Türi valas Kõdu, Lauri ja Lungu külade tuulepargi detailplaneeringu lähteseisukohtade ja keskkonnamõju strateegilise hindamise programmi kohta ettepanekute küsimine - Kaitseministeerium

Failid

Avalik_20240627_KM_12-1_24_263_DP_LS_ja_KSH_koostooLungu.asice2015 KB

Sisu (failidest)

Türi vallas Kõdu, Lauri ja Lungu külade tuulepargi detailplaneeringu lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise programm Tallinn–Tartu–Türi 2024 Türi vallas Kõdu, Lauri ja Lungu külade tuulepargi detailplaneeringu lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise programm Versioon: 7.06.2024 Nimetus: Türi vallas Kõdu, Lauri ja Lungu külade tuulepargi detailplaneeringu lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise programm Töö tellija: Türi Vallavalitsus Reg nr 75033460 Järva maakond, Türi vald, Türi linn, Hariduse tn 3, 72213 E-post [email protected] Planeeringu konsultant: AB Artes Terrae OÜ Reg nr 12978320 Tartu maakond, Tartu linn, Tartu linn, Küütri tn 14, 51007 Tel 509 1874 E-post [email protected] projekti juht ja planeeringu koostaja, ruumilise keskkonna planeerija (tase 7, nr 163359), volitatud maastikuarhitekt-ekspert (tase 8, nr 155390) Heiki Kalberg; planeeringu koostaja, ruumilise keskkonna planeerija (tase 7, nr 202002) Jürgen Vahtra KSH koostaja: LEMMA OÜ Reg nr 11453673 Harju maakond, Tallinn, Kristiine linnaosa, Värvi tn 5, 10621 Tel 505 9914 E-post [email protected] KSH juhtekspert, KMH litsents KMH0153, Piret Toonpere Huvitatud isikud: TMV Green OÜ Reg nr 16162236 Harju maakond, Tallinn, Haabersti linnaosa, Meistri tn 16, 13517 E-post [email protected] Evecon Wind OÜ Reg nr 10340323 Saare maakond, Saaremaa vald, Kuressaare linn, Lossi tn 3, 93819 E-post [email protected] Sunly Wind OÜ Reg nr 14937897 Harju maakond, Tallinn, Põhja-Tallinna linnaosa, Telliskivi tn 60/5, 10412 E-post [email protected] Riigimetsa Majandamise Keskus Reg nr 70004459 Lääne-Viru maakond, Haljala vald, Sagadi küla, Mõisa/3, 45403 E-post [email protected] Töö versioon: 7.06.2024 2 Türi vallas Kõdu, Lauri ja Lungu külade tuulepargi detailplaneeringu lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise programm Versioon: 7.06.2024 1 Sisukord Sissejuhatus................................................................................................................................................... 5 1. Detailplaneeringu lähteseisukohad....................................................................................................... 7 1.1 Planeeringu eesmärk ja vajadus .........................................................................................7 1.2 Detailplaneeringu vormistamine ja koosseis .......................................................................7 1.3 Lähtealused .......................................................................................................................8 1.4 Detailplaneeringuga lahendatavad ülesanded .....................................................................8 1.5 Detailplaneeringuga kavandatav tegevus ............................................................................9 1.5.1 Tuulikud ja nende paigutus ..................................................................................................... 9 1.5.2 Vundament ............................................................................................................................ 11 1.5.3 Montaažiplatsid ..................................................................................................................... 12 1.5.4 Teed ....................................................................................................................................... 12 1.5.5 Elektriühendus ...................................................................................................................... 13 1.6 Seos strateegiliste planeerimisdokumentidega.................................................................. 13 1.6.1 Riiklikud arengudokumendid................................................................................................. 13 1.6.2 Järvamaa omavalitsuste energia- ja kliimakava .................................................................... 14 1.6.3 Türi valla arengukava aastateks 2024–2028 .......................................................................... 15 1.6.4 Türi valla üldplaneering ......................................................................................................... 15 2 Detailplaneeringuala ja eeldatavalt mõjutatava keskkonna kirjeldus ................................................. 19 2.1 Asustus ja maakasutus ..................................................................................................... 19 2.2 Geoloogiline ehitus ja hüdrogeoloogilised tingimused ....................................................... 20 2.3 Pinnavesi ......................................................................................................................... 20 2.4 Looduskaitselised objektid ja alad .................................................................................... 20 2.5 Taimestik ......................................................................................................................... 22 2.6 Linnustik .......................................................................................................................... 23 2.7 Rohevõrgustik .................................................................................................................. 24 2.8 Kultuuripärand................................................................................................................. 25 2.9 Kliima .............................................................................................................................. 26 3 Asjakohaste mõjude hindamise, sh KSH programm............................................................................ 27 3.1 Eesmärk........................................................................................................................... 27 3.2 Metoodika ....................................................................................................................... 27 3.3 Alternatiivid..................................................................................................................... 27 3 Türi vallas Kõdu, Lauri ja Lungu külade tuulepargi detailplaneeringu lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise programm Versioon: 7.06.2024 3.4 Asjakohaste mõjude selgitamine ehk KSH sisuline ulatus................................................... 28 3.4.1 Võimalik mõju looduskeskkonnale ........................................................................................ 28 3.4.2 Võimalik mõju inimese tervisele, sotsiaalsetele vajadustele ja varale .................................. 34 3.4.3 Mõju maastikule, sh visuaalne mõju ..................................................................................... 36 3.4.4 Jäätmeteke ............................................................................................................................ 37 3.4.5 Võimalik mõju kultuuripärandile ........................................................................................... 37 3.4.6 Võimalik mõju kliimamuutustele ja kliimakindlus ................................................................. 37 3.4.7 Piiriülese keskkonnamõju esinemise võimalikkus ................................................................. 38 3.4.8 Kumulatiivse mõju võimalikkus arvestades teiste ümbruskonna arendusprojektidega ....... 38 3.4.9 Muud mõjud.......................................................................................................................... 39 4 Osapooled ja KSH ekspertgrupp.......................................................................................................... 40 5 Ajakava ................................................................................................................................................ 43 Lisad ............................................................................................................................................................ 45 Lisa 1 – Detailplaneeringu ja KSH algatamise otsus ........................................................................ 45 4 Türi vallas Kõdu, Lauri ja Lungu külade tuulepargi detailplaneeringu lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise programm Versioon: 7.06.2024 Sissejuhatus Türi Vallavolikogu 29. märtsi 2023. a otsusega nr 37 (lisa 1) on algatatud Türi vallas Kõdu, Lauri ja Lungu külade alal tuulepargi detailplaneering (edaspidi ka DP) ja keskkonnamõju strateegiline hindamine (edaspidi KSH). Detailplaneeringu eesmärgiks on selgitada Türi valla üldplaneeringuga määratud tuulepargi alal välja vastava ala ruumiline võimalik terviklahendus, sh tuulikute parameetrid (kõrgus, võimsus, paigutus). Planeeringu lähteseisukohad on planeerimismenetluses algatamisel või pärast algatamist koostatav dokument, milles planeeringu koostamise korraldaja kirjeldab planeeringu koostamise vajadust, eesmärki ja ülesandeid, mida planeeringuga kavatsetakse lahendada, esitab planeeringu koostamise eeldatava ajakava ning annab ülevaate planeeringu koostamiseks vajalike uuringute tegemisest ja planeeringu koostamisse kaasatavatest isikutest. Türi üldplaneeringu alusel tuleb suure tuulegeneraatori1 (edaspidi kasutatakse mõistet tuulik) rajamiseks koostada detailplaneering ja sellele läbi viia keskkonnamõju strateegiline hindamine. KSH esimeseks etapiks on KSH programmi koostamine. KSH programm: – määrab keskkonnamõju strateegilise hindamise ulatuse, lähtudes strateegilise planeerimisdokumendi iseloomust ja sisust; – sisaldab eeldatavalt mõjutatava keskkonna kirjeldust; – sisaldab strateegilise planeerimisdokumendi seoseid muude strateegiliste planeerimisdokumentidega; – selgitab strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega eeldatavalt kaasnevat olulist keskkonnamõju, sealhulgas mõju inimese tervisele, piiriülese keskkonnamõju esinemise võimalikkust ja võimalikku mõju Natura 2000 võrgustiku alale; – kirjeldab keskkonnamõju strateegilisel hindamisel kasutatavat hindamismetoodikat; – nimetab isikud ja asutused, keda strateegilise planeerimisdokumendi alusel kavandatav tegevus võib eeldatavalt mõjutada või kellel võib olla põhjendatud huvi selle strateegilise planeerimisdokumendi vastu; – sisaldab keskkonnamõju strateegilise hindamise ja selle tulemuste avalikustamise ajakava, mis tuleneb strateegilise planeerimisdokumendi koostamise ajakavast; – sisaldab andmeid strateegilise planeerimisdokumendi koostaja kohta ning programmi koostanud juhteksperdi nime ja eksperdirühma koosseisu, nimetades, milliseid valdkondi ja millist mõju hakkab iga eksperdirühma kuuluv isik hindama; – kirjeldab asjaomaste asutuste ja isikute esitatud seisukohti. KSH programm on aluseks keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande koostamisele. KSH aruanne on planeeringu lisa. Detailplaneeringu koostamisel tuleb arvesse võtta keskkonnamõju strateegilise hindamise tulemusi. Planeerimisseaduse (edaspidi PlanS) § 4 lg 2 p 5 kohaselt on planeerimisalase tegevuse korraldaja ülesanne planeeringu elluviimisega kaasnevate asjakohaste majanduslike, kultuuriliste, sotsiaalsete ja looduskeskkonnale avalduvate mõjude hindamine, sealhulgas keskkonnamõju strateegilise hindamise 1 Türi valla üldplaneeringus loetakse suureks tuulegeneraatoriks üle 50 m kogukõrgusega tuulegeneraatorit. 5 Türi vallas Kõdu, Lauri ja Lungu külade tuulepargi detailplaneeringu lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise programm Versioon: 7.06.2024 korraldamine. KSH raames kavandatakse asjakohaste majanduslike, kultuuriliste, sotsiaalsete ja looduskeskkonnale avalduvate mõjude hindamist käesolevas dokumendis kirjeldatud ulatuses. 6 Türi vallas Kõdu, Lauri ja Lungu külade tuulepargi detailplaneeringu lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise programm Versioon: 7.06.2024 1. Detailplaneeringu lähteseisukohad 1.1 Planeeringu eesmärk ja vajadus Kavandatava tegevuse eesmärgiks on Türi vallas Kõdu, Lauri ja Lungu külade territooriumile jäävale üldplaneeringuga ettenähtud perspektiivsele tuuleenergia alale tuulepargi ja selle toimimiseks vajaliku taristu püstitamine ja elektriliitumine põhivõrguga. Elektrituulikute arv ning kavandatav maksimaalne kõrgus selguvad DP koostamise käigus. Detailplaneeringu ala suurus on orienteeruvalt 1006 ha ning on arvestatud, et detailplaneeringu koostamise protsessi käigus võib planeeringuala tuulepargi tehnovõrkude rajamise eesmärgil laieneda. Detailplaneeringuala laiendamise vajaduse tekkimisel täiendatakse detailplaneeringu koostamist eraldi otsusega ning vajadusel kaasatakse detailplaneeringu protsessi laienenud alale jäävate maade omanikud. Detailplaneeringu eesmärk on selgitada Türi valla üldplaneeringuga määratud tuulepargi alal välja vastava ala ruumiline võimalik terviklahendus, sh tuulikute parameetrid (kõrgus, võimsus, paigutus). Detailplaneeringuga muudetakse maakasutuse sihtotstarbeid osaliselt elektrienergia tootmise ja jaotamise ehitise maaks (vajadusel moodustatakse eraldi krundid) ning määrata ehitusõigus tuulikute ja energiasalvestite rajamiseks. Detailplaneeringuga lahendatakse ka kruntidele juurdepääsud, teealad, tehnovõrkudega varustamine ning heakorra küsimused. Lisaks määratakse kitsendustega alad ja vajadus maa avalikku kasutusse võtmiseks või servituutide seadmiseks. Ehitistena on kavandatud rajada elektrialajaam, energiasalvesti või -salvestite koht või kohad ja tuulikud ning nende toimimiseks vajalik taristu, samuti ühendusteed. Detailplaneeringu koostamise vajadus tuleneb PlanS § 125 lg 1 p-st 4, mille kohaselt tuleb koostada detailplaneering olulise ruumilise mõjuga ehitise ehitamiseks kui ehitise asukoht on valitud üldplaneeringuga. Tuulepark2 on vastavalt Vabariigi Valitsuse 01.10.2015. a määrusele nr 102 „Olulise ruumilise mõjuga ehitiste nimekiri“ olulise ruumilise mõjuga ehitis. 1.2 Detailplaneeringu vormistamine ja koosseis Detailplaneering peab kehtestamiseks esitamisel vastama riigihalduse ministri 17.10.2019 määrusele nr 50 “Planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele esitatavad nõuded“. Detailplaneering koosneb joonistest, seletuskirjast ja lisadest. Graafiline osa vormistada mõõtkavas M1:500…M1:2000 (mõõtkava määrata koostamisel, oluline on loetavus). Lubatud on jooniseid esitada alade kaupa. Detailplaneeringu koosseisus esitada: – tugiplaan geodeetilisel alusel tehnovõrkude ja olemasolevate krundipiiridega; – kruntimise skeem; – hoonestuse/ rajatiste skeem, võib olla koos planeeringujärgse kruntimise skeemiga; – tehnovõrkude skeem; – tuulikuparkide elektrivõrguga liitumise skeem; 2 Tuulepark vabariigi valitsuse 26.06.2003 määruse nr 184 “Võrgueeskiri” tähenduses on mitmest elektrituulikust ning elektrituulikuid omavahel ja neid liitumispunktiga ühendavatest seadmetest, ehitistest ning rajatistest koosnev elektrijaam. 7 Türi vallas Kõdu, Lauri ja Lungu külade tuulepargi detailplaneeringu lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise programm Versioon: 7.06.2024 – liiklusskeem planeeringualal; – heakorrastus- ja haljastusskeem; – keskkonnaabinõude skeem ( võib olla ka seletuskirjas); – seletuskiri. Planeering tuleb esitada Türi vallavalitsusele eskiisstaadiumis, kooskõlastamiseks ja avalikustamiseks. Planeeringu KSH programm ja aruanne tuleb esitada värvitükis paberkandjal (2 eksemplari) ja digitaalselt. Lõplik planeering komplekteerida vallale esitamiseks paberkandjal kahes eksemplaris, elektrooniliselt pdf failidena ning muutmist võimaldavas ArcGIS *.shp formaadis (koos kaardifailiga (nt .aprx), mis võimaldab kasutamisel säilitada planeeringujooniste väljatrüki kujunduse). 1.3 Lähtealused Detailplaneeringu koostamise lähtealusteks on: − Türi valla üldplaneering, milles on kirjeldatud tuulikuparkide rajamise põhimõtted; − üldplaneeringu koostamise raames teostatud tuulikuparkide asukohavaliku analüüs, milles on kirjeldatud ala piirangud ja kitsendused; − naaberomavalitsuste kehtivad üldplaneeringud. 1.4 Detailplaneeringuga lahendatavad ülesanded Põhiseisukohad: − moodustada elektrituulikute rajamise suunatud sihtotstarbega tootmismaa krundid nii, et nad oleksid võimalusel maksimaalselt põllumassiivide servades, miks mitte ka metsalagendikel; − määrata kruntidele ehitusõigused ja hoonestusalad elektrituulikute, neid teenindavate alajaamade, teede ja elektrivõrgu rajamiseks; − määrata elektrituulikute asukohad arvestades kõiki mõjusid (sotsiaalseid, keskkonnaalaseid jne). Sotsiaalsete mõjudena mõeldakse otsest mõju elukeskkonnale arvestades kaugusi, müra visuaalset müra, varjutamist; − määrata eraldi krundid alajaamadele ja teedele, mis saavad avaliku kasutuse; − planeerida teed nii, et vältida põllumaa massiivide tükeldamist; − tuulikute ja alajaamade vahelised ülekandeliinid lahendada maakaabelliinidega, alajaamadest edasi on lubatud planeerida õhuliine; − määrata kindlaks detailplaneeringu elluviimise etapid ja tähtajad. Transpordivõrgustik ja muu infrastruktuur: − teedevõrgu määramine detailplaneeringualal: o transpordivõrgu ja muu infrastruktuurist tekkivate kitsenduste määramine; o teede kaitsevööndi laiendamise ja vähendamise juhud ja korrad; − määratakse ühendusteede vajadus ja asukohad. Teede asukohtade määramisel arvestada sellega, et Türi vald on põllumajandusele orienteeritud ja maatulundusmaade tükeldamine teedega ei ole üldiselt aktsepteeritav; − seadustest tulenevate piirangute nagu maantee kaitsevööndid, tehnovõrkude kaitsevööndid detailplaneeringus numbriliselt märkimine ei ole vajalik. Need võivad muutuda ja detailplaneeringut muuta ei saa – viidata seadusandlusele ja tulevikus muutuda võivatele õigusaktidele. 8 Türi vallas Kõdu, Lauri ja Lungu külade tuulepargi detailplaneeringu lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise programm Versioon: 7.06.2024 Tehnovõrgud ja rajatised: − määrata tuuleparke teenindavate liinide trassikoridorid ja liitumispunktid (vajadusel algatatakse maa-ala laiendamiseks lisaplaneeringualasid trasside lahendamiseks); − määrata tulekustutusvee võtukohad ja vajadusel lisada uusi. Elektrituulikud: − asukoha valiku selgitamine (kaugused eluhoonetest, loodusobjektidest, kaitstavatest liikidest); − jälgida üldplaneeringu seletuskirja tuulegeneraatori püstitamise tingimusi; − püstitada võib ainult uusi elektrituulikuid, kasutatud tuulikute kasutamine on keelatud. Rohevõrgustiku toimimine, rohealad ja loodusmaastikud: − rohevõrgustiku toimimist tagavate tingimuste täpsustamine; − selgitatakse välja planeeringualal eksisteerivad loodus- ja poollooduslikud maastikud ning kirjeldatakse vajalikke režiime koosluste, märgalade ja veekogude säilimiseks; − tuulepargiala ulatub osaliselt maakonnatasandi rohevõrgustiku suurele tugialale (T8); − antakse juhtnööre rohealade väärtuste säilitamiseks ja arendamiseks ning luuakse alused nende sidumiseks tuuleenergiaaladega (nt tuulikud metsa); − määratakse võimalikud ehitustingimused. Kaitstavad loodusobjektid: − täpsustatakse kaitstavad ja väärtuslikud loodusobjektid ja maastiku üksikelemendid; − tehakse ettepanekuid väärtuslike alade ja loodusobjektide säilimiseks (vajadusel). Müra normtasemete kategooriad: − määratakse detailplaneeringu koostamisel tulenevalt õigusaktidest, sh üldplaneeringust; − müra- ja saastetundlike objektide kaitsetingimuste määramine. Maaparandussüsteemid ja neist lähtuvad kitsendused: − koostöös Põllumajandus- ja Toiduametiga määrata kindlaks olemasolevad töötavad drenaažisüsteemid põldudel ja nende kaitse vajadus. Sundvalduste seadmine ja sundvõõrandamine: − vajadusel määrata detailplaneeringuga Muud ülesanded: − detailplaneering koostatakse koostöös arendajatega; − detailplaneeringuga sätestada detailplaneeringu elluviimise põhimõtteid (taristute väljaehitamisega seotud kohustused, servituutide vajadused) ja tähtajad. 1.5 Detailplaneeringuga kavandatav tegevus 1.5.1 Tuulikud ja nende paigutus Tuuleparkides kasutatakse tänapäeval valdavalt kolmelabalisi horisontaalteljega tuulikuid. Käesolevas dokumendis on eeldatud, et tuulepargis soovitakse kasutada just selliseid tuulikuid. 9 Türi vallas Kõdu, Lauri ja Lungu külade tuulepargi detailplaneeringu lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise programm Versioon: 7.06.2024 Juhtivate tuulikutootjate tuulikute kõrgeimad seeriatootmises olevad mudelid on teadaolevalt kuni 290 m tipukõrgusega. Tänapäevaste tuulikute tiiviku ehk rootori diameeter on vahemikus 100–180 m ja torni/masti kõrgus 100–200 m. Tuulikud värvitakse tavapäraselt naturaalset tooni (valge või hall) mati värviga. Lennuohutuse tagamiseks on tuulikute gondlitel punast värvi märgutuled. Seeriatootmises olevate maismaa tuulikute maksimaalne võimsus ulatab käesoleval ajal juba 7 MW-ni3. Seeriatootmises olevad tuulikud on võimsusega 4–5 MW. Senini on tuulikute võimsus seoses tehnoloogia arenguga olnud pidevalt suurenev. Tuulikud toodavad energiat, kui tuule kiirus on vahemikus 3–25 m/s. Tuulikuid paigutatakse tuulepargis valdavas tuule suunas üksteisest ligikaudu 5–9 rootori diameetri kaugusele ja teistes tuule suundades ligikaudu 3–5 rootori diameetri kaugusele. Kaugus sõltub tuulikute tehnilistest nõuetest, soovitavast tootlusest ja tuuleoludest. Antud detailplaneeringu puhul tuleb tuulikute paigutamisel lähtuda Türi valla üldplaneeringus seatud tuulegeneraatori ja suure tuulegeneraatori püstitamise tingimusi. Planeeringu lähteseisukohtade ja programmi koostamise etapis ei ole teada tuulikute täpseid asukohti. Planeeringust huvitatud isikute poolt on koostatud esialgne tuulikute paigutuslahendus (Joonis 1), mis võib oluliselt muutuda lähtudes planeeringu koostamisel läbiviidavatest uuringutest ja tuvastatavatest kitsendustest. Arvestama peab, et esialgne tuulikute paigutuslahendus on koostatud viisil, mille korral tuulikute ja elamute minimaalseks vahemaaks on 1000 m. Arvestades Türi valla üldplaneeringu kohaseid tuulikute rajamistingimusi (vt ptk 1.6.4) on võimalik elamutest 1000 m kaugusele rajada tuulikuid elamu omaniku nõusolekul või juhul kui tuuliku torni kõrgus + rootori diameeter ei ületa 200 m. Tegu on tänapäevases mõistes võrdlemisi väikeste tuulegeneraatoritega. Juhul kui soovitakse rajada tänapäevaseid suuri tuulikuid, siis peab nende kaugus elamutest olema üldplaneeringu tingimuse järgimiseks 1500–1700 m. 3 https://www.vestas.com/en/products/enventus-platform/V172-7-2-MW 10 Türi vallas Kõdu, Lauri ja Lungu külade tuulepargi detailplaneeringu lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise programm Versioon: 7.06.2024 Joonis 1. Võimalik esialgne tuulikute paiknemine. Alale soovitakse kavandada maksimaalselt 20 tuulikut. Tegu on esialgse skeemiga, mis planeeringu koostamisel võib oluliselt muutuda. 1.5.2 Vundament Tuulikute vundamendi tüüp ja tehniline lahendus valitakse vastavalt pinnase ehitusgeoloogilistele omadustele. Maismaa tuulikute puhul on levinuimaks vundamenditüübiks gravitatsioonivundament – raudbetoonist vundamendi tüüp, mis hoiab tuulikut püsti raskusjõu mõjul. Gravitatsioonivundament on ka kõige suurema maavajadusega vundamenditüüp. Tänapäevaste tuulikute vundamendid on kuni 30 m läbimõõduga, mis teeb vundamendi ehitusalaseks pinnaks u 707 m2. Vundamendi sügavus sõltub ehitusgeoloogilistest tingimustest. Sügavus võib olla ligikaudu vahemikus 2–6 m. Ühe tuuliku rajamiseks väljakaevatav pinnase maht on seega u 1750 m3 (ehitusprojektid täpsustatakse mahtusid vastavalt ehitusgeoloogiast). Osaliselt kasutatakse väljakaevatud pinnast vundamendi katmiseks. Soistele aladele ja väikese kandevõimega pinnasele tuulikute rajamisel kasutatakse gravitatsioonivundamendi asemel sageli vaivundamente või kombinatsiooni vaiadest/ankrutest ja gravitatsioonvundamendist. Vaiade kasutamisel on väljakaevatava materjali hulk ja kasutava betooni hulk oluliselt väiksem, samas võivad vaiad ulatuda 10–20 m sügavusele. 11 Türi vallas Kõdu, Lauri ja Lungu külade tuulepargi detailplaneeringu lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise programm Versioon: 7.06.2024 Joonis 2. Tuulikute vundamentide tüübid4. 1.5.3 Montaažiplatsid Iga tuuliku püstitamiseks rajatakse nn montaažiplats, millele saab püstitada tuuliku ehituse perioodiks kraana ning muu vajaliku tehnika. Samuti saab seal hoiustada tuuliku detaile püstitamise eelselt. Igal tuuliku tootjal on vastavalt tuuliku mudelile välja töötatud montaažiplatside standardlahendused, mida vajadusel lähtuvalt asukoha eripäradest modifitseeritakse. Montaažiplats rajatakse vahetult tuuliku kõrvale võimaldamaks kraanal tuuliku komponente paika tõsta. Plats peab olema tasane ja piisava kandevõimega. Platsi peale ehitustööde lõppu tavapäraselt ei likvideerita, sest seda võib olla vaja kasutada ka tuuliku hooldustöödeks. Mida suurem on püstitatav tuulik, seda suurem on ka montaažiplatsi ulatus, sest suurenevad püstitatavate detailide mõõtmed ja kasutatava kraana suurus. 1.5.4 Teed Kõigile tuulikutele tuleb rajada ligipääsuteed, mis võimaldavad tuulikute rajamist (sh tuuliku komponentide transporti) ja hilisemat hooldust. Teid hoitakse töötavate tuuleparkide puhul aastaringselt ligipääsetavatena. Rajatavad teed peavad olema piisava kandevõimega ja piisavalt laiad. Tuulepargi teede teekatte laius on tavapäraselt u 5 m ja teekoridori laius u 10 m. Tee kurvide ja kallete puhul tuleb arvestada eriti suuremõõtmeliste detailide transpordivajadusega. Teede ristumisel kraavide või suuremate veekogudega on vajalik truupide/sildade kavandamine. Teede püsivuse tagamiseks võib olla vajalik teega külgnevate sademeveekraavide kavandamine. Vastavalt Türi valla üldplaneeringule tuleb tuulegeneraatorite kavandamisel arvestada, et tuulegeneraatorid ei tohi avalikult kasutatavatele teedele (sõltumata nende funktsioonist, liigist, klassist 4 Annan, D. 2019. Getting Your Wind Farm On The Right Footing. https://www.golder.com/insights/getting-your-wind- farm-on-the-right-footing/ 12 Türi vallas Kõdu, Lauri ja Lungu külade tuulepargi detailplaneeringu lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise programm Versioon: 7.06.2024 ja lubatud sõidukiirusest) paikneda lähemal kui 1,5x(H+D) (sealjuures H = tuuliku masti kõrgus ja D = rootori ehk tiiviku diameeter); – väikese kasutusega (alla 100 auto/ööpäevas) riigiteede puhul võib põhjendatud juhtudel riskianalüüsile tuginedes ja teeomaniku nõusolekul lubada planeeringus elektrituulikuid teele lähemale, kuid mitte lähemale kui tuuliku kogukõrgus (H+ 0,5D); – väikese kasutusega (alla 100 auto/ööpäevas) kohalike teede puhul võib põhjendatud juhtudel riskianalüüsile tuginedes ja teeomaniku nõusolekul lubada planeeringus elektrituulikuid teele lähemale, kuid üldjuhul mitte lähemale kui tuuliku kogukõrgus (H+0,5D). Tulenevalt riskianalüüsist ja kohaliku omavalitsuse kaalutlusotsusest on võimalik tuulegeneraatorite rajamine lähemale kui tuuliku kogukõrgus. Kliimaministri 17.11.2023 määruse nr 71 § 63 lg 5 kohaselt määratakse elektrituuliku vähim kaugus teekatte servast valemiga L = (H + 0,5D), kuid kuna üldplaneeringus kehtivad teedele, kus autosid on enam kui 100 autot ööpäevas, määruses esitatust suuremad nõudmised, siis lähtutakse nende teede puhul üldplaneeringu kohastest nõuetest. Tuulikute kavandamisel tuleb arvestada, et tuulegeneraatorid ei tohi raudteele paikneda lähemal kui (H+D) (sealjuures H = tuuliku masti kõrgus ja D = rootori ehk tiiviku diameeter). 1.5.5 Elektriühendus Detailplaneeringu alale rajatakse vajadusel alajaam või alajaamad. Tuulikud ühendatakse tuulepargi alajaamaga maakaablitega. Maakaablid paigaldatakse kuni 1 m sügavusse kaevikusse. Tuulepargi alajaam tuleb elektrivõrku müümiseks ühendada jaotus- või ülekandevõrguga. Lähimad võimalikud põhivõrgu alajaamad on Järvakandi alajaam, Türi alajaam ja Kehtna alajaam. Samas on võimalik rajada ka uus alajaam ning liituda sealt 330/110 kV liinile. Ühenduskaablite asukohad täpsustuvad detailplaneeringu menetluse käigus. 1.6 Seos strateegiliste planeerimisdokumentidega 1.6.1 Riiklikud arengudokumendid Eesti pikaajaline eesmärk on kliimapoliitika põhialuste kohaselt minna üle vähese süsinikuheitega majandusele, mis tähendab järk-järgult eesmärgipärast majandus- ja energiasüsteemi ümberkujundamist ressursitõhusamaks, tootlikumaks ja keskkonnahoidlikumaks. Aastaks 2050 on Eesti sihiks kasvuhoonegaaside heidet vähendada ligi 80% võrreldes 1990. a tasemega. Selle sihi suunas liikumisel vähendatakse kasvuhoonegaaside heidet 2030. aastaks orienteerivalt 70% ja 2040. aastaks 72% võrreldes 1990. a heitetasemega. 01.11.2022. a jõustunud energiamajanduse korralduse seadus sätestab, et aastaks 2030 moodustab taastuvenergia vähemalt 65% riigisisesest energia summaarsest lõpptarbimisest. Elektrienergia summaarsest lõpptarbimisest moodustab taastuvenergia vähemalt 100%. 13 Türi vallas Kõdu, Lauri ja Lungu külade tuulepargi detailplaneeringu lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise programm Versioon: 7.06.2024 Pikaajaline arengustrateegia „Eesti 2035“ 5 seab 2035. aastaks kasvuhoonegaaside netoheite vähendamise 8 miljoni tonni CO2-ekvivalentile ning seab riikliku kliimaneutraalsuse eesmärgi aastaks 2050. Eesti energiamajanduse arengukava 2030+ ENMAK kirjeldab Eesti energiapoliitika eesmärke aastani 2030, energiamajanduse visiooni aastani 2050, üld- ja ala-eesmärke ning meetmeid nende saavutamiseks. Arengukava üheks eesmärgiks on soodustada taastuvatest energiaallikatest toodetava energia tootmise ja tarbimise osakaalu Eestis. ENMAK 2030 kohaselt moodustab aastal 2030 taastuvenergia osakaal Eesti energia lõpptarbimises 50%. Eesti kliimamuutustega kohanemise arengukava aastani 2030 strateegiliseks eesmärgiks on suurendada Eesti riigi, regionaalse ja kohaliku tasandi valmidust ja võimet kliimamuutuste mõjuga kohanemiseks. Energeetika ja varustuskindluse eesmärkide seadmisel seab arengukava üheks meetmeks kliimamuutusest tingitud riskide ennetamise energiavõrkudes ja taastuvenergia kasutamisel. Detailplaneeringuga kavandatav tegevus on kooskõlas riiklike energia- ja kliimaalaste arengudokumentidega. 1.6.2 Järvamaa omavalitsuste energia- ja kliimakava6 Aastatel 2022–2023 on valminud Tartu Regiooni Energiaagentuuri poolt dokument „Järvamaa omavalitsuste energia- ja kliimakava“. Teadaolevalt ei ole dokument aga hõlmatavate omavalitsuste volikogude poolt kehtestatud. Nimetatud dokumendi peamine eesmärk on tõsta suutlikkust roheleppest (rohepöördest) tulenevaid eesmärke koordineeritult valdkondade üleselt ellu viia, juurutada keskkonnasõbralike käitumisharjumusi, tõsta võimekust rakendada kestlikkust tõstvaid tehnoloogiaid ja digilahendusi. Tagada omavalitsuste keskne (ja suunav) roll roheleppe (-pöörde) elluviimisel rohujuure tasandil. Suurendada maakonna kui terviku ja Paide linna, Türi valla ja Järva valla valmidust ja võimet kliimamuutuste mõjudega kohanemiseks ning vähendada nende territooriumil kasvuhoonegaaside emissiooni. Dokumendi andmetel oli aastal 2019 EKUK uuringu alusel Türi valla KHG koguheide 163,5 tuhat tonni CO2- ekv, moodustades 42% kogu Järva maakonna KHG koguheitest ja seda põllumajanduse suure osakaalu tõttu. Samuti jääb Türi valda Väätsa prügila, mis jätab jäätmete ladestamisel prügilasse statistiliselt jäätmete heite Türi valla arvestusse. Energia- ja kliimakava kohaselt pärsivad lokaalse hajatootmise arengut Järvamaal peamiselt riigikaitselised piirangud, mis piiravad tuuleparkide ehitamist. Tuulepargid tekitavad häireid õhuseireradarite töös ja sellepärast on kuni 2024. aastani võimalik kuni 150 meetriseid tuulikuid püstitada ainult 13%-le Eesti maismaa territooriumist. Pärast kompensatsioonimeetme rakendamist vabaneb tuuleparkide rajamiseks osa Eestimaast. 2025. aastal lisanduva kompensatsioonimeetmed, mis vabastavad riigikaitselistest kõrguspiirangutest kokkuvõtvalt 60% Mandri-Eesti alast, kus on võimalik kaaluda tuuleenergeetika arendamise võimalusi sh Järvamaal. Järvamaa kliima- ja energiakava alusel on piirkonna üheks eesmärgiks, et Järvamaa liigub süsinikuneutraalse maakonna suunas aastaks 2050, kus on vähenenud kasvuhoonegaaside heide ja suurenenud süsiniku sidumine. Valdkondlikeks eesmärkideks on energiasõltumatuse, -turvalisuse, - 5 https://valitsus.ee/strateegia-eesti-2035-arengukavad-ja-planeering/strateegia 6 https://jarva.kovtp.ee/documents/6653157/36629250/J%C3%A4rvamaa+energia-ja+kliimakava.pdf/ca6a6eaf- 0f67-48d4-8b5c-4e53ee600b53 14 Türi vallas Kõdu, Lauri ja Lungu külade tuulepargi detailplaneeringu lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise programm Versioon: 7.06.2024 varustuskindluse tõstmine ja taastuvenergia ressursside kasutatavuse suurendamine ning energia tarbimise vähendamine ja taastuvenergia osakaalu suurendamine lõpptarbimises. Energeetika valdkonna üheks indikaatoriks on taastuvenergia võimsuse 22 321 MWh/a suurendamine aastaks 2030 20%. Järva vallas oli taastuvenergia tootjaid 2022. aastal ainult 157 (7422 kW), Paide linnas 179 (9439 kW) ja Türi vallas 182 (5459 kW). Eesmärkide täitmise vaatest peab arvestama, et Türi vald on kavandamas tuuleparke nii juba kehtiva üldplaneeringu kui ka koostatava eriplaneeringuga. Paide linn on kavandamas tuuleparke koostamisel oleva üldplaneeringuga ja Järva vald eriplaneeringuga. Seega eeldada võib, et kõik kolm omavalitsust suudavad maakondliku energiakava väga tagasihoidlikud taastuvenergia eesmärgid ise täita. Energiakava kohaste eesmärkide täitmiseks peaks Türi vald juurde kavandama 0,2*182=36 kW. Tegu on väga tagasihoidliku eesmärgiga, mille seos süsinikneutraalsuse saavutamisega on vähene. Kuna sellise võimsuse tagab alla ühe tuuliku rajamine, siis energiakava kohase piirkondliku taastuvenergia eesmärgi saavutamiseks aastaks 2030 detailplaneeringu koostamine vajalik ei ole. Piirkondlike eesmärkide seadmisel tuleks olla ambitsioonikam, et eesmärgid võimaldaks ka kõrgemal tasemel Eestile seatud eesmärkide täitmist. 1.6.3 Türi valla arengukava aastateks 2024–2028 Türi valla arengukava aastateks 2024–2028 on kinnitatud Türi Vallavolikogu 31.08.2023. a määrusega nr 11. Arengukava kohaselt on Türi vald aastaks 2035 on kliima- ja energiateadlik, säästvat arengut ja ringmajandust hindav omavalitsus. Arengukava ei käsitle eraldi taastuvenergiat. Detailplaneeringuga kavandatav tegevus ei ole vastuolus Türi valla arengukavaga aastateks 2024–2028. 1.6.4 Türi valla üldplaneering7 Türi valla kehtiva üldplaneeringuga on Türi valla haldusterritooriumil olulise ruumilise objektina määratud kolm potentsiaalset tuulepargi arendamise ala. Üldplaneeringuga kavandatud aladel hinnatakse ja määratakse tuulepargi rajamise võimalused ja tingimused detailplaneeringu koostamise menetluses. Üldplaneeringus on seatud eraldi tingimused väikestele ja suurtele tuulegeneraatoritele. Väikeseks loetakse kuni 50 m kogukõrgusega (kogukõrgus= tuuliku masti kõrgus + tuuliku tiiviku raadius) ja suureks üle 50 m kogukõrgusega tuulegeneraatorit. Üldplaneeringuga püstitatud üldised tingimused tuulegeneraatoritele on: – tuulegeneraatori rajamisel väärtuslikule maastikule tuleb eelnevalt hinnata nende mõju väärtuslikule maastikule. Maastikuanalüüs peab sisaldama visualiseeringuid ning analüüsima kas maastiku väärtused säilivad; o maastikuanalüüs tuleb koostada enne projekteerimistingimuste taotluse esitamist või peale projekteerimistingimuste väljastamist, kuid siis tuleb analüüs kooskõlastada kohaliku omavalitsusega. Detailplaneeringu koostamise kohustuse korral koostatakse maastikuanalüüs koos detailplaneeringuga; 7 kehtestatud 24.11.2022 Türi Vallavolikogu määrusega nr 56 15 Türi vallas Kõdu, Lauri ja Lungu külade tuulepargi detailplaneeringu lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise programm Versioon: 7.06.2024 o visualiseeringute koostamisel on soovitatav aluseks võtta 2020. aastal koostatud „Meretuuleparkide arendamise edendamiseks visuaalse mõju hindamise metoodiliste soovituste juhendmaterjal“ või samaväärne metoodika; – tuulegeneraatoreid ei tohi kavandada vaatekoridoridesse; – tuulegeneraator ei tohi olla hoonele (v.a eluhoonele), puhke- ja virgestustegevuse maa-alale ning kalmistule lähemal kui 1,5x(H+D) (sealjuures H = tuuliku masti kõrgus ja D = rootori ehk tiiviku diameeter) välja arvatud kirjalikul kokkuleppel maaomanikuga; – tuulegeneraatorite kavandamisel tuleb arvestada, et tuulegeneraatorid ei tohi avalikult kasutatavatele teedele (sõltumata nende funktsioonist, liigist, klassist ja lubatud sõidukiirusest) paikneda lähemal kui 1,5x(H+D) (sealjuures H = tuuliku masti kõrgus ja D = rootori ehk tiiviku diameeter). Väikese kasutusega (alla 100 auto/ööpäevas) avalikult kasutatavate teede puhul võib põhjendatud juhtudel riskianalüüsile tuginedes ja teeomaniku nõusolekul lubada planeeringus elektrituulikuid teele lähemale, kuid mitte lähemale kui tuuliku kogukõrgus (H+ 0,5D); – tuulegeneraatorite kavandamisel tuleb arvestada, et tuulegeneraatorid ei tohi raudteele paikneda lähemal kui (H+D) (sealjuures H = tuuliku masti kõrgus ja D = rootori ehk tiiviku diameeter); – tuulegeneraatori rajamisel tuleb maksimaalselt säilitada kõrghaljastust- raadamine on lubatud üksnes generaatori aluse pinna ulatuses, selle vahetus ümbruses ning juurdepääsuteede ja tehnovõrkude rajamiseks; – tuulegeneraatori detailsema lahenduse planeerimisel tuleb jälgida, et tuulegeneraatori ja tuulepargiga kaasnev infrastruktuur oleks paigutatud selliselt, et vääriselupaik säiliks; – uute õhuliinide rajamisel alajaama (näiteks 20/110 kV nimipingega) ja võrguga liitumise alajaama (110 kV või 330 kV nimipingega) vahel tuleb võimalusel vältida väärtuslikke maastikke ja arvestada õigusaktidest tulenevaid piiranguid. Võimalusel kaaluda antud aladele maakaabelliini rajamist; – uute ülekandeliinide rajamisel tuuleelektrijaama alajaama ja võrguga liitumise alajaama (110 kV või 330 kV nimipingega) vahel tuleb trassi valikul vältida Natura 2000 alasid; – Kõnnumaa-Väätsa linnuala ja tuulepargi vaheline puhverala peab olema vähemalt 900 meetrit, et linnualale ei kaasneks tuulegeneraatoritest tulenevate häiringute ebasoodsaid mõjusid; – tuulegeneraatori rajamisel maardla alale peab maavara olema eelnevalt ammendunud või peab selleks olema saadud maapõueseaduse alusel kooskõlastus või luba. Tuulepargiala asumine maardla alal ei taga maapõueseaduse alusel antava kooskõlastuse olemasolu; – tuulegeneraatorite detailplaneeringud, ehitusprojektid ja projekteerimistingimused või nende andmise kohustuse puudumisel ehitusloa eelnõu või ehitamise teatis tuleb kooskõlastada Transpordiameti, Kaitseministeeriumi, Siseministeeriumiga, Keskkonnaameti ja Keskkonnaministeeriumiga. Koostööd tuleb alustada menetluse algstaadiumis; – RMK hallatavatel aladel, mis jäävad üldplaneeringus näidatud potentsiaalse tuulepargi arendamise aladele on tuulepargi ehituse ajal lubatud metsa raadamine ehituseks vajalikus mahus ja ulatuses eelneval kokkuleppel RMK-ga. Pärast tuulepargi valmimist on RMK-l õigus RMK hallatavatele aladele jäävatel tuulepargi aladel jätkata majandataval metsamaal metsa majandamist. Üldplaneeringuga on seatud järgmised tingimused suure tuulegeneraatori püstitamiseks: – järgida tuleb ka tuulegeneraatori püstitamise üldisi tingimusi; – alates kahest suurest tuulegeneraatorist koosnev tuulepark on lubatud püstitada ainult üldplaneeringus või eriplaneeringus kavandatud tuulepargialale; 16 Türi vallas Kõdu, Lauri ja Lungu külade tuulepargi detailplaneeringu lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise programm Versioon: 7.06.2024 – tuulegeneraatoreid omavahel ja liitumispunktiga ühendavad seadmed, ehitised ja rajatised on lubatud püstitada ka väljaspoole üldplaneeringus kavandatud tuulepargiala; – üks suur tuulegeneraator on lubatud püstitada väljaspoole tuulikupargiala, kui lähialal (3 km raadiuses) ei paikne teisi tuulegeneraatoreid; – suure tuulegeneraatori minimaalne kaugus elamust on 5×(H+D) (sealjuures H = tuuliku masti kõrgus ja D = rootori ehk tiiviku diameeter) aga mitte lähemal kui 1000 m ; o elamu omaniku soovil ja detailplaneeringu menetluse käigus kirjalikult esitatud tahteavalduse alusel (kui see ei riiva ümberkaudsete elamute omanike õigust tuulegeneraatori ja elamu vahekaugusele vähemalt 1000 meetrit), on lubatud suur tuulegeneraator rajada elamule lähemale; o tahteavaldused võib esitada koos detailplaneeringu algatamistaotlusega või detailplaneeringu menetlusprotsessi käigus; o kasutuses elamule lähemale kui 500 m ei ole lubatud suuri tuulegeneraatoreid ühelgi juhul paigutada ning kindlasti peab olema tagatud õigusaktidele vastav müra piirnorm (selleks viiakse läbi müra leviku modelleerimine); – suure tuulegeneraatori minimaalne kaugus tiheasustusalast on 2000 m; – suure tuulegeneraatori rajamiseks tuleb koostada detailplaneering; o detailplaneeringuga kavandatule tuleb läbi viia keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH), mille käigus on suure tuulegeneraatori rajamiseks sobiva ala täpsustamiseks vajalik läbi viia täpsemad uuringud lähtuvalt kohapealsetest looduskaitselistest tingimustest; • KSH koostamisse tuleb kaasata linnustikuekspert, kes hindab mõju linnustikule; • läbi tuleb viia mürataseme leviku ulatuse ruumiline hindamine, visuaalse mõju analüüs, varjutuse analüüs (sh modelleerimine), mille tulemusel on võimalik mõjusid täpsemalt hinnata ning näha ette muuhulgas antud olukorras vajalikud konkreetsed leevendusmeetmed ning seada arendajale vajadusel täiendavaid kohustusi. Lähtuvalt kohapealsetest tingimustest võib kohalik omavalitsus või muu kooskõlastav osapool nõuda täiendavate uuringute läbiviimist; • visuaalse mõju analüüsi koostamisel on soovitatav aluseks võtta 2020. aastal koostatud „Meretuuleparkide arendamise edendamiseks visuaalse mõju hindamise metoodiliste soovituste juhendmaterjal“ või samaväärne metoodika; • koostatav KSH peab olema piisava detailsusastmega detailplaneeringule sisendi andmisel ning viimase alusel ehitusloa väljastamisele, milles fikseeritakse detailsed maakasutus- ja ehitustingimused tuulikupargi rajamiseks ning vajadusel keskkonnameetmed (sh seiremeetmed); – detailplaneeringus tuleb määrata tuulegeneraatorite absoluutkõrgus; – suure tuulegeneraatori minimaalne kaugus keskkonnaregistris registreeritud metsise elupaikadest on 1 km; – tuulepargi rajamisega kaasnevat mõju rohelise võrgustiku toimivusele tuleb hinnata kohapõhiselt, kui on teada tuulegeneraatorite ja vajaliku infrastruktuuri paiknemine. Ennekõike on vajalik, et tuulikuparkide detailsema planeeringulahenduse väljatöötamisel arvestatakse rohevõrgustiku sidususega ning nähakse ette erinevad meetmed selle tagamiseks. Planeering on üldplaneeringukohane, kuna vastav ala on üldplaneeringuga määratud potentsiaalseks tuulepargialaks. Üldplaneeringus on määratud täpsed tingimused tuuleparkide rajamiseks. 17 Türi vallas Kõdu, Lauri ja Lungu külade tuulepargi detailplaneeringu lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise programm Versioon: 7.06.2024 Algatamise otsus ei hõlma kaablitrassi servituudiga kinnistuid, sest elektrijaamapõhivõrguga ühendatavate liinide koridoride kriteeriumid määratakse detailplaneerimise käigus. Vajadusel võib detailplaneeringu protsessi käigus planeeringuala laiendada ühendusliini planeerimiseks. Detailplaneeringuala laiendamise vajaduse korral tehakse selle kohta eraldi otsus ning kaasatakse maaomanikud täiendavalt. 18 Türi vallas Kõdu, Lauri ja Lungu külade tuulepargi detailplaneeringu lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise programm Versioon: 7.06.2024 2 Detailplaneeringuala ja eeldatavalt mõjutatava keskkonna kirjeldus Detailplaneeringu ala paikneb Türi vallas Kõdu, Lauri ja Lungu külade alal. Detailplaneeringu ala pindala on 1006 ha. Tegemist on peamiselt hoonestamata maa-alaga, mis on kaetud metsamaa ja haritava maa kõlvikutega. Detailplaneeringu ala paiknemine on esitatud Joonis 1-l. 2.1 Asustus ja maakasutus Katastriüksuseid mida detailplaneeringu ala hõlmab, on esitatud Tabel 1-s. Tabel 1. Detailplaneeringualale jäävad katastriüksused (katastriüksuste andmed seisuga 16.02.2024, Maa-ameti ruumiandmed). Lähiaadress Katastritunnus Asustusüksus Sihtotstarve Pindala, m2 Peetrimetsa 37501:001:0093 Lungu küla Maatulundusmaa 169 500 Vikandi 37501:002:0872 Lungu küla Maatulundusmaa 277 200 Lungu-Ingliste tee L2 37501:001:0158 Lungu küla Transpordimaa 12 724 Vikandi 37501:002:0871 Lungu küla Maatulundusmaa 744 900 Kurtna 37501:002:0044 Lungu küla Maatulundusmaa 1 025 000 Lungu-Ingliste tee L3 37501:001:0159 Lungu küla Transpordimaa 13 984 Kitsametsa 37501:002:0011 Lungu küla Maatulundusmaa 47 400 Turupõllu 37501:002:0012 Lungu küla Maatulundusmaa 164 400 Suurmaa 37501:002:0065 Lungu küla Maatulundusmaa 768 500 Kassilaane 37501:002:0013 Lungu küla Maatulundusmaa 30 800 Paju 37501:002:0066 Lungu küla Maatulundusmaa 121 500 Põllma tee 83401:001:0930 Lungu küla Sihtotstarbeta maa 363 Jõepere 37501:002:0002 Lungu küla Maatulundusmaa 140 100 Tuka 37501:001:0073 Lungu küla Maatulundusmaa 24 900 Põllma 83401:001:0477 Lungu küla Maatulundusmaa 399 800 Laadametsa 83401:001:0478 Lungu küla Maatulundusmaa 48 100 Ladasmaa 37501:002:0850 Lungu küla Maatulundusmaa 429 800 Orava 37501:002:0810 Lauri küla Maatulundusmaa 369 500 Lauka 37501:002:0210 Lungu küla Maatulundusmaa 694 100 Lungu küla/ Maatulundusmaa Käru metskond 66 37501:002:0670 Lauri küla/ 3 844 000 Kõdu küla Karusaare 37501:002:0440 Lauri küla Maatulundusmaa 514 200 Reedikma 37501:002:0230 Lauri küla Maatulundusmaa 246 900 Käru metskond 119 37501:002:0079 Kõdu küla Maatulundusmaa 663 800 Vahesaare 37501:002:0091 Kõdu küla Maatulundusmaa 286 300 Planeeringuala lähiümbruses on valdavalt metsamaa, looduslik rohumaa ja haritava maa kõlvikutega alad. Lähimad hoonestatud kinnistud asuvad u 1 km kaugusel lääne suunas Türi vallas Lungu külas Kontori tee 5 (katastritunnus 83401:001:0712) ja Kontori tee 6 (katastritunnus 83401:001:0448). Lähimaks tiheasustusalaks on planeeringualast 2 km kaugusel edelas paiknev Käru alevik. 19 Türi vallas Kõdu, Lauri ja Lungu külade tuulepargi detailplaneeringu lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise programm Versioon: 7.06.2024 Juurdepääs detailplaneeringu alale toimub praegu Käru–Kädva tee kõrvalmaanteelt (tee nr 20156) kohalike teede kaudu ja Tallinn–Rapla–Türi tugimaanteelt (tee nr 15). Detailplaneeringuala piirneb lõunast Lelle-Türi-Viljandi raudtee. 2.2 Geoloogiline ehitus ja hüdrogeoloogilised tingimused Tuginedes Maa-ameti geoportaali geoloogia 1:400 000 kaardilehe andmetele, siis jääb detailplaneeringu ala piirkonda, kus pinnakattes levivad jääjärvelised setted (klibu, liiv, möll, saviliiv, liivsavi, savi), moreen (liivsavi ja saviliiv kividega ning rähk) ja soosetted (turvas). Piirkonnas ei ole teostatud geoloogilist kaardistamist mõõtkavas 1:50 000, mistõttu tasub kaardilehe 1:400 000 andmete täpsusesse suhtuda kriitiliselt. Vastavalt Maa-ameti geoportaali põhjavee kaitstuse 1:400 000 andmetele jääb detailplaneeringu ala piirkonda kus põhjavesi on enamusalal nõrgalt kaitstud ning detailplaneeringuala keskosas keskmiselt kaitstud. Detailplaneeringu ala ei kattu ega piirne maardlate aladega. Detailplaneeringu alale lähim maavarade registris arvel olev maardla on 5 km kaugusele lääne suunda jääv Kastna turbamaardla (registrikaardi nr 465). 2.3 Pinnavesi Detailplaneeringu alast u 440 m kaugusele lääne suunda jääb Käru jõgi (VEE1129000). Käru jõgi suubub Pärnu jõkke (VEE1123500). Käru jõele kehtestatud kalda piiranguvöönd ei kattu tuulepargi arendusalaga. Detailplaneeringuala läbib keskosas Ingliste oja (Kõuna oja) (VEE1129800) ja kagu osas Mädara jõgi (VEE1128900). Ingliste oja (Kõuna oja) suubub Käru jõkke ning Mädara jõgi suubub Pärnu jõkke. Nii Ingliste ojale (Kõuna oja) kui ka Mädara jõele on kehtestatud 50 m ulatuses kalda ehituskeeluvöönd ning 100 m ulatuses kalda piiranguvöönd. Kalda ehituskeeluvööndi ulatuse puhul tuleb arvestada looduskaitseseaduse erisustega. Detailplaneeringu ala jääb pea terves ulatuses erinevate maaparandusehitiste reguleeriva võrgu aladele ehk kuivendusaladele: MAIMA3 - 6112890060020; MAIMA4 – 6113000020090; PÕIKOJA1 – 6112980020010; MAIMA5 – 6112980020090; SUUR-INGLISTE2 – 6112980020060; LAURI3 – 6112980020060; LEPIKU3 – 6112980020060; LEPIKU2 – 6112980020040; LAURI2 – 6112980020040; SUUR-INGLISTE1 – 6112980020040; MAIMA2 – 6112980020040. 2.4 Looduskaitselised objektid ja alad Detailplaneeringu ala ei kattu ühegi kaitsealaga. Detailplaneeringu alale lähimad kaitse- ja hoiualad jäävad põhja suunas 0,6 km kaugusele Piiumetsa maastikukaitseala (KLO1000327) ja 1,6 km kaugusele Rumbi looduskaitseala (KLO1000012), ida suunas 1,6 km kaugusele Iidva looduskaitseala (KLO1000240), kagu suunas 3,5 km kaugusele Kolu mõisa park (KLO1200499), lõuna suunas 2,8 km kaugusele Linnumängu hoiuala (KLO2000183), edela suunas 3,0 km kaugusele Käru mõisa park (KLO1200306) ning lääne suunas 1,4 km kaugusele Käru looduskaitseala (KLO1000708) ja 5,5 km kaugusele Tillniidu looduskaitseala (KLO1000738) (Joonis 3). 20 Türi vallas Kõdu, Lauri ja Lungu külade tuulepargi detailplaneeringu lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise programm Versioon: 7.06.2024 Piiumetsa maastikukaitseala kaitse-eesmärk on nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta I lisas nimetatud elupaigatüüpide - rabade (7110*), siirde- ja õõtsiksoode (7140), vanade loodusmetsade (9010*), rohunditerikaste kuusikute (9050), soostuvate ja soo-lehtmetsade (9080*) ning siirdesoo- ja rabametsade (91D0*) kaitse ning nõukogu direktiivi 79/409/EMÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta I lisas nimetatud liigi, kes on ühtlasi II kategooria kaitsealune liik, elupaikade kaitse. Rumbi looduskaitseala kaitse-eesmärk on kaitsta metsakooslusi ja kaitsealuseid liike ning kaitsealuse liigi must-toonekure (Ciconia nigra) elupaika. Iidva looduskaitseala on võetud kaitse alla eesmärgiga tagada nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta I lisas nimetatud elupaigatüüpide - rabade (7110*) ning siirdesoo- ja rabametsade (91D0*) kaitse ning nõukogu direktiivi 79/409/EMÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta I lisas nimetatud linnuliikide, kellest üks on I ja teine II kaitsekategooria liik, elupaikade kaitse. Linnumängu hoiuala kaitse-eesmärk on nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I lisas nimetatud elupaigatüüpide – jõgede ja ojade (3260), rabade (7110*), vanade loodusmetsade (9010*), rohunditerikaste kuusikute (9050), oosidel ja moreenikuhjatistel kasvavate okasmetsade (sürjametsade) (9060), soostuvate ja soo- lehtmetsade (9080*) ning siirdesoo- ja rabametsade (91D0*) kaitse. Käru looduskaitseala kaitse-eesmärk on kaitsta, säilitada ja taastada väärtuslikke metsakooslusi. Tillniidu looduskaitseala kaitse-eesmärk on kaitsta metsakooslusi, sealhulgas laane-, salu- ja soovikumetsi, elupaigatüüpe, mida nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta (EÜT L 206, 22.07.1992, lk 7–50) nimetab I lisas. Need on vanad loodusmetsad (9010*)3 ning soostuvad ja soo-lehtmetsad (9080*). Samuti on kaitse-eesmärgiks kaitsta kaitsealuseid linnuliike väike-konnakotkast (Aquila pomarina) ja must-toonekurge (Ciconia nigra) ning nende elupaiku. 21 Türi vallas Kõdu, Lauri ja Lungu külade tuulepargi detailplaneeringu lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise programm Versioon: 7.06.2024 Joonis 3. Kaitse- ja hoiualade paiknemine detailplaneeringuala piirkonnas. EELIS 10.01.2024. Detailplaneeringu alale ei jää püsielupaikasid. Detailplaneeringu alast 5 km raadiusesse jäävad püsielupaigad on esitatud Tabel 2-s. Tabel 2. Detailplaneeringu alast 5 km raadiusesse jäävad püsielupaigad. Püsielupaiga nimi Kood Kaugus DP alast, km Piiumetsa kaljukotka püsielupaik KLO3002128 2,3 Änari väike-konnakotka püsielupaik KLO3002037 3,9 Änari väike-konnakotka püsielupaik KLO3001463 4,5 Kolu väike-konnakotka püsielupaik KLO3000198 3,4 Kolu väike-konnakotka püsielupaik KLO3000199 3,5 Detailplaneeringu alale ei jää projekteeritavaid alasid ega üksikobjekte. Alale ei jää I, II ega III kategooria kaitsealuste liikide elupaikasid. 2.5 Taimestik Detailplaneeringu alale ja selle mõjualasse (taimestiku osas mõjualana käsitletud 300 m ulatust ala) ei jää I ega II kategooria kaitsealuste taimeliikide ega seente ja sammalde kasvukohtasid. Detailplaneeringu ala mõjualasse (u 10 m põhja suunda) jääb III kategooria kaitsealuse taimeliigi sulgjas õhik (Neckera pennata, KLO9402813) kasvukoht. 22 Türi vallas Kõdu, Lauri ja Lungu külade tuulepargi detailplaneeringu lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise programm Versioon: 7.06.2024 Detailplaneeringu alale jäävad järgmised loodusdirektiivi elupaigatüübid (Joonis 4): – rabad (7110*); – liigirikkad madalsood (7230); – siirdesoo- ja rabametsad (91D0*) (jääb DP alale ja DP ala mõjualasse). Detailplaneeringu ala põhja osasse jääb kaks metsa vääriselupaika (VEP124157 ja VEP124158). Lisaks jäävad detailplaneeringu mõjualasse järgmised metsa vääriselupaigad: VEP209191, VEP206284, VEP210544 ja VEP206620 (Joonis 4). Joonis 4. Detailplaneeringu alale ja selle mõjualasse jäävad loodusdirektiivi elupaigatüübid ja metsa vääriselupaigad. 2.6 Linnustik Detailplaneeringu alale ei jää EELIS alusel ühegi I, II või III kaitsekategooria linnuliigi elupaika. Türi valla üldplaneeringu käigus tuuleparkide asukohavaliku tegemisel arvestati parimat teadmist kaitstavate linnuliikide oluliste elupaikade paiknemise osas. 23 Türi vallas Kõdu, Lauri ja Lungu külade tuulepargi detailplaneeringu lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise programm Versioon: 7.06.2024 Lähtudes Eesti Ornitoloogiaühingu ja Kotkaklubi poolt 2022. aasta lõpus valminud maismaalinnustiku analüüsist8 on detailplaneeringu ala osas välja toodud kattuvus analüüsi kohaste tsoon 1 ja tsoon 2 aladega (Joonis 5). Analüüsi kohaselt on tsoon 1 liigi elupaik, kodupiirkonna tuumala või rändekoridor, kuhu tuulikute püstitamine põhjustab negatiivse mõju. Tsooni 1 kattuvatele aladele ei pruugi olla võimalik tuulikuid kavandata. Kui seda tehakse, tuleb erandit eeluuringu ja teadusandmete alusel veenvalt põhjendada. Täpsem ala linnukaitseliste piirangute vajadus tuleb selgitada KSH koostamiseks läbiviidava linnustiku uuringuga (vt ptk 3.4.1.1). Tähelepanu vajavateks liikideks antud ala puhul on eeskätt must-toonekurg, metsis ja laanepüü. Joonis 5. Detailplaneeringuala kattuvus maismaalinnustiku analüüsi kohaste tsoonidega 1 ja 2. 2.7 Rohevõrgustik Detailplaneeringu ala kattub suurel määral Türi valla üldplaneeringu kohase rohevõrgustiku alaga. (Joonis 6). Üldplaneeringu kohaselt on rohevõrgustiku eesmärk säilitada maastikuline ja bioloogiline mitmekesisus – metsakooslused, poollooduslikud niidud ja neid ühendavad koridorid. Oluline on maastikulist mitmekesisust suurendavate põlluservade, kraavide, tee- ja metsaservade ning väikesepinnaliste 8 https://kliimaministeerium.ee/elurikkus-keskkonnakaitse/looduskaitse/uuringud-projektid-ja-analuusid#analuus- ja-lisad 24 Türi vallas Kõdu, Lauri ja Lungu külade tuulepargi detailplaneeringu lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise programm Versioon: 7.06.2024 biotoopide (kivikuhjad ja puittaimestiku ribad põldude vahel) säilimine. Rohevõrgustikku jääval katastriüksusel ei tohi looduslike ja poollooduslike alade osakaal langeda alla 80%. Joonis 6. Türi valla üldplaneeringu kohase rohevõrgustiku ja väärtusliku maastiku paiknemine detailplaneeringu ala suhtes. 2.8 Kultuuripärand Detailplaneeringu ala ei kattu kultuurimälestistega. Detailplaneeringu alale lähim kultuurimälestis jääb u 0,5 km kaugusele lääne suunda (arheoloogiamälestis Kalmistu, 12053). Detailplaneeringu alale jäävad järgmised pärandkultuuriobjektid (Joonis 7): – Eesti- ja Liivimaa piiripost (kood: 834:PIM:002, seisund: objekt hästi või väga hästi säilinud); – Põllma talukoht (kood: 375:TAK:024; seisund: tüüp määratav, objektist või tema esialgsest funktsionaalsusest säilinud alla 20%); – Ladasmaa talu (kood: 834:TAK:013; seisund: tüüp määratav, objektist või tema esialgsest funktsionaalsusest säilinud alla 20%); – Lauka talukoht (kood: 375:TAK:025; seisund: tüüp määratav, objektist või tema esialgsest funktsionaalsusest säilinud alla 20%); – Kaskesaare kiigeplats ja arvatav Liivimaa piirikupits (kood: 834:KUV:001; seisund: hävinud, objektist pole maastikul jälgi säilinud); 25 Türi vallas Kõdu, Lauri ja Lungu külade tuulepargi detailplaneeringu lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise programm Versioon: 7.06.2024 – Maima talukoht (kood: 375:TAK:033; seisund: maastikul on säilinud märgid, kuid ei luba üheselt määrata tüüpi); – Eesti-Liivimaa piir (kood: 375:PIM:004; seisund: hävinud, objektist pole maastikul jälgi säilinud); – Eesti-Liivimaa piirilõik (kood: 375:PIM:003; seisund: hävinud, objektist pole maastikul jälgi säilinud). Detailplaneeringu ala ei kattu Türi valla üldplaneeringu kohase väärtusliku maastikuga ega väärtusliku põllumajandusmaaga. Detailplaneeringu ala ei kattu arheoloogiatundliku alaga, lähim arheoloogiatundlik ala jääb u 0,5 km kaugusele lääne suunda (Joonis 7). Joonis 7. Detailplaneeringu ala paiknemine pärandkultuuriobjektide ja üldplaneeringu kohase arheoloogiatundliku ala suhtes. 2.9 Kliima IRENESe projekti9 raames loodud 100 m kõrgusel esineva tuule kiiruse kaardi alusel paikneb detailplaneeringu ala keskmise ja hea tuulekiirusega alal. Hinnanguline keskmine tuulekiirus 100 m kõrgusel on vahemikus 5,7-6,7 m/s. Valdavad on edela ja lõunakaarte tuuled10. 9 https://keskkonnaagentuur.ee/irenes 10 http://www.ilmateenistus.ee/kliima/kliimanormid/tuul/#tuule_suund 26 Türi vallas Kõdu, Lauri ja Lungu külade tuulepargi detailplaneeringu lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise programm Versioon: 7.06.2024 3 Asjakohaste mõjude hindamise, sh KSH programm 3.1 Eesmärk KSH on avalikkuse ja asjaomaste asutuste osalusel strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega kaasneva olulise keskkonnamõju tuvastamiseks, alternatiivsete võimaluste väljaselgitamiseks ning ebasoodsat mõju leevendavate meetmete leidmiseks korraldatav hindamine, mille tulemusi võetakse arvesse strateegilise planeerimisdokumendi koostamisel ja mille kohta koostatakse nõuetekohane aruanne. KSH eesmärk on keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) kohaselt arvestada keskkonnakaalutlusi strateegilise planeerimisdokumendi koostamisel ning kehtestamisel, tagada kõrgetasemeline keskkonnakaitse ja edendada säästvat arengut. 3.2 Metoodika KSH koostamisel lähtutakse Eestis ja Euroopa Liidus kehtivate asjakohaste õigusaktide nõuetest. KSH aruande koostamisel järgitakse KeHJS § 40 esitatud nõudeid, arvestades muuhulgas strateegilise planeerimisdokumendi eesmärke. Keskkonnamõjude hindamisel lähtutakse asjakohastest metoodilistest juhendmaterjalidest nagu „Keskkonnamõju strateegilise hindamise käsiraamat“. Lisaks võetakse keskkonnamõju hindamisel arvesse juhteksperdi ja töögrupi keskkonnamõju hindamise alaseid teadmisi ja üldtunnustatud hindamismetoodikat. Eri mõjuvaldkondade puhul kasutatava hindamismetoodika kirjeldus on esitatud ptk 3.4 vastava mõjuvaldkonna juures. Mõjude olulisuse tuvastamisel lähtutakse eelkõige õigusaktides määratud normidest. Vastavalt KeHJS-le on keskkonnamõju oluline, kui see võib eeldatavalt ületada mõjuala keskkonnataluvust, põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi või seada ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara. KSH programmi koostamise käigus teostati ühtlasi keskkonnamõjude olulisuse esialgne hindamine, mille käigus tuvastati olulise keskkonnamõju võimaliku esinemise valdkonnad ja/või mõjud, mille ulatus ja olulisus vajavad edasist täpsustamist. Mõjuvaldkondi ja mõjutatavaid keskkonnaelemente, millel ja millele puudub oluline negatiivne keskkonnamõju, KSH aruandes edaspidi ei käsitleta. See võimaldab KSH aruande koostamise käigus põhjalikumalt keskenduda olulistele teemadele. Juhul kui KSH aruande koostamisel seoses lisanduva infoga siiski osutub vajalikuks mõne eelhindamisel väheoluliseks peetud valdkonna põhjalikum käsitlus, siis seda aruandes ka tehakse. 3.3 Alternatiivid KSH käigus analüüsitakse kavandatava tegevuse võimalikke alternatiive (muuhulgas 0-alternatiivi), kuid kuivõrd tegu on detailplaneeringuga, mille maa-ala on määratletud, siis ei vaadelda tegevuse võimalikke alternatiivseid asukohti väljaspool antud planeeringuala. KSH aruandes käsitletakse järgmisi alternatiive: – Alternatiiv 0 – tegevust ei viida ellu ning säilib praegune maakasutus. 0-alternatiivi on keskkonnamõju hindamise metoodikast tulenev kohustuslik alternatiiv, mis seisneb senise olukorra ja protsesside edasises toimumises. Tegevusalternatiividega kaasnevaid keskkonnamõjusid võrreldakse 0 alternatiivi puhul toimuvate muutustega. 27 Türi vallas Kõdu, Lauri ja Lungu külade tuulepargi detailplaneeringu lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise programm Versioon: 7.06.2024 – Alternatiiv I – planeeringualale rajatakse tuulepark. Alternatiivi I alamalternatiividena käsitletakse tuulikute erinevaid paigutuslahendusi, sh võimalik et ka erinevat arvu ja erinevate tehniliste parameetritega lahendusi juhul kui selleks ilmneb KSH koostamisel vajadus. Alternatiive võrreldakse omavahel mõjutatavatele keskkonnaelementidele avalduva mõju alusel kasutades skaalat: – tugev positiivne mõju; – keskmine positiivne mõju; – vähene positiivne mõju; – oluline mõju puudub; – vähene negatiivne mõju; – keskmine negatiivne mõju; – tugev negatiivne mõju. 3.4 Asjakohaste mõjude selgitamine ehk KSH sisuline ulatus 3.4.1 Võimalik mõju looduskeskkonnale 3.4.1.1 Mõju bioloogilisele mitmekesisusele ja populatsioonidele, taimedele ning loomadele 3.4.1.1.1 Mõju taimedele, sh taimekooslustele Tuuleparkide puhul võib taimestikule mõju avalduda ehitusaegses etapis läbi otsese ehitusalustelt aladelt taimestiku eemaldamise ja ehitustegevusega kaasneva taimestiku kahjustamise (masinatega tallamine ehitusalade vahetus läheduses). Otsene mõjuala ulatus piirneb sealjuures ehitusaluse pinnaga ning selle vahetu ümbrusega. Raadamist ja pinnasetöid teostatakse tuuliku vundamendi alalt ja selle ümbruses ehitustehnika poolt kasutatavalt alalt, uute ühendusteede alustelt aladelt, 110 kV alajaamaga ühendusliini kaitsevööndi ulatuses (kuni 25 m kaitsevöönd) ja tuulepargi siseste maakaablite aladelt (maakaablitele kehtib 1 m kaitsevöönd). Raadamist teostatakse juhul kui eelpool nimetatud alad kattuvad metsamaaga. Metsa raadamine ei ole vajalik teostada kogu tuuliku tiiviku ulatuses, sest tiiviku ulatus jääb kõrgemale kui metsa kõrgus. Kaudsemalt võib ehitustegevus avaldada mõju taimekooslustele läbi veerežiimi või valgustingimuste muutumise. Kaudsete mõjude ulatus sõltub koosluse tüübist, kuid jääb tavaliselt paarikümne kuni paarisaja meetri ulatusse otsese mõju alast. Mõju taimestikule võib olla oluline eeskätt juhul kui tegevus puudutab kaitsealuste taimeliikide leiukohti või kõrge väärtusega taimekooslusi nagu metsa vääriselupaigad või inventeeritud heas seisundis loodusdirektiivi elupaigad. Taimestikule avaldatavat olulist negatiivset mõju saab vältida paigutades tuulikud ja nendega kaasnevad taristuobjektid väljapoole tundlikke taimekooslusi, metsa vääriselupaiku ning kaitsealuste taimeliikide esinemisalasid. Oluline teadaolev kasutusaegne mõju taimestikule tuuleparkidel puudub. KSH käigus viiakse, planeeringuala osal kuhu üldplaneeringu kohaselt võib tuulikuid kavandada, taimestiku inventuur, mille käigus: 28 Türi vallas Kõdu, Lauri ja Lungu külade tuulepargi detailplaneeringu lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise programm Versioon: 7.06.2024 – Inventeeritakse alal loodusdirektiivi elupaigatüüpide esinemine. Ei teostata ülepinnalist koosluste kaardistust, vaid inventeeritakse vähemalt C esinduslikkusega loodusdirektiivi elupaigatüüpide eraldised; – Inventuuri käigus registreeritakse kõik kaitsealuste taimeliikide leiukohad. Inventuur viiakse läbi vegetatiivsel perioodil Eesti taimestikku tundva spetsialisti poolt (teostaja Metsaruum OÜ). Taimestiku inventuuri tulemuste alusel hinnatakse kavandatava tegevuse võimalikku mõju kaitsealuste taimeliikide kasvukohtadele ning loodusdirektiivi elupaikadele. Hindamine teostatakse eksperthinnanguna. Esitatakse soovitused tuulikute ja nendega seotud taristu asukohtade kavandamiseks ja leevendavateks meetmeteks. Lisaks hinnatakse tuulepargi rajamisega kaasneva raadamise vajadus kaardianalüüsi abil. 3.4.1.1.2 Mõju loomastikule, sh linnud Tuuleparkide puhul on oluliselt mõjutatavateks loomastiku rühmadeks nahkhiired ja linnud (eeskätt röövlinnud ning suure kehamassiga veelinnud). Mõju neile võidakse avaldada nii ehitusaegses etapis (võimalik ehitustegevusega kaasnev häirimine ja elupaiga võimalik kadu) kui ka kasutusetapis (kokkupõrgetest tingitud hukkumise oht, rändetakistus, elupaikade hülgamine, mõnede liikide puhul müra mõju). KSH käigus arvestatakse üle-eestilise maismaalinnustiku analüüsiga11. Arvestama peab, et asukoha kesksed linnustiku uuringud on oluliselt suurema täpsusastmega kui üle-eestilise maismaalinnustiku analüüs. KSH käigus teostatakse Midges OÜ poolt (Liisi Peets juhtimisel) planeeringuala osal kuhu üldplaneeringu kohaselt võib tuulikuid kavandada ja sellest 500 m raadiuses linnustiku uuring, mille raames: − teostatakse linnustiku punktvaatlused kevadel, suvel, sügisel (metoodika täpsem kirjeldus maismaalinnustiku analüüsi ptk 5.1.1.); − kaardistatakse rähnid, kakulised, kanalised ja nende mängukohad (metoodika kirjeldus maismaalinnustiku analüüsi ptk 5.1.4); Kui lindude peibutamismetoodikast (rähnid, kakud, kanakull, laanepüü) peaks kohalikest oludest tulenevalt tavametoodikaga võrreldes kõrvale kaldutama, siis fikseeritakse kõrvalekalded, et hiljem oleks võimalik tulemusi adekvaatselt tõlgendada. − kaardistatakse röövlindude pesitsusterritooriumid (metoodika kirjeldus maismaalinnustiku analüüsi ptk 5.1.4); Suurte raopesade otsimine teostatakse uuringuala metsades, mille vanus on vähemalt 60 a. Otsimine teostatakse ajal kui lehtpuud on raagus; pesade leidmisel nende asustatuse kontrollimine kevadel-suvel. − kaardistatakse kaitsealused liigid (metoodika kirjeldus maismaalinnustiku analüüsi ptk 5.1.4) − hinnatakse saadud andmete põhjal tuulikute mõju rändele ja pesitsusele ning antakse hinnangud ehitus- ja kasutusaegsetele mõjudele; − esitatakse ettepanekud mõjude leevendamiseks ja järelseireks. 11 https://kliimaministeerium.ee/elurikkus-keskkonnakaitse/looduskaitse/uuringud-projektid-ja-analuusid#analuus- ja-lisad 29 Türi vallas Kõdu, Lauri ja Lungu külade tuulepargi detailplaneeringu lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise programm Versioon: 7.06.2024 KSH käigus teostatakse Loodusekspert OÜ (Ants Tull juhtimisel) planeeringuala osal kuhu üldplaneeringu kohaselt võib tuulikuid kavandada ja sellest 500 m raadiuses nahkhiirlaste uuring. Nahkhiirte uuringu ülesanne on selgitada, kas alal paikneb nahkhiirte jaoks olulisi koondumiskohti, toitumiskohti ning suvekolooniaid ja varjepaiku. Samuti tuleb selgitada nahkhiirte aktiivsus kevadisel, suvisel ja sügisesel perioodil. Uuring koosneb kahest osast. Esiteks toimub kaardianalüüs ja seejärel nahkhiirte uuringu välitööd. – Kaardianalüüsil kasutatakse Maa-ameti põhikaardi veekogude andmestikku seisu- ja vooluveekogude kohta. Samuti kasutatakse Metsaregistri andmeid potentsiaalselt sobilike alade puistute peapuuliike, nende osakaalu ja eraldiste vanuse, kõrguse ja kasvukohatüübi kohta ning vaadeldi ka viimase 10 aasta raie alasid. Kaardianalüüsi alusel määratakse nahkhiirte jaoks potentsiaalselt väärtuslikud elupaigad ja toitumisalad. Kaardianalüüsi alusel valitakse sobilikud loendustransektid ja loenduspunktid välitöödeks. – Välitööd teostatakse transektloenduse ja automaatdetektori kombineeritud töödena. Transektloendusel läbitakse uuringuala ligipääsetavad loendustransektid, kas autoga aeglaselt sõites (maksimaalselt 20 km/h) või jalgsi. Igas transektipunktis viibitakse 5 min ning häälitsused salvestatakse paralleelselt kasutades ultraheli detektoreid. Uuringuöid peab olema minimaalselt kolm ja neid peab jääma nii kevadisse, suvisesse kui ka sügisesse perioodi. Vaatlused viiakse läbi nahkhiirtele soodsate ilmastikutingimustega öödel – õhutemperatuur >10˚C kraadi, tuulevaikne ja sademeteta. Lisaks kasutatakse uuringus automaatdetektoreid. Automaatdetektoritega tuleb igas vaatluspunktis viia läbi vaatlus vähemalt kolmel korral: 20. mai–30. juuni (nahkhiirte sigimisperiood), 1. juuli–30. juuli (nahkhiirte kolooniate hajumine ja noorloomade lennuvõimestumine), 1. august–15. september (nahkhiirte ränne). Vaatlus peab kestma igal korral vähemalt ühe öö. Nahkhiiri registreeritakse päikeseloojangust päikesetõusuni, vaatlused viiakse läbi nahkhiirtele soodsate ilmastikutingimustega öödel – õhutemperatuur >10˚ C kraadi, tuulevaikne ja sademeteta. Lähtuvalt välitööde tulemustest kaardistatakse detailplaneeringu mõjualas piirkonnad, kus esineb nahkhiirtele häid elupaiku-toitumisalasid ja/või rändekoridore ehk alad kus nahkhiirte arvukus on kõrge ja kuhu kas tuulikute rajamist tuleb vältida või kasutada leevendavaid meetmeid. Samuti kirjeldatakse hilisema tuulikute kasutuselevõtule järgnevat seire metoodika. 3.4.1.2 Mõju kaitstavatele loodusobjektidele KSH raames hinnatakse mõju kaitstavatele loodusobjektidele, sh liikidele ning pakutakse vajadusel välja meetmeid olulise ebasoodsa keskkonnamõju vältimiseks ja leevendamiseks. Meetmete väljapakkumisel lähtutakse õigusaktides sätestatud kaitstavaid loodusobjekte puudutavatest piirangutest. Mõju hinnatakse eksperthinnanguna lähtudes vastava kaitstava loodusobjekti kaitse eesmärgist. Mõju hindamisel lähtutakse ptk 3.4.1.1.2 kirjeldatud linnustiku uuringu tulemustest. 3.4.1.3 Mõju Natura aladele (Natura eelhindamine) Natura 2000 on üleeuroopaline kaitstavate alade võrgustik, mille eesmärk on tagada haruldaste või ohustatud loomade, sh lindude ja taimede ning nende elupaikade ja kasvukohtade kaitse või vajadusel taastada üleeuroopaliselt ohustatud liikide ja elupaikade soodne seisund. Natura 2000 alade võrgustiku mõte ja sisu on kirjas 1992. aastal vastu võetud Euroopa Liidu loodusdirektiivis (92/43/EMÜ). Sama 30 Türi vallas Kõdu, Lauri ja Lungu külade tuulepargi detailplaneeringu lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise programm Versioon: 7.06.2024 direktiiviga sätestati Natura võrgustiku osaks ka 1979. aastal jõustunud linnudirektiivi (2009/147/EÜ) alusel valitud linnualad. Natura hindamine on kavandatava tegevuse elluviimisega eeldatavalt kaasneva mõju hindamine Natura 2000 võrgustiku aladele. Natura 2000 hindamisel lähtutakse asjakohastest juhenditest12-13. Natura hindamise esimene etapp on Natura-eelhindamine. See on protseduur, mis aitab otsustada, kas kavandatava tegevuse elluviimine võib Natura ala terviklikkuse säilimisele ja kaitse-eesmärgiks olevatele liikidele ja/või elupaigatüüpidele ebasoodsat mõju avaldada. Eelhindamise etapis prognoositakse projekti või kava tõenäolist mõju Natura 2000 võrgustiku ala(de)le ning sealsetele kaitse-eesmärkidele, sh vajadusel koosmõju teiste kavade või projektidega ning hinnatakse, kas on võimalik objektiivselt järeldada, et tegemist on tõenäoliselt ebasoodsa mõjuga ala kaitse-eesmärkidele või mõju ei ole välistatud. Kui eelhindamise käigus esitatud teave näitab, et ebasoodne mõju on tõenäoline või jääb ebaselgeks, on tarvis läbi viia Natura hindamise järgmine etapp – Natura asjakohane hindamine. Detailplaneeringu ala piirkonnas paikneb mitmeid Natura 2000 alasid (Joonis 8). Kavandatav tegevus ei ole otseselt vajalik linnu- ja loodusalade kaitse-eesmärkide saavutamiseks. Natura loodusalade puhul on üldjuhul mõjuala ulatuseks hinnatud 100 m loodusalast14. Eriti tundlike märgalade puhul võib võimaliku mõjuala ulatuseks hinnata kuni 250 m. Loodusalade puhul, mille kaitse- eesmärgiks on nahkhiired võib mõjuala ulatuseks olla 1000 m. Detailplaneeringu alast põhja suunda u 0,6 km kaugusele jääb Piiumetsa loodusala (EE0020329) (Joonis 8). Teised loodusalad paiknevad kaugemal kui 1 km ehk mõjualast väljaspool. EOÜ maismaalinnustiku analüüsi15 kohaselt on linnustiku puhul kõige tundlikumaks liigiks must-toonekurg, kelle puhul potentsiaalne mõjuala (tsoon 3 ala) võib ulatuda 14 kilomeetrini. Ainuke mõjuala ulatusse jääv linnuala on Kõnnumaa-Väätsa linnuala (EE0020341), mis jääb 6,3 km kaugusele. 12 Kutsar, R.; Eschbaum, K. Ja Aunapuu, A. 2019. Juhised Natura hindamise läbiviimiseks loodusdirektiivi artikli 6 lõike 3 rakendamisel Eestis. Tellija: Keskkonnaamet. 13 Euroopa Komisjon. Komisjoni teatis Natura ET 2000 aladega seotud kavade ja projektide hindamine. Metoodilised suunised elupaikade direktiivi 92/43/EMÜ artikli 6 lõigete 3 ja 4 sätete kohta. ET Brüssel, 28.9.2021 C(2021) 6913 final. 14 Maismaa tuuleparkide mõjust elustikule ja Keskkonnaameti soovitused nende planeerimise kohta kohaliku omavalitsuse üldplaneeringutes (seisuga 10.11.2021) 15 https://kliimaministeerium.ee/elurikkus-keskkonnakaitse/looduskaitse/uuringud-projektid-ja-analuusid#analuus- ja-lisad 31 Türi vallas Kõdu, Lauri ja Lungu külade tuulepargi detailplaneeringu lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise programm Versioon: 7.06.2024 Joonis 8. Detailplaneeringu ala ümbritsevad Natura 2000 loodus- ja linnualad. Tabel 3. Natura eelhindamine detailplaneeringu ala puhul. Nimi Kaugus Kaitse-eesmärk Võimalik mõju Piiumetsa 0,6 km I lisas nimetatud kaitstavad Arvestades loodusala kaitse-eesmärke loodusala elupaigatüübid on huumustoitelised ja paiknemist detailplaneeringu alast, (EE0020329) järved ja järvikud (3160), rabad (*7110), siis on mõju loodusala kaitse- siirde- ja õõtsiksood (7140), eesmärkidele ja loodusala nokkheinakooslused (7150), vanad terviklikkusele välistatud. loodusmetsad (*9010), rohunditerikkad kuusikud (9050), soostuvad ja soo- lehtmetsad (*9080) ning siirdesoo- ja rabametsad (*91D0). Kõnnumaa- 6,3 km Liigid, mille isendite elupaiku kaitstakse, Türi valla üldplaneeringu KSH raames Väätsa on kaljukotkas (Aquila chrysaetos), on teostatud tuulepargi asukoha valiku linnuala must-toonekurg (Ciconia nigra), suhtes Natura asjakohane hindamine. (EE0020341) laululuik (Cygnus cygnus), rüüt (Pluvialis Hindamist täiemahuliselt siin ei apricaria), teder (Tetrao tetrix), metsis korrata, see on leitav ÜP KSH (Tetrao urogallus), mudatilder (Tringa aruandest16. ÜP KSH asjakohases glareola) ja kiivitaja (Vanellus vanellus). hindamises on välistatud alale tuulepargi rajamisega kaasnev mõju 16 https://www.tyri.ee/uldplaneering1 32 Türi vallas Kõdu, Lauri ja Lungu külade tuulepargi detailplaneeringu lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise programm Versioon: 7.06.2024 Nimi Kaugus Kaitse-eesmärk Võimalik mõju teistele linnuala kaitse-eesmärgiks olevatele liikidele va metsis. Seatud on leevendavad meetmed (vt ÜP KSH ptk- s 6.1.4.2) ebasoodsa mõju vältimiseks metsistele - tuulikupargi ala detailsema lahenduse väljatöötamisel arvestada tuulikute ja muu kaasneva infrastruktuuri asukohtade paigutamisel sellega, et metsise liikumiskoridorid säiliksid võimalikult suures ulatuses katkemata. Meetme järgimisel on tagatud Kõnnumaa- Väätsa linnuala terviklikkuse säilimine ja kaitse-eesmärkide saavutamine. Sellisel juhul on mõju linnuala kaitse- eesmärkidele ja linnuala terviklikkusele välistatud. Mõju Natura loodusaladele on välistatud, sest neid ei paikne mõjualas. Kavandatava planeeringuala võimalikus mõjupiirkonnas paikneb ainult üks linnuala, milleks on Kõnnumaa- Väätsa linnuala. Kõnnumaa-Väätsa linnuala puhul on ebasoodne mõju üldplaneeringu tasandil läbiviidud Natura asjakohase hindamise kohaselt välitatud kui järgitakse üldplaneeringu Natura asjakohases hindamises esitatud tingimust metsiste suhtes. Sellest lähtuvalt kui alal läbiviidava linnustiku uuringu käigus ilmneb, et alal paikneb metsiste liikumiskoridore, siis järgitakse ÜP Natura hindamist tulenevat meedet (tuulikute asukohtade paigutamisel arvestatakse sellega, et metsise liikumiskoridorid säiliksid võimalikult suures ulatuses katkemata). Kui tekib kahtlusi Kõnnumaa-Väätsa linnuala suhtes mõjude puudumises, siis korratakse Natura eelhindamist DP KSH aruandes. 3.4.1.4 Mõju pinna- ja põhjaveele Detailplaneeringu ala läbib vooluveekogu (Ingliste oja (Kõuna oja), VEE1129800). Tuuleparkide rajamisega saab potentsiaalselt esineda ehitusetapis mõju veekogudele juhul, kui ehitustegevust kavandatakse veekogudele või nende kaldaaladele. Tuulepargi kasutusetapis võib potentsiaalselt mõju veekogudele avalduda avariiolukorras (nt õlide lekked). KSH käigus hinnatakse kavandatava tegevuse mõju pinnaveele eksperthinnanguna. Detailplaneeringu ala on enamuses kaetud maaparandussüsteemi alaga. Kuivendatud maa-aladele ehitamisel on oluline tagada maaparandussüsteemide jätkusuutlik funktsioneerimine vältimaks üleujutuste teket. Teemat käsitletakse KSH aruandes eksperthinnangu vormis. Põhjaveele võidakse tuuleparkide puhul mõju avaldada ehitusetapis (vundamentide rajamine) või kasutusetapis. Kasutusetapis võib vundament muuta põhjavee liikumist. Samuti võib mõju esineda avariiolukordade (nt õlide lekked) esinemisel. KSH-s käsitletakse võimalikku ehitusaegset ja kasutusaegset mõju põhjaveele. Hinnang antakse eksperthinnangu vormis. 33 Türi vallas Kõdu, Lauri ja Lungu külade tuulepargi detailplaneeringu lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise programm Versioon: 7.06.2024 3.4.1.5 Mõju pinnasele, sh väärtuslikule põllumajandusmaale Kavandatava tegevusega kaasneb pinnase ümberpaigutamine. Seega avaldatakse pinnasele mõju. Tuulepargi rajamiseks vajalike pinnasetööde maht sõltub ala geoloogilistest tingimustest, eeskätt pinnakatte omadustest. Mõju täpsem iseloom ja ulatus selgitatakse välja KSH käigus. Hinnang antakse eksperthinnangu vormis. Detailplaneeringu alale ei jää Türi valla üldplaneeringu kohaseid väärtuslikke. Mõju väärtuslikule põllumajandusmaale puudub ja seda detailsemalt ei hinnata. 3.4.1.6 Mõju rohevõrgustikule Türi valla üldplaneeringu kohaselt kattub detailplaneeringu ala osaliselt rohevõrgustiku tugialaga ja rohevõrgustiku koridoridega (Joonis 6). KSH käigus teostatakse Loodusekspert OÜ (Ants Tull juhtimisel) detailplaneeringu alal ja selle mõjualal rohevõrgustiku uuring, mille käigus: − kaardistatakse ala kõrgema ökoloogilise väärtusega kohad (ulukite peamised liikumiskoridorid, väärtuslikud elupaigad, kahepaiksete kudealad) ning rohevõrgustiku elemendid, mis on vajalikud rohevõrgustiku edasiseks toimimiseks; − hinnatakse kas ja kuidas ning kui palju mõjutab detailplaneeringu elluviimine rohelist võrgustikku; − esitatakse ettepanekud mõjude leevendamiseks ja vajadusel järelseireks. 3.4.2 Võimalik mõju inimese tervisele, sotsiaalsetele vajadustele ja varale 3.4.2.1 Müra Tuuleparkide ehitusega kaasneb ehitusaegne müra, mis on sarnane tavapärase ehitustegevusega kaasneva müraga. Ehitusaegset müra hinnatakse eksperthinnanguna. KSH raames hinnatakse tuulepargi käitamisest tingitud müra ulatust ning mõju. Hindamine teostatakse arvutuslikult (koostatakse mürakaardid kasutades spetsiaaltarkvara WindPro vms). Müra hindamisel lähtutakse atmosfääriõhu kaitse seadusest ja keskkonnaministri määrusest 16.12.2016 nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ ning keskkonnaministri määrusest 03.10.2016 nr 32 „Välisõhus leviva müra piiramise eesmärgil planeeringu koostamise kohta esitatavad nõuded“. Arvutamisel kasutatakse rahvusvahelist standardit ISO 9613-2: “Acoustics – Abatement of sound propagation outdoors, Part 2: General method of calculation”. Arvutuslik hindamine teostatakse müra levikut soodustavates tingimustes. Atmosfääriõhu kaitse seaduse alusel on välisõhus leviva müra normtasemed: − müra piirväärtus – suurim lubatud müratase, mille ületamine põhjustab olulist keskkonnahäiringut ja mille ületamisel tuleb rakendada müra vähendamise abinõusid; − müra sihtväärtus – suurim lubatud müratase uute üldplaneeringutega aladel. Elamualade suhtes kehtib tööstusmürale piirväärtus päevasel ajal 60 dBA ja öisel ajal 45 dBA, sihtväärtus on päevasel ajal 50 dBA ja öisel ajal 40 dBA. Türi valla üldplaneeringu kohaselt tuleb uute tuulikute kavandamisel eesmärgiks seada rangeimate nõuete ehk välisõhus leviva müra sihtväärtuse tagamine, mis tagab head tingimused lähimatel müratundlikel aladel. II kategooria alade (elamud) tööstusmüra 34 Türi vallas Kõdu, Lauri ja Lungu külade tuulepargi detailplaneeringu lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise programm Versioon: 7.06.2024 sihtväärtus on 50 dB päeval ja 40 dB öösel. Kuna tuulikud töötavad ööpäevaringselt saab määravaks mürataseme vastavus öistele ehk rangematele nõuetele (40 dB). Samuti täpsustab üldplaneering, et maatulundusmaal õuealadel (ka uute elamu kavandamisel) kehtib II kategooria müra normtase. Tuulikud, nagu paljud teised müraallikad, põhjustatavad madalsageduslike helisid. Madalsageduslikule mürale kehtivad normtasemed sotsiaalministri 04.03.2002 määruse nr 42 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid“ lisa alusel. Tegu ei ole seega välisterritooriumil kehtivate normidega, vaid hoonetes sees kehtivate normtasemetega. Eestis puuduvad siseriiklikud suunised, kuidas arvutada tuulegeneraatorite madalsagedusliku müra levikut ja vastavust ruumides kehtivatele normväärtustele. KSH-s lähtutakse Soomes rakendatavast müra hindamisjuhisest ja kasutatakse madalsagedusliku müra arvutuslikuks hindamiseks WindPRO programmi mooduli „Decibel“ seadistust „Finnish Low Frequency Sound“17. Antud metoodika puhul arvutatakse müra levik eraldi igal oktaavribal vahemikus 20-200 Hz. Siseruumide müratasemete saamiseks kasutatakse hoonete heliisolatsiooni näitajaid eri sageduste puhul. 3.4.2.2 Varjutus Tuulikud kui kõrgkonstruktsioonid põhjustavad päikesepaistelise ilmaga paratamatult varjusid. Tuntakse kahte tüüpi tuulikute ja päikesepaiste koosmõjul tekkivaid keskkonnamõjureid – liikuvad varjud ja perioodilised peegeldused. Liikuvad varjud on põhjustatud tuuliku konstruktsiooniosade poolt. Tuulikute liikuvaid varje põhjustavad tuuliku pöörlevad labad. Kuivõrd tuuliku labad liiguvad, siis liigub pidevalt ka vari. See võib oluliselt häirida lähedal asuvates elamutes inimesi ja maanteedel sõitvaid autojuhte hommikuti ja õhtuti. Teoreetiliselt võivad varjud ulatuda mitmete kilomeetrite kaugusele. Reaalselt ei põhjusta varjutus aga märkimisväärset häiringut tuulikust kaugemal kui u 10 tuuliku rootori läbimõõtu. KSH käigus hinnatakse varjutuse ulatust ja kestvust spetsiaaltarkvara WindPRO abil. Varjutamise kestuse ja ulatuse hindamisel. Varjutuse kestvus arvutatakse välja kahe erineva lähenemisega: − halvim olukord (eeldus, et esineb otsene päikesepaiste päiksetõusust päikseloojanguni ja tuulikud töötavad pidevalt, arvestatakse maapinna reljeefi) − reaalne olukord (kasutatakse paljuaastasi keskmisi meteoroloogilisi andmeid päikesepaiste kestvuse osas18, piirkonnas domineerivate tuulte jaotust, tuulikute eeldusliku tööaja infot ning maapinna reljeefi infot); Kuna varjutuse osas Eestis soovitatavad väärtused või normid puuduvad, siis varjutuse olulisuse hindamisel lähtutakse teistes riikides (Saksamaal, Taanis, Rootsis jt) kehtivatest soovitustest19. Eesmärgiks võetakse elamualadel alla 10 tundi aastas kliimatingimusi arvestava varjutustaseme tagamine, mille tagamisel eeldatakse olulise ebasoodsa mõju puudumist. Kui Eestis võetakse siseriiklik norm varjutuse kestvuse osas, siis järgitakse seda. 3.4.2.3 Mõju inimese tervisele Tuuleparkide puhul on mõju inimese tervisele seotud eeskätt tuulikute töötamisest tuleneva müra, varjutuse ja vibratsiooni võimaliku mõjuga, mille hindamist KSH programm juba eelnevates peatükkides 17 https://help.emd.dk/knowledgebase/content/windPRO4.0/Appendix_A_DECIBEL.pdf 18 Riigi Ilmateenistus. Päikesepaiste kestus. https://www.ilmateenistus.ee/kliima/kliimanormid/paikesepaiste- kestus/ 19 https://help.emd.dk/knowledgebase/content/windPRO4.0/c6-UK_windPRO4.0-Environment.pdf ptk 6.2 35 Türi vallas Kõdu, Lauri ja Lungu külade tuulepargi detailplaneeringu lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise programm Versioon: 7.06.2024 ette nägi. Tegu on tuulikute käitamisaegsete mõjudega. KSH aruandes käsitletakse lisaks ka madalsagedusliku heli ja vibratsiooni esinemist, ulatust ja tervisemõju. Lähtutakse uuemast teaduskirjandusest ja uuringutest olemasolevates tuuleparkides. 3.4.2.4 Mõju sotsiaalsetele vajadustele ja varale Tuulikuparkide rajamine ja käitamine võib omada mõjusid isikute varale, sh mõjutada teataval määral maakasutust, kinnisvaraturgu, rekreatsioonivõimalusi. Senist sihtotstarbejärgset kasutust maatulundusmaana tuulikupargi rajamine üldjuhul siiski ei kitsenda. Mõju varale võib ilmneda näiteks kui ehituse käigus rikutakse olemasolevaid maaparandussüsteeme, mille kahjustamine mõjutab veerežiimi ja veerežiimi muutuse läbi ka maad kui maaomanike vara. Pigem võib esineda mõju väljaspool tuulepargi ala paiknevatele aladele. Võimalikku mõju kinnisvara väärtusele käsitletakse KSH aruandes erialakirjanduse ja olemasolevates tuuleparkides läbiviidud uuringute andmetele tuginedes. Samuti on oluliseks aspektiks võimalikud mõjud teedele (eeskätt ehitustegevuse perioodil). Raskete tuulikukomponentide transport võib põhjustada teede seisundi halvenemist ning vajalik on leida sobilikud meetmed mõjude minimeerimiseks või kompenseerimiseks. Tuulepark võib kaasa tuua ka täiendavate teede rajamise vajadust. Samuti võib tuulepargi ehitusaegne liiklusvoog mõjutada liiklusohutust. Eelnimetatud mõjuaspekte käsitletakse KSH aruandes eksperthinnangu vormis. Majanduslike mõjude hindamine ja rahaliste kompensatsioonimehhanismide määramine ei ole otseselt KSH ülesanne. KSH aruandes käsitletakse siiski ülevaatlikult ka mõjude võimalikke kompensatsioonimehhanisme ehk kohaliku kasu20 võimalusi kohalikule kogukonnale. Kohaliku kasu käsitluse puhul arvestatakse kehtivat kohaliku kasu õiguslikku regulatsiooni. 3.4.3 Mõju maastikule, sh visuaalne mõju Tuulepargi visuaalse mõju hindamisel arvestatakse AB Artes Terrae OÜ 2020. a koostatud juhendmaterjali21 soovitusi ulatuses, mis on ülekantavad maismaa tuuleparkidele. Tuulepargi nähtavuse hindamiseks kasutatakse spetsiaaltarkvara WindPRO 4.0. Reljeefi andmestikuna kasutatakse Maa-ameti maapinna kõrgusmudelit ja maakatte kõrgusmudelit. Sellise lähenemisega on võimalik saada indikatiivne kaart tuulepargi nähtavuse kohta ehk selgitada välja piirkonnad, kust tuulepark võib olla olulisel määral nähtav. Samuti võimaldab tarkvara arvutada välja tuuliku nähtavuse vertikaalse ja horisontaalse vaatenurga, mis võimaldab määrata tuulepargist tingitud vaate muutuse olulisust. Lähtuvalt nähtavusanalüüsist hinnatakse vaate muutuse olulisust. Hinnangud antakse lähtuvalt Tara, A, 2022 a avaldatud artiklis „DVC as a Supplement to ZVI: Mapping Degree of Visible Change for Wind Farms“ kirjeldatud skaalast. Väärtuslike maastike ja väärtuslike vaadete määramisel lähtutakse Türi valla üldplaneeringust, mis määrab vaatekoridorid ja ilusate vaadetega teelõigud. Mõjude hindamisel ja planeeringulahenduse koostamisel arvestatakse Türi üldplaneeringu kohast tingimust, mille kohaselt tuulegeneraatoreid ei tohi rajada planeeringuga määratud vaatekoridoridesse. 20 Kohaliku omavalitsuse või kohaliku kogukonna saadav hüvitis või kasu arendustest. 21 AB Artes Terrae OÜ. 2020. Meretuulikuparkide arendamise edendamiseks visuaalse mõju hindamise metoodiliste soovituste juhendmaterjal. https://www.fin.ee/media/2706/download 36 Türi vallas Kõdu, Lauri ja Lungu külade tuulepargi detailplaneeringu lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise programm Versioon: 7.06.2024 Nähtavusanalüüsi alusel valitakse kuni 10 vaatepunkti – kohad kuhu on avalik ligipääs, kust tuulepark võib jääda nähtav ning eelistatakse väärtuslike maastike ja/või kaunite teelõikude esinemisalasid. Punktidest koostatakse fotomontaažid. Eelistatakse kavandatavastest tuulikutest kuni 10 km raadiuses paiknevaid vaatekohti, sest kaugemal ei tundu tuulepark inimsilmale enam selgelt eristatav/domineeriv. Kaugemate vaatepunktide kohta on asjakohane koostada fotomontaaže kui tegu on väga olulise vaatepunktiga (nt mõni oluline turismiobjekt) ja esineb nähtavusanalüüsist lähtuvalt oluline vaate muutus. 3.4.4 Jäätmeteke Tuuleparkide ehitusetapis tekkivad jäätmed ja nende käitluse korraldamine on sarnane tavapärasele ehitusaegsele jäätmekorraldusele. Asjakohaste meetmete rakendamisel (jäätmete korrektne kogumine ja äravedu jms) ei ole jäätmetekkel tõenäoliselt olulist mõju keskkonnale. Tuulepargi käitamise käigus tekib samuti jäätmeid, milleks on näiteks erinevad kuluosad, vanaõlid jms. Jäätmekäitluse korraldusel tuleb järgida kehtivat jäätmealast seadusandlust. Jäätmekäitluse õiguspärasel korraldamisel ei ole oodata sellega kaasnevat olulist keskkonnamõju. Suurim jäätmeteke kaasneb tuulepargi likvideerimise etapiga. Jäätmete kogusest ja käitlusviisidest antakse KSH aruandes ülevaade. 3.4.5 Võimalik mõju kultuuripärandile Detailplaneeringu alal ega selle lähipiirkonnas ei paikne muinsuskaitseseaduse alusel kaitstavaid objekte ega arheoloogiatundlike alasid. Detailplaneeringu alale jääb ptk 2.8 kohaselt kaheksa pärandkultuuriobjekti. Mõju pärandkultuuriobjektidele hinnatakse eksperthinnanguna lähtudes objektide säilimisest ja väärtusest. 3.4.6 Võimalik mõju kliimamuutustele ja kliimakindlus Tuuleparkide rajamine elektri tootmiseks tähendab taastuvatel energiaallikatel põhineva elektrienergia tootmise osakaalu suurendamist, mis loob eeldused fossiilsete kütuste põletamisel eralduvate kasvuhoonegaaside vähendamiseks omades seeläbi potentsiaalset positiivset mõju kliimamuutuste pidurdamisele. Samas kaasneb tegevusega metsamaa raadamine ja süsinikku siduva mulla eemaldamine. Metsamaa raadamine ja eeskätt turvasmuldade eemaldamine ning veerežiimi muutus põhjustab pöördumatu muutuse keskkonnas ning see mõjutab süsiniku talletamist ja sidumist. KSH käigus hinnatakse tegevuse mõju kliimamuutustele. Mõju hindamisel lähtutakse Maailmapanga juhendist „EIB Project Carbon Footprint Methodologies. Methodologies for the assessment of project greenhouse gas emissions and emission variations“ ning leitakse tuulepargi rajamise ja kasutamisega kaasnev kasvuhoonegaaside heide CO2 ekvivalendina. Arvestatakse maakasutuse muutusega kaasnevat CO2 sidumise muutust ning taastuvenergia tootmisega kaasnevat CO2ekv heitkoguse vähendamist. Erialakirjanduse andmetel ja kliimamuutustega kohanemise arengukavast lähtuval käsitletakse ka kliimamuutuste (sagenevate tormide, tugevnevate tuulte ja jäitepäevade sagenemise tingimuses) võimalikku mõju tuuleparkidele ja nendega seotud taristule. 37 Türi vallas Kõdu, Lauri ja Lungu külade tuulepargi detailplaneeringu lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise programm Versioon: 7.06.2024 3.4.7 Piiriülese keskkonnamõju esinemise võimalikkus Detailplaneeringu ala asub riigipiirist eemal. KSH ekspertgrupp riigipiiriülese mõju esinemise võimalust (KeHJS § 30 või Espoo konventsiooni mõistes) ei näe ja teemat seega KSH aruandes täiendavalt ei käsitleta. 3.4.8 Kumulatiivse mõju võimalikkus arvestades teiste ümbruskonna arendusprojektidega Liitmõju ehk kumulatiivne mõju on üksikute mõjutegurite kuhjuv mõju. Nt eri kavade ja projektide ellurakendamisel ühteaegu tekkiv mõju. Mõjude kumulatiivsust arvestatakse eespool peatükkides käsitletud iga teema hindamise juures integreeritult tavapärase keskkonnamõjude hindamise loogilise osana. Türi vallas kehtib Türi valla üldplaneering, mille koostamise käigus viidi läbi ka tuuleparkide asukohavaliku analüüs. Türi vallas on määratud kolm tuulepargi asukohavaliku ala (Joonis 9). Joonis 9. Tuuleenergia arenduspiirkondade paiknemine Türi vallas. Joonise aluskaart: Maa-amet WMS: Halltoonides kaart. Aspektides, kus vajalik teave on käesoleva KSH objektiks oleva KSH koostamise ajaperioodil olemas, püütakse koosmõjusid läbivalt hinnata ja arvestada koos teiste tuuleparkide arendusaladega. KSH käigus käsitletakse mõjude kumuleerumist ja koosmõjusid piirkonna teiste teadaolevate arendusprojektidega kui selliseid planeeringuid või projekte planeeringu protsessi käigus tuvastatakse. 38 Türi vallas Kõdu, Lauri ja Lungu külade tuulepargi detailplaneeringu lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise programm Versioon: 7.06.2024 Hindamist viiakse läbi lähtudes olemasolevast teabest teiste arenduste osas (koosmõju ja mõjude kumuleerumist ei ole võimalik hinnata kui teada ei ole koosmõju avaldada võivate projektide parameetrid). Peamiselt võivad koosmõjud avalduda teiste tuuleparkide projektidega. Koosmõjusid hinnatakse iga hinnatava mõjuvaldkonna puhul kui see osutub asjakohaseks ehk koosmõjude esinemist võib eeldada. 3.4.9 Muud mõjud Riigikaitselistele objektidele (eeskätt radaritele) mõju hindamisel lähtutakse Kaitseministeeriumi vastavast hinnangust. Planeeringu algatamisel on lähtutud teadmisest, et alale on Kaitseministeeriumi andmetel võimalik püstitada kuni 150 m kõrguseid tuulikuid (masti ja tiivikulaba kogupikkus). Alal kaob kõrguspiirang 2025. a, et rajada üle 150 m kõrguseid tuulikuid. Seega on lähiaastatel oodata täiendavate kompensatsioonimehhanismide rakendamist, mis kaotaks alalt kõrguspiirangud. Tuulikuid seostatakse mobiili-, raadioside- ja televisioonisignaali häiringutega. KSH aruandes antakse kirjandusallikatel põhinev ülevaade antud mõjude esinemise võimalikkuse osas. Detailplaneeringu koostamisel tehakse koostööd sidevõrkude haldajatega. KSH aruandes käsitletakse avariiolukordade esinemise võimalikkust ja tagajärgi ning kirjeldatakse meetmeid, millega on võimalik negatiivset keskkonnamõju leevendada/vältida. Käsitletakse ka mõju liiklusohutusele. Mõju hinnatakse eksperthinnangu vormis lähtudes erialakirjandusest. 39 Türi vallas Kõdu, Lauri ja Lungu külade tuulepargi detailplaneeringu lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise programm Versioon: 7.06.2024 4 Osapooled ja KSH ekspertgrupp Detailplaneeringu ja KSH koostamise osapooled on järgmised: − detailplaneeringu ja KSH algataja ja kehtestaja on Türi Vallavolikogu ning detailplaneeringu koostaja ja koostamise korraldaja on Türi Vallavalitsus; − detailplaneeringust huvitatud isikud on TMV Green OÜ (kontaktisik Jaanus Kivirand, tel +372 5345 9304, e-post [email protected]), Evecon Wind OÜ (kontaktisik Gert Virves, tel +372 504 2250, e-post [email protected]), Sunly Wind OÜ (kontaktisik Sander Lõuk, tel +372 5197 2700, e-post [email protected]) ja Riigimetsa Majandamise Keskus (kontaktisik Katrin Kivioja, tel +372 5330 0461, e-post [email protected]); − detailplaneeringu koostamise konsultant on AB Artes Terrae OÜ (Tartu maakond, Tartu linn, Küütri tn 14, 51007; e-post: [email protected]; tel: +372 509 1874; kontaktisik: Heiki Kalberg); − KSH koostaja on LEMMA OÜ (Harju maakond, Tallinn, Kristiine linnaosa, Värvi tn 5, 10621; e-post: [email protected]; tel: +372 505 9914; kontaktisik: Piret Toonpere). KeHJS § 36 lg 2 p 8 kohaselt tuleb KSH programmis esitada eksperdirühma koosseis, nimetades ja põhjendades, milliseid valdkondi ja millist mõju hakkab iga rühma kuuluv isik hindama. Tabel 4. KSH ekspertrühma koosseis. Valdkond Ekspert Pädevus KSH juhtekspert Piret Toonpere Loodusteaduse bakalaureus keskkonnatehnoloogia eriala ökosüsteemide tehnoloogia suunal ja Töögrupi töö koordineerimine, tehnikateaduse magister keskkonnakorralduse ja sotsiaal-majanduslike mõjude ja puhtama tootmise erialal. Magistritöö koostatud Natura hindamise teostamine tuulikute müra ja varjutuse teemal. (juhtekspert koostab Natura hindamist arvestades eriala- Juhtekspert omab KMH litsentsi (KMH0153) ja seega ekspertide sisendit); tuulikute vastavalt KeHJS § 34 lg 5 KSH juhtimise õigust. spetsiifiliste mõjude hindamine nagu Pärnu-Tori eriplaneeringu ehk nn Põlendmaa varjutus ja müra. Lisaks ülejäänud tuulepargi eriplaneeringu I etapi keskkonnamõju teiste ekspertide poolt katmata mõjuvaldkonnad. strateegiline hindamine Keskkonnakirjelduse koondamine, Heli Aun Tehnikateaduse magister geotehnoloogia erialal. mõjud looduskeskkonnale, Arussaare dolokivikarjääri kasutuselevõtuga seotud hüdrogeoloogiliste tingimustega KMH, Vinni, Vinni II, Vinni III mäeeraldiste seotud küsimused ja kartograafia kasutuselevõtuga seotud KMH Pärnu-Tori eriplaneeringu ehk nn Põlendmaa tuulepargi eriplaneeringu I etapi keskkonnamõju strateegiline hindamine Mõju kliimamuutustele Liis Promvalds Magistrikraad keskkonnakorraldus ja -poliitika eriala Süsiniku jalajälge, kliimakindlust ja jätkusuutlikkust puudutavate hinnangute koostamine 40 Türi vallas Kõdu, Lauri ja Lungu külade tuulepargi detailplaneeringu lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise programm Versioon: 7.06.2024 Valdkond Ekspert Pädevus Mõjud looduskeskkonnale, sh Laura Elina Tuovinen Tehnikateaduse magister kinnisvara- ja maakorralduse rohevõrgustikule ja kaitsealadele; erialal, Maastikukujunduse bakalaureus. WindPro modelleeringute Läbinud tarkvara WindPro tootjapoolse koolituse 2022 koostamine aastal. Mõju pinnasele, veerežiimile ja Mihkel Vaarik Diplomeeritud veemajanduse insener. veekeskkonnale Paldiski linnas Selja tuulepargi detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine (mõjud veerežiimile). Mõju linnustikule, sh Natura Midges OÜ: Liisi Keskkonnaagentuurile linnustiku uuringud hindamises osalemine linnustiku Peets ja Anneli tuuleenergeetika eelisarendusalade leidmiseks: Türi- eksperdina Järva uuringualal ja Tõrva uuringualal Albert Mõju nahkhiirtele Loodusekspert OÜ: Doktorikraad zooloogia ja hüdrobioloogia erialal Ants Tull Põhja pst ja Muuseumi tee rekonstrueerimise ja rajamise põhiprojekti keskkonnamõju eelhinnangu uuring nahkhiirte esinemise ja võimalike leevendusmeetmete rakendamise osas Mõju rohevõrgustikule Loodusekspert OÜ: Doktorikraad zooloogia ja hüdrobioloogia erialal. Ants Tull Põlendmaa tuugenite planeeringualade ulukiuuring. Uuringu aruanne. Visuaalsed mõjud Astrid Koplimäe Loodusteaduse magister keskkonnakorralduse erialal. Magistritöö teema „Tuuleparkide visuaalne mõju maastikule ja selle vähendamise võimalused“. WindPro nähtavusanalüüsi ja visualiseeringute Piret Toonpere koostamise kogemus alates 2009 aastast. KSH läbiviimise käigus konsulteeritakse vastavalt vajadusele täiendavate ekspertidega. Isikud ja asjaomased asutused, keda kavandatav tegevus võib eeldatavalt mõjutada või kellel võib olla põhjendatud huvi tegevuse vastu, on KMH programmi koostamise ajal määratletud Tabel 5-s. KMH käigus asjaolude selgumisel võib mõjutavate ja/või huvitatud isikute ja asjaomaste asutuste nimekiri täieneda. Tabel 5. Kaasatavad osapooled ning koostöö tegijad (nimekirja täiendatakse jooksvalt). Osapool Kaasamise/koostöö põhjendus Koostöö tegijad Kaitseministeerium Kui planeeringuga kavandatakse tuuleparki ja planeeringu elluviimine võib kaasa tuua riigikaitselise ehitiste planeeritud töövõime vähenemise. Keskkonnaamet Planeeringu elluviimisega võib kaasneda oluline keskkonnamõju, planeeringualal asuvad kaitsealused objektid. Kliimaministeerium Planeeringualal asub maavarade registris olev maardla. Muinsuskaitseamet Planeeringualal asuvad kinnismälestised ja arheoloogiatundlikud alad. Politsei-ja Piirivalveamet Kavandatakse üle 28m kõrgust tuulegeneraatorit ja seega kuulub tegevus PPA poolt kooskõlastatavasse valdkonda. 41 Türi vallas Kõdu, Lauri ja Lungu külade tuulepargi detailplaneeringu lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise programm Versioon: 7.06.2024 Põllumajandus- ja Toiduamet Planeeringualal asuvad maaparandussüsteemid ning kavandatav tegevus võib mõjutada maaparandussüsteemi nõuetekohast toimimist. Päästeamet Planeering käsitleb tuleohutusnõudeid. Riigi Kaitseinvesteeringute Planeeringuga kavandatakse üle 28 m kõrgust ehitist. Keskus Tarbijakaitse ja Tehnilise Planeeringuala on raudtee kaitsevööndis, planeeringualal asub Järelevalve Amet raudteerajatis. Terviseamet Planeeringuga käsitletakse tervisekaitsenõuete rakendamist, sh müra ja vibratsiooni teemasid. Transpordiamet Kavandatakse üle 45 m kõrgust ehitist, mis võib põhjustada maanteel liiklejatele visuaalseid häiringuid, samuti võivad kõrgehitised mõjutada lennuliiklust. Kaasatavad isikud ja asutused Regionaal- ja Põllumajanduspoliitika kujundaja. Reformimata riigimaade ja Põllumajandusministeerium maaüksuste, mille volitatud asutus on Maa-amet, osas annab detailplaneeringule seisukoha Regionaal- ja Põllumajandusministeerium. Tervikliku ja ühiskonnas nõutud keskkonna-, ilma- ja kliimateenuse pakkuja, Keskkonnaagentuur objektiivse keskkonnainfo esmaallikas. Maa-amet Osa riigimaade valdaja. Elering AS, Elektrilevi OÜ Elektripaigaldiste valdajad. Käru kogukonnakogu Kavandatav tegevus võib puudutada nende õiguseid/soov kaasa rääkida. Osutab raudteeinfrastruktuuri kasutada andmise teenust raudteeveo- Edelaraudtee AS ettevõtjatele ja veeremiomanikele koos liikluse korraldamisega. Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja Riiklike sidesüsteemide toimimise eest vastutajad. arenduskeskus Telia Eesti AS, Elisa Eesti AS, Tele2 Eesti AS, AS STV, AS Levira, Piirkonnas teadaolevad mobiilside ja sideteenuste pakkujad. LEVIKOM EESTI OÜ Eesti Keskkonnaühenduste Keskkonnaorganisatsioone ühendav organisatsioon. Koda Maaelu Teadmuskeskus Väärtuslike põllumajandusmaade massiivide määramise konsultatsioon. Kogukonnad, ühendused, seltsid (nimekiri selgub Kavandatav tegevus võib puudutada nende õiguseid/soov kaasa rääkida. planeeringu protsessi käigus) Laiem avalikkus, nt Võimalikud asjast huvitatud või mõjutatud isikud. Kaasatud olemise soovist planeeringuala kinnistute on võimalik teada anda vallavalitsusele, samuti on antud võimalus kaasatud omanikud ja naaberkinnistute olemise soovi väljendada avalikel aruteludel. omanikud, piirkonna elanikud, Tabelis ei tooda eraldi välja kaasatud olemise soovi avaldanud isikuid, vallas tegutsevad ettevõtted jt vastav nimekiri on omavalitustel ja seda täiendatakse jooksvalt. 42 Türi vallas Kõdu, Lauri ja Lungu külade tuulepargi detailplaneeringu lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise programm Versioon: 7.06.2024 5 Ajakava Detailplaneeringu ja KSH ajakava koostamise aluseks on seadustega (PlanS, KeHJS, HMS) sätestatud planeeringu ja KSH menetlused. Vastavalt KeHJS §36 lg 2 p-le 4 sisaldab KSH programm keskkonnamõju strateegilise hindamise ja selle tulemuste avalikustamise ajakava, mis tuleneb strateegilise planeerimisdokumendi koostamise ajakavast. Planeeringu koostamise ja KSH menetlus ühendatakse võimalikult ulatuslikult. Detailplaneeringu lahenduse väljatöötamine ja KSH läbiviimine ning nende avalikustamised viiakse läbi vastastikku seostatult, üheaegselt ja samade avalike väljapanekute ning arutelude raames. Detailplaneeringu lahenduse väljatöötamine toimub kohaliku omavalitsuse spetsialistide, avalikkuse ja erinevate ametkondade ja huvigruppide koostöös. Detailplaneeringu koostamise raames viiakse protsessi erinevates etappides läbi töökoosolekuid ning avalikke arutelusid (planeeringu eskiisi ja KSH aruande eelnõu avaliku väljapaneku tulemuste avalik arutelu (vajadusel veebis), planeeringu avaliku väljapaneku tulemuste avalik arutelu). Töökoosolekute ja arutelude tulemused on aluseks lahenduse väljatöötamisel ja täpsustamisel. Tabel 6. KSH ja detailplaneeringu koostamise ajakava. Etapp Aeg DP ja KSH algatamine Türi Vallavolikogu 29. märtsi 2023 otsusega nr 37. DP lähteseisukohtade ja KSH programmi koostamine Jaanuar–Veebruar 2024 DP lähteseisukohtade ja KSH programmi kohta ettepanekute küsimine Juuni 2024 planeerimisseaduses nimetatud isikutelt ja asutustelt (tähtaeg seisukoha esitamiseks antakse mitte vähem kui 30 päeva) PlanS-ist mitte tulenev avalik huvigruppide (eeskätt kohalike elanike) Juuni 2024 kaasamiskoosolek arvestades objekti eeldatavat avalikku huvi. Koosolekust teavitatakse kohalikes lehtedes, omavalitsuste veebilehtedel ja omavalitsuse sotsiaalmeedias. Laekunud ettepanekutele vastusseisukohtade väljatöötamine, materjalide Juuli 2024 täiendamine DP lähteseisukohtade ja KSH programmi (koos esitatud ettepanekutega) August 2024 avalikustamine veebilehel DP ja KSH aruande eelnõu koostamine Märts–Detsember 2024 Elustiku inventuuride teostamine, vastavalt lähteseisukohtadele peavad linnustiku andma terve hooaja ülevaate ja kajastama ka rännet, seega tuleb välitööd läbi viia märts – november. KSH aruanne on võimalik kokku panna peale inventuuri valmimist. DP ja KSH aruande eelnõu esitamine tellijatele ja huvitatud isikutele, vastavalt Jaanuar 2025 ettepanekutele täienduste tegemine DP ja KSH aruande eelnõu tutvustamine volikogudele, vajadusel omavalitsuse Veebruar 2025 ettepanekul dokumentide täiendamine DP ja KSH aruande eelnõu avalikust väljapanekust kaasatavate ja koostöö Märts 2025 tegijate teavitamine (14 päeva enne avalikustamist) DP ja KSH aruande eelnõu avalikust väljapanekust teavitamine ajalehes, valla lehes ja kodulehel DP ja KSH aruande eelnõu avalik väljapanek (30 päeva) Aprill–Mai 2025 DP ja KSH aruande eelnõu avalik arutelu Juuni 2025 43 Türi vallas Kõdu, Lauri ja Lungu külade tuulepargi detailplaneeringu lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise programm Versioon: 7.06.2024 Avaliku väljapaneku tulemuste ja avaliku arutelu tulemuste kohta info Juuni 2025 avaldamine ajalehes ja valla kodulehel DP ja KSH aruande eelnõu täiendamine tulenevalt avalikustamise tulemustest Juuni–Juuli 2025 DP ja KSH aruande eelnõu kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks August–september 2025 esitamine kaasatutele DP ja KSH aruande eelnõu muutmine ja täiendamine vastavalt seisukohtadele September–oktoober 2025 Laekunud seisukohtadele vastamine Vajadusel kooskõlastamise kordamine DP vastuvõtmine ja avalikust arutelust teavitamine ajalehes ja valla kodulehel November 2025 ning kirjaga asutustele, koostöö tegijatele ja kaasatavatele DP avalik väljapanek, arutelu ja kirjalikult esitatud arvamustele vastamine Detsember 2025–Jaanuar 2026 DP esitatakse heakskiitmiseks Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumile Märts 2026 DP kehtestamine ja sellest teavitamine Mai–juuni 2026 Kehtestatud DP esitamine Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumile ja Maa- Juuni 2026 ametile Programmi koostamise hetkel ei ole keskkonnamõju hindamise protsessi ajalist kulgemist võimalik täpsemalt paika panna, mistõttu on esitatud ajakava esialgselt eeldatav. 44 Türi vallas Kõdu, Lauri ja Lungu külade tuulepargi detailplaneeringu lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise programm Versioon: 7.06.2024 Lisad Lisa 1 – Detailplaneeringu ja KSH algatamise otsus 45 Türi vallas Kõdu, Lauri ja Lungu külade tuulepargi detailplaneeringu lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise programm Versioon: 7.06.2024 46 TÜRI VALLAVALITSUS Lp Koostöö tegijad Kuupäev digitaalallkirjas nr 7-1.4/2341 Türi valas Kõdu, Lauri ja Lungu külade tuulepargi detailplaneeringu lähteseisukohtade ja keskkonnamõju strateegilise hindamise programmi kohta ettepanekute küsimine Türi Vallavolikogu 29.03.2023 otsusega nr 37 algatati Türi vallas Kõdu, Lauri ja Lungu külade alal detailplaneering ja keskkonnamõju strateegiline hindamine. Detailplaneeringu ala suurus on orienteeruvalt 1006 ha. Detailplaneeringu ja keskkonnamõjude strateegilise hindamise eesmärk on rajada üldplaneeringuga ettenähtud perspektiivsele tuuleenergia alale taastuvenergiapark (tuuleenergia ning elektrienergiasalvestid). Planeeringuga muudetakse maakasutuse sihtotstarbeid osaliselt elektrienergia tootmise ja jaotamise ehitise maaks (vajadusel moodustatakse eraldi krundid) ning määratakse ehitusõigus tuulikute ja energiasalvestite rajamiseks. Planeeringuga lahendatakse ka kruntidele juurdepääsud, teealad, tehnovõrkudega varustamine ning heakorra küsimused. Lisaks määratakse kitsendustega alad ja vajadus maa avalikku kasutusse võtmiseks või servituutide seadmiseks. Detailplaneering on kooskõlas Türi valla üldplaneeringuga ning detailplaneeringu koostamisel lähtutakse üldplaneeringust tulenevates taastuvenergia arendamisele seatud tingimustest. Vastavalt planeerimisseaduse § 81 kohaselt esitame Türi valda kavandatava Kõdu, Lauri ja Lungu külade tuulikupargi detailplaneeringu lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise programmi ettepanekute tegemiseks. Ettepanekud palume esitada 30 päeva jooksul alates kirja kättesaamisest. Detailplaneeringu lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise programm on lisatud käesolevale kirjale. Lugupidamisega (digitaalselt allkirjastatud) Ülle Surva maakorraldusspetsialist Lisa: Türi vallas Kõdu, Lauri ja Lungu külade külade tuulepargi detailplaneeringu lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise programm [email protected], 5340 6933 Hariduse tänav 3 Telefon 384 8200 Registrikood 75033460 72213 Türi linn, Türi vald E-post [email protected] Arvelduskonto JÄRVA MAAKOND Internet www.tyri.ee EE731010702003740008 AS SEB Pank 2(2) Kaitseministeerium [email protected] Keskkonnaamet [email protected] Transpordiamet [email protected] Politsei- ja Piirivalveamet [email protected] Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet [email protected] Põllumajandus- ja Toiduamet [email protected] Terviseamet [email protected] Muinsuskaitseamet [email protected] Maa-amet [email protected] Päästeamet [email protected]

Allikas: Kaitseministeerium dokumendiregister →