Majandusaasta aastaaruande esitamine

Tiina Uudeberg Kaitseministeerium [email protected] 11.06.2024 nr nr 8-1/24/1 Kaitseliidu 2023. aasta majandusaasta aastaaruande esitamine Austatud proua Uudeberg Tulenevalt Kaitseliidu ja Kaitseministeeriumi vahel sõlmitud Kaitseliidule eraldatava sihtotstarbelise tegevus- ja investeerimistoetuse lepingu punkt 6.6 esitame 08. juunil 2024.a Kaitseliidu keskkogu poolt kinnitatud Kaitseliidu 2023.aasta majandusaasta aruande. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Eero Rebo Kolonel Peastaabi ülem Lisad: Kaitseliidu 2023. aasta majandusaasta aruanne Enar Oidermaa 717 9080 [email protected] Toompea 8 Kantselei 717 9021 SEB Pank AS 10142 Tallinn Referent 717 9005 ak EE461010022002422007 Reg-nr 74000725 Korrapidaja 717 9099 viitenumber 62020100012 www.kaitseliit.ee E-post [email protected] saaja Kaitseliit  Majandusaasta aruanne KAITSELIIT Majandusaasta algus 1. jaanuar 2023. a Majandusaasta lõpp 31. detsember 2023. a Registrikood 74000725 Aadress Toompea tn 8, Tallinn 10142 Eesti Vabariik Telefon +372 717 9080 Elektronpost [email protected] Kodulehekülg www.kaitseliit.ee Audiitor: KPMG Baltics OÜ KAITSELIIT Majandusaasta aruanne 2023 SISUKORD KAITSELIIDU TEGEVUSARUANNE .......................................................................................... 3 RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANNE ................................................................................. 18 TULEMIARUANNE ............................................................................................................... 18 BILANSS .............................................................................................................................. 19 RAHAVOOGUDE ARUANNE ............................................................................................... 20 NETOVARA MUUTUSTE ARUANNE ................................................................................... 21 RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANDE LISAD .................................................................. 22 Lisa 1 Arvestuspõhimõtted ............................................................................................ 22 Lisa 2 Kaupade ja teenuste müük .................................................................................. 28 Lisa 3 Saadud toetused ja muud tulud ........................................................................... 28 Lisa 4 Tegevuskulud ...................................................................................................... 29 Lisa 5 Raha .................................................................................................................. 30 Lisa 6 Nõuded ja ettemaksed........................................................................................ 30 Lisa 8 Kinnisvarainvesteeringud ................................................................................... 31 Lisa 9 Materiaalne põhivara .......................................................................................... 32 Lisa 10 Immateriaalne põhivara ...................................................................................... 33 Lisa 11 Võlad tarnijatele ................................................................................................. 33 Lisa 12 Võlad töövõtjatele .............................................................................................. 33 Lisa 13 Maksukohustised............................................................................................... 33 Lisa 14 Saadud ettemaksed ja muud kohustised ........................................................... 34 Lisa 15 Eraldised ........................................................................................................... 34 Lisa 16 Pikaajalised kohustised ..................................................................................... 35 Lisa 17 Kasutusrendid ................................................................................................... 35 Lisa 18 Seotud osapooled ............................................................................................. 36 Lisa 19 Aruandekuupäevajärgsed sündmused .............................................................. 36 KESKJUHATUSE ALLKIRJAD 2023. MAJANDUSAASTA ARUANDELE ................................. 37 SÕLTUMATU VANDEAUDIITORI ARUANNE .......................................................................... 38 TEGEVUSALADE LOETELU ................................................................................................... 41 Lehekülg 2 KAITSELIIT Majandusaasta aruanne 2023 KAITSELIIDU TEGEVUSARUANNE Kaitseliidu missioon ja eesmärgid Kaitseliit on Kaitseministeeriumi valitsemisalas tegutsev vabatahtlik, sõjaväeliselt korraldatud, relvi valdav ning sõjaväeliste harjutustega tegelev riigikaitseorganisatsioon, mis täidab temale Kaitseliidu seadusega määratud ülesandeid. Kaitseliidu eesmärk on suurendada vabale tahtele ja omaalgatusele toetudes rahva valmisolekut kaitsta Eesti iseseisvust ja põhiseaduslikku korda. Kaitseliit on alaline, kõrge valmisolekuga vabatahtlik sõjaliselt organiseeritud jõud kõikjal Eestis, eesmärgiga suurendada rahva turvalisust, liita rahvast ja kaitseväge riigi ühiseks kaitseks ning vajadusel kaitsta riiki sõjaliselt. Kaitseliidu territoriaalne ülesehitus ehk laialdane kohalolek maakondades ning valdades on väärtus, mida tuleb alal hoida ja edasi arendada. Kaitseliit peab kujunema juhtivaks kaitsetahte esindajaks ning edendajaks „koduvallas", sh tuleb edasi arendada Kaitseliidu tegevust vastavalt regionaalsetele eripäradele ning teha koostööd teiste jõustruktuuridega, valitsusasutustega, kohalike omavalitsuse üksustega ja teiste partneritega. Kaitseliit on laiapõhjaline kodanikuühendus, mis pakub oma liikmeskonnale mitmekülgseid osalusvorme. Kaitseliit seob riigikaitsega vabatahtlikke ning ühiskondlikke algatusgruppe ja pakub neile erinevaid võimalusi riigikaitses osalemiseks. Kaitseliit arendab oma organisatsiooni kaasaegsete juhtimispõhimõtete alusel administreeritava avalik-õigusliku juriidilise isikuna. Tuginedes Kaitseliidu arengukavale 2030 on Kaitseliidu peaeesmärk täpsustatud alljärgnevalt: aastaks 2030 on Kaitseliit vabatahtlik riigikaitseorganisatsioon, kus on välja kujunenud selgelt eristuvad VVV (võitlejad, võimendajad, võimaldajad) ja millest tekib liitmõju ning mis võimaldab kaasata vabatahtlikke vastavalt nende kompetentsile, et toetada laiapindset riigikaitset kogu riigi ulatuses. Peaeesmärk saavutatakse alljärgnevate alaeesmärkide täitmise kaudu: 1.Kaitseliidu baasil moodustatavad üksused on täielikus lahinguvalmiduses ja jätkusuutlikud; 2. Kaitseliidu roll laiapindses riigikaitses on defineeritud ja organisatsioon on valmis seda rolli täitma; 3. Eestit väärtustav kasvatustöö süsteem on loodud; 4. Kaitseliidu struktuur on kooskõlas Eesti ühiskonna arengu ja vajadustega; 5. Kaitseliidu peaeesmärgi täitmist toetavad süsteemid ja võimekused on loodud. Organisatsiooni juhtimine Kaitseliidu tegevus on reguleeritud 01.04.2013 jõustunud Kaitseliidu seaduse ja sellel põhinevate õigusaktidega. Kaitseliitu juhib Kaitseliidu ülem, kes allub vahetult Kaitseväe juhatajale. Aruandeperioodil oli Kaitseliidu ülem kindralmajor Riho Ühtegi. Kindralmajor Ilmar Tamm nimetati Kaitseliidu ülemaks 16. detsembril 2023. Kaitseliidu juhtimises osalevad kollegiaalsed organid, milleks on keskorganid ja struktuuriüksuse ning selle allüksuse juhtorganid. Kaitseliidu keskjuhatuse valitavad liikmed olid 2023. aastal esimeses pooles Heino Piirsalu, Teet Kurs ja Kalev Konso. Kaitseliidu keskkogu 03.06.2023 otsusega jätkasid juhatuse liikmetena Heino Piiraslu ja Teet Kurs. Uueks keskjuhatuse liikmeks valiti Villu Õun. Lehekülg 3 KAITSELIIT Majandusaasta aruanne 2023 Ametikohajärgselt kuuluvad keskjuhatusse Kaitseliidu ülem (kindralmajor Riho Ühtegi kuni 15.12.2023 ja alates 16.12.2023 kindralmajor Ilmar Tamm) ja Kaitseliidu peastaabi ülem (kolonel Eero Rebo). 2023 aastal toimus 24 keskjuhatuse koosolekut. Kaitseliidu keskkogu 03.06.2023 otsusega kinnitati Kaitseliidu vanematekogusse Neeme Väli, Harry Hein, Leo Kunnas, Olavi Tammemäe, Tarmo Pihlik, Artur Tiganik, Kalev Härk, Mart Reino, Meelis Kiili ja Ervin Tamberg. Kaitseliidu keskkogu 03.06.2023 otsusega valiti keskrevisjonikomisjoni liikmeks Ulvar Leipalu, Sille Arikas ja Heiki Pajur. Kaitseliidu keskrevisjonikomisjoni asendusliikmeks valiti Toomas Häng, lisaks neile jätkavad keskrevisjonikomisjonis varasemalt valitud liiketest Tiit Pruul ja Aleksandra Zaverjuhha. Keskkogu koosolekuid toimus 2023. aastal kahel korral. Kaitseliidu tegevus 2023 aastal Kaitseliidu seaduses püstitatud ülesanded ja eesmärk ning Kaitseliidu arengukava 2030 kaudu täpsustatud eesmärgid on transformeeritud Kaitseministeeriumi valitsemisalas antud suunistele vastavalt Kaitseliidus kasutusele võetud tegevuspõhise riigieelarve (TERE) teenuste sisule ning plaanitavatele tulemustele läbi riigikaitse arengukava 2022-2031 ning Kaitseministeeriumi valitsemisala arengukava 2023-2026. Kaitseliidu struktuuriüksuste tegevus on läbivalt seotud TERE põhiteenustega. Kaitseliidu tegevus panustas 2023.aastal seitsmesse põhiteenusesse, ühte avalikku sektorit teenindavasse ja kaheksasse tugiteenusesse. Avalik tegevusaruanne Kaitseliidu arengukavas esitatud tegevusliinide ja põhiteenuste lõikes on esitatud allpool. Detailsem ülevaade Kaitseliidu ülema 2023. aasta väljaõppe- ja tegevuskava täitmisest on asutusesiseseks kasutamiseks piiranguga ning täidetud ülesande täitmise monitoorimise tööriistas. Kaitseliidu tulemusaruanne on Kaitseministeeriumi etteantud formaadis koostatud selleks ettenähtud Kaitseministeeirumi koostöökeskkonnas. Sõjalise kaitse võime tegevusliini olulised sündmused ja arengusuunad läbi kahe TERE põhiteenuse - üksuste alalhoidmine ja üksuste väljaõpe: Maakaitse allüksuste ettevalmistamine sõjalise valmisoleku neljas aspektis toimusid läbi aasta. Erilises fookuses oli üksuste mehitamine ja väljaõpe. Oluline edasiminek oli 2022. aastal algatatud Eesti sõjalise kaitse tugevduspaketiga, kus maakaitse võimendamiseks loodud üksused said mehitatud ning õppekogunemise kaudu väljakutsutuna värskendusväljaõppe. Kaitseliidu maakaitseringkonnad osalesid Kaitseväe 2023 aastakäsu ajel mitmetel Kaitseväe, NATO ja mitme riigi õppustel, samuti viid läbi maakaitseringkondade tasandi õppusi. Allpool antakse lühiülevaated tähtsaimatest pingutustest. Põhja maakaitseringkonna õppusel HUNT 2023 keskenduti 2023. aastal peamiselt 411. maakaitsepataljoni ettevalmistamise hindamiseks. Lisaks osalesid õppusel Kaitseliidu Tallinna ja Harju maleva lahing- ja maakaitse kompaniid, samuti liitlased Lätist ja Leedust. Õppus toimus kümnendat korda ning tegu on Põhja maakaitseringkonna iga-aastase plaanilise õppusega. Õppusest võttis osa üle 1300 osaleja. Õppus toimus 14.-16. aprillil Lääne-Harjumaal, Harku, Keila, Saue ja Lääne-Harju vallas. Maakaitsepataljon osales õppusel KEVADTORM 2023 maikuus, kus tema erinevaid soorituse aspekte hinnati. Õppuse käigus anti maakaitsepataljonile positiivne hinnang. Kirde maakaitseringkonna õppus PÕHJAKONN 2023 toimus juba viieteistkümnendat korda. Seekord algas õppus Naiskodukaitse poolt korraldatud evakuatsiooni harjutusega „Miljon Miksi 2023“. Evakuatsiooni harjutuse eesmärk oli testida koostööd erinevate riigiasutustega ning Lehekülg 4 KAITSELIIT Majandusaasta aruanne 2023 hinnata Kaitseliidu poolt ettevalmistatud evakuatsioonirühmade võimekust ning taset. Evakuatsiooni harjutusele järgnes sujuvalt õppus Põhjakonn 2023 ise, mille eesmärk oli maakaitseüksuste treenimine ning nende lahinguvalmiduse ja reageerimiskiiruse tõstmine. Maakaitseringkonnast osalesid õppusel Alutaguse, Jõgeva, Järva ja Viru malevate lahingukompaniid, keda toetasid tagalakompanii, pioneerirühm, luure, tankitõrje- ja raketirühm. Õppus toimus 14.-21. aprillil 2023 ja sellest võttis osa ligi 1200 kaitseliitlast ja naiskodukaitsjat. Õppuse eemärgid saavutati. Lisaks oli Kirde maakaitseringkonnal võimalus osaleda õppusel SWIFT RESPONSE 2023, mille raames lahendati koostöös liitlasüksustega erinevaid kaitse- ja rünnakuülesandeid. Õppus toimus ringkonna jaoks ajavahemikul 10.-14. mai, kus koostöökogemuse said Alutaguse, Järva ja Viru malevate üksused. Lõuna maakaitseringkonna valvsus ja tegutsemisvõime pandi proovile lisaõppekogunemisega OKAS 23-2, mis toimus 05-07. mail. Õppuse eesmärk oli lahinguvalmiduse kontrollimine, mille käigus kontrolliti riigikaitse käsuahela toimimist, samuti harjutati varitsuste planeerimist ja läbiviimist ning kontroll-läbilaskepunkti rajamist ja nende rajamisega kaasnevaid tegevusi. Lisaõppekogunemisel osales üle 600 Kaitseliidu Lõuna maakaitseringkonna Tartu, Põlva, Võrumaa, Valgamaa ja Sakala maleva koosseisus maakaitse üksustesse kuuluvat reservväelasest Kaitseliidu liiget. Õppust toetas ca 300 Kaitseliidu liiget. Lääne maakaitseringkonna vastutusalas toimus mitmeid maakaitseringkkonna õppusi, suurim neist oli iga-aastane suurõppus ORKAAN. Õppus keskendus kaitseliitlaste lahinguvalmiduse tõstmisele ning võimekuse arendamisele sõjalise riigikaitse raames. Seekord olid fookuses erinevad julgestusülesanded, eelkõige olulise taristu kaitse. Õppusest võttis osa ligikaudu 2000 kaitseliitlast, naiskodukaitsjat, kaitseväelast ja liitlast, kes jaotusid mitmele õppealale. Õppuse aktiivsem faas toimus 2.-3. detsembril. Õppusele kaasati kõik allüksused ning evakuatsioonirühmad. Olulise panuse õppuse õnnestumisse andsid ka Kodutütred ja Noorkotkad, kes osalesid evakuatsiooniõppustel. Erinevate Kaitseväe ja maakaitseüksuste juhtimistoe tagamiseks osalesid Kaitseliidu küberkaitseüksuse liikmed õppusel KEVADTORM 2023, CYBER BLITZ 2023 ja CYBER COALITION 2023 (CC23). CC23 on NATO küberkaitse õppus ja mille eesmärk oli harjutada määratud küberoperatsioonide eesmärkide saavutamist MDO (Multi Domain Operations) raames, otsuse vastuvõtmise protsessi, tehnilisi- ja juhtimisprotseduure ning koostööd osalejate (NATO ja partnerriikide) vahel, kaasates NATO ja rahvuslikke küberkaitse võimeid. Õppuse viis läbi sihtasutus CR14 Tallinnas. Sidevõimekuste testimiseks ja juhtimise toetamiseks viidi Kaitseliidus lisaks läbi neli side valdkonna õppust COMMEX ja KÜBERMATS 2023 (mõlemad sidesüsteemide harjutused), kuhu olid kaasatud kõik maakaitseringkonnad. Kaitsevägi ja Kaitseliit korraldasid 2023. aasta sügisel õppuse OPERATSIOON USSISÕNAD 2023, mille käigus anti täiendväljaõpe maakaitsestruktuuri määratud reservväelasele. Õppusel värskendati osaleva isikkoosseisu sõjalisi baasteadmisi. Väljaõpe oli jagatud ülemate väljaõppeks, põhikoosseisu väljaõppeks ja üksuse koostegevusharjutuseks. Õppusel osalevatel üksuse ülematel oli rohkem vabadust kui tavapäraste sõjaliste õppuste ajal, võimaldades neil iseseisvalt oma üksuse tegevusi korraldada ja planeerida etteantud territooriumil. Õppus puudutas kõiki nelja maakaitseringkonda augusti lõpust kuni oktoobri keskpaigani. Õppuse keskmes olid Eesti sõjalise kaitse tugevduspaketi kaudu ellu kutsutud maakaitseüksuste võimendamiseks moodustatud allüksused, mille isikkoosseis (ca 7 400) läbis õppekogunemise käigus taasteõppe ning nad olid võimelised täitma võimekirjelduses määratud ülesandeid maleva vastutusalas. OPERATSIOON USSISÕNAD 2023 näol oli tegemist Eesti ajaloo suurima reservväelaste väljaõpetamisele keskenduva õppekogunemisega. Lehekülg 5 KAITSELIIT Majandusaasta aruanne 2023 Aasta lõpupingutus kulmineerus Kaitseväe diviisi juhitud staabiõppusega DECISIVE LANCER 2023. Õppuse eesmärgiks oli valmistada ette maakaitse ringkondade juhtimispunkte kriisi ja sõjaaja ülesannete täitmiseks koostöös teiste kaitseväe üksustega ja riigiasutustega. Õppusel osalesid Kaitseväe ja Kaitseliidu üksused ning siseturvalisuse eest vastutavad Politsei- ja Piirivalveamet ning Päästeamet. Õppuse eesmärgi täitmiseks kaardistati maakaitseringkondade ülesanded siseministeeriumi ametkondade toetamisel eriolukorras ja kõrgendatud kaitsevalmiduse ajal ning harjutati nende täitmist paralleelselt sõjalise kaitse ettevalmistustega. Lisaks harjutatati maakaitseringkondade staapide tegevust kaitsvate operatsioonide planeerimisel ja juhtimisel. Kokku osales õppusel ligi 350 inimest. Mittesõjalise kaitse võime tegevusliini olulised sündmused ja arengusuunad läbi ühe TERE põhiteenuse - laiapindse riigikaitse ettevalmistamine ja toetamine: Riigikaitse arengukava 2022-2031 loetleb Kaitseliidu peamiste tegevussuundadena kübervaldkonda riigi toimepidevuse tagamise toetamisel, Siseministeeriumi valitsemisala toetamist evakuatsiooni läbiviimisel, tsiviil-militaarkoostöö ülesande täitmist kodumaakonnas, maakaitseringkondade logistilise toe ja ringkonnastaapide olukorrateadlikkuse arendamist ning vägivallatu vastupanu võime loomist. Lähtudes eeltoodust keskenduti 2023. aasta jooksul sihtüksuste ja võrgustike mehitamisele ja väljaõppe läbiviimisele. Kokku jätkati üheksa mittesõjalise võime loomisega: küberkaitse sihtüksus RIA, evakuatsiooni sihtüksus, info- ja kogukonna sihtüksus, logistikavõrgustiku sihtüksus, vaatlusvõrgustiku sihtüksus, juhtimise toe sihtüksus, formeerimise toe sihtüksus, Kaitseliidu ülema juhtimiselemendi sihtüksus ning vägivallatu võitluse võrgustik. Märtsis kinnitati "Kaitseliidu kriisitegevuste korraldamise plaan", mille alusel nähakse ette riigikaitse laia käsitluse sihtüksuste ja maakaitse üksuste kaasumise korraldus riigiasutuste ja kohalike omavalitsuste toetamisel. Märtsis ja aprillis viidi läbi vaatlusvõrgustiku sihtüksuse koordinaator-vaatlejate pilootkursused. 2023.aasta jooksul toimus 7 evakuatsioonirühmade baaskursust, lisaks viidi läbi erinevaid erialaväljaõppeid ning läbi aasta toimusid evakuatsioonirühmadele suunatud väiksemad harjutused. Evakuatsiooniõppus MILJON MIKSI 2023 toimus mais Kirde maakaitseringkonnas korraga neljas kohas - Narvas, Jõgeval, Koerus ja Kadrinas. Õppuse raames harjutati evakuatsioonirühmade protseduurilisi tegevusi evakuatsioonipunktide ülesse seadmisel, töös hoidmisel ning töö lõpetamisel. Põhiline eesmärk oli rühmadel evakueeritavate vastuvõtmine ning käitlemine evakuatsioonipunktides. Teine suurim, äramärkimist vääriv, sündmus oli Riigikantselei eestvedamisel toimunud suurõppus CREVEX 2023. Õppuse raames said oma treenitud oskuseid testida evakuatsiooni sihtüksuse Tallinna, Harju ja Rapla evakuatsioonirühmad. Õppuse põhiline pingutus evakuatsiooni kontekstis oli just evakuatsioonikohtade ettevalmistamine ja evakueeritute vastuvõtt ning evakuatsioonikohas töö korraldamine. Õppuse stsenaariumi käigus harjutati ka evakuatsioonikoha „hüpet“ algsest kohast alternatiivkohta. Õppuse raames mängiti läbi ca 1000 isiku evakueerimine Muugal aset leidnud sündmuse ajel. Lisaks evakuatsioonirühma liikmetele jagus Naiskodukaitse liikmeid ka õppuse käigus üles seatud regionaalsesse ja riiklikku staapi, kogunemispunkti esmaabi tagajateks ja kriisitöötubade läbiviijateks, aga ka erinevatesse abistavatesse tegevustesse evakuatsioonialal ning ka evakueeritavateks ja evakuatsiooni protsessi hindajaks. Riigikantselei staabis olid juhitmise toe sihtüksuse liikmed. Lehekülg 6 KAITSELIIT Majandusaasta aruanne 2023 Õppuse ORKAAN raames viidi läbi evakuatsiooniõppus Pärnumaal, Läänemaal ja Saaremaal, eesmärgiga kontrollida evakuatsioonirühmade valmisolekut avada evakuatsioonikohad, neid töös hoida ja ka sulgeda. Läänemaal avati kaks evakuatsioonikohta. Pärnumaal avatud evakuatsioonikoht vahetas asukohta ning koliti koos evakueeritavatega uude kohta. Saaremaal avati evakuatsioonikoht koos Hiiumaa evakuatsioonirühmaga, eesmärgiga kokku harjutada. Kokku osales üle 115 EvakR liiget. Õppusele olid kaasatud ka erinevad koostööpartnerid (Päästeamet, Punane Rist, valdade esindajad ). Kaitseliidu ülema juhtimiselemendi sihtüksuse põhiliseks praktiliseks tegevuseks kujunesid õppused OPERATSIOON USSISÕNAD, CREVEX ja DECICIVE LANCER. Sihtüksus toimetas nende õppuste eel ja ajal kui olukorra monotoorija ning situatsioonist lähtuvalt Kaitseliidu ülema otsuste ettevalmistaja. Põhiliseks treenitavaks sihtgrupiks sihtüksuses olid juhtimiselemendi operatsioonide grupi liikmed koos staabiassistentidega ning „ad hoc“ meetodil kokku kutsutud planeerimisgrupi liikmed. Muid Kaitseliidu sihtüksuseid, nagu juhtimise toe, formeerimise toe, logistikavõrgustiku, info- ja kogukonnavõrgustiku ning küberkaitse sihtüksust RIA (Riigi Infosüsteemi Amet) kaasati erinevates maakaitseüksuste toetavates tegevustes käesolevas aruandes välja toodud ning muudel malevate õppustel või harjutustel. Näiteks, novembris toimus Riigi Infosüsteemi Ameti eestvedamisel riigi küberreservi õppus, kus küberreservi kuuluvate IT- ja küberturvalisuse ekspertide ülesanne oli leida häkkerid Tele2 ja Elektrilevi IT-süsteemidest. Õppuse põhifookus oli treenida etteantud legendi alusel, kuidas suuremahulisele rünnakule riigi abiga lõpp teha ning küsida appi vajalike tehniliste teadmistega eksperte. RIA pidi stsenaariumi alusel selgeks tegema, milliste tehniliste oskustega eksperte on ettevõtetel tarvis, et tormi varjust kerkiv küberkriis lahendada. Seejärel reserv aktiveeriti ja nad saadeti ettevõtetele appi. Aasta lõpus tehti ettevalmistused täiendava sihtüksuse moodustamiseks. Moodustati valvete sihtüksus, mille põhipingutus on ministri määratud alaliste ja ajutiste objektide ning riigikaitseseaduse mõistes riigikaitseobjektide valve korraldamine nii rahu-, kui ka kriisi ajal. Sihtüksuse dokumentatsiooni väljatöötamist alustati 2023. aasta lõpus ning nende kinnitamine jääb 2024. aasta algusesse. Väärtuskasvatuse tegevusliini olulised sündmused ja arengusuunad läbi nelja TERE põhiteenuse – noorte isamaaline kasvatus, riigikaitselaagrite läbiviimise toetamine, kaitsetahte kujundamine ja strateegiline kommunikatsioon: Noorte isamaaline kasvatus 2023 aasta algas Tartus Kodutütarde (KT) ja Noorte Kotkaste (NK) keskkogudega, kus võeti kokku 2022. aasta tulemused, tutvustati väljaõppe prioriteete ja arutati, kuidas noorte arengukava elluviimist jätkata. Oluliseks sammuks sel aastal kujunes ka väljaõppeprotsessi raamistamine uue juhendiga. 2023. aasta kujunes tegusaks aastaks, kus noored oma oskusi näitasid ja end proovile panid. Veebruaris toimus „Valge välk“ võistlusmatk Valgamaal, augustis militaarlaager, juunis kodutütarde patrullmatk „Ernake“ ja juulis Noorte Kotkaste patrullmatk „Mini-Erna“. Patrullmatkadest võtsid osa ka külalisvõistkonnad Lätist ja Leedust. Suurlaager „Spekter“ toimus maakondlike all-laagrite formaadis. Nendes 16 all-laagris osalejaid oli piirkondlike laagrite peale kokku üle 2184, sealhulgas ka külalisnoored teistest riikidest. Laagrites osalejad said võimaluse osaleda praktilistes töötubades, teha sporti ja meeskonnatööd, omandada oskusi ja teadmisi, mida saab kasutada kodutütarde ja noorkotkaste järgukatsete sooritamisel. Augustis toimusid kodutütardele linnalaager ja noorkotkastele pealinnalaager, samuti Saaremaal aset leidnud noorte suvekool. Üle-eestilist noorte suvekooli korraldati juba viiendat korda. 2023. a suvekool oli eriline selle poolest, et korraldajateks olid noored ise, alustades tegevuste ideekorjest kuni ürituse läbiviimiseni. Lehekülg 7 KAITSELIIT Majandusaasta aruanne 2023 Sügisesse jäi nooremate matkamäng Pärnumaal. Üle-eestiliste ürituste kõrval toimusid tegevused ka rühma ja maakonna tasandil. Noortejuhtide koolitamiseks toimus traditsiooniliselt kaks vabatahtliku noortejuhi kursust, kaks noorteinstruktorite seminari, koostöös Kaitseliidu Kooliga koolitaja algkursus, koostöös Viljandi Kultuuriakadeemiaga korraldati seikluskasvatuse kursust, laagrikasvataja-juhi kursust. Noortejuhtide tunnustamiseks valiti aasta parimad noortejuhid ja noorliikmed, jagati organisatsioonide parimatele tunnustusi ka organisatsioonide aastapäevadel. Koostöös Kaitseministeeriumiga 2017. aastal loodud noorte isamaalise hariduse programmi (IHP) raames jätkati Kaitseliidu noorteorganisatsioonides tegevusi, kaasates tegevustesse ka organisatsiooniväliseid noori. IHP soodustab uute rühmade avamist ja juba olemasolevate rühmade tegevuse innustamist. Programmi raames avaneb võimalus projektitaotluste esitamise järgselt toetada eelarveliste vahenditega rühmategevusi, et pakkuda noortele seikluslikumat ja mitmekesisemat kogemust ning toetada nende väljaõpet. IHP raames on läbi viidud noortejuhtide stipendiumikonkurss, noorte omaalgatuslike taotluste konkursi kaks vooru, rühmataotluste neli vooru. Sellega on tegevust mitmekesistatud ja toetatud noorte kaasatust väljaõppeprotsessi, toetatud noortejuhtide enesetäiendust noortejuhtidele eraldatud stipendiumite formaadis. Aktiivne kaitsetahe on Kaitseliidu noortel viiendiku võrra kõrgem ja nad on kaitsevaldkonnast keskmiselt rohkem huvitatud, mis selgus koostöös Kaitseministeeriumiga läbiviidud uuringust. Aastal 2023 kasvas Noorte Kotkaste liikmeskond noorliikmete osas 74 liikme võrra. Kodutütarde noorliikmete osas sai püstitatud eesmärk sai ületatud 195 liikme võrra. 2023 aastal toimunud rahvusvahelises koostöös osales üheksas eri ettevõtmises kokku 123 liiget Kodutütarde ja Noorte Kotkaste ridadest. Aasta lõpul sõlmiti Eestis ka uus koostöölepe parterorganisatsioonidega Lätist, Leedust, Ühendkuningriigist, Poolast, mis loob uusi koostöövõimalusi aastaks 2024. Riigikaitselaagrite läbiviimise toetamine Riigikaitseõpetus on mitmekülgne valikõppeaine koolis. Kui 2023. aasta kevadeni oli riigikaitseõpetus koolides kavas valikainena, siis alates 2023. aasta sügisest on see kõikidele gümnasistidele kohustuslik. Peamine roll riigikaitselaagrite korraldamises on alates 2022. aastast Kaitseliidu korraldada. Lisaks laagrite korraldamisele panustavad kaitseliitlased suuresti ka koolides riigikaitseõpetuses teoreetilise poole õpetamisel. Tegevuse plaanimisel võeti eeldus, et muudatus toob tõenäoliselt kaasa ka osalemise suurenemise valikkursusel “Praktiline õpe välilaagris” ehk välilaagris. Gümnaasiumiastme valikaine „Riigikaitseõpetus“ valikkursuse „Praktiline õpe välilaagris“ raames viis Kaitseliit läbi 29 riigikaitseõpetuse välilaagrit 132 koolile. Välilaagrites osales kokku 4 490 õpilast. Kaitseressursside Ameti poolt viidi 2023. aastal läbi uuring laagris osalenutele, mille üheks mõõdikuks ja sihttasemeteks seati riigikaitselaagriga rahulu protsent. Mõõdikuks seatud 70% tulemus osutus tegelikkuses pisut väiksemaks- 67,4%. Teise mõõdikuna hinnati hoiakut, kuivõrd laagri läbimine mõjutab positiivselt nende ajateenistusse või Kaitseliitu astumist. Mõõdikuks seatud näitajat eeldati suuremana kui 60%. Tegelik tulemus osutus 25,8%. Kaitsetahte kujundamine Kaitseliidu struktuuriüksused viisid läbi siseseid ja avatud sõjaväelise ja mittesõjaväelise väljaõppeüritusi. Kõik struktuuriüksused viisid läbi vähemalt kaks laskevõistlust. Alutaguse, Tallinna ja Harju malevad viisid läbi karikasarjavõistlused. Kokku korraldasid Kaitseliidu struktuuriüksused 76 sõjalis-sportlikku üritust. Lehekülg 8 KAITSELIIT Majandusaasta aruanne 2023 Aasta jooksul viidi läbi meistrivõistlused õhkrelvadest laskmises, võrkpallis ning pikamaa laskmises. Viievõistlust viidi läbi avatud või ringkondlikul tasandil. Lisaks viidi läbi meistrivõistlused sõjalises kolmevõistluses, orienteerumises. Maakaitseringkonna kvalifikatsioonivõistlused toimusid taktikalises laskmises, sõja- ja sportrelvadest laskmises ja kolmevõistlus avatud või ringkondlikul tasandil. Kokku oli erinevatel üritustel üle 1 500 osaleja. Kaitseliidu ülem omistas 2023. aastal 20 kõrgeimat laskur- ja kütiklassi nimetust "ESIKÜTT" (Esiküttt tabab distantsil 10m kuni 300m märklehe südamikku esimese lasuga). Rahvusvahelisel areenil toimusid 2023. aastal Põhjamaade Talimängud, EROK (Eesti Reservohvitseride Kogu) mitmevõistlus, JS Spordimängud, EROK laskevõistlus ja Balti CISM laskevõistlus. Kaitseliitlaste kehalise võimekuse hindamiseks viidi läbi kehalise võimete testid või osaleti sõjalisel kolmevõistlusel. Rakendati sõjalise mitmevõistluse klassinormid. Sõjalises kolmevõistluses omistas Kaitseliidu ülem esmakordselt klassinormide täitjatele 3 - I klassi, 14 - II klassi, 19 - III klassi ja 15 - IV klassi koos vastava tunnistuse ja rinnamärgiga. Oktoobris kinnitas Kaitseliidu ülem Kaitseliidu spordikontseptsiooni. Kontseptsiooniga on võimalik tutvuda Kaitseliidu kodulehel. Kaitseliit tähistas 23. juunil võidupüha Viljandis. Päeva tippsündmus, paraad Viljandi Vabaduse platsil kulmineerus üle 900 osalejaga nii Eestist kui välismaalt. Rivis olid kaitseliitlased, naiskodukaitsjad, kodutütred ja noorkotkad Lõuna maakaitseringkonnast, lisaks partnerid Politsei- ja piirivalveametist ning Päästeametist. Liitlas- ja partnerriikidest osalesid paraadil esindused Soomest, Leedust, Lätist, Taanist, Poolast, Ameerika Ühendriikidest, Ühendkuningriikidest, Prantsusmaalt ja Rootsist. Viljandi paraadi tegi eriliseks taastatud Vabadussõja mälestussamba avamine. Viljandi linnapea Madis Timpson usutles, et et kaks sündmust täiendavad ja võimestavad teineteist ning 23. juuni on üks pidulik, ilus ja kauaks meeldejääv päev nii viljandlaste kui kogu Eesti jaoks. Vabariigi President andis paraadil kaitseliitlastele ja naiskodukaitsjatele üle võidutule, mille nad viisid edasi oma kodumaakondadesse. Naiskodukaitse ringkondades viidi 2023. aasta jooksul läbi mitmeid elanikkonnale suunatuid kriisikoolitusi nii kontakt- kui ka veebikoolitustena. Näiteks tehti koolitusi Kaitseressursside ameti ja Muinsuskaitseameti töötajatele, koolituspäev Päästeameti elanikkonnakaitse valdkonna töötajatele ning anti elanikkonnakaitsealaseid teadmisi edasi vabariiklikul matemaatikaõpetajate seminaril, Arvamusfestivalil ja koolituspäeval Prokuratuuri töötajatele. Kokku sai aasta jooksul Naiskodukaitse abil kriisivalmiduse õppest osa ligikaudu 21 500 inimest väljaspool organisatsiooni. Neist umbes pooled osalesid spetsiaalselt läbiviidud õppel ja ülejäänud puutusid teemaga kokku erinevatel avalikel üritustel, kus Naiskodukaitse liikmed kriisivalmiduse teemat tutvustasid (CREVEX’i ohutuspäev, messid, külapäevad, laadad jne). Riigikaitselaagrites korraldati "Ole valmis!" teemalisi infopunkte. Mobiilirakendus „Ole valmis!“ ehitati ümber uuele tehnilisele platvormile, millega tõsteti turvalisust, töökindlust ja kiirust. Sisu uuendati jooksvalt terve aasta jooksul. Läbi aasta toimus äpi „Ole valmis!“ tutvustustamine kriisikoolitustel ja avalikel üritustel ringkondades, "Ole valmis!" laagris Narva-Jõesuus, Võrumaal, infovastupidavuse koolitajate koolitusel, CREVEX ohutuspäeval Tallinnas. 27.11.-17.12. toimus "Ole valmis!" reklaamikampaania Päästeameti tellimusel. Klippe esitati Reporteris ja jututunde tehti Kuku raadio "Julge olla" saadetes. Lisaks korraldas Naiskodukaitse kaks „Ole valmis“ ohutushoiulaagrit organisatsioonivälistele naistele ja nende lastele. Üks laager toimus juunikuus Narva-Jõesuus, see oli kakskeelne laager, töötoad toimusid nii eesti kui vene keeles. Osalejaid oli ligikaudu 50. Teine laager toimus augustikuus Lehekülg 9 KAITSELIIT Majandusaasta aruanne 2023 Võrumaal, osales ligikaudu 130 naist. Aasta lõpuks kujunes „Ole valmis“ äpi viimaste aastate allalaadimiste kogusummas 111 000 allalaadimist (u 4000 lisandus aastalõpu kampaaniaga). Mobiilirakendusest „Ole valmis!“ leiab juhiseid erinevates olukordades käitumiseks. Näiteks mida teha siis, kui elekter on ära läinud, oled metsa eksinud või kuidas anda esmaabi. Infot saab veel näiteks tule- ja veeohutuse, loodusõnnetuste, elutähtsate teenuste katkestuste, küberturvalisuse ja erinevate julgeolekuohtude kohta. Arvestades info hulka, on kasutajale abiks nii teemade kategoriseerimine kui ka otsingumootor, mis aitab kiirelt leida vajamineva. Rakenduse kõige interaktiivsem osa on koduste varude testimine, kuhu saab üles märkida enda olemasolevad varud, millega nädal kriisiolukorras oma perega üle elada. Seejärel saab oma varude nimekirjale tagasisidet ning vajadusel kutsutakse kasutajat üles neid täiendama, et võimalikuks kriisiolukorraks valmis olla. Mobiilirakenduses on võimalik läbida küberhügieeni alusõppe moodul. Läbides kõik õppetükid, saad paremad teadmised, kuidas ennast kaitsta küberruumist lähtuvate ohtude ja rünnakute eest. Kiirelt leiab rakendusest erinevad kasulikud telefoninumbrid, alates hädaabinumbrist kuni mürgistusinfoni, millele saab keskkonnast otse helistada. Rakendus on kasutatav ilma netiühenduseta ning sisuga saab tutvuda lisaks eesti keelele ka vene ja inglise keeles. Väärtuskasvatuse süvendamiseks viidi aasta jooksul läbi erinevaid pika aja jooksul väljakujunenud tähtpäevadel üritusi, kus mälestati ajaloolisi sündmuseid ja tutvustati Kaitseliidu tegevusi, et elanikkonnal oleks parem teadmine Kaitseliidu olemusest. Strateegilise kommunikatsiooni valdkonnas põhitegevused 2023.aastal: 2023. aastal läbiviidud avaliku arvamuse uuringu järgi on Kaitseliidu usaldusväärsus Kaitseväega sarnasel tasemel – Kaitseliitu peab usaldusväärseks 76% elanikest, sealjuures 88% eestlastest ja 51% muu rahvuse esindajatest. Aastaga on märkimisväärselt kasvanud Kaitseliidu usaldusväärsus muust rahvusest elanike seas (+7%). Riigikogu, presidenti, Kaitseliitu ja kohalikke omavalitsusi usaldavad enim 60–74-aastased Eesti elanikud. Piirkondlikult on usaldus Kaitseliidu vastu suurim Lääne–Eestis (87%). Kaitseliidu kõige olulisemateks ülesanneteks peetakse 2023. aastal valmistumist elanikkonna organiseeritud kaitseks ohuolukordade puhul, osalemist päästetegevuses õnnetuste ja katastroofide korral ning pidevat valmisolekut riigi sõjaliseks kaitseks. Kolmes Kaitseliidu kõige olulisemaks peetavas ülesandes ei ole viimase aasta jooksul olulisi muutusi toimunud. Meedia huvi Kaitseliidu tegevuste vastu on igapäevane ja seda enamasti maakondlikes väljaannetes. Rahuldaval määral tunneb Kaitseliidu vastu huvi ka üleriigiline meedia. Jätkuvalt on läbivaks teemaks Ukraina sõda ja Kaitseliidu liitujate arv. Sarnased teemad on läbivad ka välisajakirjanduse puhul, mis külastab kaitseliitlasi keskmiselt 2-3 korda kuus. Aasta lõikes on hinnanguliselt 90% kajastustest olnud neutraalsed või positiivsed, mis kindlasti aitab kaasa Kaitseliidu usaldusväärsusele. Kaitseliidu nähtavuse ja sõnumite leviku suurendamiseks tehti postitusi sotsiaalmeedia erinevatel platvormidel. Aktiivsus tõusis märgatavalt, näiteks I kvartalis jõudsid postitused 90.5 tuhande inimeseni. Postitustel näitas aktiivsust (jagas, märkis meeldivaks, kommenteeris) 15,6 tuhat inimest. Postitusi tehti veidi üle 200. II kvartalis jõudsid postitused pea 61 tuhande inimeseni ning kaasus ligi 16 tuhat inimest. Postitusi tehti 193. III kvartalis jõudsid postitused 45 tuhande inimeseni ja kaasumiste arv oli pea 16 tuhat. Väiksem arv on seletatav asjaoluga, et tegemist oli enamasti suvise (juuli, august) ajaga ning seega nii postituste kui ka üldine aktiivsus Lehekülg 10 KAITSELIIT Majandusaasta aruanne 2023 oli madalam ning postitusi oli 230. Viimases kvartalis jõudsid postitused 135 tuhande inimeseni ja kaasumiste arv oli 15 tuhat. Ajakirija „Kaitse Kodu!“ anti 2023. aastal välja 8 korda. Ka sel aastal jätkus Kaitseliidu mittesõjaliste sihtüksuste tegevuse tutvustus. Kaheksanda Kaitse Kodu! vahel ilmus Kaitseliidu sihtüksusi tutvustav 24 leheküljeline brožüür, mille alusel saavad Kaitseliidu liikmed ja ka inimesed elanikkonna hulgast teha oma valikuid kriisiks valmisolekuks – valides endale sobiva eriala Kaitseliidus olles või Kaitseliitu astudes. Kaitse Kodu! on kättesaadav ka veebiversioonina:https://issuu.com/kaitse_kodu. Toetavad võimekused ja süsteemid tegevusliini olulised sündmused ja arengusuunad läbi üheksa TERE tugiteenuse: 31.12.2023 seisuga oli Kaitseliidus kokku 29 927 liiget, nendest 17 739 kaitseliitlased, 3 866 naiskodukaitsjad ning 7 989 noored kotkad ja kodutütred. Kaitseliidu, kui organisatsiooni edasise arengu tarbeks koostati Kaitseliidu arengukava (KLAK) 2035 kavand. Algse plaani kohaselt pidi KLAK 2035 saama kinnituse Kaitseliidu keskkogult 20.01.2024, kuid seoses uue Kaitseliidu ülema nimetamisega 2023 detsembris, lükkub KLAK 2035 kinnitamaine edasi juulikuusse 2024. aastal. Kaitseliidu rahvusvahelise koostöö Rahvusvahelise koostöö eesmärk Kaitseliidus on arendada riigikaitseliste kogemuste vahetamist sõsar- ja partnerorganisatsioonidega vastavalt juhtkonna poolt püstitatud prioriteetidele, toetades elanikkonna riigikaitselise ettevalmistamise parendamist ja Kaitseliidu liikmetele mitmekesise täiendõppe võimaldamist. Väga olulisel kohal oli ja on ka edaspidi koostöö Ukraina suunal, täpsemalt Ukraina snaiprite ja täpsusküttide väljaõpe Eestis ning neile varustuse andmine. Aruandeperioodil üle saja välislähetuse, mille hulgas olid kaitseliitlaste osalemised erinevatel väljaõppeüritustel, sõjalis-sportlikel võistlustel, koostöönõupidamistel ja partnerorganisatsioionidel tähtpäevadel. Sama palju toimus Kaitseliidu korraldatud üritusi Eestis, millel osalesid partnerid erinevatest riikidest. Peaaegu kõik Eestisse akrediteeritud uued kaitseatašeed kohtusid akrediteerimisvisiidi ajal ka Kaitseliidu ülemaga ning said ülevaate Kaitseliidu ajaloost ja tähtsamatest eesmärkidest. Tähtsamad koostöö üritused olid Kaitseliidu peastaabi delegatsioon Marylandi Rahvuskaardis, kaitseliitlaste osalemine Soomes talvisel üle-elamiskursusel, Kaitseliidu liputoimkonna ja Kaitseliidu ülema osalemine Leedu iseseisvuspäeva paraadil Vilniuses, ülema osalemine Zemessardze ülema vahetustseremoonial, Kaitseliidu Lõuna maakaitseringkonna koostöökohtumised Zemessardzega Lätis, Kaitseliidu kooli ja Taani Kodukaitse kooli ülemate kohtumine Taanis. Kaitseliidu ülem või Kaitseliidu delegatsioonid osalesid erinevatel konverentsidel või territoriaalkaitsega tegelevate oraganisatsioonide kohtumistel: Balti- ja Skandinaaviamaade vabatahtlike riigikaitseorganisatsioonide ülemate kohtumisel SCANBAL-23, Euroopa territoriaalvägede konverentsil Berliinis, 3B staabiülemate kohtumisel Lätis, State Partnership Program'i 30.aastapäevale pühendatud üritustel Marylandis ja Gruusia Rahvuskaardi aastapäeva tähistamisel Tbilisis. Lehekülg 11 KAITSELIIT Majandusaasta aruanne 2023 Kaitseliitlased osalesid erinevatel kursustel ja võistlustel Soomes, Poolas ja Lätis. Kaitseliidu Tallinna maleva võistkond saavutas esikoha Lästi võistlusel Zemessardze Patrull. Kaitseliidu Lõuna MKR võistkond saavutas esikoha Poolas võistlusel Recon Clash. Äramärkimist väärib Kaitseliidu Pärnumaa maleva orkestri osavõtt Poolas tattoovõistlusel. Kirde MKR snaiprid võtsid osa EUCOM korraldatud Euroopa parima snaipri võistlusest. Eestisse akrediteeritud suursaadikud, kaitseatašeed ja teised välispartnerid osalesid Kaitseliidu korraldatud Võidupüha paraadil, Kaitseliidu aastapäevaüritustel 11. novembril Tartus ja Kaitseliidu ülema vahetustseremoonial 15. detsembril Tallinnas. Sisekontrollisüsteem Kaitseliidu sisekontrollisüsteemi oluliseks komponendiks on erinevad revisjonikomisjonid. Keskrevisjoni komisjon kontrollib muuhulgas keskkogu ja keskjuhatuse otsuste täitmist, revideerib tehtavaid majandustehinguid, varalist seisu ja kulude otstarbekust Kaitseliidu riigieelarveväliste tulude osas. Keskrevisjon hindab keskorganite tegevuse vastavust Kaitseliidu seaduses ja kodukorras sätestatud nõuetele. Igas struktuuriüksuses, kus on täisealine liikmeskond, on moodustatud revisjonikomisjon, kes teostab oma struktuuriüksuses järelevalvet kodukorras toodud ulatuses. Aruanded esitatakse Kaitseliidu keskrevisjonikomisjonile, kus neid omakorda analüüsitakse ning tulemused esitatakse keskkogule. 2023 aprillis valmis Riigikontrolli audit teemal „Riigi kaitsetegevuse kava täitmise valmisolek“. Audit otseselt Kaitseliitu ei puudutanud, kuid muu hulgas nimetati ära, et toetavate ülesannete täitmisel on oluline nii vastutava valitsemisala ootus abi ulatuse suhtes kui ka erialase väljaõppe ja varustuse olemasolu. Samuti nenditi auditis, et Kaitseliidu panus peab kajastuma vastutava valitsemisala alamkavas. Lehekülg 12 KAITSELIIT Majandusaasta aruanne 2023 Tegevusvaldkonna areng ja majandustulemused Eesti Vabariigi 2023. aasta eelarves moodustasid sõjalise riigikaitse kulutused tervikuna kokku Rahandusministeeriumi 2023. aasta suvise majandusprognoosi alusel 2,9% sisemajanduse koguproduktist (SKP) 2022. aastal moodustasid kaitsekulud 2,1% sisemajanduse koguproduktist. Eesti oli 2022. aastal üks seitsmest NATO liikmesriigist, mille kaitsekulude maht oli vähemalt 2% SKP-st. 2023. aastal on Eesti kaitsekulud 2,9 % SKP-st. Kaitse-eelarve maht tervikuna oli 2023. aastal 1,11 mld eurot. Võrreldes 2022. aastaga (0,78 mld eurot), tõusid kaitsekulud 0,36 mld eurot ehk 46%. Kaitseliidule eraldati 2023. aasta riigieelarvest tegevustoetuse ja sihtfinantseerimisena kokku 51,5 mln eurot, sealhulgas Kaitseministeeriumi sõjalise riigikaitse eelarvest 51,3 mln ning Siseministeeriumi valitsemisala eelarvest 0,15 mln eurot. Kaitseliidule tegevus- ning sihtfinantseerimisena eraldatud finantsressurss moodustab 4,4 % kaitsekuludest (2022. aastal 6,2%). Muutus Muutus Eelarve majanduslik sisu 2 023 2 022 (EUR) (%) Investeeringud 4 068 491 6 940 000 - 2 871 509 -41,4 Tööjõukulud 31 696 891 26 785 629 4 911 262 18,3 Majandamiskulud (v.a kaitseotstarbeline varustus) 15 394 353 13 838 137 1 556 216 11,2 Kaitseotstarbeline erivarustus 88 000 166 071 -78 071 -47,0 Muud kulud 62 000 57 070 4 930 8,6 Regionaalsed investeeringud 0 10 000 -10 000 Siseministeeriumi valitsemisala tegevus- ja sihtfinantseerimine 145 000 0 145 000 KOKKU 51 454 735 47 796 907 3 657 828 7,7 Toetustena Kaitseliidule eraldatav eelarve suurenes võrreldes 2022 aastaga 3,7 mln eurot ehk 7,7%. Tööjõukulude eelarve kasvas 2023. aastal tervikuna 18,3% ning töötasud keskmisena 16%. Töötajate sissetuleku kasv toimus kõigis töötajate kategooriates (tegevväelased, töötajad, valveüksuslased). Tegevväelaste keskmiseks töötasuks kujunes 2855 eurot (2022. aastal 2449 eurot, kasv 16,6%). Töölepinguliste töötajate keskmiseks töötasuks kujunes 1 926 eurot (2022. aastal 1 594 eurot, kasv 20,8%). Valveüsksuste töötajate keskmine sissetuleku kasv oli 2023. aastal 14,4% ehk keskmine sissetulek kalendrikuus kasvas 1 176 eurolt 1 345 eurole. 2023. aastal kasvas Kaitseliidu eelarvest makstav toetus vabatahtlikele seoses suurenud õppekogunemiste mahuga 0,3 mln eurot ehk 79%. Samuti kasvas tervikuna lühiajaliste töövõtulepingute maht 0,2 mln eurot ehk 61% võrreldes 2022. aastaga. Majandamiskulude eelarve kasv (11,2%) summas 1,5 mln eurot on tingitud eelkõige suurenud väljaõppe mahu kasvust ning kallinenud hindadest. Enim on suurenenud kulud väljaõppele (toitlustsus, väljaõppevahendid, kütus, sõidukompensatsioonid) seoses 2023. aastal kasvanud õppuste ja õppekogunemiste mahuga (sh õppus Ussisõnad). Kokku täiendav kulu võrreldes eelneva perioodiga väljaõppe läbiviimisel on ca 1 mln eurot. Täiendavad eelarvelised vahendid on eraldatud Kaiitseliidu 2023. aasta eelarvesse relvakappide soetuseks (150 tuh eurot). Kulud kinnistute ülalpidamisele võrreldes 2022. aastaga vähenesid seoses madalamate elektrihindadega ning tulenevalt kasutusele võetud kokkuhoiumeetmetest. Kulud elektrile Lehekülg 13 KAITSELIIT Majandusaasta aruanne 2023 vähenesid tervikuna 2023. aastal 34% summas 0,4 mln eurot ning kulud küttele 7,0% (40 tuh eurot). Riigieelarvelisest toetusest, koos 2022. aastast üle kantud vahenditega, oli Kaitseliidul tervikuna 2023. aastal kasutada 56,2 mln eurot, millest kasutati ära 54,6 mln eurot (97,3%). Kasutamata (1,5 mln eurot) jäägist moodustasid ehitusalased investeeringud 1,3 mln eurot, inventar (relvakapid) 0,15 mln eurot ning kinnistute ülalpidamine 0,1 mln eurot. Kasutamata jäänud vahendid kanduvad üle 2024 eelarveaastasse. 2024 aasta ja keskpikk arengukava 2024-2027 Riigikogu kiitis 22. veebruaril 2023 heaks Eesti Julgeolekupoliitika alused, mis ütleb kaitsekulude kohta järgmist: „Tulenevalt Venemaa Föderatsiooni kasvanud sõjalisest ohust on vajalik sõjalise kaitse kulude tase vähemalt 3% SKP-st, millele lisandub Eesti kui liitlasi vastuvõtva riigi kulude rahastamine.“ Koalitsioonileppe kohaselt tagatakse vastavalt julgeolekupoliitika alustele neljaks aastaks pikaajalised riigikaitse kulud 3% SKP-st, millele lisanduvad liitlaste vastuvõtuga seotud kulud. 2024. aastal ületab kaitsekulude maht esimest korda 3% piiri sisemajanduse koguproduktist. Suurenenud kaitsekulud võimaldavad jätkata tugeva vundamendi loomist Eesti kaitsevõimele ning minna karistusheidutuselt üle tõkestusheidutusele. Kaitseministeeriumi valitsemisala arengukava 2024-2027 määrab aastateks 2024-2027 valitsemisala eesmärgid ja nende saavutamiseks kuluvad ressursid. Arenduseesmärkide, tegevuste ning tegevusmahtude määramisel lähtuti eelkõige Riigikaitse arengukavast 2022- 2031, teistest Riigikogu, Vabariigi Valitsuse ja Vabariigi Valitsuse julgeolekukomisjoni suunistest, kehtivast riigi eelarvestrateegiast, kaitseministri ja Kaitseväe juhataja prioriteetidest, ühekordsetest suunistest, dokumendist KMAK 2023-2026, Kaitseväe üksuste hetkeolukorra analüüsist ning valitsemisala asutuste juhtide otsustest ja ettepanekutest. Samuti võeti arvesse NATO kaitseplaneerimise protsessi raames Eesti poolt täitmiseks võetud NATO võime- eesmärkidest tulenevaid võimenõudeid ning NATO poolt läbi viidud hindamisprotsesside tulemusena tehtud kokkuvõtteid ja NATO strateegiliste staapide soovitusi. Samuti on teadmiseks võetud Euroopa Liidu võime arendustega seotud eesmärgid. Arusaadavalt on kogu arengukava otsuseid väga tugevalt mõjutanud Ukraina sõda ning selle esmased järeldused. Lehekülg 14 KAITSELIIT Majandusaasta aruanne 2023 Kehtiv arengukava tagab, et riigikaitse arengukavas aastani 2031 püstitatud eesmärkide saavutamisega ollakse planeeritud ajaraamis. Arengukava raames suurendatakse muuhulgas investeeringuid Kaitseliidu baasil formeeritavate maakaitse üksuste relvastusse ja varustusse. Jätkatakse põhimõttega, et Kaitseliidu põhjal formeeritavate üksuste varustamine toimub samaväärselt sarnaste ülesannetega Kaitseväe üksustega. Arengukava perioodil on planeeritud jätkata isamaalise hariduse programmi finantseerimisega ning jätkub koolides toimuva riigikaitseõpetuse toetamine. Suurendatud on välilaagrite korraldamise mahtu. Tingituna Venemaa sõjalisest agressioonist Ukrainas kinnitati Vabariigi Valitsuse poolt 2022. aasta märtsis Eesti sõjalise kaitse tugevduspakett, mis näeb muuhulgas Kaitseliidu suunal vabatahtlikele suuremate võimaluste loomist maakaitses osalemiseks. 2024. aasta riigieelarve seaduse kohaselt on 2024. aastal NATO kaitsekulude definitsioonile vastav kaitsekulude suurus 1 333 mln eurot ehk 3,22% SKP-st (Rahandusministeeriumi 2023.a suvise prognoosi alusel). Kaitseliidule toetustena eraldatav eelarve on 54 mln eurot ehk 4% kaitsekulude eelarvest. Peamiselt maakaitse üksustele on kaitseotstarbelise erivarustuse soetusteks planeeritud Riigi Kaitseinvesteeringute keskuse eelarvesse 2024. aastaks 17,8 mln euro ulatuses hankeid. Eelarve majanduslik sisu Muutus Muutus 2 024 2 023 (EUR) (%) Investeeringud 3 727 685 4 068 491 -340 806 -8,4% Toetused 10 000 0 10 000 Tööjõukulud 33 441 057 31 696 891 1 744 166 5,5% Majandamiskulud (v.a kaitseotstarbeline 16 573 873 15 394 353 1 179 520 7,7% varustus) Kaitseotstarbeline erivarustus 96 000 88 000 8 000 9,1% Muud kulud 71 270 62 000 9 270 15,0% Siseministeeriumi valitsemisala tegevus- 45 000 145 000 -100 000 -69,0% ja sihfinatseerimine KOKKU 53 964 885 51 454 735 2 510 150 4,9% Kaitseliidu 2024.aasta eelarve kasv võrrelduna 2023. aastaga on 2,5 mln eurot. Tööjõukulud suurenevad 1,7 mln, investeeringud vähenevad 0,4 mln ja majandamiskulud tervikuna suurenevad 1,1 mln eurot võrreldes 2023.aasta eelarvega. Tööjõukulude kasvus on arvestatud töölepingulistele töötajatele keskmiselt 5,69% palgakasvu. Valvete palgafondi muutus on 8,3%. Tegevväelaste palgakasvuks on 2024. aastaks kavandatud samuti 5,69%, kuid kuna tegevväelastel toimus 2023. aasta aprillis palgakasv ja täiendavaid vahendeid 2024. aastasse ei eraldatud, siis täiendavaid sihtotstarbelisi vahendeid tegevväelaste palgatõusuks 2024. aastal Kaitseliidu toetuste eelarvesse lisatud ei ole. Majandamiskulude eelarve kasvab kokku 1,1 miljoni euro võrra. Eelarve suurendamine majandamiskuludes on suunatud peamiselt väljaõppekuludele- toitlustamine, väljaõppe otsekulud ja sõidukompensatsioonid vabatahtlikele. Investeeringute eelarve väheneb tervikuna 0,37 mln eurot. Investeeringute eelarvesse on KMAK 2024-2027 raames täiendav finantsressurss eraldatud majandussõidukite soetamiseks (293 tuh eurot). Ehitusalasteks investeeringuteks on planeeritud 2,5 mln eurot ning erinevateks julgeolukalasteks investeeringuteks on planeritud 0,9 mln eurot. Lehekülg 15 KAITSELIIT Majandusaasta aruanne 2023 Kaitsekulu ja Kaitseliidu tegevustoetus, mln eurot Näitaja 2024 2025 2026 2027 2023 suvine SKP jooksevhindades (mld) EUR) 41 437 43 735 45 829 47 868 Kaitsekulu 1 332,85 1 369,95 1 423,48 1 450,01 % SKP 3,22 3,13 3,11 3,03 Siseriiklikud toetused ja tulu majandustegevus 54,33 6,56 0,6 0,1 Välistoetused 112,85 126,46 28,28 6,5 Mitterahaline kulu 88,8 98,71 107,06 120,04 Kaitsekulud teiste valitsemisalade eelarves 23,33 25,77 28,27 31,09 Kaitse-eelarve 1 476,1 1 477,21 1 424,09 1 425,52 Kaitseliidu toetuse eelarve osakaal kaitsekulust (mln EUR) 53,92 55,65 58,06 61,36 Kaitseliidu toetuse eelarve osakaal kaitsekulust (%) 4 4,06 4,08 4,23 Eelpool toodud summad real „Kaitseliidu toetuse eelarve osakaal kaitsekulust (mln EUR)“ ei sisalda endas Kaitseliidu maakaitseüksustele eraldatavaid kaitseotstarbelist erivarustust. Kehtiva arengukava kohaselt Kaitseliidu iga-aastane tegevustoetus kasvab. Perioodil 2024- 2027 tegevustoetusena eraldatav eelarve maht kehtiva arengukava kohaselt on 229 mln eurot. Tegevustoetusena määratav eelarve moodustab kaitsekulutuste summast suurusjärgus 4,1%. Perioodil 2024-2027 on oodata tööjõukulude osas töölepinguliste töötajate palgakasvu tõusu samas proportsioonis Eesti keskmise palgakasvuga ning tegevteenistujate töötasu püsib tasemel, mis tagab tegevväelastele keskmise palga 30% kõrgema Eesti keskmisest palgast. Kehtivas arengukavaga on tagatud eelarvelised vahendid Kaitseliidu valveüksuste töötajate palkade suurendamiseks, eesmärgiga tõsta valvurite palgad 2026. aastaks 80%-le valvurite üleriigilise tööpere mediaanist. Majandamiskulude osas kehtiva arengukava finantsplaan uute liikmetega seonduvaid kulusid täies ulatuses ei taga. Kaitseliidu keskkogu otsusel on Kaitseministeeriumile esitatud KMAK 2025-2028 sisendina täiendav taotlus Kaitseliidule finantsresursi eraldamiseks perioodil 2025- 2028 kokku 19,3 mln ulatuses. Need arutelud on ees 2025-2028 arengkava koostamise raames 2024. aasta esimesel poolel. Lehekülg 16 KAITSELIIT Majandusaasta aruanne 2023 FINANTSNÄITAJAD (tuhandetes eurodes) 2023 2022 2021 2020 2019 Tegevustulud 56 078 46 855 53 569 39 945 40 538 Tegevuskulud 55 792 46 509 49 745 39 491 36 817 Finantstulud- ja kulud 206 1 1 1 1 Aasta tulem 492 347 3 825 455 3 722 Eelarve maht 51 918 48 166 40 306 39 404 39 817 sh toetus riigieelarvest 51 471 47 797 40 027 39 149 39 495 Bilansimaht 60 211 62 335 58 242 54 455 52 772 Käibevarad 10 439 13 756 10 476 11 037 12 161 Põhivarad 49 772 48 579 47 766 43 418 40 611 Lühiajalised kohustused 4 600 7 211 3 461 3 492 2 261 Pikaajalised kohustused 132 137 141 144 144 Netovara 55 479 54 987 54 640 50 822 50 367 Tegevuskulud/tegevustulud 1 1 0,93 0,9 0,9 Tegevustulude muutus eelmise perioodiga (%) 19,68 -12,53 34,11 -1,46 9,4 Tegevuskulude muutus eelmise perioodiga (%) 19,96 -6,51 25,97 7,27 2,12 Eelarvemahu muutus eelmise perioodiga (%) 19,5 2,3% -1% 8,1% Bilansimahu muutus eelmise perioodiga (%) -3,41 7,03 6,95 3,19 9 Maksevõime tase (käibevarad/lühiajalised kohustused) 2,27 1,91 3,03 3,16 5,38 Võlakordaja (kohustused/bilansimaht) 0,08 012 0,06 0,07 0,05 Töötajate keskmine arv taandatuna täistööajale 1 019 999 1 026 1 039 1 027 sh tegevväelased 204 207 218 216 216 sh valvurid 503 490 510 545 536 Keskmine kuutöötasu (eurodes) 1 860 1 593 1 471 1 366 1 347 Kaitseliidu liikmeskond kokku 29 927 29 098 25 355 25 550 26 000 sh kaitseliitlaste arv 17 739 17 332 14 912 15 088 15 499 tegevliikmed 16 400 16 137 13 833 14 002 14 600 noorliikmed 89 78 73 102 152 toetajaliikmed 1 144 1 025 884 854 668 auliikmed 45 46 48 44 41 liikmestaatus peatatud 61 46 74 86 38 sh nais-ja noorteorganisatsioonide liikmete arv 12 188 11 766 10 443 10 462 10 501 naiskodukaitsjad 3 866 3 868 2 720 2 686 2 663 kodutütred 4 371 4 104 4 051 4 025 4 090 noored kotkad 3 951 3 672 3 672 3 751 3 748 Lehekülg 17 KAITSELIIT Majandusaasta aruanne 2023 RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANNE TULEMIARUANNE tuhandetes eurodes, aasta kohta 2023 2022 Lisad Tegevustulud 56 078 46 855 Kaupade ja teenuste müük 778 552 2 Saadud toetused 55 215 46 114 3 Muud tulud 85 189 3 Tegevuskulud -55 792 -46 509 Antud toetused -58 --21 4 Tööjõukulud -32 255 -26 573 4 Majandamiskulud -14 101 -13 365 4 Põhivara amortisatsioon ja väärtuse langus -5 653 -3 444 8,9,10 Muud kulud -3 725 - 3 106 4 Tegevustulem 286 346 Finantstulud ja -kulud 206 1 Tulu hoiustelt 206 1 Aruandeperioodi tulem 492 347 Lehekülg 18 KAITSELIIT Majandusaasta aruanne 2023 BILANSS tuhandetes eurodes, seisuga 31. detsember 31.12.2023 31.12.2022 Lisad VARAD KOKKU 60 211 62 335 Käibevara kokku 10 439 13 756 Raha 10 346 11 394 5 Nõuded ja ettemaksed 44 2 322 6 Varud 49 40 7 Põhivara kokku 49 772 48 579 Kinnisvarainvesteeringud 666 178 8 Materiaalne põhivara 48 181 47 873 9 Immateriaalne põhivara 925 528 10 KOHUSTISED JA NETOVARA KOKKU 60 211 62 335 Lühiajalised kohustised kokku 4 600 7 211 Võlad ja ettemaksed Võlad tarnijatele 1 271 1 463 11 Võlad töövõtjatele 534 314 12 Maksukohustised 1 357 999 13 Saadud ettemaksed 1 405 4 170 14 Eraldised, tingimuslikud kohustised 33 265 15 Pikaajalised kohustised kokku 132 137 16 Pikaajalised kohustised 132 137 Netovara kokku 55 479 54 987 Kapital 5 543 5 543 Eelmiste aastate tulem 49 936 49 444 Lehekülg 19 KAITSELIIT Majandusaasta aruanne 2023 RAHAVOOGUDE ARUANNE tuhandetes eurodes, aasta kohta Rahavood põhitegevusest 2023 2022 Lisad Tegevustulem 286 346 Korrigeerimised: Põhivara amortisatsioon ja ümberhindlus 5 653 3 444 8,9,10 Käibemaksukulu põhivara soetuseks 1 235 710 4 Antud mitterahaline sihtfinantseerimine 0 10 4 Saadud sihtfinantseerimine põhivara soetuseks -7 283 -4 631 3 Kasum põhivara müügist -56 -178 3 Korrigeeritud tegevustulem -165 -299 Käibevarade netomuutus 2 269 -2 206 Kohustuste netomuutus 341 281 Rahavood põhitegevusest kokku 2 445 -2 224 Rahavood investeerimistegevusest Materiaalse (ja immateriaalse) põhivara soetus -625 0 kokku Laekunud sihtfinantseerimine põhivara soetuseks -3 133 3 075 Laekunud põhivara müügist (v.a 60 223 8,9 finantsinvesteeringud ja osalused) Laekunud intressid 206 0 Rahavood investeerimistegevusest kokku -3 492 3 298 Puhas rahavoog -1 047 1 074 Raha ja selle ekvivalendid perioodi alguses 11 394 10 320 5 Raha ja selle ekvivalendid perioodi lõpus 10 347 11 394 5 Raha ja selle ekvivalentide muutus -1 047 1 074 Lehekülg 20 KAITSELIIT Majandusaasta aruanne 2023 NETOVARA MUUTUSTE ARUANNE tuhandetes eurodes, aasta kohta Eelmiste aastate Kapital Netovara kokku tulem Seisuga 31.12.2021 5 543 49 097 54 640 Aruandeaasta tulem 0 347 347 Seisuga 31.12.2022 5 543 49 444 54 987 Aruandeaasta tulem 0 492 492 Seisuga 31.12.2023 5 543 49 936 55 479 Lehekülg 21 KAITSELIIT Majandusaasta aruanne 2023 RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANDE LISAD Lisa 1 Arvestuspõhimõtted Kaitseliidu 2023. aasta raamatupidamise aastaaruanne on koostatud kooskõlas Eesti finantsaruandluse standardiga. Eesti finantsaruandluse standard tugineb rahvusvaheliselt tunnustatud arvestuse ja aruandluse põhimõtetele, mille põhinõuded on kehtestatud Eesti Vabariigi raamatupidamise seaduses, mida täiendavad raamatupidamise toimkonna poolt välja antud juhendid ning avaliku sektori finantsarvestuse ja –aruandluse juhendis sätestatud nõuded. Raamatupidamise aastaaruanne on koostatud tuhandetes eurodes. Kaitseliit on iseseisev avalik-õiguslik juriidiline isik, kes on vastavalt raamatupidamise seadusele kohustatud koostama lõppenud majandusaasta kohta majandusaasta aruande. Järgnevalt on välja toodud peamised arvestuspõhimõtted ja hindamisalused. Arvestuse alused Raamatupidamise aastaaruanne on koostatud lähtudes soetusmaksumuse printsiibist. Majandustehingud kirjendatakse nende tekkimise momendil tegelikus väärtuses. Varade ja kohustiste jaotus lühi-ja pikaajalisteks Varad ja kohustised on bilansis jaotatud lühi-ja pikaajalisteks lähtudes sellest, kas vara või kohustise eeldatav valdamine kestab kuni ühe aasta või kauem arvestatuna aruandekuupäevast. Raha ja raha ekvivalendid Raha ning raha ekvivalentidena kajastatakse raha kassas ja pangas. Rahavoogude aruandes kajastatakse rahavoogusid põhitegevusest kaudsel meetodil. Investeerimis- ja finantseerimistegevusest tulenevaid rahavoogusid kajastatakse otsemeetodil. Nõuded ja ettemaksed Nõuded on bilansis kajastatud korrigeeritud soetusmaksumuse meetodil ( so nominaalväärtuses miinus tagasimaksed ning vajadusel tehtavad allahindlused). Nõudeid ostjate vastu on bilansis hinnatud lähtuvalt nõuete laekumise tõenäosusest. Iga nõude laekumise tõenäolisust on hinnatud individuaalselt. Nõude hindamisel võetakse arvesse nii bilansipäevaks teadaolevaid kui ka bilansipäevajärgseid, kuni aruande koostamiseni selgunud asjaolusid, mis võivad mõjutada nõude laekumise tõenäosust. Ebatõenäoliselt laekuvad nõuded on bilansis alla hinnatud tõenäoliselt laekuva summani. Varem alla hinnatud ebatõenäoliste nõuete laekumist kajastatakse ebatõenäoliselt laekuvate nõuete kulu vähendamisena. Nõuet loetakse lootusetuks, kui puuduvad igasugused võimalused nõude tagasinõudmiseks või kui nõude tagasinõudmiseks tehtavad kulutused ületavad hinnanguliselt laekumisest saadaolevad tulud. Nõuded tunnistatakse lootusetuks Kaitseliidu ülema käskkirjaga. Lehekülg 22 KAITSELIIT Majandusaasta aruanne 2023 Lootusetud nõuded on bilansist välja kantud. Varud Varudena on kajastatud Kiatseliidu e-poodi soetatud kaubad. Varud võetakse arvele soetusmaksumuses, mis koosneb varude soetamisega seotud otsestest väljaminekutest, milleta varud ei oleks praeguses olukorras ja koguses. Varude arvestuses kasutatakse FIFO meetodit. Varud hinnatakse bilansis lähtuvalt sellest, kumb on madalam, kas soetusmaksumus või neto realiseerimismaksumus. Kinnisvarainvesteeringud Kinnisvarainvesteeringuks loetakse ainult sellist maad või hoonet või osa hoonest, mida renditakse välja avalikku sektorisse mittekuuluvale üksusele renditulu teenimise eesmärgil või hoitakse turuväärtuse tõusmise eesmärgil ja mida ükski avaliku sektori üksus ei kasuta oma põhitegevuses. Kinnisvarainvesteering võetakse bilansis algselt arvele tema soetusmaksumuses, mis sisaldab ka soetamisega otseselt seotud kulutusi. Kinnisvarainvesteeringu edasisel kajastamisel lähtutakse soetusmaksumuse meetodist, mis tähendab, et kinnisvarainvesteeringute kajastamisel rakendatakse samu arvestuspõhimõtteid, mida kasutatakse materiaalse põhivara arvestuses. Uutel kinnisvarainvesteeringutel (hooned) määratakse eeldatavaks kasulikuks elueaks 50 aastat. Materiaalne põhivara Põhivaraks loetakse vastavalt avaliku sektori finantsarvestuse ja –aruandluse juhendile varad kasuliku tööeaga üle ühe aasta ja maksumusega alates 10 000 eurost (ilma käibemaksuta). Piirmäära ei rakendata maa objektidele, mis võetakse põhivarana arvele olenemata maksumusest. Varad, mille kasulik tööiga on üle ühe aasta, kuid mille soetusmaksumus on alla 10 000 euro (ilma käibemaksuta), kantakse vara soetamise hetkel kulusse. Kuludesse kantud väheväärtusliku vara üle, soetusmaksumusega 1 000 – 9999,99 eurot, peetakse arvestust bilansiväliselt. Materiaalne põhivara võetakse algselt arvele soetusmaksumuses, mis koosneb ostuhinnast ja otseselt soetamisega seotud kulutustest, mis on vajalikud vara viimiseks tema tööseisundisse ja -asukohta. Põhivara soetusmaksumusse ei kapitaliseerita tagasisaamisele mittekuuluvaid makse ja lõive. Kui materiaalse põhivara objekt koosneb üsteisest eristatavatest komponentidest, millel on erinev kasulik eluiga, võetakse need komponendid finantsarvestuses arvele eraldi varaobjektidena ja määratakse iga komponendi amortisatsiooninorm selle kasuliku eluea alusel. Avalikust sektorist tasuta saadud vara kajastatakse vastavalt vara väärtusele põhi- või vähe- väärtusliku varana jääkmaksumuses. Materiaalset põhivara kajastatakse bilansis tema soetusmaksumuses, millest on maha arvatud akumuleeritud kulum ja võimalikud väärtuse langusest tulenevad allahindlused. Kapitalirendile võetud materiaalse põhivara arvestus toimub sarnaselt ostetud põhivaraga. Arvelevõetud materiaalse põhivaraga seotud hilisemad väljaminekud (näiteks mõne varaobjekti teatud osade asendamine) lisatakse varade bilansilisele väärtusele siis, kui on täidetud Lehekülg 23 KAITSELIIT Majandusaasta aruanne 2023 järgmised kriteeriumid: (a) on tõenäoline, et Kaitseliit saab sellest tulevikus majanduslikku kasu ning (b) nende soetusmaksumust on võimalik usaldusväärselt mõõta. Asendatud osad kantakse bilansist välja. Kõik teised väljaminekud kajastatakse kuludena perioodil, mil vastavad kulutused tehti. Amortisatsiooni arvestamisel kasutatakse lineaarset meetodit. Amortisatsioonimäär määratakse igale põhivara objektile eraldi, sõltuvalt selle kasulikust tööeast. Olulise lõppväärtusega varaobjektide puhul amortiseeritakse kasuliku eluea jooksul kulusse ainult soetusmaksumuse ja lõppväärtuse vahelist amortiseeritavat osa. Juhul, kui vara lõppväärtus ületab tema bilansilist jääkmaksumust, lõpetatakse vara amortiseerimine. Uute soetatavate varade amortisatsioonimäärad aastas on materiaalse põhivara gruppidele järgmised: Hooned 2-5% Hoonete tehnosüsteemid 4% Rajatised 2,5-10% Masinad ja seadmed 10-20% Transpordivahendid 8,3-20% Arvutustehnika 20-33% Inventar 5-20% Kaitseotstarbeline 4-20% Maad ja kunstiväärtusi, mille väärtus aja jooksul ei vähene, ei amortiseerita. Vara hakatakse amortiseerima alates selle kasutuselevõtmise kuust ning lõpetatakse selle täieliku amortiseerumise või kasutusest eemaldamise kuule eelneval kuul. Kui 100%-liselt amortiseerunud vara on veel kasutuses, kajastatakse nii soetusmaksumust kui ka kogunenud kulumit bilansis seni, kuni vara on lõplikult kasutusest eemaldatud. Kui ilmneb, et vara tegelik kasulik tööiga on oluliselt erinev esialgselt hinnatust, muudetakse amortisatsiooniperioodi. Materiaalse põhivara amortisatsioonimeetodid, -normid ja lõppväärtused vaadatakse üle vähemalt iga majandusaasta lõpul ja kui uued hinnangud erinevad eelnevatest, kajastatakse muutused raamatupidamislike hinnangute muutustena, st edasiulatuvalt. Põhivara ümberhindlusena võetakse olenemata tähtajast arvele peremehetuks tunnistatud vara ja maakatastrisse kantud maad, mida ei ole ükski avaliku sektori üksus varem bilansis arvele võtnud. Maa hinnatakse ümber kehtiva maa maksustamishinna järgi. Juhul kui ümberhindluse tagajärjel vara bilansiline maksumus suureneb, kajastatakse vahet uue ja vana bilansilise maksumuse vahel netovaras kirjel „Põhivara ümberhindluse tulem”. Varade väärtuse teste ei tehta ega kajasta varade väärtuse langust kaetavale väärtusele avaliku teenuse osutamiseks vajalike põhivarade puhul, kui vara väärtus ei ole langenud selle riknemise või muul põhjusel osaliselt või täielikult kasutusest eemaldamise tõttu. Materiaalse põhivara kajastamine lõpetatakse vara võõrandamisel või siis, kui Kaitseliit ei eelda selle vara kasutamist või müügist enam majandusliku kasu saamist. Materiaalse põhivara kajastamise lõpetamisest tekkivad kasumid ja kahjumid kajastatakse selle perioodi, millal kajastamine lõpetati, tulemiaruandes. Immateriaalne põhivara Immateriaalse põhivarana kajastatakse füüsilise substantsita vara, kasuliku tööeaga üle ühe aasta ja soetusmaksumusega alates 10 000 eurost. Immateriaalne põhivara võetakse algselt arvele tema soetusmaksumuses, mis koosneb ostuhinnast ja otseselt soetamisega seotud kulutustest. Edaspidi kajastatakse immateriaalset põhivara bilansis tema soetusmaksumuses, millest on maha arvatud akumuleeritud Lehekülg 24 KAITSELIIT Majandusaasta aruanne 2023 amortisatsioon ja võimalikud väärtuse langusest tulenevad allahindlused. Immateriaalse põhivara amortiseerimisel kasutatakse lineaarse amortisatsiooni meetodit. Amortisatsioonimäär on immateriaalsele põhivarale 5%. Muutused eeldatavas kasulikus elueas või vara tulevase majandusliku kasu ajalises struktuuris kajastatakse vastavalt kui muutusi amortisatsiooniperioodis ja -meetodis ehk kui muutust raamatupidamislikes hinnangutes. Finantskohustised Kõik finantskohustised (võlad hankijatele, viitvõlad ning muud lühi- ja pikaajalised kohustised) võetakse arvele nende soetusmaksumuses, mis sisaldab kõiki soetamisega otseselt kaasnevaid kulutusi. Edaspidi kajastatakse finantskohustisi nende korrigeeritud soetusmaksumuses, kasutades efektiivset intressimäära. Tehingukulud võetakse arvesse efektiivse intressimäära arvutamisel ning kantakse kuludesse finantskohustise eluea jooksul. Finantskohustistega kaasnev intressikulu kajastatakse tulemiaruande real “Finantstulud ja - kulud”, v.a need intressikulud, mis on seotud omatarbeks ehitatava materiaalse põhivara finantseerimisega (alates ehitustegevuse algusest kuni valmis vara vastuvõtmiseni). Rendiarvestus Kapitalirendina kajastatakse selliseid renditehinguid (sh hoonestusõiguse leping maa rendi osas), mille puhul kõik olulised vara omandiga seonduvad riskid ja hüved kanduvad üle rentnikule. Kõiki ülejäänud renditehinguid kajastatakse kasutusrendina. Kapitalirendi tingimustel soetatud vara kajastatakse rentniku bilansis miinimumrendimaksete nüüdisväärtuses, juhul kui viimane on madalam. Kapitalirendi tingimustel soetatud varade amortisatsiooniperioodiks on vara kasulik tööiga või rendiperiood, olenevalt sellest, mis on lühem. Kapitalirendi tingimustel müüdud vara kajastatakse rendileandja bilansis nõudena kapitalirenti tehtud netoinvesteeringu summas. Rendimaksed jagatakse finantskuluks/-tuluks ja rendikohustise/-nõude tasumiseks selliselt, et intressimäär oleks igal ajahetkel sama. Kasutusrendi puhul kajastab renditavat vara oma bilansis rendileandja. Kasutusrendi maksed kajastatakse rendiperioodi jooksul lineaarselt rendileandja poolt tuluna ning rentniku poolt kuluna. Tulu kajastamine Tulu kajastatakse saadud või saadaoleva tasu õiglases väärtuses. Kui tasumine toimub tavatingimustest pikema perioodi jooksul, kajastatakse tulu saadava tasu nüüdisväärtuses. Kaupade müügist tulenevat tulu kajastatakse siis, kui kõik olulised omandiga seotud riskid on läinud üle ostjale ning müügitulu ja tehinguga seotud kulu on usaldusväärselt määratav. Tulu teenuste müügist kajastatakse teenuse osutamisel või juhul, kui teenus osutatakse pikema ajaperioodi jooksul, siis lähtudes valmidusastme meetodist. Tulu pikema perioodi jooksul osutatavate teenuste müügist kajastatakse lähtuvalt osutatava teenuse valmidusastmest bilansipäeval, eeldusel, et teenuse osutamist hõlmava tehingu lõpptulemust (so tehinguga seotud tulusid ja kulusid) on võimalik usaldusväärselt prognoosida ning tehingust saadava tasu laekumine on tõenäoline. Lehekülg 25 KAITSELIIT Majandusaasta aruanne 2023 Intressitulu kajastatakse tekkepõhiselt, lähtudes sisemisest intressimäärast. Saadud toetused Toetustena käsitletakse avaliku sektori üksuste poolt saadud vahendeid (saadud toetused), mille eest ei anta otseselt vastu kaupu ega teenuseid ning avaliku sektori üksuste poolt antud vahendeid (antud toetused), mille eest ei saada otseselt vastu kaupu ega teenuseid. Toetused jaotatakse järgmisteks liikideks: 1) sotsiaaltoetused – toetused füüsilistele isikutele v.a toetused ettevõtluseks; 2) sihtfinantseerimine – teatud projektipõhisel sihtotstarbel saadud ja antud toetused, mille puhul määratakse selle eesmärk koos mõõdikutega eesmärgi täitmise jälgimiseks, aja- kava ja rahaline eelarve ning toetuse andja nõuab saajalt detailset aruandlust raha kasutamise kohta ning raha ülejääk tuleb maksta andjale tagasi; 3) tegevustoetused – antud ja saadud toetused, mis antakse saajale lähtudes tema põhikirjalistest ülesannetest ja arengudokumentides määratud eesmärkidest. Sihtfinantseerimise liigid on: 1) kodumaine sihtfinantseerimine – residentidelt, sh teistelt avaliku sektori üksustelt saadud ja neile antud sihtfinantseerimine; 2) välismaine sihtfinantseerimine – mitteresidentidelt, sealhulags rahvusvahelistelt organisatsioonidelt saadud sihtfinantseerimine. Sihtfinantseerimine jaotatakse tegevuskulude ja põhivara sihtfinantseerimiseks. Põhivara sihtfinantseerimise põhitingimuseks on, et selle saaja peab ostma, ehitama või muul viisil soetama teatud põhivara. Kui pole määratletav, kas toetus on tegevuskuludeks või põhivara soetamiseks, kajastatakse see toetusena tegevuskuludeks. Põhivara soetusega kaasneva käibemaksukulu katteks saadud sihtfinantseerimine loetakse põhivara soetuseks saadud sihtfinantseerimiseks. Sihtfinantseerimist kajastatakse tuluna tegevuskulude tegemise või põhivara soetamise perioodil, kui sihfinantseerimise tingimustega ei kaasne sisuline tagasinõude või laekumata jäämise risk. Kui eksiteerib sisuline tgasainõude või laekumata jäämise risk, kajastatakse sihtfinantseerimine tuluna vastava riski kadumisel. Kui toetuse andja ja saaja on mõlemad avaliku sektori üskused, lepivad nad omavahel kokku toetuse liigi ning kannete tegemisel kasutatavad kontod ja tekkepõhised kuupäevad. Kui sihtfinantseerimine on küll laekunud, kuid selle arvel ei ole veel kulutusi tehtud, kajastatakse saadud vahendid ettemaksena. Kui sihfinantseerimise saamisega seotud kulutused on tehtud ja puudub sisuline toetuse laekumata jäämise risk, kuid toetus on veel laekumata, ksihfinantseerimine tuluna ja nõudena. Kaitseliidule eraldatud tegevustoetust kajastatakse kassapõhiselt raha laekumisel tulemiaruandes tuluna. Kaitseliidule investeeringuteks eraldatud vahendid kajastatakse põhivara sihfinantseerimisena. Mitterahalist sihtfinantseerimist kajastatakse saadud kaupade ja teenuste õiglases väärtuses. Kui sihtfinantseerimisena saadud kaupade ja teenuste õiglast väärtust ei ole võimalik usaldusväärselt hinnata, selle kohta raamatupidamiskandeid ei tehta. Teiselt avaliku sektori üksuselt mitterahalise sihtfinantseerimisena saadud põhivara kajastatakse õiglases väärtuses või kui see ei ole teada, üleandja poolt näidatud jääkväärtuses. Lehekülg 26 KAITSELIIT Majandusaasta aruanne 2023 Netovara Kapitalina on kajastatud enne Kaitseliidu seaduse jõustumist Kaitseliidu omandis olnud varasid. Akumuleeritud ülejääk sisaldab eelmiste perioodide ja aruandeperioodi tulemit, ümberhinnatud põhivara uut soetusmaksumust ja sihtfinantseerimise arvestuspõhimõtete muutuse tulemit. Sündmused pärast aruandekuupäeva Raamatupidamise aastaaruandes kajastuvad olulised vara ja kohustiste hindamist mõjutavad asjaolud, mis ilmnesid aruandekuupäeva ja aruande koostamispäeva vahel, kuid on seotud aruandeperioodil või varasematel perioodidel toimunud tehingutega. Sündmused pärast aruandekuupäeva, mida ei ole varade ja kohustiste hindamisel arvesse võetud, kuid mis oluliselt mõjutavad järgmise majandusaasta tulemust, on raamatupidamise aastaruandes avalikustatud. Seotud osapooled Osapooli loetakse seotuks, kui ühel osapoolel on teise osapoole üle kontroll või oluline mõju. Kaitseliidus loetakse seotud osapoolteks Kaitseliidu keskjuhatuse liikmed ja Kaitseliidu eelarve kuluartiklite eest vastutavad isikud riigieelarve toetuse osas, nende pereliikmed, kelleks loetakse vähemalt abikaasa, elukaaslane ja täiskasvanud laps ning sihtasutused, mittetulundusühingud ja äriühingud, kelle üle nimetatud isikutel üksi või koos pereliikmetega on valitsev või oluline mõju. Raamatupidamise aastaaruandes avalikustatakse tegev- ja kõrgemale juhtkonnale arvestatud tasud ja olulised soodustused. Muude seotud osapooltega tehtud tehingute osas avalikustatakse raamatupidamise aastaaruandes informatsioon vaid nende tehingute kohta, mis ei vasta õigusaktidele või sisedokumentide üldistele nõuetele või turutingimustele. Lehekülg 27 KAITSELIIT Majandusaasta aruanne 2023 Lisa 2 Kaupade ja teenuste müük Kaitseliidu müügitulu jaguneb geograafiliste alade ja tegevusalade lõikes järgmiselt: tuhandetes eurodes, aasta kohta Geograafilised piirkonnad 2023 2022 Eesti 760 552 Leedu 18 0 Kokku 778 552 Tegevusalad 2023 2022 Üür ja rent 121 136 sh hoonestusõiguse seadmine 31 31 Muu toodete ja teenuste müük 657 416 sh vanametalli ja vara müük 267 180 raieõiguse müük 312 166 e-poe müük 35 42 majutusteenused 12 6 ruumide rent 13 3 toitlustusteenused 12 9 muud teenused 6 10 Kokku 778 552 Lisa 3 Saadud toetused ja muud tulud Saadud toetused tuhandetes eurodes, aasta kohta 2023 2022 Tegevustoetus riigieelarvest 47 211 40 847 Kodumaine sihtfinantseerimine tegevuskuludeks, sh 192 35 Siseministeerium 145 0 Kodumaine sihtfinantseerimine põhivara soetuseks,sh 7 506 3 924 tasuta võõrandatud kinnistud (lisa 8 ) 497 11 Välismaine sihtfinantseerimine põhivara soetuseks, sh 0 707 Ameerika Ühendriikidelt saadud sidevarustus 0 707 Ameerika Ühendriikidelt sidevarustus tegevuskuludeks 202 264 Saadud liikmemaksud 230 191 Tagasi nõutud EL struktuurifondide toetus (lisa 15) -223 0 Muud toetused ja annetused, sh 97 146 Annetused Ukraina toetuseks 4 71 Saadud toetused kokku 55 215 46 114 Muud tulud tuhandetes eurodes, aasta kohta 2023 2022 Kindlustushüvitised 21 2 Muud kahjuhüvitised 8 9 Tulud vara müügist (lisa 8,9) 56 178 Muud tulud kokku 85 189 Lehekülg 28 KAITSELIIT Majandusaasta aruanne 2023 Riigieelarve tegevustoetust on Kaitseministeeriumil õigus tagasi nõuda või pidada tagasimaksmisele kuuluv summa kinni järgmise kuu ülekandest juhul, kui Kaitseliit rikub Kaitseliidu ja Kaitseministeeriumi vahel sõlmitud tegevustoetuse ja sihtfiantseerimise lepingu tingimusi (ei esita nõutavaid andmeid, informatsiooni või dokumentatstiooni, aruandeid eraldatud toetuse kasutamise kohta). 2023. aastal saadi Siseministeeriumilt riigieelarvelist toetust kokku 145 tuhat eurot. Toetused olid määratud ulatusliku evakuatsiooni läbiviimise võime toetamiseks, vajaliku individuaalvarustuse soetamiseks ja õppusel Crevex osalemiseks. Siseministeeriumil on õigus nõuda tagasi kogu toetus, kui toetust ei kasutatud ettenähtud tegevusteks või esitati toetuse saamiseks valeandmeid. Aruandeperioodil Siseministeeriumile toetust ei tagastatud. Muude saadud sihtfinantseerimistega (sihtfinantseerimine kohalikelt omavalitsustelt, Ameerika Ühendriikidelt) ei ole seotud täiendavaid tingimuslikke kohustusi. Aruandeperioodil tagastati Euroopa Liidu struktuurifondide toetus suumas 223 tuhat eurot (vt ka lisa 15). Seisuga 31.12.2023 puuduvad tagastamisele kuuluvad sihtfinantseerimise toetused. Lisa 4 Tegevuskulud Antud toetused tuhandetes eurodes, aasta kohta 2023 2022 Ühekordne hüvitis 0 11 Sihtfinantseerimine põhivara soetuseks 0 10 Projektitoetus ERR (dokumentaalsari „Kuidas meist said sõdurid...) 58 0 Kokku 58 21 2023 2022 Tööjõukulud kokku 32 255 26 573 Töötasu 24 188 19 837 Erisoodustused 60 74 Maksukulud 8 007 6 662 Majandamiskulud kokku 14 101 13 365 Administreerimiskulud 1 131 1 063 Lähetuskulud 194 216 Koolituskulud 102 97 Kinnistute, hoonete majandamiskulud 2 883 3 177 Sõidukite majandamiskulud 3 192 2 674 Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia kulud 793 895 Inventari majandamiskulud 707 373 Toiduained ja toitlustusteenused 2 007 1 679 Õppevahendite ja koolituse kulud 2 245 2 108 Kaitseotstarbelise varustuse ja materjalikulud 445 543 Eri- ja vormiriietuse kulud 229 352 Muud majandamiskulud 173 188 Lehekülg 29 KAITSELIIT Majandusaasta aruanne 2023 Muud kulud kokku 3 725 3 106 Maksud, lõivud, trahvid 3 725 3 106 sh käibemaks 2 423 2 338 käibemaks põhivara soetuseks 1 235 710 muud maksud ja lõivud 66 58 Kaitseliidu keskmine koosseisuline töötajate arv taandatuna täistööajale 2023. aastal oli 1 019 (2022. a 999), sh töötajad 815 (2022.a 792) ja kaitseväelased 204 (2022.a. 207). Kaitseliidu koosseisulistele töötajatele maksti töötasu 22 766 tuhat eurot (2022. a 19 103 tuhat eurot). Keskmine töötasu 2023. aastal: töötajad 1 612 eurot (2022.a. 1 369 eurot), kaitseväelased 2 855 eurot (2022.a 2 449 eurot). Lisa 5 Raha tuhandetes eurodes, seisuga 31. detsember 2023 2022 Raha pangas 10 346 11 394 Rahalised vahendid olid seisuga 31.12.2022 jaotunud: Pank Summa SEB Pank AS 9 254 Swedbank AS 2 140 Kokku 11 394 Rahalised vahendid olid seisuga 31.12.2023 jaotunud: Pank Summa SEB Pank AS 8 171 Swedbank AS 2 175 Kokku 10 346 Lisa 6 Nõuded ja ettemaksed tuhandetes eurodes, seisuga 31. detsember 2023 2022 Ostjatelt laekumata arved 28 69 Nõuded ostjate vastu kokku 28 69 Nõuded toetuste eest 1 2 215 Nõuded töövõtjatele 0 2 Ettemakstud tulevaste perioodide kulud 15 36 Ettemaksed ja muud nõuded kokku 16 2 253 Lehekülg 30 KAITSELIIT Majandusaasta aruanne 2023 Lisa 7 Varud tuhandetes eurodes, seisuga 31. detsember 2023 2022 Kaitseliidu e-poe tarbeks soetatud kaubad 49 40 Kokku varud 49 40 Varusid kanti maha 2023. aastal 0 eurot (2022. aastal 0 eurot). Lisa 8 Kinnisvarainvesteeringud tuhandetes eurodes, aasta kohta 31.12.2022 Maa Ehitised Kokku Soetusmaksumus 166 22 188 Kogunenud kulum 0 -10 -10 Jääkväärtus 166 12 178 Soetus Tasuta saadud 0 497 497 Müük Soetusmaksumus -3 0 -3 Kulum 0 -6 -6 31.12.2023 Soetusmaksumus 163 519 682 Kogunenud kulum 0 -16 -16 Jääkväärtus 163 503 666 2023 2022 Kinnisvarainvesteeringutelt teenitud renditulu 4 3 Kinnisvarainvesteeringute otsesed haldamiskulud 4 7 Kinnisvarainvesteeringuna on kajastatud hoonestusõiguse seadmise lepingute alusel kolm (2022.a neli) objekti jääkväärtuses 47 tuhat eurot (2022.a 60 tuhat eurot), maa ja hoonete osad (6 objekti) jääkväärtuses 79 tuhat eurot (2022. a 82 tuhat eurot), mida renditakse välja avalikku sektorisse mittekuuluvatele üksustele, ning maad ja hoonete osad (7 objekti), mida ei kasutata, vaid hoitakse turuväärtuse tõusmise eesmärgil 539 tuhat eurot (2022.a 37 tuhat eurot). 2023. aastal saadi kinnisvarainvesteeringutelt hoonestusõiguse tulu 31 tuhat eurot (2022. a 31 tuhat eurot) ja renditulu 4 tuhat eurot (2022. a 3 tuhat eurot). 2023.aastal lõpetati Siseministeeriumiga 2007. aastal sõlmitud hoonestusõiguse leping Pikk tn 20a Pärnu linn. Siseministeerium andis üle tasuta Pärnu Pikk tn 20a hoonesse tehtud investeeringud jääkväärtuses 497 tuhat eurot. 2023 aastal müüdi 2 kinnistut: ∙ Kinnistu Tööstuse tn 25 Kadrina alevik Kadrina vald Lääne-Viru maakond (müügihind 16 tuh eurot); ∙ Kinnistu Kurista lasketiir, Kurista küla, Jõgeva vald, Jõgeva maakond (müügihind 46 tuh eurot); Kokku müüdud kinnisvarainvesteeringute müügihind 62 tuhat eurot, varade jääkväärtus 3 tuhat eurot, müügiga seotud kulud 3 tuhat eurot, tulu vara müügist 56 tuhat eurot (lisa 3). 2022 .aastal müüdi 3 kinnistut. Lehekülg 31 KAITSELIIT Majandusaasta aruanne 2023 Lisa 9 Materiaalne põhivara tuhandetes eurodes Hooned Masinad Lõpetamata ja KO ja Muu tööd ja Maa rajatised põhivara seadmed põhivara ettemaksed Kokku Jääkväärtus 31.12.2022 1 488 34 230 5 825 4 187 579 1 564 47 873 Soetused ja parendused 0 2 929 25 734 41 2 216 5 945 Kulum ja allahindlus 0 -1 558 -703 -784 -23 -20 -3 088 Muu mahakandmine 0 -164 -1 675 -455 -247 -8 -2 549 jääkväärtuses Ümberklassifitseerimine 0 1 120 0 99 0 -1 219 0 Jääkväärtus 31.12.2023 1 488 36 557 3 472 3 781 350 2 533 48 181 Seisuga 31.12.2022 Soetusmaksumus 1 488 50 637 10 900 14 204 802 1 564 79 595 Kogunenud kulum 0 -16 407 -5 075 -10 017 -223 0 -31 722 Seisuga 31.12.2023 Soetusmaksumus 1 488 54 394 7 748 12 851 469 2 533 79 483 Kogunenud kulum 0 -17 837 -4 276 -9 070 -119 0 -31 302 Olulisemate investeeringutena valmisid 2023. aastal Pärnumaa maleva laohoone (1 849 tuhat eurot), väliõppeklass/söökla (94 tuhat eurot) ning staabi- ja tagalakeskuse teed ja platsid (700 tuhat eurot), samuti teostati maleva staabi- ja tagalakeskuse liitumine ühisveevärgi- ja kanalisatsiooniga ning kaugküttega. Väiksemad investeeringud 2023. aastal: ∙ Pärnumaa maleva (sh laohoone) nõrkvoolutööd 252 tuhat eurot; ∙ 15 ühikut sõidukeid, väikebusse ja laadureid kokku 360 tuhat eurot; ∙ Viru maleva staabihoone Pikk 15 Rakvere välisfassaadi renoveerimine 102 tuhat eurot; ∙ Moodulhoone paigaldus Põllu tn 12 Kose vald 99 tuhat eurot; ∙ Muru lasketiiru juurdepääsutee 56 tuhat eurot; 2023. aastal rakendus avaliku sektori finantsarvestuse- ja aruandluse juhendi muudatus, millega muudeti materiaalse ja immateriaalse põhivara arvelevõtmise alampiiri. Uueks alampiiriks kehtestati 10 000 eurot ilma käibemaksuta. Materiaalset põhivara soetusmaksumusega alla 10 000 euro kanti seisuga 31.12.2023 bilansist välja kokku 740 ühikut jääkmaksumusega 2 539 tuhat eurot. Kasutuskõlbmatuks muutunud põhivara kanti 2023.aastal maha 8 ühikut soetusmaksumusega 132 tuhat eurot ja akumuleeritud kulumiga 129 tuhat eurot (2022. a 9 ühikut soetusmaksumusega 149 tuhat eurot ja akumuleeritud kulumiga 131 tuhat eurot). 2023.aastal müüdi üks põhivara jääkmaksumusega 0 eurot. 2022. aastal müüdi 3 kinnistut. Lõpetamata tööde ja ettemaksetena kajastatakse pooleliolevad ehitused. Lehekülg 32 KAITSELIIT Majandusaasta aruanne 2023 Lisa 10 Immateriaalne põhivara tuhandetes eurodes Kokku Jääkväärtus seisuga 31.12.2022.a. 528 Kulum ja allahindlus -4 Mahakandmine -5 Soetused 406 Jääkväärtus seisuga 31.12.2022.a. 925 Soetusmaksumus 31.12.2022 599 Kogunenud kulum 31.12.2022 -71 Soetusmaksumus 31.12.2023 997 Kogunenud kulum 31.12.2023 -72 Aruandeperioodil teostati investeeringuid vabatahtlike infoportaali arenduseks 376 tuhat eurot. Kokku moodustavad seisuga 31.12.2023 investeeringud vabatahtlike infoportaali 859 tuhat eurot. Äpi „Ole valmis!“ arendustööd aruandeperioodil olid 30 tuhat eurot. Lisa 11 Võlad tarnijatele tuhandetes eurodes, seisuga 31. detsember 31.12.2023 31.12.2022 Võlad tarnijatele toodete ja teenuste eest 832 976 Võlad tarnijatele põhivara eest 439 487 Võlad tarnijatele kokku 1 271 1 463 Lisa 12 Võlad töövõtjatele tuhandetes eurodes, seisuga 31. detsember 31.12.2023 31.12.2022 Puhkusetasude kohustis 498 294 Muud võlad töövõtjatele 36 20 Võlad töövõtjatele kokku 534 314 Lisa 13 Maksukohustised tuhandetes eurodes, seisuga 31. detsember 31.12.2023 31.12.2022 Käibemaks 46 2 Sotsiaalmaks 782 607 Tulumaks 453 330 Töötuskindlustusmakse 54 42 Kogumispensioni makse 22 18 Kokku maksukohustised 1 357 999 Lehekülg 33 KAITSELIIT Majandusaasta aruanne 2023 Lisa 14 Saadud ettemaksed ja muud kohustised tuhandetes eurodes, seisuga 31. detsember 31.12.2023 31.12.2022 Järgmise perioodi tulu hoonestusõigusest 5 5 Muud kohustised 88 1 Sihtfinantseerimise kohustis ERR (lisa 4) 58 0 Põhivara sihtfinantserimiseks saadud ettemaksed 1 254 4 164 Saadud ettemaksed kokku 1 405 4 170 Kirje „Põhivara sihtfinantseerimiseks saadud ettemaksed“ kajastab Kaitseministeeriumilt saadud, kuid aruandeperioodil kasutamata investeeringute toetust. Kirje „Muud kohustised“ kajastab tagatistasusid. Lisa 15 Eraldised tuhandetes eurodes, seisuga 31. detsember 31.12.2023 kasutatud 2023 31.12.2022 Eraldised kohtuprotsesside suhtes 33 -9 42 Muud eraldised 0 -223 223 Kokku eraldised 33 -232 265 Eraldised kohtuvaidluste suhtes: 2022. aastal esitasid kolm teenistusest vabastatud kaitseväelast kaebused halduskohtule, milles taotlesid teenistusest vabastamise õigusvastasuse tuvastamist ning hüvitise väljamõistmist. 2023. aastal jõustus üks kohtuotsus. Kohus rahuldas kaebuse osaliselt ja mõistis kaebaja kasuks välja hüvitise solidaarselt Kaitseväelt ja Kaitseliidult 12 kuu keskmise palga ulatuses. Kaks kaebust on seisuga 31.12.2023 menetluses, mille katteks on moodustatud eraldis 33 tuhat eurot. Muu eraldisena oli seisuga 31.12.2022 kajastatud perioodil 2020-2022 vabatahtlike infoportaali arenduseks saadud Euroopa Liidu struktuurifondide toetus summas 223 tuhat eurot. 2022 aastal eskaleerusid probleemid infoportaali arenduses ning Riigi Tugiteenuste Keskus andis 19. oktoobri 2022.a otsusega struktuurifondide toetuse kasutamiseks abikõlbulikkkuse perioodi pikenduse kuni 30. november 2023.a. 2023. aasta arendustööd ei taganud infoportaali kasutuselevõtmist ja Kaitseliit tagastas saadud toetuse 223 tuhat eurot (lisa 3). Lehekülg 34 KAITSELIIT Majandusaasta aruanne 2023 Lisa 16 Pikaajalised kohustised tuhandetes eurodes, seisuga 31. detsember 31.12.2023 31.12.2022 Muud pikaajalised võlad 132 137 Pikaajalised kohustised kokku 132 137 Kirje „Muud pikaajalised võlad“ kajastab 3 objekti, millest kahel (Rahumäe tee 6a Talllinn ja Paldiski mnt 82 Tallinn) kajastub hoonestusõiguse tasu, vastavalt "Hoonestusõiguse ja ostueesõiguse seadmise lepingutele". Lepingud on sõlmitud 2005 aastal ning hoonestajad on tasunud hoonestusõiguse tasu ettemaksuna kogu hoonestusõiguse püsimise tähtaja eest, mis kajastatakse pikaajaliste kohustistena ning kantakse tuludesse igaaastaselt iga hoonestusõiguse aasta eest. Kinnistul Nulu allee 5 Jägala küla kehtib tähtajaline hoone üürileping aastani 2027. Üürnik on teinud hoonele enda kuludega parendustöid, mis tasaarveldatakse üüriga. Pikaajaliste kohustistena kajastatakse üürilepingu lõppemiseni kuuluvad tasaarvelduste kohustised. Lisa 17 Kasutusrendid tuhandetes eurodes, aasta kohta Kaitseliit kui rendile andja 2023 2022 Kasutusrenditulu 91 95 Järgmiste perioodide renditulu 762 700 sh 12 kuu jooksul 65 54 2 - 5 aasta jooksul 214 186 peale 5.aastat 483 460 Rendile antud varade bilansiline jääkmaksumus 305 346 Kinnisvara- investeeringud Muud varad Kokku Seisuga 31.12.2022 141 205 346 Seisuga 31.12.2023 126 179 305 Kinnisvarainvesteeringuna on kajastatud 8 objekti, millest hooned 2 objekti jääkväärtusega 11 tuhat eurot ning maa 6 objekti maksumusega 81 tuhat eurot, sealhulgas hoonestusõiguse seadmise lepingute alusel 3 objekti jääkmaksumuses 47 tuhat eurot (2022 4 objekti jääkmaksumuses 60 tuhat eurot). Muude varade all on kajastatud 2 objekti jääkväärtusega 179 tuhat eurot, sealhugas üks hoone jääkväärtuses 162 tuhat eurot. Lehekülg 35 KAITSELIIT Majandusaasta aruanne 2023 Kaitseliit kui rentnik 2023 2022 Kasutusrendikulu 434 432 Järgmiste perioodide rendikulu mittekatkestatavatest rendilepingutest 1 082 1 450 31.12.2023 31.12.2022 12 kuu jooksul 374 498 2-5 aasta jooksul 673 888 üle 5 aasta 35 64 Kaitseliidus renditakse kasutusrendi tingimustel sõidukeid ja ruume. 2023.a oli sõidukite kasutusrendilepingutest tulenev rendikulu kokku 265 tuhat eurot (2022. a 266 tuhat eurot) ja ruumide kasutusrendilepingutest tulenev rendikulu kokku 169 tuhat eurot (2022. a 166 tuhat eurot). Lisa 18 Seotud osapooled Seotud osapoolteks on Kaitseliidu keskjuhatuse liikmed ja Kaitseliidu eelarve kulukontode eest vastutavad isikud riigieelarve toetuse osas, nende pereliikmed, kelleks loetakse vähemalt abikaasa, elukaaslane ja täiskasvanud laps ning sihtasutused, mittetulundusühingud ja äriühingud, kelle üle nimetatud isikutel üksi või koos pereliikmetega on valitsev või oluline mõju. Seotud osapooltele arvestati tasu koos sotsiaalmaksuga 1 833 tuhat eurot (2022. aastal 1 561 tuhat eurot). Kolmele keskjuhatusse kuuluvale Kaitseliidu tegevliikmele töötasu ei arvestatud (2022. aastal ei arvestatud). Kulusid kompenseeriti seotud osapooltele 2023. aastal 18 tuhat eurot (2022. aastal 18 tuhat eurot). Ostutehinguid seotud osapooltega on aruandeperioodil tehtud summas 14 tuhat eurot (2022. aastal 17 tuhat eurot) Müügitehinguid soetud osapooltega aruandeperioodil ei tehtud (2022.aastal ei tehtud). Aruandekuupäeva seisuga puuduvad nõuded, kohustised ja lepingulised suhted seotud osapooltega. Tehingud seotud osapooltega on toimunud tavapärastel turutingimustel. Lisa 19 Aruandekuupäevajärgsed sündmused Ameerika Ühendriigid andsid märtis 2024 Kaitseliidule eesmärgiga parandada sidevõimekust tasuta sidevarustust 3,7 miljoni euro väärtuses. Lehekülg 36 KAITSELIIT Majandusaasta aruanne 2023 KESKJUHATUSE ALLKIRJAD 2023. MAJANDUSAASTA ARUANDELE Käesolevaga kinnitame Kaitseliidu 2023. aasta majandusaasta aruandes esitatud andmete õigsust: Kindralmajor Ilmar Tamm juhatuse esimees /allkirjastatud digitaalselt/ Kolonel Eero Rebo juhatuse liige /allkirjastatud digitaalselt/ Heino Piirsalu juhatuse liige /allkirjastatud digitaalselt/ Teet Kurs juhatuse liige /allkirjastatud digitaalselt/ Villu Õun juhatuse liige /allkirjastatud digitaalselt/ Lehekülg 37 KAITSELIIT Majandusaasta aruanne 2023 SÕLTUMATU VANDEAUDIITORI ARUANNE Lehekülg 38 KAITSELIIT Majandusaasta aruanne 2023 Lehekülg 39 KAITSELIIT Majandusaasta aruanne 2023 Lehekülg 40 KAITSELIIT Majandusaasta aruanne 2023 TEGEVUSALADE LOETELU tuhandetes eurodes, aasta kohta EMTAK kood Tegevusala 2023 2022 68201 Enda või renditud kinnisvara üürileandmine ja käitus 56 54 58141 Ajakirjade jm perioodika kirjastamine 2 2 Kokku tegevusalad 58 56 Kavandatavad tegevusalad aruandeperioodiks 01.01.-31.12.2024 68201 Enda või renditud kinnisvara üürileandmine ja käitus Lehekülg 41 KAITSELIIT Majandusaasta aruanne 2023 58141 Ajakirjade jm perioodika kirjastamine Lehekülg 42