Kiri

Ühispöördumine Kultuuriministeeriumi kantslerile Tallinn, 13. september 2023 Lugupeetud Kultuuriministeeriumi kantsler Kristiina Alliksaar, Pöördume Teie poole Eesti Autorite Ühingu (EAÜ), Eesti Fonogrammitootjate Ühingu (EFÜ) ja Eesti Esitajate Liidu (EEL) nimel, et juhtida tähelepanu raadioprogrammides Eesti autorite muusikateoste miinimummahu nõude täitmisega seotud olulistele küsimustele. Arvestades meediateenuste seadusese muutmise protsessi käigus tekkinud diskussioone, peame vajalikuks teha alljärgnevad ettepanekud: 1. Eesti autorite miinimummahu nõude arvestamine raadiolubade väljastamisel Seni on raadiolubade konkurss olnud pigem tulevikku ulatuvatele lubatustele tuginev nn iludusvõistlus, kus juriidiliselt pole õigust arvestada sama taotleja varasema tegevusega. Toetame Kultuuriministeeriumi nägemust integreerida kehtiva Eesti autorite muusikateoste miinimummahu nõude täitmise kontroll juba uute raadiolubade väljastamise protsessi, sest see suunab raadioteenuse osutajaid nõuet korrektsemalt täitma. 2. Raadiolubade kõrvaltingimuste määramise üleviimine ministeeriumist TTJA-sse Meie organisatsioonid mõistavad muudatusettepaneku loogikat ja soovi muuta TTJA sõltumatumaks asutuseks kui see täna on, kuid peame rõhutama, et raadiolubade kõrvaltingimuste kehtestamine on kultuuripoliitika osa ja peaks selleks ka jääma. Kardame, et meediateenuste loa kõrvaltingimuste üle otsustamise pädevuse TTJA-sse suunamisega võib Eesti autorite muusikateoste miinimummahu nõue aja jooksul väheneda märkimisväärselt või sootuks kaduda. Leiame, et ametiasutus ei saa iseseisvalt, Kultuuriministeeriumist sõltumatult, kultuuripoliitikat suunata ja seetõttu on meie esimene eelistus, et meediateenuste lubade kõrvaltingimused määrab jätkuvalt kultuuriminister. 3. Eesti muusikateoste autorite nõude sidumine esitajate, toimetajate ja saatejuhtidega Aastal 2010 koostatud meediateenuste seaduse seletuskirja kohaselt loetakse Eesti autorite nõude täitmisel Eesti autoriks lisaks muusikateose sõnade ja viisi autorile ka näiteks saate toimetajat. Samuti tuleb seletuskirja kohaselt Eesti autoriks lugeda muusikateose esitajaid ja saatejuhte. Leiame, et Eesti autori mõiste laiendamine ei aita kaasa kultuuripoliitilisele eesmärgile edendada ja levitada Eesti muusikat ning toetada autoritasudega kohalikke tegijaid. Kui Eesti muusikaautorite teoseid mängivad peamiselt ikkagi Eesti esitajad, siis vastupidi see loogika kahjuks sageli ei toimi. Seega ei kaota Eesti esitajad kui neid ei loeta Eesti autorite muusikateoste miinimummahu hulka, kuid Eesti autorid kaotavad. Lähtudes eelpool toodust ja parema õigusselguse saavutamise  eesmärgil teeme ettepaneku vähemalt MeeTS seletuskirja tasemel täpsustada, et mõiste „Eesti autor“ hõlmab ainult muusikateose autoreid, kes on Eesti päritolu või Eesti residendid. 4. Puudulik järelevalve TTJA ei ole aastaid olnud võimeline tegema Eesti autorite muusikateoste nõude täitmise üle järelevalvet, mis tekitab ebakindlust nii turuosalistele kui ka võimalikele kasusaajatele. Kuigi raadioteenuse osutajatel on võimalus suhteliselt täpselt jälgida kehtestatud nõuete järgimist, siis mitmed teenuseosutajad ei paista seda tegevat ja seega ei ole nõude täitmine ühtlaselt tagatud. EAÜ saab seevastu raadioteenuste osutajate käest igakuiseid raporteid, et autoritasusid jaotada ning on valmis TTJA-d ka kohase Eesti autorite muusikateoste nõude täitmise monitooringuga toetama. Selleks peaks mh olema selge, kuidas Eesti autorite muusikateoste arvestamine ja lugemine toimub. Teeme ettepaneku, et mõõtmise aluseks oleks eetris olnud muusikateoste kordade arv, kus vähemalt ühes teoses (kas siis viisi või sõnade puhul) sisaldub Eesti autor. Näiteks 100st laulust vähemalt 25 peaksid olema Eesti autori osakaaluga, kusjuures Eesti autoreid peab olema vähemalt üks ja nende õiguste osakaal tervikust võib olla ka väiksem kui 50%. Nimetatud süsteem võimaldab teha jooksvat järelevalvet ja lihtsustab ka TTJA tööd. 5. Eesti autorite osakaalu nõude täitmine päevasel ajal Kuigi autoritasude jaotamise mõttes ei ole erinevust kas Eesti autorite muusikateoseid mängitakse päeval või öösel, siis kultuuripoliitiliselt on erinevus märkimisväärne. Mitmed jaamad mängivadki Eesti muusikat eelkõige öisel ajal, mis läheb aga vastuollu kohalike muusikute huviga oma loominguga võimalikult laia auditooriumini jõudmiseks. Seetõttu soovitame sätestada miinimumnõude täitmiseks nii hommikuses kui päevases vööndis (kell 07.00-19.00) kui ka õhtuses ja öises vööndis (kell 19.00-07.00) samamoodi. Leiame, et selline muudatus tagab, et kohalik repertuaar jõuab suuremal arvul kohalike kuulajateni. 6. Miinimummahu nõude protsendi määratlemine seaduses Kui ministeerium leiab, et ei soovi enam olla meediateenuste lubade kõrvaltingimuste kehtestaja, siis teeme ettepaneku fikseerida Eesti autorite teoste miinimummahu nõue seadusega. Teeme ettepaneku, et Eesti autorite muusikateoste mahu osakaal oleks 30%-ga seaduses fikseeritud. Loodame, et Kultuuriministeerium suhtub meie ettepanekutesse mõistvalt ja arvestab neid meediateenuste seaduse muutmise protsessis. Oleme valmis osalema aruteludes ja koostöös, et tagada Eesti muusikakultuuri järjepidevus ja kvaliteet. Tänades ja lootuses konstruktiivsele koostööle Eesti Autorite Ühing Eesti Fonogrammitootjate Eesti Esitajate Liit Ühing /Allkirjastatud digitaalselt/ /Allkirjastatud digitaalselt/ /Allkirjastatud digitaalselt/ Mati Kaalep Rauno Haabmets Urmas Ambur tegevjuht tegevjuht tegevdirektor