(EIS) algatatud kooskõlastamine

Rahandusministeerium [email protected] Suur-Ameerika 1 16.10.2023 nr 2-1/2023/4500 10122, Tallinn Perioodi 2021–2027 starditoetuse andmise ja kasutamise tingimused ja kord Austatud minister Esitame kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks majandus- ja infotehnoloogiaministri määruse „Perioodi 2021–2027 starditoetuse andmise ja kasutamise tingimused ja kord“ eelnõu. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Tiit Riisalo majandus- ja infotehnoloogiaminister Lisad: 1) eelnõu; 2) seletuskiri. Lisaadressaadid: Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus Eesti Linnade ja Valdade Liit Eesti Tööandjate Keskliit Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioon Eesti Kaubandus-Tööstuskoda MTÜ Maakondlikud Arenduskeskused TAIE 2021-2035 juhtkomisjon Kaarel Lehtsalu 639 7651 [email protected] Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee Registrikood 70003158  Kalvk1 EELNÕU 10.10.2023 MÄÄRUS 16.10.2023 nr 2-1/2023/4500 Perioodi 2021–2027 starditoetuse andmise ja kasutamise tingimused ja kord Määrus kehtestatakse perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse § 10 lõike 2 alusel. 1. peatükk Üldsätted § 1. Reguleerimisala (1) Määrusega reguleeritakse perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse (edaspidi ÜSS2021_2027) § 1 lõike 1 punktis 1 nimetatud rakenduskava (edaspidi rakenduskava) poliitikaeesmärgi 1 „Nutikam Eesti“ erieesmärgi „VKEde kestliku majanduskasvu ja konkurentsivõime tõhustamine ning VKEdes töökohtade loomine, muuhulgas tootlike investeeringute kaudu“ meetme 21.1.3.1 „Ettevõtluskeskkonna arendamine, rahvusvahelistumise toetamine ja investeeringute soodustamine” sekkumise 21.1.3.17 „Starditoetus“ elluviimiseks toetuse andmise ja kasutamise tingimusi ja korda. (2) Toetusega panustatakse riigi eelarvestrateegia 2023–2026 tulemusvaldkonna „Teadus- ja arendustegevus ning ettevõtlus” ettevõtluskeskkonna programmi meetme „Ettevõtluskeskkonna arendamine, rahvusvahelistumise toetamine ja investeeringute soodustamine“ tegevuse „Ettevõtluse arendamise soodustamine“ eesmärkide saavutamisse. (3) Määruse alusel toetatavate projektide tegevused aitavad kaasa Riigikogu heaks kiidetud Eesti pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035” (edaspidi Eesti 2035) sihi „Eesti majandus on tugev, uuendusmeelne ja vastutustundlik” ja selle alamsihi „Eesti majandus on uuendusmeelne ja teadmistepõhine“ eesmärkide saavutamisse ning arvestavad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/1060, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad finantsreeglid (ELT L 231, 30.06.2021, lk 159–706), artiklis 9 nimetatud horisontaalseid põhimõtteid. (4) Toetuse taotlemise ja selle kasutamisega seotud teavet, maksetaotlusi ja aruandeid esitatakse ning taotlus- ja aruandevormid ja juhised tehakse kättesaadavaks ning taotluse rahuldamise,  2 rahuldamata jätmise ja finantskorrektsiooni otsus toimetatakse kätte ÜSS2021_2027 § 21 lõikes 3 sätestatud e-toetuse keskkonnas (edaspidi e-toetuse keskkond). (5) Määruse alusel toetuse taotlemisele, taotleja ja taotluse kohta esitatud nõuetele, taotluse menetlemisele, rahuldamisele ja rahuldamata jätmisele, taotluse rahuldamise otsuse muutmisele ja kehtetuks tunnistamisele, kulude abikõlblikkusele, toetuse maksmisele, selle tagasinõudmisele, toetusest teavitamisele ja aruandlusele, toetuse saaja kohustuste osas ja kõiges muus määruses toodule kohaldatakse Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määrust nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused” (edaspidi ühendmäärus) käesolevas määruses toodud erisustega. (6) Määrust ei kohaldata ettevõtjale, kes varem on saanud toetust väliskaubandus- ja ettevõtlusministri 9. märtsi 2015. a määruse nr 20 „Starditoetus“ alusel. (7) Määrust ei kohaldata Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1058, mis käsitleb Euroopa Regionaalarengu Fondi ja Ühtekuuluvusfondi (ELT L 231, 30.06.2021, lk 60–93), artikli 7 lõikes 1 sätestatud juhtudel ja justiitsministri 28. detsembri 2005. a määruse nr 59 „Kohtule dokumentide esitamise kord“ lisas 16 „Eesti majanduse tegevusalade klassifikaator (EMTAK)“ (edaspidi EMTAK-i klassifikaator) avaldatud järgmiste tegevusvaldkondade projektidele: 1) põllumajandus, metsamajandus ja kalapüük (EMTAK 2008 jagu A) ning kala, vähilaadsete ja limuste töötlemine ja säilitamine (EMTAK 2008 jagu C 102); 2) vahendamine, hulgi- ja jaekaubandus (EMTAK 2008 jagu G), välja arvatud mootorsõidukite ja mootorrataste hooldus ja remont; 3) kinnisvaraalane tegevus (EMTAK 2008 jagu L); 4) tubakatoodete tootmine (EMTAK 2008 jagu C 120); 5) hasartmängude ja kihlvedude korraldamine (EMTAK 2008 jagu R 920); 6) finants- ja kindlustustegevus (EMTAK 2008 jagu K); 7) juriidilised toimingud ja arvepidamine (EMTAK 2008 jagu M 69), peakontorite tegevus ja juhtimisalane nõustamine (EMTAK 2008 jagu M 70), reklaamindus (ka digireklaamindus) ja turu- uuringud (EMTAK 2008 jagu M 73); 8) rentimine ja kasutusrent ning ajutise tööjõu rent (EMTAK 2008 jagu N 77 ja EMTAK 2008 jagu N 782); 9) büroohaldus, büroode ja muu äritegevuse abitegevused (jagu N 82), muu koolitus (jagu N 855), mujal liigitamata tervishoiualad (86909, välja arvatud füsioterapeutide tegevus, psühhoanalüütikute, psühholoogide ja psühhoterapeutide tegevus, kõneteraapia, toitumisõpetus, kaalujälgimisõpetus, töötervishoiualane teraapia); 10) kivi- ja pruunsöe kaevandamine (EMTAK 2008 jagu B 05), nafta ja maagaasi tootmine ja tootmist abistavad tegevusalad (EMTAK 2008 jagu B 06 ja B 091) ning koksi ja puhastatud naftatoodete tootmine (EMTAK 2008 jagu C 19). (8) Vahendamine on vahendaja, maakleri ja teise kaupleja tegevus, kes viib kokku müüja ja ostja, korraldab äritehinguid teise poole nimel, ning müümine oksjonite kaudu. § 2. Riigiabi (1) Määruse alusel antav toetus on vähese tähtsusega abi Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 1407/2013, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 352, 24.12.2013, lk 1–8, edaspidi VTA määrus), tähenduses ning sellele kohaldatakse nimetatud määruses ja konkurentsiseaduse §-s 33 sätestatut. (2) Määruse alusel ei anta toetust VTA määruse artikli 1 lõikes 1 sätestatud juhtudel.  3 (3) Taotlejale VTA määruse kohaselt antud abi koos käesoleva määruse raames antava abiga ei tohi jooksva majandusaasta ja kahe eelnenud majandusaasta jooksul kokku ületada 200 000 eurot, sealjuures võetakse arvesse VTA määruse artiklis 5 sätestatud eesmärkideks antava vähese tähtsusega abi kumuleerimisreegleid. (4) Kui taotleja on saanud vähese tähtsusega abi Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 360/2012 Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid osutavatele ettevõtjatele antava vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 114, 26.04.2012, lk 8–13) alusel, siis ei tohi taotlejale nimetatud määruse ja VTA määruse kohaselt jooksva majandusaasta ja kahe eelnenud majandusaasta jooksul antud vähese tähtsusega abi kogusumma koos käesoleva määruse alusel taotletava toetusega ületada 500 000 eurot. (5) Kontserni kuuluvate või muul viisil seotud ettevõtjatele abi andmisel loetakse üheks ettevõtjaks sellised ettevõtjad, kes on VTA määruse artikli 2 lõike 2 kohaselt omavahel seotud. § 3. Terminid (1) Alustav ettevõtja – äriühing, mis on kantud äriregistrisse mitte varem kui 36 kuud enne taotluse esitamist. (2) Kasvupotentsiaal – müügitulu kasv, mis on ettevõtjal, kelle tegevuskoht asub Tallinna ja Tartu linnapiirkonnas, abikõlblikkuse perioodi viimasel aastal vähemalt 80 000 eurot ja ülejäänud Eestis vähemalt 40 000 eurot. (3) Tallinna linnapiirkond – Tallinna linn, Maardu linn, Viimsi vald, Saue valla Laagri alevik, Alliku küla, Koidu küla, Saue linn, Vanamõisa küla, Hüüru küla, Vatsla küla, Rae valla Aaviku küla, Assaku alevik, Järveküla küla, Jüri alevik, Karla küla, Lagedi alevik, Peetri alevik, Rae küla, Uuesalu küla, Lehmja küla, Kopli küla, Kurna küla, Harku valla Harkujärve küla, Rannamõisa küla, Tiskre küla, Tabasalu alevik ja Harku alevik, Jõelähtme valla Iru küla, Uusküla küla, Loo alevik, Liivamäe küla, Saku valla Saustinõmme küla, Juuliku küla, Kasemetsa küla, Metsanurme küla, Saku alevik, Üksnurme küla, Kiisa alevik, Kurtna küla, Roobuka küla, Tänassilma küla, Jälgimäe küla, Kiili valla Kangru alevik, Luige alevik, Kiili alev, Vaela küla, Keila linn ja Lääne- Harju valla Kulna küla. (4) Tartu linnapiirkond – Tartu linn asustusüksusena, Tartu linna Märja alevik, Luunja valla Lohkva küla, Veibri küla, Kambja valla Soinaste küla, Tõrvandi alevik, Õssu küla, Ülenurme alevik ning Tartu valla Raadi alev. (5) Tegevusvaldkond – valdkond, milles ettevõtja tegutseb ja mis määratakse kindlaks ettevõtja müügitulu kujunemise karakteristikute järgi. Ettevõtja määratud tegevusvaldkond peab kattuma EMTAK-i klassifikaatoris tooduga numbriliselt ja sisuliselt. (6) Äriplaan – ettevõtja tegevuskava taotluses kavandatava projekti elluviimiseks, milles on kirjeldatud ettevõtja finantsprognoos, ettevõtja eesmärgid, nende saavutamiseks vajalikud tegevused ja elluviimise ajakava ning mille elluviimise tulemusena arendatakse ettevõtja kasvupotentsiaali. § 4. Toetuse andmise eesmärk ja tulemus (1) Toetuse andmise eesmärk on toetada kasvupotentsiaaliga alustavaid ettevõtjaid jätkusuutliku müügitulu kasvatamiseks ja töökohtade loomiseks.  4 (2) Toetuse andmine panustab rakenduskava järgmiste väljundnäitajate saavutamisse: 1) toetatavad ettevõtjad; 2) toetusega toetatavad ettevõtjad; 3) toetatavad uued ettevõtjad. (3) Toetuse andmine panustab rakenduskava tulemusnäitaja saavutamisse, milleks on „uued ettevõtjad, mis endiselt tegutsevad“. (4) Eesti 2035 aluspõhimõtete hoidmist ja sihtide saavutamist, tasakaalustatud regionaalset arengut, soolist võrdõiguslikkust, võrdseid võimalusi, ligipääsetavust, keskkonna- ja kliimaeesmärke toetaval moel hinnatakse toetuse andmise üle otsustamisel järgmiste näitajatega, millele vastavuse tagamisel lähtub taotleja rakendusüksuse veebilehel avaldatud selgitavast juhisest: 1) soolise võrdõiguslikkuse indeks; 2) hoolivuse ja koostöömeelsuse mõõdik; 3) ligipääsetavuse näitaja; 4) väljaspool Harjumaad loodud sisemajanduse kogutoodang ühe elaniku kohta Euroopa Liidu 27 keskmisest; 5) ressursitootlikkus. § 5. Rakendusasutus ja rakendusüksus (1) Rakendusasutus on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (edaspidi rakendusasutus). (2) Rakendusüksus on Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus (edaspidi rakendusüksus). § 6. Maakondlik arenduskeskus (1) Maakondlik arenduskeskus (edaspidi MAK) on igas maakonnas paiknev arendusorganisatsioon, kes pakub riigi, Euroopa Liidu ja kohalike partnerite toetusel infot, nõustamist ja arendustegevusi ettevõtjale, mittetulundusühingule ja kohaliku omavalitsuse üksusele. (2) MAK-id pakuvad potentsiaalsele taotlejale eelnõustamist ja toetuse saajale arengunõustamist. (3) Arengunõustamine on süsteemne ja pikaajaline kliendisuhe nõustamise tegija ja toetuse saaja vahel vähemalt üks kord aastas, milles nõustamine toetab äriplaanis esitatud tegevuste järjepidevat elluviimist ja äriplaani edukat rakendamist. 2. peatükk Toetatavad tegevused, kulude abikõlblikkus ja toetuse määr § 7. Toetatavad tegevused (1) Toetust antakse projektile, mille tegevus panustab §-s 4 nimetatud eesmärgi, tulemus- ja väljundnäitajate saavutamisse. (2) Toetatav tegevus on ettevõtlusega alustamiseks vajalike toimingute tegemine. (3) Toetatakse tegevust millega ei tekitata olulist kahju Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/852, millega kehtestatakse kestlike investeeringute hõlbustamise raamistik ja  5 muudetakse määrust (EL) 2019/2088 (ELT L 198, 22.06.2020, lk 13–43), artikli 17 tähenduses ühelegi artiklis 9 sätestatud keskkonnaeesmärgile. § 8. Abikõlblikud kulud Abikõlblikud on § 7 lõikes 2 nimetatud tegevuse elluviimiseks vajalikud kulud. § 9. Projekti abikõlblikkuse periood (1) Projekti abikõlblikkuse periood on taotluse rahuldamise otsuses sätestatud ajavahemik, millal projekti tegevused algavad ja lõppevad ning projekti elluviimiseks vajalikud kulud tekivad. (2) Projekti abikõlblikkuse periood kestab 24 kuud ning algab taotluse rakendusüksusele esitamise kuupäevast ja lõppeb taotluse rahuldamise otsuses sätestatud kuupäeval, kuid mitte hiljem kui 31. augustil 2029. (3) Projekt loetakse lõppenuks, kui rakendusüksus on lõpparuande kinnitanud ja toetuse saajale viimase väljamakse teinud. § 10. Toetuse summa ja osakaal (1) Toetuse summa projekti kohta on 20 000 eurot. (2) Toetuse osakaal abikõlblikest kuludest on 80 protsenti. (3) Omafinantseering peab katma abikõlblikest kuludest selle osa, mida toetus ei kata. Omafinantseeringuna ei käsitata teisi riigi, kohaliku omavalitsuse üksuse või Euroopa Liidu institutsioonide või fondide või muust välisvahendist antud tagastamatuid toetusi. 3. peatükk Nõuded taotlejale ja taotlusele ning toetuse taotlemine § 11. Eelnõustamine (1) Enne taotluse esitamist on § 12 lõikes 1 sätestatud nõuetele vastav ettevõtja kohustatud läbima MAK-i korraldatud eelnõustamise, mille käigus antakse hinnang ettevõtjale ja kavandatavale projektile ning plaanitavate tegevuste teostatavusele ja ettevõtjas osalust omavate isikute suutlikkuse kohta projekti ellu viia. (2) Rakendusüksus teavitab eelnõustamise elluviijatest ja vajalikust infost oma veebilehel. (3) Ettevõtja esitab eelnõustamise elluviijale elektrooniliselt digitaalselt allkirjastatud äriplaani ja ettevõtjas osalust omavate isikute ning juhatuse liikmete CV-d. Kui eelnõustamise elluviija peab vajalikuks ettevõtjaga kohtuda, osaleb kohtumisel ettevõtja juhatuse liige. (4) Eelnõustamise elluviija koostab ühe kuu jooksul lõikes 3 nimetatud dokumentide esitamisest digitaalselt allkirjastatud hinnangu lõikes 1 sätestatu kohta. Nimetatud hinnang tõendab eelnõustamise läbimist. Nimetatud hinnang ei ole eelhaldusakt ega piira rakendusüksuse kaalutlusõigust taotluse hindamisel. (5) Lõikes 4 sätestatud hinnang esitatakse eelnõustamise läbinud ettevõtjale elektrooniliselt  6 eelnõustamise elluviijale teatatud e-posti aadressil. Hinnang kehtib kaks kuud alates selle koostamisest. § 12. Nõuded taotlejale (1) Toetust võib taotleda alustav ettevõtja, milles juriidilised isikud kokku võivad omada kuni 25 protsendilist osalust. (2) Taotleja peab vastama järgmistele nõuetele ja täitma järgmisi kohustusi: 1) taotluse esitamisel omama eelnõustamise elluviija koostatud kehtivat hinnangut; 2) täistööajale taandatult on töölepingu alusel töötavad isikuid vähem kui kümme; 3) taotleja müügitulu oli taotluse esitamise majandusaastale eelnenud majandusaastal 40 000 eurot või väiksem; 4) taotleja müügitulu on taotluse esitamise majandusaastal taotluse esitamise kvartalile eelnenud kvartali lõpu seisuga 40 000 eurot või väiksem; 5) taotlejas osalust omav isik ei tohi taotluse esitamisele eelnenud 12 kuu jooksul olla omanud ega omada osalust taotlejaga samas tegevusvaldkonnas tegutsevas ettevõtjas ega tegutseda ettevõtjana taotlejaga samas tegevusvaldkonnas; 6) taotlejas osalust omav isik ei tohi olla taotlejaga samas tegevusvaldkonnas tegutseva teise ettevõtja juhatuse liige; 7) taotleja juhatuse liige ei tohi taotluse esitamise hetkel omada osalust taotlejaga samas tegevusvaldkonnas tegutsevas teises ettevõtjas; 8) taotleja juhatuse liige ei tohi taotluse esitamisele eelnenud 12 kuu jooksul olla omanud osalust taotlejaga samas tegevusvaldkonnas tegutsevas teises ettevõtjas ning taotluse esitamise hetkel olla juhatuse liige taotlejaga samas tegevusvaldkonnas tegutsevas teises ettevõtjas; 9) muudest riigieelarvelistest, kohaliku omavalitsuse üksuse vahenditest, Euroopa Liidu või muu välisabi vahenditest saadud ja tagasimaksmisele kuuluv toetus peab olema tähtaegselt tagasi makstud; 10) taotluse esitamisel taotlejas osalust omavad isikud ja juhatuse liikmed peavad olema samad, mis eelnõustamise elluviimise ajal; 11) teavitama rakendusüksust viivitamata taotleja või selle osa ja nendega seonduvate asjade või õiguste üleandmise otsuse vastuvõtmisest; 12) tagama MAK-i konsultandile e-toetuse keskkonnas projekti andmetele ligipääsu. § 13. Nõuded taotlusele Taotlus peab vastama järgmistele nõuetele ning sisaldama järgmiseid andmeid ja kinnitusi: 1) taotluses sisalduv äriplaan peab panustama §-s 4 nimetatud väljund- ja tulemusnäitajasse; 2) eelnõustamise elluviija koostatud hinnang; 3) äriplaan rakendusüksuse antud vormil; 4) finantsprognoosid kolmeks aastaks, alates projekti alustamise aastast; 5) taotleja bilanss ja kasumiaruanne taotluse esitamisele eelnenud kvartali seisuga, kui taotleja on alustanud majandustegevusega; 6) volikiri, kui taotleja esindusõiguslik isik tegutseb volituse alusel; 7) lühiülevaade taotlejas osalust omavate isikute ja taotleja juhatuse liikmete töökäigust; 8) sellekohane teave, kui taotleja on projektile või projekti osadele tegevustele taotlenud toetust samal ajal muudest riigieelarvelistest, kohaliku omavalitsuse üksuse, Euroopa Liidu või muu välisabi vahenditest; 9) taotleja kinnitus, et ta vastab määruses taotlejale sätestatud nõuetele; 10) taotleja kinnitus, et esitatud andmed on täielikud ja õiged; 11) teave, kui taotlejas osalust omav isik on saanud Töötukassast ettevõtlusega alustamise toetust; 12) kinnitus, et projekti elluviimisel ei rikuta Euroopa Liidu põhiõiguste hartas esitatud põhiõigusi  7 ja ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsioonis toodud puuetega inimeste õigusi; 13) kinnitus, et projekti elluviimisel järgitakse „ei kahjusta oluliselt” põhimõtet, mille kohaselt ei tekitata Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/852, artiklis 17 nimetatud olulist kahju ühelegi artiklis 9 sätestatud keskkonnaeesmärgile. § 14. Toetuse taotlemine (1) Toetust taotletakse jooksvalt kuni rahastamise eelarve ammendumiseni või toetuse taotlemise perioodi lõppemiseni. (2) Taotluste vastuvõtmise alustamisest, lõppemisest ja peatamisest ning taotluste rahastamise eelarvest annab rakendusüksus teada oma veebilehel. (3) Hetkest, mil menetluses olevate taotluste, mille kohta ei ole tehtud rahuldamise või rahuldamata jätmise otsust, taotletav toetuse summa võrdsustub taotluste rahastamise eelarve vaba jäägiga, peatab rakendusüksus taotluste vastuvõtmise ja menetluses olevaid taotlusi menetletakse nende esitamise järjekorras. 4. peatükk Taotluse menetlemine § 15. Taotluse menetlemine (1) Taotluse menetlemise tähtaeg on kuni 20 tööpäeva taotluse esitamisest. Taotluse esitamise ajaks loetakse kuupäeva, millal taotleja kinnitab taotluse e-toetuse keskkonnas. (2) Rakendusüksus teeb taotluse rahuldamata jätmise otsuse taotlust sisuliselt hindamata, kui taotleja ei ole ühendmääruse § 6 lõike 2 alusel määratud tähtaja jooksul puudusi kõrvaldanud. § 16. Taotleja ja taotluse nõuetele vastavusest Rakendusüksus teeb taotluse rahuldamata jätmise otsuse taotlust sisuliselt hindamata, kui taotleja või taotlus ei vasta määruses sätestatud nõuetele. § 17. Taotluse valikukriteeriumid ja -metoodika ning hindamise kord (1) Nõuetele vastavaks tunnistatud taotlusi hinnatakse vastavalt valikumetoodikale, mille koostab rakendusüksus, lähtudes lõikes 5 sätestatud valikukriteeriumitest. Valikumetoodika avalikustatakse rakendusüksuse veebilehel enne taotluste vastuvõttu. (2) Rakendusüksusel on õigus moodustada taotluste hindamiseks nõuandev valikukomisjon ja kaasata eksperte. Valikukomisjoni moodustamise ja koosseisu kooskõlastab rakendusüksus eelnevalt rakendusasutusega ja avaldab komisjoni liikmete nimed oma veebilehel. (3) Kui taotluse hindamisel avastatakse puuduseid või taotluse hindamiseks vajatakse lisainfot, teavitatakse sellest viivitamata taotlejat ja antakse lisainformatsiooni esitamiseks kuni kümme tööpäeva, mille võrra pikeneb taotluse menetlemise tähtaeg. Ekspertide kasutamise korral pikeneb taotluse menetlemise tähtaeg ekspertiisi tegemiseks kuluva aja võrra, kuid mitte rohkem kui kümme tööpäeva. Menetlemise tähtaja pikenemisest teavitab rakendusüksus taotlejat viivitamata. (4) Taotlust hinnatakse valikukriteeriumi lõikes skaalal 0–4 ning hindamisel antud koondhinne  8 moodustub valikukriteeriumide hinnete kaalutud keskmisest. (5) Valikukriteeriumid ning nende osakaalud koondhindest on järgmised: 1) projekti kooskõla valdkondlike arengukavadega, mõju rakenduskava erieesmärgi ja meetme eesmärkide saavutamisele – koondhindest 35 protsenti; 2) projekti põhjendatus – koondhindest 20 protsenti; 3) projekti kuluefektiivsus – koondhindest 15 protsenti; 4) taotleja suutlikkus projekti ellu viia – koondhindest 20 protsenti; 5) projekti kooskõla Eesti 2035 aluspõhimõtete ja sihtidega – koondhindest kümme protsenti. (6) Valikukomisjoni liikmed ja eksperdid peavad: 1) vastama ÜSS2021_2027 § 11 lõikes 2 sätestatud nõuetele; 2) deklareerima oma erapooletust ja sõltumatust hinnatavatest projektidest ja taotlejatest ning isikliku seotuse esinemise korral ennast hindamisest taandama; 3) tagama valikukomisjoni liikmeks oleku ajal ja pärast liikmeks oleku aja lõppemist tähtajatult talle valikukomisjoni töö käigus teatavaks saanud informatsiooni konfidentsiaalsuse. § 18. Taotluse rahuldamise tingimused ja kord (1) Rahuldamisele kuulub nõuetele vastavaks tunnistatud taotlus, mis vastab määruses ette nähtud nõuetele ning: 1) on § 17 lõikes 5 sätestatud valikukriteeriumide alusel saanud koondhindeks vähemalt 2,50; 2) ei ole § 17 lõikes 5 sätestatud üheski valikukriteeriumis hinnatud hindega alla 2,00. (2) Taotluse rahuldamise otsuses märgitakse: 1) projekti elluviimise tingimused; 2) aruannete esitamise tähtajad ja kord. 5. peatükk Taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamine § 19. Taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamine Taotluse rahuldamise otsus tunnistatakse osaliselt või täielikult kehtetuks kui: 1) toetuse saaja ei täida taotluse rahuldamise otsuses või õigusaktides sätestatut või ei kasuta toetust ettenähtud tingimustel; 2) projekti tegevusi ei ole võimalik lõpetada taotluse rahuldamise otsuses märgitud tähtajaks või hiljemalt 31. augustiks 2029. a. 6. peatükk Aruannete esitamine ja toetuse maksmise tingimused § 20. Aruannete esitamine (1) Toetuse saaja esitab rakendusüksusele projekti elluviimise kohta järgmised aruanded: 1) vahearuande; 2) lõpparuande. (2) Aruannete vormid ja aruannetes esitatavad andmed avaldab rakendusüksus oma veebilehel. (3) Vahearuanne esitatakse nelja kuu jooksul pärast taotluse rahuldamise otsuse tegemist. Lõpparuanne esitatakse 30 kalendripäeva jooksul projekti abikõlblikkuse perioodi lõppemisest.  9 (4) Vahearuandes kajastatakse vähemalt järgmine teave: 1) taotluse rahuldamise otsuses märgitud projekti nimi, projekti number ja toetuse saaja nimi; 2) projekti kavandatud tulemuse saavutamiseks tehtud tegevused, saavutatud väljund- ja tulemusnäitajad, vajadusel põhjendus plaanitud ja tegeliku tegevuse ning tulemuse erinevuse kohta; 3) kolme kuu jooksul pärast taotluse rahuldamise otsuse tegemist ühe täistööajale taandatud töökoha loomist tõendavad andmed. (5) Lõpparuandes kajastatakse vähemalt järgmine teave, ka Eesti 2035 põhimõtete ja näitajate saavutamise kohta ja esitatakse dokumendid: 1) taotluse rahuldamise otsuses märgitud projekti nimi, projekti number ja toetuse saaja nimi; 2) projekti kavandatud tulemuse saavutamiseks tehtud tegevused, saavutatud väljund- ja tulemusnäitajad, vajadusel põhjendus plaanitud ja tegeliku tegevuse ning tulemuse erinevuse kohta; 3) lõike 4 punktis 3 sätestatud töökohal töötavale isikule makstud töötasu suurus kuni aruande esitamise kuupäevani vähemalt täistööajale vastava kehtiva töötasu alammäära ulatuses; 4) kasvupotentsiaali saavutamist näitavad tõendid. (6) Rakendusüksus kiidab vahe- ja lõpparuande heaks või lükkab tagasi 20 tööpäeva jooksul selle esitamisest. Rakendusüksusel on õigus määrata tähtaeg aruande täiendamiseks. § 21. Toetuse maksmise tingimused (1) Toetust makstakse ühendmääruse § 28 lõike 1 alusel, kui täidetud on järgmised tingimused: 1) tõendatud on taotluse rahuldamise otsuses märgitud tulemuste saavutamine; 2) rakendusüksus on aruande kinnitanud; 3) esitatud on maksetaotlus. (2) Toetust makstakse ühendmääruse § 15 lõike 1 punktis 4 sätestatud ühikuhinna alusel. (3) Toetuse maksmise etapid on järgmised: 1) esimeses etapis, kui rakendusüksus on teinud taotluse rahuldamise otsuse ning toetuse saaja on esitanud vahearuande ja tõendanud § 20 lõike 4 punktis 3 sätestatud tingimuse täitmist, 75 protsenti toetuse summast; 2) teises etapis, kui toetuse saaja on esitanud lõpparuande ja tõendanud § 20 lõike 5 punktides 3 ja 4 on sätestatud tingimuste täitmist, 25 protsenti toetuse summast. (4) Toetust makstakse 20 tööpäeva jooksul pärast lõikes 3 sätestatud vahe- või lõpparuande esitamist. Toetuse maksmise tähtaeg pikeneb puuduste kõrvaldamiseks määratud tähtaja või ekspertiisi tegemiseks kuluva aja võrra. (5) Toetust ei maksta, kui kõiki lõikes 3 sätestatud tingimusi ei ole täidetud. § 22. Aruande ja maksetaotluse puuduste kõrvaldamise tähtaeg (1) Kui aruande või maksetaotluse menetlemisel avastatakse ebatäpsusi, teavitatakse sellest viivitamata toetuse saajat ja määratakse puuduste kõrvaldamiseks kuni kümme tööpäeva. Sel juhul pikeneb aruande ja maksetaotluse menetlemise tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks antud aja võrra. (2) Ekspertide kasutamise korral pikeneb aruande menetlemise tähtaeg ekspertiisi tegemiseks kuluva aja võrra. Eksperdi kasutamisest teavitab rakendusüksus toetuse saajat viivitamata.  10 7. peatükk Toetuse saaja ning rakendusüksuse õigused ja kohustused § 23. Toetuse saaja õigused ja kohustused (1) Toetuse saajal on õigus saada rakendusüksuselt teavet ja selgitusi, mis on seotud ÜSS2021_2027-s ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõuete ja toetuse saaja kohustustega. (2) Toetuse saaja täidab lisaks ühendmääruse §-des 10 ja 11 sätestatule kõiki järgmisi kohustusi: 1) kolme kuu jooksul taotluse rahuldamise otsuse tegemisest loob ühe täistööajale taandatud töökoha; 2) maksab punktis 1 nimetatud töökohal töötavale või töötavatele isikutele töötasu vähemalt täistööajale vastava kehtiva töötasu alammäära ulatuses; 3) saavutab määruses nõutud kasvupotentsiaali. § 24. Rakendusüksuse õigused ja kohustused (1) Rakendusüksusel on õigus: 1) tutvuda projekti ettevalmistamise ja tööde tegemise käigus koostatavate dokumentidega; 2) nõuda taotluses sisalduva projekti kestuse, tegevuste, eesmärkide ja tulemuste nõuetekohast täitmist; 3) keelduda toetuse väljamaksmisest, kui toetuse saaja majanduslik olukord on sedavõrd halvenenud, et toetuse kasutamine või projekti elluviimine on ohustatud; 4) lõpetada toetuse väljamaksmine ning nõuda toetuse osalist või täielikku tagastamist, kui toetuse saaja rikub ÜSS2021_2027, selle alusel antud määrustes või käesolevas määruses sätestatud tingimusi või kaldub muul viisil kõrvale taotluses või taotluse rahuldamise otsuses sätestatust. (2) Rakendusüksus täidab järgmisi kohustusi: 1) edastab otsused toetuse saajale elektroonselt kolme tööpäeva jooksul; 2) kontrollib projekti elluviimist; 3) teeb meetme rahaliste jääkide pidevat seiret ja vajaduse korral esitab rakendusasutusele asjakohase ülevaate; 4) säilitab vähese tähtsusega abi andmisega seotud andmed koos teabe ja vajalike dokumentidega kümne aasta jooksul alates viimasest üksikabi andmisest; 5) esitab toetuse andmise ja kasutamise aruannete koostamiseks vajalikke andmeid; 6) koostab ja avalikustab toetuse andmise ja kasutamise ülevaated; 7) teavitab rakendusasutust toetuse kasutamise takistustest; 8) koostab meetme seirearuande ja lõpparuande, kinnitab aruandes sisalduvate andmete õigsust ja edastab aruande rakendusasutusele. 8. peatükk Finantskorrektsioonid ja vaidemenetlus § 25. Finantskorrektsioonide tegemine ja toetuse tagastamine (1) Finantskorrektsiooni otsus tehakse ja toetus tagastatakse vastavalt ÜSS2021_2027 §-des 28– 30 ja ühendmääruse §-des 34–38 sätestatule. (2) Ebaseadusliku, väärkasutatud või ühisturuga kokkusobimatu vähese tähtsusega abi andmise korral võib toetuse tagasinõudmise otsuse teha kümne aasta jooksul pärast toetuse saajale toetuse  11 eraldamist ning tagasinõudmisel järgitakse konkurentsiseaduse §-s 42 sätestatut. § 26. Vaidemenetlus (1) Rakendusüksuse otsuse või toimingu vaidlustamisel läbitakse enne halduskohtule kaebuse esitamist vaidemenetlus vastavalt ÜSS2021_2027 §-le 31. (2) Rakendusüksuse tehtud otsuse või toimingu peale esitatud vaide lahendab rakendusüksus. (allkirjastatud digitaalselt) Tiit Riisalo majandus- ja infotehnoloogiaminister (allkirjastatud digitaalselt) Ahti Kuningas kantsler  10.10.2023 Majandus- ja infotehnoloogiaministri määruse „Perioodi 2021–2027 starditoetuse andmise ja kasutamise tingimused ja kord“ eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus Määrus kehtestatakse perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse (edaspidi ÜSS2021_2027) § 10 lõike 2 alusel. Määruse eelnõu (edaspidi määrus) abil viiakse ellu perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse § 1 lõike 1 punktis 1 nimetatud rakenduskava (edaspidi rakenduskava) meetme 21.1.3.1 „Ettevõtluskeskkonna arendamine, rahvusvahelistumise toetamine ja investeeringute soodustamine” sekkumise 21.1.3.17 „Starditoetus“ eesmärke. Meetme tegevustega panustatakse rakenduskava poliitikaeesmärki „Nutikam Eesti” erieesmärgiga (iii) „VKEde kestliku majanduskasvu ja konkurentsivõime tõhustamine ning VKEdes töökohtade loomine, muuhulgas tootlike investeeringute kaudu“. Toetusega panustatakse riigi eelarvestrateegia 2023–2026 tulemusvaldkonna „Teadus- ja arendustegevus ning ettevõtlus” ettevõtluskeskkonna programmi meetme “Ettevõtluskeskkonna arendamine, rahvusvahelistumise toetamine ja investeeringute soodustamine“ tegevuse „Ettevõtluse arendamise soodustamine“ eesmärkide saavutamisse. Määrusega toetatavate projektide tegevused aitavad kaasa Riigikogu 12. mai 2021. a otsusega heaks kiidetud Eesti pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035”1 (edaspidi „Eesti 2035“) sihi „Eesti majandus on tugev, uuendusmeelne ja vastutustundlik” ja selle alamsihi „Eesti majandus on uuendusmeelne ja teadmistepõhine“ eesmärkide saavutamisse ning arvestavad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/1060, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad finantsreeglid (ELT L 231, 30.06.2021, lk 159–706)2 (edaspidi ühissätete määrus), artiklis 9 nimetatud horisontaalseid põhimõtteid. Määrus alusel antav toetus on vähese tähtsusega abi Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 1407/2013, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 352, 24.12.2013, lk 1–8, edaspidi VTA määrus)3 ning sellele kohaldatakse nimetatud määruses ja konkurentsiseaduse §– s 33 sätestatut. Toetust ei anta VTA määruse artikli 1 lõikes 1 sätestatud juhtudel. Määrust ei kohaldata Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1058, mis käsitleb Euroopa Regionaalarengu Fondi ja Ühtekuuluvusfondi, artikli 7 lõikes 1 sätestatud erisustele ja Eesti majanduse tegevusalade klassifikaatoris (EMTAK 2008) avaldatud järgmiste tegevusvaldkondade projektidele: 1 https://valitsus.ee/strateegia-eesti-2035-arengukavad-ja-planeering/strateegia 2 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/PDF/?uri=OJ:L:2021:231:FULL 3 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:32013R1407 1) põllumajandus, metsamajandus ja kalapüük (EMTAK 2008, jagu A) ning kala, vähilaadsete ja limuste töötlemine ja säilitamine (EMTAK 2008c, jagu C 102); 2) vahendamine, hulgi- ja jaekaubandus (EMTAK 2008, jagu G), välja arvatud mootorsõidukite ja mootorrataste hooldus ja remont; 3) kinnisvaraalane tegevus (EMTAK 2008, jagu L); 4) tubakatoodete tootmine (EMTAK 2008, jagu C 120); 5) hasartmängude ja kihlvedude korraldamine (EMTAK 2008, jagu R 920); 6) finants- ja kindlustustegevus (EMTAK 2008, jagu K); 7) juriidilised toimingud ja arvepidamine (EMTAK 2008, jagu M 69), peakontorite tegevus ja juhtimisalane nõustamine (EMTAK 2008, jagu M 70), reklaamindus (ka digireklaamindus) ja turu-uuringud (EMTAK 2008, jagu M 73); 8) rentimine ja kasutusrent ning ajutise tööjõu rent (EMTAK 2008, jagu N 77 ja EMTAK 2008 jagu, N 782); 9) büroohaldus, büroode ja muu äritegevuse abitegevused (jagu N 82), muu koolitus (jagu N 855), mujal liigitamata tervishoiualad (86909, v.a füsioterapeutide tegevus, psühhoanalüütikute, psühholoogide ja psühhoterapeutide tegevus, kõneteraapia, toitumisõpetus, kaalujälgimisõpetus töötervishoiualane teraapia). 10) kivi- ja pruunsöe kaevandamine (EMTAK 2008, jagu B 05), nafta ja maagaasi tootmine ja tootmist abistavad tegevusalad (EMTAK 2008, jagu B 06 ja B 091) ning koksi ja puhastatud naftatoodete tootmine (EMTAK 2008, jagu C 19). Määruse alusel toetuse taotlemise ja selle kasutamisega seotud teavet, maksetaotlusi ja aruandeid esitatakse ning taotlus- ja aruandevormid, juhised ning taotluse rahuldamise, rahuldamata jätmise ja finantskorrektsiooni otsused tehakse kättesaadavaks ÜSS2021_2027 § 21 lõikes 3 sätestatud e-toetuse keskkonnas (edaspidi e-toetuse keskkond). Määruse alusel antakse ja kasutatakse toetust kooskõlas Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määrusega nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused” (edaspidi ühendmäärus). Lisaks panustab määrus otseselt Eesti teaduse, arendustegevuse, innovatsiooni ja ettevõtluse arengukava 2021–2035 (edaspidi TAIE) üldeesmärgi „Eesti teadus, arendustegevus, innovatsioon ja ettevõtlus suurendavad koostoimes Eesti ühiskonna heaolu ja majanduse tootlikkust, pakkudes konkurentsivõimelisi ja kestlikke lahendusi Eesti ja maailma arenguvajadustele“ ja suuna „Ettevõtluskeskkond“ alaeesmärgi „Eesti ettevõtluskeskkond soodustab ettevõtlikkust ning teadmusmahuka ettevõtluse teket ja kasvu, kõrgema lisandväärtusega toodete ja teenuste loomist ja eksporti ning investeeringuid kõigis Eesti piirkondades“ saavutamisse. Toetus panustab „Eesti 2035” sihi „Eesti majandus on tugev, uuendusmeelne ja vastutustundlik” ja selle alamsihis „Eesti majandus on tugev” kirjeldatud eesmärkide ja eelkõige näitaja „tööjõu tootlikkus EL-i keskmisest“ saavutamisse. Määrusega sätestatakse toetuse tingimused ja menetlusnormid ning toetuse taotleja ja toetuse saaja kohustused ning Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse õigused ja kohustused. Määrusega antava Euroopa Regionaalarengu Fondi toetuse eelarve on 4,385 miljonit eurot (riikliku kaasfinantseeringuna lisandub 626 428 eurot ja ettevõtjate omafinantseering 1 252 857 eurot) ja sellest toetatavaid tegevusi rahastatakse jooksvalt avatud taotlemise raames. Määrus hõlmab meetme 21.1.3.1 sekkumise „Starditoetus“ eelarvet ja täiendavaid määruseid kehtestada ei planeerita. Tulenevalt ühissätete määruse artikli 73 punktist 2 ja artikli 74 punktist 1, on määruse rakendamise kohta koostatud riskide hindamise analüüs (lisa 2). 1.2. Eelnõu ettevalmistaja Määruse valmistasid ette Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (edaspidi rakendusasutus) ja Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus (edaspidi rakendusüksus). Määruse eelnõu koostasid rakendusasutuse majandusarengu osakonna nõunik Kaarel Lehtsalu ([email protected], telefon 715 3414) ja finantsinstrumentide ekspert Andres Võrang ([email protected], telefon 625 6390) ning rakendusüksuse toetuste keskuse teenusejuht Kristiina Niilits ([email protected], 728 6009) ja ettevõtluskonsultant Merit Tints ([email protected], telefon 529 2926). Määruse juriidilise ekspertiisi teostas rakendusasutuse strateegilise planeerimise osakonna välisvahendite õiguse nõunik Nele Mals (teenistussuhe läinud üle Kliimaministeeriumisse). 2. Määruse sisu ja võrdlev analüüs Määrus koosneb kaheksast peatükist ja 26 paragrahvist. Peatükid jagunevad järgmiselt: 1) üldsätted; 2) toetatavad tegevused, kulude abikõlblikkus ja toetuse määr; 3) nõuded taotlejale ja taotlusele ning toetuse taotlemine; 4) taotluse menetlemine; 5) taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamine; 6) aruannete esitamine ja toetuse maksmise tingimused; 7) toetuse saaja ning rakendusüksuse õigused ja kohustused; 8) finantskorrektsioonid ja vaidemenetlus. 1. peatükk. Üldsätted Määruse 1. peatükis sätestatakse määruse reguleerimisala ja toetuse andmise eesmärgid ja tulemused, määratakse rakendusasutus ja -üksus ning kasutatavad terminid, sätestatakse riigiabi tingimused. Määrus §-s 1 kehtestatakse määrus rakenduskava meetme 21.1.3.1 „Ettevõtluskeskkonna arendamine, rahvusvahelistumise toetamine ja investeeringute soodustamine” sekkumise 21.1.3.17 „Starditoetus“ elluviimiseks toetuse andmist. Viimast aluseks võttes on koostatud ka määruse nimi. Toetuse andmisel lähtutakse rakenduskava poliitikaeesmärgi „Nutikam Eesti” erieesmärgist (a)(iii) „VKEde kestliku majanduskasvu ja konkurentsivõime tõhustamine ning VKE-des töökohtade loomine, muu hulgas tootlike investeeringute kaudu“ Määruse alusel toetatavate projektide tegevused aitavad „Eesti 2035” sihi „Eesti majandus on tugev, uuendusmeelne ja vastutustundlik” ja selle alamsihi „Eesti majandus on uuendusmeelne ja teadmistepõhine“ eesmärkide saavutamisse. Samuti arvestavad toetatavad projektid ühissätete määruse artiklis 9 nimetatud horisontaalseid põhimõtteid. Starditoetust ei anta Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1058, mis käsitleb Euroopa Regionaalarengu Fondi ja Ühtekuuluvusfondi, artikli 7 lõikes 1 sätestatud erisustele ja Eesti majanduse tegevusalade klassifikaatoris (EMTAK 2008) avaldatud järgmiste tegevusvaldkondade projektidele: 1) põllumajandus, metsamajandus ja kalapüük (EMTAK 2008 jagu A) ning kala, vähilaadsete ja limuste töötlemine ja säilitamine (EMTAK 2008 jagu C 102); 2) vahendamine, hulgi- ja jaekaubandus (EMTAK 2008 jagu G), välja arvatud mootorsõidukite ja mootorrataste hooldus ja remont; 3) kinnisvaraalane tegevus (EMTAK 2008 jagu L); 4) tubakatoodete tootmine (EMTAK 2008 jagu C 120); 5) hasartmängude ja kihlvedude korraldamine (EMTAK 2008 jagu R 920); 6) finants- ja kindlustustegevus (EMTAK 2008 jagu K); 7) juriidilised toimingud ja arvepidamine (EMTAK 2008 jagu M 69), peakontorite tegevus ja juhtimisalane nõustamine (EMTAK 2008 jagu M 70), reklaamindus (ka on-line reklaamindus) ja turu-uuringud (EMTAK 2008 jagu M 73); 8) rentimine ja kasutusrent ning ajutise tööjõu rent (EMTAK 2008 jagu N 77 ja EMTAK 2008 jagu N 782); 9) büroohaldus, büroode ja muu äritegevuse abitegevused (jagu N 82), muu koolitus (jagu N 855), mujal liigitamata tervishoiualad (86909, va. füsioterapeutide tegevus, psühhoanalüütikute, psühholoogide ja psühhoterapeutide tegevus, kõneteraapia, toitumisõpetus, kaalujälgimisõpetus töötervishoiualane teraapia). 10) kivi- ja pruunsöe kaevandamine (EMTAK 2008 jagu B 05), nafta ja maagaasi tootmine ja tootmist abistavad tegevusalad (EMTAK 2008 jagu B 06 ja B 091) ning koksi ja puhastatud naftatoodete tootmine (EMTAK 2008 jagu C 19). Vahendamise juures on võimalik tehinguid korraldada ka veebi vahendusel, sealhulgas internetioksjonitel. Starditoetust ei anta ettevõtjale, kes on varem saanud starditoetust 2014–2020 perioodil. Toetuse taotlemise ja selle kasutamisega seotud teavet, maksetaotlust ja aruandeid esitatakse ning taotlus- ja aruandevormid ja juhised ning taotluse rahuldamise ja rahuldamata jätmise ning finantskorrektsiooni otsused tehakse kättesaadavaks e-toetuse keskkonnas. Määrus alusel antakse ja kasutatakse toetust kooskõlas Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määrusega nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused” (edaspidi ühendmäärus). Määruse §-s 2 sätestatakse riigiabi regulatsioon. Määruse alusel antav toetus on vähese tähtsusega abi VTA määruse tähenduses ning sellele kohaldatakse nimetatud määruses ja konkurentsiseaduse §-s 33 sätestatut. Täpsustusena on öeldud, et määruse alusel ei anta toetust VTA määruse artikli 1 lõikes 1 sätestatud juhtudel, milleks on: a) abi, mida antakse ettevõtjatele, kes tegutsevad kalandus- ja vesiviljelusvaldkonnas, mida reguleeritakse nõukogu määrusega (EÜ) nr 104/2000; b) abi, mida antakse ettevõtjatele, kes tegelevad põllumajandustoodete esmase tootmisega; c) abi, mida allpool nimetatud juhtudel antakse ettevõtjatele, kes tegutsevad põllumajandustoodete töötlemise ja turustamise sektoris: i) kui abisumma määratakse kindlaks esmatootjatelt ostetud või kõnealuste ettevõtjate poolt turule lastud toodete hinna või koguse alusel, ii) kui abi antakse tingimusel, et osa abist või kogu abi antakse edasi esmatootjatele; d) abi, mida antakse tegevuseks, mis on seotud ekspordiga kolmandatesse riikidesse või liikmesriikidesse, täpsemalt selline abi, mis on vahetult seotud eksporditavate koguste, turustusvõrgu loomise ja toimimise või muude eksportimisest tulenevate jooksvate kuludega; e) abi, mille tingimuseks on kodumaiste toodete kasutamine importtoodete asemel. VTA määruse kohaselt taotlejale antud abi koos käesoleva määruse raames antava abiga ei tohi jooksva majandusaasta ja kahe eelnenud majandusaasta jooksul kokku ületada 200 000 eurot, sealjuures võetakse arvesse VTA määruse artiklis 5 sätestatud eri eesmärkideks antava VTA kumuleerimisreegleid. Juhul, kui taotleja on saanud vähese tähtsusega abi Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 360/2012 Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid osutavatele ettevõtjatele antava vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 114, 26.04.2012, lk 8–13) alusel, ei tohi ettevõtjale nimetatud määruse ja Euroopa Komisjoni määruse nr 1407/2013 kohaselt jooksva majandusaasta ja kahe eelnenud majandusaasta jooksul antud VTA kogusumma koos meetme raames taotletava toetusega ületada 500 000 eurot. Lisaks tuleb arvestada, et kontserni kuuluvate või muul viisil seotud ettevõtjatele abi andmisel arvestatakse üheks ettevõtjaks sellised ettevõtjad, kes on omavahel komisjoni määruse (EL) nr 1407/2013 artikli 2 lõikes 2 sätestatud suhetes. Mis tähendab, et VTA piirmäär ei kehti vaid juriidilise isiku kohta. Määrus §-s 3 koondatakse määruses läbivalt kasutatavad terminid. Paragrahvis on esitatud ainult need terminid, mis on starditoetuse määruse spetsiifilised ning ei korda ÜSS2021_2027 sätestatut. Määruses on lahti seletatud kuus terminit, mis on asjakohased ja vajalikud käesoleva määruse rakendamiseks. Esitatud terminitest vajavad eraldi välja toomist järgmised: Alustav ettevõtja on äriühing, mis on kantud äriregistrisse mitte varem kui 36 kuud enne taotluse esitamist Kasvupotentsiaal – müügitulu kasv, mis on ettevõtjal, kelle tegevuskoht asub Tallinna ja Tartu linnapiirkonnas, abikõlblikkuse perioodi viimasel aastal vähemalt 80 000 eurot ja ülejäänud Eesti maakondades vähemalt 40 000 eurot. Linnapiirkonnana käsitletakse keskuslinna ja sellega funktsionaalselt seotud tiheasustusega lähitagamaad. Linnapiirkondade määratlus asustusüksuste lõikes tuleneb Statistikaameti poolt 2017. aastal välja töötatud linnalise, väikelinnalise ja maalise asustuspiirkonna tüübi ja klastrite määramise metoodikast (edaspidi Statistikaameti asustusüksuste metoodika), mis iseloomustab linnaliste tunnustega asumeid täpsemalt kui kohaliku omavalitsuse üksuste territoriaalsed piirid. Linnapiirkonna asustusüksuste nimekirja on põhjendatud juhtudel laiendatud või kitsendatud vastava linnapiirkonna strateegias kokkulepitu kohaselt, arvestades täiendavate kriteeriumitena näiteks kasvavat rahvastikku või keskuslinnaga toimiva igapäevase tiheda pendelrände ulatust. Tallinna linnapiirkond on Tallinna linn, Maardu linn, Viimsi vald, Saue valla Laagri alevik, Alliku küla, Koidu küla, Saue linn, Vanamõisa küla, Hüüru küla, Vatsla küla, Rae valla Aaviku küla, Assaku alevik, Järveküla küla, Jüri alevik, Karla küla, Lagedi alevik, Peetri alevik, Rae küla, Uuesalu küla, Lehmja küla, Kopli küla, Kurna küla, Harku valla Harkujärve küla, Rannamõisa küla, Tiskre küla, Tabasalu alevik ja Harku alevik, Jõelähtme valla Iru küla, Uusküla küla, Loo alevik, Liivamäe küla, Saku valla Saustinõmme küla, Juuliku küla, Kasemetsa küla, Metsanurme küla, Saku alevik, Üksnurme küla, Kiisa alevik, Kurtna küla, Roobuka küla, Tänassilma küla, Jälgimäe küla, Kiili valla Kangru alevik, Luige alevik, Kiili alev, Vaela küla, Keila linn ja Lääne-Harju valla Kulna küla. Tartu linnapiirkond on Tartu linn asustusüksusena, Tartu linna Märja alevik, Luunja valla Lohkva küla, Veibri küla, Kambja valla Soinaste küla, Tõrvandi alevik, Õssu küla, Ülenurme alevik ning Tartu valla Raadi alev. Tegevusvaldkond on valdkond, milles ettevõtja tegutseb ja mis määratakse kindlaks ettevõtja müügitulu kujunemise karakteristikute järgi. Ettevõtja määratud tegevusvaldkond peab kattuma EMTAK-i klassifikaatoris tooduga numbriliselt ja sisuliselt. Äriplaan ettevõtja tegevuskava taotluses kavandatava projekti elluviimiseks, milles on kirjeldatud ettevõtja finantsprognoos, ettevõtja eesmärgid, nende saavutamiseks vajalikud tegevused ja elluviimise ajakava ning mille elluviimise tulemusena arendatakse ettevõtja kasvupotentsiaali. Määruse §-s 4 sätestatakse toetuse andmise eesmärk ja tulemus. Määruses nimetatud toetuse andmise eesmärk on toetada kasvupotentsiaaliga alustavaid ettevõtjaid jätkusuutliku müügitulu kasvatamiseks ja töökohtade loomiseks. Ka mõningane ettevõtluskogemus võib olla oluline, kuna tahame anda võimaluse uutele inimestele, kes pole veel ettevõtlusega tegelenud, siseneda ettevõtlusesse. Vähest ettevõtluskogemust kompenseerime sellega, et osutame uuel perioodil endiselt tuge ettevõttele oma äri planeerimisel ning elluviimisel. Seda läbi maakondlike arenduskeskuste, mis tegelevad nii eelnõustamise kui ka arengunõustamise pakkumisega (täpsemalt selgitatud §-s 5 Maakondlike arenduskeskuste all). Lõikes 2 on esitatud määruse väljundnäitajad, mis on kohustuslikud Vabariigi Valitsuse meetmete nimekirja alusel. Tabel 1. Rakenduskava väljundnäitajad Indikaator Ühik Baastase Vahetase Sihttase Andmeallikas Mõõtmis- (2021) (2024) (2029) sagedus Toetatavad 0 60 420 Andmekorje Vahe- ja ettevõtjad Ettevõtjad SFOS lõpparuanne  Toetustega 0 60 420 Andmekorje Vahe- ja toetatavad SFOS lõpparuanne ettevõtjad Toetatavad 0 60 420 Andmekorje Vahe- ja uued SFOS lõpparuanne ettevõtjad Lõikes 3 on nimetatud rakenduskava tulemusnäitajad. Tabel 2. Rakenduskava tulemusnäitajad Indikaator Ühik Baastase Sihttase Andmeallikas Mõõtmis- (2021) (2029) sagedus Ettevõtjad 0 275 Andmekorje Lõpparuanne Uued ettevõtjad, SFOS mis endiselt tegutsevad Starditoetuse struktuurivahendite eelarve on 4 385 000 eurot. Arvestades, et projekti kohta on toetuse suurus 20 000 eurot, on võimalik rahastada plaanitud 420 projekti asemel 219 projekti. Arvestades senist kogemust alustavate ettevõtete ellujäämismäära kohta4 jätkab 2 aastat pärast projekti elluviimist tegevust 65% ehk 140 ettevõtet. Toetust saanud uute ettevõtete arvu indikaatorit mõõdetakse üks aasta pärast projekti lõppemist. Ehk ettevõte tegutseb turul veel vähemalt üks aasta pärast väljundi saavutamist. Ettevõtte turul tegutsemise saab kindlaks määrata näiteks projekti lõpetamise aastale järgneva majandusaasta kohta deklareeritud käibe põhjal. Projektid toetavad täiendavalt ka „Eesti 2035“ aluspõhimõtete hoidmist ja sihtide saavutamiseks tasakaalustatud regionaalset arengut, soolist võrdõiguslikkust, võrdseid võimalusi, ligipääsetavust, keskkonna- ja kliimaeesmärke. „Eesti 2035“ aluspõhimõtete hoidmist ja sihtide saavutamist, tasakaalustatud regionaalset arengut, soolist võrdõiguslikkust, võrdseid võimalusi, ligipääsetavust, keskkonna- ja kliimaeesmärke mõõdetakse toetuse andmisel järgmiste näitajatega: 1) soolise võrdõiguslikkuse indeks; 2) hoolivuse ja koostöömeele mõõdik; 3) ligipääsetavuse näitaja; 4) väljaspool Harjumaad loodud sisemajanduse koguprodukt elaniku kohta Euroopa Liidu 27 keskmisest; 5) ressursitootlikkus. Rakenduskava väljund- ja tulemusnäitajate sisu ja raporteerimise tingimused on detailselt kirjeldatud perioodi 2021–2027 näitajate metoodikas. Määrus §-s 5 nimetatakse meetme rakendusasutus ja rakendusüksus. 4 Osakaal ettevõtetest, kes loodi referentsperioodiga võrreldes kaks aastat varem, ja on referentsperioodil endiselt aktiivsed. Määruse rakendamisel täidab rakendusasutuse ülesandeid Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ja rakendusüksuse ülesandeid Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus. Määrus §-s 6 defineeritakse maakondliku arenduskeskuse olemus ja roll. Maakondlik arenduskeskus (edaspidi MAK) on igas maakonnas paiknev kohalike omavalitsuste asutatud avaliku sektori arendusorganisatsioon, mis pakub riigi, Euroopa Liidu ning kohalike partnerite toetusel infot, nõustamist ja arendustegevusi ettevõtjale, mittetulundusühingule ja kohaliku omavalitsuse üksusele. MAK-id pakuvad potentsiaalsele taotlejale eelnõustamist ja toetuse saajale arengunõustamist. Eelnõustamise käigus antakse hinnang ettevõtjale ja kavandatavale projektile ning plaanitavate tegevuste teostatavusele ja taotlejas osalust omavate isikute suutlikkuse kohta projekti ellu viia. Arengunõustamine on süsteemne ja pikaajaline kliendisuhe nõustamise tegija ja toetuse saaja vahel vähemalt üks kord aastas, milles nõustamine toetab äriplaanis esitatud tegevuste järjepidevat elluviimist ja äriplaani edukat rakendamist. 2. peatükk. Toetatavad tegevused, kulude abikõlblikus ja toetuse määr Peatükk sätestab määruse raames toetatavad tegevused, kulude abikõlblikkuse, projekti abikõlblikkuse perioodi, toetuse piirmäära ja osakaalu ning nendega seotud tingimused. Määruse § 7 nimetab määruse raames toetatavad tegevused. Määruse alusel toetatakse ettevõtlusega alustamiseks vajalike toimingute tegemist. Standardiseeritud ühikuhinna kasutamine toetuse maksmisel võimaldab ettevõtjal olla paindlik oma tegevuste elluviimisel. Selle valiku tegemiseks tehti analüüs, mille käik ja peamised tulemused on järgmised (vt põhjalikumalt seletuskirja lisa 3): - Ühissätete määruse artikli 53 lõike 2 kohaselt on kohustus projektide puhul, mille eelarve ei ületa 200 000 eurot, kasutada toetuse saajale makstava toetuse raames kulude lihtsustatud hüvitamise viisi, s.o kas ühikuhindasid, kindlasummalist makset või standarditud ühtse määra alusel toetuse väljamakset. - Lihtsustatud kuluhüvitamisviise ei ole kohustuslik kasutada projektide puhul, milles antakse riigiabi või kui nende mittekasutamise teadusuuringute ja innovatsiooni valdkonnas on seirekomisjon heaks kiitnud. Vähese tähtsusega abi ei loeta riigiabiks, seega kohaldatakse ka vähese tähtsusega abi andmisel lihtsustatud kuluhüvitamisviise, kui projekti kogukulud jäävad alla 200 000 euro. - Arvestades, et starditoetuse eeldatav projektitoetus saab koos kaasfinantseeringuga olla kõige rohkem 25 000 eurot ja toetuse puhul on tegemist VTA-ga, tuleb ühissätete määruse artikli 53 lõike 2 kohaselt kasutada starditoetuse raames lihtsustatud kuluhüvitamise viisi. Määrusega toetatakse tegevust, mis vastab asjakohastele Euroopa Liidu ja riiklikele keskkonnaalastele õigusaktidele ning millega ei tekitata olulist kahju Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/852, millega kehtestatakse kestlike investeeringute hõlbustamise raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2019/2088 (ELT L 198, 22.06.2020, lk 13–43), artikli 17 tähenduses. Selleks kinnitab taotleja taotlust esitades, et ta järgib tegevusi ellu viies nimetatud tingimusi. Nimetatud artiklis 17 on kirjeldatud tingimused, millal majandustegevus tekitab olulist kahju keskkonnaeesmärkidele, mida tuleb tegevust ellu viies vältida. Keskkonnaeesmärgid on ühtlasi nimetatud määruse (EL) 2020/852 artiklis 9, mis viidatud määruse tähenduses on järgmised: a) kliimamuutuste leevendamine; b) kliimamuutustega kohanemine; c) vee ja mereressursside kestlik kasutamine ja kaitse; d) üleminek ringmajandusele; e) saastuse vältimine ja tõrje; f) elurikkuse ja ökosüsteemide kaitse ja taastamine. Artikkel 17 räägib keskkonnaeesmärkide olulisest kahjustamisest, kus, võttes arvesse majandustegevuses pakutavate toodete olelusringi ja teenuseid, sealhulgas olemasolevatest olelusringi hindamistest saadud tõendeid, loetakse, et kõnealune majandustegevus kahjustab oluliselt: a) kliimamuutuste leevendamist, kui majandustegevus põhjustab olulist kasvuhoonegaaside heidet; b) kliimamuutustega kohanemist, kui majandustegevus põhjustab praeguse kliima ja eeldatava tulevase kliima kahjuliku mõju suurenemist tegevusele endale või inimestele, loodusele või varadele; c) vee- ja mereressursside kestlikku kasutamist ja kaitset, kui majandustegevus kahjustab i) veekogude, sealhulgas pinna- ja põhjavee head seisundit või head ökoloogilist potentsiaali, või ii) mereala head keskkonnaseisundit; d) ringmajandust, mis hõlmab jäätmetekke vältimist ja jäätmete ringlussevõttu, kui i) majandustegevus põhjustab toodete olelusringi ühes või mitmes etapis olulist ebatõhusust materjalide kasutamisel või selliste loodusvarade nagu mittetaastuvate energiaallikate, tooraine, vee ja pinnase otsesel või kaudsel kasutamisel, sealhulgas toodete vastupidavuse, parandatavuse, uuendatavuse, korduskasutuse või ringlussevõetavuse osas; ii) majandustegevus suurendab oluliselt jäätmete teket, põletamist või kõrvaldamist, välja arvatud ringlussevõetamatute ohtlike jäätmete põletamine, või iii) jäätmete pikaajaline kõrvaldamine võib oluliselt ja pikaajaliselt kahjustada keskkonda; e) saastuse vältimist ja tõrjet, kui majandustegevus põhjustab õhku, vette ja pinnasesse juhitava saasteheite olulist suurenemist võrreldes enne majandustegevusega alustamist valitsenud olukorraga, või f) elurikkuse ja ökosüsteemide kaitset ja taastamist, kui majandustegevus i) kahjustab märkimisväärselt ökosüsteemide head seisundit ja vastupidavust või ii) kahjustab elupaikade ja liikide, sealhulgas liidu tähtsusega liikide kaitsestaatust. Oluline on tähele panna, et majandustegevuse hindamisel eespool toodud kriteeriumide alusel võetakse arvesse nii majandustegevuse enda keskkonnamõju kui ka majandustegevuses pakutavate toodete ja teenuste keskkonnamõju kogu nende olelusringi jooksul, eelkõige arvestades nende toodete ja teenuste tootmist, kasutamist ja olelusringi lõppu. Määrus §-s 8 määratleb abikõlblikud kulud. Abikõlblikud on määruse § 7 lõikes 2 nimetatud tegevuse elluviimiseks vajalikud kulud ühikuhinna alusel vastavalt lisale 4. Määrus §-s 9 sätestatakse projekti abikõlblikkuse periood. Projekti abikõlblikkuse periood on taotluse rahuldamise otsuses sätestatud ajavahemik, millal projekti tegevused algavad ja lõppevad ning projekti elluviimiseks vajalikud kulud tekivad. Projekti abikõlblikkuse periood kestab 24 kuud ning algab taotluse rakendusüksusele esitamise kuupäevast ja lõppeb taotluse rahuldamise otsuses sätestatud kuupäeval, kuid mitte hiljem kui 31. augustil 2029. Projekt loetakse lõppenuks, kui rakendusüksus on lõpparuande kinnitanud ja toetuse saajale viimase väljamakse teinud. Määruse § 10 määrab kindlaks toetuse summa ja osakaalu. Määrusega nähakse ette, et toetuse summa projekti kohta on 20 000 eurot. Toetuse osakaal abikõlblikest kuludest on 80 protsenti. Taotleja lisatava omafinantseering peab katma abikõlblikest kuludest selle osa, mida toetus ei kata. Omafinantseeringuna ei käsitata teisi riigi, kohaliku omavalitsuse üksuse või Euroopa Liidu institutsioonide või fondide antud tagastamatuid toetusi. 3. peatükk Nõuded taotlejale ja taotlusele ning toetuse taotlemine Peatükis kirjeldatakse, kuidas toimub eelnõustamine, millistele nõuetele peab vastama taotleja, millised on taotleja kohustused, millised on nõuded taotlusele ning kuidas toimub toetuse taotlemine. Määruse §-s 11 sätestatakse kuidas toimub eelnõustamine. Oluline osa toetuse taotlemisest on määruse § 12 lõikes 1 sätestatud nõuetele vastava ettevõtja kohustus läbida eelnõustamine. Selle käigus antakse hinnang ettevõtjale ja ettevõtja kavandatavale projektile, plaanitavate tegevuste teostatavusele ja taotlejas osalust omavate isikute suutlikkuse kohta projekt ellu viia. Eelnõustamise elluviija on maakondlik arenduskeskus. MAKide ettevõtluskonsultantide toel toimuva eelnõustamise tulemuste kohaselt annavad nad eelhinnangu ettevõtja projektile selle menetlemiseks rakendusüksuses. Eelnõustamise elluviijate kohta ja muust vajalikust infost annab rakendusüksus ettevõtjatele teda oma veebilehel. Määruse kohaselt esitab ettevõtja eelnõustamise elluviijale elektrooniliselt digitaalselt allkirjastatud äriplaani, sealhulgas finantsprognoosid ja taotlejas osalust omavate isikute ning juhatuse liikmete CV-d ehk elulookirjeldused. Kui eelnõustamise läbiviija peab vajalikuks ettevõtjaga kohtuda, osaleb kohtumisel ettevõtja juhatuse liige. Eelnõustamise käigus annab eelnõustamise elluviija lisaks hinnangule ka soovitusi taotleja äriplaani täiendamiseks ja paremaks läbimõtlemiseks. Soovituste andmise juures käsitletakse ka horisontaalsete põhimõtetega arvestamise aspekte vastavalt seletuskirja punktis 5 „Horisontaalsete põhimõtete vaheliste seoste analüüs“ toodud tabelile. Eelnõustamise elluviija koostab ühe kuu jooksul pärast nõutud dokumentide esitamist digitaalselt allkirjastatud hinnangu ettevõtja, ettevõtja kavandatava projekti ja plaanitavate tegevuste teostatavuse kohta ning taotlejas osalust omavate isikute ja juhatuse liikmete suutlikkuse kohta projekt ellu viia. Nimetatud hinnang tõendab eelnõustamise läbimist. Samas tuleb rõhutada, et nimetatud hinnang ei ole eelhaldusakt ega piira rakendusüksuse kaalutlusõigust taotluse hindamisel. Ettevõtja esitab eelhindamise dokumendid talle elektrooniliselt teatatud e-posti aadressil ja eelnõustamise läbiviija annab eelnõustamise läbinud ettevõtjale hinnangu. Hinnang kehtib kaks kuud alates selle koostamisest. Rõhutame, et pärast eelnõustamist kehtib hinnang üksnes taotleja juhatuse liikmetele ning osaluse omajatele, kes osalesid eelnõustamises. Kui taotleja tahab oma meeskonda pärast eelnõustamist muuta, peab ta uuesti läbima eelnõustamise. Asjakohaste teadmiste ja oskustega lisatööjõu kaasamiseks on ettevõtjal hiljem võimalik palgata töötajaid. Määruse §-s 12 sätestatakse nõuded taotlejale. Vastavalt määruse tingimustele saab toetuse taotlejaks olla varasema ettevõtluskogemuseta või vähese varasema ettevõtluskogemusega isik, kuna starditoetuse prioriteet on tuua rohkem uusi inimesi ettevõtlusesse ja sealjuures aidata neil luua jätkusuutlik äri. Taotleja kvalifitseerub, kui ta on äriühing, mis on taotluse esitamisest mitte varem kui 36 kuud tagasi äriregistrisse kantud ja milles juriidilistel isikutel kokku võib olla kuni 25% osalus. Määrus sätestab taotlejale esitatavad nõuded ja kohustused lisaks ühendmääruse § 3 lõikes 2 sätestatule. Määruses §-s 13 esitatakse nõuded taotlusele. Määrus sätestab lisaks ühendmääruse § 4 lõigetes 1 ja 2 sätestatule taotlusele esitatavad nõuded. Määruse §-s 14 sätestatakse kuidas toimub toetuse taotlemine. Antud paragrahvis on sätestatud, et toetust saab taotleda jooksvalt. Toetuse taotlemise algusest, lõppemisest ja peatamisest ning taotluse rahastamise eelarvest annab rakendusüksus teada oma veebilehel. Määrusest tuleneb, et hetkel kui menetluses olevate taotluste, mille kohta ei ole tehtud rahuldamise või rahuldamata jätmise otsust, taotletav toetuse summa võrdsustub toetuse rahastamise eelarve vaba jäägiga, peatab rakendusüksus taotluste vastuvõtmise ja menetluses olevaid taotlusi menetletakse nende esitamise järjekorras. 4. peatükk Taotluse menetlemine Peatükis kirjeldatakse taotluse menetlemise ning taotleja ja taotluse nõuetele vastavaks tunnistamise tingimusi, projekti valikukriteeriumeid ja valiku korda. Peatükk sätestab samuti ka tingimused ja korra taotluse rahuldamiseks, rahuldamata jätmiseks, ning taotluse rahuldamise otsuse muutmiseks ja kehtetuks tunnistamiseks. Määruse §-s 15 sätestatakse kuidas toimub taotluse menetlemise protsess. Määruse kohaselt on taotluse menetlemise tähtaeg on kuni kakskümmend tööpäeva taotluse esitamisest rakendusüksusele. Seda aega võib pikendada ühendmääruse § 6 lõikes 2 nimetatud juhul rakendusüksuse määratud aja võrra. Ühendmääruse § 6 lõige 2 sätestab, et kui taotluses või sellega kaasnevates dokumentides on puudusi või on vaja lisateavet ja sellega seoses antakse võimalus taotlust muuta, pikendatakse vajaduse korral taotluse menetlemiseks ette nähtud tähtaega puuduste kõrvaldamise, taotluse muutmise või dokumentide või teabe esitamise aja võrra, teavitades sellest taotlejat ja näidates ühtlasi, millised asjaolud vajavad täiendavat selgitamist, täiendamist, tõendamist või muutmist. Kui puudus kõrvaldatakse või lisateave esitatakse, loetakse puudusega seotud nõue täidetuks. Taotlejal on õigus esitatud taotlust muuta vaid osutatud puuduste kõrvaldamiseks. Määruse kohaselt teeb rakendusüksus taotluse rahuldamata jätmise otsuse taotlust sisuliselt hindamata, kui taotleja ei ole määratud tähtaja jooksul puudusi kõrvaldanud. Määruse §-s 16 kohaselt rakendusüksus teeb taotluse rahuldamata jätmise otsuse taotlust sisuliselt hindamata, kui taotleja või taotlus ei vasta sätestatud nõutele. Määruse §-s 17 sätestatakse starditoetuse taotluse valikukriteeriumid ja -metoodika. Määruse alusel hinnatakse starditoetuse nõuetele vastavaks tunnistatud taotlusi ja nendes kirjeldatud projekte vastavalt valikumetoodikale, mille koostab rakendusüksus lähtudes sama paragrahvi lõikes 4 toodud valikukriteeriumitest. Valikumetoodika kooskõlastatakse rakendusasutusega ja tehakse kättesaadavaks rakendusüksuse veebilehel enne taotlemise avamist. Rakendusüksusel on õigus moodustada taotluse hindamiseks nõuandvaid valikukomisjone ning kaasata taotluse hindamiseks eksperte. Valikukomisjonide moodustamise ja koosseisu kooskõlastab rakendusüksus eelnevalt rakendusasutusega. Määruse kohaselt hinnatakse starditoetuse taotlust iga valikukriteeriumi lõikes skaalal 0–4 ning taotluse hindamisel antud koondhinne moodustub valikukriteeriumide hinnete kaalutud keskmisest. Starditoetuse taotluse valikukriteeriumid ning nende osakaalud koondhindest on järgmised: Valikukriteeriumid Osakaal koondhindest Projekti kooskõla valdkondlike arengukavadega, mõju 35% rakenduskava erieesmärgi ja meetme eesmärkide saavutamisele Projekti põhjendatus 20% Projekti kuluefektiivsus 15% Toetuse taotleja suutlikkus projekti ellu viia 20% Projekti kooskõla „Eesti 2035“ aluspõhimõtete ja sihtidega 10% . Määruse §-s 18 sätestatakse toetuse rahuldamise tingimused ja kord. Määruse kohaselt kuulub rahuldamisele nõuetele vastavaks tunnistatud taotlus, mis vastab määruse nõuetele ning on § 17 lõikes 5 loetletud valikukriteeriumide alusel saanud koondhindeks vähemalt 2,50 ja ei ole § 17 lõikes 5 sätestatud üheski valikukriteeriumis hinnatud hindega alla 2,00. Taotluse rahuldamise otsuses märgitakse lisaks ühendmääruse § 8 lõikes 4 sätestatule projekti elluviimise tingimused ning aruannete esitamise tähtajad ja kord. 5. peatükk Taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamine Määruse 5. peatükis kirjeldatakse, kuidas toimub rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamine. Kuna tegemist on standardiseeritud ühikuhinna metoodikal põhinevad toetuse arvestamise ja välja maksmisega, mis on seotud tulemuste saavutamisega, siis ei ole võimalik taotluse muutmine. Märkimisväärsed muudatused projektis viivad taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamiseni. Määruse § 19 sätestab taotluse kehtetuks tunnistamise tingimused. Määrus võimaldab tunnistada taotluse rahuldamise otsuse osaliselt või täielikult kehtetuks rakendusüksuse otsusega vastavalt ühendmääruse §-le 14 või § 37 lõikele 7 või kui: 1) toetuse saaja ei täida taotluse rahuldamise otsuses või õigusaktides sätestatut või ei kasuta toetust ettenähtud tingimustel; 2) projekti tegevusi ei ole võimalik lõpetada taotluse rahuldamise otsuses märgitud tähtajaks, kuid hiljemalt 31. augustiks 2029. a. 6. peatükk Aruannete esitamine ja toetuse maksmise tingimused Määruse 6. peatükis kirjeldatakse, kuidas toimub toetuse kasutamisega seotud aruannete esitamine, millised on toetuse maksmise tingimused ning kuidas kujuneb aruande ja maksetaotluse puuduste kõrvaldamise tähtaeg. Määruse §-s 20 sätestab toetuse kasutamisega seotud aruannete esitamise tingimused. Määruse kohaselt esitab toetuse saaja vahearuande taotluse rahuldamise otsuses sätestatud tähtajal. Vahearuanne esitatakse neli kuud peale rahuldamise otsuse tegemist ja lõpparuanne 30 kalendripäeva jooksul projekti abikõlblikkuse perioodi lõppemisest. Vahearuandes kajastatakse vähemalt järgmist teavet: 1) taotluse rahuldamise otsuses märgitud projekti nimi, projekti number ja toetusesaaja nimi; 2) projekti kavandatud tulemuse saavutamiseks tehtud tegevused, saavutatud väljund- ja tulemusnäitajad, põhjendus planeeritud ja tegeliku tegevuse ning tulemuse erinevuse kohta; 3) kolme kuu jooksul pärast taotluse rahuldamise otsuse tegemist ühe täistööajale taandatud töökoha loomist tõendavad andmed. Lõpparuandes kajastatakse vähemalt järgmist teavet (sealhulgas teavet Eesti 2035 põhimõtete ja näitajate saavutamisse): 1) taotluse rahuldamise otsuses märgitud projekti nimi, projekti number ja lõppsaaja nimi; 2) projekti kavandatud tulemuse saavutamiseks tehtud tegevused, saavutatud väljund- ja tulemusnäitajad, põhjendus planeeritud ja tegeliku tegevuse ning tulemuse erinevuse kohta; 3) on loodud esimese kolme kuu jooksul vähemalt ühe töökoha käesoleva § lõikes 4 punktis 3 tingimustel ning töökoha eest on töötasu makstud jooksvalt kuni tulemuste hindamise ajani vähemalt kehtiva täistööajale vastava minimaalpalga suuruses; 4) § 3 lõikes 2 sätestatud kasvupotentsiaali saavutamist näitavad tõendid. Määrusel aluse kiidab rakendusüksus vahe- ja lõpparuande heaks või lükkab tagasi 20 tööpäeva jooksul selle rakendusüksusele esitamisest. Rakendusüksusel on õigus nõuda aruande täiendamist. Määruse § 21 määrab toetuse maksmise tingimused. Määrus lubab toetuse saajale toetust makstakse vastavalt ühendmääruse § 28 lõike 1 alusel, kui on täidetud järgmised tingimused: 1) tõendanud tulemuste saavutamine ja rakendusasutuse poolt on aruanne kinnitatud; 2) toetuse saaja on esitanud maksetaotluse. Määruse kohaselt makstakse toetus toetuse saajale välja vastavalt ühendmääruse § 15 lõikele 1 punkti 4 ühikuhinna alusel ja vastavalt ühendmääruse § 19 nõuetele. Toetuse väljamakse tehakse 20 tööpäeva jooksul pärast nõuetekohase vahe- või lõpparuande esitamist, millest nähtub määruses sätestatud tingimuste täitmine. Toetust makstakse kahes etapis. Kui määruses sätestatud ning aruannetes kajastuvaid tingimusi täidetud ei ole, toetust ei maksta. Starditoetuse väljundipõhine komponent (75% toetusest, ehk 15 000 eurot) makstakse ajaliselt välja projekti alguses pärast taotluse rahuldamise otsuse tegemist. Projekti elluviimise periood on kaks aastat, mille jooksul saavutatud tulemuste alusel on võimalik hinnata tulemuspõhise komponendi (25% toetusest ehk 5 000 eurot) rakendumist, et viimane osa peale tulemuspõhist komponenti saavutamist välja maksta. Ühikuhinna väljamaksmise loogika toimib nii: - Esimeses etapis, kui projekt saab MAK-i hindajalt positiivse hinnangu ja rakendusüksus on teinud taotluse rahuldamise otsuse ning toetuse saaja on loonud peale taotluse rahuldamise otsuse saamist kolme kuu jooksul ühe töökoha (toetuse saaja esitab töölepingu ja töötamise registri (edaspidi TÖR) väljavõte), makstakse välja esimene osa ehk 15 000 eurot. - Teises etapis, kui toetuse saaja on loonud esimese kolme kuu jooksul vähemalt ühe töökoha, mille töötasu on pidevalt kuni lõpparuande esitamise ajani vähemalt kehtiva töötasu alammäära suuruses ning on saavutanud kokkulepitud müügitulu, makstakse välja viimane osa, ehk tulemuspõhine komponent 5000 eurot. Projekt on edukalt lõppenud, kui kõik kokkulepitud eesmärgid on täidetud: a. peale projekti rahastamise otsust on ettevõtja loonud projektiga seotud töökoha ja säilitanud selle projekti abikõlblikkuse perioodi lõpuni. b. loodud töökoha töötasu vastab taotluse esitamise hetke seisuga täistööaja töötasu alammäärale. Toetuse saaja esitab tegevuse tõendamiseks tulu- ja sotsiaalmaksu, kohustusliku kogumispensioni makse ja töötuskindlustusmakse deklaratsiooni. c. toetuse saaja müügitulu on vähemalt kahekordne toetuse määr (v.a Tallinna- ja Tartu linnapiirkonnas tegutsevatel ettevõtetel, kelle müügitulu peab võrduma vähemalt neljakordse toetuse määraga). Müügitulu hinnatakse teise aasta alusel. Toetuse saaja esitab kasumiaruande eesmärgi täitmise tõendamiseks. Kuna perioodil 2021–2027 rakendatav starditoetuse rakendamise loogika läheb üle uuele tulemuspõhisele juhtimise põhimõttele, siis vaadatakse peale iga aruandeaasta lõppu tulemused üle ja vajadusel otsustatakse ühikuhindade või rakendamise loogika muutmise vajadus. Projekti tulemuspõhist komponenti hindab rakendusüksus kasutades selleks e-äriregistri andmeid (võimalusel kinnitatud majandusaasta aruanne) ja toetuse saaja poolt esitatavaid andmeid (TÖR väljavõte, kasumiaruanne, bilanss jm). Määruse § 22 sätestab aruande ja maksetaotluse puuduste kõrvaldamise tähtaja. Määrus sätestab, et kui aruande või maksetaotluse menetlemisel avastatakse ebatäpsusi, siis teavitatakse sellest viivitamata toetuse saajat ja määratakse puuduste kõrvaldamiseks kuni 10 tööpäeva, sealjuures pikeneb aruande menetlemise tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks antud aja võrra. Ekspertide kasutamise korral pikeneb aruande menetlemise tähtaeg ekspertiisi teostamiseks kuluva aja võrra. Eksperdi kasutamisest teavitab rakendusüksus taotlejat viivitamata. 7. peatükk Toetuse saaja, rakendusüksuse õigused ja kohustused Peatükis kirjeldatakse toetuse saaja kohustusi ja õigusi ning rakendusüksuse õigusi ja kohustusi. Määruse §-s 23 on esitatud toetuse saaja õigused ja kohustused tulenevalt määrusest ning ÜSS 2021–2027-st. Toetuse saajal on õigus saada rakendusüksuselt teavet ja selgitusi, mis on seotud perioodi 2021– 2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seadusega ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõuete ja toetuse saaja kohustustega. Määrus sätestab, et toetuse saaja täidab lisaks ühendmääruse §-des 10 ja 11 sätestatule järgmisi kohustusi: 1) kolme kuu jooksul taotluse rahuldamise otsuse tegemisest loob ühe täistööajale taandatud töökoha; 2) maksab punktis 1 nimetatud töökohale töötavale või töötavatele isikutele töötasu vähemalt täistööajale vastava kehtiva töötasu alammäära ulatuses. Ühendmääruse § 11 sätestab toetuse saaja kohustused seoses hankimisega. Alustavad ettevõtjad ei ole reeglina hankijad riigihangete seaduse tähenduses. Kui toetuse saaja ei pea järgima riigihangete seadust ja asja, teenuse või ehitustöö ostmise abikõlblik maksumus ilma käibemaksuta on võrdne 20 000 euroga või sellest suurem, peab ta ostu maksumuse väljaselgitamiseks korraldama ostumenetluse. Paragrahvi lõiked neli ja seitse täpsustavad selle ostumenetluse läbiviimise üldiseid tingimusi lisaks määruses eriomaselt sätestatule. Määruse § 24 nimetab rakendusüksuse õigused ja kohustused. 8. peatükk Finantskorrektsioonid ja vaidemenetlus Määruse § 25 sätestab finantskorrektsioonide tegemise aluse. Määruse kohaselt tehakse finantskorrektsiooni otsus ja toetus tagastatakse vastavalt ÜSS2021_2027 §-des 28–30 ja ühendmääruse §-des 34–38 sätestatule. Projekti tulemuste saavutamiseks peab toetuse saaja täitma kõik miinimumnõuded, mis on sätestatud § 23 lõikes 2. Juhul, kui toetuse saaja ei täida nimetatud kohustusi, tuleb temale makstud toetus finantskorrektsiooni otsuse alusel tagasi maksta. Määruse §-s 26 sätestatakse vaide esitamise õigus ning vaideorgan. Rakendusüksuse otsuse või toimingu vaidlustamisel läbitakse enne halduskohtule kaebuse esitamist vaidemenetlus vastavalt ÜSS2021_2027 §-le 31. Vaide lahendab rakendusüksus. Vaidemenetlusega seotud teave, dokumendid ja vaideotsus toimetatakse vaide esitajale kätte elektrooniliselt. 3. Määruse vastavus EL õigusele Käesoleva määruse aluseks on ÜSS2021_2027 ja selle alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse määrused. Käesolev määrus on kooskõlas ka ÜSS2021_2027 aluseks olevate järgmiste Euroopa Liidu määrustega:  Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 2021/1060, 24. juuni 2021, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad finantsreeglid;  Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 2021/1058, 24. juuni 2021, mis käsitleb Euroopa Regionaalarengu Fondi ja Ühtekuuluvusfondi;  Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 1407/2013, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes. 4. Määruse mõjud Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2021–2027 prioriteedi „Nutikam Eesti“ erieesmärgi „VKEde kestliku majanduskasvu ja konkurentsivõime tõhustamine ning VKEdes töökohtade loomine, muu hulgas tootlike investeeringute kaudu“ raames on planeeritud jätkata ettevõtluse alustamise toetuse pakkumist üle kogu Eesti, ehk toetada uute ettevõtete loomist ja ettevõtlusaktiivsuse tõusu Eesti eri piirkondades. Samuti võimaldada alustavate ettevõtjate juurdepääsu rahalistele vahenditele. Toetusmeede panustab Eesti 2035 eesmärkide ja sihtide saavutamisse ning toetab tasakaalustatud regionaalset arengut. Tulenevalt Euroopa Komisjoni määruse (EL) 2021/1060 artikli 53 lõikest 2 tuleb projektide puhul, mille eelarve ei ületa 200 000 eurot, kasutada toetuse saajale makstava toetuse raames mingit lihtsustatud kulude hüvitamise viisi võttes arvesse eelmise perioodi starditoetuse rakendamise kogemust ning erinevate osapoolte tähelepanekuid. Järgneva dokumendi raames analüüsitakse läbi võimalikud erinevad lihtsustamise metoodikad ning leitakse toetuse saaja ja rakendusüksuse vaatest kõige optimaalsem lahendus administreerimiskoormuse vähendamiseks, mis aitaks kaasa toetuse kättesaadavuse parandamisele ning lähtuks tulemuste läbipaistvamast hindamisest. Starditoetuse raames on perioodil 2021–2027 eesmärgiks minna üle rakendamise metoodikale, mis kiirendaks toetuse taotlemist, keskenduks ettevõtja võimekuse arendamisele ning vähendaks oluliselt alustava ettevõtja kui ka rakendusüksuse halduskoormust. Taotlemise eeldusteks on, et ettevõtja on läbinud MAKis ettevõtlusalase nõustamise ning koostanud äriplaani, mis on saanud positiivse tagasiside MAKi ettevõtluskonsultandi poolt. Projekti äriplaan all mõeldakse ettevõtja tegevuskava, milles on kirjeldatud ettevõtja finantsprognoos, ettevõtja eesmärgid, nende saavutamiseks vajalikud tegevused ja nende elluviimise ajakava, mille elluviimise tulemusena arendatakse ettevõtja kasvupotentsiaali. Eelnõustamise käigus antakse hinnang ettevõtjale ja ettevõtja poolt kavandatavale projektile, planeeritavate tegevuste teostatavusele ja taotlejas osalust omavate isikute suutlikkuse kohta projekti ellu viia, mis aitab ettevõtjal oma projekti paremini läbi mõelda. Eelnõustamise läbiviija on igas maakonnas asuv maakondlik arenduskeskus. Arengunõustamise pakkumine võimaldab tegevuskava täitmisel esinevate takistuste või küsimuste tekkimisel maakondliku arenduskeskuse poolt ettevõtjale varasemast enam sisulist nõustamist pakkuda. Samuti juhatada alustav ettevõtja erinevate ettevõtjat toetavate koolituste, mentorklubide jms tugisüsteemi juurde. Projektide elluviimise tulemusena peaks olema Eestis rohkem kasvusooviga ja jätkusuutlikke ettevõtteid, kes suudavad luua juurde töökohti ning maksta vähemalt keskmist bruto kuupalka. Lisaks peaks projektide elluviimise tulemusena kasvama tööhõive ka väljaspool Tallinna ja Tartu linnapiirkonda ning sellega aitama kaasa Eesti terviklikule regionaalsele arengule. Teisalt kasvab projektide elluviimise tulemusena VKEde eksport kuna suuname juba varakult alustavat ettevõtjat vaatama ning tegutsema ka välisturgude suunas. Määruse koostamiseks on kaasatud erinevate huvigruppide esindajaid, kasutatud varasemate analüüside tulemusi ning arvestatud võimalike alternatiividega määruse sekkumisloogika puhul. Samuti on läbiviidud ühisseminarid toetanud valitsustasandite omavahelist koostööd ning nende raames jagasid Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ning Regionaal- ja Põllumajandusministeerium informatsiooni väljatöötavate määruste osas ning soodustasid seeläbi ühisosa teket erinevate meetmete vahel. 5. Horisontaalsete põhimõtete vaheliste seoste analüüs „Eesti 2035“ Horisontaalsed põhimõtted siht Eesti majandus Võrdsed võimalused (sh diskrimineerimise vältimine) on Meetme tasandil puudub otsene seos. Kuid meede toetab ühiskonna eri uuendusmeelne gruppidesse kuuluvate inimeste eneseteostusvõimalusi, parendab nende ja teaduspõhine võimalusi tegeleda ettevõtlusega ja osaleda töövõtjana ettevõtluses. Meetme tulemusena saab ettevõtja rakendada ellu oma kava ettevõtte arendamiseks. Organisatsiooni arendamisel järgitakse mitmekesisuse ja võrdse kohtlemise põhimõtteid. Meede panustab eri ühiskonnagruppide võimalustesse osaleda tööelus ja elukestvas õppes ning tegeleda ettevõtlusega. Meetme abil toetatud projektides võib olla puutumus vähemusrühmadele võrdsete võimaluste edendamise teemadega. Vastav hinnang ja puutumuse korral tegevuste kirjeldus esitatakse projekti taotluses. Panus „Eesti 2035“ näitajasse: hoolivuse ja koostöömeele mõõdik. Sooline võrdõiguslikkus Valdkonna suurimaks väljakutseks on, et naiste loodud ja juhitud ettevõtteid on vähem. Samuti tegutsevad naisettevõtjad pigem vähem tehnoloogiapõhistes valdkondades. Neil on rohkem raskusi rahaliste vahendite ja kapitali hankimise ja selle kaasamisega. Ka ei ole naisettevõtjad kuigi riskijulged. Lisaks pole neil alati ligipääsu ettevõtlusvõrgustikele, naisettevõtjate kogukonnas ei toimu veel iga lpool üle Eesti, ja ettevõtluse arendamise infole. Starditoetustoetus võimaldab kõigil kes soovivad alustada ettevõtjana või on juba loonud alustava ettevõtja, osaleda toetuse taotlemises ja sobivuse korral alustada või arendada oma ettevõtet. Toetusmeetme teavitustegevuse abil on võimalik tõsta naisettevõtjate teadlikust starditoetusest ning julgustada naisettevõtjad taotlema. Meetme abil toetatud projektides võib olla puutumus soolise võrdõiguslikkuse teemadega. Vastav hinnang ja puutumuse korral tegevuste kirjeldus esitatakse projekti taotluses. Panus „Eesti 2035“ näitajasse: soolise võrdõiguslikkuse indeks. Ligipääsetavus Meetmel on kaudne seos ligipääsetavuse teemadega, ennekõike toetuse abil loodavate erasektori teenuste ja toodete kaudu. Meetme tasandil ei ole võimalik seda teemat analüüsida ega lahendusvõimalusi pakkuda, kuna meede ei käsitle konkreetse valdkonna, teenuse, infrastruktuuri või toote arendamise toetamist. Erivajadusega ettevõtjale tagatakse ligipääs eelnõustamisele. Meetme abil toetatud projektides võib olla puutumus ligipääsetavuse teemadega. Eelnõustamisel, mis on ettevõtjale kohustuslik ning kus antakse tema projektile hinnang, käsitletakse vajadusel erinevaid ligipääsetavuse teemasid ning edastatakse ettevõtjale infot ligipääsetavuse nõuete, muu materjali ja ekspertide kontaktide osas. Vastav hinnang ja puutumuse korral tegevuste kirjeldus esitatakse projekti taotluses. Panus „Eesti 2035“ näitajasse: ligipääsetavuse näitaja. Tasakaalustatud regionaalne areng Valdkonna peamisteks väljakutseteks on suured erinevused piirkondade vahel ettevõtjate konkurentsivõimes ning kapitali ja oskustega tööjõu kättesaadavuses. Oluline on, et nende võimalused tegutseda ja areneda ning saada tasuvat tööd oleks eri piirkonniti tagatud ühtlasemalt. Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014–2020 ettevõtlus- ja innovatsioonitoetuste tulemuslikkuse hindamise (edaspidi hindamine) põhijäreldus oli, et toetused jagunevad piirkonniti ebavõrdselt ning seeläbi suurenevad piirkondlikud erinevused. Regionaalarengu Fondi vahendistes ellu kutsustud starditotus annab võimaluse. Meetme eesmärk on aidata kasvupotentsiaaliga alustavaid ettevõtjaid oma äriplaani elluviimisel ja arendamisel. Sekkumisvõimaluste analüüs: 1. Taotlejate täiendav informeerimine ja nõustamine – peale toetuse ei ole selle meetme eelarves ette nähtud täiendavaid vahendeid. Küll aga on võimalik kasutada tehnilise abi ja rakendusüksuse teisi meetmeid ja teenuseid, et paremini toetusmeetme kohta infot jagada ja potentsiaalseid taotlejaid nõustada. Maakondlike arenduskeskuste võrgustik ning rakendusüksus nõustavad potentsiaalseid taotlejaid kuni taotluse esitamiseni. Sellele järgneb rakendusüksuse poolt taotluse menetlemise protsessis selle täpsustamine kui see osutub vajalikuks. Ettevõtja äriplaani elluviimisel hoiab silma arengunõustamise käigus peal kohalik maakondlik arenduskeskus. 2. Võimekust arendavate tegevuste kavandamine – selleks on võimalik kasutada kõigile ettevõtjatele ja eriti VKEdele suunatud MAKide ning Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse poolt pakutavaid tooteid ja teenuseid, sh nt baaskoolitus, mentorklubi, meistriklassid, ekspordi sihtturgudega seotud nõustamist ja sündmusi, innovatsiooni ja arendusosaku toetust, rakendusuuringute programmi, jms. Samuti on ettevõtjatele kättesaadav KOVide võimalus toetada oma ettevõtjaid regionaalvaldkonna meetme „Atraktiivne piirkondlik elu- ja ettevõtluskeskkond“ abil. 3. Piirkonniti erinevad kvalifitseerimistingimused – starditoetus piirkondlikult kvalifitseerimistingimused on seotud pigem erinevate tulemusnäitajate täitumise nõuetega Tallinna ja Tartu linnapiirkonnas, kus peab projekti tulemuslikkus olema vähemalt neli korda suurem kui teistes piirkondades. 4. Toetusmeetme kavandamine teatud piirkondadele – starditoetus kui meede on kavandatud kasutamiseks väljapool Tallinna ja Tartu linnapiirkonda. 5. Toetuse suunamine ainult turutõrkepiirkondadesse – starditoetus kui meede on kättesaadav kõigis maakondades, välja arvatud Tallinna ja Tartu linnapiirkonnas, kus turutõrge on suhteliselt väiksem. 6. Eriprojektid ja investeeringud teatud piirkondadesse – starditoetus tegeleb alustavate, kuni 36 kuu vanuste ettevõtjatega. Toetuse suurus on 20 000 eurot, mida ettevõtja saab kasutada oma äranägemisel eriprojektideks või investeeringuteks seni kui on täidetud tulemusnäitajad. 7. Toetusmeetme katsetamine teatud piirkonnas – starditoetus kui positiivse ajalooga sekkumise viis rakendub elluviimiseks üle Eesti kõigis maakondades ja ei vaja enam katsetamist. Piirkondlikult on erinev tulemusnäitaja täitumise ootus Tallinna ja Tartu linnapiirkonnas 8. Piirkonniti erinevad toetusmäärad – Starditoetus lihtsustuse leidmisel (toetus alla 200 000 euro) on lahenduseks valitud standardne ühikuhind 20 000 eurot, mille piirkonnastamine on lahendatud tulemusnäitajate ootuse erinevuse kaudu Tallinna ja Tartu linnapiirkonnas. 9. Teatud piirkondadele reserveeritud toetusvahendid – starditoetus on piirkondlikult reserveeritud Tallinna ja Tartu linnapiirkonnast väljapool asuvatele aladele. 10. Toetuse hindamisel piirkondlike boonuspunktide andmine – starditoetuse eelarve suuruse juures on piirkondlike boonuste andmine hindamisel erisus, mida me oleme soovinud lahendada pigem tulemuste saavutamiste põhiselt. Piirkondlikult on erinev tulemusnäitaja täitumise ootus Tallinna ja Tartu linnapiirkonnas, kus selleks on määratud projekti teise aasta lõpuks vähemalt neljakordne käive toetuse määra alusel ehk 80000 eurot. 11. Piirkonniti erinev abikõlblike tegevuste loend – starditoetuse lihtsustus standardse ühikuhinna alusel võimaldab ettevõtjal kasutada toetus selleks, mis talle alustamise juurse on antud ajahetkel oluline. Need tegevused, mis ei ole välistatud on põhimõtteliselt abikõlbulikud. Kokkuvõtlikult, kuna meede on loodud nii, et see arvestab alustava ettevõtja vajadusi ja on suunatud ettevõtjatele üle Eesti. Panus „Eesti 2035“ näitajasse: väljaspool Harjumaad loodud sisemajanduse koguprodukt elaniku kohta EL-27 keskmisest. Keskkond / Kliima Meetmel on toetav mõju kliima- ja keskkonnaeesmärkide saavutamisele. Selle raames elluviidavate tegevuste planeerimisel ja elluviimisel arvestatakse keskkonnahoiu ja kliima temaatikaga toetades tegevusi millega ei tekitata olulist kahju keskkonnaeesmärkidele nagu need on loetletud määruse (EL) 2020/852 artiklis 9. Need on: a) kliimamuutuste leevendamine; b) kliimamuutustega kohanemine; c) vee ja mereressursside kestlik kasutamine ja kaitse; d) üleminek ringmajandusele; e) saastuse vältimine ja tõrje; f) elurikkuse ja ökosüsteemide kaitse ja taastamine. Oluline on tähele panna, et majandustegevuse hindamisel ei kahjusta oluliselt kriteeriumide alusel võetakse arvesse nii majandustegevuse enda keskkonnamõju kui ka majandustegevuses pakutavate toodete ja teenuste keskkonnamõju kogu nende olelusringi jooksul, eelkõige arvestades nende toodete ja teenuste tootmist, kasutamist ja olelusringi lõppu. Ettevõtjal on kohustus projekti elluviimisel jälgida vastavust tema tegevuse iseloomule ning pakutavatele toodetele ja teenustele rakenduvate keskkonnaalaste õigusaktide nõudeid. Põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ rakendamine on analüüsitud meetmete kava koostamise käigus. Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava perioodiks 2021−2027 raames läbi viidud põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ analüüs ei tuvastanud, et määrusega hõlmatud tegevused põhjustaksid olulist kahju keskkonnaeesmärkidele, pigem on tegevused toetavad ning arvestavad ja panustavad kliima- ja keskkonnaeesmärkide saavutamisse.  Panus „Eesti 2035“ näitajasse: ressursitootlikkus. 6. Määruse rakendamisega seotud kulud ja rakendamise eeldatavad tulud Toetuse andmise administreerimisega seotud kulud kaetakse tehnilise abi vahenditest. Määrusega ei teenita tulu. 7. Määruse jõustumine Määrus jõustub üldises korras. 8. Määruse kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Määrus esitatakse kooskõlastamiseks Rahandusministeeriumile, Kliimaministeeriumile, Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumile, Haridus- ja Teadusministeeriumile ja Kultuuriministeeriumile, Riigi Tugiteenuste Keskusele, Euroopa Komisjonile ja perioodi 2021– 2027 ühtekuuluvuspoliitika rakenduskava seirekomisjonile eelnõude infosüsteemi kaudu. Määrus esitatakse arvamuse avaldamiseks Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutusele, Eesti Linnade ja Valdade Liidule, Eesti teaduse, arendustegevuse, innovatsiooni ja ettevõtluse arengukava 2021–2035 juhtkomisjonile ja järgmistele ettevõtjate esindusorganisatsioonidele: • Eesti Tööandjate Keskliit; • Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioon; • Eesti Kaubandus-Tööstuskoda; • MTÜ Maakondlikud Arenduskeskused. Lisa 1 Põhiõiguste harta ja PIK arvestamise kontroll-leht Lisa 2 Riskide hindamise tabel Lisa 3 Ühikuhinna arvutamise metoodika  Majandus- ja infotehnoloogiaministri määruse „Perioodi 2021–2027 starditoetuse andmise ja kasutamise tingimused ja kord“ eelnõu seletuskiri lisa 3 Starditoetuse lihtsustatud kuluhüvitamise viisi analüüs 1. Sissejuhatus Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2021–2027 prioriteedi „Nutikam Eesti“ erieesmärgi „VKEde kestliku majanduskasvu ja konkurentsivõime tõhustamine ning VKEdes töökohtade loomine, muu hulgas tootlike investeeringute kaudu“ raames on planeeritud jätkata ettevõtluse alustamise toetuse pakkumist üle kogu Eesti ehk toetada uute ettevõtete loomist ja ettevõtlusaktiivsuse tõusu Eesti eri piirkondades. Samuti võimaldada alustavate ettevõtjate juurdepääsu rahalistele vahenditele. Toetusmeede panustab „Eesti 2035“ eesmärkide ja sihtide saavutamisse ning toetab tasakaalustatud regionaalset arengut. Tulenevalt Euroopa Komisjoni määruse (EL) 2021/1060 (edaspidi ühissätete määrus) artikli 53 lõikest 2 tuleb projektide puhul, mille kogumaksumus ei ületa 200 000 eurot, maksta toetust ühikuhindadena, kindlasummaliste maksetena või ühtse määra alusel, välja arvatud tegevustele, mis kujutavad endast riigiabi. Määruse kohaselt makstakse toetust standardiseeritud ühikuhinnana, mille valimisel on arvestatud eelmise perioodi starditoetuse rakendamise kogemust ning osapoolte tähelepanekuid. Järgneva dokumendi raames analüüsitakse läbi võimalikud lihtsustamise metoodikad ning leitakse toetuse saaja ja rakendusüksuse vaatest kõige optimaalsem lahendus administreerimiskoormuse vähendamiseks, mis aitaks kaasa toetuse kättesaadavuse parandamisele ning lähtuks tulemuste läbipaistvamast hindamisest. Ühissätete määruse artikli 53 lõike 3 järgi tuleb standardiseeritud ühikuhinna, kindlasummalise makse ja ühtse määra alusel toimuva rahastamise puhul toetuste summad määrata kindlaks muuhulgas ausa, õiglase ja tõendatava arvutusmeetodi alusel limiteerimata summas. Arvutusmeetod tuleb korraldusasutusega kirjalikult kooskõlastada. Eelarveprojekti all mõeldakse tavapäraselt toetuse saaja koostatud ja esitatud hinnangulist kulude loetelu, mis peab olema tõenduspõhine. Kindlasummalise makse kasutamine tuleb sätestada toetuse andmise tingimusi reguleerivas määruses. Projekti tulemuse ja selle saavutamise tõendamise alused sätestab rakendusüksus toetuse rahuldamise otsuses. 2. Kuluhüvitamise viisi ja sobiva lihtsustatud kuluhüvitusviisi valik Starditoetuse raames on perioodil 2021–2027 eesmärgiks minna üle rakendamise metoodikale, mis kiirendab toetuse taotlemist, keskendub ettevõtja võimekuse arendamisele ning vähendab oluliselt alustava ettevõtja kui ka rakendusüksuse halduskoormust. Starditoetuse taotlemise eeldused on järgmised: ettevõtjal või starditoetust taotleval ettevõtjal on varasem ettevõtluskogemus või on tal eelnevalt läbitud maakondlike arenduskeskuste (edaspidi MAK) korraldatud „Alustava ettevõtja baaskoolitus“; ettevõtja on läbinud MAK-i ettevõtlusalase nõustamise ja koostanud äriplaani, millele on MAK-i ettevõtluskonsultant andnud positiivse hinnangu. Vähese tähtsusega abi (edaspidi VTA) ei loeta riigiabiks, seega tuleb VTA andmisel lihtsustatud kuluhüvitamisviise kohaldada, kui projekti kogumaksumus ei ületa 200 000 eurot. Arvestades, et starditoetusest rahastatava projekti kogumaksumus on koos omafinantseeringuga kuni 25 000 eurot, tuleb kasutada lihtsustatud kuluhüvitamise viisi. 1 Kulude lihtsustamise vaatest on võimalik projekti elluviimisel kasutada kolme lihtsustamise hüvitise viisi:  standardiseeritud ühikuhindade alusel (ingl unit cost);  kindlasummalise makse alusel (ingl lump sum);  ühtse määra alusel (ingl flat-rate financing). Standardiseeritud ühikuhindade metoodika kasutamine sobib projektide puhul, mille tegevused koosnevad sarnastest korduvatest toimingutest (näiteks õppereisid, ühetüübilised renoveerimistööd, õpiränne), mida on võimalik standardiseerida. Ka starditoetuse puhul on eduka tulemuse saavutamiseks üldjuhul tegevused sarnased, näiteks ettevõtte loomine, vajalike seadmete ostmine, töötajate värbamine ja palkamine, mitmesuguste turundustegevuste elluviimine jms ning kuigi kulud (nt erinevad seadmed) või nende proportsioonid tegevuste raames võivad erineda, on arvestades toetuse pikaajalist rakendamist kulude suurus tegevusteks ja ettevõtte käivitamiseks olnud aastaid sarnane (arvestades siiski inflatsiooni üldist hinnatõusu kasvu). Ühtse määra kasutamine eeldab tegevuse tegemisega kaasnevate kulude erinevatesse kulukategooriatesse liigitamist. Sellisel juhul seotakse ühe kulukategooria rahastamine otseselt mõne teise kulukategooriaga. See tegevuse kulukategooria, mis on ühtse määra aluseks, hüvitatakse tegelike kulude alusel. Abikõlblikuks hinnatud kuludest leitakse ühtset määra rakendades hüvitis teisele kulukategooriale. Selline hüvitis loetakse abikõlblikuks arvestatud suuruses. Kuna toetuse väljamaksmise eesmärgiks on maksimaalne administratiivne lihtsus ilma detailse kulude kontrollita ning tulemuste saavutamine (ettevõtte loomine (vajadusel), tasustatud töökoha loomine ning prognoositud ettevõtte toimimiseks ja töökoha töötasude maksmiseks vajaliku müügitulu saavutamine), välistati ühtse määra kasutamine, mis eeldab siiski osaliselt kulude kontrolli. Kindlasummaline makse on suunatud eelkõige tulemuslikkuse rahastamisele. Kokkulepe tehakse mitte tegevuse, vaid tulemuse tasandil. Kulu loetakse tekkinuks, kui kokkulepitud tulemus on saavutatud. Seda, palju tulemuse saavutamiseks tehtud tegevused tegelikult maksma läksid, kulu hüvitamisel enam ei vaadata. Sageli võib juhtuda, et kindlasummalist makset soovitakse määrata projektile, mille jaoks see ei ole kõige sobivam viis. Kui projekti tulemuse saavutamist on raske ei/jah vastusega mõõta, siis kindlasummaline makse ei pruugi olla kõige sobivam viis. Kindlasummaline rahastamine sobib kõige paremini projektidele, mille tulemus on lihtsalt määratletav näiteks mõne dokumendi – arengukava, aruanne, välja töötatud strateegia – valmimine. Sellise viisi kasutamine võiks sobida ka alustava ettevõtte toetamiseks. Kindlasummaline makse sobib ka projekti esimese etapi tegemiseks, näiteks projekti kaardistuse tegemise jaoks. Muu hulgas võttes arvesse ka seda, et alustava ettevõtte käivitamine on seotud suurte riskidega, võib tulemuste saavutamine toetuse saaja poolt seatud (üldjuhul liiga optimistlikud) eesmärkide alusel olla kättesaamatu. Samuti, kuna kindlasummaline makse eeldab toetuse maksmist pärast tulemuste saavutamist (nt alles projekti lõppedes või aasta pärast projekti elluviimist), ei lahenda see olukorda, kus ettevõte vajab toetust oma tegevuste elluviimiseks kohe. Toetudes toetuse andmise tingimuste juhendile ja eelmise perioodi kogemusele, on kõige põhjendatum rakendada starditoetuse raames standardiseeritud ühikuhinna metoodika kasutamist, võimaldades lihtsustada väikese eelarvega projektide korral kulude arvestamist ja hüvitamist ning projekti tasemel ja rakendusüksuse tasemel oluliselt vähendada halduskoormust. 2 Standardiseeritud ühikuhinna metoodika võimaldab alustaval ettevõtjal keskenduda oma põhitegevusele ning vähendab nende koormust kogu projekti elluviimisel. Teiseks oluliseks eeliseks on see, et rahastamisel ostetakse tulemust ja projekti finantseerimine on selgem ning läbipaistvam. Kolmandaks keskendutakse pigem projekti kvaliteedile ja tulemuse saavutamisele. Samuti võimaldab standardiseeritud ühikuhinna kasutamine lihtsustada ja kiirendada projekti hindamise ning rahastamise protsessi ning hiljem muudab lihtsamaks projekti tulemuste hindamise. Tulemuste hindamisel on määrav, et ettevõtja on viinud oma äriplaani kokkulepitud tingimustel ellu ja saavutanud vahe- ning lõppeesmärgi, so võtnud tööle vähemalt ühe töötaja makstes töötajale konkreetse ajaperioodi jooksul töötasu ning saavutanud kokkulepitud käibe. Neid eesmärke on rakendusüksusel lihtne projekti tulemuste kontrollimisel kontrollida. Sisendandmete kogumine ühikuhinna arvutamiseks Perioodi 2021–2027 planeerimise käigus nähti esialgu ette, võttes arvesse eelmise perioodi kogemust ja piiratud rahahulka, ettevõtluse alustamise toetuse maksimumsummaks 15 000 eurot ja koos omafinantseeringuga 18 750 eurot, mis arvestades nüüdset turuolukorda, tarbijahinnaindeksi ja tööjõukulu kasvu, ei ole ettevõtlusega alustamiseks siiski piisav. Perioodil 2014–2020 rahastatud starditoetuse projektide statistika kohaselt on 693 rahastatud projekti keskmine väljamakstud summa 18 142 eurot ja keskmine toetussumma 13 543 eurot (vt lisa 1, seis 17.03.2023, andmed ilma finantskorrektsioonideta). Võrreldes praegust turuolukorda eelmise perioodi algusega on kasvanud ettevõtte kõikide sisendite, s.h tööjõukulude hind olulisel määral. Võrreldes 2014. aastaga on tarbijahinnaindeks Statistikaameti andmetel kasvanud 36% ja keskmine palk 67% (vt tabel 1, Statistikaameti andmed). Ainuüksi tarbijahinna indeksi tõusu tõttu peaks toetuse suurus kasvama kolmandiku võrra (18 142 × 136 : 100 = 24 673 ehk ümardatuna 25 000 eurot koos toetuse saaja 20% omafinantseeringuga. Perioodil 2014–2020 rahastatud projektide kuludest valdav osa ehk 70% projekti eelarvest kasutati materiaalse vara soetamiseks, 15% töötasudeks, 10% turunduskuludeks ja 5% immateriaalsele varale (andmete aluseks SF-i 2014–2020 perioodi projektide kululiigid). Personalikulude raames tuleb arvestada seda, et eelmisel perioodi starditoetuse raames kehtis tingimus, et personalikulud võisid moodustada 50% taotluse rahuldamise otsusega määratud toetusest. Joonis 1: THI ja keskmise palga muutus 2014=100 Tarbijahinna indeksi ja keskmise palga muutus 2014=100 200 150 100 50 0 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021 2022 THI Keskmine palk 3 Allikas: Statistikaamet (tarbijahinna indeksi allikas IA001 ja keskmine palga allikas PA001) Eeltoodu põhjal võib asuda seisukohale, et projekti toetuse miinimumsumma peab eduka projektitulemuse saavutamiseks olema vähemalt kolmandiku võrra suurem ehk 20 000 eurot. Samas, võttes arvesse meetme piiratud eelarvemahtu, ei ole võimalik toetussummat rohkem tõsta, kuna siis jäävad täitmata meetme rakendamisega seatud tulemuseesmärgid toetatud ettevõtete arvu poolest. Sama kinnitab ka Riigi Tugiteenuste Keskuse koostatud perioodi 2014–2020 starditoetuse analüüs, mille raames toodi esile, et uuel perioodil võiks üle minna tulemuspõhisele juhtimisele ja suurendada toetuse summat (vt lisa 2). Toetuse suurendamise vajadus on toodud esile ka „Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvuspoliitika vahenditest kavandatavate rahastamisvahendite eelhindamise“ aruandes, mille kohaselt võiks kombineeritud stardilaenu puhul maksimaalne toetuse summa olla üldjuhul kuni 20 000 eurot1. Võttes eelneva kokku ja arvestades tarbijahinna indeksi 36% ja keskmise palga 67% kasvu, siis arvestades perioodi 2014–2020 projektide väljamakstud kogusummat 18 142 eurolt, on uus projekti keskmine kogumaksumus ümardatult 25 000 eurot koos 20% omafinantseeringuga. Toetuse summa suurendamine mõjutab oluliselt ka meetme raames plaanitud tulemuseesmärkide sihttasemed (toetatud ettevõtete arv). 3. Starditoetuse tulemuste sihttasemete arvestus Starditoetuse struktuurivahendite eelarve 4 385 000 eurot. Arvestades, et projekti kohta on toetuse suuruseks 20 000 eurot, on võimalik rahastada planeeritud 420 projekti asemel 219 projekti. Arvestades senist kogemust alustavate ettevõtete ellujäämismäära osas (protsent ettevõtetest, kes loodi referentsperioodiga võrreldes kaks aastat varem, on referentsperioodil endiselt aktiivsed) jätkab kaks aastat pärast projekti elluviimist tegevust 65% ehk 140 ettevõtet. Tabel 1. Väljavõte starditoetuse näitajate passist. Field / Väli Täitmise juhis* Näitaja metaandmed Uus sihtmäär >0 Target 2029 / Märkida näitaja 2029 Rakenduskava 275 140 sihttase erieesmärgi sihttase 2029 tasandil Data or Esitada sihttaseme arvutus, Sihttaseme Sihttaseme evidence used, analüütika 2014–2020 määramisel oleme määramisel oleme data quality perioodi rakendamise lähtunud lähtunud assurance and kogemusele tuginedes, Statistikaameti Statistikaameti the calculation viide ellu viidud tabelist ER036 tabelist ER036 method / hindamisele, uuringule "Sündinud ja surnud „Sündinud ja surnud Näitaja vms. Väljundnäitaja korral ettevõtted", mille ettevõtted“, mille sihttaseme lisada ka vahetaseme viimaste viimaste määramise põhjendus, sh arvestada kättesaadavate kättesaadavate alused, tegevuste andmete kohaselt oli andmete kohaselt oli andmed ja ettevalmistamiseks ja 2018. aastal 1-4 2018. aastal 1–4 kvaliteedi käivitamiseks kuluva töötajaga ettevõtete töötajaga ettevõtete kindluse ajaga. Peab olema üheselt segmendis surnud segmendis surnud 1 https://pilv.rtk.ee/s/yf8d7sHddNW4o3B?dir=undefined&openfile=101236 4 tagamine selge, kuidas vahe- ja ettevõtete osakaal ettevõtteid 35%. (ÜSM art 17 lõppsihttase on määratud 35%. Starditoetust Starditoetust saanud lõige 1 punkt (mis on loogika ja saanud ettevõtete ettevõtete hulgas on b) millistele andmetele hulgas on teisel teisel aastal pärast tuginetakse). Lisada ka aastal pärast projekti projekti lõppu eelarve osas põhjendus, st lõppu keskmiselt 3 keskmiselt 3 töötajat. miks just selline eelarve on töötajat. Tuues Tuues paralleeli vajalik antud näitajate paralleeli Statistikaameti sihttaseme täitmiseks Statistikaameti andmetega, (kuidas on tuvastatud andmetega, prognoosime, et sekkumise hind), prognoosime, et hinnanguliselt on võimalusel põhjendused hinnanguliselt on starditoetust saanud ühikuhindade kaudu, starditoetust saanud ettevõtete metoodika nende ettevõtete ellujäämise määr seadmiseks vms. ellujäämise määr 65%. Sihttase on 65%. Sihttase on sellest lähtudes sellest lähtudes ümardatult ümardatult 140 ettevõtjat (s.o 275 ettevõtjat (s.o 219 × 0,65). 420 × 0,65). Toetust saanud uute ettevõtete arvu indikaatorit mõõdetakse üks aasta pärast projekti lõppemist. See tähendab, et ettevõte tegutseb turul veel vähemalt üks aasta pärast väljundi saavutamist. Ettevõtte turul tegutsemise saab kindlaks määrata näiteks projekti lõpetamise aastale järgneva majandusaasta kohta deklareeritud käibe põhjal. 4. Tegevuse kulude hüvitamine ühikuhinna alusel Ühikuhinna alusel hüvitatakse toetuse saajale tegevuse kulud vastavalt loodud väljunditele (ettevõte on loodud, äriplaan tegevuse alustamiseks on heaks kiidetud ning rakendusüksus on teinud ettevõtte kohta toetuse andmise otsuse) ning saavutatud tulemusele (ettevõttesse loodud tasustatud töökoht ja/või saavutatud prognoositud/minimaalne käibe kasv) proportsioonis 75% ja 25%. Tulemuspõhine komponent (25%) julgustab toetuse saajat keskenduma tulemuse saavutamisele. Projekti raames lepitakse toetuse saajaga kokku plaanitavad tegevused ja eesmärgid. Et saada esmane väljamakse summas 15 000 eurot, siis esimesel etapil peab toetuse saaja läbima MAK-i eelnõustamise, esitama meetme tingimustele vastava taotlusvormi koos ettenähtud lisadokumentidega, läbima taotluse hindamise rakendusüksuse valikukomisjonis ja toetuse taotlus peab olema rahuldatud. Lisaks peab toetuse saaja olema loonud pärast taotluse rahuldamise otsuse tegemist kolme kuu jooksul ühe uue ehk projektiga seotud töökoha. Teine osa ehk 25% toetusest makstakse pärast projekti lõppemist (projekti kestus on kõikide projektide puhul ühiselt 24 kuud), kui on täidetud eesmärk, et ettevõttes on loodud projekti esimese kolme kuu jooksul töökoha, mille töötasu suurus on võrdne vähemalt projekti rahastamise hetkel kehtinud töötasu alammääraga. Lisaks on ettevõte saavutanud projekti teisel aastal müügitulu vähemalt 40 000 eurot. Harjumaal ja Tartumaal tegutsevate ettevõtete puhul kehtestatakse kõrgem teise aasta müügitulu ehk vähemalt neljakordne toetuse suurus – 80 000 eurot. Selle määramisel on lähtutud perioodil 2014–2020 rahastatud projektide müügitulu statistikast. Sama kehtiks ka liikuvate teenuste puhul, kus tegevus on seotud olulisel määral (üle 50% ettevõtte müügitulust arvestatuna) Harju- või Tartumaaga. 5 Tabel 2. Perioodil 2014–2020 starditoetust saanud ettevõtete müügitulu maakonniti Keskmine Mediaan Keskmine Mediaan Keskmine Mediaan Ettevõtete Ettevõtete Ettevõtete Maakond arv 1. aasta Müügitulu Müügitulu arv 2. aasta Müügitulu Müügitulu arv 3. aasta Müügitulu Müügitulu 1. aasta 1. aasta 2. aasta 2. aasta 3. aasta 3. aasta Harju 279 51 801 15 862 240 188 080 60 606 193 190 029 100 313 Hiiu 8 34 010 23 030 3 110 386 25 376 3 266 710 43 995 Ida-Viru 32 50 422 19 583 22 116 375 76 784 18 145 060 67 623 Jõgeva 9 85 075 18 765 8 286 041 45 449 6 394 006 160 823 Järva 10 81 743 26 967 8 195 618 61 366 6 280 013 89 941 Lääne 16 18 813 16 207 11 59 388 33 573 10 101 070 102 120 Lääne-Viru 42 34 239 22 809 39 93 393 72 360 29 146 395 107 386 Põlva 6 10 606 7 371 6 28 043 19 571 6 76 091 52 101 Pärnu 48 62 167 39 820 42 148 555 97 221 37 225 206 162 356 Rapla 15 35 895 14 185 12 131 662 56 142 8 272 416 123 829 Saare 20 21 812 15 974 19 68 427 51 864 16 117 138 87 132 Tartu 79 48 966 22 684 66 138 689 95 485 57 231 164 163 536 Valga 13 44 019 34 641 12 112 003 89 362 10 191 799 156 881 Viljandi 37 25 640 10 838 31 50 654 32 866 25 107 288 69 007 Võru 6 20 668 4 695 6 44 397 30 185 6 73 695 44 452 Allikas: Struktuuritoetuste kesksüsteem ja E-äriregister 6 Starditoetus on muu hulgas suunatud regionaalse ettevõtluse arendamisele, mis eeldab, et ettevõtlusega saaks alustada ka maakondades, kus inimeste sissetulek on väiksem (vt tabel 3) ja sageli puudub lisaraha ettevõtte alustamiseks. Seega, plaanitav meede toetab ühiskonna eri gruppidesse kuuluvate inimeste eneseteostusvõimalusi, parendades nende võimalusi tegeleda ettevõtlusega. Tabel 3. Keskmine brutopalk aastatel 2020–2022 maakonniti Maakond 2020 2021 2022 Harju 1588 1694 1834 Tartu 1447 1550 1690 Viljandi 1188 1285 1418 Pärnu 1147 1280 1410 Lääne-Viru 1181 1256 1395 Ida-Viru 1161 1202 1387 Rapla 1199 1277 1376 Põlva 1229 1207 1374 Järva 1282 1340 1367 Lääne 1155 1308 1329 Saare 1148 1247 1322 Jõgeva 1145 1241 1295 Võru 1169 1192 1295 Valga 1106 1205 1185 Hiiu 1063 1194 1114 Allikas: Statistikaamet Starditoetuse kavandamisel tuleb arvestada, et ettevõtlusega alustamine ja selle õnnestumine on alati suure riskiga ning on oht, et vaatamata toetuse saaja pingutustele viia kokku lepitud plaan ellu, võib see ebaõnnestuda. Seega on eelistatud toetuse väljamaksmine etapiviisi (kahes jaos) ja viimane osa, s.o 25% toetusest tulemuspõhise komponendina jääks ebaõnnestumise puhul välja maksmata. Projekti tulemuste saavutamiseks peab toetuse saaja täitma kõik miinimumnõuded. Juhul, kui neid ei täideta, küsib rakendusüksus kogu toetuse tagasi. 5. Toetuse välja maksmine toetuse saajale, oodatavad vahetulemused Starditoetuse väljundipõhine komponent (75% toetusest ehk 15 000 eurot) makstakse välja projekti alguses pärast toetuse rahuldamise otsuse tegemist. Projekti elluviimise periood on kaks aastat, mille jooksul saavutatud tulemuste alusel on võimalik hinnata tulemuspõhise komponendi (25% toetusest ehk 5000 eurot) rakendamist, et viimane osa peale tulemuspõhist komponenti saavutamist välja maksta. Ühikuhinna väljamaksmise loogika toimib järgmiselt: Esimeses etapis, kui projekt saab MAK-i hindajalt positiivse hinnangu ja rakendusüksus on teinud taotluse rahuldamise otsuse ning toetuse saaja on loonud pärast positiivse otsuse saamist kolme kuu jooksul ühe töökoha (toetuse saaja esitab töölepingu ja töötamise registri väljavõtte), makstakse välja esimene osa ühikuhinnast ehk 18 750 eurot. Teises etapis, kui ettevõtja on loonud esimese kolme kuu jooksul vähemalt ühe töökoha, mille töötasu on kuni tulemuste hindamiseni vähemalt kehtiva minimaalpalga suuruses, ning on 7 saavutanud kokkulepitud müügitulu, makstakse välja viimane osa ehk tulemuspõhine komponent ühikuhinnast ehk 6250 eurot. Projekt on edukalt lõppenud, kui kõik kokkulepitud eesmärgid on täidetud: Pärast projekti rahastamise otsust on ettevõtja loonud projektiga seotud töökoha ja säilitanud selle projekti abikõlblikkuse perioodi lõpuni. Loodud töökoha töötasu vastab taotluse esitamise hetke seisuga täistööaja miinimumpalgale. Toetuse saaja esitab tegevuse tõendamiseks tulu- ja sotsiaalmaksu, kohustusliku kogumispensioni makse ja töötuskindlustusmakse deklaratsiooni (edaspidi TSD deklaratsioon). Ettevõtte müügitulu on vähemalt kahekordne toetuse määr (v.a Harjumaal ja Tartumaal tegutsevatel ettevõtetel, mille raames on eeldatud, et müügitulu on vähemalt neljakordne toetuse määr). Müügitulu hinnatakse teise aasta alusel. Toetuse saaja esitab kasumiaruande, et tõendada eesmärgi täitmist. Kuna perioodil 2021–2027 rakendatav starditoetuse rakendamise loogika läheb üle uuele tulemuspõhisele juhtimise põhimõttele, siis vaadatakse pärast iga aruandeaasta lõppu tulemused üle ja vajadusel otsustatakse ühikuhindade või rakendamise loogika muutmise vajadus. Projekti tulemuspõhist komponenti hindab rakendusüksus e-äriregistri andmete (võimalusel kinnitatud majandusaasta aruanne) ja toetuse saaja esitatavate andmete põhjal (TÖRi väljavõte, kasumiaruanne, bilanss jm). 8 EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: MKM/23-1359 - Perioodi 2021–2027 starditoetuse andmise ja kasutamise tingimused ja kord. Kohustuslikud kooskõlastajad: Haridus- ja Teadusministeerium; Kultuuriministeerium; Regionaal- ja Põllumajandusministeerium; Rahandusministeerium; Kliimaministeerium Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 31.10.2023 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/052f56a2-24c3-48ec-b962-4b174013a022 Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/052f56a2-24c3-48ec-b962-4b174013a022?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) https://eelnoud.valitsus.ee/main