(EIS) algatatud kooskõlastamine

Haridus- ja Teadusministeerium Meie 06.09.2023 nr 8-1/5881 [email protected] Munga 18 50088, Tartu Valimisseaduste muutmise eelnõu (elektrooniline hääletamine) Justiitsministeerium esitab ministeeriumitele kooskõlastamiseks ning huvirühmadele ja riigi institutsioonidele arvamuse avaldamiseks Riigikogu valimise seaduse, kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse, Euroopa Parlamendi valimise seaduse ja rahvahääletuse seaduse muutmise seaduse eelnõu. Arvamusi ja ettepanekuid ootame 10 tööpäeva jooksul alates kirja kättesaamisest. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Kalle Laanet justiitsminister Lisaadressaadid: Riigikogu Kantselei Vabariigi Valimiskomisjon Helen Uustalu 53345676 [email protected] Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / +372 620 8100 / [email protected] / www.just.ee Registrikood 70000898  EELNÕU 06.09.2023 Riigikogu valimise seaduse ja teiste seaduste muutmise seadus § 1. Riigikogu valimise seaduse muutmine Riigikogu valimise seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 9 lõiget 1 täiendatakse pärast sõnu „põhimõtete järgimine,“ sõnadega „kujundada arvamus käesolevas seaduses sätestatud Vabariigi Valitsuse määruste kohta,“; 2) paragrahvi 9 lõike 2 punkti 4 täiendatakse pärast sõnu „lõpetada elektrooniline hääletamine“ sõnadega „kõigis rakendustes ja operatsioonisüsteemides korraga või üksikute rakenduste ja operatsioonisüsteemide kaupa“; 3) paragrahvi 14 täiendatakse lõikega 41 järgmises sõnastuses: „(41) Valimiste infosüsteemi ja elektroonilise hääletamise süsteemi arendamise ja haldamise, majutuse korraldamise ning nende infosüsteemide küberturvalisuse tagamise abistamisega seotud kulud kaetakse Riigikogu Kantselei eelarves selleks ettenähtud vahenditest. Kui valimiste korraldaja kaasab nende ülesannete täitmisse teise pädeva asutuse, kaetakse sellega kaasnevad kulud viivitamata Riigikogu Kantselei eelarves selleks ettenähtud vahenditest.“; 4) seadust täiendatakse §-ga 181 järgmises sõnastuses: „§ 181. Valimiste infosüsteemide korraldus ja küberturvalisuse tagamine Riigi valimisteenistusel on õigus valimiste infosüsteemi ja elektroonilise hääletamise süsteemi arendamise, haldamise ja majutuse korraldamisse ning nende infosüsteemide küberturvalisuse tagamisse kaasata pädevaid asutusi.“; 5) paragrahvi 28 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(3) Riigi valimisteenistus avaldab: 1) käesoleva paragrahvi lõike 2 punktides 1−3 sätestatud andmed tähtajatult, kusjuures isikukoodi asemel avaldatakse sünniaeg; 2) käesoleva paragrahvi lõike 2 punktides 6−8 sätestatud andmed kuueks kuuks arvates valimispäevast.“; 6) paragrahvi 38 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses: „(4) Valijal, kes on saanud hääletussedeli või alustanud hääletamisega elektroonilise hääletamise süsteemis enne kella 20.00, võimaldatakse hääletamine lõpetada 15 minuti jooksul.“; 7) paragrahvi 482 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(3) Vabariigi Valitsus kehtestab määrusega: 1) tehnilised nõuded elektroonilise hääletamise korraldamise üldpõhimõtete tagamiseks; 2) elektroonilise hääletamise organisatsiooni kirjelduse; 3) valija tuvastamiseks kasutatavad e-identimise süsteemid.“; 8) paragrahvi 482 täiendatakse lõikega 31 järgmises sõnastuses: „(31) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud määrused kehtestab ja neid muudab Vabariigi Valitsus piisavalt vara enne valimispäeva, kaasates Vabariigi Valimiskomisjoni.“; 9) paragrahvi 482 lõike 4 punktis 4 asendatakse sõnad „vastu võetud Vabariigi Valimiskomisjoni otsustele“ sõnadega „kehtestatud nõuetele, kirjeldusele ja süsteemidele“; 10) paragrahvi 483 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(3) Enne elektroonilise hääletamise algust seadistab riigi valimisteenistus avalikult elektroonilise hääletamise süsteemi, valijarakenduse ning hääle kontrollrakenduse, loob elektrooniliste häälte krüpteerimiseks häälte salastamise võtme ja häälte dekrüpteerimiseks häälte avamise võtme. Riigi valimisteenistus jagab häälte avamise võtmele ligipääsu vahendid Vabariigi Valimiskomisjoni liikmete ja riigi valimisteenistuse vahel.“; 11) paragrahvi 483 täiendatakse lõikega 31 järgmises sõnastuses: „(31) Enne elektroonilise hääletamise algust korraldab riigi valimisteenistus avalikult proovihääletamise. Proovihääletamise käigus testib riigi valimisteenistus kõigis elektroonilisel hääletamisel kasutatavates operatsioonisüsteemide rakendustes elektroonilise hääle andmist, loodud ligipääsuvahendite kasutamist, elektroonilise hääletamise tulemuste kindlakstegemist ning kontrollib elektroonilise hääletamise süsteemi andmete terviklust.“; 12) paragrahvi 483 lõike 4 esimene lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „Valijarakendus ja hääle kontrollrakendus luuakse levinumatele operatsioonisüsteemidele.“; 13) paragrahvi 484 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(2) Valija isiku tuvastamiseks elektroonilise hääletamise süsteemis kasutatakse isikut tõendavate dokumentide seaduses sätestatud digitaalseks isiku tõendamiseks ettenähtud dokumenti.“; 14) paragrahvi 484 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses: „(21) Valija isikut võib elektroonilise hääletamise süsteemis tuvastada ka samaväärse e- identimise süsteemi vahendiga. E-identimise süsteemi vahend peab vastama Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 910/2014 e-identimise ja e-tehingute jaoks vajalike usaldusteenuste kohta siseturul ja millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 1999/93/EÜ (ELT L 257, 28.08.2014, lk 73−114), artikli 8 lõike 2 punktis c sätestatud kõrgele usaldusväärsuse tasemele ning e-identimise ja e-tehingute usaldusteenuste seaduses sätestatud otsus e- identimise süsteemi usaldusväärsuse taseme kohta peab olema kehtiv.“; 15) paragrahvi 484 lõikest 4 jäetakse välja sõna „nõuete“; 16) paragrahvi 484 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(5) Hääle vastuvõtmise kohta väljastab elektroonilise hääletamise süsteem valijale kinnituse.“; 17) paragrahvi 486 lõiget 1 täiendatakse pärast sõna „kontrollida“ sõnadega „teisest seadmest“; 18) paragrahvi 488 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses: „(21) Elektroonilist hääletamist võib Vabariigi Valimiskomisjon peatada, lõpetada ja mitte alustada kõigis rakendustes ja operatsioonisüsteemides korraga või üksikute rakenduste ja operatsioonisüsteemide kaupa.“; 19) paragrahvi 601 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses: „(11) Pärast elektroonilise hääletamise lõppemist ja enne elektrooniliselt antud häälte lugemist kontrollib riigi valimisteenistus audiitori juuresolekul elektroonilise hääletamise süsteemis salvestatud elektrooniliste häälte kogumi terviklust, süsteemis salvestatud häälte vastavust registreeritud häältele, häälte digitaalsete allkirjade terviklust ning elektrooniliselt hääletanud valija kuuluvust valijate nimekirja.“; 20) paragrahvi 601 lõiget 3 täiendatakse punktiga 11 järgmises sõnastuses: „11) jätab alles valija viimasena antud elektroonilise hääle ja jätab arvestamata varem antud elektroonilise hääle;“; 21) paragrahvi 601 täiendatakse lõikega 91 järgmises sõnastuses: „(91) Valimispäevale järgneval päeval kontrollib riigi valimisteenistus elektroonilise hääletamise süsteemi andmete terviklust, sealhulgas elektrooniliste häälte lugemise tulemuse õigsust selliselt, et valija hääle salajasus on tagatud.“; 22) paragrahvi 771 lõiget 1 täiendatakse pärast sõnu „kuid mitte enne, kui“ sõnadega „käesoleva seaduse §-s 69 sätestatud“; 23) paragrahvi 771 lõike 2 teine lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „Pärast nimetatud tähtaja möödumist, kuid mitte enne, kui käesoleva seaduse §-s 69 sätestatud esitatud kaebuste kohta on tehtud lõplikud otsused: 1) hävitab riigi valimisteenistus avalikult elektroonilised hääled, elektroonilise hääletamise süsteemis sisalduvad valijate isikuandmed ning elektrooniliste häälte avamise võtme; 2) hävitavad teised osapooled, kes on kaasatud elektroonilise hääletamise korraldamisse, oma valduses olevad elektroonilise hääletamise süsteemi varukoopiad ning oma süsteemides sisalduvad valijate isikuandmed.“. § 2. Euroopa Parlamendi valimise seaduse muutmine Euroopa Parlamendi valimise seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 8 lõiget 1 täiendatakse pärast sõnu „põhimõtete järgimine,“ sõnadega „kujundada arvamus käesolevas seaduses sätestatud Vabariigi Valitsuse määruste kohta,“; 2) paragrahvi 8 lõike 2 punkti 4 täiendatakse pärast sõnu „lõpetada elektrooniline hääletamine“ sõnadega „kõigis rakendustes ja operatsioonisüsteemides korraga või üksikute rakenduste ja operatsioonisüsteemide kaupa“; 3) paragrahvi 27 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(4) Riigi valimisteenistus avaldab: 1) käesoleva paragrahvi lõike 3 punktides 1−3 sätestatud andmed tähtajatult, kusjuures isikukoodi asemel avaldatakse sünniaeg; 2) käesoleva paragrahvi lõike 3 punktides 6−8 sätestatud andmed kuueks kuuks arvates valimispäevast.“; 4) paragrahvi 37 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses: „(4) Valijal, kes on saanud hääletussedeli või alustanud hääletamisega elektroonilise hääletamise süsteemis enne kella 20.00, võimaldatakse hääletamine lõpetada 15 minuti jooksul.“; 5) paragrahvi 591 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses: „(11) Pärast elektroonilise hääletamise lõppemist ja enne elektrooniliselt antud häälte lugemist kontrollib riigi valimisteenistus audiitori juuresolekul elektroonilise hääletamise süsteemis salvestatud elektrooniliste häälte kogumi terviklust, süsteemis salvestatud häälte vastavust registreeritud häältele, häälte digitaalsete allkirjade terviklust ning elektrooniliselt hääletanud valija kuuluvust valijate nimekirja.“; 6) paragrahvi 591 lõiget 3 täiendatakse punktiga 11 järgmises sõnastuses: „11) jätab alles valija viimasena antud elektroonilise hääle ja jätab arvestamata varem antud elektroonilise hääle;“; 7) paragrahvi 591 täiendatakse lõikega 81 järgmises sõnastuses: „(81) Valimispäevale järgneval päeval kontrollib riigi valimisteenistus elektroonilise hääletamise süsteemi andmete terviklust, sealhulgas elektrooniliste häälte lugemise tulemuse õigsust selliselt, et valija hääle salajasus on tagatud.“; 8) paragrahvi 771 lõiget 1 täiendatakse pärast sõnu „kuid mitte enne, kui“ sõnadega „käesoleva seaduse §-s 67 sätestatud“; 9) paragrahvi 771 lõike 2 teine lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „Pärast nimetatud tähtaja möödumist, kuid mitte enne, kui käesoleva seaduse §-s 67 sätestatud esitatud kaebuste kohta on tehtud lõplikud otsused: 1) hävitab riigi valimisteenistus avalikult elektroonilised hääled, elektroonilise hääletamise süsteemis sisalduvad valijate isikuandmed ning elektrooniliste häälte avamise võtme; 2) hävitavad teised osapooled, kes on kaasatud elektroonilise hääletamise korraldamisse, oma valduses olevad elektroonilise hääletamise süsteemi varukoopiad ning oma süsteemides sisalduvad valijate isikuandmed.“. § 3. Kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse muutmine Kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 12 lõiget 1 täiendatakse pärast sõnu „põhimõtete järgimine,“ sõnadega „kujundada arvamus käesolevas seaduses sätestatud Vabariigi Valitsuse määruste kohta,“; 2) paragrahvi 12 lõike 2 punkti 4 täiendatakse pärast sõnu „lõpetada elektrooniline hääletamine“ sõnadega „kõigis rakendustes ja operatsioonisüsteemides korraga või üksikute rakenduste ja operatsioonisüsteemide kaupa“; 3) paragrahvi 33 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(4) Riigi valimisteenistus avaldab: 1) käesoleva paragrahvi lõike 2 punktides 1−3 sätestatud andmed tähtajatult, kusjuures isikukoodi asemel avaldatakse sünniaeg; 2) käesoleva paragrahvi lõike 2 punktides 6−8 sätestatud andmed kuueks kuuks arvates valimispäevast.“; 4) paragrahvi 44 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses: „(4) Valijal, kes on saanud hääletussedeli või alustanud hääletamisega elektroonilise hääletamise süsteemis enne kella 20.00, võimaldatakse hääletamine lõpetada 15 minuti jooksul.“; 5) paragrahvi 542 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses: „(11) Pärast elektroonilise hääletamise lõppemist ja enne elektrooniliselt antud häälte lugemist kontrollib riigi valimisteenistus audiitori juuresolekul elektroonilise hääletamise süsteemis salvestatud elektrooniliste häälte kogumi terviklust, süsteemis salvestatud häälte vastavust registreeritud häältele, häälte digitaalsete allkirjade terviklust ning elektrooniliselt hääletanud valija kuuluvust valijate nimekirja.“; 6) paragrahvi 542 lõiget 3 täiendatakse punktiga 11 järgmises sõnastuses: „11) jätab alles valija viimasena antud elektroonilise hääle ja jätab arvestamata varem antud elektroonilise hääle;“; 7) paragrahvi 542 täiendatakse lõikega 91 järgmises sõnastuses: „(91) Valimispäevale järgneval päeval kontrollib riigi valimisteenistus elektroonilise hääletamise süsteemi andmete terviklust, sealhulgas elektrooniliste häälte lugemise tulemuse õigsust selliselt, et valija hääle salajasus on tagatud.“; 8) paragrahvi 702 lõiget 1 täiendatakse pärast sõnu „kuid mitte enne, kui“ sõnadega „käesoleva seaduse §-s 63 sätestatud“; 9) paragrahvi 702 lõike 2 teine lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „Pärast nimetatud tähtaja möödumist, kuid mitte enne, kui käesoleva seaduse §-s 63 sätestatud esitatud kaebuste kohta on tehtud lõplikud otsused: 1) hävitab riigi valimisteenistus avalikult elektroonilised hääled, elektroonilise hääletamise süsteemis sisalduvad valijate isikuandmed ning elektrooniliste häälte avamise võtme; 2) hävitavad teised osapooled, kes on kaasatud elektroonilise hääletamise korraldamisse, oma valduses olevad elektroonilise hääletamise süsteemi varukoopiad ning oma süsteemides sisalduvad valijate isikuandmed.“. § 4. Rahvahääletuse seaduse muutmine Rahvahääletuse seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 12 lõiget 1 täiendatakse pärast sõnu „põhimõtete järgimine,“ sõnadega „kujundada arvamus käesolevas seaduses sätestatud Vabariigi Valitsuse määruste kohta,“; 2) paragrahvi 12 lõike 2 punkti 4 täiendatakse pärast sõnu „lõpetada elektrooniline hääletamine“ sõnadega „kõigis rakendustes ja operatsioonisüsteemides korraga või üksikute rakenduste ja operatsioonisüsteemide kaupa“; 3) paragrahvi 31 täiendatakse lõikega 31 järgmises sõnastuses: „(31) Hääletajal, kes on saanud hääletussedeli või alustanud hääletamisega elektroonilise hääletamise süsteemis enne kella 20.00, võimaldatakse hääletamine lõpetada 15 minuti jooksul.“; 4) paragrahvi 531 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses: „(11) Pärast elektroonilise hääletamise lõppemist ja enne elektrooniliselt antud häälte lugemist kontrollib riigi valimisteenistus audiitori juuresolekul elektroonilise hääletamise süsteemis salvestatud elektrooniliste häälte kogumi terviklust, süsteemis salvestatud häälte vastavust registreerimisteenuse andmetele, häälte digitaalsete allkirjade terviklust ning elektrooniliselt hääletanud valija kuuluvust valijate nimekirja.“; 5) paragrahvi 531 lõiget 3 täiendatakse punktiga 11 järgmises sõnastuses: „11) jätab alles valija viimasena antud elektroonilise hääle ja jätab arvestamata varem antud elektroonilise hääle;“; 6) paragrahvi 531 täiendatakse lõikega 91 järgmises sõnastuses: „(91) Valimispäevale järgneval päeval kontrollib riigi valimisteenistus elektroonilise hääletamise süsteemi andmete terviklust, sealhulgas elektrooniliste häälte lugemise tulemuse õigsust selliselt, et valija hääle salajasus on tagatud.“; 7) paragrahvi 641 lõiget 1 täiendatakse pärast sõnu „kuid mitte enne, kui“ sõnadega „käesoleva seaduse §-s 57 sätestatud“; 8) paragrahvi 641 lõike 2 teine lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „Pärast nimetatud tähtaja möödumist, kuid mitte enne, kui käesoleva seaduse §-s 57 sätestatud esitatud kaebuste kohta on tehtud lõplikud otsused: 1) hävitab riigi valimisteenistus avalikult elektroonilised hääled, elektroonilise hääletamise süsteemis sisalduvad valijate isikuandmed ning elektrooniliste häälte avamise võtme; 2) hävitavad teised osapooled, kes on kaasatud elektroonilise hääletamise korraldamisse, oma valduses olevad elektroonilise hääletamise süsteemi varukoopiad ning oma süsteemides sisalduvad valijate isikuandmed.“. § 5. Seaduse jõustumine Käesolev seadus jõustub 2024. aasta 1. jaanuaril. Lauri Hussar Riigikogu esimees Tallinn, 2023. a Algatab Vabariigi Valitsus 2023. a  Riigikogu valimise seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Eelnõuga muudetakse elektroonilise hääletamise regulatsiooni, mis seisneb eelkõige õigusliku regulatsiooni korrastamises, eesmärgiga tagada jätkuv avalikkuse usaldus valimistoimingute suhtes. Eelnõus kavandatakse ka muudatusi võimaldamaks edaspidi hääletada lisaks arvutile ka nutiseadmest, ning luuakse õiguslik alus lisaks praegu kasutatavatele isikutuvastamise vahenditele Smart-ID kasutamiseks. Esiteks nähakse seaduses ette volitusnormid Vabariigi Valitsuse määruste kehtestamiseks. Seadusandja on kehtestanud elektroonilise hääletamisega seonduva regulatsiooni Riigikogu valimise seaduses (RKVS) ning viitena RKVS-le ka kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduses, Euroopa Parlamendi valimise seaduses ja rahvahääletuse seaduses. Lisaks RKVS-i regulatsioonile on Vabariigi Valimiskomisjon (VVK) võtnud vastu mitmeid otsuseid ning riigi valimisteenistus (RVT) korraldusi elektroonilise hääletamise reguleerimiseks. Lõpptulemusena on reeglistik tugevalt kaldu seadusest alamal seisvate aktide poole ning reeglistikust ülevaate saamine võib olla keeruline ka heade õigusteadmistega isikutele. Kooskõlas olulisuse põhimõttega on seadusandjal võimalik anda volitusnorm regulatsiooni kehtestamiseks ka määrusega, kui see suurendab õigusselgust ning aitab tagada suuremat läbipaistvust. Teiseks täpsustatakse valimiste korraldamise organisatsiooni reeglistikku. Seadust täiendatakse õigusselguse huvides ja vältimaks edasisi vaidlusi küsimuses, millised on Riigi Infosüsteemide Ameti (RIA) ülesanded ja vastutus valimistega seonduvate infosüsteemide arendamisel ja haldamisel, aga samuti nende tegevuste rahastamine. Kolmandaks täpsustatakse RKVS-i 71. peatükis sätestatud elektroonilise hääletamise reeglistikku, tuginedes viimastel valimistel ilmnenud olulisematele kitsaskohtadele. Eesmärgiks on täiendada regulatsiooni nende oluliste aspektidega, mis seni ei ole seaduses reguleeritud, ning muuta seeläbi elektroonilise hääletamise regulatsioon selgemaks ja lihtsamini jälgitavaks. Elektroonilise hääletamise toimimist sisuliselt ja tehniliselt nende muudatustega ei muudeta. Neljandaks muudetakse elektroonilise hääletamise regulatsioon n-ö tehnoloogianeutraalseks – luuakse õiguslik valmisolek võimaldada edaspidi, kui selleks on tehniline valmisolek, elektrooniliselt hääletada lisaks arvutile ka nutiseadmes. Valiku, millist tehnilist vahendit elektroonilisel hääletamisel kasutada, teeb valija. Kuigi kehtivas RKVS-s ei ole sätestatud, millisest seadmest elektrooniliselt hääletada saab, nähakse ette valimisreeglistiku üheselt mõistetavuse ning selguse eesmärgil RKVS-i 71. peatüki täiendamine, et oleks üheselt arusaadav, et elektrooniliselt hääletada võib ka muust tehnilisest vahendist kui arvutist. Viiendaks nähakse elektroonilisel hääletamisel valija isiku tuvastamise regulatsioon ette RKVS-s. Valija isiku tuvastamise regulatsioon on kehtivas RKVS-s sõltuvalt hääletusviisist sätetatud erineva detailsuse tasemega – kui jaoskonnas hääletamissedeli saamiseks tuleb valija tuvastada isikut tõendavate dokumentide seaduse (ITDS) sätete kohaselt ning kirja teel 1 hääletamise taotlusele lisada ITDS-i sätetele vastava isikut tõendava dokumendi koopia, siis elektroonilise hääletamise korral tuvastatakse isik VVK otsuses määratud korras. Erinevate hääletusviiside puhul ei ole korrektne valimisõiguse teostamise vaatest oluliste asjaolude, milleks kahtlemata on valija isiku tuvastamine, erineval õiguslikul tasandil reguleerimine. Seetõttu reguleeritakse valija isiku tuvastamist edaspidi seaduse tasandil. Samuti luuakse õiguslik alus lisaks ITDS-is nimetatud isikutuvastamise vahenditele elektroonilisel hääletamisel Smart-ID kasutamiseks. Smart-ID on SK ID Solutions AS-i loodud elektroonilise identiteedi (edaspidi eID) lahendus, mis võimaldab e-teenustesse sisselogimist ja digiallkirjade andmist. Smart-ID ei ole riiklik eID-vahend, kuid Smart-ID konto registreerimiseks ehk eID väljaandmise aluseks on riiklik isikut tõendav dokument. 1.2. Eelnõu ettevalmistaja Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Justiitsministeeriumi õiguspoliitika osakonna avaliku õiguse talituse nõunik Mariko Jõeorg-Jurtšenko (5395 5340; mariko.joeorg- [email protected]). Olulisel määral on eelnõu valmimisse panustanud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ning riigi valimisteenistuse ametnikud. Eelnõu mõjude osa on kirjutanud Justiitsministeeriumi õiguspoliitika osakonna õigusloome ja korralduse talituse nõunik Kadri Pungas (5304 9599, [email protected]). Eelnõu keeletoimetaja on sama talituse toimetaja Mari Koik ([email protected]). 1.3. Märkused Eelnõu ei ole seotud muu menetluses oleva eelnõuga ega Euroopa Liidu õiguse rakendamisega. Eesti Reformierakonna, Erakonna Eesti 200 ja Sotsiaaldemokraatliku Erakonna koalitsioonilepe ja Vabariigi Valitsuse tegevusprogramm seavad eesmärgiks e-valimiste võimaldamise nutiseadmetes (edaspidi ka m-valimised) ja e-hääletamisega seotud seaduste muutmise eelnõu koostamise. Eelnõuga muudetakse või täiendatakse järgmisi seadusi:  Riigikogu valimise seadus, RT I, 03.01.2020, 13  Euroopa Parlamendi valimise seadus, RT I, 25.06.2021, 9  kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seadus, RT I, 03.01.2020, 11  rahvahääletuse seadus, RT I, 03.01.2020, 15 Eelnõu seadusena vastuvõtmiseks on põhiseaduse § 104 p 4 kohaselt vajalik Riigikogu koosseisu poolthäälteenamus, kuna tegemist on konstitutsiooniliste seaduste muutmisega. 2. Seaduse eesmärk 2.1. Eelnõu eesmärk Valimisreeglistiku, sh elektoonilise hääletamise reeglistiku selgus tagab avalikkuse suurema usalduse valimiste korraldajate tegevuse ning laiemalt kogu valimistulemuse suhtes. Eelnõu eesmärgiks on muuta elektoonilise hääletamise regulatsioon selgemaks ning kõrvaldada praktika käigus tekkinud kitsaskohad. Teiseks eesmärgiks on muuta elektroonilise hääletamise regulatsioon n-ö tehnoloogianeutraalseks – luuakse õiguslik valmisolek võimaldada edaspidi, kui selleks on tehniline valmisolek, elektrooniliselt hääletada lisaks arvutile ka nutiseadmes 2 ning kasutada elektrooniliseks isikutuvastamiseks lisaks olemasolevatele vahenditele ka Smart- ID-d. Võrreldes nn tavahääletusega on elektroonilise hääletamise regulatsioon valimisseadustes vähem detailselt reguleeritud. Üksikasjalikuma regulatsiooni puudumine seaduses võimaldab elektroonilist hääletamist kui üha enam kasutamist leidvat hääletamisviisi rünnata vähese läbipaistvuse ja vähese kontrollitavuse argumentidega. Riigikohus juhtis pärast 2019. aasta Riigikogu valimisi tähelepanu vajadusele elektroonilise hääletamise tulemuste kindlakstegemise reeglid sätestada selgemalt õigustloovates aktides (vt 27. märtsi 2019. aasta otsused asjades nr 5-19-18 ja 5-19-20.) Asjas nr 5-19-18 tehtud otsuses märkis Riigikohus: „Elektrooniliste häälte lugemine toimub praegu Riigikogu valimise seaduses ja RKVS § 482 lõike 3 kohaselt Vabariigi Valimiskomisjoni otsustes paika pandud reeglite järgi, mitmeid küsimusi reguleerivad riigi valimisteenistuse RKVS § 483 lõike 4 alusel antud korraldustega kinnitatud dokumendid (elektroonilise hääletamise dokumentatsioon, mis on avalikustatud leheküljel https://www.valimised.ee/et/e-haaletamine/dokumendid). Kolleegium juhib tähelepanu sellele, et põhiseaduslike valimisõiguse printsiipide ja õigusriigi põhimõtte paremaks tagamiseks oleks vajalik elektroonilise hääletamise tulemuste kindlakstegemise reeglid sätestada selgemalt õigustloovates aktides.“ (otsuse punkt 17). Riigikohus juhtis pärast 2023. aasta Riigikogu valimisi tähelepanu seadusandjal lasuvale kohustusele näha valimisseadustes ette piisavalt tihe regulatsioon kõigis valimisi puudutavates olulistes küsimustes, tagamaks organisatoorsete, menetluslike ja materiaalõiguslike seadusenõuete abil seadusandja kontroll ja avalikkuse usaldus valimiste vastu (vt 30. märtsi 2023. aasta otsus asjas nr 5-23-30, punkt 83). Eelnõule eelnes väljatöötamiskavatsus (VTK), mis 2023. aasta suvel läbis kooskõlastusringi. Väljatöötamiskavatsuse kohta esitasid arvamuse Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Vabariigi Valimiskomisjon, Erakond Isamaa ning Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit. Eelnõu koostamisel on väljatöötamiskavatsuse kohta antud tagasisidega arvestatud. Eelnõus on lisaks VTK-s käsitletud teemadele kavandatud muudatused, mis seonduvad elektroonilise hääletamise regulatsiooni n-ö tehnoloogianeutraalseks muutmisega − luuakse õiguslik valmisolek võimaldada edaspidi, kui selleks on tehniline valmisolek, elektrooniliselt hääletada lisaks arvutile ka nutiseadmes ning võimaldatakse kasutada elektrooniliseks isikutuvastamiseks Smart-ID-d. 3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Lihtsustamaks seletuskirja jälgitavust, esitatakse kavandatud muudatuste selgitused n-ö teemade kaupa. 3.1.Valimisseadustes nähakse ette volitusnormid elektroonilise hääletamise regulatsiooni kehtestamiseks alamalseisvate õigusaktidega. Muudatusega seonduvad eelnõu § 1 punktid 1 ning 7−9, § 2 punkt 1, § 3 punkt 1 ning § 4 punkt 1. Vabariigi Valimiskomisjonil oli kuni 2017. aasta 1. jaanuarini õigus anda määrusi (RKVS § 15 lg 4 (kehtetu)). Eelnõu seletuskirjas on VVK määrusandlusest loobumist selgitatud järgmiselt: „Vabariigi Valimiskomisjon lõpetab määruste kehtestamise. Määrused olid mõeldud eelkõige valimiste korraldajate juhendamiseks ning selline õigusakti formaat ei ole juhendamiseks sobiv, eriti arvestades et määruste peamised rakendajad on jaoskonnakomisjonid, mille liikmetel 3 puudub reeglina kogemus õigusaktide kasutamisel. Tulevikus annab riigi valimisteenistus valimiste korraldajatele juhendeid (sisuliselt käsiraamatuid), mis võimaldab juhendeid anda vähem formaalsel, loetavamal ja näidetega illustreeritud kujul.“ Elektroonilise hääletamise reeglistiku puhul ei ole tegemist olukorraga, kus PS-st tuleneks otse, et seda küsimust saab lahendada üksnes seadusandluse kaudu. Seega saab kaaluda, milliseid põhiõiguste seisukohalt olulisi küsimusi seoses valimistega tuleb reguleerida seadusandluse kaudu ja mida saab delegeerida täitevvõimule. Riigikohus on korduvalt olulisuse teooriaga seoses viidanud, et seadusereservatsiooni nõue tuleneb õigusriigi ja demokraatia põhimõtetest ja tähendab, et põhiõigusi puudutavates küsimustes peab kõik põhiõiguste realiseerimise seisukohalt olulised otsused langetama seadusandja. Riigikohus on märkinud, et põhiseaduses ette nähtud pädevus- ja vorminõuete eesmärgiks on tagada põhiseaduse kandvate printsiipide (õigusselguse, õiguskindluse, võimude lahususe ja tasakaalustatuse põhimõtte) järgimine ja tõhusam põhiõiguste kaitse. Samas otsuses leidis kohus, et kuigi teatud intensiivsusega põhiõiguste piiranguid saab kehtestada formaalses mõttes üksnes seadusega, ei ole see põhimõte absoluutne. Põhiseaduse mõttest ja sättest tuleneb, et vähem intensiivseid põhiõiguste piiranguid võib kehtestada täpse, selge ja piirangu intensiivsusega vastavuses oleva volitusnormi alusel määrusega. Elektroonilise hääletamisega seoses nähakse seaduses ette volitusnorm Vabariigi Valitsuse määruse kehtestamiseks. Vabariigi Valitsuse, mitte ministri määrusega on tegu seetõttu, et tegemist on regulatsiooniga, mis on mitme ministeeriumi pädevuses (JuM, MKM, SiM). Vabariigi Valimiskomisjon leidis VTK kooskõlastuskirjas, et „kavandatud muudatus, millega soovitakse Vabariigi Valitsusele anda pädevus määruse andmiseks valimiste küsimuses, ei ole kooskõlas Eestis traditsiooniliselt kehtiva põhimõttega, et valimiste korraldajad on poliitilisest võimust sõltumatud. Täitevvõimu poolt antud määrused valimiste küsimuses võivad näida parteipoliitiliste huvide dikteerituna, isegi kui need seda ei ole. See võib õõnestada valimiste usaldusväärsust. Samuti võib see takistada valimiste korraldamist, kui tehnilistes detailides puudub poliitiline konsensus. Seega soovitame seda aspekti veelkord kaaluda. Oleme nõus, et elektroonilist hääletamist puudutavad tehnilised detailid peaksid osaliselt olema reguleeritud õigustloovas aktis (määruses), mitte seaduses, sest infotehnoloogia areneb kiiresti ning elektroonilisel hääletamisel peab olema võimalik tehnilisi detaile muuta, et elektroonilise hääletamise süsteem oleks ajakohane ja turvaline. Varem on Vabariigi Valimiskomisjonil olnud õigus anda määrusi, sest komisjonil on sisuline kompetents valimiste valdkonnas. Samas mööname, et normiloomefunktsiooni andmisel tuleb kaaluda, kas selleks esineb kaalukas põhjus, kuna Vabariigi Valimiskomisjoni ei ole nimetatud põhiseaduses ja talle ei ole antud määruse andmist õigust“. Muudatusega nähakse Vabariigi Valitsusele ette pädevus anda kolm määrust. Maandamaks VVK väljatoodud riske, nähakse ette, et määrused tuleb kehtestada aegsasti enne valimisi. Valimisreeglistiku muutmise kohta on Riigikohus leidnud, et ei saa ütelda, milline on mõistlik aeg valimisreeglistikus oluliste muudatuste tegemiseks. Küll aga on miinimumnõudeks valimisreeglistiku muutmisel Riigikohtu arvates see, et olulist muudatust kavandav seadus tuleb 4 võtta vastu arvestusega, et see saaks jõustuda aegsasti enne valimisi. Nii valijal kui ka kandidaadil peab olema aega uute reeglite tundmaõppimiseks ja käitumisviisi valimiseks.1 Euroopa Nõukogu juures tegutseva Veneetsia Komisjoni üldine soovitus valimisreeglistiku stabiilsuse tagamiseks on muudatusi teha mitte hiljem kui üks aasta enne valimisi.2 Kuid lõplikult saab seda otsustada muudatuste sisust tulenevalt, eelkõige hinnates, kas ja kuidas kavandatavad muudatused võivad mõjutada valimistulemust. Teiseks nähakse seaduse tasandil ette, et määruste kehtestamisel peab Vabariigi Valitsus kaasama Vabariigi Valimiskomisjoni. Valimisseaduste täpsustamisega luuakse õigusselgus selles, millised on teiste asutuste ülesanded seoses infosüsteemidega, mida kasutatakse valimiste korraldamiseks. Muudatusega seonduvad eelnõu § 1 punktid 3 ja 4. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumil ning tema valitsemisala asutustel puudub otse seadusest tulenev valimistega seotud infosüsteemide arendamise, haldamise ja majutamise ning nende kasutamise koordineerimise ülesanne. Selleks, et selgemalt määratleda RIA rolli valimiste korraldamisel, täiendati enne 2019. a valimisi RIA põhiülesannete loetelu RIA põhimääruses. Põhimääruse § 8 lõike 3 punkt 1 sätestab, et riigi infosüsteemi valdkonnas korraldab amet Eesti teabevärava eesti.ee, valimiste infosüsteemide, infosüsteemide andmevahetuskihi, riigi infosüsteemi haldussüsteemi, asutustevahelise dokumendivahetussüsteemi ning autentimist, digitaalallkirjastamist ja krüpteerimist võimaldava tarkvara ja internetipõhise autentimis- ja allkirjastamissüsteemi ning riigivõrgu elektroonilise side teenuse arendamist, haldamist ja majutamist ning koordineerib nende kasutamist. RKVS § 482 lõike 3 punkti 2 alusel kehtestas Vabariigi Valimiskomisjon otsusega nr 4 elektroonilise hääletamise organisatsiooni kirjelduse, mille kohaselt RVT arendab elektroonilise hääletamise süsteemi koostöös RIA-ga (p 8) ning RIA on kogumisteenuse osutaja, kes kasutab selleks otsuse punktis 2.3 nimetatud koguja komponenti ning vastutab selle toimimise eest (p 10). Lisaks sätestati otsuses, et RIA tagab klienditoe teenuse osutamise (p 14). RIA ja RVT vahel on sõlmitud koostööleping eelnimetatud ülesannete täitmiseks. Koostööleping sisaldab detailsemaid töötasandi kokkuleppeid, sh poolte ootusi ja võimalusi. Seega täidab praegu RIA faktiliselt valimistega seotud ülesandeid, kuna otstarbekas on selleks kasutada RIA-s olemasolevat professionaalset ametnikkonda. Tegemist ei ole valimiste korraldamisega ja valimiste korraldajaga RKVS § 13 mõttes, vaid RIA pakub RVT-le valimiste korraldaja ülesannete täitmiseks vajalikku tuge. Sellise tööde korraldusega on mõistlik jätkata ka edaspidi, et tagada valimiste jätkusuutlik ja ühetaoline korraldamine. Küsimust, kas RVT-l on õigus kaasata valimiste korraldamisesse Riigi Infosüsteemide Ametit (RIA), käsitles Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium asjas nr 5-17-35: „Kolleegium mõistab elektroonilise hääletamise korraldamise pädevust KOVVS § 19 lõike 1 1 Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 14. oktoobri 2005. aasta otsus asjas nr 3-4-1-11-05, punkt 23; 15. juuli 2002. aasta otsus asjas nr 3-4-1-7-02, punkt 27. 2 https://www.venice.coe.int/webforms/documents/?pdf=CDL-AD(2005)043-e 5 punkti 1 tähenduses selliselt, et see hõlmab eelkõige elektroonilise hääletamise juhtimist (sh kõigis hääletamise korraldust puudutavates olulistes küsimustes otsuste langetamist, mille tegemist ei ole antud Vabariigi Valimiskomisjoni pädevusse), kontrolli hääletamise korraldamisse kaasatud organite ja isikute tegevuse üle ning vastutust elektroonilise hääletamise õiguspärase korraldamise eest. Samas ei tulene KOVVS § 19 lõike 1 punktist 1, et riigi valimisteenistus peaks täitma kõiki elektroonilise hääletamise korraldamiseks vajalikke ülesandeid ise.“ (p 18) Riigikohus leidis ka, et „… ei ole kolleegiumi hinnangul välistatud, et Vabariigi Valimiskomisjon kaasab elektroonilise hääletamise korraldamisse ka muid organeid või isikuid lisaks riigi valimisteenistusele ning tegemist ei ole RIA-le elektroonilise hääletamise korraldamise üleandmisega KOVVS § 19 lõike 1 punkti 1 tähenduses.“ (p 19) Ka lahendis nr 5-17-38 leidis Riigikohus, et Vabariigi Valimiskomisjon ei ole volitanud elektroonilise hääletamise korraldamist riigi valimisteenistuselt edasi RIA-le ning et RVT ei ole andnud elektroonilise hääletamise korraldamise pädevust ega vastutust kellelegi teisele üle ning vastutab kogu protsessi eest algusest lõpuni (p 11). Hoolimata sellest, et RIA ülesanded valimistel on määratletud nii RIA põhimääruses, VVK otsuses elektroonilise hääletamise organisatsiooni kohta kui ka RIA ja RVT vahelises koostöölepingus, ei nähtu seadusest otseselt, et sellesisulist ülesannet võib täita keegi teine peale riigi valimisteenistuse. Järelevalve ja rahastamine RKVS § 14 lõikest 5 tuleneb, et RKVS-ga sätestatud ülesannete täitmise üle teeb järelevalvet Vabariigi Valimiskomisjon. Valimiskomisjonil on § 9 lõike 2 punktist 1 tulenevalt õigus teha valimiste korraldajale ettekirjutus RKVS §-s 1 sätestatud põhimõtete kaitseks või isiku subjektiivsete õiguste tagamiseks. Valimiste korraldajad on nimetatud RKVS § 13 lõikes 1: riigi valimisteenistus; valla- ja linnasekretärid; jaoskonnakomisjonid; häältelugemiskomisjonid. RKVS § 14 lõike 4 järgi on valimiste ettevalmistamise ja korraldamise eelarve Riigikogu Kantselei eelarve eraldi osa ning sisaldab valimisseadustest tulenevate ülesannete jaoks vajalikke investeeringuid ja tegevuskulusid. RIA põhimääruse kohaselt on RIA aruandekohustuslik majandus- ja infotehnoloogiaministri ees, kes suunab ja koordineerib ameti tegevust ja teeb ameti üle teenistuslikku järelevalvet. Põhimääruse järgi ameti eelarve kinnitab, muudab ja eelarve täitmist kontrollib minister. Seega otsest RKVS tähenduses järelevalvet RIA tegevuse üle Vabariigi Valimiskomisjon teha ei saa. Arvestades, et RVT on aga RIA kaasamise korral endiselt elektroonilise hääletamise eest vastutav, saab Vabariigi Valimiskomisjon järelevalve korras kontrollida, kuidas ja millistel tingimustel on RVT RIA-t kaasanud, ning teha vajaduse korral RVT-le tähelepanekuid puuduste kohta. Puuduste kõrvaldamiseks saab RVT muuta oma ootusi ja niinimetatud tellimust RIA-le, mida praeguses praktikas sisustab pooltevaheline koostööleping. Seega otseselt järelevalvet puudutavaid muudatusi eelnõuga ei kavandata. Kavandatav muudatus Põhiseaduse § 3 lõike 1 esimene lause sätestab, et riigivõimu teostatakse üksnes põhiseaduse ja sellega kooskõlas olevate seaduste alusel. Seaduslikkuse printsiip tähendab seda, et haldusorgan lähtub oma tegevuses seadusest. Seadusest peavad nähtuma ülesanded ja 6 volitused, millest haldusorgan oma tegevuses lähtub. Riigikogu valimise seaduse (RKVS) § 15 lõige 1 sätestab riigi valimisteenistuse (RVT) ülesanded ning § 15 lõikes 2 nähakse ette nende ülesannete täitmiseks volitused. Ka praegu näeb RKVS ette ülesandeid kolmandatele osapooltele, kes ei ole valimiste korraldajad RKVS § 13 lõike 1 mõttes. RKVS § 13 lõiked 4 ja 6 eristavad valimisi korraldavat ja abistavat isikut. RKVS § 20 lõige 1 näeb ette valijate arvestuse pidamise rahvastikuregistris, selleks on seaduses nähtud ette ülesanded rahvastikuregistri vastutavale töötlejale (RKVS § 21 lg 1, § 22 lg 1, § 49 lg 4). RKVS § 49 lõige 1 sätestab, et hääletamist välisriigis viivad läbi Eesti välisesindused. Valla- või linnasekretäri ja jaoskonnakomisjoni teenindamise korraldab vastavalt RKVS § 171 lõikele 3 ja § 193 lõikele 2 valla- või linnavalitsus. RKVS § 18 lõige 1 sätestab, et riigi- ja kohaliku omavalitsuse organ ning ameti- ja muu asutus on kohustatud oma pädevuse piires valimiste korraldajat valimiste korraldamisel abistama. Ülal viidatud ülesandeid täitvad organid ei ole valimiste korraldajad RKVS-i mõistes. Nende funktsioon on kas abistav või nad täidavad seaduse alusel kindlaid ülesandeid. Vastutus valimiste korraldamise eest on valimiste korraldajatel (vt ka eelnevalt viidatud Riigikohtu lahendeid). Abistavate ülesannete täitjate tegevusele ei laiene valimisseadustes sätestatud järelevalve kord, samuti kaebemenetluse kord. On selge, et arvestades elektroonilise hääletamise tehnilist iseloomu, selleks vajalikku pädevust ja tööturul valitsevat olukorda vajaliku tehnilise pädevusega spetsialistide palkamiseks (näiteks erasektori suurest nõudlusest tingitud kõrget palgataset), ei ole riigil otstarbekas ega majanduslikult soodsam dubleerida samalaadset tehnilist pädevust mitmesse avaliku sektori üksusse. Juba praegu on tehniliste eriteadmistega spetsialistide palkamine raskendatud. Dubleerimine loob omakorda lisanõudluse sama pädevusega spetsialistide järele, mis süvendab olukorda, kus asutused ei suuda täita töökohti kavandatud ulatuses ning teenuseid ei suudeta tagada soovitud mahus. Õigusselguse huvides ja vältimaks edasisi vaidlusi küsimuses, kellel on pädevus hallata valimistega seonduvaid infosüsteeme ja kes vastutab elektroonilise hääletamise korraldamise eest, täpsustatakse seadust ning nähakse ette selgesõnaline võimalus kaasata pädevaid asutusi infosüsteemidega seonduvateks tegevusteks. Vajadusele luua selles küsimuses suuremat selgust viitasid väljatöötamiskavatsuse kooskõlastamise käigus nii Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium kui ka Vabariigi Valimiskomisjon. 3.2. Täpsustatakse RKVS-is sätestatud elektroonilise hääletamise reeglistikku, tuginedes viimastel valimistel ilmnenud olulisematele kitsaskohtadele. Muudatusega seonduvad eelnõu § 1 punktid 5, 6, 10, 11, 16, 19−23, § 2 punktid 3−9, § 3 punktid 3−9 ja § 4 punktid 3−8. 3.3.1. RKVS paragrahvi 28 lõike 3 muutmise eesmärk on korrastada kandidaatide kohta avaldatava teabe avaldamise regulatsiooni. Muudatuse kohaselt lõpetatakse valimiste veebilehe arhiivis kandidaatide kontaktandmete, haridusandmete ning töökoha ja ameti andmete avalikustamine pool aastat pärast valimiste toimumist. Poole aasta pikkune aeg on valitud, lähtudes avalikust huvist kandideerijate vastu, mis eelduslikult on kõige suurem kuni valimisteni, st kuni selle ajani, mil saab kandidaadi poolt hääletada, ning mis valimiste järel kahaneb. 7 3.3.2. RKVS paragrahvi 38 lõikega 31 täiendamise eesmärk on täpsustada seaduse tasandil valija õigust lõpetada valimistoimingud pärast kella 20.00 juhul, kui ta on alustanud toimingutega enne kella 20.00. Alustamine tähendab seda, et valijale on väljastatud hääletussedel või ta on ennast identifitseerinud elektroonilise hääletamise valijarakenduses – seega muudatus reguleerib sarnaselt jaoskonnas hääletussedeliga hääletamist ja elektroonilist hääletamist. Mõlemal juhul võimaldatakse valijal hääletamistoiming lõpuni viia 15 minuti jooksul. Pärast kella 20.15 ei võta elektroonilise hääletamise süsteem enam elektroonilist häält vastu. Valijad peavad ise hea seisma selle eest, et nad alustaksid elektroonilise hääletamisega aegsasti ega jätaks hääletamist viimasele minutile. Kui siiski tehnilistel põhjustel või muul põhjusel ei õnnestu valijal ettenähtud aja jooksul elektroonilist häält anda, on tal võimalik hääletada valimispäeval jaoskonnas. Lisaks on oluline rõhutada, et selle ajani on tehniliselt võimalik ka antud häält kontrollida. 3.3.3. RKVS paragrahvi 483 lõike 3 muutmise eesmärk on kirjeldada õigusakti tasandil toiminguid, mida teeb riigi valimisteenistus kui valimiste korraldaja elektroonilise hääletamise ettevalmistavas etapis. Tegemist ei ole uute toimingutega, vaid nende toimingute kirjeldamisega, mida tehakse enne iga elektroonilise hääletamise algust. Enne elektroonilise hääletamise algust seadistab riigi valimisteenistus avalikult elektroonilise hääletamise süsteemi, valijarakenduse ning hääle kontrollrakenduse, loob elektrooniliste häälte krüpteerimiseks hääle salastamise võtme ja häälte dekrüpteerimiseks hääle avamise võtme. Riigi valimisteenistus jagab ligipääsuvahendid häälte avamise võtmele Vabariigi Valimiskomisjoni liikmete ja riigi valimisteenistuse vahel. 3.3.4. RKVS paragrahvi 483 lõikega 31 täiendamise eesmärk on suurendada avalikkuse usaldust avalikult korraldatava proovihääletamise abil. Selleks lisatakse §-i 483 uus lõige, mis ühtlasi rõhutab, et proovihääletamise käigus peab testima elektroonilise hääle andmist kõigis elektroonilisel hääletamisel kasutusel olevates rakendustes. Enne elektroonilise hääletamise algust korraldab riigi valimisteenistus avalikult proovihääletamise. Proovihääletamise käigus testib riigi valimisteenistus kõigis elektroonilisel hääletamisel kasutatavates operatsioonisüsteemide rakendustes elektroonilise hääle andmist, loodud ligipääsuvahendite kasutamist ja elektroonilise hääletamise tulemuste kindlakstegemist ning kontrollib elektroonilise hääletamise süsteemi andmete terviklust. 3.3.5. RKVS paragrahvi 484 lõikes 5 sätestatakse seaduse tasandil, et hääle vastuvõtmise kohta väljastab elektroonilise hääletamise süsteem valijale kinnituse. Praktikas sellise kinnituse süsteem ka väljastab. 3.3.6. RKVS paragrahvi 601 täiendatakse lõikega 11 eesmärgiga kirjeldada seaduse tasandil toiminguid, mis tehakse pärast elektroonilise hääletamise lõppemist ja enne seda, kui riigi valimisteenistus alustab elektrooniliste häälte lugemist. Riigi valimisteenistus saab elektroonilised hääled lugemiseks enda valdusesse kogumisteenuse osutajalt. Vabariigi Valimiskomisjoni otsuse nr 4 „Elektroonilise hääletamise organisatsiooni kirjeldus“ p 10 kohaselt on Riigi Infosüsteemi Amet kogumisteenuse osutaja, kes kasutab selleks otsuse punktis 2.3 nimetatud koguja komponenti ning vastutab selle toimimise eest. Pärast elektroonilise hääletamise lõppemist ja enne elektrooniliselt antud häälte lugemist kontrollib riigi valimisteenistus audiitori juuresolekul elektroonilise hääletamise süsteemis salvestatud elektrooniliste häälte kogumi terviklust, süsteemis salvestatud häälte vastavust registreeritud häältele, häälte digitaalsete allkirjade terviklust ning elektrooniliselt hääletanud valija kuuluvust valijate nimekirja. 8 3.3.7. RKVS paragrahvi 601 lõikesse 3 lisatakse selguse huvides punkt 11 – riigi valimisteenistus jätab alles valija viimasena antud elektroonilise hääle ja jätab arvestamata varem antud elektroonilise hääle. Kuigi RKVS § 487 lg 1 kohaselt mitme elektrooniliselt antud hääle puhul arvestatakse valija viimasena antud häält, on otstarbekas seda korrata §-s 601. 3.3.8. RKVS paragrahvi 601 lisatakse lõige 91 eesmärgiga kirjeldada seaduses toiminguid, mida teeb riigi valimisteenistus valimispäevale järgneval päeval, seda nimetatakse ka teiseks lugemiseks. Valimispäevale järgneval päeval kontrollib riigi valimisteenistus elektroonilise hääletamise süsteemi andmete terviklust, sealhulgas elektrooniliste häälte lugemise tulemuse õigsust selliselt, et valija hääle salajasus on tagatud. 3.3.9. RKVS paragrahvi 77 lõigetes 1 ja 2 täpsustatakse õigusselguse eesmärgil, et kaebuste all peetakse silmas §-s 69 sätestatud kaebusi. RKVS-i tähenduses on kaebus Vabariigi Valimiskomisjonile esitatav nõuetekohaselt vormistatud taotlus tunnistada seadusvastaseks valimiste korraldaja toiming ja §-s 721 sätestatud korras Riigikohtule esitatav kaebus Vabariigi Valimiskomisjoni otsuse või toimingu peale. Riigikohus on lahendis 5-23-33 lahendanud küsimust, kuidas tõlgendada RKVS § 771 lõiget 2, mille kohaselt säilitab riigi valimisteenistus elektroonilisi hääli ühe kuu jooksul valimispäevast arvates. Kehtiva RKVS-i kohaselt hävitab valimisteenistus elektroonilised hääled, elektroonilise hääletamise süsteemis sisalduvad valijate isikuandmed ning elektrooniliste häälte avamise võtme pärast nimetatud tähtaja möödumist, kuid mitte enne, kui esitatud kaebuste kohta on tehtud lõplikud otsused. Otsuse punktis 28 leidis Riigikohus, et „Elektrooniliste häälte (samuti paberhäälte) säilitamine saab valimiskaebemenetluses (RKVS 12. peatükk ning põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse (PSJKS) 6. peatükk) olla vajalik eelkõige hääletamise ja hääletamistulemuste kindlakstegemise peale esitatud kaebustega seotud asjaolude väljaselgitamiseks. Hääletamistulemuste alusel tehakse omakorda kindlaks valimistulemused ning pooleliolevad kaebemenetlused takistavad (lisaks häälte hävitamise keelule) ka Riigikogu liikmete registreerimist ja valimistulemuste väljakuulutamist (RKVS § 74 lõiked 1 ja 3). Eelduslikult on valimistulemuste väljakuulutamise ajaks vaidlused hääletamise ja hääletamistulemuste kindlakstegemise üle seega lõppenud (kaebetähtajad möödunud), mistõttu puudub pärast seda valimisõigustest (eelkõige aktiivsest või passiivsest valimisõigusest) tulenev õiguskaitsevajadus. Seda peegeldab ka asjaolu, et RKVS § 771 lõike 2 esimene lause seob häälte hävitamise keelu alguse mitte valimistulemuste väljakuulutamise, vaid valimispäevaga, mil suure tõenäosusega vaidlused veel kestavad või alles algavad.“ Ning otsuse punktis 29 leidis Riigikohus: „Eelöeldu võimaldab järeldada, et kaebust RKVS § 77 1 lõike 2 tähenduses tuleb mõista sarnaselt kaebusega RKVS § 74 lõike 1 tähenduses: tegemist peab olema valimiskaebusega, mis takistab ühtlasi kandidaatide registreerimist ja valimistulemuste väljakuulutamist. Kuigi valimiskaebemenetluses saab esitada kaebusi ka pärast valimistulemuste väljakuulutamist tehtavate toimingute ja otsuste peale (nt kautsjoni tagastamata jätmine), ei saa seadust süstemaatiliselt tõlgendades sellised valimiskaebused olla suunatud hääletamistulemuste vaidlustamisele ega olla seetõttu üldjuhul takistuseks elektrooniliste häälte hävitamise toimingu tegemisele.“ 3.3.10 RKVS paragrahvi 77 lõike 2 täiendamise eesmärk on täpsustada seaduses elektrooniliste häälte ja muu elektroonilisel hääletamisel tekkiva teabe hävitamise korda. Esiteks sätestatakse, et riigi valimisteenistus hävitab avalikult elektroonilised hääled, elektroonilise hääletamise süsteemis sisalduvad valijate isikuandmed ning elektrooniliste häälte avamise võtme. Teiseks sätestatakse, et teised osapooled, kes on kaasatud elektroonilise hääletamise korraldamisse, hävitavad oma valduses olevad elektroonilise hääletamise süsteemi varukoopiad ning oma 9 süsteemides sisalduvad valijate isikuandmed. Praegu on selleks teiseks osapooleks elektroonilise hääletamise süsteemi majutusteenuse pakkuja, kelleks on Riigi Infosüsteemide Amet. 3.3. Elektroonilise hääletamise regulatsioon muudetakse n-ö tehnoloogianeutraalseks, sellega luuakse õiguslik valmisolek võimaldada edaspidi, kui selleks on tehniline valmisolek, elektrooniliselt hääletada lisaks arvutile ka nutiseadmes. Muudatusega seonduvad eelnõu § 1 punktid 2, 12, 17 ja 18, § 2 punkt 2 , § 3 punkt 2 ja § 4 punkt 2. Üldist Põhiseadus ei näe ette, milliseid hääletusviise hääletamiseks kasutatakse. Sõltumata kasutatavast hääletusviisist peavad olema tagatud valimiste üldised põhimõtted. Seega on seadusandja erinevate hääletusviiside kehtestamisel seotud üldiste põhimõtete tagamise kohustusega. Elektrooniline hääletamine on üks hääletusviis, mis on kasutusel alates aastast 2005. Riigikogu valimise seadus (RKVS) ei täpsusta, millisest seadmest elektrooniliselt hääletada võib, küll aga näeb 71. peatükis ette elektroonilise hääletamise detailsema regulatsiooni. Nutiseadmes elektrooniline hääletamine ei ole eraldi hääletamise viis. Tegemist on elektroonilise hääletamisega, kus valijal on võimalik valida endale sobivam tehniline vahend elektrooniliseks hääletamiseks: kasutada selleks kas arvutit või nutitelefoni. Siiani on elektrooniline hääletamine olnud võimalik arvutis, kasutades selleks valijarakendust, mis on loodud nii Windowsi, macOSi kui ka Linuxi operatsioonisüsteemile. Kuigi RKVS-s ei ole sätestatud, millisest seadmest elektrooniliselt hääletada saab, on valimisreeglistiku üheselt mõistetavuse ning selguse eesmärgil mõistlik täiendada RKVS-i 71. peatükki, et oleks üheselt arusaadav, et elektrooniliselt hääletada võib ka muust tehnilisest vahendist kui ainult arvutist. Ettepaneku laiendada VTK-s käsitletud teemade ringi ning edaspidi võimaldada elektroonilist hääletamist lisaks arvutile ka teistes seadmetes tegid VTK kooskõlastamise käigus Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ning Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit. Kavandatavate muudatuste selgitused: 3.4.1. Paragrahvi 482 lõiget 3 täiendatakse volitusega, mille kohaselt valija tuvastamiseks kasutatavad e-identimise süsteemid kehtestab edaspidi Vabariigi Valitsus määrusega. 3.4.2. Paragrahvi 483 lõike 4 esimene lause sõnastatakse nii, et valijarakendus ja hääle kontrollrakendus luuakse levinumatele operatsioonisüsteemidele. Kehtivas RKVS-s ei ole kindlaks määratud, millistele operatsioonisüsteemidele valijarakendus luuakse. Samuti ei tulene sellest sättest, et see ei võiks hõlmata ka nutiseadmeid, kuid säte sõnastatakse võimalikult laialt, et see oleks kohaldatav kõigile tehnilistele vahenditele. 3.4.3. Paragrahvi 484 lõikest 4 jäetakse välja sõna „nõuete“. Tegemist on täpsustava muudatusega, kuna EUTS eraldi nõudeid digitaalallkirjale ei sea, vaid rakendussätetes lihtsalt sedastab, mida digitaalallkirja all mõistetakse (EUTS § 24 lg 1). Seetõttu jäetakse sõna „nõuete“ seaduse tekstist välja. 10 3.4.4. Paragrahvi 486 lõiget 1 täiendatakse pärast sõna „kontrollida“ sõnadega „teisest seadmest“. Hääle kontrollimine võimaldab saada senisest enam teavet hääletamiseks kasutatava tehnilise vahendi (siiani arvuti) turvalisuse kohta. Kui arvuti on nakatunud pahavaraga, mis e- häält muudab või blokeerib, siis kontrollimine võimaldab sellise olukorra tuvastada. Kontrollimiseks saab kasutada Androidi ja iOS operatsioonisüsteemiga nutiseadet ja nutiseadmel peab olema kaamera ning internetiühendus. Nutiseadmes elektroonilisel hääletamisel peab valija samuti saama häält kontrollida, tegemist on olulise turvalisust tagava meetmega. Valija võib hääle kontrollimiseks kasutada ükskõik millist teist seadet, kas arvutit või nutiseadet. 3.4.5. Paragrahvi 488 täiendatakse lõikega 21, mille kohaselt elektroonilist hääletamist võib Vabariigi Valimiskomisjon peatada, lõpetada ja mitte alustada kõigis rakendustes ja operatsioonisüsteemides korraga või üksikute rakenduste ja operatsioonisüsteemide kaupa. Kehtiva RKVS § 488 lg 1 kohaselt teavitab elektroonilise hääletamise peatamise korral Vabariigi Valimiskomisjon viivitamata valijaid elektroonilise hääletamise peatamisest ning uuesti alustamisest. Kui edaspidi on võimalik elektrooniliselt hääletada erinevaid tehnilisi vahendeid kasutades, siis on vaja RKVS-i täiendada regulatsiooniga, mis annab VVK-le õiguse peatada, lõpetada ja mitte alustada elektroonilist hääletamist kõigis rakendustes ja operatsioonisüsteemides korraga või üksikute rakenduste ja operatsioonisüsteemide kaupa. Seda näiteks olukorras, kus arvutis hääletamiseks kasutatavat valijarakendust tabab tehniline rike, kuid nutiseadmega kasutatavad rakendused toimivad tõrgeteta. Sellisel juhul saaks nutiseadmetes elektrooniline hääletamine jätkuda, kuid arvutis tuleks see peatada. Nutirakendustest hääletamine on tehniliselt võimalik konfiguratsiooni muutmisega viivitamatult lõpetada. 3.5. Muudatustega nähakse elektroonilisel hääletamisel valija isiku tuvastamise regulatsioon ette RKVS-s. Valija isiku tuvastamise regulatsioon on kehtivas RKVS-s sõltuvalt hääletusviisist sätetatud erineva detailsuse tasemega: kui jaoskonnas hääletamissedeli saamiseks tuleb valija tuvastada isikut tõendavate dokumentide seaduse (ITDS) sätete kohaselt ning kirja teel hääletamise taotlusele tuleb lisada ITDS-i sätetele vastava isikut tõendava dokumendi koopia, siis elektroonilise hääletamise korral tuvastatakse isik VVK otsuses määratud korras. Erinevate hääletusviiside puhul ei ole korrektne valimisõiguse teostamise vaatest oluliste asjaolude, milleks kahtlemata on valija isiku tuvastamine, erineval õiguslikul tasandil reguleerimine. Seetõttu reguleeritakse valija isiku tuvastamist edaspidi seaduse tasandil. Samuti luuakse õiguslik alus lisaks ITDS-is nimetatud isikutuvastamise vahenditele Smart-ID kasutamiseks. Smart-ID on SK ID Solutions AS-i loodud elektroonilise identiteedi (edaspidi eID) lahendus, mis võimaldab e-teenustesse sisselogimist ja digiallkirjade andmist. Smart-ID ei ole riiklik eID-vahend, kuid Smart-ID konto registreerimiseks ehk eID väljaandmise aluseks on riiklik isikut tõendav dokument. Ettepaneku laiendada VTK-s käsitletud teemade ringi ning edaspidi võimaldada elektroonilisel hääletamisel isikutuvastamist ka Smart-ID-ga tegid VTK kooskõlastamise käigus Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ning Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit. Muudatusega seonduvad eelnõu § 1 punktid 13−15. 11 3.5.1. Paragrahvi 484 lõikes 2 kavandatud muudatusega nähakse ette elektroonilisel hääletamisel valija isiku tuvastamise regulatsioon RKVS-s. Valija isiku tuvastamise regulatsioon on kehtivas RKVS-s sõltuvalt hääletusviisist sätetatud erineva detailsuse tasemega. RKVS § 39 lg 2, § 42 lg 1 ja § 47 lg 2 kohaselt tuleb tuvastada valija hääletamissedeli saamiseks ITDS-i sätete kohaselt ning kirja teel hääletamise taotlusele lisada ITDS-i sätetele vastava isikut tõendava dokumendi koopia. Elektroonilise hääletamise korral toimub isiku tuvastamine VVK 25.01.2021 otsuses nr 3 „Tehnilised nõuded elektroonilise hääletamise üldpõhimõtete tagamiseks“ määratud korras (RKVS § 484 lg 2). 3.1. E-hääletamise süsteem peab lubama ligipääsu valijale hääletamiseks ainult pärast valija identifitseerimist ja hääleõiguslikkuse tuvastamist. 3.2. Valija tuvastamiseks e-hääletamise süsteemis kasutatakse isikutunnistust või digitaalset isikutunnistust, sealhulgas mobiil-ID vormis digitaalset isikutunnistust. 3.3. Hääle kinnitamisel kasutatakse digitaalallkirja andmiseks isikutunnistust või digitaalset isikutunnistust, sealhulgas mobiil-ID vormis digitaalset isikutunnistust. Erinevate hääletusviiside puhul ei ole korrektne valimisõiguse teostamise vaatest oluliste asjaolude, milleks kahtlemata on valija isiku tuvastamine, erineval tasandil reguleerimine – jaoskonnas hääletussedeliga hääletamise puhul on isiku tuvastamine sätestatud seaduses, elektroonilise hääletamise puhul aga VVK otsuses. Seega nähakse seaduses ette, et valija isiku tuvastamiseks elektroonilise hääletamise süsteemis kasutatakse isikut tõendavate dokumentide seaduses sätestatud digitaalseks isiku tõendamiseks ettenähtud dokumenti. Millised need dokumendid on, seda reguleerib täpsemalt Vabariigi Valitsus oma määrusega – sarnaselt praegusele VVK otsusele. 3.5.2. Paragrahvi 484 täiendamisega lõikega 21 luuakse õiguslik alus elektroonilisel hääletamisel valija isiku tuvastamise vahendina Smart-ID kasutamiseks. Selleks täiendatakse § 484 lõikega 21 järgmiselt: „(21) Valija isikut võib elektroonilise hääletamise süsteemis tuvastada ka samaväärse e-identimise vahendiga. E-identimise süsteemi vahend peab vastama Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 910/2014 artikli 8 lõike 2 punktis c sätestatud kõrgele usaldusväärsuse tasemele ning e-identimise ja e-tehingute usaldusteenuste seaduses sätestatud otsus e-identimise süsteemi usaldusväärsuse taseme kohta peab olema kehtiv. Smart-ID on SK ID Solutions ASi elektroonilise identiteedi lahendus, mis võimaldab e- teenustesse sisselogimist ja digiallkirjade andmist. Smart-ID ei ole seega riiklik eID-vahend. Riiklikud eID-vahendid on loodud isikut tõendavate dokumentide seaduse alusel (edaspidi ITDS) ning nendeks on isikutunnistus, digitaalne isikutunnistus (sh mobiil-ID) ja elamisloakaart. Smart-ID digiallkirjal on Euroopa Liidu kõrgeim ehk QSCD (Qualified Signature Creation Device) tase, mis tähendab, et Smart-ID-ga antud digiallkiri on võrdväärne käsitsi antud allkirjaga. Riigi Infosüsteemi Amet on hinnanud Smart-ID e-identimise skeemi eIDAS 12 määruses kirjeldatud metoodika kohaselt tasemele „kõrge“.3 Smart-ID väljastatakse ID-kaardi või mobiil-ID abil. 08.08.2023 seisuga on Eestis 694 734 Smart-ID kasutajat.4 Smart-ID-d pakub SK ID Solutions AS5 ja see on tarbijale tasuta. Smart-ID konto registreerimiseks ehk eID välja andmise aluseks on riiklik isikut tõendav dokument (isikutunnistus, mobiil-ID või korduvtaotluse puhul biomeetriline pass). Seaduse jõustumine Paragrahvis 5 sätestatakse seaduse jõustumine. Seadus jõustub 2024. aasta 1. jaanuaril. Pikem jõustumisaeg on vajalik selleks, et tagada kõigile kohustatud isikutele mõistlik aeg seaduses ette nähtud tegevuste rakendamiseks. 4. Eelnõu terminoloogia Eelnõus ei kasutata uusi termineid. 5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõus sisalduvad muudatused on kooskõlas Euroopa Liidu õigusega. Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELTL) artikli 20 lõike 2 punktis b ja artikli 22 lõikes 1 ning Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklis 40 on sätestatud, et liidu kodanikel on õigus hääletada ja kandideerida elukohaliikmesriigi kohalikel valimistel selle riigi kodanikega võrdsetel tingimustel. ELTL artiklis 22 on sätestatud, et seda õigust kasutatakse vastavalt nõukogu poolt pärast konsulteerimist Euroopa Parlamendiga seadusandliku erimenetluse kohaselt vastuvõetud üksikasjalikule korrale.6 Eespool nimetatud valimisõigus on sätestatud ELTL-s Euroopa Liidu (EL) kodanike õiguste osana. Nende õiguste kasutamist reguleeriv õigusraamistik hõlmab nii EL-i kui ka liikmesriikide õigusnorme. Liikmesriigid võtavad vastu valimisi reguleerivad õigusaktid. Kavandatavad muudatused laienevad kõigile isikutele, kellel on õigus valimistel hääletada – sõltuvalt valimistest on nendeks kas Eesti kodanikud, Euroopa Liidu kodanikud või Eestis elavad välismaalased. 6. Seaduse mõjud 6.1. Muudatuste 1 ja 3 mõjud Muudatus 1: Valimisseadustes nähakse ette volitusnormid elektroonilise hääletamise regulatsiooni kehtestamiseks alamalseisvate õigusaktidega. 3 Riigi Infosüsteemi Ameti võrguleht: https://ria.ee/riigi-infosusteem/elektrooniline-identiteet-ja-usaldusteenused/usaldusteenused-ja-koostoo (08..08.2023). 4 Smart-ID võrguleht: https://www.smart-id.com/et/ (08.08.2023). 5 SK ID Solutions AS (registrikood 10747013) on ka elutähtsa teenuse osutaja isikut tõendavate dokumentide seaduse alusel välja antud dokumentidega elektroonilises keskkonnas isiku tõendamisel, isikusamasuse kontrollimisel ja digitaalallkirja andmiseks vajalike sertifikaatide kehtivusinfo kättesaadavuse tagamisel. 6 Nõukogu direktiiv 94/80/EÜ, kättesaadav: https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/HTML/?uri=CELEX:31994L0080&from=ET; 13  Muudatus 3: Täpsustatakse RKVS-is sätestatud elektroonilise hääletamise reeglistikku, tuginedes viimastel valimistel ilmnenud olulisematele kitsaskohtadele. Elektroonilise hääletamise reeglistiku terviklikkus ja selgus aitab tagada avaliku teenuse parema arusaadavuse ning seeläbi ka e-valimiste suure usaldusväärsuse püsimise. E- hääletamise kui alternatiivse hääletamise võimaluse pakkumine lisaks traditsioonilisele valimisjaoskonnas hääletamiskabiinis hääletamisele on oluline ja valijate poolt omaks võetud (viimastel, 2023. aasta Riigikogu valimistel hääletas elektrooniliselt 51,1% hääletanutest7) meede valimisaktiivsuse toetamisel. Sihtrühmad: - Kõik valimisõiguslikud isikud ehk valijad. Viimastel Riigikogu valimistel (2023) oli valijate arv 966 129, viimastel kohaliku omavalitsuse volikogu valimistel (2021) oli see arv 1 074 046 ning viimastel Euroopa Parlamendi valimistel (2019) oli 885 417 valijat. Valijate arv (hääleõiguslike isikute) arv moodustab rahvaarvust ligikaudu 70% (Riigikogu ja Euroopa Parlamendi valmistel) või 80% (kohaliku omavalitsuse volikogude valimistel) ehk tegemist on suure sihtrühmaga. - VVK ja Vabariigi Valitsus Muudatusega kaasnevad mõjud: avalikkusele, avaliku sektori korraldusele ja infotehnoloogilistele arendustele/e-riigile. Sotsiaalne mõju avalikkusele, valijatele. Muudatuste tulemusena suureneb elektroonilise hääletamise läbipaistvus. E-valimiste reeglistikust ülevaate saamine muutub lihtsamaks ning regulatsiooni toomine kõrgemale õiguslikule tasandile (seadus ja määrus) toetab e-valimiste usaldusväärsust. Usaldus on omakorda määravaks teguriks selle valimisviisi kasutamiseks valijaskonna seas. Usaldus on olulisim tegur, mis mõjutab sihtrühma otsust hääletada elektrooniliselt. On leitud, et Eesti e-hääletajate sotsiaal-demograafiline profiil on ajaga muutunud üha sarnasemaks traditsiooniliselt ehk paberil hääletava valija omale8. E-valimiste uuring 2005–20199 näitas, et ainus muutuja, millel oli üheteistkümne valimise jooksul pidevalt tugev mõju valijate otsusele hääletada elektrooniliselt, on usaldus e-hääletamise vastu. Kuigi selle mõju ulatus kõigub sõltuvalt valimistest 17–53% piires (st e-hääletamist usaldavatel valijatel on 17–53 protsenti suurem tõenäosus e-hääletada võrreldes nendega, kes ei usalda e-hääletamist), on see efekt järjepidevalt püsinud kõikidel valimistel. Usaldus riigiasutuste või internetis tehingute tegemise vastu, arvutioskused ja interneti kasutamise sagedus ei erista erinevalt e-valimiste usaldusväärsusest järjepidevalt kahte gruppi (e-hääletajad vs. paberhääletajad). Ka sotsiaaldemograafilistel tunnustel on üldiselt nõrk ja ebajärjekindel mõju. Seega on usaldus e- hääletamise vastu võtmeteguriks, mis selgitab kõige paremini valijate otsust e-hääletamise kasuks paberhääletamise asemel. 7 Elektroonilise hääletamise statistika, kättesaadav: https://www.valimised.ee/valimiste-arhiiv/elektroonilise-haaletamise-statistika 8 Vassil, K., Solvak, M., Vinkel, P., Trechsel A. H., Alvarez, R. M., 2016, Government Information Quarterly, Vol 33, Issue 3, „The diffusion of internet voting. Usage patterns of internet voting in Estonia between 2005 and 2015“, lk 456-457, kättesaadav: https://www.sciencedirect.com/science/article/pii/S0740624X1630096X?via%3Dihub 9 Ehin, P., Solvak, M., Willemson, J., Vinkel, P. 2022, Government Information Quarterly, Vol 39, Issue 4, „Internet voting in Estonia 2005– 2019: Evidence from eleven elections“, lk 9, kättesaadav: https://www.sciencedirect.com/science/article/pii/S0740624X2200051X?via%3Dihub 14 Joonis 1. Valijaskonna usaldus e-valimiste vastu 2005–202310 Joonis 1 kujutab usaldust e-valimiste vastu Eestis 18-aastasel perioodil, mil on valijatel olnud võimalus hääletada elektrooniliselt. Tegemist on valimisjärgse küsitlusuuringu andmetega ehk andmed on kõigi sel perioodil toimunud 13 valimise kohta. Küll mõningate kõrvalekalletega (eelkõige 2011.–2013. aastal), on üldiselt valijate usaldus e-valimiste suhtes püsinud 70 protsendi kandis. Hiljutise trendina on märgata teatavat langust e-valimiste usaldusväärsuses, 2023. aasta Riigikogu valimiste järel usaldas e-valimisi 59,5% valimisõiguslikest inimestest. Viimastel aastatel on langenud keskmine usaldus e-valimiste vastu kõikides vanuserühmades, samas mediaanusaldust see mõjutanud ei ole (vt joonis 2). Küsitlusandmed näitavad, et isikutuvastustehnoloogiate (eID) mittekasutajad ei ole süstemaatiliselt passiivsemad valimisõiguse kasutajad. Kuna eID kasutus on noorte seas levinuim, siis noorte valijate e-valimise kasutamist mõjutab eelkõige usaldus e-hääletamise vastu. Pensioniealiste seas mõjutab seda isikutuvastustehnoloogia kasutamise oskus ja kogemus koostoimes usaldusega11. Keskmine usaldus Mediaanusaldus 10 10 8 8 6 6 4 4 2 2 0 0 18-24 25-34 35-49 50-64 65-74 75+ 18-24 25-34 35-49 50-64 65-74 75+ 2019 2021 2023 2019 2021 2023 10 Eesti e-valijate uuring 2005–2023, Tartu Ülikool, Johan Skytte poliitikauuringute instituut 11 Solvak, M., Ehin, P. (2023). eID kasutamine, usaldus ja e-valimised Eestis. M. Ainsaar (toim). Muutuv ja mitmekesine Eesti Euroopa Sotsiaaluuringus. Tartu Ülikool. Kättesaadav: https://uhiskond.ut.ee/et/sisu/eid-kasutamine-usaldus-ja-e-valimised-eestis 15 Joonis 2. Keskmine ja mediaanusaldus e-valimiste vastu vanusegruppide lõikes skaalal 0–1012 Muudatuste mõju valijaskonna usaldusele avaldub kaudselt ja eelkõige läbi avalikus inforuumis toimuva. Läbipaistvam reeglistik ja suurem õigusselgus võib vähendada vaidlusi ning rünnakuid e-valimiste süsteemi usaldusväärsuse suhtes, mis avaldab mõju ka valijatele. Seega sõltub mõju ulatus eelkõige avalikus inforuumis toimuvast. Mõju avaliku sektori korraldusele ja kuludele. Muudatus ei avalda olulist mõju avaliku sektori korraldusele ega kuludele. Muudatusel on mõningane mõju VVK ja VV töökorraldusele, sest valitsuse ülesandeks saab määrusega kehtestada tehnilised nõuded elektroonilise hääletamise korraldamise üldpõhimõtete tagamiseks ja elektroonilise hääletamise organisatsiooni kirjeldus. Mõju infotehnoloogilistele arendustele ja e-riigile. E-valimiste regulatsiooni täpsustamine seaduse tasandil ja suurem õigusselgus toetab jätkusuutlikku e-valimiste IT-taristu arengut. Elektroonilise hääletamise toimimist sisuliselt ja tehniliselt nende muudatustega ei muudeta. Mõju avaldumine ja hinnang mõju olulisusele. Muudatuste otsene mõju on pigem väike, sest ei muutu elektroonilise hääletamise sisuline ja tehniline toimimine. Muudatusel on kaudne mõju valijaskonna usaldusele e-valimiste vastu, kuna regulatsioon muutub seaduse tasandil täpsemaks ja seega läbipaistvamaks. 6.2. Muudatuse 2 mõjud Muudatus 2: Valimisseaduste täpsustamisega luuakse õigusselgus, millised on teiste asutuste ülesanded seoses infosüsteemidega, mida kasutatakse valimiste korraldamiseks. Valimisseadusi (RKVS, KOVVS, EPVS, RahS) täiendatakse selliselt, et oleks selged RIA ülesanded ja pädevus valimistel. Seaduses sätestatakse kehtivas RIA põhimääruses sätestatuga analoogilises sõnastuses, et RIA ülesanne on abistada riigi valimisteenistust valimiste infosüsteemide arendamisel ja haldamisel ning infosüsteemide majutuse korraldamisel, samuti küberturvalisuse eest vastutamisel. Lisaks täpsustatakse valimiste korraldamise kulude osas (RKVS § 64), et RIA infosüsteemide arendamise, haldamise ja majutusega seotud kulud kaetakse riigieelarvest Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi eelarves selleks ettenähtud rahast. Kehtiv RKVS § 64 lõige 1 sätestab, et Riigikogu valimiste ettevalmistamise ja korraldamise kulud kaetakse riigieelarvest, ning lõiked 4 ja 5, et valijate arvestusega ja välisriigis hääletamise korraldamisega seotud kulud kaetakse vastavalt Siseministeeriumi ja Välisministeeriumi eelarves selleks ettenähtud rahast. Seaduses kuludega seonduva selgesõnaline sätestamine annab MKM-ile aluse püsivaks ning piisavaks riigieelarveliseks rahastuseks, mis on nõuetele vastava teenuse osutamise vältimatuks eelduseks. Muudatuse sihtrühm: riigi valimisteenistus (u 10 töötajat), Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ning Riigi Infosüsteemide Ameti valimiste infosüsteemide arenduse osakond (u 6 töötajat). 12 Ibid. 16 Muudatusega kaasnevad mõjud: avalikkusele, avaliku sektori korraldusele ja kuludele ja e- riigile. Sotsiaalne mõju avalikkusele, valijatele. Muudatus suurendab avalikkuse usaldust riigiorganite tegevuse vastu, kuna seaduses sätestatakse selgemalt valimiste korraldus. Selgem rollide määramine toob kaasa läbipaistvuse ja kontrollitavuse ning seeläbi ka avalikkuse silmis usaldusväärsuse kasvu (vt analüüsi muudatuste 1 ja 3 juures punktis 6.1). Mõju avaliku sektori korraldusele ja kuludele. Mõju avaldub valimiste korraldamisega tegelevatele asutustele endile, kuna nende tegevus muutub ka seaduse tasandil selgemaks ning läbipaistvamaks. Muudatus ei avalda suurt mõju avaliku sektori korraldusele, kuna RIA on ka varem tegelenud valimiste korraldamisel abistavate ülesannetega. Riigil ei ole otstarbekas ega majanduslikult mõistlik dubleerida samalaadset tehnilist pädevust mitmesse avaliku sektori üksusse. Arvestades e-hääletamise korraldamise tehnilist iseloomu ja erasektori palgasurvet, on juba praegu tehniliste eriteadmistega spetsialistide palkamine raskendatud. Selgem rollide jaotus aitab vältida dubleerimist ja tagada vajaliku tehnilise pädevusega spetsialistide olemasolu. Mõju e-riigile. Muudatus mõjutab valimiste infosüsteemide arenduste jätkusuutlikkust läbi RIA ja RVT ülesannete ja rahastamise täpsustamise. Selgem ülesannete jaotus ja piisav rahastus aitavad tagada valimiste tehnoloogilise võimekuse ja elektroonilise hääletamise efektiivse korralduse. Mõju avaldumine ja hinnang mõju olulisusele. Muudatuse otsene mõju asutustele on pigem väike, kuna muudatuse sihtrühm ei pea oma tegevust oluliselt ümber korraldama, vaid see saab jätkuda senisel moel, piirdudes väiksemate ümberkorraldustega tööprotsessides. Mõju valijaskonna usaldusele on kaudne. Arvestades, et avalduva mõju ulatus on oma olemuselt väike ja otseselt enim mõjutatud sihtrühm on riigiasutused, võib avalduvat mõju pidada ühiskonna tasandil väheoluliseks. 6.3. Muudatuste 4 ja 5 mõjud Muudatus 4: Elektroonilise hääletamise regulatsioon muudetakse n-ö tehnoloogianeutraalseks, sellega luuakse õiguslik valmisolek võimaldada edaspidi, kui selleks on tehniline valmisolek, elektrooniliselt hääletada lisaks arvutile ka nutiseadmes. Muudatus 5: Muudatustega nähakse elektroonilisel hääletamisel valija isiku tuvastamise regulatsioon ette RKVS-s. Luuakse õiguslik alus lisaks ITDS-is nimetatud isikutuvastamise vahenditele Smart-ID kasutamiseks. Sihtrühmad: - Kõik valimistel osalejad ehk kõik hääleõiguslikud isikud (vt sihtrühma kirjeldust punktis 6.1) ja valimistel osalevad kandidaadid. Viimastel Riigikogu valimistel (2023) oli kandidaate kokku 968, viimastel kohaliku omavalitsuse volikogu valimistel (2021) osales 10 025 kandidaati ja viimastel Euroopa Parlamendi valimistel (2019) 66 kandidaati. - Riigi valimisteenistus (RVT), Vabariigi Valimiskomisjon (VVK), Riigi Infosüsteemi Amet (RIA), Vabariigi Valitsus 17  - E-identimise lahendusi pakkuvad ning m-valimiste arendamisega tegelevad ettevõtted (SK ID Solutions AS ja Cybernetica AS). Tegemist on väikese sihtrühmaga. Muudatustega kaasnev mõju: avaliku sektori korraldusele ja kuludele (sh avalike teenuste kättesaadavusele), avalikkuse usaldusele ning e-riigi arengule. Samuti kaasnevad mõjud ettevõtetele, valimiskaebuste lahendajatele (VVK ja Riigikohus) ning riskid isikuandmete kaitse, küberturvalisuse ja julgeoleku seisukohast (vt alajaotust „Muud mõjud ja riskid“). Mõju avaliku sektori korraldusele ja kuludele Muudatustel on oluline mõju avaliku sektori töökorraldusele ja kuludele eelkõige muudatuste rakendamise ettevalmistamise perioodil ehk hinnanguliselt 8-9 kuud. Mõju ulatus ja sagedus valimiste korraldajatele ja RIA-le on üleminekuperioodil suur vajalike rakenduste ja infosüsteemide arendamise ja testimise (sh turvatestimine ja kasutajatestide tegemine), tehniliste kirjelduste loomise ning töötajate koolitamise ja juhendmaterjalide koostamise vajaduse tõttu. RIA on loonud nutiseadmes elektroonilise hääletamise rakenduse täieliku prototüübi, mille abil on ka testitud häälte andmist ja edastamist. Prototüübi loomiseks on kulunud u 1 miljon eurot. Valmislahenduse loomiseks üleminekuperioodil kaasnevad täiendavad kulud, mis on 2023. aastal 400 000 eurot (vahendid eelarves olemas). Smart-ID kasutuselevõtu võimaldamisega nutiseadme rakenduses eraldiseisvalt märkimisväärseid kulusid kaasa ei too, kuivõrd rakenduse prototüübi loomise osaks oli ka Smart-ID toe arendamine ja see on samuti testitud koos prototüübiga. Smart-ID valijarakenduses kasutuselevõtmisega samuti märkimisväärseid kulusid kaasa ei tule. Pärast üleminekuperioodi mõju ulatus ja sagedus valimiste korraldajatele ja RIA-le väheneb ning seisneb peamiselt m-valimiste tööshoidmiseks vajalikes tegevustes. Valimisteenistuse vajadus e-hääletamise ja m-hääletamise jätkusuutlikuks arendamiseks ja haldamiseks on neli töökohta (u 200 000 eurot aastas). M-valimistega kaasneb sarnaselt praegustele e-valimistele tööshoidmise ja turvalisuse hoidmise arendusega seotud kulu RIA-le, mis on umbes 500 000 eurot aastas ja sisaldab ka täiendava tööjõu kulu (1 täisajaga töötaja). Smart-ID jooksev kulu hõlmab endas tasu Smart-ID autentimise või allkirjastamise toimingute eest ja see sõltub otseselt tehtavate päringute hulgast ja ettevõttega sõlmitud lepingu tingimustest. Täpne kulu ei ole teada, kuid on tõenäoliselt suurusjärgus kuni 15 000 eurot valimiste kohta13. Muudatuste tulemusel antakse VVK-le õigus e-valimiste osaliseks peatamiseks või lõpetamiseks (lisaks täielikule peatamisele või lõpetamisele). Näiteks võib olla vajalik m- valimiste peatamine, kuid arvutis on e-hääletamist võimalik jätkata. Valimisperioodil võib seega muudatuse mõju ulatus VVK-le olla suur, kui tekib vajadus olukorda hinnata ja vastavaid otsuseid teha. Eelduslikult on mõju avaldumise sagedus väike, kuna alates e-hääletamise võimaluse loomisest 2005. aastal ei ole esinenud olukordi, mis oleks viinud e-valimiste peatamise või lõpetamiseni. Muudatusel on mõningane mõju Vabariigi Valitsuse töökoormusele, sest valitsuse ülesandeks saab määrusega kehtestada tehnilised nõuded elektroonilise hääletamise korraldamise üldpõhimõtete tagamiseks ja elektroonilise hääletamise organisatsiooni kirjeldus. Määrusega kehtestatakse seega ka m-valimise ning e-identimise lahendusi puudutavad tehnilised nõuded. Mõju avaldub eelkõige määruse esmasel kehtestamisel, hiljem vajadusel selle muutmisel ja ajakohastamisel. 13 SK ID Solutions avaliku hinnakirja alusel eeldades, et on hinnanguliselt 300k+ unikaalset isikut, kes autendivad ja allkirjastavad (osa autendivad mitmekordselt). Hinnakiri kättesaadav veebis: https://www.skidsolutions.eu/teenused/hinnakiri/smart-id/ 18 Ebasoovitava mõju riskid on seotud nutiseadmes hääletamise võimaldamiseks vajalike arendus- ja ettevalmistustööde ajagraafikus püsimise ja võimaliku kallinemisega. Seda nii esmakordsel m-valimiste rakendamisel kui ka edaspidi kõikide valimiste korraldamisel. Kuna valijarakenduse kättesaadavaks tegemine ja uuenduste lisamine ei toimu veebipoele üleandmise hetkel, vaid viivitusega, siis tuleb valijarakenduse valimiste hetkeks kättesaadavuse tagamiseks arvestada, et see oleks üle antud piisavalt varakult. Viivituse aeg võib olla veebipoe operaatorist sõltuvalt erinev ja ulatuda kuni 30 päevani. Samuti tuleb valimiste toimumise ajal arvestada veebipoe operaatorist tulenevate viivitustega uuenduste/paranduste levitamisel. Riskide realiseerumisel ei ole võimalik m-valimiseks vajalikku rakendust valimistel kasutusele võtta. Ajagraafikust tulenevaid riske aitab maandada see, et juba on valminud m-valimiste täielik prototüüp ja RIA-l on pikaaegne kogemus e-valimiste tehnilisel ettevalmistamisel ja arendamisel. Mõju valijatele, avalike teenuste kättesaadavusele ja e-riigile M-valimised on elektroonilise hääletamise edasiarendus, mis laiendab Eesti kodanikele ja hääleõiguslikele Eesti elanikele tehnilisi lahendusi, mille kaudu hääletada valimistel. E- valimised on leidnud valijaskonna seas heakskiidu ja 2023. aasta Riigikogu valimistel anti elektroonselt 51,1% kõigist häältest. E-valimiste rakendus on kasutatav vaid arvutipõhiselt. Samas on suurenenud mobiilseadmete hulk, mis võimaldaksid e-valimistel osaleda, kuid mille rakendamiseks puuduvad vajalikud tehnilised võimalused. Statistikaameti andmetel oli Eestis 2020. aastal umbes 709 300 mobiiltelefoni kasutajat ning mobiili lõppkasutajaid Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti andmetel 1 952 789. Seega oli 2020. aastal ühe mobiiltelefoni kasutaja kohta kasutusel rohkem kui 2 mobiilinumbrit kasutavat seadet14. See arv ei väljenda nutiseadmete levikult üldiselt, kuivõrd kasutusel on ka nutiseadmeid, mis ei ole ühendatud mobiilsidevõrku. Küsitlusuuringud näitavad, et valijaskonna juurdepääs nutiseadmetele on väga laialdane – osakaal kuni 55-aastaste seas on 90–100%, vanemate seas on juurdepääs väiksem, kuid isegi kõige kõrgemas vanusegrupis (75+) ligikaudu 60%15. Nutiseadmetele ligipääs on ootuspäraselt kõrgeim e-hääletajate seas, kuid mittehääletajate seas süstemaatiliselt kõrgem paberhääletajatest, olles 2021. aastal ligikaudu 90% (vt joonis 3). 14 Allikas: https://ttja.ee/ariklient/ametist/statistika/numbriliikuvus 15 Solvak, M., 2022, Tartu Ülikool „Hinnang m-valimiste mõjule valimisosalusele“, lk 10, andmed tuginevad Eesti e-valijate uuringule 2005- 2021. Analüüs kättesaadav veebis: https://www.valimised.ee/sites/default/files/2022- 08/Mobiiliga%20valimise%20anal%C3%BC%C3%BCs%2004.04.2022.pdf 19  100% 90% 80% 70% 60% 50% 40% 30% 20% 10% 0% 2015 RK 2017 KOV 2019 RK 2019 EP 2021 KOV Ei hääletanud Hääletas paberil E-hääletas Joonis 3. Nutiseadmetele juurdepääs (%) vastavalt valimiskäitumisele 2015.–2021. aasta valimistel16 Seega on mõjutatud sihtrühmaks kõik hääleõiguslikud isikud, kellel on soov hääletada, teha seda elektrooniliselt ja kasutada selleks nutiseadet (sh ligipääs seadmele). Täpset sihtrühma suurust ei ole võimalik hinnata, kuid eelduslikult on tegemist kogu valijaskonda arvestades keskmise suurusega sihtrühmaga. M-valimiste mõju sihtrühmale avaldub eelkõige läbi mugavama kasutajakogemuse loomise. Valijaskonnale luuakse juurde täiendav tehniline lahendus e-hääle andmiseks, mis osale sihtrühmast võib osutuda arvutiga hääle andmisest mugavamaks. Elektrooniliselt häält andes ei pea valija selleks enam arvutit omama, vaid saab kasutada ka näiteks nutitelefoni või tahvelarvutit. Muudatus eeldab teatavat kohanemist m-hääletajalt (mobiilirakenduse allalaadimise vajadus), kuid sellega ei kaasne olulisi kohanemisraskusi, kuna m-hääletamise võimalust kasutavad tõenäoliselt eelkõige juba kogenud nutiseadme kasutajad. Ebasoovitava mõju riskid m-valijale seonduvad peamiselt hääle kontrollimisega ja m- valijarakenduse autentsuses veendumisega. Võib tekkida olukordi, kus m-hääletajal ei ole soovi korral võimalik elektroonilist häält kontrollida, sest tal puudub teine selleks sobiv nutiseade. Seetõttu on tõenäoline, et m-valimiste korral e-häälte kontrollimiste arv väheneb. Kuna mobiilirakendusi levitavad äpipoed (mitte valimiste korraldajad oma veebilehel, nagu seda arvutile mõeldud rakenduse puhul), siis on valijal keeruline veenduda rakenduse autentsuses. On risk, et valija võib enesele teadmatult alla laadida võltsrakenduse ja tema hääl ei jõua elektroonilise hääletamise süsteemi. E-valimiste usaldusvääruse tagamiseks on soovitatud, et minimaalselt 2% e-häältest oleks kontrollrakendusega kontrollitud. Alates 2013. aastast, mil kasutati esimest korda kontrollrakendust e-valimistel, on kontrollrakendusega kontrollitud 3,4–6,7% e-häältest, viimatistel Riigikogu valimistel 2023. aastal 5,5% e-häältest (vt joonis 4). Samas on uuringud näidanud, et hääle kontrollimise võimalusest on teadlikud ja seda võimalust kasutavad eelkõige need, kel on juba suurem usaldus häälte arvestamise korrektsuse suhtes ehk tehnoloogiline abi 16 Ibid., lk 4 20 pigem kinnistab juba olemasolevat suurt usaldust17. Seega on verifitseerimise mõju e-valimiste usaldusväärsusele piiratud. Lisaks mugavamale kasutajakogemusele on m-valimistel ka potentsiaalne valimisosalust suurendav ja/või valimisosalust stabiliseeriv mõju. See tähendab, et m-valimine võib tuua valima nutiseadmeid kasutavad mittevalijad ja/või mõjutada neid valimisõiguslikke isikuid, kes käivad valimas, kuid kellest osa võiks ilma m-valimise tulekuta mingil hetkel hääletamisest loobuda. Kuna m-hääletamise rakendamise kogemus maailmas puudub, siis saab vaid ekspertide hinnangutele toetudes prognoosida m-valimiste potentsiaalset mõju valimisaktiivsusele. Valimiskomisjoni tellitud analüüs näitas, et m-hääletamise mõju valimisaktiivsusele on tõenäoliselt tagasihoidlik – vahemikus 0,8–2,6 protsendipunkti18. On teada, et e-hääletamise võimaluse loomine ei ole mõjunud valimisaktiivsusele seda suurendavalt19. Seega tuleks lähtuda pigem konservatiivsest hinnangust mõjule valimisaktiivsusele – e-valimiste rakendamise kogemust arvestades pole alust arvata, et m-hääletamine valimisaktiivsust oluliselt mõjutaks. Ebasoovitava mõju riskiks oleks valimisaktiivsuse langemine, mis ei ole tõenäoline, kuid võib osutuda võimalikuks, kui m-valimistega kaasneb oluline langus usalduses e-valimiste ja valimiste legitiimsuse vastu. Selle riski realiseerumise tõenäosus on suurem siis, kui m- valimiste korralduses esinevad olulised tõrked või probleemid. Nutiseadmes hääletamise võimaldamine avaldab mõju e-riigi mainele. Eestis on olemas pikaajaline kogemus e-riigi teenuste, sh valimistehnoloogia arendamisel, ning m-valimised toetuvad laiale digitaalsete teenuste süsteemile (elektrooniline identiteet, rahvastikuregister jne). Nutiseadmega valimise rakenduse kasutuselevõtt toetab Eesti mainet uuendusliku ja avatud e-riigina. Ebasoovitava mõju riskina suureneb rahvusvaheliste skeptikute tähelepanu ning see koosmõjus m-valimistega kaasnevate turvalisusriskidega võib mõjutada negatiivselt Eesti e-riigi mainet. Smart-ID kasutuselevõtt mõjutab positiivselt e-hääletamise kui avaliku teenuse kättesaadavust Smart-ID laialdase leviku tõttu valijaskonna seas. Smart-ID-l on Eestis u 694 000 unikaalset kasutajat, samas kui mobiil-ID kasutajaid on u 244 000. Smart-ID kasutamise võimaldamine e- valimistel lihtsustaks märkimisväärsel osal valijatest valimisprotsessist osa võtta ning võib seega mõjutada positiivselt hääletamisest osavõttu. Ka elektroonilise hääletamise statistika näitab, et mobiil-ID populaarsus ühiskonnas on langenud. Kõige suurem oli mobiil-ID kasutamine valimistel 2019. aastal, mil u 30% kõikidest e-häältest anti mobiil-ID abil. 2021. aasta kohalike omavalitsuste valimine tõi kaasa suure languse (14% e-häältest anti mobiil-ID abil) ning 2023. aasta Riigikogu valimisteks oli see osakaal langenud 10 aasta madalaimale tasemele – 4,5% (vt joonis 4). Seega on ilmne, et ka valijad on liikunud Smart-ID-le ja selle kasutamise võimaldamine e-valimistel muudab hääletamisprotsessi suurele osale valijatest mugavamaks. Võib arvata, et leidub ka neid valijaid, 17 Solvak, M., 2020, „Does Vote Verification Work: Usage and Impact of Confidence Building Technology in Internet Voting“, International Joint Conference on Electronic Voting, konverentsipaber, lk 213–228, kättesaadav: https://link.springer.com/chapter/10.1007/978-3-030- 60347-2_14 18 Solvak, M., 2022, Tartu Ülikool „Hinnang m-valimiste mõjule valimisosalusele“, lk 10. Kättesaadav: https://www.valimised.ee/sites/default/files/2022-08/Mobiiliga%20valimise%20anal%C3%BC%C3%BCs%2004.04.2022.pdf 19 Ehin, P., Solvak, M., Willemson, J., Vinkel, P. 2022, Government Information Quarterly, Vol 39, Issue 4, „Internet voting in Estonia 2005–2019: Evidence from eleven elections“, lk 7, kättesaadav: https://www.sciencedirect.com/science/article/pii/S0740624X2200051X?via%3Dihub 21 kes on jätnud (elektrooniliselt) hääletamata mugava autentimis- ja allkirjastamismeetodi puudumise tõttu – neile isikutele on muudatuse mõju suurim. 50,0% 45,0% 40,0% 35,0% 29,2% 30,1% 30,0% 23,8% 25,0% 20,0% 14,0% 15,0% 11,0% 12,2% 8,6% 10,0% 5,3% 6,7% 5,5% 5,0% 3,4% 4,0% 4,3% 4,0% 4,1% 4,5% 1,9% 0,0% RK 2011 KOV 2013 EP 2014 RK 2015 KOV 2017 RK 2019 EP 2019 KOV 2021 RK 2023 Mobiil-ID abil antud e-häälte osakaal kõikidest e-häältest Kontrollrakendusega kontrollitud e-häälte osakaal Joonis 4. Mobiil-ID ja kontrollrakenduse kasutamine 2011.–2023. aasta valimistel20 Muud mõjud ja riskid Nutiseadmes hääletamise ja Smart-ID kasutuselevõtuga e-valimistel avaldub positiivne majanduslik mõju m-valimiste arendajale (Cybernetica AS) ja e-identimisteenuse osutajale (SK ID Solutions AS), sest riik maksab ettevõtetele teenuste eest tasu vastavalt lepingule. Samuti avaldab muudatus kaudset mõju nimetatud ettevõtete usaldusväärsusele ja mainele, sest antud valdkonnas tegutsevate ettevõtete maine oluline osa on kõrge turvalisuse ja usaldusväärsuse hinnang klientide seas. Muudatustel on mõju valimiskaebuste lahendajatele (VVK, Riigikohus). Mõju avaldub eelkõige pärast esimesi valimisi, kus kasutatakse nutiseadmega valimise ja Smart-ID lahendusi, ning seisneb võimalikus valimiskaebuste arvu suurenemises ja seeläbi suurenenud töökoormuses. Eelnõuga kavandatavate muudatuste tegemisel on eesmärgiks seatud e-valimiste regulatsiooni suurem õigusselgus, mis aitab pikemas perspektiivis vähendada võimalike vaidluste tekkimise võimalust. M-valimistega kaasnevad riskid isikuandmete kaitse, küberturvalisuse ja julgeoleku seisukohast. Riigi e-teenused ei ole seni suurel määral mobiilis olnud, valimised on tundlik protsess uuelaadse teenuse arendamiseks. Mobiilirakenduse kasutuselevõtuga e-valimistel väheneb hääletussüsteemi turvalisuse tase: 1. Valijarakenduse autentsuses veendumine on keeruline, mis teeb võimalikuks võltsrakenduste leviku. - M-valimiste rakenduse autentsuses veendumine on valijale keerukas ja aeganõudvam võrreldes arvutile mõeldud valijarakendusega. - Kõikide valijarakenduste autentsuses veenduda ei ole võimalik ka valimiste korraldajatel (RVT-l) ega kellelgi teisel (vaatlejatel, sh OSCE vaatlejatel, audiitoritel). M-valijarakendusi on väga palju ja need paiknevad üle maailma laiali. 20 Allikas: https://www.valimised.ee/valimiste-arhiiv/elektroonilise-haaletamise-statistika Mobiil-ID võeti kasutusele 2011. aastal ning 2013. aastal kasutati esimest korda kontrollrakendust. 22  2. Suureneb sõltuvus rahvusvahelistest tehnoloogiaettevõtetest, mistõttu ei ole valimiste korraldajal täielikku kontrolli valijarakenduse üle: - Rakenduste veebipoed (Apple’i ja Google’i poed) kirjutavad valijarakenduse ise ringi, et saada see oma poodidesse panna. Androidi korral tehakse mistahes teenuse rakendus kättesaadavaks selle looja esitatud muutmata kujul. Apple iOS operatsioonisüsteemi korral kontrollib Apple rakendust ja paneb sobivasse vormi (n-ö paneb kauba oma pakendisse, kaupa muutmata). Apple’i lähenemine võib tõstatada küsimuse valijarakenduse auditeerimise võimalikkusest. Samas Apple ei muuda valijarakenduse toimimist, vaid kontrollib selle turvalisust ja lisab omapoolse kinnituse, et Apple’i telefon teaks, et tegemist on õige rakendusega. - M-valijarakenduses muudatuste ja paranduste tegemine on ajalise viitega (Apple’i ja Google’i vahendusel), mis valimiste perioodil võib tähendada aeglasemat reageerimist tehnilistele puudustele ja tuua kaasa vajaduse m-hääletamine peatada. Koostöö veebipoega toimub tüüptingimustel, lisaks on veebipoed andnud teada valmisolekust koostööleppe sõlmimiseks, mille alusel on võimalik protsesse kiiretel hetkedel kiirendada. 3. E-häälte kontrollimiste arv väheneb, kuna hääle kontrollimine eeldab teise nutiseadme olemasolu. 4. Avalikus ruumis häälte ostmine m-hääletamise puhul on füüsiliselt lihtsam kui arvutiga. Eeltoodud riskide osalisel või täielikul realiseerumisel võib olla oluline mõju e-valimiste usaldusväärsusele, küberturvalisusele, riigi julgeolekule ja isikuandmete kaitsele. Võib tekkida vajadus peatada osaliselt või täielikult e-valimised või korraldada kordushääletamine. Eesti on esimene riik maailmas, kus toimuvad m-valimised, mis suurendab ka rahvusvahelist tähelepanu. Seetõttu on eeltoodud riskidel ja nende haldamisel mõju ka Eesti e-valimiste ja e- riigi mainele laiemalt. 7. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad kulud ja tulud M-hääletamise võimaldamisega kaasnevad riigile järgnevad kulud: Kulurida 2023. aasta 2024. aasta 2025. aasta 2026. aasta (RIA) investeering 300 000 400 000 400 000 400 000 (RIA) jooksev/püsiv 100 000 100 000 100 000 100 000 ülalpidamine (majandamiskulu) (RVT) elektroonilise 160 000 160 000 160 000 hääletamise (sh m- hääletamise) arendamine ja haldamine (RVT) 43 000 43 000 43 000 kommunikatsioon KOKKU (eurot) 400 000 703 000 703 000 703 000 Smart-ID kasutuselevõtu kulu ei ole täpselt teada, sest see sõltub lepingutingimustest ning autentimiste ja allkirjastamiste arvust, kuid on eelduslikult suurusjärgus 15 000 eurot iga korraldatava valimise kohta. 23 8. Rakendusaktid Seaduse rakendamiseks ei ole vaja muuta ega kehtetuks tunnistada rakendusakte, kuid on vaja kehtestada järgmised Vabariigi Valitsuse määrused: 1) RKVS paragrahvi 482 lõige 3 punkti 1 alusel „Tehnilised nõuded elektroonilisehääletamise korraldamise üldpõhimõtete tagamiseks“; 2) RKVS paragrahvi 482 lõige 3 punkti 2 alusel „Elektroonilise hääletamise organisatsiooni kirjeldus“; 3) RKVS paragrahvi 482 lõige 3 punkti 3 alusel „ Valija tuvastamiseks kasutatavad e- identimise süsteemid“. Rakendusaktide kavandid on lisatud seletuskirjale. 9. Seaduse jõustumine Seadus on kavandatud jõustuma 2024. aasta 1. jaanuaril. Pikem jõustumisaeg on vajalik selleks, et tagada kõigile kohustatud isikutele mõistlik aeg seaduses ette nähtud tegevuste rakendamiseks. 10. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu esitatakse eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu kooskõlastamiseks kõigile ministeeriumitele ning arvamuse avaldamiseks õiguskantslerile, Vabariigi Valimiskomisjonile, Riigikohtule, Riigikogule, Tartu Ülikoolile, Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidule, SK ID Solutions AS-ile ja kõigile Riigikogus esindatud erakondadele. 24  Riigikogu valimise seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskirja juurde Lisa 1 Rakendusakti kavandid KAVAND 1 VABARIIGI VALITSUS MÄÄRUS Tehnilised nõuded elektroonilise hääletamise korraldamise üldpõhimõtete tagamiseks Määrus kehtestatakse Riigikogu valimise seaduse § 482 lõike 3 punktide 1 ja 3 alusel ja lähtudes Riigikogu valimise seaduse § 1 lõikes 2, kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse § 1 lõikes 1 ning Euroopa Parlamendi valimise seaduse § 2 lõikes 2 sätestatud valimissüsteemi põhialustest ja rahvahääletuse seaduse § 2 lõikes 1 sätestatud põhimõtetest. 1. peatükk Valimiste vabaduse tagamine § 1. Elektroonilise hääletamise süsteem (edaspidi ka e-hääletamise süsteem) peab kuvama valijale ja hääletajale (edaspidi valija) korrektse hääletamisinformatsiooni ja Riigikogu, kohaliku omavalitsuse volikogu ning Euroopa Parlamendi valimistel korrektse kandidaatide nimekirja. Rahvahääletusel kuvatakse valijale hääletamissedelil olev tekst ja vastus „jah“ või „ei“. Kandidaatide nimekirja kuvamisel peab olema kandidaatidele tagatud võrdväärsed tingimused. § 2. Valijarakendus peab olema üles ehitatud selliselt, et valija saab aru, millal tema hääl edastatakse elektroonilise hääletamise süsteemile. Valijarakendus annab valijale selle kohta kinnituse, et hääl on edukalt vastu võetud. § 3. Juhul kui valija leiab, et tal ei olnud võimalik vabalt hääletada, peab e-hääletamise süsteem võimaldama valijal uuesti elektrooniliselt hääletada. § 4. Valijal peab olema võimalik kontrollida, kas tema antud hääle on valijarakendus valija tahte kohaselt e-hääletamise süsteemile edastanud. § 5. E-hääletamise süsteem peab tagama, et iga valija elektrooniliselt antud hääl on korrektselt arvestatud või tühistatud ja vastavalt hääletamistulemustes kajastatud. § 6. E-hääletamise süsteem peab tagama, et hääletada saavad vaid hääleõiguslikud valijad ja hääletamistulemuses on arvestatud vaid hääleõiguslike valijate hääled. 2. peatükk Valimiste üldisuse tagamine § 6. Riigi valimisteenistus peab avalikustama valijarakenduse ja viite hääle kontrollrakenduse allalaadimiseks kõigile elektrooniliselt hääletanud valijatele kättesaadavalt valimiste veebilehel. § 7. Valijarakendus ja hääle kontrollrakendus peavad olema kättesaadavad hiljemalt elektroonilise hääletamise alguseks. 1 § 8.. Valijarakendus ja hääle kontrollrakendus luuakse levinumatele operatsioonisüsteemidele. Operatsioonisüsteemide nimestiku määrab riigi valimisteenistus enne igakordset valimist ja rahvahääletust. § 9. Valijarakendus peab toetama vaegnägijatele mõeldud vahendeid. 3. peatükk Valimiste ühetaolisuse tagamine § 10. E-hääletamise süsteem peab lubama ligipääsu valijale hääletamiseks ainult pärast valija identifitseerimist ja hääleõiguslikkuse tuvastamist. § 11. Valija tuvastamiseks e-hääletamise süsteemis kasutatakse isikutunnistust või digitaalset isikutunnistust, sealhulgas mobiil-ID vormis digitaalset isikutunnistust või Smart-ID-d. § 12. Hääle kinnitamisel kasutatakse digitaalallkirja andmiseks isikutunnistust või digitaalset isikutunnistust, sealhulgas mobiil-ID vormis digitaalset isikutunnistust või Smart-ID-d. § 13. E-hääletamise süsteem peab tagama, et hääl salvestatakse ning hääletamistulemuses läheb arvesse ainult üks hääl valija kohta. § 14. E-hääletamise süsteem peab arvestama ainult valija viimasena antud elektroonilist häält vastavalt seadustes sätestatud häälte arvestamise nõuetele. § 15. Valija peab saama oma elektrooniliselt antud hääle õigsust kontrollida kolmekümne minuti jooksul kuni kolm korda. 4. peatükk Valimiste salajasuse tagamine § 16. Elektrooniline hääletamine peab olema korraldatud selliselt, et igas hääletamisetapis, sealhulgas pärast elektroonilise hääle tühistamist, järgitakse hääle salajasuse põhimõtet. § 17. Valijarakendus peab salastama valija hääle selliselt, et hääle edastamisel ei ole võimalik näha, kelle poolt valija hääletas. § 18. E-hääletamise süsteem peab tagama, et enne elektrooniliste häälte lugemist eraldatakse valija isikuandmed elektroonilisest häälest selliselt, et ei oleks võimalik tuvastada valija tahteavaldust. § 19. E-hääletamise süsteem töötleb ja talletab vaid isikuandmeid, mis on vajalikud valimiste korraldamiseks. § 20. E-hääletamise süsteemis logitakse vähemalt järgmised toimingud: (1) valija tuvastamise hetkel: valija nimi ja isikukood, hääletamise alustamise kuupäev, kellaaeg, IP-aadress, arvuti operatsioonisüsteem, valija ringkond, IP-aadressile vastav asukohariik; (2) elektroonilise hääle kinnitamisel ja salvestamisel: hääletamise lõpetamise kuupäev, kellaaeg, sertifikaatide väljaandja, info sertifikaatide kehtivuse kohta, valija vanus hääle salvestamise hetkel; (3) elektroonilise hääle õigsuse kontrollimisel: verifitseerimise lõpetamise kuupäev, kellaaeg, nutiseadme operatsioonisüsteem, IP-aadressile vastav asukohariik, IP-aadress. § 21. Pärast elektroonilise hääletamise lõppemist anonüümitakse §-s 20 nimetatud logikirje andmed järgmiselt: 1) valija nimi eemaldatakse; 2) valija vanus asendatakse vanusevahemikega: 16-17, 18-24, 25-34, 35-44, 45-54, 55-64, 65-74, >75. Juhul kui ühes üksuses, mis kohaliku omavalitsuse volikogu valimistel on 2 ringkond ning teistel valimistel ja rahvahääletusel on kohaliku omavalitsuse üksus, on ühes vanusegrupis viis või vähem valijat, siis seda vanusegruppi ei kuvata; 3) kellaaeg asendatakse ajavahemikuga, mida arvestatakse 20 minuti kaupa; 4) valija isikukood ja IP-aadress asendatakse unikaalse identifikaatoriga, mis ei võimalda tuvastada hääletaja järjekorda hääletamisel ega valijate nimekirjas. § 22. Anonüümimata logid hävitab riigi valimisteenistus koos elektrooniliste häälte, elektroonilise hääletamise süsteemis sisalduvate hääletajate isikuandmete ning elektrooniliste häälte avamise võtmega seaduses sätestatud tähtajal. § 23. Anonüümitud logisid säilitab riigi valimisteenistus. Anonüümitud logisid võib kasutada teaduslikul otstarbel. § 24. E-hääletamise süsteem peab tagama, et kui valija on hääletanud mitu korda, ei ole võimalik valijal kellelegi tõendada, milline tema antud elektrooniline hääl läks arvesse. § 25. Elektrooniline hääletamine ja häälte lugemine tuleb korraldada selliselt, et ei ole võimalik luua sidet valija ning avatud hääle vahel. Hääled on ja jäävad anonüümseks. § 26. Elektrooniliste häälte lugemise ja tervikluse kontrolli juures peab viibima infosüsteemide audiitor. 5. peatükk Valimiste turvalisuse tagamine § 27. E-hääletamise süsteem peab vastama infosüsteemide kolmeastmelise etalonturbe süsteemi (edaspidi ISKE) nõuetele. Nõutud taseme määramiseks tuleb viia läbi riskianalüüs ja määrata e-hääletamise süsteemi komponentide turvaklass. Turvaklassi hinnatakse regulaarselt. § 28. Enne elektroonilise hääletamise läbiviimist peab olema teostatud: (1) elektroonilise hääletamise süsteemi riskianalüüs; (2) elektroonilise hääletamise süsteemi ISKE audit vastavalt ISKE auditeerimise juhendile; (3) elektroonilise hääletamise süsteemi tehniline läbistustestimine; (4) riskikäsitlusplaan oluliste riskide vähendamiseks, mis on koostatud riskianalüüsi tulemuste, auditi aruandes välja toodud mittevastavuste ja läbistustestimise leidude põhjal. § 29. Riskikäsitlusplaanis planeeritud tegevused peavad olema lõpetatud enne elektroonilise hääletamise algust. § 30. E-hääletamise süsteem peab kasutama sobivat ja ajakohast krüptoalgoritmi, võttes aluseks ajakohased krüptoalgoritmide uuringud. Krüptoalgoritmi täpse spetsifikatsiooni määrab riigi valimisteenistus enne igakordseid valimisi. § 31. Elektroonilisel hääletamisel kasutatavate salajaste võtmete genereerimise, kasutamise ja hävitamise juures peab viibima infosüsteemide audiitor. § 32. Juurdepääs e-hääletamise süsteemile on lubatud üksnes tõendatud juurdepääsuvajaduse alusel. § 33. E-hääletamise süsteemi riist- ja tarkvara kasutatakse hääletamisperioodil üksnes elektroonilise hääletamise läbiviimiseks vajalike ülesannete täitmiseks, kõik muud kasutusviisid on keelatud. 6. peatükk Tervikluse nõuded 3 § 34. Andmete ülekandmisel e-hääletamise süsteemi osade vahel ning sisestamisel valimiste infosüsteemi tuleb tagada andmete autentsus ja välistada nende volitamata muutmine, kasutades selleks asjakohaseid turvameetmeid nagu failide krüpteerimine või digitaalne allkirjastamine. § 35. Hääletamistulemuste avalikustamisel tuleb tagada e-hääletamise süsteemist saadud hääletamistulemuse korrektne, õigeaegne ja terviklik avaldamine. § 36. Kõik elektrooniliste häälte töötlemisega seotud toimingud tuleb logida. Elektrooniliste häältega seotud logide kaitseks tuleb rakendada asjakohaseid organisatoorseid ja tehnilisi turvameetmeid. Riigi valimisteenistus määrab isikuandmete ja logide säilitamise ning hävitamise põhimõtted. § 37. E-hääletamise süsteemi, kontrollrakenduse ja auditirakenduse lähtekood avalikustatakse. Valijarakenduse lähtekoodi ei avalikustata. § 38. E-hääletamise tervikluse kontrollimiseks teostab infosüsteemide audiitor protsessi- ja andmeauditeid. Protsessiauditeid kohaldatakse toimingutele, mis on seotud häälte avamise võtme genereerimise, kasutamise ja hävitamisega. Andmeauditi käigus kontrollitakse protsesside sisendi ja väljundi omavahelist vastavust, terviklust ja autentsust. § 39. E-hääletamise süsteem peab võimaldama elektroonilise hääletamise tulemuse terviklust kontrollida. Hääletamistulemuste terviklust kontrollitakse krüptograafiliselt segatud häälte põhjal. 7. peatükk Käideldavuse nõuded § 40. E-hääletamise süsteemi käideldavus peab vastama §-i 27 alusel määratud turvaklassidele. Elektroonilise hääletamise süsteemi katkestuse esinemisel hääletusperioodi ajal tuleb elektrooniline hääletamine viivitamata taastada. 8. peatükk Rakendussäte § 41. Määrus jõustub 2024. aasta 1. jaanuaril. 4  KAVAND 2 VABARIIGI VALITSUS MÄÄRUS Elektroonilise hääletamise organisatsiooni kirjeldus Määrus kehtestatakse Riigikogu valimise seaduse § 482 lõike 3 punkti 2 alusel. § 1. Elektroonilise hääletamise süsteem võimaldab seaduses sätestatud ajal valijal või hääletajal (edaspidi valija) hääletada avalikus internetis kasutades valijarakendust, kontrollida oma elektroonilise hääle terviklikku kohalejõudmist hääletamiseks kasutatud arvutist erineva nutiseadmega ning koguda hääled elektroonilisse valimiskasti. Lisaks võimaldab elektroonilise hääletamise süsteem kontrollida elektrooniliselt antud häälte terviklust ja vastavust seaduses sätestatud nõuetele, tagada hääle salajasus, lugeda kokku elektrooniliselt antud hääled ning hävitada pärast valimistulemuste väljakuulutamist elektrooniliste häälte avamiseks kasutatud privaatvõti. § 2. Elektroonilise hääletamise süsteem koosneb komponentidest. 1) Hääletaja komponent võimaldab valijal arvutis paikneva valijarakenduse abil teha valiku, selle krüpteerida, allkirjastada digitaalselt ning saata elektrooniline hääl käesoleva paragrahvi punktis 3 nimetatud kogujale. 2) Hääle kontrollimise komponent võimaldab valijal kontrollida oma elektroonilise hääle terviklikku kohalejõudmist hääletamiseks kasutatud arvutist erineva nutiseadmega. 3) Koguja komponent on serverisüsteem, mis võimaldab valijal elektroonilist häält moodustada ning võtab vastu elektroonilisi hääli. Koguja vastab valija poolt antud hääle tervikluse kontrollpäringutele. Kogumisteenuse osutaja digiallkirjastab elektroonilise valimiskasti räsi ja saadab elektroonilise valimiskasti koos logidega §-s 11 nimetatud töötlejale. 4) Töötleja komponent võimaldab töödelda hääletamisperioodil kogutud elektroonilisi hääli, kontrollida digitaalallkirju ja kogujalt saadud andmete terviklust, eemaldada korduvad elektroonilised hääled nii, et alles jääb valija viimasena antud hääl, ning tühistada topelt hääletanute elektroonilised hääled. Komponent võimaldab ka anonüümida elektroonilisi hääli, eemaldades neilt isikuandmed, sorteerida elektroonilisi hääli ringkondade kaupa, krüptograafiliselt segada hääli ning saata elektroonilised hääled lugemisele. 5) Lugeja komponent võimaldab avada anonüümseid ja krüptograafiliselt segatud hääli ning summeerida need elektroonilise hääletamise tulemuseks. § 3. Audiitor kontrollib süsteemi määruse §-s 7 nimetatud korraldaja avaldatud andmete ja §-s 2 nimetatud komponentide eest vastutajate vahel liikuvate andmete terviklust ning kooskõlalisust. § 4. Klienditugi abistab kogumisteenuselt saadud info abil valijat probleemide lahendamisel. Klienditugi registreerib pöördumiste registreerimise süsteemis kõik laekunud intsidendid ja probleemid ning nende lahendamise käigu. § 5. Valijate nimekirja koostaja ja muutja koostab hääleõiguslike isikute nimekirja. Hääletamisperioodil võib nimekiri muutuda. § 6. Elektroonilise hääletamise süsteem kasutab järgmisi süsteemiväliseid teenuseid: 1) tuvastusteenus – teenus, mida kasutatakse vajaduse korral valija identiteedi tuvastamiseks; 2) allkirjastamisteenus – allkirja andmise vahendist sõltuv teenus, mis abistab valijat allkirjastamisel ja allkirjale kehtivuskinnituse saamisel; 3) registreerimisteenus – teenus, mille abil koguja peab registreerima kõik valijatelt saadud 5 elektroonilised hääled. Pärast hääletamisperioodi lõppu edastab kogumisteenuse osutaja kõikide elektrooniliste häälte registreeringud töötlejale. § 7. Elektroonilise hääletamise korraldaja on riigi valimisteenistus. § 8. Määruse §-s 1 nimetatud elektroonilise hääletamise süsteemi haldaja on riigi valimisteenistus. Elektroonilise hääletamise süsteemi arendab riigi valimisteenistus koostöös Riigi Infosüsteemi Ametiga. § 9. Riigi valimisteenistus vastutab määruse § 2 punktis 1 nimetatud hääletaja komponendi ja § 2 punktis 2 nimetatud hääle kontrollimise komponendi toimimise eest. § 10. Riigi Infosüsteemi Amet on kogumisteenuse osutaja, kes kasutab selleks otsuse § 2 punktis 3 nimetatud koguja komponenti ning vastutab selle toimimise eest. § 11. Hääletamisperioodil kogutud elektrooniliste häälte töötleja on riigi valimisteenistus, kes kasutab selleks määruse § 2 punktis 4 nimetatud töötleja komponenti ning vastutab selle toimimise eest. § 12. Elektroonilise hääletamise tulemused teevad kindlaks riigi valimisteenistus ja Vabariigi Valimiskomisjon, kes kasutavad selleks määruse § 2 punktis 5 nimetatud lugeja komponenti. Riigi valimisteenistus vastutab lugeja komponendi toimimise eest. § 13. Määruse §-s 3 nimetatud elektroonilise hääletamise süsteemi auditeerimise teenust osutab isik, kellega riigi valimisteenistus on sõlminud vastava teenuse osutamiseks lepingu. § 14. Riigi Infosüsteemi Amet tagab määruse §-s 4 nimetatud klienditoe teenuse osutamise. § 15. Määruse §-s 5 nimetatud elektroonilise valijate nimekirja koostaja ja muutja on rahvastikuregistri vastutava töötlejana Siseministeerium. Riigi valimisteenistus korraldab valijate nimekirja ning valijate nimekirja muudatuste kandmise elektroonilise hääletamise süsteemi. Riigi valimisteenistus tagab hääletaja elektroonilise hääletamise fakti jõudmise valimiste infosüsteemi. § 16. Määruse §-s 6 nimetatud tuvastus-, allkirjastamis- ja registreerimisteenust osutab isik, kellega riigi valimisteenistus on sõlminud vastava teenuse osutamise lepingu. § 17. Riigi valimisteenistus korraldab seadusekohast elektroonilist hääletamist takistavate juhtumite lahendamise. § 18. Elektroonilise hääletamise korraldamiseks, sh infoturbetegevuste koordineerimiseks, moodustab riigi valimisteenistus elektroonilise hääletamise rakkerühma, mille liikmeteks on: 1) riigi valimisteenistuse elektroonilise hääletamise nõunik; 2) riigi valimisteenistuse elektroonilise hääletamise süsteemi operaator; 3) Riigi Infosüsteemi Ameti nimetatud kogumisteenuse haldur; 4) Riigi Infosüsteemi Ameti nimetatud võrguturbe juht; 5) Riigi Infosüsteemi Ameti nimetatud elektroonilise hääletamise klienditeeninduse juht; 6) elektroonilise hääletamise süsteemi arendaja esindaja. § 19. Elektroonilise hääletamise rakkerühma juht on riigi valimisteenistuse elektroonilise hääletamise nõunik. Rakkerühma juhi ülesandeks on teavitada määruse §-des 8–16 sätestatud ülesannete täitjaid õigusaktidest ja muudest Vabariigi Valimiskomisjoni ning riigi valimisteenistuse kehtestatud nõuetest. § 20. Rakkerühm moodustatakse hääletamisperioodiks. Rakkerühm peab olema valmis reageerima intsidendi teadetele viivitamata ning peab intsidendid ja neile reageerimise viisi dokumenteerima. Igale rakkerühma liikmele määrab riigi valimisteenistus vastutusvaldkonna. Vähemalt kaks rakkerühma liiget koostöös viivad läbi häälte avamise võtmega seotud protsesse ja sooritavad toiminguid, mis hõlmavad järgmisi tegevusi: 1) häälte avamise protsess; 2) häälte avamise tõestuse kontrollimise protsess; 3) hääletustulemuste kirjutamine välisele andmekandjale; 6 4) protsesside tulemuste kirjutamine välisele andmekandjale; 5) auditeerimise protsessis osalemine ja täiendavate turvameetmete rakendamine riigi valimisteenistuse vastutusel olevate elektroonilise hääletamise süsteemi riistvara suhtes. § 21. Määrus jõustub 2024. aasta 1. jaanuaril. 7 EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: JUM/23-1170 - Riigikogu valimise seaduse ja teiste seaduste muutmise seadus Kohustuslikud kooskõlastajad: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; Kaitseministeerium; Regionaal- ja Põllumajandusministeerium; Rahandusministeerium; Sotsiaalministeerium; Haridus- ja Teadusministeerium; Kultuuriministeerium; Siseministeerium; Kliimaministeerium; Välisministeerium Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Riigikohus; Riigikogu Kantselei; Õiguskantsleri Kantselei Kooskõlastamise tähtaeg: 20.09.2023 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/5d7f0b4a-68f0-4cae-ba8b-39b2c1988c8d Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/5d7f0b4a-68f0-4cae-ba8b-39b2c1988c8d?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) https://eelnoud.valitsus.ee/main