(EIS) algatatud kooskõlastamine

EELNÕU 09.2023 MÄÄRUS Vabariigi Valitsuse 26. juuni 2013. a määruse nr 100 „Ministeeriumi kantslerile ja asekantslerile, Riigikantselei direktorile, ameti ja inspektsiooni peadirektorile ning määruses nimetatud teiste valitsusasutuste juhtidele esitatavad nõuded, nende värbamise ja valiku ning arendamise ja hindamise kord“ muutmine Määrus kehtestatakse avaliku teenistuse seaduse § 10 lõike 2 alusel. Vabariigi Valitsuse 26. juuni 2013. a määruses nr 100 „Ministeeriumi kantslerile ja asekantslerile, Riigikantselei direktorile, ameti ja inspektsiooni peadirektorile ning määruses nimetatud teiste valitsusasutuste juhtidele esitatavad nõuded, nende värbamise ja valiku ning arendamise ja hindamise kord“ tehakse järgmised muudatused: 1) määruse pealkiri sõnastatakse järgmiselt: „Avaliku teenistuse tippjuhtidele esitatavad nõuded, nende värbamise ja valiku ning arendamise ja hindamise kord“; 2) paragrahvi 1 lõige 4 sõnastatakse järgmiselt: „(4) Kaitsepolitseiameti peadirektorile, Välisluureameti peadirektorile, Kaitseväe juhatajale ning Riigikantselei julgeoleku ja riigikaitse koordinatsioonidirektorile kohaldatakse § 6 lõikeid 1 ja 2.“; 3) paragrahvi 2 lõige 2 sõnastatakse järgmiselt: „(2) Tippjuhi tööks vajalikud kompetentsid kirjeldatakse Eesti avaliku teenistuse tippjuhtide kompetentsimudelis (edaspidi kompetentsimudel), mille kiidab heaks avaliku teenistuse tippjuhtide valiku komisjon (edaspidi tippjuhtide valikukomisjon). Kompetentsimudel avalikustatakse Riigikantselei veebilehel.“; 4) paragrahvi 3 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt: „(1) Avaliku konkursi tippjuhi ametikohale kuulutab ministri ettepaneku ja tippjuhtide valikukomisjoni otsuse alusel välja Riigikantselei tippjuhtide kompetentsikeskus (edaspidi tippjuhtide kompetentsikeskus). Ettepaneku Riigikantselei direktori ametikoha täitmiseks teeb riigisekretär.“; 5) paragrahvi 3 lõiked 2 ja 3 sõnastatakse järgmiselt: „(2) Tippjuhtide kompetentsikeskus võib teha ettepaneku kandideerida avalikul konkursil tippjuhi ametis olevale isikule või tippjuhile esitatavatele nõuetele vastavale muule isikule.  2 (3) Avaliku konkursi viib läbi tippjuhtide valikukomisjon.“; 6) paragrahvi 3 lõige 5 sõnastatakse järgmiselt: „(5) Tippjuhikandidaate hinnatakse avaliku teenistuse seaduses, käesoleva määruse 2. peatükis ja konkursikuulutuses esitatud nõuete alusel.“; 7) paragrahvi 4 lõikest 4 jäetakse välja tekstiosa „ja kompetentsimudeli alusel“; 8) paragrahvi 6 lõike 4 esimene lause sõnastatakse järgmiselt: „Tippjuhi kompetentse hinnatakse kompetentsimudeli alusel vähemalt üks kord ametiaja jooksul.“; 9) paragrahvi 7 lõikest 1 jäetakse välja tekstiosa „, arvestades kompetentside hindamise tulemusi“; 10) paragrahvi 7 lõige 3 sõnastatakse järgmiselt: „(3) Arengu- ja hindamisvestluses osalejad vormistavad kokku lepitud arengueesmärgid kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ning esitavad need tippjuhtide kompetentsikeskusele.“; 11) paragrahv 8, määruse 5. peatükk ja määruse lisa „Eesti avaliku teenistuse tippjuhtide kompetentsimudel“ tunnistatakse kehtetuks. Kaja Kallas Peaminister Mart Võrklaev Rahandusminister Taimar Peterkop Riigisekretär  Vabariigi Valitsuse 26. juuni 2013. a määruse nr 100 „Ministeeriumi kantslerile ja asekantslerile, Riigikantselei direktorile, ameti ja inspektsiooni peadirektorile ning määruses nimetatud teiste valitsusasutuste juhtidele esitatavad nõuded, nende värbamise ja valiku ning arendamise ja hindamise kord“ muutmise määruse eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus Eelnõu eesmärk on määruse ajakohastamine. Avaliku teenistuse tippjuhtide kompetentsimudeli (edaspidi kompetentsimudel) kehtestamine viiakse kohasemale tasandile. Kompetentsimudeli kehtestamine määruse lisana oli vajalik mudeli kui juhtide värbamis- ja arendustegevuse aluse jõustamiseks. Erinevalt kümne aasta tagusest ajast on kompetentsimudelid kujunenud oluliseks ja loomulikuks juhtimis- ja enesearengu abivahendiks, mille kehtestamine valitsuse määruse tasandil pole enam otstarbekas. Lisaks on viimaste aastate kriisid näidanud, et muutlikes oludes võib tekkida vajadus vaadata kiiresti üle ka tippjuhtidele esitatavad ootused. Kavandatava muudatuse kohaselt kiidab edaspidi kompetentsimudeli heaks avaliku teenistuse tippjuhtide valiku komisjon (edaspidi tippjuhtide valikukomisjon või valikukomisjon). Samuti lihtsustatakse tehnoloogilisest arengust johtuvalt nõudeid tippjuhi ametikohale avaliku konkursi väljakuulutamisele ning määrusest jäetakse välja tippjuhikandidaatide arvestuse pidamine, kuna sellise arvestuse järele enam praktilist vajadust ei ole. Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Riigikantselei tippjuhtide kompetentsikeskuse juhataja Maria Kütt ([email protected]) ja Riigikantselei õigusosakonna juhataja asetäitja Kaidi Paju ([email protected]). Eelnõu on keeleliselt toimetanud Riigikantselei tugitegevuste osakonna keeletoimetaja Piret Grigorjeva ([email protected]). Eelnõuga muudetakse määruse kehtivat redaktsiooni, mille terviktekst on avaldatud märkega RT I, 18.12.2020, 35. 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu koosneb 11 punktist. Eelnõu punktiga 1 muudetakse määruse pealkirja. Muudatuse eesmärk on muuta pealkiri lühemaks ja selgemaks, jättes pealkirjast välja loetelu, millistele tippjuhtidele määrus laieneb. Pealkiri ei ava ka praegu ammendavalt kõiki ametikohti, millele määrus laieneb, kuna nimetatud ametikohtade loetelu on määruse kehtivuse jooksul muutunud. Muudatuse kohaselt on pealkirjaks „Avaliku teenistuse tippjuhtidele esitatavad nõuded, nende värbamise ja valiku ning arendamise ja hindamise kord“. Avaliku teenistuse tippjuhid ei ole uus mõiste, nii on sätestatud ka avaliku teenistuse seaduses. Täpne loetelu avaliku teenistuse tippjuhtidest, kellele määrus laieneb, on esitatud määruse §-s 1. Eelnõu punktiga 2 muudetakse § 1 lõiget 4. Tegemist on tehnilise täpsustusega. Ühtlustatakse määruse § 1 sõnastus, sättest jäetakse välja, et määrus laieneb julgeolekuasutuste seaduses sätestatud julgeolekuasutuste juhtidele, ja loetletakse nimetatud seadusest tulenevad juhid sarnaselt lõigetega 1–3. Eelnõu punktiga 3 muudetakse § 2 lõiget 2. Kompetentsimudeli olemus ei muutu, kuid selle kiidab heaks tippjuhtide valikukomisjon. Kompetentsimudeli koostamisel võetakse arvesse  2(4) rahvusvahelist praktikat, kaasatakse eksperte ning tippjuhte endid. Kompetentsimudeli puhul on tegemist nii avalikus kui ka erasektoris laialdaselt kasutatava juhtimise ja enesehindamise abivahendiga. Valikukomisjon on tippjuhtide endi kõrval mudeli peamine rakendaja, kasutades selles esitatud nõudeid tippjuhtide konkursil osalevate kandidaatide hindamiseks. Valikukomisjon on pädev mudeli üle otsustama, sest sellesse kuuluvad nii välised eksperdid kui ka pikaajalise kogemusega tippjuhid, kelle on komisjoni liikmeks määranud Vabariigi Valitsus. Kompetentsimudeliga on jätkuvalt võimalik tutvuda Riigikantselei veebilehel. Eelnõu punktiga 4 muudetakse § 3 lõiget 1. Alates 2022. aastast kasutab tippjuhtide valikukomisjon konkursside ettevalmistamiseks ja läbiviimiseks elektroonilist konkursiveebi. Konkursiveebi vahendusel pääsevad konkursi ettevalmistamise etapis dokumentidele samal ajal ligi kõik konkursi ettevalmistamisega seotud osalised, mistõttu väheneb vajadus kasutada infovahetuseks dokumendihaldussüsteeme. Vakantse tippjuhi ametikoha täitmise vajaduse üle otsustab minister, kes saadab riigisekretärile kirjaliku ettepaneku konkursi väljakuulutamiseks. Ettepaneku alusel koostab ministeeriumi värbamisega tegelev teenistuja koos Riigikantselei tippjuhtide kompetentsikeskuse teenistujaga konkursiveebis vakantse ametikoha väljakutseid, vastutuse ulatust, ootusi ja võimalusi kirjeldava lähteülesande. Konkurss kuulutatakse välja pärast seda, kui tippjuhtide valikukomisjon on lähteülesande heaks kiitnud. Kuna riigisekretär on tippjuhtide valikukomisjoni esimees, ei ole tal vaja avalikku konkurssi täiendavalt välja kuulutada. Eelnõu punkt 5. Paragrahvi 3 lõiget 2 muudetakse seoses 5. peatüki kehtetuks tunnistamisega, st et tippjuhikandidaatide arvestust enam ei peeta ja vastav sihtrühm jäetakse välja ka § 3 lõikest 2. Täpsem selgitus on toodud eelnõu punkti 10 kohta esitatud kommentaaris. Lõike 3 puhul on tegemist tehnilise muudatusega. Paragrahvi 2 lõike 2 muudatuse tõttu, milles on avaliku teenistuse tippjuhtide valiku komisjon nimetatud nii pikemas kui ka lühemas vormis, jäetakse § 3 lõikest 3 vastav täpsustus välja. Eelnõu punktiga 6 muudetakse § 3 lõiget 5. Lõikes esitatud loetelust jäetakse välja kompetentsimudel, kuna see on juba nimetatud määruse 2. peatükis. Samas lisatakse loetelusse tippjuhtide valikukomisjoni heaks kiidetud lähteülesande alusel koostatav konkursikuulutus, kust samuti tulenevad nõuded konkreetsele ametikohale. Eelnõu punktiga 7 muudetakse § 4 lõiget 4 sarnaselt § 3 lõikega 5. Lõikes esitatud loetelust jäetakse välja kompetentsimudel, kuna see on juba nimetatud määruse 2. peatükis. Eelnõu punktiga 8 muudetakse § 6 lõike 4 esimest lauset. Tippjuhtide kompetentse hinnatakse ametiaja jooksul senise kahe korra asemel üks kord. Esimese põhjaliku hindamise, mis annab muu hulgas sisendi tippjuhi individuaalsete arendustegevuste planeerimisse, läbib tulevane tippjuht juba ametikohale kandideerides. Kuna arendustegevuste mõju avaldumine võtab aega 2–3 aastat, siis on otstarbekas viia järgmine hindamine läbi ametiaja keskel, leppides kokku uued arengueesmärgid. Sisuliselt toimub seega jätkuvalt kaks hindamist, neist üks tippjuhi ametiaja kestel. Hindamised viib läbi Riigikantselei tippjuhtide kompetentsikeskus. Eelnõu punktiga 9 muudetakse § 7 lõiget 1, sest hindamine ei pea olema seotud arenguvestluse läbiviimisega. Kompetentside hindamise tulemused on sisendiks tippjuhi arengu- ja hindamisvestlusele ning tema arenguvajaduste kindlaksmääramisele. Sarnaselt kehtiva määrusega ei pea need olema vestluse sisuks igal aastal, vaid ainult sel aastal, kui toimub hindamine.  3(4) Eelnõu punktiga 10 muudetakse § 7 lõiget 3. Muudatuse kohaselt esitatakse arengu- ja hindamisvestluste tulemused kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis tippjuhtide kompetentsikeskusele. Nimetatud teabe süsteemne edastamine tippjuhtide kompetentsikeskusele on vajalik tippjuhtide isikliku arengu toetamiseks. Tippjuhtide arendamise ja hindamise ülesannet täidab Riigikantselei tippjuhtide kompetentsikeskus tulenevalt avaliku teenistuse seaduse § 30 lõikest 5 ja Riigikantselei põhimäärusest. Eelnõu punktiga 11 tunnistatakse kehtetuks § 8, määruse 5. peatükk ja määruse lisa. Paragrahv 8 tunnistatakse kehtetuks, kuna praktikas ei ole riigisekretäri ja kantsleri vestlused ennast õigustanud, sest riigisekretär ei puutu igapäevaselt kokku kantsleri juhitava ministeeriumi tegevustega. Samuti puudub nende vahel alluvussuhe, mis on arenguvestluse puhul vaikimisi eelduseks. Määruse 5. peatükk käsitleb tippjuhikandidaatide arvestuse pidamist, mille eesmärgiks on luua andmestik potentsiaalsetest avaliku teenistuse tippjuhtidest, kelle poole vakantsi tekkides pöörduda ja keda kandideerima kutsuda. Tehnoloogia areng on muutnud sellise arvestuse pidamise otstarbetuks. Seda asendavad professionaalsed veebipõhised võrgustikud, näiteks LinkedIn. Sellest tulenevalt tunnistatakse määruse 5. peatükk kehtetuks. Kuna kompetentsimudeli kiidab edaspidi heaks tippjuhtide valikukomisjon, tunnistatakse määruse lisa „Eesti avaliku teenistuse tippjuhtide kompetentsimudel“ kehtetuks. 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõul ei ole vahetut puutumust Euroopa Liidu õigusega. 4. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Määruse rakendamisega ei kaasne lisategevusi ega -kulusid. 5. Eelnõu mõjud Eelnõu jõustumisega suureneb paindlikkus tippjuhtidele esitatavate ootuste muutmisel, sh kriisiolukorras. Tänapäeva kiiresti muutuvas maailmas on kompetentsimudeli „parim enne“ 2–3 aastat. Sisuliselt tähendab see pidevat keskkonna monitoorimist, kandidaatide ja ametis olevate tippjuhtide hindamisest saadava tagasiside põhjal kompetentsimudelis regulaarse korrektuuri tegemist. Tänapäeval pole mõeldav rakendada sama kompetentsimudelit seitse aastat, koostada uut mudelit kaks aastat ja kooskõlastada seda erinevate osalistega üks aasta. Selleks ajaks on keskkond ja sellest johtuvad vajadused juba muutunud, kogu protsessi tuleks alustada algusest. Kui seni kehtinud tippjuhtide kompetentsimudel eeldas keskkonna stabiilset lineaarset arengut, siis praegune keskkond viitab muutuste ja ebamäärasuse püsivusele, vajadusele keskenduda tippjuhi oskustele nüüd ja praegu või parimal juhul lähiaastatel, kuid kindlasti mitte raskesti prognoositavas kümne aasta pärast aset leidvas tulevikus. Samas on mudeli kui sellise olemasolu oluline, et läbipaistvalt sätestada, milliste teadmiste, oskuste ja hoiakute alusel tippjuhte värvatakse ja hinnatakse. Eeltoodud põhjusel on kompetentsimudelile tuginemine endiselt määruses sätestatud, kuid selle muutmise volitused antud valitsuse korraldusega ametisse määratud tippjuhtide valikukomisjonile.  4(4) Eelnõu jõustumine lihtsustab tööprotsesse avaliku teenistuse tippjuhtide värbamise ja valiku protsessi algatamisel. Enam ei ole vaja koostada konkursiteateid, piisab ministri kirjast konkursi algatamise kohta, konkursiveebis loodud ja valikukomisjoni heaks kiidetud lähteülesandest. Vabanevat ametnike tööaega on võimalik kasutada sisulisemate ülesannete täitmiseks. Hinnanguliselt lüheneb valikuprotsess 2–3 tööpäeva võrra, mis seni kulus dokumentide koostamiseks ja osaliste vahel vahetamiseks. Tippjuhikandidaatide arvestuse pidamisest loobumisel otseseid ega kaudseid mõjusid pole, sest tippjuhtide kompetentsikeskus on juba viimasel kahel aastal sellest tegevusest kui ebaotstarbekast loobunud. Kandidaatidega kontakti otsimiseks ja hoidmiseks kasutatakse sotsiaalvõrgustikke, millega ei kaasne muu hulgas suhteliselt ressursimahukat andmekaitse reeglite täitmist. Näiteks on tippjuhtide kompetentsikeskuse LinkedIn kontol (https://www.linkedin.com/company/11440981/) eelnõu seletuskirja koostamise hetkel üle 3800 jälgija. Eelnõuga ei kaasne andmekaitselist mõju, kuna määruses tehtavate muudatuste tulemusel ei töödelda täiendavaid isikuandmeid. Tulenevalt eelnõu punktist 10 esitatakse küll edaspidi tippjuhi arengu- ja hindamisvestluses kokku lepitud arengueesmärgid kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis tippjuhtide kompetentsikeskusele, kuid muudatuse eesmärk ei ole koguda lisaandmeid, vaid muuta olemasolev teabevahetus tippjuhi arengu toetamiseks süsteemsemaks. 6. Määruse jõustumine Määrus jõustub üldises korras. 7. Eelnõu kooskõlastamine Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks eelnõude infosüsteemis (EIS).  Ministeeriumid Meie: 15.09.2023 nr 7-2/23-01739-1 Vabariigi Valitsuse 26. juuni 2013. a määruse nr 100 „Ministeeriumi kantslerile ja asekantslerile, Riigikantselei direktorile, ameti ja inspektsiooni peadirektorile ning määruses nimetatud teiste valitsusasutuste juhtidele esitatavad nõuded, nende värbamise ja valiku ning arendamise ja hindamise kord“ muutmine Riigikantselei esitab kooskõlastamiseks Vabariigi Valitsuse 26. juuni 2013. a määruse nr 100 „Ministeeriumi kantslerile ja asekantslerile, Riigikantselei direktorile, ameti ja inspektsiooni peadirektorile ning määruses nimetatud teiste valitsusasutuste juhtidele esitatavad nõuded, nende värbamise ja valiku ning arendamise ja hindamise kord“ muutmise eelnõu ja seletuskirja. Ootame teie kooskõlastusi hiljemalt 2. oktoobriks 2023. a. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Taimar Peterkop Riigisekretär Maria Kütt 693 5452 [email protected] Kaidi Paju 693 5542 [email protected] Stenbocki maja / Rahukohtu 3 / 15161 Tallinn / Estonia / registrikood 70004809 +372 693 5555 / [email protected] / www.riigikantselei.ee EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: RK/23-1211 - Vabariigi Valitsuse 26. juuni 2013. a määruse nr 100 „Ministeeriumi kantslerile ja asekantslerile, Riigikantselei direktorile, ameti ja inspektsiooni peadirektorile ning määruses nimetatud teiste valitsusasutuste juhtidele esitatavad nõuded, nende värbamise ja valiku ning arendamise ja hindamise kord“ muutmine Kohustuslikud kooskõlastajad: Kooskõlastajad: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; Haridus- ja Teadusministeerium; Justiitsministeerium; Kultuuriministeerium; Kaitseministeerium; Siseministeerium; Regionaal- ja Põllumajandusministeerium; Rahandusministeerium; Sotsiaalministeerium; Kliimaministeerium; Välisministeerium Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 02.10.2023 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/e6434d7b-1fa4-489a-bcfe-2ebdf08bf75a Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/e6434d7b-1fa4-489a-bcfe-2ebdf08bf75a?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) https://eelnoud.valitsus.ee/main