Detailplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamine

HARJU MAAKOND ANIJA VALLAVALITSUS KESKKONNAAMET [email protected] PÕLLUMAJANDUS- JA TOIDUAMET [email protected] KAITSEMINISTEERIUM [email protected] RIIGI KAITSEINVESTEERINGUTE KESKUS [email protected] TERVISEAMET [email protected] POLITSEI- JA PIIRIVALVEAMET [email protected] TRANSPORDIAMET [email protected] Meie: 12.06.2024 nr 8-5/871 Detailplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamise eelnõu esitamine seisukohavõtuks KC Energy OÜ (registrikood 16051063) esitas Anija Vallavalitsusele detailplaneeringu algatamise taotluse nr 7-2/509. Detailplaneeringu koostamise eesmärk on üksiktuuliku (võimsusega kuni 5 MW) kavandamine Anija valda Kaunissaare külla Pihlaka (14101:001:0874) kinnisasjale, hübriidlahendusena kavandatava Pihlaka päikeseelektrijaama osana (elektri tarbijani viimiseks kasutatakse samu seadmeid, alajaama ja ühendust). Planeeringu koostamise eesmärk on krundi moodustamine, hoonestusala ja ehitusõiguse määramine, tehnovõrkude ja -rajatiste ning avalikule teele juurdepääsuteede võimaliku asukoha määramine, müra-, vibratsiooni- ja insolatsioonitingimusi ning muid keskkonnatingimusi tagavate nõuete seadmine. Planeeringuga määratakse tuuliku võimalik maksimaalne kõrgus. Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 33 lõike 2 punkti 3 alusel tuleb keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamise vajalikkust kaaluda ja anda F. R. Kreutzwaldi tn 6 Telefon: 52 96 771 Konto EE391010002018897002 Kehra linn 74307 E-post: [email protected] SEB pank Reg nr 75018816 Konto EE922200001120120102 Swedbank selle kohta eelhinnang, kui koostatakse detailplaneering, millega kavandatakse KeHJS § 6 lõikes 2 nimetatud valdkonda kuuluvat ja § 6 lõike 4 alusel kehtestatud määruses nimetatud tegevust. Planeeritav tegevus kuulub KeHJS § 6 lõike 2 punktis 22 nimetatud valdkonda – muu tegevus, mis võib kaasa tuua olulise keskkonnamõju. Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“ (edaspidi määrus) § 16 punkti 1 alusel tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, kui planeeritud tegevus kuulub muu määruses nimetamata tegevuse alla, mis võib kaasa tuua olulise keskkonnamõju. KeHJS § 33 lõike 3 alusel tuleb detailplaneeringu koostamisel, millega kavandatakse KeHJS § 6 lõikes 2 nimetatud valdkonda kuuluvat ja § 6 lõike 4 alusel kehtestatud määruses nimetatud tegevust, anda eelhinnang ja kaaluda keskkonnamõju strateegilist hindamist, lähtudes KeHJS § 33 lõigetes 4 ja 5 sätestatud kriteeriumidest ning § 33 lõike 6 kohaste asjaomaste asutuste seisukohtadest. Kavandatav tegevus ei kuulu küll KeHJS § 6 lõikes 1 nimetatud olulise keskkonnamõjuga tegevuste hulka, kuid eelhindamise (lisa 2) tulemusena on tuvastatud, et tuulikust võib lähtuda negatiivne mõju nii inimestele kui ka loomastikule ja linnustikule ning seetõttu tuleb läbi viia keskkonnamõju strateegiline hindamine (edaspidi KSH). KSH käigus tuleb tuvastada, millised mõjud võivad antud planeeringu elluviimisega kaasneda, ühtlasi tuleb häiringute esinemise võimalikkust, ulatust ja täpsemat mõju analüüsida ning tulemuste alusel hinnata, kas tuuliku rajamine konkreetsele maaüksusele on võimalik, kui kõrge tuuliku võib püstitada ning millised on leevendusmeetmed negatiivsete mõjude ja häiringute leevendamiseks ning ka tekkimise vältimiseks. KSH koostamisel ette näha KSH koostamine keskkonnamõju hindamise (edaspidi KMH) detailsusastmes, misläbi võib väheneda vajadus täiendavaks KMH hindamiseks järgmistes protsessi etappides. KeHJS § 33 lõike 6 alusel tuleb keskkonnamõju strateegilise hindamise vajalikkuse üle otsustamisel enne otsuse tegemist küsida seisukohta kõigilt asjaomastelt asutustelt, edastades neile seisukoha võtmiseks tehtud otsuse eelnõu (lisa 1). Tulenevalt eelpool toodust soovime Teie seisukohta hiljemalt 11.07.2024 käesoleva kirja lisades esitatud Anija Vallavalitsuse korralduse eelnõule „Detailplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamine“ ja eelhinnangule Anija valla Kaunissaare küla Pihlaka maaüksuse detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise vajalikkuse kohta. Kui seisukoha andja ei ole 30 päeva jooksul korralduse eelnõu saamisest arvates seisukoha andmisest keeldunud või seisukohta avaldanud ega ole taotlenud tähtaja pikendamist, eeldatakse, et seisukoha andja ei soovi selle kohta arvamust avaldada. Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Riivo Noor Vallavanem Lisa 1. Detailplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamine Lisa 2. Planeeringuala plaan Lisa 3. Eelhinnang Anija valla Kaunissaare küla Pihlaka maaüksuse detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise vajalikkuse kohta Evelin Kolbak 58 189 033 [email protected]  EELNÕU HARJU MAAKOND ANIJA VALLAVALITSUS K O R R A L D U S Kehra 1 1 .06.2024 nr 2-3/ D etailplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamine KC Energy OÜ ( registrikood 16051063) esitas detailplaneeringu algatamise taotluse nr 7-2/509 Anija valla dokumendiregistri kaudu . Detailplaneeringu koostamise eesmärk on ü ksiktuuliku (võimsusega kuni 5 MW) kavandamine Pihlaka (14101:001:0874) kinnisasjale, hübriidlahendusena kavandatava Pihlaka päikeseelektrijaama osana (elektri tarbijani viimiseks kasutatakse samu seadmeid, alajaama ja ühendust). Planeeringu koostamise eesmärk on krundi moodustamine, hoonestusala ja ehitusõiguse määramine, tehnovõrkude ja -rajatiste ning avalikule teele juurdepääsuteede võimaliku asukoha määramine, müra-, vibratsiooni- ja insolatsioonitingimusi ning muid keskkonnatingimusi t agavate nõuete seadmine. Planeeringuga määratakse tuuliku võimalik maksimaalne kõrgus. Kavandatav tuulik asub Anija vallas Kaunissaare külas hajaasu s tuspiirkonnas. Maaala piirneb põllumaade ja metsaaladega. Maaüksuse kõrvale le kavandatakse päikeseparki, millele on väljastatud 23.11.2023 ehitusluba nr 2312271/09537 . L ähimad hooned asuvad kinnistu piirist linnulennult ligikaudu 5 00 m kaugusel, lähim elamu 640 m kaugusel , kortermajade piirkond 1,5 km kaugusel . P laneeri tava ala suurus on ligikaudu 22 ha (lisa 1) . Planeeringuala jääb Anija valla üldplaneeringuga (kehtestatud Anija vallavolikogu 13.08.2020 otsusega nr 180) määratud hajaasutusega alale. Üldplaneeringu kohaselt ei ole keelatud ühe tuuliku püstitamine, erinevalt tuulepargi püstitamisele. H ajaasutusega alal tuleb detailplaneering koostada juhul, kui muudetakse olemasolevat olukorda piirkonnas oluliselt (st olemasoleva olukorra muutmist mitme kriteeriumi osas): 1. kui tegevus ei ole ajutise iseloomuga; 2. kui kaasneb tehnilise infrastruktuuri võrgu väljaehitamise vajadus; 3. kui tegevus toob endaga kaasa olemasoleva äri- ja tootmisüksuse ehitusmahu suurenemise enam kui 50% ulatuses; 4. kui tegevusest on eeldada häiringuid keskkonda suunatavate saasteainete heitkoguste ning leviku näol. Kavandatava tegevusega muudetakse olemasolevat olukorda esimese ja kolmanda kriteeriumi osas . Üldplaneering u kohaselt jääb ala väärtuslikule põllumajandusmaale , mis tuleb valdavas osas säilitada. Tuuliku krundi eeldatav suurus on 4 ha. Ülejäänud planeeringuala ulatuses säilib maatulundusmaa, sh väärtuslik põllumajandusmaa. Planeeringuga leida tuulikule parim asukoht põllumassiivi serva , arvestades keskkonnamõju hindamise tulemusi. Planeeringu käigus tuleb eraldi kokku leppida ehitusaegse juurdepääsutee kohta, selgitada millist külateed parendatakse veoauto nõuetele vastavaks teeks. Planeeringu käigus täpsustatakse proportsionaalsed hüvit i se suurused ja meetmed. Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS ) § 33 lõike 2 punkti 3 alusel tuleb keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamise vajalikkust kaaluda ja anda selle kohta eelhinnang, kui koostatakse detailplaneering, millega kavandatakse KeHJS § 6 lõikes 2 nimetatud valdkonda kuuluvat ja § 6 lõike 4 alusel kehtestatud määruses nimetatud tegevust. Planeeritav tegevus kuulub KeHJS § 6 lõike 2 punktis 22 nimetatud valdkonda – muu tegevus, mis võib kaasa tuua olulise keskkonnamõju. Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“ (edaspidi määrus) § 16 punkti 1 alusel tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, kui planeeritud tegevus kuulub muu määruses nimetamata tegevuse alla, mis võib kaasa tuua olulise keskkonnamõju. KeHJS § 33 lõike 3 alusel tuleb detailplaneeringu koostamisel, millega kavandatakse KeHJS § 6 lõikes 2 nimetatud valdkonda kuuluvat ja § 6 lõike 4 alusel kehtestatud määruses nimetatud tegevust, anda eelhinnang ja kaaluda keskkonnamõju strateegilist hindamist, lähtudes KeHJS § 33 lõigetes 4 ja 5 sätestatud kriteeriumidest ning § 33 lõike 6 kohaste asjaomaste asutuste seisukohtadest. KeHJS § 33 lõigete 4 ja 5 alusel koostati eelhinnang keskkonnamõju strateegilise hindamise vajalikkuse kohta ja analüüsiti planeeritava tegevusega kaasnevaid mõjusid (lisa 2 ). Eelhindamise tulemusel jõuti järeldusele, et tuulikust lähtuvad põhilised mõjud selle töötamise hetkel, ehitusetapi mõjud on eeldatavasti väheolulised. Tuuliku töötamisel võivad tekkida püsivad häiringud nagu näiteks visuaalne häiring, müra, varjutus ja peegeldus. Seetõttu tuleb nende häiringute esinemise võimalikkust, ulatust ja täpsemat mõju analüüsida ning tulemuste alusel hinnata, kas tuuliku rajamine konkreetsele maaüksusele on võimalik, kui kõrge tuuliku võib püstitada ning millised on leevendusmeetmed negatiivsete mõjude ja häiringute leevendamiseks ning ka tekkimise vältimiseks. Vaja on hinnata müra tasemeid ja mõjuulatust ning on oluline leida nn halvima juhtumi karakteristikud ja võrrelda neid müra normtasemetega. Hindamaks tuulikute müra mõju tuleb teostada müra modelleerimine ja müra modelleerimise tulemusena tuleb koostatada müra levikut iseloomustavad mürakaardid, mis peavad olema aluseks hinnangule kas ja millistel tingimustel (leevendusmeetmed) on võimalik Pihlaka kinnistule tuulik püstitada. Kuivõrd võib inimestele olla häiriv ka normide piiridesse jääv müra, siis tuleb hinnata, kas antud kinnistu on sobiv tuuliku püstitamiseks. Harju maakonnaplaneeringu 2030+ keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande kohaselt tuleb tuuleparkide kavandamisel tähelepanu pöörata mürahäiringu vältimisele ning vajadusel leevendusmeetmete väljatöötamisele. Nimetatud aruande kohaselt tuleb tuuleparkide rajamisel eesmärgiks seada seadusandluse järgse kõige rangema tööstusmüra ekvivalentaseme normväärtuse tagamine. Hetkel planeeritakse rajada küll üksik tuulik, kuid ka selle puhul tuleks järgida sama eesmärki. Tuuliku planeerimisel tuleb hinnata elektrituulikute visuaalset mõju ümberkaudsetele aladele ja koostada nähtavusanalüüs, mille alusel määrata alad, kust tuulik nähtavale jääb ning kas see avaldab visuaalset häiringut. Nähtavusanalüüsis määrata ära olulised punktid, mida inimesed aktiivselt kasutavad (tiheasustusega ala) ning koostada fotomontaaž. Analüüsi käigus hinnata ka tuuliku sobivust konkreetsele maastikule. Lisaks tuleb koostada vajutuse analüüs, mille käigus arvutada välja kuhu ja kui suure kestvusega varjutus ulatuda võib. Selle analüüsi tulemuste alusel saab määrata tuuliku maksimaalse võimaliku kõrguse ja positsiooni kinnistul nii, et varjutuse häiringut (eelkõige elamumaadel) vältida. Planeeringuala läheduses asub rohevõrgustiku ala ning paari kilomeetri raadiuses mitmed kaitsealuste linnuliikide leikohad ja püsielupaigad. Lähim I kaitsekategooria linnuliigi väike-konnakotka püsielupaik jääb 1,5 km kaugusele. Tuuleparkide mõju linnustikule avaldub peamiselt elupaikade hävimise või nende häirimise kaudu, samuti läbi kokkupõrkesuremuse, barjääriefekti ning kaudsete mõjude ning seetõttu on linnustiku kaitse puhul mõjude ennetamiseks oluline tuuliku läbimõeldud asukohavalik. Sellest tulenevalt on vaja välja selgitada kas planeeringuala ja selle ümbrust kasutavad linnud igapäevasel regulaarsel liikumisel ja/või kas planeeringuala sh tuuliku nn mõjuraadius jääb lindude rändeteele. Tulenevalt eelpool toodust tuleb analüüsida ja hinnata, kas ja kuhu planeeringualale on võimalik tuulik püstitada, millise suurusega tuulik on võimalik püstitada, kas ja millised võimalikud negatiivsed mõjud tuulikust linnustikule tulenevad ning kui kaugele planeeritud tuuliku mõju ulatub. Vajadusel tuleb välja töötada erinevad leevendusmeetmed, et välistada tuulikust tulenevad negatiivsed mõjud linnustikule. Analüüsides ja hinnangutes tuleb suurt tähelepanu pöörata planeeringuala läheduses asuvatele kaitstavatele linnuliikidele, eelkõige Kehra väike-konnakotka püsielupaigale, et vältida häiringute jõudmist nende elupaikadess ja leikohtadesse ning ka toitumisaladele sellises ulatuses, mille tõttu antud konkreetsed linnuliigid enam oma elupaikasid ei kasuta. Kuna planeeringuala läheduses asuvad rohevõrgustiku tuumalad, siis on vaja ka välja selgitada kas ja kuidas mõjutab tuuliku töötamine bioloogilist mitmekesisust ja erinevaid loomaliike. Tuuliku kavandamisel tuleb võtta eesmärgiks, et tuuliku rajamisega olulist mõju loomastikule ei tohi tekkida. Tuuleparkide töötamisel võivad kaduda ka nahkhiirte toitumispaigad, kuna nahkhiired võivad ala vältida. Seetõttu tuleb hinnata ja uurida, kas planeeringuala l asuvad nahkhiirte toitumispaigad ja lennukoridorid ning vajadusel, seada säilimist tagavad tingimused. Planeeringuala asub Harju maakonnaplaneeringu 2030+ ja Anija valla üldplaneeringu kohaselt v äärtuslikul põllumajandusmaa l ning sellest tulenevalt tuleb teha planeeringualal boniteedi täpsustav kohapõhine uuring ja hinnata, kas ala vastab väärtusliku põllumajandusmaa kriteeriumitele ja millised on tingimused sinna ehitamiseks. K avandatav tegevus ei kuulu küll KeHJS § 6 lõikes 1 nimetatud olulise keskkonnamõjuga tegevuste hulka, kuid eelhindamise (lisa 2 ) tulemusena on tuvastatud, et tuulikust võib lähtuda negatiivne mõju nii inimestele kui ka loomastikule ja linnustikule ning seetõttu tuleb läbi viia keskkonnamõju strateegiline hindamine (edaspidi KSH). KSH käigus tuleb tuvastada, millised mõjud võivad antud planeeringu elluviimisega kaasneda, ühtlasi tuleb häiringute esinemise võimalikkust, ulatust ja täpsemat mõju analüüsida ning tulemuste alusel hinnata, kas tuuliku rajamine konkreetsele maaüksusele on võimalik, kui kõrge tuuliku võib püstitada ning millised on leevendusmeetmed negatiivsete mõjude ja häiringute leevendamiseks ning ka tekkimise vältimiseks. KSH koostamisel ette näha KSH koostamine keskkonnamõju hindamise (edaspidi KMH ) detailsusastmes, misläbi võib väheneda vajadus täiendavaks KMH hindamiseks järgmistes protsessi etappides. KeHJS § 33 lõike 6 alusel tuleb keskkonnamõju strateegilise hindamise vajalikkuse üle otsustamisel enne otsuse tegemist küsida seisukohta kõigilt asjaomastelt asutustelt, edastades neile seisukoha võtmiseks tehtud otsuse eelnõu. Tulenevalt eelpool toodust esitas Anija Vallavalitsus 12.06.2024 Keskkonnaametile, Kaitseministeeriumile , Riigi Kaitseinvesteeringute Keskusele , Põllumajandus- ja Toiduametile, Terviseametile, Politsei- ja Piirivalveametile ning Lennuametile seisukohavõtuks käesoleva detailplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamise otsuse eelnõu, mis sisaldas ka eelhinnangut keskkonnamõju strateegilise hindamise vajalikkuse kohta. Detailpla neeringu algataja, kehtestaja ja korraldaja on Anija Vallava litsus (F.R. Kreutzwaldi tn 6, K ehra linn, Anija vald 74307). Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 30 lõike 1 punkti 2, planeerimisseaduse § 125 lõike 2 , keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 35 lõike 3, Anija vallavolikogu 13.08.2020 otsuse nr 180 „ Anija valla üldplaneering “ ning Anija Vallavolikogu 15.12.2016 määruse nr 101 „ Ehitusseadustikust, planeerimisseadusest ja liiklusseadustest tulenevate ülesannete delegeerimine “ § 3 alusel , võttes arvesse eelhinnangut Anija valla Kaunissaare küla Pihlaka maaüksuse detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise vajalikkuse kohta ja asjaomaste asutuste seisukohti ning arvestades KC Energy taotlusega nr 7-2/ 509 , Anija Vallavalitsus k o r r a l d a b : A lgatada Kaunissaare küla Pihlaka maaüksuse detailplaneering ( asendiskeem lisatud). Algatada keskkonnamõju strateegiline hindamine. K eskkonnamõju strateegilise hindamise koostamisel ette näha keskkonnamõju strateegilise hindamise koostamine keskkonnamõju hindamise detailsusastmes, misläbi võib väheneda vajadus täiendavaks keskkonnamõjude hindamiseks järgmistes protsessi etappides. Korralduse kohta võib 30 päeva jooksul korralduse teada saamisest esitada kaebuse halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras. Sõlmida detailplaneeringu koostami s e leping huvitatud isikuga planeerimisseaduse § 1 30 lõike 1 alusel. Korraldusega saab tutvuda Anija Vallavalitsuses F.R. Kreutzwaldi tn 6, Kehra linn, Anija vald, Harjumaa ja valla veebilehel www.anija.ee. Korraldus jõustub teatavakstegemisest. /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Riivo Noor Vallavanem Heldi Laks Vallasekretär Lisa 1. Planeeringuala plaan Lisa 2. Eelhinnang Anija valla Kaunissaare küla Pihlaka maaüksuse detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise vajalikkuse kohta