Kiri

Eesti Teatriliit Kultuuriministeerium 17. 09. 2023 Loovisikute toimetuleku ja sotsiaalsete garantiide kä esaadavuse parandamine. Kokkuvõte kaasamisest ning ülevaade pakutud lahendustest. Regulaarsel igakuisel töötasul põhinev panusepõhine maksupoliitika ei arvesta piisavalt ebatraditsiooniliste töövormidega kaasnevat raskust igakuist miinimummäära pidevalt saavutada. Tegemist on laiema probleemiga, ebaregulaarsed sissetulekud või ka ebapiisav igakuine sotsiaalmaksuga maksustatav tasu ei kimbuta ainult kultuurivaldkonnas tegutsejaid. (lk. 14) Puuduliku sotsiaalkaitse korral tuleb arvestada riskide kumuleerumisega tulevikus. Õigeaegselt lahendamata sotsiaalkaitse- ja terviseprobleemid ning põlvkondlik pensionivaesus võib tugevalt pärssida järgevate kümnendite kultuurielu. Suureneb koormus sotsiaal- ja kultuurieelarvele nii kõrgemate ravikulude kui täiendava toetusvajaduse näol, samuti võib kannatada kultuuri mitmekesisus tulevikus ning ebakindluse tõ u kokku kuivada kultuuritegijate järelkasv. (lk. 14) Sotsiaalkindlustussüsteemi ülesanne on tagada piisav äraelamist võimaldav sissetulek inimestele ja peredele ajal, kui nad seda kõige enam vajavad. Maksustamisel tuleb arvestada isiku sissetuleku suurusega ning juba maksustamisel tagada suurem õiglus sissetulekute jagunemisel. (lk. 7) Teatriliidu e epanekud 1. Kõigil loominguliselt aktiivsetel vabakutselistel, ka ebaregulaarse sissetulekuga loovisikutel, on ravikindlustus. a) Toetame kiire ja lühikese plaani abinõuna sotsiaalmaksu aastapõhist summeerimist ehk rulluvat sotsiaalmaksu arvestust. See tagaks aasta jooksul vähemalt 12-kordse sotsiaalmaksu kuumiinimumi tasunud isikule ravikindlustuse ka juhul, kui maksu on makstud kord aastas. Sotsiaalmaksu aastapõhise arvestuse korral miinimumist puudujääva osa tasumine riigi poolt loovisikute registrisse kantud aktiivsele loovisikule. Meede tagaks ravikindlustuse kä esaadavuse ka liiga väikese sissetulekuga sihtrühmale. Rulluv või aastapõhine maksude summeerimine on vajalik muutus, kuid aitab vaid vähest osa vabakutselistest ning on lahendusena ebapiisav. b) Universaalse ravikindlustuse loomine. Muuta kehtivat ravikindlustussüsteemi kas kogu elanikkonna või kitsalt vabakutseliste loomeprofessionaalide jaoks. Ravikindlustuse puudumine on vabakutseliste loovisikute üks suuremaid probleeme. Universaalne ravikindlustus võimaldaks selle tagada kõigile elanikele. Selleni jõudmiseks on võimalik rakendada astmelist sotsiaalmaksu (sotsiaalmaksu miinimumlävendi kaotamine või vähendamine) ja sotsiaalmaksu lahti sidumist tööandjamaksudest ning seda kõigile vabakutselistele ühiskonna liikmetele ja muutunud tööhõives osalejatele. Muudatus eeldab ühiskondlikku kokkulepet ja kehtiva maksusüsteemi põhimõ elist muutust. 2. Töötamisega kaasnevad sotsiaaltagatised on ligipääsetavad ka iseendale tööandjatele. Toetame kultuurivaldkonna rahastuspõhimõtete ja -tingimuste ülevaatamist, ja õiglaste töötasude kehtestamist valdkondade üleselt. Loovisikutele makstakse õiglast ja piisava suurusega õiglases vormis tasu. 6. Loometöö tasustamise paremaks korraldamiseks lepitakse kõiki osapooli kaasates kokku miinimumtasu standardid ja õiglase tasu põhimõ ed. Riiklik rahastus tagab õiglase tasu. Kultuurivaldkonnas on palgastandardite kehtestamisel oluline osa riigil, sest paljude kultuuriorganisatsioonide keskne rahastusallikas on riigieelarve või Eesti Kultuurkapital. Paraku maksavad isegi riigieelarvest rahastatud kultuuriorganisatsioonid vabakutselistele loovisikutele alampalgast väiksemaid tasusid. Kehtestada loovisikutele õiglane töötasu töö eest: leppida kõiki osapooli kaasates miinimumtasu standardid ja õiglase tasu põhimõ ed. Õiglane tasu arvestab teose loomiseks tehtud kulutustega ja valdkonna toimimispõhimõtetega. Töötasu suurus täistööajale taandatuna riigi rahastatud kultuuritegevuses vastab vähemalt erialase kõrgharidusega kultuuritöötaja miinimumtöötasule ja tasu vorm kindlustab loometöö tegijaile sotsiaalsed garantiid. Miinimumstandardid võiksid olla avalikult rahastatud kultuurikorralduse aluseks, ülejäänud korraldajaile soovituslikud. Kokku lepitud miinimum ei tohiks muutuda maksimumtasuks. Teeme ettepaneku eraldada riigieelarvest lisaraha loovisikutele õiglaste palkade maksmiseks ning laiendada kultuuriministeeriumi palgatoetuste meedet vabakutselistele loovisikutele. 7. 10.4.7. Loovkodaniku palk, loovisikute baassissetulek. Loovisikutele, kelle tulu ühes kuus jääb alla riikliku miinimumi, tagataks loovkodaniku palk (riiklik töötasu alammäär). Kui loovisik teenib mingitki tulu, siis makstakse talle alampalgast puudujääv osa. Meede on seotud sotsiaalmaksu aastapõhise summeerimisega ja parandaks loovisikute väärtustamist loomevaldkondades, kus loometöö on pikaajaline tegevus, mida muude vahenditega ei kompenseerita. (Töö eest saadav tasu on tööle kulunud aja jagamisel kuude peale väiksem, kui riiklik töötasu alammäär). 3. Maksupanusel põhinevad tagatised tekivad töö- ja tasuvormist sõltumatult. Lisaks ravi-ja pensionikindlustusele on sotsiaalkaitse süsteemis rida tagatisi, mille puhul võimalik hüvitis või toetus ja selle suurus sõltub inimese maksupanusest (vanemahüvitis, töövõimetuse hüvitis, töötuskindlustushüvitis jms). Toetame sotsiaalmaksu laiendamist teistele tululiikidele universaalselt või erandlikult loovisikutele suunatud avalike toetuste maksustamist sotsiaalmaksuga ja nende käsitlemist töötasuna. Sotsiaalkaitse paremaks tagamiseks vabakutselistele laiendada sotsiaalmaksukoormust kõigile töise sisuga tuludele (töötegemise eest makstavatele stipendiumitele, dividendidele). Toetame Kulka projektitoetustele, loometöötoetustele, „Ela ja sära“ stipendiumitele ning muudele stipendiumitele, millede tulem on autori- või esitajaõiguste subjekt (teos) sotsiaalmaksu ja muude tööjõumaksude lisamist. Selleks tuleb muuta seadust, et oleks tagatud Kulka piisav finantsbaas. 4. Tööturu meetmed ja toetused arvestavad vabakutselise tööga. Toetame töötuskindlustuse laiendamist kõigile lepingutele ja tegevusvormidele sõltumata tegevuse järjepidevusest ja lepinguliste suhete kestvusest. 5. Vabakutselise töötaja puhkusekindlustus. Puhkusekindlustuse või -fondi loomine vabakutseliste sotsiaalsüsteemi osana. Toetame töötamise regulatsiooni ülevaatamist tulevikutööd silmas pidades, mis võiks olla professionaalsete loovisikute jaoks reguleeritud täiendava meetmena. 6. Staatusepõhine pensionistaaži arvestamise kord. Pensionistaaži arvestuse aluseks võ a toimiva loovisikute registri põhjal loometööga tegutsemise aastad. Alternatiivina kaaluda riigi poolt tööandja pensioni põhimõ el maksete tegemist loovisiku pensionikontole. (Eeldaks pensionikindlustuse seaduse muutmist). 7. Tööandja pensioni võimendamine väljateenitud aastate pensioni asemel loomevaldkonna sihtrühmadele (balletitantsijad, lauljad, orkestrandid). Tööandja pensioni maksmine III sambasse, mida võib karjääri lõppedes vajadusel kohe kasutusele võ a. 8. Vabakutselise töö selgem ja lihtsam raamistik. Loomevaldkonna vabakutseliste FIE vormi ülevaatamine nii, et mi etulundusühingu põhimõ eid laiendatakse üksikisikutele. (Eeldab muudatusi äriseadustikus). 9. Vajaduspõhise loometoetuse sihtrühm. Sihtrühma määratlemisel tuleks lähtuda professionaalse loovisiku staatusest, sh aktiivsuse kriteeriumist, tõestatud abivajadusest, aga olenevalt toetuse eesmärgist kaaluda senistest välistustest (pensionär, õppur, vanaemapuhkusel või kaitseväe teenistuses olija staatus) loobumist võrdse kohtlemise tagamiseks. 10. Kõigil professionaalsetel loovisikutel võiks karjääri eripäradest sõltumatult olla võimalik saada väärikat pensioni. Rahvapensioni tõstmine tasemeni, mis tagaks piisava sissetuleku kõigile eakatele ning pensioni miinimumlävendi alandamist ja lahti sidumist sotsiaalmaksustaažist. 11. Loomepalga meede. Suurendada kunstniku-ja kirjanikupalga saajate arvu. Laiendada loomepalga meedet ka filmirežissööridele. Maksmise alused ja põhimõ ed fikseerida loovisikute ja loomeliitude seaduses. 12. Professionaalse loovisiku staatus Ministeerium peab välja töötama loovisiku ja vabakutselise loovisiku staatused. Alternatiivse variandina tasuks kaaluda seaduse kohandamist vaid loovisikutele, kes kuuluvad loomeliitudesse - riik ei ütle, kes on loovisik (see jääb inimese enda määratleda), aga tegeleb riigi enda poolt aktsepteeritud loomeliitudesse koondunud loovisikutega, kelle professionaalsuse otsustavad loomeliidud ise. 13. Tööseadusandlus. Tööseadusandlusesse tuleb luua võimalus töötada ka „tööampsulepingutega“, mis sarnanevad praeguste võlaõiguslike lepingutega, aga neis oleksid tagatud ka riigipoolsed garantiid sarnaselt töölepingutega. Nt. etenduskunsti- ja audiovisuaalvaldkond tunneb sellest suurt puudust – inimesed töötavad tegelikult tööandja korraldusel, juhtnööride järgi, tööandja määratud kohas ja ajahetkel. Sisuliselt on kokkulepped omased töölepingulisele suhtele, aga vormistatud töövõtu- või käsunduslepinguna kui võrdsete partnerite vahel võlaõigussuhtes. 14. Autoriõiguste kaitse. Peaks püüdlema WIPO Pekingi leppe ratifitseerimise poole Eesti Vabariigi poolt. Täname Kultuuriministeeriumi mahuka dokumendi koostamise ja võimalikele lahendustele osundavate e epanekute eest. Eesti Teatriliidu juhatuse nimel Gert Raudsep Eesti Teatriliidu esimees