Kiri

± PAIDE MUINSUSKAITSEALA VABARIIGI VALITSUSE KAITSEKORD KORRALDUS „Paide muinsuskaitseala kaitsekord“ LisaLisa 1. Muinsuskaitseala 1. Muinsuskaitseala ja kaitsevööndipiirid ja kaitsevööndi piirid Muinsuskaitseala piir Kaitsevööndi piir 0 75 150 M 08.09.2022 15.08.2023 15.08.2023 Muinsuskaitseamet Aluskaart: Maa-amet 2021  PAIDE VABARIIGI VALITSUSE MUINSUSKAITSEALA KORRALDUS KAITSEKORD „Paide muinsuskaitseala kaitsekord“ Lisa 2. Hoonete Lisa 2. Hooneteja kaitsekategooriad kaitsekategooriad ja mälestised mälestised Muinsuskaitseala piir Hoonete kaitsekategooriad A-kaitsekategooria B-kaitsekategooria C-kaitsekategooria Täiendav info Mälestis (hoone) 0 50 100 M 08.03.2023 15.08.2023 Muinsuskaitseamet Aluskaart: Maa-amet 2023  PAIDE VABARIIGI VALITSUSE MUINSUSKAITSEALA KORRALDUS KAITSEKORD „Paide muinsuskaitseala kaitsekord“ Lisa 3. Haljastus ja 2 Lisa 3. arheoloogilise Haljastus ja kultuurkihiga ala 15066 arheoloogilise kultuurikihiga ala 1 15065 Muinsuskaitseala piir Arheoloogilise kultuurkihiga ala Mälestis Paide linnuse varemed reg-nr 15065 Mälestis Paide linnuse bastionid ja vallikraavid reg-nr 15066 Ala, mille hoovides kehtib leevendus: tööde tegemise luba ei ole nõutav kõrghaljastuse rajamiseks, kaeve- ja muudeks pinnase teisaldamise ja 3 juurdeveoga seotud töödeks 3 Haljasalad 4 1. Paide linnuse varemetele 5 ja bastionaalkindlustustele rajatud park 2. Tallinna tn ridaistutus 6 3. Keskväljaku haljastus 4. Pärnu tn ridaistutus 5. Suur-Aia tn ridaistutus 6. Vainu tn ridaistutus 0 50 100 M 08.03.2023 15.08.2023 Muinsuskaitseamet Aluskaart: Maa-amet 2023  Paide muinsuskaitseala kaitsekorra eelnõu avaliku väljapaneku raames esitatud arvamused ja vastuväited ning Muinsuskaitseameti seisukohad 04.01.2023 Täname, et aitasite kaitsekorra täpsustamisele kaasa! Arvamuse Arvamuse / ettepaneku /vastuväite Muinsuskaitseameti seisukoht / selgitus esitaja kokkuvõte E. M. Tallinna tn 44 õuealal on ekslikult märgi- Seisukoht: Muinsuskaitseameti andmete kohaselt asub kinnistul osaliselt tud presendiga kaetud ehitusmaterjalid C- hävinud 19. sajandist või 20. sajandi I poolest pärinev maakelder, mille võlv on 07.11.2022 kaitsekategooria ehitiseks. Eeldatavalt on osaliselt sisse varisenud. Keldri varemed on C-kaitsekategooria ehitisena mõeldud selle asemel maakeldrit, mille kaardil märgitud ekslikult kinnistul asuva muu objekti (presendi alla ladustatud varemed asuvad märgitud kohast umbes 1 ehitusmaterjalid) kohale. Muinsuskaitseamet korrigeerib kaardil andmeid. meeter põhja suunas. Eesti Omanike Palutakse kaitsekorraga kaasnevate Selgitused: Paide muinsuskaitsealal asuvate hoonete väärtusklasside nimekiri Keskliit, omandiõiguse piirangute ulatuse välja- asukoha aadressi täpsusega on leitav Muinsuskaitseameti kodulehelt: Paide Andry Krass selgitamiseks edastada Paide muinsus- muinsuskaitseala kaitsekorra koostamine aadressil: kaitsealal asuvate hoonete väärtusklasside https://www.muinsuskaitseamet.ee/et/ameti-tegevus/muinsuskaitsealade- 08.11.2022 – nimekiri asukoha aadressi täpsusega. kaitsekorralduskavade-koostamine/paide-muinsuskaitseala-kaitsekorra. 09.11.2022 Muuhulgas toome välja tuua, et kehtiva põhimäärusega sätestatud nõuded, mis Palutakse saata ka arheoloogiamälestise on hetkel kõikidele muinsuskaitsealal asuvatele hoonetele ühesugused, jäävad ala piirid või selle kaart, et võrrelda seda uue kaitsekorraga kehtima vaid hoonete puhul, mille kultuuriväärtus tervikuna kaitsekorra punktis 6.8. nimetatud kaitse- on kõrgem (A-kaitsekategooria). Paides on muinsuskaitseala hooneid kokku eesmärgi vajadusega. 322, neist 13 on hetkel määratud A-kaitsekategooriasse. B- ja C- Küsitakse, mitut A-kaitsekategooria kaitsekategooriasse määratud hooneid seevastu on kokku 297 ning nende hoone omanikku on hoonete hoonete puhul toob uus kaitsekord võrreldes praegu kehtiva põhimäärusega kaitsekategooria määramisest isiklikult kaasa mitmeid leevendusi. teavitatud ja kas nendes hoonetes kaitse Selgitame, et Paides on küll algatatud asulakoha arheoloogiamälestiseks alla võetud interjöör on dokumenteeritud. tunnistamise menetlus, ent hetkeseisuga (november) ei saa me Paide puhul veel arheoloogiamälestisest rääkida (menetlus pole veel lõppenud). Käimasoleva menetlusega on Teil võimalus tutvuda aadressil: https://www.muinsuskaitseamet.ee/et/paide-asulakoha-kultuurimalestiseks- tunnistamine. Kuigi mõlema protsessi puhul on tegemist alaga, mis suhteliselt  suures osas kattub, on siiski tegemist kahe eraldiseisva menetlusega. Menetluste ühisosa on mõlema eelnõu ettevalmistamise puhul analüüsitud ja arvesse võetud. Kõiki A-kaitsekategooria hoone omanikke on nende hoone kaitsekategooria määramisest juba varasemalt isiklikult teavitatud e-posti teel, enamike puhul on sellele järgnenud ka kohtumine kohapeal. Omanikega, kellega erinevatel põhjustel kohtuda ei õnnestunud, toimus vestlus telefoni teel. Sellele lisandub hiljutine teavitus eelnõu avalikust väljapanekust, mille juurde kuuluvate materjalide hulgas on välja toodud nii kaitsekategooria kui ka selle määramise põhjendus (iga hoone puhul eraldi). Kõigis A-kaitsekategooria hoonetes on kultuuriväärtuslik interjöör (või selle väärtuslikud elemendid) dokumenteeritud. M. P. Teade, et aadressil Väike-Aia tn 30-23 ei Seisukoht: Võtame teadmiseks. ela isikut U. L. 17.11.2022 M. L. Selgitustaotlus Tallinna tn 3 B- Selgitus: Kultuuriministri määruse nr 23 "Mälestise liikide ja muinsuskaitseala kaitsekategooriasse määramise kohta – riikliku kaitse üldised kriteeriumid ning muinsuskaitsealal asuvate ehitiste 04.11.2022 hoone on endine laut, millest uus pool on väärtusklassid" alusel on B-kaitsekategooriasse määratud ehitised, mis on silikaat tellistest ehitatud. Miks on muinsuskaitseala iseloomustavad ja/või selle ehitustraditsiooni kujundanud hoonele määratud B-kaitsekategooria, aga ja/või selle arengut mõjutanud. Need võivad ka olla silmapaistva mõjuga mitte C? ehitised. Kaitsekategooria määramisel arvestatakse arhitektuuriväärtust, linnaehituslikku mõju, vanust, haruldust, tüüpilisust, autentsust ja sümboolset tähendust. C-kaitsekategooriasse määratud hooned sellele kirjeldusele ei vasta. Üldiselt on selles kategoorias ehitised, mis ei järgi vanalinnas väljakujunenud ehitusjoont, nende maht ja/või kinnistul paiknemine ei ole iseloomulik ajaloolistele hoonetele, sh elamutele või abihoonetele. Nendeks on sageli nõukogude perioodil ja hiljem ehitatud avalikud hooned, eramud või kortermajad, kuurid, garaažid, varjualused jmt.  Tallinna tn 3 on enne kinnistute jagamist kuulunud Tallinna tn 1 kinnistu juurde, olles sellesse hooneteansamblisse kuuluv ajalooline abihoone. Sellel hoonel on osaliselt säilinud algupärane hoonemaht ja palkidest põhikonstruktsioonid. Algselt Tallinna tn 1 kinnistu osaks olnud abihoonena iseloomustab see muinsuskaitsealal asuvaid ajaloolisi abihooneid. Selle hoone puhul on väärtuslik ja oluline eelkõige selle maht, katusekuju ja paiknemine traditsiooniliselt tänavajoonel. Kuigi hoone konstruktsioonid on osaliselt silikaattellistest asendatud ja fassaadimaterjale nõukogude perioodil ja hiljem uuendatud, iseloomustab hoone maht, paiknemine tänavajoonel ja fassaadide materjalikasutus Paide linna ajaloolisi abihooneid. Paide 1. Ettepanek sõnastada punkt 7 alapunkt 3 1. Seisukoht: nõustuda ettepanekuga ja muuta sõnastust punkti lõpus vastavalt järgmiselt: „uue hoone ehitamisele ettepanekule: uue hoone ehitamisele eelistatakse kultuuriväärtuslike hoonete Linnavalitsus eelistatakse kultuuriväärtuslike hoonete jätkuvat kasutamist. 01.12.2022 jätkuvat kasutamist“. Eelnõus esitatud alapunkti sõnastuse lõpp „ ..hoonete jätkuvat ja taaskasutamist“ on segane ja arusaamatu, jätkuv kasutamine tähendaks samaaegselt ka taaskasutamist. 2. Punkt 18 alapunkt 1 sõnastus eelnõus 2. Seisukoht: nõustume ettepanekuga punkti 18.1 sõnastuse arusaadavamaks ei ole üheselt arusaadav, mis omakorda muutmiseks. Sõnastus korrigeeritakse eelnõus järgnevalt: uute piirdeaedade, - tekitab segadust nõude täitmisel (nt. postide, väravate jms kavandamisel lähtutakse lähiümbruses väljakujunenud väljakujunenud tava materjali, kõrguse ja traditsioonilistest ehitusvõtetest, materjalikasutusest, kõrgusest, paiknemisest paiknemise osas). Ettepanek muuta tänavajoone suhtes ja sobivusest kinnistul paikneva hoonestuse arhitektuuriga. alapunkti sõnastust: „uute piirdeaedade, - postide, väravate jms kavandamisel järgitakse lähiümbruses väljakujunenud materjalikasutust, kõrgust ja paiknemist ning sobivust krundi hoonestuse arhitektuuriga“ 3. Ettepanek sõnastada punkt 18 alapunkti 3. Seisukoht: Mitte nõustuda ettepanekuga. Erandi võimalus mujal 2 lõpp järgmiselt: “..taaskasutatakse muinsuskaitseala linnaruumis kasutamiseks on sõnastatud kaitsekorra eelnõu muinsuskaitseala piires“. Ehitusprojektiga seletuskirjas. Eelnõu seletuskirja punkti 18.2 sõnastust täpsustatakse hõlmatud alas taaskasutamine on väga järgnevalt: Juhul, kui tänavatel või hoovides olemasolevate katendite või kitsas kasutuspiirkond (nt. üks pinnase eemaldamisel avastatakse ajaloolised sillutiskivid või katendid, need linnatänav), iga kord ei ole võimalik säilitatakse ja võetakse uuesti kasutusele kas olemasolevas asukohas, mujal samas projektipiirkonnas munakivi samal kinnistul või rekonstrueerimisprojektiga hõlmatava ala piires. Projektide kasutada, kuid mujal on see võimalik ja puhul, kus on teada, et tänava, väljaku või hoovi pinna all võib olla ajaloolisi materjali on vaja. katendeid, uuritakse seda võimalusel eelnevalt ja selgitatakse välja, kas ajaloolisi katendeid leidub. Sellistes projektides tuleb ette näha kohad, kus terviklahendusena (taas)kasutatakse ajaloolisi katendeid nii, et need moodustaksid projektlahendusse sobiva osa. Erandjuhul lubatakse avastatud või teada olevate ajalooliste sillutiskivide või katendite kasutamist sillutisena põhjendatud juhul ka mujal samal kinnistul või muinsuskaitseala linnaruumis. Erandi tegemist kaalutakse igal korral eraldi. 4. Ettepanek jätta punkt 18 alapunkt 12 4. Seisukoht: nõustume ettepanekuga osaliselt. Eelnõu punktist 18.12 sõnastusest välja „sealhulgas viljapuude eemaldatakse sõnapaar sealhulgas viljapuude. Seletuskirjas korrigeeritakse raiumisel“ ja asendada see „välja-arvatud viljapuid käsitlev osa põhimõttena järgnevalt: Muinsuskaitsealal loetakse viljapuude raiumisel“. Viljapuude ajaloolise linnaruumi haljastuse oluliseks väärtuslikuks komponendiks ka asendusistutuse soovitus ei ole oluline viljapuud. Viljapuud loovad linnaruumis mitmekihilise haljastuse ja toetavad kaitsekorra eesmärgi täitmiseks, see linnaruumi terviklikkust, samuti on need kõrghaljastuse kõrval olulised linna tekitab edaspidi segadust. Viljapuid ei miljöö kujundajad ja loojad. Viljapuude raiumisel ei nähta ette igal konkreetsel istutata raiutud puude asukohta. juhul asendusistutuse tegemist. Punktiga 18.11 koostoimes on oluline säilitada viljapuude kasvatamise tava õuemaal hoovide ja aedade haljastamisel. 5. Ettepanek kaitsekorra Lisas 3 5. Seisukoht: nõustume ettepanekuga osaliselt. Väljaku ida- ja läänekülje „Haljastus ja leevendused“ Keskväljaku haljastus jätta väärtusliku haljasala osaks kui säilinud ajalooliselt haljastatud haljastuse (nr 3) koosseisust välja arvata ridaistutusega ala. Arvata väärtusliku haljasala nr 3 koosseisust välja väljaku Paide raekoja, Pikk tn 1 ja Keskväljak 15 keskosa haljastus ning raekoja esine ala. Üksikpuude raie, hoolduslõikuse või (Konsumi kpl) ette näidatud haljasalad. ridaistutuse asendusistutusega tegeletakse vajaduspõhiselt. Ettepaneku tegija väidab, et sealsed Pikem seisukoht: link vastusele  üksikpuud ei ole olnud ajaloolise tervikhaljastuse osad ja et tegemist on üksikpuudega, mis on osaliselt haiged, varjavad vaadet ja ei ole keskväljaku haljastuse osad. Keskkonnaamet Keskkonnaametil ei ole eelnõule Seisukoht: Võtame teadmiseks vastuväiteid ega täiendusettepanekuid. 01.12.2022 Majandus- ja MKM-il ei ole ettepanekuid ega märkusi Seisukoht: Võtame teadmiseks Kommunikatsioo ning kooskõlastab kaitsekorra eelnõu. niministeerium 02.12.2022 U. A. Omanik on vastu, et Vainu tn 23 läheks Seisukoht: Võtame arvamuse teadmiseks. Selgitame Vainu tn 23 hoonele B- kaitseala alla, öeldes, et sellel krundil on kaitsekategooria määramist ning põhjendame täiendavalt selles piirkonnas 05.12.2022 kaevatud vene ajal veetrass Kevade ja muinsuskaitseala laiendamise vajadust. Vainu tn 14 krundile ning leiab, et seal ei Pikem seisukoht: link vastusele ole midagi kaitsta - veetrasside ehitamisega on kõik üles kaevatud. Majal on samal ajal tehtud nn kapitaalremont - välja lõhuti või veeti minema vähegi ajalooline (nt välisuksed), korterite paigutus ehitati ümber, korstnate asukohti muudeti. Poole maja vundament on väljast soojustatud. Naabrid on ehitanud juurdeehitusi, millel ei ole kaitseväärtust, samuti on naabrid ehitanud 2 korterit kokku ja võtnud üles põrandad ja need uuesti täitnud.  Vainu 14 hoone aknad on kinni löödud. Ettepaneku esitaja leiab, et kui seal praegu ei ehitata, siis kaitsealas ei tehta seda ammugi. Rüütli 32 on kaitse all ammu ja nii võiks jätkuda. Kuna praegu on raske majandada, siis pärast kaitseala laiendamist ei saa midagi teha. Omanik leiab, et kui riik tahab midagi kaitsta ja teeb sellega tema elu raskemaks ja kulukamaks, ei ole ta sellega nõus. Advokaadibüroo 1. Ettepanek hinnata uuesti kaitsekorra Seisukoht ja selgitused: Ettepanekutega osaliselt arvestatud. SORAINEN AS kehtestamise proportsionaalsust, kuivõrd Selgitame veelkord varasemalt EOKL-le esitatud samasisulisi põhjendusi selle hindamisel ei ole analüüsitud ja 05.12.2022 riikliku kaitse ja sellega seonduvalt kitsenduste seadmise vajadusi. põhjendatud: Kultuuripärandi säilimine on põhiseaduslikult kaitstav Eesti kodanike ühine 1.1. Kas kaitsekorra kehtestamine avalik huvi, mille säilimine peab olema tagatud läbi aegade. Riiklikult olulistele olemasoleval kujul ja ulatuses on kultuuripärandi objektidele näeb kitsenduste seadmise ette jätkuvalt põhjendatud ning muinsuskaitseseadus, mis lähtub eeldusest, et kultuuripärandi säilimine on proportsionaalne sellel asuvate selgelt väljendunud avalik huvi. See lubab seada mälestistega ja kinnisasjade omanike õigustega; muinsuskaitsealadega seotud tegevustele ja töödele kõrgendatud nõudmiseid, mis peavad tagama kultuuripärandi säilimise. Muinsuskaitseala kaitse-eesmärk 1.2. Kas omandile seatavad kitsendused on tagada Paide linnasüdame kui kultuuriväärtusliku linnaehitusliku terviku, ja nende ulatus on proportsionaalsed seda kujundavate iseloomulike ja kohatunnetust loovate väärtuste säilimine, kaitstava väärtusega; esiletoomine, hoonete kasutuses hoidmine ning säästev areng. Kaitsekorra 1.3. Muinsuskaitseametil oleks võimalik kehtestamisega püütakse leida tasakaal omandiõiguse, omavalitsuste õiguste näha ette vähemriivavamaid meetmeid, et riive ja kultuuripärandi kaitse tagamise vahel. Muinsuskaitseamet on tagada samaväärne kaitse. Väga veendunud, et Paide muinsuskaitseala vastab riikliku kaitse eeldustele ja intensiivsete kaitsemeetmete riikliku kaitse jätkumine on vajalik. rakendamine, nt täiendava loakohustuse Lähtudes esitatud ettepanekutest täpsustame ja täiendame põhjalikumalt sätestamine siseruumides (A-kategooria muinsuskaitseala kaitsekorra seletuskirja. hooned) peaks olema igal üksikul juhul Pikem seisukoht: link vastusele nõuete kaupa selgitatud ning põhjendatud, võttes arvesse nõude rakendamise eesmärki ning selle sobivust, vajalikkust ja mõõdukust. 2. Ettepanek leevendada muinsuskaitsealal kehtivaid nõudeid seoses uue ehitise püstitamisega, kinnistu piiride muutmisega ja õuemaaga, kuivõrd nende nõuete näol on tegemist intensiivse omandipõhiõiguse riivega kaitsekorra eelnõu eesmärgiga võrreldes, mistõttu on need nõuded ebaproportsionaalsed; 3. Ettepanek hinnata uuesti A- kaitsekategooriasse määratud hoonete väärtusklassi nende hoonete interjööriga kohapeal tutvudes ning sellest tulenevalt muuta A-kaitsekategooriasse määratud hoonete nimekirja ja kaitsekorra eelnõu lisaks 2 olevat joonist; 4. Ettepanek ühildada kaitsekorra eelnõus sätestatud teatise- või loamenetlusi ehitusseadustikus (edaspidi EhS) või maaparandusseaduses (edaspidi MaaPS) ettenähtud teatise- või loamenetlusega, et vähendada halduskoormust ning aja- ja ressursikulu; 5. Ettepanek esitada täiendavad põhjendused kohaliku kaitsemeetmete rakendamise osas ning põhjendada, miks kohaliku omavalitsuse autonoomiasse sekkumine on käsitletud ulatuses põhjendatud; 6. Ettepanek viia kaitsekorra eelnõu suhtes läbi majanduslike ja sotsiaalsete mõjude analüüs, et selgitada välja kaitsekorraga kehtestavate nõuete mõjud ja muinsuskaitsealal asuvate kinnistute omanike toetamiseks sobivate meetmete sisu ja ulatus. Mõjude hindamisel tuleks hinnata ka hüvitamiskohustusest tulenevaid mõjusid riigile ja kohalikele omavalitsustele ning kaaluda, kas meetmed nendest kuludest tulenevalt on proportsionaalsed; 7. Ettepanek ette näha kaitsekorra eelnõus muinsuskaitsealal asuvate hoonete puhul nende omanikele hoonete kõrgemate korrashoiu- ja remondikulude hüvitamise regulatsioon, mille konkreetne sisu ja ulatus on võimalik välja selgitada majanduslike ja sotsiaalsete mõjude analüüsiga. 8. Ettepanek lisada kaitsekorra eelnõusse rakendussäte, mille kohaselt muinsuskaitsealal pooleliolevate tööde puhul kohaldatakse Paide vanalinna muinsuskaitseala põhimäärust.  Riigikantselei [email protected] 26.09.2023 nr 1-11/1143-3 Paide muinsuskaitseala kaitsekorra eelnõu esitamine Kultuuriministeerium esitab Vabariigi Valitsuse istungile Vabariigi Valitsuse korralduse „Paide muinsuskaitseala kaitsekord“ eelnõu. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Heidy Purga minister Lisad: 1. Eelnõu koos 3 lisaga 2. Seletuskiri koos 3 lisaga Teadmiseks: Muinsuskaitseamet Reesi Sild 628 2381 [email protected] Suur-Karja 23 / 15076 Tallinn / 628 2222 / [email protected] / www.kul.ee / Registrikood 70000941  EELNÕU 08.09.2023 KORRALDUS Paide muinsuskaitseala kaitsekord Korraldus kehtestatakse muinsuskaitseseaduse § 14 lõike 1 ja § 19 lõike 3 alusel ja kooskõlas sama seaduse § 91 lõikega 1. I osa Muinsuskaitseala nimetus ja piir 1. Paide muinsuskaitseala (edaspidi muinsuskaitseala) on võetud riikliku kaitse alla eesmärgiga kaitsta ja säilitada Paide linna ajaloolist linnatuumikut, sest see kultuuriväärtusega maa-ala esindab Eesti ainelise kultuuripärandi väärtuslikumat osa. 2. Paide muinsuskaitseala hõlmab Paide linna ajaloolist linnatuumikut, mille moodustavad kesk- ja varauusaegne vanalinn, ordulinnus ning sellega seotud ehitised ja rajatised koos pargialaga. 3. Muinsuskaitseala ja selle kaitsevööndi piir, sealhulgas muinsuskaitsealale avanevad olulised vaated on esitatud korralduse lisas 1. II osa Muinsuskaitseala kaitse eesmärk, väärtused ja nende hoidmise põhimõtted 4. Muinsuskaitseala kaitse eesmärk on Paide ajaloolise linnatuumiku kui kultuuriväärtusliku linnaehitusliku terviku ning seda kujundavate iseloomulike ajastu- ja kohatunnetust loovate väärtuste säilitamine ja esiletoomine, hoonete kasutuses hoidmine ja linnaruumi kestlik areng. 5. Muinsuskaitseala kaitse ja säilimise korraldusele kohaldatakse muinsuskaitseseadust koos siin korralduses sätestatuga. 6. Muinsuskaitseala kaitse eesmärgiga seotud väärtused on: 1) mitmekesine, inimmõõtmeline ja kultuurimälu hoidev elu-, töö-, äri-, õppe- ja puhkekeskkond, milles on võimalik tunnetada linna ajalugu selle erinevate kihistuste kaudu; 2) keskajast tänapäevani kujunenud ja säilinud linnaehituslik tervik, sealhulgas ehitised ja rajatised, tänavavõrk, krundi- ja hoonestusstruktuur, väljak, hoovid (edaspidi õuemaa), avalikud haljasalad, ajaloolised linnaruumi elemendid, ehitusjooned, katusemaastik, ordulinnus ning sellega seotud ehitised ja rajatised ning arheoloogiline kultuurkiht; 3) muinsuskaitsealale kaitsevööndist avanevad olulised vaated1, muinsuskaitsealal avanevad olulised sisevaated ja kultuuriväärtuslike ehitiste vaadeldavus. 7. Keskajast tänapäevani kujunenud ja säilinud linnaehitusliku terviku väärtuslikumad kihistused on: 1) ordulinnus ning sellega seotud ehitised ja rajatised, sealhulgas muldkindlustused, vallikraavid, kesk- ja varauusaegsete ehitiste jäänused ning arheoloogiline kultuurkiht; 2) vanalinna alal ajaloolisesse linnatuumikusse sobiv ja seda rikastav, eelkõige 18.– 20. sajandil rajatud kultuuriväärtuslik hoonestus; 3) hoonestusstruktuuri sobituvad 20. sajandi keskel rajatud korterelamud ja ühiskondlikud hooned; 4) tänavavõrk koos keskväljakuga; 5) kultuuriväärtuslikud interjöörid ja nende osad; 6) linnaruumi kujundavad elemendid, sealhulgas tänavapinna liigendamine erinevate sillutistega jms; 7) maastiku ja traditsioonilise haljastusviisi koosmõjul tekkinud inimkeskkond, sealhulgas kõrghaljastatud õuemaa, ajaloolised avalikud haljasalad ja ridaistutused; 8) arheoloogiline kultuurkiht ja sellest leitud ehituskonstruktsioonid, -detailid või muud elemendid; 9) II maailmasõjaks välja kujunenud kinnistud (maaüksused), mis on säilinud tänapäevani muutmata või vähesel määral muudetud piiridega. 8. Kavandatavad tööd ja tegevused peavad olema kooskõlas muinsuskaitseseaduse §-s 3 sätestatud ning järgmiste muinsuskaitseala väärtuste säilitamise riiklike põhimõtetega: 1) muinsuskaitseala väärtusi säilitatakse, uuendused lähtuvad kestlikust arengust ja sobitatakse kokku kultuuriväärtusliku keskkonnaga, toetades muinsuskaitseala eesmärke ja parandades elukeskkonna kvaliteeti; 2) muinsuskaitseala mitmekesist kasutust säilitatakse ja soodustatakse ajalooliselt avalikus kasutuses olnud hoonete ja kinnistute jätkuva avaliku kasutamisega; 3) uue hoone ehitamisele eelistatakse kultuuriväärtuslike hoonete kasutust; 4) hoone ja linnaruumi ehituslike muudatustega suurendatakse ligipääsetavust kultuuripärandile viisil, mis ei kahjusta muinsuskaitseala ega seal asuvate ehitiste kultuuriväärtust; 5) kultuuriväärtuslikke ehk A- ja B-kaitsekategooria hooneid (korralduse lisa 2) säilitatakse ja hooldatakse järjepidevalt; hoone konserveerimisel, restaureerimisel, ehitamisel ja ilme muutmisel säilitatakse ja vajaduse korral taastatakse selle arhitektuurilaad, ehitus- ja viimistlusmaterjalid ning detailid; 6) uue ehitise püstitamisel ja suuremahulise juurdeehitise ehitamisel eelistatakse tänapäevase arhitektuurikeelega ümbritsevat keskkonda arvestavat lahendust, eesmärgiga rikastada mitmekihilist ajaloolist keskkonda kvaliteetse arhitektuuriga ning tõsta esile ajaloolist hoonestust, vältides ajalooliste stiilide otsest jäljendamist; 7) avalikus kasutuses või linnaruumiliselt tuntava mõjuga uue ehitise või suuremahulise juurdeehitise kavandamise puhul eelistatakse arhitektuurse lahenduse läbikaalumist arhitektuurivõistluse tulemuse alusel; 1 Näidatud korralduse lisas 1. 8) uusi hooneid rajatakse üldjuhul aladele, kus ajalooliselt on olnud hoonestus ning seejuures arvestatakse ümbritseva linnaruumi ning kaitsekorra eesmärkide ja ala väärtustega; 9) kinnistu piiride muutmise üle otsustamisel lähtutakse kinnistu ajaloolisest väärtusest muinsuskaitseala kontekstis, sealhulgas kinnistu ja sellel asuva hoonestuse ajalisest seotusest ja järjepidevusest; 10) avalik ruum (tänavad, platsid, avalikud haljasalad) kavandatakse kultuuriväärtust arvestava ja inimsõbralikuna, avalikus ruumis säilitatakse ja taastatakse ajalooline linnaehituslik struktuur, ajastuomased arhitektuuritavad (tänavapinna kõrgus ja liigendused, ajaloolised sillutised) ja linnaruumi kujunduselemendid (skulptuurid, kaevud, kinnistute aiapiirded jms); 11) säilitatakse haljasalad ja haljastus, sealhulgas kõrghaljastus, taimestik, ridaistutused, haljastatud õuemaa ja ajalooline planeering; haljasalade, sealhulgas õuemaa heakorrastamisel ja rekonstrueerimisel järgitakse konkreetsele alale iseloomulikku haljastusviisi; võimaluse korral taastatakse ridaistutuste hävinud osad; 12) mulla- ja kaevetööde tegemisel ning pinnase teisaldamisel ja juurdeveol lähtutakse arheoloogiapärandi kaitseks minimaalse sekkumise põhimõttest; 13) arheoloogilises kultuurkihis asuvate väärtuslike ajalooliste ehituskonstruktsioonide puhul eelistatakse nende konserveerimist ja eksponeerimist tagasimatmisele ja markeerimisele; 14) säilitatakse vaated piki muinsuskaitseala tänavaid ja ajaloolistele ehitistele ning ajaloolised ligipääsud ja liikumisteed; võimaluse korral taastatakse vaated ehitistele. III osa Muinsuskaitsealal asuvate hoonete väärtusklassid 9. Muinsuskaitseala hooned, välja arvatud kultuurimälestiseks tunnistatud hooned, on jagatud A-, B- ja C-kaitsekategooriasse. Hoone kaitsekategooria on määratud korralduse lisas 2. 10. A-kaitsekategooria hoone on kultuuriväärtuslik hoone, mille puhul säilitatakse hoone autentsus nii eksterjööris kui ka interjööris. 11. B-kaitsekategooria hoone on kultuuriväärtuslik hoone, mille puhul säilitatakse hoone autentsus eksterjööris. 12. C-kaitsekategooria hoone on muu hoone, mille autentsena säilitamist ei nõuta. 13. Juhul, kui ehitise mälestiseks olemine lõpetatakse pärast kaitsekorra jõustumist, käsitletakse ehitist A-kaitsekategooria hoonena kuni kaitsekategooria määramiseni. Kui olemasolev hoone korralduse lisas 2 märgitud ei ole, käsitletakse seda kuni kaitsekategooria määramiseni B-kaitsekategooria hoonena. 14. Kui hoone ehitatakse pärast kaitsekorra jõustumist, käsitletakse seda kuni kaitsekategooria määramiseni C‑kaitsekategooria hoonena.  IV osa Muinsuskaitseala kaitse eesmärgi tagamiseks vajalikud nõuded 15. Muinsuskaitsealal asuva A-kaitsekategooria hoone puhul säilitatakse väärtuslik ruumiplaneering, kultuuriväärtuslikud sisetarindid (vahelaed, siseseinad, mantelkorstnad jms), interjööridetailid (siseuksed, sisetrepid, piirdeliistud, ahjud jms) ja siseviimistluskihid (põrandalauad, parketid, maalingud, tapeedid, stukk- ja puitdekoor, peegellaed jms). 16. Muinsuskaitsealal asuva A- ja B-kaitsekategooria hoone puhul kehtivad tööde tegemisel järgmised nõuded: 1) ajaloolised piirdetarindid, proportsioonid, välisviimistlus ja kultuuriväärtuslikud detailid säilitatakse võimalikult autentsena ning tagatakse hoone olemasolevate kandekonstruktsioonide püsivus; 2) hooneosade ja ehitusdetailide taastamisel võetakse aluseks dokumenteeritud ajalooline lahendus ja lähtutakse hoonest kui tervikust; 3) kasutatakse hoonetüübile ja selle ehitusajale iseloomulikke ehitus- ja viimistlusmaterjale (puit, dolomiit, lubjakivi, lubikrohv, valtsplekk- ja savikivikatused jms) ning võimaluse korral traditsioonilisi töövõtteid ja tehnoloogiaid; traditsioonilisi ehitusviimistlusmaterjale jäljendavaid materjale ei kasutata (nt plastlaudis, kivikatust imiteeriv katuseplekk, õhekrohv); hoone ehitusajale ebatüüpilisi materjale võib kasutada ainult ajutise konserveeriva lahendusena (nt katusekattena eterniit, rullmaterjal); 4) välispiirdeid võib soojustada ainult juhul, kui sellega ei hävitata ega kaeta kinni väärtuslikku välisviimistlust ega väärtuslikke detaile ning säilivad hoone ja selle osade proportsioonid; 5) säilitatakse hoone ehitusaegsed või hilisemad hoone arhitektuurse ilmega sobivad avatäited (aknad, uksed, luugid jms), välja arvatud juhul, kui see ei ole võimalik nende väga halva seisukorra tõttu; välimiste avatäidete asendamist loetakse hoone ilme muutmiseks; 6) maapealset osa laiendatakse hoone ja selle lähiümbrusega sobivana, arvestades mahtu, proportsioone, materjalikasutust ja arhitektuurset ilmet; 7) ventilatsiooni ehitamisel kasutatakse olemasolevaid korstnaid ja läbiviike; juhul kui see ei ole võimalik, ehitatakse uued korstnad ajalooliste eeskujul; 8) elektri- või muu seade, sealhulgas õhksoojuspumba ja ventilatsiooniseadme hooneväline osa, katusepinnast visuaalselt eristuv päikesepaneel, elektrikapp, postalajaam jms paigaldatakse vähese vaadeldavusega kohta ning viisil, mis ei kahjusta hoone konstruktsioone ega viimistlust; 9) tegevuskoha tähis, info- või reklaamikandja paigutatakse hoonega ja ajaloolisse keskkonda kujunduselt ja suuruselt sobivalt ning viisil, mis ei varja väärtuslikke fassaadidetaile, ei tekita valgushäiringut ega domineeri linnaruumis; 10) katuseaknaid võib paigaldada vähese vaadeldavusega kohta, eelistatult hoovipoolsele küljele, juhul kui need ei kahjusta hoone kultuuriväärtuslikku ilmet, on katusega samas tasapinnas ning paigutatud hoone üldise arhitektuurse tervikuga sobivalt ja hoone fassaadi rütmiga arvestavalt. 17. Muinsuskaitsealal asuva C-kaitsekategooria hoone puhul kehtivad tööde tegemisel järgmised nõuded: 1) hoone ilme muutmisel, välimiste avatäidete (uste ja akende) vahetamisel ning välisviimistluse materjalide ja värvilahenduse valikul lähtutakse hoone ehitusaegsest või terviklikust välisilmest ning sobivusest lähiümbruse hoonestusega; 2) kasutatakse ajaloolisesse keskkonda sobivaid ehitus- ja viimistlusmaterjale; traditsioonilisi ehitusmaterjale jäljendavaid materjale ei kasutata; 3) välispiirete soojustamisel säilitatakse hoone ja selle osade proportsioonid ning võimaluse korral iseloomulikud detailid; 4) maapealset osa laiendatakse hoone ja selle lähiümbrusega sobivana, arvestades mahtu, proportsioone, materjalikasutust ja arhitektuurset ilmet; 5) elektri- või muu tehnoseade, sealhulgas õhksoojuspumba ja ventilatsiooniseadme hooneväline osa, katusepinnast visuaalselt eristuv päikesepaneel, elektrikapp, postalajaam jms paigaldatakse vähese vaadeldavusega kohta ning viisil, mis ei kahjusta hoone konstruktsioone ega viimistlust; 6) tegevuskoha tähis, info- või reklaamikandja lahendatakse hoonega ja ajaloolisse keskkonda kujunduselt ja suuruselt sobivalt ning viisil, mis ei varja väärtuslikke fassaadidetaile, ei tekita valgushäiringut ega domineeri linnaruumis. 18. Muinsuskaitsealale uue ehitise püstitamisel kehtivad järgmised nõuded: 1) lähtutakse lähiümbruse linnaruumist, sealhulgas lähiümbruses väljakujunenud ehitusjoonest, hoonestusstruktuurist, tihedusest ja kultuuriväärtuslike hoonete mahtudest (eelkõige II maailmasõja eelsete hoonete mahust, kujust ja kõrgusest), liigendusest, materjalikasutusest, värvilahendusest ja katusemaastikust; katus kavandatakse üldjuhul kaldkatusena; 2) mitut varasemat krunti hõlmava uue ehitise kavandamisel liigendatakse see mahuliselt ja arhitektuurselt, järgides eelkõige II maailmasõja eelset hoonestusstruktuuri; 3) välisviimistluses kasutatakse traditsioonilisi ja keskkonda sobivaid materjale, sealhulgas krohvi, looduskivi, tellist, katusekivi, betooni, puitlaudist, valtsplekki jms; traditsioonilisi ehitusmaterjale jäljendavaid materjale ei kasutata; 4) alla 20 ruutmeetrise ehitusaluse pindala ja alla 5 meetri kõrgusega ehitise (edaspidi väikeehitis), sealhulgas teisaldatava ja ajutise ehitise puhul ei kohaldata alapunktides 1 ja 2 seatud nõudeid; sellised ehitised kavandatakse ajaloolisse keskkonda sobivalt ja viisil, mis säilitab kõrghaljastuse ja tänavate läbitavuse ega kahjusta olulisi vaateid; 5) ajaloolises keskkonnas ebatüüpiline väikeehitis (prügimaja, alajaam, autovarjualune jms) paigutatakse eelistatult asukohta, kus see ei ole avalikus ruumis nähtav või on mittedomineerival viisil võimalikult varjestatud, kahjustamata olemasolevate kultuuriväärtuslike hoonete konstruktsioone, viimistlust ja vaadeldavust; 6) ajaloolistele avalikele haljasaladele2 uusi ehitisi ei püstitata, välja arvatud sobiva mastaabi ja kujundusega väikeehitisi ja rajatisi (taristuobjektid, spordirajatised, mänguväljakud, tualetid, kioskid, paviljonid jms). 19. Kinnistu (maaüksuse) piiride muutmisele kehtivad järgmised nõuded: 1) muutmata või vähesel määral muutunud ajaloolised kinnistupiirid üldjuhul säilitatakse; 2) alapunktis 1 nimetamata kinnistu piiride muutmisel järgitakse kvartalisisest krundistruktuuri (suurust ja kuju), määratakse krundile lihtne ja selge kuju, mis võimaldab ehitist takistamatult hooldada ja teenindada; kinnistu piiride muutmise üle otsustamisel lähtutakse kinnistu ajaloolisest väärtusest muinsuskaitseala kontekstis, sealhulgas kinnistu ja sellel asuva hoonestuse ajalisest seotusest ja järjepidevusest. 2 Näidatud korralduse lisas 3. 20. Muinsuskaitseala tänavate, õuemaa, haljastuse ja linnakujunduse elementide puhul kehtivad järgmised nõuded: 1) uute piirdeaedade, -postide, väravate jms kavandamisel lähtutakse lähiümbruses väljakujunenud traditsioonilistest ehitusvõtetest, materjalikasutusest, kõrgusest, paiknemisest tänavajoone suhtes ja sobivusest kinnistul paikneva hoonestuse arhitektuuriga; võimaluse korral taastatakse dokumenteeritud ajalooline lahendus; 2) ajaloolised sillutised jm väärtuslikud katendimaterjalid (munakivid, paeplaadid jms) säilitatakse või taaskasutatakse ehitusprojektiga hõlmatud ala sees; põhjendatud erandjuhul võib neid kasutada ka mujal samal kinnistul või muinsuskaitsealal; 3) uue katendi rajamisel lähtutakse ajaloolisest lahendusest, näiteks sõiduteel eelistatakse asfaltkattele sillutiskivilahendusi (nt muna- või ajaloolist klompkivi), kõnniteel sillutisplaate, õuemaal sillutiskivi ja/või graniitsõelmeid; sillutise kavandamisel lähtutakse piirkonnale iseloomulikust hoonestuse, haljastuse ja sillutatud ala vahekorrast ning välditakse õuemaa ulatuslikku sillutamist; 4) tagatakse hoonest ja rajatisest pinnasevee eemale juhtimine: selleks taastatakse, säilitatakse või rajatakse pinnasekalded, vajaduse korral maapinda madalamale viies; 5) tänava rekonstrueerimisel säilitatakse või taastatakse kultuuriväärtuslike ehitiste proportsioonid, vajaduse korral tänavapinda madalamale viies; välistatakse pinnasevee imbumine hoonesse ning tänava sademevee juhtimine kinnistule; vajaduse korral kasutatakse lahendusi, millega juhitakse pinnase- ja sademevesi hoonest eemale; 6) kultuuriväärtuslikke linnaruumile iseloomulikke elemente (skulptuurid, kaevud jms) säilitatakse ja võimaluse korral taaskasutatakse; 7) uued linnakujunduse elemendid (monumendid, skulptuurid, linnamööbel, päikesevarjud, müügikohad, tegevuskoha tähised, info- ja reklaamikandjad, hooajalised kohvikuterrassid, tänavapostid jms) ja liikluskorraldusvahendid kavandatakse ümbritsevat keskkonda arvestavalt ning paigaldatakse viisil, mis ei kahjusta kultuuriväärtuslikke hooneid, vaateid, arheoloogilist kultuurkihti ega kõrghaljastust; 8) hooajaline tänavakohvik, kauplemiskoht jms rajatakse tänavapinnale, ilma terrassitasapinna ja täispiirdeta, välja arvatud juhul, kui aluspind vms seda ei võimalda; 9) tänavaid hooldatakse viisil, mis ei kahjusta külgnevat hoonestust ega kõrghaljastust; 10) ajalooliste avalike haljasalade3 (Paide linnuse varemetele ja bastionaalkindlustustele rajatud park, Keskväljaku haljastus, Tallinna, Pärnu, Suur-Aia ja Vainu tänavate ridaistutus) ajalooline struktuur, planeering, vaated, väärtuslik haljastus ja ajaloolised väikevormid (piirded, pargimööbel jms) säilitatakse võimalikult autentselt ja vajaduse korral taastatakse; rekonstrueerimisel lähtutakse haljasalast kui tervikust, võttes taastamisel aluseks dokumenteeritud ajaloolise olukorra ja Paidele iseloomulikud haljastuse liigid ning arvestatakse muutustega linnaruumis (hilisem väärtuslik haljastus, ehitised, rajatised, arhitektuursed väikevormid jms); alleeosad taastatakse terviklike lõikudena, mitte üksikuid puid sinna vahele istutades; ridaistutuste ümbruses kasutatakse pinnakatteid, mis võimaldavad veel pinnasesse imbuda; 11) avalikus ruumis ja õuemaal haljastus säilitatakse ning võimaluse korral taastatakse, sealhulgas kõrghaljastus ja selle osakaal; taastamisel ja rajamisel lähtutakse piirkonnas välja kujunenud haljastusviisist ja kasutatakse peamiselt traditsioonilisi liike (pärn, vaher, tamm, kask, hobukastan, künnapuu, õuemaal viljapuud, sirel, ebajasmiin, kibuvits jms); 3 Näidatud korralduse lisas 3. 12) puude raiumisel nähakse võimaluse korral ette asendusistutus samal krundil või samas kohas linnaruumis; puittaimestikku võib raiuda taimede kuivamisel või ohtlikuks muutumisel ning oluliste vaadete avamiseks ja isetekkeliste puude likvideerimiseks; 13) ehitus- ja kaevetöödel, pinnase teisaldamisel ja juurdeveol, sealhulgas tänavate rekonstrueerimisel, trasside rajamisel ja kaablite paigaldamisel ei lubata väärtuslikku haljastust ega puude juuri kahjustada. 21. Muinsuskaitsealal asuva arheoloogiapärandi kaitseks kehtivad järgmised nõuded: 1) arheoloogilise kultuurkihiga alal4 enne detailplaneeringu kehtestamist või projekteerimistingimuste või ehitusloa andmist või ehitusteatise menetluse käigus, millega kaasnevad kaeve- ja muud pinnase teisaldamise või juurdeveoga seotud tööd, selgitatakse vajaduse korral välja ja võetakse arvesse alal asuvad väärtuslikud ehituskonstruktsioonid ja -detailid ning muud arheoloogilise kultuurkihi elemendid. Juhul kui plaanitavad tööd võivad ohustada arheoloogilist kultuurkihti või selles olevate struktuuride või elementide säilimist kavandatavatest töödest sügavamal, selgitatakse uuringu käigus välja arheoloogilise kultuurkihi stratigraafia vajaduse korral kuni loodusliku pinnaseni; 2) väärtuslikke ajaloolisi ehituskonstruktsioone ja -detaile säilitatakse. V osa Muinsuskaitseala kaitsevööndi eesmärk ja selle tagamise nõuded 22. Muinsuskaitsealal on kaitsevöönd, mis on esitatud korralduse lisas 1. 23. Kaitsevööndi eesmärgid on tagada muinsuskaitseala säilimine sobivas ja toetavas keskkonnas ning muinsuskaitseala ja ordulinnuse torni vaadeldavus Järve teelt. 24. Kaitsevööndisse uue ehitise püstitamisel kehtivad järgmised nõuded: 1) uue ehitise püstitamisel või olemasoleva maapealse osa laiendamisel välditakse järske üleminekuid hoonestuse mastaapsuses, tiheduses ja paigutusviisis võrreldes külgneva muinsuskaitsealaga; 2) piki ajaloolisi tänavaid avanevaid vaateid ehitistega sulgeda ei lubata. VI osa Leevendused tööde tegemise loakohustusest ja teavitamise kohustusest muinsuskaitsealal ja selle kaitsevööndis 25. Muinsuskaitsealal ei nõuta tööde tegemise luba ega sellele eelnevaid muinsuskaitse eritingimusi järgmistel juhtudel: 1) olemasoleva C-kaitsekategooria hoone ehitamiseks, konserveerimiseks ja restaureerimiseks; 2) kõrghaljastuse rajamiseks ning kaeve- ja muudeks pinnase teisaldamise ja juurdeveoga seotud töödeks õuemaal väljaspool arheoloogilise kultuurkihiga ala5; 3) raietööks ja hooajalise ajutise ehitise püstitamiseks, juhul kui kohaliku omavalitsuse üksus on kooskõlastanud raieloa ja hooajalise ehitise püstitamise loa Muinsuskaitseametiga; 4 Näidatud korralduse lisas 3. 5 Näidatud korralduse lisas 3. 4) tegevuskoha tähise, info- või reklaamikandja paigaldamiseks, juhul kui kohaliku omavalitsuse üksus on lahenduse Muinsuskaitseametiga kooskõlastanud. 26. Muinsuskaitseala kaitsevööndis ei nõuta: 1) Muinsuskaitseametiga olemasoleva ehitise ümberehitamise ja välisilme muutmise kooskõlastamist, välja arvatud maapealse osa laiendamisel; 2) Muinsuskaitseameti teavitamist ehitise ehitamisest, mis ei nõua ehitusseadustiku kohaselt ehitusluba ega ehitusteatist; 3) kaitsevööndi alal ehitiste lammutamise kooskõlastamist Muinsuskaitseametiga. VII osa Muinsuskaitsealal paiknevate kinnismälestiste kaitsevööndid 27. Mälestise kaitsevööndi võib määrata maa-alalisele kinnismälestisele. VIII osa Lõppsätted 28. Korraldus jõustub kümnendal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist. 29. Vabariigi Valitsuse 14. mai 2005. a määruse nr 182 „Paide vanalinna muinsuskaitseala põhimäärus“ kehtivus lõpeb punktis 27 sätestatud korralduse jõustumisest. Korraldust on võimalik vaidlustada halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras 30 päeva jooksul korralduse Riigi Teatajas avaldamise päevast arvates. Kaitsekorra põhjendused ja selgitused esitatakse seletuskirjas, mis on kättesaadav Muinsuskaitseameti veebilehel ja Muinsuskaitseametis. Kaja Kallas Peaminister Taimar Peterkop Riigisekretär Lisa 1. Muinsuskaitseala ja kaitsevööndi piirid Lisa 2. Hoonete kaitsekategooriad ja mälestised Lisa 3. Haljastus ja arheoloogilise kultuurkihiga ala  Vabariigi Valitsuse korralduse „Paide muinsuskaitseala kaitsekord“ eelnõu seletuskiri Sisukord 1. Sissejuhatus ......................................................................................................................... 2 2. Paide muinsuskaitseala vastavus riikliku kaitse eeldusele ja riikliku kaitse põhjendus ..... 3 3. Kaitsekorra kehtestamise kaalutlused ................................................................................. 8 4. Eelnõu sisu ........................................................................................................................ 12 6. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele .......................................................................... 50 7. Korralduse mõju ja rakendamiseks vajalikud kulutused ................................................... 50 8. Korralduse jõustumine ...................................................................................................... 51 9. Vaidlustamine.................................................................................................................... 51 10. Eelnõu kooskõlastamine .................................................................................................... 51 Seletuskirja lisa 1. Kaitsekategooriate põhjendused ................................................................. 51 Seletuskirja lisa 2. Muinsuskaitsealal olemasolevate hoonete menetlused ja Muinsuskaitseameti loakohustus lähtuvalt tööde iseloomust ja hoone kaitsekategooriast ....................................... 51 Seletuskirja lisa 3. Paide muinsuskaitseala kaitsekorra eelnõu avaliku väljapaneku raames esitatud arvamused ja vastuväited ning ameti seisukohad........................................................ 51 1 1. Sissejuhatus Muinsuskaitseseaduse (edaspidi MuKS) § 19 lg 3 alusel on Vabariigi Valitsusel õigus tunnistada ala muinsuskaitsealaks ja kehtestada ala kaitsekord. Paide muinsuskaitseala asub Järva maakonnas Paide linnas. Paide ajalooline südalinn on olnud riikliku kaitse all alates 1973. aastast, kui Eesti NSV Ministrite Nõukogu 27. veebruari 1973. aasta määrusega nr 91 võeti kaitse alla Paide vanalinn. 1995. aasta Vabariigi Valitsuse määrusega nr 126 (RT I 1995, 37, 472) kehtestati Paide vanalinna muinsuskaitseala põhimäärus. Siinse korralduse eelnõu (edaspidi eelnõu) ei näe ette uue maa-ala kaitse alla võtmist. Eelnõuga kehtestatakse olemasolevale kaitsealale uus kaitsekord lähtuvalt 1. mail 2019. aastal jõustunud muinsuskaitseseadusest (edaspidi MuKS). MuKS § 91 lg 1 alusel kehtib enne MuKS-i jõustumist kehtestatud muinsuskaitseala põhimäärus ajani, kuni Vabariigi Valitsus tunnistab selle kehtetuks või kuni muinsuskaitseala kaitsekord kehtestatakse MuKS-es sätestatud alusel ja korras. Kehtestamisel asendab Paide muinsuskaitseala kaitsekord seni kehtinud Paide vanalinna muinsuskaitseala põhimääruse ning viimane muutub kehtetuks. Korraldusega kehtestatakse muinsuskaitseala kaitsekord, millega määratakse kaitseala nimetus, kaitse eesmärk ja muinsuskaitseala ning selle kaitsevööndi piir, samuti muinsuskaitsealal asuvate hoonete väärtusklassid ja muinsuskaitseala kaitse eesmärgi tagamiseks vajalikud nõuded. Võrreldes seni kehtinud nõuetega näeb eelnõu ette suuremat paindlikkust ja leevendusi. Kaitsekorras kasutatavaid mõisteid hooldamine, remontimine, ilme muutmine, konserveerimine ja restaureerimine kasutatakse neile MuKS §-s 7 omistatud tähenduses. Mõisteid ümberehitamine ja ehitamine kasutatakse ehitusseadustiku (edaspidi EhS) §-s 4 antud tähenduses. Kinnistuna käsitletakse maatükki/maaüksust, mis on vajalik ehitise teenindamiseks ja määratud kinnistusregistris. Kui mõisteid on sisustatud erinevalt või vastuoluliselt, lähtutakse MuKS-est kui EhS-u ja maaparandusseaduse eriseadusest. Eelnõu teksti ja lisade (kaartide) vastuolu korral lähtutakse korralduse tekstist. Korralduse eelnõu ja seletuskirja on koostanud Muinsuskaitseameti vanalinnade nõunik Kaarel Truu, Järvamaa nõunik Maarja Tomps (käesoleval hetkel ei tööta Muinsuskaitseametis) ja kinnismälestiste inspektor Keidi Saks. Kaitsekorra koostamisele töötas kaasa Muinsuskaitseameti peadirektori 13.12.2019 käskkirja nr 1.1-5/59-A ja 06.12.2021 käskkirja nr 1.1-5/74-A alusel moodustatud Paide kaitsekorra töörühm, koosseisus: Muinsuskaitseametist vanalinnade nõunik Kaarel Truu ([email protected], töörühma juht), Järvamaa nõunik Karen Klandorf (käesoleval hetkel ei tööta Muinsuskaitseametis). Muinsuskaitseametist väljastpoolt kaasati Andry Krass (Eesti Omanike Keskliidu esindaja), Elo Kiivet (Paide Linnavalitsus, linnaarhitekt), Epi Tohvri (juurde kutsutud ekspert, arhitektuuriajaloolane), Gerli Reiman (Paide Linnavalitsus, linnaarhitekt), Karl Jakobson (Paide Linnavalitsus, abilinnapea), Maarja Tomps (Muinsuskaitseamet, Järvamaa nõunik, käesoleval hetkel ei tööta Muinsuskaitseametis), Rainer Eidemiller (juurde kutsutud ekspert, pärandikogukonna esindaja) ja Siret Pihelgas (Paide Linnavalitsus, abilinnapea). Töörühma juhi eemaloleku ajal täitis alates 03.10.2022 töörühma juhi ülesandeid kinnismälestiste inspektor Keidi Saks ([email protected]) Muinsuskaitseametist olid kaitsekorra eelnõu, seletuskirja ja lisade koostamisse kaasatud ameti teenistujad ehituspärandi, arheoloogiapärandi, pärandihalduse ja õigusosakonnast. Avatud menetluse korraldamisse olid kaasatud kommunikatsiooni osakonna teenistujad. Kultuuriministeeriumist on eelnõu ja seletuskirja koostamisele kaasa aidanud muinsuskaitsenõunik Reesi Sild ([email protected]; tel 6282381), personali- ja õigusosakonna 2 juhataja Merle Põld ([email protected]; tel 6282347) ja õigusnõunik Helen Kranich ([email protected], tel 628 2231). Eelnõu on keeleliselt toimetanud Kultuuriministeeriumi personali- ja õigusosakonna sekretär-keeletoimetaja Anni Viirmets. 2. Paide muinsuskaitseala vastavus riikliku kaitse eeldusele ja riikliku kaitse põhjendus MuKS § 9 lg 1 kohaselt on muinsuskaitseala riigi kaitse alla võetud kultuuriväärtusega maa- ala, ajalooline asula või selle osa või inimese ja looduse koosmõjul väljakujunenud kultuurmaastik. Paide ajalooline linnasüda on väga kõrge kultuuriväärtusega. Praeguse Paide linna ajalugu ulatub juba keskaega, mil Paide ordulinnuse juurde tekkis linnaline asula. MuKS § 9 lg 2 kohaselt võib muinsuskaitseala koosneda ühest või mitmest perioodist pärit hoonetest ja rajatistest koos arheoloogilise kultuurkihi, loodusobjektide, tänavatevõrgu, teede, kõlvikute ning hoonestus- ja krundistruktuuriga. Paide muinsuskaitseala koosneb mitmest perioodist (keskajast kuni tänapäevani) pärit hoonetest ja rajatistest, keskaega ulatuvast arheoloogilisest kultuurikihist ja haljastusest. Hästi on säilinud ajalooline tänavatevõrk ja hoonestusstruktuur. MuKS § 10 lg1 kohaselt on riikliku kaitse alla võtmise eeldus, et kultuuriväärtusega asi või maa-ala esindab Eesti ainelise kultuuripärandi väärtuslikumat osa, millel on teaduslik, ajalooline, kunstiline või muu kultuuriväärtus või mille säilitamise kohustus tuleneb rahvusvahelisest lepingust. Muinsuskaitsealade kui ajalooliste linnamaastike kaitse lähtub ja seostub järgmiste rahvusvaheliste konventsioonidega: 1) Ülemaailmse kultuuri- ja looduspärandi kaitse konventsioon1 (jõustus Eesti suhtes 27.01. 1995) käsitleb kogu kultuuripärandit – mälestisi, nende kogumeid ja vaatamisväärseid paikkondi, sealhulgas ajaloolisi linnamaastikke2 ning rõhutab, et kohustus kindlustada riigi territooriumil asuva kultuuri- ja looduspärandi väljaselgitamine, kaitse, säilitamine, populariseerimine ja edasiandmine tulevastele põlvedele lasub eelkõige osalisriigil. 2) Arheoloogiapärandi kaitse Euroopa konventsioon3 (jõustus Eesti suhtes 1996) keskendub arheoloogiapärandile, mis on inimkonna ajaloo tundmise seisukohalt määrava tähtsusega, kuid samas tõsises ohus ohtrate planeerimiskavade, loomulike riskide, salajaste ja mitteteaduslike kaevamiste ning avalikkuse ebapiisava teavitamise tõttu. Leitakse, et arheoloogiapärand kui Euroopa kollektiivse mälu allikas ning ajaloolise ja teadusliku uurimistöö vahend säilib paremini, kui see peegeldub linna- ja maa-alade planeerimises ning kultuuripoliitikas. Selleks võetakse keskkonda mõjutavate projektide hindamisel ning otsuste tegemisel arvesse arheoloogilisi leiupaiku ja nende ümbrust ning kaasatakse arheoloogid planeerimiskavade koostamisse. Konventsiooni põhimõtteid on rakendatud kaitsekorra väärtuste ja põhimõtete sõnastamisel ja nõuete seadmisel. 3) Euroopa arhitektuuripärandi kaitse konventsioon 4 (jõustus Eesti suhtes 01.03.1997) rõhutab, et kultuuriväärtuslike objektide väljaselgitamiseks ja kaitsmiseks tagatakse nende kaitse alla võtmine ning arhitektuuripärandi kaitseks rakendatakse seaduslikke abinõusid, mille eesmärgiks on kultuuriväärtuslike objektide autentsel kujul säilimine. Lisaks on konventsioonis toonitatud, et muinsuskaitselised põhimõtted peavad aitama kaasa arhitektuuripärandi objektide kasutatavusele tänapäeva vajadustest lähtudes ning tagama 1 Ülemaailmse kultuuri- ja looduspärandi kaitse konventsioon, https://www.riigiteataja.ee/akt/13118943. 2 UNESCO ajaloolist linnamaastikku käsitlev soovitus, vastu võetud 10.11.2011 UNESCO peakonverentsil https://unesco.ee/public/Recommendation_on_Historic_Urban_Landscape_tolge_EST.pdf. 3 Arheoloogiapärandi kaitse Euroopa konventsioon, https://www.riigiteataja.ee/akt/13089481. 4 Euroopa arhitektuuripärandi kaitse konventsioon, https://www.riigiteataja.ee/akt/13089076. 3  ajalooliste hoonete (taas)kasutuse. Paide muinsuskaitseala kaitsekord toetab konventsioonist tulenevaid põhimõtteid, kuna sellega tagatakse riiklikult olulise linnalise ehituspärandi kaitse. Samuti on kaitsekorras sisalduvate põhimõtete, nõuete ja leevenduste sätestamisel lähtutud põhimõttest, et need mh toetaksid muinsuskaitseala ja sellel asuvate kultuuriväärtuslike hoonete kasutamist tänapäeva vajadustest lähtuvalt. 4) Euroopa maastikukonventsioon5 (jõustus Eesti suhtes 01.06.2018) käsitleb nii looduslikke kui ka linnalisi, nii silmapaistvalt väärtuslikke ja nö igapäevamaastikke kui ka täiesti kahjustatud maastikke. Kõiki maastikke peetakse oluliseks, sest mis tahes maastik kujutab endast sealsete inimeste eluruumi ja on seetõttu oluline olenemata selle seisundist. Enamus eurooplasi elab suuremates või väiksemates linnades, mille maastike kvaliteet mõjutab nende elu. Konventsioon rõhutab, et maastik on tervik ja sellega arvestatakse ruumilise planeerimise otsuste tegemisel. Nendest põhimõtetest on lähtutud ka kaitsekorra eesmärgi, väärtuste ja põhimõtete sõnastamisel ning nõuete seadmisel. 5) Kultuuripärandi väärtuse kohta ühiskonnas käsitlev Euroopa Nõukogu konventsioon ehk niinimetatud Faro konventsioon 6 (jõustus Eesti suhtes 01.08.2021) rõhutab, et kultuuripärand on ühiskonna jaoks väärtuslik ressurss, mis on kestliku arengu loomulik osa ning tegeleb väärtustega, mida inimesed pärandile omistavad. Konventsiooni keskne mõte on igaühe õigus saada osa kultuuripärandist, sellega kaasnev vastutus kultuuripärandi ees on nii individuaalne kui ka kollektiivne. Muinsuskaitseala on ajalooline linnatuumik, kus kultuuripärand tõstab inimeste elukvaliteeti ja mitmekesistab elukeskkonda ning on loometegevuse allikaks ja kestliku arengu osa. Kultuuriajaloolise linna keskkonna hoidmine ja mitmekesine kasutus annab võimaluse saada osa kultuuripärandist nii neil, kelle jaoks on see argikeskkond elamiseks ja töötamiseks kui ka neil, kes külastavad seda turistina puhkamise ja pärandirikkast linnaruumist osa saamise eesmärgil. Kaitsekordade koostamise protsess on toimunud dialoogis avalikkusega, laiema pärandikogukonnaga – ühiselt on sõnastatud muinsuskaitseala väärtuseid ning läbi räägitud kaitseala eesmärk ning põhimõtteid ja nõuded kultuuriväärtusliku keskkonna hoidmisel ja arendamisel. Oluline on kohaldada ka Euroopa Nõukogu inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni ning selle lisaprotokolli nr 1.7 Viimase artikli 1 järgi on igal füüsilisel või juriidilisel isikul õigus oma omandit segamatult kasutada. Kelleltki ei või võtta tema omandit muidu, kui üldistes huvides ja seaduses ettenähtud tingimustel ning rahvusvahelise õiguse üldpõhimõtteid järgides. Eelnenud sätted ei piira siiski mingil viisil riigi õigust vajadusel kehtestada seadusi vara üldistes huvides kasutamise kontrollimiseks või maksude, maksete või trahvide tasumise tagamiseks. Konventsiooni artikli 18 järgi tohib konventsioonis lubatud piiranguid temas osundatud õiguste ja vabaduste suhtes rakendada üksnes neil eesmärkidel, milleks nad on ette nähtud. Euroopa Inimõiguste Kohus on selgitanud, et protokolli nr 1 artiklile 1 omane “õiglase tasakaalu” põhimõte iseenesest eeldab kogukonna üldiste huvide olemasolu. Kohus on leidnud, et selliseks üldiseks huviks on ka riigi kultuuripärandi kaitsmine. Seejuures on riigil ulatuslik kaalutlusruum otsustamaks, mis on kogukonna üldistes huvides. Küll tuleb tagada, et riik saavutaks õiglase tasakaalu kogukonna üldiste huvide ja üksikisiku põhiõiguste (omandi) kaitse vahel Teisisõnu tuleb tagada proportsionaalsus kultuuripärandi kaitse eesmärgi ja selleks valitud vahendite (sh nõuete) vahel.8 5 Euroopa maastikukonventsioon, https://www.riigiteataja.ee/akt/228022018001. 6 Kultuuripärandi väärtust ühiskonnas käsitlev Euroopa Nõukogu raamkonventsioon, https://www.riigiteataja.ee/akt/218052021003. 7 Euroopa Nõukogu inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioon, https://www.riigiteataja.ee/akt/13073654. 8 Beyeler vs. Itaalia (33202/96). https://hudoc.echr.coe.int/eng#{%22appno%22:[%2233202/96%22],%22itemid%22:[%22001-58832%22]}. 4 Paide muinsuskaitseala vastavust riikliku kaitse eeldusele hinnati kultuuriministri 15.05.2019 määruses nr 23 „Mälestise liikide ja muinsuskaitseala riikliku kaitse üldised kriteeriumid ning muinsuskaitsealal asuvate ehitiste väärtusklassid“ (edaspidi määrus nr 23) sätestatud kriteeriumitest lähtudes. Määruse nr 23 §-s 2 on sätestatud riikliku kaitse üldised kriteeriumid, milleks on selektiivsus, originaalsubstantsi säilivus ja tehniline seisukord. Määruse nr 23 §-s 9 on sätestatud muinsuskaitseala riikliku kaitse eelduse hindamise kriteeriumid: säilinud on ajalooline keskkond, mälestiste ja/või väärtuslike ehitiste ja muude inimmõjul kujunenud objektide kontsentratsioon maa-alal, arheoloogiline kultuurkiht ja selles säilitamist väärivad ehituskonstruktsioonid, -detailid või -elemendid, traditsioonilised maastikud, sealhulgas alale iseloomulikud haljastusviisid ja haljasalad, avatud maastikud, väärtuslikud loodusobjektid ja maastikuelemendid ning terviklikkus. Paide muinsuskaitseala vastab kõigile riikliku kaitse hindamise üldkriteeriumitele: 1) Selektiivsus; Paide koondab mitut erineva vanuse ja iseloomuga linnalist keskkonda, mis moodustavad väga väärtusliku Eesti ja laiemalt Läänemere-äärse piirkonna ajalugu peegeldava linnamaastiku. Paide on üks üheksast Eesti linnast, mis said alguse keskajal. Eesti ehituspärandi kontekstis kuuluvad need linnakeskused linnalise asustuse vanimasse kihistusse ehk kõige väärtuslikumasse osasse meie kultuuripärandist ning on riigi kaitse all vastavalt säilivusele, kas muinsuskaitsealade või kinnismälestistena: keskaegsed arvestataval määral säilinud linnatuumikud (Haapsalu, Paide, Rakvere, Tallinn, Tartu, Uus-Pärnu ja Viljandi) on kaitse all muinsuskaitsealadena; Teises maailmasõjas hävinud Narva ning juba 16. sajandil hävinud Vana-Pärnu linna maapinnas säilinud struktuurid on kaitse all arheoloogiamälestistena. Paide linnaline areng jätkus ka varauusajal ja uusajal. Sealjuures on varasematel, 17. sajandist pärit ajaloolistel kaartidel kujutatud linnastruktuur – tänavatevõrk ja suured krundid – suuresti säilinud tänapäevani, mistõttu on ajalooline linnakeskkond linnamaastikus siiani tajutav. Lisaks keskaega ulatuvale ajaloole on Paide kompaktse hoonestusega ja omanäolise hästi säilinud pärandiga väikelinn. Paide vanalinn koos linnuse varemetele ja bastionaalkindlustustele rajatud pargi, eri ajastutest pärineva linnahaljastuse ja kultuuriväärtusliku hoonestusega on kõnekas ja terviklik linnakeskkond. Paide vanalinna alal säilinud keskaegne, varauusaegne ja uusaegne arheoloogiline kultuurkiht ja selles olevad ehituskonstruktsioonide jäänused, matused ja arheoloogilised esemed on väärtuslik materiaalne tunnistus Paide linna arenguloost. 2) Originaalsubstantsi säilivus; Paides on hästi säilinud varauusaegse linna struktuur ning osaliselt hoonestus koos Paide linnuse varemete ja bastionaalkindlustustega, samuti 18.–20. sajandi linnahoonestus ja selle juurde kuuluv haljastus. Kesk- ja varauusaegsed linnakihistused asuvad valdavalt hilisemate ehituskihtide all. 20. sajandi keskpaigas rajatud korterelamud on varasemast hoonestusest selgelt erinevad, ent on oma mastaabilt ja paiknemiselt sellised, et ei kahjusta valdavalt varasema hoonestusega ilmekat kultuuriväärtuslikku keskkonda. Seetõttu on need nõukogude perioodil ehitatud hooned märkimisväärsed ka Eesti ja Paide linnaehituse ajaloo kontekstis. 3) Tehniline seisukord; Enamik Paide muinsuskaitseala hoonestusest on praegu kasutuses ja kasutatav ka tulevikus. Paide muinsuskaitseala vastab samuti määrusega nr 23 kehtestatud muinsuskaitseala kriteeriumitele: 1) säilinud on ajalooline keskkond – annab tunnistust aja jooksul toimunud asustus-, arhitektuuri- ja kultuuriajaloolistest ning ühiskondlikest protsessidest. Ajalooline asustusmuster, tänavate ja/või kruntide või kõlvikute struktuur on maa-alal hästi loetav; 5 Paide muinsuskaitsealal on säilinud keskaegse ordulinnuse varemed ja selle juurde kuuluvad muldkindlustused ning nende ümber kujunenud keskaegsest linnast alguse saanud vanalinn. Samuti on säilinud linna tänavavõrk ja hoonestusstruktuur, osaliselt ka kinnistustruktuur. Linna keskmeks on peaväljak, mille ääres paikneb kirik, raekoda, ning hulk elu- ja ärihooneid. Teise maailmasõja järel toimunud muudatused – lisandunud hooned – on paigutatud ajaloolise asula kvartalitesse üldist struktuuri muutmata. Säilinud on linnaelamud koos nende juurde kuuluvate abihoonetega ja hulk ühiskondlikke hooneid, mis enim piirkonda ilmestavad. Lisaks iseloomustavad 20. sajandi eri kümnenditest pärit üksikud hooned või mõnel juhul ka terved ansamblid sel ajal toimunud muudatusi linnaehituslikes põhimõtetes ning piirkonna arengus. Kesk- ja uusaegne arheoloogiline kultuurkiht paikneb laiemal alal kui on säilinud terviklik kultuuriväärtusliku hoonestusega linnakeskkond. Seetõttu on arheoloogilise kultuurkihi kaitseks tunnistatud kultuurimälestiseks arheoloogiamälestis Asulakoht (kultuurimälestiste registri number 31140). Paide linna ajalugu algab keskajast. Asula tekkis Liivi ordu linnuse juurde, mida on esmakordselt mainitud 1265. aastal. Paide sai linnaõigused 1291. aastal. Keskaegse linna hoonestus hävis esmalt Liivi sõjas ning sajandeid hiljem uuesti Põhjasõjas. Nagu teistegi sarnase saatusega linnade puhul, taastati hoonestus iga kord uuesti vanale keskaegsele tänavavõrgule, mis omakorda on arvatavasti kujunenud vastavalt juba varasematele liikumisteedele. Paide arengus suurt rolli mänginud linnus kaotas oma sõjalise tähtsuse 17. sajandi alguses kui see 1608. aastal Poola-Rootsi sõjas oluliselt kahjustada sai. Pärast seda kaotas Paide linnaõigused ning läks Mäo mõisa omandusse, mis linna arengut tugevalt piiras. Paide linnaõigused taastati 1789. aastal, mille järel hakkas linn hoogsalt arenema ning laienema. Sellest perioodist on säilinud ka hulgaliselt hooneid. Linn laienes väljapoole senistest piiridest – rajati Suur-Aia ja Tallinna tänavad jne. 19. sajandil ja 20. sajandi esimesel poolel jäi linn kõrvale suurtest raudtee ja tööstusega seotud arengutest, seetõttu jäi linnas valdavaks ühekorruselistest puitelamutest koosnev hoonestus. Teises maailmasõjas sai ajalooline linnasüda suhteliselt vähe kannatada – olulisemaks võib pidada ordulinnuse torni hävimist. Rohkem on linnapilti muutnud 20. sajandi teise poole linnaehituslikud otsused – vanalinna alale ehitati kohatult suured hoonemahud, näiteks kauplus-söökla-restorani hoone keskväljaku servas, apteegitarvikute kesklao hoone Rüütli tänaval ning korterelamu ja administratiivhoone Vainu ja Rüütli tänavate vahelises kvartalis. Osa varasemaid hooneid hävis 20. sajandil tulekahjudes. Sellele vaatamata on Paide linn terviklik keskkond, mis koondab enam kui 700 aasta vältel toimunud linnaruumilised arengud loetavaks tervikuks. Vanalinnas on tänaseni hästi säilinud, osaliselt keskaegsete tänavate, kuid 18. sajandi lõpuks väljakujunenud tänavate ja kvartalite struktuur. Ajaloolised kinnistud on enamasti tükeldatud seoses linna tihendamisega 20. sajandi teisel poolel (näiteks Rüütli tänava korterelamud Pika tänava hoonete tagahoovides ja Vahe tänava individuaalelamud, mis on rajatud ajalooliste Rüütli tänava kinnistute idaserva). Kõik ajaloolise keskkonna säilimise kriteeriumid (välja arvatud kõlvikute struktuur, mis ei ole linnalises keskkonnas asjakohane) on täidetud ja sisustatud kaitsekorra eelnõu punktis 6 muinsuskaitseala väärtustena. 2) mälestiste ja/või väärtuslike ehitiste ja muude inimmõjul kujunenud objektide kontsentratsioon maa-alal – ajalooliselt väljakujunenud arhitektuuritraditsiooni (arhitektuuristiil, ehitusmahud ja nende liigendus, ehitus- ja viimistlusmaterjalid, arhitektuursed ja linnaruumi elemendid ning väikevormid) domineerimine maa-alal; Paide muinsuskaitsealal on kultuurimälestiseks tunnistatud 15 ehitist. Aastail 2019–2020 läbi viidud hoonestuse ülevaatusel leidsid kaitsekorra koostamise töörühma liikmed, et muinsuskaitseala umbes 322 hoonest on kultuuriväärtuslikke (A- ja B-kaitsekategooria) 168. Töörühma liige Andry Krass jäi eriarvamusele kõigi A-kaitsekategooriasse määratud hoonete osas, pidades neid B- või C-kaitsekategooria väärilisteks. C-kaitsekategooria hooneid kaardistati 167. Suur osa C-kaitsekategooria hoonetest on väiksemad abihooned, garaažid või 6 linnaruumi sobimatu mahuga uuemad ehitised jms. Ajaloolise linnasüdame miljööd kujundavad ja hoiavad kultuuriväärtuslikud hooned. Ülevaatus näitas, et Paide muinsuskaitsealal on mälestiste ja väärtuslike ehitiste kontsentratsioon väga kõrge. A- kaitsekategooria hoonete suhtelist vähesust (13) saab selgitada rohkete 20. sajandil toimunud remontide ja ümberehitustega vanemates hoonetes ning tõsiasjaga, et praeguste teadmiste ja uurimisseisu kohaselt ongi Paide elamud olnud suhteliselt tagasihoidliku kujundusega siseruumidega. Muinsuskaitseala kihistustest olulisimad ehk kohatunnetust loovad ehitised vanalinna alal on eelkõige 18. sajandi avalikud hooned ning 19.–20. sajandi linnaelamud. Võrreldes paljude teiste Eesti linnadega, on just linnaelamute juures kasutatud pikka aega suhteliselt arhailisi ehitusvõtteid – näiteks mantelkorstnad või pähikud palkhoonete nurkades (mis on vertikaalselt paigaldatud laudadega ümbritsetud). Lisaks on muinsuskaitsealal üksikuid 20. sajandi esimestest kümnenditest pärit elamuid ja ühiskondlikke hooneid, mis ilmestavad tolleaegseid arenguid. 1950. aastate generaalplaani järgi rajatud korterelamud ning avalikud hooned on suhteliselt valutult paigutatud ajaloolistesse kvartalitesse seni hoonestamata aladele ning sobituvad mastaabilt ja vormilt vanemate hoonete vahele. Lisaks on Paide ajaloolise linnasüdame väärtuslikuks osaks haljastus, sealhulgas Tallinna tänava ridaistutus, nõukogude perioodil ehitatud korterelamute juurde kuuluvad ridaistutused ja hekid, keskväljakut ääristav haljastus ning Paide linnuse varemetele ja bastionaalkindlustustele rajatud park. Väärtuslike ehitiste jm objektide kontsentratsiooni kriteerium on täidetud ja sisustatud kaitsekorra eelnõu punktis 7 muinsuskaitseala väärtuslikumate kihistustena. 3) arheoloogiline kultuurkiht ja selles säilitamist väärivad ehituskonstruktsioonid, -detailid või -elemendid; Paide linna ajalugu algab keskajast. Tänapäevase linna all peituvad Paide ordulinnuse, keskaegse Paide linna ja vallikraavide arheoloogiapärandina maa all säilinud osad, kesk- ja varauusaegsete ehitiste jäänused ning arheoloogiline kultuurkiht, mis võib sisaldada ehitusjäänuseid, vrakke, inim- ja loomaluid, arheoloogilisi leide, sealhulgas töö- ja tarbeesemeid, tootmisjääke ja muud sellist. Paide vanalinna alal on arheoloogiapärandi kaitseks tunnistatud arheoloogiamälestiseks Asulakoht (kultuurimälestiste registri nr 31140). Lisaks paiknevad muinsuskaitsealal kultuurimälestised Paide linnuse varemed (kultuurimälestiste registri nr 15065) ning Paide linnuse bastionid ja vallikraavid (kultuurimälestiste registri nr 15066). Tegu on ehitismälestistega, mille maa-alustes osades on säilinud ordulinnusega seotud struktuurid, arheoloogiline kultuurkiht ning arheoloogilised leiud. Paide keskaegse linna arheoloogiline kultuurkiht on säilinud peamiselt hoonestatud kvartalite alal, vähesed jäljed jäävad ka tänavamaa alla. Arheoloogiline kultuurkiht ulatub laiemale alale kui senised muinsuskaitseala piirid. Sellest tulenevalt planeeritakse muinsuskaitsealalt kaugemale ulatuval asulakoha alal teha leevendus tänavatel tehtavatele kaevetöödele. Muinsuskaitseala kaitse eesmärk on tervikliku keskkonna hoidmine, kuid tänavate ilme muutmine võib seda muinsuskaitsealal mõjutada. Seetõttu muinsuskaitsealaga kattuvas osas kaevetöödel uuringute ja loa kohustusest leevendust ei tehta. Muinsuskaitseala põhjaservas on ala, kus ei ole tuvastatud arheoloogilist kultuurkihti ning selle osas ei ole kaevetöödega seotud piiranguid. Arheoloogilise kultuurkihi olemasolu kriteerium on täidetud ja sisustatud kaitsekorra punktis 7. 1 muinsuskaitseala väärtusena. 4) traditsioonilised maastikud, sealhulgas alale iseloomulikud haljastusviisid ja haljasalad, avatud maastikud, väärtuslikud loodusobjektid ja maastikuelemendid; 7 Paidele on iseloomulik üldiselt tasane reljeef. Ordulinnus ja Paide ajalooline linnasüda on rajatud põllumaaga ümbritsetud looduslikule kõrgendikule. Pärnu jõgi juhiti oma ajaloolisest sängist linna idaserval uude sängi 20. sajandi keskel. Seda sammu on kirjeldatud kui kaotust linnakeskkonnale. Ordulinnust ümbritsevate muldkindlustuste järsud nõlvad ja vallikraav on inimtekkelised, samas kunagise jõesängi suunas langev looduslik reljeef on jälgitav kogu muinsuskaitseala idakülje ulatuses. Paide linnuse varemetele ja bastionaalkindlustustele rajatud park on üks silmapaistvamaid osi Paide ajaloolise linnasüdame kultuuriväärtuslikust haljastusest. Lisaks sellele avaldab tänavaruumile olulist mõju ajalooline ridaistutus Tallinna tänaval. Paide vanalinna miljöö loomisel on suur mõju kultuuriväärtusliku 18.–20. sajandi alguse hoonestusega kinnistute hoovide haljastusviisidel: hoonete vahel või tagahoovides murualal paikneval kõrghaljastusel, põõsastel, viljapuudel ja peenardel. Lisaks eelnevale on märkimisväärne nõukogude perioodil ehitatud kortermajade juurde kuuluv iseloomulik haljastusviis – ridaistutused Vainu ja Suur-Aia tänavate ääres, mida täiendavad kujunduselemendina tänavajoonel piirdeaedu asendavad hekid. Haljastuse ja maastikuelementide kriteerium on täidetud ja sisustatud kaitsekorra eelnõus punktides 6.2 ja 7.7 muinsuskaitseala väärtustena. 5) terviklikkus – hoonestus moodustab tervikliku linnaehitusliku kogumi ja miljöö, on tajutav tervikuna ning moodustab tähenduslikult seotud keskkonna. Paide muinsuskaitsealana on määratletud ala, mis on tähenduslikult seotud ja tajutav kompaktse linnaruumilise tervikuna. Alal on säilinud keskaegne ja 18. sajandil kujunenud tänavavõrk ning vastav kultuuriväärtuslik hoonestus. Ajalooline keskkond on hästi säilinud, selle erinevad kihistused linnaruumis on nähtavad ja moodustavad tervikliku linnaehitusliku keskkonna. Terviklikkuse kriteerium on täidetud ja sisustatud kaitsekorra eelnõu punktis 4. ja 6.2 muinsuskaitseala kaitse eesmärgi ja väärtusena. 3. Kaitsekorra kehtestamise kaalutlused Aineline kultuuripärand on ühiskonna jaoks väärtuslik ja taastumatu ressurss ning oluline avalik hüve. Põhiseaduse preambulist tulenevalt on riigi huvi ja tahe kindlustada ja arendada riiki, mis peab tagama lisaks rahvusele ja keelele ka kultuuri säilimise läbi aegade. Seega on kultuuripärandi säilimine põhiseaduslikult kaitstav Eesti kodanike ühine avalik huvi, mille tagamiseks on MuKS-ga sätestatud avalik-õiguslikud piirangud. Muinsuskaitselised piirangud mõjutavad eelkõige Põhiseaduse §-s 32 sätestatud omandipõhiõigust, mille kohaselt on igaühel õigus enda omandit vabalt vallata, kasutada ja käsutada, kuid omandiõigusele saab sätestada seaduse alusel kitsendusi. See tähendab, et omandiõigus ei ole absoluutne ja piiramatu õigus, vaid piiranguid saab seada seadusega või selle alusel. Omandiõiguse kasutamisele piirangute loomiseks peab olemas olema õigustatud eesmärk ning piirangud peavad olema sisult õiglased (proportsionaalsed). Kitsendused ei tohi seada kahtluse alla omandi kui instituudi säilimist ega olla omanikke ebaproportsionaalselt piiravad. Riiklikult olulistele kultuuripärandi objektidele näeb kitsenduste seadmise ette muinsuskaitseseadus, mis lähtub eeldusest, et kultuuripärandi säilimine on selgelt väljendunud avalik huvi, mis on üleriiklikult oluline. See lubab seada mälestistega ja muinsuskaitsealadega seotud tegevustele ja töödele kõrgendatud nõudmiseid, mis peavad tagama kultuuripärandi säilimise. Muinsuskaitseala kaitse-eesmärk on tagada Paide linnasüdame kui kultuuriväärtusliku linnaehitusliku terviku, seda kujundavate iseloomulike ja kohatunnetust loovate väärtuste säilimine, esiletoomine, hoonete kasutuses hoidmine ning säästev areng. Tegemist on ülekaaluka avaliku huviga, mis annab riigile õiguse seada omandile kitsendusi ning omandiõigust õiglases ulatuses piirata. Muinsuskaitselised avalik-õiguslikud piirangud võivad üheaegselt mõjutada nii omaniku õigusi kui kohustusi, seades nendel kinnistutel omandiõiguse realiseerimisele MuKS-st tulenevad kitsendused. Muinsuskaitselistel 8 piirangutel võib omaniku õigustele olla ka soodne mõju, olles suunatud kinnisasjade ja neil paiknevate ehitiste kaitsmisele ja säilitamisele, sealhulgas säilitades omandi väärtused sellele sobivas keskkonnas. MuKS § 3 lg 8 alusel lähtutakse MuKS alusel mälestisele ja muinsuskaitsealale suunatud riiklikes tegevustes avalike huvide ning igaühe õiguste ja vabaduste tasakaalustatuse ning proportsionaalsuse põhimõttest. Kaitsekorra kehtestamisega püütakse leida õiglane tasakaal omandiõiguse riive ja kultuuripärandi kaitse tagamise vahel. Kitsenduste ehk piirangute proportsionaalsuse hindamisel määratletakse esiteks neid õigustav eesmärk – kaitsta põhiseaduse preambulis nimetatud kultuuri osaks olevat ajaloo- ja kultuuripärandit. Muinsuskaitseala kaitse eesmärk on Paide ajaloolise linnatuumiku ning seda kujundavate iseloomulike ajastu- ja kohatunnetust loovate väärtuste säilitamine ja esiletoomine, hoonete kasutuses hoidmine ja linnaruumi kestlik areng. See on ülekaalukas avalik huvi, mis on legitiimne eesmärk omandipõhiõiguse ja ettevõtlusvabaduse piiramiseks. Teiseks hinnatakse nõuete sobivust, vajalikkust ja mõõdukust. Sobiv on abinõu, mis soodustab eesmärgi saavutamist, kuid kaitseb riigipoolse tarbetu sekkumise eest. Vajalikkuse hindamisel hinnatakse, kas sama eesmärki on võimalik saavutada sama efektiivse, kuid vähem põhiõigusi riivava alternatiivse lahendusega. Mõõdukuse üle otsustamiseks kaalutakse ühelt poolt põhiõigusse sekkumise ulatust ja intensiivsust ning teiselt poolt piirangu eesmärgi tähtsust. Riigikohus on rõhutanud, et piirang on proportsionaalne, kui see on saavutatava eesmärgi suhtes sobiv, vajalik ja mõõdukas (vt näiteks RKPJKo 17.04.2012, 3-4-1-25-11, p 39). Riigikohus selgitas, et abinõu on vajalik, kui eesmärki ei ole võimalik saavutada mõne teise isikut vähem koormava abinõuga, mis on vähemalt sama efektiivne kui esimene (RKPJKo 26.03.2009, 3-4-1-16-08, p 29). Piirangu mõõdukuse üle otsustamisel kaalutakse ühelt poolt legitiimse eesmärgi olulisust ja teisalt piirangu intensiivsust koormatud kinnisasjade omanike jaoks (RKPJKo 17.04.2012, 3-4-1-25-11, p 42). Piirangud peavad olema vajalikud, täitma eesmärki ning olema mõõdukad kaitstava hüve säilimise ehk eesmärgi saavutamisel. Kaitsekorraga seatavate nõuete ja piirangute eesmärk on muinsuskaitseala väärtuste säilimine ja muinsuskaitseala kestlik (säästev, jätkusuutlik) areng. Kaitsekord kehtib koostoimes muinsuskaitseseadusega. Kaitsekorraga määratakse muinsuskaitsealal kehtivad üldised nõuded, mis on aluseks kavandatavate tegevuste lubatavuse hindamisel ning omanike huvide väärtuslikku keskkonda sobitamisel. Seatavad nõuded kohustavad kaasama kavandatavasse tegevusse Muinsuskaitseametit juhul, kui see tegevus võib omada mõju kaitstavale väärtusele, sealhulgas seada ohtu selle säilimise või muuta säilimiseks soodsaid tingimusi. Kaitsekord on olemuselt üldkorraldusena eelhaldusakt kõikide edasiste üksikjuhtumite lahendamisel. Kuigi kõik kaitsekorra kui üldkorralduse üksikküsimused tuleb lahendada maksimaalselt teada oleva teabe alusel ja uurimiskohustust parimal moel rakendades, jäetakse kaitsekorra normid erinevaid tulevikuvajadusi silmas pidades piisaval määral paindlikuks. Edasised üksikjuhu kontekstipõhised elulised asjaolud ja vajadused selgitatakse välja ning kaitseks vajalikud nõuded määratakse kindlaks nii muinsuskaitse eritingimustes, lubades vm konkreetsetes otsustustes. Just need määratlevad ühtlasi ka omandiõiguse proportsionaalseteks kitsendusteks olevad tegevused, mis on vajalikud kultuuriväärtuse säilimiseks. Sellel hetkel kaalutakse uuesti ja täiendavalt üldise huvi ja üksikisiku huvi proportsionaalset tasakaalu. Nii saab jõuda tulemuseni, et kõik kehtestatud piirangud ja kohustused oleksid konkreetsele isikule õiglased. Abinõu sobivuse hindamisel tuleb hinnata, kas see soodustab piirangu eesmärgi saavutamist ning kaitseb riigipoolse ebamõistliku sekkumise eest. Muinsuskaitseala suhtes riikliku kaitse kehtestamine ja tegevustele kitsenduste seadmine aitab muinsuskaitseala kui 9 kultuuriväärtuslikku keskkonda säilitada. Seega aitab kaitsekorra kehtestamine kaasa eesmärgi saavutamisele, mistõttu saab seda pidada sobivaks. Muinsuskaitseala kaitsekorra kehtestamine aitab kaasa rahvusvahelistest lepingutest ja põhiseadusest tulenevate eesmärkide saavutamisele. Kuna Paide vanalinn vastab riikliku kaitse eeldustele, saab ala kaitsmist muinsuskaitsealana pidada põhjendatuks. Abinõu on vajalik, kui eesmärki ei ole võimalik saavutada mõne teise, isikut vähem koormava abinõuga, mis on vähemalt sama efektiivne. Kaitsekorra regulatsiooni eesmärgi (kultuuriväärtuste säilimine) täitmiseks ei ole muid vähemalt samaeesmärki kandvaid, kuid isikuid vähem koormavaid meetmeid. Riiklikuks muinsuskaitsealaks tunnistamisega sarnase meetmena on alates 2003. aastast võimalik kohaliku omavalitsuse üksusel kehtestada planeerimisseaduse alusel üld- ja detailplaneeringuga miljööväärtuslikke hoonestusalasid, mille eesmärk on tagada piirkonna kohaliku ajaloo ja arengu seisukohalt väärtuslike alade kaitse, mis hõlmab peamiselt eriilmelisi elu- ja tööstuspiirkondi. Ala miljööväärtuslikuks tunnistamise õigus on vaid kohaliku omavalitsuse üksusel. Seega sõltub miljööväärtuslike alade väärtustamine ja kaitse sisustamine, st kitsenduste kehtestamine ning ala haldamine, täielikult kohaliku omavalitsuse üksuse kaalutlusotsusest. Iga linna ja valla tehtav lahendus lähtub selle kogukonna hinnangust, mis on või ei ole miljööväärtuslik, sh ajalooliselt või kultuuriväärtuslik. Samuti see, milliseid ja millise rangusega nõudeid kehtestada. Seetõttu ongi miljööalade haldamises väga erinevaid praktikaid, sh selliseid, mille nõuded on rangemad kui on kaitsekordades. Miljööalal kehtestatakse kaitse- ja kasutustingimused, mis hõlmavad samuti terviklikku miljööd või keskkonda, millel on ajalooliselt väljakujunenud tänavatevõrk, haljastus, ühtne ja omanäoline arhitektuur või muu avaliku huvi objekt. Ehitusseadustikus puudub alus nõuda ehitiste uuringuid, koostada enne projekteerimist muinsuskaitse eritingimusi või eritingimustega võrreldava põhjalikkusega kultuuriväärtusi kaitsvat dokumenti, nõuda eelprojektist täpsemat põhiprojekti või muinsuskaitselise järelevalvega võrreldavat järelevalvet tööde tegemise ajal. Seetõttu ei ole alternatiivne valik loobuda kaitsekorraga nõuete kehtestamisest ning jätta see iga valla ja linna vabaks hindamis- ja kaalutlusotsuseks, olemuslikult sama tõhus meede üleriikliku ajaloo- ja kultuuripärandi kaitsmiseks kui seda on kohase kaitse kehtestamine kaitsekorraga. Pidades silmas PS §i 32 omandiõiguse kaitset, näeb MuKS riikliku kaitse kehtestamisel omandiõiguse piiramiseks ette põhjalikuma regulatsiooni ja rohkem tingimusi, kui selleks on võrdlusena kohaliku kaitse reeglid planeerimisseaduses (nt PlanS § 74 lg 3: „Üldplaneeringu alusel võib kinnisomandile seada kitsendusi.“). Lisaks konkreetsetele materiaalõigusnormidele on kaitsekorra kehtestamiseks eriline menetlus, mille kohustuslikuks osaks on ulatuslik ja avalik kaasamine, seisukohtade ja vastuväidete ära kuulamine, kooskõlastamisring ja kehtestamine Vabariigi Valitsuses. Miljööala ja muinsuskaitseala erinev kaitse lähtub kohaliku ja riikliku tasandi kaitse vajaduse erinevusest. Lähtudes MuKS § 10 lg 1: Riikliku kaitse alla võtmise eelduseks on, et kultuuriväärtusega asi või maa-ala esindab Eesti ainelise kultuuripärandi väärtuslikumat osa, millel on teaduslik, ajalooline, kunstiline või muu kultuuriväärtus või mille säilitamise kohustus tuleneb rahvusvahelisest lepingust. Muinsuskaitseamet on hinnanud kaitsekorra eelnõu seletuskirjas peatükis 2 Paide vanalinna riikliku kaitse eelduseid ning on seisukohal, et 1973. aastal muinsuskaitsealaks tunnistatud alal on jätkuvalt riikliku kaitse eeldused täidetud. Kohaliku tasandi kaitse meetmete rakendamine võimaldab väärtustada üksikobjekte, alasid ja paiku, mille riiklik kaitsmine pole põhjendatud. Riigikohus on samuti selgitanud, et kohaliku tasandi ja riikliku tasandi kaitse eesmärgid ei ole ühesugused (RKHKo 30.05.2019, 3-17-563, p 9). Arvestades eeltoodut ja asjaolu, et Paide muinsuskaitseala puhul on tuvastatud vastavus (üle)riikliku kaitse eeldusele, ei saa riiklikult olulise kultuuripärandi puhul pidada selle kaitsmist üksnes läbi kohalikuks miljööväärtuslikuks hoonestusalaks määramise piisavaks meetmeks, kuna see ei pruugi tagada kultuuripärandi säilimist. Muinsuskaitseametil ei ole 10 õigust teha järelevalvet kohaliku tasandi ajaloo- ja kultuuriväärtuste säilimise üle (nt keelata väärtuslikku hoonet lammutada või peatada töid). Seejuures ei ole välistatud kohaliku ja riikliku tasandi koostöö riikliku kultuuripärandi kaitsel. Kui riik peab otstarbekaks ning vald või linn on sellest huvitatud ja sellega nõus, siis on kohaliku omavalitsuse üksusel võimalus halduslepingu alusel Muinsuskaitseametilt üle võtta muinsuskaitsealal riikliku kaitse tagamine (riiklik järelevalve, dokumentide ja taotluste menetlemine jmt). Sellisel juhul peab kohalik omavalitsus tagama oma koosseisus vastava pädevusega pärandispetsialisti olemasolu, et riikliku kultuuripärandi säilimine oleks tagatud. Seni ei ole Paide Linnavalitsus avaldanud soovi muinsuskaitseala pärandi riikliku kaitsega ise halduslepingu alusel tegelema asuda. Abinõu mõõdukuse üle otsustamiseks kaalutakse iga kord ühelt poolt isikutele antud õigusesse sekkumise ulatust ja intensiivsust, teiselt poolt aga eesmärgi tähtsust. Kaitsekorra kehtestamisega kaasnevad mõningad kitsendused omandiõigusele, millega seatakse omandi kasutamisele piirangud. Samas arvestatakse, et Paide ajalooline linnatuumik on olnud riikliku kaitse all alates 1973. aastast. Praegu kehtib alale 2005. aastal kehtestatud Paide vanalinna muinsuskaitseala põhimäärus, millest on seni tulenenud piirangud kinnisasjade kasutamisele. Piirangud ei muuda kinnisasjade senist sihtotstarbelist kasutamist võimatuks ega raskenda seda oluliselt, mistõttu ei saa seatavaid piiranguid pidada intensiivseteks. Samuti olid alal kinnisasju omavad isikud kaasatud kaitsekorra kehtestamise menetlusse, mis andis neile võimaluse oma huvide kaitsmiseks ja seisukohtade esitamiseks juba enne kaitsekorra kehtestamist. Seega aitab kaitsekorra kehtestamine kaasa eesmärgi saavutamisele seadmata samas isikutele senisest intensiivsemaid piiranguid. Kaitsekorra koostamisel hinnati iga muinsuskaitsealal asuva hoone väärtust eraldi ja kaaluti sellele sobiva kaitse määramisel nii avalikku kui ka erahuvi. Kultuuripärandi säilimine on oluline avalik huvi, mille üheks tähtsamaks eelduseks on järjepidevus. Kultuuripärandi säilimisest kasusaajaks on kõik alal kinnisasjade omanikud, kelle vara väärtus sõltub muinsuskaitseala kui elukeskkonna väärtuste säilimisest. Lisaks kinnisvara omanikele on kasusaajateks ka teised linnaelanikud, ettevõtjad ja linna külastajad, kelle jaoks on hästi säilinud linn oluliseks külastamise sihtkohaks. Muinsuskaitseala kehtestamise asemel teiste õiguslike võimaluste kasutamine eeldaks, et muinsuskaitsealaks olemise eeldused on lõppenud. Riikliku kaitse eeldusele vastavuse hindamine näitas, et muinsuskaitseala vastab kõigile eeldustele. Seetõttu arvestades MuKS-st tulenevat regulatsiooni ja senist järjepidevust kultuuripärandi säilitamisel, saab kaitsekorra kehtestamist pidada igakülgselt põhjendatuks ja proportsionaalselt vajalikuks valikuks. Proportsionaalsusele lisaks on kaalutud kitsenduste ulatust ja nende leevendamise võimalikkust. Eelnõu koostamisel seati eesmärgiks vähendada seniseid kitsendusi omandiõigusele. Ühe nõudena taotletakse seni kehtiva põhimääruse järgi Muinsuskaitseametilt luba kõigi muinsuskaitsealal asuvate hoonete siseruumides ehitamiseks. Lähtudes hoonetes säilinud väärtustest tehakse hoonetele seatavates kitsendustes leevendused. Selleks jagatakse muinsuskaitsealal paiknevad hooned kolme kaitsekategooriasse (A-, B- ja C-kaitsekategooria). Vastavalt määratud väärtusklassile vähendatakse omandipõhiõiguse piiranguid võrreldes senise korraga. Hoonete puhul, mille kultuuriväärtus tervikuna on kõrgem (A-kaitsekategooria), jäävad kehtima seni kõikidele muinsuskaitsealal asuvatele hoonetele kehtinud nõuded. A- ja B- kaitsekategooria kultuuriväärtuslikele hoonetele jääb kehtima muinsuskaitse eritingimuste vajalikkuse nõue. B-kaitsekategooria hooned vabastatakse Muinsuskaitseameti loakohustusest siseruumides ehitamisel ning C-kaitsekategooria hoonete puhul kaob senine muinsuskaitse eritingimuste ja tööde tegemise loa taotlemise nõue. Võrreldes senise muinsuskaitseala põhimäärusega (kehtestatud 2005. aastal) leevendab uus kaitsekord piiranguid oluliselt. Kaitsekorraga kehtestatavad piirangud on sätestatud ulatuses, mis tagavad muinsuskaitsealal 11 asuva kultuuripärandi säilimiseks ja kestlikuks arenguks soodsa seisundi ning on proportsionaalne kaitse eesmärgiga. Kaitsekorra nõuded on sõnastatud nii konkreetselt kui võimalik, kuid jättes neisse siiski sisse vajalikul määral paindlikkust edasiste otsuste jaoks. Edaspidi saab näiteks muinsuskaitse eritingimusi andes või töödeks luba andes lähtuda ühelt poolt MuKSist ja kaitsekorrast ning teisalt iga konkreetse elulise juhtumi kontekstipõhistest vajadustest. Sellisel kujul saab tasakaalustatult arvestada avalikuks huviks oleva ajaloo- ja kultuuripärandi kaitsega kui ka erahuviga ning leida nende õiglane tasakaal – teha üksikjuhu õiglane otsustus. Seega ei määra omandiõiguse kitsenduse proportsionaalsust kindlaks kaitsekord, vaid see määratakse kindlaks MuKSi, kaitsekorra ja taotluse lahendamise oluliste asjaolude koostoimes. 4. Eelnõu sisu Eelnõu koosneb kaheksast osast ja sellel on neli lisa. Eelnõuga sätestatakse muinsuskaitseala nimetus ja piir (I osa); muinsuskaitseala kaitse eesmärk, väärtused ja nende hoidmise põhimõtted (II osa); muinsuskaitsealal asuvate hoonete väärtusklassid (III osa); muinsuskaitseala kaitse eesmärgi tagamiseks vajalikud nõuded (IV osa); muinsuskaitseala kaitsevööndi eesmärk ja selle tagamise nõuded (V osa); leevendused tööde tegemise loakohustusest ja teavitamise kohustusest muinsuskaitsealal ja selle kaitsevööndis (VI osa); muinsuskaitsealal paiknevate kinnismälestiste kaitsevööndid (VII osa) ja korralduse jõustumine (VIII osa). Eelnõu lisades visualiseeritakse kaardil muinsuskaitseala ja kaitsevööndi piirid (Lisa 1); hoonete kaitsekategooriad ja mälestised (Lisa 2) ning haljastus ja leevendused (Lisa 3). Eelnõu lisad on lisaks pdf-vormingule kättesaadavad ka ArcGIS veebikaardina.9 Kaitsekorra põhjendused ja selgitused on antud seletuskirjas, mille lisadeks on kaitsekategooriate põhjendused (seletuskirja lisa 1), muinsuskaitsealal olemasolevate hoonete menetlused ja Muinsuskaitseameti loakohustus lähtuvalt tööde iseloomust ja hoone kaitsekategooriast (seletuskirja lisa 2), ning Paide muinsuskaitseala kaitsekorra eelnõu avaliku väljapaneku raames esitatud arvamused ja vastuväited ning ameti seisukohad (seletuskirja lisa 3). Eelnõu I osa. Muinsuskaitseala nimetus ja piir Eelnõu punktis 1 sätestatakse muinsuskaitseala kaitse kehtestamine, selle järjepidevus ja nimetus. Paide muinsuskaitseala (edaspidi muinsuskaitseala) on võetud riikliku kaitse alla eesmärgiga kaitsta ja säilitada Paide linna ajaloolist linnatuumikut, sest see kultuuriväärtusega maa-ala esindab Eesti ainelise kultuuripärandi väärtuslikumat osa. Muinsuskaitseala on riikliku kaitse all eesmärgiga kaitsta ja säilitada Paide linna ajaloolist linnatuumikut. Muinsuskaitseala nimetus on muudetud võrreldes senisega lühemaks ja selgemaks. Senine nimetus „Paide vanalinna muinsuskaitseala“ ei peegelda tegelikku muinsuskaitsealaga hõlmatud piirkonda. Paides hõlmab linna ajalooline linnatuumik kesk- ja varauusaegset vanalinna osa, ordulinnust ning sellega seotud ehitisi ja rajatisi koos pargialaga. Seetõttu on korrektne ala nimetus Paide muinsuskaitseala. Selline nimemuutus on kooskõlas teiste muinsuskaitsealade nimede muutmisega kaitsekordade koostamise käigus. Eelnõu punktis 2 sätestatakse muinsuskaitseala sisuline määratlus. Paide muinsuskaitseala hõlmab ajaloolist linnatuumikut, mille moodustavad kesk- ja varauusaegne vanalinn, ordulinnus ning nendega seotud ehitised ja rajatised koos pargialaga. Eelnõu punktis 3 sätestatakse muinsuskaitseala ja selle kaitsevööndi piir. Piirid on kujutatud eelnõu lisas 1 toodud kaardil. 9 Paide muinsuskaitseala kaitsekorra kaart https://gis.muinas.ee/arcgis/apps/webappviewer/index.html?id=c8497c860dcf426981634c010bd2b584. 12 Muinsuskaitseala piirid on alates nende esmakordsest kehtestamisest kujunenud järgmiselt: 1) 1973. aastal moodustati muinsuskaitseala, mis hõlmas Paide ordulinnuse, sellega ligikaudu kohakuti oleva Tallinna tänava lõigu, Keskväljaku, Pika tänava lõigu kuni ristumiseni Rüütli tänavaga, Rüütli tänava lõigu Posti tänavast Vainu tänavani. 2) 1995. aastal laiendati muinsuskaitseala Kaevu, Laia, Parkali, Pika, Rüütli, Tallinna, Suur- Aia, Vainu, Vee ja Väike-Aia tänavate kultuuriväärtusliku hoonestusega lõikudele. Muinsuskaitsealale kehtestati kaitsevöönd, mis piirnes Kaevu, Laia, Parkali, Pika, Rohelise, Rüütli, Tallinna, Suur-Aia, Vee ja Väike-Aia tänavatega. 3) 2005. aastal liideti muinsuskaitseala koosseisu Karja, Pika ja Rüütli tänavate ristmike äärsed kinnistud ning täpsustati muinsuskaitseala piiri kogu ulatuses. Kaitsevööndiks määrati Paide linnuse varemetele ja bastionaalkindlustustele avanevast kaugvaatest lähtuv ala Tallinna tänava ja Järve tee vahel. Võrreldes kehtiva põhimäärusega muudetakse eelnõuga vähesel määral muinsuskaitseala piire. Muinsuskaitseala kehtivad piirid vaadati üle tervikuna, analüüsides alas sees ja sellest väljaspool asuva kultuuriväärtusliku hoonestuse ja linnaruumi elementide säilimist, et kaitstavate väärtustega ala vastaks tervikuna muinsuskaitseala kaitse eesmärkidele ja kriteeriumitele. Analüüsi tulemusena leiti, et muinsuskaitseala senistes piirides on muinsuskaitseala väärtused säilinud ja seetõttu ei ole piiride vähendamine põhjendatud. Samaaegselt ilmnes Paides ulatuslikult säilinud arheoloogiline kultuurkiht, mis ulatub kehtivatest muinsuskaitseala piiridest suuremale alale. Kultuurkihi kaitsmiseks kaaluti võimalust muinsuskaitseala laiendamiseks nimetatud osas. Kuna kaitset vajav arheoloogiline kultuurkiht nimetatud aladel paikneb maapinnas, vaadati üle ka maapealses osas ehitatud keskkonna hoonestus. Hoonete ülevaatusel selgus, et väljaspool kehtivaid muinsuskaitseala piire ei ole üldjuhul säilinud kompaktsel alal muinsuskaitseala hoonestusega olemuslikult ja vanuselt sarnaseid kultuuriväärtuslikke hooneid. Sellest asjaolust lähtudes ei ole muinsuskaitseala hoonestust kaitsva ala laiendamine suures mahus põhjendatud ja eesmärgipärane. Muinsuskaitsealast suuremale alale ulatuva arheoloogilise kultuurkihi kaitseks tunnistati kaitsekorra koostamise menetlusega paralleelselt kultuurimälestiseks Asulakoht (kultuurimälestiste registrinr 31140). Analüüsi tulemusena on põhjendatud seniseid muinsuskaitseala piire laiendada kahes kohas väga vähesel määral: muinsuskaitsealaga liita otsustati vaid alaga külgnevad kinnistud Vainu tn 14//16, 23 ja 25. Mainitud kinnistutel asuvad kultuuriväärtuslikud hooned, mis toetavad muinsuskaitseala kaitse-eesmärkide säilimist ja mis on muinsuskaitsealal paiknevate ehitiste arhitektuuriga sarnased ning millel on säilinud välisilmes algsed fassaadi kujunduselemendid. Kuna hooned on olemuslikult sarnased muinsuskaitseala hoonestusega, on põhjendatud nende kinnistute muinsuskaitsealaga liitmine. Kõnealune tänavalõik külgneb vahetult muinsuskaitsealaga ning eristub muinsuskaitsealast eemale jäävast linnaruumist hoonestuse vanuse poolest. Lisaks laiendatakse muinsuskaitseala Suur-Aia tänava servas selliselt, et ala piiridesse oleks hõlmatud ka tänava äärne ridaistutus, mis moodustab olulise osa kõrval asuva kvartali hoonetele iseloomulikust ja sobivast keskkonnast. Muus osas täpsustatakse muinsuskaitseala piire vähesel määral, et viia need vastavusse kehtivate katastripiiridega. Muinsuskaitseala kaitsevööndi eesmärk on tagada muinsuskaitseala säilimine sobivas ja toetavas keskkonnas ning muinsuskaitsealale ja linnuse tornile avanevate kaugvaadete säilimine ja vaadeldavus Järve teelt, aga ka Tallinna tänavalt ja mujalt kaitsevööndi alalt. Kaitsevööndi eesmärgist lähtudes on analüüsitud kaugvaateid muinsuskaitsealale ja linnuse tornile erinevatest vaatesuundadest. Vaadeldi, kas muinsuskaitsealast väljapoole kaitsevööndi laiendamisel võib uute ehitiste püstitamisel või maapealse osa laiendamisel tekkida oht 13 muinsuskaitseala objektide säilimisele ja vaadeldavusele. Analüüsi tulemusel leiti, et täiendava kaitsevööndi lisamine muinsuskaitseala ümber ei ole vajalik ning muinsuskaitseala väärtuste kaitse tagab olemasolev kaitsevöönd muinsuskaitseala kirdeküljel. Kaitsevööndi alal uue ehitise püstitamisel ja olemasoleva maapealse osa laiendamisel välditakse järske üleminekuid hoonestuse mastaapsuses, tiheduses ja paigutusviisis võrreldes külgneva muinsuskaitsealaga. Muinsuskaitseala kaitsevööndi piir säilib. Eelnõu II osa. Muinsuskaitseala kaitse eesmärk, väärtused ja nende hoidmise põhimõtted Eelnõu punktis 4 sätestatakse muinsuskaitseala kaitse eesmärk. Kehtivas, 2005. aastal vastu võetud põhimääruses, on muinsuskaitseala eesmärgina käsitletud ainult väärtuste säilitamist. Eelnõuga see eesmärk säilib, samas tuuakse välja, et oluline ei ole ainult passiivne säilitamine, vaid ka kultuuriväärtusliku keskkonna ja hoonestuse kasutamine ning kestlik areng. Seejuures on eesmärgiks hoonestuse ja linnaruumi uuendamisel olemasolevate kultuuriväärtuste esile toomine, mitte neid rikkudes või varjates (sealhulgas peetakse silmas nii arhitektuurseid kui ka arheoloogilisi väärtusi). Kestliku arengu all peetakse silmas linnakeskkonna arendamist viisil, mil olemasolevat ressurssi kasutatakse mõistlikult, sealhulgas olemasolevate hoonete kasutuses hoidmise ja nende kaasajastamise kaudu. Ajastu- ja kohatunnetuse loomise all mõistetakse Paidele unikaalse arhitektuurse ja haljastusliku koosluse kaudu linna identiteedi hoidmist, mis aitab ühtlasi hoida linna sidet Euroopa arhitektuuri- ja kultuuriruumis äratuntavate ajastutega (linna külastades on ära tuntavad näiteks selle keskaegsed ning uusaegsed kihistused ja hilisem areng, sealhulgas 20. sajandi linnaehituslikud protsessid). Eelnõu punktis 5 sätestatakse, et muinsuskaitsealale kohaldatakse lisaks kaitsekorrale ka MuKS-st tulenevaid sätteid. Seetõttu ei ole kaitsekorras korratud muinsuskaitsealal asuvatele mälestistele esitatavaid nõudeid ega tehtavatele töödele kehtivaid nõudeid. See tähendab, et muinsuskaitseseadust ja kaitsekorda tuleb rakendada koos. Mälestiste reguleerimine ei kuulu kaitsekorra esemesse ning see tuleneb otse MuKS-st. Eelnõu punktis 6 loetletakse muinsuskaitsealal kaitstavad väärtused. Väärtustena on loetletud peamised muinsuskaitseala tunnused, mille säilitamine ja esiletoomine on oluline, et täita Paide muinsuskaitseala kaitse eesmärki. Neid on selgitatud ka seletuskirja sissejuhatuses seoses muinsuskaitseala kriteeriumitele vastavuse hindamisega. Muinsuskaitseala väärtused on üldjoontes sarnased senises Paide vanalinna muinsuskaitseala põhimääruses sõnastatud eesmärkidega, kuid uues kaitsekorras sõnastatakse need põhjalikumalt ja täpsemalt, et anda selgemad ja sisulisemad suunised nii muinsuskaitseala hoonete omanikele, valdajatele, valdkonnas tegutsevatele ettevõtjatele kui ametiasutustele. Seniste eesmärkide hulgast on välja jäetud sõnastus, mis käsitles muinsuskaitsealal „sobimatute kasutusviiside väljatõrjumist, keskkonda risustavate väikeehitiste ja sobimatute rajatiste väljaviimist.“ Praktikas ei ole juba ammu olnud muinsuskaitses tavaks nõuda olemasolevate väikeehitiste ja rajatiste lammutamist või keelata „sobimatuid“ kasutusviise. Eraomandi tingimustes on sellised eesmärgipüstitused kohatud. Välja tõrjumise ja lammutamise asemel on tänapäeval otstarbekam seada tingimused ümberehitamiseks, mille abil saab ka sobimatute ehitiste uuendamisel nende välisilmet parandada. Punktis 6.1 tuuakse väärtusena välja Paide muinsuskaitseala kui elu-, töö-, õppe- ja puhke keskkonna mitmekesisuse, inimmõõtmelisuse ja kultuurimälu hoidja roll. See tähendab, et lisaks füüsilistele väärtustele nagu arhitektuur või arheoloogia, on muinsuskaitseala elav linnaruum, mida kasutatakse jätkuvalt väga erinevates funktsioonides. Mitmekesisusena mõistetakse nii arhitektuurset, ajastulist kui ka kasutusviiside mitmekesisust. Kasutusviiside mitmekesisus hoiab linnatuumiku elavana ja kasutuses, see omakorda tagab hoonete ja muude väärtuste säilimise. 14 Inimmõõtmelist ruumi mõistetakse eelnõus samas tähenduses kui seda on kasutatud üldplaneeringu koostamise nõuannetes10: see on väliruum, mis lähtub inimese mõõtkavast ja on tema liikumise kiirusel hästi tajutav. Kultuurimälu hoidmise all mõistetakse kollektiivset teadmist oma ajaloo ja ühiste juurte kohta, mis liidab kogukondi. Ajaloolises linnas on võimalik tunnetada selle elanike panust linnaruumi ja linnas toimunud arenguid selle erinevate arheoloogiliste ja arhitektuursete kihistuste kaudu, mis võimaldab tajuda ajaloolist linnakeskkonda kultuurimälu hoidva elukeskkonnana. Punktis 6.2 loetletakse Paide muinsuskaitseala füüsilised väärtused: keskajast tänapäevani kujunenud ja säilinud linnaehituslik tervik, sealhulgas ehitised, tänavavõrk, krundi- ja hoonestusstruktuur, väljak, hoovid (edaspidi õuemaa), avalikud haljasalad, ajaloolised linnaruumi elemendid, ehitusjooned, katusemaastik, ordulinnus ning sellega seotud ehitised ja rajatised ning arheoloogiline kultuurkiht. Need väärtused säilitatakse kaitsekorra kohaselt. Linnaruumis muudatuste tegemise kaalumisel eelistatakse neid teistele väärtustele ning hoidutakse nende rikkumisest ja hävitamisest. Punktis 6.3 tuuakse väärtusena esile ka muinsuskaitsealale avanevad olulised vaated ja muinsuskaitsealal avanevad olulised sisevaated ning kultuuriväärtuslike ehitiste vaadeldavus. Vaadeldavus on muinsuskaitseala kui ajaloolise linnakeskuse üks olulisi väärtuseid. Linnasüda on ajalooliselt koondanud tähtsaid avalikke hooneid, nagu näiteks kirik või raekoda, mille tornid on maastikul visuaalseteks orientiirideks. Paidele on iseloomulik ühtlaselt madal hoonestus, haljastatud hoovid, mille kõrval tõusevad esile ordulinnuse varemed koos torniga ning linnuse alale rajatud pargiga. Olulise kaugvaatena on käsitletud kaitsevööndist Järve teelt avanevat vaadet muinsuskaitsealale ja linnuse tornile. Vaadete tagamist ja kaitsevööndi eesmärki on kirjeldatud eelnõu punktis 23. Kaitsevöönd on kantud Lisas 1 toodud kaardile. Muinsuskaitsealal avanevateks sisevaadeteks loetakse kõiki vaateid piki muinsuskaitseala ajaloolisi tänavaid (eelnõu punkt 23), mille ääres paiknevad kultuuriväärtuslikud hooned, samuti on olulised vaated linnuse tornile, kirikule ja raekojale, kui olulistele maamärkidele linnaruumis. Kultuuriväärtuslike ehitiste vaadeldavuse säilitamine on üldine printsiip, mis tähendab, et hoonete fassaadid, ordulinnuse ja seda ümbritsevate muldkehandite maapealsed osad jm ajaloolised ehitised peaksid olema linnaruumis nähtavad, mitte varjatud uusehitiste ja reklaamikandjate vms taha. Kultuuriväärtuslike hoonetena mõistetakse eelnõu punktides 11 ja 12 defineeritud A- ja B-kaitsekategooria hooneid, st hooneid, mille autentsena säilitamine on nõutav. Eelnõu punktis 7 täpsustatakse punktis 6.2 toodud väärtuseid, loetledes linnaehitusliku terviku väärtuslikumad kihistused. Väärtuslike kihistuste määratlemisel on tuginetud aruteludele töögrupis ning kaasamiskoosolekutel tehtud ettepanekutele. Alapunktides 1–9 nimetatu ei ole ammendav loetelu Paide muinsuskaitseala väärtustest. See toob esile, millised ehitised jt linnaruumi osad Paide ajaloolist linnatuumikut enim iseloomustavad ja moodustavad selles domineeriva ja kohatunnetust loova osa. Alal leidub ka väärtuslikke ehitisi jt objekte, mis loetelus nimetatud arhitektuuristiilide või kihistuste tüüpide alla ei mahu, kuid mis on samuti osa muinsuskaitseala tervikust. Punktis 7.1 loetakse väärtuslikuma kihistuse hulka kuuluvaks ordulinnus ning sellega seotud ehitised ja rajatised, sealhulgas muldkindlustused, vallikraavid, kesk- ja varauusaegsete ehitiste jäänused ning arheoloogiline kultuurkiht. 10 Nõuandeid üldplaneeringu koostamiseks, https://planeerimine.ee/wp-content/uploads/2021/05/uldplaneeringu_juhis_final-2.pdf. 15 Punktis 7.2 loetakse väärtuslikuma kihistuse hulka kuuluvaks vanalinna alal ajaloolisesse linnatuumikusse sobivat ja seda rikastavat eelkõige 18.–20. sajandil rajatud kultuuriväärtuslikku hoonestust. Punktis 7.3 loetakse kohaliku eripärana väärtuslikuma kihistuse hulka kuuluvaks hoonestusstruktuuri sobituvaid 20. sajandi keskel rajatud korterelamuid ja ühiskondlikke hooneid. Paide vanalinnas on nõukogude perioodil kavandatud ja ehitatud piirkond korterelamutest, mis on omavahel ansamblilises seoses ning suhestuvad traditsioonilise vormi ja suhteliselt tagasihoidliku mastaabiga ka varasema hoonestusega. Väärtuslikumat osa nõukogudeaegsest arhitektuurist Paide muinsuskaitsealal on käsitletud vastavas alusuuringus, mille on koostanud Epi Tohvri11 2021. aastal. Punktis 7.4 loetakse väärtuslikuma kihistuse hulka kuuluvaks keskväljakut koos haljastuse ja hoonestusega. Punktis 7.5 on linnaehitusliku terviku ühe väärtusliku kihistusena nimetatud hoonete interjööre. Sõnastus kultuuriväärtuslikud interjöörid viitab eelnõu punktis 11 määratletud A- kaitsekategooria hoonetele, mida säilitatakse autentsena nii eksterjööris kui ka interjööris. Muinsuskaitsealal töid kavandades tuleb lähtuda ettevaatuspõhimõttest, mille kohaselt peavad muinsuskaitsealale suunatud tegevused vähendama mälestiste ja muinsuskaitsealade hävimise ohtu ning toetama väärtuste säilimist. Sealjuures lähtutakse hoonete autentsusest, pidades oluliseks ajastute vältel lisandunud väärtuslikke kihistusi. Nii nagu hoone väliskujunduse väärtuslikke kihistusi, tuleb arvestada ka hoone siseruumis säilinud elemente, mida ei saa muinsuskaitseala tervikliku keskkonna osast lahutada. Muinsuskaitseala ehitisel töid kavandades tuleb üldpõhimõttena pidada silmas kultuuriväärtusliku terviku säilimist, sealhulgas arvestada hoonete osade, tarindite ja detailide säilimisega või seisundi parandamisega. Seetõttu antakse muinsuskaitseseadusest lähtudes muinsuskaitse eritingimusi koostades hoonetele nii arhitektuurilised, ehituslikud kui kujunduslikud tingimused, mis arvestavad säilinud väärtustega ja tagavad nende säilimise nii interjööris kui eksterjööris. A-kaitsekategooria on antud eelnõu koostamise käigus teadaolevatele väärtuslike interjööridega hoonetele. Teistel, B- ja C-kaitsekategooria hoonetel teadaolevalt sama väärtuslikku interjööri tervikuna või piisaval määral säilinud ei ole. Kuna paljudes neis hoonetes ei ole tehtud viimistlusuuringuid ja varasemad ehitus- ja viimistlusdetailid võivad olla hilisematega kinni kaetud, võib tulevikus kultuuriväärtuslikke interjööre või selle osi (näiteks lae- või seinamaalingud, tapeedid, ajaloolised põrandad jms) tulla välja sisetööde käigus ka neis hoonetes. Sel juhul teavitatakse neist leidudest MuKS § 60 alusel Muinsuskaitseametit. Amet nõustab omanikku ja annab soovitusi väärtuste säilitamiseks ning vajadusel määrab uuringud (omanikule MuKS-es toodud määral hüvitatavad, kui amet on need määranud). Kuna terviklikke või hoone ehitusaegseid interjööre on säilinud pigem vähe, väärtustatakse lisaks terviklikele kultuuriväärtuslikele interjööridele (A-kaitsekategooria hooned) ka selliseid, kus on säilinud kunagiste interjööride fragmente või detaile. A-kaitsekategooriasse määratud hoonetes on säilinud väärtuslikud interjöörid või interjöörielemendid, mis on osa Eestis säilinud kultuuripärandist. Need peegeldavad ajaloolises linnas pika ajaperioodi vältel avalike hoonete ja elamute kasutamist, linnaelanike eluolu kui ka hoonete konstruktiivseid ehitusvõtteid, interjööris kasutatud viimistlusmaterjale ja ruumikujundusvõtteid. Lähtudes MuKS § 3 on kultuuripärandi väärtustamine ja säilitamine ühiskonna ühine kohustus. Samuti hoiab kultuuripärandi säilitamine ja teadvustamine alal riigi ning tema piirkondade identiteeti ja eripära. Samuti kindlustab kultuuripärandi säilitamine, 11 Ekspertarvamus Paide vanalinna muinsuskaitseala territooriumil asuvate nõukogude perioodil ehitatud hoonete kohta, https://www.muinsuskaitseamet.ee/sites/default/files/paide_ekspertarvamus_epi_tohvri.pdf. 16 hoidmine ja teadvustamine praegustele ja tulevastele põlvedele mitmekesise ning kultuurimälu kandva elukeskkonna. Tuginedes 2019. aastal jõustunud MuKS-i rakendussättele § 91 lg-le 3, loetakse kuni muinsuskaitseala kaitsekorra kehtestamiseni kehtiva MuKS-e § 52 lõike 2 punkti 2 tähenduses väga väärtuslikuks ehitiseks enne 1940. aastat ehitatud või püstitatud ehitisi, kui muinsuskaitseala põhimääruses on kaitse eesmärgina sätestatud arhitektuurselt väärtuslike interjööride säilitamine. Paide vanalinna muinsuskaitseala kehtiv põhimäärus § 6 lg 2 p 6 seab üheks muinsuskaitseala kaitse-eesmärgiks, millest juhindutakse: arhitektuurselt väärtuslike interjööride, detailide, elementide ja ajalooliste ehituskonstruktsioonide säilitamine ja eksponeerimine. Eeltoodust lähtudes on proportsionaalne pidada ka edaspidi oluliseks, väärtuslikuks ja säilitamisväärseks kultuuripärandi osaks interjööre ning nende säilimiseks seada tingimusi. Enne uue muinsuskaitseseaduse (2019. a) kehtima hakkamist ja selle alusel kaitsekategooriate määramist on peetud kõiki Paide muinsuskaitseala hooneid üksteisest eristamata oluliseks, sh nende interjööre. Uue kaitsekorra koostamiseks on neist välja selekteeritud vaid kõige väärtuslikum teadaolev osa. See tähendab, et kõigist Paide 322-st hoonest vaid 13 hoonel säilib olemasolev interjöörides säilinud väärtuste säilitamise ja hoidmise kohustus. A- kaitsekategooriasse määramine ei tähenda, et siseruumides edaspidi muudatusi üldse teha ei saa. Siseruumides ehitusprojekti või -teatist nõudvate ümberehituste tegemiseks annab Muinsuskaitseamet omanikule eritingimused, arvestades tema soove hoone kasutamisel ja muudatuste tegemisel selliselt, et tagatud oleks teadaolevate väärtuste säilimine. Hoonete peamised väärtused on välja toodud ka kaitsekategooriate määramise tabelis, et anda omanikele teave ja põhjendused ehitise väärtuste säilimiseks. Need on näha seletuskirja lisas 1. Ameti antavate eritingimustega täpsustatakse projekteerimisele eelnevalt võimalikke restaureerimis-, konserveerimis- või ehitustegevusi. A-kaitsekategooria määratlemiseks on kultuuriministri määruses nr 23 “Mälestise liikide ja muinsuskaitseala riikliku kaitse üldised kriteeriumid ning muinsuskaitsealal asuvate ehitiste väärtusklassid” seatud tingimused. Nende kahe kultuuriväärtuslike hoonete määratlemisel, mille sisemuses säilinud teadaolevaid väärtuseid ei olnud võimalik füüsiliselt kontrollida, lähtuti juba olemasolevast teabest ning määruse § 10 lg 2 p 2 toodust: Läbi uurimata, minimaalsete varasemate sekkumistega ning vähese olemasoleva teabega ajalooline ehitis, mille muude väärtuste kumulatiivsus võimaldab eeldada interjööri väärtuslikkust. Punktis 7.6 loetakse väärtusliku kihistuse hulka linnaruumi kujundavad elemendid, sealhulgas tänavapinna liigendamine erinevate sillutistega jms. Lisaks loetelus toodule on linnaruumist hävinud veel mitmed iseloomulikud elemendid (nt piirdeaiad, tänavamööbel, kaevud). Kinnistute tänavaäärsed piirdeaiad ja väravad on oluline linnaruumiline element, olles samaväärne linnakeskkonda kujundav osa hoonete vahel. Samuti on hoovialadel paiknenud kaevud, mille maapealsed osad on hävinud, kuid mille asukohad võivad ilmneda kaevetööde käigus. Neid leides tuleb leidudest viivitamatult teavitada Muinsuskaitseametit. Punktis 7.7 loetakse väärtuslikuma kihistuse hulka maastiku ja traditsioonilise haljastusviisi koosmõjul tekkinud keskkond, sealhulgas kõrghaljastatud õuemaa, ajaloolised avalikud haljasalad ja ridaistutused, mis on hoonete kõrval üheks oluliseks Paide linna miljööd kujundavaks elemendiks. Punktis 7.8 loetakse väärtuslikuma kihistuse hulka arheoloogiline kultuurkiht ja sellest leitud ehituskonstruktsioonid, -detailid või muud elemendid. Arheoloogiline kultuurkiht võib sisaldada ehitusjäänuseid, inim- ja loomaluid, arheoloogilisi leide, sealhulgas töö- ja tarbeesemeid, tootmisjääke ja muud sellist. Samuti võib see sisaldada hävinud, kuid linnaruumile iseloomulike elementide jäänuseid. 17 Punktis 7.9 käsitletakse ühe muinsuskaitseala olulise väärtusena ajaloolist kinnistustruktuuri, mis on mõjutanud hoonestuse kujunemist ja eluolu läbi aastasadade. Eelnõu koostamise käigus alusuuringuna läbi viidud Paide vanalinna muinsuskaitsealal ja selle kaitsevööndis paiknevate ajalooliste kinnistute kaardianalüüs (M. Veldi, 2021) 12 näitas, et Paide muinsuskaitseala kinnistutest vaid üksikud pärinevad II maailmasõja eelsest ajast. Ajalooliste kinnistute säilitamine on muinsuskaitseala kontekstis oluline, kuna need väljendavad kinnistu ja sellel asuva hoonestuse ajalist seotust ja linnaehitusliku arengu järjepidevust. Eelnõu punktis 8 on kirjeldatud muinsuskaitseala väärtuste säilitamise riiklikud põhimõtted, mis annavad kaitsekorra kohaldamisele suuna ning on vajalikud nõuete sisustamisel. Sõnatamisel on lähtutud Eestis väljakujunenud muinsuskaitse praktikast, mis omakorda lähtub valdkonna rahvusvahelisest kogemusest ja juhendmaterjalidest, sealhulgas UNESCO ajaloolist linnamaastiku käsitlevast soovitusest (2011) 13 , ICOMOS-i Veneetsia hartast (1964)14 ja ICOMOS-i Washingtoni hartast (1987)15. Põhimõtted lähtuvad eesmärgist säilitada ja tuua esile muinsuskaitseala väärtuseid ning on juhindumiseks muinsuskaitsealal muudatuste planeerimisel ja kavandatavate muudatuste lubatavuse kaalumisel. Need lähtuvad ja täiendavad MuKS §-s 3 kehtestatud muinsuskaitse põhimõtteid, milleks on muuhulgas ettevaatuspõhimõte, kultuuripärandi ja -mälu hoidmine ja edasikandmine järgmistele põlvedele, piirkondade identiteet ja eripära, mitmekesine ning kultuurimälu kandev elukeskkond, ligipääsetavus kõikidele inimestele, autentsuse säilitamine ning selle potentsiaalse terviklikkuse taastamine, algupäraste materjalide ning traditsiooniliste töövõtete ja tehnoloogiate kasutamine, kõigi ulatuslik koostöö ning avalike huvide ning igaühe õiguste ja vabaduste tasakaalustatus ning proportsionaalsus. Punktis 8.1 rõhutatakse, et muinsuskaitseala uuendused lähtuvad kestlikust arengust ja sobitatakse kokku kultuuriväärtusliku keskkonnaga, toetades muinsuskaitseala eesmärke ja parandades elukeskkonna kvaliteeti. St ehituslikud muudatused muinsuskaitsealal on võimalikud, kuid nende kavandamisel kaalutakse, kas need väärindavad või pigem rikuvad olemasolevaid kultuuriväärtusi ja elukeskkonda. Muinsuskaitseala on väljakujunenud keskkond, kus on seatud eesmärgiks olemasolevate väärtuste säilitamine ja esile toomine ning uuenduste tegemisel võetakse seda arvesse. Kestlik (keskkonda ja kultuuripärandit hoidev) arendamine rahuldab praeguste põlvkondade vajadused, kahjustamata tulevaste põlvkondade võimalusi muinsuskaitseala kultuuripärandit kasutada ja sellest osa saada. Samas on kaitstaval alal oluline pidev elukeskkonna kvaliteedi parandamine ja kaasaegsete mugavustega täiendamine nii palju kui võimalik, et ajaloolised hooned oleksid jätkuvalt atraktiivsed elamiseks ning muinsuskaitseala ei jääks selle kasutajatest tühjaks. Punktis 8.2 täpsustatakse eelpool väärtusena nimetatud funktsionaalse mitmekesisuse hoidmist: muinsuskaitsealal ei ole oluline mitte üksnes iga kinnistu sihtotstarbe säilitamine, vaid eelkõige on vajalik hoida ajalooliselt avalikus kasutuses olnud hoonete ja alade (näiteks avalikud haljasalad, ajaloolised kooli- ja administratiivhooned) jätkuvat toimimist avalikus funktsioonis. See aitab säilitada linna elava ning toimiva elukeskkonnana, välistades monofunktsionaalsuse või sõltuvuse vähestest kasutusliikidest. Punktis 8.3 rõhutatakse vajadust eelistada muinsuskaitsealal olemasolevate ajalooliste hoonete jätkuvat kasutamist või taas kasutuselevõtmist, kui need on näiteks tühjaks jäänud. 12 Paide vanalinna muinsuskaitsealal ja selle kaitsevööndis paiknevate ajalooliste kinnistute kaardianalüüs, https://www.dropbox.com/s/q5fhncbsz5659lx/Paide_krundipiiride_anal%C3%BC%C3%BCs_30032021.pdf?dl= 0. 13 UNESCO ajaloolist linnamaastiku käsitlev soovitus, https://unesco.ee/public/Recommendation_on_Historic_Urban_Landscape_tolge_EST.pdf. 14 ICOMOS-i Veneetsia harta, https://www.icomos.org/charters/venice_e.pdf. 15 ICOMOS-i Washingtoni harta, https://www.icomos.org/charters/towns_e.pdf. 18 Muinsuskaitseala hoonestuse säilimist aitab tagada nende kasutamine ja pidev hooldamine. Tühjalt seisvad hooned jäävad reeglina hoolduseta, hakkavad lagunema ja nende kultuuriväärtuse säilimine on ohus. Keskkonna seisukohast on kõige kestlikum kasutada juba ehitatud hoonestust, seda kaasaja vajadustele vastavaks kohandades ja arendades. Riik saab hoonete kasutuses hoidmist soodustada, eraldades selleks riiklikke toetusi, samuti on võimalik teha menetluste läbiviimisel leevendusi vastavalt MuKS-es ettenähtule. Uushoonestuse rajamisel arvestatakse kogukulu ühiskonnale, sealhulgas kasutusest välja jääva kõrge kultuuriväärtusega ehitiste säilitamiskohustust ning sellega kaasnevaid kulusid. Muinsuskaitsealal on oluline pidev elukeskkonna kvaliteedi parandamine, et ajaloolised hooned oleksid jätkuvalt atraktiivsed elamiseks või avalikes funktsioonides kasutamiseks. Punktis 8.4 mõistetakse ligipääsetavuse all muinsuskaitseala ja seal paiknevate hoonete füüsilist ligipääsetavust, mis arvestab kõikide kasutajate vajadustega, sealhulgas puudega inimeste erivajaduste16, laste ja eakate, ratastooliga ja lapsevankriga liikujate, vaegnägijate ja - kuuljate iseseisva, turvalise ja mugava liikumisega, et neile vajalikud teenused oleksid kättesaadavad 17 . Selle punktiga antakse suunised ligipääsetavuse suurendamise võimaldamiseks, kus seda on vajalik rakendada. Kus võimalik, parandatakse ligipääsetavust teekatendite ühte tasapinda viimisega, liikumisvõimaluste parandamisega erineva pinnaviimistlusega teekatenditega, kasutades kõrvuti erineva siledusega sillutisi. Ligipääsetavuse suurendamine näiteks kaldtee, invatõstuki jms lisamisega võimaldab ajalooliste hoonete kasutamist rohkemates funktsioonides ning erineval viisil liikuvatele, erineva suuruse ja vanusega inimestele. Samas peetakse silmas, et ehituslike muudatustega ligipääsetavuse suurendamiseks ei tohi kahjustada kultuuripärandit. Lahenduse sobivust ja alternatiivseid võimalusi kultuuriväärtusliku hoone juures muudatuste tegemisel kaalutakse igakordselt, arvestades asukohta ja mõju linnaruumile. Punktis 8.5 selgitatakse, et kultuuriväärtuslikke ehk A- ja B-kaitsekategooria hooneid säilitatakse ja hooldatakse eesmärgiga tagada nende pikaaegne säilimine eelkõige läbi järjepideva hooldamise. Iga omaniku kohustus on enda kultuuriväärtuslikku kinnisvara hooldada. Säilitamiskohustus tuleneb MuKS § 33 lg-st 3. Hooldustööd ei ole loakohustuslikud, kuid Muinsuskaitseametil on võimalik nende teostamiseks nõu anda, võimalusel rahaliselt toetada, samuti anda hoolduskava (MuKS § 44). Kultuuriväärtuslike hoonete konserveerimisel, restaureerimisel, ehitamisel ja ilme muutmisel lähtutakse olemasolevast hoonest – säilitatakse ja vajaduse korral taastatakse selle arhitektuurilaad, ehitus- ja viimistlusmaterjalid ning detailid. Arhitektuurilaadis väljendub hoone arhitektuurne olemus ja arhitektuuristiil – näiteks kas tegu on kõrge või madala viilkatusega hoonega, kas fassaad on klassitsistlikus või historitsistlikus stiilis jne. Tuleb silmas pidada, et kultuuriväärtuslikud hooned on enamasti vanemad hooned, mida on tõenäoliselt ka varem ümber ehitatud. Kultuurilooliselt oluline ei ole üksnes algupärane, st ehitusaegne lahendus, vaid ka hilisemad kihistused, mis näitavad, kuidas hoone on eri ajastutel muutunud. Nii A- kui ka B- kaitsekategooria hoonetele koostatakse enne projekteerimist muinsuskaitse eritingimused, kus tuuakse välja konkreetse hoone väärtused, arvestades, millised kihistused ja detailid säilitatakse ning millised võib eemaldada. A-kaitsekategooriasse määratud hoonete siseruumidele seatakse muinsuskaitse eritingimustega nõuded ka siseruumides säilitatavate osade kohta, kuid B-kaitsekategooria hoonete puhul mitte. Viimaste puhul ei rakendu siseruumides tehtavatele töödele loakohustus, st Muinsuskaitseamet võib anda nende tööde tegemiseks vaid soovitusi. 16 Ehitusseadustiku § 11 lg 4 alusel vastu võetud määrus nr 28, „Puudega inimeste erivajadustest tulenevad nõuded ehitistele“. 17 Ligipääsetavuse rakkerühm. Riikliku korralduse töögrupp. Lõpparuanne. 19 Muinsuskaitse eritingimuste andmisel määratakse ehitus-, konserveerimis- ja restaureerimistöödeks vajalik ehitusprojekti staadium, lähtudes kultuuriväärtusliku objekti väärtuste säilitamise vajalikkusest, kavandatavate tööde keerukusest ja tööde sisust. Alati ei ole vähese täpsusastmega eelprojekti alusel ehitamisel tagatud väärtuste säilimine põhiprojektiga võrreldaval määral. Seega on põhiprojekti nõudmise võimalus põhjendatud ning seda vajadust hinnatakse iga üksikjuhtumi kontekstis. Juhul, kui kultuuriväärtuslikus B-kaitsekategooria hoones avastatakse väärtuslikke interjööridetaile, nt maalinguid vms, mida seni tehtud uuringute käigus ei ole dokumenteeritud või millega projekteerimisel või tööde tegemise loa andmisel ei ole arvestatud, on tööde teostaja kohustatud säilitama leitu muutmata kujul ning teavitama sellest viivitamata Muinsuskaitseametit (MuKS § 60). B-kaitsekategooria hoone interjööris kultuuriväärtuslike detailide säilitamine ja restaureerimine otsustatakse kokkuleppel Muinsuskaitseametiga, vajadusel restaureerimist toetades. Samuti on võimalik lahendus, kus Muinsuskaitseamet määrab hoonele ajutise kaitse või siis algatatakse kaitsekorra muutmise menetlus muutmaks hoone B-kategooria A-kategooriaks. B-kaitsekategooria hoonete hulgas on ka selliseid, millel on oluline mõju linnaruumile: need on osa arhitektuursest ansamblist, silmapaistvalt suure mahuga või linnaehituslikult olulises kohas. Punktis 8.6 on ära toodud põhimõte, mille kohaselt uue ehitise püstitamisel ja suuremahulise juurdeehitise ehitamisel eelistatakse tänapäevase arhitektuurikeelega ümbritsevaga arvestavat lahendust, eesmärgiga rikastada mitmekihilist ajaloolist keskkonda kvaliteetse arhitektuuriga ning tõsta esile ajaloolist hoonestust. Lähtutakse lähiümbruse linnaruumist, sealhulgas ajaloolise hoonestuse paiknemisest, tihedusest, mahust, materjalikasutusest, katusemaastikust ja värvilahendusest. Suuremahulise juurdeehitise all mõistetakse ehitusloakohustuslikku juurdeehitist, mis on vastavalt EhS-ile olemasolevast hoonest rohkem kui 33% suurema brutopinnaga). See põhimõte on sõnastatud eelistusena ning iga juhtumi puhul tuleb lahenduse sobivust eraldi kaaluda. Terve uue hoone või ajaloolise hoonega liituva uue suure hoonemahu puhul on eesmärk kasutada üldjuhul pigem tänapäevaseid lahendusi, et ajaloolised ja uued hooned oleksid linnapildis visuaalselt eristatavad. Kui uued hooned on kaasaegse arhitektuuriga, tulevad ka ajaloolised hooned selgemalt esile ja üks ei konkureeri teisega. Uued hooned, mis kopeerivad ajaloolisi stiile, kahandavad vanade majade väärtust, tekitades ka ajalooliste hoonete puhul kahtluse nende vanuseväärtuses ja autentsuses. Samas ei tähenda tänapäevane arhitektuur teravat kontrasti ajaloolise keskkonnaga, vaid see peab ka keskkonda sulanduma. See, mida soovitakse muinsuskaitsealal vältida, pole mitte erinevate vanemate arhitektuuristiilide elementide kasutamine ja tänapäevases võtmes interpreteerimine, vaid tervete hoonete otsene kopeerimine. Uus lisandus peab sulanduma ajaloolisse keskkonda, mitte domineerima selle üle, kuid see peab olema ka vanast hoonestusest eristatav. Selleks tuleb järgida hoonestuse ajaloolist struktuuri ja lähtuda üldisest mastaabist (maht, kõrgus, liigendused), kuid arhitektuuristiil võib olla kaasaegne. Ajalooliste hoonete kopeerimine on õigustatud, kui kõrge kultuuriväärtusega hoone hävib või see rikutakse. Sel juhul on alust nõuda selle taastamist hävimiseelsel moel. Eelnõus ei anta eraldi suunist väiksemahuliste juurdeehitiste (kuni 33%-lise laienduse) arhitektuurse lahenduse kohta (näiteks veranda, vintskapid jms), sest nende kavandamisel on olenevalt olukorrast mõeldav nii olemasoleva hoone ajaloolise arhitektuurikeelega jätkamine kui ka kaasaegsed lahendused. 20 Lähiümbruse arhitektuuritavade all mõistetakse konkreetses kvartalis ja tänavalõigus domineeriva ajaloolise hoonestuse paiknemist, suurust, materjalikasutust jms. See ei tähenda, et uue hoone puhul peaks ajaloolist hoonestust kopeerima, vaid pigem seda kaasaegses võtmes interpreteerima. Uus lisandus peab sulanduma ajaloolisse keskkonda, mitte domineerima selle üle. Peamine on jätkata hoonestuse struktuurist ja üldisest mastaabist (maht ja kõrgus) lähtumisega. Ajaloolise hoonestuse all mõistetakse eelkõige enne II maailmasõda ehitatud hoonestust, st kui lähialal on osaliselt säilinud sõjaeelne hoonestus ning nende vahele on kerkinud hiljem palju suurema mastaabiga hoone, siis uute hoonete kavandamisel lähtutakse üldjuhul vanemate, muinsuskaitsealal väärtustatud ja sellele iseloomu andvate hoonete mastaabist, et luua neile toetavat keskkonda. Samas alati ei ole vanema hoonestuse mahtudest lähtumine linnaruumis mõistlik (vt punkt 8.9). Uute hoonete ja suuremahuliste juurdeehitiste mahud kaalutakse igakordselt läbi detailplaneeringu muinsuskaitse eritingimuste raames. Punktis 8.7 antakse soovitus avalikus kasutuses või linnaruumiliselt tuntava mõjuga uue ehitise või suuremahulise juurdeehitise kavandamise puhul eelistatakse arhitektuurse lahenduse läbikaalumist arhitektuurivõistluse tulemuse alusel. Üldjuhul on tuntava mõjuga ehitiseks peetud sellised, mille ehitise alune pind ületab 100 m², kuid arvestada tuleb ka kontekstiga, kuhu hoonet kavandatakse. Võistlus parandab üldjuhul saadava arhitektuurse lahenduse kvaliteeti, st aitab luua kultuuriväärtusliku keskkonna väärilist kvaliteetset uusarhitektuuri. Arhitektuurivõistluse kohustuse saab kohalik omavalitsus määrata üld- või detailplaneeringuga. Ka Paide linna üldplaneeringuga on antud suunis kaaluda arhitektuurivõistluse korraldamist muuhulgas olulise ruumilise mõjuga, olulise avaliku huviga kohtades, samuti avalike haljasalade rekonstrueerimisel. Punktis 8.8 on sõnastatud suunis, mille kohaselt uusi hooneid rajatakse üldjuhul aladele, kus ajalooliselt on olnud hoonestus ning seejuures arvestatakse ala taashoonestamisel ümbritseva linnaruumi ning kaitsekorra eesmärkide ja ala väärtustega, et taastada ajaloolisele linnaruumile iseloomulik ehitustihedus. See tähendab nii olemasoleva hoonestuse vahele jääva tühja krundi hoonestamist, hoovihoonestuse taastamist kui ka 20. sajandil tühjaks jäänud suuremate alade taashoonestamist, juhul kui see on linnaehituslikult mõistlik ja avalike huvidega kooskõlas. Võrreldes seni kehtinud muinsuskaitseala põhimäärusega on loobutud uushoonestuse tingimuste sidumisest rangelt II maailmasõja eelse olukorraga (hoonete ja ehitusjoone taastamisest sõjaeelses asukohas ning ehitusmahult ja välismõõtmetelt võimalikult sarnasena), kuna praktikas on olnud selle järgimine harva võimalik. Seejuures ei taotleta hoonestuse taastamist II maailmasõja eelses mahus, vaid arvesse tuleb võtta lähiümbruse linnaruumi arenguid ning kavandada hoonestus kooskõlas ümbritseva linnaruumiga. Varem hoonestatud alade taashoonestamisel on oluline silmas pidada, et uusi väärtusi ei loodaks olemasolevate kultuuriväärtuste arvelt. Taashoonestamine eeldab läbimõeldud lahendust, mis võimaldab maksimaalselt uurida, säilitada, konserveerida ja eksponeerida ka maa sees olevaid ajalooliste ehituskonstruktsioonide jm jäänuseid. Hea ruumiloome põhimõtetena käsitletakse kaasaegset keskkonda väärtustavaid ruumilise planeerimise põhimõtteid nagu on kirjeldatud näiteks 2018. aastal valminud Ruumiloome töörühma lõpparuandes 18 ja 2020. aastal avaldatud Ruumilise planeerimise rohelises raamatus.19 18 Ruumiloome töörühma lõpparuanne, https://planeerimine.ee/2020/02/ruumiloome-ja-kvaliteetse-ruumi-pohialused/. 19 Ruumilise planeerimise roheline raamat, https://planeerimine.blogi.fin.ee/wp-content/uploads/2021/05/Ruumilise-planeerimise-roheline-raamat.pdf. 21 Punktis 8.9 antakse lähtekohad kinnistu (maaüksuse) piiride muutmiseks. MuKS § 52 lg 5 kohustab pädevat asutust (kohalik omavalitsuse üksust) kooskõlastama Muinsuskaitseametiga muinsuskaitsealal kinnistu piiride ja maa sihtotstarbe muutmise. Seejuures mõistetakse kinnistu piiride muutmise all ainult maaüksuste piire, mitte muude kinnistute, nagu korteriomand, hoonestusõigus jms, muutmist. Muinsuskaitseala üks väärtuslikest kihistusest on II maailmasõjaks välja kujunenud kinnistud (maaüksused), mis on säilinud tänapäevani muutmata või vähesel määral muudetud piiridega (eelnõu punkt 7.9). Kinnistute kujunemist ajas on analüüsitud alusuuringus Paide vanalinna muinsuskaitsealal ja selle kaitsevööndis paiknevate ajalooliste kinnistute kaardianalüüs (M. Veldi, 2021) 20 . Kinnistupiiride muutmise soovi korral saab sellele uuringule tuginedes kinnistut, selle lähiümbrust ja hoonestust analüüsides kaaluda, kas tegemist on ajaloolise ja kultuuriväärtust kandva kinnistuga või mitte. Samas tuleb silmas pidada, et läbi aegade on muutunud kinnistu piiride kaardile kandmise täpsusaste ja tehnoloogia. Nii on loomulik, et 17., 18. või 19. sajandi kaardid ei kattu üheselt tänapäevaste kaardiandmetega ning ajalooliseks, vähesel määral muutunud kinnistuks loetakse seetõttu ka neid kinnistuid, kus on kaartidel jälgitav nende proportsiooni sarnasus eri ajastutel. Kõrgemat kultuuriväärtust kannavad need kinnistupiirid, mis on vanemad ning seotud krundil tänapäevalgi nähtava hoonestuse paiknemisega, näiteks eriti kirikute jm avalike hoonete juurde ajalooliselt kuuluvad krundid, samuti elamukrundid, kus ajalooline hoonestusstruktuur on säilinud ja seotud kinnistupiiride paiknemisega (näiteks tänavaäärne elamu ja piki krundi piiri paiknevad abihooned). Punktis 8.10 antakse lähtekohad muinsuskaitseala avaliku ruumi (tänavate, platside, avalike haljasalade) arendamiseks. Nii nagu hoonestuse puhul, on ka avalikus ruumis oluline säilitada olemasolevaid kultuuriväärtuslikke kihistusi ja uuendamisel kasutada sellele iseloomulikke elemente (näiteks tänavalaternad, kuulutustetulbad, kaevuluugid). Kui tänavapind on säilinud oma algsel kõrgusel, on eesmärgiks seatud selle kõrguse säilitamine, sest tänavapinna tõstmine toob kaasa niiskusprobleeme külgnevale hoonestusele. Samas on avaliku ruumi uuendamine, eriti jalakäijasõbralikkuse suurendamise suunas, võimalik ja oodatud. Jalakäijasõbralikkus kui osa inimmõõtmelise ruumi põhimõttest on muinsuskaitsealal oluline eelkõige selle säilitamiseks meeldiva elu- ja puhke-keskkonnana, kus liikudes on võimalik kogeda ümbritsevat rikkalikku kultuuripärandit. Punktis 8.11 antakse suunis haljasalade ja haljastuse säilitamiseks, iseloomuliku haljastusviisiga jätkamiseks ning hävinud osade taastamiseks. Haljastus, sealhulgas nii kujundatud haljasalade ajalooline planeering, ridaistutuste kulgemine kui ka haljastus kinnistute õuemaal, on Paide muinsuskaitsealal olulised miljöö kujundajad ning kohatunnetuse loojad. Eesmärgiks on hoida linna üldist rohelust ja haljastustraditsioone – kõrg- ja madalhaljastust, taimestikku, ridaistutusi ja murualasid. Punktis 8.12 sõnastatakse, et maa alla ulatuvate tööde puhul arheoloogilise kultuurkihiga alal (näidatud kaardil eelnõu lisas 3) valitakse projektlahendus, mille teostamine on võimalik minimaalse sekkumisega. See tagab arheoloogiapärandi säilimiseks stabiilse keskkonna ja võimaldab selle uurimist ja eksponeerimist tulevikus. Minimaalse sekkumise põhimõte tähendab, et arheoloogilise kultuurkihiga alal planeeritakse kaevetöid arheoloogilist kultuurkihti võimalikult vähe lõhkudes. Minimaalse sekkumise põhimõte võimaldab teha arheoloogilisi uuringuid selliselt, et arheoloogilist kultuurkihti kahjustatakse võimalikult vähe, kuid samas tehakse kindlaks kihtide stratigraafiline 21 20 Paide vanalinna muinsuskaitsealal ja selle kaitsevööndis paiknevate ajalooliste kinnistute kaardianalüüs, https://www.dropbox.com/s/q5fhncbsz5659lx/Paide_krundipiiride_anal%C3%BC%C3%BCs_30032021.pdf?dl= 0. 21 Vanuselise järjestuse ja moodustumise protsessi ning nende suhtelise vanuse määramine. 22 ladestumine ja dokumenteeritakse arheoloogilise kultuurkihi elemendid. Arheoloogilise uuringu käigus uuritakse ja dokumenteeritakse pinnasekihte reeglina alates praegusest maapinnast ülalt alla. Ka pealmise, sageli segatud kihi dokumenteerimine on vajalik, sest selle lasumise viisis või selles endas võib olla elemente, mis aitavad mõista varasemate ladestuste stratigraafiat. Arheoloogilise uuringu võimaldamiseks arvestatakse trassikraavide laiuse ja sügavuse puhul sellega, et arheoloogil oleks võimalik kihte, objekte ja struktuure dokumenteerida. Samuti ei ole kindlat projektikohast kõrgusmärki järgides alati võimalik adekvaatset dokumentatsiooni arheoloogilise kultuurkihi elementide kohta koostada: paljanduvaid kihte, objekte ja struktuure saadakse avada sedavõrd, mis võimaldab dokumenteerida nende põhiolemuse (kuju ja ulatuse) ning stratigraafilised suhted, samuti koguda piisavalt andmeid kihtide, objektide või struktuuride dateerimiseks. Vastasel korral on takistatud arheoloogilise uurimise põhieesmärk (selgitada välja kultuurkihi elementide tekkimise järjekord) ja kaevetööd ei lähtu mitte minimaalsest sekkumisest, vaid on arheoloogilist kultuurkihti kahjustavad. Sekkumist ei saa pidada minimaalseks juhul, kui füüsiline sekkumine toimub küll väikesel alal, kuid selle mõju avaldub arheoloogilisele kultuurkihile suuremal alal. Näiteks vaivundamentide rajamisel võib vaiade paigaldamine tuua kaasa orgaanikarikaste kihtide veerežiimi muutusest põhjustatud lagunemise oluliselt laiemal alal, kui vaia paigaldamisega arheoloogilist kultuurkihti füüsiliselt segati. Lisaks sellele rajatakse vaiad vundamendi jaoks sageli umbes kahemeetrise sammuga ning nende ümber valgub betoon kultuurkihi tühemikesse. Sellisel viisil tekitatud katkestuste tõttu kahjustatakse kultuurkihi stratigraafiat ja edaspidi on selles kohas arheoloogiapärandi uurimine raskendatud. Kui vaiamine toimub ilma eelneva piisava uurimiseta, siis ei ole võimalik arvesse võtta ka sügavamal kultuurkihis olevaid hoonestuse jäänuseid ning võidakse vaiata läbi ajalooliste müüritiste. Juhul kui vaiad tungivad läbi müüritiste, on tulevikus nende eksponeerimine keeruline või võimatu. Arheoloogilise kultuurkihi elemendid on ehitusjäänused, vrakid, inim- ja loomaluud ning arheoloogilised leiud, sealhulgas töö- ja tarbeesemed, tootmisjäägid jm inimtegevuse jäljed. Arheoloogilise kultuurkihi olulisema osa moodustavad ehitusjäänused ja matused ning nende loomisel, kasutamisel ja lagunemisel/lammutamisel nende alla, vahele ja peale tekkinud pinnaseladestused, mis on rajatiste suhtelise vanuselise järjestuse info peamised kandjad. Arheoloogilise kultuurkihi paksus praeguse maapinna all võib ka lähestikku asuvatel kinnistutel varieeruda, olles mõnel pool vaid mõnikümmend sentimeetrit, mujal mitu meetrit. Punktis 8.13 sõnastatakse, et arheoloogilises kultuurkihis asuvate väärtuslike ajalooliste ehituskonstruktsioonide puhul, st peamiselt kesk- ja varauusaegse hoonestuse tarindite jäänused, eelistatakse nende konserveerimist ja originaali eksponeerimist tagasimatmisele ja markeerimisele. See on kooskõlas eesmärgiga tuua esile muinsuskaitseala väärtust – autentset kultuuripärandit. Nimetatud nõuded on kooskõlas arheoloogiapärandi kaitse Euroopa konventsiooni põhimõtetega arheoloogiapärandi terviklikust konserveerimisest ja in situ säilitamisest. Samuti aitab originaalmaterjali eksponeerimine kaasa avalikkuse teadlikkuse tõstmisele teadusliku informatsiooni levitamise kaudu. Läbi nende põhimõtete on võimalik arheoloogiapärandit kaitsta ja väärtustada kui Eesti ja laiemalt Euroopa kollektiivse mälu allikat. Punktis 8.14 määratletakse, et säilitatakse muinsuskaitseala sisevaated piki muinsuskaitseala tänavaid, samuti vaated kultuuriväärtuslikele, st A- ja B-kaitsekategooria ehitistele. See tähendab, et muinsuskaitseala tänavate kohale galeriide jms hooneosade ehitamine ei ole üldjuhul lubatud ning tänavaruumis uute elementide lisamisel arvestatakse kultuuriväärtuslike hoonete ja rajatiste vaadeldavuse säilitamisega. Tänavakoridoridesse ajutiste reklaamkandjate jms paigaldamiseks taotletakse Muinsuskaitseameti luba vastavalt MuKS § 52 lg 1. 23 Muinsuskaitseala sees üle kvartalite või läbi hoonestatavate kinnistute avanevaid (hoonete puudumisel ajutisi) vaateid kirikutornile vms objektidele ei loeta olulisteks säilitatavateks vaadeteks. Eelnõu III osa. Muinsuskaitsealal asuvate hoonete väärtusklassid Eelnõu punktis 9 jagatakse muinsuskaitseala hooned (välja arvatud kultuurimälestiseks tunnistatud hooned) väärtusklassidesse, ehk A-, B- ja C-kaitsekategooriasse ning selgitatakse vastava kategooria tähendust. Vastavalt MuKS-e § 19 lg 5 p-le 3 märgitakse muinsuskaitseala kaitsekorras muinsuskaitsealal asuvate hoonete väärtusklassid. Need määratakse kultuuriministri määruse nr 23 § 10 lg 1 sisunõuete järgi. Väärtusklasse on kolm: A-, B- ja C-kaitsekategooria. Väärtusklassid on neutraalsete nimedega, et mitte tekitada valearusaama hoonete hierarhiast, kus üks hoone on arhitektuurselt väärtuslikum kui teine. Muinsuskaitseala hoonete klassifitseerimise mõte on kehtestada neile gruppide kaupa erinevad nõuded, loakohustus ja leevendused lähtudes hoonete erinevast kultuuriväärtusest ja rollist muinsuskaitseala eesmärkide täitmisel. Samuti annab klassifitseerimine võimaluse teha leevendusi, sealhulgas loakohustusest. Kaitsekorra koostamisel hinnati kõikide muinsuskaitsealal olevate hoonete ajaloo- ja kultuuriväärtust eraldi. Hoonetele kaitsekategooria andmisel lähtuti üldjuhul hoonete/hooneosade funktsioonist ja hoonele antud Eesti topograafia andmekogu (ETAK) universaalsetest koodidest. Mõningatel juhtudel oli oluline anda kinnistul asuva ehitise eri ajastul ehitatud osadele erinev kaitsekategooria, kuna hoone ei ole terviklikult ühe või teise kaitsekategooria esindaja. Samuti oli vajadus määrata eraldi kaitsekategooria mälestise hilisematele juurdeehitistele, sest õiguslikult ei ole need mälestise osad. Sellistel juhtudel on kaardil lisas 2 ka ühe aadressi ja ETAK-koodiga hoonel eristatud hooneosad ja neile antud erinevad kaitsekategooriad. Lisaks täpsustatakse samas punktis, et juhul, kui kaitsekorra ettevalmistamisel on jäänud mõnele olemasolevale hoonele kategooria määramata, käsitletakse seda kuni kaitsekategooria määramiseni automaatselt B-kaitsekategooria hoonena. Selline täpsustus on vajalik, kuna inventeerimise käigus võis inimliku või tehnilise vea tõttu jääda mõni hoone inventeerimistabelisse kandmata. Näiteks võib olla tähelepanuta jäänud mõni abihoone, millel puudub ehitisregistris ETAK-kood. Samuti võib ette tulla vajadus asendada mõne ehitise mälestise staatus B-kaitsekategooriaga. Kultuuriväärtuslike hoonete all mõistetakse eelnõus ja seletuskirjas siin ja edaspidi A- ja B- kaitsekategooria hooneid. Need on muinsuskaitseala kohatunnetust loovad ja seda hoidvad ehitised, millel on kõrge iseseisev arhitektuurne või ajaloolist linnaruumi toetav väärtus. Seda väärtust ja autentsust, mida need erinevate kihistustena endas kannavad, on vajalik säilitada meieni jõudnud kujul nii eksterjööris kui ka A-kaitsekategooria hoonete interjööris. C- kaitsekategooria hooned ei kanna muinsuskaitsealal väärtusi ning seetõttu ei ole nende puhul nõutav nende säilitamine olemasolevas mahus ja välisilmes. Küll aga tagatakse nende ümberehitamisel sobivus ümbritseva keskkonna kultuuriväärtuslike hoonetega ning hoone enda arhitektuurse lahendusega ehk terviklikkus. Kultuuriväärtuslike hoonete puhul seisneb erinevus interjööride säilivuses ja loakohustuses sisetöödel: A-kaitsekategooria hoone puhul säilib Muinsuskaitseameti tööde tegemise loa kohustus ka sisetöödele, B-kaitsekategooria puhul mitte, ehk senise korraga võrreldes leevendatakse suures mahus seniseid kitsendusi. Paide muinsuskaitseala kaitsekorra eelnõuga määratakse A-kaitsekategooriasse 13 hoonet või hooneosa. A-kaitsekategooria hooned asuvad senise põhimääruse järgi vanalinna alal, st nende puhul jäävad nõuded senisega võrreldes samaks. Senise põhimääruse järgi olid kõik vanalinna 24 alal paiknevad hooned käsitletavad sisuliselt A-kaitsekategooria hoonetena, mil nii interjööris kui eksterjööris tehtavateks töödeks oli tarvis Muinsuskaitseameti tööde tegemise luba. Võrreldes seni kehtinud põhimäärusega leevendatakse piiranguid enamike vanalinna hoonete puhul (välja arvatud eelnimetatud 13 A-kaitsekategooriasse määratud hoonet). Oluline on silmas pidada, et kultuuriväärtuslikud hooned on väärtuslikud ja nende väärtus on autentsusena mõistetav ka siis, kui hoone eksterjööri või interjööri on ajas mingil määral muudetud. Ajaloolises keskkonnas ja seda keskkonda kujundavate hoonete puhul on väärtuslikud kõik kihistused ning vanade majade puhul on iseloomulik, et neid on läbi aegade muudetud kas sõltuvalt parasjagu moes olnust, tehnoloogilistest uuendustest lähtuvalt (näiteks akende suurendamine, kui algas tööstuslik klaasitootmine), kasutus- ja elamismugavuse suurendamiseks või muudel põhjustel. Ka need muudatused on jälg varasemate inimeste ja meistrite eluolust ning nende jälgede ja erinevate kihistuste säilitamine aitavad tajuda ajaloolise keskkonna ja vanade majade mitmekesisust ning erinevaid ajastuid. Muinsuskaitsealal peetakse üldjuhul väärtuslikuks II maailmasõja eelseid kihistusi. Hilisemast ajast on väärtuslikud eelkõige need kihistused, mis sulanduvad ajaloolisesse keskkonda seda rikastades. Väärtuslikud ei ole ajaloolisi hooneid rikkuvad või lihtsustatud muudatused, mis moonutavad hoone välisilmet B-kaitsekategooriasse on eelnõuga määratud 156 hoonet või hooneosa. See on valdav osa muinsuskaitseala II maailmasõja eelsest hoonestusest, millele lisanduvad mõned ajaloolisse keskkonda sobimatud uuemad hooned. C-kaitsekategooriasse on määratud 141 hoonet või hooneosa. Valdav osa nendest on mitmesugused väiksed abihooned (kuurid, garaažid, elektrialajaamad jms) – st nende mõju linnaruumis on pigem väike. Hoonete kaitsekategooriate inventeerimistabel koos põhjendustega iga kultuuriväärtusliku hoone väärtuse kohta on avaldatud kaitsekorra seletuskirja lisana ning Muinsuskaitseameti kodulehel. Hoonete kaitsekategooriaid saab tulevikus muuta kaitsekorra uuendamisega. Lisaks A-, B- ja C-kaitsekategooria hoonetele paikneb Paide muinsuskaitsealal 14 kinnismälestist. Mälestistele kehtivad nõuded tulenevad muinsuskaitseseadusest ning mälestisena kaitse alla võtmise kultuuriministri käskkirjast. Nende sisu siinse eelnõuga ei muudeta. Eelnõu punktis 10 sätestatakse, et A-kaitsekategooria hoone on kultuuriväärtuslik hoone, mille puhul tuleb säilitada hoone autentsus nii eksterjööris kui ka interjööris. See lähtub kultuuriministri määruses nr 23 antud A-kaitsekategooria hoone definitsioonist, kuid on lühidalt toodud ka kaitsekorra teksti, et selgitada kaitsekategooriate tähendust. Autentsuse mõiste tuleneb MuKS § 43 lõikest 1, mille järgi muinsuskaitsealal töid kavandades ning tehes lähtutakse autentsuse ja terviklikkuse säilitamise põhimõttest, pidades oluliseks eri ajastute väärtuslikke kihistusi, ning tagatakse tegevuse ohutus mälestise ja muinsuskaitsealal asuva ehitise säilimisele. Seega lähtutakse A-kaitsekategooria hoone puhul autentsuse säilitamise põhimõttest nii hoone eksterjööris kui ka interjööris. Samuti eeldavad restaureerimis-, konserveerimis ja ehitustööd eksterjööris ja interjööris Muinsuskaitseameti tööde tegemise luba. Eelnõu punktis 11 sätestatakse, et B-kaitsekategooria hoone on kultuuriväärtuslik hoone, mille puhul tuleb säilitada hoone autentsus eksterjööris. A- ja B- kaitsekategooria erinevus seisneb vaid interjööride säilivuses ja loakohustuses sisetöödel (A-kaitsekategooria puhul säilib muinsuskaitseameti tööde loa kohustus ka sisetöödel, B-kaitsekategooria puhul mitte). B- kaitsekategooria hoonetel ei ole teadaolevalt väärtuslikke interjööre või nende osasid tuvastatud ning neil on seetõttu oluline hoida alles meieni säilinud välisilmet ja seda kujundavaid detaile. B-kaitsekategooria hoone puhul lähtutakse seega autentsuse säilitamise põhimõttest hoone 25 eksterjööris. Tööd eksterjööris eeldavad Muinsuskaitseameti tööde tegemise luba, siseruumides tööde tegemiseks Muinsuskaitseameti luba ei ole vaja. Juhul, kui B-kaitsekategooria hoone siseruumides tehakse ehitustöid ja interjööris avastatakse väärtuslikke kihistusi (näiteks kultuuriväärtuslikud tapeedid, lae- või seinamaalingud, ajaloolised põrandad vms), siis tuleb vastavalt MuKS §-le 60 viivitamatult peatada tööd ja teavitada sellest Muinsuskaitseametit. B-kaitsekategooria hoone interjööris kultuuriväärtuslike detailide säilitamine ja restaureerimine otsustatakse kokkuleppel Muinsuskaitseametiga, kes nõustab omanikku ning saab vajadusel restaureerimist toetada. Põhjendatud juhul on võimalik võtta hoone interjöör MuKS alusel ka ajutise kaitse alla, et teha kindlaks leitu täpsem kultuuriväärtus või algatada hoone kaitsekategooria muutmine läbi kaitsekorra muutmise. Eelnõu punktis 12 sätestatakse, et C-kaitsekategooria hoone on muu hoone, mille autentsena säilitamist ei nõuta. See tähendab, et C-kaitsekategooria hoone on ehitis, mis ei kanna endas muinsuskaitseala olulisi väärtusi ja seetõttu ei ole selle autentsuse säilitamine muinsuskaitseala kontekstis oluline. C-kaitsekategooria hooned on valdavalt sekundaarsed abihooned või nõukogudeaegsed ja hilisemad hooned, millel puudub oluline muinsuskaitseline väärtus ajaloolise linnaruumi kontekstis. Ehituslike muudatuste kavandamisel on siiski vajalik tagada hoone arhitektuurne kvaliteet ja sobivus ümbritseva keskkonnaga. Kuna hoone ei ole iseseisva muinsuskaitselise väärtusega ega ala tervikut toetav, on võimalik muinsuskaitseseadusest tulenevaid erimenetlusi mitte nõuda (muinsuskaitse eritingimuste andmine, tööde tegemise loa väljastamine, muinsuskaitselise järelevalve määramine, tööde aruande koostamine jms). C- kategooria hoonete puhul annab Muinsuskaitseamet üldjuhul oma kooskõlastuse vaid kohaliku omavalitsuse üksusele ehitusloa või -teatise menetluses. Juhul, kui C-kaitsekategooria hoone välisilme muutmist kavandatakse ilma ehitusloa või -teatiseta (näiteks katmine supergraafika või uue värvilahendusega), siis taotletakse hoone ilme muutmiseks siiski Muinsuskaitseameti tööde tegemise luba – ilme muutmine ei ole leevendatud. Seda põhjusel, et C-kaitsekategooria hooned võivad olla linnaruumis väga suure visuaalse mõjuga ning nende välisilme sobimine ajaloolisesse keskkonda on tarvis tagada ka siis, kui tööd ehitusluba või -teatist ei eelda. C-kaitsekategooria hoonetele kehtivad üldnõuded on toodud punktis 17. Eelnõu punktis 13 sätestatakse, et juhul, kui muinsuskaitsealal asuva mälestise mälestiseks olemine lõpetatakse pärast kaitsekorra jõustumist, käsitletakse sellist hoonet muinsuskaitsealal edaspidi A-kaitsekategooria hoonena. Seda niikaua kuni kaitsekategooria määramiseni kaitsekorra muutmisel. Samuti reguleeritakse olukorda, kui olemasolev hoone kaitsekorra lisas 2 märgitud ei ole. Sellisel juhul käsitletakse seda kuni kaitsekategooria määramiseni B- kaitsekategooria hoonena. Selline säte on vajalik, kuna inventeerimise käigus võis inimliku või tehnilise vea tõttu jääda mõni hoone tabelisse kandmata. Näiteks võib olla tähelepanuta jäänud mõni abihoone, millel puudub ehitisregistris ETAK-kood. Eelnõu punktis 14 sätestatakse, et kui hoone püstitatakse pärast kaitsekorra jõustumist, käsitletakse seda kuni kaitsekategooria määramiseni C-kaitsekategooria hoonena, st sellele kehtivad C-kaitsekategooria hoonele seatavad nõuded ja menetlusnormid. Kaitsekorraga koos koostatud hoonete kaitsekategooriate kaart vananeb paratamatult niipea kui see kehtestatakse, kuna see ei käsitle hooneid, mis ehitatakse pärast kaitsekorra kehtestamist. Selleks, et uued hooned ei jääks õiguslikult määratlemata, on täpsustatud, et kuni järgmise inventeerimise ning kaitsekorra muutmiseni käsitletakse neid menetluslikult C-kaitsekategooria hoonetena. See ei ole hinnang nende arhitektuursele väärtusele või sobivusele linnaruumis. Eelnõu IV osa. Muinsuskaitseala kaitse eesmärgi tagamiseks vajalikud nõuded 26 Vastavalt MuKS-ele on hooldamine ja remontimine kui järjepidevad tegevused muinsuskaitseala ja selle ehitiste korrashoiuks ja seisundi parandamiseks loakohustusest ja teavituskohustusest vabad kõikide muinsuskaitsealal asuvate ehitiste, kaasa arvatud mälestiste, puhul. MuKS §-s 7 määratletud tegevuste – konserveerimise, restaureerimise ja ilme muutmise puhul rakenduvad kaitsekorras kehtestatud nõuded. EhS-s on vastavad tegevused, välja arvatud konserveerimine, reguleeritud ehitise ümberehitamisena (§ 4 lg 3). Ehitamisena käsitletakse eelnõus EhS-u § 4 lg 1 kohaseid tegevusi – ehitise püstitamine, rajamine, paigaldamine, lammutamine, ümbritsevale keskkonnale olulise ja püsiva mõjuga pinnase või katendite ümberpaigutamine ja muu ehitisega seonduv tegevus, mille tulemusel ehitis tekib või muutuvad selle füüsikalised omadused. Ehitamine on ka pinnase või katendi ümberpaigutamine sellises ulatuses, millel on oluline püsiv mõju ümbritsevale keskkonnale ja funktsionaalne seos ehitisega. Oluline on silmas pidada, et siseruumides ehitamisel tagatakse kõigi ehitiste puhul hoone konstruktiivne püsivus ja selle ohutus, sealhulgas kultuuriväärtuste kaitse (EhS § 8 ja 9). Näiteks võib see tähendada, et ka B-kaitsekategooria hoone rekonstrueerimisel säilitatakse sisetarindid, mis on otseselt seotud välistarindite, väliste dekoorielementide või kogu hoone säilimisega (näiteks kandvad ja siduvad vaheseinad, võlvlaed, laetalad, mantelkorstnad jms). Eelnõus on nõuded erinevatele kaitsekategooria hoonetele esitatud kaitsekategooriate kaupa, sealhulgas kultuuriväärtuslikele hoonetele esitatavad nõuded kattuvad täiel määral, välja arvatud sisetööde osas. A-kaitsekategooria hoonel taotletakse tööde tegemise luba ka töödeks siseruumides, kuna neis on väärtuslikud interjöörid. B-kaitsekategooria hoonel sisetööd Muinsuskaitseameti tööde tegemise luba ei vaja, kuid juhul, kui sisetööde käigus leitakse ajalooline viimistluskiht, siis on selle säilitamine ja leiust Muinsuskaitseameti teavitamine kohustuslik (MuKS § 60). Sellisel juhul on kultuuriväärtuslike interjööride või selle osade säilimist võimalik tagada mitmel viisil. Näiteks andes nende leidude säilitamiseks restaureerimistoetust, tõsta omaniku teadlikkust leitud väärtuste osas või võtta ehitis ajutise kaitse alla. C-kaitsekategooria hoone puhul ei väljasta Muinsuskaitseamet eraldi tööde tegemise luba, vaid annab arvamuse kohaliku omavalitsuse ehitusloa või -teatise menetluses. Erinevad loakohustused ja leevendused kaitsekategooriate kaupa on kokkuvõtliku tabelina välja toodud seletuskirja lisas 2. Eelnõu punktis 15 sätestatakse A-kaitsekategooria hoonetele nõuded interjööride kohta: säilitatakse väärtuslik ruumiplaneering, kultuuriväärtuslikud sisetarindid (vahelaed, siseseinad, mantelkorstnad jms), interjööridetailid (siseuksed, sisetrepid, piirdeliistud, ahjud jms) ja siseviimistluskihid (põrandalauad, parketid, maalingud, tapeedid, stukk- ja puitdekoor, peegellaed jms). Väärtuslik ruumiplaneering ja sisetarindid hõlmavad säilinud ajalooliseid siseseinu ja vahelagesid, samuti korstnaid, sealhulgas mantelkorstnaid. Võimalikud muudatused ruumiplaneeringus ja sisetarindite muutmise võimalused kaalutakse muinsuskaitse eritingimuste koostamisel läbi, säilitamisnõue ei ole üldjuhul absoluutne. Ruumiplaneeringu muutmisel on eelistatud tagasipööratavad lahendused (näiteks kergvaheseinte lisamine olemasolevaid konstruktsioone muutmata) ning ajaloolise substantsi võimalikult vähene lõhkumine (näiteks olemasolevate läbiviigukohtade ja avade kasutamine). Väärtuslikeks interjööridetailideks võivad olla siseuksed, siseaknad, piirdeliistud, sisetrepid, ahjud ja muud hoone ehitusajast või hilisematest perioodidest pärinevad kultuuriväärtuslikud detailid. Väärtuslikud siseviimistluskihid võivad olla näiteks ajaloolised laud- ja parkettpõrandad, lae-, seina- või põrandamaalingud, ajaloolised tapeedid, stukkdekoor jms. Detailide ja viimistluskihtide säilitamise nõue ei tähenda nende eksponeerimise nõuet. Otsused, mida ja kuidas eksponeerida, sõltuvad omaniku soovidest ja võimalustest, hoone 27 kasutusvõimalustest ning muinsuskaitse eritingimustega antavatest konkreetsetest nõuetest ja juhistest. Oluline on silmas pidada, et A-kaitsekategooria hoone väärtuslik interjöör või selle detailid ei ole ainult hoone ehitusaegsed interjöörid ja selle detailid, vaid ka hilisemate perioodide kihistused. Samuti on oluline silmas pidada, et ajaloolised interjöörid on harva säilinud terviklikult, seega kultuuriväärtuslikud on kõik varasemalt loodud interjööri detailid ja siseviimistluskihid. A-kaitsekategooria ruumiplaneeringus võib teha muudatusi, kui planeering ei ole algne või kui selleks on tungiv vajadus ning see protsess on tagasipööratav. Näiteks ehitatakse vannituba või muu elementaarse funktsiooniga ruum, mida varasemalt hoonel pole olnud, või kui on vajadus laiendada kööki mõne toa arvelt, või kui eemaldatakse või lisatakse mittekandev vahesein, säilitades võimaluse hiljem algse ruumiplaneeringu taastamiseks. Eelnõu punktis 16 nimetatakse A- ja B-kaitsekategooria hoonetele kehtivad ühised nõuded nende konserveerimiseks, restaureerimiseks, ilme muutmiseks ja ehitamiseks. Nõuded kehtivad olemasolevatele kultuuriväärtuslikele hoonemahtudele ja asjakohasel juhul ka kavandatavatele juurdeehitistele. Kaitsekorrast tulenevad nõuded on üldised nõuded, mis kehtivad kõigi A- ja B kaitsekategooria hoonete suhtes. Nõudeid täpsustatakse iga hoone puhul muinsuskaitse eritingimustega, kaitsekorrast tulenevad nõuded loovad raamistiku muinsuskaitse eritingimuste koostamiseks. Punktis 16.1 sätestatakse, et kultuuriväärtuslike hoonete piirdetarindid (näiteks vundament, seina- ja katusetarindid jms), proportsioonid, välisviimistlus ja väärtuslikud detailid säilitatakse võimalikult autentsena. Piirdetarinditena mõistetakse hoone piirdekonstruktsioone tervikuna koos kandekonstruktsioonidega (st välissein ja sokkel kogu paksuses, katus koos kandekonstruktsiooniga). Autentsena mõistetakse siinkohal nii ehitusaegseid kui hilisemaid väärtuslikke kihistusi, sest ajalooliste hoonete puhul on väärtuslikud kõik varasemad kihistused. On juhtumeid, kus ajaloolise hoone autentsus on rikutud ja välisilme algsega võrreldes hilisemate ehitustöödega lihtsustatud või moonutatud. Sellisel juhul ei saa hilisemat viimistlust kultuurivääruslikuks pidada ning selle asendamine sobivama lahendusega on lubatud. Eelnõu punkt ei ole sõnastatud absoluutsena ja muudatusi täielikult välistavana. Täiend võimalikult autentsena säilitamise kohta annab kaalumise ruumi hoone mingil määral muutmiseks ja 21. sajandi vajadustele kohandamiseks, näiteks tehnosüsteemide lisamiseks või uuendamiseks, katusealuse väljaehitamiseks, uukide või katuseakende lisamiseks vms, kui see ei muuda oluliselt hoone ajaloolist välisilmet ja proportsioone. Samuti tagatakse kogu hoone kande- ja jäigastavate konstruktsioonide säilimine, kuna hoone on konstruktiivselt tervik ning oluliste seesmiste kandvate ja siduvate konstruktsioonide lammutamine võib kaasa tuua kogu hoone deformeerumise või varisemise, mis ei võimalda säilitada ka selle välimisi piirdetarindeid ja välisilmet autentsena. St hoone ümberehitamisel, isegi kui see on B-kaitsekategooriasse määratud, ei ole lubatud selle seesmiste kandekonstruktsioonide lammutamine ega ümberehitamine viisil, mis seab ohtu kogu hoone säilimise. Ehitise kandvate välis- ja sisekonstruktsioonide ümberehitamisel lähtutakse EhS-s sätestatud regulatsioonist. Punktis 16.2 sätestatakse, et olukorras, kus on vajalik hooneosa või mõne ehitusdetaili taastamine, saab seda teha, võttes aluseks varasema dokumendi (ehitusprojekt, ajalooline foto jms) ja lähtudes hoonest kui tervikust. Samuti saab ajaloolise dokumenteeritud lahendusena käsitleda fassaadil üksikuid või osaliselt säilinud detaile, mille järgi ülejäänud osad taastada. See punkt reguleerib ka näiteks olukorda, kus hoone välisviimistlus on asendatud hilisema 28 lihtsama lahendusega ning omanikul on soov ja tahe hoone kapitaalse remondi käigus taastada algne hoonele omane välisviimistlus – laiem profiiliga laudis ja profiilidega akna- ja välisukse piirdelauad vms. Hoone terviklikkust on võimalik taastada ka mahuliselt. Näiteks kui hoonel on olnud veranda või juurdeehitis, mis tänaseks säilinud ei ole, siis on võimalik seda uuesti ajaloolise eeskujul rajada. Hoonest kui tervikust lähtumine tähendab ka seda, et kui hoonet on muudetud viisil, mis ei ole tagasipööratav (näiteks on lisatud korruseid või mõned aknad vm detailid on asendatud vms), siis peaks üldjuhul hoone ilmet ühtlustama hilisemaid muudatusi arvestades, näiteks taastades avatäiteid ja detaile säilinud originaaleeskujude põhjal (välja arvatud juhul, kui ka hilisemad aknad vm detailid on väärtuslikud). Akende osas võib dokumenteerimise aluseks olla ka mõne teise samast perioodist pärit hoone säilinud aknad või nende joonised, kui hoone enda kohta vastavaid dokumente või originaalosi säilinud pole. Punktis 16.3 sätestatakse, et kasutatakse hoonetüübile ja selle ehitusajale iseloomulikke ehitus- ja viimistlusmaterjale ning võimaluse korral traditsioonilisi töövõtteid ja tehnoloogiaid. Näiteks hoone katuse vahetamisel, kui hoonel on algselt olnud valtsplekk-katus, kasutatakse katusekatte vahetuse korral samuti käsitsi valtsitud plekki. Kandekonstruktsioonide proteesimisel või asendamisel kasutatakse samaväärset materjali – puitseina parandamisel puitu, paekivi asendamisel paekivi ja tellisseina parandamisel telliseid. Viimistlusmaterjalina kasutatakse end ajas tõestanud ja ajaloolisesse keskkonda sobivaid materjale, näiteks katuse puhul käsitsi valtsitud plekki või keraamilisi katusekive, seinaviimistluses lubikrohve ning linaõlivärve (ajaloolisse keskkonda sobivate murtud toonidena). Laudise asendamisel kasutatakse paigaldamisel naelu, mitte kruvisid. Traditsiooniliste töövõtete ja tehnoloogiate all mõistetakse näiteks pleki valtsimist, kelluga krohvimist, pintsliga värvimist, takutamist, tappimist jms. Üldjuhul hoone restaureerimise puhul on traditsiooniliste töövõtete kasutamine põhjendatud, uue juurdeehitise puhul mitte. Punktis täpsustatakse, et muinsuskaitsealal traditsioonilisi ehitusmaterjale jäljendavaid materjale kasutada ei lubata. Jäljendav on näiteks puitakent jäljendav plastaken, puitvoodrit jäljendav plastikvoodrilaud, lubikrohvi jäljendav õhekrohv, kivikatust jäljendav laineline katuseplekk, valtsplekki jäljendav sileplekk jms. Enamasti on jäljendavate materjalide eluiga kordades lühem traditsioonilisest materjalist (näiteks valtsplekk kestab 80–100 aastat, sileplekk 20–30 aastat; lateksvärviga värvitud puitpindu tuleb üle värvida iga paari aasta järel, samas kui linaõli püsib ka 10 aastat või rohkemgi), seega ei ole nende materjalide kasutamine kestlik. Ajaloolises keskkonnas on ausus materjalide olemuse osas üks eeldusi, mis laseb tajuda paika ajaloolise ja kultuuriväärtuslikuna ning seetõttu alandavad vanu materjale matkivad materjalid ka ajalooliste materjalide ja keskkonna enda väärtust. Punktis tuuakse välja ka see, et hoone ehitusajale ebatüüpilisi materjale võib kasutada ainult ajutise konserveeriva lahendusena. Materjalid, mis ei ole hoonele kõige sobivamad, kuid mida võib Muinsuskaitseameti loal erandkorras hoone päästmiseks kasutada ajutise lahendusena, on näiteks eterniit, rullmaterjal või sileplekk, kui need asendavad varasemat traditsioonilist valtsplekk- või kivikatust. Samas arvestatakse, et osade uuemate hoonete puhul võib eterniit olla algne ja igati eelistatud katusekattematerjal. Materjalide valikul lähtutakse eelkõige konkreetse hoone ajaloolisest (algsest) lahendusest ning kõik materjalid, mida algses lahenduses polnud, on hoone ehitusajale ebatüüpilised materjalid, mille kasutamine ei ole soositud. Hoone ehitusajale ebatüüpilised materjalid on näiteks eterniit, kui see asendab varasemat rullmaterjalist või valtsplekist katust. Paljud kinnistutel asuvad abihooned on rajatud nõukogude perioodil ja nende juures on kasutatud eterniiti või rullmaterjali. Nende materjalide kasutamine hoonetel, mis ehitamise ajal on olnud selle materjaliga, on jätkuvalt lubatud. Kuid 29 eterniidi, silepleki või muu materjali kasutamine ei ole õigustatud hoonete puhul, mis on ehitatud teise materjaliga, sest materjal on oluline hoone välisilme ja kestlikkuse seisukohalt. Ühest küljest on need esteetilised nõuded, mis aitavad hoida ja taasluua vanadele majadele iseloomulikku välimust ning ümbritsevate ehitiste suhtes toetavat keskkonda. Teisalt on traditsiooniliste ehitusmaterjalide toimivus ja kestvus end praktikas tõestanud, võrreldes tänapäevaste materjalidega. Näiteks linaõlivärv ei kooru puitpindadelt suurte tükkidena nagu lateks- või alküüdvärvid, vaid iseloomuliku krobeda pinnana. Samuti vananeb linaõlivärv väärikalt, laseb puidul värvi all kuivada ja seeläbi kaitseb puitu pikaajaliselt. Fassaadilaudise paigaldamisel kruvidega kipuvad kruvipead roostetades nn värvist läbi sööma, kuna kruvipinna õnarustesse koguneb sadevesi, mis puitu pehastab. Samuti lüheneb laudise eluiga oluliselt kui naelapea lüüakse valede töövõtetega voodrilaua sisse liialt sügavale (mitte laudise pealispinnaga tasa) ning õnarusse sattuv vesi hakkab puitu kahjustama. Traditsiooniliste töövõtete, ehitus- ja viimistlusmaterjalide ning tehnoloogiate kasutamine ja algsete hoone detailide säilitamine aitab elus hoida varasemate ehitusmeistrite pärandit, mis võimaldab linnasüdameid tajuda ajaloolise keskkonnana. Samuti hoiavad need elus muinsuskaitseala vaimset kultuuripärandit: käsitööoskuste tava, esitlus- ja väljendusvormide ning teadmiste ja oskuste kultuuripärandi osana elavana hoidmine ja elujõulisuse tagamine. Seega on muinsuskaitsealal võimaluse korral traditsiooniliste töövõtete ja tehnoloogiate kasutamine põhjendatud (MuKS § 3 lg 6). Punktis 16.4 sätestatakse, et kultuuriväärtusliku hoone välispiirdeid võib soojustada ainult juhul, kui sellega ei hävitata ega kaeta kinni väärtuslikku välisviimistlust ega väärtuslikke detaile, ning säilivad hoone ja selle osade proportsioonid. Üldjuhul on kultuuriväärtuslik hoone väärtusliku välisviimistlusega ning selle välispiirete soojustamine on pigem välistatud. Teaduspõhine lähenemine näitab, et hoonete vertikaalne soojustamine annab energiakulu kokkuhoius palju väiksema osakaalu kui näiteks horisontaalne soojustamine (näiteks keldri hüdroisoleerimine maapinnast, keldri- või pööninglae soojustamine). Soojustamist tuleb alati käsitleda hoone kui terviku kontekstis. Kultuuriväärtusliku hoone välist soojustamist tuleb pigem vältida, kuna soojustamisega muutuvad hoone või selle osade proportsioonid. Kulutused, mida hooneosade proportsioonide taastamiseks ja soojustuse paigaldamiseks teha tuleb, ei pruugi pikas perspektiivis end ära tasuda. Seega ei ole tegemist kestliku arendamisega. Kultuuriväärtusliku hoone välispiirete soojustamist võib kaaluda juhul, kui tehnilistel põhjustel vajab vahetamist kogu hoone laudis ning taastatakse kõikide hooneosade (sokkel, aknad, uksed, karniisid, räästas jms) proportsioonid või kasutatakse võimalikult õhukesi soojustus- või tuuletõkkematerjale (näiteks tuuletõkkekangas, tuuletõkkeplaat voodrilaua alla, palkhoone kuni 5 cm soojustamine märgpuistel tselluvillaga). Kultuuriväärtusliku hoone välispiirete soojustamist ei saa kaaluda, kui tegemist on rikkaliku dekooriga hoonega, kus ajalooline viimistlus ja detailid on osa hoone väärtusest. Puithoonete puhul on väärtusliku siseviimistluse puudumisel võimalik kaaluda ka piirete soojustamist seestpoolt. See, milles seisneb hoone kultuuriväärtus, on üldjoontes kirjeldatud näiteks kaitsekategooria põhjenduse tabelis. Konkreetsemalt loetletakse põhjendused muinsuskaitse eritingimuste koosseisus, tööde ettevalmistava faasi alguses. Punktis 16.5 seatakse nõudeks säilitada ehitusaegsed või hilisemad hoone arhitektuurse ilmega sobivad avatäited – aknad, uksed, luugid jms, rõhutades samas, et väliste avatäidete asendamist loetakse hoone ilme muutmiseks. Kultuuriväärtuslikud avatäited on nii hoone ehitusaegsed kui hilisemad, hoone kui tervikuga sobituvad aknad-uksed. Ajaloolised aknad on üldjuhul puidust ja kahekordse raamiga. Ajaloolisse keskkonda sulandumiseks tuleb ka uued aknad kavandada sellistena. Metallraamidega aknad on reeglina lubatud ilma jaotuseta vitriinakendel. Metallist 30 või muust materjalist uksed on lubatud näiteks juhul, kui uks on käsitletav selle maja jaoks kujundatud kunstiteosena. Muinsuskaitsealal asuval hoonel võivad olla väärtuslikud kõik ehitusajaloolised kihistused, mitte ainult ehitusaegsed. Kas tegu on kultuuriväärtusliku hoone ehitusaegsete või hilisemate, hoone kui tervikuga sobivate avatäidetega, selgitatakse välja nõustamise või muinsuskaitse eritingimuste koostamise käigus. Avatäidete vahetamine ilma Muinsuskaitseameti loata muinsuskaitsealal lubatud ei ole. Näiteks võib olla hoone ehitatud ühel perioodil, aga fassaad on hiljem terviklikult ümber kujundatud ja aknad ning välisuks pärinevad uuemast kihistusest. Samas kui hoone on nõukogude aegse kapitaalremondi käigus saanud aknad või välisukse, mille kujundus ei väärinda ajaloolist hoonet, on lubatud aknad asendada puidust avatäidetega, mis lähtuvad hoone ehitusaegsest lahendusest. Hoone ehitusaegsed või hilisemad arhitektuurse ilmega sobivad avatäited tuleb säilitada, välja arvatud juhul, kui see ei ole võimalik nende väga halva seisukorra tõttu. Avatäidete täpne seisukord ning korrastamise tehnilised võimalused selguvad sageli alles restaureerimisprotsessi käigus. Restaureerimismetoodika ning hinnangu akende seisukorrale peab andma vastava tegevusala pädevustunnistusega spetsialist. Ajaloolises keskkonnas on üheks kõige suuremaks hoone välimuse mõjutajaks aknad, uksed, luugid jms. Muinsuskaitsealal on hoone sissepääs tavaliselt hoone kõige enam viimistletud detail – omamoodi visiitkaart, mis näitab ära hoonesse sisenemise koha, aga peegeldab ka hoone ehituslugu ja selle looja ja tellija maitset ning jõukust. Vanade välisuste säilitamine ja ajastutruu korrastamine on oluline, et hoida nii kultuuriloolise hoone kui muinsuskaitseala miljööd. Väga oluline on mõista, et vanad puitaknad on osa hoone loomulikust ventilatsioonisüsteemist ning akna kaudu ongi tagatud vajalik õhuvahetus. Akende asendamine uute õhutihedate akendega võib halvendada hoone sisekliimat ning elukvaliteeti kui sellega ei kaasne ventilatsioonisüsteemi uuendamine. Vanade akende soojapidavuse tõstmiseks saab sisemistele raamidele lisada tihendeid. Aknad on osa ka hoone fassaadi terviklahendusest, seega ei ole reeglina õigustatud akende asendamine osade, näiteks korterite kaupa, kuna erineval ajal eri meistrite poolt valmistatud aknad näevad välja erinevad ning hoone välisilme saab sellega kahjustatud. Teisalt peegeldub just vanades akendes, ustes ja muudes puittarindites toonaste meistrite vilumus, alates õigeaegselt langetatud ja kuivatatud puidu kasutamisest, igale tarindile sobiliku puiduosa valimisest peene käsitööoskuseni, mis ilmeksimatult laseb eristada vanad aknad uutest. Punktis 16.6 selgitatakse, et ehitise maapealse osa laiendamine lahendatakse hoone ja selle lähiümbrusega sobivana, arvestades mahtu, proportsioone, materjalikasutust ning vajadusel, sõltuvalt juurdeehitise iseloomust, asetusest, suurusest jms võetakse arvesse ka olemasoleva hoone arhitektuurset ilmet (katuse kallet ja kuju, räästa- või karniisijoont, korruse kõrgust vms), et juurdeehitis sobituks olemasoleva hoonega ning sulanduks ümbritsevasse keskkonda. Nagu eelnõu punktis 8.7 on põhimõttena välja toodud, peaksid suuremahulised juurdeehitised (üle 33% hoone mahust) olema üldjuhul tänapäevase arhitektuurikeelega ja ajaloolistest mahtudest visuaalselt eristuvad. Veranda vms väiksema hooneosa taastamisel on aga tihti õigustatud pigem ajaloolist lahendust kopeeriv lähenemine. Lähtuvalt arhitektuursest 31 kontseptsioonist, valitakse ka juurdeehitise ehitus- ja viimistlusmaterjalid (tänapäevase juurdeehitise puhul on õigustatud pigem kaasaegsed, ajaloolise eeskujul kavandatava mahu puhul traditsioonilised materjalid). Hoone olemasoleva katuse- või keldrikorruse kasutuselevõtt koos minimaalsete täiendustega on üldjuhul iga hoone puhul võimalik. Kuid kui soov on hoonele kavandada peale või külge ehitamist, mis lisab nii visuaalselt kui reaalselt brutopinda, siis see eeldab nii olemasoleva hoone kui ka vahetu lähiümbruse (kvartali ja tänava vastasküljel oleva linnaruumi) hoonete ehitusaluse pindala, ehitiste brutopindala, kinnistute täisehitusprotsendi ja tiheduse analüüsimist. Tihedusena mõistetakse siinjuures hoone brutopinna suhet kinnistu pindalasse. Juurdeehitise proportsioonid peavad olema sobilikud nii hoone, millele juurde ehitatakse, kui ka naaberhoonestuse suhtes. Punktis 16.7 antakse suunised ventilatsiooni ehitamisele, et võimalusel kasutataks ventilatsiooni tarbeks ära olemasolevad korstnad või muud läbiviigud, mis hoones juba olemas on, et hoonet uute läbiviikudega võimalikult vähe lõhkuda ja uute kaasaegsete ventilatsioonikorstnatega visuaalselt risustada. Juhul kui see võimalik ei ole, rajatakse uued ventilatsioonikorstnad ajalooliste eeskujul. Punktis 16.8 sätestatakse, et elektri- või muu seade, eelkõige selle hooneväline osa paigaldatakse avalikust ruumist vähese vaadeldavusega kohta ja selliselt, et see ei kahjustaks hoone konstruktsioone ega viimistlust. Elektri- või muu seadmena mõistetakse eelnõus päiksepaneeli, õhksoojuspumpa, ventilatsiooniseadet, elektrikappi, postalajaama, gaasikatla välisosa jms. Katusepinnast visuaalselt eristuva päikesepaneelina mõistetakse siin ka kultuuriväärtusliku hoone katusekaldega samas kaldes paigaldatud, kuid paneelina eristuvat seadet. Nende seadmete puhul on oluline, et need oleksid paigutatud nii, et need on avalikust ruumist (tänavalt, platsidelt jms olulistest vaatekohtadest) vaadeldes võimalikult varjatud – kui võimalik, siis paigaldada need hoone tagaküljele või hoonest eraldi. Hoone konstruktsioonide ja viimistluse kahjustamise all on mõeldud näiteks õhksoojuspumba välisseadme paigaldamist seinale. Seade tekitab vibratsiooni, mis võib kahjustada hoone konstruktsiooni, ja kondensatsioonivett, mis võib valguda hoone seinale ning niiskena hoidmise ja külmumis-sulamistsüklite tõttu kahjustada konstruktsioone. Selle tõttu on õhksoojuspumba paigaldamisel parem lahendus selle paigutamine hoonest eraldiseisvale alusele. Punktis 16.9 antakse juhised erinevate reklaami- ja infokandjate ning tegevuskoha tähiste lahendamiseks. Oluline on kavandada need ajaloolisse keskkonda kujunduselt ja suuruselt sobivalt ning nii, et nendega ei varjata kultuuriväärtusliku hoone fassaadidetaile ega tekitata valgushäiringut või linnaruumis domineerivat elementi. Ettevõtte tegevuskoha tähis ja reklaam ei ole esitatud helendavate pindadega kastina, teleri tüüpi ekraanina jms sähviva, sisu või kujundust muutva infopinnana, kuna sellised tekitavad valgushäiringut ja hakkavad ajaloolises keskkonnas domineerima. Valgushäiringu all mõeldakse ülevalgustatud tegevuskoha tähiseid või reklaame, samuti värvilist valgust. Paljudel Paide kaubanduspindadega hoonetel on suured vitriinaknad, mille puhul on soovitatav kasutada neid algses funktsioonis, st reklaamida oma kaupu vitriinaknal kujundatud väljapanekuga. Eelistatud on tegevuskoha tähise väline valgustamine, lubatud on üksikute osade (eelkõige logo ja tähtede) esitamine valguslahendusena. Punktis 16.10 antakse nõuded kultuuriväärtuslikule ehitisele katuseakende paigaldamise kohta: katuseaknaid võib paigaldada vähese vaadeldavusega kohta, eelistatult hoovipoolsele küljele, juhul, kui need ei kahjusta hoone kultuuriväärtuslikku ilmet, on katusega samas tasapinnas ning paigutatud hoone üldise arhitektuurse tervikuga sobivalt ja hoone fassaadi rütmiga arvestavalt. Ajalooliste hoonete kasutuses hoidmiseks võib katuseaken selge tänapäevase lisandusena olla vajalik katusealuse täiendava pinna kasutusele võtmiseks 32 köetavate ruumidena. Pööningule valguse saamiseks on katuseaknad üks võimalus, mille kasutamist kaaluda. Katuseakende puhul arvestatakse hoone fassaadi rütmi ja sümmeetriaga ning jälgides, et need ei paikneks katusepinnas väga tihedalt ega domineerivalt. Katuseakende kavandamisel eelistatakse nende paigutamist kohtadesse, mis on võimalikult vähe vaadeldavad, näiteks hoovipoolsele küljele, et säilitada kultuuriväärtuslike hoonete tänavapoolse külje autentne välimus. Vähese vaadeldavusega kohad on need, mis ei ole avalikust linnaruumist – tänavalt või olulistest vaatekohtadest – nähtavad. Näiteks nii ühe- kui kahekordsete hoonete puhul, mis jäävad otsaviiluga tänava poole, on katus enamasti tänavalt nähtav ja katusemaastik vaadeldav. Eelnõu punktis 17 sätestatakse nõuded tööde tegemisele C-kaitsekategooria hoonetel. Nõuded kehtivad olemasolevatele hoonemahtudele ja kavandatavatele juurdeehitistele. Nõuded kehtivad ka juhul, kui tegemist on EhS-i § 4 lg 3 p 6 ja lg 4 kohase hoone taastamisega, mille käigus asendatakse nii hoone maht kui välisilme selle olemasolevas mahus ja kujul. Juhul, kui C-kaitsekategooria hoone soovitakse asendada senisest teistsuguse mahu ja välisilmega ehitisega, rakenduvad sellele eelnõu uusehitise põhimõtted ja nõuded, sealhulgas detailplaneeringu muinsuskaitse eritingimuste koostamise nõue (lähtudes MuKS § 50 lg-st 2 ja § 61 lg-test 3 ja 4). Selle kaitsekategooria puhul on oluline anda nõuded hoone välisilme muutmiseks, sealhulgas laiendamiseks ja ümber ehitamiseks. Nõuded kehtivad nii olemasolevale hoonele kui ka selle juurdeehitisele. Punktis 17.1 sätestatakse, et hoone ilme muutmisel lähtutakse hoone ehitusaegsest või terviklikust välisilmest ning sobivusest lähiümbruse hoonestusega. C-kaitsekategooria hoone puhul lähtutakse ehitusaegsest lahendusest või seda lahendust muutes lähtutakse hoonest kui tervikust, aga ka üldisest sobivusest ajaloolisesse keskkonda. Kuna hoone autentsust säilitama ei pea, võib hoonet suuremal määral ümber ehitada. Tagatud peab olema tulemuse terviklikkus ja muinsuskaitsealale sobivus, sealhulgas materjalikasutuselt. C-kaitsekategooria hoonete asendamine on lubatud ja hävimise korral nende taastamine endisel kujul ei ole nõutav. Hoone terviklikust välisilmest tuleb lähtuda ja iseloomulikud detailid säilitada nendel juhtudel, kui C-kaitsekategooria hoone on iseseisvat arhitektuurset väärtust omav ehitis, kuid millel puudub ansambli või linnaruumi konteksti väärtus muinsuskaitseala mõttes – see ei kanna muinsuskaitsealal väärtusi ja seetõttu ei loo ega hoia muinsuskaitseala kohatunnetust. Iseseisvat arhitektuurset väärtust ei oma kinnistul C-kaitsekategooriasse määratud abihooned. Punktis 17.2 tuuakse välja, et kasutatakse ajaloolisse keskkonda sobivaid ehitus- ja viimistlusmaterjale; traditsioonilisi ehitusmaterjale jäljendavaid materjale kasutada ei lubata. Ka C-kaitsekategooria hoonete puhul on oluline nende sobitumine ajaloolise keskkonna üldise tervikuga. Lihtsaim viis selle tagamiseks on kasutada ajaloolisele keskkonnale omaseid, järelikult ka sinna sobivaid materjale. Traditsioonilisi materjale jäljendavaid materjale ei kasutata samal põhjusel nagu kultuuriväärtusliku hoone puhul. Ajaloolisse linnatuumikusse mittetüüpilisi materjale võib kasutada ainult ajutise konserveeriva lahendusena. Ka C-kaitsekategooria hoone puhul ei saa muinsuskaitsealal kasutada mistahes lahendusi, kuid peale hoone ehitusaegsete materjalide kasutamise on siin võimaluste ulatus laiem. Näiteks tüüpilise silikaattellistest nõukogudeaegse korterelamu puhul võib rekonstrueerimisel kas säilitada algse välisilme ja materjalikasutuse (eterniit, tellisfassaadid) või anda hoonele tervikliku uue välisilme (näiteks plekk-katus, krohvitud fassaadid). Õhekrohv, mida A- või B- kaitsekategooria hoonete traditsioonilise lubikrohviga kujundatud fassaadidel üldjuhul kasutada ei lubata, on C-kaitsekategooria hoonete puhul üldjuhul võimalik lahendus. Tüüpilise silikaattellis-fassaadiga korterelamu puhul ei eeldata, et selle soojustamisel peaks taastama soojustuse peal algse eeskujul silikaatvoodri või ajalooliste hoonete eeskujul lubikrohvi. C- 33 kaitsekategooriasse kuulub palju väga erineva vanuse, materjalikasutuse ja ruumimõjuga hooneid. Konkreetsele hoonele sobiva lahenduse kooskõlastab Muinsuskaitseamet ehitusloa või -teatise aluseks oleva projekti menetlemise käigus. Punktis 17.3 sõnastatakse, et C-kaitsekategooria hoone puhul on selle väline soojustamine üldjuhul lubatud, kui säilitatakse hoone ja selle osade proportsioonid ja vajadusel ka hoonele iseloomulikud detailid. See tähendab, et soojustamisel taastatakse üldjuhul hooneosade proportsioonid – pikendatakse räästast, tõstetakse aknad seina suhtes sellisele kaugusele, nagu need enne soojustamist olid jne. C-kaitsekategooria hoonetelgi võib olla fassaadidel iseloomulikke detaile, mida soojustuse peale tõsta või markeerida (näiteks mõni bareljeef, supergraafika). Iseseisvat arhitektuurset väärtust omavate C-kaitsekategooria hoonete puhul tuleb välisseinte soojustamisest loobuda, kui selle tulemusena ei säilitata ega eksponeerita hoonet ilmestavaid väärtuslikke fassaadidetaile. Punktides 17.4–17.6 seatakse nõuded C-kaitsekategooria hoone laiendamise, tehnoseadmete või teabekandjate paigaldamisele. Neile kehtivad sarnased nõuded nagu kultuuriväärtuslike hoonete puhul. Need nõuded kehtivad kõigi muinsuskaitseala ehitiste kohta ühtemoodi, sest need mõjutavad ajaloolist linnaruumi kui tervikut. Eelnõu punktis 18 antakse nõuded uue ehitise püstitamiseks muinsuskaitsealale. Täpsemad nõuded uushoonete püstitamisele tulenevad üldjuhul eelkõige linna üldplaneeringust (ja selle muinsuskaitse eritingimustest), kinnistu detailplaneeringust või projekteerimistingimustest (ja nende juurde koostatavatest detailplaneeringu muinsuskaitse eritingimustest). Kui ehitise püstitamiseks ja rajamiseks puudub detailplaneeringu koostamise kohustus ja ehitis püstitatakse või rajatakse projekteerimistingimuste alusel, koostatakse muinsuskaitse eritingimused, lähtudes käesolevas paragrahvis detailplaneeringu muinsuskaitse eritingimuste kohta sätestatust. Eelnõu punktis tuuakse välja kaitsekorrast tulenevad üldnõuded, mis loovad raamistiku detailplaneeringu ja projekteerimistingimuste või detailplaneeringu muinsuskaitse eritingimuste koostamiseks, arvestades kvaliteetse ruumi põhialustega.22 MuKS-i §-st 61 lähtudes tuleb uue ehitise püstitamiseks hoonestuseta krundile koostada detailplaneeringu muinsuskaitse eritingimused. Sealhulgas peab vastava analüüsi ja lähtekohad detailplaneeringu koostamiseks andma pädevustunnistusega spetsialist, kellel on pädevus hinnata ja põhjendada väärtuslike elementide säilitamise ja vaadeldavuse tagamist, sealhulgas määrata muinsuskaitseala ja kohaspetsiifiliselt ehituskeelualad, ehitusjooned, kõrguspiirangud, krundi täisehitusprotsent, lubatud suurimad ehitusmahud ja võimalikud ehitusalad, tingimused uute hoonemahtude välisviimistlusmaterjalile, katusekujule ja piiretele ning vajadusel tingimused arheoloogilise kultuurkihi uurimiseks ja säilitamiseks. Eelnimetatud analüüsi ja tingimuste sõnastamise eesmärk on kindlustada, et planeeritaval maa-alal kavandatavate muudatuste tegemise tulemusel tagatakse muinsuskaitseala väärtuste säilimine ja kaitsevööndiga seatud eesmärgid. Kohalik omavalitsus võib otsustada uue ehitise püstitamise detailplaneeringuga või selle asemel anda projekteerimistingimused. Mõlemal juhul on muinsuskaitseliste tingimuste andmise aluseks detailplaneeringu muinsuskaitse eritingimused. Uue ehitise püstitamiseks kooskõlastab omavalitsus Muinsuskaitseametiga ehitusloa. Kuna uue ehitise püstitamisel ei pea ehitaja omama muinsuskaitselist pädevustunnistust ja ehitustöödel ei pea olema muinsuskaitselist järelevalvet, ei kohusta amet üldjuhul omanikku topelt tööde tegemise luba taotlema. 22 Kvaliteetse ruumi aluspõhimõtted: https://planeerimine.ee/dp/noustik/detailplaneeringu-lahtekohad/pohimotted-ja-vaartused/kvaliteetse-ruumi- aluspohimotted/. 34 Kuna uute ehitiste püstitamisel on linnaehitusliku terviku säilimisele suur mõju, siis on mõistlik ja vajalik näha ette nõuded, et uue ehitise mõju toetaks, mitte ei kahjustaks alal säilinud väärtuseid. Nõuete fikseerimine kaitsekorras on kasulik lisaks kinnistuomanikele ka arendajale, kes muinsuskaitsealal ehitada soovivad. Kaitsekord annab ette õigusliku raamistiku, mis võimaldavad ehitise kavandamise protsessi optimeerida. Punktis 18.1 sõnastatakse, et uushoonestuse kavandamisel lähtutakse lähiümbruse linnaruumist, sealhulgas lähiümbruses väljakujunenud ehitusjoonest, hoonestusstruktuurist, tihedusest ja kultuuriväärtuslike hoonete mahtudest (eelkõige II maailmasõja eelsete hoonete mahust, kujust ja kõrgusest), liigendusest, materjalikasutusest, värvilahendusest ja katusemaastikust; katus kavandatakse üldjuhul kaldkatusena. Lähiümbrusena on mõistetav kvartal, kus hoonestatav krunt asub, ning krundist üle tänava asuv hoonestus, kuna terviklik linnaruum kujuneb eelkõige tänavaruumi harmoonilises käsitlemises. Suured erinevused vahetute naaberhoonete ja üle tee paikneva hoonestuse vahel ei anna enamasti head ruumiloomet. Lähtumine lähiümbruse hoonestusstruktuurist tähendab muuhulgas ka lähtumist mahtude erinevusest kinnistute tänavaäärsetes osades ja õuemaal. Juhul kui õuemaal asuva C- kaitsekategooria hoone asemele soovitakse rajada uus hoone, siis lähtutakse kvartalis olevatel kinnistutel asuvate hoovialal paiknevate hoonete paigutusest, mahtudest ja kõrgusest, mitte tänavaäärsete, kinnistu põhihoonete mahtudest. Uue ehitise püstitamisel lähtutakse selle mahtude üle otsustamisel eelkõige enne II maailmasõda ehitatud A- ja B-kaitsekategooria hoonete mahtudest, mis iseloomustavad muinsuskaitseala hoonestust kõige rohkem ning hoiavad selle ajaloolist ilmet. Kui hoonestatava krundi lähiümbruses on II maailmasõja järgseid, palju suurema mastaabiga hooneid, siis neid lähtekohana ei kasutata, kuna need ei ole muinsuskaitseala kui terviku suhtes sama iseloomulikud. Samas alati ei ole vanema hoonestuse mahtudest lähtumine linnaruumis mõistlik ning arvestatakse ka tänapäevast linnaruumi (punktis 8.7). Uute hoonete ja suuremahuliste juurdeehitiste mahud kaalutakse igakordselt läbi detailplaneeringu muinsuskaitse eritingimuste koostamise raames. Lähiümbruse hoonestuse liigendustest lähtumine tähendab, et üldjuhul arvestatakse olemasoleva sokli- ja räästajoonega ning hoonete avade ja trepikodade traditsioonilise paiknemisega piirkonnas. Värvilahenduse valimisel arvestatakse samuti keskkonnaga, välditakse üldjuhul teravaid kontraste ümbritsevaga (näiteks erelilla uushoone beežikas- hallikas keskkonnas). Katusemaastikust lähtumine tähendab seda, et uue hoone katusekuju sobitatakse piirkonna ajaloolise hoonestuse katusemaastikuga: piirkonnas, kus esinevad viil- ja kelpkatused, on eelistatud ka uue hoone puhul kaldkatus, lamekatustega piirkonnas lamekatus jne. Punktis 18.2 sõnastatakse nõue, et mitut varasemat krunti hõlmava uue ehitise kavandamisel liigendatakse see mahuliselt ja arhitektuurselt, järgides ajaloolist (eelõige II maailmasõja eelset) hoonestusstruktuuri. See nõue tagab, et ajaloolisse keskkonda ei kavandataks ebatüüpiliselt suuri, monotoonseid ja sellega ajaloolisele hoonestusele vastanduvaid või sellest eristuvaid ehitisi. Punktis 18.3 sõnastatakse, et uue hoone välisviimistluses kasutatakse traditsioonilisi ja keskkonda sobivaid materjale, sealhulgas krohvi, looduskivi, tellist, katusekivi, betooni, puitlaudist, valtsplekki jms; traditsioonilisi ehitusmaterjale jäljendavaid materjale kasutada ei lubata. Välisviimistluse materjalikasutust reguleeritakse muinsuskaitsealal kui tervikul ühtemoodi: kehtides nii kultuuriväärtuslike hoonete, C-kaitsekategooria hoonete kui uusehitiste puhul, saab muinsuskaitseala terviklikkust säilitada läbi valdavalt traditsioonilise materjalikasutuse. See ei tähenda, et uushooneid peaks ehitama ainult puidust, punasest tellisest 35 ja lubjakivist, aga piirkonnas levinud ajalooliste materjalide või nende tänapäevaste analoogide loominguline kasutamine aitab uushooneid paremini keskkonda integreerida. Punktis 18.4 sätestatakse, et alla 20 ruutmeetrise ehitusaluse pindala ja alla 5 meetri kõrgusega ehitise (edaspidi väikeehitis), sealhulgas teisaldatava ja ajutise ehitise puhul ei kohaldata alapunktides 1 ja 2 seatud nõudeid. Need on ehitised (kioskid, avalikud tualetid, kuurid jms), mille puhul ei ole ehitusseadustiku kohaselt vajalik kohaliku omavalitsuse üksust ehitamisest teavitada ega ehitusluba taotleda. Muinsuskaitsealal tuleb ka sellise ehitise püstitamiseks saada Muinsuskaitseameti tööde tegemise luba. Selliste väikeehitiste puhul on oluline kavandada need ajaloolisesse linnatuumikusse sobivalt ja viisil, mis säilitab kõrghaljastuse ja tänavate läbitavuse ega kahjusta olulisi vaateid, kuid kõrgendatud nõuded arhitektuursele ilmele ei ole üldjuhul vajalikud, ajaloolise hoonestusstruktuuri järgimine ei ole alati isegi võimalik. Väikeehitise puhul on varasema hoone kopeerimine üldjuhul aktsepteeritud tegevus (näiteks kunagise lihtsa puitkuuri asemele tehakse samasugune), selliste väikehoonete puhul ei eeldata tänapäevase arhitektuurikeele kasutamist. Punktis 18.5 sätestatakse, et ajaloolises keskkonnas ebatüüpiline väikeehitis (prügimaja, alajaam, autovarjualune jms), paigutatakse eelistatult asukohta, kus see ei ole avalikus ruumis nähtav või on mittedomineerival viisil võimalikult varjestatud, kahjustamata olemasolevate kultuuriväärtuslike hoonete konstruktsioone, viimistlust ja vaadeldavust. See tähendab, et sellised ehitised tuleks üldjuhul paigutada hoone taha hoovi nii, et need ei ole tänavalt nähtavad. Juhul kui seda ei ole võimalik tagada, siis on väikeehitis kujundatud selliselt, et see ei häiriks ega domineeriks ajaloolises keskkonnas või olemasoleva hoone suhtes või oleks võimalikult varjestatud (näiteks sõreda puidust restiga kaetud vms). Nõue mitte kahjustada kultuuriväärtusliku hoone konstruktsioone ja viimistlust tähendab näiteks seda, et autovarjualune vms väikeehitis ei paikne ajaloolise hoone küljes selliselt, et see tekitab oma kinnitustega füüsilisi kahjustusi selle seintele või näiteks kogub oma katusele vihmavett ajaloolise hoone seina vastas, tekitades ohu, et niiskus satub konstruktsioonidesse. Punktis 18.6 sätestatakse, et ajaloolistele avalikele haljasaladele ei ole uue ehitise püstitamine lubatud; välja arvatud sobiva mastaabi ja kujundusega väikeehitise ja rajatise püstitamine (taristuobjektid, spordirajatised ja mänguväljakud, tualetid, kioskid, paviljonid jms). Lubatud on ka mittemahulised rajatised nagu trassid, teerajad jms – selliste rajatiste ehitamist ei saa lugeda „püstitamiseks“. Ajaloolised avalikud haljasalad on oluline osa Paide linna miljööst ja väärtusest elu- ja puhke-keskkonnana. Lähtudes haljasalade säilitamise eesmärgist, ei ole nende täis ehitamine lubatud. Samas on haljasaladel alati olnud erinevad puhkealana toimimiseks vajalikud rajatised ja väikeehitised ja neid võib sel otstarbel edaspidigi Muinsuskaitseametiga kooskõlastatult ajaloolisse keskkonda sobiva suuruse ja kujuga kavandada ja rajada. Näiteks on Vallimäel olnud kohvik, mille taastamine mingil kujul oleks muinsuskaitselises mõttes põhjendatud. Seejuures hooajalise inventari paigaldamist ei loeta Muinsuskaitseametiga kooskõlastatavaks tegevuseks – selle hulka loetakse näiteks ajutised batuudid-trampoliinid, kohtkindlalt kinnitamata istmed, vabaõhuspordi ja -mängude vahendid jms (sellist hooajalist inventari ei kooskõlastata ka erakinnistutel). Samas kui näiteks parki hakatakse rajama suuremaid atraktsioone nagu näiteks karussellid, või kohtkindlalt kinnitatud püsivaid spordirajatisi nagu näiteks kettagolfi rajad, siis sellised rajatised on pargi ilmet muutvad ja vajavad Muinsuskaitseameti kaasamist otsustusprotsessi. Kaitsekorraga jäetakse ka põhimõtteline võimalus ajaloolistel haljasaladel olevaid hooneid laiendada – st keeld ajaloolistel haljasaladel uusi hooneid rajada ei laiene olemasolevatele hoonetele, kuna hoone toimimise jätkamiseks võib tulevikus osutuda vajalikuks juurdeehitise 36 rajamine. Juurdeehitis peab sel juhul olema kavandatud olemasoleva hoone ja ümbritseva keskkonnaga arvestavalt ning sobivalt. Juurdeehitamise kavatsusest tuleb loobuda, kui see on vastuolus kvaliteetse ruumi planeerimise põhimõttega (näiteks piirkonnas levinud tiheduse, täisehituse osakaalu või haljastuse osakaaluga kinnistul) ning see ei sobitu olemasoleva kultuuriväärtusliku ehitisega. Eelnõu punktis 19 antakse nõuded kinnistu (maaüksuse) piiride muutmisele. Lähtuvalt MuKS § 52 lg-st 5 kohustab pädevat asutust (kohaliku omavalitsuse üksust) kooskõlastama Muinsuskaitseametiga muinsuskaitsealal kinnistu piiride ja maa sihtotstarbe muutmise taotluse. Seejuures mõistetakse kinnistu piiride muutmise all ainult maaüksuste piire, mitte muude kinnistute nagu korteriomand, hoonestusõigus jms, muutmist. Nõuete eesmärk on tagada muinsuskaitseala väärtuste säilitamine. Muinsuskaitseala üks väärtuslikest kihistusest on II maailmasõja alguseks väljakujunenud ajaloolised kinnistud, mis on säilinud muutmata või vähesel määral muudetud kujul. Muinsuskaitseala üheks kaitse eesmärgiga seotud väärtuseks on krundi- ja hoonestusstruktruur. Muudatuste lubatavuse üle otsustamisel lähtutakse kinnistu ajaloolisest väärtusest – arvestatakse selle vanust ja terviklikuna püsimise järjepidevust. Kinnistu piiride muutmise üle otsustamisel arvestatakse hoonestuse olemasolevat või tulevast paiknemist ja potentsiaalseid ligipääsu võimalusi. Sõnastatud väärtused ja põhimõtted annavad kinnistupiiride muutmise võimalikkuse üle otsuste tegemiseks lähtekohad nii Muinsuskaitseametile kui ka kohaliku omavalitsuse üksusele. Punktis 19.1 sätestatakse, et muutmata või vähesel määral muutunud ajaloolised kinnistu piirid üldjuhul säilitatakse. Kinnistupiiride suurus ja paiknemine on läbi sajandite määranud sinna püstitatavate ehitiste suuruse, paiknemise ja kasutamisvõimalused. Muutuste kavandamisel kinnistustruktuuris kaalutakse konkreetse kinnistu ajalist väärtust, seotust sellel paikneva hoonestuse ning kvartalis üldiselt tavaks oleva kinnistute struktuuriga. Ajalooliste kinnistute säilimine kannab muinsuskaitseala kui terviku säilitamise põhimõtteid. Muinsuskaitseala kontekstis loetakse väärtuslikuks eelkõige II maailmasõja eelset kinnistustruktuuri. Eriti väärtuslikud on ajaloolised kinnistud, kus on säilinud sama vanusega algsed kinnistupiirid ja kultuuriväärtuslik hoonestus (näiteks 18. sajandist pärineval kinnistul on 18. sajandist pärinev hoone). Ka hilisemad kinnistud võivad olla sellised, mis sobituvad kvartalis ja lähiümbruses välja kujunenud kinnistustruktuuriga (suurus, kuju, proportsioon jms) ja mille muutmisel – liitmisel või jagamisel – tekiks ebakõla kinnistute suurustes, mis võib hakata mõjutama ka sellel oleva või sellele kavandatava ehitise iseloomu. Kinnistute liitmisest keeldumine võib olla põhjendatud ka vajadusega vältida muinsuskaitsealale sobimatult suurte hoonete ehitamist. Muinsuskaitseala kinnistute kujunemist ajas on analüüsitud alusuuringus „Paide vanalinna muinsuskaitsealal ja selle kaitsevööndis paiknevate ajalooliste kinnistute kaardianalüüs“ 23 . Kinnistupiiride muutmise taotluse menetlemisel tuginetakse uuringule ja analüüsitakse konkreetset kinnistut, et välja selgitada selle ajaloo- või kultuuriväärtuse olemasolu. Samas tuleb silmas pidada, et kinnistu piiride kaardile kandmise tehnoloogia on ajas muutunud täpsemaks. Nii on loomulik, et 17., 18. või 19. sajandi kaardid ei kattu täielikult tänapäevaste kaardiandmetega. Ajalooliseks, vähesel määral muutunud kinnistuks loetakse seetõttu ka neid kinnistuid, mille proportsiooni sarnasus eri ajastu kaartidel on loetav. 23 Paide vanalinna muinsuskaitsealal ja selle kaitsevööndis paiknevate ajalooliste kinnistute kaardianalüüs, https://www.dropbox.com/s/q5fhncbsz5659lx/Paide_krundipiiride_anal%C3%BC%C3%BCs_30032021.pdf?dl= 0. 37 Kinnistu piiride nihutamine seal paiknevate ehitiste teenindamiseks või omandisuhte täpsustamiseks on kaalutav nii kultuuriväärtust kandvate kui ka teiste kinnistute puhul. Näiteks võib olla vajadus nihutada naaberkinnistute piiri selliselt, et kinnistul asuv abihoone oleks tervikuna ühel kinnistul. Punktis 19.2 sätestatakse, et kinnistu piiride muutmisel järgitakse kvartalisisest kinnistustruktuuri (suurust ja kuju), määratakse krundile lihtne ja selge kuju, mis võimaldab ehitist takistamatult hooldada ja teenindada; kinnistu piiride muutmise üle otsustamisel lähtutakse kinnistu ajaloolisest väärtusest muinsuskaitseala kontekstis (sealhulgas kinnistu ja sellel asuva hoonestuse ajalisest seotusest ja järjepidevusest). Juurdepääsu tagamise vajadus võib olla takistuseks ka kinnistu piiride muutmisel – juhul kui krundi piiri muutmise järgselt ei ole võimalik tagada hoonele juurdepääsu selle remontimiseks, hooldamiseks või muul viisil. Krundil asuva ehitise hooldamise ja teenindamise vajadus on üks sagedasemaid põhjusi krundipiiride nihutamiseks. Kinnistupiiride muutmisel on oluline järgida ajaloolist struktuuri, vältida ajaloolises keskkonnas ebaloomulikult väikeste või suurte kinnistute tekkimist, samuti kitsaid kiile ja ribasid ning kinnistute moodustamist, millel puudub ligipääs avalikule tänavale. Kuigi kinnistupiir ei ole linnaruumis nähtav, hakkab see otseselt mõjutama alale ehitamist ja seda, kuhu paigutatakse piirdeaiad, hooned ja haljastus. Eelnõu punktis 20 sätestatakse nõuded tänavate, õuemaa, haljastuse ja linnakujunduse elementidega seotud tööde tegemisele. MuKS § 52 lg-st 1 seab loakohustuse iga muinsuskaitsealal asuva ehitise ja rajatise konserveerimiseks, restaureerimiseks, ilme muutmiseks ja ehitamiseks. Ehitiste all mõeldakse vastavalt ehitusseadustikule nii hooneid kui rajatisi (tänavad, platsid, piirdeaiad, pargid jms). MuKS-i § 52 lg 3 p 1 seab loakohustuse kõrghaljastuse rajamise, raie-, kaeve- ja muude pinnase teisaldamise või juurdeveoga seotud töödele muinsuskaitsealal. Nimetatud tööd on jäetud muinsuskaitseseaduses üksikasjalikult sisustamata ning seetõttu on need määratlemata õigusmõisted, mida tuleb sisustada õiguse tõlgendamise erinevate viiside kaasabil. Kui õigusakt ise määratlemata õigusmõiste sisu ei määratle, tuleb eelistatult lähtuda sõnade üleüldiselt levinud või nende tavatähendusest. Määratlemata mõiste sisu määratlemisel saab arvestada ka rakenduspraktikaga. Kaevetööd on Muinsuskaitseameti senises tegevuspraktikas olnud suuremahulised tööd, näiteks ehitamise või trasside rajamisega seotud kaevetööd, ulatuslikum pinnase koorimine, puurimine. Loakohustusega ei ole Muinsuskaitseameti praktikas kunagi olnud hõlmatud ega ole seda ka praegu väikesemahulised haljastustööd (istutustööd, peenarde rajamine jm taimede kasvatamise ja aiapidamisega seotud kaevetööd) ja maaharimine. Sellised tööd on piisavalt väikesemahulised ning ei kahjusta arheoloogilist kultuurkihti ning seetõttu ei ole nende tööde jaoks tööde tegemise luba vaja taotleda. Kõrghaljastuse rajamine, st puude istutamine, on loakohustuslik, kuna nimetatud tööga kaasnevad mahukad kaevetööd, mis võivad rikkuda või hävitada pinnases olevat arheoloogilist kultuurkihti, samuti on kõrghaljastuse rajamisel oluline kaaluda selle sobivust ajaloolisse keskkonda. Muinsuskaitseala eesmärk on mitte ainult hoonete, vaid kogu linnaruumi kui terviku väärtuste säilitamine ja esiletoomine. Nõuete eesmärgiks on tagada lisanduste sobivus ajaloolises keskkonnas, visuaalse- ja valgushäiringute vähendamine ning ajaloolise linnaruumi ja kultuurivääruslike ehitiste vaadeldavuse säilitamine. Siinses punktis on loetletud õuemaal ja avalikus ruumis eelistatud traditsioonilised kujundusvõtted ja põhimõtted, mis lähtuvad ajaloolisest teabest ja nende kasutamise järjepidevusest. Punktis 20.1 sätestatakse, et juhul, kui on vajalik rajada uued piirdeaiad, -postid, väravad jms, siis kavandatakse need lähtudes lähiümbruses väljakujunenud traditsioonilistest ehitusvõtetest, 38 materjalikasutusest, kõrgusest, paiknemisest tänavajoone suhtes ja sobivusest kinnistul paikneva hoonestuse arhitektuuriga. Ajaloolises linnatuumikus ei ole reeglina lubatud tänapäevaste tõkkepuude rajamine, sest need on ajaloolises linnatuumikus võõrad elemendid. Vajadusel ja kohtades, kus see on linnaruumiliselt võimalik, võib kinnistule sissesõidu piiramiseks rajada värava, mis võib olla automaatselt avatav, kuid seadmed tuleb kavandada kinnistu, mitte linnaruumi poole. Sobivad lahendused selgitatakse välja nõustamisprotsessi või eritingimuste koostamise käigus. Punktis 20.2 seatakse nõue säilitada või taaskasutada ajaloolised sillutised jm väärtuslikud katendimaterjalid (munakivid, paeplaadid jms). Ajaloolised katendid on sageli hilisemate sillutiskihtide, asfaltkatte või pinnase all peidus. Projektide puhul, mille puhul on teada, et tänava, väljaku või hoovi pinna all võib olla ajaloolisi katendeid, uuritakse seda võimalusel eelnevalt ja selgitatakse välja, kas ajaloolisi katendeid leidub. Sellistes projektides tuleb ette näha kohad, kus terviklahendusena (taas)kasutatakse ajaloolisi katendeid nii, et need moodustaksid projektlahendusse sobiva osa. Juhul, kui tänavatel või õuemaal olemasolevate katendite või pinnase eemaldamisel avastatakse ajaloolised sillutiskivid või katendid, tuleb need säilitada ja võtta uuesti kasutusele eelistatult olemasolevas asukohas või mujal samal kinnistul või rekonstrueerimisprojektiga hõlmatava ala piires. Erandjuhul lubatakse avastatud või teada olevate ajalooliste sillutiskivide või katendite kasutamist sillutisena põhjendatud juhul ka mujal samal kinnistul või muinsuskaitseala linnaruumis. Erandi tegemist kaalutakse igal korral eraldi. Punktis 20.3 antakse nõuded uute katendite rajamiseks, mille järgi lähtutakse uue katendi rajamisel ajaloolisest lahendusest, näiteks sõiduteel eelistatakse asfaltkattele sillutiskivilahendusi (näiteks muna- või ajaloolist klompkivi, kõnniteel sillutisplaate, hoovides sillutiskivi ja/või graniitsõelmeid). Sillutise kavandamisel lähtutakse piirkonnale iseloomulikust hoonestuse, haljastuse ja sillutatud ala vahekorrast ning välditakse õuemaa ulatuslikku sillutamist. Erinevate katendite kasutamine mitmekesistab ajaloolist linna- ja hooviruumi ning on oluline osa selle ajaloolisest ilmest. Piirkonniti, erineb sillutatud ala suurus ning ka katendi materjal. Muinsuskaitseala keskosas, näiteks keskväljaku ümbruses on olnud valdav munakivisillutis ning selle taastamine on ootuspärane ja põhjendatud. Muinsuskaitseala aedlinliku ilmega äärealadel on traditsiooniliselt suurem haljastuse osakaal ning seal tuleb vältida hoovide (õuemaa) suuremahulist sillutamist ning mitte oluliselt suurendada katendite või sõelmetega kaetud osa hoovist parkimise või muul otstarbel. Haljastuse ja sillutise kavandamisel piirkonnale iseloomulikku lahendust välja selgitades tuleks analüüsida olukorda vähemalt konkreetses kvartalis ja vajadusel ka tänavalõigu vastasküljel. Hoovide parklateks muutmist haljastatud ala arvelt tuleb vältida. Eelistada alternatiivseid parkimislahendusi, näiteks uute hoonete aluseid parkimiskorrused vms. Parkimiskoormuse suurenemine on vanalinna keskkonnale ohtlik ja kurnav ning seda peab silmas pidama linnakeskuse tihendamisega seotud otsuste tegemisel. Punktis 20.4 sätestatakse, et tagatakse hoonest ja rajatisest pinnasevee eemale juhtimine, selleks taastatakse, säilitatakse või rajatakse pinnasekalded, vajaduse korral maapinda madalamale viies. Hoonete soklite ääres säilitatakse pinnasekalded suunaga hoonest eemale. Need aitavad kaitsta hoone konstruktsioone liigniiskuse eest ja tagavad sellega nii hoonete pikemaajalise säilimise kui ka vähem probleeme nende hooldamisel. Juhul, kui kinnistul või linnaruumis puuduvad pinnasekalded, mis juhivad sademevee ehitisest eemale, rajatakse need pinnase planeerimise käigus. Punktis 20.5 määratletakse, et tänava rekonstrueerimise korral säilitatakse või taastatakse kultuuriväärtuslike ehitiste proportsioonid, vajaduse korral tänava pinda madalamale viies; 39 välistatakse pinnasevee imbumine hoonesse ning tänava sademevee juhtimine kinnistule; vajaduse korral kasutatakse lahendusi, millega juhitakse pinnase- ja sademevesi hoonest eemale. Seega analüüsitakse tänava rekonstrueerimise projekteerimisel, kas külgnevate hoonete soklite kõrguse või pinnasekallete tõttu on vajalik tänava pinda allapoole viia, ja vajadusel see tänava rekonstrueerimisprojektis kavandada. Tänava rekonstrueerimiseks loetakse need tööd, mis on ehitusloakohustuslikud ja hõlmavad suure osa – vähemalt kolmandiku – käsitletavast tänavast ning millele tulemusel muutub tänava kujundus. Samuti juhul kui rekonstrueeritakse tervikuna tänava all olevaid kommunikatsiooni tehnoliine, millega koos oleks mõistlik lahendada ka tänava kujunduse küsimused, sealhulgas tänavatasandi allapoole toomine ja sademevee juhtimine. Teekatte katendi uuendamine või taastamine, mille käigus tänava pind ei tõuse, ei loeta rekonstrueerimiseks, vaid hoolduseks või remondiks. Punktis 20.6 kohustatakse säilitama ja võimaluse korral taaskasutama kultuuriväärtuslikke linnaruumile iseloomulikke elemente. Need on näiteks skulptuurid, kaevud jms ajaloolist linnatuumikut ilmestavad ja selle kohatunnetust hoidvad elemendid. Tegemist on üldjuhul liigutatavate elementidega, mida eelistatult säilitatakse ja eksponeeritakse ajaloolises asukohas, kuid mida võib ka teisaldada ja taaskasutada mujal muinsuskaitsealal, kui seda näeb ette hoovi, tänava, väljaku või muu avaliku ruumi tervikkontseptsioon. Punktis 20.7 sätestatakse, et uued linnakujunduse elemendid (monumendid, skulptuurid, linnamööbel, päikesevarjud, müügikohad, tegevuskoha tähised, info- ja reklaamkandjad, tänavapostid jms) ja liikluskorraldusvahendid kavandatakse ümbritsevat keskkonda arvestavalt ning paigaldatakse viisil, mis ei kahjusta kultuuriväärtuslikke hooneid, vaateid, arheoloogilist kultuurkihti ega kõrghaljastust. Ümbritseva keskkonnana mõistetakse seejuures ajaloolist keskkonda, mis hõlmab nii kultuuriväärtuslikku hoonestust, kõrghaljastust kui avalikku linnaruumi. Lahendused võivad olla nii tänapäevase kujundusega kui ka ajaloolistest linnaruumi elementidest lähtuvad. Tänavaruumi ajastumiljööd loovad ja hoiavad lisaks kultuuriväärtuslikele hoonetele ja vanale sillutisele ka linnakujunduselemendid. Nende kaudu on tajutav linnaruumi terviklikkus. Punktis 20.8 antakse suuniseid hooajaliste tänavakohvikute, müügikioskite jms rajamiseks. Eelistatud on lahendused, mille puhul ei rajata tänavakohvikute jaoks eraldi kõrgemat piiratud tasapinda, vaid inventar (toolid, lauad jms) pannakse tänavapinnale. Sellisel viisil lahendatud tänavakohvikud ei tekita tänavaruumis eraldatud osasid, mis raskendavad liiklemist tänavatel, samuti juurdepääsu tänavakohvikule, sealhulgas erivajadusega liikleja puhul. Samal põhjusel – vähendamaks füüsilisi ja visuaalseid takistusi – tuleb eelistada hooajaliste tänavakohvikute jms puhul täispiireteta lahendusi. Paremaid tulemusi annab hooajalise tänavakohviku jms ala tagasihoidlik ja osaline eraldamine seda ümbritsevast linnaruumist. Paremad võimalused selleks annavad tänavad, kus sõidu- ja kõnnitee on viidud ühele tasapinnale, tänavapinna liigendatuse korral on eraldi terrassialus tihti siiski vajalik. Punktis 20.9 sätestatakse, et tänavaid hooldatakse viisil, mis ei kahjusta külgnevat hoonestust ega kõrghaljastust. Libedusetõrjeks soola jm keemiliste ühendite kasutamine kahjustab ajalooliste hoonete sokleid ning lühendab puude eluiga. Soovitav on kasutada näiteks sõelmeid ja liivatamist, millel puudub kahjulik mõju hoonete soklitele ja kõrghaljastusele. Punktis 20.10 käsitletakse ajalooliseid avalikke haljasalasid, mille ajalooline struktuur, planeering, vaated, väärtuslik haljastus ja ajaloolised väikevormid (piirded, pargimööbel jms) säilitatakse võimalikult autentselt ja vajaduse korral taastatakse. 40 Säilitada ja taastada ei tule isetekkelist haljastust. See, millised pargistruktuurid ja haljastus on väärtuslikud ja mis isetekkeline, selgitatakse välja nõustamise, uuringute ja eritingimuste koostamise käigus. Erinevalt hoonetest ei saa elus loodust restaureerida. Kui vanad puud või põõsad oma eluea lõppu jõuavad või need ohtlikuks muutuvad, siis tuleb need asendada – rekonstrueerida. Haljastuse taastamisel tuleb lähtuda haljasala ajaloolisest struktuurist, planeeringust, iseloomulikust haljastusviisist, rajamisaegsest stilistikast ning puude ning taimestiku liikidest. Haljastuse taastamisel võib patoloogiliselt ebaperspektiivsed liigid (saar, jalakas jt) asendada teiste liikidega, kuna kliima- ja keskkonnamuutused ei soosi nendele liikidele sobivaid pikaajalisi elutingimusi. Nende asemele saab valida mõne teise, ajaloolisele haljasalale tüüpilise ja vastupidavama liigi. Haljastuse taastamisel tuleb lähtuda haljasalast kui tervikust, võttes aluseks dokumenteeritud ajaloolise olukorra (algne projekt, linnakaart, fotod jms) ja muutunud linnaruumi, sealhulgas haljasala rajamisajast hiljem rajatud, kuid orgaaniliselt haljasala väärtuslikuks osaks muutunud haljastuse koos arhitektuursete väikevormidega. Ka haljastuse puhul on olulised erinevate aegade iseloomulikud kihistused ja väärtuslikud on kõik kihistused. Alleeosad taastatakse terviklike lõikudena, mitte üksikuid puid sinna vahele istutades. Ridaistutuste juures on oluline nende esteetiline lahendus, sealhulgas sama suurusega puud tänavalõigus. Tänavate ja trasside kavandamisel arvestatakse alati puudele piisava kasvuruumi jätmise vajadusega nii maa peal kui maa all. Punktis 20.11 seatakse haljastuse nõuded nii avalikus ruumis kui ka õuemaal, mis ei ole kaitsekorras määratletud väärtuslike ajalooliste avalike haljasaladena. Muinsuskaitseala kinnistutel moodustab hooviala kujundus järgnevatest elementidest: murualad, peenramaad, kinnistusisesed teekatendid, madal- ja kõrghaljastus, piirdeaiad, kaevud jm väikeelemendid. Avaliku linnakeskkonna lahutamatuks osaks hoonestuse kõrval on õuemaal asuvad hooviala kujunduselemendid, mis toetavad ja aitavad esile tuua ajaloolist hoonestust. Selleks, et linnaruumis säiliksid kinnistute kasutamise traditsioonid ja selle olulised kihistused, on vajalik hooviala kujundamise võttestiku suunamine. Õuemaal ja kogu muinsuskaitseala avalikus ruumis on oluline säilitada haljastust ja haljastatud, sealhulgas kõrghaljastatud, ala osakaal kinnistu pindalast, et säilitada muinsuskaitsealale iseloomulik keskkond. Oluline on säilitada ja võimaluse korral taastada erinevaid haljastuse kihistusi, mis loovad ajaloolisest linnaruumist terviku. Hoovide ja aedade haljastuse taastamisel või rajamisel lähtutakse piirkonnale ajastuomasest haljastusviisist ja kasutatakse peamiselt traditsioonilisi liike: pärn, vaher, tamm, kask, hobukastan, künnapuu, erinevad viljapuud, sirel, ebajasmiin, kibuvits jms. Haljastuse taastamisel võib patoloogiliselt ebaperspektiivsed liigid (saar, jalakas jt) asendada teiste – eelpool nimetatud liikidega. Säilitada ja taastada ei tule isetekkelist haljastust. Kas tegemist on isetekkelise haljastusega tuleb välja selgitada nõustamise käigus või uuringuga eritingimuste koostamise käigus. Lisaks loetletule on õuemaaga seotud arheoloogiline kultuurkiht. Paide linnas läbi viidud arheoloogilised uuringud tõendavad, et arheoloogilisest kultuurkihist leitud esemete jm leidude vanus ulatub keskaega. Arvestades asjaolu, et kultuurkiht algab kohati juba umbes 10 cm sügavusel maapinnast, on vajalik kaevetöödel arheoloogiliste uuringute tegemine, et teave Paide linna kujunemisest ei häviks. Arheoloogilise kultuurkihiga alal tähendab kõrghaljastuse rajamine tegevust, milleks on vaja Muinsuskaitseameti luba. Hoovides väljaspool arheoloogilise kultuurkihiga ala (näidatud eelnõu lisas 3) võib kõrghaljastust rajada Muinsuskaitseameti loata. 41 Punktis 20.12 täpsustatakse puude raiumise ja asendamise nõudeid. Lubatud on raiuda kuivanud, ohtlikuks muutunud või isetekkelisi puid. Samuti on lubatud puude võrade kärpimine või raiumine oluliste vaadete avamiseks. Puude raiumisel nähakse üldjuhul ette asendusistutus samas asukohas krundil või samas kohas linnaruumis (näiteks samal tänaval, õuemaal või haljasalal, mitte kaugel äärelinnas väljaspool muinsuskaitseala). Kas tegemist on isetekkelise haljastusega tuleb välja selgitada nõustamise käigus või uuringuga eritingimuste koostamise käigus. Muinsuskaitsealal loetakse ajaloolise linnaruumi haljastuse oluliseks väärtuslikuks komponendiks ka viljapuud, mis on osaks linnaruumi mitmekihilisest haljastusest ja toetavad linnaruumi terviklikkust, samuti on need kõrghaljastuse kõrval olulised linna miljöö kujundajad ja loojad. Viljapuude raiumisel ei nähta ette igal konkreetsel juhul asendusistutuse tegemist. Punktiga 20.11 koostoimes on oluline säilitada viljapuude kasvatamise tava õuemaal hoovide ja aedade haljastamisel. Juhul, kui üldplaneeringus määratletakse kõrghaljastuse osakaal krundil, loetakse viljapuid kõrghaljastuse osaks. Punktis 20.13 sätestatakse, et muinsuskaitsealal tehtavate ehitus- ja kaevetööde käigus ei või väärtuslikku haljastust, sealhulgas puude juuri kahjustada. Enamlevinud ehitustööd, millega võidakse kahjustada puude juuri, on tänavate rekonstrueerimine, tehnoliinide uuendamine, hoonete püstitamine või ehitisele juurdeehitise kavandamine. Kahjustamise vältimine ei tähenda siiski kaevetööde keeldu. Uute trasside ja muude kaevetööde kavandamisel tuleb silmas pidada, et olemasolev haljastus ei saaks kahjustada ning taastataks ehitusele eelnenud või projektiga ette nähtud olukord. Eelnõu punktis 21 sätestatakse nõuded arheoloogiapärandi kaitseks. Punktis 21.1 sätestatakse, et arheoloogilise kultuurkihiga alal 24 , mis hõlmab ka mälestisi „Asulakoht“ (kultuurimälestiste register nr 31140), „Paide linnuse bastionid ja vallikraavid“ (kultuurimälestiste register nr 15066) ja „Paide linnuse varemed“ (kultuurimälestiste register nr 15065), enne detailplaneeringu kehtestamist või projekteerimistingimuste või ehitusloa, millega kaasnevad kaeve- ja muud pinnase teisaldamise või juurdeveoga seotud tööd, andmist selgitatakse vajaduse korral välja ja võetakse arvesse alal asuvad väärtuslikud ehituskonstruktsioonid ja -detailid ning muud arheoloogilise kultuurkihi elemendid. Juhul kui plaanitavad tööd võivad ohustada arheoloogilist kultuurkihti või selles olevate struktuuride või elementide säilimist kavandatavatest töödest sügavamal, selgitatakse uuringu käigus välja arheoloogilise kultuurkihi stratigraafia vajaduse korral kuni loodusliku pinnaseni; Minimaalse sekkumise põhimõttest lähtumiseks selgitatakse arheoloogilise kultuurkihi elemendid planeeritaval alal välja võimalikult vara, st juba ehitusõigust määrates, et neid saaks projektis arvesse võtta. Enne ruumiotsuse tegemist (detailplaneeringu kehtestamine, projekteerimistingimuste andmine) kogutakse piisavalt teavet arheoloogiapärandi kohta: arhiivi- ja bibliograafiauuringu abil analüüsitakse keskaegset ning varauusaegset ja uusaegset linnaruumi, vajadusel tehakse arheoloogiline eeluuring, et projekti koostamisel oleks võimalik maksimaalselt arvesse võtta väärtuslikke ehituskonstruktsioone ja -detaile, ja muid arheoloogilise kultuurkihi elemente, sealhulgas matmispaiku. Eelnõu selle punktiga on hõlmatud uus- ja juurdeehitiste kavandamine praegu hoonestamata alale, olemasoleva hoone asemele uue hoone püstitamine, samuti parklate jms tugevdatud aluspinnaga rajatiste ja tehnovõrkude kavandamine. Tehnovõrkude jm taristu puhul on oluline leida neile trassid, kus kultuurkiht on juba läbi kaevatud, ajaloolistes müürides on juba augud 24 Kantud kaardile lisas 3. 42 või on võimalik minna müüri või kultuurkihi alt. Välditakse tehnovõrkude koridoride kavandamist piki ajaloolisi müüre või diagonaalis läbi nende, sest nii kahjustatakse arheoloogiapärandit suuremas mahus kui minimaalne sekkumine lubaks. Ruumiotsuse tegemisel eelnevaga arvestamine annab võimaluse asjaolusid arvesse võtta, vajadusel olemasolevat teavet täiendada ning jõuda tulemusele, mis sekkub arheoloogiapärandisse vähimal võimalikul viisil ja säilitab seda maksimaalselt. Arvestades ehitiste ja rajatiste kapitaalsust ja eluiga ja nende mõju sügavamatele pinnasekihtidele, on vajalik kavandatavate kaevetööde alal läbi viia arhiivi-, bibliograafia ja/või arheoloogiliste uuringutega terviklik kultuurkihi uurimine, et sellest koguda võimalikult palju teavet kihtide stratigraafilise ladestumise kohta. Seeläbi on võimalik tööde varastes etappides arvestada ajalooliste struktuuridega, vajadusel neid säilitada ja paremini planeerida tööde edasisi etappe. Näiteks vaivundamentide kavandamisel on arheoloogilist kihti kõige rohkem kahjustav, kui piirdutakse ainult vaiade ala läbiuurimisega, sest see on kultuurkihi sügavust arvestades tehniliselt keeruline ning selline kaevamisviis raskendab kultuurkihi stratigraafiast aru saamist ja tõlgendamist: lõpuks on kultuurkiht lõhutud, saadud info puudulik ega säili ka võimalust tulevikus ulatuslikumal arheoloogilisel uurimisel saada kätte seda infot, mis vaiamisel hävis. Kompromissina on suuremate hoonete puhul võimalik teha otsus, et vaialiinid uuritakse tranšeedena läbi ja liinide-vahelised alad jäävad kaevamata ja säilitatakse uushoone all. Uuringuga välja selgitatud väärtuslikud ehituskonstruktsioonid ja -detailid säilitatakse maksimaalses ulatuses ja nendega tuleb vundamendi projekteerimisel arvestada. Kavandatavad ehitustööd ja nende jaoks läbi viidud uuringud peavad tagama arheoloogiapärandi uurimise ja eksponeerimise võimalikkuse ka tulevikus. Punktis 21.2 nõutakse, et väärtuslikud ajaloolised ehituskonstruktsioonid ja -detailid säilitatakse. Väärtuslikud ehituskonstruktsioonid ja detailid on peamiselt kesk- ja varauusaegsed ehitised ning rajatised ja nende jäänused. Maa-aluste konstruktsioonide markeerimisel on oluline teha seda viisil, mis ei kahjusta originaalsubstantsi. Maa peale ehituskonstruktsiooni markeerimisest loobutakse, kui seda plaanitakse näiteks massiivse müüritisena, mis seab ohtu maa sees säilinud konstruktsiooni edasise säilimise. Sel juhul eelistatakse originaalkonstruktsiooni säilitamist ilma markeerimiseta või leida markeerimiseks kergemad lahendused, mis ei sea ohtu originaali säilimist. V osa. Muinsuskaitseala kaitsevööndi eesmärk ja selle tagamise nõuded. Peatükk lähtub MuKS § 14 lõigetest 1, 3 ja 4. Eelnõu punktis 22 on sätestatud, et muinsuskaitsealal on kaitsevöönd, mis on esitatud kaitsekorra eelnõu lisas 1. Hoonestuse võimalik kõrgus kaitsevööndis määratakse detailplaneeringu muinsuskaitse eritingimustes lähtudes kaitsevööndi eesmärgist ja vanalinna vaadeldavusest konkreetses kohas. Eelnõu punktis 23 tuuakse välja muinsuskaitseala vahetus läheduses asuva kaitsevööndi eesmärk: muinsuskaitseala kaitsevööndi eesmärgid on tagada muinsuskaitseala säilimine sobivas ja toetavas keskkonnas ning muinsuskaitseala ja ordulinnuse torni vaadeldavus Järve teelt. Eelnõu punktis 24 tuuakse välja, et kaitsevööndisse uue ehitise püstitamisel kehtivad järgmised nõuded: 1) uue ehitise püstitamisel või olemasoleva maapealse osa laiendamisel välditakse järske üleminekuid hoonestuse mastaapsuses, tiheduses ja paigutusviisis võrreldes külgneva muinsuskaitsealaga; 2) piki ajaloolisi tänavaid avanevaid vaateid ei või ehitistega sulgeda. 43 Kontrastide vältimise all hoonestuse mastaapsuses, tiheduses ja paigutusviisis mõistetakse muinsuskaitseala hoonestusega sarnase mahu, kõrguse ja tihedusega hoonestusmustri jätkamist. Torni vaadeldavus tähendab Järve teelt muinsuskaitsealale avanevate vaadete säilitamist, st visuaalsete tõkete rajamise vältimist muinsuskaitseala ette. Oluline ei ole vaid linnuse torni nähtavus vaid selle säilimine domineeriva elemendina linna siluetis. Vaadete sulgemine ehitistega ei ole lubatud. Lubatud on vaadete avamiseks puude võrade kärpimine ja isetekkeliste puude raie. Kaitsevööndi alal ei ole ehitustegevus välistatud, oluline on, et säiliks ala üldine iseloom, ilme ja maastik: muinsuskaitseala säilimine sobivas ja toetavas keskkonnas. VI osa. Leevendused tööde tegemise loakohustusest ja teavitamise kohustusest muinsuskaitsealal ja selle kaitsevööndis MuKS-e § 19 lg 5 p 6 kohaselt saab muinsuskaitseala kaitsekorras teha leevendused §-s 33 sätestatud säilitamiskohustusest, § 52 lg-tes 1–3 sätestatud tööde tegemise loa kohustusest ning § 58 lg-tes 1–3 sätestatud kooskõlastamise või teavitamise kohustusest. Eelnõus nimetatud leevendustega on võimalik saavutada proportsioon kaitse vajaduse ja piirangute vahel. Need leevendused vähendavad halduskoormust ning piiranguid omanikule ning samas ei kaasne sellega muinsuskaitseala väärtuste hävimise oht. Kaaludes võimalusi leevendusteks, jõuti järeldusele, et suuremad leevendused ei pruugi toetada ala väärtuste säilimist, mis on MuKS § 3 lg 4 järgi üks muinsuskaitse olulisi põhimõtteid. Kultuuriväärtuslike A- ja B- kaitsekategooriasse määratud hoonete (vastavalt 13 ja 155) konserveerimisel, restaureerimisel ja ehitamisel ei ole võimalik tööde tegemise loa menetlusi ehitusseadustikuga täielikult ühitada, kuna see seaks ohtu kultuuriväärtuse säilimise. Muinsuskaitseamet teeb riiklikku ja haldusjärelevalvet muinsuskaitseseaduse ja selle alusel kehtestatud haldusaktide nõuete täitmisel. Sealjuures jälgitakse uuringu ja tööde tegemise nõuete täitmist, mis tulenevad muinsuskaitse eritingimustest, ehitusprojektidest, tööde või uuringu tegevuskavadest ja tööde tegemise loal toodust. Tööde sisust ja kasutatavate materjalide eripärast ning ajalooliste hoonete detailitundlikkusest lähtudes on loa taotlemise kohustus kultuuriväärtuslike hoonete puhul vajalikuk, sest selliselt on võimalik teada, kes on tööde tegemise eest vastutavad isikud - muinsuskaitselise järelevalve teostaja (vajalik pädevustunnistus), tööde teostaja, vajadusel uuringute tegemise tagamine (vajalik pädevustunnistus). Lisaks sellele on võimalik vajadusel täiendavate asjaolude ilmnemisel tööde tegemise loal täpsustada tööde tegemise tingimusi. Omavalitsuse antava ehitusloaga ei ole teada eeltoodud asjaolud ja seega ei ole tagatud kultuuriväärtuslike hoonete piisav kaitse. Eelnõu punktis 25 antakse leevendused muinsuskaitsealal tööde tegemise loast loobumiseks. Loakohustusest loobumine tähendab, et nendel juhtudel ei ole tarvis koostada eelnevalt ka muinsuskaitse eritingimusi. Leevenduste tegemisel lähtutakse asjaolust, et ehitusseadustik ja MuKS on harmoneeritud (Vt MuKS § 1 lg 2). See võimaldab omavalitsustel hõlmata Muinsuskaitseametit ühe menetluse raames. Muinsuskaitseamet osaleb kooskõlastuse andjana Ehitusregistri kaudu projekteerimistingimuste eelnõu koostamisel ja kooskõlastamisel (EhS § 31 lg 3), ehitusloa või -teatisemenetluses (EhS § 42 lg 7). Nendes menetlustes on Muinsuskaitseametil MuKS § 52 lg 7 p 4 tulenev võimalus loobuda tööde tegemise loa nõudest, kui amet on teisele haldusorganile antud kooskõlastuses seda märkinud. Nimetatud leevenduse tegemine märgitakse haldusorganile antava kooskõlastuse juures B-kaitsekategooria hoonete siseruumides ehitamisel ja C-kaitsekategooria hoonete ümberehitamisel. Punktis 25.1 leevendatakse tööde tegemise loa nõuet olemasoleva C-kaitsekategooria hoone konserveerimisel, restaureerimisel ja ehitamisel (osaline leevendus MuKS § 52 lg-st 1), mis toob võrreldes kehtiva põhimäärusega kaasa väga olulise menetluskoormuse vähenemise. Selle punkti alusel ei ole edaspidi vaja anda C-kaitsekategooria hoonetele muinsuskaitse eritingimusi 44 ega tööde tegemise luba. Ehitusprojektide koostamisel lähtutakse C-kaitsekategooria hoonetele antud üldistest nõuetest (eelnõu punkt 17) ja ehitusprojekti kooskõlastamise käigus täpsustatud asjaoludest. Muinsuskaitseamet annab oma kooskõlastuse tegevusele kohaliku omavalitsuse üksuse poolt läbi viidavas ehitusloa või -teatise menetluses. Tööde tegemise luba asendab C- kaitsekategooriasse määratud hoonetele Ehitusregistris ehitusloa juures olevale ehitusprojektile ameti poolt antav kooskõlastus. Leevendus ei kehti kohaliku omavalitsuse üksuse menetluseta – näiteks juhul, kui kohaliku omavalitsuse üksus hoone välisilme muutmiseks luba või teatist ei väljasta, on nõutav Muinsuskaitseameti tööde tegemise luba. Sellisteks erandjuhtumiteks võib olla näiteks hoone värvimine senisest erinevat värvi, katmine supergraafikaga vms, mis muudab hoone ilmet ja selle mõju linnaruumis oluliselt, kuid mida ei pruugita lugeda ehitusteatise kohustusega tööks. Punktis 25.2 leevendatakse tööde tegemise loa nõuet kõrghaljastuse rajamiseks ning, kaeve- ja muudeks pinnase teisaldamise ja juurdeveoga seotud töödeks õuemaal, väljaspool arheoloogilise kultuurkihiga ala (näidatud kaardil eelnõu lisa 3). See on osaline leevendus MuKS-e § 52 lg 3 p-st 1. Leevendus kehtib ainult õuemaal ja see ei kehti avalikele haljasaladele, kus tööde loa nõue kaeve- ja haljastustöödel jääb kehtima haljastuse ja kultuuriväärtuste kaitseks, mis asuvad avalikus ruumis. Õuemaal kõrghaljastuse rajamise ning kaeve- ja pinnasetöödega seotud tegevused on leevendatavad tavapärase hooviala kasutuse korral. Juhul kui need tööd kahjustavad arheoloogiapärandit või olemasolevat kõrghaljastust (näiteks pinnase kuhjamine puu juurtele), tuleb siiski tööde luba Muinsuskaitseametilt taotleda. Kõrghaljastuse moodustavad üldjuhul leht- ja okaspuud ning kõrged (üle 2,5 m kõrguseks kasvavad) põõsad. Kaevetöö on üldjuhul sügavamal kui 30 cm pinnases tehtav töö või pinnase planeerimise käigus maapinna kõrguse muutmine üle 30 cm, tagasitäidetavate süvendite kaevamine ja tagasitäitmine või pinnase koorimine sügavamale kui 30 cm maapinnast; süvendi kaevamine ja puurimine sügavamale kui 30 cm algsest maapinnast. Pinnase teisaldamine on pinnase kaevamine, selle teisaldamine ja muldrajatistesse paigaldamine. Pinnase juurdeveona on silmas peetud suuremahulist pinnasevedu maapinna tasandamiseks ja täitmiseks. Punktis 25.3 sätestatakse, et Muinsuskaitseameti tööde tegemise luba ei ole nõutav raietööks ja hooajalise ajutise ehitise püstitamiseks, juhul kui kohaliku omavalitsuse üksus on kooskõlastanud raieloa ja hooajalise ehitise püstitamise loa Muinsuskaitseametiga. See on osaline leevendus MuKS § 52 lg-st 1 ja § 52 lg 3 p-st 1. See tähendab, et kui kohaliku omavalitsuse üksus kaasab Muinsuskaitseameti oma raielubade ja hooajaliste ehitiste (kohvikuterrassid, suvised müügikohad jms) lubade menetlusse, siis ei pea edaspidi väljastama sama töö jaoks mitut luba. Leevendus ei kehti kohaliku omavalitsuse üksuse menetluseta, st juhul, kui kohaliku omavalitsuse üksus mingil põhjusel hooajalise ehitise rajamiseks või puu raiumiseks luba ei väljasta (näiteks kuna kohaliku omavalitsuse üksuse loakohustus hõlmab ainult teatud omandivormis maad või kindlate väärtusklasside puid), saab Muinsuskaitseamet väljastada oma tööde tegemise loa. Punktis 25.4 sätestatakse, et muinsuskaitseameti tööde tegemise luba ei ole nõutav tegevuskoha tähise, info- või reklaamikandja paigaldamiseks, juhul kui kohaliku omavalitsuse üksus on lahenduse Muinsuskaitseametiga kooskõlastanud. Leevendus ei kehti kohaliku omavalitsuse üksuse menetluseta, st juhul, kui kohaliku omavalitsuse üksus mingil põhjusel info- või reklaamikandja paigaldamiseks luba ei väljasta. Eelnõu punktis 26 antakse leevendused muinsuskaitseala kaitsevööndis määratud juhtudel tööde kooskõlastamise või teavitamise nõudest. 45 Punktis 26.1 leevendatakse kaitsevööndis olemasoleva ehitise ümberehitamise ja välisilme muutmise kooskõlastamine Muinsuskaitseametiga, välja arvatud juhul kui see hõlmab maapealse osa mahulist juurdeehitamist. See on leevendus MuKS-i § 58 lg-st 1, mis näeb ette, et pädev asutus kooskõlastab ametiga kaitsevööndis ehitusteatise kohustusega või ehitusloakohustusliku ehitise ehitamise, sealhulgas ajutise ehitise püstitamise või rajamise ning olemasoleva ehitise ümberehitamise, laiendamise, välisilme muutmise ja lammutamise. Olemasoleva hoone ümberehitamine (rekonstrueerimine) ning välisilme muutmine on seega muudetud leevendusega kooskõlastust mitte vajavaks täies mahus, laiendamine osaliselt. Laiendamine on vastavalt EhS § 4 lg-le 2 ehitamine, mille käigus muudetakse olemasolevat ehitist sellele juurde- ehk külge-, peale- või allaehitamisega. Leevendusega loobutakse seega hoone olemasolevas mahus juurdeehitamise kooskõlastusnõudest (näiteks katusekorruse või keldrikorruse väljaehitamine), kooskõlastatavaks jääb ainult mahuline külge- või pealeehitamine, st igasugused uued ehitusmahud, mis muudavad kaitsevööndis hoonete kõrguseid ja hoonestusstruktuure. Mahulise juurdeehitamisena mõistetakse siin ehitise suletud brutopinna suurendamist, välja arvatud ehitise välispiirete soojustamine, mida ei loeta ehitise mahuliseks suurendamiseks muinsuskaitselises mõttes, sest selline ehitustegevus ei mõjuta oluliselt muinsuskaitseala vaadeldavust. Samuti ei loeta ehitise mahuliseks juurdeehitamiseks ehitise olemasoleva katusealuse väljaehitamist juhul, kui hoonele ei lisandu katusest väljaehitusi (valgustus lahendatakse näiteks katuseakendega). Juhul kui ehitisele lisatakse katusepinnale väljaehitisi või mistahes muid mahulisi juurdeehitisi, siis tuleb need projektid muinsuskaitseala kaitsevööndis jätkuvalt Muinsuskaitseametiga kooskõlastada. Punktis 26.2 leevendatakse omaniku või valdaja MuKS-i § 58 lg 2 tulenevat kohustust teavitada Muinsuskaitseametit ehitamisest muinsuskaitseala kaitsevööndis ehitusseadustikust tuleneva ehitisteatise või ehitusloakohustuse puudumise korral. Seega ei ole ka näiteks ehitus- ja remonttöödest ameti teavitamine nõutav, kui ehitusluba- või ehitusteatis ei ole nõutav. Samuti ei nõuta alla 20 m2 suuruse ehitusaluse pindalaga ja alla 5 meetri kõrguste ehitiste ehitamisest teavitamist. Linnalises keskkonnas nii väikesed ehitised kaitsevööndis eeldatavalt muinsuskaitseala vaadeldavust ei muuda ning nendest teavitamine ei ole vajalik. Eelnõu punktis 26.3 leevendatakse kaitsevööndi alal ehitiste lammutamise kooskõlastamist Muinsuskaitseametiga. VII osa. Muinsuskaitsealal paiknevate mälestiste kaitsevööndid MuKS-e § 14 lg 5 p 1 järgi ei kehtestata mälestisele kaitsevööndit, kui see asub muinsuskaitsealal, kui muinsuskaitseala kaitsekorras ei ole määratud teisiti. Kaitsekorras määratakse, millest lähtutakse mälestisele kaitsevööndi määramisel ning eelhinnatakse kaitsevööndi vajadust. Kaitsevöönd määratakse eraldi kultuuriministri käskkirjaga. Eelnõu punktis 27 määratakse, et kaitsevööndi võib määrata maa-alalisele kinnismälestisele. Kaitsevööndi määramise vajadus on selliste maa-alaliste kinnismälestiste puhul, mille läheduses on oodata arheoloogilise kultuurkihi, sh matuste või ajalooliste ehitusstruktuuride ilmnemist. Kaitsevööndi määramise vajadust ja selle ulatust hinnatakse iga kinnismälestise puhul eraldi. Näiteks võib kaitsevööndi määrata mälestisele, mille piirid on suuremad kui muinsuskaitseala piirid. Selliste mälestiste puhul võib kaitsevöönd olla vajalik, kuna muinsuskaitseala kaitsevööndi eesmärk ei ole kaitsta konkreetse mälestise ümbrust, sh arheoloogiamälestise kaitsevööndis leiduvat võimalikku arheoloogilist kultuurkihti. Kaitsevöönd on määratud mälestisele „Asulakoht“ (kultuurimälestiste registri nr 31140) 18.12.2022 kultuuriministri käskkirjaga nr 206. 46 VIII osa. Lõppsätetes käsitletakse korralduse jõustumist. Eelnõu punktis 28 sätestatakse, et korraldus jõustub kümnendal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist. Eelnõu punktis 29 sätestatakse, et vastavalt MuKS § 91 lõike 1 kohaselt lõpeb Vabariigi Valitsuse 14.05.2005 määruse nr 182 „Paide vanalinna muinsuskaitseala põhimäärus“ (RT I 2005, 42, 341) kehtivus punktis 27 sätestatud korralduse jõustumisel. Korraldust on võimalik vaidlustada halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras 30 päeva jooksul korralduse Riigi Teatajas avaldamise päevast arvates. Kaitsekorra põhjendused ja selgitused esitatakse seletuskirjas, mis on kättesaadav Muinsuskaitseameti veebilehel ja Muinsuskaitseametis. 5. Kaitsekorra ette valmistamise ja menetluse kirjeldus Kaitsekorra eelnõu koostamise ettevalmistustöödega alustati kohe pärast MuKS-e jõustumist ning seda kajastati muuhulgas ka Muinsuskaitseameti kodulehel 29.08.2019 ilmunud teates. 13.12.2019 moodustati Muinsuskaitseameti peadirektori käskkirjaga nr 1.1-5/59-A Paide kaitsekorra koostamiseks töörühm Muinsuskaitseameti vanalinnade nõuniku Kaarel Truu juhtimisel. Seda kajastas 05.09.2019 ka kohalik ajaleht Järva Teataja. Töörühma koosolekud toimusid kümme korda ning neil arutati kõiki erinevaid muinsuskaitseala kaitsekorras kajastamist vajavaid aspekte alates selle väärtustest, lõpetades võimalike leevenduste ja piirimuudatustega. Töörühm vaatas Paide muinsuskaitseala inventeerimise tulemused hoonete kaupa läbi ning tegi kaitsekategooriate ettepanekud. Töörühma protokollid ning Paide muinsuskaitseala hoonete kaitsekategooriate määramise aruanne on kättesaadavad Muinsuskaitseameti kodulehel Paide muinsuskaitseala kaitsekorra koostamise lehel. Eelnõu väljatöötamise käigus koostati peale inventeerimise veel kaks alusuuringut: Paide krundipiiride analüüs (Martti Veldi, Muinsuskaitseameti kartograafianõunik, 2021) ja ekspertarvamus Paide vanalinna muinsuskaitseala territooriumil asuvate nõukogude perioodil ehitatud hoonete kohta (Epi Tohvri, arhitektuuriajaloolane, 2021). Krundipiiride analüüsist lähtuti kaitsekorras kinnistupiiride väärtuse ja nõuete määratlemisel. Samuti arvestati eelnõu väljatöötamisel 10.10.2002 kehtestatud Paide linna üldplaneeringuga. Ühtlasi tegi 18.02.2022 Arheoloogiapärandi eksperdinõukogu ettepaneku muuta Paide linna idaosas kaitse alla võetava asulakoha mälestise ala ja kaitsevööndi ulatust. Asulakoha ala kattub osaliselt Paide muinsuskaitsealaga ning eelnõu koostamisel arvestati asulakoha ulatusega. Asulakoht tunnistati kultuurimälestiseks 18.12.2022 kultuuriministri käskkirjaga nr 206 (kultuurimälestise registri number 31140). 12.11.2019 toimus Paides, Keskväljak 12 asuvas Wabakohvikus kogukonnaõhtusöök, kus arutleti Paide vanalinna ja muinsuskaitse teemadel ning sõnastati, mille poolest erineb Paide vanalinn teistest Eesti vanalinnadest, mida just seal tuleks kaitsta, mis on senises korras olnud head ning mis pole seni toiminud ja vajaks muutmist. 17.06.2020 toimus Paides, Tallinna tn 4 haljasalal muinsuskaitseala kaitsekorra koostamise avakoosolek, kus vestlusringis arutleti Paide väärtuste ja kaitse tuleviku üle. Enne avakoosoleku toimumist jagati muinsuskaitseala elanike postkastidesse ka kirjalikku infomaterjali kaitsekorra koostamise kohta. Artiklid avaürituse toimumise kohta ilmusid 17.06.2020 ja 18.06.2020 kohalikus ajalehes Järva Teataja. 47 Ajavahemikul 16.07.2021–16.08.2021 oli Paide keskväljakul avatud Paide vanalinna uue kaitsekorra koostamist tutvustav välinäitus, mis andis ülevaate seni tehtud töödest ja läbi viidud uuringutest. Info näituse toimumise kohta ilmus kohalikus ajalehes Järva Teataja. Näituse ajal toimus 04.08.2021 Paide keskväljakul ka samasisuline kaitsekorra koostamisest ülevaadet andev üritus, kus räägiti Paide muinsuskaitseala tulevikust ja tutvustati uuringuid. 2021. aastal kaardistati väärtuslikku muinsuskaitseala haljastust. Kaardistamist viisid läbi Muinsuskaitseametis vanalinnade nõunik ja kaitsekorra töörühma juht Kaarel Truu, ajaloomälestiste nõunik Ilme Mäesalu ja Järvamaa nõunik Maarja Tomps (hetkel ei tööta Muinsuskaitseametis). Paide Linnavalitsusest kaasati linnamajandusosakonna juhataja Mait Grigorjev ja keskkonna peaspetsialist Tiina Kivila, kes aitasid määratleda, milline osa Paide haljastusest on kultuuriväärtuslik. Arvestades linnavalitsuse sooviga võimalikult vähendada topeltmenetlusi, on tehtud kaitsekorras leevendus, et Muinsuskaitseameti tööde tegemise luba ei ole nõutav eraldi raielubade ja hooajaliste ehitiste lubade väljastamiseks, kui linnavalitsus kaasab ameti kooskõlastajana oma vastavatesse menetlustesse. Lisaks on kaitsekorra seletuskirjas selgitatud, et hooajalise maaga kohtkindlalt ühendamata inventari paigaldamist kogu muinsuskaitsealal ei loeta Muinsuskaitseametiga kooskõlastatavaks tegevuseks. Viimast ei oleks pidanud ka senise põhimääruse järgi Muinsuskaitseametiga kooskõlastama, kuid praktikas seda tihti siiski tehti. Nende leevendustega väheneb oluliselt haldus- ja töökoormus Paide muinsuskaitseala haldamisel nii raietöödel kui hooajaliste ehitiste paigaldamisel. Lisaks kaasati kaitsekorra eelnõu ettevalmistusprotsessi Muinsuskaitseameti menetluskomisjon (18.10.2022, protokoll nr 484), kus Muinsuskaitseamet otsustas Paide muinsuskaitseala uue kaitsekorra menetluse algatamise. Kaitsekorra avatud menetlus algatati ja selle algusest teavitati 03.11.2022 ajalehes Järva Teatajas ja 04.11.2022 Eesti Päevalehes, Muinsuskaitseameti infokanalites (veebilehel, pressiteates, Facebookis) ja Paide linna veebilehel. Teates avaldati lühidalt kaitse alla võtmise õigusakti eelnõu sisu, avaliku väljapaneku aeg ja koht ning arvamuste ja vastuväidete esitamise tähtaeg. E-posti ja selle puudumisel tähitud kirja kaudu teavitati kaitsekorra eelnõu avalikust väljapanekust muinsuskaitseala ja kaitsevööndi kinnistute omanikke ja alaga seotud asutusi ja ühinguid. E-kiri Paide kehtiva muinsuskaitseala kinnisvaraomanikele ja valdajatele saadeti 686-le era- ja juriidilisele isikule, e-kiri kaitsevööndi kinnisvaraomanikele ja valdajatele läks 11-le era- ja juriidilisele isikule, kaasatavatele asutustele saadeti 14 kirja. Tähitud kirju e-posti puudumisel saadeti 68. Samuti saadeti eraldi teavitus neile kinnistu omanikele, kelle suhtes kavandatavad piirangud suurenesid – 6 eraisikut teavitati e-posti teel, ühele eraisikule saadeti teave tähitud kirjaga. Kaitsekorra eelnõu avalik väljapanek toimus ajavahemikul 04.11–04.12.2022, eelnõuga seotud materjalid olid kättesaadavad Muinsuskaitseameti kodulehel. Lisaks veebilehele olid kaitsekorra eelnõu, selle seletuskiri ja lisad kättesaadavad Muinsuskaitseameti kontorites (Paide kontoris aadressil Rüütli tn 25). Avaliku väljapaneku jooksul laekus vastuväiteid, arvamusi ning täiendus- ja parandusettepanekuid 29 isikult. Esitatud vastuväidete, arvamuste ja ettepanekute osas kujundas Muinsuskaitseamet seisukoha ja edastas selle enne avalikku arutelu toimumist arvamuse saatjale kirjalikult. Avaliku väljapaneku jooksul laekunud ettepanekud ja vastuväited ning Muinsuskaitseameti võetud seisukohad on toodud seletuskirja lisas 3. Arvestades avalikul väljapanekul esitatud ettepanekuid, muudeti vähesel määral eelnõu ja täiendati seletuskirja sõnastust. 48 Avaliku arutelu toimumise ajast ja kohast teavitati ajalehes Järva Teataja, Muinsuskaitseameti infokanalites (veebilehel, pressiteates, Facebookis), e-posti kaudu (kaasatavad asutused, huvigrupid, olemasoleva ja kavandatava muinsuskaitseala ja kaitsevööndi kinnisvaraomanikud, samuti vastuväidete, arvamuste ja ettepanekute tegijad). Kaitsekorra eelnõu avalik arutelu toimus 13.01.2023 Paide raekoja Purfeldti saalis.25 Kohapeal osales 27 inimest, lisaks toimus veebiülekanne, kus osales ca 20 inimest. Avaliku arutelu videosalvestus on järelevaadatav Muinsuskaitseameti Facebooki lehel26 Arutelu käigus tutvustati esitatud arvamusi ja vastuväiteid ning nendele Muinsuskaitseameti poolt kujundatud seisukohti. Pärast avalikku arutelu on täiendatud õigusakti eelnõu ja seletuskirja sõnastust minimaalselt, kuid see ei ole kaasa toonud sisulisi muudatusi. Avaliku arutelu toimumise ajaks oli eelnõu Muinsuskaitseameti kodulehel väljas sellisena, et avatud menetluse käigus avaliku väljapaneku kestel esitatud ettepanekutest lähtuvad täiendused, mis otsustati sisse viia, olid juba sisse viidud. Lisaks sellele tekitas kohalolijates rahulolematust asjaolu, et Paide kaitsekorra kehtestamisega ei kaasne täiendavaid hüvitis- või toetusmeetmeid. Ameti esindajad selgitasid, et konkreetselt Paide kaitsekorraga ei saa amet ette näha täiendavaid toetusmeetmeid ja toetuste-hüvitiste eelarve suurenemine sõltub riigieelarveliste vahendite suurenemisest. Pärast arutelu lõppu esitati suuliselt 3 täiendavat ettepanekut hoonete kaitsekategooria muutmiseks. Muinsuskaitseamet ettepanekutega ei nõustunud, põhjendades seisukohti järgnevalt: 1) Veski tn 10 kuur-pesuköök – ettepanek määrata B-kaitsekategooria asemel C- kaitsekategooriasse, lähtudes hoone seisukorrast. Muinsuskaitseameti seisukoht: Kuur-pesuköögi puhul on tegemist ajaloolise abihoonega, milliseid Paides on säilinud vähe. Ajaloolised abihooned on üldjuhul määratud B- kaitsekategooriasse kui kultuuriväärtuslikud, linnamiljööd rikastavad ajaloolised ehitised. 2) Veski tn 16a ajalooline õllevabrik – ettepanek määrata B-kaitsekategooria asemel C- kaitsekategooriasse. Muinsuskaitseameti seisukoht: Veski tn 16a on 19. sajandi lõpus paekivist ehitatud ajalooline õllevabrik, mis on Paide kontekstis ainulaadse ja sümboolse tähendusega ehitis. Säilinud on algupärane ehitusmaht ja põhikonstruktsioonid. Kaitsekorra eelnõu kohaselt on Paide linna üks väärtuslikke kihistusi 18.-20. sajandil rajatud kultuuriväärtuslik hoonestus. Veski tn 16a hoone on määratud B-kaitsekategooriasse, kuna see kuulub Paide kultuuriväärtuslike hoonete kihistusse. 3) Tallinna tn 37 elamu – ettepanek määrata A-kaitsekategooria asemel B-kaitsekategooriasse. Muinsuskaitseameti seisukoht: Muinsuskaitseameti andmeil on hoones säilinud hulgaliselt ajaloolisi interjöörielemente. nt klaasidega kahepoolsed tahveluksed, trepp jmt. Tulevikus hoone ümberehitamise või remonttööde tegemisel antakse täpsemad nõuded muinsuskaitse eritingimustega. Täiendavate arutelude tulemusel kaitsekorda võrreldes avaliku arutelu ajaks avalikustatud versiooniga sisu osa märkimisväärselt ei muudetud. Hilisemalt on tehtud sõnastuslikke parandusi või punktide järjestuse muudatusi, mis eelnõu ja seletuskirja sisu ei muuda. Pärast avaliku arutelu toimumist täiendati seletuskirja punkti 20 selgitusega, et loakohustusega ei ole Muinsuskaitseameti praktikas kunagi olnud hõlmatud ega ole seda ka praegu väikesemahulised 25 Avaliku arutelu protokoll on kättesaadav Muinsuskaitseameti kodulehel: https://www.muinsuskaitseamet.ee/et/ameti-tegevus/muinsuskaitsealade-kaitsekorralduskavade- koostamine/paide-muinsuskaitseala-kaitsekorra 26 Vt https://www.facebook.com/watch/live/?ref=watch_permalink&v=2814336265364834 49 haljastustööd (istutustööd, peenarde rajamine jm taimede kasvatamise ja aiapidamisega seotud kaevetööd) ja maaharimine. Väärtusklasse käsitleva punkti juurest tõsteti eraldi 13. punktiks põhimõte, mis ütleb, et kui korralduse lisas 2 ei ole märgitud kaitsekategooriat, käsitletakse seda kategooria määramiseni B-kaitsekategooria hoonena. Seletuskirja lisati punktile 13 ka vastav selgitus. Eelnõud tutvustati 17.05.2023 toimunud Kultuuriministeeriumi juures tegutsevale Muinsuskaitse Nõukogule, kus sõna said ka omanike esindajad Andry Krass ja Eimar Veldre. Nõukogu otsustas eelnõud toetada. Eelnõu esitati kooskõlastamiseks ministeeriumidele ning Eesti Linnade ja Valdade Liidule eelnõude infosüsteemi EIS kaudu (tagasiside tähtaeg 23.08.2023) ning arvamuse avaldamiseks Paide Linnavalitsusele. Täiendavaid ettepanekuid ei tehtud ja Paide Linnavalitsus nõustus eelnõuga. 6. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu ei ole seotud Euroopa Liidu õigusega. 7. Korralduse mõju ja rakendamiseks vajalikud kulutused Uus kaitsekord loob senisest suurema paindlikkuse ja selguse muinsuskaitseala väärtustes, põhimõtetes, nõuetes ja leevendustes. Selle koostamisse on panustanud erakordselt lai spetsialistide ning kogukonna esindajate ring, mis annab aluse tänapäeval oluliste väärtuste kaitseks Paide muinsuskaitsealal. Suurimaks muudatuseks, mis kaitsekord kaasa toob, on ehitiste rühmitamine kolme erinevasse kaitsekategooriasse ja tööde tegemisel loakohustuse ulatuse sõltuvus sellest. Eesmärk on teha leevendusi nendele hoonetele, mille osas senised jäigad reeglid ei ole põhjendatud. Seni kehtinud muinsuskaitseala põhimääruse järgi olid kõik hooned ühtviisi kõrge kaitse ning sellest tulenevate intensiivsete omandikitsendustega. Edaspidi on selliseid A-kategooria hooneid vaid 13. Loakohustuse vähendamisel väheneb kodanike jaoks halduskoormus ja ametnike jaoks töökoormus oluliselt. Leevenduste tegemise tulemusena väheneb Muinsuskaitseameti loakohustus enamike muinsuskaitsealal asuvate hoonete suhtes. Senise põhimäärusega oli tööde tegemine hoonete interjöörides reguleeritud vanalinna alal kõikide hoonete puhul võrdselt. Uue kaitsekorra kehtima hakates leevenevad nõuded vanalinna alal kõikide B- ja C- kaitsekategooria hoonete puhul, endised nõuded jäävad kehtima vaid 13 hoone puhul. C- kaitsekategooria hoonetele ei anta enam muinsuskaitse eritingimusi ega Muinsuskaitseameti tööde tegemise luba, vaid ehitamiseks piisab kohaliku omavalitsuse üksuse ehitusloast või - teatisest, millele Muinsuskaitseamet annab oma kooskõlastuse (leevendus 24. 1). B-kategooria hoonetele ei anta enam siseruumides tehtavateks töödeks eritingimusi ega tööde tegemise lube. Samuti väheneb halduskoormus ka raietööde ja hooajaliste ehitiste püstitamise osas, kuna Muinsuskaitseamet annab oma kooskõlastuse kohaliku omavalitsuse üksuse loamenetluses ja ei pea tööde tegemiseks eraldi luba väljastama. Lisaks eeltoodule väheneb halduskoormus kaitsevööndi hoonete puhul. Ametiga ei ole vaja muinsuskaitseala kaitsevööndis kooskõlastada ehitustöid, mis ei hõlma mahulist juurdeehitamist. Samuti ei pea kaitsevööndis teavitama alla 20 m2 suuruse ehitusaluse pindala ja alla viie meetri kõrguse ehitise püstitamisest. Muinsuskaitsealadele koostatakse uued kaitsekorrad eesmärgiga lähtuda alal säilinud väärtustest. Arvestades muinsuskaitseala kaitse-eesmärke ja säilinud väärtuseid, on uue kaitsekorraga tehtavad leevendused, nende vajalikkus ja võimalikkus, võrreldes kehtiva põhimäärusega eelnõu seletuskirjas põhjalikult kirjeldatud. Muinsuskaitseala kaitsekorra sisu on sõnastatud kehtiva põhimääruse tekstiga võrreldes oluliselt täpsemalt ja väärtustekesksemalt, mis võimaldab Muinsuskaitseametil tagada Paide linnasüdame väärtuste säilimise ja esiletoomise. 50 8. Korralduse jõustumine Korraldus jõustub kümnendal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist. 9. Vaidlustamine Korraldust on võimalik vaidlustada halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras 30 päeva jooksul korralduse Riigi Teatajas avaldamise päevast arvates. 10. Eelnõu kooskõlastamine Eelnõu esitati kooskõlastamiseks ministeeriumidele ning Eesti Linnade ja Valdade Liidule ning arvamuse avaldamiseks Paide Linnale. Eelnimetatud eelnõule märkuseid ei esitanud. Seletuskirja lisa 1. Kaitsekategooriate põhjendused Seletuskirja lisa 2. Muinsuskaitsealal olemasolevate hoonete menetlused ja Muinsuskaitseameti loakohustus lähtuvalt tööde iseloomust ja hoone kaitsekategooriast Seletuskirja lisa 3. Paide muinsuskaitseala kaitsekorra eelnõu avaliku väljapaneku raames esitatud arvamused ja vastuväited ning ameti seisukohad. 51  Seletuskirja Lisa 1. Kaitsekategooriate põhjendused Paide muinsuskaitseala hoonete kaitsekategooriate määramise aruanne Koostajad: Kaarel Truu ja Maarja Tomps Muinsuskaitseamet 04.11.2022 Sisukord Sissejuhatus ............................................................................................................................................. 3 1. Kaitsekategooriate määramise lähtekohad .......................................................................................... 5 2. Inventeerimise läbiviimise tööprotsess ............................................................................................... 6 3. Inventeerimistulemused – hoonetele määratud kaitsekategooriad ...................................................... 6 LISA 1. Kaitsekategooriate ettepanekute tabel ....................................................................................... 8 2 Sissejuhatus Paide muinsuskaitseala kaitsekorra koostamise üks eesmärkidest oli muinsuskaitsealal paiknevate hoonete jaotamine kaitsekategooriatesse vastavalt Kultuuriministri määrusele nr 23 „Mälestise liikide ja muinsuskaitseala riikliku kaitse üldised kriteeriumid ning muinsuskaitsealal asuvate ehitiste väärtusklassid“. Käesolev aruanne on aluseks Paide muinsuskaitseala kaitsekorra koostamisel ja kirjeldab kaitsekategooriate määramise protsessi ning kasutatud alusandmestikku. Paide muinsuskaitseala hoonestust on varasemalt käsitletud mitmes ülevaatlikus uuringus. Käesoleva töö ettevalmistamisel toetuti nii Eva Laarmanni poolt 2008. aastal valminud „Paide vanalinna linnaehituslikule analüüsile“ kui ka Mirjam Averini ja Pille Viirsalu poolt valminud „Paide vanalinna muinsuskaitseala hoonestuse inventeerimine – eksperthinnangud“. Paide muinsuskaitsealal paiknevaid hooneid on mainitud ka 20. sajandi arhitektuuri kaardistamise programmi käigus. Käesoleva töö käigus kerkis üles vajadus saada täiendavat infot Paide muinsuskaitsealal paiknevate niinimetatud stalinistlike hoonete kohta. Sel eesmärgil valmis Epi Tohvri poolt 2021. aastal vastav alusuuring: „Ekspertarvamus Paide vanalinna muinsuskaitseala territooriumil asuvate nõukogude perioodil ehitatud hoonete kohta“. Alusuuringute andmed koondati tabelisse, kus on toodud hoonete aadressid, lühikirjeldused ja -ülevaated ajaloost, samuti kaitsekategooriate ettepanekud ja põhjendused. Koondtabel on inventeerimisaruande lisas 1. Kaitsekategooriaid puudutav info on kättesaadav Muinsuskaitseameti kodulehel (Paide muinsuskaitseala kaitsekorra koostamise alamlehel) veebikaardil, millel on võimalik kuvada iga hoone kaitsekategooria ja selle põhjendus. Hoonete kohta on osa infot sisestatud ka Kultuurimälestiste registrisse, mälestise nr 27009 Paide vanalinna muinsuskaitseala lehele, kus kõigile muinsuskaitseala kinnistutele on loodud jaotusobjektidena alamlehed. Alusuuringute ning ameti töö käigus kogunenud andmete (inspekteerimised ja paikvaatlused) põhjal koostasid Karen Klandorf ja Kaarel Truu esialgsed kaitsekategooriate ettepanekud ja andsid väärtusklassi määramise põhjendused kultuuriväärtuslikele ehitistele (A-ja B- kaitsekategooriahoonetele/hooneosadele). C-kategooriasse määramist iga hoone puhul eraldi ei põhjendatud, kuna need ei kuulu muinsuskaitseala väärtusi silmas pidades väärtuslikku kihistusse ja nende ümberehitamisele või asendamisele ei tulene muinsuskaitse väärtustest tingitud kitsendusi, kui järgitakse sobivust ajaloolise keskkonnaga. Need ettepanekud vaadati üle Paide muinsuskaitseala kaitsekorra koostamise töörühmas, mille liikmed on: Andry Krass (Eesti Omanike Keskliidu esindaja), Elo Kiivet (Paide Linnavalitsus, linnaarhitekt), Epi Tohvri (juurde kutsutud ekspert, arhitektuuriajaloolane), Gerli Reiman (Paide Linnavalitsus, linnaarhitekt), Kaarel Truu (Muinsuskaitseamet, vanalinnade nõunik), Karen Klandorf (Muinsuskaitseamet, Järvamaa nõunik), Karl Jakobson (Paide Linnavalitsus, abilinnapea), Maarja Tomps (Muinsuskaitseamet, Järvamaa nõunik), Rainer Eidemiller (juurde kutsutud ekspert, pärandikogukonna esindaja) ja Siret Pihelgas (Paide Linnavalitsus, abilinnapea). Töörühma juht on Kaarel Truu. Kaitsekategooriate ettepanekute tabelit täiendati ja parandati vastavalt laekunud ettepanekutele kaitsekorra avatud menetluse käigus. Töörühma liige Andry Krass jäi eriarvamusele kõikide A- kaitsekategooriasse määratud hoonete osas. 3 4 1. Kaitsekategooriate määramise lähtekohad Vastavalt Kultuuriministri määrusele „Mälestise liikide ja muinsuskaitseala riikliku kaitse üldised kriteeriumid ning muinsuskaitsealal asuvate ehitiste väärtusklassid“ jagunevad muinsuskaitsealal asuvad ehitised kolme väärtusklassi: 1) A-kaitsekategooria; 2) B-kaitsekategooria; 3) C-kaitsekategooria. A-kaitsekategooriasse kuuluv ehitis on vastavalt määrusele: 1) muinsuskaitseala või selle arengut iseloomustav ja/või selle ehitustraditsiooni kujundanud ja/või silmapaistva mõjuga väga väärtuslik ehitis. Kaitsekategooria määramisel võib arvestada arhitektuuriväärtust, linnaehituslikku mõju või kuulumist linnaehituslikku tervikusse, vanust, haruldust, tüüpilisust, autentsust ja sümboolset tähendust; 2) säilinud koos ehitusaegse ja põhimahus algupärase interjööriga või hilisema arhitektuuriajalooliselt silmapaistva interjööriga. Tööstushoone puhul on säilinud funktsioonile vastav algupärane sisseseade. Läbi uurimata, minimaalsete varasemate sekkumistega ning vähese olemasoleva teabega ajalooline ehitis, mille muude väärtuste kumulatiivsus võimaldab eeldada interjööri väärtuslikkust. B-kaitsekategooriasse kuuluv ehitis on muinsuskaitseala iseloomustav ja/või selle ehitustraditsiooni kujundanud ja/või selle arengut mõjutanud ja/või silmapaistva mõjuga ehitis. Kaitsekategooria määramisel arvestatakse arhitektuuriväärtust, linnaehituslikku mõju, vanust, haruldust, tüüpilisust, autentsust ja sümboolset tähendust. C-kaitsekategooriasse kuuluv ehitis on muinsuskaitsealal asuv ehitis, mis ei vasta käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 3 kirjeldatud kriteeriumidele. Paide muinsuskaitseala hooneid kaitsekategooriatesse jagades peeti silmas, et A- ja B- kaitsekategooriates oleks hooned, mis hoiavad muinsuskaitseala omapära ja väärtust ning mille puhul on oluline nende säilitamine ja ajaloolist substantsi austav restaureerimine. A-kaitsekategooria hooneid eristab B-kaitsekategooriast ainult see, et A puhul on säilinud väärtuslikud interjöörid või sisekonstruktsioonid ning Muinsuskaitseameti loakohustus jääb kehtima ka siseruumides tööde tegemisel. B-kaitsekategooria hoonetel vabastatakse siseruumides ehitamine Muinsuskaitseameti loakohustusest: st siseruumides konserveerimis-, restaureerimis- ja ehitustöödel jäävad kehtima vaid ehitusseadustikust tulenevad nõuded. C-kategooriasse määrati hooned, mis olulist muinsuskaitselist väärtust ei oma ning mille autentsuse ja arhitektuurse ilme säilitamine muinsuskaitseala kontekstis ei ole tingimata vajalik, st neid saab lihtsamini ja üldjuhul suuremal määral ümber ehitada. C-kaitsekategooria hoonete puhul on plaanis uue kaitsekorraga loobuda muinsuskaitseameti tööde tegemise loa kohustusest ja muinsuskaitse eritingimuste andmisest, st hoone rekonstrueerimisel annab Muinsuskaitseamet oma kooskõlastuse ainult linnavalitsuse ehitusloa või -teatise menetluses. 5 2. Inventeerimise läbiviimise tööprotsess Lisaks töörühma koosolekutel toimunud aruteludele oli võimalik mitmel korral Paides konkreetsete objekte vaadelda, et analüüsida nende mõju linnaruumis. Kõik A-kaitsekategooriasse määramise ettepaneku saanud hooned pälvivad eraldi suuremat tähelepanu. Interjööride säilivuse osas otsustati peamiselt projektdokumentatsiooni ja uuringute põhjal. Lisaks käisid maakonnanõunikud hoonete siseruume vaatlemas ja pildistamas, mille osas oli kaalumisel A-kaitsekategooria ja kuhu oli võimalik sisse saada. Nende hoonete kohta on enamasti juba piisavalt andmeid, et olla veendunud A-kaitsekategooria põhjendatuses. Kaitsekorra eelnõu ettevalmistamise ajal on seoses kaitsekategooria määramisega hooneid täiendavalt üle vaadatud, et dokumenteerida ning selgitada omanikele ameti kavatsust ning sellega kaasnevaid õigusi ja kohustusi. Inventeerimisaruande lisas antud kaitsekategooriad kehtestatakse koos Paide muinsuskaitseala kaitsekorraga. 3. Inventeerimistulemused – hoonetele määratud kaitsekategooriad 1) A-kaitsekategooria hooneteks loeti üksikuid säilinud 18.–19. sajandil rajatud hooneid, millel on suures ulatuses säilinud ehitusaegne ruumiplaneering ja suurel hulgal kultuuriväärtuslikke ehitusdetaile või tarindeid siseruumides. A-kaitsekategooria hoonete puhul on teada või tõenäoline, et säilinud on väärtuslikud sisekonstruktsioonid ja -detailid: ahjud, trepid, puitdekoor või -viimistlus, laudpõrandad või -laed jms. Muinsuskaitseala 322 hoonest määrati A-kaitsekategooriasse 13. Töörühma liige Andry Krass jäi eriarvamusele kõikide A-kaitsekategooriasse määratud hoonete osas. 2) B-kaitsekategooriasse tehti ettepanek määrata enamus 19. sajandi – 20. sajandi alguse väärtuslikke ajalooliseid hooneid, sh enamik muinsuskaitseala elamutest ning ajaloolistest abihoonetest. B-kaitsekategooria hoone on pigem miljööd loov väärtuslik ehitis, linnaruumis oluline oma mahu ja ajaloolise välisilmega. B-kaitsekategooria ettepanek tehti ka mõnede uuematele, II maailmasõja-järgsetele hoonetele, millel on roll arhitektuurse terviku osana ja mis sobituvad hästi ajaloolisesse linnaruumi. Muinsuskaitseala 322 hoonest määrati B-kaitsekategooriasse 155. 3) C-kaitsekategooriasse tehti ettepanek määrata enamus peale II maailmasõda ehitatud hooneid. Sellesse kategooriasse kuuluvad vähemväärtuslikud abihooned ning mõned tundmatuseni moonutatud või vähese taastamispotentsiaaliga vanemad hooned. Hinnang „C“ ei ole suunis lammutamiseks, kuid need hooned ei ole kihistus, mille kaitseks muinsuskaitseala on moodustatud. Muinsuskaitse seisukohast ei ole nende võimalikult autentsel kujul säilitamine eesmärgiks, küll aga tuleb ümberehitamisel järgida sobivust ajaloolisesse keskkonda. Muinsuskaitseala 322 hoonest määrati C-kaitsekategooriasse 142. Valdav osa C-kaitsekategooriasse määratud 142 hoonest on mitmesugused väiksed abihooned (kuurid, garaažid jms) – st hoonete arv on küll ligi pool kogu hoonestusest, kuid nende mõju linnapildis on pigem väike. 6 Senise põhimääruse järgi olid kõik vanalinna alal olevad hooned käsitletavad sisuliselt A- kaitsekategooria hoonena, st Muinsuskaitseameti luba oli tarvis töödeks nii eksterjööris kui interjööris. Võrreldes seni kehtinud regulatsiooniga leevendatakse piiranguid kõikide vanalinna ala hoonete puhul, välja arvatud 13 eelpool loetletud hoone puhul, mis jäävad A-kategooriasse. 7 LISA 1. Kaitsekategooriate tabel ETAK- Hoone aadress Kaitseka Kaitsekategooria põhjendus kood tegooria 263861 Iva alajaam C 274079 Karja tn 4 C 274673 Karja tn 4 B Muinsuskaitseala iseloomustav Rahvastiku arvu kasvuga ajalooline korterelamu, mis on kaasnenud linnaehitusliku osa Pika ja Karja tänava arengu näide. ansamblist. Säilinud on algne hoonemaht ja põhikonstruktsioonid, välisviimistlus, saelõikelised sarikaotsad ja valtsplekk-katus, poolkaarekujulised pööninguaknad. 445678 Keskväljak 1 M Kultuurimälestis reg-nr 15057 Paide kirik 6127445 Keskväljak 10 B Muinsuskaitseala ning selle Moodustab esindusliku arengut iseloomustav ja hooviansambli koos Keskväljak ehitustraditsioone järgiv 12 hoonega. silmapaistva linnaehitusliku mõjuga ärihoone, mis paikneb keskses asukohas ajaloolise turuplatsi ääres. Säilinud on algupärane hoonemaht, põhikonstruktsioonid ja välisilme. 8 274834 Keskväljak 12 B Muinsuskaitseala ja selle Paide vanalinnas erandlik arengut iseloomustav kahekordne kivist abihoone, silmapaistva linnaehitusliku mis moodustab esindusliku mõjuga abihoone (algselt hooviansambli koos Keskväljak hobusetall-ait-pesuköök), mis 10 hoonega. paikneb keskses asukohas ajaloolise turuplatsi ääres. Säilinud on algupärane maht, põhikonstruktsioonid ja välisilme. 257818 Keskväljak 14 M Kultuurimälestis reg-nr 15070 Paide raekoda 263943 Keskväljak 15 C Üksikobjektina tähelepanuväärne modernistliku arhitektuuri näide; mahuliselt domineeriv ehitis keskses asukohas. 265273 Keskväljak 15a C 9 269396 Keskväljak 17 B Muinsuskaitseala iseloomustav ja ehitustraditsioone järgiv silmapaistva linnaehitusliku mõjuga ärihoone, mis paikneb keskses asukohas ajaloolise turuplatsi ääres. Säilinud on algupärane hoonemaht, põhikonstruktsioonid ja välisilme. 7477797 Keskväljak 19 C uusehitis; teisaldatav ehitis puudub? Keskväljak 19 Keskväljaku lääneseina ja Tallinna tänava alguse hoonestatud frondi oluline komponent; hooone mahtu markeeriv väärtus 258685 Keskväljak 2 // B Muinsuskaitseala iseloomustav Posti tn 3 ja selle ehitustraditsiooni järgiv hoone. Säilinud on algupärane hoonemaht, põhikonstruktsioonid, laudkatus ja välisviimistluselemendid (lai voodrilaudis, räästakastid, sepisdetailid) ning terviklik hooviansambel. 10 261827 Keskväljak 3 B Muinsuskaitseala iseloomustav Hoonel on iseloomulik ja selle ehitustraditsiooni järgiv fassaadilahendus, mille silmapaistva mõjuga hoone, mõlemas otsas asuvad mis paikneb keskses asukohas sissepääsud. Säilinud on ning on säilinud erakordselt arvukalt autentsena. Säilinud on välisviimistluselemente - algupärane maht, voodrilaudis, klassitsistlikud põhikonstruktsioonid, välisilme tahveluksed piirdeliistude ja ja terviklik hooviansambel. lillkvaadritega, varikatused, räästakarniisid jne 258607 Keskväljak 4 B Muinsuskaitseala iseloomustav ja selle ehitustraditsiooni järgiv hoone. Säilinud on algne hoonemaht, põhikonstruktsioonid ja välisviimistluselemendid. Moodustab tervikliku hooviansambli samal kinnistul asuvate hoonetega. 265127 Keskväljak 4 C 263715 Rüütli tn 1/1 B Muinsuskaitseala iseloomustav Üks väheseid ajaloolisi ja selle ehitustraditsiooni järgiv kiviehitisi muinsuskaitsealal. hoone, mis moodustab tervikliku hooviansambli koos samal kinnistul asuvate hoonetega. Säilinud on algupärane hoonemaht, põhikonstruktsioonid ja osaliselt välisilme. 255515 Keskväljak 6 C 11 267555 Keskväljak 6 B Muinsuskaitseala iseloomustav Moodustab hooviansambli ja ehitustraditsioone järgiv koos Keskväljak 6a kinnistul silmapaistva linnaehitusliku asuva hoonega. mõjuga elamu, mis paikneb keskses asukohas ajaloolise turuplatsi ja kirikuaia ääres. Säilinud on algupärane hoonemaht, põhikonstruktsioonid ja hooviansambel. 265769 Keskväljak 6a B Muinsuskaitseala iseloomustav ja ehitustraditsioone järgiv silmapaistva linnaehitusliku mõjuga hoone, mis paikneb keskses asukohas ajaloolise turuplatsi ja kirikuaia ääres. Säilinud on algupärane hoonemaht, põhikonstruktsioonid ja hooviansambel. 274896 Keskväljak 8 B Vanalinna ehitustraditsiooni Terviklikult taastatud ansamblil kopeeriv silmapaistva mõjuga on silmapaistev linnaehituslik ehitis, mis paikneb keskses mõju muinsuskaitsealale. asukohas. Ajaloolise hoone eeskujul ehitatud koopiaehitis; 1980. aastate restaureerimispraktika näide, kus koopiaehitistena on taastatud terviklik ansambel. 265832 Keskväljak 8 // C Vee tn 4 12 256940 Vee tn 4 B Vanalinna ehitustraditsiooni Terviklikult taastatud ansamblil kopeeriv silmapaistva mõjuga on silmapaistev linnaehituslik ehitis. Ajaloolise hoone mõju muinsuskaitsealale. eeskujul ehitatud koopiaehitis; 1980. aastate restaureerimispraktika näide, kus koopiaehitistena on taastatud terviklik ansambel. 263335 Kevade tn 1 C 264951 Kevade tn 1 C 496668 Kitsas tn 1 C 260800 Lai tn 1 B Muinsuskaitseala iseloomustav sümbolväärtusega hoone, millel on silmapaistev linnaruumiline mõju. 18. sajandil ehitatud ja 1980. aastatel põlengujärgselt taastatud endine pastoraadihoone, mis paikneb algupärases asukohas. 13 265110 Lai tn 11 B Muinsuskaitseala iseloomustav ja selle ehitustraditsiooni järgiv abihoone (maakelder). Moodustab ansambli Lai tn 11 elamuga. 263916 Lai tn 11 C 263261 Lai tn 11 B Muinsuskaitseala iseloomustav Hoone asub ajaloolisele ja selle ehitustraditsiooni järgiv linnasüdamele iseloomuliku elamu. Säilinud algupärane kujuga kinnistul. maht ja põhikonstruktsioonid ning elamu juurde kuuluv ajalooline abihoone (maakelder). 262640 Lai tn 12 B Silmapaistev erandlik hoone muinsuskaitsealal - iseloomulik alevimaja tüüpi elamu erandliku art deco stiilis fassaadikujundusega. Säilinud on algupärane hoonemaht ja põhikonstruktsioonid, välisilme taastamisel. 265767 Lai tn 13 C 14 7709389 Lai tn 13 B Muinsuskaitseala iseloomustav ja selle ehitustraditsiooni järgiv abihoone (maakelder). Moodustab ansambli Lai tn 13 elamuga. Säilinud algupärane maht ja põhikonstruktsioonid. 261755 Lai tn 13 C 273347 Lai tn 13 B Muinsuskaitseala iseloomustav ja selle ehitustraditsiooni järgiv elamu. Säilinud algupärane L- kujuline hoonemaht, põhikonstruktsioonid ja osaliselt välisviimistluskihid. Moodustab ansambli koos elamu juurde kuuluva ajaloolise abihoonega (maakelder). 266393 Lai tn 16 C muinsuskaitseala iseloomustav hoone, mis on osaliselt põlenud 253740 Lai tn 16 // 18 C 15 265766 Lai tn 18 B Paide muinsuskaitsealal erandlik funktsionalistlik hoone. Säilinud on algne hoonemaht, põhikonstruktsioonid ning välisilme arvukate ehitusaegsete elementidega (varikatus, akende ruudujaotus, vihmaveesüsteem). Lai tn 3 // 3b C uusehitis 265267 Lai tn 3a C 447956 Lai tn 3 // 3b B Silmapaistva linnaruumilise mõjuga ehitis, millel on kultuurilooline tähtsus ja sümbolväärtus – linna pritsikuur. Säilinud on erandlik torniga hoonemaht, põhikonstruktsioonid (v.a torni konstruktsioonid) ja osaliselt välisviimistlus. 16 7221605 Lai tn 5 C 272933 Lai tn 5 C 265954 Lai tn 5 B Muinsuskaitsealale iseloomulik Hoone asub ajaloolisele ning kultuurilooliselt oluline linnasüdamele iseloomuliku hoone (seltsimaja ja kujuga kinnistul. klubihoone ning kaitseliidu Järva maleva staap). Säilinud on algupärane hoonemaht koos kivist tiibehitisega, põhikonstruktsioonid ja välisilme. 268791 Lai tn 6 C 274678 Lai tn 6 B Muinsuskaitseala iseloomustav Säilinud on arvukalt ja selle ehitustraditsiooni järgiv algupäraseid kultuurilooliselt oluline hoone välisviimistluselemente – lai (koolihoone). Säilinud on voodrilaudis, karniisid avade algupärane hoonemaht, kohal, aknad, räästakastid, põhikonstruktsioonid ja välisukse valgmik. välisilme. 17 6359787 Lai tn 7 C väärtuslik autentne abihoone, kuid katus olematu ja üks sein puudub 6359785 Lai tn 7 C 266330 Lai tn 7 B Muinsuskaitseala iseloomustav ja selle ehitustraditsiooni järgiv hoone. Säilinud on algupärane hoonemaht, põhikonstruktsioonid ja välisviimistluselemendid. Moodustab ansambli koos kõrvalasuva ristuva Lai tn 9 hoonega. 265539 Lai tn 8 C hilisem sekundaarne abihoone 259308 Lai tn 8 B Muinsuskaitseala iseloomustav ja selle ehitustraditsiooni järgiv hoone, mis on ansamblilises seoses tänavalõigu teiste hoonetega. Säilinud on algne hoonemaht, põhikonstruktsioonid ja osaliselt välisviimistlus (lai voodrilaudis). 18 274884 Lai tn 9 B Algses mahus säilinud väärtuslik hoone, mis moodustab ansambli ja suletud hoovi koos Lai tn 7 elamuga. Paide vanalinnale iseloomulik tänavaga ristuv hoonemaht. Säilinud on algupärased põhikonstruktsioonid ja välisviimistlus (lai voodrilaudis). 265538 Lai tn 9 C hilisem sekundaarne abihoone 261364 Parkali tn 10 B Muinsuskaitseala iseloomustav ja selle ehitustraditsiooni järgiv ajalooline hoone, mis paikneb linnuse vahetus läheduses. Säilinud on algupärane hoonemaht, põhikonstruktsioonid ja osaliselt välisviimistlus. 6839118 Parkali tn 10 C sekundaarne hilisem abihoone 265835 Parkali tn 10 C hilisem sekundaarne abihoone 19 274670 Parkali tn 10 C hilisem sekundaarne abihoone 269270 Parkali tn 10 B Muinsuskaitseala iseloomustav ja selle ehitustraditsiooni järgiv ajalooline hoone, mis paikneb linnuse vahetus läheduses. Säilinud on algupärane hoonemaht ja põhikonstruktsioonid. 260619 Parkali tn 11 C 260610 Parkali tn 11 C muudetud välisilmega hoone, mis oma asukohast ja mahust tingitult ei oma olulist mõju 269548 Parkali tn 14 B Muinsuskaitseala iseloomustav ja selle ehitustraditsiooni järgiv ajalooline hoone, mis paikneb linnuse vahetus läheduses. Säilinud on algupärane hoonemaht ja põhikonstruktsioonid. 20 274435 Parkali tn 14 C sekundaarne hilisem abihoone 254550 Parkali tn 16 C oluliste ümberehitustega ehitis; iseloomulik maht ja välisilme hävinud 6359422 Parkali tn 18 C hilisem sekundaarne abihoone 261538 Parkali tn 18 B Muinsuskaitseala arengut Säilinud on algne hoonemaht, linnaruumiliselt ja põhikonstruktsioonid ja funktsionaalselt mõjutanud välisilme. Algselt ärimees Hans silmapaistva arhitektuuriga Kõva nahavabriku kaupluse- tellishoone, millel on lisaks /kontorihoone. sümbolväärtus - kinnistul tegutsenud nahavabriku järgi on tänav nime saanud. 268788 Parkali tn 2 C hilisem sekundaarne abihoone 266575 Parkali tn 2 M Kultuurimälestis reg-nr 15069 Simsoni vesiveski 21 269541 Parkali tn 2 B Muinsuskaitseala iseloomustav ja selle ehitustraditsiooni järgiv hoone, mis paikneb linnuse vahetus läheduses. Mälestisega kokku ehitatud elamu, mis on veskiansambli oluline osa. Säilinud on algne hoonemaht ja põhikonstruktsioonid. 261761 Parkali tn 4 C algne maht muudetud; ei moodusta tajutavat ansamblit ümbritsevate hooonetega 256044 Parkali tn 6 C hilisem sekundaarne abihoone 256042 Parkali tn 6 C hilisem sekundaarne abihoone 273348 Parkali tn 6 B Muinsuskaitseala iseloomustav ja selle ehitustraditsiooni järgiv hoone, mis paikneb linnuse vahetus läheduses. Säilinud on algupärane hoonemaht, põhikonstruktsioonid ja osaliselt välisilme. Paide vanalinnale iseloomulik tänavaga ristuv hoonemaht. 22 262822 Parkali tn 8 C Üksikuna paiknev nõukogudeaegse kihistuse tüüpnäide; puudub ansambel, mistõttu mõjub irdsena 256041 Parkali tn 8 C hilisem sekundaarne abihoone 6839119 Parkali tn 8 C hilisem sekundaarne abihoone 265109 Parkali tn 8 C hilisem sekundaarne abihoone 274439 Pikk alajaam C 7230325 Pikk tn 1 B Muinsuskaitseala iseloomustav ja selle ehitustraditsiooni järgiv abihoone. Ajalooline võlvitud maakelder moodustab ansambli Pikk tn 1 ajaloolise kaubahoovi ärihoonega. Tehniliselt heas seisukorras autentne ehitis. 23 274911 Pikk tn 1 M Kultuurimälestis reg-nr 15056 Paide kaubahoovi ärihoone 258687 Pikk tn 11 B Muinsuskaitseala iseloomustav ja selle ehitustraditsiooni järgiv hoone, mis on ansamblilises seoses tänavalõigu teiste hoonetega. Säilinud algupärane maht ja põhikonstruktsioonid. 6359454 Pikk tn 13 B Algses mahus säilinud Säilinud on algupärane lai väärtuslik hoone, mis voodrilaudis, räästakastid, moodustab tervikliku ehisdetailidega hooviansambli koos samal kolmnurkfrontoonid akende kinnistul asuvate hoonetega. kohal, profileeritud veelauad, Paide vanalinnale iseloomulik piirdelauad ning korstnapits. tänavaga ristuv hoonemaht. Säilinud on algupärased põhikonstruktsioonid ja välisilme. 264793 Pikk tn 15 B Muinsuskaitseala arengut Rahvastiku arvu kasvuga iseloomustav ajalooline kaasnenud linnaehitusliku korterelamu, mis on osa samal arengu näide. kinnistul asuvast terviklikust ansamblist. Säilinud on algne hoonemaht ja põhikonstruktsioonid ning osaliselt välisviimistluselemendid. 264791 Pikk tn 17 B Muinsuskaitseala iseloomustav ja selle ehitustraditsiooni järgiv elamu. Säilinud on algupärane maht ja põhikonstruktsioonid ning elamu juurde kuuluv terviklik hooviansambel. 24 6089390 Pikk tn 17a B Muinsuskaitseala iseloomustav Üks väheseid ajaloolisi ja selle ehitustraditsiooni järgiv kiviehitisi muinsuskaitsealal. abihoone, mis moodustab väärtusliku tervikliku ansambli samal kinnistul asuvate hoonetega. Säilinud on algupärane hoonemaht, põhikonstruktsioonid ja välisilme. 258684 Pikk tn 18 B Muinsuskaitseala iseloomustav ja selle ehitustraditsiooni järgiv elamu. Säilinud on algupärane maht ja põhikonstruktsioonid ning kahetiivaline historitsistlik välisuks. 269402 Pikk tn 2 C 274880 Pikk tn 2 B Muinsuskaitseala arengut Ajastutruu linnamaja näide. iseloomustav silmapaistva Paide vanalinnas erandlik linnaruumilise mõjuga kivihoone. ajalooline ärihoone-elamu. Linnaruumiline mõju tuleneb kesksest asukohast keskväljaku ääres ja Pärnu tn sihil. Säilinud on algupärane maht, põhikonstruktsioonid ja välisilme. 25 267322 Pikk tn 21 B Muinsuskaitseala iseloomustav ja selle ehitustraditsiooni järgiv hoone, mis on ansamblilises seoses tänavalõigu teiste hoonetega. Säilinud algupärane maht, põhikonstruktsioonid ning tüüpsed fassaadielemendid (eenduvad laudisega kaetud nurgapähikud). 6243595 Pikk tn 22 C uusehitis 269426 Pikk tn 22 A Muinsuskaitseala ja selle Säilinud on algupärane arengut iseloomustav ning hoonemaht, ehitustraditsiooni järgiv põhikonstruktsioonid, vanabalti stiilis elamu. Hoonel klassitsistlik valgmikuga peauks on väga suur vanuseväärtus ja interjöörielemendid (Paide vanalinna vanima (mantelkorsten, kelder ja säilinud kihistuse hoone) ja ajaloolised viimistluskihid – arhitektuuriväärtus. tapeedifragmendid) ning tüüpsed fassaadielemendid (nurgapähikud). 263716 Pikk tn 24 B Muinsuskaitseala hoonestuse Hoone on säilinud algses arengut iseloomustav mahus ning mitmete korterelamu, mis järgib 1950. ehitusaegsete aastate linnaehituslikke ja fassaadidetailidega. Fassaadi arhitektuurseid põhimõtteid ilmestab sissepääsu kohal olev samal ajal varasema betoonist varikatus, esimese hoonestusega sobitudes. Osa korruse erkerid ning Rüütli tänava väärtuslikust krohvdekoor: nurgarustika ja korterelamute ansamblist. akende raamistus. 26 7230266 Pikk tn 24 C uusehitis 257247 Pikk tn 26 A Muinsuskaitseala ja selle Säilinud on algupärane arengut iseloomustav ning hoonemaht, ehitustraditsiooni järgiv põhikonstruktsioonid, vanabalti stiilis elamu. Hoonel klassitsistlik valgmikuga peauks on väga suur vanuseväärtus ja interjöörielemendid (Paide vanalinna vanima (mantelkorsten, kelder) ning säilinud kihistuse hoone) ja tüüpsed fassaadielemendid arhitektuuriväärtus. (nurgapähikud). Pikk tn 26 C uusehitis 274899 Pikk tn 27 B Muinsuskaitseala hoonestuse Hoone on säilinud algses arengut iseloomustav ehitis, mahus ning mitmete mis järgib 1950. aastate ehitusaegsete detailidega. linnaehituslikke ja Avalikuks saunaks ehitatud arhitektuurseid põhimõtteid hoonel on säilinud samal ajal varasema peasissepääsu esine kaaristu hoonestusega sobitudes. (kinni ehitatud) ning aknende Moodustab väärtusliku kuju, millest osad samuti ansambli koos Pika ja Rüütli kaarja sillusega. tänava korterelamutega. 274897 Pikk tn 3 B Hoone on osa linnaehituslikku Osa Pärnu, Suur-Aia, Vainu ja arengut silmapaistvalt Pika tn väärtuslikust kvartalist, mõjutanud kihistusest. kus kolme erineva ajastu Muinsuskaitseala iseloomustav hoonestus moodustab korterelamu, mis järgib 1950. kooskõlalise terviku. Säilinud aastate arhitektuurseid on algne hoonemaht, põhimõtteid samal ajal põhikonstruktsioonid ja varasema hoonestusega välisilme. Esindusliku sobitudes. terrasiitkrohviga viimistletud hoone 27 261525 Pikk tn 32 C uusehitis 263724 Pikk tn 32 B Muinsuskaitseala iseloomustav ja selle ehitustraditsiooni järgiv hoone, mis on ansamblilises seoses tänavalõigu teiste hoonetega. Säilinud on algupärane hoonemaht koos 20. sajandil tehtud juurdeehitustega ning põhikonstruktsioonid. 253737 Pikk tn 33 C 269425 Pikk tn 33 B Muinsuskaitseala iseloomustav ajalooline hoone. Säilinud on ehitusaegne hoonemaht, põhikonstruktsioonid ja välisilme - vähelevinud profiiliga horisontaalne voodrilaudis, püstlaudisest vöö, saelõikelised sarikaotsad ja profileeritud murispuu otsad. 263714 Pikk tn 35 B Muinsuskaitseala iseloomustav Hoonel on säilinud algupärane ja selle ehitustraditsiooni järgiv lai voodrilaudis ja klassitsistlik silmapaistva mõjuga ajalooline tahveluks; laudadest aluskatus. elamu, mis on säilinud algses mahus ning algupäraste fassaadidetailidega. Moodustab väärtusliku ansambli koos hoovis asuva aidaga. 28 274071 Pikk tn 35 B Muinsuskaitseala iseloomustav silmapaistva linnaruumilise mõjuga autentne abihoone – tüüpiline laia konsoolse räästaga ait. Säilinud on hoone algne maht, põhikonstruktsioonid, laudkatus ja välisilme. 257126 Pikk tn 37 C 261863 Pikk tn 37 B Muinsuskaitseala iseloomustav Rahvastiku arvu kasvuga ajalooline korterelamu, mis on kaasnenud linnaehitusliku osa Pika ja Karja tänava arengu näide. ansamblist. Säilinud on algne hoonemaht ja põhikonstruktsioonid, välisviimistlus, saelõikelised sarikaotsad ja valtsplekk-katus, poolkaarekujulised pööninguaknad. 274996 Pikk tn 4 C 271576 Posti tn 12 M Kultuurimälestis reg-nr 4012 Paide Tütarlastegümnaasiumi hoone 29  Posti tn 12 C Uusehitis - riigigümnaasiumi juurdeehitis Posti tn 12 C Uusehitis - jalgratta varjualune 261665 Posti tn 16 B Muinsuskaitseala iseloomustav ja selle ehitustraditsiooni järgiv elamu. Säilinud on algne hoonemaht ja põhikonstruktsioonid. Moodustab väärtusliku ansambli koos hooviehitistega Valli tn 3 kinnistul. 266467 Posti tn 16 C 264435 Posti tn 4 B Muinsuskaitseala iseloomustav Säilinud on algupärane elamu, mille erandlik klassitsistlik välisuks koos kahekorruseline maht on valgmikuga, räästakastid ja lai ansamblilises seoses voodrilaudis viiluväljal. kontaktvööndi hoonetega. Säilinud on algupärane hoonemaht, põhikonstruktsioonid ja osaliselt välisilme. 30 6360099 Posti tn 4 C 271401 Posti tn 5 B Muinsuskaitseala iseloomustav elamu, mis on ansamblilises seoses ümbritsevate hoonetega. Säilinud on algupärane maht ja põhikonstruktsioonid. 263257 Posti tn 5 C 263717 Posti tn 7 B Muinsuskaitseala iseloomustav hoone, mis on ansamblilises seoses Rüütli tn 2 ja Posti tn 5 hoonetega. Säilinud on algupärane maht ja põhikonstruktsioonid. Kultuurilooliselt väärtuslik hoone, mis on algselt olnud saksa koguduse palvemaja. 6359897 Posti tn 8 C 31 256049 Posti tn 8 C 261663 Posti tn 8 B Muinsuskaitseala iseloomustav ja selle ehitustraditsiooni järgiv elamu. Säilinud on algupärane hoonemaht ja põhikonstruktsioonid ning osaliselt välisviimistluselemendid (hilisema voodrilaudise all on säilinud algupärane lai püstlaudis). 739301 Pärnu tn 2 B Hoone on osa linnaehituslikku Osa Pärnu, Suur-Aia, Vainu ja arengut silmapaistvalt Pika tn väärtuslikust kvartalist, mõjutanud kihistusest. kus kolme erineva ajastu Muinsuskaitseala iseloomustav hoonestus moodustab kauplusehoone, mis järgib kooskõlalise terviku. Säilinud 1950. aastate arhitektuurseid on algne hoonemaht, põhimõtteid samal ajal põhikonstruktsioonid ja varasema hoonestusega välisilme. Esindusliku sobitudes. terrasiitkrohviga viimistletud hoone 272175 Pärnu tn 2 C 32 274898 Pärnu tn 3 B Hoone on osa linnaehituslikku Säilinud on algne hoonemaht, arengut silmapaistvalt põhikonstruktsioonid ja mõjutanud kihistusest. välisilme. Muinsuskaitseala iseloomustav administratiivhoone, mis järgib 1950. aastate arhitektuurseid põhimõtteid samal ajal varasema hoonestusega sobitudes. 266335 Pärnu tn 4 B Hoone on osa linnaehituslikku Osa Pärnu, Suur-Aia, Vainu ja arengut silmapaistvalt Pika tn väärtuslikust kvartalist, mõjutanud kihistusest. kus kolme erineva ajastu Muinsuskaitseala iseloomustav hoonestus moodustab elamu, mis järgib 1950. aastate kooskõlalise terviku. Säilinud arhitektuurseid põhimõtteid on algne hoonemaht, samal ajal varasema põhikonstruktsioonid ja hoonestusega sobitudes. välisilme. Arhitekt Karl Tarvase tüüpprojekti järgi ehitatud hoone 6360238 Rüütli alajaam C 255443 Rüütli tn 10/1 B Muinsuskaitseala iseloomustav ja selle ehitustraditsiooni järgiv ajalooline abihoone (kuur). Säilinud on algne hoonemaht, põhikonstruktsioonid ja sepisdetailid. Moodustab tervikliku ansambli Rüütli tn 10 ja Rüütli tn 12 hoonetega. 33 261535 Rüütli tn 10/2 B Muinsuskaitsealale Säilinud on arvukalt iseloomuliku L-kujulise algupäraseid põhiplaaniga algses mahus välisviimistluselemente - lai säilinud hoone, mis moodustab voodrilaudis, nurgarustika, tervikliku hooviansambli koos aknad, piirlauad, Rüütli tn 12 hoonetega. räästakarniisid ja laudkatus; Silmapaistva mõjuga autentne hoovitiivas algupärane hoone. Säilinud on algupärased klaasveranda. põhikonstruktsioonid ja välisilme. 266388 Rüütli tn 12 B Muinsuskaitseala iseloomustav Moodustab tervikliku elamuga kokku ehitatud hooviansambli Rüütli tn 10 ja abihoone (endine tall-ait), Rüütli tn 12 hoonetega. mille all asub kelder (haruldane koosehitis). Säilinud on algupärane hoonemaht, põhikonstruktsioonid ning osaliselt välisviimistluselemendid. 263625 Rüütli tn 12 B Muinsuskaitsealale Säilinud on algupärane lai iseloomuliku L-kujulise voodrilaudis, nurgarustika ja põhiplaaniga algses mahus räästa tuulekastid. säilinud hoone, mis moodustab tervikliku hooviansambli koos Rüütli tn 10 hoonetega. Säilinud on algupärased põhikonstruktsioonid ja välisviimistluselemendid. 270488 Rüütli tn 14 B Muinsuskaitseala iseloomustav silmapaistva linnaruumilise mõjuga autentne abihoone – tüüpiline laia konsoolse räästaga ait. Säilinud on hoone algne maht, põhikonstruktsioonid, laudkatus ja välisilme. Hoone on osa Rüütli tn 14 hooviansamblist. 34 7230296 Rüütli tn 14 C uusehitis 258604 Rüütli tn 14 B Muinsuskaitseala iseloomustav ja selle ehitustraditsiooni järgiv elamu. Säilinud on algupärane hoonemaht ja põhikonstruktsioonid ning elamu juurde kuuluv hooviansambel (samal kinnistul asuv ait ja kivist abihoone). 7230292 Rüütli tn 14 C uusehitis 259287 Rüütli tn 14/1 B Muinsuskaitseala iseloomustav Üks väheseid ajaloolisi ja selle ehitustraditsiooni järgiv kiviehitisi muinsuskaitsealal. abihoone, mis moodustab väärtusliku ansambli Rüütli tn 14 elamu ja aidaga. Säilinud on algupärane hoonemaht ja põhikonstruktsioonid. 6705279 Rüütli tn 16 C 257820 Rüütli tn 16 A Muinsuskaitseala iseloomustav Säilinud on algupärane ja selle ehitustraditsiooni järgiv hoonemaht, silmapaistva mõjuga autentne põhikonstruktsioonid, vanabalti stiilis elamu. Hoonel välisviimistluselemendid on väga suur vanuseväärtus, (voodrilaudis, räästakarniisid, arhitektuuriväärtus ja lillkvaadrid ja piirdelauad) ning ansambliväärtus (säilinud algupärased terviklik hooviansambel). interjöörielemendid (mantelkorsten, kelder, talalaed, laudpõrandad, tahveluksed). 35 6705280 Rüütli tn 20 B Muinsuskaitseala iseloomustav ja selle ehitustraditsiooni järgiv hoone, mis moodustab tervikliku hooviansambli koos samal kinnistul asuvate hoonetega. Säilinud on algupärane hoonemaht ja põhikonstruktsioonid. 266278 Rüütli tn 20 B Muinsuskaitseala iseloomustav ja selle ehitustraditsiooni järgiv hoone, mis moodustab tervikliku hooviansambli koos samal kinnistul asuvate hoonetega. Säilinud on algupärane hoonemaht ja põhikonstruktsioonid. 257159 Rüütli tn 2 B Muinsuskaitseala iseloomustav ja selle ehitustraditsiooni järgiv kultuurilooliselt oluline hoone (klubihoone). Säilinud on algupärane hoonemaht koos arhitektuuriväärtusliku kivist tiibehitisega, algsed põhikonstruktsioonid ning hooviansambel. 263636 Rüütli tn 25 C 267702 Rüütli tn 25 C 6359770 Rüütli tn 25 C 36 6839149 Rüütli tn 26 B Hooviansambli abihoone, mis sobitub mahult ja detailide poolest ümbritseva keskkonnaga. 271423 Rüütli tn 26 B Muinsuskaitseala iseloomustav ja selle ehitustraditsiooni järgiv elamu. Säilinud on algupärane hoonemaht ja põhikonstruktsioonid; taastatud algupärane välisilme. 270486 Rüütli tn 26 C 263302 Rüütli tn 27 B Hoone on osa linnaehituslikku Osa Rüütli ja Pika tänava arengut silmapaistvalt väärtuslikust korterelamute mõjutanud kihistusest. ansamblist. Säilinud on algne Muinsuskaitseala iseloomustav hoonemaht, korterelamu, mis järgib 1950. põhikonstruktsioonid ja aastate arhitektuurseid välisilme. Vene tüüpprojekti põhimõtteid samal ajal järgi ehitatud varasema hoonestusega sõrestikkonstruktsiooniga sobitudes. hoone. 265585 Rüütli tn 28 C 257633 Rüütli tn 28 B Algses mahus säilinud hoone, mis moodustab ansambli koos Rüütli tn 30 elamuga. Paide vanalinnale iseloomulik tänavaga ristuv hoonemaht. Säilinud on algupärased põhikonstruktsioonid. 37 271426 Rüütli tn 29 B Hoone on osa linnaehituslikku Osa Rüütli ja Pika tänava arengut silmapaistvalt väärtuslikust korterelamute mõjutanud kihistusest. ansamblist. Säilinud on algne Muinsuskaitseala iseloomustav hoonemaht, korterelamu, mis järgib 1950. põhikonstruktsioonid ja aastate arhitektuurseid välisilme. Vene tüüpprojekti põhimõtteid samal ajal järgi ehitatud varasema hoonestusega sõrestikkonstruktsiooniga sobitudes. hoone. 6243854 Rüütli tn 30 C sekundaarne uusehitis 267554 Rüütli tn 30 B Muinsuskaitseala iseloomustav ja selle ehitustraditsiooni järgiv elamu. Säilinud on algupärane hoonemaht, põhikonstruktsioonid, laudkatus ja osaliselt välisviimistluselemendid. Moodustab hooviansambli koos Rüütli tn 28 hoonega. 266727 Rüütli tn 31 B Hoone on osa linnaehituslikku Osa Rüütli ja Pika tänava arengut silmapaistvalt väärtuslikust korterelamute mõjutanud kihistusest. ansamblist. Säilinud on algne Muinsuskaitseala iseloomustav hoonemaht, elamu, mis järgib 1950. aastate põhikonstruktsioonid ja arhitektuurseid põhimõtteid välisilme. Arhitekt Alar Kotli samal ajal varasema tüüpprojekti järgi ehitatud hoonestusega sobitudes. hoone. 256928 Rüütli tn 32 C hilisem sekundaarne abihoone 38 267885 Rüütli tn 32 B Muinsuskaitseala ja selle Hoone kahe osa näol on hoonestuse arengut tegemist tüüpsete näidetega, iseloomustav elamu, mis samas erandliku koosehitisega koosneb kahest väärtuslikust – 18. sajandil ehitatud elamule hooneosast. Silmapaistva on 19. sajandi lõpus lisatud mõjuga autentne hoone. juurdeehitus (samuti elamu), Säilinud on algupärane mis paikneb vanema osaga hoonemaht, samal joonel piki tänavat. põhikonstruktsioonid ja välisilme. 257156 Rüütli tn 33 B Hoone on osa linnaehituslikku Osa Rüütli ja Pika tänava arengut silmapaistvalt väärtuslikust korterelamute mõjutanud kihistusest. ansamblist. Säilinud on algne Muinsuskaitseala iseloomustav hoonemaht, elamu, mis järgib 1950. aastate põhikonstruktsioonid ja arhitektuurseid põhimõtteid välisilme. Arhitekt Alar Kotli samal ajal varasema tüüpprojekti järgi ehitatud hoonestusega sobitudes. hoone. 261830 Rüütli tn 35 B Hoone on osa linnaehituslikku Osa Rüütli ja Pika tänava arengut silmapaistvalt väärtuslikust korterelamute mõjutanud kihistusest. ansamblist. Säilinud on algne Muinsuskaitseala iseloomustav hoonemaht, elamu, mis järgib 1950. aastate põhikonstruktsioonid ja arhitektuurseid põhimõtteid välisilme. Arhitekt Alar Kotli samal ajal varasema tüüpprojekti järgi ehitatud hoonestusega sobitudes. hoone. 7230298 Rüütli tn 4 C sekundaarne ehitis 39 274791 Rüütli tn 4 C sekundaarne ehitis 271999 Rüütli tn 4 B Algses mahus säilinud hoone, mis moodustab hooviansambli koos Rüütli tn 6 hoonega. Paide vanalinnale iseloomulik tänavaga ristuv hoonemaht. Säilinud on algupärased põhikonstruktsioonid, laudkatus ja välisviimistluselemendid (lai voodrilaudis). 447953 Rüütli tn 40 B Muinsuskaitseala iseloomustav ja selle ehitustraditsiooni järgiv hoovihoone. Säilinud on algne maht, põhikonstruktsioonid ning välisilme - voodrilaudis, avade piidelauad, akende veelauad, nurkhinged, saelõikelised sarikaotsad. 261526 Rüütli tn 42 B Muinsuskaitseala iseloomustav ja selle ehitustraditsiooni järgiv hoone. Säilinud on algupärane hoonemaht, põhikonstruktsioonid ja laudkatus; välisilme taastatud. 40 266468 Rüütli tn 44 B Muinsuskaitseala iseloomustav hoovielamu. Säilinud on algupärane hoonemaht ja põhikonstruktsioonid. Hoone on osa Rüütli tn 42 elamu juurde kuulunud hooviansamblist. 442161 Rüütli tn 44 B Muinsuskaitseala iseloomustav hooviehitis. Säilinud on algupärane hoonemaht ja põhikonstruktsioonid. Hoone on osa Rüütli tn 42 elamu juurde kuulunud hooviansamblist. 274400 Rüütli tn 46 B Muinsuskaitseala iseloomustav endine abihooone/ hoovielamu. Säilinud on algupärane hoonemaht ja põhikonstruktsioonid. Hoone on osa Rüütli tn 42 elamu juurde kuulunud hooviansamblist. 261367 Rüütli tn 5 C 6608713 Rüütli tn 56 C uusehitis 41 269271 Rüütli tn 56 B Muinsuskaitseala arengut iseloomustav kultuuriloolise väärtusega eramu (kunstnik August Roosilehe kodu). Erandlik telliselamu Paide vanalinnas. Säilinud on algupärane maht, põhikonstruktsioonid ja osaliselt välisilme. 270850 Rüütli tn 58 C 274824 Rüütli tn 5a C 263720 Rüütli tn 5a C 6125297 Rüütli tn 6 B Muinsuskaitseala iseloomustav Säilinud on arvukalt ja selle ehitustraditsiooni järgiv algupäraseid silmapaistva mõjuga välisviimistluselemente – lai autentsena säilinud hoone, mis voodrilaudis, räästakastid, moodustab hooviansambli avade piirded ning hooviküljel Rüütli tn 4 hoonega. Säilinud lai räästaalune. on algupärane hoonemaht, põhikonstruktsioonid ja välisilme. 42 256589 Rüütli tn 60 B Muinsuskaitseala iseloomustav ja selle ehitustraditsiooni järgiv abihoone. Säilinud on algne hoonemaht, põhikonstruktsioonid ja välisilme. Moodustab ansambli koos samal kinnistul asuva elamuga. 265124 Rüütli tn 60 C 263258 Rüütli tn 60 B Muinsuskaitseala iseloomustav ja selle ehitustraditsiooni järgiv hoone. Säilinud on algupärane maht, põhikonstruktsioonid, laudkatus ja välisviimistluselemendid (lai voodrilaudis, räästakast). Moodustab ansambli samal kinnistul asuva abihoonega. 269399 Rüütli tn 8 266898 Rüütli tn 9 C 267570 Rüütli tn 9 C alale mahuliselt ja arhitektuurselt sobimatu ehitis, millel on märkimisväärne negatiivne mõju 43 267564 Suur-Aia tn 2 B Hoone on osa linnaehituslikku Osa Pärnu, Suur-Aia, Vainu ja arengut silmapaistvalt Pika tn väärtuslikust kvartalist, mõjutanud kihistusest. kus kolme erineva ajastu Muinsuskaitseala iseloomustav hoonestus moodustab elamu, mis järgib 1950. aastate kooskõlalise terviku. Säilinud arhitektuurseid põhimõtteid on algne hoonemaht, samal ajal varasema põhikonstruktsioonid ja hoonestusega sobitudes. välisilme. Vene tüüpprojekti järgi ehitatud hoone. 274815 Tallinna tn 1 C 263598 Tallinna tn 1 C 7713888 Tallinna tn 1 C 44 271428 Tallinna tn 1 B Muinsuskaitseala iseloomustav ja selle ehitustraditsiooni järgiv elamu, mis paikneb keskses asukohas kiriku kõrval. Säilinud algupärane hoonemaht ja põhikonstruktsioonid. Moodustab ansambli koos Tallinna tn 3 abihoonega. 6125625 Tallinna tn 10 B Muinsuskaitseala iseloomustav ja selle ehitustraditsiooni järgiv hoone. Säilinud Paide vanalinnale iseloomulik L- kujuline hoonemaht ja algupärased põhikonstruktsioonid. Sümboolse tähendusega hoone – pikaaegne teemaja ja pagaritöökoja asukoht. 444653 Tallinna tn 11 A Muinsuskaitseala ja selle Paide vanalinnale iseloomulik arengut iseloomustav ning tänavaga ristuv hoonemaht, ehitustraditsiooni järgiv hoone, mis on Tallinna tn 9 hoonega kus on säilinud algupärane kokku ehitatud ning maht, põhikonstruktsioonid moodustab ühise ning välisviimistlus- ja hooviansambli. interjöörielemendid (laed, põrandad). 45 275381 Tallinna tn 12 A Muinsuskaitseala arengut Paide vanalinnas erandlik iseloomustav silmapaistva kahekordne kivist tänavajoonel linnaruumilise mõjuga hoone, paiknev hoone. Sümboolse kus on säilinud algupärane tähendusega hoone, kus maht, põhikonstruktsioonid, viimase sajandi vältel on aknad, välisilme ja asunud politseijaoskond, interjöörielemendid (võlvitud nõuk.ajal miilits keldrid, tapeedid). 273354 Tallinna tn 13 A Muinsuskaitseala ja selle Säilinud on algne maht, arengut iseloomustav ning põhikonstruktsioonid, ehitustraditsiooni järgiv laudkatus ning väärtuslikud autentne vanabalti elamu, välis- ja sisearhitektuursed millele on 19. saj-l lisatud elemendid. Interjööris on sammasportikus ja säilinud algupärased katusekorruse väljaehitis. peegelvõlvlaed, uksed ja Hoonel on suur vanuse- ja tapeedid. arhitektuuriväärtus ning linnaruumiline mõju. 274438 Tallinna tn 13 B Muinsuskaitseala iseloomustav silmapaistva mõjuga autentne abihoone (kuur). Säilinud on hoone algne maht, põhikonstruktsioonid ja välisilme. Moodustab tervikliku ansambli koos Tallinna tn 13 ja 15 elamute ning Tallinna tn 17 abihoonega. 46 263594 Tallinna tn 15 C uusehitis 261825 Tallinna tn 15 B Algses mahus säilinud Eristub vanalinna väärtuslik hoovielamu, mis tüüphoonestusest - nõlvale moodustab tervikliku ansambli ehitatud elamu ning tegemist koos Tallinna tn 13 elamu ja on osaliselt kivihoonega kuuri ning Tallinna tn 17 (erandlik Paide puithoonete abihoonega. Säilinud on seas) algupärased põhikonstruktsioonid. 7221696 Tallinna tn 15 C hilisem juurdeehitus 257157 Tallinna tn 16 B Muinsuskaitseala iseloomustav Eristub vanalinna ja selle ehitustraditsiooni järgiv iseloomulikust hoone. Säilinud Paide puithoonestusest kõrge sokli ja vanalinnale iseloomulik L- keldrikorruse poolest (samal kujuline hoonemaht, ajal on see külgnevate algupärased kivihoonetega ühendav põhikonstruktsioonid ja element). välisviimistlus (lai voodrilaudis, räästakast, korstnad, krohvitud sokkel). 47 274992 Tallinna tn 17 B Algses mahus säilinud Lisaks algsele hoonemahule on väärtuslik hoone, mis säilinud algupärased moodustab tervikliku ansambli põhikonstruktsioonid. koos Tallinna tn 13 ja 15 elamutega ning Tallinna tn 13 kuuriga. Paide vanalinnale iseloomulik tänavaga ristuv hoonemaht. 257918 Tallinna tn 18 M Kultuurimälestis reg-nr 15061 Paide kohtuhoone 263719 Tallinna tn 19 B Muinsuskaitseala iseloomustav Moodustab ansambli koos ja selle ehitustraditsiooni järgiv Tallinna tn 21 hoonega. elamu. Säilinud algupärane hoonemaht, põhikonstruktsioonid ja osaliselt välisilme (algupärane lai voodrilaudis, räästakastid ja -karniisid, akende piirlauad). 265533 Tallinna tn 19 C 269395 Tallinna tn 2 B Muinsuskaitseala iseloomustav ja selle ehitustraditsiooni järgiv hoone. Säilinud algupärane maht ja põhikonstruktsioonid. Sümboolse tähendusega kultuurilooliselt väärtuslik hoone – ajalooline apteegihoone ning apteekri ja linnapea elamu. 48 263718 Tallinna tn 2 C uusehitis 6360210 Tallinna tn 21 C avariilises seisukorras hilisem abihoone 265003 Tallinna tn 21 B Algses mahus säilinud väärtuslik hoone, mis moodustab ansambli koos Tallinna tn 19 elamuga. Paide vanalinnale iseloomulik tänavaga ristuv hoonemaht. Säilinud on algupärased põhikonstruktsioonid ja osaliselt välisviimistluskihid (lai voodrilaudis). 7708114 Tallinna tn 22 C 265588 Tallinna tn 24 B Muinsuskaitseala iseloomustav ja selle ehitustraditsiooni järgiv abihoone. Ajalooline võlvitud maakelder, millel on teistest maakeldritest eristuv autentne eeskoda. Moodustab ansambli Tallinna tn 24 elamuga. 49 6359596 Tallinna tn 24 C sekundaarne alale mittesobiv ehitis 271427 Tallinna tn 24 B Muinsuskaitseala iseloomustav ja selle ehitustraditsiooni järgiv elamu. Säilinud algupärane maht ja põhikonstruktsioonid ning elamu juurde kuuluv hooviansambel (samal kinnistul asuv maakelder ja Tallinna tn 26 ait). 267706 Tallinna tn 25 M Kultuurimälestis reg-nr 15060 Paide magasiait 257398 Tallinna tn 26 C 263722 Tallinna tn 26 B Muinsuskaitseala iseloomustav ja selle ehitustraditsiooni järgiv abihoone. Ajalooline ait-kuur, mis moodustab ansambli Tallinna tn 24 elamu ja maakeldriga. Säilinud algupärased põhikonstruktsioonid. 6838927 Tallinna tn 26 C 50 260798 Tallinna tn 27 B Nõukogude aegse vanalinna Hoone tagaküljel asuv oludele sobitatud uusehitise omanäoline kinnine siseõu stiilinäide. Paide vanalinna liidab Tallinna tn 27 ja Tallinna eriprojekti alusel tn 25 ajaloolise magasiaida projekteeritud ansambliks. restaureerimisvalitsuse kontori- ja tootmishoone. Arhitektuuriväärtuslik autentne hoone. 263711 Tallinna tn 29 B Muinsuskaitseala iseloomustav ja selle ehitustraditsiooni järgiv elamu. Säilinud algupärane maht, põhikonstruktsioonid ja välisilme (algupärane lai voodrilaudis, räästakastid, valgmikuga tahveluks, avade piirded, sokli viimistlus, laudkatus). 6359436 Tallinna tn 29 C 274925 Tallinna tn 3 B Muinsuskaitseala iseloomustav ja selle ehitustraditsiooni järgiv ajalooline abihoone, mis moodustab ansambli koos Tallinna tn 1 elamuga. Säilinud on algupärane hoonemaht ja põhikonstruktsioonid. 51 444454 Tallinna tn 30 B Muinsuskaitseala arengut Rahvastiku arvu kasvuga iseloomustav ajalooline kaasnenud linnaehitusliku korterelamu, mis on osa arengu näide. Tallinna tn 32 ansamblist. Säilinud on algne hoonemaht ja põhikonstruktsioonid ning osaliselt välisviimistluselemendid (saelõikelised sarikaotsad). 263338 Tallinna tn 31 M Kultuurimälestis reg-nr 15062 Elamu Paides Tallinna t. 31 6839062 Tallinna tn 31 M Kultuurimälestis reg-nr 15063 Elamu pesuköök Paides Tallinna t. 31 265583 Tallinna tn 31 M Kultuurimälestis reg-nr 15064 Elamu kuur Paides Tallinna t. 31 257396 Tallinna tn 32 C Tallinna tn 32 B Muinsuskaitseala iseloomustav ja selle ehitustraditsiooni järgiv abihoone - ajalooline maakelder, mis moodustab ansambli koos Tallinna tn 32 elamu ja Tallinna tn 30 hoovielamuga. 275073 Tallinna tn 32 C 52 261816 Tallinna tn 32 A Muinsuskaitseala ja selle Säilinud on algupärane arengut iseloomustav ning hoonemaht, ehitustraditsiooni järgiv põhikonstruktsioonid, autentne vanabalti stiilis laudkatus, välisilme ning elamu. Hoonel on väga suur ajaloolised interjööridetailid vanuseväärtus (Paide (mantelkorsten). Säilinud on vanalinna vanima säilinud arvukalt dekoorielemente, sh kihistuse hoone) ja algupärased verandad. arhitektuuriväärtus ning linnaruumiline mõju. 6839063 Tallinna tn 33 C 265271 Tallinna tn 33 B Algses mahus säilinud väärtuslik hoone, mis moodustab ansambli koos mälestiseks olevate Tallinna tn 31 elamu, pesuköögi ja aidaga. Paide vanalinnale iseloomulik tänavaga ristuv hoonemaht. Säilinud on algupärased põhikonstruktsioonid. 6360233 Tallinna tn 34 C 261829 Tallinna tn 34 B Muinsuskaitseala arengut Rahvastiku arvu kasvuga iseloomustav ajalooline kaasnenud linnaehitusliku korterelamu, mis on osa arengu erandlik näide, kus Tallinna tänava äärsest varasem 19. sajandi I poolel puithoonete ansamblist. ehitatud hoone on Erandlik kahekorruseline maht kahekorruseliseks sobitub varasema ümberehitatud. arhitektuuriga. Säilinud on autentne hoonemaht, põhikonstruktsioonid ja välisilme. 53 253748 Tallinna tn 35 C 6243656 Tallinna tn 35 C 6359767 Tallinna tn 35 C 273352 Tallinna tn 35 B Muinsuskaitsealale iseloomulik ja selle ehitustraditsiooni järgiv puitelamu. 18. saj II poole/19. saj alguse puitarhitektuuri tüüpiline näide. Säilinud on algupärane hoonemaht, põhikonstruktsioonid ja välisviimistluselemendid (lai voodrilaudis). 7230282 Tallinna tn 35 B Muinsuskaitseala iseloomustav ja selle ehitustraditsiooni järgiv abihoone. Ajalooline võlvitud maakelder, mis moodustab ansambli Tallinna tn 35 elamuga. 54 267707 Tallinna tn 36 A Muinsuskaitseala iseloomustav Moodustab hooviansambli ning selle ehitustraditsiooni koos Tallinna tn 34 hoonega. järgiv hoone, kus on säilinud algupärane maht, põhikonstruktsioonid, aknad ning välisviimistlus- ja interjöörielemendid (laed, sh erandlik kassettlagi, trepp). 264785 Tallinna tn 37 A Muinsuskaitseala ja selle Hoone on algupäraselt arengut iseloomustav ning ehitatud kahekordsena ning ehitustraditsiooni järgiv elamu, sellel oli fassaadil erandlik kus ühena vähestest on rõdu. Säilinud on algupärane teadaolevalt säilinud maht, põhikonstruktsioonid ja algupärase interjööri välisviimistluselemendid ning elemendid (klaasidega terviklik hooviansambel. kahepoolsed tahveluksed, trepp). 256936 Tallinna tn 39 B Muinsuskaitseala iseloomustav ja selle ehitustraditsiooni järgiv hoovielamu, mis moodustab ansambli Tallinna tn 37 elamu ja Tallinna tn 39a abihoonega. Säilinud on algupärane hoonemaht, põhikonstruktsioonid ja välisviimistlus (voodrilaudis). 265962 Tallinna tn 39a B Haruldase mahuga väärtuslik abihoone, mis moodustab ansambli Tallinna tn 37 elamu ja Tallinna tn 39 hoovielamuga. Säilinud on 1882. aastal ehitatud kõrge hoonemahu põhikonstruktsioonid, mälukivi ja 20. saj I poolel lisatud väärtuslikud juurdeehitused. 55 267728 Tallinna tn 40 B interjööris algupärased laed, Lisaks on osaliselt säilinud trepp (pööningul algupärane interjööris algupärased laed, katusekamber), ajaloolised trepp, pööningul algupärane tapeedid, tellisvooderdis19. saj katusekamber, ajalooliste I poolel ehitatud puitelamu. tapeetide fragmendid, Säilinud on ajaloolise tellisvooder. hoonemahu põhikonstruktsioonid ja arvukalt välisviimistluselemente – voodrilaudis, räästakarniisid, algupärased aknad. 263595 Tallinna tn 41 C 265393 Tallinna tn 41 C 275072 Tallinna tn 41 B Muinsuskaitseala iseloomustav ja selle ehitustraditsiooni järgiv hoovielamu, mis moodustab ansambli koos maakeldri ja Tallinna tn 43 elamuga. Säilinud on algupärane hoonemaht, põhikonstruktsioonid ja välisviimistlus (voodrilaudis). 56 6360143 Tallinna tn 41 B Muinsuskaitseala iseloomustav ja selle ehitustraditsiooni järgiv abihoone - ajalooline maakelder, mis moodustab ansambli koos Tallinna tn 43 elamu ja Tallinna tn 41 hoovielamuga. 261197 Tallinna tn 42 B Muinsuskaitsealale iseloomuliku hooneansambli hooviehitis – ajalooline pesuköök-elamu. Säilinud on hoone algne maht, algupärane voodrilaudis viiluväljadel, saelõikelised sarikaotsad. 6127453 Tallinna tn B Muinsuskaitseala iseloomustav Üks väheseid ajaloolisi 42/1 ja selle ehitustraditsiooni järgiv kiviehitisi muinsuskaitsealal. abihoone, mis moodustab väärtusliku ansambli Tallinna tn 40 elamu ja Tallinna tn 42 pesuköök-elamuga. Säilinud on algupärane hoonemaht ja põhikonstruktsioonid. 269546 Tallinna tn 43 B Muinsuskaitseala iseloomustav Algupäraselt 19. saj I poolel ja selle ehitustraditsiooni järgiv ehitatud elamu, mis on 1930. elamu. Säilinud algupärane aastal ümberehitatud – maht ja põhikonstruktsioonid mantelkorsten lammutatud ja ning elamu juurde kuuluv poolkelpkatus asendatud hooviansambel. viilkatusega. 6360207 Tallinna tn 43 C 57 256050 Tallinna tn 44 B Muinsuskaitseala iseloomustav ja selle ehitustraditsiooni järgiv elamu. Säilinud algupärane hoonemaht, põhikonstruktsioonid ning välisviimistluselemendid – voodrilaudis, aknad, uks, ehisdetailid (piirdeliistud, nurgakvaadrid). Tallinna tn 44 C Osaliselt hävinud võlviga maakelder 6360115 Tallinna tn 5 C 6360232 Tallinna tn 5 C 270256 Tallinna tn 5 B Muinsuskaitseala iseloomustav Algupäraselt on hoone olnud silmapaistva linnaruumilise rikkalikult dekoreeritud, mis on mõjuga ajalooline ärihoone- Paide vanalinna kontekstis elamu. Säilinud on algupärane erandlik. Algupärane rikkalik hoonemaht (nurgahoone), dekoor on osaliselt säilinud. põhikonstruktsioonid ja osaliselt välisilme. 58 270257 Tallinna tn 6 B Üks väheseid 18. saj lõpul Säilinud on algupärane L- ehitatud kivihooneid Paide kujuline hoonemaht, vanalinnas, mis väljendab põhikonstruktsioonid ja ajastu arhitektuuristiili ja välisilme (krohviviimistlus, tavasid. Kooli- ja maavalitsuse räästakarniisid, avade hoonena on tegemist kõrge krohviraamistused, kultuuriloolise väärtusega nurgaliseenid). ehitisega. 267696 Tallinna tn 8 C 6243680 Tallinna tn 9 445680 Tallinna tn 9 A Silmapaistva mõjuga Säilinud on algupärane historitsistlik tellishoone, hoonemaht, milles on lisaks esinduslikule põhikonstruktsioonid, sh välisilmele säilinud ajaloolised haruldased katusetarindid interjöörielemendid (katusefermid) ja välisilme; (vaheseinad, võlvlaed ja terviklik fassaadikujundus valgusšahtid). Hoonel on kõrge taastatud. arhitektuuriväärtus ja sümboolne tähendus. 261533 Vainu tn 10 C 268235 Vainu tn 11 C 59 257155 Vainu tn 2 B Hoone on osa linnaehituslikku Osa Pärnu, Suur-Aia, Vainu ja arengut silmapaistvalt Pika tn väärtuslikust kvartalist, mõjutanud kihistusest. kus kolme erineva ajastu Muinsuskaitseala iseloomustav hoonestus moodustab korterelamu, mis järgib 1950. kooskõlalise terviku. Säilinud aastate arhitektuurseid on algne hoonemaht, põhimõtteid samal ajal põhikonstruktsioonid ja varasema hoonestusega välisilme. sobitudes. 255281 Vainu tn 4 C 267563 Vainu tn 6 B Hoone on osa linnaehituslikku Osa Pärnu, Suur-Aia, Vainu ja arengut silmapaistvalt Pika tn väärtuslikust kvartalist, mõjutanud kihistusest. kus kolme erineva ajastu Muinsuskaitseala iseloomustav hoonestus moodustab korterelamu, mis järgib 1950. kooskõlalise terviku. Säilinud aastate arhitektuurseid on algne hoonemaht, põhimõtteid samal ajal põhikonstruktsioonid ja varasema hoonestusega välisilme. Vene tüüpprojekti sobitudes. järgi ehitatud hoone. 265285 Vainu tn 8 B Hoone on osa linnaehituslikku Osa Pärnu, Suur-Aia, Vainu ja arengut silmapaistvalt Pika tn väärtuslikust kvartalist, mõjutanud kihistusest. kus kolme erineva ajastu Muinsuskaitseala iseloomustav hoonestus moodustab korterelamu, mis järgib 1950. kooskõlalise terviku. Säilinud aastate arhitektuurseid on algne hoonemaht, põhimõtteid samal ajal põhikonstruktsioonid ja varasema hoonestusega välisilme. sobitudes. 256620 Vainu tn 9 C 60 265217 Valli alajaam C 274095 Valli tn 3 B Muinsuskaitseala iseloomustav ja selle ehitustraditsiooni järgiv hoone, mis moodustab ansambli koos samal kinnistul ja Posti tn 16 kinnistul asuvate hoonetega. Säilinud on algupärane hoonemaht ja põhikonstruktsioonid. 268787 Valli tn 3 B Muinsuskaitseala iseloomustav ja selle ehitustraditsiooni järgiv abihoone, mis moodustab ansambli koos samal kinnistul ja Posti tn 16 kinnistul asuvate hoonetega. Säilinud on algupärane hoonemaht ja põhikonstruktsioonid. 270485 Valli tn 8 B Vabariigiaegse arhitektuuristiili erandlik näide Paide vanalinnas. Säilinud on algupärane hoonemaht, põhikonstruktsioonid ja osaliselt välisilme. Sümboolne tähendus – markeerib vallikraavi ehitatud, kuid tänaseks hävinud hoonestust. 265128 Valli tn 8 C toetab idsena paiknevat elamut ja moodustab hoooviansambli 61 256048 Vee tn 1 B Muinsuskaitseala iseloomustav ja selle ehitustraditsiooni järgiv abihoone, mis moodustab hooviansambli koos samal kinnistul asuva hoonega. Säilinud on algupärane hoonemaht ja põhikonstruktsioonid. 271577 Vee tn 1 B Muinsuskaitseala iseloomustav Hoonel on silmapaistev ja selle ehitustraditsiooni järgiv linnaruumiline mõju, olles kultuurilooliselt oluline oluline osa keskväljaku sümboolse tähendusega hoone hoonestusest. (koolihoone ning A. W. Hupeli kodukoht). Säilinud on algupärane L-kujulise põhiplaaniga hoonemaht ja põhikonstruktsioonid. 524620 Vee tn 3 C "Vee tänava apteek" on sümboolse tähendusega aga arhitketuurselt ei kuulu väärtusklassi "väärtuslik"; domineeriv suuremahuline ehitis 6127336 Vee tn 6 B Silmapaistva mõjuga erandlik ajalooline kivihoone, mis on ansamblilises seoses naaberhoonetega. Säilinud on algupärane hoonemaht ja põhikonstruktsioonid. 265839 Vee tn 8 C 62 269397 Vee tn 8 B Muinsuskaitseala arengut Rahvastiku arvu kasvuga iseloomustav ajalooline kaasnenud linnaehitusliku korterelamu, mis on osa Rüütli arengu näide. ja Vee tänava äärsest puithoonete ansamblist. Erandlik kahekorruseline maht sobitub ülejäänud hoonestusega. Säilinud on algupärane hoonemaht ja põhikonstruktsioonid. 265842 Veski tn 10 B Muinsuskaitseala iseloomustav ja selle ehitustraditsiooni järgiv abihoone (pesuköök-kuur). Säilinud on algupärane hoonemaht, põhikonstruktsioonid ja välisilme. Algupärane hooviansambli osa. 6359773 Veski tn 10 C 7709519 Veski tn 10 C 6839057 Veski tn 10 C 63 6360224 Veski tn 10 C 261664 Veski tn 10 B Muinsuskaitseala linnaruumilist arengut iseloomustav hoone. Paide muinsuskaitsealal erandlik funktsionalistlik korterelamu; üle-eestiliselt levinud vabariigiaegse arhitektuuristiili näide. Säilinud on algne maht, põhikonstruktsioonid ning välisilme. 7709786 Veski tn 11 B Muinsuskaitseala arengut iseloomustav abihoone (maakelder), mis on ansamblilises seoses Parkali tänava hoonetega. Näide linnuse muldkindluse sekundaarsest kasutusest. 491645 Veski tn 11 M Kultuurimälestis reg-nr 15065 läänevärava varemed Paide linnuse varemed 494180 Veski tn 11 M Kultuurimälestis reg-nr 15065 läänevärava varemed Paide linnuse varemed 496666 Veski tn 11 M Kultuurimälestis reg-nr 15065 linnuse veevärava torni vare Paide linnuse varemed 434469 Veski tn 11 C 6359606 Veski tn 11 C 7875690 Veski tn 11 C 64 740159 Veski tn 11/1 B Muinsuskaitseala arengut iseloomustav ehitis, millel on tugev sümboolne tähendus – linna identiteedi lahutamatu osa. Rekonstrueeritud tornlinnus. 263599 Veski tn 12 C 266336 Veski tn 12 A Muinsuskaitseala iseloomustav Algselt on hoone ehitatud ja selle ehitustraditsiooni järgiv õllevabriku omaniku A. Stammi silmapaistvalt autentne elamu. elamuks, hiljem olnud Säilinud on algupärane maht, vallamaja. põhikonstruktsioonid, välisilme ning algupärase interjööri elemendid. Hoonel on kultuurilooline väärtus ja sümboolne tähendus 7709521 Veski tn 12 A Veski 12 elamu hoonemahu juurde kuuluv autentne osa (keldri sissepääs). Säilinud on algupärane maht ja põhikonstruktsioonid. 7811171 Veski tn 12 B Muinsuskaitseala iseloomustav ja selle ehitustraditsiooni järgiv abihoone (maakelder). Säilinud on algupärane hoonemaht, põhikonstruktsioonid ja välisilme. Moodustab hooviansambli koos Veski tn 12 elamuga. 272931 Veski tn 15 M Kultuurimälestis reg-nr 15065 õllekelder linnuse rondeeli Paide linnuse varemed peal/sees 65 263260 Veski tn 16 B Muinsuskaitseala iseloomustav Lisaks ja selle ehitustraditsiooni järgiv välisviimistluselementidele on elamu, mis on tervikliku säilinud autentne kõrge sokliga ansambli oluline osa veranda. Algupärasele (õllepruulivabriku ansambli hoonekehandile on lisatud osa). Säilinud on algupärane osaliselt teine korrus, mis ühekordne hoonemaht, mahuliselt sobitub põhikonstruktsioonid ja naaberhoonega. osaliselt välisilme. 274070 Veski tn 16 C 265838 Veski tn 16 C 266122 Veski tn 18 B Muinsuskaitseala arengut Hoone on ehitatud varasema iseloomustav hoone, mis on puithoone asemele 20. sajandi tervikliku ansambli oluline osa alguses. Erandlik puhasvuuk (õllepruulivabriku ansambli müüritisega paekivihoone abihoone). Säilinud on Paide vanalinnas. algupärane hoonemaht, põhikonstruktsioonid ja välisilme. 274680 Veski tn 16a B Muinsuskaitseala iseloomustav ajalooline tootmishoone. Kultuurilooliselt oluline sümboolse tähendusega hoone – õllevabrik. Säilinud on algupärane maht, põhikonstruktsioonid ja osaliselt välisilme. 66 261762 Veski tn 16a B Muinsuskaitseala iseloomustav ajalooline tootmishoone – õllevabriku abihoone, mis on vabrikuansambli oluline osa. Hoone algupärane maht ja konstruktsioonid on säilinud osaliselt. 6839060 Veski tn 20 C uusehitis; tehnorajatis 267562 Veski tn 4 C 6243657 Veski tn 4 C uusehitis; kergehitis 6360119 Veski tn 4 C uusehitis; kergehitis 6839051 Veski tn 4 C uusehitis; kergehitis 7709508 Veski tn 4 C uusehitis; kergehitis 257816 Veski tn 4 C hilisem abihoone 67 266332 Veski tn 6 B Muinsuskaitseala linnaruumilist arengut iseloomustav hoone. Erandlik juugendliku arhitektuuri näide. Säilinud on algupärane hoonemaht, põhikonstruktsioonid ja osaliselt välisilme. 274402 Veski tn 6 C 274818 Veski tn 8 C 263863 Veski tn 8 B Muinsuskaitseala iseloomustav ja selle ehitustraditsiooni järgiv elamu. Säilinud algupärane maht ja põhikonstruktsioonid ning elamu juurde kuuluv hooviansambel (samal kinnistul asuv ait). 266286 Veski tn 8 B Muinsuskaitseala iseloomustav silmapaistvalt autentne abihoone – tüüpiline laia konsoolse räästaga ait. Säilinud on hoone algne maht, põhikonstruktsioonid ja välisilme. Hoone on osa Veski tn 8 hooviansamblist. 68 256232 Väike-Aia tn 1 C 266106 Väike-Aia tn 10 B Muinsuskaitseala iseloomustav Säilinud on arvukalt ja selle ehitustraditsiooni järgiv algupäraseid silmapaistva mõjuga välisviimistluselemente - lai autentsena säilinud hoone. voodrilaudis, avade piirdelauad Säilinud on algupärane ja profileeritud veelauad, hoonemaht, komplektsed aknad koos põhikonstruktsioonid, luukidega, sarikate laudkatus ja välisilme. saelõikelised otsad. 264436 Väike-Aia tn 12 B Muinsuskaitseala iseloomustav ja selle ehitustraditsiooni järgiv hoone. Säilinud on algupärane hoonemaht, põhikonstruktsioonid ja välisviimistluselemendid (lai voodrilaudis, nurgalauad, räästakastid) 274101 Väike-Aia tn 13 C 6127307 Väike-Aia tn 13 B Muinsuskaitseala iseloomustav ja selle ehitustraditsiooni järgiv hoone. Säilinud algupärane L- kujuline hoonemaht ja põhikonstruktsioonid. 69 266344 Väike-Aia tn 15 C ülejäänud Väike-Aia tänava hoonestusest eristuv irdne hoone 6369054 Väike-Aia tn 18 B Muinsuskaitseala iseloomustav Säilinud on arvukalt ja selle ehitustraditsiooni järgiv algupäraseid hoone. Säilinud on algupärane välisviimistluselemente - hoonemaht, klassitsistlik välisuks koos põhikonstruktsioonid ja paekivist trepiastmega, välisilme. varikatus, piirdelauad, räästakastid. 6133070 Väike-Aia tn 18 C 4154 Väike-Aia tn 20 B Muinsuskaitseala iseloomustav ajalooline (tootmis)hoone. Erandlik tänavajoonel paiknev kivihoone. Säilinud on algupärane hoonemaht, põhikonstruktsioonid ja välisilme. 495893 Väike-Aia tn 20 C 70 487756 Väike-Aia tn 24 B Muinsuskaitseala iseloomustav Säilinud on arvukalt ja selle ehitustraditsiooni järgiv fassaadidetaile – akende kohal hoone. Säilinud on algupärane paiknevad segmentfrontoonid hoonemaht, ja akende alune püstlaudisest põhikonstruktsioonid ja vahevöö ning klassitsistlik välisilme. Üks väheseid välisuks. muinsuskaitseala hooneid, millel on säilinud tüüpilised fassaadi dekoorielemendid. 266919 Väike-Aia tn 34 B Muinsuskaitseala iseloomustav ja selle ehitustraditsiooni järgiv hoone. Säilinud on algupärane hoonemaht, põhikonstruktsioonid ja välisviimistluselemendid (lai voodrilaudis, räästakastid, saelõikelised sarikaotsad). 254546 Väike-Aia tn 34 C 71 261823 Väike-Aia tn 36 B Muinsuskaitseala iseloomustav ja selle ehitustraditsiooni järgiv hoonekompleks, mis on säilinud silmapaistvalt autentse tervikliku hooviansamblina. Säilinud on algupärane hoonemaht, põhikonstruktsioonid ja välisilme. 274793 Väike-Aia tn 38 B Algses mahus säilinud väärtuslik hoone, mis moodustab hooviansambli koos Väike-Aia tn 40 elamuga. Paide vanalinnale iseloomulik tänavaga ristuv hoonemaht. Säilinud on algupärased põhikonstruktsioonid ja välisilme. 256930 Väike-Aia tn 38 C 72 262818 Väike-Aia tn 40 B Muinsuskaitseala iseloomustav Hoone on alnud ajalooliselt ja selle ehitustraditsiooni järgiv köstri elamu, mis selgitab hoone, mis moodustab erandlikku materjalikasutust – tüüpilise hooviansambli koos erandlik kivist hoonetest ristuva abihoonega. Säilinud on koosnev hooviansambel. algupärane hoonemaht, põhikonstruktsioonid ja välisilme. Sümboolne tähendus koguduse majana. 265270 Väike-Aia tn 42 A Muinsuskaitseala ja selle Säilinud on algupärane arengut iseloomustav ning hoonemaht, ehitustraditsiooni järgiv põhikonstruktsioonid, autentne elamu. Hoonel on laudkatus, väga suur vanuseväärtus välisviimistluselemendid (lai (Paide vanalinna vanima voodrilaudis, nurgapähikud, säilinud kihistuse hoone) ja akende piirdelauad) ning arhitektuuriväärtus. ajaloolised interjööridetailid (mantelkorsten). 261534 Väike-Aia tn 5 C 7810904 Väike-Aia tn 7 vundament 269420 Vainu tn 14 B Muinsuskaitseala ja selle Rahvastiku arvu kasvuga arengut iseloomustav elamu, kaasnenud linnaehitusliku mis moodustab arengu näide. kultuuriväärtusliku keskkonna koos Vainu tn 16, 23 ja 25 hoonetega. Säilinud on algupärane hoonemaht ja põhikonstruktsioonid. 73 268789 Vainu tn 16 B Muinsuskaitseala iseloomustav Paide vanalinnale iseloomulik ja selle ehitustraditsiooni järgiv tänavaga ristuv hoonemaht. elamu, mis moodustab kultuuriväärtusliku keskkonna koos Vainu tn 14, 23 ja 25 hoonetega. Säilinud on algupärane hoonemaht, põhikonstruktsioonid ja välisilme. 273349 Vainu tn 23 B Muinsuskaitseala iseloomustav Säilinud on algupärased ja selle ehitustraditsiooni järgiv välisviimistluselemendid - elamu, mis moodustab klassitsistlik välisuks koos kultuuriväärtusliku keskkonna piirdelaudade ja koos Vainu tn 14, 16 ja 25 ehisfrontooniga, saelõikelised hoonetega. Säilinud on sarikaotsad ja lai voodrilaudis algupärane hoonemaht, (viiluväljal). põhikonstruktsioonid ja välisviimistluselemendid. 269422 Vainu tn 25 B Algses mahus säilinud Säilinud on algupärane lai autentne elamu, mis voodrilaudis, räästapitsid, moodustab kultuuriväärtusliku saelõikelised sarikaotsad, keskkonna koos Vainu tn 14, piirdelauad koos 16 ja 23 hoonetega. Paide nurgakvaadritega, profileeritud vanalinnale iseloomulik veelauad. tänavaga ristuv hoonemaht. Säilinud on algupärased põhikonstruktsioonid ja välisilme. 74  SELETUSKIRJA LISA 2 Muinsuskaitsealal olemasolevate hoonete menetlused ja muinsuskaitseameti loakohustus lähtuvalt tööde iseloomust ja hoone kaitsekategooriast See tabel käsitleb ainult muinsuskaitseameti loakohustust, lisaks rakendab kohalik omavalitsus ehitusseadustiku nõudeid. Menetlused: 1 – Tegevuskava ja tööde tegemise luba (MuKS § 49 lg 3) 2 – Kooskõlastus KOV-e ehitusloa või -teatise menetluse käigus, lisaks muinsuskaitse eritingimused, (vajadusel uuringud), ning tööde tegemise luba (MuKS § 46–54) 3 – Muinsuskaitseameti kooskõlastus KOV-e ehitusloa või -teatise menetluse käigus (MuKS § 52 lg 4) Hooldamine ja Konserveerimine, Väliste piirdekonstruktsioonide Väliste piirdekonstruktsioonide Ehitamine (sh püstitamine, remontimine restaureerimine ja ehitamine restaureerimine ja konserveerimine ilme muutmine, sh värvimine laiendamine, siseruumides ümberehitamine, lammutamine) Ehitusprojekti Ehitusprojekti Ehitusprojektiko Ehitusprojekti Ehitusprojekti Ehitusprojekti Ehitusprojekti kohustusega kohustuseta kohustusega hustuseta kohustusega kohustuseta kohustusega Mälestis Puudub 1 2 1 2 1 2 2 A-hoone Puudub 1 2 1 2 1 2 2 B-hoone Puudub Puudub 1 2 1 2 2 C-hoone Puudub Puudub Puudub 1 3 3 Tööd on jagatud ehitusprojekti kohustusega ja ehitusprojekti kohustuseta töödeks vastavalt Ehitusseadustiku Lisa 1-le. St kõikidel juhtudel, kui kohalikule omavalitsusele tuleb esitada projekt ehitusloa saamiseks või koos ehitusteatisega, rakendab Muinsuskaitseamet kultuuriväärtuslike hoonete (A ja B) puhul menetlust 2, muude hoonete (C) puhul menetlust 3. Juhul, kui kohalikule omavalitsusele ehitusprojekti esitamise nõuet ei ole, ei nõua projekti ka Muinsuskaitseamet ning annab tööde loa tegevuskava alusel. NB! Kui töid tehes avastatakse ajalooline rajatis, tarind, hooneosa, viimistluskiht, arheoloogiline kultuurkiht või muu leid või asjaolu (mistahes kaitsekategooria hoone siseruumides), on tööde teostaja kohustatud säilitama leitu muutmata kujul ning teavitama sellest viivitamata muinsuskaitseametit (MuKS § 60).