Allkirjastatud digitaalselt
RIIGIEELARVELISE TOETUSE KASUTAMISE
LEPING nr 7-17/4966-2
Kultuuriministeerium (edaspidi toetuse andja) ja Narva Linnavalitsuse Linnamajandusamet (edaspidi
toetuse saaja), edaspidi eraldi pool või koos pooled, on sõlminud järgmise riigieelarvelise toetuse
kasutamise lepingu (edaspidi leping).
1. Üldsätted
1.1. Lepingu eesmärk on kokku leppida 2023. aasta riigieelarve seaduse § 1 lõikes 2 ette nähtud
sihtotstarbelise toetuse maksmise ja kasutamise tingimused.
1.2. Leping on sõlmitud kultuuriministri 19.09.2023 käskkirja nr 198 alusel, kooskõlas 2023. aasta
riigieelarve seadusega ja lähtudes toetuse saaja esitatud riigieelarvelise toetuse taotlusest
(edaspidi taotlus).
1.3. Leping on toetuse väljamakse alusdokument.
2. Toetus
2.1. Toetuse andja eraldab toetuse saajale sihtotstarbelise investeeringutoetuse (edaspidi toetus):
Projekti nimetus Toetuse summa Väljamakse kuupäev
Narva linna jalgpalli pneumohalli ehitamine 1 500 000 06.10.2023
2.2. Juhul, kui toetuse andja saab toetuse saaja poolt allkirjastatud lepingu kätte vähem kui kolm
tööpäeva enne lepingu punktis 2.1. nimetatud väljamakse kuupäeva, siis toetuse andjal on õigus
väljamakse teha seitsme tööpäeva jooksul lepingu kättesaamise hetkest.
2.3. Toetuse abikõlblikkuse periood on 01.01.2023 kuni 31.12.2024.
2.4. Kulu on abikõlblik, kui see on projekti tegevuste elluviimiseks vajalik, põhjendatud, tekib
projekti abikõlblikkuse perioodil tehtavate toetatavate tegevuste käigus ning on kooskõlas
õigusaktidega, sealhulgas
2.4.1. on tasutud toetuse saaja arvelduskontolt;
2.4.2. on tõendatud algdokumendiga;
2.4.3. on tehtud järgides riigihangete seaduse põhimõtteid;
2.4.4. on selgelt eristatavalt kirjendatud raamatupidamises ja vastab Eesti finantsaruandluse
standardile.
2.5. Kulu loetakse põhjendatuks, kui see on sobiv, vajalik ja tõhus projekti eesmärkide ja tulemuste
saavutamiseks.
2.6. Abikõlblik kulu on lepingu punktis 2.4 nimetatud tingimusele vastav kulu, mis on otseselt seotud
lepingu punktis 2.1 nimetatud projekti elluviimisega (nt põhivara soetamise ja ehitustööde kulud,
sh projekteerimise, omanikujärelevalve, projektijuhtimise, riigihangete korraldamise jms
projekti tegevuste elluviimisega otseselt seotud ja vajalike teenuste kulu).
2.7. Mitteabikõlblik kulu on:
2.7.1. projekti eesmärgi ja toetatava tegevusega mitteseotud põhjendamatu ja ebaoluline kulu;
2.7.2. käibemaks, välja arvatud kui käibemaks ei ole käibemaksuseaduse alusel tagasi saadav;
2.7.3. kulu, mis on käsitletav erisoodustusena, ja sellelt tasutav maks;
2.7.4. rahatrahv ja rahaline karistus;
2.7.5. kohtumenetluse kulu, sealhulgas vastaspoole ja kolmanda isiku menetluskulu;
2.7.6. sularahas tasutud kulu;
2.7.7. kulu, mis on toetuse saajale hüvitatud teistest meetmetest, riigieelarve, muu avaliku sektori või
välisabi vahenditest.
3. Toetuse kontroll ja aruandlus
3.1. Toetuse saaja esitab toetuse andjale hiljemalt 15.01.2024 toetuse kasutamise vahearuande
projekti 2023. a tegevuste ja kulude kohta ning hiljemalt 31.12.2024 toetuse kasutamise
lõpparuande. Investeeringutoetuse aruande kohustuslik vorm on kättesaadav
Kultuuriministeeriumi veebilehel www.kul.ee.
1/3
Allkirjastatud digitaalselt
3.2. Toetuse andja aktsepteerib esitatud aruande 90 päeva jooksul või teavitab toetuse saajat aruande
puudustest või muudest rikkumistest. Aruanne loetakse aktsepteerituks, kui ei ole tuvastatud
toetuse kasutamise rikkumisi ja aruanne vastab toetuse andja poolt kehtestatud nõuetele ning
lõpparuande korral on toetuse saaja tagastanud toetuse kasutamata jäägi.
3.3. Toetuse andjal on õigus igal ajal kontrollida toetuse kasutamise vastavust lepingule, nõudes
toetuse saajalt toetuse kasutamise aruandeid, toetusega seotud originaaldokumente ja andmeid,
hinnates seeläbi muu hulgas toetuse kasutamise sihipärasust ja tulemuslikkust.
3.4. Toetuse saaja on kohustatud esitama toetuse andja poolt vastavasisulise kirjaliku nõude saamisel
toetuse arvelt tehtud kulusid tõendavad kulu- ja maksedokumentide koopiad, muud dokumendid
ja selgitused, mis tõendavad toetuse sihipärast kasutamist.
3.5. Toetuse andjal on kolme aasta jooksul peale toetuse kasutamise aruande esitamist õigus hinnata
eraldatud toetuse kasutamist, sh vastavust lepingule ja asjakohastele õigusaktidele, sihipärasust
ja otstarbekust.
3.6. Kui toetuse kasutamise rikkumine või aruande puudus tuvastatakse eri- või audiitorkontrolli
käigus, on toetuse andjal, sõltumata aruande esitamise tähtpäevast, õigus nõuda igal ajal
täpsustatud aruande esitamist, kogu või osa toetuse tagastamist või kasutada muid
õiguskaitsevahendeid.
4. Poolte kohustused
4.1. Toetuse saaja kohustub:
4.1.1. kasutama toetust lepingus, sh lepingu lisas 1, sätestatud ning taotluses kirjeldatud
tingimustel ja eesmärkidel;
4.1.2. tagama projekti tegevuste elluviimise järgselt rajatatud spordiväljaku sihtotstarbelise
kasutuse ja sellega seotud ekspluatatsioonikulude katmise;
4.1.3. pidama toetuse kasutamise kohta arvestust ning säilitama projekti elluviimisega seotud
dokumentatsiooni vastavalt raamatupidamise seadusele;
4.1.4. tagastama toetuse kasutamata jäägi koos lõpparuande esitamisega;
4.1.5. tagastama lepingus sätestamata eesmärgil kasutatud toetuse osa toetuse andjalt
vastavasisulise kirjaliku nõude saamisel;
4.1.6. võimaldama toetuse andjal kontrollida toetuse kasutamist, toetuse kasutamise kohta
esitatud aruannete õigsust ning toetuse saamise tingimuseks olevate asjaolude
paikapidavust;
4.1.7. teavitama viivitamata toetuse andjat kõigist asjaoludest, mis erinevad lepingus ja
taotluses toodud tingimustest ja andmetest ning kõigist asjaoludest, mis mõjutavad või
võivad mõjutada toetuse saaja kohustuste täitmist või muudest probleemidest, mis
esinevad lepingu täitmisel.
4.2. Toetuse andja kohustub:
4.2.1. toetuse lepingus sätestatud kuupäeval üle kandma toetuse saaja arvelduskontole, v.a
lepingu punktis 2.2 toodud juhul.
5. Vastutus
5.1. Pooled täidavad oma kohustusi mõistlikult, hoolikalt ja heas usus arvestades tavasid ja praktikat.
5.2. Toetuse andjal on õigus nõuda toetuse saajalt viivist 0,05% tasumisele kuuluvast summast iga
toetuse tagastamisega viivitatud päeva eest.
5.3. Toetuse andja võib peatada toetuse väljamaksmise ja/või nõuda toetuse saajalt leppetrahvi 9%
toetuse summast ja/või lepingust taganeda ja/või nõuda antud toetus tagasi juhul, kui toetuse
saaja ei täida lepingulisi kohustusi sh:
5.3.1. toetust ei ole kasutatud ettenähtud korras ja tingimustel;
5.3.2. projekti eesmärke ei saavutatud;
5.3.3. ilmneb, et toetust on kasutatud mitteabikõlblike kulude hüvitamiseks;
5.3.4. kulud, mille osas toetust saadi, kujunesid planeeritust väiksemaks;
5.3.5. toetuses tasutus kulud on tekkinud väljaspool toetuse abikõlblikkuse perioodi;
5.3.6. aruande kontrollimisel ilmneb, et esitatud kuludokumente on kasutatud toetuse saajale
eraldatud muu toetuse kuludokumendina;
5.3.7. toetuse saaja on esitanud valeandmeid või varjanud andmeid;
5.3.8. aruanne ei ole esitatud tähtaegselt;
5.3.9. toetuse andmine ei ole kooskõlas riigiabi reeglitega.
2/3
Allkirjastatud digitaalselt
5.4. Lepingu rikkumine on vabandatav, kui kohustuse rikkumise põhjuseks on vääramatu jõud
võlaõigusseaduse § 103 tähenduses. Muu hulgas mõistavad pooled vääramatu jõu all õigusakti
(nt riigieelarve seaduse muutmise seaduse või riigi lisaeelarve seaduse) jõustumist, mis takistab
oluliselt lepingu täitmist või muudab selle võimatuks. Pool peab teist poolt vääramatu jõu
asjaolude ilmnemisest ja lõppemisest kohe teavitama. Kui vääramatu jõud kestab kauem kui
kolm kuud, on mõlemal poolel õigus lepingust taganeda.
6. Lepingu jõustumine, muutmine ja lõppemine
6.1. Leping jõustub, kui pooled on selle allkirjastanud ja toetuse andja on toetuse saaja poolt
allkirjastatud lepingu kätte saanud.
6.2. Lepingu sõlmimise eelduseks on, et toetuse saajal puudub lepingu vormistamise hetkel
maksuvõlgnevus või tähtpäevaks tasumata jäetud maksusummalt arvestatud intress, välja
arvatud juhul, kui maksuvõla tasumine on ajatatud. Maksuvõla tasumise ajatamise korral peab
maksuvõlg olema tasutud ajakava kohaselt.
6.3. Lepingu muudatused vormistatakse kirjalikult lepingu lisana ja jõustuvad pärast seda kui pooled
on need allkirjastanud. Pool, kes soovib lepingut muuta, esitab teisele poolele kirjalikult
põhjendatud ettepaneku, millele teine pool on kohustatud vastama 30 kalendripäeva jooksul.
Muutmisettepanekust keeldumist tuleb kirjalikult põhjendada.
6.4. Toetuse andja võib lepingut ühepoolselt muuta kui:
6.4.1. muudetakse oluliselt lepingule kohalduvaid õigusakte või vältimaks ülekaaluka avaliku
huvi rasket kahjustumist;
6.4.2. kuulutatakse välja eriolukord, erakorraline olukord või sõjaseisukord;
6.4.3. vajalik on kõrvaldada lepingus sisalduv õigusvastane tingimus.
6.5. Leping lõpeb:
6.5.1. lepinguliste kohustuste täitmisel;
6.5.2. lepingust taganemisega olulise lepingurikkumise korral;
6.5.3. poolte poolt allkirjastatud kokkuleppel;
6.5.4. muul seadusest tuleneval alusel.
7. Lõppsätted
7.1. Lepinguga seotud teabe vahetamiseks määratud kontaktisikud:
7.1.1 toetuse andja kontaktisik on Kaarel Nestor,
[email protected], 6282260;
7.1.2 toetuse saaja kontaktisik on Jevgeni Smirnov,
[email protected], +37253052316.
7.2. Lepinguga reguleerimata küsimustes lähtuvad pooled Eesti Vabariigi õigusaktidest.
7.3. Lepingust tulenevad vaidlused lahendatakse läbirääkimiste teel. Kokkuleppe mittesaavutamisel
lahendatakse vaidlused kohtus.
Toetuse andja: Toetuse saaja:
Kultuuriministeerium Narva Linnavalitsuse Linnamajandusamet
Registrikood: 70000941 Registrikood: 75039729
E-posti aadress:
[email protected] E-posti aadress:
[email protected]
Arvelduskonto: EE101010220258554220
(allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt)
Kristiina Alliksaar Natalja Šibalova
kantsler direktor
3/3
Lisa 1. Nõuded rajatavatele väljakutele ja hallidele
1. Nõuded rajatavatele väljakutele:
1.1. Toetatava jalgpallihalli väljaku mänguala peab olema 68x105m, millele lisanduvad nõutavad
turvaalad. Pneumohalli puhul peab väljaku küljejoone ja halli vundamendi vahel olema vähemalt
3 meetrine ning väljaku otsajoone ja halli vundamendi vahel vähemalt 4 meetrine kunstmuruga
kaetud turvaala. Statsionaarse halli puhul peab väljaku küljejoone ja seinakonstruktsiooni vahel
olema vähemalt 4 meetrine ning väljaku otsejoone ja halli seinakonstruktsiooni vahel vähemalt 6
meetrine kunstmuruga kaetud turvaala. Kui halli planeeritakse jooksuradasid, siis kunstmuruga
kaetud turvaalad peaksid olema küljejoone taga vähemalt 1 meetrised ja otsajoone taga vähemalt
3 meetrised. Kui projekteeritaval maa-alal on ruumi vähe, siis toetatava väljaku mänguala peab
olema minimaalselt 64x100m.
1.2. Toetatav jalgpallihall peab asuma koolide ja/või teiste haridusasutuste vahetus läheduses (ca
500m) ning arvestama võimalikult hästi ligipääsetavuse jt kvaliteetse ruumi aluspõhimõtetega 1.
Oluline on hea ühendus ühistranspordiga.
1.3. Taotleja peab tagama, et toetatava jalgpalliväljaku kunstmuru vastab rahvusvahelise jalgpalli
assotsiatsiooni (FIFA) nõuetele. Pakutav muru peab olema testitud paigaldusjärgselt FIFA Quality
Pro standardi järgi. Kunstmuru lible tüüp – monofilament ja lible tooraine – polüeteen.
Kunstmuruväljak peab olema rajatud vähemalt 20mm paksuse elastuskihiga. Kunstmuru peab
olema taaskasutatav, mida kinnitab pakkumisega kaasas olev erapooletu testi aruanne vähemalt
ülikooli uurimiskeskuse tasemel või tootja poolne kinnitus, et nad taaskäitlevad nende tarnitud
kunstmuru.
1.4. Soovituslik on rajada väljakuvalgustus pneumohallita kasutamiseks pimedal ajal.
1.5. Soovituslik on rajada mänguväljaku juurde ka muid spordialasid võimaldav taristu, mida osaliselt
või täielikult katab pneumohall.
2. Nõuded rajatavatele pneumohallidele:
2.1. Pneumohall peab katma nii mänguala kui ka minimaalselt 3 meetri laiuse turvala.
2.2. Vähemalt kahekordse membraanisüsteemiga pneumohall (soovitusliku kõrgusega 20 meetrit),
mille soojusjuhtivuse U-väärtus on maksimaalselt 1,7 W/m2K. Pneumohall peab vastama Eestis
kehtivatele tuleohutusnõuetele ja Päästeameti ettekirjutusele.
2.3. Soovituslik on rajada transpordisissepääsud (sisemõõtmed h=3,5 × b=3 × l=8 m), 1 tk.
2.4. LED-valgustussüsteem (väljaku valgustustihedus vähemalt 500 luksi; soovituslikult
hajuslahendusega ja postivabalt ning valgustussüsteemi juhtimine DALI tehnoloogiaga).
2.5. Automaatne sissepuhke- ja avariisüsteem.
2.6. Halli peab olema võimalik kütta.
3. Juhul, kui kohalik omavalitsus soovib rajada kunstmuruväljaku ja katta selle statsionaarse halliga,
siis kohalduva järgnevad tingimused:
3.1. Rajatava statsionaarse halliga samas tõmbekeskuses peab olema välijalgpalliväljak, mille
mänguala on minimaalselt 64x100m. Antud tingimusele vastavust kinnitab pärast informatsiooni
saamist Kultuuriministeerium.
3.2. Rajatava statsionaarse halli väljak peab vastama punktis 1 ja selle alapunktides kirjeldatud
nõuetele, välja arvatud punkt 1.4, mida ei ole võimalik kohaldada.
3.3. Statsionaarne hall, mille katuseharja kõrgus on minimaalselt 20m ja külgseina välismõõt on
minimaalselt 6 meetrit ning mis katab nii mängu- kui ka turvaala, peab olema rajatud vastavalt
ehitusseadustikule ja vastama Eestis kehtivatele tuleohutusnõuetele ja Päästeameti ettekirjutusele.
3.4. Soovituslik on rajada transpordisissepääs (sisemõõtmed h=3,5m × b=3m), 1 tk.
3.5. LED-valgustussüsteem, mille valgustihedus on vähemalt 500 luksi ning mis on juhitav DALI
tehnoloogiaga.
3.6. Halli peab olema võimalik kütta.
1
https://www.kul.ee/media/60/download