Kiri

Tagasiside dokumendile “Loovisikute toimetuleku ja sotsiaalsete garantiide kättesaadavuse parandamine. Kokkuvõtte kaasamisest ning ülevaade välja pakutud lahendustest” Kunstiasutuste Liit peab dokumendis “Loovisikute toimetuleku ja sotsiaalsete garantiide kättesaadavuse parandamine. Kokkuvõtte kaasamisest ning ülevaade välja pakutud lahendustest” käsitletud probleemide kaardistust, püstitatud eesmärke ja murekohtade lahendusviise ammendavaks. Toetame seega Kultuuriministeeriumi dokumendist lähtuvaid võimalikke edasisi samme ja ühtlasi tunnustame ministeeriumi ette võetud ülesande põhjaliku lahendusprotsessi eest ning probleemistiku kõikehõlmava käsitluse eest. Soovime siinkohal rõhutada akuutset vajadust liikuda edasi praktiliste lahenduste ellurakendamise faasi. Tänaseks on probleem selgelt kaardistatud, võimalikud mure- ja riskikohad igakülgselt vaagitud. Tõdemus, et olukord on keeruline ja probleemid mitmetahulised vastab kahtlemata tõele, ent ei saa olla takistuseks konkreetsete sammude astumisel. Kinnitame Kunstiasutuste Liidu valmidust osaleda (ning vajadusel eest vedada) miinimumtasu standardite ja õiglase tasu põhimõtete kokku leppimist kunstivaldkonnas. Juhime aga tähelepanu, et seda on realistlik teha üksnes ja ainult siis, kui valdkonna jaoks on selle ülesande täitmiseks eraldatud täiendavaid vahendeid. Vastasel korral oleks tegu ellu rakendamatute ja põhjendamatuid ootusi tekitavate dokumentidega, mis sisukate lahenduste asemel tekitaksid asjatuid pingeid. Õiglaste, st piisava suurusega ning töö mahule ja iseloomule vastavate tasude tagamise küsimus vabakutselistele loovisikutele on kunstivaldkonnas täna prioriteet. Samas ei sõltu probleemi lahendamine kunstivaldkonna organisatsioonide (ehk vabakutseliste nn “tööandjate”) tahtest ja teadlikkusest. Kunstiorganisatsioonide eelarved on väikesed ja ülipingelised, mis ei võimalda paraku sageli juba praegu maksulävendit ületavate tasude maksmist (isegi ühekordse maksena). Kunstivaldkonna vaatest on seega täpne dokumendis välja toodud tõdemus, et ainult mitteregulatiivsete meetmetega, näiteks tasusid maksvate organisatsioonide teadlikkuse tõstmisega, ei ole võimalik meie valdkonnas probleemi lahendada ega eesmärki saavutada (lk 43). Näeme seepärast dokumendis välja toodud tasude subsideerimist (lk 57) kunstivaldkonna vaatest ühe peamise lahendusvõimalusena. Toetame sihtfinantseeritavaid, üksnes vabakutselistele loovisikutele tasude (ja tasudega kaasnevate, sotsiaalseid garantiisid tagavate maksude) maksmiseks mõeldud vahendite eraldamist kunstiorganisatsioonidele. Ühtlasi toetame põhimõtet, et “riik saab seada valdkonnale ootused ja rakendada “ausa mängu” tingimusi ka organisatsioonide tegevuse rahastamise lähtekohana.” (lk 47) Vabakutseliste õiglane ja piisav tasustamine peaks olema riigi toetatud kultuuritöö puhul norm. Näiteks võiks ka Kultuurkapitali eraldiste puhul kehtida reegel, et õiglaste tasude ja sotsiaalseid garantiisid tagavate maksude maksmine on kohustuslik ka loometööd eeldavate projektitoetuste puhul (st mitte üksnes piirduda stipendiumide ja loometöötoetuste maksustamisega). Sealjuures tuleb aga toonitada, et valdkonnale ei saa seada sellekohaseid ootusi ilma täiendava finantseerimiseta. Eelkirjeldatud Kultuurkapitali lahenduse puhul tooks tasude ja maksude maksmise kohustlikuks muutmine ka projektitoetustes ilma täiendavate vahendite eraldamiseta kaasa Kultuurkapitali üldiste eraldiste arvu drastilise vähenemise, mis pärsiks kunstivaldkonna tööd. Lisaks eeltoodule toetame ka (muid) dokumendis kaardistatud regulatiivseid lahendusi, mis muudaks olukorra vabakutselistele paindlikumaks ja loometöö eripärasid arvestavamaks. Ent rõhutame veelkord, et kunstivaldkonnas algavad mured, sealhulgas ka sotsiaalsetele garantiidele ligipääsuga seotud probleemid, sageli töötasude väikesest suurusest või puudumisest, mida üksnes (maksu)regulatsiooni paindlikumaks muutmine ei lahenda. Lugupidamisega Kadi-Ell Tähiste, tegevjuht ja juhatuse liige Kunstiasutuste Liit