(EIS) algatatud kooskõlastamine

Ministeeriumid 08.09.2023 nr 2-1/2023/4145 Eelnõu kooskõlastamine Esitame kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks Vabariigi Valitsuse määruse „Tööturuteenuste ja -toetuste sihtkapitali ülekantavate vahendite määr 2024. aastal“ eelnõu. Palume eelnõu kooskõlastada kiireloomulisena 12. septembriks 2023. Vabariigi Valitsus peab tulenevalt töötuskindlustuse seaduse § 381 lõikest 3 kehtestama tööturuteenuste ja -toetuste sihtkapitali ülekantavate vahendite määra hiljemalt 15. oktoobriks 2023. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Tiit Riisalo majandus- ja infotehnoloogiaminister Lisad: 1) eelnõu; 2) seletuskiri; 3) Eesti Töötukassa nõukogu otsus. Lisaadressaadid: Eesti Töötukassa Eesti Ametiühingute Keskliit Teenistujate Ametiliitude Organisatsioon Eesti Tööandjate Keskliit Ilona Säde, 5667 4014 [email protected] Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee Registrikood 70003158  EELNÕU 05.09.2023 VABARIIGI VALITSUS MÄÄRUS Tööturuteenuste ja -toetuste sihtkapitali ülekantavate vahendite määr 2024. aastal Määrus kehtestatakse töötuskindlustuse seaduse § 381 lõike 3 alusel. § 1. Tööturuteenuste ja -toetuste sihtkapitali kantakse 2024. aastal: 1) 23,3% töötuskindlustushüvitiste sihtfondi laekunud töötuskindlustusmaksetest; 2) 23,3% koondamise ja tööandja maksejõuetuse puhul makstavate hüvitiste sihtfondi laekunud töötuskindlustusmaksetest. § 2. Määrus jõustub 1. jaanuaril 2024. a. Kaja Kallas Peaminister Tiit Riisalo Majandus- ja infotehnoloogiaminister Taimar Peterkop Riigisekretär  05.09.2023 Vabariigi Valitsuse määruse „Tööturuteenuste ja -toetuste sihtkapitali ülekantavate vahendite määr 2024. aastal“ eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1 Sisukokkuvõte Määrusega kehtestatakse 2024. aastal tööturuteenuste ja -toetuste sihtkapitali (edaspidi sihtkapital) töötuskindlustuse sihtfondidest ülekantavate vahendite määraks 23,3%. Sihtkapitalist rahastatakse aktiivsete tööturumeetmete (edaspidi tööturumeetmed) pakkumist, st tööturuteenuste osutamist ja tööturutoetuste maksmist. Lisaks töötuskindlustuse vahenditele moodustavad sihtkapitali riigieelarvest tööturumeetmete pakkumiseks sihtotstarbeliselt eraldatud vahendid ning sihtkapitali vahendite paigutamisest saadav investeeringutulu. Töötuskindlustuse seaduse (TKindlS) § 381 lõike 1 alusel võib sihtkapitali üle kanda kuni 30% töötuskindlustusmaksetest, mis on laekunud: 1) töötuskindlustushüvitiste sihtfondi (edaspidi kindlustatute sihtfond või I sihtfond); 2) koondamise ja tööandja maksejõuetuse puhul makstavate hüvitiste sihtfondi (edaspidi tööandjate sihtfond või II sihtfond). TKindlS § 381 lõike 2 alusel esitab Eesti Töötukassa (edaspidi töötukassa) nõukogu valdkonna eest vastutava ministri (majandus- ja infotehnoloogiaminister) kaudu Vabariigi Valitsusele ettepaneku sihtkapitali ülekantavate vahendite määra kehtestamiseks vähemalt kord kalendriaastas, hiljemalt jooksva kalendriaasta 1. septembriks. Töötukassa nõukogu tegi 30. augustil 2023 ettepaneku kehtestada 2024. aasta sihtkapitali ülekantavate vahendite määraks 23,3% kummastki sihtfondist. TKindlS § 381 lõike 3 alusel kehtestab Vabariigi Valitsus sihtkapitali ülekantavate vahendite määra järgmiseks kalendriaastaks hiljemalt 15. oktoobriks. 1.2 Eelnõu ettevalmistaja Eelnõu ja seletuskirja valmistasid ette Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi tööhõive osakonna töötushüvitiste ja tööturutoetuste juht Ingrid Erm-Eks (tel 5913 7380; ingrid.erm- [email protected]) ja sama osakonna õigusnõunik Ilona Säde (tel 5667 4014; [email protected]). Seletuskirja mõjude osa on koostanud Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi strateegiaosakonna analüütik Marian Juurik (tel 5916 2966; [email protected]). Eelnõu juriidilise ekspertiisi tegi Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Ragnar Kass ([email protected]). 1.3 Märkused Eelnõu on seotud Vabariigi Valitsuse määruse „Töötuskindlustusmakse määrad aastatel 2024– 2027“ eelnõuga. Eelnõu ei ole seotud isikuandmete töötlemisega isikuandmete kaitse üldmääruse tähenduses. 1 2. Määruse eesmärk Määruse eesmärk on tagada töötukassale 2024. aastaks tööturuteenuste osutamiseks ja tööturutoetuste maksmiseks vajalikud vahendid. 3. Eelnõu sisu Eelnõu koosneb kahest paragrahvist, millest esimene sätestab 2024. aastal sihtkapitali ülekantavate vahendite määra ja teine määruse jõustumisaja. Paragrahv 1 sätestab 2024. aasta töötuskindlustuse sihtfondidest sihtkapitali ülekantavate vahendite määra. Sihtkapitali ülekantavate vahendite määr sõltub töötuskindlustusmakse määrast ja töötuskindlustusvahendite laekumisest ning tööturuteenuste ja -toetuste kulust. Töötukassa nõukogu otsustas 30. augustil 2023 teha Vabariigi Valitsusele ettepaneku kehtestada 2024. aasta: 1) töötuskindlustusmakse määraks 2,4% (töötaja määr 1,6% ja tööandja määr 0,8%) ja 2) sihtkapitali ülekantavate vahendite määraks 23,3% kummastki sihtfondist. Sihtkapitali ülekantavate vahendite määr 2023. aastal on 25,5%. 2024. aasta puhul on arvestatud, et tööturumeetmete pakkumiseks on vaja tööturuteenuste ja -toetuste sihtkapitali kanda 23,3% laekuvatest töötuskindlustusmaksetest – sellisel juhul kantakse sihtkapitali 73 miljonit eurot, sh 47,4 miljonit kindlustatute maksetest ning 25,5 miljonit eurot tööandjate maksetest. Paragrahvi 2 järgi jõustub määrus 1. jaanuaril 2024. aastal. 4. Eelnõu terminoloogia Eelnõuga ei muudeta kehtiva õiguse terminoloogiat. 5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Määruse eelnõul puudub seos Euroopa Liidu õigusega. 6. Määruse mõjud Käesoleval määrusel on mõju majandusele, riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele, kuludele ja tuludele ning sotsiaalne, sealhulgas demograafiline mõju. Määrusel puuduvad mõjud keskkonnale, regionaalarengule ning riigi julgeolekule ja välissuhetele. Mõju majandusele Sihtrühm: tööturuteenuseid ja tööturutoetusi kasutavad isikud Mõju ulatus, mõjutatud sihtrühma suurus ja mõju sagedus Eesti majandus, nagu ka ülejäänud maailma majandus, on olnud tugevalt mõjutatud 2022. aasta veebruaris alanud Venemaa sõjalisest agressioonist Ukrainas. 2023. aasta on seega olnud majanduslikult keeruline aeg, kuid alates käesoleva aasta viimasest kvartalist on oodata olukorra paranemist. 2 Töötuse määr 15–74-aastaste seas tõusis 2023. aasta teises kvartalis 6,7%-ni (2023. aasta esimeses kvartalis 5,3%). 2024. aastal on oodata töötuse mõningast suurenemist – Rahandusministeeriumi suvise prognoosi kohaselt tõuseb 2024. aastal töötuse määr 6,7%-ni, kuid langeb 2027. aastal 6,1%-ni. Registreeritud töötute arv 2023. aasta esimestel kuudel kasvas, jõudes veebruari lõpuks 54 600-ni, hakates siis taaskord langema ja jõudes maikuu lõpuks 49 200-ni. Sealjuures on aasta algusest langenud ka Ukraina sõjapõgenikest registreeritud töötute arv. Juuli lõpus oli töötuna arvel 50 900 inimest, kellest ca 9% moodustasid Ukraina sõjapõgenikud. Töötukassa prognoosi kohaselt on 2024. aastal registreeritud töötuid kuus keskmiselt arvel ca 53 000 (ca 700 võrra rohkem kui aastal 2023). Aastaks 2027 prognoosib töötukassa ca 5500 võrra väiksemat töötute arvu kui 2024. aastal. Seoses töötuse kasvu ning palga- ja hinnakasvuga suurenevad käesoleval ja järgmisel aastal nii hüvitiste kui ka tööturumeetmete kulud. Samuti hakkavad töötuskindlustuse kulusid mõjutama Euroopa Sotsiaalfondi vahendite lõppemine 2024. aastal ning vastavate kulude eeldatav üleminek töötuskindlustusvahenditele. Rahandusministeeriumi prognoosi kohaselt on töötuskindlustuse tulud 2024. aastal 330,5 miljonit eurot ja kulud 314,7 miljonit eurot ning tulem 15,9 miljonit eurot. Ülejäänud prognoosiperioodil töötuskindlustuse tulud ja kulud aasta- aastalt suurenevad ning tulem püsib positiivne (26,3‒34,4 miljonit eurot aastas). Määrusega kehtestatakse 2023. aastaks 23,3%-ne sihtkapitali ülekantavate vahendite määr (ca 2% madalam kui aasta varem), mis võimaldab osutada tööturuteenuseid ning maksta tööturutoetusi. Sihtkapitali ülekantava 23,3%-lise määra korral kantakse sihtkapitali 73 miljonit eurot, sh 47,4 miljonit kindlustatute maksetest ning 25,6 miljonit tööandjate maksetest. Tööturuteenuste osutamise ja tööturutoetuste maksmise jätkamine avaldab majandusele positiivset mõju: paranevad võimalused liikuda tööturule või ennetada töötuks jäämist (ennetavad meetmed). Tööturule sisenemisega ja regulaarse töötasu saamisega kasvavad isikute sissetulekud ning paraneb nende heaolu. Ühtlasi väheneb pikaajaliste töötute, heitunute ning üksnes toetuste abil toime tulevate isikute arv. Mõju sihtrühma majanduslikule toimetulekule on positiivne, kuid mõju ulatust tervikuna võib pidada väikeseks, sest tööturuteenuseid ja -toetusi osutatakse ka täna ning sihtkapitali ülekantavate vahenditega tagatakse nende osutamiseks vajalikud vahendid 2024. aastaks. Eesti Töötukassa prognoosi kohaselt 2024. aastal registreeritud töötute arv võrreldes 2023. aastaga kasvab ning 2024. aastal on keskmiselt päevas ca 53 000 registreeritud töötut. Alates 2024. aastast prognoosi kohaselt registreeritud töötute arv langeb, jõudes 2027. aastaks päevas keskmiselt 44 700-ni. 2024. aastal moodustab töötukassa prognoosi kohaselt tööhõiveprogrammi1 raames tööturumeetmetes osalemiste arv 33,5% kuu jooksul registreeritud töötute arvust (u 19 200 osalemist kuus), mistõttu võib sihtrühma suurust pidada keskmiseks. Kuna sihtkapitali kantakse vahendeid üle kord aastas ning sihtrühma tasandil ei toimu võrreldes varasemaga muutusi, siis on mõju sagedus väike. Ebasoovitavad mõjud Rahandusministeeriumi 2023. aasta suvise majandusprognoosi kohaselt on 2024. aastal töötuse määr 6,7%. Ebasoovitav mõju võib avalduda juhul, kui tegelik töötuse määr on järgneval aastal prognoositust oluliselt kõrgem, mistõttu 23,3%-sest sihtkapitali ülekantavate vahendite määrast ei pruugi piisata tööturuteenuste ja -toetuste osutamiseks. Kokkuvõttev hinnang mõju olulisusele 1 Menetluses olev Vabariigi Valitsuse määruse eelnõu „Tööhõiveprogramm 2024–2029“. Leitav eelnõude infosüsteemis: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/edc67a15-9aac-4aeb-b070- 135a3d73c80f 3 Mõju ulatus ning mõju sagedus on väike, sihtrühma suurus on keskmine. Ebasoovitavat mõju ei ole majanduse taastumisel ette näha. Sotsiaalne, sealhulgas demograafiline mõju Sihtrühm: tööturuteenuseid ja tööturutoetusi kasutavad isikud Mõju ulatus, mõjutatud sihtrühma suurus ja mõju sagedus 2024. aastaks sihtkapitali ülekantavate vahendite 23,3% määra kehtestamisel on positiivsed sotsiaalsed mõjud tööturuteenuseid ja -toetusi kasutavatele isikutele: paranevad võimalused liikuda tööturule või ennetada töötuks jäämist (ennetavad meetmed); tööturule sisenemisega ja regulaarse töötasu saamisega kasvavad isikute sissetulekud ning paraneb nende heaolu, ühtlasi väheneb pikaajaliste töötute, heitunute ning üksnes toetuste abil toime tulevate isikute arv. Muudatus mõjutab sihtrühma positiivselt, kuid kuna tööturuteenuseid ja -toetusi osutatakse ka täna ning sihtkapitali ülekantavate vahenditega tagatakse nende osutamiseks vajalikud vahendid 2024. aastaks, siis ei toimu sihtrühma tasandil olulisi muudatusi ning mõju ulatust võib pidada väikeseks. Töötukassa prognoosi kohaselt moodustab 2024. aastal tööhõiveprogrammi raames tööturumeetmetes osalemiste arv 33,5% kuu jooksul registreeritud töötute arvust (u 19 200 osalemist kuus), mistõttu võib sihtrühma suurust pidada keskmiseks. Kuna sihtkapitali kantakse vahendeid üle kord aastas ning sihtrühma tasandil ei toimu võrreldes varasemaga muutusi, siis on mõju sagedus väike. Ebasoovitavad mõjud Ebasoovitavaid mõjusid ei tuvastatud. Kokkuvõttev hinnang mõju olulisusele Mõju ulatus ja sagedus on väike, sihtrühma suurus on keskmine. Ebasoovitavaid mõjusid ei tuvastatud. Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele, kuludele ja tuludele Mõju sihtrühm: töötukassa Mõju ulatus, mõjutatud sihtrühma suurus ja mõju sagedus Määruse jõustumisel on mõju avaliku sektori tuludele ja kuludele. Tööturuteenuste ja -toetuste rahastamise jätkusuutlikuks tagamiseks loodud sihtkapitali kantakse üle vahendeid sihtfondidest Vabariigi Valitsuse kehtestatud määras alates 2011. aastast. Sihtkapitali kantakse vahendid üle kindlustatute sihtfondist, koondamise ja tööandja maksejõuetuse puhul makstavate tööandjate sihtfondist. 2024. aastal kantakse sihtkapitali üle 23,3% töötuskindlustusmakse laekumistest – sellisel juhul kantakse sihtkapitali 73 miljonit eurot, sh 47,4 miljonit kindlustatute maksetest ning 25,6 miljonit eurot tööandjate maksetest. Järgnevatel aastatel oodatakse majandusliku olukorra taastumist, kuid seoses töötuse kasvu ning palga- ja hinnakasvuga suurenevad käesoleval ja järgmisel aastal nii hüvitiste kui ka tööturumeetmete kulud. Arvestades kõigi töötuskindlustusvahendeid puudutavate tulude ja kuludega, suurenevad töötukassa varad 2023. aastal 20,5 miljoni euro võrra (kogutulem) ja oodatav netovara väärtus 2023. aasta lõpuks on 560 miljonit eurot. 2024. aastal kasvavad töötukassa varad 15,9 miljoni euro võrra ning oodatav netovara väärtus 2024. aasta lõpuks on 576 miljonit eurot. Ülejäänud prognoosiperioodil töötuskindlustuse tulud ja kulud aasta-aastalt 4 suurenevad, kuid tulem püsib positiivne (26,3‒34,4 miljonit eurot aastas). Netovara väärtus kasvab 2027. aastaks oodatavalt 668 miljoni euroni. Registreeritud töötute arvu mõningase kasvu tõttu 2024. aastal võib eeldada töötukassa koormuse ajutist suurenemist, kuid alates 2025. aastast prognoositakse taas töötute arvu langust. Sihtkapitali ülekantavate vahendite määra kehtestamine (2024. aastal 23,3%) mõjutab kaudselt ka kohalikke omavalitsusi ja riiki tervikuna, eeldusel, et tööturuteenuseid ja -toetusi saavate inimeste sissetulekud ja heaolu paraneb ning väheneb heitunute ning üksnes toetuste abil toime tulevate isikute arv. Kuna tööturuteenuste osutamine, tööturutoetuste maksmine ja hüvitiste andmine on töötukassa peamiseks tegevuseks, siis ei toimu töötukassa tegevuses võrreldes varasemaga muutusi. Seetõttu võib mõju ulatust pidada väikeseks. 2024. aastal 23,3%-lise sihtkapitali ülekantavate vahendite määra kehtestamine mõjutab eelkõige töötukassat, kes tööturuteenuseid osutab ja tööturutoetusi maksab ning kaudselt kohalikke omavalitsusi ning riiki tervikuna, millest tulenevalt on sihtrühma suurus väike. Registreeritud töötute arvu mõningase kasvu tõttu 2024. aastal võib eeldada töötukassa töökoormuse vähest suurenemist. Sihtrühma töös olulisi muutusi võrreldes varasemaga ei toimu, mistõttu on mõju sagedus väike. Ebasoovitavad mõjud Ebasoovitav mõju võib avalduda juhul, kui registreeritud töötute arv on järgneval aastal prognoositust oluliselt kõrgem, mistõttu 23,3%-sest sihtkapitali ülekantavate vahendite määrast ei pruugi piisata tööturuteenuste osutamiseks ja tööturutoetuste maksmiseks. Kokkuvõttev hinnang mõju olulisusele Mõju ulatus, sihtrühma suurus ning mõju sagedus on väike. Ebasoovitava mõju risk on väike, kuna prognoosi kohaselt on töötukassa kogutulem 2024. aastal 15,9 miljonit eurot. 7. Määruse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad kulud ja tulud 2011. aastal kanti sihtkapitali üle 12% sihtfondidesse laekunud vahenditest. 2011. aastal koguti vahendeid sihtkapitali ja neid tööturuteenuste osutamiseks ega tööturutoetuste maksmiseks ei kastutatud. Alates 2012. aastast on sihtkapitali vahendeid kasutatud tööturuteenuste osutamise ja tööturutoetuste maksmise rahastamiseks. 2012. aastal kanti sihtkapitali üle 16,1%, 2013. aastal 17,8%, 2014. aastal 18,9%, 2015. aastal 20%, 2016. aastal 15%, 2017. aastal 19%, 2018. aastal 25,6% ning 2019.a 16,1% kummastki sihtfondist. 2020. aastal oli sihtkapitali ülekantavate vahendite määraks kuni 29. märtsini 17,6% ja alates 30. märtsist 30%. 2021. aastal oli sihtkapitali ülekantavate vahendite määraks 30%, 2022. aastal 19,8% ja 2023. aastal 25,5%. Aastal 2024 tuleb töötuskindlustusvahenditest rahastatavate tööturumeetmete kulude katmiseks jooksva aasta töötuskindlustusmakse laekumistest kanda sihtkapitali 23,3%. Sihtkapitali ülekantavate vahendite määra, sh tööturuteenuste osutamise ja tööturutoetuste maksmise kulu prognoosimisel, on töötukassa lähtunud Rahandusministeeriumi 2023. aasta augusti majandusprognoosist. Kuigi töötuskindlustuse kogutulem on 2024. aastal positiivne, ületavad I sihtfondi kulud tulusid 2,4 miljoni euro võrra (tabel 1), tulenedes nii kõrgetest töötuskindlustushüvitise kuludest kui ka aktiivsete tööturumeetmete ja tegevuskulude kasvust, mida rahastatakse 65% ulatuses I sihtfondist. Koondamise ja tööandja maksejõuetuse puhul makstavate hüvitiste sihtfondist (II SF) võib katta töötuskindlustushüvitise sihtfondi (I SF) puudujääki, vastupidi aga mitte. 5 Tööturuteenuste ja -toetuste kulu prognoosimisel on võetud arvesse prognoositavat registreeritud töötute arvu, tööturuteenustes osalejate arvu keskmiselt kuus ning tööturuteenuste ja -toetuste kulu nende liikide lõikes. Arvestatud on teenuste hinna tõusu, sh töötasu alammäära tõusu. Samuti on arvestatud muudatustega teenuste tingimustes. Töötute teenuste vajaduse prognoosimisel on aluseks, kui suur osa kuu jooksul arvel olnud töötutest on eelnevatel aastatel teenustel osalenud. Teiste sihtrühmade ja teenuste puhul (töötust ennetavad meetmed, alaealise töötamise toetamine, vanaduspensioniealiste töölesaamise toetamine, rahvusvahelise kaitse saaja töötamise toetamine) on kulude prognoosimisel aluseks võetud senine teenusel osalemiste trend ning hinna- ja palgakasvu prognoos. Töötuskindlustuse tulude ja kulude prognoos maksemääraga 2,4%, sh sihtkapitali ülekantavate vahendite prognoos, aastateks 2024–2027 on esitatud tabelis 1. Tabelis 2 on toodud töötuskindlustuse tulude ja kulude arvestus aastateks 2024–2025 Rahandusministeeriumi 2023. aasta suvise majandusprognoosi riskistsenaariumi alusel. Tabel 1. Töötuskindlustuse tulude ja kulude arvestus aastatel 2024–2027 Rahandusministeeriumi 2023. aasta augusti majandusprognoosi tingimustes maksemääraga 2,4% 2023 2024 2025 2026 2027 1 SKP reaalkasv -2,0% 2,7% 3,0% 2,5% 2,2% 2 Keskmine palk 1 828 1 950 2 053 2 153 2 250 3 Keskmise palga kasv 11,2% 6,6% 5,3% 4,9% 4,5% 4 Tarbijahinnaindeks 9,6% 4,7% 2,3% 1,7% 1,9% 5 Töötuse määr (15-74a) 6,1% 6,7% 6,4% 6,2% 6,1% 6 Töötute arv (ILO töötute arv) 44 793 49 178 47 322 45 317 44 658 Registreeritud töötute arv 7 (keskmiselt päevas) 52 286 52 983 50 103 48 663 47 413 8 Likviidsusreservi tulusus 2,9% 3,1% 2,7% 2,7% 2,7% Töötuskindlustusmakse määr: 9 kindlustatud 1,6% 1,6% 1,6% 1,6% 1,6% Töötuskindlustusmakse määr: 10 tööandjad 0,8% 0,8% 0,8% 0,8% 0,8% Sihtkapitali ülekantavate 11 vahendite määr 25,5% 23,3% 23,0% 23,2% 23,6% Tulud (eur) Töötuskindlustusmaksed 313 166 331 486 347 738 363 363 12 kokku 294 196 391 146 795 195 237 I SF: kindlustatute töötuskindlustusmaksed 203 557 215 466 226 029 236 186 13 (tekkepõhine) 191 227 654 995 417 827 104 II SF: tööandjate töötuskindlustusmaksed 109 608 116 020 121 708 127 177 14 (tekkepõhine) 102 968 737 151 378 368 133 Ülekantavad vahendid 85 760 15 sihtkapitali 75 020 080 72 967 712 76 098 868 80 725 234 738 6  2023 2024 2025 2026 2027 I SF-st sihtkapitali 55 744 16 ülekantavad vahendid 48 763 052 47 429 013 49 464 264 52 471 402 480 II SF-st sihtkapitali 30 016 17 ülekantavad vahendid 26 257 028 25 538 699 26 634 604 28 253 832 258 17 111 18 Investeerimistulu 15 647 607 17 361 875 15 550 177 16 259 980 148 19 I SF investeerimistulu 6 940 489 7 187 811 6 245 167 6 410 317 6 637 665 20 II SF investeerimistulu 4 453 534 5 088 947 4 814 358 5 304 823 5 872 992 21 SK investeerimistulu 1 585 935 2 233 493 2 006 978 2 061 166 2 116 818 22 Reservi investeerimistulu 2 667 649 2 851 625 2 483 673 2 483 673 2 483 673 TÖÖTUSKINDLUSTUSE 330 528 347 036 363 998 380 474 23 KOGUTULU 309 843 999 021 971 175 386 163 316 172 247 179 968 187 079 24 I SF KOGUTULU 149 405 092 793 319 741 289 103 033 25 II SF KOGUTULU 81 165 243 89 158 399 94 200 132 98 759 359 867 87 877 26 SK KOGUTULU 76 606 015 75 201 205 78 105 846 82 786 401 556 27 RESERVI KOGUTULU 2 667 649 2 851 625 2 483 673 2 483 673 2 483 673 Kulud (eur) Hüvitised ja hüvitistelt 173 678 173 024 177 208 182 838 28 makstav sotsiaalmaks 165 962 302 225 424 305 905 Töötuskindlustushüvitise 121 493 121 188 124 711 128 542 29 sotsiaalmaksuta kulu 116 904 826 092 995 934 421 Koondamishüvitise kulu ilma 22 204 30 sotsiaalmaksuta 20 656 998 21 627 764 21 373 600 21 478 672 913 Maksejõuetushüvitise kulu 31 ilma sotsiaalmaksuta 4 801 535 5 733 914 5 754 866 5 802 395 6 055 214 26 036 32 Sotsiaalmaks hüvitistelt 23 598 943 24 823 456 24 706 963 25 215 304 357 Teenused 85 760 33 töötuskindlustusvahenditest 59 245 283 72 916 831 76 098 868 80 725 234 738 Tööhõiveprogramm (va 85 760 34 kriisimeetmed) 56 877 958 72 916 831 76 098 868 80 725 234 738 Tööhõiveprogramm: kriisimeetmed (töötasu 35 hüvitis, töötasu toetus) 36 TAT-2 kaasfinantseering 278 204 37 TAT-3 kaasfinantseering 2 089 121 77 419 38 Tegevuskulud 64 148 584 68 060 986 71 624 678 74 539 869 132 TÖÖTUSKINDLUSTUSE 314 656 320 747 332 473 346 018 39 KOGUKULU 289 356 169 042 971 408 776 165 732 167 745 173 162 178 864 40 I SF KOGUKULU 158 601 406 733 036 848 857 81 393 41 II SF KOGUKULU 71 509 481 76 006 478 76 904 067 78 585 326 181 7  2023 2024 2025 2026 2027 85 760 42 SK KOGUKULU 59 245 283 72 916 831 76 098 868 80 725 234 738 43 RESERVI KOGUKULU Jooksvate tulude ja kulude vahe (eur) 34 455 44 TULEM 20 487 829 15 871 979 26 289 001 31 524 766 610 45 I SF TULEM -9 196 314 -2 415 940 4 502 283 6 805 893 8 214 432 21 640 46 II SF TULEM 9 655 762 13 151 920 17 296 066 20 174 033 686 47 SK TULEM 17 360 732 2 284 373 2 006 978 2 061 166 2 116 818 48 RESERVI TULEM 2 667 649 2 851 625 2 483 673 2 483 673 2 483 673 Varad (eur) 575 932 602 221 633 746 668 201 49 NETOVARA 560 060 490 470 470 236 846 231 302 237 419 245 839 255 668 50 I SF 231 864 866 483 154 434 255 178 309 196 474 217 518 240 028 51 II SF 164 159 572 561 912 231 203 80 517 52 SK 72 048 148 74 332 521 76 339 499 78 400 666 484 91 987 53 RESERV 91 987 905 91 987 905 91 987 905 91 987 905 905 Allikas: töötukassa Märkused: Aluseks Rahandusministeeriumi 2023. aasta suvine majandusprognoos. I SF – töötuskindlustushüvitiste sihtfond, II SF – koondamise ja tööandja maksejõuetuse hüvitise sihtfond, SK – tööturuteenuste ja –toetuste sihtkapital. TAT-2 – „Tööturuteenuste osutamine tagamaks paremaid võimalusi hõives osalemiseks“ TAT-3 – „Tööturuteenused töövõimereformi sihtrühmale“ 2023. aasta ülekantavate vahendite määr on kinnitatud Vabariigi Valitsuse määrusega. Tabelis on arvutused teostatud ümardamata arvudega. Tabel 2. Töötuskindlustuse tulude ja kulude arvestus aastatel 2024–2025 Rahandusministeeriumi 2023. aasta augusti majandusprognoosi riskistsenaariumi tingimustes maksemääraga 2,4% 2023 2024 2025 1 SKP reaalkasv -2,5% 1,6% 3,1% 2 Keskmine palk 1 814 1 905 1 991 3 Keskmise palga kasv 10,3% 5,0% 4,5% 4 Tarbijahinnaindeks 9,3% 3,6% 2,3% 5 Töötuse määr (15–74 a) 6,2% 7,1% 6,6% 6 Töötute arv (ILO töötute arv) 45 474 52 600 48 698 8  2023 2024 2025 Registreeritud töötute arv 7 (keskmiselt päevas) 53 158 56 536 51 836 8 Likviidsusreservi tulusus 2,9% 3,1% 2,7% Töötuskindlustusmakse määr: 9 kindlustatud 1,6% 1,6% 1,6% Töötuskindlustusmakse määr: 10 tööandjad 0,8% 0,8% 0,8% Sihtkapitali ülekantavate 11 vahendite määr 25,5% 24,7% 23,8% Tulud (eur) 12 Töötuskindlustusmaksed kokku 293 194 998 307 951 202 323 096 243 I SF: kindlustatute töötuskindlustusmaksed 13 (tekkepõhine) 190 576 749 200 168 282 210 012 558 II SF: tööandjate töötuskindlustusmaksed 14 (tekkepõhine) 102 618 249 107 782 921 113 083 685 Ülekantavad vahendid 15 sihtkapitali 74 764 724 76 035 195 77 041 603 I SF-st sihtkapitali ülekantavad 16 vahendid 48 597 071 49 422 877 50 077 042 II SF-st sihtkapitali ülekantavad 17 vahendid 26 167 654 26 612 318 26 964 561 18 Investeerimistulu 15 647 607 16 991 971 14 703 445 19 I SF investeerimistulu 6 940 489 6 930 750 5 623 329 20 II SF investeerimistulu 4 453 534 4 984 020 4 597 947 21 SK investeerimistulu 1 585 935 2 225 577 1 998 496 22 Reservi investeerimistulu 2 667 649 2 851 625 2 483 673 TÖÖTUSKINDLUSTUSE 23 KOGUTULU 308 842 605 324 943 174 337 799 688 24 I SF KOGUTULU 148 920 167 157 676 155 165 558 845 25 II SF KOGUTULU 80 904 130 86 154 623 90 717 071 26 SK KOGUTULU 76 350 659 78 260 771 79 040 099 27 RESERVI KOGUTULU 2 667 649 2 851 625 2 483 673 Kulud (eur) Hüvitised ja hüvitistelt makstav 28 sotsiaalmaks 176 893 294 185 321 037 171 428 656 Töötuskindlustushüvitise 131 187 884 120 595 660 29 sotsiaalmaksuta kulu 124 712 194 Koondamishüvitise kulu ilma 30 sotsiaalmaksuta 22 043 195 21 903 162 21 034 256 Maksejõuetushüvitise kulu ilma 31 sotsiaalmaksuta 5 000 801 5 975 582 5 398 496 32 Sotsiaalmaks hüvitistelt 25 137 104 26 254 410 24 400 244 Teenused 33 töötuskindlustusvahenditest 59 245 283 76 035 195 77 041 603 Tööhõiveprogramm (va 34 kriisimeetmed) 56 877 958 76 035 195 77 041 603 9  2023 2024 2025 Tööhõiveprogramm: 35 kriisimeetmed 36 TAT-2 kaasfinantseering 278 204 37 TAT-3 kaasfinantseering 2 089 121 38 Tegevuskulud 64 148 584 67 142 998 70 266 043 TÖÖTUSKINDLUSTUSE 39 KOGUKULU 300 287 161 328 499 230 318 736 302 40 I SF KOGUKULU 166 408 774 174 830 832 166 268 588 41 II SF KOGUKULU 74 633 104 77 633 203 75 426 111 42 SK KOGUKULU 59 245 283 76 035 195 77 041 603 43 RESERVI KOGUKULU Jooksvate tulude ja kulude vahe (eur) 44 Aasta kogutulem 8 555 444 -3 556 056 19 063 386 45 I SF TULEM -17 488 607 -17 154 677 -709 743 46 II SF TULEM 6 271 025 8 521 420 15 290 959 47 SK TULEM 17 105 377 2 225 577 1 998 496 48 RESERVI TULEM 2 667 649 2 851 625 2 483 673 Varad (eur) NETOVARA (I SF, II SF, SK ja 49 reserv) 548 128 105 544 572 049 563 635 435 50 Vabad vahendid I SF-s 223 572 573 208 271 452 209 176 097 51 Vabad vahendid II SF-s 160 774 835 170 294 323 186 454 568 52 Sihtkapital 71 792 792 74 018 369 76 016 865 53 Reserv 91 987 905 91 987 905 91 987 905 Allikas: töötukassa Märkused: Aluseks Rahandusministeeriumi 2023. aasta suvise majandusprognoosi riskistsenaarium. I SF – töötuskindlustushüvitiste sihtfond, II SF – koondamise ja tööandja maksejõuetuse hüvitise sihtfond, SK – tööturuteenuste ja –toetuste sihtkapital. TAT-2 – „Tööturuteenuste osutamine tagamaks paremaid võimalusi hõives osalemiseks“ TAT-3 – „Tööturuteenused töövõimereformi sihtrühmale“ 2023. aasta ülekantavate vahendite määr on kinnitatud Vabariigi Valitsuse määrusega. Tabelis on arvutused teostatud ümardamata arvudega. 8. Määruse jõustumine Määrus jõustub 2024. aasta 1. jaanuaril. 9. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu esitatakse eelnõude infosüsteemi EIS kaudu kooskõlastamiseks ministeeriumidele ning arvamuse avaldamiseks töötukassale, Eesti Ametiühingute Keskliidule, Teenistujate Ametiliitude Organisatsioonile TALO ja Eesti Tööandjate Keskliidule. Määruse eelnõu on koostatud vastavalt töötukassa nõukogu 30.08.2023 otsusele (lisatud eelnõule). Töötukassa nõukogu on kuueliikmeline ja sinna kuuluvad lisaks majandus- ja 10 infotehnoloogiaministrile ning Vabariigi Valitsuse nimetatud liikmele (Rahandusministeeriumi esindaja) järgmiste tööandjate ja töötajate esindusorganisatsioonide esindajad: 1) Eesti Ametiühingute Keskliit (1 nõukogu liige); 2) Teenistujate Ametiliitude Organisatsioon TALO (1 nõukogu liige); 3) Eesti Tööandjate Keskliit (2 nõukogu liiget). 11  NÕUKOGU OTSUS Tallinn 30. august 2023 nr 12 2024. -2027. aasta töötuskindlustusmakse määrade ja 2024. aasta tööturuteenuste ja –toetuste sihtkapitali ülekantavate vahendite määra kehtestamise ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele Võttes aluseks töötuskindlustuse seaduse § 28 lõike 2 punktid 2 ja 21, § 381 lõiked 1-2 ning § 41 lõiked 1-3 ning Töötuskindlustusvahendite analüüs aastateks 2024-2027 (lisatud otsusele) 1. Teha majandus- ja infotehnoloogiaministri kaudu Vabariigi Valitsusele ettepanek kehtestada 2024.-2027. aasta töötuskindlustusmakse määrad: 1.1 kindlustatu töötuskindlustusmakse määr alljärgnev protsent töötuskindlustuse seaduse §-s 40 nimetatud summadelt: 2024 2025 2026 2027 1,6% 1,6% 1,6% 1,6% 1.2 tööandja töötuskindlustusmakse määr alljärgnev protsent töötuskindlustuse seaduse §- s 40 nimetatud summadelt: 2024 2025 2026 2027 0,8% 0,8% 0,8% 0,8% 2. Teha majandus- ja infotehnoloogiaministri kaudu Vabariigi Valitsusele ettepanek kehtestada tööturuteenuste ja –toetuste sihtkapitali ülekantavate vahendite 2024. aasta määrad: 2.1. 23,3% töötuskindlustushüvitiste sihtfondi laekuvatest kindlustatu töötuskindlustusmaksetest; 2.2. 23,3% koondamise ja tööandja maksejõuetuse puhul makstavate hüvitiste sihtfondi laekuvatest tööandja töötuskindlustusmaksetest. 3. Eesti Töötukassa juhatusel edastada nõukogu ettepanek koos selle aluseks oleva arvestusega majandus- ja infotehnoloogiaministrile hiljemalt 31. augustil 2023. (allkirjastatud digitaalselt) Jaan-Hendrik Toomel nõukogu esimees  Lisa Eesti Töötukassa nõukogu 30. august 2023 otsusele nr 12 TÖÖTUSKINDLUSTUSMAKSE MÄÄRADE ARVESTUS AASTATEKS 2024‒2027 August 2023 Sisukord Kokkuvõte............................................................................................................................................ 4 1. Eesti majanduse makroprognoos ................................................................................................ 6 2. Töötuskindlustuse tulud .............................................................................................................. 8 3. Töötuskindlustuse kulud ............................................................................................................. 9 3.1 Töötuskindlustushüvitis ...................................................................................................... 9 3.2 Koondamishüvitis .............................................................................................................. 16 3.3 Maksejõuetushüvitis ......................................................................................................... 18 3.4 Hüvitistelt makstav sotsiaalmaks ...................................................................................... 19 3.5 Aktiivsed tööturumeetmed ............................................................................................... 20 3.6 Tegevuskulud .................................................................................................................... 22 4. Töötuskindlustuse tulude ja kulude koondarvestus.................................................................. 22 4.1 Sihtkapitali ülekantavate vahendite määr ........................................................................ 22 4.2 Töötuskindlustuse tulud ja kulud aastani 2027................................................................. 23 Lisa 1. Töötuskindlustuse tulude ja kulude prognoosimisel kasutatud alusandmed ja metoodika.. 25 Lisa 2. Töötuskindlustuse tulude ja kulude arvestus aastatel 2024–2027 maksemääraga 2,4%...... 27 Lisa 3. Töötuskindlustuse tulude ja kulude arvestus aastatel 2024–2025 maksemääraga 2,4%: riskistsenaarium ................................................................................................................................ 29 Lisa 4. Töötukassa teenuste kuluprognoos programmide ja rahastamisallikate lõikes aastateks 2023‒2027......................................................................................................................................... 31  Töötuskindlustusmakse määrade arvestus aastateks 2024‒2027 Kokkuvõte Töötuskindlustusmakse määrade arvestus aastateks 2024–2027 annab hinnangu töötuskindlustuse tuludele ja kuludele kehtiva töötuskindlustusmakse määra korral järgmiseks neljaks aastaks ning hindab tööturuteenuste ja -toetuste sihtkapitali ülekantavate vahendite vajadust. Arvestuse koostamise aluseks on rahandusministeeriumi (edaspidi ka RM) 2023. aasta suvine majandus- prognoos (edastatud töötukassale 02.08.23). Rahandusministeeriumi 2023. aasta suvise majandusprognoosi kohaselt hakkab Eesti majandus Ukrainas toimuvast sõjast tingitud enam kui aasta kestnud langust käesoleva aasta viimases kvartalis taastuma. Aastases vaates kahaneb SKP sel aastal siiski 2%, kuid järgmiseks aastaks prognoosib RM 2,7%-list SKP kasvu. Tööturg on vaatamata majanduslangusele püsinud tugev, kuid kuna majanduslanguse mõju jõuab tööturule viitajaga, siis töötus mõnevõrra veel kasvab. Selle aasta töötuse määraks prognoosib RM 6,1%, järgmisel aastal suureneb töötus 6,7%-ni. Palgakasv püsib sel aastal kiire (RM prognoosi kohaselt 11,2%), kuid järgmisel aastal mõnevõrra aeglustub (6,6%-ni). Kiire hinnakasv on taandunud ja hinnakasvu aeglustumine jätkub – kui eelmisel aastal kasvasid hinnad 19,4%, siis selle aasta hinnakasvuks prognoosib RM 9,6% ja järgmiseks aastaks 4,7%. Ülejäänud prognoosiperioodil (2025‒2027) SKP kasvab, töötus väheneb ning hinna- ja palgakasv aeglustuvad. Töötuskindlustusmakse määrade arvestuses on toodud välja, milliseks kujunevad töötuskindlustuse tulud ja kulud töötuskindlustuse sihtfondide lõikes ning kui suur osa sihtfondidesse laekuvatest töötuskindlustusmaksetest tuleb kanda tööturuteenuste ja -toetuste sihtkapitali, et see võimaldaks katta aktiivsete tööturumeetmetega seotud jooksva aasta kulud. Ülevaade sihtfondidest ja sihtkapitalist rahastatavatest kuludest on toodud joonisel 1. Arvestuse koostamisel kasutatud metoodika kirjeldus on toodud lisas 1. Joonis 1. Töötuskindlustusvahendite kasutamine Allikas: töötuskindlustuse seadus Töötuskindlustuse tulude ja kulude prognoosid aastateks 2023‒2027 on toodud lisas 2. Seoses töötuse kasvu ning palga- ja hinnakasvuga suurenevad käesoleval ja järgmisel aastal nii hüvitiste kui ka aktiivsete tööturumeetmete kulud. Samuti mõjutavad töötuskindlustuse kulusid Euroopa Sotsiaalfondi vahendite lõppemine ning vastavate kulude üleminek töötuskindlustusvahenditele. 4  Töötuskindlustusmakse määrade arvestus aastateks 2024‒2027 Prognoosi kohaselt on töötuskindlustuse tulud 2024. aastal 330,5 miljonit eurot ja kulud 314,7 miljonit eurot ning tulem 15,9 miljonit eurot. Aktiivsete tööturumeetmete rahastamiseks tuleb 2024. aastal kanda sihtkapitali 23,3% töötuskindlustusmakse laekumistest. Ülejäänud prognoosiperioodil töötuskindlustuse tulud ja kulud aasta-aastalt suurenevad ning tulem püsib positiivne (26,3‒34,4 miljonit eurot aastas). Töötuskindlustuse netovara suureneb 2024. aasta lõpuks 575,9 miljoni euroni ja 2027. aasta lõpuks 668,2 miljoni euroni. Lisas 3 on toodud töötuskindlustusmakse määrade arvestus aastateks 2024–2025 RM 2023. aasta suvise majandusprognoosi riskistsenaariumi alusel. 5 Eesti majanduse makroprognoos Venemaa sõda Ukrainas ning energia- ja toormehindade hüppeline tõus viisid Eesti majanduse 2022. aasta teises pooles langusesse, mis on jätkunud ka 2023. aasta esimeses pooles. 2022. aasta kolmandas kvartalis kahanes Eesti SKP võrreldes eelneva aasta sama perioodiga 0,5%, neljandas kvartalis 4,1% ja 2023. aasta esimeses kvartalis 3,2%. Majanduslangus on olnud laiapõhjaline nii tegevusalade kui ka nõudluse allikate lõikes: kahanenud on nii eksport kui ka eratarbimine. Kui tavapäraselt toob majanduslangus kaasa töötuse tõusu ja palgakasvu aeglustumise, siis siiani on tööturg osutunud vastupidavaks. Töötuse määr püsis 2022. aasta teises pooles ja 2023. aasta esimeses kvartalis 5% ümber (5,3‒5,6%) ning palgakasv ületas 12% (12,1‒13,3%). Majanduslangus on tööturu olukorda seni mõjutanud üsna vähe, sest paljudes valdkondades on ettevõtete käive ja kasum tõusnud kiiremini kui palgakulud. Raskemas olukorras on olnud töötlev tööstus ja ehitus, kus hõive on kahanenud, samas kui teenustesektoris on hõivatute hulk suurenenud. Edaspidi on aga kasvavat tööjõukulu toodangu hinda üha raskem edasi kanda ja see paneb ettevõtteid töötajate arvu väiksema tootmismahuga kooskõlla viima. See toob kaasa hõive mõningase languse ning tööpuuduse tõusu.1 Hinnakasvu tempo on aeglustunud. 2022. aastal aset leidnud rekordiline hinnakasv tipnes kolmandas kvartalis, kui tarbijahinnaindeks (THI) kasvas võrreldes eelmise aasta sama perioodiga 23,8%. Käesoleva aasta esimeses kvartalis kasvas THI võrreldes aastatagusega 17,2% ja teises kvartalis 11,3%. Aeglustunud on peamiselt energiahindade kasv, kuid toiduainete ja teenuste inflatsioon püsib endiselt kiire. Hinnatõus jätkab eelduslikult aeglustumist ja stabiliseerub järgnevatel aastatel 2% ümber. Samas annab järgmisel aastal hinnatõusule ühekordselt hoogu hiljuti otsustatud käibemaksu tõus. Erinevate institutsioonide hiljutiste majandusprognooside kohaselt hakkab Eesti majandus käesoleva aasta teises pooles taastuma. Sel aastal SKP aastases vaates küll kahaneb, kuid järgmiseks aastaks prognoositakse SKP kasvu (2,4‒3,1%). Kuna tööturule jõuab majanduslanguse mõju viitajaga, siis töötus mõnevõrra veel kasvab — kui selle aasta töötuse määraks prognoositakse 6,1‒6,5%, siis järgmisel aastal kasvab töötus ca 7%-ni. Palgakasv püsib hinnakasvu survel ja kollektiivsete palgakokkulepete tõttu sel aastal kiire (ca 11%), kuid järgmisel aastal mõnevõrra aeglustub (ca 7‒8%-ni). Käesoleva aasta hinnakasv jääb prognooside kohaselt ca 9% ümber, järgmisel aastal aga aeglustub ca 3‒5% tasemele. Ülejäänud prognoosiperioodil (2025- 2027) SKP kasvab, töötus väheneb ning hinna- ja palgakasv aeglustuvad. Tabel 1. Hiljutiste makroprognooside põhinäitajad Prognoosi NÄITAJA, ALLIKAS 2021 2022 2023pr 2024pr 2025pr 2026pr 2027pr avaldamise aeg SKP reaalkasv (%) Rahandusministeeriumi 2023.a. suvine prognoos -2,0 2,7 3,0 2,5 2,2 august 2023 Rahandusministeeriumi 2023.a. kevadine prognoos -1,5 3,0 2,5 2,3 2,0 aprill 2023 Eesti Panga 2023.a. juuni prognoos 7,2 -0,5 -1,0 2,4 3,5 - - juuni 2023 Eesti Panga 2023.a. märtsi prognoos -0,6 2,6 3,6 - - märts 2023 Euroopa Komisjoni kevadprognoos (Eesti) -0,4 3,1 - - - mai 2023 Töötuse määr (%) Rahandusministeeriumi 2023.a. suvine prognoos 6,1 6,7 6,4 6,2 6,1 august 2022 Rahandusministeeriumi 2023.a. kevadine prognoos 7,4 7,2 6,9 6,6 6,5 aprill 2023 Eesti Panga 2023.a. juuni prognoos 6,2 5,6 6,5 7,1 6,2 - - juuni 2023 Eesti Panga 2023.a. märtsi prognoos 7,2 6,8 5,8 - - märts 2023 Euroopa Komisjoni kevadprognoos (Eesti) 6,2 6,1 - - - mai 2023 Keskmise brutopalga nominaalkasv (%) Rahandusministeeriumi 2023.a. suvine prognoos 11,2 6,6 5,3 4,9 4,5 august 2023 6,9 11,6 Rahandusministeeriumi 2023.a. kevadine prognoos 9,0 5,7 4,1 4,3 4,2 aprill 2023 1 Rahapoliitika ja Majandus 2023/2. Eesti Pank.  Töötuskindlustusmakse määrade arvestus aastateks 2024‒2027 Prognoosi NÄITAJA, ALLIKAS 2021 2022 2023pr 2024pr 2025pr 2026pr 2027pr avaldamise aeg Eesti Panga 2023.a. juuni prognoos 11,4 7,8 5,6 - juuni 2023 Eesti Panga 2023.a. märtsi prognoos 10,8 6,1 6,1 - - märts 2023 Tarbijahinnaindeksi muutus (%) Rahandusministeeriumi 2023.a. suvine prognoos 9,6 4,7 2,3 1,7 1,9 august 2023 Rahandusministeeriumi 2023.a. kevadine prognoos 9,2 3,0 2,1 1,3 1,9 aprill 2023 Eesti Panga 2023.a. juuni prognoos 4,6 19,4 9,1 3,9 2,5 - - juuni 2023 Eesti Panga 2023.a. märtsi prognoos 9,0 1,8 1,3 - - märts 2023 Euroopa Komisjoni kevadprognoos (Eesti) 9,2 2,8 - - - mai 2023 Märkus: Alates 2023. aasta I kvartalist kasutab statistikaamet keskmise palga avaldamiseks maksu- ja tolliameti töötamise registri ning tulu- ja sotsiaalmaksu deklaratsioonide andmeid. Uue metoodika alusel on keskmise palga näitajad tagasiulatuvalt ümber arvutatud 2021.a I kvartalini. 2021. aasta palgakasv on tabelis kajastatud vana metoodika järgi arvutatud näitajate alusel, 2022. aasta palgakasv uue metoodika järgi arvutatud näitajate alusel. Allikad: 1) Rahandusministeerium: 2022. aasta (esialgne) suvine majandusprognoos (edastatud töötukassale 02.08.23); 2023. aasta kevadine majandusprognoos. https://www.rahandusministeerium.ee/et/riigieelarve-ja- majandus/majandusprognoosid 2) Eesti Pank: Rahapoliitika ja Majandus 2/2023. https://haldus.eestipank.ee/sites/default/files/2023-06/rpm2023_2_est_d.pdf. NB! Arvestatud on 2023. aasta stabiilsusprogrammis esitatud meetmeid. Rahapoliitika ja Majandus 1/2023 https://haldus.eestipank.ee/sites/default/files/2023-03/rpm_2023_1_est.pdf 3) Euroopa Komisjon: Economic Forecast for Estonia. Spring 2023. https://economy-finance.ec.europa.eu/economic-surveillance-eu- economies/estonia/economic-forecast-estonia_en 4) Statistikaamet: RAA0012: Sisemajanduse koguprodukt ja kogurahvatulu (vaadatud 18.08.23) TT330: 15-aastaste ja vanemate hõiveseisund (vaadatud 18.08.23) PA001: Keskmine brutopalk, tööjõukulu, töötatud tunnid ja töötajate arv tegevusalarühma järgi (vaadatud 18.08.23) PA111: Keskmine brutokuupalk, mediaan, detsiilid ja töötajate arv tegevusalarühma järgi (vaadatud 18.08.23) IA001: Tarbijahinnaindeksi muutus võrreldes eelmise aastaga (vaadatud 18.08.23) Registreeritud töötute arvu prognoosimisel lähtub töötukassa RM makroprognoosi näitajatest. Lisaks võetakse prognoosi koostamisel arvesse seniseid registreeritud töötuse trende ja muutusi seadusandluses. Näiteks ei ole töötuna registreerimisel enam eelnevate aastatega võrreldes nii suur mõju töövõimereformil2 ning registreeritud töötute arv sõltub valdavalt üldisest tööturuolukorrast. Alates 2022. aasta märtsist on registreeritud töötute arvu mõjutanud ka Ukraina sõjapõgenike lisandumine registreeritud töötute hulka (20.08.23 seisuga oli töötuna arvel 4 605 Ukraina sõjapõgenikku). Töötukassa prognoosi kohaselt muutub aastatel 2023‒2027 registreeritud töötute arv sarnaselt RM töötute üldarvu prognoosile (vt joonis 2). 2022. aastal oli töötuna arvel keskmiselt päevas ca 47 000 inimest, mida oli ca 2 800 võrra vähem kui 2021. aastal. Käesoleva aasta märtsist hakkas registreeritud töötute arv kahanema, viimastel kuudel on registreeritud töötute arv muutunud tavapärasest sesoonsusest erinevalt ja on keerulisema majandusolukorra tõttu kasvanud. Prognoosi kohaselt jätkub tõusutrend 2024. aasta esimese kvartalini, mil registreeritud töötute arv ulatub ca 56 400-ni. 2023. aasta keskmiseks registreeritud töötute arvuks prognoosime ca 52 300, mida on ca 5 300 võrra rohkem kui aasta varem. 2024. aastal on prognoosi kohaselt registreeritud töötuid keskmiselt ca 53 000 (ca 700 võrra rohkem kui 2023. aastal). Aastateks 2025‒2027 prognoosime, et registreeritud töötute arv langeb ja jõuab 2027. aastaks ca 47 400 töötu juurde. Registreeritud töötute arvu muutused toimuvad suurel määral nende registreeritud töötute arvelt, kelle töövõime ei ole vähenenud. Mainitud grupis on registreerituid töötuid 2023. aastal keskmiselt ca 41 550, 2024. aastaks tõuseb nende keskmine arv 42 100-ni. Peale 2024. aastat hakkab selles grupis registreeritud töötute arv vähenema jõudes 2025. aastaks keskmiselt ca 39 600-ni. 2027. aastaks langeb registreeritud töötute arv, kelle töövõime ei ole 2 Osalise töövõimega inimesed peavad täitma aktiivsustingimusi, üks võimalus neid täita on töötuna arvelolek. 7  Töötuskindlustusmakse määrade arvestus aastateks 2024‒2027 vähenenud, ca 37 150-ni. Vähenenud töövõimega registreeritud töötute arv muutub aastatel 2023‒2027 väiksemas ulatuses — kui 2024. aastaks kasvab vähenenud töövõimega registreerituid töötute arv ca 10 900-ni, siis 2027. aastal on neid prognoosi kohaselt ca 10 300. Ukraina sõjapõgenike osas on prognoosis eeldatud, et nende osatähtsus registreeritud töötutest püsib tänasel tasemel (ca 9%). Joonis 2. Töötute (15‒74) ja registreeritud töötute arv 2006‒2022, prognoos aastateks 2023‒2027 (keskmiselt päevas) Allikas: töötukassa, statistikaamet, rahandusministeerium Töötuskindlustuse tulud Töötuskindlustuse tuludeks on laekumised töötuskindlustusmaksetest ja töötuskindlustus- vahenditelt teenitav intressitulu. Töötuskindlustusmakse määr on alates 2015. aastast olnud 2,4% (kindlustatutel 1,6% ja tööandjatel 0,8%)3 ning töötuskindlustusmakse laekumised on koos üldise hõive- ja palgakasvuga aasta-aastalt suurenenud (vt joonis 3). Aastatel 2017‒2019 kasvasid töötuskindlustusmakse laekumised ca 9‒10% aastas. Ka 2020. aastal, mil koroonakriisi tõttu hõive vähenes ja palgakasv aeglustus, töötuskindlustusmakse laekumised suurenesid, kuid võrreldes eelnevate aastatega väiksemas ulatuses (2,8%). Koos hõive ja palgakasvu taastumisega suurenesid 2021. aastal ka töötuskindlustusmaksete laekumised (8%) ning kasv jätkus ka 2022. aastal kiire palgakasvu tingimustes (13,7%). 3 Töötuskindlustuse seaduse §41 kohaselt on kindlustatute töötuskindlustusmakse määr vahemikus 0,5 kuni 2,8 protsenti ning tööandjate töötuskindlustusmakse määr vahemikus 0,25 kuni 1,4 protsenti. 8  Töötuskindlustusmakse määrade arvestus aastateks 2024‒2027 Joonis 3. Töötuskindlustusmakse määr ja töötuskindlustusmakse laekumised 2002–2022, prognoos aastateks 2023–2027 kehtiva maksemäära korral Märkus: 2009. aasta kohta on joonisel kajastatud kõrgeim aasta jooksul kehtinud maksemäär. Allikas: töötukassa, rahandusministeerium RM 2023. aasta suvise majandusprognoosi kohaselt laekub kehtiva maksemäära juures töötuskindlustusmakseid 2023. aastal 294,2 miljonit eurot ja 2024. aastal 313,2 miljonit eurot (tekkepõhine arvestus). Järgnevatel aastatel töötuskindlustusmakse laekumine järk-järgult kasvab (ca 4,5‒6,5% aastas), jõudes 2027. aastaks 363,4 miljoni euroni. Töötukassa hoiab rahalisi vahendeid riigiga sõlmitava hoiulepingu alusel riigi kontsernikonto koosseisu kuuluval arvelduskontol. Vastavalt töötukassa ja valitsuse vahel 16. jaanuaril 2012 sõlmitud hoiulepingule tasub RM töötukassale riigi kontsernikonto koosseisu kuuluvatel arvelduskontodel hoitava raha jäägilt intressi, mille suurus on võrdne riigi likviidsete finantsvarade tulususega, kuid mitte väiksem kui 0%. Kuna viimastel aastatel on intressid olnud madalad (või ka negatiivsed), siis töötukassa töötuskindlustusvahenditelt märkimisväärset intressitulu ei ole teeninud. Koos üldise intressimäärade tõusuga 2023. aastal suureneb aga ka töötukassa teenitav intressitulu. RM prognoosi kohaselt on 2023. aasta likviidsusreservi tulus 2,9% ja 2024. aastal 3,1%, ülejäänud prognoosiperioodil jääb see 2,7% tasemele. 2024. aastal teenib töötukassa töötuskindlustusvahenditelt intressitulu 17,4 miljonit eurot, ülejäänud prognoosperioodil jääb teenitav intressitulu vahemikku 15,6–17,1 miljonit eurot aastas. Töötuskindlustuse kulud Töötuskindlustushüvitis Alates 30.06.2023 muutus töötuskindlustushüvitise süsteem. Kui eelnevalt määrati töötuskindlustushüvitis olenevalt kindlustusstaažist 180, 270 või 360 päevaks, siis muudatuse järgselt sõltub hüvitise periood lisaks töötuskindlustusstaažile ka sellest, milline on olukord tööturul võrreldes varasemate aastatega.4 Töötuskindlustushüvitis määratakse olenevalt kindlustusstaažist 180, 210 või 300 päevaks ning sõltuvalt tööturuolukorrast võidakse hüvitise maksmise perioodi pikendada (vt Tabel 1Tabel 2). Kui tööturuolukord on tavapärane, siis 4 Tööturuolukorra hindamiseks fikseerib töötukassa igal kuul registreeritud töötute arvu ja võrdleb viimase 10 ja 3 aasta registreeritud töötute arvu keskmistega. Vt täpsemalt töötukassa kodulehelt: https://www.tootukassa.ee/et/teenused/tootuskindlustushuvitis/tootuskindlustushuvitise-maksmise-periood 9  Töötuskindlustusmakse määrade arvestus aastateks 2024‒2027 pikendatakse 210- ja 300-päevaseid hüvitisi vastavalt 270 ja 360 päevani (edaspidi I variant). Kui tööturuolukord on keerulisem, siis 180-, 210- ja 300-päevaseid hüvitisi pikendatakse vastavalt 240, 330 ja 420 päevani (edaspidi II variant). Tabel 2. Töötuskindlustushüvitise maksmise perioodid alates 30.06.2023 Pikenenud hüvitise periood: Pikenenud hüvitise periood: Töötuskindlustusstaaž Hüvitise baasperiood tavapärane tööturuolukord keeruline tööturuolukord (I variant) (II variant) 180 kalendripäeva (periood ei Lühem kui 5 aastat 180 kalendripäeva 240 kalendripäeva pikene) 5 kuni 10 aastat 210 kalendripäeva 270 kalendripäeva 330 kalendripäeva 10 aastat või enam 300 kalendripäeva 360 kalendripäeva 420 kalendripäeva Märkus: Tavapäraseks tööturuolukorraks loetakse seda, kui registreeritud töötute arv on vähemalt 80% viimase 10 aasta keskmisest või suurem kui viimasel 3 aastal keskmiselt. Keeruliseks tööturuolukorraks loetakse seda, kui registreeritud töötuid on vähemalt 20% rohkem kui viimasel 3 aastal keskmiselt. Allikas: töötukassa, töötuskindlustuse seadus Töötuskindlustushüvitise päevamäär on esimesel sajal päeval 60% (kuni 2021. aasta juulini 50%) ja seejärel 40% eelnevast töötasust. Hüvitisele rakendub nii miinimumsuurus (50% eelmise kalendriaasta ühe kalendripäeva töötasu alammäärast) kui ka maksimumsuurus (vastavalt 60% ja 40% kolmekordsest Eesti keskmisest ühe kalendripäeva töötasust). Töötuskindlustushüvitise kulude prognoosimiseks on vaja prognoosida töötuskindlustushüvitise määramiste arv (sh 180/210/300-päevaste gruppide lõikes), hüvitise keskmine päevamäära suurus ja hüvitise maksmise keskmine kestus. Samuti on vaja prognoosida, kas tulenevalt tööturuolukorrast toimub hüvitise pikendamine ning kui jah, siis millise pikendamise variandi alusel (vt Tabel 2). Prognoosis on eeldatud, et kohustused võetakse eraldi üles hüvitise baasperioodi määramisel ning hüvitise pikendamisel.5 Töötuskindlustushüvitise määramiste arvu prognoosi aluseks on uute registreeritud töötute arvu prognoos, mis on koostatud RM makroprognoosi näitajate alusel. Samuti arvestatakse eelnevat aegrida, kui suur osa uutest töötutest hüvitisele on kvalifitseerunud. Lisaks on arvesse võetud, et alates 2018. aastast on hüvitise saajate osatähtsust uutest registreeritud töötutest tõstnud juhtimis- ja kontrollorgani liikmed.6 Töötukassa prognoosi kohaselt on 2023. aastal Eestis keskmiselt 52 286 registreeritud töötut, mis on tunduvalt enam kui 2022. aastal (2022. aastal keskmiselt 46 980). Uusi registreeritud töötuid lisandub 2023. aastal prognoosi kohaselt 81 410 (2023. aasta algusest juuli lõpuni on arvele tulnud 52 131 uut töötut; 2022. aastal oli uusi töötuid üle 93 tuhande). 2023. aastal on uute registreeritud töötute seas tavapärasest rohkem viimaselt töökohalt koondatuid (2023. aasta algusest juuli lõpuni arvele tulnud töötutest 14,9% olid viimaselt töökohalt koondatud; 2022. aastal oli koondatute osakaal 11,3%), mistõttu on ka töötuskindlustushüvitise määramiste osatähtsus uutest registreeritud töötutest tavapärasest kõrgem (2023. aasta algusest juuli lõpuni 35,6%, sh alates maist 37% ümber). Prognoosis on eeldatud, et 2023. aastal arvele tulevatest uutest töötutest määratakse töötuskindlustushüvitis 38%-le. Seega tõuseb töötuskindlustus- hüvitise määramiste arv võrreldes 2022. aastaga märgatavalt. Töötukassa prognoosib, et töötuskindlustushüvitise määramise otsuseid on 2023. aastal 30 928 (2022. aastal oli 27 213 määramise otsust). Alates 2024. aastast uute registreeritud töötute arv aasta-aastalt väheneb. 5 Näiteks 30.06.2023 määratud 210-päevaste hüvitiste pikendamine toimub 2024. aasta jaanuarikuus ning 300-päevaste esmamääramiste pikendamine 2024. aasta aprillis. Seega hüvitise baasperioodi kulud on arvestatud 2023. aastasse ning pikendamise kulud on arvestatud 2024. aastasse. 6 Alates 2017. aasta maist lisandusid töötuskindlustushüvitise saajate hulka äriühingu juhtimis- ja kontroll- organi liikmed. Äriühingu juhtimis- ja kontrollorgani liikmed ei saa töötuna arvele tulla, kui neil ei ole õigust töötuskindlustushüvitist saada. 10  Töötuskindlustusmakse määrade arvestus aastateks 2024‒2027 Töötuskindlustushüvitise määramiste osakaal uutest töötutest langeb 2024. aastal 35%-ni, püsides sarnasel tasemel ka järgnevatel aastatel (vt Joonis 4). Joonis 4. Töötuskindlustushüvitise määramiste arv ja määramiste osakaal uute registreeritud töötute arvust 2017‒2022, prognoos aastateks 2023‒2027 Allikas: töötukassa 180-päevasele töötuskindlustushüvitisele kvalifitseerub kindlustatu, kellel on kindlustusstaaži vähemalt 12 kuud, kuid mitte rohkem kui 5 aastat; 210-päevasele hüvitisele kindlustatu, kellel on kindlustusstaaži 5 kuni 10 aastat, ning 300-päevasele hüvitisele kindlustatu, kelle kindlustusstaaž on pikem kui 10 aastat. 2020. aastal oli seoses koroonakriisiga töötuskindlustushüvitise saajate hulgas tavapärasest rohkem pikema kindlustusstaažiga inimesi, mistõttu 180-päevaste määramiste osakaal oli varasemast madalam (vt Joonis 5). 2021. ja 2022. aastal 180-päevaste määramiste osakaal mõnevõrra kasvas, kuid jäi siiski alla tavapärase taseme. Töötukassa prognoosib 2023. aastaks 2022. aastaga sarnast 180-päevaste määramiste osakaalu. Alates 2024. aastast jõuab 180-päevaste määramiste osakaal koroonakriisieelsele tasemele ning alates 2025. aastast tõuseb 180-päevaste määramiste osakaal järk-järgult seoses majandusolukorra paranemisega. 11  Töötuskindlustusmakse määrade arvestus aastateks 2024‒2027 Joonis 5. Töötuskindlustushüvitise jaotus 180-, 270/210- ja 360/300-päevaste gruppide vahel 2017–2022, prognoos 2023–2027 Märkus: Alates 30.06.2023 toimuvad esmased määramised 270 ja 360 päeva asemel vastavalt 210 ja 300 päevaks. Allikas: töötukassa Registreeritud töötute arvu prognoosist lähtuvalt toimub aastatel 2024‒2027 töötuskindlustus- hüvitise perioodi pikendamine vastavalt tavapärasele tööturuolukorrale ehk 210- ja 300- päevaseid hüvitisi pikendatakse vastavalt 270 ja 360 päevani (pikendamine toimub I variandi alusel; vt Tabel 2). Prognoosi kohaselt toimub enim hüvitise pikendamisi 300-päevases rühmas (vt Joonis 6), kus oli ka enam esmaseid määramisi. Joonis 6. Töötuskindlustushüvitise esmaste määramiste ja pikendamiste arv, prognoos aastateks 2023‒2027 Märkus: Alates 30.06.2023 toimuvad esmased määramised 270 ja 360 päeva asemel vastavalt 210 ja 300 päevaks. Allikas: töötukassa Töötuskindlustushüvitise keskmise päevamäära suuruse prognoosimisel on lähtutud RM keskmise palga prognoosist ning hüvitise saajate varasema töötasu ja Eesti keskmise palga suhtest. Vastavalt töötuskindlustuse seadusele võetakse hüvitise suuruse määramisel aluseks isiku kolmele viimasele töötamise kuule eelnenud üheksa kuu töötasu. Töötuskindlustushüvitise 12  Töötuskindlustusmakse määrade arvestus aastateks 2024‒2027 määramise andmete põhjal on keskmise töötasu arvestamise aluseks võetav ajavahemik pikem kui üheksa kalendrikuud (olenevalt hüvitise grupist 14, 11 või 10 kalendrikuud), sest alati ei ole kõigil kolmele viimasele töötamise kuule eelnenud üheksal kuul töötasu laekunud ning seetõttu on vajalik keskmise palga arvestamisel hõlmata veelgi varasemate kuude töötasusid. Samuti on pikem viitaeg keskmise töötasu arvestamise perioodi lõpu ja töötuskindlustushüvitise avalduse esitamise kuupäevade vahel (olenevalt hüvitise grupist 6–7 kalendrikuud). Samuti on prognoosis arvestatud alampalga kokkuleppega, mille alusel tõuseb töötasu alammäär 2027. aastaks 50%-ni keskmisest palgast (töötasu alammäär mõjutab järgneva kalendriaasta töötuskindlustushüvitise miinimumsuurust ja kulu).7 Alampalga kasvu mõju võetakse töötuskindlustushüvitise kulu prognoosimisel arvesse läbi hüvitise aluseks oleva palga osakaalu muutuse Eesti keskmisest palgast.8 Eelkõige mõjutab hüvitise kulu töötuskindlustushüvitise miinimummäära kasv, mis arvutatakse eelmise kalendriaasta töötasu alammäära alusel. Alampalga tõusu tõttu muutub alampalga või selle lähedase tasu saajate palk keskmise palga tõusust kiiremini ja seetõttu suureneb neile makstava hüvitise suurus keskmisest rohkem. Alampalga tõusu mõju kajastub prognoosis alates 2025. aastast, kuna töötuskindlustushüvitise miinimum- ja maksimummäärad arvutatakse eelmise kalendriaasta alampalga alusel. Joonis 7 on esitatud töötuskindlustushüvitise saajate keskmine eelnev töötasu ja selle suhe Eesti keskmisesse palka. Jooniselt on näha, et hüvitiste aluseks olev keskmine päevatasu on aasta- aastalt tõusnud, mis on seotud Eesti keskmise palga tõusuga. Lisaks on näha, et pikema kindlustusstaažiga inimeste eelnev palk on olnud kõrgem. Näiteks 2022. aastal moodustas 180- päevasele hüvitisele kvalifitseeruvate töötute keskmine töötasu 75%, 270-päevase hüvitise saajate töötasu 89,9% ning 360-päevase hüvitise saajate töötasu 104% Eesti keskmisest palgast. RM prognoosib järgnevateks aastateks jätkuvat Eesti keskmise palga kasvu. Samuti mõjutab hüvitise saajate töötasu osakaalu Eesti keskmisest palgast alampalga kokkulepe, mille mõju on eelkõige nähtav 180-päevases määramisgrupis, kuna nende seas on kõige enam alampalga ja töötuskindlustushüvitist miinimummääras saajaid (vt Joonis 7). Näiteks 300-päevases ja 210- päevases määramisgrupis on hüvitise saajate keskmise palga osakaal Eesti keskmisest palgast prognoosiperioodil stabiilselt vastavalt 103% ja 88%, siis 180-päevases määramisgrupis see tõuseb, olles 2025. aastal 72,6%, 2026. aastal 73,3% ning 2027. aastal 74,2%. See viitab, et alates 2025. aastast on 180-päevase hüvitise saajatel varasemate aastatega võrreldes suurem arvelevõtmisele eelnev sissetulek ning seeläbi ka saadav hüvitise summa, mis on tingitud kõrgemast alampalga osakaalust Eesti keskmisest palgast. 7 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi, Eesti Ametiühingute Keskliidu ja Eesti Tööandjate Keskliidu vahel 30.05.2023 sõlmitud töötasu alammäära hea tahte kokkuleppe eesmärgiks on aastaks 2027 jõuda töötasu alammäärani, mis on 50% keskmisest brutopalgast. Töötasu alammäära tõstmine toimub astmeliselt moodustades 2024. aastal keskmisest palgast 42,5%, 2025. aastal 45%, 2026. aastal 47,5% ja 2027. aastal 50%. Vt lähemalt: https://www.sm.ee/uudised/alampalga-kokkulepe-sai-allkirjad. 8 Prognoosimisel on eelduseks võetud, et hüvitise kulusid mõjutab ainult alampalga tõus ja üldine palgakasv. Ei ole teada, kuidas alampalga kokkulepe mõjutab tööandjate ja inimeste käitumist. Alampalga kokkuleppes välja toodud potentsiaalsed ohukohad on tööandjate poolne töö ümberkorraldamine, koondamised või maksejõuetuks muutumine ning ümbrikupalga maksmise kasv. Samuti pole teada, kas tööandjad tõstavad praegu napilt üle alampalga saajatel töötasu. Seetõttu pole neid tingimusi arvesse võetud. 13  Töötuskindlustusmakse määrade arvestus aastateks 2024‒2027 Joonis 7. Töötuskindlustushüvitise saajate keskmine palk võrreldes Eesti keskmise palgaga aastatel 2017‒2022, prognoos 2023‒2027 Märkus: Alates 30.06.2023 toimuvad esmased määramised 270 ja 360 päeva asemel vastavalt 210 ja 300 päevaks. Allikas: töötukassa, statistikaamet, rahandusministeerium Eelnevat arvestades prognoosime, et seoses Eesti keskmise palga ning alampalga kasvuga suureneb ka töötuskindlustushüvitise keskmine päevamäär. 2023. aastal määratud 180-, 210- ja 300-päevaste hüvitiste korral on hüvitise päevamäär esimesel 100 päeval vastavalt 25,1; 30,3 ja 34,3 eurot. 2024. aastal määratud 180-, 210- ja 300-päevaste hüvitiste korral on hüvitise päevamäär esimesel 100 päeval vastavalt 26,5; 31,6 ja 36,2 eurot. Järgnevatel aastatel jätkavad hüvitise päevamäärad tempokalt kasvamist, sh avaldub 2022. aastal toimunud ja 2023. aastaks prognoositud kiire palgakasv päevamäära hüppelises kasvus 2024. aastal ning alampalga kasv aastal 2025. Töötuskindlustushüvitise maksmise kestus on seotud majanduse olukorraga. Majanduskriisi süvenedes pikeneb hüvitise maksmise kestus oluliselt (seda oli näha nii 2009. aasta majanduskriisi, 2020. aasta koroonakriisi ning 2022. aastal Ukraina sõjaga kaasnenud majanduskriisi korral). Alates 30. juunist 2023 on töötuskindlustushüvitise baaskestus 270 päeva asemel 210 päeva ning 360 päeva asemel 300 päeva. Sellest tulenevalt arvutati tagasiulatuvalt hüvitise kestused ümber, et need oleks võrreldavad uue süsteemiga9 (vt Joonis 8). 2020. aastal pikenes hüvitise maksmise kestus märgatavalt seoses koroonakriisiga. 2021. aastal hüvitise maksmise kestus lühenes, kuid 2022. aasta esialgsete andmete10 järgi on hüvitise maksmise kestus tavapärasest pikem ning 300-päevases määramisgrupis isegi 2020. aasta tasemel (vt Joonis 8). 2023. aastaks prognoosime tavapärasest pikemat maksmise kestust kõikides esmaste töötuskindlustushüvitise määramiste gruppides, kuid 2024. aastast hakkab tööturu- olukorra taastumisel hüvitise maksmise kestus järk-järgult lühenema. Alates 2024. aastast jõuavad hüvitiste kestused kõikide määramisgruppide lõikes koroonakriisieelse taseme lähedale. 9 Ajavahemikul 2017-2021 määratud 270- ja 360-päevaste hüvitiste kestused arvutati ümber vastamaks 210- ja 300-päevastele hüvitistele. Selleks jäeti valimist välja määramised, mille kestus oli pikem kui 210 ja 300 päeva ning leiti valimisse jäänud määramiste keskmine kestus. 10 Prognoosi koostamise hetkeks ei ole kõigi 2022. aastal määratud hüvitiste perioodid veel lõppenud ning seetõttu on hüvitiste kestused toodud hinnanguliselt. 14  Töötuskindlustusmakse määrade arvestus aastateks 2024‒2027 Joonis 8. Keskmine töötuskindlustushüvitise maksmise kestus 2017–2021, prognoos 2022–2027 Märkus: Joonisel olevad kestused on arvutatud tagasiulatuvalt aastani 2017 vastamaks 180-, 210- ja 300-päevastele hüvitistele, et tagada prognoosiga võrreldavus. Allikas: töötukassa Eelnevast tulenevalt prognoosib töötukassa 2023. aasta töötuskindlustushüvitise sotsiaalmaksuta kuluks 116,9 miljonit eurot ning 2024. aasta kuluks 121,5 miljonit eurot. Ülejäänud prognoosiperioodil on töötuskindlustushüvitise sotsiaalmaksuta kulu suurusjärgus 121,2‒128,5 miljonit eurot aastas (vt Tabel 4). 15  Töötuskindlustusmakse määrade arvestus aastateks 2024‒2027 Tabel 3. Töötuskindlustushüvitise määramiste arvu, hüvitise kestuse, hüvitise keskmise suuruse ja hüvitise sotsiaalmaksuta kulu prognoos perioodil 2023–2027 2023 2024 2025 2026 2027 Esmaste määramise otsuste arv kokku 30 928 28 022 26 384 25 786 25 454 … 180-päevane 13 925 12 593 11 952 11 773 11 710 … 210-päevane 7 344 6 736 6 247 6 014 5 847 … 300-päevane 9 658 8 693 8 185 7 999 7 897 Pikendamised: I variant kokku ‒ 8 151 9 554 9 122 8 978 … 180-päevane ‒ ‒ ‒ ‒ ‒ … 210-päevane ‒ 3 984 4 019 3 830 3 762 … 300-päevane ‒ 4 167 5 536 5 293 5 216 Pikendamised: II variant kokku11 ‒ 0 0 0 0 … 180-päevane ‒ 0 0 0 0 … 210-päevane ‒ 0 0 0 0 … 300-päevane ‒ 0 0 0 0 Keskmine kestus: esmased määramised … 180-päevane 118,2 112,9 111,8 110,7 109,6 … 210-päevane 149,2 134,2 133,5 132,9 132,2 … 300-päevane 199,8 186,3 184,4 182,6 180,8 Keskmine kestus: I pikendamise variant … 180-päevane ‒ ‒ ‒ ‒ ‒ … 210-päevane ‒ 53,9 53,6 53,3 53,1 … 300-päevane ‒ 53,5 53,0 52,5 51,9 Keskmine kestus: II pikendamise variant … 180-päevane ‒ 0 0 0 0 … 210-päevane ‒ 0 0 0 0 … 300-päevane ‒ 0 0 0 0 180-päevase hüvitise päevamäär esimesel 100 päeval, EUR 25,1 26,5 27,6 29,5 31,2 210-päevase hüvitise päevamäär esimesel 100 päeval, EUR 29,9 31,6 33,3 35,4 37,2 300-päevase hüvitise päevamäär esimesel 100 päeval, EUR 33,4 36,2 38,5 40,7 42,7 Keskmine päevamäär esimesel 100 päeval, EUR 29,5 31,4 33,1 35,2 37,0 Keskmine päevamäär alates 101. päevast, EUR 20,4 21,8 22,8 24,2 25,5 Töötuskindlustushüvitise sotsiaalmaksuta kulu 116 904 826 121 493 092 121 188 995 124 711 934 128 542 421 Allikas: töötukassa Koondamishüvitis Töötajale, kes koondatakse ja kelle töö- või teenistussuhe tööandja juures on kestnud 5–10 aastat, makstakse koondamishüvitist töötaja eelneva ühe kuu keskmise palga ulatuses ning üle 10-aastase staažiga töötajatele kahe kuu keskmise palga ulatuses. Koondamishüvitise kulude prognoosimiseks on vaja prognoosida koondamishüvitise määramiste arv ja koondamishüvitise suurus. Koondamishüvitise määramiste arvu leidmiseks kasutatakse koondamishüvitise määramiste ja töötuskindlustushüvitise määramiste suhtarvu, sest koondamishüvitise saajad on potentsiaalsed töötuskindlustushüvitise taotlejad. Töötuskindlustushüvitise määramise aluseks olevate töösuhte lõpu põhjuste statistikast on näha, et alates 2017. aastast on töötuskindlustushüvitise saajate hulgas tõusnud võlaõigusliku lepingu lõpetamiste osakaal ja vähenenud koondamiste osakaal (va 2020. aastal, kui koondamiste osakaal oli kõrge koroonakriisi tõttu). Prognoosis on eeldatud, et koondamiste osakaal töösuhte lõpu põhjuste hulgas püsib viimaste aastate tasemel, mis avaldub ka koondamishüvitise määramiste ja töötuskindlustushüvitise esmakordsete määramiste vahelises suhtarvus. Aastatel 2017–2020 oli antud suhtarv keskmiselt ca 33%, mis on ca 5 protsendipunkti 11 Registreeritud töötute prognoosi alusel ei rakendu prognoosiperioodil II pikendamise variant. 16  Töötuskindlustusmakse määrade arvestus aastateks 2024‒2027 madalam kui keskmine osakaal aastatel 2013–2016. Kahel viimasel aastal on antud suhtarv olnud tavapärasest madalam, keskmiselt ca 27%. Tuginedes käesoleva aasta esimese poolaasta andmetele ning RM majandusprognoosile, prognoosime 2023. aasta koondamishüvitise määramiste suhtarvuks 30%. Prognoosis on eeldatud, et koondamishüvitiste määramiste osatähtsus tööstuskindlustushüvitiste määramistest tõuseb keerulisema majandusolukorra tõttu 2024. aastal 31%-ni ning hakkab seejärel langema, jõudes prognoosiperioodi lõpuks aastatel 2026 ja 2027 taas 30%-ni (vt joonis 9). Joonis 9. Koondamishüvitise saajate arv ja osakaal töötuskindlustushüvitise esmakordsetest määramistest 2016‒2022, prognoos perioodiks 2023‒2027 Allikas: töötukassa Koondamishüvitise määramiste arv suureneb käesoleval aastal võrreldes 2022. aastaga ca 1 600 võrra (8 165 määramist aastas) ning püsib kõrgemal tasemel ka 2024. ja 2025. aastal (vastavalt 7 645 ja 7 081 määramist). Aastatel 2026 ja 2027 on määramiste arv madalam ja jääb vahemikku ca 6,7‒6,8 tuhat määramist aastas. Järgnevalt on vaadeldud, kui suur on hüvitise saajate hulgas erineva tööstaažiga inimeste osakaal, sest koondamishüvitise suurus sõltub hüvitise saaja staažist. 2020. aastal alanud koroonakriisi eelsetel aastatel oli 5‒10-aastase staažiga koondamishüvitise saajate osakaal koondamishüvitise saajatest keskmiselt 38%. Perioodil 2020–2022 antud osakaal küll veidi tõusis, kuid aastateks 2024‒2027 prognoosime eelmiste aastate keskmise põhjal 5‒10-aastase staažiga koondamis- hüvitise saajate osakaaluks 38%. Koondamishüvitise keskmine suurus on seotud hüvitise saajate eelneva keskmise töötasuga ning koos keskmise palga kasvuga on oodata ka koondamishüvitise suuruse kasvu. Võrreldes koondatute keskmist palka ja Eesti keskmist palka perioodil 2016–2019 ilmneb, et koondamishüvitist saanud isikute palk moodustas keskmiselt 94% Eesti keskmisest palgast, alates 2020. aastast on vastav näitaja olnud ca 90%. 5–10-aastase staažiga töötajatel oli vastav osakaal perioodil 2016–2022 keskmiselt ca 91% ning üle 10-aastase staažiga töötajatel keskmiselt 92,6%, olles alates 2020. aastast mõnevõrra madalam. Kuna 2023. aastal on RM prognoosi järgi majandusolukord keerulisem ja ajalooliselt on majanduslikult keerulisematel aastatel olnud hüvitise saajate keskmine palk võrreldes Eesti keskmise palgaga veidi madalam, siis prognoosime 2023. aastaks koondatute keskmise palga osakaaluks Eesti keskmisest palgast keskmiselt ca 90%. Ülejäänud aastatel prognoosime 5–10-aastase staažigrupi keskmise palga osakaaluks 93% ja üle 10-aastase staažigrupi töötajatel 94%. Koondamishüvitise suuruse prognoosimisel on arvestatud ka seda, et hüvitise suuruse aluseks olev keskmine palk arvestatakse maksmise otsusele eelnenud kolmele kuule eelnenud üheksa 17  Töötuskindlustusmakse määrade arvestus aastateks 2024‒2027 töötamise kuu keskmise palga alusel. Töötuskindlustuse andmekogu andmed näitavad, et töötasu arvestamise aluseks on ca 10 kuud, mille tõttu on prognoosis arvestatud koondamishüvitise maksmise otsuse kuule eelnenud kolmele kuule eelnenud kümne kuu Eesti keskmist palka. Kui 2022. aastal oli koondamishüvitise keskmiseks suuruseks 2 257 eurot, siis 2023. aastaks prognoosime hüvitise suuruseks 2 530 eurot. Hüvitise suurus kasvab koos keskmise palgaga ja jõuab 2027. aastaks 3 304 euroni. Eelnevast tulenevalt prognoosib töötukassa koondamishüvitise sotsiaalmaksuta kuluks 2023. aastal ligikaudu 20,7 miljonit ja 2024. aastal 21,6 miljonit eurot. Ülejäänud prognoosiperioodil jääb koondamishüvitise kulu vahemikku 21,3–22,2 miljonit eurot aastas (vt Tabel 4). Tabel 4. Koondamishüvitise saajate arvu, keskmise hüvitise suuruse ja hüvitise sotsiaalmaksuta kulu prognoos perioodil 2023–2027 2023 2024 2025 2026 2027 Koondamishüvitise saajate arv 8 165 7 645 7 081 6 808 6 720 staaž 5...10 aastat 3 138 2 938 2 722 2 617 2 583 staaž üle 10 aasta 5 027 4 706 4 360 4 191 4 137 Koondamishüvitise keskmine suurus 2 530 2 829 3 018 3 155 3 304 staaž 5...10 aastat 1 581 1 737 1 853 1 937 2 029 staaž üle 10 aasta 3 122 3 511 3 746 3 916 4 101 Koondamishüvitise kulu sotsiaalmaksuta 20 656 998 21 627 764 21 373 600 21 478 672 22 204 913 Allikas: töötukassa Maksejõuetushüvitis Tööandja maksejõuetuse korral hüvitatakse töötajale saamata jäänud töötasu, puhkusetasu ning töölepingu ülesütlemisel saamata jäänud hüvitis (edaspidi kasutatud mõistet töötasu). Maksejõuetushüvitise kulude prognoosimiseks on vaja prognoosida hüvitise määramiste arv ja hüvitise suurus. Maksejõuetushüvitise määramiste arv on ajalooliselt sõltunud üsna tugevalt makro- majanduslikest muutustest. Hüvitise määramiste arvu prognoosimisel lähtutakse seetõttu maksejõuetushüvitise määramiste arvu ja SKP kasvu vahelisest seosest. Käesolevaks aastaks prognoosib RM majanduslangust, kuid kuna aasta esimeses pooles on maksejõuetushüvitise määramiste arv olnud keskmisest madalam, siis prognoosime, et hüvitise saajate arv jääb sel aastal viimaste aastatega sarnasele tasemele. Vaatamata sellele, et järgmisel aastal on oodata tagasihoidlikku majanduskasvu, siis maksejõuetushüvitisele omase viitaja tõttu tõuseb hüvitise saajate arv ca 1 400-ni. Alates 2025. aastast majanduskasv kiireneb ja hüvitise saajate arv väheneb, aastatel 2025‒2027 jääb hüvitise määramiste arv vahemikku 1 190‒1 290 määramist aastas. Maksejõuetushüvitise keskmist suurust prognoosime Eesti keskmise palga alusel. Selleks leiame esmalt hüvitise saajate keskmise töötasu suhte Eesti keskmisesse palka ning seejärel prognoosime Eesti keskmise palga alusel hüvitise saajate töötasu. Maksejõuetushüvitise saajate keskmise töötasu arvutamisel võetakse aluseks neile viimase kuue töötamise kuu eest arvestatud tasud. Prognoosimisel võtame hüvitise saajate keskmise töötasu ja riigi keskmise palga suhte leidmisel arvesse, et töösuhte lõppemise kuupäeva ja hüvitise määramise otsuse kuupäeva vahel esineb viitaeg. Varasemate andmete pealt on leitud, et keskmiselt on viitajaks ca 7 kuud. Joonisel 10 on toodud keskmine maksejõuetushüvitise suurus aastate lõikes ja kõrvutatud seda hüvitise saajate kuue kuu keskmise töötasuga enne töösuhte lõppu ning sama perioodi Eesti keskmise palgaga. Hüvitise saajate töötasu osakaal Eesti keskmisest palgast on olnud läbi aastate kõikuv, aga kui välja jätta erandlikud aastad 2016 ja 2018, mil hüvitise saajate keskmine töötasu oli mõjutatud ühe ettevõtte majandusraskustesse sattumisest, on viimaste aastate keskmine 18  Töötuskindlustusmakse määrade arvestus aastateks 2024‒2027 hüvitise saajate kuue kuu keskmise palga osakaal kaalutud Eesti keskmisest palgast ca 80%. Eeldame, et vastav osakaal kehtib ka prognoosiperioodi jäävatel aastatel. Joonis 10. Maksejõuetushüvitise saajate keskmine palk ja keskmine maksejõuetushüvitise suurus võrreldes kaalutud Eesti keskmise palgaga 2016‒2022 ning prognoos 2023‒2027 Allikas: töötukassa, statistikaamet, rahandusministeeriumi prognoos Maksejõuetushüvitise keskmine suurus on muutunud samas tempos hüvitise saajate keskmise töötasuga. Kuivõrd makstava hüvitise summale rakendatakse Eesti keskmise palgaga seotud piirmäära, siis on hüvitise ja palga suhtarvu muutumine mõjutatud hüvitise saajate ning Eesti keskmise palga suhte muutumisest. 2023. aastaks prognoosime keskmiseks hüvitise summaks 3 748 eurot. Aastatel 2024‒2027 suureneb keskmine hüvitise summa ühtlaselt jõudes 2027. aastaks 5 084 euroni. Eelnevast tulenevalt prognoosib töötukassa maksejõuetushüvitise sotsiaalmaksuta kuluks 2023. aastal 4,8 miljonit eurot, kulu tõuseb hüvitise saajate arvu ning keskmise hüvitise summa suurenemise tõttu 2024. aastal 5,7 miljoni euroni. Hüvitise saajate arvu vähenemise ning keskmise hüvitise summa suurenemise tõttu jääb hüvitise kulu ülejäänud prognoosiperioodil vahemikku 5,7‒6 miljonit eurot aastas (vt Tabel 5). Tabel 5. Maksejõuetushüvitise määramiste arvu, keskmise hüvitise ja hüvitise sotsiaalmaksuta kulu prognoos perioodil 2023–2027 2023 2024 2025 2026 2027 Maksejõuetushüvitise määramiste arv 1 281 1 401 1 290 1 220 1 191 Maksejõuetushüvitise keskmine suurus 3 748 4 093 4 461 4 756 5 084 Maksejõuetushüvitise kulu sotsiaalmaksuta 4 801 535 5 733 914 5 754 866 5 802 395 6 055 214 Allikas: töötukassa Hüvitistelt makstav sotsiaalmaks Töötuskindlustusvahenditest tasutakse ka hüvitistelt arvestatud sotsiaalmaks: töötuskindlustus- hüvitistelt 13% ning koondamis- ja maksejõuetushüvitistelt 33%. Tuginedes eelpool toodud hüvitiste kuluprognoosidele on hüvitistelt maksatava sotsiaalmaksu prognoositav kulu 2023. aastal 23,6 miljonit eurot ja 2024. aastal 24,8 miljonit eurot. Aastatel 2025–2027 ulatub sotsiaalmaksu kulu 24,7–26 miljoni euroni. 19  Töötuskindlustusmakse määrade arvestus aastateks 2024‒2027 Aktiivsed tööturumeetmed Aktiivseid tööturumeetmeid osutatakse aastatel 2024‒2027 erinevatest finantseerimisallikatest (töötuskindlustusvahendid, riigieelarve, välisvahendid) ja erinevate programmide alusel: ▪ Tööhõiveprogramm 2024–2029 (edaspidi THP; programm on kinnitamisel), ▪ Tervise- ja tööministri 17. märts 2022. a käskkirja nr 50 kinnitatud toetuse andmise tingimused „Noortele tööturuteenuste osutamine COVID-19 kriisi mõjudest taastumiseks“ (edaspidi RRF), ▪ Põlevkivisektori töötajate tööle asumise ja oskuste arendamise toetamine (edaspidi ÕÜF; programm on kinnitamisel). Nimetatud programmide eelarved/kuluprognoosid aastateks 2023‒2027 finantseerimisallikate lõikes on toodud lisas 4. Samuti on lisas 4 toodud 2023. aastal lõppevate Euroopa Sotsiaalfondist rahastatavate programmide eelarved.12 Töötuskindlustusmakse määrade arvestuses on hõlmatud töötuskindlustusvahenditest rahastatavad teenuste kulud. Välisvahendite lõppemisel on eeldatud, et vastavate teenuste rahastamine liigub üle töötuskindlustusvahenditele. Peamist aktiivsete meetmete osutamise programmi, tööhõiveprogrammi, rahastatakse valdavalt töötuskindlustusvahenditest. Vaid tööalaseks rehabilitatsiooniks on aastatel 2024–2026 THP raames ette nähtud Euroopa Sotsiaalfondi (ESF) vahendid kaasfinantseeringuga 30% ulatuses riigieelarvest. Lisaks on prognoosis arvestatud iga-aastase riigieelarvelise panusega 18 tuhat eurot sarnaselt varasemate aastatega. THP 2027. aasta kulud finantseeritakse peaaegu täies ulatuses töötuskindlustusvahenditest. Joonis 11. Tööhõiveprogrammi eelarve maht finantsallika järgi, 2023–2027 Märkus: 2023. aasta kulud põhinevad kinnitatud eelarvel; 2024–2026. aasta kulude aluseks on kinnitamisel olev Tööhõiveprogramm 2024–2029, 2027. aasta kulud on prognoositud töötute arvu ning hinna- ja palgakasvu alusel. Allikas: töötukassa Tööhõiveprogrammist osutatakse teenuseid nii töötutele kui ka töötavatele inimestele ja teistele sihtrühmadele (alaealised, pensioniealised, rahvusvahelise kaitse saajad). Seoses varasemate ESF vahenditest rahastatud programmide lõppemisega12 lisanduvad alates 2024. aastast THP 12 Sotsiaalkaitseministri ning tervise- ja tööministri 27.03.2015 käskkirjaga nr 57 kinnitatud toetuse andmise tingimused „Tööturuteenuste osutamine töövõimereformi sihtrühmale“; 20  Töötuskindlustusmakse määrade arvestus aastateks 2024‒2027 eelarvesse vähenenud töövõimega inimeste teenuste kulu, töötust ennetavate meetmete kulu (tasemeõpe lisandus THP-sse 2023. aasta teises kvartalis), vanaduspensioniealiste meetmete kulu, rahvusvahelise kaitse saajate meetmete kulu. Lõppenud programmidest üle tulevad kulud suurendavad oluliselt tööhõiveprogrammi ja seeläbi ka töötuskindlustusvahendite kulu. Töötutele osutatavate teenuste kulude prognoosimisel on lähtutud prognoositavast klientide arvust, teenuste vajadusest ning hinna- ja palgakasvust. Samuti on arvestatud muudatustega teenuste tingimustes. Töötute teenuste vajaduse prognoosimisel on aluseks, kui suur osa kuu jooksul arvel olnud töötutest on eelnevatel aastatel teenustel osalenud. Teiste sihtrühmade ja teenuste puhul (töötust ennetavad meetmed, alaealise töötamise toetamine, vanaduspensioniealiste töölesaamise toetamine, rahvusvahelise kaitse saaja töötamise toetamine) on kulude prognoosimisel aluseks võetud senine teenusel osalemiste trend ning hinna- ja palgakasvu prognoos. Joonis 12. Tööhõiveprogrammi kulud teenuste lõikes, 2023–2027 Märkus: 2023. aasta kulud põhinevad kinnitatud eelarvel; 2024–2026. aasta kulude aluseks on kinnitamisel olev Tööhõiveprogramm 2024–2029, 2027. aasta kulud on prognoositud töötute arvu ning hinna- ja palgakasvu alusel. Allikas: töötukassa RRF on 100% ESF vahenditest finantseeritud programm kogumahuga 10 miljonit eurot. RRF eesmärk on motiveerida tööandjaid värbama vähese või puuduva töökogemusega 16–29- aastaseid noori. Selleks finantseeritakse programmist teenust "Minu esimene töökoht" ning noortele koolitusprogrammi loomist ja läbiviimist. Prognoosis on arvestatud, et programmi vahendid lõppevad 2025. aastal ja seejärel liiguvad kulud üle THP-sse. ÕÜF-i finantseeritakse 70% ulatuses välisvahenditest ja 30% ulatuses riigieelarvest. Programmi sihtrühmaks on põlevkivisektoris töötavad või viimati põlevkivisektoris töötanud inimesed. Programmi raames makstakse tööleasumise toetust ning toetatakse tasemeõppes osalemist ning mikrokvalifikatsiooni omandamist. Programm kestab 2024–2029 ja selle kogumaht on 7,1 miljonit eurot. Tervise- ja tööministri 04.12.2014 käskkirjaga nr 222 kinnitatud toetuse andmise tingimused „Tööturuteenuste osutamine tagamaks paremaid võimalusi hõives osalemiseks“; Tervise- ja tööministri 25.11.2014 käskkirjaga nr 2010 kinnitatud toetuse andmise tingimused „Karjäärinõustamise kättesaadavuse suurendamine“; Tervise- ja tööministri 5. juuli 2021. a käskkirja nr 78 kinnitatud toetuse andmise tingimused „Tööturuteenuste osutamine COVID-19 kriisi mõjude leevendamiseks“. 21  Töötuskindlustusmakse määrade arvestus aastateks 2024‒2027 Prognoosi järgi on aktiivsete meetmete kulu töötuskindlustusvahenditest 2024. aastal 72,9 miljonit eurot. Seoses ESF vahendite lõppemisega ja kulude ületulemisega töötus- kindlustusvahenditesse järgnevatel aastatel kulu suureneb (lisaks mõjutab kulude kasvu ka hinna- ja palgakasv). Aktiivsete meetmete kulu töötuskindlustusvahenditest on prognoosi järgi 2027. aastal 85,8 miljonit eurot. Tegevuskulud Töötukassa tegevuskulud on käesolevas arvestuses prognoositud üldistatult. Täpsem tegevuskulude eelarve, milles analüüsitakse järgmise aasta vajadusi iga kululiigi lõikes detailsemalt, koostatakse ja esitatakse töötukassa nõukogule oktoobris. 2023. aasta tegevuskulude puhul on lähtutud käesolevaks aastaks kinnitatud tegevuskulude eelarvest (64,1 miljonit eurot). 2024. aasta kulude prognoosimisel on võetud aluseks 2023. aasta tegevuskulude eelarve ning arvestatud RM palga- ja hinnakasvu prognoosiga. Prognoosi kohaselt on töötukassa tegevuskulud 2024. aastal 68,1 miljonit eurot, kasvades 2027. aastaks järk-järgult 77,4 miljoni euroni. Töötuskindlustuse tulude ja kulude koondarvestus Järgnevalt on vaadatud, kui suur osa sihtfondidesse laekuvatest töötuskindlustusmaksetest tuleb kanda tööturuteenuste ja -toetuste sihtkapitali, et see võimaldaks katta aktiivsete tööturu- meetmetega seotud jooksva aasta kulud ning milliseks kujunevad töötuskindlustusvahendite tulud ja kulud sihtfondide lõikes. 1.1 Sihtkapitali ülekantavate vahendite määr Jooksva aasta aktiivsete tööturumeetmete kulud kaetakse üldjuhul sama aasta töötuskindlustus- makse laekumistest sihtkapitali kantavatest vahenditest (nt 2023. aastal tööturumeetmeteks vajaminevad vahendid kantakse töötuskindlustusmaksete laekumistest üle sihtkapitali sama aasta jooksul jne). Töötuskindlustusmakse jooksva aasta laekumisest on võimalik sihtkapitali kanda kuni 30%. 2023. aastal on sihtkapitali ülekantavate vahendite määr 25,5%.13 2022. aasta lõpu seisuga oli tööturuteenuste ja -toetuste sihtkapitali maht 54,7 miljonit eurot (so eelnevatel aastatel sihtkapitali kogunenud vahendid). Kui 2019. aasta lõpus ulatus sihtkapitali maht üle 100 miljoni euro (102,9 miljonit eurot), siis 2020. aastal koroonakriisi tõttu lisandunud ajutiste kriisimeetmete (töötasu hüvitis, töötasu toetus)14 tõttu on sihtkapitali maht praeguseks peaaegu poole väiksem (sh kanti aktiivsete meetmete kulude katmiseks kindlustatute ja tööandjate sihtfondidest sihtkapitali 2020. aastal täiendavalt 193 mln eurot ehk 30% sihtfondidesse eelnevatel aastatel kogunenud vahenditest). Sihtkapitali ülekantavate vahendite määra arvestamisel võetakse aluseks töötuskindlustusmakse laekumiste prognoos ja töötuskindlustuvahenditest rahastatavate aktiivsete tööturumeetmete kuluprognoos ning eeldatakse, et kindlustatute ja tööandjate makselaekumistele kehtib sama ülekantavate vahendite määr. Aktiivsete tööturumeetmete osutamiseks tuleb 2024. aastal kanda sihtkapitali 23,3% töötuskindlustusmakse laekumistest – sellisel juhul kantakse sihtkapitali 73 miljonit eurot, sh 47,4 miljonit kindlustatute maksetest ning 25,5 miljonit eurot tööandjate 13 Vabariigi Valitsuse 15.09.2022 määrus nr 89 “Tööturuteenuste ja -toetuste sihtkapitali ülekantavate vahendite määr 2023. aastal”. 14 Ajutistele kriisimeetmetele (töötasu hüvitis, töötasu toetus) kulus töötuskindlustusvahenditest 2020. aastal 255,9 miljonit eurot ja 2021. aastal 36,6 miljonit eurot (lisaks kulus 2021. aastal kriisimeetmeteks 55,8 miljonit eurot riigieelarvest). 22  Töötuskindlustusmakse määrade arvestus aastateks 2024‒2027 maksetest (vt tabel 6). Aastatel 2025–2027 on vaja sihtkapitali üle kanda 23%-23,6% töötuskindlustusmakse laekumistest. Tabel 6. Tööturuteenuste ja -toetuste sihtkapitali ülekantavad vahendid 2023–2027, eurodes 2023 2024 2025 2026 2027 Töötuskindlustusmaksed 294 196 391 313 166 146 331 486 795 347 738 195 363 363 237 Teenused töötuskindlustusvahenditest 59 245 283 72 916 831 76 098 868 80 725 234 85 760 738 Sihtkapitali ülekantavate vahendite määr 25,5% 23,3% 23,0% 23,2% 23,6% Tulud Ülekantavad vahendid sihtkapitali 75 020 080 72 967 712 76 098 868 80 725 234 85 760 738 sh I sihtfondist 48 763 052 47 429 013 49 464 264 52 471 402 55 744 480 sh II sihtfondist 26 257 028 25 538 699 26 634 604 28 253 832 30 016 258 Investeerimistulu sihtkapitalilt 1 585 935 2 233 493 2 006 978 2 061 166 2 116 818 SIHTKAPITALI KOGUTULU 76 606 015 75 201 205 78 105 846 82 786 401 87 877 556 Kulud Tööhõiveprogramm 56 877 958 72 916 831 76 098 868 80 725 234 85 760 738 TAT-2 kaasfinantseering 278 204 TAT-3 kaasfinantseering 2 089 121 SIHTKAPITALI KOGUKULU 59 245 283 72 916 831 76 098 868 80 725 234 85 760 738 Jooksvate tulude ja kulude vahe SIHTKAPITALI TULEM 17 360 732 2 284 373 2 006 978 2 061 166 2 116 818 Varad SIHTKAPITAL (aasta lõpu seisuga) 72 048 148 74 332 521 76 339 499 78 400 666 80 517 484 Märkused: 2023. aasta ülekantavate vahendite määr on kinnitatud Vabariigi Valitsuse 15.09.2022 määrusega nr 89 “Tööturuteenuste ja -toetuste sihtkapitali ülekantavate vahendite määr 2023. aastal”. Ülekantavate vahendite määr 2024. aastal on ümardatud kümnendiku protsendipunktini. Allikas: töötukassa 1.2 Töötuskindlustuse tulud ja kulud aastani 2027 Töötuskindlustuse tulude ja kulude arvestuses võetakse aluseks eelnevates peatükkides esitatud töötuskindlustuse tulude (töötuskindlustusmakse laekumised, intressitulu) ja kulude (hüvitised ja hüvitistelt makstav sotsiaalmaks, aktiivsed tööturumeetmed, tegevuskulud) prognoosid. Töötuskindlustuse tulude ja kulude koondarvestus sihtfondide lõikes aastani 2027 on esitatud lisas 2. Töötuse kasvu ning palga- ja hinnakasvu tingimustes kasvavad käesoleval ja järgmisel aastal nii hüvitiste kui ka aktiivsete tööturumeetmete kulud. Töötuskindlustuse tulud on 2024. aastal prognoosi kohaselt 330,5 miljonit eurot ja kulud 314,7 miljonit eurot ning tulem ligikaudu 15,9 miljonit eurot. Järgmise aasta lõpuks on prognoositav töötuskindlustuse netovara maht 575,9 miljonit eurot. Aastatel 2025‒2027 on töötuskindlustuse tulem suurusjärgus 26,3‒34,5 miljonit eurot ning netovarad kasvavad 2027. aasta lõpuks 668,2 miljoni euroni. Tabel 7 on eraldi on välja toodud vabad vahendid töötuskindlustushüvitise sihtfondis (I SF) ning koondamise ja tööandja maksejõuetuse puhul makstavate hüvitiste sihtfondis (II SF), sest II sihtfondi vahenditest võib katta I sihtfondi puudujääki, vastupidi aga mitte. Välja on toodud vahendite maht ka tööturuteenuste ja -toetuste sihtkapitalis, millega sihtfondide puudujääke katta ei saa. Tabelist on näha, et kuigi töötuskindlustuse kogutulem on 2024. aastal positiivne, siis I sihtfondi kulud ületavad tulusid 2,4 miljonit euro võrra, tulenedes nii kõrgetest töötuskindlustushüvitise kuludest kui ka aktiivsete tööturumeetmete ja tegevuskulude kasvust, mida rahastatakse 65% ulatuses I sihtfondist. 23  Töötuskindlustusmakse määrade arvestus aastateks 2024‒2027 Tabel 7. Töötuskindlustuse 2024. aasta tulude ja kulude prognoos sihtfondide lõikes makse- määraga 2,4%, eurodes Koondamise ja Töötus- Tööturu- tööandja kindlustus- teenuste ja - KOKKU maksejõuetuse Reservkapital hüvitise toetuste hüvitise sihtfond sihtkapital sihtfond Tulud 330 528 021 163 316 793 89 158 399 75 201 205 2 851 625 Töötuskindlustusmaksete laekumine 313 166 146 156 128 982 84 069 452 72 967 712 0 Investeerimistulu 17 361 875 7 187 811 5 088 947 2 233 493 2 851 625 Kulud 314 656 042 165 732 733 76 006 478 72 916 831 0 Töötuskindlustushüvitis 121 493 092 121 493 092 Koondamishüvitis 21 627 764 21 627 764 Maksejõuetushüvitis 5 733 914 5 733 914 Hüvitistelt tasutav sotsiaalmaks 24 823 456 24 823 456 Tööturuteenused ja -toetused TK 72 916 831 72 916 831 vahenditest Töötukassa tegevuskulu 68 060 986 44 239 641 23 821 345 Tulem 15 871 979 -2 415 940 13 151 920 2 284 373 2 851 625 Netovara väärtus 31.12.2023 560 060 490 231 864 866 164 159 572 72 048 148 91 987 905 Reservi suurendamine 0 1 853 556 998 069 0 0 Netovara väärtus 31.12.2024 575 932 470 231 302 483 178 309 561 74 332 521 91 987 905 Allikas: töötukassa Töötuskindlustuse netovarad vähenesid märkimisväärselt 2020. aastal, mil koroonakriisi tõttu rahastati töötuskindlustusvahenditest ajutisi kriisimeetmeid (töötasu hüvitis, töötasu toetus). Kui enne 2020. aastat võimaldanuks töötuskindlustuse netovara vajadusel katta töötuskindlustuse 5-6 aasta kulud15, siis alates 2021. aastast jaguks töötuskindlustuse netovarast vähem kui kahe aasta kulude katmiseks. Järgnevatel aastatel püsib töötuskindlustuse netovara ja kogukulu suhtarv stabiilselt 1,8‒1,9 ümber (vt joonis 13). Joonis 13. Töötuskindlustuse netovara ja kogukulu ning nende suhtarv 2013‒2022, prognoos 2023‒2027 Allikas: töötukassa 15 Töötuskindlustuse netovara on suhestatud sama aasta töötuskindlustuse kogukuluga. 24  Töötuskindlustusmakse määrade arvestus aastateks 2024‒2027 Lisa 1. Töötuskindlustuse tulude ja kulude prognoosimisel kasutatud alusandmed ja metoodika Alusandmed Metoodika Registreeritud töötute arv ▪ Tööotsijate ja tööturuteenuste riikliku registri andmed registreeritud töötute kohta. Registreeritud töötute arvu hindamisel lähtutakse rahandusministeeriumi ▪ Statistikaameti andmed tööturunäitajate kohta. prognoositud töötute arvust ja üldist majandusolukorda kajastavatest ▪ Rahandusministeeriumi majandusprognoosi andmed töötute arvu kohta. näitajatest. Lisaks arvestatakse muutusi seadusandluses ja inimeste käitumises töötuna registreerimisel. Töötuskindlustusmakse laekumine Rahandusministeeriumi majandusprognoosi andmed töötuskindlustusmakse laekumise (tekkepõhine) kohta. ▪ Töötuskindlustuse andmekogu andmed töötuskindlustushüvitise saajate, hüvitise Hindamaks töötuskindlustushüvitise määramisega ülesvõetavaid suuruse ja kestuse kohta. kohustusi, on vaja leida ja omavahel siduda järgmised andmed: ▪ Statistikaameti andmed töötute arvu ja Eesti keskmise palga kohta. ▪ töötuskindlustushüvitise määramise otsuste arv; ▪ Rahandusministeeriumi majandusprognoosi andmed töötute arvu, keskmise palga ja ▪ määratud töötuskindlustushüvitiste keskmine päevamäära alampalga kohta. suurus esimesel 100 päeval ja alates 101. päevast; Töötuskindlustushüvitis ▪ Tööotsijate ja tööturuteenuste riikliku registri andmed registreeritud töötute arv kohta. ▪ määratud töötuskindlustushüvitiste maksmise keskmine kestus päevades; ▪ registreeritud töötute arv hüvitise lõppemisele üle-eelmisel kuul suhestatuna eelneva 3 ja 10 aasta registreeritud töötute arvuga, mille alusel hüvitise leitakse pikendamise variant; ▪ esmase määramise lõppemisel hüvitisele jätkuvalt õigustatud isikute arv, mille alusel leitakse pikendamiste otsuste arv. Koondamishüvitis ▪ Töötuskindlustuse andmekogu andmed koondamishüvitise saajate ja hüvitise suuruse Hindamaks koondamishüvitise kulu, on vaja leida ja omavahel siduda kohta. järgmised andmed: ▪ Statistikaameti andmed töötute arvu, keskmise palga ja majanduskasvu kohta. ▪ koondamishüvitise määramiste arv, kelle eelnev tööstaaž on 5- ▪ Rahandusministeeriumi majandusprognoosi andmed keskmise palga, töötute arvu ja 10 aastat ning enam kui 10 aastat; majanduskasvu kohta. ▪ hüvitise keskmine suurus 5-10 aasta tööstaaži korral ning enam kui 10-aastase tööstaaži korral. Maksejõuetushüvitis ▪ Töötuskindlustuse andmekogu andmed maksejõuetushüvitise saajate ja hüvitise Hindamaks maksejõuetushüvitise kulu on vaja leida ja omavahel siduda suuruse kohta. järgmised andmed: ▪ Statistikaameti andmed keskmise palga ja majanduskasvu kohta. ▪ isikute arv, kellele määratakse maksejõuetushüvitis; ▪ Rahandusministeeriumi majandusprognoosi andmed keskmise palga ja majanduskasvu ▪ hüvitise keskmine suurus. kohta. Aktiivsed tööturumeetmed ja ▪ 19.11.2020 Vabariigi Valitsuse poolt vastu võetud määrus „Tööhõiveprogramm 2021– Hindamaks tööturuteenuste kulu on vaja leida ja omavahel siduda sihtkapitali ülekantavate vahendite 2023“. järgmised andmed: määr ▪ Tööhõiveprogramm 2024–2029 (programm on kinnitamisel). ▪ teenustel osalemiste arv kuu jooksul ▪ Tervise- ja tööministri 04.12.2014 käskkirjaga nr 222 kinnitatud toetuse andmise ▪ teenuse maksumus kuus tingimused „Tööturuteenuste osutamine tagamaks paremaid võimalusi hõives osalemiseks“ . Sihtkapitali ülekantavate vahendite määra arvestamisel on aluseks võetud ▪ Sotsiaalkaitseministri ning tervise- ja tööministri 27.03.2015 käskkirjaga nr 57 kinnitatud töötuskindlustusvahenditest rahastatavate teenuste kuluprognoosid toetuse andmise tingimused „Tööturuteenuste osutamine töövõimereformi sihtrühmale“. (2024-2026. aasta kulude aluseks on kinnitamisel olev Tööhõiveprogramm ▪ Töötuna ja tööotsijana arvel olevate isikute ning tööturuteenuste osutamise registri 2024–2029) ja arvestatud, kui suure osa töötuskindlustusmakse andmed teenuste saajate ja teenuste osutamise kulude kohta. laekumisest peab üle kandma tööturuteenuste ja -toetuste sihtkapitali, et 25  Töötuskindlustusmakse määrade arvestus aastateks 2024‒2027 Alusandmed Metoodika ▪ Rahandusministeeriumi majandusprognoosi andmed töötute arvu, palgakasvu ja katta teenuste osutamiseks vajalik vahendite maht; seejuures silmas inflatsiooni kohta. pidades, et ülekantavate vahendite määr saab olla kuni 30%. Tegevuskulud ▪ Töötukassa jooksva aasta eelarve ja teadaolevad täiendavad kulud järgmistel aastatel. ▪ Rahandusministeeriumi majandusprognoosi andmed töötute arvu, palgakasvu ja inflatsiooni kohta. 26  Töötuskindlustusmakse määrade arvestus aastateks 2024‒2027 Lisa 2. Töötuskindlustuse tulude ja kulude arvestus aastatel 2024–2027 maksemääraga 2,4% 2021 2022 2023 2024 2025 2026 2027 1 SKP reaalkasv 7,2% -0,5% -2,0% 2,7% 3,0% 2,5% 2,2% 2 Keskmine palk 1 473 1 645 1 828 1 950 2 053 2 153 2 250 3 Keskmise palga kasv 6,9% 11,6% 11,2% 6,6% 5,3% 4,9% 4,5% 4 Tarbijahinnaindeks 4,6% 19,4% 9,6% 4,7% 2,3% 1,7% 1,9% 5 Töötuse määr (15-74a) 6,2% 5,6% 6,1% 6,7% 6,4% 6,2% 6,1% 6 Töötute arv (ILO töötute arv) 43 100 40 200 44 793 49 178 47 322 45 317 44 658 7 Registreeritud töötute arv (keskmiselt päevas) 49 794 46 980 52 286 52 983 50 103 48 663 47 413 8 Likviidsusreservi tulusus 0% 0,32% 2,9% 3,1% 2,7% 2,7% 2,7% 9 Töötuskindlustusmakse määr: kindlustatud 1,6% 1,6% 1,6% 1,6% 1,6% 1,6% 1,6% 10 Töötuskindlustusmakse määr: tööandjad 0,8% 0,8% 0,8% 0,8% 0,8% 0,8% 0,8% 11 Sihtkapitali ülekantavate vahendite määr 30,0% 19,8% 25,5% 23,3% 23,0% 23,2% 23,6% Tulud (eur) 12 Töötuskindlustusmaksed kokku 231 730 310 263 505 202 294 196 391 313 166 146 331 486 795 347 738 195 363 363 237 13 I SF: kindlustatute töötuskindlustusmaksed (tekkepõhine) 150 624 701 171 278 381 191 227 654 203 557 995 215 466 417 226 029 827 236 186 104 14 II SF: tööandjate töötuskindlustusmaksed (tekkepõhine) 81 105 609 92 226 821 102 968 737 109 608 151 116 020 378 121 708 368 127 177 133 15 Ülekantavad vahendid sihtkapitali 69 519 093 52 174 030 75 020 080 72 967 712 76 098 868 80 725 234 85 760 738 16 I SF-st sihtkapitali ülekantavad vahendid 45 187 410 33 913 119 48 763 052 47 429 013 49 464 264 52 471 402 55 744 480 17 II SF-st sihtkapitali ülekantavad vahendid 24 331 683 18 260 911 26 257 028 25 538 699 26 634 604 28 253 832 30 016 258 18 Investeerimistulu 0 2 040 260 15 647 607 17 361 875 15 550 177 16 259 980 17 111 148 19 I SF investeerimistulu 0 1 120 078 6 940 489 7 187 811 6 245 167 6 410 317 6 637 665 20 II SF investeerimistulu 0 455 140 4 453 534 5 088 947 4 814 358 5 304 823 5 872 992 21 SK investeerimistulu 0 172 738 1 585 935 2 233 493 2 006 978 2 061 166 2 116 818 22 Reservi investeerimistulu 0 292 304 2 667 649 2 851 625 2 483 673 2 483 673 2 483 673 23 TÖÖTUSKINDLUSTUSE KOGUTULU 231 730 310 265 545 462 309 843 999 330 528 021 347 036 971 363 998 175 380 474 386 24 I SF KOGUTULU 105 437 291 138 485 340 149 405 092 163 316 793 172 247 319 179 968 741 187 079 289 25 II SF KOGUTULU 56 773 926 74 421 050 81 165 243 89 158 399 94 200 132 98 759 359 103 033 867 26 SK KOGUTULU 69 519 093 52 346 768 76 606 015 75 201 205 78 105 846 82 786 401 87 877 556 27 RESERVI KOGUTULU 0 292 304 2 667 649 2 851 625 2 483 673 2 483 673 2 483 673 Kulud (eur) 28 Hüvitised ja hüvitistelt makstav sotsiaalmaks 113 048 128 136 819 622 165 962 302 173 678 225 173 024 424 177 208 305 182 838 905 29 Töötuskindlustushüvitise sotsiaalmaksuta kulu 80 741 522 99 114 927 116 904 826 121 493 092 121 188 995 124 711 934 128 542 421 30 Koondamishüvitise kulu ilma sotsiaalmaksuta 12 576 063 14 745 251 20 656 998 21 627 764 21 373 600 21 478 672 22 204 913 31 Maksejõuetushüvitise kulu ilma sotsiaalmaksuta 3 607 318 3 769 909 4 801 535 5 733 914 5 754 866 5 802 395 6 055 214 32 Sotsiaalmaks hüvitistelt 16 123 225 19 189 535 23 598 943 24 823 456 24 706 963 25 215 304 26 036 357 33 Teenused töötuskindlustusvahenditest 81 278 520 43 922 646 59 245 283 72 916 831 76 098 868 80 725 234 85 760 738 34 Tööhõiveprogramm (va kriisimeetmed) 41 727 963 39 953 943 56 877 958 72 916 831 76 098 868 80 725 234 85 760 738 27  Töötuskindlustusmakse määrade arvestus aastateks 2024‒2027 2021 2022 2023 2024 2025 2026 2027 35 Tööhõiveprogramm: kriisimeetmed (töötasu hüvitis, töötasu toetus) 36 557 319 36 TAT-2 kaasfinantseering 513 330 1 529 892 278 204 37 TAT-3 kaasfinantseering 2 479 909 2 438 811 2 089 121 38 Tegevuskulud 46 366 689 51 076 236 64 148 584 68 060 986 71 624 678 74 539 869 77 419 132 39 TÖÖTUSKINDLUSTUSE KOGUKULU 240 693 337 231 818 504 289 356 169 314 656 042 320 747 971 332 473 408 346 018 776 40 I SF KOGUKULU 110 879 870 132 314 480 158 601 406 165 732 733 167 745 036 173 162 848 178 864 857 41 II SF KOGUKULU 48 534 947 55 581 378 71 509 481 76 006 478 76 904 067 78 585 326 81 393 181 42 SK KOGUKULU 81 278 520 43 922 646 59 245 283 72 916 831 76 098 868 80 725 234 85 760 738 43 RESERVI KOGUKULU Jooksvate tulude ja kulude vahe (eur) 44 TULEM -8 963 027 33 726 958 20 487 829 15 871 979 26 289 001 31 524 766 34 455 610 45 I SF TULEM -5 442 579 6 170 860 -9 196 314 -2 415 940 4 502 283 6 805 893 8 214 432 46 II SF TULEM 8 238 979 18 839 672 9 655 762 13 151 920 17 296 066 20 174 033 21 640 686 47 SK TULEM -11 759 427 8 424 122 17 360 732 2 284 373 2 006 978 2 061 166 2 116 818 48 RESERVI TULEM 0 292 304 2 667 649 2 851 625 2 483 673 2 483 673 2 483 673 Varad (eur) 49 NETOVARA 505 845 703 539 572 661 560 060 490 575 932 470 602 221 470 633 746 236 668 201 846 50 I SF 232 966 351 239 327 208 231 864 866 231 302 483 237 419 154 245 839 434 255 668 255 51 II SF 134 628 154 153 570 132 164 159 572 178 309 561 196 474 912 217 518 231 240 028 203 52 SK 46 263 293 54 687 416 72 048 148 74 332 521 76 339 499 78 400 666 80 517 484 53 RESERV 91 987 905 91 987 905 91 987 905 91 987 905 91 987 905 91 987 905 91 987 905 Märkused: Aluseks rahandusministeeriumi 2023. aasta suvine majandusprognoos. I SF – töötuskindlustushüvitiste sihtfond, II SF – koondamise ja tööandja maksejõuetuse hüvitise sihtfond, SK – tööturuteenuste ja –toetuste sihtkapital. TAT-2 – „Tööturuteenuste osutamine tagamaks paremaid võimalusi hõives osalemiseks“ TAT-3 – „Tööturuteenused töövõimereformi sihtrühmale“ 2023. aasta ülekantavate vahendite määr on kinnitatud Vabariigi Valitsuse määrusega. Tabelis on arvutused teostatud ümardamata arvudega. 28  Töötuskindlustusmakse määrade arvestus aastateks 2024‒2027 Lisa 3. Töötuskindlustuse tulude ja kulude arvestus aastatel 2024–2025 maksemääraga 2,4%: riskistsenaarium 2021 2022 2023 2024 2025 1 SKP reaalkasv 7,2% -0,5% -2,5% 1,6% 3,1% 2 Keskmine palk 1 473 1 645 1 814 1 905 1 991 3 Keskmise palga kasv 6,9% 11,6% 10,3% 5,0% 4,5% 4 Tarbijahinnaindeks 4,6% 19,4% 9,3% 3,6% 2,3% 5 Töötuse määr (15-74a) 6,2% 5,6% 6,2% 7,1% 6,6% 6 Töötute arv (ILO töötute arv) 43 100 40 200 45 474 52 600 48 698 7 Registreeritud töötute arv (keskmiselt päevas) 49 794 46 980 53 158 56 536 51 836 8 Likviidsusreservi tulusus 0% 0,32% 2,9% 3,1% 2,7% 9 Töötuskindlustusmakse määr: kindlustatud 1,6% 1,6% 1,6% 1,6% 1,6% 10 Töötuskindlustusmakse määr: tööandjad 0,8% 0,8% 0,8% 0,8% 0,8% 11 Sihtkapitali ülekantavate vahendite määr 30,0% 19,8% 25,5% 24,7% 23,8% Tulud (eur) 12 Töötuskindlustusmaksed kokku 231 730 310 263 505 202 293 194 998 307 951 202 323 096 243 13 I SF: kindlustatute töötuskindlustusmaksed (tekkepõhine) 150 624 701 171 278 381 190 576 749 200 168 282 210 012 558 14 II SF: tööandjate töötuskindlustusmaksed (tekkepõhine) 81 105 609 92 226 821 102 618 249 107 782 921 113 083 685 15 Ülekantavad vahendid sihtkapitali 69 519 093 52 174 030 74 764 724 76 035 195 77 041 603 16 I SF-st sihtkapitali ülekantavad vahendid 45 187 410 33 913 119 48 597 071 49 422 877 50 077 042 17 II SF-st sihtkapitali ülekantavad vahendid 24 331 683 18 260 911 26 167 654 26 612 318 26 964 561 18 Investeerimistulu 0 2 040 260 15 647 607 16 991 971 14 703 445 19 I SF investeerimistulu 0 1 120 078 6 940 489 6 930 750 5 623 329 20 II SF investeerimistulu 0 455 140 4 453 534 4 984 020 4 597 947 21 SK investeerimistulu 0 172 738 1 585 935 2 225 577 1 998 496 22 Reservi investeerimistulu 0 292 304 2 667 649 2 851 625 2 483 673 23 TÖÖTUSKINDLUSTUSE KOGUTULU 231 730 310 265 545 462 308 842 605 324 943 174 337 799 688 24 I SF KOGUTULU 105 437 291 138 485 340 148 920 167 157 676 155 165 558 845 25 II SF KOGUTULU 56 773 926 74 421 050 80 904 130 86 154 623 90 717 071 26 SK KOGUTULU 69 519 093 52 346 768 76 350 659 78 260 771 79 040 099 27 RESERVI KOGUTULU 0 292 304 2 667 649 2 851 625 2 483 673 Kulud (eur) 28 Hüvitised ja hüvitistelt makstav sotsiaalmaks 113 048 128 136 819 622 176 893 294 185 321 037 171 428 656 29 Töötuskindlustushüvitise sotsiaalmaksuta kulu 80 741 522 99 114 927 124 712 194 131 187 884 120 595 660 30 Koondamishüvitise kulu ilma sotsiaalmaksuta 12 576 063 14 745 251 22 043 195 21 903 162 21 034 256 31 Maksejõuetushüvitise kulu ilma sotsiaalmaksuta 3 607 318 3 769 909 5 000 801 5 975 582 5 398 496 32 Sotsiaalmaks hüvitistelt 16 123 225 19 189 535 25 137 104 26 254 410 24 400 244 33 Teenused töötuskindlustusvahenditest 81 278 520 43 922 646 59 245 283 76 035 195 77 041 603 34 Tööhõiveprogramm (va kriisimeetmed) 41 727 963 39 953 943 56 877 958 76 035 195 77 041 603 29  Töötuskindlustusmakse määrade arvestus aastateks 2024‒2027 2021 2022 2023 2024 2025 35 Tööhõiveprogramm: kriisimeetmed 36 TAT-2 kaasfinantseering 513 330 1 529 892 278 204 37 TAT-3 kaasfinantseering 2 479 909 2 438 811 2 089 121 38 Tegevuskulud 46 366 689 51 076 236 64 148 584 67 142 998 70 266 043 39 TÖÖTUSKINDLUSTUSE KOGUKULU 240 693 337 231 818 504 300 287 161 328 499 230 318 736 302 40 I SF KOGUKULU 110 879 870 132 314 480 166 408 774 174 830 832 166 268 588 41 II SF KOGUKULU 48 534 947 55 581 378 74 633 104 77 633 203 75 426 111 42 SK KOGUKULU 81 278 520 43 922 646 59 245 283 76 035 195 77 041 603 43 RESERVI KOGUKULU Jooksvate tulude ja kulude vahe (eur) 44 Aasta kogutulem -8 963 027 33 726 958 8 555 444 -3 556 056 19 063 386 45 I SF TULEM -5 442 579 6 170 860 -17 488 607 -17 154 677 -709 743 46 II SF TULEM 8 238 979 18 839 672 6 271 025 8 521 420 15 290 959 47 SK TULEM -11 759 427 8 424 122 17 105 377 2 225 577 1 998 496 48 RESERVI TULEM 0 292 304 2 667 649 2 851 625 2 483 673 Varad (eur) 49 NETOVARA (I SF, II SF, SK ja reserv) 505 845 703 539 572 661 548 128 105 544 572 049 563 635 435 50 Vabad vahendid I SF-s 232 966 351 239 327 208 223 572 573 208 271 452 209 176 097 51 Vabad vahendid II SF-s 134 628 154 153 570 132 160 774 835 170 294 323 186 454 568 52 Sihtkapital 46 263 293 54 687 416 71 792 792 74 018 369 76 016 865 53 Reserv 91 987 905 91 987 905 91 987 905 91 987 905 91 987 905 Märkused: Aluseks Rahandusministeeriumi 2023. aasta suvise majandusprognoosi riskistsenaarium. I SF – töötuskindlustushüvitiste sihtfond, II SF – koondamise ja tööandja maksejõuetuse hüvitise sihtfond, SK – tööturuteenuste ja –toetuste sihtkapital. TAT-2 – „Tööturuteenuste osutamine tagamaks paremaid võimalusi hõives osalemiseks“ TAT-3 – „Tööturuteenused töövõimereformi sihtrühmale“ 2023. aasta ülekantavate vahendite määr on kinnitatud Vabariigi Valitsuse määrusega. Tabelis on arvutused teostatud ümardamata arvudega. 30  Töötuskindlustusmakse määrade arvestus aastateks 2024‒2027 Lisa 4. Töötukassa teenuste kuluprognoos programmide ja rahastamisallikate lõikes aastateks 2023‒2027 TK – töötuskindlustusvahendid; RE – riigieelarve; VF – välisvahendid 2023 2024 2025 2026 2027 Märkus Tööhõiveprogramm Kokku 56 895 958 78 910 510 82 348 120 85 747 874 85 778 738 2024-2026. aasta kulude aluseks on TK 56 877 958 72 916 831 76 098 868 80 725 234 85 760 738 THP 2024–2029 (programm on RE 18 000 1 810 704 1 887 376 1 519 392 18 000 kooskõlastamisel); 2027. aasta kulud on prognoositud töötute arvu ning VF - 4 182 975 4 361 876 3 503 248 - hinna- ja palgakasvu alusel. TAT-2: „Tööturuteenuste osutamine Kokku 2 279 792 - - - - tagamaks paremaid võimalusi TK 278 204 - - - - hõives osalemiseks“ RE 63 764 - - - - ESF 1 937 823 - - - - TAT-3: „Tööturuteenused Kokku 13 927 473 - - - - töövõimereformi sihtrühmale“ TK 2 089 121 - - - - RE - - - - - ESF 11 838 352 - - - - REACT: Tööturuteenuste osutamine Kokku 7 947 263 - - - - COVID-19 kriisi mõjude TK - - - - - leevendamiseks RE - - - - - VF 7 947 263 - - - - RRF: Tööturuteenuste osutamine Kokku 3 006 289 3 618 885 2 548 550 - - noortele TK - - - - - RE - - - - - VF 3 006 289 3 618 885 2 548 550 - - Ei põhine kinnitatud eelarvel. EGF: Globaliseerumisega Kokku - - - - - Programmi kaasfinantseering Kohanemise Euroopa Fondi toetus TK - - - - - tööhõiveprogrammist ja riigieelarvest. RE - - - - - Programm lõppes 30.06.2023. THP kulu VF - - - - - 2023. aastal ca 23 tuhat eurot. ÕÜF: Põlevkivisektori töötajate Kokku - 969 968 1 281 922 1 475 391 1 597 110 tööle asumise ja oskuste arendamise TK - - - - - toetamine RE - 290 990 384 577 442 617 479 133 ÕÜF on kooskõlastamisel. Programmi VF - 678 978 897 345 1 032 774 1 117 977 periood 2024–2029. KOKKU Kokku 84 056 776 83 499 363 86 178 592 87 223 265 87 375 848 TK 59 245 283 72 916 831 76 098 868 80 725 234 85 760 738 RE 81 764 2 101 694 2 271 952 1 962 009 497 133 VF 24 729 728 8 480 838 7 807 771 4 536 022 1 117 977 31 EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: MKM/23-1187 - Tööturuteenuste ja -toetuste sihtkapitali ülekantavate vahendite määr 2024. aastal Kohustuslikud kooskõlastajad: Haridus- ja Teadusministeerium; Justiitsministeerium; Kultuuriministeerium; Riigikantselei; Kaitseministeerium; Siseministeerium; Regionaal- ja Põllumajandusministeerium; Rahandusministeerium; Sotsiaalministeerium; Kliimaministeerium; Välisministeerium Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 12.09.2023 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/19577a44-2ecc-4475-89b2-51588d1c75d4 Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/19577a44-2ecc-4475-89b2-51588d1c75d4?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) https://eelnoud.valitsus.ee/main