Miinisadama rajatiste rekonstrueerimise ehitusloa keskkonnamõju hindamise eelhinnangu ja otsuse eelnõu edastamine seisukoha andmiseks

Miinisadama akvatooriumis asuvate lainemurdjate rekonstrueerimise tegevustele keskkonnamõju hindamise eelhindamine Tallinn 2024 Nimetus Miinisadama akvatooriumis asuvate lainemurdjate rekonstrueerimise tegevustele keskkonnamõju hindamise eelhindamine Versioon Esitamiseks Töö nr 24KK12 Aeg Mai 2024 Tellija Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus Kontaktisik Diane Salimaa, tel: +372 5917 4499, e-post: [email protected]. KMH eelhinnangu Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ (ELLE OÜ) koostaja Reg nr 10705517 Aadress: Tõnismägi 3A-15, 10119 Tallinn Telefon: +372 611 7690 E-post: [email protected] Autorid Kadri Kipper-Klaas, MSc Lea Jalukse, MSc Teele Kaljurand, MSc Johanna Pauline Peeba, MSc KMH eelhinnangu Toomas Pallo, MSc, KMH litsents nr KMH0090 vastutav koostaja Kasutustingimused © Käesolev aruanne on koostatud ja esitatud kasutamiseks tervikuna. Aruandes ja selle lisades esitatud kaardid, joonised, arvutused on autoriõiguse objekt ning selle kasutamisel tuleb järgida autoriõiguse seaduses sätestatud korda. Aruandes toodud info kasutamine õppe- ja mitteärilistel eesmärkidel on lubatud, kui viidatakse algallikale. Andmete kasutamisel tuleb viidata nende algallikale. SISUKORD 1. SISSEJUHATUS ................................................................................................................................ 4 2. KAVANDATAV TEGEVUS .................................................................................................................... 5 2.1 Lainemurdja- kai olemasolev olukord...........................................................................................5 2.2 Kavandatav tegevus ......................................................................................................................6 3. KAVANDATAVA TEGEVUSE KESKKONNA KIRJELDUS ................................................................................... 8 3.1 Asukoht .........................................................................................................................................8 3.2 Ala geoloogiline ehitus..................................................................................................................9 3.3 Hüdrometeoroloogilised tingimused ............................................................................................9 3.4 Pinna- ja põhjavesi, mereelustik .................................................................................................11 Pinnavesi ...........................................................................................................................................11 Põhjavesi ...........................................................................................................................................12 Merepõhjaelustik ja kalad .................................................................................................................12 3.5 Kaitstavad loodusobjektid, taimestik ja loomastik, kultuuriväärtused ......................................13 3.6 Välisõhk ja müra .........................................................................................................................15 3.7 Sotsiaalmajanduslik keskkond ....................................................................................................16 4. KAVANDATAVA TEGEVUSE SEOS MUUDE ASJAKOHASTE STRATEEGILISTE PLANEERIMISDOKUMENTIDEGA .............. 17 4.1 Riigikaitse arengukava 2017-2026 .....................................................................................................17 4.2 Kaitseministeeriumi valitsemisala arengukava 2021-2024................................................................17 4.3 Tallinna arengustrateegia 2035 .........................................................................................................18 4.4 Üleriigiline planeering Eesti 2030+ ....................................................................................................18 4.5 Eesti mereala planeering ...................................................................................................................18 4.6 Kliimamuutustega kohanemise arengukava aastani 2030 ................................................................19 4.7 Kaitseministeeriumi valitsemisala keskkonna- ja kliimapoliitika .......................................................19 4.8 Paljassaare ja Russalka vahelise ranna-ala üldplaneering .................................................................20 5. KAVANDATAVA TEGEVUSEGA KAASNEVAD VÕIMALIKUD OLULISED KESKKONNAMÕJUD ................................... 21 5.1 Mõju heljumi levikust, mõju lainetusele ja hoovustele ..............................................................21 Heljumi levik ......................................................................................................................................21 Lainetus ja hoovused .........................................................................................................................22 5.2 Mõju põhjataimestikule, põhjaloomastikule ja kalastikule ...............................................................23 Põhjataimestik ...................................................................................................................................23 Põhjaloomastik ..................................................................................................................................23 Kalastik ..............................................................................................................................................23 Linnustik ............................................................................................................................................23 5.3 Mõju pinnaveele ................................................................................................................................24 5.4 Mõju välisõhu kvaliteedile, müra ja vibratsiooni tasemele ...............................................................24 5.5 Mõju sotsiaalmajanduslikule keskkonnale ja kultuuripärandile ........................................................25 5.6 Tegevuse energiakasutus ja mõju kliimale ........................................................................................25 5.7 Avariiolukorrad ..................................................................................................................................26 5.8 Tegevusega kaasneva mõju võimalikkus, kestus, sagedus ja pöörduvus, sealhulgas kumulatiivne ja piiriülene mõju .........................................................................................................................................27 6. EELHINNANGU JÄRELDUS ................................................................................................................ 28 7. KASUTATUD MATERJALID ................................................................................................................ 29 Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 3/30 Miinisadama akvatooriumis asuvate lainemurdjate rekonstrueerimise tegevustele keskkonnamõju hindamise eelhindamine 1. SISSEJUHATUS Käesolev keskkonnamõju hindamise (edaspidi KMH) eelhinnang on koostatud kavandatavale tegevusele - Miinisadama akvatooriumis asuvate lainemurdjate rekonstrueerimise tegevustele. Varasemalt on läbi viidud kavandatava tegevuse KMH (heaks kiidetud Keskkonnaministeeriumi 28.03.2007 kirjaga nr 13-3-3/2108-19).1 Tegevusele väljastati ka vee erikasutusluba, mis käesoleva aruande koostamise ajal ei ole enam kehtiv. Tegevust ellu viidud ei ole. Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 3 lg 1 p 1 kohaselt on KMH kohustuslik, kui kavandatav tegevus toob eeldatavalt kaasa olulise keskkonnamõju.2 Keskkonnamõju on oluline, kui see võib eeldatavalt ületada mõjuala keskkonnataluvust, põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi või seada ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara (KeHJS § 22). Planeeritav tegevus liigitub olulise keskkonnamõjuga tegevuste hulka, mille puhul on KMH kohustuslik – mere süvendamine alates pinnase mahust 10 000 m3. KeHJS § 11 lg 6 kohaselt jätab otsustaja keskkonnamõju hindamise algatamata, kui kavandatava tegevusega kaasneb eeldatavalt oluline keskkonnamõju, kuid kui eelhinnangust selgub, et kavandatava tegevuse keskkonnamõju on juba keskkonnamõju hindamise või keskkonnamõju strateegilise hindamise käigus asjakohaselt hinnatud ja otsustajal on tegevusloa andmiseks piisavalt teavet. KMH eelhinnangu koostamisel on tuginetud projekti seletuskirjale ning kliendilt ja avalikest andmebaasidest saadud informatsioonile. Eelhinnangu koostamise käigus ei teostatud uuringuid, mis väljuvad eelhindamise raamidest. Eelhinnangu käigus ei hinnata alternatiive. Eelhinnangu koostajaks on Estonian, Latvian & Lithuanian Environment (ELLE) OÜ. Käesoleva eelhinnangu eesmärk on anda otsustajale vajalikku infot kavandatava tegevusega kaasneda võivast olulisest keskkonnamõjust ja selle tekkimise tõenäosusest, mis võiks tingida täiemahulise keskkonnamõju hindamise uuesti algatamise. Eelhinnangu aruandes esitatud teave on keskkonnaeksperdi hinnangul piisav selleks, et võimaldada otsustajal teha otsus KMH vajalikkuse osas. Otsustajal võib olla, lisaks eelhindamise aruandes toodule, siiski täiendavat informatsiooni ja kaalutlusaluseid, mille põhjal otsus langetada, mistõttu tuleb käesolevat aruannet käsitleda kui ühte, kuid mitte tingimata ainsat, abivahendit vastavas kaalutlusprotsessis. KMH eelhinnangu koostamisel on lähtutud keskkonnaministri 16.08.2017 määrusega nr 31 kehtestatud „Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“.3 1 OÜ E-Konsult, 2007. Miinisadama lainemurdjate rekonstrueerimise KMH. töö nr: E1040, Tallinn. 2 Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus. https://www.riigiteataja.ee/akt/116112010013?leiaKehtiv (redaktsiooni jõustumine: 16.07.2023) 3 Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded. https://www.riigiteataja.ee/akt/118082017003?leiaKehtiv (redaktsiooni jõustumine: 22.12.2023) 4/30 Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ Miinisadama akvatooriumis asuvate lainemurdjate rekonstrueerimise tegevustele keskkonnamõju hindamise eelhindamine 2. KAVANDATAV TEGEVUS Kavandatava tegevuse kirjeldamisel on kasutatud Miinisadama rekonstrueerimise projekti seletuskirja4 ja arendaja selgitusi. 2.1 Lainemurdja- kai olemasolev olukord5 Lainemurdja-kai moodustab Miinisadama põhjapoolse kaitsemuuli. Muul on kolmes osas kahe sissepääsuga akvatooriumisse. Olemasolevad ehitised on kivitäitega kärgkastidest, betoonmassiivist, looduskivist ja läänepoolses osas ka katteplaatidest. Kai ja lainemurdjad on väga suurte kahjustustega, lainemurdjate merepoolsete külgede pealisehitused ja ka kärgkastid on lagunenud. Keskmisel lainemurdjal on pealisehituse massiivid ja kärgkastidest välja valgunud materjal mitmekümne meetri ulatuses, mistõttu lainemurdja ei kaitse sadamat tormi ajal lainete eest (Joonis 1). Joonis 1. Miinisadamas asuvad kahjustunud lainemurdja-kaid (allikas: Maa-ameti kaardirakendus) 4 EstKONSULT. 2024. Miiisadama lainemurdja rekonstrueerimise ehitusprojekt. Töö nr 24001. 5 EstKONSULT. 2024. Miiisadama lainemurdja rekonstrueerimise ehitusprojekt. Töö nr 24001. Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 5/30 Miinisadama akvatooriumis asuvate lainemurdjate rekonstrueerimise tegevustele keskkonnamõju hindamise eelhindamine 2.2 Kavandatav tegevus Kavandatava tegevuse eesmärk on lõpuni viia Miinisadama rekonstrueerimine vastavalt kaasaja ohutu laevaliikluse nõuetele – peatada olemasolevate lainemurdjate edasine lagunemine ning tagada laevade ohutu seismine sadamas, liiklemine akvatooriumis ja väravas. Kavandatavaks tegevuseks on Miinisadama lainemurdjate rekonstrueerimine, mis hõlmab endas järgmisi tegevusi (mitteajalises järjestuses)6: • Kai 7 pikendamine keskmise lainemurdja lõpuni (tekib uus kai 7A) ja läänevärava sulgemine. • Kaide 7 ja 7A Tallinna lahe poolse nõlva väljaehitamine lainemurdjaks. • Kaide 7 ja 7A akvatooriumi poolse külje rajamine sulundseina elementidest ja sulundseina taguse täitmine. KMH koostati projektlahendusele, mille järgi kavandati kaide 7 ja 7A akvatooriumi poolse külje ehitusel kasutada raudbetoonist „L-elemente“. Tänaseks on valminud uus projektlahendus, kus see on asendatud sulundseina elementidega. Sulundseina toestuseks kinnitatakse see merepõhja injekteeritavate ankrutega. Eelhinnangu koostamisel on kasutatud uue lahenduse eskiislahendust koos vajalike mahuarvutustega. • Parempoolse lainemurdja rekonstrueerimine, mille Tallinna lahe poolne nõlv ehitatakse sarnaselt kaide 7 ja 7A puhul lainemurdjaks ning akvatooriumi poolse nõlva väljaehitamine. • Idavärava suurendamine laiusega 70 m ja sügavusega 8,0 m. • Vajaliku sügavusega (8,0 m) laevatee (380x50 m) süvendamine. • Kogu mahus süvendatud pinnase kaadamine. Kavandatava tegevuse elluviimiseks on vajalik vee erikasutusloa ja ehitusloa taotlemine. Vee erikasutusega seotud mahud on järgnevad7: • nõlvakindlustuskivide lukukraavi süvendamine mahus 5100 m3; • kaide 7 ja 7a esise süvendamine akvatooriumis 6500 m3; • sadamasse pääsuks uue faarvaatri süvendamine mahus 23 600 m3. Kokku on uue projektlahenduse puhul süvendatava materjali maht 35 200 m3. Varasema KMH koostamisel oli arvestatud maksimaalseks süvendustööde mahuks 49 200 m3. Seega jääb kavandatav tegevus alla varasemalt KMH8 käigus hinnatavate tööde mahule. Lainemurdja rekonstrueerimisel vette paigaldatavate paetäite maht on 37 500 m 3 ja graniitkivide maht on 18 400 m3. Varasem KMH koostati tehnilisele lahendusele, kus uputavate tahete ainete maht oli järgnev: • graniitkivid 41 600 m3; • paekivitäide 53 900 m3; • liivtäide 42 800 m3; 6 Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus. 2024. Miinisadama akvatooriumis asuvate lainemurdjate rekonstrueerimise tegevustele keskkonnamõju hindamise eelhinnangu koostamine. Tehniline kirjeldus. 7 EstKONSULT. 2024. Miiisadama lainemurdja rekonstrueerimise ehitusprojekt. Töö nr 24001. 8 OÜ E-Konsult, 2007. Miinisadama lainemurdjate rekonstrueerimise KMH. töö nr: E1040, Tallinn. 6/30 Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ Miinisadama akvatooriumis asuvate lainemurdjate rekonstrueerimise tegevustele keskkonnamõju hindamise eelhindamine • betoon 3000 m3. Seega saab järeldada, et kavandatava tegevuse mahud on väiksemad kui varasemas KMH-s hinnatud mahud. Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 7/30 Miinisadama akvatooriumis asuvate lainemurdjate rekonstrueerimise tegevustele keskkonnamõju hindamise eelhindamine 3. KAVANDATAVA TEGEVUSE KESKKONNA KIRJELDUS Kavandatava tegevuse piirkonnas ei ole toimunud arenguid, muutusi või tegevusi, mis võiksid eelnevalt teostatud KMH aruandes esitatud hinnanguid oluliselt muuta. Alljärgnevalt on antud ülevaade kavandatava tegevuse piirkonna keskkonnaelementidest. 3.1 Asukoht Kavandatava tegevuse asukohaks on Miinisadam, mis asub Harjumaal Tallinna linnas Põhja-Tallinna linnaosas. Tegemist on 100% riigikaitsemaa sihtotstarbega kinnistuga (78401:101:5683), Miinisadama tn 3 // 4. Katastriüksuse pindala on 114 455 m2. Miinisadama koosseisu kuulub ka sadama akvatoorium. Ala piirneb läänest Hundipea sadamaga, põhjast Tallinna lahega, idast Noblessneri sadamaga, lõunast raudtee ning Staapli tn 8 ja 10, Kalaranna tn 42 ja Tööstuse tänav 52b kruntidega. Miinisadama akvatooriumi koordinaadid on toodud järgnevas tabelis (Tabel 1): Tabel 1. Miinisadama akvatooriumi koordinaadid Nr. Lambert-Est 97 X (m) Y (m) 1. 6591481,32 540928,78 2. 6591536,36 540966,67 3. 6591634,66 541034,44 4. 6591730,90 541281,30 5. 6591479,00 541673,50 6. 6590999,97 541414,83 7. 6590759,98 541285,56 8. 6590758,03 541288,15 Lisaks sadamaalale on mõjutatavaks alaks ka piirkond, kuhu kaadatakse põhjast eemaldatav süvendusmaterjal. Selleks alaks on Transpordiameti (varasemas KMH-s kui Veeteede Amet) poolt kinnitatud pinnasepuiste koht Paljassaare lahes, mille pindala on 66.364 ha ja koordinaadid on järgnevad: • 6594483,38; 537651,24 • 6593574,09; 537660,08 • 6593086,55; 537155,44 • 6593546,80; 536697,21 See on lähim pinnasepuisteala, mille kaugus on süvendusalast ca 12 km kaugusel. Vee sügavus on pinnasepuistealal 10-13,5 m. KMH-s hinnati pinnasepuistealale setete kaadamise puhul tekkiva settekihi 8/30 Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ Miinisadama akvatooriumis asuvate lainemurdjate rekonstrueerimise tegevustele keskkonnamõju hindamise eelhindamine paksuseks ca 8 cm. Kuna kavandatav tegevus toimub väiksemas mahus kui KMH raames hinnatud tegevus, siis on ka settekihi paksus pinnasepuistealal väiksem (hinnanguliselt ca 5-5,5 cm). 3.2 Ala geoloogiline ehitus Miinisadam asub põhjarannikul klindieelsel Limneamere terrassil. Pinnakatte paksus on 0,7–3,1 m, ulatudes tehnorajatiste süvendites kuni 5,5 meetrini. Territooriumi pindmise 0,2–4,0+ m paksuse kihi moodustab täitepinnas, mis koosneb valdavalt mullasest killustikuga segunenud liivsavist, kus kohati on ehitusprahti ja räbu. Mere ääres koosneb täitepinnas ka kruusast, liivast ja killustikust. Looduslik pinnas koosneb valdavalt liivsavist, kus on kohati õhukesi liiva vahekihte ning mosaiikse levikuga erineva terasuurusega (kesk- kuni kruusliiv) liivadest. Pinnaste savika iseloomu tõttu siin pinnakattesetetes põhjaveekihti (maapinnalähedast) välja kujunenud ei ole. Vett sisaldavad mosaiikse levikuga liivad, kohati ka täitepinnase liivakam-kruusakam (s.h killustik) osa. Miinisadama akvatoorium jääb aluspõhjaliste alamkambriumi sinisavi ja aleuroliitide avamusalale. Seal lasub liustikutekkeline moreen, sellel savi, savimöll, liiv ja muda. Mere sügavus akvatooriumis on 5,5-7,5 m. Miinisadama akvatooriumi põhjasetetest võeti proovid 2005. aasta augustis tehtud välitöödel9 0,0-0,2 m sügavuselt 6 proovi naftaproduktide ning HELCOM metallide (Cd, Hg, Cu, Pb, Zn) ja As määramiseks. Proovide tulemustest selgus, et analüüsitud metallide kaadmiumi (Cd), elavhõbeda (Hg), vase (Cu), tsingi (Zn), ja arseeni (As) sisaldus pinnases madalamaks vastava metalli sihtarvust pinnases. Plii (Pb) sisaldus pinnases jääb kahes proovis alla sihtarvust pinnases ja neljas proovis oli sisaldus kõrgem sihtarvust pinnases, kuid madalam kui elutsoonis. Naftaproduktide sisaldus pinnases oli 85 kuni 255 mg/kg. Ühes proovis oli naftaproduktide sisaldus väiksem sihtarvust pinnases, viies proovis kõrgem sihtarvust pinnases kuid madalam piirarvust elutsoonist. 3.3 Hüdrometeoroloogilised tingimused Soome lahel puhuvate mõõdukate ja tugevate tuulte seas valitsevad SW ja W tuuled, kevadel ja suvel esineb arvestava sagedusega ka NE tuuli. Tugevaid ja mõõdukaid SE tuuli on väga harva.10 Soome lahe lõunaranniku lahed on varjatud lõunakaarest puhuvate tormide poolt tekitatud lainete eest, mida esineb Läänemerel kõige sagedamini (edelatuuled). Sellest tulenevalt on Tallinna lahe lainekliima pigem tagasihoidlik ning keskmine lainekõrgus selles piirkonnas suhteliselt madal. Tallinna laht on avatud põhjaloode suunale, kust ca 50 aasta jooksul võivad saabuda väga tugevad tormid. Suveperioodil, on tõenäosusega 50,6% lainekõrgus lahel alla 0,5 m.11 Tuulega kuni 7 m/s kujuneb Tallinna lahes välja laineväli, mille oluliseks lainekõrguseks on kuni 0,5 m. Mõõduka tuulega areneb lokaalne lainekõrgus maksimaalselt 0,6 meetrini. Pikemat aega 8-10 m/s puhuvate tuulte puhul tekib üldjuhul segalainetus (esineb nii kohaliku tuule poolt tekitatud laineid kui ka 9 OÜ E-Konsult, 2007. Miinisadama lainemurdjate rekonstrueerimise KMH. töö nr: E1040, Tallinn. 10 OÜ E-Konsult, 2007. Miinisadama lainemurdjate rekonstrueerimise KMH. töö nr: E1040, Tallinn. 11 OÜ Lainemudel. 2020. Lennusadama lainetuse simulatsioonid. Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 9/30 Miinisadama akvatooriumis asuvate lainemurdjate rekonstrueerimise tegevustele keskkonnamõju hindamise eelhindamine ummiklaineid) ning sellisel juhul varieerub lainekõrgus 0,7-1 m vahel. Tugeva tuulega, 11-13 m/s, suureneb lainekõrgus 1-2 meetrini. Lääne- ja loodetuule keskmise kiiruse 15 m/s korral võib lainekõrgus juba ulatuda 1,5 meetrini. Olulise lainekõrguse aastased maksimumid Tallinna lahe siseosas ulatuvad ligikaudu 2 meetrini, ekstreemsetes põhjaloode- ja läänetormides võib tekkida lainetus olulise lainekõrgusega 3-3,5 m.12 Miinisadama akvatooriumi suue on hästi kaitstud põhja- ja läänekaare tuultest põhjustatud lainetuse eest, seevastu on sadama lainemurdjates olevad avad täiesti avatud kirdesuunaliste tuulte poolt tekitatud lainetusele.13 Lisaks on keskmisel lainemurdjal suured kahjustused, mistõttu lainemurdja ei kaitse sadamat tormi ajal lainete eest. Miinisadama akvatooriumi lainekliima on pigem rahulik, jäädes enamik ajast alla 0,5 meetri. Joonis 2 on toodud 2022-2024. aasta lainekõrgused Miinisadamas. Joonis 2. Lainekõrgused Miinisadamas 2 aasta jooksul (ajavahemikul 14. märts 2022-14.märts 2024). Väljavõte Meretaseme infosüsteemist14 Rannaprotsessid (kalda ning kaldalähedase merepõhja muutus) toimuvad antropogeensete ja looduslike jõudude tulemusena. Looduslikeks jõududeks on Tallinna lahes tuulelained. Tallinna laht on avatud loode-, põhja-, ja kirdetuultele ning nende mõjul tekkivale lainetusele. Tormilained võivad kuni 5 m sügavusel tekitada arvestatavat setete transporti. Suurem setete transport võib esineda lainete murdumisstsoonis – murduvad lained tekitavad turbulentsi ning ühtlasi ka suuremaid vee kiirusi, mis hajutavad nii peeneteralisi setteid kui ka orgaanilisi setteid. Kuigi kaadatud materjali tõttu põhjasetete paksus kaadamisalal suureneb ning tugeva lainetuse mõjul tõmmatakse setted eeldatavasti merepõhjast 12 OÜ Lainemudel. 2020. Lennusadama lainetuse simulatsioonid. 13 OÜ E-Konsult, 2007. Miinisadama lainemurdjate rekonstrueerimise KMH. töö nr: E1040, Tallinn. 14Tallinna Tehnikaülikool. Meretaseme infosüsteem http://on-line.msi.ttu.ee/miinisadam/ (vaadatud 18.03.2024) 10/30 Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ Miinisadama akvatooriumis asuvate lainemurdjate rekonstrueerimise tegevustele keskkonnamõju hindamise eelhindamine üles (hõljuvasse olekusse) ja kantakse hoovustega laiali, siis on see siiski liiga väike kogus, et mõjutada rannaprotsesside kulgemist. Antropogeensetest faktoritest saab rannaprotsesside suurima mõjutajana välja tuua kiirlaevaliikluse. Miinisadama piirkonda jõuavad Tallinna lahel sõitvate laevade lained veidi teisest suunast kui tuule poolt tekitatud tormilained. Lisaks on nende lainete dünaamika teistsugune (laine periood ja kõrgus). Laevade poolt tekitatud lainetuse iseloom sõltub eelkõige vee sügavusest ning laevaliikumiskiirusest, kuid samuti ka sellest, milline on laeva koormatus ja liikumissuund. Kiirlaevade kõrgeimate komponentide kõrgused ületavad sageli 1 m ning nende perioodid on vahemikus 10-15 s. Selliseid lained looduslikes tingimustes Tallinna lahel ei esine ning nad põhjustavad ebaharilikult tugevaid põhjalähedasi hoovuseid sügavustes 5- 20 m.15 2012. aastal lähikonnas läbi viidud lainetuse uuring16 leidis, et Noblessneri sadama suudmes oli 80% kõrgeimate lainete väli 1,16 m ja Noblessneri akvatooriumis 0,45 m. Seega säilitasid laevade poolt tekitatud lained ca 40% oma kõrgusest sadama suudmes. Tüüpiline kõrgeimate laevalainete periood oli 7 s, mis on pikem kui tavaliste tuulelainete perioodid Tallinna lahel. 2017. aasta suvel mõõtis Tallinna Tehnikaülikooli Lainetuse dünaamika uurimisgrupp Lennusadama kai D läänetipus kiirlaevalaineid. Mõõtmise tulemused näitasid, et sel ajal sõitnud Viking FSTR tekitas päevas kaks kuni kolm korda kõrgeid ja väga pikki laineid (kõrgus kuni 1,7 m, laineperiood ~10 s). Ainus teadaolev juhtum instrumentaalse mõõtmise ajaloos, kui nii pikkade perioodidega kõrged lained jõudsid looduslikel tingimustel Talllinna lahele, oli 2005. a jaanuaritormi ajal. 2020. aasta lainetuse uuringu tulemustest selgus, et Noblessneri sadama akvatooriumile avaldub suurem kiirlaevalainetuse mõju kui Lennusadamale, kuna Lennusadama akvatooriumisse levivad lained difraktsiooniga, mitte ei tule otse peale.17 Seega võib eeldada, et ka Miinisadama akvatooriumini võivad jõuda kiirlaevalained. 3.4 Pinna- ja põhjavesi, mereelustik Pinnavesi Miinisadama territoorium on põhjast ja kirdest piiritletud Tallinna lahega, mis kuulub ühtlasi ka Muuga- Tallinna-Kakumäe lahe rannikuveekogumi (EE_5) koosseisu. Veekogum hõlmab Tallinna, Kakumäe, Kopli, Paljassaare, Muuga ja Ihasalu lahte. Veekogumi koondseisund18 oli 2022. aasta seisuga halb. Halva seisundi põhjuseks on halb keemiline seisund, üle piirnormi on Hg (elavhõbe) ja PBDE (polübroomitud difenüüleetrid) kalas ning TBT (tributüültina) settes. Ökoloogiline seisund on hinnatud kesiseks üldlämmastiku ja läbipaistvuse näitajate järgi. Eesmärgile saavutada veekogumi hea seisund 2027. aastaks, on veemajanduskavas määratud erand, kuna meetmete rakendamine on veninud tehnilistel põhjustel ja ebaproportsionaalse kulukuse tõttu. Miinisadamale ei ole väljastatud veeluba, kuigi see on nõutav19 sademevee juhtimiseks suublasse sadamaehitiste maalt. 15 OÜ E-Konsult, 2007. Miinisadama lainemurdjate rekonstrueerimise KMH. töö nr: E1040, Tallinn. 16 Männikus, R., Soomere, T., Torsvik, T. 2012. Optimizing breakwater configuration for vessel wakes and wind waves. IEEE/OES Baltic 2012 International Symposium : May 8-11, 2012, Klaipeda, Lithuania, Proceedings. IEEE, 1−8. 17 OÜ Lainemudel. 2020. Lennusadama lainetuse simulatsioonid. 18 Keskkonnaportaal. Veekogumite seisundiinfo 2022. https://keskkonnaportaal.ee/et/teemad/vesi/pinnavesi/pinnaveekogumite-seisundiinfo (vaadatud 06.11.2023) 19 Veeseadus. https://www.riigiteataja.ee/akt/130062023102?leiaKehtiv Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 11/30 Miinisadama akvatooriumis asuvate lainemurdjate rekonstrueerimise tegevustele keskkonnamõju hindamise eelhindamine Maa-ameti üleujutusalade kaardirakenduse kohaselt jääb Miinisadama läänepoolne kai väga väikse tõenäosusega toimuva üleujutusohuga alale (üleujutuse esinemistõenäosus on 1x1000 aasta jooksul.20 Põhjavesi Maa-ameti geoloogia kaardirakenduse järgi on esimene põhjaveekiht Miinisadama territooriumil nõrgalt kaitstud kuni kaitstud21. Miinisadama territooriumil esineb reostus pinnases ja maapinnalähedases põhjaveekihis. Reostust käsitletakse jääkreostusena22. Miinisadama territooriumil on läbi viidud mitmeid reostuse uuringuid ja likvideerimistöid. Olemasolevate andmete põhjal ei ole põhjust oletada, et jääkreostust esineks süvendatavas pinnases (või üldse akvatooriumis). Merepõhjaelustik ja kalad Üldiselt on Tallinna lahel mereökosüsteemi olukord halb, sest igal aastal satub Tallinna lahte sadevee- ja veepuhastusjaama kollektoritest, Pirita jõe vooluga ja õhust kümneid tonne aineid, mis avaldavad olulist mõju mereökosüsteemi kvaliteedile. Tallinna lahe rannikumere seisundi hinnangust23 selgus, et veetaimestikku esineb Paljassaare piirkonna vees 11 m sügavusel (niitjas punavetikas ja niitjas pruunvetikas). Biomassi dominantliigid on Balanus improvisus ja Mytilus trossulus. Need põhjaloomad toituvad orgaanilisest hõljumist vees. Piirkonna põhjaelustikku iseloomustavad liigid, kelle tundlikkus orgaanilise hõljumi suhtes on keskmine või kõrge. Paljassaare piirkonnast on leitud 17 taksonit põhjaloomastikku. Madalaveelistes merealades on põhilisteks mereelustikku mõjutavateks teguriteks setete koosseis, hapnikurežiim põhjalähedastes veekihtides, põhjataimestiku esinemine või puudumine, põhjataimestiku liigiline koosseis, temperatuur, soolsus ning orgaanilise hõljumi hulk vees. Kaladest võib esineda Paljassaare piirkonnas aastavanust või vanemat lesta, kellele hõljumi rohke levik vees olulist mõju ei avalda. Kui arvestada Paljassaare piirkonnas saastumisega, on lõhi esinemine vähetõenäoline. Arvatakse, et siia esinemine Paljassaare poolsaare lähistel merevetes on võimalik, tänu meresiia marja inkubeerimisele.24 Miinisadama akvatooriumis toimub laevade liikumine, mis põhjustab pidevalt veemasside ja põhjasetete liikumist, seetõttu võib eeldada, et elutingimused nii põhjaloomastikule kui ka -taimestikule on üsna ebasoodsad. 2007. aastal koostatud KMH aruandes on toodud välja, et kohalikud kalamehed on püüdnud Miinisadamas siiga, seega saab eeldada, et põhjatoidulise kala olemasolu tähendab piirkonnas merepõhjaelustiku esinemist. Soome lahe lõunarannikut ja sadamad on kaladele põhiliselt toitumispiirkonnaks, harvemal juhul kudemiskohaks.25 Eesti mereala planeeringu kaardirakenduses26 on toodud Miinisadama piirkond välja kui potentsiaalne koelmuala/kalastiku jaoks tundlik ala (Joonis 3). 20 Maa-ameti kaardirakendus. Üleujutusalad. https://xgis.maaamet.ee/xgis2/page/app/yua (04.04.2024 seisuga) 21 Maa-ameti geoloogia kaardirakendus https://xgis.maaamet.ee/xgis2/page/app/geoloogia400k (vaadatud 21.03.2024) 22 Keskkonnaportaal. Jääkreostusobjektid. https://register.keskkonnaportaal.ee/register/point/6590735/540890 (vaadatud 24.03.2024) 23 T. Paalme, Tallinna lahe rannikumere seisundi hinnang bioloogiliste indikaatorite alusel, 2012 24 A. Järvik, Merepõhjaelustik ja kalastik mõjupiirkonnas ning võimalikud mõjud neile, 2010 25 OÜ E-Konsult, 2007. Miinisadama lainemurdjate rekonstrueerimise KMH. töö nr: E1040, Tallinn. 26 Eesti mereala planeering. https://mereala.hendrikson.ee/kaardirakendus.html 12/30 Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ Miinisadama akvatooriumis asuvate lainemurdjate rekonstrueerimise tegevustele keskkonnamõju hindamise eelhindamine Joonis 3. Miinisadam on potentsiaalne koelmuala/kalastiku jaoks tundlik ala (väljavõte Eesti mereala planeeringust) 3.5 Kaitstavad loodusobjektid, taimestik ja loomastik, kultuuriväärtused Miinisadam asub linnakeskkonnas. Vastavalt EELIS andmebaasile, ei jää Miinisadama territooriumile ega selle vahetusse lähedusse looduskaitseväärtusi ega kaitsealasid. Lähimaks kaitstavaks alaks on Kalamaja kalmistupark, mis asub Miinisadama territooriumist ca 250 m kaugusel kagu suunas. Miinisadam asub Läänemere kaldal (looduskaitse seaduse mõistes rannal), millele on looduskaitseseadusega kehtestatud 200 m laiune ranna piiranguvöönd ja 50 m laiune ranna ehituskeeluvöönd. Looduskaitseseadus kehtestab erisused (§ 38 lg 5 p 6) planeeringuga riigikaitse, piirivalve ja päästeasutuse ehitistele, seega ehituskeeld Miinisadamale ei laiene. Miinisadamast linnulennult umbes 2 km kaugusel algab Paljassaare hoiuala (KLO2000168), mis kuulub ka Natura2000 linnualasse (RAH0000095). Hoiuala kaitse-eesmärgiks on EÜ nõukogu direktiivi 79/409/EMÜ I lisas nimetatud linnuliikide ja I lisas nimetamata rändlinnuliikide ning EÜ nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ II lisas nimetatud liigi elupaikade kaitse. Linnuliigid, kelle elupaika kaitstakse, on: luitsnokk-part (Anas clypeata), piilpart (Anas crecca), rägapart (Anas querquedula), rääkspart (Anas strepera), tuttvart (Aythya fuligula), hüüp (Botaurus stellaris), sõtkas (Bucephala clangula), soorüdi ehk soorisla (Calidris alpina), kõvernokk-rüdi ehk kõvernokk-risla (Calidris ferruginea), värbrüdi ehk värbrisla (Calidris temminckii), väiketüll (Charadrius dubius), liivatüll (Charadrius hiaticula), roo-loorkull (Circus aeruginosus), aul (Clangula hyemalis), väikeluik (Cygnus columbianus bewickii), kühmnokk-luik (Cygnus olor), punaselg-õgija (Lanius collurio), jääkoskel (Mergus merganser), väikekoovitaja (Numenius phaeopus), sarvikpütt (Podiceps auritus), tuttpütt (Podiceps cristatus), täpikhuik (Porzana porzana), rooruik (Rallus aquaticus), hahk (Somateria mollissima), jõgitiir (Sterna hirundo), randtiir (Sterna Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 13/30 Miinisadama akvatooriumis asuvate lainemurdjate rekonstrueerimise tegevustele keskkonnamõju hindamise eelhindamine paradisaea), tumetilder (Tringa erythropus), mudatilder (Tringa glareola), punajalg-tilder (Tringa totanus), kiivitaja (Vanellus vanellus) ja suur kuldtiib (Lycaena dispar).27 Linnuala kaitse-eesmärgiks on kaitsta erinevate linnuliikide elupaiku28. Paljassaare poolsaarel on mitmete kaitsealuste liikide leiukohti. 2009. aastal on tehtud ettepanek Paljassaare looduskaitseala loomisele olemasoleva Paljassaare hoiuala laiendamisega. Kavandatava kaitseala kaitseväärtuste kohta pole läbi viidud ekspertiisi, seega pole praeguses olukorras võimalik hinnata kavandatava tegevuse mõju uue kaitseala kaitseväärtustele. Osaliselt kattub kavandatav kaitseala kaadamisala kirdeosaga (Joonis 4). Joonis 4. Projekteeritav Paljassaare looduskaitseala ja kaadamisala (väljavõte Maa-ameti kaardirakendusest) Arvestades tegevuse iseloomu ja mahtu saab mõju Paljassaare poolsaare liikidele ja elupaikadele välistada. Kultuuriväärtustest29 on Miinisadama territooriumil Miinisadama ladu (mälestise reg nr 28773), Miinisadama aku- ja torpeedokoda (mälestise reg nr 28774) ja Miinisadama katlamaja koos korstnaga (mälestise reg nr 28775), mis on võetud arvele kultuurimälestisena. Seetõttu on kehtestatud alale ka kinnismälestise kaitsevöönd, mis katab territooriumi lõunaosa (Joonis 5). 27EELIS (Eesti looduse infosüsteemi) infoleht (vaadatud 01.05.2024) 28 Paljassaare linnuala. Keskkonnaportaal https://register.keskkonnaportaal.ee/register/internationally-important-area/8953135 (vaadatud 25.03.24) 29 Kultuurimälestiste registerhttps://register.muinas.ee/public.php?menuID=monument (vaadatud 12.03.2024) 14/30 Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ Miinisadama akvatooriumis asuvate lainemurdjate rekonstrueerimise tegevustele keskkonnamõju hindamise eelhindamine Joonis 5. Miinisadamas asuvad kultuurimälestised ja nende kaitsevööndid (allikas: Maa-ameti kultuurimälestiste kaardirakendus) Kavandatav tegevus toimub eelkõige sadama akvatooriumis, kus ei asu ühtegi kultuurimälestist ega pärandkultuuriobjekti (sh ka kaitsevööndit). 3.6 Välisõhk ja müra Piirkonnas on KOTKAS heiteallikate registri30 järgi mitmeid välisõhu heiteallikaid - Alexela tankla mahutid ja politsei hoone gaasikatlad alast lõunas Tööstuse tn ääres ning AS Green Marine ja JL Capital OÜ naftasaaduste mahutid alast läänes. Territooriumil asub paikse heiteallika registreeringuga Mereväebaasi katlamaja. Välisõhu kvaliteeti oluliselt mõjutavaks allikaks Tallinnas on ka transport. Tallinna mürakaardi31 andmetel on summaarne öine müratase kasarmuhoonete juures 50-54 dB, öine liiklusmüra tase jääb alla 45 dB ha, kuid tööstusmüra tase on 50-54 dB. Päevasel ajal on summaarne müratase kasarmuhoone juures 50-54 dB, liiklusmüra jääb alla 45 dB ja tööstusmüra 50-54 dB. Miinisadama läänepoolne serv jääb suurõnnetuse ohuga ohtliku käitist tootva ettevõtte Nord Terminals AS ohualasse (ohuala raadius 423 m)32. 30 KOTKAS heiteallikate register https://kotkas.envir.ee/registry/index?represented_id= (vaadatud 09.11.2023) 31 ELLE OÜ, 2022. Tallinna linna strateegilise mürakaardi ajakohastamine. (https://xgis.maaamet.ee/xgis2/page/app/myrakaart) 32 Maa-Ameti geoportal. Ohtlikud käitised, veevarustus, veeohutus. (vaadatud 12.03.2024) Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 15/30 Miinisadama akvatooriumis asuvate lainemurdjate rekonstrueerimise tegevustele keskkonnamõju hindamise eelhindamine 3.7 Sotsiaalmajanduslik keskkond Miinisadam on Eesti mereväe kodusadamaks. Miinisadamas paiknevad Mereväe koosseisus olevad alaliselt tegutsevad väeüksused ehk divisjonid ja kool. Sadam on võimeline vastu võtma ka NATO ja teiste liitlasriikide sõjalaevu ning tagama vajalikud sadamateenused. Miinisadamas on kontoripinnad, töökojad, laopinnad, kasarmud, toitlustuskeskus ning katlamaja. Miinisadama naabersadamateks on Hundipea sadam ja Noblessneri sadam. Noblessneri sadamas33 teenindatakse era veesõidukeid kogumahutavusega 500 kuni 7500 (välja arvatud). Sadamasse võib silduda veesõiduk suurima pikkusega kuni 30 m, laiusega kuni 9 m ja suurima süvisega 4 m. Noblessneri sadamas asub 6 statsionaarset kaid ja 8 ujuvkaid. Noblessneri sadamalinnakuga34 on seotud ka kaubandus – läheduses asuvad söögi-joogikohad, poed ja erinevad teenusepakkujad. Miinisadamast põhjapool asuv Hundipea sadam35 osutab sadamateenuseid vaid riigihaldusülesannetega veesõidukitele. Sadamas on üheksa statsionaarset kaid ja üks ujuvkai. Sadamasse võib silduda laev pikku- sega kuni 130 m, laiusega kuni 30 m ja süvisega kuni 8 m (teenindatakse veesõidukeid kogumahutavuse- ga 7500 ja suurem). Sadam on navigatsiooniks avatud aastaringselt.36 Sadamaalal asuvad veel Riigilaevas- tiku peakontor, navigatsioonimärkide hooldus ja remondibaas. Hundipea sadama osa territooriumist on aiaga suletud. Miinisadam kui riigikaitseline sadam, ei tegele kaubandusliku meresõiduga, seetõttu puudub ka vajadus kavandatava tegevuse käigus olemasoleva infrastruktuuri (tänavate) laiendamiseks. Kõik planeeritavad süvendus- ja rekonstrueerimistööd jäävad sadama territooriumi ja akvatooriumi piiridesse. 33Sadamaregister. Noblessneri sadam. https://www.sadamaregister.ee/sadam/353 (vaadatud 22.03.2024) 34 Noblessneri sadamalinnak https://noblessner.ee/noblessnerist/noblessneri-lugu/#/ (vaadatud 13.03.2024) 35Hundipea sadam https://www.riigilaevastik.ee/sadamad (vaadatud 13.03.2024) 36 Sadamaregister. Hundipea sadam. https://www.sadamaregister.ee/sadam/158 (vaadatud 22.03.2024) 16/30 Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ Miinisadama akvatooriumis asuvate lainemurdjate rekonstrueerimise tegevustele keskkonnamõju hindamise eelhindamine 4. KAVANDATAVA TEGEVUSE SEOS MUUDE ASJAKOHASTE STRATEEGILISTE PLANEERIMISDOKUMENTIDEGA Käesolevas peatükis on toodud kavandatava tegevuse seos asjakohaste strateegiliste planeerimisdokumentidega. 4.1 Riigikaitse arengukava 2017-202637 Julgeolupoliitika alustest lähtuvalt on Eesti julgeolekupoliitika siht ennetada ja tõkestada ohte ning vajaduse korral neile kiiresti ja paindlikult reageerida. Julgeolekupoliitika aluste kohaselt kaitseb Eesti end igal juhul ja kui tahes ülekaaluka vastase vastu. Eesti riigikaitse on oma olemuselt laiapindne ning jaguneb mitmeks tegevussuunaks, seejuures arvestatakse riigi erinevate tegevusvaldkondadega. Arengukava elluviimise ajal arendatakse riigikaitse tegevussuundades mittesõjalisi ja sõjalisi võimeid ning lähtutakse põhimõttest, et loodavad võimed peavad ohustsenaariumite terviklikuks lahendamiseks moodustama omavahelise võimete kogumi. Arengukava alusel on üheks arengutegevuseks järgnev: • Tsiviilsektori toetuse korraldamiseks nähakse ette tegevusi, et võtta vastu liitlasi maa, mere ja õhu kaudu, arendada välja mobilisatsiooni ja tsiviiltoetuse infosüsteem ning tagada lepete olemasolu toetamaks asutuste tegevusi. Lisaks on mereväel tagatud miinijahtimise suutlikkus ja valmisolek panustada NATO või Euroopa Liidu operatsioonidesse. Riigikaitse arengukavas on viidatud ka Eesti merenduspoliitika 2012-2020 arengukavale. Merenduspoliitika arengukava nimetab prioriteedina merenduse ohutuse ja turvalisuse ning samuti merenduse korralduse ja seadusandliku baasi tõhustamise. Riigikaitse vaatest on oluline merenduse valdkonna ohutuse ja turvalisuse arendamine, et tagada nii Eesti üksuste liikumise kui ka liitlaste vastuvõtmise võimalikkus. Kavandatav tegevus on kooskõlas riigikaitse arengukavaga aastateks 2017-2026. 4.2 Kaitseministeeriumi valitsemisala arengukava 2021-202438 Kaitseministeeriumi valitsemisala arengukava (KMAK) 2021-2024 kirjeldab sõjalise riigikaitse arengueesmärke ja nende saavutamiseks kuluvaid ressursse. Arengukava koostamisel on lähtutud riigikaitse arengukavast 2017-2026. Arengukava raames teostatakse miinisadamas uuendusi, nimelt rajatakse Miinisadamasse staabi-, õppe-, meditsiini-, tuukri-, ladustus- ja tehnika remondi funktsioonide jaoks uus taristu. Lisaks sõjalise kaitse arendamisel näeb arengukava ette toetusi Eesti kaitsetööstussektorile. Miinisadama akvatooriumis asuvate lainemurdjate rekonstrueerimise tegevus on kooskõlas Kaitseministeeriumi valitsemisala arengukavaga aastateks 2021-2024. 37 Riigikantselei. 2017. Riigikaitse arengukava 2017-2026. 38 Kaitseministeerium. Kaitseministeeriumi valitsemisala arengukava 2021-2024 Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 17/30 Miinisadama akvatooriumis asuvate lainemurdjate rekonstrueerimise tegevustele keskkonnamõju hindamise eelhindamine 4.3 Tallinna arengustrateegia 2035 Tallinna arengustrateegia „Tallinn 2035“ on vastu võetud Tallinna Linnavolikogu 17.12.2020 määrusega nr 2639. Tallinna arengustrateegias on kindlaks määratud kuus strateegilist sihti ja nende saavutamiseks vajalikud tegevusvaldkonnad. Üheks strateegiliseks sihiks on „Sõbralik linnaruum“, milles on toodud välja järgnev: „Tallinn on tuntud sadamalinn, millel on eri funktsioonidega sadamate võrgustik“. Miinisadam ei ole avalik sadam ega mõjuta seega Tallinna arengustrateegias ette nähtud eesmärke. Kavandatav tegevus ei ole vastuolus Tallinna arengustrateegias „Tallinn 2035“ toodud strateegiliste sihtidega. 4.4 Üleriigiline planeering Eesti 2030+40 Üleriigiline planeering „Eesti 2030+” on strateegiline dokument, mille eesmärk on otstarbeka ruumikasutuse saavutamine Eesti kui terviku mastaabis. Üleriigiline planeering koostatakse kogu riigi territooriumi kohta. Selles määratletakse riigi kestliku ja tasakaalustatud ruumilise arengu põhimõtted ja suundumused. Planeeringu mõte on seada keskkonna eripäradest lähtuvad ruumilised alused asustuse, liikuvuse, üleriigilise tehnilise taristu ja regionaalarengu kujundamiseks. Ühe planeeringu suundumusena on välja toodud järgnev: Eesti on avatud merele. Riigi rahvusvahelise konkurentsivõime üheks põhiteguriks olev reisi-, kauba- ja väikesadamate võrgustik toimib tegusalt ning on muu taristuga hästi ühendatud. Tõhus ja kestlik merealade kasutamine on riigile oluline. Sobivate planeeringute abil on saavutatud mõistlik tasakaal vaba aja kasutuse, turismi, veekogude kaitse, riigikaitse ja majandustegevuste vahel. Kavandatav tegevus toetab eelmainitud eesmärki. 4.5 Eesti mereala planeering41 Mereala ruumiline planeerimine on vahend merekasutuse pikaajaliseks kavandamiseks, et tagada nii mereressursside kasutamisest saadav majanduslik kasu kui ka mere ja rannikuala väärtus sotsiaalselt ja kultuuriliselt olulise alana. Mereala planeerimisel peetakse iga tegevuse kavandamisel silmas, et mistahes inimtegevuse aluseks on merekeskkonna hea seisundi saavutamine ja säilitamine. Mereala planeerimise eesmärk on panustada merekeskkonna hea seisundi saavutamisse ja säilitamisse ning edendada meremajandust. Planeeringuga määrati kindlaks, millistes piirkondades ja millistel tingimustel saab merealal tegevusi ellu viia. Mereala planeeringu koostamise käigus käsitleti merealal juba toimuvate ja alles kavandatavate tegevuste koosmõju. Samuti hinnati nendega kaasnevat mõju merekeskkonnale ja majandusele ning tegevuste sotsiaalset ja kultuurilist mõju. Riigikaitse huvidega arvestamine on vajalik riigi kaitsevõime tagamiseks. 39 Tallinna arengustrateegia „Tallinn 2035“. https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/4291/2202/0009/17122020_m26_Lisa.pdf 40 Siseministeerium. 2012. Üleriigiline planeering Eesti 2030+ 41 Rahandusministeerium, Hendrikson & Ko, 2021. Eesti mereala planeering. 18/30 Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ Miinisadama akvatooriumis asuvate lainemurdjate rekonstrueerimise tegevustele keskkonnamõju hindamise eelhindamine Kavandatav tegevus ei lähe vastuollu Eesti mereala planeeringuga. 4.6 Kliimamuutustega kohanemise arengukava aastani 203042 Arengudokumendis „Kliimamuutustega kohanemise arengukava 2030“ esitatakse tegevusraamistik, mille alusel saab vähendada Eesti riigi haavatavust kliimamuutuste mõju suhtes. Kliimamuutuste tõttu suureneb nii maismaa kui ka merealade temperatuur ning muutub sademete hulk ja jaotus, mis toob omakorda kaasa keskmise meretaseme tõusu kogu maailmas, rannikuerosiooni ohu ning raskemad ilmastikuga seotud loodusõnnetused. Kuigi Eesti pole kliimamuutused nii äärmuslikud kui paljudes teistes maailma ja Euroopa Liidu riikides, võib ka meil prognooside alusel 21. sajandi jooksul oodata järgmisi muutusi: • temperatuuri tõus; • sademete hulga suurenemine; • merepinna tõus, • tormide sagenemine. Transpordiga seotud taristu kujutab endast nii maanteede ja tänavate võrku, raudteevõrku, sildu, sadamaid kui ka lennuvälju. Kliima muutudes aastani 2100 on ette näha olulisi muutusi transporditaristu korrashoiu ja hoolduse vajaduses. Samuti on ette näha mõningaid kliimast tulenevaid olusid, mis võivad transporditaristut kahjustada. Samuti on merepinnatõusu ja sagenevate tormide tõttu haavatavad Eesti väikesadamad. Kavandatav tegevus on kooskõlas kliimamuutustega kohanemise arengukavaga aastani 2030. 4.7 Kaitseministeeriumi valitsemisala keskkonna- ja kliimapoliitika43 Kaitseministeeriumi valitsemisala keskkonna- ja kliimapoliitika eesmärk on arvestada loodushoiuga ning toetada riiklikke kliimaeesmärke vähendades oma süsinikuheidet ja jooksvaid kulusid. Keskkonna- ja kliimapoliitika dokument kirjeldab seda, kuidas Kaitseministeeriumi valitsemisala panustab riigi keskkonna- ja kliimaeesmärkide saavutamisse ja milliseid jätkuvaid või uusi meetmeid rakendab, et vähendada või hüvitada sõjalise kaitse korraldamise ja ettevalmistamise negatiivset keskkonnamõju. Kaitseministeeriumi valitsemisala missioon on ära hoida Eesti vastu suunatud rünnakud ja tagada, et Eesti suudab end väliste ohtude eest kaitsta. Keskkonna- ja kliimapoliitika eesmärkidega arvestatakse ulatuses, mis ei lähe vastuollu riigikaitse korraldamise vajadustega. Kaitseministeeriumi valitsemisala territooriumitel on ka nõukogudeaegseid jääkreostusalasid, mis on kaardistatud ning kuhu tegevuste planeerimisel arvestatakse kaasnevate kohustustega. Kavandatav tegevus ei ole vastuolus Kaitseministeeriumi valitsemisala keskkonna- ja kliimapoliitikaga. 42 Keskkonnaministeerium. Kliimamuutustega kohanemise arengukava aastani 2030. 43 Kaitseministeeriumi valitsemisala keskkonna- ja kliimapoliitika, 2021 Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 19/30 Miinisadama akvatooriumis asuvate lainemurdjate rekonstrueerimise tegevustele keskkonnamõju hindamise eelhindamine 4.8 Paljassaare ja Russalka vahelise ranna-ala üldplaneering44 Paljassaare ja Russalka vahelise ranna-ala üldplaneering hõlmab ca 20 km pikkuse mereäärse ala Tallinna linnas. Planeeritava ala pindala on kokku ca 500 ha ja selle planeeringu peamiseks eesmärgiks on Tallinna sidestamine merega ja Tallinna linna maine taastamine. Üldplaneeringus on toodud järgnev: Miinisadam on kasutusel riigikaitselise sadamana. Sadama veeala laiendust Kaitseministeerium ei planeeri. Kavandatakse olemasolevate kaitseehitiste ja sildumisehitiste rekonstrueerimistöid, sadama basseini idavärava ning läänevärava laiendamis- ning sulgemistöid ja kaitset kirdesuunaliste lainetuse eest. Lisaks olemasolevatele sildumisehitistele planeeritakse ujuvate sildumisehitiste kasutamist. Sadama rekonstrueerimiskava ei näe ette sadama territooriumi läbiva raudtee kasutamist Miinisadamast kagupoole jäävate sadamate varustamiseks. Kavandatav tegevus ei ole vastuolus Paljassaare ja Russalka vahelise ranna-ala üldplaneeringuga. 44 Paljassaare ja Russalka vahelise ranna-ala üldplaneering. 2004. https://www.tallinn.ee/et/ruumiloome/paljassaare-ja- russalka-vahelise-ranna-ala-uldplaneering-kehtestatud (vaadatud 12.03.2024) 20/30 Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ Miinisadama akvatooriumis asuvate lainemurdjate rekonstrueerimise tegevustele keskkonnamõju hindamise eelhindamine 5. KAVANDATAVA TEGEVUSEGA KAASNEVAD VÕIMALIKUD OLULISED KESKKONNAMÕJUD Võimaliku olulise keskkonnamõju esinemise hindamise aluseks on võetud KeHJS45 § 61, selle alusel vastu võetud Keskkonnaministri 16.08.2017 määrus nr 31 „Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“ § 346 ning keskkonnamõju hindamist ja eelhinnangute koostamist puudutavad juhendid. Järgnevad alapeatükid kirjeldavad kavandatava tegevuse mõju erinevatele keskkonnaelementidele neid mõjutava keskkonnakasutuse kaudu. Tegevusest tulenevateks mõjudeks on heljumi leviku ja lainetusega seotud mõjud, mis tekivad süvendamis- kui ka kasutamisaegse tegevusega. Järgnevalt on keskkonnamõjudele antud hinnang valdkondade kaupa ning ühtlasi on kirjeldatud süvendamisaegse ning lainemurdjate hilisema kasutamisega seotud keskkonnakasutust ja selle tagajärgi. 5.1 Mõju heljumi levikust, mõju lainetusele ja hoovustele Käesolevas peatükis on lühidalt toodud KMH-s käsitletud mõjud ja modelleerimise tulemused47. Heljumi levik Süvendus- ja kaadamistöödega kaasnev kõige olulisem keskkonnamõju on vee kvaliteedi halvenemine põhjasetete liigutamisel vabaneva heljumi toimel. Vee kvaliteeti mõjutab süvendamisel ja kaadamisel heljum, mille põhilised tekitajad on: • süvendusmehhanismi kopast ülevooluga veepinnale sattunud osakesed; • veopargase pinnasepuistealale tühjendamine põhja avamisel; • tahkete ainete uputamine lainemurdjate ehitamisel (paetäide ja graniitkivid); • madalas mereosas laeva sõukruvi poolt tekitatud turbulents. Miinisadama süvenduse maksimaalne maht on kuni 35 200 m3, see jaguneb järgnevalt: • nõlvakindlustuskivide lukukraavi süvendamine mahus 5100 m3; • kaide 7 ja 7a esise süvendamine akvatooriumis 6500 m3; • sadamasse pääsuks uue faarvaatri süvendamine mahus 23 600 m3. Põhilised süvendustööd tehakse võimalikult lühikese aja jooksul, seega vette paisatav heljumi hulk on suhteliselt väike. Heljumi levimine lahes sõltub tuultest ja hoovustest. Raskem fraktsioon heljumist levib üle väiksema mereala, jäädes üsna süvendamiskoha lähedale, kuid peenefraktsiooniline heljum levib kaugemale (kuni paari kilomeetri kaugusele hoovuse suunas). KMH-s hinnati, et laevatee süvendamisel jõuab heljum hoovuse suunas kuni kolme kilomeetri, kaadamisel kuni kahe kilomeetri ja sisebasseinis ainult poole kilomeetri kaugusele. Kuna võrreldes KMH-s hinnatule on süvendamise maht vähenenud, siis võib eeldada, et sette levik on sellevõrra väiksemahulisem. Kavandatava tegevuse käigus uputatakse lainemurdjate ehitusel merre paetäidet ja 45 Keskkonnamõjude hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus 46 Keskkonnaministri 16.08.2017 määrus nr 31 „Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“ 47 OÜ E-Konsult, 2007. Miinisadama lainemurdjate rekonstrueerimise KMH. töö nr: E1040, Tallinn. Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 21/30 Miinisadama akvatooriumis asuvate lainemurdjate rekonstrueerimise tegevustele keskkonnamõju hindamise eelhindamine graniitkive, võrreldes varasema tehnilise lahendusega ei kasutata täitematerjalina liiva. Materjali uputamisel merepõhja ei ole süvendamisega võrreldes erinevaid mõjusid ja materjalide uputamist kasutatakse rekonstrueerimise käigus suures osas selleks, et olemasoleva lainemurdja lagunendud osi asendada. Uputatavad materjalid ei sisalda peenefraktsioonilisi osi, mis võiksid põhjustada heljumisisalduse suurenemist. Küll võib uputamisel teatud määral lisanduda heljumit merepõhjast, see ei ole siiski võrreldav süvendamistööde-aegse hulgaga ja eeldatavasti olulist mõju ei avalda. Paljassaare pinnasepuisteala asub süvendustöödest ca 12 km kaugusel Tallinna lahe avatud osas. Kogu süvendatav sete viiakse pinnasepuistealale, kuna see ei ole tehnoloogiliselt sobilik materjal, mida saaks kasutada ehitustöödel (süvendatud materjal uhutakse kai täitest aja jooksul välja ning selle tõttu tekivad kai pealisehituses vajumid). Süvendatud materjali veoks kasutatakse alt avanevat praami. TTÜ Meresüsteemide Instituudi mudelarvutused näitavad, et välja arvatud ida- ja läänetuule korral tekib kaadamispiirkonnas suletud tsirkulatsioon, mis hoiab hõljumit kaadamispiirkonna tsoonis. Kõige intensiivsemalt võib heljum kanduda kaadamispiirkonnast Kopli lahte idatuulte korral.48 2015. aastal esitas HELCOM juhtnöörid süvendatavate setete kasutamiseks. Seda juhendit uuendati 2020. aasta märtsis (HELCOM, 202049). Juhendi peatükk 7 ütleb, et süvendatav sete tuleks jätta võimalikult süsteemi sisse, esmajärjekorras peaks kaaluma süvendatava sette jätmist võimalikult lähedale süvendamise kohale, nii et see hakkaks toetama piirkonna ökosüsteemide, randade ja infrastruktuuri rajatiste püsivust. Paljassaare pinnasepuisteala on Miinisadamale lähim kaadamisala. Lainetus ja hoovused KMH käigus viidi läbi kavandatava tegevuse mõju hindamiseks lainetuse modelleerimine50. Selle tulemustest selgus, et Miinisadama akvatooriumis sees tekib kellaosuti liikumise suunaline hoovus, mille kiirus on äärmiselt madal: 0,02-0,08 m/s. Hoovus suundub akvatooriumisse sisse pinnahoovusena Noblessneri sadamaga külgnevast avast ja sisse voolanud mass väljub põhjahoovusena Tallinna lahte sama ava kaudu. Lainemurdjate rekonstrueerimisega kaasnev Läänepoolse värava sulgemine vähendab sisebasseinis oluliselt lainetuse mõju ja vähesel määral muudab seal hoovuste kulgemist. Väljaspool lainemurdjaid ei muutu hoovused ega lainetus. Veevahetuse muutuste kirjeldamiseks telliti eksperthinnang51: „Miinisadama lainemurdja rekonstrueerimise eelsete basseini veevahetust tagavate avade (2 väravat) ristlõigete pindala on keskmise meretaseme juures kokku ca 50 x 7,25 + 45 x 6,5 = 650 m2. Peale läänevärava sulgemist ning idavärava laiendamist ja süvendamist on ava (1 värav) ristlõike pindala ca 70 x 8,0 = 560 m 2. Basseini veevooluavade ristlõike pindala muutub 560 / 650 = 0,86 korda, ehk siis väheneb 14% võrra. Lääneväravast loobumisega ei kaasne veevahetust tagava(te) ava(de) ristlõike pindala oluline vähenemine. Nii enne lainemurdja rekonstrueerimist kui ka peale seda kaasneb meretaseme tõusuga veetaseme tõus basseinis kuni tasemete ühtlustumiseni ja vastupidi. Näitena, meretaseme tõusu 0,5 m korral lisandub basseini ca 155 000 m3 vett ning meretaseme languse 0,5 m korral lahkub basseinist samapalju vett. Selline kogus vett moodustab ca 7% basseni kogumahust (ca 2 250 000 m3) keskmise meretaseme juures - see on nii enne lainemurdja rekonstrueerimist kui ka peale seda. Lääneväravast loobumisega ning idavärava laiendamisega ja süvendamisega ei kaasne olulist muutust basseini veevahetuses. Siinjuures, idavärav peab olema veevoolule alati avatud.“ 48 OÜ E-Konsult, 2007. Miinisadama lainemurdjate rekonstrueerimise KMH. töö nr: E1040, Tallinn. 49Helcom, 2020. HELCOM Guidelines for Management of Dredged Material at Sea and HELCOM Reporting Format for Management of Dredged Materials at Sea. HELCOM 41-2020. 50 OÜ E-Konsult, 2007. Miinisadama lainemurdjate rekonstrueerimise KMH. töö nr: E1040, Tallinn. 51 Raig, A., 2024. Arvamus Miinisadama basseini veevahetuse muutumise kohta 22/30 Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ Miinisadama akvatooriumis asuvate lainemurdjate rekonstrueerimise tegevustele keskkonnamõju hindamise eelhindamine Kavandatava tegevuse tulemusel heljumi sisaldus ja levik suureneb ehitusaegselt. Süvendamisel tekkiv heljum ja vee erikasutustööde teostamine võib mõjutada kalu kudeperioodil ja põhjaelustikku (vt ka ptk 5.2). Tegemist on ajutise negatiivse mõjuga, mis lõpeb ehitustöödega. Kasutamisaegne mõju heljumi levikule puudub. 2007. aastal koostatud KMH-s on toodud meetmed, kuidas vähendada negatiivset mõju heljumi levikule. Peamiseks meetmeks on süvendus- ja ehitustöid teostada vaikse ilmaga ning sel juhul saab lugeda heljumi mõju lokaalseks. Samuti on lokaalse ja ajutise mõjuga (ehitusaegne) tahkete ainete (paetäide ja graniitkivid) uputamisega kaasnev heljum. Varasemas KMH-s viidati kiirlaevalainetusele kui ühele lainekliima kujundajale Tallinna lahel. Käesoleva aruande kirjutamise ajaks ei ole hoolimata algatustest teadaolevalt laevade kiirust Tallinna lahel reguleeritud, seega võib eeldada, et olukord ei ole käesolevaks ajaks oluliselt muutunud. Kavandatav tegevus omab positiivset mõju Miinisadama tormikindlusele (kaitse nii kiirlaevalainete kui ka tormilainete eest). 5.2 Mõju põhjataimestikule, põhjaloomastikule ja kalastikule52 Põhjataimestik Põhjasetete ammutamisel kaasneda võiv eutrofeerumine võib avaldada nii positiivset kui negatiivset mõju põhjataimestikule ja -loomastikule. Suurenenud toitainete sisaldus soodustab taimede kasvamist, kuid selle tagajärjel halveneb vee läbipaistvus ning vähem valgust jõuab veekogu põhjani. Valguse vähenemine tähendab ka põhjataimestiku vähenemist sügavamas piirkonnas. Põhjaloomastik Põhjaloomastikule tähendab intensiivsem setete kuhjumine suurenenud toidubaasi, kuid samas ka ohtu hapnikupuuduseks. Põhjaloomastiku kooslused reageerivad süvendustööde käigus toimuvatele muutustele (setete koosseisu, merepõhja morfoloogia muutus, orgaanilise aine sisaldus vees suureneb). Süvendustööde piirkonnas valdav osa põhjaloomastikust hävib, põhifauna taastumine võtab eeldatavalt aega kuni 3 aastat. Süvendustöödega võivad setted levida hoovusega basseinist välja, valdavalt kirdesse. Miinisadamast kirdes võib tõusta tänu toidubaasi tõusule ka põhjaelustiku arvukus (nt tõruvähk või balti lamekarp). Kalastik Sadamatööde käigus (süvendamine, ehitamine) võib toimuda kalade, kalamarja ja -larvide füüsiline vigastumine või hukkumine, kalade kude- ja elupaikade hävimine. Vette sattunud heljumi tõttu võib väheneda ka põhjataimestik, mida kalad kasutavad kudesubstraadina. Kalamarjale settinud heljum vähendab marja hapnikuga varustamist või muudab ta raskemaks ning mari langeb veepõhja ja hukkub. Lisaks võivad muutused toidubaasis tuua muutusi kalade liigilises koosseisus. Kuna piirkond on potentsiaalne kudepiirkond, tuleb vältida süvendustöid kalade kudeperioodil. Linnustik Kavandatav tegevus ei jää teadaolevalt lindude pesitsusalale. Süvendustööde käigus võib toimuda ajutiselt toidubaasi rikastumine. 52 OÜ E-Konsult, 2007. Miinisadama lainemurdjate rekonstrueerimise KMH. töö nr: E1040, Tallinn. Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 23/30 Miinisadama akvatooriumis asuvate lainemurdjate rekonstrueerimise tegevustele keskkonnamõju hindamise eelhindamine Kavandatav kaadamisala asub Paljassaare poolsaarest läänes (Joonis 4). Kaadamisala on olnud pikka aega kasutusel, kuid võib tulevikus osaliselt jääda (hinnanguliselt vähem kui 1/3 kaadamisalast) laiendatava Paljassaare hoiuala alla (projekteeritav Paljassaare looduskaitseala). Kavandatava kaitseala kaitseväärtuste osas ei ole teostatud ekspertiisi. Eeldatavasti laiendatakse hoiuala olemasolevate kaitseväärtustega ja neile ei ole mõju võrreldes eelneva KMH-ga muutunud. Vajadusel on võimalik kaadamisel vältida kavandatavale looduskaitsealale jäävat kirdepoolset osa kaadamisalast. Ehitusaegsed mõjud (süvendustööd ja kai rekonstrueerimiseks vajalike materjalide uputamine) on merepõhjaelustikule eeldatavalt negatiivsed. Arvestades asjaolu, et kavandatav tegevus on ühekordne, on tegemist ajutise mõjuga. 5.3 Mõju pinnaveele Kavandatava tegevuse mõju pinnaveele tuleneb eelkõige pinnase süvendamisel ning kaadamisel merekeskkonda eralduvast heljumist. Lisaks eralduvad setete liigutamisel merekeskkonda võimalikud setete koostises olevad saasteained ja orgaanika. Neid mõjusid on pikemalt käsitletud ptk 3.2. Heljumit lisandub merekeskkonda nii süvendamisega sadamas kui ka kaadamisega merre. Setetes sisalduvate saasteainete kohta on tehtud uuring 2005. aastal.53 Proovides määrati raskmetalle ja naftaproduktide kontsentratsioonid. Sisaldused jäid enamasti alla vastavate sihtväärtuste või elamumaale kehtestatud piirarvu, seega antud settematerjali teisaldamine pinnasepuistealale keskkonnale ohtu ei kujuta (2005. aasta tulemuste põhjal). HELCOM süvendamise ja kaadamise juhend rõhutab, et pinnaseproovid ei tohiks olla vanemad, kui 5 aastat, kui tegemist on pinnasega, mille reostatus ei ole välistatud.54 Käesoleval juhul ei ole viimase 5 aasta jooksul setteanalüüse teostatud. Enne kaadamistöid tuleb settematerjalist võtta täiendavad setteproovid vastavalt HELCOM juhendile, kuna veekogumi seire viitab ohtlike ainete sisaldusele piirkonna setetes. Lisaks on tegu pikaajaliselt militaarkasutuses olnud alaga ning ka naabruses on tänapäevani naftasaaduste laadimisega tegelevaid sadamaid, nii et reostuse riski ei saa täielikult välistada. Mõju pinnaveele on ehitusaegne, pärast kavandatava tegevuse elluviimist ei ole mõju pinnaveele ette näha. 5.4 Mõju välisõhu kvaliteedile, müra ja vibratsiooni tasemele Müra- ja vibratsioonitaseme suurenemist on ette näha süvendus- ja ehitustööde käigus - ehitustöödel ja süvendamisel kasutatav tehnika ning lammutus- ja ehitusmaterjale transportivad veovahendid. Veovahendite kasutamisega suureneb ka ajutiselt heide välisõhku. Miinisadamas tehtavad süvendamis- ja ehitustööd teostatakse eeldatavalt päevasel ajal. Ehitusmüra tasemed ei tohi lähedusse jäävatel elamualadel ajavahemikus 21.00-07.00 ületada keskkonnaministri määruse nr 71 (vastu võetud 16.12.2016) lisas 1 toodud normtaset55. Impulssmüra piirväärtusena rakendatakse asjakohase mürakategooria tööstusmüra normtaset. Impulssmüra põhjustavat tööd teha tööpäevadel kella 07.00-19.00. Öisel ajal peab vältima mürarikkaid töid (lammutustööd, ehitusmaterjalide vedu läbi linna). 53 OÜ E-Konsult, 2007. Miinisadama lainemurdjate rekonstrueerimise KMH. töö nr: E1040, Tallinn. 54 HELCOM Guidelines for Management of Dredged Material at Sea, 2020. https://helcom.fi/wpcontent/uploads/2016/11/HELCOM-Guidelines-for-Management-of-Dredged-Material-at-Sea.pdf 55 https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/1270/5202/0002/KKM_m29_lisa1.pdf# 24/30 Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ Miinisadama akvatooriumis asuvate lainemurdjate rekonstrueerimise tegevustele keskkonnamõju hindamise eelhindamine Ehitusaegne sagedam transpordiliiklus on ajutine mõju. Pikaajalist ehk kasutusaegset negatiivset mõju ei ole ette näha. 5.5 Mõju sotsiaalmajanduslikule keskkonnale ja kultuuripärandile Sotsiaalsele keskkonnale võib kavandatav tegevus negatiivset mõju avaldada eelkõige ehitusaegse kasvava liiklussagedusega, mille tõttu võib suureneda müratase ning mõningal määral tahkete osakeste eraldumine teedelt. Liiklussageduse tõus on seotud eelkõige raskeliiklusega (ehitusmaterjalide vedu). Mürataseme tõusu on ette näha ka ehitustöödega seotud tehnikast (süvendus- ja rekonstrueerimistöid teostav tehnika). Eelmainitud mõjud on ajutise iseloomuga. Hilisemas kasutusetapis ei ole liiklussageduse kasvu ette näha. Rekonstrueerimisetapis läbi viidavad ehitustööd hakkavad mõjutama eelkõige lähimate kinnistute omanikke. Tööde käigus tuleb kinni pidada kõigist kehtivatest ehituseeskirjadest ja –nõuetest, samuti headest tavadest. Kinni pidades kõigist eeskirjadest ja nõuetest ei ole reaalset ohtu inimestele ette näha, pigem on tegu ajutiste häiringute ja ebamugavustega. Kultuuriväärtustest on Miinisadama territooriumil Miinisadama ladu, Miinisadama aku- ja torpeedokoda ja Miinisadama katlamaja koos korstnaga, mis on võetud arvele kultuurimälestisena. Seetõttu jääb Miinisadama territooriumile ka kinnismälestise kaitsevöönd, mis katab territooriumi lõunaosa (Joonis 5). Muinsuskaitseameti kirjaliku loata on kinnismälestise kaitsevööndis keelatud nii ehitamine, teede, kraavide ja trasside rajamine, muud mulla- ja kaevetööd ning maaparandustööd kui ka kinnismälestise vaadeldavuse sulgemine. Alast väljapoole ida suunas jäävad Noblessneri laevatehase kultuuriväärtusega hooned koos kaitsevööndiga. Kavandatav tegevus ei toimu otseselt kultuuriväärtuslike objektide alal, kuid lainemurdjate rekonstrueerimise käigus tuleb jälgida, et kavandatava tegevuse käigus ei kahjustataks kinnismälestisi. Inimeste varale kavandatav tegevus eeldatavalt negatiivset mõju ei avalda. Negatiivne mõju sotsiaalsele keskkonnale, sh inimeste tervisele on väheoluline. Positiivse aspektina saab välja tuua, et lainemurdja-kai rekonstrueerimine tagab edaspidi Miinisadama tormikindluse ja stabiilsema lainekliima akvatooriumis. Väiksem lainetus Miinisadama akvatooriumis tähendab väiksemaid kahjustusi kai nr 3 asukohas olevale nõlvale, mille taga asub kultuuriväärtusega hoone H01, seega on kavandataval tegevusel pikaajaline positiivne mõju Miinisadama varale ja mälestistele. 5.6 Tegevuse energiakasutus ja mõju kliimale Kavandatav tegevus ei ole energiamahukas. Energiakulud on seotud süvendamisel ja kaadamisel kasutatava tehnikaga ja ehitusmaterjalide (sh lammutusjääkide) transpordiga. Energiakasutus viiakse miinimumini kasutades töödeks sobivaimat tehnikat. Peamised ressursid, mida kai rekonstrueerimise käigus kasutatakse on järgnevad: • paetäide (maht on 37 500 m3); • graniitkivid (maht on 18 400 m3); • raudbetoon. Kavandatava tegevuse käigus kasutatakse materjale säästlikult. Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 25/30 Miinisadama akvatooriumis asuvate lainemurdjate rekonstrueerimise tegevustele keskkonnamõju hindamise eelhindamine Kõik tööde käigus tekkivad jäätmed käideldakse vastavalt Eestis kehtivatele õigusaktidele. Jäätmete ladustamine väljaspool selleks ettenähtud kohti on keelatud. Kavandatava tegevuse käigus kasutatakse transpordivahendeid ehitus- ja lammutusmaterjalide veoks. Nende kasutamisega paratamatult kaasneb heide õhku. Arvestades kavandatava tegevuse iseloomu, on ehitusetapis õhku paisatavate saasteainete mõju kliimale ajutine ja väheoluline. Arvestades, et kai rekonstrueerimise järgselt ei ole näha laevaliikluse tihenemist, ei kaasne ka kai kasutusetapis õhku paistavate saasteainete osakaalus märgatavaid muutusi. Võrreldes olemasoleva olukorraga on mõju kliimale väheoluline. 5.7 Avariiolukorrad Kavandatava tegevuse käigus võivad toimuda järgnevad avariiolukorrad: • meresõiduga ning merel töötamisega (süvendamisega) seotud avariiolukorrad – töötajate ohtu sattumine merel; • meresõiduga seotud avariiolukorrad – võimalik laevade kokkupõrge (reostus); • äärmuslikud ilmaolud võivad põhjustada probleeme süvendus- või ehitustöödel. Avariiolukordade hindamisel on eeldatud, et tegevuste läbiviimisel järgitakse häid tavasid ning asjakohaseid õigusakte. Sadamas teostatavate ehitustöödega seotud avariiolukordade tagajärjeks võib olla suur majanduslik kahju või koguni inimeste hukkumine. Seda saab vältida heade juhtimistavadega. Süvendustöid teostav personal ja tööde juht peab omama vastavat pädevust meresõiduks ja järgima sellega seotud reegleid ja häid tavasid. Ohutusvahendite ning meresõidukite korrashoidu tuleb jälgida ja nende hooldus dokumenteerida. Töökorras tehnika kasutamisel ei ole tõenäoline õlireostuse tekkimine ja seeläbi ümbritseva keskkonna kahjustamine. Kui tekib olukord, kus tuvastatakse süvendamise käigus naftasaaduste või muu reostuse tekkimine, tuleb töö kohe katkestada ning operatiivselt reostus likvideerida. Süvendamis- ja kaadamistööde läbiviimise eelduseks on sobilikud ilmastikuolud. Ilmaolude korral, mis võiksid kahjustada töölaeva või ohustada töötajaid, sadamast ei väljuta. Lisaks eelnevale on sadama toimimisel oluline ka kemikaaliohutus ja liiklusohutus. Kemikaaliohutus puudutab muuhulgas süvendamiseks kasutatavate aluste käigushoidmiseks vajaliku kütuse hoiustamist ja tankimist. Kemikaalide nõuetekohasel hoiustamisel siiski olulist mõju keskkonnale ette näha ei ole. Asjakohaste meetmete ja hea merepraktika järgimisel (nt Meresõiduohutuse seadus 56, COLREG57) pole avariiolukordadega kaasnevad mõjud eeldatavasti olulised. Tegevusega ei kaasne eeldatavalt suurõnnetuste või katastroofide tekke ohtu. 56 Meresõiduohutuse seadus. https://www.riigiteataja.ee/akt/130062023048?leiaKehtiv (04.12.2023) 57 Convention on the International Regulations for Preventing Collisions at Sea. https://www.imo.org/en/About/Conventions/Pages/COLREG.aspx (04.12.2023) 26/30 Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ Miinisadama akvatooriumis asuvate lainemurdjate rekonstrueerimise tegevustele keskkonnamõju hindamise eelhindamine 5.8 Tegevusega kaasneva mõju võimalikkus, kestus, sagedus ja pöörduvus, sealhulgas kumulatiivne ja piiriülene mõju Kavandatava tegevusega kaasnevad häiringud on lühiajalised ning lõppevad kai rekonstrueerimistöödega. Ehitus- ja süvendustegevusega kaasnevad mõjud võivad kumuleeruda teiste samas piirkonnas toimuvate samalaadsete tegevustega. Kuna kavandatava tegevuse täpne ajakava (ligikaudu 1,5 aastat) ei ole käesoleva töö kirjutamise ajaks teada, ei saa mõju olulisust hinnata. Projekti elluviimisega ei kaasne piiriülest mõju. Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 27/30 Miinisadama akvatooriumis asuvate lainemurdjate rekonstrueerimise tegevustele keskkonnamõju hindamise eelhindamine 6. EELHINNANGU JÄRELDUS Käesolev aruanne on koostatud KMH eelhinnangu andmiseks Miinisadamas asuvate lainemurdjate rekonstrueerimise tegevustele. Kavandatav tegevus ei ole vastuolus asjakohaste strateegiliste arengudokumentidega ega Eesti Vabariigis kehtivate keskkonnaalaste õigusaktidega. Tegevuse eesmärgiks on Miinisadama tormikindluse tõstmine ja sellega seoses mh kaitse kliimamuutuste tagajärgede vastu. KMH eelhindamise eesmärgiks oli anda otsustajale informatsiooni kaasnevatest keskkonnamõjudest ning nende leevendamise võimalustest ning keskkonnamõju hindamise vajadusest. Aruandes esitatud teave peaks olema piisav otsuste tegemiseks ning võimalikke keskkonnamõjude mõistmiseks. Otsuse tegemisel võib otsustaja kasutada ka muid allikaid ega pruugi jõuda käesolevas aruandes tooduga samale järeldusele. Iga sellise aruandega kaasneb teatud määramatus andmete piiratuse, nende interpreteerimise jms tõttu. Kavandatava tegevuse peamisteks negatiivseteks mõjudeks on ehitus-, süvendamis- ja kaadamistööde käigus vette paisatav heljum. 2007. aastal koostatud KMH-s ei hinnatud merre paigutavate tahkete materjalide mõju heljumi levikule, kuid see mõju on ehitusaegne ja ei erine oluliselt süvendus- ja kaadamistööde käigus levivast heljumist, mille mõjusid on 2007. aastal teostatud KMHs asjakohaselt hinnatud. Kavandatava tegevuse elluviimisega kaasnevad võimalikud keskkonnamõjud on peamiselt lokaalse iseloomuga ning nende ennetamiseks ja vältimiseks on olemas hõlpsalt rakendatavad meetmed. 2007. aasta KMH-s toodi välja negatiivse keskkonnamõju vähendamiseks järgnevad meetmed (need on ka aruande koostamise ajahetkel asjakohased): • Vähendamaks heljumi levikut tööpiirkonnast kaugemale, tuleb töid teha võimalikult vaikse ilmaga, mis soosib heljumi kiiret settimist (kirde-, põhja- ja loode- ning lõuna- ja edelatuule korral on heljumi levik piiratud, jäädes peamiselt sadama akvatooriumi piirkonda). Tööde tegemisel on oluline jälgida heljumi liikumist (kui on näha märgatavat heljumi kandumist sadama akvatooriumist välja, siis tööd peatatakse, sest seda mõjutavad veel lisaks tuule kiirusele ka hoovuse suund ja tugevus. Lisaks määrab tuule tugevus ära ka süvendusvahendite kasutamise ohutuse. Tuule kiirus 10 m/s akvatooriumi avaosas on piir, millest suurema tuulega ei ole mereohutuse seisukohalt võimalik süvendus- ja kaadamistöid teha. Sisebasseinis on selliseks tuule piirkiiruseks 15 m/s. • Selleks, et vähendada võimalikku mõju kalastikule, ei ole soovitav teha süvendustöid kalade kudemisajal (et vältida kalade, marja ja noorjärkude hukkumist). • Ehitustöödel tuleb järgida kehtivaid õigusakte, vältida merepõhja reostamist ehitusprahiga, jälgida ehitusmehhanismide tehnilist korrasolekut, et hoida ära võimalikke lekkeid. • Ehitusaegse lammutus-, ehitus- ja süvendustööde tegemise ajal peab ehitustööde läbiviija vältima sadama naabruses asuvatel elamualadel normatiivse mürataseme ületamist ning vältima öisel ajal materjalide vedusid ja mürarikkaid lammutustöid. Keskkonnaeksperdi hinnangul puudub vajadus antud tegevuse kavatsuse puhul keskkonnamõju hindamise algatamiseks. 2007. aastal koostatud KMH on piisavalt informatiivne ja käesoleva eelhinnangu koostamise ajal asjakohane. 28/30 Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ Miinisadama akvatooriumis asuvate lainemurdjate rekonstrueerimise tegevustele keskkonnamõju hindamise eelhindamine 7. KASUTATUD MATERJALID 1. A. Järvik. Merepõhjaelustik ja kalastik mõjupiirkonnas ning võimalikud mõjud neile, 2010 2. Convention on the International Regulations for Preventing Collisions at Sea. https://www.imo.org/en/About/Conventions/Pages/COLREG.aspx 3. Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded. https://www.riigiteataja.ee/akt/118082017003?leiaKehtiv 4. Eesti mereala planeering. https://mereala.hendrikson.ee/kaardirakendus.html 5. ELLE OÜ, 2022. Tallinna linna strateegilise mürakaardi ajakohastamine. (https://xgis.maaamet.ee/xgis2/page/app/myrakaart) 6. EstKONSULT. 2024. Miiisadama lainemurdja rekonstrueerimise ehitusprojekt. Töö nr 24001. 7. Helcom, 2020. HELCOM Guidelines for Management of Dredged Material at Sea and HELCOM Reporting Format for Management of Dredged Materials at Sea. HELCOM 41-2020. 8. Hundipea sadam https://www.riigilaevastik.ee/sadamad 9. Kaitseministeerium. Kaitseministeeriumi valitsemisala arengukava 2021-2024 10. Kaitseministeeriumi valitsemisala keskkonna- ja kliimapoliitika, 2021 11. Keskkonnaministeerium. Kliimamuutustega kohanemise arengukava aastani 2030. 12. Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus. https://www.riigiteataja.ee/akt/116112010013?leiaKehtiv 13. Keskkonnaportaal. Jääkreostusobjektid. https://register.keskkonnaportaal.ee/register/point/6590735/540890 14. Keskkonnaportaal. Veekogumite seisundiinfo 2022. https://keskkonnaportaal.ee/et/teemad/vesi/pinnavesi/pinnaveekogumite-seisundiinfo 15. KOTKAS heiteallikate register https://kotkas.envir.ee/registry/index?represented_id= (vaadatud 09.11.2023) 16. Kultuurimälestiste registerhttps://register.muinas.ee/public.php?menuID=monument 17. Maa-ameti geoloogia kaardirakendus https://xgis.maaamet.ee/xgis2/page/app/geoloogia400k 18. Maa-ameti kaardirakendus. Üleujutusalad. https://xgis.maaamet.ee/xgis2/page/app/yua (04.04.2024 seisuga) 19. Männikus, R., Soomere, T., Torsvik, T. 2012. Optimizing breakwater configuration for vessel wakes and wind waves. IEEE/OES Baltic 2012 International Symposium : May 8-11, 2012, Klaipeda, Lithuania, Proceedings. IEEE, 1−8. 20. Meresõiduohutuse seadus. https://www.riigiteataja.ee/akt/130062023048?leiaKehtiv 21. Noblessneri sadamalinnak https://noblessner.ee/noblessnerist/noblessneri-lugu/#/ 22. OÜ E-Konsult, 2007. Miinisadama lainemurdjate rekonstrueerimise KMH. töö nr: E1040, Tallinn. 23. OÜ Lainemudel. 2020. Lennusadama lainetuse simulatsioonid. 24. Paljassaare hoiuala. Keskkonnaportaal https://register.keskkonnaportaal.ee/register/protected- nature-object/7355071 Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 29/30 Miinisadama akvatooriumis asuvate lainemurdjate rekonstrueerimise tegevustele keskkonnamõju hindamise eelhindamine 25. Paljassaare ja Russalka vahelise ranna-ala üldplaneering. 2004. https://www.tallinn.ee/et/ruumiloome/paljassaare-ja-russalka-vahelise-ranna-ala- uldplaneering-kehtestatud 26. Paljassaare linnuala. Keskkonnaportaal https://register.keskkonnaportaal.ee/register/internationally-important-area/8953135 27. Raig, A., 2024. Arvamus Miinisadama basseini veevahetuse muutumise kohta 28. Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus. 2024. Miinisadama akvatooriumis asuvate lainemurdjate rekonstrueerimise tegevustele keskkonnamõju hindamise eelhinnangu koostamine. Tehniline kirjeldus. 29. Riigikantselei. 2017. Riigikaitse arengukava 2017-2026. 30. Sadamaregister. Hundipea sadam. https://www.sadamaregister.ee/sadam/158 31. Sadamaregister. Noblessneri sadam. https://www.sadamaregister.ee/sadam/353 32. T. Paalme, Tallinna lahe rannikumere seisundi hinnang bioloogiliste indikaatorite alusel, 2012 33. Tallinna Tehnikaülikool. Meretaseme infosüsteem http://on-line.msi.ttu.ee/miinisadam/ 34. Veeseadus. https://www.riigiteataja.ee/akt/130062023102?leiaKehtiv 30/30 Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ  Miinisadama akvatooriumis asuvate lainemurdjate rekonstrueerimise tegevustele keskkonnamõju hindamise eelhindamine Tallinn 202 4 Nimetus Miinisadama akvatooriumis asuvate lainemurdjate rekonstrueerimise tegevustele keskkonnamõju hindamise eelhindamine Versioon Esitamiseks Töö nr 2 4KK12 Aeg Mai 202 4 Tellija Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus Kontaktisik Diane Salimaa, tel : +372 5917 4499, e-post : [email protected]. KMH eelhinnangu koostaja Estonian, Latvian &amp; Lithuanian Environment OÜ (ELLE OÜ) Reg nr 10705517 Aadress: Tõnismägi 3A-15, 10119 Tallinn Telefon: +372 611 7690 E-post: [email protected] Autorid Kadri Kipper-Klaas, MSc Lea Jalukse, MSc Teele Kaljurand , MSc Johanna Pauline Peeba, MSc KMH eelhinnangu vastutav koostaja Toomas Pallo, MSc, KMH litsents nr KMH0090 Kasutustingimused © Käesolev aruanne on koostatud ja esitatud kasutamiseks tervikuna. Aruandes ja selle lisades esitatud kaardid, joonised, arvutused on autoriõiguse objekt ning selle kasutamisel tuleb järgida autoriõiguse seaduses sätestatud korda. Aruandes toodud info kasutamine õppe- ja mitteärilistel eesmärkidel on lubatud, kui viidatakse algallikale. Andmete kasutamisel tuleb viidata nende algallikale. Sisukord TOC \z \o "1-4" \u \h 1. Sissejuhatus PAGEREF _Toc166142427 \h 4 2. Kavandatav tegevus PAGEREF _Toc166142428 \h 5 2.1 Lainemurdja- kai olemasolev olukord PAGEREF _Toc166142429 \h 5 2.2 Kavandatav tegevus PAGEREF _Toc166142430 \h 6 3. Kavandatava tegevuse keskkonna kirjeldus PAGEREF _Toc166142431 \h 8 3.1 Asukoht PAGEREF _Toc166142432 \h 8 3.2 Ala geoloogiline ehitus PAGEREF _Toc166142433 \h 9 3.3 Hüdrometeoroloogilised tingimused PAGEREF _Toc166142434 \h 9 3.4 Pinna- ja põhjavesi, mereelustik PAGEREF _Toc166142435 \h 11 Pinnavesi PAGEREF _Toc166142436 \h 11 Põhjavesi PAGEREF _Toc166142437 \h 12 Merepõhjaelustik ja kalad PAGEREF _Toc166142438 \h 12 3.5 Kaitstavad loodusobjektid, taimestik ja loomastik, kultuuriväärtused PAGEREF _Toc166142439 \h 13 3.6 Välisõhk ja müra PAGEREF _Toc166142440 \h 15 3.7 Sotsiaalmajanduslik keskkond PAGEREF _Toc166142441 \h 16 4. Kavandatava tegevuse seos muude asjakohaste strateegiliste planeerimisdokumentidega PAGEREF _Toc166142442 \h 17 4.1 Riigikaitse arengukava 2017-2026 PAGEREF _Toc166142443 \h 17 4.2 Kaitseministeeriumi valitsemisala arengukava 2021-2024 PAGEREF _Toc166142444 \h 17 4.3 Tallinna arengustrateegia 2035 PAGEREF _Toc166142445 \h 18 4.4 Üleriigiline planeering Eesti 2030+ PAGEREF _Toc166142446 \h 18 4.5 Eesti mereala planeering PAGEREF _Toc166142447 \h 18 4.6 Kliimamuutustega kohanemise arengukava aastani 2030 PAGEREF _Toc166142448 \h 19 4.7 Kaitseministeeriumi valitsemisala keskkonna- ja kliimapoliitika PAGEREF _Toc166142449 \h 19 4.8 Paljassaare ja Russalka vahelise ranna-ala üldplaneering PAGEREF _Toc166142450 \h 20 5. Kavandatava tegevusega kaasnevad võimalikud olulised keskkonnamõjud PAGEREF _Toc166142451 \h 21 5.1 Mõju heljumi levikust, mõju lainetusele ja hoovustele PAGEREF _Toc166142452 \h 21 Heljumi levik PAGEREF _Toc166142453 \h 21 Lainetus ja hoovused PAGEREF _Toc166142454 \h 22 5.2 Mõju põhjataimestikule, põhjaloomastikule ja kalastikule PAGEREF _Toc166142455 \h 23 Põhjataimestik PAGEREF _Toc166142456 \h 23 Põhjaloomastik PAGEREF _Toc166142457 \h 23 Kalastik PAGEREF _Toc166142458 \h 23 Linnustik PAGEREF _Toc166142459 \h 23 5.3 Mõju pinnaveele PAGEREF _Toc166142460 \h 24 5.4 Mõju välisõhu kvaliteedile, müra ja vibratsiooni tasemele PAGEREF _Toc166142461 \h 24 5.5 Mõju sotsiaalmajanduslikule keskkonnale ja kultuuripärandile PAGEREF _Toc166142462 \h 25 5.6 Tegevuse energiakasutus ja mõju kliimale PAGEREF _Toc166142463 \h 25 5.7 Avariiolukorrad PAGEREF _Toc166142464 \h 26 5.8 Tegevusega kaasneva mõju võimalikkus, kestus, sagedus ja pöörduvus, sealhulgas kumulatiivne ja piiriülene mõju PAGEREF _Toc166142465 \h 27 6. Eelhinnangu järeldus PAGEREF _Toc166142466 \h 28 7. Kasutatud materjalid PAGEREF _Toc166142467 \h 29 Sissejuhatus Käesolev keskkonnamõju hindamise (edaspidi KMH) eelhinnang on koostatud kavandatavale tegevusele - Miinisadama akvatooriumis asuvate lainemurdjate rekonstrueerimi se tegevustele . Varasemalt on läbi viidud kavandatava tegevuse KMH (heaks kiidetud Keskkonnaministeeriumi 28.03.2007 kirjaga nr 13-3-3/2108-19). Tegevusele väljastati ka vee erikasutusluba, mis käesoleva aruande koostamise ajal ei ole enam kehtiv. Tegevust ellu viidud ei ole. Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 3 lg 1 p 1 kohaselt on KMH kohustuslik, kui kavandatav tegevus toob eeldatavalt kaasa olulise keskkonnamõju . Keskkonnamõju on oluline, kui see võib eeldatavalt ületada mõjuala keskkonnataluvust, põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi või seada ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara ( KeHJS § 2 2 ). Planeeritav tegevus liigitub olulise keskkonnamõjuga tegevuste hulka, mille puhu l on KMH kohustuslik – mere süvendamine alates pinnase mahust 10 000 m 3 . KeHJS § 11 lg 6 kohaselt jätab otsustaja keskkonnamõju hindamise algatamata, kui kavandatava tegevusega kaasneb eeldatavalt oluline keskkonnamõju, kuid kui eelhinnangust selgub, et kavandatava tegevuse keskkonnamõju on juba keskkonnamõju hindamise või keskkonnamõju strateegilise hindamise käigus asjakohaselt hinnatud ja otsustajal on tegevusloa andmiseks piisavalt teavet. KMH eelhinnangu koostamisel on tuginetud projekti seletuskirjale ning kliendilt ja avalikest andmebaasidest saadud informatsioonile. Eelhinnangu koostamise käigus ei teostatud uuringuid, mis väljuvad eelhindamise raamidest. Eelhinnangu käigus ei hinnata alternatiive. Eelhinnangu koostajaks on Estonian, Latvian &amp; Lithuanian Environment (ELLE) OÜ. Käesoleva eelhinnangu eesmärk on anda otsustajale vajalikku infot kavandatava tegevusega kaasneda võivast olulisest keskkonnamõjust ja selle tekkimise tõenäosusest, mis võiks tingida täiemahulise keskkonnamõju hindamise uuesti algatamise. Eelhinnangu aruandes esitatud teave on keskkonnaeksperdi hinnangul piisav selleks, et võimaldada otsustajal teha otsus KMH vajalikkuse osas. Otsustajal võib olla, lisaks eelhindamise aruandes toodule, siiski täiendavat informatsiooni ja kaalutlusaluseid, mille põhjal otsus langetada, mistõttu tuleb käesolevat aruannet käsitleda kui ühte, kuid mitte tingimata ainsat, abivahendit vastavas kaalutlusprotsessis. KMH eelhinnangu koostamisel on lähtutud keskkonnaministri 16.08.2017 määrusega nr 31 kehtestatud „Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“. Kavandatav tegevus Kavandatava tegevuse kirjeldamisel on kasutatud Miinisadama rekonstrueerimise projekti seletuskirja ja arendaja selgitusi. Lainemurdja- kai olemasolev olukord Lainemurdja-kai moodustab Miinisadama põhjapoolse kaitsemuuli . Muul on kolmes osas kahe sissepääsuga akvatooriumisse. Olema s olevad ehitised on kivitäitega kärgkastidest, betoonmassiivist, looduskivist ja läänepoolses osas ka katteplaatidest. Kai ja l ainemurdjad on väga suurte kahjustustega, lainemurdjate merepoolsete külgede pealisehitused ja ka kärgkastid on lagunenud. Keskmisel lainemurdjal on pealisehituse massiivid ja kärgkastidest välja valgunud materjal mitmekümne meetri ulatuses, mistõttu lainemurdja ei kaitse sadamat tormi ajal lainete eest ( REF _Ref162511002 \h Joonis 1 ) . Joonis SEQ Joonis \* ARABIC 1 . Miinisadamas asuvad kahjustunud lainemurdja-kaid (allikas: Maa-ameti kaardirakendus) Kavandatav tegevus Kavandatava tegevuse eesmärk on lõpuni viia Miinisadama rekonstrueerimine vastavalt kaasaja ohutu laevaliikluse nõuetele – peatada olemasolevate lainemurdjate edasine lagunemine ning tagada laevade ohutu seismine sadamas, liiklemine akvatooriumis ja väravas. Kavandatavaks tegevuseks on Miinisadama lainemurdjate rekonstrueerimine, mis hõlmab endas järgmisi tegevusi (mitteajalises järjestuses) : Kai 7 pikendamine keskmise lainemurdja lõpuni (tekib uus kai 7A) ja läänevärava sulgemine. Kaide 7 ja 7A Tallinna lahe poolse nõlva väljaehitamine lainemurdjaks. Kaide 7 ja 7A akvatooriumi poolse külje rajamine sulundseina elementidest ja sulundseina taguse täitmine. KMH koostati projektlahendusele, mille järgi kavandati kaide 7 ja 7A akvatooriumi poolse külje ehitusel kasutada raudbetoonist „L-elemente“. Tänaseks on valminud uus projektlahendus, kus see on asendatud sulundseina elementidega. Sulundseina toestuseks kinnitatakse see merepõhja injekteeritavate ankrutega. Eelhinnangu koostamisel on kasutatud uue lahenduse eskiislahendus t koos vajalike mahuarvutustega. Parempoolse lainemurdja rekonstrueerimine, mille Tallinna lahe poolne nõlv ehitatakse sarnaselt kaide 7 ja 7A puhul lainemurdjaks ning akvatooriumi poolse nõlva väljaehitamine. Idavärava suurendamine laiusega 70 m ja sügavusega 8,0 m. Vajaliku sügavusega (8,0 m) laevatee (380x50 m) süvendamine. Kogu mahus s üvendatud pinnase kaadamine. Kavandatava tegevuse elluviimiseks on vajalik vee erikasutusloa ja ehitusloa taotlemine . Vee erikasutusega seotud mahud on järgnevad : n õlvakindlustuskivide lukukraavi süvendamine mahus 5100 m 3 ; kaide 7 ja 7a esise süvendamine akvatooriumis 6500 m 3 ; sadamasse pääsuks uue faarvaatri süvendamine mahus 23 600 m 3 . Kokku on uue projektlahenduse puhul süvendatava materjali maht 35 200 m 3 . Varasema KMH koostamisel o li arvestatud maksimaalseks süvendustööde mahuks 49 200 m 3 . S eega jää b kavandatav tegevus alla varasemalt KMH käigus hinnatavate tööde mahule . Lainemurdja rekonstrueerimisel vette paigaldatavate paetäite maht on 37 500 m 3 ja graniitkivide maht on 18 400 m 3 . Varasem KMH koostati tehnilisele lahendusele, kus uputavate tahete ainete maht oli järgnev: graniitkivid 41 600 m 3 ; paekivitäide 53 900 m 3 ; liivtäide 42 800 m 3 ; betoon 3000 m 3 . Seega saab järeldada, et kavandatava tegevuse mahud on väiksemad kui varasemas KMH-s hinnatud mahud. Kavandatava tegevuse keskkonna kirjeldus Kavandatava tegevuse piirkonnas ei ole toimunud arenguid, muutusi või tegevusi, mis võiksid eelnevalt teostatud KMH aruandes esitatud hinnanguid oluliselt muuta. Alljärgnevalt on antud ülevaade kavandatava tegevuse piirkonna keskkonnaelementidest. Asukoht Kavandatava tegevuse asukohaks on Miinisadam, mis asub Harjumaal Tallinna linnas Põhja-Tallinna linnaosas. Tegemist on 100% riigikaitsemaa sihtotstarbega kinnistuga (78401:101:5683), Miinisadama tn 3 // 4. Katastriüksuse pindala on 114 455 m 2 . Miinisadama koosseisu kuulub ka sadama akvatoorium. Ala piirneb läänest Hundipea sadamaga, põhjast Tallinna lahega, idast Noblessneri sadamaga, lõunast raudtee ning Staapli tn 8 ja 10, Kalaranna tn 42 ja Tööstuse tänav 52b kruntidega. Miinisadama akvatooriumi koordinaadid on toodud järgnevas tabelis ( REF _Ref162006765 \h Tabel 1 ) : Tabel SEQ Tabel \* ARABIC 1 . Miinisadama akvatooriumi koordinaadid Nr. Lambert-Est 97 X (m) Y (m) 6591481,32 540928,78 6591536,36 540966,67 6591634,66 541034,44 6591730,90 541281,30 6591479,00 541673,50 6590999,97 541414,83 6590759,98 541285,56 6590758,03 541288,15 Lisaks sadamaalale on mõjutatavaks alaks ka piirkond, kuhu kaadatakse põhjast eemaldatav süvendusmaterjal. Selleks alaks on Transpordiameti (varasemas KMH-s kui Veeteede Amet) poolt kinnitatud pinnasepuiste koht Paljassaare lahes, mille pindala on 66.364 ha ja koordinaadid on järgnevad: 6594483,38; 537651,24 6593574,09; 537660,08 6593086,55; 537155,44 6593546,80; 536697,21 See on lähim pinnasepuisteala, mille kaugus on süvendusalast ca 12 km kaugusel. Vee sügavus on pinnasepuistealal 10-13,5 m. KMH-s hinnati pinnasepuistealale setete kaadamise puhul tekkiva settekihi paksuseks ca 8 cm. Kuna kavandatav tegevus toimub väiksemas mahus kui KMH raames hinnatud tegevus, siis on ka settekihi paksus pinnasepuistealal väiksem ( hinnanguliselt ca 5- 5,5 cm). Ala geoloogiline ehitus Miinisadam asub põhjarannikul klindieelsel L imneamere terrassil. Pinnakatte paksus on 0,7–3,1 m, ulatudes tehnorajatiste süvendites kuni 5,5 meetrini. Territooriumi pindmise 0,2–4,0+ m paksuse kihi moodustab täitepinnas, mis koosneb valdavalt mullasest killustikuga segunenud liivsavist, kus kohati on ehitusprahti ja räbu. Mere ääres koosneb täitepinnas ka kruusast, liivast ja killustikust. Looduslik pinnas koosneb valdavalt liivsavist, kus on kohati õhukesi liiva vahekihte ning mosaiikse levikuga erineva terasuurusega (kesk- kuni kruusliiv) liivadest. Pinnaste savika iseloomu tõttu siin pinnakattesetetes põhjaveekihti (maapinnalähedast) välja kujunenud ei ole. Vett sisaldavad mosaiikse levikuga liivad, kohati ka täitepinnase liivakam-kruusakam (s.h killustik) osa. Miinisadama akvatoorium jääb aluspõhjaliste alamkambriumi sinisavi ja aleuroliitide avamusalale. Seal lasub liustikutekkeline moreen, sellel savi, savimöll, liiv ja muda. Mere sügavus akvatooriumis on 5,5-7,5 m. Miinisadama akvatooriumi põhjasetetest võeti proovid 2005. aasta augustis tehtud välitöödel 0,0-0,2 m sügavuselt 6 proovi naftaproduktide ning HELCOM metallide (Cd , Hg, Cu, Pb, Zn) ja As määramiseks. Proovide tulemustest selgus, et analüüsitud metallide kaadmiumi (Cd), elavhõbeda (Hg), vase (Cu), tsingi (Zn), ja arseeni (As) sisaldus pinnases madalamaks vastava metalli sihtarvust pinnases. Plii (Pb) sisaldus pinnases jääb kahes proovis alla sihtarvust pinnases ja neljas proovis oli sisaldus kõrgem sihtarvust pinnases, kuid madalam kui elutsoonis. Naftaproduktide sisaldus pinnases oli 85 kuni 255 mg/kg. Ü hes proovis oli naftaproduktide sisaldus väiksem sihtarvust pinnases, viies proovis kõrgem sihtarvust pinnases kuid madalam piirarvust elutsoonist. Hüdrometeoroloogilised tingimused Soome lahel puhuvate mõõdukate ja tugevate tuulte seas valitsevad SW ja W tuuled, kevadel ja suvel esineb arvestava sagedusega ka NE tuuli. Tugevaid ja mõõdukaid SE tuuli on väga harva. Soome lahe lõunaranniku lahed on varjatud lõunakaarest puhuvate tormide poolt tekitatud lainete eest, mida esineb Läänemerel kõige sagedamini (edelatuuled). Sellest tulenevalt on Tallinna lahe lainekliima pigem tagasihoidlik ning keskmine lainekõrgus selles piirkonnas suhteliselt madal. Tallinna laht on avatud põhjaloode suunale, kust ca 50 aasta jooksul võivad saabuda väga tugevad tormid. Suveperioodil, on tõenäosusega 50,6% lainekõrgus lahel alla 0,5 m. Tuulega kuni 7 m/s kujuneb Tallinna lahes välja laineväli, mille oluliseks lainekõrguseks on kuni 0,5 m. Mõõduka tuulega areneb lokaalne lainekõrgus maksimaalselt 0,6 meetrini. Pikemat aega 8-10 m/s puhuvate tuulte puhul tekib üldjuhul segalainetus (esineb nii kohaliku tuule poolt tekitatud laineid kui ka ummiklaineid) ning sellisel juhul varieerub lainekõrgus 0,7-1 m vahel. Tugeva tuulega, 11-13 m/s, suureneb lainekõrgus 1-2 meetrini. Lääne- ja loodetuule keskmise kiiruse 15 m/s korral võib lainekõrgus juba ulatuda 1,5 meetrini. Olulise lainekõrguse aastased maksimumid Tallinna lahe siseosas ulatuvad ligikaudu 2 meetrini, ekstreemsetes põhjaloode- ja läänetormides võib tekkida lainetus olulise lainekõrgusega 3-3,5 m. Miinisadama akvatooriumi suue on hästi kaitstud põhja- ja läänekaare tuultest põhjustatud lainetuse eest, seevastu on sadama lainemurdjates olevad avad täiesti avatud kirdesuunaliste tuulte poolt tekitatud lainetusele. Lisaks on keskmisel lainemurdjal suured kahjustused, mistõttu lainemurdja ei kaitse sadamat tormi ajal lainete eest. Miinisadama akvatooriumi lainekliima on pigem rahulik, jäädes enamik ajast alla 0,5 meetri. REF _Ref162165482 \h Joonis 2 on toodud 2022-2024. aasta lainekõrgused Miinisadamas. Joonis SEQ Joonis \* ARABIC 2 . Lainekõrgused Miinisadamas 2 aasta jooksul (ajavahemikul 14. märts 2022-14.märts 2024) . Väljavõte Meretaseme infosüsteemist Rannaprotsessid (kalda ning kaldalähedase merepõhja muutus) toimuvad antropogeensete ja looduslike jõudude tulemusena. Looduslikeks jõududeks on Tallinna lahes tuulelained. Tallinna laht on avatud loode - , põhja-, ja kirdetuultele ning nende mõjul tekkivale lainetusele. Tormilained võivad kuni 5 m sügavusel tekitada arvestatavat setete transporti. Suurem setete transport võib esineda lainete murdumisstsoonis – murduvad lained tekitavad turbulentsi ning ühtlasi ka suuremaid vee kiirusi, mis hajutavad nii peeneteralisi setteid kui ka orgaanilisi setteid. Kuigi kaadatud materjali tõttu põhjasetete paksus kaadamisalal suureneb ning tugeva lainetuse mõjul tõmmatakse setted eeldatavasti merepõhjast üles (hõljuvasse olekusse) ja kantakse hoovustega laial i , siis on see siiski liiga väike kogus, et mõjutada rannaprotsesside kulgemist. Antropogeensetest faktoritest saab rannaprotsesside suurima mõjutajana välja tuua kiirlaevaliiklus e . Miinisadama piirkonda jõuavad Tallinna lahel sõitvate laevade lained veidi teisest suunast kui tuule poolt tekitatud tormilained. Lisaks on nende lainete dünaamika teistsugune (laine periood ja kõrgus). Laevade poolt tekitatud lainetuse iseloom sõltub eelkõige vee sügavusest ning laevaliikumiskiirusest, kuid samuti ka sellest, milline on laeva koormatus ja liikumissuund. Kiirlaevade kõrgeimate komponentide kõrgused ületavad sageli 1 m ning nende perioodid on vahemikus 10-15 s. Selliseid lained looduslikes tingimustes Tallinna lahel ei esine ning nad põhjustavad ebaharilikult tugevaid põhjalähedasi hoov u seid sügavustes 5-20 m. 2012. aastal lähikonnas läbi viidud l ainetuse uuring leidis, et Noblessneri sadama suudmes oli 80% kõrgeimate lainete väli 1,16 m ja Noblessneri akvatooriumis 0,45 m. Seega säilitasid laevade poolt tekitatud lained ca 40% oma kõrgusest sadama suudmes. Tüüpiline kõrgeimate laevalainete periood oli 7 s, mis on pikem kui tavaliste tuulelainete perioodid Tallinna lahel. 2017. aasta suvel mõõtis Tallinna Tehnikaülikooli Lainetuse dünaamika uurimisgrupp Lennusadama kai D läänetipus kiirlaevalaineid. Mõõtmise tulemused näitasid, et sel ajal sõitnud Viking FSTR tekitas päevas kaks kuni kolm korda kõrgeid ja väga pikki laineid (kõrgus kuni 1,7 m, laineperiood ~10 s) . Ainus teadaolev juhtum instrumentaalse mõõtmise ajaloos, kui nii pikkade perioodidega kõrged lained jõudsid looduslikel tingimustel Talllinna lahele, oli 2005. a jaanuaritormi ajal. 2020. aasta l ainetuse uuringu tulemustest selgus, et Noblessneri sadama akvatooriumile avaldub suurem kiirlaevalainetuse mõju kui Lennusadamale, kuna Lennusadama akvatooriumisse levivad lained difraktsiooniga, mitte ei tule otse peale. Seega võib eeldada, et ka Miinisadama akvatooriumini võivad jõuda kiirlaevalained. Pinna - ja põhja vesi , mereelustik Pinnavesi Miinisadama territoorium on põhjast ja kirdest piiritletud Tallinna lahega, mis kuulub ühtlasi ka Muuga-Tallinna-Kakumäe lahe rannikuveekogumi (EE_5) koosseisu. Veekogum hõlmab Tallinna, Kakumäe, Kopli, Paljassaare, Muuga ja Ihasalu lahte. Veekogumi koondseisund oli 2022. aasta seisuga halb. Halva seisundi põhjuseks on halb keemiline seisund, üle piirnormi on Hg (elavhõbe) ja PBDE (polübroomitud difenüüleetrid) kalas ning TBT (tributüültina) settes. Ökoloogiline seisund on hinnatud kesiseks üldlämmastiku ja läbipaistvuse näitajate järgi. Eesmärgile saavutada veekogumi hea seisund 2027. aastaks, on veemajanduskavas määratud erand, kuna meetmete rakendamine on veninud tehnilistel põhjustel ja ebaproportsionaalse kulukuse tõttu. Miinisadamale ei ole väljastatud veeluba, kuigi see on nõutav sademevee juhtimiseks suublasse sadamaehitiste maalt . Maa-ameti üleujutusalade kaardirakenduse kohaselt jääb Miinisadam a läänepoolne kai väga väikse tõenäosusega toimuva üleujutusohuga alal e (üleujutuse esinemistõenäosus on 1x1000 aasta jooksul. Põhjavesi Maa-ameti geoloogia kaardirakenduse järgi on esimene põhjaveekiht Miinisadama territooriumil nõrgalt kaitstud kuni kaitstud . Miinisadama territooriumil esineb reostus pinnases ja maapinnalähedases põhjaveekihis. Reostust käsitletakse jääkreostusena . Miinisadama territooriumil on läbi viidud mitmeid reostuse uuringuid ja likvideerimistöid. Olemasolevate andmete põhjal ei ole põhjust oletada, et jääkreostust esineks süvendatavas pinnases (või üldse akvatooriumis). Mere põhja elustik ja kalad Üldiselt on Tallinna lahel mereökosüsteemi olukord halb, sest igal aastal satub Tallinna lahte sadevee- ja veepuhastusjaama kollektoritest, Pirita jõe vooluga ja õhust kümneid tonne aineid, mis avaldavad olulist mõju mereökosüsteemi kvaliteedile. Tallinna lahe rannikumere seisundi hinnangust selgus, et veetaimestik ku esineb Paljassaare piirkonna vees 11 m sügavusel ( niitjas punavetikas ja niitjas pruunvetikas ) . Biomassi dominantliigid on Balanus improvisus ja Mytilus trossulus . Need põhjaloomad toituvad orgaanilisest hõljumist vees. Piirkonna põhjaelustikku iseloomustavad liigid, kelle tundlikkus orgaanilise hõljumi suhtes on keskmine või kõrge. Paljassaare piirkonnast on leitud 17 taksonit põhjaloomastikku. Madalaveelistes merealades on põhilisteks mereelustikku mõjutavateks teguriteks setete koosseis, hapnikurežiim põhjalähedastes veekihtides, põhjataimestiku esinemine või puudumine, põhjataimestiku liigiline koosseis, temperatuur, soolsus ning orgaanilise hõljumi hulk vees. Kaladest võib esineda Paljassaare piirkonnas aastavanust või vanemat lesta, kellele hõljumi rohke levik vees olulist mõju ei avalda . Kui arvestada Paljassaare piirkonnas saastumisega, on lõhi esinemine vähetõenäoline. Arvatakse, et siia esinemine Paljassaare poolsaare lähistel merevetes on võimalik, tänu meresiia marja inkubeerimisele. Miinisadama akvatooriumis toimub laevade liikumine, mis põhjustab pidevalt veemasside ja põhjasetete liikumist, seetõttu võib eeldada, et elutingimused nii põhjaloomastikule kui ka -taimestikule on üsna ebasoodsad. 2007. aasta l koostatud KMH aruandes on toodud välja, et kohalikud kalamehed on püüdnud Miinisadamas siiga, seega saab eeldada, et põhjatoidulise kala olemasolu tähendab piirkonnas merepõhjaelustik u esinemist . Soome lahe lõunarannikut ja sadamad on kaladele põhiliselt toitumispiirkonnaks, harvemal juhul kudemiskohaks. Eesti mereala planeeringu kaardirakenduse s on toodud Miinisadama piirkond välja kui potentsiaalne koelmuala/kalastiku jaoks tundlik ala ( REF _Ref162513602 \h Joonis 3 ) . Joonis SEQ Joonis \* ARABIC 3 . Miinisadam on potentsiaalne koelmuala/kalastiku jaoks tundlik ala (väljavõte Eesti mereala planeeringust) Kaitstavad loodusobjektid, taimestik ja loomastik , kultuuriväärtused Miinisadam asub linnakeskkonnas. Vastavalt EELIS andmebaasile, ei jää Miinisadama territooriumile ega selle vahetusse lähedusse looduskaitseväärtusi ega kaitsealasid. Lähimaks kaitstavaks alaks on Kalamaja kalmistupark, mis asub Miinisadama territooriumist ca 250 m kaugusel kagu suunas. Miinisadam asub Läänemere kaldal (looduskaitse seaduse mõistes rannal), millele on looduskaitseseadusega kehtestatud 200 m laiune ranna piiranguvöönd ja 50 m laiune ranna ehituskeeluvöönd. Looduskaitseseadus kehtestab erisused (§ 38 lg 5 p 6) planeeringuga riigikaitse, piirivalve ja päästeasutuse ehitistele, seega ehituskeeld Miinisadamale ei laiene. Miinisadamast linnulennult umbes 2 km kaugusel algab Paljassaare hoiuala (KLO2000168) , mis kuulub ka Natura2000 linnualasse (RAH0000095) . Hoiuala kaitse-eesmärgiks on EÜ nõukogu direktiivi 79/409/EMÜ I lisas nimetatud linnuliikide ja I lisas nimetamata rändlinnuliikide ning EÜ nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ II lisas nimetatud liigi elupaikade kaitse. Linnul iigid, kelle elupaika kaitstakse, on: luitsnokk-part ( Anas clypeata ), piilpart ( Anas crecca ), rägapart ( Anas querquedula ), rääkspart ( Anas strepera ), tuttvart ( Aythya fuligula ), hüüp ( Botaurus stellaris ), sõtkas ( Bucephala clangula ), soorüdi ehk soorisla ( Calidris alpina ), kõvernokk-rüdi ehk kõvernokk-risla ( Calidris ferruginea ), värbrüdi ehk värbrisla ( Calidris temminckii ), väiketüll ( Charadrius dubius ), liivatüll ( Charadrius hiaticula), roo-loorkull ( Circus aeruginosus ), aul ( Clangula hyemalis ), väikeluik ( Cygnus columbianus bewickii ), kühmnokk-luik ( Cygnus olor ), punaselg-õgija ( Lanius collurio ), jääkoskel ( Mergus merganser ), väikekoovitaja ( Numenius phaeopus ), sarvikpütt ( Podiceps auritus ), tuttpütt ( Podiceps cristatus ), täpikhuik ( Porzana porzana ), rooruik ( Rallus aquaticus ), hahk ( Somateria mollissima ), jõgitiir ( Sterna hirundo ), randtiir ( Sterna paradisaea ), tumetilder ( Tringa erythropus ), mudatilder ( Tringa glareola ), punajalg-tilder ( Tringa totanus ), kiivitaja ( Vanellus vanellus ) ja suur kuldtiib ( Lycaena dispar ) . Linnua la kaitse-eesmärgiks on kaitsta erinevate linnuliikide elupaiku . Paljassaare poolsaarel on mitmete kaitsealuste liikide leiukohti. 2009. aastal on tehtud ettepanek Paljassaare looduskaitseala loomisele olemasoleva Paljassaare hoiuala laiendamisega . Kavandatava kaitseala kaitseväärtuste kohta pole läbi viidud ekspertiisi, seega pole praeguses olukorras võimalik hinnata kavandatava tegevuse mõju uue kaitseala kaitseväärtustele. Osaliselt kattub kavandatav kaitseala kaadamisala kirdeosaga ( REF _Ref166068291 \h Joonis 4 ). Joonis SEQ Joonis \* ARABIC 4 . Projekteeritav Paljassaare looduskaitseala ja kaadamisala (väljavõte Maa-ameti kaardirakendusest) Arvestades tegevuse iseloomu ja mahtu saab mõju Paljassaare poolsaare liikidele ja elupaikadele välistada. Kultuuriväärtustest on Miinisadama territooriumil Miinisadama ladu (mälestise reg nr 28773), Miinisadama aku- ja torpeedokoda (mälestise reg nr 28774) ja Miinisadama katlamaja koos korstnaga (mälestise reg nr 28775), mis on võetud arvele kultuurimälestisena. Seetõttu on kehtestatud alale ka kinnismälestise kaitsevöönd, mis katab territooriumi lõunaosa ( REF _Ref162105203 \h Joonis 5 ). Joonis SEQ Joonis \* ARABIC 5 . Miinisadamas asuvad kultuurimälestised ja nende kaitsevööndid (allikas: Maa-ameti kultuurimälestiste kaardirakendus) Kavandatav tegevus toimub eelkõige sadama akvatooriumis, kus ei asu ühtegi kultuurimälestist ega pärandkultuuriobjekti (sh ka kaitsevööndit). Välisõhk ja müra Piirkonnas on KOTKAS heiteallikate registri järgi mitmeid välisõhu heiteallikaid - Alexela tankla mahutid ja politsei hoone gaasikatlad alast lõunas Tööstuse tn ääres ning AS Green Marine ja JL Capital OÜ naftasaaduste mahutid alast läänes. Territooriumil asub paikse heiteallika registreeringuga Mereväebaasi katlamaja. Välisõhu kvaliteeti oluliselt mõjutavaks allikaks Tallinnas on ka transport. Tallinna mürakaardi andmetel on summaarne öine müratase kasarmuhoonete juures 50-54 dB, öine liiklusmüra tase jääb alla 45 dB ha, kuid tööstusmüra tase on 50-54 dB. Päevasel ajal on summaarne müratase kasarmuhoone juures 50-54 dB, liiklusmüra jääb alla 45 dB ja tööstusmüra 50-54 dB. Miinisadama läänepoolne serv jääb suurõnnetuse ohuga ohtliku käitist tootva ettevõtte Nord Terminals AS ohualasse (ohuala raadius 423 m) . Sotsiaalmajanduslik keskkond Miinisadam on Eesti mereväe kodusadamaks. Miinisadamas paiknevad Mereväe koosseisus olevad alaliselt tegutsevad väeüksused ehk divisjonid ja kool. Sadam on võimeline vastu võtma ka NATO ja teiste liitlasriikide sõjalaevu ning tagama vajalikud sadamateenused. Miinisadamas on kontoripinnad, töökojad, laopinnad, kasarmud, toitlustuskeskus ning katlamaja. Miinisadama naabersadamateks on Hundipea sadam ja Noblessneri sadam. Noblessneri sadamas teenindatakse era veesõidukeid kogumahutavusega 500 kuni 7500 (välja arvatud). Sadamasse võib silduda veesõiduk suurima pikkusega kuni 30 m, laiusega kuni 9 m ja suurima süvisega 4 m. Noblessneri sadamas asub 6 statsionaarset kaid ja 8 ujuvkaid. Noblessneri sadamalinnakuga on seotud ka kaubandus – läheduses asuvad söögi-joogikohad, poed ja erinevad teenusepakkujad. Miinisadamast põhjapool asuv Hundipea sadam osutab sadamateenuseid vaid riigihaldusülesannetega veesõidukitele. Sadamas on üheksa statsionaarset kaid ja üks ujuvkai. S adamasse võib silduda laev pikkusega kuni 130 m, laiusega kuni 30 m ja süvisega kuni 8 m (teenindatakse veesõidukeid kogumahutavusega 7500 ja suurem). Sadam on navigatsiooniks avatud aastaringselt. Sadamaalal asuvad veel Riigilaevastiku peakontor, navigatsioonimärkide hooldus ja remondibaas. Hundipea sadama osa territooriumist on aiaga suletud . Miinisadam kui riigikaitseline sadam, ei tegele kaubandusliku meresõiduga, seetõttu puudub ka vajadus kavandatava tegevuse käigus olemasoleva infrastruktuuri (tänavate) laiendamiseks. Kõik planeeritavad süvendus- ja rekonstrueerimistööd jäävad sadama territooriumi ja akvatooriumi piiridesse. Kavandatava tegevuse seos muude asjakohaste strateegiliste planeerimisdokumentidega Käesolevas peatükis on toodud kavandatava tegevuse seos asjakohaste strateegiliste planeerimisdokumentidega. 4.1 Riigikaitse arengukava 2017-2026 Julgeolupoliitika alustest lähtuvalt on Eesti julgeolekupoliitika siht ennetada ja tõkestada ohte ning vajaduse korral neile kiiresti ja paindlikult reageerida. Julgeolekupoliitika aluste kohaselt kaitseb Eesti end igal juhul ja kui tahes ülekaaluka vastase vastu. Eesti riigikaitse on oma olemuselt laiapindne ning jaguneb mitmeks tegevussuunaks, seejuures arvestatakse riigi erinevate tegevusvaldkondadega. Arengukava elluviimise ajal arendatakse riigikaitse tegevussuundades mittesõjalisi ja sõjalisi võimeid ning lähtutakse põhimõttest, et loodavad võimed peavad ohustsenaariumite terviklikuks lahendamiseks moodustama omavahelise võimete kogumi. Arengukava alusel on üheks arengutegevuseks järgnev: Tsiviilsektori toetuse korraldamiseks nähakse ette tegevusi, et võtta vastu liitlasi maa, mere ja õhu kaudu, arendada välja mobilisatsiooni ja tsiviiltoetuse infosüsteem ning tagada lepete olemasolu toetamaks asutuste tegevusi. Lisaks on mereväel tagatud miinijahtimise suutlikkus ja valmisolek panustada NATO või Euroopa Liidu operatsioonidesse. Riigikaitse arengukavas on viidatud ka Eesti merenduspoliitika 2012-2020 arengukavale. Merenduspoliitika arengukava nimetab prioriteedina merenduse ohutuse ja turvalisuse ning samuti merenduse korralduse ja seadusandliku baasi tõhustamise. Riigikaitse vaatest on oluline merenduse valdkonna ohutuse ja turvalisuse arendamine, et tagada nii Eesti üksuste liikumise kui ka liitlaste vastuvõtmise võimalikkus. Kavandatav tegevus on kooskõlas riigikaitse arengukavaga aastateks 2017-2026. 4.2 Kaitseministeeriumi valitsemisala arengukava 2021-2024 Kaitseministeeriumi valitsemisala arengukava (KMAK) 2021-2024 kirjeldab sõjalise riigikaitse arengueesmärke ja nende saavutamiseks kuluvaid ressursse. Arengukava koostamisel on lähtutud riigikaitse arengukavast 2017-2026. Arengukava raames teostatakse miinisadamas uuendusi, nimelt rajatakse Miinisadamasse staabi-, õppe-, meditsiini-, tuukri-, ladustus- ja tehnika remondi funktsioonide jaoks uus taristu. Lisaks sõjalise kaitse arendamisel näeb arengukava ette toetusi Eesti kaitsetööstussektorile. Miinisadama akvatooriumis asuvate lainemurdjate rekonstrueerimise tegevus on kooskõlas Kaitseministeeriumi valitsemisala arengukavaga aastateks 2021-2024. 4. 3 Tallinna arengustrateegia 2035 Tallinna arengustrateegia „Tallinn 2035“ on vastu võetud Tallinna Linnavolikogu 17.12.2020 määrusega nr 26 . Tallinna arengustrateegias on kindlaks määratud kuus strateegilist sihti ja nende saavutamiseks vajalikud tegevusvaldkonnad. Üheks strateegiliseks sihiks on „S õbralik linnaruum “ , milles on toodud välja järgnev: „Tallinn on tuntud sadamalinn, millel on eri funktsioonidega sadamate võrgustik“. Miinisadam ei ole avalik sadam ega mõjuta seega Tallinna arengustrateegias ette nähtud eesmärke. Kavandatav tegevus ei ole vastuolus Tallinna arengustrateegias „Tallinn 2035“ toodud strateegiliste sihtidega. 4. 4 Üleriigiline planeering Eesti 2030+ Üleriigiline planeering „Eesti 2030+” on strateegiline dokument, mille eesmärk on otstarbeka ruumikasutuse saavutamine Eesti kui terviku mastaabis. Üleriigiline planeering koostatakse kogu riigi territooriumi kohta. Selles määratletakse riigi kestliku ja tasakaalustatud ruumilise arengu põhimõtted ja suundumused. Planeeringu mõte on seada keskkonna eripäradest lähtuvad ruumilised alused asustuse, liikuvuse, üleriigilise tehnilise taristu ja regionaalarengu kujundamiseks. Ühe planeeringu suundumusena on välja toodud järgnev: Eesti on avatud merele. Riigi rahvusvahelise konkurentsivõime üheks põhiteguriks olev reisi-, kauba- ja väikesadamate võrgustik toimib tegusalt ning on muu taristuga hästi ühendatud. Tõhus ja kestlik merealade kasutamine on riigile oluline. Sobivate planeeringute abil on saavutatud mõistlik tasakaal vaba aja kasutuse, turismi, veekogude kaitse, riigikaitse ja majandustegevuste vahel. Kavandatav tegevus toetab eelmainitud eesmärki. 4. 5 Eesti mereala planeering Mereala ruumiline planeerimine on vahend merekasutuse pikaajaliseks kavandamiseks, et tagada nii mereressursside kasutamisest saadav majanduslik kasu kui ka mere ja rannikuala väärtus sotsiaalselt ja kultuuriliselt olulise alana. Mereala planeerimisel peetakse iga tegevuse kavandamisel silmas, et mistahes inimtegevuse aluseks on merekeskkonna hea seisundi saavutamine ja säilitamine. Mereala planeerimise eesmärk on panustada merekeskkonna hea seisundi saavutamisse ja säilitamisse ning edendada meremajandust. Planeeringuga määrati kindlaks, millistes piirkondades ja millistel tingimustel saab merealal tegevusi ellu viia. Mereala planeeringu koostamise käigus käsitleti merealal juba toimuvate ja alles kavandatavate tegevuste koosmõju. Samuti hinnati nendega kaasnevat mõju merekeskkonnale ja majandusele ning tegevuste sotsiaalset ja kultuurilist mõju. Riigikaitse huvidega arvestamine on vajalik riigi kaitsevõime tagamiseks. Kavandatav tegevus ei lähe vastuollu Eesti mereala planeeringuga. 4.6 Kliimamuutustega kohanemise arengukava aastani 2030 Arengudokumendis „Kliimamuutustega kohanemise arengukava 2030“ esitatakse tegevusraamistik, mille alusel saab vähendada Eesti riigi haavatavust kliimamuutuste mõju suhtes. Kliimamuutuste tõttu suureneb nii maismaa kui ka merealade temperatuur ning muutub sademete hulk ja jaotus, mis toob omakorda kaasa keskmise meretaseme tõusu kogu maailmas, rannikuerosiooni ohu ning raskemad ilmastikuga seotud loodusõnnetused. Kuigi Eesti pole kliimamuutused nii äärmuslikud kui paljudes teistes maailma ja Euroopa Liidu riikides, võib ka meil prognooside alusel 21. sajandi jooksul oodata järgmisi muutusi: t emperatuuri tõus; sademete hulga suurenemine; merepinna tõus, tormide sagenemine. Transpordiga seotud taristu kujutab endast nii maanteede ja tänavate võrku, raudteevõrku, sildu, sadamaid kui ka lennuvälju. Kliima muutudes aastani 2100 on ette näha olulisi muutusi transporditaristu korrashoiu ja hoolduse vajaduses. Samuti on ette näha mõningaid kliimast tulenevaid olusid, mis võivad transporditaristut kahjustada. Samuti on merepinnatõusu ja sagenevate tormide tõttu haavatavad Eesti väikesadamad. Kavandatav tegevus on kooskõlas kliimamuutustega kohanemise arengukavaga aastani 2030. 4. 7 Kaitseministeeriumi valitsemisala keskkonna- ja kliimapoliitika Kaitseministeeriumi valitsemisala keskkonna- ja kliimapoliitika eesmärk on arvestada loodushoiuga ning toetada riiklikke kliimaeesmärke vähendades oma süsinikuheidet ja jooksvaid kulusid. Keskkonna- ja kliimapoliitika dokument kirjeldab seda, kuidas Kaitseministeeriumi valitsemisala panustab riigi keskkonna- ja kliimaeesmärkide saavutamisse ja milliseid jätkuvaid või uusi meetmeid rakendab, et vähendada või hüvitada sõjalise kaitse korraldamise ja ettevalmistamise negatiivset keskkonnamõju. Kaitseministeeriumi valitsemisala missioon on ära hoida Eesti vastu suunatud rünnakud ja tagada, et Eesti suudab end väliste ohtude eest kaitsta. Keskkonna- ja kliimapoliitika eesmärkidega arvestatakse ulatuses, mis ei lähe vastuollu riigikaitse korraldamise vajadustega. Kaitseministeeriumi valitsemisala territooriumitel on ka nõukogudeaegseid jääkreostusalasid, mis on kaardistatud ning ku h u tegevuste planeerimisel arvestatakse kaasnevate kohustustega. Kavandatav tegevus ei ole vastuolus Kaitseministeeriumi valitsemisala keskkonna- ja kliimapoliitikaga. 4. 8 Paljassaare ja Russalka vahelise ranna-ala üldplaneering Paljassaare ja Russalka vahelise ranna-ala üldplaneering hõlmab ca 20 km pikkuse mereäärse ala Tallinna linnas. Planeeritava ala pindala on kokku ca 500 ha ja selle planeeringu peamiseks eesmärgiks on Tallinna sidestamine merega ja Tallinna linna maine taastamine. Üldplaneeringus on toodud järgnev: Miinisadam on kasutusel riigikaitselise sadamana. Sadama veeala laiendust Kaitseministeerium ei planeeri. Kavandatakse olemasolevate kaitseehitiste ja sildumisehitiste rekonstrueerimistöid, sadama basseini idavärava ning läänevärava laiendamis- ning sulgemistöid ja kaitset kirdesuunaliste lainetuse eest. Lisaks olemasolevatele sildumisehitistele planeeritakse ujuvate sildumisehitiste kasutamist. Sadama rekonstrueerimiskava ei näe ette sadama territooriumi läbiva raudtee kasutamist Miinisadamast kagupoole jäävate sadamate varustamiseks. Kavandatav tegevus ei ole vastuolus Paljassaare ja Russalka vahelise ranna-ala üld planeeringuga. Kavandatava tegevusega kaasnevad võimalikud olulised keskkonnamõjud Võimaliku olulise keskkonnamõju esinemise hindamise aluseks on võetud KeHJS § 6 1 , selle alusel vastu võetud Keskkonnaministri 16.08.2017 määrus nr 31 „Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“ § 3 ning keskkonnamõju hindamist ja eelhinnangute koostamist puudutavad juhendid. Järgnevad alapeatükid kirjeldavad kavandatava tegevuse mõju erinevatele keskkonnaelementidele neid mõjutava keskkonnakasutuse kaudu. Tegevusest tulenevateks mõjudeks on heljumi leviku ja lainetusega seotud mõjud, mis tekivad süvendamis - kui ka kasutamisaegse tegevusega. Järgnevalt on keskkonnamõjudele antud hinnang valdkondade kaupa ning ühtlasi on kirjeldatud süvendamisaegse ning lainemurdjate hilisema kasutamisega seotud keskkonnakasutust ja selle tagajärgi. Mõju heljumi levikust , mõju lainetusele ja hoovustele Käesolevas peatükis on lühidalt toodud KMH-s käsitletud mõjud ja modelleerimise tulemused . Heljumi levik Süvendus- ja kaadamistöödega kaasnev kõige olulisem keskkonnamõju on vee kvaliteedi halvenemine põhjasetete liigutamisel vabaneva h e ljumi toimel. Vee kvaliteeti mõjutab süvendamisel ja kaadamisel heljum, mille põhilised tekitajad on: süvendusmehhanismi kopast ülevooluga veepinnale sattunud osakesed; veopargase pinnasepuistealale tühjendamine põhja avamisel; tahkete ainete uputamine lainemurdjate ehitamisel (paetäide ja graniitkivid); madalas mereosas laeva sõukruvi poolt tekitatud turbulents. Miinisadama süvenduse maksimaalne maht on kuni 35 200 m 3 , see jaguneb järgnevalt: nõlvakindlustuskivide lukukraavi süvendamine mahus 5100 m 3 ; kaide 7 ja 7a esise süvendamine akvatooriumis 6500 m 3 ; sadamasse pääsuks uue faarvaatri süvendamine mahus 23 600 m 3 . Põhilised süvendustööd tehakse võimalikult lühikese aja jooksul, seega vette paisatav heljumi hulk on suhteliselt väike. Heljumi levimine lahes sõltub tuultest ja hoovustest. Raskem fraktsioon heljumist levib üle väiksema mereala, jäädes üsna süvendamiskoha lähedale, kuid peenefraktsiooniline heljum levib kaugemale (kuni paari kilomeetri kaugusele hoovuse suunas). KMH-s hinnati, et laevatee süvendamisel jõuab heljum hoovuse suunas kuni kolme kilomeetri, kaadamisel kuni kahe kilomeetri ja sisebasseinis ainult poole kilomeetri kaugusele. Kuna võrreldes KMH-s hinnatule on süvendamise maht vähenenud, siis võib eeldada, et sette levik on selle võrra väiksem ahulisem . Kavandatava tegevuse käigus uputatakse lainemurdjate ehitusel merre paetäidet ja graniitkive , võrreldes varasema tehnilise lahendusega ei kasutata täitematerjalina liiva. Materjali uputamisel merepõhja ei ole süvendamisega võrreldes erinevaid mõjusid ja materjalide uputamist kasutatakse rekonstrueerimise käigus suures osas selleks, et olemasoleva lainemurdja lagunendud osi asendada. Uputatavad materjalid ei sisalda peenefraktsioonilisi osi, mis võiksid põhjustada heljumisisalduse suurenemist. Küll võib uputamisel teatud määral lisanduda heljumit merepõhjast, see ei ole siiski võrreldav süvendamistööde-aegse hulgaga ja eeldatavasti olulist mõju ei avalda. Paljassaare pinnasepuisteala asub süvendustöödest ca 12 km kaugusel Tallinna lahe avatud osas. Kogu süvendatav sete viiakse pinnasepuistealale, kuna see ei ole tehnoloogiliselt sobilik materjal, mida saaks kasutada ehitustöödel (s üvendatud materjal uhutakse kai täitest aja jooksul välja ning selle tõttu tekivad kai pealisehituses vajumid ). Süvendatud materjali veoks kasutatakse alt avanevat praami. TTÜ Meres ü steemide Instituudi mudelarvutused näitavad, et välja arvatud ida- ja läänetuule k o rral tekib kaadamispiirkonnas suletud tsirkulatsioon, mis hoiab hõljumit kaadamispiirkonna tsoonis. Kõige intensiivsemalt võib h e ljum kanduda kaadamispiirkonnast Kopli lahte idatuulte korral . 2015. aastal esitas HELCOM juhtnöörid süvendatavate setete kasutamiseks. Seda juhendit uuendati 2020. aasta märtsis (HELCOM, 2020 ). Juhendi peatükk 7 ütleb, et süvendatav sete tuleks jätta võimalikult süsteemi sisse, esmajärjekorras peaks kaaluma süvendatava sette jätmist võimalikult lähedale süvendamise kohale, nii et see hakkaks toetama piirkonna ökosüsteemide, randade ja infrastruktuuri rajatiste püsivust. Paljassaare pinnasepuisteala on Miinisadamale lähim kaadamisala. Lainetus ja hoovused KMH käigus viidi läbi kavandatava tegevuse mõju hindamiseks lainetuse modelleerimine . Selle tulemustest selgus, et Miinisadama akvatooriumis sees tekib kellaosuti liikumise suunaline hoovus, mille kiirus on äärmiselt madal: 0,02-0,08 m/s. Hoovus suundub akvatooriumisse sisse pinnahoovusena Noblessneri sadamaga külgnevast avast ja sisse voolanud mass väljub põhjahoovusena Tallinna lahte sama ava kaudu. Lainemurdjate rekonstrueerimisega kaasnev Läänepoolse värava sulgemine vähendab sisebasseinis oluliselt lainetuse mõju ja vähesel määral muudab seal hoovuste kulgemist. Väljaspool lainemurdjaid ei muutu hoovused ega lainetus. Veevahetuse muutuste kirjeldamiseks telliti eksperthinnang : „ Miinisadama lainemurdja rekonstrueerimise eelsete basseini veevahetust tagavate avade (2 väravat) ristlõigete pindala on k eskmise mer e taseme juures kokku ca 50 x 7,25 + 45 x 6,5 = 650 m 2 . Peale läänevärava sulgemist ning idavärava laiendamist ja süvendamist on ava (1 värav) ristlõike pindala ca 70 x 8,0 = 560 m 2 . Basseini veevooluavade ristlõike pindala muutub 560 / 650 = 0,86 korda, ehk siis väheneb 14% võrra. Lääneväravast loobumisega ei kaasne veevahetust tagava(te) ava(de) ristlõike pindala oluline vähenemine. Nii enne lainemurdja rekonstrueerimist kui ka peale seda kaasneb meretaseme tõusuga veetaseme tõus basseinis kuni tasemete ühtlustumiseni ja vastupidi. Näitena, meretaseme tõusu 0,5 m korral lisandub basseini ca 155 000 m 3 vett ning meretaseme languse 0,5 m korral lahkub basseinist samapalju vett. Selline kogus vett moodustab ca 7% basseni kogumahust (ca 2 250 000 m 3 ) k eskmise meretaseme juures - see on nii enne lainemurdja rekonstrueerimist kui ka peale seda. Lääneväravast loobumisega ning idavärava laiendamisega ja süvendamisega ei kaasne olulist muutust basseini veevahetuses. Siinjuures, idavärav peab olema veevoolule alati avatud . “ Kavandatav a tegevus e tulemusel heljumi sisaldus ja levik suur eneb ehitusaegselt . Süvendamisel tekkiv heljum ja vee erikasutustööde teostamine võib mõjutada kalu kudeperioodil ja põhjaelustikku (vt ka ptk 5.2) . Tegemist on ajutise negatiivse mõjuga, mis lõpeb ehitustöödega. Kasutamisaegne mõju heljumi levikule puudub. 2007. aastal koostatud KMH-s on toodud meetmed, kuidas vähendada negatiivset mõju heljumi levikule. Peamiseks meetmeks on s üvendus - ja ehitus töid teosta da vaikse ilmaga ning se l juhul saab lugeda heljumi mõju lokaal seks . Samuti on lokaalse ja ajutise mõjuga (ehitusaegne) t ahkete ainete (paetäide ja graniitkivid) uputamise ga kaasnev heljum . Varasemas KMH-s viidati kiirlaevalainetusele kui ühele lainekliima kujundajale Tallinna lahel. Käesoleva aruande kirjutamise ajaks ei ole hoolimata algatustest teadaolevalt laevade kiirust Tallinna lahel reguleeritud, seega võib eeldada, et olukord ei ole käesolevaks ajaks oluliselt muutunud. Kavandatav tegevus omab positiivset mõju Miinisadama tormi kindlusele (kaitse nii kiirlaevalainete kui ka tormilainete eest). 5. 2 Mõju põhjataimestikule, põhjaloomastikule ja kalastikule Põhjataimestik Põhjasetete ammutamisel kaasneda võiv eutrofeerumine võib avaldada nii positiivset kui negatiivset mõju põhjataimestikule ja -loomastikule. Suurenenud toitainete sisaldus soodustab taimede kasvamist, kuid selle tagajärjel halveneb vee läbipaistvus ning vähem valgust jõuab veekogu põhjani. Valguse vähenemine tähendab ka põhjataimestiku vähenemist sügavamas piirkonnas. Põhjaloomastik Põhjaloomastikule tähendab intensiivsem setete kuhjumine suurenenud toidubaasi, kuid samas ka ohtu hapnikupuuduseks. Põhjaloomastiku kooslused reageerivad süvendustööde käigus toimuvatele muutustele (setete koosseisu, merepõhja morfoloogia muutus, orgaanilise aine sisaldus vees suureneb). Süvendustööde piirkonnas val d av osa põhjaloomastikust hävib, põhifauna taastumine võtab eeldatavalt aega kuni 3 aastat . Süvendustöödega võivad setted levida hoovusega basseinist välja, valdavalt kirdesse. Miinisadamast kirdes või b tõusta tänu toidubaasi tõusule ka põhjaelustiku arvukus (nt tõruvähk või balti lamekarp). Kalastik Sadamatööde käigus (süvendamine, ehitamine) võib toimuda kalade, kalamarja ja -larvide füüsiline vigastumine või hukkumine, kalade kude- ja elupaikade hävimine. Vette sattunud heljumi tõttu võib väheneda ka põhjataimestik, mida kalad kasutavad kudesubstraadina. Kalamarjale settinud heljum vähendab marja hapnikuga varustamist või muudab ta raskemaks ning mari langeb veepõhja ja hukkub. Lisaks võivad muutused toidubaasis tuua muutusi kalade liigilises koosseisus. Kuna piirkond on potentsiaalne kudepiirkond, tule b vältida süvendustöid kalade kudeperioodil. Linnustik Kavandatav tegevus ei jää teadaolevalt lindude pesitsusalale. Süvendustööde käigus võib toimuda ajutiselt toidubaasi rikastumine. Kavandatav kaadamisala asub Paljassaare poolsaarest läänes ( REF _Ref166068291 \h Joonis 4 ). Kaadamisala on olnud pikka aega kasutusel, kuid võib tulevikus osaliselt jääda (hinnanguliselt vähem kui 1/3 kaadamisalast) laiendatava Paljassaare hoiuala alla (projekteeritav Paljassaare looduskaitseala). Kavandatava kaitseala kaitseväärtuste osas ei ole teostatud ekspertiisi. Eeldatavasti laiendatakse hoiuala olemasolevate kaitseväärtustega ja neile ei ole mõju võrreldes eelneva KMH-ga muutunud. Vajadusel on võimalik kaadamisel vältida kavandatavale looduskaitsealale jäävat kirdepoolset osa kaadamisalast. Ehitusaegsed mõjud (süvendustööd ja kai rekonstrueerimiseks vajalike materjalide uputamine) on merepõhjaelustikule eeldatavalt negatiivsed. Arvestades asjaolu, et kavandatav tegevus on ühekordne, on tegemist ajutise mõjuga. 5.3 Mõju pinnaveele Kavandatava tegevuse mõju pinnaveele tuleneb eelkõige pinnase süvendamisel ning kaadamisel merekeskkonda eralduvast heljumist. Lisaks eralduvad setete liigutamisel merekeskkonda võimalikud setete koostises olevad saasteained ja orgaanika. Neid mõjusid on pikemalt käsitletud ptk REF _Ref163228873 \r \h 3.2 . Heljumit lisandub merekeskkonda nii süvendamisega sadamas kui ka kaadamisega merre. Setetes sisalduvate saasteainete kohta on tehtud uuring 2005. aastal. Proovides määrati raskmetalle ja naftaproduktide kontsentratsioonid. Sisaldused jäid enamasti alla vastavate sihtväärtuste või elamumaale kehtestatud piirarvu, seega antud settematerjali teisaldamine pinnasepuistealale keskkonnale ohtu ei kujuta (2005. aasta tulemuste põhjal). HELCOM süvendamise ja kaadamise juhend rõhutab, et pinnaseproovid ei tohiks olla vanemad, kui 5 aastat, kui tegemist on pinnasega, mille reostatus ei ole välistatud. Käesoleval juhul ei ole viimase 5 aasta jooksul setteanalüüse teostatud. Enne kaadamistöid tuleb settematerjalist võtta täiendavad setteproovid vastavalt HELCOM juhendile, k una veekogumi seire viitab ohtlike ainete sisaldusele piirkonna setetes. Lisaks on tegu pikaajaliselt militaarkasutuses olnud alaga ning ka naabruses on tänapäevani naftasaaduste laadimisega tegelevaid sadamaid, nii et reostuse riski ei sa a täielikult välistada. Mõju pinnaveele on ehitusaegne, pärast kavandatava tegevuse elluviimist ei ole mõju pinnaveele ette näha. 5.4 Mõju välisõhu kvaliteedile, müra ja vibratsiooni tasemele Müra- ja vibratsioonitaseme suurenemist on ette näha süvendus- ja ehitustööde käigus - ehitustöödel ja süvendamisel kasutatav tehnika ning lammutus- ja ehitusmaterjale transportivad veovahendid. Veovahendite kasutamisega suureneb ka ajutiselt heide välisõhku. Miinisadamas tehtavad süvendamis- ja ehitustööd teostatakse eeldatavalt päevasel ajal. Ehitusmüra tasemed ei tohi lähedusse jäävatel elamualadel ajavahemikus 21.00-07.00 ületada keskkonnaministri määruse nr 71 (vastu võetud 16.12.2016) lisas 1 toodud normtaset . Impulssmüra piirväärtusena rakendatakse asjakohase mürakategooria tööstusmüra normtaset. Impulssmüra põhjustavat tööd teha tööpäevadel kella 07.00-19.00. Öisel ajal peab vältima mürarikkaid töid (lammutustööd, ehitusmaterjalide vedu läbi linna). Ehitusaegne sagedam transpordiliiklus on ajutine mõju. Pikaajalist ehk kasutusaegset negatiivset mõju ei ole ette näha. 5. 5 Mõju sotsiaalmajanduslikule keskkonnale ja kultuuripärandile Sotsiaalsele keskkonnale võib kavandatav tegevus negatiivset mõju avaldada eelkõige ehitusaegse kasvava liiklussagedusega, mille tõttu võib suureneda müratase ning mõningal määral tahkete osakeste eraldumine teedelt. Liiklussageduse tõus on seotud eelkõige raskeliiklusega (ehitusmaterjalide vedu). Mürataseme tõusu on ette näha ka ehitustöödega seotud tehnikast (süvendus- ja rekonstrueerimistöid teostav tehnika). Eelmainitud mõjud on ajutise iseloomuga. Hilisemas kasutusetapis ei ole liiklussageduse kasvu ette näha. Rekonstrueerimisetapis läbi viidavad ehitustööd hakkavad mõjutama eelkõige lähimate kinnistute omanikke. Tööde käigus tuleb kinni pidada kõigist kehtivatest ehituseeskirjadest ja –nõuetest, samuti headest tavadest. Kinni pidades kõigist eeskirjadest ja nõuetest ei ole reaalset ohtu inimestele ette näha, pigem on tegu ajutiste häiringute ja ebamugavustega. Kultuuriväärtustest on Miinisadama territooriumil Miinisadama ladu, Miinisadama aku- ja torpeedokoda ja Miinisadama katlamaja koos korstnaga, mis on võetud arvele kultuurimälestisena. Seetõttu jääb Miinisadama territooriumile ka kinnismälestise kaitsevöönd, mis katab territooriumi lõunaosa ( REF _Ref162105203 \h Joonis 5 ). Muinsuskaitseameti kirjaliku loata on kinnismälestise kaitsevööndis keelatud nii ehitamine, teede, kraavide ja trasside rajamine, muud mulla- ja kaevetööd ning maaparandustööd kui ka kinnismälestise vaadeldavuse sulgemine. Alast väljapoole ida suunas jäävad Noblessneri laevatehase kultuuriväärtusega hooned koos kaitsevööndiga. Kavandatav tegevus ei toimu otseselt kultuuriväärtuslike objektide alal, kuid lainemurdjate rekonstrueerimise käigus tuleb jälgida, et kavandatava tegevuse käigus ei kahjustataks kinnismälestisi. Inimeste varale kavandatav tegevus eeldatavalt negatiivset mõju ei avalda. Negatiivne mõju sotsiaalsele keskkonnale, sh inimeste tervisele on väheoluline . Positiivse aspektina saab välja tuua, et lainemurdja-kai rekonstrueerimine tagab edaspidi Miinisadama tormikindluse ja stabiilsema lainekliima akvatooriumis. Väiksem lainetus Miinisadama akvatooriumis tähendab väiksemaid kahjustusi kai nr 3 asukohas olevale nõlvale, mille taga asub kultuuriväärtusega hoone H01, seega on kavandataval tegevusel pikaajaline positiivne mõju Miinisadama varale ja mälestistele . 5. 6 Tegevuse energiakasutus ja mõju kliimale Kavandatav tegevus ei ole energiamahukas. Energiakulud on seotud süvendamisel ja kaadamisel kasutatava tehnikaga ja ehitusmaterjalide (sh lammutusjääkide) transpordiga. Energiakasutus viiakse miinimumini kasutades töödeks sobivaimat tehnikat. Peamised ressurs id, mida kai rekonstrueerimise käigus kasutatakse on järgnevad : paetäide (maht on 37 500 m 3 ); graniitkivid (maht on 18 400 m 3 ); raudbetoon. Kavandatava tegevuse käigus kasutatakse materjale säästlikult. Kõik tööde käigus tekkivad jäätmed käideldakse vastavalt Eestis kehtivatele õigusaktidele. Jäätmete ladustamine väljaspool selleks ettenähtud kohti on keelatud. Kavandatava tegevuse käigus kasutatakse transpordivahendeid ehitus- ja lammutusmaterjalide veoks. Nende kasutamisega paratamatult kaasneb heide õhku. Arvestades kavandatava tegevuse iseloomu , on ehitusetapis õhku paisatavate saasteainete mõju kliimale ajutine ja väheoluline. Arvestades, et kai rekonstrueerimise järgselt ei ole näha laevaliikluse tihenemist, ei kaasne ka kai kasutusetapis õhku paistavate saasteainete osakaalus märgatavaid muutusi. V õrreldes olemasol eva olukorraga on mõju kliimale väheoluline. 5. 7 Avariiolukorrad Kavandatava tegevuse käigus võivad toimuda järgnevad avariiolukorrad: meresõiduga ning merel töötamisega (süvendamisega) seotud avariiolukorrad – töötajate ohtu sattumine merel; meresõiduga seotud avariiolukorrad – võimalik laevade kokkupõrge (reostus); äärmuslikud ilmaolud võivad põhjustada probleeme süvendus - või ehitus töödel . Avariiolukordade hindamisel on eeldatud, et tegevuste läbiviimisel järgitakse häid tavasid ning asjakohaseid õigusakte. Sadama s teostatavate ehitus töödega seotud avariiolukordade tagajärjeks võib olla suur majanduslik kahju või koguni inimeste hukkumine. Seda saab vältida heade juhtimistavadega. Süvendustöid teostav personal ja tööde juht peab omama vastavat pädevust meresõiduks ja järgima sellega seotud reegleid ja häid tavasid. Ohutusvahendite ning meresõidukite korrashoidu tuleb jälgida ja nende hooldus dokumenteerida. Töökorras tehnika kasutamisel ei ole tõenäoline õlireostuse tekkimine ja seeläbi ümbritseva keskkonna kahjustamine. Kui tekib olukord, kus tuvastatakse süvendamise käigus naftasaaduste või muu reostuse tekkimine, tuleb töö kohe katkestada ning operatiivselt reostus likvideerida. Süvendamis- ja kaadamistööde läbiviimise eelduseks on sobilikud ilmastikuolud. Ilmaolude korral, mis võiksid kahjustada töölaeva või ohustada töötajaid, sadamast ei väljuta. Lisaks eelnevale on sadama toimimisel oluline ka kemikaaliohutus ja liiklusohutus. Kemikaaliohutus puudutab muuhulgas süvendamiseks kasutatavate aluste käigushoidmiseks vajaliku kütuse hoiustamist ja tankimist. Kemikaalide nõuetekohasel hoiustamisel siiski olulist mõju keskkonnale ette näha ei ole. Asjakohaste meetmete ja hea merepraktika järgimisel (nt Meresõiduohutuse seadus , COLREG ) pole avariiolukordadega kaasnevad mõjud eeldatavasti olulised. Tegevusega ei kaasne eeldatavalt suurõnnetuste või katastroofide tekke ohtu. 5.8 Tegevusega kaasneva mõju võimalikkus, kestus, sagedus ja pöörduvus, sealhulgas kumulatiivne ja piiriülene mõju Kavandatava tegevusega kaasnevad häiringud on lühiajalised ning lõppevad kai rekonstrueerimistöödega . Ehitus- ja süvendustegevusega kaasnevad mõjud võivad kumuleeruda teiste samas piirkonnas toimuvate samalaadsete tegevustega. Kuna kavandatava tegevuse täpne ajakava (ligikaudu 1,5 aastat) ei ole käesoleva töö kirjutamise ajaks teada, ei saa mõju olulisust hinnata. Projekti elluviimisega ei kaasne piiriülest mõju. Eelhinnangu järeldus Käesolev aruanne on koostatud KMH eelhinnangu andmiseks Miinisadamas asuvate lainemurdjate rekonstrueerimise tegevustele. Kavandatav tegevus ei ole vastuolus asjakohaste strateegiliste arengudokumentidega ega Eesti Vabariigis kehtivate keskkonnaalaste õigusaktidega. Tegevuse eesmärgiks on Miinisadama tormikindluse tõstmine ja sellega seoses mh kaitse kliimamuutuste tagajärgede vastu. KMH eelhindamise eesmärgiks oli anda otsustajale informatsiooni kaasnevatest keskkonnamõjudest ning nende leevendamise võimalustest ning keskkonnamõju hindamise vajadusest. Aruandes esitatud teave peaks olema piisav otsuste tegemiseks ning võimalikke keskkonnamõjude mõistmiseks. Otsuse tegemisel võib otsustaja kasutada ka muid allikaid ega pruugi jõuda käesolevas aruandes tooduga samale järeldusele. Iga sellise aruandega kaasneb teatud määramatus andmete piiratuse, nende interpreteerimise jms tõttu. Kavandatava tegevuse peamisteks negatiivsete ks mõjudeks on ehitus-, süvendamis- ja kaadamistööde käigus vette paisatav heljum. 2007. aastal koostatud KMH-s ei hinnatud merre paigutavate tahkete materjalide mõju heljumi levikule, kuid see mõju on ehitusaegne ja ei erine oluliselt süvendus- ja kaadamistööde käigus levivast heljumist , mille mõjusid on 2007. aastal teostatud KMHs asjakohaselt hinnatud . Kavandatava tegevuse elluviimisega kaasnevad võimalikud keskkonnamõjud on peamiselt l okaalse iseloomuga ning nende ennetamiseks ja vältimiseks on olemas hõlpsalt rakendatavad meetmed . 2007. aasta KMH-s toodi välja negatiivse keskkonnamõju vähendamiseks järgnevad meetmed (need on ka aruande koostamise ajahetkel asjakohased): V ähendamaks heljumi levikut tööpiirkonnast kaugemale, tuleb töid teha võimalikult vaikse ilmaga, mis soosib heljumi kiiret settimist (kirde-, põhja- ja loode- ning lõuna- ja edelatuule korral on heljumi levik piiratud, jäädes peamiselt sadama akvatooriumi piirkonda). Tööde tegemisel on oluline jälgida heljumi liikumist (kui on näha märgatavat heljumi kandumist sadama akvatooriumist välja, siis tööd peatatakse , sest seda mõjutavad veel lisaks tuule kiirusele ka hoovuse suund ja tugevus. Lisaks määrab tuule tugevus ära ka süvendusvahendite kasutamise ohutuse. Tuule kiirus 10 m/s akvatooriumi avaosas on piir, millest suurema tuulega ei ole mereohutuse seisukohalt võimalik süvendus- ja kaadamistöid teha. Sisebasseinis on selliseks tuule piirkiiruseks 15 m/s. Selleks, et vähendada võimalikku mõju kalastikule, ei ole soovitav teha süvendustöid kalade kudemisajal (et vältida kalade, marja ja noorjärkude hukkumist). Ehitustöödel tuleb järgida kehtivaid õigusakte, vältida merepõhja reostamist ehitusprahiga, jälgida ehitusmehhanismide tehnilist korrasolekut, et hoida ära võimalikke lekkeid. Ehitusaegse lammutus-, ehitus- ja süvendustööde tegemise ajal peab ehitustööde läbiviija vältima sadama naabruses asuvatel elamualadel normatiivse mürataseme ületamist ning vältima öisel ajal materjalide vedusid ja mürarikkaid lammutustöid. Keskkonnaeksperdi hinnangul puudub vajadus antud tegevuse kavatsuse puhul keskkonnamõju hindamise algatamiseks. 2007. aastal koostatud KMH on piisavalt informatiivne ja käesoleva eelhinnangu koostamise ajal asjakohane. Kasutatud materjalid A. Järvik. Merepõhjaelustik ja kalastik mõjupiirkonnas ning võimalikud mõjud neile, 2010 Convention on the International Regulations for Preventing Collisions at Sea. https://www.imo.org/en/About/Conventions/Pages/COLREG.aspx Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded. https://www.riigiteataja.ee/akt/118082017003?leiaKehtiv Eesti mereala planeering. https://mereala.hendrikson.ee/kaardirakendus.html ELLE OÜ, 2022. Tallinna linna strateegilise mürakaardi ajakohastamine. ( https://xgis.maaamet.ee/xgis2/page/app/myrakaart ) EstKONSULT. 2024. Miiisadama lainemurdja rekonstrueerimise ehitusprojekt . Töö nr 24001. Helcom, 2020. HELCOM Guidelines for Management of Dredged Material at Sea and HELCOM Reporting Format for Management of Dredged Materials at Sea. HELCOM 41-2020. Hundipea sadam https://www.riigilaevastik.ee/sadamad Kaitseministeerium. Kaitseministeeriumi valitsemisala arengukava 2021-2024 Kaitseministeeriumi valitsemisala keskkonna- ja kliimapoliitika, 2021 Keskkonnaministeerium. Kliimamuutustega kohanemise arengukava aastani 2030. Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus. https://www.riigiteataja.ee/akt/116112010013?leiaKehtiv Keskkonnaportaal. Jääkreostusobjektid. https://register.keskkonnaportaal.ee/register/point/6590735/540890 Keskkonnaportaal. Veekogumite seisundiinfo 2022. https://keskkonnaportaal.ee/et/teemad/vesi/pinnavesi/pinnaveekogumite-seisundiinfo KOTKAS heiteallikate register https://kotkas.envir.ee/registry/index?represented_id= (vaadatud 09.11.2023) Kultuurimälestiste register https://register.muinas.ee/public.php?menuID=monument Maa-ameti geoloogia kaardirakendus https://xgis.maaamet.ee/xgis2/page/app/geoloogia400k Maa-ameti kaardirakendus. Üleujutusalad. https://xgis.maaamet.ee/xgis2/page/app/yua (04.04.2024 seisuga) Männikus, R., Soomere, T., Torsvik, T. 2012. Optimizing breakwater configuration for vessel wakes and wind waves. IEEE/OES Baltic 2012 International Symposium : May 8-11, 2012, Klaipeda, Lithuania, Proceedings. IEEE, 1−8. Meresõiduohutuse seadus. https://www.riigiteataja.ee/akt/130062023048?leiaKehtiv Noblessneri sadamalinnak https://noblessner.ee/noblessnerist/noblessneri-lugu/#/ OÜ E-Konsult, 2007. Miinisadama lainemurdjate rekonstrueerimise KMH. töö nr: E1040, Tallinn. OÜ Lainemudel. 2020. Lennusadama lainetuse simulatsioonid. Paljassaare hoiuala. Keskkonnaportaal https://register.keskkonnaportaal.ee/register/protected-nature-object/7355071 Paljassaare ja Russalka vahelise ranna-ala üldplaneering. 2004. https://www.tallinn.ee/et/ruumiloome/paljassaare-ja-russalka-vahelise-ranna-ala-uldplaneering-kehtestatud Paljassaare linnuala. Keskkonnaportaal https://register.keskkonnaportaal.ee/register/internationally-important-area/8953135 Raig, A., 2024. Arvamus Miinisadama basseini veevahetuse muutumise kohta Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus. 2024. Miinisadama akvatooriumis asuvate lainemurdjate rekonstrueerimise tegevustele keskkonnamõju hindamise eelhinnangu koostamine. Tehniline kirjeldus. Riigikantselei. 2017. Riigikaitse arengukava 2017-2026. Sadamaregister. Hundipea sadam. https://www.sadamaregister.ee/sadam/158 Sadamaregister. Noblessneri sadam. https://www.sadamaregister.ee/sadam/353 T. Paalme, Tallinna lahe rannikumere seisundi hinnang bioloogiliste indikaatorite alusel, 2012 Tallinna Tehnikaülikool. Meretaseme infosüsteem http://on-line.msi.ttu.ee/miinisadam/ Veeseadus. https://www.riigiteataja.ee/akt/130062023102?leiaKehtiv Menetlusosalised : Kaitseministeerium [email protected] Muinsuskaitseamet [email protected] Regionaal- ja Põllumajandusministeerium [email protected] Keskkonnaamet [email protected] Transpordiamet [email protected] Terviseamet [email protected] Tallinna Linnaplaneerimise Amet [email protected] Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalamet [email protected] Päästeamet [email protected] Politsei- ja Piirivalveamet [email protected] Põhja-Tallinna Valitsus [email protected] Registreeritud Äriregistris nr.10225846 Laki tn.12-A501 10621 Tallinn Tel. 655 0038, faks 656 3199 E-Mail: [email protected] Töö nr. E1040 Tellija: EV Kaitseministeerium MIINISADAMA AKVATOORIUMIS ASUVATE LAINEMURDJATE REKONSTRUEERIMISPROJEKTI KESKKONNAMÕJU HINDAMINE ARUANNE Juhatuse esimees Lembit Linnupõld Tallinn 2007  SISUKORD SISUKORD ........................................................................................................................................................1 ARUANDE SISU KOKKUVÕTE……………………………………………………………………………3 1. KESKKONNAMÕJU HINDAMISE EESMÄRK ..................................................................................5 1.1. KAVANDATUD TEGEVUSE EESMÄRK JA OBJEKT ................................................................................ 5 2. KESKKONNAMÕJU HINDAMISE PROTSESS ..................................................................................6 2.1. KESKKONNAMÕJU HINDAMISE PROTSESSI OSALISED ........................................................................ 6 2.2. KESKKONNAMÕJU HINDAMISE ALGATAMINE JA PÜSTITATUD ÜLESANDED ....................................... 6 2.3. AVALIKKUSE KAASAMINE KESKKONNAMÕJUDE HINDAMISE PROTSESSI ........................................... 7 2.3.1. KMH programmi avalikustamisest .............................................................................................. 7 2.3.2. KMH aruande avalikustamisest .................................................................................................. 7 2.4. HINDAMISEL KASUTATUD UURINGUD, PROJEKTID, EKSPERTARVAMUSED. ........................................ 7 3. PROJEKTI TEOSTAMISE ASUKOHA JA MÕJUALA ISELOOMUSTUS .....................................9 3.1. MÕJUALA ASUKOHA KIRJELDUS ....................................................................................................... 9 3.2. HÜDROMETEOROLOOGILISED TINGIMUSED ..................................................................................... 10 3.3. ALA GEOLOOGILINE EHITUS ............................................................................................................ 14 3.4. SAASTEAINETE SISALDUS AMMUTATAVAS PINNASES ...................................................................... 16 3.5. MEREPÕHJAELUSTIK, KALASTIK ..................................................................................................... 17 3.6. SOTSIAALMAJANDUSLIK KESKKOND ............................................................................................... 18 3.7. KOKKUVÕTE MÕJUALA KESKKONNASEISUNDI HINDAMISEL KASUTATUD MATERJALIDEST ............. 18 4. KAVANDATAVA TEGEVUSE JA SELLE ALTERNATIIVIDE KIRJELDUS .............................. 20 4.1. KAVANDATAVA TEGEVUSE ALTERNATIIVSED VÕIMALUSED JA NENDE HINDAMISE METOODIKA..... 20 4.2. PROJEKTLAHENDUSEGA VALITUD TEHNOLOOGIA JA KASUTATAVA TEHNIKA KIRJELDUS ................ 20 4.3. AMMUTATAVA MATERJALI MAHT JA OMADUSED, SELLE VÕIMALIK KASUTUS ................................ 22 5. REKONSTRUEERIMIS- JA SÜVENDUSTÖÖDE EELDATAV KESKKONNAMÕJU SADAMA AKVATOORIUMIS JA KAADAMISKOHAS ............................................................................................ 24 5.1. HINNANG SÜVENDAMISE JA KAADAMISE KÄIGUS TEKKIVA HELJUMI LEVIKULE .............................. 24 5.2. UUTE LAINEMURDJATE MÕJU LAINETUSELE JA HOOVUSTELE ......................................................... 26 5.3. MÕJU PÕHJATAIMESTIKULE, PÕHJALOOMASTIKULE, KALASTIKULE ................................................ 27 5.4. EHITUS- JA SÜVENDUSTÖÖDEGA KAASNEV MÜRA........................................................................... 28 5.5. MÕJU PIIRKONNA ELANIKELE JA NAABERSADAMATELE .................................................................. 29 5.6. KORDUSTÖÖDE VAJADUSE HINNANG .............................................................................................. 29 5.7. KESKKONNARISKI ANALÜÜS (SH PÄRAST TÖÖDE LÕPPU) ................................................................ 30 5.8. OLULISE KESKKONNAMÕJU HINNANG ............................................................................................. 30 6. NEGATIIVSE KESKKONNAMÕJU VÄLTIMISE VÕI LEEVENDAMISE VÕIMALUSED ...... 32 7. LOODUSVARADE KASUTAMISE OTSTARBEKUS, KAVANDATAVA TEGEVUSE VASTAVUS SÄÄSTVA ARENGU PÕHIMÕTETELE, KESKKONNASEIRE VAJADUS .................. 33 7.1. LOODUSVARDE KASUTAMISE OTSTARBEKUS JA VASTAVUS SÄÄSTVA ARENGU PÕHIMÕTETELE ...... 33 7.2. KESKKONNASEIRE VAJADUS ........................................................................................................... 33 8. VASTAVUS ARENGUKAVADELE, KOHALIKELE PLANEERINGUTELE JA KESKKONNA- ALASTELE ÕIGUSAKTIDELE................................................................................................................... 34 8.1. MIINISADAMA VASTAVUS PLANEERINGUTELE JA ARENGUKAVALE ................................................. 34 8.2. VASTAVUS ÕIGUSAKTIDELE JA PIIRIÜLESE KESKKONNAMÕJU HINNANG ......................................... 35 9. ALTERNATIIVIDE VÕRDLUS ............................................................................................................ 36 10. ÜLEVAADE KMH PROGRAMMI JA ARUANDE AVALIKUSTAMISE TULEMUSTEST ........ 38 11. KOKKUVÕTE ......................................................................................................................................... 39 12. KASUTATUD MATERJALIDE LOETELU ........................................................................................ 40 13. LISAD ....................................................................................................................................................... 41 LISA 1. DOKUMENDID Lisa 1.1. Kaitseministeeriumi volikiri 03.04.2006 nr 11/0604 OÜ E-Konsult juhatuse esimehele Lembit Linnupõllule esindamise õiguse kohta kõigis KMH alastes toimingutes. Lisa 1.2. Vee erikasutuse iseloomustus Lisa 1.3. Keskkonnaministeeriumi kiri 27.01.2006 nr 11-17/1223 KMH algatamiseks Lisa 1.4. KMH programmi avalikustamise teated Ametlikes Teadaannetes ja Postimehes Lisa 1.5. Keskkonnaministeeriumi kiri 12.05.2006 nr 13-3-1/4578-4 KMH programmi täiendamiseks Lisa 1.6. KMH programmi avaliku arutelu protokoll ja osavõtjate nimekiri Lisa 1.7. KMH programm Lisa 1.8. Keskkonnaministeeriumi kiri 21.06.2006 nr 13-3-1/4578-6 KMH programmi heakskiitmiseks Lisa 1.9. KMH aruande avalikustamise teated Ametlikes Teadaannetes ja Postimehes Lisa 1.10. KMH aruande avaliku arutelu protokoll ja osavõtjate nimekiri Lisa 1.11. Keskkonnaministeeriumi kiri 26.07.2006 nr 13-3-1/8151-3 aruande täiendamiseks Lisa 1.12. Tallinna Keskkonnaameti kiri 28.07.2006 nr 6.1-4.1/1751 Lisa 1.13. E-Konsult OÜ vastus 14.08.2006 nr 65 Keskkonnaministeeriumile Lisa 1.14. E-Konsult OÜ vastus 14.08.2006 nr 64 Tallinna Keskkonnaametile Lisa 1.15. Keskkonnaministeeriumi kiri 17.10.2006 nr 13-3-3/21081-17 aruande täiendamiseks Lisa 1.16. E-Konsult OÜ vastus 25.10 .2006 nr 831 Keskkonnaministeeriumile LISA 2. MIINISADAMA LAINEMURDJAD. GEOTEHNIKA ARUANNE. IPT Projektjuhtimine OÜ TÖÖ NR.05-07-0521, TALLINN 2005 LISA 3. JOONISED Joonis 1. Olulised lainekõrgused Tallinna lahel Joonis 2. Olulised lainekõrgused Mereväe õppekeskuse vahetus läheduses Joonis 3. Hoovuste skeem Mereväebaasi akvatooriumis Joonis 4. Sissesõidukanali pikiteljel erinevates puuraukudes määratud pinnase osakeste läbimõõdud ja lõimiskõverad Joonis 5. Uhtumise – settimise tasakaal Mereväebaasi ees Joonis 6. Lainemurdjate asendiplaan M 1:500 2 Aruande sisu kokkuvõte Käesoleva keskkonnamõju hindamise objektiks on Kaitseministeeriumi Väljaõppe- ja administratiivüksuse Mereväebaasi sadama (edaspidi Miinisadama) lainemurdjate rekonstrueerimine, 7. kai pikendamine koos läänepoolse merevärava sulgemisega (tekib uus kai 7A) ning idavärava ja idapoolse sissesõidutee süvendamine. Töö on edasiarenduseks OÜ EstKonsult tööle nr A469 (Väljaõppe- ja administratiivüksus Mereväebaas kaide renoveerimisprojekt) tehtud keskkonnamõjude hindamisele (OÜ E- Konsult töö E1007). Miinisadama kaid ja sadama akvatooriumi lainetuse otsese mõju eest kaitsvad lainemurdjad on pikki aastaid olnud avariilises seisukorras, eriti halvas seisukorras peale nende veepealse osa demonteerimist Vene vägede poolt 1990-ndate aastate esimesel poolel. Otsust lainemurdjate remontimiseks ei suudetud teha aastaid. Asjatundjate hinnangul ei paku purustatud lainemurdjad sadamale kaitset lainetuse eest ja põhjustavad kaide kiiret lagunemist.1 Asjatundjate hinnang on olnud õige, sest Miinisadama kaide tehniline seisukord on ka käesoleval ajal, mil on alustatud kaide renoveerimist, kohati lausa avariiohtlik. Olemasolevate kaide renoveerimisprojektile lisaks on Kaitseministeerium järgmise etapina alustanud lainemurdjate rekonstrueerimise projekti. Ehitustegevuse eesmärgiks on taastada Miinisadama lainemurdjad nii, et oleks tagatud laevade ohutu seismine sadamas ja liiklemine sadama piirkonnas. Miinisadama akvatooriumis asuvate lainemurdjate rekonstrueerimise tööprojekt on koostatud Mereväebaasi poolt esitatud lähteülesande alusel. Vastavalt lähteülesandele sisaldab tööprojekti allpool loetletud operatsioone: 1. 7.kai pikendamine samas laiuses keskmise lainemurdja lõpuni ja läänevärava sulgemine 2. 7. kai Tallinna lahe poolse nõlva (lainemurdja) pikendamine ja tugimüüri ehitamine 3. Pollarite ja vendrite paigaldamine kai lõpuni 4. Kommunikatsioonid kail: tulepaakide kaldatoide ja kaivalgustus 5. Tulepaakide ümbertõstmine idaväravale, 7A kai otsa lähedale masti paigaldamine tuulesukale ja signaallippudele 6. Idavärava suurendamine laiusega minimaalselt 50 m ja sügavusega 8,0 m 7. Parempoolse lainemurdja rekonstrueerimine 8. Vajaliku sügavusega (8,0 m) laevatee süvendamine. Seoses 7. kai pikendamise ja läänepoolse merevärava sulgemisega võetakse kasutusele idapoolne merevärav, mis tingib idavärava laiendamist ja sissesõidutee süvendamist. Süvendustööd toimuvad ainult nimetatud objektide rekonstrueerimiseks vajalikus mahus, mis arvutuste alusel on maksimaalselt 49200 m3. Süvendusprojekti mahtu ei kuulu süvendustööde tegemine Miinisadama kaidega ja lainemurdjaga ümbritsetud sisebasseinis. Süvendustööd toimuvad I (muda), III (savimöll) ja IV (moreen) kategooria pinnastes. Enamus ammutatud materjalist kaadatakse Paljassaare lahes asuvasse pinnasepuiste koha. Suuremateraline ammutatav pinnas ja lammutamise käigus saadav mineraalne materjal kasutatakse võimalusel kai ja lainemurdja ehitamisel tagasitäitena. 1 Riigikontroll. Investeeringute planeerimine ja eelarvestamine Kaitseministeeriumi valitsemisalas. Peaprokuröri otsus nr 12-7/004, 19.10.2001 3 Vastuseks Kaitseministeeriumi taotlusele süvendustöödeks vee erikasutusloa saamiseks (vastavalt Veeseaduse § 8 lõige 2 punktile 6) algatas Keskkonnaministeerium Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 6 lõige 1 punkti 17 alusel keskkonnamõju hindamise. Seaduse kohaselt on olulise keskkonnamõjuga tegevus mere süvendamine alates pinnase mahust 10 000 kuupmeetrit ja merepõhja tahkete ainete uputamine alates ainete mahust 10 000 kuupmeetrit. Sama seaduse kohaselt viidi läbi kogu keskkonnamõju hindamise protseduur kaasaarvatud programmi ja aruande avalikud arutelud. Käesoleva projekti keskkonnamõju hindamise aruande koostamisel oli aluseks Keskkonna- ministeeriumi poolt heaks kiidetud KMH programm. Keskkonnamõju hindamise algatamise otsuse kohaselt tehti hindamise käigus rida uuringuid: saasteainete sisaldus ammutatavas pinnases; kaadamiskoha valik; heljumi transport süvendus- ja kaadamiskohas; lainemurdjate rekonstrueerimise mõju hoovustele ja lainetusele, mille põhjal anti hinnang tegevuse mõjule põhjaelustikule, kalastikule, linnustikule ja piirkonna elanikkonnale. Projekti teostamise alternatiividest valiti ekspertide hinnangute alusel kõige vähem keskkonda mõjutav variant. Hinnati kordussüvendamise ja seireprogrammi väljatöötamise vajadust. Töö lõpptulemused on kokkuvõetud alljärgnevas. Keskkonnamõju hindajate seisukoht on, et Miinisadama kaide renoveerimise jätkamine, lainemurdjate rekonstrueerimine ja laevatee süvendamine mõjutavad keskkonda, kuid oskuslikul tegutsemisel ja leevendavaid soovituse arvestades on mõju ebaoluline või ajutine. Tähelepanu väärivad põhiliselt kaks probleemi: reostuskomponentide sisaldus põhjasetetes ja süvendamisel vabaneva heljumi kandumine Tallinna lahte. Kõik muud mõjud ei ole keskkonnale ohtlikud.  Raskemetallide keskmine sisaldus uuritud proovides oli madalam vastava metalli sihtarvust pinnases ja naftaproduktide sisaldus madalam piirarvust elutsoonis. Seega on tegemist praktiliselt puhaste setetega, mille kaadamine merre on lubatav.  Süvendustööde ja kaadamise mõju merevee kvaliteedile ja mereelustikule on oluline töötsooniga vahetult piirnevatel aladel, kuid see mõju on ajutine. Olukord taastub süvendustööde lõppedes. Kumulatiivseid mõjusid ei esine.  Lainetuse ja hoovuse modelleerimine on näidanud, et projekti järgi renoveeritud lainemurdjast väljaspool jääb olukord praktiliselt muutumatuks: oluline lainekõrgus ca 0,5 m ja hoovuse kiirus piki lainemurdjat 0,2 m/s. Miinisadama sisebasseinis paraneb olukord tunduvalt - enamike kaide ääres lainetust praktiliselt ei teki.  Setete liikumise seisukohalt näitab teostatud modelleerimine, et hoolimata sellest, et nii sadama ees, kui eriti sadama sees on tegemist peeneteralise fraktsiooniga, on tuule poolt genereeritud lainetuse ja selle tagajärjel tekkiva hoovuse mõju minimaalne. Sissesõidukanali ja sissesõiduava läheduses tekib suhteline tasakaal, mille juures põhja muutused on piirides ±0,0005 m/ööpäevas. Seega pole oodata süvendatud sissesõidukanali täis uhtumist isegi pikema ajavahemiku jooksul. Kogu tegevus Miinisadama rekonstrueerimisel on üles ehitatud säästva arengu põhimõttele – minimaalselt kahjustada keskkonda ja maksimaalselt kasutada süvendamisel ja lammutamisel tekkivaid ressursse. 4 1. Keskkonnamõju hindamise eesmärk 1.1. Kavandatud tegevuse eesmärk ja objekt Kavandatud projekti üldine eesmärk on viia lõpuni Miinisadama rekonstrueerimine vastavalt kaasaja ohutu laevaliikluse nõuetele – seega peatada lainemurdjate edasine lagunemine ning tagada laevade ohutu seismine sadamas ja liiklemine väravas. Töö objektiks on lisaks lainemurdjate rekonstrueerimisele 7. kai pikendamine koos läänepoolse merevärava sulgemisega ning idavärava laiendamine ja sissesõidutee süvendamine. Vastavalt Mereväebaasist saadud andmetele on laevad, mis hakkavad projekteeritava uue 7A kai ääres silduma tonnaažiga 5600 brt. Lainemurdjate asendiskeemi vt joonisel 6 lisas 3. Keskkonnamõju hindamine hõlmab kompleksselt süvendustööde, ammutatud pinnase kaadamise ja rekonstrueeritud lainemurdja keskkonnamõjusid. Miinisadama akvatooriumis asuvate lainemurdjate rekonstrueerimise tööprojekt on koostatud Mereväebaasi poolt esitatud lähteülesande alusel. Vastavalt lähteülesandele on tööprojekti mahus projekteeritud: 1. 7. kai pikendamine keskmise lainemurdja lõpuni ja läänevärava sulgemine; 2. 7. kai Tallinna lahe poolse nõlva (lainemurdja) pikendamine ja tugimüüri ehitamine; 3. Pollarite ja vendrite paigaldamine kai lõpuni; 4. Kommunikatsioonid kail: tulepaakide kaldatoide ja kaivalgustus; 5. Tulepaakide ümbertõstmine idaväravale, 7A kai otsa lähedale masti paigaldamine tuulesukale ja signaallippudele; 6. Idavärava laius minimaalselt 50 m ja sügavus 8,0 m; 7. Parempoolse lainemurdja rekonstrueerimine; 8. Vajaliku sügavusega (8,0 m) laevatee (380 x 50 m) süvendamine. 7A kailiini pikendamine toimub analoogselt kogu kailiini rekonstrueerimisel kasutatud metoodika alusel. Kaielementide alune ehituskaevik rajatakse kõrvaldades L-kujuliste elementide taldmike alt valdavalt liivase muda ja moreeni, kohati murenenud sinisavi. Sadamabasseini poolt ehituskaevikust eemaldatava pinnase maht on 16100 m3. Lainemurdjate renoveerimiseks eemaldatakse ehituskaevikutest ca 9500 m3 pinnast. Miinisadama idavärava ja sissesõidukanali süvendustööde arvutuslik kogumaht on 23600 m3. Tegemist on arvutuslike geomeetriliste mahtudega lähtudes süvendatava ala põhjakontuurist, süvendussügavusest (8.0 m abs) ja süvendi nõlvade kallete suhtest. Süvendustööd toimuvad I (muda), III (savimöll) ja IV (moreen) kategooria pinnastes ja enamus ammutatud materjalist kaadatakse Paljassaare lahes asuvasse ametlikult kinnitatud pinnasepuiste koha. Moreen kasutatakse võimalusel kai ehitamisel tagasitäitena. Maksimaalne süvendustööde maht on 49 200 m3 ja toimub ainult nimetatud objektide rekonstrueerimiseks vajalikus mahus. Süvendusprojekti mahtu ei kuulu süvendustööde tegemine Miinisadama kaidega ja lainemurdjaga ümbritsetud sadama sisebasseinis. Lainemurdjate renoveerimistööde alustamiseks vajaliku vee erikasutusloa vormistamiseks on vaja hinnata kavandatavate ehitus- ja süvendustöödega ning kaadamisega kaasnevat keskkonnamõju ja tegevuse mõjuala, sest ehitustegevus toimub meres ja süvendatava pinnase maht on üle 10 000 m3. Samuti tuleb hinnata projekti vastavust keskkonnakaitselisele seadusandlusele, planeeringutele ning anda soovitus negatiivse keskkonnamõju vältimiseks või leevendamiseks. 5 2. Keskkonnamõju hindamise protsess 2.1. Keskkonnamõju hindamise protsessi osalised Arendaja: EV Kaitseministeerium, Sakala tn 1, 15094 Tallinn, kontaktisik infrastruktuuri osakonna nõunik Nele Loorents tel. 7170129, faks:7170 001, e-mail: [email protected] Otsustaja: Keskkonnaministeerium, Narva mnt.7A, 15172 Tallinn kontaktisik keskkonnakorralduse ja tehnoloogiaosakonna spetsialist Irma Pakkonen, tel: 6262 974, faks: 6262 801, e-mail: [email protected] Töö koostaja: OÜ E-Konsult, Laki 12-A501, 10621 Tallinn, kontaktisik juhatuse esimees Lembit Linnupõld*, tel 6563203, faks 6563199, e-mail: [email protected] Käesoleva keskkonnamõju hindamisel osalesid OÜ E-Konsult töötajad: Lembit Linnupõld – ehitusinsener (tegevuslitsents KMH0010); Karin Juhat – keemik (tegevuslitsents KMH0012); Laur Linnupõld – keskkonnamõju hindaja (tegevuslitsents KMH0117); Aide Kaar – keskkonnaspetsialist. * Kaitseministeerium volitas oma volikirjaga 3.04.2006 nr 11/0604 OÜ E-Konsult juhatuse esimehe Lembit Linnupõllu esindama Kaitseministeeriumit kõigis keskkonnamõju hindamise kehtestamisega seotud toimingutes (lisa 1.1). Tööst võtsid veel osa: OÜ IPT Projektijuhtimine – Ehitusgeoloogiline uuring; OÜ Corson – Hüdrodünaamilised arvutused ja modelleerimine. 2.2. Keskkonnamõju hindamise algatamine ja püstitatud ülesanded Lähtudes Miinisadama lainemurdjate rekonstrueerimise lähteülesandest ja Veeseaduse § 8 lõige 2 punktist 6 esitas Kaitseministeerium Keskkonnaministeeriumile vee erikasutusloa saamiseks taotlus koos vee erikasutuse kirjeldusega (lisa 1.2). Vastuseks loa taotlusele algatas Keskkonnaministeerium oma kirjaga nr 11-17/1223 27.01.2006.a. (lisa 1.3) Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (RT I 2005, 15, 87) §6 lõige 1 punkti 17 alusel keskkonnamõju hindamise, lugedes kavandatava tegevuse olulise keskkonnamõjuga tegevuseks. Töö käigus tuleb hinnata keskkonnamõju järgmistele aspektidele: - saasteainete sisaldus ammutatavas pinnases ning kaadamiskoha valik; - heljumi transpordi hinnang; - tegevuse mõju põhjaelustikule, kalastikule, linnustikule; - mõju piirkonna elanikkonnale; - projekti teostamise alternatiivide ja 0-variandi võrdlev analüüs; - kordustööde vajaduse hinnang; - vajadusel seireprogrammi väljatöötamine. 6 2.3. Avalikkuse kaasamine keskkonnamõjude hindamise protsessi 2.3.1. KMH programmi avalikustamisest Vastavalt Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnaauditeerimisseaduse § 16 kehtestatud korrale kuuluvad avalikustamisele nii keskkonnamõju hindamise programm kui keskkonnamõju hindamise aruanne. KMH programm esitati avalikustamiseks 10. aprilli 2006 ja avalikustamisest teatati Ametlikes Teadaannetes 5. mail ning Postimehes 10. mail (Lisa 1.4). Programmiga oli võimalik tutvuda Keskkonnaministeeriumi keskkonnakorralduse ja -tehnoloogia osakonnas, OÜ-s E-Konsult ja Keskkonnaministeeriumi koduleheküljel. Ettepanekuid, vastuväiteid ja küsimusi KMH programmi kohta sai esitada kuni 24. maini. Avalikustamise käigus esitas kirjalikult ettepanekuid KMH programmi täiendamiseks ainult Keskkonnaministeerium (lisa 1.5), rohkem täiendusi ja märkusi programmi kohta ei laekunud. KMH programmi avalik arutelu toimus Tallinnas 26. mail kl 10.00 AS E-Konsult ruumes. Koosolekul osalesid arendaja ja keskkonnamõju hindajad. Koosoleku protokoll ja osavõtjate nimekiri on lisas 1.6. Keskkonnaministeeriumi ettepanekuid arvestades täiendati programmi. Täiendatud KMH programmi (lisa 1.7) heakskiitmisest teatas Keskkonnaministeerium oma kirjaga 21.06.2006.a. nr 13-3-1/4576-6 (lisa 1.8). 2.3.2. KMH aruande avalikustamisest KMH aruande avalikustamisest teatati Ametlikes Teadaannetes ja Postimehes 12. juulil (Lisa 1.9). Aruandega oli võimalik tutvuda Keskkonnaministeeriumi keskkonnakorralduse ja -tehnoloogia osakonnas, OÜ-s E-Konsult ja Keskkonnaministeeriumi koduleheküljel. Ettepanekuid, vastuväiteid ja küsimusi KMH programmi kohta sai esitada kuni 31. juulini. KMH aruande avalik arutelu toimus Tallinnas 2. augustil kl 10.00 AS E-Konsult ruumes. Koosolekul osalesid arendaja ja keskkonnamõju hindajaja projekteerija. Koosoleku protokoll ja osavõtjate nimekiri on lisas 1.10. Avalikustamise käigus esitasid kirjalikult küsimusi ja tegid ettepanekuid KMH aruande täiendamiseks Keskkonnaministeerium (vt lisa 1.11) ja Tallinna Keskkonnaamet (vt lisa 1.12). Vastused Keskkonnaministeeriumi ja Tallinna Keskkonnaameti kirjalikele ettepanekutele on toodud vastavalt lisades 1.13 ja 1.14. Tehtud ettepanekuid arvestati aruande täiendamisel. Korrigeeritud KMH aruanne on esitatud Keskkonnaministeeriumile heakskiitmiseks. 2.4. Hindamisel kasutatud uuringud, projektid, ekspertarvamused. 1. Miinisadama akvatooriumis asuvate lainemurdjate rekonstrueerimine. Tööprojekt I köide. Seletuskiri, asendiplaan ja süvendustööd. OÜ EstKONSULT töö nr A569, 2006; 2. Miinisadama akvatooriumis asuvate lainemurdjate rekonstrueerimine. Tööprojekt II köide. Ehituskonstruktsioonid. OÜ EstKONSULT töö nr A569, 2006; 3. Topo-geodeetilised uurimistööd. REIB OÜ töö nr TT-1354, 2004; 4. Miinisadama kaide rekonstrueerimine. Geotehnika aruanne. IPT Projektjuhtimine OÜ töö nr.04-11-0436, 2004; 7 5. Miinisadama lainemurdjad. Geotehnika aruanne. IPT Projektjuhtimine OÜ töö nr.05-07-0521, Tallinn 2005; 6. Reostuskomponentide sisaldus Miinisadama akvatooriumi põhjasetetes. OÜ Altakon Grupp töö nr 4/2005, 2005; 7. Väljaõppe- ja administratiivüksus. Ehitusaegse lainetuse ja sette transpordi matemaatiline modelleerimine. OÜ CORSON töö nr 0505, Tallinn 2005. 8. Väljaõppe ja struktuuriüksuse mereväebaas. Uue lainemurdja ja sissesõidukanali matemaatiline modelleerimine. OÜ CORSON töö nr 0519, Tallinn 2005. 8 3. Projekti teostamise asukoha ja mõjuala iseloomustus 3.1. Mõjuala asukoha kirjeldus Lainemurdjate ala. Eesti Kaitseväe Väljaõppe- ja administratiivüksuse Mereväebaas (edaspidi Miinisadam) pindalaga 100678 m2 asub Tallinna lahe lääneosas. Tema koosseisu kuuluvad kinnistu Põhja-Tallinna linnaosas, aadressil Tööstuse 54a ja Miinisadama akvatoorium (tabel 3.1). Tabel 3.1. Miinisadama akvatooriumi koordinaadid2 Nr. Tallinna kohalik Lambert-Est 97 WGS-84 X (m) Y (m) X (m) Y (m) Pikkus, B º ` N Laius, L º ` E 1 58167,14 65054,35 6591481,32 540928,78 59 27,548 24 43,304 2 58222,20 65092,30 6591536,36 540966,67 59 27,577 24 43,345 3 58320,51 65160,06 6591634,66 541034,44 59 27,630 24 43,418 4 58416,77 65406,91 6591730,90 541281,30 59 27,680 24 43,680 5 58164,90 65798,13 6591479,00 541673,50 59 27,542 24 44,092 6 57685,85 65540,46 6590999,97 541414,83 59 27,286 24 43,813 7 57445,85 65411,20 6590759,98 541285,56 59 27,157 24 43,673 8 57443,90 65413,79 6590758,03 541288,15 59 27,156 24 43,676 Miinisadam on mere poolt kaitstud muuli ja lainemurdjatega. Sadama kahest väravast lainemurdjate vahel ja avast Miinisadama ja Peetri sadam piiril on praegu laevaliikluseks kasutusel läänepoolne värav, mis on tähistatud tulepaakidega. Idapoolne värav ja sissesõidukanal, mis on täitunud pinnase ja prahiga, praegu kasutusel ei ole. Samuti ei kasutata kõige idapoolsemat ava, kust toimub põhiline veevahetus Tallinna lahe ja Miinisadama sisebasseini vahel.3 Kavandatav lainemurdjate rekonstrueerimine muudab sadama liikluskorraldust. Seoses vajadusega pikendada seitsmendat kaid ehitatakse kinni Miinisadama läänevärav ja olemasoleva läänepoolse lainemurdja arvel ehitatav kai 7A pikeneb kuni kasutamata seisnud idaväravani. Kaide 7 ja 7A ühendatud merepoolne külg ehitatakse lainemurdjaks. Laevaliikluseks avatakse idavärav, süvendataks sealne sissesõidutee ja rekonstrueeritakse idapoolne lainemurdja. Süvendusprojekti mõjuala hõlmab sissesõidukanalit ja ca 20 meetrise ala mõlemal pool lainemurdjaid. Kaadamisala. Teine mõjutatud ala, kuhu kaadatakse põhjast eemaldatav tagasitäitena mittekasutatav süvendusmaterjal, on Veeteede Ameti poolt kinnitatud ja merekaardile kantud pinnasepuiste koht Paljassaare lahes, mille koordinaadid on: 59°28,68'N, 24°38,85'E 59°29,18'N, 24°39,86'E 59°28,70'N, 24°39,86'E 59°28,44'N, 24°39,31'E See on lähim kaadamisala, mille kaugus süvendusalast on ca 12 km, pindala ~643 000 m2 ning vee sügavus 8-18 m. Kui jagada kaadatav 50 000 m3 sellele alale saab kihi paksuseks 2 Miinisadama akvatooriumi piiride kooskõlastamine. Tallinna Linnavolikogu otsus nr 107, 27.05.2004; 3 Eesti Lootsiraamat, Veeteede Amet 2003 9 vaid 8 cm. Arvestades setete suhteliselt väikest kogust ja suuri sügavusi ei ole sellise koguse setete paigutamine sellele kaadamisalale probleem. Kavandatud kaadamiskohta Paljassaare lahes on selleks otstarbeks kasutatud juba aastakümneid. Tavaliselt on siia toodud vähem või rohkem reostunud Tallinna ja selle lähipiirkonna sadamate akvatooriumite süvendusmaterjali. Senine kasutamise kogemus ei viita kaadatud materjali kandumisele Tallinna lahte ja sellest tingitud ebasoovitavate mõjude ilmnemisele. 3.2. Hüdrometeoroloogilised tingimused Üldjuhul kujundab piirkonna ilmaolusid aluspinnases ja selle kohal asuvas atmosfääris neelduv päikesekiirguse hulk. Eesti rannikul komplitseerib olukorda atmosfääri ringlus, sest siin puutuvad kokku mandrilised ja merelised õhumassid. Selle tõttu on Eesti ilmastik soojem ja niiskem kui sellisel geograafilisel laiusel keskmiselt, aga samuti väga muutlik ja raskesti prognoositav. Ilmaolude aastast kulgu vaadeldavas piirkonnas saab kõige paremini hinnata lähima EMHI Naissaare rannikuilmajaama paljude aastate kuu keskmiste andmete põhjal (tabel 3.2). Tabel 3.2. Kuu keskmised klimaatilised näitajad Naissaare ilmajaamas aastatel 1961-1990. Näitaja I II III IV V VI VII VIII IX X XI XII Õhutemperatuur (ºC) -3,8 -4,9 -1,8 2,4 7,4 13,3 16,4 15,9 12,2 7,6 2,7 -0,8 Tuule kiirus (m/s) 6,2 5,1 4,7 4,5 4,1 4,2 4,1 4,8 5,6 6,2 6,5 6,7 Õhuniiskus (%) 85 83 82 81 81 80 82 82 82 82 85 85 Udupäevade arv 3 4 5 6 5 2 2 2 2 2 2 2 Pilvisus (pallides) 7,9 7,3 6,2 6,1 5,3 5,0 5,5 5,9 6,5 7,1 8,0 8,5 Sademed (mm) 36 25 27 31 31 39 58 69 72 62 59 49 Kõige külmema kuu, veebruari 30 aasta keskmine õhutemperatuur on Naissaare rannikujaama andmetel -4,9ºC, kõige soojem kuu on juuli (16,4ºC). Tuuled. Soome lahel puhuvate mõõdukate ja tugevate tuulte seas valitsevad SW ja W tuuled, kevadel ja suvel esineb arvestatava sagedusega ka NE tuuli. Tugevaid ja mõõdukaid SE tuuli on väga harva. Tuulte kiirus on suurem sügisel ja talvel, mil tsüklonaalne tegevus on aktiivsem ja õhurõhu muutused Islandi madalrõhuala ja Siberi kõrgrõhuala vahel on suured. Sel ajal on Naissaarel mõõdetud puhanguid kiirusega kuni 40 m/s. Naissaarel ajavahemikus 1945-1985 hüdromeetria jaamas mõõdetud tuulte esinemise statistika4 põhjal vastab tuule kiirus 15 m/s esinemissagedusele 1 kord 1 aasta jooksul. Samas näitab seal mõõdetud tuule tugevuse analüüs, et tuule kiirus vahemikus 14-20 m/s esineb üldse 0,49% ulatuses kõikidest juhtumitest ning peamiselt on nende esinemise võimalus perioodil aprillist kuni juulini. Mereline ja pehme ilmastik tingib märgatava veeauru sisalduse õhus aastaringselt. Augustist märtsini on suhteline õhuniiskus rannikul üle 80%. Mais, juunis on pisut kuivem. Suhteliselt kõrge õhuniiskuse ja maismaa ning merevee temperatuuride erinevuse tõttu esineb ranniku ja rannikumere kohal küllalt tihti udu põhjustades nähtavust alla 1 km. Ühe udujuhu kestuseks on keskmiselt 4…5 tundi, harva mitu päeva. 4 Existing Information on the Hydrographic Conditions for the Ports of Tallinn, Corson Consulting Work No 004, Tallinn July 2000. 10 Pilvisus oleneb eelkõige veeauru ringlusest atmosfääris. Taevas on üldjuhul pilves madalrõhkkonna ja pilvitu kõrgrõhkkonna mõjul. Tava-aastal on Eesti rannikul ~160 lauspilvepäeva ja ainult ~30 pilvitu taevaga päeva. Paljuaastane keskmine sademete hulk Eesti rannikul on 550…650 mm. Sajupäevi on aastas 100…120. Sajusemad kuud on august ja september, sajuvaesemad veebruar ja märts. Novembrist aprillini esinevad sademed valdavalt lumena. Vee liikumist Eesti merealal kujundavad eelkõige Läänemere kui terviku hüdroloogilised protsessid, samal ajal on määravad kohalikud mõjud, eelkõige temperatuur ja tuul, põhjamood, rannajoone iseloom ning vee juurdevool maismaalt. Lainetus. Nõrga ja mõõduka tuulega on lainekõrgus nii Soome lahe avaosal kui suuremates lahtedes võrdlemisi ühtlane. Nõrga tuulega (kuni 5 m/s) jääb lainekõrgus alla 0,5 m. Tuul kiirusega 6…8 m/s tekitab lainetuse kuni 1m ja tuul kiirusega 9…11 m/s lainetuse kuni 1,5 m. Tugevama tuulega kõigub lainekõrgus erinevatel merealadel märgatavalt olenevalt tuule suunast, kestvusest ja tugevusest ning saavutab suurima kõrguse umbes 6…8 tunniga. Soome lahes põhjustab suuremaid laineid edelatuul, siin on tormilainetusel kalduvus jälgida lahe telge ka siis, kui tuul puhub lahe telje suhtes 30…40° nurga all. Tallinna lahel võivad tekitada olulisi laineid läänetuuled ja eriti loodetuuled, millele Tallinna laht on täielikult avatud. Eriti tugevate loode tormide puhul ületab oluline lainekõrgus Tallinna lahe keskosas igal aastal 2 m ning võib ületada 4 m. Võrreldes Soome lahe avaosaga ning Tallinna lahega piirnevate aladega on Tallinna lahe lainerežiim pigem mahe. Oluline lainekõrgus ületab 0,5-0,75 m lahes ainult 10 % tõenäosusega ning 1,0-1,5 m 1% tõenäosusega. Miinisadama suue on hästi kaitstud põhja ja läänekaarte tuultest põhjustatud lainetuse eest, seevastu on sadama lainemurdjates olevad avad täiesti avatud kirde suunaliste tuulte poolt genereeritud lainetusele. Miinisadama lainetuse matemaatilise modelleerimise tulemused on saadud kasutades arvutuslikku NE tuult kiirusega 15 m/s. See tähendab, et modelleerimise aluseks on võetud tuule tugevus, mis vastab Miinisadama jaoks ekstreemsele olukorrale. Nagu näha lisas 3 esitatud jooniselt 1, kus on haaratud praktiliselt kogu Tallinna laht, pöörduvad sellel juhul lained ümber Viimsi poolsaare. Tänu madalale veele Viimsi poolsaare ja Aegna saare vahel toimub siin lainete murdumine ja lainekõrgus ei ulatu üle 0,3 m. Põhiosa suurema amplituudiga lainetest tuleb Tallinna lahte sisse Aegna ja Naissaare vaheliselt alalt, kusjuures Naissaare idakalda lähedal oluline lainekõrgus on 1,7 m, mis sisuliselt annab selles olukorras üksiklainete kõrguseks arvestades vaadeldavas piirkonnas rakenduvat JONSWAP lainespektrit 1,7x1,7≈2,90 m. Miinisadama piirkonda jõudva olulise lainekõrguse väärtuseks on aga 0,4-0,5 m, mille puhul üksiklainete väärtuseks saame 1,7x 0,4(0,5)=0,68(0,85) m. Jooniselt 2 lisas 3, mis kirjeldab lainetuse olukorda miinisadama akvatooriumis ja selle vahetus läheduses pärast lainemurdjate rekonstrueerimist, selgub, et olulise lainekõrguse väärtused akvatooriumi avaosas on suurusega 0,48-0,51 m. Nagu esitatud jooniselt näha tekib sisebasseinis NE tuulte korral lainemurdja taha peaaegu sümmeetriline madala lainetusega tsoon. Jooniselt on ka näha et Miinisadama kaide 2 ja 3 piirkonnas võib tekkida 0,31-0,37 m kõrgune laine, mujal jääb laine oluliselt madalamaks. Hoovused. Hoovuste peamine liikumapanev jõud on tuul. Läänemeres on välja kujunenud üldringluse, kus Soome lahte siseneb Läänemere avaosa vesi piki Eesti rannikut ja liigub itta, seguneb põhjaranniku jõgede ja Neeva mageda veega ning voolab välja piki Soome rannikut läände. Hoovuse liikumise kiirus on 6…9 cm/s. Üldringlus on taustaks 11 tugevamatel kuid lühiajalistele tuulehoovustele, mille kiirus keskmise tugevusega tuule puhul võib olla 15…17 cm/s ja tormide puhul kuni 50 cm/s. Tallinna lahe hoovuste skeem on tugevalt mõjutatud tuulest ja Soome lahe üldisest tsirkulatsioonist. Tuule mõjul on ülemises 5-10 m paksuses veekihis hoovus pööratud tuule suunast 45° paremale. Samuti on ülemises veekihis hoovuste kiirused mõnevõrra suuremad kui sügavamates kihtides. Mõõdukate tuulte korral (<10 m/s) jääb hoovuse kiirus alla 10 cm/s, tugeva tuule korral (16 m/s) kasvavad hoovuse kiirused oluliselt. Tuulte korral alla 10 m/s ei ületa hoovuste kiirused sügavamates kihtides 5 cm/s. Suvisel perioodil veemassi tugeva vertikaalse kihistumise korral on hoovuse struktuur mitmekihiline. Tallina laht on vaba vee läbivooluga laht. Soome lahe üldise tsirkulatsiooni tõttu toimub ülemises veekihis kellaosuti sunaline voolamine läbi Tallinna lahe, nii et Naissaare ja Aegna saare vahelt toimub sisevool lahte ning Naissaare ja mandri vahelt voolab vesi Tallinna lahest välja. Sügavamates kihtides on voolamine vastupidine. Tallina lahe lõunaosas formeerub üldiselt lokaalne hoovuste skeem ning hoovuste kiirused on selles piirkonnas väikesed. Tallinna lahe lõunaosas on tuule tekitatud hoovused suunatud lääne poole kirde-, ida-, kagu- ja lõunatuule korral. Edela-, lääne-, loode- ja põhjasuunaline tuul tekitab idasuunalise hoovuse. Põhja- ja lõunasuunalise tuule korral on Tallinna sadama piirkonna lähedased hoovused nõrgad. OÜ Corson on matemaatiliselt modelleeritud eelpool esitatud lainetusele vastavad hoovuste väljad Miinisadama akvatooriumis. Nagu joonisel 3 lisas 3 toodud tulemustest selgub, tekib Miinisadama akvatooriumis kellaosuti pöörlemise suunaline hoovuste tsirkulatsioon keskpunktiga peaaegu akvatooriumi keskel. Hoovuse sissevool toimub enamikus lainemurdja idapoolse ava Peetri sadama ees oleva lainemurdja sisekülje kaudu. Väljavool sadama akvatooriumist toimub samuti kahe idapoolsema ava kaudu. Hoovuse põhimass voolab välja Tallinna lahte kõige idapoolsema ava kaudu. Sissevoolava hoovuse kiirus on piirides 0,09-0,2 m/s, väljavooluavades jaguneb veemass kahe ava vahel ja kiirused on väiksemad: keskmises avas kuni 0,07 m/s, ülemises kõige idapoolsemas lainemurdja avas 0,08 m/s. Nagu näitavad joonisel kujutatud hoovuse kiiruste samajooned ja hoovuste kiirust ning suunda iseloomustavad vektorid ei ületa kogu sadama akvatooriumis kiiruste väljas arvutatud suurused 0,15 m/s. Seevastu sadama akvatooriumist väljaspool liigub piki Miinisadama lainemurdjat kellaosuti liikumisele vastassuunas tunduvalt suurema kiirusega hoovus, kus vastavalt joonisel esitatud vektorite skaalale on hoovuse kiirus kuni 0,2 m/s. See akvatooriumi tsirkulatsiooni suhtes vastassuunas pöörlev mass on teguriks mis haarab kaasa akvatooriumist välja voolava vee massi ja kannab selle Tallinna lahte. Merevee tase. Maailmamere veetaseme kõikumised on põhjustatud Maa ja teiste taevakehade gravitatsiooniväljade koosmõjust. Läänemeres kui tüüpilises sisemeres on loodete mõju veetaseme muutusele tühine. Meretaseme muutlikkus Eesti rannikul on põhjustatud tuule suunast, kiirusest, kestvusest, õhurõhu muutustest, veevahetusest läbi Taani väinade, jõgede sissevoolust. Kuna kõiki nimetatud tegureid iseloomustab aastaaegade vaheldumisest tingitud muutlikkus, siis on ka kuu keskmistes veeseisudes võimalik jälgida aastaajalist muutlikkust. Merevee kõrgseis on tavaliselt septembrist oktoobrini ja detsembris, madalseis märtsist maini ja novembris. Tabelis 3.3 on toodud merevee taseme kõikumised mõnedes Eesti rannikumere vaatluspunktides. Tugeva tuule korral võib veetase tõusta väga kiiresti, kuid tuule raugedes sama kiiresti langeda. 12 Tabel 3.3. Merevee taseme kõikumine Eesti rannikumeres Koht Vaatluste Kõrgeim veeseis Madalaim veeseis Kõikumine aeg (cm), regist. kuupäev (cm), regist. kuupäev (cm) Narva-Jõesuu 1899-1995 202; 23.09.1924 -141; 09.01.1914 343 Kunda 1949-1996 157; 06.01.1975 -110; 10.03.1972 267 Tallinn 1899-2002 129; 16.11.2001 -95; 09.12.1959 224 Dirhami 1954-1995 148; 18.10.1967 -95; 09.12.1959 243 Pärnu 1923-2002 253; 18.10.1967 -122; 14.10.1976 375 Sõrve 1950-1993 111; 27.01.1990 -87; 10.12.1959 198 Veetaseme kõrgus Tallinna lahes jääb kõige sagedamini (33%) vahemikku -9…+10 cm Kroonlinna nulli suhtes. Veetaseme kõrgseisud tulenevad Soome lahe üldisest kõrgest veeseisust. Soome lahes aga tekib kõrge veeseis W ja SW kaarte tuultega. Aastatel 1981- 1994 aastatel fikseeritud >100 cm veetaseme seisud on toimunud just nendest ilmakaartest puhuvate tugevate tuultega. Lokaalselt võib Tallinna lahe veetase võrreldes Soome lahe avaosaga olla kõrgem ka NW tuultega, kuid selle eelduseks on ikkagi varasemad W või SW tuuled. Aastate 1981-1994 andmete põhjal on maksimaalse ja minimaalse veetaseme vahe Tallinna lahes 199 cm. Maksimaalne veetase on eelpool mainitud aastatel Tallinna lahes olnud 125 cm (11. jaanuar 1991) ja minimaalne -74 cm (26. märts 1984). Veetaseme sesoonset käiku kuu keskmiste veetasemete põhjal iseloomustab madalaim kuukeskmine veetase mais -19 cm ja kõrgeim jaanuaris 19 cm (Joonis 3.1). 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 Kuu Joonis 3.1. Tallinna lahe keskmised, minimaalsed ja maksimaalsed veetasemed kuude kaupa aastatel 1981-1994. Veetaseme tõus >100 cm Kroonlinna nulli suhtes on Tallinna lahes suhteliselt harva esinev sündmus. Aastatel 1981-1994 fikseeriti >100 cm veetaset vaid neljal juhul kümnest tuhandest. Oluline on märkida, et ülaltoodud aastatel aprillist oktoobrini veetase üle 100 cm ei tõusnud. Kõrgeima veetaseme rekord fikseeriti Tallinna lahes 2005. aasta 9. jaanuari ööl, kui veetase ulatus 152 cm üle Kroonlinna nulli. Jääolud. Pidevaid jäävaatlusi on Eesti rannikul tehtud üle 100 aasta, sadamate logiraamatute sissekandeid arvestades aeg-ajalt juba 500 aastat. Paraku on iga aasta jääolud ainulaadsed ja seetõttu ei võimalda keskmine arvandmestik ennustada tulevasi jääolusid kuigi täpselt. Kuigi viimasel aastakümnel on püsiv merejää muutunud suhteliselt 13 harvaesinevaks, tuleb siiski sellega arvestada. Aastas täheldatakse jääd Tallinna ja Muuga lahes keskmiselt 70…75 päeva jooksul. Kinnisjää moodustub seal tavaliselt veebruari keskel või lõpus. Püsiva jääkatte paksus on tavaliselt 25…35 cm. 30% talvedest ei teki Põhjaranniku lahtedele üldse kinnisjääd. Rannaprotsessid. See on kalda ning kaldalähedase merepõhja muutus looduslike –ja antropogeensete jõudude tulemusena. Looduslikest jõududest põhjustavad intensiivsemaid rannaprotsesse Tallina lahes tuulelained. Tallinna laht on avatud loode-, põhja- ja kirdetuultele ja nende mõjul tekkivale lainetusele. Tormilained võivad kuni 5 m sügavusel tekitada arvestatavat setete transporti. Suurem setete transport võib esineda lainete murdumistsoonis – murduvad lained tekitavad turbulentsi ning ühtlasi ka suuremaid vee kiirusi, mis hajutavad nii peeneteralisi setteid kui ka orgaanilisi setteid. Kuigi kaadatud materjali tõttu põhjasetete paksus suureneb ning tugeva lainetuse mõjul tõmmatakse setted hõljuvasse olekusse ja kantakse hoovustega laiali, on see siiski liiga väike kogus, et mõjutada rannaprotsesside kulgemist. Antropogeensetest faktoritest mõjutab rannaprotsesse enim kiirlaevaliiklus. Kiirlaevade käigulainete kõrgeimate komponentide kõrgused ületavad sageli 1 m ning nende perioodid on vahemikus 10-15 s. Sellised lained, milliseid looduslikes tingimustes Tallinna lahel ei esine, põhjustavad ebaharilikult tugevaid põhjalähedasi hoovuseid sügavustes 5-20 m. Kiirlaevaliiklus on seega kujunemas lahe ökosüsteemi uueks võtmeteguriks, mis võib oluliselt modifitseerida nii rannaprotsesside kulgu ja hüdrodünaamiliste väljade kujunemist kui ka vee-elustiku elukvaliteeti. 3.3. Ala geoloogiline ehitus Ala geoloogilise ehituse selgitamiseks ja pinnaseomaduste määramiseks koostas uuringu IPT Projektijuhtimine OÜ (vt lisa 2). Välitööd antud töö jaoks tehti 2005. a augustis. Uuritud ala jääb aluspõhjaliste alamkambriumi sinisavi ja aleuroliitide avamusalale. Nendel lasub liustikutekkeline moreen, sellel savi, savimöll, liiv ja muda. Mere sügavus uuritud alal on 5,5…7,8 m, muulide vaheline laevakanal on süvendatud (DP3 asukohas). Puuriti 10 puurauku (vibropuurimismeetodil) ja tehti 10 löökpenetratsioonikatset agregaadiga IGT-500 selleks kohandatud parvaluselt. Puurimise käigus võeti põhjasetetest proovid laboriuuringuteks. Pinnaseomaduste määramiseks võeti 18 proovi pinnase veesisalduse määramiseks, 9 proovi 0plastsuspiiride määramiseks, 11 proovi lõimise määramiseks ja keskkonna seisundi hindamiseks 6 proovi saasteainete sisalduse määramiseks. Geotehnilised proovid teimiti Eesti Keskkonnauuringute Keskuse Geotehnikalaboris ja Eesti Geoloogiakeskuse laboris. Teimide metoodika ja tulemused on toodud IPT Projektijuhtimine OÜ uuringu aruandes (Lisad 1…5). Maksimaalne uurimissügavus oli 13,4 m mere 0-tasemelt, 7,4 m mere põhjast. Uuringu- punktide absoluutkõrgused määrati mereveetaseme järgi ja arvutati ümber 0-tasemele. Merevee tase uuringutööde ajal oli +0,2…+0,3 m, Miinisadama veemõõdulatilt igapäevaste vaatlustega (Kroonlinna 0 = 132 latil). Keskkonna seisundi hindamiseks võeti 6 proovi põhjasetetest 0,0-0,2 m sügavuselt naftaproduktide ja HELCOM metallide (CD, Cu, Zn, Pb, Hg). Analüüsid teostati Eesti Geoloogiakeskuse laboris. Analüüside metoodika ja tulemused on toodud IPT Projektijuhtimine OÜ uuringu aruandes (Lisa 6). 14 Uuringupunktide koordinaadid määrati GPS Magellan SportTrackMAP abil L-Est 97 süsteemis ja arvutati ümber Tallinna kohalikeks koordinaatideks. Uuringupunktide ja lõigete asukohad on näidatud Joonisel 1, koordinaadid on toodud Tabelis 1. Läbilõiked geotehnilistest kihtidest on toodud Joonistel 2.1..2.4. (Kõik lisas 2.) Geotehnilised kihid, mille kirjeldused on antud allpool, eraldati välja puurimisandmete ja löökpenetreerimiskatsete tulemuste järgi. Kiht 1 (MUDA) Kiht koosneb liivasest või savisest mudast (suure orgaanilise aine sisaldusega pinnas) ja moodustab enamus alast põhjakihi. Lõimisanalüüsi järgi on pinnase nimetus vähe plastne rohke liivaga möllsavi ja vähe plastne liivaga savi. Löökpenetratsiooni-katsete teostamisel vajusid vardad mudast läbi. Muda paksus on 0,2…1,4 m. Kiht 2 (SAVIMÖLL) Kiht esineb uuringuala merepoolses osas ja koosneb hallikaspruunist kuni hallikasmustast voolavast savimöllist. Lõimisanalüüsi järgi on pinnase nimetus väheplastne rohke liivaga savimöll, vähe plastne liivaga jäme savimöll ja väheplastne rohke liivaga jäme savimöll. Löökpenetratsioonikatsete teostamisel vajusid vardad savimöllist läbi. Kihi paksus on kuni 1,45 m. Kiht 3 (PEENLIIV) Kiht levib uuringuala idapoolses osas. Kiht koosneb kesktihedast kuni tihedast, kohati savisest hallist peeneteralisest liivast. Löökpenetratsiooniga määratud keskmine korrigeeritud löökide arv 20 cm liiva läbimiseks N20 = 6. Keskmine statistiline dünaamiline eritakistus Pd = 5 MPa. Kihi paksus on kuni 1,3 m. Kiht 4 (SAVI) Savi levib moreeni peal läätsede ja vahekihtidena liiva, savimölli või muda all. Kiht koosneb voolavast hallist savist. Lõimisanalüüsi järgi on pinnase nimetus väga plastne liivaga savi. Löökpenetratsioonikatsete teostamisel vajusid vardad savist läbi. Kihi paksus on kuni 3,3 m. Kihid 5 (MOREEN) Kiht koosneb peamiselt aluspõhjalisest materjalist, rohekashallist plastsest kuni kõvast liivasest möllsavist, sisaldab aleuroliidi tükke, jämepurru sisaldus on 5…15%. Lõimisanalüüsi järgi on pinnase nimetus väheplastne rohke liivaga möllsavi. Löökpenetratsiooniga määratud keskmine korrigeeritud löökide arv 20 cm moreeni läbimiseks N20 = 4. Keskmine statistiline dünaamiline eritakistus Pd = 3 MPa. Kihi läbitud paksus on 0,4…1,6 m. Kihid 6 (MURENENUD SINISAVI) Aluspõhja ülemise osa moodustab kõva, aleuroliidi vahekihtidega murenenud sinisavi. Lõimisanalüüsi järgi on pinnase nimetus keskplastne möllsavi ja väheplastne rohke liivaga möllsavi. Löökpenetratsiooniga määratud keskmine korrigeeritud löökide arv 20 cm murenenud sinisavi läbimiseks N20 = 11. Keskmine statistiline dünaamiline eritakistus Pd = 10 MPa. Löökpenetratsiooni katsete järgi on sinisavi murenenud osa paksus kuni 4,6 m, kiht puudub ala äärmises loodeosas, süvendatud alal. Kihid 7 (SINISAVI) Alumiseks uuritud kihiks on sinisavi. Löökpenetratsiooniga määratud keskmine korrigeeritud löökide arv 20 cm sinisavi läbimiseks N20 = 35. Keskmine statistiline dünaamiline eritakistus Pd = 32 MPa. Kihti läbiti löökpenetratsiooni katsetega kuni 1,8 m. Süvendus- ja laadimistööde kategooriad vastavalt normile „Vremennõi preiskurant na dnoglubnitelnõje rabotõ“ (Minstroi 1973) ning pinnaste normsuurused normile EPN-ENV 7.1 vastavalt on toodud alljärgnevas tabelis. 15 Tabel 3.4. Süvendus- ja laadimistööde kategooriad ja pinnaste normsuurused5 Kihi nr. 1 2 3 4 5 6 7 SAVI- PEEN- MUREN. SINI- Nimetus MUDA MÖLL LIIV SAVI MOREEN SINISAVI SAVI Süvendustööde kategooria I / II III II III IV / V VI / VII VII Laadimistööde kategooria 1 1 2 1 1/3 2/3 3 Füüsikalised omadused Mahukaal SAT kN/m3 19,8 20 15,5 20,6 21,0 21 (veeküllastunud) Kuivmahukaal d kN/m3 16,0 8,9 17,2 17,8 Poorsustegur e 0,64 0,65 2,01 0,54 0,49 Looduslik veesisaldus wN % 24,0 73,6 20,1 18,1 Voolavuspiir wL % 24,8 64,9 33,0 36,2 Plastsuspiir wP % 19,3 31,6 17,6 19,8 Ülddeformatsiooni Eo MPa 5 15 10 30 60 moodul Geotehnilistes uuringutes soovitatakse kai rajamisel kasutada gravitatsioonilist konstruktsiooni, kusjuures taldmiku alt tuleb eemaldada nõrgad kihid. Looduslikud tingimused kai ehitamiseks ja lainemurdjate rekonstrueerimiseks on suhteliselt head. L-kujuliste elementide paigaldussügavusel lasub sinisavi, murenenud sinisavi ja moreeni kiht. Uuringute tulemuste alusel on mõlemad pinnased piisava kandevõimega kai esiseina konstruktsiooni vundeerimiseks ja lainemurdjate nõlva kujundamiseks. 3.4. Saasteainete sisaldus ammutatavas pinnases Keskkonna seisundi hindamiseks võeti 2005. a augustis tehtud välitöödel põhjasetetest 0,0- 0,2 m sügavuselt 6 proovi naftaproduktide ning HELCOM metallide (Cd, Hg, Cu, Pb, Zn) ja As määramiseks. Proovid analüüsiti OÜ Eesti Geoloogiakeskuse laboratooriumis EAK poolt akrediteeritud analüüsimeetodeid kasutades (registreerimisnumber L093). Analüüside metoodika ja tulemused on toodud Lisas 6. Analüüsi tulemusel saadud raskemetallide ja naftaproduktide sisaldused põhjasetetes on toodud tabelis 3.5. Tulemusi on võrreldud keskkonnaministri 2. aprilli 2004. a. määruses nr 12 „Pinnases ja põhjavees ohtlike ainete sisalduse piirnormid“ toodud piirnormidega, mis on kehtestatud Kemikaaliseaduse § 12 alusel ja kehtivad ka põhjasetetele. Tabelis kasutatud piirnormide tähendused on järgmised: Sihtarv on ohtliku aine sisaldus pinnases, millega võrdse või väiksema väärtuse puhul on pinnase seisund hea ehk inimesele ja keskkonnale ohutu. 5 Pinnaste nimetuste ja süvendus- ja laadimistööde kategooriate määramisel on aluseks võetud IPT Projektijuhtimine OÜ poolt 2005 aastal tehtud Miinisadama geotehnika aruanne (töö nr 05-07-0521). 16 Piirarv on ohtliku aine sisaldus pinnases, millest suurema väärtuse puhul on pinnas reostunud ning inimese tervisele ja keskkonnale ohtlik. Kui ohtliku aine sisaldus pinnases on sihtarvu ja piirarvu vahel siis loetakse pinnase seisund rahuldavaks. Eristatakse piirarvu elutsoonis ja tööstustsoonis. Vastavalt Vabariigi valitsuse 24. jaanuari 1995.a. määrusele nr 36 „Katastriüksuse sihtotstarvete liikide ja nende määramise aluste kinnitamine“ loetakse tööstustsooni kuuluvaks nii transpordimaa kui riigikaitsemaa ja seega ka militaarse sadama ala. Sellest tulenevalt ei tohi reostuskomponentide sisaldus põhjasetetes ületada piirarvu tööstustsoonis. Tabel 3.5. Reostuskomponentide sisaldus (mg/kg) Miinisadama akvatooriumi setetes. Proov Cd Hg Cu Pb Zn As Naftaproduktid PA1 <1,0 0,440 69,5 82,9 139 3,0 255 PA6 <1,0 0,369 35,9 44,8 59,5 6,8 200 PA7 <1,0 0,279 44,1 96,2 121 3,2 155 PA8 <1,0 0,228 35,2 60,0 55,1 3,3 205 PA9 <1,0 0,169 20,0 54,3 44,5 2,9 85 PA10 <1,0 0,152 27,6 27,6 60,4 3,7 155 Keskmine <1,0 0,273 38,7 61,0 79,9 3,8 176 Sihtarv 1,00 0,50 100 50,00 200 20 100 Piirarv 5,00 2,00 150 300,00 500 30 500 elutsoonis Piirarv 20,00 10,00 500 600,00 1500 50 5000 tööstustsoonis Nagu tulemustest selgub jääb analüüsitud metallide kaadmiumi (Cd), elavhõbeda (Hg), vase (Cu), tsingi (Zn) ja arseeni (As) sisaldus pinnases madalamaks vastava metalli sihtarvust pinnases. Plii (Pb) sisaldus pinnases jääb kahes proovis alla sihtarvust pinnases ja neljas proovis on plii sisaldus kõrgem sihtarvust pinnases kuid madalam piirarvust elutsoonis. Naftaproduktide sisaldus pinnases on 85…255 mg/kg. Ühes proovis on naftaproduktide sisaldus väiksem sihtarvust pinnases, viies proovis kõrgem sihtarvust pinnases kuid madalam piirarvust elutsoonis. 3.5. Merepõhjaelustik, kalastik TÜ Eesti Mereinstituut on riikliku mereseire raames teostanud ka Tallinna ümbruse lahtede mereelustiku seiret, kuid proovivõtupunktid on Miinisadamast küllalt kaugel ning ajaliselt lünklikud6, et nende kaudu võiks iseloomustada piirkonnas olevat mereelustikku. Ka konkreetselt Miinisadama mereelustiku kohta andmed puuduvad. Kuna tegemist on kaitseväe sadama akvatooriumiga, kus laevade liikumine põhjustab pidevalt veemasside ja põhjasetete liikumist, siis peaksid elutingimused nii põhjataimestikule kui –loomastikule olema üsna ebasoodsad. Kuid kohalike asjaarmastajate kalameeste andmetel käivad kalad sadamabasseinis toitumas. Ametikäigul Miinisadamasse oli võimalus näha õngemeeste väljapüütud siigu. Siig on põhjatoiduline kala, seega saab 6 www.seiremonitor.ee 17 järeldada, et hoolimata naftaproduktidest on sadamabasseinis merepõhjaelustik olemas. Ka kalandusspetsialistide andmetel on Soome lahe lõunarannik ja ka sealsed sadamad kaladele põhiliselt toitumispiirkond, harvem kudemiskoht. Kalamajanduslikku tähtsust militaarsadamal olla ei saa. Miinisadamas kavandatud süvendustööd on nii väiksemastaabilised (50 000 m3), et soodsate ilmastikutingimuste juures planeeritud sadamatööd praktiliselt ei avalda mõju Tallinna lahe kalastikule. 3.6. Sotsiaalmajanduslik keskkond Miinisadam, mis paikneb Kopli poolsaarest idapool asuvate sadamate reas (naabriteks Hundipea sadam ja Peetri sadam), on juba algselt välja ehitatud sõjasadamaks ja sobib sellesse funktsiooni ka praegu. Miinisadam kuulub Kaitseministeeriumile ja seda kasutab Väljaõppe ja administratiivüksuse Mereväebaas. Merevägi koosneb Mereväestaabist, mereväebaasist (Miinisadam) ja miinitõrjeeskaadrist. Kõik Mereväe rajatised, kaasa arvatud staap ja sidekeskus, asuvad Tallinna Miinisadamas. Baasis toimub ka ajateenijate väljaõpe. Mereväe põhiülesanded on:  Eesti Vabariigi territoriaalvete ja rannakaitse;  kinnistada läbi väljaõppe mereväelaste kaitsetahet ja kaitsevalmidust;  miinitõrjevõimekuse arendamine, osavõtt rahvusvahelistest formatsioonidest ja Balti miinitõrjeeskaadri (BALTRON) tegevusest;  teostada mereseiret, osaleda merepääste- ja otsinguoperatsioonides;  osaleda õppustel ja operatsioonidel koos NATO ja teiste partneritega. Naabruses asuvat Hundipea sadamat kasutavad hüdrograafia-, poi- ja lootsilaevad ning jäämurdja, kail asuvad meremärkide hooldus- ja remonditöökojad. Idapoolses Peetri sadamas toimub laevade remont, laevade punkerdamine, veoste töötlemine, olmeprügi, fekaal- ja pilsivee vastuvõtt. Miinisadam kui riigikaitseline sadam on elamutest eemal asuv, teiste väikeste sadamatega piirnev sadamaalaga, mis ei tegele kaubandusliku meresõiduga, mistõttu puudub vajadus olemasoleva infrastruktuuri (tänavate, raudtee) laiendamiseks. Kõik planeeritud süvendus- ja rekonstrueerimistööd jäävad sadama territooriumi ja akvatooriumi piiridesse ja ka toimuva tegevuse keskkonnamõju ei ulatu maismaal kaugemale krundi piiridest. 3.7. Kokkuvõte mõjuala keskkonnaseisundi hindamisel kasutatud materjalidest Miinisadama keskkonnaseisundit on aastate jooksul korduvalt inspekteeritud ja tehtud ettekirjutiste täitmine on olukorda märgatavalt parandanud. Sellest hoolimata on Miinisadam kantud numbri 14 all riiklikku jääkreostuskollete nimekirja, seda põhiliselt kunagise maismaa pinnasereostuse alusel, kus saasteaineteks peamiselt naftasaadused, aromaatsed ja polüaromaatsed süsivesinikud (PAH), polükloreeritud bifenüülid (PCB), raskemetallid, pilsivesi, ballastvesi. Jääkreostus on minevikus inimese tegevuse tagajärjel reostatud pinnase ja põhjavee piirkond või keskkonda jäetud kasutuseta ohtlike ainete kogum, mis ohustab ümbruskonna elanike tervist ja elusloodust. Jääkreostuskollete andmebaasis on andmeid üle 300 jääkreostusobjekti kohta. 2004. aasta aruandes järjestati 75 riikliku kategooria jääkreostuskollet nende ohtlikkuse alusel pingeritta – ohtlikumad on nimekirja eesotsas. Keskkonnaministeeriumi poolt on tänaseks tellitud kolm olulist projekti, mis annavad 18 ülevaate jääkreostusobjektide seisukorra kohta ning milles tehakse ettepanekud vajalike meetmete kohaldamiseks. Miinisadam ehk Mereväebaas on üks väheseid endise NSV Liidu sõjaväeobjekte, kus ei ole tehtud kompleksset kahjude hindamist. Kaitseministeeriumi tellimisel on Eesti keskkonnafirmad (AS EcoPro, AS Maves) teinud osalisi kahjude hindamisi, kuid seoses rahaliste vahendite vähesusega ei ole kompleksset keskkonnauuringut õnnestunud läbi viia. Peamisteks ohuallikateks on Miinisadamas peetud enam kui 10 aastat tagasi suletud katlamaja ja mahuteid, mis ehitati juba enne I maailmasõda, ning akvatooriumisetteid. Enne lahkumist uputasid Vene Föderatsiooni relvajõud Tallinna Miinisadamas 13 laeva, neist 12 õnnestus välja tõsta aastatel 1994–1995. Alused olid kõrgendatud keskkonna-ohtlikkusega, sest neist lekkis välja õliprodukte. Koostöös Rootsiga on proovitud leida lahendusi ka Tallinna Miinisadama keskkonna- uuringuteks.7 Ühiselt uuriti PCB, PAH ja õlireostust sadama maismaa osal. Kõik tulemused jäid alla tööstustsooni piirarvu8, mis kinnitab kunagise reostuse looduslikku transformeerumist. 1993. aastal Eesti Ehituse TUI poolt Miinisadamas teostatud looduskeskkonnale tekitatud kahju inventariseerimisel leiti, et enamiku selgitatud reostusega objektide puhul on tegemist üldise saastatusega ja nende keskkonnaohtlikkus suhteliselt väike ja saasteobjektid ise võrdlemisi kergesti likvideeritavad. Suurimaks reostuseks tuleb lugeda 1992. aasta septembris Miinisadamaga piirneval Eesti Raudtee territooriumil toimunud raudtee- tsisternvaguni ümberminekut, mille tulemusena kuni 20 t kütust voolas Miinisadama territooriumile ja sattus osaliselt sadama akvatooriumi. Avarii tagajärjed olid nähtavad ka aasta hiljem. Viidatakse uputatud laevade keskkonnaohule.9 1994. aastal viis inventariseerimise läbi AS Ecoman. Töö käigus tuvastati 12 uputatud laeva. Uputatud laevade piirkonnas fikseeriti ülenormatiivne naftajäätmete sisaldus merevees ja täheldati radioaktiivse kiirguse taseme tõusu võrreldes foonilisega. Raskemetallide sisaldus merepõhja pinnases ei ületa Tallinna muldades määratud samade näitajate maksimaalseid väärtusi, valdavalt on lähedased keskmistele väärtustele. Sadama põhi on tugevasti risustatud kaablite, juhtmete ja metallesemetega, mitmesuguste ehitus- ja olmejäätmetega. Muuhulgas avastati kolm miinikesta ning kiirlaskekahuri laskemoona. Kaide veealune osa ning sadama merepõhi fikseeriti filmilindile.10 Erinevates hinnangutes antud soovitused on käesolevaks ajaks enamasti täidetud ja põhilised reostusohu allikad nii territooriumilt kui akvatooriumist kõrvaldatud. OÜ Corson uurimistööd nr 0505 (2005.a.) ja 0519 (2005.a.), kus Taani Hüdroloogia Instituudi (DHI) poolt loodud matemaatilist mudelit MIKE21 on kirjeldatud lainetuse, hoovuste ja kaevetöödel tekkiva setteaine levikut Miinisadama akvatooriumis. 7 Andres Rekker, Eesti kaitsestruktuuride osalemine rahvusvahelistes keskkonnakaitseuuringutes, Keskkonnatehnika 6, 2003 8 Environmental Situation at Tallinn Naval Base. Resume from investigation during 2003 (draft 16 feb 2004) 9 Tallinna Miinisadamas paikneva endise NSV Liidu sõjaväeosa poolt Eesti Vabariigi looduskeskkonnale tekitatud kahju inventariseerimine. Eesti Ehituse TUI, Tallinn 1993 10 Tallinna lahe Miinisadama ökoloogilis-majanduslik inventariseerimine. AS Ecoman, Tallinn 1994 19 4. Kavandatava tegevuse ja selle alternatiivide kirjeldus 4.1. Kavandatava tegevuse alternatiivsed võimalused ja nende hindamise metoodika Koos vee erikasutusloa taotlusega esitati Keskkonnaministeeriumile vee erikasutuse iseloomustus, milles antakse ülevaade kavandatavast projektist, planeeritavate tööde iseloomust ja ajalisest planeeringust, süvendustööde mahtudest. Vee erikasutuse iseloomustus on lisatud antud aruandele lisas 1.2. Miinisadama lainemurdjate rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamise programmi koostamisel oli kavas alternatiivseid lahendusi vaadelda projektlahenduse, kasutatava süvendustehnoloogia ja põhjasetete kasutamisel. Hilisemas töö käigus selgus, et alternatiiv, mille puhul kavatseti kasutada pinnasepumpa ei ole realiseeritav, sest raskete savipinnaste väljaimemine pole võimalik. Seetõttu jäävad hindamiseks ainult 2 alternatiivi. Alternatiiv 1 – rekonstrueeritakse lainemurdjad, suletakse läänevärav, ehitatakse välja kai 7A ja liikluseks süvendatakse idavärav ja faarvaater, süvendamisel kasutatakse ujuvalusel ühekopalist ekskavaatorit; Alternatiiv 2 – olemasolevat olukorda ei muudeta, nn 0-variant. Põhjasetete kasutamisel on küllalt kulukale setete kaadamisele alternatiiviks sobiva settematerjali kasutamine nii kai kui lainemurdjate ehitamisel tagasitäitena. Tagasitäitena sobib kasutada ammutatavat moreeni, mille kogus on ca 7500 m3 ja osaliselt livasegust savi, mille kogus võiks olla ca 2500 m3. Seega sobib tagasitäitena kasutada ca 20% ammutatavast pinnasest. Kuna süvendamine ja lainemurdate ning kai ehitus toimuvad paralleelselt, siis praktiliselt kogu taaskasutamiseks sobiv materjal paigaldatakse tagasitäiteks kas kohe peale ammutamist või ladustatakse hilisemaks kasutamiseks ka praegu kasutusel olevale ladustusplatsile kail nr 1. KMH protsessis võib kasutada erinevate meetodite kombinatsiooni ja erinevaid lähenemisviise, sõltuvalt sellest, millise hindamisstaadiumiga või -objektiga on tegemist. Antud juhul kasutati alternatiivide valikul ekspertide kogemust, lainetuse, hoovuste ja setete liikumise modelleerimisel saadud tulemusi ja arendaja soovi. Alternatiivide hindamise tulemused on toodud peatükis 9. 4.2. Projektlahendusega valitud tehnoloogia ja kasutatava tehnika kirjeldus 7A kailiini pikendamine toimub analoogselt kogu kailiini rekonstrueerimisel kasutatud metoodika alusel (ka kai ääre kõrgus ja kai laius on analoogsed kaile nr 7). Kaikonstruktsioonid rajatakse raudbetoonist nn. “L-elementidest”. Kaielementide alune ehituskaevik rajatakse kõrvaldades L-kujuliste elementide taldmike alt valdavalt liivase muda ja moreeni, kohati murenenud sinisavi. Sadamabasseini poolt ehituskaevikust eemaldatava pinnase maht on 17600 m3. Projekti kohaselt on stabiilse nõlva kalle on 1:3. Raudbetoonist L-elemendid paigaldatakse eelnevalt süvendatud ja tasandatud aluspinnasele. Kai konstruktsioonilahendus on gravitatsioonitüüpi, kaielementide püstuvus tagatakse täite omakaaluga. 20 Kai nr. 7 ja 7A merepoolsele küljele rajatakse tugimüür kõrgusega merepinnast +4.000 m, mis koos kindlustatud nõlvaga moodustab lainemurdja. Müüri merepoolne nõlv kaetakse kahekordse paekividest filterkihiga ja see omakorda graniitrahnudest kindlustuskihiga, mis peab merepõhjas ulatuma kandva murenenud sinisavi kihini. Kai sõidetava osa laius on 28 m, millele on kavandatud asfaltbetoonkate. Katendi kalle on 1,5% kai serva suunas, et juhtida sadeveed üle kai serva sadamabasseini. Rekonstrueeritava lainemurdja nõlv sadamabasseini pool on kaldega 1:1,5, mere pool 1:2. Kai ja lainemurdjate tehnilised parameetrid on: 2  kai 7A pindala: 5726 m  kai 7A pikkus: 216,1 m  kai ääre kõrgus 2,5 m  idavärava laius: 50 m  idavärava süvis: 8,0 m  lainemurdja pikkus: 174.9 m Ehituskaevikute ja faarvaatri süvendamisel kasutatakse pöördkoppa ujuvalusel, mis sobib nii konsolideerunud muda ja ka kõvade pinnaste süvendamiseks. Takistuseks ei ole ka pehmete pinnaste hulgas olevad kivid ja praht, mille saab ekskavaatoriga pinnale tõsta. Mitmekopalise süvendaja kasutamist takistab savipinnaste suur osakaal süvendatava mahu hulgas. Tavaliselt hooldussüvendamisel kasutatav muda ja liivpinnase süvendamiseks mõeldud pinnasepumpa ei ole otstarbekas kasutada Miinisadamas esinevate savipinnaste tõttu. Savipinnased ei ole nidususe tõttu pumbatavad, pealmise mudakihi pumpamist segavad idaväravas kivid ja muulide ääres praht. Ka tekitab hüdropump oluliselt rohkem heljumit kui ühekopaline ekskavaator. Kaielementide, suuremate kivirahnude ja vette varisenud ehitusjäätmete eemaldamiseks kasutatakse ujuvkraanat. Ammutatud pinnas veetakse pinnasepuistealale lahtikäiva põhjaga pargasel. Süvendus teostatakse selliselt, et garanteeritud sügavuseks sadama sissesõidukanalis ja idaväravas oleks -8.0 m abs. Projekteeritava 7A kai ja lainemurdja otsa sissesõidukanali poolne osa 5 m laiuselt süvistatakse sügavuseni -8.2 m abs. Sulundseinaelementide esine ala kaetakse pärast süvendustööde lõppu erosioonikaitse plaatidega või erosioonikaitse monoliitbetooniga 5 m laiusel alal kogu idavärava pikkuses. Idavärava sügavus pärast erosioonikaitsebetooni paigaldamist peab olema garanteeritud -8.0 m abs. Kaielementide tagune ala täidetakse paemurruga või liivpinnasega, lainemurdja nõlvade täiteks on paemurd. Paekivitäite maksimaalne mõõde on 600 mm. Vaheldumisi paekivitäitega saab kasutada ära süvendatud pinnast, vähendamaks kaadamispaika veetava pinnase mahtu. Ülejäänud täitemahuna võib kasutada paekivi või liivpinnast. Süvendatud pinnast võib kasutada tagasitäitena juhul, kui elementide tagust täidetakse paekivitäitega. Paekivitäidet kasutades on võimalik konstruktsioonide mõõtmeid vähendada. Olemasolev läänepoolne merevärav suletakse kaielementidega. Kaielementide tagune täidetakse liivpinnasega ja paekivitäitega (ka ammutatud pinnasega). Merepoolne osa täitest kaetakse paekivitäitega, millel on paekividest filterkiht ja graniitkividest kindlustuskiht. Täitepinnase väljauhtumise takistamiseks moodustatakse filter, mille kihtide fraktsioonid suurenevad mere poole. Läänevärava pinnasega täitmise suund valitakse selliselt, et mudakiht ei jääks täite alla. Kai katendi plaadid demonteeritakse ja plaatide alused tühimikud täidetakse pinnasega. Enne katendite tegemist tuleb vastavalt eriosade projektidele rajada tehnovõrgud, paigaldada side- ja elektrikaablikambrid, kaablite kanalid, vee-ja kanalisatsioonitorustikud ja -kaevud, samuti tuletõrjevee kaevud. 21 Idavärava juures olemasolevate lainemurdjate pealisehitus lammutatakse, et oleks võimalik paigaldada sulundseina ankurdavaid terastõmbe. Pealisehitus lammutatakse kuni kõrgusmärgini +1.000. Tulepaakide tornide vundamentide juures lammutatakse pealisehitus kõrgusmärgini +0.300. Kaide 7 ja 7A merepoolses servas olev raudbetoonist tugimüür lammutatakse kõrgusmärgini +1.700. Kai 7 merepoolsel küljel olev ja nõlva sisse jääv laevavrakk täidetakse paemurruga, vajadusel tuleb vraki pealmine osa lammutada. Lammutamise käigus saadavat mineraalset materjali võib kasutada täiteainena, purustades materjali eelnevalt suuruseni 600 mm. Keskkonnanõuded ehitajatele:  Tööde teostamise ajal tuleb välistada negatiivne mõju keskkonnale, mis ületab seadusandluses ja normdokumentides määratud taseme.  Põhja süvendus, veealused tehnilised tööd, pinnase transport ja ladustamine veealustesse kaadamiskohtadesse tuleb teha vastavalt keskkonnakaitse organite ettekirjutustele.  Välistada tuleb veekeskkonna – veealuse ja veepealse territooriumi ning õhu saastamine. 4.3. Ammutatava materjali maht ja omadused, selle võimalik kasutus Süvendatava pinnase maksimaalne teoreetiliselt võimalik maht on 49 200 m3. Süvendusmahtude jaotus erinevate objektide vahel on toodud järgnevas tabelis. Tabel 4.1. Süvendusmahtude jaotus objektidel Objekt Süvendatava Praegune Projektikohane Süvendatava ala pikkus (m) sügavus (m) sügavus (m) pinnase maht (m3) Kai nr 7A ehituskaevik 220 6-8 8,0 16100 Lainemurdjate basseini sees 175 5,5 – 6,5 8,0 1500 ehituskaevikud mere pool 375 6,5 – 7,5 8,0 8000 Laevatee ja idavärav 380 6,5 – 8,0 8,0 23600 Kokku: 49200 Tegemist on arvutusliku geomeetrilise mahuga, kus arvestatakse süvendatava ala põhjakontuuri, süvendussügavust ja süvendi nõlvade kallet. Süvendustöö tegeliku mahu määramiseks tuleb vahetult enne süvendust (mitte enam kui 10 päeva) teostada sügavuste kontrollmõõdistus, mis saab aluseks süvendustööde tegeliku mahu määramisel. Süvendustöid idavärava vahel tohib alustada pärast projekteeritava kai nr 7A ja lainemurdja rekonstrueerimistööde lõpetamist. Geoloogilised tingimused Miinisadama akvatooriumi süvendustöödeks on muutuvad. Laevade sissesõidukanali süvendustöödel jäävad süvendussügavusele ca 15% muda ja küllalt kõvad savipinnased, mis kohati vajavad eelnevat kobestamist. Samas esineb idavärava piirkonnas vajadus süvistada kuni poole meetri ulatuses moreeni pealmist kihti. Sissesõidukanali pikiteljel erinevates puuraukudes määratud pinnase osakeste läbimõõdud ja lõimiskõverad on toodud joonisel 4 lisas 3. Akvatooriumi varjulisemates osades on settinud peeneteralisem materjal. Laevatee kanalites ja vee intensiivsema liikumise piirkonnas on tegemist jämedateralisemate 22 setetega. Põhjasetete pealmist aleuriidi ja peliidi kihti võib, aga ei soovitata kasutada ehituse käigus täitematerjalina, küll aga sobib selleks ammutatav moreen. Tabel 4.2. Miinisadama sisebasseini lõimise analüüsi tulemused11. Sõela ava läbimõõt, mm Proov 10 5 2,5 1,25 0,63 0,315 0,16 0,05 <0,05 M2 0,00 0,10 0,00 0,10 0,34 0,39 0,57 9,17 89,33 M3 0,00 0,10 0,12 0,35 1,18 3,73 7,33 22,10 65,09 M4 0,00 0,14 0,00 0,07 0,22 0,40 0,67 9,38 89,12 M5 0,00 1,78 0,23 0,44 0,93 2,35 3,25 16,49 74,53 M6 0,00 0,12 0,10 0,05 0,30 0,26 1,10 10,67 87,40 M1 0,00 0,04 0,98 0,78 1,11 1,90 3,20 6,09 85,90 M8 0,00 0,00 0,10 0,19 1,04 1,78 2,70 4,89 89,30 M7 0,00 0,00 0,34 0,50 0,89 2,03 2,41 5,38 88,45 Idapoolse merevärava alal ja sissesõidukanalis võib esineda laevavrakke ja metallirisu, samuti on võimalik rahnude esinemine lainemurdjate otste läheduses. Meremõõdukeskus OÜ hüdrograafilises uuringus (töö nr 2M5143/M5020) on esitatud süvendatavale alale jäävate rahnude ja objektide koordinaadid. Laadimis- ja süvendustööde kategooriad on toodud tabelis 3.4 (lk 16) Loodusvaradest leiab kasutamist killustik kaielementide betoonis ja kai alusena, paekivi tükid ja liiv ning süvendamisel ammutatud pinnas kaitaguse ruumi täiteks. Vaheldumisi paekivitäitega, mille maksimaalne mõõde on 600 mm ja paekivitäite tühikute täiteks saab ära kasutada süvendatud pinnast. Ülejäänud osas võib täitena kasutada jämepurdseid paekarjääri jäätmeid, tükeldatud lammutusjääke, liiva. Taaskasutamist leidvad ja purustamisele kuuluvad materjalid ladustatakse Tellija poolt selleks ettenähtud ja juba kasutusolevale platsile Kail nr 1. Tööde kestuseks faarvaatri süvendamisel on arvestatud üks kuu, Kai nr 7 ja lainemurdja ehitamiseks kuus kuud. Faarvaatri süvendamisel vabaneb heljum igal ekskavaatori tõstel, umbes 30 korda tunnis. Kai ja lainemurdjate süvendamisel sõltub ekskavaatori töö ehituselementide paigaldamisest. Kaadamisel vabaneb heljum praami põhja avamisel. Seega sõltub kaadamise sagedus praamide mahutavusest. 11 Reostuskomponentide sisaldus Miinisadama akvatooriumi põhjasetetes. OÜ Altakon töö nr 4/2005, 2005 23 5. Rekonstrueerimis- ja süvendustööde eeldatav keskkonnamõju sadama akvatooriumis ja kaadamiskohas 5.1. Hinnang süvendamise ja kaadamise käigus tekkiva heljumi levikule Süvendus- ja kaadamistöödega kaasnev kõige olulisem keskkonnamõju on vee kvaliteedi halvenemine põhjasetete liigutamisel vabaneva heljumi toimel. Vee kvaliteeti mõjutab süvendamisel ja kaadamisel heljum, mille põhilised tekitajad on:  süvendusmehhanismi kopast ülevooluga veepinnale sattunud osakesed;  veopargase settebasseini tühjendamine põhja avamisel;  madalas mereosas laeva sõukruvi poolt tekitatud turbulents. Varasemad süvendustööd (Paldiski Lõunasadamas, Sillamäe sadamas, Muuga sadamas) ja süvendustööde järgne seire on näidanud, et kui looduslikus olekus on heljumi hulk vees kuni 10 mg/l, siis süvendamisel suureneb heljumi sisaldus 4 kuni 5 korda, kuid peale süvendamise lõppu langeb heljumi sisaldus kiiresti ja looduslik foon taastub umbes ühe nädala jooksul. Heljumi moodustavad peamiselt peenetaralise liiva (osakeste suurus 0,100 kuni 0,050 mm), aleuriidi (osakeste suurus 0,050 kuni 0,002 mm) ja peliidi (osakeste suurus väiksem kui 0,002 mm) osakesed. Heljumis esinevad liiva osakesed settivad kaevandamise piirkonnas. Peenfraktsioonilised aleuriidi ja peliidi osakesed kanduvad sõltuvalt hoovustest ja lainetusest kaugemale ja settivad seal. Hinnanguliselt ei ole süvendamise ja kaadamisega kaasnev heljumi levik suurem laevade poolt sadama ekspluatatsioonis tekitatavast heljumi liikumisest. Miinisadama süvenduse maksimaalne kogumaht on kuni 50 000 m³, sellest ca 18 000 m³ sisebasseinis (ehituskaevikud) ja ca 32 000 m³ akvatooriumi välisosas (faarvaatri, idavärava ja merepoolsete ehituskaevikute süvendamine). Põhilised faarvaatri süvendustööd tehakse ühe kopaga umbes kuu aja jooksul, seega vette paisatav heljumi hulk on suhtelisest väike. Heljumi levimine lahes sõltub tuultest ja hoovustest. Raskem fraktsioon levib üle väiksema mereala, peenefraktsiooniline heljum levib kaugemale. TTÜ Meresüsteemide Instituudi mudelarvutused Tallinna Vanasadama süvendamisel näitavad12, et teoreetiliselt võib mõõdukate läänetuulte korral (tugevate tuultega süvendamist ei toimu, nõrga tuule korral on heljum praktiliselt paigal) heljum jõuda Pirita ranna piirkonda. Kirde-, põhja- ja loode- ning lõuna- ja edelatuule korral on heljumi levik piiratud jäädes peamiselt sadama akvatooriumi lähedale. Ida- ja kagutuultest tekitatud hoovuste korral kantakse heljum sadamast lääne suunas. Vanasadamast ca 2,5 km lääne pool asuva Miinisadama faarvaatri süvendamisel tekkiv peaaegu poole väiksem heljumi kogus vaevalt Piritani jõuab. Süvendustööde lõppedes looduslik heljumi foon taastub. OÜ Corson uurimuses13 on matemaatiliselt modelleeritud Miinisadama sisebasseinis süvendustööde settetranspordi protsesse sadama seisukohalt ekstremaalses olukorras, kui mõjutava kirdetuule kiiruseks on 15 m/s ja laine sisebasseinis on kõige suurem. 12 Tallinna Vanasadama süvendustööde KMH aruanne. TTÜ Meresüsteemide Instituut, Tallinn 2006; 13 Väljaõppe- ja administratiivüksus. Ehitusaegne lainetuse ja sette transpordi matemaatilinemodelleerimine. OÜ Corson töö nr 0505, Tallinn 2005. 24 Süvendusmehhanismi kopast veepinnale sattunud osakesele mõjub kahesuunaline liikumine: horisontaalne tingituna hoovuse kiirusest ja roteeruv tingituna raskusjõust ja lainetusega kaasnevast orbitaalkiirusest. Viimase mõjul erinevatel ajamomentidel horisontaalkiirus kas väheneb või suureneb. Üldistades nii Corson OÜ kui TTÜ Meresüsteemide Instituudi14, TÜ Mereinstituudi15, AS Tallmac16 erinevate tööde tulemusi ning võttes arvesse praktika kogemusi võib öelda, et tegelikkuses jõuavad vabaneva heljumi kergemad fraktsioonid (raskematest rääkimata) hoovuse suunas paari kilomeetri kaugusele. Juhul, kui tegemist on väga tugeva hoovusega, siis ka kaugemale. Käesolevas töös vaadeldavas piirkonnas väga tugevaid hoovusi ei esine. Arvutused, mis on tehtud ekstremaalsetele tingimustele, näitavad, et Tallinna lahe vette sattuvad pinnase osakesed osaliselt ka sisebasseini süvendamisel. Seda põhjustab Miinisadama akvatooriumi hoovuste iseloom, kus tekib kellaosuti pöörlemise suunaline hoovuste tsirkulatsioon keskpunktiga peaaegu akvatooriumi keskel. Hoovuse sissevool toimub põhiliselt lainemurdja idapoolse ava Peetri sadama poolselt välisküljelt, sama ava kaudu toimub ka enamasti väljavool Tallinna lahte. Seevastu sadamabasseinist väljaspool liigub piki Miinisadama lainemurdjat kellaosuti liikumisele vastassuunas tunduvalt suurema kiirusega hoovus, kus vastavalt joonisel 3 (lisas 3) esitatud vektorite skaalale on hoovuse kiirus kuni 0,2 m/s. See akvatooriumi tsirkulatsiooni suhtes vastassuunas pöörlev mass on teguriks mis haarab kaasa akvatooriumist välja voolava vee massi koos heljumiga ja võib seda kanda Tallinna lahte. Antud tööpuhul võib eeldada, et laevatee süvendamisel jõuab heljum hoovuse suunas kuni kolme kilomeetri, kaadamisel kuni kahe kilomeetri ja sisebasseinis ainult poole kilomeetri kaugusele. Paljasaare pinnasepuisteala asub süvendustööde piirkonnast ca 12 kilomeetri kaugusel Tallinna lahe suhteliselt avatud osas, mistõttu on seal lokaalne hoovuste süsteem otseselt seotud kogu lahe tsirkulatsiooniga. TTÜ Meresüsteemide Instituudi mudelarvutused näitavad, et välja arvatud ida- ja läänetuulte korral tekib kaadamispiirkonnas suletud tsirkulatsioon, mis hoiab hõljumit kaadamispiirkonna tsoonis. Kaadamiskoha lähistel on üheks kriitilisemaks piirkonnaks Kopli laht, seda nii ökoloogiliselt kui ka sotsiaal- majanduslikult (Stroomi rand). Mudelarvutused näitavad, et kõige intensiivsemalt võib hõljum kanduda kaadamispiirkonnast Kopli lahte idatuulte korral. Süvendatud materjali veoks kasutatakse alt avanevat praami. Säästliku transpordi seisukohalt on Paljasaare pinnasepuisteala parim valik kuna asub võimalikest kaadamiskohtadest (Aksi) süvendusalale kõige lähemal. Põhjasetted on suhteliselt puhtad ja nende kaadamine Veeteede Ameti poolt kinnitatud ja merekaardile kantud pinnasepuiste kohta Paljassaare lahes on lubatav. Pikka aega kasutamisel olnud pinnasepuisteala senine kasutamise kogemus ei viita kaadatud materjali kandumisele Tallinna lahte ja sellest tingitud ebasoovitavate mõjude ilmnemisele. Kumulatiivseid mõjusid ei esine. 14 Muuga sadama merekeskkonna seire aastatel 2001-2003. Aruanne. TTU Meresüsteemide Instituut. Tallinn 2003; 15 Sillamäe jäätmehoidla lõppkatte kaevandamine Narva lahes. Merepõhjaelustik, kalastik ja kalapüük. KMH aruanne. TÜ Mereinstituut. Tallinn 2003; 16 Saaremaa sadama rajamise keskkonnamõju hindamine. Aruanna. AS TALLMAC, Tallinn 2003 25 5.2. Uute lainemurdjate mõju lainetusele ja hoovustele Joonis 2 lisas3 kirjeldab lainetuse olukorda Miinisadama akvatooriumis ja selle vahetus läheduses pärast lainemurdjate rekonstrueerimist. Matemaatilisel modelleerimisel on kasutatud arvutiprogrammi MIKE21 mooduleid NSW (Near Shore Wind Wave), HD (Hydrodynamic) ja ST (Sand Transport). Modelleerimise aluseks on tuule statistilised andmed, mille on Miinisadama jaoks töödelnud Corson OÜ (tööd nr 0502, 2005.a. ja nr 0505, 2005.a.). Vastavalt analüüsi tulemustele on käesolevas töös aluseks valitud NE suunast puhuv tuul tugevusega 15 m/s. Niisuguse tuule suuna valik on põhjendatud sellega, et risti lainemurdjaga murduvad lained tekitavad piki lainemurdjat suurimad hoovuse kiirused, mis aga omakorda määravad võimalikud maksimaalsed settetranspordi situatsioonid Mereväebaasi lainemurdja jalamil ja sissesõidukanali nõlvadel. Lainetuse modelleerimisel on kasutatud kaheastmelist modelleerimist: 1. Suure arvutusvõrgu sammuga 10x30 m NE suunast alates Soome lõunarannikust; 2. Naissaare ja Aegna saarte vahelt Tallinna lahte sisse jooksvat lainetust väiksema arvutivõrgu sammuga 4x12 m mooduli NSW abil laineväljade arvutamisel ja 4x4 m sammuga moodulite HD ja ST abil hoovuste ning settetranspordi väljade modelleerimisel. Seejuures on esimese astme arvutuste tulemusena leitud lainetuse parameetrid Tallinna lahte sisenemisel võetud arvesse teise astme arvutuste algtingimustena. Arvutuste tulemusena on esitatud kaks teisele astmele vastavat arvutustulemust: 1. Tallinna lahes vastavalt eelpoolnimetatud algtingimustel tekkiva olulise lainekõrguse (Hmo) väli (joonis 1 lisas 3); 2. Miinisadama lähimas ümbruses tekkiva olulise lainekõrguse (Hmo) väli (joonis 2 lisas 3), mille alusel on teostatud järgnev hoovustevälja modelleerimine. Vastavalt joonisel 2 lisas 3 esitatud modelleerimise tulemustele tekib lainemurdja vahetus ümbruses lainetuseväli, mille oluline lainekõrgus on vahemikus 0,48-0,51 m, kusjuures viimane väärtus vastab ka Miinisadama akvatooriumisse sissesõidu avas tekkivale olulisele lainekõrgusele. Nagu esitatud jooniselt näha tekib sisebasseinis NE tuulte korral lainemurdja taha peaaegu sümmeetriline madala lainetusega tsoon. Samuti on modelleerimise tulemustest näha, et ühe senise lainemurdjas oleva ava sulgemine on oluliselt parandanud lainetuse olukorda sadama sees asuvate kaide ääres, kus enamike kaide ääres oluline lainekõrgus ei ületa 0,24 m. Ka siis, kui üksiklaine amplituud lainemurdja ees Tallinna lahel on kuni 0,9 m on Miinisadama akvatooriumi sees enamike kaide ääres lainekõrgus alla 0,45 m. Seega võrreldes uue projektlahenduse tulemusel tekkivat lainetust praeguse olukorraga, kus Miinisadamas on lainemurdjas kaks sissesõiduava ja lahtine nurk Peetri sadama pool, siis väljaspool lainemurdjat jääb olukord praktiliselt samaks ja olulise lainekõrguse väärtustes suuri muudatusi ei ole. Küll aga mõjutab läänepoolse sissesõiduava sulgemine olukorda Miinisadama sisebasseinis: sadamas tekib uue lahenduse tulemusena ala, kus lainetus praktiliselt igasuguse tuule suuna korral kas puudub või on sedavõrd väikese amplituudiga, et see ei tekita sildunud alustele mingisuguseid probleeme. Ainult idapoolse sissesõiduava vastasküljel kaide 2 ja 3 piirkonnas ulatuvad olulise lainekõrguse väärtused kuni 0,4 meetrini, mille puhul üksiklaine amplituud võib tõusta 0,7 meetrini. Seoses Tallinna lahe rannajoone liigendusega Paljassaare poolsaare idaküljel (Hundipea, Miini-, Peetri, Lennusadam) tekib siin NE tuulega ümber Viimsi poolsaare Tallinna lahte jooksva lainetusega terve rida hoovuse pööristsoone. Osa nendest tsoonidest on näha ka 26 joonisel 3 lisas 3 esitatud hoovuse modelleerimise tulemusi kujutaval skeemil. Siit selgub ka, et Mereväebaasi sadama lainemurdja ees kujuneb välja selgelt orienteeritud hoovus. Hoovus on suunatud praktiliselt risti üle kavandatud sissesõidu kanali ja kiiruse väärtused selles on enamasti vahemikus 0,1-0,2 m/s. Hoolimata sellest, et lainemurdja sissesõiduavas ulatub oluline lainekõrgus 0,5 meetrini on siin hoovuse seisukohalt surnud tsoon, milles kiirused langevad vahemikku 0,09-0,05 m/s. Miinisadama akvatooriumi sees tekib projektis esitatud lahenduse korral kellaosuti liikumise suunaline hoovus, mille kiirus on äärmiselt madal: 0,02-0,08 m/s. Hoovus suundub akvatooriumisse sisse pinnahoovusena Peetri sadamaga külgnevast avast ja sisse voolanud vee mass väljub põhjahoovusena Tallinna lahte sama ava kaudu. Lainemurdja rekonstrueerimisega kaasnev Läänepoolse värava sulgemine vähendab sisebasseinis oluliselt lainetuse mõju ja vähesel määral muudab seal hoovuse kulgemist. Väljaspool lainemurdjaid ei muutu midagi, ei hoovused ega lainetus. 5.3. Mõju põhjataimestikule, põhjaloomastikule, kalastikule Põhjataimestik. Üldjuhul põhjasetete ammutamisega kaasneda võiv eutrofeerumine avaldab nii positiivset kui ka negatiivset mõju põhjataimestikule ja –loomastikule. Suurenenud toitainete kontsentratsioon stimuleerib taimede primaarproduktsiooni, tänu millele halveneb vee läbipaistvus ning seda vähem jõuab vajalikku valgust veekogu põhjani. Valguse läbitungimisvõime vähenemine tingib põhjataimestiku leviku alumise sügavuspiiri vähenemise. Positiivset mõju avaldab aga eutrofeerumine mõnedele põhjaloomastiku gruppidele. Tänu suurele pelaagilisele produktsioonile tekib intensiivsem sedimenteerumine. Mis omakorda avaldab positiivset mõju filtreerijatele ja detrivooridele toidubaasi suurenemise näol. Sügavamad põhjataimestiku kooslused võivad asenduda filtreerija Mytilus edulis kooslusega. Järjest suurenev sedimentatsioon võib aga pärssivalt mõjuda ka neile, kuna filtreerimisaparaat võib ummistuda. Samuti võib tekkida hapnikupuudus põhjalähedastes veekihtides. Eutrofeerumisest tingitud rannikutsoonile iseloomulikud muutused on järgmised:  primaarproduktsiooni suurenemine  vetikate õitsemise suurenemine  klorofüll a kontsentratsiooni suurenemine vees  orgaanilise aine kogunemine põhja  makrobentilise biomassi suurenemine ülevalpool halokliini  hapnikudefitsiidi kasv põhjas  vee läbipaistvuse vähenemine  põisadru alumise sügavuspiiri tõus  makrobentilise biomassi vähenemine allpool halokliini. Põhjaloomastik. Madalaveelistel merealadel mõjutavad põhjaloomastiku arengut peamiselt järgmised ökoloogilised tegurid:  setete koosseis  põhjataimestiku esinemine, taimestiku liigiline koosseis  orgaanilise aine hulk vees ja setetes  piirkonna hüdroloogia (temperatuuri-, soolsuse- ja hapnikurežiim põhjalähedases vees, domineerivad hoovused, lainetuse mõju). 27 Põhjaloomastiku kooslused reageerivad selgelt ükskõik millise ülalnimetatud teguri muutustele. Ammutustööde käigus toimuvad muutused piirkonna setete koosseisus ja eriti merepõhja morfoloogias, vähemal määral ka põhjataimestiku kooslustes. Suureneb orgaanilise aine sisaldus vees. Põhjaloomastik reageerib keskkonnatingimuste muutustele järgnevalt:  Süvendustööde piirkonnas valdav osa (praktiliselt kõik) põhjaloomastikust hävib (tõstetakse setetega välja). Põhjafauna taastumine kestab kaks kuni kolm aastat.  Töödega paisatakse vette põhjasetteid, mis võivad levivad hoovustega basseinist välja (valdavalt kirdesse)  Hõljumi kergem fraktsioon on toiduobjektiks põhjafaunale. Toitumistingimuste paranemise tõttu kasvab lähipiirkonnas filtreerijate (toituvad vees olevast hõljumist) ning detritofaagide (toituvad setetes ja setetel olevast orgaanilisest ainest) arvukus ja biomass. Miinisadamast kirdes võib pärast süvendustöid tõusta filtreerija tõruvähi ja detritofaagi balti lamekarbi arvukus ja biomass. Eriti massiliselt võib areneda tõruvähi populatsioon.  Muutused koosluste struktuuris toovad kaasa lühiajalise bioloogilise tasakaalu kadumise. 2-3 aastat pärast süvendustöid loomastiku arvukus ja biomass langevad Tallinna lahe rannikuvetes olevale tasemele. Kalastik. Teoreetiliselt võib sadamate arendamisega seotud süvendustööde mõju kalastikule olla mitmesugune ja sõltub põhiliselt süvendustööde mahust. Tööde käigus võib toimuda kalade, kalamarja ja –larvide otsene füüsiline vigastumine ja hukkumine, kalade elu- ja kudemispaikade hävimine. Vette sattunud heljumi tõttu võib väheneda põhjataimestik, mis paljudele kalaliikidele on peamiseks kudesubstraadiks. Heljumi kontsentratsiooni tõusuga vees võib heljum settida kalamarjale takistades marja varustamist hapnikuga või muutes teda raskemaks, mistõttu kalamari langeb põhja ja hukkub. Süvendustööd võivad mõjutada ka kalade toidubaasi. Mõju avaldub ühtede kalaliikide toiduobjektide hävimises, aga teiste toiduobjektide massilises levikus, mistõttu võib toimuda muutumine kalastiku liigilises koosseisus. Kuigi Miinisadamas kavandatud süvendustööd on nii väiksemastaabilised (50 000 m3) ja läheduses ei ole teada suuri kudemiskohti, on kindlasti väiksemaid kudemiskohti, mistõttu tuleb vältida süvendustöid kalade kudemise perioodil 15. aprillist juuni lõpuni. Linnustik. Piirkonnas ei ole lindude pesitsusalasid. Küll aga ei lase seal toituvad luiged, pardid, kajakad end süvendustöödest häirida, pigem loodavad toidulaua rikastumist. Põhjasetete ammutamise ja kaadamise tegelik mõju, arvestades tööde väikest mahtu, on nii põhjataimestikule kui –loomastikule talutav, kalastikule ja linnustikule olematu. 5.4. Ehitus- ja süvendustöödega kaasnev müra Mürafooni suurendab ajutiselt (ühe aasta jooksul) sadamas toimuv süvendus- ja ehitustööde tegemine. Müraallikad võib tinglikult jagada kaheks: ehitustöödel ja süvendamisel kasutatavad mehhanismid ning lammutus- ja ehitusmaterjale transportivad veovahendid. Sotsiaalministri määrus "Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid" sätestab ka, kui kõrge võib olla teeäärne müratase. Eristada tuleks piir- ja taotlustaset. Taotlustase võetakse aluseks uute elurajoonide planeerimisel ja maantee-ehitusel. Juba olemasoleva liiklustrassi äärsete elamute ja segaalade jaoks on kehtestatud liiklusmüra piirtasemeks elamu teepoolsel küljel päevasel ajal 65dB ja öisel ajal 60dB. Vastavalt määrusele ei tohi ehitustööde müra 28 ekvivalenttase ületada segaaladel öösel 50dB ja maksimaalne müratase öösel ei tohi ületada ekvivalenttaset enam kui 10dB(A) võrra. Kui liiklusmüra ületab hoone välisküljel piirtaset, tuleb leida võimalusi müra vähendamiseks või leevendamiseks. Mürataset on võimalik nii mõõta kui ka arvutada. Arvutamise kahjuks räägib vastavate metoodikate paljusus ja mõneti erinevad tulemused. Näiteks kehtivad Eestis kasutatava arvutusmeetodi tulemused ainult 7,5 meetri kaugusel äärmise sõiduraja servast ning 1,5 meetri kõrgusel sõidutee pinnast. Mõõtmise puudus on see, et tulemus saadakse mingi ajahetke kohta, mis ei pruugi tegelikkust piisavalt kirjeldada. Mõõtmismetoodika õige valikuga saab seda vältida. Parim tulemus saadakse, kui mürataset nii mõõdetakse kui arvutatakse. Miinisadama lainemurdjate renoveerimisel toimuvad süvendamis- ja ehitustöödel tekkiv müra ei tohiks olla probleemiks Mereväebaasi lähima elurajooni elanikele, sest elamud paiknevad töötsoonist piisavalt kaugel (umbes 1000…1200 m töötsoonist lõuna pool). Üldjuhul toimuvad tööd päevasel ajal. Küll võib aga müra häirida baasi territooriumil paiknevate kursantide öörahu, kui tööde kiiremaks läbiviimiseks võib tekkida vajadus töötada ööpäevaringselt. Öisel ajal peab vältima müra tekitavaid töid nagu olemasolevate lainemurdjate betoonseinte lammutamine, ehitusmaterjalide vedu läbi linna. Tööstuse tänava elanikke võib häirida lisanduv transport niigi raskevedudega koormatud tänaval. Ekspertide arvutuste alusel lisandub päevas senisele liiklushulgale vaid 5 reisi (edasi-tagasi 10 sõitu), mis ei tohiks päevast mürataset selles piirkonnas oluliselt suurendada, öösel aga vedusid ei toimu. 5.5. Mõju piirkonna elanikele ja naabersadamatele Miinisadama kaide renoveerimine ja süvendustööd ei põhjusta ebamugavusi lähima elurajooni elanikele ega naabersadamate – Hundipea ja Peetri - tegavusele. Tööde läbiviimine ei too endaga kaasa olulisi muudatusi lähipiirkonna liikluskorralduses. Tööstuse tänava elanikke häiriv lisanduv transport ei tohiks ekspertide arvates niigi raskevedudega koormatud tänaval päevast mürataset oluliselt suurendada. Kavandatav tegevus sadama lähima ümbruse elanikke ei mõjuta, nende tervist, vara või elukeskkonda ei kahjusta. 5.6. Kordustööde vajaduse hinnang Settetranspordi modelleerimisel olid aluseks piki sissesõidukanali telge IPT Projektijuhtimise OÜ geodeetilise uuringu tulemused ja muud olemasolevad andmed Tallinna lahe selle piirkonna merepõhja pinnaste omaduste kohta. Mere põhjas on tegemist muda ja savimölli kihtidega, mille lõimiskõverad näitavad, et selles piirkonnas mere põhja materjal koosneb praktiliselt peeneteralistest setetest. Sissesõidukanali süvendamisega paljastuvad nõlvadel savi ja moreenkihid. Teostatud modelleerimise tulemusena leitud maksimaalsete lainekõrguste ja hoovuste kiiruse korral toimub üle 7 m sügavusega vees vähese intensiivsusega settetransport ca ±0,0005 m/ööpäevas. Et selliseid ekstremaalse tuule päevi esineb Mereväebaasi sadama suudmealal harva, võib eeldada, et süvendatud sissesõidukanali täis uhtumist ei toimu. Mereväebaasi siseakvatooriumis, nagu juba eelnevalt on kirjeldatud, on hoovuse kiirus madal. Seetõttu puudub siin lainetuse või hoovuse tagajärjel võimalik põhja kõrguse muutumine. Erandiks on lainemurdja ava ja idapoolne Peetri sadamaga piirnev ava, mille kaudu toimub veevahetus Miinisadama akvatooriumis. Siin ulatub sette liikumine samale 29 tasemele kui sissesõidukanali lähistel ±0,0005 m/ööpäevas. Kuid siingi on settaine ümber paiknemine väikese tõenäosusega. Kordussüvendamise vajadust ei ole oodata isegi pikema ajavahemiku jooksul. 5.7. Keskkonnariski analüüs (sh pärast tööde lõppu) Keskkonnamõju hindajad on lähtudes püstitatud eesmärkidest analüüsinud Miinisadam uue kailiini rajamisel ja lainemurdjate rekonstrueerimisel tekkivaid võimalikke keskkonnaohtusid ja arvestades ekspertide arvamuste ja soovitustega leidnud, et kavandatud projektide elluviimine mõjutab keskkonda ajutiselt, ainult ehitus- ja süvendustööde ajal. Umbes aasta jooksul merekeskkonna endine olukord taastub. Tööde tulemusena paranevad oluliselt laevade kai ääres seismise tingimused suure lainetuse korral. Samuti paranevad navigatsiooni tingimused laevade sadamasse sisse- ja väljasõidul. Eeldades sadamabasseinis võimalike lõhkekehade olemasolu, tuleb süvendustöödel kasutada eriettevalmistuse saanud töötajaid ja piirata baasi töötajate viibimist töötsoonis. Kõrvaliste isikute pääs sõjasadamasse on niigi välistatud. Kõigi rekonstrueerimistöödel kasutatavate konstruktsioonide keskkonnaklassid on valitud sõltuvalt materjalist ja selle kasutuskohast vastavalt keskkonda mittekahjustavatele normidele. Ilmastikuoludele allutatud betoon- ja raudbetoon-konstruktsioonid – klass XC4 + XS2/XS3 + XF4, vees ja pritsmete tsoonis paiknevad mittesissebetoneeritavad teras- konstruktsioonid – klass C4, vastavalt normidele ISO/FDIS 12944-2 ja ENV 206. Kai ja lainemurdjate konstruktsioonide kavandatud kasutusiga on vähemalt 50 aastat. Ehitustööde järgselt mõjutab keskkonda ainult laevade liikumine sadama akvatooriumis. Avariilise kütuselekke korral käitutakse sadama eeskirjas ettenähtud käsuliinide alusel. 5.8. Olulise keskkonnamõju hinnang Kõige olulisem keskkonnamõju süvendustöödel on vette sattuva heljumi mõju vee- elustikule. Miinisadama lainemurdjate renoveerimisel on süvendustööde ja kaadamise mõju merevee kvaliteedile märgatav vahetult piirnevatel aladel. Kuna süvendusmaht ning seega ka päevas vette sattuda võiv heljumi kogus on väike, on heljumi sisalduse suurenemine ebaoluline ning ei avalda arvestatavat mõju põhjaelustikule ega kalastikule. Negatiivne mõju on ajutine ja looduslik heljumi foon taastub ligikaudu ühe nädala jooksul peale süvendustööde lõppemist. Tabelis 5.1 on toodud üldistus nii Corson OÜ kui TÜ Mereinstituudi, TTÜ Meresüsteemide Instituudi, AS Tallmac tööde aruannetes (uuringud, seired, keskkonnamõju hinnangud) sisalduva info ning praktikas kogetu alusel. Tegelikkuses jõuavad süvendamisel vabanevad heljumi kergemad fraktsioonid (raskematest rääkimata) hoovuse suunas paari kilomeetri kaugusele. Tabel 5.1. Süvendustöödest tingitud heljumi tekkimise tõenäosus, ulatus, kestus Heljumi levik Heljumi levik Heljumi levik Negatiivne Mõju süvendamise ajal süvendamise ajal kaadamiskohal mõju akvatooriumi avaosas sisebasseinis kalastikule Tõenäosus esineb esineb esineb väike tõenäosus Kestus kuni 1 kuu jooksul kuni 6 kuu kuni 6 kuu ühel kudemis- jooksul jooksul perioodil Pöörduvus ei ole pöörduv ei ole pöörduv ei ole pöörduv ei ole pöörduv 30 Ulatus max 3 km hoovuse max 0,5 km max 1 km mõjualal suunas basseinist väljuva hoovuse suunas koelmud hoovuse suunas puuduvad Toime ebaoluline ebaoluline ebaoluline ebaoluline Sagedus tsükliline, sagedus ca tsükliline, tsükliline, tsükliline 30 korda tunnis sagedus sõltub sagedus sõltub ehituselementide kasutatavate paigaldamisest praamide mahutavusest Tähtsus ebaoluline ebaoluline ebaoluline ebaoluline 31 6. Negatiivse keskkonnamõju vältimise või leevendamise võimalused Nagu iga ehitusega, kaasneb ka Miinisadama lainemurdjate rekonstrueerimise ja laevatee süvendamisega nii positiivne (lainetuse poolt kaitstum, ohutum ja visuaalselt ilusam sadam) kui negatiivne (ehitusaegne müra ja heljumi liikumine mereelustiku elukeskkonnas) mõju. Kai nr 7A ja lainemurdjate rekonstrueerimisega kaasnev positiivne mõju avaldub:  läänepoolse sissesõiduava sulgemise tulemusel tekib sadamas ala, kus lainetus praktiliselt igasuguse tuule suuna korral kas puudub või on sedavõrd väikese amplituudiga, et see ei tekita sildunud alustele mingisuguseid probleeme;  praegused avariilised, keskkonnale ja laevaliiklusele ohtlikud kaid ja lainemurdjad asendatakse kõigile normidele vastavate kommunikatsioonidega kaasaegsete sadamaehitistega;  väheneb veelgi jääkreostuskolde nr 14 reostuspotentsiaal. Süvendus- ja ehitustööde aegne negatiivne keskkonnamõju avaldub:  olemaoleva põhjaelustiku hävitamises süvendustööde ja puisteala piirkonnas - mõju kestab aasta, siis hakkab endine olukord taastuma;  süvendamisel vabaneva heljumi levikul akvatooriumi piiridest välja - mõju on ajutine (algne seisund taastub umbes nädalaga) ja arvestades süvendusmaterjali väikest mahtu – ebaoluline;  ehitus- ja süvendustöödel kasutatava tehnika müra levikus lähimatele elamutele - mõju on ajutine ja ebaoluline. Negatiivse keskkonnamõju leevendamiseks soovitame:  Vähendamaks heljumi levikut tööpiirkonnast kaugemale Tallinna lahte tuleb süvendustöid teha võimalikult vaikse ilmaga või tuultega, mis ei kanna veemasse akvatooriumist välja vaid soosivad heljumi kiiret settimist (kirde-, põhja- ja loode- ning lõuna- ja edelatuule korral on heljumi levik piiratud jäädes peamiselt sadama akvatooriumi lähedale). Põhiline on jälgida heljumi liikumist, sest tuule tugevus üksinda ei määra heljumi levikut, olulised on tekkiva hoovuse suund ja tugevus. Tuule tugevus määrab ära süvendusvahendite kasutamise ohutuse. Tuule kiirus 10 m/s akvatooriumi avaosas on piir, millest suurema tuulega süvendus- ja kaadamistöid pole mereohutuse seisukohalt võimalik teha. Sisebasseinis on selliseks tuule piirkiiruseks 15 m/s. Süvendajatel on täpsed eeskirjad kasutatava tehnika merekindluse kohta ja anemomeetrid tuule tugevuse mõõtmiseks.  Kalastiku kaitse seisukohast ei ole soovitav süvendustöid teha enamuse kalade kudemisajal mai algusest juuni lõpuni.  Ehitustööde ajal tuleb tagada kehtiva keskkonnaalase seadusandluse täitmine, vältida merepõhja reostamist ehitusprahiga ning jälgida ehitusmehhanismide tehnilist korrasolekut, et ära hoida võimalikke lekkeid. Selline nõue on esitatud ka tehnilises projektis.  Ehitusaegse lammutus-, ehitus- ja süvendustööde tegemise ajal peab ehitustööde läbiviija vältima sadama naabruses asuvatel elamualadel normatiivse mürataseme ületamist ning vältima öisel ajal materjalide vedusid ja mürarikkaid lammutustöid. 32 7. Loodusvarade kasutamise otstarbekus, kavandatava tegevuse vastavus säästva arengu põhimõtetele, keskkonnaseire vajadus 7.1. Loodusvarde kasutamise otstarbekus ja vastavus säästva arengu põhimõtetele Vastavalt Säästva arengu seadusele (RT I 1995, 31, 384; 1997, 48, 772; 1999, 29, 398; 2000, 54, 348; 2005,15, 87) tuleb kõigis toiminguis lähtuda looduskeskkonna ja loodusvarade säästliku kasutamise printsiibist st tagada inimesi rahuldav elukeskkond ja majanduse arenguks vajalikud ressursid looduskeskkonda oluliselt kahjustamata ning looduslikku mitmekesisust säilitades. Loodusvaradest leiab kasutamist killustik kaielementide betoonis ja kai alusena, paekivi tükid ja liiv ning süvendatud pinnas kaitaguse ruumi täiteks, lainemurdja nõlvade täiteks on paemurd. Paekivitäite maksimaalne mõõde on 600 mm. Vaheldumisi paekivitäitega saab kasutada ära süvendatud pinnast, vähendamaks kaadamispaika veetava pinnase mahtu. Ülejäänud täitemahuna võib kasutada paekivi või liivpinnast. Idavärava ja tulepaakide tornide vundamentide juures lammutatakse olemasolevate lainemurdjate pealisehitus. Samuti lammutatakse osaliselt kaide 7 ja 7A merepoolses servas olev raudbetoonist tugimüür. Lammutamise käigus saadavat mineraalset materjali tuleks kasutada täiteainena, purustades materjali eelnevalt suuruseni 600 mm. Taaskasutamist leidvad materjalid ladustatakse Tellija poolt selleks ettenähtud platsile. Juhul kui lammutustööde käigus leitakse reostunud pinnast või muu reostusallikas tuleb reostuse ulatus fikseerida ja vajadusel läbi viia eriuuringud. Reostust käideldakse vastavalt keskkonnaministri 24.04.2004. aasta määrusele nr. 27 ja Tallinna Jäätmehoolduseeskirjas esitatud korrale ja tingimustele. Kogu tegevus Miinisadama rekonstrueerimisel on üles ehitatud säästva arengu põhimõttele – minimaalselt kahjustada keskkonda ja maksimaalselt kasutada süvendamisel ja lammutamisel tekkivaid ressursse. 7.2. Keskkonnaseire vajadus Praegu toimub Miinisadama kailiinide rekonstrueerimine, mille ajal jälgitakse vastavalt kaide renoveerimise seireprogrammile heljumi sisaldust vees ja raskemetallide ning naftaproduktide sisaldust põhjasetetes järgmistes punktides (Lambert-Est 97): Punkt X (m) Y (m) 1 6591200 541450 2 6591300 541350 3 6591400 541170 4 6591500 541000 Lainemurdjate ehitamisel pinnasetöödega kaasneva heljumi leviku jälgimine toimub ehitusjärelvalve käigus iga päev. Süvendamine peatatakse, kui täheldatakse märgatavat heljumi kandumist sadama akvatooriumist välja. Peale kailiinide ehitustööde lõppemist on soovitav jätkata heljumi leviku seiret ülalnimetatud punktides kuni kõigi süvendamisega seotud tööde lõppemiseni Miinisadamas. Praktiliselt nädala jooksul peale süvendustööde lõppemist on kogu liikvele läinud heljum settinud või eemale kantud. Kuna setete reostusproovide tulemused vastavad normidele võib loobuda ka raskemetallide ja naftaproduktide seirest. Mereelustik saab šokist üle ja algab taastumisprotsess. 33 8. Vastavus arengukavadele, kohalikele planeeringutele ja keskkonna- alastele õigusaktidele 8.1. Miinisadama vastavus planeeringutele ja arengukavale Tallinna üldplaneering 2000, mis on kehtestatud Tallinna Linnavolikogu poolt 11.01.2001 sätestab, et kõige olulisemaks arenduspiirkonnaks kujuneb lähiaastatel linnakeskuse laiendamine endistele sadamaaladele, millega teostatakse tallinlaste ammune unistus – avada linn merele. Üldplaneering on lähtealuseks täpsema käsitlusega linnaosade üldplaneeringute ja väiksemate linnaalade – asumite, kvartalite, kruntidetele detailplaneeringutel. Tallinna üldplaneeringus 2000 on öeldud, et Kaitseministeeriumi ja Siseministeeriumi riigikaitselised sadamad on otstarbekas koondada ühte tsooni Kopli poolsaare lõunakaldal, praeguse Bekkeri sadama ja osaliselt Vene-Balti sadama alale. See võimaldab tulevikus võtta Miinisadama kasutusele väikelaevade reisisadamana. Paljassaare ja Russalka vahelise ranna-ala üldplaneering, mis algatati Tallinna Linnavolikogu otsusega nr 410, 20.12.2001. a. ja kehtestati 9.12.2004, on selle linnaosa täpsema käsitlusega üldplaneering. Planeeringus on läbi viidud sadamate ja sadamakohtade tsoneerimine juhtfunktsioonide järgi. Eesmärgiks on suunata arendustegevust sadamaaladel vastavuses nimetatud üldplaneeringuga. Juhindudes sadamate ja sadamakohtade asendist, praegusest kasutusest, väljaarendatusest, navigatsioonilistest ja transpordilogistilistest eripäradest ning perspektiivsetest kasutus- võimalustest ja otstarbekusest, on täpsemalt kirjeldatud .planeeritava piirkonna sadamaid ja sadamakohti ning nende arendusvõimalusi. Selles on öeldud, et Miinisadam on kasutusel riigikaitselise sadamana. Kaitseministeerium sadama veeala laiendust ei planeeri. Kavandatakse olemasolevate kaitseehitiste ja sildumisehitiste rekonstrueerimistöid, sadama basseini idavärava sulgemist ning läänevärava laiendamist ja kaitset kirdesuunalise lainetuse eest. Lisaks olemasolevatele sildumisehitistele planeeritakse ujuvate sildumisehitiste kasutamist. Sadama rekonstrueerimiskava ei näe ette sadama ala läbiva raudtee kasutamist Miinisadamast kagupoole jäävate sadamate varustamiseks. Kaitseministeeriumi arengukava järgi loetakse Merebaasi sadamat Kaitseministeeriumi arengut soodustavaks teguriks, sest seal baseerub kogu Eesti Vabariigi mereväe laevastik ja võetakse vastu NATO ja teiste kaitsesuunitlusega organisatsioonide laevu. Arengut takistavateks teguriteks on aga sadama amortiseerunud infrastruktuur ja sadama mahajäämus kaasaegsele militaarsadamale esitatavatest nõuetest. Merebaasi sadama rekonstrueerimisprojektiga kavandatav tegevus on seega vastavuses arengukavaga, sest rekonstrueerimisprojektiga kavandatava tegevuse põhieesmärgiks on sadama kaasaja nõuetele (sh keskkonnanõuetele) vastavusse viimine. Kaitseministeeriumi poolt on algatamisjärgus kinnistu detailplaneering, millega lahendatakse kinnistu edasise hoonestamise, amortiseerunud hoonete lammutamise ja heakorrastamisega seotud probleemid väljaspool käesolevat projekteerimisala. Miinisadamas toimuvad ja kavandatavad rekonstrueerimistööd on vastavuses Tallinna sadamate ala üldplaneeringuga ja Kaitseministeeriumi arengukavaga. 34 8.2. Vastavus õigusaktidele ja piiriülese keskkonnamõju hinnang Taotlus vee erikasutusloa saamiseks on esitatud Keskkonnaministeeriumile vastavalt Veeseaduse (RT I 1994, 40, 655 ja selle redaktsioonid) § 8 lõike 2 punktile 6 – toimub veekogu süvendamine või veekogu põhja pinnase paigaldamine. Kavandatavate süvendustööde käigus ammutatakse merest ca 49 000 m3 pinnast, mis enamuses kaadatakse kinnitatud pinnasepuiste kohta Paljassaare lahes. Keskkonnamõju hindamise algatas Keskkonnaministeerium arendaja poolt esitatud tegevusloa taotluse alusel vastavalt Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadusele (RT I 2005, 15, 87), sest kavandatud tegevus on kantud ülalnimetatud seaduse §6 lõikes 1 toodud loetelusse (punkt 17: mere süvendamine alates pinnase mahust 10 000 m3, merepõhja tahkete ainete uputamine alates ainete mahust 10 000 m3). Pinnase reostushinnang on antud lähtudes keskkonnaministri määrusest nr 12, 02.04.2004.a. Pinnases ja põhjavees ohtlike ainete sisalduse piirnormid (RTL 2004, 40, 662) ja Vabariigi valitsuse määrustest nr 44, 21.08.2001 Veekeskkonnale ohtlike ainete nimistud 1 ja 2 (RTL 2001, 104 1434) ning nr 36, 24.01.1995.a. Katastriüksuse sihtotstarvete liikide ja nende määramise aluste kinnitamine. Viimase järgi loetakse tööstustsooni kuuluvaks nii transpordimaa kui riigikaitsemaa ja seega ka militaarse sadama ala. Sellest tulenevalt ei tohi reostuskomponentide sisaldus pinnases (põhjasetetes) ületada piirarvu tööstustsoonis. Kuna määratud reostuskomponentide sisaldus põhjasetetest võetud proovides jäi valdavalt väiksemaks isegi piirarvust elutsoonis (vt ptk 3.4), siis ei ole ka vastunäidustusi sobiva süvendusmaterjali kasutamiseks ehitatava kailiini ja rekonstrueeritava lainemurdja tagasitäiteks. Piiriülese keskkonnamõju hindamist ja teavitamist Eesti Vabariigis reguleerivad alljärgnevad dokumendid: - Läänemere piirkonna merekeskkonna kaitse konventsioon (Helsingi konventsioon), vastu võetud 19.04.1995. a. ja Helsingi Komisjoni soovitus nr. 17/3, Informatsioonist ja konsultatsioonidest uute rajatiste ehitamisel, mis võivad mõjutada Läänemere seisundit; - Piiriülese keskkonnamõju hindamise konventsioon, vastu võetud 15.11.2000.a. - Eesti ja Soome valitsuste vahel sõlmitud kokkulepe piiriülese keskkonnamõju hindamise kohta (RT II, 2002, 16, 70) allkirjastatud 21.02.2002.a. Eesti keskkonnastrateegia ega Läänemere piirkonna merekeskkonna kaitse konventsiooni ratifitseerimise seadus ei anna kahjuks keskkonnaseisundi hindamiseks selgeid ja mõõdetavaid eesmärkkriteeriume (sihtväärtusi), seetõttu ei ole võimalik analüüsida ka nende konkreetset täitmist. Kavandatavate tööde maht laevasõidutee süvendamisel ning lainemurdjate ja uue kai rajamisel ei tekita piiriülest keskkonnamõju ei ehitustööde ajal ega ka sadama edasisel kasutamisel. Praktiliselt ainus tegevus, mis võib ulatuda üle sadama akvatooriumi piiri (kuid mitte üle riigipiiri) on mudelarvutustega prognoositud ehitusaegne heljumi levik. Heljumi levik on seda laialdasem, mida tugevam on tuul, kuid suurema kui 15 m/s puhuva tuule korral vastavalt ohutusnõuetele süvendustööd lõpetatakse. 35 9. Alternatiivide võrdlus Välja pakutud alternatiivide (vt pt 4.1) hindamisel olid aluseks ekspertide kogemustel põhinevad arvamused ja mudelarvutuse tulemused. Kõik eksperdid andsid hinnangu erinevatele mõjudele intervallskaalas +3 kuni –3. Negatiivse mõju puhul anti hinnang miinus väärtustes, positiivse mõju puhul pluss väärtustes ja 0 näitas mõju puudumist. (vt Tabel 9.1.) Alternatiiv 1.  süvendamisel kasutatakse ühekopalist ekskavaatorit seega heljumi teke väiksem ja mõjud mereelustukule lühiajalised (vaid süvendustööde ajal) ja väikese ulatusega;  süvendatud pinnast kasutatakse osaliselt tagasitäiteks;  lääne värava sulgemine lõpetab suurte lainte pääsu sadamabasseini;  kai 7A arvelt suureneb sadama võimalus suuremate laevade vastuvõtuks. Alternatiiv 2(0 variant).  süvendamist ei toimu ja ei ole negatiivset mõju mereelustikule;  lainemurdja kordategemisest loobumine viib lagunenud lainemurdja purunemiseni ja sadamabasseinis settinud kogu muda väljakandumisele Tallinna lahte. Tabel 9.1. Kokkuvõte eksperthinnangutest alternatiividele Mõjud Alternatiiv 1 Alternatiiv 2 Heljumi teke ja liikumine süvendamisel -2 0 Heljumi teke ja liikumine kaadamiskohal -2 0 Heljumi mõju põhjataimestikule -1 0 Heljumi mõju põhjaloomastikule -1 0 Heljumi mõju kalastikule 0 0 Heljumi mõju linnustikule 0 0 Pinnase osaline kasutamine tagasitäieks 3 0 Mõju sadama ohutusele 3 -3 Sotsiaal-majanduslikud mõjud 3 -3 KOKKU 0 -6 Alternatiiv 1 on eelistatum keskkonna (kopaga süvendamisel tekib vähem heljumit, osa pinnasest kasutatav tagasitäitena) ja sadama ohutuse (suur laine ei ulatu sadamabasseini) kui ka majanduslikust (lisanduv kai 7A võimaldab suuremate laevade vastuvõttu) seisukohast. Esimene variant vastas ka tellija soovile ja projektlahenduses käsitletakse esimest lahendusvarianti. Alternatiiv 2 (0 variant), kas peale kailiinide rekonstrueerimistööde lõpetamist jätkata lainemurdjate rekonstrueerimisega või jätta seis endiseks, kahtlusi ei tekitanud. Sadama kui terviku seisukohast ei ole tööde lõpetamine praeguses faasis enam otstarbekas. Renoveeritud kaidega sadam jääb purustatud lainemurdjate tõttu tormide meelevalda, mis on ohtlik laevadele ja mõjub halvasti Eesti mereväe prestiižile. Seega valik, kas peale kailiinide rekonstrueerimistööde lõpetamist, jätkata lainemurdjate rekonstrueerimisega või ei, langeb lainemurdjate rekonstrueerimise kasuks. 36 Esialgselt programmi koostamise käigus välja pakutud alternatiiv pinnasepumba kasutamiseks süvendustöödel osutus kaide rekonstrueerimistöödel saadud kogemustele tuginedes mittekasutatavaks. Tavaliselt hooldussüvendamisel kasutatav muda ja liivpinnase süvendamiseks mõeldud pinnasepumpa ei ole otstarbekas kasutada Miinisadamas esinevate savipinnaste tõttu. Savipinnased ei ole nidususe tõttu pumbatavad, pealmise mudakihi pumpamist segavad idaväravas kivid ja muulide ääres praht. Ka tekitab hüdropump oluliselt rohkem heljumit kui ühekopaline ekskavaator. Seetõttu on ainsaks variandiks pöördkopp ujuvalusel, mis sobib nii konsolideerunud muda ja ka kõvade pinnaste süvendamiseks. Takistuseks ei ole ka pehmete pinnaste hulgas olevad kivid ja praht, mille saab ekskavaatoriga pinnale tõsta. Mitmekopalise süvendaja kasutamist takistab savipinnaste suur osakaal süvendatava mahu hulgas. Küllalt kulukale põhjasetete kaadamisele on alternatiiviks setete osaline (põhiliselt moreeni) kasutamine kai ja lainemurdjate ehitamisel tagasitäitena. Nii keskkonna- kaitselisest kui majanduslikust seisukohast on see kõige ökonoomsem lahendus süvendatud pinnase käitlemiseks, sest puudub vajadus süvendatava pinnase ümber laadimiseks. 37 10. Ülevaade KMH programmi ja aruande avalikustamise tulemustest KMH programmi ja aruande avalikustamisest teatati Ametlikes Teadaannetes ja Postimehes. Avaliku väljapaneku ajal oli nii programmi kui aruandega võimalik tutvuda Keskkonna-ministeeriumi keskkonnakorralduse ja -tehnoloogia osakonnas, OÜ-s E- Konsult ja Keskkonnaministeeriumi koduleheküljel. KMH programmi avalik arutelu toimus 26. mail ja KMH aruande avalik arutelu 2. augustil k.a. AS E-Konsult ruumes. Üldsus ega kohalikud elanikud ei ilmutanud huvi Miinisadamas kavandatavate tööde vastu. Programmi ja aruande avalikust arutelust võtsid osa vaid projektiga seotud isikud. Arutelude protokollid ja osavõtjate nimekirjad on toodud aruande lisas. Kirjalik ettepanek KMH programmi täiendamiseks (vt lisa 1.5) laekus ainult Keskkonna- ministeeriumilt, mida ka programmi täiendamisel arvestati. Korrigeeritud KMH programmi heakskiitmisest teatas Keskkonnaministeerium oma kirjaga 21.06.2006. (Lisa 1.8). Kirjalikult esitasid küsimusi ja tegid ettepanekuid KMH aruande täiendamiseks Keskkonnaministeerium (vt lisa 1.11) ja Tallinna Keskkonnaamet (vt lisa 1.12). Vastused Keskkonnaministeeriumi ja Tallinna Keskkonnaameti kirjalikele ettepanekutele on toodud vastavalt lisades 1.13 ja 1.14. Pärast aruande täiendamist tehtud ettepanekuid esitas Keskkonnaministeerium täiendavaid küsimusi ja ettepanekuid (kiri lisas 1.15), millele vastati (kiri lisas 1.16) ja täiendati aruannet veel kord. Korrigeeritud KMH aruanne on esitatud Keskkonnaministeeriumile heakskiitmiseks. 38 11. Kokkuvõte Keskkonnamõju hindajate seisukoht on, et Miinisadama kaide renoveerimise jätkamine, lainemurdjate rekonstrueerimine ja laevatee süvendamine mõjutavad keskkonda, kuid oskuslikul tegutsemisel ja leevendavaid soovituse arvestades on mõju ebaoluline või ajutine. Tähelepanu väärivad põhiliselt kaks probleemi: reostuskomponentide sisaldus põhjasetetes ja süvendamisel vabaneva heljumi kandumine Tallinna lahte. Kõik muud mõjud ei ole keskkonnale ohtlikud.  Raskemetallide keskmine sisaldus uuritud proovides oli madalam vastava metalli sihtarvust pinnases ja naftaproduktide sisaldus madalam piirarvust elutsoonis. Seega on tegemist praktiliselt puhaste setetega, mille kaadamine merre on lubatav.  Süvendustööde ja kaadamise mõju merevee kvaliteedile ja mereelustikule on oluline töötsooniga vahetult piirnevatel aladel, kuid see mõju on ajutine. Olukord taastub süvendustööde lõppedes. Kumulatiivseid mõjusid ei esine.  Lainetuse ja hoovuse modelleerimine on näidanud, et projekti järgi renoveeritud lainemurdjast väljaspool jääb olukord praktiliselt muutumatuks: oluline lainekõrgus ca 0,5 m ja hoovuse kiirus piki lainemurdjat 0,2 m/s. Miinisadama sisebasseinis paraneb olukord tunduvalt - enamike kaide ääres lainetust praktiliselt ei teki.  Setete liikumise seisukohalt näitab teostatud modelleerimine, et hoolimata sellest, et nii sadama ees, kui eriti sadama sees on tegemist peeneteralise fraktsiooniga, on tuule poolt genereeritud lainetuse ja selle tagajärjel tekkiva hoovuse mõju minimaalne. Sissesõidukanali ja sissesõiduava läheduses tekib suhteline tasakaal, mille juures põhja muutused on piirides ±0,0005 m/ööpäevas. Seega pole oodata süvendatud sissesõidukanali täis uhtumist isegi pikema ajavahemiku jooksul. Kogu tegevus Miinisadama rekonstrueerimisel on üles ehitatud säästva arengu põhimõttele – minimaalselt kahjustada keskkonda ja maksimaalselt kasutada süvendamisel ja lammutamisel tekkivaid ressursse. Kokkuvõttes võib öelda, et Miinisadama lainemurdja renoveerimine ei kujuta keskkonnale märkimisväärset ohtu. 39 12. Kasutatud materjalide loetelu 1. Miinisadama akvatooriumis asuvate lainemurdjate rekonstrueerimine. Tööprojekt I köide. Seletuskiri, asendiplaan ja süvendustööd. OÜ EstKONSULT töö nr A569, 2006; 2. Miinisadama akvatooriumis asuvate lainemurdjate rekonstrueerimine. Tööprojekt II köide. Ehituskonstruktsioonid. OÜ EstKONSULT töö nr A569, 2006; 3. Miinisadama kaide profiiluuring ja allveeülevaatus. Tuukritööde OÜ aruanne, 2004; 4. Topo-geodeetilised uurimistööd. REIB OÜ töö nr TT-1354, 2004; 5. Miinisadama kaide rekonstrueerimine. Geotehnika aruanne. IPT Projektjuhtimine OÜ töö nr.04-11-0436, 2004; 6. Miinisadama lainemurdjad. Geotehnika aruanne. IPT Projektjuhtimine OÜ töö nr.05-07-0521, Tallinn 2005; 7. Reostuskomponentide sisaldus Miinisadama akvatooriumi põhjasetetes. OÜ Altakon Grupp töö nr 4/2005, 2005; 8. Tallinna Vanasadama süvendustööde KMH aruanne. TTÜ Meresüsteemide Instituut, Tallinn 2006. 9. Saaremaa sadama rajamise keskkonnamõju hindamine. Aruanne. AS TALLMAC, Tallinn 2003. 10. Väljaõppe- ja administratiivüksus. Ehitusaegse lainetuse ja sette transpordi matemaatiline modelleerimine. OÜ CORSON töö nr 0505, Tallinn 2005. 11. Väljaõppe ja struktuuriüksuse mereväebaas. Uue lainemurdja ja sissesõidukanali matemaatiline modelleerimine. OÜ CORSON töö nr 0519, Tallinn 2005. 12. Riigikontroll. Investeeringute planeerimine ja eelarvestamine Kaitseministeeriumi valitsemisalas. Peaprokuröri otsus nr 12-7/004, 19.10.2001 13. Miinisadama akvatooriumi piiride kooskõlastamine. Tallinna Linnavolikogu otsus nr 107, 27.05.2004; 14. Eesti Lootsiraamat, Veeteede Amet 2003 15. Existing Information on the Hydrographic Conditions for the Ports of Tallinn, Corson Consulting Work No 004, Tallinn July 2000. 16. www.seiremonitor.ee 17. Andres Rekker, Eesti kaitsestruktuuride osalemine rahvusvahelistes keskkonnakaitseuuringutes, Keskkonnatehnika 6, 2003 18. Environmental Situation at Tallinn Naval Base. Resume from investigation during 2003 (draft 16 feb 2004) 19. Tallinna Miinisadamas paikneva endise NSV Liidu sõjaväeosa poolt Eesti Vabariigi looduskeskkonnale tekitatud kahju inventariseerimine. Eesti Ehituse TUI, Tallinn 1993 20. Tallinna lahe Miinisadama ökoloogilis-majanduslik inventariseerimine. AS Ecoman, Tallinn 1994 40 13. Lisad LISA 1. DOKUMENDID Lisa 1.1. Kaitseministeeriumi volikiri 03.04.2006 nr 11/0604 OÜ E-Konsult juhatuse esimehele Lembit Linnupõllule esindamise õiguse kohta kõigis KMH alastes toimingutes. Lisa 1.2. Vee erikasutuse iseloomustus Lisa 1.3. Keskkonnaministeeriumi kiri 27.01.2006 nr 11-17/1223 KMH algatamiseks Lisa 1.4. KMH programmi avalikustamise teated Ametlikes Teadaannetes ja Postimehes Lisa 1.5. Keskkonnaministeeriumi kiri 12.05.2006 nr 13-3-1/4578-4 KMH programmi täiendamiseks Lisa 1.6. KMH programmi avaliku arutelu protokoll ja osavõtjate nimekiri Lisa 1.7. KMH programm Lisa 1.8. Keskkonnaministeeriumi kiri 21.06.2006 nr 13-3-1/4578-6 KMH programmi heakskiitmiseks Lisa 1.9. KMH aruande avalikustamise teated Ametlikes Teadaannetes ja Postimehes Lisa 1.10. KMH aruande avaliku arutelu protokoll ja osavõtjate nimekiri Lisa 1.11. Keskkonnaministeeriumi kiri 26.07.2006 nr 13-3-1/8151-3 aruande täiendamiseks Lisa 1.12. Tallinna Keskkonnaameti kiri 28.07.2006 nr 6.1-4.1/1751 Lisa 1.13. E-Konsult OÜ vastus 14.08.2006 nr 65 Keskkonnaministeeriumile Lisa 1.14. E-Konsult OÜ vastus 14.08.2006 nr 64 Tallinna Keskkonnaametile Lisa 1.15. Keskkonnaministeeriumi kiri 17.10.2006 nr 13-3-3/21081-17 aruande täiendamiseks Lisa 1.16. E-Konsult OÜ vastus 25.10 .2006 nr 831 Keskkonnaministeeriumile LISA 2. MIINISADAMA LAINEMURDJAD. GEOTEHNIKA ARUANNE. IPT Projektjuhtimine OÜ TÖÖ NR.05-07-0521, TALLINN 2005 LISA 3. JOONISED Joonis 1. Olulised lainekõrgused Tallinna lahel Joonis 2. Olulised lainekõrgused Mereväe õppekeskuse vahetus läheduses Joonis 3. Hoovuste skeem Mereväebaasi akvatooriumis Joonis 4. Sissesõidukanali pikiteljel erinevates puuraukudes määratud pinnase osakeste läbimõõdud ja lõimiskõverad Joonis 5. Uhtumise – settimise tasakaal Mereväebaasi ees Joonis 6. Lainemurdjate asendiplaan M 1:500 41  OTSUSE EELNÕU Miinisadama rajatiste AH1, AH2, AH3 ja AH4 ehitusloa menetluses keskkonnamõju hindamise algatamata jätmi n e Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus (70009764) ja OÜ EstKONSULT (10410360) esitasid 29.05.2024 Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile (edaspidi TTJA, aadress Tallinn, Kesklinna linnaosa, Endla tn 10a, e-post [email protected] ) ehitisregistri kaudu ehitusloa taotlus nr 2411271/06269 Miinisadama kaide ja lainemurdja (rajatised AH1, AH2, AH3 ja AH4 ) rekonstrueerimiseks Harju maakonnas Tallinna linnas Põhja-Tallinna linnaosas Miinisadama tn 3 kinnistul (katastriüksus 78401:101:5683 ) ja avaliku s veekogu s. Koos ehitusloa taotlusega esitati OÜ EstKONSULT (10410360) poolt koostatud ehitusprojekt "Miinisadama rajatiste AH1, AH2, AH3 ja AH4 ehitusprojekt “ Töö nr 24-001 ning E stonian, Latvian &amp; Lithuanian Environment OÜ (10705517 , Toomas Pallo, KMH litsents nr KMH0090 ) poolt koostatud „ Miinisadama akvatooriumis asuvate lainemurdjate rekonstrueerimise tegevustele keskkonnamõju hindamise eelhindamine" t öö nr 24KK12 . TTJA kontrolli s üle eelhinnangu sisu ja järeldus ed ning on seisukohal , et see vastab keskkonnaministri 16.08.2017 määruse s nr 31 „Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“ esitatud nõuetele ning seetõttu k asutab seda eelhinnangut ehitusloa menetluses. Kavandatava tegevuse eesmärk on lõpuni viia Miinisadama rekonstrueerimine vastavalt kaasaja ohutu laevaliikluse nõuetele – peatada olemasolevate lainemurdjate edasine lagunemine ning tagada laevade ohutu seismine sadamas, liiklemine akvatooriumis ja väravas. Miinisadama lainemurdjate rekonstrueerimi ne hõlmab endas järgmisi tegevusi (mitteajalises järjestuses): Kai 7 pikendamine keskmise lainemurdja lõpuni (tekib uus kai 7A) ja läänevärava sulgemine. Kaide 7 ja 7A Tallinna lahe poolse nõlva väljaehitamine lainemurdjaks. Kaide 7 ja 7A akvatooriumi poolse külje rajamine sulundseina elementidest ja sulundseina taguse täitmine. KMH koostati projektlahendusele, mille järgi kavandati kaide 7 ja 7A akvatooriumi poolse külje ehitusel kasutada raudbetoonist „L-elemente“. Tänaseks on valminud uus projektlahendus, kus see on asendatud sulundseina elementidega. Sulundseina toestuseks kinnitatakse see merepõhja injekteeritavate ankrutega. Eelhinnangu koostamisel on kasutatud uue lahenduse eskiislahendust koos vajalike mahuarvutustega. Parempoolse lainemurdja rekonstrueerimine, mille Tallinna lahe poolne nõlv ehitatakse sarnaselt kaide 7 ja 7A puhul lainemurdjaks ning akvatooriumi poolse nõlva väljaehitamine. Idavärava suurendamine laiusega 70 m ja sügavusega 8,0 m. Vajaliku sügavusega (8,0 m) laevatee (380x50 m) süvendamine. Kogu mahus süvendatud pinnase kaadamine ( 35 200 m ³ ) . Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse ( KeHJS ) § 3 lõike 1 punkti 1 kohaselt tuleb hinnata keskkonnamõju, kui taotletakse tegevusluba või selle muutmist ning tegevusloa taotlemise või muutmise põhjuseks olev kavandatav tegevus toob eeldatavalt kaasa olulise keskkonnamõju. KMH algatamise vajalikkust ehitusloa menetluses kaalutakse tulenevalt KeHJS § 6 lõike 1 punkti de st 17 ( mere ning Peipsi järve, Lämmijärve ja Pihkva järve süvendamine alates pinnase mahust 10 000 kuupmeetrit või muu veekogu süvendamine alates pinnase mahust 500 kuupmeetrit ) ja 17 ¹ (merepõhja ning Peipsi järve, Lämmijärve ja Pihkva järve tahkete ainete uputamine alates ainete mahust 10 000 kuupmeetrit, vooluveekogusse tahkete ainete uputamine alates ainete mahust 2000 kuupmeetrit või muusse veekogusse tahkete ainete uputamine alates ainete mahust 500 kuupmeetrit) . Eelnevalt on OÜ E-Konsult poolt 2007. aastal läbi viidud kavandatava tegevuse keskkonnamõjude hindamine (KMH) „ Miinisadama akvatooriumis asuvate lainemurdjate rekonstrueerimisprojekti keskkonnamõju hindamine“ töö nr E1040 (heaks kiidetud Keskkonnaministeeriumi 28.03.2007 kirjaga nr 13-3-3/2108-19). KeHJS § 11 lg 6 kohaselt jätab otsustaja keskkonnamõju hindamise algatamata, kui kavandatava tegevusega kaasneb eeldatavalt oluline keskkonnamõju, kuid kui eelhinnangust selgub, et kavandatava tegevuse keskkonnamõju on juba keskkonnamõju hindamise või keskkonnamõju strateegilise hindamise käigus asjakohaselt hinnatud ja otsustajal on tegevusloa andmiseks piisavalt teavet. Seega koostati eelhinnang , et hinnata, kas kavandatava tegevuse keskkonnamõju on juba 2007. aastal läbiviidud keskkonnamõju hindamise käigus asjakohaselt hinnatud ja otsustajal on tegevusloa andmiseks piisavalt teavet. KeHJS § 9 kohaselt on otsustaja tegevusloa andja. Tulenevalt ehitusseadustiku § 118 lõikest 2 annab ehitusloa TTJA, seega on TTJA otsustajaks KeHJS tähenduses. KeHJS § 11 lõike 2² kohaselt peab otsustaja enne KeHJS § 6 lõikes 2 nimetatud valdkondade tegevuse keskkonnamõju hindamise vajalikkuse üle otsustamist küsima seisukohta kõigilt asjaomastelt asutustelt, esitades neile seisukoha võtmiseks eelhinnangu ning keskkonnamõju hindamise algatamise või algatamata jätmise otsuse eelnõu. Tulenevalt KeHJS § 11 lõike st 2² ja lõike st 10 edastas TTJA xx .06 .2024 kirjaga nr xxx asjaomastele asutustele arvamuse avaldamiseks ja kooskõlastamiseks eelhinnangu ning keskkonnamõju hindamise algatamata jätmise otsuse eelnõu. Vastuskirjad laekusid xxx . TTJA tugineb KMH algatamata jätmise otsuse tegemisel keskkonnamõju hindamise eelhinnangule , 2007. aastal koostatud kesk k onnamõjude hindamise aruandele ja nendes toodud järeldustele ning asjaomaste asutuste seisukohtadele. Keskkonnamõju eelhindamise tulemusena leiti, et keskkonnamõju hindamise algatamine ei ole vajalik , sest 2007. aastal koostatud KMH on piisavalt informatiivne ja eelhinnangu koostamise ajal asjakohane. Miinisadama kai, lainemurdja ja ujuvakai rajamise peamisteks negatiivseteks mõjudeks on ehitus-, süvendamis- ja kaadamistööde käigus vette paisatav heljum. Süvendamisel tekkiv heljum ja vee erikasutustööde teostamine võib mõjutada kalu kudeperioodil ja põhjaelustikku . Tegemist on ajutise negatiivse mõjuga, mis lõpeb ehitustöödega. Kasutamisaegne mõju heljumi levikule puudub. Ehitusaegne mõju esineb pinnaveele, müra- ja vibratsioonitasemele, õhu saastatusele ning nende ulatus piirneb peamiselt töömaaga . Kasutusaegseid negatiivseid mõjusid valdavalt ei esine ning kaide ja lainemurdjate rekonstrueerimise tulemusena on pikaajaline positiivne mõju Miinisadama varale ja mälestistele. Avariiolukordade esinemise tõenäosus on väga väike, juhul kui järgitakse korrektseid ehitusvõtteid ja head merepraktikat. Tegevusega ei kaasne eeldatavalt suurõnnetuste või katastroofide tekke ohtu. Kavandatava tegevusega ei kaasne olulisel määral soojuse, kiirguse ega lõhna teket. Ehitiste rekonstrueerimine ei kahjusta inimeste tervist, heaolu ega vara. 2007. aastal koostatud KMH-s ei hinnatud küll merre paigutavate tahkete materjalide mõju heljumi levikule, kuid see mõju on ehitusaegne ja ei erine oluliselt süvendus- ja kaadamistööde käigus levivast heljumist, mille mõjusid on 2007. aastal teostatud KMH - s asjakohaselt hinnatud. Võrreldes 2007. aastal koostatud KMH aluseks oleva tehnilise lahendusega, on uues ehitusprojektis vähenenud süvendatava materjali maht ca 28,5 % ja uputatava materjali maht ca 60,4 %. Seetõttu on k avandatava tegevuse süvendamise ja uputamise mahud väiksemad kui varasemas KMH-s hinnatud mahud. Lisaks sadamaalale on mõjutatavaks alaks ka piirkond, kuhu kaadatakse põhjast eemaldatav süvendusmaterjal. Kuna kavandatav tegevus toimub väiksemas mahus , kui KMH raames hinnatud tegevus siis on ka settekihi paksus pinnasepuistealal väiksem ( KMH-s hinnanguliselt ca 8 cm ning uue lahenduse järgi ca 5-5,5 cm). Kavandatav kaadamisala asub Paljassaare poolsaarest läänes . Kaadamisala on olnud pikka aega kasutusel, kuid võib tulevikus osaliselt jääda (hinnanguliselt vähem kui 1/3 kaadamisalast ) laiendatava Paljassaare hoiuala alla (projekteeritav Paljassaare looduskaitseala). Kavandatava kaitseala kaitseväärtuste osas ei ole teostatud ekspertiisi. Eeldatavasti laiendatakse hoiuala olemasolevate kaitseväärtustega ja neile ei ole mõju võrreldes eelneva KMH- ga muutunud. Vajadusel on võimalik kaadamisel vältida kavandatavale looduskaitsealale jäävat kirdepoolset osa kaadamisalast . Vajalikud keskkonnameetmed 2007. aasta KMH aruandest ja KMH eelhinnangust lähtuvalt: Vähendamaks heljumi levikut tööpiirkonnast kaugemale, tuleb töid teha võimalikult vaikse ilmaga, mis soosib heljumi kiiret settimist (kirde-, põhja- ja loode- ning lõuna- ja edelatuule korral on heljumi levik piiratud, jäädes peamiselt sadama akvatooriumi piirkonda). Tööde tegemisel on oluline jälgida heljumi liikumist (kui on näha märgatavat heljumi kandumist sadama akvatooriumist välja, siis tööd peatatakse, sest seda mõjutavad veel lisaks tuule kiirusele ka hoovuse suund ja tugevus. Lisaks määrab tuule tugevus ära ka süvendusvahendite kasutamise ohutuse. Tuule kiirus 10 m/s akvatooriumi avaosas on piir, millest suurema tuulega ei ole mereohutuse seisukohalt võimalik süvendus- ja kaadamistöid teha. Sisebasseinis on selliseks tuule piirkiiruseks 15 m/s. Selleks, et vähendada võimalikku mõju kalastikule, ei ole soovitav teha süvendustöid kalade kudemisajal (et vältida kalade, marja ja noorjärkude hukkumist). Ehitustöödel tuleb järgida kehtivaid õigusakte, vältida merepõhja reostamist ehitusprahiga, jälgida ehitusmehhanismide tehnilist korrasolekut, et hoida ära võimalikke lekkeid. Ehitusaegse lammutus-, ehitus- ja süvendustööde tegemise ajal peab ehitustööde läbiviija vältima sadama naabruses asuvatel elamualadel normatiivse mürataseme ületamist ning vältima öisel ajal materjalide vedusid ja mürarikkaid lammutustöid. Impulssmüra põhjustavat tööd teha tööpäevadel kella 07.00-19.00. Enne kaadamistöid tuleb settematerjalist võtta täiendavad setteproovid vastavalt HELCOM juhendile, kuna veekogumi seire viitab ohtlike ainete sisaldusele piirkonna setetes. TTJA nõustub KMH eelhinnangu järeldustega, mille kohaselt keskkonnamõju hindamise algatamine ei ole vajalik, sest 2007. aastal koostatud KMH on piisavalt informatiivne ja eelhinnangu koostamise ajal asjakohane. Seetõttu puudub ka vajadus algatada KMH menetlus. Piiriülest keskkonnamõju hindamist ei algatata, samuti ei liideta KMH menetlusi KeHJS mõistes. tuginedes eeltoodule ning v õttes aluseks KeHJS § 6 lõike 1 punkti d 17 ja 17 ¹ , § 11 lõiked 2 ¹ , 2², 2³, 6 ja 8, OÜ E-Konsult poolt 2007. aastal läbi viidud keskkonnamõjude hindami s e aruandes „Miinisadama akvatooriumis asuvate lainemurdjate rekonstrueerimisprojekti keskkonnamõju hindamine“ ( töö nr E1040 ) ning Estonian, Latvian ja Lithuanian Environment OÜ (10705517, Toomas Pallo , KMH litsents nr KMH0090) poolt koostatud keskkonnamõjude eelhinnangus „Miinisadama akvatooriumis asuvate lainemurdjate rekonstrueerimise tegevustele keskkonnamõju hindamise eelhindamine “ ( töö nr 24KK12 ) tulenevad järeldused otsustan: jätta Miinisadama rajatiste AH1, AH2, AH3 ja AH4 ehitusloa menetluses keskkonnamõju hindamise algatamata. Vastavalt nimekirjale Teie: 27.05.2024 Meie: 05.06.2024 nr 16-12/24-07491-002 Miinisadama rajatiste rekonstrueerimise ehitusloa keskkonnamõju hindamise eelhinnangu ja otsuse eelnõu edastamine seisukoha andmiseks Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile (TTJA) esitati ehitisregistri kaudu ehitusloa taotlus nr 2411271/06269 Miinisadama kaide ja lainemurdja (rajatised AH1, AH2, AH3 ja AH4) rekonstrueerimiseks Harju maakonnas Tallinna linnas Põhja-Tallinna linnaosas Miinisadama tn 3 kinnistul (katastriüksus 78401:101:5683) ja avalikus veekogus. Kavandatava tegevuse eesmärk on lõpuni viia Miinisadama rekonstrueerimine vastavalt kaasaja ohutu laevaliikluse nõuetele – peatada olemasolevate lainemurdjate edasine lagunemine ning tagada laevade ohutu seismine sadamas, liiklemine akvatooriumis ja väravas. Edastame käesolevaga asjaomastele asutustele keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 11 lõike 2² alusel seisukoha võtmiseks eelhinnangu ning keskkonnamõju hindamise algatamata jätmise otsuse eelnõu. Palume edastada oma seisukoht hiljemalt 14.06.2024 e-posti aadressile [email protected]. Juhul, kui tähtajaks seisukohta ei esitata ning tähtaja pikendamise soovist ei teavitata, loeb TTJA, et teil ei ole vastuväiteid otsuse eelnõu ega eelhinnangu osas. Ehitusloa taotlusega saab tutvuda ehitisregistris www.ehr.ee kasutades dokumentide detailotsingus dokumendi numbrit 2411271/06269. Ehitusprojekt edastatakse menetlejatele eraldi ning toiming määratakse ka EHR-s. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Liina Roosimägi ehituse tegevusõiguse talituse juhataja Endla tn 10a / 10122 Tallinn / tel 667 2000 / faks 667 2001 / [email protected] / www.ttja.ee Registrikood 70003218 Lisad: KMH algatamata jätmise otsuse eelnõu KMH eelhinnang Menetlusosalised Maarja Allmaa +372 667 2172 [email protected]