Kiri

18.09.2023 Tagasiside eelnõule “Kultuuriministri 14. oktoobri 2022. a määruse nr 17 „Riigieelarvest etendusasutuste toetamise tingimused ja kord“ muutmine” Täname võimaluse eest anda tagasisidet kultuuriministri määrusele „Riigieelarvest etendusasutuste toetamise tingimused ja kord“ (edaspidi määrus). EETEAL tegi oma 19.05.2023 antud tagasisides ettepaneku jätkata läbirääkimisi rahastusmudeli väljatöötamiseks ning on selleks jätkuvalt valmis. Kahjuks ei selgu seletuskirjast, kas käesolevad parandused on mõeldud lühiajalise lahendusena 2024. a toetuste eraldamiseks ning mudeli väljatöötamise protsess jätkub või on tegemist pikaajaliselt rakendatava süsteemiga. EETEALi seisukoht on, et kaalukad otsused, mis puudutavad tervet valdkonda, vajavad kompleksset ja terviklikku lähenemist. Tutvudes määruse eelnõuga teeme järgnevad tähelepanekud: 1. Eelnõu § 1 muudetakse määruse § 7 tervikuna. Neist olulisim on määruse lõikes 2 sätestatud valemist loobumine põhjendusega, et see ei võimalda erinevate teatrite tegutsemisvorme soovitult võrrelda. Ehkki erinevat tüüpi etendusasutuste (eeskätt mudelite trupp, trupp+maja, maja ehk etenduskunstikeskus) erisustega on vaja rohkem arvestada, taganetakse selle punktiga Etendusasutuste seaduses kehtestatud mahupõhisuse tingimusest. Eelarve realistlikkuse hindamine on vajalik, ent selle hindamine antud mudeli järgi jääb subjektiivseks ning rahastamisest kaovad piisavad mõõdetavad alused. EETEALi seisukoht on olnud terve läbirääkimiste perioodi vältel, et rahastamismudel peab ühendama mõõdetavate ja kunstiliste kriteeriumite hindamise mõistlikul moel tagades erinevate teatrimudelite (trupp, trupp+maja, maja) elujõulisuse. 2. Eelnõu § 1 punktiga 1 määratakse tegevustoetuse alampiiriks 90 000 eurot ning ülempiiriks munitsipaaletendusasutustel 1 350 000 eurot ning eraetendusasutustel 600 000 eurot. Erinevad piirid loovad eelduse, et aluseks on teistsugune arvutamise mudel, mida ei ole aga selgitatud või põhjendatud. Samas voorus sarnastel alustel osalevaid etendusasutusi tuleb hinnata võrdsetel tingimustel. Etendusasutuse eelarve kasvuks on kehtestatud 20%. Rõhutame, et eelarve tõusu arvestamisel tuleb võtta aluseks ilma proportsionaalse vähendamiseta toetuse summa. Proportsionaalne vähendamise järgne summa ei kajasta teatri toimimiseks vajalike vahendite tegelikku määra, vaid sõltub konkreetse aasta taotluste arvust. Kui arvestatakse proportsionaalselt vähendatud toetust, läheb alampiir vastuollu eelmisel aastal alla 75 000 euro toetuse saanud etendusasutuste õigustatud ootustega, kuna kehtivas määruses ei ole 20% kasvupiir seotud eelarve, vaid loomingulise tegevuse mahuga. Plaanitav muudatus ei võimalda neil üldse taotlust esitada. 3. Eelnõu § 1 punkti 5 ning 7 sõnastused võimaldavad mitmetitõlgendatavust, kus jääb ebaselgeks, kuidas mõjub 4% rakendamine proportsionaalsele vähendamisele. Näiteks, kas 4% käsitletakse lisatoetusena, mis lisandub taotlusvoorus eraldatavale summale või suurendab 4% ülejäänud etendusasutuste toetuste proportsionaalse vähendamise protsenti. MTÜ Eesti Etendusasutuste Liit reg nr 80232055 Kreutzwaldi 2a Rakvere [email protected] 4. Eelnõu § 1 punktis 8 välja jätta täpsustus „võlaõiguslike lepingute alusel“, kuna see ei vasta tegelikule olukorrale, kus loomingulise töö mahtu mõjutavad eriti etenduskunstikeskuste, tantsuteatrite ja loominguliste ühenduste puhul nii Kultuurkapitali toetused kui omavahelised koostöölepingud. 5. Punktis 8 esitatud hindamismetoodika ettepanek, kus lisatakse pingereale 75 punkti lävend ning hindamismetoodika kriteeriumite 1 ja 2 lävend, on dubleeriv. 75 punkti lävend ei ole vastavuses kriteeriumite arvu vähenemisega võrreldes eelmise aasta taotlusvooruga ning ei ole seega põhjendatud. Teeme ettepaneku kehtestada lävendiks 70 punkti. Kunstilise tasemega seotud kriteeriumitele eraldi lävendi seadmine olukorras, kus ei ole esitatud hindajatele mõeldud küsimustikke ning komisjoni liikmetel ei ole teadolevalt kohustust vaadata taotlevate teatrite etendusi, tekitab küsimuse, millega tagatakse teatrite hindamise objektiivsus ja läbipaistvus. Kriteeriumilävendite seadmisega saavutatavaid eesmärke täidab pingerea moodustamine. 6. Punktis 9 jääb selgusetuks, kas esimeseks kalendriaastaks määratud toetuse summa, mis on aluseks teise ja kolmanda aasta toetuse määramisele, on proportsionaalselt vähendatud või vähendamata summa. Samuti, kas kolmeks aastaks määratud summat vähendatakse igal aastal proportsionaalselt vastavalt selleks aastaks laekunud taotlustele. Üheaastaste tegevustoetuste puhul saab kasv olla 20% eelmise aasta summast, selgitamata on, milline on kasv kolmeaastase tegevustoetuse lõppemise järel uut toetust taotledes. 7. Ehkki lähtudes õiguskantsleri hinnangust (11.09.2023) on riigil õigus seada rahastamiseks erinevaid kriteeriumeid, ei ole põhjendatud, miks on mõjus valdkonna arengule (hindamismetoodika 1.1.3, tabelis kriteerium 3) eraldi välja toodud rahvusvaheline tegevus, mitte aga näiteks õiguskantsleri poolt välja pakutud ligipääsetavus või töö laste ja noortega. Kui kriteeriumiks on rahvusvahelisus, siis on vaja täpsustada, milliseid ootuseid riik sellele esitab (Eesti kultuuri tutvustamine, Eesti kogukonna ühendamine ja kultuuri säilitamine, osalemine rahvusvahelises koostöös, panustamine rahvusvahelisse loometegevusse vms). Teiseks käsitletakse rahvusvahelisust kitsalt külalisetenduste andmise või korraldamisega ning rahvusvahelistes võrgustikes osalemisega jättes tähelepanuta koostöölavastused ja teised rahvusvahelised projektid, residentuuriprogrammid, külalislavastajate kaasamise jt. Jääb selgusetuks, millisel kaalutlusel põhineb osakaal 5-15% repertuaari mahust. Kriteerium 3 ei arvesta võrdselt kõiki etendusasutusi lähtudes nende toimimisviiside erinevustest (trupp, trupp+maja, maja). Mainitud teatrimudelite spetsiifika mõjutab nende panustamisviise valdkonna arengusse. Rahvusvahelisuse kõrval on arvestamata töö laste ja noortega, kogukonna- ja publikuprogrammid, konkursid, koostöö teiste organisatsioonidega jt. 8. Teeme ettepaneku hinnata kriteeriumis 4 hinnatakse panust valdkonna arengusse täpsemalt kui määratlustega „väike“, „keskmine“ ja „suur“. Jääb ebaselgeks, miks hinnatakse panust ainult kahe majandusaasta lõikes. Arvestades, et kandideerida saavad ka kolmandat aastat tegutsevad etendusasutused, on kahe aasta hindamine põhjendatud, ent pikema pikem ajalooga teatrite puhul on otstarbekas vaadata panust valdkonda pikema perioodi vältel. MTÜ Eesti Etendusasutuste Liit reg nr 80232055 Kreutzwaldi 2a Rakvere [email protected] 9. Kriteeriumis 5 hindamisel tuleb arvestada, et kahe taotlemise eelneva aasta (2021 ja 2022) etendustegevust mõjutas koroona, mis seadis piirangud ka külalisetenduste andmisele. Kui tavapärases olukorras on kriteeriumi hindamine põhjendatud, siis kahe viimase aasta lõikes seab see Tallinnas ja Harjumaal tegutsevad teatrid ebavõrdsesse olukorda. 10. Hindamismetoodikas esitatud kriteeriumid on kirjeldatud pinnapealselt, „vahepealse hinnangu“ kirjeldus puudub. Peame vajalikuks, et tabelite täitmise toeks koostataks küsimustikud, mis loovad kriteeriumite hindamiseks ühised alused ning moodustavad lahutamatu osa hindamismetoodikast. Komisjoni kohtumised teatritega peaksid toimuma samuti küsimustiku alusel, mis tagab andmete võrreldavuse ning aitab tagada, et komisjon saaks kogu hindamiseks vajaliku informatsiooni. Mõlemad materjalid peavad olema taotlejale kättesaadavad. Teeme ettepaneku muuta taotluse menetlemise taotlejale läbipaistvamaks nii komisjoni töö kui ministeeriumi menetlemisprotsessi erinevate etappide osas. Senini on ebaselge, kuidas tagatakse teatrite hindamise objektiivsus ja läbipaistvus: eeskätt hinnete põhinemine taotletavate teatrite etenduste vaatamisel, kursisolek teatrite individuaalse tehnilise, administratiivse ja loomingulise toimimisprotsessiga. 11. Hajutamaks subjektiivsuse osakaalu hindamisel teeme ettepaneku suurendada komisjoni liikmete arvu ning laiendada punktiskaalat. 12. Kriteeriumite punktiskaalade ja kirjelduste punktis 3.3. sätestatakse, et taotluse hindamisel võetakse arvesse „ekspertidele, Kultuuriministeeriumi töötajatele ja hindamiskomisjoni liikmetele teadaolevad hindamist mõjutavad tõendatud asjaolud”. On ebaselge, kuidas ja mil määral mõjutavad need hindamist ning kuidas saavad neist teadlikuks taotlevad teatrid. Lisainfot saab arvestada ainult konkreetsete kriteeriumite hindamisel kindla metoodika alusel. On tänuväärt, et Kultuuriministeerium töötab etendusasutuste rahastamissüsteemi paremaks ja läbipaistvamaks muutmise nimel. Peame oluliseks, et uute muudatustega ei põlistataks eelmise, 2022. aastal läbi viidud taotlusvooru tulemusi ning need ei muutuks aluseks kõikide järgnevate aastate toetuste määramisel. Eesti teatrimaastikku tuleb vaadelda ühtse tervikuna, sest erateatrid, munitsipaalteatrid ja riigi sihtasutused teevad omandivormist sõltumata olulist ja võrdse tähendusega tööd tagamaks eesti kultuuri areng ja säilimine läbi aegade. Hoolimata muudatustest on jäänud käesolevas määruses mitmed probleemid lahendamata. Rõhutame vajadust ja oma valmisolekut jätkata läbirääkimisi läbipaistva rahastusmudeli väljatöötamiseks. Lugupidamisega Velvo Väli Eesti Etendusasutuste Liidu esimees /allkirjastatud digitaalselt/ MTÜ Eesti Etendusasutuste Liit reg nr 80232055 Kreutzwaldi 2a Rakvere [email protected]