Kultuuriministeeriumi teadus- ja arendustegevuse programmist „Eesti kultuuri teadus-ja arendusprogramm 2023-2026“ toetuse taotlemise ja kasutamise tingimused ja kord

MINISTRI MÄÄRUS Tallinn Kuupäev digitaalallkirjas nr 11 Kultuuriministeeriumi teadus- ja arendustegevuse programmist „Eesti kultuuri teadus- ja arendusprogramm 2023- 2026“ toetuse taotlemise ja kasutamise tingimused ja kord Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse § 531 lõike 1 alusel. 1. peatükk Üldsätted § 1. Reguleerimis- ja kohaldamisala (1) Määrusega kehtestatakse kultuurivaldkonna teadus- ja arendustegevuse programmi (edaspidi TA-programmi) juhtimise, TA-programmist toetuse taotlemise, taotleja ja taotluse hindamise ning toetuse andmise ja kasutamise tingimused ja kord. (2) TA-programmi abil viiakse ellu „Teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse arengukava 2021-2035“ viienda fookusvaldkonna „Elujõuline Eesti ühiskond, keel ja kultuuriruum“, „Kultuuri arengukava 2021-2030“ ning tulemusvaldkonna „Kultuur ja sport“ programmi „Kultuuriprogramm“ eesmärke. (3) Määruses reguleerimata küsimustele kohaldatakse haldusmenetluse seadust. (4) Määruse rakendamise eest vastutab Sihtasutus Eesti Teadusagentuur (edaspidi ETAG või toetuse andja). (5) Määrust ei kohaldata Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 1407/2013, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 352, 24.12.2013, lk 1) (edaspidi VTA määrus) artikli 1 lõikes 1 sätestatud juhtudel. § 2. Mõisted Käesolevas määruses kasutatakse mõisteid järgmises tähenduses: 1) teadus- ja arendustegevus (edaspidi ka TA-tegevus) on uudne, loominguline, ettemääramatu tulemusega, süstemaatiline ning ülekantav ja/või korratav uurimis- ja arendustöö, mille eesmärk on saada uusi teadmisi ja leida teadmistele uusi rakendusalasid ning mis jaguneb alusuuringuteks, rakendusuuringuteks ja eksperimentaalarenduseks; 2) eesti kultuuri alane teadus- ja arendustegevus on TA-tegevus, mis tegeleb eesti kultuuri kui uurimisobjektiga; 3) alusuuring on teoreetiline või katsetel rajanev uurimistöö uute teadmiste saamiseks nähtuste ja faktide põhialuste kohta, seadmata eesmärgiks saadud teadmiste rakendamist praktikas; 4) rakendusuuring on uurimistöö uute teadmiste saamiseks otsese eesmärgiga rakendada saadud teadmisi praktikas; 5) eksperimentaalarendus on süstemaatiline tegevus, mis põhineb uurimistegevuse tulemusena saadud teadmistel ja praktilistel kogemustel ning loob uut teadmist eesmärgiga valmistada uusi tooteid, võtta kasutusele uusi protsesse või täiustada olemasolevaid tooteid või protsesse; 6) projekt on kindlaksmääratud eesmärgi, oodatava tulemuse, eelarve ja ajakavaga omavahel seotud ja taotluse esitamise ajal ellu viimata tegevuste kogum, millega kaasnevate kulude hüvitamiseks toetust taotletakse või kasutatakse; 7) taotleja on käesoleva määruse § 6 lõikes 1 nimetatud asutus või juriidiline isik; 8) partner on käesoleva määruse § 6 lõike 2 nimetatud asutus või juriidiline isik; 9) koostööasutus on käesoleva määruse § 6 lõikes 3 nimetatud asutus või juriidiline isik; 10) toetuse saaja on taotleja, kelle taotlus on rahuldatud; 11) jätkutaotlus on käimasoleva vähemalt kaheaastase projekti jätkamiseks esitatud taotlus eelseisvaks perioodiks; 12) vastutav täitja on doktorikraadi või sellele vastava kvalifikatsiooniga teadus- ja arendustöötaja, kellel on taotlemise hetkel kehtiv vähemalt 0,5 koormusega tööleping taotlejaga, töö asukohaga Eestis; 13) põhitäitja on doktorikraadi või sellele vastava kvalifikatsiooniga teadus- ja arendustöötaja, kes panustab projekti eesmärkide saavutamisse. § 3. TA-programmi juhtimine (1) TA-programmi juhib programmi nõukoda, mille koosseisu ja töökorra kehtestab ETAG. (2) Programmi nõukoda juhib programmi lähtudes TA-programmi eesmärkidest, mis on järgmised: kasvatada eesti kultuuri alast teadus- ja arendustegevuse mahtu ja suurendada võimekust Eesti kultuuri ning laiemalt kogu ühiskonna arengu toetamisel vastavalt riiklikele ja valdkondlikele arengukavadele ja strateegiatele; suurendada riigi rolli teadus- ja arendustegevuse strateegilisel suunamisel, sh prioriteetide määramisel ning uurimistöö suunamisel ühiskonna väljakutsete lahendamisele; arendada riigile olulisi teadussuundi ja toetada teadlaste ning valdkonna ekspertide järelkasvu kujunemist nendes teadussuundades; tugevdada Kultuuriministeeriumi kompetentsi ja võimekust uuringute korraldamiseks ja nende kasutamiseks ühiskonna probleemide lahendamisel ja arengueesmärkide saavutamisel; tõsta Kultuuriministeeriumi ja teadus- ja arendusasutuste vahelise koostöö efektiivsust riiklike eesmärkidega TA-tegevuse kavandamisel ja läbiviimisel. (3) Programmi nõukoja liikmeteks on kaks Kultuuriministeeriumi esindajat (sh teadusnõunik), üks Haridus- ja Teadusministeeriumi esindaja, üks ETAG-i esindaja ja kolm doktorikraadiga valdkondlikku eksperti. Programmi nõukoja koosseis kooskõlastatakse enne kinnitamist ja taotlusvooru avamist Kultuuriministeeriumiga. (4) Programmi nõukoja ülesanded on: 1) koordineerida TA- programmi tegevusi; 2) kinnitada TA-programmi prioriteetsed uurimissuunad igaks taotlusvooruks alates 2024. aastast; 3) kinnitada Kultuuriministeeriumi koostatud TA-programmi iga-aastane tegevuskava, mis sisaldab uurimissuundi või -teemasid, vajaduse korral ka täpsemaid uurimisküsimusi, tegevuste ajakava ja eelarvet; 4) hinnata programmi elluviimise tulemuslikkust ning anda toetuse saajatele, ETAGile ja Kultuuriministeeriumile soovitusi edasisteks tegevusteks; 5) osaleda hindamiskomisjoni töös; 6) hinnata projektide lõpparuandeid. § 4. Toetuse andmise eesmärk ja tulemus (1) Toetuse andmise eesmärk on: 1) tõsta kultuurivaldkonna asutuste teadus- ja arendustegevuse võimekust uuringute läbiviimisel; 2) tõhustada interdistsiplinaarse teadus- ja arendustegevuse koostööd teadus- ja arendusasutuste, ettevõtete ja teiste organisatsioonide vahel; 3) luua projektide kaudu uusi teadmisi, loome- ja uurimismeetodeid või -tehnikaid ning panustada seeläbi uurimisvaldkondade ning kultuuri ja seeläbi ka ühiskonna arengusse. (2) Toetuse kasutamise tulemusena: 1) on tekkinud võimekad uurimisrühmad, kes tegelevad riigi jaoks oluliste kultuurivaldkonna teadussuundade uurimisega; 2) tagatud on vastavate uurimissuundade jätkusuutlikkus ja järelkasv; 3) kasvanud on kultuurivaldkonna teadus- ja arendustegevuse võimekus; 4) positiivselt evalveeritud teadus- ja arendusasutuste uurimisrühmad teevad omavahel sisulist koostööd teadus- ja arendustegevuse kvaliteedi, tulemuslikkuse ja mõju tõstmiseks; 5) paranenud on teadus- ja arendusasutuste, koostööasutuste ja riigi vaheline koostöö; 6) luuakse uusi ja uuenduslikke teadustöö tulemusi kultuurivaldkonnas; 7) paranenud on teadmussiirde maht ja mitmekesisus. § 5. Toetatavad tegevused ja riigiabi (1) Toetust antakse järgmistele tegevustele, millega aidatakse kaasa käesoleva määruse § 4 lõikes 1 nimetatud eesmärgi ja lõikes 2 nimetatud tulemuste saavutamisse: 1) kultuurivaldkonna alusuuringute läbiviimine; 2) kultuurivaldkonna rakendusuuringute läbiviimine; 3) kultuurivaldkonna eksperimentaalarenduste läbiviimine. (2) Määruse alusel antav toetus võib olla käsitletav vähese tähtsusega abina konkurentsiseaduse § 33 mõistes või riigiabina konkurentsiseaduse § 30 mõistes. (3) Toetuse andmisel vähese tähtsusega abina VTA määruse artikli 3 mõistes järgitakse nimetatud määruses ja konkurentsiseaduse §-s 33 sätestatut. (4) Ühele ettevõtjale eraldatava vähese tähtsusega abi kogusumma koos varem antud vähese tähtsusega abiga ei tohi kolme järjestikuse majandusaasta jooksul ületada VTA määruse artikli 3 lõikes 2 sätestatud summat. (5) Vähese tähtsusega abi suuruse arvestamisel loetakse üheks ettevõtjaks sellised isikud, kes on omavahel seotud VTA määruse artikli 2 lõike 2 kohaselt. (6) Toetuse andmisel riigiabina järgitakse komisjoni määruse (EL) nr 651/2014 Euroopa Liidu aluslepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse siseturuga kokkusobivaks (ELT L 187, 26.06.2014, lk 1–78) (edaspidi grupierandi määrus), artiklis 25 ja konkurentsiseaduse §-s 342 sätestatut. (7) Vähese tähtsusega abi andmisel võetakse arvesse VTA määruse artiklis 5 ja riigiabi andmisel grupierandi määruse artiklis 8 sätestatud erinevateks eesmärkideks antava abi kumuleerimisreegleid. (8) Vähese tähtsusega abi ja riigiabi andmist ning saamist käsitlevaid dokumente säilitatakse kümme aastat määruse alusel viimase abi andmisest arvates. (9) Määrust ei kohaldata grupierandi määruse artikli 1 lõigetes 2, 3, 4 ja 5 ning VTA määruse artikli 1 lõikes 1 sätestatud juhtudel. (10) Määrust ei kohaldata ettevõtjale, kellele Euroopa Komisjoni või Euroopa Kohtu otsuse alusel, millega Eesti riigi antud abi on tunnistatud ebaseaduslikuks, väärkasutatuks või ühisturuga kokkusobimatuks, on esitatud seni täitmata korraldus abi tagasi maksta. 2. peatükk Nõuded taotlejale, partnerile ja taotlusele ning toetuse taotlemine § 6. Nõuded taotlejale ja partnerile (1) Taotleja on Eestis positiivselt evalveeritud teadus- ja arendusasutus, kelle töötaja osaleb projektis vastutava täitjana. (2) Taotleja võib kaasata projekti elluviimisesse projekti eesmärgi ja vajaduste põhjal partneri või partnereid, kellel võivad tekkida projekti elluviimise käigus kulud. Partner on Eestis positiivselt evalveeritud teadus- ja arendusasutus, kelle töötaja osaleb projektis põhitäitjana. Partneri kaasamine on kohustuslik käesoleva määruse § 11 lõike 1 punktis 1 nimetatud toetuse taotlemisel. (3) Taotleja võib kaasata projekti elluviimisesse projekti eesmärgi ja vajaduste põhjal koostööasutusena teisi avaliku sektori asutusi või juriidilisi isikuid, kuid nende osalemise kulusid toetuse eelarvest ei kaeta. (4) Teenuse pakkuja ja alltöövõtja ei ole käsitatav partneri või koostööasutusena. (5) Taotleja ja partner peavad vastama järgmistele nõuetele: 1) neil ei ole maksu- või maksevõlga riigi ees või see on ajatatud ning nad on nõuetekohaselt täitnud maksukorralduse seaduses sätestatud maksudeklaratsioonide esitamise kohustuse; 2) nad ei ole pankrotis, likvideerimisel ega sundlõpetamisel ning neil ei ole kehtivat äriregistrist kustutamise hoiatust; 3) juhul kui toetuse andja on teinud neile varasema projekti raames tagasinõudmise otsuse, ei tohi neil otsuse kohaselt tagasimaksmisele kuuluv toetus tähtajaks tagasi maksmata olla; 4) nende toetatava tegevusega seotud majandustegevus ei ole lõppenud ega peatunud; 5) nad on suutlikud projekti elluviimiseks vajalikke mitteabikõlblikke kulusid tasuma; 6) neil ei ole majandusaasta aruande esitamise võlga ega muid täitmata kohustusi toetuse andja ees; 7) neil on projekti elluviimiseks ja haldamiseks vajalikud õiguslikud, organisatsioonilised ja tehnilised eeldused, mis on vastavuses projektis neile määratud ülesannetega; 8) juhul kui taotletav toetus on käsitletav vähese tähtsusega abina, peavad nad vastama VTA määruses sätestatud tingimustele. (6) Kui taotleja või partner on taotlenud projektile või projekti osadele tegevustele toetust samal ajal mitmest meetmest või muudest riigieelarvelistest, kohaliku omavalitsuse, Euroopa Liidu või välisabi vahenditest, peab taotluses olema esitatud sellekohane teave. § 7. Nõuded taotlusele (1) Taotluses kirjeldatud projekt peab panustama käesoleva määruse §-s 4 nimetatud eesmärgi ja tulemuse saavutamisse ning vastama käesoleva määruse § 5 lõikes 1 sätestatule. (2) Taotluse vormi töötab välja ja kehtestab ETAG. (3) Taotlus koostatakse eesti keeles. Lisadokumendid võivad olla esitatud eesti või inglise keeles. (4) Kõik ühes projektis kavandatud tegevused tuleb esitada ühes taotluses. (5) Taotlus peab muu hulgas sisaldama järgmisi andmeid, kirjeldusi ja dokumente: 1) üldandmed taotleja kohta; 2) partneri kaasamisel tema nõusoleku kinnitus, üldandmed partneri kohta, sealhulgas partneri roll projektis, tema rahaline panus (olemasolu korral), käesoleva määruse §-s 6 toodud nõuetele vastavuse kinnitus; 3) koostööasutuse kaasamisel tema kirjalik nõusolek, üldandmed koostööasutuse kohta ja roll projektis; 4) andmed projekti vastutava täitja, põhitäitja, täitja ning projekti elluviimisel osalevate isikute kohta koos selgitusega, millised on nende kompetentsid, rollid ja vastutused; 5) projekti üldandmeid, sh projekti nimetus eesti ja inglise keeles, projekti lühikokkuvõte eesti ja inglise keeles, projekti elluviimise periood; 6) taotletava toetuse summa; 7) projekti eelarve tegevuste ja kululiikide lõikes; 8) projekti teaduslik põhjendus; 9) projekti olulisus toetuse andmise eesmärkide seisukohalt, mis on loetletud käesoleva määruse §-s 4; 10) projekti peamised eesmärgid, uurimisküsimused, tegevus- ja ajakava; 11) projekti eeldatavad tulemused, nende teaduslik ja ühiskondlik olulisus, võimalikud jätkamissuunad ja panus valdkonna järelkasvu tagamisse; 12) uurimistöö avalikkusele tutvustamise plaani; 13) selgitus, kuidas on projekti elluviimisel kavas järgida valdkonna üldtunnustatud teaduseetika norme ja teaduse head tava ning kuidas on kavas teadus- ja arendustegevuse andmeid hallata; 14) volikiri, kui taotleja esindusõiguslik isik tegutseb volituse alusel. § 8. Taotlusvooru avamine ja taotluse esitamine (1) Taotlusvooru eelarve ja ajakava kinnitab iga-aastaselt programmi nõukoja ettepanekul ETAG. (2) Taotlusvooru avamisest, tähtajast ja eelarvest teavitab ETAG oma veebilehel. (3) Taotlus tuleb esitada lõike 2 kohaselt teatatud tähtaja jooksul. (4) Taotluse peab esitama esindusõiguslik isik Eesti Teadusinfosüsteemi (edaspidi ETIS) kaudu. Toetuse andja kinnitab taotluse kättesaamist. § 9. Projekti elluviimise ja toetuse kasutamise periood (1) Üheaastase projekti elluviimise periood võib alata taotluse esitamise kuupäevast või taotluses märgitud hilisemast kuupäevast ning kesta kuni taotluse esitamisele järgneva kalendriaasta 31. detsembrini. (2) Kahe- või kolmeaastase projekti elluviimise iga aasta kohta esitab taotleja ETAG-i poolt määratud tähtajaks eraldi tegevuskava ja eelarve, mis on aluseks käesoleva määruse § 11 lõikes 1 sätestatud toetuse summa eraldamise jätkamiseks. Kahe- või kolmeaastaste projektide puhul eraldatakse toetus korraga üheks aastaks. (3) Toetuse kasutamise periood võib alata projekti elluviimise perioodi alguskuupäevast ning kesta kuni taotluse või jätkutaotluse rahuldamise otsuse tegemisele järgneva kalendriaasta 31. detsembrini. (4) Toetuse saaja võib taotleda toetuse kasutamise perioodi pikendamist kuni kolme kuu võrra järgmistel tingimustel: 1) projekti elluviimisel on ilmnenud toetuse saajast sõltumatud erakordsed ja/või ettenägematud asjaolud; 2) toetuse saaja on toetuse kasutamise perioodi pikendamise taotluse esitanud enne selle perioodi lõppu; 3) toetuse kasutamise periood ei ületa käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud tähtpäeva. (5) Taotluse toetuse kasutamise perioodi pikendamiseks esitab toetuse saaja esindusõiguslik isik ETAG-ile e-kirja teel. (6) Toetuse kasutamise perioodi pikendamise taotluse rahuldamise või mitterahuldamise otsuse langetab ETAG, kaasates vajadusel programmi nõukoda või sõltumatuid eksperte. ETAG teavitab toetuse saajat otsusest e-kirja teel kümne tööpäeva jooksul otsuse langetamisest arvates. (7) Kui toetuse kasutamise perioodi pikendamise taotlus on rahuldatud, loetakse toetuse kasutamise perioodi kestuse lõpuks muudatustaotluses sätestatud kuupäev. (8) Toetuse andja loeb projekti lõppenuks pärast lõpparuande kinnitamist ja viimase makse tegemist toetuse saajale ning teavitab sellest toetuse saajat ETIS-e kaudu. 3. peatükk Kulude abikõlblikkus ja toetuse osakaal § 10. Kulude abikõlblikkus (1) Kulu on abikõlblik, kui see on projekti elluviimiseks vajalik, mõistlik, põhjendatud, tekib toetuse kasutamise perioodil tehtavate tegevuste käigus, selle tasub toetuse saaja või partner ning on kooskõlas õigusaktidega, sealhulgas: 1) on tasutud toetuse saaja või partneri arvelduskontolt; 2) on tõendatud algdokumentidega; 3) on tehtud järgides riigihangete seaduse põhimõtteid kooskõlas käesoleva määruse § 24 lõike 1 punktis 3 nimetatud kohustusega; 4) on selgelt kirjendatud raamatupidamises ja vastab Eesti finantsaruandluse standardile. (2) Kulu loetakse põhjendatuks, kui kulu on sobiv, vajalik ja tõhus käesoleva määruse §-s 4 nimetatud eesmärgi ja tulemuse saavutamiseks ning tekib käesoleva määruse § 5 lõikes 1 nimetatud toetatava tegevuse käigus. (3) Projekti kulu jaguneb otseseks ja üldkuluks. (4) Otsesed kulud on personalikulud (töötasud koos kõigi riiklike maksude, maksete ja seadustest tulenevate hüvitistega ning üliõpilaste teadustöö stipendiumid) ning teadustöö kulud (lähetuskulud ja -koolituskulud, projekti täitmisega otseselt seotud põhi- või väikevara soetamise ja kasutamise kulud, sisseostetavad teadus- ja arendusteenused, uurimisprojekti tulemuste publitseerimise ja tutvustamisega seotud kulud ning muud projekti elluviimiseks vajalikud kulud). (5) Üldkulu on asutuse kulu, mis on seotud projekti asutuse poolse haldamisega ning projekti täitmiseks vajaliku kvaliteetse keskkonna tagamisega. Üldkulu määr on kuni 10% otsestest kuludest. (6) Toetuse andmisel riigiabina grupierandi määruse artikli 25 alusel peavad abikõlblikud kulud olema liigitatud konkreetsesse teadus- ja arendustegevuse kategooriasse ning olema järgmised: 1) personalikulud: teadlased, tehnikud ja muu abikoosseis selles ulatuses, mil nad tegelevad konkreetse taotluses kirjeldatud uurimisprojektiga; 2) vahendite ja seadmete kulud sel määral ja sellise ajavahemiku jooksul, mil neid kasutatakse projekti jaoks. Kui vahendeid ja seadmeid ei kasutata projektis kogu nende kasutusea vältel, peetakse abikõlblikuks vaid amortisatsioonikulusid, mis vastavad projekti kestusele ja mis arvutatakse üldiselt aktsepteeritava raamatupidamistava kohaselt; 3) ehitiste ja maa kulud sel määral ja sellise ajavahemiku jooksul, mil neid kasutatakse projekti jaoks. Ehitise puhul peetakse abikõlblikuks vaid amortisatsioonikulu, mis vastab projekti kestusele ja mis arvutatakse üldiselt aktsepteeritava raamatupidamistava kohaselt. Maa puhul on abikõlblikud omandi üleminekuga seotud kulud või tegelikult tekkinud kapitalikulud; 4) turutingimustel välisallikast ostetud või litsentsitud lepinguliste teadusuuringute, teadmiste ja patentide kulud ning üksnes projekti jaoks kasutatud nõustamisteenuste ja muude sarnaste teenuste kulud; 5) projekti tegevustega otseselt seotud muud tegevuskulud, sealhulgas materjali, varustuse ja samalaadsete toodete kulud; (7) Mitteabikõlblik kulu on: 1) kinnisvara ja liiklusvahendi soetamise või liisimise kulu; 2) mitterahaline kulu; 3) sularahas ja tasaarvelduse korras tasutud kulu; 4) rahatrahvi ja rahalise karistuse kulu; 5) kohtumenetluse kulu, sealhulgas vastaspoole ja kolmanda isiku menetluskulu; 6) organisatsiooni juhtimise kulu ja juhtorganite tasu, välja arvatud projekti juhtimise kulu; 7) tulumaksuseaduse § 8 mõistes seotud isikute vahelistest tehingutest tulenev tulumaks; 8) käibemaks, välja arvatud juhul, kui seda ei saa käibemaksuseaduse alusel tagasi; 9) kulu, mille katteks on toetust eraldatud teisest meetmest või riigieelarve või muu avaliku sektori või välisabi vahenditest või tasutud teises projektis; 10) enne taotluse esitamist tehtud projektiga seotud kulu; 11) erisoodustusena käsitletav kulu ja sellelt tasutav maks. § 11. Toetuse summa ja osakaal (1) Sõltuvalt projekti uurimismetoodikast, projekti tegevustest ja nende maksumusest ning projektis osalevate isikute ja osapoolte arvust eristatakse kolme fikseeritud toetuse suurust: 1) 110 000 eurot projekti ühe aasta kohta juhul, kui projekti elluviimisesse on kaasatud vähemalt üks partner või 2) 80 000 eurot projekti ühe aasta kohta või 3) 50 000 eurot projekti ühe aasta kohta. (2) Toetuse maksimaalne osakaal on 100% abikõlblike kulude kogumaksumusest juhul, kui toetus on vähese tähtsusega abi VTA määruse mõistes ja toetuse summa ei ületa VTA määruse artikli 3 lõikes 2 sätestatud summat. (3) Toetuse maksimaalne osakaal grupierandi määruse artikkel 25 alusel antava abi korral on: 1) alusuuringute puhul 100 % abikõlblikest kuludest; 2) rakendusuuringute puhul 50 % abikõlblikest kuludest. (4) Rakendusuuringute puhul võib abi osakaalu suurendada abi ülemmäärani 80 % abikõlblikest kuludest vastavalt grupierandi määruse artikli 25 punktis 6 sätestatule. 4. peatükk Taotluste ja jätkutaotluste menetlemine § 12. Taotluste menetlemine (1) Taotluse menetlemise tähtaeg on kuni 70 tööpäeva alates taotlusvooru sulgemisest. (2) Taotluse tähtaja jooksul esitamata jätmisel või käesoleva määruse § 1 lõikes 5 ja § 5 lõikes 4 nimetatud asjaolude esinemisel jäetakse taotlus läbi vaatamata. (3) Taotluse menetlemise käigus võib toetuse andja nõuda taotlejalt selgitusi, lisainformatsiooni, taotluse täiendamist või muutmist, kui ta leiab, et taotlus ei ole piisavalt selge, selles esinevad puudused ja/või taotluses esitatud informatsiooni alusel ei ole võimalik taotlust hinnata. (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud puuduste kõrvaldamiseks võib toetuse andja anda taotlejale kuni kümme tööpäeva, millal taotluste menetlemise aeg peatub. Toetuse andja jätab taotluse läbi vaatamata ja sisuliselt hindamata, kui taotleja ei ole tähtaja jooksul puudusi kõrvaldanud, ning teavitab sellest taotlejat kümne tööpäeva jooksul alates käesolevas lõikes toodud tähtaja saabumisest. Kui puudus kõrvaldatakse, loetakse puudusega seotud nõue täidetuks. (5) Toetuse andja tunnistab taotleja, partneri ja taotluse nõuetele vastavaks, kui on täidetud kõik käesoleva määruse §-des 6 ja 7 sätestatud nõuded. § 13. Taotluste hindamine (1) Hindamine toimub ETAG-i koostatud hindamisjuhendi järgi, mis on eelnevalt Kultuuriministeeriumiga kooskõlastatud ja avaldatud ETAG-i veebileheküljel. Hindamisjuhend sisaldab käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud hindamiskriteeriume, alakriteeriume, nende osakaalusid ja hindamise skaalat, hindepunktide ja koondhinde kujunemise ning võrdsete koondhinnetega projektide eelistamise metoodikat. (2) Taotlustele eksperthinnangute andmiseks moodustab ETAG hindamiskomisjoni, mis koosneb programmi nõukoja liikmetest ja valdkonna siseriiklikest ekspertidest. (3) Hindamiskomisjon koostab igale taotlusele sisulise hinnangu ja hinde, lähtudes vähemalt kahe eksperdi hinnangutest. Hindamiskomisjonil on õigus küsida lisaretsensioone hindamiskomisjoni välistelt ekspertidelt. (4) Hindamiskomisjoni liikmed ja hindamiskomisjoni välised eksperdid peavad kooskõlas korruptsioonivastase seadusega deklareerima oma erapooletust ning sõltumatust hinnatavatest taotlustest, taotlejatest ja partneritest. Seotuse olemasolu korral on isik kohustatud ennast haldusmenetluse seaduse §-s 10 toodud tingimustel ja korras taandama. (5) Nõuetele vastavaks tunnistatud taotlusi hinnatakse järgmiste kriteeriumide alusel: 1) teaduslik põhjendatus, 30% koondhindest; 2) projekti teostatavus, 30% koondhindest; 3) projekti prioriteetsus ja panus valdkonna arengusse, 40% koondhindest. (6) Taotlusi hinnatakse käesoleva paragrahvi lõikes 5 toodud kriteeriumides skaalal 1 (mitterahuldav) kuni 5 (suurepärane). Hindeid võib anda sammuga 0,5 punkti. (7) ETAG kehtestab hindamisjuhendis taotluste hindamisel kvalifitseerumislävendi. Kui taotlus ei ületa vähemalt ühes hindamiskriteeriumis kvalifitseerumislävendit, siis jäetakse taotlus rahuldamata. (8) Hindamiskomisjon annab igale taotlusele esialgse koondhinnangu ja koostab taotluste esialgsed paremusjärjestused käesoleva määruse § 11 lõikes 1 toodud toetuse summade lõikes. (9) Esialgne koondhinnang esitatakse ärakuulamiseks taotlejale. Taotlejale ei avalikustata tema taotlust hinnanud ekspertide nimesid. (10) Hindamiskomisjon vaatab läbi ärakuulamise tulemused ning kinnitab igale taotlusele koondhinnangu ning edastab need programmi nõukojale. Hindamiskomisjon võib teha ettepanekuid täiendavate tingimuste osas, mida toetuse saaja on kohustatud toetuse saamisel täitma. (11) Programmi nõukoda teeb rahastamisettepanekud arvestusega, et vähemalt esimene taotlus igast käesoleva paragrahvi lõikes 8 nimetatud kolmest paremusjärjestusest saab rahastuse, ning kinnitab vajadusel ootenimekirja. (12) Rahastamisettepaneku saanud taotlused suunatakse teaduseetika ja andmehalduse osa hindamisele. § 14. Taotluse rahuldamise ja rahuldamata jätmise tingimused ja kord (1) Taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse teeb ETAG lähtudes programmi nõukoja ettepanekutest. (2) Taotluse rahuldamise otsus tehakse juhul, kui: 1) taotleja, partner ja taotlus vastavad selles määruses nimetatud nõuetele, ja 2) taotlus kuulub hindamistulemuse põhjal rahuldamisele. (3) Taotluse rahuldamise otsuse võib teha haldusmenetluse seaduse § 53 tähenduses kõrvaltingimusega, kui on tõenäoline, et lõpliku otsuse tegemiseks vajalik eeldus saabub või täidetakse hiljemalt kõrvaltingimuses märgitud tähtaja jooksul ja kõrvaltingimuse seadmine on mõistlik. Kõrvaltingimuse nõuetekohasel saabumisel või täitmisel lisatakse sellekohane teave taotluse rahuldamise otsuse juurde. (4) Taotluse tingimusliku rahuldamise otsuse põhjal ei teki toetuse saajal õigust toetuse maksetele, sealhulgas toetuse ettemaksetele. Õigus toetusega seotud maksetele, sealhulgas ettemaksetele, tekib toetuse saajal pärast seda, kui toetuse andja on tingimuse saabumise või täitmise tuvastanud toetuse saaja esitatud teabe põhjal, välja arvatud juhul, kui teavet on võimalik toetuse andjal tuvastada e-keskkonnast või muust registrist või andmeallikast. (5) Taotluse rahuldamata jätmise otsus tehakse juhul, kui: 1) taotleja ja/või partner ja/või taotlus ei vasta kasvõi ühele käesoleva määruse §-des 6 ja 7 või teistele käesolevas määruses nimetatud nõuetele; 2) taotleja mõjutab taotluse menetlemist pettuse või ähvardusega või muul õigusvastasel viisil 3) taotleja on esitanud valeandmeid, tegemist on loomevarguse, sama tegevuse mitmest allikast topeltrahastamise või petturlusega; 4) taotleja ei võimalda taotluse nõuetele vastavust kontrollida; 5) hindamiskomisjoni hindamistulemuse põhjal ei kuulu taotlus rahuldamisele; 6) eelarve mahu tõttu ei ole võimalik projekti toetada. (6) Toetuse andja võib jätta taotluse rahuldamata, kui taotluses esitatud ja taotluse menetlemise raames kogutud teavet kogumis hinnates ilmneb, et projekti eesmärgid on saavutatavad ilma toetuseta. (7) Taotlejale saadetakse tema taotluse kohta tehtud otsus ETIS-i kaudu. (8) Kui taotleja toetusest loobub, siis määratakse toetus paremusjärjestuses järgmisele taotlejale hindamisjuhendi põhjal. § 15. Jätkutaotluse esitamine ja hindamine kahe- ja kolmeaastaste projektide puhul Toetuse eraldamise jätkamine kahe- või kolmeaastaste projektide puhul toimub jätkutaotluse andmete, sh eelneva toetuse perioodi tulemuste põhjal. Projekti sisulist hindamist jätkutaotluste puhul ei toimu, lähtutakse taotluse esimese aasta hindamisest. Jätkutaotlus esitatakse ETIS-i kaudu ETAG-i määratud tähtajaks. Jätkutaotluses näidatakse ära: 1) jätkutaotlusele eelnenud projekti tulemuste kokkuvõte ja tegevuskava täitmise aruanne; 2) projekti perioodil tehtud olulised muudatused tegevuskavas ja nende põhjendus; 3) ajakava ja tööplaan jätkutaotluses kajastatud projekti eelseisvaks perioodiks; 4) jätkutaotluses kajastatud projekti eelarve eelseisva perioodi kohta. Otsuse jätkutaotluse rahuldamiseks teeb ETAG kaasates vajadusel programmi nõukoda ning võttes arvesse järgnevaid kriteeriume: 1) projekti senise perioodi tegevuste tulemuslikkus, sh tulemuste rakendatavus, tegevuskava teostus; 2) järgmise perioodi töökava teostatavus, tegevuste eesmärgipärasus, metoodika sobivus eesmärkide saavutamiseks, eelarve ja planeeritud tegevuste vastavus. § 16. Toetuse eraldamise jätkamine ja toetuse eraldamise lõpetamine (1) ETAG teeb kogu asjakohast infot, sh taotlejalt saabunud arvamusi ja vastuväited kaaludes, põhjendatud ja erapooletu otsuse: 1) jätkata toetuse eraldamist taotletud mahus; 2) mitte jätkata toetuse eraldamist. (2) ETAG teeb otsuse mitte jätkata toetuse eraldamist, kui: 1) projekti täitmise edukus ja jätkusuutlikkus on olulisel määral vähenenud või on ebapiisav; 2) projekti eelarve ja/või tegevuskava ei ole mõistlik, realistlik või teostatav; 3) programmi nõukoja poolt seatud täiendavad tingimused taotlejale ei ole täidetud; 4) projekti jätkamiseks puuduvad rahalised vahendid; 5) esinevad muud olulised ja põhjendatud asjaolud. (3) Otsusest mitte jätkata toetuse eraldamist ja selle põhjustest teavitab ETAG taotlejat ETIS-i kaudu. (4) Taotlejal on õigus esitada otsuse kohta arvamus ja vastuväited. § 17. Taotleja ja toetuse saaja ärakuulamine (1) Taotlejale antakse võimalus esitada oma seisukohad enne taotluse rahuldamata jätmist, välja arvatud juhul, kui otsus põhineb taotluses esitatud andmetel ja puuduste kõrvaldamiseks esitatud teabel ja selgitustel. (2) Toetuse saajale antakse võimalus esitada oma seisukohad enne: 1) taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamist või muutmist, välja arvatud juhul, kui toetuse saaja taotlus rahuldatakse täielikult; 2) toetuse tagasinõudmise otsuse tegemist. 5. peatükk Taotluse rahuldamise otsuse muutmine ja kehtetuks tunnistamine § 18. Taotluse rahuldamise otsuse muutmine (1) Taotluse rahuldamise otsust muudetakse toetuse andja algatusel või toetuse saaja sellekohase kirjaliku avalduse alusel. Taotluse rahuldamise otsuse muutmine on vajalik, kui: 1) projekti eesmärkide ja tegevuste muutmist, mille maht toetuse kogueelarves on suurem kui 10%; 2) projekti vastutava täitja või põhitäitja muutmine. (2) Taotluse rahuldamise otsust võib muuta kuni projekti elluviimise perioodi lõpuni, kuid mitte pärast projekti tegevuste lõppemist, ning tagasiulatuvalt alates muudatustaotluse esitamise kuupäevast, kui see aitab kaasa projekti tulemuste saavutamisele ja muudatus on põhjendatud. (3) Toetuse andjal on õigus keelduda taotluse rahuldamise otsuse muutmisest juhul, kui soovitav muudatus seab kahtluse alla projekti oodatavate tulemuste saavutamise või projekti tegevuste lõpetamise elluviimise perioodil. (4) Taotluse rahuldamise otsuse muutmise otsustab toetuse andja 30 tööpäeva jooksul pärast vastavasisulise avalduse saamist ning teavitab sellest toetuse saajat e-kirja teel. § 19. Taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamine (1) Taotluse rahuldamise otsus tunnistatakse täielikult või osaliselt kehtetuks järgmistel juhtudel: 1) ilmneb asjaolu, mille korral taotlust ei oleks rahuldatud; 2) projekti elluviimisel on teadlikult esitatud valet või mittetäielikku teavet või teave on jäetud teadlikult esitamata; 3) kõrvaltingimusega taotluse rahuldamise otsuse korral kõrvaltingimus ei saabu või seda ei suudeta täita; 4) toetuse saaja avaldust taotluse rahuldamise otsuse muutmiseks ei rahuldata ja toetuse saajal ei ole võimalik toetuse kasutamist ettenähtud tingimustel jätkata; 5) toetuse saaja esitab avalduse toetuse kasutamisest loobumise kohta. (2)Taotluse rahuldamise otsus tunnistatakse kehtetuks programmi nõukoja ettepanekul. (3) Toetuse saajal tuleb saadud toetus taotluse rahuldamise otsuse osaliselt või täielikult kehtetuks tunnistamise otsuse kohaselt tagastada. 6. peatükk Toetuse maksmise tingimused ja aruannete esitamine § 20. Toetuse maksmise tingimused 80% toetusest makstakse toetuse saajale välja kümne tööpäeva jooksul pärast taotluse rahuldamise otsuse tegemist. Juhul, kui projektis osalevad partnerid, on toetuse välja maksmise eelduseks taotleja ja partnerite vahel sõlmitud leping, milles sätestatakse lepingu osapoolte kohustused, tegevused ja eelarve jaotus. Kui taotluse rahuldamise otsus tehakse kõrvaltingimusega, makstakse toetus välja pärast kõrvaltingimuse saabumist või täitmist. 20% toetusest makstakse toetuse saajale välja kümne tööpäeva jooksul pärast projekti lõpparuande kinnitamist. § 21. Toetuse kasutamine, aruandlus ja tagasinõudmine (1) Toetuse saaja on kohustatud pidama raamatupidamisarvestust projekti kulude kohta nii, et need on selgelt eristatavad muudest toetuse saaja kuludest, luues projektile eraldi konto, objekti, finantsallika vms. (2) Toetuse saaja on kohustatud võimaldama toetuse andjal kontrollida toetuse kasutamist ning osutama selleks igakülgset abi, sealhulgas võimaldama esitatud andmete õigsuse kontrollimiseks viibida asutuse ruumides ja territooriumil, samuti esitama kõik nõutud dokumendid. (3) Projekti vahe- ja lõpparuande vormid töötab välja ETAG. (4) Vahearuanne esitatakse ETAG-ile ETIS-i kaudu ETAG-i poolt määratud tähtajaks ja vormis ning see peab sisaldama vähemalt: 1) ülevaadet projekti vahearuande perioodil tehtud tegevustest ja nende tulemustest ning projekti eesmärkide täitmisest; 2) selgitusi planeeritud ja tegelike tegevuste ning tulemuste erinevuste kohta; 3) finantsaruannet, mis on kooskõlas toetuse saaja raamatupidamise andmetega. (5) Aruande esitamise tähtaega võib põhjendatud juhtudel toetuse saaja taotluse alusel pikendada, kui ta on esitanud pikendamise taotluse enne taotluse rahuldamise otsuses märgitud aruande esitamise tähtaja saabumist. (6) ETAG menetleb vahearuannet kuni 40 tööpäeva selle esitamisest arvates. (7) Kui vahearuandes on puudusi, võib ETAG anda toetuse saajale kuni kümme tööpäeva puuduste kõrvaldamiseks, millal käesoleva paragrahvi lõikes 6 toodud aruande menetlemise aeg peatub. (8) ETAG kaasab vajadusel vahearuande hindamisse programmi nõukoja. ETAG kinnitab vahearuande, saadab vahearuande toetuse saajale tagasi täiendamiseks või lükkab selle tagasi. (9) Juhul kui vahearuanne saadetakse toetuse saajale tagasi täiendamiseks, saab toetuse saaja esitada täiendatud vahearuande ETAGi määratud tähtajaks. Tähtajaks täiendamata aruanne lükatakse tagasi. (10) Juhul kui vahearuanne lükatakse tagasi, on ETAGil nõukoja ettepanekul õigus eraldatud toetus osaliselt või täielikult tagasi nõuda vastavalt § 23 sätestatule (11) Toetuse saaja esitab lõpparuande ETAG-ile ETIS-i kaudu ETAG-i poolt määratud tähtajaks ja vormis. Projekti lõpparuandes näidatakse: 1) ülevaadet projekti raames tehtud tegevustest ning saavutatud tulemustest vastavalt taotluses esitatud eesmärkidele; 2) kirjeldust saavutatud tulemuste rakendatavusest, andmete vabakasutuse potentsiaalist, ülevaadet panusest eesti kultuuri valdkonda, Eesti teadusesse, ühiskonda ja/või majandusse; 3) kinnitust, et projekti raames loodud andmed on kättesaadavaks tehtud selleks sobivas repositooriumis; projekti käigus kogutud andmeid, mis on talletatud andmehaldusplaanis näidatud viisil ja/või repositooriumis; 4) finantsaruannet, mis on kooskõlas toetuse saaja raamatupidamise andmetega; 5) projekti põhitulemuste populaarteaduslikku lühikokkuvõtet eesti ja inglise keeles; 6) muu taotleja hinnangul oluline projektiga vahetult seotud informatsioon. (12) Projekti ennetähtaegsel lõppemisel on taotleja kohustatud esitama lõpparuande ETAG-i määratud tähtajaks. (13) ETAG menetleb lõpparuannet kuni 40 tööpäeva selle esitamisest arvates. (14) Kui lõpparuandes on puudusi, võib ETAG anda toetuse saajale kuni kümme tööpäeva puuduste kõrvaldamiseks, millal käesoleva paragrahvi lõikes 13 toodud aruande menetlemise aeg peatub. (15) Lõpparuannet hindab programmi nõukoda ja hindamisel lähtutakse vähemalt kahe eksperdi hinnangutest. Programmi nõukoda võib lõpparuannete hindamisse vajadusel kaasata nõukoja väliseid eksperte. (16) ETAG programmi nõukoja põhjendatud ettepaneku alusel: 1) kinnitab lõpparuande; 2) saadab lõpparuande toetuse saajale tagasi täiendamiseks 3) lükkab lõpparuande tagasi (17) Juhul kui lõpparuanne saadetakse toetuse saajale tagasi täiendamiseks, saab toetuse saaja esitada täiendatud lõpparuande ETAGi sätestatud tähtajaks. Tähtajaks täiendamata lõpparuanne lükatakse tagasi. (18) Juhul kui lõpparuanne lükatakse tagasi, on ETAGil nõukoja ettepanekul õigus eraldatud toetus osaliselt või täielikult tagasi nõuda vastavalt § 23 sätestatule. (19) Lõpparuande esitamise tähtaega võib põhjendatud juhtudel toetuse saaja taotluse alusel pikendada, kui ta on esitanud pikendamise taotluse enne taotluse rahuldamise otsuses märgitud aruande esitamise tähtaja saabumist. § 22. Projekti tulemuste avalikustamine ja kättesaadavaks tegemine (1) Pärast lõpparuande kinnitamist koostab toetuse saaja kolme kuu jooksul pärast toetuse kasutamise lõpptähtpäeva projekti tulemusi tutvustava materjali avalikkusele, mis tehakse kättesaadavaks ka toetuse andja veebilehel. (2) Täpne andmete säilitamise koht täpsustatakse projekti andmehaldusplaanis. Andmete kättesaadavaks tegemiseks sobivad mitmesugused institutsionaalsed või valdkondlikud repositooriumid. Andmete piiritlemine ja kättesaadavaks tegemine repositooriumides tuleb täpsustada taotluses. Minimaalselt tuleb teha kättesaadavaks publikatsioonide alusandmed. (3) Projekti tulemusel avaldatud ja projektile viitavate publikatsioonide terviktekstid teeb toetuse saaja avalikkusele vabalt kättesaadavaks. Juhul, kui teaduskirjastus piirab publikatsioonidele juurdepääsu ajaliselt, teeb toetuse saaja projekti täitmise tulemusena valminud publikatsioonide terviktekstid avalikkusele vabalt kättesaadavaks pärast piirangu lõppemist. (4) Programmi vahenditest toetatud projektide tulemusel võib sündida kaitsmist vääriv intellektuaalne omand, mille kaitsmise viisi valikul tuleb lähtuda eesmärgist soodustada loodud omandi maksimaalset kasutuselevõttu, taotlemata kasumit, ning välditakse varaliste õiguste võõrandamist. (5) Programmi vahendite toel tekkivad avaandmed tuleb FAIR-printsiipe (Findable, Accessible, Interoperable, Re-usable) järgides teha kättesaadavaks, st tagada leitavus, ligipääsetavus, koostoimevõimelisus, taaskasutatavus. (6) Taotleja nimetab Kultuuriministeeriumi tegevuse toetajana projekti tulemusi tutvustavates trükistes, reklaamides (pressiteated, raamatud, trüki- tele- ja raadioreklaam jne) ja avalikel esinemistel, samuti kasutab trükistes Kultuuriministeeriumi logo nähtaval kohal. 7. peatükk Toetuse tagasinõudmine § 23. Toetuse tagasinõudmine ja tagasimaksmine (1) Otsuse toetuse osalise või täieliku tagasinõudmise kohta teeb toetuse andja kaalutlusõiguse kohaselt järgmistel juhtudel: 1) toetust on makstud mitteabikõlbliku kulu hüvitamiseks; 2) ei viidud ellu taotluses ettenähtud tegevusi; 3) abikõlblike kulude maksumus kujunes planeeritust väiksemaks; 4) kuludokumente on kasutatud muu toetuse kuludokumendina; 5) toetuse saaja on jätnud osaliselt või täielikult täitmata kohustuse või nõude ja see on mõjutanud kulu abikõlblikkust; 6) toetuse saaja on esitanud valeandmeid või varjanud neid; 7) vahe- või lõpparuanne ei ole esitatud tähtajaks või vahe- või lõpparuanne lükatakse tagasi; 8) toetuse saaja suhtes on algatatud likvideerimis- või pankrotimenetlus, mille tõttu ei ole võimalik tagada toetuse saaja kohustuste täitmist. (2) Toetuse tagasinõudmise otsust ei tehta juhul, kui: 1) puudus kõrvaldatakse või kohustus või nõue täidetakse; 2) toetuse saaja avastas ja teatas toetuse andjale esimesel võimalusel, et talle on hüvitatud mitteabikõlblik kulu, ning tagastas toetuse. (3) Toetuse tagasinõudmise otsuse võib teha kolme aasta jooksul toetuse saaja viimase kohustuse täitmise lõppemisest arvates. (4) Kui toetust on eraldatud vähese tähtsusega abina, võib toetuse tagasinõudmise otsuse teha kümne aasta jooksul pärast toetuse saajale toetuse eraldamist. (5) Toetuse saaja peab toetuse tagasinõudmise otsuses nimetatud toetuse tagasi maksma 60 kalendripäeva jooksul otsuse kehtima hakkamise päevast arvates. (6) Ebaseadusliku riigiabi korral nõutakse toetus tagasi koos intressiga toetuse väljamaksmisest arvates Euroopa Komisjoni kehtestatud määrade järgi. (7) Tagasimaksmisele kuuluva toetuse võib tasaarveldada sama projekti raames väljamaksmisele kuuluva toetusega. (8) Tagasimaksmisele kuuluva toetuse võib ajatada toetuse saaja põhjendatud taotluse alusel, kui korraga maksmine seab toetuse saaja olulisel määral makseraskustesse. (9) Ebaseadusliku riigiabi tagasimaksmisel juhindutakse käesoleva paragrahvi lõigetest 7 ja 8, juhul kui Euroopa Liidu õigusest ei tulene teisiti. (10) Toetuse tagasimaksmise ajatamiseks esitab toetuse saaja toetuse andjale kümne tööpäeva jooksul toetuse tagasinõudmise otsuse kättesaamisest arvates taotluse, milles on toodud ajatamise vajaduse põhjendus ja soovitud tagasimaksmise ajatamiskava. Ajatamise taotlusele peab toetuse saaja lisama finantsseisu kajastavad dokumendid, mida toetuse andja nõuab. (11) Ajatamise taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise kohta teeb toetuse andja otsuse kümne tööpäeva jooksul ajatamise taotluse saamisest arvates. Põhjendatud juhul võib otsuse tegemise tähtaega pikendada mõistliku aja võrra, teavitades sellest toetuse saajat. (12) Toetuse tagasimaksmise ajatamise perioodi määrab toetuse andja, kuid see ei või olla pikem kui neli kuud. (13) Ajatamise taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse võib teha koos toetuse tagasinõudmise otsusega. Otsus saadetakse toetuse saajale e-kirja teel. (14) Kui toetuse saaja ei maksa ajatamiskava kohaselt toetust tagasi, võib ajatamise otsuse tunnistada kehtetuks. Ajatamise otsuse kehtetuks tunnistamise korral peab toetuse saaja maksma toetuse tagasi 30 kalendripäeva jooksul ajatamise otsuse kehtetuks tunnistamise otsuse kehtima hakkamisest arvates. (15) Kui tagasimaksmisele kuuluvat toetust tähtajaks tagasi ei maksta ega ole võimalik rakendada käesoleva paragrahvi lõikes 7 sätestatut, nõuab toetuse andja tagasimaksmisele kuuluva toetuse tagasi eraõiguses alusetu rikastumise kohta kehtivate sätete kohaselt. (16) Kui ilmneb, et toetuse saaja on eiranud oma kohustusi või talle kehtestatud nõudeid ning rikkumine tõi kaasa rahalise mõju, kuid toetuse andjal ei ole võimalik rahalise mõju suurust hinnata, vähendatakse toetust protsentuaalselt olenevalt rikkumise raskusest ja mõjust kulu abikõlblikkusele. 8. peatükk Toetuse saaja, partneri ja toetuse andja õigused ja kohustused § 24. Toetuse saaja ja partneri kohustused (1) Toetuse saaja tagab käesolevas määruses sätestatud kohustuste täitmise, projekti juhtimise ning selle eduka elluviimise taotluse rahuldamise otsuses fikseeritud tähtaegade ja tingimuste kohaselt, sealhulgas: 1) kasutab toetust taotluses, taotluse rahuldamise otsuses ja käesolevas määruses sätestatu järgi; 2) esitab toetuse andjale tähtajaks nõutud teabe ja aruanded; 3) järgib projektiga seotud teenuste ostmisel riigihangete seaduse §-s 3 toodud põhimõtteid ning võtab vähemalt kolm võrreldavat hinnapakkumist üksteisest sõltumatutelt pakkujatelt kõikide kulutuste kohta, mille korral toetuse saaja või partner teeb projekti elluviimiseks üheliigiliste teenuste ostutehingu, mille maksumus on ilma käibemaksuta võrdne 10 000 euroga või ületab seda. Juhul kui kolme sõltumatut hinnapakkumist ei ole võimalik esitada või kui odavaimat pakkumist ei valita, tuleb aruandlusele lisada sellekohane põhjendus; 4) järgib vähese tähtsusega abi andmist reguleerivatest õigusaktidest tulenevaid kohustusi ja nõudeid, kui need on asjakohased; 5) säilitab toetuse taotlemise, kulu abikõlblikkust tõendavad dokumendid ja muud tõendid raamatupidamisseaduses sätestatud tähtaegade järgi; 6) säilitab toetuse taotlemise, kulu abikõlblikkust tõendavad dokumendid ja muud tõendid kümme aastat toetuse saamisest, kui toetust anti vähese tähtsusega abina; 7) annab toetuse andjale projekti elluviimise, sealhulgas toetuse kasutamise kohta suulisi ja kirjalikke selgitusi ning andmeid, sealhulgas väljavõtteid raamatupidamisprogrammist ja pangakontost kolme tööpäeva jooksul alates sellekohasest nõudmisest, ning võimaldab neil teha dokumentidest koopiaid ja väljavõtteid; 8) võimaldab toetuse andjal kohapeal toetuse kasutust kontrollida ning osutab selleks igakülgset abi; 9) peab projekti abikõlblike kulude ja mitteabikõlblike kulude ja tulude kohta eraldi raamatupidamisarvestust; 10) teavitab toetuse andjat viivitamata kirjalikult või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis taotluses esitatud või projektiga seotud andmete muutumisest, projekti elluviimist takistavast asjaolust, sealhulgas pankrotimenetlusest, likvideerimismenetlusest, projekti odavnemisest või kallinemisest ning projektiga seotud vara üleandmisest teisele isikule või asutusele; 11) tagastab toetuse kasutamata jäägi koos lõpparuandega; 12) tagastab toetuse, kui toetuse andja esitab toetuse tagasinõude; 13) täidab muid õigusaktides sätestatud kohustusi. (2) Partner peab täitma toetuse saajale kehtestatud kohustusi. § 25. Toetuse saaja õigused Toetuse saajal on õigus: 1) saada toetuse andjalt informatsiooni ja nõuandeid, mis on seotud õigusaktides, käesolevas määruses või taotluse rahuldamise otsuses sätestatud nõuete ja toetuse saaja kohustustega; 2) esitada oma seisukohad käesolevas määruses sätestatud juhtudel ja puuduste kõrvaldamise raames; 3) tutvuda tema kohta koostatud dokumendis sisalduva või sellega lahutamatult seotud teabega avaliku teabe seaduses sätestatud korras; 4) toetusest loobuda või see tagastada igal ajal täies ulatuses; 5) mõjuvatel põhjustel määrata (vastutava täitja ja/või põhitäitja siirdumine teisele tööle, alaliselt elama asumine teise riiki, surm, raske haigus, või muud olulised ja põhjendatud asjaolud) projektile uus juht teavitades sellest ETAG-i. § 26. Toetuse andja kohustused Toetuse andja on kohustatud: 1) edastama taotlejale või toetuse saajale käesoleva määrusega reguleeritud otsused selles sätestatud aja jooksul; 2) tagama vähese tähtsusega abi andmete kandmise riigiabi ja vähese tähtsusega abi registrisse ning muude konkurentsiseaduse 6. peatükis toodud kohustuste täitmise; 3) säilitama toetuse taotlemise, andmise ning muude toetuse taotlemise ja eraldamisega seotud dokumentide ja teabega seotud tõendeid kümme aastat taotluse rahuldamise otsuse tegemisest arvates; 4) kontrollima projekti elluviimist; 5) tegema taotlus- ja aruandevormi ning asjakohased juhendmaterjalid kättesaadavaks veebileheküljel; 6) teavitama toetuse saajat viivitamata käesolevas määruses ja muudes toetuse kasutamist reguleerivates õigusaktides tehtud muudatustest; 7) tegema muid käesolevas määruses ja kohalduvates õigusaktides sätestatud toiminguid. § 27. Toetuse andja õigused Toetuse andjal on õigus: 1) kontrollida projektiga seotud kuludokumente ja projekti elluviimist, sealhulgas toetuse kasutamise vastavust käesolevale määrusele ja taotluse rahuldamise otsusele; 2) tutvuda projekti ettevalmistamise ja tegevuste elluviimise käigus koostatavate dokumentidega; 3) nõuda taotluses sisaldunud projekti kestuse, tegevuste, eesmärkide, tulemuste ja kulude kohta täiendavate andmete ja dokumentide esitamist, mis tõendavad projekti nõuetekohast elluviimist ning toetuse saaja kohustuste nõuetekohast täitmist; 4) lõpetada toetuse maksmine ja/või nõuda toetuse osalist või täielikku tagastamist, kui toetuse saaja rikub käesolevas määruses ja/või taotluse rahuldamise otsuses sätestatud tingimusi või kaldub muul viisil kõrvale taotluses või taotluse rahuldamise otsuses või käesolevas määruses sätestatust; 5) vähendada proportsionaalselt toetuse suurust taotluse rahuldamise otsuses kinnitatud projekti maksumuse vähenemisel; 6) keelduda toetuse maksmisest, kui toetuse saaja majanduslik olukord on halvenenud niivõrd, et toetuse kasutamine või projekti elluviimine on ohustatud; 7) kontrollida toetuse kasutamist; 8) kontrollida taotluse menetlemisel taotleja ja toetuse saaja mitteabikõlblike kulude tasumise suutlikkust; 9) otsustada kaalutlusõigusele tuginedes käesoleva määruse kohane toetuse tagasinõudmise ulatus; 10) pikendada toetuse saajast mitteolenevate asjaolude ilmnemisel vastavasisulise taotluse olemasolu korral projekti elluviimise aega ja sellest tulenevalt projekti abikõlblikkuse perioodi. 9. peatükk Määruse rakendamine § 28. Rakendussäte 2023. aastal kinnitab taotlusvooru eelarve ja ajakava ETAG, kooskõlastades selle eelnevalt Kultuuriministeeriumiga. (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Heidy Purga Kristiina Alliksaar minister kantsler  Eelnõu seletuskirja lisa 1 Kooskõlastusringil esitatud märkuste ja ettepanekutega arvestamise/mittearvestamise tabel Märkuse tegija Märkuse sisu Arvestamine / mittearvestamine Haridus- ja Määruses on paragrahvi 1 lõikes 2 sätestatud, et: „TA tegevuse Arvestatud, lisame viite viiendale Teadusministeerium programmi abil viiakse ellu „Teadusja arendustegevuse, fookusvaldkonnale. innovatsiooni ning ettevõtluse arengukava 2021-2035“ ja „Kultuuri arengukava 2021-2030“ ning tulemusvaldkonna „Kultuur ja sport“ programmi „Kultuuriprogramm“ eesmärke.“ „Teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse arengukava 2021-2035“ (TAIE) viiendaks fookusvaldkonnaks on „Elujõuline Eesti ühiskond, keel ja kultuuriruum“, mille teekaart peaks olema konkreetselt määruses ära nimetatud. Teekaardi puhul on tegemist erinevate osapoolte (teadlased, valitsusasutuste jt partnerite) kokkuleppega, millised vajadused on valdkonna arendamisel esmatähtsad ja mida on vaja selleks, et Eesti ühiskond ja majandus saaks valdkonna arendamisest enim kasu. Teekaart sisaldab fookusvaldkonna sihte, prioriteetseid arengusuundi ja arenguks vajalike tegevuste kirjeldust. Nendest lähtumine on programmi prioriteetide seadmisel oluline ning tagab programmi läbipaistvuse. Seletuskirja paragrahvis 1 puudub selgituste juures viide Selgitame. Riigiabi hindamisel lähtutakse riigiabile (on olemas viide vähese tähtsusega abile). Analüüsist ei õigusaktidest ja põhimõtetest, mis on muuhulgas selgu, millisel juhul võib antav toetus kvalifitseeruda riigiabiks kirjeldatud Rahandusministeeriumi 2021. a või vähese tähtsusega abiks vastavalt määruse paragrahvi 5 riigiabi käsiraamatus. Riigiabi defineerimisel lõikele 2. Välja on toodud, et toetatakse alus- ja tuleb lähtuda neljast aspektist: riigi vahendid, rakendusuuringuid ning eksperimentaalarendust, toetuse saajad majanduslik eelis, valikuline iseloom, mõju võivad olla nii avaliku kui erasektori TA asutused. Teisalt ei ole konkurentsile ja kaubandusele. Abimeedet välja toodud kriteeriume, mille alusel hinnata, kas tegemist võib käsitletakse riigiabina, kui abi vastab kõigile olla riigiabiga, samuti seda, kes ja millal seda hindab. neljale eelpool nimetatud kriteeriumile ehk kui abi antakse riigi vahenditest, abi saaja saab eelise võrreldes oma potentsiaalsete konkurentidega,  Eelnõu seletuskirja lisa 1 abi antakse valikuliselt ja abi omab kasvõi potentsiaalset mõju liikmesriikide vahelisele kaubandusele ja konkurentsile. Käesoleva eelnõu puhul ei ole võimalik anda eelhinnangut kogu abimeetme tasandil, kuna majandusliku eelise saamise võimalus ja mõju konkurentsile ja kaubandusele selgub alles esitatavate taotluste sisust. Seetõttu saab toetuse kvalifitseerumist riigiabiks või mitte hinnata projekti tasandil ehk taotluste menetlemise käigus. Seletuskirja sissejuhatuses väidetakse, et humanitaarteadusi Selgitame: Alates 2018. a viiakse ellu uut Eesti rahastatakse aina rohkem EL struktuurivahenditest ning Eesti keeletehnoloogia teadus- ja arendustegevuse humanitaarteaduste rahastamine riigieelarvest on pidevalt programmi „Eesti keeletehnoloogia 2018-2027“. vähenenud. Nende väidete tõestamiseks peaks tooma ka 2019. a käivitati uuendatud riiklik programm konkreetsed numbrid aastate lõikes. Samuti kirjutatakse, et „Eesti keel ja kultuur digiajastul 2019–2027“, praegu olemasolevatest meetmetest ei piisa, et suurendada mille raames on seni rahastatud peamiselt kultuurivaldkonna TA-d lähtuvalt riiklikest strateegiatest ja keelevaldkonna uuringuid. Alustatakse arengukavadest. Lahtiseks jääb, mida oleks vaja, et suurendada haridusteaduste riikliku programmi kultuurivaldkonna TA-d? Millise lünga täidab käesolev TA- ettevalmistamist ja elluviimist lisaks senisele tegevuse programm olemasolevate rahastusmeetmete kontekstis? ülikoolide ja HTM’i poolt läbi viidud uuringutele. Olemasolevate rahastusmeetmete seas kultuuri erinevate aspektide uurimisele keskenduvat rahastusprogrammi ei ole. Määruse paragrahvis 3 on sätestatud, et TA-tegevuse programmi Programmi nõukoda lähtub TAIE viienda juhib programmi nõukoda ning on loetletud nõukoja ülesanded. fookusvaldkonna eesmärkidest ning saab Vastavalt seletuskirjale on nõukoja ülesanne mh: „tuvastada täiendavalt seada konkreetseks taotlusvooruks valdkonnas vähe- või alauuritud teemasid“. Kultuurivaldkonna kultuurivaldkondade arengu seisukohalt vajalik TA on juba viienda fookusvaldkonna teekaardi vajalikke rõhuasetusi. koostamisel määratletud. Seega peaks programmi nõukoda lähtuma uurimisvaldkondade ja -teemade seadmisel ka viienda fookusvaldkonna teekaardist.  Eelnõu seletuskirja lisa 1 Paragrahvis 3 on mh sätestatud programmi nõukoja roll taotluste Märkusega on arvestatud ja sõnastust hindamisel, paragrahvis 13 on sätestatud taotluste hindamine täpsustatud. Programmi nõukoda osaleb hindamiskomisjoni poolt, lisaks kaasatakse hindamisse paragrahvi hindamiskomisjoni töös. Vajadusel kaasatakse 13 lõike 2 alusel hääleõiguseta eksperdid. See võib teha hindamise väliseid eksperte taotlusele täiendava sisulise liialt keerukaks ja mitteoperatiivseks ning võiks kaaluda süsteemi, hinnangu andmiseks. kus ühendatakse hindamiskomisjon ja programmi nõukoda, kaasates vajadusel väliseid eksperte. Paragrahvis 4 on loetletud toetuse andmise eesmärgid ning lõike 1 Märkusega on arvestatud. Määruses eristatakse punkti 2 kohaselt on eesmärgiks: „suurendada riigi rolli teaduse TA-programmi üldised eesmärgid ja projekti strateegilisel suunamisel, sh prioriteetide määramisel ning eesmärgid. uurimistöö suunamisel ühiskonna väljakutsete lahendamisele“, punkti 4 kohaselt on eesmärgiks: „tugevdada Kultuuriministeeriumi kompetentsi ja võimekust uuringute korraldamiseks ja nende kasutamiseks ühiskonna probleemide lahendamisel ja arengueesmärkide saavutamisel“ ja punkti 5 kohaselt on eesmärgiks: tõsta Kultuuriministeeriumi ja teadus- ja arendusasutuste vahelise koostöö efektiivsust riiklike eesmärkidega TA-tegevuse kavandamisel ja läbiviimisel“. Paragrahvis 6 lõikes 1 on kirjas, et taotleja on Eestis positiivselt evalveeritud TA-asutus. Paragrahvis 7 lõikes 1 on välja toodud, et taotluses kirjeldatud projekt peab panustama määruse paragrahvis 4 nimetatud eesmärgi saavutamisesse. Seega, kas taotlejad, kelleks on positiivselt evalveeritud TA-asutused, peavad oma TA projektidega suurendama riigi rolli teaduse strateegilisel suunamisel, tugevdama Kultuuriministeeriumi kompetentsi ja võimekust ning tõstma Kultuuriministeeriumi ja TA-asutuste vahelise koostöö efektiivsust riiklike eesmärkidega TA-tegevuse kavandamisel ja läbiviimisel? Paragrahvi 4 lõike 2 punktis 4 on nimetatud toetuse kasutamise Osaliselt arvestatud. Teadustöö tulemused on tulemusena, et: „luuakse Eesti ühiskonna ja kultuurivaldkonna teaduse definitsiooni kohaselt ettearvamatud, vajadustega arvestavaid teadustulemusi ning tagatud on vastavate kuid peavad siiski käesoleva programmi raames uurimissuundade jätkusuutlikkus ja järelkasv.“ Eesti ühiskonna panustama kultuurivaldkonna arengusse.  Eelnõu seletuskirja lisa 1 ja kultuurivaldkonna vajadustega teadustulemuste loomine läheb vastuollu ühe TA tunnusega, milleks on ettemääramatus, seega ei saa ette kirjutada, mida TA tulemused arvestama peavad. Paragrahvi 5 lõike 1 kohaselt antakse toetust projektidele, mille TAIE viienda fookusvaldkonna töörühmades käigus koostatakse ja avaldatakse monograafiaid. Monograafia tõstatati monograafia teema korduvalt. Kuna on oluline humanitaarteaduste valdkonna TA väljund, mis on monograafia koostamine teadustöö tulemusena kajastatud ka viienda fookusvaldkonna teekaardis, kuid on siiski täiendav tegevus, siis sellise tegevuse monograafia on pigem TA publitseerimise viis. toetamine on ka TA-programmi üks eesmärkidest. Kas plaanis on läbi viia ka programmi edukuse hindamine? Programmi tegevuste edukust hindab nõukoda. Vajadusel tellitakse välishindamine.  Kultuuriministri määruse „Kultuuriministeeriumi teadus- ja arendustegevuse programmist „Eesti kultuuri teadus-ja arendusprogramm 2023-2026“ toetuse taotlemise ja kasutamise tingimused ja kord” eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus Kultuuriministri määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse § 531 lõike 1 alusel. Kultuuriministeerium lähtub teadus- ja arendustegevuse programmi (edaspidi TA programmi) meetme loomisel teadus- ja arendustegevuse korralduse seaduse §-st 13, mis kohustab ministeeriumit korraldama oma valitsemisala teadus- ja arendustegevust. Määruse eelnõu (edaspidi eelnõu) reguleerib TA programmi raames riigieelarveliste toetuste (edaspidi toetus) andmist Eesti positiivselt evalveeritud teadus- ja arendusasutustele ja nende partneritele. TA programmi eesmärk on luua eesti kultuuri valdkonnas uusi teadmisi, uurida ja arendada eesti kultuuri, teadust, ühiskonda ja majandust. TA programmi raames toetatakse eesti kultuuri teemalisi uurimisprojekte, mille raames tehtav tegevus vastab teadus- ja arendustegevuse tunnustele, st on uudne, loominguline, ettemääramatu tulemusega, süstemaatiline, ülekantav ja/või korratav. Teadus- ja arendusprogrammi toel edendab Kultuuriministeerium eesti kultuuri uurimist ja selle kestlikkuse strateegilist käsitlust. Samuti on oluline toetada ja arendada võimekust leida kestlikkuse toeks praktilisi lahendusi mitte üksnes kultuurielus, vaid ka teistes olulistes valdkondades. Näiteks 2021. aastal toetati Eesti humanitaarteaduseid mitmel viisil: Haridus- ja Teadusministeeriumi rahvusteaduste baasfinantseerimine positiivselt evalveeritud teadus- ja arendusasutustele (2 315 500 eurot), teadus- ja arendusprogrammid „Eesti keel ja kultuur digiajastul 2019-2027“ ja „Eesti keeletehnoloogia 2018-2027“ (2 000 000 eurot) ja Eesti Teadusagentuuri jagatavad uurimistoetused (1 197 405 eurot). Kultuurikapital pakub õppejõududele kunstide ja rahvakultuuri loometegevuse stipendiumeid (500 000 eurot). Kokku 4 315 500 eurot. Samuti on Kultuuriministeerium rahastanud iga-aastastelt kultuuri-, spordi- ja lõimumise uuringuid riigieelarvest ning Euroopa Liidu vahenditest (Euroopa Regionaalfondi programm RITA, Euroopa Liidu Sotsiaalfondi loomemajanduse meede). Perioodil 2017-2022 oli ministeeriumi keskmine TA kogukulu 240 000 eurot aastas. Tegevustoetuste kaudu on samuti rahastatud haldusala asutusi, kes tegelevad TA-ga vastavalt oma põhikirjale (nt ERM, Eesti Meremuuseum). Eespool toodud võimalustest ei piisa, et suurendada kultuurivaldkonna TA-d strateegia „Eesti 2035“, „Kultuuri arengukava 2021-2030“ (edaspidi Kultuur 2030) ja „Teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse arengukava 2021-2035“ (edaspidi TAIE) viienda fookusvaldkonna „Elujõuline Eesti ühiskond, keel ja kultuuriruum“ arenguvajaduste huvides. TA programm on seotud Kultuur 2030 2. eesmärgi „Eesti kultuurimälu on hoitud ja hinnatud“ tegevussuunaga 2.10 „Edendame Eesti kultuuri uurimis- ja teadustöö, sh loovuurimuse võimalusi. Eesti kultuuri säilimine ja areng toetub kõrgetasemelisele teadus- ja arendustegevusele ning innovatsioonile. Soodustame teadus- ja arendustegevuse rakendamist kultuuri väljendusvormide mitmekesistamisel ning edendamist ühiskonna ees seisvate väljakutsete lahendamisel ja eesmärkide saavutamisel.“. Kultuurivaldkonna TA programm panustab ÜRO säästva arengu eesmärkide saavutamisse, milleks on kultuuriruumi elujõulisus, kvaliteetne haridus, rahumeelse ja kaasava ühiskonna areng, kuid ka soolise võrdõiguslikkuse ja ebavõrdsuse vähendamise eesmärgid. TA programm on samuti seotud Eesti säästva arengu riikliku strateegiaga „Säästev Eesti 21“ Taotluses väljapakutud TA tegevused aitavad ellu viia selle strateegia eesmärke 1 (Eesti kultuuriruumi elujõulisus). Eestis tehakse teadmistepõhiseid otsuseid ning lahendusteede valikul eelistatakse mõjusaid ja uuenduslikke lähenemisviise. Eelnõu ei ole seotud ühegi menetluses oleva eelnõu, Euroopa Liidu õiguse rakendamise ega Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammiga. Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Kultuuriministeeriumi teadus- ja arendusnõunik Viivian Jõemets ([email protected], 628 2226) ja loomemajandusnõunik Anu-Maaja Pallok (anu- [email protected], 628 2234) ning Kultuuriministeeriumi personali- ja õigusosakonna õigusnõunik Siiri Pelisaar ([email protected], 628 2225). 2. Eelnõu sisu Eelnõu koosneb 9 peatükist ja 28 paragrahvist. Määrus sisaldab järgmisi peatükke: 1. Üldsätted 2. Nõuded taotlejale, partnerile ja taotlusele ning toetuse taotlemine 3. Kulude abikõlblikkus ja toetuse osakaal 4. Taotluste ja jätkutaotluste menetlemine 5. Taotluse rahuldamise otsuse muutmine ja kehtetuks tunnistamine 6. Toetuse maksmise tingimused ja aruannete esitamine 7. Toetuse tagasinõudmine 8. Toetuse saaja, partneri ja toetuse andja õigused ja kohustused 9. Määruse rakendamine 1. peatükk reguleerib üldsätteid. Paragrahvis 1 sätestatakse määruse reguleerimis- ja kohaldamisala. Määrusega kehtestatakse kultuurivaldkonna teadus- ja arendustegevuse (edaspidi TA-tegevuse) programmi juhtimise, TA-tegevuse programmist toetuse taotlemise, taotleja ja taotluse hindamise ning toetuse andmise ja kasutamise tingimused ja kord. Määruse rakendamise eest vastutab Sihtasutus Eesti Teadusagentuur (edaspidi ETAG või toetuse andja), kellega Kultuuriministeerium sõlmib halduslepingu. Määrusega reguleerimata küsimustele rakendatakse haldusmenetluse seadust ja toetuse andmisel vähese tähtsusega abina Euroopa Liidu vastavaid õigusakte. Paragrahv 2 selgitab määruses kasutatavaid mõisteid (teadus- ja arendustegevus, alusuuring, rakendusuuring, eksperimentaalarendus, projekt, taotleja, partner, toetuse saaja jne). Paragrahvis 3 kirjeldatakse programmi juhtimist. Programmi juhib seitsmeliikmeline programmi nõukoda, kuhu kuuluvad riigi esindajad ja valdkondade eksperdid. Programmi nõukoja koosseis kooskõlastatakse enne kinnitamist ja taotlusvooru avamist Kultuuriministeeriumiga. Nõukoja ülesandeks on juhtida programmi kultuurivaldkonna strateegiliste eesmärkide vaatest, tuvastada valdkonnas vähe- või alauuritud teemasid, mis vajaksid riigipoolset täiendavat tuge ja arengutõuget, osaleda hindamiskomisjoni töös ja anda hinnang lõpparuannetele. Paragrahv 4 sätestab toetuse andmise eesmärgi ja tulemuse. Kultuuriministeeriumi TA programmi eesmärgiks on ühiskonna nõudlusest tulenevate TA vajaduste rahuldamine. Tegemist on nn. ülalt-alla rahastamisega, kus nõudlus TA järele tekib tellimusena teadlastele ja uurimisrühmadele väljastpoolt, antud programmi puhul eeskätt avalikust sektorist. Avaliku huvi hindamisel lähtutakse riigi strateegilistest eesmärkidest, ministeeriumide, registreeritud kutse- ja erialaliitude ning teiste huvitatud osapoolte ettepanekutest. Toetuse andmise eesmärk on: 1) tõsta kultuurivaldkonna asutuste teadus- ja arendustegevuse võimekust uuringute läbiviimisel; 2) tõhustada interdistsiplinaarse teadus- ja arendustegevuse koostööd teadus- ja arendusasutuste, ettevõtete ja teiste organisatsioonide vahel; 3) luua projektide kaudu uusi teadmisi, loome- ja uurimismeetodeid või -tehnikaid ning panustada seeläbi uurimisvaldkondade ning kultuuri ja seeläbi ka ühiskonna arengusse. Toetuse kasutamise tulemusena: 1) on tekkinud võimekad uurimisrühmad, kes tegelevad riigi jaoks oluliste kultuurivaldkonna teadussuundade uurimisega; 2) tagatud on vastavate uurimissuundade jätkusuutlikkus ja järelkasv; 3) kasvanud on kultuurivaldkonna teadus- ja arendustegevuse võimekus; 4) positiivselt evalveeritud teadus- ja arendusasutuste uurimisrühmad teevad omavahel sisulist koostööd teadus- ja arendustegevuse kvaliteedi, tulemuslikkuse ja mõju tõstmiseks; 5) paranenud on teadus- ja arendusasutuste, koostööasutuste ja riigi vaheline koostöö; 6) luuakse uusi ja uuenduslikke teadustöö tulemusi kultuurivaldkonnas; 7) paranenud on teadmussiirde maht ja mitmekesisus. Paragrahviga 5 kehtestatakse toetatavad tegevused ja vähese tähtsusega abi andmise tingimused. Toetust antakse projektile, mis täidab toetuse andmise eesmärki ja panustab oodatavate tulemuste saavutamisse ning mille raames viiakse läbi kultuurivaldkonna alusuuringuid, rakendusuuringuid või eksperimentaalarendusi. Määruses ei ole eraldi esile tõstetud strateegiliste uuringute mõistet, mille uurimistoetuste taotlused vastavad suuremahuliste vähemalt ühte partnerit kaasavate taotluste tingimustele. Eraldi ei ole määruses välja toodud kultuurivaldkonna monograafia ega tervikkäsitluse mõisteid, mis on teadustöö avaldamise ja levitamise vormid. Monograafia koostamine ja avaldamine on teadusprojekti osa ja kajastub tegevuskavas. Määruse alusel antav toetus võib olla käsitletav vähese tähtsusega abina konkurentsiseaduse § 33 mõistes või riigiabina konkurentsiseaduse § 30 mõistes. Toetuse andmisel vähese tähtsusega abina komisjoni määruse (EL) nr 1407/2013, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 352, 24.12.2013, lk 1–8) (edaspidi VTA määrus), artikli 3 mõistes, järgitakse nimetatud määruses ja konkurentsiseaduse §-s 33 sätestatut. Ühele ettevõtjale eraldatava vähese tähtsusega abi kogusumma koos varem antud vähese tähtsusega abiga ei tohi kolme järjestikuse majandusaasta jooksul ületada VTA määruse artikli 3 lõikes 2 sätestatud summat. Vähese tähtsusega abi suuruse arvestamisel loetakse üheks ettevõtjaks sellised isikud, kes on omavahel seotud VTA määruse artikli 2 lõike 2 kohaselt. Toetuse andmisel riigiabina järgitakse komisjoni määruse (EL) nr 651/2014 Euroopa Liidu aluslepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse siseturuga kokkusobivaks (ELT L 187, 26.06.2014, lk 1–78) (edaspidi grupierandi määrus), artiklis 25 ja konkurentsiseaduse §-s 342 sätestatut. Vähese tähtsusega abi andmisel võetakse arvesse VTA määruse artiklis 5 ja riigiabi andmisel grupierandi määruse artiklis 8 sätestatud erinevateks eesmärkideks antava abi kumuleerimisreegleid. Vähese tähtsusega abi ja riigiabi andmist ning saamist käsitlevaid dokumente säilitatakse kümme aastat määruse alusel viimase abi andmisest arvates. Määrust ei kohaldata grupierandi määruse artikli 1 lõigetes 2, 3, 4 ja 5 ning VTA määruse artikli 1 lõikes 1 sätestatud juhtudel. Määrust ei kohaldata ettevõtjale, kellele Euroopa Komisjoni või Euroopa Kohtu otsuse alusel, millega Eesti riigi antud abi on tunnistatud ebaseaduslikuks, väärkasutatuks või ühisturuga kokkusobimatuks, on esitatud seni täitmata korraldus abi tagasi maksta. Riigiabi hindamisel lähtutakse õigusaktidest ja põhimõtetest, mis on muuhulgas kirjeldatud Rahandusministeeriumi 2021. a riigiabi käsiraamatus. Riigiabi defineerimisel tuleb lähtuda neljast aspektist: riigi vahendid, majanduslik eelis, valikuline iseloom, mõju konkurentsile ja kaubandusele. Abimeedet käsitletakse riigiabina, kui abi vastab kõigile neljale eelpool nimetatud kriteeriumile ehk kui abi antakse riigi vahenditest, abi saaja saab eelise võrreldes oma potentsiaalsete konkurentidega, abi antakse valikuliselt ja abi omab kasvõi potentsiaalset mõju liikmesriikide vahelisele kaubandusele ja konkurentsile. Käesoleva eelnõu puhul ei ole võimalik anda eelhinnangut kogu abimeetme tasandil, kuna majandusliku eelise saamise võimalus ja mõju konkurentsile ja kaubandusele selgub alles esitatavate taotluste sisust. Seetõttu saab toetuse kvalifitseerumist riigiabiks või mitte hinnata projekti tasandil ehk taotluste menetlemise käigus. 2. peatükk sätestab nõuded taotlejale, partnerile ja taotlusele ning toetuse taotlemise korra. Paragrahvis 6 kirjeldatakse nõudeid taotlejale ja partnerile. Taotleja võib olla Eestis positiivselt evalveeritud teadus- ja arendusasutus, kelle töötaja osaleb projektis vastutava täitjana. 2021. aasta seisuga on Eestis 24 positiivselt evalveeritud teadus- ja arendusasutust, kes esindavad era- , riigi- ja avalikku sektorit. Taotleja poolt projekti kaasatud partneriks võib olla positiivselt evalveeritud teadus- ja arendusasutus, kelle töötaja osaleb projektis põhitäitjana. Partneri kaasamine on kohustuslik määruse § 11 lõike 1 punktis 1 nimetatud toetuse taotlemisel. Taotleja võib kaasata projekti elluviimisesse projekti eesmärgi ja vajaduste põhjal koostööasutusena teisi avaliku sektori asutusi või juriidilisi isikuid, kuid nende osalemise kulusid toetuse eelarvest ei kaeta. Projekti koostööasutuseks võib olla näiteks riigiasutus, rakenduskõrgkool või muu haridusasutus, mittetulundusühing ja sihtasutus, kohaliku omavalitsuse üksus, äriühing. Partnerite ja koostööasutuste kaasamine teadusprojekti soodustab teadmussiiret, edendab koostööd teadlaste ning valdkonna asutuste vahel, toetab teadlaste ja ekspertide horisontaalselt mobiilsust ning aitab kaasa ekspertide järelkasvu tagamisele valdkonnas. Taotleja ja partner peavad vastama järgmistele nõuetele: 1) neil ei ole maksu- või maksevõlga riigi ees või see on ajatatud ning nad on nõuetekohaselt täitnud maksukorralduse seaduses sätestatud maksudeklaratsioonide esitamise kohustuse; 2) nad ei ole pankrotis, likvideerimisel ega sundlõpetamisel ning neil ei ole kehtivat äriregistrist kustutamise hoiatust; 3) juhul kui toetuse andja on teinud neile varasema projekti raames tagasinõudmise otsuse, ei tohi neil otsuse kohaselt tagasimaksmisele kuuluv toetus tähtajaks tagasi maksmata olla; 4) nende toetatava tegevusega seotud majandustegevus ei ole lõppenud ega peatunud; 5) nad on suutlikud projekti elluviimiseks vajalikke mitteabikõlblikke kulusid tasuma; 6) neil ei ole majandusaasta aruande esitamise võlga ega muid täitmata kohustusi toetuse andja ees; 7) neil on projekti elluviimiseks ja haldamiseks vajalikud õiguslikud, organisatsioonilised ja tehnilised eeldused, mis on vastavuses projektis neile määratud ülesannetega; 8) juhul kui taotletav toetus on käsitletav vähese tähtsusega abina, peavad nad vastama VTA määruses sätestatud tingimustele. Kui taotleja või partner on taotlenud projektile või projekti osadele tegevustele toetust samal ajal mitmest meetmest või muudest riigieelarvelistest, kohaliku omavalitsuse, Euroopa Liidu või välisabi vahenditest, peab taotluses olema esitatud sellekohane teave. Paragrahv 7 sätestab nõuded taotlusele. Kõik ühes projektis kavandatud tegevused tuleb esitada ühes taotluses. Taotluses kirjeldatud projekt peab panustama määruse §-s 4 nimetatud eesmärgi ja tulemuse saavutamisse ning vastama määruse § 5 lõikes 1 sätestatule. Taotlus peab muu hulgas sisaldama järgmisi andmeid ja dokumente: 1) üldandmed taotleja kohta; 2) partneri kaasamisel tema nõusoleku kinnitus, üldandmed partneri kohta, sealhulgas partneri roll projektis, tema rahaline panus (olemasolu korral), käesoleva määruse §-s 6 toodud nõuetele vastavuse kinnitus; 3) koostööasutuse kaasamisel tema kirjalik nõusolek, üldandmed koostööasutuse kohta ja roll projektis; 4) andmed projekti vastutava täitja, põhitäitja, täitja ning projekti elluviimisel osalevate isikute kohta koos selgitusega, millised on nende kompetentsid, rollid ja vastutused; 5) projekti üldandmeid, sh projekti nimetus eesti ja inglise keeles, projekti lühikokkuvõte eesti ja inglise keeles, projekti elluviimise periood; 6) taotletava toetuse summa; 7) projekti eelarve tegevuste ja kululiikide lõikes; 8) projekti teaduslik põhjendus; 9) projekti olulisus toetuse andmise eesmärkide seisukohalt, mis on loetletud käesoleva määruse §-s 4; 10) projekti peamised eesmärgid, uurimisküsimused, tegevus- ja ajakava; 11) projekti eeldatavad tulemused, nende teaduslik ja ühiskondlik olulisus, võimalikud jätkamissuunad ja panus valdkonna järelkasvu tagamisse; 12) uurimistöö avalikkusele tutvustamise plaani; 13) selgitus, kuidas on projekti elluviimisel kavas järgida valdkonna üldtunnustatud teaduseetika norme ja teaduse head tava ning kuidas on kavas teadus- ja arendustegevuse andmeid hallata; 14) volikiri, kui taotleja esindusõiguslik isik tegutseb volituse alusel. Paragrahv 8 reguleerib taotlusvooru avamist ja taotluste esitamist. Taotlusvooru eelarve ja ajakava kinnitab iga-aastaselt programmi nõukoja ettepanekul ETAG. 2023. aastal taotlusvooru eelarve ja ajakava ETAG, kooskõlastades selle eelnevalt Kultuuriministeeriumiga (§ 28). Lõike 2 kohaselt teavitab taotlusvooru avamisest, tähtajast ja eelarvest ETAG oma veebilehel. Taotlus tuleb esitada lõike 2 kohaselt teatatud tähtaja jooksul. Taotluse peab esitama esindusõiguslik isik Eesti Teadusinfosüsteemi (edaspidi ETIS) kaudu. Toetuse andja kinnitab taotluse kättesaamist. Paragrahvis 9 sätestatakse projekti elluviimise ja toetuse kasutamise periood. Projekti elluviimise periood võib alata taotluse esitamise kuupäevast või taotluses märgitud hilisemast kuupäevast ning kesta kuni taotluse rahuldamise otsuse tegemisele järgneva kalendriaasta 31. detsembrini. Lõike 2 kohaselt esitab taotleja kahe- või kolmeaastase projekti elluviimise iga aasta kohta ETAG-i poolt määratud tähtajaks eraldi tegevuskava ja eelarve, mis on aluseks määruse § 11 lõikes 1 sätestatud toetuse summa eraldamise jätkamiseks. Kahe- või kolmeaastaste projektide puhul eraldatakse toetus korraga üheks aastaks. Lõike 3 kohaselt võib toetuse kasutamise periood alata projekti elluviimise perioodi alguskuupäevast ning kesta kuni taotluse või jätkutaotluse rahuldamise otsuse tegemisele järgneva kalendriaasta 31. detsembrini. Toetuse saaja võib taotleda projekti tegevuste elluviimise perioodi pikendamist kuni kolme kuu võrra järgmistel tingimustel: 1) projekti elluviimisel on ilmnenud toetuse saajast sõltumatud erakordsed ja/või ettenägematud asjaolud; 2) toetuse saaja on projekti eluviimise perioodi pikendamise taotluse esitanud enne selle perioodi lõppu; 3) projekti elluviimise periood ei ületa käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud tähtpäeva. Taotlus projekti abikõlblikkuse perioodi pikendamiseks tuleb esitada taotleja esindusõiguslikul isikul e-keskkonna kaudu. Toetuse kasutamise perioodi pikendamise taotluse rahuldamise või mitterahuldamise otsuse langetab ETAG, kaasates vajadusel programmi nõukoda või sõltumatuid eksperte. ETAG teavitab toetuse saajat otsusest e-kirja teel kümne tööpäeva jooksul otsuse langetamisest arvates. Kui toetuse kasutamise perioodi pikendamise taotlus on rahuldatud, loetakse toetuse kasutamise perioodi kestuse lõpuks muudatustaotluses sätestatud kuupäev. Toetuse andja loeb projekti lõppenuks pärast lõpparuande kinnitamist ning teavitab sellest toetuse saajat e-keskkonna kaudu. 3. peatükk sätestab projekti kulude abikõlblikkuse ja toetuse osakaalu. Paragrahvi 10 kohaselt on kulu abikõlblik, kui see on projekti elluviimiseks vajalik, põhjendatud, tekib toetuse kasutamise perioodil tehtavate tegevuste käigus, selle tasub toetuse saaja või partner ning on kooskõlas õigusaktidega, sealhulgas: 1) on tasutud toetuse saaja või partneri arvelduskontolt; 2) on tõendatud algdokumentidega; 3) on tehtud järgides riigihangete seaduse põhimõtteid kooskõlas määruse § 24 lõike 1 punktis 3 nimetatud kohustusega; 4) on selgelt kirjendatud raamatupidamises ja vastab Eesti finantsaruandluse standardile. Projekti kulu jaguneb otseseks ja üldkuluks. Otsesed kulud on personalikulud (töötasud koos kõigi riiklike maksude, maksete ja seadustest tulenevate hüvitistega ning üliõpilaste teadustöö stipendiumid) ning teadustöö kulud (lähetuskulud ja -koolituskulud, projekti täitmisega otseselt seotud põhi- või väikevara soetamise ja kasutamise kulud, sisseostetavad teadus- ja arendusteenused, uurimisprojekti tulemuste publitseerimise ja tutvustamisega seotud kulud ning muud projekti elluviimiseks vajalikud kulud). Mitteabikõlblik kulu on: 1) kinnisvara ja liiklusvahendi soetamise või liisimise kulu; 2) mitterahaline kulu; 3) sularahas ja tasaarvelduse korras tasutud kulu; 4) rahatrahvi ja rahalise karistuse kulu; 5) kohtumenetluse kulu, sealhulgas vastaspoole ja kolmanda isiku menetluskulu; 6) organisatsiooni juhtimise kulu ja juhtorganite tasu, välja arvatud projekti juhtimise kulu; 7) tulumaksuseaduse § 8 mõistes seotud isikute vahelistest tehingutest tulenev tulumaks; 8) käibemaks, välja arvatud juhul, kui seda ei saa käibemaksuseaduse alusel tagasi; 9) kulu, mille katteks on toetust eraldatud teisest meetmest või riigieelarve või muu avaliku sektori või välisabi vahenditest või tasutud teises projektis; 10) enne taotluse esitamist tehtud projektiga seotud kulu; 11) erisoodustusena käsitletav kulu ja sellelt tasutav maks. Paragrahvis 11 sätestatakse toetuste summad ja osakaalud. Projekte rahastatakse ühikuhindade põhimõttel. Taotluse osalist rahastamist ei ole. Sõltuvalt projekti uurimismetoodikast, projekti tegevustest ja nende maksumusest ning projektis osalevate isikute ja osapoolte arvust eristatakse kolme fikseeritud toetuse suurust: 1) 110 000 eurot projekti ühe aasta kohta juhul, kui projekti elluviimisesse on kaasatud vähemalt üks partner või 2) 80 000 eurot projekti ühe aasta kohta või 3) 50 000 eurot projekti ühe aasta kohta. Lühiajalisi väikeprojekte eelarvega alla 50 000 euro TA programmi raames ei rahastata. Vähemalt ühte partnerit kaasava koostööprojekti või konsortsiumi ühisprojekti, mis võivad sisaldada nii alus- kui rakendusuuringuid ja eksperimentaalarendust, kogumaksumus on 110 000 eurot ja seda rahastatakse sihtotstarbelise toetuse kaudu. Vähemalt ühte partnerit kaasava projekti kõrgem rahastusmäär ja pikema elluviimise perioodi võimalus kehtestatakse eesmärgiga suunata uurimisrühmi koondama teemasid ning tegema koostööd ning soodustada uurimisrühmade teket seni väheuuritud, kuid riigi vaatest olulistes teemades. Toetuse maksimaalne osakaal on 100% abikõlblike kulude kogumaksumusest juhul, kui toetus on vähese tähtsusega abi VTA määruse mõistes ja projekti kogumaksumus ei ületa VTA määruse artikli 3 lõikes 2 sätestatud summat. Toetuse maksimaalne osakaal grupierandi määruse artikkel 25 alusel antava abi korral on: 1) alusuuringute puhul 100 % abikõlblikest kuludest; 2) rakendusuuringute puhul 50 % abikõlblikest kuludest. Rakendusuuringute puhul võib abi osakaalu suurendada abi ülemmäärani 80 % abikõlblikest kuludest vastavalt grupierandi määruse artikli 25 punktis 6 sätestatule. 4. peatükk sätestab taotluse menetlemise korra. Paragrahv 12 reguleerib taotluse menetlemist. Taotlust menetletakse kuni 70 tööpäeva alatest taotlusvooru sulgemisest. Toetuse andja võib nõuda taotlejalt lisainformatsiooni, taotluse täiendamist või muutmist, kui ta leiab, et taotlus ei ole piisavalt selge, selles esinevad puudused ja/või taotluses esitatud informatsiooni alusel ei ole võimalik taotlust hinnata. Puuduste kõrvaldamiseks võib toetuse andja anda taotlejale kuni kümme tööpäeva, millal taotluste menetlemise aeg peatub. Toetuse andja jätab taotluse läbi vaatamata ja sisuliselt hindamata, kui taotleja ei ole tähtaja jooksul puudusi kõrvaldanud, ning teavitab sellest taotlejat e-keskkonna kaudu kümne tööpäeva jooksul alates käesolevas lõikes toodud tähtaja saabumisest. Kui puudus kõrvaldatakse, loetakse puudusega seotud nõue täidetuks. Toetuse andja tunnistab taotleja, partneri ja taotluse nõuetele vastavaks, kui on täidetud kõik määrusega taotlejale või taotlusele sätestatud nõuded. Paragrahvis 13 kirjeldatakse taotluste hindamise korda. Esmalt läbivad laekunud taotlused ETAG-i poolse vastavuskontrolli. Seejärel järgneb sisuline hindamine. Hindamine toimub ETAG-i koostatud hindamisjuhendi järgi, mis on eelnevalt Kultuuriministeeriumiga kooskõlastatud ja avaldatud ETAG-i veebileheküljel. Hindamisjuhend sisaldab hindamiskriteeriume (teaduslik põhjendatus, 30% koondhindest; projekti teostatavus, 30% koondhindest; projekti prioriteetsus ja panus valdkonna arengusse, 40% koondhindest), alakriteeriume, nende osakaalusid ja hindamise skaalat, hindepunktide ja koondhinde kujunemise ning võrdsete koondhinnetega projektide eelistamise metoodikat. Taotlustele eksperthinnangute andmiseks moodustab ETAG hindamiskomisjoni, mis koosneb programmi nõukoja liikmetest ja valdkonna siseriiklikest ekspertidest. Hindamiskomisjon koostab igale taotlusele sisulise hinnangu ja hinde, lähtudes vähemalt kahe eksperdi hinnangutest. Hindamiskomisjonil on õigus küsida lisaretsensioone hindamiskomisjoni välistelt ekspertidelt. Hindamiskomisjon annab igale taotlusele esialgse koondhinnangu ja koostab taotluste esialgsed paremusjärjestused määruse § 11 lõikes 1 toodud toetuse summade lõikes. Programmi nõukoda teeb ETAG-ile rahastamisettepanekud arvestusega, et vähemalt esimene taotlus igast kolmest paremusjärjestusest saab rahastuse, ning kinnitab vajadusel ootenimekirja. Taotluste teaduseetika ja andmehalduse osa hindab ETAG-i hindamisnõukogu teaduseetika ja andmehalduse eksperdikomisjon, kes ei anna hindeid, vaid esitab oma seisukoha ja soovitused. Paragrahv 14 sätestab taotluse rahuldamise ja rahuldamata jätmise tingimused. Taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse teeb ETAG. Taotluse rahuldamise otsus tehakse juhul, kui: 1) taotleja, partner ja taotlus vastavad selles määruses nimetatud nõuetele, ja 2) taotlus kuulub hindamistulemuse põhjal rahuldamisele. Taotluse rahuldamise otsuse võib teha haldusmenetluse seaduse § 53 tähenduses kõrvaltingimusega, kui on tõenäoline, et lõpliku otsuse tegemiseks vajalik eeldus saabub või täidetakse hiljemalt kõrvaltingimuses märgitud tähtaja jooksul ja kõrvaltingimuse seadmine on mõistlik. Kõrvaltingimuse nõuetekohasel saabumisel või täitmisel lisatakse sellekohane teave taotluse rahuldamise otsuse juurde. Taotluse rahuldamata jätmise otsus tehakse juhul, kui: 1) taotleja ja/või partner ja/või taotlus ei vasta kasvõi ühele käesoleva määruse §-des 6 ja 7 või teistele käesolevas määruses nimetatud nõuetele; 2) taotleja mõjutab taotluse menetlemist pettuse või ähvardusega või muul õigusvastasel viisil 3) taotleja on esitanud valeandmeid, tegemist on loomevarguse, sama tegevuse mitmest allikast topeltrahastamise või petturlusega; 4) taotleja ei võimalda taotluse nõuetele vastavust kontrollida; 5) hindamiskomisjoni hindamistulemuse põhjal ei kuulu taotlus rahuldamisele; 6) eelarve mahu tõttu ei ole võimalik projekti toetada. Taotlejale saadetakse tema taotluse kohta tehtud otsus e-keskkonna kaudu. Paragrahvi 15 sisuks on jätkutaotluse esitamine ja hindamine kahe- ja kolmeaastaste projektide puhul. Toetuse eraldamise jätkamine kahe- või kolmeaastaste projektide puhul toimub jätkutaotluse andmete, sh eelneva toetuse perioodi tulemuste põhjal. Projekti sisulist hindamist jätkutaotluste puhul ei toimu, lähtutakse taotluse esimese aasta hindamisest. Otsuse jätkutaotluse rahuldamiseks teeb ETAG kaasates vajadusel programmi nõukoja ning võttes arvesse järgnevaid kriteeriume: 1) projekti senise perioodi tegevuste tulemuslikkus, sh tulemuste rakendatavus, tegevuskava teostus; 2) järgmise perioodi töökava teostatavus, tegevuste eesmärgipärasus, metoodika sobivus eesmärkide saavutamiseks, eelarve ja planeeritud tegevuste vastavus. Paragrahv 16 sätestab toetuse eraldamise jätkamise ja toetuse eraldamise lõpetamise tingimused ja korra. ETAG teeb koondhinnanguid arvesse võttes, sh taotlejalt saabunud arvamusi ja vastuväited kaaludes, põhjendatud ja erapooletu otsuse: 1) jätkata toetuse eraldamist taotletud mahus; 2) mitte jätkata toetuse eraldamist. ETAG teeb otsuse mitte jätkata toetuse eraldamist, kui: 1) projekti täitmise edukus ja jätkusuutlikkus on olulisel määral vähenenud või on ebapiisav; 2) projekti eelarve ja/või tegevuskava ei ole mõistlik, realistlik või teostatav; 3) programmi nõukoja poolt seatud täiendavad tingimused taotlejale ei ole täidetud; 4) projekti jätkamiseks puuduvad rahalised vahendid; 5) esinevad muud olulised ja põhjendatud asjaolud. Paragrahv 17 sätestab taotleja ja toetuse saaja ärakuulamise. Taotlejale antakse võimalus esitada oma seisukohad taotluse rahuldamata jätmist, välja arvatud juhul, kui otsus põhineb taotluses esitatud andmetel ning puuduste kõrvaldamiseks esitatud teabel ja selgitustel. Toetuse saajale antakse võimalus esitada oma seisukohad enne: 1) taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamist või muutmist, välja arvatud juhul, kui toetuse saaja taotlus rahuldatakse täielikult; 2) toetuse tagasinõudmise otsuse tegemist. 5. peatükk reguleerib taotluse rahuldamise otsuse muutmist ja kehtetuks tunnistamist. Paragrahvi 18 kohaselt võib toetuse andja või toetuse saaja algatusel toetuse rahuldamise otsust muuta. Taotluse rahuldamise otsuse muutmine on vajalik, kui: 1) projekti eesmärkide ja tegevuste muutmist, mille maht toetuse kogueelarves on suurem kui 10%; 2) projekti vastutava täitja või põhitäitja muutmine. Seda võib teha kuni projekti abikõlblikkuse perioodi lõpuni, kuid mitte pärast projekti tegevuste lõppemist, ning tagasiulatuvalt alates muudatustaotluse esitamise kuupäevast, kui see aitab kaasa projekti tulemuste saavutamisele ja muudatus on põhjendatud. Toetuse andjal on õigus keelduda taotluse rahuldamise otsuse muutmisest juhul, kui soovitav muudatus seab kahtluse alla projekti oodatavate tulemuste saavutamise või projekti tegevuste lõpetamise abikõlblikkuse perioodil. Taotluse rahuldamise otsuse muutmise otsustab toetuse andja 30 tööpäeva jooksul pärast vastavasisulise avalduse saamist ning teavitab sellest toetuse saajat e-kirja teel. Paragrahv 19 reguleerib toetuse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamist. Taotluse rahuldamise otsus tunnistatakse täielikult või osaliselt kehtetuks järgmistel juhtudel: 1) ilmneb asjaolu, mille korral taotlust ei oleks rahuldatud või seda oleks tehtud osaliselt; 2) taotlemisel või projekti elluviimisel on teadlikult esitatud valet või mittetäielikku teavet või teave on jäetud teadlikult esitamata; 3) kõrvaltingimusega taotluse rahuldamise otsuse korral kõrvaltingimus ei saabu või seda ei suudeta täita; 4) toetuse saaja avaldust taotluse rahuldamise otsuse muutmiseks ei rahuldata ja toetuse saajal ei ole võimalik toetuse kasutamist ettenähtud tingimustel jätkata; 5) toetuse saaja esitab avalduse toetuse kasutamisest loobumise kohta. Toetuse saajal tuleb saadud toetus taotluse rahuldamise otsuse osaliselt või täielikult kehtetuks tunnistamise otsuse kohaselt tagastada. 6. peatükk reguleerib toetuse maksmise tingimusi ja aruannete esitamist. Paragrahvi 20 kohaselt makstakse 80% toetusest toetuse saajale välja kümne tööpäeva jooksul pärast taotluse rahuldamise otsuse tegemist. Väljamakse tehakse 10 tööpäeva jooksul pärast taotluse rahuldamise otsuse tegemist. Kui taotluse rahuldamise otsus tehakse kõrvaltingimusega, makstakse toetus välja pärast selle saabumist või täitmist. 20% toetusest makstakse toetuse saajale välja kümne tööpäeva jooksul pärast projekti lõpparuande kinnitamist. Paragrahv 21 reguleerib toetuse kasutamist, aruandlust ja tagasinõudmist. Toetuse saaja esitab projekti vahearuande ja lõpparuande toetuse andjale taotluse rahuldamise otsuses märgitud tähtajaks. Vahearuanne esitatakse ETAG-ile ETIS-i kaudu ETAG-i poolt määratud tähtajaks ja vormis ning see peab sisaldama vähemalt: 1) ülevaadet projekti vahearuande perioodil tehtud tegevustest ja nende tulemustest ning projekti eesmärkide täitmisest; 2) selgitusi planeeritud ja tegelike tegevuste ning tulemuste erinevuste kohta; 3) finantsaruannet, mis on kooskõlas toetuse saaja raamatupidamise andmetega. Toetuse saaja esitab lõpparuande ETAG-ile ETIS-i kaudu ETAG-i poolt määratud tähtajaks ja vormis. Projekti lõpparuandes näidatakse: 1) ülevaadet projekti raames tehtud tegevustest ning saavutatud tulemustest vastavalt taotluses esitatud eesmärkidele; 2) kirjeldust saavutatud tulemuste rakendatavusest, andmete vabakasutuse potentsiaalist, ülevaadet panusest eesti kultuuri valdkonda, Eesti teadusesse, ühiskonda ja/või majandusse; 3) kinnitust, et projekti raames loodud andmed on kättesaadavaks tehtud selleks sobivas repositooriumis; projekti käigus kogutud andmeid, mis on talletatud andmehaldusplaanis näidatud viisil ja/või repositooriumis; 4) finantsaruannet, mis on kooskõlas toetuse saaja raamatupidamise andmetega; 5) projekti põhitulemuste populaarteaduslikku lühikokkuvõtet eesti ja inglise keeles; 6) muu taotleja hinnangul oluline projektiga vahetult seotud informatsioon. Lõpparuannet hindab programmi nõukoda ja hindamisel lähtutakse vähemalt kahe eksperdi hinnangutest. Programmi nõukoda võib lõpparuannete hindamisse vajadusel kaasata nõukoja väliseid eksperte. Toetuse andja menetleb vahe- ja lõpparuannet kuni 40 tööpäeva nende esitamisest arvates. Aruande esitamise tähtaega võib põhjendatud juhtudel toetuse saaja taotluse alusel pikendada, kui ta on esitanud pikendamise taotluse enne taotluse rahuldamise otsuses märgitud aruande esitamise tähtaja saabumist. Juhul kui lõpparuanne lükatakse tagasi, on ETAGil nõukoja ettepanekul õigus eraldatud toetus osaliselt või täielikult tagasi nõuda vastavalt § 23 sätestatule. Paragrahv 22 reguleerib projekti tulemuste avalikustamist ja kättesaadavaks tegemist. Pärast lõpparuande kinnitamist koostab toetuse saaja kolme kuu jooksul pärast toetuse kasutamise lõpptähtpäeva projekti tulemusi tutvustava materjali avalikkusele, mis tehakse kättesaadavaks ka toetuse andja veebilehel. Täpne andmete säilitamise koht täpsustatakse projekti andmehaldusplaanis. Andmete kättesaadavaks tegemiseks sobivad mitmesugused institutsionaalsed või valdkondlikud repositooriumid. Andmete piiritlemine ja kättesaadavaks tegemine repositooriumides tuleb täpsustada taotluses. Minimaalselt tuleb teha kättesaadavaks publikatsioonide alusandmed. Projekti tulemusel avaldatud ja projektile viitavate publikatsioonide terviktekstid teeb toetuse saaja avalikkusele e-keskkonna kaudu vabalt kättesaadavaks. Juhul, kui teaduskirjastus piirab publikatsioonidele juurdepääsu ajaliselt, teeb toetuse saaja projekti täitmise tulemusena valminud publikatsioonide terviktekstid avalikkusele vabalt kättesaadavaks pärast piirangu lõppemist. Programmi vahenditest toetatud projektide tulemusel võib sündida kaitsmist vääriv intellektuaalne omand, mille kaitsmise viisi valikul tuleb lähtuda eesmärgist soodustada loodud omandi maksimaalset kasutuselevõttu, taotlemata kasumit, ning välditakse varaliste õiguste võõrandamist. Programmi vahendite toel tekkivad avaandmed tuleb FAIR-printsiipe (Findable, Accessible, Interoperable, Re-usable) järgides teha kättesaadavaks, st tagada leitavus, ligipääsetavus, koostoimevõimelisus, taaskasutatavus. Taotleja nimetab Kultuuriministeeriumi tegevuse toetajana projekti tulemusi tutvustavates trükistes, reklaamides (pressiteated, raamatud, trüki- tele- ja raadioreklaam jne) ja avalikel esinemistel, samuti kasutab trükistes Kultuuriministeeriumi logo nähtaval kohal. 7. peatükk reguleerib toetuse tagasinõudmist. Paragrahv 23 kirjeldab toetuse tagasinõudmist ja tagasimaksmist. Toetuse andja teeb otsuse toetuse osalise või täieliku tagasinõudmise kohta kaalutlusõiguse alusel eelnõus sätestatud juhtudel (nt on toetust makstud mitteabikõlbliku kulu hüvitamiseks; tulemused ei ole saavutatud; abikõlbulikud kulud on plaanitust väiksemad; kuludokumente on kasutatud muu toetuse kuludokumendina; toetuse saaja esitab valeandmeid või varjab andmed; vahe- või lõpparuanne ei ole esitatud tähtajaks; toetuse saaja suhtes on algatatud likvideerimis- või pankrotimenetlus; toetuse andmine ei ole kooskõlas riigiabi reeglitega). Toetuse tagasinõudmise otsust ei tehta juhul, kui: 1) puudus kõrvaldatakse või kohustus või nõue täidetakse; 2) toetuse saaja avastas ja teatas toetuse andjale esimesel võimalusel, et talle on hüvitatud mitteabikõlblik kulu, ning tagastas toetuse. Toetuse tagasinõudmise otsuse võib teha kolme aasta jooksul toetuse saaja viimase kohustuse täitmise lõppemisest arvates. Toetuse saaja peab toetuse tagasinõudmise otsuses nimetatud toetuse tagasi maksma 60 kalendripäeva jooksul otsuse kehtima hakkamise päevast arvates. Määruses kehtestatakse VTA tagasinõudmise ja tagasimaksmise sätted. Kui toetust on eraldatud vähese tähtsusega abina, võib toetuse tagasinõudmise otsuse teha kümne aasta jooksul pärast toetuse saajale toetuse eraldamist. Ebaseadusliku riigiabi korral nõutakse toetus tagasi koos intressiga toetuse väljamaksmisest arvates Euroopa Komisjoni kehtestatud määrade järgi. Tagasimaksmisele kuuluva toetuse võib tasaarveldada sama projekti raames väljamaksmisele kuuluva toetusega. Tagasimaksmisele kuuluva toetuse võib ajatada toetuse saaja põhjendatud taotluse alusel, kui korraga maksmine seab toetuse saaja olulisel määral makseraskustesse. Toetuse tagasimaksmise ajatamiseks esitab toetuse saaja toetuse andjale kümne tööpäeva jooksul toetuse tagasinõudmise otsuse kättesaamisest arvates taotluse, milles on toodud ajatamise vajaduse põhjendus ja soovitud tagasimaksmise ajatamiskava. Ajatamise taotlusele peab toetuse saaja lisama finantsseisu kajastavad dokumendid, mida toetuse andja nõuab. Ajatamise taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise kohta teeb toetuse andja otsuse kümne tööpäeva jooksul ajatamise taotluse saamisest arvates. Põhjendatud juhul võib otsuse tegemise tähtaega pikendada mõistliku aja võrra, teavitades sellest toetuse saajat. Toetuse tagasimaksmise ajatamise perioodi määrab toetuse andja, kuid see ei või olla pikem kui neli kuud. Ajatamise taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse võib teha koos toetuse tagasinõudmise otsusega. Otsus saadetakse toetuse saajale e-keskkonna kaudu. Kui toetuse saaja ei maksa ajatamiskava kohaselt toetust tagasi, võib ajatamise otsuse tunnistada kehtetuks. Ajatamise otsuse kehtetuks tunnistamise korral peab toetuse saaja maksma toetuse tagasi 30 kalendripäeva jooksul ajatamise otsuse kehtetuks tunnistamise otsuse kehtima hakkamisest arvates. Kui tagasimaksmisele kuuluvat toetust tähtajaks tagasi ei maksta ega ole võimalik rakendada § 20 lõikes 7 sätestatut, nõuab toetuse andja tagasimaksmisele kuuluva toetuse tagasi eraõiguses alusetu rikastumise kohta kehtivate sätete kohaselt. Kui ilmneb, et toetuse saaja on eiranud oma kohustusi või talle kehtestatud nõudeid ning rikkumine tõi kaasa rahalise mõju, kuid toetuse andjal ei ole võimalik rahalise mõju suurust hinnata, vähendatakse toetust protsentuaalselt olenevalt rikkumise raskusest ja mõjust kulu abikõlblikkusele. 8. peatükk sätestab toetuse saaja, partneri ja toetuse andja õigused ja kohustused. Paragrahv 24 reguleerib toetuse saaja ja partneri kohustusi. Partner peab täitma toetuse saajale kehtestatud kohustusi. Toetuse saaja tagab määruses sätestatud kohustuste täitmise, projekti juhtimise ning selle eduka elluviimise taotluse rahuldamise otsuses fikseeritud tähtaegade ja tingimuste kohaselt, sh: 1) kasutab toetust taotluses, taotluse rahuldamise otsuses ja käesolevas määruses sätestatu järgi; 2) esitab toetuse andjale tähtajaks nõutud teabe ja aruanded; 3) järgib projektiga seotud teenuste ostmisel riigihangete seaduse §-s 3 toodud põhimõtteid ning võtab vähemalt kolm võrreldavat hinnapakkumist üksteisest sõltumatutelt pakkujatelt kõikide kulutuste kohta, mille korral toetuse saaja või partner teeb projekti elluviimiseks üheliigiliste teenuste ostutehingu, mille maksumus on ilma käibemaksuta võrdne 10 000 euroga või ületab seda. Juhul kui kolme sõltumatut hinnapakkumist ei ole võimalik esitada või kui odavaimat pakkumist ei valita, tuleb aruandlusele lisada sellekohane põhjendus; 4) järgib vähese tähtsusega abi andmist reguleerivatest õigusaktidest tulenevaid kohustusi ja nõudeid, kui need on asjakohased; 5) säilitab toetuse taotlemise, kulu abikõlblikkust tõendavad dokumendid ja muud tõendid raamatupidamisseaduses sätestatud tähtaegade järgi; 6) säilitab toetuse taotlemise, kulu abikõlblikkust tõendavad dokumendid ja muud tõendid kümme aastat toetuse saamisest, kui toetust anti vähese tähtsusega abina; 7) annab toetuse andjale projekti elluviimise, sealhulgas toetuse kasutamise kohta suulisi ja kirjalikke selgitusi ning andmeid, sealhulgas väljavõtteid raamatupidamisprogrammist ja pangakontost kolme tööpäeva jooksul alates sellekohasest nõudmisest, ning võimaldab neil teha dokumentidest koopiaid ja väljavõtteid; 8) võimaldab toetuse andjal kohapeal toetuse kasutust kontrollida ning osutab selleks igakülgset abi; 9) peab projekti abikõlblike kulude ja mitteabikõlblike kulude ja tulude kohta eraldi raamatupidamisarvestust; 10) teavitab toetuse andjat viivitamata kirjalikult või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis taotluses esitatud või projektiga seotud andmete muutumisest, projekti elluviimist takistavast asjaolust, sealhulgas pankrotimenetlusest, likvideerimismenetlusest, projekti odavnemisest või kallinemisest ning projektiga seotud vara üleandmisest teisele isikule või asutusele; 11) tagastab toetuse kasutamata jäägi koos lõpparuandega; 12) tagastab toetuse, kui toetuse andja esitab toetuse tagasinõude; 13) täidab muid õigusaktides sätestatud kohustusi. Paragrahvi 25 kohaselt on toetuse saajal õigus 1) saada toetuse andjalt informatsiooni ja nõuandeid, mis on seotud õigusaktides, käesolevas määruses või taotluse rahuldamise otsuses sätestatud nõuete ja toetuse saaja kohustustega; 2) esitada oma seisukohad käesolevas määruses sätestatud juhtudel ja puuduste kõrvaldamise raames; 3) tutvuda tema kohta koostatud dokumendis sisalduva või sellega lahutamatult seotud teabega avaliku teabe seaduses sätestatud korras; 4) toetusest loobuda või see tagastada igal ajal täies ulatuses. 5) mõjuvatel põhjustel määrata (vastutava täitja siirdumine teisele tööle, alaliselt elama asumine teise riiki, surm, raske haigus, või muud olulised ja põhjendatud asjaolud) määrata projektile uus juht teavitades sellest ETAG-i. Paragrahvi 26 kohaselt on toetuse andja kohustatud: 1) edastama taotlejale või toetuse saajale käesoleva määrusega reguleeritud otsused selles sätestatud aja jooksul; 2) tagama vähese tähtsusega abi andmete kandmise riigiabi ja vähese tähtsusega abi registrisse ning muude konkurentsiseaduse 6. peatükis toodud kohustuste täitmise; 3) säilitama toetuse taotlemise, andmise ning muude toetuse taotlemise ja eraldamisega seotud dokumentide ja teabega seotud tõendeid kümme aastat taotluse rahuldamise otsuse tegemisest arvates; 4) kontrollima projekti elluviimist; 5) tegema taotlus- ja aruandevormi ning asjakohased juhendmaterjalid kättesaadavaks e- keskkonnas; 6) teavitama toetuse saajat viivitamata käesolevas määruses ja muudes toetuse kasutamist reguleerivates õigusaktides tehtud muudatustest; 7) tegema muid käesolevas määruses ja kohalduvates õigusaktides sätestatud toiminguid. Paragrahvi 27 kohaselt on toetuse andjal õigus: 1) kontrollida projektiga seotud kuludokumente ja projekti elluviimist, sealhulgas toetuse kasutamise vastavust käesolevale määrusele ja taotluse rahuldamise otsusele; 2) tutvuda projekti ettevalmistamise ja tegevuste elluviimise käigus koostatavate dokumentidega; 3) nõuda taotluses sisaldunud projekti kestuse, tegevuste, eesmärkide, tulemuste ja kulude kohta täiendavate andmete ja dokumentide esitamist, mis tõendavad projekti nõuetekohast elluviimist ning toetuse saaja kohustuste nõuetekohast täitmist; 4) lõpetada toetuse maksmine ja/või nõuda toetuse osalist või täielikku tagastamist, kui toetuse saaja rikub käesolevas määruses ja/või taotluse rahuldamise otsuses sätestatud tingimusi või kaldub muul viisil kõrvale taotluses või taotluse rahuldamise otsuses või käesolevas määruses sätestatust; 5) vähendada proportsionaalselt toetuse suurust taotluse rahuldamise otsuses kinnitatud projekti maksumuse vähenemisel; 6) keelduda toetuse maksmisest, kui toetuse saaja majanduslik olukord on halvenenud niivõrd, et toetuse kasutamine või projekti elluviimine on ohustatud; 7) kontrollida toetuse kasutamist; 8) kontrollida taotluse menetlemisel taotleja ja toetuse saaja mitteabikõlblike kulude tasumise suutlikkust; 9) otsustada kaalutlusõigusele tuginedes käesoleva määruse kohane toetuse tagasinõudmise ulatus; 10) pikendada toetuse saajast mitteolenevate asjaolude ilmnemisel vastavasisulise taotluse olemasolu korral projekti elluviimise aega ja sellest tulenevalt projekti abikõlblikkuse perioodi. 10. peatükk koosneb rakendussättest (§ 28), mille kohaselt kinnitab 2023. aastal taotlusvooru eelarve ja ajakava ETAG, kooskõlastades selle eelnevalt Kultuuriministeeriumiga. 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu on Euroopa Liidu regulatsioonidega kooskõlas. 4. Määruse mõjud TA programm aitab edendada eesti kultuuri erinevate tahkude uurimist, tõsta valdkondliku teadustöö taset ning tõhustada riigi, TA asutuste ning partnerasutuste vahelist koostööd. Programmi tulemusena:  areneb kõrgetasemeline valdkondlik teadustegevus, mis mõtestab Eesti arengut kultuuri võtmes ning aitab leida selle toeks innovaatilisi lahendusi;  areneb interdistsiplinaarse TA-koostöö tulemuslikkus ettevõtete, organisatsioonide ja teadusasutuste vahel ning valdkonnad saavad täiendava sisendi innovatsiooniks;  arendatakse ja rakendatakse uusi meetodeid, mis mitmekesistavad Eesti kultuuri väljendusvorme;  toetatakse valdkonda, kus erasektori panus on paratamatult väike, sest väikerahva kultuurivaldkonna TA toetamine ei ole üldreeglina majanduslikult tulus;  tagatakse kultuurivaldkonna õppejõudude, teadlaste järelkasv; suureneb valdkonna spetsialistide ja ekspertide arv; luuakse tingimused võimekate uurimisrühmade tekkeks riigi vaatest oluliste teemade uurimisel;  paraneb rahvusvahelise koostöö võimekus;   suureneb humanitaarvaldkonna TA panus ning isikute ja institutsioonide võimekus ühiskondlikult oluliste teemade käsitlemisel ja uudsete lahenduste väljatöötamisel ning juurutamisel;  areneb erialane teaduskeel;  suureneb Eesti ühiskonna keeleline ja kultuuriline kestlikkus. Eesti rahvastik väheneb lähitulevikus. Väiksem rahvastik ei tähenda automaatselt väiksemat võimekust keelt ja kultuuri säilitada. See sõltub omakultuuri viljelemise võimekusest ning selle teadmistepõhisest arendamisest;  vähe- või alauuritud teemade prioritiseerimine ja eelisrahastamine võimaldab edendada kultuuri uurimise mitmekülgsust ja tasakaalustatust. Mõju muudele valdkondadele ega ebasoovitavaid mõjusid ei kaasne. 5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Eelnõu alusel toetuse andmist rahastatakse riigieelarvest. Aastatel 2023-2026 on TA programmi eelarve kokku 6,4 mln eurot. 2023. aastal on TA programmi eelarve 1,3 milj eurot. ETAG-iga sõlmitakse haldusleping. Halduslepingu alusel on 2024. aastast alates ETAG-i kulu rakendusülesande täitmise eest 1% programmi tegevuste aastasest eelarvest. 2023. aastal rakendusülesande täitmisega seoses täiendavaid kulusid programmi eelarvest ei kaasne. Teadustöö võimekuse kasvades ja uute kõrgetasemeliste uurimisrühmade tekkimisel suureneb Eesti kultuurivaldkonna konkurentsivõime rahvusvahelises konkurentsis teadusgrantide taotlemisel, mis võimaldab tulevikus Eesti kultuurivaldkonna teaduse rahastamisse tuua rahvusvahelisi grante. 6. Määruse jõustumine Määrus jõustub üldises korras. 7. Eelnõu kooskõlastamine ja huvigruppide kaasamine Eelnõu esitati eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu kooskõlastamiseks Haridus- ja Teadusministeeriumile ja Rahandusministeeriumile ning arvamuse andmiseks Eesti Teadusagentuurile. Eesti Teadusagentuuri ettepanekute ja märkustega on suures osas arvestatud. Haridus- ja Teadusministeeriumi märkused ja nendega arvestamine või mittearvestamine on välja toodud seletuskirja lisas 1.