Kiri

Regionaal- ja Põllumajandusministeerium 17.10.2023 nr 1-7/ 360 Eesti Linnade ja Valdade Liidu ettepanek innovatsiooniprojekti algatamiseks Austatud regionaal minister Madis Kallas 13. septembril 2023 . aastal toimus Mustamäe Riigigümnaasiumi s Vabariigi Valitsuse ning Eesti Linnade ja Valdade Liidu vaheline hariduse ja noorsootöö valdkonna eelarv el äbirääkimiste töörühma koosolek. Koosoleku päevakorras oli olulise teemana avalike teenuste planeerimise võimekus ning üha suurenev vajadus keskvalitsuse ja omavalitsuste sisulisel koostööl põhinevaks avalike teenuste paremaks planeerimiseks . Omapoolse ülevaate andis arutelul ka Tartu Ülikooli professor Tiit Tammaru , kes märkis, et r iik on l oonud mahuka andmetaristu IMO ehk Infotehnoloogiline Mobiilsusobservatoorium i (imo.ut.ee), kus Tartu Ülikooli, Tallinna Tehnikaülikooli, Tallinna Ülikooli ja Statistikaameti koostöös on astutud selle teema arengus esimene samm. Omavalitsused on seisukohal, et ühtsel metoodikal põhinevate pikaajaliste rahvastikuprognooside kättesaadavus nii keskvalitsusele kui ka omavalitsustele on oluliseks töövahendiks haridusvõrgu jt avalike teenuste planeerimiseks vaatega tulevikku 2035+ (vt põhjendusi lisa 1) . Nutikalt kujundatud, erinevate avalike teenuste integreerimise vajadust arvesse võtvad uued digilahendused saavad kasvatada ruumilise planeerimise võimekust nii riigi kui terviku tasandil ning igas Eesti linnas ja vallas. Projekti areng saab olla oluliseks sisendiks ka planeering 2045 koostamisel, mille lähteülesanne on ettevalmistamise etapis. Eesti Linnade ja Valdade Liit teeb ettepaneku Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumile, kelle ülesandeks on keskvalitsuse poolt kujundada regionaalpoliitikat ja tagada avalike teenuste areng, algatada Eestile kui digiriigile kohane koostööprojekt, mis võimaldaks välja töötada tervikliku ja uuendusliku digilahenduse erinevate avalike teenuste kui terviku üleriigiliseks planeerimiseks tuginedes pidevalt uuenevatele regionaalsetele rahvastikuanalüüsidele- ja prognoosidele nii regiooni, piirkonna kui ka erinevate kohalike omavalitsuste vaates. Kuna u uel välisvahendite perioodil 2022-2027 on võimalik saada toetust avaliku sektori innovatsiooniprojektid el e , milles otsitakse „Eesti 2035“ strateegias toodud arenguvajaduste leevendamiseks lahendusi ja kasutatakse selleks uusi teadmisi ja tehnoloogiaid , siis rahalised võimalused olulise koostööprojekti ellu kutsumiseks ja rakendamiseks on loodud. Palume ministri seisukohta, ka s projekti eestvedaja rolli vastutust on valmis võtma Regionaal- ja Põllumajandusministeerium? Teeme ettepaneku arutada lähiajal võimalikku projekti erineva te ministeeriumid e , rakendusüksus te , Riigikants e lei ning ülikoolide esindajatega. Eesti Linnade ja Valdade Liit on valmis aktiivselt kaasa mõtlema, täiendades avalike teenuste arenguvajadustest lähtuvalt projekti lähteülesannet ja leppides projekti kaasatud osapoolte vahel kokku selge vastutuse projekti rakendamisel. Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Veikko Luhalaid Eesti Linnade ja Valdade Liidu tegevdirektor Lisa 1: Regionaalsed rahvastikuprognoosid ja prognoosidele tuginev üleriigiline avalike teenuste planeerimine. Vajaduse põhjendus . Koopia: Haridus- ja Teadusministeerium Rahandusministeerium Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Kliimaministeerium Sotsiaalministeerium Kultuuriministeerium Kaitseministeerium Riigikantselei Lisa 1 Regionaalsed rahvastikuprognoosid ja prognoosidele tuginev üleriigiline avalike teenuste planeerimine . Vajaduse põhjendus . Miks vajab Eesti regionaalseid rahvastikuprognoose? Kuidas tõsta ruumilise planeerimise võimekust nii riigi kui terviku tasandil ning Eesti linnades ja valdades? Milline on üldse Eesti regionaalse arengu tulevik? Kas jätkub Eesti suurlinnastumine , nagu näitab „Eesti Inimarengu Aruanne 2019/2020: Linnastunud ühiskonna ruumilised valikud“ või on selle pealispinna all rulluvad ruumilised muutused mitmetahulisemad? Kuidas mõjutab välisrändes toimunud pööre, mida kajastab „Eesti Inimarengu Aruanne 2016/2017: Eesti rändeajastul“ ehk Eesti muutumine sisserände riigiks Eesti linnade ja valdade arengut ? Need on vaid mõned Eesti jaoks üliolulised küsimised paljudest, mis on iga tulevikku vaatava riigikorralduse nurgakiviks. Vastustest neile küsimustele sõltuvad miljarditesse eurodesse ulatuvad investeeringud elamufondi, taristusse, kooli- ja sotsiaalhoolekande võrku. Riik on teinud esimese olulise sammu nendele küsimustele vastamiseks, luues mahuka andmetaristu IMO ehk Infotehnoloogiline Mobiilsusobservatoorium (imo.ut.ee), kus Tartu Ülikooli, Tallinna Tehnikaülikooli, Tallinna Ülikooli ja Statistikaameti koostöös on loodud võimekus asuda toodud küsimustele koostöös riigi, linnade ja valdadega vastuseid otsima. Nüüd on oluline astuda järgmine samm ning panna Eestile kui uuendusmeelsele digiriigile kohane alus terviklikule ja uuenduslikule lähenemisele avalike teenuste üleriigiliseks planeerimiseks tuginedes pidevalt uuenevatele regionaalsetele rahvastikuanalüüsidele- ja prognoosidele. 1. Eesti rahvaarv kasvab, kuid see on välisrände tõttu regionaalselt erinev. Eesti elanike arv kasvab peamiselt 2015. aastat alguse saanud rändepöörde tõttu, mille tulemusena on Eestist saanud sisserände riik. Saabujate seas on palju uu s sisserändajaid pea kõik i dest maailma riikidest, kes asuvad peamiselt elama Tallinna ja teistesse suuremetesse linnadesse. Saabujate seas on aga ka meie oma inimesi, kes Eestisse tagasi pöörduvad ning asuvad elama üle Eesti. Oluline on analüüsida välisrände mõjusid Eesti linnade ja valdade arengule. 2 . Muutunud on Eesti sisese rände suundumused. Eesti ühiskonna muutused olid kõige ulatuslikumad 1990. aastatel, mille le järgnes ulatuslik riigisisene ränne suurtesse linnadesse 2000. aastatel. Selline suur ja ühesuunaline riigisisene ränne on tänaseks muutunud ning lisaks suurtesse linnadesse rändele näeme ulatuslikku ränne t ka vastassuunas. Nii on pereealiste ja laste maa-linn ränne sisuliselt tasakaalus ning palju lastega peresid on elama asunud ka linnadest kaugemale jäävatesse maapiirkondadesse. Seda mõjutavad nii eluasemehindade kasv linnades kui uued paindliku töö võimalused. Oluline on analüüsida siserände mõjusid Eesti linnade ja valdade arengule. 3. Eestis tuleks luua digiriigile kohane pidevalt uuenev regionaalsete rahvastikuprognooside koostamise tööriist . Seni on Eestis rahvastikuprognoose koostatud harva, prognooside koostamise ajaline vahe on pikk , isegi kümmekond aastat ning puuduvad linnade ja valdade prognoosid. Selle lünga täitmiseks on loodud Rändekalkulaator, mille abil saab ühtse metoodika alusel luua kõik i dele linnadele ja valdadele rahvastikuprognoosid näiteks aastani 2050 ning need prognoosid summeeruvad loogiliselt Eesti kui terviku rahvastikuprognoosiks. Rändekalkulaator vajab oma täispotentsiaali saavutamiseks veel ulatuslikke arendustöid koostöös avaliku sektoriga. See eeldab uusi funktsionaalsusi, eelkõige automaatne uuendamine ja erinevatele kasutaja rühmadele sobilik tulemuste visualiseerimine. Rändekalkulaator võimaldab koostada ühtse metoodikaga regionaalseid prognoose. 4. Regionaalsete rahvastikuprognooside kasutamine avalike teenuste planeerimisel vajab välja arendamist . R egionaalsed r ahvastikuprognoosid on sisend hariduse ja koolivõrgu , sotsiaalteenuste, tervishoiu, ühistranspordi jne arengu planeerimisel nii kohaliku omavalitsuse kui keskvalitsuse ja regionaalpoliitiliste otsuste kujundamiseks valitsuse ja ministeeriumide tasandil . Selline funktsionaalsus vajab Rändekalkulaatori alusel välja arendamist ning selleks on vaja suuremat koostööd ning eraldi projekti, milleks on sobiv Riigikantselei innomeede . Projekti võimalikuks vedajaks saaks olla Regionaal- ja Põllumajandusministeerium, kaasates arendustöödesse ülikoole, linnasid ja valdasid, ministeeriume ning ka ettevõtjaid. Rändekalkulaator i abil oleks võimalik uuenduslikult ja tõenduspõhiselt toetada avalik e teenuste üleriigili st planeerimi st .