Türi valas Kädva ja Sonni külade tuulepargi detailplaneeringu lähteseisukohtade ja keskkonnamõju strateegilise hindamise programmi kohta ettepanekute küsimine - Kaitseministeerium

Failid

Avalik_20240625_KM_12-1_24_260_DP_LS_ja_KSH_koostooKadva.asice2481 KB

Sisu (failidest)

Türi vallas Kädva ja Sonni külade tuulepargi detailplaneeringu lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise programm Tallinn–Tartu–Türi 2024 Türi vallas Kädva ja Sonni külade tuulepargi detailplaneeringu lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise programm. Versioon: 7.06.2024 Nimetus: Türi vallas Kädva ja Sonni külade tuulepargi detailplaneeringu lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise programm Töö tellija: Türi Vallavalitsus Reg nr 75033460 Järva maakond, Türi vald, Türi linn, Hariduse tn 3, 72213 E-post [email protected] Planeeringu konsultant: AB Artes Terrae OÜ Reg nr 12978320 Tartu maakond, Tartu linn, Tartu linn, Küütri tn 14, 51007 Tel 509 1874 E-post [email protected] projekti juht ja planeeringu koostaja, ruumilise keskkonna planeerija (tase 7, nr 163359), volitatud maastikuarhitekt-ekspert (tase 8, nr 155390) Heiki Kalberg; planeeringu koostaja, ruumilise keskkonna planeerija (tase 7, nr 202002) Jürgen Vahtra KSH koostaja: LEMMA OÜ Reg nr 11453673 Harju maakond, Tallinn, Kristiine linnaosa, Värvi tn 5, 10621 Tel 505 9914 E-post [email protected] KSH juhtekspert, KMH litsents KMH0153, Piret Toonpere Huvitatud isikud: Vestman Solar OÜ Reg nr 14819212 Viljandi maakond, Viljandi linn, Tartu tn 4a, 71004 E-post [email protected] Evecon Wind OÜ Reg nr 10340323 Saaremaa vald, Kuressaare linn, Lossi tänav 3, 93819 E-post [email protected] Sunly Wind OÜ Reg nr 14937897 Harju maakond, Tallinn, Pirita linnaosa, Masti tn 17, 11911 E-post [email protected] Riigimetsa Majandamise Keskus Reg nr 70004459 Haljala vald, Sagadi küla, Mõisa/3, 45403 E-post [email protected] KSH juhtekspert: Piret Toonpere (KMH litsents KMH0153) Töö versioon: 7.06.2024 2 Türi vallas Kädva ja Sonni külade tuulepargi detailplaneeringu lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise programm. Versioon: 7.06.2024 Sisukord Sissejuhatus................................................................................................................................................... 5 1. Detailplaneeringu lähteseisukohad ...................................................................................................... 6 1.1 Planeeringu eesmärk ja vajadus .....................................................................................................6 1.2 Detailplaneeringu vormistamine ja koosseis..................................................................................6 1.3 Lähtealused ....................................................................................................................................7 1.4 Detailplaneeringuga lahendatavad ülesanded ...............................................................................7 1.5 Detailplaneeringuga kavandatav tegevus ......................................................................................8 1.5.1 Tuulikud ja nende paigutus ........................................................................................................8 1.5.2 Vundament.................................................................................................................................9 1.5.3 Montaažiplatsid....................................................................................................................... 10 1.5.4 Teed......................................................................................................................................... 10 1.5.5 Elektriühendus ........................................................................................................................ 11 1.6 Seos strateegiliste planeerimisdokumentidega .......................................................................... 11 1.6.1 Riiklikud arengudokumendid .................................................................................................. 11 1.6.2 Järvamaa omavalitsuste energia- ja kliimakava ...................................................................... 12 1.6.3 Türi valla arengukava aastateks 2024–2028 ........................................................................... 12 1.6.4 Türi valla üldplaneering ........................................................................................................... 12 2 Detailplaneeringuala ja eeldatavalt mõjutatava keskkonna kirjeldus ................................................ 16 2.1 Asustus ja maakasutus ................................................................................................................ 16 2.2 Geoloogiline ehitus ja hüdrogeoloogilised tingimused ............................................................... 17 2.3 Pinnavesi...................................................................................................................................... 17 2.4 Looduskaitselised objektid ja alad ............................................................................................... 17 2.5 Taimestik ..................................................................................................................................... 18 2.6 Linnustik....................................................................................................................................... 19 2.7 Rohevõrgustik .............................................................................................................................. 20 2.8 Kultuuripärand............................................................................................................................. 21 2.9 Kliima ........................................................................................................................................... 22 3 Asjakohaste mõjude hindamise, sh KSH programm ........................................................................... 23 3.1 Eesmärk ....................................................................................................................................... 23 3.2 Metoodika ................................................................................................................................... 23 3.3 Alternatiivid ................................................................................................................................. 23 3.4 Asjakohaste mõjude selgitamine ehk KSH sisuline ulatus ........................................................... 24 3.4.1 Võimalik mõju looduskeskkonnale.......................................................................................... 24 3.4.2 Mõju pinna- ja põhjaveele ...................................................................................................... 28 3.4.3 Mõju pinnasele, sh väärtuslikule põllumajandusmaale .......................................................... 29 3 Türi vallas Kädva ja Sonni külade tuulepargi detailplaneeringu lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise programm. Versioon: 7.06.2024 3.4.4 Mõju rohevõrgustikule ............................................................................................................ 29 3.4.5 Võimalik mõju inimese tervisele, sotsiaalsetele vajadustele ja varale ................................... 29 3.4.6 Mõju maastikule, sh visuaalne mõju ....................................................................................... 31 3.4.7 Jäätmeteke .............................................................................................................................. 31 3.4.8 Võimalik mõju kultuuripärandile............................................................................................. 32 3.4.9 Võimalik mõju kliimamuutustele ja kliimakindlus .................................................................. 32 3.4.10 Piiriülese keskkonnamõju esinemise võimalikkus .............................................................. 32 3.4.11 Kumulatiivse mõju võimalikkus arvestades teiste ümbruskonna arendusprojektidega .... 32 3.4.12 Muud mõjud ....................................................................................................................... 33 4 Osalised, huvitatud isikud ja ekspertgrupp......................................................................................... 34 5 Ajakava ................................................................................................................................................ 37 Lisad ............................................................................................................................................................ 39 Lisa 1 – Detailplaneeringu ja KSH algatamise otsus .................................................................................. 39 4 Türi vallas Kädva ja Sonni külade tuulepargi detailplaneeringu lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise programm. Versioon: 7.06.2024 Sissejuhatus Türi Vallavolikogu 29. märtsi 2023. a otsusega nr 38 (lisa 1) on algatatud Türi vallas Kädva ja Sonni külade alal tuulepargi detailplaneering (edaspidi ka DP) ja keskkonnamõju strateegiline hindamine (edaspidi KSH). Detailplaneeringu eesmärgiks on selgitada Türi valla üldplaneeringuga määratud tuulepargi alal välja vastava ala ruumiline võimalik terviklahendus, sh tuulikute parameetrid (kõrgus, võimsus, paigutus). Planeeringu lähteseisukohad on planeerimismenetluses algatamisel või pärast algatamist koostatav dokument, milles planeeringu koostamise korraldaja kirjeldab planeeringu koostamise vajadust, eesmärki ja ülesandeid, mida planeeringuga kavatsetakse lahendada, esitab planeeringu koostamise eeldatava ajakava ning annab ülevaate planeeringu koostamiseks vajalike uuringute tegemisest ja planeeringu koostamisse kaasatavatest isikutest. Türi üldplaneeringu alusel tuleb suure tuulegeneraatori1 (edaspidi kasutatakse mõistet tuulik) rajamiseks koostada detailplaneering ja sellele läbi viia keskkonnamõju strateegiline hindamine. KSH esimeseks etapiks on KSH programmi koostamine. KSH programm: – määrab keskkonnamõju strateegilise hindamise ulatuse, lähtudes strateegilise planeerimisdokumendi iseloomust ja sisust; – sisaldab eeldatavalt mõjutatava keskkonna kirjeldust; – sisaldab strateegilise planeerimisdokumendi seoseid muude strateegiliste planeerimisdokumentidega; – selgitab strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega eeldatavalt kaasnevat olulist keskkonnamõju, sealhulgas mõju inimese tervisele, piiriülese keskkonnamõju esinemise võimalikkust ja võimalikku mõju Natura 2000 võrgustiku alale; – kirjeldab keskkonnamõju strateegilisel hindamisel kasutatavat hindamismetoodikat; – nimetab isikud ja asutused, keda strateegilise planeerimisdokumendi alusel kavandatav tegevus võib eeldatavalt mõjutada või kellel võib olla põhjendatud huvi selle strateegilise planeerimisdokumendi vastu; – sisaldab keskkonnamõju strateegilise hindamise ja selle tulemuste avalikustamise ajakava, mis tuleneb strateegilise planeerimisdokumendi koostamise ajakavast; – sisaldab andmeid strateegilise planeerimisdokumendi koostaja kohta ning programmi koostanud juhteksperdi nime ja eksperdirühma koosseisu, nimetades, milliseid valdkondi ja millist mõju hakkab iga eksperdirühma kuuluv isik hindama; – kirjeldab asjaomaste asutuste ja isikute esitatud seisukohti. KSH programm on aluseks keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande koostamisele. KSH aruanne on planeeringu lisa. Detailplaneeringu koostamisel tuleb arvesse võtta keskkonnamõju strateegilise hindamise tulemusi. Planeerimisseaduse (edaspidi PlanS) § 4 lg 2 p 5 kohaselt on planeerimisalase tegevuse korraldaja ülesanne planeeringu elluviimisega kaasnevate asjakohaste majanduslike, kultuuriliste, sotsiaalsete ja looduskeskkonnale avalduvate mõjude hindamine, sealhulgas keskkonnamõju strateegilise hindamise korraldamine. KSH raames kavandatakse asjakohaste majanduslike, kultuuriliste, sotsiaalsete ja looduskeskkonnale avalduvate mõjude hindamist käesolevas dokumendis kirjeldatud ulatuses. 1 Türi valla üldplaneeringus loetakse suureks tuulegeneraatoriks üle 50 m kogukõrgusega tuulegeneraatorit. 5 Türi vallas Kädva ja Sonni külade tuulepargi detailplaneeringu lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise programm. Versioon: 7.06.2024 1. Detailplaneeringu lähteseisukohad 1.1 Planeeringu eesmärk ja vajadus Kavandatava tegevuse eesmärgiks on Türi vallas Kädva ja Sonni külade territooriumile jäävale üldplaneeringuga ettenähtud perspektiivsele tuuleenergia alale taastuvenergiapargi (tuule- ja päikeseenergia ning elektrienergiasalvestid) ja selle toimimiseks vajaliku taristu püstitamine ja põhivõrguga elektriliitumise loomine. Elektrituulikute arv ning kavandatav maksimaalne kõrgus selguvad detailplaneeringu koostamise käigus. Detailplaneeringu ala suurus on orienteeruvalt 1397 ha ning on arvestatud, et detailplaneeringu koostamise protsessi käigus võib planeeringuala tuulepargi tehnovõrkude rajamise eesmärgil laieneda. Detailplaneeringuala laiendamise vajaduse tekkimisel täiendatakse detailplaneeringu koostamist eraldi otsusega ning vajadusel kaasatakse detailplaneeringu protsessi laienenud alale jäävate maade omanikud. Detailplaneeringu eesmärk on planeerida taastuvenergiapark, sh kavandada elektrituulikute asukohad ja selgitada välja planeeringu elluviimise võimalused, jagada võimalikud taastuvenergiaseadmete maaüksused kruntideks ja määrata katastriüksustele sihtotstarbed. Ehitistena on kavandatud rajada elektrialajaam, energiasalvesti või -salvestite koht või kohad ja elektrituulikud ning nende toimimiseks vajalik taristu, samuti ühendusteed. Vajalik on ehitusõiguse ja hoonestusala määramine, juurdepääsuteede asukohtade ja servituutide vajaduse väljaselgitamine ning teede avalikuks kasutamiseks määramise vajaduse väljaselgitamine, tehnorajatiste ja -võrkude asukoha määramine, haljastuse ja heakorrastuse põhimõtete määramine, kuritegevuse riski vähendavate tegurite määramine ning keskkonnatingimusi tagavate nõuete seadmine (müra, vibratsioon, kiirgus, visuaalne häiritavus ja muud inimest ja keskkonda mõjutavad tegurid). Detailplaneeringu koostamise vajadus tuleneb planeerimisseaduse § 125 lg 1 p-st 4. Detailplaneering tuleb koostada olulise ruumilise mõjuga ehitise ehitamiseks kui ehitise asukoht on valitud üldplaneeringuga. Tuulepark2 on vastavalt Vabariigi Valitsuse 01.10.2015 määrusele nr 102 „Olulise ruumilise mõjuga ehitiste nimekiri“ olulise ruumilise mõjuga ehitis. 1.2 Detailplaneeringu vormistamine ja koosseis Detailplaneering peab kehtestamiseks esitamisel vastama riigihalduse ministri 17.10.2019 määrusele nr 50 “Planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele esitatavad nõuded“. Detailplaneering koosneb joonistest, seletuskirjast ja lisadest. Graafiline osa vormistada mõõtkavas M1:500…M1:2000 (mõõtkava määrata koostamisel, oluline on loetavus). Lubatud on jooniseid esitada alade kaupa. Detailplaneeringu koosseisus esitada: – tugiplaan geodeetilisel alusel tehnovõrkude ja olemasolevate krundipiiridega; – kruntimise skeem; – hoonestuse/ rajatiste skeem, võib olla koos planeeringujärgse kruntimise skeemiga; – tehnovõrkude skeem; – tuulikuparkide elektrivõrguga liitumise skeem; – liiklusskeem planeeringualal; – heakorrastus- ja haljastusskeem; – keskkonnaabinõude skeem ( võib olla ka seletuskirjas); – seletuskiri. 2 Tuulepark vabariigi valitsuse 26.06.2003 määruse nr 184 “Võrgueeskiri” tähenduses on mitmest elektrituulikust ning elektrituulikuid omavahel ja neid liitumispunktiga ühendavatest seadmetest, ehitistest ning rajatistest koosnev elektrijaam. 6 Türi vallas Kädva ja Sonni külade tuulepargi detailplaneeringu lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise programm. Versioon: 7.06.2024 Planeering tuleb esitada Türi vallavalitsusele eskiisstaadiumis, kooskõlastamiseks ja avalikustamiseks. Planeeringu KSH programm ja aruanne tuleb esitada värvitükis paberkandjal (2 eksemplari) ja digitaalselt. Lõplik planeering komplekteerida vallale esitamiseks paberkandjal kahes eksemplaris, elektrooniliselt pdf failidena ning muutmist võimaldavas ArcGIS *.shp formaadis (koos kaardifailiga (nt .aprx), mis võimaldab kasutamisel säilitada planeeringujooniste väljatrüki kujunduse). 1.3 Lähtealused Detailplaneeringu koostamise lähtealusteks on: – Türi valla üldplaneering, milles on kirjeldatud tuulikuparkide rajamise põhimõtted; – üldplaneeringu koostamise raames teostatud tuulikuparkide asukohavaliku analüüs, milles on kirjeldatud ala piirangud ja kitsendused; – naaberomavalitsuste kehtivad üldplaneeringud. 1.4 Detailplaneeringuga lahendatavad ülesanded Põhiseisukohad: – moodustada elektrituulikute rajamise suunatud sihtotstarbega tootmismaa krundid nii, et nad oleksid võimalusel maksimaalselt põllumassiivide servades, miks mitte ka metsalagendikel (kui Vabariigi valitsus seisukoha võtab); – määrata kruntidele ehitusõigused ja hoonestusalad elektrituulikute, neid teenindavate alajaamade, teede ja elektrivõrgu rajamiseks; – määrata elektrituulikute asukohad arvestades kõiki mõjusid (sotsiaalseid, keskkonnaalaseid jne). Sotsiaalsete mõjudena mõeldakse otsest mõju elukeskkonnale arvestades kaugusi, müra visuaalset müra, varjutamist; – määrata eraldi krundid alajaamadele ja teedele, mis saavad avaliku kasutuse; – planeerida teed nii, et vältida põllumaa massiivide tükeldamist; – tuulikute ja alajaamade vahelised ülekandeliinid lahendada maakaabelliinidega, alajaamadest edasi on lubatud planeerida õhuliine; – määrata kindlaks detailplaneeringu elluviimise etapid ja tähtajad. Transpordivõrgustik ja muu infrastruktuur: – teedevõrgu määramine detailplaneeringualal: o transpordivõrgu ja muu infrastruktuurist tekkivate kitsenduste määramine; o teede kaitsevööndi laiendamise ja vähendamise juhud ja korrad; – määratakse ühendusteede vajadus ja asukohad. Teede asukohtade määramisel arvestada sellega, et Türi vald on põllumajandusele orienteeritud ja maatulundusmaade tükeldamine teedega ei ole üldiselt aktsepteeritav; – seadustest tulenevate piirangute nagu maanteekaitsevööndid, tehnovõrkude kaitsevööndid detailplaneeringus numbriliselt märkimine ei ole vajalik. Need võivad muutuda ja detailplaneeringut muuta ei saa – viidata seadusandlusele ja tulevikus muutuda võivatele õigusaktidele. Tehnovõrgud ja rajatised: − määrata tuuleparke teenindavate liinide trassikoridorid ja liitumispunktid (vajadusel algatatakse maa-ala laiendamiseks lisaplaneeringualasid trasside lahendamiseks); − määrata tulekustutusvee võtukohad ja vajadusel lisada uusi; Elektrituulikud: − asukoha valiku selgitamine (kaugused eluhoonetest, loodusobjektidest, kaitstavatest liikidest); − jälgida üldplaneeringu seletuskirja tuulegeneraatori püstitamise tingimusi; − püstitada võib ainult uusi elektrituulikuid, kasutatud tuulikute kasutamine on keelatud. 7 Türi vallas Kädva ja Sonni külade tuulepargi detailplaneeringu lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise programm. Versioon: 7.06.2024 Rohevõrgustiku toimimine, rohealad ja loodusmaastikud: − rohevõrgustiku toimimist tagavate tingimuste täpsustamine; − selgitatakse välja planeeringualal eksisteerivad loodus- ja poollooduslikud maastikud ning kirjeldatakse vajalikke režiime koosluste, märgalade ja veekogude säilimiseks; − tuulepargiala ulatub osaliselt maakonnatasandi rohevõrgustiku suurele tugialale (T8); − antakse juhtnööre rohealade väärtuste säilitamiseks ja arendamiseks ning luuakse alused nende sidumiseks tuuleenergiaaladega (nt tuulikud metsa); − määratakse võimalikud ehitustingimused. Kaitstavad loodusobjektid: − täpsustatakse kaitstavad ja väärtuslikud loodusobjektid ja maastiku üksikelemendid; − tehakse ettepanekuid väärtuslike alade ja loodusobjektide säilimiseks (vajadusel). Müra normtasemete kategooriad: − määratakse detailplaneeringu koostamisel tulenevalt õigusaktidest, sh üldplaneeringust; − müra- ja saastetundlike objektide kaitsetingimuste määramine. Maaparandussüsteemid ja neist lähtuvad kitsendused: − koostöös Põllumajandus- ja Toiduametiga määrata kindlaks olemasolevad töötavad drenaažisüsteemid põldudel ja nende kaitse vajadus. Sundvalduste seadmine ja sundvõõrandamine: − vajadusel määrata detailplaneeringuga Muud ülesanded: − detailplaneering koostatakse tihedas koostöös arendajatega; − detailplaneeringuga sätestada detailplaneeringu elluviimise põhimõtteid (taristute väljaehitamisega seotud kohustused, servituutide vajadused) ja tähtajad. 1.5 Detailplaneeringuga kavandatav tegevus 1.5.1 Tuulikud ja nende paigutus Tuuleparkides kasutatakse tänapäeval valdavalt kolmelabalisi horisontaalteljega tuulikuid. Käesolevas dokumendis on eeldatud, et tuulepargis soovitakse kasutada just selliseid tuulikuid. Juhtivate tuulikutootjate tuulikute kõrgeimad seeriatootmises olevad mudelid on teadaolevalt kuni 290 m tipukõrgusega. Tänapäevaste tuulikute tiiviku ehk rootori diameeter on vahemikus 100–180 m ja torni/masti kõrgus 100–200 m. Tuulikud värvitakse tavapäraselt naturaalset tooni (valge või hall) mati värviga. Lennuohutuse tagamiseks on tuulikute gondlitel punast värvi märgutuled. Seeriatootmises olevate maismaa tuulikute maksimaalne võimsus ulatab käesoleval ajal juba 7 MW-ni3. Seeriatootmises olevad tuulikud on võimsusega 4–5 MW. Senini on tuulikute võimsus seoses tehnoloogia arenguga olnud pidevalt suurenev. Tuulikud toodavad energiat, kui tuule kiirus on vahemikus 3–25 m/s. Tuulikuid paigutatakse tuulepargis valdavas tuule suunas üksteisest ligikaudu 5–9 rootori diameetri kaugusele ja teistes tuule suundades ligikaudu 3–5 rootori diameetri kaugusele. Kaugus sõltub tuulikute tehnilistest nõuetest, soovitavast tootlusest ja tuuleoludest. Antud detailplaneeringu puhul tuleb tuulikute paigutamisel lähtuda Türi valla üldplaneeringus seatud tuulegeneraatori ja suure tuulegeneraatori püstitamise tingimusi. Planeeringu lähteseisukohtade ja 3 https://www.vestas.com/en/products/enventus-platform/V172-7-2-MW 8 Türi vallas Kädva ja Sonni külade tuulepargi detailplaneeringu lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise programm. Versioon: 7.06.2024 programmi koostamise etapis ei ole teada tuulikute täpseid asukohti. Planeeringust huvitatud isikute poolt on koostatud esialgne tuulikute paigutuslahendus (Joonis 1), mis võib oluliselt muutuda lähtudes planeeringu koostamisel läbiviidavatest uuringutest ja tuvastatavatest kitsendustest. Arvestama peab, et esialgne tuulikute paigutuslahendus on koostatud viisil, mille korral tuulikute ja elamute minimaalseks vahemaaks on 1000 m. Arvestades Türi valla üldplaneeringu kohaseid tuulikute rajamistingimusi (vt ptk 1.6.4) on võimalik elamutest 1000 m kaugusele rajada tuulikuid elamu omaniku nõusolekul või juhul kui tuuliku torni kõrgus + rootori diameeter ei ületa 200 m. Tegu on tänapäevases mõistes võrdlemisi väikeste tuulegeneraatoritega. Juhul kui soovitakse rajada tänapäevaseid suuri tuulikuid, siis peab nende kaugus elamutest olema üldplaneeringu tingimuse järgimiseks 1500–1700 m. Joonis 1. Võimalik esialgne tuulikute paiknemine. Alale soovitakse kavandada maksimaalselt 23 tuulikut. Skeem on esialgne ja tuulikute täpsem paiknemine selgub planeeringu koostamisel arvestades erinevaid kitsendusi. 1.5.2 Vundament Tuulikute vundamendi tüüp ja tehniline lahendus valitakse vastavalt pinnase ehitusgeoloogilistele omadustele. Maismaa tuulikute puhul on levinuimaks vundamenditüübiks gravitatsioonivundament – raudbetoonist vundamendi tüüp, mis hoiab tuulikut püsti raskusjõu mõjul. Gravitatsioonivundament on ka kõige suurema maavajadusega vundamenditüüp. Tänapäevaste tuulikute vundamendid on kuni 30 m läbimõõduga, mis teeb vundamendi ehitusalaseks pinnaks u 707 m2. Vundamendi sügavus sõltub ehitusgeoloogilistest tingimustest. Sügavus võib olla ligikaudu vahemikus 2–6 m. Ühe tuuliku rajamiseks väljakaevatav pinnase maht on seega u 1750 m3 (ehitusprojektid täpsustatakse mahtusid vastavalt ehitusgeoloogiast). Osaliselt kasutatakse väljakaevatud pinnast vundamendi katmiseks. Soistele aladele ja väikese kandevõimega pinnasele tuulikute rajamisel kasutatakse gravitatsioonivundamendi asemel sageli vaivundamente või kombinatsiooni vaiadest/ankrutest ja 9 Türi vallas Kädva ja Sonni külade tuulepargi detailplaneeringu lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise programm. Versioon: 7.06.2024 gravitatsioonvundamendist. Vaiade kasutamisel on väljakaevatava materjali hulk ja kasutava betooni hulk oluliselt väiksem, samas võivad vaiad ulatuda 10–20 m sügavusele. Joonis 2. Tuulikute vundamentide tüübid4. 1.5.3 Montaažiplatsid Iga tuuliku püstitamiseks rajatakse nn montaažiplats, millele saab püstitada tuuliku ehituse perioodiks kraana ning muu vajaliku tehnika. Samuti saab seal hoiustada tuuliku detaile püstitamise eelselt. Igal tuuliku tootjal on vastavalt tuuliku mudelile välja töötatud montaažiplatside standardlahendused, mida vajadusel lähtuvalt asukoha eripäradest modifitseeritakse. Montaažiplats rajatakse vahetult tuuliku kõrvale võimaldamaks kraanal tuuliku komponente paika tõsta. Plats peab olema tasane ja piisava kandevõimega. Platsi peale ehitustööde lõppu tavapäraselt ei likvideerita, sest seda võib olla vaja kasutada ka tuuliku hooldustöödeks. Mida suurem on püstitatav tuulik, seda suurem on ka montaažiplatsi ulatus, sest suurenevad püstitatavate detailide mõõtmed ja kasutatava kraana suurus. 1.5.4 Teed Kõigile tuulikutele tuleb rajada ligipääsuteed, mis võimaldavad tuulikute rajamist (sh tuuliku komponentide transporti) ja hilisemat hooldust. Teid hoitakse töötavate tuuleparkide puhul aastaringselt ligipääsetavatena. Rajatavad teed peavad olema piisava kandevõimega ja piisavalt laiad. Tuulepargi teede teekatte laius on tavapäraselt u 5 m ja teekoridori laius u 10 m. Tee kurvide ja kallete puhul tuleb arvestada eriti suuremõõtmeliste detailide transpordivajadusega. Teede ristumisel kraavide või suuremate veekogudega on vajalik truupide/sildade kavandamine. Teede püsivuse tagamiseks võib olla vajalik teega külgnevate sademeveekraavide kavandamine. Vastavalt Türi valla üldplaneeringule tuleb tuulegeneraatorite kavandamisel arvestada, et tuulegeneraatorid ei tohi avalikult kasutatavatele teedele (sõltumata nende funktsioonist, liigist, klassist ja lubatud sõidukiirusest) paikneda lähemal kui 1,5x(H+D) (sealjuures H = tuuliku masti kõrgus ja D = rootori ehk tiiviku diameeter); 4 Annan, D. 2019. Getting Your Wind Farm On The Right Footing. https://www.golder.com/insights/getting-your- wind-farm-on-the-right-footing/ 10 Türi vallas Kädva ja Sonni külade tuulepargi detailplaneeringu lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise programm. Versioon: 7.06.2024 – väikese kasutusega (alla 100 auto/ööpäevas) riigiteede puhul võib põhjendatud juhtudel riskianalüüsile tuginedes ja teeomaniku nõusolekul lubada planeeringus elektrituulikuid teele lähemale, kuid mitte lähemale kui tuuliku kogukõrgus (H+ 0,5D); – väikese kasutusega (alla 100 auto/ööpäevas) kohalike teede puhul võib põhjendatud juhtudel riskianalüüsile tuginedes ja teeomaniku nõusolekul lubada planeeringus elektrituulikuid teele lähemale, kuid üldjuhul mitte lähemale kui tuuliku kogukõrgus (H+0,5D). Tulenevalt riskianalüüsist ja kohaliku omavalitsuse kaalutlusotsusest on võimalik tuulegeneraatorite rajamine lähemale kui tuuliku kogukõrgus. Kliimaministri 17.11.2023 määruse nr 71 § 63 lg 5 kohaselt määratakse elektrituuliku vähim kaugus teekatte servast valemiga L = (H + 0,5D), kuid kuna üldplaneeringus kehtivad teedele, kus autosid on enam kui 100 autot ööpäevas, määruses esitatust suuremad nõudmised, siis lähtutakse nende teede puhul üldplaneeringu kohastest nõuetest. Tuulegeneraatorite kavandamisel tuleb arvestada, et tuulegeneraatorid ei tohi raudteele paikneda lähemal kui (H+D) (sealjuures H = tuuliku masti kõrgus ja D = rootori ehk tiiviku diameeter); 1.5.5 Elektriühendus Detailplaneeringu alale võidakse rajada alajaam või alajaamad. Tuulikud ühendatakse tuulepargi alajaamaga maakaablitega. Maakaablid paigaldatakse kuni 1 m sügavusse kaevikusse. Tuulepargi alajaam tuleb elektrivõrku müümiseks ühendada jaotus- või ülekandevõrguga. Lähimad võimalikud põhivõrgu alajaamad on Järvakandi alajaam, Türi alajaam ja Kehtna alajaam. Samas on võimalik rajada ka uus alajaam ning liituda sealt 330/110 kV liinile. Liinide asukohad täpsustuvad detailplaneeringu menetluse käigus. 1.6 Seos strateegiliste planeerimisdokumentidega 1.6.1 Riiklikud arengudokumendid Eesti pikaajaline eesmärk on kliimapoliitika põhialuste kohaselt minna üle vähese süsinikuheitega majandusele, mis tähendab järk-järgult eesmärgipärast majandus- ja energiasüsteemi ümberkujundamist ressursitõhusamaks, tootlikumaks ja keskkonnahoidlikumaks. Aastaks 2050 on Eesti sihiks kasvuhoonegaaside heidet vähendada ligi 80% võrreldes 1990. a tasemega. Selle sihi suunas liikumisel vähendatakse kasvuhoonegaaside heidet 2030. aastaks orienteerivalt 70% ja 2040. aastaks 72% võrreldes 1990. a heitetasemega. 01.11.2022. a jõustunud energiamajanduse korralduse seadus sätestab, et aastaks 2030 moodustab taastuvenergia vähemalt 65% riigisisesest energia summaarsest lõpptarbimisest. Elektrienergia summaarsest lõpptarbimisest moodustab taastuvenergia vähemalt 100%. Pikaajaline arengustrateegia „Eesti 2035“ 5 seab 2035. aastaks kasvuhoonegaaside netoheite vähendamise 8 miljoni tonni CO2-ekvivalentile ning seab riikliku kliimaneutraalsuse eesmärgi aastaks 2050. Eesti energiamajanduse arengukava 2030+ ENMAK kirjeldab Eesti energiapoliitika eesmärke aastani 2030, energiamajanduse visiooni aastani 2050, üld- ja ala-eesmärke ning meetmeid nende saavutamiseks. Arengukava üheks eesmärgiks on soodustada taastuvatest energiaallikatest toodetava energia tootmise ja tarbimise osakaalu Eestis. ENMAK 2030 kohaselt moodustab aastal 2030 taastuvenergia osakaal Eesti energia lõpptarbimises 50%. Eesti kliimamuutustega kohanemise arengukava aastani 2030 strateegiliseks eesmärgiks on suurendada Eesti riigi, regionaalse ja kohaliku tasandi valmidust ja võimet kliimamuutuste mõjuga kohanemiseks. Energeetika ja varustuskindluse eesmärkide seadmisel seab arengukava üheks meetmeks kliimamuutusest tingitud riskide ennetamise energiavõrkudes ja taastuvenergia kasutamisel. 5 https://valitsus.ee/strateegia-eesti-2035-arengukavad-ja-planeering/strateegia 11 Türi vallas Kädva ja Sonni külade tuulepargi detailplaneeringu lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise programm. Versioon: 7.06.2024 Detailplaneeringuga kavandatav tegevus on kooskõlas riiklike energia- ja kliimaalaste arengudokumentidega. 1.6.2 Järvamaa omavalitsuste energia- ja kliimakava6 Aastatel 2022–2023 on valminud Tartu Regiooni Energiaagentuuri poolt dokument „Järvamaa omavalitsuste energia- ja kliimakava“. Teadaolevalt ei ole dokument aga hõlmatavate omavalitsuste volikogude poolt kehtestatud. Nimetatud dokumendi peamine eesmärk on tõsta suutlikkust roheleppest (rohepöördest) tulenevaid eesmärke koordineeritult valdkondade üleselt ellu viia, juurutada keskkonnasõbralike käitumisharjumusi, tõsta võimekust rakendada kestlikkust tõstvaid tehnoloogiaid ja digilahendusi. Tagada omavalitsuste keskne (ja suunav) roll roheleppe (-pöörde) elluviimisel rohujuure tasandil. Suurendada maakonna kui terviku ja Paide linna, Türi valla ja Järva valla valmidust ja võimet kliimamuutuste mõjudega kohanemiseks ning vähendada nende territooriumil kasvuhoonegaaside emissiooni. Dokumendi andmetel oli aastal 2019 EKUK uuringu alusel Türi valla KHG koguheide 163,5 tuhat tonni CO2- ekv, moodustades 42% kogu Järva maakonna KHG koguheitest ja seda põllumajanduse suure osakaalu tõttu. Samuti jääb Türi valda Väätsa prügila, mis jätab jäätmete ladestamisel prügilasse statistiliselt jäätmete heite Türi valla arvestusse. Energia- ja kliimakava kohaselt pärsivad lokaalse hajatootmise arengut Järvamaal peamiselt riigikaitselised piirangud, mis piiravad tuuleparkide ehitamist. Tuulepargid tekitavad häireid õhuseireradarite töös ja sellepärast on kuni 2024. aastani võimalik kuni 150 meetriseid tuulikuid püstitada ainult 13%-le Eesti maismaa territooriumist. Pärast kompensatsioonimeetme rakendamist vabaneb tuuleparkide rajamiseks osa Eestimaast. 2025. aastal lisanduva kompensatsioonimeetmed, mis vabastavad riigikaitselistest kõrguspiirangutest kokkuvõtvalt 60% Mandri-Eesti alast, kus on võimalik kaaluda tuuleenergeetika arendamise võimalusi sh Järvamaal. Järvamaa kliima- ja energiakava alusel on piirkonna üheks eesmärgiks, et Järvamaa liigub süsinikuneutraalse maakonna suunas aastaks 2050, kus on vähenenud kasvuhoonegaaside heide ja suurenenud süsiniku sidumine. Valdkondlikeks eesmärkideks on energiasõltumatuse, -turvalisuse, - varustuskindluse tõstmine ja taastuvenergia ressursside kasutatavuse suurendamine ning energia tarbimise vähendamine ja taastuvenergia osakaalu suurendamine lõpptarbimises. Energeetika valdkonna üheks indikaatoriks on taastuvenergia võimsuse 22 321 MWh/a suurendamine aastaks 2030 20%. 1.6.3 Türi valla arengukava aastateks 2024–2028 Türi valla arengukava aastateks 2024–2028 on kinnitatud Türi Vallavolikogu 31.08.2023. a määrusega nr 11. Arengukava kohaselt on Türi vald aastaks 2035 on kliima- ja energiateadlik, säästvat arengut ja ringmajandust hindav omavalitsus. Arengukava ei käsitle eraldi taastuvenergiat. Detailplaneeringuga kavandatav tegevus ei ole vastuolus Türi valla arengukavaga aastateks 2024–2028. 1.6.4 Türi valla üldplaneering7 Türi valla kehtiva üldplaneeringuga on Türi valla haldusterritooriumil olulise ruumilise objektina määratud kolm potentsiaalset tuulepargi arendamise ala. Üldplaneeringuga kavandatud aladel hinnatakse ja määratakse tuulepargi rajamise võimalused ja tingimused detailplaneeringu koostamise menetluses. 6 https://jarva.kovtp.ee/documents/6653157/36629250/J%C3%A4rvamaa+energia-ja+kliimakava.pdf/ca6a6eaf- 0f67-48d4-8b5c-4e53ee600b53 7 kehtestatud 24.11.2022 Türi Vallavolikogu määrusega nr 56 12 Türi vallas Kädva ja Sonni külade tuulepargi detailplaneeringu lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise programm. Versioon: 7.06.2024 Üldplaneeringus on seatud eraldi tingimused väikestele ja suurtele tuulegeneraatoritele. Väikeseks loetakse kuni 50 m kogukõrgusega (kogukõrgus= tuuliku masti kõrgus + tuuliku tiiviku raadius) ja suureks üle 50 m kogukõrgusega tuulegeneraatorit. Üldplaneeringuga püstitatud üldised tingimused tuulegeneraatoritele on: – tuulegeneraatori rajamisel väärtuslikule maastikule tuleb eelnevalt hinnata nende mõju väärtuslikule maastikule. Maastikuanalüüs peab sisaldama visualiseeringuid ning analüüsima kas maastiku väärtused säilivad; o maastikuanalüüs tuleb koostada enne projekteerimistingimuste taotluse esitamist või peale projekteerimistingimuste väljastamist, kuid siis tuleb analüüs kooskõlastada kohaliku omavalitsusega. Detailplaneeringu koostamise kohustuse korral koostatakse maastikuanalüüs koos detailplaneeringuga; o visualiseeringute koostamisel on soovitatav aluseks võtta 2020. aastal koostatud „Meretuuleparkide arendamise edendamiseks visuaalse mõju hindamise metoodiliste soovituste juhendmaterjal“ või samaväärne metoodika; − tuulegeneraatoreid ei tohi kavandada vaatekoridoridesse; − tuulegeneraator ei tohi olla hoonele (v.a eluhoonele), puhke- ja virgestustegevuse maa-alale ning kalmistule lähemal kui 1,5x(H+D) (sealjuures H = tuuliku masti kõrgus ja D = rootori ehk tiiviku diameeter) välja arvatud kirjalikul kokkuleppel maaomanikuga; − tuulegeneraatorite kavandamisel tuleb arvestada, et tuulegeneraatorid ei tohi avalikult kasutatavatele teedele (sõltumata nende funktsioonist, liigist, klassist ja lubatud sõidukiirusest) paikneda lähemal kui 1,5x(H+D) (sealjuures H = tuuliku masti kõrgus ja D = rootori ehk tiiviku diameeter). Väikese kasutusega (alla 100 auto/ööpäevas) avalikult kasutatavate teede puhul võib põhjendatud juhtudel riskianalüüsile tuginedes ja teeomaniku nõusolekul lubada planeeringus elektrituulikuid teele lähemale, kuid mitte lähemale kui tuuliku kogukõrgus (H+ 0,5D); − tuulegeneraatorite kavandamisel tuleb arvestada, et tuulegeneraatorid ei tohi raudteele paikneda lähemal kui (H+D) (sealjuures H = tuuliku masti kõrgus ja D = rootori ehk tiiviku diameeter); − tuulegeneraatori rajamisel tuleb maksimaalselt säilitada kõrghaljastust- raadamine on lubatud üksnes generaatori aluse pinna ulatuses, selle vahetus ümbruses ning juurdepääsuteede ja tehnovõrkude rajamiseks; − tuulegeneraatori detailsema lahenduse planeerimisel tuleb jälgida, et tuulegeneraatori ja tuulepargiga kaasnev infrastruktuur oleks paigutatud selliselt, et vääriselupaik säiliks; − uute õhuliinide rajamisel alajaama (näiteks 20/110 kV nimipingega) ja võrguga liitumise alajaama (110 kV või 330 kV nimipingega) vahel tuleb võimalusel vältida väärtuslikke maastikke ja arvestada õigusaktidest tulenevaid piiranguid. Võimalusel kaaluda antud aladele maakaabelliini rajamist; − uute ülekandeliinide rajamisel tuuleelektrijaama alajaama ja võrguga liitumise alajaama (110 kV või 330 kV nimipingega) vahel tuleb trassi valikul vältida Natura 2000 alasid; − Kõnnumaa-Väätsa linnuala ja tuulepargi vaheline puhverala peab olema vähemalt 900 meetrit, et linnualale ei kaasneks tuulegeneraatoritest tulenevate häiringute ebasoodsaid mõjusid; − tuulegeneraatori rajamisel maardla alale peab maavara olema eelnevalt ammendunud või peab selleks olema saadud maapõueseaduse alusel kooskõlastus või luba. Tuulepargiala asumine maardla alal ei taga maapõueseaduse alusel antava kooskõlastuse olemasolu; − tuulegeneraatorite detailplaneeringud, ehitusprojektid ja projekteerimistingimused või nende andmise kohustuse puudumisel ehitusloa eelnõu või ehitamise teatis tuleb kooskõlastada Transpordiameti, Kaitseministeeriumi, Siseministeeriumiga, Keskkonnaameti ja Keskkonnaministeeriumiga. Koostööd tuleb alustada menetluse algstaadiumis; − RMK hallatavatel aladel, mis jäävad üldplaneeringus näidatud potentsiaalse tuulepargi arendamise aladele on tuulepargi ehituse ajal lubatud metsa raadamine ehituseks vajalikus mahus ja ulatuses 13 Türi vallas Kädva ja Sonni külade tuulepargi detailplaneeringu lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise programm. Versioon: 7.06.2024 eelneval kokkuleppel RMK-ga. Pärast tuulepargi valmimist on RMK-l õigus RMK hallatavatele aladele jäävatel tuulepargi aladel jätkata majandataval metsamaal metsa majandamist. Üldplaneeringuga on seatud järgmised tingimused suure tuulegeneraatori püstitamiseks: – järgida tuleb ka tuulegeneraatori püstitamise üldisi tingimusi; – alates kahest suurest tuulegeneraatorist koosnev tuulepark on lubatud püstitada ainult üldplaneeringus või eriplaneeringus kavandatud tuulepargialale; – tuulegeneraatoreid omavahel ja liitumispunktiga ühendavad seadmed, ehitised ja rajatised on lubatud püstitada ka väljaspoole üldplaneeringus kavandatud tuulepargiala; – üks suur tuulegeneraator on lubatud püstitada väljaspoole tuulikupargiala, kui lähialal (3 km raadiuses) ei paikne teisi tuulegeneraatoreid; – suure tuulegeneraatori minimaalne kaugus elamust on 5×(H+D) (sealjuures H = tuuliku masti kõrgus ja D = rootori ehk tiiviku diameeter) aga mitte lähemal kui 1000 m; o elamu omaniku soovil ja detailplaneeringu menetluse käigus kirjalikult esitatud tahteavalduse alusel (kui see ei riiva ümberkaudsete elamute omanike õigust tuulegeneraatori ja elamu vahekaugusele vähemalt 1000 meetrit), on lubatud suur tuulegeneraator rajada elamule lähemale; o tahteavaldused võib esitada koos detailplaneeringu algatamistaotlusega või detailplaneeringu menetlusprotsessi käigus; o kasutuses elamule lähemale kui 500 m ei ole lubatud suuri tuulegeneraatoreid ühelgi juhul paigutada ning kindlasti peab olema tagatud õigusaktidele vastav müra piirnorm (selleks viiakse läbi müra leviku modelleerimine); – suure tuulegeneraatori minimaalne kaugus tiheasustusalast on 2000 m; – suure tuulegeneraatori rajamiseks tuleb koostada detailplaneering; o detailplaneeringuga kavandatule tuleb läbi viia keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH), mille käigus on suure tuulegeneraatori rajamiseks sobiva ala täpsustamiseks vajalik läbi viia täpsemad uuringud lähtuvalt kohapealsetest looduskaitselistest tingimustest; • KSH koostamisse tuleb kaasata linnustikuekspert, kes hindab mõju linnustikule; • läbi tuleb viia mürataseme leviku ulatuse ruumiline hindamine, visuaalse mõju analüüs, varjutuse analüüs (sh modelleerimine), mille tulemusel on võimalik mõjusid täpsemalt hinnata ning näha ette muuhulgas antud olukorras vajalikud konkreetsed leevendusmeetmed ning seada arendajale vajadusel täiendavaid kohustusi. Lähtuvalt kohapealsetest tingimustest võib kohalik omavalitsus või muu kooskõlastav osapool nõuda täiendavate uuringute läbiviimist; • visuaalse mõju analüüsi koostamisel on soovitatav aluseks võtta 2020. aastal koostatud „Meretuuleparkide arendamise edendamiseks visuaalse mõju hindamise metoodiliste soovituste juhendmaterjal“ või samaväärne metoodika; • koostatav KSH peab olema piisava detailsusastmega detailplaneeringule sisendi andmisel ning viimase alusel ehitusloa väljastamisele, milles fikseeritakse detailsed maakasutus- ja ehitustingimused tuulikupargi rajamiseks ning vajadusel keskkonnameetmed (sh seiremeetmed); – detailplaneeringus tuleb määrata tuulegeneraatorite absoluutkõrgus; – suure tuulegeneraatori minimaalne kaugus keskkonnaregistris registreeritud metsise elupaikadest on 1 km; – tuulepargi rajamisega kaasnevat mõju rohelise võrgustiku toimivusele tuleb hinnata kohapõhiselt, kui on teada tuulegeneraatorite ja vajaliku infrastruktuuri paiknemine. Ennekõike on vajalik, et tuulikuparkide detailsema planeeringulahenduse väljatöötamisel arvestatakse rohevõrgustiku sidususega ning nähakse ette erinevad meetmed selle tagamiseks. 14 Türi vallas Kädva ja Sonni külade tuulepargi detailplaneeringu lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise programm. Versioon: 7.06.2024 Planeering on üldplaneeringukohane, kuna vastav ala on üldplaneeringuga määratud potentsiaalseks tuulepargialaks. Üldplaneeringus on määratud täpsed tingimused tuuleparkide rajamiseks. Algatamise otsus ei hõlma kaablitrassi servituudiga kinnistuid, sest elektrijaamapõhivõrguga ühendatavate liinide koridoride kriteeriumid määratakse detailplaneerimise käigus. Vajadusel võib detailplaneeringu protsessi käigus planeeringuala laiendada ühendusliini planeerimiseks. Detailplaneeringuala laiendamise vajaduse korral tehakse selle kohta eraldi otsus ning kaasatakse maaomanikud täiendavalt. 15 Türi vallas Kädva ja Sonni külade tuulepargi detailplaneeringu lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise programm. Versioon: 7.06.2024 2 Detailplaneeringuala ja eeldatavalt mõjutatava keskkonna kirjeldus Detailplaneeringu ala paikneb Türi vallas Kädva ja Sonnu külade alal. Detailplaneeringu ala pindala on 1397 ha. Tegemist on hoonestamata maa-alaga, mis on kaetud metsamaa ja haritava maa kõlvikutega. Detailplaneeringu ala paiknemine on esitatud Joonis 1-l. 2.1 Asustus ja maakasutus Detailplaneeringu ala hõlmab Türi vallas Tabel 1 esitatud katastriüksuseid. Tabel 1. Detailplaneeringualale jäävad katastriüksused (katastriüksuste andmed seisuga 16.02.2024, Maa-ameti ruumiandmed). Katastritunnus Asustusüksus Lähiaadress Sihtotstarve Pindala (m2) 37501:001:0160 Kädva küla Saareoksa Maatulundusmaa 199500 37501:001:0282 Kädva küla Vanamõisa Maatulundusmaa 713800 37501:001:0290 Kädva küla Ristikivi Maatulundusmaa 426300 37501:002:0330 Lungu küla Aasu Maatulundusmaa 200600 37501:001:0190 Kädva küla Luha Maatulundusmaa 297100 37501:002:0250 Lungu küla Kedvapere Maatulundusmaa 360400 37501:001:0340 Kädva küla Sooharu Maatulundusmaa 464900 37501:001:0350 Kädva küla Sookaru Maatulundusmaa 310600 37501:001:0690 Kädva küla Ojametsa Maatulundusmaa 419700 37501:001:0720 Kädva küla Lepametsa Maatulundusmaa 342100 37501:001:0450 Kädva küla Aasa Maatulundusmaa 192500 37501:001:0550 Kädva küla Linnapää Maatulundusmaa 771300 37501:001:0900 Lungu küla Aasusalu Maatulundusmaa 99100 37501:002:0720 Lungu küla Aasupere Maatulundusmaa 145200 37501:001:0860 Sonni küla Käru metskond 64 Maatulundusmaa 4561100 37501:001:0992 Kädva küla Tagavälja Maatulundusmaa 192500 37501:002:0760 Lungu küla Sokumetsa Maatulundusmaa 334500 37501:001:0950 Kädva küla Kratipilli Maatulundusmaa 217900 37501:001:0831 Kädva küla Metsa Maatulundusmaa 162700 37501:001:0832 Kädva küla Kaarli Maatulundusmaa 87400 37501:001:1102 Kädva küla Härgaru-Jaani Maatulundusmaa 372100 37501:001:1103 Kädva küla Härgaru-Jaani Maatulundusmaa 71000 37501:001:1170 Kädva küla Ämariku Maatulundusmaa 69400 37501:001:1370 Kädva küla Sokusarve Maatulundusmaa 49800 37501:001:1270 Kädva küla Haava Maatulundusmaa 121300 37501:001:1280 Kädva küla Sepametsa Maatulundusmaa 164600 37501:001:1380 Kädva küla Mampli Maatulundusmaa 324100 37501:001:0007 Kädva küla Kopra Maatulundusmaa 79200 37501:001:0009 Kädva küla Kõrtsu-Jaani Maatulundusmaa 70000 37501:001:0019 Kädva küla Laasi Maatulundusmaa 212600 37501:002:0029 Lungu küla Kitse Maatulundusmaa 177300 37501:001:0047 Kädva küla Kuuseladva Maatulundusmaa 64100 37501:001:0048 Kädva küla Juurika Maatulundusmaa 190900 37501:001:0049 Kädva küla Haavalehe Maatulundusmaa 325400 37501:001:0057 Kädva küla Nurmepõllu Maatulundusmaa 121700 37501:001:0063 Kädva küla Käru metskond 149 Maatulundusmaa 270200 37501:001:0088 Kädva küla Käru metskond 148 Maatulundusmaa 186300 37501:001:0082 Kädva küla Käru metskond 150 Maatulundusmaa 370200 16 Türi vallas Kädva ja Sonni külade tuulepargi detailplaneeringu lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise programm. Versioon: 7.06.2024 37501:001:0100 Kädva küla Naabri Maatulundusmaa 76700 37501:001:0109 Kädva küla Kiviristi Maatulundusmaa 48300 37501:001:0179 Kädva küla Lungu-Kädva tee L4 Transpordimaa 12276 37501:001:0181 Kädva küla Lungu-Kädva tee L5 Transpordimaa 12418 37501:001:0227 Lungu küla Lungu-Kädva tee L2 Transpordimaa 9170 37501:001:0228 Kädva küla Lungu-Kädva tee L3 Transpordimaa 10281 83401:001:0152 Kädva küla Aasu Maatulundusmaa 52900 83401:001:0373 Sonni küla Hansumetsa Maatulundusmaa 114200 83401:001:0283 Kädva küla Kaarlimetsa Maatulundusmaa 170300 83401:001:0284 Kädva küla Kaarlipõllu Maatulundusmaa 49300 83401:001:0282 Kädva küla Kaarlivälja Maatulundusmaa 57500 Tegemist on peamiselt hoonestamata maa-alaga, valdavalt haritava maa ja metsamaa kõlvikuga alad. Detailplaneeringuala loode nurgas paikneb üks elu- või ühiskondlik hoone lähiaadressiga Nurme (katastriüksus 37501:001:0056), mida detailplaneeringuala ümbritseb. Teised lähimad hoonestatud kinnistud, mis jäävad alla 1 km raadiusesse detailplaneeringualast asuvad Kädva külas, põhjapooles ja Sonni külas, loodes Palu külas ning lõuna pooles Lungu külas. Lähimaks tiheasustusalaks on planeeringualast 2,7 km kaugusel lõunas paiknev Käru alevik. Juurdepääs arendusalale toimub praegu Lelle – Vahastu kõrvalmaanteelt (tee nr 20154) ja Käru – Kädva kõrvalmaanteelt (tee nr 20156) ning nende algavate kohalike teede kaudu. 2.2 Geoloogiline ehitus ja hüdrogeoloogilised tingimused Tuginedes Maa-ameti geoportaali geoloogia 1:400 000 kaardilehe andmetele paikneb detailplaneeringu ala peamiselt jääjärveliste setete piirkonnas, kus on esindatud klibu, liiv, möll, saviliiv, liivsavi ja savi ja soosetete (turvas) piirkondi. Vastavalt Maa-ameti geoportaali põhjavee kaitstuse 1:400 000 andmetele jääb detailplaneeringu ala piirkonda kus põhjavesi on nõrgalt kaitstud. Detailplaneeringu ala kattub osaliselt ja piirneb Kastna turbamaardla (registrikaardi number 465) alaga. Tegu ei ole kaevandamiseks sobilike turbamaardlate nimekirja kantud maardlaga. 2.3 Pinnavesi Tuulepargi arendusala läbib põhja-lõuna suunas Kädva oja (VEE1129600). Idas ala piirneb Tihulaane ojaga (VEE1129700) ja edelas Jooksu ojaga (VEE1129900). Kädva oja ja Tihulaane oja suubuvad Käru jõkke (VEE1129000). Kalda ehituskeeluvööndi ulatuse puhul tuleb arvestada looduskaitseseaduse erisustega. Detailplaneeringu ala jääb pea terves ulatuses erinevate maaparandusehitiste reguleeriva võrgu aladele ehk kuivendusaladele: Laane-Asunduse1 (tunnus 6112960020080001); Kalmeti1 (tunnus 6112960020090001); Kalmeti2 (tunnus 6112960020100001); Vareti talu1 (tunnus 6112960020100002); Tihnulaane1 (TTP-351) (tunnus 6112960020070001); Tihnulaane2 (TTP-351) (tunnus 6112960020130002); Kädva1(tunnus 6112960020060001); Kädva2 (tunnus 6112960020050001); Sitika9 (tunnus 6112960020040001); Sitika6 (tunnus 6112960020030001). 2.4 Looduskaitselised objektid ja alad Detailplaneeringuala ei kattu ühegi kaitsealaga. Detailplaneeringualast kirde suunda u 190 m kaugusele jääb Sonni hoiuala (KLO2000199) ja läänes planeeringuala osaliselt piirneb Kastna hoiualaga (KLO2000204). Sonni hoiuala kaitse-eesmärk on nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I lisas nimetatud elupaigatüüpide - lubjarikkal mullal kuivade niitude (6210*, orhideede oluliste kasvualade), aas-rebasesaba ja ürt- punanupuga niitude (6510), puisniitude (6530*) ja puiskarjamaade (9070) kaitse. 17 Türi vallas Kädva ja Sonni külade tuulepargi detailplaneeringu lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise programm. Versioon: 7.06.2024 Kastna hoiuala kaitse-eesmärk on nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I lisas nimetatud elupaigatüüpide - niiskuslembeste kõrgrohustute (6430), rabade (7110*), siirde- ja õõtsiksoode (7140), rohunditerikaste kuusikute (9050), soostuvate ja soo-lehtmetsade (9080*) ning siirdesoo- ja rabametsade (91D0*) kaitse. Lähimad kaitsealad jäävad u 300 m lõuna suunda (Käru looduskaitseala KLO1000708) ja u 880 m kaugusele ida suunda (Rumbi looduskaitseala KLO1000012). Käru looduskaitseala kaitse-eesmärk on kaitsta, säilitada ja taastada väärtuslikke metsakooslusi. Rumbi looduskaitseala kaitse-eesmärk on kaitsta metsakooslusi ja kaitsealuseid liike ning kaitsealuse liigi must-toonekure (Ciconia nigra) elupaika. Lisaks põhja suunas paiknevad looduskaitsealad Kädva põlispuu (KLO1200397), Laane asunduse tammede allee (KLO1200376) ja Kõnnumaa maastikukaitseala (KLO1000505). Tuulepargi detailplaneeringu ala kattub ühe looduskaitselised piirangutega alaga, mis on vääriselupaik (tunnus 208328). Tuulepargi arendusala lähialale jääb projekteeritavatest kaitsealustest objektidest Metsaelupaikade looduskaitseala, mis kattub suuresti juba piirkonnas olevate kaitsealuste aladega. Joonis 3. Kaitse- ja hoiualade paiknemine detailplaneeringuala piirkonnas. EELIS 20.11.2023 Detailplaneeringu alale ei jää püsielupaikasid. Tuulepargi arendusalast u 1,6 km kaugusele jääb Kädva metsise püsielupaik (KLO3000225). Detailplaneeringualast 5 km raadiusesse ei jää teisi püsielupaiku. Detailplaneeringu alale ei jää projekteeritavaid kaitsealuseid alasid ega üksikobjekte. 2.5 Taimestik Planeeringualale jäävad III kategooria kaitsealuse taimeliigi sulgjas õhik (Neckera pennata) (KLO9402816) ja pruunikas pesajuur (Neottia nidus-avis) (KLO9346973) kasvukohad ning väikeses osas (u 1,7 ha ulatuses) harilik ungrukold (Huperzia selago) (KLO9344305) kasvukoht. Üksi teadaolevatest leiukohtadest ei jää planeeringuala osale, mis on kehtiva ÜP kohane tuulepargi asukohavaliku ala. 18 Türi vallas Kädva ja Sonni külade tuulepargi detailplaneeringu lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise programm. Versioon: 7.06.2024 Planeeringuala kattub lääne osas vähesel määral loodusdirektiivi elupaigatüüpidega 91D0* (siirdesoo- ja rabametsad) ja 9010* (vanad loodusmetsad). Detailplaneeringu alale jääb kaks metsa vääriselupaika VEP210548 ja VEP208328 ja ala külgneb edela suunas VEP205515 ja ida suunas VEP209194 vääriselupaigaga. Joonis 4. Detailplaneeringu alale ja selle mõjualasse jäävad loodusdirektiivi elupaigatüübid ja metsa vääriselupaigad. 2.6 Linnustik Türi valla üldplaneeringu käigus tuuleparkide asukohavaliku tegemisel arvestati parimat teadmist kaitstavate linnuliikide oluliste elupaikade paiknemise osas. Planeeringualale ei jää I kaitsekategooria liikide leiukohti. I kaitsekategooria liigi must-toonekurg (Ciconia nigra) (KLO9128770) elupaik jääb planeeringuala piirist u 750 m kaugusele ida suunda. Planeeringualale ei jää II kaitsekategooria liikide leiukohti. Lähimad ja tuulepargi rajamise vaatest tähelepanu vajavad II kat liigi elupaigad on 1,6 ja 2,1 km kaugusel paiknevad metsise (Tetrao urogallus) elupaigad KLO9102097 ja KLO9102098. Planeeringuala kattub lääne osas III kategooria liigi hallõgija (Lanius excubitor) (KLO9129219) ja tedre (Lyrurus tetrix) (KLO9129217) elupaikaga. Lähtudes Eesti Ornitoloogiaühingu (EOÜ) ja Kotkaklubi poolt 2022. aasta lõpus valminud maismaalinnustiku analüüsist8 on detailplaneeringu ala osas välja toodud kattuvus analüüsi kohaste tsoon 1 ja tsoon 2 aladega (Joonis 5). 8 https://kliimaministeerium.ee/elurikkus-keskkonnakaitse/looduskaitse/uuringud-projektid-ja-analuusid#analuus- ja-lisad 19 Türi vallas Kädva ja Sonni külade tuulepargi detailplaneeringu lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise programm. Versioon: 7.06.2024 Analüüsi kohaselt on tsoon 1 liigi elupaik, kodupiirkonna tuumala või rändekoridor, kuhu tuulikute püstitamine põhjustab negatiivse mõju. Tsooni 1 kattuvatele aladele ei pruugi olla võimalik tuulikuid kavandata. Kui seda tehakse, tuleb erandit eeluuringu ja teadusandmete alusel veenvalt põhjendada. Maismaalinnustiku analüüsi puhul on tegu soovitusliku dokumendiga, kuid selle alusel on võimalik kaardistada tähelepanu vajavaid liike ja uuringuvajadusi. Täpsem ala linnukaitseliste piirangute vajadus tuleb selgitada KSH koostamiseks läbiviidava linnustiku uuringuga (vt ptk 3.4.1.1.2). Tähelepanu vajavateks liikideks antud ala puhul on eeskätt must-toonekurg ja soolinnud. Joonis 5. Detailplaneeringuala kattuvus maismaalinnustiku analüüsi kohaste tsoonidega 1 ja 2. 2.7 Rohevõrgustik Detailplaneeringu ala kattub suurel määral Türi valla üldplaneeringu kohase rohevõrgustiku alaga. (Joonis 6). Üldplaneeringu kohaselt on rohevõrgustiku eesmärk säilitada maastikuline ja bioloogiline mitmekesisus – metsakooslused, poollooduslikud niidud ja neid ühendavad koridorid. Oluline on maastikulist mitmekesisust suurendavate põlluservade, kraavide, tee- ja metsaservade ning väikesepinnaliste biotoopide (kivikuhjad ja puittaimestiku ribad põldude vahel) säilimine. Rohevõrgustikku jääval katastriüksusel ei tohi looduslike ja poollooduslike alade osakaal langeda alla 80%. 20 Türi vallas Kädva ja Sonni külade tuulepargi detailplaneeringu lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise programm. Versioon: 7.06.2024 Joonis 6. Türi valla üldplaneeringu kohase rohevõrgustiku ja väärtusliku maastiku paiknemine detailplaneeringu ala suhtes. 2.8 Kultuuripärand Detailplaneeringu ala ei kattu kultuurimälestistega. Alale lähim kultuurimälestis on u 1,9 km kaugusele kagu suunda jääv arheoloogiamälestis Kalmistu (12053). Planeeringuala kattub osaliselt Türi valla üldplaneeringu kohase väärtusliku maastikuga (Joonis 6). . Detailplaneeringu ala ei kattu arheoloogiatundliku alaga. Detailplaneeringu alale jäävad järgmised pärandkultuuriobjektid (Joonis 7): − Laane küla asundustalud (kood: 375:AST:001, seisund: objektist või tema esialgsest funktsionaalsusest säilinud 20-50%); − Sooharu talu kelder (kood: 375:KEL:004, seisund: objektist või tema esialgsest funktsionaalsusest säilinud 50-90%); − Linnapää talukoht (kood: 375:TAK:010, seisund: tüüp määratav, objektist või tema esialgsest funktsionaalsusest säilinud alla 20%); − Kõrtsikoht (kood: 834:KOR:002, seisund: hävinud, objektist pole maastikul jälgi säilinud); − Aasu talukoht (kood: 375:TAK:011, seisund: Objektist või tema esialgsest funktsionaalsusest säilinud 50-90%); − Kedvapere talukoht (kood: 375:TAK:012, seisund: Tüüp määratav, objektist või tema esialgsest funktsionaalsusest säilinud alla 20%); − Kedvapere metsavahikoht (kood: 375:VKK:005, seisund: Maastikul on säilinud märgid, kuid ei luba üheselt määrata tüüpi); − Tihnulaane metsavahikoht (kood: 375:VKK:003, seisund: Tüüp määratav, objektist või tema esialgsest funktsionaalsusest säilinud alla 20%). 21 Türi vallas Kädva ja Sonni külade tuulepargi detailplaneeringu lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise programm. Versioon: 7.06.2024 Joonis 7. Detailplaneeringu ala paiknemine pärandkultuuriobjektide ja üldplaneeringu kohase arheoloogiatundlike alade suhtes. 2.9 Kliima IRENESe projekti9 raames loodud 100 m kõrgusel esineva tuule kiiruse kaardi alusel paikneb detailplaneeringu ala keskmise ja hea tuulekiirusega alal. Hinnanguline keskmine tuulekiirus 100 m kõrgusel on vahemikus 5,7-6,6 m/s. Valdavad on edela ja lõunakaarte tuuled10. 9 https://keskkonnaagentuur.ee/irenes 10 http://www.ilmateenistus.ee/kliima/kliimanormid/tuul/#tuule_suund 22 Türi vallas Kädva ja Sonni külade tuulepargi detailplaneeringu lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise programm. Versioon: 7.06.2024 3 Asjakohaste mõjude hindamise, sh KSH programm 3.1 Eesmärk KSH on avalikkuse ja asjaomaste asutuste osalusel strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega kaasneva olulise keskkonnamõju tuvastamiseks, alternatiivsete võimaluste väljaselgitamiseks ning ebasoodsat mõju leevendavate meetmete leidmiseks korraldatav hindamine, mille tulemusi võetakse arvesse strateegilise planeerimisdokumendi koostamisel ja mille kohta koostatakse nõuetekohane aruanne. KSH eesmärk on keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) kohaselt arvestada keskkonnakaalutlusi strateegilise planeerimisdokumendi koostamisel ning kehtestamisel, tagada kõrgetasemeline keskkonnakaitse ja edendada säästvat arengut. 3.2 Metoodika KSH koostamisel lähtutakse Eestis ja Euroopa Liidus kehtivate asjakohaste õigusaktide nõuetest. KSH aruande koostamisel järgitakse KeHJS § 40 esitatud nõudeid, arvestades muuhulgas strateegilise planeerimisdokumendi eesmärke. Keskkonnamõjude hindamisel lähtutakse asjakohastest metoodilistest juhendmaterjalidest nagu „Keskkonnamõju strateegilise hindamise käsiraamat“. Lisaks võetakse keskkonnamõju hindamisel arvesse juhteksperdi ja töögrupi keskkonnamõju hindamise alaseid teadmisi ja üldtunnustatud hindamismetoodikat. Eri mõjuvaldkondade puhul kasutatava hindamismetoodika kirjeldus on esitatud ptk 3.4.1 vastava mõjuvaldkonna juures. Mõjude olulisuse tuvastamisel lähtutakse eelkõige õigusaktides määratud normidest. Vastavalt KeHJS-le on keskkonnamõju oluline, kui see võib eeldatavalt ületada mõjuala keskkonnataluvust, põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi või seada ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara. KSH programmi koostamise käigus teostati ühtlasi keskkonnamõjude olulisuse esialgne hindamine, mille käigus tuvastati olulise keskkonnamõju võimaliku esinemise valdkonnad ja/või mõjud, mille ulatus ja olulisus vajavad edasist täpsustamist. Mõjuvaldkondi ja mõjutatavaid keskkonnaelemente, millel ja millele puudub oluline negatiivne keskkonnamõju, KSH aruandes edaspidi ei käsitleta. See võimaldab KSH aruande koostamise käigus põhjalikumalt keskenduda olulistele teemadele. Juhul kui KSH aruande koostamisel seoses lisanduva infoga siiski osutub vajalikuks mõne eelhindamisel väheoluliseks peetud valdkonna põhjalikum käsitlus, siis seda aruandes ka tehakse. 3.3 Alternatiivid KSH käigus analüüsitakse kavandatava tegevuse võimalikke alternatiive (muuhulgas 0-alternatiivi), kuid kuivõrd tegu on detailplaneeringuga, mille maa-ala on määratletud, siis ei vaadelda tegevuse võimalikke alternatiivseid asukohti väljaspool antud planeeringuala. KSH aruandes käsitletakse järgmisi alternatiive: – Alternatiiv 0 – tegevust ei viida ellu ning säilib praegune maakasutus. 0-alternatiivi on keskkonnamõju hindamise metoodikast tulenev kohustuslik alternatiiv, mis seisneb senise olukorra ja protsesside edasises toimumises. Tegevusalternatiividega kaasnevaid keskkonnamõjusid võrreldakse 0 alternatiivi puhul toimuvate muutustega. – Alternatiiv I – planeeringualale rajatakse tuulepark. Alternatiivi I alamalternatiividena käsitletakse tuulikute erinevaid paigutuslahendusi, sh võimalik et ka erinevat arvu ja erinevate tehniliste parameetritega lahendusi juhul kui selleks ilmneb KSH koostamisel vajadus. Alternatiive võrreldakse omavahel mõjutatavatele keskkonnaelementidele avalduva mõju alusel kasutades skaalat: – tugev positiivne mõju; – keskmine positiivne mõju; 23 Türi vallas Kädva ja Sonni külade tuulepargi detailplaneeringu lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise programm. Versioon: 7.06.2024 – vähene positiivne mõju; – oluline mõju puudub; – vähene negatiivne mõju; – keskmine negatiivne mõju; – tugev negatiivne mõju. 3.4 Asjakohaste mõjude selgitamine ehk KSH sisuline ulatus 3.4.1 Võimalik mõju looduskeskkonnale 3.4.1.1 Mõju bioloogilisele mitmekesisusele ja populatsioonidele, taimedele ning loomadele 3.4.1.1.1 Mõju taimedele, sh taimekooslustele Tuuleparkide puhul võib taimestikule mõju avalduda ehitusaegses etapis läbi otsese ehitusalustelt aladelt taimestiku eemaldamise ja ehitustegevusega kaasneva taimestiku kahjustamise (masinatega tallamine ehitusalade vahetus läheduses). Otsene mõjuala ulatus piirneb sealjuures ehitusaluse pinnaga ning selle vahetu ümbrusega. Raadamist ja pinnasetöid teostatakse tuuliku vundamendi alalt ja selle ümbruses ehitustehnika poolt kasutatavalt alalt, uute ühendusteede alustelt aladelt, 110 kV alajaamaga ühenduskaabli kaitsevööndi ulatuses (kuni 1 m kaitsevöönd) ja tuulepargi siseste maakaablite aladelt (maakaablitele kehtib 1 m kaitsevöönd). Raadamist teostatakse juhul kui eelpool nimetatud alad kattuvad metsamaaga. Metsa raadamine ei ole vajalik teostada kogu tuuliku tiiviku ulatuses, sest tiiviku ulatus jääb kõrgemale kui metsa kõrgus. Kaudsemalt võib ehitustegevus avaldada mõju taimekooslustele läbi veerežiimi või valgustingimuste muutumise. Kaudsete mõjude ulatus sõltub koosluse tüübist, kuid jääb tavaliselt paarikümne kuni paarisaja meetri ulatusse otsese mõju alast. Mõju taimestikule võib olla oluline eeskätt juhul kui tegevus puudutab kaitsealuste taimeliikide leiukohti või kõrge väärtusega taimekooslusi nagu metsa vääriselupaigad või inventeeritud heas seisundis loodusdirektiivi elupaigad. Taimestikule avaldatavat olulist negatiivset mõju saab vältida paigutades tuulikud ja nendega kaasnevad taristuobjektid väljapoole tundlikke taimekooslusi, metsa vääriselupaiku ning kaitsealuste taimeliikide esinemisalasid. Oluline teadaolev kasutusaegne mõju taimestikule tuuleparkidel puudub. Käesoleva KSH käigus eraldi taimestiku taimekoosluste inventuuri läbi ei viida. Tuginetakse Keskkonnaagentuuri poolt tellitud töödele: − Eestimaa Looduse Fond. 2023. Sooelupaikade ja -taimeliikide uuring tuuleenergeetika võimalikel arendusaladel. Riigihanke "Taimestiku uuring tuuleenergeetika eelisarendusalade leidmiseks Keskkonnaagentuurile" osa 3. Leping nr. 4–5/23/3. − Pärandkoosluste Kaitse Ühing. 2023. Taimestiku uuring tuuleenergeetika eelisarendusalade leidmiseks Keskkonnaagentuurile (loodusdirektiivi niiduelupaigad). LÕPPARUANNE. Töövõtulepingu nr: 4-5/23/5. − Metsaelupaikade ja metsataimede osas on vastav uuring koostamisel 2024 aastal. Uuringu lähteülesanne on kirjeldatud riigihankes viitenumber:274325. Eelnevalt nimetatud uuringute tulemuste alusel hinnatakse kavandatava tegevuse võimalikku mõju kaitsealuste taimeliikide kasvukohtadele ning loodusdirektiivi elupaikadele. Hindamine teostatakse eksperthinnanguna lähtudes läbiviidud ja viimisel olevates uuringutes esitatud soovitustest. Esitatakse soovitused tuulikute ja nendega seotud taristu asukohtade kavandamiseks ja leevendavateks meetmeteks. Lisaks hinnatakse tuulepargi rajamisega kaasneva raadamise vajadus kaardianalüüsi abil. 3.4.1.1.2 Mõju loomastikule, sh linnud 24 Türi vallas Kädva ja Sonni külade tuulepargi detailplaneeringu lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise programm. Versioon: 7.06.2024 Tuuleparkide puhul on oluliselt mõjutatavateks loomastiku rühmadeks nahkhiired ja linnud (eeskätt röövlinnud ning suure kehamassiga veelinnud). Mõju neile võidakse avaldada nii ehitusaegses etapis (võimalik ehitustegevusega kaasnev häirimine ja elupaiga võimalik kadu) kui ka kasutusetapis (kokkupõrgetest tingitud hukkumise oht, rändetakistus, elupaikade hülgamine, mõnede liikide puhul müra mõju). KSH käigus arvestatakse üle-eestilise maismaalinnustiku analüüsiga11. Arvestama peab, et asukoha kesksed linnustiku uuringud on oluliselt suurema täpsusastmega kui üle-eestilise maismaalinnustiku analüüs. KSH käigus teostatakse Midges OÜ poolt (Liisi Peets juhtimisel) planeeringuala osal kuhu üldplaneeringu kohaselt võib tuulikuid kavandada ja sellest 500 m raadiuses linnustiku uuring, mille raames: − teostatakse linnustiku punktvaatlused kevadel, suvel, sügisel (metoodika täpsem kirjeldus maismaalinnustiku analüüsi ptk 5.1.1.); − kaardistatakse rähnid, kakulised, kanalised ja nende mängukohad (metoodika kirjeldus maismaalinnustiku analüüsi ptk 5.1.4); Kui lindude peibutamismetoodikast (rähnid, kakud, kanakull, laanepüü) peaks kohalikest oludest tulenevalt tavametoodikaga võrreldes kõrvale kaldutama, siis fikseeritakse kõrvalekalded, et hiljem oleks võimalik tulemusi adekvaatselt tõlgendada. Rähnide ja kakkude osas kasutatakse osaliselt Keskkonnaagentuuri poolt 2023 aastal alal teostatud rähnide ja kakkude inventuuri andmeid12. − kaardistatakse röövlindude pesitsusterritooriumid (metoodika kirjeldus maismaalinnustiku analüüsi ptk 5.1.4); Suurte raopesade otsimine teostatakse uuringuala metsades, mille vanus on vähemalt 60 a. Otsimine teostatakse ajal kui lehtpuud on raagus; pesade leidmisel nende asustatuse kontrollimine kevadel-suvel. − kaardistatakse kaitsealused liigid (metoodika kirjeldus maismaalinnustiku analüüsi ptk 5.1.4); − hinnatakse saadud andmete põhjal tuulikute mõju rändele ja pesitsusele ning antakse hinnangud ehitus- ja kasutusaegsetele mõjudele; − esitatakse ettepanekud mõjude leevendamiseks ja järelseireks. KSH käigus eraldi nahkhiirte uuringut ei teostata. Lähtutakse Elustik OÜ poolt Keskkonnaagentuuri tellimusel läbiviidava uuringu tulemustest (riigihange 260321). Vastava uuringu lähteülesanne on leitav Riigihangete registrist13. Uuringu tulemuste alusel hinnatakse tuulikute mõju nahkhiirtele, esitatakse ettepanekud mõjude leevendamiseks, vajadusel hüvitamiseks ja järelseireks. Vajadusel laiendatakse uuringus kirjeldatud metoodikaga samal põhimõtetel oluliste elupaikade määratlemist planeeringuala põhjapoolsele servale, mille andmeid viidatud uuringus otseselt esitatud ei ole. 3.4.1.2 Mõju kaitstavatele loodusobjektidele KSH raames hinnatakse mõju kaitstavatele loodusobjektidele, sh liikidele ning pakutakse vajadusel välja meetmeid olulise ebasoodsa keskkonnamõju vältimiseks ja leevendamiseks ning vajadusel hüvitamiseks. Meetmete väljapakkumisel lähtutakse õigusaktides sätestatud kaitstavaid loodusobjekte puudutavatest piirangutest. Mõju hinnatakse eksperthinnanguna lähtudes vastava kaitstava loodusobjekti kaitse eesmärgist. Mõju hindamisel lähtutakse ptk 3.4.1.1.2 kirjeldatud linnustiku uuringu tulemustest. 3.4.1.3 Mõju Natura aladele (Natura eelhindamine) Natura 2000 on üleeuroopaline kaitstavate alade võrgustik, mille eesmärk on tagada haruldaste või ohustatud loomade, sh lindude ja taimede ning nende elupaikade ja kasvukohtade kaitse või vajadusel taastada üleeuroopaliselt ohustatud liikide ja elupaikade soodne seisund. Natura 2000 alade võrgustiku 11 https://kliimaministeerium.ee/elurikkus-keskkonnakaitse/looduskaitse/uuringud-projektid-ja-analuusid#analuus- ja-lisad 12 Vaatlusandmed saadus Keskkonnaagentuurist Lauri Kleinilt, eelduslikult kantakse andmed EELISesse. 13 https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/5522000/documents?group=B 25 Türi vallas Kädva ja Sonni külade tuulepargi detailplaneeringu lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise programm. Versioon: 7.06.2024 mõte ja sisu on kirjas 1992. aastal vastu võetud Euroopa Liidu loodusdirektiivis (92/43/EMÜ). Sama direktiiviga sätestati Natura võrgustiku osaks ka 1979. aastal jõustunud linnudirektiivi (2009/147/EÜ) alusel valitud linnualad. Natura hindamine on kavandatava tegevuse elluviimisega eeldatavalt kaasneva mõju hindamine Natura 2000 võrgustiku aladele. Natura 2000 hindamisel lähtutakse asjakohastest juhenditest14, 15. Detailplaneeringu ala piirkonnas paikneb mitmeid Natura 2000 alasid (Joonis 8). Kavandatav tegevus ei ole otseselt vajalik linnu- ja loodusalade kaitse-eesmärkide saavutamiseks. Joonis 8. Tuulepargi arendusala ümbritsevad Natura 2000 loodus- ja linnualad. Natura loodusalade puhul on üldjuhul mõjuala ulatuseks hinnatud 100 m loodusalast16. Eriti tundlike märgalade puhul võib võimaliku mõjuala ulatuseks hinnata kuni 250 m. Loodusalade puhul, mille kaitse- eesmärgiks on nahkhiired võib mõjuala ulatuseks olla 1000 m. Detailplaneeringu ala külgneb läänest Kastna- Rapla loodusalaga (EE0020335). Sonni loodusala (EE0020331) asub 190 m kaugusel kirde suunas, Kõnnumaa loodusala (EE0020325) jääb 670 m põhja- lääne suunda. Teised loodusalad paiknevad kaugemal kui 1 km ehk mõjualast väljaspool. 14 Kutsar, R.; Eschbaum, K. ja Aunapuu, A. 2019. Juhised Natura hindamise läbiviimiseks loodusdirektiivi artikli 6 lõike 3 rakendamisel Eestis. Tellija: Keskkonnaamet. 15 Euroopa Komisjon. Komisjoni teatis Natura ET 2000 aladega seotud kavade ja projektide hindamine. Metoodilised suunised elupaikade direktiivi 92/43/EMÜ artikli 6 lõigete 3 ja 4 sätete kohta. ET Brüssel, 28.9.2021 C(2021) 6913 final. 16 Maismaa tuuleparkide mõjust elustikule ja Keskkonnaameti soovitused nende planeerimise kohta kohaliku omavalitsuse üldplaneeringutes (seisuga 10.11.2021) 26 Türi vallas Kädva ja Sonni külade tuulepargi detailplaneeringu lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise programm. Versioon: 7.06.2024 EOÜ maismaalinnustiku analüüsi17 kohaselt on linnustiku puhul kõige tundlikumaks liigiks must-toonekurg, kelle puhul potentsiaalne mõjuala (tsoon 3 ala) võib ulatuda 14 kilomeetrini. Ainuke mõjuala ulatusse jääv linnuala on Kõnnumaa-Väätsa linnuala (EE0020341), mis jääb 670 m kaugusele. Tabel 2. Natura eelhindamine detailplaneeringu ala puhul. Nimi Kaugus Kaitse-eesmärk Võimalik mõju Kastna-Rapla Külgneb I lisas nimetatud kaitstavad elupaigatüübid Eelhindamisel saa välistada võimalikku loodusala lääne on huumustoitelised järved ja järvikud mõju Kastna-Rapla loodusalal (EE0020335) suunas (3160), niiskuslembesed kõrgrohustud kaitstavatele kooslustele. KSH aruande (6430), rabad (*7110), siirde- ja õõtsiksood koostamisel tuleb vajadusel teostada (7140), nokkheinakooslused (7150), Natura asjakohane hindamine Kastna- rohunditerikkad kuusikud (9050), Rapla loodusala osas. soostuvad ja soo-lehtmetsad (*9080) ning siirdesoo- ja rabametsad (*91D0). Sonni I lisas nimetatud kaitstavad elupaigatüübid Arvestades loodusala kaitse-eesmärke 190 m loodusala on liigirikkad niidud lubjavaesel mullal (kuivad ja parasniisked kooslused) ja (EE0020331) (*6270), aasrebasesaba ja ürt-punanupuga paiknemist detailplaneeringu alast, siis niidud (6510), puisniidud (*6530) ning on mõju loodusala kaitse- puiskarjamaad (9070). eesmärkidele ja loodusala terviklikkusele välistatud. Kõnnumaa 670 m I lisas nimetatud kaitstavad elupaigatüübid Arvestades loodusala kaitse-eesmärke loodusala on vähe- kuni kesktoitelised kalgiveelised ja paiknemist detailplaneeringu alast, (EE0020325) järved (3140), huumustoitelised järved ja siis on mõju loodusala kaitse- järvikud (3160), kuivad niidud lubjarikkal eesmärkidele ja loodusala mullal (*olulised orhideede kasvualad - terviklikkusele välistatud. 6210), liigirikkad niidud lubjavaesel mullal (*6270), niiskuslembesed kõrgrohustud (6430), aas-rebasesaba ja ürt-punanupuga niidud (6510), puisniidud (*6530), rabad (*7110), rikutud, kuid taastumisvõimelised rabad (7120), siirde- ja õõtsiksood (7140), nokkheinakooslused (7150), nõrglubja- allikad (*7220), liigirikkad madalsood (7230), koopad (8310), vanad loodusmetsad (*9010), vanad laialehised metsad (*9020), rohunditerikkad kuusikud (9050), okasmetsad oosidel ja moreenikuhjatistel (sürjametsad - 9060), puiskarjamaad (9070), soostuvad ja soo- lehtmetsad (*9080) ning siirdesoo- ja rabametsad (*91D0); II lisas nimetatud liigid, mille isendite elupaiku kaitstakse, on suur-kuldtiib (Lycaena dispar), kaunis kuldking (Cypripedium calceolus) ja läikiv kurdsirbik (Drepanocladus vernicosus). Kõnnumaa- 670 m liigid, mille isendite elupaiku kaitstakse, on Türi valla üldplaneeringu KSH raames Väätsa kaljukotkas (Aquila chrysaetos), must- on teostatud tuulepargi asukoha linnuala toonekurg (Ciconia nigra), laululuik (Cygnus valiku suhtes Natura asjakohane (EE0020341) cygnus), rüüt (Pluvialis apricaria), teder hindamine. Hindamist täiemahuliselt (Tetrao tetrix), metsis (Tetrao urogallus), siin ei korrata, see on leitav ÜP KSH 17 https://kliimaministeerium.ee/elurikkus-keskkonnakaitse/looduskaitse/uuringud-projektid-ja-analuusid#analuus- ja-lisad 27 Türi vallas Kädva ja Sonni külade tuulepargi detailplaneeringu lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise programm. Versioon: 7.06.2024 mudatilder (Tringa glareola) ja kiivitaja aruandest18. ÜP KSH asjakohases (Vanellus vanellus); hindamises on välistatud alale tuulepargi rajamisega kaasnev mõju teistele linnuala kaitse-eesmärgiks olevatele liikidele va metsis. Seatud on leevendavad meetmed (vt ÜP KSH ptk- s 6.1.4.2) ebasoodsa mõju vältimiseks metsistele - tuulikupargi ala detailsema lahenduse väljatöötamisel arvestada tuulikute ja muu kaasneva infrastruktuuri asukohtade paigutamisel sellega, et metsise liikumiskoridorid säiliksid võimalikult suures ulatuses katkemata. Meetme järgimisel on tagatud Kõnnumaa- Väätsa linnuala terviklikkuse säilimine ja kaitse-eesmärkide saavutamine. Sellisel juhul on mõju linnuala kaitse- eesmärkidele ja linnuala terviklikkusele välistatud. Negatiivse mõju esinemise võimalikkust ei ole võimalik olemasoleva info alusel välistada Kastna-Rapla loodusala (EE0020335) puhul, sest puudub täpsem planeeringulahendus. Ala külgneb detailplaneeringualaga ning mõju esinemise võimalikkus sõltub planeeringulahendusest. Seega on ala suhtes vaja läbi viia asjakohane hindamine. Kavandatava planeeringuala võimalikus mõjupiirkonnas paikneb ainult üks linnuala, milleks on Kõnnumaa- Väätsa linnuala. Kõnnumaa-Väätsa linnuala puhul on ebasoodne mõju üldplaneeringu tasandil läbiviidud Natura asjakohase hindamise kohaselt välitatud kui järgitakse üldplaneeringu Natura asjakohases hindamises esitatud tingimust metsiste suhtes. Sellest lähtuvalt kui alal läbiviidava linnustiku uuringu käigus ilmneb, et alal paikneb metsiste liikumiskoridore, siis järgitakse ÜP Natura hindamist tulenevat meedet (tuulikute asukohtade paigutamisel arvestatakse sellega, et metsise liikumiskoridorid säiliksid võimalikult suures ulatuses katkemata). Kui tekib kahtlusi Kõnnumaa-Väätsa linnuala suhtes mõjude puudumises, siis korratakse Natura eelhindamist DP KSH aruandes. 3.4.2 Mõju pinna- ja põhjaveele Tuuleparkide rajamisega saab potentsiaalselt esineda mõju veekogudele juhul, kui ehitustegevust kavandatakse veekogudes või nende kaldaaladele. Tuulepargi kasutusetapis võib potentsiaalselt mõju veekogudele avalduda avariiolukorras (nt õlide lekked). KSH käigus hinnatakse kavandatava tegevuse mõju pinnaveele eksperthinnanguna. Detailplaneeringu ala on enamuses kaetud maaparandussüsteemi alaga. Kuivendatud maa-aladele ehitamisel on oluline tagada maaparandussüsteemide jätkusuutlik funktsioneerimine vältimaks üleujutuste teket. Teemat käsitletakse KSH aruandes eksperthinnangu vormis. Põhjaveele võidakse tuuleparkide puhul mõju avaldada ehitusetapis (vundamentide rajamine) või kasutusetapis. Kasutusetapis võib vundament muuta põhjavee liikumist. Samuti võib mõju esineda avariiolukordade (nt õlide lekked) esinemisel. KSH-s käsitletakse võimalikku ehitusaegset ja kasutusaegset mõju põhjaveele. Hinnang antakse eksperthinnangu vormis. 18 https://www.tyri.ee/uldplaneering1 28 Türi vallas Kädva ja Sonni külade tuulepargi detailplaneeringu lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise programm. Versioon: 7.06.2024 3.4.3 Mõju pinnasele, sh väärtuslikule põllumajandusmaale Kavandatava tegevusega kaasneb pinnase ümberpaigutamine. Seega avaldatakse pinnasele mõju. Tuulepargi rajamiseks vajalike pinnasetööde maht sõltub ala geoloogilistest tingimustest, eeskätt pinnakatte omadustest. Mõju täpsem iseloom ja ulatus selgitatakse välja KSH käigus. Hinnang antakse eksperthinnangu vormis. Detailplaneeringu alale ei jää Türi valla üldplaneeringu kohaseid väärtuslikke põllumajandusmaid. Mõju väärtuslikule põllumajandusmaale puudub ja seda detailsemalt ei hinnata. 3.4.4 Mõju rohevõrgustikule Türi valla üldplaneeringu kohaselt kattub detailplaneeringu ala osaliselt rohevõrgustiku tugialaga ja rohevõrgustiku koridoridega (Joonis 6). KSH käigus teostatakse Loodusekspert OÜ (Ants Tull juhtimisel) detailplaneeringu alal ja selle mõjualal rohevõrgustiku uuring, mille käigus: − kaardistatakse ala kõrgema ökoloogilise väärtusega kohad (ulukite peamised liikumiskoridorid, väärtuslikud elupaigad, kahepaiksete kudealad) ning rohevõrgustiku elemendid, mis on vajalikud rohevõrgustiku edasiseks toimimiseks; − hinnatakse kas ja kuidas ning kui palju mõjutab detailplaneeringu elluviimine rohelist võrgustikku; − esitatakse ettepanekud mõjude leevendamiseks ja vajadusel järelseireks. 3.4.5 Võimalik mõju inimese tervisele, sotsiaalsetele vajadustele ja varale 3.4.5.1 Müra Tuuleparkide ehitusega kaasneb ehitusaegne müra, mis on sarnane tavapärase ehitustegevusega kaasneva müraga. Ehitusaegset müra hinnatakse eksperthinnanguna. KSH raames hinnatakse tuulepargi käitamisest tingitud müra ulatust ning mõju. Hindamine teostatakse arvutuslikult (koostatakse mürakaardid kasutades spetsiaaltarkvara WindPro vms). Müra hindamisel lähtutakse atmosfääriõhu kaitse seadusest ja keskkonnaministri määrusest 16.12.2016 nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ ning keskkonnaministri määrusest 03.10.2016 nr 32 „Välisõhus leviva müra piiramise eesmärgil planeeringu koostamise kohta esitatavad nõuded“. Arvutamisel kasutatakse rahvusvahelist standardit ISO 9613-2: “Acoustics – Abatement of sound propagation outdoors, Part 2: General method of calculation”. Arvutuslik hindamine teostatakse müra levikut soodustavates tingimustes. Atmosfääriõhu kaitse seaduse alusel on välisõhus leviva müra normtasemed: – müra piirväärtus – suurim lubatud müratase, mille ületamine põhjustab olulist keskkonnahäiringut ja mille ületamisel tuleb rakendada müra vähendamise abinõusid; – müra sihtväärtus – suurim lubatud müratase uute üldplaneeringutega aladel. Elamualade suhtes kehtib tööstusmürale piirväärtus päevasel ajal 60 dBA ja öisel ajal 45 dBA, sihtväärtus on päevasel ajal 50 dBA ja öisel ajal 40 dBA. Türi valla üldplaneeringu kohaselt tuleb uute tuulikute kavandamisel eesmärgiks seada rangeimate nõuete ehk välisõhus leviva müra sihtväärtuse tagamine, mis tagab head tingimused lähimatel müratundlikel aladel. II kategooria alade (elamud) tööstusmüra sihtväärtus on 50 dB päeval ja 40 dB öösel. Kuna tuulikud töötavad ööpäevaringselt saab määravaks mürataseme vastavus öistele ehk rangematele nõuetele (40 dB). Samuti täpsustab üldplaneering, et maatulundusmaal õuealadel (ka uute elamu kavandamisel) kehtib II kategooria müra normtase. Tuulikud, nagu paljud teised müraallikad, põhjustatavad madalsageduslike helisid. Madalsageduslikule mürale kehtivad normtasemed sotsiaalministri 04.03.2002 määruse nr 42 „Müra normtasemed elu- ja 29 Türi vallas Kädva ja Sonni külade tuulepargi detailplaneeringu lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise programm. Versioon: 7.06.2024 puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid“ lisa alusel. Tegu ei ole seega välisterritooriumil kehtivate normidega, vaid hoonetes sees kehtivate normtasemetega. Eestis puuduvad siseriiklikud suunised, kuidas arvutada tuulegeneraatorite madalsagedusliku müra levikut ja vastavust ruumides kehtivatele normväärtustele. KSH-s lähtutakse Soomes rakendatavast müra hindamisjuhisest ja kasutatakse madalsagedusliku müra arvutuslikuks hindamiseks WindPRO programmi mooduli „Decibel“ seadistust „Finnish Low Frequency Sound“19. Antud metoodika puhul arvutatakse müra levik eraldi igal oktaavribal vahemikus 20-200 Hz. Siseruumide müratasemete saamiseks kasutatakse hoonete heliisolatsiooni näitajaid eri sageduste puhul. 3.4.5.2 Varjutus Tuulikud kui kõrgkonstruktsioonid põhjustavad päikesepaistelise ilmaga paratamatult varjusid. Tuntakse kahte tüüpi tuulikute ja päikesepaiste koosmõjul tekkivaid keskkonnamõjureid – liikuvad varjud ja perioodilised peegeldused. Liikuvad varjud on põhjustatud tuuliku konstruktsiooniosade poolt. Tuulikute liikuvaid varje põhjustavad tuuliku pöörlevad labad. Kuivõrd tuuliku labad liiguvad, siis liigub pidevalt ka vari. See võib oluliselt häirida lähedal asuvates elamutes inimesi ja maanteedel sõitvaid autojuhte hommikuti ja õhtuti. Teoreetiliselt võivad varjud ulatuda mitmete kilomeetrite kaugusele. Reaalselt ei põhjusta varjutus aga märkimisväärset häiringut tuulikust kaugemal kui u 10 tuuliku rootori läbimõõtu. KSH käigus hinnatakse varjutuse ulatust ja kestvust spetsiaaltarkvara WindPRO abil. Varjutamise kestuse ja ulatuse hindamisel. Varjutuse kestvus arvutatakse välja kahe erineva lähenemisega: – halvim olukord (eeldus, et esineb otsene päikesepaiste päiksetõusust päikseloojanguni ja tuulikud töötavad pidevalt, arvestatakse maapinna reljeefi) – reaalne olukord (kasutatakse paljuaastasi keskmisi meteoroloogilisi andmeid päikesepaiste kestvuse osas20, piirkonnas domineerivate tuulte jaotust, tuulikute eeldusliku tööaja infot ning maapinna reljeefi infot); Kuna varjutuse osas Eestis soovitatavad väärtused või normid puuduvad, siis varjutuse olulisuse hindamisel lähtutakse teistes riikides (Saksamaal, Taanis, Rootsis jt) kehtivatest soovitustest21. Eesmärgiks võetakse elamualadel alla 8 tundi aastas kliimatingimusi arvestava või alla 30 tundi aastas ilma kliimatingimusi arvestamata varjutustaseme tagamine, mille tagamisel eeldatakse olulise ebasoodsa mõju puudumist. Kui Eestis võetakse siseriiklik norm varjutuse kestvuse osas, siis järgitakse seda. 3.4.5.3 Mõju inimese tervisele Tuuleparkide puhul on mõju inimese tervisele seotud eeskätt tuulikute töötamisest tuleneva müra, varjutuse ja vibratsiooni võimaliku mõjuga, mille hindamist KSH programm juba eelnevates peatükkides ette nägi. Tegu on tuulikute käitamisaegsete mõjudega. KSH aruandes käsitletakse lisaks ka madalsagedusliku heli ja vibratsiooni esinemist, ulatust ja tervisemõju. Lähtutakse uuemast teaduskirjandusest ja uuringutest olemasolevates tuuleparkides. 3.4.5.4 Mõju sotsiaalsetele vajadustele ja varale Tuulikuparkide rajamine ja käitamine võib omada mõjusid isikute varale, sh mõjutada teataval määral maakasutust, kinnisvaraturgu, rekreatsioonivõimalusi. Senist sihtotstarbejärgset kasutust maatulundusmaana tuulikupargi rajamine üldjuhul siiski ei kitsenda. Mõju varale võib ilmneda näiteks kui ehituse käigus rikutakse olemasolevaid maaparandussüsteeme, mille kahjustamine mõjutab veerežiimi ja veerežiimi muutuse läbi ka maad kui maaomanike vara. Pigem võib esineda mõju väljaspool tuulepargi ala 19 https://help.emd.dk/knowledgebase/content/windPRO4.0/Appendix_A_DECIBEL.pdf 20 Riigi Ilmateenistus. Päikesepaiste kestus. https://www.ilmateenistus.ee/kliima/kliimanormid/paikesepaiste- kestus/ 21 https://help.emd.dk/knowledgebase/content/windPRO4.0/c6-UK_windPRO4.0-Environment.pdf ptk 6.2 30 Türi vallas Kädva ja Sonni külade tuulepargi detailplaneeringu lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise programm. Versioon: 7.06.2024 paiknevatele aladele. Võimalikku mõju kinnisvara väärtusele käsitletakse KSH aruandes erialakirjanduse ja olemasolevates tuuleparkides läbiviidud uuringute andmetele tuginedes. Samuti on oluliseks aspektiks võimalikud mõjud teedele (eeskätt ehitustegevuse perioodil). Raskete tuulikukomponentide transport võib põhjustada teede seisundi halvenemist ning vajalik on leida sobilikud meetmed mõjude minimeerimiseks või kompenseerimiseks. Tuulepark võib kaasa tuua ka täiendavate teede rajamise vajadust. Samuti võib tuulepargi ehitusaegne liiklusvoog mõjutada liiklusohutust. Eelnimetatud mõjuaspekte käsitletakse KSH aruandes eksperthinnangu vormis. Majanduslike mõjude hindamine ja rahaliste kompensatsioonimehhanismide määramine ei ole otseselt KSH ülesanne. KSH aruandes käsitletakse siiski ülevaatlikult ka mõjude võimalikke kompensatsioonimehhanisme ehk kohaliku kasu22 võimalusi kohalikule kogukonnale. Kohaliku kasu käsitluse puhul arvestatakse kehtivat kohaliku kasu õiguslikku regulatsiooni. 3.4.6 Mõju maastikule, sh visuaalne mõju Tuulepargi visuaalse mõju hindamisel arvestatakse AB Artes Terrae OÜ 2020. a koostatud juhendmaterjali23 soovitusi ulatuses, mis on ülekantavad maismaa tuuleparkidele. Tuulepargi nähtavuse hindamiseks kasutatakse spetsiaaltarkvara WindPRO 4.0. Reljeefi andmestikuna kasutatakse Maa-ameti maapinna kõrgusmudelit ja maakatte kõrgusmudelit. Sellise lähenemisega on võimalik saada indikatiivne kaart tuulepargi nähtavuse kohta ehk selgitada välja piirkonnad, kust tuulepark võib olla olulisel määral nähtav. Samuti võimaldab tarkvara arvutada välja tuuliku nähtavuse vertikaalse ja horisontaalse vaatenurga, mis võimaldab määrata tuulepargist tingitud vaate muutuse olulisust. Lähtuvalt nähtavusanalüüsist hinnatakse vaate muutuse olulisust. Hinnangud antakse lähtuvalt Tara, A, 2022 a avaldatud artiklis „DVC as a Supplement to ZVI: Mapping Degree of Visible Change for Wind Farms“ kirjeldatud skaalast. Väärtuslike maastike ja väärtuslike vaadete määramisel lähtutakse Türi valla üldplaneeringust, mis määrab vaatekoridorid ja ilusate vaadetega teelõigud. Mõjude hindamisel ja planeeringulahenduse koostamisel arvestatakse Türi üldplaneeringu kohast tingimust, mille kohaselt tuulegeneraatoreid ei tohi rajada planeeringuga määratud vaatekoridoridesse. Nähtavusanalüüsi alusel valitakse kuni 10 vaatepunkti – kohad kuhu on avalik ligipääs, kust tuulepark võib jääda nähtav ning eelistatakse väärtuslike maastike ja/või kaunite teelõikude esinemisalasid. Punktidest koostatakse fotomontaažid. Eelistatakse kavandatavastest tuulikutest kuni 10 km raadiuses paiknevaid vaatekohti, sest kaugemal ei tundu tuulepark inimsilmale enam selgelt eristatav/domineeriv. Kaugemate vaatepunktide kohta on asjakohane koostada fotomontaaže kui tegu on väga olulise vaatepunktiga (nt mõni oluline turismiobjekt) ja esineb nähtavusanalüüsist lähtuvalt oluline vaate muutus. 3.4.7 Jäätmeteke Tuuleparkide ehitusetapis tekkivad jäätmed ja nende käitluse korraldamine on sarnane tavapärasele ehitusaegsele jäätmekorraldusele. Asjakohaste meetmete rakendamisel (jäätmete korrektne kogumine ja äravedu jms) ei ole jäätmetekkel tõenäoliselt olulist mõju keskkonnale. Tuulepargi käitamise käigus tekib samuti jäätmeid, milleks on näiteks erinevad kuluosad, vanaõlid jms. Jäätmekäitluse korraldusel tuleb järgida kehtivat jäätmealast seadusandlust. Jäätmekäitluse õiguspärasel korraldamisel ei ole oodata sellega kaasnevat olulist keskkonnamõju. Suurim jäätmeteke kaasneb tuulepargi likvideerimise etapiga. Jäätmete kogusest ja käitlusviisidest antakse KSH aruandes ülevaade. 22 Kohaliku omavalitsuse või kohaliku kogukonna saadav hüvitis või kasu arendustest. 23 AB Artes Terrae OÜ. 2020. Meretuulikuparkide arendamise edendamiseks visuaalse mõju hindamise metoodiliste soovituste juhendmaterjal. https://www.fin.ee/media/2706/download 31 Türi vallas Kädva ja Sonni külade tuulepargi detailplaneeringu lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise programm. Versioon: 7.06.2024 3.4.8 Võimalik mõju kultuuripärandile Detailplaneeringu alal ega selle lähipiirkonnas ei paikne muinsuskaitseseaduse alusel kaitstavaid objekte ega arheoloogiatundlike alasid. Detailplaneeringu alale jääb Joonis 7 kohaselt kaheksa pärandkultuuriobjekti. Mõju pärandkultuuriobjektidele hinnatakse eksperthinnanguna lähtudes objektide säilimisest ja väärtusest. 3.4.9 Võimalik mõju kliimamuutustele ja kliimakindlus Tuuleparkide rajamine elektri tootmiseks tähendab taastuvatel energiaallikatel põhineva elektrienergia tootmise osakaalu suurendamist, mis loob eeldused fossiilsete kütuste põletamisel eralduvate kasvuhoonegaaside vähendamiseks omades seeläbi potentsiaalset positiivset mõju kliimamuutuste pidurdamisele. Samas kaasneb tegevusega metsamaa raadamine ja süsinikku siduva mulla eemaldamine. Metsamaa raadamine ja eeskätt turvasmuldade eemaldamine ning veerežiimi muutus põhjustab pöördumatu muutuse keskkonnas ning see mõjutab süsiniku talletamist ja sidumist. KSH käigus hinnatakse tegevuse mõju kliimamuutustele. Mõju hindamisel lähtutakse Maailmapanga juhendist „EIB Project Carbon Footprint Methodologies. Methodologies for the assessment of project greenhouse gas emissions and emission variations“ ning leitakse tuulepargi rajamise ja kasutamisega kaasnev kasvuhoonegaaside heide CO2 ekvivalendina. Arvestatakse maakasutuse muutusega kaasnevat CO2 sidumise muutust ning taastuvenergia tootmisega kaasnevat CO2ekv heitkoguse vähendamist. Erialakirjanduse andmetel ja kliimamuutustega kohanemise arengukavast lähtuval käsitletakse ka kliimamuutuste (sagenevate tormide, tugevnevate tuulte ja jäitepäevade sagenemise tingimuses) võimalikku mõju tuuleparkidele ja nendega seotud taristule. 3.4.10 Piiriülese keskkonnamõju esinemise võimalikkus Detailplaneeringu ala asub riigipiirist eemal. KSH ekspertgrupp riigipiiriülese mõju esinemise võimalust (KeHJS § 30 või Espoo konventsiooni mõistes) ei näe ja teemat seega KSH aruandes täiendavalt ei käsitleta. 3.4.11 Kumulatiivse mõju võimalikkus arvestades teiste ümbruskonna arendusprojektidega Liitmõju ehk kumulatiivne mõju on üksikute mõjutegurite kuhjuv mõju. Nt eri kavade ja projektide ellurakendamisel ühteaegu tekkiv mõju. Mõjude kumulatiivsust arvestatakse eespool peatükkides käsitletud iga teema hindamise juures integreeritult tavapärase keskkonnamõjude hindamise loogilise osana. Türi vallas kehtib Türi valla üldplaneering, mille koostamise käigus viidi läbi ka tuuleparkide asukohavaliku analüüs. Türi vallas on määratud kolm tuulepargi asukohavaliku ala (Joonis 9). 32 Türi vallas Kädva ja Sonni külade tuulepargi detailplaneeringu lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise programm. Versioon: 7.06.2024 Joonis 9. Tuuleenergia arenduspiirkondade paiknemine Türi vallas. Joonise aluskaart: Maa-amet WMS: Halltoonides kaart. Aspektides, kus vajalik teave on käesoleva KSH objektiks oleva KSH koostamise ajaperioodil olemas, püütakse koosmõjusid läbivalt hinnata ja arvestada koos teiste tuuleparkide arendusaladega. KSH käigus käsitletakse mõjude kumuleerumist ja koosmõjusid piirkonna teiste teadaolevate arendusprojektidega kui selliseid planeeringuid või projekte planeeringu protsessi käigus tuvastatakse. Hindamist viiakse läbi lähtudes olemasolevast teabest teiste arenduste osas (koosmõju ja mõjude kumuleerumist ei ole võimalik hinnata kui teada ei ole koosmõju avaldada võivate projektide parameetrid). Peamiselt võivad koosmõjud avalduda teiste tuuleparkide projektidega. Koosmõjusid hinnatakse iga hinnatava mõjuvaldkonna puhul kui see osutub asjakohaseks ehk koosmõjude esinemist võib eeldada. 3.4.12 Muud mõjud Riigikaitselistele objektidele (eeskätt radaritele) mõju hindamisel lähtutakse Kaitseministeeriumi vastavast hinnangust. Planeeringu algatamisel on lähtutud teadmisest, et alale on Kaitseministeeriumi andmetel võimalik püstitada kuni 150 m kõrguseid tuulikuid (masti ja tiivikulaba kogupikkus). Alal kaob kõrguspiirang 2025. a, et rajada üle 150 m kõrguseid tuulikuid. Seega on lähiaastatel oodata täiendavate kompensatsioonimehhanismide rakendamist, mis kaotaks alalt kõrguspiirangud. Tuulikuid seostatakse mobiili-, raadioside- ja televisioonisignaali häiringutega. KSH aruandes antakse kirjandusallikatel põhinev ülevaade antud mõjude esinemise võimalikkuse osas. Detailplaneeringu koostamisel tehakse koostööd sidevõrkude haldajatega. KSH aruandes käsitletakse avariiolukordade esinemise võimalikkust ja tagajärgi ning kirjeldatakse meetmeid, millega on võimalik negatiivset keskkonnamõju leevendada/vältida. Käsitletakse ka mõju liiklusohutusele. Mõju hinnatakse eksperthinnangu vormis lähtudes erialakirjandusest. 33 Türi vallas Kädva ja Sonni külade tuulepargi detailplaneeringu lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise programm. Versioon: 7.06.2024 4 Osalised, huvitatud isikud ja ekspertgrupp Detailplaneeringu ja KSH koostamise osapooled on järgmised: − detailplaneeringu ja KSH algataja ja kehtestaja on Türi Vallavolikogu ning detailplaneeringu koostajad ja koostamise korraldajad on Türi Vallavalitsus; − detailplaneeringust huvitatud isikud on Evecon Wind OÜ (kontaktisik Gert Virves, tel +372 504 2250, e-post [email protected]), Sunly Wind OÜ (kontaktisik Sander Lõuk, tel +372 5197 2700, e-post [email protected]), Vestman Solar OÜ (kontaktisik Hannu Lamp, tel +372 514 1800, e-post [email protected]) ja Riigimetsa Majandamise Keskus (kontaktisik Katrin Kivioja, tel +372 5330 0461, e-post [email protected]); − detailplaneeringu koostamise konsultant on AB Artes Terrae OÜ (Tartu maakond, Tartu linn, Küütri tn 14, 51007; e-post: [email protected] ; tel: +372 509 1874; kontaktisik: Heiki Kalberg); − KSH koostaja on LEMMA OÜ (Harju maakond, Tallinn, Kristiine linnaosa, Värvi tn 5-A308, 10621; e- post: [email protected]; tel: +372 505 9914; kontaktisik: Piret Toonpere). Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 36 lg 2 p 8 kohaselt tuleb KSH programmis esitada eksperdirühma koosseis, nimetades ja põhjendades, milliseid valdkondi ja millist mõju hakkab iga rühma kuuluv isik hindama. Tabel 3. KSH ekspertrühma koosseis. Valdkond Ekspert Pädevus KSH juhtekspert Piret Toonpere Loodusteaduse bakalaureus keskkonnatehnoloogia eriala ökosüsteemide tehnoloogia suunal ja Töögrupi töö koordineerimine, tehnikateaduse magister keskkonnakorralduse ja sotsiaal-majanduslike mõjude ja puhtama tootmise erialal. Magistritöö koostatud Natura hindamise teostamine tuulikute müra ja varjutuse teemal. (juhtekspert koostab Natura hindamist arvestades eriala- Juhtekspert omab KMH litsentsi (KMH0153) ja seega ekspertide sisendit); tuulikute vastavalt KeHJS § 34 lg 5 KSH juhtimise õigust. spetsiifiliste mõjude hindamine nagu Pärnu-Tori eriplaneeringu ehk nn Põlendmaa varjutus ja müra. Lisaks ülejäänud tuulepargi eriplaneeringu I etapi keskkonnamõju teiste ekspertide poolt katmata strateegiline hindamine mõjuvaldkonnad. Keskkonnakirjelduse koondamine, Heli Aun Tehnikateaduse magister geotehnoloogia erialal. mõjud looduskeskkonnale, Arussaare dolokivikarjääri kasutuselevõtuga seotud hüdrogeoloogiliste tingimustega KMH, Vinni, Vinni II, Vinni III mäeeraldiste seotud küsimused ja kartograafia kasutuselevõtuga seotud KMH Pärnu-Tori eriplaneeringu ehk nn Põlendmaa tuulepargi eriplaneeringu I etapi keskkonnamõju strateegiline hindamine Mõju kliimamuutustele Liis Promvalds Magistrikraad keskkonnakorraldus ja -poliitika eriala Süsiniku jalajälge, kliimakindlust ja jätkusuutlikkust puudutavate hinnangute koostamine Mõjud looduskeskkonnale, sh Laura Elina Tuovinen Tehnikateaduse magister kinnisvara- ja maakorralduse rohevõrgustikule ja kaitsealadele; erialal, Maastikukujunduse bakalaureus. WindPro modelleeringute Läbinud tarkvara WindPro tootjapoolse koolituse 2022 koostamine aastal. 34 Türi vallas Kädva ja Sonni külade tuulepargi detailplaneeringu lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise programm. Versioon: 7.06.2024 Valdkond Ekspert Pädevus Mõju pinnasele, veerežiimile ja Mihkel Vaarik Diplomeeritud veemajanduse insener. veekeskkonnale Paldiski linnas Selja tuulepargi detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine (mõjud veerežiimile). Mõju linnustikule, sh Natura Midges OÜ: Liisi Keskkonnaagentuurile linnustiku uuringud hindamises osalemine linnustiku Peets ja Anneli tuuleenergeetika eelisarendusalade leidmiseks: Türi- eksperdina Albert Järva uuringualal ja Tõrva uuringualal Mõju nahkhiirtele Loodusekspert OÜ: Doktorikraad zooloogia ja hüdrobioloogia erialal Ants Tull Põhja pst ja Muuseumi tee rekonstrueerimise ja rajamise põhiprojekti keskkonnamõju eelhinnangu uuring nahkhiirte esinemise ja võimalike leevendusmeetmete rakendamise osas Mõju rohevõrgustikule Loodusekspert OÜ: Doktorikraad zooloogia ja hüdrobioloogia erialal. Ants Tull Põlendmaa tuugenite planeeringualade ulukiuuring. Uuringu aruanne. Visuaalsed mõjud Astrid Koplimäe Loodusteaduse magister keskkonnakorralduse erialal. Magistritöö teema „Tuuleparkide visuaalne mõju maastikule ja selle vähendamise võimalused“. WindPro nähtavusanalüüsi ja visualiseeringute koostamise kogemus alates 2009 aastast. Piret Toonpere KSH läbiviimise käigus konsulteeritakse vastavalt vajadusele täiendavate ekspertidega. Isikud ja asjaomased asutused, keda kavandatav tegevus võib eeldatavalt mõjutada või kellel võib olla põhjendatud huvi tegevuse vastu, on KMH programmi koostamise ajal määratletud Tabel 4-s. KMH käigus asjaolude selgumisel võib mõjutavate ja/või huvitatud isikute ja asjaomaste asutuste nimekiri täieneda. Tabel 4. Kaasatavad osapooled ning koostöö tegijad (nimekirja täiendatakse jooksvalt). Osapool Kaasamise/koostöö põhjendus Koostöö tegijad Kaitseministeerium Kui planeeringuga kavandatakse tuuleparki ja planeeringu elluviimine võib kaasa tuua riigikaitselise ehitiste planeeritud töövõime vähenemise. Keskkonnaamet Planeeringu elluviimisega võib kaasneda oluline keskkonnamõju, planeeringualal asuvad kaitsealused objektid. Kliimaministeerium Planeeringualal asub maavarade registris olev maardla. Muinsuskaitseamet Planeeringualal asuvad kinnismälestised ja arheoloogiatundlikud alad. Politsei-ja Piirivalveamet Kavandatakse üle 28m kõrgust tuulegeneraatorit ja seega kuulub tegevus PPA poolt kooskõlastatavasse valdkonda. Põllumajandus- ja Toiduamet Planeeringualal asuvad maaparandussüsteemid ning kavandatav tegevus võib mõjutada maaparandussüsteemi nõuetekohast toimimist. Päästeamet Planeering käsitleb tuleohutusnõudeid. 35 Türi vallas Kädva ja Sonni külade tuulepargi detailplaneeringu lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise programm. Versioon: 7.06.2024 Riigi Kaitseinvesteeringute Planeeringuga kavandatakse üle 28 m kõrgust ehitist. Keskus Terviseamet Planeeringuga käsitletakse tervisekaitsenõuete rakendamist, sh müra ja vibratsiooni teemasid. Transpordiamet Kavandatakse üle 45 m kõrgust ehitist, mis võib põhjustada maanteel liiklejatele visuaalseid häiringuid, samuti võivad kõrgehitised mõjutada lennuliiklust. Kaasatavad isikud ja asutused Põllumajanduspoliitika kujundaja. Reformimata riigimaade ja Regionaal- ja maaüksuste, mille volitatud asutus on Maa-amet, osas annab Põllumajandusministeerium detailplaneeringule seisukoha Regionaal- ja Põllumajandusministeerium. Keskkonnaagentuur Tervikliku ja ühiskonnas nõutud keskkonna-, ilma- ja kliimateenuse pakkuja, objektiivse keskkonnainfo esmaallikas. Riigi tuuleenergia eelisarendusalade uuringute läbiviija. Maa-amet Osa riigimaade valdaja. Elering AS, Elektrilevi OÜ Elektripaigaldiste valdajad. Käru kogukonnakogu Kavandatav tegevus võib puudutada nende õiguseid/soov kaasa rääkida. MTÜ Kädva Külaselts Siseministeeriumi Riiklike sidesüsteemide toimimise eest vastutajad. infotehnoloogia- ja arenduskeskus Telia Eesti AS, Elisa Eesti AS, Piirkonnas teadaolevad mobiilside ja sideteenuste pakkujad. Tele2 Eesti AS, AS STV, AS Levira, LEVIKOM EESTI OÜ Eesti Keskkonnaühenduste Keskkonnaorganisatsioone ühendav organisatsioon. Koda Kogukonnad, ühendused, Kavandatav tegevus võib puudutada nende õiguseid/soov kaasa rääkida. seltsid (nimekiri selgub planeeringu protsessi käigus) Laiem avalikkus, nt Võimalikud asjast huvitatud või mõjutatud isikud. Kaasatud olemise soovist planeeringuala kinnistute on võimalik teada anda vallavalitsusele, samuti on antud võimalus kaasatud omanikud ja naaberkinnistute olemise soovi väljendada avalikel aruteludel. omanikud, piirkonna elanikud, Tabelis ei tooda eraldi välja kaasatud olemise soovi avaldanud isikuid, vallas tegutsevad ettevõtted jt vastav nimekiri on omavalitustel ja seda täiendatakse jooksvalt. KMH programmi ja aruande avalikustamistest teavitatakse Ametlike Teadaannete, ajalehtede ja kohalike omavalitsuste veebilehtede vahendusel. 36 Türi vallas Kädva ja Sonni külade tuulepargi detailplaneeringu lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise programm. Versioon: 7.06.2024 5 Ajakava Detailplaneeringu ja KSH ajakava koostamise aluseks on seadustega (PlanS, KeHJS, HMS) sätestatud planeeringu ja KSH menetlused. Vastavalt KeHJS §36 lg 2 p-le 4 sisaldab KSH programm keskkonnamõju strateegilise hindamise ja selle tulemuste avalikustamise ajakava, mis tuleneb strateegilise planeerimisdokumendi koostamise ajakavast. Planeeringu koostamise ja KSH menetlus ühendatakse võimalikult ulatuslikult. Detailplaneeringu lahenduse väljatöötamine ja KSH läbiviimine ning nende avalikustamised viiakse läbi vastastikku seostatult, üheaegselt ja samade avalike väljapanekute ning arutelude raames. Detailplaneeringu lahenduse väljatöötamine toimub kohaliku omavalitsuse spetsialistide, avalikkuse ja erinevate ametkondade ja huvigruppide koostöös. Detailplaneeringu koostamise raames viiakse protsessi erinevates etappides läbi töökoosolekuid ning avalikke arutelusid (planeeringu eskiisi ja KSH aruande eelnõu avaliku väljapaneku tulemuste avalik arutelu (vajadusel veebis), planeeringu avaliku väljapaneku tulemuste avalik arutelu). Töökoosolekute ja arutelude tulemused on aluseks lahenduse väljatöötamisel ja täpsustamisel. Tabel 5. KSH ja detailplaneeringu koostamise ajakava. Etapp Aeg DP ja KSH algatamine Türi Vallavolikogu 29. märtsi 2023 otsusega nr 38 DP lähteseisukohtade ja KSH programmi koostamine Jaanuar–Aprill 2024 DP lähteseisukohtade ja KSH programmi kohta ettepanekute küsimine Juuni 2024 planeerimisseaduses nimetatud isikutelt ja asutustelt (tähtaeg seisukoha esitamiseks antakse mitte vähem kui 30 päeva) PlanS-ist mitte tulenev avalik huvigruppide (eeskätt kohalike elanike) Juuni 2024 kaasamiskoosolek arvestades objekti eeldatavat avalikku huvi. Koosolekust teavitatakse kohalikes lehtedes, omavalitsuste veebilehtedel ja omavalitsuse sotsiaalmeedias. Laekunud ettepanekutele vastusseisukohtade väljatöötamine, materjalide Juuli 2024 täiendamine DP lähteseisukohtade ja KSH programmi (koos esitatud ettepanekutega) August 2024 avalikustamine veebilehel Märts–Detsember 2024 DP ja KSH aruande eelnõu koostamine − Elustiku inventuuride teostamine, vastavalt lähteseisukohtadele peavad linnustiku andma terve hooaja ülevaate ja kajastama ka rännet, seega tuleb välitööd läbi viia märts – november. KSH aruanne on võimalik kokku panna peale inventuuri valmimist. DP ja KSH aruande eelnõu esitamine tellijatele ja huvitatud isikutele, vastavalt Jaanuar 2025 ettepanekutele täienduste tegemine DP ja KSH aruande eelnõu tutvustamine volikogudele, vajadusel omavalitsuse Veebruar 2025 ettepanekul dokumentide täiendamine DP ja KSH aruande eelnõu avalikust väljapanekust kaasatavate ja koostöö tegijate Märts 2025 teavitamine (14 päeva enne avalikustamist) DP ja KSH aruande eelnõu avalikust väljapanekust teavitamine ajalehes, valla lehes ja kodulehel DP ja KSH aruande eelnõu avalik väljapanek (30 päeva) Aprill–Mai 2025 DP ja KSH aruande eelnõu avalik arutelu Juuni 2025 Avaliku väljapaneku tulemuste ja avaliku arutelu tulemuste kohta info avaldamine Juuni 2025 ajalehes ja valla kodulehel DP ja KSH aruande eelnõu täiendamine tulenevalt avalikustamise tulemustest Juuni–Juuli 2025 DP ja KSH aruande eelnõu kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks esitamine August–september 2025 kaasatutele September–oktoober 2025 DP ja KSH aruande eelnõu muutmine ja täiendamine vastavalt seisukohtadele 37 Türi vallas Kädva ja Sonni külade tuulepargi detailplaneeringu lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise programm. Versioon: 7.06.2024 Laekunud seisukohtadele vastamine Vajadusel kooskõlastamise kordamine DP vastuvõtmine ja avalikust arutelust teavitamine ajalehes ja valla kodulehel ning November 2025 kirjaga asutustele, koostöö tegijatele ja kaasatavatele DP avalik väljapanek, arutelu ja kirjalikult esitatud arvamustele vastamine Detsember 2025–Jaanuar 2026 DP esitatakse heakskiitmiseks Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumile Märts 2026 DP kehtestamine ja sellest teavitamine Mai–juuni 2026 Kehtestatud DP esitamine Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumile ja Maa- Juuni 2026 ametile Programmi koostamise hetkel ei ole keskkonnamõju hindamise protsessi ajalist kulgemist võimalik täpsemalt paika panna, mistõttu on esitatud ajakava esialgselt eeldatav. 38 Türi vallas Kädva ja Sonni külade tuulepargi detailplaneeringu lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise programm. Versioon: 7.06.2024 Lisad Lisa 1 – Detailplaneeringu ja KSH algatamise otsus 39 Türi vallas Kädva ja Sonni külade tuulepargi detailplaneeringu lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise programm. Versioon: 7.06.2024 40 TÜRI VALLAVALITSUS Lp Koostöö tegijad Kuupäev digitaalallkirjas nr 7-1.4/2319 Türi valas Kädva ja Sonni külade tuulepargi detailplaneeringu lähteseisukohtade ja keskkonnamõju strateegilise hindamise programmi kohta ettepanekute küsimine Türi Vallavolikogu 29.03.2023 otsusega nr 38 algatati Türi vallas Kädva ja Sonni küla alal detailplaneering ja keskkonnamõju strateegiline hindamine. Detailplaneeringu ala suurus on orienteeruvalt 1397 ha. Detailplaneeringu ja keskkonnamõjude strateegilise hindamise eesmärk on rajada üldplaneeringuga ettenähtud perspektiivsele tuuleenergia alale taastuvenergiapark (tuuleenergia ning elektrienergiasalvestid). Planeeringuga muudetakse maakasutuse sihtotstarbeid osaliselt elektrienergia tootmise ja jaotamise ehitise maaks (vajadusel moodustatakse eraldi krundid) ning määratakse ehitusõigus tuulikute ja energiasalvestite rajamiseks. Planeeringuga lahendatakse ka kruntidele juurdepääsud, teealad, tehnovõrkudega varustamine ning heakorra küsimused. Lisaks määratakse kitsendustega alad ja vajadus maa avalikku kasutusse võtmiseks või servituutide seadmiseks. Detailplaneering on kooskõlas Türi valla üldplaneeringuga ning detailplaneeringu koostamisel lähtutakse üldplaneeringust tulenevates taastuvenergia arendamisele seatud tingimustest. Vastavalt planeerimisseaduse § 81 kohaselt esitame Türi valda kavandatava Kädva ja Sonni külade tuulikupargi detailplaneeringu lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise programmi ettepanekute tegemiseks. Ettepanekud palume esitada 30 päeva jooksul alates kirja kättesaamisest. Detailplaneeringu lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise programm on lisatud käesolevale kirjale. Lugupidamisega (digitaalselt allkirjastatud) Ülle Surva maakorraldusspetsialist Lisa: Türi vallas Kädva ja Sonni külade tuulepargi detailplaneeringu lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise programm [email protected], 5340 6933 Hariduse tänav 3 Telefon 384 8200 Registrikood 75033460 72213 Türi linn, Türi vald E-post [email protected] Arvelduskonto JÄRVA MAAKOND Internet www.tyri.ee EE731010702003740008 AS SEB Pank 2(2) Kaitseministeerium [email protected] Regionaal- ja Põllumajandusministeerium [email protected] Keskkonnaamet [email protected] Transpordiamet [email protected] Politsei- ja Piirivalveamet [email protected] Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet [email protected] Põllumajandus- ja Toiduamet [email protected] Terviseamet [email protected] Muinsuskaitseamet [email protected] Maa-amet [email protected] Päästeamet [email protected]

Allikas: Kaitseministeerium dokumendiregister →