Kiri

Rahandusministeerium [email protected] 18.09.2023 nr 1-11/1332-1 Kultuuriministri 26. novembri 2014. a määruse nr 9 muutmise eelnõu kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks esitamine Kultuuriministeerium esitab Rahandusministeeriumile kooskõlastamiseks ning Spordikoolituse ja -Teabe Sihtasutusele, Eesti Olümpiakomiteele, Eesti Jalgpalli Liidule, Eesti Jäähokiliidule, Eesti Korvpalliliidule, Eesti Käsipalliliidule, Eesti Maahokiliidule, Eesti Ragbi Liidule, Eesti Saalihoki Liidule ja Eesti Võrkpalli Liidule arvamuse avaldamiseks kultuuriministri 26. novembri 2014. a määruse nr 9 „Treeneri tööjõukulu toetuse määramise tingimused, sealhulgas nõuded spordialaliidule, spordiklubile ja spordikoolile ning selle omaosalusele, treeningrühmale ja treenerile, ning toetuse suuruse, jaotamise, tagasimaksmise ja tagasinõudmise kord“ muutmise eelnõu. Palume eelnõu kooskõlastada ja arvamust avaldada seitsme tööpäeva jooksul. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Heidy Purga minister Lisad: 1. Eelnõu 6 lehel 2. Seletuskiri 10 lehel Sama: Spordikoolituse ja -Teabe Sihtasutus Eesti Olümpiakomitee EESTI JALGPALLI LIIT Mittetulundusühing Eesti Jäähokiliit Eesti Korvpalliliit Eesti Käsipalliliit Eesti Maahokiliit Mittetulundusühing EESTI RAGBI LIIT Eesti Saalihoki Liit Eesti Võrkpalli Liit Mari Kõrtsini 628 2254 [email protected] Suur-Karja 23 / 15076 Tallinn / 628 2222 / [email protected] / www.kul.ee / Registrikood 70000941  EELNÕU 11.09.2023 MINISTRI MÄÄRUS Tallinn Kultuuriministri 26. novembri 2014. a määruse nr 9 „Treeneri tööjõukulu toetuse määramise tingimused, sealhulgas nõuded spordialaliidule, spordiklubile ja spordikoolile ning selle omaosalusele, treeningrühmale ja treenerile, ning toetuse suuruse, jaotamise, tagasimaksmise ja tagasinõudmise kord“ muutmine Määrus kehtestatakse spordiseaduse § 91 lõike 7 alusel. Kultuuriministri 26. novembri 2014. a määruses nr 9 „Treeneri tööjõukulu toetuse määramise tingimused, sealhulgas nõuded spordialaliidule, spordiklubile ja spordikoolile ning selle omaosalusele, treeningrühmale ja treenerile, ning toetuse suuruse, jaotamise, tagasimaksmise ja tagasinõudmise kord“ tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 3 lõiget 3 täiendatakse pärast tekstiosa „läbiviimise toetamiseks“ tekstiosaga „kinnitatud lähiõppe tundide alusel“; 2) paragrahvi 3 lõige 7 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „Treeneri tööjõukulu hulka, mille katmiseks toetust eraldatakse, arvestatakse kasutatud põhipuhkuse eest makstav puhkusetasu vastavalt töölepingule kuni 56 kalendripäeva eest aastas ning töötervishoiu ja tööohutuse seaduse § 122 lõike 1 alusel makstav haigushüvitis.“; 3) paragrahvi 4 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses: „(21) Spordialaliidul, spordiklubil ja spordikoolil ei tohi 31. märtsi, 30. juuni, 30. septembri ja 31. detsembri seisuga olla tähtajaks esitamata maksudeklaratsioone.“; 4) paragrahvi 5 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(2) Treener ei tohi olla rikkunud spordiseaduse §-s 11 sätestatud reegleid ja treenerilt ei tohi olla võetud spordialal tegutsemise või lastega töötamise õigust.“; 5) paragrahvi 5 täiendatakse lõikega 6 järgmises sõnastuses: „(6) Treenerile ei tohi olla sama treeningrühma eest määratud laulu- ja tantsupeoliikumises osalevate harrastuskollektiivide juhendaja tööjõukulu toetust kultuuriministri 12. jaanuari 2021. a määruse nr 1 „Laulu- ja tantsupeoliikumises osalevate kollektiivide juhendajate tööjõukulu toetuse määramise tingimused ja kord“ alusel.“; 1 6) paragrahvi 6 lõiget 5 täiendatakse punktiga 6 järgmises sõnastuses: „6) kes on osalenud Eesti täiskasvanute meistrivõistlustel jalgpalli, jäähoki, korvpalli, käsipalli, maahoki, ragbi, saalihoki või võrkpalli kõrgeimas liigas.“; 7) paragrahvi 6 lõikes 6 asendatakse tekstiosa „kinnitatud“ tekstiosaga „toetuse taotlemise elektroonilisse keskkonda esitatud“; 8) paragrahvi 8 lõikes 1 asendatakse tekstiosa „1. oktoobrist kuni 31. oktoobrini“ tekstiosaga „1. novembrist kuni 20. novembrini“; 9) paragrahv 10 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „§ 10. Taotluse vastu võtmine (1) Taotluse esitamisel kontrollib toetuse andja: 1) spordialaliidu, spordiklubi või spordikooli vastavust käesoleva määruse § 4 lõigetes 1, 11, 3, 4 ja 10 esitatud nõuetele; 2) treenerite vastavust käesoleva määruse § 5 lõigetes 1, 3 ja 4 esitatud nõuetele; 3) treeningrühmade vastavust käesoleva määruse § 6 lõigetes 1–4 esitatud nõuetele. (2) Taotluses esitatud andmete kontrollimiseks ja võrdlemiseks on toetuse andjal õigus: 1) kasutada spordiregistri asjakohaseid andmeid; 2) kontrollida isikuandmete õigsust rahvastikuregistri kaudu; 3) konsulteerida vastavate spordialaliitude, maakondade spordiliitude ja kohalike omavalitsustega. (3) Taotlus võetakse vastu, kui see vastab esitatud andmete kohaselt käesoleva määruse § 4 lõigetes 1, 11, 3, 4 ja 10, § 5 lõigetes 1, 3 ja 4 ning § 6 lõigetes 1–4 esitatud nõuetele. (4) Kui taotluses esitatud andmed on puudulikud või ei ole täidetud käesoleva määruse § 4 lõigetes 1, 11, 3, 4 ja 10, § 5 lõigetes 1, 3 ja 4 ning § 6 lõigetes 1–4 esitatud nõuded, siis taotlust vastu ei võeta. Sellisel juhul teavitab toetuse andja spordialaliitu, spordiklubi või spordikooli viivitamata vajadusest andmeid täiendada või parandada. Käesoleva määruse § 4 lõigetest 1, 11 ja 10 tulenevaid nõudeid puuduste kõrvaldamise teel täita ei võimaldata.“; 10) paragrahv 11 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „§ 11. Taotluse nõuetele vastavuse kontroll (1) Pärast taotluse vastu võtmist kontrollib toetuse andja: 1) spordialaliidu, spordiklubi või spordikooli vastavust käesoleva määruse § 4 lõigetes 5–8 esitatud nõuetele; 2) treenerite vastavust käesoleva määruse § 5 lõigetes 2, 5 ja 6 sätestatud nõuetele; 3) treeningrühma vastavust käesoleva määruse § 6 lõigetes 5–9 sätestatud nõuetele. 2 (2) Taotluse nõuetele vastavuse kontrollimiseks on toetuse andjal õigus: 1) kasutada spordiregistri asjakohaseid andmeid; 2) kontrollida isikuandmete õigsust rahvastikuregistri kaudu; 3) konsulteerida vastavate spordialaliitude, maakondade spordiliitude ja kohalike omavalitsustega; 4) teha paikvaatlust taotluses esitatud andmete kontrollimiseks ja võrdlemiseks. Paikvaatluse tegemise kohta koostab toetuse andja protokolli. (3) Kui taotlus ei vasta käesolevas määruses esitatud nõuetele, teavitatakse spordialaliitu, spordiklubi või spordikooli viivitamata vajadusest parandada või täiendada vastavaid andmeid.“; 11) paragrahvi 12 lõige 21 tunnistatakse kehtetuks; 12) paragrahvi 12 täiendatakse lõikega 6 järgmises sõnastuses: „(6) Toetuse andja võib jätta taotluse rahuldamata, kui: 1) spordialaliidule, spordiklubile või spordikoolile eelmiseks kalendriaastaks määratud toetust on käesolevas määruses sätestatud nõuete rikkumise tõttu korduvalt vähendatud; 2) spordialaliidu, spordiklubi või spordikooli juhtorgani liige on isik, kes on või on olnud juhtorgani liige spordialaliidus, spordiklubis või spordikoolis, kellele on eelmiseks kalendriaastaks määratud toetust käesolevas määruses sätestatud nõuete rikkumise tõttu korduvalt vähendatud; 3) spordialaliidu, spordiklubi või spordikooli esitatud taotlus ei vasta kasvõi ühele käesoleva määruse §-des 4–6 või teistele käesolevas määruses nimetatud nõuetele; 4) spordialaliit, spordiklubi või spordikool mõjutab taotluse menetlemist pettuse või ähvardusega või muul õigusvastasel viisil; 5) spordialaliit, spordiklubi või spordikool ei ole nõus taotluse osalise rahuldamisega; 6) spordialaliit, spordiklubi või spordikool ei võimalda taotluse nõuetele vastavust kontrollida.“; 13) paragrahv 13 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „§ 13. Toetuse maksmine (1) Ühele spordialaliidule, spordiklubile või spordikoolile eraldatud toetuste summad liidetakse. (2) Toetuste väljamakse tehakse spordialaliidule, spordiklubile või spordikoolile kvartaalselt iga kvartali esimese kuu 20. kalendripäevaks. 3 (21) Toetuse andja võib käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud tähtpäeval maksta treenerite puhul, kelle nõutav kutse kvartali kestel aegub, toetuse välja osaliselt ja ülejäänud kümne tööpäeva jooksul pärast kutse uuendamist. (3) Käesoleva paragrahvi lõiget 2 ei kohaldata, kui: 1) spordialaliidul, spordiklubil või spordikoolil on käesoleva määruse § 4 lõikes 11 sätestatud tähtpäeva seisuga majandusaasta aruanne tähtajaks esitamata ning seda ei ole toetuse kvartaalse väljamakse tegemise ajaks tehtud; 2) spordialaliidul, spordiklubil või spordikoolil on käesoleva määruse § 4 lõikes 2 sätestatud tähtpäeva seisuga riikliku maksu võlg või tähtpäevaks tasumata jäetud maksusummalt arvestatud intressivõlg ning see ei ole toetuse kvartaalse väljamakse tegemise ajaks tasutud; 3) spordialaliidul, spordiklubil või spordikoolil on käesoleva määruse § 4 lõikes 21 sätestatud tähtpäeva seisuga maksudeklaratsioon tähtajaks esitamata ning seda ei ole toetuse kvartaalse väljamakse tegemise ajaks tehtud; 4) spordialaliit, spordiklubi või spordikool ei ole käesoleva määruse § 5 lõikes 5 nimetatud töölepingut kandnud töötamise registrisse maksukorralduse seaduse kohaselt; 5) spordialaliit, spordiklubi või spordikool ei ole 1. aprilli, 1. juuli või 1. oktoobri seisuga täitnud käesoleva määruse § 14 lõikest 1 tulenevat kohustust; 6) spordialaliit, spordiklubi või spordikool ei ole tähtajaks rahuldanud käesoleva määruse § 18 kohast tagasimaksunõuet või 7) spordialaliidu, spordiklubi või spordikooli esitatud andmed vajavad täiendavat kontrolli. (4) Käesoleva paragrahvi lõike 3 punktides 1 ja 3 sätestatud juhtudel tehakse toetuse väljamakse spordialaliidule, spordiklubile või spordikoolile kümne tööpäeva jooksul pärast seda, kui spordialaliit, spordiklubi või spordikool on toetuse andjat majandusaasta aruande või maksudeklaratsiooni esitamisest teavitanud. Kvartaalset toetusosa vähendatakse käesoleva määruse § 17 lõike 1 alusel. (5) Käesoleva paragrahvi lõike 3 punktis 2 sätestatud juhul tehakse toetuse väljamakse spordialaliidule, spordiklubile või spordikoolile kümne tööpäeva jooksul pärast seda, kui spordialaliit, spordiklubi või spordikool on toetuse andjat võla tasumisest teavitanud. Kvartaalset toetusosa vähendatakse käesoleva määruse § 17 lõike 2 alusel. (6) Käesoleva paragrahvi lõike 3 punktis 4 sätestatud juhul tehakse toetuse väljamakse spordialaliidule, spordiklubile või spordikoolile kümne tööpäeva jooksul pärast seda, kui spordialaliit, spordiklubi või spordikool on toetuse andjat töölepingu töötamise registrisse kandmisest teavitanud. Kvartaalset toetusosa vähendatakse käesoleva määruse § 17 lõike 41 alusel. (7) Käesoleva paragrahvi lõike 3 punktides 5 ja 6 sätestatud juhtudel määrab toetuse andja spordialaliidule, spordiklubile või spordikoolile täiendava tähtaja käesoleva määruse § 14 lõikest 1 tuleneva kohustuse täitmiseks või käesoleva määruse § 18 kohase tagasimaksunõude 4 rahuldamiseks. Tähtaegsel kohustuse täitmisel või tagasimaksunõude rahuldamisel makstakse kvartaalne toetusosa välja täies ulatuses. (8) Käesoleva paragrahvi lõike 3 punktis 7 sätestatud juhul määrab toetuse andja kvartaalse väljamakse täiendava kontrolli tulemuste põhjal ja teeb vajaduse korral toetuse suuruse muutmise otsuse käesoleva määruse § 17 alusel.“; 14) paragrahvi 14 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses: „(21) Kui taotluses esitatud treeningrühmade tunniplaan on ajutiselt muutunud treeneri puhkuse, võistlustel või treeninglaagris viibimise tõttu, peab vastav märkus olema kantud toetuse taotlemise elektroonilisse keskkonda hiljemalt viis tööpäeva enne muudatust.“; 15) paragrahvi 16 lõike 2 punkti 2 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses: „Paikvaatluse tegemise kohta koostab toetuse andja protokolli;“; 16) paragrahvi 16 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(3) Kui kontrolli käigus tuvastatakse käesoleva määruse nõuete rikkumine, teavitab toetuse andja sellest viivitamata spordialaliitu, spordiklubi või spordikooli ning annab mittevastavuse kõrvaldamiseks tähtaja. Lisaks võib toetuse andja teha toetuse suuruse muutmise ja toetuse tagasimaksmise põhjendatud otsuse käesoleva määruse §-de 17 ja 18 alusel. Otsus edastatakse spordialaliidule, spordiklubile või spordikoolile kolme tööpäeva jooksul selle tegemisest arvates.“; 17) paragrahvi 17 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Kui spordialaliit, spordiklubi või spordikool ei vasta käesoleva määruse § 4 lõigetes 1, 11 või 21 sätestatud nõuetele, vähendatakse määratud toetust proportsionaalselt ajaga, mis jääb nõuete täitmise tähtpäeva ja nõuete täitmise vahele.“; 18) paragrahvi 17 täiendatakse lõikega 31 järgmises sõnastuses: „(31) Kui selgub, et spordialaliit, spordiklubi või spordikool on taotluses esitanud valeandmeid, võib toetuse andja vähendada määratud toetust tegelikkusele mittevastavate andmete ulatuses alates toetusperioodi algusest kuni toetusperioodi lõpuni.“; 19) paragrahvi 17 täiendatakse lõikega 41 järgmises sõnastuses: „(41) Kui spordialaliit, spordiklubi või spordikool ei ole käesoleva määruse § 5 lõikes 5 nimetatud töölepingut kandnud töötamise registrisse maksukorralduse seaduse kohaselt, võib toetuse andja vähendada määratud toetust proportsionaalselt ajaga, mis jääb kande tegemise tähtpäeva ja kande tegemise vahele.“; 5 20) paragrahvi 17 lõikes 7 asendatakse tekstiosa „§ 13 lõike 5“ tekstiosaga „§ 13 lõike 7“; 21) paragrahvi 17 lõikes 8 asendatakse tekstiosa „lõikest 2 tulenevat kohustust“ tekstiosaga „lõigetest 2 ja 21 tulenevaid kohustusi“; 22) paragrahvi 17 lõikes 9 asendatakse tekstiosa „lõigete 2, 3, 7 ja 8“ tekstiosaga „lõigete 2, 3, 31, 7 ja 8“. Heidy Purga Kristiina Alliksaar minister kantsler 6  Kultuuriministri määruse „Kultuuriministri 26. novembri 2014. a määruse nr 9 „Treeneri tööjõukulu toetuse määramise tingimused, sealhulgas nõuded spordialaliidule, spordiklubile ja spordikoolile ning selle omaosalusele, treeningrühmale ja treenerile, ning toetuse suuruse, jaotamise, tagasimaksmise ja tagasinõudmise kord“ muutmine“ eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus Vastavalt määrust halduslepingu alusel rakendava asutuse Spordikoolituse ja -teabe SA tagasisidele tehakse kultuuriministri 26. novembri 2014. a määruses nr 9 „Treeneri tööjõukulu toetuse määramise tingimused, sealhulgas nõuded spordialaliidule, spordiklubile ja spordikoolile ning selle omaosalusele, treeningrühmale ja treenerile, ning toetuse suuruse, jaotamise, tagasimaksmise ja tagasinõudmise kord“ mitmeid muudatusi. Eelnõuga lisandub uus toetuse saamise tingimus, mille kohaselt peab spordialaliidul, spordiklubil või spordikoolil olema 31. märtsi, 30. juuni, 30. septembri ja 31. detsembri seisuga tähtaegselt esitatud kõik nõutud maksudeklaratsioonid. Samuti kehtestatakse kohustus kanda treeneri puhkuse, võistlustel või treeninglaagris viibimise tõttu tunniplaani muutumine toetuse taotluse esitamise elektroonilisse keskkonda hiljemalt viis päeva enne muudatust. Lisaks täpsustatakse eelnõuga, et treeningrühma ja treeneri eest ei saa treeneri tööjõukulu toetust taotleda, kui sama treeningrühm saab toetust kultuuriministri 12.01.2021 määruse nr. 1 „Laulu- ja tantsupeoliikumises osalevate kollektiivide juhendajate tööjõukulu toetuse määramise tingimused ja kord“ alusel – analoogne säte on leitav ka viidatud määrusest treeneri tööjõukulu toetuse suhtes. Eelnõuga täpsustatakse tingimusi, mille alusel võib toetuse andja jätta toetuse kvartaalse väljamakse algselt planeeritud kuupäeval tegemata ning mille alusel võib toetuse andja jätta toetuse taotluse rahuldamata. Samuti lisanduvad täiendavad alused, mille kohaselt on toetuse andjal õigus toetuse suurust muuta. Täpsustatakse, milliste määruse nõuetele vastavuse kontroll toimub taotluse esitamisel ja milliste nõuete vastavuse kontrolli teostab toetuse andja alles peale taotluse vastu võtmist. Samuti täpsustatakse paikvaatluse teostamise ja protokollimisega seonduvat. Eelnõuga võimaldatakse toetuse saajal toetust kasutada treenerile töövõimetushüvitise maksmiseks tööandja vastusperioodil, lihtsustatakse sportmängude (jalgpall, jäähoki, korvpall, käsipall, maahoki, ragbi, saalihoki ja võrkpall) meisterlikkuse astme treeningrühmade tingimusi ning muudetakse taotlemise tähtaegasid. Lisaks eeltoodule tehakse mitmeid tehnilisi muudatusi. Muudatuste tegemise vajadus on tõusetunud toetusmeetme menetlemise protsessi käigus. Eelnõuga viiakse määrus vastavusse juba praktikas väljakujunenud olukorraga ning taotluste esitamise ja menetlemise protsessi muudetakse lihtsamaks ja läbipaistvamaks. Samuti lahendatakse eelnõuga mitmed toetuse kasutamise kontrollimisel ja toetuse suuruse muutmisel praktikas esile tõusetunud probleemid. Määrus jõustub üldises korras. Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Kultuuriministeeriumi spordiosakonna nõunik Kaarel Nestor ([email protected], 628 2260) ning personali- ja õigusosakonna jurist Mari Kõrtsini ([email protected], 628 2254). Eelnõu on keeleliselt toimetanud Kultuuriministeeriumi kantselei sekretär-keeletoimetaja Anni Viirmets ([email protected], 628 2220). Eelnõuga muudetakse kultuuriministri 26. novembri 2014. a määruse nr 9 „Treeneri tööjõukulu toetuse määramise tingimused, sealhulgas nõuded spordialaliidule, spordiklubile ja 1 spordikoolile ning selle omaosalusele, treeningrühmale ja treenerile, ning toetuse suuruse, jaotamise, tagasimaksmise ja tagasinõudmise kord“ (edaspidi treeneri toetuse määrus) redaktsiooni avaldamismärkega RT I, 04.11.2022, 4. 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu punktiga 1 lisandub määruse § 3 lõikesse 3 põhimõte, mille kohaselt makstakse toetust kinnitatud lähiõppe tundide alusel. COVID-kriisi järgselt, mille ajal võimaldati õpilastele ka virtuaaltreeninguid, on tekkinud vajadus selgelt välja tuua, et antud määruse alusel toetatakse vaid lähiõppes kohapeal toimuvaid tunde, mitte virtuaaltunde. Toetatavad lähiõppe tunnid peavad olema kinnitatud ehk taotleja poolt toetuse taotlemise elektroonilisse keskkonda sisestatud ning toetuse andja poolt kontrollitud ja määruse nõuetele vastavaks tunnistatud. Eelnõu punktiga 2 muudetakse määruse § 3 lõiget 7. Uue sõnastuse kohaselt arvestatakse treeneri tööjõukulu hulka, mille katmiseks toetust eraldatakse, kasutatud põhipuhkuse eest makstav puhkusetasu vastavalt töölepingule kuni 56 kalendripäeva eest aastas ning töötervishoiu ja tööohutuse seaduse § 122 lõike 1 alusel makstav haigushüvitis. Ka kehtiva määruse järgi võib toetust kasutada puhkusetasu maksmiseks, kuid siiani pole täpsustatud, millise puhkusetasu maksmiseks võib toetust kasutada. Eelnõuga täpsustatakse, et toetust võib kasutada vaid treeneri poolt ära kasutatud põhipuhkuse eest makstava puhkusetasu maksmiseks. See tähendab, et toetust ei või kasutada näiteks õppepuhkuse kasutamise eest makstava tasu maksmiseks või töölepingu lõppemisel kasutamata jäänud puhkusepäevade eest hüvitise maksmiseks. Lisaks võimaldatakse eelnõu punktiga 2 toetuse saajal toetust kasutada treenerile haigushüvitise maksmiseks perioodil, mil haigushüvitise eest vastutab tööandja töötervishoiu ja tööohutuse seaduse § 122 lõike 1 alusel. Arvestades, et spordiklubil, spordialaliidul või spordikoolil on treeneri haigestumise korral niigi lisanduvaid kulutusi, nt asendustreenerile töötasu maksmine või ära jäänud tundide ulatuses kuutasu vähendamine, siis antud muudatusega vähendatakse treeneri haigestumisel spordiklubi, spordialaliidu või spordikooli kulutusi. See omakorda aitab kaasa toetuse saaja finantsvõimekuse säilimisele ja treenerite tervise edendamisele. Eelnõu punktiga 3 lisandub määrusesse uus nõue spordialaliidule, spordiklubile või spordikoolile toetuse saamiseks (§ 4 lg 21). Uue tingimuse kohaselt peab spordialaliidul, spordiklubil või spordikoolil olema 31. märtsi, 30. juuni, 30. septembri ja 31. detsembri seisuga tähtaegselt esitatud kõik nõutud maksudeklaratsioonid. Muudatus soodustab toetuse kasutamise kontrollimist, sest välja makstud töötasu (sealhulgas töötasu, mille välja maksmiseks kasutati toetust) ja selle pealt makstavad maksud tuleb Eesti Maksu- ja Tolliametis deklareerida. Deklaratsioonide kaudu on toetuse andjal võimalik jooksvalt toetuse kasutamist kontrollida. Samuti soodustab muudatus toetuse saajaid jälgima juba teistest seadustest, eelkõige maksukorralduse seadusest, tulenevat maksudeklaratsioonide esitamise kohustust. Eelnõu punkt 4 täpsustab määruse § 5 lõike 2 sõnastust, mille alusel treenerilt ei tohi olla võetud spordialal tegutsemise või lastega töötamise õigust. Seni kehtinud sõnastuse kohaselt pidi treenerilt olema justkui ära võetud nii spordialal tegutsemise õigus kui ka lastega töötamise õigus, kuid tegelikkuses piisab vähemalt ühe toodud tingimuse täitmisest. Eelnõu punktiga 5 lisandub määrusesse regulatsioon, mille kohaselt ei tohi treenerile olla sama treeningrühma eest, mille eest planeeritakse treeneri tööjõukulu toetust määrata, juba määratud laulu- ja tantsupeoliikumises osalevate harrastuskollektiivide juhendaja tööjõukulu toetust 2 kultuuriministri 12. jaanuari 2021. a määruse nr. 1 „Laulu- ja tantsupeoliikumises osalevate kollektiivide juhendajate tööjõukulu toetuse määramise tingimused ja kord“ alusel.“ Kultuuriministri 12.jaanuari 2021. a määruse nr 1 „Laulu- ja tantsupeoliikumises osalevate kollektiivide juhendajate tööjõukulu toetuse määramise tingimused ja kord“ § 5 lõike 21 teine lause sätestab, et võimlemisrühma juhendaja ei saa toetust, kui talle on määratud sama võimlemisrühma eest treeneri tööjõukulu toetus spordiseaduse § 91 lõike 7 alusel kehtestatud määruse (ehk treeneri toetuse määruse) alusel. Otstarbekuse ja selguse huvides on eelnõuga vastav säte toodud ka treeneri toetuse määrusesse. Eelnõu punktiga 6 lisandub § 6 lõikesse 5 täiendav alus lapse või noore meisterlikkuse astme treeningrühma määramiseks. Muudatusega võimaldatakse meisterlikkuse astme treeningrühma arvata laps või noor, kes on osalenud Eesti täiskasvanute meistrivõistlustel jalgpalli, jäähoki, korvpalli, käsipalli, maahoki, ragbi, saalihoki või võrkpalli kõrgeimas liigas. Selle muudatusega lihtsustatakse sportmängude (jalgpall, jäähoki, korvpall, käsipall, maahoki, ragbi, saalihoki ja võrkpall) meisterlikkuse astme treeningrühmade tingimusi, kuna seni kehtinud tingimusi on olnud nimetatud võistkondlikel spordialadel keeruline täita. Eelnõu punktiga 7 täpsustatakse määruse § 6 lõike 6 sõnastust. Uue sõnastuse kohaselt toimub treeningrühmas treenimine spordialaliidu, spordiklubi või spordikooli poolt toetuse taotlemise elektroonilisse keskkonda esitatud nimekirjade alusel. Seni kehtinud sätte kohaselt toimus treeningrühmas treenimine spordialaliidu, spordiklubi või spordikooli poolt kinnitatud nimekirjade alusel, kuid praktikas võetakse aluseks toetuse taotlemise elektroonilisse keskkonda esitatud nimekirjad ning eraldi üle neid ei kinnitata. Eelnõu punktiga 8 muudetakse määruse § 8 lõikes 1 sätestatud toetuse taotluse esitamise tähtaega. Sätestatakse, et taotlus toetuste saamiseks järgnevaks kalendriaastaks tuleb esitada läbi elektroonilise keskkonna toetuse andjale ajavahemikus 1. novembrist kuni 20. novembrini. Seni on toetuste taotluse esitamise periood olnud 1. oktoobrist kuni 31. oktoobrini. Kehtiv taotlemise tähtpäev kattub spordiorganisatsioonide Eesti spordiregistrisse andmete uuendamise tähtajaga, mis on samuti 31.oktoobril, mistõttu on spordiorganisatsioonid siiani pidanud paralleelselt tegelema nii spordiregistris andmete uuendamise kui toetuse taotluse esitamisega. Seega tehakse antud muudatus andmete esitamise koormuse hajutamiseks. Samuti aitab muudatus lihtsustada ja tõhustada taotluste vastuvõtmise protsessi. Kui spordiregistris andmete uuendamise tähtpäev on oktoobris ning taotlemine algab novembris, on toetuse andjal võimalik taotluste vastu võtmisel arvestada kõige täpsemaid, äsja spordiregistris uuendatud andmeid. Samuti, kuivõrd spordialaliidul ja spordiklubil on määruse § 4 lõike 1 kohaselt kohustus esitada õigeaegselt ja korrektselt andmed spordiregistrisse, on antud muudatuse abil võimalik koheselt jätta vastu võtmata nende taotlejate taotlused, kes pole nimetatud nõuet täitnud ehk 31. oktoobriks enda andmeid spordiregistris uuendanud. Taotluste esitamise aja muutmisel muutub ka määruse § 4 lõikest 10 tulenev tähtaeg spordialaliidu, spordiklubi ja spordikooli spordiregistrisse kandmiseks, mis on varem kehtinud 30. aprilli asemel edaspidi 20. mail (sealhulgas 2024. aastaks toetuse saamiseks esitatavate taotluste osas). Eelnõu punktiga 9 muudetakse taotluse vastuvõtmise sätet (§ 10). Muudatusega täpsustatakse andmeid, mida toetuse andja kontrollib taotluse esitamisel. Kehtiv sõnastus ei ole kooskõlas tegeliku menetlusprotsessi ega toetuse andja võimalustega. Praktikas on selgunud, et kõikidele kehtiva määruse § 10 lõikes 1 nimetatud tingimustele vastavust ei ole võimalik kontrollida koheselt taotluse esitamisel, vaid neid kontrollitakse hiljem, taotlusele nõuetele vastavuse 3 kontrolli raames, mis toimub määruse §-i 11 kohaselt. Seetõttu tõstetakse viide nende tingimuste kontrollimisele määruse §-i 11 (vt ka eelnõu punkt 10) ning sellega seoses muutub § 10 lõike 1 punktide 1-3 ning lõigete 3-4 sõnastus. Uue § 10 lõike 1 punkti 1 kohaselt kontrollib toetuse andja taotluse esitamisel spordialaliidu, spordiklubi või spordikooli vastavust määruse § 4 lõigetes 1, 11, 3, 4 ja 10 esitatud nõuetele. Uue § 10 lõike 1 punkti 2 kohaselt kontrollib toetuse andja taotluse esitamisel treenerite vastavust määruse § 5 lõigetes 1, 3 ja 4 esitatud nõuetele. Uue § 10 lõike 1 punkti 3 kohaselt kontrollib toetuse andja taotluse esitamisel treeningrühmade vastavust määruse § 6 lõigetes 1-4 esitatud nõuetele. Kuivõrd § 10 lõiked 3-4 viitavad § 10 lõike 1 punktides 1-3 toodud nõuetele, on seoses punktide 1-3 muutmisega vajalik muuta ka vastavaid viiteid lõigetes 3-4. Eelnõu punktiga 10 muudetakse taotluse nõuetele vastavuse kontrolli sätet (§ 11) ning täpsustatakse, mida kontrollib toetuse andja taotluse nõuetele vastavuse kontrolli raames. Muudatus on seotud eelnõu punktiga 9. Hetkel on §-des 4-6 toodud tingimuste kontrollimine sätestatud § 10 lõikes 1 ehk taotluse esitamisel tehtav kontrolli all. Praktikas on aga selgunud, et kõikidele kehtiva määruse § 10 lõikes 1 nimetatud tingimustele vastavust ei ole võimalik kontrollida koheselt taotluse esitamisel, vaid neid kontrollitakse hiljem, taotlusele nõuetele vastavuse kontrolli raames, mis toimub määruse § 11 lõike 1 kohaselt. Seega tõstetakse eelnõu punktiga 10 nende tingimuste kontroll § 11 lõikesse 1. Uue § 11 lõike 1 punkti 1 kohaselt kontrollib toetuse andja pärast taotluse vastu võtmist spordialaliidu, spordiklubi või spordikooli vastavust määruse § 4 lõigetes 5-8 esitatud nõuetele. Uue § 11 lõike 1 punkti 2 kohaselt kontrollib toetuse andja pärast taotluse vastu võtmist treenerite vastavust määruse § 5 lõigetes 2, 5 ja 6 sätestatud nõuetele. Uue § 11 lõike 1 punkti 3 kohaselt kontrollib toetuse andja pärast taotluse vastu võtmist treeningrühma vastavust määruse § 6 lõigetes 5-9 sätestatud nõuetele. Määruse § 10 lõikes 2 on toodud vahendid, mida toetuse andja võib taotluses esitatud andmete kontrollimiseks rakendada, ning need on asjakohased ka § 11 lõikes 1 toodud tingimuste kontrolli puhul. Seega on vastav regulatsioon eelnõuga lisatud ka uude § 11 lõikesse 2 (punktid 1-3), samuti on lõikesse 2 lisatud varem § 11 lõikes 4 toodud regulatsioon paikvaatluse teostamise kohta ning seda täpsustatud (punktis 4). Kehtiva määruse § 11 lõike 4 kohaselt tuleb paikvaatluse kohta protokoll koostada vaid siis, kui vaatleja avastab taotluse nõuetele mittevastavuse. Uue § 10 lõike 2 punkti 4 kohaselt peab paikvaatluse läbiviimise kohta koostama paikvaatluse teostaja protokolli igal juhul. Selle muudatusega viiakse määrus vastavusse juba hetkel kehtiva olukorraga, kus protokoll paikvaatluse teostamise kohta koostatakse iga paikvaatluse kohta, see tähendab ka juhul, kui mittevastavusi ei tuvastata. Uue § 11 lõike 2 kohaselt on taotluse nõuetele vastavuse kontrollimiseks on toetuse andjal õigus kasutada spordiregistri asjakohaseid andmeid, kontrollida isikuandmete õigsust rahvastikuregistri kaudu, konsulteerida vastavate spordialaliitude, maakondade spordiliitude ja kohalike omavalitsustega ning teostada paikvaatlust taotluses esitatud andmete kontrollimiseks ja võrdlemiseks. Paikvaatluse läbiviimise kohta koostab toetuse andja protokolli. 4 Uue § 11 lõike 3 sisu on sama, mis kehtiva määruse § 11 lõikes 2. Lõige 3 sätestab, et kui taotlus ei vasta käesolevas määruses esitatud nõuetele, teavitatakse spordialaliitu, spordiklubi või spordikooli viivitamata vajadusest parandada või täiendada vastavaid andmeid. Eelnõu punktiga 11 tunnistatakse § 12 lõige 21 kehtetuks ja vastav regulatsioon viiakse üle eelnõuga loodavasse § 12 lõikesse 6. Eelnõu punktiga 12 lisandub määruse §-i 12 lõige 6, mis toob välja loetelu olukordadest, millal on toetuse andjal õigus jätta toetuse taotlus rahuldamata. Seni on toetuse rahuldamata jätmist reguleerinud vaid § 12 lõige 21, kuid see ei ole olnud piisavalt kõikehõlmav, et lahendada praktikas tekkinud probleeme taotluste menetlemisel. Uue lõike 6 kohaselt võib toetuse andja jätta taotluse rahuldamata, kui toetust taotlevale spordialaliidule, spordiklubile või spordikoolile eelmiseks kalendriaastaks määratud toetust on määruses sätestatud nõuete rikkumise tõttu korduvalt vähendatud (kehtib ka praegu, § 12 lg 21); spordialaliidu, spordiklubi või spordikooli juhtorgani liige on isik, kes on või on olnud juhtorgani liige spordialaliidus, spordiklubis või spordikoolis, kellele on eelmiseks kalendriaastaks määratud toetust käesolevas määruses sätestatud nõuete rikkumise tõttu korduvalt vähendatud; spordialaliidu, spordiklubi või spordikooli esitatud taotlus ei vasta kasvõi ühele käesoleva määruse §-des 4-6 või teistele käesolevas määruses nimetatud nõuetele; spordialaliit, spordiklubi või spordikool mõjutab taotluse menetlemist pettuse või ähvardusega või muul õigusvastasel viisil; spordialaliit, spordiklubi või spordikool ei ole nõus taotluse osalise rahuldamisega või spordialaliit, spordiklubi või spordikool ei võimalda taotluse nõuetele vastavust kontrollida. Kõik nimetatud taotluse rahuldamata jätmise alused on lisatud praktikas esile kerkinud probleemide põhjal. Muudatusega lisandunud punktid aitavad seega tagada, et toetatakse toetuse eesmärgiga kooskõlas olevaid taotlusi, samuti aitab muudatus vähendada toetuse väärkasutamist. Uus lõige 6 sätestab, et toetuse andja võib nimetatud aluste olemasolul jätta taotluse rahuldamata, tekitades sellega kaalutlusõiguse toetuse andjale taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse tegemisel. Eelnõu punktiga 13 muudetakse toetuse maksmist puudutavat sätet (§ 13). Lõigete 1-21 sõnastus jääb võrreldes kehtiva määrusega samaks. Küll aga muudetakse ülejäänud paragrahvi sisu ja struktuuri ehk regulatsiooni, mis puudutab olukordi, kui lõige 2 jäetakse kohaldamata ehk väljamakse algselt ette nähtud ajal (kvartali esimese kuu 20. kuupäevaks) tegemata. Lõike 3 punkt 1 loetakse punktiks 2, punktid 2 ja 3 loetakse punktideks 5 ja 6 ning lisanduvad uued punktid 1, 3, 4 ja 7. Lisanduva punkti 1 järgi jäetakse väljamakse algselt ettenähtud ajal tegemata, kui spordialaliidul, spordiklubil või spordikoolil on määruse § 4 lõikes 11 sätestatud tähtpäeva seisuga majandusaasta aruanne tähtajaks esitamata ning seda ei ole toetuse kvartaalse väljamakse tegemise ajaks tehtud. Lisanduva punkti 3 järgi ei tehta väljamakset algselt ettenähtud ajal juhul, kui spordialaliidul, spordiklubil või spordikoolil on määruse § 4 lõikes 21 sätestatud tähtpäeva seisuga maksudeklaratsioonid tähtajaks esitamata ning need ei ole esitatud ka kvartaalse väljamakse tegemise ajaks. Punkt 3 on seotud eelnõuga lisandunud § 4 lõikes 21 toodud nõude täitmisega ning punkt 1 analoogselt § 4 lõikes 11 toodud nõude täitmisega. Kuivõrd nimetatud nõuded on oma iseloomult sarnased, on otstarbekas nõuete täitmist samamoodi reguleerida (sarnaselt on reguleeritud ka § 4 lõikes 2 toodud nõude täitmine, kehtivas määruses § 13 lõikes 3 punktis 1, muudetud punktis 2). Lisanduva punkti 4 järgi jäetakse väljamakse algselt ettenähtud ajal tegemata, kui spordialaliit, spordiklubi või spordikool ei ole käesoleva määruse § 5 lõikes 5 nimetatud töölepingut kandnud töötamise registrisse maksukorralduse seaduse kohaselt. Antud aluse lisamine on vajalik, sest töötamise 5 registri kanne on kõige kindlam ja selgem viis toetuse andja jaoks määruse § 5 lõike 5 nõude kontrollimiseks, mistõttu on oluline, et toetuse saajad kande tegemise nõuet (mis tuleneb ka teistest seadustest) täidaksid. Lisanduva punkti 7 kohaselt jäetakse väljamakse algselt ettenähtud ajal tegemata, kui spordialaliidu, spordiklubi või spordikooli poolt esitatud andmed vajavad täiendavat kontrolli. Antud muudatus aitab tagada, et toetust ei maksta välja enne, kui on selge, kas taotlus vastab nõuetele ning see aitab omakorda tagada, et toetuse osas ei pea hiljem tegema tagasinõuet. Lõikes 3 toodud nõuete täitmiseks loetakse seni kehtinud § 13 lõige 4 lõikeks 5, lõige 5 lõikeks 7 ning kehtestatakse uued lõiked 4, 6 ja 8. Lõigete 4, 6 ja 8 lisamine on vajalik, et tagada lõikesse 3 lisandunud uute punktide rakendamine - kui lõikesse 3 lisandunud punktid kirjeldavad uusi olukordi, millal on toetuse andjal õigus jätta kvartaalne väljamakse algselt ettenähtud ajal tegemata, siis lõiked 4, 6 ja 8 kirjeldavad vastavalt, millal ja mis tingimustel on toetuse andjal nimetatud olukordades võimalik väljamakse hiljem teha. Lisanduva lõike 4 kohaselt tehakse määruse § 13 lõike 3 punktides 1 ja 3 sätestatud juhtudel toetuse väljamakse spordialaliidule, spordiklubile või spordikoolile kümne tööpäeva jooksul pärast seda, kui spordialaliit, spordiklubi või spordikool on toetuse andjat teavitanud majandusaasta aruande või maksudeklaratsiooni esitamisest. Kvartaalset toetusosa vähendatakse määruse § 17 lõike 1 alusel. Uue lõike 6 kohaselt tehakse määruse § 13 lõike 3 punktis 4 sätestatud juhul toetuse väljamakse spordialaliidule, spordiklubile või spordikoolile kümne tööpäeva jooksul pärast seda, kui spordialaliit, spordiklubi või spordikool on toetuse andjat teavitanud töölepingu töötamise registrisse kandmisest. Kvartaalset toetusosa vähendatakse määruse § 17 lõike 41 alusel (lisandub määrusesse eelnõu punktiga 19). Uue lõike 8 kohaselt määrab toetuse andja määruse § 13 lõikes 3 punktis 7 sätestatud juhul kvartaalse väljamakse täiendava kontrolli tulemuste põhjal ja teeb vajadusel toetuse suuruse muutmise otsuse lähtuvalt määruse § 17 sätestatust. Analoogsed regulatsioonid kehtivate lõikes 3 toodud aluste osas on leitavad lõigetest 5 ja 7 (kehtivas määruses 4 ja 5). Kuivõrd kogu paragrahvi struktuur tehakse eelnõuga ringi, muudetakse ka vastavalt lõigetes 5 ja 7 viited lõike 3 punktidele. Eelnõu punktiga 14 lisatakse §-i 14 lõige 21 kehtestades nõude, et kui taotluses esitatud treeningrühmade tunniplaan on ajutiselt muutunud treeneri puhkuse, võistlustel või treeninglaagris viibimise tõttu, peab vastav märkus olema kantud toetuse taotlemise elektroonilisse keskkonda hiljemalt viis tööpäeva enne muudatust. Antud muudatus aitab tagada toetuse väljamaksmise aluseks olevate andmete korrektsust elektroonilises keskkonnas. Nõuet ei kohaldata töövõimetuslehtede suhtes, sest töövõimetuslehele jäämist ei ole võimalik toetuse saaja poolt ette planeerida erinevalt eeltoodud juhtudest. Eelnõu punktiga 15 lisatakse § 16 lõike 2 punkti 2 teine lause, millega sätestatakse, et toetuse andja koostab toetuse kasutamise kontrollimiseks läbiviidud paikvaatluse kohta protokolli. Muudatus tehakse kooskõlas eelnõu punktiga 10 selleks, et taotluse nõuetele vastavuse kontrolli ja toetuse kasutamise kontrolli paikvaatlust teostataks ühetaoliselt. Praktikas koostatakse protokollid kõikide paikvaatluste kohta juba praegu, seega viib antud muudatus määruse kooskõlla juba väljakujunenud praktikaga. Eelnõu punktiga 16 muudetakse paragrahvi 16 lõiget 3. Kehtiva sätte kohaselt teeb toetuse andja kontrolli käigus mittevastavuse tuvastamisel põhjendatud otsuse toetuse suuruse muutmise ja toetuse tagasinõudmise osas. Praktikas on aga välja kujunenud, et toetuse andja teavitab esmalt toetuse saajat tuvastatud mittevastavusest, kuulab toetuse saaja ära, annab tähtaja puuduste kõrvaldamiseks ning otsustab alles peale seda, kas ja mis ulatuses määruse §-dele 17 ja 18 vastav toetuse suuruse muutmise või toetuse tagasimaksmise otsus teha. 6 Muudatusega lisatakse seega määrusesse ka eelnimetatud tegevused. Muudetud lõige 3 sätestab, et kui kontrolli käigus tuvastatakse käesoleva määruse nõuete rikkumine, teavitab toetuse andja sellest viivitamata spordialaliitu, spordiklubi või spordikooli ning annab mittevastavuse kõrvaldamiseks tähtaja. Lisaks võib toetuse andja teha toetuse suuruse muutmise ja toetuse tagasimaksmise põhjendatud otsuse käesoleva määruse §-de 17 ja 18 alusel. Otsus edastatakse spordialaliidule, spordiklubile või spordikoolile kolme tööpäeva jooksul selle tegemisest arvates. Eelnõu punktiga 17 muudetakse § 17 lõike 1 sõnastust. Lisatakse viide eelnõu punktiga 3 lisandunud § 4 lõikele 21 ning täpsustatakse toetuse vähendamist sättes viidatud nõuete mittetäitmisel. Kui seni võis toetuse suurust vähendada toetuse perioodi lõpuni, siis muudetud sõnastuse järgi võib toetuse suurust vähendada alates nõude täitmise tähtpäevast kuni nõude täitmiseni. Praktikas hetkel nii ka tehakse ning sellist lähenemist kasutatakse ka teiste sarnaste §-s 17 sätestatud toetuse suuruse muutmise aluste puhul. Eelnõu punktiga 18 täiendatakse §-i 17 lõikega 31, millega sätestatakse, et kui selgub, et spordialaliit, spordiklubi või spordikool on esitanud valeandmeid, võib toetuse andja vähendada määratud toetust tegelikkusele mittevastavate andmete ulatuses alates toetusperioodi algusest kuni toetusperioodi lõpuni. Uus regulatsioon aitab tagada, et toetatakse toetuse eesmärgiga kooskõlas olevaid taotlusi ning et taotluse esitamisel ei esitataks teadlikult tegelikkusele mittevastavaid andmeid. Kui toetuse andja on tuvastanud, et toetuse saaja on esitanud valeandmed, teeb toetuse andja selgeks, mis osa taotlusel esitatud andmetest, sealhulgas nt treeningmahtudest, on korrektne, ning teeb tegelikkusele mittevastavate andmete osas toetuse suuruse muutmise otsuse. Toetuse andja teeb toetuse suuruse muutmisel kaalutlusotsuse vastavalt sellele millises ulatuses mittevastavused kõrvaldatakse ja kas toetuse saaja teeb toetuse andjaga koostööd. Eelnõu punktiga 19 täiendatakse §-i 17 lõikega 41. Lisanduv säte on seotud eelnõu punktiga 13, millega muu hulgas lisandus § 13 lõikesse 3 punkt 4. Selle punkti kohaselt on toetuse andjal õigus jätta määruse § 13 lõige 2 kohaldamata ehk toetus algselt ettenähtud ajal välja maksmata, kui spordialaliit, spordiklubi või spordikool ei ole määruse § 5 lõikes 5 nimetatud töölepingut kandnud töötamise registrisse maksukorralduse seaduse kohaselt. Käesoleva eelnõu punktiga lisatakse säte, mis reguleerib, kuidas eeltoodud rikkumise puhul toetuse vähendamist teostada. Lisanduva § 17 lõike 41 kohaselt vähendatakse töölepingu töötamise registrisse kandmata jätmisel toetussummat proportsionaalselt ajaga, mis jääb töötamise registrisse kandmise tähtaja ja kande tegemise vahele. Tähtaeg, milleks tuleb kanne teha, on välja toodud maksukorralduse seaduse § 252 lõikes 3. Analoogsed sätted on §-st 17 leitavad ka teiste määruse § 13 lõikes 3 loetletud olukordade osas. Eelnõu punktidega 20 – 22 muudetakse § 17 lõigetes 7-9 viiteid teistele määruse sätetele. Viited muutuvad seoses eelnõuga lisanduvate uute sätetega ning §-des 10, 11 ja 13 tehtud ümberstruktureerimisega. 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu ei ole seotud Euroopa Liidu õigusega. 4. Määruse mõjud Muudatustest mõjutatud sihtrühm on treeneri tööjõukulu toetuse saajad. 7 Suur osa kavandatavaid muudatusi on tehnilised või viivad määruse kooskõlla juba praktikas väljakujunenud olukorraga ega avalda seega toetuse saajatele mõju. Näiteks ei mõjuta toetuse saajaid eelnõu punktides 9-10 välja toodud taotluse nõuetele vastavuse kontrolli ümberstruktureerimine, sest toetuse saaja vaatest ei ole määrav, millises faasis andmeid kontrollitakse. Sarnaselt puudub mõju eelnõu punktides 1, 4, 5, 7, 15 ja 16 toodud muudatuste suhtes, sest määrus viiakse nende punktidega vastavusse juba praktikas väljakujunenud olukorraga. Mitmed tehnilised muudatused on seotud teiste eelnõu punktidega muudetud sätete täitmisega või neile viitamisega, seega puudub ka nendel toetuse saajate jaoks mõju. Sellised muudatused tehakse eelnõu punktidega 11, 17 ja 19-22. Allpool on kirjeldatud mõjud nende kavandatud muudatuste osas, millel on mõju. Kavandatav muudatus: maksudeklaratsioonide esitamise nõude lisamine treeneritoetuse saamiseks Mõju valdkond: muu mõju, toetuse eesmärgipärasem kasutamine Muudatus motiveerib toetuse saajaid täitma maksudeklaratsioonide esitamise kohustust, kuivõrd muudatusega sätestatakse täiendavad sanktsioonid, millega tuleb maksudeklaratsioonide tähtajaks esitamata jätmisel arvestada. Samuti lihtsustab antud muudatus toetuse andja poolset toetuse kasutamise kontrolli, sest esitatud deklaratsioonide põhjal on võimalik kontrollida kas ja kuidas toetuse saaja toetust kasutab ehk tööjõukulusid maksab. Muudatuse mõju ei ole oluline - deklaratsioonide esitamise kohustus on toetuse saajatel maksukorralduse seadusest tulenevalt juba praegugi. Kavandatav muudatus: taotlemise esitamise aja muutmine (1.-31.oktoobri asemel 1.-20. november) Mõju valdkond: mõju toetuse andja ja toetuse saaja halduskoormusele Andes taotlejatele hilisema tähtaja taotluste esitamiseks jaotub ühtlasemalt nende halduskoormus. Taotlejad esitavad oktoobris uuendatud andmed spordiregistrisse (tähtaeg 31.oktoober) ning alles peale seda taotlevad treeneri tööjõukulu toetust määruse alusel. Varem pidid taotlejad tegema mõlemaid tegevusi paralleelselt. Samuti, kuna taotluste vastu võtmisel saab edaspidi arvesse võtta värskelt uuendatud spordiregistri andmeid, väheneb ka toetuse andja halduskoormus – nende taotlejate taotlused, kes pole oma andmeid spordiregistris tähtaegselt uuendanud, saab automaatselt jätta vastu võtmata. Muudatus on oluline ja puudutab kõiki toetuse taotlejaid. Kavandatav muudatus: Eesti täiskasvanute sportmängude meistriliigas mängivate laste ja noorte meisterlikkuse astme treeningrühma arvamise võimaldamine Mõju valdkond: majanduslik mõju Mõju alavaldkond: mõju ettevõtlusele Kehtivas määruses sätestatud tingimusi meisterlikkuse astme treeningrühmade liikmetele on sportmängude treeningrühmadel olnud keeruline täita. Muudatusega lihtsustatakse tingimusi selliselt, mis võimaldab sättes toodud sportmängude treeningrühma liikmeks olevate õpilaste puhul arvestada ühe tingimusena osalemist Eesti täiskasvanute meistrivõistlustel. Antud muudatuse tulemusena ühtlustub eri spordialade meisterlikkuse rühmade taotlusele esitamise võimalus. Antud muudatus avaldab suurt mõju, kuid selle esinemise sagedus on harv. 8 Kavandatav muudatus: toetuse taotluse rahuldamata jätmise tingimuste täiendamine, sealhulgas toetuse taotluse rahuldatama jätmise tingimustesse juhtorgani liikme isikliku vastutuse lisamine Mõju valdkond: majanduslik mõju Mõju alavaldkond: mõju ettevõtlusele Muudatusega lisanduvad mitmed alused toetuse andjale toetuse taotluse rahuldamata jätmiseks. Kõik lisanduvad alused on tõusetunud praktikas ning aitavad tagada toetuse eesmärgipärast kasutamist. Olulisim praktikas tõusetunud probleem puudutab toetuse saajate juhtorgani liikmeid, kes on ühe juriidilise isiku alt toetust väärkasutanud ning selleks, et vältida sanktsioone, loonud uue juriidilise keha, mille alt tegevust (ja enamasti ka toetuse väärkasutamist) jätkata. Sellega seonduvalt lisandub eelnõuga taotluse rahuldamata jätmise aluste hulka juhtorgani liikme isikliku vastutus. Antud muudatus aitab tagada, et toetatakse toetuse eesmärgiga kooskõlas olevaid taotlusi, samuti, et eeltoodud juriidilise keha vahetust ei tehtaks. Antud muudatus avaldab mõnele üksikule toetuse taotlejale suurt mõju, sest tingituna nende juhtorgani liikme eksimustest võivad nad toetusest ilma jääda. Mõju esinemise sagedus on harv. Kavandatav muudatus: kvartaalse väljamakse ettenähtud ajal tegemata jätmise aluste täiendamine Mõju valdkond: majanduslik mõju Mõju alavaldkond: mõju ettevõtlusele Muudatusega lisanduvad mitmed täiendavad alused, millal toetuse andjale võib jätta kvartaalse väljamakse ettenähtud ajal tegemata ning teha see hiljem (või jättagi tegemata). Muudatus aitab tagada, et toetust kasutataks eesmärgipäraselt, sest seob teatud tingimuste mittetäitmise ära konkreetse tagajärjega, milleks on kvartaalse väljamakse hilisem tegemine ja üldjuhul ka väljamakse suuruse vähendamine. Muudatusel on suur mõju toetuse eesmärgipärasuse järgimise suhtes, samuti nende toetuse saajate suhtes, kes on toetust väärkasutanud, sest nende toetuse suurus ja väljamakse aeg võib muudatuse tõttu muutuda. Mõju esinemise sagedus on keskmine. Kavandatav muudatus: treeneri tööjõukulu toetuse kasutamise võimaldamine kasutatud põhipuhkuse eest puhkusetasu ning haigushüvitise tasumiseks Mõju valdkond: sotsiaalne mõju, majanduslik mõju Mõju alavaldkond: mõju ettevõtlusele, mõju tervisele ja tervishoiukorraldusele Toetust võib puhkusetasu maksmiseks kasutada ka kehtiva määruse kohaselt, kuid eelnõuga täpsustatakse vastavat regulatsiooni. Muudatus tehakse väljakujunenud praktika põhjal ning seetõttu ei avalda see toetuse saajatele olulist mõju. Haigushüvitise osas on aga tegu täiesti uue regulatsiooniga. Kehtiva määruse alusel ei ole toetuse saajal olnud õigust treeneri tööjõukulu toetust kasutada tööandja poolt töötajale makstava haigushüvitise tasumiseks, mis tähendab, et toetuse saaja on pidanud ise leidma vahendeid treenerile haigushüvitise maksmiseks ning lisaks tagastama ka treeneri tööjõukulu toetuse nende päevade ulatuses. Arvestades, et spordiklubil, spordialaliidul või spordikoolil on treeneri haigestumise korral niigi lisanduvaid kulutusi, nt asendustreenerile töötasu maksmine või ära jäänud tundide ulatuses kuutasu vähendamine, siis antud muudatus aitab tagada spordiklubi, spordialaliidu või spordikooli finantsvõimekuse. Samuti aitab muudatus kaasa treenerite tervise edendamisele. 2023. aastal määrati toetus 1449 treeneri tööjõukulude katmise toetamiseks. Spordikoolituse ja -teabe SA andmetel võetakse 25- 30 haiguslehte kvartalis, millest enamik on pikemaajalisemad kui 8 päeva. Antud muudatus avaldab suurt mõju ja selle esinemise sagedus on keskmine. Kavandatav muudatus: treeningrühmade tunniplaani ajutisest muutumisest ette teavitamine treeneri puhkuse, võistluste või treeninglaagris viibimise tõttu 9 Mõju valdkond: majanduslik mõju Mõju alavaldkond: toetuse saajate halduskoormus Kehtiva määruse alusel ei ole piisavalt selgelt sätestatud toetuse saaja kohustus kanda registrisse tunniplaani muudatused, mis on tingitud treeneri puhkusest või võistlustel või treeninglaagris viibimisest. Seetõttu tulevad sellised tunniplaani muudatused tihti välja alles toetuse kasutamise kontrolli teostades. Muudatusega on toetuse saajad kohustatud toetuse andjat sellistest tunniplaani muudatusest ette teavitama ning see aitab toetuse andja poolt toetuse kasutamise kontrolli, sealhulgas paikvaatlusi, efektiivsemalt läbi viia. Antud muudatus mõjutab kõiki toetuse saajaid, sellel on keskmine mõju ning selle esinemissagedus on keskmine. Kavandatav muudatus: valeandmete esitamise tõttu toetuse suuruse muutmine Mõju valdkond: majanduslik mõju Mõju alavaldkond: mõju ettevõtlusele Muudatusega võimaldatakse toetuse andjal toetuse suurust muuta, kui selgub, et toetuse saaja on esitanud valeandmeid. Toetust võib vähendada tegelikkusele mittevastavate andmete ulatuses alates toetusperioodi algusest kuni toetusperioodi lõpuni. Praktikas on tekkinud vajadus antud aluse loomiseks, sest kehtiva määruse järgi on valeandmete esitamisega kaasnevad sanktsioonid võrreldes rikkumise tõsidusega ebaproportsionaalsed. Lisanduv alus annab toetuse andjale kaalutlusõiguse selles osas, kas ja mis ulatuses toetuse suurust muuta, vajadusel võib toetust vähendada kogu toetusperioodi ulatuses. Mõju on suur nende toetuse saajate jaoks, kes on valeandmeid esitanud, kuivõrd ulatuslik toetuse suuruse vähendamine võib oluliselt mõjutada nende finantsvõimekust. Samas esineb valeandmete esitamist praktikas vähe ning seega on mõju esinemise sagedus harv. 5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Määruse rakendamisega ei kaasne täiendavaid tegevusi ega kulusid ja tulusid. 6. Määruse jõustumine Määrus jõustub üldises korras ehk haldusmenetluse seaduse § 93 lõike 2 kohaselt kolmandal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist. 7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu esitatakse arvamuse avaldamiseks Rahandusministeeriumile, Spordikoolituse ja -Teabe Sihtasutusele, Eesti Olümpiakomiteele, Eesti Jalgpalli Liidule, Eesti Jäähoki Liidule, Eesti Korvpalli Liidule, Eesti Käsipalli Liidule, Eesti Maahokiliidule, Eesti Ragbi Liidule, Eesti Saalihoki Liidule ja Eesti Võrkpalli Liidule. 10