ELVL lõimumise töörühma liikmed Töörühma ase esimees : Maris Toomel, Jõhvi vallavanem
[email protected] Kaarel-Mati Halla, Tallinna Linnakantselei koordinatsioonijuht
[email protected] Kaisa Üprus-Tali, Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuameti uussisserändajate kohanemise toetamise osakonna juhataja Kaisa Üprus-Tali
[email protected] Maarja Lehemets-Tihhanov, Harku vallasekretär
[email protected] Eve East, Toila vallavanem
[email protected] Karin Piirsalu, Rae valla hariduse spetsialist Karin Piirsalu
[email protected] Helle Komp, Viru-Nigula valla arendusspetsialist
[email protected] Ene Täht, Pärnu abilinnapea
[email protected] Kairi Avastu, Tartu linna sotsiaal- ja tervishoiuosakonna juhataja asetäitja
[email protected]
Kinnitatud 24.mai 2022
läbirääkimiste koosolekul
VABARIIGI VALITSUSE JA EESTI LINNADE JA VALDADE LIIDU VAHELISE EELARVE
LÄBIRÄÄKIMISTE TÖÖKORD
I. LÄBIRÄÄKIMISTE POOLED JA EESMÄRK
1. Läbirääkimiste poolteks on Vabariigi Valitsus (edaspidi valitsus), keda esindab Vabariigi
Valitsuse seaduse § 21 lõigete 1-2 alusel ja kooskõlas riigieelarve seaduse § 46 lõikega 2
moodustatud valitsuskomisjon[1] ning üleriigiline omavalitsusliit Eesti Linnade ja Valdade Liit
(edaspidi Liit) (edaspidi koos pooled).
2. Läbirääkimiste teemad on:
2.1 kohalike omavalitsuste ülesanded ning nende omavalitsuslik või riiklik olemus:
2.1.1. kohalike omavalitsuste ülesanded ja otsustusõigus;
2.1.2. kohaliku omavalitsuse üksusele seadusega pandud riiklike ülesannete täitmise ning
kulude katmise tingimused ja korraldus;
2.2 Olulise mõjuga poliitikameetmete algatamine:
2.2.1. Riigi strateegiliste eesmärkide saavutamiseks vajalikud kohalike omavalitsuste tegevused
ja selleks vajaliku võimekuse toetamine (sh rahastamine);
2.3 seadusandlikud ja rahastamiskorralduse muudatused:
2.3.1. edasiantavate maksude (tulumaks, maamaks, keskkonnatasud) osa suurus ja laekumise
põhimõtted;
2.3.2. tasandusfondi, toetusfondi ning juhtumipõhiselt konkreetse tegevuse või investeeringu
toetamiseks eraldatava toetuse suuruse kujunemise põhimõtted ja suurused järgmiseks
eelarvestrateegia (edaspidi RES) perioodiks ja eelarveaastaks, jaotamise alused, kasutamise
tingimused, ning nende kajastamise tingimused eelarvestrateegias ja riigieelarve (edaspidi RE)
eelnõus;
2.3.3. finantsdistsipliini tagamise meetmed, nende arvväärtused ja kohaliku omavalitsuse
üksuste konsolideeritud eelarve puudujäägi või ülejäägi suurus eelarvestrateegia perioodiks;
2.3.4. valitsussektori struktuurse eelarvepuudujäägi ilmnemisel võimalike proportsionaalsete
meetmete rakendamine kohaliku omavalitsuse üksustele, mis parandavad valitsussektori
struktuurset eelarvepositsiooni. eelarvepositsiooni parandamise ja finantsvõimekuse suurendamise
meetme rakendamine;
2.3.5. kohalike maksude küsimused;
2.4. muud kohalike omavalitsuste ülesandeid, finantseerimist ja finantsjuhtimist puudutavad
küsimused.
3. Läbirääkimised toimuvad poolte läbirääkimiste üldkoosolekutena ja valdkondlike töörühmade
koosolekutena.
4. Läbirääkimistel üldkoosolekul lepitakse kokku ka läbirääkimiste tulemusi kajastava läbirääkimiste
protokolli sisus ja vormis ning läbirääkimiste tulemuste protokolli allkirjastamises ning selle ajas.
5. Läbirääkimiste korraldamise eest vastutab valdkonna eest vastutav minister (valitsuskomisjoni
juht).
6. Pooled juhinduvad oma tegevuses Eesti Vabariigi seadustest, käesolevast töökorrast ja
läbirääkimiste käigus saavutatud kokkulepetest.
II. LÄBIRÄÄKIMISTE KORRALDUS JA AJAKAVA[2]
7. Liit esitab Rahandusministeeriumile ettepanekud riigi eelarvestrateegia ja riigi eelarve eelnõu ning
valdkondlikes töörühmades arutatavate küsimuste kohta 15. veebruariks.
8. Valdkondlikud ministeeriumid esitavad ettepanekud valdkondlikes töörühmades arutatavate
küsimuste kohta Liidule ja Rahandusministeeriumile 15. veebruariks.
9. Rahandusministeerium esitab Liidu esitatud ettepanekud, ministeeriumite ettepanekud ja KOVide
finantsseisu ülevaate veebruari lõpuks koondina punktis 31 toodud töörühmade juhtidele.
10.Valdkondlike töörühmade kohtumised Liidu esitatud ettepanekute ja valdkonnaministeeriumi
kavandatavate KOVide ülesannete ja finantseerimise küsimuste muudatuste aruteluks
eelarvestrateegia perioodil ja RE eelnõus toimuvad enne valdkonnaministeeriumite RES ja RE
taotluste esitamist Rahandusministeeriumile hiljemalt 31. mail.
11.Valitsuskomisjoni ja Liidu delegatsiooni läbirääkimiste üldkoosolek toimub vähemalt kaks korda
aastas:
11.1. valdkondlike töörühmade aruteludest kokkuvõtete tegemiseks hiljemalt 31. mail.
11.2. valitsuse RES ja RE arutelude lõplike otsuste läbirääkimisteks enne RESi valitsuses
kinnitamist ja RE eelnõu valitsuses heaks kiitmist septembris.
12. Rahandusministeerium informeerib Liidu delegatsiooni RES-is ja RE eelnõus KOVidele
kavandatavate edasiantavate maksude ja toetuste lõplike suuruse kohta ning korraldab osapoolte
nõusolekul läbirääkimiste protokolli allkirjastamise.
13. Valitsuskomisjoni juht ja Rahandusministeerium lisavad läbirääkimiste protokolli riigi
eelarvestrateegiale ja Riigikogule esitatavale riigieelarve seaduse eelnõu seletuskirjale.
14.Valitsuskomisjon ja Liit võivad esitada ettepaneku omavaheliseks kohtumiseks punktis 2 toodud
teemadel RES ja RE koostamise ajakava väliselt.
15.Rahandusministeerium tagab läbirääkimiste tehnilise teenindamise, sh läbirääkimiste
üldkoosolekute salvestamise ja protokollimise ning materjalide ja protokolli edastamise
läbirääkimiste pooltele. Vaidlused üldkoosoleku protokolli osas lahendatakse vastavalt
salvestusele.
III. LÄBIRÄÄKIMISTE SISU
16.Pooled esitavad läbirääkimisteks ettepanekud, taotlused ja seisukohad töörühmade valdkondade
kaupa.
17.Pooled sõnastavad läbirääkimisteks RES perioodi olulisimad strateegilised sihid läbirääkimiste
valdkonnas ning esitavad nende toetamiseks vajalikud muudatuste ettepanekud koos
põhjendustega:
17.1. konkreetsete omavalitsuse ülesannete, tulude ja rahastamise korra muudatusteks koos
esialgse võimalike mõjude ülevaate ning maksumuse kalkulatsiooni ja/või selle lähtealustega.
Juhul kui maksumust ei ole võimalik arvutada tuleb seda selgitada;
17.2. kavandatavateks strateegiliselt olulisteks tegevusteks ja poliitika muudatusteks, mille
kontseptuaalsed alused pole valminud või mille rahastamise põhimõtteid ja maksumust pole veel
välja töötatud;
17.3. teenuste või ülesannete korralduse muutmiseks, milleks on vajalik riigi ja KOV koostöö;
17.4. detsentraliseerimise ja KOV rolli ning otsustusõiguse suurendamise suunas liikumiseks;
17.5. KOVidele seadusega pandud ülesannete olemuse ja täitmise korraldusega seotud küsimuste
lahendamiseks.
18.Pooled esitavad töörühmade aruteludel seisukohad teise poole ettepanekute osas.
19.Läbirääkimiste tulemused, mis puudutavad RES-i ja RE eelnõud fikseeritakse läbirääkimiste
protokollis.
19.1. Protokollis kajastatakse poolte esitatud fiskaalse mõjuga ettepanekud, mille osas on
läbirääkimiste koosolekul heakskiidetud kokkulepped või kokkuleppe mittesaavutamise korral
lahkarvamused koos teise poole seisukohtade ja põhjendustega.
20.Muud valdkondlikud ettepanekud ja läbirääkimiste seisukohad ning planeeritavad indikatiivsed
välisvahendite toetusmeetmed valdkondades kajastatakse läbirääkimiste protokolli lisas ja
töörühmade materjalides.
IV.LÄBIRÄÄKIMISTE ÜLDKOOSOLEKU TÖÖKORRALDUS[3]
21.Läbirääkimiste üldkoosolekut juhatab valitsuskomisjoni juht või tema poolt volitatud isik.
22.Koosolekud protokollitakse, koosoleku protokollis kajastatakse poolte seisukohad, saavutatud
kokkulepped ja erimeelsused. Protokolli eelnõu esitatakse pooltele märkuste esitamiseks hiljemalt
viie tööpäeva jooksul pärast läbirääkimiste üldkoosolekut. Pärast valitsuskomisjoni ja Liidu
liikmetega kooskõlastamist allkirjastab valitsuskomisjoni juht läbirääkimiste koosoleku protokolli.
23.Läbirääkimiste koosolekul arutatakse eelnevalt töörühmades läbi töötatud seisukohti,
ettepanekuid, kokkuleppeid ja erimeelsusi ning muid materjale, mis edastatakse hiljemalt kolm
tööpäeva enne koosoleku toimumist läbirääkimiste pooltele. Juhul, kui läbirääkimiste koosoleku
materjalid ei ole tähtaegselt esitatud, võib osapool teha ettepaneku koosoleku toimumise aja edasi
lükkamiseks.
24.Koosoleku päeval võib poolte nõusolekul erandjuhul lülitada päevakorda täiendavaid küsimusi.
25.Läbirääkimiste koosolek võib muuta töörühmades saavutatud kokkuleppeid või muuta
kokkulepete ja lahkarvamuste sõnastust.
26.Rahandusministeerium koondab valdkondade töögruppide seisukohad läbirääkimistel, tehes
vajadusel redaktsioonilisi muudatusi. Muudatused kokkulepete sõnastuse osas kooskõlastatakse
poolte vahel üldjuhul enne läbirääkimiste koosoleku toimumist.
27.Rahandusministeeriumil on dokumendi ühtsuse ja selguse tagamiseks õigus teha redaktsioonilisi
muudatusi ja keelelisi parandusi läbirääkimiste koosolekule esitatud materjalidesse (sh poolte
kokkulepete sõnastustesse, va ettepanekute, põhjenduste, arvamuste ja märkuste sisusse),
informeerides sellest töörühmade esimehi ja Liitu.
28.Läbirääkimiste koosolekule esitatud materjalid lisatakse koosoleku protokollile. Koosoleku
protokollid säilitatakse elektrooniliselt Rahandusministeeriumi kohalike omavalitsuste poliitika
osakonnas ja Liidu büroos.
29.Läbirääkimiste koosolekute protokollid koos lisatud materjalidega avalikustatakse Liidu
veebilehel.
30.Poolte kokkuleppel võib üldkoosoleku viia läbi kirjalikult (e-kirja teel) järgides samu põhimõtteid.
Kirjaliku koosoleku korral esitatakse materjalid kirjalikult kommenteerimiseks vähemalt nädalase
arvamuste esitamise tähtajaga.
V. LÄBIRÄÄKIMISTE TÖÖRÜHMADE TÖÖKORRALDUS[4]
31.Läbirääkimiste seisukohtade läbirääkimisteks moodustatakse asjaomaste ministeeriumite ja Liidu
poolt nimetatud esindajatest valdkondlikud töörühmad:
31.1. rahanduse- ja maksupoliitika töörühm;
31.2. hariduse ja noorsootöö valdkonna töörühm;
31.3. töö-, sotsiaal- ja tervise töörühm;
31.4. transpordi ja teede töörühm;
31.5. IKT töörühm;
31.6. kultuuri- ja spordivaldkonna töörühm;
31.7. keskkonna töörühm;
31.8. lõimumise töörühm;
31.9. ruumi, elamumajanduse ja maade töörühm.
32.Poolte kokkuleppel võib spetsiifiliste küsimuste aruteluks ja ettepanekute väljatöötamiseks
moodustada ajutisi ja alatöörühmi, kuhu kaasatakse valdkonna spetsialiste.
33.Valdkondlike töörühmade kohtumised võivad toimuda aasta läbi ka RES ja RE koostamise
ajakava väliselt.
34.Rahandusministeerium koostab enne töörühmade arutelusid üldise KOV finantsülevaate, mis
saadetakse töörühma juhtidele ja Liidule.
35.Töörühma töö korralduse eest vastutab vastava valdkonna valitsuskomisjoni liige. Töörühma
koosoleku kokkukutsumise ja tehnilise teenindamise tagab asjaomane ministeerium.
36.Rahandusministeeriumi esindajad kuuluvad kõikidesse töörühmadesse.
37.Vastava valdkonna minister nimetab töörühma esimehe ja vastavalt Liidu ettepanekule
aseesimehe.
38.Töörühma koosolekuid juhib töörühma esimees või aseesimees. Töörühmade koosolekud
protokollitakse, märkides ära arutatud küsimused, saavutatud kokkulepped ja eriarvamused.
39.Vastavalt probleemide iseloomule kaasatakse töörühma koosolekutele vajadusel valitsemisala
korraldamise eest vastutav minister.
40.Töörühma koosolekul osalevad töörühma liikmed. Koosolekule võidakse kaasata valdkonna
spetsialiste. Töörühma väliste isikute osalemine koosolekul tuleb kooskõlastada töörühma juhiga.
41.Töörühma aseesimehe taotlusel on töörühma esimees kohustatud töörühma koosoleku hiljemalt
kümne tööpäeva jooksul kokku kutsuma.
42.Töörühma aseesimehel on õigus töörühm kokku kutsuda, kui tema taotlusel ei ole töörühma
esimees kümne tööpäeva jooksul taotluse esitamisest töörühma koosolekut kokku kutsunud.
43.Materjalid, mis tulevad koosolekul arutamisele (sh seisukohad esitatud ettepanekutele),
edastatakse töörühma liikmetele hiljemalt kolm tööpäeva enne koosoleku toimumist. Juhul, kui
töörühma koosoleku materjalid ei ole töörühma liikmetele tähtaegselt esitatud, võib osapoole
ettepanekul töörühma juht koosoleku toimumise aja edasi lükata.
44.Töörühmad töötavad läbi oma valdkonnas läbirääkimistele esitatud ettepanekud ja esitavad
Rahandusministeeriumile töörühmas ettevalmistatud kokkulepete ja eriarvamuste sõnastused
vähemalt neli tööpäeva enne läbirääkimiste üldkoosolekut. Juhul kui töörühma materjalid ei ole
esitatud vähemalt 48 tundi enne läbirääkimiste koosoleku toimumist, ei võta läbirääkimiste
üldkoosolek selle töörühma materjalide põhjal vastu otsuseid.
45.Kui töörühmas ei saavutata üksmeelt kokkuleppe või eriarvamuse sõnastuse osas võib töörühma
juht, informeerides Rahandusministeeriumi, suunata küsimuse arutlusele läbirääkimiste
üldkoosolekule.
46.Töörühma koosoleku protokoll koostatakse viie tööpäeva jooksul pärast töörühma koosoleku
toimumist ja saadetakse töörühma liikmetele paranduste tegemiseks. Töörühma koosoleku lõplik
protokoll edastatakse töörühma liikmetele, Rahandusministeeriumile ja Liidu büroole.
47.Töörühmade koosolekute protokollid koos lisatud materjalidega avalikustatakse Liidu ja
Rahandusministeeriumi veebilehel.
Lisa 1. Läbirääkimiste ajakava
Joonis 1. Läbirääkimiste ajakava
[1] https://www.riigiteataja.ee/akt/303072018004?leiaKehtiv
[2] Lisa 1, joonis 1
[3] Veebikoosolek ja antud viisil koosolekul osalemine on võrdustatud füüsilise ruumi koosolekuga.
[4] Veebikoosolek ja antud viisil koosolekul osalemine on võrdustatud füüsilise ruumi koosolekuga.
Kinnitatud VV ja ELVL läbirääkimiste töökord 24.05.2022 (.docx)