate elektrienergia hinnapiirkondade vahelise hinnaerinevuse stabiliseerimiseks, mis seab kogu Euroopas elektri ülekandevõrguoperaatorile kohustuse rajada täiendavaid riikidevahelisi elektri välisühendusi. Taotluse tehniline info Taotleja kontaktandmed Taotleja: Elering AS Aadress: Kadaka tee 42, Tallinn, 12915 Registrikood: 11022625 E-post:
[email protected] Kontaktisik: Viktoria Muske-Vidjajev Kontaktisiku e-mail:
[email protected] Kontakttelefon: +372 5308 2147 Objekti asukoht ja kavandatav tegevus Objekti asukoht Eleringil on seadusest tulenev kohustust arendada riikidevahelisi ülekandevõimsusi. See on oluline ka varustuskindluse ja energiajulgeoleku tagamise kohustuse täitmiseks tänases avatud energiaturu tingimustes. Estlink 3 mereühenduse tehnilised näitajad Eesti-Läti 4 merekaabel planeeritava mereühenduse olulisemad tehnilised näitajad on alljärgnevad: Vahelduv pinge (kuni 330 kV) Pikkus ca 100 kilomeetrit, Eesti osa ca 52 kilomeetrit. Süvistatud merepõhja setetesse (ca 1-1,5m) Eesti-Läti 4 merekaabel koosneb kuni kolmest elektrikaablist ning ühest fiiberoptilisest sidekaabelliinist. Lisa 6 näi t a b ja kirjeldab HVAC merekaabli tehniline trassi rajamine merepõhjas. Kaablite omavahelised kaugused sõltuvad merepõhja omadustest ning need selguvad projekteerimise käigus. Merekaabli kavandatud töö võimsus kokku on 1000 MW maksimaalselt. Merekaabelliin koosneb kuni kolmest vahelduvvoolu kaablist. Iga kaabel koosneb kolmest faasikaablist ja optilisest kaablist läbimõõduga koguläbimõõduga ca 20 cm . Mehaaniliste vigastuste vältimiseks paigaldatakse kaabelliin vähemalt osaliselt merepõhja setetesse (ca 1 – rannikul 1,5m sügavusele). Täpsem arvutus vt. Lisa 6. Merepõhja tööde maht osas. Kaablite arv sõltub võimalikust tehnoloogiast ning maksumusest, k onkreetne kasutatav merekaabli tüüp, paigaldamistehnika ja –tehnoloogia ning merepõhja pinna alla paigaldamise vajadus selgub kaabelliini projekteerimisel. Merekaabelliini trassi valik Hetkeseisuga kindel kaabelliini trassi asukoht ei ole veel selgunud, ning see selgub REP tulemusel. Selleks et luua Saaremaaga 330 kV ühendus, on otstarbekam kasutada ära olemasolevaid alajaamasid (osad rekonstrueeritakse 330 kV pingele) ja õhuliine trassikoridore maismaal, et uus elektriliin veepiirini viia. Sellest tulenevalt, on kujunenud tõenäoliste trasside loetelu, mille kaudu on võimalik ühendada olemasolevad ja võimalikud planeeritavad alajaamad käsitlevas piirkonnas (l ink dokumendile: View public dynamical object (agri.ee) ). Merepõhja sügavused võimalike trassikoridoride piirkondades on järgmised : 0 – 5 0 m, keskmiselt 20-30 m Avaliku veekogu koormatava ala koordinaadid ja koormatava ala suurus ruutmeetrites K oormatava ala suurus on 208 250 m². Joonis 1 . Eesti-Läti 4 asuv merekoridor Edela-Saaremaa-Ventspils . Detailne joonis. Planeeringuala . Joonis 2 . Hoonestusloa koormised merepõhjale Koormatavate alade nurgapunktide koordinaadid trasside kaupa (vt Lisa 11 ). Hoonestusloa taotletav kestus Elering AS taotleb hoonestusluba 50 aastaks. Kinnitus äriregistrile esitatud andmete õigsuse kohta Elering AS kinnitab, et äriregistrile esitatud teave Eleringi AS osanike ja tegelike kasusaajate kohta on täielik ja täpne. Elering AS kehtivate äriregistri andmete väljatrükk on lisatud käesolevale taotlusele , vt. Lisa 5 . Keskkonnaseisund ja teostatavad uuringud Keskkonnaseisund Järgnevalt on kirjeldatud taotluse objektiks oleva Eleringi ülekandeliini keskkonnaseisundit iseloomustavaid näitajaid olemasoleva ja avalikult kättesaadava andmestiku alusel. Detailsem keskkonnaseisundi analüüs ja vajalikud uuringud lisainformatsiooni saamiseks, viiakse läbi ülekandeliini keskkonnamõjude hindamise raames. Vee sügavus Võimalikus Eesti- Läti 4 trassikoridoris jääb merepõhi 0- 50 meetri sügavusele, väike osa alast asub, kus veesügavus ei ületa 20 meetrit. Suur osa alast on mere sügavus 20-50 meetrit. ( Allikas: Maa-amet Merekaart ) Lainetus ja hoovused H oovused olenevad tuule suunast ja tugevusest. Tugeva ja kestva läänetuulega kerkib veetase mere idaosas ja langeb lääneosas ning vastupidi. Saaremaa ümber l ainekõrgus on enamasti 1- 2 meetrit , tugeva tormi ajal võib lainekõrgus olla 4- 6 meetrini ja > 6 m . Merepõhja geoloogia Eesti mereala avamere osa põhjasetete pindmise kihi toksiliste raskmetallide sisaldus on madal ja põhjasetete keskkonnaseisund seega hea. Lähitulevikus pole vajadust mereseire raames toksiliste raskmetallide seireks avamere põhjasetetes. Merepõhja geoloogiline olukord on alal väga varieeruv, seda tuleb silmas pidada merepõhja inimtegevusest põhjustatavate füüsiliste merepõhja häiringute (nt süvendustööd, kaablid, torujuhtmed jm tehisrajatised) planeerimisel ja seetõttu on vajalik mõjude hindamise raames põhjaliku geoloogilise uuringu läbiviimine. Jääolud Võimalikus Eesti-Läti 4 trassikoridoris meri jäätub vaid püsivate külmakraadidega talvekuudel. Trassikoridoris esineb jääkate keskmiselt 30-60 päeva talve jooksul. Pehmetel talvedel on see piirkond jäävaba, kuid karmidel talvedel on seal jääkate kuni 100 päeva. Piirkonda iseloomustavad dünaamilised ja muutlikud jääolud (nii aastate vahel kui ka sesooni jooksul), mis väljendub ka kõrges keskmises jää triivkiiruses – 0,04m/s. Mereelustik Läänemere kalastik on suhteliselt liigivaene, sest riimvesi ei sobi paljudele avamere kaladele ega ka magevee liikidele. Teisest küljest on Läänemere kalapopulatsioonid üsna arvukad ja mitmed liigid on olulised kutselise kalapüügi seisukohast. Soome lahes on mitmeid võõrliike. Põhjataimestiku ja -loomastiku kohta alal hea ülevaade puudub ja alale tüüpilise merepõhja elustiku liigilise koosseisu, selle väärtuse ja ruumiline paiknemine väljaselgitamiseks on vaja teostada täiendav uuring. Linnustik Ala jääb veelindude kevad- ja sügisrände suunale, kuid jääb välja poole Merealaplaneeringus tähistatud linnustiku sensitiivseid alasid, ehk eemale olulistest linnustiku rände-, toitumis- ja sulgimisaladest. Looduskaitsealad ja Natura 2000 alad Trassikoridor jääb Kura kurgu hoiualale. Kura kurgu hoiuala (regiastrikood KLO2000316 ) Siseveekogude pindala (ha) 15,1 . Kura kurgu hoiuala kaitse-eesmärk on nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I lisas nimetatud erinavad elupaigatüüpid, täpsemalt info kirjutatud Kura kurgu hoiuala kaitse-eeskirjas. Trassikoridor jääb Riksu ranniku hoiualale. Riksu ranniku hoiuala (regiastrikood KLO2000327). Siseveekogude pindala (ha) 50,5. Riksu ranniku hoiuala kaitse-eesmärk on nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I lisas nimetatud erinavad elupaigatüüpid, täpsemalt info kirjutatud Riksu ranniku hoiuala kaitse-eeskirjas. Hoiuala ei asu merekabli trassikoridoril, kuid jääb selle rajamisel mõjualasse. Trassikoridor jääb Karala-Pilguse hoiualale. Karala-Pilguse hoiuala (regiastrikood KLO2000310). Siseveekogude pindala (ha) 135,2. Karala-Pilguse hoiuala kaitse-eesmärk on nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I lisas nimetatud erinavad elupaigatüüpid, täpsemalt info kirjutatud Karala-Pilguse hoiuala kaitse-eeskirjas. Hoiuala ei asu merekabli trassikoridoril, kuid võib jääda selle rajamisel mõjualasse. Keskkonnamõjude raames tehtavad uuringud Hoonestusloa menetlemise protsessi osana viiakse läbi vajadusel keskkonnamõju hindamine (KMH). KMH osaks on muu hulgas keskkonna-alased uuringud täpsustamaks olemasolevat olukorda. KMH viiakse läbi Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse kohaselt, milles on fikseeritud nii menetlusprotsess kui sisulise hindamise temaatika. Tegemist on riikidevahelise projektiga, kus tuleb hinnata riigipiiriülese negatiivse keskkonnamõju ilmnemise tõenäosust ja seetõttu järgitakse KMH protsessis Espoo konventsiooni ja keskkonnamõjude hindamise direktiivi soovitusi. EhS § 113 4 lg 3 p 2 kohaselt otsustab pädev asutus hoonestusloa menetluse algatamisel keskkonnamõju hindamise või algatamata jätmise. Hoonestusluba on KeHJS § 11 p 2 tähenduses tegevusluba. KeHJS § 3 lg 1 kohaselt keskkonnamõju hinnatakse, kui taotletakse tegevusluba või selle muutmist ning tegevusloa taotlemise või muutmise põhjuseks olev kavandatav tegevus toob eeldatavalt kaasa olulise keskkonnamõju. Samuti juhul, kui kavandatakse tegevust, mille korral ei ole objektiivse teabe põhjal välistatud, et sellega võib kaasneda eraldi või koos muude tegevustega eeldatavalt oluline ebasoodne mõju Natura 2000 võrgustiku ala kaitse-eesmärgile, ja mis ei ole otseselt seotud ala kaitsekorraldusega või ei ole selleks otseselt vajalik. Täiendavad uuringud hoonestusloa alal KMH raames teostatavate uuringute täpne vajadus fikseeritakse KMH programmi koostamise faasis, kuid tänaste teadmiste kohaselt on tõenäoliselt mahukamatest ja aeganõudvatest uuringutest vajalik teostada nii merepõhja geotehnilised ja geoloogilised uuringud ja mereelustiku (põhjaelustik, kalastik, mereimetajad) uuringud. Võimalikud vajalikud uuringud*: Lõhkemata lõhkekehade ja muude ohtlike objektide uuring (nn UXO study ). Magneto- ja gradiomeetria uuringud, mille eesmärgiks on avastada merevõrgu alal merepõhjas (ka setete all) paiknevad lõhkemata lõhkekehad; Allvee-arheoloogilised uuringud. Eesmärk tuvastada merepõhjas paiknevad võimalikud kultuuriväärtused (sh vee- ja õhusõidukite vrakid); Uuring selgitamaks välja arenduse mõju mereseire- ja ESTER sidesüsteemidele ning laevaliiklusele, laevade automaatse tuvastamise süsteemi AIS seadmetele ja laevaradaritele; Geoloogilised ja geotehnilised merepõhja uuringud . Merepõhja geoloogilise olukorra (so setete mineraalse koostise, settekihtide lasuvuse jm) uuringud ja setete omaduste (struktuuri ja tekstuuri) uuringud setete kandvuse määramiseks, ja geotehnilise olukorra uuringud ( MBES study ehk mitmekiireline kajaloodi, SSS study ehk lähimerevedu, MAG study ); Detailne merepõhja kaardistus / merepõhja morfoloogia uuring . Eesmärk kaardistada võimalikult täpselt merekaabli alal merepõhja profiil (sh rändrahnude paiknemine); Detailne tuule, lainetuse ja jääolude uuring. Eesmärk saada võimalikult hea ülevaade oludest merevõrgu alal. Merepõhja elustiku uuring. Põhjaloomastiku ja -taimestiku uuring. Eesmärk saada teada alale tüüpilise merepõhja elustiku liigiline koosseis, selle väärtus ja ruumiline paiknemine; Kalastiku uuringud (elupaikade ja kudealade uuringud). Eesmärk kirjeldada merevõrgu ala kalastiku ja võimalike kudealade olukord ja välja pakkuda leevendavad meetmed; Veealuse müra uuring. Uuringu eesmärgiks on välja selgitada loodusliku ja tehisliku veealuse ümbrusmüra tase merevõrgu merealal ja selle mõju vee-elustikule; Natura hindamine. Natura hindamine viiakse läbi vastavalt loodusdirektiivi artikli 6 lõigetele 3 ja 4. Natura ekspert kaasatakse KMH ekspertrühma liikmena; Kalanduse uuring. Eesmärk uurida arenduse mõju kalavarude seisundile ja kutselisele kalapüügile piirkonnas. *Tegemist on uuringute esialgse nimekirjaga. Täpne uuringute vajadus, kombineeritavus ja detailsus selgitatakse välja KMH programmi koostamise protsessis. Esialgne nimekiri kavandatud uuringutest, mida hoonestusloa taotleja kavatseb hoonestusloa andmise otsustamiseks teha . Kasutavatest merekaabli paigaldamistehnoloogiatest tulenevalt on Elering AS arvamusel, et uus kaabelliin ei tekita olulist keskkonnamõju. REP käigus viiakse läbi keskkonnamõju strateegiline hinnang (edaspidi KSH) ja selle järel KMH, mille käigus uuritakse kaasaarvatud merekaabelliini võimalikud trassid. Juhul kui REP jooksul tehtud uuringutest jääb mingi info puudulikuks, siis võimalike vajalike uuringute nimekiri on toodud allpool: • Mõju hindamise vajadus *: • Mõju hindamine Natura 2000 võrgustiku aladele; • Mõju kaitstavatele loodusobjektidele; • Mõju hindamine loomastikule; • Mõju hindamine rohevõrgustikule; • Mõju hindamine veekeskkonnale; • Mõju hindamine inimese tervisele, heaolule ja varale; • Mõju hindamine jäätmetekkele ja ringmajanduse võimalustele; • Mõju hindamine kliimale; • Sotsiaalsete, majanduslike ja kultuuriliste mõjude hindamine. *Tegemist on mõjuvaldkondade esialgse nimekirjaga. Täpne mõju hindamise ja sellega seotud uuringute vajadus, kombineerivatus ja detailsus selgitatakse välja lähteseisukohtade ja sotsiaalsete, kultuuriliste, majanduslike ja looduskeskkonna mõjude hindamise, sh KSH programmi menetluse protsessis.
Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet Endla 10a, 10122 Tallinn [ 06 .0 6 .2024] Hoonestusloa taotlus avaliku veekogu koormamiseks merevõrgukaabliga . Käesoleva taotluse esemeks on Eesti-Läti neljanda elektriühenduse Edela- Saaremaa – Dundaga merekaabel. Üldinfo Taotlus Käesolevaga esitab Elering AS (edaspidi Elering) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile (edaspidi TTJA) hoonestusloa taotluse mereala koormamiseks elektrienergia kõrgepinge vahelduv voolu (edaspidi HV A C ) ülekandeliiniga meres. Taotlus on koostatud vastavalt ehitusseadustikule ja veeseadusele, kasutades infot ja andmeid, mis on saadud eelevalt läbi viidud uuringute, analüüside ning muude asjakohaste tegevuste tulemusena. Olulisemad neist on Eesti mereala planeering ja selle keskkonnamõjude hindamise aruanne 1 . Taust Elering Eesti elektri põhivõrguettevõttena peab vajalikuks neljanda elektriühenduse rajamist Eesti ja Läti elektri ülekandevõrkude vahele. Esialgse hinnangu järgi on täiendava tehnilise võimsuse vajadus kuni 1000 megavatti. Eleringi senised analüüsid näitavad, et kõige otstarbekam on uus ühendus rajada Eesti ja Läti lääneossa, ühendades merekaabliga kahe riigi elektrivõrgud Edela-Saaremaa ja Kuramaa piirkonda Lätis. Selline lahendus võimaldaks vajaliku ülekandevõimuse rajada kõige väiksema rahalise kulu ja töökindlama vahelduvvoolu tehnoloogiaga. Neljanda elektriühenduse rajamine Eesti ja Läti vahele Saaremaa kaudu eeldab 330-kilovoldise pingeastmega elektriliinide rajamist Saaremaale ning nende tugevat sidumist mandril paikneva 330-kilovoldise elektri ülekandevõrguga. Seoses sellega Elering on esitanud Riigi Eriplaneeringu (edaspidi REP) taotluse Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumile 12.10.2023 ja 15.02.2024 Vabariigi Valitsus algatas Eleringi taotlusel Eesti-Läti neljanda (edaspidi ka Eesti-Läti 4) elektriühenduse riigi eriplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH). Kuna REP käigus uuritaksee erinevaid trassikoridore , siis on võimalik Eesti-Läti neljanda mere kaablikoridore neli : Edela-Saaremaa randumiskoht . Võimalikud trassikoridorid on Edela-Saaremaa – Ventspils ja Edela-Saaremaa – Dundaga . Elering esitab selle alternatiivi tarbeks kaks eraldi hoonestusloa taotlust . Sõrve poolsaare randumiskoht . Võimalikud trassikoridorid on Sõrve – Ventspils ja Sõrve – Dundaga . Elering esitab selle alternatiivi tarbeks kaks eraldi hoonestusloa taotlust . Käesoleva taotluse esemeks on Edela- Saaremaa- Dundaga merekaa bel . Antud trass on üks alternatiiv neljast võimalikust , Eesti-Läti neljanda merekaabli alternatiiv kaks , kolm ja neli kirjeldatud teistes taotlustes . Milline neljast võimalikust taotlusest läheb edasi menetlusse ja millised kolm jäetakse rahuldamata , selgub REP käigus , kui on teada asukoht , kus Saaremaa saarel saab paiknema merekaabli randumiskoht . Projektist saadav kasu Eesti-Läti 4 merekaabel on vajalik, et luua kahe riigi vahel täiendav elektrienergia ülekandevõimsus. Eesti-Läti 4 merekaabel aitab panustada nii riigi elektrienergia varustuskindlusesse kui ka panustab energiasüsteemi dekarboniseerimisse (tuues täiendavat toodetud taastuvenergiat Balti regiooni Lätist). Samuti annab Eesti-Läti 4 merekaabel võimaluse kliima- ja energiapoliitika eesmärkide saavutamiseks ning turgude senise suurema integreerituse, et tagada nii riikide kui ka regiooni kui terviku varustuskindlus. Eleringil on seadusest tulenev kohustust arendada riikidevahelisi ülekandevõimsusi. See on oluline ka varustuskindluse tagamise kohustuse täitmiseks tänases avatud energiaturu tingimustes. Eesti-Läti 4 merekaabel võimaldab energia transportimist seda vajavatele turgudele. Rohkem ühendusi võimaldab turvalisemat võrku, mis on vähem haavatav kolmandate osapoolte sekkumisel. Ühendus tugevdab varustuskindlust ja võimaldab täiendavat taastuvenergia tootmist regioonis, mis mõjutab ka elektrihinda positiivsel moel lähendades selle põhjamaade elektrihinnale. Projekti rahastamine Teave nende finantsallikate kohta , millega plaanitakse rahastada hoonestusloa objektiks oleva ehitise valmimist ja hilisemat kasutamist Elering AS plaanib rahastada kaabelliini ehitamist ja hilisemat kasutamist peamiselt kahest allikast: Euroopa Liidu kaasrahastuse CEF-E fondist ning ülekoormustasust. Ülekoormustasu on tasu mida kogutakse erinevate elektrienergia hinnapiirkondade vahelise hinnaerinevuse stabiliseerimiseks, mis seab kogu Euroopas elektri ülekandevõrguoperaatorile kohustuse rajada täiendavaid riikidevahelisi elektri välisühendusi. Taotluse tehniline info Taotleja kontaktandmed Taotleja: Elering AS Aadress: Kadaka tee 42, Tallinn, 12915 Registrikood: 11022625 E-post:
[email protected] Kontaktisik: Viktoria Muske-Vidjajev Kontaktisiku e-mail:
[email protected] Kontakttelefon: +372 5308 2147 Objekti asukoht ja kavandatav tegevus Objekti asukoht Eleringil on seadusest tulenev kohustust arendada riikidevahelisi ülekandevõimsusi. See on oluline ka varustuskindluse ja energiajulgeoleku tagamise kohustuse täitmiseks tänases avatud energiaturu tingimustes. Estlink 3 mereühenduse tehnilised näitajad Eesti-Läti 4 merekaabel planeeritava mereühenduse olulisemad tehnilised näitajad on alljärgnevad: Vahelduvpinge (kuni 330 kV ) Pikkus ca 73 kilomeetrit, Eesti osa ca 5 5 kilomeetrit. Süvistatud merepõhja setetesse (ca 1-1,5m) Eesti-Läti 4 merekaabel koosneb kuni kolmest elektrikaablist ning ühest fiiberoptilisest sidekaabelliinist. Lisa 6 näitab ja kirjeldab HVAC merekaabli tehniline trassi rajamine merepõhjas. Kaablite omavahelised kaugused sõltuvad merepõhja omadustest ning need selguvad projekteerimise käigus. Merekaabli kavandatud töövõimsus kokku on 1000 MW maksimaalselt. Merekaabelliin koosneb kuni kolmest vahelduvvoolu kaablist. Iga kaabel koosneb kolmest faasikaablist ja optilisest kaablist läbimõõduga koguläbimõõduga ca 20 cm. Mehaaniliste vigastuste vältimiseks paigaldatakse kaabelliin vähemalt osaliselt merepõhja setetesse (ca 1 – rannikul 1,5m sügavusele). Täpsem arvutus vt. Lisa 6. Merepõhja tööde maht osas. Kaablite arv sõltub võimalikust tehnoloogiast ning maksumusest, konkreetne kasutatav merekaabli tüüp, paigaldamistehnika ja –tehnoloogia ning merepõhja pinna alla paigaldamise vajadus selgub kaabelliini projekteerimisel. Merekaabelliini trassi valik Hetkeseisuga kindel kaabelliini trassi asukoht ei ole veel selgunud, ning see selgub REP tulemusel. Selleks et luua Saaremaaga 330 kV ühendus, on otstarbekam kasutada ära olemasolevaid alajaamasid (osad rekonstrueeritakse 330 kV pingele) ja õhuliine trassikoridore maismaal, et uus elektriliin veepiirini viia. Sellest tulenevalt, on kujunenud tõenäoliste trasside loetelu, mille kaudu on võimalik ühendada olemasolevad ja võimalikud planeeritavad alajaamad käsitlevas piirkonnas (link dokumendile: View public dynamical object (agri.ee) ). Merepõhja sügavused võimalike trassikoridoride piirkondades on järgmised : 0 – 5 0 m, keskmiselt 20-30 m Avaliku veekogu koormatava ala koordinaadid ja koormatava ala suurus ruutmeetrites K oormatava ala suurus on 219 372 m². Joonis 1 . Eesti-Läti 4 asuv merekoridor Edela-Saaremaa- Dundaga . Detailne joonis. Planeeringuala . Joonis 2 . Hoonestusloa koormised merepõhjale Koormatavate alade nurgapunktide koordinaadid trasside kaupa (vt Lisa 11 ). Hoonestusloa taotletav kestus Elering AS taotleb hoonestusluba 50 aastaks. Kinnitus äriregistrile esitatud andmete õigsuse kohta Elering AS kinnitab, et äriregistrile esitatud teave Eleringi AS osanike ja tegelike kasusaajate kohta on täielik ja täpne. Elering AS kehtivate äriregistri andmete väljatrükk on lisatud käesolevale taotlusel e , vt. Lisa 5 . Keskkonnaseisund ja teostatavad uuringud Keskkonnaseisund Järgnevalt on kirjeldatud taotluse objektiks oleva Eleringi ülekandeliini keskkonnaseisundit iseloomustavaid näitajaid olemasoleva ja avalikult kättesaadava andmestiku alusel. Detailsem keskkonnaseisundi analüüs ja vajalikud uuringud lisainformatsiooni saamiseks, viiakse läbi ülekandeliini keskkonnamõjude hindamise raames. Vee sügavus Võimalikus Eesti- Läti 4 trassikoridoris jääb merepõhi 0- 50 meetri sügavusele, väike osa alast asub, kus veesügavus ei ületa 20 meetrit. Suur osa alast on mere sügavus 20-50 meetrit. ( Allikas: Maa-amet Merekaart ) Lainetus ja hoovused Hoovused olenevad tuule suunast ja tugevusest . Tugeva ja kestva läänetuulega kerkib veetase mere idaosas ja langeb lääneosas ning vastupidi. Saaremaa ümber lainekõrgus on enamasti 1-2 meetrit , tugeva tormi ajal võib lainekõrgus olla 4-6 meetrini ja > 6 m . Merepõhja geoloogia Eesti mereala avamere osa põhjasetete pindmise kihi toksiliste raskmetallide sisaldus on madal ja põhjasetete keskkonnaseisund seega hea. Lähitulevikus pole vajadust mereseire raames toksiliste raskmetallide seireks avamere põhjasetetes. Merepõhja geoloogiline olukord on alal väga varieeruv, seda tuleb silmas pidada merepõhja inimtegevusest põhjustatavate füüsiliste merepõhja häiringute (nt süvendustööd, kaablid, torujuhtmed jm tehisrajatised) planeerimisel ja seetõttu on vajalik mõjude hindamise raames põhjaliku geoloogilise uuringu läbiviimine. Jääolud Võimalikus Eesti-Läti 4 trassikoridoris meri jäätub vaid püsivate külmakraadidega talvekuudel. Trassikoridoris esineb jääkate keskmiselt 30-60 päeva talve jooksul. Pehmetel talvedel on see piirkond jäävaba, kuid karmidel talvedel on seal jääkate kuni 100 päeva. Piirkonda iseloomustavad dünaamilised ja muutlikud jääolud (nii aastate vahel kui ka sesooni jooksul), mis väljendub ka kõrges keskmises jää triivkiiruses – 0,04m/s. Mereelustik Läänemere kalastik on suhteliselt liigivaene, sest riimvesi ei sobi paljudele avamere kaladele ega ka magevee liikidele. Teisest küljest on Läänemere kalapopulatsioonid üsna arvukad ja mitmed liigid on olulised kutselise kalapüügi seisukohast. Soome lahes on mitmeid võõrliike . Põhjataimestiku ja -loomastiku kohta alal hea ülevaade puudub ja alale tüüpilise merepõhja elustiku liigilise koosseisu, selle väärtuse ja ruumiline paiknemine väljaselgitamiseks on vaja teostada täiendav uuring. Linnustik Ala jääb veelindude kevad- ja sügisrände suunale, kuid jääb välja poole Merealaplaneeringus tähistatud linnustiku sensitiivseid alasid, ehk eemale olulistest linnustiku rände-, toitumis- ja sulgimisaladest. Looduskaitsealad ja Natura 2000 alad Trassikoridor jääb Kura kurgu hoiualale. Kura kurgu hoiuala (regiastrikood KLO2000316 ) Siseveekogude pindala (ha) 15,1 . Kura kurgu hoiuala kaitse-eesmärk on nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I lisas nimetatud erinavad elupaigatüüpid , täpsemalt info kirjutatud Kura kurgu hoiuala kaitse-eeskirjas. Trassikoridor jääb Riksu ranniku hoiualale. Riksu ranniku hoiuala (regiastrikood KLO2000327). Siseveekogude pindala (ha) 50,5. Riksu ranniku hoiuala kaitse-eesmärk on nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I lisas nimetatud erinavad elupaigatüüpid , täpsemalt info kirjutatud Riksu ranniku hoiuala kaitse-eeskirjas. Hoiuala ei asu merekabli trassikoridoril, kuid jääb selle rajamisel mõjualasse. Trassikoridor jääb Karala-Pilguse hoiualale. Karala-Pilguse hoiuala (regiastrikood KLO2000310). Siseveekogude pindala (ha) 135,2. Karala-Pilguse hoiuala kaitse-eesmärk on nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I lisas nimetatud erinavad elupaigatüüpid , täpsemalt info kirjutatud Karala-Pilguse hoiuala kaitse-eeskirjas. Hoiuala ei asu merekabli trassikoridoril, kuid võib jääda selle rajamisel mõjualasse. Keskkonnamõjude raames tehtavad uuringud Hoonestusloa menetlemise protsessi osana viiakse läbi vajadusel keskkonnamõju hindamine (KMH). KMH osaks on muu hulgas keskkonna-alased uuringud täpsustamaks olemasolevat olukorda. KMH viiakse läbi Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse kohaselt, milles on fikseeritud nii menetlusprotsess kui sisulise hindamise temaatika. Tegemist on riikidevahelise projektiga, kus tuleb hinnata riigipiiriülese negatiivse keskkonnamõju ilmnemise tõenäosust ja seetõttu järgitakse KMH protsessis Espoo konventsiooni ja keskkonnamõjude hindamise direktiivi soovitusi. EhS § 113 4 lg 3 p 2 kohaselt otsustab pädev asutus hoonestusloa menetluse algatamisel keskkonnamõju hindamise või algatamata jätmise. Hoonestusluba on KeHJS § 11 p 2 tähenduses tegevusluba. KeHJS § 3 lg 1 kohaselt keskkonnamõju hinnatakse, kui taotletakse tegevusluba või selle muutmist ning tegevusloa taotlemise või muutmise põhjuseks olev kavandatav tegevus toob eeldatavalt kaasa olulise keskkonnamõju. Samuti juhul, kui kavandatakse tegevust, mille korral ei ole objektiivse teabe põhjal välistatud, et sellega võib kaasneda eraldi või koos muude tegevustega eeldatavalt oluline ebasoodne mõju Natura 2000 võrgustiku ala kaitse-eesmärgile, ja mis ei ole otseselt seotud ala kaitsekorraldusega või ei ole selleks otseselt vajalik. Täiendavad uuringud hoonestusloa alal KMH raames teostatavate uuringute täpne vajadus fikseeritakse KMH programmi koostamise faasis, kuid tänaste teadmiste kohaselt on tõenäoliselt mahukamatest ja aeganõudvatest uuringutest vajalik teostada nii merepõhja geotehnilised ja geoloogilised uuringud ja mereelustiku (põhjaelustik, kalastik, mereimetajad) uuringud. Võimalikud vajalikud uuringud*: Lõhkemata lõhkekehade ja muude ohtlike objektide uuring (nn UXO study ). Magneto- ja gradiomeetria uuringud, mille eesmärgiks on avastada merevõrgu alal merepõhjas (ka setete all) paiknevad lõhkemata lõhkekehad; Allvee-arheoloogilised uuringud. Eesmärk tuvastada merepõhjas paiknevad võimalikud kultuuriväärtused (sh vee- ja õhusõidukite vrakid); Uuring selgitamaks välja arenduse mõju mereseire- ja ESTER sidesüsteemidele ning laevaliiklusele, laevade automaatse tuvastamise süsteemi AIS seadmetele ja laevaradaritele; Geoloogilised ja geotehnilised merepõhja uuringud . Merepõhja geoloogilise olukorra (so setete mineraalse koostise, settekihtide lasuvuse jm) uuringud ja setete omaduste (struktuuri ja tekstuuri) uuringud setete kandvuse määramiseks, ja geotehnilise olukorra uuringud ( MBES study ehk mitmekiireline kajaloodi, SSS study ehk lähimerevedu, MAG study ); Detailne merepõhja kaardistus / merepõhja morfoloogia uuring . Eesmärk kaardistada võimalikult täpselt merekaabli alal merepõhja profiil (sh rändrahnude paiknemine); Detailne tuule, lainetuse ja jääolude uuring. Eesmärk saada võimalikult hea ülevaade oludest merevõrgu alal. Merepõhja elustiku uuring. Põhjaloomastiku ja -taimestiku uuring. Eesmärk saada teada alale tüüpilise merepõhja elustiku liigiline koosseis, selle väärtus ja ruumiline paiknemine; Kalastiku uuringud (elupaikade ja kudealade uuringud). Eesmärk kirjeldada merevõrgu ala kalastiku ja võimalike kudealade olukord ja välja pakkuda leevendavad meetmed; Veealuse müra uuring. Uuringu eesmärgiks on välja selgitada loodusliku ja tehisliku veealuse ümbrusmüra tase merevõrgu merealal ja selle mõju vee-elustikule; Natura hindamine. Natura hindamine viiakse läbi vastavalt loodusdirektiivi artikli 6 lõigetele 3 ja 4. Natura ekspert kaasatakse KMH ekspertrühma liikmena; Kalanduse uuring. Eesmärk uurida arenduse mõju kalavarude seisundile ja kutselisele kalapüügile piirkonnas. *Tegemist on uuringute esialgse nimekirjaga. Täpne uuringute vajadus, kombineeritavus ja detailsus selgitatakse välja KMH programmi koostamise protsessis. Esialgne nimekiri kavandatud uuringutest, mida hoonestusloa taotleja kavatseb hoonestusloa andmise otsustamiseks teha . Kasutavatest merekaabli paigaldamistehnoloogiatest tulenevalt on Elering AS arvamusel, et uus kaabelliin ei tekita olulist keskkonnamõju. REP käigus viiakse läbi keskkonnamõju strateegiline hinnang (edaspidi KSH) ja selle järel KMH, mille käigus uuritakse kaasaarvatud merekaabelliini võimalikud trassid. Juhul kui REP jooksul tehtud uuringutest jääb mingi info puudulikuks, siis võimalike vajalike uuringute nimekiri on toodud allpool: • Mõju hindamise vajadus *: • Mõju hindamine Natura 2000 võrgustiku aladele; • Mõju kaitstavatele loodusobjektidele; • Mõju hindamine loomastikule; • Mõju hindamine rohevõrgustikule; • Mõju hindamine veekeskkonnale; • Mõju hindamine inimese tervisele, heaolule ja varale; • Mõju hindamine jäätmetekkele ja ringmajanduse võimalustele; • Mõju hindamine kliimale; • Sotsiaalsete, majanduslike ja kultuuriliste mõjude hindamine. *Tegemist on mõjuvaldkondade esialgse nimekirjaga. Täpne mõju hindamise ja sellega seotud uuringute vajadus, kombineerivatus ja detailsus selgitatakse välja lähteseisukohtade ja sotsiaalsete, kultuuriliste, majanduslike ja looduskeskkonna mõjude hindamise, sh KSH programmi menetluse protsessis.
Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet Endla 10a, 10122 Tallinn [ 06 .0 6 .2024 ] Hoonestusloa taotlus avaliku veekogu koormamiseks merevõrgukaabliga . Käesoleva taotluse esemeks on Eesti-Läti neljanda elektriühenduse Sõrve poolsaar-Ventspils merekaabel . Üldinfo Taotlus Käesolevaga esitab Elering AS (edaspidi Elering) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile (edaspidi TTJA) hoonestusloa taotluse mereala koormamiseks elektrienergia kõrgepinge vahelduv voolu (edaspidi HV A C ) ülekandeliiniga meres. Taotlus on koostatud vastavalt ehitusseadustikule ja veeseadusele, kasutades infot ja andmeid, mis on saadud eelevalt läbi viidud uuringute, analüüside ning muude asjakohaste tegevuste tulemusena. Olulisemad neist on Eesti mereala planeering ja selle keskkonnamõjude hindamise aruanne 1 . Taust Elering Eesti elektri põhivõrguettevõttena peab vajalikuks neljanda elektriühenduse rajamist Eesti ja Läti elektri ülekandevõrkude vahele. Esialgse hinnangu järgi on täiendava tehnilise võimsuse vajadus kuni 1000 megavatti. Eleringi senised analüüsid näitavad, et kõige otstarbekam on uus ühendus rajada Eesti ja Läti lääneossa, ühendades merekaabliga kahe riigi elektrivõrgud Edela-Saaremaa ja Kuramaa piirkonda Lätis. Selline lahendus võimaldaks vajaliku ülekandevõimuse rajada kõige väiksema rahalise kulu ja töökindlama vahelduvvoolu tehnoloogiaga. Neljanda elektriühenduse rajamine Eesti ja Läti vahele Saaremaa kaudu eeldab 330-kilovoldise pingeastmega elektriliinide rajamist Saaremaale ning nende tugevat sidumist mandril paikneva 330-kilovoldise elektri ülekandevõrguga. Seoses sellega Elering on esitanud Riigi Eriplaneeringu (edaspidi REP) taotluse Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumile 12.10.2023 ja 15.02.2024 Vabariigi Valitsus algatas Eleringi taotlusel Eesti-Läti neljanda (edaspidi ka Eesti-Läti 4) elektriühenduse riigi eriplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH). Kuna REP käigus uuritaksee erinevaid trassikoridore , siis on võimalik Eesti-Läti neljanda mere kaablikoridore neli : Edela-Saaremaa randumiskoht . Võimalikud trassikoridorid on Edela-Saaremaa – Ventspils ja Edela-Saaremaa – Dundaga . Elering esitab selle alternatiivi tarbeks kaks eraldi hoonestusloa taotlust . Sõrve poolsaare randumiskoht . Võimalikud trassikoridorid on Sõrve – Ventspils ja Sõrve – Dundaga . Elering esitab selle alternatiivi tarbeks kaks eraldi hoonestusloa taotlust . Käesoleva taotluse esemeks on Sõrve poolsaar- Ventspils merekaa bel . Antud trass on üks alternatiiv nelja st võimalikust , Eesti-Läti neljanda merekaabli alternatiiv kak s , kolm ja neli kirjeldatud teistes taotlustes . Milline neljast võimalikust taotlusest läheb edasi menetlusse ja millised kolm jäetakse rahuldamata, selgub REP käigus, kui on teada asukoht, kus Saaremaa saarel saab paiknema merekaabli randumiskoht. Projektist saadav kasu Eesti-Läti 4 merekaabel on vajalik, et luua kahe riigi vahel täiendav elektrienergia ülekandevõimsus. Eesti-Läti 4 merekaabel aitab panustada nii riigi elektrienergia varustuskindlusesse kui ka panustab energiasüsteemi dekarboniseerimisse (tuues täiendavat toodetud taastuvenergiat Balti regiooni Lätist). Samuti annab Eesti-Läti 4 merekaabel võimaluse kliima- ja energiapoliitika eesmärkide saavutamiseks ning turgude senise suurema integreerituse, et tagada nii riikide kui ka regiooni kui terviku varustuskindlus. Eleringil on seadusest tulenev kohustust arendada riikidevahelisi ülekandevõimsusi. See on oluline ka varustuskindluse tagamise kohustuse täitmiseks tänases avatud energiaturu tingimustes. Eesti-Läti 4 merekaabel võimaldab energia transportimist seda vajavatele turgudele. Rohkem ühendusi võimaldab turvalisemat võrku, mis on vähem haavatav kolmandate osapoolte sekkumisel. Ühendus tugevdab varustuskindlust ja võimaldab täiendavat taastuvenergia tootmist regioonis, mis mõjutab ka elektrihinda positiivsel moel lähendades selle põhjamaade elektrihinnale. Projekti rahastamine Teave nende finantsallikate kohta , millega plaanitakse rahastada hoonestusloa objektiks oleva ehitise valmimist ja hilisemat kasutamist Elering AS plaanib rahastada kaabelliini ehitamist ja hilisemat kasutamist peamiselt kahest allikast: Euroopa Liidu kaasrahastuse CEF-E fondist ning ülekoormustasust. Ülekoormustasu on tasu mida kogutakse erinevate elektrienergia hinnapiirkondade vahelise hinnaerinevuse stabiliseerimiseks, mis seab kogu Euroopas elektri ülekandevõrguoperaatorile kohustuse rajada täiendavaid riikidevahelisi elektri välisühendusi. Taotluse tehniline info Taotleja kontaktandmed Taotleja: Elering AS Aadress: Kadaka tee 42, Tallinn, 12915 Registrikood: 11022625 E-post:
[email protected] Kontaktisik: Viktoria Muske-Vidjajev Kontaktisiku e-mail:
[email protected] Kontakttelefon: +372 5308 2147 Objekti asukoht ja kavandatav tegevus Objekti asukoht Eleringil on seadusest tulenev kohustust arendada riikidevahelisi ülekandevõimsusi. See on oluline ka varustuskindluse ja energiajulgeoleku tagamise kohustuse täitmiseks tänases avatud energiaturu tingimustes. Estlink 3 mereühenduse tehnilised näitajad Eesti-Läti 4 merekaabel planeeritava mereühenduse olulisemad tehnilised näitajad on alljärgnevad: Vahelduvpinge (kuni 330 kV ) Pikkus ca 65 kilomeetrit, Eesti osa ca 23 kilomeetrit. Süvistatud merepõhja setetesse (ca 1-1,5m) Eesti-Läti 4 merekaabel koosneb kuni kolmest elektrikaablist ning ühest fiiberoptilisest sidekaabelliinist. Lisa 6 näitab ja kirjeldab HVAC merekaabli tehniline trassi rajamine merepõhjas. Kaablite omavahelised kaugused sõltuvad merepõhja omadustest ning need selguvad projekteerimise käigus. Merekaabli kavandatud töövõimsus kokku on 1000 MW maksimaalselt. Merekaabelliin koosneb kuni kolmest vahelduvvoolu kaablist. Iga kaabel koosneb kolmest faasikaablist ja optilisest kaablist läbimõõduga koguläbimõõduga ca 20 cm. Mehaaniliste vigastuste vältimiseks paigaldatakse kaabelliin vähemalt osaliselt merepõhja setetesse (ca 1 – rannikul 1,5m sügavusele). Täpsem arvutus vt. Lisa 6. Merepõhja tööde maht osas. Kaablite arv sõltub võimalikust tehnoloogiast ning maksumusest, konkreetne kasutatav merekaabli tüüp, paigaldamistehnika ja –tehnoloogia ning merepõhja pinna alla paigaldamise vajadus selgub kaabelliini projekteerimisel. Merekaabelliini trassi valik Hetkeseisuga kindel kaabelliini trassi asukoht ei ole veel selgunud, ning see selgub REP tulemusel. Selleks et luua Saaremaaga 330 kV ühendus, on otstarbekam kasutada ära olemasolevaid alajaamasid (osad rekonstrueeritakse 330 kV pingele) ja õhuliine trassikoridore maismaal, et uus elektriliin veepiirini viia. Sellest tulenevalt, on kujunenud tõenäoliste trasside loetelu, mille kaudu on võimalik ühendada olemasolevad ja võimalikud planeeritavad alajaamad käsitlevas piirkonnas (link dokumendile: View public dynamical object (agri.ee) ). Merepõhja sügavused võimalike trassikoridoride piirkondades on järgmised : 0 – 5 0 m, keskmiselt 20-30 m Avaliku veekogu koormatava ala koordinaadid ja koormatava ala suurus ruutmeetrites K oormatava ala suurus on 91 689 m². Joonis 1 . Eesti-Läti 4 asuv merekoridor Sõrve ps -Ventspils . Detailne joonis. Planeeringuala . Joonis 2 . Hoonestusloa koormised merepõhjale Koormatavate alade nurgapunktide koordi naadid trasside kaupa (vt Lisa 11 ). Hoonestusloa taotletav kestus Elering AS taotleb hoonestusluba 50 aastaks. Kinnitus äriregistrile esitatud andmete õigsuse kohta Elering AS kinnitab, et äriregistrile esitatud teave Eleringi AS osanike ja tegelike kasusaajate kohta on täielik ja täpne. Elering AS kehtivate äriregistri andmete väljatrükk on lisatud käesolevale taotlusele , vt. Lisa 5 . Keskkonnaseisund ja teostatavad uuringud Keskkonnaseisund Järgnevalt on kirjeldatud taotluse objektiks oleva Eleringi ülekandeliini keskkonnaseisundit iseloomustavaid näitajaid olemasoleva ja avalikult kättesaadava andmestiku alusel. Detailsem keskkonnaseisundi analüüs ja vajalikud uuringud lisainformatsiooni saamiseks, viiakse läbi ülekandeliini keskkonnamõjude hindamise raames. Vee sügavus Võimalikus Eesti- Läti 4 trassikoridoris jääb merepõhi 0- 50 meetri sügavusele, väike osa alast asub, kus veesügavus ei ületa 20 meetrit. Suur osa alast on mere sügavus 20-50 meetrit. ( Allikas: Maa-amet Merekaart ) Lainetus ja hoovused Hoovused olenevad tuule suunast ja tugevusest . Tugeva ja kestva läänetuulega kerkib veetase mere idaosas ja langeb lääneosas ning vastupidi. Saaremaa ümber lainekõrgus on enamasti 1-2 meetrit , tugeva tormi ajal võib lainekõrgus olla 4-6 meetrini ja > 6 m . Merepõhja geoloogia Eesti mereala avamere osa põhjasetete pindmise kihi toksiliste raskmetallide sisaldus on madal ja põhjasetete keskkonnaseisund seega hea. Lähitulevikus pole vajadust mereseire raames toksiliste raskmetallide seireks avamere põhjasetetes. Merepõhja geoloogiline olukord on alal väga varieeruv, seda tuleb silmas pidada merepõhja inimtegevusest põhjustatavate füüsiliste merepõhja häiringute (nt süvendustööd, kaablid, torujuhtmed jm tehisrajatised) planeerimisel ja seetõttu on vajalik mõjude hindamise raames põhjaliku geoloogilise uuringu läbiviimine. Jääolud Võimalikus Eesti-Läti 4 trassikoridoris meri jäätub vaid püsivate külmakraadidega talvekuudel. Trassikoridoris esineb jääkate keskmiselt 30-60 päeva talve jooksul. Pehmetel talvedel on see piirkond jäävaba, kuid karmidel talvedel on seal jääkate kuni 100 päeva. Piirkonda iseloomustavad dünaamilised ja muutlikud jääolud (nii aastate vahel kui ka sesooni jooksul), mis väljendub ka kõrges keskmises jää triivkiiruses – 0,04m/s. Mereelustik Läänemere kalastik on suhteliselt liigivaene, sest riimvesi ei sobi paljudele avamere kaladele ega ka magevee liikidele. Teisest küljest on Läänemere kalapopulatsioonid üsna arvukad ja mitmed liigid on olulised kutselise kalapüügi seisukohast. Soome lahes on mitmeid võõrliike . Põhjataimestiku ja -loomastiku kohta alal hea ülevaade puudub ja alale tüüpilise merepõhja elustiku liigilise koosseisu, selle väärtuse ja ruumiline paiknemine väljaselgitamiseks on vaja teostada täiendav uuring. Linnustik Ala jääb veelindude kevad- ja sügisrände suunale, kuid jääb välja poole Merealaplaneeringus tähistatud linnustiku sensitiivseid alasid, ehk eemale olulistest linnustiku rände-, toitumis- ja sulgimisaladest. Looduskaitsealad ja Natura 2000 alad Trassikoridor jääb Kura kurgu hoiualale. Kura kurgu hoiuala (regiastrikood KLO2000316 ) Siseveekogude pindala (ha) 15,1 . Kura kurgu hoiuala kaitse-eesmärk on nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I lisas nimetatud erinavad elupaigatüüpid , täpsemalt info kirjutatud Kura kurgu hoiuala kaitse-eeskirjas. Keskkonnamõjude raames tehtavad uuringud Hoonestusloa menetlemise protsessi osana viiakse läbi vajadusel keskkonnamõju hindamine (KMH). KMH osaks on muu hulgas keskkonna-alased uuringud täpsustamaks olemasolevat olukorda. KMH viiakse läbi Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse kohaselt, milles on fikseeritud nii menetlusprotsess kui sisulise hindamise temaatika. Tegemist on riikidevahelise projektiga, kus tuleb hinnata riigipiiriülese negatiivse keskkonnamõju ilmnemise tõenäosust ja seetõttu järgitakse KMH protsessis Espoo konventsiooni ja keskkonnamõjude hindamise direktiivi soovitusi. EhS § 113 4 lg 3 p 2 kohaselt otsustab pädev asutus hoonestusloa menetluse algatamisel keskkonnamõju hindamise või algatamata jätmise. Hoonestusluba on KeHJS § 11 p 2 tähenduses tegevusluba. KeHJS § 3 lg 1 kohaselt keskkonnamõju hinnatakse, kui taotletakse tegevusluba või selle muutmist ning tegevusloa taotlemise või muutmise põhjuseks olev kavandatav tegevus toob eeldatavalt kaasa olulise keskkonnamõju. Samuti juhul, kui kavandatakse tegevust, mille korral ei ole objektiivse teabe põhjal välistatud, et sellega võib kaasneda eraldi või koos muude tegevustega eeldatavalt oluline ebasoodne mõju Natura 2000 võrgustiku ala kaitse-eesmärgile, ja mis ei ole otseselt seotud ala kaitsekorraldusega või ei ole selleks otseselt vajalik. Täiendavad uuringud hoonestusloa alal KMH raames teostatavate uuringute täpne vajadus fikseeritakse KMH programmi koostamise faasis, kuid tänaste teadmiste kohaselt on tõenäoliselt mahukamatest ja aeganõudvatest uuringutest vajalik teostada nii merepõhja geotehnilised ja geoloogilised uuringud ja mereelustiku (põhjaelustik, kalastik, mereimetajad) uuringud. Võimalikud vajalikud uuringud*: Lõhkemata lõhkekehade ja muude ohtlike objektide uuring (nn UXO study ). Magneto- ja gradiomeetria uuringud, mille eesmärgiks on avastada merevõrgu alal merepõhjas (ka setete all) paiknevad lõhkemata lõhkekehad; Allvee-arheoloogilised uuringud. Eesmärk tuvastada merepõhjas paiknevad võimalikud kultuuriväärtused (sh vee- ja õhusõidukite vrakid); Uuring selgitamaks välja arenduse mõju mereseire- ja ESTER sidesüsteemidele ning laevaliiklusele, laevade automaatse tuvastamise süsteemi AIS seadmetele ja laevaradaritele; Geoloogilised ja geotehnilised merepõhja uuringud . Merepõhja geoloogilise olukorra (so setete mineraalse koostise, settekihtide lasuvuse jm) uuringud ja setete omaduste (struktuuri ja tekstuuri) uuringud setete kandvuse määramiseks, ja geotehnilise olukorra uuringud ( MBES study ehk mitmekiireline kajaloodi, SSS study ehk lähimerevedu, MAG study ); Detailne merepõhja kaardistus / merepõhja morfoloogia uuring . Eesmärk kaardistada võimalikult täpselt merekaabli alal merepõhja profiil (sh rändrahnude paiknemine); Detailne tuule, lainetuse ja jääolude uuring. Eesmärk saada võimalikult hea ülevaade oludest merevõrgu alal. Merepõhja elustiku uuring. Põhjaloomastiku ja -taimestiku uuring. Eesmärk saada teada alale tüüpilise merepõhja elustiku liigiline koosseis, selle väärtus ja ruumiline paiknemine; Kalastiku uuringud (elupaikade ja kudealade uuringud). Eesmärk kirjeldada merevõrgu ala kalastiku ja võimalike kudealade olukord ja välja pakkuda leevendavad meetmed; Veealuse müra uuring. Uuringu eesmärgiks on välja selgitada loodusliku ja tehisliku veealuse ümbrusmüra tase merevõrgu merealal ja selle mõju vee-elustikule; Natura hindamine. Natura hindamine viiakse läbi vastavalt loodusdirektiivi artikli 6 lõigetele 3 ja 4. Natura ekspert kaasatakse KMH ekspertrühma liikmena; Kalanduse uuring. Eesmärk uurida arenduse mõju kalavarude seisundile ja kutselisele kalapüügile piirkonnas. *Tegemist on uuringute esialgse nimekirjaga. Täpne uuringute vajadus, kombineeritavus ja detailsus selgitatakse välja KMH programmi koostamise protsessis. Esialgne nimekiri kavandatud uuringutest, mida hoonestusloa taotleja kavatseb hoonestusloa andmise otsustamiseks teha . Kasutavatest merekaabli paigaldamistehnoloogiatest tulenevalt on Elering AS arvamusel, et uus kaabelliin ei tekita olulist keskkonnamõju. REP käigus viiakse läbi keskkonnamõju strateegiline hinnang (edaspidi KSH) ja selle järel KMH, mille käigus uuritakse kaasaarvatud merekaabelliini võimalikud trassid. Juhul kui REP jooksul tehtud uuringutest jääb mingi info puudulikuks, siis võimalike vajalike uuringute nimekiri on toodud allpool: • Mõju hindamise vajadus *: • Mõju hindamine Natura 2000 võrgustiku aladele; • Mõju kaitstavatele loodusobjektidele; • Mõju hindamine loomastikule; • Mõju hindamine rohevõrgustikule; • Mõju hindamine veekeskkonnale; • Mõju hindamine inimese tervisele, heaolule ja varale; • Mõju hindamine jäätmetekkele ja ringmajanduse võimalustele; • Mõju hindamine kliimale; • Sotsiaalsete, majanduslike ja kultuuriliste mõjude hindamine. *Tegemist on mõjuvaldkondade esialgse nimekirjaga. Täpne mõju hindamise ja sellega seotud uuringute vajadus, kombineerivatus ja detailsus selgitatakse välja lähteseisukohtade ja sotsiaalsete, kultuuriliste, majanduslike ja looduskeskkonna mõjude hindamise, sh KSH programmi menetluse protsessis.
Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet Endla 10a, 10122 Tallinn [ 06 .0 6 .2024 ] Hoonestusloa taotlus avaliku veekogu koormamiseks merevõrgukaabliga . Käesoleva taotluse esemeks on Eesti-Läti neljanda elektriühenduse Sõrve poolsaar - Dundaga merekaabel . Üldinfo Taotlus Käesolevaga esitab Elering AS (edaspidi Elering) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile (edaspidi TTJA) hoonestusloa taotluse mereala koormamiseks elektrienergia kõrgepinge vahelduv voolu (edaspidi HV A C ) ülekandeliiniga meres. Taotlus on koostatud vastavalt ehitusseadustikule ja veeseadusele, kasutades infot ja andmeid, mis on saadud eelevalt läbi viidud uuringute, analüüside ning muude asjakohaste tegevuste tulemusena. Olulisemad neist on Eesti mereala planeering ja selle keskkonnamõjude hindamise aruanne 1 . Taust Elering Eesti elektri põhivõrguettevõttena peab vajalikuks neljanda elektriühenduse rajamist Eesti ja Läti elektri ülekandevõrkude vahele. Esialgse hinnangu järgi on täiendava tehnilise võimsuse vajadus kuni 1000 megavatti. Eleringi senised analüüsid näitavad, et kõige otstarbekam on uus ühendus rajada Eesti ja Läti lääneossa, ühendades merekaabliga kahe riigi elektrivõrgud Edela-Saaremaa ja Kuramaa piirkonda Lätis. Selline lahendus võimaldaks vajaliku ülekandevõimuse rajada kõige väiksema rahalise kulu ja töökindlama vahelduvvoolu tehnoloogiaga. Neljanda elektriühenduse rajamine Eesti ja Läti vahele Saaremaa kaudu eeldab 330-kilovoldise pingeastmega elektriliinide rajamist Saaremaale ning nende tugevat sidumist mandril paikneva 330-kilovoldise elektri ülekandevõrguga. Seoses sellega Elering on esitanud Riigi Eriplaneeringu (edaspidi REP) taotluse Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumile 12.10.2023 ja 15.02.2024 Vabariigi Valitsus algatas Eleringi taotlusel Eesti-Läti neljanda (edaspidi ka Eesti-Läti 4) elektriühenduse riigi eriplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH). Kuna REP käigus uuritaksee erinevaid trassikoridore , siis on võimalik Eesti-Läti neljanda mere kaablikoridore neli : Edela-Saaremaa randumiskoht . Võimalikud trassikoridorid on Edela-Saaremaa – Ventspils ja Edela-Saaremaa – Dundaga . Elering esitab selle alternatiivi tarbeks kaks eraldi hoonestusloa taotlust . Sõrve poolsaare randumiskoht . Võimalikud trassikoridorid on Sõrve – Ventspils ja Sõrve – Dundaga . Elering esitab selle alternatiivi tarbeks kaks eraldi hoonestusloa taotlust . Käesoleva taotluse esemeks on Sõrve poolsaar - Dundaga merekaa bel . Antud trass on üks alternatiiv nelja st võimalikust , Eesti-Läti neljanda merekaabli alternatiiv kak s , kolm ja neli kirjeldatud teistes taotlustes . Milline neljast võimalikust taotlusest läheb edasi menetlusse ja millised kolm jäetakse rahuldamata, selgub REP käigus, kui on teada asukoht, kus Saaremaa saarel saab paiknema merekaabli randumiskoht. Projektist saadav kasu Eesti-Läti 4 merekaabel on vajalik, et luua kahe riigi vahel täiendav elektrienergia ülekandevõimsus. Eesti-Läti 4 merekaabel aitab panustada nii riigi elektrienergia varustuskindlusesse kui ka panustab energiasüsteemi dekarboniseerimisse (tuues täiendavat toodetud taastuvenergiat Balti regiooni Lätist). Samuti annab Eesti-Läti 4 merekaabel võimaluse kliima- ja energiapoliitika eesmärkide saavutamiseks ning turgude senise suurema integreerituse, et tagada nii riikide kui ka regiooni kui terviku varustuskindlus. Eleringil on seadusest tulenev kohustust arendada riikidevahelisi ülekandevõimsusi. See on oluline ka varustuskindluse tagamise kohustuse täitmiseks tänases avatud energiaturu tingimustes. Eesti-Läti 4 merekaabel võimaldab energia transportimist seda vajavatele turgudele. Rohkem ühendusi võimaldab turvalisemat võrku, mis on vähem haavatav kolmandate osapoolte sekkumisel. Ühendus tugevdab varustuskindlust ja võimaldab täiendavat taastuvenergia tootmist regioonis, mis mõjutab ka elektrihinda positiivsel moel lähendades selle põhjamaade elektrihinnale. Projekti rahastamine Teave nende finantsallikate kohta , millega plaanitakse rahastada hoonestusloa objektiks oleva ehitise valmimist ja hilisemat kasutamist Elering AS plaanib rahastada kaabelliini ehitamist ja hilisemat kasutamist peamiselt kahest allikast: Euroopa Liidu kaasrahastuse CEF-E fondist ning ülekoormustasust. Ülekoormustasu on tasu mida kogutakse erinevate elektrienergia hinnapiirkondade vahelise hinnaerinevuse stabiliseerimiseks, mis seab kogu Euroopas elektri ülekandevõrguoperaatorile kohustuse rajada täiendavaid riikidevahelisi elektri välisühendusi. Taotluse tehniline info Taotleja kontaktandmed Taotleja: Elering AS Aadress: Kadaka tee 42, Tallinn, 12915 Registrikood: 11022625 E-post:
[email protected] Kontaktisik: Viktoria Muske-Vidjajev Kontaktisiku e-mail:
[email protected] Kontakttelefon: +372 5308 2147 Objekti asukoht ja kavandatav tegevus Objekti asukoht Eleringil on seadusest tulenev kohustust arendada riikidevahelisi ülekandevõimsusi. See on oluline ka varustuskindluse ja energiajulgeoleku tagamise kohustuse täitmiseks tänases avatud energiaturu tingimustes. Estlink 3 mereühenduse tehnilised näitajad Eesti-Läti 4 merekaabel planeeritava mereühenduse olulisemad tehnilised näitajad on alljärgnevad: Vahelduvpinge (kuni 330 kV ) Pikkus ca 32 kilomeetrit, Eesti osa ca 1 6 kilomeetrit. Süvistatud merepõhja setetesse (ca 1-1,5m) Eesti-Läti 4 merekaabel koosneb kuni kolmest elektrikaablist ning ühest fiiberoptilisest sidekaabelliinist. Lisa 6 näitab ja kirjeldab HVAC merekaabli tehniline trassi rajamine merepõhjas. Kaablite omavahelised kaugused sõltuvad merepõhja omadustest ning need selguvad projekteerimise käigus. Merekaabli kavandatud töövõimsus kokku on 1000 MW maksimaalselt. Merekaabelliin koosneb kuni kolmest vahelduvvoolu kaablist. Iga kaabel koosneb kolmest faasikaablist ja optilisest kaablist läbimõõduga koguläbimõõduga ca 20 cm. Mehaaniliste vigastuste vältimiseks paigaldatakse kaabelliin vähemalt osaliselt merepõhja setetesse (ca 1 – rannikul 1,5m sügavusele). Täpsem arvutus vt. Lisa 6. Merepõhja tööde maht osas. Kaablite arv sõltub võimalikust tehnoloogiast ning maksumusest, konkreetne kasutatav merekaabli tüüp, paigaldamistehnika ja –tehnoloogia ning merepõhja pinna alla paigaldamise vajadus selgub kaabelliini projekteerimisel. Merekaabelliini trassi valik Hetkeseisuga kindel kaabelliini trassi asukoht ei ole veel selgunud, ning see selgub REP tulemusel. Selleks et luua Saaremaaga 330 kV ühendus, on otstarbekam kasutada ära olemasolevaid alajaamasid (osad rekonstrueeritakse 330 kV pingele) ja õhuliine trassikoridore maismaal, et uus elektriliin veepiirini viia. Sellest tulenevalt, on kujunenud tõenäoliste trasside loetelu, mille kaudu on võimalik ühendada olemasolevad ja võimalikud planeeritavad alajaamad käsitlevas piirkonnas (l ink dokumendile: View public dynamical object (agri.ee) ). Merepõhja sügavused võimalike trassikoridoride piirkondades on järgmised : 0 – 5 0 m, keskmiselt 20-30 m Avaliku veekogu koormatava ala koordinaadid ja koormatava ala suurus ruutmeetrites K oormatava ala suurus on 65 876 m². Joonis 1 . Eesti-Läti 4 asuv merekoridor Sõrve ps - Dundaga . Detailne joonis. Planeeringuala . Joonis 2 . Hoonestusloa koormised merepõhjale Koormatavate alade nurgapunktide koordinaadid trasside kaupa (vt Lisa 11 ). Hoonestusloa taotletav kestus Elering AS taotleb hoonestusluba 50 aastaks. Kinnitus äriregistrile esitatud andmete õigsuse kohta Elering AS kinnitab, et äriregistrile esitatud teave Eleringi AS osanike ja tegelike kasusaajate kohta on täielik ja täpne. Elering AS kehtivate äriregistri andmete väljatrükk on lisatud käesolevale taotlusele , vt. Lisa 5 . Keskkonnaseisund ja teostatavad uuringud Keskkonnaseisund Järgnevalt on kirjeldatud taotluse objektiks oleva Eleringi ülekandeliini keskkonnaseisundit iseloomustavaid näitajaid olemasoleva ja avalikult kättesaadava andmestiku alusel. Detailsem keskkonnaseisundi analüüs ja vajalikud uuringud lisainformatsiooni saamiseks, viiakse läbi ülekandeliini keskkonnamõjude hindamise raames. Vee sügavus Võimalikus Eesti- Läti 4 trassikoridoris jääb merepõhi 0- 50 meetri sügavusele, väike osa alast asub, kus veesügavus ei ületa 20 meetrit. Suur osa alast on mere sügavus 20-50 meetrit. ( Allikas: Maa-amet Merekaart ) Lainetus ja hoovused Hoovused olenevad tuule suunast ja tugevusest . Tugeva ja kestva läänetuulega kerkib veetase mere idaosas ja langeb lääneosas ning vastupidi. Saaremaa ümber lainekõrgus on enamasti 1-2 meetrit , tugeva tormi ajal võib lainekõrgus olla 4-6 meetrini ja > 6 m . Merepõhja geoloogia Eesti mereala avamere osa põhjasetete pindmise kihi toksiliste raskmetallide sisaldus on madal ja põhjasetete keskkonnaseisund seega hea. Lähitulevikus pole vajadust mereseire raames toksiliste raskmetallide seireks avamere põhjasetetes. Merepõhja geoloogiline olukord on alal väga varieeruv, seda tuleb silmas pidada merepõhja inimtegevusest põhjustatavate füüsiliste merepõhja häiringute (nt süvendustööd, kaablid, torujuhtmed jm tehisrajatised) planeerimisel ja seetõttu on vajalik mõjude hindamise raames põhjaliku geoloogilise uuringu läbiviimine. Jääolud Võimalikus Eesti-Läti 4 trassikoridoris meri jäätub vaid püsivate külmakraadidega talvekuudel. Trassikoridoris esineb jääkate keskmiselt 30-60 päeva talve jooksul. Pehmetel talvedel on see piirkond jäävaba, kuid karmidel talvedel on seal jääkate kuni 100 päeva. Piirkonda iseloomustavad dünaamilised ja muutlikud jääolud (nii aastate vahel kui ka sesooni jooksul), mis väljendub ka kõrges keskmises jää triivkiiruses – 0,04m/s. Mereelustik Läänemere kalastik on suhteliselt liigivaene, sest riimvesi ei sobi paljudele avamere kaladele ega ka magevee liikidele. Teisest küljest on Läänemere kalapopulatsioonid üsna arvukad ja mitmed liigid on olulised kutselise kalapüügi seisukohast. Soome lahes on mitmeid võõrliike . Põhjataimestiku ja -loomastiku kohta alal hea ülevaade puudub ja alale tüüpilise merepõhja elustiku liigilise koosseisu, selle väärtuse ja ruumiline paiknemine väljaselgitamiseks on vaja teostada täiendav uuring. Linnustik Ala jääb veelindude kevad- ja sügisrände suunale, kuid jääb välja poole Merealaplaneeringus tähistatud linnustiku sensitiivseid alasid, ehk eemale olulistest linnustiku rände-, toitumis- ja sulgimisaladest. Looduskaitsealad ja Natura 2000 alad Trassikoridor jääb Kura kurgu hoiualale. Kura kurgu hoiuala (regiastrikood KLO2000316 ) Siseveekogude pindala (ha) 15,1 . Kura kurgu hoiuala kaitse-eesmärk on nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I lisas nimetatud erinavad elupaigatüüpid , täpsemalt info kirjutatud Kura kurgu hoiuala kaitse-eeskirjas. Keskkonnamõjude raames tehtavad uuringud Hoonestusloa menetlemise protsessi osana viiakse läbi vajadusel keskkonnamõju hindamine (KMH). KMH osaks on muu hulgas keskkonna-alased uuringud täpsustamaks olemasolevat olukorda. KMH viiakse läbi Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse kohaselt, milles on fikseeritud nii menetlusprotsess kui sisulise hindamise temaatika. Tegemist on riikidevahelise projektiga, kus tuleb hinnata riigipiiriülese negatiivse keskkonnamõju ilmnemise tõenäosust ja seetõttu järgitakse KMH protsessis Espoo konventsiooni ja keskkonnamõjude hindamise direktiivi soovitusi. EhS § 113 4 lg 3 p 2 kohaselt otsustab pädev asutus hoonestusloa menetluse algatamisel keskkonnamõju hindamise või algatamata jätmise. Hoonestusluba on KeHJS § 11 p 2 tähenduses tegevusluba. KeHJS § 3 lg 1 kohaselt keskkonnamõju hinnatakse, kui taotletakse tegevusluba või selle muutmist ning tegevusloa taotlemise või muutmise põhjuseks olev kavandatav tegevus toob eeldatavalt kaasa olulise keskkonnamõju. Samuti juhul, kui kavandatakse tegevust, mille korral ei ole objektiivse teabe põhjal välistatud, et sellega võib kaasneda eraldi või koos muude tegevustega eeldatavalt oluline ebasoodne mõju Natura 2000 võrgustiku ala kaitse-eesmärgile, ja mis ei ole otseselt seotud ala kaitsekorraldusega või ei ole selleks otseselt vajalik. Täiendavad uuringud hoonestusloa alal KMH raames teostatavate uuringute täpne vajadus fikseeritakse KMH programmi koostamise faasis, kuid tänaste teadmiste kohaselt on tõenäoliselt mahukamatest ja aeganõudvatest uuringutest vajalik teostada nii merepõhja geotehnilised ja geoloogilised uuringud ja mereelustiku (põhjaelustik, kalastik, mereimetajad) uuringud. Võimalikud vajalikud uuringud*: Lõhkemata lõhkekehade ja muude ohtlike objektide uuring (nn UXO study ). Magneto- ja gradiomeetria uuringud, mille eesmärgiks on avastada merevõrgu alal merepõhjas (ka setete all) paiknevad lõhkemata lõhkekehad; Allvee-arheoloogilised uuringud. Eesmärk tuvastada merepõhjas paiknevad võimalikud kultuuriväärtused (sh vee- ja õhusõidukite vrakid); Uuring selgitamaks välja arenduse mõju mereseire- ja ESTER sidesüsteemidele ning laevaliiklusele, laevade automaatse tuvastamise süsteemi AIS seadmetele ja laevaradaritele; Geoloogilised ja geotehnilised merepõhja uuringud . Merepõhja geoloogilise olukorra (so setete mineraalse koostise, settekihtide lasuvuse jm) uuringud ja setete omaduste (struktuuri ja tekstuuri) uuringud setete kandvuse määramiseks, ja geotehnilise olukorra uuringud ( MBES study ehk mitmekiireline kajaloodi, SSS study ehk lähimerevedu, MAG study ); Detailne merepõhja kaardistus / merepõhja morfoloogia uuring . Eesmärk kaardistada võimalikult täpselt merekaabli alal merepõhja profiil (sh rändrahnude paiknemine); Detailne tuule, lainetuse ja jääolude uuring. Eesmärk saada võimalikult hea ülevaade oludest merevõrgu alal. Merepõhja elustiku uuring. Põhjaloomastiku ja -taimestiku uuring. Eesmärk saada teada alale tüüpilise merepõhja elustiku liigiline koosseis, selle väärtus ja ruumiline paiknemine; Kalastiku uuringud (elupaikade ja kudealade uuringud). Eesmärk kirjeldada merevõrgu ala kalastiku ja võimalike kudealade olukord ja välja pakkuda leevendavad meetmed; Veealuse müra uuring. Uuringu eesmärgiks on välja selgitada loodusliku ja tehisliku veealuse ümbrusmüra tase merevõrgu merealal ja selle mõju vee-elustikule; Natura hindamine. Natura hindamine viiakse läbi vastavalt loodusdirektiivi artikli 6 lõigetele 3 ja 4. Natura ekspert kaasatakse KMH ekspertrühma liikmena; Kalanduse uuring. Eesmärk uurida arenduse mõju kalavarude seisundile ja kutselisele kalapüügile piirkonnas. *Tegemist on uuringute esialgse nimekirjaga. Täpne uuringute vajadus, kombineeritavus ja detailsus selgitatakse välja KMH programmi koostamise protsessis. Esialgne nimekiri kavandatud uuringutest, mida hoonestusloa taotleja kavatseb hoonestusloa andmise otsustamiseks teha . Kasutavatest merekaabli paigaldamistehnoloogiatest tulenevalt on Elering AS arvamusel, et uus kaabelliin ei tekita olulist keskkonnamõju. REP käigus viiakse läbi keskkonnamõju strateegiline hinnang (edaspidi KSH) ja selle järel KMH, mille käigus uuritakse kaasaarvatud merekaabelliini võimalikud trassid. Juhul kui REP jooksul tehtud uuringutest jääb mingi info puudulikuks, siis võimalike vajalike uuringute nimekiri on toodud allpool: • Mõju hindamise vajadus *: • Mõju hindamine Natura 2000 võrgustiku aladele; • Mõju kaitstavatele loodusobjektidele; • Mõju hindamine loomastikule; • Mõju hindamine rohevõrgustikule; • Mõju hindamine veekeskkonnale; • Mõju hindamine inimese tervisele, heaolule ja varale; • Mõju hindamine jäätmetekkele ja ringmajanduse võimalustele; • Mõju hindamine kliimale; • Sotsiaalsete, majanduslike ja kultuuriliste mõjude hindamine. *Tegemist on mõjuvaldkondade esialgse nimekirjaga. Täpne mõju hindamise ja sellega seotud uuringute vajadus, kombineerivatus ja detailsus selgitatakse välja lähteseisukohtade ja sotsiaalsete, kultuuriliste, majanduslike ja looduskeskkonna mõjude hindamise, sh KSH programmi menetluse protsessis.
Elering AS (11022625)
Registrisse kantud (24.03.2004)
Aktsiaselts
Aktsiakapital on 229 890 000.00 €
Harju maakond, Tallinn, Mustamäe linnaosa, Kadaka tee 42, 12915
Majandusaasta periood 01.01 - 31.12
Põhikiri muudetud 27.06.2023
www.elering.ee
Äriregistri kehtivate andmete väljatrükk seisuga 06.05.2024 kell 13:20
Elering AS (registrikood 11022625) kohta on avatud Tartu Maakohtu registriosakonna
äriregistrikaart nr 1:
Ärinimi ja aadress
17. kanne: Ärinimi on Elering AS
25. kanne: Aadress on Harju maakond, Tallinn, Mustamäe linnaosa, Kadaka tee 42, 12915
26. kanne: Elektronposti aadress on
[email protected]
Kapital
27. kanne: Aktsiakapital on 229 890 000 eurot
24. kanne: Aktsiaraamatu pidaja on Nasdaq CSD SE (40003242879), aadress Valnu iela 1, Riia, Läti
Esindusõigus
7. kanne: Juhatuse liige on Kalle Kilk, isikukood 37708140297
28. kanne: Juhatuse liige on Riina Käi, isikukood 47609160335
30. kanne: Juhatuse liige on Erkki Sapp, isikukood 38902104932
31. kanne: Juhatuse liige on Reigo Kebja, isikukood 39012100267
32. kanne: Äriühingut esindab Kalle Kilk (isikukood 37708140297) ainuisikuliselt või 2 juhatuse liiget ühiselt.
Õiguslik seisund
17. kanne: Õiguslik vorm on aktsiaselts
29. kanne: Põhikiri on jõustunud 27.06.2023
17. kanne: Majandusaasta algab 01.01 ja lõppeb 31.12
20. kanne: Elering AS (ühendav ühing) on ühendanud endaga AS Võrguteenus Valdus (ühendatav ühing, registrikood
12592030, asukoht Laki tn 24, Tallinn) ja Elering Gaas AS (ühendatav ühing, registrikood 11197170, asukoht
Laki tn 24, Tallinn) 15.12.2015. a sõlmitud ühinemislepingu alusel. Ühinemisotsus võeti vastu 22.01.2016. a.
Ühinemine jõustub käesoleva ühinemiskande tegemisega.
17. kanne: Osaühing kujundati ümber aktsiaseltsiks 25.02.2011. a. ümberkujundamisotsuse alusel.
Väljavõtte aeg: 06.05.2024 13:20 Allikas: e-äriregister (https://ariregister.rik.ee/) 1/2
Märkused
22. kanne: Aadressiandmed on muudetud äriseadustiku § 511¹ alusel.
Kannete loetelu
Harju Maakohtu registriosakonnas tehtud kanded:
1. kanne: Kinnitatud 24.03.2004 (esmakanne)
7. kanne: Kinnitatud 13.02.2007 (muutmiskanne)
17. kanne: Kinnitatud 08.04.2011 (ümberkujundamiskanne uut registrikaarti avamata)
Tartu Maakohtu registriosakonnas tehtud kanded:
20. kanne: Kinnitatud 01.03.2016 (teine, konstitutiivne ühinemiskanne (ühendava isiku registrikaardile))
22. kanne: Kinnitatud 14.09.2016 (muutmiskanne)
24. kanne: Kinnitatud 28.09.2017 (muutmiskanne)
25. kanne: Kinnitatud 08.11.2017 (muutmiskanne)
26. kanne: Kinnitatud 17.01.2018 (muutmiskanne)
27. kanne: Kinnitatud 06.04.2018 (muutmiskanne)
28. kanne: Kinnitatud 03.01.2020 (muutmiskanne)
29. kanne: Kinnitatud 27.06.2023 (muutmiskanne)
30. kanne: Kinnitatud 04.07.2023 (muutmiskanne)
31. kanne: Kinnitatud 05.02.2024 (muutmiskanne)
32. kanne: Kinnitatud 06.02.2024 (muutmiskanne)
Väljatrüki lõpp
Allikas: e-äriregister (https://ariregister.rik.ee/est/company/11022625)
Väljavõtte aeg: 06.05.2024 13:20 Allikas: e-äriregister (https://ariregister.rik.ee/) 2/2
Tehniline sisend Eesti-Läti 4 hoonestusloale TOC \o \z \u \h 1. Tehniline kirjeldus PAGEREF _Toc1446798946 \h 1 1.1. Eelprojekt PAGEREF _Toc1211519586 \h 2 1.2. Merepõhja ehitusuuringud PAGEREF _Toc919734795 \h 3 1.3. Tööprojekt ja paigaldusprojekt PAGEREF _Toc1843902394 \h 4 1.4. Ettevalmistavad tööd PAGEREF _Toc1212916400 \h 4 1.5. Kaeviku kaevamine kaldal PAGEREF _Toc1965037716 \h 5 1.6. Kaabli paigaldamine PAGEREF _Toc176836711 \h 7 1.7. Paigaldusjärgsed tööd PAGEREF _Toc360485794 \h 9 2. Merepõhja tööde maht PAGEREF _Toc1975141388 \h 9 1. Tehniline kirjeldus Tehniline s isend E esti-Läti ühenduse hoonestusl oale Eesti-Läti neljas ühendus on Ee sti ja Läti vahele planeeritud neljas vahelduv voolu (HV AC ) elektri ühendus . Ühenduse loomiseks on vaja paigaldada merepõhja kaks kuni neli kaablit. Kaablite eesmärk on järgmine: 2 kuni 3 merekaablit, millele kaudu kantakse edasi elektrienergiat . Kaablite hulk sõltub ühenduse võimsusest ning loodava ühenduse pikkusest ning tehakse kindlaks projekteerimise käigus . Kaabli pi nge valitakse projekteerimise käigus ning võib olla kuni 330 kV. Alalisvoolu merekaabli d koosnevad kolmest faasikaablist ning neid ümbritsevast kestast. 1 kiduoptiline sidekaabel, mis võimaldab elektri süsteemi töö. Kaablit e arvu võib vähendada ka kontsentrilise kaabli kasutamisel, kus sama kaabli sees on ka kiudoptiline sidekaabel. Täpne kaabliühenduse konfiguratsioon selgub projekteerimise ja hangete tulemusena. J oonis 1. Võimalik u HVAC kaabli E esti-Läti neljanda ühenduse rajamiseks tehakse merepõhjas mitmeid tegevusi mille lõpptulemusena saab paigaldatud kas kaks või mitu kaablit merepõhja pinna alla. Kui peale paigaldust pole võimalik näha kaablit meres, kuna ta asub põhja pinna all, siis selleks, et kaablit sinna paigaldada tehakse mitmeid uuringutegevusi . Projekt tehnilise poole pealt koosneb järgmistest osadest : Eelprojekti koostamine Merepõhja ehitusuuringud Tööproj ekt ja paigaldusprojekt Merepõhja ettevalmistused Rannas kaeviku kaevamine Kaabli te paigaldus Paigaldusjärgsed tööd 1.1. Eelprojekt Uue kaabelühenduse rajamisel alustataks e eelprojektiga koostamisega. Eelprojektide koostamisel kasutatakse olemasolevaid andmekogusid merepõhja ning randumis kohtade kohta. Eelprojekti eesmärk on: Teha kindlaks olemasoleva info põhjal võimalik kaablitrass merepõhjas ja selle alternatiivid võttes arvesse teadaolevaid loodus, muinsuskaitse ja geoloogia jne piiranguid. Esmane tehniline projekt kaablivalikuga ja teha esialgne riskihinnang Kaardistada missugused andmed merepõhja kohta on olemas, ning missugust infot on vaja järgmiste projekteerimisetappide läbiviimiseks. Vastavalt eelprojektile saab viia läbi merepõhja ehitusuuringud. Sõltuvalt olemasoleva info kvaliteedist võib osutuda vajalikuks rohkem kui üks merepõhja uuri ng. 1. 2 . Merepõhja ehitusuuringud Enn e kaablipaigaldust tehakse e hitusuuringu d, mille käigus võidakse viia läbi järgmised merepõhja mittesekkuvad uuringud . Merepõhja katvate setete pindmiseks uurimiseks kasutatakse k ülgvaatesonar eid (Side scan sonar – SSS) , mis paigaldatakse laevade poolt merepõhja lähedal järelveetavaile allveesõidukitele. Külgvaatesonar edastab heliimpulsse suunatult väikestesse ruuminurkadesse, kuni horisontaalsuuna lähedaste nurkadeni. Heliimpulsside peegelduste aja määramise abil koostatakse pilt merepõhja reljeefist, ebakorrapäradest, temal olevatest objektidest ja struktuuri muutustest . Merepõhja reljeefi mõõdistamiseks ja substraadi tüübi määramiseks võidakse kasutada ka lehviksonarit. Erinevate sonarite kasutamise tüübi määrab veesügavus ning sonari sobilikus. Põhjasetete tüüpide ja nende leviku piiride kaardistamiseks võidakse kasutada kahesageduslikku (400 ja 900 kHz) külgvaate sonarit. Lisaks merepõhja relieefi kindlakstegemisele tehakse kindlaks merepõhja setete koostis k indla ks impulsi lainesagedusel (24 kHz) töötav kõrgesageduslik setteprofilaator Pinger , k eskmisesageduslik u (3–9 kHz) setteprofilaator iga ( Chirp ) ja et saada informatsiooni ka setete alla jäävast moreenikihist ja aluspõhja reljeefist, kasutatakse Boomer -tüüpi seismoakustilist setteprofilaatorit sagedusel 0,5–2 kHz. Lisaks viidaks läbi magnetomeetria uuring mille käigus mõõ detakse magnetvälja suunda, tugevust ja muutu merepõhjas mille abi saab leida metallesemeid, isegi kui need on mattunud mudasse või liiva. Eelkõige on see oluline tegemaks kindlaks võimalike lõhkekehade ( Unexploded ordnance – UXO) olemasolu kaablitrassil. Juhul kui eelnevalt mainitud uuringu käigus ei ole võimalik üheselt selgeks teha millega merepõhjas tegu on, siis kasutatakse ROV- e (käitavad allveesõidukid ), mis võimaldavad objektide üksikasjalikku kontrolli ja veealust manipuleerimist , et täpselt kindlaks teha millega tegu. Madalas vees võidakse kasutada sukeldujaid . Peale mittesekkuva te uuringu te viiakse ka sekkuvaid ehitusuuringuid. Sekkuvate ehitusuuringute eesmärgiks on valideerida mittesekkuvate uuringute tulemused. Eelkõige võetakse setteprofiile ning viiakse läbi staatilise penetratsiooni katseid ( Cone penetration test – CPT) tegemaks kindlaks pinnase mehaanilisi omadusi. Antud katsete tulemusel teisaldatakse pinnast nii palju kui on setteprofiili võtmiseks. 1. 3 . Tööprojekt ja paigaldusprojekt Eskiisprojekti ja merepõhja uuringute info abil on võimalik koostada tööprojekt. Tööprojekti eesmärk on projekteerida lahendus mille alusel oleks võimalik ehitis terviklikult valmis ehitada . Tööprojekti alusel on võimalik hankida ehitustöid ning taotleda ehitusluba. Tuleb aga arvestada, et meres ehitamisel on maailmas piiratud arv ressurssi ning laevu ning muid aluseid kes selli seid kaableid rajavad on ca 100, ning neil kõigil on teatud tehnilised piirangud. Seega peale tööprojekti ning ehitustööde hankimist teeb ehitusel kaablit paigaldav ettevõte vastavalt paigaldusalustele ka paigaldusprojekti, mille käigus tehakse täpselt kindlaks kuidas saab paigalduslaev kaabli paigaldada. Selle käigus võib osutuda vajalikuks täiendavate merepõhjauuringute läbiviimine teatud asukohtades. 1.4. Ettevalmistavad tööd Enne ehitustöödega alustamist puhastatakse kaablikoridor sellistest leitud objektidest mille olemasolu võib osutuda ohuks kaablile. Nendeks ohtudeks on ennekõike leitud UXO-de eemaldamine, mille eemaldab Eesti territoriaalvetes ja majandusvööndis merevägi. Võib osutuda vajalikuks ka rahnude tõstmine, kuid kuna kaabli asukohta on lihtne muuta, siis suure tõenäosusega projekteeritaks kaabel rahnudest lihtsalt mööda. Täiendavalt valmistatakse ette ristumised teiste taristutega. Tööprojekti käigus lahendatakse koostöös teiste taristuomanikega ristumis ed, mis üldjuhul lahendatakse kattes eelnevalt merepõhjas asuv taristu kividega, tekitades sild üle olemasoleva kaabli või toru. Võimalus on lahendada ristumised ka betoonmattidega ning teiste tehniliste la hendustega, kuid see sõltub konkreetsetest olemasoleva taristu omaniku nõuetest. Näiteks Balticconnectori meretoru paigaldusel oli ristumistel paigaldatava kivi maht mõnest sajast mõne tuhande kuupmeetrini, sõltuvalt asukohast, ristumise tüübist ning geoloogiast. Võib osutuda vajalikuks ka merepõhja tagasitäitmine kohtades kus merepõhja pinnaprofiil on liiga ebatasane kaabli paigaldamiseks. Selle vajadus selgub projekteerimise käigus. 1.5. Kaeviku kaevamine kaldal Süvenduspraam id, mis ei ole iseliikumisvõimelised mobiliseeritakse puksiiride abil objektile. Kaevikute rajamine toimub erinevates sügavustes erinevalt. madalas vees , kuni ca 10 meetri vee süga vuseni lõikude jaoks võidakse kasutada kas lahtist või kinnist meetodit. Täpne madal vee piir tehakse kindlaks projekteerimise ja paigaldusprojekti koostamise käigus. Madal veelõigud (kuni 10 m, täpsustub projekteerimise käigus) kraavi sügavusega min 1, 5 m kaabli peale . Kohtades, kus mere põhi kaablit ette antud sügavuseni süvistada ei võimalda võidakse kaabli kaitseks kasutada killustikust puiste valli ja/või betoon madratseid. Kinnise meetodi korral rajatakse kaabli suundpuurimise abil kuni teatud sügavuseni ja kauguseni rannast. Kinnise meetodi kasutamine sõltub ehitustehnoloogiast ning geoloogiast ning muudest keskkonnatingimustest, sest kinnise meetodi korral kasutatakse kogu puurimise ajal bentoniidilahust (3-5 korda rohkem puuritava pinnase mahust). Bentoniit transpordib üleliigse pinnase puurimistunnelist välja vahekaevikusse. Lisaks takistab bentoniit puurimistunneli kokku vajumist enne kaabli või kaitsetoru puurimistunnelisse sisse tõmbamist. Pinnasest küllastunud lahus imetakse vahekaevikutest välja ja utiliseeritakse. Bentoniidi kasutamisele võivad olla keskkonnapiirangud. Lahtisel meetodi korral rajatakse kaablikraav meres kas tõstetud ekskavaatorite abil või pargasel olevate koppade abil. Kaevatud pinnas asetatakse kaeviku k õrvale ning peale kaabli paigaldust asetatakse pinnas tagasi kaevikusse. Projekteerimise käigus tehakse kindlaks kas lahtine meetod on võimalik ja tehniliselt teostatav. Sõltuvalt pinnasest ja ehituse asukohast võivad rakenduda keskkonnapiirangud. Lahtise meetodi puhul võib osutuda oluliseks liivapadja tekitamine kaabli alla ja peale, see sõltub geoloogiast ning pinna omadustest. Sügavamas vees üldjuhul kaevikut ei kaevata vaid kaabel paigaladatakse spetsiaalseadmetega merepõhjapinnase alla ilma kaevamiseta. Mõlema meetodi pu hul ei ole planeeritud täiendava pinnase tagasitäide , kuna merekaablid on mõeldud paigaldamiseks olemasolevasse pinnasesse täiendava kaitseta . Süvistami sel sügavamas vees surveveejugadega ja sellisel juhul vajub tavaliselt umbes 2/3 pinnasest koheselt kaevikusse kaabli peale tagasi. Se da aga täpsustab tööprojekt . 1.6. Kaabli paigaldamine Kaabel paigaldatakse spetsiaalsete kaablipaigalduslaevade abil. Laevadele keritakse spetsiaalsele trumlile kaabli sektsioon, mille pikkus võib olla kümneid kilomeetreid pikk , ning laevalt vette lastakse kaabel laeva ahtrist ning jälgitakse kaablile lubatavaid tehnilisi parameetreid, eelkõige tõmbejõudu. Kaabli paigalduskiirus sõltub trassi keerukusest ja ilmastikuoludest, kuid üldjuhul on 2-5km päevas. Juhul kui merekaabel koosneb rohkem kui ühest sektsioonist, siis kaablipaigalduslaev käib kahe sektsiooni paigalduse vahel uut sekstiooni laeva trum lile laadimas. See võib leida aset kuskil lähedalasuvas sadamas või kaablitehases. Sõltuvalt tehnoloogiast võidakse merekaabel alguses paigaldada merepõhja ja hiljem merepõhja pinna alla või teha seda ka kohe paigaldusaegselt. Täpne paigaldus aeg sõltub laevade ja tehnika kättesaadavusest, kuid eelistatud on kohene merepõhjapinna alla paigaldus. Merekaabel paigaldatakse merepõhja pinna alla adrakün ni või joatöötlus ega sõltuvalt pinnasest . Pehmemate pinnasekihtide, nagu liiv ja savi korral kasutatakse kas adrakünni või joatöötlus meetodit, kus kaabel paigaldatakse merepõhjapinna alla surudes adra abil, millel võib olla ka täiendav pinnast poolitav veejuga . Sellisel juhul ei teisaldata pinnast vaid surutakse kõrvale tekitades teatud määral kohalikku heljumit. Teoreetiliselt võib osutuda vajalikuks ka lõhkamine aluspõhja kivimi eemaldamiseks . Juhul kui selgub, et merepõhjas kaitset vajavas lõigus on kaablit vaja kaitsta süvistades teda merepõhja pinna sisse või kui on merepõhjas selline ebatasasus mille muutmine on möödapääsmatu , siis võib osutuda vajali kuks lõhkamine. Lõhkamist proovitakse vältida trassikoridori muutmisega võ i muude tehniliste lahendustega , näiteks betoonmattide kasutamine, täielikult vältida. 1.7. Paigaldusjärgsed tööd Madalmere alas ja randumiskohtades teostatakse kaablitrassi tagasitäide välja kaevatud pinnasega. Vajadusel täiendatakse kaabli kaitset killustiku puistega ja/või betoon madratsitega. Ristumistel teiste kommunikatsioonidega paigaldatakse kaabli ümber üksteise külge ühenduvad kaablikaitsekoorikud. Kui tööd on lõpetatud, viiakse läbi paigaldusjärgne merepõhja uuring, mille põhjal koostatakse teostusjoonised. Teostusjooniste alusel taotletakse TTJA- lt kasutusluba . Kaab li projekteeritud eluea vältel (40 kuni 60 aastat) ei ole planeeritud kaabli l merepõhja sekkumisega töid. Võib osutuda vajalikuks külgvaatesonari ja/või setteprofilaatoriga kaablitrassi ülekäik tegemaks kindlaks kaabli paikenmine ning kas on mingeid muutusi merepõhjas mis võiks kahjustada kaablis. 2 . Merepõhja tööde maht Praegusel etapil puudub Eleringil info, milline näeb välja ja millistest täpsetest setetest koosneb merepõhi Edela-Saarema a /Sõrve poolsaare piirkonnas ja kuni riigi merepiirini Ventspilsi/ Dundaga suunas. Maameti geoloogiabaaskaartidel osaliselt selles trassiosas puudub aluskaardi info, kuid lähendamisega saame olla võrdlemisi kindlad, et aluspõhja kivimiteks on: kruus, liiv, aleuriit , saviliiv, liivsavi, mere/järvemuda, ning muud pehmed setted. Vastavalt Eleringipoolt esitatud tehnilisele kirjeldusele kasutatakse sellistes pinnases kündmist või jugasüvendust, mille korral pinnast ei teisaldata, ei süvendata ega tooda juurde. Kuna täpne merepõhja geoloogia on teadmata viiakse projekti etappide jooksul läbi mitmeid ehitusuuringuid, mis näitavad, kui palju merekaabli trassist saame merepõhja pinna alla saame paigutada ja kas merekaabel vajab täiendavat kaitset ja kui palju tagasitäidet peaks merre kaadama või tuleb kaitsta betoonmattidega. Varasemate samalaadsete tööde ( EstLink 1 ja 2, Suure ja Väikse väina kaablid) kogemuse põhjal on hinnatud, et merepõhja süvendamine on vähem kui 10 000 m 3 . Seda eelkõige madalas veeosas juhul kui avatud meetodil kaablikaevik rajataks kuni sügavuseni kus saab alustada kündmist või jugasüvendust. Selle täpne sügavus sõltub kasutatavast tehnikast, mis selgub ehitushangete käigus. Avatud meetodi puhul saab kasutada juga või kündmist kaabli paigaldusel ka kohe rannast alates (info sellisest seadmest asub siin: https://www.smd.co.uk/our-products/tractors/shallow-water-trencher/ , minimaalne veesügavus 0 meetrit). Halvima võimaliku stsenaariumi korral võiks olla lahtiste kaevikute kogupikkus kuni 1,5 km. Sellisel juhul on kaevandatav maht järgmine: Kaeviku sügavus 1,5m kaabli peale – kogusügavus 1,8m. Kaeviku nurgakalle 1/2, kaeviku laius 4 korda sügavust, eeldusel lahtine liivapinnas – 7,2m Kaeviku ristlõikepindala – 6,48m2 Kaevikute pikkus 1500m Kaeviku pinnase maht – 9720 m2 Ehitusaluseks pinnaks oleme näidanud ala kus ehitus toimub ehituse ajal . Ehitisaluseks pinnaks on kaabli laius, mis sõltub hankekäigus leitavast kaablist, kokkuleppeliselt 1m lai. Täpne kuupmeetrite hulk selguks merepõhja uuringutega ja eelprojekti koostamise käigus. Täiendava analüüsi käigus on Elering mõistnud, et kuna tundmatuid muutujaid on liiga palju, ning seega lõplikult ei ole võimalik öelda, et süvendatava maht jääb alla 10 000m3. Teoreetiline maksimum, juhul kui paigaldataks neli kaablit ja kogu trassipikkuses oleks kasutatud avatud meetodit mitte kündmist või jugasüvendust oleks sellisel juhul alljärgnev: Kaeviku ristlõikepindala – 6,48m2 Kaablite arv – 4 Kaeviku pikkus ca 27 000 – 53 000 m , oleneb merekaablikoridorist. Kaevikute kogupinnase maht – 699 840 - 1 373 760 m3 (see pinnas tõstetaks kaeviku kõrvale, ning kaabli paigaldusjärgselt tagasi, ning merepõhja profiilis muutust ei oleks) Muutujad mis mõjutavad mahtu, mis selguvad projekti käigus: Kaablite arv (sõltuvalt tehnoloogiast võib olla kaableid vähem, ka ühe kaabliga on võimalik luua ühendus) Merepõhja pinnase koostis (Kaeviku ristlõike pindala väheneb vastavalt pinnasetüübile) Valitav tehnoloogia (kündmist või jugasüvenduse korral pinnast ei teisaldataks; maabumiskohal tehnoloogiline lahendus pole teada ja sõltub geoloogiast ja keskkonnatingimustest) Ristumiste arv ja ristumiste tehnilised lahendused tuleb kooskõlastada ristutava osapoolega ( Balticconnectori kogemus on, et ristumisele kuluv tagasitäite hulk on ca 250m3 kivi kaabliristumise ning ca 2000m3 kivi toruristumise kohta) Nende muutujate täpsustumisel usub Elering, et maht väheneb olulisel määral ning võib jääda alla 10 000m3, kuid ei pruugi. Seega võttes arvesse mainitud muutujaid ning tundmatust oleme nõus, et Hoonestusloa mõttes on maht üle 10 000m3.
Saaremaa - Ventspils kaabelliin
Kaablite paiknemise skeem Koormatava ala suurus ca 208 250 m2
ehk 20,8 ha
100m 100m100m 3813
2
0,5+0,5m
Meretuuleparkide
hoonestusloa
taotlused
punkt X Y B L
1 6455653,99 384409,08 58,22647 22,032441
2 6455652,46 384411,14 58,226457 22,032477
3 6455455,87 384526,57 58,224723 22,034539
4 6423797,23 370861,82 57,936821 21,819619
5 6419100,64 368103,49 57,893863 21,775709
6 6406964,25 365005,84 57,784028 21,730432
7 6406964,61 365004,9 57,784031 21,730416
8 6419101,03 368102,56 57,893866 21,775693
9 6423797,68 370860,92 57,936825 21,819603
10 6455455,77 384525,51 58,224722 22,034521
11 6455651,09 384410,78 58,226445 22,032472
12 6455472,56 384424,91 58,224846 22,032801
13 6423842,53 370772,46 57,937202 21,818086
36 14 6419158,55 368021,53 57,894359 21,774295
9 15 6406998,78 364916,59 57,784311 21,728913
16 6406999,14 364915,66 57,784314 21,728897
17 6419158,93 368020,6 57,894362 21,77428
18 6423842,99 370771,56 57,937206 21,818071
19 6455472,73 384423,92 58,224848 22,032784
35 20 6455651,53 384409,74 58,226449 22,032454
32 8 21 6455516,57 384335,01 58,225218 22,03125
22 6423887,84 370683,09 57,937582 21,816553
23 6419216,46 367939,57 57,894854 21,772882
väl
isp
24 6407033,68 364826,41 57,784596 21,727379
iir
25 6407033,31 364827,35 57,784593 21,727394
26 6419216,84 367938,64 57,894857 21,772866
27 6423888,29 370682,2 57,937586 21,816538
28 6455517,01 384334,11 58,225221 22,031234
29 6455652,26 384409 58,226455 22,032441
Kura kurgu hoiuala 30 6455594,54 384259,74 58,225898 22,029931
31 6423933,15 370593,73 57,937963 21,815021
32 6419274,37 367857,61 57,895349 21,771468
33 6407067,85 364738,1 57,784876 21,725875
34 6407068,21 364737,16 57,784879 21,725859
35 6419274,75 367856,68 57,895352 21,771452
36 6423933,6 370592,84 57,937967 21,815005
37 6455595,29 384259,02 58,225904 22,029918
34 38 6455653,48 384409,38 58,226466 22,032447
7
33
6
Aluskaardid ja andmed: Maa-amet 2024
Saaremaa - Dundaga kaabelliin
Kaablite paiknemise skeem 2939 Koormatava ala suurus ca 219 372 m2
2 18 ehk 22 ha
100m 100m100m
0,5+0,5m
Meretuuleparkide
hoonestusloa
taotlused
287
4
25
Kura kurgu hoiuala
276
väli 5
spii 26
r
Aluskaardid ja andmed: Maa-amet 2024
Saaremaa (Sõrve ps) - Ventspils kaabelliin
Koormatava ala suurus ca 91 689 m2 27 Kaablite paiknemise skeem
ehk 9 ha 6
3
Trassikoridori pikkus merepiirini ca 23km 100m 100m100m
0,5+0,5m
Kura kurgu hoiuala
punkti X (L-Est97) Y (L-Est97) B (WGS84 UTM35N) L (WGS84 UTM35N)
1 6423069 387597,24 57,934853 22,102367
2 6423081,64 387605,05 57,934968 22,102493
3 6422696,13 387731,3 57,931541 22,104807
4 6402869,95 376458,07 57,750617 21,924971
5 6402869,68 376456,8 57,750614 21,92495
6 6422696,24 387730,26 57,931541 22,104789
r
19
5 välispii 7 6423077,22 387605,46 57,934929 22,102502
8 6422717,49 387628,44 57,931706 22,103061
9 6402841,96 376327,14 57,750329 21,922788
10 6402841,68 376325,85 57,750326 21,922767
11 6422717,72 387627,44 57,931708 22,103044
12 6423077,72 387604,42 57,934933 22,102484
13 6422736,68 387524,33 57,931852 22,101295
14 6402813,96 376196,2 57,750041 21,920605
15 6402813,68 376194,89 57,750039 21,920583
16 6422737,05 387523,39 57,931855 22,101279
17 6423077,86 387603,43 57,934934 22,102467
18 6402785,98 376065,35 57,749754 21,918423
19 6402785,7 376064,04 57,749751 21,918401
Aluskaardid ja andmed: Maa-amet 2024
Saaremaa (Sõrve ps) - Dundaga kaabelliin
Kaablite paiknemise skeem
100m 100m100m
27 0,5+0,5m
1 8
3 6
21
Koormatava ala suurus ca 65 876 m2
ehk 6,6 ha
Trassikoridori pikkus merepiirini ca 17km
Kura kurgu hoiuala
ii r
li sp
vä
49
19
20 5
15
Aluskaardid ja andmed: Maa-amet 2024
Adressaatide nimekiri
Kaitseministeerium info@kaitseministeerium
Siseministeerium
[email protected]
Kliimaministeerium
[email protected]
Regionaal- ja Põllumajandusministeerium
[email protected]
Keskkonnaamet
[email protected]
Muinsuskaitseamet
[email protected]
Terviseamet
[email protected]
Transpordiamet
[email protected]
Politsei- ja Piirivalveamet
[email protected]
Päästeamet
[email protected]
Saaremaa Vallavalitsus
[email protected]
MTÜ Saaremaa Rannarahva Selts
[email protected]
Eesti Kalurite Liit MTÜ
[email protected]
Saarte Kalandus MTÜ
[email protected]
Saare Wind Energy OÜ
[email protected]
Sihtasutus Keskkonnainvesteeringute Keskus
[email protected]
Nimekirja alusel
13.06.2024 nr 16-7/24-06603-008
Elering AS-i Eesti-Läti 4 projekti 330kV
merekaablite hoonestusloa taotlusele
arvamuse küsimine
Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet (TTJA) on vastavalt ehitusseadustiku (EhS) §
1131-11320 pädev asutus, kes menetleb hoonestusloa taotlusi ning otsustab hoonestusloa
menetluse algatamise ja hoonestusloa andmise üle.
Elering AS (registrikood 11022625) esitas 08.05.2024 TTJA-le EhS § 1133 kohase
hoonestusloa taotluse avaliku veekogu koormamiseks 330kV merekaabliga Eesti-Läti 4.
elektriühenduse rajamiseks. Taotlust täiendati 30.05.2024 ning 06.06.2024. Kõik
hoonestusloa taotluse ja sellega seotud dokumendid on registreeritud TTJA avalikus
dokumendiregistris https://jvis.ttja.ee/modules/dokumendiregister/ (registreerimise nr:
16-7/24-06603).
Hoonestusloa taotluse kohaselt koosneb Eesti-Läti 4. elektriühenduse projekt kuni kolmest
vahelduvvoolu elektrikaablist ning ühest fiiberoptilisest sidekaabelliinist. Mehaaniliste
vigastuste vältimiseks paigaldatakse elektrikaablid vähemalt osaliselt merepõhja setetesse (ca
1-1,5m sügavusele). Kaablite omavahelised kaugused sõltuvad merepõhja omadustest, ning
need selguvad edasise projekteerimise käigus. Elektrikaablite kavandatud tehniline võimsus
on kokku maksimaalselt 1000 MW. Hoonestusluba taotletakse 50 aastaks.
Hoonestusloa taotluses on välja toodud neli võimalikku merekaabli trassikoridori, mille lõplik
valik otsustatakse riigi eriplaneeringu raames, kui selgub merekaabli randumiskoht
Saaremaal. Eesti-Läti neljanda elektriühenduse riigi eriplaneering ja keskkonnamõju
strateegilise hindamine algatati 15.02.2024 Vabariigi Valitsuse korraldusega nr 39. Seejärel
viiakse läbi ka keskkonnamõju hindamine, mille käigus uuritakse muuhulgas merekaabelliini
võimalikke trasse. Merekaabli kogupikkus Eesti territoriaalmeres on Edela-Saaremaa -
Ventspils trassikoridori alternatiivil ca 49 km, Edela-Saaremaa - Dundaga trassikoridori
alternatiivil ca 55 km, Sõrve-Ventspils trassikoridori alternatiivil ca 23 km
ja Sõrve-Dundaga trassikoridori alternatiivil ca 16 km. Taotletav hoonestusala kattub Edela-
Saaremaa ranniku lähistel ca 2,3 km ulatuses Saare Wind Energy OÜ poolt 02.04.2024
esitatud meretuulepargi ühenduskaabli hoonestusloa taotluse hoonestusalaga. TTJA ei ole
käesoleval hetkel algatanud hoonestusloa menetlust Saare Wind Energy OÜ taotluse
alusel. Ehitusseadustik ei välista mitme hoonestusloa andmist samale alale.
EhS § 1135 lõike 1 kohaselt otsustab pädev asutus hoonestusloa menetluse algatamise või
algatamata jätmise pärast asjaomastelt asutustelt arvamuse saamist. EhS § 1135 lõike 2
Endla tn 10a / 10122 Tallinn / tel 667 2000 / faks 667 2001 /
[email protected] / www.ttja.ee
Registrikood 70003218
kohaselt annab asjaomane asutus arvamuse hoonestusloa taotlejaga ja kavandatava ehitisega
seotud võimalike ohtude kohta inimesele, varale, keskkonnale, riigi julgeolekule, elutähtsa
teenuse toimepidevusele, riigiside toimimisele, riigikaitseobjektile või majandusele. EhS §
1134 lõike 3 punkti 2 kohaselt otsustab pädev asutus hoonestusloa menetluse algatamisel
lisaks keskkonnamõju hindamise algatamise või algatamata jätmise. Hoonestusluba on
keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 11 punkti 2
tähenduses tegevusluba. KeHJS § 3 lõike 1 kohaselt hinnatakse keskkonnamõju, kui
taotletakse tegevusluba või selle muutmist ning tegevusloa taotlemise või muutmise
põhjuseks olev kavandatav tegevus toob eeldatavalt kaasa olulise keskkonnamõju. Samuti
juhul, kui kavandatakse tegevust, mille korral ei ole objektiivse teabe põhjal välistatud, et
sellega võib kaasneda eraldi või koos muude tegevustega eeldatavalt oluline ebasoodne mõju
Natura 2000 võrgustiku ala kaitse-eesmärgile, ja mis ei ole otseselt seotud ala
kaitsekorraldusega või ei ole selleks otseselt vajalik. Kavandatava tegevuse puhul on tegemist
KeHJS § 6 lõike 1 punkti 17 alusel olulise keskkonnamõjuga tegevusega ning keskkonnamõju
hindamine on KeHJS § 3 lõike 1 kohaselt kohustuslik. KeHJS § 11 lõike 3 alusel ei pea
keskkonnamõju hindamise algatamist põhjendama, kui kavandatakse olulise
keskkonnamõjuga tegevust.
Tulenevalt eeltoodust, edastame teile hoonestusloa taotluse dokumendid arvamuse
avaldamiseks hoonestusloa menetluse algatamiseks või algatamata jätmiseks. Oma
põhjendatud arvamuse palume saata TTJA e-posti aadressile
[email protected] esimesel
võimalusel, kuid hiljemalt 15.07.2024.
Kui tähtaja jooksul ettepanekuid ei saadeta või vastamistähtaega ei pikendata, siis loeme, et
teil ei ole edastatud materjalide kohta ettepanekuid.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Liina Roosimägi
ehituse tegevusõiguse talituse juhataja
Lisad: 1. Hoonestusloa taotlus
2. Adressaatide nimekiri
Adeele Vesingi +372 667 2135
[email protected]