Harku valla puhkemetsade teemaplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise otsuse eelnõule seisukohtade küsimine

HARKU VALLAVALITSUS Vastavalt nimekirjale kuupäev digiallkirjas nr 12-1/433-94 Harku valla puhkemetsade teemaplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise otsuse eelnõule seisukohtade küsimine Harku Vallavolikogu 27. jaanuar 2022 otsusega nr 9 algatati Harku valla puhkemetsade teemaplaneeringu koostamine. Harku Vallavolikogu kehtestas 17. oktoobril 2013 otsusega nr 138 Harku valla üldplaneeringu. Kehtivas üldplaneeringus ei ole lahendatud puhkemetsade temaatikat ning vastav küsimus on määratud lahendada eraldi teemaplaneeringuga. Teemaplaneeringu koostamise eesmärk on Harku valla territooriumil määrata puhkemetsade asukohad, määratleda nende piirid ja loodusväärtused ning tähendus kohalikele kogukondadele. Samuti määrata puhkemetsade majandamise tingimused, mis oleksid põhjendatud ja kaalutletud, üheselt arusaadavad ning avalikest huvidest lähtuvad. Suurenenud riiklik surve metsa majandamisele vajab tugevamat ja täpsemat määratlust väärtustele, mida rohevõrgustik ja üldplaneering praegu enam ei suuda kaitsta. Harku vallas on Riigimetsa Majandamise Keskus määranud kaks kõrgendatud avaliku huviga ala: Suurupi Merekindluse mets ja Vääna kandi ala, kuid need ei hõlma kõiki kohalikele kogukondadele väärtuslikke metsaalasid. Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 33 lõike 6 kohaselt tuleb keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) vajalikkuse üle otsustamisel enne otsuse tegemist küsida seisukohta kõigilt asjaomastelt asutustelt, keda strateegilise planeerimisdokumendi rakendamisega eeldatavalt kaasnev keskkonnamõju tõenäoliselt puudutab, edastades seisukoha võtmiseks otsuse eelnõu. Harku Vallavalitsus küsis teemaplaneeringu lähteseisukohtadele, lisades juurde ka keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnangu, ettepanekuid asjakohastelt ametiasutustelt 13.02.2024 kirjaga nr 12-1/433-10, kuivõrd KSH otsuse eelnõud materjalide juures ei olnud, siis seetõttu edastame käesoleva kirjaga seisukoha andmiseks KSH otsuse eelnõu. Tulenevalt keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 33 lõikest 6, edastame seisukoha andmiseks Harku valla puhkemetsade teemaplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise otsuse eelnõu. Kallaste tn 12 Tel. +372 600 3848 SWEDBANK IBAN EE622200001120159636 Tabasalu alevik E-post: [email protected] SEB IBAN EE601010002018894005 Harku vald Koduleht: www.harku.ee Luminor Bank IBAN EE611700017002186326 76901 Harjumaa Reg. nr. 75014132 AS LHV Pank IBAN EE517700771003238658 Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Vello Viiburg abivallavanem Lisad: 1. Harku valla puhkemetsade teemaplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmise eelnõu; 2. Harku valla puhkemetsade teemaplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Nimekiri: Keskkonnaamet [email protected] Kaitseministeerium [email protected] Transpordiamet [email protected] Muinsuskaitseamet [email protected] Politsei- ja Piirivalveamet [email protected] Põllumajandus- ja Toiduamet [email protected] Päästeamet [email protected] Terviseamet [email protected] Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus [email protected] Riigimetsa Majandamise Keskus [email protected] Laine Vain planeeringute spetsialist 5887 2860 [email protected]  EELNÕU OTSUS Tabasalu xx.xx.2024 nr [nr] Harku valla Harku valla puhkemetsade teemaplaneeringule keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine Harku Vallavolikogu 27. jaanuar 2022 otsusega nr 9 algatati Harku valla puhkemetsade teemaplaneering. Harku Vallavolikogu kehtestas 17. oktoobril 2013 otsusega nr 138 Harku valla üldplaneeringu. Kehtivas üldplaneeringus ei ole lahendatud puhkemetsade temaatikat ning vastav küsimus on määratud lahendada eraldi teemaplaneeringuga. Teemaplaneeringu (TP) koostamise eesmärk on Harku valla territooriumil määrata puhkemetsade asukohad, määratleda nende piirid ja loodusväärtused ning tähendus kohalikele kogukondadele. Samuti määrata puhkemetsade majandamise tingimused, mis oleksid põhjendatud ja kaalutletud, üheselt arusaadavad ning avalikest huvidest lähtuvad. Suurenenud riiklik surve metsa majandamisele vajab tugevamat ja täpsemat määratlust väärtustele, mida rohevõrgustik ja üldplaneering praegu enam ei suuda kaitsta. Harku vallas on Riigimetsa Majandamise Keskus määranud kaks kõrgendatud avaliku huviga ala: Suurupi Merekindluse mets ja Vääna kandi ala, kuid need ei hõlma kõiki kohalikele kogukondadele väärtuslikke metsaalasid. Üldplaneeringu koostamise raames on kohustuslik vastavalt keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 33 lõike 1 punktile 2 koostada keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH). Harku valla kehtivale üldplaneeringule on koostatud seadusest tulenev KSH, mis on saanud Keskkonnaameti heakskiidu. Seadusest ei tulene otsest kohustust üldplaneeringu teemaplaneeringule koostada KSH-d. KeHJS § 33 lõike 2 punkti 2 kohaselt tuleb KSH hindamise algatamise vajalikkust kaaluda ja anda selle kohta eelhinnang, kui koostatakse üldplaneering teemaplaneeringuna. Planeerimisseaduse § 74 lõike 4 kohaselt tuleb üldplaneeringu teemaplaneeringu koostamisel anda eelhinnang ja kaaluda keskkonnamõju strateegilist hindamist, lähtudes KeHJS § 33 lõigetes 4 ja 5 sätestatud kriteeriumidest ning § 33 lõike 6 kohaste asjaomaste asutuste seisukohtadest. KSH hindamise vajaduse üle otsustamise aluseks on Consultare OÜ koostatud Harku valla puhkemetsade teemaplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang, mis sisaldab ka Natura eelhindamist (töö number 5-9/185/23, koostanud keskkonnaekspert, GIS spetsialist Mari Raidla ja keskkonnaekspert, projektijuht Kristo Kiiker). KSH eelhindamine koostati TP lähteseisukohtade põhjal. Lähteseisukohad (LS) on esialgne ülesandepüstitus järgnevaks TP koostamise protsessiks. Teemaplaneeringu LS annab ülevaate Harku vallas puhkemetsadega seotud arenguvajadustest ja -eesmärkidest ning esitab suunised 1 teemaplaneeringu edasiseks koostamiseks. LS-s on sätestatud ka TP koostamise põhimõtted, mille kohaselt planeeringulahendus koostatakse lähtuvalt kehtivast seadusandlusest, asjakohastest planeerimis- ja arengudokumentidest, kehtivast Harku valla üldplaneeringust ja planeerimise heast tavast. Kõigi loetletud alusmaterjalide koostamisel on muuhulgas lähtutud säästva arengu põhimõtetest, keskkonnakaitse vajadusest ning vajadusel on neile koostatud keskkonnamõju strateegiline hindamine. LS-is loetletud põhimõtete jälgimine aitab vältida olulist keskkonnamõju põhjustava planeeringulahenduse väljatöötamist. Arvestades kavandatava tegevuse iseloomu ja mahtu ei põhjusta TP koostamine ega elluviimine piiriülest keskkonnamõju. Eelhindamise tulemusena ei selgunud keskkonnamõjusid, mis oleksid KeHJS § 22 mõistes olulised. Juhul, kui planeeringulahendusega nähakse ette olulise keskkonnamõjuga tegevusi (KeHJS § 6 lg 1) või ilmnevad asjaolud mille tõttu võib otsustaja hinnangul tekkida ebasoodne mõju Natura 2000 võrgustiku aladele, siis tuleb vastavalt KeHJS § 33 lg punktile 1 ja § 35 lg 11 algatada KSH viivitamata ilma selle vajadust põhjendamata. KeHJS § 33 lõike 6 järgi tuleb keskkonnamõju strateegilise hindamise vajalikkuse üle otsustamisel enne otsuse tegemist küsida seisukohta kõigilt asjaomastelt asutustelt, keda strateegilise planeerimisdokumendi rakendamisega eeldatavalt kaasnev keskkonnamõju tõenäoliselt puudutab. Harku Vallavalitsus küsis teemaplaneeringu lähteseisukohtadele, lisades juurde ka keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnangu, ettepanekuid asjakohastelt ametiasutustelt 13.02.2024 kirjaga nr 12-1/433-10. Ja xx.06.2024 kirjaga nr 12-1/433-94 arvamused asjakohastelt ametiasutustelt Harku valla puhkemetsade teemaplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise otsuse eelnõule. Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK) tegi oma 25.03.2024 kirjaga nr 3-1.1/2022/767 järgnevad ettepanekud: 1. Dokumendi üldist hoiakut hinnates jääb mulje, et Harku vallas on puhkemetsade hea seisund tagatud läbi majandustegevuse piiramise neis metsades. Ometi Harku vallas metsi majandatud metsaseaduses sätestatud viisidel tagades erinevate väärtuste säilimise. Käesolevaga teeme ettepaneku mitte keelata looduskaitseliste piirangutega aladel metsade majandamist konkreetsete raieliikidega. Uuendusraie, sealhulgas lageraie võib olla mõistlik lahendus ka 0,1 ha suuruse metsauuenduse rajamiseks. Puhkemetsas lageraie pindalale piirsuuruse määramine, arvestades eelmise perioodi üldplaneeringut, on mõistetav. 2. Täiendada seletuskirja peatükiga, kus on kirjeldatud alade põhieesmärkide ja tingimuste seosed- millised tingimused on vajalikud vastava põhieesmärgi saavutamiseks. 3. Palume lisada KSH dokumendile Planeerimisseaduse § 4 lg 2 p 5 kirjeldatud planeeringu elluviimisega kaasnevate asjakohaste majanduslike, kultuuriliste, sotsiaalsete ja looduskeskkonnale avalduvate mõjude hindamine. Siinkohal rõhk on sõnaühendil „majanduslike mõjude hindamise“, sest vastav osa dokumendist puudub. 4. Aladel, kus nähakse ette kõigi raiete piiramist või uuendusraiete piiramist kaaluda pigem kohaliku kaitseala loomist, mis tagab Maamaksuseaduse §4 rakendumise maaomanikele. 5. RMK on nõus KAH alade moodustamisega riigi hallatavatel maadel. Siiski on mõistlik KAH aladel välistada kõik raiepiirangud , et kogukonnaga koostöös välja töötada kõiki osapoolte huvisid võrdselt arvestav metsade jätkusuutlik majanduskava. 6. Seadusandja tegeleb käesoleval hetkel püsimetsanduse kontseptsiooni sõnastamisega ja selle tulemusel võimaliku seadusemuudatusega. Arvestades võimalikke metsaseaduse muudatusi lähiajal tuleks kõikidel aladel lubada metsa majandamine alternatiivina püsimetsana. Sellest lkirjutada sisse TP-sse konkreetsete täna kehtivate nimetuste ja tingimustega raieliikide nimetusi. 2 Kliimaministeerium oma 18.03.2024 kirjaga nr 7-15/24/826-3 juhtis tähelepanu, et eelhinnangus on Sõrve looduskaitseala märgitud kui projekteeritav kaitseala, kuid praeguseks on Sõrve looduskaitseala moodustatud. Täiendavalt märkis Kliimaministeerium ei pea vajalikuks osaleda teemaplaneeringu menetluses kaasatud asutusena, vaid piisab kui on kaasatud allasutustena Keskkonnaamet ja RMK. Keskkonnaamet tutvunud esitatud materjalidega, esitas 13.03.2024 kirjaga nr 6-5/24/2738-2 järgmised seisukohad: 1. Kui puhkemetsad jäävad riiklikule kaitsealale, tuleb see info teemaplaneeringus välja tuua ja kirjelda kehtivast kaitse-eeskirjast tulenevaid piiranguid ala kasutamisele, sh metsaraiele. 2. Teemaplaneeringu eesmärgiks on mh määrata puhkemetsade majandamise tingimused, mis oleksid põhjendatud, kaalutletud ja üheselt arusaadavad. Selleks tuleb vajalikud piirangud sõnastada selgelt ja konkreetselt, mh tingimuste puhul hoiduda sõnastustest "(võimalusel) vältida", "soovitav on", "eelistada" jms. Märkused/küsimused teemaplaneeringu eskiislahenduses toodud puhkemetsade majandamise üldistele põhimõtetele (p 5.2. ja 5.3.): 2.1. "Sobivateks raieviisideks on eelkõige hooldus-, valik- ja turberaietega majandamine." Kui see tähendab, et lageraie on keelatud, siis soovitame see ka selgelt välja tuua. 2.2. "Turberaie puhul eelistada häilraiet või aegjärgset raiet, mille järkude vahe on 20-30 aastat." Kui see tähendab veerraie keeldu, siis soovitame ka selle konkreetselt sõnastada. Lisaks, tavapäraselt on raiejärkude vahe 5 aastat (metsaseaduse kohaselt), mis on ka optimaalne ja võimaldab ka paremini järkude üle arvestust pidada. Lisaks tuleneb metsanduslikest õigusaktidest, et uue järgu tegemiseks peab olemas olema ka teatud parameetritega järelkasv. 2.3. "Raie on lubatud, kui sellega külgneval varasemalt raiutud eraldisel on mets uuenenud nii, et sellel kasvavate puude keskmine kõrgus on 5 m." Tekstist jääb mulje nagu see kehtiks kõigi raiete puhul. Keskkonnaamet on seisukohal, et mõistlik oleks seda rakendada ainult pärast uuendusraiete viimast järku, st kui alal on vana mets raiutud. 2.4. Keskkonnaametile jääb selgusetuks, mida mõeldakse lausega "Hooldusraied tuleb läbi viia looduslähedaselt. 2.5. "Raielangi sihitus peab vältima tuule- ja mürakoridoride teket." Mida see täpsemalt raielankide paigutusele tähendab? Lisaks märgime, teemaplaneeringu eskiislahenduses kirjeldatud raieliikidele lisaks on veel olemas ka trassiraie ja raadamine (metsaseaduse § 28 lg 4 p 4 ja 5). 3. Teemaplaneeringu ala kattub osaliselt Harju maakonna maavarade teemaplaneeringuga. Kuigi teemaplaneering on alles koostamisel, siis palume seda siiski kajastada eelhinnangu punktis 3. „Seotus muude asjakohaste strateegiliste planeerimisdokumentidega“ ning teemaplaneeringu lähteseisukohtade punktis 2 „Teemaplaneeringu koostamise aluseks olevad arengudokumendid“ ning lühidalt kirjeldada kahe teemaplaneeringu kokkupuutepunkte. Kuna eeldatavalt teemaplaneeringu koostamine ja elluviimine ei avalda ebasoodsat mõju Natura 2000 võrgustiku alade kaitse-eesmärkidele ega alade terviklikkusele nõustub Keskkonnaamet seisukohaga, et KSH algatamine ei ole käesoleva informatsiooni alusel vajalik ja keskkonnatingimustega on võimalik arvestada planeeringumenetluse käigus. Juhul, kui teemaplaneeringu koostamisel ilmnevad asjaolud, mille tõttu võib otsustaja hinnangul oluline keskkonnamõju tekkida või ebasoodne mõju Natura 2000 võrgustiku aladele ei ole välistatud, siis tuleb vastavalt KeHJS § 35 lg 11 algatada KSH viivitamata ilma selle vajadust põhjendamata. 3 Terviseamet asus oma 08.03.2024 kirjaga nr 9.3-4/24/1783-2 seisukohale, et ei esita täiendavaid ettepanekuid ega vastuväiteid. Tervist toetava ja parendava elukeskkonna loomisel soovitab amet lähtuda põhimõttest, et müraallikate (nt maantee, tootmishooned jm) ja müratundlike hoonete vahele jääks puhverala, et võimalikke häiringuid leevendada. Terviseamet toetab looduskeskkonna ja vaiksete alade säilitamist. Põllumajandus- ja Toiduamet teeb oma 07.03.2024 kirjaga nr 6.2-6/1539-1 ettepaneku kajastada teemaplaneeringus ja keskkonnamõju strateegilise hindamises metsakuivenduse osa, kuna metsamaa kuivendamine parandab pinnavee ära juhtimist ja metsamulla õhustatust, vähendab perioodiliste üleujutuste mõjusid ning mullas olevate toitainete paremat omastamist metsataimede poolt. Metsa kuivendussüsteemide korrashoidmise üheks olulisemaks eesmärgiks on tagada ligipääs ja vähendada seeläbi metsa majandamisega kaasnevaid kahjustusi, mille põhjustaks rasketehnika märgades, liigniiskuse käes kannatavates metsades. Metsakuivendus lihtsustab metsavarumist, metsade uuenemist ja haldamist ning loob sobiva keskkonna rekreatsiooniks. Valdavalt on Harku vallas metsakuivendussüsteemid amortiseerunud, mille tulemusel tuleks enne metsamajandamist teostada maaparandushoiutööd maaparandussüsteemi toimimise tagamiseks. Vastavalt MaaParS § 49 lõikele 1 punktile 1 on maaparandushoiu kohustus maaparandussüsteemi omanikul. Transpordiamet on edastanud 21.02.2024 e-kirja, milles on teada andnud, et Transpordiamet on oma ettepanekud väljastanud 01.03.2022 kirjaga nr 7.2-2/22/3249-2. Transpordiamet oma 01.03.2022 kirjas nr 7.2-2/22/3249-2 on välja toonud Harku valda läbivate põhimaanteede eelprojektid, millega teemaplaneeringu koostamisel tuleb arvestada. Ühtlasi on Transpordiamet palunud planeeringus kasutada riikliku teeregistri põhiseid teede nimetusi ja numbreid. Muinsuskaitseamet oma 12.03.2024 kirjaga nr 5.1-17.5/260-1 on soovitanud ehitismälestisena riikliku kaitse all olevate parkide puhul arvestada parkide kriteeriumitega – pargi ajalooline planeering, ajalooline teedevõrk, ruumistruktuur (avatud, poolavatud, suletud alad), teljed, põhilised vaatesuunad, puistu jms. Ning 04.04.2024 kirjaga nr 5.1-17.5/260-3 on välja toonud looduslike pühapaikadega seotud alad, mis on planeeringus määratletud puhkemetsana. 1. Hiiemets. Muraste külla planeeritud puhkemetsa Hiiemetsa piirid on suuresti kattuvad alaga, mis inventuuri raames loodusliku pühapaigana piiritleti. Amet pooldab puhkemetsa kehtestamist alal. Muinsuskaitseamet teeb ettepaneku hõlmata ala sisse ka Tuulemetsa teest põhja poole jääv klindiline nõlv, mis moodustab ajaloolise terviku ülejäänud Hiiemetsaga. Puhkemetsa piirid võiksid ühtida loodusliku pühapaigana piiritletud alaga, millega saab tutvuda Maa-ameti looduslike pühapaikade kaardirakenduses. Paiga kohta on talletatud rikkalik pärimus ja piirkond on hästi säilinud, mistõttu on ajalooliste looduslike eksperdinõukogu teinud ettepaneku võtta paik mälestise liigiga „ajalooline looduslik pühapaik“ riikliku kaitse alla. Seonduvalt Hiiemetsa kultuuriväärtusest teeb amet ettepaneku keelata puhkemetsas igasugune raietegevus v-a raie, mis on seotud metsa läbivate teede ja radade hooldusega. 2. Rannamõisa. Rannamõisa kavandatud puhkemetsa piiridesse jääb Tabasalu Silmaallikas (pärandkultuuri objekti ID 198:ALL:004). Amet pooldab allika ja selle lähiümbruse kaitset puhkemetsana. 3. Tutermaa-Kumna. Tutermaa-Kumna puhkemetsa osas teeb amet ettepaneku hõlmata alasse ka Männiku-Saare kinnistu 19801:001:4763, kus asub riikliku kaitse all olev Ohvrikivi (kultuurimälestise registri number 17532). Kuigi kivi on riikliku kaitse all ja seda ümbritseb 50- meetri laiune kaitsevöönd, siis aitaks puhkemets säilitada ohvrikivi paremini sobivas looduslikus keskkonnas. 4. Tõlinõmme raba. Puhkemetsa alasse soovitame kaasata ka Tõllakivi (pärandkultuuri ID ID198:KIV:001) ning selle ümbrus Hansu (KÜ 19801:011:0189) ja Remmelga kinnistul (KÜ 4 19801:011:0527). Rikkaliku pärimust ja kivi imposantsust arvestades on looduslike pühapaikade eksperdinõukogu teinud ettepaneku võtta ohvrikivi riikliku kaitse alla. Üldise märkusena soovitab amet kajastada puhkemetsa alal paiknevaid kultuuriväärtusi kriteeriumite all ja tuua välja, kui ala kattub muinsuskaitseliste väärtuste ja piirangutega. Peatükis 5.1 „Olemasolevad piirangud metsade majandamisel“ soovitame välja tuua eraldi lõiguna muinsuskaitselised piirangud. Kaitseministeerium ja Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus on oma ühise seisukoha andnud 13.03.2024 kirjaga nr 12-1/24/51-3. Kirjas on palutud lisada lähteseisukohtade peatükki 5 „Koostöö ja kaasamine“ koostöö tegijana ja kooskõlastajana Kaitseministeeriumi, kuna teemaplaneeringu lahendus võib puudutada riigikaitselisi huve ja vajadusi. Planeeringuala hõlmab Suurupi külas Kaitseministeeriumi valitsemisel olevaid kinnisasju, millele on projekteeritud riigikaitselised ehitised. Harku valla veebilehelt kättesaadava teemaplaneeringu eskiisi seletuskirja järgi ulatub kavandatav puhkemets „Suurupi tuumala ja Suurupi LKA“ osaliselt mõnele Kaitseministeeriumi valitsemisel olevale kinnisasjale. Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet on andnud 14.02.2023 ehitusloa nr 2312271/01084 ja lubava haldusakti nr 2312996/00686 nendele kinnisasjadele riigikaitseliste ehitiste püstitamiseks. Palume teemaplaneeringu koostamisel ehitusloa ja lubava haldusakti sisuga arvestada ning tagada, et teemaplaneeringu lahendus, sealhulgas puhkemetsade alad, nende kasutamise ja majandamise tingimused, ei piiraks eelnimetatud lubade alusel riigikaitseliste ehitiste püstitamist ning nende edasist kasutamist ja haldamist. Ühtlasi on palutud planeeringulahenduse koostamisse kaasta Kaitseliit, kellel on planeeringuala mõnedes piirkondades huvid taktikalise väljaõppe korraldamiseks. Regionaal- ja Põllumajandusministeerium tutvunud esitatud teemaplaneeringu lähteseisukohtade, KSH eelhinnanguga ja lähtuvalt PlanS § 81 lõikest 2 märgib oma 14.03.2024 kirjas nr 14-3/849-1 järgmist: 1. Teemaplaneeringu lähteseisukohtade punktis 2. „Teemaplaneeringu koostamise aluseks olevad arengudokumendid“ ja KSH eelhinnangu ptk 3. „Seotus muude asjakohaste strateegiliste planeerimisdokumentidega“ on toodud nimekirjad dokumentidest, millega tuleb teemaplaneeringu koostamisel arvestada. Palume nimekirjadesse lisada 02.08.2016 Harju maavanema korraldusega nr 1939-k kehtestatud teemaplaneeringu „Harku-LihulaSindi 330/110 kV elektriliini trassi asukoha määramine“. 2. Teemaplaneeringu lähteseisukohtade punktis 2 „Teemaplaneeringu koostamise aluseks olevad arengudokumendid“ ja KSH eelhinnangu ptk 4.2.9. „Rohevõrgustik“ nähtub, et rohevõrgustiku tuumalade kogupindalast peab säilima vähemalt 90% looduslikuna ehk inimtegevusest puutumata. Tõenäoliselt võib teatud kohtades tekkida põhjendatud vajadus rohevõrgustiku tuumalades looduslike alade vähendamiseks. Sellest tulenevalt palume teemaplaneeringu koostamisel täpsustada, kuidas planeeritakse seda tingimust ellu viia. 3. Teemaplaneeringu lähteseisukohtade punktis 4 „Tegevus- ja ajakava“ on esitatud teemaplaneeringu koostamise ajakava. Palume ajakava üle vaadata ja ajakohastada. 4. Teemaplaneeringu lähteseisukohtade punktis 5. „Koostöö ja kaasamine“ on esitatud nimekirjad asutustest ja isikutest, kellega tehakse planeeringu koostamisel koostööd ja keda kaasatakse. Ministeeriumile arvamuse avaldamiseks edastatud materjalide hulgas oli dokument, millest nähtub teemaplaneeringusse kaasatavate isikute ja asutuste nimekiri seisuga 13.02.2024. Eelpool viidatud dokumentides olevad nimekirjad ei ühti. Palun lähteseisukohtade punktis 5. olevaid nimekirju täiendada. PlanS § 76 lõige 2 sätestab, et planeeringu koostamisse kaasatakse valdkonna eest vastutav minister, isikud, kelle õigusi planeering võib puudutada, isikud, kes on avaldanud soovi olla kaasatud, samuti isikud ja asutused, kellel võib olla põhjendatud huvi eeldatavalt kaasneva olulise keskkonnamõju või planeeringu elluviimise või planeeringuala ruumiliste arengusuundumuste vastu, sealhulgas valitsusvälised keskkonnaorganisatsioonid neid ühendava organisatsiooni kaudu ning planeeritava maa-ala elanikke esindavad 5 mittetulundusühingud ja sihtasutused. Puudutatud isikuteks PlanS mõistes on isikud, kelle õiguseid võib planeering puudutada ehk isikud, kelle põhiseadusest tulenevaid õiguseid – eelkõige õigust enda omandi kasutamiseks - võib planeering riivata. Nimetatud isikuteks on näiteks planeeritava maa-ala kinnisasja või naaberkinnisasja omanik, nimetatud kinnistuid koormava piiratud asjaõiguse omanik jt. Tulenevalt eelnevast palume kohalikul omavalitsusel veelkord läbi mõelda, keda on vaja kitsenduste seadmisest teavitada. 5. KSH eelhinnangu lk 9 joonealuses märkuses nr 5 on viide Harju maakonnaplaneeringule. Märgime, et Harju maakonnaplaneering 2030+ kehtestati riigihalduse ministri 09.04.2018 käskkirjaga nr 78. Ühtlasi palume viide siduda töötava lingiga. 6. Teemaplaneeringu koostamisel soovitame tutvuda ja lähtuda juhenditest „Nõuanded üldplaneeringu koostamiseks“ ja „Rohevõrgustiku planeerimisjuhend“. Soovitame kasutada nõustikes toodud mõisteid. 7. Märgime, et menetluses olevad detailplaneeringud peavad olema kooskõlas koostamisel oleva üld- ja selle teemaplaneeringutega. Lähteseisukohtadest ja KSH eelhinnangust ei selgu, kas seoses teemaplaneeringu koostamisega võib tekkida vajadus muuta mõne menetluses oleva detailplaneeringu lahendust. Sellest tulenevalt teeme ettepanek seda teemat käsitleda täpsemalt teemaplaneeringu lahenduse väljatöötamisel. 8. Lähtudes esitatud materjalidest on Regionaal- ja Põllumajandusministeerium seisukohal, et Harku valla puhkemetsade teemaplaneeringu KSH algatamine ei ole otstarbekas, kui KSH eelhinnangus on põhjendatult leitud, et kavandatud tegevusega tõenäoliselt ei kaasne olulist keskkonnamõju. Samas märgime, et vastavalt PlanS § 4 lõike 2 punktile 5 tuleb kohalikul omavalitsusel tagada, et planeeringu koostamisel hinnatakse selle elluviimisega kaasnevaid asjakohaseid majanduslikke, kultuurilisi, sotsiaalseid ja looduskeskkonnale avalduvaid mõjusid. Palume eeltoodust planeeringu koostamisel lähtuda. Regionaal- ja Põllumajandusministeerium on 21.03.2024 kirjaga nr 14-3/849-3 seisukoha andnud ka Maa-ameti volitusel olevate kinnisasjade osas. Saadetud kirjas palub Regionaal- ja Põllumajandusministeerium täiendada Harku valla puhkemetsade teemaplaneeringu lähteseisukohtade peatükis 5. Koostöö ja kaasamine toodud Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi koostöö sisu kirjeldust. Arvestades eeltoodut ja juhindudes planeerimisseaduse § 74 lg 4, keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 33 lõike 2 punktist 2 ja lõigetest 3, 4, 5 ja 6 ning § 35 lõikest 5 ja kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lõike 1 punktist 31, Harku Vallavolikogu otsustab: 1. Jätta algatamata keskkonnamõju strateegiline hindamine üldplaneeringu teemaplaneeringule, mille 1) nimetus on “Harku valla puhkemetsade teemaplaneering”; 2) eesmärk on Harku valla territooriumil määrata puhkemetsade asukohad, määratleda nende piirid ja loodusväärtused ning tähendus kohalikele kogukondadele. Samuti määrata puhkemetsade majandamise tingimused, mis oleksid põhjendatud ja kaalutletud, üheselt arusaadavad ning avalikest huvidest lähtuvad; 3) koostamise algataja ja kehtestaja on Harku Vallavolikogu (aadress Kallaste tn 12, 76901 Tabasalu, Harjumaa, [email protected]); 4) koostamise korraldaja Harku Vallavalitsus (aadress Kallaste tn 12, 76901 Tabasalu, Harjumaa, [email protected]); 5) koostaja on Consultare OÜ (aadress Vabaduse pst 174b, 10917 Tallinn, [email protected]) 2. Keskkonnamõju strateegilise hindamise läbiviimine teemaplaneeringu koostamisel ei ole vajalik, kuna eelhindamise tulemusena ei selgunud keskkonnamõjusid, mis oleksid KeHJS § 22 mõistes olulised. 6 3. Teemaplaneeringu menetlusprotsessi käigus on Harku Vallavolikogul õigus algatada keskkonnamõju strateegiline hindamine, kui planeeringulahendusega nähakse ette olulise keskkonnamõjuga tegevusi või ilmnevad asjaolud, mille tõttu võib tekkida ebasoodne mõju Natura 2000 võrgustiku aladele. 4. Otsusega on võimalik tutvuda Harku valla kodulehel www.harku.ee ja tööpäevadel Harku Vallavalitsuses aadressil Kallaste tn 12, 76901 Tabasalu, Harjumaa. 5. Otsus avaldada 14 päeva jooksul Ametlikes Teadaannetes ja Harku Valla Teatajas ning edastada Keskkonnaametile. 6. Otsus jõustub teatavakstegemisest. (allkirjastatud digitaalselt) Erik Sandla vallavolikogu esimees Jaotuskava: K. Pagil, B. Perm 7  Töö number 5-9/185/23 Tellija Harku Vallavalitsus Kallaste tn 12, Tabasalu, Harku vald Telefon: 600 3848; e-post: [email protected] Registrikood: 75014132 Konsultant Consultare OÜ Vabaduse pst 174b 10917 Tallinn Telefon: +372 52 96 586; e-post: [email protected] Kuupäev 10.06.2024 HARKU VALLA PUHKEMETSADE TEEMAPLANEERINGU Keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhindamine  Harku valla puhkemetsade teemaplaneeringu keskkonnamõju strateegiline eelhindamine Versioon KSH algatamise otsuse tegemiseks Kuupäev 10.06.2024 Koostanud Mari Raidla, keskkonnaekspert, GIS spetsialist Kristo Kiiker, projektijuht, keskkonnaekspert Lepingu nr 5-9/185/23 2  Harku valla puhkemetsade teemaplaneeringu keskkonnamõju strateegiline eelhindamine SISUKORD 1. SISSEJUHATUS ............................................................................................................................. 5 2. STRATEEGILISE PLANEERIMISDOKUMENDI JA KAVANDATAVA TEGEVUSE LÜHIKIRJELDUS ......... 7 2.1. Lühiülevaade puhkemetsade teemaplaneeringu põhimõtetest ................................................ 8 3. SEOTUS MUUDE ASJAKOHASTE STRATEEGILISTE PLANEERIMISDOKUMENTIDEGA ..................... 9 3.1. Üleriigiline planeering Eesti 2030+ ........................................................................................... 9 3.2. Harju maakonnaplaneering 2030+ ............................................................................................ 9 3.3. Harku valla üldplaneering ....................................................................................................... 11 3.4. Naaberomavalitsuste üldplaneeringud ................................................................................... 12 3.5. Teemaplaneeringu aluseks olevad strateegilised arengudokumendid ..................................... 12 4. MÕJUTATAVA KESKKONNA KIRJELDUS ..................................................................................... 14 4.1. Maakasutus............................................................................................................................ 14 4.1.1. Asend ................................................................................................................................. 14 4.1.2. Asustus ja rahvastik ............................................................................................................ 14 4.1.3. Loodusressursid ................................................................................................................. 14 4.1.4. Ettevõtlus ........................................................................................................................... 15 4.1.5. Teedevõrk .......................................................................................................................... 17 4.2. Looduskeskkonna kirjeldus..................................................................................................... 17 4.2.1. Natura 2000 võrgustiku alad............................................................................................... 18 4.2.2. Hoiualad............................................................................................................................. 20 4.2.3. Kaitsealad........................................................................................................................... 22 4.2.4. Püsielupaigad ja kaitsealuste liikide leiukohad .................................................................... 26 4.2.5. Kaitstavad looduse üksikobjektid........................................................................................ 28 4.2.6. Kohaliku omavalitsuse tasandil kaitstavad loodusobjektid .................................................. 28 4.2.7. Vääriselupaigad .................................................................................................................. 28 4.2.8. Kõrgendatud avaliku huviga alad (KAH-alad)....................................................................... 28 4.2.9. Rohevõrgustik .................................................................................................................... 29 4.3. Kultuuripärand ....................................................................................................................... 31 5. TEGEVUSEGA EELDATAVALT KAASNEV KESKKONNAMÕJU ....................................................... 33 5.1. Mõju maakasutusele .............................................................................................................. 33 5.2. Mõju pinnasele ja põhjaveele ................................................................................................. 33 5.3. Mõju looduskeskkonnale ja kaitstavatele loodusobjektidele................................................... 33 3  Harku valla puhkemetsade teemaplaneeringu keskkonnamõju strateegiline eelhindamine 5.4. Mõju inimese tervisele ja heaolule, sh õhu kvaliteet, müra ja vibratsioon ............................... 35 5.5. Mõju kultuuripärandile .......................................................................................................... 35 5.6. Õnnetuste ja piiriülese keskkonnamõju esinemise võimalikkus............................................... 35 5.7. Natura eelhindamine ............................................................................................................. 36 5.7.1. Kavandatava tegevuse seos Natura alade kaitsekorraldusega ............................................. 37 5.7.2. Natura 2000 alade kirjeldus ................................................................................................ 37 5.7.3. Informatsioon kavandatava tegevuse kohta ....................................................................... 37 5.7.4. Mõjuala ulatuse määramine ............................................................................................... 37 5.7.5. Mõju hindamine Natura 2000 võrgustiku aladele ............................................................... 37 6. ASJAOMASTE ASUTUSTE SEISUKOHAD ..................................................................................... 39 7. KOKKUVÕTE .............................................................................................................................. 40 8. VIITED........................................................................................................................................ 41 4  Harku valla puhkemetsade teemaplaneeringu keskkonnamõju strateegiline eelhindamine 1. SISSEJUHATUS Käesolev keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) eelhindamine on koostatud Harku Vallavolikogu 27.01.2022 otsusega nr 9 „Harku valla puhkemetsade teemaplaneeringu algatamine“ algatatud teemaplaneeringule (edaspidi TP). Harku puhkemetsade TP koostamise eesmärk on vaadata üle kõik (puhke)metsad Harku vallas, määratleda nende piirid ja loodusväärtused ning tähendus kohalikele kogukondadele. Samuti määrata puhkemetsade majandamise tingimused, mis oleksid põhjendatud ja kaalutletud, üheselt arusaadavad ning avalikest huvidest lähtuvad. KSH eelhindamise koostamisel on lähtutud planeerimisseadusest (PlanS), keskkonnamõju hindamise ja juhtimissüsteemi seadusest (KeHJS) ning selle seaduse alusel Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määrusega nr 224 kehtestatud „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelust“ ja juhendist „KSH eelhindamise juhend otsustaja tasandil, sh Natura eelhindamine“1. Juhendi kohaselt on eelhindamise eesmärk välistada põhjendamatud KSH-d. KSH algatatakse, kui planeeringu elluviimine võib eeldatavalt kaasa tuua olulise keskkonnamõju. Planeeringu koostamise käigus läbiviidavale keskkonnamõju strateegilisele hindamisele kohaldatakse PlanS-st tulenevaid menetlusnõudeid2. Vastavalt PlanS § 74 lõikele 4 tuleb üldplaneeringu teemaplaneeringu koostamisel anda eelhinnang ja kaaluda keskkonnamõju strateegilist hindamist, lähtudes KeHJS § 33 lõigetes 4 ja 5 sätestatud kriteeriumidest ning § 33 lõike 6 kohaste asjaomaste asutuste seisukohtadest. Eelhinnangu andmisel lähtutakse järgmistest kriteeriumidest (KeHJS § 33 lõige 4): 1) missugusel määral loob strateegiline planeerimisdokument aluse kavandatavatele tegevustele, lähtudes nende asukohast, iseloomust ja elluviimise tingimustest või eraldatavatest vahenditest; 2) missugusel määral mõjutab strateegiline planeerimisdokument teisi strateegilisi planeerimisdokumente, arvestades nende kehtestamise tasandit; 3) strateegilise planeerimisdokumendi asjakohasus ja olulisus keskkonnakaalutluste integreerimisel teistesse valdkondadesse; 4) strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega seotud keskkonnaprobleemid; 5) strateegilise planeerimisdokumendi, sealhulgas jäätmekäitluse või veekaitsega seotud planeerimisdokumendi tähtsus Euroopa Liidu keskkonnaalaste õigusaktide nõuete ülevõtmisel. Planeerimisdokumendi elluviimisega kaasneva keskkonnamõju hindamisel lähtutakse järgmistest kriteeriumidest (KeHJS § 33 lõige 5): 1) mõju võimalikkus, kestus, sagedus ja pöörduvus, sealhulgas kumulatiivne ja piiriülene mõju; 2) oht inimese tervisele või keskkonnale, sealhulgas õnnetuste esinemise võimalikkus; 3) mõju suurus ja ruumiline ulatus, sealhulgas geograafiline ala ja eeldatavalt mõjutatav elanikkond; 1 Kutsar, R. 2018. KSH eelhindamise juhend otsustaja tasandil, sh Natura eelhindamine. 2 Planeerimisseaduse § 1 lõige 3 5  Harku valla puhkemetsade teemaplaneeringu keskkonnamõju strateegiline eelhindamine 4) eeldatavalt mõjutatava ala väärtus ja tundlikkus, sealhulgas looduslikud iseärasused, kultuuripärand ja intensiivne maakasutus; 5) mõju kaitstavatele loodusobjektidele; 6) eeldatav mõju Natura 2000 võrgustiku alale. KSH eelhindamine on koostatud teemaplaneeringu „Harku valla puhkemetsade teemaplaneering“ lähteseisukohtade põhjal. Lähteseisukohad on esialgne ülesandepüstitus järgnevaks teemaplaneeringu koostamise protsessiks. Teemaplaneeringu lähteseisukohad annab ülevaate teemaplaneeringu koostamise vajaduse ja ülesannete kohta, esitab koostamise põhimõtted ning ülevaate koostamise aluseks olevatest arengudokumentidest. Seega ei ole KSH eelhindamise koostamise ajaks veel välja töötatud konkreetset planeeringulahendust, mis oleks seotud konkreetsete asukohtadega või planeeringulahendustega. Eelhinnangu koostamisel lähtutakse strateegilise planeerimisdokumendi iseloomust ja sisust (KeHJS § 33 lg 3 punkt 1). TP koostamise aluseks on kehtiv Harku valla ÜP, millele on läbi viidud KSH ning KSH aruanne Keskkonnaameti poolt 11.01.2011 kirjaga nr HJR 6-8/48111-3 heaks kiidetud. TP-ga ei muudeta kehtetuks ÜP olemasolevaid tingimusi ega määrata nende asemel uue sisuga tingimusi. Seega, kui TP koostamisel arvestatakse ÜP lahendustega, siis aitab see vältida selliste lahenduste välja töötamist, mille rakendamisel võib olla oluline keskkonnamõju. Käesolev eelhindamine viiakse läbi olemasoleva materjali põhjal. Täiendavate uuringute läbiviimine ei ole vajalik ega põhjendatud. Eelhinnangu tulemusena selgitatakse välja, kas teemaplaneeringu koostamisel on vajalik KSH algatamine või mitte. Lõpliku otsuse KSH algatamise vajalikkuse osas teeb kohalik omavalitsus, kes enne otsuse tegemist küsib seisukohta kõigilt asjaomastelt asutustelt. 6  Harku valla puhkemetsade teemaplaneeringu keskkonnamõju strateegiline eelhindamine 2. STRATEEGILISE PLANEERIMISDOKUMENDI JA KAVANDATAVA TEGEVUSE LÜHIKIRJELDUS Harku valla üldplaneering kehtestati Harku Vallavolikogu 17. oktoobri 2013 otsusega nr 138. ÜP ülevaatamisel 2014. aastal leidis Harku Vallavolikogu, et kohaliku elu paremaks korraldamiseks ja valla ruumilise arengu tasakaalustatult kujundamiseks tuleb teatud valdkonnad teemaplaneeringute tasandil üksikasjalikumalt läbi töötada. Harku Vallavolikogu hinnangul vajab järgnevalt kiiret lahendust metsade majandamise teema kõrgendatud avaliku huviga aladel (edaspidi: KAH) ja muudes kohaliku kogukonna jaoks olulistes metsades. Suurenenud riiklik surve metsa majandamisele vajab tugevamat ja täpsemat määratlust väärtustele, mida kehtivas üldplaneeringus seatud tingimustega (sh rohevõrgustiku kaitseks seatud tingimustega) ei suudeta piisavalt kaitsta. Koostatava puhkemetsade teemaplaneeringuga vaadatakse üle olulised puhkemetsad Harku vallas (joonis 1), määratletakse nende piirid ja loodusväärtused ning tähendus kohalikele kogukondadele. Samuti määratakse puhkemetsade majandamise tingimused. Teemaplaneering koostatakse kogu Harku valla territooriumile. Joonis 1. Puhkemetsade teemaplaneeringuga hõlmatud ala3. 3 Maa-ameti kaardirakendus, 2023. 7  Harku valla puhkemetsade teemaplaneeringu keskkonnamõju strateegiline eelhindamine 2.1. Lühiülevaade puhkemetsade teemaplaneeringu põhimõtetest TP koostamisel lähtutakse asjakohastest seadustest, planeeringutest ning arengudokumentidest. TP täiendab ja täpsustab ÜP-d järgmiste PlanS-s nimetatud ÜP ülesannete piires: 1. rohevõrgustiku toimimist tagavate tingimuste täpsustamine ning sellest tekkivate kitsenduste määramine (PlanS § 75 lg 1 p 10); 2. kohaliku omavalitsuse üksuse tasandil kaitstavate loodusobjektide ja nende kaitse- ja kasutustingimuste seadmine (PlanS § 75 lg 1 p 13) (vajadusel); 3. väärtuslike rohealade ja looduskoosluste määramine ning nende kaitse- ja kasutustingimuste seadmine (PlanS § 75 lg 1 p 14); 4. puhke- ja virgestusalade asukoha ja nendest tekkivate kitsenduste määramine (PlanS § 75 lg 1 p 20); 5. asula või ehitiste kaitseks õhusaaste, müra, tugeva tuule või lumetuisu eest või tuleohu vähendamiseks või metsatulekahju leviku tõkestamiseks lageraie tegemisel langi suurusele ja raievanusele piirangute seadmine (PlanS § 75 lg 1 p 21). TP-ga määratakse puhkemetsadeks eelkõige metsad, mis vastavad ühele või mitmele järgmistest tingimustest:  Mets on kogukonna ühiskasutuses jalutamiseks, seente ja marjade korjamiseks, loodushariduseks, virgestumiseks, puhkamiseks jmt. Kogukonna all mõeldakse siin nii külasid kui kogu Harku valla ja piirnevate alade elanikkonda laiemalt;  Metsale on olemas hea juurdepääs kohaliku tee, matkaraja või jalg- ja jalgrattatee näol;  Metsas on tähelepanuväärselt erinevaid loodusväärtusi ja suur looduslik mitmekesisus;  Mets kuulub kõrge virgestusväärtusega metsatüüpi (ELME projekti andmete põhjal), eelkõige palu-, nõmme-, loo-, laane-, aga ka salu-, rabastuvad- ja samblasoometsad;  Mets pakub asulale kaitset tugevate tuulte või tuisu eest;  Mets tagab asulale tervisliku ja hea elukeskkonna;  Mets leevendab asula õhusaastet ja müra. Vastavalt TP-ga määratud puhkemetsa funktsiooni(de)le antakse sellele metsamajandamise soovitused. Metsa majandamine tähendab metsa uuendamist, kasvatamist, kasutamist ja kaitset. Teemaplaneeringuga ei anta metsade majandamise soovitusi puhkemetsadele, mis asuvad vääriselupaikades või kaitstavatel loodusobjektidel (kaitsealad, hoiualad, püsielupaigad, kaitstavad looduse üksikobjektid) sh EELIS-es kajastatud projekteeritavatel kaitstavatel loodusobjektidel. Kaitstavatel loodusobjektidel on metsade majandamine reguleeritud looduskaitseseaduse või vastava ala kaitse- eeskirjaga. 8  Harku valla puhkemetsade teemaplaneeringu keskkonnamõju strateegiline eelhindamine 3. SEOTUS MUUDE ASJAKOHASTE STRATEEGILISTE PLANEERIMISDOKUMENTIDEGA 3.1. Üleriigiline planeering Eesti 2030+ Üleriigiline planeering Eesti 2030+4 sõnastab Eesti ruumilise arengu visiooni aastaks 2030 järgmiselt: „Eesti on sidusa ruumistruktuuriga, mitmekesise elukeskkonnaga ja välismaailmaga hästi ühendatud riik. Hajalinnastunud ruum seob tervikuks kompaktsed linnad, eeslinnad ja traditsioonilised külad, väärtustades kõiki neid elamisviise võrdselt ühepalju. Hajalinnastunud ruumi inimsõbralikkuse ja majandusliku konkurentsivõime tagavad eeskätt looduslähedane keskkond ja hästi sidustatud asulate võrgustik”. Üleriigilises planeeringus on seatud järgmised põhimõtted, mis on puhkemetsade TP kontekstis asjakohased:  Linnasisesed rohevõrgustikud tuleb siduda ümbruse haljasalade, metsade jt looduslike alade, linnalähedaste puhke- ja sportimispaikadega. See on vajalik eeskätt suurte linnade (Tallinn, Tartu) ümbruses. Kui mujal ei ole rohevõrgustiku toimimine häiritud, siis linnades tuleb enam pühenduda ökosüsteemi terviklikkuse väärtustamisele ja säilitamisele, rohevõrgustiku sidususe hoidmisele ja parandamisele.  Rohevõrgustiku eesmärke tuleb arvestada muuhulgas planeerimistegevuse korraldamisel. Toodud põhimõtteid tuleb arvestada ka Harku valla puhkemetsade teemaplaneeringu koostamisel. 3.2. Harju maakonnaplaneering 2030+ Harju maakonnaplaneeringuga 2030+5 on määratud 16 ruumilise arengu põhimõtet. Ruumilise arengu põhimõtete ja suundumuste järgimine on kehtestatud maakonnaplaneeringu elluviimise eesmärgiks. TP kontekstis asjakohased põhimõtted on:  Kvaliteetse elukeskkonna säilimise huvides on oluline rohetaristu toimimise tagamine nii linnakeskkonnas kui hajaasustuses, kasutades lisaks rohevõrgu ruumilise sidususe säilitamisele ka vastavaid hooldusvõtteid haljasaladel ning rohetaristu toimimist toetavaid lahendusi ehitiste kavandamisel.  Üheks rohetaristu poolt pakutavaks oluliseks elukeskkonna kvaliteeti tagavaks teenuseks on puhke- ja rekreatsioonivõimaluste pakkumine. Maakonnaplaneering annab rohevõrgustiku üldised tingimused üldplaneeringute koostamiseks sh järgmised metsade kasutust ja majandamist puudutavad tingimused: 4 Vabariigi Valitsuse 30.08.2012 korraldus nr 368 „Üleriigilise planeeringu Eesti 2030+ kehtestamine“ 5 Riigihalduse ministri 09.04.2018 käskkiri nr 1.1-4/78 Harju maakonnaplaneering 2030+ kehtestamise kohta. Kättesaadav aadressil: https://maakonnaplaneering.ee/maakonna-planeeringud/harjumaa/harju- maakonnaplaneering-2030/ 9  Harku valla puhkemetsade teemaplaneeringu keskkonnamõju strateegiline eelhindamine  Tugialadel6 ja koridoridel on üldjuhul tegemist majandatava metsaga, kus metsa majandamine toimub vastavalt metsakorralduskavadele. Majanduspiirangutega metsa (nt kaitstavatel aladel) kasutamise piirangud tulenevad õigusaktidest.  Metsaressursse tuleb kasutada säästlikult. Metsade majandamise (metsa uuendamise, kasvatamise, kasutamise ja metsakaitse) eesmärk on hoida ja suurendada metsi või teisi metsaalasid ja tõsta metsaressursside tootlikkust ning kvaliteeti. Metsa majandamine on säästev, kui on tagatud elustiku mitmekesisus, metsa tootlikkus, uuenemisvõime, elujõulisus ning ökoloogilisi, majanduslikke, sotsiaalseid ja kultuurilisi vajadusi rahuldav mitmekülgne metsakasutus.  Rohelise võrgustiku koridoridel tuleb üldplaneeringu koostamise käigus kaaluda metsale majanduspiirangute rakendamist – seda eeskätt Tallinna lähiala rohelise võrgustiku piirkonnas.  Rohelise võrgustiku koridoridel tuleb võimalusel vältida lageraiet.  Rohelise võrgustiku tugialadel ei ole soovitav puhtpuistute kujundamine ja energiapuistute rajamine. Soovitav on seada täiendavad nõuded raie aja, puidu kokku- ja väljaveo ning puistu koosseisu ja täiuse osas.  Rohelise võrgustiku tugevdamiseks säilitatakse põllumaade vahel paiknevad metsaga kaetud alad, sest mets omab olulist tähtsust ökoloogilistes protsessides ning inimese kultuurilises taustas ja elulaadis.  Vajadusel tuleb üldplaneeringutega käsitleda tuumaalade äärealade säilitamise vajadust, lähtudes selle ulatuse määramisel täpsemalt rohevõrgustikuga piirneva maakasutuse funktsioonist  Tallinna lähiala valdade üldplaneeringutes tuleb enam tähelepanu pöörata rohelise võrgustiku erinevatele elementidele ja konfliktidele ning võimalusel ka kaardistada neid, lähtudes siis konkreetsemalt ka rohetaristu kontseptsioonist.  Rohelise võrgustiku sidususe parandamine on eriti oluline Tallinna lähiala rohelises võrgustikus, kus tugialasid ja koridore ei ole piisavalt. Harku valla puhkemetsade teemaplaneeringu koostamisel järgitakse maakonnaplaneeringus antud tingimusi ning vajadusel täpsustatakse neid. 3.3. Harju maakonna maavarade teemaplaneering (koostamisel) Vabariigi Valitsus algatas 23.12.2021 korraldusega nr 447 Harju maakonnaplaneeringu maavarade teemaplaneeringu ja keskkonnamõjude strateegilise hindamise (KSH). Teemaplaneeringu eesmärk on koostöös kohalike kogukondade ja kohalike omavalitsustega kaardistada ja leppida kokku alad ehitusmaavarade uurimiseks ja kaevandamiseks, et panustada varustuskindluse tagamisse aastani 2050 ning määrata alade prioriteetsus. Samuti on planeeringu eesmärgiks seada tingimused ja suunised kaevandamisega seotud tegevuste negatiivsete mõjude leevendamiseks ja kaevandatud alade korrastamiseks. Seisuga 2024. aasta kevad, on käimas alade täpsustamine kohalike omavalitsustega võttes arvesse üldplaneeringutega kavandatut ja kehtestatut ning ka menetluses olevaid detailplaneeringuid. Seejärel toimub potentsiaalsete alade osas läbirääkisime kogukondade ja maaomanikega. 6 Varasemalt kasutatud mõiste „tuumala“ asemel kasutatakse siin ja edaspidi läbivalt mõistet „tugiala“ vastavalt Rohevõrgustiku planeerimisjuhendile (Hendrikson&Ko, 2018) 10  Harku valla puhkemetsade teemaplaneeringu keskkonnamõju strateegiline eelhindamine Maavarade teemaplaneeringu vastuvõtmise ja avalikustamiseni planeeritakse jõuda 2025. aasta teises pooles, seega ei ole võimalik Harku puhkemetsade teemaplaneeringus arvestada maavarade teemaplaneeringu lahendusega, kuid arvestatakse olemasolevate maardlate ning mäetööstusmaadega. 3.4. Harku valla üldplaneering Harku valla ÜP lahenduse väljatöötamine algas 2000. aastal, mil planeeringulahendusele koostati ka keskkonnamõju hindamine, tuginedes tol hetkel kehtivale seadusandlusele. 2006. aastal algatati KeHJS-e nõuetele vastav KSH. Planeeringulahenduse osana koostas Eestimaa Looduse Fond Harku valla rohevõrgustikuelementide uuringu, kus selgitati välja rohevõrgustiku koridoride ja tugialade ökoloogiline seisund ning seati aladele üldised kasutus- ja arendustingimused. Harku valla ÜP KSH aruanne on Keskkonnaameti 11.01.2011 kirjaga nr HJR 6-8/48111-3 heaks kiidetud. ÜP-ga on sätestatud Harku valla ruumilised arengusuunad:  Ruumilise arengu eelduste tagamine Harku vallale kui tervikule, eritähelepanu pööramine potentsiaalsetele äärealadele.  Olemasoleva elanikkonna vajadustega arvestamine elukeskkonna kujundamisel.  Arengusurve piiramine rannikupiirkondades.  Tabasalu kui valla keskasula arengu tagamine.  Roheliste tuum- ja puhveralade reserveerimine ja säilitamine tasakaalustatud arengu saavutamiseks. Kehtivas Harku valla ÜP-s käsitletakse metsa sh puhkemetsa loodusliku haljasmaa (ptk 2.7) ja rohevõrgustiku (ptk 2.17) kontekstis. Lisaks määratleb ÜP haljasala ja parkmetsa maa (ptk 2.5) ning puhke- ja virgestusmaa (ptk 2.6), mille peamine otstarve on samuti puhkuse võimaldamine. Loodusliku haljasmaana (ptk 2.7) on ÜP-s tähistatud valdav osa valla territooriumist, s.o ala, mille sihtotstarbeks on maatulundusmaa. Leebe režiimiga loodusliku haljasmaa juhtotstarbe peamine kasutusviis on maatulunduslik kasutus. Range režiimiga looduslikud haljasmaad kattuvad suures osas rohevõrgustiku tugialadega ning kaitsealadega. Range režiimiga looduslikul haljasmaal on ehitustegevus keelatud va tehniliste kommunikatsioonide rajamine. Rohevõrgustiku tugialades ja koridorides (ptk 2.17) ei ole ÜP-ga valdavalt hoonestust ette nähtud. Leebe reziimiga loodusliku haljasmaa juhtotstarbega aladel, mis jäävad rohevõrgustiku piiridesse, on põhimõtteliselt võimalik hajaasustuse põhimõttel uute eluasemekohtade teke. Harku rohevõrgustiku olulisim osa on valla keskosa läbivad massiivid, mille terviklikkuse hoidmine on esimene prioriteet. Eelkõige tähendab see Sõrve, Vääna-Jõesuu, Türisalu-Vääna-Humala ja Suurupi massiivide terviklikkuse tagamist ja nendevaheliste liikumiskoridoride säilitamist. Nimetatud tugialade kogupindalast peab säilima vähemalt 90% looduslikuna ehk inimtegevusest puutumata. Koridoride laius peab olema vähemalt 500- 700 m. Sõrve tugiala kvaliteedist sõltub ka kõigi teiste Harku valla rohealade elustiku liigiline koosseis ja samuti valla keskkonnatingimuste stabiilsus. Rohevõrgustiku toimimise tagamiseks tuleb võimalusel hoiduda maavarade kaevandamisest rohevõrgustiku tugialadel ja koridorides (eelkõige Sõrve tugiala kui valla rohevõrgustiku olulisim massiiv). Haljasala ja parkmetsa maa (ptk 2.5) ning puhke- ja virgestusmaa (ptk 2.6) on ÜP-s määratud eelkõige puhke-eesmärkidel, kus üldjuhul ehitustegevus on keelatud. 11  Harku valla puhkemetsade teemaplaneeringu keskkonnamõju strateegiline eelhindamine Harku valla puhkemetsade teemaplaneeringu koostamisel järgitakse üldplaneeringus antud tingimusi ning vajadusel täpsustatakse neid. 3.5. Naaberomavalitsuste üldplaneeringud Harku vallas paiknevad puhkemetsad võivad olla olulised naaberomavalitsuste kogukondadele. Teemaplaneeringu koostamisel tuleb arvestada ka järgnevate piirnevate omavalitsuste üldplaneeringutega, eelkõige rohevõrgustiku sidususe, aga ka asustuse kontekstis:  Haabersti linnaosa üldplaneering;  Nõmme linnaosa üldplaneering;  Saue valla üldplaneering;  Keila linna üldplaneering (koostamisel);  Lääne-Harju valla üldplaneering (koostamisel). 3.6. Teemaplaneeringu aluseks olevad strateegilised arengudokumendid Eesti metsanduse arengukava aastani 2030 Eesti metsanduse arengukava 2030 üldeesmärgi – Eesti metsandus on kestlik – saavutamiseks, on kavandatud ja kirjeldatud tegevusi kolme alaeesmärgi kaudu: 1. Metsandus aitab tagada metsaökosüsteemide ja nende elurikkuse püsimise, leevendab kliimamuutusi ning kohaneb kliimamuutuste mõjuga. 2. Metsasektor on majanduslikult konkurentsivõimeline. 3. Metsandus on kaasav ning arvestab sotsiaalsete ja kultuuriliste väärtustega. TP on seotud peamiselt kolmanda eesmärgi järgmiste tegevussuundadega: 1. Metsamajanduslike võtete, sh raiete kriteeriumite kehtestamisel arvestatakse sotsiaalmajanduslike ja kultuurivaldkonna vajadustega, sh analüüsitakse ja rakendatakse meetmeid raietööde senisest kvaliteetsemaks planeerimiseks ja tegemiseks. Algatatakse teadusprojekte, et selgitada välja valikraiete mõju metsaökosüsteemile, defineeritakse püsimetsanduse mõiste Eesti kontekstis, ning soodustatakse nende laialdasemat rakendamist nende metsaomanike seas, kes tahavad majandada oma metsi püsimetsana. 2. Arendatakse metsamajandamise planeerimist viisil, mis parandab selle efektiivsust ja sisukust ning annab kohalikele inimestele enam võimalusi metsamajandamise planeerimisel kaasa rääkida. Üldplaneeringute koostamise protsessis soodustatakse kohalike inimeste kaasamist metsa kui elukeskkonna planeerimisse ja kogukonna metsakasutuse võimaluste arendamisse. Soodustatakse kohalike kogukondade kaasamist asulalähedaste riigimetsade või avalikust huvist lähtudes oluliste metsaalade raiete planeerimisel, mh töötatakse välja asustusüksuse lähedal asuva kogukonnale olulise metsaala kindlaksmääramise, kasutamise ja kaitse reeglistik. Harku valla arengukava aastani 2037 Harku valla visioon 2037: Harku vald on Eesti omavalitsuste lipulaev. Valda arendatakse vastutustundlikult ja Eesti kui terviku huve silmas pidades, siinsed algatused rikastavad ka teisi piirkondi. Eeskujulikud avalikud teenused on korraldatud läbimõeldult ja elanike soove ning vajadusi arvestades. Ettevõtjad teavad, et nad on Harku vallas oodatud, seda näitab nende mitmekesisus ja soov valla arengusse 12  Harku valla puhkemetsade teemaplaneeringu keskkonnamõju strateegiline eelhindamine panustada. Elu- ja looduskeskkond on roheline ja sõbralik, õigustades täiel määral sloganit „Elu kui puhkus“. TP koostamine panustab valdkondlikku eesmärki E9: “Harku vald on roheline. Selle eri osi ühendab rohekoridoride võrgustik, moodustatud on Sõrve looduskaitseala ja endised karjäärialad on rekultiveeritud. Olemasolevad loodus- ja maastikukaitsealad on säilinud. Uusi karjääre ei ole avatud”. Muud arengudokumendid Teemaplaneeringu koostamisel arvestatakse puhkealade ja puhkevõrgustike arendamisega kaudselt seotud arengudokumentidega. Neist olulisemad on:  Harju maakonna arengustrateegia 2035+;  Harku valla ehitustingimusi, miljööväärtuslikke alasid ja väärtuslikke maastikke määrava ning tihehoonestusalasid täpsustav teemaplaneering;  TP koostamisel arvestatakse võimalusel kogukondade (külad, MTÜ-d) kandipõhiste arengukavadega. 13  Harku valla puhkemetsade teemaplaneeringu keskkonnamõju strateegiline eelhindamine 4. MÕJUTATAVA KESKKONNA KIRJELDUS 4.1. Maakasutus 4.1.1. Asend Harku vald on Tallinnast läänes asuv omavalitsus, mille põhjapiiriks on 22 km pikkuselt Soome laht. Merepiirist on suurem osa kuni 30 m kõrgune pankrannik. Idast piirneb vald Harku järve ja Tallinna linnaga, lõunast Saue vallaga ning edelast ning läänest Keila linna ja Lääne-Harju vallaga7. Valda läbib kaks jõge – suurem neist on osaliselt valla läänepiiriks olev Keila jõgi (kogupikkus 122 km) ning Vääna jõgi (kogupikkus 65,6 km). Vallas on ka üks järv – Tõlinõmme järv (5,9 ha) ning mitmed sood ja rabad – Tabasalu, Ilmandu, Vääna, Tõlinõmme, Muraste, Karjaküla, Harku8. 4.1.2. Asustus ja rahvastik 01.10.2023 seisuga on Harku vallas 17 808 elanikku. Kusjuures kevadest sügiseni on elanike arv hinnanguliselt mõne tuhande võrra suurem. Vallas on 22 küla ning kaks alevikku – Tabasalu ja Harku. Valla keskuses, Tabasalu alevikus, elab 01.10.2023 seisuga 3946 elanikku (Tabasalu keskusest on Tallinna piirini 3,5 km ja kesklinna 13 km9). Sinna on koondunud ka suurem osa valla teenindusest ja ettevõtlusest. Valla arengukava kohaselt paikneb valla elanikkond ruumiliselt ebaühtlaselt. Kui Tabasalus elab ligi veerand valla rahvastikust, siis väiksemates külades jääb elanike arv alla 100. Valla keskmine asustustihedus on 108,7 inimest km2 kohta10. Suuresti on selline jaotus tingitud elamuarendusest. Elamuarendus on eelkõige hoogustunud Tallinnaga piirnevatel (Tabasalu, Harkujärve, Tiskre) ja hea ühendusega aladel (Muraste, Vääna-Jõesuu). 4.1.3. Loodusressursid Olulisemad maavarad on lubjakivi ning turvas. Kruusavarusid leidub Harku ja Rannamõisa maardlates. Harku valla põhjaveevarud on piiratud. Põhilised põhjaveeressursid on ordoviitsium-kambriumi ja kambriumi-vendi veehorisondid (sügav põhjavesi). Üksikobjektidel kasutatakse ka kvarternaari setete horisonti (pinnalähedast põhjavett). Valla maad on üldiselt väheviljakad, mistõttu põllumajandus pole väga tähtis. Lavamaa klindi lähedastel aladel on valdavalt õhukesed paepealsed mullad, kõrgemal viljakamad rähkmullad. Harku valla metsasuse protsent (vähem kui 40%) on väiksem Harjumaa (53,2%) ja Eesti keskmisest (51,8%). Teemaplaneeringus käsitletud puhkemetsade eelvalikualad paiknevad suures osas riigimaadel, millest arvestatav osa on kaitstavad alad. 2020. aastal oli riigimaid Harku vallas 3498 ha (22% kohaliku omavalitsuse pindalast), millest metsamaid oli 2799 ha ehk 85% RMK hallatavatest maadest Harku vallas. 7 Harku valla koduleht 8 Harku valla koduleht 9 Harku valla koduleht 10 Statistikaamet, 2023. 14  Harku valla puhkemetsade teemaplaneeringu keskkonnamõju strateegiline eelhindamine Harku valla riigimetsad jagunevad majandus-, majanduspiirangutega- ja rangelt kaitstavateks metsadeks. Riigimaadel on majandusmetsa 1061 ha, majanduspiirangutega metsa 235 ha ja rangelt kaitstavat metsa 1503 ha. Rangelt kaitstavates metsades on majandustegevus keelatud (nt kaitsealade ja püsielupaikade sihtkaitsevööndid ja vääriselupaigad). Majanduspiirangutega metsades on majandustegevus lubatud arvestades kaitseala valitseja seatud piiranguid. Majandusmetsades on majandustegevus lubatud metsaseaduse alusel11. Harku vallas on kõige enam männikuid (riigimetsadest 53%), millele järgnevad kaasikud ja kuusikud (riigimetsades kumbagi 19%)12. Riigimetsades on moodustatud kaks KAH ala - Suurupi merekindluse metsa KAH ja Vääna KAH (vt täpsemalt ptk 4.2.8). Harku vallale on rekreatsiooni korraldamise eesmärgil rendile antud Vääna-Jõesuu rannaala ning terviserajad Tabasalus ja Harku rabametsas.13 4.1.4. Ettevõtlus Valla peamised tööandjad on kaubandus- ja tööstusettevõtted. Tegeldakse puidu- ja metallitööde, ehitus- ja remonditööde, kinnisvarahalduse, veonduse, aiakujunduse, toitlustamise ja muude teenindusaladega. Laabi külas asunud endisesse lindlasse on rajatud alkoholitööstus (Anora Estonia AS). Harkujärvel tegutseb istikukasvatus AS Plantex (Juhani Puukool), aiandusettevõte (Nurmiko) on Väänas14. Peamised tööstusalad on koondunud suuremate teede äärde, sh Tabasallu ja Tallinn-Paldiski mnt äärde. Harku vallas on neli ohtlikku ettevõtet15 (Joonis 2, Tabel 1). A ja B ohukategooriaga ettevõtteid valla territooriumil ei ole. Tabelis 1 on kirjeldatud Harku vallas asuvad ohtlikud ettevõtted. Tabel 1. Ohtlikud ettevõtted Harku vallas, nende ohualade ulatused, käideldavad kemikaalid ja kemikaali omadustest tulenev ohu tüüp. Jrk Ettevõte Ohu- Ohuala Käideldav kemikaal Ohu tüüp kategooria ulatus (m) 1 HKScan Estonia AS C 1100 Veevaba ammoniaak; Mürgistus Tabasalu tehas kemwater pix 115 2 Alexela AS Tiskre C 427 Propaan-butaan ehk Soojuskiirgus ja tankla LPG; Maagaas, ülerõhk survestatud (CNG- Compressed Natural Gas); Diiselkütus; Bensiin 11 RMK. 2021. Riigimetsa terviktutvustus Harku valla territooriumil. Kättesaadav: https://media.rmk.ee/files/Harku_valla_riigimets.pdf 12 RMK. 2021. Riigimetsa terviktutvustus Harku valla territooriumil. Kättesaadav: https://media.rmk.ee/files/Harku_valla_riigimets.pdf 13 RMK. 2021. Riigimetsa terviktutvustus Harku valla territooriumil. Kättesaadav: https://media.rmk.ee/files/Harku_valla_riigimets.pdf 14 Harku valla koduleht 15 Maa-ameti kaardirakendus „Ohtlikud käitised, veevarustus, veeohutus“, vaadatud 20.06.2023 15  Harku valla puhkemetsade teemaplaneeringu keskkonnamõju strateegiline eelhindamine Jrk Ettevõte Ohu- Ohuala Käideldav kemikaal Ohu tüüp kategooria ulatus (m) 3 Olerex AS C 436 Propaan-butaan ehk Soojuskiirgus ja Harkujärve tankla LPG; Bensiin; Diiselkütus ülerõhk 4 Vedelgaas OÜ C 428 Propaan-butaan ehk Soojuskiirgus ja HKScan Estonia LPG ülerõhk Kumna lindla 5 Vedelgaas OÜ ITT C 411 Propaan-butaan ehk Soojuskiirgus ja Capital Harmet LPG ülerõhk tootmishoone Lisaks tabelis toodud ohtlikele ettevõtetele, ulatub Harku valda veel Alexela AS Keila tankla ohuala, Olerex AS Keila tankla ohuala ning AS Balti Karusnahk ohuala (ettevõtted ise jäävad välja poole Harku valla territooriumi). Keskkonnaportaali (vaadatud 20.06.2023) andmete kohaselt on Harku vallas registreeritud 56 jäätmekäitluskohta, millest 11 töötavad ning 44 on suletud. Puhkealade määratlemise üheks eesmärgiks on kvaliteetse elukeskkonna säilitamine, sh tootmismaadelt tulenevate häiringute leevendamine (eelkõige müra ja visuaalsed häiringud, aga ka nt tolm). Joonis 2. Ohtlikud käitised Harku valla piirkonnas16. 16 Maa-ameti kaardirakendus „Ohtlikud käitised, veevarustus, veeohutus“, vaadatud 20.06.2023 16  Harku valla puhkemetsade teemaplaneeringu keskkonnamõju strateegiline eelhindamine 4.1.5. Teedevõrk Harku valda läbivad mitmed riigiteed, millest suurima liiklussagedusega on Tallinn - Rannamõisa – Kloogaranna, Tallinn – Paldiski, Laagri – Harku ja Tallinna ringtee (joonis 3). Tallinna Haabersti ringristmiku ja Tabasalu vaheline lõik on Eesti kõige tihedama liiklusega tee. Puhkemetsade määratlemise üheks eesmärgiks on liiklusest tulenevate häiringute (eelkõige müra, õhusaaste) leevendamine. Joonis 3. Liiklussagedus riigiteedel 2021. aastal Harku valla piirkonnas17. 4.2. Looduskeskkonna kirjeldus Kaitstavad loodusobjektid Looduskaitseseaduse (edaspidi LKS) mõistes on kaitstavad loodusobjektid kaitsealad, hoiualad, kaitsealused liigid, kivistised ja mineraalid, püsielupaigad, kaitstavad looduse üksikobjektid ning kohaliku omavalitsuse tasandil kaitstavad loodusobjektid. 17 Maanteeamet. 2023. Liiklussagedus riigiteedel. Kättesaadav: https://www.arcgis.com/apps/View/index.html?appid=293d200a16454c1c84f2cfe35720149f 17  Harku valla puhkemetsade teemaplaneeringu keskkonnamõju strateegiline eelhindamine Harku valla territooriumil on järgmised kaitstavad loodusobjektid18: • 7 kaitseala; • 3 hoiuala; • 6 kaitsealust parki ja puistut; • 6 püsielupaika; • 2 üksikobjekti; • 5 projekteeritavat kaitstavat ala; • 574 kaitsealuse liigi leiukohta. Lisaks on Harku vallas registreeritud 98 vääriselupaika (edaspidi VEP, vt ptk 4.2.7). 4.2.1. Natura 2000 võrgustiku alad Natura 2000 on üle-euroopaline kaitstavate alade võrgustik, mille eesmärk on tagada haruldaste või ohustatud lindude, loomade ja taimede ning nende elupaikade ja kasvukohtade kaitse või vajadusel taastada üleeuroopaliselt ohustatud liikide ja elupaikade soodne seisund. Harku valla territooriumile jääb osaliselt või täielikult seitse Natura loodusala. Valla territooriumil ei ole Natura linnualasid, kuid vald piirneb Pakri linnu- ja loodusalaga (Joonis 4). Joonis 4. Natura 2000 võrgustiku alad Harku vallas. 18 EELIS, seisuga 10.06.2024 18  Harku valla puhkemetsade teemaplaneeringu keskkonnamõju strateegiline eelhindamine Rannamõisa loodusalal (EE0010132) kaitstavad elupaigatüübid on merele avatud pankrannad (1230), püsitaimestuga liivarannad (1640), kuivad niidud lubjarikkal mullal (olulised orhideede kasvualad – 6210*), lubjakivipaljandid (8210), koopad (8310), vanad laialehised metsad (9020*) ning rusukallete ja jäärakute metsad (pangametsad - 9180*). Loodusala maismaa osa pindala on 65,8 ha ning see kattub siseriiklikult kaitstava Rannamõisa maastikukaitsealaga. Loodusala veeosa pindala 0,6 ha. Muraste loodusalal (EE0010142) kaitstavad elupaigatüübid on hallid luited (kinnistunud rannikuluited - 2130*), lubjakivipaljandid (8210), vanad loodusmetsad (9010*), soostuvad ja soo-lehtmetsad (9080*) ning rusukallete ja jäärakute metsad (pangametsad - 9180*). Loodusala maismaa osa pindala on 141,0 ha ja veeosa pindala 0,3 ha. Muraste loodusala kattub siseriiklikult kaitstava Muraste looduskaitsealaga. Suurupi loodusalal (EE0010140) kaitstavad elupaigatüübid on püsitaimestuga kivirannad (1220), merele avatud pankrannad (1230), väikesaared ning laiud (1620), rannaniidud (1630*), püsitaimestuga liivarannad (1640), liigirikkad niidud lubjavaesel mullal (6270*), lubjakivipaljandid (8210), liivakivipaljandid (8220), vanad loodusmetsad (9010*), puiskarjamaad (9070), soostuvad ja soo-lehtmetsad (9080*) ning rusukallete ja jäärakute metsad (pangametsad - 9180*). Liigid, mille isendite elupaiku kaitstakse, on vasakkeermene pisitigu (Vertigo angustior) ja teelehe-mosaiikliblikas (Euphydryas aurinia). Loodusala maismaa osa pindala on 183,1 ha ja veeosa pindala 8,5 ha. Suurupi loodusala kattub siseriiklikult kaitstava Suurupi looduskaitsealaga. Vääna-Viti loodusalal (EE0010191) kaitstakse tiigilendlase (Myotis dasycneme) isendite elupaika. Loodusala maismaa osa pindala on 16,0 ha ning see kattub siseriiklikult kaitstava Vääna-Viti nahkhiirte püsielupaigaga. Vääna jõe loodusalal (EE0010187) kaitstav elupaigatüüp on jõed ja ojad (3260). Liigid, mille isendite elupaiku kaitstakse, on harilik hink (Cobitis taenia), harilik võldas (Cottus gobio), jõesilm (Lampetra fluviatilis), lõhe (Salmo salar), paksukojaline jõekarp (Unio crassus) ja saarmas (Lutra lutra). Loodusala veeosa pindala on 28,9 ha. Loodusala kattub siseriiklikult kaitstava Vääna jõe hoiualaga. Türisalu loodusala (EE0010123) jääb Harku valda osaliselt. Kaitstavad elupaigatüübid on merele avatud pankrannad (1230), püsitaimestuga liivarannad (1640), eelluited (2110), metsastunud luited (2180), jõed ja ojad (3260), lood (alvarid – 6280*), lubjakivipaljandid (8210), liivakivipaljandid (8220) ning rusukallete ja jäärakute metsad (pangametsad – 9180*). Liigid, mille isendite elupaiku kaitstakse, on paksukojaline jõekarp (Unio crassus), rohe-vesihobu (Ophiogomphus cecilia), harilik hink (Cobitis taenia), jõesilm (Lampetra fluviatilis), lõhe (Salmo salar) ja harilik võldas (Cottus gobio). Loodusala maismaa osa pindala on 158,0 ha ja veeosa pindala 7,5 ha. Loodusala kattub siseriiklikult kaitstava Türisalu maastikukaitsealaga. Vääna loodusalal (EE0010125) kaitstavad elupaigatüübid on vähe- kuni kesktoitelised kalgiveelised järved (3140), huumustoitelised järved ja järvikud (3160), karstijärved ja -järvikud (3180*), kadastikud (5130), kuivad niidud lubjarikkal mullal (olulised orhideede kasvualad - 6210*), liigirikkad niidud lubjavaesel mullal (6270*), lood (alvarid - 6280*), sinihelmikakooslused (6410), niiskuslembesed kõrgrohustud (6430), aas- rebasesaba ja ürt-punanupuga niidud (6510), rabad (7110*), nokkheinakooslused (7150), nõrglubja- allikad (7220*), liigirikkad madalsood (7230) ning soostuvad ja soo-lehtmetsad (9080*). Liik, mille isendite elupaiku kaitstakse, on tiigilendlane (Myotis dasycneme). Loodusala maismaa osa pindala on 849,3 ha ja veeosa pindala 8,7 ha. Loodusala kattub siseriiklikult kaitstavate Vääna hoiuala ning Vääna maastikukaitsealaga. 19  Harku valla puhkemetsade teemaplaneeringu keskkonnamõju strateegiline eelhindamine Naage loodusalal (EE0010138) kaitstavad elupaigatüübid on lubjakivipaljandid (8210), koopad (8310) ning rusukallete ja jäärakute metsad (pangametsad –9180*). Loodusala maismaa osa pindala on 4,3 ha ning veeosa pindala 0,3 ha. Naage loodusala kattub siseriiklikult kaitstava Naage maastikukaitsealaga. Pakri loodusala (EE0010129) piirneb osaliselt Harku valla territooriumiga. Kaitstavad elupaigatüübid on veealused liivamadalad (1110), jõgede lehtersuudmed (1130), rannikulõukad (1150*), laiad madalad lahed (1160), karid (1170), esmased rannavallid (1210), püsitaimestuga kivirannad (1220), merele avatud pankrannad (1230), väikesaared ning laiud (1620), rannaniidud (1630*), hallid luited (kinnistunud rannikuluited –2130*), vähe- kuni kesktoitelised kalgiveelised järved (3140), jõed ja ojad (3260), kadastikud (5130), kuivad niidud lubjarikkal mullal (olulised orhideede kasvualad – 6210*), lood (alvarid – 6280*), puisniidud (6530*), allikad ja allikasood (7160), liigirikkad madalsood (7230), vanad laialehised metsad (9020*), soostuvad ja soo-lehtmetsad (9080*) ning rusukallete ja jäärakute metsad (pangametsad –9180*). Liigid, mille isendite elupaiku kaitstakse, on emaputk (Angelica palustris), nõmmnelk (Dianthus arenarius subsp. arenarius), soohiilakas (Liparis loeselii), jäik keerdsammal (Tortella rigens) ja suur-mosaiikliblikas (Hypodryas maturna). Loodusala maismaa osa pindala on 3276,2 ha ja veeosa pindala 17 298,6 ha. Pakri loodusala kattub siseriiklikult kaitstava Pakri hoiualaga. Pakri linnuala (EE0010129) kattub Pakri loodusalaga ning piirneb osaliselt Harku valla territooriumiga. Isendid, kelle elupaiku kaitstakse, on viupart (Anas penelope), sinikael-part (Anas platyrhynchos), merivart (Aythya marila), hüüp (Botaurus stellaris), sõtkas (Bucephala clangula), krüüsel (Cepphus grylle), aul (Clangula hyemalis), väikeluik (Cygnus columbianus bewickii), laululuik (Cygnus cygnus), kühmnokk-luik (Cygnus olor), merikotkas (Haliaeetus albicilla), kalakajakas (Larus canus), tõmmuvaeras (Melanitta fusca), jääkoskel (Mergus merganser), tutkas (Philomachus pugnax), tuttpütt (Podiceps cristatus), hahk (Somateria mollissima) ja punajalg-tilder (Tringa totanus). Linnuala maismaa osa pindala on 3 276,20 ha ja veeosa pindala 17 298,6 ha. Pakri linnuala kattub siseriiklikult kaitstava Pakri hoiualaga. 4.2.2. Hoiualad Hoiuala on elupaikade ja kasvukohtade kaitseks määratud ala, mille säilimise tagamiseks hinnatakse kavandatavate tegevuste mõju ja keelatakse ala soodsat seisundit kahjustavad tegevused19. Harku valla territooriumile jääb kolm hoiuala – Vääna jõe hoiuala, Vääna hoiuala ja Pakri hoiuala (jääb valla territooriumile väga väikesel pindalal; Joonis 5). 19 Looduskaitseseadus, vt eRT: https://www.riigiteataja.ee/akt/107032023078?leiaKehtiv 20  Harku valla puhkemetsade teemaplaneeringu keskkonnamõju strateegiline eelhindamine Joonis 5. Hoiualad Harku vallas. Vääna jõe hoiuala (KLO2000346) kaitse-eesmärk on nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ II lisas nimetatud liikide – hariliku hingu (Cobitis taenia), hariliku võldase (Cottus cobio), jõesilmu (Lampetra fluviatilis), lõhe (Salmo salar), paksukojalise jõekarbi (Unio crassus) ja saarma (Lutra lutra) elupaikade ning I lisas nimetatud elupaigatüübi – jõgede ja ojade (3260) kaitse. Hoiuala maismaa osa pindala on 0,2 ha ja veeosa pindala 28,7 ha. Hoiuala kattub Vääna jõe loodusalaga. Vääna hoiuala (KLO2000136) kaitse-eesmärk on EÜ nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ II lisas nimetatud liigi - tiigilendlase (Myotis dasycneme) elupaikade ning I lisas nimetatud elupaigatüüpide - kadastike (5130), alvarite (6280*) ning soostuvate ja soo-lehtmetsade (9080*) kaitse. Hoiuala maismaa osa pindala on 442,4 ha. Vääna hoiuala on Vääna loodusala territooriumil. Pakri hoiuala (KLO2000167) kaitse-eesmärk on EÜ nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I lisas nimetatud elupaigatüüpide – veealuste liivamadalate (1110), jõgede lehtersuudmete (1130), laiade madalate lahtede (1160), karide (1170), esmaste rannavallide (1210), püsitaimestuga kivirandade (1220), väikesaarte ning laidude (1620), rannaniitude (1630), hallide luidete (2130*), vähe- kuni kesktoiteliste kalgiveeliste järvede (3140), jõgede ja ojade (3260), kadastike (5130), lubjarikkal mullal asuvate kuivade niitude (6210), alvarite (6280*), lääne-mõõkrohuga lubjarikaste madalsoode (7210*), liigirikaste madalsoode (7230), vanade laialehiste metsade (9020*) ning soostuvate ja soo-lehtmetsade (9080*) kaitse ning II lisas nimetatud liikide ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/147/EÜ I lisas nimetatud liikide ning I lisas nimetamata rändlinnuliikide elupaikade kaitse. Liigid, kelle elupaika kaitstakse, on viupart (Anas penelope), sinikael-part (Anas platyrhynchos), merivart (Aythya marila), hüüp (Botaurus stellaris), sõtkas (Bucephala clangula), krüüsel (Cepphus grylle), aul (Clangula hyemalis), väikeluik (Cygnus columbianus bewickii), laululuik (Cygnus cygnus), kühmnokk-luik (Cygnus olor), kalakajakas (Larus canus), tõmmuvaeras (Melanitta fusca), jääkoskel (Mergus merganser), tutkas 21  Harku valla puhkemetsade teemaplaneeringu keskkonnamõju strateegiline eelhindamine (Philomachus pugnax), tuttpütt (Podiceps cristatus), hahk (Somateria mollissima), punajalg-tilder (Tringa totanus), emaputk (Angelica palustris), nõmmnelk (Dianthus arenarius ssp. arenarius) ja soohiilakas (Liparis loeselii). Projekteeritavad hoiualad Harku vallas on projekteerimisel üks hoiuala - Türisalu hoiuala (EELIS-e ID: -1,659,112,990, koodi ei ole määratud), mille pindala on 414,5 ha. Projekteeritava hoiualaga kattub suures ulatuses projekteeritav Türisalu jumalakäpa, aasnelgi ja püst-linalehiku püsielupaik (vt ptk 4.2.4). Kavandav hoiuala jääb Türisalu ja Naage külade territooriumile. 4.2.3. Kaitsealad Harku valla territooriumil on 13 kaitseala (Joonis 6): kolm looduskaitseala, neli maastikukaitseala, viis parki ning üks puistu. Joonis 6. Kaitsealad Harku vallas20 20 Maa-ameti kaardirakendus, 2024. 22  Harku valla puhkemetsade teemaplaneeringu keskkonnamõju strateegiline eelhindamine Suurupi looduskaitseala pindala on 191,6 ha, millest maismaa osa pindala on 183,2 ha ning veeosa pindala on 8,4 ha. Kaitseala eesmärk on kaitsta21: 1) Suurupi kambriumi liivakivi panka ja Eestis ainulaadseid kambriumi liivakivi paljandeid; 2) elupaigatüüpe, mida nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta (EÜT L 206, 22.07.1992, lk 7–50) nimetab I lisas: püsitaimestuga kivirandu (1220), merele avatud pankrandu (1230), väikesaari ning laide (1620), rannaniite (1630*), liigirikkaid niite lubjavaesel mullal (6270*), lubjakivipaljandeid (8210), liivakivipaljandeid (8220), vanu loodusmetsi (9010*), puiskarjamaid (9070), soostuvaid ja soo- lehtmetsi (9080*) ning rusukallete ja jäärakute metsi (pangametsi – 9180*); 3) nende liikide elupaika, mida nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ nimetab II lisas – vasakkeermene pisitigu (Vertigo angustior) ja teelehe-mosaiikliblikas (Euphydryas aurinia). Vasakkeermene pisitigu on ühtlasi III kategooria kaitsealune liik; 4) III kategooria kaitsealuste taimeliikide – rootsi kukitsa (Cornus suecica), balti sõrmkäpa (Dactylorhiza baltica), vööthuul-sõrmkäpa (Dactylorhiza fuchsii), suure käopõlle (Listera ovata), kahelehise käokeele (Platanthera bifolia), pruunika pesajuure (Neottia nidus-avis) ja karukolla (Lycopodium clavatum) elupaiku; 5) II ja III kategooria kaitsealuseid loomaliike väike-kärbsenäppi (Ficedula parva), punaselg-õgijat (Lanius collurio), vööt-põõsalindu (Sylvia nisoria) ja sõõrsilmikut (Lopinga achine) ning III kategooria kaitsealuseid rändlinnuliike – ristpart (Tadorna tadorna), tõmmuvaeras (Melanitta fusca) ja randtiir (Sterna paradisaea Pont.). Suurupi looduskaitseala territoorium kattub Natura 2000 võrgustikku kuuluva Suurupi loodusalaga. Muraste looduskaitseala pindala on 141,3 ha, millest maismaa osa pindala on 141,0 ha ning veeosa pindala on 0,3 ha. Kaitseala eesmärk on kaitsta:22 1) Põhja-Eesti paekallast ja pangametsa; 2) EÜ nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta I lisas nimetatud elupaigatüüpe – hallid luited (2130*), lubjakivipaljandid (8210), vanad loodusmetsad (9010*), soostuvad ja soo-lehtmetsad (9080), rusukallete ja jäärakute metsad (9180*). Muraste looduskaitseala territoorium kattub Natura 2000 võrgustikku kuuluva Muraste loodusalaga. Sõrve looduskaitseala pindala on 2257,4 ha, millest maismaa osa pindala on 2254.7 ha ning veeosa pindala on 2,7 ha. Valdav osa Sõrve looduskaitsealast (2165,3 ha) jääb Harku valda, paiknedes Ilmandu, Liikva, Muraste, Rannamõisa, Sõrve ja Vahi külade territooriumidel. Kaitseala eesmärk on kaitsta:23 1) kaitsta, säilitada, taastada ja tutvustada terviklikku loodusmaastikku, maastikuilmet, alal asuvaid looduslikke ja poollooduslikke kooslusi, elustiku mitmekesisust ja kaitsealuseid liike; 2) kaitsta kaitsealuseid liike ja nende elupaiku: need liigid on merikotkas (Haliaetus albicilla), kassikakk (Bubo bubo), karvasjalg-kakk (Aegolius funereus), valgeselg-kirjurähn (Dendrocopos leucotos), 21 Suurupi looduskaitseala kaitse alla võtmine ja kaitse-eeskiri, vt eRT: https://www.riigiteataja.ee/akt/13291004?leiaKehtiv 22 Muraste looduskaitseala kaitse alla võtmine ja kaitse-eeskiri, vt eRT: https://www.riigiteataja.ee/akt/104012022016?leiaKehtiv 23 Sõrve looduskaitseala moodustamine ja kaitse-eeskiri, vt eRT: https://www.riigiteataja.ee/akt/106122023002 23  Harku valla puhkemetsade teemaplaneeringu keskkonnamõju strateegiline eelhindamine laanerähn (Picoides tridactylus), kanakull (Accipiter gentilis), soomurakas (Rubus arcticus), jumalakäpp (Orchis mascula), kõdu-koralljuur (Corallorhiza trifida), pruun raunjalg (Asplenium trichomanes) ja põõsasmaran (Potentilla fruticosa). Vääna maastikukaitseala pindala on 408,5 ha, millest maismaa osa pindala on 400,0 ha ning veeosa pindala on 8,5 ha. Kaitseala eesmärk on kaitsta:24 1) Loode-Eestile iseloomulikke põõsasmaranaloopealseid, Tõlinõmme raba, Tõlinõmme järve ning haruldasi ja kaitsealuseid liike; 2) elupaigatüüpe, mida nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta (EÜT L 206, 22.07.1992, lk 7–50) nimetab I lisas. Need on vähe- kuni kesktoitelised kalgiveelised järved (3140), huumustoitelised järved ja järvikud (3160), kadastikud (5130), lood (alvarid – 6280*), sinihelmikakooslused (6410), niiskuslembesed kõrgrohustud (6430), aas-rebasesaba ja ürt-punanupuga niidud (6510), rabad (7110*), siirde- ja õõtsiksood (7140), nokkheinakooslused (7150), nõrglubjaallikad (7220*), liigirikkad madalsood (7230) ning soostuvad ja soo-lehtmetsad (9080*); 3) kaitsealust liiki, mida nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ nimetab II ja IV lisas. See liik on tiigilendlane (Myotis dasycneme); 4) käsitiivaliste elu- ja toitumispaiku; 5) kaitsealuseid taimeliike aasnelki (Dianthus superbus), jumalakäppa (Orchis mascula) ja põõsasmaranat (Potentilla fruticosa) ning nende kasvukohti. Vääna maastikukaitseala territoorium jääb kogu ulatuses Natura 2000 võrgustikku kuuluva Vääna loodusala territooriumile. Türisalu maastikukaitseala pindala on 97,2 ha, millest maismaa osa pindala on 96,9 ha ning veeosa pindala on 0,3 ha. Kaitseala kaitse-eesmärk on25: 1) väärtusliku geoloogilise objekti – Türisalu panga, sealsete taimekoosluste ning põhjaranniku metsakoosluste ja nende loodusliku arengu kaitse; 2) EÜ nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku taimestiku ja loomastiku kaitse kohta I lisas nimetatud elupaigatüüpide – merele avatud pankrandade (1230), püsitaimestuga liivarandade (1640), eelluidete (2110), metsastunud luidete (2180), jõgede ja ojade (3260), loopealsete (6280*), lubjakivipaljandite (8210), liivakivipaljandite (8220) ning rusukallete ja jäärakute metsade (pangametsade) (9180*) kaitse. Türisalu maastikukaitseala territoorium jääb kogu ulatuses Natura 2000 võrgustikku kuuluva Türisalu loodusala territooriumile. Naage maastikukaitseala pindala on 4,6 ha, millest maismaa osa pindala on 4,2 ha ning veeosa pindala on 0,4 ha. Kaitseala kaitse-eesmärk on26: 1) geoloogiliselt väärtusliku Põhja-Eesti klindi ning pangametsade, kaitsealuste liikide ja nende elupaikade kaitseks; 24 Vääna maastikukaitseala kaitse-eeskiri, vt eRT: https://www.riigiteataja.ee/akt/129082018014 25 Türisalu maastikukaitseala kaitse-eeskiri, vt eRT: https://www.riigiteataja.ee/akt/111072013029?leiaKehtiv 26 Naage maastikukaitseala kaitse alla võtmine ja kaitse-eeskiri, vt eRT: https://www.riigiteataja.ee/akt/13292220?leiaKehtiv 24  Harku valla puhkemetsade teemaplaneeringu keskkonnamõju strateegiline eelhindamine 2) EÜ nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta I lisas nimetatud elupaigatüüpide – lubjakivipaljandite (82102), koobaste (8310) ning rusukallete ja jäärakute metsade (9180*) kaitseks. Naage maastikukaitseala territoorium kattub Natura 2000 võrgustikku kuuluva Naage loodusalaga. Rannamõisa maastikukaitseala pindala on 66,4 ha, millest maismaa osa pindala on 65,8 ha ning veeosa pindala on 0,6 ha. Kaitseala kaitse-eesmärk on27: 1) Rannamõisa panka ja sellega piirnevaid ranna-, metsa- ja poollooduslikke kooslusi, elustiku mitmekesisust ning kaitsealuste liikide elupaiku; 2) elupaigatüüpe, mida nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta (EÜT L 206, 22.07.1992, lk 7–50) nimetab I lisas. Need elupaigatüübid on merele avatud pankrannad (1230), püsitaimestikuga liivarannad (1640), kuivad niidud lubjarikkal mullal (6210*), lubjakivipaljandid (8210), koopad (8310), vanad laialehised metsad (9020*) ning rusukalde ja jäärakute metsad (9180*); 3) kaitsealuseid taimeliike jumalakäppa (Orchis mascula) ja musta tuhkpuud (Cotoneaster niger); 4) kaitsealuseid loomaliike põhja-nahkhiirt (Eptesicus nilssonii), pargi-nahkhiirt (Pipistrellus nathusii) ja suurvidevlast (Nyctalus noctula). Rannamõisa maastikukaitseala territoorium kattub Natura 2000 võrgustikku kuuluva Rannamõisa loodusalaga. Kaitsealuste parkide ja puistute kaitsekord on sätestatud Vabariigi Valitsuse 3. märtsi 2006. a määrusega nr 64 „Kaitsealuste parkide, arboreetumite ja puistute kaitse-eeskiri“. Harku valla territooriumile jäävad järgmised kaitstavad pargid: • Viti mõisa pargi pindala on 2,0 ha, millest maismaa osa pindala on 1,8 ha ning veeosa pindala on 0,2 ha. • Kumna mõisa pargi pindala on 4,7 ha, millest maismaa osa pindala on 4,5 ha ning veeosa pindala on 0,2 ha. • Vääna mõisa pargi pindala on 12,8 ha, millest maismaa osa pindala on 12,3 ha ning veeosa pindala on 0,5 ha. • Harku mõisa pargi pindala on 23,2 ha, millest maismaa osa pindala on 20,0 ha ning veeosa pindala on 3,2 ha. • Muraste mõisa pargi pindala on 5,1 ha, millest maismaa osa pindala on 4,8 ha ning veeosa pindala on 0,3 ha. Lisaks on Harku vallas Valingu tammik, mis on kaitsealune puistu pindalaga 8,1 ha. Projekteeritavad kaitsealad Harku vallas on projekteerimisel üks kaitseala: • Metsaelupaikade looduskaitseala (EELIS-e ID: 977,800,148, EELIS-s kood puudub) – hõlmab arvukalt kaitset vajavaid metsaelupaiku üle Eestis, neist viis lahustükki jääb Harku valda. Pindala Harku valla osas on 41,2 ha. 27 Rannamõisa maastikukaitseala kaitse-eeskiri, vt eRT: https://www.riigiteataja.ee/akt/113112013001 25  Harku valla puhkemetsade teemaplaneeringu keskkonnamõju strateegiline eelhindamine 4.2.4. Püsielupaigad ja kaitsealuste liikide leiukohad Harku vallas on kuus püsielupaika, millest annab ülevaate tabel 2. Püsielupaikade kaitset korraldakse nende liikide püsielupaikade kaitse-eeskirjade alusel ning tegevusi kavandatakse liigikaitse tegevuskavade alusel. Tabel 2. Püsielupaigad Harku vallas28 Jrk Nimi EELIS-e kood 1 Vääna-Jõesuu leht-kobartoriku püsielupaik KLO3000443 2 Vääna kanakulli püsielupaik KLO3000678 3 Vaila kassikaku püsielupaik KLO3001795 4 Vatsla merikotka püsielupaik KLO3001554 5 Vatsla merikotka püsielupaik KLO3002717 6 Vääna-Viti nahkhiirte püsielupaik KLO3000561 Projekteeritavad püsielupaigad Harku vallas on kavandamisel kaks püsielupaika: • Muraste jumalakäpa ja aasnelgi püsielupaik, mis kooneb neljast lahustükist kogupindalaga 47,3 ha. Projekteeritav püsielupaik jääb Muraste küla territooriumile; • Türisalu jumalakäpa, aasnelgi ja püst-linalehiku püsielupaik, mis koosneb seitsmest lahustükist kogupindalaga 68,2 ha. Projekteeritav püsielupaik jääb Türisalu küla territooriumile. Kaitsealuste liikide leiukohad Harku vallas on EELIS-e andmebaasi29 kantud 574 kaitsealuse liigi leiukohta. Liikidest annab ülevaate tabel 3. Tabel 3. Kaitsealused liigid Harku vallas30. Jrk Kaitse- Looma- ja linnuliigid Taime-, seene- ja samblikuliigid kategooria 1 I kaitse- Bubo bubo (kassikakk), Haliaeetus albicilla Grifola frondosa (leht-kobartorik), kategooria (merikotkas). Saxifraga adscendens (püstkivirik). 2 II kaitse- Pipistrellus nathusii (pargi-nahkhiir), Orchis mascula (jumalakäpp), Dianthus kategooria Eptesicus nilssonii (põhja-nahkhiir), superbus (aasnelk), Asplenium Accipiter gentilis (kanakull), Aegolius trichomanes (pruun raunjalg), funereus (karvasjalg-kakk), Dendrocopos Dianthus arenarius (nõmmnelk), leucotos (valgeselg-kirjurähn), Plecotus Jovibarba sobolifera (võsu-liivsibul), auritus (pruun-suurkõrv), Myotis Pulsatilla patens (palu-karukell), brandtii/mystacinus (tõmmu- või Corallorhiza trifida (kõdu-koralljuur), habelendlane), Myotis nattereri (nattereri Pedicularis sceptrum-carolinum lendlane), Myotis daubentonii (kuninga-kuuskjalg), Thesium (veelendlane), Emberiza hortulana ebracteatum (püst-linalehik), 28 EELIS seisuga 10.06.2024 29 EELIS seisuga 10.06.2024 30 EELIS seisuga 20.06.2023 26  Harku valla puhkemetsade teemaplaneeringu keskkonnamõju strateegiline eelhindamine Jrk Kaitse- Looma- ja linnuliigid Taime-, seene- ja samblikuliigid kategooria (põldtsiitsitaja), Myotis dasycneme Sisymbrium supinum (madal unilook), (tiigilendlane), Myotis brandtii Plagiothecium undulatum (lainjas (tõmmulendlane), Pipistrellus pipistrellus põikkupar), Cephalanthera longifolia (kääbus-nahkhiir), Picoides tridactylus (valge tolmpea), Exsertotheca crispa (laanerähn), Gallinago media (rohunepp), (tugev kurdõhik), Cypripedium Unio crassus (paksukojaline jõekarp), calceolus (kaunis kuldking), Neottia Nyctalus noctula (suurvidevlane), cordata (väike käopõll), Carex irrigua Podiceps auritus (sarvikpütt). (sagristarn), Chaenotheca gracilenta (sire varjusamblik), Pyrenula nitidella (õli-luulissamblik). 3 III kaitse- Pernis apivorus (herilaseviu), Dytiscus Orchis militaris (hall käpp), Listera kategooria latissimus (laiujur), Ficedula parva (väike- ovata (suur käopõll), Huperzia selago kärbsenäpp), Crex crex (rukkirääk), (harilik ungrukold), Dactylorhiza fuchsii Glaucidium passerinum (värbkakk), Rana (vööthuul-sõrmkäpp), Lycopodium arvalis (rabakonn), Rana temporaria clavatum (karukold), Dactylorhiza (rohukonn), Strix uralensis (händkakk), incarnata (kahkjaspunane sõrmkäpp), Caprimulgus europaeus (öösorr), Pulsatilla pratensis (aas-karukell), Dryocopus martius (musträhn), Buteo Leucobryum glaucum (harilik valvik), buteo (hiireviu), Formica polyctena Dactylorhiza baltica (balti sõrmkäpp), (palukuklane), Dryobates minor (väike- Armeria maritima (roosa merikann), kirjurähn), Tachybaptus ruficollis Platanthera bifolia (kahelehine (väikepütt), Lissotriton vulgaris käokeel), Potentilla fruticosa (tähnikvesilik), Sicista betulina (põõsasmaran), Nymphaea alba (valge (kasetriibik), Lanius collurio (punaselg- vesiroos), Platanthera chlorantha õgija), Grus grus (sookurg), Graphoderus (rohekas käokeel), Cotoneaster niger bilineatus (lai-tõmmuujur), Lycaena (must tuhkpuu), Neottia nidus-avis dispar (suur-kuldtiib), Euphydryas aurinia (pruunikas pesajuur), Thamnobryum (teelehe-mosaiikliblikas), Coenonympha alopecurum (kähar põõsassammal), hero (vareskaera-aasasilmik), Lopinga Goodyera repens (roomav öövilge), achine (sõõrsilmik), Turdus viscivorus Neckera pennata (sulgjas õhik), Cornus (hoburästas), Accipiter nisus (raudkull), suecica (rootsi kukits), Epipactis Curruca nisoria (vööt-põõsalind), Vertigo helleborine (laialehine neiuvaip), angustior (vasakkeermene pisitigu), Circus Dactylorhiza maculata (kuradi- aeruginosus (roo-loorkull), Riparia riparia sõrmkäpp), Phellodon fuligineoalbus (kaldapääsuke), Tringa totanus (punajalg- (Pruunikas vöötnarmik), Lobaria tilder), Cobitis taenia (hink), Cottus gobio pulmonaria (harilik kopsusamblik), (võldas). Skeletocutis odora (taiga-peenpoorik), Sclerophora pallida (lumi-nuisamblik), Boletopsis grisea (hall hundiseenik), Junghuhnia pseudozilingiana (haavanääts). 27  Harku valla puhkemetsade teemaplaneeringu keskkonnamõju strateegiline eelhindamine 4.2.5. Kaitstavad looduse üksikobjektid Harku vallas on kaks kaitstavat looduse üksikobjekti31: • Pilladu tamm (EELIS-e kood: KLO4000393) – kaitstav puu Harkujärve külas; • Taru hiidrahn; Taari hiidrahn (EELIS-e kood: KLO4000476) – kaitstav rändrahn Rannamõisa külas. Projekteeritavad kaitstavad looduse üksikobjektid Tilgu koopad (EELIS ID: 517,856,596, kood puudub) – 0,5 ha suurune ala Merikülas, kus Tilgu rannaastangul asuvad mere poolt kõrge liivakivi panga sisse uuristatud koopad. Tilgu koopad moodustavad kõige suurema abrasioonikoobaste ala Põhja-Eesti klindil. Tilgu koopad on ligi 10 m kõrguse püstloodse kambriumi liivakivikalju jalamil. Koobaste sügavus on kuni 4 m ja kõrgus kuni 3 m 32. 4.2.6. Kohaliku omavalitsuse tasandil kaitstavad loodusobjektid Harku vallas on üks kohalik kaitstav objekt - Suurupi Merekindluse metsa kaitseala. Suurupi merekindluse metsa kaitseala pindala on 57,4 ha ning see paikneb kahe lahustükina Suurupi külas. Kaitseala kaitse-eesmärk on: 1) väärtusliku maastiku kaitse; 2) väärtuslike looduskoosluste kaitse; 3) virgestus- ja loodushariduslike võimaluste säilitamine ja parandamine. Suurupi merekindluse mets asub Harku valla üldplaneeringu järgi rohekoridoris, mis kulgeb piki mereäärset ala Türisalust Tabasaluni. Üldplaneeringut täpsustava teemaplaneeringu kohaselt on antud ala määratletud Suurupi väärtusliku maastikuna, millel on turismipotentsiaal ja mis on ajalooliselt oluline kultuurmaastik. Suures osas on tegemist KAH-alaga (Suurupi merekindluse mets, vt ptk 4.2.8). Harku vallaga piirneb vahetult Harku metsa kaitseala, mis paikneb Tallinna linnas ja mille valitseja on Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalamet. 4.2.7. Vääriselupaigad VEP-id on alad, kus on suur tõenäosus kitsalt kohastunud, ohustatud, ohualdiste või haruldaste liikide esinemiseks33. Harku vallas on 98 vääriselupaika kogupindalaga 196,4 ha. Umbes pooled VEP-idest jäävad hoiualadele ja kaitsealadele. 4.2.8. Kõrgendatud avaliku huviga alad (KAH-alad) RMK peab kõrgendatud avaliku huviga metsaalaks riigimetsa, mis asub asulate lähedal või mida inimesed aktiivselt kasutavad. Nende alade läheduses elavaid või kinnistuid omavaid inimesi (kohalik kogukond või elanikud), keda metsatööd otseselt mõjutavad, kaasab RMK metsatööde planeerimisse. Kohalikud 31 EELIS seisuga 20.06.2023 32 Visit Harku, 2023. Tilgu koopad. Kättesaadav: https://www.visitharku.com/kirjed/tilgu-koopad.html 33 Metsaseaduse § 23 lg 1. 28  Harku valla puhkemetsade teemaplaneeringu keskkonnamõju strateegiline eelhindamine kogukonnad või elanikud saavad teha RMK-le ettepanekuid metsaalade arvamiseks kõrgendatud avaliku huviga alade hulka, kui nad kasutavad neid metsaalasid igapäevaste tegemiste ja vajaduste jaoks. Kõrgendatud avaliku huviga metsaaladele koostatakse metsatööde kavad kuni kümneks aastaks. Harku vallas on kaks KAH-ala: • Suurupi merekindluse mets – pindala 45,4 ha. Lisaks looduskaitselistele väärtustele, on tegu ka aktiivse virgestuspiirkonnaga, mida kasutavad nii kohalikud elanikud kui ka puhkajad kaugemalt. Ajalooliselt on ala olnud kasutuses militaareesmärkidel, seega metsakasvanduslikke töid alal ilmselt tehtud ei ole ning alal leidub vaid vanu ja keskealisi metsi. Puuliikide lõikes on alal kõige rohkem männikuid, järgnevad kuusikud ja kaasikud. Alale jäävad vääriselupaigad umbes 6 hektaril, kus metsade majandamist ei toimu, lisaks on ca 10% alast metsad, mille RMK on arvanud majandamisest välja34. RMK on koostamas Suurupi merekindluse lähistel asuvate riigimetsade majandamise kava35. Harku vallavalitsus võttis merekindluse metsa kohaliku omavalitsuse tasandil kaitse alla (vt ka ptk 4.2.6). • Vääna – pindala 70,6 ha, paikneb mitme lahustükina. Tegemist on Vääna asumilähedase metsaga, millest ca 12,8 ha-l on vääriselupaigad, kus majandamist ei toimu. KAH-ala läbib Vääna jõe hoiuala. KAH-ala kattub osaliselt Sõrve looduskaitsealaga. Üle poole metsadest moodustavad vanad metsad, keskealisi metsasid on ligikaudu kolmandik ning noort metsa ca 10% Vääna metsa pindalast. KAH-ala metsadest enamuse moodustavad männikud, järgnevad kuusikud ja kaasikud36. 4.2.9. Rohevõrgustik Harku valla rohevõrgustik määratleti põhiosas 2003. aastal, mil kehtestati Harju maakonnaplaneeringu teemaplaneering „Maakasutust ja asustust suunavad keskkonnatingimused”. Rohevõrgustiku paiknemist ning sealseid kaitse- ja kasutustingimusi täpsustati 17.10.2013 otsusega nr 138 kehtestatud Harku valla üldplaneeringuga. Täiendusettepanekute aluseks oli üldplaneeringu ja selle keskkonnamõju strateegilise hindamisega paralleelselt läbi viidud uuring „Harku valla rohevõrgustiku tuumalade ja koridoride uuring“37. Rohevõrgustik koosneb tugialadest ja neid ühendavatest koridoridest (ribastruktuuridest). Harku valla rohevõrgustikku illustreerib joonis 7. 34 RMK, 2021. Suurupi merekindlus, riigimetsa kirjeldus. Kättesaadav: https://media.rmk.ee/files/Harjumaa_Suurupi_merekindluse_mets_kirjeldus_2021-03-16.pdf 35 RMK, 2021. Kõrgandatud avaliku huviga alad. Teated. Kättesaadav: https://rmk.ee/metsa- majandamine/metsamajandus/korgendatud-avaliku-huviga-alad/teated/2021/harjumaa-suurupi-merekindluse- mets 36 RMK, 2021. Vääna ümbrus, riigimetsa kirjeldus. Kättesaadav: https://media.rmk.ee/files/Harjumaa_Vaana_kirjeldus_2021-03- 16.pdf#:~:text=V%C3%A4%C3%A4na%20asumil%C3%A4hedase%20riigimetsa%20pindala%20on%2065%2C8%20ha %20%28tabel,selguvad%20kaitse- eeskirja%20menetluse%20k%C3%A4igus%20%28joonis%201%2C%20kaart%201%29. 37 Kohv, K. 2007. Harku valla rohevõrgustiku tuumalade ja koridoride uuring 29 Joonis 7. Harku valla ÜP-ga kehtestatud rohevõrgustik38. 38Harku valla üldplaneeringu kaardirakendus. Kättesaadav: https://harku.maps.arcgis.com/apps/webappviewer/index.html?id=aa613af08f5343cdbb97f4fa242857dd Harku valla rohevõrgustiku olulisim osa on valla keskosa läbivad massiivid, mille terviklikkuse hoidmine peab olema esimene prioriteet. Eelkõige tähendab see Sõrve, Vääna-Jõesuu, Türisalu-Vääna-Humala ja Suurupi massiivide terviklikkuse tagamist ja nendevaheliste liikumiskoridoride säilitamist. Nimetatud tugialade kogupindalast peab säilima vähemalt 90% looduslikuna ehk inimtegevusest puutumata. Koridoride laius peab olema 500-700 m. ÜP-ga kehtestatud rohevõrgustiku kaitse- ja kasutustingimused käsitlevad muuhulgas piiranguid arendustegevustele, sh on välja toodud peamised rohevõrgustiku koridorid Harku vallas, mis vajavad arendustegevuse käigus kindlasti säilitamist. Konkreetselt metsade raiega seotud tingimusi on käsitletud vaid kahe tugiala osas: • Vääna-Jõesuu tugiala kasutustingimustes on välja toodud, et tulundusmetsa majandamisel vältida üle 2 ha lageraielanke ning majade lähedusse jäävates metsades ei tohi metsa alumist rinnet välja raiuda ja sellega vähendada loomade varjevõimalusi. • Harku järvest läänes asuvate metsade tugiala kasutustingimustes on välja toodud, et antud metsamassiivide pindala tuleb säilitada puutumatuna ja majandada metsa edaspidi lageraiest erinevate majandamisvõtetega. Metsade ja raietega seotud üldiseid tingimusi on ÜP-s käsitletud kolme koridori osas: • Harku ja Tiskre oja rohekoridori juures on seatud tingimus, et Tiskre oja ja Harku oja alamjooksu (Vana-Harku (Vana-Tiskre) piirkonnast Harku järveni) puhul on oluline säilitada veekogusid ümbritsev 30 m laiune puhverriba või vähemalt veekaitsevööndi (10 m) laiune loodusliku taimestikuga riba, kust ei tohi eemaldada kõrghaljastust. • Laabi koridori puhul on märgitud, et koridori kvaliteeti tõstaks metsasuse suurenemine, et oleks tagatud pidev loodusliku taimestikuga liikumistee. • Sõrve-Tabasalu koridori kvaliteeti parandaks oluliselt metsasuse suurendamine antud alal. 4.3. Kultuuripärand Kultuuripärandi all mõistetakse nii muinsuskaitseseaduse alusel kultuurimälestiseks tunnistatud objekte ja alasid kui ka kultuuriväärtuslikku keskkonda laiemalt39. Selleks võib olla kohaliku tasandi kultuuripärand (nt XX sajandi arhitektuuripärand, maaehituspärand, pärandkultuuri objektid, miljööväärtuslikud alad ja muud objektid, mis väärivad kohalikul tasandil esile tõstmist nende vanuse, ajaloo, arhitektuuri vms tõttu) ning lisaks ÜP-ga määratletud väärtuslikud maastikud, ilusa vaatega kohad või teelõigud. Harku vallas on 155 kultuurimälestist, millest40:  92 arheoloogiamälestist  57 ehitismälestist  5 arheoloogiamälestist, ajaloolist looduslikku pühapaika  1 ajaloomälestis 39 Muinsuskaitseamet. 2020. Muinsuskaitseameti juhend kohalikele omavalitsustele linna/valla üldplaneeringu koostamise ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamise kohta. Versioon 3.2.2020. Kättesaadav: https://www.muinsuskaitseamet.ee/sites/default/files/content- editors/Arhitektuur/uldplaneeringu_koostamise_juhend_muinsuskaitseamet_03.02.20.pdf 40 Muinsuskaitseamet, 2023. Kultuurimälestiste riiklik register, vaadatud 07.11.2023  Harku valla puhkemetsade teemaplaneeringu keskkonnamõju strateegiline eelhindamine Vallas on kaheksa XX sajandi arhitektuuripärandi objekti, kuus maaehituspärandi objekti (viis rehemaja ning üks kool)41 ning 161 pärandkultuuriobjekti 42. 2018. aastal kehtestati „Harku valla ehitustingimusi, miljööväärtuslikke alasid ja väärtuslikke maastikke määrav ning tiheasustusalasid täpsustav teemaplaneering”. TP-ga täpsustati ja täiendati muuhulgas ka miljööväärtuslike hoonestusalade ning väärtuslike maastike piire ning kaitse- ning kasutustingimusi. Määratletud alad kattuvad osaliselt puhkealade eelvalikualadega. 41 Muinsuskaitseamet, 2023. Kultuurimälestiste riiklik register, vaadatud 07.11.2023 42 EELIS, vaadatud 07.11.2023 32  Harku valla puhkemetsade teemaplaneeringu keskkonnamõju strateegiline eelhindamine 5. TEGEVUSEGA EELDATAVALT KAASNEV KESKKONNAMÕJU 5.1. Mõju maakasutusele Teemaplaneeringuga ei määrata maakasutuse juhtotstarbeid ega anta uut ehitusõigust. TP-ga täpsustatakse metsa majandamise tingimusi rohevõrgustiku aladel (välja arvatud kaitstavate aladega kattuvates osades) ning ÜP-ga määratletud loodusliku haljasmaa, haljasala ja parkmetsa maa ning puhke- ja virgestusmaa juhtotstarbega aladel. Seega planeeringu elluviimine ei põhjusta maakasutuses muutuseid ning olulist mõju maakasutusele ei avaldu. 5.2. Mõju pinnasele ja põhjaveele TP-ga määratletakse puhkemetsad Harku vallas – vastavalt TP-ga määratud puhkemetsa funktsiooni(de)le antakse sellele metsamajandamise soovitused. TP-ga ei kavandata tegevusi, mis võiksid põhjavee kvaliteeti või koguselist seisundit oluliselt mõjutada. Juhul, kui teemaplaneeringuga välistatakse lageraied teatud puhkemetsades, võib sellel olla positiivne mõju pinnasele, eriti erosiooniohtlikes piirkondades. Puhkemetsade valikul on üheks kriteeriumiks hea juurdepääs metsale kohaliku tee, matkaraja või jalg- ja jalgrattatee näol, seega ei kaasne puhkemetsa määratlemisega olulist vajadust täiendavate juurdepääsude rajamiseks. Olulist mõju pinnasele ei ole ette näha. 5.3. Mõju looduskeskkonnale ja kaitstavatele loodusobjektidele Mõju kaitstavatele loodusobjektidele Otsene mõju kaitstavatele loodusobjektidele võiks avalduda metsaraie tulemusel läbi objekti hävimise või füüsilise kahjustamise, liikide elupaikade pindala vähenemise või killustamise, alade kaitse-eesmärgiks olevate elupaigatüüpide või liikide elupaikade pindala vähenemise või killustamise. Kaudne mõju võib avalduda harjumuspäraste tingimuste muutumise kaudu (nt vee-, tuule- või valgusrežiimi muutumine, muud häiringud), mida metsaraie võib kaasa tuua. Teemaplaneeringu lähteseisukohtade alusel ei anta metsade majandamise soovitusi puhkemetsadele, mis asuvad vääriselupaikades või kaitstavatel loodusobjektidel, nagu kaitsealad, hoiualad, püsielupaigad, kaitstavad looduse üksikobjektid. Seehulgas ei anta metsade majandamise soovitusi EELIS-esse kantud projekteeritavatel kaitstavatel loodusobjektidel, kuna nendel aladel on kaitsekorra väljatöötamine alles käimas, sh on alles koostamisel kaitse-eeskiri. Kaitstavatel loodusobjektidel on metsade majandamine reguleeritud looduskaitseseaduse või vastava ala kaitse-eeskirjaga. Samuti on mitmetel kaitstavatel aladel koostatud kaitsekorralduskava, kus on vajadusel antud majandamise soovitusi kaitseala valitsejale, et tagada kaitse-eesmärkide säilimine/ saavutada kaitse-eesmärgid. Kaitsekorralduskavas käsitletakse ka puhkeväärtusi ning nende säilitamiseks vajalikke tegevusi. 33  Harku valla puhkemetsade teemaplaneeringu keskkonnamõju strateegiline eelhindamine TP koostamisel ei kavandata muudatusi maakasutuses, sh ei kavandata maakasutuses muudatusi kaitstavate loodusobjektidega piirnevatel aladel, mis võiksid kaitstavatele loodusobjektidele kaudset mõju avaldada. Maakasutus ning maakasutuse tingimused on välja töötatud juba Harku valla üldplaneeringu koostamise protsessis ning tingimusi on täpsustatud teemaplaneeringuga43. TP-ga määratavad puhkealad võivad kattuda kaitstavate loodusobjektiga, kuid selle kattuvuse kuvamine TP joonisel (TP joonis koostatakse järgmises etapis) ei avalda olulist mõju kaitstavatele aladele. Mõju kohaliku omavalitsuse tasandil kaitstavatele loodusobjektidele Harku vallas on Suurupi merekindluse metsa kaitseala, mis on suures ulatuses ühtlasi ka KAH-ala (Suurupi merekindluse mets, vt ptk 4.2.8). Kaitstaval alal majandamise tingimusi välja ei töötata vaid majandamine toimub kaitse-eeskirja alusel. Mõju rohevõrgustikule Harku valla üldplaneeringus on vaid üksikute rohevõrgustiku elementide puhul käsitletud metsade majandamisega seotud tingimusi. Mitmete tugialade ja koridoride juures on kirjeldatud nende puhkeväärtuse olulisust ning võimalusi selle arendamiseks. Koostatava Harku valla puhkemetsade teemaplaneeringuga puhkerajatisi ei kavandata, kuid antakse soovitused metsade majandamiseks lähtuvalt puhkemetsa funktsiooni säilimisest. TP koostamise mõju rohevõrgustiku terviklikkusele ja funktsioonide säilimisele on positiivne, kuna TP koostamise käigus töötatakse välja metsade majandamise põhimõtted, mis võivad tugevdada rohevõrgustikus kõrghaljastuse säilimist ning aidata seeläbi kaasa selle paremale sidususele. TP lahenduse välja töötamisel tuleb arvestada rohevõrgustiku kaitseks seatud tingimusi, siis olulist mõju rohevõrgustikule ei avaldu. Mõju vääriselupaikadele Keskkonnaministri määruse alusel on avalik-õigusliku isiku omandis olevas metsas ja riigimetsas asuvad keskkonnaregistrisse kantud vääriselupaigad kaitstud. Neis on keelatud raie, välja arvatud erakorralised raied Keskkonnaameti nõusolekul. Eraomanikule kuuluvas metsas on vääriselupaiga kaitsmine vabatahtlik. EELIS-e järgi ei ole eramaadel paiknevate VEP-ide kohta sõlmitud lepinguid VEP-ide kaitseks44. Samas, erametsades paiknevad VEP-id jäävad kaitstavatele aladele, kus metsade majandamise tingimusi TP-ga ei määrata. Seega TP kehtestamisel puudub oluline mõju vääriselupaikadele. Mõju kõrgendatud avaliku huviga KAH aladele Mõju kõrgendatud avaliku huviga aladele on neutraalne või positiivne, kuna TP koostamise käigus töötatakse välja soovitused konkreetsete KAH alade majandamiseks ühiselt RMK ja kogukonnaga. 43 Harku valla ehitustingimusi, miljööväärtuslikke alasid ja väärtuslikke maastikke määrav ning tiheasustusalasid täpsustav teemaplaneering 44 Metsaseaduse § 23 lg 4 järgi võib VEP-i kaitseks sõlmida eraomandis oleva kinnisasja omanikuga notariaalse lepingu, mille alusel koormatakse kinnisasi isikliku kasutusõigusega riigi kasuks Keskkonnaministeeriumi kaudu tähtajaga 20 aastat. Lepingut saab sõlmida väljaspool kaitstavat loodusobjekti asuva EELIS-sse kantud VEPi kaitseks. 34  Harku valla puhkemetsade teemaplaneeringu keskkonnamõju strateegiline eelhindamine 5.4. Mõju inimese tervisele ja heaolule, sh õhu kvaliteet, müra ja vibratsioon Olulisemad keskkonnategurid, mis mõjutavad inimese tervist ja heaolu, on välisõhu kvaliteet (sh müra, saasteainete heited ning ebameeldiv lõhn), vibratsioonitase ning vee kvaliteet. Tegevuste kavandamisel tuleb arvestada erinevate keskkonnanormidega, mis on kehtestatud inimese tervise kaitseks. Harku vallas puhkemetsade määratlemine võimaldab nende keskkonnategurite mõju vähendada või olulisemaid mõjusid ära hoida. Näiteks asulalähedase püsimetsa säilitamine võib suure liiklussagedusega maantee piirkonnas ära hoida välisõhu kvaliteedi halvenemist lähedal asuvate elamute juures. Väheneda võivad potentsiaalsed müra (nii liiklus- kui tööstusmüra), heitgaaside ja tolmuga seotud häiringud jne. Puhkemetsade teemaplaneering panustab elukeskkonna kujundamisse ja rohealade planeerimisse. Puhkemetsade määratlemine annab võimaluse tõhusamalt hoida just neid puhkemetsade väärtusi, mis on kogukondade jaoks olulised. Säilivad harjumuspärased võimalused metsas seeni ja marju korjata, jalutada, nautida tervisesporti, viia läbi loodushariduslikke üritusi ja -õpet. Puhkemetsade määratlemise läbi on võimalik säilitada piirkonna elanike jaoks esteetiline elukeskkond. Teemaplaneeringuga ei muudeta maakasutust ega kavandata tegevusi, samuti ei anta raieõigust. Teemaplaneeringuga määratletakse puhkemetsade majandamise tingimused, seejuures on oluline, et üldplaneeringuga ja teemaplaneeringuga on kohalikul omavalitsusel võimalik kehtestada rangemaid tingimusi metsade majandamisele asulate või elamute kaitseks. Seega tuleb asjakohastel juhtudel seada lisatingimusi metsade majandamisele, et ära hoida õhu kvaliteedi halvenemist, mürafooni suurenemist (nt suure liiklussagedusega maanteelt või tööstuspiirkonnast). TP koostamine ja kehtestamine ei avalda otsest mõju vee kvaliteedile. TP kehtestamisega ei kaasne muutusi vibratsioonitasemes. Puhkemetsade teemaplaneeringu kehtestamisel on positiivne mõju inimese tervisele ja heaolule. 5.5. Mõju kultuuripärandile TP-ga ei muudeta maakasutust ega kavandata tegevusi, mis võiksid kultuuripärandiobjekte mõjutada. Vallas kehtestati 2018. aastal „Harku valla ehitustingimusi, miljööväärtuslikke alasid ja väärtuslikke maastikke määrav ning tiheasustusalasid täpsustav teemaplaneering”. Kui TP lahenduse koostamisel arvestatakse Harku valla üldplaneeringus ning kultuuriväärtuste TP-s45 seatud kaitse- ja kasutustingimusi, siis olulist mõju kultuuripärandile ei avaldu. 5.6. Õnnetuste ja piiriülese keskkonnamõju esinemise võimalikkus TP koostamisel määratletakse puhkemetsad ja nende majandamise tingimused Harku vallas. TP kehtestamine ei mõjuta õnnetuste toimumise tõenäosust, kui majandamise meetmete välja töötamisel võetakse arvesse tee seisundile seatud nõudeid46. 45 Harku valla ehitustingimusi, miljööväärtuslikke alasid ja väärtuslikke maastikke määrav ning tiheasustusalasid täpsustav teemaplaneering 46 Tee seisundinõuded, vt eRT: https://www.riigiteataja.ee/akt/102112018003?leiaKehtiv 35  Harku valla puhkemetsade teemaplaneeringu keskkonnamõju strateegiline eelhindamine Kohaliku omavalitsuse siseselt puhkemetsade ja nende majandamise tingimuste määratlemine ei põhjusta piiriülest keskkonnamõju. 5.7. Natura eelhindamine Natura 2000 võrgustikku kuuluvate alade kaitset reguleerivad EU loodusdirektiiv47 ja linnudirektiiv48 ning looduskaitseseadus49. Natura alade kaitse on siseriiklikult tagatud nendel aladel paiknevate kaitsealade, hoiualade ja püsielupaikade kaitse kaudu. KSH erisused Natura 2000 võrgustiku alal on sätestatud KeHJS-i §-ga 4550. KSH käigus peab eelkõige arvestama ala kaitse eesmärki ja ala terviklikkust. Strateegilise planeerimisdokumendi võib kehtestada juhul, kui seda lubab Natura 2000 võrgustiku ala kaitsekord ning strateegilise planeerimisdokumendi kehtestaja on veendunud, et kavandatav tegevus ei avalda ebasoodsat mõju selle Natura 2000 võrgustiku ala terviklikkusele ega mõjuta negatiivselt selle ala kaitse eesmärki. Harku valla puhkemetsade teemaplaneeringu koostamise käigus hinnatakse planeeringu kehtestamise võimalikku mõju Natura 2000 võrgustiku aladele eelhindamise etapis. Eelhindamise eesmärk on välja selgitada ja tuvastada projekti või kava võimalik mõju Natura 2000 alale (kas eraldi või koos teiste projektide või kavadega) ning hinnata, kas on võimalik objektiivselt järeldada, et kavandatava tegevuse ebasoodne mõju on välistatud. Ala kaitse-eesmärgid on saavutatud, kui ala terviklikkus on säilitatud. Ala terviklikkuse all mõeldakse eelkõige ala ökoloogiliste funktsioonide (liigisiseste ja -vaheliste suhete, toiduahela jt funktsioonide) toimimist viisil, mis tagab pikas perspektiivis liigi isendite piisava arvukuse neile sobivates elupaikades ning elupaigatüüpide normaalse suktsessiooni, vastupidamise välistele mõjudele ja jätkuva uuenemise. Kui oluline mõju ei ole teada ja pole piisavalt informatsiooni järelduste tegemiseks mõju puudumise kohta või tõenäoliselt kaasneb oluline mõju, siis tuleb jätkata asjakohase hindamise etapiga. Kui TP staadiumis puudub kavandatava eeldatavalt ebasoodsa mõjuga tegevuse kohta piisav teave Natura asjakohase hindamise läbiviimiseks, siis on eelhindamise järeldus, et asjakohase hindamisega tuleb liikuda TP-le järgnevasse tegevuse kavandamise etappi. Asjakohane hindamine annab vastuse, kas Natura alale avaldub oluline mõju või mitte. Mõju loetakse oluliseks, kui tegevuse elluviimise tulemusena kaitse-eesmärkide seisund halveneb või tegevuse elluviimise tulemusena ei ole võimalik kaitse-eesmärke saavutada. Natura hindamise läbiviimisel on käesolevas töös aluseks võetud juhend „Juhised Natura hindamise läbiviimiseks loodusdirektiivi artikli 6 lõike 3 rakendamisel Eestis“51. 47 Nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku taimestiku ja loomastiku kaitse kohta (EÜT L 206, 22.07.1992, lk 7–50) 48 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/147/EÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta (ELT L 20, 26.01.2010, lk 7–25) 49 Looduskaitseseadus, vt eRT: https://www.riigiteataja.ee/akt/116062021003?leiaKehtiv 50 Vt eRT: https://www.riigiteataja.ee/akt/104052017005?leiaKehtiv 51 Kutsar, R., Eschbaum, K. ja Aunapuu, A. 2019. Juhised Natura hindamise läbiviimiseks loodusdirektiivi artikli 6 lõike 3 rakendamisel Eestis. Tellija: Keskkonnaamet. Kättesaadav: https://envir.ee/media/1310/download 36  Harku valla puhkemetsade teemaplaneeringu keskkonnamõju strateegiline eelhindamine 5.7.1. Kavandatava tegevuse seos Natura alade kaitsekorraldusega Kavandatav tegevuse ei ole Natura alade kaitsekorraldusega seotud ega aita kaasa kaitse-eesmärkide saavutamisele. 5.7.2. Natura 2000 alade kirjeldus Natura alade kirjeldused ja paiknemine on ptk-s 4.2.1. 5.7.3. Informatsioon kavandatava tegevuse kohta Ülevaade Harku valla puhkemetsade teemaplaneeringu koostamise põhimõtetest on ptk-s 2.1. 5.7.4. Mõjuala ulatuse määramine Teemaplaneeringuga ei anta metsade majandamise soovitusi puhkemetsadele, mis asuvad vääriselupaikades või kaitstavatel loodusobjektidel (kaitsealad, hoiualad, püsielupaigad, kaitstavad looduse üksikobjektid) sh EELIS-es kajastatud projekteeritavatel kaitstavatel loodusobjektidel. Kaitstavatel loodusobjektidel on metsade majandamine reguleeritud looduskaitseseaduse või vastava ala kaitse- eeskirjaga. Teemaplaneeringuga määratletakse puhkemetsad kogu Harku valla territooriumil. Täpsem mõjuala ulatus sõltub TP lahendusest. TP koostamisel võetakse arvesse Natura alade paiknemist, kuid Natura aladega kattuvates osades metsade majandamise tingimusi ei määratleta. 5.7.5. Mõju hindamine Natura 2000 võrgustiku aladele Otsene mõju Natura ala eesmärgiks seatud liikidele ja elupaikadele võiks avalduda läbi objekti hävimise või füüsilise kahjustamise, liikide elupaikade pindala vähenemise või killustamise, alade kaitse-eesmärgiks olevate elupaigatüüpide/ liikide elupaikade pindala vähenemise või killustamise. Kaudne mõju võib avalduda läbi tingimuste (nt vee- või valgusrežiim, häiringud) ebasoodsamaks muutumise. Kõik Natura alad kattuvad siseriiklikult kaitstavate aladega. Lähteseisukohtade alusel ei anta metsade majandamise soovitusi puhkemetsadele, mis asuvad kaitstavatel loodusobjektidel (kaitsealad, hoiualad, püsielupaigad, kaitstavad looduse üksikobjektid), sh EELIS-es kajastatud projekteeritavatel kaitstavatel loodusobjektidel. Nende alade kaitset korraldatakse looduskaitseseaduse, kaitse-eeskirja või hoiualade puhul vastava määruse alusel. Seega ei anta majandamise soovitusi ka Natura aladel, kuna:  Rannamõisa loodusala kattub siseriiklikult kaitstava Rannamõisa maastikukaitsealaga;  Muraste loodusala kattub siseriiklikult kaitstava Muraste looduskaitsealaga;  Suurupi loodusala kattub siseriiklikult kaitstava Suurupi looduskaitsealaga;  Vääna-Viti loodusala kattub siseriiklikult kaitstava Vääna-Viti nahkhiirte püsielupaigaga;  Vääna jõe loodusala kattub siseriiklikult kaitstava Vääna jõe hoiualaga;  Türisalu loodusala kattub siseriiklikult kaitstava Türisalu maastikukaitsealaga;  Vääna loodusala kattub siseriiklikult kaitstavate Vääna hoiuala ning Vääna maastikukaitsealaga;  Naage loodusala kattub siseriiklikult kaitstava Naage maastikukaitsealaga; 37  Harku valla puhkemetsade teemaplaneeringu keskkonnamõju strateegiline eelhindamine  Pakri loodusala ja Pakri linnuala kattuvad siseriiklikult kaitstava Pakri hoiualaga. Natura aladega kattuvate puhkemetsade kujutamine teemaplaneeringu kaardil ei avalda ebasoodsat mõju Natura alade kaitse-eesmärkidele ega alade terviklikkusele. Natura aladega piirnevatel aladel majandamise soovituste välja töötamisel ei ole ebasoodsat mõju ette näha, kuna majandamise soovitused järgivad metsaseaduses52 ja metsa majandamise eeskirjas53 toodud nõudeid. Juhul, kui TP koostamisel ilmnevad asjaolud mille tõttu võib otsustaja hinnangul ebasoodne mõju Natura 2000 võrgustiku aladele tekkida , siis tuleb vastavalt KeHJS § 3 lg 1 punktile 2 ja § 35 lg 11 algatada KSH viivitamata ilma selle vajadust põhjendamata. 52 Metsaseadus, vt eRT: https://www.riigiteataja.ee/akt/122092023003?leiaKehtiv 53 Metsa majandamise eeskiri, vt eRT: https://www.riigiteataja.ee/akt/113072023034?leiaKehtiv 38  Harku valla puhkemetsade teemaplaneeringu keskkonnamõju strateegiline eelhindamine 6. ASJAOMASTE ASUTUSTE SEISUKOHAD KSH vajalikkuse üle otsustamisel tuleb enne otsuse tegemist küsida seisukohta kõigilt asjaomastelt asutustelt, edastades neile seisukoha võtmiseks KSH algatamise või mittealgatamise otsuse eelnõu (KeHJS § 33 lg 6). Asjaomaste asutuste nimekirja määrab otsustaja lähtuvalt strateegilise planeerimisdokumendi iseloomust ja sisust. Ülevaade asjaomaste asutuste seisukohtadest lisatakse pärast seisukohtade laekumist. 39  Harku valla puhkemetsade teemaplaneeringu keskkonnamõju strateegiline eelhindamine 7. KOKKUVÕTE Käesolev keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) eelhindamine on koostatud Harku Vallavolikogu 27.01.2022 otsusega nr 9 „Harku valla puhkemetsade teemaplaneeringu algatamine“ algatatud teemaplaneeringule. Harku puhkemetsade TP koostamise eesmärk on vaadata üle kõik (puhke)metsad Harku vallas, määratleda nende piirid ja loodusväärtused ning tähendus kohalikele kogukondadele. Samuti määrata puhkemetsade majandamise tingimused, mis oleksid põhjendatud ja kaalutletud, üheselt arusaadavad ning avalikest huvidest lähtuvad. Koostatav TP toetab Harku valla ÜP-s seatud ruumilise arengu eesmärkide realiseerumist ning täpsustab ja täiendab kehtivat üldplaneeringut. KSH eelhindamine on koostatud TP lähteseisukohtade põhjal. Lähteseisukohad on esialgne ülesandepüstitus järgnevaks TP koostamise protsessiks. LS-s on esitatud TP koostamise põhimõtted ning aluseks olevad arengudokumendid. Eelhindamise tulemusena ei selgunud keskkonnamõjusid, mis oleksid KeHJS § 22 mõistes olulised. TP koostamise ja elluviimisega ei kaasne piiriüleseid keskkonnamõjusid. TP koostamine ja elluviimine ei avalda ebasoodsat mõju Natura 2000 võrgustiku alade kaitse- eesmärkidele ega alade terviklikkusele. Juhul, kui TP koostamisel ilmnevad asjaolud, mille tõttu võib otsustaja hinnangul oluline keskkonnamõju tekkida või ebasoodne mõju Natura 2000 võrgustiku aladele ei ole välistatud, siis tuleb vastavalt KeHJS § 35 lg 11 algatada KSH viivitamata ilma selle vajadust põhjendamata. 40  Harku valla puhkemetsade teemaplaneeringu keskkonnamõju strateegiline eelhindamine 8. VIITED EELIS, 2023 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/147/EÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta (ELT L 20, 26.01.2010, lk 7–25) Harju maakonnaplaneering 2030+ Harku valla ehitustingimusi, miljööväärtuslikke alasid ja väärtuslikke maastikke määrav ning tiheasustusalasid täpsustav teemaplaneering Harku valla koduleht, 2023 Harku valla üldplaneering Harku valla üldplaneeringu kaardirakendus. Kättesaadav: https://harku.maps.arcgis.com/apps/webappviewer/index.html?id=aa613af08f5343cdbb97f4fa242857d d Hendrikson&Ko, 2018. Rohevõrgustiku planeerimisjuhend Kaitsealuste parkide, arboreetumite ja puistute kaitse-eeskiri Keskkonnaportaal, 2023 Kohv, K. 2007. Harku valla rohevõrgustiku tuumalade ja koridoride uuring Kutsar, R. 2018. KSH eelhindamise juhend otsustaja tasandil, sh Natura eelhindamine. Kutsar, R., Eschbaum, K. ja Aunapuu, A. 2019. Juhised Natura hindamise läbiviimiseks loodusdirektiivi artikli 6 lõike 3 rakendamisel Eestis. Tellija: Keskkonnaamet. Kättesaadav: https://envir.ee/media/1310/download Looduskaitseseadus, eRT: https://www.riigiteataja.ee/akt/107032023078?leiaKehtiv Maa-ameti kaardirakendused, 2023. Maanteeamet. 2023. Liiklussagedus riigiteedel. Kättesaadav: https://www.arcgis.com/apps/View/index.html?appid=293d200a16454c1c84f2cfe35720149f Metsaseadus, eRT: https://www.riigiteataja.ee/akt/122092023003?leiaKehtiv Metsa majandamise eeskiri, eRT: https://www.riigiteataja.ee/akt/113072023034?leiaKehtiv Muinsuskaitseamet. 2020. Muinsuskaitseameti juhend kohalikele omavalitsustele linna/valla üldplaneeringu koostamise ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamise kohta. Versioon 3.2.2020. Kättesaadav: https://www.muinsuskaitseamet.ee/sites/default/files/content- editors/Arhitektuur/uldplaneeringu_koostamise_juhend_muinsuskaitseamet_03.02.20.pdf Muinsuskaitseamet, 2023. Kultuurimälestiste riiklik register Muraste looduskaitseala kaitse alla võtmine ja kaitse-eeskiri, eRT: https://www.riigiteataja.ee/akt/104012022016?leiaKehtiv 41  Harku valla puhkemetsade teemaplaneeringu keskkonnamõju strateegiline eelhindamine Naage maastikukaitseala kaitse alla võtmine ja kaitse-eeskiri, eRT: https://www.riigiteataja.ee/akt/13292220?leiaKehtiv Nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku taimestiku ja loomastiku kaitse kohta (EÜT L 206, 22.07.1992, lk 7–50) Planeerimisseadus, eRT: https://www.riigiteataja.ee/akt/130062023057?leiaKehtiv Rannamõisa maastikukaitseala kaitse-eeskiri, eRT: https://www.riigiteataja.ee/akt/113112013001 RMK, 2021. Kõrgendatud avaliku huviga alad. Teated. Kättesaadav: https://rmk.ee/metsa- majandamine/metsamajandus/korgendatud-avaliku-huviga-alad/teated/2021/harjumaa-suurupi- merekindluse-mets RMK. 2021. Riigimetsa terviktutvustus Harku valla territooriumil. Kättesaadav: https://media.rmk.ee/files/Harku_valla_riigimets.pdf RMK, 2021. Suurupi merekindlus, riigimetsa kirjeldus. Kättesaadav: https://media.rmk.ee/files/Harjumaa_Suurupi_merekindluse_mets_kirjeldus_2021-03-16.pdf RMK, 2021. Vääna ümbrus, riigimetsa kirjeldus. Kättesaadav: https://media.rmk.ee/files/Harjumaa_Vaana_kirjeldus_2021-03- 16.pdf#:~:text=V%C3%A4%C3%A4na%20asumil%C3%A4hedase%20riigimetsa%20pindala%20on%2065% 2C8%20ha%20%28tabel,selguvad%20kaitse- eeskirja%20menetluse%20k%C3%A4igus%20%28joonis%201%2C%20kaart%201%29. Statistikaamet, 2023. Suurupi looduskaitseala kaitse alla võtmine ja kaitse-eeskiri, eRT: https://www.riigiteataja.ee/akt/13291004?leiaKehtiv Sõrve looduskaitseala moodustamine ja kaitse-eeskiri, vt eRT: https://www.riigiteataja.ee/akt/106122023002 Tee seisundinõuded, eRT: https://www.riigiteataja.ee/akt/102112018003?leiaKehtiv Türisalu maastikukaitseala kaitse-eeskiri, eRT: https://www.riigiteataja.ee/akt/111072013029?leiaKehtiv Visit Harku, 2023. Tilgu koopad. Kättesaadav: https://www.visitharku.com/kirjed/tilgu-koopad.html Vääna maastikukaitseala kaitse-eeskiri, eRT: https://www.riigiteataja.ee/akt/129082018014 Üleriigiline planeering Eesti 2030+ 42