Relvaseaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu esitamine Vabariigi Valitsuse istungile

Riigikantselei 21.06.2024 nr 5-1/24/5 Rahukohtu 3, 15161 Tallinn [email protected] Relvaseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu esitamine Vabariigi Valitsuse istungile Kaitseministeerium esitab Vabariigi Valitsuse istungile relvaseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Hanno Pevkur Minister Lisad: Relvaseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu Relvaseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskiri Eelnõu seletuskirja lisa 1 (märkuste tabel) Eelnõu seletuskirja lisa 2 (rakendusaktide kavandid) Elise Saar [email protected] Sakala 1 / 15094 Tallinn / 717 0022 / [email protected] / www.kaitseministeerium.ee Registrikood 70004502  Relvaseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskirja lisa 1 Märkuste tabel Märkus Märkusega arvestamine Siseministeerium Mitteametlikud märkused I. Sisulised märkused 1. Ei toeta eelnõu § 1 punkti 2, millega muudetakse RelvS § 83-5 Arvestatud. Eelnõu ja seletuskirja täiendatud. selliselt, et ettevõtjas saab olulise osaluse omandada (jne) igaüks, kelle suhtes /…/ kes ei ole sellise välisriigi kodanik, mille suhtes Eelnõust on välja jäetud sanktsioonide kriteerium. Selle asemel on on ÜRO Julgeolekunõukogu või EL Nõukogu kehtestanud kriteeriumid, et isik on OECD liikmesriigi kodanik või sellise riigi kodanik, sanktsioonid. kellega Eesti Vabariik on sõlminud salastatud teabe vastastikuse kaitse Põhjused: lepingu. Lisaks on loodud kriteerium, et kui isik on muu riigi kodanik, siis võib a) sanktsioone on sisuliselt erinevaid. Sanktsiooniks võib olla ka ettevõtjas olulise osaluse omandada, seda omada ja suurendada ning ettevõtja luksuskaupade ekspordi või sealiha või puidu impordi keeld. üle kontrolli saavutada, seda omada ja suurendada igaüks, kelle suhtes ei ole Kuidas on see seotud relvade ja laiemalt riigi julgeolekuga? tuvastatud käesoleva seaduse § 40 lõike 1 punktides 5‒8 ja lõikes 11 sätestatud Tulevikule mõeldes - kui sõda saab läbi ja sanktsioonid asjaolusid ning sellise riigi kodanik, kellega Eesti Vabariik on sõlminud tunnistatakse kehtetuks, siis Venemaa kodanikud oleks salastatud teabe vastastikuse kaitse lepingu või muu riigi kodanik, kellele kaitsetööstuses teretulnud? Seletuskirja lk 3 esitatud link ÜRO ja Kaitseministeerium on Siseministeeriumi kooskõlastusel andnud nõusoleku ELi sanktsioonidele näitab, et ka nt Ukraina suhtes on EU käesoleva lõike punktidest 1–4 erandi tegemiseks. sanktsioone kehtestanud. Seega selline lai sõnastus, kus viidatakse lihtsalt ÜRO ja ELi sanktsioonidele, ei täida oma eesmärki; b) Arvestades praegust julgeolekuolukorda, on hetkel kehtivatest sanktsioonidest lähtuv piirang lühinägelik. Seoses sõjalise 1 tegevusega, inimõiguste rikkumisega jne täiendatakse sanktsiooninimekirju ELis igakuiselt, kui mitte iganädalaselt. Juba on EL rakendanud ka teiseseid sanktsioone kolmandate riikide isikutele, kes on esmaste sanktsioonide rikkumisele kaasa aidanud. Mõned aastad tagasi oli see levinud praktika USA sanktsioonipoliitikas ja ELis seda ei järgitud. Ka see on muutunud. Me ei saa riskida olukorraga, kus kaitsevaldkonna ettevõtted on seotud kolmandate riikide isikutega, kes paari kuu pärast võivad sanktsiooni all olla. See toob kaasa varade külmutamise, pangakontode sulgemise ja sanktsiooni rikkumise korral kriminaalmenetluse. Selline olukord kindlasti ei soodusta kaitsevaldkonna stabiilset arengut. Lisaks puudub Eestil paljude III riikidega õigus- ja justiitsalane koostöö. Selliste riikidega koostöö (isikute taustakontroll jms selline) on sageli puudulik või üldse võimatu. Õigusabilepingud on nt Venemaa ja Hiinaga, kuid Riigikogu kiitis 20.03.2024 heaks Venemaaga õigusabi lepingu ülesütlemise. Hiina Rahvavabariigi puhul ei ole leping sisuliselt väga hästi töötanud nt õigusabitaotlustele vastuste saamise osas. Kuidas selliste kolmandatest riikidest pärit ettevõtjaid või eraisikuid kontrollida või nende Eesti sõjatööstuses tegutsemisega kaasnevat riski hinnata? c) eelnõus pakutud sõnastusega hakkavad EL/NATO kodakondsusnõue ja kolmanda sõbraliku riigi nõue kehtima vaid füüsilisele isikule. Kui kehtivas sõnastuses RelvS § 40 lõike 1 punktile 9 viidatult kehtib kodakondsusnõue juriidilise isikuga seotud isikutele, siis eelnõu sõnastuse järgi tuleb "Ettevõtjas võib olulise osaluse omandada /…/ igaüks, kelle suhtes /…/ ning kes on ELi või NATO liikmesriigi kodanikvõi kes ei ole sellise välisriigi kodanik, mille suhtes on ÜRO või EL kehtestanud sanktsioonid." Juriidiline isik ei saa olla EL või NATO kodanik, samuti ei saa juriidiline isik olla kolmanda välisriigi kodanik. Eelnõu seletuskirjast on aru saada, et mõeldakse siiski juriidilise isikuga seotud isikuid (nagu praegu § 40 lg 1 p 9 viidatud), aga sätte uus sõnastus seda lähenemist ei toeta. 2  d) Et edendada Eesti kaitsetööstuse koostööd nt seletuskirjas nimetatud Iisraeli, Austraalia, Uus-Meremaa, Ukrainaga, tuleks selliste kolmandate riikide ettevõtjate aktsepteerimiseks välja töötada erikord. Laiapindselt üksnes sanktsioonialuste riikide välistamist amet ei toeta. e) Kui välisriigi kodanikud ja ettevõtted tahavad Eestis tegeleda kaitsetööstuse valdkonnas, siis see on lõppkokkuvõttes välisinvesteering. See on VUHS pärusmaa. Üks variant on hinnata, kas ja mil viisil saaks kohaldada VUHS § 10 kriteeriumeid. Praegu on tehtud teadlik otsus, et VUHS ei kohaldu. On see põhjendatud? VUHS § 4 lg 1 p 3: „3) ettevõtja, kes toodab või kehtiva lepingu alusel tarnib riigiasutusele strateegilise kauba seaduses nimetatud sõjaliste kaupade või kahesuguse kasutusega kaupade nimekirjas sätestatud kaupa või osutab sellise kaubaga seotud tehnilist abi, välja arvatud relvaseaduse 111. peatüki 2. jaos nimetatud sõjarelva, laskemoona ja lahingumoona käitlemisega tegelev ettevõtja;“ VUHS Seletuskiri: Relvaseaduse 111. ptk 2. jaos on reguleeritud sõjarelva, laskemoona ja lahingumoona käitlemisega tegeleva ettevõtja aktsiate ja osade ning ettevõtja omandamine, sealhulgas olulise osaluse või ettevõtja omandamise näol. Eelnimetatud relvaseaduse alusel menetlus on oma olemuselt sarnane eelnõus olevaga, kuid laieneb füüsilistele ja juriidilistele isikutele sõltumata nende päritolust. Seetõttu ei kohaldu eelnõu kõnealuste sõjaliste kaupade käitlemisega tegelevale ettevõtjale. 2. Eelnõu § 1 punkt 4 – kas võib tekkida olukord, kus isikul on mõne Antud selgitus. teise riigi kehtiv relvaluba ning nõuab § 83-25 lg 5-1 alusel, et ta ei pea tervisekontrolli läbima? Eelnõu täiendatud „käesoleva seaduse alusel antud kehtiv relvaluba“. 3. Eelnõu § 1 punkt 9 – § 83-33 lõike 1 punkti 4 täiendatakse pärast Arvestatud osaliselt. sõna „millele“ sõnadega „valmistamise käigus“. Teeme ettepaneku täiendada sätet selliselt, et oleks välistatud siiski sellised olukorrad, Hetkel kehtiva sätte sõnatus on ebaselge. Sätte muudatuse eesmärk on kus sõidukile tootmisel ei paigaldata sõjarelva, kuid masinale välistada need olukorrad, mis tekitavad tegevusloa saajale küsitavust paigaldatakse Eestis näiteks sõjarelva sihtimiseks vajalikud loakohustuse vajalikkuse osas. Täpsemalt öeldes, ainuüksi see, et sõidukile on 3  seadmed (kaablid jms), st on tõenäoline, et sõjarelv sellele sõidukile võimalik paigaldada sõjarelv, jätab tegevusloa omajale liiga laia ka kinnitatakse. Teeme ettepaneku täiendada sätet ja sõnastada see määratlemisruumi. Sätet võib tõlgendada selliselt, et ainuüksi paigaldamise järgmiselt: „4) sõiduki, veesõiduki, õhusõiduki või muu toote võimalus määrab ära selle, kas sellise sõiduki valmistamine kuulub valmistamine, millele paigaldatakse sõjarelv, selle oluline osa või loakohustuse alla. varuosa, mis on konstrueeritud ja vajalik sõjarelva kasutamiseks“. Ühe võimaliku lahendusena pakume välja järgneva sõnastuse: „maismaasõiduki, veesõiduki, õhusõiduki või muu toote valmistamine, millele valmistamise käigus paigaldatakse sõjarelv, sõjarelva alus või sõjarelva kasutamiseks vajalikud seadmed“. 4. Taustakontrollidest – on selge, et kui avame oma kaitsetööstuse Arvestatud. kolmandatele riikidele, tuleb juurde taustakontrolle. KAPO hindab siin julgeolekuriske. Kolmandatest riikidest andmete saamine on Seletuskirja antud mõjuga täiendatud. kindlasti keerulisem, kui EL ja NATO liikmesriikidest. Sageli võimatu. Ei saa nõustuda seletuskirjas kõlavaga, et PPA ja KAPO töömaht taustakontrollide teostamise osas kavandatava eelnõu kohaselt väheneb. Kui senini oleme Eesti kaitsetööstusega koostöösse lubanud vaid EL ja NATO liikmesriikidest pärit ettevõtjaid, siis eelnõuga planeeritav muutus on kardinaalne – avame sisuliselt oma kaitsetööstuse kogu maailmale, välistades kindlalt vaid need, kelle suhtes on kehtiv ELi või ÜRO sanktsioon. Ülejäänud probleemid tuleb tuvastada taustakontrolliga, mis kolmandatest riikidest pärit isikute suhtes on sageli äärmiselt keeruline. Välisministeerium 03.05.2024 kooskõlastuskiri EIS-is nr 24-0347/03 I. Sisulised märkused 1. Eelnõu § 1 punktide 2 ja 3 (muudavad RelvS § 835 ja 8323) Arvestatud. muudatustest jääb mulje, et kaitsetööstusettevõttes osaluse omandamisel soovitakse välistada teatud riikide kodakondsusega Sanktsioonide kriteeriumist on antud eelnõus loobutud. isikud. Nende riikide puhul on püütud leida ühisnimetajat/tunnust ja eelnõus on peetud sobivaks välistada riigid, mille suhtes Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Julgeolekunõukogu või 4  Euroopa Liidu Nõukogu on kehtestanud relvadega seotud sanktsioone, embargot või nendega sarnaseid meetmeid. Välisministeeriumi hinnangul ei ole rahvusvaheliste sanktsioonidega sidumine otstarbekas lahendus soovitud eesmärgi saavutamiseks. 1.1. Sätete sõnastuses on lause teine pool „… kes on Euroopa Liidu või Arvestatud. NATO liikmesriigi kodanik või muu sellise välisriigi kodanik, mille suhtes Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Vt selgitust punktis 1. Julgeolekunõukogu või Euroopa Liidu Nõukogu ei ole kehtestanud relvadega seotud sanktsioone, embargot või nendega sarnaseid meetmeid“ raskesti jälgitav ja tekitab segadust. Euroopa Liidu (edaspidi EL) ja NATO eraldi nimetamine ei anna lausele lisandväärtust, kuna seletuskirja kohaselt soovitakse, et omandamine oleks põhimõtteliselt lubatud kõikidele (ka kolmandate riikide kodanikel), kes ei ole relvadega seotud sanktsioonides nimetatud riigi kodanikud. 2. Eelnõu seletuskirjas on märgitud isikuteks, kellega soovitakse Arvestatud. koostööd teha, näiteks Singapurist, Ukrainast, Austraaliast ja Iisraelist pärit ettevõtjad. Normi rakendajal saab olema keeruline Vt selgitust punktis 1. määratleda riigid, kelle suhtes on relvadega seotud rahvusvahelised sanktsioonid kehtestatud, sest sanktsioone kehtestatakse nii riigi, territooriumi, territoriaalse üksuse, režiimi, organisatsiooni, ühenduse, rühmituse või isiku suhtes. Samuti ei pruugi sanktsioonid liigituda otsesõnu relvadega seotud sanktsioonideks, vaid võivad olla oma sisult väga erinevad. Iga riigi puhul tuleks seega hinnata, kas sanktsioon on kehtestatud riigi, territooriumi või režiimi vastu või mõnel muul põhjusel. Näiteks võib relvaembargo olla kehtestatud mitte riigi, vaid riigis tegutseva üksuse suhtes. Hiljutine näide on Somaalia. ÜRO resolutsiooniga tühistati Somaalia Liitvabariigi suhtes kehtinud relvaembargo ning kehtestati üldine ja täielik relvade ning muu kaitseotstarbelise varustuste tarnimise keeld Al-Shabaabile Somaalias. Seega tekiks Somaalia puhul küsimus, kas Somaalia on riik, mille suhtes EL on kehtestanud relvadega seotud meetmeid? Seetõttu oleks ehk mõttekas eelnõu koostajatel hinnata ÜRO ja EL sanktsioonide1 alla märgitud riikide 5  nimekirja ja hinnata, kas praktikas reaalselt just nende riikide kodanikele soovitakse seada piirangud. 3. Lisaks märgib Välisministeerium, et muutmisel on ka välisriikide Teadmiseks võetud. kodanikele kehtestatud kinnisasja omandamise kitsendused (KAOKS). Erinevate valdkondade seadustega teiste riikide kodanikele piiranguid kehtestades võiks olla selgem, milliste riikide kodanikke Eesti riik usaldab ja milliseid riike ning nende kodanikke loetakse Eesti suhtes ebasõbralikeks. Mööname, et erinevates valdkondades (kinnisvara, sõjarelvi tootvad ettevõtted) võib olla mõju erinev, kuid konkreetse riigi kodanike suhtes kehtestatavad piirangud peaks olema kuidagi selgitatud ja põhjendatud. 4. Eelnõu seletuskirja kohaselt ei loo piirangu sidumine Arvestatud. sanktsiooniga uut õigust, sest antud juhul on analoogia võetud rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse (RahaPTS) Vt selgitust punktis 1. § 37 lõikest 4. Paraku ei ole seletuskirjas selgitatud, et nimetatud säte näeb ette suuremale riskile viitavate asjaolude hindamise, milles arvestatakse geograafilist riski suurendava asjaoluna eeskätt olukorda, kus klient, tehingus osalev isik või tehing ise on seotud riigiga või jurisdiktsiooniga, mille suhtes on kehtestatud sanktsioonid, embargo või nendega sarnased meetmed, näiteks EL või ÜRO poolt. Välisministeeriumi arvates ei ole seega analoogia kohane, kuivõrd RelvS muudatustes kehtestatakse välisriikide kodanike ettevõtluse kitsendused, seevastu RahaPTS-s märgitud riskide asjaolusid küll hinnatakse, kuid märgitud asjaolu alusel automaatselt kedagi ei välistata. Tarbija- ja Tehnilise Järelevalveamet 26.04.2024 kiri nr 5-1/24/2-4 I. Sisulised märkused 1. RelvS § 833 lg 21 mõiste “sõjarelva laskemoon” tuleks sõnastada Arvestatud. selgemalt. Hetkel kehtiv definitsioon ei võimalda selgelt eristada, mis on sõjarelva laskemoon ja mis mitte. Samuti ei ole võimalik selgelt eristada, sõjarelva laskemoona olulist osakomponenti 6  laskemoona komponentidest. Mõiste „sõjarelva laskemoon“ võiks RelvS § 833 lg 21 võiks olla selline „sõjarelva laskemoon on spetsiaalselt defineerida kasutades strateegilise kauba seaduse alusel kehtestatud sõjarelvas kasutamiseks mõeldud laskemoon. Käesolevas peatükis määruse „Strateegiliste kaupade nimekiri“ lisas 1 toodud sõjaliste käsitatakse laskemoona sõjarelva laskemoona tähenduses.“ kaupade nimekirja laskemoona käsitlevat osa ning RelvS § 20 lõikes 4 toodud tsiviilkäibes keelatud laskemoona määratlust. Eesmärk on määrata arusaadavalt sõjarelva laskemoona mõiste, et oleks selge, milliste toodete ja komponentide osas kohalduvad sõjarelva laskemoona käitlemise nõuded. 2. Selguse huvides tuleks relvaseaduses läbivalt eristada RelvS § 17 Arvestatud. lg 1 kohase mõiste “laskemoon” kõrval RelvS § 83-3 lg 2-1 mõistet “sõjarelva laskemoon” millest viimane peaks kitsendavalt käsitlema vaid sõjalise otstarbega laskemoona või selle olulist osa. Hetkel kasutatakse relvaseaduse peatükis 11-1 läbivalt terminit “laskemoon,” kuid selle peatüki sätete eesmärgist lähtuvalt tuleks antud peatükis kasutada mõistet “sõjarelva laskemoon.” Eesmärk on arusaadavalt eristada, millised nõuded kohalduvad vaid sõjarelva laskemoonale, mitte laskemoonale üldiselt. 3. Paragrahvi 835 ja paragrahvi 8323 lõike 2 muutmisega antakse õigus Arvestatud osaliselt. sõjarelva, sõjarelva laskemoona, lahingumoona ja nende olulise osa käitleva ettevõtte olulise osaluse omandada või töötaja olla muu Sanktsioonide kriteeriumist on antud eelnõus loobutud. sellise välisriigi kodanikul, mille suhtes Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Julgeolekunõukogu või Euroopa Liidu Nõukogu ei Kaitseministeerium ei ole pädev muutma tsiviilkäibes olevate relvade ole kehtestanud relvadega seotud sanktsioone, embargot või regulatsiooni. nendega sarnaseid meetmeid. Samas muudatus peaks kajastuma ka tsiviilkäibes lubatud relvade ja laskemoon käitlemise osas. RelvS § 67 lõike 1 punkt 12 kohaselt peaks ettevõtte aktsionär või osanik, nõukogu või juhatuse liige või juriidilise isiku juhtimise üle valitsevat mõju omav muu isik olema siiski Euroopa Liidu või NATO liikmesriigi kodanik. Eesmärk on luua ikkagi olukord, kus igal sõjarelvi, sõjarelvade laskemoona ja lahingumoon käitleval ettevõttel oleks võimalik käidelda ka tsiviilkäibes lubatud relvi ja moona. 4. Eelnõu § 1 neljandas punktis soovitakse leevendada ettevõtte teatud Arvestatud. töötajate tervisenõuete tõendamise korda võimaldades isiku vastavust tervisenõuetele hinnata kehtiva relvaloaga, mille saamise Seletuskirja täiendatud. 7  eelduseks on tervisetõend. Selline muudatus võimaldab ettevõttel rakendada töötajaid tööle, ilma et peaks ootama tervisekontrolli läbimist. Seejuures on oluline meeles pidada, et see säte ei tühista TTOS § 131 tulenevaid nõudeid, mille kohaselt tööandja korraldab töötaja tervisekontrolli nelja kuu jooksul töötaja tööle asumisest arvates ning vähemalt kord kolme aasta jooksul. 5. Kvalifikatsiooninõuete ja pädevustunnistuse andmise korra Arvestatud. kehtestamisel tuleb arvestada, et selle sätte rakendamiseks tuleb vajadusel kohaldada üleminekuaega, mille jooksul kehtiks Eelnõu täiendatud. eelnevalt kehtinud kord. Samuti tuleks võimaldada ettevõttel määrata korraga mitu Määruste koostamisel kaalume ettepanekute arvestamist ja kaasame TTJA vastutavat isikut selliselt, et nende vastutusalad on jaotatud rakendusakti väljatöötamisse. valdkonnapõhiselt. Näiteks käitlemiskoha nõuetekohasuse eest vastutava isiku, vedude korraldamise eest vastutava isiku ning ettevõtte administratiivsete nõuete täitmise eest vastutava isiku saaks ettevõte määrata eraldi isikutega. Seeläbi oleks võimalik ettevõttel ka mõistlikumalt vastutavate isikute töökoormust hallata. 6. RelvS § 8324 lõike 7 kohaselt peab ettevõte teavitama tegevusloa Antud selgitus. andjat uue töötaja töölevõtmise kavatsusest vähemalt 20 tööpäeva enne töötaja tööle võtmist. Sätte eesmärk on eelduslikult vältida Isikut ei ole keelatud varem tööle võtta, kui taustakontrolli vastus on tulnud olukorda, kus ettevõttesse võetakse tööle inimene, kelle taust ei ole varem kui 20 tööpäeva. kontrollitud. Siinkohal tuleks kaaluda, kas eesmärk on saavutatav värbamisprotsessi vähem koormava nõudega või luua võimalusi RelvS § 8328 kohaselt võib PPA loobuda taustakontrolli tegemisest, kui isikul eranditeks. Näiteks kui taustakontrolli vastus laekub juba vähem on RSVS alusel antud kehtiv juurdepääsu luba olemas. kui 20 tööpäeva jooksul või kui isik värvatakse teisest sama tegevusloaga ettevõttest, ei peaks olema kohustuslik oodata vähemalt 20 tööpäeva. 7. Eelnõu § 4 esimeses punktis paragrahvi 12 lõike 2 punkt 6 Arvestatud. muutmiseks välja pakutud sõnastuse järgi kohalduks erisus tegevusloakohustuse osas ka lõhkematerjali mittesisaldavat Eelnõus ja seletuskirjas on arvesse võetud TTJA ja MKM ettepanekud, mis komponenti või relva käitlevale ettevõttele, mis ei tohiks olla puudutavad LMS § 12 ja § 25 muutmist. lubatud. Muudatuse eesmärk on välistada LMS kohane tegevusloakohustus ainult nendelt ettevõtjatelt, kes käitlevad lõhkematerjali relvaseaduse alusel väljastatud tegevusloa raames tootmisprotsessis või hoiustamise teenuse pakkumisel. 8  Olemasolev LMS § 12 lõike 2 punkt 6 välistab LMS tegevusloakohustuse isikutelt, kes hoiavad, võõrandavad ja kasutavad ainult püssirohtu ja (tsiviilkäibes lubatud) laskemoona. Antud säte on mõeldud eelkõige relvaloa omanikele ning laskemoona müümisega tegelevatele isikutele. Tulenevalt eeltoodust teeb TTJA ettepaneku jätta LMS § 12 lõike 2 punkt 6 muutmata ning lisada LMS § 12 lõike 2 punkt 7 järgnevas sõnastuses: “(7) ettevõttel, mis käitleb lõhkematerjali relvaseaduse alusel väljastatud tegevusloaga laskemoona, sõjarelva laskemoona või lahingumoona tootmisel ja hoidmisel tegevusloas sätestatud tingimustel. 8. Eelnõu § 4 teises punktis, millega täiendatakse LMS paragrahvi 25 Arvestatud. lõiget 2 punktiga 8, on sätte eesmärk välistada LMS kohane käitlemiskoha loakohustus ainult nendelt ettevõtetelt, millel on relvaseaduse kohane käitamiskoha käitamisluba lõhkeainet sisaldava laskemoona või lahingumoona tootmiseks või hoiustamiseks. Pakutud sõnastuse järgi kohalduks erisus ka käitlemiskohale, kus on lubatud käidelda ainult lõhkeainet mitte sisaldavat sõjarelvi, mis ei tohiks olla lubatud. Tulenevalt eeltoodust teeb TTJA ettepaneku sõnastada lisatav LMS § 25 lõike 2 punkt 8 järgnevalt: (2) Käesoleva seaduse kohast käitamisluba ei pea olema: “8) käitlemiskohal, millel on relvaseaduse kohane käitlemiskoha käitamisluba, mis hõlmab lõhkeainet sisaldava laskemoona, lahingumoona või nende lõhkeainet sisaldava olulise osa käitlemist”. 9. Kehtiva lõhkematerjaliseaduse § 25 lõike 2 punkt 6 kohaselt tekib Mitte arvestatud. ettevõttel LMS kohane käitlemiskoha käitamisloa omamise kohustus juba siis, kui ettevõtte käitlemiskohas on üle 50kg Kuivõrd MKM ei ole selle ettepanekuga nõus, sest vajab täiendavat analüüsi, lõhkeaine netomassiga 1.3C ohuklassi ja 1.4S ohuklassi tooteid. siis antud eelnõu raami ja tähtaegu arvestades seda muudatust ei ole võimalik See säte on mõeldud laskemoona ja lõhkeainet sisaldava sisse viia. laskemoona komponente (sütikud ja püssirohi) müüvatele ettevõtetele. 1.4S ohuklassi laskemoona ja sütikute käitlemisega kaasnevad ohud on väga madalad ning lõhkematerjaliseadusest 9  tulenevad lao nõuded ei ole nende toodete osas täielikult asjakohased. RelvS §46 lg 6 sätestab, et padruneid, püssirohtu ja sütikuid hoitakse relvakapis või relvahoidlas. Relvahoidlale ja relvakapile on sätestatud nõuded RelvS määruses nr 90. Seeläbi on nende toodete mõõdukas koguses hoiustamine piisavalt reguleeritud relvaseadusega ning seetõttu on 50 kg piir 1.4S ohuklassi laskemoona ja sütikute osas ülemääraselt piirav. Tulenevalt eeltoodust teeb TTJA ettepaneku muuta LMS § 25 lõike 2 punkti 6 järgnevalt: “6) käitlemiskohal, millel on relvaseaduse kohane luba ja kus käideldakse ohtlike veoste rahvusvahelise autoveo Euroopa kokkuleppe kohasesse ohuklassi 1.3C kuuluvat püssirohtu koguses, mis ei ületa 50 kilogrammi ja ohuklassi 1.4S kuuluvat laskemoona ja sütikuid koguses, mis ei ületa 900 kilogrammi.” Sellised piirid tagavad, et käitlemiskoht ei muutuks ka kemikaaliseaduse mõistes C-kategooria ettevõtteks ehk ohtlikuks käitiseks. 10. RelvS § 88 lõike 11 kohaselt teostab riiklikku järelevalvet Arvestatud. Eelnõu ja seletuskirja täiendatud. laskemoona ja lahingumoona käitlemise üle Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet. RelvS § 832 lõike 1 kohaselt on „Sõjarelva, laskemoona, lahingumoona ja nende olulise osa käitlemine käesoleva peatüki tähenduses on sõjarelva, laskemoona ja lahingumoona valmistamine, võõrandamine, soetamine, kandmine, hoidmine, edasitoimetamine, vedamine ja hävitamine või sõjarelva parandamine, ümbertegemine, lammutamine või laskekõlbmatuks muutmine.“ TTJA järelevalvekohustus ei peaks katma kogu laskemoona ja lahingumoona käitlemist, vaid piirduma ainult laskemoona ja lahingumoona käitlemise tingimuste ehk käitlemiskoha järelevalvega. Tulenevalt eeltoodust teeb TTJA ettepaneku muuta RelvS § 88 lõiget 11 järgnevalt: 10  „ (11 ) Riiklikku järelevalvet sõjarelvade, sõjarelva laskemoona, lahingumoona ja nende oluliste osade käitlemise üle eraõiguslike isikute poolt teostab Politsei- ja Piirivalveamet ning riiklikku järelevalvet laskemoona ja lahingumoona valmistamise ja hoidmise üle teostab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet.“ Välisluureamet 19.04.2024 kiri nr 5-1/24/2-2 I. Sisulised märkused 1. Kaitsetööstusega seotud teabe salastamine. Kaitsetööstusega, sh Arvestatud. sõjarelvade, nende laskemoona ja lahingumoona tootmisega seotud julgeolekuohud erinevad tavapärastest majandusjulgeolekuga Eelnõu ja seletuskirja täiendatud. seotud ohtudest. Eesti kaitsetööstus osaleb riigikaitse eesmärgi täitmisel ning on Kaitseväe, teiste riigiasutuste ja Eesti liitlasriikide partner sõjaliste võimete loomisel selleks, et kindlustada Eesti riigi, Euroopa Liidu (edaspidi ka EL) ning Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni (edaspidi NATO) sõjaline kaitse. Seetõttu tunnevad Eesti kaitsetööstuse vastu suurt huvi ka riigi suhtes vaenulikud eriteenistused ning kaitsetööstust puudutav teave (sh ärisaladus) võib teatud juhtudel vajada kaitsmist ka riigisaladusena. See võimaldab paremini kindlustada, et riigi julgeoleku seisukohalt tundlikku teavet töödeldakse ainult nõuetele vastaval alal või akrediteeritud töötlussüsteemis ning seda teevad usaldusväärsed juurdepääsuõiguse ja teadmisvajadusega isikud. Riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduse (edaspidi ka RSVS) § 7 punkti 6 ning sellele vastava Vabariigi Valitsuse 20. detsembri 2007. a määruse nr 262 „Riigisaladuse ja salastatud välisteabe kaitse kord“ (edaspidi ka RSVKK) § 5 lõike 6 alusel on võimalik salastada riigikaitselisi leiutisi ja uuringuid ning nende tulemusi käsitlevat teavet. See alus on seotud kitsalt tehnikavaldkonna innovatsiooni ja intellektuaalomandi kaitsega ning ei oleks sageli kaitsetööstusele kohaldatav. Seetõttu on kõige otstarbekam täiendada õigusakte uue salastamisalusega. Teeme ettepaneku täiendada eelnõu RSVS muudatusega järgmises sõnastuses: 11  „§ 5. Riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduse muutmine Riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduse § 7 täiendatakse punktiga 61 järgmises sõnastuses: „61) sõjalise otstarbega asja omadusi, projekteerimist, valmistamist ja kohandamist käsitlev teave, välja arvatud teave, mille avalikuks tulek ei kahjusta Eesti Vabariigi julgeolekut. See teave salastatakse salajasel või madalamal tasemel kuni 30 aastaks;“.“. RSVS-i § 11 lõike 1 järgi kehtestab RSVS-i § 7 punktides 1–8 nimetatud riigisaladuseks oleva teabe alaliigid, teabe alaliigi salastamistaseme ja -tähtaja Vabariigi Valitsus määrusega. Sellest lähtudes tuleb muuta ka RSVKK-d ning esitada RSVS-i § 5 punktis 61 nimetatud teabe piiritlemiseks vajalikud kitsendused ja täpsustused. Teeme ettepaneku selleks lisada seletuskirjale Vabariigi Valitsuse määruse kavand koos järgmise sõnastusega: „Vabariigi Valitsuse 20. detsembri 2007. a määruse nr 262 „Riigisaladuse ja salastatud välisteabe kaitse kord“ muutmine Vabariigi Valitsuse 20. detsembri 2007. a määruse nr 262 „Riigisaladuse ja salastatud välisteabe kaitse kord“ § 5 täiendatakse lõikega 61 järgmises sõnastuses: „(61) Sõjalise otstarbega asja projekteerimist, valmistamist ja kohandamist käsitleva teabe osas on riigisaladuseks teave, mis käsitleb riigi tellimusel sõjarelva, selle olulise osa, sõjalise otstarbega laskemoona, lahingumoona, lahingutehnika ning kaitseotstarbelise erivarustuse omadusi, projekteerimist, valmistamist, parandamist ja ümbertegemist, kui sellise teabe avalikuks tulek kahjustaks Eesti Vabariigi või muu Euroopa Liidu või NATO liikmesriigi julgeolekut. See teave salastatakse salajasel või madalamal tasemel kuni 30 aastaks § 22 lõike 1 punkti 17 alusel kehtestatud korras ning sellise teabe töötlemist eeldavas tsiviilõiguslikus lepingus määratud korras.“.“. 2. Seaduse kohaldamisala Euroopa Majanduspiirkonna (edaspidi Arvestatud. EMP) lepinguriikide ning Šveitsi suhtes. RelvS-i § 2 lõike 3 järgi 12  kohaldatakse RelvS-is EL-i ja selle liikmesriikide kohta sätestatut Eelnõu ja seletuskirja täiendatud. ka EMP ning Šveitsi suhtes. Samas näib, et seda põhimõtet rakendatakse RelvS-i tekstis ilma selge põhjuseta ebaühtlaselt. RelvS-i § 66 lõikes 2 ja § 67 lõike 1 punktis 1 on EMP eraldi esile toodud, kuid Šveitsi ei ole nimetatud. RelvS-i § 8321 lõikes 1 ja § 8334 punktis 1 on loetletud nii EL, EMP kui ka Šveitsi Konföderatsioon. Eelnõu § 1 punktiga 9 kavatsetakse lisada RelvS-i § 8333 uus lõige 31, milles viidatakse üksnes EL-ile. Teeme ettepaneku selle käigus ka RelvS-i § 66 lõige 2, § 67 lõike 1 punkt 1, § 8321 lõige 1 ja § 8334 punkt 1 üle vaadata ning neid õigusselguse eesmärgil ühtlustada. Välisluureamet Täiendav arvamus 30.04.2024 kiri nr 5-1/24/2-5 I. Sisulised märkused 1. Eelnõu § 1 punktides 2 ja 3 käsitletud relvaseaduse (edaspidi RelvS) § Arvestatud. 835 ja § 8323 lõike 2 muudatuste kohta täiendava ettepaneku, millega arvestamine võib planeeritud muudatuse sujuvamale rakendamisele Sanktsioonide kriteeriumist on antud eelnõus loobutud ja lisatud kaasa aidata. täiendavad kriteeriumid, sh OECD liikmesriigid. Muudatustega soovitakse anda kaitsetööstuses tegutsemise võimalus ka Kui esineb põhjendatud kahtlus, et isik kujutab endast julgeoleku ohtu sellistele ettevõtjatele, kelle aktsionär või osanik, nõukogu või juhatuse (RelvS § 40 lg 1 p 8), siis asjaolusid hinnatakse RelvS alusel teostatava liige või juriidilise isiku juhtimise üle valitsevat mõju omav muu isik ei taustakontrolli raames. ole Euroopa Liidu (edaspidi EL) ega Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni (edaspidi NATO) liikmesriigi kodanik. Selle eesmärgi saavutamiseks välistatakse edaspidi üksnes need ettevõtjad, mille omanike ja juhtide seas on mõne sellise riigi kodanik, mille suhtes on kehtestatud relvadega seotud sanktsioonid, embargo või nendega sarnased meetmed. Praeguses regulatsioonis võib üksnes EL-i (selle kaudu ka Euroopa Majanduspiirkonna ning Šveitsi) ja NATO liikmesriikide kodanikega piiratud isikute ring olla tõesti liiga kitsas, sest seeläbi jäävad välja mitmed Eestiga samu väärtusi jagavad riigid, kellega EL-il ja NATO-l on tihe kaitse-, kaitsetööstus ja justiitskoostöö ning kellest ei lähtu ka rahapesu- või terrorismi toetamise ohtu. Samas 13 võimaldaks eelnõu praegune sõnastus asuda Eesti kaitsetööstuses tegutsema väga laial ringil isikutel, sh selliste riikide kodanikel, kelle suhtes on teistes, migratsiooni või välisinvesteeringuid puudutavates seadustes võetud rangem hoiak. Seletuskirja järgi on eelnõu eesmärk mh võimaldada anda tegevusluba Eesti ja EL-iga sõbralikes suhetes olevate kolmandate riikide ettevõtjatele, mille omanikud, osanikud või aktsionärid ei ole NATO või EL-i liikmesriikide kodanikud. Eelnõus on sellele antud siiski sanktsioonide ja embargode kaudu täpsem määratlus, kuid rõhutame, et nn sõbralikud suhted ei sõltu sanktsioonide olemasolust või puudumisest. Mitmete riikidega on EL-il ja NATO-l üldjoontes neutraalsed ja pragmaatilised suhted, kuid see ei tähenda, et nende kodanike osalus Eesti kaitsetööstusettevõtjate tegevuses ei suurendaks tuntavalt ohtu EL-i, NATO või Eesti julgeolekule. Rahvusvahelised organisatsioonid saavad sanktsioone ja embargosid määrata kiiresti, mistõttu võib uhtuda, et mõni RelvS-i alusel kvalifitseerunud ja Eestis tegevust alustanud ettevõtja täiesti ootamatult enam nõutud tingimusele ei vasta. Eelnevast lähtudes teeme ettepaneku kaaluda sanktsioonide, embargo ja Sanktsioonide kriteeriumist on antud eelnõus loobutud. sarnaste meetmete kaudu piiramise tingimuse asemel muid lahendusi, mis ei jätaks riikide ringi liiga laiaks ega muutlikuks. Seletuskirja järgi on praegu võetud eeskujuks rahapesu ja terrorismi tõkestamise seaduse § 37 lõige 4 (täpsemalt selle punkt 3). Teeme ettepaneku selle alternatiivide kaalumisel võtta aluseks järgmised eeskujud. 1) Veebruaris 2024 eelnõude infosüsteemis kooskõlastamisel olnud isikut tõendavate dokumentide seaduse (edaspidi ITDS) muudatused (toimik nr 24-0064), millega soovitakse täiendada ITDS-i § 206 lõigetega 11 ja 12 järgmises sõnastuses: „(11 ) E-residendi digitaalse isikutunnistuse taotlus tagastatakse läbi vaatamata, kui taotleja on kõrgema rahapesu- või terrorismi rahastamise riskiga riigi või sellise riigi kodanik, millega puudub Eestil justiits-, julgeoleku- või õiguskaitsealane koostöösuhe, välja arvatud juhul, kui taotlejale kohaldatakse (...) erisusi. (12 ) Kõrgema rahapesu- või terrorismi rahastamise riskiga riikide ja Eestiga justiits-, julgeoleku- või õiguskaitsealase koostöösuhteta riikide 14  loetelu ning (...) erisused kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.“. Viidatud riikide loetelu kavand oli lisatud seletuskirjale. 2) Alates veebruarist 2022 kehtiv elektroonilise side seaduse § 873 lõike 3 punkt 1, mille järgi arvestatakse kõrge riskiga riist- või tarkvara hindamisel muu hulgas teavet selle kohta, kas selle tootja või hooldus- või tugiteenuse pakkuja asukoht või peakontor on riigis, mis ei ole Euroopa Liidu, Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni (edaspidi NATO) või Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsiooni (edaspidi OECD) liikmesriik. Seda sõnastust koostades püüti hõlmata võimalikult palju riike, kus järgitakse demokraatia ja õigusriigi põhimõtteid ning intellektuaalomandi õigusi ja millest ei lähtu ettenähtavat ohtu Eesti kriitilise tähtsusega elektroonilisele taristule. OECD kaudu on hõlmatud muu hulgas eelnõu seletuskirjas esile toodud Austraalia, Iisrael ja Jaapan, aga ka nt Šveits. Ukraina ja mõne teise soovitud riigi jaoks oleks võimalik seaduses esile tuua teatud eristaatus või need riigid eraldi nimetada. Ukraina kodanike suhtes kehtivaid erinorme on sätestatud ka teistes seadustes. Eelnevaga seoses palume hinnata ja seletuskirjas kajastada topeltkodakondsuse küsimust. Eluline näide: kuidas käitutaks hüpoteetilisel juhul, kui soovitakse teha koostööd nt Ukraina või Iisraeli ettevõtjaga, mille peamine osanik on nt Georgia või Iisraeli kodanik, kellel on samal ajal ka Venemaa kodakondsus. Justiitsministeerium 05.04.2024 kiri nr 5-1/24/2, KAM/24- 0347/-1K I. Sisulised märkused 1. Eelnõu § 1 punktiga 6 muudetakse relvaseaduse (RelvS) § 8328 lg 1 Arvestatud. punkti 3. Kavandatud muudatusega täpsustatakse isikute ringi, kellele tehakse taustakontrolli RelvS-is sätestatud nõuete täitmise Eelnõu ja seletuskirja täiendatud. kontrollimiseks. Nagu ka relvaseaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu väljatöötamiskavatsuse (VTK) etapis Eelnõu täiendatud § 8329 lõikega 7, millega täpsustatakse, et ettevõtja 1 viitasime, toetame eesmärki kitsendada taustakontrolli kohustusega esitab nimekirja, millistel töökohtadel olevatel töötajatel on juurdepääs isikute ringi. Paraku ei nähtu eelnõust, kuidas tagatakse selgus, millised sõjarelvadele, laskemoonale, lahingumoonale ja nende olulistele osadele töökohad ja isikud ettevõtjas on muudatuse tulemusel taustakontrolli või nendega seotud teabele. 15  kohustusega kaetud ja millised mitte. See selgus on vajalik nii kontrolli adressaadi vaates (taustakontroll kui isiku põhiõiguste riive) kui ka järelevalve vaates (et kõik vajalikud isikud oleks alati kontrollitud). Palume seda asjaolu nii eelnõus kui seletuskirjas täpsustada. 2. Eelnõu § 1 punktiga 7 täpsustatakse RelvS § 8328 lõiget 3 viitega Arvestatud. riigisaladuse ja salastatud välisteabe seadusele (RSVS). Muudatuse kohaselt võib Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) loobuda selle isiku tausta Täiendatud eelnõu § 8328 lõike 5 ettepaneku osas ning seletuskirjas kontrollimisest, kellel on riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduse selgitatud lõigete 3 ja 4 sisu. alusel kehtiv riigisaladusele juurdepääsu luba või salastatud välisteabe juurdepääsusertifikaat. Peame mõistlikuks põhimõtet, et topeltkontrolli nende isikute suhtes, kel on RSVS alusel kehtiv juurdepääsuluba või juurdepääsusertifikaat, ei tehta. Tekib aga küsimus kõnesoleva paragrahvi lõike 3 ja 4 omavahelisest seosest. Lõike 4 kohaselt saab PPA isiku suhtes taustakontrolli teha ka ettevõtja tegevusloa kehtivuse ajal, kui isiku suhtes, kellele on tehtud taustakontroll, on tekkinud põhjendatud kahtlus, et ettevõtjaga seotud olemise ajal on ilmnenud asjaolud, mis välistaksid tema töölevõtmise või olulise osaluse omandamise lubamise. Kuidas neid sätteid praktikas koosmõjus tõlgendatakse - kas lõike 4 kohane nö lisakontroll on lubatav ka lõikes 3 nimetatud isiku suhtes, kellele on tehtud RSVS kohane julgeolekukontroll? Palume RelvS § 8328 lõigete 3 ja 4 omavahelist seost seletuskirjas selgitada ning vajadusel täpsustada ka sätte sõnastust. Lisaks juhime tähelepanu, et kehtiva RelvS § 8328 lõikes 5 on kasutatud väljendit „tähtsa teabe“. Kas kohasem ei oleks „tähtsust omava teabe“? 3. Eelnõu § 1 punktiga 9 nähakse RelvS § 8333 lõikes 31 ette erand, mille Antud selgitus seletuskirjas. kohaselt võib ettevõtja, kellele on mõnes teises Euroopa Liidu liikmesriigis antud tegevusluba, Eesti Vabariigi territooriumil osutada ühekordset teenust ilma tegevusloata. Samas nõuab RelvS § 8333 lõige 3 mõnest teisest Euroopa Liidu liikmesriigist saadud tegevusloa olemasolu korral ettevõtjalt RelvS kohast tegevusluba ka juhul, kui on tegu ajutise tegevusega. Seletuskirjast ei selgu, mis vahe on ajutisel tegevusel ja ühekordse teenuse osutamisel ning miks on otsustatud ühekordselt teenuse osutajad võrreldes ajutise tegevusega tegelevad ettevõtjad panna tegevusloa nõude puhul soodsamasse seisu ehk on loobutud tegevusloa 16  nõudest. Erinevat kohtlemist ei ole põhjendatud. Palume vastava selgitusega seletuskirja täiendada. 4. Kordame VTK etapis tehtud märkust (kooskõlastuskirja punkt 2), et Arvestatud. muutmist vajab relvaseaduse (RelvS) § 8329 lõige 2, mis jääb hetkel taustakontrolli käigus töödeldavate andmete koosseisu osas väga Eelnõu täiendatud. üldiseks. Kehtivas seaduses on viidatud sättes toodud: „Isikuandmete ankeedis esitab kontrollitav oma isikuandmed, elukoha, perekondlike sidemete, hariduskäigu ja tööalase tegevuse andmed ning muud andmed, mis võimaldavad kontrollida käesoleva seaduse § 8328 lõikes 1 nimetatud asjaolude esinemist.“ Seaduses ei saa olla sedavõrd laia terminit nagu „muud andmed“. Töödeldavate andmete kategooriad tuleb välja tuua seaduse tasemel. Selgitame, et isikuandmete töötlemisel riivatakse inimese õigust privaatsusele, mis on sätestatud põhiseaduse (PS) §-s 26. Põhiõiguste riive alused peavad tulenema seadusest (PS § 3 ja § 11). Isikuandmete kaitse üldmääruse §-de 5 ja 6 kohaselt peab isikuandmete töötlemiseks olema seaduslik alus ning andmete töötlemisel peab järgima isikuandmete töötlemise põhimõtteid. Seega peab isikuandmete töötlemiseks seaduse tasandil olema sätestatud konkreetne eesmärk, milleks andmeid kogutakse, samuti kogutavate andmete koosseis ja andmete säilitamise tähtaeg. Palume teha vajalikud muudatused RelvS § 8329 lõikes 2. 5. Kordame VTK etapis tehtud märkust (kooskõlastuskirja punkt 4), Antud selgitus. milles tõstatasime küsimuse, kas juhul, kui eraõiguslikud juriidilised isikud saavad õiguse valmistada ning muul viisil käidelda sõjarelvi, võib Eraõiguslikud juriidilised isikud saavad ka kehtiva õiguse kohaselt suureneda ka karistusseadustiku (KarS) §-s 4182 , mis reguleerib valmistada sõjarelvi ja selles osas ei ole seost kriminaalmenetluse sõjarelva, selle olulise osa ja sõjalise otstarbega laskemoona mittealustamise menetlusega. Kaitseministeeriumi hinnangul on need ebaseaduslikku käitlemist, sätestatud kuritegude hulk. Seda seetõttu, et erinevad asjad. isikuid, kes selliseid relvi valmistavad, on senisest palju rohkem. Kas sellel on ka seos eelnõus tehtava muudatusega, millega sätestatakse võimalus sõjarelvade puhul kriminaalmenetluse mittealustamiseks, kui relv loovutatakse vabatahtlikult? Palume neid asjaolusid seletuskirjas selgitada. II. Muud märkused eelnõu ja seletuskirja kohta 6. Palume arvestada ka käesoleva kirja lisades esitatud eelnõu ja Arvestatud. seletuskirja failis jäljega tehtud märkustega. 17  Eelnõu ja seletuskirja vastavalt täiendatud. Vastavalt Vabariigi Valitsuse reglemendi § 6 lõikele 5 palume eelnõu esitada Justiitsministeeriumile täiendavaks kooskõlastamiseks pärast praegusel kooskõlastamisel saadud arvamuste läbivaatamist ja vajaduse korral eelnõu parandamist, et enne eelnõu Vabariigi Valitsusele esitamist kontrollida selle vastavust hea õigusloome ja normitehnika eeskirjale. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium 05.04.2024 kiri nr 5-1/24/2, KAM/24- 0347/-1K I. Sisulised märkused 1. Eelnõuga muudetakse RelvS § 835 ja 8323 lg-t 2. Tulevikus Sanktsioonide kriteeriumist on antud eelnõus loobutud. võimaldatakse ettevõtjas olulise osaluse omandada, seda omada ja suurendada ning ettevõtja üle kontrolli saavutada, seda omada ja suurendada igaüks, kelle suhtes ei ole tuvastatud relvaseaduse § 40 lõike 1 punktides 5‒8 ja lõikes 11 sätestatud asjaolusid ning kes on Euroopa Liidu või NATO liikmesriigi kodanik või muu sellise välisriigi kodanik, mille suhtes Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Julgeolekunõukogu või Euroopa Liidu Nõukogu ei ole kehtestanud relvadega seotud sanktsioone, embargot või nendega sarnaseid meetmeid. Seletuskirjast ei selgu, kuidas käsitletakse topelt- või mitme kodakondsusega isikuid (nt VeneIisrael, USA-Vene topeltkodakondsus vms). Veidi üle poole Euroopa Liidu liikmesriikidest lubab mitut kodakondsust, kuid valdavalt väga piiratud juhtudel. Peale Eesti on ka Austria, Taani, Saksamaa, Läti, Leedu, Luksemburg, Sloveenia ja Hispaania seadnud naturalisatsiooni tingimuseks varasemast kodakondsusest loobumise. Võib tekkida olukord, kus julgeolekule ohtu kujutav kolmanda riigi kodanik pääseb loamenetlusest tänu Euroopa Liidu või NATO liikmesriigi mitme kodakondsuse omamisele. Samuti võimaldaks see teatud riikidel kasutada ära mitme kodakondsusega isikuid oma eesmärkide saavutamiseks. Osade kolmandate riikide eesmärgid võivad kujutada ohtu Eesti julgeolekule. Lisaks lojaalsuskonfliktile on antud kodanikel põhiseaduslikud kohustused oma riigi ees ning osad erineva väärtusruumiga kolmandad 18  riigid nõuavad oma kodanike kohustuste täitmist erinevatel viisidel. Toetame muudatust, mille eesmärk on laiendada isikute ringi, kes saaksid ettevõtjas olulise osaluse omandada, seda omada ja suurendada ning ettevõtja üle kontrolli saavutada. Küll aga palume seletuskirjas täpsemalt selgitada, kuidas käsitletakse kõnesoleva muudatuse valguses topeltkodakondsusega isikuid. Eelnõu käsitleb sõjarelva, laskemoona ja lahingumoona nõudeid ja lisatav sanktsioonide kitsendus seotakse üksnes relvade sanktsioonidega. Kui isiku sanktsioon on seotud laskemoona käitlemisega, võib tekkida küsimus, kas kõnesolev säte kohaldub või mitte, sest RelvS-s on eraldi defineeritud ka laskemoon. Lisaks on sanktsioonid survemeetmed, mis on ajutise iseloomuga. Nt EL Nõukogu võib kehtestada sanktsioone omal algatusel. Sellist liiki sanktsioonide ettepanekuid võivad teha liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrged esindajad või ELi liikmesriigid. Üldjuhul kehtivad sanktsioonid 12 kuud. Kuidas lahendatakse edaspidi olukord, kus Eesti kaitsetööstusettevõtjas on võimaldatud kontrolli omada mitte-NATO või -ELi liikmesriigi kodanikul (st välisriigi kodanikul) ning teatava aja möödudes kehtestatakse antud riigi suhtes ÜRO Julgeolekunõukogu või EL Nõukogu poolt relvadega seotud sanktsioonid. Palume § 835 sätte sõnastus muuta või täiendada seletuskirja, et kõnesolev säte oleks kõigile üheselt arusaadav ja tagatud oleks õigusselgus. 2. Juhime tähelepanu, et kehtiva RelvS § 67 lg 1 p 12 kohaselt antakse Mitte arvestatud, kuivõrd eelnõus keskendutakse kaitsetööstusega seotud ettevõtjale tegevusluba, kui tema aktsionär või osanik, nõukogu või küsimustele. juhatuse liige või juriidilise isiku juhtimise üle valitsevat mõju omav muu isik on Euroopa Liidu või NATO liikmesriigi kodanik. Samas käesoleva eelnõuga leevendatakse sätteid sõjarelva, selle laskemoona ja lahingumoona käitlemisega tegelevas ettevõtjas olulise osaluse omandamiseks, st laiendatakse ka NATOsse või ELi liikmesriiki mitte kuuluvatele kodanikele, mille suhtes ÜRO Julgeolekunõukogu või EL Nõukogu ei ole kehtestanud relvadega seotud sanktsioone, embargot või nendega sarnaseid meetmeid. 19  Tulenevalt eeltoodust palume muuta ja sõnastada kehtiv RelvS § 67 lg 1 p 12 selliselt, et ettevõtjas osaluse omandamisel ei eristataks, kas ettevõtja tegutseb tsiviil- või militaarvaldkonnas, ning ettevõtjaid koheldakse samadel alustel ja tagatud oleks õiglane konkurents. 3. Eelnõuga muudetakse RelvS § 8325 lg-t 4, mille kohaselt riigikaitse Antud selgitus. korraldamise valdkonna eest vastutav minister kehtestab määrusega sõjarelvade, sõjalise otstarbega laskemoona ja lahingumoona Eelnõuga luuakse volitusnorm, mis loob aluse kvalifikatsiooninõuete käitlemisega seotud tegevusaladel tegutsemiseks kvalifikatsiooninõuded kehtestamiseks. Konkreetse rakendusakti sisustamine jääb vajadusel aga ning pädevustunnistuse andmise korra. Eelnõu ja seletuskirja vahel on tulevikku, mil on kõik vajalikud asjaolud läbi kaalutud ja analüüsitud. vastuolu. Eelnõus on toodud, et riigikaitse korraldamise valdkonna eest Määruste koostamisel kaalume ettepanekute arvestamist ja kaasame vastutav minister kehtestab vastava määruse, kuid seletuskirjas on TTJA ning MKM rakendusakti väljatöötamisse. toodud, et minister võib kehtestada. Kehtiva RelvS § 8325 õiguse kohaselt võib minister kehtestada sõjarelvade, sõjalise otstarbega laskemoona ja lahingumoona käitlemisega seotud tegevusaladel tegutsemiseks soovituslikud kvalifikatsiooninõuded. Uute kvalifikatsiooninõuete ja pädevustunnistuse andmise korra kehtestamisel tuleks ühtlasi ette näha piisav üleminekuaeg. Nõustume seletuskirjas tooduga, et üksnes lõhkematerjaliseaduse (edaspidi ka LMS) kohase pädevustunnistuse olemasolu ei tõenda, et isik on pädev vastutama sõjarelvade, sõjalise otstarbega laskemoona ja lahingumoona käitlemise eest. Samas ei olnud eelnõuga kooskõlastamiseks kaasas määruse kavandit, millega plaanitakse kehtestada kvalifikatsiooninõuded sõjarelvade, sõjalise otstarbega laskemoona ja lahingumoona käitlemisega seotud tegevusaladel tegutsemiseks ning pädevustunnistuse andmise kord. Ka seletuskirjast ei selgu, kuidas pädevustunnistuse andmise protsess tulevikus olema hakkab. Milline asutus hakkab väljastama pädevustunnistusi, kes viib läbi vastavaid koolitusi, mis sisaldaksid infot sõjarelvade, sõjalise otstarbega laskemoona ja lahingumoona käitlemise kohta, kui suur saab olema riigilõiv pädevustunnistuse taotlemisel jne. Riigilõivumäära kehtestamisel tuleb muuta ka riigilõivuseadust. Või kui pädevustunnistusi ei väljasta riigiasutus ja kompetentsete isikute olemasolu tagatakse läbi koolituste, mida pakub erasektor, peaks see 20  eelnõust selguma ning minister ei peaks kehtestama pädevustunnistuse andmise korda, vaid saaks piirduda kvalifikatsiooninõuete kehtestamisega. Teeme ettepaneku, et enne käesoleva eelnõu teisele kooskõlastusringile edastamist koostatakse määruse kavand kvalifikatsiooninõuetele sõjarelvade, sõjalise otstarbega laskemoona ja lahingumoona käitlemisega seotud tegevusaladel tegutsemiseks ning vajadusel ka pädevustunnistuse andmise kord. MKM on nõus määruse kavandi koostamisel igakülgselt kaasa aitama ja panustama. 4. Eelnõuga muudetakse LMS § 12 lg 2 p 6, mille kohaselt LMS kohast Arvestatud. tegevusluba ei pea lõhkematerjali käitlemisel olema, kui isikule on antud relvaseaduse kohane tegevusluba sõjarelva, laskemoona, lahingumoona Eelnõu ja seletuskirja täiendatud. või nende olulise osa käitlemiseks. Välja pakutud sõnastuse kohaselt laiendatakse oluliselt LMS tegevusloa kohaldamisala välistust. Kehtiva õiguse kohaselt ei pea LMS-kohast tegevusluba olema RelvS-kohast tegevusluba omaval isikul RelvS-s ja selle alusel kehtestatud õigusaktis lubatud koguses ja tingimustel laskemoona ning püssirohu hoidmisel, võõrandamisel ja kasutamisel. Sätte eesmärk on olnud LMS tegevusloa taotlemisest relvaloa omanikud ja laskemoona müüjad välja arvata. Eelnõus toodud muudatusettepaneku kohaselt laiendatakse aga tegevusloa vabastust kogu RelvS käitlemisele. Relvaseaduse § 11 lg 2 kohaselt on relva ja laskemoona käitlemine RelvS tähenduses relvade ja laskemoona valmistamine, müük, soetamine, omamine, valdamine, hoidmine, hooldamine, kandmine, edasitoimetamine, vedu, sissevedu, väljavedu, võõrandamine, pärimine, leidmine ja hävitamine ning relvade parandamine, ümbertegemine, laskekõlbmatuks muutmine, lammutamine ja laenutamine. Kui soovitakse LMS-kohase tegevusloa vabastust, et ettevõtja ei peaks taotlema nii LMS kui ka RelvS kohast tegevusluba, teeme ettepaneku sõnastada LMS-i § 12 lg 2 p 6 järgmiselt: „6) lõhkematerjali käitlemisel, kui isikule on antud relvaseaduse kohane tegevusluba laskemoona, lahingumoona või nende olulise osa käitlemiseks ning loa menetluses on 21  hõlmatud käesoleva seaduse tegevusloa ja käitamisloa kontrolliesemes olevad nõuded.“. 5. Eelnõuga täiendatakse LMS § 25 lg 2 p-ga 8, mille kohaselt LMS-kohast Eelnõus ja seletuskirjas on arvesse võetud TTJA ja MKM ettepanekud, käitamisluba ei pea olema, kui käitlemiskohal, kus käideldakse sõjarelva, mis puudutavad LMS § 12 ja § 25 muutmist. laskemoona, lahingumoona või nende olulist osa, on olemas relvaseaduse kohane käitlemiskoha käitamisluba. LMS käitlemiskoha käitamisloa vabastus peaks piirduma üksnes RelvS käitlemiskoha käitamisloaga ulatuses, mis käsitleb lõhkeainet sisaldava laskemoona või lahingumoona tootmist või hoiustamist ning mitte hõlmama sõjarelvi. Teeme ettepaneku täiendada LMS-i § 25 lg 2 p-ga 8 järgmises sõnastuses: „8) sõjarelva, laskemoona ja lahingumoona või nende olulise osa käitlemiskohal, millel on relvaseaduse kohane käitlemiskoha käitamisluba ning hõlmatud on käesoleva seaduse kohase käitamisloa kontrolliesemes olevad nõuded.“ Siseministeerium 05.04.2024 nr KAM/24-0347/-1K I. Sisulised märkused 1. Relvaseaduse (edaspidi RelvS) § 835 ja 8323 lõike 2 muudatuse eesmärk Arvestatud. on eelnõu seletuskirja kohaselt võimaldada kaitsetööstuses tegutseda ka neil ettevõtjatel, kelle aktsionär või osanik, nõukogu või juhatuse liige Eelnõu ja seletuskirja täiendatud. või juriidilise isiku juhtimise üle valitsevat mõju omav muu isik ei ole Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni (edaspidi NATO) või Euroopa Liidu (edaspidi EL) liikmesriigi kodanik. Sealjuures täiendatakse RelvS- i tingimusega, et isik, kes ei ole NATO või EL liikmesriigi kodanik, ei tohi olla ka sellise riigi kodanik, mille suhtes ÜRO Julgeolekunõukogu või Euroopa Liidu Nõukogu on kehtestanud relvadega seotud sanktsioone, embargot või nendega sarnaseid meetmeid. Arvestades praegust julgeolekuolukorda, ei ole Siseministeeriumi hinnangul hetkel kehtivatest sanktsioonidest lähtuv piirang eesmärgipärane. Seoses sõjalise tegevusega, inimõiguste rikkumisega jne täiendatakse sanktsiooninimekirju EL-is igakuiselt, kui mitte iganädalaselt. Juba on EL rakendanud ka teiseseid sanktsioone kolmandate riikide isikutele, kes on esmaste sanktsioonide rikkumisele 22 kaasa aidanud. Mõned aastad tagasi oli see levinud praktika Ameerika Ühendriikide sanktsioonipoliitikas ja EL-is seda ei järgitud, kuid see on muutunud. Võivad tekkida olukorrad, kus Eesti kaitsevaldkonna ettevõtted on seotud kolmandate riikide isikutega, kes paari kuu pärast võivad sanktsiooni all olla. Sanktsioonid toovad kaasa varade külmutamise ja pangakontode sulgemise ning nende rikkumine omakorda süüteomenetluse. Tõhusaks kontrolliks on eeldus, et Eesti riigil on kolmandate riikidega õigus- ja justiitsalane koostöö. Paratamatult tõusetub aga küsimus, kuidas sellistest kolmandatest riikidest pärit ettevõtjaid või eraisikuid kontrollida või nende Eesti kaitsetööstuses tegutsemisega kaasnevat riski hinnata, kui nendega sisuline koostöö puudub. Kui võimaldame kaitsetööstusvaldkonnas tegutseda kolmandate riikide esindajatel, on vaja teha senisest rohkem taustakontrolle ja kasvab sellega seotud töökoormus. Kolmandatest riikidest andmete saamine on paratamatult keerulisem, kui EL ja NATO liikmesriikidest. Andmeid ei ole võimalik kontrollida registrist, vaid see eeldab arvukate üksikpäringute tegemist. Sageli on andmete saamine võimatu. Seetõttu ei saa nõustuda eelnõu seletuskirjast nähtuvaga, et Politsei- ja Piirivalveameti ning Kaitsepolitseiameti töömaht taustakontrollide teostamisel kavandatava eelnõu kohaselt väheneb. Selleks, et edendada Eesti kaitsetööstuse koostööd näiteks eelnõu seletuskirjas nimetatud Iisraeli, Austraalia, Uus-Meremaa, Jaapani, Lõuna-Korea, Singapuri ja Ukrainaga, tuleks selliste kolmandate riikide ettevõtjate aktsepteerimiseks välja töötada erikord. Üksnes sanktsioonialuste riikide välistamist Siseministeerium ei toeta. Lähtuvalt eelnõu kooskõlastamisel toimunud Siseministeeriumi ja Kaitseministeeriumi esindajate vaheliste arutelude tulemusest, toetab Siseministeerium ettepanekut, mille kohaselt võib ettevõtjas olulise osaluse omandada, seda omada ja suurendada ning ettevõtja üle kontrolli saavutada, seda omada ja suurendada igaüks, kelle suhtes ei ole 23  tuvastatud RelvS-i § 40 lõike 1 punktides 5‒8 ja lõikes 11 sätestatud asjaolusid ning kes vastab vähemalt ühele järgmistest tingimustest: 1) ta on Euroopa Liidu liikmesriigi kodanik; 2) ta on NATO liikmesriigi kodanik; 3) ta on OECD liikmesriigi kodanik; 4) ta on sellise riigi kodanik, kellega Eesti Vabariik on sõlminud salastatud teabe vastastikuse kaitse lepingu; 5) ta on muu riigi kodanik, kellele riigikaitse valdkonna eest vastutav minister on andnud siseturvalisuse valdkonna eest vastutava ministri kooskõlastusel nõusoleku erandi tegemiseks. Eelnevalt toodud erisuse kaalumiseks esitab põhjendatud taotluse kaitseminister siseministrile, mille alusel hindab siseminister erisuse tegemise võimalust. Toome siiski esile, et selline kooskõlastamine võib ka olla ametkondlik ning ei pea eeldama ministri volitust ehk kooskõlastamine võib ka toimuda vastutavate ministeeriumite vahel. Rõhutame, et iga taotluse puhul tuleb kodakondsusest ja konkreetsest isikust tulenevat erisuse tegemise vajadust põhjalikult hinnata sõltumata sellest, kas tegemist on nn agressorriigiga või mitte. 2. Eelnõu § 1 punkti 8 kohaselt täiendatakse RelvS-i § 8333 lõike 1 punkti Osaliselt arvestatud. 4 pärast sõna „millele“ sõnadega „valmistamise käigus“. Kaasame nimetatud määruse koostamisse SIM-i. Oleme nõus, et RelvS- RelvS-is ei ole sätestatud, millest koosneb sõjarelv. RelvS § 3 lõike 3 is puudub sõjarelva definitsioon, osade ja oluliste osade loetelu. kohaselt on sõjarelv sõjalisel otstarbel kasutatav või sõjalisel otstarbel Rakendusakt on väljatöötamisel. kasutamiseks konstrueeritud, valmistatud, määratud või kohandatud relv või relvasüsteem. Määratlemata on aga sõjarelva osad, olulised osad ja oluliste osadega võrdsed relvale või relvasüsteemile kinnitatavad lisaseadmeid . RelvS § 833 lõige 1 ütleb, et sõjarelvi liigitatakse järgmiselt: „1) käsitulirelvad; 2) raketisüsteemid; 3) raskerelvad; 4) muud relvad, mis ei ole tulirelvad.“ Selleks, et oleks võimalik kontrollida sõjarelva tootmist oleks vajalik määratleda ka sõjarelva osad, olulised osad ja lisaseadmed. Näiteks Milrem AS toodab mehitamata sõidukeid ja paigaldab sellele relvasüsteemi sihtimisseadmed või selle osad. Relva ennast ei paigalda. RelvS-i § 21 lõike 2 kohaselt laieneb tulirelva olulise 24 osa käitlemisele sama kord, mis RelvS-iga on kehtestatud seda liiki relva käitlemisele, kui seadus otseselt ei sätesta teisiti. RelvS-i peatükis 111 sellist nõuet sätestatud ei ole. Sõjarelv on tsiviilkäibes piiratud käibega tulirelvast suurem ohuallikas ja selle käitlemine peaks olema rangemalt reguleeritud. Nii näiteks kehtestab strateegilise kauba seadus strateegilise kauba kontrolli süsteemi, reguleerides strateegilise kauba vedu, strateegilise kaubaga seotud teenuse osutamist, strateegilise kauba sisseveo ja lõppkasutuse järelevalvet, strateegilise kauba käitlemist, sealhulgas demilitariseerimist, vastutust ning riikliku järelevalve tegemist nimetatud valdkondades. Strateegilise kauba seaduse § 2 lõike 1 kohaselt loetakse strateegiliseks kaubaks sõjaline kaup, kaitseotstarbeline toode, inimõiguste rikkumiseks kasutatav kaup ja kahesuguse kasutusega kaup. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt on sõjaline kaup relv, aine, materjal, vahend, seade, süsteem, nende osad, nendega seotud varustus ja spetsiaalsed komponendid, tarkvara ja tehnoloogia, mis on projekteeritud, valmistatud, määratud või kohandatud sõjalisel otstarbel kasutamiseks, mida kasutatakse sõjalisel otstarbel või mis on loetletud sõjaliste kaupade nimekirjas. Eeltoodust tulenevalt tuleks sõjarelva oluliseks osaks pidada vähemalt neid osi, mida loetakse piiratud käibega tulirelva osadeks – osa või varuosa, mis on spetsiaalselt sõjarelva jaoks konstrueeritud ja vajalik sõjarelva kasutamiseks. Seda enam, et RelvS-is ei reguleerita sõjarelva osa käitlemist, küll aga sõjarelva olulise osa käitlemist. Eeltoodust tulenevalt teeme ettepaneku: 1) muuta eelnõu § 1 punktis 1 nimetatud RelvS-i § 833 lõiget 3 ja sõnastada see järgmiselt: „(3) Sõjarelvade, laskemoona ja lahingumoona liigitamiseks käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud sõjarelvade liikide, laskemoona või lahingumoona hulka, nende osade ja oluliste osade loetlemiseks 25  kehtestab riigikaitse korraldamise valdkonna eest vastutav minister määrusega sõjarelvade, laskemoona ja lahingumoona täpsustava loetelu.“ 2) täiendada RelvS-i § 833 uue lõikega, milles sätestatakse nõuded sõjarelva osade, oluliste osade ja lisaseadmete käitlemisele sarnaselt RelvS-i § 21 sätestatule; 3) täiendada RelvS-i § 8833 lõike 1 punkti 4 ja sõnastada see järgmiselt: „4) sõiduki, veesõiduki, õhusõiduki või muu toote valmistamine, millele paigaldatakse sõjarelv, selle oluline osa või lisaseade, mis on konstrueeritud ja vajalik sõjarelva kasutamiseks“. 3. Eelnõu § 1 punktiga 4 täiendatakse RelvS § 8324 lõikega 51 järgmises Arvestatud. sõnastuses: „(51 ) Käesoleva paragrahvi lõikes 5 sätestatud tervisekontrolli ei pea läbima isik, kellel on kehtiv relvaluba.“ Siseministeeriumi hinnangul saaks täiendavast tervisekontrollist vabastada vaid need isikud, kes on läbinud RelvS § 351 nõuetele vastava tervisekontrolli. Sellisteks isikuteks käesoleval hetkel on RelvS alusel relvaluba omavad isikud ja Kaitseliidu relvakandmisluba omavad isikud. Eeltoodust tulenevalt teeme ettepaneku muuta eelnõu § 1 punktis 4 nimetatud 8324 lõiget 51 ja sõnastada järgmiselt: „(51) Käesoleva paragrahvi lõikes 5 sätestatud tervisekontrolli ei pea läbima isik, kellel on käesoleva seaduse alusel väljastatud kehtiv relvaluba või Kaitseliidu seaduse aluselt väljastatud kehtiv relvakandmisluba.“. Justiitsministeerium 18.06.2024 kiri I. Sisulised märkused 26 1. Eelnõu § 1 punktidega 11 ja 12 muudetakse relvaseaduse (RelvS) § 833 lõiget 3 ja § 835, võimaldades erinevalt täna kehtivast regulatsioonist kaitsetööstuses tegutseda ka ettevõtjatel, kelle aktsionär või osanik, nõukogu või juhatuse liige või juriidilise isiku juhtimise üle valitsevat mõju omav muu isik ei ole NATO või Euroopa Liidu liikmesriigi kodanik. Võrreldes esimese kooskõlastusringiga on sättesse lisatud uusi põhimõttelisi muudatusi, kuid sisulised selgitused nende põhjendatuse kohta puuduvad. Sellest tulenevalt palume eelnõu ja seletuskirja täiendada ning selgitada järgnevas: 1.1. Loetelu punkti 4 kohaselt peab lisaks muudele viidatud sätetes nimetatud Arvestatud. nõuetele olema tegu sellise riigi kodanikuga, kellega Eesti Vabariik on Seletuskirja täiendatud. Lisaks võimaldatakse tegutseda Eestis sõlminud salastatud teabe vastastikuse kaitse lepingu. Palume esitada ettevõtetel, kelle juhtorgani liige on sellise riigi kodanik, kellega Eesti selle tingimuse kohta sisulised põhjendused, miks need riigid on Vabariik on sõlminud salastatud teabe vastastikuse kaitse lepingu. kaitsekoostöö kontekstis olulised, ja loetelu, milliseid riike see eelnõu Selliseks oluliseks riigiks on näiteks Ukraina, kellega Eesti on sõlminud esitamise hetkel hõlmab. salastatud teabe vastastikuse kaitse lepingu. Ukraina omab tänaseks reaalset lahingkogemust ja seega olulist sõjalist teadmust ning selle tulemusel on teinud sõjatööstuses innovatsiooni lahingtehnika arendamisel ja selle kasutamisel. Need on teadmised ja kogemused, millest muutunud julgeolekuohte arvestades tuleb õppust võtta ning seda õpituvastust relva- ja laskemoonatööstuses rakendada. Eelnõuga luuakse vajalik õiguslik alus, et ka näiteks Ukraina kodanikud saaksid kuuluda ettevõtte juhtkonda ning panustada ettevõttesse, mille põhitegevus on relvade või laskemoona tootmine Eestis. Nendel riikidel, kellega on Eesti sõlminud salastatud teabe vastastikuse kaitse lepingu, on võimalik turvalisemalt ja efektiivsemalt vahetada infot, et veenduda kas relvaseaduse alusel antava loa tingimused on täidetud või esinevad mõned probleemkohad, mis välistaksid loa andmise, sealhulgas hinnatakse riske riigi julgeolekule loa andmise menetluse käigus. Viidatud riikidele, kellega on Eesti sõlminud salastatud teabe vastastikkuse kaitse lepingu. 1.2. Loetelu punkti 5 kohaselt kvalifitseerub ka muu riigi kodanik, kelle Arvestatud. suhtes lisaks muudele viidatud sätetes nimetatud nõuete täitmisele on Täiendavalt nähakse seadusemuudatusega ette võimalus panustada Kaitseministeerium Siseministeeriumi kooskõlastusel andnud nõusoleku relvaseaduse kohase loakohustusega ettevõtmistesse ka eelnevalt teha vastav erand. Palume selgitada Kaitseministeeriumi ja nimetamata kolmandate riikide kodanikel, kui ettevõtte ning kolmanda 27  Siseministeeriumi nõusolekul ja kooskõlastusel põhineva lahenduse riigi kodaniku panus on sedavõrd olulise tähtsusega Eesti kaitsetööstuse rakendamise põhimõtteid. Palume sealjuures vastata küsimusele, kelle arendamisel ning seeläbi ka kaitsevõime tagamisel. Selliseks riigiks võib sobivust hinnatakse – kas välisriigi juriidilise isiku ja tema juhtimises näiteks olla Singapur. Nimetatud kolmandate riikide kodanike osalusega osalevate füüsiliste isikute või välisriigi sobivust? Samuti, millist ettevõtete kontrollimiseks sätestatakse täiendavad riskide maandamise teavet/riske hinnatakse, kuivõrd eelnõus puuduvad otsuseks vajalikud tingimused. Tingimusena sätestatakse, et tegevusluba menetletakse sisulised kriteeriumid nagu näiteks Eesti Vabariigi julgeoleku võimalik ainult juhul, kui Kaitseministeerium on andnud selleks nõusoleku ning ohustamine/kahjustamine jne. Lisaks palume selgitada kooskõlastuse Siseministeerium on selle nõusoleku andmise kooskõlastanud. formaati ehk kuidas ministeeriumide vahelise otsuseni menetluslikult Kaitseministeeriumi ja Siseministeeriumi eelnev nõusolek loa taotlemise jõutakse. eeltingimusena täidab julgeolekuohtude ennetamise eesmärke. Kaitseministeerium peab nõusoleku andmiseks põhjalikult kaaluma ettevõtte vajalikkust ja olulisust ning kolmanda riigi kodaniku võimalikku panust Eesti kaitsetööstuse arendamisel ning ka sellega seotud riske. Näiteks ei anna Kaitseministeerium nõusolekut, kui ettevõtte juhtorgani liikmeks on Eestiga vaenulikes suhetes oleva riigi kodanik ning Siseministeerium ei anna kooskõlastust, kui ilmneb oht riigi julgeolekule või kui edastatav informatsioon ei ole piisav, et selle alusel kooskõlastust anda. Siseministeerium hindab, kas Kaitseministeeriumi kaalutlused nõusoleku andmiseks on põhjendatud või mitte. Kui nõusoleku andmine ei ole põhjendatud või kui loa andmisel võivad tõenäoliselt esineda riskid riigi julgeolekule, siis nõusolekut ei kooskõlastata. Seega nõusoleku andmine on väga erandjuhtum ja see ei ole kohustuslik, samuti ei ole kooskõlastuse andmine Siseministeeriumi poolt kohustuslik. Nõusoleku andmiseks ja selle kooskõlastamiseks ei seata tähtaega, kuid üldiselt lähtutakse haldusmenetluse seaduses sätestatud põhimõtetest ja tähtaegadest. Nõusoleku kooskõlastamata jätmine ei ole vaidlustatav. Palume alternatiivselt kaaluda võimalust kehtestada vastava Mitte arvestatud. volitusnormi loomise kaudu Eesti kaitsetööstuse spetsiifikat arvestades Eelnõu koostamise ja kooskõlastamise käigus ei leitud sellise lahenduse nö keelatud vs lubatud riikide loetelu Vabariigi Valitsuse määrusega. jaoks sobivust. 2. Eelnõu punktiga 13 täiendatakse RelvS § 8329 lõikega 51, mille kohaselt Mitte arvestatud. ei pea tervisekontrolli läbima isik, kellel on RelvS-i alusel antud kehtiv Muudatus ei ole vajalik, sest relvaluba ei kehti, kui ei ole kehtivat relvaluba või Kaitseliidu seaduse alusel väljastatud kehtiv tervisetõendit. Vt RelvS § 351 llg 21. PPA-l ei ole sellega probleemi. relvakandmisluba. Muudatuse eesmärk on tõendada enda terviseseisundit kehtiva relvaloaga, mille eeldus on omakorda perearsti väljastatud kehtiv tervisetõend. Leiame, et tervisekontrolli läbimise 28  mittevajalikkus tuleks siduda relvaloa aluseks oleva tervisetõendi Siseministeeriumiga koostöös on sätte sõnastus välja töötatud ja kehtivusega, mitte kehtiva relvaloaga. Seda põhjusel, et arst võib Siseministeeriumiga ega PPA ei näe selles probleemi. Meie hinnangul tervisetõendi kehtivuse lõpetada ka enne sellel märgitud tähtaega ning puudub vajadus muutmiseks. sel juhul info meile teadaolevalt Politsei- ja Piirivalveametile automaatselt ei jõua. Seega tuleks säte sõnastada selliselt, et tervisekontrolli ei pea läbima isik, kellel on kehtiv tervisetõend, mis on relvaloa andmise aluseks. Kuna see küsimus puudutab tervisetõendite valdkonda, palume konsulteerida ka Sotsiaalministeeriumiga, kelle vastutusalasse nimetatud valdkond kuulub. 3. Eelnõu punktiga 21 täiendatakse RelvS § 8329 lõikes 2 sätestatud Arvestatud. kontrollitava isikuandmete ankeedis esitatavat andmekoosseisu. Justiitsministeerium ei saa nõustuda loetelu punktis 15 esitatud lahendusega, mille järgi töödeldaks ka neid kriminaalmenetluse andmeid, kus isik on tunnistaja või kannatanu. See ei ole taustakontrolli jaoks vajalik info ning sekkub üleliia isiku privaatsusesse. Selline andmetöötlus ei ole eesmägipärane ega proportsionaalne. Palume tunnistaja ja kannatanu eelnõu tekstist välja jätta. Lisaks palume loetelu punkti 7 osas täpsustada, kas mõeldud on praeguseid või ka endiseid elukohti. Kui lisaks praegustele ka endiseid, palume sätet vastavalt täiendada. Ühtlasi palume loetelu punkti 9 täiendada ning eelnõus välja tuua, mis andmed täpsemalt lähedaste kohta esitada tuleb. Lisaks tuleb seletuskirja täiendada selgitustega, miks on loetelus esitatud andmed taustakontrolli tegemiseks vajalikud. Ilma vastavate selgitusteta ei ole võimalik aru saada, kas andmekoosseis on eesmärgi täitmiseks vajalik ja proportsionaalne. 4. Eelnõu punktiga 22 täiendatakse § 8329 lõikega 7, mis reguleerib Antud selgitus. ettevõtja poolt tegevusloa andjale esitatavat nimekirja ettevõtja töötajate, Isikute suhtes, kes puutuvad relvade kokku, on kõrgendatud risk alltöövõtjate ja teenuse osutajate kohta, kellel on juurdepääs avalikule ohule, seetõttu kontrollitakse taustakontrolli raames, kas isiku sõjarelvadele, relvasüsteemidele, sõjarelva laskemoonale, suhtes võiksid esineda riskid, mis seda ohtu võivad esile kutsuda. Ohu lahingumoonale ja nende olulistele osadele või nendega seotud teabele. ennetamiseks ja riskide maandamiseks tehakse andmete põhjal Juhime tähelepanu, et kuna ettevõtetes töötavate isikute ring, kes relvade eelkontroll, et vältida nende isikute relvadele juurdepääsemist, kelle või nende süsteemide või sellega seotud teabega (vahetult) kokku suhtes võib tekkida kahtlus, et isikud ei ole usaldusväärsed. puutub, on ajas muutuv, vajab selgust, kuidas tagatakse teabevahetus ettevõttesse tööle tulijate või alltöövõtjana teenuse pakkujate ja lahkujate 29  puhul, arvestades võimalust teha kontrolli ka nö jätkuvalt, st õigussuhte Taustakontrolli tehakse eelkõige isiku enda kohta käivate andmete alusel, vältel (andmevahetus). Samuti on oluline tagada kontrolli adressaatide kuid kuna üksnes isiku enda kohta käivate andmete alusel ei ole võimalik endi teadlikkus kontrollist, st teavitus taustakontrollist ja selle piisavalt isiku usaldusväärsust hinnata, töödeldakse ka isiku perekonna- põhimõtetest. Palume see osa eelnõus läbi mõelda ja vastavalt nii eelnõu ja eraelu kohta käivaid andmeid. kui seletuskirja täiendada. Eelnõuga ei looda uut õigust, vaid luuakse õigusselgust, milliseid Lisaks palume kehtiva § 8329 lõike 1 kohta selgitada, kas lisaks andmeid taustakontrolli raames kontrollitakse. Kehtiva õiguse kohaselt Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile on veel tegevusloa on seadises viide volitusnormile ja selles volitusnormiga sätestatud andjaid, kes kõnesoleva sätte teise lause kohaselt andmed Politsei- ja isikuankeedile ning eelnõukohase seaduse jõustumisega tuuakse Piirivalveametile (PPA) esitab? Samuti palume selgitada, miks ei või isik isikuankeedis loetletud andmed seadusesse, et isikutel tekiks selge edastada andmeid otse PPA-le. Praegusel juhul jääb selgusetuks, millisel arusaam, milliseid andmeid kontrollitakse. eesmärgil tegevusloa andja ankeete töötleb, kui ta taustakontrolli ei tee. Samuti palume seaduses ka välja tuua, kellele edastab PPA Kehtiva õiguse kohaselt võib PPA kontrollida kõiki nimetatud isikuid ka taustakontrolli tulemuse. muul ajal (tegevusloa kehtivuse ajal), kui on tekkinud põhjendatud kahtlus, et isiku kohta on tema tööloleku ajal või enne tööleasumist ilmnenud asjaolud, mis oleksid välistanud tema töölevõtmise. Töötajate ja alltöövõtjate andmete vahetamise protsessi antud eelnõuga ei muudeta, vaid täpsustatakse, et isikute ringi, kelle suhtes tehakse taustakontrolli, vähendatakse. Andmete vahetamise protsessi eelnõuga ei muudeta. 5. Esimesel kooskõlastusringil tegime seletuskirja failis jäljega märkuse (lk Arvestatud. 8), milles palusime seletuskirja täiendada mõne näitega, millal on Kõnesolev lause on eemaldatud õigusselguse huvides. Kehtiva tegemist olukorraga, kui sõjarelv ei ole tsiviilkäibes keelatud. Näidet, relvaseaduse kohaselt ei ole võimalik rääkida tsiviilkäibes lubatud millal sõjarelv ei ole tsiviilkäibes keelatud, ei ole seletuskirja lisatud. sõjarelvadest. Palume see lisada. 6. Esimesel kooskõlastusringil tegime seletuskirja failis jäljega märkuse (lk Antud selgitus ja seletuskirja täiendatud. 9), milles palusime seoses kriminaalmenetluse seadustiku muudatusega Kaitseministeeriumil täpset statistikat selle kohta ei ole. Selle ettepaneku teavet, kas ja kui palju käesoleval ajal on karistusseadustiku § 4182 alusel ja probleemitõstatuse esitas Siseministeerium, millega VTK koostamisel alustatud selliseid menetlusi, kus isik on tegelikult relva vabatahtlikult ka arvestati. Üldiselt ei ole nende loovutatud relvade hulk, mis loovutanud. Palume seletuskirja vastavalt täiendada. kvalifitseeruks ka relvaseaduse alusel sõjarelvaks, suur, vaid pigem üksikud juhud. Eelnõukohase seaduse jõustumisega võib prognoosida, et nende juhtude arv, mille korral loovutatakse vabatahtlikult ka relvaseaduse alusel kvalifitseeruv sõjarelv, kasvab, sest isikud ei pea kartma, et saavad karistada ja läbi selle turvalisus suureneb. 30 II. Palume arvestada ka käesoleva kirja lisades esitatud eelnõu ja Arvestatud. seletuskirja failis jäljega tehtud märkustega. 31  Seletuskirja lisa 2 MÄÄRUSE KAVAND KAITSEMINISTER MÄÄRUSE Sõjarelvade, relvasüsteemi, sõjalise laskemoona ja lahingumoona ning nende osade, sealhulgas oluliste osade või komponentide täpsustav loetelu ja liigitus Määrus kehtestatakse relvaseaduse § 833 lõike 3 alusel. § 1. Käsitulirelva mõiste ja liigitus § 2. Käsitulirelva osad ja olulised osad § 3. Relvasüsteemi mõiste ja liigutus § 4. Relvasüsteemi osad ja olulised osad § 5. Raskerelva mõiste ja liigus § 6. Raskerelva osad ja olulised osad § 7. Sõjarelva laskemoona mõiste ja liigitus § 8. Sõjarelva laskemoona osad ja olulised osad § 9. Sõjarelva lahingumoona mõiste ja liigitus § 10. Sõjarelva lahingumoona osad ja olulised osad § 11. Määruse jõustumine Määrus jõustub 1. jaanuaril 2025. a. /allkirjastatud digitaalselt/ Hanno Pevkur Kaitseminister /allkirjastatud digitaalselt/ Kusti Salm Kantsler  MÄÄRUSE KAVAND KAITSEMINISTER MÄÄRUS Sõjarelvade, sõjalise laskemoona ja lahingumoona käitlemisega seotud tegevusaladel tegutsemiseks kvalifikatsiooninõuded ja pädevustunnistuse andmise kord Määrus kehtestatakse relvaseaduse § 8325 lõike 4 alusel. § 1. Kohaldamisala § 2. Pädevustunnistuse ja pädevustunnistuse kehtivuse pikendamise taotlemine § 3. Taotluse menetlemise tähtaeg § 4. Kvalifikatsiooni hindamine § 5. Pädevustunnistuse vorminõuded § 6. Määruse jõustumine Määrus jõustub 1. jaanuaril 2025. a. /allkirjastatud digitaalselt/ Hanno Pevkur Kaitseminister /allkirjastatud digitaalselt/ Kusti Salm Kantsler  MÄÄRUSE KAVAND KAITSEMINISTER MÄÄRUS Euroopa Kaitsefondi meetmes osalemiseks ja toetuse saamiseks tagatise taotlemise ja taotluse menetlemise korra ning taotlusega esitatavate andmete loetelu Määrus kehtestatakse strateegilise kauba seaduse § 837 lõike 4 alusel. § 1. Taotluse esitamine, taotluse vorm ja sellele lisatavad dokumendid (1) Eestis asuv mitteassotsieerunud kolmanda riigi või selle üksuse kontrolli all olev strateegilise kauba arendamise või tootmisega tegelev juriidiline isik (edaspidi taotleja) esitab Euroopa Kaitsefondi meetmes osalemiseks või toetuse saamiseks tagatise taotlemiseks Kaitseministeeriumile haldusmenetluse seaduse kohase kirjaliku taotluse. (2) Taotlusele tuleb lisada Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/697, millega luuakse Euroopa Kaitsefond ja tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) 2018/1092 (ELT L 170, 12.5.2021, lk 149–177), alusel kehtestatud ingliskeelne vorm ning selles ettenähtud dokumendid. (3) Taotlusele lisatud ingliskeelse dokumendi võib esitada tõlketa. Taotlusele lisatud muus võõrkeeles dokument esitatakse koos vandetõlgi kinnitatud ingliskeelse tõlkega. (4) Kaitseministeeriumil on õigus nõuda taotlejalt lisaks käesoleva paragrahvi lõikes nimetatud andmetele ja dokumentidele täiendavaid andmeid ja dokumente, kui need on vajalikud taotleja Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/697 artiklis 9 sätestatud tingimusele vastavuse hindamiseks. § 2. Taotluse menetlemine ning tagatise andmine või selle andmisest keeldumine (1) Kaitseministeerium otsustab Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/697 kohase tagatise andmise või andmisest keeldumise 30 tööpäeva jooksul taotluse ja kõigi nõutud dokumentide vastuvõtmise päevast arvates. (2) Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/697 kohase tagatise andmisel võib Kaitseministeerium konsulteerida välisinvesteeringukomisjoniga või asjakohaste valitusasutustega. (3) Kui taotleja vastab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/697 artiklis 9 sätestatud tingimusele, annab Kaitseministeerium selle kohta Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/697 kohase vormiga kinnituse. (4) Kui taotleja ei täida käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud tingimusi, teatab Kaitseministeerium taotlejale tagatise andmisest keeldumisest. § 3. Määruse jõustumine Määrus jõustub 1. jaanuaril 2025. a. /allkirjastatud digitaalselt/ Hanno Pevkur Kaitseminister /allkirjastatud digitaalselt/ Kusti Salm Kantsler  MÄÄRUSE KAVAND VABARIIGI VALITSUS MÄÄRUS Vabariigi Valitsuse 20. detsembri 2007. a määruse nr 262 „Riigisaladuse ja salastatud välisteabe kaitse kord“ muutmine Määrus kehtestatakse riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduse § 11 lõike 1, § 13 lõike 5, § 14 lõike 4, § 15 lõigete 4 ja 5, § 20 lõigete 4 ja 6, § 27 lõike 13, § 31 lõike 5, § 36 lõike 3, § 39 lõike 1, § 41 lõike 6, § 42 lõike 4, § 46 lõike 4 ja § 51 lõike 6 alusel. Vabariigi Valitsuse 20. detsembri 2007. a määruse nr 262 „Riigisaladuse ja salastatud välisteabe kaitse kord“ § 5 täiendatakse lõikega 61 järgmises sõnastuses: „(61) Sõjalise otstarbega asja projekteerimist, valmistamist ja kohandamist käsitleva teabe osas on riigisaladuseks teave, mis käsitleb riigi tellimusel sõjarelva, selle olulise osa, sõjalise otstarbega laskemoona, lahingumoona, lahingutehnika ning kaitseotstarbelise erivarustuse omadusi, projekteerimist, valmistamist, parandamist ja ümbertegemist, kui sellise teabe avalikuks tulek kahjustaks Eesti Vabariigi või muu Euroopa Liidu või NATO liikmesriigi julgeolekut. See teave salastatakse salajasel või madalamal tasemel kuni 30 aastaks § 22 lõike 1 punkti 17 alusel kehtestatud korras ning sellise teabe töötlemist eeldavas tsiviilõiguslikus lepingus määratud korras.“.“. Kaja Kallas Peaminister Taimar Peterkop Riigisekretär  MÄÄRUSE KAVAND KAITSEMINISTER MÄÄRUS Kaitseministri määruse „Kaitseministri 10. juuli 2018. a määruse nr 11 „Sõjarelvade, laskemoona ja lahingumoona käitlemise nõuded ja kord“ muutmine Määrus kehtestatakse relvaseaduse § 832 lõike 3 alusel. Kaitseministri 10. juuli 2018. a määruses nr 11 „Sõjarelvade, laskemoona ja lahingumoona käitlemise nõuded ja kord“ tehakse järgmised muudatused: /allkirjastatud digitaalselt/ Hanno Pevkur Kaitseminister /allkirjastatud digitaalselt/ Kusti Salm Kantsler  19.06.2024 EELNÕU Relvaseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus § 1. Relvaseaduse muutmine Relvaseaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 2 lõike 1 punkt 41 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „ 41) sõjarelvade, relvasüsteemide, nende oluliste osade, sõjarelva laskemoona ja lahingumoona Eestisse sisseveole ja Eestist väljaveole strateegilise kauba seaduse §-s 6 sätestatud eriloa alusel;“; 2) paragrahvi 2 lõike 1 punktis 5 ja § 8 lõikes 4 asendatakse sõnad „sõjalise otstarbega laskemoon“ sõnadega „sõjarelva laskemoon“ vastavas käändes; 3) paragrahvi 3 lõikes 3 asendatakse sõna „relvasüsteem“ sõnadega „relvasüsteemi üks oluline osa“; 4) paragrahvi 81 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(3) Sõjarelva, relvasüsteemi, sõjarelva laskemoona, lahingumoona ja nende olulisi osi ei või arestida ega täitemenetluses müüa.“; 5) paragrahvi 24 lõike 1 punktis 2 asendatakse tekstiosa „selle olulise osa,“ tekstiosaga „relvasüsteemi, nende olulise osa, sõjarelva“; 6) paragrahvi 24 lõike 2 punkt 10 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „10) sõjarelva, relvasüsteemi, nende oluliste osade, sõjarelva laskemoona ja lahingumoona käibe jälgitavuse tagamiseks vajalikud andmed;“; 7) paragrahvi 24 lõikes 8 asendatakse tekstiosa „selle olulise osa,“ tekstiosaga „relvasüsteemi, nende olulise osa, sõjarelva“; 8) paragrahvi 66 lõikes 2 ja § 67 lõike 1 punktis 1 asendatakse sõnad „Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriik“ sõnadega „Euroopa Liidu liikmesriik“ vastavas käändes; 9) seaduse 111. peatüki pealkirjas asendatakse sõnad „selle laskemoona“ sõnadega „relvasüsteemi, sõjarelva laskemoona“; 10) seaduse 111. peatükis asendatakse sõnad „sõjarelv, laskemoon“ ja „sõjarelvad, laskemoon“ sõnadega „sõjarelv, relvasüsteem, sõjarelva laskemoon“ vastavas käändes; 11) paragrahvi 833 lõike 1 punkt 2 tunnistatakse kehtetuks; 12) paragrahvi 833 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses: 1 „(11) Relvasüsteem on sõjarelva või mitme sõjarelva kombinatsioon koos relvasüsteemi toimimiseks vajalike osadega, sealhulgas sihtimis- ja tulejuhtimisseadmed ning relvaplatvorm.“; 13) paragrahvi 833 lõige 21 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(21) Sõjarelva laskemoon on spetsiaalselt sõjarelvas kasutamiseks mõeldud laskemoon.“; 14) paragrahvi 833 lõike 22 sissejuhatavas lauseosas asendatakse sõna „padruni“ sõnadega „või lahingumoona“; 15) paragrahvi 833 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(3) Sõjarelvade, relvasüsteemi, sõjarelva laskemoona ja lahingumoona ning nende osade, sealhulgas oluliste osade või komponentide täpsustava loetelu ja liigituse kehtestab riigikaitse korraldamise valdkonna eest vastutav minister määrusega.“; 16) paragrahvi 835 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „Ettevõtjas võib olulise osaluse omandada, seda omada ja suurendada ning ettevõtja üle kontrolli saavutada, seda omada ja suurendada igaüks, kelle suhtes ei ole tuvastatud käesoleva seaduse § 40 lõike 1 punktides 5‒8 ja lõikes 11 sätestatud asjaolusid ning kes on: 1) Euroopa Liidu liikmesriigi kodanik või 2) NATO liikmesriigi kodanik või 3) OECD liikmesriigi kodanik või 4) sellise riigi kodanik, kellega Eesti Vabariik on sõlminud salastatud teabe vastastikuse kaitse lepingu, või 5) muu riigi kodanik, kellele Kaitseministeerium on Siseministeeriumi kooskõlastusel andnud nõusoleku teha käesoleva paragrahvi punktidest 1–4 erand.“; 17) paragrahvi 8323 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(2) Ettevõtja juhiks võib valida või määrata vaid isiku, kelle suhtes ei ole tuvastatud käesoleva seaduse § 40 lõike 1 punktides 5‒8 ja lõikes 11 sätestatud asjaolusid ning kes on: 1) Euroopa Liidu liikmesriigi kodanik või 2) NATO liikmesriigi kodanik või 3) OECD liikmesriigi kodanik või 4) sellise riigi kodanik, kellega Eesti Vabariik on sõlminud salastatud teabe vastastikuse kaitse lepingu, või 5) muu riigi kodanik, kellele Kaitseministeerium on Siseministeeriumi kooskõlastusel andnud nõusoleku teha käesoleva lõike punktidest 1–4 erand.“; 18) paragrahvi 8324 täiendatakse lõikega 51 järgmises sõnastuses: „(51) Käesoleva paragrahvi lõikes 5 sätestatud tervisekontrolli ei pea läbima isik, kellel on käesoleva seaduse alusel antud kehtiv relvaluba või Kaitseliidu seaduse alusel väljastatud kehtiv relvakandmisluba.“; 19) paragrahvi 8325 pealkirja täiendatakse pärast sõna „isikule“ sõnadega „, nõuetele vastavuse hindamine ning pädevustunnistuse andja ja pädevustunnistuse andmise tingimused ja kord“; 2 20) paragrahvi 8325 lõiget 3 täiendatakse kolmanda lausega järgmises sõnastuses: „Pädevustunnistus tõendab isiku kvalifikatsiooni ja annab õiguse tegutseda pädevustunnistusel märgitud tegevusalal ja pädevuse ulatuses.“; 21) paragrahvi 8325 lõiked 4 ja 5 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt: „(4) Sõjarelva, relvasüsteemi, sõjarelva laskemoona ja lahingumoona käitlemisega seotud tegevusaladel tegutsemiseks vastutavale isikule kvalifikatsiooninõuded, nende hindamise korra ning pädevustunnistuse andja ja pädevustunnistuse andmise tingimused ja korra kehtestab riigikaitse korraldamise valdkonna eest vastutav minister määrusega. (5) Kui ettevõtja tegeleb sõjarelva, relvasüsteemi, sõjarelva laskemoona või lahingumoona käitlemisega, hinnatakse vastutava isiku kvalifikatsiooni käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel kehtestatud määruse kohaselt.“; 22) paragrahvi 8325 täiendatakse lõigetega 51–54 järgmises sõnastuses: „(51) Pädevustunnistuse andmise, pädevustunnistuse kehtivuse pikendamise ja duplikaadi eest tasutakse riigilõiv. (52) Pädevustunnistuse andmisel hindab pädevustunnistuse andja vastutava isiku kvalifikatsiooni. (53) Pädevustunnistus antakse kehtivusega kuni viis aastat. Pädevustunnistuse kehtivust võib isiku taotlusel korduvalt viie aasta kaupa pikendada tingimusel, et vastutava isiku nõutav kvalifikatsioon ei ole muutunud ja läbitud on erialane täiendusõpe. (54) Pädevustunnistuse omaja peab vähemalt üks kord viie aasta jooksul osa võtma erialasest täiendusõppest. Täiendusõpe kestab vähemalt kuus akadeemilist koolitustundi ja peab seonduma pädevustunnistuse valdkonnaga. Täiendusõpe loetakse läbituks ka juhul, kui täienduskoolitusel on esinetud lektorina. Täiendusõppe läbimine on pädevustunnistuse kehtivusaja pikendamise eeldus.“; 23) paragrahvi 8328 lõike 1 punkti 3 täiendatakse pärast sõna „osutajale“ tekstiosaga „, kellel on juurdepääs sõjarelvadele, relvasüsteemidele, sõjarelva laskemoonale, lahingumoonale või nende olulistele osadele või nendega seotud teabele“; 24) paragrahvi 8328 lõikes 3 asendatakse sõnad „kehtiv juurdepääsuluba või -sertifikaat“ sõnadega „riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduse alusel kehtiv riigisaladusele juurdepääsu luba või salastatud välisteabe juurdepääsusertifikaat“; 25) paragrahvi 8328 lõikes 5 asendatakse sõna „tähtsa“ sõnadega „tähtsust omava“; 26) paragrahv 8329 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(2) Isikuandmete ankeedis esitab kontrollitav järgmised andmed, mis võimaldavad kontrollida käesoleva seaduse § 8328 lõikes 1 nimetatud asjaolude esinemist: 1) ees- ja perekonnanimi; 2) isikukood, selle puudumisel sünniaeg; 3) sünnikoha riik, maakond, vald ja linn; 4) varem kasutatud ees- ja perekonnanimed, sealhulgas neiupõlvenimi, ja nende muutmise põhjused; 3 5) sidevahendite andmed, nagu telefoninumber, e-posti aadress, kasutajanimi; 6) passi või ID-kaardi andmed; 7) varasemate elukohtade ja praeguse tegeliku elukoha andmed; 8) perekonnaseis; 9) käesoleva lõike punktides 1–3 nimetatud andmed lähedaste isikute kohta; 10) hariduskäigu andmed; 11) varasemate töökohtade ja praeguse töökoha andmed; 12) andmed nii Eestis kui ka välisriigis läbitud kaitseväeteenistuse ja sõjalise väljaõppe kohta; 13) kriminaal- või väärteokaristuste andmed, sõltumata nende määramise ajast; 14) toimuva kriminaal- või väärteomenetluse andmed; 15) kriminaalmenetluses kahtlustatava või süüdistatava andmed.“; 27) paragrahvi 8329 täiendatakse lõikega 7 järgmises sõnastuses: „(7) Ettevõtja esitab tegevusloa andjale nimekirja ettevõtja töötajate, alltöövõtjate ja teenuse osutajate kohta, kellel on juurdepääs sõjarelvadele, relvasüsteemidele, sõjarelva laskemoonale, lahingumoonale ja nende olulistele osadele või nendega seotud teabele.“; 28) paragrahvi 8333 lõike 1 punktid 2–4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „2) sõjarelva, relvasüsteemi või nende oluliste osade ümbertegemine teenuse osutamisena; 3) sõjarelva, relvasüsteemi, nende oluliste osade, sõjarelva laskemoona või lahingumoona vedamine; 4) relvasüsteemi või selle olulise osa valmistamine;“; 29) paragrahvi 8333 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(2) Tegevusluba sõjarelva, relvasüsteemi, nende olulise osa, sõjarelva laskemoona või lahingumoona valmistamiseks annab ettevõtjale õiguse ka omavalmistatud sõjarelva, relvasüsteemi või nende olulist osa müüa, vedada, hooldada ja parandada ning omavalmistatud sõjarelva laskemoona või lahingumoona müüa ja vedada.“; 30) paragrahvi 8333 täiendatakse lõikega 31 järgmises sõnastuses: „(31) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 3 nimetatud teenust osutava ettevõtja suhtes, kellele on mõnes teises Euroopa Liidu liikmesriigis antud tegevusluba, ei kohaldata käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud nõuet.“; 31) paragrahvi 8347 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(4) Sõjarelva võib soetada ka isik, kellel on käesoleva seaduse § 8333 lõike 1 punktis 2, 4 või 6 sätestatud tegevusluba. Ettevõtja võib soetada sõjarelvi nende ümbertegemiseks, nendele sobiva laskemoona tootmisel selle testimiseks või relvasüsteemi valmistamiseks.“; 32) paragrahvi 8349 lõikes 1 asendatakse sõnad „ja selle oluline osa“ tekstiosaga „,relvasüsteem või nende oluline osa“; 33) paragrahvi 8349 lõikes 3 asendatakse tekstiosa „selle oluliste osade,“ sõnadega „relvasüsteemi, nende oluliste osade, sõjarelva“; 34) paragrahvis 8350 asendatakse läbivalt sõna „laskemoona“ sõnadega „sõjarelva laskemoona“; 4 35) paragrahvi 8351 lõikes 1 asendatakse sõna „Sõjarelva ja“ sõnadega „Sõjarelva, relvasüsteemi ja sõjarelva“; 36) paragrahvi 8352 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Sõjarelva, relvasüsteemi ja sõjarelva laskemoona võivad vedada sõjarelvi omav valitsusasutus ja Kaitseliit ning käesoleva seaduse § 8333 lõike 1 punktis 3 sätestatud tegevusluba omav ettevõtja ja sama paragrahvi lõikes 31 nimetatud ettevõtja teenuse osutamise korras.“; 37) paragrahvi 8352 lõiget 2 ning lõike 3 sissejuhatavat lauseosa täiendatakse pärast sõna „ettevõtja“ tekstiosaga „ja sama paragrahvi lõikes 31 nimetatud ettevõtja“; 38) paragrahvi 88 lõikes 1 asendatakse sõnad „Politsei- ja Piirivalveameti ametnik“ sõnadega „Politsei- ja Piirivalveamet“; 39) paragrahvi 88 lõige 11 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(11) Riiklikku järelevalvet käesoleva seaduse alusel sõjarelvi, relvasüsteeme, nende olulisi osasid ja sõjarelva laskemoona käitlevate isikute üle teeb Politsei- ja Piirivalveamet ning riiklikku järelevalvet laskemoona, sõjarelva laskemoona ja lahingumoona valmistamise ning nende käitlemiskoha üle teeb Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet.“; 40) paragrahvi 8916 pealkirjas ja lõikes 1 asendatakse tekstiosa „nende oluliste osade,“ tekstiosaga „relvasüsteemide, nende oluliste osade, sõjarelva“; 41) paragrahvi 91 täiendatakse lõikega 471 järgmises sõnastuses: „(471) Kui ettevõtja laskemoona või lahingumoona käitlemisega tegeleva ettevõtja vastutava isiku kvalifikatsiooni on juba hinnatud lõhkematerjaliseaduses sätestatud korra kohaselt ja talle on antud sellekohane pädevustunnistus enne 2025. aasta 1. jaanuarit, kehtib nimetatud tunnistus ja asendab relvaseaduse alusel antavat pädevustunnistust sellel märgitud kehtivusaja lõpuni.“. § 2. Karistusseadustiku muutmine Karistusseadustikus tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 4181 lõiget 1 täiendatakse pärast sõnu „välja arvatud“ sõnadega „sõjarelva, selle olulise osa ja sõjarelva laskemoona ning“; 2) paragrahvis 4182 asendatakse läbivalt sõnad „sõjalise otstarbega“ sõnadega „sõjarelva“. § 3. Kriminaalmenetluse seadustiku muutmine Kriminaalmenetluse seadustiku § 199 lõike 1 punktis 7 asendatakse tekstiosa „ja 4181“ tekstiosaga „, 4181 ja 4182“. § 4. Lõhkematerjaliseaduse muutmine Lõhkematerjaliseaduses tehakse järgmised muudatused: 5 1) paragrahvi 12 lõike 2 punkti 6 täiendatakse pärast sõna „võõrandamisel“ tekstiosaga „,vedamisel“; 2) paragrahvi 12 lõiget 2 täiendatakse punktiga 7 järgmises sõnastuses: „7) lõhkematerjali käitleval ettevõtjal, kui tal on relvaseaduse kohane tegevusluba sõjarelva laskemoona või lahingumoona valmistamiseks või hoidmiseks ning loamenetluses on hõlmatud käesoleva seaduse tegevusloa kontrolliesemes olevad nõuded.“; 3) paragrahvi 25 lõiget 2 täiendatakse punktiga 8 järgmises sõnastuses: „8) käitlemiskohal, millel on relvaseaduse kohane käitamisluba, kui seal käideldakse lõhkeainet sisaldavat laskemoona või lahingumoona, ning hõlmatud on käesoleva seaduse kohase käitamisloa kontrolliesemes olevad nõuded.“. § 5. Riigilõivuseaduse muutmine Riigilõivuseaduse § 2021 täiendatakse lõigetega 3–5 järgmises sõnastuses: „(3) Sõjarelvade, relvasüsteemi, sõjarelva laskemoona või lahingumoona käitlemisega seotud tegevusaladel tegutseva vastutava isiku pädevustunnistuse taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 130 eurot. (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud pädevustunnistuse duplikaadi väljastamise eest tasutakse riigilõivu 65 eurot. (5) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud pädevustunnistuse kehtivuse pikendamise eest tasutakse riigilõivu 65 eurot.“. § 6. Riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduse muutmine Riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduse § 7 täiendatakse punktiga 41 järgmises sõnastuses: „41) sõjalise otstarbega asja omadusi, projekteerimist, valmistamist ja kohandamist käsitlev teave, välja arvatud teave, mille avalikuks tulek ei kahjusta Eesti Vabariigi julgeolekut. See teave salastatakse salajasel või madalamal tasemel kuni 30 aastaks;“. § 7. Strateegilise kauba seaduse muutmine Strateegilise kauba seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 1 lõiget 1 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses: „Käesolevas seaduses reguleeritakse Euroopa Kaitsefondi meetmes osalemiseks tagatise andmist Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/697, millega luuakse Euroopa Kaitsefond ja tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) 2018/1092 (ELT L 170, 12.5.2021, lk 149– 177) alusel.“; 2) seadust täiendatakse 72. peatükiga järgmises sõnastuses: „72. peatükk Tagatise andmine Euroopa Kaitsefondi meetmes osalemiseks ja toetuse saamiseks 6 § 837. Tagatise andmine Euroopa Kaitsefondi meetmes osalemiseks ja toetuse saamiseks (1) Kaitseministeerium võib anda Eestis asuvale mitteassotsieerunud kolmanda riigi või selle üksuse kontrolli all olevale strateegilise kauba arendamise või tootmisega tegelevale juriidilisele isikule tema taotluse alusel tagatise Euroopa Kaitsefondi meetmes osalemiseks või toetuse saamiseks. (2) Tagatis sisaldab kinnitust, et Eestis asuv mitteassotsieerunud kolmanda riigi või selle üksuse kontrolli all olev juriidiline isik vastab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/697 artiklis 9 sätestatud tingimusele. (3) Mitteassotsieerunud kolmanda riigi üksusena käsitatakse käesoleva peatüki tähenduses Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/697 artikli 2 punktis 24 nimetatud üksust. (4) Euroopa Kaitsefondi meetmes osalemiseks ja toetuse saamiseks antava tagatise taotlemise ja taotluse menetlemise korra ning taotlusega esitatavate andmete loetelu kehtestab riigikaitse korraldamise valdkonna eest vastutav minister määrusega.“. § 8. Seaduse jõustumine Käesolev seadus jõustub 2025. aasta 1. jaanuaril. Lauri Hussar Riigikogu esimees Tallinn 19. juuni 2024 Algatab Vabariigi Valitsus (allkirjastatud digitaalselt) 7  Relvaseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu SELETUSKIRI 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte 2022. aastal muutunud julgeolekuolukorra tõttu on vajadus tugevdada kaitsetööstust päevakorralisem kui kunagi varem. Eesti kaitsetööstuspoliitika kohaselt moodustab kaitsetööstus suure osa riigi kaitsevõimest. Seda nii rahu-, kriisi- kui ka sõjaajal. On oluline, et kehtiv õiguskord suudaks vastata julgeolekuohtudele ning võimaldaks oma riigi ja rahvusvahelise koostööga tugevdada ühist kaitsevõimet. Selleks on vaja, et Eesti õigusruumis saaksid nii Eesti kui ka välismaised ettevõtjad teha koostööd, ilma et seda takistaks liigne halduskoormus. Riigi eesmärk on arendada Eesti kaitsetööstuse rahvusvahelist konkurentsivõimet ja eksporti. Venemaa sõda Ukraina vastu on toonud teravalt esile Euroopa kaitsetööstuse kitsaskohad, milleks on suuremahulisest konventsioonilisest sõjakonfliktist tulenev relvastuse ja laskemoona nõudluse kasv ning puudujääk Euroopa riikide sõjavarudes. Praegu püüab Euroopa kaitsetööstus muutunud julgeolekuolukorraga kiirelt kohaneda ja seda toetab ka Euroopa Liit (edaspidi ka EL) eri meetmetega. Eesti kaitsetööstusel peab olema võimalus selle muutusega kaasas käia. Selleks et kaitsetööstus saaks nõutava eesmärgi poole jõudsalt edasi liikuda, on vaja välja töötada ettevõtjate kaasamise võimalused. Kehtivate õigusnormide alusel ei ole võimalik tegevusluba taotleda ettevõtjal, kelle aktsionär või osanik, nõukogu või juhatuse liige või juriidilise isiku juhtimise üle valitsevat mõju omav muu isik ei ole Euroopa Liidu või NATO liikmesriigi kodanik. Eelnõuga kavatsetakse laiendada nende isikute ringi, kes saavad tegevusluba taotleda. Muudatuse eesmärk ei ole uusi reegleid välja töötada, vaid olemasolevaid reegleid täpsustada, kuna eelmise seadusemuudatusega piirati liigselt ka Eesti ja Euroopa Liiduga heades suhetes olevate riikide ettevõtjate võimalusi Eesti kaitsetööstuses osaleda. Lisaks muudetakse eelnõuga relvaseaduse ja lõhkematerjaliseaduses dubleeritud loakohustuse menetlust. Kuna nende kahe seaduse alusel nõutavad tegevus- ja käitamisloa kontrolliesemed on sarnased, ei ole ettevõtjalt vaja nõuda mõlema seaduse alusel loa omamist. Lõhkematerjaliseaduses nähakse ette erisused, et kui relvaseaduse alusel on vajalik luba olemas, siis lõhkematerjaliseaduse alusel seda enam taotlema ei pea. Tulenevalt julgeolekuohtudest, mis on seotud kaitsetööstuse arenguga, sealhulgas sõjarelvade, nende laskemoona ja lahingumoona tootmisega, tekib vajadus täiendavalt tagada riigi julgeoleku seisukohalt tundliku teabe töötlemine. Selleks muudetakse riigisaladuse ja salastatud välisteabe seadust ning lisatakse uus salastamisalus. Strateegilise kauba seaduse muutmise eesmärk on arendada Eesti kaitsetööstuse rahvusvahelist konkurentsivõimet ning luua soodsamad tingimused innovatsiooniks ja arendustegevuseks rahalise toetuse saamiseks. Relvaseaduse alusel antakse sõjarelvi, laskemoona ja lahingumoona käitlevale isikule, kellel on vajalik kvalifikatsioon, vastav pädevustunnistus. Pädevustunnistuse andmise ning selle kehtivuse pikendamise ja duplikaadi eest tuleb tasuda riigilõiv, seega on vaja täiendada riigilõivuseadust vastavate sätetega. 1 Eelnõuga muudetakse relvaseadust (edaspidi ka RelvS), karistusseadustikku (edaspidi ka KarS), kriminaalmenetluse seadustikku (edaspidi ka KrMS), lõhkematerjaliseadust (edaspidi ka LMS), strateegilise kauba seadust (edaspidi ka StrKS), riigisaladuse ja salastatud välisteabe seadust (edaspidi ka RSVS) ning riigilõivuseadust (edaspidi ka RLS). 1.2. Eelnõu ettevalmistaja Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Kaitseministeeriumi õigusloome nõunik Elise Saar ([email protected]) ja kaitsetööstuse arendamise erinõunik Indrek Sirp ([email protected]). Eelnõu juriidilise ekspertiisi on teinud Kaitseministeeriumi õigusloome nõunik Marion Saarna- Kukk ([email protected]). Eelnõu ja seletuskirja on keeleliselt toimetanud Luisa Tõlkebüroo eesti keele toimetaja Tiina Alekõrs ([email protected]). 1.3. Märkused Eelnõu ei ole seotud muu menetluses oleva eelnõuga. Eelnõu § 7 lõiked 1 ja 2 on seotud Euroopa Liidu õiguse rakendamisega ning seetõttu tuleb riigisiseseid õigusakte vastavalt täiendada. Strateegilise kauba seadust täiendatakse peatükiga 72, milles reguleeritakse tagatise andmist Euroopa Kaitsefondi meetmes osalemiseks ja rahastamiskõlblikkuse tingimustele vastamiseks. Seega täiendatakse ka StrKS-i § 1 teise lausega ja laiendatakse seaduse reguleerimisala. Eelnõu on seotud Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammiga.1 Enne eelnõu ettevalmistamist koostati väljatöötamiskavatsus2 (edaspidi VTK), mille raames kaasati Kaitsevägi, Siseministeerium, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Politsei- ja Piirivalveamet (edaspidi ka PPA), Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet (edaspidi ka TTJA), Eesti Kaitse- ja Kosmosetööstuse Liit ning kaitsetööstusettevõtted. Väljatöötamiskavatsuse kooskõlastamise tulemused võeti eelnõu koostamisel arvesse ning esitatud eelnõu vastab eelnevalt koostatud VTK-le.3 VTK-d ei esitatud teadmiseks Riigikogule. Eelnõu koostamisel tuginetakse muu hulgas riikide relvaseaduse ja sõjarelvade regulatsioonide võrdluse ning praktika analüüsile, mille on teinud VTK raames advokaadibüroo Sorainen. Analüüsis võrreldi Eesti, Läti, Soome ja Poola sõjarelvade, laskemoona ja lahingumoona käsitlemist nimetatud riikide õiguses ning halduspraktikas. Eelnõu koostamisel võeti aluseks järgmised seaduste redaktsioonid: 1) relvaseadus ‒ RT I, 06.07.2023, 12; 2) karistusseadustik ‒ RT I, 06.07.2023, 40; 3) kriminaalmenetluse seadustik ‒ RT I, 06.07.2023, 49; 4) lõhkematerjaliseadus ‒ RT I, 04.01.2021, 9; 1 Vabariigi Valitsuse tegevusprogramm 2023–2027, täpsemalt punktiga 1.1.6.– https://valitsus.prelive.vportal.ee/media/6186/download. 2 Relvaseaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu väljatöötamiskavatsus (kaitsetööstuse tugevdamine). – Relvaseaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu väljatöötamiskavatsus (kaitsetööstuse tugevdamine) – EIS (valitsus.ee). 3 HÕNTE § 42 lg 2. 2  5) riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduse muutmine ‒ RT I, 07.03.2023, 10; 6) strateegilise kauba seadus ‒ RT I, 12.02.2020, 7; 7) riigilõivuseadus ‒ RT I, 30.04.2024, 7. Eelnõu vastuvõtmiseks on vaja Riigikogu koosseisu poolthäälte enamust. 2. Seaduse eesmärk Eelnõu eesmärk on tugevdada Eesti kaitsetööstust ja tagada Eestis kaitsetööstusele konkurentsivõimeline keskkond. Eelnõu koostamisel on arvesse võetud ettevõtjate kogemusi asjakohaste õigusnormide rakendamisel ning seaduse muudatustega vähendatakse ettevõtjate halduskoormust tegevus- ja käitlemislubade taotlemisel ja menetlemisel. Eelnõu väljatöötamisel on silmas peetud järgmisi erieesmärke: • võimaldada anda tegevusluba ka Eesti ja Euroopa Liiduga sõbralikes suhetes olevate kolmandate riikide ettevõtjatele, mille omanikud, osanikud või aktsionärid ei ole NATO või Euroopa Liidu liikmesriikide kodanikud; • võimaldada osutada relvade, laske- ja lahingmoona veoteenust selliselt, et tegevusluba ei nõutaks ettevõtjalt, kes ei ole Eestis registreeritud ning osutab veoteenust Eestis ühekordselt; • vähendada dubleeritud loamenetlust selliselt, et ettevõtjalt ei nõuta nii relvaseaduse kui ka lõhkematerjaliseaduse alusel tegevusluba; • vähendada dubleeritud loamenetlust selliselt, et ettevõtjalt ei nõuta nii relvaseaduse kui ka lõhkematerjaliseaduse alusel käitlemiskoha käitamisluba; • võimaldada toota sõidukeid, veesõidukeid, õhusõidukeid ja muid tooteid relvaseaduse alusel nõutava tegevusloata, kui neile ei paigaldata tootmise käigus sõjarelva; • muuta taustakontrolli tegemine ökonoomsemaks nii ettevõtjatele kui ka valitsusasutustele, kes taustakontrolli tegemisega kokku puutuvad; • täiendada kriminaalmenetluse alustamise välistavaid asjaolusid, et isikud saaksid loovutada PPA-le ebaseaduslikus valduses olevaid sõjarelvi; • võimaldada paremini kindlustada, et riigi julgeoleku seisukohalt tundlikku teavet töödeldakse ainult nõuetele vastaval alal või akrediteeritud töötlussüsteemis ning seda teevad usaldusväärsed juurdepääsuõiguse ja teadmisvajadusega isikud; • luua soodsamad tingimused innovatsiooniks ja arendustegevuseks rahalise toetuse saamiseks ning seega täiustada Euroopa Kaitsefondis osalemiseks riikliku tagatise andmist; • täiendada riigilõivuseadust uute alustega, mis on seotud pädevustunnistuse andmisega. 3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu koosneb kaheksast paragrahvist. Eelnõu § 1. Relvaseaduse muutmine Paragrahviga 1 sätestatakse relvaseaduse muutmine. Punkt 1. RelvS § 2 lõike 1 punkti 41 täiendatakse relvasüsteemi ja nende oluliste osade võrra. Kuivõrd käesoleva eelnõu raames võetakse kasutusele relvasüsteemi mõiste, on vajalik õigusselguse huvides eelnimetatud sätet vastavalt täiendada. 3 Punktiga 2 asendatakse RelvS § 2 lõike 1 punktis 5 ja § 8 lõikes 4 mõiste „sõjalise otstarbega laskemoon“ mõistega „sõjarelva laskemoon“. Mõlemad eelnimetatud mõisted on seaduses kasutusel, kuid tegelikult on neil sama tähendus, seega parema õigusselguse nimel need ühtlustatakse ning asendatakse „sõjarelva laskemoonaga“. Punktis 3 täpsustatakse sõjarelva mõistet seoses relvasüsteemiga ehk teisisõnu ei ole relvasüsteem sõjarelv, vaid sõjarelv on üks osa relvasüsteemist. Uue määratluse kohaselt on sõjarelv sõjalisel otstarbel kasutatav või sõjalisel otstarbel kasutamiseks konstrueeritud, valmistatud, määratud või kohandatud relv või relvasüsteemi üks oluline osa. (Vt ka punkti 12 selgitust). Punktides 4–7 tehtav muudatus on seotud relvasüsteemi mõiste ühtlustamise huvides. Tulenevalt uue mõiste kasutuselevõtust, on vajadus täiendada ka RelvS § 81 lõiget 3 relvasüsteemi ja nende oluliste osade võrra. Seega täpsustatakse sätte sõnastust õigusselguse huvides selliselt, et lisaks sõjarelva, sõjarelva laskemoona, lahingumoona ja nende olulistele osadele ei või arestida ega täitemenetluses müüa ka relvasüsteeme ega nende olulisi osasid. Punktiga 7 täiendatakse RelvS § 24 lõiget 1, lõike 2 punkti 10 ja lõiget 8 relvasüsteemi ja nende oluliste osade võrra. Muudatus puudutab teenistus- ja tsiviilrelvade registrit ning elektroonilist menetlust. Täienduse vajadus tuleneb relvasüsteemi mõiste kasutuselevõtust ja mõiste ühtlustamisest. Punktis 8 täiendatakse RelvS-i § 66 lõiget 2. Muudatus on vajalik, et oleks paremini arusaadav, milliste riikide, sealhulgas liikmesriikide suhtes seadust kohaldatakse ja et seaduse rakendajal ja järelevalve teostajatel oleks hõlpsamini võimalik leida ühine arusaam sellest. RelvS § 2 lõike 3 kohaselt kohaldatakse seaduses Euroopa Liidu ja Euroopa Liidu liikmesriikide kohta sätestatut ka Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriikide ja Šveitsi Konföderatsiooni suhtes. §§ 66–67 mainivad aga vaid „Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriike“, aga enam mitte Šveitsi Konföderatsiooni. Seega, selleks et Šveitsi Konföderatsioon oleks hõlmatud, täiendatakse selguse huvides RelvS §-i 66 lõiget 2 Euroopa Liidu liikmesriigiga, millega on hõlmatud eelmainitud riigid, et tagada ühetaoline põhimõtte rakendamine. Lisaks täiendatakse RelvS-i § 67 lõike 1 punkti 1, muudatuse sisu ja eesmärk on sama, mis on kirjeldatud eelnõu eelmises punktis. Punktides 9 ja 10 täiendatakse seaduse 111. peatüki pealkirja. Täiendus on seotud relvasüsteemi mõiste kasutamisega. Kuivõrd seaduse 111. peatükk käsitleb relvasüsteemi mõistet ja selle õiguslikku regulatsiooni, on vajalik eelnimetatud pealkirja vastavalt täiendada. Punktiga 11 tunnistatakse § 833 lõike 1 punkt 2 kehtetuks. Raketisüsteemi ei loeta eraldi sõjarelvaks, vaid liigitatakse tulenevalt selle omadustest raskerelva alla. Raketisüsteemid kuuluvad raskerelvade alla nende hävitusjõu ja kaasneva kahju tõttu. Ka käsitulirelvad ei suuda endaga kaasa tuua sellist kahju, mida raketisüsteemid. Seega tuleks raketisüsteeme tulenevalt nende hävitusvõimest liigitada pigem raskerelvade alla. Muudatus on seotud ka RelvS § 833 lõikes 3 nimetatud volitusnormi jõustumisega. Sõjarelvade, relvasüsteemi, sõjarelva laskemoona ja lahingumoona ning nende osade, sealhulgas oluliste osade või komponentide täpsustava loetelu ja liigituse eesmärk on ühetaoliselt anda hetkel defineerimata mõistetele vastavasisuline tähendus. Sealjuures selgitatakse raskerelva kui ühe sõjarelva liigituse mõistet - raskerelvad on sileraudsed relvad kaliibriga 20 mm või üle selle või muud relvad, mille kaliiber ületab 12,7 mm (kaliiber 0,50 tolli). Raketisüsteemid on näiteks tankitõrjeraketi süsteemid Mapats, Milan ja Javelin, mis kuuluvad oma omaduste poolest eelnimetatud raskerelva definitsiooni alla. 4 Lisaks on õigusselguse huvides oluline, et seaduse rakendajal ei tekiks ebaselgus raketisüsteemi ja raskerelva erinevuse vahel. Kuivõrd tänasel hetkel on kõik raketisüsteemid kaliibriga 12,7mm või üle selle, on tarviklik viia raketisüsteemide mõiste raskerelva alla. Varasemalt4 on raketisüsteeme tõlgendatud ka relvadeks, mida juhitakse elektroonselt (on olemas elektroonne juhtpaneel). Selline tõlgendus ei hõlma endast kaliibrist lähtuvat tõlgendusviisi. Samuti tekitab raketisüsteemide mõiste eelnõukohase muudatuse jõustumise järel segadust relvasüsteemide kõrval, mida on samuti võimalik elektrooniliselt juhtida kasutades elektroonset juhtpaneeli. Punktiga 12 täiendatakse relvaseadust relvasüsteemi mõistega, mille kohaselt relvasüsteem on sõjarelva või mitme sõjarelva kombinatsioon koos relvasüsteemi toimimiseks vajalike osadega, sealhulgas sihtimis- ja tulejuhtimisseadmed ning relvaplatvorm. Relvaplatvormiks loetakse näiteks nii sõiduk kui ka relvaalus, millele relv paigaldatakse. Tänapäeval ei saa samastada relvasüsteemi mõistet sõjarelvaga, kuivõrd relvasüsteem ei koosne ainuüksi sõjarelvast. Relvasüsteemi toimimiseks on vaja ka teisi osasid nagu sihtimis- ja tulejuhtimisseadmed ning relvaplatvorm. Relvaplatvormiks käesoleva seaduse tähenduses loetakse nii maismaa-, õhu- ning veesõidukit või kui ka relvaalust, millele on võimalik kinnitada sõjarelva. Relvasüsteemi osad ja olulised osad on loetletud RelvS §-is 833 lõike 3 alusel sätestatud määruses. Relvasüsteemi näiteks on lahingutank, jalaväe lahingumasin, hävituslennuk, sõjalaev, laevatõrje raketisüsteem, keskmaa õhutõrje süsteem, iseliikuv suurtükk, tankitõrje raketisüsteem jne. Mõni suurem relvasüsteem võib koosneda mitmest väiksemast relvasüsteemist. Näiteks sõjalaeval võivad olla erinevad raketisüsteemid ja automaatkahurid. Kaitsetööstus areneb jõudsalt ning turule tuuakse pidevalt uusi tooteid ja tehnoloogiaid, sh uusi relvasüsteemide lahendusi. Näiteks kaugjuhitavad relvasüsteemid (ingl remote weapon station), mille puhul laskja ja relv on füüsiliselt üksteisest eemal ning laskja tulistab pelgalt elektroonika abil. Sellise relvasüsteemi puhul on olulised nii relv, elektroonika, tarkvara kui ka muud seadmed, mis võimaldavad sellisel tervikul oma eesmärki täita ja süsteemselt töötada. Teise näitena võib tuua mehitamata lahinguõhusõiduki (ingl unmanned combat aerial vehicle), kus mehitamata õhusõidukit, millele on paigaldatud sõjarelv, kasutatakse sihtmärgi hävitamiseks, kuid õhusõiduk ise ei hävi.5 Teiseks täpsustakse, et 111. peatükis mõistetakse laskemoona all just sõjarelva laskemoona, ning täiendus on viidud sisse, et eristada seda tsiviilkäibes kasutatavast laskemoonast. Tulenevalt eelnevast asendatakse terves peatükis sõnad „sõjarelv, laskemoon“ ja „sõjarelvad, laskemoon“ sõnadega „sõjarelv, relvasüsteem, sõjarelva laskemoon“ vastavas käändes. Punktiga 13 muudetakse § 833 lõikes 21 sõjarelva laskemoona määratlust. Seaduses defineeritakse sõjarelva laskemoona mõiste ning eelnõukohase seaduse jõustumisel kehtestatakse sõjarelva laskemoona komponentide loetelu määrusega, mistõttu ei hõlma sõjarelva laskemoona määratlus enam komponentide loetelu seaduses. Uue sõnastuse kohaselt on sõjarelva laskemoon spetsiaalselt sõjarelvas kasutamiseks mõeldud laskemoon. Eesmärk on täpsustada terminite tähendust, et seaduse rakendajatel ja järelevalve teostajatel oleks hõlpsamini võimalik leida ühine arusaam seaduse nõuetest. 4 Relvaseaduse, strateegilise kauba seaduse, lõhkematerjaliseaduse ja teiste seaduste muutmise seadus 615 SE, lk 11. - https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/e330ee20-0075-47fd-b7dd-7cb83f3f753b/. 5 Muudatusettepanekute loetelu relvaseaduse, riigilõivuseaduse, strateegilise kauba seaduse muutmise seaduse (tulirelvadirektiivi ülevõtmine) eelnõu teiseks lugemiseks, 62 SE II. – https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/a18ec81f-9133-46b2-b220-6201973468a2. 5 Punktiga 14 asendatakse § 833 lõike 22 sissejuhatavas lauseosas asendatakse sõna „padruni“ sõnadega „või lahingumoona“, sest hetkel kehtiv sõnastus on eksitav. Eelnimetatud sätte sõnastuse kohaselt selgitatakse laskemoona padruni komponente. Kuivõrd RelvS § 833 lõike 22 punktid 1 ja 2 hõlmavad lahingumoona komponente, tuleb õigusselguse huvides lõike 22 sissejuhatavas lauses ka lahingumoon selgelt nimetada. Punktiga 15 muudetakse RelvS-i § 833 lõike 3 alusel antavat volitusnormi sõnastust. Uue sõnastuse alusel on võimalik sõjarelvi, relvasüsteemi, laskemoona ja lahingumoona ning nende osasid ja olulisi osasid eristada. Volitusnormi täpsustamine aitab tagada õigusselgust sõjarelvade, relvasüsteemi, laskemoona või lahingumoona ning nende oluliste osade liigitamisel ning vastavalt sellele lihtsustab RelvSi alusel antavate lubade menetlemist. Lisaks aitab RelvS-i § 833 lõike 3 alusel antav määrus selgemalt eristada sõjarelvi, relvasüsteemi, lahingumoona ja sõjarelva laskemoona osasid ja olulisi osasid. Määrus on eelkõige suunatud RelvS-i §-s 8336 nimetatud komisjoni töö lihtsustamiseks ja ettevõtjatele, kellele on tänu määrusele selgem arusaam sellest, millised sõjarelva, laskemoona, lahingumoona või relvasüsteemi olulised osad kuuluvad loakohustuse alla ja millised mitte. Punktides 16 ja 17 sätestatud muudatuse eesmärk on võimaldada kaitsetööstuses tegutseda ka neil ettevõtjatel, kelle aktsionär või osanik, nõukogu või juhatuse liige või juriidilise isiku juhtimise üle valitsevat mõju omav muu isik ei ole NATO või Euroopa Liidu liikmesriigi kodanik. Muudetavad sätted puudutavad olulise osaluse omandamist ning ka isikuid, keda võib valida ettevõtja juhiks. See isik peab vastama järgmisetele nõuetele: tema suhtes ei ole tuvastatud RelvS § 40 lõike 1 punktides 5‒8 ja lõikes 11 sätestatud asjaolusid ning ta on: 1) Euroopa Liidu liikmesriigi kodanik või 2) NATO liikmesriigi kodanik või 3) OECD liikmesriigi kodanik või 4) sellise riigi kodanik, kellega Eesti Vabariik on sõlminud salastatud teabe vastastikuse kaitse lepingu, või 5) muu riigi kodanik, kellele Kaitseministeerium on Siseministeeriumi kooskõlastusel andnud nõusoleku teha käesoleva lõike punktidest 1–4 erand. Kehtiva RelvS-i sätte sõnastus on endaga kaasa toonud olukorra, kus koostöö ei ole välistatud mitte ainult agressorriikidega, vaid piirang laieneb kõikidele isikutele väljaspool NATO ja Euroopa Liidu liikmesriike. Sellised isikud on muu hulgas Singapurist, Ukrainast, Austraaliast ja Iisraelist pärit ettevõtjad, kellega soovitakse koostööd teha. RelvS-i § 40 lõike 1 punktides 5‒8 arvesse võetavad asjaolud on järgmised: • kas juriidilise isiku aktsionär või osanik, nõukogu või juhatuse liige või juriidilise isiku juhtimise üle valitsevat mõju omav muu isik on karistatud Eestis riigivastase kuriteo eest või inimsusvastase või rahvusvahelise julgeoleku vastase kuriteo eest, välja arvatud karistusseadustiku §-des 245, 247 ja 249 sätestatud kuriteod, sõltumata sellest, kas need karistusandmed on karistusregistrist kustutatud; • on toime pannud inimsusvastase või sõjakuriteo või alust arvata, et ta on seda teinud; • kuulub kuritegelikku või terroriühendusse või et ta on toime pannud või võib toime panna terrorikuriteo või et ta on seotud terrorikuriteo rahastamise või toetamisega või rahapesuga; • võib ohustada Eesti Vabariigi julgeolekut. 6 Eelnõuga jäetakse loetelust välja RelvS-i § 40 lõike 1 punktis 9 sätestatud tingimus, mille kohaselt välistatakse loa saamise võimalus juriidilistel isikutel, kelle aktsionär või osanik, nõukogu või juhatuse liige või juriidilise isiku juhtimise üle valitsevat mõju omav muu isik ei ole Euroopa Liidu või NATO liikmesriigi kodanik. Vajadus tugevdada riigi julgeolekut ei ole vähenenud ja seda aitab tagada eelkõige kaitsetööstuse arengu soodustamine. Muudatuse eesmärk on võimaldada nendel välismaistel ettevõtjatel, kes on Eesti ja Euroopa Liiduga sõbralikes suhetes, panustada Eesti kaitsetööstusse ning teha mitmekülgset rahvusvahelist koostööd. Lisaks on eesmärk soodustada Eesti uuenduslikus ja turvalises ärikeskkonnas uute äriühingute teket. Eelnõuga parandatakse muu hulgas üks ilmselge ebatäpsus. Kehtiva redaktsiooni sätte sõnastuse kohaselt võib ettevõtjas olulise osaluse omandada, seda omada ja suurendada ning ettevõtja üle kontrolli saavutada, seda omada ja suurendada igaüks, kes on täitnud RelvS-i § 40 lõike 1 punktides 5‒9 ja lõikes 11 sätestatud nõuded. Viidatavas RelvS-i § 40 lõikes 1 on nimetatud asjaolud, mis välistavad juriidilisele isikule soetamis- ja relvaloa andmise. Grammatilise tõlgendusmeetodi järgi on eespool nimetatud sätted seotud selliselt, et RelvS-i §-s 835 puudutatud isik pidi vastama RelvS-i § 40 lõike 1 punktides 5–9 välistavatele asjaoludele. Seega muudetakse sätte sõnastust selliselt, et kui isiku suhtes ei tuvastata RelvS-i § 40 lõike 1 punktides 5–8 sätestatud välistavaid asjaolusid, võib talle tegevusloa (ka muude tingimuste täitmisel) anda. Eelnõuga ei looda uut õigust, vaid sisuliselt taastatakse 2022. a eelnõu regulatsioon, kuid seda täpsustatud korra. Paragrahvi 835 ning 8323 muutmise eesmärk on laiendada isikute ja riikide ringi, kes saaksid panustada kaitsetööstuse arendamisse Eestis, et seeläbi tugevdada Eesti kaitsevõimet ning aidata panustada Euroopa julgeolekusse. Kehtiva õiguse kohaselt võib Eestis relva- ja laskemoonatööstuses tegutseda ettevõte, kelle juhtorgani liikmed ja olulist osalust omavad liikmed on Euroopa Liidu liikmesriigi või NATO liikmesriigi kodanikud. Eelnõukohase seaduse jõustumisel vähendatakse kodakondsusnõude piiranguid, et muutunud julgeolekuolukorras elavdada vajalikku relva- ning laskemoonatööstust Eestis. Selle tulemusel võimaldatakse tegutseda ka nendel ettevõtetel Eestis, kelle juhtorgani liige on mõne OECD liikmesriigi kodanik, nagu näiteks Austraalia, Iisrael, Jaapan, Korea ja Uus-Meremaa. Nimetatud riikide fookuses on selgelt investeeringud uutesse tehnoloogiatesse ning seetõttu on see oluline ressurss kaitsetööstuse innovatsioonile tervikuna. OECD riikide lisamisel on võetud eeskuju 5G regulatsioonist, mille puhul side valdkonna riikliku julgeoleku kontekstis usaldatakse neid riike. Sarnastest põhimõtetest lähtutakse ka antud eelnõus. Eesti on EL, NATO ja OECD liikmesriik. Nende organisatsioonide liikmesriikides asuvad ettevõtjad on üldiselt vähem riskantsed, kuna nendes riikides kehtivad kokkulepped, väärtused ja põhimõtted, mis ühilduvad Eesti riigi julgeoleku huvidega. OECD liikmesriike ühendavad väärtused nagu avatud turumajandus, demokraatlik pluralism ja inimõiguste austamine ning NATO liikmesriike isikute vabadus, demokraatia, inimõigused ja õigusriik. EL põhimõtted on inimõiguste austamine, demokraatia, õigusriik, inimväärikus, vabadus ning muud EL õigusaktides sätestatud põhimõtted. Neid väärtusi kandvad riigid on üldiselt vähem tõenäolised sekkuma oma riigis asuva ettevõtja tegevusse eesmärgiga kahjustada Eesti riigi julgeolekut. Sarnaselt eeltooduga on väiksem risk taolisele sekkumisele, kui asukohariigis järgitakse demokraatliku õigusriigi põhimõtteid ja austatakse inimõigusi ning kaitstakse muu riigi isikute intellektuaalomandit, isikuandmeid ja ärisaladust. Demokraatliku õigusriigi põhimõte tähendab, et kehtivad sellised õiguse üldpõhimõtted, mida tunnustatakse Euroopa õigusruumis. Õigusriigi all on mõeldud õigusriiki laiemas tähenduses ehk mitte ainult riiki, kus on olemas seadused, vaid on olemas ka põhiõigused, võimude lahusus, sõltumatud kohtud ja seadusi järgiv haldus. 7 Lisaks võimaldatakse tegutseda Eestis ettevõtetel, kelle juhtorgani liige on sellise riigi kodanik, kellega Eesti Vabariik on sõlminud salastatud teabe vastastikuse kaitse lepingu.6 Selliseks oluliseks riigiks on näiteks Ukraina, kellega Eesti on sõlminud salastatud teabe vastastikuse kaitse lepingu. Ukraina omab tänaseks reaalset lahingkogemust ja seega olulist sõjalist teadmust ning selle tulemusel on teinud sõjatööstuses innovatsiooni lahingtehnika arendamisel ja selle kasutamisel. Need on teadmised ja kogemused, millest muutunud julgeolekuohte arvestades tuleb õppust võtta ning seda õpituvastust relva- ja laskemoonatööstuses rakendada. Eelnõuga luuakse vajalik õiguslik alus, et ka näiteks Ukraina kodanikud saaksid kuuluda ettevõtte juhtkonda ning panustada ettevõttesse, mille põhitegevus on relvade või laskemoona tootmine Eestis. Nendel riikidel, kellega Eesti on sõlminud salastatud teabe vastastikuse kaitse lepingu, on võimalik turvalisemalt ja efektiivsemalt vahetada infot, et veenduda kas relvaseaduse alusel antava loa tingimused on täidetud või esinevad mõned probleemkohad, mis välistaksid loa andmise, sealhulgas hinnatakse riske riigi julgeolekule loa andmise menetluse käigus. Täiendavalt nähakse seadusemuudatusega ette võimalus panustada relvaseaduse kohase loakohustusega ettevõtmistesse ka eelnevalt nimetamata kolmandate riikide kodanikel, kui ettevõtte ning kolmanda riigi kodaniku panus on sedavõrd olulise tähtsusega Eesti kaitsetööstuse arendamisel ning seeläbi ka kaitsevõime tagamisel. Selliseks riigiks võib näiteks olla Singapur. Nimetatud kolmandate riikide kodanike osalusega ettevõtete kontrollimiseks sätestatakse täiendavad riskide maandamise tingimused. Tingimusena sätestatakse, et tegevusluba menetletakse ainult juhul, kui Kaitseministeerium on andnud selleks nõusoleku ning Siseministeerium on selle nõusoleku andmise kooskõlastanud. Kaitseministeeriumi ja Siseministeeriumi eelnev nõusolek loa taotlemise eeltingimusena täidab julgeolekuohtude ennetamise eesmärke. Kaitseministeerium peab nõusoleku andmiseks põhjalikult kaaluma ettevõtte vajalikkust ja olulisust ning kolmanda riigi kodaniku võimalikku panust Eesti kaitsetööstuse arendamisel ning ka sellega seotud riske. Näiteks ei anna Kaitseministeerium nõusolekut, kui ettevõtte juhtorgani liikmeks on Eestiga vaenulikes suhetes oleva riigi kodanik ning Siseministeerium ei anna kooskõlastust, kui ilmneb oht riigi julgeolekule või kui edastatav informatsioon ei ole piisav, et selle alusel kooskõlastust anda. Siseministeerium hindab, kas Kaitseministeeriumi kaalutlused nõusoleku andmiseks on põhjendatud või mitte. Kui nõusoleku andmine ei ole põhjendatud või kui loa andmisel võivad tõenäoliselt esineda riskid riigi julgeolekule, siis nõusolekut ei kooskõlastata. Seega nõusoleku andmine on väga erandjuhtum ja see ei ole kohustuslik, samuti ei ole kooskõlastuse andmine Siseministeeriumi poolt kohustuslik. Nõusoleku andmiseks ja selle kooskõlastamiseks ei seata tähtaega, kuid üldiselt lähtutakse haldusmenetluse seaduses sätestatud põhimõtetest ja tähtaegadest. Nõusoleku kooskõlastamata jätmine ei ole vaidlustatav. Ühelgi eelnevalt loetletud juhul ei ole välistatud relvaseaduse kohasest loa andmisest keeldumine, see tähendab, et loa andmine ei ole automaatne, vaid selleks viiakse läbi vastav menetlus, milles kaalutakse läbi kõik vajalikud riskid. Punktis 18 sätestatud muudatuse eesmärk on lihtsustada ettevõtja töötajatel teatud tingimustel tervisekontrolli läbimist ja selle kaudu vähendada ettevõtjate halduskoormust. Eelnõuga täiendatakse RelvS-i § 8324 lõikega 51, mille kohaselt ei pea tervisekontrolli läbima isik, kellel on kehtiv relvaluba. Lisaks ei pea tervisekontrolli läbima isik, kellel on kehtiv Kaitseliidu relvakandmisluba, kuna Kaitseliidu relvakandmisloa eeldus on samuti tervisekontrolli läbimine 6 Riikide loetelu, kellega on Eesti sõlminud salastatud teabe vastastikkuse kaitse lepingu on leitav leheküljel: https://nsa.valisluureamet.ee/tabelid.html. 8 (kontrolli raames käiakse psühhiaatri ja perearsti juures). Seega läbitakse samasisuline kontroll, mistõttu oleks isikule koormav nõuda temalt kahe samalaadse tervisekontrolli läbimist. Praegu kehtiv nõue on praktikas dubleeriv, s.t kehtiva sätte kohaselt peab tervisekontrolli tegema töötervishoiuarst. Puudutatud isikute terviseseisundi vastavuse tõendamiseks nähakse ette võimalus tõendada enda terviseseisundit kehtiva relvaloaga, mille eeldus on omakorda perearsti väljastatud kehtiv tervisetõend. RelvS-i § 351 lõike 21 järgi kehtib tervisetõend relvaloa taotlemisel tehtud tervisekontrolli läbimise kohta kuni viis aastat ja relvaluba kehtib nii kaua, kuni kehtib tervisetõend. Kuigi tervisenõuded on sätestatud eri seaduste alusel ja selleks nähakse ette eraldiseisvad terviseseisundi hindamised, kattuvad nende nõuded enamjaolt ning seetõttu piisab edaspidi ühest tervisetõendist, et vähendada tervishoiusektori töökoormust ja vältida isikute täiendavat terviseseisundi hindamist. Eelnimetatud muudatused ei puuduta TTOS-i §-st 131 tulenevaid nõudeid, millest tulenevalt on jätkuvalt kehtiv kohustus tööandjal korraldada töötaja tervisekontrolli nelja kuu jooksul alates töötaja tööleasumisest ja vähemalt kord kolme aasta jooksul. Punktides 19–22 täiendatakse seadust sõjarelvade, relvasüsteemi, sõjarelva laskemoona ja lahingumoona käitlemisega seotud tegevusaladel tegutsemiseks vajaliku vastutava isiku pädevuse hindamise ja vastava pädevustunnistuse andmise sätetega. Sõjarelvi, relvasüsteemi, sõjarelva laskemoona ja lahingumoona käitleva ettevõtte vastutava spetsialisti nõuete jaoks on vaja välja töötada omaette pädevuse tõendamise kord. Vastutav isik teeb, kontrollib või juhib iseseisvalt oma pädevusse kuuluval tegevusalal tööd ja vastutab selle eest. Ainuüksi LMS-i-kohane pädevustunnistuse olemasolu ei tõenda, et isik on pädev vastutama sõjarelvade, sõjalise otstarbega laskemoona ja lahingumoona käitlemise eest. Kehtivate nõuete kohaselt peab moona käitlevas ettevõttes olema määratud vastutav isik, kes tagab ohutuse ja nõuete täitmise. Sellel isikul peavad olema oma töö eripärale vastavad teadmised ja oskused ehk kvalifikatsioon. Muutmisvajaduse on tinginud asjaolu, et kui ettevõttes tegeletakse laske- või lahingumoona käitlemisega, hinnatakse vastutava isiku pädevust LMS-s sätestatud korra järgi. LMS-i alusel väljastatakse kirjaliku eksami sooritamisel pädevustunnistus nii lõhkematerjali käitlemise korraldajatele kui ka pürotehnilise toote käitlemise korraldajatele. Nendel eksamitel keskendutakse valdavalt tsiviilkäibes lubatud lõhkematerjali ja pürotehniliste toodete käitlemise nõuetele. Sõjarelvade, sõjalise otstarbega laskemoona ja lahingumoona käitlemisel rakendatakse sektorile omaseid nõudeid, mille täitmine nõuab vastutavalt isikult ka vastavaid teadmisi, ning LMS-i alusel antav pädevustunnistus ei pruugi seda tagada. Punktiga 19 täiendatakse § 8325 sätte pealkirja. Uue sõnastuse kohaselt käsitleb § 8325 nõuetele vastavuse hindamist ning pädevustunnistuse andja ja pädevustunnistuse andmise tingimusi ja korda. Uue sätte muudatuse eesmärk on kehtestada nõuded, millele peab vastutav isik vastama. Lisaks hõlmab RelvS § 8325 uue muudatuse kohaselt pädevustunnistuse andja ja andmise tingimusi ja korda. Hetkel kehtiva sätte sõnastuse kohaselt ei selgu, millal saab öelda, et vastutav isik on pädev. Seega on eesmärk sätestada need teadmised ja oskused, mis on vastavalt töö eripärale nõutavad vastutavalt isikult. Punktiga 20 täiendatakse pädevustunnistuse eesmärki ja sisu, uue sõnastuse kohaselt tõendab pädevustunnistus isiku kvalifikatsioon ning annab õiguse tegutseda pädevustunnistusel märgitud tegevusalal ja pädevuse ulatuses. 9 Punktiga 21 muudetakse RelvS-i § 8325 lõike 4 volitusnormi sõnastust, mille kohaselt kehtestab riigikaitse korraldamise valdkonna eest vastutav minister määrusega sõjarelvade, relvasüsteemi, sõjalise otstarbega laskemoona ja lahingumoona käitlemisega seotud tegevusaladel tegutsemiseks kohustuslikud kvalifikatsiooninõuded ning pädevustunnistuse andmise tingimused ja korra. RelvS § 8325 lõikes 5 tehtav muudatus tuleneb vajadusest hinnata laske- ja lahingumoona käitlemisega tegeleva ettevõtja vastutava isiku kvalifikatsiooni kooskõlas relvaseaduse alusel väljatöötatud nõuetega. Punktis 22 täiendatakse RelvS-i § 8325 nelja lõikega. Neist esimeses on sätestatud, et pädevustunnistuse andmise, kehtivuse pikendamise ja duplikaadi väljastamise eest tuleb tasuda riigilõiv. Riigilõivu määrad on sätestatud riigilõivu seaduses. Riigilõivu tasub pädevustunnistuse andmist, selle kehtivuse pikendamist ja duplikaadi väljastamist sooviv isik. Lõikes 52 sätestatakse, et pädevustunnistuse andja hindab vastutava isiku kvalifikatsiooni. Vastavad kvalifikatsiooninõuded ja pädevustunnistuse andja kehtestatakse ministri määruses. Lõikes 53 sätestatakse pädevustunnistuse kehtivusaeg, mis on viis aastat, mida saab tingimustele vastamise korral pikendada. Pädevustunnistuse andmise kord on analoogne sätetega, mis kehtivad lõhkematerjaliseaduses sätestatud pädevustunnistuse kohta. Lõikes 54 sätestatakse kohustus, et isik, kellel on pädevustunnistus, peab selle pikendamiseks läbima kord viie aasta jooksul koolituse või ise esinema lektorina koolitusel. Nõue on vajalik selleks, et vastutav isik oleks kursis oma valdkonnas toimuvaga ning seeläbi muuhulgas teadlik võimalikest uutest riskidest ja ohtudest ning nende maandamiseks vajalikest tegevustest. Punktiga 23 täiendatakse RelvS-i § 8328 lõike 1 punkti 3 sõnastust. See muudatus on seotud taustakontrolli nõuete täpsustamisega. Kehtiva seaduse kohaselt tehakse taustakontrolli kõikidele ettevõtja töötajatele ja alltöövõtjatele. Ettevõtja peab ka igasuguste tugiteenuste raames tegema igale alltöövõtjale taustakontrolli, sealhulgas nendele isikutele, kes ei puutu kokku sõjarelvade, lahingumoona ja laskemoona ega nende oluliste osadega, ning nendele isikutele, kes osutavad teenust alltöövõtuna. Kui eelnõukohane seadus jõustub, ei pea enam tegema taustakontrolli nendele ettevõtja töötajatele, alltöövõtjale ja teenuse osutajale, kes ei puutu kokku sõjarelvade, relvasüsteemide, sõjarelva laskemoona või lahingumoona käitlemisega või sellega seonduva teabega. Kavandatav kaitsetööstuspargi loomine toob juurde uusi ettevõtjaid ja töötajaid, suurendades taustakontrolli tegevate riigiasutuste töökoormust (PPA, KAPO). Seetõttu nähakse kavandatava muudatusena ette taustakontrolli tegemine ainult nendele ettevõtja, alltöövõtja ja teenuse osutaja töötajatele, kellel on vahetu kokkupuude sõjarelvade, laskemoona ja lahingumoona tootmise, käitlemise ning sellega seonduva teabega, et kokkuvõttes vähendada taustakontrolliga kaasnevat töökoormust. Punktiga 24 täpsustatakse seadusandja mõtet – RelvS-i § 8328 lõikes 3 on sätestatud, et PPA võib loobuda selle isiku tausta kontrollimisest, kellel on kehtiv juurdepääsuluba või -sertifikaat. Kuna sõnastusest ei selgu, millist juurdepääsuluba või -sertifikaati mõeldakse, täiendatakse seadust viitega riigisaladuse ja salastatud välisteabe seadusele. 10 Varasema redaktsiooni7 seletuskirjas on öeldud: „Taustakontrolli ei pea tegema isiku kohta, kes on läbinud julgeolekukontrolli riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduse kohaselt ja kellel on kehtiv juurdepääsuluba või -sertifikaat.“ Seega muudetakse eelnõuga sätte sõnastust selliselt, et see vastaks seadusandja mõttele. Tegemist on tegevusloa andja jaoks kaalutlusnormiga, mille puhul ta saab otsustada, kas kontrollida uuesti isiku tausta, kellele on väljastatud riigisaladuse luba, või mitte. Ettevõtja peab siiski esitama ka selle isiku andmed koos teiste isikute andmetega (§ 8328 lõige 3). Isikute taustakontrolli tehakse esimest korda siis, kui ettevõtja soovib hakata käitlema sõjarelvi, laskemoona või lahingumoona ning esitab selleks tegevusloa andjale (PPA või TTJA) tegevusloa saamise taotluse. Hiljem kontrollitakse isikuid uuesti, kui ettevõtja esitab viie aasta möödudes uue taotluse uue tegevusloa saamiseks. See tähendab, et taustakontroll on perioodiline. Samas võib PPA kontrollida kõiki nimetatud isikuid ka muul ajal (tegevusloa kehtivuse ajal), kui on tekkinud põhjendatud kahtlus, et isiku kohta on tema tööloleku ajal või enne tööleasumist8 ilmnenud asjaolud, mis oleksid välistanud tema töölevõtmise (§ 8328 lõige 4). Need kahtlused saavad tekkida PPA-le esitatud vihje põhjal või seoses mõne kuriteo või muu sellise uurimisega. Kui isik lahkub töölt, siis tema tausta enam ei kontrollita. Punktiga 25 täpsustatakse seadusandja mõtet – enne käesoleva eelnõu jõustumist tuli § 8328 lõikes 1 nimetatud asjaolude kontrollimiseks edastada tähtis teave PPA-le. Täpsustatakse, et oluline on esitada tähtsust omav teave, mitte lihtsalt tähtis teave. Punktiga 26 täiendatakse § 8329 lõikes 2 kontrollitavate isikuandmete loetelu. Enne käesoleva eelnõu jõustumist on lõikes 2 sätestatud ka muud andmed, mida taustakontrolli raames kontrollitakse. Õigusselguse ja isikuandme kaitse tagamiseks kirjutatakse sättes täpsemalt lahti, milliseid andmeid konkreetselt kontrollitakse, sealhulgas täpsustatakse, mis on need muud andmed. Isikuandmete kaitse üldmääruse §-de 5 ja 6 kohaselt peab isikuandmete töötlemiseks olema seaduslik alus ning andmete töötlemisel peab järgima isikuandmete töötlemise põhimõtteid. Kuna taustakontrolli tegemine riivab isikuandmeid ja põhiõigusi, tuleb seaduses piiritleda ja selgelt esile tuua, milliseid andmeid kontrollitakse. Seega nimetatakse lõikes 2 taustakontrolli raames kontrollitavad andmed, milleks on: 1) ees- ja perekonnanimi; 2) isikukood, selle puudumisel sünniaeg; 3) sünnikoha riik, maakond, vald ja linn; 4) varem kasutatud nimed, sealhulgas neiupõlvenimi, ja nende muutmise põhjused; 5) sidevahendite andmed, nagu telefoninumber, e-posti aadress, kasutajanimi; 6) passi või ID-kaardi andmed; 7) varasemate elukohtade ja praeguse tegeliku elukoha andmed; 8) perekonnaseis; 9) käesoleva lõike punktides 1-3 andmed lähedaste isikute kohta; 7 Relvaseaduse, strateegilise kauba seaduse, lõhkematerjaliseaduse ja teiste seaduste muutmise seadus, RT I, 29.06.2018, 3. – https://www.riigiteataja.ee/akt/129062018003. Vt ka relvaseaduse, strateegilise kauba seaduse, lõhkematerjaliseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskiri, 615 SE, lk 57 – https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/e330ee20-0075-47fd-b7dd- 7cb83f3f753b/Relvaseaduse,%20strateegilise%20kauba%20seaduse,%20l%C3%B5hkematerjaliseaduse%20ja% 20teiste%20seaduste%20muutmise%20seaduse%20eeln%C3%B5u%20(615%20SE%20III)/. 8 Isiku ja ettevõtja kokkuleppe sõlmimise järel võib jääda aeg, mil isik on küll ettevõtjaga seotud, kuid ta ei ole veel tööle asunud (näiteks on kokku lepitud, et ta asub tööle kolme kuu pärast). Ettevõtja esitab seejärel isiku kohta seadusega nõutavad andmed, mille põhjal tehakse taustakontroll. Pärast seda jääb veel aeg, kui tulevane töötaja veel ei tööta ettevõtja heaks, kuid ta on ettevõtjaga seotud. Kui selle perioodi jooksul ilmneb asjaolusid, mis välistaks isiku töölevõtmise, on PPA-l õigus teha nn järelkontroll. 11 10) hariduskäigu andmed; 11) varasemate töökohtade andmed; 12) andmed nii Eestis kui ka välisriigis läbitud kaitseväeteenistuse ja sõjalise väljaõppe kohta; 13) kriminaal- või väärteokaristuste andmed, sõltumata nende määramise ajast9; 14) toimuva kriminaal- või väärteomenetluse andmed; 15) kriminaalmenetluses kahtlustatava või süüdistatava andmed.“. Isikute suhtes, kes puutuvad relvade kokku, on kõrgendatud risk avalikule ohule, seetõttu kontrollitakse taustakontrolli raames, kas isiku suhtes võiksid esineda riskid, mis seda ohtu võivad esile kutsuda. Ohu ennetamiseks ja riskide maandamiseks tehakse andmete põhjal eelkontroll, et vältida nende isikute relvadele juurdepääsemist, kelle suhtes võib tekkida kahtlus, et isikud ei ole usaldusväärsed. Taustakontrolli tehakse eelkõige isiku enda kohta käivate andmete alusel, kuid kuna üksnes isiku enda kohta käivate andmete alusel ei ole võimalik piisavalt isiku usaldusväärsust hinnata, töödeldakse ka isiku perekonna- ja eraelu kohta käivaid andmeid. Andmete esitamise protsessi eelnõukohase seadusega ei muudeta, vaid rakendatakse kehtivat õigust. Tegemist on sarnase loeteluga taustakontrolli andmetest nagu kehtivas õiguses on juba muu hulgas sätestatud lennundusseaduses lennuvälja või kopteriväljaku julgestuspiirangualale saatjata pääsemiseks, õhusõiduki meeskonnaliikme sertifikaadi või tunnistuse saamiseks ja lennundusjulgestusalaste ülesannete täitmiseks.10 Samuti riigisaladusele juurdepääsuloa või töötlemisloa taotlemisel.11 Punktiga 27 täiendatakse § 8329 lõikega 7, mis reguleerib ettevõtja poolt tegevusloa andjale esitatavat nimekirja ettevõtja töötajate, alltöövõtjate ja teenuse osutajate kohta, kellel on juurdepääs sõjarelvadele, relvasüsteemidele, sõjarelva laskemoonale, lahingumoonale ja nende olulistele osadele või nendega seotud teabele. Uue sõnastuse kohaselt peab ettevõtja esitama tervikloetelu isikutest, kes puutuvad kokku sõjarelvade, relvasüsteemide, sõjarelva laskemoona, lahingumoona või nendega seonduva teabega. Ettevõtja esitab nimekirja tegevusloa andjale. See muudatus on seotud taustakontrolli tegemisega. Selle muudatuse tulemusel väheneb eelduslikult nende isikute hulk, keda tuleb kontrollida. Kui näiteks ettevõttes töötab inimene, kellel ei ole võimalik pääseda juurde sõjarelva, relvasüsteemi, sõjarelva laskemoona, lahingumoona, nende olulistele osadele või nendega seotud teabele, siis puudub ka vajadus seda isikut kontrollida. Siinkohal peab aga märkima, et ettevõtja vastutab selle eest, et vastava loata isikutel reaalselt ka selline juurdepääs puuduks. (Vt ka punktis 24 toodud põhjendusi). Sätte muutmise eesmärk kannab ka isikuandmete töötlemise proportsionaalsuse tagamise eesmärki, et isikute suhtes, kes tegelikkuses ei puutu sõjarelvade, relvasüsteemide, sõjarelva laskemoona, lahingmoona ja nende oluliste osadega kokku, ei töödeldaks isikuandmeid ega viidaks läbi taustakontrolli. Kehtiva õiguse kohaselt on see osutunud ebamõistlikuks ja ebaproportsionaalseks, sest kontrollitakse absoluutselt kõigi töötajate ja alltöövõtjate andmeid, isegi nende omi, kes näiteks parandavad ettevõtja kontoris, kus ei ole nimetatud tooteid, veetorusid. Kehtiva õiguse kohaselt võib PPA kontrollida kõiki nimetatud isikuid ka muul ajal (tegevusloa kehtivuse ajal), kui on tekkinud põhjendatud kahtlus, et isiku kohta on tema tööloleku ajal või enne tööleasumist ilmnenud asjaolud, mis oleksid välistanud tema töölevõtmise. Töötajate ja alltöövõtjate andmete vahetamise protsessi antud eelnõuga ei muudeta, vaid täpsustatakse isikute ringi, kelle andmeid kontrollitakse. 9 Ka aegunud andmed. 10 LennS-i § 469 lõige 11. 11 Vabariigi Valitsuse 20. detsembri 2007. a määruse nr 262 „Riigisaladuse ja salastatud välisteabe kaitse kord“ lisa 1. 12 Punktiga 28 RelvS-i § 8333 lõike 1 punktid 2–4 sõnastatakse ümber kuna kasutusele tuleb ka „relvasüsteemi“ ja „sõjarelva laskemoona“ kasutusele võtmisega. Teiseks täpsustatakse punktides 2–4, et tegevusluba on vaja ainult juhul, kui nt parandatakse, veetakse või ehitatakse ümber tervikut või olulist osa. See tähendab, et näiteks mitteolulise osa parandamiseks, vedamiseks ei ole vaja tegevusluba taotleda. Punkti 4 uue sõnastuse kohaselt peab tegevusluba olema relvasüsteemi või selle olulise osa valmistamiseks. Senine sõnastus „sõiduki, veesõiduki, õhusõiduki või muu toote valmistamine, millele paigaldatakse sõjarelv“ jätab kaheti tõlgendamise võimaluse ja tegevusluba on taotlenud ka need ettevõtjad, kes tegelikult oma tootmisprotsessi käigus sõjarelva, selle olulise osa, laskemoona või lahingumoonaga kokku ei puutu. Uue relvasüsteemi definitsiooni kohaselt moodustabki maismaasõiduk, veesõiduk, õhusõiduk või muu toode, millele paigaldatakse sõjarelv, kokku relvasüsteemi. Muudatusega täpsustatakse seadusandja esialgset mõtet, et tegevusluba peavad taotlema ainult need ettevõtjad, kelle tootele juba tootmisprotsessi käigus paigaldatakse sõjarelv või selle oluline osa ehk et moodustub relvasüsteem ning tegevusluba ei pea taotlema need ettevõtjad, kes toodavad tooteid, millele toote valmistamise käigus sõjarelva või selle olulist osa ei paigaldata, aga selle paigaldamise võimalus on olemas. Muudatuse eesmärk on vähendada nende ettevõtjate halduskoormust, kes ise tootmisprotsessis sõjarelvade ning laske- või lahingumoona käitlemisega kokku ei puutu. Varem on esinenud olukordi, kus laevu valmistav ettevõtja ei ole saanud laeva täielikult valmis ehitada, sest tal puudus sõjarelvade käitlemiseks vajalik tegevusluba.12 Probleem on tekkinud RelvS § 8333 lõike 1 punktiga 4, mis hetkel kehtiva sõnastuse alusel nõuab tegevusluba olenemata sellest, kas kõnealusele sõidukile paigaldatakse sõjarelv või mitte. Relvasüsteemi mõiste kasutuselevõtt aitab tagada seda, et tegevusloa alla kuulub ainult relvasüsteemi valmistamine või relvasüsteemi olulise osa valmistamine. Need, millised on relvasüsteemi osad ja olulised osad, need täpsustatakse RelvS 8833 lõikes 3 antavas määruses. Seega, kui laevu ehitav ettevõtja soovib ehitada laevu, millel on tehniline lahendus sõjarelva paigaldamiseks, aga sõjarelvi tootmise käigus ei paigaldata, saab ehitada selliseid laevu ilma tegevusloata. Seega on oluline, et tegevusloa alla käiksid ainult sellised ettevõtjad, kes puutuvad kokku sõjarelva, relvasüsteemi või nende oluliste osadega (kas ümbertegemise näol teenuse osutamisena, vedamisel või toote valmistamisel). Punktiga 29 täiendatakse RelvS § 8333 lõike 2 sõnastust, mis on seotud relvasüsteemi ja selle oluliste osade kasutusele võtmisega käesolevas seaduses. RelvS § 8333 eesmärk on sätestada loetelu tegevustest, mille jaoks tuleb taotleda tegevusluba, kui ettevõtja soovib tegeleda sõjarelvade, laskemoona või lahingumoona käitlemisega. Hetkel kehtiva RelvS § 8333 lõikega 2 sätestatakse, et isik, kes omab tegevusluba sõjarelva, selle laskemoona või lahingumoona käitlemiseks, saab omavalmistatud relvi ka müüa, vedada (näiteks vedada ostja juurde), hooldada ja parandada, omavalmistatud laskemoona või lahingumoona müüa ja vedada. Muul juhul sõjarelva, relvasüsteeme, sõjarelva laskemoona või lahingumoona eraõiguslik isik omada ei tohi. Eelnõukohase muudatusena võetakse laiemalt kasutusele relvasüsteemi mõiste, mille üks oluline osa on sõjarelv ja mille käitlemiseks on vaja tegevusluba. Selleks, et tegevusloa kohustus oleks võrdne ettevõtjate suhtes, tuleb õigusselguse huvides tagada, et ka relvasüsteem 12 Relvaseaduse, strateegilise kauba seaduse, lõhkematerjaliseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskiri, 615 SE, lk 62. – https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/e330ee20-0075-47fd-b7dd- 7cb83f3f753b/Relvaseaduse,%20strateegilise%20kauba%20seaduse,%20l%C3%B5hkematerjaliseaduse%20ja% 20teiste%20seaduste%20muutmise%20seaduse%20eeln%C3%B5u%20(615%20SE%20III)/. 13 ja selle oluline osa oleks hõlmatud tegevusloa kohustusega. Relvasüsteemi käitlemine ei saa olla vähem ohtlik tegevus, kui see on sõjarelva käitlemisel. Punktiga 30 täiendatakse § 8333 lõikega 31. Praktikas on tekkinud probleeme sõjarelvade, nende laskemoona või lahingumoona vedudega. On juhuseid, kus Eestisse (näiteks Kaitseväele) või transiitveoga läbi Eesti veab sõjarelvi, laskemoona või lahingumoona mõni välismaine transpordiettevõtja, kellel ei ole relvaseaduse kohast tegevusluba (RelvS § 8333 lg 1 p 3). Sellistel puhkudel on ebamõistlik eeldada ja nõuda välismaiselt ettevõtjalt tegevusluba, kui ettevõtjal on tegevusluba teises EL liikmesriigis antud. Selleks, et Eestis tegevusluba saada, peaks EL teises liikmesriigis tegutsev ettevõtja looma oma ettevõtte või tütarettevõtte Eestisse ning Eestis peaks olema ka ettevõtte juhatus. Kõik ettevõtte vedusid Eestis teostavad autojuhid peaksid olema Eestis registreeritud ettevõtte töötajad. On ebamõistlik eeldada, et teises EL liikmesriigis registreeritud ettevõte looks Eestisse äriühingu ja määraks teatud osa oma töötajatest selle äriühingu töötajateks koos kõigi sellest tulenevate palga ja sotsiaalsete tagatistega seotud teemadega. EL liikmesriigis välja antud tegevusloaga ettevõtjal on kohustus organiseerida Eestis vedamise ajaks relvastatud turvaettevõtja eskort sarnaselt § 8352 lõikes 5 viidatud määruse kohaselt, et tagada veose julgeolek. Punktiga 31 muudetakse RelvS § 8347 lõiget 4. Muudatuse kohaselt võib sõjarelva soetada ka isik, kellel on käesoleva seaduse § 8333 lõike 1 punktis 2, 4 või 6 sätestatud tegevusluba. Ettevõtja võib soetada sõjarelvi nende ümbertegemise eesmärgil, nendele sobiva laskemoona tootmisel selle testimiseks või relvasüsteemi valmistamiseks.“ Enne käesoleva eelnõu jõustumist võis RelvS § 8347 lg 4 kohaselt sõjarelva soetada RelvS § 25 lõikes 2 nimetatud isik üksnes nende ümbertegemise eesmärgil või valmistatavale või ümbertehtavale sõidukile, veesõidukile, õhusõidukile või muule tootele paigaldamise eesmärgil. See säte oli liialt piirav nii isikute ringi suhtes kui ka tegevuste suhtes, milleks sõjarelva võib soetada. Loogiline oleks, et need ettevõtjad, kellel on tegevusluba, võivad ka põhjendatud juhul sõjarelva soetada – näiteks juhul, kui ettevõtja valmistab relvasüsteeme (paigaldab relvaplatvormile sõjarelvi) või juhul, kui tootja valmistab sõjarelva laskemoona, on tal vaja ka sõjarelva jaoks toodetavat laskemoona katsetada. Punktides 32–35 tehtavad muudatused on seotud mõistete ühtlustamisega – asendatakse sõna „laskemoona“ sõnadega „sõjarelva laskemoona“ ning täiendatakse mõistega „relvasüsteem“. (Vt punkti 1 selgitust). Punktidega 36 ja 37 täiendatakse RelvS-i § 8352 lõikeid 1, 2 ja 3 täpsustusega, et sõjarelvi, relvasüsteeme, sõjarelva laskemoona ja lahingumoona võib vedada ka selline ettevõtja, kellel on RelvS § 8333 lõike 1 punkti 3 ja 31 alusel antud tegevusluba. Kõnesolev muudatus on seotud ka eelnõu punktiga 30, mille kohaselt ei pea tegevusluba olema sellisel ettevõtjal, kellele on mõnes teises EL liikmesriigis antud tegevusluba. Punktis 38 täpsustatakse §-i 88 lõikes 1 riikliku järelevalve tegijat. Uue sätte sõnastuse kohaselt on järelevalve tegija PPA, mitte vastava asutuse ametnik. Punktis 39 täpsustatakse riikliku järelevalve tegemist. Uue sätte sõnastuse kohaselt teeb riiklikku järelevalvet sõjarelvi, relvasüsteeme, nende olulisi osi, sõjarelva laskemoona käitlevate isikute üle PPA ning riiklikku järelevalvet laskemoona ja lahingumoona valmistamise ja hoidmise ning nende käitlemiskoha üle teeb TTJA. Muudatus tehti, kuna TTJA järelevalvekohustus ei peaks katma kogu laskemoona ja lahingumoona käitlemist, vaid 14 piirduma ainult laskemoona ja lahingumoona käitlemise tingimuste ehk käitlemiskoha järelevalvega. Punktis 40 tehtavad muudatused on seotud mõistete ühtlustamisega – asendatakse tekstiosa „nende oluliste osade,“ tekstiosaga „relvasüsteemide, nende oluliste osade, sõjarelva“. Punktis 41 sätestatakse rakendussäte pädevustunnistuse jaoks. Kui laskemoona või lahingumoona käitlemisega tegeleva ettevõtja vastutava isiku kvalifikatsiooni on juba hinnatud lõhkematerjaliseaduses sätestatud korra kohaselt ning talle on antud sellekohane pädevustunnistus enne 2025.a 1. jaanuarit, kehtib see ja asendab relvaseaduse alusel antavat pädevustunnistust sellel märgitud kehtivusaja lõpuni. Sellega on tagatud, et isikud, kes sellel tegevusalal juba töötavad ja kellele on vastav tunnistus antud, ei pea tegema enne selle kehtetuks muutumist uut pädevustunnistust. Kui aga selle kehtivusaeg lõppeb, peavad nad valdkonnas tegutsemiseks saama relvaseaduse alusel antava pädevustunnistuse. Eelnõu § 2. Karistusseadustiku muutmine Eelnõu §-s 2 sätestatakse karistusseadustiku muutmine. Eesmärk on luua õigusselgus karistuse kohaldamisel, millele on juhitud tähelepanu karistusseadustiku kommentaarides. Karistusseadustiku (edaspidi KarS) § 418 (tulirelva, selle olulise osa ja laskemoona ebaseaduslik käitlemine), § 4181 (tsiviilkäibes keelatud tulirelva, selle olulise osa ja laskemoona ebaseaduslik käitlemine) ja § 4182 (sõjarelva, selle olulise osa ja laskemoona ebaseaduslik käitlemine) koosseisud erinevad peamiselt relva ohtlikkuse poolest nii, et iga järgmine moodustab erikoosseisu eelmise suhtes. Tsiviilkäibes on keelatud tulirelvad, nende olulised osad ja laskemoon määratud kindlaks RelvSi § 20 lõigetes 1 ja 4. Tsiviilkäibes keelatud tulirelvad on muu hulgas automaattulirelvad, raketisüsteemid ja raskerelvad (RelvS-i § 20 lõike 1 punktid 5 ja 7 ning § 833 lõike 1 punktid 2– 4). RelvS-i § 21 lõike 2 kohaselt laieneb tulirelva olulise osa käitlemisele sama kord, mis on kehtestatud relvaseadusega seda liiki relva käitlemisele. Relvaseaduses eristatakse mõisteid „sõjaväerelv“ ja „sõjarelv“. Sõjaväerelv on ametirelv, mis on ette nähtud Kaitseministeeriumi valitsemisala asutustele teenistusülesannete või -kohustuste täitmiseks (RelvS-i § 3 lõike 2 punkt 2). Sõjarelv on sõjalisel otstarbel kasutatav või sõjalisel otstarbel kasutamiseks konstrueeritud, valmistatud, määratud või kohandatud relv või relvasüsteem (RelvS-i § 3 lõige 3). Sõjaväerelvade ja nende laskemoona liigid on täpsemalt kindlaks määratud kaitseministri 09.07.2018. a määruse nr 9 „Sõjaväerelvade, nende laskemoona ja lahingumoona käitlemise ning üleandmise kord“ §-s 2. Sõjarelvad on täpsemalt reguleeritud RelvS-i 111. peatükis ja kaitseministri 10.07.2018. a määruses nr 11 „Sõjarelvade, laskemoona ja lahingumoona käitlemise nõuded ja kord“. On tekkinud õiguslik ebaselgus, millises osas on KarS-i § 4182 erinorm KarS-i § 4181 suhtes. Karistusnorm peab olema selge ja arusaadav nii, et adressaat suudaks ennustada, millise tegevuse eest võidakse ta võtta õiguslikult vastutusele. Seetõttu on vaja KarS-i § 4181 lõikes 1 selgelt välistada „sõjarelva, selle olulise osa ja sõjalise otstarbega laskemoona“ vastutus. RelvS- i § 833 lõikes 3 muudetakse ja täiendatakse volitusnormi, mille kohaselt kehtestab riigikaitse korraldamise valdkonna eest vastutav minister määrusega sõjarelvade, sõjarelva laskemoona ja lahingumoona ning nende osade, sealhulgas vajadusel oluliste osade või komponentide täpsustava loetelu ja liigituse. KarS-i 4182 koosseisu eesmärk on kehtestada raskem karistus sõjarelvade ebaseaduslikule käitlemisele, kuna viimaste ohtlikkus (raketisüsteemid, suurtükid jne) on suurem muudest tsiviilkäibes keelatud relvadest. 15 Lisaks asendatakse seoses relvaseaduses „laskemoona“ ja „sõjalise otstarbega laskemoona“ mõistete ühtlustamisega ka KarS-s kasutatud mõisted „sõjarelva laskemoonaga“. Eelnõu § 3. Kriminaalmenetluse seadustiku muutmine Paragrahvis 3 täiendatakse KrMS-i § 199 lõike 1 punkti 7 loetelu KarS-i §-ga 4182. Kriminaalmenetluse seadustiku §-s 199 käsitletakse kriminaalmenetlust välistavaid asjaolusid ning selle paragrahvi lõikes 1 on loetletud juhud, millal kriminaalmenetlust ei alustata – selle punkti 7 kohaselt ei alustata kriminaalmenetlust juhul, kui tegemist on karistusseadustiku §-des 414, 415, 418 ja 4181 sätestatud kuritegudega ning isik loovutab vabatahtlikult ebaseaduslikus valduses oleva tulirelva, lõhkeseadeldise või selle olulise osa, laskemoona või lõhkeaine. Praegu puudub KrMS-ist viide KarS-i §-le 4182, millega saaks välistada kriminaalmenetluse algatamise, kui isik loovutab vabatahtlikult ebaseadusliku sõjarelva, selle olulise osa või sõjalise laskemoona. Seetõttu on tekkinud olukord, kus isik ei ole tsiviilrelva loovutamisel kriminaalkorras vastutav, aga sõjarelva loovutamisel on. Muudatuse eesmärk on täita õiguslünk ning vähendada käibes ja ebaseaduslikus valduses olevate sõjarelvade hulka. Eelnõuga täiendatakse kriminaalmenetluse alustamist välistavaid asjaolusid selliselt, et hõlmatud oleks ka ebaseadusliku sõjarelva, selle olulise osa või sõjalise laskemoona vabatahtlik loovutamine. PPA korraldab relvade ja laskemoona loovutamise kampaaniat, mille eesmärk on ebaseaduslikud tulirelvad kokku korjata ning hävitusse saata. Ebaseadusliku tulirelva saab vabatahtlikult loovutada ka kampaaniaväliselt. Seega on kavandatava muudatuse eesmärk dekriminaliseerida need juhtumid, kus puudutatud isik saab vabatahtlikult loovutada ebaseaduslikus valduses oleva sõjarelva ilma, et tema suhtes algatataks kriminaalmenetlus. Üldiselt ei ole nende loovutatud relvade hulk, mis kvalifitseeruks ka relvaseaduse alusel sõjarelvaks, suur, vaid pigem üksikud juhud. Eelnõukohase seaduse jõustumisega võib prognoosida, et nende juhtude arv, mille korral loovutatakse vabatahtlikult ka sõjarelv, selle oluline osa ja sõjarelva laskemoon, kasvab, sest isikud ei pea kartma, et saavad karistada ja läbi selle loovutavad rohkem ebaseaduslikus omandis olevad relvad, mille tulemusel väheneb ebaseaduslik käitlemine ja kasvab ühiskonna turvalisus. Kavandatava muudatuse jõustumise järel lõpetatakse menetlus KrMS-i § 199 lõike 1 punkti 7 asjaolude ilmnemise korral vastavalt KrMS-i §-s 200 sätestatule. KrMS-i § 200 kohaselt – kui kohtueelses menetluses ilmneb selle seadustiku §-s 199 nimetatud asjaolu, mis välistab kriminaalmenetluse – lõpetatakse menetlus uurimisasutuse määruse alusel ja prokuratuuri loal või prokuratuuri määrusega. Eelnõu § 4. Lõhkematerjaliseaduse muutmine Paragrahviga 4 sätestatakse lõhkematerjaliseaduse muutmine. Punktiga 1 täiendatakse LMS § 12 lõike 2 punkti 6. Muudatusega seonduv probleem seisneb selles, et relvaseaduse kohase tegevusloaga ettevõte (näiteks relvapoodi pidav ettevõtja), kes soovib transportida püssirohtu, peab püssirohu vedamiseks omama lõhkematerjaliseaduse kohast tegevusluba. Seejuures on tehtud erisus, et kui ettevõtja kasutab vedamiseks veoteenuse pakkujat (reeglina ADR veosed), siis veoteenuse pakkujal tegevusluba ei nõuta. Selline säte piirab ebamõistlikult ettevõtte võimalusi püssirohtu vedada. Seega, ettevõtja, kes soovib vedada lubatud koguses püssirohtu ja tal on olemas relvaseaduse kohane tegevusluba, ei pea eraldi taotlema LMS § 12 lõikes 1 sätestatud tegevusluba. 16 Punktiga 2 täiendatakse LMS-i § 12 lõike 2 punktiga 7, mille eesmärk on kaotada ühe ja sama kontrollieseme puhul topeltlubade taotlemise kohustus. Kui isikul juba on relvaseaduse kohane tegevusluba ja käitlemiskoha käitamisluba, mis hõlmab ka lõhkematerjali käitlemist, ei peaks ta eraldi taotlema tegevusluba ja käitlemiskoha käitamisluba ka lõhkematerjaliseaduse alusel. Muudatuse eesmärk on välistada LMS-i-kohane tegevusloakohustus ainult nende ettevõtjate puhul, kes käitlevad lõhkematerjali relvaseaduse alusel väljastatud tegevusloa raames tootmisprotsessis või hoiustamisteenuse pakkumisel. Olemasolev LMS-i § 12 lõike 2 punkt 6 välistab LMS-i tegevusloakohustuse isikute puhul, kes hoiavad, võõrandavad ja kasutavad ainult püssirohtu ja (tsiviilkäibes lubatud) laskemoona. See säte on mõeldud eelkõige relvaloa omanikele ja laskemoona müümisega tegelevatele isikutele. Sellest tulenevalt jäetakse LMS § 12 lõike 2 punkt 6 muutmata ning täiendatakse LMS-i § 12 lõike 2 punktiga 7, mille kohaselt lõhkematerjali käitleval ettevõtjal, kui tal on relvaseaduse kohane tegevusluba laskemoona, sõjarelva laskemoona või lahingumoona tootmiseks või hoidmiseks ettenähtud tingimustel. Eelmainitud ettevõtjal ei pea olema seega lõhkematerjali seaduse kohast tegevusluba. Kehtivate nõuete kohaselt nõutakse lõhkeainet või pürotehnilist ainet sisaldava lahingumoona tootmisega tegelevalt ettevõttelt peale relvaseaduses toodud tegevuslubade (tsiviilkäibes lubatud või sõjalise lahingumoona tootmine) ka LMS-i tegevusluba lõhkeaine või pürotehniliste toodete käitlemiseks. Üldjuhul kaasneb moona tootmisega lõhkeaine käitlemine. Seejuures hõlmab sõjalise moona tootmisel tegevusloa kontrolliese suuresti ka LMS-i tegevusloa kontrollieset. Kahe sarnase funktsiooniga tegevusloa nõue ühele ja samale tegevusele ei ole sisuliselt põhjendatud. Selleks et ettevõtjate halduskoormust vähendada, oleks otstarbekas, kui relvaseaduse kohane moona tootmise tegevusluba hõlmaks ka selleks tegevuseks vajamineva lõhkeaine käitlemist. Punktiga 3 täiendatakse LMS-i § 25 lõiget 2 punktiga 8. Sätte eesmärk on välistada LMS-i-kohane käitlemiskoha loakohustus ainult nende ettevõtjate puhul, millel on relvaseaduse kohane käitamiskoha käitamisluba lõhkeainet sisaldava laskemoona või lahingumoona tootmiseks või hoiustamiseks. Seetõttu täiendatakse LMS-i § 25 lõiget 2 punktiga 8, mille kohaselt ei pea lõhkematerjali kohast käitamisluba olema käitlemiskohal, millel on relvaseaduse kohane käitlemiskoha käitamisluba, ning hõlmatud on käesoleva seaduse kohase käitamisloa kontrolliesemes olevad nõuded. Eelnõu § 5. Riigilõivuseaduse muutmine Paragrahviga 5 sätestatakse riigilõivuseaduse muutmine. Riigilõivuseaduse 1 § 202 täiendatakse lõigetega 3–5. Relvaseaduse alusel hakatakse andma pädevustunnistusi sõjarelvade, sõjarelva laskemoona ning lahingumoona käitlemisega seotud tegevusaladel tegutsevale vastutavale isikule. Seoses sellega sätestatakse pädevustunnistuse läbivaatamise riigilõiv, mis on 130 eurot. Ühtlasi on sätestatud tasu duplikaadi ja kehtivuse pikendamise eest, mis on mõlemal juhul 65 eurot. Riigilõivutasude kehtestamisel on võetud aluseks juba sarnase tegevusvaldkonnaga ehk lõhkematerjaliseaduse alusel tehtavate toimingute kohta sätestatud pädevustunnistuse väljastamise riigilõivutasud. Eelnõu § 6. Riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduse muutmine Paragrahviga 6 sätestatakse riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduse muutmine. Kaitsetööstusega, sh sõjarelvade, nende laskemoona ja lahingumoona tootmisega seotud julgeolekuohud erinevad tavapärastest majandusjulgeolekuga seotud ohtudest. Eesti kaitsetööstus osaleb riigikaitse eesmärgi täitmisel ning on Kaitseväe, teiste riigiasutuste ja Eesti 17 liitlasriikide partner sõjaliste võimete loomisel selleks, et kindlustada Eesti riigi, EL, Põhja- Atlandi Lepingu Organisatsiooni (edaspidi NATO) sõjaline kaitse. Seetõttu tunnevad Eesti kaitsetööstuse vastu suurt huvi ka riigi suhtes vaenulikud eriteenistused ning kaitsetööstust puudutav teave (sh ärisaladus) võib teatud juhtudel vajada kaitsmist ka riigisaladusena. See võimaldab paremini kindlustada, et riigi julgeoleku seisukohalt tundlikku teavet töödeldakse ainult nõuetele vastaval alal või akrediteeritud töötlussüsteemis ning seda teevad usaldusväärsed juurdepääsuõiguse ja teadmisvajadusega isikud. Riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduse (edaspidi ka RSVS) § 7 punkti 6 ning sellele vastava Vabariigi Valitsuse 20. detsembri 2007. a määruse nr 262 „Riigisaladuse ja salastatud välisteabe kaitse kord“ (edaspidi ka RSVKK) § 5 lõike 6 alusel on võimalik salastada riigikaitselisi leiutisi ja uuringuid ning nende tulemusi käsitlevat teavet. See alus on seotud kitsalt tehnikavaldkonna innovatsiooni ja intellektuaalomandi kaitsega ning ei oleks sageli kaitsetööstusele kohaldatav. Seetõttu on kõige otstarbekam täiendada õigusakte uue salastamisalusega. Riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduse § 7 täiendatakse punktiga 61 järgmises sõnastuses: „61 ) sõjalise otstarbega asja omadusi, projekteerimist, valmistamist ja kohandamist käsitlev teave, välja arvatud teave, mille avalikuks tulek ei kahjusta Eesti Vabariigi julgeolekut. See teave salastatakse salajasel või madalamal tasemel kuni 30 aastaks.“. RSVS-i § 11 lõike 1 järgi kehtestab RSVS-i § 7 punktides 1–8 nimetatud riigisaladuseks oleva teabe alaliigid, teabe alaliigi salastamistaseme ja -tähtaja Vabariigi Valitsus määrusega. Sellest lähtudes tuleb muuta ka RSVKK-d ning esitada RSVS-i § 5 punktis 61 nimetatud teabe piiritlemiseks vajalikud kitsendused ja täpsustused. Seepärast planeeritakse muuta Vabariigi Valitsuse määrust järgmiselt: „Vabariigi Valitsuse 20. detsembri 2007. a määruse nr 262 „Riigisaladuse ja salastatud välisteabe kaitse kord“ § 5 täiendatakse lõikega 61 järgmises sõnastuses: „(61) Sõjalise otstarbega asja projekteerimist, valmistamist ja kohandamist käsitleva teabe osas on riigisaladuseks teave, mis käsitleb riigi tellimusel sõjarelva, selle olulise osa, sõjalise otstarbega laskemoona, lahingumoona, lahingutehnika ning kaitseotstarbelise erivarustuse omadusi, projekteerimist, valmistamist, parandamist ja ümbertegemist, kui sellise teabe avalikuks tulek kahjustaks Eesti Vabariigi või muu EL või NATO liikmesriigi julgeolekut. See teave salastatakse salajasel või madalamal tasemel kuni 30 aastaks § 22 lõike 1 punkti 17 alusel kehtestatud korras ning sellise teabe töötlemist eeldavas tsiviilõiguslikus lepingus määratud korras.“.“ Uue salastamisaluse sõnastuses tuleb tähelepanu pöörata järgmisele. • „Sõjalise otstarbega asi“ on üldmõiste, millega on soovitud hõlmata võimalikult laia ringi asju, mida kaitsetööstus toodab, piiritledes neid samas sõjalise otstarbega. Asja (mõnes õigusaktis ka kauba või toote) tunnus „sõjalise otstarbega“ või „sõjaline“ on eri kontekstis kasutusel nii praegu muudetavas relvaseaduses kui ka riigihangete seaduses ja strateegilise kauba seaduses. Selle alla kuuluvad sõjarelvad, nende olulised osad, sõjalise otstarbega laskemoon, lahingumoon, lahingutehnika ning kaitseotstarbeline erivarustus. • Salastatav teave võib olla teave selle asja kogu tootmistsüklis tehtavate toimingute kohta, alustades projekteerimisest (sh kaitsmist vajavatest tehnoloogilistest lahendustest) ning jätkates valmistamise ja kohandamisega (sh parandamise ja ümbertegemisega relvaseaduse §-de 66 ja 67 tähenduses). Muu hulgas on võimalik salastada teavet nende toimingute sisu, tegemise koha ja tegijate kohta. Lisaks on eraldi 18  esile toodud teave asja omaduste (sh kasutusomaduste ning tehnoloogiliste lahenduste) kohta, sest see ei ole alati projekteerimist või valmistamist puudutava teabega kaetud. • RSVKK täpsustuse järgi on võimalik salastada üksnes selliseid sõjalise otstarbega asjaga tehtavaid toiminguid, mida tehakse riigi tellimusel (s.t riigihanke raames). Seega ei ole säte kohaldatav näiteks juhul, kui Eesti Vabariigi territooriumil tegutsev ettevõtja soovib toota asja välisriigi või rahvusvahelise organisatsiooni tellimusel. Rahvusvaheline kogemus näitab, et sellisel juhul on Eesti ettevõtjal sageli vaja töödelda hoopis välismaise tellija avaldatud salastatud välisteavet. • Uus salastamise alus loob sõjalise otstarbega asjadega seotud teabe salastamiseks võimaluse, mitte kohustuse. Asjakohatu oleks selle alusel salastada avalikkuse üldteada teavet või teavet, mida peab sõjalise otstarbega asjade käitlemise käigus töötlema hulk juurdepääsuõiguseta isikuid. Ebatõenäoline on vajadus salastada teavet lihtsate sõjalise otstarbega asjade tootmise kohta (nt riidevarustus, lihtne laskemoon), mille puhul ei ole tootmis- ja tarneahelat puudutavat teavet vaja varjata. Eelkõige võimaldab säte salastada (kõrg)tehnoloogilisi lahendusi, mille suhtes on vaenulikel välisriikidel suurem huvi ning mille kaitsmine üksnes ärisaladusena ei pruugi anda piisavat kaitset. • Salastada saab üksnes sellist teavet, mille avalikuks tulek kahjustaks Eesti Vabariigi või muu EL-i või NATO liikmesriigi julgeolekut. Sellega täpsustatakse seaduses sätestatud riigi julgeoleku kahjustamise tingimust. RSVS-i § 3 punkti 1 järgi on riigisaladus selline teave, mis vajab avalikuks tuleku eest erilist kaitset kas Eesti Vabariigi julgeoleku või välissuhtlemise tagamise huvides. Kõnealusel juhul on Eesti Vabariigi julgeoleku kahjustamise tingimust täpsustatud, arvestades Eesti riigikaitse olemust ning selle tihedat integreeritust EL-i ja NATO sõjalise kaitsega. Sellega sarnaselt on omavahel seotud ka nende organisatsioonide liikmesriikide kaitsetööstus, mis arvestab suurel määral NATO standardite ja EL-i reeglitega. Ka EL loob järjest uusi algatusi, mille eesmärk on tugevdada liiduüleselt kaitsetööstuse võimekust ja koostööd. Ka EL-i tasandil on ühine ohtude hindamine ja nendele reageerimine muutunud järjest akuutsemaks, puudutades muu hulgas investeeringute usaldusväärsuse kontrolli ja sellega seotud teabevahetust liikmesriikide vahel. Seega kui kõnealuse teabe puhul ei ole vahetult tuvastatav potentsiaalne kahju Eesti Vabariigi julgeolekule, on seda võimalik tekitada ka kaudselt mõne teise liikmesriigi kahjustamise kaudu. Seetõttu tuleb teabe salastamise üle otsustades hinnata julgeolekuohtu tavapärasest laiemalt. • Teavet võib salastada mitmel (s.t salajasel, konfidentsiaalsel või piiratud) tasemel ning mitmesuguseks tähtajaks (kuni 30 aastaks). Sarnast paindlikkust võimaldavad RSVKK § 5 lõike 1 punkt 13 ja lõike 6 punkt 13, aga ka § 7 punkt 6. Neist esimeste puhul on ette nähtud, et see teave salastatakse RSVKK § 22 lõike 1 punkti 17 alusel kehtestatud korras. Viidatud punkti järgi reguleeritakse töötleva üksuse salastatud teabe kaitse juhendis muu hulgas sellise riigisaladuseks oleva teabe salastatuse taseme määramise korda, mida võib RSVKK kohaselt salastada mitmel tasemel. Kõnealusel juhul on selleks töötlevaks üksuseks eelkõige riikliku taustaga tellija, s.t hankija riigihangete seaduse tähenduses, sh riik või riigiasutus, muu avalik-õiguslik juriidiline isik või riigi asutatud eraõiguslik isik. Tellija (hankija) peab selle kehtestamisel otsustama, milline osa sõjalise otstarbega asja projekteerimist, valmistamist ja kohandamist käsitlevast teabest vajab kaitsmist riigisaladusena ning määrama salastatud teabe kaitse juhendis vähemalt üldised kriteeriumid. Samuti otsustab ta riskipõhiselt selle teabe salastatuse taseme ja tähtaja üle. Sellele lisaks on võimalik määrata täpsem salastatuse taseme määramise kord sellise teabe töötlemist eeldavas tsiviilõiguslikus lepingus, kõige tõenäolisemalt hankelepingus või selle nn julgeolekulisas. Sarnaseid küsimusi käsitletakse RSVKK §-s 1221, kuid selle kohaselt reguleeritakse üksnes salastatud välisteabe töötlemist või riigist väljapoole riigisaladuse 19  edastamist nõudvaid tsiviilõiguslikke lepinguid. Kõnealusel juhul toimub aga lepingu täitmiseks vajaliku riigisaladuse töötlemine eelkõige riigi sees. Muu hulgas lepitakse lepingu nn julgeolekulisas kokku selles, kelle loodud ning millisel tasemel salastatud teavet töödeldakse ning millised on juhised teabe kaitsmiseks. Ka sel juhul saab otsustada tellija (hankija) hiljemalt lepingu ettevalmistamisel, milline osa sõjalise otstarbega asja projekteerimist, valmistamist ja kohandamist käsitlevast teabest vajab kaitsmist riigisaladusena, ning milline on selle salastatuse tase ja tähtaeg. • Selleks ajaks, kui lisatava sätte alusel asutakse teavet salastama, tuleb lahendada riigisaladuse töötlemise lubatavusega seonduvad tööstusjulgeoleku küsimused. Lahendused saab leida RSVS-i muutmise seaduse eelnõus, mis koostatakse Siseministeeriumi ja Justiitsministeeriumi koostöös Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammi 2023–2027 ülesande 1.2.5 (Tugevdame luure ja vastuluure võimekusi ning vajadusel ajakohastame julgeolekuasutuste seaduse) raames. Eelnõu § 7. Strateegilise kauba seaduse muutmine Paragrahvis 7 sätestatakse strateegilise kauba seaduse muutmine. Strateegilise kauba seadust täiendatakse peatükiga 72, milles reguleeritakse tagatise andmist Euroopa Kaitsefondi meetmes osalemiseks ja rahastamiskõlblikkuse tingimustele vastamiseks. Seega täiendatakse ka StrKS-i § 1 teise lausega ja laiendatakse seaduse reguleerimisala. Euroopa Kaitsefondi (ingl European Defence Fund, edaspidi kaitsefond) eesmärk on liikmesriikide võimearendusvajadusi arvesse võttes toetada ELi kaitsetööstuse konkurentsivõimet, innovatsioonisuutlikkust ning kaitsealast teadus- ja arendustegevust. Kaitsefondi oluline siht on edendada rahvusvahelist koostööd, sealhulgas väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate seas (projektides osalemiseks moodustatakse konsortsiumid). Samuti soovitakse investeeringute kaudu tugevdada kaitsevõime arendamist, et aidata EL-i ettevõtjatel välja töötada uusi tipptasemel ja koostalitlusvõimelisi kaitsetehnoloogiaid, -süsteeme ja varustust. Kaitsefond on reguleeritud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29.04.2021. a määrusega (EL) 2021/697, millega luuakse Euroopa Kaitsefond ja tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) 2018/1092 (ELT L 170, 12.5.2021, lk 149–177) (edaspidi kaitsefondi määrus). Aastatel 2021–2027 on Euroopa Kaitsefondi kogumaht EL-i eelarvest 8 miljardit eurot, millest kaks kolmandikku on mõeldud võimearendusprojektide ja üks kolmandik teadusuuringute toetamiseks. Euroopa Komisjon rakendab kaitsefondi meetmeid üheaastaste tööprogrammide alusel. Keskmiselt on tööprogrammides aasta kohta rahastamistoiminguteks ette nähtud ligikaudu ühe miljardi eurone eelarve. Tööprogrammi lepivad kokku liikmesriigid ja seejärel avatakse see kaitsetööstusettevõtjatele rahvusvahelise konsortsiumi alusel projektitaotluste esitamiseks. Taotlusvoorude kalendrid aastate lõikes pisut varieeruvad, kuid on igal aastal avatud vahemikus juunist novembrini. Teadaolevate andmete põhjal on ette näha, et alates 2028. aastast programm jätkub ja raamtingimustes tehakse vajaduse korral asjakohaseid uuendusi. StrKS-i § 837 lõike 1 kohaselt võib Kaitseministeerium anda Eestis asuvale mitteassotsieerunud kolmanda riigi või selle üksuse kontrolli all olevale juriidilisele isikule, kes tegeleb strateegilise kauba arendamise või tootmisega, tema taotluse alusel tagatise kaitsefondi meetmes osalemiseks või toetuse saamiseks. Kaitsefondi osalised on EL-i riigid ning assotsieerunud riigina osaleb selles ka Norra, kuid programm on liitumiseks avatud kõikidele Euroopa Majanduspiirkonna riikidele. Tulenevalt kaitsefondi eesmärkidest piirab kaitsefondi määrus mitteassotsieerunud kolmanda riigi 20 kontrolli all olevate õigussubjektide (juriidiliste isikute) osalemist rahastusmeetmetes ja loodava intellektuaalomandi müüki EL-ist väljapoole. Seega peavad kaitsefondist vahendite saajad ja meetmes osalevad juriidilised isikud asuma liidus või assotsieerunud riigis ning need isikud ei tohi olla mitteassotsieerunud kolmanda riigi ega selle riigi üksuse kontrolli all. Erandina on liidus asuv kolmanda riigi üksuse kontrolli all olev õigussubjekt rahastamiskõlblik vahendite saaja üksnes juhul, kui Euroopa Komisjonile antakse tagatised, mille on riigisiseste menetluste kohaselt heaks kiitnud liikmesriik, kus õigussubjekt asub. Eelnevast tulenevalt võib liikmesriik kaitsetööstuse valdkonnas teatud tingimustel väljendada poolehoidu ka neile juriidilistele isikutele, kes on omandistruktuuri kaudu või muul viisil kolmanda riigi üksuse kontrolli all, kuid kes annavad asukohariigis äritegevuse ja arendustööga loodavate lahenduste kaudu olulise panuse vastavasse valdkonda. EL-i liikmesriikides ei ole sel ajal ühtset praktikat kõnealuse tagatise väljaandmise kohta, samuti ei ole kujunenud ühtseid regulatsioonipõhimõtteid. Praktilisi kogemusi tagatiste andmisel on paljudel riikidel, näiteks Itaalial, Prantsusmaal, Taanil, Austrial, Belgial, Soomel, Hollandil, Rootsil, Saksamaal ja Norral. Arvestades muu hulgas EL-i ühises kaitsetööstuse strateegias kirjeldatud pikaajalist visiooni kaitsetööstuse valmisoleku saavutamiseks, kaitsevõime prioriteete ja kaitsefondi rahastusmeetmete suurenevat mahtu, on tõenäoline, et teema aktuaalsus ja tähtsus ajas suureneb nii Eestis kui ka mujal EL-is. Praegusajal ei ole Eestis reguleeritud ühtki riigisisest protseduuri kaitsefondi määruse alusel ettevõtjatele andmiseks. Vastavalt Vabariigi Valitsuse seaduse § 60 lõikele 1 on Kaitseministeeriumi valitsemisalas kaitsetööstuse arendamine. Sama tuleneb ka ministeeriumi põhimääruse § 4 lõikest 1. Lisaks on ministeeriumi põhimääruses innovatsiooniosakonna ülesandena ette nähtud kaitsetööstuse arendamise toetamine ja suunamine (põhimääruse § 11 lg 3 p 7). Praktikas on Kaitseministeerium andnud aastatel 2022–2023 tagatise kahele Eesti ettevõtjale kaitsefondi meetmes osalemiseks vastavalt nende esitatud andmetele, mida Euroopa Komisjon oma menetluse käigus lisaks juurde küsis. Kuigi praegu on Eesti ettevõtjad riigilt tagatist taotlenud vaid üksikjuhtudel, on kaitsefondi suureneva mahu ja laiema tuntuse tõttu oluline, et oleks selgelt määratletud volitused, mida Kaitseministeerium saab pädeva asutusena tagatise andmisel rakendada. Tagatise andmine on otstarbekas reguleerida strateegilise kauba seaduses, sest kaitsefondist rahastatavad meetmed võivad puudutada peamiselt kaitseotstarbeliste toodete, sõjaliste ja kahesuguse kasutusega kaupadega seotud teadus- ja arendustegevust ning nende kaupade väljatöötamist, mis on ka osa hilisemast tootmisprotsessist. Seega on olemas otsene puutumus strateegiliste kaupadega seonduvate toimingutega ja käitlemisega, mistõttu on mõistlik lisada täiendavad reeglid vastavat valdkonda reguleerivasse seadusesse. Kuigi kaitsefondi määrus ei piira fondi rahastuse abil loodud kaitseotstarbeliste toodete ja tehnoloogia eksporti EL-i riikidest välja, peavad toetuse saajad kaupadesse integreeritud kaitsefondi meetmete tulemite (prototüübid, kaubad, tarkvara) eksportimiseks järgima liikmesriigis kehtivat korda ning taotlema ekspordilube selleks volitatud asutuselt. Eestis vastutab strateegiliste kaupade ekspordikontrollipoliitika ja ekspordilubade menetlemise eest Välisministeeriumi juures tegutsev strateegilise kauba komisjon. Vastutus toodete eksportimise õiguspärasuse eest lasub kaitsefondi konsortsiumis osalevatel juriidilistel isikutel ning vastavad kohustused tulenevad konsortsiumilepingust ja Euroopa Komisjoni toetuslepingust. Need kaitsefondi meetmete abil loodud uudsed kaubad (sh teadmus ja tehnoloogia), mis ei ole veel lisatud strateegiliste kaupade nimekirja, saab liita olemasolevasse ekspordikontrolli protsessi, et isikud taotleksid väljaveo lube ning teavitaks, et need kaubad on seotud kaitsefondi meetmetega. Selleks on ette nähtud strateegilise kauba komisjoni kaalutlusõigus otsustamaks, et vastaval kaubal on strateegilise kauba tunnused. 21 StrKS-i § 837 lõike 2 alusel hindab Kaitseministeerium pädeva asutusena, kas isiku osalemine EDF-i programmis on kooskõlas kaitsefondi määruses ettenähtud tingimustega. Eelkõige on oluline määruse artikli 9 alusel kinnituse andmisel uurida, kas kolmanda riigi üksuse kontrolli all oleva ettevõtja osalemine programmis on kooskõlas liikmesriikide strateegiliste, julgeoleku- ja kaitsehuvidega ning kaitsefondi eesmärkidega ning kas esineb oht EL-i või selle liikmesriikide julgeolekule. Samuti peavad rahastatava meetme käigus tekkiv intellektuaalomand ja meetme tulemused kuuluma EL-is asuvale vahendite saajale ning lisaks peavad olema võetud vajalikud meetmed, et vältida õigustamatut juurdepääsu intellektuaalomandi õigustele. Vastavad tingimused tulenevad kaitsefondi määruse artikli 9 lõigetest 4–6. Enne tagatise andmist võib Kaitseministeerium vajaduse korral konsulteerida ka muude valitsusasutustega. Juhul kui see on kaitsefondi määruse alusel vajalik, võib tagatist juriidiliselt isikult küsida Euroopa Komisjon. Vastavalt StrKS-i § 837 lõikele 1 peaks isik, kes soovib olla rahastamiskõlblik kaitsefondist vahendite saaja, ise pöörduma tagatise saamiseks Kaitseministeeriumi poole ning esitama teabe, mida on eelkirjeldatud hinnangu andmiseks vaja. Ühtlasi on tähtis, et tagatise taotleja teeks selles protsessis ministeeriumiga igakülgset koostööd. Lisaks võib tagatise saamise taotluse esitada ka juriidiline isik, kes juba osaleb mõnes kaitsefondi projektis, kuid kellel on omandistruktuuri muudatuste tõttu vaja Euroopa Komisjonile tõendada, et ta endiselt täidab vajalikke kriteeriume. On oluline märkida, et tagatise andmine ei ole ministeeriumi kohustus ning otsustus selle kohta, kas määruses ettenähtud tingimused on täidetud või mitte, tehakse igal konkreetsel juhul eraldi. Selleks et hinnata tagatise saamiseks ettenähtud tingimustele vastavust, on Euroopa Komisjon välja töötanud kolm vormi, millest kaks esimest täidab kaitsefondist rahastust taotlev juriidiline isik ning ühe täidab liikmesriigi pädev asutus. Praktikas seisneb tagatise andmine selles, et Kaitseministeeriumi esindaja annab vastava vormi allkirjastamisega kinnituse, et isiku osalemine programmis ei ole vastuolus selle eesmärkide ega julgeoleku- ja kaitsehuvidega ning ühtlasi on täidetud intellektuaalomandi õiguste kaitseks vajalikud meetmed. Tagatise väljastajal on õigus vajadust mööda küsida taotlejalt lisateavet ja -dokumente, mis vastavad vormis ettenähtud deklaratsiooni ulatusele, mille kohta ettevõtja peab Euroopa Komisjonile teavet esitama. Kui tagatist ei ole võimalik anda, siis ei saa kolmanda riigi üksuse kontrolli all olev juriidiline isik programmis osaleda ja juba saadud rahaline toetus tuleb Euroopa Komisjonile tagasi maksta. Kaitsefondi määruse tingimustele vastavuse kinnituse saamata jäämine kahandab vastava juriidilise isiku võimalusi liituda kaitsefondist rahastatavate projektidega ja teha koostööd teiste riikide osalejatega, kuid ei välista mõnes kaitsetööstuse valdkonnas tegevuse ja teadusuuringute jätkamist. Samuti võib see mõjutada isiku usaldusväärsust ja väljavaateid teha kaitsevaldkonnas rahvusvahelist koostööd. Samas on Eesti huvitatud, et siin asuvad ja kaitsetööstust arendavad juriidilised isikud saaksid liidusisese koostöö ning rahalise toetuse kaudu luua veel rohkem lisandväärtust selles valdkonnas. StrKS-i § 837 lõikes 3 on viiteliselt määratletud mõiste „mitteassotsieerunud kolmanda riigi üksus“. Kaitsefondi määruse kohaselt käsitatakse mitteassotsieerunud kolmanda riigi üksusena õigussubjekti, mille asukoht on mitteassotsieerunud kolmandas riigis, või õigussubjekti, mille asukoht on liidus või assotsieerunud riigis, aga mille juhtimisstruktuur asub mitteassotsieerunud kolmandas riigis. Seejuures õigussubjektina käsitatakse eelkõige juriidilist isikut, mis on asutatud ja juriidilise isikuna tunnustatud liidu, liikmesriigi või rahvusvahelise õiguse alusel ning millel on juriidilise isiku staatus ja õigus tegutseda enda nimel, teostada õigusi ja kanda kohustusi (kaitsefondi määruse artikli 2 punkt 1). Kontrolliks loetakse kaitsefondi määruse kohaselt võimet otsustavalt mõjutada õigussubjekti kas otse või kaudselt ühe või mitme vahepealse õigussubjekti kaudu (artikli 2 punkt 6). Nagu eelnevalt märgitud, osaleb lisaks ELi 22 liikmesriikidele praegusajal kaitsefondis assotsieerunud riigina Norra, kuid see on liitumiseks avatud kõikidele Euroopa Majanduspiirkonna riikidele. Selleks et tagatise andmisega seotud toiminguid ja hindamiseks vajalikke andmeid täpsustada, on StrKS-i § 837 lõike 4 kohaselt ministrile antud volitusnorm. Riigikaitse korraldamise valdkonna eest vastutav minister kehtestab määrusega Euroopa Kaitsefondi meetmes osalemiseks ja toetuse saamiseks antava tagatise taotlemise ja taotluse menetlemise korra. Eelnõu § 8. Seaduse jõustumine Eelnõu §-s 8 sätestatakse seaduse jõustumise aeg, milleks on 2025. aasta 1. jaanuar. 4. Eelnõu terminoloogia Eelnõus võetakse kasutusele uus termin „relvasüsteem“ – relvasüsteem on sõjarelva või mitme sõjarelva kombinatsioon koos relvasüsteemi toimimiseks vajalike osadega, sealhulgas sihtimis- ja tulejuhtimisseadmed ning relvaplatvorm. 5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu § 7 lõiked 1 ja 2 on seotud Euroopa Liidu õiguse rakendamisega ning seetõttu tuleb riigisiseseid õigusakte vastavalt täiendada. Strateegilise kauba seadust täiendatakse peatükiga 72, milles reguleeritakse tagatise andmist Euroopa Kaitsefondi meetmes osalemiseks ja rahastamiskõlblikkuse tingimustele vastamiseks. Seega täiendatakse ka StrKS-i § 1 teise lausega ja laiendatakse seaduse reguleerimisala. 6. Seaduse mõjud 6.1. Juriidilise isikuga seotud isikute kodakondsusnõude leevendamine Sihtrühm: ettevõtjad ning asutused, kes väljastavad lube, teevad taustakontrolli ja usaldusväärsuse kontrolli (PPA, TTJA, KAPO). 6.1.1. Sotsiaalne, sh demograafiline mõju Sotsiaalne mõju on positiivne, kuna kavandatud muudatuse kohaselt antakse suuremale hulgale ettevõtjatele võimalus panustada Eesti kaitsetööstusse. Eelkõige on muudatusega silmas peetud uue kaitsetööstuspargi rajamist ning seoses sellega luuakse juurde uusi töökohti (näiteks võib tekkida lisahuvi inseneeria, tootmise ja ehituse vastu) ning suureneb huvi kaitsesektori vastu ja teadlikkus sellest. Kaitsetööstuspargi rajamise raames leevendatakse juriidilise isikuga seotud isikute kodakondsusnõuet. Võrreldes praegu kehtiva seadusega avaneb võimalus tegevusluba taotleda ka neil ettevõtjatel, kelle omanike või juhtorganite seas on isikud, kes ei ole EL-i ega NATO liikmesriigi kodanikud. Tööstusharu arenemisega võib tekkida vajadus ka valdkondliku koolituse järele, s.t peale tavapärase tehnikahariduse on vaja eriväljaõpet. See omakorda nõuab asjakohase koolituse korraldamist (s.t nii koolitajad kui ka koolitatavad peavad vastama teatud nõuetele). Demograafilist mõju kavandatav muudatus ei avalda. 6.1.2. Mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele 23 Mõju riigi julgeolekule on positiivne – suureneb nende ettevõtjate arv, kes soovivad kaitsesektoris osaleda. Juriidilise isikuga seotud isikute kodakondsusnõude muutmine nii, et välistatud oleksid agressorriigid kodanikud, aga mitte Eesti partnerriikide või Eestiga sõbralikes suhetes olevate riikide kodanikud, ei suurenda ohtu riigi julgeolekule. Eesti suhtleb julgeoleku ja riigikaitse küsimustes ning teeb koostööd paljude riikidega, mis ei kuulu NATO-sse ega EL-i, sealhulgas Ukraina, Jaapan, Lõuna-Korea, Austraalia, Uus-Meremaa, Iisrael ja Singapur. Mõju siseturvalisusele on minimaalne, sest taustakontrolli kohustus jääb ettevõtjatel tegevusloa taotlemisel alles ja iga ettevõtjat hinnatakse eraldi, võttes põhjalikult arvesse julgeolekukaalutlusi. See tagab, et ettevõtte juhtkonna, töötajate ja olulise osa omanikud oleksid usaldusväärsed ega ohustaks riigi julgeolekut. Taustakontrolli võib olla kolmandate riikide puhul raskem teha ja see võib rohkem aega võtta, kuid see ei peaks välistama võimalust, et sõbralike riikide kodanikud saavad Eesti kaitsetööstuses tegutseda. Seega tiheneb muudatuse tulemusena rahvusvaheline koostöö ja sealjuures tekib suurem võimalus elavdada riigisisest majandust. 6.1.3. Mõju majandusele Mõju majandusele on positiivne. Tugev ja konkurentsivõimeline kaitsetööstus edendab riigi majandust. Eelnimetatud võimaluse loob eelkõige kodakondsusnõude leevendamine, mille tulemusel on võimalik Eestis rohkematel välisinvestoritel ja ettevõtjatel äritegevust alustada. Sõjarelvade ja laskemoona tootmise võimekus Eestis loob lisavarustuskindluse Eesti riiklikele sõjavarudele. Tekib suurem suutlikkus Eestis kohapeal riigikaitseks vajalikku sõjalist kaupa toota. Koostöövõimalused meie liitlas- ja partnerriikide kaitsetööstusettevõtetega kasvavad. VTK analüüsi käigus tehtud uuringust selgus13, et on avaldatud soovi tegutseda kõigis relvade ning laske- ja lahingumoona käitlemist puudutavates valdkondades. Kaitsetööstussektori müügitulu on alates 2018. aastast, mil see oli 87,2 miljonit eurot, peaaegu kahekordistunud. 2020–2021 oli müügitulu 165–170 miljonit eurot aastas. Ekspordikäive moodustab sellest poole, 2021. aastal oli see 82 miljonit eurot. 2022. aastal oli kaitsetööstuse müügitulu 247 miljonit eurot ja eksport 136 miljonit eurot. 2021. aastaga võrreldes on müügitulu kasvanud 52% ja eksport peaaegu 70%. Paralleelselt seadusemuudatusega planeeritav kaitsetööstuspark edendab eeskätt laskemoona tööstusharu arengut ja loob eeldused innovatsiooniks selles valdkonnas. Alates 2018. aastast on Eestis 1114 ettevõtjat saanud relvaseaduse alusel tegevusloa ning ehitavad ümber, remondivad ja hooldavad sõjarelvi ning korraldavad sõjarelvade ja laskemoona vedusid, kuid ei ole ühtegi laskemoona tootjat, kellel oleks oma käitlemiskoht. Tööstuspargis tegutseva ühe-kahe ankurettevõtte kõrvale võib tekkida täiendavaid spetsiifilistele toodetele keskenduvaid ettevõtteid (näiteks lõhkepeade valmistamine õhuründemoonale). Tööstusparki mahub hulk ettevõtteid olenevalt nende tootmishoonete vajadusest, käideldavast lõhkeaine kogusest ja tehnoloogiast. Eeldame, et tööstuspargis on näiteks üks suure või keskmise kaliibriga laskemoona tootja, üks väikese kaliibriga laskemoona tootja ja üks lahingumoona (miinide, laengute) tootja. Suure või keskmise kaliibriga moona tehase esmane investeering võib olla 50–100 mln €, väikese kaliibri puhul 20 mln € ja miinitehase puhul 13 Advokaadibüroo Sorainen 2023. aasta relvaseaduse VTK raames tehtud analüüs, milles uuriti Eesti, Läti, Soome ja Poola sõjarelvade, laskemoona ja lahingumoona käsitlemist õiguses ning halduspraktikas. 14 Vt eelmist punkti. 24 10 mln €. Suurt või keskmist kaliibrit tootev ettevõte võib luua 50–100 töökohta, väikest kaliibrit tootev ettevõte 50 töökohta ja miinitehas 25 töökohta. Lisaks 11 olemasolevale tegevusloaga ettevõttele on ette näha, et umbes samas suurusjärgus ettevõtteid võib tekkida juurde. Praegune julgeolekuolukord ja Ukraina sõja järelmid on näidanud, et kaitsetööstus areneb kiiresti ning potentsiaali on uutel lahendustel, mis aitavad täpsemini ja kaugemalt sihtmärke tabada, samuti kasutatakse mehitamata platvormidel põhinevaid lahendusi. Kiiresti areneb ka droonitööstus, Eesti tootjad plaanivad arendada nii õhuründemoona kui ka droonipõhiseid relvasüsteeme. Potentsiaalne valdkond on kaugjuhitavad relvasüsteemid, eelkõige nende optroonika, juhtelektroonika ja tarkvara. Lisanduda võib ka relvasüsteemide ja laskemoona vedajaid. Kuna kaitsevägi ostab lähema kümne aasta jooksul suures koguses juurde uusi relvasüsteeme ja soomukeid, kasvab vajadus nende ümberehituse, hooldamise ja remondi järele. Sellised teenused on enamasti otstarbekas hankida kodumaistelt pakkujatelt. Kodakondsusnõude leevendamisel on otsene positiivne mõju Eesti majandusele, kuna seekaudu suureneb nende kaitsetööstusettevõtjate hulk, kellel on võimalus rajatavas kaitsetööstuspargis enda äritegevust alustada. 6.1.4. Mõju elukeskkonnale ja loodusele Kui nende ettevõtjate hulk, kes alustavad sõjarelvade ning lahingu- ja laskemoona tootmist, suureneb, mõjutab see vahetult elu- ja looduskeskkonda, nii nagu lõhkematerjalide ning lahingu- ja laskemoona valmistamisega kaasneb väiksem või suurem mõju keskkonnale. Mõju ulatus ei ole aga märkimisväärne, kuna iga lõhkeainet käitlev ettevõtja peab arvestama keskkonnaalaseid õigusakte ja taotlema nende alusel keskkonnalube. 6.1.5. Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele Mõju konkreetsete riigiasutuste – TTJA, PPA, KAPO – korraldusele on väike. Kui juriidilise isikuga seotud isikute kodakondsusnõudeid täpsustatakse nii, et EL-i ja NATO-sse mittekuuluvate riikide kodanikud ei ole automaatselt välistatud ettevõtete osanike ringist ning juhtkonnast, tekib lisatöökoormus seotud isikute taustakontrolliks ja menetlemiseks. Küll aga ei ole ette näha, et NATO- ja EL-i-väliste riikide kodanikega seotud ettevõtteid tekiks Eestisse suurel hulgal. Pigem võib selliseid juriidilisi isikuid olla lähiaastail alla kümne. Muudatuste rakendamine ei mõjuta riigi ega kohaliku omavalitsuse eeldatavaid kulusid ega tulusid. NATO ja EL-väliste riikide kodanike loodud kaitsetööstusettevõtete tegevuse tulemusena tekib eelduslikult tulu nii ettevõtetele kui ka riigile laekuvate maksudena. 6.2. Ettevõtja töötajatele taustakontrolli tegemine ja tervisekontrolli nõue Sihtrühm: ettevõtjad ning asutused, kes väljastavad lube ja teevad taustakontrolli. 6.2.1. Mõju majandusele Mõju on vähene. Muudatuse jõustumisel ei pea tervisekontrolli läbima isik, kellel on käesoleva seaduse alusel antud kehtiv relvaluba või Kaitseliidu seaduse alusel väljastatud kehtiv relvakandmisluba. Tänu sellele vähenevad kulud, mis on seotud ettevõtjate tervisekontrolli ja tõendi saamisega. Taustakontrolli nõue ei oma majanduslikku mõju ettevõtjatele. Riigilõivu seaduses on sätestatud sõjalise otstarbega laskemoona või lahingumoona käitlemiseks tegevusloa taotluse läbivaatamise eest riigilõiv 950 eurot, mis ei olene ettevõttes töötavate isikute arvust (eelmainitu hõlmab lisaks töötajatele ka ettevõtte alltöövõtjaid ja teenuse osutajaid). Taustakontroll tuleb läbida uuesti vähemalt 5 aasta möödumisel, kui esitatakse uus tegevusloa 25 taotlus ehk tegemist on perioodilise kuigi pika intervalliga kontrolliga. Pigem väheneb ettevõtja ja ettevõttes töötavate isikute halduskoormus, kuna muudatuse kohaselt tuleb esitada nimekiri ainult nendest ettevõtja töötajatest, kellel on juurdepääs sõjarelvadele, laskemoonale, lahingumoonale ja nende olulistele osadele või nendega seotud teabele. Küll aga lasub ettevõtjal täiendav vastutus ja kohustus esitada nõuetelevastav nimekiri, s.t esitada õiged andmed eelnimetatud juurdepääsu omavatest isikutest. 6.2.2. Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele Mõju on vähene. Eelnõukohase muudatusena väheneb taustakontrolli vajavate töötajate arv, kuna edaspidi tuleb taustakontrolli teha ainult töötajatele, kellel on juurdepääs sõjarelvadele, laskemoonale, lahingumoonale ja nende olulistele osadele või nendega seotud teabele. Teisalt suureneb rajatava kaitsetööstuspargi ja kodakondsusnõude leevendamisega uute ettevõtjate hulk, kellel võib eelnimetatud juurdepääs olla. Seoses sellega kasvaks ka teataval määral PPA ning KAPO töömaht, kuna taustakontrolli põhjalikkus ega intensiivsus ei muutuks. Ei ole ette näha, et NATO- ja ELiväliste riikide kodanikega seotud ettevõtteid tekiks Eestisse suurel hulgal. Pigem võib selliseid juriidilisi isikuid olla lähiaastail alla kümne. Terviseseisundi hindamisega seotud nõue toob kaasa mõlema poole koormuse vähenemise – ettevõtja töötaja saab enda terviseseisundit tõendada juba olemasoleva kehtiva relvaloa alusel ja teisalt väheneb töötervishoiuarsti tervisekontrolli tegemise töömaht. 6.3. Tegevusloa taotlemine ei ole nõutud, kui sõidukeid, veesõidukeid, õhusõidukeid või muid sarnaseid tooteid valmistav ettevõtja ei käitle sõjarelvi Sihtrühm: ettevõtjad, kes toodavad nimetatud sõidukeid või muid tooteid, millele on võimalik paigaldada sõjarelv, ent valmistamise käigus sellega kokku ei puutu. 6.3.1. Mõju majandusele Mõju on positiivne. Ettevõtjatel on võimalik osaleda sõjaväe otstarbeks toodetavate objektide hangetes, ilma et neil oleks vaja relvaseaduse alusel tegevusluba sõjarelvade, laskemoona või lahingumoona käitlemiseks (nt laevade, droonide vms tootmine). 6.3.2. Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele Mõju on positiivne, sest kaob vajadus tegevusloa andmiseks ja menetluse tegemiseks isiku suhtes, kellel seda luba sisuliselt vaja ei lähe. Väheneb töökoormus riigiasutustele, kes tegelevad lubade väljastamise ja taustakontrolliga (eelkõige peetakse silmas PPA ning KAPO- t). 6.4. Sõjarelvade, nende laske- ja lahingumoona ühekordne tegevusloata vedu Sihtrühm: kolmandatest riikidest pärit ettevõtjad, Kaitsevägi, asutused, mis on seotud loamenetluse ja taustakontrolliga. 6.4.1. Mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele ning majandusele Eelnõuga kavandatav muudatus ei too kaasa täiendavaid julgeolekuohte. Relvaseaduse alusel kehtestatud määruses täpsustatakse, mis tingimustel võib sõjarelvade, nende laskemoona ja lahingumoona vedusid korraldada. Võimalikud julgeolekuohud maandatakse seeläbi, et veoteenust pakkuvad ettevõtjad, kellel ei ole relvaseaduse kohast tegevusluba, peavad teenust osutades tagama, et veosel on Eestis relvastatud eskort. Vajaduse korral saab eskorti osutada ka Kaitsevägi. Mõju välissuhetele on pigem soodustav, kuna lihtsustatakse rahvusvahelist koostööd. 26 Vedu ei lähe kallimaks, vaid tuleb ostja jaoks sisuliselt sama hinnaga. Kui tegevusloaga ettevõtja veab iseseisvalt relvi või moona, on tal kohustus samamoodi julgestada vedu relvastatud eskordiga, milleks üldjuhul kasutatakse turvaettevõtja teenuseid. Ühekordse veoteenuse puhul peab veose julgestamiseks kasutatav eskort (turvaettevõtja) koosnema täpselt samasugusest isikkoosseisust koos vastava varustusega. Mõju majandusele on pigem positiivne, kuna välismaiste ettevõtjate poolne teenuse osutamine muutub teatud tingimustel lihtsamaks. Lisaks hõlbustab see liitlaste sõjarelvadega seotud tarneid Eestisse. 6.5. Vastutava spetsialisti kompetentsuse nõue Sihtrühm: sõjarelva, laskemoona ja lahingumoona käitlev ettevõtja, puudutatud isikud15 ehk ettevõtja vastutavad isikud ning neile kehtestatud nõuded. 6.5.1. Majanduslik mõju Olulist sotsiaalset ega demograafilist mõju vastutava isiku kvalifikatsiooninõuete sätestamine lõhkematerjaliseaduse asemel relvaseaduses ei avalda. Ettevõtjale ei teki lisakulu, kuna sarnane kvalifikatsiooninõuetele vastavuse kohustus oli varem LMS-is. Kvalifikatsiooninõuetele vastavuse menetluse ja sellele vastava pädevustunnistuse andmise kulu on sama, mis LMS-i alusel läbiviidava menetluse ja tunnistuse korral. Kuna juba LMS-i alusel antud tunnistus kehtib kuni selle kehtivusaja lõpuni ehk maksimaalselt viis aastat, on ettevõtjatel ja tunnistust vajavatel isikutel piisav aeg arvestada nõudega, et kvalifikatsiooninõuetele vastavust hinnatakse edaspidi relvaseaduse alusel. Demograafilist mõju kavandatav eelnõu ei avalda. 6.6. Kriminaalmenetluse alustamist välistava loetelu laiendamine Sihtrühm: üksikisikud, juriidilised isikud, uurimisasutused, prokuratuur ja kohtud. 6.6.1. Sotsiaalne, mõju inimeste õigustele Sotsiaalne mõju on vähene, kuna eelduslikult on ebaseaduslikke sõjarelvi üksikisikute valduses vähe. Sõjarelvade vabatahtliku loovutamise korral karistuste kaotamisel on positiivne mõju. Võib loota, et käibes olevate ebaseaduslike relvade maht väheneb ja selle üldist mõju võib hinnata positiivseks. Kuna ebaseadusliku sõjarelva vabatahtlik loovutamine dekriminaliseeritakse, ei teki inimesel hirmu, et tema suhtes võidakse algatada kriminaalasi selle ebaseadusliku omamise eest, ning eelduslikult suunab see inimesi pigem õiguskuulekalt käituma ja ebaseaduslikus omandis relvad loovutama. 6.6.2. Mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele Mõju riigi julgeolekule on positiivne, kui ebaseaduslikus käibes olevate sõjarelvade hulk väheneb. Samas võib oletada, et selliseid ebaseaduslikke sõjarelvi palju ei ole, ja seetõttu võib mõju hinnata pigem väikeseks. Välissuhetele mõju puudub. 6.6.3. Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele Uurimisasutuste (PPA, KAPO), prokuratuuri ja kohtute töö eelduslikult väheneb, sest langeb ära vajadus alustada kriminaalmenetlust, kui isik on loovutanud sõjarelva. Mõju riigiasutustele 15 RelvS-i §-s 8325 nimetatud isikud. 27 võib hinnata väikeseks, kuna eelduslikult on selliseid relvi eraisikute valduses vähe, mistõttu on eelduslikult ka menetlusi vähe. Mõju kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele puudub. 6.7. Dubleeritud loakohustuse kaotamine Sihtrühm: ettevõtjad, ametiasutused, kes luba väljastavad ja kes tegelevad valdkonna ettevõtjatega. 6.7.1. Majanduslik mõju Ettevõtjate halduskoormus väheneb sarnaselt riigiasutuste töökoormusele, kuna puudub vajadus taotleda sama tegevuse jaoks mitut tegevusluba. Luba väljastatakse üldjuhul kuni viieks aastaks. Kavandatava muudatuse kohaselt on eesmärk vähendada dubleeritud loamenetlust selliselt, et ettevõtjalt ei nõuta relvaseaduse ega lõhkematerjaliseaduse alusel tegevusluba ega käitlemiskoha käitamisluba. 6.7.2. Mõju elukeskkonnale ja loodusele Mõju elukeskkonnale ja loodusele puudub, sest keskkonnaload ja nendega kooskõla on nii relvaseaduse kui ka lõhkematerjaliseaduse alusel nõutavad ning topeltloakohustuse kaotamisel jääb keskkonnaloa vajadus alles. 6.7.3. Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele Riigiasutuste seisukohast väheneb loamenetlusega tegelevate asutuste (eelkõige TTJA) töökoormus, sest puudub vajadus kontrollida sisuliselt sama kontrollieset mitu korda. Töökoormus väheneb vaid vähesel määral, kuna eelduslikult menetletakse neid lube ka hetkel pigem harva - kehtivad üldjuhul kuni 5 aastat ning loa taotlejaid on tegutsemisvaldkonnast tulenevalt vähe. Kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele mõju ei esine. 6.8. Tagatise andmine Euroopa Kaitsefondi meetmes osalemiseks Sihtrühmad: juriidilised isikud, kes tegelevad strateegilise kauba arendamise või tootmisega, ning riigiasutusena Kaitseministeerium. 6.8.1. Mõju majandusele Meetme mõju ettevõtluskeskkonnale ja ettevõtjate tegevusele kaitsetööstuse valdkonnas on positiivne. Uuenduslik, tugev ja konkurentsivõimeline kaitsetööstus edendab riigi majandust. Euroopa Kaitsefond on siiani olnud rahaliselt kõige suurema mõjuga meede, mis toetab Eesti kaitsetööstuse uute tehnoloogiate ja toodete arendamist ning tootmist. Näiteks aastatel 2019– 2022 on Eestis asuvad ettevõtjad saanud nii Euroopa Kaitsefondi kui ka sellele eelnenud Euroopa kaitsevaldkonna tööstusliku arendamise programmi meetmete abil toetusi ligikaudu 60 miljonit eurot. Investeeringute kaasamine kaitsetööstusesse on keeruline, kuna see tegevusvaldkond on erainvestoritele suure riskiga ja pika tasuvusajaga. Riigi huvides on soodustada ettevõtjate osalemist Euroopa Kaitsefondi meetmetes, takistamata neil samal ajal kaasata investeeringuid EL-i-väliselt tingimusel, et see ei kahjusta julgeoleku- ja kaitsehuve nii riiklikul kui EL-i tasandil. Muudatus võib mõjutada kõnealuses valdkonnas Eesti ettevõtjate 28 tegevust raha kaasamise võimaluste suurenemise kaudu. Strateegiliste kaupade osas teadus- ja arendustegevuse ning tootmisega tegelevatele ettevõtjatele luuakse selge võimalus osaleda liidusiseses koostöös ja saada kaitsefondist rahalist toetust ka juhul, kui vastav juriidiline isik on EL-i-välise üksuse kontrolli all. See aitab parandada kohapealset arendustegevust ja tootmisvõimekust ning suurendab koostöövõimalusi meie liitlas- ja partnerriikide kaitsetööstusettevõtjatega. Võttes arvesse nii Eesti Kaitsetööstuse Liitu kuuluvate liikmete kui ka eelnevate aastate Euroopa Kaitsefondi meetmetes osaleda soovivate ettevõtjate arvu, võib kõnealune muudatus potentsiaalselt mõjutada ligikaudu 20–30 ettevõtjat. Neist enamik ei ole praegusajal mitteassotsieerunud kolmanda riigi või selle üksuse kontrolli all Euroopa Kaitsefondi määruse mõttes, kuid rahastamisperioodil võivad toimuda muudatused Eestis asuvate ühingute omandistruktuuris. Selliseid juhtumeid on ka praktikas ette tulnud. Samuti võib kolmanda riigi üksus asutada Eestisse uue ühingu, mis alustab tegevust kõnealuses valdkonnas. Kuna Euroopa Kaitsefondi üks eesmärke on toetada ja lihtsustada kaitsesektoris tegutsevate väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate rahvusvahelist koostööd, et leida uuenduslikumaid tehnoloogialahendusi, on ka sellega seotud riigisisesel regulatsioonil soodustav toime alustavate või vähem kapitaliseeritud ettevõtjate tegevusele. Lähtudes Eestis 2023. a andmetel registreeritud juriidiliste isikute arvust (allikas: https://ariregister.rik.ee/est/statistics/charts/chart_company_all/2023), on mõju ettevõtluskeskkonnale tervikuna siiski väike. Eelnõu kohaselt peab Euroopa Kaitsefondi meetmes osalemiseks vajaliku tagatise saamiseks esitama taotluse Eestis asuv mitteassotsieerunud kolmanda riigi või selle üksuse kontrolli all olev juriidiline isik, kes tegeleb strateegilise kauba arendamise või tootmisega. Peamine mõju eelnimetatud isikule seisneb ressursikulus taotluse ja sellele lisatavate dokumentide esitamiseks ning ajakulus taotluse menetlemiseks. Samas ei ole taotluse esitamise ja infokohustuse täitmisega seotud toimingud koormavad, sest vajalik teave on isikul olemas või on see kergelt kättesaadav. Rahataotluse esitamine on ettevõtja vabatahtlik otsus, mistõttu saab ta ise määrata, kas taotlusega kaasnev koormus on talle vastuvõetav ja tasuv, mistõttu ei saa muudatusega kaasneda ka kohanemisraskusi. Kaitseministeeriumile esitatavad andmed ja dokumendid kattuvad suuresti nendega, mida nõuab ka Euroopa Komisjon selleks, et hinnata selle isiku rahastamiskõlblikkust Euroopa Kaitsefondist. Seega ei põhjusta kokkuvõttes kavandatav muudatus tagatise taotlejale ebamõistlikke kohustusi ja mõju halduskoormusele on väike. Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk on väike, arvestades reaalset võimalikku lisanduvat halduskoormust ettevõtjatele ja hindamise regulatsiooni toimet. 6.8.3. Mõju riigiasutuste korraldusele Muudatus puudutab Kaitseministeeriumi, kes riigi pädeva asutusena annab hinnangu ja kinnituse, et tagatise taotleja osalemine Euroopa Kaitsefondi meetmes ei ole vastuolus kaitsefondi eesmärkide, julgeoleku- ja kaitsehuvidega ning on täidetud intellektuaalomandi õiguste kaitseks vajalikud meetmed. Seega on mõjutatud valitsusasutuste sihtrühm väike. Mõju ulatus on vähene, kuna ministeeriumi tegevuses ei ole tähelepanuväärseid muutusi ette näha, sest kaitsetööstuse arendamine on läbivalt olnud ministeeriumi ülesanne. Euroopa Kaitsefondi määrusekohase tagatise andmine on üks osa vastavate meetmete rakendamisega seotud riigisisestest tegevustest. Mõju sagedus on väike, sest prognoositavate taotluste arv aastas on kuni viis. Mõju ulatus on väike, sest ministeerium ei pea tegema märkimisväärseid muudatusi töökorralduses. Muudatuste rakendamine ei mõjuta riigi eeldatavaid kulusid ega tulusid. Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk, arvestades võimalikku töökoormuse lisandumist ja praktilise rakendamisega seonduvaid oletatavaid raskusi, on pigem väike. 29 6.8.4. Mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele Mõju riigi julgeoleku tagamisele on positiivne, sest suureneb nende ettevõtjate arv, kes oma tegevusega saavad aidata tugevdada riigikaitsetööstuse sektorit. Samas on oluline, et Eestis asutavad ettevõtjad, kelle üle omavad kontrolli Euroopa Liidu väliste riikide üksused, saaksid võimaluse kasutada Euroopa Kaitsefondi rahalisi ressursse ja tihendada vastavate programmide abil koostööd üksnes juhul, kui nende osalemine meetmes ei lähe vastuollu kaitsefondi eesmärkidaga ning on muu hulgas kooskõlas Eesti julgeoleku- ja kaitsehuvidega. Seega aitab meede eelneva hindamise kaudu paremini kindlustada, et rahalisi toetusi kasutatakse ja lisandväärtust luuakse just nendes kaitsetööstuse tegevusvaldkondades, kus riigi tugi ja soosing on eri julgeolekuaspekte silmas pidades kõige asjakohasem. Kuna kaitsefond moodustab osa EL-i tegevuskavast julgeolekuprobleemide lahendamisel, aitab sellega seotud riigisisene meede kaudselt kaasa ka rahvusvahelisele julgeoleku tagamisele. Samuti aitab meede ellu viia Eesti julgeolekupoliitikat, edendades nii majandusjulgeoleku (autoritaarsete riikidega seotud mõju ja sõltuvuse vähendamine, uudsete tehnoloogialahenduste arendamine) kui ka riigikaitse eesmärkidega seotud tegevusi. Muudatus ei avalda otsest mõju suhetele välisriikidega, kuid abistab Eesti ettevõtjate osalemist liidusiseses koostöös. Samuti mõjutab muudatus kolmandatest riikidest pärit üksuste investeeringuid kaitsetööstusesse, kus sõbralike ning samu väärtusi hindavate riikide investoritele on loodud selgem regulatiivraamistik, mida investeerimisotsuseid tehes arvestada. Mõjutatud valitsusasutuste sihtrühm on väike (Kaitseministeerium) ning mõju ulatus on samuti väike, kuna ministeeriumi tegevuses ei ole märkimisväärseid muutusi ette näha. Ebasoovitavat mõju julgeoleku vaates ei ole. 6.8.4. Sotsiaalne, sh demograafiline mõju Sotsiaalne mõju on positiivne, kuna kavandatud õigusliku meetmega parandatakse Eestis asutavate juriidiliste isikute (sh ettevõtjate) võimalusi saada Euroopa Kaitsefondist rahalist toetust strateegilise kauba arendamiseks ja tootmiseks. Sellega aidatakse kaasa kaitsetööstuse valdkonnas teadustegevuse ja tootmisprotsesside arengule, samuti soodustatakse rahvusvahelist koostööd selles valdkonnas, mille mõjul saab tegevuse laiendamiseks luua juurde töökohti ning suureneb huvi kaitsesektori vastu. Tööstusharu arenemisega võib tekkida vajadus valdkondliku koolituse järele, s.t peale tavapärase tehnikahariduse on vaja eriväljaõpet. See omakorda nõuab asjakohase koolituse korraldamist (s.t nii koolitajad kui ka koolitatavad peavad vastama teatud nõuetele). Demograafilist mõju kavandatav muudatus ei avalda. 6.9. Riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduse muutmine Sihtrühmad: riigiasutused ja sõjalise otstarbega asju tootvad ettevõtjad. 6.9.1. Mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele Hetkel kehtiv regulatsiooni kohaselt puudub sõjalise otstarbega asja kohta käiva teabe salastamise võimalus. Sõjalise otstarbega asja kohta käiv teave võib olla selline, et selle avalikuks tulek kahjustab Eesti Vabariigi julgeolekut. Relvade ja relvasüsteemide omadused võivad oluliselt mõjutada 30 nende kasutusvõimalusi. Teabe avalikuks tuleku tagajärjel võib seetõttu väheneda relvasüsteemide või relvade efektiivsus, mis kahjustab Eesti Vabariigi julgeolekut. Mõju tugevus on keskmine. Salastatud teabe töötlemiseks vajalike tingimuste loomine ja säilitamine nõuab ressursse. Näiteks on sõltuvalt teabe salastatuse tasemest vaja luua administratiiv- või turvaala. Juhul kui salastatud teavet on vaja töödelda elektrooniliselt, tuleb taotleda töötlussüsteemile vastavussertifikaati. Koostada tuleb salastatud teabe kaitse juhend ning määrata riigisaladuse kaitse korraldamise eest vastutav isik. Teiselt poolt annab teabe salastamine ettevõtetele kindluse, et nende loodud tundlik teave on riigi poolt kaitstud. Alternatiivne lahendus oleks sätestada ettevõtjatega sõlmitavates lepingutes konfidentsiaalsuskohustus ja näha ette leppetrahv selle rikkumise puhuks. See ei taga aga karistusõiguslikku vastutust juhuks, kui sõjalise otstarbega asja kohta käiv teave avalikuks saab. Juhtudel, kus teabe avalikuks tulek kahjustaks riigi julgeolekut, ei ole lepinguline vastutus seetõttu piisav. 6.9.2. Sotsiaalne, mõju inimeste õigustele Mõjutatud isikute arv on väike. Sõjalise otstarbega asju toodavad vähesed ettevõtted. Riigi teenistujaid, kes sellise teabega kokku puutuvad, on samuti vähe. Lisaks salastatakse sõjalise otstarbega asja omadusi, projekteerimist, valmistamist ja kohandamist käsitlev teave pigem harvadel juhtudel. Üldjuhul ei kahjusta sellise teabe avalikuks tulek Eesti Vabariigi julgeolekut. Teave, mis tuleb salastada, määratakse igakordselt kindlaks projektipõhiselt. 6.10. Mõjude kokkuvõte Kavandav seadusemuudatus avaldab positiivset mõju mitmele valdkonnale. Sotsiaalsest aspektist on mõju soodne, kuna eesmärk on vähendada ettevõtjate halduskoormust, näiteks tegevusloa taotlemisel ning sellega seonduvalt menetlusel, tervisekontrolli nõude lihtsustamisel ja taustakontrolli tegemisel. Ka majandusele avalduv mõju on positiivne, kuna eesmärk on elavdada Eesti kaitsetööstussektorit, kaasates uusi ettevõtjaid ja luues vastava kaitsetööstuspargi. Riigisektorile kavandatav seadusemuudatus eelduslikult töökoormuse märkimisväärset muutust kaasa ei too, kuna eesmärk on teha ühest küljest senisest vähemale arvule ettevõtja töötajatele taustakontrolli, kuid teisalt võib suureneda loamenetlusega seotud töökoormus, kuna tegevusluba vajavate ettevõtjate hulk kasvab. 7. Seaduse rakendamisega seotud eeldatavad kulud ja tulud Muudatuste rakendamine ei mõjuta riigi ega kohaliku omavalitsuse eeldatavaid kulusid ega tulusid. Relvaseaduse muudatustega võib vähesel määral suureneda nende ettevõtjate arv, kes taotlevad tegevusluba relvade ja laskemoonaga seotud tegevusaladeks, kuid see on marginaalne. Seevastu taustakontrolli maht väheneb, kuna arvestuslikul hulgal ettevõtjate töötajatele ei pea enam põhjalikku ja intensiivset taustakontrolli tegema. Riigiasutuste töökoormus üldiselt kahaneb, sest puudub vajadus taotleda sama tegevuse jaoks mitut tegevusluba. Karistusseadustikus ja kriminaalmenetluse seadustikus tehtavad muudatused puudutavad eelkõige uurimisasutuste, prokuratuuri ning kohtute tööd, mis eelduslikult väheneb, sest langeb ära vajadus alustada kriminaalmenetlust, kui isik on loovutanud vabatahtlikult ebaseaduslikus omandis oleva tulirelva, mis kvalifitseerub sõjarelva alla. 31 Kaitsetööstuse elavdamisega tekib tulu nii ettevõtetele kui ka riigile tervikuna. 8. Rakendusaktid Eelnõu rakendamiseks on vaja koostada järgmised kaitseministri määrused: 1. „Sõjarelvade, relvasüsteemi, sõjarelva laskemoona ja lahingumoona ning nende osade, sealhulgas oluliste osade või komponentide täpsustav loetelu ja liigitus“. RelvS-i § 833 lõikes 3 muudetakse ja täiendatakse volitusnormi, mille kohaselt kehtestab riigikaitse korraldamise valdkonna eest vastutav minister määrusega sõjarelvade, relvasüsteemi, sõjarelva laskemoona ja lahingumoona ning nende osade, sealhulgas vajadusel oluliste osade või komponentide täpsustava loetelu ja liigituse.16 Volitusnorm muudetakse imperatiivseks. Tänu sellele on võimalik tagada õigusselgus RelvS-i §-s 8336 nimetatud komisjoni töös ning ettevõtjatel tekib selge arusaam, mis on sõjarelv ja millised on selle olulised osad. Volitusnormi sõnastuse muudatus on eelkõige oluline seetõttu, et relvaseadus nõuab ettevõtjalt tegevusluba, kui ta soovib ka sõjarelva olulisi osasid toota,17 ent puudub rakendusakt, mis neid nimetaks. Selleks on vajalik, et rakendusakt ning volitusnorm hõlmaksid muu hulgas osasid ja olulisi osasid. 2. „Sõjarelvade, sõjalise laskemoona ja lahingumoona käitlemisega seotud tegevusaladel tegutsemiseks kvalifikatsiooninõuded ja pädevustunnistuse andmise kord“. Praegu kehtiv volitusnorm18 on kaalutlusega, et minister võib kehtestada määruse, ning ei hõlma vastutava isiku kvalifikatsiooninõudeid, nende hindamist, pädevustunnistuse andjat ega seda, kuidas pädevustunnistus antakse ja mis tingimustel seda tehakse. Muutmisvajaduse on tinginud asjaolu, et kui ettevõttes tegeletakse laske- või lahingumoona käitlemisega, hinnatakse vastutava isiku pädevust LMS-is sätestatud korra järgi. LMS-i alusel väljastatakse kirjaliku eksami sooritamisel pädevustunnistus nii lõhkematerjali käitlemise korraldajatele kui ka pürotehnilise toote käitlemise korraldajatele. Nendel eksamitel keskendutakse valdavalt tsiviilkäibes lubatud lõhkematerjali ja pürotehniliste toodete käitlemise nõuetele. Sõjarelvade, sõjalise laskemoona ja lahingumoona käitlemisel rakendatakse sektorile omaseid nõudeid, mille täitmine nõuab vastutavalt isikult ka vastavaid teadmisi, ning LMS-i alusel antav pädevustunnistus ei pruugi seda tagada. 3. „Euroopa Kaitsefondi meetmes osalemiseks ja toetuse saamiseks tagatise taotlemise ja taotluse menetlemise korra ning taotlusega esitatavate andmete loetelu“. Selleks et tagatise andmisega seotud toiminguid ning hindamiseks vajalikke andmeid täpsustada, on StratKS-i § 837 lõike 4 kohaselt ministrile antud volitusnorm. Riigikaitse korraldamise valdkonna eest vastutav minister kehtestab määrusega Euroopa Kaitsefondi meetmes osalemiseks ja toetuse saamiseks antava tagatise taotlemise ja taotluse menetlemise korra. Lisaks on vaja muuta järgmiseid määruseid: 16 Praegu kehtiva sätte sõnastus: „(3) Sõjarelvade, laskemoona ja lahingumoona liigitamiseks käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud sõjarelvade liikide, laskemoona või lahingumoona hulka võib riigikaitse korraldamise valdkonna eest vastutav minister kehtestada määrusega sõjarelvade, laskemoona ja lahingumoona täpsustava loetelu.“ – https://www.riigiteataja.ee/akt/106072023012?leiaKehtiv. 17 RelvS-i § 8349 lg 1 kohaselt valmistatakse sõjarelv ja selle oluline osa käesolevas seaduses sätestatud tingimustel ning RelvS-i § 8333 lõikes 1 sätestatud tegevusloa või § 8341 lõikes 1 ja §-s 8343 sätestatud käitamisloa kõrvaltingimuste kohaselt. – https://www.riigiteataja.ee/akt/106072023012?leiaKehtiv. 18 RelvS-i § 8325 lg 4 kohaselt võib riigikaitse korraldamise valdkonna eest vastutav minister kehtestada määrusega sõjarelvade, sõjalise otstarbega laskemoona ja lahingumoona käitlemisega seotud tegevusaladel tegutsemiseks soovituslikud kvalifikatsiooninõuded. – Nõuded vastutavale isikule. 32 1. Kaitseministri 10. juuli 2018. a määrust nr 11 „Sõjarelvade, laskemoona ja lahingumoona käitlemise nõuded ja kord“; 2. Vabariigi Valitsuse 20. detsembri 2007. a määrust nr 262 „Riigisaladuse ja salastatud välisteabe kaitse kord“. 9. Seaduse jõustumine Eelnõukohane seadus jõustub 2025. aasta 1. jaanuaril. Üldisest jõustumisajast pikem jõustumisaeg on vajalik selleks, et valmistada ette rakendusaktid ning need õigel ajal vastu võtta või kehtestada. 10. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu esitati kooskõlastamiseks Siseministeeriumile, Välisministeeriumile, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile, Justiitsministeeriumile ja Riigikantseleile eelnõude infosüsteemi kaudu ning arvamuse avaldamiseks Kaitseväele, Välisluureametile, Kaitsepolitseiametile, Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile ning Eesti Kaitse- ja Kosmosetööstuse Liidule. Esitatud märkustega arvestamine või mittearvestamine on esitatud seletuskirja lisas 1. Algatab Vabariigi Valitsus (allkirjastatud digitaalselt) 33 Relvaseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskirja lisa 1 Märkuste tabel Märkus Märkusega arvestamine Siseministeerium Mitteametlikud märkused I. Sisulised märkused 1. Ei toeta eelnõu § 1 punkti 2, millega muudetakse RelvS § 83-5 Arvestatud. Eelnõu ja seletuskirja täiendatud. selliselt, et ettevõtjas saab olulise osaluse omandada (jne) igaüks, kelle suhtes /…/ kes ei ole sellise välisriigi kodanik, mille suhtes Eelnõust on välja jäetud sanktsioonide kriteerium. Selle asemel on on ÜRO Julgeolekunõukogu või EL Nõukogu kehtestanud kriteeriumid, et isik on OECD liikmesriigi kodanik või sellise riigi kodanik, sanktsioonid. kellega Eesti Vabariik on sõlminud salastatud teabe vastastikuse kaitse Põhjused: lepingu. Lisaks on loodud kriteerium, et kui isik on muu riigi kodanik, siis võib a) sanktsioone on sisuliselt erinevaid. Sanktsiooniks võib olla ka ettevõtjas olulise osaluse omandada, seda omada ja suurendada ning ettevõtja luksuskaupade ekspordi või sealiha või puidu impordi keeld. üle kontrolli saavutada, seda omada ja suurendada igaüks, kelle suhtes ei ole Kuidas on see seotud relvade ja laiemalt riigi julgeolekuga? tuvastatud käesoleva seaduse § 40 lõike 1 punktides 5‒8 ja lõikes 11 sätestatud Tulevikule mõeldes - kui sõda saab läbi ja sanktsioonid asjaolusid ning sellise riigi kodanik, kellega Eesti Vabariik on sõlminud tunnistatakse kehtetuks, siis Venemaa kodanikud oleks salastatud teabe vastastikuse kaitse lepingu või muu riigi kodanik, kellele kaitsetööstuses teretulnud? Seletuskirja lk 3 esitatud link ÜRO ja Kaitseministeerium on Siseministeeriumi kooskõlastusel andnud nõusoleku ELi sanktsioonidele näitab, et ka nt Ukraina suhtes on EU käesoleva lõike punktidest 1–4 erandi tegemiseks. sanktsioone kehtestanud. Seega selline lai sõnastus, kus viidatakse lihtsalt ÜRO ja ELi sanktsioonidele, ei täida oma eesmärki; b) Arvestades praegust julgeolekuolukorda, on hetkel kehtivatest sanktsioonidest lähtuv piirang lühinägelik. Seoses sõjalise 1 tegevusega, inimõiguste rikkumisega jne täiendatakse sanktsiooninimekirju ELis igakuiselt, kui mitte iganädalaselt. Juba on EL rakendanud ka teiseseid sanktsioone kolmandate riikide isikutele, kes on esmaste sanktsioonide rikkumisele kaasa aidanud. Mõned aastad tagasi oli see levinud praktika USA sanktsioonipoliitikas ja ELis seda ei järgitud. Ka see on muutunud. Me ei saa riskida olukorraga, kus kaitsevaldkonna ettevõtted on seotud kolmandate riikide isikutega, kes paari kuu pärast võivad sanktsiooni all olla. See toob kaasa varade külmutamise, pangakontode sulgemise ja sanktsiooni rikkumise korral kriminaalmenetluse. Selline olukord kindlasti ei soodusta kaitsevaldkonna stabiilset arengut. Lisaks puudub Eestil paljude III riikidega õigus- ja justiitsalane koostöö. Selliste riikidega koostöö (isikute taustakontroll jms selline) on sageli puudulik või üldse võimatu. Õigusabilepingud on nt Venemaa ja Hiinaga, kuid Riigikogu kiitis 20.03.2024 heaks Venemaaga õigusabi lepingu ülesütlemise. Hiina Rahvavabariigi puhul ei ole leping sisuliselt väga hästi töötanud nt õigusabitaotlustele vastuste saamise osas. Kuidas selliste kolmandatest riikidest pärit ettevõtjaid või eraisikuid kontrollida või nende Eesti sõjatööstuses tegutsemisega kaasnevat riski hinnata? c) eelnõus pakutud sõnastusega hakkavad EL/NATO kodakondsusnõue ja kolmanda sõbraliku riigi nõue kehtima vaid füüsilisele isikule. Kui kehtivas sõnastuses RelvS § 40 lõike 1 punktile 9 viidatult kehtib kodakondsusnõue juriidilise isikuga seotud isikutele, siis eelnõu sõnastuse järgi tuleb "Ettevõtjas võib olulise osaluse omandada /…/ igaüks, kelle suhtes /…/ ning kes on ELi või NATO liikmesriigi kodanikvõi kes ei ole sellise välisriigi kodanik, mille suhtes on ÜRO või EL kehtestanud sanktsioonid." Juriidiline isik ei saa olla EL või NATO kodanik, samuti ei saa juriidiline isik olla kolmanda välisriigi kodanik. Eelnõu seletuskirjast on aru saada, et mõeldakse siiski juriidilise isikuga seotud isikuid (nagu praegu § 40 lg 1 p 9 viidatud), aga sätte uus sõnastus seda lähenemist ei toeta. 2  d) Et edendada Eesti kaitsetööstuse koostööd nt seletuskirjas nimetatud Iisraeli, Austraalia, Uus-Meremaa, Ukrainaga, tuleks selliste kolmandate riikide ettevõtjate aktsepteerimiseks välja töötada erikord. Laiapindselt üksnes sanktsioonialuste riikide välistamist amet ei toeta. e) Kui välisriigi kodanikud ja ettevõtted tahavad Eestis tegeleda kaitsetööstuse valdkonnas, siis see on lõppkokkuvõttes välisinvesteering. See on VUHS pärusmaa. Üks variant on hinnata, kas ja mil viisil saaks kohaldada VUHS § 10 kriteeriumeid. Praegu on tehtud teadlik otsus, et VUHS ei kohaldu. On see põhjendatud? VUHS § 4 lg 1 p 3: „3) ettevõtja, kes toodab või kehtiva lepingu alusel tarnib riigiasutusele strateegilise kauba seaduses nimetatud sõjaliste kaupade või kahesuguse kasutusega kaupade nimekirjas sätestatud kaupa või osutab sellise kaubaga seotud tehnilist abi, välja arvatud relvaseaduse 111. peatüki 2. jaos nimetatud sõjarelva, laskemoona ja lahingumoona käitlemisega tegelev ettevõtja;“ VUHS Seletuskiri: Relvaseaduse 111. ptk 2. jaos on reguleeritud sõjarelva, laskemoona ja lahingumoona käitlemisega tegeleva ettevõtja aktsiate ja osade ning ettevõtja omandamine, sealhulgas olulise osaluse või ettevõtja omandamise näol. Eelnimetatud relvaseaduse alusel menetlus on oma olemuselt sarnane eelnõus olevaga, kuid laieneb füüsilistele ja juriidilistele isikutele sõltumata nende päritolust. Seetõttu ei kohaldu eelnõu kõnealuste sõjaliste kaupade käitlemisega tegelevale ettevõtjale. 2. Eelnõu § 1 punkt 4 – kas võib tekkida olukord, kus isikul on mõne Antud selgitus. teise riigi kehtiv relvaluba ning nõuab § 83-25 lg 5-1 alusel, et ta ei pea tervisekontrolli läbima? Eelnõu täiendatud „käesoleva seaduse alusel antud kehtiv relvaluba“. 3. Eelnõu § 1 punkt 9 – § 83-33 lõike 1 punkti 4 täiendatakse pärast Arvestatud osaliselt. sõna „millele“ sõnadega „valmistamise käigus“. Teeme ettepaneku täiendada sätet selliselt, et oleks välistatud siiski sellised olukorrad, Hetkel kehtiva sätte sõnatus on ebaselge. Sätte muudatuse eesmärk on kus sõidukile tootmisel ei paigaldata sõjarelva, kuid masinale välistada need olukorrad, mis tekitavad tegevusloa saajale küsitavust paigaldatakse Eestis näiteks sõjarelva sihtimiseks vajalikud loakohustuse vajalikkuse osas. Täpsemalt öeldes, ainuüksi see, et sõidukile on 3  seadmed (kaablid jms), st on tõenäoline, et sõjarelv sellele sõidukile võimalik paigaldada sõjarelv, jätab tegevusloa omajale liiga laia ka kinnitatakse. Teeme ettepaneku täiendada sätet ja sõnastada see määratlemisruumi. Sätet võib tõlgendada selliselt, et ainuüksi paigaldamise järgmiselt: „4) sõiduki, veesõiduki, õhusõiduki või muu toote võimalus määrab ära selle, kas sellise sõiduki valmistamine kuulub valmistamine, millele paigaldatakse sõjarelv, selle oluline osa või loakohustuse alla. varuosa, mis on konstrueeritud ja vajalik sõjarelva kasutamiseks“. Ühe võimaliku lahendusena pakume välja järgneva sõnastuse: „maismaasõiduki, veesõiduki, õhusõiduki või muu toote valmistamine, millele valmistamise käigus paigaldatakse sõjarelv, sõjarelva alus või sõjarelva kasutamiseks vajalikud seadmed“. 4. Taustakontrollidest – on selge, et kui avame oma kaitsetööstuse Arvestatud. kolmandatele riikidele, tuleb juurde taustakontrolle. KAPO hindab siin julgeolekuriske. Kolmandatest riikidest andmete saamine on Seletuskirja antud mõjuga täiendatud. kindlasti keerulisem, kui EL ja NATO liikmesriikidest. Sageli võimatu. Ei saa nõustuda seletuskirjas kõlavaga, et PPA ja KAPO töömaht taustakontrollide teostamise osas kavandatava eelnõu kohaselt väheneb. Kui senini oleme Eesti kaitsetööstusega koostöösse lubanud vaid EL ja NATO liikmesriikidest pärit ettevõtjaid, siis eelnõuga planeeritav muutus on kardinaalne – avame sisuliselt oma kaitsetööstuse kogu maailmale, välistades kindlalt vaid need, kelle suhtes on kehtiv ELi või ÜRO sanktsioon. Ülejäänud probleemid tuleb tuvastada taustakontrolliga, mis kolmandatest riikidest pärit isikute suhtes on sageli äärmiselt keeruline. Välisministeerium 03.05.2024 kooskõlastuskiri EIS-is nr 24-0347/03 I. Sisulised märkused 1. Eelnõu § 1 punktide 2 ja 3 (muudavad RelvS § 835 ja 8323) Arvestatud. muudatustest jääb mulje, et kaitsetööstusettevõttes osaluse omandamisel soovitakse välistada teatud riikide kodakondsusega Sanktsioonide kriteeriumist on antud eelnõus loobutud. isikud. Nende riikide puhul on püütud leida ühisnimetajat/tunnust ja eelnõus on peetud sobivaks välistada riigid, mille suhtes Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Julgeolekunõukogu või 4  Euroopa Liidu Nõukogu on kehtestanud relvadega seotud sanktsioone, embargot või nendega sarnaseid meetmeid. Välisministeeriumi hinnangul ei ole rahvusvaheliste sanktsioonidega sidumine otstarbekas lahendus soovitud eesmärgi saavutamiseks. 1.1. Sätete sõnastuses on lause teine pool „… kes on Euroopa Liidu või Arvestatud. NATO liikmesriigi kodanik või muu sellise välisriigi kodanik, mille suhtes Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Vt selgitust punktis 1. Julgeolekunõukogu või Euroopa Liidu Nõukogu ei ole kehtestanud relvadega seotud sanktsioone, embargot või nendega sarnaseid meetmeid“ raskesti jälgitav ja tekitab segadust. Euroopa Liidu (edaspidi EL) ja NATO eraldi nimetamine ei anna lausele lisandväärtust, kuna seletuskirja kohaselt soovitakse, et omandamine oleks põhimõtteliselt lubatud kõikidele (ka kolmandate riikide kodanikel), kes ei ole relvadega seotud sanktsioonides nimetatud riigi kodanikud. 2. Eelnõu seletuskirjas on märgitud isikuteks, kellega soovitakse Arvestatud. koostööd teha, näiteks Singapurist, Ukrainast, Austraaliast ja Iisraelist pärit ettevõtjad. Normi rakendajal saab olema keeruline Vt selgitust punktis 1. määratleda riigid, kelle suhtes on relvadega seotud rahvusvahelised sanktsioonid kehtestatud, sest sanktsioone kehtestatakse nii riigi, territooriumi, territoriaalse üksuse, režiimi, organisatsiooni, ühenduse, rühmituse või isiku suhtes. Samuti ei pruugi sanktsioonid liigituda otsesõnu relvadega seotud sanktsioonideks, vaid võivad olla oma sisult väga erinevad. Iga riigi puhul tuleks seega hinnata, kas sanktsioon on kehtestatud riigi, territooriumi või režiimi vastu või mõnel muul põhjusel. Näiteks võib relvaembargo olla kehtestatud mitte riigi, vaid riigis tegutseva üksuse suhtes. Hiljutine näide on Somaalia. ÜRO resolutsiooniga tühistati Somaalia Liitvabariigi suhtes kehtinud relvaembargo ning kehtestati üldine ja täielik relvade ning muu kaitseotstarbelise varustuste tarnimise keeld Al-Shabaabile Somaalias. Seega tekiks Somaalia puhul küsimus, kas Somaalia on riik, mille suhtes EL on kehtestanud relvadega seotud meetmeid? Seetõttu oleks ehk mõttekas eelnõu koostajatel hinnata ÜRO ja EL sanktsioonide1 alla märgitud riikide 5  nimekirja ja hinnata, kas praktikas reaalselt just nende riikide kodanikele soovitakse seada piirangud. 3. Lisaks märgib Välisministeerium, et muutmisel on ka välisriikide Teadmiseks võetud. kodanikele kehtestatud kinnisasja omandamise kitsendused (KAOKS). Erinevate valdkondade seadustega teiste riikide kodanikele piiranguid kehtestades võiks olla selgem, milliste riikide kodanikke Eesti riik usaldab ja milliseid riike ning nende kodanikke loetakse Eesti suhtes ebasõbralikeks. Mööname, et erinevates valdkondades (kinnisvara, sõjarelvi tootvad ettevõtted) võib olla mõju erinev, kuid konkreetse riigi kodanike suhtes kehtestatavad piirangud peaks olema kuidagi selgitatud ja põhjendatud. 4. Eelnõu seletuskirja kohaselt ei loo piirangu sidumine Arvestatud. sanktsiooniga uut õigust, sest antud juhul on analoogia võetud rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse (RahaPTS) Vt selgitust punktis 1. § 37 lõikest 4. Paraku ei ole seletuskirjas selgitatud, et nimetatud säte näeb ette suuremale riskile viitavate asjaolude hindamise, milles arvestatakse geograafilist riski suurendava asjaoluna eeskätt olukorda, kus klient, tehingus osalev isik või tehing ise on seotud riigiga või jurisdiktsiooniga, mille suhtes on kehtestatud sanktsioonid, embargo või nendega sarnased meetmed, näiteks EL või ÜRO poolt. Välisministeeriumi arvates ei ole seega analoogia kohane, kuivõrd RelvS muudatustes kehtestatakse välisriikide kodanike ettevõtluse kitsendused, seevastu RahaPTS-s märgitud riskide asjaolusid küll hinnatakse, kuid märgitud asjaolu alusel automaatselt kedagi ei välistata. Tarbija- ja Tehnilise Järelevalveamet 26.04.2024 kiri nr 5-1/24/2-4 I. Sisulised märkused 1. RelvS § 833 lg 21 mõiste “sõjarelva laskemoon” tuleks sõnastada Arvestatud. selgemalt. Hetkel kehtiv definitsioon ei võimalda selgelt eristada, mis on sõjarelva laskemoon ja mis mitte. Samuti ei ole võimalik selgelt eristada, sõjarelva laskemoona olulist osakomponenti 6  laskemoona komponentidest. Mõiste „sõjarelva laskemoon“ võiks RelvS § 833 lg 21 võiks olla selline „sõjarelva laskemoon on spetsiaalselt defineerida kasutades strateegilise kauba seaduse alusel kehtestatud sõjarelvas kasutamiseks mõeldud laskemoon. Käesolevas peatükis määruse „Strateegiliste kaupade nimekiri“ lisas 1 toodud sõjaliste käsitatakse laskemoona sõjarelva laskemoona tähenduses.“ kaupade nimekirja laskemoona käsitlevat osa ning RelvS § 20 lõikes 4 toodud tsiviilkäibes keelatud laskemoona määratlust. Eesmärk on määrata arusaadavalt sõjarelva laskemoona mõiste, et oleks selge, milliste toodete ja komponentide osas kohalduvad sõjarelva laskemoona käitlemise nõuded. 2. Selguse huvides tuleks relvaseaduses läbivalt eristada RelvS § 17 Arvestatud. lg 1 kohase mõiste “laskemoon” kõrval RelvS § 83-3 lg 2-1 mõistet “sõjarelva laskemoon” millest viimane peaks kitsendavalt käsitlema vaid sõjalise otstarbega laskemoona või selle olulist osa. Hetkel kasutatakse relvaseaduse peatükis 11-1 läbivalt terminit “laskemoon,” kuid selle peatüki sätete eesmärgist lähtuvalt tuleks antud peatükis kasutada mõistet “sõjarelva laskemoon.” Eesmärk on arusaadavalt eristada, millised nõuded kohalduvad vaid sõjarelva laskemoonale, mitte laskemoonale üldiselt. 3. Paragrahvi 835 ja paragrahvi 8323 lõike 2 muutmisega antakse õigus Arvestatud osaliselt. sõjarelva, sõjarelva laskemoona, lahingumoona ja nende olulise osa käitleva ettevõtte olulise osaluse omandada või töötaja olla muu Sanktsioonide kriteeriumist on antud eelnõus loobutud. sellise välisriigi kodanikul, mille suhtes Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Julgeolekunõukogu või Euroopa Liidu Nõukogu ei Kaitseministeerium ei ole pädev muutma tsiviilkäibes olevate relvade ole kehtestanud relvadega seotud sanktsioone, embargot või regulatsiooni. nendega sarnaseid meetmeid. Samas muudatus peaks kajastuma ka tsiviilkäibes lubatud relvade ja laskemoon käitlemise osas. RelvS § 67 lõike 1 punkt 12 kohaselt peaks ettevõtte aktsionär või osanik, nõukogu või juhatuse liige või juriidilise isiku juhtimise üle valitsevat mõju omav muu isik olema siiski Euroopa Liidu või NATO liikmesriigi kodanik. Eesmärk on luua ikkagi olukord, kus igal sõjarelvi, sõjarelvade laskemoona ja lahingumoon käitleval ettevõttel oleks võimalik käidelda ka tsiviilkäibes lubatud relvi ja moona. 4. Eelnõu § 1 neljandas punktis soovitakse leevendada ettevõtte teatud Arvestatud. töötajate tervisenõuete tõendamise korda võimaldades isiku vastavust tervisenõuetele hinnata kehtiva relvaloaga, mille saamise Seletuskirja täiendatud. 7  eelduseks on tervisetõend. Selline muudatus võimaldab ettevõttel rakendada töötajaid tööle, ilma et peaks ootama tervisekontrolli läbimist. Seejuures on oluline meeles pidada, et see säte ei tühista TTOS § 131 tulenevaid nõudeid, mille kohaselt tööandja korraldab töötaja tervisekontrolli nelja kuu jooksul töötaja tööle asumisest arvates ning vähemalt kord kolme aasta jooksul. 5. Kvalifikatsiooninõuete ja pädevustunnistuse andmise korra Arvestatud. kehtestamisel tuleb arvestada, et selle sätte rakendamiseks tuleb vajadusel kohaldada üleminekuaega, mille jooksul kehtiks Eelnõu täiendatud. eelnevalt kehtinud kord. Samuti tuleks võimaldada ettevõttel määrata korraga mitu Määruste koostamisel kaalume ettepanekute arvestamist ja kaasame TTJA vastutavat isikut selliselt, et nende vastutusalad on jaotatud rakendusakti väljatöötamisse. valdkonnapõhiselt. Näiteks käitlemiskoha nõuetekohasuse eest vastutava isiku, vedude korraldamise eest vastutava isiku ning ettevõtte administratiivsete nõuete täitmise eest vastutava isiku saaks ettevõte määrata eraldi isikutega. Seeläbi oleks võimalik ettevõttel ka mõistlikumalt vastutavate isikute töökoormust hallata. 6. RelvS § 8324 lõike 7 kohaselt peab ettevõte teavitama tegevusloa Antud selgitus. andjat uue töötaja töölevõtmise kavatsusest vähemalt 20 tööpäeva enne töötaja tööle võtmist. Sätte eesmärk on eelduslikult vältida Isikut ei ole keelatud varem tööle võtta, kui taustakontrolli vastus on tulnud olukorda, kus ettevõttesse võetakse tööle inimene, kelle taust ei ole varem kui 20 tööpäeva. kontrollitud. Siinkohal tuleks kaaluda, kas eesmärk on saavutatav värbamisprotsessi vähem koormava nõudega või luua võimalusi RelvS § 8328 kohaselt võib PPA loobuda taustakontrolli tegemisest, kui isikul eranditeks. Näiteks kui taustakontrolli vastus laekub juba vähem on RSVS alusel antud kehtiv juurdepääsu luba olemas. kui 20 tööpäeva jooksul või kui isik värvatakse teisest sama tegevusloaga ettevõttest, ei peaks olema kohustuslik oodata vähemalt 20 tööpäeva. 7. Eelnõu § 4 esimeses punktis paragrahvi 12 lõike 2 punkt 6 Arvestatud. muutmiseks välja pakutud sõnastuse järgi kohalduks erisus tegevusloakohustuse osas ka lõhkematerjali mittesisaldavat Eelnõus ja seletuskirjas on arvesse võetud TTJA ja MKM ettepanekud, mis komponenti või relva käitlevale ettevõttele, mis ei tohiks olla puudutavad LMS § 12 ja § 25 muutmist. lubatud. Muudatuse eesmärk on välistada LMS kohane tegevusloakohustus ainult nendelt ettevõtjatelt, kes käitlevad lõhkematerjali relvaseaduse alusel väljastatud tegevusloa raames tootmisprotsessis või hoiustamise teenuse pakkumisel. 8  Olemasolev LMS § 12 lõike 2 punkt 6 välistab LMS tegevusloakohustuse isikutelt, kes hoiavad, võõrandavad ja kasutavad ainult püssirohtu ja (tsiviilkäibes lubatud) laskemoona. Antud säte on mõeldud eelkõige relvaloa omanikele ning laskemoona müümisega tegelevatele isikutele. Tulenevalt eeltoodust teeb TTJA ettepaneku jätta LMS § 12 lõike 2 punkt 6 muutmata ning lisada LMS § 12 lõike 2 punkt 7 järgnevas sõnastuses: “(7) ettevõttel, mis käitleb lõhkematerjali relvaseaduse alusel väljastatud tegevusloaga laskemoona, sõjarelva laskemoona või lahingumoona tootmisel ja hoidmisel tegevusloas sätestatud tingimustel. 8. Eelnõu § 4 teises punktis, millega täiendatakse LMS paragrahvi 25 Arvestatud. lõiget 2 punktiga 8, on sätte eesmärk välistada LMS kohane käitlemiskoha loakohustus ainult nendelt ettevõtetelt, millel on relvaseaduse kohane käitamiskoha käitamisluba lõhkeainet sisaldava laskemoona või lahingumoona tootmiseks või hoiustamiseks. Pakutud sõnastuse järgi kohalduks erisus ka käitlemiskohale, kus on lubatud käidelda ainult lõhkeainet mitte sisaldavat sõjarelvi, mis ei tohiks olla lubatud. Tulenevalt eeltoodust teeb TTJA ettepaneku sõnastada lisatav LMS § 25 lõike 2 punkt 8 järgnevalt: (2) Käesoleva seaduse kohast käitamisluba ei pea olema: “8) käitlemiskohal, millel on relvaseaduse kohane käitlemiskoha käitamisluba, mis hõlmab lõhkeainet sisaldava laskemoona, lahingumoona või nende lõhkeainet sisaldava olulise osa käitlemist”. 9. Kehtiva lõhkematerjaliseaduse § 25 lõike 2 punkt 6 kohaselt tekib Mitte arvestatud. ettevõttel LMS kohane käitlemiskoha käitamisloa omamise kohustus juba siis, kui ettevõtte käitlemiskohas on üle 50kg Kuivõrd MKM ei ole selle ettepanekuga nõus, sest vajab täiendavat analüüsi, lõhkeaine netomassiga 1.3C ohuklassi ja 1.4S ohuklassi tooteid. siis antud eelnõu raami ja tähtaegu arvestades seda muudatust ei ole võimalik See säte on mõeldud laskemoona ja lõhkeainet sisaldava sisse viia. laskemoona komponente (sütikud ja püssirohi) müüvatele ettevõtetele. 1.4S ohuklassi laskemoona ja sütikute käitlemisega kaasnevad ohud on väga madalad ning lõhkematerjaliseadusest 9  tulenevad lao nõuded ei ole nende toodete osas täielikult asjakohased. RelvS §46 lg 6 sätestab, et padruneid, püssirohtu ja sütikuid hoitakse relvakapis või relvahoidlas. Relvahoidlale ja relvakapile on sätestatud nõuded RelvS määruses nr 90. Seeläbi on nende toodete mõõdukas koguses hoiustamine piisavalt reguleeritud relvaseadusega ning seetõttu on 50 kg piir 1.4S ohuklassi laskemoona ja sütikute osas ülemääraselt piirav. Tulenevalt eeltoodust teeb TTJA ettepaneku muuta LMS § 25 lõike 2 punkti 6 järgnevalt: “6) käitlemiskohal, millel on relvaseaduse kohane luba ja kus käideldakse ohtlike veoste rahvusvahelise autoveo Euroopa kokkuleppe kohasesse ohuklassi 1.3C kuuluvat püssirohtu koguses, mis ei ületa 50 kilogrammi ja ohuklassi 1.4S kuuluvat laskemoona ja sütikuid koguses, mis ei ületa 900 kilogrammi.” Sellised piirid tagavad, et käitlemiskoht ei muutuks ka kemikaaliseaduse mõistes C-kategooria ettevõtteks ehk ohtlikuks käitiseks. 10. RelvS § 88 lõike 11 kohaselt teostab riiklikku järelevalvet Arvestatud. Eelnõu ja seletuskirja täiendatud. laskemoona ja lahingumoona käitlemise üle Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet. RelvS § 832 lõike 1 kohaselt on „Sõjarelva, laskemoona, lahingumoona ja nende olulise osa käitlemine käesoleva peatüki tähenduses on sõjarelva, laskemoona ja lahingumoona valmistamine, võõrandamine, soetamine, kandmine, hoidmine, edasitoimetamine, vedamine ja hävitamine või sõjarelva parandamine, ümbertegemine, lammutamine või laskekõlbmatuks muutmine.“ TTJA järelevalvekohustus ei peaks katma kogu laskemoona ja lahingumoona käitlemist, vaid piirduma ainult laskemoona ja lahingumoona käitlemise tingimuste ehk käitlemiskoha järelevalvega. Tulenevalt eeltoodust teeb TTJA ettepaneku muuta RelvS § 88 lõiget 11 järgnevalt: 10  „ (11 ) Riiklikku järelevalvet sõjarelvade, sõjarelva laskemoona, lahingumoona ja nende oluliste osade käitlemise üle eraõiguslike isikute poolt teostab Politsei- ja Piirivalveamet ning riiklikku järelevalvet laskemoona ja lahingumoona valmistamise ja hoidmise üle teostab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet.“ Välisluureamet 19.04.2024 kiri nr 5-1/24/2-2 I. Sisulised märkused 1. Kaitsetööstusega seotud teabe salastamine. Kaitsetööstusega, sh Arvestatud. sõjarelvade, nende laskemoona ja lahingumoona tootmisega seotud julgeolekuohud erinevad tavapärastest majandusjulgeolekuga Eelnõu ja seletuskirja täiendatud. seotud ohtudest. Eesti kaitsetööstus osaleb riigikaitse eesmärgi täitmisel ning on Kaitseväe, teiste riigiasutuste ja Eesti liitlasriikide partner sõjaliste võimete loomisel selleks, et kindlustada Eesti riigi, Euroopa Liidu (edaspidi ka EL) ning Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni (edaspidi NATO) sõjaline kaitse. Seetõttu tunnevad Eesti kaitsetööstuse vastu suurt huvi ka riigi suhtes vaenulikud eriteenistused ning kaitsetööstust puudutav teave (sh ärisaladus) võib teatud juhtudel vajada kaitsmist ka riigisaladusena. See võimaldab paremini kindlustada, et riigi julgeoleku seisukohalt tundlikku teavet töödeldakse ainult nõuetele vastaval alal või akrediteeritud töötlussüsteemis ning seda teevad usaldusväärsed juurdepääsuõiguse ja teadmisvajadusega isikud. Riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduse (edaspidi ka RSVS) § 7 punkti 6 ning sellele vastava Vabariigi Valitsuse 20. detsembri 2007. a määruse nr 262 „Riigisaladuse ja salastatud välisteabe kaitse kord“ (edaspidi ka RSVKK) § 5 lõike 6 alusel on võimalik salastada riigikaitselisi leiutisi ja uuringuid ning nende tulemusi käsitlevat teavet. See alus on seotud kitsalt tehnikavaldkonna innovatsiooni ja intellektuaalomandi kaitsega ning ei oleks sageli kaitsetööstusele kohaldatav. Seetõttu on kõige otstarbekam täiendada õigusakte uue salastamisalusega. Teeme ettepaneku täiendada eelnõu RSVS muudatusega järgmises sõnastuses: 11  „§ 5. Riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduse muutmine Riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduse § 7 täiendatakse punktiga 61 järgmises sõnastuses: „61) sõjalise otstarbega asja omadusi, projekteerimist, valmistamist ja kohandamist käsitlev teave, välja arvatud teave, mille avalikuks tulek ei kahjusta Eesti Vabariigi julgeolekut. See teave salastatakse salajasel või madalamal tasemel kuni 30 aastaks;“.“. RSVS-i § 11 lõike 1 järgi kehtestab RSVS-i § 7 punktides 1–8 nimetatud riigisaladuseks oleva teabe alaliigid, teabe alaliigi salastamistaseme ja -tähtaja Vabariigi Valitsus määrusega. Sellest lähtudes tuleb muuta ka RSVKK-d ning esitada RSVS-i § 5 punktis 61 nimetatud teabe piiritlemiseks vajalikud kitsendused ja täpsustused. Teeme ettepaneku selleks lisada seletuskirjale Vabariigi Valitsuse määruse kavand koos järgmise sõnastusega: „Vabariigi Valitsuse 20. detsembri 2007. a määruse nr 262 „Riigisaladuse ja salastatud välisteabe kaitse kord“ muutmine Vabariigi Valitsuse 20. detsembri 2007. a määruse nr 262 „Riigisaladuse ja salastatud välisteabe kaitse kord“ § 5 täiendatakse lõikega 61 järgmises sõnastuses: „(61) Sõjalise otstarbega asja projekteerimist, valmistamist ja kohandamist käsitleva teabe osas on riigisaladuseks teave, mis käsitleb riigi tellimusel sõjarelva, selle olulise osa, sõjalise otstarbega laskemoona, lahingumoona, lahingutehnika ning kaitseotstarbelise erivarustuse omadusi, projekteerimist, valmistamist, parandamist ja ümbertegemist, kui sellise teabe avalikuks tulek kahjustaks Eesti Vabariigi või muu Euroopa Liidu või NATO liikmesriigi julgeolekut. See teave salastatakse salajasel või madalamal tasemel kuni 30 aastaks § 22 lõike 1 punkti 17 alusel kehtestatud korras ning sellise teabe töötlemist eeldavas tsiviilõiguslikus lepingus määratud korras.“.“. 2. Seaduse kohaldamisala Euroopa Majanduspiirkonna (edaspidi Arvestatud. EMP) lepinguriikide ning Šveitsi suhtes. RelvS-i § 2 lõike 3 järgi 12  kohaldatakse RelvS-is EL-i ja selle liikmesriikide kohta sätestatut Eelnõu ja seletuskirja täiendatud. ka EMP ning Šveitsi suhtes. Samas näib, et seda põhimõtet rakendatakse RelvS-i tekstis ilma selge põhjuseta ebaühtlaselt. RelvS-i § 66 lõikes 2 ja § 67 lõike 1 punktis 1 on EMP eraldi esile toodud, kuid Šveitsi ei ole nimetatud. RelvS-i § 8321 lõikes 1 ja § 8334 punktis 1 on loetletud nii EL, EMP kui ka Šveitsi Konföderatsioon. Eelnõu § 1 punktiga 9 kavatsetakse lisada RelvS-i § 8333 uus lõige 31, milles viidatakse üksnes EL-ile. Teeme ettepaneku selle käigus ka RelvS-i § 66 lõige 2, § 67 lõike 1 punkt 1, § 8321 lõige 1 ja § 8334 punkt 1 üle vaadata ning neid õigusselguse eesmärgil ühtlustada. Välisluureamet Täiendav arvamus 30.04.2024 kiri nr 5-1/24/2-5 I. Sisulised märkused 1. Eelnõu § 1 punktides 2 ja 3 käsitletud relvaseaduse (edaspidi RelvS) § Arvestatud. 835 ja § 8323 lõike 2 muudatuste kohta täiendava ettepaneku, millega arvestamine võib planeeritud muudatuse sujuvamale rakendamisele Sanktsioonide kriteeriumist on antud eelnõus loobutud ja lisatud kaasa aidata. täiendavad kriteeriumid, sh OECD liikmesriigid. Muudatustega soovitakse anda kaitsetööstuses tegutsemise võimalus ka Kui esineb põhjendatud kahtlus, et isik kujutab endast julgeoleku ohtu sellistele ettevõtjatele, kelle aktsionär või osanik, nõukogu või juhatuse (RelvS § 40 lg 1 p 8), siis asjaolusid hinnatakse RelvS alusel teostatava liige või juriidilise isiku juhtimise üle valitsevat mõju omav muu isik ei taustakontrolli raames. ole Euroopa Liidu (edaspidi EL) ega Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni (edaspidi NATO) liikmesriigi kodanik. Selle eesmärgi saavutamiseks välistatakse edaspidi üksnes need ettevõtjad, mille omanike ja juhtide seas on mõne sellise riigi kodanik, mille suhtes on kehtestatud relvadega seotud sanktsioonid, embargo või nendega sarnased meetmed. Praeguses regulatsioonis võib üksnes EL-i (selle kaudu ka Euroopa Majanduspiirkonna ning Šveitsi) ja NATO liikmesriikide kodanikega piiratud isikute ring olla tõesti liiga kitsas, sest seeläbi jäävad välja mitmed Eestiga samu väärtusi jagavad riigid, kellega EL-il ja NATO-l on tihe kaitse-, kaitsetööstus ja justiitskoostöö ning kellest ei lähtu ka rahapesu- või terrorismi toetamise ohtu. Samas 13 võimaldaks eelnõu praegune sõnastus asuda Eesti kaitsetööstuses tegutsema väga laial ringil isikutel, sh selliste riikide kodanikel, kelle suhtes on teistes, migratsiooni või välisinvesteeringuid puudutavates seadustes võetud rangem hoiak. Seletuskirja järgi on eelnõu eesmärk mh võimaldada anda tegevusluba Eesti ja EL-iga sõbralikes suhetes olevate kolmandate riikide ettevõtjatele, mille omanikud, osanikud või aktsionärid ei ole NATO või EL-i liikmesriikide kodanikud. Eelnõus on sellele antud siiski sanktsioonide ja embargode kaudu täpsem määratlus, kuid rõhutame, et nn sõbralikud suhted ei sõltu sanktsioonide olemasolust või puudumisest. Mitmete riikidega on EL-il ja NATO-l üldjoontes neutraalsed ja pragmaatilised suhted, kuid see ei tähenda, et nende kodanike osalus Eesti kaitsetööstusettevõtjate tegevuses ei suurendaks tuntavalt ohtu EL-i, NATO või Eesti julgeolekule. Rahvusvahelised organisatsioonid saavad sanktsioone ja embargosid määrata kiiresti, mistõttu võib uhtuda, et mõni RelvS-i alusel kvalifitseerunud ja Eestis tegevust alustanud ettevõtja täiesti ootamatult enam nõutud tingimusele ei vasta. Eelnevast lähtudes teeme ettepaneku kaaluda sanktsioonide, embargo ja Sanktsioonide kriteeriumist on antud eelnõus loobutud. sarnaste meetmete kaudu piiramise tingimuse asemel muid lahendusi, mis ei jätaks riikide ringi liiga laiaks ega muutlikuks. Seletuskirja järgi on praegu võetud eeskujuks rahapesu ja terrorismi tõkestamise seaduse § 37 lõige 4 (täpsemalt selle punkt 3). Teeme ettepaneku selle alternatiivide kaalumisel võtta aluseks järgmised eeskujud. 1) Veebruaris 2024 eelnõude infosüsteemis kooskõlastamisel olnud isikut tõendavate dokumentide seaduse (edaspidi ITDS) muudatused (toimik nr 24-0064), millega soovitakse täiendada ITDS-i § 206 lõigetega 11 ja 12 järgmises sõnastuses: „(11 ) E-residendi digitaalse isikutunnistuse taotlus tagastatakse läbi vaatamata, kui taotleja on kõrgema rahapesu- või terrorismi rahastamise riskiga riigi või sellise riigi kodanik, millega puudub Eestil justiits-, julgeoleku- või õiguskaitsealane koostöösuhe, välja arvatud juhul, kui taotlejale kohaldatakse (...) erisusi. (12 ) Kõrgema rahapesu- või terrorismi rahastamise riskiga riikide ja Eestiga justiits-, julgeoleku- või õiguskaitsealase koostöösuhteta riikide 14  loetelu ning (...) erisused kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.“. Viidatud riikide loetelu kavand oli lisatud seletuskirjale. 2) Alates veebruarist 2022 kehtiv elektroonilise side seaduse § 873 lõike 3 punkt 1, mille järgi arvestatakse kõrge riskiga riist- või tarkvara hindamisel muu hulgas teavet selle kohta, kas selle tootja või hooldus- või tugiteenuse pakkuja asukoht või peakontor on riigis, mis ei ole Euroopa Liidu, Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni (edaspidi NATO) või Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsiooni (edaspidi OECD) liikmesriik. Seda sõnastust koostades püüti hõlmata võimalikult palju riike, kus järgitakse demokraatia ja õigusriigi põhimõtteid ning intellektuaalomandi õigusi ja millest ei lähtu ettenähtavat ohtu Eesti kriitilise tähtsusega elektroonilisele taristule. OECD kaudu on hõlmatud muu hulgas eelnõu seletuskirjas esile toodud Austraalia, Iisrael ja Jaapan, aga ka nt Šveits. Ukraina ja mõne teise soovitud riigi jaoks oleks võimalik seaduses esile tuua teatud eristaatus või need riigid eraldi nimetada. Ukraina kodanike suhtes kehtivaid erinorme on sätestatud ka teistes seadustes. Eelnevaga seoses palume hinnata ja seletuskirjas kajastada topeltkodakondsuse küsimust. Eluline näide: kuidas käitutaks hüpoteetilisel juhul, kui soovitakse teha koostööd nt Ukraina või Iisraeli ettevõtjaga, mille peamine osanik on nt Georgia või Iisraeli kodanik, kellel on samal ajal ka Venemaa kodakondsus. Justiitsministeerium 05.04.2024 kiri nr 5-1/24/2, KAM/24- 0347/-1K I. Sisulised märkused 1. Eelnõu § 1 punktiga 6 muudetakse relvaseaduse (RelvS) § 8328 lg 1 Arvestatud. punkti 3. Kavandatud muudatusega täpsustatakse isikute ringi, kellele tehakse taustakontrolli RelvS-is sätestatud nõuete täitmise Eelnõu ja seletuskirja täiendatud. kontrollimiseks. Nagu ka relvaseaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu väljatöötamiskavatsuse (VTK) etapis Eelnõu täiendatud § 8329 lõikega 7, millega täpsustatakse, et ettevõtja 1 viitasime, toetame eesmärki kitsendada taustakontrolli kohustusega esitab nimekirja, millistel töökohtadel olevatel töötajatel on juurdepääs isikute ringi. Paraku ei nähtu eelnõust, kuidas tagatakse selgus, millised sõjarelvadele, laskemoonale, lahingumoonale ja nende olulistele osadele töökohad ja isikud ettevõtjas on muudatuse tulemusel taustakontrolli või nendega seotud teabele. 15  kohustusega kaetud ja millised mitte. See selgus on vajalik nii kontrolli adressaadi vaates (taustakontroll kui isiku põhiõiguste riive) kui ka järelevalve vaates (et kõik vajalikud isikud oleks alati kontrollitud). Palume seda asjaolu nii eelnõus kui seletuskirjas täpsustada. 2. Eelnõu § 1 punktiga 7 täpsustatakse RelvS § 8328 lõiget 3 viitega Arvestatud. riigisaladuse ja salastatud välisteabe seadusele (RSVS). Muudatuse kohaselt võib Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) loobuda selle isiku tausta Täiendatud eelnõu § 8328 lõike 5 ettepaneku osas ning seletuskirjas kontrollimisest, kellel on riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduse selgitatud lõigete 3 ja 4 sisu. alusel kehtiv riigisaladusele juurdepääsu luba või salastatud välisteabe juurdepääsusertifikaat. Peame mõistlikuks põhimõtet, et topeltkontrolli nende isikute suhtes, kel on RSVS alusel kehtiv juurdepääsuluba või juurdepääsusertifikaat, ei tehta. Tekib aga küsimus kõnesoleva paragrahvi lõike 3 ja 4 omavahelisest seosest. Lõike 4 kohaselt saab PPA isiku suhtes taustakontrolli teha ka ettevõtja tegevusloa kehtivuse ajal, kui isiku suhtes, kellele on tehtud taustakontroll, on tekkinud põhjendatud kahtlus, et ettevõtjaga seotud olemise ajal on ilmnenud asjaolud, mis välistaksid tema töölevõtmise või olulise osaluse omandamise lubamise. Kuidas neid sätteid praktikas koosmõjus tõlgendatakse - kas lõike 4 kohane nö lisakontroll on lubatav ka lõikes 3 nimetatud isiku suhtes, kellele on tehtud RSVS kohane julgeolekukontroll? Palume RelvS § 8328 lõigete 3 ja 4 omavahelist seost seletuskirjas selgitada ning vajadusel täpsustada ka sätte sõnastust. Lisaks juhime tähelepanu, et kehtiva RelvS § 8328 lõikes 5 on kasutatud väljendit „tähtsa teabe“. Kas kohasem ei oleks „tähtsust omava teabe“? 3. Eelnõu § 1 punktiga 9 nähakse RelvS § 8333 lõikes 31 ette erand, mille Antud selgitus seletuskirjas. kohaselt võib ettevõtja, kellele on mõnes teises Euroopa Liidu liikmesriigis antud tegevusluba, Eesti Vabariigi territooriumil osutada ühekordset teenust ilma tegevusloata. Samas nõuab RelvS § 8333 lõige 3 mõnest teisest Euroopa Liidu liikmesriigist saadud tegevusloa olemasolu korral ettevõtjalt RelvS kohast tegevusluba ka juhul, kui on tegu ajutise tegevusega. Seletuskirjast ei selgu, mis vahe on ajutisel tegevusel ja ühekordse teenuse osutamisel ning miks on otsustatud ühekordselt teenuse osutajad võrreldes ajutise tegevusega tegelevad ettevõtjad panna tegevusloa nõude puhul soodsamasse seisu ehk on loobutud tegevusloa 16  nõudest. Erinevat kohtlemist ei ole põhjendatud. Palume vastava selgitusega seletuskirja täiendada. 4. Kordame VTK etapis tehtud märkust (kooskõlastuskirja punkt 2), et Arvestatud. muutmist vajab relvaseaduse (RelvS) § 8329 lõige 2, mis jääb hetkel taustakontrolli käigus töödeldavate andmete koosseisu osas väga Eelnõu täiendatud. üldiseks. Kehtivas seaduses on viidatud sättes toodud: „Isikuandmete ankeedis esitab kontrollitav oma isikuandmed, elukoha, perekondlike sidemete, hariduskäigu ja tööalase tegevuse andmed ning muud andmed, mis võimaldavad kontrollida käesoleva seaduse § 8328 lõikes 1 nimetatud asjaolude esinemist.“ Seaduses ei saa olla sedavõrd laia terminit nagu „muud andmed“. Töödeldavate andmete kategooriad tuleb välja tuua seaduse tasemel. Selgitame, et isikuandmete töötlemisel riivatakse inimese õigust privaatsusele, mis on sätestatud põhiseaduse (PS) §-s 26. Põhiõiguste riive alused peavad tulenema seadusest (PS § 3 ja § 11). Isikuandmete kaitse üldmääruse §-de 5 ja 6 kohaselt peab isikuandmete töötlemiseks olema seaduslik alus ning andmete töötlemisel peab järgima isikuandmete töötlemise põhimõtteid. Seega peab isikuandmete töötlemiseks seaduse tasandil olema sätestatud konkreetne eesmärk, milleks andmeid kogutakse, samuti kogutavate andmete koosseis ja andmete säilitamise tähtaeg. Palume teha vajalikud muudatused RelvS § 8329 lõikes 2. 5. Kordame VTK etapis tehtud märkust (kooskõlastuskirja punkt 4), Antud selgitus. milles tõstatasime küsimuse, kas juhul, kui eraõiguslikud juriidilised isikud saavad õiguse valmistada ning muul viisil käidelda sõjarelvi, võib Eraõiguslikud juriidilised isikud saavad ka kehtiva õiguse kohaselt suureneda ka karistusseadustiku (KarS) §-s 4182 , mis reguleerib valmistada sõjarelvi ja selles osas ei ole seost kriminaalmenetluse sõjarelva, selle olulise osa ja sõjalise otstarbega laskemoona mittealustamise menetlusega. Kaitseministeeriumi hinnangul on need ebaseaduslikku käitlemist, sätestatud kuritegude hulk. Seda seetõttu, et erinevad asjad. isikuid, kes selliseid relvi valmistavad, on senisest palju rohkem. Kas sellel on ka seos eelnõus tehtava muudatusega, millega sätestatakse võimalus sõjarelvade puhul kriminaalmenetluse mittealustamiseks, kui relv loovutatakse vabatahtlikult? Palume neid asjaolusid seletuskirjas selgitada. II. Muud märkused eelnõu ja seletuskirja kohta 6. Palume arvestada ka käesoleva kirja lisades esitatud eelnõu ja Arvestatud. seletuskirja failis jäljega tehtud märkustega. 17  Eelnõu ja seletuskirja vastavalt täiendatud. Vastavalt Vabariigi Valitsuse reglemendi § 6 lõikele 5 palume eelnõu esitada Justiitsministeeriumile täiendavaks kooskõlastamiseks pärast praegusel kooskõlastamisel saadud arvamuste läbivaatamist ja vajaduse korral eelnõu parandamist, et enne eelnõu Vabariigi Valitsusele esitamist kontrollida selle vastavust hea õigusloome ja normitehnika eeskirjale. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium 05.04.2024 kiri nr 5-1/24/2, KAM/24- 0347/-1K I. Sisulised märkused 1. Eelnõuga muudetakse RelvS § 835 ja 8323 lg-t 2. Tulevikus Sanktsioonide kriteeriumist on antud eelnõus loobutud. võimaldatakse ettevõtjas olulise osaluse omandada, seda omada ja suurendada ning ettevõtja üle kontrolli saavutada, seda omada ja suurendada igaüks, kelle suhtes ei ole tuvastatud relvaseaduse § 40 lõike 1 punktides 5‒8 ja lõikes 11 sätestatud asjaolusid ning kes on Euroopa Liidu või NATO liikmesriigi kodanik või muu sellise välisriigi kodanik, mille suhtes Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Julgeolekunõukogu või Euroopa Liidu Nõukogu ei ole kehtestanud relvadega seotud sanktsioone, embargot või nendega sarnaseid meetmeid. Seletuskirjast ei selgu, kuidas käsitletakse topelt- või mitme kodakondsusega isikuid (nt VeneIisrael, USA-Vene topeltkodakondsus vms). Veidi üle poole Euroopa Liidu liikmesriikidest lubab mitut kodakondsust, kuid valdavalt väga piiratud juhtudel. Peale Eesti on ka Austria, Taani, Saksamaa, Läti, Leedu, Luksemburg, Sloveenia ja Hispaania seadnud naturalisatsiooni tingimuseks varasemast kodakondsusest loobumise. Võib tekkida olukord, kus julgeolekule ohtu kujutav kolmanda riigi kodanik pääseb loamenetlusest tänu Euroopa Liidu või NATO liikmesriigi mitme kodakondsuse omamisele. Samuti võimaldaks see teatud riikidel kasutada ära mitme kodakondsusega isikuid oma eesmärkide saavutamiseks. Osade kolmandate riikide eesmärgid võivad kujutada ohtu Eesti julgeolekule. Lisaks lojaalsuskonfliktile on antud kodanikel põhiseaduslikud kohustused oma riigi ees ning osad erineva väärtusruumiga kolmandad 18  riigid nõuavad oma kodanike kohustuste täitmist erinevatel viisidel. Toetame muudatust, mille eesmärk on laiendada isikute ringi, kes saaksid ettevõtjas olulise osaluse omandada, seda omada ja suurendada ning ettevõtja üle kontrolli saavutada. Küll aga palume seletuskirjas täpsemalt selgitada, kuidas käsitletakse kõnesoleva muudatuse valguses topeltkodakondsusega isikuid. Eelnõu käsitleb sõjarelva, laskemoona ja lahingumoona nõudeid ja lisatav sanktsioonide kitsendus seotakse üksnes relvade sanktsioonidega. Kui isiku sanktsioon on seotud laskemoona käitlemisega, võib tekkida küsimus, kas kõnesolev säte kohaldub või mitte, sest RelvS-s on eraldi defineeritud ka laskemoon. Lisaks on sanktsioonid survemeetmed, mis on ajutise iseloomuga. Nt EL Nõukogu võib kehtestada sanktsioone omal algatusel. Sellist liiki sanktsioonide ettepanekuid võivad teha liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrged esindajad või ELi liikmesriigid. Üldjuhul kehtivad sanktsioonid 12 kuud. Kuidas lahendatakse edaspidi olukord, kus Eesti kaitsetööstusettevõtjas on võimaldatud kontrolli omada mitte-NATO või -ELi liikmesriigi kodanikul (st välisriigi kodanikul) ning teatava aja möödudes kehtestatakse antud riigi suhtes ÜRO Julgeolekunõukogu või EL Nõukogu poolt relvadega seotud sanktsioonid. Palume § 835 sätte sõnastus muuta või täiendada seletuskirja, et kõnesolev säte oleks kõigile üheselt arusaadav ja tagatud oleks õigusselgus. 2. Juhime tähelepanu, et kehtiva RelvS § 67 lg 1 p 12 kohaselt antakse Mitte arvestatud, kuivõrd eelnõus keskendutakse kaitsetööstusega seotud ettevõtjale tegevusluba, kui tema aktsionär või osanik, nõukogu või küsimustele. juhatuse liige või juriidilise isiku juhtimise üle valitsevat mõju omav muu isik on Euroopa Liidu või NATO liikmesriigi kodanik. Samas käesoleva eelnõuga leevendatakse sätteid sõjarelva, selle laskemoona ja lahingumoona käitlemisega tegelevas ettevõtjas olulise osaluse omandamiseks, st laiendatakse ka NATOsse või ELi liikmesriiki mitte kuuluvatele kodanikele, mille suhtes ÜRO Julgeolekunõukogu või EL Nõukogu ei ole kehtestanud relvadega seotud sanktsioone, embargot või nendega sarnaseid meetmeid. 19  Tulenevalt eeltoodust palume muuta ja sõnastada kehtiv RelvS § 67 lg 1 p 12 selliselt, et ettevõtjas osaluse omandamisel ei eristataks, kas ettevõtja tegutseb tsiviil- või militaarvaldkonnas, ning ettevõtjaid koheldakse samadel alustel ja tagatud oleks õiglane konkurents. 3. Eelnõuga muudetakse RelvS § 8325 lg-t 4, mille kohaselt riigikaitse Antud selgitus. korraldamise valdkonna eest vastutav minister kehtestab määrusega sõjarelvade, sõjalise otstarbega laskemoona ja lahingumoona Eelnõuga luuakse volitusnorm, mis loob aluse kvalifikatsiooninõuete käitlemisega seotud tegevusaladel tegutsemiseks kvalifikatsiooninõuded kehtestamiseks. Konkreetse rakendusakti sisustamine jääb vajadusel aga ning pädevustunnistuse andmise korra. Eelnõu ja seletuskirja vahel on tulevikku, mil on kõik vajalikud asjaolud läbi kaalutud ja analüüsitud. vastuolu. Eelnõus on toodud, et riigikaitse korraldamise valdkonna eest Määruste koostamisel kaalume ettepanekute arvestamist ja kaasame vastutav minister kehtestab vastava määruse, kuid seletuskirjas on TTJA ning MKM rakendusakti väljatöötamisse. toodud, et minister võib kehtestada. Kehtiva RelvS § 8325 õiguse kohaselt võib minister kehtestada sõjarelvade, sõjalise otstarbega laskemoona ja lahingumoona käitlemisega seotud tegevusaladel tegutsemiseks soovituslikud kvalifikatsiooninõuded. Uute kvalifikatsiooninõuete ja pädevustunnistuse andmise korra kehtestamisel tuleks ühtlasi ette näha piisav üleminekuaeg. Nõustume seletuskirjas tooduga, et üksnes lõhkematerjaliseaduse (edaspidi ka LMS) kohase pädevustunnistuse olemasolu ei tõenda, et isik on pädev vastutama sõjarelvade, sõjalise otstarbega laskemoona ja lahingumoona käitlemise eest. Samas ei olnud eelnõuga kooskõlastamiseks kaasas määruse kavandit, millega plaanitakse kehtestada kvalifikatsiooninõuded sõjarelvade, sõjalise otstarbega laskemoona ja lahingumoona käitlemisega seotud tegevusaladel tegutsemiseks ning pädevustunnistuse andmise kord. Ka seletuskirjast ei selgu, kuidas pädevustunnistuse andmise protsess tulevikus olema hakkab. Milline asutus hakkab väljastama pädevustunnistusi, kes viib läbi vastavaid koolitusi, mis sisaldaksid infot sõjarelvade, sõjalise otstarbega laskemoona ja lahingumoona käitlemise kohta, kui suur saab olema riigilõiv pädevustunnistuse taotlemisel jne. Riigilõivumäära kehtestamisel tuleb muuta ka riigilõivuseadust. Või kui pädevustunnistusi ei väljasta riigiasutus ja kompetentsete isikute olemasolu tagatakse läbi koolituste, mida pakub erasektor, peaks see 20  eelnõust selguma ning minister ei peaks kehtestama pädevustunnistuse andmise korda, vaid saaks piirduda kvalifikatsiooninõuete kehtestamisega. Teeme ettepaneku, et enne käesoleva eelnõu teisele kooskõlastusringile edastamist koostatakse määruse kavand kvalifikatsiooninõuetele sõjarelvade, sõjalise otstarbega laskemoona ja lahingumoona käitlemisega seotud tegevusaladel tegutsemiseks ning vajadusel ka pädevustunnistuse andmise kord. MKM on nõus määruse kavandi koostamisel igakülgselt kaasa aitama ja panustama. 4. Eelnõuga muudetakse LMS § 12 lg 2 p 6, mille kohaselt LMS kohast Arvestatud. tegevusluba ei pea lõhkematerjali käitlemisel olema, kui isikule on antud relvaseaduse kohane tegevusluba sõjarelva, laskemoona, lahingumoona Eelnõu ja seletuskirja täiendatud. või nende olulise osa käitlemiseks. Välja pakutud sõnastuse kohaselt laiendatakse oluliselt LMS tegevusloa kohaldamisala välistust. Kehtiva õiguse kohaselt ei pea LMS-kohast tegevusluba olema RelvS-kohast tegevusluba omaval isikul RelvS-s ja selle alusel kehtestatud õigusaktis lubatud koguses ja tingimustel laskemoona ning püssirohu hoidmisel, võõrandamisel ja kasutamisel. Sätte eesmärk on olnud LMS tegevusloa taotlemisest relvaloa omanikud ja laskemoona müüjad välja arvata. Eelnõus toodud muudatusettepaneku kohaselt laiendatakse aga tegevusloa vabastust kogu RelvS käitlemisele. Relvaseaduse § 11 lg 2 kohaselt on relva ja laskemoona käitlemine RelvS tähenduses relvade ja laskemoona valmistamine, müük, soetamine, omamine, valdamine, hoidmine, hooldamine, kandmine, edasitoimetamine, vedu, sissevedu, väljavedu, võõrandamine, pärimine, leidmine ja hävitamine ning relvade parandamine, ümbertegemine, laskekõlbmatuks muutmine, lammutamine ja laenutamine. Kui soovitakse LMS-kohase tegevusloa vabastust, et ettevõtja ei peaks taotlema nii LMS kui ka RelvS kohast tegevusluba, teeme ettepaneku sõnastada LMS-i § 12 lg 2 p 6 järgmiselt: „6) lõhkematerjali käitlemisel, kui isikule on antud relvaseaduse kohane tegevusluba laskemoona, lahingumoona või nende olulise osa käitlemiseks ning loa menetluses on 21  hõlmatud käesoleva seaduse tegevusloa ja käitamisloa kontrolliesemes olevad nõuded.“. 5. Eelnõuga täiendatakse LMS § 25 lg 2 p-ga 8, mille kohaselt LMS-kohast Eelnõus ja seletuskirjas on arvesse võetud TTJA ja MKM ettepanekud, käitamisluba ei pea olema, kui käitlemiskohal, kus käideldakse sõjarelva, mis puudutavad LMS § 12 ja § 25 muutmist. laskemoona, lahingumoona või nende olulist osa, on olemas relvaseaduse kohane käitlemiskoha käitamisluba. LMS käitlemiskoha käitamisloa vabastus peaks piirduma üksnes RelvS käitlemiskoha käitamisloaga ulatuses, mis käsitleb lõhkeainet sisaldava laskemoona või lahingumoona tootmist või hoiustamist ning mitte hõlmama sõjarelvi. Teeme ettepaneku täiendada LMS-i § 25 lg 2 p-ga 8 järgmises sõnastuses: „8) sõjarelva, laskemoona ja lahingumoona või nende olulise osa käitlemiskohal, millel on relvaseaduse kohane käitlemiskoha käitamisluba ning hõlmatud on käesoleva seaduse kohase käitamisloa kontrolliesemes olevad nõuded.“ Siseministeerium 05.04.2024 nr KAM/24-0347/-1K I. Sisulised märkused 1. Relvaseaduse (edaspidi RelvS) § 835 ja 8323 lõike 2 muudatuse eesmärk Arvestatud. on eelnõu seletuskirja kohaselt võimaldada kaitsetööstuses tegutseda ka neil ettevõtjatel, kelle aktsionär või osanik, nõukogu või juhatuse liige Eelnõu ja seletuskirja täiendatud. või juriidilise isiku juhtimise üle valitsevat mõju omav muu isik ei ole Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni (edaspidi NATO) või Euroopa Liidu (edaspidi EL) liikmesriigi kodanik. Sealjuures täiendatakse RelvS- i tingimusega, et isik, kes ei ole NATO või EL liikmesriigi kodanik, ei tohi olla ka sellise riigi kodanik, mille suhtes ÜRO Julgeolekunõukogu või Euroopa Liidu Nõukogu on kehtestanud relvadega seotud sanktsioone, embargot või nendega sarnaseid meetmeid. Arvestades praegust julgeolekuolukorda, ei ole Siseministeeriumi hinnangul hetkel kehtivatest sanktsioonidest lähtuv piirang eesmärgipärane. Seoses sõjalise tegevusega, inimõiguste rikkumisega jne täiendatakse sanktsiooninimekirju EL-is igakuiselt, kui mitte iganädalaselt. Juba on EL rakendanud ka teiseseid sanktsioone kolmandate riikide isikutele, kes on esmaste sanktsioonide rikkumisele 22 kaasa aidanud. Mõned aastad tagasi oli see levinud praktika Ameerika Ühendriikide sanktsioonipoliitikas ja EL-is seda ei järgitud, kuid see on muutunud. Võivad tekkida olukorrad, kus Eesti kaitsevaldkonna ettevõtted on seotud kolmandate riikide isikutega, kes paari kuu pärast võivad sanktsiooni all olla. Sanktsioonid toovad kaasa varade külmutamise ja pangakontode sulgemise ning nende rikkumine omakorda süüteomenetluse. Tõhusaks kontrolliks on eeldus, et Eesti riigil on kolmandate riikidega õigus- ja justiitsalane koostöö. Paratamatult tõusetub aga küsimus, kuidas sellistest kolmandatest riikidest pärit ettevõtjaid või eraisikuid kontrollida või nende Eesti kaitsetööstuses tegutsemisega kaasnevat riski hinnata, kui nendega sisuline koostöö puudub. Kui võimaldame kaitsetööstusvaldkonnas tegutseda kolmandate riikide esindajatel, on vaja teha senisest rohkem taustakontrolle ja kasvab sellega seotud töökoormus. Kolmandatest riikidest andmete saamine on paratamatult keerulisem, kui EL ja NATO liikmesriikidest. Andmeid ei ole võimalik kontrollida registrist, vaid see eeldab arvukate üksikpäringute tegemist. Sageli on andmete saamine võimatu. Seetõttu ei saa nõustuda eelnõu seletuskirjast nähtuvaga, et Politsei- ja Piirivalveameti ning Kaitsepolitseiameti töömaht taustakontrollide teostamisel kavandatava eelnõu kohaselt väheneb. Selleks, et edendada Eesti kaitsetööstuse koostööd näiteks eelnõu seletuskirjas nimetatud Iisraeli, Austraalia, Uus-Meremaa, Jaapani, Lõuna-Korea, Singapuri ja Ukrainaga, tuleks selliste kolmandate riikide ettevõtjate aktsepteerimiseks välja töötada erikord. Üksnes sanktsioonialuste riikide välistamist Siseministeerium ei toeta. Lähtuvalt eelnõu kooskõlastamisel toimunud Siseministeeriumi ja Kaitseministeeriumi esindajate vaheliste arutelude tulemusest, toetab Siseministeerium ettepanekut, mille kohaselt võib ettevõtjas olulise osaluse omandada, seda omada ja suurendada ning ettevõtja üle kontrolli saavutada, seda omada ja suurendada igaüks, kelle suhtes ei ole 23  tuvastatud RelvS-i § 40 lõike 1 punktides 5‒8 ja lõikes 11 sätestatud asjaolusid ning kes vastab vähemalt ühele järgmistest tingimustest: 1) ta on Euroopa Liidu liikmesriigi kodanik; 2) ta on NATO liikmesriigi kodanik; 3) ta on OECD liikmesriigi kodanik; 4) ta on sellise riigi kodanik, kellega Eesti Vabariik on sõlminud salastatud teabe vastastikuse kaitse lepingu; 5) ta on muu riigi kodanik, kellele riigikaitse valdkonna eest vastutav minister on andnud siseturvalisuse valdkonna eest vastutava ministri kooskõlastusel nõusoleku erandi tegemiseks. Eelnevalt toodud erisuse kaalumiseks esitab põhjendatud taotluse kaitseminister siseministrile, mille alusel hindab siseminister erisuse tegemise võimalust. Toome siiski esile, et selline kooskõlastamine võib ka olla ametkondlik ning ei pea eeldama ministri volitust ehk kooskõlastamine võib ka toimuda vastutavate ministeeriumite vahel. Rõhutame, et iga taotluse puhul tuleb kodakondsusest ja konkreetsest isikust tulenevat erisuse tegemise vajadust põhjalikult hinnata sõltumata sellest, kas tegemist on nn agressorriigiga või mitte. 2. Eelnõu § 1 punkti 8 kohaselt täiendatakse RelvS-i § 8333 lõike 1 punkti Osaliselt arvestatud. 4 pärast sõna „millele“ sõnadega „valmistamise käigus“. Kaasame nimetatud määruse koostamisse SIM-i. Oleme nõus, et RelvS- RelvS-is ei ole sätestatud, millest koosneb sõjarelv. RelvS § 3 lõike 3 is puudub sõjarelva definitsioon, osade ja oluliste osade loetelu. kohaselt on sõjarelv sõjalisel otstarbel kasutatav või sõjalisel otstarbel Rakendusakt on väljatöötamisel. kasutamiseks konstrueeritud, valmistatud, määratud või kohandatud relv või relvasüsteem. Määratlemata on aga sõjarelva osad, olulised osad ja oluliste osadega võrdsed relvale või relvasüsteemile kinnitatavad lisaseadmeid . RelvS § 833 lõige 1 ütleb, et sõjarelvi liigitatakse järgmiselt: „1) käsitulirelvad; 2) raketisüsteemid; 3) raskerelvad; 4) muud relvad, mis ei ole tulirelvad.“ Selleks, et oleks võimalik kontrollida sõjarelva tootmist oleks vajalik määratleda ka sõjarelva osad, olulised osad ja lisaseadmed. Näiteks Milrem AS toodab mehitamata sõidukeid ja paigaldab sellele relvasüsteemi sihtimisseadmed või selle osad. Relva ennast ei paigalda. RelvS-i § 21 lõike 2 kohaselt laieneb tulirelva olulise 24 osa käitlemisele sama kord, mis RelvS-iga on kehtestatud seda liiki relva käitlemisele, kui seadus otseselt ei sätesta teisiti. RelvS-i peatükis 111 sellist nõuet sätestatud ei ole. Sõjarelv on tsiviilkäibes piiratud käibega tulirelvast suurem ohuallikas ja selle käitlemine peaks olema rangemalt reguleeritud. Nii näiteks kehtestab strateegilise kauba seadus strateegilise kauba kontrolli süsteemi, reguleerides strateegilise kauba vedu, strateegilise kaubaga seotud teenuse osutamist, strateegilise kauba sisseveo ja lõppkasutuse järelevalvet, strateegilise kauba käitlemist, sealhulgas demilitariseerimist, vastutust ning riikliku järelevalve tegemist nimetatud valdkondades. Strateegilise kauba seaduse § 2 lõike 1 kohaselt loetakse strateegiliseks kaubaks sõjaline kaup, kaitseotstarbeline toode, inimõiguste rikkumiseks kasutatav kaup ja kahesuguse kasutusega kaup. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt on sõjaline kaup relv, aine, materjal, vahend, seade, süsteem, nende osad, nendega seotud varustus ja spetsiaalsed komponendid, tarkvara ja tehnoloogia, mis on projekteeritud, valmistatud, määratud või kohandatud sõjalisel otstarbel kasutamiseks, mida kasutatakse sõjalisel otstarbel või mis on loetletud sõjaliste kaupade nimekirjas. Eeltoodust tulenevalt tuleks sõjarelva oluliseks osaks pidada vähemalt neid osi, mida loetakse piiratud käibega tulirelva osadeks – osa või varuosa, mis on spetsiaalselt sõjarelva jaoks konstrueeritud ja vajalik sõjarelva kasutamiseks. Seda enam, et RelvS-is ei reguleerita sõjarelva osa käitlemist, küll aga sõjarelva olulise osa käitlemist. Eeltoodust tulenevalt teeme ettepaneku: 1) muuta eelnõu § 1 punktis 1 nimetatud RelvS-i § 833 lõiget 3 ja sõnastada see järgmiselt: „(3) Sõjarelvade, laskemoona ja lahingumoona liigitamiseks käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud sõjarelvade liikide, laskemoona või lahingumoona hulka, nende osade ja oluliste osade loetlemiseks 25  kehtestab riigikaitse korraldamise valdkonna eest vastutav minister määrusega sõjarelvade, laskemoona ja lahingumoona täpsustava loetelu.“ 2) täiendada RelvS-i § 833 uue lõikega, milles sätestatakse nõuded sõjarelva osade, oluliste osade ja lisaseadmete käitlemisele sarnaselt RelvS-i § 21 sätestatule; 3) täiendada RelvS-i § 8833 lõike 1 punkti 4 ja sõnastada see järgmiselt: „4) sõiduki, veesõiduki, õhusõiduki või muu toote valmistamine, millele paigaldatakse sõjarelv, selle oluline osa või lisaseade, mis on konstrueeritud ja vajalik sõjarelva kasutamiseks“. 3. Eelnõu § 1 punktiga 4 täiendatakse RelvS § 8324 lõikega 51 järgmises Arvestatud. sõnastuses: „(51 ) Käesoleva paragrahvi lõikes 5 sätestatud tervisekontrolli ei pea läbima isik, kellel on kehtiv relvaluba.“ Siseministeeriumi hinnangul saaks täiendavast tervisekontrollist vabastada vaid need isikud, kes on läbinud RelvS § 351 nõuetele vastava tervisekontrolli. Sellisteks isikuteks käesoleval hetkel on RelvS alusel relvaluba omavad isikud ja Kaitseliidu relvakandmisluba omavad isikud. Eeltoodust tulenevalt teeme ettepaneku muuta eelnõu § 1 punktis 4 nimetatud 8324 lõiget 51 ja sõnastada järgmiselt: „(51) Käesoleva paragrahvi lõikes 5 sätestatud tervisekontrolli ei pea läbima isik, kellel on käesoleva seaduse alusel väljastatud kehtiv relvaluba või Kaitseliidu seaduse aluselt väljastatud kehtiv relvakandmisluba.“. Justiitsministeerium 18.06.2024 kiri I. Sisulised märkused 26 1. Eelnõu § 1 punktidega 11 ja 12 muudetakse relvaseaduse (RelvS) § 833 lõiget 3 ja § 835, võimaldades erinevalt täna kehtivast regulatsioonist kaitsetööstuses tegutseda ka ettevõtjatel, kelle aktsionär või osanik, nõukogu või juhatuse liige või juriidilise isiku juhtimise üle valitsevat mõju omav muu isik ei ole NATO või Euroopa Liidu liikmesriigi kodanik. Võrreldes esimese kooskõlastusringiga on sättesse lisatud uusi põhimõttelisi muudatusi, kuid sisulised selgitused nende põhjendatuse kohta puuduvad. Sellest tulenevalt palume eelnõu ja seletuskirja täiendada ning selgitada järgnevas: 1.1. Loetelu punkti 4 kohaselt peab lisaks muudele viidatud sätetes nimetatud Arvestatud. nõuetele olema tegu sellise riigi kodanikuga, kellega Eesti Vabariik on Seletuskirja täiendatud. Lisaks võimaldatakse tegutseda Eestis sõlminud salastatud teabe vastastikuse kaitse lepingu. Palume esitada ettevõtetel, kelle juhtorgani liige on sellise riigi kodanik, kellega Eesti selle tingimuse kohta sisulised põhjendused, miks need riigid on Vabariik on sõlminud salastatud teabe vastastikuse kaitse lepingu. kaitsekoostöö kontekstis olulised, ja loetelu, milliseid riike see eelnõu Selliseks oluliseks riigiks on näiteks Ukraina, kellega Eesti on sõlminud esitamise hetkel hõlmab. salastatud teabe vastastikuse kaitse lepingu. Ukraina omab tänaseks reaalset lahingkogemust ja seega olulist sõjalist teadmust ning selle tulemusel on teinud sõjatööstuses innovatsiooni lahingtehnika arendamisel ja selle kasutamisel. Need on teadmised ja kogemused, millest muutunud julgeolekuohte arvestades tuleb õppust võtta ning seda õpituvastust relva- ja laskemoonatööstuses rakendada. Eelnõuga luuakse vajalik õiguslik alus, et ka näiteks Ukraina kodanikud saaksid kuuluda ettevõtte juhtkonda ning panustada ettevõttesse, mille põhitegevus on relvade või laskemoona tootmine Eestis. Nendel riikidel, kellega on Eesti sõlminud salastatud teabe vastastikuse kaitse lepingu, on võimalik turvalisemalt ja efektiivsemalt vahetada infot, et veenduda kas relvaseaduse alusel antava loa tingimused on täidetud või esinevad mõned probleemkohad, mis välistaksid loa andmise, sealhulgas hinnatakse riske riigi julgeolekule loa andmise menetluse käigus. Viidatud riikidele, kellega on Eesti sõlminud salastatud teabe vastastikkuse kaitse lepingu. 1.2. Loetelu punkti 5 kohaselt kvalifitseerub ka muu riigi kodanik, kelle Arvestatud. suhtes lisaks muudele viidatud sätetes nimetatud nõuete täitmisele on Täiendavalt nähakse seadusemuudatusega ette võimalus panustada Kaitseministeerium Siseministeeriumi kooskõlastusel andnud nõusoleku relvaseaduse kohase loakohustusega ettevõtmistesse ka eelnevalt teha vastav erand. Palume selgitada Kaitseministeeriumi ja nimetamata kolmandate riikide kodanikel, kui ettevõtte ning kolmanda 27  Siseministeeriumi nõusolekul ja kooskõlastusel põhineva lahenduse riigi kodaniku panus on sedavõrd olulise tähtsusega Eesti kaitsetööstuse rakendamise põhimõtteid. Palume sealjuures vastata küsimusele, kelle arendamisel ning seeläbi ka kaitsevõime tagamisel. Selliseks riigiks võib sobivust hinnatakse – kas välisriigi juriidilise isiku ja tema juhtimises näiteks olla Singapur. Nimetatud kolmandate riikide kodanike osalusega osalevate füüsiliste isikute või välisriigi sobivust? Samuti, millist ettevõtete kontrollimiseks sätestatakse täiendavad riskide maandamise teavet/riske hinnatakse, kuivõrd eelnõus puuduvad otsuseks vajalikud tingimused. Tingimusena sätestatakse, et tegevusluba menetletakse sisulised kriteeriumid nagu näiteks Eesti Vabariigi julgeoleku võimalik ainult juhul, kui Kaitseministeerium on andnud selleks nõusoleku ning ohustamine/kahjustamine jne. Lisaks palume selgitada kooskõlastuse Siseministeerium on selle nõusoleku andmise kooskõlastanud. formaati ehk kuidas ministeeriumide vahelise otsuseni menetluslikult Kaitseministeeriumi ja Siseministeeriumi eelnev nõusolek loa taotlemise jõutakse. eeltingimusena täidab julgeolekuohtude ennetamise eesmärke. Kaitseministeerium peab nõusoleku andmiseks põhjalikult kaaluma ettevõtte vajalikkust ja olulisust ning kolmanda riigi kodaniku võimalikku panust Eesti kaitsetööstuse arendamisel ning ka sellega seotud riske. Näiteks ei anna Kaitseministeerium nõusolekut, kui ettevõtte juhtorgani liikmeks on Eestiga vaenulikes suhetes oleva riigi kodanik ning Siseministeerium ei anna kooskõlastust, kui ilmneb oht riigi julgeolekule või kui edastatav informatsioon ei ole piisav, et selle alusel kooskõlastust anda. Siseministeerium hindab, kas Kaitseministeeriumi kaalutlused nõusoleku andmiseks on põhjendatud või mitte. Kui nõusoleku andmine ei ole põhjendatud või kui loa andmisel võivad tõenäoliselt esineda riskid riigi julgeolekule, siis nõusolekut ei kooskõlastata. Seega nõusoleku andmine on väga erandjuhtum ja see ei ole kohustuslik, samuti ei ole kooskõlastuse andmine Siseministeeriumi poolt kohustuslik. Nõusoleku andmiseks ja selle kooskõlastamiseks ei seata tähtaega, kuid üldiselt lähtutakse haldusmenetluse seaduses sätestatud põhimõtetest ja tähtaegadest. Nõusoleku kooskõlastamata jätmine ei ole vaidlustatav. Palume alternatiivselt kaaluda võimalust kehtestada vastava Mitte arvestatud. volitusnormi loomise kaudu Eesti kaitsetööstuse spetsiifikat arvestades Eelnõu koostamise ja kooskõlastamise käigus ei leitud sellise lahenduse nö keelatud vs lubatud riikide loetelu Vabariigi Valitsuse määrusega. jaoks sobivust. 2. Eelnõu punktiga 13 täiendatakse RelvS § 8329 lõikega 51, mille kohaselt Mitte arvestatud. ei pea tervisekontrolli läbima isik, kellel on RelvS-i alusel antud kehtiv Muudatus ei ole vajalik, sest relvaluba ei kehti, kui ei ole kehtivat relvaluba või Kaitseliidu seaduse alusel väljastatud kehtiv tervisetõendit. Vt RelvS § 351 llg 21. PPA-l ei ole sellega probleemi. relvakandmisluba. Muudatuse eesmärk on tõendada enda terviseseisundit kehtiva relvaloaga, mille eeldus on omakorda perearsti väljastatud kehtiv tervisetõend. Leiame, et tervisekontrolli läbimise 28  mittevajalikkus tuleks siduda relvaloa aluseks oleva tervisetõendi Siseministeeriumiga koostöös on sätte sõnastus välja töötatud ja kehtivusega, mitte kehtiva relvaloaga. Seda põhjusel, et arst võib Siseministeeriumiga ega PPA ei näe selles probleemi. Meie hinnangul tervisetõendi kehtivuse lõpetada ka enne sellel märgitud tähtaega ning puudub vajadus muutmiseks. sel juhul info meile teadaolevalt Politsei- ja Piirivalveametile automaatselt ei jõua. Seega tuleks säte sõnastada selliselt, et tervisekontrolli ei pea läbima isik, kellel on kehtiv tervisetõend, mis on relvaloa andmise aluseks. Kuna see küsimus puudutab tervisetõendite valdkonda, palume konsulteerida ka Sotsiaalministeeriumiga, kelle vastutusalasse nimetatud valdkond kuulub. 3. Eelnõu punktiga 21 täiendatakse RelvS § 8329 lõikes 2 sätestatud Arvestatud. kontrollitava isikuandmete ankeedis esitatavat andmekoosseisu. Justiitsministeerium ei saa nõustuda loetelu punktis 15 esitatud lahendusega, mille järgi töödeldaks ka neid kriminaalmenetluse andmeid, kus isik on tunnistaja või kannatanu. See ei ole taustakontrolli jaoks vajalik info ning sekkub üleliia isiku privaatsusesse. Selline andmetöötlus ei ole eesmägipärane ega proportsionaalne. Palume tunnistaja ja kannatanu eelnõu tekstist välja jätta. Lisaks palume loetelu punkti 7 osas täpsustada, kas mõeldud on praeguseid või ka endiseid elukohti. Kui lisaks praegustele ka endiseid, palume sätet vastavalt täiendada. Ühtlasi palume loetelu punkti 9 täiendada ning eelnõus välja tuua, mis andmed täpsemalt lähedaste kohta esitada tuleb. Lisaks tuleb seletuskirja täiendada selgitustega, miks on loetelus esitatud andmed taustakontrolli tegemiseks vajalikud. Ilma vastavate selgitusteta ei ole võimalik aru saada, kas andmekoosseis on eesmärgi täitmiseks vajalik ja proportsionaalne. 4. Eelnõu punktiga 22 täiendatakse § 8329 lõikega 7, mis reguleerib Antud selgitus. ettevõtja poolt tegevusloa andjale esitatavat nimekirja ettevõtja töötajate, Isikute suhtes, kes puutuvad relvade kokku, on kõrgendatud risk alltöövõtjate ja teenuse osutajate kohta, kellel on juurdepääs avalikule ohule, seetõttu kontrollitakse taustakontrolli raames, kas isiku sõjarelvadele, relvasüsteemidele, sõjarelva laskemoonale, suhtes võiksid esineda riskid, mis seda ohtu võivad esile kutsuda. Ohu lahingumoonale ja nende olulistele osadele või nendega seotud teabele. ennetamiseks ja riskide maandamiseks tehakse andmete põhjal Juhime tähelepanu, et kuna ettevõtetes töötavate isikute ring, kes relvade eelkontroll, et vältida nende isikute relvadele juurdepääsemist, kelle või nende süsteemide või sellega seotud teabega (vahetult) kokku suhtes võib tekkida kahtlus, et isikud ei ole usaldusväärsed. puutub, on ajas muutuv, vajab selgust, kuidas tagatakse teabevahetus ettevõttesse tööle tulijate või alltöövõtjana teenuse pakkujate ja lahkujate 29  puhul, arvestades võimalust teha kontrolli ka nö jätkuvalt, st õigussuhte Taustakontrolli tehakse eelkõige isiku enda kohta käivate andmete alusel, vältel (andmevahetus). Samuti on oluline tagada kontrolli adressaatide kuid kuna üksnes isiku enda kohta käivate andmete alusel ei ole võimalik endi teadlikkus kontrollist, st teavitus taustakontrollist ja selle piisavalt isiku usaldusväärsust hinnata, töödeldakse ka isiku perekonna- põhimõtetest. Palume see osa eelnõus läbi mõelda ja vastavalt nii eelnõu ja eraelu kohta käivaid andmeid. kui seletuskirja täiendada. Eelnõuga ei looda uut õigust, vaid luuakse õigusselgust, milliseid Lisaks palume kehtiva § 8329 lõike 1 kohta selgitada, kas lisaks andmeid taustakontrolli raames kontrollitakse. Kehtiva õiguse kohaselt Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile on veel tegevusloa on seadises viide volitusnormile ja selles volitusnormiga sätestatud andjaid, kes kõnesoleva sätte teise lause kohaselt andmed Politsei- ja isikuankeedile ning eelnõukohase seaduse jõustumisega tuuakse Piirivalveametile (PPA) esitab? Samuti palume selgitada, miks ei või isik isikuankeedis loetletud andmed seadusesse, et isikutel tekiks selge edastada andmeid otse PPA-le. Praegusel juhul jääb selgusetuks, millisel arusaam, milliseid andmeid kontrollitakse. eesmärgil tegevusloa andja ankeete töötleb, kui ta taustakontrolli ei tee. Samuti palume seaduses ka välja tuua, kellele edastab PPA Kehtiva õiguse kohaselt võib PPA kontrollida kõiki nimetatud isikuid ka taustakontrolli tulemuse. muul ajal (tegevusloa kehtivuse ajal), kui on tekkinud põhjendatud kahtlus, et isiku kohta on tema tööloleku ajal või enne tööleasumist ilmnenud asjaolud, mis oleksid välistanud tema töölevõtmise. Töötajate ja alltöövõtjate andmete vahetamise protsessi antud eelnõuga ei muudeta, vaid täpsustatakse, et isikute ringi, kelle suhtes tehakse taustakontrolli, vähendatakse. Andmete vahetamise protsessi eelnõuga ei muudeta. 5. Esimesel kooskõlastusringil tegime seletuskirja failis jäljega märkuse (lk Arvestatud. 8), milles palusime seletuskirja täiendada mõne näitega, millal on Kõnesolev lause on eemaldatud õigusselguse huvides. Kehtiva tegemist olukorraga, kui sõjarelv ei ole tsiviilkäibes keelatud. Näidet, relvaseaduse kohaselt ei ole võimalik rääkida tsiviilkäibes lubatud millal sõjarelv ei ole tsiviilkäibes keelatud, ei ole seletuskirja lisatud. sõjarelvadest. Palume see lisada. 6. Esimesel kooskõlastusringil tegime seletuskirja failis jäljega märkuse (lk Antud selgitus ja seletuskirja täiendatud. 9), milles palusime seoses kriminaalmenetluse seadustiku muudatusega Kaitseministeeriumil täpset statistikat selle kohta ei ole. Selle ettepaneku teavet, kas ja kui palju käesoleval ajal on karistusseadustiku § 4182 alusel ja probleemitõstatuse esitas Siseministeerium, millega VTK koostamisel alustatud selliseid menetlusi, kus isik on tegelikult relva vabatahtlikult ka arvestati. Üldiselt ei ole nende loovutatud relvade hulk, mis loovutanud. Palume seletuskirja vastavalt täiendada. kvalifitseeruks ka relvaseaduse alusel sõjarelvaks, suur, vaid pigem üksikud juhud. Eelnõukohase seaduse jõustumisega võib prognoosida, et nende juhtude arv, mille korral loovutatakse vabatahtlikult ka relvaseaduse alusel kvalifitseeruv sõjarelv, kasvab, sest isikud ei pea kartma, et saavad karistada ja läbi selle turvalisus suureneb. 30 II. Palume arvestada ka käesoleva kirja lisades esitatud eelnõu ja Arvestatud. seletuskirja failis jäljega tehtud märkustega. 31 Seletuskirja lisa 2 MÄÄRUSE KAVAND KAITSEMINISTER MÄÄRUSE Sõjarelvade, relvasüsteemi, sõjalise laskemoona ja lahingumoona ning nende osade, sealhulgas oluliste osade või komponentide täpsustav loetelu ja liigitus Määrus kehtestatakse relvaseaduse § 833 lõike 3 alusel. § 1. Käsitulirelva mõiste ja liigitus § 2. Käsitulirelva osad ja olulised osad § 3. Relvasüsteemi mõiste ja liigutus § 4. Relvasüsteemi osad ja olulised osad § 5. Raskerelva mõiste ja liigus § 6. Raskerelva osad ja olulised osad § 7. Sõjarelva laskemoona mõiste ja liigitus § 8. Sõjarelva laskemoona osad ja olulised osad § 9. Sõjarelva lahingumoona mõiste ja liigitus § 10. Sõjarelva lahingumoona osad ja olulised osad § 11. Määruse jõustumine Määrus jõustub 1. jaanuaril 2025. a. /allkirjastatud digitaalselt/ Hanno Pevkur Kaitseminister /allkirjastatud digitaalselt/ Kusti Salm Kantsler  MÄÄRUSE KAVAND KAITSEMINISTER MÄÄRUS Sõjarelvade, sõjalise laskemoona ja lahingumoona käitlemisega seotud tegevusaladel tegutsemiseks kvalifikatsiooninõuded ja pädevustunnistuse andmise kord Määrus kehtestatakse relvaseaduse § 8325 lõike 4 alusel. § 1. Kohaldamisala § 2. Pädevustunnistuse ja pädevustunnistuse kehtivuse pikendamise taotlemine § 3. Taotluse menetlemise tähtaeg § 4. Kvalifikatsiooni hindamine § 5. Pädevustunnistuse vorminõuded § 6. Määruse jõustumine Määrus jõustub 1. jaanuaril 2025. a. /allkirjastatud digitaalselt/ Hanno Pevkur Kaitseminister /allkirjastatud digitaalselt/ Kusti Salm Kantsler  MÄÄRUSE KAVAND KAITSEMINISTER MÄÄRUS Euroopa Kaitsefondi meetmes osalemiseks ja toetuse saamiseks tagatise taotlemise ja taotluse menetlemise korra ning taotlusega esitatavate andmete loetelu Määrus kehtestatakse strateegilise kauba seaduse § 837 lõike 4 alusel. § 1. Taotluse esitamine, taotluse vorm ja sellele lisatavad dokumendid (1) Eestis asuv mitteassotsieerunud kolmanda riigi või selle üksuse kontrolli all olev strateegilise kauba arendamise või tootmisega tegelev juriidiline isik (edaspidi taotleja) esitab Euroopa Kaitsefondi meetmes osalemiseks või toetuse saamiseks tagatise taotlemiseks Kaitseministeeriumile haldusmenetluse seaduse kohase kirjaliku taotluse. (2) Taotlusele tuleb lisada Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/697, millega luuakse Euroopa Kaitsefond ja tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) 2018/1092 (ELT L 170, 12.5.2021, lk 149–177), alusel kehtestatud ingliskeelne vorm ning selles ettenähtud dokumendid. (3) Taotlusele lisatud ingliskeelse dokumendi võib esitada tõlketa. Taotlusele lisatud muus võõrkeeles dokument esitatakse koos vandetõlgi kinnitatud ingliskeelse tõlkega. (4) Kaitseministeeriumil on õigus nõuda taotlejalt lisaks käesoleva paragrahvi lõikes nimetatud andmetele ja dokumentidele täiendavaid andmeid ja dokumente, kui need on vajalikud taotleja Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/697 artiklis 9 sätestatud tingimusele vastavuse hindamiseks. § 2. Taotluse menetlemine ning tagatise andmine või selle andmisest keeldumine (1) Kaitseministeerium otsustab Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/697 kohase tagatise andmise või andmisest keeldumise 30 tööpäeva jooksul taotluse ja kõigi nõutud dokumentide vastuvõtmise päevast arvates. (2) Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/697 kohase tagatise andmisel võib Kaitseministeerium konsulteerida välisinvesteeringukomisjoniga või asjakohaste valitusasutustega. (3) Kui taotleja vastab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/697 artiklis 9 sätestatud tingimusele, annab Kaitseministeerium selle kohta Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/697 kohase vormiga kinnituse. (4) Kui taotleja ei täida käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud tingimusi, teatab Kaitseministeerium taotlejale tagatise andmisest keeldumisest. § 3. Määruse jõustumine Määrus jõustub 1. jaanuaril 2025. a. /allkirjastatud digitaalselt/ Hanno Pevkur Kaitseminister /allkirjastatud digitaalselt/ Kusti Salm Kantsler  MÄÄRUSE KAVAND VABARIIGI VALITSUS MÄÄRUS Vabariigi Valitsuse 20. detsembri 2007. a määruse nr 262 „Riigisaladuse ja salastatud välisteabe kaitse kord“ muutmine Määrus kehtestatakse riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduse § 11 lõike 1, § 13 lõike 5, § 14 lõike 4, § 15 lõigete 4 ja 5, § 20 lõigete 4 ja 6, § 27 lõike 13, § 31 lõike 5, § 36 lõike 3, § 39 lõike 1, § 41 lõike 6, § 42 lõike 4, § 46 lõike 4 ja § 51 lõike 6 alusel. Vabariigi Valitsuse 20. detsembri 2007. a määruse nr 262 „Riigisaladuse ja salastatud välisteabe kaitse kord“ § 5 täiendatakse lõikega 61 järgmises sõnastuses: „(61) Sõjalise otstarbega asja projekteerimist, valmistamist ja kohandamist käsitleva teabe osas on riigisaladuseks teave, mis käsitleb riigi tellimusel sõjarelva, selle olulise osa, sõjalise otstarbega laskemoona, lahingumoona, lahingutehnika ning kaitseotstarbelise erivarustuse omadusi, projekteerimist, valmistamist, parandamist ja ümbertegemist, kui sellise teabe avalikuks tulek kahjustaks Eesti Vabariigi või muu Euroopa Liidu või NATO liikmesriigi julgeolekut. See teave salastatakse salajasel või madalamal tasemel kuni 30 aastaks § 22 lõike 1 punkti 17 alusel kehtestatud korras ning sellise teabe töötlemist eeldavas tsiviilõiguslikus lepingus määratud korras.“.“. Kaja Kallas Peaminister Taimar Peterkop Riigisekretär  MÄÄRUSE KAVAND KAITSEMINISTER MÄÄRUS Kaitseministri määruse „Kaitseministri 10. juuli 2018. a määruse nr 11 „Sõjarelvade, laskemoona ja lahingumoona käitlemise nõuded ja kord“ muutmine Määrus kehtestatakse relvaseaduse § 832 lõike 3 alusel. Kaitseministri 10. juuli 2018. a määruses nr 11 „Sõjarelvade, laskemoona ja lahingumoona käitlemise nõuded ja kord“ tehakse järgmised muudatused: /allkirjastatud digitaalselt/ Hanno Pevkur Kaitseminister /allkirjastatud digitaalselt/ Kusti Salm Kantsler 19.06.2024 EELNÕU Relvaseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus § 1. Relvaseaduse muutmine Relvaseaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 2 lõike 1 punkt 41 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „ 41) sõjarelvade, relvasüsteemide, nende oluliste osade, sõjarelva laskemoona ja lahingumoona Eestisse sisseveole ja Eestist väljaveole strateegilise kauba seaduse §-s 6 sätestatud eriloa alusel;“; 2) paragrahvi 2 lõike 1 punktis 5 ja § 8 lõikes 4 asendatakse sõnad „sõjalise otstarbega laskemoon“ sõnadega „sõjarelva laskemoon“ vastavas käändes; 3) paragrahvi 3 lõikes 3 asendatakse sõna „relvasüsteem“ sõnadega „relvasüsteemi üks oluline osa“; 4) paragrahvi 81 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(3) Sõjarelva, relvasüsteemi, sõjarelva laskemoona, lahingumoona ja nende olulisi osi ei või arestida ega täitemenetluses müüa.“; 5) paragrahvi 24 lõike 1 punktis 2 asendatakse tekstiosa „selle olulise osa,“ tekstiosaga „relvasüsteemi, nende olulise osa, sõjarelva“; 6) paragrahvi 24 lõike 2 punkt 10 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „10) sõjarelva, relvasüsteemi, nende oluliste osade, sõjarelva laskemoona ja lahingumoona käibe jälgitavuse tagamiseks vajalikud andmed;“; 7) paragrahvi 24 lõikes 8 asendatakse tekstiosa „selle olulise osa,“ tekstiosaga „relvasüsteemi, nende olulise osa, sõjarelva“; 8) paragrahvi 66 lõikes 2 ja § 67 lõike 1 punktis 1 asendatakse sõnad „Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriik“ sõnadega „Euroopa Liidu liikmesriik“ vastavas käändes; 9) seaduse 111. peatüki pealkirjas asendatakse sõnad „selle laskemoona“ sõnadega „relvasüsteemi, sõjarelva laskemoona“; 10) seaduse 111. peatükis asendatakse sõnad „sõjarelv, laskemoon“ ja „sõjarelvad, laskemoon“ sõnadega „sõjarelv, relvasüsteem, sõjarelva laskemoon“ vastavas käändes; 11) paragrahvi 833 lõike 1 punkt 2 tunnistatakse kehtetuks; 12) paragrahvi 833 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses: 1 „(11) Relvasüsteem on sõjarelva või mitme sõjarelva kombinatsioon koos relvasüsteemi toimimiseks vajalike osadega, sealhulgas sihtimis- ja tulejuhtimisseadmed ning relvaplatvorm.“; 13) paragrahvi 833 lõige 21 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(21) Sõjarelva laskemoon on spetsiaalselt sõjarelvas kasutamiseks mõeldud laskemoon.“; 14) paragrahvi 833 lõike 22 sissejuhatavas lauseosas asendatakse sõna „padruni“ sõnadega „või lahingumoona“; 15) paragrahvi 833 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(3) Sõjarelvade, relvasüsteemi, sõjarelva laskemoona ja lahingumoona ning nende osade, sealhulgas oluliste osade või komponentide täpsustava loetelu ja liigituse kehtestab riigikaitse korraldamise valdkonna eest vastutav minister määrusega.“; 16) paragrahvi 835 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „Ettevõtjas võib olulise osaluse omandada, seda omada ja suurendada ning ettevõtja üle kontrolli saavutada, seda omada ja suurendada igaüks, kelle suhtes ei ole tuvastatud käesoleva seaduse § 40 lõike 1 punktides 5‒8 ja lõikes 11 sätestatud asjaolusid ning kes on: 1) Euroopa Liidu liikmesriigi kodanik või 2) NATO liikmesriigi kodanik või 3) OECD liikmesriigi kodanik või 4) sellise riigi kodanik, kellega Eesti Vabariik on sõlminud salastatud teabe vastastikuse kaitse lepingu, või 5) muu riigi kodanik, kellele Kaitseministeerium on Siseministeeriumi kooskõlastusel andnud nõusoleku teha käesoleva paragrahvi punktidest 1–4 erand.“; 17) paragrahvi 8323 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(2) Ettevõtja juhiks võib valida või määrata vaid isiku, kelle suhtes ei ole tuvastatud käesoleva seaduse § 40 lõike 1 punktides 5‒8 ja lõikes 11 sätestatud asjaolusid ning kes on: 1) Euroopa Liidu liikmesriigi kodanik või 2) NATO liikmesriigi kodanik või 3) OECD liikmesriigi kodanik või 4) sellise riigi kodanik, kellega Eesti Vabariik on sõlminud salastatud teabe vastastikuse kaitse lepingu, või 5) muu riigi kodanik, kellele Kaitseministeerium on Siseministeeriumi kooskõlastusel andnud nõusoleku teha käesoleva lõike punktidest 1–4 erand.“; 18) paragrahvi 8324 täiendatakse lõikega 51 järgmises sõnastuses: „(51) Käesoleva paragrahvi lõikes 5 sätestatud tervisekontrolli ei pea läbima isik, kellel on käesoleva seaduse alusel antud kehtiv relvaluba või Kaitseliidu seaduse alusel väljastatud kehtiv relvakandmisluba.“; 19) paragrahvi 8325 pealkirja täiendatakse pärast sõna „isikule“ sõnadega „, nõuetele vastavuse hindamine ning pädevustunnistuse andja ja pädevustunnistuse andmise tingimused ja kord“; 2 20) paragrahvi 8325 lõiget 3 täiendatakse kolmanda lausega järgmises sõnastuses: „Pädevustunnistus tõendab isiku kvalifikatsiooni ja annab õiguse tegutseda pädevustunnistusel märgitud tegevusalal ja pädevuse ulatuses.“; 21) paragrahvi 8325 lõiked 4 ja 5 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt: „(4) Sõjarelva, relvasüsteemi, sõjarelva laskemoona ja lahingumoona käitlemisega seotud tegevusaladel tegutsemiseks vastutavale isikule kvalifikatsiooninõuded, nende hindamise korra ning pädevustunnistuse andja ja pädevustunnistuse andmise tingimused ja korra kehtestab riigikaitse korraldamise valdkonna eest vastutav minister määrusega. (5) Kui ettevõtja tegeleb sõjarelva, relvasüsteemi, sõjarelva laskemoona või lahingumoona käitlemisega, hinnatakse vastutava isiku kvalifikatsiooni käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel kehtestatud määruse kohaselt.“; 22) paragrahvi 8325 täiendatakse lõigetega 51–54 järgmises sõnastuses: „(51) Pädevustunnistuse andmise, pädevustunnistuse kehtivuse pikendamise ja duplikaadi eest tasutakse riigilõiv. (52) Pädevustunnistuse andmisel hindab pädevustunnistuse andja vastutava isiku kvalifikatsiooni. (53) Pädevustunnistus antakse kehtivusega kuni viis aastat. Pädevustunnistuse kehtivust võib isiku taotlusel korduvalt viie aasta kaupa pikendada tingimusel, et vastutava isiku nõutav kvalifikatsioon ei ole muutunud ja läbitud on erialane täiendusõpe. (54) Pädevustunnistuse omaja peab vähemalt üks kord viie aasta jooksul osa võtma erialasest täiendusõppest. Täiendusõpe kestab vähemalt kuus akadeemilist koolitustundi ja peab seonduma pädevustunnistuse valdkonnaga. Täiendusõpe loetakse läbituks ka juhul, kui täienduskoolitusel on esinetud lektorina. Täiendusõppe läbimine on pädevustunnistuse kehtivusaja pikendamise eeldus.“; 23) paragrahvi 8328 lõike 1 punkti 3 täiendatakse pärast sõna „osutajale“ tekstiosaga „, kellel on juurdepääs sõjarelvadele, relvasüsteemidele, sõjarelva laskemoonale, lahingumoonale või nende olulistele osadele või nendega seotud teabele“; 24) paragrahvi 8328 lõikes 3 asendatakse sõnad „kehtiv juurdepääsuluba või -sertifikaat“ sõnadega „riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduse alusel kehtiv riigisaladusele juurdepääsu luba või salastatud välisteabe juurdepääsusertifikaat“; 25) paragrahvi 8328 lõikes 5 asendatakse sõna „tähtsa“ sõnadega „tähtsust omava“; 26) paragrahv 8329 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(2) Isikuandmete ankeedis esitab kontrollitav järgmised andmed, mis võimaldavad kontrollida käesoleva seaduse § 8328 lõikes 1 nimetatud asjaolude esinemist: 1) ees- ja perekonnanimi; 2) isikukood, selle puudumisel sünniaeg; 3) sünnikoha riik, maakond, vald ja linn; 4) varem kasutatud ees- ja perekonnanimed, sealhulgas neiupõlvenimi, ja nende muutmise põhjused; 3 5) sidevahendite andmed, nagu telefoninumber, e-posti aadress, kasutajanimi; 6) passi või ID-kaardi andmed; 7) varasemate elukohtade ja praeguse tegeliku elukoha andmed; 8) perekonnaseis; 9) käesoleva lõike punktides 1–3 nimetatud andmed lähedaste isikute kohta; 10) hariduskäigu andmed; 11) varasemate töökohtade ja praeguse töökoha andmed; 12) andmed nii Eestis kui ka välisriigis läbitud kaitseväeteenistuse ja sõjalise väljaõppe kohta; 13) kriminaal- või väärteokaristuste andmed, sõltumata nende määramise ajast; 14) toimuva kriminaal- või väärteomenetluse andmed; 15) kriminaalmenetluses kahtlustatava või süüdistatava andmed.“; 27) paragrahvi 8329 täiendatakse lõikega 7 järgmises sõnastuses: „(7) Ettevõtja esitab tegevusloa andjale nimekirja ettevõtja töötajate, alltöövõtjate ja teenuse osutajate kohta, kellel on juurdepääs sõjarelvadele, relvasüsteemidele, sõjarelva laskemoonale, lahingumoonale ja nende olulistele osadele või nendega seotud teabele.“; 28) paragrahvi 8333 lõike 1 punktid 2–4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „2) sõjarelva, relvasüsteemi või nende oluliste osade ümbertegemine teenuse osutamisena; 3) sõjarelva, relvasüsteemi, nende oluliste osade, sõjarelva laskemoona või lahingumoona vedamine; 4) relvasüsteemi või selle olulise osa valmistamine;“; 29) paragrahvi 8333 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(2) Tegevusluba sõjarelva, relvasüsteemi, nende olulise osa, sõjarelva laskemoona või lahingumoona valmistamiseks annab ettevõtjale õiguse ka omavalmistatud sõjarelva, relvasüsteemi või nende olulist osa müüa, vedada, hooldada ja parandada ning omavalmistatud sõjarelva laskemoona või lahingumoona müüa ja vedada.“; 30) paragrahvi 8333 täiendatakse lõikega 31 järgmises sõnastuses: „(31) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 3 nimetatud teenust osutava ettevõtja suhtes, kellele on mõnes teises Euroopa Liidu liikmesriigis antud tegevusluba, ei kohaldata käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud nõuet.“; 31) paragrahvi 8347 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(4) Sõjarelva võib soetada ka isik, kellel on käesoleva seaduse § 8333 lõike 1 punktis 2, 4 või 6 sätestatud tegevusluba. Ettevõtja võib soetada sõjarelvi nende ümbertegemiseks, nendele sobiva laskemoona tootmisel selle testimiseks või relvasüsteemi valmistamiseks.“; 32) paragrahvi 8349 lõikes 1 asendatakse sõnad „ja selle oluline osa“ tekstiosaga „,relvasüsteem või nende oluline osa“; 33) paragrahvi 8349 lõikes 3 asendatakse tekstiosa „selle oluliste osade,“ sõnadega „relvasüsteemi, nende oluliste osade, sõjarelva“; 34) paragrahvis 8350 asendatakse läbivalt sõna „laskemoona“ sõnadega „sõjarelva laskemoona“; 4 35) paragrahvi 8351 lõikes 1 asendatakse sõna „Sõjarelva ja“ sõnadega „Sõjarelva, relvasüsteemi ja sõjarelva“; 36) paragrahvi 8352 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Sõjarelva, relvasüsteemi ja sõjarelva laskemoona võivad vedada sõjarelvi omav valitsusasutus ja Kaitseliit ning käesoleva seaduse § 8333 lõike 1 punktis 3 sätestatud tegevusluba omav ettevõtja ja sama paragrahvi lõikes 31 nimetatud ettevõtja teenuse osutamise korras.“; 37) paragrahvi 8352 lõiget 2 ning lõike 3 sissejuhatavat lauseosa täiendatakse pärast sõna „ettevõtja“ tekstiosaga „ja sama paragrahvi lõikes 31 nimetatud ettevõtja“; 38) paragrahvi 88 lõikes 1 asendatakse sõnad „Politsei- ja Piirivalveameti ametnik“ sõnadega „Politsei- ja Piirivalveamet“; 39) paragrahvi 88 lõige 11 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(11) Riiklikku järelevalvet käesoleva seaduse alusel sõjarelvi, relvasüsteeme, nende olulisi osasid ja sõjarelva laskemoona käitlevate isikute üle teeb Politsei- ja Piirivalveamet ning riiklikku järelevalvet laskemoona, sõjarelva laskemoona ja lahingumoona valmistamise ning nende käitlemiskoha üle teeb Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet.“; 40) paragrahvi 8916 pealkirjas ja lõikes 1 asendatakse tekstiosa „nende oluliste osade,“ tekstiosaga „relvasüsteemide, nende oluliste osade, sõjarelva“; 41) paragrahvi 91 täiendatakse lõikega 471 järgmises sõnastuses: „(471) Kui ettevõtja laskemoona või lahingumoona käitlemisega tegeleva ettevõtja vastutava isiku kvalifikatsiooni on juba hinnatud lõhkematerjaliseaduses sätestatud korra kohaselt ja talle on antud sellekohane pädevustunnistus enne 2025. aasta 1. jaanuarit, kehtib nimetatud tunnistus ja asendab relvaseaduse alusel antavat pädevustunnistust sellel märgitud kehtivusaja lõpuni.“. § 2. Karistusseadustiku muutmine Karistusseadustikus tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 4181 lõiget 1 täiendatakse pärast sõnu „välja arvatud“ sõnadega „sõjarelva, selle olulise osa ja sõjarelva laskemoona ning“; 2) paragrahvis 4182 asendatakse läbivalt sõnad „sõjalise otstarbega“ sõnadega „sõjarelva“. § 3. Kriminaalmenetluse seadustiku muutmine Kriminaalmenetluse seadustiku § 199 lõike 1 punktis 7 asendatakse tekstiosa „ja 4181“ tekstiosaga „, 4181 ja 4182“. § 4. Lõhkematerjaliseaduse muutmine Lõhkematerjaliseaduses tehakse järgmised muudatused: 5 1) paragrahvi 12 lõike 2 punkti 6 täiendatakse pärast sõna „võõrandamisel“ tekstiosaga „,vedamisel“; 2) paragrahvi 12 lõiget 2 täiendatakse punktiga 7 järgmises sõnastuses: „7) lõhkematerjali käitleval ettevõtjal, kui tal on relvaseaduse kohane tegevusluba sõjarelva laskemoona või lahingumoona valmistamiseks või hoidmiseks ning loamenetluses on hõlmatud käesoleva seaduse tegevusloa kontrolliesemes olevad nõuded.“; 3) paragrahvi 25 lõiget 2 täiendatakse punktiga 8 järgmises sõnastuses: „8) käitlemiskohal, millel on relvaseaduse kohane käitamisluba, kui seal käideldakse lõhkeainet sisaldavat laskemoona või lahingumoona, ning hõlmatud on käesoleva seaduse kohase käitamisloa kontrolliesemes olevad nõuded.“. § 5. Riigilõivuseaduse muutmine Riigilõivuseaduse § 2021 täiendatakse lõigetega 3–5 järgmises sõnastuses: „(3) Sõjarelvade, relvasüsteemi, sõjarelva laskemoona või lahingumoona käitlemisega seotud tegevusaladel tegutseva vastutava isiku pädevustunnistuse taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 130 eurot. (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud pädevustunnistuse duplikaadi väljastamise eest tasutakse riigilõivu 65 eurot. (5) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud pädevustunnistuse kehtivuse pikendamise eest tasutakse riigilõivu 65 eurot.“. § 6. Riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduse muutmine Riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduse § 7 täiendatakse punktiga 41 järgmises sõnastuses: „41) sõjalise otstarbega asja omadusi, projekteerimist, valmistamist ja kohandamist käsitlev teave, välja arvatud teave, mille avalikuks tulek ei kahjusta Eesti Vabariigi julgeolekut. See teave salastatakse salajasel või madalamal tasemel kuni 30 aastaks;“. § 7. Strateegilise kauba seaduse muutmine Strateegilise kauba seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 1 lõiget 1 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses: „Käesolevas seaduses reguleeritakse Euroopa Kaitsefondi meetmes osalemiseks tagatise andmist Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/697, millega luuakse Euroopa Kaitsefond ja tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) 2018/1092 (ELT L 170, 12.5.2021, lk 149– 177) alusel.“; 2) seadust täiendatakse 72. peatükiga järgmises sõnastuses: „72. peatükk Tagatise andmine Euroopa Kaitsefondi meetmes osalemiseks ja toetuse saamiseks 6 § 837. Tagatise andmine Euroopa Kaitsefondi meetmes osalemiseks ja toetuse saamiseks (1) Kaitseministeerium võib anda Eestis asuvale mitteassotsieerunud kolmanda riigi või selle üksuse kontrolli all olevale strateegilise kauba arendamise või tootmisega tegelevale juriidilisele isikule tema taotluse alusel tagatise Euroopa Kaitsefondi meetmes osalemiseks või toetuse saamiseks. (2) Tagatis sisaldab kinnitust, et Eestis asuv mitteassotsieerunud kolmanda riigi või selle üksuse kontrolli all olev juriidiline isik vastab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/697 artiklis 9 sätestatud tingimusele. (3) Mitteassotsieerunud kolmanda riigi üksusena käsitatakse käesoleva peatüki tähenduses Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/697 artikli 2 punktis 24 nimetatud üksust. (4) Euroopa Kaitsefondi meetmes osalemiseks ja toetuse saamiseks antava tagatise taotlemise ja taotluse menetlemise korra ning taotlusega esitatavate andmete loetelu kehtestab riigikaitse korraldamise valdkonna eest vastutav minister määrusega.“. § 8. Seaduse jõustumine Käesolev seadus jõustub 2025. aasta 1. jaanuaril. Lauri Hussar Riigikogu esimees Tallinn 19. juuni 2024 Algatab Vabariigi Valitsus (allkirjastatud digitaalselt) 7 Relvaseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu SELETUSKIRI 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte 2022. aastal muutunud julgeolekuolukorra tõttu on vajadus tugevdada kaitsetööstust päevakorralisem kui kunagi varem. Eesti kaitsetööstuspoliitika kohaselt moodustab kaitsetööstus suure osa riigi kaitsevõimest. Seda nii rahu-, kriisi- kui ka sõjaajal. On oluline, et kehtiv õiguskord suudaks vastata julgeolekuohtudele ning võimaldaks oma riigi ja rahvusvahelise koostööga tugevdada ühist kaitsevõimet. Selleks on vaja, et Eesti õigusruumis saaksid nii Eesti kui ka välismaised ettevõtjad teha koostööd, ilma et seda takistaks liigne halduskoormus. Riigi eesmärk on arendada Eesti kaitsetööstuse rahvusvahelist konkurentsivõimet ja eksporti. Venemaa sõda Ukraina vastu on toonud teravalt esile Euroopa kaitsetööstuse kitsaskohad, milleks on suuremahulisest konventsioonilisest sõjakonfliktist tulenev relvastuse ja laskemoona nõudluse kasv ning puudujääk Euroopa riikide sõjavarudes. Praegu püüab Euroopa kaitsetööstus muutunud julgeolekuolukorraga kiirelt kohaneda ja seda toetab ka Euroopa Liit (edaspidi ka EL) eri meetmetega. Eesti kaitsetööstusel peab olema võimalus selle muutusega kaasas käia. Selleks et kaitsetööstus saaks nõutava eesmärgi poole jõudsalt edasi liikuda, on vaja välja töötada ettevõtjate kaasamise võimalused. Kehtivate õigusnormide alusel ei ole võimalik tegevusluba taotleda ettevõtjal, kelle aktsionär või osanik, nõukogu või juhatuse liige või juriidilise isiku juhtimise üle valitsevat mõju omav muu isik ei ole Euroopa Liidu või NATO liikmesriigi kodanik. Eelnõuga kavatsetakse laiendada nende isikute ringi, kes saavad tegevusluba taotleda. Muudatuse eesmärk ei ole uusi reegleid välja töötada, vaid olemasolevaid reegleid täpsustada, kuna eelmise seadusemuudatusega piirati liigselt ka Eesti ja Euroopa Liiduga heades suhetes olevate riikide ettevõtjate võimalusi Eesti kaitsetööstuses osaleda. Lisaks muudetakse eelnõuga relvaseaduse ja lõhkematerjaliseaduses dubleeritud loakohustuse menetlust. Kuna nende kahe seaduse alusel nõutavad tegevus- ja käitamisloa kontrolliesemed on sarnased, ei ole ettevõtjalt vaja nõuda mõlema seaduse alusel loa omamist. Lõhkematerjaliseaduses nähakse ette erisused, et kui relvaseaduse alusel on vajalik luba olemas, siis lõhkematerjaliseaduse alusel seda enam taotlema ei pea. Tulenevalt julgeolekuohtudest, mis on seotud kaitsetööstuse arenguga, sealhulgas sõjarelvade, nende laskemoona ja lahingumoona tootmisega, tekib vajadus täiendavalt tagada riigi julgeoleku seisukohalt tundliku teabe töötlemine. Selleks muudetakse riigisaladuse ja salastatud välisteabe seadust ning lisatakse uus salastamisalus. Strateegilise kauba seaduse muutmise eesmärk on arendada Eesti kaitsetööstuse rahvusvahelist konkurentsivõimet ning luua soodsamad tingimused innovatsiooniks ja arendustegevuseks rahalise toetuse saamiseks. Relvaseaduse alusel antakse sõjarelvi, laskemoona ja lahingumoona käitlevale isikule, kellel on vajalik kvalifikatsioon, vastav pädevustunnistus. Pädevustunnistuse andmise ning selle kehtivuse pikendamise ja duplikaadi eest tuleb tasuda riigilõiv, seega on vaja täiendada riigilõivuseadust vastavate sätetega. 1 Eelnõuga muudetakse relvaseadust (edaspidi ka RelvS), karistusseadustikku (edaspidi ka KarS), kriminaalmenetluse seadustikku (edaspidi ka KrMS), lõhkematerjaliseadust (edaspidi ka LMS), strateegilise kauba seadust (edaspidi ka StrKS), riigisaladuse ja salastatud välisteabe seadust (edaspidi ka RSVS) ning riigilõivuseadust (edaspidi ka RLS). 1.2. Eelnõu ettevalmistaja Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Kaitseministeeriumi õigusloome nõunik Elise Saar ([email protected]) ja kaitsetööstuse arendamise erinõunik Indrek Sirp ([email protected]). Eelnõu juriidilise ekspertiisi on teinud Kaitseministeeriumi õigusloome nõunik Marion Saarna- Kukk ([email protected]). Eelnõu ja seletuskirja on keeleliselt toimetanud Luisa Tõlkebüroo eesti keele toimetaja Tiina Alekõrs ([email protected]). 1.3. Märkused Eelnõu ei ole seotud muu menetluses oleva eelnõuga. Eelnõu § 7 lõiked 1 ja 2 on seotud Euroopa Liidu õiguse rakendamisega ning seetõttu tuleb riigisiseseid õigusakte vastavalt täiendada. Strateegilise kauba seadust täiendatakse peatükiga 72, milles reguleeritakse tagatise andmist Euroopa Kaitsefondi meetmes osalemiseks ja rahastamiskõlblikkuse tingimustele vastamiseks. Seega täiendatakse ka StrKS-i § 1 teise lausega ja laiendatakse seaduse reguleerimisala. Eelnõu on seotud Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammiga.1 Enne eelnõu ettevalmistamist koostati väljatöötamiskavatsus2 (edaspidi VTK), mille raames kaasati Kaitsevägi, Siseministeerium, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Politsei- ja Piirivalveamet (edaspidi ka PPA), Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet (edaspidi ka TTJA), Eesti Kaitse- ja Kosmosetööstuse Liit ning kaitsetööstusettevõtted. Väljatöötamiskavatsuse kooskõlastamise tulemused võeti eelnõu koostamisel arvesse ning esitatud eelnõu vastab eelnevalt koostatud VTK-le.3 VTK-d ei esitatud teadmiseks Riigikogule. Eelnõu koostamisel tuginetakse muu hulgas riikide relvaseaduse ja sõjarelvade regulatsioonide võrdluse ning praktika analüüsile, mille on teinud VTK raames advokaadibüroo Sorainen. Analüüsis võrreldi Eesti, Läti, Soome ja Poola sõjarelvade, laskemoona ja lahingumoona käsitlemist nimetatud riikide õiguses ning halduspraktikas. Eelnõu koostamisel võeti aluseks järgmised seaduste redaktsioonid: 1) relvaseadus ‒ RT I, 06.07.2023, 12; 2) karistusseadustik ‒ RT I, 06.07.2023, 40; 3) kriminaalmenetluse seadustik ‒ RT I, 06.07.2023, 49; 4) lõhkematerjaliseadus ‒ RT I, 04.01.2021, 9; 1 Vabariigi Valitsuse tegevusprogramm 2023–2027, täpsemalt punktiga 1.1.6.– https://valitsus.prelive.vportal.ee/media/6186/download. 2 Relvaseaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu väljatöötamiskavatsus (kaitsetööstuse tugevdamine). – Relvaseaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu väljatöötamiskavatsus (kaitsetööstuse tugevdamine) – EIS (valitsus.ee). 3 HÕNTE § 42 lg 2. 2  5) riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduse muutmine ‒ RT I, 07.03.2023, 10; 6) strateegilise kauba seadus ‒ RT I, 12.02.2020, 7; 7) riigilõivuseadus ‒ RT I, 30.04.2024, 7. Eelnõu vastuvõtmiseks on vaja Riigikogu koosseisu poolthäälte enamust. 2. Seaduse eesmärk Eelnõu eesmärk on tugevdada Eesti kaitsetööstust ja tagada Eestis kaitsetööstusele konkurentsivõimeline keskkond. Eelnõu koostamisel on arvesse võetud ettevõtjate kogemusi asjakohaste õigusnormide rakendamisel ning seaduse muudatustega vähendatakse ettevõtjate halduskoormust tegevus- ja käitlemislubade taotlemisel ja menetlemisel. Eelnõu väljatöötamisel on silmas peetud järgmisi erieesmärke: • võimaldada anda tegevusluba ka Eesti ja Euroopa Liiduga sõbralikes suhetes olevate kolmandate riikide ettevõtjatele, mille omanikud, osanikud või aktsionärid ei ole NATO või Euroopa Liidu liikmesriikide kodanikud; • võimaldada osutada relvade, laske- ja lahingmoona veoteenust selliselt, et tegevusluba ei nõutaks ettevõtjalt, kes ei ole Eestis registreeritud ning osutab veoteenust Eestis ühekordselt; • vähendada dubleeritud loamenetlust selliselt, et ettevõtjalt ei nõuta nii relvaseaduse kui ka lõhkematerjaliseaduse alusel tegevusluba; • vähendada dubleeritud loamenetlust selliselt, et ettevõtjalt ei nõuta nii relvaseaduse kui ka lõhkematerjaliseaduse alusel käitlemiskoha käitamisluba; • võimaldada toota sõidukeid, veesõidukeid, õhusõidukeid ja muid tooteid relvaseaduse alusel nõutava tegevusloata, kui neile ei paigaldata tootmise käigus sõjarelva; • muuta taustakontrolli tegemine ökonoomsemaks nii ettevõtjatele kui ka valitsusasutustele, kes taustakontrolli tegemisega kokku puutuvad; • täiendada kriminaalmenetluse alustamise välistavaid asjaolusid, et isikud saaksid loovutada PPA-le ebaseaduslikus valduses olevaid sõjarelvi; • võimaldada paremini kindlustada, et riigi julgeoleku seisukohalt tundlikku teavet töödeldakse ainult nõuetele vastaval alal või akrediteeritud töötlussüsteemis ning seda teevad usaldusväärsed juurdepääsuõiguse ja teadmisvajadusega isikud; • luua soodsamad tingimused innovatsiooniks ja arendustegevuseks rahalise toetuse saamiseks ning seega täiustada Euroopa Kaitsefondis osalemiseks riikliku tagatise andmist; • täiendada riigilõivuseadust uute alustega, mis on seotud pädevustunnistuse andmisega. 3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu koosneb kaheksast paragrahvist. Eelnõu § 1. Relvaseaduse muutmine Paragrahviga 1 sätestatakse relvaseaduse muutmine. Punkt 1. RelvS § 2 lõike 1 punkti 41 täiendatakse relvasüsteemi ja nende oluliste osade võrra. Kuivõrd käesoleva eelnõu raames võetakse kasutusele relvasüsteemi mõiste, on vajalik õigusselguse huvides eelnimetatud sätet vastavalt täiendada. 3 Punktiga 2 asendatakse RelvS § 2 lõike 1 punktis 5 ja § 8 lõikes 4 mõiste „sõjalise otstarbega laskemoon“ mõistega „sõjarelva laskemoon“. Mõlemad eelnimetatud mõisted on seaduses kasutusel, kuid tegelikult on neil sama tähendus, seega parema õigusselguse nimel need ühtlustatakse ning asendatakse „sõjarelva laskemoonaga“. Punktis 3 täpsustatakse sõjarelva mõistet seoses relvasüsteemiga ehk teisisõnu ei ole relvasüsteem sõjarelv, vaid sõjarelv on üks osa relvasüsteemist. Uue määratluse kohaselt on sõjarelv sõjalisel otstarbel kasutatav või sõjalisel otstarbel kasutamiseks konstrueeritud, valmistatud, määratud või kohandatud relv või relvasüsteemi üks oluline osa. (Vt ka punkti 12 selgitust). Punktides 4–7 tehtav muudatus on seotud relvasüsteemi mõiste ühtlustamise huvides. Tulenevalt uue mõiste kasutuselevõtust, on vajadus täiendada ka RelvS § 81 lõiget 3 relvasüsteemi ja nende oluliste osade võrra. Seega täpsustatakse sätte sõnastust õigusselguse huvides selliselt, et lisaks sõjarelva, sõjarelva laskemoona, lahingumoona ja nende olulistele osadele ei või arestida ega täitemenetluses müüa ka relvasüsteeme ega nende olulisi osasid. Punktiga 7 täiendatakse RelvS § 24 lõiget 1, lõike 2 punkti 10 ja lõiget 8 relvasüsteemi ja nende oluliste osade võrra. Muudatus puudutab teenistus- ja tsiviilrelvade registrit ning elektroonilist menetlust. Täienduse vajadus tuleneb relvasüsteemi mõiste kasutuselevõtust ja mõiste ühtlustamisest. Punktis 8 täiendatakse RelvS-i § 66 lõiget 2. Muudatus on vajalik, et oleks paremini arusaadav, milliste riikide, sealhulgas liikmesriikide suhtes seadust kohaldatakse ja et seaduse rakendajal ja järelevalve teostajatel oleks hõlpsamini võimalik leida ühine arusaam sellest. RelvS § 2 lõike 3 kohaselt kohaldatakse seaduses Euroopa Liidu ja Euroopa Liidu liikmesriikide kohta sätestatut ka Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriikide ja Šveitsi Konföderatsiooni suhtes. §§ 66–67 mainivad aga vaid „Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriike“, aga enam mitte Šveitsi Konföderatsiooni. Seega, selleks et Šveitsi Konföderatsioon oleks hõlmatud, täiendatakse selguse huvides RelvS §-i 66 lõiget 2 Euroopa Liidu liikmesriigiga, millega on hõlmatud eelmainitud riigid, et tagada ühetaoline põhimõtte rakendamine. Lisaks täiendatakse RelvS-i § 67 lõike 1 punkti 1, muudatuse sisu ja eesmärk on sama, mis on kirjeldatud eelnõu eelmises punktis. Punktides 9 ja 10 täiendatakse seaduse 111. peatüki pealkirja. Täiendus on seotud relvasüsteemi mõiste kasutamisega. Kuivõrd seaduse 111. peatükk käsitleb relvasüsteemi mõistet ja selle õiguslikku regulatsiooni, on vajalik eelnimetatud pealkirja vastavalt täiendada. Punktiga 11 tunnistatakse § 833 lõike 1 punkt 2 kehtetuks. Raketisüsteemi ei loeta eraldi sõjarelvaks, vaid liigitatakse tulenevalt selle omadustest raskerelva alla. Raketisüsteemid kuuluvad raskerelvade alla nende hävitusjõu ja kaasneva kahju tõttu. Ka käsitulirelvad ei suuda endaga kaasa tuua sellist kahju, mida raketisüsteemid. Seega tuleks raketisüsteeme tulenevalt nende hävitusvõimest liigitada pigem raskerelvade alla. Muudatus on seotud ka RelvS § 833 lõikes 3 nimetatud volitusnormi jõustumisega. Sõjarelvade, relvasüsteemi, sõjarelva laskemoona ja lahingumoona ning nende osade, sealhulgas oluliste osade või komponentide täpsustava loetelu ja liigituse eesmärk on ühetaoliselt anda hetkel defineerimata mõistetele vastavasisuline tähendus. Sealjuures selgitatakse raskerelva kui ühe sõjarelva liigituse mõistet - raskerelvad on sileraudsed relvad kaliibriga 20 mm või üle selle või muud relvad, mille kaliiber ületab 12,7 mm (kaliiber 0,50 tolli). Raketisüsteemid on näiteks tankitõrjeraketi süsteemid Mapats, Milan ja Javelin, mis kuuluvad oma omaduste poolest eelnimetatud raskerelva definitsiooni alla. 4 Lisaks on õigusselguse huvides oluline, et seaduse rakendajal ei tekiks ebaselgus raketisüsteemi ja raskerelva erinevuse vahel. Kuivõrd tänasel hetkel on kõik raketisüsteemid kaliibriga 12,7mm või üle selle, on tarviklik viia raketisüsteemide mõiste raskerelva alla. Varasemalt4 on raketisüsteeme tõlgendatud ka relvadeks, mida juhitakse elektroonselt (on olemas elektroonne juhtpaneel). Selline tõlgendus ei hõlma endast kaliibrist lähtuvat tõlgendusviisi. Samuti tekitab raketisüsteemide mõiste eelnõukohase muudatuse jõustumise järel segadust relvasüsteemide kõrval, mida on samuti võimalik elektrooniliselt juhtida kasutades elektroonset juhtpaneeli. Punktiga 12 täiendatakse relvaseadust relvasüsteemi mõistega, mille kohaselt relvasüsteem on sõjarelva või mitme sõjarelva kombinatsioon koos relvasüsteemi toimimiseks vajalike osadega, sealhulgas sihtimis- ja tulejuhtimisseadmed ning relvaplatvorm. Relvaplatvormiks loetakse näiteks nii sõiduk kui ka relvaalus, millele relv paigaldatakse. Tänapäeval ei saa samastada relvasüsteemi mõistet sõjarelvaga, kuivõrd relvasüsteem ei koosne ainuüksi sõjarelvast. Relvasüsteemi toimimiseks on vaja ka teisi osasid nagu sihtimis- ja tulejuhtimisseadmed ning relvaplatvorm. Relvaplatvormiks käesoleva seaduse tähenduses loetakse nii maismaa-, õhu- ning veesõidukit või kui ka relvaalust, millele on võimalik kinnitada sõjarelva. Relvasüsteemi osad ja olulised osad on loetletud RelvS §-is 833 lõike 3 alusel sätestatud määruses. Relvasüsteemi näiteks on lahingutank, jalaväe lahingumasin, hävituslennuk, sõjalaev, laevatõrje raketisüsteem, keskmaa õhutõrje süsteem, iseliikuv suurtükk, tankitõrje raketisüsteem jne. Mõni suurem relvasüsteem võib koosneda mitmest väiksemast relvasüsteemist. Näiteks sõjalaeval võivad olla erinevad raketisüsteemid ja automaatkahurid. Kaitsetööstus areneb jõudsalt ning turule tuuakse pidevalt uusi tooteid ja tehnoloogiaid, sh uusi relvasüsteemide lahendusi. Näiteks kaugjuhitavad relvasüsteemid (ingl remote weapon station), mille puhul laskja ja relv on füüsiliselt üksteisest eemal ning laskja tulistab pelgalt elektroonika abil. Sellise relvasüsteemi puhul on olulised nii relv, elektroonika, tarkvara kui ka muud seadmed, mis võimaldavad sellisel tervikul oma eesmärki täita ja süsteemselt töötada. Teise näitena võib tuua mehitamata lahinguõhusõiduki (ingl unmanned combat aerial vehicle), kus mehitamata õhusõidukit, millele on paigaldatud sõjarelv, kasutatakse sihtmärgi hävitamiseks, kuid õhusõiduk ise ei hävi.5 Teiseks täpsustakse, et 111. peatükis mõistetakse laskemoona all just sõjarelva laskemoona, ning täiendus on viidud sisse, et eristada seda tsiviilkäibes kasutatavast laskemoonast. Tulenevalt eelnevast asendatakse terves peatükis sõnad „sõjarelv, laskemoon“ ja „sõjarelvad, laskemoon“ sõnadega „sõjarelv, relvasüsteem, sõjarelva laskemoon“ vastavas käändes. Punktiga 13 muudetakse § 833 lõikes 21 sõjarelva laskemoona määratlust. Seaduses defineeritakse sõjarelva laskemoona mõiste ning eelnõukohase seaduse jõustumisel kehtestatakse sõjarelva laskemoona komponentide loetelu määrusega, mistõttu ei hõlma sõjarelva laskemoona määratlus enam komponentide loetelu seaduses. Uue sõnastuse kohaselt on sõjarelva laskemoon spetsiaalselt sõjarelvas kasutamiseks mõeldud laskemoon. Eesmärk on täpsustada terminite tähendust, et seaduse rakendajatel ja järelevalve teostajatel oleks hõlpsamini võimalik leida ühine arusaam seaduse nõuetest. 4 Relvaseaduse, strateegilise kauba seaduse, lõhkematerjaliseaduse ja teiste seaduste muutmise seadus 615 SE, lk 11. - https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/e330ee20-0075-47fd-b7dd-7cb83f3f753b/. 5 Muudatusettepanekute loetelu relvaseaduse, riigilõivuseaduse, strateegilise kauba seaduse muutmise seaduse (tulirelvadirektiivi ülevõtmine) eelnõu teiseks lugemiseks, 62 SE II. – https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/a18ec81f-9133-46b2-b220-6201973468a2. 5 Punktiga 14 asendatakse § 833 lõike 22 sissejuhatavas lauseosas asendatakse sõna „padruni“ sõnadega „või lahingumoona“, sest hetkel kehtiv sõnastus on eksitav. Eelnimetatud sätte sõnastuse kohaselt selgitatakse laskemoona padruni komponente. Kuivõrd RelvS § 833 lõike 22 punktid 1 ja 2 hõlmavad lahingumoona komponente, tuleb õigusselguse huvides lõike 22 sissejuhatavas lauses ka lahingumoon selgelt nimetada. Punktiga 15 muudetakse RelvS-i § 833 lõike 3 alusel antavat volitusnormi sõnastust. Uue sõnastuse alusel on võimalik sõjarelvi, relvasüsteemi, laskemoona ja lahingumoona ning nende osasid ja olulisi osasid eristada. Volitusnormi täpsustamine aitab tagada õigusselgust sõjarelvade, relvasüsteemi, laskemoona või lahingumoona ning nende oluliste osade liigitamisel ning vastavalt sellele lihtsustab RelvSi alusel antavate lubade menetlemist. Lisaks aitab RelvS-i § 833 lõike 3 alusel antav määrus selgemalt eristada sõjarelvi, relvasüsteemi, lahingumoona ja sõjarelva laskemoona osasid ja olulisi osasid. Määrus on eelkõige suunatud RelvS-i §-s 8336 nimetatud komisjoni töö lihtsustamiseks ja ettevõtjatele, kellele on tänu määrusele selgem arusaam sellest, millised sõjarelva, laskemoona, lahingumoona või relvasüsteemi olulised osad kuuluvad loakohustuse alla ja millised mitte. Punktides 16 ja 17 sätestatud muudatuse eesmärk on võimaldada kaitsetööstuses tegutseda ka neil ettevõtjatel, kelle aktsionär või osanik, nõukogu või juhatuse liige või juriidilise isiku juhtimise üle valitsevat mõju omav muu isik ei ole NATO või Euroopa Liidu liikmesriigi kodanik. Muudetavad sätted puudutavad olulise osaluse omandamist ning ka isikuid, keda võib valida ettevõtja juhiks. See isik peab vastama järgmisetele nõuetele: tema suhtes ei ole tuvastatud RelvS § 40 lõike 1 punktides 5‒8 ja lõikes 11 sätestatud asjaolusid ning ta on: 1) Euroopa Liidu liikmesriigi kodanik või 2) NATO liikmesriigi kodanik või 3) OECD liikmesriigi kodanik või 4) sellise riigi kodanik, kellega Eesti Vabariik on sõlminud salastatud teabe vastastikuse kaitse lepingu, või 5) muu riigi kodanik, kellele Kaitseministeerium on Siseministeeriumi kooskõlastusel andnud nõusoleku teha käesoleva lõike punktidest 1–4 erand. Kehtiva RelvS-i sätte sõnastus on endaga kaasa toonud olukorra, kus koostöö ei ole välistatud mitte ainult agressorriikidega, vaid piirang laieneb kõikidele isikutele väljaspool NATO ja Euroopa Liidu liikmesriike. Sellised isikud on muu hulgas Singapurist, Ukrainast, Austraaliast ja Iisraelist pärit ettevõtjad, kellega soovitakse koostööd teha. RelvS-i § 40 lõike 1 punktides 5‒8 arvesse võetavad asjaolud on järgmised: • kas juriidilise isiku aktsionär või osanik, nõukogu või juhatuse liige või juriidilise isiku juhtimise üle valitsevat mõju omav muu isik on karistatud Eestis riigivastase kuriteo eest või inimsusvastase või rahvusvahelise julgeoleku vastase kuriteo eest, välja arvatud karistusseadustiku §-des 245, 247 ja 249 sätestatud kuriteod, sõltumata sellest, kas need karistusandmed on karistusregistrist kustutatud; • on toime pannud inimsusvastase või sõjakuriteo või alust arvata, et ta on seda teinud; • kuulub kuritegelikku või terroriühendusse või et ta on toime pannud või võib toime panna terrorikuriteo või et ta on seotud terrorikuriteo rahastamise või toetamisega või rahapesuga; • võib ohustada Eesti Vabariigi julgeolekut. 6 Eelnõuga jäetakse loetelust välja RelvS-i § 40 lõike 1 punktis 9 sätestatud tingimus, mille kohaselt välistatakse loa saamise võimalus juriidilistel isikutel, kelle aktsionär või osanik, nõukogu või juhatuse liige või juriidilise isiku juhtimise üle valitsevat mõju omav muu isik ei ole Euroopa Liidu või NATO liikmesriigi kodanik. Vajadus tugevdada riigi julgeolekut ei ole vähenenud ja seda aitab tagada eelkõige kaitsetööstuse arengu soodustamine. Muudatuse eesmärk on võimaldada nendel välismaistel ettevõtjatel, kes on Eesti ja Euroopa Liiduga sõbralikes suhetes, panustada Eesti kaitsetööstusse ning teha mitmekülgset rahvusvahelist koostööd. Lisaks on eesmärk soodustada Eesti uuenduslikus ja turvalises ärikeskkonnas uute äriühingute teket. Eelnõuga parandatakse muu hulgas üks ilmselge ebatäpsus. Kehtiva redaktsiooni sätte sõnastuse kohaselt võib ettevõtjas olulise osaluse omandada, seda omada ja suurendada ning ettevõtja üle kontrolli saavutada, seda omada ja suurendada igaüks, kes on täitnud RelvS-i § 40 lõike 1 punktides 5‒9 ja lõikes 11 sätestatud nõuded. Viidatavas RelvS-i § 40 lõikes 1 on nimetatud asjaolud, mis välistavad juriidilisele isikule soetamis- ja relvaloa andmise. Grammatilise tõlgendusmeetodi järgi on eespool nimetatud sätted seotud selliselt, et RelvS-i §-s 835 puudutatud isik pidi vastama RelvS-i § 40 lõike 1 punktides 5–9 välistavatele asjaoludele. Seega muudetakse sätte sõnastust selliselt, et kui isiku suhtes ei tuvastata RelvS-i § 40 lõike 1 punktides 5–8 sätestatud välistavaid asjaolusid, võib talle tegevusloa (ka muude tingimuste täitmisel) anda. Eelnõuga ei looda uut õigust, vaid sisuliselt taastatakse 2022. a eelnõu regulatsioon, kuid seda täpsustatud korra. Paragrahvi 835 ning 8323 muutmise eesmärk on laiendada isikute ja riikide ringi, kes saaksid panustada kaitsetööstuse arendamisse Eestis, et seeläbi tugevdada Eesti kaitsevõimet ning aidata panustada Euroopa julgeolekusse. Kehtiva õiguse kohaselt võib Eestis relva- ja laskemoonatööstuses tegutseda ettevõte, kelle juhtorgani liikmed ja olulist osalust omavad liikmed on Euroopa Liidu liikmesriigi või NATO liikmesriigi kodanikud. Eelnõukohase seaduse jõustumisel vähendatakse kodakondsusnõude piiranguid, et muutunud julgeolekuolukorras elavdada vajalikku relva- ning laskemoonatööstust Eestis. Selle tulemusel võimaldatakse tegutseda ka nendel ettevõtetel Eestis, kelle juhtorgani liige on mõne OECD liikmesriigi kodanik, nagu näiteks Austraalia, Iisrael, Jaapan, Korea ja Uus-Meremaa. Nimetatud riikide fookuses on selgelt investeeringud uutesse tehnoloogiatesse ning seetõttu on see oluline ressurss kaitsetööstuse innovatsioonile tervikuna. OECD riikide lisamisel on võetud eeskuju 5G regulatsioonist, mille puhul side valdkonna riikliku julgeoleku kontekstis usaldatakse neid riike. Sarnastest põhimõtetest lähtutakse ka antud eelnõus. Eesti on EL, NATO ja OECD liikmesriik. Nende organisatsioonide liikmesriikides asuvad ettevõtjad on üldiselt vähem riskantsed, kuna nendes riikides kehtivad kokkulepped, väärtused ja põhimõtted, mis ühilduvad Eesti riigi julgeoleku huvidega. OECD liikmesriike ühendavad väärtused nagu avatud turumajandus, demokraatlik pluralism ja inimõiguste austamine ning NATO liikmesriike isikute vabadus, demokraatia, inimõigused ja õigusriik. EL põhimõtted on inimõiguste austamine, demokraatia, õigusriik, inimväärikus, vabadus ning muud EL õigusaktides sätestatud põhimõtted. Neid väärtusi kandvad riigid on üldiselt vähem tõenäolised sekkuma oma riigis asuva ettevõtja tegevusse eesmärgiga kahjustada Eesti riigi julgeolekut. Sarnaselt eeltooduga on väiksem risk taolisele sekkumisele, kui asukohariigis järgitakse demokraatliku õigusriigi põhimõtteid ja austatakse inimõigusi ning kaitstakse muu riigi isikute intellektuaalomandit, isikuandmeid ja ärisaladust. Demokraatliku õigusriigi põhimõte tähendab, et kehtivad sellised õiguse üldpõhimõtted, mida tunnustatakse Euroopa õigusruumis. Õigusriigi all on mõeldud õigusriiki laiemas tähenduses ehk mitte ainult riiki, kus on olemas seadused, vaid on olemas ka põhiõigused, võimude lahusus, sõltumatud kohtud ja seadusi järgiv haldus. 7 Lisaks võimaldatakse tegutseda Eestis ettevõtetel, kelle juhtorgani liige on sellise riigi kodanik, kellega Eesti Vabariik on sõlminud salastatud teabe vastastikuse kaitse lepingu.6 Selliseks oluliseks riigiks on näiteks Ukraina, kellega Eesti on sõlminud salastatud teabe vastastikuse kaitse lepingu. Ukraina omab tänaseks reaalset lahingkogemust ja seega olulist sõjalist teadmust ning selle tulemusel on teinud sõjatööstuses innovatsiooni lahingtehnika arendamisel ja selle kasutamisel. Need on teadmised ja kogemused, millest muutunud julgeolekuohte arvestades tuleb õppust võtta ning seda õpituvastust relva- ja laskemoonatööstuses rakendada. Eelnõuga luuakse vajalik õiguslik alus, et ka näiteks Ukraina kodanikud saaksid kuuluda ettevõtte juhtkonda ning panustada ettevõttesse, mille põhitegevus on relvade või laskemoona tootmine Eestis. Nendel riikidel, kellega Eesti on sõlminud salastatud teabe vastastikuse kaitse lepingu, on võimalik turvalisemalt ja efektiivsemalt vahetada infot, et veenduda kas relvaseaduse alusel antava loa tingimused on täidetud või esinevad mõned probleemkohad, mis välistaksid loa andmise, sealhulgas hinnatakse riske riigi julgeolekule loa andmise menetluse käigus. Täiendavalt nähakse seadusemuudatusega ette võimalus panustada relvaseaduse kohase loakohustusega ettevõtmistesse ka eelnevalt nimetamata kolmandate riikide kodanikel, kui ettevõtte ning kolmanda riigi kodaniku panus on sedavõrd olulise tähtsusega Eesti kaitsetööstuse arendamisel ning seeläbi ka kaitsevõime tagamisel. Selliseks riigiks võib näiteks olla Singapur. Nimetatud kolmandate riikide kodanike osalusega ettevõtete kontrollimiseks sätestatakse täiendavad riskide maandamise tingimused. Tingimusena sätestatakse, et tegevusluba menetletakse ainult juhul, kui Kaitseministeerium on andnud selleks nõusoleku ning Siseministeerium on selle nõusoleku andmise kooskõlastanud. Kaitseministeeriumi ja Siseministeeriumi eelnev nõusolek loa taotlemise eeltingimusena täidab julgeolekuohtude ennetamise eesmärke. Kaitseministeerium peab nõusoleku andmiseks põhjalikult kaaluma ettevõtte vajalikkust ja olulisust ning kolmanda riigi kodaniku võimalikku panust Eesti kaitsetööstuse arendamisel ning ka sellega seotud riske. Näiteks ei anna Kaitseministeerium nõusolekut, kui ettevõtte juhtorgani liikmeks on Eestiga vaenulikes suhetes oleva riigi kodanik ning Siseministeerium ei anna kooskõlastust, kui ilmneb oht riigi julgeolekule või kui edastatav informatsioon ei ole piisav, et selle alusel kooskõlastust anda. Siseministeerium hindab, kas Kaitseministeeriumi kaalutlused nõusoleku andmiseks on põhjendatud või mitte. Kui nõusoleku andmine ei ole põhjendatud või kui loa andmisel võivad tõenäoliselt esineda riskid riigi julgeolekule, siis nõusolekut ei kooskõlastata. Seega nõusoleku andmine on väga erandjuhtum ja see ei ole kohustuslik, samuti ei ole kooskõlastuse andmine Siseministeeriumi poolt kohustuslik. Nõusoleku andmiseks ja selle kooskõlastamiseks ei seata tähtaega, kuid üldiselt lähtutakse haldusmenetluse seaduses sätestatud põhimõtetest ja tähtaegadest. Nõusoleku kooskõlastamata jätmine ei ole vaidlustatav. Ühelgi eelnevalt loetletud juhul ei ole välistatud relvaseaduse kohasest loa andmisest keeldumine, see tähendab, et loa andmine ei ole automaatne, vaid selleks viiakse läbi vastav menetlus, milles kaalutakse läbi kõik vajalikud riskid. Punktis 18 sätestatud muudatuse eesmärk on lihtsustada ettevõtja töötajatel teatud tingimustel tervisekontrolli läbimist ja selle kaudu vähendada ettevõtjate halduskoormust. Eelnõuga täiendatakse RelvS-i § 8324 lõikega 51, mille kohaselt ei pea tervisekontrolli läbima isik, kellel on kehtiv relvaluba. Lisaks ei pea tervisekontrolli läbima isik, kellel on kehtiv Kaitseliidu relvakandmisluba, kuna Kaitseliidu relvakandmisloa eeldus on samuti tervisekontrolli läbimine 6 Riikide loetelu, kellega on Eesti sõlminud salastatud teabe vastastikkuse kaitse lepingu on leitav leheküljel: https://nsa.valisluureamet.ee/tabelid.html. 8 (kontrolli raames käiakse psühhiaatri ja perearsti juures). Seega läbitakse samasisuline kontroll, mistõttu oleks isikule koormav nõuda temalt kahe samalaadse tervisekontrolli läbimist. Praegu kehtiv nõue on praktikas dubleeriv, s.t kehtiva sätte kohaselt peab tervisekontrolli tegema töötervishoiuarst. Puudutatud isikute terviseseisundi vastavuse tõendamiseks nähakse ette võimalus tõendada enda terviseseisundit kehtiva relvaloaga, mille eeldus on omakorda perearsti väljastatud kehtiv tervisetõend. RelvS-i § 351 lõike 21 järgi kehtib tervisetõend relvaloa taotlemisel tehtud tervisekontrolli läbimise kohta kuni viis aastat ja relvaluba kehtib nii kaua, kuni kehtib tervisetõend. Kuigi tervisenõuded on sätestatud eri seaduste alusel ja selleks nähakse ette eraldiseisvad terviseseisundi hindamised, kattuvad nende nõuded enamjaolt ning seetõttu piisab edaspidi ühest tervisetõendist, et vähendada tervishoiusektori töökoormust ja vältida isikute täiendavat terviseseisundi hindamist. Eelnimetatud muudatused ei puuduta TTOS-i §-st 131 tulenevaid nõudeid, millest tulenevalt on jätkuvalt kehtiv kohustus tööandjal korraldada töötaja tervisekontrolli nelja kuu jooksul alates töötaja tööleasumisest ja vähemalt kord kolme aasta jooksul. Punktides 19–22 täiendatakse seadust sõjarelvade, relvasüsteemi, sõjarelva laskemoona ja lahingumoona käitlemisega seotud tegevusaladel tegutsemiseks vajaliku vastutava isiku pädevuse hindamise ja vastava pädevustunnistuse andmise sätetega. Sõjarelvi, relvasüsteemi, sõjarelva laskemoona ja lahingumoona käitleva ettevõtte vastutava spetsialisti nõuete jaoks on vaja välja töötada omaette pädevuse tõendamise kord. Vastutav isik teeb, kontrollib või juhib iseseisvalt oma pädevusse kuuluval tegevusalal tööd ja vastutab selle eest. Ainuüksi LMS-i-kohane pädevustunnistuse olemasolu ei tõenda, et isik on pädev vastutama sõjarelvade, sõjalise otstarbega laskemoona ja lahingumoona käitlemise eest. Kehtivate nõuete kohaselt peab moona käitlevas ettevõttes olema määratud vastutav isik, kes tagab ohutuse ja nõuete täitmise. Sellel isikul peavad olema oma töö eripärale vastavad teadmised ja oskused ehk kvalifikatsioon. Muutmisvajaduse on tinginud asjaolu, et kui ettevõttes tegeletakse laske- või lahingumoona käitlemisega, hinnatakse vastutava isiku pädevust LMS-s sätestatud korra järgi. LMS-i alusel väljastatakse kirjaliku eksami sooritamisel pädevustunnistus nii lõhkematerjali käitlemise korraldajatele kui ka pürotehnilise toote käitlemise korraldajatele. Nendel eksamitel keskendutakse valdavalt tsiviilkäibes lubatud lõhkematerjali ja pürotehniliste toodete käitlemise nõuetele. Sõjarelvade, sõjalise otstarbega laskemoona ja lahingumoona käitlemisel rakendatakse sektorile omaseid nõudeid, mille täitmine nõuab vastutavalt isikult ka vastavaid teadmisi, ning LMS-i alusel antav pädevustunnistus ei pruugi seda tagada. Punktiga 19 täiendatakse § 8325 sätte pealkirja. Uue sõnastuse kohaselt käsitleb § 8325 nõuetele vastavuse hindamist ning pädevustunnistuse andja ja pädevustunnistuse andmise tingimusi ja korda. Uue sätte muudatuse eesmärk on kehtestada nõuded, millele peab vastutav isik vastama. Lisaks hõlmab RelvS § 8325 uue muudatuse kohaselt pädevustunnistuse andja ja andmise tingimusi ja korda. Hetkel kehtiva sätte sõnastuse kohaselt ei selgu, millal saab öelda, et vastutav isik on pädev. Seega on eesmärk sätestada need teadmised ja oskused, mis on vastavalt töö eripärale nõutavad vastutavalt isikult. Punktiga 20 täiendatakse pädevustunnistuse eesmärki ja sisu, uue sõnastuse kohaselt tõendab pädevustunnistus isiku kvalifikatsioon ning annab õiguse tegutseda pädevustunnistusel märgitud tegevusalal ja pädevuse ulatuses. 9 Punktiga 21 muudetakse RelvS-i § 8325 lõike 4 volitusnormi sõnastust, mille kohaselt kehtestab riigikaitse korraldamise valdkonna eest vastutav minister määrusega sõjarelvade, relvasüsteemi, sõjalise otstarbega laskemoona ja lahingumoona käitlemisega seotud tegevusaladel tegutsemiseks kohustuslikud kvalifikatsiooninõuded ning pädevustunnistuse andmise tingimused ja korra. RelvS § 8325 lõikes 5 tehtav muudatus tuleneb vajadusest hinnata laske- ja lahingumoona käitlemisega tegeleva ettevõtja vastutava isiku kvalifikatsiooni kooskõlas relvaseaduse alusel väljatöötatud nõuetega. Punktis 22 täiendatakse RelvS-i § 8325 nelja lõikega. Neist esimeses on sätestatud, et pädevustunnistuse andmise, kehtivuse pikendamise ja duplikaadi väljastamise eest tuleb tasuda riigilõiv. Riigilõivu määrad on sätestatud riigilõivu seaduses. Riigilõivu tasub pädevustunnistuse andmist, selle kehtivuse pikendamist ja duplikaadi väljastamist sooviv isik. Lõikes 52 sätestatakse, et pädevustunnistuse andja hindab vastutava isiku kvalifikatsiooni. Vastavad kvalifikatsiooninõuded ja pädevustunnistuse andja kehtestatakse ministri määruses. Lõikes 53 sätestatakse pädevustunnistuse kehtivusaeg, mis on viis aastat, mida saab tingimustele vastamise korral pikendada. Pädevustunnistuse andmise kord on analoogne sätetega, mis kehtivad lõhkematerjaliseaduses sätestatud pädevustunnistuse kohta. Lõikes 54 sätestatakse kohustus, et isik, kellel on pädevustunnistus, peab selle pikendamiseks läbima kord viie aasta jooksul koolituse või ise esinema lektorina koolitusel. Nõue on vajalik selleks, et vastutav isik oleks kursis oma valdkonnas toimuvaga ning seeläbi muuhulgas teadlik võimalikest uutest riskidest ja ohtudest ning nende maandamiseks vajalikest tegevustest. Punktiga 23 täiendatakse RelvS-i § 8328 lõike 1 punkti 3 sõnastust. See muudatus on seotud taustakontrolli nõuete täpsustamisega. Kehtiva seaduse kohaselt tehakse taustakontrolli kõikidele ettevõtja töötajatele ja alltöövõtjatele. Ettevõtja peab ka igasuguste tugiteenuste raames tegema igale alltöövõtjale taustakontrolli, sealhulgas nendele isikutele, kes ei puutu kokku sõjarelvade, lahingumoona ja laskemoona ega nende oluliste osadega, ning nendele isikutele, kes osutavad teenust alltöövõtuna. Kui eelnõukohane seadus jõustub, ei pea enam tegema taustakontrolli nendele ettevõtja töötajatele, alltöövõtjale ja teenuse osutajale, kes ei puutu kokku sõjarelvade, relvasüsteemide, sõjarelva laskemoona või lahingumoona käitlemisega või sellega seonduva teabega. Kavandatav kaitsetööstuspargi loomine toob juurde uusi ettevõtjaid ja töötajaid, suurendades taustakontrolli tegevate riigiasutuste töökoormust (PPA, KAPO). Seetõttu nähakse kavandatava muudatusena ette taustakontrolli tegemine ainult nendele ettevõtja, alltöövõtja ja teenuse osutaja töötajatele, kellel on vahetu kokkupuude sõjarelvade, laskemoona ja lahingumoona tootmise, käitlemise ning sellega seonduva teabega, et kokkuvõttes vähendada taustakontrolliga kaasnevat töökoormust. Punktiga 24 täpsustatakse seadusandja mõtet – RelvS-i § 8328 lõikes 3 on sätestatud, et PPA võib loobuda selle isiku tausta kontrollimisest, kellel on kehtiv juurdepääsuluba või -sertifikaat. Kuna sõnastusest ei selgu, millist juurdepääsuluba või -sertifikaati mõeldakse, täiendatakse seadust viitega riigisaladuse ja salastatud välisteabe seadusele. 10 Varasema redaktsiooni7 seletuskirjas on öeldud: „Taustakontrolli ei pea tegema isiku kohta, kes on läbinud julgeolekukontrolli riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduse kohaselt ja kellel on kehtiv juurdepääsuluba või -sertifikaat.“ Seega muudetakse eelnõuga sätte sõnastust selliselt, et see vastaks seadusandja mõttele. Tegemist on tegevusloa andja jaoks kaalutlusnormiga, mille puhul ta saab otsustada, kas kontrollida uuesti isiku tausta, kellele on väljastatud riigisaladuse luba, või mitte. Ettevõtja peab siiski esitama ka selle isiku andmed koos teiste isikute andmetega (§ 8328 lõige 3). Isikute taustakontrolli tehakse esimest korda siis, kui ettevõtja soovib hakata käitlema sõjarelvi, laskemoona või lahingumoona ning esitab selleks tegevusloa andjale (PPA või TTJA) tegevusloa saamise taotluse. Hiljem kontrollitakse isikuid uuesti, kui ettevõtja esitab viie aasta möödudes uue taotluse uue tegevusloa saamiseks. See tähendab, et taustakontroll on perioodiline. Samas võib PPA kontrollida kõiki nimetatud isikuid ka muul ajal (tegevusloa kehtivuse ajal), kui on tekkinud põhjendatud kahtlus, et isiku kohta on tema tööloleku ajal või enne tööleasumist8 ilmnenud asjaolud, mis oleksid välistanud tema töölevõtmise (§ 8328 lõige 4). Need kahtlused saavad tekkida PPA-le esitatud vihje põhjal või seoses mõne kuriteo või muu sellise uurimisega. Kui isik lahkub töölt, siis tema tausta enam ei kontrollita. Punktiga 25 täpsustatakse seadusandja mõtet – enne käesoleva eelnõu jõustumist tuli § 8328 lõikes 1 nimetatud asjaolude kontrollimiseks edastada tähtis teave PPA-le. Täpsustatakse, et oluline on esitada tähtsust omav teave, mitte lihtsalt tähtis teave. Punktiga 26 täiendatakse § 8329 lõikes 2 kontrollitavate isikuandmete loetelu. Enne käesoleva eelnõu jõustumist on lõikes 2 sätestatud ka muud andmed, mida taustakontrolli raames kontrollitakse. Õigusselguse ja isikuandme kaitse tagamiseks kirjutatakse sättes täpsemalt lahti, milliseid andmeid konkreetselt kontrollitakse, sealhulgas täpsustatakse, mis on need muud andmed. Isikuandmete kaitse üldmääruse §-de 5 ja 6 kohaselt peab isikuandmete töötlemiseks olema seaduslik alus ning andmete töötlemisel peab järgima isikuandmete töötlemise põhimõtteid. Kuna taustakontrolli tegemine riivab isikuandmeid ja põhiõigusi, tuleb seaduses piiritleda ja selgelt esile tuua, milliseid andmeid kontrollitakse. Seega nimetatakse lõikes 2 taustakontrolli raames kontrollitavad andmed, milleks on: 1) ees- ja perekonnanimi; 2) isikukood, selle puudumisel sünniaeg; 3) sünnikoha riik, maakond, vald ja linn; 4) varem kasutatud nimed, sealhulgas neiupõlvenimi, ja nende muutmise põhjused; 5) sidevahendite andmed, nagu telefoninumber, e-posti aadress, kasutajanimi; 6) passi või ID-kaardi andmed; 7) varasemate elukohtade ja praeguse tegeliku elukoha andmed; 8) perekonnaseis; 9) käesoleva lõike punktides 1-3 andmed lähedaste isikute kohta; 7 Relvaseaduse, strateegilise kauba seaduse, lõhkematerjaliseaduse ja teiste seaduste muutmise seadus, RT I, 29.06.2018, 3. – https://www.riigiteataja.ee/akt/129062018003. Vt ka relvaseaduse, strateegilise kauba seaduse, lõhkematerjaliseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskiri, 615 SE, lk 57 – https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/e330ee20-0075-47fd-b7dd- 7cb83f3f753b/Relvaseaduse,%20strateegilise%20kauba%20seaduse,%20l%C3%B5hkematerjaliseaduse%20ja% 20teiste%20seaduste%20muutmise%20seaduse%20eeln%C3%B5u%20(615%20SE%20III)/. 8 Isiku ja ettevõtja kokkuleppe sõlmimise järel võib jääda aeg, mil isik on küll ettevõtjaga seotud, kuid ta ei ole veel tööle asunud (näiteks on kokku lepitud, et ta asub tööle kolme kuu pärast). Ettevõtja esitab seejärel isiku kohta seadusega nõutavad andmed, mille põhjal tehakse taustakontroll. Pärast seda jääb veel aeg, kui tulevane töötaja veel ei tööta ettevõtja heaks, kuid ta on ettevõtjaga seotud. Kui selle perioodi jooksul ilmneb asjaolusid, mis välistaks isiku töölevõtmise, on PPA-l õigus teha nn järelkontroll. 11 10) hariduskäigu andmed; 11) varasemate töökohtade andmed; 12) andmed nii Eestis kui ka välisriigis läbitud kaitseväeteenistuse ja sõjalise väljaõppe kohta; 13) kriminaal- või väärteokaristuste andmed, sõltumata nende määramise ajast9; 14) toimuva kriminaal- või väärteomenetluse andmed; 15) kriminaalmenetluses kahtlustatava või süüdistatava andmed.“. Isikute suhtes, kes puutuvad relvade kokku, on kõrgendatud risk avalikule ohule, seetõttu kontrollitakse taustakontrolli raames, kas isiku suhtes võiksid esineda riskid, mis seda ohtu võivad esile kutsuda. Ohu ennetamiseks ja riskide maandamiseks tehakse andmete põhjal eelkontroll, et vältida nende isikute relvadele juurdepääsemist, kelle suhtes võib tekkida kahtlus, et isikud ei ole usaldusväärsed. Taustakontrolli tehakse eelkõige isiku enda kohta käivate andmete alusel, kuid kuna üksnes isiku enda kohta käivate andmete alusel ei ole võimalik piisavalt isiku usaldusväärsust hinnata, töödeldakse ka isiku perekonna- ja eraelu kohta käivaid andmeid. Andmete esitamise protsessi eelnõukohase seadusega ei muudeta, vaid rakendatakse kehtivat õigust. Tegemist on sarnase loeteluga taustakontrolli andmetest nagu kehtivas õiguses on juba muu hulgas sätestatud lennundusseaduses lennuvälja või kopteriväljaku julgestuspiirangualale saatjata pääsemiseks, õhusõiduki meeskonnaliikme sertifikaadi või tunnistuse saamiseks ja lennundusjulgestusalaste ülesannete täitmiseks.10 Samuti riigisaladusele juurdepääsuloa või töötlemisloa taotlemisel.11 Punktiga 27 täiendatakse § 8329 lõikega 7, mis reguleerib ettevõtja poolt tegevusloa andjale esitatavat nimekirja ettevõtja töötajate, alltöövõtjate ja teenuse osutajate kohta, kellel on juurdepääs sõjarelvadele, relvasüsteemidele, sõjarelva laskemoonale, lahingumoonale ja nende olulistele osadele või nendega seotud teabele. Uue sõnastuse kohaselt peab ettevõtja esitama tervikloetelu isikutest, kes puutuvad kokku sõjarelvade, relvasüsteemide, sõjarelva laskemoona, lahingumoona või nendega seonduva teabega. Ettevõtja esitab nimekirja tegevusloa andjale. See muudatus on seotud taustakontrolli tegemisega. Selle muudatuse tulemusel väheneb eelduslikult nende isikute hulk, keda tuleb kontrollida. Kui näiteks ettevõttes töötab inimene, kellel ei ole võimalik pääseda juurde sõjarelva, relvasüsteemi, sõjarelva laskemoona, lahingumoona, nende olulistele osadele või nendega seotud teabele, siis puudub ka vajadus seda isikut kontrollida. Siinkohal peab aga märkima, et ettevõtja vastutab selle eest, et vastava loata isikutel reaalselt ka selline juurdepääs puuduks. (Vt ka punktis 24 toodud põhjendusi). Sätte muutmise eesmärk kannab ka isikuandmete töötlemise proportsionaalsuse tagamise eesmärki, et isikute suhtes, kes tegelikkuses ei puutu sõjarelvade, relvasüsteemide, sõjarelva laskemoona, lahingmoona ja nende oluliste osadega kokku, ei töödeldaks isikuandmeid ega viidaks läbi taustakontrolli. Kehtiva õiguse kohaselt on see osutunud ebamõistlikuks ja ebaproportsionaalseks, sest kontrollitakse absoluutselt kõigi töötajate ja alltöövõtjate andmeid, isegi nende omi, kes näiteks parandavad ettevõtja kontoris, kus ei ole nimetatud tooteid, veetorusid. Kehtiva õiguse kohaselt võib PPA kontrollida kõiki nimetatud isikuid ka muul ajal (tegevusloa kehtivuse ajal), kui on tekkinud põhjendatud kahtlus, et isiku kohta on tema tööloleku ajal või enne tööleasumist ilmnenud asjaolud, mis oleksid välistanud tema töölevõtmise. Töötajate ja alltöövõtjate andmete vahetamise protsessi antud eelnõuga ei muudeta, vaid täpsustatakse isikute ringi, kelle andmeid kontrollitakse. 9 Ka aegunud andmed. 10 LennS-i § 469 lõige 11. 11 Vabariigi Valitsuse 20. detsembri 2007. a määruse nr 262 „Riigisaladuse ja salastatud välisteabe kaitse kord“ lisa 1. 12 Punktiga 28 RelvS-i § 8333 lõike 1 punktid 2–4 sõnastatakse ümber kuna kasutusele tuleb ka „relvasüsteemi“ ja „sõjarelva laskemoona“ kasutusele võtmisega. Teiseks täpsustatakse punktides 2–4, et tegevusluba on vaja ainult juhul, kui nt parandatakse, veetakse või ehitatakse ümber tervikut või olulist osa. See tähendab, et näiteks mitteolulise osa parandamiseks, vedamiseks ei ole vaja tegevusluba taotleda. Punkti 4 uue sõnastuse kohaselt peab tegevusluba olema relvasüsteemi või selle olulise osa valmistamiseks. Senine sõnastus „sõiduki, veesõiduki, õhusõiduki või muu toote valmistamine, millele paigaldatakse sõjarelv“ jätab kaheti tõlgendamise võimaluse ja tegevusluba on taotlenud ka need ettevõtjad, kes tegelikult oma tootmisprotsessi käigus sõjarelva, selle olulise osa, laskemoona või lahingumoonaga kokku ei puutu. Uue relvasüsteemi definitsiooni kohaselt moodustabki maismaasõiduk, veesõiduk, õhusõiduk või muu toode, millele paigaldatakse sõjarelv, kokku relvasüsteemi. Muudatusega täpsustatakse seadusandja esialgset mõtet, et tegevusluba peavad taotlema ainult need ettevõtjad, kelle tootele juba tootmisprotsessi käigus paigaldatakse sõjarelv või selle oluline osa ehk et moodustub relvasüsteem ning tegevusluba ei pea taotlema need ettevõtjad, kes toodavad tooteid, millele toote valmistamise käigus sõjarelva või selle olulist osa ei paigaldata, aga selle paigaldamise võimalus on olemas. Muudatuse eesmärk on vähendada nende ettevõtjate halduskoormust, kes ise tootmisprotsessis sõjarelvade ning laske- või lahingumoona käitlemisega kokku ei puutu. Varem on esinenud olukordi, kus laevu valmistav ettevõtja ei ole saanud laeva täielikult valmis ehitada, sest tal puudus sõjarelvade käitlemiseks vajalik tegevusluba.12 Probleem on tekkinud RelvS § 8333 lõike 1 punktiga 4, mis hetkel kehtiva sõnastuse alusel nõuab tegevusluba olenemata sellest, kas kõnealusele sõidukile paigaldatakse sõjarelv või mitte. Relvasüsteemi mõiste kasutuselevõtt aitab tagada seda, et tegevusloa alla kuulub ainult relvasüsteemi valmistamine või relvasüsteemi olulise osa valmistamine. Need, millised on relvasüsteemi osad ja olulised osad, need täpsustatakse RelvS 8833 lõikes 3 antavas määruses. Seega, kui laevu ehitav ettevõtja soovib ehitada laevu, millel on tehniline lahendus sõjarelva paigaldamiseks, aga sõjarelvi tootmise käigus ei paigaldata, saab ehitada selliseid laevu ilma tegevusloata. Seega on oluline, et tegevusloa alla käiksid ainult sellised ettevõtjad, kes puutuvad kokku sõjarelva, relvasüsteemi või nende oluliste osadega (kas ümbertegemise näol teenuse osutamisena, vedamisel või toote valmistamisel). Punktiga 29 täiendatakse RelvS § 8333 lõike 2 sõnastust, mis on seotud relvasüsteemi ja selle oluliste osade kasutusele võtmisega käesolevas seaduses. RelvS § 8333 eesmärk on sätestada loetelu tegevustest, mille jaoks tuleb taotleda tegevusluba, kui ettevõtja soovib tegeleda sõjarelvade, laskemoona või lahingumoona käitlemisega. Hetkel kehtiva RelvS § 8333 lõikega 2 sätestatakse, et isik, kes omab tegevusluba sõjarelva, selle laskemoona või lahingumoona käitlemiseks, saab omavalmistatud relvi ka müüa, vedada (näiteks vedada ostja juurde), hooldada ja parandada, omavalmistatud laskemoona või lahingumoona müüa ja vedada. Muul juhul sõjarelva, relvasüsteeme, sõjarelva laskemoona või lahingumoona eraõiguslik isik omada ei tohi. Eelnõukohase muudatusena võetakse laiemalt kasutusele relvasüsteemi mõiste, mille üks oluline osa on sõjarelv ja mille käitlemiseks on vaja tegevusluba. Selleks, et tegevusloa kohustus oleks võrdne ettevõtjate suhtes, tuleb õigusselguse huvides tagada, et ka relvasüsteem 12 Relvaseaduse, strateegilise kauba seaduse, lõhkematerjaliseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskiri, 615 SE, lk 62. – https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/e330ee20-0075-47fd-b7dd- 7cb83f3f753b/Relvaseaduse,%20strateegilise%20kauba%20seaduse,%20l%C3%B5hkematerjaliseaduse%20ja% 20teiste%20seaduste%20muutmise%20seaduse%20eeln%C3%B5u%20(615%20SE%20III)/. 13 ja selle oluline osa oleks hõlmatud tegevusloa kohustusega. Relvasüsteemi käitlemine ei saa olla vähem ohtlik tegevus, kui see on sõjarelva käitlemisel. Punktiga 30 täiendatakse § 8333 lõikega 31. Praktikas on tekkinud probleeme sõjarelvade, nende laskemoona või lahingumoona vedudega. On juhuseid, kus Eestisse (näiteks Kaitseväele) või transiitveoga läbi Eesti veab sõjarelvi, laskemoona või lahingumoona mõni välismaine transpordiettevõtja, kellel ei ole relvaseaduse kohast tegevusluba (RelvS § 8333 lg 1 p 3). Sellistel puhkudel on ebamõistlik eeldada ja nõuda välismaiselt ettevõtjalt tegevusluba, kui ettevõtjal on tegevusluba teises EL liikmesriigis antud. Selleks, et Eestis tegevusluba saada, peaks EL teises liikmesriigis tegutsev ettevõtja looma oma ettevõtte või tütarettevõtte Eestisse ning Eestis peaks olema ka ettevõtte juhatus. Kõik ettevõtte vedusid Eestis teostavad autojuhid peaksid olema Eestis registreeritud ettevõtte töötajad. On ebamõistlik eeldada, et teises EL liikmesriigis registreeritud ettevõte looks Eestisse äriühingu ja määraks teatud osa oma töötajatest selle äriühingu töötajateks koos kõigi sellest tulenevate palga ja sotsiaalsete tagatistega seotud teemadega. EL liikmesriigis välja antud tegevusloaga ettevõtjal on kohustus organiseerida Eestis vedamise ajaks relvastatud turvaettevõtja eskort sarnaselt § 8352 lõikes 5 viidatud määruse kohaselt, et tagada veose julgeolek. Punktiga 31 muudetakse RelvS § 8347 lõiget 4. Muudatuse kohaselt võib sõjarelva soetada ka isik, kellel on käesoleva seaduse § 8333 lõike 1 punktis 2, 4 või 6 sätestatud tegevusluba. Ettevõtja võib soetada sõjarelvi nende ümbertegemise eesmärgil, nendele sobiva laskemoona tootmisel selle testimiseks või relvasüsteemi valmistamiseks.“ Enne käesoleva eelnõu jõustumist võis RelvS § 8347 lg 4 kohaselt sõjarelva soetada RelvS § 25 lõikes 2 nimetatud isik üksnes nende ümbertegemise eesmärgil või valmistatavale või ümbertehtavale sõidukile, veesõidukile, õhusõidukile või muule tootele paigaldamise eesmärgil. See säte oli liialt piirav nii isikute ringi suhtes kui ka tegevuste suhtes, milleks sõjarelva võib soetada. Loogiline oleks, et need ettevõtjad, kellel on tegevusluba, võivad ka põhjendatud juhul sõjarelva soetada – näiteks juhul, kui ettevõtja valmistab relvasüsteeme (paigaldab relvaplatvormile sõjarelvi) või juhul, kui tootja valmistab sõjarelva laskemoona, on tal vaja ka sõjarelva jaoks toodetavat laskemoona katsetada. Punktides 32–35 tehtavad muudatused on seotud mõistete ühtlustamisega – asendatakse sõna „laskemoona“ sõnadega „sõjarelva laskemoona“ ning täiendatakse mõistega „relvasüsteem“. (Vt punkti 1 selgitust). Punktidega 36 ja 37 täiendatakse RelvS-i § 8352 lõikeid 1, 2 ja 3 täpsustusega, et sõjarelvi, relvasüsteeme, sõjarelva laskemoona ja lahingumoona võib vedada ka selline ettevõtja, kellel on RelvS § 8333 lõike 1 punkti 3 ja 31 alusel antud tegevusluba. Kõnesolev muudatus on seotud ka eelnõu punktiga 30, mille kohaselt ei pea tegevusluba olema sellisel ettevõtjal, kellele on mõnes teises EL liikmesriigis antud tegevusluba. Punktis 38 täpsustatakse §-i 88 lõikes 1 riikliku järelevalve tegijat. Uue sätte sõnastuse kohaselt on järelevalve tegija PPA, mitte vastava asutuse ametnik. Punktis 39 täpsustatakse riikliku järelevalve tegemist. Uue sätte sõnastuse kohaselt teeb riiklikku järelevalvet sõjarelvi, relvasüsteeme, nende olulisi osi, sõjarelva laskemoona käitlevate isikute üle PPA ning riiklikku järelevalvet laskemoona ja lahingumoona valmistamise ja hoidmise ning nende käitlemiskoha üle teeb TTJA. Muudatus tehti, kuna TTJA järelevalvekohustus ei peaks katma kogu laskemoona ja lahingumoona käitlemist, vaid 14 piirduma ainult laskemoona ja lahingumoona käitlemise tingimuste ehk käitlemiskoha järelevalvega. Punktis 40 tehtavad muudatused on seotud mõistete ühtlustamisega – asendatakse tekstiosa „nende oluliste osade,“ tekstiosaga „relvasüsteemide, nende oluliste osade, sõjarelva“. Punktis 41 sätestatakse rakendussäte pädevustunnistuse jaoks. Kui laskemoona või lahingumoona käitlemisega tegeleva ettevõtja vastutava isiku kvalifikatsiooni on juba hinnatud lõhkematerjaliseaduses sätestatud korra kohaselt ning talle on antud sellekohane pädevustunnistus enne 2025.a 1. jaanuarit, kehtib see ja asendab relvaseaduse alusel antavat pädevustunnistust sellel märgitud kehtivusaja lõpuni. Sellega on tagatud, et isikud, kes sellel tegevusalal juba töötavad ja kellele on vastav tunnistus antud, ei pea tegema enne selle kehtetuks muutumist uut pädevustunnistust. Kui aga selle kehtivusaeg lõppeb, peavad nad valdkonnas tegutsemiseks saama relvaseaduse alusel antava pädevustunnistuse. Eelnõu § 2. Karistusseadustiku muutmine Eelnõu §-s 2 sätestatakse karistusseadustiku muutmine. Eesmärk on luua õigusselgus karistuse kohaldamisel, millele on juhitud tähelepanu karistusseadustiku kommentaarides. Karistusseadustiku (edaspidi KarS) § 418 (tulirelva, selle olulise osa ja laskemoona ebaseaduslik käitlemine), § 4181 (tsiviilkäibes keelatud tulirelva, selle olulise osa ja laskemoona ebaseaduslik käitlemine) ja § 4182 (sõjarelva, selle olulise osa ja laskemoona ebaseaduslik käitlemine) koosseisud erinevad peamiselt relva ohtlikkuse poolest nii, et iga järgmine moodustab erikoosseisu eelmise suhtes. Tsiviilkäibes on keelatud tulirelvad, nende olulised osad ja laskemoon määratud kindlaks RelvSi § 20 lõigetes 1 ja 4. Tsiviilkäibes keelatud tulirelvad on muu hulgas automaattulirelvad, raketisüsteemid ja raskerelvad (RelvS-i § 20 lõike 1 punktid 5 ja 7 ning § 833 lõike 1 punktid 2– 4). RelvS-i § 21 lõike 2 kohaselt laieneb tulirelva olulise osa käitlemisele sama kord, mis on kehtestatud relvaseadusega seda liiki relva käitlemisele. Relvaseaduses eristatakse mõisteid „sõjaväerelv“ ja „sõjarelv“. Sõjaväerelv on ametirelv, mis on ette nähtud Kaitseministeeriumi valitsemisala asutustele teenistusülesannete või -kohustuste täitmiseks (RelvS-i § 3 lõike 2 punkt 2). Sõjarelv on sõjalisel otstarbel kasutatav või sõjalisel otstarbel kasutamiseks konstrueeritud, valmistatud, määratud või kohandatud relv või relvasüsteem (RelvS-i § 3 lõige 3). Sõjaväerelvade ja nende laskemoona liigid on täpsemalt kindlaks määratud kaitseministri 09.07.2018. a määruse nr 9 „Sõjaväerelvade, nende laskemoona ja lahingumoona käitlemise ning üleandmise kord“ §-s 2. Sõjarelvad on täpsemalt reguleeritud RelvS-i 111. peatükis ja kaitseministri 10.07.2018. a määruses nr 11 „Sõjarelvade, laskemoona ja lahingumoona käitlemise nõuded ja kord“. On tekkinud õiguslik ebaselgus, millises osas on KarS-i § 4182 erinorm KarS-i § 4181 suhtes. Karistusnorm peab olema selge ja arusaadav nii, et adressaat suudaks ennustada, millise tegevuse eest võidakse ta võtta õiguslikult vastutusele. Seetõttu on vaja KarS-i § 4181 lõikes 1 selgelt välistada „sõjarelva, selle olulise osa ja sõjalise otstarbega laskemoona“ vastutus. RelvS- i § 833 lõikes 3 muudetakse ja täiendatakse volitusnormi, mille kohaselt kehtestab riigikaitse korraldamise valdkonna eest vastutav minister määrusega sõjarelvade, sõjarelva laskemoona ja lahingumoona ning nende osade, sealhulgas vajadusel oluliste osade või komponentide täpsustava loetelu ja liigituse. KarS-i 4182 koosseisu eesmärk on kehtestada raskem karistus sõjarelvade ebaseaduslikule käitlemisele, kuna viimaste ohtlikkus (raketisüsteemid, suurtükid jne) on suurem muudest tsiviilkäibes keelatud relvadest. 15 Lisaks asendatakse seoses relvaseaduses „laskemoona“ ja „sõjalise otstarbega laskemoona“ mõistete ühtlustamisega ka KarS-s kasutatud mõisted „sõjarelva laskemoonaga“. Eelnõu § 3. Kriminaalmenetluse seadustiku muutmine Paragrahvis 3 täiendatakse KrMS-i § 199 lõike 1 punkti 7 loetelu KarS-i §-ga 4182. Kriminaalmenetluse seadustiku §-s 199 käsitletakse kriminaalmenetlust välistavaid asjaolusid ning selle paragrahvi lõikes 1 on loetletud juhud, millal kriminaalmenetlust ei alustata – selle punkti 7 kohaselt ei alustata kriminaalmenetlust juhul, kui tegemist on karistusseadustiku §-des 414, 415, 418 ja 4181 sätestatud kuritegudega ning isik loovutab vabatahtlikult ebaseaduslikus valduses oleva tulirelva, lõhkeseadeldise või selle olulise osa, laskemoona või lõhkeaine. Praegu puudub KrMS-ist viide KarS-i §-le 4182, millega saaks välistada kriminaalmenetluse algatamise, kui isik loovutab vabatahtlikult ebaseadusliku sõjarelva, selle olulise osa või sõjalise laskemoona. Seetõttu on tekkinud olukord, kus isik ei ole tsiviilrelva loovutamisel kriminaalkorras vastutav, aga sõjarelva loovutamisel on. Muudatuse eesmärk on täita õiguslünk ning vähendada käibes ja ebaseaduslikus valduses olevate sõjarelvade hulka. Eelnõuga täiendatakse kriminaalmenetluse alustamist välistavaid asjaolusid selliselt, et hõlmatud oleks ka ebaseadusliku sõjarelva, selle olulise osa või sõjalise laskemoona vabatahtlik loovutamine. PPA korraldab relvade ja laskemoona loovutamise kampaaniat, mille eesmärk on ebaseaduslikud tulirelvad kokku korjata ning hävitusse saata. Ebaseadusliku tulirelva saab vabatahtlikult loovutada ka kampaaniaväliselt. Seega on kavandatava muudatuse eesmärk dekriminaliseerida need juhtumid, kus puudutatud isik saab vabatahtlikult loovutada ebaseaduslikus valduses oleva sõjarelva ilma, et tema suhtes algatataks kriminaalmenetlus. Üldiselt ei ole nende loovutatud relvade hulk, mis kvalifitseeruks ka relvaseaduse alusel sõjarelvaks, suur, vaid pigem üksikud juhud. Eelnõukohase seaduse jõustumisega võib prognoosida, et nende juhtude arv, mille korral loovutatakse vabatahtlikult ka sõjarelv, selle oluline osa ja sõjarelva laskemoon, kasvab, sest isikud ei pea kartma, et saavad karistada ja läbi selle loovutavad rohkem ebaseaduslikus omandis olevad relvad, mille tulemusel väheneb ebaseaduslik käitlemine ja kasvab ühiskonna turvalisus. Kavandatava muudatuse jõustumise järel lõpetatakse menetlus KrMS-i § 199 lõike 1 punkti 7 asjaolude ilmnemise korral vastavalt KrMS-i §-s 200 sätestatule. KrMS-i § 200 kohaselt – kui kohtueelses menetluses ilmneb selle seadustiku §-s 199 nimetatud asjaolu, mis välistab kriminaalmenetluse – lõpetatakse menetlus uurimisasutuse määruse alusel ja prokuratuuri loal või prokuratuuri määrusega. Eelnõu § 4. Lõhkematerjaliseaduse muutmine Paragrahviga 4 sätestatakse lõhkematerjaliseaduse muutmine. Punktiga 1 täiendatakse LMS § 12 lõike 2 punkti 6. Muudatusega seonduv probleem seisneb selles, et relvaseaduse kohase tegevusloaga ettevõte (näiteks relvapoodi pidav ettevõtja), kes soovib transportida püssirohtu, peab püssirohu vedamiseks omama lõhkematerjaliseaduse kohast tegevusluba. Seejuures on tehtud erisus, et kui ettevõtja kasutab vedamiseks veoteenuse pakkujat (reeglina ADR veosed), siis veoteenuse pakkujal tegevusluba ei nõuta. Selline säte piirab ebamõistlikult ettevõtte võimalusi püssirohtu vedada. Seega, ettevõtja, kes soovib vedada lubatud koguses püssirohtu ja tal on olemas relvaseaduse kohane tegevusluba, ei pea eraldi taotlema LMS § 12 lõikes 1 sätestatud tegevusluba. 16 Punktiga 2 täiendatakse LMS-i § 12 lõike 2 punktiga 7, mille eesmärk on kaotada ühe ja sama kontrollieseme puhul topeltlubade taotlemise kohustus. Kui isikul juba on relvaseaduse kohane tegevusluba ja käitlemiskoha käitamisluba, mis hõlmab ka lõhkematerjali käitlemist, ei peaks ta eraldi taotlema tegevusluba ja käitlemiskoha käitamisluba ka lõhkematerjaliseaduse alusel. Muudatuse eesmärk on välistada LMS-i-kohane tegevusloakohustus ainult nende ettevõtjate puhul, kes käitlevad lõhkematerjali relvaseaduse alusel väljastatud tegevusloa raames tootmisprotsessis või hoiustamisteenuse pakkumisel. Olemasolev LMS-i § 12 lõike 2 punkt 6 välistab LMS-i tegevusloakohustuse isikute puhul, kes hoiavad, võõrandavad ja kasutavad ainult püssirohtu ja (tsiviilkäibes lubatud) laskemoona. See säte on mõeldud eelkõige relvaloa omanikele ja laskemoona müümisega tegelevatele isikutele. Sellest tulenevalt jäetakse LMS § 12 lõike 2 punkt 6 muutmata ning täiendatakse LMS-i § 12 lõike 2 punktiga 7, mille kohaselt lõhkematerjali käitleval ettevõtjal, kui tal on relvaseaduse kohane tegevusluba laskemoona, sõjarelva laskemoona või lahingumoona tootmiseks või hoidmiseks ettenähtud tingimustel. Eelmainitud ettevõtjal ei pea olema seega lõhkematerjali seaduse kohast tegevusluba. Kehtivate nõuete kohaselt nõutakse lõhkeainet või pürotehnilist ainet sisaldava lahingumoona tootmisega tegelevalt ettevõttelt peale relvaseaduses toodud tegevuslubade (tsiviilkäibes lubatud või sõjalise lahingumoona tootmine) ka LMS-i tegevusluba lõhkeaine või pürotehniliste toodete käitlemiseks. Üldjuhul kaasneb moona tootmisega lõhkeaine käitlemine. Seejuures hõlmab sõjalise moona tootmisel tegevusloa kontrolliese suuresti ka LMS-i tegevusloa kontrollieset. Kahe sarnase funktsiooniga tegevusloa nõue ühele ja samale tegevusele ei ole sisuliselt põhjendatud. Selleks et ettevõtjate halduskoormust vähendada, oleks otstarbekas, kui relvaseaduse kohane moona tootmise tegevusluba hõlmaks ka selleks tegevuseks vajamineva lõhkeaine käitlemist. Punktiga 3 täiendatakse LMS-i § 25 lõiget 2 punktiga 8. Sätte eesmärk on välistada LMS-i-kohane käitlemiskoha loakohustus ainult nende ettevõtjate puhul, millel on relvaseaduse kohane käitamiskoha käitamisluba lõhkeainet sisaldava laskemoona või lahingumoona tootmiseks või hoiustamiseks. Seetõttu täiendatakse LMS-i § 25 lõiget 2 punktiga 8, mille kohaselt ei pea lõhkematerjali kohast käitamisluba olema käitlemiskohal, millel on relvaseaduse kohane käitlemiskoha käitamisluba, ning hõlmatud on käesoleva seaduse kohase käitamisloa kontrolliesemes olevad nõuded. Eelnõu § 5. Riigilõivuseaduse muutmine Paragrahviga 5 sätestatakse riigilõivuseaduse muutmine. Riigilõivuseaduse 1 § 202 täiendatakse lõigetega 3–5. Relvaseaduse alusel hakatakse andma pädevustunnistusi sõjarelvade, sõjarelva laskemoona ning lahingumoona käitlemisega seotud tegevusaladel tegutsevale vastutavale isikule. Seoses sellega sätestatakse pädevustunnistuse läbivaatamise riigilõiv, mis on 130 eurot. Ühtlasi on sätestatud tasu duplikaadi ja kehtivuse pikendamise eest, mis on mõlemal juhul 65 eurot. Riigilõivutasude kehtestamisel on võetud aluseks juba sarnase tegevusvaldkonnaga ehk lõhkematerjaliseaduse alusel tehtavate toimingute kohta sätestatud pädevustunnistuse väljastamise riigilõivutasud. Eelnõu § 6. Riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduse muutmine Paragrahviga 6 sätestatakse riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduse muutmine. Kaitsetööstusega, sh sõjarelvade, nende laskemoona ja lahingumoona tootmisega seotud julgeolekuohud erinevad tavapärastest majandusjulgeolekuga seotud ohtudest. Eesti kaitsetööstus osaleb riigikaitse eesmärgi täitmisel ning on Kaitseväe, teiste riigiasutuste ja Eesti 17 liitlasriikide partner sõjaliste võimete loomisel selleks, et kindlustada Eesti riigi, EL, Põhja- Atlandi Lepingu Organisatsiooni (edaspidi NATO) sõjaline kaitse. Seetõttu tunnevad Eesti kaitsetööstuse vastu suurt huvi ka riigi suhtes vaenulikud eriteenistused ning kaitsetööstust puudutav teave (sh ärisaladus) võib teatud juhtudel vajada kaitsmist ka riigisaladusena. See võimaldab paremini kindlustada, et riigi julgeoleku seisukohalt tundlikku teavet töödeldakse ainult nõuetele vastaval alal või akrediteeritud töötlussüsteemis ning seda teevad usaldusväärsed juurdepääsuõiguse ja teadmisvajadusega isikud. Riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduse (edaspidi ka RSVS) § 7 punkti 6 ning sellele vastava Vabariigi Valitsuse 20. detsembri 2007. a määruse nr 262 „Riigisaladuse ja salastatud välisteabe kaitse kord“ (edaspidi ka RSVKK) § 5 lõike 6 alusel on võimalik salastada riigikaitselisi leiutisi ja uuringuid ning nende tulemusi käsitlevat teavet. See alus on seotud kitsalt tehnikavaldkonna innovatsiooni ja intellektuaalomandi kaitsega ning ei oleks sageli kaitsetööstusele kohaldatav. Seetõttu on kõige otstarbekam täiendada õigusakte uue salastamisalusega. Riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduse § 7 täiendatakse punktiga 61 järgmises sõnastuses: „61 ) sõjalise otstarbega asja omadusi, projekteerimist, valmistamist ja kohandamist käsitlev teave, välja arvatud teave, mille avalikuks tulek ei kahjusta Eesti Vabariigi julgeolekut. See teave salastatakse salajasel või madalamal tasemel kuni 30 aastaks.“. RSVS-i § 11 lõike 1 järgi kehtestab RSVS-i § 7 punktides 1–8 nimetatud riigisaladuseks oleva teabe alaliigid, teabe alaliigi salastamistaseme ja -tähtaja Vabariigi Valitsus määrusega. Sellest lähtudes tuleb muuta ka RSVKK-d ning esitada RSVS-i § 5 punktis 61 nimetatud teabe piiritlemiseks vajalikud kitsendused ja täpsustused. Seepärast planeeritakse muuta Vabariigi Valitsuse määrust järgmiselt: „Vabariigi Valitsuse 20. detsembri 2007. a määruse nr 262 „Riigisaladuse ja salastatud välisteabe kaitse kord“ § 5 täiendatakse lõikega 61 järgmises sõnastuses: „(61) Sõjalise otstarbega asja projekteerimist, valmistamist ja kohandamist käsitleva teabe osas on riigisaladuseks teave, mis käsitleb riigi tellimusel sõjarelva, selle olulise osa, sõjalise otstarbega laskemoona, lahingumoona, lahingutehnika ning kaitseotstarbelise erivarustuse omadusi, projekteerimist, valmistamist, parandamist ja ümbertegemist, kui sellise teabe avalikuks tulek kahjustaks Eesti Vabariigi või muu EL või NATO liikmesriigi julgeolekut. See teave salastatakse salajasel või madalamal tasemel kuni 30 aastaks § 22 lõike 1 punkti 17 alusel kehtestatud korras ning sellise teabe töötlemist eeldavas tsiviilõiguslikus lepingus määratud korras.“.“ Uue salastamisaluse sõnastuses tuleb tähelepanu pöörata järgmisele. • „Sõjalise otstarbega asi“ on üldmõiste, millega on soovitud hõlmata võimalikult laia ringi asju, mida kaitsetööstus toodab, piiritledes neid samas sõjalise otstarbega. Asja (mõnes õigusaktis ka kauba või toote) tunnus „sõjalise otstarbega“ või „sõjaline“ on eri kontekstis kasutusel nii praegu muudetavas relvaseaduses kui ka riigihangete seaduses ja strateegilise kauba seaduses. Selle alla kuuluvad sõjarelvad, nende olulised osad, sõjalise otstarbega laskemoon, lahingumoon, lahingutehnika ning kaitseotstarbeline erivarustus. • Salastatav teave võib olla teave selle asja kogu tootmistsüklis tehtavate toimingute kohta, alustades projekteerimisest (sh kaitsmist vajavatest tehnoloogilistest lahendustest) ning jätkates valmistamise ja kohandamisega (sh parandamise ja ümbertegemisega relvaseaduse §-de 66 ja 67 tähenduses). Muu hulgas on võimalik salastada teavet nende toimingute sisu, tegemise koha ja tegijate kohta. Lisaks on eraldi 18  esile toodud teave asja omaduste (sh kasutusomaduste ning tehnoloogiliste lahenduste) kohta, sest see ei ole alati projekteerimist või valmistamist puudutava teabega kaetud. • RSVKK täpsustuse järgi on võimalik salastada üksnes selliseid sõjalise otstarbega asjaga tehtavaid toiminguid, mida tehakse riigi tellimusel (s.t riigihanke raames). Seega ei ole säte kohaldatav näiteks juhul, kui Eesti Vabariigi territooriumil tegutsev ettevõtja soovib toota asja välisriigi või rahvusvahelise organisatsiooni tellimusel. Rahvusvaheline kogemus näitab, et sellisel juhul on Eesti ettevõtjal sageli vaja töödelda hoopis välismaise tellija avaldatud salastatud välisteavet. • Uus salastamise alus loob sõjalise otstarbega asjadega seotud teabe salastamiseks võimaluse, mitte kohustuse. Asjakohatu oleks selle alusel salastada avalikkuse üldteada teavet või teavet, mida peab sõjalise otstarbega asjade käitlemise käigus töötlema hulk juurdepääsuõiguseta isikuid. Ebatõenäoline on vajadus salastada teavet lihtsate sõjalise otstarbega asjade tootmise kohta (nt riidevarustus, lihtne laskemoon), mille puhul ei ole tootmis- ja tarneahelat puudutavat teavet vaja varjata. Eelkõige võimaldab säte salastada (kõrg)tehnoloogilisi lahendusi, mille suhtes on vaenulikel välisriikidel suurem huvi ning mille kaitsmine üksnes ärisaladusena ei pruugi anda piisavat kaitset. • Salastada saab üksnes sellist teavet, mille avalikuks tulek kahjustaks Eesti Vabariigi või muu EL-i või NATO liikmesriigi julgeolekut. Sellega täpsustatakse seaduses sätestatud riigi julgeoleku kahjustamise tingimust. RSVS-i § 3 punkti 1 järgi on riigisaladus selline teave, mis vajab avalikuks tuleku eest erilist kaitset kas Eesti Vabariigi julgeoleku või välissuhtlemise tagamise huvides. Kõnealusel juhul on Eesti Vabariigi julgeoleku kahjustamise tingimust täpsustatud, arvestades Eesti riigikaitse olemust ning selle tihedat integreeritust EL-i ja NATO sõjalise kaitsega. Sellega sarnaselt on omavahel seotud ka nende organisatsioonide liikmesriikide kaitsetööstus, mis arvestab suurel määral NATO standardite ja EL-i reeglitega. Ka EL loob järjest uusi algatusi, mille eesmärk on tugevdada liiduüleselt kaitsetööstuse võimekust ja koostööd. Ka EL-i tasandil on ühine ohtude hindamine ja nendele reageerimine muutunud järjest akuutsemaks, puudutades muu hulgas investeeringute usaldusväärsuse kontrolli ja sellega seotud teabevahetust liikmesriikide vahel. Seega kui kõnealuse teabe puhul ei ole vahetult tuvastatav potentsiaalne kahju Eesti Vabariigi julgeolekule, on seda võimalik tekitada ka kaudselt mõne teise liikmesriigi kahjustamise kaudu. Seetõttu tuleb teabe salastamise üle otsustades hinnata julgeolekuohtu tavapärasest laiemalt. • Teavet võib salastada mitmel (s.t salajasel, konfidentsiaalsel või piiratud) tasemel ning mitmesuguseks tähtajaks (kuni 30 aastaks). Sarnast paindlikkust võimaldavad RSVKK § 5 lõike 1 punkt 13 ja lõike 6 punkt 13, aga ka § 7 punkt 6. Neist esimeste puhul on ette nähtud, et see teave salastatakse RSVKK § 22 lõike 1 punkti 17 alusel kehtestatud korras. Viidatud punkti järgi reguleeritakse töötleva üksuse salastatud teabe kaitse juhendis muu hulgas sellise riigisaladuseks oleva teabe salastatuse taseme määramise korda, mida võib RSVKK kohaselt salastada mitmel tasemel. Kõnealusel juhul on selleks töötlevaks üksuseks eelkõige riikliku taustaga tellija, s.t hankija riigihangete seaduse tähenduses, sh riik või riigiasutus, muu avalik-õiguslik juriidiline isik või riigi asutatud eraõiguslik isik. Tellija (hankija) peab selle kehtestamisel otsustama, milline osa sõjalise otstarbega asja projekteerimist, valmistamist ja kohandamist käsitlevast teabest vajab kaitsmist riigisaladusena ning määrama salastatud teabe kaitse juhendis vähemalt üldised kriteeriumid. Samuti otsustab ta riskipõhiselt selle teabe salastatuse taseme ja tähtaja üle. Sellele lisaks on võimalik määrata täpsem salastatuse taseme määramise kord sellise teabe töötlemist eeldavas tsiviilõiguslikus lepingus, kõige tõenäolisemalt hankelepingus või selle nn julgeolekulisas. Sarnaseid küsimusi käsitletakse RSVKK §-s 1221, kuid selle kohaselt reguleeritakse üksnes salastatud välisteabe töötlemist või riigist väljapoole riigisaladuse 19  edastamist nõudvaid tsiviilõiguslikke lepinguid. Kõnealusel juhul toimub aga lepingu täitmiseks vajaliku riigisaladuse töötlemine eelkõige riigi sees. Muu hulgas lepitakse lepingu nn julgeolekulisas kokku selles, kelle loodud ning millisel tasemel salastatud teavet töödeldakse ning millised on juhised teabe kaitsmiseks. Ka sel juhul saab otsustada tellija (hankija) hiljemalt lepingu ettevalmistamisel, milline osa sõjalise otstarbega asja projekteerimist, valmistamist ja kohandamist käsitlevast teabest vajab kaitsmist riigisaladusena, ning milline on selle salastatuse tase ja tähtaeg. • Selleks ajaks, kui lisatava sätte alusel asutakse teavet salastama, tuleb lahendada riigisaladuse töötlemise lubatavusega seonduvad tööstusjulgeoleku küsimused. Lahendused saab leida RSVS-i muutmise seaduse eelnõus, mis koostatakse Siseministeeriumi ja Justiitsministeeriumi koostöös Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammi 2023–2027 ülesande 1.2.5 (Tugevdame luure ja vastuluure võimekusi ning vajadusel ajakohastame julgeolekuasutuste seaduse) raames. Eelnõu § 7. Strateegilise kauba seaduse muutmine Paragrahvis 7 sätestatakse strateegilise kauba seaduse muutmine. Strateegilise kauba seadust täiendatakse peatükiga 72, milles reguleeritakse tagatise andmist Euroopa Kaitsefondi meetmes osalemiseks ja rahastamiskõlblikkuse tingimustele vastamiseks. Seega täiendatakse ka StrKS-i § 1 teise lausega ja laiendatakse seaduse reguleerimisala. Euroopa Kaitsefondi (ingl European Defence Fund, edaspidi kaitsefond) eesmärk on liikmesriikide võimearendusvajadusi arvesse võttes toetada ELi kaitsetööstuse konkurentsivõimet, innovatsioonisuutlikkust ning kaitsealast teadus- ja arendustegevust. Kaitsefondi oluline siht on edendada rahvusvahelist koostööd, sealhulgas väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate seas (projektides osalemiseks moodustatakse konsortsiumid). Samuti soovitakse investeeringute kaudu tugevdada kaitsevõime arendamist, et aidata EL-i ettevõtjatel välja töötada uusi tipptasemel ja koostalitlusvõimelisi kaitsetehnoloogiaid, -süsteeme ja varustust. Kaitsefond on reguleeritud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29.04.2021. a määrusega (EL) 2021/697, millega luuakse Euroopa Kaitsefond ja tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) 2018/1092 (ELT L 170, 12.5.2021, lk 149–177) (edaspidi kaitsefondi määrus). Aastatel 2021–2027 on Euroopa Kaitsefondi kogumaht EL-i eelarvest 8 miljardit eurot, millest kaks kolmandikku on mõeldud võimearendusprojektide ja üks kolmandik teadusuuringute toetamiseks. Euroopa Komisjon rakendab kaitsefondi meetmeid üheaastaste tööprogrammide alusel. Keskmiselt on tööprogrammides aasta kohta rahastamistoiminguteks ette nähtud ligikaudu ühe miljardi eurone eelarve. Tööprogrammi lepivad kokku liikmesriigid ja seejärel avatakse see kaitsetööstusettevõtjatele rahvusvahelise konsortsiumi alusel projektitaotluste esitamiseks. Taotlusvoorude kalendrid aastate lõikes pisut varieeruvad, kuid on igal aastal avatud vahemikus juunist novembrini. Teadaolevate andmete põhjal on ette näha, et alates 2028. aastast programm jätkub ja raamtingimustes tehakse vajaduse korral asjakohaseid uuendusi. StrKS-i § 837 lõike 1 kohaselt võib Kaitseministeerium anda Eestis asuvale mitteassotsieerunud kolmanda riigi või selle üksuse kontrolli all olevale juriidilisele isikule, kes tegeleb strateegilise kauba arendamise või tootmisega, tema taotluse alusel tagatise kaitsefondi meetmes osalemiseks või toetuse saamiseks. Kaitsefondi osalised on EL-i riigid ning assotsieerunud riigina osaleb selles ka Norra, kuid programm on liitumiseks avatud kõikidele Euroopa Majanduspiirkonna riikidele. Tulenevalt kaitsefondi eesmärkidest piirab kaitsefondi määrus mitteassotsieerunud kolmanda riigi 20 kontrolli all olevate õigussubjektide (juriidiliste isikute) osalemist rahastusmeetmetes ja loodava intellektuaalomandi müüki EL-ist väljapoole. Seega peavad kaitsefondist vahendite saajad ja meetmes osalevad juriidilised isikud asuma liidus või assotsieerunud riigis ning need isikud ei tohi olla mitteassotsieerunud kolmanda riigi ega selle riigi üksuse kontrolli all. Erandina on liidus asuv kolmanda riigi üksuse kontrolli all olev õigussubjekt rahastamiskõlblik vahendite saaja üksnes juhul, kui Euroopa Komisjonile antakse tagatised, mille on riigisiseste menetluste kohaselt heaks kiitnud liikmesriik, kus õigussubjekt asub. Eelnevast tulenevalt võib liikmesriik kaitsetööstuse valdkonnas teatud tingimustel väljendada poolehoidu ka neile juriidilistele isikutele, kes on omandistruktuuri kaudu või muul viisil kolmanda riigi üksuse kontrolli all, kuid kes annavad asukohariigis äritegevuse ja arendustööga loodavate lahenduste kaudu olulise panuse vastavasse valdkonda. EL-i liikmesriikides ei ole sel ajal ühtset praktikat kõnealuse tagatise väljaandmise kohta, samuti ei ole kujunenud ühtseid regulatsioonipõhimõtteid. Praktilisi kogemusi tagatiste andmisel on paljudel riikidel, näiteks Itaalial, Prantsusmaal, Taanil, Austrial, Belgial, Soomel, Hollandil, Rootsil, Saksamaal ja Norral. Arvestades muu hulgas EL-i ühises kaitsetööstuse strateegias kirjeldatud pikaajalist visiooni kaitsetööstuse valmisoleku saavutamiseks, kaitsevõime prioriteete ja kaitsefondi rahastusmeetmete suurenevat mahtu, on tõenäoline, et teema aktuaalsus ja tähtsus ajas suureneb nii Eestis kui ka mujal EL-is. Praegusajal ei ole Eestis reguleeritud ühtki riigisisest protseduuri kaitsefondi määruse alusel ettevõtjatele andmiseks. Vastavalt Vabariigi Valitsuse seaduse § 60 lõikele 1 on Kaitseministeeriumi valitsemisalas kaitsetööstuse arendamine. Sama tuleneb ka ministeeriumi põhimääruse § 4 lõikest 1. Lisaks on ministeeriumi põhimääruses innovatsiooniosakonna ülesandena ette nähtud kaitsetööstuse arendamise toetamine ja suunamine (põhimääruse § 11 lg 3 p 7). Praktikas on Kaitseministeerium andnud aastatel 2022–2023 tagatise kahele Eesti ettevõtjale kaitsefondi meetmes osalemiseks vastavalt nende esitatud andmetele, mida Euroopa Komisjon oma menetluse käigus lisaks juurde küsis. Kuigi praegu on Eesti ettevõtjad riigilt tagatist taotlenud vaid üksikjuhtudel, on kaitsefondi suureneva mahu ja laiema tuntuse tõttu oluline, et oleks selgelt määratletud volitused, mida Kaitseministeerium saab pädeva asutusena tagatise andmisel rakendada. Tagatise andmine on otstarbekas reguleerida strateegilise kauba seaduses, sest kaitsefondist rahastatavad meetmed võivad puudutada peamiselt kaitseotstarbeliste toodete, sõjaliste ja kahesuguse kasutusega kaupadega seotud teadus- ja arendustegevust ning nende kaupade väljatöötamist, mis on ka osa hilisemast tootmisprotsessist. Seega on olemas otsene puutumus strateegiliste kaupadega seonduvate toimingutega ja käitlemisega, mistõttu on mõistlik lisada täiendavad reeglid vastavat valdkonda reguleerivasse seadusesse. Kuigi kaitsefondi määrus ei piira fondi rahastuse abil loodud kaitseotstarbeliste toodete ja tehnoloogia eksporti EL-i riikidest välja, peavad toetuse saajad kaupadesse integreeritud kaitsefondi meetmete tulemite (prototüübid, kaubad, tarkvara) eksportimiseks järgima liikmesriigis kehtivat korda ning taotlema ekspordilube selleks volitatud asutuselt. Eestis vastutab strateegiliste kaupade ekspordikontrollipoliitika ja ekspordilubade menetlemise eest Välisministeeriumi juures tegutsev strateegilise kauba komisjon. Vastutus toodete eksportimise õiguspärasuse eest lasub kaitsefondi konsortsiumis osalevatel juriidilistel isikutel ning vastavad kohustused tulenevad konsortsiumilepingust ja Euroopa Komisjoni toetuslepingust. Need kaitsefondi meetmete abil loodud uudsed kaubad (sh teadmus ja tehnoloogia), mis ei ole veel lisatud strateegiliste kaupade nimekirja, saab liita olemasolevasse ekspordikontrolli protsessi, et isikud taotleksid väljaveo lube ning teavitaks, et need kaubad on seotud kaitsefondi meetmetega. Selleks on ette nähtud strateegilise kauba komisjoni kaalutlusõigus otsustamaks, et vastaval kaubal on strateegilise kauba tunnused. 21 StrKS-i § 837 lõike 2 alusel hindab Kaitseministeerium pädeva asutusena, kas isiku osalemine EDF-i programmis on kooskõlas kaitsefondi määruses ettenähtud tingimustega. Eelkõige on oluline määruse artikli 9 alusel kinnituse andmisel uurida, kas kolmanda riigi üksuse kontrolli all oleva ettevõtja osalemine programmis on kooskõlas liikmesriikide strateegiliste, julgeoleku- ja kaitsehuvidega ning kaitsefondi eesmärkidega ning kas esineb oht EL-i või selle liikmesriikide julgeolekule. Samuti peavad rahastatava meetme käigus tekkiv intellektuaalomand ja meetme tulemused kuuluma EL-is asuvale vahendite saajale ning lisaks peavad olema võetud vajalikud meetmed, et vältida õigustamatut juurdepääsu intellektuaalomandi õigustele. Vastavad tingimused tulenevad kaitsefondi määruse artikli 9 lõigetest 4–6. Enne tagatise andmist võib Kaitseministeerium vajaduse korral konsulteerida ka muude valitsusasutustega. Juhul kui see on kaitsefondi määruse alusel vajalik, võib tagatist juriidiliselt isikult küsida Euroopa Komisjon. Vastavalt StrKS-i § 837 lõikele 1 peaks isik, kes soovib olla rahastamiskõlblik kaitsefondist vahendite saaja, ise pöörduma tagatise saamiseks Kaitseministeeriumi poole ning esitama teabe, mida on eelkirjeldatud hinnangu andmiseks vaja. Ühtlasi on tähtis, et tagatise taotleja teeks selles protsessis ministeeriumiga igakülgset koostööd. Lisaks võib tagatise saamise taotluse esitada ka juriidiline isik, kes juba osaleb mõnes kaitsefondi projektis, kuid kellel on omandistruktuuri muudatuste tõttu vaja Euroopa Komisjonile tõendada, et ta endiselt täidab vajalikke kriteeriume. On oluline märkida, et tagatise andmine ei ole ministeeriumi kohustus ning otsustus selle kohta, kas määruses ettenähtud tingimused on täidetud või mitte, tehakse igal konkreetsel juhul eraldi. Selleks et hinnata tagatise saamiseks ettenähtud tingimustele vastavust, on Euroopa Komisjon välja töötanud kolm vormi, millest kaks esimest täidab kaitsefondist rahastust taotlev juriidiline isik ning ühe täidab liikmesriigi pädev asutus. Praktikas seisneb tagatise andmine selles, et Kaitseministeeriumi esindaja annab vastava vormi allkirjastamisega kinnituse, et isiku osalemine programmis ei ole vastuolus selle eesmärkide ega julgeoleku- ja kaitsehuvidega ning ühtlasi on täidetud intellektuaalomandi õiguste kaitseks vajalikud meetmed. Tagatise väljastajal on õigus vajadust mööda küsida taotlejalt lisateavet ja -dokumente, mis vastavad vormis ettenähtud deklaratsiooni ulatusele, mille kohta ettevõtja peab Euroopa Komisjonile teavet esitama. Kui tagatist ei ole võimalik anda, siis ei saa kolmanda riigi üksuse kontrolli all olev juriidiline isik programmis osaleda ja juba saadud rahaline toetus tuleb Euroopa Komisjonile tagasi maksta. Kaitsefondi määruse tingimustele vastavuse kinnituse saamata jäämine kahandab vastava juriidilise isiku võimalusi liituda kaitsefondist rahastatavate projektidega ja teha koostööd teiste riikide osalejatega, kuid ei välista mõnes kaitsetööstuse valdkonnas tegevuse ja teadusuuringute jätkamist. Samuti võib see mõjutada isiku usaldusväärsust ja väljavaateid teha kaitsevaldkonnas rahvusvahelist koostööd. Samas on Eesti huvitatud, et siin asuvad ja kaitsetööstust arendavad juriidilised isikud saaksid liidusisese koostöö ning rahalise toetuse kaudu luua veel rohkem lisandväärtust selles valdkonnas. StrKS-i § 837 lõikes 3 on viiteliselt määratletud mõiste „mitteassotsieerunud kolmanda riigi üksus“. Kaitsefondi määruse kohaselt käsitatakse mitteassotsieerunud kolmanda riigi üksusena õigussubjekti, mille asukoht on mitteassotsieerunud kolmandas riigis, või õigussubjekti, mille asukoht on liidus või assotsieerunud riigis, aga mille juhtimisstruktuur asub mitteassotsieerunud kolmandas riigis. Seejuures õigussubjektina käsitatakse eelkõige juriidilist isikut, mis on asutatud ja juriidilise isikuna tunnustatud liidu, liikmesriigi või rahvusvahelise õiguse alusel ning millel on juriidilise isiku staatus ja õigus tegutseda enda nimel, teostada õigusi ja kanda kohustusi (kaitsefondi määruse artikli 2 punkt 1). Kontrolliks loetakse kaitsefondi määruse kohaselt võimet otsustavalt mõjutada õigussubjekti kas otse või kaudselt ühe või mitme vahepealse õigussubjekti kaudu (artikli 2 punkt 6). Nagu eelnevalt märgitud, osaleb lisaks ELi 22 liikmesriikidele praegusajal kaitsefondis assotsieerunud riigina Norra, kuid see on liitumiseks avatud kõikidele Euroopa Majanduspiirkonna riikidele. Selleks et tagatise andmisega seotud toiminguid ja hindamiseks vajalikke andmeid täpsustada, on StrKS-i § 837 lõike 4 kohaselt ministrile antud volitusnorm. Riigikaitse korraldamise valdkonna eest vastutav minister kehtestab määrusega Euroopa Kaitsefondi meetmes osalemiseks ja toetuse saamiseks antava tagatise taotlemise ja taotluse menetlemise korra. Eelnõu § 8. Seaduse jõustumine Eelnõu §-s 8 sätestatakse seaduse jõustumise aeg, milleks on 2025. aasta 1. jaanuar. 4. Eelnõu terminoloogia Eelnõus võetakse kasutusele uus termin „relvasüsteem“ – relvasüsteem on sõjarelva või mitme sõjarelva kombinatsioon koos relvasüsteemi toimimiseks vajalike osadega, sealhulgas sihtimis- ja tulejuhtimisseadmed ning relvaplatvorm. 5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu § 7 lõiked 1 ja 2 on seotud Euroopa Liidu õiguse rakendamisega ning seetõttu tuleb riigisiseseid õigusakte vastavalt täiendada. Strateegilise kauba seadust täiendatakse peatükiga 72, milles reguleeritakse tagatise andmist Euroopa Kaitsefondi meetmes osalemiseks ja rahastamiskõlblikkuse tingimustele vastamiseks. Seega täiendatakse ka StrKS-i § 1 teise lausega ja laiendatakse seaduse reguleerimisala. 6. Seaduse mõjud 6.1. Juriidilise isikuga seotud isikute kodakondsusnõude leevendamine Sihtrühm: ettevõtjad ning asutused, kes väljastavad lube, teevad taustakontrolli ja usaldusväärsuse kontrolli (PPA, TTJA, KAPO). 6.1.1. Sotsiaalne, sh demograafiline mõju Sotsiaalne mõju on positiivne, kuna kavandatud muudatuse kohaselt antakse suuremale hulgale ettevõtjatele võimalus panustada Eesti kaitsetööstusse. Eelkõige on muudatusega silmas peetud uue kaitsetööstuspargi rajamist ning seoses sellega luuakse juurde uusi töökohti (näiteks võib tekkida lisahuvi inseneeria, tootmise ja ehituse vastu) ning suureneb huvi kaitsesektori vastu ja teadlikkus sellest. Kaitsetööstuspargi rajamise raames leevendatakse juriidilise isikuga seotud isikute kodakondsusnõuet. Võrreldes praegu kehtiva seadusega avaneb võimalus tegevusluba taotleda ka neil ettevõtjatel, kelle omanike või juhtorganite seas on isikud, kes ei ole EL-i ega NATO liikmesriigi kodanikud. Tööstusharu arenemisega võib tekkida vajadus ka valdkondliku koolituse järele, s.t peale tavapärase tehnikahariduse on vaja eriväljaõpet. See omakorda nõuab asjakohase koolituse korraldamist (s.t nii koolitajad kui ka koolitatavad peavad vastama teatud nõuetele). Demograafilist mõju kavandatav muudatus ei avalda. 6.1.2. Mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele 23 Mõju riigi julgeolekule on positiivne – suureneb nende ettevõtjate arv, kes soovivad kaitsesektoris osaleda. Juriidilise isikuga seotud isikute kodakondsusnõude muutmine nii, et välistatud oleksid agressorriigid kodanikud, aga mitte Eesti partnerriikide või Eestiga sõbralikes suhetes olevate riikide kodanikud, ei suurenda ohtu riigi julgeolekule. Eesti suhtleb julgeoleku ja riigikaitse küsimustes ning teeb koostööd paljude riikidega, mis ei kuulu NATO-sse ega EL-i, sealhulgas Ukraina, Jaapan, Lõuna-Korea, Austraalia, Uus-Meremaa, Iisrael ja Singapur. Mõju siseturvalisusele on minimaalne, sest taustakontrolli kohustus jääb ettevõtjatel tegevusloa taotlemisel alles ja iga ettevõtjat hinnatakse eraldi, võttes põhjalikult arvesse julgeolekukaalutlusi. See tagab, et ettevõtte juhtkonna, töötajate ja olulise osa omanikud oleksid usaldusväärsed ega ohustaks riigi julgeolekut. Taustakontrolli võib olla kolmandate riikide puhul raskem teha ja see võib rohkem aega võtta, kuid see ei peaks välistama võimalust, et sõbralike riikide kodanikud saavad Eesti kaitsetööstuses tegutseda. Seega tiheneb muudatuse tulemusena rahvusvaheline koostöö ja sealjuures tekib suurem võimalus elavdada riigisisest majandust. 6.1.3. Mõju majandusele Mõju majandusele on positiivne. Tugev ja konkurentsivõimeline kaitsetööstus edendab riigi majandust. Eelnimetatud võimaluse loob eelkõige kodakondsusnõude leevendamine, mille tulemusel on võimalik Eestis rohkematel välisinvestoritel ja ettevõtjatel äritegevust alustada. Sõjarelvade ja laskemoona tootmise võimekus Eestis loob lisavarustuskindluse Eesti riiklikele sõjavarudele. Tekib suurem suutlikkus Eestis kohapeal riigikaitseks vajalikku sõjalist kaupa toota. Koostöövõimalused meie liitlas- ja partnerriikide kaitsetööstusettevõtetega kasvavad. VTK analüüsi käigus tehtud uuringust selgus13, et on avaldatud soovi tegutseda kõigis relvade ning laske- ja lahingumoona käitlemist puudutavates valdkondades. Kaitsetööstussektori müügitulu on alates 2018. aastast, mil see oli 87,2 miljonit eurot, peaaegu kahekordistunud. 2020–2021 oli müügitulu 165–170 miljonit eurot aastas. Ekspordikäive moodustab sellest poole, 2021. aastal oli see 82 miljonit eurot. 2022. aastal oli kaitsetööstuse müügitulu 247 miljonit eurot ja eksport 136 miljonit eurot. 2021. aastaga võrreldes on müügitulu kasvanud 52% ja eksport peaaegu 70%. Paralleelselt seadusemuudatusega planeeritav kaitsetööstuspark edendab eeskätt laskemoona tööstusharu arengut ja loob eeldused innovatsiooniks selles valdkonnas. Alates 2018. aastast on Eestis 1114 ettevõtjat saanud relvaseaduse alusel tegevusloa ning ehitavad ümber, remondivad ja hooldavad sõjarelvi ning korraldavad sõjarelvade ja laskemoona vedusid, kuid ei ole ühtegi laskemoona tootjat, kellel oleks oma käitlemiskoht. Tööstuspargis tegutseva ühe-kahe ankurettevõtte kõrvale võib tekkida täiendavaid spetsiifilistele toodetele keskenduvaid ettevõtteid (näiteks lõhkepeade valmistamine õhuründemoonale). Tööstusparki mahub hulk ettevõtteid olenevalt nende tootmishoonete vajadusest, käideldavast lõhkeaine kogusest ja tehnoloogiast. Eeldame, et tööstuspargis on näiteks üks suure või keskmise kaliibriga laskemoona tootja, üks väikese kaliibriga laskemoona tootja ja üks lahingumoona (miinide, laengute) tootja. Suure või keskmise kaliibriga moona tehase esmane investeering võib olla 50–100 mln €, väikese kaliibri puhul 20 mln € ja miinitehase puhul 13 Advokaadibüroo Sorainen 2023. aasta relvaseaduse VTK raames tehtud analüüs, milles uuriti Eesti, Läti, Soome ja Poola sõjarelvade, laskemoona ja lahingumoona käsitlemist õiguses ning halduspraktikas. 14 Vt eelmist punkti. 24 10 mln €. Suurt või keskmist kaliibrit tootev ettevõte võib luua 50–100 töökohta, väikest kaliibrit tootev ettevõte 50 töökohta ja miinitehas 25 töökohta. Lisaks 11 olemasolevale tegevusloaga ettevõttele on ette näha, et umbes samas suurusjärgus ettevõtteid võib tekkida juurde. Praegune julgeolekuolukord ja Ukraina sõja järelmid on näidanud, et kaitsetööstus areneb kiiresti ning potentsiaali on uutel lahendustel, mis aitavad täpsemini ja kaugemalt sihtmärke tabada, samuti kasutatakse mehitamata platvormidel põhinevaid lahendusi. Kiiresti areneb ka droonitööstus, Eesti tootjad plaanivad arendada nii õhuründemoona kui ka droonipõhiseid relvasüsteeme. Potentsiaalne valdkond on kaugjuhitavad relvasüsteemid, eelkõige nende optroonika, juhtelektroonika ja tarkvara. Lisanduda võib ka relvasüsteemide ja laskemoona vedajaid. Kuna kaitsevägi ostab lähema kümne aasta jooksul suures koguses juurde uusi relvasüsteeme ja soomukeid, kasvab vajadus nende ümberehituse, hooldamise ja remondi järele. Sellised teenused on enamasti otstarbekas hankida kodumaistelt pakkujatelt. Kodakondsusnõude leevendamisel on otsene positiivne mõju Eesti majandusele, kuna seekaudu suureneb nende kaitsetööstusettevõtjate hulk, kellel on võimalus rajatavas kaitsetööstuspargis enda äritegevust alustada. 6.1.4. Mõju elukeskkonnale ja loodusele Kui nende ettevõtjate hulk, kes alustavad sõjarelvade ning lahingu- ja laskemoona tootmist, suureneb, mõjutab see vahetult elu- ja looduskeskkonda, nii nagu lõhkematerjalide ning lahingu- ja laskemoona valmistamisega kaasneb väiksem või suurem mõju keskkonnale. Mõju ulatus ei ole aga märkimisväärne, kuna iga lõhkeainet käitlev ettevõtja peab arvestama keskkonnaalaseid õigusakte ja taotlema nende alusel keskkonnalube. 6.1.5. Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele Mõju konkreetsete riigiasutuste – TTJA, PPA, KAPO – korraldusele on väike. Kui juriidilise isikuga seotud isikute kodakondsusnõudeid täpsustatakse nii, et EL-i ja NATO-sse mittekuuluvate riikide kodanikud ei ole automaatselt välistatud ettevõtete osanike ringist ning juhtkonnast, tekib lisatöökoormus seotud isikute taustakontrolliks ja menetlemiseks. Küll aga ei ole ette näha, et NATO- ja EL-i-väliste riikide kodanikega seotud ettevõtteid tekiks Eestisse suurel hulgal. Pigem võib selliseid juriidilisi isikuid olla lähiaastail alla kümne. Muudatuste rakendamine ei mõjuta riigi ega kohaliku omavalitsuse eeldatavaid kulusid ega tulusid. NATO ja EL-väliste riikide kodanike loodud kaitsetööstusettevõtete tegevuse tulemusena tekib eelduslikult tulu nii ettevõtetele kui ka riigile laekuvate maksudena. 6.2. Ettevõtja töötajatele taustakontrolli tegemine ja tervisekontrolli nõue Sihtrühm: ettevõtjad ning asutused, kes väljastavad lube ja teevad taustakontrolli. 6.2.1. Mõju majandusele Mõju on vähene. Muudatuse jõustumisel ei pea tervisekontrolli läbima isik, kellel on käesoleva seaduse alusel antud kehtiv relvaluba või Kaitseliidu seaduse alusel väljastatud kehtiv relvakandmisluba. Tänu sellele vähenevad kulud, mis on seotud ettevõtjate tervisekontrolli ja tõendi saamisega. Taustakontrolli nõue ei oma majanduslikku mõju ettevõtjatele. Riigilõivu seaduses on sätestatud sõjalise otstarbega laskemoona või lahingumoona käitlemiseks tegevusloa taotluse läbivaatamise eest riigilõiv 950 eurot, mis ei olene ettevõttes töötavate isikute arvust (eelmainitu hõlmab lisaks töötajatele ka ettevõtte alltöövõtjaid ja teenuse osutajaid). Taustakontroll tuleb läbida uuesti vähemalt 5 aasta möödumisel, kui esitatakse uus tegevusloa 25 taotlus ehk tegemist on perioodilise kuigi pika intervalliga kontrolliga. Pigem väheneb ettevõtja ja ettevõttes töötavate isikute halduskoormus, kuna muudatuse kohaselt tuleb esitada nimekiri ainult nendest ettevõtja töötajatest, kellel on juurdepääs sõjarelvadele, laskemoonale, lahingumoonale ja nende olulistele osadele või nendega seotud teabele. Küll aga lasub ettevõtjal täiendav vastutus ja kohustus esitada nõuetelevastav nimekiri, s.t esitada õiged andmed eelnimetatud juurdepääsu omavatest isikutest. 6.2.2. Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele Mõju on vähene. Eelnõukohase muudatusena väheneb taustakontrolli vajavate töötajate arv, kuna edaspidi tuleb taustakontrolli teha ainult töötajatele, kellel on juurdepääs sõjarelvadele, laskemoonale, lahingumoonale ja nende olulistele osadele või nendega seotud teabele. Teisalt suureneb rajatava kaitsetööstuspargi ja kodakondsusnõude leevendamisega uute ettevõtjate hulk, kellel võib eelnimetatud juurdepääs olla. Seoses sellega kasvaks ka teataval määral PPA ning KAPO töömaht, kuna taustakontrolli põhjalikkus ega intensiivsus ei muutuks. Ei ole ette näha, et NATO- ja ELiväliste riikide kodanikega seotud ettevõtteid tekiks Eestisse suurel hulgal. Pigem võib selliseid juriidilisi isikuid olla lähiaastail alla kümne. Terviseseisundi hindamisega seotud nõue toob kaasa mõlema poole koormuse vähenemise – ettevõtja töötaja saab enda terviseseisundit tõendada juba olemasoleva kehtiva relvaloa alusel ja teisalt väheneb töötervishoiuarsti tervisekontrolli tegemise töömaht. 6.3. Tegevusloa taotlemine ei ole nõutud, kui sõidukeid, veesõidukeid, õhusõidukeid või muid sarnaseid tooteid valmistav ettevõtja ei käitle sõjarelvi Sihtrühm: ettevõtjad, kes toodavad nimetatud sõidukeid või muid tooteid, millele on võimalik paigaldada sõjarelv, ent valmistamise käigus sellega kokku ei puutu. 6.3.1. Mõju majandusele Mõju on positiivne. Ettevõtjatel on võimalik osaleda sõjaväe otstarbeks toodetavate objektide hangetes, ilma et neil oleks vaja relvaseaduse alusel tegevusluba sõjarelvade, laskemoona või lahingumoona käitlemiseks (nt laevade, droonide vms tootmine). 6.3.2. Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele Mõju on positiivne, sest kaob vajadus tegevusloa andmiseks ja menetluse tegemiseks isiku suhtes, kellel seda luba sisuliselt vaja ei lähe. Väheneb töökoormus riigiasutustele, kes tegelevad lubade väljastamise ja taustakontrolliga (eelkõige peetakse silmas PPA ning KAPO- t). 6.4. Sõjarelvade, nende laske- ja lahingumoona ühekordne tegevusloata vedu Sihtrühm: kolmandatest riikidest pärit ettevõtjad, Kaitsevägi, asutused, mis on seotud loamenetluse ja taustakontrolliga. 6.4.1. Mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele ning majandusele Eelnõuga kavandatav muudatus ei too kaasa täiendavaid julgeolekuohte. Relvaseaduse alusel kehtestatud määruses täpsustatakse, mis tingimustel võib sõjarelvade, nende laskemoona ja lahingumoona vedusid korraldada. Võimalikud julgeolekuohud maandatakse seeläbi, et veoteenust pakkuvad ettevõtjad, kellel ei ole relvaseaduse kohast tegevusluba, peavad teenust osutades tagama, et veosel on Eestis relvastatud eskort. Vajaduse korral saab eskorti osutada ka Kaitsevägi. Mõju välissuhetele on pigem soodustav, kuna lihtsustatakse rahvusvahelist koostööd. 26 Vedu ei lähe kallimaks, vaid tuleb ostja jaoks sisuliselt sama hinnaga. Kui tegevusloaga ettevõtja veab iseseisvalt relvi või moona, on tal kohustus samamoodi julgestada vedu relvastatud eskordiga, milleks üldjuhul kasutatakse turvaettevõtja teenuseid. Ühekordse veoteenuse puhul peab veose julgestamiseks kasutatav eskort (turvaettevõtja) koosnema täpselt samasugusest isikkoosseisust koos vastava varustusega. Mõju majandusele on pigem positiivne, kuna välismaiste ettevõtjate poolne teenuse osutamine muutub teatud tingimustel lihtsamaks. Lisaks hõlbustab see liitlaste sõjarelvadega seotud tarneid Eestisse. 6.5. Vastutava spetsialisti kompetentsuse nõue Sihtrühm: sõjarelva, laskemoona ja lahingumoona käitlev ettevõtja, puudutatud isikud15 ehk ettevõtja vastutavad isikud ning neile kehtestatud nõuded. 6.5.1. Majanduslik mõju Olulist sotsiaalset ega demograafilist mõju vastutava isiku kvalifikatsiooninõuete sätestamine lõhkematerjaliseaduse asemel relvaseaduses ei avalda. Ettevõtjale ei teki lisakulu, kuna sarnane kvalifikatsiooninõuetele vastavuse kohustus oli varem LMS-is. Kvalifikatsiooninõuetele vastavuse menetluse ja sellele vastava pädevustunnistuse andmise kulu on sama, mis LMS-i alusel läbiviidava menetluse ja tunnistuse korral. Kuna juba LMS-i alusel antud tunnistus kehtib kuni selle kehtivusaja lõpuni ehk maksimaalselt viis aastat, on ettevõtjatel ja tunnistust vajavatel isikutel piisav aeg arvestada nõudega, et kvalifikatsiooninõuetele vastavust hinnatakse edaspidi relvaseaduse alusel. Demograafilist mõju kavandatav eelnõu ei avalda. 6.6. Kriminaalmenetluse alustamist välistava loetelu laiendamine Sihtrühm: üksikisikud, juriidilised isikud, uurimisasutused, prokuratuur ja kohtud. 6.6.1. Sotsiaalne, mõju inimeste õigustele Sotsiaalne mõju on vähene, kuna eelduslikult on ebaseaduslikke sõjarelvi üksikisikute valduses vähe. Sõjarelvade vabatahtliku loovutamise korral karistuste kaotamisel on positiivne mõju. Võib loota, et käibes olevate ebaseaduslike relvade maht väheneb ja selle üldist mõju võib hinnata positiivseks. Kuna ebaseadusliku sõjarelva vabatahtlik loovutamine dekriminaliseeritakse, ei teki inimesel hirmu, et tema suhtes võidakse algatada kriminaalasi selle ebaseadusliku omamise eest, ning eelduslikult suunab see inimesi pigem õiguskuulekalt käituma ja ebaseaduslikus omandis relvad loovutama. 6.6.2. Mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele Mõju riigi julgeolekule on positiivne, kui ebaseaduslikus käibes olevate sõjarelvade hulk väheneb. Samas võib oletada, et selliseid ebaseaduslikke sõjarelvi palju ei ole, ja seetõttu võib mõju hinnata pigem väikeseks. Välissuhetele mõju puudub. 6.6.3. Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele Uurimisasutuste (PPA, KAPO), prokuratuuri ja kohtute töö eelduslikult väheneb, sest langeb ära vajadus alustada kriminaalmenetlust, kui isik on loovutanud sõjarelva. Mõju riigiasutustele 15 RelvS-i §-s 8325 nimetatud isikud. 27 võib hinnata väikeseks, kuna eelduslikult on selliseid relvi eraisikute valduses vähe, mistõttu on eelduslikult ka menetlusi vähe. Mõju kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele puudub. 6.7. Dubleeritud loakohustuse kaotamine Sihtrühm: ettevõtjad, ametiasutused, kes luba väljastavad ja kes tegelevad valdkonna ettevõtjatega. 6.7.1. Majanduslik mõju Ettevõtjate halduskoormus väheneb sarnaselt riigiasutuste töökoormusele, kuna puudub vajadus taotleda sama tegevuse jaoks mitut tegevusluba. Luba väljastatakse üldjuhul kuni viieks aastaks. Kavandatava muudatuse kohaselt on eesmärk vähendada dubleeritud loamenetlust selliselt, et ettevõtjalt ei nõuta relvaseaduse ega lõhkematerjaliseaduse alusel tegevusluba ega käitlemiskoha käitamisluba. 6.7.2. Mõju elukeskkonnale ja loodusele Mõju elukeskkonnale ja loodusele puudub, sest keskkonnaload ja nendega kooskõla on nii relvaseaduse kui ka lõhkematerjaliseaduse alusel nõutavad ning topeltloakohustuse kaotamisel jääb keskkonnaloa vajadus alles. 6.7.3. Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele Riigiasutuste seisukohast väheneb loamenetlusega tegelevate asutuste (eelkõige TTJA) töökoormus, sest puudub vajadus kontrollida sisuliselt sama kontrollieset mitu korda. Töökoormus väheneb vaid vähesel määral, kuna eelduslikult menetletakse neid lube ka hetkel pigem harva - kehtivad üldjuhul kuni 5 aastat ning loa taotlejaid on tegutsemisvaldkonnast tulenevalt vähe. Kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele mõju ei esine. 6.8. Tagatise andmine Euroopa Kaitsefondi meetmes osalemiseks Sihtrühmad: juriidilised isikud, kes tegelevad strateegilise kauba arendamise või tootmisega, ning riigiasutusena Kaitseministeerium. 6.8.1. Mõju majandusele Meetme mõju ettevõtluskeskkonnale ja ettevõtjate tegevusele kaitsetööstuse valdkonnas on positiivne. Uuenduslik, tugev ja konkurentsivõimeline kaitsetööstus edendab riigi majandust. Euroopa Kaitsefond on siiani olnud rahaliselt kõige suurema mõjuga meede, mis toetab Eesti kaitsetööstuse uute tehnoloogiate ja toodete arendamist ning tootmist. Näiteks aastatel 2019– 2022 on Eestis asuvad ettevõtjad saanud nii Euroopa Kaitsefondi kui ka sellele eelnenud Euroopa kaitsevaldkonna tööstusliku arendamise programmi meetmete abil toetusi ligikaudu 60 miljonit eurot. Investeeringute kaasamine kaitsetööstusesse on keeruline, kuna see tegevusvaldkond on erainvestoritele suure riskiga ja pika tasuvusajaga. Riigi huvides on soodustada ettevõtjate osalemist Euroopa Kaitsefondi meetmetes, takistamata neil samal ajal kaasata investeeringuid EL-i-väliselt tingimusel, et see ei kahjusta julgeoleku- ja kaitsehuve nii riiklikul kui EL-i tasandil. Muudatus võib mõjutada kõnealuses valdkonnas Eesti ettevõtjate 28 tegevust raha kaasamise võimaluste suurenemise kaudu. Strateegiliste kaupade osas teadus- ja arendustegevuse ning tootmisega tegelevatele ettevõtjatele luuakse selge võimalus osaleda liidusiseses koostöös ja saada kaitsefondist rahalist toetust ka juhul, kui vastav juriidiline isik on EL-i-välise üksuse kontrolli all. See aitab parandada kohapealset arendustegevust ja tootmisvõimekust ning suurendab koostöövõimalusi meie liitlas- ja partnerriikide kaitsetööstusettevõtjatega. Võttes arvesse nii Eesti Kaitsetööstuse Liitu kuuluvate liikmete kui ka eelnevate aastate Euroopa Kaitsefondi meetmetes osaleda soovivate ettevõtjate arvu, võib kõnealune muudatus potentsiaalselt mõjutada ligikaudu 20–30 ettevõtjat. Neist enamik ei ole praegusajal mitteassotsieerunud kolmanda riigi või selle üksuse kontrolli all Euroopa Kaitsefondi määruse mõttes, kuid rahastamisperioodil võivad toimuda muudatused Eestis asuvate ühingute omandistruktuuris. Selliseid juhtumeid on ka praktikas ette tulnud. Samuti võib kolmanda riigi üksus asutada Eestisse uue ühingu, mis alustab tegevust kõnealuses valdkonnas. Kuna Euroopa Kaitsefondi üks eesmärke on toetada ja lihtsustada kaitsesektoris tegutsevate väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate rahvusvahelist koostööd, et leida uuenduslikumaid tehnoloogialahendusi, on ka sellega seotud riigisisesel regulatsioonil soodustav toime alustavate või vähem kapitaliseeritud ettevõtjate tegevusele. Lähtudes Eestis 2023. a andmetel registreeritud juriidiliste isikute arvust (allikas: https://ariregister.rik.ee/est/statistics/charts/chart_company_all/2023), on mõju ettevõtluskeskkonnale tervikuna siiski väike. Eelnõu kohaselt peab Euroopa Kaitsefondi meetmes osalemiseks vajaliku tagatise saamiseks esitama taotluse Eestis asuv mitteassotsieerunud kolmanda riigi või selle üksuse kontrolli all olev juriidiline isik, kes tegeleb strateegilise kauba arendamise või tootmisega. Peamine mõju eelnimetatud isikule seisneb ressursikulus taotluse ja sellele lisatavate dokumentide esitamiseks ning ajakulus taotluse menetlemiseks. Samas ei ole taotluse esitamise ja infokohustuse täitmisega seotud toimingud koormavad, sest vajalik teave on isikul olemas või on see kergelt kättesaadav. Rahataotluse esitamine on ettevõtja vabatahtlik otsus, mistõttu saab ta ise määrata, kas taotlusega kaasnev koormus on talle vastuvõetav ja tasuv, mistõttu ei saa muudatusega kaasneda ka kohanemisraskusi. Kaitseministeeriumile esitatavad andmed ja dokumendid kattuvad suuresti nendega, mida nõuab ka Euroopa Komisjon selleks, et hinnata selle isiku rahastamiskõlblikkust Euroopa Kaitsefondist. Seega ei põhjusta kokkuvõttes kavandatav muudatus tagatise taotlejale ebamõistlikke kohustusi ja mõju halduskoormusele on väike. Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk on väike, arvestades reaalset võimalikku lisanduvat halduskoormust ettevõtjatele ja hindamise regulatsiooni toimet. 6.8.3. Mõju riigiasutuste korraldusele Muudatus puudutab Kaitseministeeriumi, kes riigi pädeva asutusena annab hinnangu ja kinnituse, et tagatise taotleja osalemine Euroopa Kaitsefondi meetmes ei ole vastuolus kaitsefondi eesmärkide, julgeoleku- ja kaitsehuvidega ning on täidetud intellektuaalomandi õiguste kaitseks vajalikud meetmed. Seega on mõjutatud valitsusasutuste sihtrühm väike. Mõju ulatus on vähene, kuna ministeeriumi tegevuses ei ole tähelepanuväärseid muutusi ette näha, sest kaitsetööstuse arendamine on läbivalt olnud ministeeriumi ülesanne. Euroopa Kaitsefondi määrusekohase tagatise andmine on üks osa vastavate meetmete rakendamisega seotud riigisisestest tegevustest. Mõju sagedus on väike, sest prognoositavate taotluste arv aastas on kuni viis. Mõju ulatus on väike, sest ministeerium ei pea tegema märkimisväärseid muudatusi töökorralduses. Muudatuste rakendamine ei mõjuta riigi eeldatavaid kulusid ega tulusid. Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk, arvestades võimalikku töökoormuse lisandumist ja praktilise rakendamisega seonduvaid oletatavaid raskusi, on pigem väike. 29 6.8.4. Mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele Mõju riigi julgeoleku tagamisele on positiivne, sest suureneb nende ettevõtjate arv, kes oma tegevusega saavad aidata tugevdada riigikaitsetööstuse sektorit. Samas on oluline, et Eestis asutavad ettevõtjad, kelle üle omavad kontrolli Euroopa Liidu väliste riikide üksused, saaksid võimaluse kasutada Euroopa Kaitsefondi rahalisi ressursse ja tihendada vastavate programmide abil koostööd üksnes juhul, kui nende osalemine meetmes ei lähe vastuollu kaitsefondi eesmärkidaga ning on muu hulgas kooskõlas Eesti julgeoleku- ja kaitsehuvidega. Seega aitab meede eelneva hindamise kaudu paremini kindlustada, et rahalisi toetusi kasutatakse ja lisandväärtust luuakse just nendes kaitsetööstuse tegevusvaldkondades, kus riigi tugi ja soosing on eri julgeolekuaspekte silmas pidades kõige asjakohasem. Kuna kaitsefond moodustab osa EL-i tegevuskavast julgeolekuprobleemide lahendamisel, aitab sellega seotud riigisisene meede kaudselt kaasa ka rahvusvahelisele julgeoleku tagamisele. Samuti aitab meede ellu viia Eesti julgeolekupoliitikat, edendades nii majandusjulgeoleku (autoritaarsete riikidega seotud mõju ja sõltuvuse vähendamine, uudsete tehnoloogialahenduste arendamine) kui ka riigikaitse eesmärkidega seotud tegevusi. Muudatus ei avalda otsest mõju suhetele välisriikidega, kuid abistab Eesti ettevõtjate osalemist liidusiseses koostöös. Samuti mõjutab muudatus kolmandatest riikidest pärit üksuste investeeringuid kaitsetööstusesse, kus sõbralike ning samu väärtusi hindavate riikide investoritele on loodud selgem regulatiivraamistik, mida investeerimisotsuseid tehes arvestada. Mõjutatud valitsusasutuste sihtrühm on väike (Kaitseministeerium) ning mõju ulatus on samuti väike, kuna ministeeriumi tegevuses ei ole märkimisväärseid muutusi ette näha. Ebasoovitavat mõju julgeoleku vaates ei ole. 6.8.4. Sotsiaalne, sh demograafiline mõju Sotsiaalne mõju on positiivne, kuna kavandatud õigusliku meetmega parandatakse Eestis asutavate juriidiliste isikute (sh ettevõtjate) võimalusi saada Euroopa Kaitsefondist rahalist toetust strateegilise kauba arendamiseks ja tootmiseks. Sellega aidatakse kaasa kaitsetööstuse valdkonnas teadustegevuse ja tootmisprotsesside arengule, samuti soodustatakse rahvusvahelist koostööd selles valdkonnas, mille mõjul saab tegevuse laiendamiseks luua juurde töökohti ning suureneb huvi kaitsesektori vastu. Tööstusharu arenemisega võib tekkida vajadus valdkondliku koolituse järele, s.t peale tavapärase tehnikahariduse on vaja eriväljaõpet. See omakorda nõuab asjakohase koolituse korraldamist (s.t nii koolitajad kui ka koolitatavad peavad vastama teatud nõuetele). Demograafilist mõju kavandatav muudatus ei avalda. 6.9. Riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduse muutmine Sihtrühmad: riigiasutused ja sõjalise otstarbega asju tootvad ettevõtjad. 6.9.1. Mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele Hetkel kehtiv regulatsiooni kohaselt puudub sõjalise otstarbega asja kohta käiva teabe salastamise võimalus. Sõjalise otstarbega asja kohta käiv teave võib olla selline, et selle avalikuks tulek kahjustab Eesti Vabariigi julgeolekut. Relvade ja relvasüsteemide omadused võivad oluliselt mõjutada 30 nende kasutusvõimalusi. Teabe avalikuks tuleku tagajärjel võib seetõttu väheneda relvasüsteemide või relvade efektiivsus, mis kahjustab Eesti Vabariigi julgeolekut. Mõju tugevus on keskmine. Salastatud teabe töötlemiseks vajalike tingimuste loomine ja säilitamine nõuab ressursse. Näiteks on sõltuvalt teabe salastatuse tasemest vaja luua administratiiv- või turvaala. Juhul kui salastatud teavet on vaja töödelda elektrooniliselt, tuleb taotleda töötlussüsteemile vastavussertifikaati. Koostada tuleb salastatud teabe kaitse juhend ning määrata riigisaladuse kaitse korraldamise eest vastutav isik. Teiselt poolt annab teabe salastamine ettevõtetele kindluse, et nende loodud tundlik teave on riigi poolt kaitstud. Alternatiivne lahendus oleks sätestada ettevõtjatega sõlmitavates lepingutes konfidentsiaalsuskohustus ja näha ette leppetrahv selle rikkumise puhuks. See ei taga aga karistusõiguslikku vastutust juhuks, kui sõjalise otstarbega asja kohta käiv teave avalikuks saab. Juhtudel, kus teabe avalikuks tulek kahjustaks riigi julgeolekut, ei ole lepinguline vastutus seetõttu piisav. 6.9.2. Sotsiaalne, mõju inimeste õigustele Mõjutatud isikute arv on väike. Sõjalise otstarbega asju toodavad vähesed ettevõtted. Riigi teenistujaid, kes sellise teabega kokku puutuvad, on samuti vähe. Lisaks salastatakse sõjalise otstarbega asja omadusi, projekteerimist, valmistamist ja kohandamist käsitlev teave pigem harvadel juhtudel. Üldjuhul ei kahjusta sellise teabe avalikuks tulek Eesti Vabariigi julgeolekut. Teave, mis tuleb salastada, määratakse igakordselt kindlaks projektipõhiselt. 6.10. Mõjude kokkuvõte Kavandav seadusemuudatus avaldab positiivset mõju mitmele valdkonnale. Sotsiaalsest aspektist on mõju soodne, kuna eesmärk on vähendada ettevõtjate halduskoormust, näiteks tegevusloa taotlemisel ning sellega seonduvalt menetlusel, tervisekontrolli nõude lihtsustamisel ja taustakontrolli tegemisel. Ka majandusele avalduv mõju on positiivne, kuna eesmärk on elavdada Eesti kaitsetööstussektorit, kaasates uusi ettevõtjaid ja luues vastava kaitsetööstuspargi. Riigisektorile kavandatav seadusemuudatus eelduslikult töökoormuse märkimisväärset muutust kaasa ei too, kuna eesmärk on teha ühest küljest senisest vähemale arvule ettevõtja töötajatele taustakontrolli, kuid teisalt võib suureneda loamenetlusega seotud töökoormus, kuna tegevusluba vajavate ettevõtjate hulk kasvab. 7. Seaduse rakendamisega seotud eeldatavad kulud ja tulud Muudatuste rakendamine ei mõjuta riigi ega kohaliku omavalitsuse eeldatavaid kulusid ega tulusid. Relvaseaduse muudatustega võib vähesel määral suureneda nende ettevõtjate arv, kes taotlevad tegevusluba relvade ja laskemoonaga seotud tegevusaladeks, kuid see on marginaalne. Seevastu taustakontrolli maht väheneb, kuna arvestuslikul hulgal ettevõtjate töötajatele ei pea enam põhjalikku ja intensiivset taustakontrolli tegema. Riigiasutuste töökoormus üldiselt kahaneb, sest puudub vajadus taotleda sama tegevuse jaoks mitut tegevusluba. Karistusseadustikus ja kriminaalmenetluse seadustikus tehtavad muudatused puudutavad eelkõige uurimisasutuste, prokuratuuri ning kohtute tööd, mis eelduslikult väheneb, sest langeb ära vajadus alustada kriminaalmenetlust, kui isik on loovutanud vabatahtlikult ebaseaduslikus omandis oleva tulirelva, mis kvalifitseerub sõjarelva alla. 31 Kaitsetööstuse elavdamisega tekib tulu nii ettevõtetele kui ka riigile tervikuna. 8. Rakendusaktid Eelnõu rakendamiseks on vaja koostada järgmised kaitseministri määrused: 1. „Sõjarelvade, relvasüsteemi, sõjarelva laskemoona ja lahingumoona ning nende osade, sealhulgas oluliste osade või komponentide täpsustav loetelu ja liigitus“. RelvS-i § 833 lõikes 3 muudetakse ja täiendatakse volitusnormi, mille kohaselt kehtestab riigikaitse korraldamise valdkonna eest vastutav minister määrusega sõjarelvade, relvasüsteemi, sõjarelva laskemoona ja lahingumoona ning nende osade, sealhulgas vajadusel oluliste osade või komponentide täpsustava loetelu ja liigituse.16 Volitusnorm muudetakse imperatiivseks. Tänu sellele on võimalik tagada õigusselgus RelvS-i §-s 8336 nimetatud komisjoni töös ning ettevõtjatel tekib selge arusaam, mis on sõjarelv ja millised on selle olulised osad. Volitusnormi sõnastuse muudatus on eelkõige oluline seetõttu, et relvaseadus nõuab ettevõtjalt tegevusluba, kui ta soovib ka sõjarelva olulisi osasid toota,17 ent puudub rakendusakt, mis neid nimetaks. Selleks on vajalik, et rakendusakt ning volitusnorm hõlmaksid muu hulgas osasid ja olulisi osasid. 2. „Sõjarelvade, sõjalise laskemoona ja lahingumoona käitlemisega seotud tegevusaladel tegutsemiseks kvalifikatsiooninõuded ja pädevustunnistuse andmise kord“. Praegu kehtiv volitusnorm18 on kaalutlusega, et minister võib kehtestada määruse, ning ei hõlma vastutava isiku kvalifikatsiooninõudeid, nende hindamist, pädevustunnistuse andjat ega seda, kuidas pädevustunnistus antakse ja mis tingimustel seda tehakse. Muutmisvajaduse on tinginud asjaolu, et kui ettevõttes tegeletakse laske- või lahingumoona käitlemisega, hinnatakse vastutava isiku pädevust LMS-is sätestatud korra järgi. LMS-i alusel väljastatakse kirjaliku eksami sooritamisel pädevustunnistus nii lõhkematerjali käitlemise korraldajatele kui ka pürotehnilise toote käitlemise korraldajatele. Nendel eksamitel keskendutakse valdavalt tsiviilkäibes lubatud lõhkematerjali ja pürotehniliste toodete käitlemise nõuetele. Sõjarelvade, sõjalise laskemoona ja lahingumoona käitlemisel rakendatakse sektorile omaseid nõudeid, mille täitmine nõuab vastutavalt isikult ka vastavaid teadmisi, ning LMS-i alusel antav pädevustunnistus ei pruugi seda tagada. 3. „Euroopa Kaitsefondi meetmes osalemiseks ja toetuse saamiseks tagatise taotlemise ja taotluse menetlemise korra ning taotlusega esitatavate andmete loetelu“. Selleks et tagatise andmisega seotud toiminguid ning hindamiseks vajalikke andmeid täpsustada, on StratKS-i § 837 lõike 4 kohaselt ministrile antud volitusnorm. Riigikaitse korraldamise valdkonna eest vastutav minister kehtestab määrusega Euroopa Kaitsefondi meetmes osalemiseks ja toetuse saamiseks antava tagatise taotlemise ja taotluse menetlemise korra. Lisaks on vaja muuta järgmiseid määruseid: 16 Praegu kehtiva sätte sõnastus: „(3) Sõjarelvade, laskemoona ja lahingumoona liigitamiseks käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud sõjarelvade liikide, laskemoona või lahingumoona hulka võib riigikaitse korraldamise valdkonna eest vastutav minister kehtestada määrusega sõjarelvade, laskemoona ja lahingumoona täpsustava loetelu.“ – https://www.riigiteataja.ee/akt/106072023012?leiaKehtiv. 17 RelvS-i § 8349 lg 1 kohaselt valmistatakse sõjarelv ja selle oluline osa käesolevas seaduses sätestatud tingimustel ning RelvS-i § 8333 lõikes 1 sätestatud tegevusloa või § 8341 lõikes 1 ja §-s 8343 sätestatud käitamisloa kõrvaltingimuste kohaselt. – https://www.riigiteataja.ee/akt/106072023012?leiaKehtiv. 18 RelvS-i § 8325 lg 4 kohaselt võib riigikaitse korraldamise valdkonna eest vastutav minister kehtestada määrusega sõjarelvade, sõjalise otstarbega laskemoona ja lahingumoona käitlemisega seotud tegevusaladel tegutsemiseks soovituslikud kvalifikatsiooninõuded. – Nõuded vastutavale isikule. 32 1. Kaitseministri 10. juuli 2018. a määrust nr 11 „Sõjarelvade, laskemoona ja lahingumoona käitlemise nõuded ja kord“; 2. Vabariigi Valitsuse 20. detsembri 2007. a määrust nr 262 „Riigisaladuse ja salastatud välisteabe kaitse kord“. 9. Seaduse jõustumine Eelnõukohane seadus jõustub 2025. aasta 1. jaanuaril. Üldisest jõustumisajast pikem jõustumisaeg on vajalik selleks, et valmistada ette rakendusaktid ning need õigel ajal vastu võtta või kehtestada. 10. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu esitati kooskõlastamiseks Siseministeeriumile, Välisministeeriumile, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile, Justiitsministeeriumile ja Riigikantseleile eelnõude infosüsteemi kaudu ning arvamuse avaldamiseks Kaitseväele, Välisluureametile, Kaitsepolitseiametile, Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile ning Eesti Kaitse- ja Kosmosetööstuse Liidule. Esitatud märkustega arvestamine või mittearvestamine on esitatud seletuskirja lisas 1. Algatab Vabariigi Valitsus (allkirjastatud digitaalselt) 33