Vastus

Lp. Maria-Kristiina Soomre kunstinõunik Kultuuriministeerium Suur-Karja 23 Teie e-kiri 07.07.2023.a. 15076 Tallinn Meie 18.09.2023.a. nr 453 Tagasiside loovisikute toimetuleku ja sotsiaalsete garantiide kättesaadavuse parandamise teemal Lp. Maria-Kristiina Soomre, Täname Teid ja Kultuuriministeeriumi kõikide tegevuste eest, mida olete teinud vabakutseliste loovisikute toimetuleku ning sotsiaalsete tagatiste kättesaadavuse tagamiseks ja loometöö tasustamise parandamise osas. Eesti Esitajate Liit (EEL) peab väga oluliseks, et antud teemaga tegelemine on Kultuuriministeeriumi fookuses ja on olemas tõsiselt võetav soov leida valdkonna jaoks parimaid lahendusi. Käesolevaga esitame omapoolsed seisukohad ja ettepanekud 07.07.2023 saadetud dokumendi (edaspidi kokkuvõte) osas. Tagasiside andmisel lähtusime probleemistikke struktuurist, nagu need kokkuvõttes olid välja toodud: 1. Sotsiaalkaitse kättesaadavus vabakutselistele loovisikutele 2. Vabakutselise määratlemine muutunud töömaastikul 3. Professionaalse loovisiku määratlemine 4. Loometöö väärtustamine ja õiglane tasu 5. Loomeliitude roll ja huvikaitse 6. Loovisikute ja loomeliitude seaduse ajakohastamine 1. Sotsiaalkaitse kättesaadavus vabakutselistele loovisikutele Teravalt tõusetunud probleem, ravikindlustuse puudumine suuremal osal loomeinimestel, võib olla tekkinud ka sellest, et praegusesse riiklikku sotsiaalkaitsesüsteemi panustamine on liiga jäik. Muusikutest loovisikud on avaldanud, et hetkel kehtiv sotsiaalmaksu minimaalne kohustus on enamusele neist kas liialt koormav või lausa üle nende finantsvõimekuse käiv. Samuti teeb maksmise keeruliseks sissetulekute ebaregulaarsus. Mitmed loovisikud omavad igakuiseid sissetulekuid ulatuses, mis võimaldaks tasuda sotsiaalmaksust üksnes ravikindlustuse osa (13%), mida praegune süsteem kahjuks ei võimalda, aga millest loovisikud oleksid huvitatud. Tagamaks, et vabakutseline loovisik saaks panustada ühtsesse kollektiivselt rahastatavasse sotsiaalkindlustussüsteemi, tuleks esmalt lahendada küsimus, millises vormis peaksid vabakutselised loovisikud tegutsema. Loovisikutele ettevõtluseks sobivaid lahendusi on, aga neil kõigil on miinused. Olemasolevatest ettevõtlusvormidest kasutab üks osa muusikutest loovisikuid osaühingut ning väike osa tulundus- või usaldusühingut. Kõik need on äriühingud, MTÜ Eesti Esitajate Liit Registrikood 80123840 Paldiski mnt. 96a, 13522 Tallinn, Eesti Telefon +372 650 5171 [email protected] www.eel.ee mille tegevuse eesmärk on eeskätt kasumi teenimine ja sellise ettevõtlusvormi kasutamine ei soodusta ega kohusta loovisikut panustama ühtsesse sotsiaalkindlustussüsteemi. Sotsiaalmaksu avansilise maksmise kohustus tekib FIE-l, läbi mille saaks loovisik sotsiaalsed tagatised. Kahjuks on see paljudele loovisikutele sotsiaalmaksu konkreetseks tähtajaks tasumise kohustuse tõttu mittesobilik, kuna loovisiku sissetulekud on üldjuhul ebaregulaarsed. Hetkel puudub seadusandjapoolne regulatsioon, mis annaks isikule loovisiku staatuse, millega kaasneks eritingimustel maksude maksmise kohustus. Sotsiaalkindlustussüsteem eeldab, et sellega on liitunud ja sellesse panustab oluline osa aktiivsest elanikkonnast, sh ka aktiivsetest loovisikutest. Kui on loodud reeglistik, mis annab loomeinimestele loovisiku staatuse, millega kaasneb neile eritingimustel ja lihtsustatud kujul ettevõtluse maksusüsteem, lahendaks see ehk märkimisväärsel osal loovisikutest puuduva ravikindlustuse ja pensionistaaži probleemi. Loomevaldkonnas töötamist töölepingu alusel kasutab täna väga väike osa muusikaga tegelevatest loovisikutest. Enamalt jaolt on need sama omaniku ja juhatuse liikmega osaühingud. Osalise tööajaga töölepingute sõlmimine on valdav muusikute hulgas, kes käivad koolides, lasteaedades ja huvikoolides muusikat õpetamas kas põhitegevusena või selle kõrvalt. Enim kasutatud lepingu vorm muusikute seas on võlaõiguslik leping, nt. töövõtu- või käsundusleping. Hetkel puudub aga regulatsioon, kus isik, olles nii tööandja kui ka töövõtja rollis, saaks rakendada oma tegevusele kohast maksusüsteemi. Loomeettevõtlusega tegelemine võiks olla ka eelduseks, kui loovisik soovib taotleda loometoetust. See peaks välistama selle, et igal isikul, kes on midagi loonud ja selle üldsusele suunanud ning kes vastab seaduses toodud tingimustele, on õigus loometoetusele. 2. Vabakutselise määratlemine muutunud töömaastikul Teemaga seonduvalt on kasutusel mitmeid loomeinimese kohta käivad mõisteid, mis tekitab segadust. Hetkel defineerib loovisikute ja loomeliitude seadus (LLS), kes on loovisik ja kes on vabakutseline loovisik. Kasutusel on ka mõisted nagu „tunnustatud loovisik“ ja lihtsalt „vabakutseline“. Lisaks soovitakse loomeinimeste hulgas esile tõsta isikute gruppi, kes mahuvad mõiste „professionaalsed loovisikud“ alla. Ebaselge on küsimus, kas üks loomeinimene saab samal ajal olla määratletud ühega neist mõistete valikutest või on vabadus olla samal ajal lihtsalt vabakutseline või loovisik, vabakutseline loovisik ja professionaal ja omakorda veel tunnustatud loovisik? Samuti tekib siinjuures küsimus, kas professionaalsel loovisikul on suuremad eelised (nt. toetuste taotlemisel) kui vabakutselisel loovisikul või loovisikul? Koos vabakutselise määratlemisega peaks õigusnormidega olema reguleeritud ka loovisiku loomeperiood ja töötamise periood teatud kohustuslike toimingutega loovisiku poolt. Kui loovisik teeb tööd, mis üldjuhul on tasustatud, kaasneks talle seoses sellega seadusandja poolt reguleeritud korras teavitamise kohustus. Sarnaselt teistele tööandjatele tuleks ka loovisikul Maksu- ja Tolliametis töötamise registris registreerida enda, kui füüsilise isiku töötamine (esinemine, esitlemine jne), mille puhul tekib maksukohustus ning seda olenemata lepingu vormist ning töötamise ajalisest kestvusest. Kuna töötamise registris sisalduvad andmed on aluseks töötamisega kaasnevate sotsiaalsete tagatiste (ravikindlustuse, töötuskindlustushüvitise jne) määramisel, siis sellega kaasneks loovisikule ka ligipääs sotsiaalsetele tagatistele, ise sotsiaalkindlustussüsteemi panustades. Töötamise registri andmed aitaksid ühe variandina ka selgemini aru saada, kas loovisiku loominguline tegevus on kuidagi üldsusele suunatud olnud. MTÜ Eesti Esitajate Liit Registrikood 80123840 Paldiski mnt. 96a, 13522 Tallinn, Eesti Telefon +372 650 5171 [email protected] www.eel.ee 3. Professionaalse loovisiku määratlemine Seadusandja on ühe eesmärgina sätestanud, et LLS-i regulatsioon peaks toetama kaunite kunstide professionaalsel tasemel säilimist ja arenemist (LLS§1 lg 1). Nüüd on küsimus, kes saavad luua kauneid kunste? Kas ajakirjanikud, tätoveerijad, diskorid, erinevate mängude loojad jne. loovad kunsti? Siin nimetatutest on nt. diskoril, kes ise loob muusikat (st. on teose esitajaks), võimalus liituda EEL-iga. Üldjuhul pakub diskor teenust, kasutades selleks kellegi teise loomingut ning otseselt ise kaunist kunsti professionaalsel tasemel oma tegevusega ei loo. Vastavalt kokkuvõttes toodud hinnangule võiks professionaalsed loovisikud moodustada 30 – 40 % kõikidest loovisikutest. Arvestades Praxise uuringus välja toodud arvu, et kultuurisektoris tegutseb 10200 vabakutselist, on professionaalsed loovisiku mõiste sisustamine olnud üsna avar. EEL on seisukohal, ,et kultuuriprofessionaalideks ei saa olla kõik isikud, kelle looming on kaitstud autoriõiguse sätetega. Mõne loomevaldkonnaga tegelemine hobitegevuse raames või harrastajana keskpärasel tasemel ei peaks olema riigi kultuuripoliitika vaatest selline tegevus, mille tegijat tuleks kindlasti toetada. Kokkuvõtte lisas nr 1 väljapakutud lahendust, et kriteeriumidest lähtuvalt hindaks ekspertidest koosnev komisjon loovisiku avalduse alusel tema vastavust „professionaalsed loovisiku“ mõistele, ei pea EEL suure halduskoormuse tõttu sobilikuks. Kui on soov tagada võrdne kohtlemine ja komisjoni otsuse vaidlustamise võimalus, siis võib selline lahendus kaasa tuua märkimisväärse halduskoormuse ja vaidlused, millega tegelemine võib hakata võtma märkimisväärset ressurssi. EEL-i hinnangul on ekspertkomisjoni tegevus asjakohane nt. kirjanikupalga taotlemisel, kuid tuhandete loovisikute (samaaegsel) hindamisel on hea tulemuse saavutamine pigem kaheldav. 4. Loometöö väärtustamine ja õiglane tasu Kas loometöö eest saadav tasu on õiglane, peaks jääma iga loovisiku enda otsustada. Loomeliidu poolt mõistlike või minimaalsete tasumäärade kehtestamine eeldab läbirääkimisi ja kokkuleppeid teenuse tellijate esindajate või nende esindusorganisatsioonidega. Loomeliidud peaksid sel juhul võtma enda kanda ametiühingu rolli, pidades kollektiivseid läbirääkimisi. Juhul, kui loomeliitu kuuluv loovisik on nõus oma loometöö eest saama vähem tasu, kui loomeliit on kehtestanud, kas sellega kaasneks loovisikule sanktsioonid? Kuna loometöö koosneb erinevatest etappidest ja selle kulg võib olla ettearvamatu, võiks seadusandja poolt olla kehtestatud tegutsemise vorm, mille alusel saaks loovisik tasu selliselt, et tagatud on korrapärane sissetulek, tasutud on maksud ja töötamine on registreeritud. 5. Loomeliitude roll ja huvikaitse Seadusest tulenevalt on loomeliidu üheks eesmärgiks oma liikmeks olevate loovisikute loometegevuse toetamine. Selleks on riik ette näinud iga-aastase toetuse loomeliidule ning kehtestanud korra, kuidas riigieelarvest eraldatud toetust kasutada. Kui loomeliidult võetakse võimalus seda teha, ei saa loomeliit seadusega talle pandud eesmärki täita. Samuti võib see vähendada loovisikute huvi loomeliiduga liitumise vastu. Loomeliitude võimekus ja pädevus on väga erinev ning vajaks ministeeriumipoolset tuge või selgeid suuniseid olukordades, millega loomeliit igapäevaselt oma tegevuses kokku ei puutu. MTÜ Eesti Esitajate Liit Registrikood 80123840 Paldiski mnt. 96a, 13522 Tallinn, Eesti Telefon +372 650 5171 [email protected] www.eel.ee Ravikindlustuse olemasolu või selle puudumine on loovisikute puhul kindlasti üheks keskseks teemaks, mis vajab senisest paremat lahendust. Kokkuvõttes välja pakutud „rulluv“ arvestus võib pakkuda leevendust ning tagada, et ravikindlustus tekib suuremal hulgal loovisikutest. Samuti tuleks üle vaadata vabatahtliku kindlustuse regulatsioon ning kaaluda, kas loovisikute puhul oleks asjakohane rakendada mingeid (täiendavaid) tingimusi, mille puhul on võimalik vastava lepingu sõlmimine. Kindlasti on tervitatavad sellised lahendused, kus loovisikul on endal kohustus teenida sotsiaalmaksuga maksustatavat tulu ning teataval ajaperioodil, mil vastav tulu võib olla väiksem kui kohustuslik makse, tagatakse puuduolev osa riigi poolt teatava perioodi vältel. Sellised lahendused motiveerivad loovisikut panustama ja kasvõi lühiajaline abi riigi poolt võib tagada parema stabiilsuse loometööga tegelemisel. Staatusepõhise pensionistaaži arvestamise erandi ettepaneku osas on EEL seisukohal, et hetkel kasutusel oleva loomeliitude andmekogus toodud aktiivsuse info arvestamine ei oleks asjakohane, kuivõrd antud info ei ole kõikide isikute osas täielik. Olukorras, kus märkimisväärne osa loomingu (filmid, muusika) tarbimine on liikunud või liikumas platvormi teenustele, peab EEL ülioluliseks, et seadusandja arvestaks nende muudatustega tarbimisharjumustes ning suudaks asjakohaselt analüüsida ja reageerida, kui on vajalik riigi poolne sekkumine. Autoriõiguse regulatsiooni asjakohastamine õiguste omajate huvides on tegelikult vähim, mida riik loomesektorile pakkuda saab. Paraku on ka selles valdkonnas riigi suhtumine olnud pigem teenuse pakkujaid ja kasutajaid toetav ning piisava tähelepanuta on jäänud asjaolu, et loomingu pakkumiseks platvormile on loovisik üldjuhul pidanud tegema eelnevalt märkimisväärseid investeeringuid, nii ajalises kui ka rahalises mõttes. Lahendus, kus platvorm on sisu haldajaks ja tulu saajaks ning kasutajatele on tagatud sisuliselt olematu hinna eest ligipääs piiramatule loomingule, ei ole juba hetkel jätkusuutlik, rääkimata tuleviku vaatest. 6. Loovisikute ja loomeliitude seaduse ajakohastamine Kehtiva seaduse kõige suuremaks probleemiks on vabakutselise loovisiku määratlemine, kellel on õigus loometoetusele. Kolme viimase aastaga on paljud loovisikud „ära õppinud“ reeglid, kuidas vastata toetuse saamise tingimustele. Loometoetuse kui abiraha kasutamise eesmärk on samuti segane – kas loometoetuse maksmise eesmärgiks on loovisiku igapäevaste kulude katmine, sh laenude, liisingute ja järelmaksude tasumine või otsene toetus loometegevuse soodustamiseks, millega kaasnevad kohustused (nt loomeliitude andmekogus loometegevuse alguse ja teose pealkirja ära näitamine). Viimaste aastate praktika on välja toonud LLS-is esinevad probleemid ja mitmeti tõlgendamised. Samuti on välja tulnud e-riigi nõrkus, kus erinevate ametiasutuste registrid ei tee koostööd (nt Töötukassal ei ole võimalik kontrollida registritest, kas isik on saanud loometoetust; loomeliidul ei ole võimalik kontrollida, kas toetuse taotleja teenib kaitseväes või asendusteenistuses; Maksu- ja Tolliametile tehtud päringu vastusest ei selgu, et isikule on määratud töövõimetuspension). Kuna varasem kohtupraktika LLS-ga seonduvalt praktiliselt puudus, siis mõned üksikud kohtuvaidlused viimastel aastatel on välja toonud tõsisemad probleemid, mis seonduvad kohtumenetluse kestvusega. Üldjuhul kestavad need rohkem kui aasta ja sel perioodil on loovisik kui õigusvaakumis – tal on vajadus ja õigus taotleda toetust, aga kehtiv kohtuvaidlus ei võimalda talle toetust määrata ega maksta. Loovisikud ise on välja MTÜ Eesti Esitajate Liit Registrikood 80123840 Paldiski mnt. 96a, 13522 Tallinn, Eesti Telefon +372 650 5171 [email protected] www.eel.ee toonud loometoetuse taotluse menetlemise ajalise kulu, mis otseselt ei ole seotud loomeliidu tegevusega, vaid sõltuvuses tehtud päringutele vastamise ajaga. Nõustume kokkuvõttes väljendatud seisukohaga, et hetkel on LLS-is toodud vabakutselise loovisiku mõiste liiga lai ning toetuse tingimused samas liiga piiravad ebaregulaarsete ja ebapiisavate sissetulekutega loovisikutele. Loometegevuse ülekandmine mõne teise ettevõtlusvormi alla, koos eesmärgiga saada samaaegselt nii loometoetust kui ka ettevõtlustulu, tuleks seadusandja poolt mõistlikul viisil välistada. Hetkel on paljudel juhtudel loovisikutel, oma teenuse eest tasu saamiseks, ainuke võimalus arve esitamine ja see paneb nad keerulisse olukorda, kui oleks vajalik valida, kas tegutseda loovisikuna, kellele laienevad teatavad garantiid ja kes võib saada mingeid toetusi, või ettevõtjana, mis võib tagada parema hakkama saamise. Kindlasti on tervitatavad igasugused tehnilised lahendused ja andmete ristkasutus, mis teevad kergemaks nii toetuse määramise kui ka kontrollimise, kas isikule saab jätkata toetuse maksmist. Toetuse sihtrühma laiendamine üliõpilastele ja pensionäridele võib küll tagada nende parema majandusliku hakkama saamise, kuid siinkohal eelistaks pigem Soome mudelit, mida on kirjeldatud kokkuvõtte punktis 6.5. EEL ei jaga kokkuvõttes toodud seisukohta, et optimaalsem oleks vajaduspõhiste loometoetuste keskne maksmine. Loomeliidul on võimalik oma liikme loometegevuse või toetuse vajaduse kohta saada märksa paremaid detailsemaid ja elulisemaid andmeid, kui registri andmete põhisel toetuse määramisel, mida keskne loometoetuste määramine sisuliselt on. EEL-ile teadaolevalt ei ole aastatel 2019-2022 perioodil Kultuuriministeeriumi poolt loomeliidu välistele loovisikutele määratud loometoetuste määramise, maksmise ja järelevalve osas läbi viidud auditeid, mille põhjal saaks asuda seisukohale, et loometoetuste keskne maksmine oleks parim lahendus. Loodame, et eelpool toodud seisukohtadest on abi muudatuste kavandamisel, mille eesmärgiks on tagada loovisikute parem toimetulek ja suurem võimekus panustada oma loominguga kultuuri. Lugupidamisega, /allkirjastatud digitaalselt/ Urmas Ambur tegevdirektor MTÜ Eesti Esitajate Liit Registrikood 80123840 Paldiski mnt. 96a, 13522 Tallinn, Eesti Telefon +372 650 5171 [email protected] www.eel.ee