(EIS) algatatud kooskõlastamine

Rahandusministeerium [email protected] 18.10.2023 nr 1-11/1497- 1 Kultuuriministri käskkirja eelnõu kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks esitamine Edastame korraldusasutusele, Rahandusministeeriumile ja rakendusasutustele kooskõlastamiseks ning rakendusüksusele ja elluviijale arvamuse avaldamiseks kultuuriministri 12. veebruari 2016. a käskkirja nr 16 „Eesti ühiskonnas lõimumist toetavateks tegevusteks toetuse andmise tingimuste uues redaktsioonis kehtestamine“ muutmise käskkirja eelnõu. Palume eelnõu kooskõlastada kümne tööpäeva jooksul. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Heidy Purga minister Lisad: 1. Käskkirja eelnõu 3 lehel 2. Seletuskiri 2 lehel 3. Käskkirja eelnõu lisa 5 (xlsx-fail) 4. Käskkirja terviktekst muudatustega 19 lehel Sama: Riigi Tugiteenuste Keskus Sotsiaalministeerium Siseministeerium Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Riigikantselei Haridus- ja Teadusministeerium Regionaal- ja Põllumajandusministeerium Kliimaministeerium Integratsiooni Sihtasutus Margit Tilk 628 2358, [email protected] Suur-Karja 23 / 15076 Tallinn / 628 2222 / [email protected] / www.kul.ee / Registrikood 70000941  MINISTRI KÄSKKIRI Tallinn nr Kultuuriministri 12. veebruari 2016. a käskkirja nr 16 „Eesti ühiskonnas lõimumist toetavateks tegevusteks toetuse andmise tingimuste uues redaktsioonis kehtestamine“ muutmine Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 16 lõike 1 ja Vabariigi Valitsuse 9. juuni 2022. a määruse nr 62 „Kultuuriministeeriumi põhimäärus“ § 5 lõike 2 punkti 9 alusel: Teen kultuuriministri 12. veebruari 2016. a käskkirjas nr 16, millega on kinnitatud „Eesti ühiskonnas lõimumist toetavateks tegevusteks toetuse andmise tingimused“ (edaspidi TAT) järgnevad muudatused: 1) muudan TAT-i punktis 5.1.1 toetatava tegevuse elluviimise ajavahemikku ning sätestan uueks ajavahemikuks 01.09.2014–30.11.2023; 2) muudan TAT-i punktis 8 toetatavate tegevuste abikõlblikkuse perioodi ning kehtestan perioodi lõpuks 30.11.2023; 3) asendan tabeli TAT-i punktis 9 järgneva tabeliga: Summa Osakaal 1 Nõustamis- ja infosüsteemi väljatöötamine ja rakendamine 2 393 593,28 100% 1.1 ESFi toetus 2 034 554,29 85% 1.2 Riiklik kaasfinantseering 359 038,99 15% 1.3 Omafinantseering 0,00 0% 2 Lõimumisprogrammi väljatöötamine ja pakkumine 6 958 388,63 100% 2.1 ESFi toetus 5 914 524,62 85% sh Sihtasutus Eesti Ajaloomuuseum 1 373,42 Palamuse O. Lutsu Kihelkonnakoolimuuseum 5 484,94 Sihtasutus Endla Teater 22 035,34 Sihtasutus Eesti Vabaõhumuuseum 27 178,50 Sihtasutus Pärnu Muuseum 1 641,40 Sihtasutus Rakvere Teatrimaja 12 360,78 Sihtasutus Teater NO99 30 248,69 Sihtasutus Teater Vanemuine 36 486,63 Sihtasutus Vaba Lava 54 544,04 Sihtasutus Vene Teater 29 711,89 Tartu Ülikool 31 767,22  Valga Muuseum 12 261,96 Sihtasutus Eesti Kontsert 0,00 Sihtasutus Saaremaa Muuseum 12 246,64 Tallinna Linnamuuseum 12 941,92 2.2 Riiklik kaasfinantseering 960 702,53 13,80% sh Sihtasutus Eesti Ajaloomuuseum 226,58 Palamuse O. Lutsu Kihelkonnakoolimuuseum 904,88 Sihtasutus Endla Teater 3 635,27 Sihtasutus Eesti Vabaõhumuuseum 4 483,76 Sihtasutus Pärnu Muuseum 270,79 Sihtasutus Rakvere Teatrimaja 2 039,22 Sihtasutus Teater NO99 4 990,27 Sihtasutus Teater Vanemuine 6 019,37 Sihtasutus Vaba Lava 3 551,99 Sihtasutus Vene Teater 4 901,71 Tartu Ülikool 5 240,78 Valga Muuseum 2 022,91 Sihtasutus Eesti Kontsert 0,00 Sihtasutus Saaremaa Muuseum 1 985,36 Tallinna Linnamuuseum 2 091,57 2.3 Omafinantseering 83 161,48 1,20% sh Sihtasutus Eesti Ajaloomuuseum 400,00 Palamuse O. Lutsu Kihelkonnakoolimuuseum 1 597,68 Sihtasutus Endla Teater 6 417,93 Sihtasutus Eesti Vabaõhumuuseum 7 915,19 Sihtasutus Pärnu Muuseum 477,81 Sihtasutus Rakvere Teatrimaja 3 600,00 Sihtasutus Teater NO99 8 809,74 Sihtasutus Teater Vanemuine 10 626,00 Sihtasutus Vaba Lava 14 523,97 Sihtasutus Vene Teater 8 653,40 Tartu Ülikool 9 252,00 Valga Muuseum 3 571,40 Sihtasutus Eesti Kontsert 0,00 Sihtasutus Saaremaa Muuseum 3 558,00 Tallinna Linnamuuseum 3758,36 3 Koostöö- ja kommunikatsioonitegevused 729 220,95 100% 3.1 ESFi toetus 619 837,78 85% 3.2 Riiklik kaasfinantseering 109 383,17 15% 3.3 Omafinantseering 0,00 0% Toetatavate tegevuste eelarve kokku 10 081 202,86 100% ESFi toetus 8 568 916,69 85,00% Riiklik kaasfinantseering 1 429 124,69 14,18% Omafinantseering 83 161,48 0,82%  4) muudan TAT-i lisa 5 ja sõnastan selle siinsele käskkirjale lisatu järgi. (allkirjastatud digitaalselt) Heidy Purga  Eesti ühiskonnas lõimumist toetavateks tegevusteks toetuse andmise tingimused 1. Reguleerimisala 1.1 Eesti ühiskonnas lõimumist toetavateks tegevusteks toetuse andmise tingimused kehtestatakse perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse (edaspidi STS) § 16 lõike 1 alusel. 1.2 Toetuse andmise tingimuste käskkirjaga reguleeritakse toetuse andmist ja kasutamist „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014–2020“ (edaspidi rakenduskava) prioriteetse suuna „Sotsiaalse kaasatuse suurendamine“ meetme „Võimaluste loomine Eestis elavate ning ühiskonda vähelõimunud püsielanike aktiivse hõive ja ühiskondliku aktiivsuse suurendamiseks ja uussisserändajate kohanemise ja hilisema lõimumise toetamiseks“ (edaspidi meede) tegevuste „Nõustamis- ja infosüsteemi väljatöötamine ja rakendamine“, „Lõimumisprogrammi väljatöötamine ja pakkumine“ ning „Koostöö- ja kommunikatsioonitegevused“ (edaspidi toetatavad tegevused) raames. 1.3 Kui toetuse andmise tingimuste käskkirja alusel antav toetus on käsitletav vähese tähtsusega abina Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 1407/2013, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 352, 24.12.2013, lk 1–8) (edaspidi VTA määrus), artikli 3 mõistes, järgitakse toetuse andmisel nimetatud määruses ja konkurentsiseaduse §-s 33 sätestatut. Vähese tähtsusega abina saab käsitleda punktis 5.2.3 nimetatud tegevuse toetamist. 1.4 Kui toetuse andmise tingimuste käskkirja alusel antav toetus on käsitletav grupierandiga hõlmatud riigiabina, järgitakse toetuse andmisel Euroopa Komisjoni määruses (EL) nr 651/2014 ELi aluslepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse siseturuga kokkusobivaks (ELT L 187, 26.06.2014, lk 1–78), muudetud komisjoni määrusega (EL) 2017/1084 (ELT L 156, 20.06.2017, lk 1–18) (edaspidi grupierandi määrus), ja konkurentsiseaduse §-s 342 sätestatut. Grupierandiga hõlmatud riigiabina saab käsitleda punktis 5.2.3 nimetatud tegevuse toetamist ning toetust saab anda artikli 53 kohase kultuuri edendamiseks ja kultuuripärandi säilitamiseks antava abina. 1.5 Punktis 1.3 ja 1.4 nimetatud abina ei anta toetust ettevõtjale, kellele Euroopa Komisjoni või Euroopa Kohtu eelneva otsuse alusel, millega abi on tunnistatud ebaseaduslikuks või väärkasutatuks ja ühisturuga kokkusobimatuks, on esitatud seni täitmata korraldus abi tagasimaksmiseks. 1.6 Punktis 1.3 ja 1.4 nimetatud abina ei anta toetust ettevõtjale, kes on raskustes olev ettevõtja grupierandi määruse artikli 2 punkti 18 tähenduses. 2. Toetatavate tegevuste elluviija, partnerid, rakendusüksus ja rakendusasutus 2.1 Toetatavate tegevuste elluviija on Integratsiooni Sihtasutus (edaspidi elluviija). 2.2 Punktis 5.2.3 sätestatud toetatava tegevuse elluviimisel on partneriteks Sihtasutus Eesti Ajaloomuuseum, Palamuse O. Lutsu Kihelkonnakoolimuuseum, Sihtasutus Endla Teater, Sihtasutus Eesti Vabaõhumuuseum, Sihtasutus Pärnu Muuseum, Sihtasutus Rakvere Teatrimaja, Sihtasutus Teater NO99, Sihtasutus Teater Vanemuine, Sihtasutus Vaba Lava, Sihtasutus Vene Teater, Tartu Ülikool, Valga Muuseum, Sihtasutus Eesti Kontsert, Sihtasutus Saaremaa Muuseum ja Tallinna Linnamuuseum (edaspidi partnerid). 2.3 Toetatavate tegevuste rakendusüksus on kuni 31. märtsini 2020. a Sihtasutus Innove ning alates 1. aprillist 2020. a Riigi Tugiteenuste Keskus (edaspidi rakendusüksus). 2.4 Toetatavate tegevuste rakendusasutus on Kultuuriministeerium (edaspidi rakendusasutus). 2.5 Toetuse andmisel punktis 1.3 ja 1.4 nimetatud abina on abi andjaks rakendusasutus ja abi saajaks partnerid. Rakendusasutus kohustub nimetatud abi andmisel tagama konkurentsiseaduse 6. peatükis toodud kohustuste täitmise. 3. Toetatavate tegevuste eesmärk ja seos arengukavadega 3.1 Toetatavate tegevuste eesmärk on kujundada vähelõimunud püsielanikel1 eeldused Eesti ühiskonnas, sh tööhõives, elukestvas õppes ja kodanikuühiskonnas osalemiseks, mis vastab Euroopa Liidu temaatilisele eesmärgile „Sotsiaalse kaasatuse edendamine ning vaesuse ja mis tahes diskrimineerimise vastu võitlemine“ ning prioriteedile „Aktiivne kaasamine, sealhulgas eesmärgiga edendada võrdseid võimalusi ja aktiivset osalemist ning parandada tööalast konkurentsivõimet“. Meetme teiste tegevuste eesmärgiks on luua eeldused uussisserändajate 2 kohanemiseks Eestis ning kujundada eeldused nende osalemiseks Eesti ühiskonnas, sh tööhõives, elukestvas õppes ja kodanikuühiskonnas. Meetme kõigi tegevuste eesmärgid moodustavad ühiselt kogu meetme eesmärgi. 3.2 Alusuuringutest selgunud lõimumispoliitika potentsiaalsete sihtrühmade mitmekesisust arvestades on lõimumisvaldkonnas võimalik eristada kolme laiemat väljakutset: 1) kogu ühiskonna, sh eestikeelsete püsielanike avatuse suurendamine ning edukat lõimumist toetavate ühisväärtuste ja hoiakute kinnistumine ühiskonnas; 2) eesti keelest erineva emakeelega püsielanike lõimumise jätkuv toetamine ühiskonnas; 3) uussisserändajate kui kasvava sihtrühma Eesti ühiskonnaga kohanemise ja lõimumise toetamine. 3.3 Toetatavad tegevused on sihitud eelkõige eesti keelest erineva emakeelega püsielanike lõimumise toetamiseks. Vajadus tegeleda Eesti pikaajaliste vähelõimunud elanikega ning toetada laiemalt välispäritolu inimeste ühiskonnas lõimumise eelduseks oleva avatud keskkonna olemasolu tuleneb nii riigisisestest kui ka rahvusvahelistest eesmärkidest ja arengukavadest. Eelkõige lähtub toetatavate tegevuste vajadus mitmest uuringust3 ja arengukava „Lõimuv Eesti 2020“ eesmärkidest, olles kooskõlas „Konkurentsivõime kava „Eesti 2020““ eesmärkide ja põhisuundadega. Eesti vähelõimunud püsielanikele on vaja jätkuvalt luua võimalusi 1 Vähelõimunud püsielanikeks loetakse toetuse andmise tingimuste käskkirja raames üle viie aasta Eesti Vabariigis seaduslikel alustel viibinud isikuid, kes on omandanud Eesti kodakondsuse naturalisatsiooni korras, on määratlemata või muu riigi kodakondsusega ning keda iseloomustab kas madal kodanikuidentiteet, puudulik või vähene eesti keele oskus ja/või vähene osalus ühiskondlikus elus. Integratsiooni monitooringu 2011 järgi kirjeldavad lõimklastrid eesti keelest erineva emakeelega sihtgruppe kui a) ühtlaselt kõigis kolmes dimensioonis – kodanikuidentiteet, eestikeelsus, osalus – lõimunud (21%); b) õiguslik-poliitiliselt tugevalt, kuid keeleliselt nõrgalt lõimunud (16%); c) keeleliselt hästilõimunud, kuid madala kodanikuidentiteediga (13%); d) valdavalt määratlemata kodakondsuse ja nõrga keeleoskusega (28%); e) suurel määral Vene Föderatsiooni kodakondsusega ja valdavalt vanemas eas (22%) isikuid. Lõimklastrid on sihtrühma keelelist, poliitilist ja sotsiaalset lõimumist mõõtvad indeksid, mis kirjeldavad sihtgrupi lõimumise määra ja lõimumise eri dimensioone. Vt Integratsiooni monitooring 2011. Koost. AS Emor, SA Poliitikauuringute Keskus Praxis, Tartu Ülikool. Tallinn: Poliitikauuringute Keskus Praxis, 2012. 2 Uussisserändaja on vähem kui viis aastat Eestis seaduslikult elanud 1) välismaalane, kellele on antud Eesti tähtajaline elamisluba välismaalaste seaduses või välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduses sätestatud alusel, 2) Euroopa Liidu kodanik, kes on omandanud Eestis tähtajalise elamisõiguse Euroopa Liidu kodaniku seaduses sätestatud alusel või 3) Euroopa Liidu kodaniku perekonnaliige, kellele on antud Eestis tähtajaline elamisõigus Euroopa Liidu kodaniku seaduses sätestatud alusel. Vt siseministri 13. augusti 2014. a määrus nr 34 „Kohanemisprogramm“. 3 Vt nt Integratsiooni monitooring 2011. Koost. AS Emor, SA Poliitikauuringute Keskus Praxis, Tartu Ülikool. Tallinn: Poliitikauuringute Keskus Praxis, 2012; Eesti Inimarengu Aruanne 2012/2013. Eesti maailmas. Tallinn: Eesti Koostöö Kogu, 2013; Lõimumisvaldkonna sotsiaalsete gruppide uuring. Uuringu raport. Tallinn: Tallinna Ülikooli Rahvusvaheliste ja Sotsiaaluuringute Instituut, 2013; Võrdse kohtlemise edendamine ja teadlikkus Eestis. Uuringuaruanne. Tartu: Balti Uuringute Instituut, 2013; jt. ühiskondliku aktiivsuse tõstmiseks ning tööhõives, elukestvas õppes ja kodanikuühiskonnas osalemiseks, mis aitaks kaasa riskigruppide ja seni passiivsemate rahvastikurühmade lõimumisele ühiskonnas ning looks nii vähelõimunud püsielanikele kui ka uussisserändajatele ühiskondlikku aktiivsust toetava väärtusfooni. 3.4 Eesti Statistikaameti andmetel on töötuse määr ja pikaajaliste töötute tase püsielanikest sisserännanute hulgas ligikaudu 1,5-2 korda kõrgem kui põlisrahvuse esindajate seas. Eesti tööturgu iseloomustab põliselanike ja sisserännanute nii horisontaalne (majandusharupõhine) kui ka vertikaalne (ametipõhine) segregeeritus. Eesti Statistikaameti andmetel on immigranttaustaga püsielanikud üleesindatud madalapalgaliste hulgas ja alaesindatud hästitasustatud ametites. Põhjuseks võib pidada nn juurdepääsubarjääre, mis takistavad nende liikumist hästitasustatud tööle. Erinevusi on ka elukestvas õppes osalemisel. Eestlaste hulgas on elukestvas õppes osalemine viimastel aastatel kasvanud ja saavutas 2013. aastal aegade parima tulemuse (14,7%), kuid teisest rahvusest inimeste osalemine oli 2013. aastal viimaste aastate madalaim (8,3%). Sisserännanute üheks edukuse faktoriks tööturul on riigikeele valdamine, tööoskuste täiendamise võimaluste ja toetava sotsiaalse võrgustiku olemasolu, mis aitab kaasa sisserännanute ja püsielanike tööturu positsioonide vahelise mobiilsuse parandamisele. 3.5 Ühiskonnaelus aktiivse ja tulemusliku osaluse ning lõimumist toetavate väärtushoiakute leviku ja kinnistumise jaoks on vajalik parandada eesti keelt emakeelena mitterääkivate püsielanike riigikeeleoskust, toetada nende lõimumist ja kodakondsuse omandamist, vähendada erinevusi tööturul, kodanikuühiskonnas ja elukestvas õppes osalemises ning edendada sidemeid teiste ühiskonnaliikmete ja riigiga. 3.6 Olemasolevate teenuste arendamisel ja uute teenuste väljatöötamisel tuleb pöörata tähele- panu sihtrühmade ja nendega kokku puutuvate organisatsioonide teenustest teadlikkuse tõstmisele. Sageli takistab aktiivset osalemist ühiskonnas ja tööturul halvast keeleoskusest tingitud puudulik info eri teenuste, tööturu- ja elukestvas õppes osalemise võimaluste kohta, mis omakorda vähendab võimalusi saada teada alternatiivsetest valikutest. 3.7 Lõimumist toetavate väärtushoiakute kujundamisel on keskne roll kommunikatsioonil ning erinevate ühiskonnagruppide aktiivsetel ja positiivsetel kontaktidel. Teadlikkus ühiskonnas toimuvast on lõimumise edukuse üks võtmeküsimusi. Ühiskondliku sidususe teket pärsivad suletud keelelis-kultuuriliste kogukondade kujunemine, puudulik infovahetus, vähesed kontaktid ja vähene osalus ühiskondlikus elus (sh kodanikuühiskonna ja poliitilise osaluse tasanditel). Sotsiaalsesse isolatsiooni langemise ohus on ka uussisserändajad, kellel ei ole ühiskonnas välja kujunenud kontakte. Eriti ohustatud on seejuures uussisserändajate perekonnaliikmed. 3.8 Sisulisi süvendatud pädevusi ühiskonnas toimimiseks pakub Eesti kultuuri tundmine ja tarbimine, mis aitab arendada Eesti vähelõimunud elanike üldist sotsiaalset võimekust. Praktiliste kontaktide olemasolu aitab tõsta keelelisi pädevusi ja sotsiaalseid oskusi, mis aitavad kaasa aktiivsele toimimisele ühiskonnas ja sotsiaalsete barjääride kadumisele. Ühise kommunikatsioonivälja tugevdamine ja vastastikusele positiivsele dialoogile suunatud ühiste väärtuste kujundamine toetab ühiskonna avatust ning loob välispäritolu taustaga isikutele paremad eeldused tööturule pääsemiseks ja seal edasijõudmiseks. Riigi arengu seisukohalt ja sidusa ühiskonna toimimiseks on oluline vähendada ebavõrdsust ja tõrjutust, suurendada erinevate ühiskonnagruppide omavahelist suhtlust ning tugevdada teadmisi riigist ja kodaniku rollist ühiskonnas laiemalt. 3.9 Tähtsal kohal on kogu Eesti ühiskonna, sh ka eesti ema- või kodukeelega ja hästilõimunud püsielanike teavitamine elluviidavatest praktilistest koostöötegevustest ja avatusele suunatud väärtustest, mis võimaldab uussisserändajatel, vähelõimunud elanikel ja pikaajalistel elanikel ühiskonnas võrdsetel alustel osaleda. 3.10 Tulenevalt eelpool kirjeldatust on Eesti ühiskonnas lõimumist toetavateks tegevusteks planeeritud kolm sisutegevust: 3.10.1 nõustamis- ja infosüsteemi väljatöötamine ja rakendamine; 3.10.2 lõimumisprogrammi väljatöötamine ja pakkumine; 3.10.3 koostöö- ja kommunikatsioonitegevused. 3.11 Toetatavad tegevused panustavad rakenduskava tulemusnäitaja „Kohanemis- ja lõimumisprogrammi läbinute arv, kelle eesti keele oskus, praktiline informeeritus ja teadmised Eesti riigi, ühiskonna ja kultuuri kohta on paranenud“ täitmisse. Tulemusnäitaja on meetme kõigil tegevustel ühine. 3.12 Toetatavad tegevused lähtuvad lõimumisvaldkonna arengukavast „Lõimuv Eesti 2020“ ja selle rakenduskavast. Valdkondlik arengukava „Lõimuv Eesti 2020” on aluseks lõimumispoliitika saavutamisele, rahastamise planeerimisele ja ressursside efektiivsemale kasutamisele ning mõjususe tagamisele aastateks 2014–2020. Kavandatud periood 2014–2020 ühtib Euroopa Liidu seitsmeaastase eelarveperioodiga. Arengukava aitab kaasa valitsusasutuste, kohalike omavalitsuste, mittetulundusühingute ja erasektori süsteemsele kaasamisele lõimumisprotsessi pikaajalisse planeerimisse ja rakendamisse ning organisatsioonide teadlikkuse tõstmisele lõimumisvaldkonnast ja selle valdkonna pädevuse suurendamisele. 3.13 Toetatav tegevus „Nõustamis- ja infosüsteemi väljatöötamine ja rakendamine“ on seotud Eesti teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni strateegia 2014–2020 „Teadmistepõhine Eesti“, „Eesti ettevõtluse kasvustrateegia 2014–2020“ ja „Konkurentsivõime kava „Eesti 2020““ eesmärkidega. 3.14 Toetatav tegevus „Lõimumisprogrammi väljatöötamine ja pakkumine“ on seotud „Noortevaldkonna arengukava 2014–2020“, „Eesti elukestva õppe strateegia 2014–2020“, „Eesti keele arengukava aastateks 2011–2017“, „Kodanikuühiskonna arengukava 2011–2014“, Eesti säästva arengu riikliku strateegia „Säästev Eesti 21“, „Kultuuripoliitika põhialused aastani 2020“, „Konkurentsivõime kava „Eesti 2020““, „Ida-Virumaa tegevuskava 2010–2014“, „Aktiivsena vananemise arengukava 2013–2020“ ja „Siseturvalisuse arengukava aastateks 2015– 2020“ eesmärkidega. 3.15 Toetatav tegevus „Koostöö- ja kommunikatsioonitegevused“ on seotud „Kultuuripoliitika põhialused aastani 2020“, „Aktiivsena vananemise arengukava 2013–2020“, „Eesti regionaalarengu strateegia 2014–2020“, „Ida-Virumaa tegevuskava 2010–2014“, „Eesti turvalisuspoliitika põhisuunad aastani 2015“, „Kodanikuühiskonna arengukava 2011–2014“ ja „Riigikaitse arengukava 2013–2022“ eesmärkidega. 4. Toetatavate tegevuste eeldatav mõju läbivatele teemadele 4.1 Toetataval tegevusel „Nõustamis- ja infosüsteemi väljatöötamine ja rakendamine“ on mõju: 4.1.1 võrdsete võimaluste valdkonnas a) rahvusvähemuste kaasamisele ja osalemisele ühiskonnaelus ning b) puudega inimeste igakülgsele kaasamisele ja osalemisele ühiskonnaelus; 4.1.2 infoühiskonna valdkonnas info- ja kommunikatsioonitehnoloogia nutikale kasutamisele riigihalduse või avalike teenuste osutamise korraldamiseks; 4.1.3 regionaalarengu valdkonnas kõigi piirkondade arengueelduste maksimaalsele ärakasutamisele; 4.1.4 riigivalitsemise valdkonnas a) ministeeriumidevaheliste süsteemide ja protsesside ühtlustamisele, koosvõimeliste struktuuride edendamisele, b) kvaliteetsetele ja hästi ette valmistatud eelnõudele, c) avalike teenuste kujundamisele lähtuvalt terviklikust vaatest ning d) terviklikule analüüsile enne teenuse osutamise füüsilise võrgustiku muutmist. 4.2 Toetataval tegevusel „Lõimumisprogrammi väljatöötamine ja pakkumine“ on mõju: 4.2.1 võrdsete võimaluste valdkonnas rahvusvähemuste kaasamisele ja osalemisele ühiskonnaelus; 4.2.2 regionaalarengu valdkonnas kõigi piirkondade arengueelduste maksimaalsele ärakasutamisele; 4.2.3 riigivalitsemise valdkonnas avalike teenuste kujundamisele lähtuvalt terviklikust vaatest. 4.3 Toetataval tegevusel „Koostöö- ja kommunikatsioonitegevused“ on mõju: 4.3.1 võrdsete võimaluste valdkonnas rahvusvähemuste kaasamisele ja osalemisele ühiskonnaelus; 4.3.2 regionaalarengu valdkonnas a) riigi keskvalitsuse tegevuste kooskõlale kohalike ja piirkondlike arengustrateegiatega ning b) arendus- ja planeerimisalasele võimekusele kohalikul ja regionaalsel tasandil. 5. Toetatavate tegevuste kirjeldus, sihtgrupp ja elluviimise aeg 5.1 Nõustamis- ja infosüsteemi väljatöötamine ja rakendamine 5.1.1 Nõustamis- ja infosüsteemi arendamine ja elluviimine Toetatava tegevuse tulemusena on sihtgrupile tagatud lõimumist toetava info ja lõimumist soodustava nõustamisteenuse kättesaadavus, sh sihtgrupi esindajaid on abistatud toimetulemisel vähesest lõimumisest tingitud probleemidega. Toetatava tegevuse sihtgrupp on eelkõige Eesti vähelõimunud püsielanikud, lisaks ka uussisserändajad. Toetatavasse tegevusse on kaasatud asjaomaste ministeeriumide ja nende allasutuste, teadusasutuste, kohalike omavalitsuste ning vähelõimunud püsielanike esindajad. Toetatava tegevuse raames toimub nõustamis- ja infosüsteemi arendamine ja tööshoidmine (sh veebiplatvorm, infotelefon, nõustamiskeskused) lähtuvalt väljatöötatavast teenusemudelist. Tagamaks nõustamiskeskustes asjakohase info olemasolu luuakse infovõrgustik eelkõige nende asutuste vahel, mille tegevuste kohta infot otseselt vahendatakse. Vajadusel korraldatakse asjaomaste ministeeriumide ja nende allasutuste, teadusasutuste, kohalike omavalitsuste ning vähelõimunud püsielanike esindusorganisatsioonide esindajatele õppereise Euroopa Liidu teistesse riikidesse praktiliste oskuste ja kogemuste omandamiseks. Toetatava tegevuse raames moodustatakse koostöös rakendusasutusega ekspertgrupp (kuhu vajadusel kaasatakse väliseksperte), mille ülesandeks on elluviija toetamine nõustamisteemade väljaselgitamisel ja nõustamisteenuse kujundamisel (sihtrühma detailsem kirjeldamine, seotud teemad, infojagamise metoodikad, tugitegevused jms). Selleks aitab ekspertgrupp analüüsida varasemaid vähelõimunud püsielanike ja uussisserändajate nõustamisteenusega seotud projekte ning valdkondliku arengukava „Lõimuv Eesti 2020“ koostamiseks loodud materjale ja läbi viidud uuringuid. Kvaliteetse teenuse tagamiseks ning nii sisu kui ka teenuse rakendusmudeli osas kattuvuse vältimiseks teeb elluviija koostööd Sotsiaalministeeriumi, Haridus- ja Teadusministeeriumi, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ning teiste haakuvaid teenuseid pakkuvate asutustega. Toetatava tegevuse raames kujundatakse vastavalt analüüsi tulemusele vajadusel veebiplatvormina IT-teenus, mis koondab infot nõustamis- ja infosüsteemi sisuteemadel teistest toimivatest inforessurssidest (nt lõimumisteemalised veebilehed integratsioon.ee ja integratsiooniinfo.ee). Nõustamis- ja infosüsteemi indikatiivsed teemad on tööhõive, elukestvas õppes osalemine, kodanikuühiskond ja kodanikuharidus, sotsiaalteenused ja hoolekanne, õigusabi, tervishoiu korraldus, riiklikud toetused ning keeleõppe- ja lõimumiskursused. Tagamaks toetatava tegevuse jätkusuutlikkus hinnatakse kohaliku omavalitsuse kui teenusepakkuja potentsiaali nõustamisteenuse osutamisel ning koolitatakse kohalike omavalitsuste Eesti vähelõimunud püsielanikke teenindavaid ametnikke ja töötajaid (alategevuse 5.1.3 raames). Toetatav tegevus viiakse ellu ajavahemikus 1.09.2014–30.11.2023. 5.1.2 Teavitustegevused nõustamis- ja infosüsteemi nähtavuse tõstmiseks Toetatava tegevuse tulemusena on Eesti vähelõimunud püsielanikud ja uussisserändajad ning nende pereliikmed ja tööandjad teadlikud nõustamis- ja infosüsteemi olemasolust, nõustamiskeskustest ja nendes pakutavatest teenustest ning kasutavad neid teenuseid. Toetatava tegevuse sihtrühmaks on Eesti vähelõimunud püsielanikud ja uussisserändajad ning nende pereliikmed ja tööandjad. Toetatava tegevuse raames toimub meediakanalites (trükimeedias, veebikeskkonnas, raadios, televisioonis) järjepidev teavitamine nõustamis- ja infosüsteemi olemasolust ning pakutavatest teenustest. Koostatakse ülevaade olemasolevatest infomaterjalidest, kaardistatakse uute infomaterjalide koostamise ning kordustrükiste täienduste ja kaasajastamise vajadus. Materjalide levitamisel teeb elluviija koostööd Sotsiaalministeeriumi, Haridus- ja Teadusministeeriumi ning teiste sihtrühmale teenuseid pakkuvate asutustega. Toetatav tegevus viiakse ellu ajavahemikus 1.01.2015–30.06.2023 5.1.3 Koolitusvalmiduse tagamine ja koolitamine Koolitatakse riigiasutuste, kohalike omavalitsuste ja kolmanda sektori organisatsioonide Eesti vähelõimunud püsielanikke teenindavaid ametnikke ja töötajaid ning nõustamiskeskuste töötajaid tagamaks nende suutlikkus anda sihtrühmale vajalikku infot ning suunata sellesse kuuluvaid isikuid vajadusel asjakohastesse asutustesse. Nõustamise sihtrühmaks on Eesti vähelõimunud püsielanikud (ja uussisserändajad), koolituste sihtgrupiks on neid teenindavad riigiasutuste, kohalike omavalitsuste ja kolmanda sektori organisatsioonide teenistujad ja töötajad ning nõustamiskeskuste töötajad. Toetatava tegevuse raames kaardistatakse koolitusvajadus, koostatakse õppekava ja korraldatakse kursused ja/või individuaalkoolitused. Koostöös Sotsiaalministeeriumi, Haridus- ja Teadusministeeriumi ning teiste sihtrühmale teenuseid pakkuvate asutustega töötatakse välja uusi ja kaasajastatakse olemasolevaid õppematerjale. Toetatav tegevus viiakse ellu ajavahemikus 1.09.2014–30.06.2023. 5.2 Lõimumisprogrammi väljatöötamine ja pakkumine 5.2.1 Lõimumiskoolitused Toetatav tegevus toetab keele ja kultuuri tundmaõppimise ning kümbluse kaudu vähelõimunud inimeste ja uussisserändajate lõimumist ühiskonnas, et nad omandaksid Eesti ühiskonnas toimimiseks vajalikud teadmised ja oskused ning paraneksid nende ühiskondlikku aktiivsust tagavad sotsiaalsed pädevused, sh kodanikuteadlikkus. Toetatava tegevuse raames analüüsitakse ja võetakse arvesse varasemate samalaadsete tegevuste tulemusi, kaardistatakse olemasolevad ressursid õppematerjalide osas ning töötatakse välja erinevad koolitusmoodulid: kodakondsuseksamiks ettevalmistuse moodul, kultuurimoodul ja üldkeeleõppemoodulid A2, B1 ja B2 taseme saavutamiseks. Kodakondsuse saamiseks ettevalmistava koolituse teoreetilises ja praktilises osas käsitletakse kodakondsuse seaduse ja Eesti Vabariigi põhiseaduse teemasid ning valmistatakse määratlemata kodakondsusega isikuid ette kodakondsuseksamiks. Kultuurimoodulis tutvustatakse lisaks kodakondsuseksamiks ettevalmistava koolituse teemadele Eestimaa ajalugu ja kultuuri. Üldkeeleõppemoodulite läbiviimisel A2, B1 ja B2 tasemete saavutamiseks kasutatakse auditoorses keeleõppes erinevaid aktiivõppemeetodeid, sh kultuurikümbluse elemendid, kommunikatiivse keeleõppe metoodika ja lõimitud keeleõppe metoodika, arvestades ka õppijate nõrka õppimismotivatsiooni ja muid õppimisega seotud vajadusi. Keeleõpet pakutakse eelkõige põhiseaduse ja kodakondsuse seaduse tundmise ettevalmistuskursustel osalejatele ja kodakondsuse taotlejatele. Kodakondsuskursuste pakkumisel arvestatakse paindlikkusega, sh veebipõhiste lahenduste kasutamise või arendamisega. Sotsiaalsete pädevuste täiustamiseks ajaloo- ja kultuurikümbluse kaudu põimitakse kultuuri- ja/või keeleõppemoodulisse keelelise ja kultuurilise keskkonnaga tutvumiseks ning selle tajumiseks vähemalt üks õppekäik. Keeleoskuse parandamise eesmärgil ja ühiskonnas paremini toimetulekuks käsitletakse erinevaid teemasid (nt kohaliku omavalitsuse pakutavaid teenuseid). Õpitu kinnistamiseks viiakse läbi õppekäigud nt kohalikku omavalitsusse, Riigikokku jm. Pakutavaid mooduleid saab kasutada eraldi, paralleelselt ja jätkuõppena. Lõimumiskoolituste tutvustamiseks korraldatakse infopäevi. Keele- ja kultuuriõppe korraldamisel võetakse kasutusele ka varem välja töötatud keeleõppematerjalid ja kodakondsuse valdkonda puudutavad, sh veebipõhised õppematerjalid. Vajadusel kaasajastatakse olemasolevaid ja koostatakse tegevust toetavaid uusi õppematerjale, sh veebipõhiseid, ning koolitatakse moodulite läbiviijaid. Tagamaks sihtrühmale võrdne juurdepääs lõimumiskoolitustele sätestatakse koolituste tellimisel vastavad nõuded hankedokumentides. Kvaliteetsete lõimumiskoolituste tagamiseks teeb elluviija koostööd Haridus- ja Teadusministeeriumi, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi, Sotsiaalministeeriumi ning teiste asutustega. Toetatav tegevus viiakse ellu ajavahemikus 1.09.2014–30.06.2023. 5.2.2 Keeleline ja kultuuriline kümblus Toetatava tegevuse tulemusena on vähelõimunud inimeste eesti keele oskus paranenud, on saavutatud Eesti kultuuriruumi ühtsem tunnetus, on välja kujunenud kultuuridevahelisi erinevusi väärtustavad hoiakud ja arusaamad, sh avatus dialoogile, võime tegeleda ajaloolise mäluga, tulla toime ajalooliste sündmuste tõlgenduste erinevustest tulenevate pingete ja vastuoludega, kriitiliselt hinnata avalikus ja poliitilises ruumis toimuvat, arusaam demokraatia toimimisest ja kodanikutunnetus, on välja kujunenud tajutud lõimumisvajadusest tulenev keeleõppe motivatsioon, oskused eesti keelt iseseisvalt õppida ja julgus kasutada eesti keelt igapäevaelu situatsioonides, isiklikud kontaktid rahvuste vahel on tihenenud ja paranenud on valmisolek aktiivseks osaluseks ühiskonnaelus. Kultuuriline ja keeleline kümblus, kui osalustegevusele suunatud õppevorm, on oma metoodilistelt põhimõtetelt sarnane keelekümblusele, mida rakendatakse Eestis riikliku programmina eesti keele kui teise keele paremaks omandamiseks, kuid erinevalt viimasest rakendub vaid mitteformaalsete õppetegevuste näol. Kultuurilis-keelelises kümbluses kogetakse ja õpitakse eesti keelt ja kultuuri seda aktiivselt kasutades, sh erinevaid üritusi ja tegevusi koos tehes. Kümbluse eesmärgiks on pakkuda koostegemise võimalust kultuuriruumi ühtsema tunnetuse ja isiklike kontaktide tekkimiseks eri rahvustest inimeste vahel. Keeleline ja kultuuriline kümblus hõlmab endas erinevaid kombineeritud tegevusi, mis võimaldavad Eestis elavatel eesti keelt emakeelena mittekõnelevatel vähelõimunud inimestel mõista mitmesuguste osalustegevuste abil paremini Eesti kultuuriruumi eripära ja traditsioone ning suhelda keelekeskkonnas eesti keelt emakeelena kõnelevate inimeste või vähemalt C1 tasemel keeleoskusega inimestega. Euroopa Sotsiaalfondi toetatud programmi „Keeleõppe arendamine 2011–2013“ raames välja töötatud keeleklubide tööjuhend-käsiraamat kohandatakse eesti keele ja kultuuri tundmise klubile sobivaks ning koolitatakse välja klubide eestvedajad, kelleks võivad olla ka grupijuhtimise koolituse läbinud keeleõpetajad. Samuti rakendatakse vajadusel ka teisi keelelis-kultuurilise kümbluse vorme, mis täidavad toetatava tegevuse eesmärke. Eesti keele ja kultuuri tundmise klubi on suunatud kõigile inimestele, kelle emakeel ei ole eesti keel ja kes soovivad tunda eesti kultuuri eripära või ületada keele õppimise raskusi ning leida tuge ja innustust. Klubi töösse kaasatakse ka eesti keelt emakeelena kõnelevad isikud, kes soovivad keeleõppijaid osalustegevuste kaudu abistada. Klubi on koht, kus eesti keele rääkimist, kuulamist ja kirjutamist harjutatakse läbi huvitavate, eluliste ja kultuuriliste klubitegevuste, saadakse motivatsiooni ja oskusi eesti keele iseseisvaks õppimiseks ning praktiseeritakse õpitut. Klubi ei ole eesti keele tund või kursus. Koolitatud eestvedajate abil luuakse eesti keele ja kultuuri tundmise klubid vähelõimunud inimestele. Klubid komplekteeritakse soovitavalt erineva taustaga ja eri elualade inimestest. Klubide tegevused hõlmavad kontaktkohtumise vormis kultuurisündmuste tutvustust, kultuurisündmuste külastust ja kontaktkohtumise vormis õpitu kinnistamist. Klubide paremaks toimimiseks töötatakse välja metoodilised tugimaterjalid, sh veebipõhised materjalid. Toetatava tegevuse raames viiakse läbi teavitustegevused (sh infopäevad) keelelise ja kultuurilise kümbluse tutvustamiseks, eesti keele kõnelejate klubilistesse tegevustesse kaasamiseks ja isetekkivate klubide olemasolu soodustamiseks. Toetatav tegevus viiakse ellu ajavahemikus 1.09.2014–30.06.2023 5.2.3 Muukeelse info esitamisvõimekuse suurendamine Toetatava tegevuse tulemusena on etendusasutustes ja muuseumides muukeelse info paremaks ja efektiivsemaks edastamiseks vajaduspõhiselt hangitud tehnilised vahendid ning need töötavad. Toetatava tegevuse sihtgrupiks on vähelõimunud inimesed, sh uussisserändajad. Toetatava tegevuse raames kaardistatakse muukeelse info edastamiseks vajalike seadmete hankimise vajadused. Etendusasutused ja muuseumid viivad läbi hanke (vajadusel hanked) soetamaks tehnilisi vahendeid info edastamiseks mitmes keeles (nt tõlkeaparatuur), et tagada info tarbimine muukeelse vähelõimunud elanikkonna, sh uussisserändajate hulgas. Seadmete hankimise vajaduste kaardistamiseks korraldatakse etendusasutustele ja muuseumidele kultuuriministri käskkirja alusel ettepanekute voor. Laekunud ettepanekute alusel ja kaasatud ekspertide arvamusi arvesse võttes määratakse partnerid, kes hangivad tehnilised vahendid muukeelse info edastamiseks (eelistatult ühishankena). Partneriks määratakse etendusasutused ja muuseumid, millel on olemas kultuurilis-keelelise sisuprogrammi loomise või pakkumise võimekus. Toetatav tegevus viiakse ellu ajavahemikus 1.01.2015–31.12.2022. 5.3 Koostöö- ja kommunikatsioonitegevused 5.3.1 Lõimumisalased koostöötegevused Toetatava tegevuse tulemusena on paranenud lõimumisega tegelevate ja lõimumist toetavate organisatsioonide koostöö, rahvustevahelised kontaktid Eestis on tihenenud ning selle kaudu on suurenenud teadlikkus kultuurilisest mitmekesisusest. Toetatava tegevuse sihtrühm on kogu Eesti ühiskond, sh Eesti vähelõimunud püsielanikud (eelkõige noored vanuses 17 kuni 26 aastat), eestikeelsed püsielanikud, kohalike omavalitsuste esindajad ning era- ja kolmanda sektori organisatsioonide esindajad. Lõimumisalaste koostöötegevuste raames korraldatakse ühistegevusi Eesti eri piirkondade organisatsioonide ja inimeste kaasatuse, demokraatlikes protsessides osalemise, keelepraktika suurendamise ja mitmekultuurilisusest teadlikkuse tõstmiseks. Elluviija lõimumisalaste koostöötegevuste plaanimise ja läbiviimise toetamiseks moodustatakse koostöös rakendusasutusega vajadusel ekspertgrupp, mille liikmete ülesandeks on toetatava tegevuse plaanimises osalemine (sh valdkonnaalane nõustamine ja vajadusel ka analüüsi läbiviimine) ning elluviija personali nõustamine tegevuste läbiviimisel. Lõimumisalaste koostöötegevuste raames viiakse läbi kaasamistegevusi, debatte ja avalikke konsultatsioone, korraldatakse koostöötegevusi (sh kultuuri- ja spordiüritusi), konverentse. Tagamaks kvaliteetne teenus teeb elluviija koostööd Haridus- ja Teadusministeeriumi, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi, Sotsiaalministeeriumi ning teiste asutustega. Koostöötegevusi ja tegevuste tulemusi, sh edulugusid, tutvustatakse meedias. Toetatav tegevus viiakse ellu ajavahemikus 1.01.2015–31.03.2022. 5.3.2 Lõimumisalased kommunikatsioonitegevused Lõimumisvaldkonna kommunikatsioonitegevuste tulemusena on ühiskonnas kujundatud lõimumist toetavad hoiakud. Toetatava tegevuse sihtrühm on kogu Eesti elanikkond, sh Eesti vähelõimunud püsielanikud ja uussisserändajad. Lõimumist toetavate väärtushoiakute kujundamisel on oluline roll kommunikatsioonil. Lõimumisvaldkonna kommunikatsioonitegevuste raames viiakse läbi suuremat ühiskondlikku sidusust toetavad avatuse ja vastastikuse mõistmisega seotud väärtuste ja suhtumise kinnistumisele suunatud teavitustegevused. Kogu Eesti elanikkonnale suunatud toetatavate tegevuste läbiviimisel keskendutakse lõimumisvaldkonna sisuteemade avamisele trüki-, tele-, raadio- ja interaktiivses meedias. Lõimumisteemade asjatundlikuks käsitlemiseks ning riigi tasandil ühtsete sõnumite edastamiseks moodustatakse antud toetatava tegevuse raames ekspertgrupp, mille liikmete ülesandeks on toetatava tegevuse plaanimises (sh valdkonnaalases nõustamises ja vajadusel ka analüüsis) osalemine, sotsiaalkampaania ja audiovisuaalmeediaprogrammi kontseptsiooni väljatöötamise nõustamine ja toetamine, meediasõnumite omavahelise sidususe tagamine. Toetatava tegevuse raames tellitakse vähemalt üks audiovisuaalmeediaprogramm ja sotsiaalkampaania, lisaks viiakse läbi muud nimetatud programmi ja kampaaniat ettevalmistavad ja toetavad tegevused. Toetatava tegevuse tulemuslikkuse hindamiseks tellib elluviija meediamonitooringu või kasutab vajadusel teisi meetodeid (nt uuringuid) tagasiside saamiseks. Kasutades erinevaid meediakanaleid tagatakse olukord, kus sihtgrupi esindajad saavad informatsiooni kätte just neile sobiva meediakanali kaudu. See suurendab omakorda kommunikatsioonitegevustesse kaasatud inimeste arvu. Toetatava tegevuse elluviimisel tehakse koostööd reklaamiagentuuride, lõimumis- ja meediavaldkonna ekspertide ning avaliku, era- ja kolmanda sektori organisatsioonide esindajatega, samuti Sotsiaalministeeriumi, Haridus- ja Teadusministeeriumi ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumiga. Toetatav tegevus viiakse ellu ajavahemikus 1.09.2014–31.03.2022. 6. Väljund- ja tulemusnäitajad ning nende sihttasemed Näitaja nimetus Algtase Sihttase Sihttase Sihttase Sihttase Märkus 2014. a 2016. a 2018. a 2020. a 2022. a Nõustamis- ja infosüsteemi väljatöötamine ja rakendamine Tulemus- Tugisüsteemi 0 2 000 3 000 5 500 10 500 Rakenduskava näitaja kasutajate arv väljundnäitaja Väljund- Rakendatud 0 1 1 1 1 Toetatava näitaja tugisüsteemide arv tegevuse spetsiifiline näitaja Väljund- Kommunikatsiooni- 0 1 1 1 1 Toetatava näitaja strateegiate ja tegevuse -tegevuskavade arv spetsiifiline näitaja Väljund- Koolitustel 0 40 120 200 200 Toetatava näitaja osalejate arv tegevuse spetsiifiline näitaja Lõimumisprogrammi väljatöötamine ja pakkumine Tulemus- Lõimumis- 0 500 3 500 5 500 5 500 Rakenduskava näitaja koolitustel osalejate väljundnäitaja arv Tulemus- Lõimumis- 0 350 2 450 3 850 3 850 Rakenduskava näitaja programmi läbinute tulemusnäitaja arv4 Väljund- Välja töötatud 0 3 3 3 3 Toetatava näitaja koolitusmoodulite tegevuse arv spetsiifiline näitaja 4 Läbinuks loetakse osalejat, kes on võtnud programmist osa vähemalt 80% ulatuses. Väljund- Eesti keele ja 0 20 100 150 150 Toetatava näitaja kultuuri klubide arv tegevuse spetsiifiline näitaja Väljund- Hangitud tehniliste 0 3 900 8 000 13 000 31 800 Toetatava näitaja vahendite tegevuse kasutajate arv spetsiifiline näitaja Koostöö- ja kommunikatsioonitegevused Tulemus- Koostöö- ja 0 50 000 100 000 145 000 155 000 Rakenduskava näitaja kommunikatsiooni- väljundnäitaja tegevustes osalevate isikute arv Väljund- Koostöötegevustes 0 1 000 3 500 5 000 5 000 Toetatava näitaja osalejate arv tegevuse spetsiifiline näitaja Väljund- Välja töötatud ja 0 1 2 2 2 Toetatava näitaja ellu viidud tegevuse audiovisuaalmeedia spetsiifiline -programmide ja näitaja sotsiaalkampaaniate arv 7. Toetuse kasutamisega seotud teabe ja seirearuannete esitamine 7.1 Elluviija esitab rakendusüksusele lisas 3 kehtestatud vormil toetatavate tegevuste elluviimise iga-aastase vahearuande koos lisa 4 ja teiste vajalike dokumentidega e-toetuse keskkonnas iga aasta 30. jaanuariks. 7.2 Elluviija esitab rakendusüksusele lisas 3 kehtestatud vormil toetatavate tegevuste elluviimise lõpparuande koos lisa 4 ja teiste vajalike dokumentidega e-toetuse keskkonnas 45 päeva jooksul alates toetatavate tegevuste abikõlblikkuse perioodi lõppkuupäevast. 7.3 Juhul kui vahearuande ja lõpparuande esitamise vahe on vähem kui kuus kuud, esitatakse ainult lõpparuanne. 7.4 Rakendusüksus kontrollib 20 tööpäeva jooksul vahe- või lõpparuande (edaspidi koos seirearuanne) laekumisest, kas seirearuanne on vormikohane ja nõuetekohaselt täidetud. Juhul kui vahearuandes puudusi ei esine, kinnitab rakendusüksus selle. 7.5 Juhul kui lõpparuandes puudusi ei esine, kooskõlastab rakendusüksus selle ja edastab 5 tööpäeva jooksul rakendusasutusele kinnitamiseks. Rakendusasutus teavitab lõpparuande kinnitamisest viivitamatult rakendusüksust ja elluviijat kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. 7.6 Puuduste esinemisel vahearuandes annab rakendusüksus elluviijale puuduste kõrvaldamiseks vähemalt 10 tööpäeva ning rakendusüksus kinnitab vahearuande 5 tööpäeva jooksul pärast puuduste kõrvaldamist. 7.7 Puuduste esinemisel lõpparuandes annab rakendusüksus elluviijale puuduste kõrvaldamiseks vähemalt 10 tööpäeva ning edastab 5 tööpäeva jooksul pärast puuduste kõrvaldamist rakendusasutusele kinnitamiseks. Rakendusasutus teavitab lõpparuande kinnitamisest viivitamatult rakendusüksust ja elluviijat kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. 7.8 Kui rakendusasutusele esitatud lõpparuandes esineb puudusi, teavitab rakendusasutus sellest rakendusüksust ja lõpparuande edasine menetlemine toimub vastavalt punktile 7.7. 8. Toetatavate tegevuste abikõlblikkuse periood Toetatavate tegevuste abikõlblikkuse periood algab 1.09.2014 ja lõpeb 30.11.2023. 9. Toetatavate tegevuste eelarve Summa Osakaal 1 Nõustamis- ja infosüsteemi väljatöötamine ja rakendamine 2 393 593,28 100% 1.1 ESFi toetus 2 034 554,29 85% 1.2 Riiklik kaasfinantseering 359 038,99 15% 1.3 Omafinantseering 0,00 0% 2 Lõimumisprogrammi väljatöötamine ja pakkumine 6 958 388,63 100% 2.1 ESFi toetus 5 914 524,62 85% sh Sihtasutus Eesti Ajaloomuuseum 1 373,42 Palamuse O. Lutsu Kihelkonnakoolimuuseum 5 484,94 Sihtasutus Endla Teater 22 035,34 Sihtasutus Eesti Vabaõhumuuseum 27 178,50 Sihtasutus Pärnu Muuseum 1 641,40 Sihtasutus Rakvere Teatrimaja 12 360,78 Sihtasutus Teater NO99 30 248,69 Sihtasutus Teater Vanemuine 36 486,63 Sihtasutus Vaba Lava 54 544,04 Sihtasutus Vene Teater 29 711,89 Tartu Ülikool 31 767,22 Valga Muuseum 12 261,96 Sihtasutus Eesti Kontsert 0,00 Sihtasutus Saaremaa Muuseum 12 246,64 Tallinna Linnamuuseum 12 941,92 2.2 Riiklik kaasfinantseering 960 702,53 13,80% sh Sihtasutus Eesti Ajaloomuuseum 226,58 Palamuse O. Lutsu Kihelkonnakoolimuuseum 904,88 Sihtasutus Endla Teater 3 635,27 Sihtasutus Eesti Vabaõhumuuseum 4 483,76 Sihtasutus Pärnu Muuseum 270,79 Sihtasutus Rakvere Teatrimaja 2 039,22 Sihtasutus Teater NO99 4 990,27 Sihtasutus Teater Vanemuine 6 019,37 Sihtasutus Vaba Lava 3 551,99 Sihtasutus Vene Teater 4 901,71 Tartu Ülikool 5 240,78 Valga Muuseum 2 022,91 Sihtasutus Eesti Kontsert 0,00 Sihtasutus Saaremaa Muuseum 1 985,36 Tallinna Linnamuuseum 2 091,57 2.3 Omafinantseering 83 161,48 1,20% sh Sihtasutus Eesti Ajaloomuuseum 400,00 Palamuse O. Lutsu Kihelkonnakoolimuuseum 1 597,68 Sihtasutus Endla Teater 6 417,93 Sihtasutus Eesti Vabaõhumuuseum 7 915,19 Sihtasutus Pärnu Muuseum 477,81 Sihtasutus Rakvere Teatrimaja 3 600,00 Sihtasutus Teater NO99 8 809,74 Sihtasutus Teater Vanemuine 10 626,00 Sihtasutus Vaba Lava 14 523,97 Sihtasutus Vene Teater 8 653,40 Tartu Ülikool 9 252,00 Valga Muuseum 3 571,40 Sihtasutus Eesti Kontsert 0,00 Sihtasutus Saaremaa Muuseum 3 558,00 Tallinna Linnamuuseum 3758,36 3 Koostöö- ja kommunikatsioonitegevused 729 220,95 100% 3.1 ESFi toetus 619 837,78 85% 3.2 Riiklik kaasfinantseering 109 383,17 15% 3.3 Omafinantseering 0,00 0% Toetatavate tegevuste eelarve kokku 10 081 202,86 100% ESFi toetus 8 568 916,69 85,00% Riiklik kaasfinantseering 1 429 124,69 14,18% Omafinantseering 83 161,48 0,82% Toetatavate tegevuste koguperioodi detailne eelarve on toodud lisas 5. 10. Abikõlblikud ja mitteabikõlblikud kulud 10.1 Kulu on abikõlblik, kui see on toetatavate tegevuste elluviimiseks vajalik ja põhjendatud, tekib toetatavate tegevuste abikõlblikkuse perioodil tehtavate toetatavate tegevuste käigus ja on tasutud abikõlblikkuse perioodil või 45 kalendripäeva jooksul pärast abikõlblikkuse perioodi ning on kooskõlas Euroopa Liidu ja siseriikliku õigusega. 10.2 Abikõlblike kulude määratlemisel tuleb lähtuda Vabariigi Valitsuse 1. septembri 2014. a määruse nr 143 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetusest hüvitatavate kulude abikõlblikuks lugemise, toetuse maksmise ning finantskorrektsioonide tegemise tingimused ja kord“ (edaspidi ühendmäärus) 2. peatükist ning toetuse andmise tingimuste käskkirjas sätestatust. 10.3 Kulud jagunevad otsesteks ja kaudseteks kuludeks. Kaudsed kulud on ühendmääruse § 9 lõikes 5 nimetatud üldkulud ja ühendmääruse § 3 lõikes 1 nimetatud personalikulud, mis on seotud ühendmääruse § 9 lõikes 6 nimetatud toetatavate tegevuste administreerimisega. 10.4 Kaudsed kulud hüvitatakse ainult ühtse määra alusel arvestatuna 15% abikõlblikest otsestest personalikuludest. Otsesteks personalikuludeks loetakse ühendmääruse § 3 lõike 1 punktides 1–4 ja § 3 lõikes 4 loetletud kulud, välja arvatud personalikulud, mis on seotud ühendmääruse § 9 lõikes 6 nimetatud toetatavate tegevuste administreerimisega. 10.5 Lisaks ühendmääruse §-s 3 nimetatud abikõlblikele personalikuludele on toetatavate tegevuste raames abikõlblikud järgmised kulud: 10.5.1 ühendmääruse §-s 9 nimetatud kaudsed kulud ühtse määra alusel; 10.5.2 toetatavate tegevuste abikõlblike kulude puhul tulumaksuseaduse § 48 lõike 4 tähenduses erisoodustusena käsitatav kulu ja sellelt tasutavad maksud; 10.5.3 elluviimiseks vajamineva kontoritehnika ja mööbli soetamise kulud; 10.5.4 Vabariigi Valitsuse 12. septembri 2014. a määruse nr 146 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse andmisest avalikkuse teavitamise, toetusest rahastatud objektide tähistamise ning Euroopa Liidu osalusele viitamise nõuded ja kord” § 2 lõikest 1 tulenevate kohustuste täitmisega seotud kulud; 10.5.5 elluviimiseks vajalike uuringute ja analüüside tellimise ja läbiviimise kulud; 10.5.6 nõustamis- ja infosüsteemide arendamise ja tööshoidmise kulud; 10.5.7 sihtrühmale suunatud koolituste ja seminaride kulud; 10.5.8 õppereiside kulud; 10.5.9 keeleklubides osalejate osalemise transpordi- ja toitlustamiskulud ning õppevahendite ja - materjalide kulud; 10.5.10 kommunikatsioonitegevuste kulud; 10.5.11 muukeelse info edastamiseks vajalike tehniliste vahendite kulud, arvestades grupierandi määruse artiklis 53 sätestatud eritingimusi. 10.6 Lisaks ühendmääruse §-s 4 loetletud mitteabikõlblikele kuludele on toetatavate tegevuste raames mitteabikõlblikud järgmised kulud: 10.6.1 liiklusvahendite ostmine ja rent; 10.6.2 kinnisasja ostmine; 10.6.3 esinduskulud ja kingitused; 10.6.4 elluviija organisatsiooni juhtimisega seotud personalikulud; 10.6.5 täienduskoolituse kulud, kui koolituse korraldamisel ei ole arvestatud täiskasvanute koolituse seaduse § 15 lõike 2 nõuetega koos lõigetes 3 ja 4 toodud erisustega; 10.6.6 kõik elluviimisega otseselt mitteseotud kulud; 10.6.7 päevaraha, majutuskulu ja mootorsõiduki kasutamise kulu osas, mis ületab õigusaktides kehtestatud maksustamisele mittekuuluvat piirmäära; 10.6.8 kulud, mida rahastatakse muudest Euroopa Liidu või riigieelarvelistest vahenditest. 11. Toetuse maksmise tingimused ja kord 11.1 Toetuse maksmine toimub vastavalt STS §-dele 28–30 ja nende alusel kehtestatud õigusaktidele. Toetuse maksmise üldtingimused on sätestatud ühendmääruse §-s 13 ning tegelike kulude alusel toetuse maksmise tingimused ühendmääruse § 14 lõikes 1 ja § 15 lõikes 4. 11.2 Toetus makstakse elluviijale välja STS § 29 lõike 8 alusel kehtestatud korras rakendusüksusele esitatud maksetaotluse alusel. Maksetaotlus esitatakse e-toetuse keskkonnas. 11.3 Esimesele tegelike kulude alusel toetuse maksetaotlusele ja/või esimesele ettemakse kasutamise aruandele lisatakse kõik konkreetse taotluse ja/või aruande aluseks olevate kuludokumentide ja tasumist tõendavate dokumentide koopiad. 11.4 Alates teisest maksetaotlusest tegelike kulude alusel ja/või ettemakse aruandest tuleb abikõlblike kulude tekkimist ja nende maksmist tõendavad dokumendid esitada rakendusüksuse nõutavas ulatuses. Koos esimese maksetaotlusega tegelike kulude alusel ja/või ettemakse aruandega esitab elluviija rakendusüksusele väljavõtte oma raamatupidamise sise-eeskirjast, milles on kirjeldatud, kuidas eristatakse raamatupidamises abikõlblikke kulusid ja nende tasumist elluviija muudest kuludest, ning koopia elluviija riigihangete läbiviimise korrast. 11.5 Rakendusüksus nõustab vajadusel elluviijat riigihangete läbiviimisel, sh hankedokumentide vormistamisel, hankemenetluse igas etapis otsuste tegemisel ja hankelepingu muutmisel. Nõustamine on elluviijale vabatahtlik, v.a punktis 12.3.13 sätestatud juhul. 11.6 Elluviijal on õigus taotleda ja rakendusüksusel on õigus teha ettemakseid vastavalt ühendmääruse §-s 18 sätestatule. Juhul kui toetus on käsitletav punktis 1.3 või 1.4 nimetatud abina, ei ole ettemaksed lubatud. 11.7 Maksetaotlusi võib esitada vastavalt punktis 12.3.4 nimetatud väljamaksete prognoosile mitte harvem kui kord kvartalis ja mitte tihedamini kui kord kuus. Juhul kui maksetaotlus erineb esitatud väljamaksete prognoosist rohkem kui ¼ võrra, on elluviija kohustatud esitama järelejäänud eelarveaasta osas korrigeeritud väljamaksete prognoosi. 11.8 Ühtse määra alusel makstakse toetus välja tegelike otseste personalikulude alusel. Toetuse väljamaksmisel ühtse määra alusel kulu tegelikku maksumust ei tõendata ega kontrollita. 11.9 Toetus makstakse välja vastavalt punktis 9 sätestatud toetuse osakaalule abikõlblikest kuludest ja mitte rohkem kui määratud toetuse summa. 11.9.1 Toetuse andmisel punktis 1.4 nimetatud abina on toetuse maksimaalne piirmäär kuni 80% abikõlblike kulude maksumusest ning tegevusele antava toetuse summa ei või ületada 1 000 000 eurot. 11.9.2 Toetuse andmisel punktis 1.3 nimetatud abina ei tohi jooksva majandusaasta ja kahe eelmise majandusaasta jooksul ühele ettevõtjale antud vähese tähtsusega abi koos meetme raames antava toetusega ületada vähese tähtsusega abi ülemmäära 200 000 eurot. 11.9.3 Punktis 1.3 ja 1.4 nimetatud abi võib kumuleerida juhul, kui abimeetmed on seotud erinevate kindlaksmääratavate abikõlblike kuludega. Kui erinevad abiallikad on seotud samade, osaliselt või täielikult kattuvate kindlaksmääratavate abikõlblike kuludega, on kumuleerimine lubatud kuni punktis 1.3 ja 1.4 nimetatud määruste alusel kohaldatava abi ülemmäära või abisummani. 11.10 Rakendusüksus menetleb tegelike kulude alusel toetuse maksetaotlust mitte kauem kui 60 kalendripäeva ning ettemaksetaotlust mitte kauem kui 15 kalendripäeva maksetaotluse saamisest arvates. 11.11 Rakendusüksusel on õigus peatada maksetaotluse menetlemine osaliselt või täielikult, kui: 11.11.1 maksetaotluses esineb puudusi; 11.11.2 toetuse kasutamisega seotud kohustus on täitmata; 11.11.3 kulu abikõlblikkus ei ole üheselt selge; 11.11.4 ilmnenud asjaolude põhjal on kahtlus, et elluviija ei suuda toetatavaid tegevusi ettenähtud ajaks ellu viia või kavandatud tulemust saavutada; 11.11.5 maksetaotlusega taotletavat toetuse summat on võimalik STS § 48 lõike 3 kohaselt tasaarveldada STS § 30 lõigete 5 ja 6 alusel väljamaksmisele mittekuuluva või finantskorrektsiooni otsuse kavandis nimetatud tagasimaksmisele kuuluva toetusega. 11.12 Korraldusasutus võib kontrollida kulude abikõlblikkust, sealjuures kulu abikõlblikuks lugemise aluseks olevat teavet, dokumente ja muid tõendeid. Korraldusasutus võib kohustada rakendusüksust peatama maksetaotluse menetluse osaliselt või täielikult STS § 30 lõikes 4 nimetatud juhtudel. 11.13 Korraldusasutus keelab rakendusüksusel toetuse väljamaksmise, kui kulu ei ole abikõlblik. Korraldusasutus võib keelata toetuse maksmise STS § 30 lõikes 6 nimetatud juhtudel. 11.14 Viimane maksetaotlus esitatakse hiljemalt koos toetatavate tegevuste elluviimise lõpparuandega. Viimane väljamakse tehakse tasutud kuludokumentide alusel pärast lõpparuande kinnitamist rakendusasutuse poolt. 12. Elluviija kohustused 12.1 Elluviijale kohalduvad kõik STSis ja selle alusel kehtestatud õigusaktides toetuse saajale sätestatud kohustused. 12.2 Elluviija peab kasutama toetust sihtotstarbeliselt abikõlblike kulude katteks, mis on vajalikud toetuse andmise tingimuste käskkirjas kirjeldatud eesmärgi ja tulemuste saavutamiseks, ning viima toetatavaid tegevusi ellu vastavalt kinnitatud eelarvetele ja tegevuskavadele. 12.3 Lisaks STS §-s 24 ja §-s 26 toodule on elluviija kohustatud: 12.3.1 edendama toetatavate tegevuste elluviimisel meeste ja naiste võrdõiguslikkust ning mittediskrimineerimist vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi, Euroopa Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondi ning Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta, nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi ja Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1083/2006 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 320– 469), (edaspidi ühissätete määrus) artiklile 7; 12.3.2 koguma andmeid seirearuande jaoks, sh nõutavaid andmeid alategevustes 5.2.1 ja 5.2.2 osalenute isikute kohta vastavalt ühissätete määruse artikli 125 lõike 2 punktile e ja kooskõlas isikuandmete kaitse seadusega (edaspidi IKS) ning esitama need rakendusüksuse kinnitatud vormil rakendusüksusele iga kvartali lõpu seisuga kvartalile järgneva teise nädala lõpuks (andmed teise kvartali lõpu seisuga võib esitada kvartalile järgneva nelja nädala jooksul); 12.3.3 esitama hiljemalt jooksva aasta 1. novembriks rakendusasutusele kinnitamiseks järgneva aasta tegevuskava (lisa 1) ja eelarve (lisa 2). Esimese aasta eelarve ja tegevuskava esitab elluviija 10 tööpäeva jooksul pärast toetuse andmise tingimuste käskkirja kinnitamist. Kinnitatud tegevuskava ja eelarve edastab rakendusüksusele rakendusasutus; 12.3.4 esitama 10 tööpäeva jooksul pärast eelarve ja tegevuskava kinnitamist rakendusasutuse poolt rakendusüksusele järgneva aasta väljamaksete prognoosi, ettemaksete puhul koos ettemakse aruande esitamise kuupäevadega. Väljamaksete prognoos esitatakse e-toetuse keskkonnas. Esimese aasta väljamaksete prognoosi esitab elluviija 10 tööpäeva jooksul pärast toetuse andmise tingimuste käskkirja kinnitamist; 12.3.5 kooskõlastama enne toetatavate tegevuste kinnitatud aastaeelarvest erinevate kulutuste tegemist selle rakendusasutusega ja seejärel esitama koos kooskõlastusega rakendusüksusele muudatused kinnitatud aastaeelarves tingimusel, et toetatavate tegevuste kogutoetuse summa ja osakaal ei muutu, kui: 12.3.5.1 kinnitatud eelarve kuluridasid ei muudeta ühe kalendriaasta jooksul kumulatiivselt rohkem kui 15%; 12.3.5.2 muudatuste summa ei ületa ühe kalendriaasta jooksul kumulatiivselt 15% kogu kinnitatud eelarvest; 12.3.6 taotlema enne toetatavate tegevuste kinnitatud aastaeelarvest erinevate kulutuste tegemist rakendusasutuselt aastaeelarve muutmist juhul, kui vajalikud muudatused on punktis 12.3.5 sätestatud mahtudest suuremas mahus. Kinnitatud eelarvemuudatused edastab rakendusüksusele rakendusasutus; 12.3.7 esitama rakendusasutuse või rakendusüksuse järelepäringule vastused 10 tööpäeva jooksul vastava päringu saamisest arvates; 12.3.8 teavitama rakendusüksust viivitamatult tulu teenimisest toetatavate tegevuste raames abikõlblikkuse perioodil. Abikõlblike kulude määratlemisel võetakse puhastulu arvesse ühissätete määruse artikli 65 lõikes 8 sätestatud korras; 12.3.9 säilitama kulu abikõlblikkust tõendavad dokumendid ja muud tõendid vastavalt STS § 35 lõigetele 2 ja 4 ning tagama, et partnerid säilitavad toetuse saamisega seotud dokumendid sama kaua, kui selleks on kohustatud elluviija; 12.3.10 tagama toetatavate tegevuste partneritega partnerluslepingute sõlmimise; 12.3.11 järgima riigihangete seadust (edaspidi RHS), kasutades rahalisi vahendeid säästlikult ja otstarbekalt ning saavutades riigihanke eesmärki mõistliku hinnaga, tagades konkurentsi korral erinevate pakkumuste võrdlemise teel parima võimaliku hinna ja kvaliteedi suhet ning vältides konkurentsi kahjustavat huvide konflikti; 12.3.12 esitama rakendusasutusele teadmiseks hiljemalt 10 tööpäeva enne riigihanke väljakuulutamist riigihanke tehnilise kirjelduse hangete puhul maksumusega üle riigihanke piirmäära RHS mõistes; 12.3.13 läbima punktis 5.2.3 nimetatud tegevuse raames toimuva hanke korral rakendusüksuse juures eelnõustamise, esitades rakendusüksusele hanke- ja muud dokumendid hiljemalt 5 tööpäeva jooksul enne hanke väljakuulutamist. Käesolevat punkti ei kohaldata hangetele, mille eeldatav maksumus ilma käibemaksuta on väiksem kui 30 000 eurot, ning alla rahvusvahelist piirmäära jäävatele sotsiaal- ja eriteenuste erimenetlustele; 12.3.14 kooskõlastama rakendusasutusega punktides 5.1.1, 5.3.1 ja 5.3.2 nimetatud erapooletud ja sõltumatud eksperdid; 12.3.15 viivitamatult teatama rakendusasutusele kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis: 12.3.15.1 asjaoludest, mis takistavad täitmast elluviija ülesandeid; 12.3.15.2 toetuse andmise tingimuste käskkirja muutmise vajalikkusest; 12.3.15.3 toetatavate tegevuste elluviimisel esinevatest probleemidest, mis võivad mõjutada toetatavate tegevuste eesmärkide ja indikaatorite saavutamist. 12.3.16 Kehtetu 13. Partnerite kohustused 13.1 Partnerid peavad täitma STS §-s 25 nimetatud kohustusi. 13.2 Partnerid, sõltumata kas nad on või ei ole RHS tähenduses hankijad, peavad järgima RHSi, kasutades rahalisi vahendeid säästlikult ja otstarbekalt ning saavutades riigihanke eesmärki mõistliku hinnaga, tagades konkurentsi korral erinevate pakkumuste võrdlemise teel parima võimaliku hinna ja kvaliteedi suhet ning vältides konkurentsi kahjustavat huvide konflikti. 13.3 Lisaks STS §-s 25 nimetatud kohustustele on partnerid kohustatud tagama elluviijaga partnerluslepingute sõlmimise. 14. Toetuse andmise tingimuste käskkirja muutmine 14.1 Elluviija teavitab rakendusasutust viivitamatult kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis vajadusest teha toetuse andmise tingimuste käskkirjas muudatusi ning esitab muutmiseks vastava muudatustaotluse. 14.2 Elluviija on kohustatud taotlema toetuse andmise tingimuste käskkirja muutmist, kui: 14.2.1 muutuvad elluviija juriidilised andmed; 14.2.2 soovitakse muuta abikõlblikkuse perioodi; 14.2.3 soovitakse muuta toetatavate tegevuste kirjeldust; 14.2.4 soovitakse muuta eelarvet toetatavate tegevuste lõikes; 14.2.5 rakendusüksus on teinud finantskorrektsiooni otsuse. 14.3 Elluviija esitab toetuse andmise tingimuste käskkirja muutmise taotluse rakendusüksuse kaudu. Rakendusüksus vaatab muutmise taotluse läbi ja esitab selle rakendusasutusele 10 tööpäeva jooksul taotluse saamisest koos hinnanguga muudatuse lubamise kohta. 14.4 Puuduste esinemisel annab rakendusüksus elluviijale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Taotluse menetlemise tähtaega võib pikendada puuduste kõrvaldamiseks ette nähtud tähtaja võrra. 14.5 Elluviija võib toetuse andmise tingimuste käskkirja muutmise taotluse esitada kuni kaks korda aastas, välja arvatud juhul, kui on olemas rakendusüksuse nõusolek, või punktis 14.2.1 toodud juhul. 14.6 Rakendusüksusel on õigus taotleda toetuse andmise tingimuste käskkirja muutmist, kui aruannetest või muudest objektiivsetest asjaoludest selgub, et muudatuste tegemine on vajalik toetatavate tegevuste eduka läbiviimise või eesmärkide saavutamiseks, esitades rakendusasutusele muutmise taotluse ning teavitades sellest elluviijat. 14.7 Toetuse andmise tingimuste käskkirja muutmise otsuse teeb rakendusasutus 25 tööpäeva jooksul taotluse saamisest. 14.8 Rakendusasutusel on õigus iseseisvalt algatada toetuse andmise tingimuste käskkirja muutmist, teavitades sellest rakendusüksust ja elluviijat mõistliku aja jooksul. Toetuse andmise tingimuste käskkirja muutmist ei eelda punktis 12.3.3 nimetatud järgmise eelarveaasta toetatavate tegevuste kirjelduse ja sellele vastava eelarve kulukohtade lõikes kinnitamine ja muutmine. 14.9 Rakendusasutus esitab toetuse andmise tingimuste käskkirja muutmise eelnõu STS § 13 lõike 3 kohasele kooskõlastamisele koos seletuskirjaga, mis vastab määruse seletuskirja kohta kehtestatud nõuetele. 14.10 Rakendusasutus edastab muudetud toetuse andmise tingimuste käskkirja 10 tööpäeva jooksul rakendusüksusele, elluviijale ja korraldusasutusele. 14.11 Toetuse andmise tingimuste käskkirja alusel antava toetuse summat võib suurendada, kui: 14.11.1 see on põhjendatud ja eesmärkide saavutamiseks vajalik; 14.11.2 eelarve vahendite jääk võimaldab toetuse summa suurendamist; 14.11.3 toetuse summa suurenemisel toetuse määr ei suurene. 15. Finantskorrektsioonid ja toetuse tagasimaksmine 15.1 Finantskorrektsiooni alused ja ulatus on sätestatud STS §-des 45 ja 46. 15.2 Finantskorrektsiooni korral vähendab rakendusasutus vastavalt finantskorrektsiooni otsusele toetuse andmise tingimuste käskkirja alusel kinnitatud toetuse eelarvet kehtivas proportsioonis. 15.3 Mitteabikõlblikuks tunnistatud kulud jäävad elluviija enda kanda. 15.4 Toetuse tagasimaksmine toimub vastavalt STS §-dele 48 ja 49. 16. Vaiete lahendamine 16.1 Kui elluviija või partner (v.a riigiasutusest partner) leiab, et rakendusasutuse või rakendusüksuse otsuse või toiminguga on rikutud tema õigusi või piiratud tema vabadusi, võib ta esitada rakendusasutusele vaide rakendusasutuse või rakendusüksuse otsuste või toimingute peale. 16.2 Vaidemenetlus viiakse läbi rakendusasutuses kooskõlas haldusmenetluse seadusega (edaspidi HMS) ning vaideotsus tehakse 30 kalendripäeva jooksul vaide esitamisest arvates. Tähtaja pikendamisest HMS § 84 lõikes 2 toodud alustel teavitab rakendusasutus vaide esitajat posti teel. 16.3 Vaie rakendusüksuse otsuse või toimingu peale esitatakse rakendusüksuse kaudu. Rakendusüksus edastab vaide rakendusasutusele koos kõigi asjassepuutuvate dokumentide ja oma seisukohtadega. 17. Lisad Lisa 1 Toetatavate tegevuste iga-aastase detailse kirjelduse vorm Lisa 2 Toetatavate tegevuste iga-aastase eelarve kulukohtade lõikes vorm Lisa 3 Seirearuande vorm Lisa 4 Toetatavate tegevuste eelarve täitmise kulukohtade lõikes vorm Lisa 5 Toetatavate tegevuste koguperioodi detailne eelarve  Kultuuriministri käskkirja „Kultuuriministri 12. veebruari 2016. a käskkirja nr 16 „Eesti ühiskonnas lõimumist toetavateks tegevusteks toetuse andmise tingimuste uues redaktsioonis kehtestamine“ muutmine“ seletuskiri 1. Sissejuhatus Käskkirjaga muudetakse Eesti ühiskonnas lõimumist toetavateks tegevusteks toetuse andmise tingimusi (edaspidi TAT) toetuse andmisel rakendusasutuse tegevusteks perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse (edaspidi STS) § 16 lõike 1 alusel. Käskkirja ja selle seletuskirja koostas Kultuuriministeeriumi finantsosakonna välisvahendite nõunik Margit Tilk (e-post [email protected], telefon 628 2358) ning juriidilise ekspertiisi tegi personali- ja õigusosakonna õigusnõunik Kadri Kilvet (e-post [email protected], telefon 628 2224). TATi muutmine on tingitud vajadusest suurendada toetatava tegevuse „Nõustamis- ja infosüsteemi väljatöötamine ja rakendamine“ eelarvet tekkinud jääkide arvelt ning pikendada selle tegevuse elluviimise aega kuni 30.11.2023. Seletuskiri kirjeldab ainult muudatusi võrreldes kultuuriministri 12. veebruari 2016. a käskkirjaga nr 16 kehtestatud TATi redaktsiooniga (muudetud kultuuriministri 21. septembri 2016. a käskkirjaga nr 157, 19. detsembri 2018. a käskkirjaga nr 230, 27. märtsi 2020. a käskkirjaga nr 47, 11. mai 2020. a käskkirjaga nr 79, 22. detsembri 2020. a käskkirjaga nr 193, 1.detsembri 2021. a käskkirjaga nr 197, 10.veebruari 2022. a käskkirjaga nr 26, 6. juuli 2022. a käskkirjaga nr 112, 18. jaanuari 2023. a käskkirjaga nr 17). 2. Käskkirja sisu ja võrdlev analüüs Käskkirja punktiga 1 pikendatakse toetatava tegevuse „Nõustamis- ja infosüsteemi väljatöötamine ja rakendamine“ abikõlblikkuse perioodi kuni 30.11.2023 tulenevalt vajadusest pakkuda Eestis elavatele vähelõimunud püsielanikele ja uussisserändajatele ning Vene Föderatsiooni ja Ukraina vahelise sõja tõttu Eestisse saabunud ajutise kaitse saanud põgenikele nõustamisteenust. Seetõttu pikendatakse punktiga 2 ka toetatavate tegevuste abikõlblikkuse koguperioodi kuni 30.11.2023. Käskkirja punktiga 3 muudetakse TATi punktis 9. määratud toetatavate tegevuste eelarvet. Meetme tegevuse 2.6.4 „Nõustamis- ja infosüsteemi väljatöötamine ja rakendamine“ eelarve suureneb kokku 81 078,56 euro võrra 2 393 593,28 euroni (2 034 554,29 Euroopa Sotsiaalfondi (ESF) toetus + 359 038,99 riiklik kaasfinantseering) vastavalt Kultuuriministeeriumi meetme tegevuste 2.6.1-2.6.3 ning teiste rakendusasutuste eelarvetes tekkinud jääkide suunamisega antud meetme tegevusse. Täiendavad vahendid on vajalikud vajadusest pakkuda jätkuvalt nõustamisteenust. Finantsallikate vahelised proportsioonid ei muutu. Toetatavate tegevuste eelarve kokku tõuseb 10 081 202,86 euroni, millest 8 568 916,69 on ESF toetus, 1 429 124,69 on riiklik kaasfinantseering ning 83 161,48 on omafinantseering. Käskkirja punktiga 4 kehtestatakse uus TATi lisa 5, millega muudetakse toetatavate tegevuste koguperioodi detailset eelarvet. Tegevuse 5.1 „Nõustamis- ja infosüsteemi väljatöötamine ja rakendamine“ kogueelarveks sätestatakse 2 393 593,28 eurot. Elluviija taotlusel suurendatakse alategevuse „Otsesed 1 personalikulud“ eelarvet 71 271,90 euro võrra ning vastavalt ka kaudse kulu summat 10 690,78 euro võrra. Toetatavate tegevuste kogumaksumus suureneb 10 081 202,86 euroni. 3. Käskkirja vastavus ELi õigusele Käskkiri vastab järgmistele ELi määrustele: • Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1303/2013, millega kehtestatakse ühissätted ühisesse strateegilisse raamistikku kuuluvate fondide – Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi, Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondi ja Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi – kohta, nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi ja Ühtekuuluvusfondi kohta ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1083/2006; • Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1304/2013, mis käsitleb Euroopa Sotsiaalfondi ja millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1081/2006. 4. Käskkirja mõjud Käskkirjaga TATi sisseviidavad muudatused ja täpsustused aitavad toetatavate tegevuste elluviijal, rakendusüksusel ja rakendusasutusel paremini ja täpsemini täita oma ülesandeid. 5. Käskkirja rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja rakendamise eeldatavad tulud Käskkirja rakendamisega ei kaasne tulusid ega kulusid. 6. Käskkirja jõustumine Käskkiri jõustub allkirjastamisel. 7. Käskkirja eelnõu kooskõlastamine Käskkirja eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks eelnõude infosüsteemis korraldusasutusele, Rahandusministeeriumile ja valdkondlikku komisjoni kuuluvatele rakendusasutustele ning teistele rakendusasutustele, kes vastutavad sama prioriteetse suuna meetme, meetme tegevuse või meetme tegevuste kogumi rakendamise eest, ning rakendusasutustele, kes vastutavad läbivate teemade elluviimise eest ja kelle vastutusala läbiva teema eesmärke toetatavad tegevused mõjutavad. Eelnõu esitatakse arvamuse avaldamiseks rakendusüksusele ja elluviijale. 2