Kiri

Rahandusministeerium [email protected] Kuupäev digitaalallkirjas nr 1-11/1280-1 Kultuuriministri 14. oktoobri 2022. a määruse nr 17 muutmise eelnõu kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks esitamine Kultuuriministeerium esitab Rahandusministeeriumile kooskõlastamiseks ning Eesti Etendusasutuste Liidule, Eesti Teatriliidule, Eesti Tantsunõukogule, Eesti Linnade ja Valdade Liidule ning Eesti Väike- ja Projektiteatrite Liidule arvamuse avaldamiseks kultuuriministri 14. oktoobri 2022. a määruse nr 17 „Riigieelarvest etendusasutuste toetamise tingimused ja kord“ muutmise eelnõu. Palume eelnõu kooskõlastada ja arvamust avaldada seitsme tööpäeva jooksul. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Heidy Purga minister Lisad: 1. Eelnõu 3 lehel 2. Seletuskiri 5 lehel Sama: Eesti Etendusasutuste Liit mittetulundusühing EESTI TEATRILIIT Eesti Linnade ja Valdade Liit Eesti Väike- ja Projektiteatrite Liit Eesti Tantsunõukogu Laur Kaunissaare 628 2249 [email protected] Suur-Karja 23 / 15076 Tallinn / 628 2222 / [email protected] / www.kul.ee / Registrikood 70000941  EELNÕU 07.09.2023 MÄÄRUS Kultuuriministri 14. oktoobri 2022. a määruse nr 17 „Riigieelarvest etendusasutuste toetamise tingimused ja kord“ muutmine Määrus kehtestatakse etendusasutuse seaduse § 16 lõike 6 ja § 17 lõike 4 alusel. § 1. Kultuuriministri 14. oktoobri 2022. a määruse nr 17 „Riigieelarvest etendusasutuste toetamise tingimused ja kord“ muutmine Kultuuriministri 14. oktoobri 2022. a määruses nr 17 „Riigieelarvest etendusasutuste toetamise tingimused ja kord“ tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahv 7 sõnastatakse järgmiselt: „(1) Munitsipaal- ja eraetendusasutuse kalendriaasta tegevustoetuse alampiir on 90 000 eurot. Munitsipaaletendusasutuse kalendriaasta tegevustoetuse ülempiir on 1 350 000 eurot ning eraetendusasutuse kalendriaasta tegevustoetuse ülempiir 600 000 eurot. (2) Munitsipaaletendusasutuse kalendriaasta tegevustoetuse maksimaalne toetuse osakaal abikõlblikest kuludest on 50%. Omafinantseering peab katma abikõlblikest kuludest osa, mida toetusest ei hüvitata. (3) Riigi asutatud sihtasutusena tegutseva etendusasutuse tegevustoetuse summa kalendriaastaks saadakse arvestades taotletava toetuse summat ning käesoleva määruse § 11 lõikes 3 nimetatud komisjoni hindamise tulemust kooskõlas käesoleva määruse § 12 lõikes 2 toodud hindamise aluseks olevate asjaoludega. (4) Munitsipaal- ja eraetendusasutuse tegevustoetuse summa kalendriaastaks saadakse arvestades taotletava toetuse summat ning käesoleva määruse § 11 lõikes 4 nimetatud komisjoni hindamise tulemust kooskõlas käesoleva määruse §-s 13 nimetatud hindamismetoodikaga ja teiste samas paragrahvis toodud hindamise aluseks olevate asjaoludega. (5) Kui komisjoni hindamistulemuse põhjal ületab etendusasutuse tegevustoetuse taotluste rahaline maht taotlusvooru eelarve vaba jäägi, leitakse toetuse lõplik summa proportsionaalse vähendamise kaudu. Selleks vähendatakse komisjoni hindamistulemuse põhjal leitud etendusasutuse tegevustoetuse summat protsendimääras, mille võrra ületab tegevustoetuste kogusumma taotlusvooru eelarvet nii, et eraldatav kogusumma oleks võrdne taotlusvooru eelarvega. (6) Munitsipaal- ja eraetendusasutuse tegevustoetust ei maksta, kui käesoleva paragrahvi lõigetes 4 ja 5 toodud korras arvestatud toetuse suurus on väiksem kui 25 000 eurot. (7) Toetuse andjal on õigus munitsipaal- ja eraetendusasutuse tegevustoetuse taotlusvooru eelarvest kuni 4% jagada nende käesoleva määruse § 13 lõikes 3 nimetatud tingimustele vastavate taotlejate vahel, kellel võrreldes eelmiseks kalendriaastaks määratud tegevustoetusega käesoleva paragrahvi lõikes 4 toodud korras arvestatud tegevustoetuse summa väheneb. Suuremas proportsioonis toetatakse taotlejat, kelle tegevustoetuse summa väheneb rohkem ning vastupidi. (8) Kui toetus on käsitletav käesoleva määruse § 2 lõikes 5 nimetatud abina, arvestatakse toetuse osakaal abikõlblike kulude suhtes välja grupierandi määruse artikli 53 lõike 7 või 8 kohaselt.“; 2) paragrahvi 8 lõike 3 punktid 3, 5 ja 6 sõnastatakse järgmiselt: „3) toetuse kavandatavat kasutusaastat hõlmavate uuslavastuste, külastajate ja etenduste arv; 5) taotluse esitamise seisuga ning toetuse kavandatava kasutusaasta kohta etendusasutuse töökohtade koosseis ja töötajate arv, sealhulgas võlaõiguslike lepingute alusel; 6) munitsipaal- ja eraetendusasutuse tegevustoetuse taotleja kahe taotlemisele eelneva majandusaasta etendustegevuse panuse kirjeldus valdkonna mitmekesisusse;“; 3) paragrahvi 8 täiendatakse lõigetega 31 ja 32 järgmiselt: „(31) Munitsipaal- ja eraetendusasutuse tegevustoetust saab taotleda üheks või kolmeks järjestikuseks kalendriaastaks. Kolme kalendriaasta tegevustoetuse taotlus peab sisaldama käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 3 nõutud teavet taotluse esitamisele järgneva kolme kalendriaasta kohta.“; (32) Munitsipaal- ja eraetendusasutuse tegevustoetust kolmeks järjestikuseks kalendriaastaks saab taotleda iga kolme aasta järel.“; 4) paragrahvi 9 lõikes 4 asendatakse sõna „kaks“ sõnaga „viis“; 5) paragrahvi 11 lõike 3 punkt 3 sõnastatakse järgmiselt: „3) Kultuuriministeeriumi kultuuriväärtuste asekantsler;“; 6) paragrahvi 11 täiendatakse lõikega 7 järgmiselt: „(7) Kui käesoleva paragrahvi lõike 4 punktides 1 ja 3–5 ning lõike 5 punktides 2 ja 3 nimetatud organisatsioon otsustab oma liiget komisjoni mitte nimetada või kui ta ei nimeta liiget Kultuuriministeeriumi kindlaks määratud tähtpäevaks, nimetab komisjoni liikme Kultuuriministeerium.“; 7) paragrahvi 12 lõike 2 punkt 1 sõnastatakse järgmiselt: „1) etendusasutuse loomingulise tegevusega seotud töö mahust, mis saadakse käesoleva määruse § 9 lõikes 5 nimetatud korras esitatud andmete alusel, sealhulgas välisriikides antud külalisetenduste ja kontsertide arvust ning rahvusvahelise tegevuse osakaalust etendusasutuse tegevuses;“;  8) paragrahvi 13 lõige 3 sõnastatakse järgmiselt: „(3) Munitsipaal- ja eraetendusasutuse tegevustoetust ei eraldata etendusasutusele, kelle taotlus sai koondsummaks 75 punkti 100-st võimalikust ja alla selle või kui hindamismetoodika 1. kriteeriumi hinnati alla 15 punkti või 2. kriteeriumi alla 12 punkti.“; 9) paragrahvi 13 täiendatakse lõikega 31 järgmiselt: „(31) Käesoleva määruse § 11 lõikes 4 nimetatud komisjon võib teha toetuse andjale ettepaneku munitsipaal- ja eraetendusasutuse tegevustoetuse eraldamiseks kolmeks järjestikuseks kalendriaastaks kuni viiele käesoleva määruse § 13 lõikes 3 nimetatud tingimustele vastavale etendusasutusele. Etendusasutuse teise ja kolmanda kalendriaasta tegevustoetuse summa ei tohi olla suurem kui esimeseks kalendriaastaks määratud summa.“; 10) paragrahvi 15 lõike 4 punkt 5 tunnistatakse kehtetuks; 11) paragrahvi 17 täiendatakse lõikega 9 järgmiselt: „(9) Käesoleva määruse § 13 lõikes 31 sätestatud juhul esitab toetuse saaja toetuse kasutamise kalendriaasta 1. detsembriks toetuse kasutamise kohta vahearuande, kui taotluse rahuldamise otsusest ei tulene teisiti. Vahearuande menetlemise tähtaeg on kuni 30 kalendripäeva vahearuande esitamisest arvates ning vahearuandele kohalduvad käesolevas määruses aruandele kehtestatud nõuded.“; 12) määruse lisa kehtestatakse uues sõnastuses (lisatud). § 2. Rakendussäte Paragrahvi 1 punkti 3 rakendatakse alates 2027. aastaks etendusasutuse tegevustoetuse taotlejatele. Heidy Purga Kristiina Alliksaar minister kantsler  Kultuuriministri 14. oktoobri 2022. a määruse nr 17 „Riigieelarvest etendusasutuste toetamise tingimused ja kord“ muutmise määruse eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus Määruse eelnõuga (edaspidi eelnõu) muudetakse kultuuriministri 14. oktoobri 2022. a määruse nr 17 „Riigieelarvest etendusasutuste toetamise tingimused ja kord“ 1. novembril 2022 jõustunud redaktsiooni avaldamismärkega RT I, 18.10.2022, 6. Määrus kehtestatakse etendusasutuse seaduse § 16 lõike 6 ja § 17 lõike 4 alusel. 1. novembril 2022 jõustus etendusasutuse seaduse uus redaktsioon, millega anti muu hulgas kultuuriministrile volitusnorm kehtestada määrusega riigieelarvest etendusasutustele antavate toetuste liigid ning toetuste taotlemise, taotleja hindamise ja toetuse määramise tingimused ja kord. Lisaks kehtestati määrusega munitsipaal- ja eraetendusasutuse tegevustoetuse taotluste hindamismetoodika. Määruse rakendamisel on tekkinud vajadus seda muuta ja täpsustada. Tingimusi ja hindamismetoodikat soovitakse täpsustada õigusselguse huvides ja selleks, et tagada määruse parem rakendatavus, ning sellest eelnõu lähtubki. Muudatused ja täpsustused puudutavad peamiselt munitsipaal- ja eraetendusasutuse tegevustoetuse taotlemist, toetuse piirmäärasid ja arvutamise alust ning hindamismetoodika alusel toetuse määramist. Eelnõu ja seletuskirja koostasid Kultuuriministeeriumi kantsler Kristiina Alliksaar ([email protected], tel 628 2203), Kultuuriministeeriumi kunstide osakonna juhataja Katre Väli ([email protected], tel 628 2212), Kultuuriministeeriumi kunstide osakonna teatrinõunik Laur Kaunissaare ([email protected], tel 628 2249) ja Kultuuriministeeriumi personali- ja õigusosakonna õigusnõunik Kadri Kilvet ([email protected], tel 628 2224), kes tegi eelnõu juriidilise ekspertiisi. Eelnõu ja seletuskirja toimetas keeleliselt Kultuuriministeeriumi personali- ja õigusosakonna sekretär-keeletoimetaja Anni Viirmets ([email protected], tel 628 2220). 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu koosneb kahest paragrahvist. Paragrahv 1 koosneb 12 punktist, millega täiendatakse ja muudetakse kultuuriministri 14. oktoobri 2022. a määrust nr 17 „Riigieelarvest etendusasutuste toetamise tingimused ja kord“ ning §-s 2 on rakendussäte. Eelnõu § 1 punktiga 1 muudetakse määruse § 7 tervikuna. Etendusasutuse seaduse § 16 lõike 4 kohaselt tuleb seaduses nimetatud eesmärkidel antavate toetuste määramisel kasutada võrreldava ühikuna etendusasutuse loomingulise tegevusega seotud töö mahtu. Muudatusega soovitakse lisada munitsipaal- ja eraetendusasutuste hindamismetoodikasse täiendav hindamiskriteerium (eelarve realistlikkus), mille alusel hinnatakse taotlusega esitatud etendusasutuse kalendriaasta eelarvet etendusasutuse loomingulise tegevusega seotud prognoositavat töö mahtu arvestades. Võrdlevalt kasutatakse taotleja eelmiste kalendriaastate andmeid. Määruse § 9 lõikes 5 nimetatud korras esitatud andmete (etenduste, uuslavastuste, publiku ja esitajate arvu) alusel soovitakse hinnata eelarve realistlikkust ehk kulutuste põhjendatust, tõhusust, selgust ja vastavust taotlusvooru eesmärkidele ning etendusasutuse organisatsioonilist jätkusuutlikkust. Eelarve realistlikkust hinnatakse nii piisavuse kui ka liiasuse alusel. Seni arvutas toetuse andja esitatud andmete alusel etendusasutuse tegevustoetuse vajaduse loomingulise tegevusega seotud töö mahu valemi abil, mis oli ka tegevustoetuse arvestamise alus. Praktikas ilmnes, et valem ei võimalda erinevate teatrite tegutsemisvorme soovitult võrrelda. Seoses mahu arvestuse muudatusega võetakse määrusest välja viis esimest lõiget ning ülejäänud sätete järjestust muudetakse. Sisulistest muudatustest vajab nimetamist, et eraetendusasutuse kalendriaasta tegevustoetuse senine ülempiir 900 000 eurot soovitakse langetada 600 000 eurole. Muudatus tehakse selleks, et taotletava toetuse ülempiir vastaks rohkem tegelikele tegevuskuludele, nende mahule ja eelarvetele ning oleks kooskõlas ka toetuse andja tegelike eelarvevõimalustega. Lisada soovitakse säte, millega antakse toetuse andjale õigus jagada munitsipaal- ja eraetendusasutuse tegevustoetuse taotlusvooru eelarvest kuni 4% nende taotlejate vahel, kellel võrreldes eelmiseks kalendriaastaks määratud toetusega tegevustoetus väheneb. Sätet rakendatakse ainult nendele taotlejatele, kes on läbinud määruse alusel vastavuskontrolli ja sisulise hindamise ning proportsionaalse vähendamise ja arvutuse tulemusena on nende tegevustoetus vähenenud võrreldes eelmisel kalendriaastal eraldatud tegevustoetuse kogusummaga. Summa ei jagune võrdselt, vaid selliselt, et suuremas proportsioonis toetatakse taotlejat, kelle tegevustoetuse summa väheneb rohkem ning vastupidi. Eelnõu § 1 punktiga 2 muudetakse § 8 lõike 3 punktide 3, 5 ja 6 sõnastust. Muudatus puudutab taotlusega esitatavate andmete ja dokumentide loendit ning on seotud muudetud hindamismetoodika ja selles sisalduvate kriteeriumidega. Eelnõu § 1 punktiga 3 täiendatakse määruse § 8 lõigetega 31 ja 32. Täiendustega soovitakse anda taotlejatele võimalus taotleda iga kolme aasta järel toetust kolmeks järjestikuseks kalendriaastaks. Nendele taotlejale, kes seda õigust soovivad kasutada, kehtestatakse nõue, et munitsipaal- ja eraetendusasutuse tegevustoetuse taotlus peab sisaldama määruses nõutud teavet taotluse esitamisele järgneva kolme kalendriaasta kohta. Nõue on seotud eelnõu § 13 lõikega 31, kus komisjonile soovitakse anda volitus teha hindamismetoodika alusel kõrge koondhinde saanud kuni viie taotleja puhul toetuse määramise ettepanek kolmeks kalendriaastaks. Eelnõu § 1 punktiga 4 muudetakse määruse § 9 lõiget 4 ehk taotleja taotlemisele eelnenud etendusasutusena tegutsemise aja nõuet. Muudatusega soovitakse kaheaastane tegusemisaja nõue muuta viieaastaseks. Lähtudes taotlejate õigustatud ootusest seni kehtiva tegutsemisaja kohta, rakendatakse muudatus 2027. aastaks tegevustoetuste taotlejatele. Muudatus on vajalik, et suunata riigi toetus pikemat aega tegutsenud jätkusuutlikele etendusasutustele. Eelnõu § 1 punktiga 5 muudetakse määruse § 11 lõike 3 punkti 3. Muudatus on seotud Kultuuriministeeriumi struktuuri muutumisega, sest ministeeriumis ei ole enam kunstide asekantsleri ametikohta. Eelnõu § 1 punktiga 6 täiendatakse määruse § 11 lõikega 7. Täiendus on vajalik, et oleks reguleeritud olukord juhuks, kui organisatsioon, kes peab määruse alusel komisjoni liikme nimetama, seda ei tee. Kui määruses nimetatud organisatsioon otsustab oma liiget komisjoni mitte nimetada või kui ta ei tee seda Kultuuriministeeriumi määratud tähtpäevaks, teeb seda Kultuuriministeerium. Eelnõu § 1 punktiga 7 täpsustatakse määruse § 12 lõike 2 punkti 1 sõnastust ning võetakse sättest välja viide loomingulise tegevusega seotud töö mahu arvutamise valemile. Muudatuse põhjendust on selgitatud eelnõu § 1 punkti 1 sisuselgituses. Eelnõu § 1 punktiga 8 tõstetakse määruse § 13 lõikes 3 toodud koondhinne ehk lävend 70-lt 75-le ning lisatakse, et munitsipaal- ja eraetendusasutuse tegevustoetust ei eraldata etendusasutusele, kelle puhul hindamismetoodika 1. kriteeriumi hinnati alla 15 punkti või 2. kriteeriumi alla 12 punkti. Lävendit on vajalik tõsta, sest piiratud eelarvevahendite tõttu taotlusvoorus ja aastast aastasse suureneva taotlejate arvu tõttu on põhjendatud toetuse täpsem sihistamine tugevaimate taotluste vahel. Etendusasutuste esindusorganisatsioonid on korduvalt rõhutanud kunstilise taseme kui ühe olulisema kriteeriumi hindamise vajadust, mistõttu ei ole põhjendatud toetada etendusasutusi, mille kunstilist taset on hinnatud metoodika kohaselt alla keskmise hinde. Eelnõu § 1 punktiga 9 täiendatakse määruse § 13 lõikega 31, andes komisjonile volituse teha kuni viie munitsipaal- ja eraetendusasutuse tegevustoetuse taotleja puhul ettepanek määrata neile toetus kolmeks aastaks. Sellised etendusasutused on need, kes seda ise soovivad, kelle taotlus sai koondhindeks vähemalt 75 punkti 100-st võimalikust, keda ei hinnatud 1. kriteeriumi puhul hindega alla 15. punkti või 2. kriteeriumi puhul hindega alla 12. punkti ja kes valitakse hindamismetoodika alusel moodustatud paremusjärjestuse alusel. Ettepaneku puhul ei saa teise ja kolmanda kalendriaasta tegevustoetuse summa olla suurem esimeseks kalendriaastaks määratud summast. Kolmeaastase toetuse määramise ettepaneku puhul taotleja teiseks ja kolmandaks aastaks uut taotlust ei esita, kuid kohustub esitama eelnõu § 1 punktis 11 kirjeldatud vahearuande. Kui toetuse andja on vahearuande heaks kiitnud, makstakse teise ja vastavalt ka kolmanda kalendriaasta tegevustoetus välja. Toetuse andja teeb komisjoni ettepanekut arvestades esimese, teise ja kolmanda kalendriaasta kohta toetuse eraldamise otsused eraldi. Haldusakt toetuse eraldamise kohta antakse pärast vastava kalendriaasta riigieelarve seaduse vastuvõtmist ning selle alusel kehtestatud kultuuriministri eelarvekäskkirja kinnitamist. Eelnõu § 1 punktiga 10 tunnistatakse kehtetuks määruse § 15 lõike 4 punkt 5, mida ei saa toetuse määramise metoodikat arvestades rakendada. Eelnõu § 1 punktiga 11 täiendatakse määruse § 17 lõikega 9, mis sisaldab vahearuande regulatsiooni. Kui komisjon teeb ettepaneku määrata taotlejale toetus kolmeks aastaks, esitab toetuse saaja toetuse kasutamise kalendriaasta 1. detsembriks toetuse kasutamise kohta vahearuande. Vahearuande menetlemise tähtaeg on kuni 30 kalendripäeva selle esitamisest arvates. Kui toetuse andja vahearuande kinnitab, saab teha toetuse saajale toetuse väljamakse teiseks ja vastavalt ka kolmandaks kalendriaastaks. Eelnõu § 1 punktiga 12 kehtestatakse määruse lisa „Munitsipaal- ja eraetendusasutuse tegevustoetuse taotluste hindamismetoodika“ uues sõnastuses. Muudatusega on lisatud metoodikasse uus punktisüsteem ja vahepealsed hinnangud. Hindamisel valitakse punktisumma, mille kirjelduses enamik aspekte taotluses toodud asjaoludele vastab. Lisaks soovitakse lisada eelnõu § 1 punkti 1 sisukirjelduses mainitud eelarve realistlikkuse kriteerium, mida hinnatakse etendusasutuse loomingulise tegevusega seotud töö mahu alusel. Kriteerium on vajalik ka avalike vahendite tõhusa kasutamise hindamiseks. Hindamismetoodikas tehtud muudatused lähtuvad soovist muuta hindamissüsteem selgemaks ning valdkonna eripärasid arvestavamaks. Seetõttu on ühendatud senised kriteeriumid „Uute algupärandite osakaal uuslavastuste hulgas“ ja „Etendustegevuse eristumine valdkonna enamusest“ ning moodustatud uus kriteerium „Senise etendustegevuse panus valdkonna mitmekesisusse“. Selle kriteeriumi puhul hinnatakse näiteks žanrilist või sihtgrupilist mitmekesisust või tööd algupäranditega ja teisi taotleja enda poolt taotluses esile toodud asjaolusid. Taotleja peab oma panust valdkonna mitmekesisusse taotluses kirjeldama. Etendusasutuse senise loomingulise tegevuse kunstilist taset hinnatakse sarnaselt varasemaga. Senine lisa- ja välistegevuste kriteerium on muudetud rahvusvaheliste tegevuste mahu ja mõju kriteeriumiks, kus soovitakse varasemaga võrreldes hinnata ka imporditegevusi ehk näiteks välisesinejate külalisetenduste korraldamist Eestis. Senise etendustegevuse piirkondliku kättesaadavuse kriteeriumi täpsustatakse nõuetega statsionaarse etenduspaiga asukohale ning muudetud on ka maakondades antavate etenduste arvusid. Kriteeriumide eest saadavad punktid moodustavad koondsumma, mis saab maksimaalselt olla 100 punkti ja mis võrdub omakorda 100 protsendiga taotletud toetusest. Seejärel toimub vajaduse korral proportsionaalne vähendamine. Eelnõu §-ga 2 kehtestatakse rakendussäte eelnõu § 1 punktis 4 toodud nõude rakendamiseks. Nõude sisu on selgitatud eelnõu § 1 punkti 4 sisukirjelduses. 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu on kooskõlas Euroopa Liidu õigusega. 4. Eelnõu mõjud Eelnõus kajastatud määruse muudatused on seotud rakendamise käigus esile kerkinud kitsaskohtadega. Muudatused aitavad kaasa toetuse andmise eesmärgi ja tulemuse saavutamisele. Mõju muudele valdkondadele ega ebasoovitavaid mõjusid ei kaasne. 5. Eelnõu rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja rakendamise eeldatavad tulud Eelnõu rakendamisega täiendavaid tulusid ega kulusid ei kaasne. 6. Eelnõu jõustumine Eelnõu jõustub üldises korras ehk kolmandal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist. 7. Eelnõu kooskõlastamine ja huvirühmade kaasamine Eelnõu esitatakse eelnõude infosüsteemi EIS kaudu kooskõlastamiseks Rahandusministeeriumile ning arvamuse avaldamiseks Eesti Etendusasutuste Liidule, Eesti Teatriliidule, Eesti Tantsunõukogule, Eesti Linnade ja Valdade Liidule ning Eesti Väike- ja Projektiteatrite Liidule.  Lisa Kultuuriministri 14.10.2022. a määruse nr 17 „Riigieelarvest etendusasutuste toetamise tingimused ja kord” juurde Munitsipaal- ja eraetendusasutuse tegevustoetuse taotluste hindamismetoodika 1. Munitsipaal- ja eraetendusasutuse tegevustoetuse taotluste hindamiskriteeriumid 1.1 Rahvuskultuuri edendamine: 1.1.1 senise etendustegevuse kunstiline tase; 1.1.2 loominguliste plaanide kunstiline huvitavus ning veenvus; 1.1.3 rahvusvahelise tegevuse maht ja mõju valdkonna arengule. 1.2 Mitmekesisus: 1.2.1 senise etendustegevuse panus valdkonna mitmekesisusse. 1.3 Piirkondliku kättesaadavus: 1.3.1 senise etendustegevuse piirkondlik kättesaadavus. 1.4 Loomingulise tegevusega seotud töö maht: 1.4.1 Eelarve realistlikkus 2. Kriteeriumide punktiskaalad ja kirjeldused 5 punkti 10 punkti 15 punkti 20 punkti 25 punkti 1. Senise Kahe taotlemisele Vahepealne Kahe taotlemisele eelneva Vahepealne Kahe taotlemisele eelneva majandusaasta etendustegevuse eelneva hinnang majandusaasta hinnang etendustegevuse kunstiline ambitsioon, kunstiline tase majandusaasta etendustegevuse ajakohasus ja loominguline teostus on etendustegevuse kunstiline ambitsioon, kõrge. kunstiline ajakohasus ja ambitsioon, loominguline teostus on ajakohasus ja keskmine. loominguline teostus on madal. 4 punkti 8 punkti 12 punkti 16 punkti 20 punkti 2. Loominguliste Toetuse Vahepealne Toetuse kavandatava Vahepealne Toetuse kavandatava kasutusaasta plaanide kavandatava hinnang kasutusaasta hinnang loomingulised plaanid on kunstiliselt kunstiline kasutusaasta loomingulised plaanid on huvitavad ja veenvad ning taotleja huvitavus, loomingulised kunstiliselt keskmiselt võimekus neid teostada on väga hea. veenvus plaanid ei ole huvitavad ja veenvad ning Tegevused on hästi läbimõeldud. kunstiliselt taotleja võimekus neid huvitavad ja teostada on tõenäoline. veenvad ning taotleja võimekus neid teostada ebatõenäoline. 2 punkti 4 punkti 6 punkti 8 punkti 10 punkti 3. Senine Kahe taotlemisele Vahepealne Kahe taotlemisele eelneva Vahepealne Kahe taotlemisele eelneva majandusaasta rahvusvahelise eelneva hinnang majandusaasta jooksul hinnang jooksul mängiti välisriikides > 15% tegevuse maht ja majandusaasta mängiti välisriikides ≥ repertuaari mahust ning toimus aktiivne mõju valdkonna jooksul mängiti 5% < 15% repertuaari osalemine rahvusvahelistes võrgustikes arengule välisriikides < 5% mahust ja/või toimus ja/või olulises mahus rahvusvaheliste repertuaari mahust aktiivne osalemine külalisetenduste korraldamine Eestis. ja ei toimunud ka rahvusvahelistes muud olulist võrgustikes.  rahvusvahelist tegevust. 4 punkti 8 punkti 12 punkti 16 punkti 20 punkti 4. Senise Kahe taotlemisele Vahepealne Kahe taotlemisele eelneva Vahepealne Kahe taotlemisele eelneva majandusaasta etendustegevuse eelneva hinnang majandusaasta hinnang etendustegevusega on panustatud oluliselt panus valdkonna majandusaasta etendustegevuse panus valdkonna mitmekesisusse. mitmekesisusse etendustegevuse valdkonna panus valdkonna mitmekesisusse on mitmekesisusse on keskmine. väike. 2 punkti 4 punkti 6 punkti 8 punkti 10 punkti 5. Senise Kahe taotlemisele Vahepealne Kahe taotlemisele Vahepealne Kahe taotlemisele eelneva majandusaasta etendustegevuse eelneva hinnang eelneva majandusaasta hinnang jooksul on antud etendusi viies või piirkondlik majandusaasta jooksul on antud rohkemas maakonnas ja etendusasutusel kättesaadavus jooksul on antud etendusi vähemalt on statsionaarne etenduspaik Tartus, etendusi ainult kolmes, kuid vähem kui Pärnus, Kuressaares, Viljandis või Harju maakonnas. viies maakonnas või Rakveres või etendusasutusel on kahe taotlemisele eelneva majandusaasta statsionaarne etenduspaik jooksul on antud etendusi kümnes või Tartus, Pärnus, rohkemas maakonnas või etendusasutusel Kuresaares, Viljandis ja on statsionaarne etenduspaik linnas Rakveres. väljaspool Tallinna, Tartut, Pärnut, Kuressaaret, Viljandit ja Rakveret. 3 punkti 6 punkt 9 punkti 12 punkti 15 punkti 6. Eelarve Toetuse Vahepealne Toetuse kavandatava Vahepealne Toetuse kavandatava kasutusaasta eelarve realistlikkus kavandatava hinnang kasutusaasta eelarve on hinnang on selge, põhjalik ja kuluefektiivne. kasutusaasta selge, kuid tegevusteks Kuluartiklid on taotlusega planeeritud eelarve ei ole selge planeeritud kulud ei ole uuslavastuste, etenduste ja esitajate arvust ja läbipaistev ning nende elluviimiseks lähtuvalt põhjendatud ja mõistlikud. tegevusteks optimaalsed ja on Publiku hulk ja piletimüügi prognoos on planeeritud kulud planeeritud realistlik. On planeeritud piisavad ei ole põhjendatud. uusalavastuste, etenduste omafinantseeringu ja lisarahastuse Eelarves välja ja esitajate arvust allikad.  toodud kulud ei ole lähtuvalt osaliselt realistlikud, toetuse põhjendamata. Publiku kasutamine pole hulk ja piletimüügi kuluefektiivne ega prognoos ei ole täis mõistlik. Publiku mahus realistlik. On hulk ja piletimüügi planeeritud vähesel prognoos ei ole määral omafinantseeringu realistlik. Ei ole ja lisarahastuse allikad. planeeritud piisavalt omafinantseeringu ja lisarahastuse allikaid. 3. Taotluste hindamise kord 3.1 Meetme tingimustele vastavaks tunnistatud taotlusi hindab käesoleva määruse § 11 lõikes 4 nimetatud komisjon (valdkondlikud asjatundjad ja Kultuuriministeeriumi töötajad) käesolevas hindamismetoodikas kirjeldatud kuue kriteeriumi lõikes punktide alusel. 3.2 Vahepealsete hinnangute puhul valitakse punkt, mille kirjelduses enamik aspekte vastab taotluses toodud asjaoludele. Taotleja poolt iga kriteeriumi eest saadud punktid liidetakse omavahel. Maksimaalne koondsummana saadav punktide arv on 100 (100 punkti võrdub 100% taotletud summast). 3.3 Taotluse hindamisel võetakse arvesse nii taotluses sisalduv, kui taotlejalt täiendavalt saadud lisainformatsioon, samuti muud ekspertidele, Kultuuriministeeriumi töötajatele ja hindamiskomisjoni liikmetele teadaolevad hindamist mõjutavad tõendatud asjaolud. 3.4 Taotlused, mis said koondsummaks vähem kui 75 punkti 100-st võimalikust või kui hindamismetoodika 1. kriteeriumi hinnati alla 15 punkti või 2. kriteeriumi alla 12 punkti, jäetakse rahuldamata. 3.5 Kui komisjoni hindamistulemuse põhjal ületab etendusasutuse tegevustoetuse taotluste rahaline maht taotlusvooru eelarve vaba jäägi, leitakse toetuse lõplik summa proportsionaalse vähendamise kaudu.