dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Kultuuriministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Kiri

Kultuuriministeerium · 18. september 2023
Viit
10-1/1336-1
Registreeritud
18. september 2023
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Eesti Näitlejate Liit
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
10 Kultuuripoliitika kavandamine ja rakendamine
Sari
10-1 Kirjavahetus loomeliitude tegevust puudutavates küsimustes
Toimik
10-1/2023 Kirjavahetus loomeliitude tegevust puudutavates küsimustes
Vastutaja
Maria-Kristiina Soomre
Lahendamise tähtaeg
18. oktoober 2023

Failid

  • 📎LLS kaasamine_ettepanekud_ENL_18092023.docx24 KB

Sisu (failidest)

Eesti Näitlejate Liit Uue LLS ettevalmistamisel loeme e ttepanekute rakendamiseks esmavajalikuks, et läbi LLS ja loomeregistri on määratletud professionaalne loovisik, kes, olles tegev/aktiivne, omab automaatset ligipääsu sotsia a lsetele garantiidele jm toetusmeetmetele. J uhul kui professionaalse ja tegeva loovisiku kriteeriumi t ei ole võimalik või o ts tarbekas piisavalt selgelt määratleda (kaasamise dokumendi lisa 1) , poolda b ENL universaalse ravikindlustuse tagamist ( sama, 10.1 .5) . Viide kaasmise kokkuvõtte punktile Ettepanek/kommentaar Loovisik, loomeregister Lisa 1, viide punktile 10.3 professionaalse loovisiku määratlemiseks hindaks loovisiku vastavust ekspertidest koosnev komisjon ; professionaalse loovisiku tunnused Luua viivitamata loomeliitude-ülene töögrupp, kes tegeleks loovisiku kriteeriumite määramisega. Näide: EMTA lõpetanud isik on professionaal, kuivõrd tema vastavat haridust tunnistab riik haridust tõendava dokumendi väljaandmisega Seotud lisaga 1 Toetused, sotsiaalsed garantiid jms pea vad olema kättesaadavad professionaalsele loovisikule, kes on ka aktiivne/tegev. Määratleda eraldi professionaalne loovisik ja tegev professionaalne loovisik . Loovisikuks muutumine läbi t eose avaldamise/ üld s usele kättesaadavaks tegemi s e praeguse LLS ja AutÕS -e sõnastuses on ebapiisav. Näide: loomeliidu liige on professionaalne loovisik, kuid kes avaldas teose, esituse rohkem kui 3 aastat tagasi. Tal on alati võimalus oma tegevust jätkata, muutudes tegevaks loovisikuks . Luua professionaalsete loovisikute register. Registrist olulisem on määrata isikud, kes sinna kuuluvad. Registrist peab olema võimalik teha päringuid teistesse registritesse, aga see peab olema kasutatav ka isikule, kes soovib loovisikut palgata Sotsiaalmaks, ravikindlustus, pensionistaaž . 10.1.3 „rulluv sotsiaalmaks“ Ravikindlustus tagatakse isikule, kes on kal aasta jooksul tasunud vähemalt 12-kordse sotsiaalmaksu kuumiinimumi ka juhul kui maksu on makstud vaid ühel korral aastas. Kui loovisik on ise (kuupõhiselt või rulluvalt) kalendriaastas tasunud vähemalt 12-kordse sotsiaalmaksu kuumiinimumi , on tal automaatne ravikindlustus järgmiseks kalendriaastaks . 10.1.4, 10.1.8 Lisagarantii, sotsiaalmaksu „omaosalus“ riigi poolt Riigipoolne sotsiaalmaksu tasumine loovisikute registrisse kantud aktiivsele loovisikule, kelle sissetulekud ei kata kal endri aasta jooksul 12-kordse sotsiaalmaksu kuumiinimumi . Tagamine toimuks teatud lävendi ulatuses. 10.1.13 kuni 1998. aastani kehtinud pensionisüsteemi raames oli loomeliidu liikmelisus võrdsustatud töötamisega, ehk see läks arvesse pensionistaaži arvestamisel. a)Professionaalsel loovisikul, kelle isikustatud sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa on väiksem kui kaheteistkümnekordselt töötasu alammääralt arvutatud sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa, arvestatakse pensionikindlustusstaaži täisaasta eest. b) arvestuse aluseks võtta toimiva loovisikute registri põhjal aktiivselt loometööga tegutsemise aastad. 10.1.12 Vabakutselise töötaja puhkusekindlustus „ 12-kordse sotsiaalmaksu kuumiinimumi “ asemel rakendada „ 11-kordset kuumiinimumi “ – mis looks võrdsemad võimalused TLS alusel töötavate isikutega . Reaalselt töötab töötaja TLS alusel 11 kuud . V aeghõive 10.1.8 Loovisikutele, kelle tulu ühes kuus jääb alla riikliku miinimumi tagataks loovkodaniku palk (näiteks riiklik alampalk). Kui loovisikul mingi tulu siiski on, makstakse talle alampalgast puudujääv osa. loometoetuste maksmine peab jääma, süsteem peab minimeerima selle kuritarvitamise 10.4.7 Toetame loometoetuse asendamist pikas perspektiivis loovkodaniku palga sisseviimi sega LLS § lg 12 p 9: Loometoetust ei maksta loovis i kule, kui ta saab töövõimetoetust rohk e m kui pool loometoetusest Loometoetuse maksmist mitte siduda töövõimetoetuse maksmisega Ausa mängu kokkulepe ja riik suunanäitajana 8.1, 8.4 Riigil on loometöö väärtustamist võimalik mõjutada rahastustingimuste kaudu. Näide: On kunstiteoste tellimise seadus (KTTS) , kus avaliku otstarbega hoone rajamisel tuleb x% kulutada kunstiteose tellimiseks. => Etendusasutus, mille tegevust reguleerib etendusasutuste seadus (EAS), peab x% oma koosseisuliste näitlejate palgafondist broneerima vabakutseliste loovisikute palkamiseks. 8.1 Töötasu maksmise õiglaste vormide osas tuleb Kultuuriministeeriumil ja laiemalt avalikul sektoril asuda suunanäitajaks. Loometöö tegemiseks tuleb riigi- või KOV asutusel, riigi SA-l sõlmida töö-, töövõtu- või käsundusleping või muu vastav vorm loovisiku kui füüsilise isikuga. See ettepanek saab olla siiski vaid siis, kui selle le eelneb vähemalt „rulluva sotsiaalmaksu“ olemasolu . Koostoimes lisagarantiiga (riik tagab sotsiaalmaksu maksmise, kui loovisikul jääb kohustuslikust miinimumist puudu) tekib loovisikul huvi ja vajadus ise panustada . 7.4.1; 8.4 tööandja või tellija ei maksa professionaalile miinimumkokkuleppest madalamat tasu, või tasu, mis ei taga isikule sotsiaalseid garantiisid (sh piisavat pensionistaaži) ka siis, kui loovisik ise oleks sellega nõus. Tööandjateks loetakse nii riigieelarvelisi asutusi kui ka kõiki institutsioone, kes saavad oma tegevuseks avalikku raha Muutunud töömaastik 8.2 Vabakutselised muutunud töömaastiku - tuleks kujundada soodne raamistik, mis võimaldaks neil ise hakkama saada Valdkondliku ökosüsteemi loomine vabakutselistele. Näide: l uua vabakutseliste loovisikute grupp – mis oleks loomeliitude ülene, kes tegeleb kõikide probleemidega, mis on seotud vabakutselisusega. 8.3 Professionaalsed loovisikud vajavad erialaspetsiifilisi tugiteenuseid. Alustuseks saaks algatada koostöö näiteks riigi rahastusel välja õpetatud avaliku sektori coach -idega. Autorite kaitse 10.5.6 Autoriõiguste eest seismine ja kollektiivne esindamine. Autorite kaitse tugevdamiseks tuleks hinnata vajadust vaadata üle autoriõiguse seadus AutÕS muudatus – esitajate autoriõigusega kaasnevate varaliste õiguste regulatiivse tugevdamine (seadusloome). KEO -sse kuuluva loovisiku teose/esitusega seotud varalisi õigusi esindab KEO kohustuslikus korras.
Allikas: Kultuuriministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel