Kaitseministeerium Meie 13.06.2024 nr 1.1-25/2183-2
Riigi Kinnisvara Aktsiaselts
Riigikaitse sihtotstarbega
riigimaade võõrandamisest
Riigikogu majanduskomisjoni menetluses oli Isamaa fraktsiooni algatatud riigivaraseaduse ja
maakatastriseaduse muutmise seaduse eelnõu (380 SE). Eelnõus välja pakutud
seadusemuudatused nägid ette riigikaitsemaa sihtotstarbega kinnisasja võõrandamistehinguga
muuta detailplaneering kehtetuks, samuti muuta maa sihtotstarvet ning ehitiste
kasutusotstarvet ilma kohaliku omavalitsuse vastavate menetlustoimingute ja otsustusteta.
Nimetatud eelnõus väljapakutud muudatused ei olnud õiguslikult sobivad ja eelnõu lükati
eelkõige sel põhjusel Riigikogu menetlusest välja.
Samas nentis komisjon, et teatud üksikjuhtumite puhul on lahendamist vajav probleem tõesti
olemas, kuna teatud juhtudel võõrandab riik enampakkumisel eraõiguslikele isikutele
kinnistuid, mille koosseisus on riigikaitselise otstarbega katastriüksused, millele mõnel juhul
on kehtiva planeeringu kohaselt ette nähtud ka riigikaitselise objekti rajamine.
Selline olukord on praktikas tekitanud mitmeid õiguslikke probleeme ja vaidlusi riigikaitselise
maa omandanud eraõigusliku isiku ja kohaliku omavalitsuse vahel ning sellist olukorda oleks
mõistlikum ennetada, muutes võõrandatava riigimaa riigikaitseline sihtotstarve koostöös
kohaliku omavalitsusega muuks sobivamaks otstarbeks enne kinnistu enampakkumisele
panemist. See looks parema arusaama maa kasutusotstarbe kohta ostja jaoks ja aitaks ära hoida
ebamäärasest olukorrast tekkida võivaid probleeme.
Eelnevast tulenevalt soovitab Rahandusministeerium enne riigikaitselise sihtotstarbega
maade võõrandamisega alustamist muuta riigikaitse sihtotstarve ära mõneks muuks
sobivamaks sihtotstarbeks.
Toome välja peamised asjaolud, millega peab maa sihtotstarbe muutmisel arvestama:
1) Katastriüksuse sihtotstarbe määramine toimub maakatastriseaduse (MaaKatS) §de 18 ‒
182 alusel;
2) Sihtotstarbe määramine on kohaliku omavalitsuse (KOV) pädevuses ning tegemist on
haldusmenetlusega, mille käigus KOV hindab igat üksikjuhtumit ja kaalub kõiki seaduses
toodud põhimõtteid;
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 /
[email protected] / www.rahandusministeerium.ee
registrikood 70000272
3) KOV analüüsib, missugune faktiline asjaolu MaaKatS §des 18 ja 181 nimetatutest
(sihtotstarbe määramise põhimõtted ja sihtotstarbed) konkreetsel juhul kohaldub, näiteks
kas on olemas detailplaneering (DP) ning vaatab, kas kohaldub mõni MaaKatS §s 182
nimetatud erisustest, näiteks kas esineb mõni välistustest, millist sihtotstarvet kindlasti
määrata ei saa (näit. kaevandamisloaga alade puhul kehtivad erisätted ja KOVil puudub
kaalutlusruum);
4) Juhul kui alal on juba DP olemas, aga soovitakse muuta sihtotstarvet, siis seda saab teha
uue DP kehtestamisega, mille käigus saab muuta ka sihtotstarvet (samuti saab ehitusõigust
puudutavaid tingimusi muuta või täpsustada);
5) DP koostamisel peab samas lähtuma üldplaneeringust (ÜP), aga kui ÜP nägi ette
riigikaitselise maa juhtotstarbe, siis tuleb DP koostada ÜPd muutvana;
6) DP koostamise korraldajaks on KOV;
7) Planeerimisseaduse § 139 lg 2 kohaselt on detailplaneeringu koostamise aeg kuni 3 aastat,
kuid see võib toimuda ka kiiremini;
8) Maa, millel on peal ehitis, ei saa olla sihtotstarbeta, kuna sihtotstarve peab olema
kooskõlas ehitise kasutusotstarbega (MaaKatS § 181 lg 13: Sihtotstarbeta maa on
ehitusõiguseta maa, millele ei ole võimalik või otstarbekas sihtotstarvet määrata).
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Mart Võrklaev
rahandusminister
Teadmiseks:
1) Riigikogu majanduskomisjon
2) Regionaal- ja Põllumajandusministeerium
3) Siseministeerium
Helje Päivil 5885 1353
[email protected]
2