Kiri

Kultuuriministeerium Suur-Karja 23 Tallinn 15076 Nr: 2/17 18. september 2023 Tallinn Kommentaarid ja täiendused dokumendile „Loovisikute toimetuleku ja sotsiaalsete garantiide kättesaadavuse parandamine Kokkuvõtte kaasamisest ning ülevaade välja pakutud lahendustest“ Tänud mahuka kokkuvõtte eest ja loovisikuid ning loomeliite puudutavate ettepanekute ja rohkete loovisikute toimetulekut ning sotsiaalsetele garantiidele ligipääsemise probleeme aidata lahendavate ettepanekute eest. Järgnevalt mõned täpsustused ja täiendused Kultuuriministeeriumi koostatud kokkuvõttele ja ettepanekutele. Täpsustused ja kommentaarid lähtuvad kunstivaldkonna arengukava valmimisel läbiviidud kohtumistest loovisikutega, arengukavas KUVA 2021–2025 püstitatud eesmärkidest ja kultuuri arengukava 2021–2030 (Kultuur 2030) eesmärkidest ning MTÜ Eesti Kunstnike Liit põhikirjast (https://www.eaa.ee/mtu-eesti-kunstnike-liit-pohikiri). ❖ Eesti Kunstnike Liit toetab sotsiaalkaitse kättesaadavuse tagamist professionaalsetele vabakutselistele loovisikutele, loovisikute ja loomeliitude seaduse kaasajastamist koos loovisikute toetuse laiendamisega, õiglaste tasulepete loomist kultuuri- valdkonnas ning loomeliitude tegevuse võimestamist. Sotsiaalsete garantiide kättesaadavuse parandamine Regulaarsel igakuisel töötasul põhinev panusepõhine maksupoliitika ei arvesta piisavalt ebatraditsiooniliste töövormidega kaasnevat raskust igakuist miinimummäära pidevalt saavutada. Tegemist on laiema probleemiga, ebaregulaarsed sissetulekud või ka ebapiisav igakuine sotsiaalmaksuga maksustatav tasu ei kimbuta ainult kultuurivaldkonnas tegutsejaid. (lk. 14) Puuduliku sotsiaalkaitse korral tuleb arvestada riskide kumuleerumisega tulevikus. Õigeaegselt lahendamata sotsiaalkaitse- ja terviseprobleemid ning põlvkondlik pensionivaesus võib tugevalt pärssida järgevate kümnendite kultuurielu. Suureneb koormus sotsiaal- ja kultuurieelarvele nii kõrgemate ravikulude kui täiendava toetusvajaduse näol, samuti võib kannatada kultuuri mitmekesisus tulevikus ning ebakindluse tõttu kokku kuivada kultuuritegijate järelkasv. (lk. 14) Sotsiaalkindlustussüsteemi ülesanne on tagada piisav äraelamist võimaldav sissetulek inimestele ja peredele ajal, kui nad seda kõige enam vajavad. Maksustamisel tuleb arvestada isiku sissetuleku suurusega ning juba maksustamisel tagada suurem õiglus sissetulekute jagunemisel. (lk. 7) ❖ Eesti Kunstnike Liit nõustub kokkuvõtte sotsiaalsete garantiidega seotud järeldustega ning soovib igakülgselt osaleda olukorra paremaks muutmise protsessis. IV Eesmärgid 7.1. Sotsiaalkaitse kättesaadavus vabakutselistele loovisikutele Eesmärk: Sotsiaalkaitse on vabakutselistele loovisikutele kättesaadav ja ligipääsetav. Loometööd tasustatakse ja maksustatakse viisil, et see tagab sotsiaalkaitse nii töötamise ajal kui järel. Garantiide tagamisel võetakse arvesse loometöö eripära ning sissetulekute ebaühtlast laekumist. Vaeghõivatud loomeprofessionaalidele on olemas vajalikud teenused ja toetused. 7.1.1. Kõigil loominguliselt aktiivsetel vabakutselistel, ka ebaregulaarse sissetulekuga loovisikutel, on ravikindlustus. ❖ Eesti Kunstnike Liit toetab universaalset ravikindlustust ja korrastatud sotsiaalkaitse- ja maksusüsteemi. Selleni jõudmiseks on võimalik rakendada astmelist sotsiaalmaksu (sotsiaalmaksu miinimumlävendi kaotamine või vähendamine) ja sotsiaalmaksu lahti sidumist tööandjamaksudest ning seda kõigile vabakutselistele ühiskonna liikmetele ja muutunud tööhõives osalejatele. Praegu kehtiv sotsiaalkaitse lähtub sotsiaalmaksu miinimumkohustuse tasumise lävendist. Vabakutseliste loovisikute vaeghõive ja madalad ning hajusad töötasud kohustavad siiski saadud töötasudelt maksma makse kehtiva seadusandluse alusel, kuid maksudest tulenevaid hüvesid ja garantiisid maksude ebapiisavuse tõttu ei taga. Siinkohal on ka ebaõiglased süüdistused, et garantiid laienevad ainult neile, kes makse maksavad ja levinud retoorika „Kes vabakutseliste ravikindlustuse ja teised sotsiaalsed garantiid peab kinni maksma?“. Vabakutselistel loovisikutel on õigustatud ootus ligipääsule ravikindlustusele ja teistele sotsiaalsetele garantiidele. ❖ Eesti Kunstnike Liit toetab kiire ja lühikese plaani abinõuna sotsiaalmaksu aastapõhist summeerimist. Rulluv või aastapõhine maksude summeerimine on hädavajalik muutus, kuid aitab vaid vähest osa vabakutselistest ning on lahendusena ebapiisav. 7.1.2. Nii loominguliselt aktiivsed kui ka loometöö lõpetanud loovisikud tulevad pensionipõlves toime. Kõigil professionaalsetel loovisikutel võiks karjääri eripäradest sõltumatult olla võimalik saada väärikat pensioni. ❖ Eesti Kunstnike Liit toetab rahvapensioni määra tõstmist tasemeni, mis tagaks piisava toimetuleku kõigile eakatele ja pensioni miinimumlävendi alandamist või arvestuse lahti sidumist sotsiaalmaksustaažist. Samuti võimalust, et loometoetuste meede laieneb tulevikus ka pensionäridele. 7.1.3. Töötamisega kaasnevad sotsiaaltagatised on ligipääsetavad ka iseendale tööandjatele. ❖ Eesti Kunstnike Liit toetab kultuuri rahastuspõhimõtete ja –tingimuste ülevaatamist ning õiglaste töötasude kehtestamist valdkondade üleselt. 7.1.4. Maksupanusel põhinevad tagatised tekivad töö- ja tasuvormist sõltumatult. ❖ Eesti Kunstnike Liit toetab sotsiaalmaksu laiendamist teistele maksudele ja lahti sidumist tööandjamaksudest, tagamaks seeläbi vabakutselistele parema ligipääsu panusepõhisele sotsiaalkaitsele. 7.1.5. Tööturu meetmed ja toetused arvestavad vabakutselise tööga.  ❖ Eesti Kunstnike Liit toetab töötuskindlustuse laiendamist kõigile lepingutele ja tegevusvormidele sõltumata tegevuse järjepidevusest ja lepinguliste suhete kestvusest. 7.1.6. Ajutiselt sissetuleku kaotanud professionaalseid vabakutselisi loovisikuid toetatakse tagatiste ja loometoetusega. ❖ Eesti Kunstnike Liit toetab LLS tingimuste täpsustamist ja maksustamise süsteemi korrastamist koostöös loomeliitudega. 7.2. Vabakutselise määratlemine muutunud töömaastikul Eesmärk: Loometööd hinnatakse väärikalt valdkonnast ja tegevusvormist sõltumatult. Vabakutselise loometöö korraldus on jätkusuutlik. Kõigil loomevaldkonnas vabakutselisena tegutsejatel on võimalik valida töötamiseks sobiv, lihtne ja jõukohase administratiivkoormusega vorm, millega on töö iseloomust sõltumatult võimalik tagada toimetulek ja sotsiaalsed garantiid. Kultuuritöö ei eelda eneseohverdust ning võimaldab hoolitseda oma tervise, erialase arengu ja töövõime püsimise eest ning täita kohustused lähedaste ees. 7.2.1. Vabakutseliste töö kultuurisektoris on kirjeldatud ja määratletud, töötamise vormid ajakohastatud ning kõiki töötajaid koheldakse sama tööd tehes võrdselt. Vabakutselistel on tugev huvikaitse. ❖ Eesti Kunstnike Liit toetab vabakutseliste töö kirjeldamist ja määratlemist ning vabakutseliste huvikaitse tugevdamist läbi loomeliitude võimestamise. Samal ajal juhime tähelepanu sellele, et käesolev kokkuvõte ja eesmärgid ei pööra piisavalt tähelepanu loovisikute töö sagedasele kollektiivsele iseloomule ning vajadusele defineerida ja seadusesse kaasata ka kultuuri/loometöötajaid. Põgusalt on peatutud loometöötajatel kui tugiteenuste osutajatel punktides 2.2. Vabakutselised loomealade tugiteenuste osutajad jt asendamatud taustajõud ja 2.3. Kindlas töösuhtes kultuuriprofessionaalid (loovisikud ja tugirollide täitjad). Erandina koondab näiteks Kinoliit ka osa filmivaldkonna tehnilistest professionaalidest. Vabakutselist tugipersonali töötab hulgaliselt ka muusika (sh kontserdikorralduse), etenduskunstide ja kujutava kunsti valdkondades. (Lk. 22). Täpsustuseks väljavõte Eesti Kunstnike Liidu põhikirjast: 1.1. Mittetulundusühing "Eesti Kunstnike Liit" (edaspidi "Liit") on professionaalseid eesti kunstnikke, kunstiteadlasi ja kunstitöötajaid ning nende loomingulisi ühendusi ühendav loominguline liit (loomeliit). Alates 2016. aasta põhikirja muudatusest on liitu võimalik astuda ka valdkonna tugitöötajal ning kunstitöötajatest liidu liikmetel (galeristid, haridustöötajad jt) on õigustatud ootus samaväärsele kohtlemisele teiste loovisikutega, kuna osaletakse nö kollektiivses loomingus või loomeprotsessis. Siinkohal vajab ilmselt eraldi arutelu praegune loovisiku defineerimine läbi autoriõiguse ja loometöötaja roll kollektiivses loomingus. 7.2.2. Iseendale tööandjatele on loodud teenused töötervishoiu tagamiseks, sh ligipääs vaimse tervise teenustele, mis arvestavad loomevaldkondade spetsiifikaga. ❖ Eesti Kunstnike Liit toetab vabakutseliste loovisikute ligipääsu töötervishoiu teenustele ja tööohutuse teadlikkuse tõstmist. 7.2.3. Iseendale tööandjatele on kättesaadavad tugiteenused administratiivse koormusega toimetulekuks. ❖ Eesti Kunstnike Liit toetab vajadusel lihtsustatud ettevõtluskonto süsteemi loomist vastava vajaduse olemasolul ja tingimusel, et loodav süsteem on kasutajasõbralikum ning lihtsustab loovisikute administreerimiskoormust. 7.2.4. Tööturu teenused on loomevaldkondade vabakutselistele kättesaadavad ja ligipääsetavad, sh erialase täiendõppe korraldamiseks. ❖ Eesti Kunstnike Liit nõustub, et loovisikute teadmised on Töötukassa võimalustest ebapiisavad ja toetab elukestva õppe võimaluste laiendamist loovisikutele. 7.2.5. Vabakutseliste loovisikute nõustamine ja professionaalsele arengule keskenduv coaching. ❖ Eesti Kunstnike Liit toetab vajadusel mõtet konsultandi teenuse loomiseks, kuid möönab samas, et kunstivaldkonnas on sarnase iseloomuga tegevusega seotud mitmed institutsioonid ja võimalused tagasisideks on osaliselt juba loodud. 7.2.6. Töö- ja puhkeaja ning puhkuse põhimõtetest peetakse kinni ka vabakutselise töö kontekstis. ❖ Eesti Kunstnike Liit toetab vabakutseliste vajaduspõhise puhkusetoetuse meetme loomist. 7.3. Professionaalse loovisiku määratlemine ja võimalike toetuste sihtimine Eesmärk: Professionaalsed loovisikud on selgete kriteeriumide abil tunnustatud ja neile suunatud loomeregister on kaasaegne mugav “ühe ukse” digilahendus riigiga suhtlemisel, statistika kogumisel, teenuste ja võimalike toetuste tagamisel ning riigieelarve planeerimisel. 7.3.1. Selged kriteeriumid professionaalse loovisiku tunnustamiseks. ❖ Eesti Kunstnike Liit toetab professionaalse loovisiku definitsiooni selget sõnastamist ja loomeregistri kasutamist töövahendina riigi ja loomeliitude vastastikuste ootuste täitmisel ning kultuuripoliitika elluviimisel. 7.3.2. Loomealade loetelu LLSis on avatud, et tagada kultuuri mitmekesisus ja areng, kriteeriumid loovisikute toetamiseks lähtuvad professionaalsest panusest ja aktiivsusest. ❖ Eesti Kunstnike Liit toetab professionaalsete loomealade nimistu avatuna hoidmist. 7.3.3. Arvestatakse ka nende loomevaldkonna töötajatega, kes ei ole autorid, vaid muu asendamatu osapool loomeprotsessis - professionaalid, kelle panus teose sündi on suur, oskused spetsiifilised ja teistel elualadel rakendamatud. ❖ Eesti Kunstnike Liit toetab loometöötajate ja kultuuritöötajate väärtustamist. 7.3.4. Loometoetustele kvalifitseerumine on läbipaistev ja lähtub võrdsest kohtlemisest (sh loomealade vahel).  ❖ Eesti Kunstnike Liit toetab vajaduspõhise loometoetuse jaotumist õiglaste töötasude ja sotsiaalsete garantiide puudumisel. 7.3.5. Loomeregister on protsessi teenindav portaal, mis suunatud otse loovisikutele. ❖ Eesti Kunstnike Liit toetab loovisikute registri kaasajastamist ja kasutamist loovisikute ning loomeliitude tegevust tõhustava tööriistana. 7.3.6. Loovisikute ja loometöö kohta kogutakse pädevat ja võrreldavat statistikat, mille abil uuendatakse regulaarselt loovisikutele suunatud teenuseid. ❖ Eesti Kunstnike Liit toetab loovisikute registri kaasajastamist ja kasutamist loovisikute ning loomeliitude tegevust tõhustava tööriistana. 7.4. Loometöö väärtustamine ja õiglane tasu Eesmärk: Loometöö eest tasutakse õiglaselt töösuhte vormist ja loomealast sõltumatult. Õiglane tasu arvestab teose loomiseks tehtud pingutuste ja kulutustega, teose eripärade ja valdkonna toimimispõhimõtetega. Töötasu suurus täistööajale taandatuna riigi rahastatud kultuuritegevuses vastab vähemalt kultuuritöötaja miinimumile ning tasu vorm tagab loometöö tegijale sotsiaalsed garantiid. Teoste kasutamise, esitamise ja omandamisega seotud õiguste hüvitamine toimib autoreid toetaval ja jätkusuutlikul viisil. 7.4.1. Loomevaldkondade üleselt on kokku lepitud “ausa mängu” põhimõtted, mis on muuhulgas orientiiriks riigi rahastusotsustele. ❖ Eesti Kunstnike Liit toetab loomealade sees ja valdkondade üleselt ühtsete põhimõtete kokku leppimist loometöö kirjeldamiseks, töömahu ja sisendkulu arvestamiseks, tasuvormide täpsustamiseks ja tasustamise korraldamiseks. 7.4.2. Loometöö tasustamise paremaks korraldamiseks lepitakse kõiki osapooli kaasates kokku miinimumtasu standardid ja õiglase tasu põhimõtted. Need võiksid edaspidi olla avalikult rahastatud kultuurikorralduse aluseks, ülejäänud korraldajatele soovituslikuks. Töö tasustamisel lähtutakse põhimõttest, et kokku lepitud miinimum ei tohiks muutuda maksimumiks. ❖ Eesti Kunstnike Liit toetab õiglase tasu valdkondade ülest kokkulepet. 7.4.3. Avalikult rahastatud kultuurikorralduse eesmärk on loometöö tasustamine vormis, mis tagaks loovisikule võimalikult pika perioodi vältel sotsiaalsed garantiid ja stabiilsuse. ❖ Eesti Kunstnike Liit toetab stipendiumite maksustamist (juhul kui stipendiumi saanu tegevusel on töö tunnused ja see ei ole tulevikku suunatud enesetäiendus) ning loovisikutele töö- ja puhkeaja tasakaalu ning majandusliku ja sotsiaalse stabiilsuse tagamist. 7.4.4. Riigieelarvest rahastatud institutsioonide toetamisel ja selle kõrval arvestatakse kultuurieelarve koostamisel ka vabakutseliste autorite ja esitajatega. ❖ Eesti Kunstnike Liit toetab tasakaalustatud riigieelarve loomist. 7.4.5. Loovisikutele suunatakse koolitused ja teenused loometööst efektiivsemalt tulu teenimiseks.  ❖ Eesti Kunstnike Liit toetab loovisikutele suunatud koolitusvõimaluste loomist ja möönab, et kunstivaldkonnas on loometööks vajaminevate koolituste läbiviimine juba praegu mitmekesine ja laialdane. 7.4.6. Tööturu tõrgete kompenseerimiseks on vajaduspõhised meetmed, mis arvestavad loomealade rahastuse ja töökorralduse tervikpilti. Eesti Kunstnike Liit toetab loomepalkade osakaalu tõusu ja teisi meetmeid, mis leevendavad turu- ja töötõrkeid. 7.5. Loomeliitude roll ja huvikaitse Eesmärk: Loovisikutel on tugevad esindusorganisatsioonid ja vabakutselistel toimiv huvikaitse, ka “individuaalalade” loometöö tegijate hääl on ühiskonnas kuuldav. Lisaks sotsiaalsetele ja majanduslikele huvidele on kaitstud loomevabaduse põhimõte ja väärtustatud autoriõigused. 7.5.1. Loomeliitudel on suur ja oluline roll vabakutseliste huvikaitsel ja loovisikute esindamisel. ❖ Eesti Kunstnike Liit peab oluliseks loomeliidu rolli loovisikute peamise eestkoste- organisatsioonina ning toetab loovisikute senisest suuremat kaasamist poliitikakujundamisesse ja peab vajalikuks loomeliitude võimestamist senisest paremaks koostööks. 7.5.2. Loomevabaduse põhimõtete ning “ausa mängu” kokkuleppe täitmise tagamiseks kaalutakse sõltumatu vahendaja rolli loomist. ❖ Eesti Kunstnike Liit toetab loomevaldkondade ülese sõltumatu esindaja ametikoha loomist loomevaldkondade ühise konsensuse olemasolul ja juhul kui esindajale on lisaks töökohustusele tagatud ka õiglane töötasu ning tingimused tööülesannete täitmiseks. 7.5.3. Autoriõiguste alane nõustamine on välja arendatud ja autorite teadlikkus paranenud. ❖ Eesti Kunstnike Liit toetab autorite teadlikkuse suurendamist. 7.5.4. Loomeliitudel vm valdkondlikel organisatsioonidel on loovisikute nõustamise kompetentsid loomeala spetsiifikaga seotud õigus-, finants- ja sotsiaalküsimustes. ❖ Eesti Kunstnike Liit toetab loomeliitude kompetentsi ja nõustamisvõimekuse suurendamist. 7.5.5. Nii üksikud loovisikud kui esindusorganisatsioonid on kaasatud poliitikakujundamisse, toimub regulaarne dialoog kõigis otseselt ja kaudselt huvigruppi puudutavates küsimustes (sh väljaspool kultuuripoliitikat). ❖ Eesti Kunstnike Liit toetab suuremat kaasamist ja esindusorganisatsioonide võimekuse suurendamist. 7.5.6. Loomeliitude tegevuse toetamisel käsitletakse huvikaitse ja esindusorganisatsiooni tegevusi lahus valdkondlikest sisutegevustest. Võimalikud avalikud investeeringud loomeliitude varasse on vajaduspõhised ja seotud valdkondlike mujal täitmata sisufunktsioonide tagamisega. ❖ Eesti Kunstnike Liit toetab loomeliitude võimestamist huvikaitse organisatsioonina, kuid juhib tähelepanu asjaolule, et antud teemat ei saa käsitleda valdkondade üleselt tulenevalt loomevaldkondade erinevustest ja huvikaitse ning sisutegevuste omavahelisest tihedast seotusest. Eesti Kunstnike Liidu (EKL) näitel – EKL on ka juba praegu samaaegselt nii loovisikute huvikaitseorganisatsioon, nende toetaja ja koolitaja/nõustaja kui ka täidab põhikirjast ja loomevaldkonna spetsiifikast tulenevaid kohustusi. Seda kõike piiratud tööjõu ja vahendite juures. Loomeliiduna seisab EKL igapäevaselt valdkonna liikmete õigustatud ootuste eest, tegeledes loovisikute huvikaitsega, nende teadlikkuse tõstmisega (koolitused ja konsultatsioonid), tagab tööks vajalikud ateljeepinnad soodushinnaga (EKLil on enam kui 200 rentnikku ja nende teenindamiseks mahukas kinnisvaraportfell, mille jätkusuutlik korrashoid samas ei ole võimalik vaid liidu olemasolevate sissetulekute abil, mis on mõeldud eelkõige valdkonda loovisikute parema toimetuleku tagamiseks). Puuduliku maksusüsteemi ja seadusandluse tõttu ning loovisikute ebapiisavatest sissetulekutest lähtuvalt tagab liit juba aastaid liikmetele tasuta esmase õigusabi, samuti mahuka sotsiaalfondi, mis aitab toimetulekutoetustega ja tervishoiuga seotud arvete tasumisel. Liidu poolt võimaldatavad esitluspinnad (4 galeriid ja ARS Kunstilinnaku esitluspinnad) on hädavajalikuks väljundiks ja osaks loovisikute tegevusest ning osa avalikust hüvest, kuna võimaldame külastajatel näitusi ja nendega kaasnevaid üritusi külastada tasuta. Samuti finantseerime residentuuriprogrammides osalemist partnerriikides (Kanada, Soome, Prantsusmaa) kui ka Eestis (Tallinn, EKL Muhu Kunstitalu). Erinevate toetuste, sotsiaalfondi, sooduspinnaga ateljeeruumide, liidu loovisikute tugiteenuste osutamiseks mõeldud teenuste tarbeks palgatud töötajate ning galeriide tegevuse ning rahvusvahelise koostöö finantseerimisel panustab EKL iga-aastaselt valdkonda nö erakapitali panusena enam kui 800 000 eur-i. Saades sisutegevuste toetuseks riigilt 30 000 eur-i aastas ja Kultuurkapitalilt 50 000 eur-i. Riigi senisest suurem toetus võimaldaks veelgi intensiivsemat tegevust huvikaitseorganisatsioonina, loovisikutele õiglaste tasude maksmist ning tasudest tulenevat kergemat ligipääsu sotsiaalsetele garantiidele ja eelkõige senisest suuremat ja õiglasemat toetust avalike hüvede pakkumisel ning kultuurivaldkonda panustamisel. 7.6. LLS eesmärkide täpsustamine ja seaduse rakendamine, loometoetused Eesmärk: LLS annab toimiva ja asjakohase seadusandliku raamistiku, millega defineeritakse muuhulgas loometöö ja reguleeritakse selle tasustamise üldpõhimõtted, kehtestatakse professionaalse vabakutselise loovisiku määratlemise alused, sätestatakse tingimused vajaduspõhiste toetuste ja sotsiaaltagatiste loomiseks ning loovisikute huvikaitse tagamiseks. 7.6.1. Seadus tagab õigusselguse ja ootuste juhtimise loovisikute toetamisel ja loometöö rahastamisel, määrates sihtrühmad ja kirjeldades protsesse. ❖ Eesti Kunstnike Liit toetab professionaalse vabakutselise loovisiku määratlemise kriteeriumite loomist koostöös loomeliitude ja valdkondlike ekspertorganisatsioonidega. 7.6.2. Seadus kirjeldab selgelt eesmärgid ja meetmed ning tingimused, mille korral loovisikute toimetulek ja sotsiaalsed garantiid tagatakse. ❖ Eesti Kunstnike Liit toetab loometöö defineerimist, erinevate toetusmeetmete rakendamist vabakutselistele ning õiglaseid töötasusid. 7.6.3. Lihtne, ligipääsetav ja sujuv menetlus kõigile osapooltele. ❖ Eesti Kunstnike Liit toetab taotlemisprotsessi lihtsustamist ja arusaadavust, kuid toetuse eeltingimuseks on professionaalse ekspertiisi kaasamine otsustusprotsessis. 7.6.4. Loometoetuste eelarve jaotub vajaduspõhiselt. ❖ Eesti Kunstnike Liit toetab taotlemisprotsessi lihtsustamist ja arusaadavust ning loometoetuste ja loomestipendiumite kriteeriumite täpsustamist ning sihtgrupi laiendamist (pensioniealised, õppetöös osalevad taotlejad). 7.6.5. Senisega võrreldes täpsemalt sihitud loometoetuse tingimused on paindlikud ja arvestavad loometöö eripäradega nagu sissetulekute ebaregulaarsus. ❖ Eesti Kunstnike Liit toetab loometoetuste taotlemise kriteeriumite lihtsustumist ja loovisikutele stabiilse toimetuleku ja pensionistaaži tagamist. 7.6.6. Loometoetuse sihtrühm ja võrdne kohtlemine. ❖ Eesti Kunstnike Liit toetab taotlemisprotsessi kriteeriumite täpsustamist ning sihtgrupi laiendamist (pensioniealised, õppetöös osalevad taotlejad). V Lahendused, mis eeldavad praktika, mitte seaduste muutmist ❖ Eesti Kunstnike Liit toetab vabakutselistele loovisikute sotsiaalkaitse kättesaadavuse parandamist ja teadlikkuse ning hoiakute muutmist ühiskonnas seoses vabakutseliste töö väärtustamisega, õiglaste tasude ja väärika pensioniga. Samuti loomeliitude võimestamist huvikaitseorganisatsioonidena ning nende senisest suuremat kaasamist valdkonda puudutavatesse kultuuri(poliitilistesse) otsustesse ja protsessidesse. VI Seaduste muutmist eeldavad lahendused ❖ Eesti Kunstnike Liit toetab peamise lahendusena universaalset ravikindlustust, sotsiaalkaitse tagamist vabakutselistele, sotsiaalmaksu laiendamist erinevatele tululiikidele ja eelkõige sotsiaalmaksu miinimumlävendi kaotamist ning sotsiaalmaksu summeerimist aasta-põhiselt ning summeeritud miinimumi puudujääva osa tasumist professionaalsetele loovisikutele riigi poolt. ❖ Eesti Kunstnike Liit toetab Kultuurkapitali rahastuspõhimõtete kaasajastamist lähtuvalt loometöö tasustamise vajadusest. ❖ Eesti Kunstnike Liit toetab vabakutseliste loovisikutega ja loomeliitudega seotult erandite sõnastamist ravikindlustuse seaduses, töötervishoiu ja tööohutuse seaduses, loovisikute ja loomeliitude seaduses, sotsiaalmaksu seaduses, pensionikindlustuse seaduses, äriseadustikus, tulumaksuseaduses, autoriõiguse seaduses ning töötuskindlustuse seaduses.  ❖ Eesti Kunstnike Liit toetab valdkondade ülese hea tava kokkuleppe loomist ja riikliku rahastuse suurendamist kultuuri valdkonda. Samuti loomepalga meetme laiendamist ja selle mahu suurendamist. ❖ Eesti Kunstnike Liit toetab ühtse kultuuri rahastamise seaduse loomist ja autorikaitse süsteemi tõhustamist. ❖ Eesti Kunstnike Liit toetab loomeliitude tunnustamist senise süsteemi alusel ja kutsestandardite väljatöötamist loomealadele. ❖ Eesti Kunstnike Liit ei toeta vajaduspõhise loometoetuse perioodi lühendamist ilma kaalutletud mõjuva põhjenduseta. ❖ Eesti Kunstnike Liit toetab loometoetuste jagamise jätkumist läbi loomeliitude. ❖ Eesti Kunstnike Liit toetab loometoetuste reservi loomist loometoetuste jäägi tekkimise korral. ❖ Eesti Kunstnike Liit toetab loomepalkade regulatsiooni väljatöötamist. Lugupidamisega, Elin Kard __________________________________ President Eesti Kunstnike Liit gsm:(+372) 52 85 324 tel.: (+372) 6273 633 e-mail: [email protected] www.eaa.ee Vabaduse väljak 6 Tallinn 10146