Kiri

Rahandusministeerium Meie 07.08.2023 nr 1.2-2/102-1 Justiitsministeerium Siseministeerium Regionaal- ja Põllumajandusministeerium Eesti Linnade ja Valdade Liit Eelnõu kooskõlastamine Saadame kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks sotsiaalhoolekande seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu. Palume kooskõlastust ja arvamust hiljemalt 7 tööpäeva jooksul, kuivõrd tegemist on kiireloomulise eelnõuga, mida arutatakse Vabariigi Valitsuse istungil septembrikuus. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Signe Riisalo sotsiaalkaitseminister Lisad: 1) eelnõu 2)seletuskiri 4) määruse kavand Sama: Sotsiaalkindlustusamet Lisaadressaadid: Eesti Puuetega Inimeste Koda Sotsiaalkindlustusamet EPÜL Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 / [email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952  2 Liidia Soontak [email protected]  Seletuskirja lisa KAVAND RAHANDUSMINISTER MÄÄRUS Rahandusministri 31.12.2003. a määruse nr 113 „Sotsiaalmaksu maksmise kord erijuhtudel“ muutmine Määrus kehtestatakse sotsiaalmaksuseaduse § 6 lõike 4 alusel. § 1. Rahandusministri 31.12.2003. a määruses nr 113 „Sotsiaalmaksu maksmise kord erijuhtudel“ § 2 lõikest 4 jäetakse läbivalt välja tekstiosa „, 9“. § 2. Määrus jõustub 1. aprillil 2029. a.  Sotsiaalhoolekande seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Sotsiaalhoolekande seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõuga nähakse ette: 1) sotsiaaltoetuse maksmise lõpetamist välisriigist Eestisse elama asunud Eesti kodanikule või eesti rahvusest isikule ning tema abikaasale, registreeritud elukaaslasele, lastele ja vanematele; 2) posti teel kojukande mittelubamist, kui isikule makstakse mõnda muud rahalist hüvitist arvelduskontole; 3) rahaliste hüvitiste kandmist ühele arvelduskontole. Sotsiaalhoolekande seaduse (SHS) § 140 alusel makstakse välisriigist Eestisse elama asunud Eesti kodanikule või eesti rahvusest isikule ning temaga koos Eestisse elama asunud abikaasale, registreeritud elukaaslasele, lapsele ja vanemale (edaspidi tagasipöörduja), kes on jõudnud riikliku pensionikindlustuse seaduse (RPKS) §-s 7 sätestatud vanaduspensioniikka, igakuist sotsiaaltoetust rahvapensioni määras, kui isiku kuusissetulek on alla rahvapensioni määra. Eelnõu kohaselt sätestatakse toetuse määramise lõpetamine alates 2024. aasta 1. jaanuarist tagasipöördujatele, arvestades, et tagasipöörduvate isikute ring on väike ning pärast viit aastat Eestis elamist tekib neil õigus rahvapensionile. Sotsiaalseadustiku üldosa seaduses (SÜS) ja teistes sotsiaalkaitsehüvitiste maksmist käsitlevates seadustes tehakse väiksemahulised muudatused hüvitiste väljamaksmise korras. Hüvitise andjal on õigus maksta isikule kõik rahalised hüvitised ühele arvelduskontole. Samuti muudetakse hüvitiste väljamaksmise korda – kui isik saab üht hüvitist arvelduskontole, kuid teist hüvitist riigi või isiku enda kulul kojukandega, siis kõiki hüvitisi hakatakse maksma arvelduskontole. SKA võtab inimestega ühendust ja korraldab mõistliku aja jooksul väljamaksmise süsteemi ümber. 1.2.Eelnõu ettevalmistaja Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Sotsiaalministeeriumi hüvitiste ja pensionipoliitika osakonna nõunik Liidia Soontak ([email protected], 59143964), õigusosakonna õigusnõunik Reet Kodu ([email protected], 58553153) ja analüüsi ja statistika osakonna juhataja Hede Sinisaar ([email protected], 59136757) koostöös SKA ametnikega. Eelnõu juriidilise ekspertiisi on teinud Sotsiaalministeeriumi õigusosakonna nõunik Reet Kodu. 1.3. Märkused Eelnõuga muudetakse järgmisi seaduste redaktsioone: 1) sotsiaalhoolekande seadus: RT I, 06.07.2023, 89; 2) puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seadus: RT I, 30.06.2023, 59; 3) riikliku pensionikindlustuse seadus: RT I, 06.07.2023, 85; 4) sotsiaalmaksuseadus: RT I, 06.07.2023, 92; 5) sotsiaalseadustiku üldosa seadus: RT I, 30.06.2023, 79. Eelnõu ei ole seotud teiste menetluses olevate eelnõudega ega ka otseselt Euroopa Liidu õiguse rakendamisega. 1 Eelnõu on seotud Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammiga 2023–2027, mille punkt 10.1.8 kohaselt võtavad kõik ministrid endale kohustuse leida kokkuhoiukohti ja teevad vajalike valdkondlike reformide plaani enne 2024. aasta riigieelarve arutamist. Eelnõu on seotud isikuandmete töötlemisega isikuandmete kaitse üldmääruse tähenduses ja selle kohta on koostatud täpsem mõjuanalüüs käesoleva eelnõu seletuskirja punktis 6. Eelnõu seadusena vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu poolthäälteenamus. 2. Seaduse eesmärk Eelnõu eesmärk on luua tingimused riigi ressursside säästlikumaks kasutamiseks tagasipöördujate toetuse määramise lõpetamise kaudu ning luua inimese jaoks lihtsamini hallatav ja riigieelarve seisukohast mõistlikum süsteem rahaliste hüvitiste väljamaksmiseks. Eelnõule ei ole eelnenud väljatöötamiskavatsuse koostamist, kuivõrd tegemist on kulude kokkuhoiu meetmete eelnõuga, mis tuleb esitada Riigikogule kiireloomuliselt, enne 2024. aasta riigieelarve arutamist. Seetõttu ei ole hea õigusloome ja normitehnika eeskirja § 1 lõike 2 punkti 1 kohaselt väljatöötamiskavatsuse koostamine nõutav. 3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu koosneb kuuest paragrahvist. Paragrahviga 1 muudetakse sotsiaalhoolekande seadust (SHS). Punktiga 1 muudetakse SHS § 134 lõikes 6 ja § 140 lõikes 5 viidet SÜS §-le 28. Kui seni sätestas seadus, et kohaliku omavalitsuse üksus maksab toimetulekutoetust vastavalt SÜS §-le 28 lõikele 3 posti teel või sularahas, siis eelnõuga asendatakse viide SÜS § 28 lõikele 3 viitega SÜS §-le 28. Samasugune muudatus tehakse SHS §-s 140 sätestatud sotsiaaltoetuse väljamaksmise sättes. Muudatused on vajalikud selleks, et kohaliku omavalitsuse üksus ja SKA saaksid rakendada eelnõuga SÜS § 28 lõikega 31 lisatavat õigust maksta kõik hüvitised isikule ühele arvelduskontole. Vt eelnõu §-ga 5 tehtavat muudatust ja selle selgitust. Punktidega 2 ja 3 tunnistatakse kehtetuks SHS § 1391 lõige 3 ja § 1392 lõike 2 punkt 3. Muudatused on seotud eelnõu § 1 punktiga 4, millega tunnistatakse kehtetuks SHS 3. peatüki 10. jagu ehk § 140. Kuna viidatud paragrahv tunnistatakse kehtetuks, siis tuleb ka üksi elava pensionäri toetuse regulatsioonist jätta välja viited SHS §-le 140. Muudatused jõustuvad 2029. aasta 1. aprillil. Punktiga 4 tunnistatakse kehtetuks SHS 3. peatüki 10. jagu ehk § 140. SHS §-ga 140 on kehtestatud sotsiaaltoetus välisriigist Eestisse elama asunud Eesti kodanikule või eesti rahvusest isikule ning tema abikaasale, registreeritud elukaaslasele (alates 1.01.2024), lastele ja vanematele. Muudatus jõustub 2029. aasta 1. aprillil. Vahepealsel ajal ehk alates käesoleva eelnõu jõustumisest kuni 2029. aasta 31. märtsini määratakse tulenevalt eelnõu § 1 punktiga 5 tehtavast SHS §-i 140 lõike 1 täiendusest sotsiaaltoetus üksnes neile, kes on Eestisse asunud enne käesoleva eelnõu jõustumist ehk enne 2024. aasta 1. jaanuari ja kes saavad vanaduspensioniealiseks ehk neil tekib õigus kõnealusele sotsiaaltoetusele. Seega on kaitstud nende isikute, kes on Eestisse asunud enne eelnõu jõustumist, õiguspärane ootus saada kõnealust sotsiaaltoetust. Isikutel, kes pole veel Eestisse elama asunud ei ole veel tekkinud 2 õiguspärast ootust sotsiaaltoetusele, sest nad ei ole veel astunud ühtegi sammu selle toetuse võimalikuks saamiseks. Kui Eestisse asub alates 2024. aasta 1. jaanuarist elama isik, kellele ei maksta enam sotsiaaltoetust, on tal õigus taotleda nt toimetulekutoetust või muid sotsiaaltoetusi, mille tingimustele isik vastab (nt puuetega inimeste sotsiaaltoetus). SHS § 140 tunnistatakse alates 2029. aasta 1. aprillist kehtetuks, sest selleks ajaks on kõik isikud, kes on SHS § 140 alusel sotsiaaltoetust saanud, elanud Eestis järjest vähemalt viis aastat ja neil on tekkinud õigus rahvapensionile elamise alusel vastavalt riikliku pensionikindlustuse seaduse § 22 lõike 1 punktile 1. Kolmekuuline puhveraeg on jäetud selleks, et SKA saaks isikutele rahvapensioni määramise menetlused lõpuni viia. Näiteks isik, kes asub Eestisse elama 15. detsembril 2023. a ja saab vanaduspensioniealiseks 2025. aasta mai kuus, hakkab kõnealuse sotsiaaltoetuse tingimustele vastamise korral saama toetust selle taotlemisel. Tema viis aastat Eestis elamise aega saab täis 16. detsembril 2028. aastal. Seega, kui tal ei ole õigust muul alusel vanaduspensionile vahepeal tekkinud, siis on tal õigus saada RPKS § 22 lõike 1 punkti 1 alusel rahvapensioni (peab vastama kõigile RPKS-is sätestatud tingimustele). Punktiga 5 täiendatakse SHS § 140 lõiget 1 ja sätestatakse, et edaspidi (s.o nn üleminekuajal kuni 2029. aasta 31. märtsini) on sotsiaaltoetust õigus saada üksnes neil, kes on Eestisse asunud enne käesoleva eelnõu jõustumist ehk enne 2024. aasta 1. jaanuari. Vt ka eelmise punkti selgitust. Paragrahviga 2 muudetakse puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seadust (PISTS). PISTS § 22 lõike 31 kohaselt maksab SKA puuetega inimeste sotsiaaltoetusi SKA kulul posti teel kojukandega isikutele, kellel on liikumistakistus või kes elab hajaasustusalal ja kellel on pangateenus raskesti kättesaadav ning kes on sügava puudega isik, kelle on tuvastatud osaline või puuduv töövõime või kes on vanaduspensioniealine isik. SKA teeb isiku taotluse alusel vastava otsuse kuni üheks aastaks või pikemaks ajaks, kui seda tingib kojukande taotluses toodud põhjuste iseloom (PISTS § 22 lg 32). Eelnõuga täiendatakse PISTS § 22 lõikega 33, mille kohaselt ei rahulda SKA edaspidi isikute taotlusi, kui taotluse esitajale makstakse SKA kaudu teisi sotsiaalkindlustushüvitisi arvelduskontole. Kui SKA juba maksab isikule hüvitisi arvelduskontole, siis võib eeldada, et tal on juurdepääs pangateenustele olemas ja kojukannet riigi kulul vaja ei ole. Muudatused on tingitud eesmärgist hoida kokku SKA kulusid kojukandele ning vähendada ebaõnnestunud maksetest tulenevat töökoormust uuesti hüvitise maksmisele suunamiseks. Lisaks on arvelduskonto hüvitise väljamaksmiseks võrreldes kojukandega kindlam ja odavam viis kuna makse isikule kätte toimetamiseks tehakse oluliselt vähem tegevusi (vt eelnõu § 5 selgitust). Paragrahviga 3 muudetakse riikliku pensionikindlustuse seadust (RPKS). Punktiga 1 täiendatakse RPKS § 36 lõikega 11, mille kohaselt ei maksa SKA pensioni isiku kulul posti teel kojukandega, kui isik saab SKA-lt mõnda muud rahaliste hüvitist arvelduskontole. Punktiga 2 täiendatakse RPKS § 36 lõikega 7. RPKS § 36 lõike 5 kohaselt maksab SKA riiklikku pensioni SKA kulul posti teel kojukandega isikutele, kellel on liikumistakistus või kes elab hajaasustusalal ja kellel on pangateenus raskesti kättesaadav ning kes on vanaduspensioniealine isik. SKA teeb isiku taotluse alusel vastava otsuse kuni üheks aastaks või pikemaks ajaks, kui seda tingib kojukande taotluses toodud põhjuste iseloom (RPKS § 36 lg 6). 3 Eelnõuga täiendatakse RPKS § 36 lõikega 7, mille kohaselt ei rahulda SKA edaspidi isikute taotlusi, kui taotluse esitajale makstakse SKA kaudu teisi sotsiaalkindlustushüvitisi arvelduskontole. Samasugune kord kehtib ka juhul, kui inimene saab hüvitisi enda kulul kojukande korras ja soovib mõnda muud hüvitist saada arvelduskontole. Ka sel juhul makstakse kõiki hüvitis arvelduskontole. Punktiga 3 täiendatakse RPKS-i §-ga 6128. Tegemist on rakendussättega, mille kohaselt peab SKA hiljemalt 2029. aasta 31. märtsil määrama isikutele, kes saavad SHS § 140 alusel sotsiaaltoetust, rahvapensioni, kui nad vastavad rahvapensioni saamise tingimustele. Selle sätte alusel peaks SKA teatud regulaarsusega üle vaatama SHS § 140 alusel sotsiaaltoetust saavate isikute andmed ja määrama neile rahvapensioni, kui nad vastavad seaduses sätestatud rahvapensioni saamise tingimustele. Rahvapensioni määramiseks ei ole inimesel vaja esitada taotlust. SKA kontrollib isiku vastavust rahvapensioni saamise tingimustele (RPKS § 22 lg 1 p 1) ning teavitab inimest pensioni määramisest. Paragrahviga 4 muudetakse sotsiaalmaksuseadust (SMS). Punktiga 1 tunnistatakse kehtetuks SMS § 6 lõike 1 punkt 9. Viidatud sätte kohaselt maksab riik (läbi SKA) sotsiaalmaksu isiku eest, kes on SHS § 140 alusel määratud sotsiaaltoetust saav isik. Muudatus on seotud eelnõu §-ga 1 tehtava muudatustega, mille kohaselt tunnistatakse SHS § 140 kehtetuks. Punktiga 2 jäetakse SMS § 7 lõikest 3 välja viide SMS § 6 lõike 1 punktile 9, sest see tunnistatakse eelnõuga kehtetuks. Muudatused jõustuvad 2029. aasta 1. aprillil nagu ka SHS § 140 kehtetuks tunnistamine. Paragrahviga 5 muudetakse sotsiaalseadustiku üldosa seadust (SÜS). Punktiga 1 täiendatakse SÜS § 28, kus on sätestatud rahaliste hüvitiste maksmine, lõikega 31, mille kohaselt on hüvitise andjal õigus maksta isikule kõik rahalised hüvitised ühele arvelduskontole. SÜS § 15 kohaselt on hüvitise andjaks riik, kohalik omavalitsus, muu avalik-õiguslik juriidiline isik või seaduse sätestatud juhul muu isik. Kuna käesoleva eelnõu eesmärk on kokku hoida SKA kulusid, siis sätestatakse, et hüvitise andjal on õigus maksta väljamakstavad hüvitised ühele kontole. See on hüvitise andja õigus, mitte kohustus. Kui ka teised hüvitise andjad soovivad sama põhimõtet rakendada, siis saavad ka nemad (nt kohaliku omavalitsuse üksus) seda rakendada. Praegu on SKA poolt sotsiaalkindlustushüvitiste erinevatele arvelduskontodele väljamaksmine suures osas käsitöö ning mitme konto süsteemi on keeruline arendada. Ühe arvelduskonto põhimõte annab SKA-le võimaluse infosüsteemi otstarbekaks arendamiseks ja käsitöö kaotamiseks. Käsitöö tulemusel andmete kontrollimisel on oht, et hüvitised ei jõua inimeseni õigeaegselt, mistõttu inimese õigused saavad kahjustatud. Punktiga 2 täiendatakse SÜS § 28 lõiget 4 viitega eelnõuga samasse paragrahvi lisatavale lõikele 31. Eelnõu kohaselt võib seadusega sätestada rahaliste hüvitiste väljamaksmiseks SÜS § 28 lõigetest 3 ja 31 erineva viisi. Paragrahvis 6 sätestatakse seaduse jõustumine 2024. aasta 1. jaanuaril, v.a eelnõu § 1 punktid 2–4 ja § 4, mis jõustuvad 2029. aasta 1. aprillil. 4 4. Eelnõu terminoloogia Eelnõu ei sisalda uusi termineid. 5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Tulenevalt Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELTL) artikli 4 lõike 2 punktist b on EL-il liikmesriikidega jagatud pädevus sotsiaalpoliitika valdkonnas ning tulenevalt ELTL artiklist 48 on EL-il õigus reguleerida liikmesriikide sotsiaalkindlustussüsteemide koordineerimist liidu territooriumil. Sellele tuginedes on Euroopa Parlament ja nõukogu vastu võtnud EL-i koordinatsioonimääruse ja selle rakendusmääruse. Eelnõu ei muuda koordinatsioonimääruses ega selle rakendusmääruses sätestatud põhimõtteid ning on vastavuses Euroopa Liidu õigusega. 6. Seaduse mõjud Eelnõus esitatud muudatuste rakendamisel võib kaasneda sotsiaalne mõju ning mõjutada riigivalitsemist. Eelnõus esitatud muudatused ei avalda mõju hariduse, kultuuri ja spordivaldkonnale, riigikaitsele ja välissuhetele, siseturvalisusele ning regionaalarengule. Vähene mõju võib ilmneda keskkonna ning infotehnoloogia ja infoühiskonna valdkonnas, mis esitatakse riigivalitsemisega seotud mõjudega. Muudatus 1 – üleminekuperioodiga lõpetada sotsiaaltoetuse määramine välisriigist Eestisse elama asunud Eesti kodanikule või eesti rahvusest isikule ning tema abikaasale, lastele ja vanematele (edaspidi tagasipöörduja toetus) Sotsiaalne mõju Muudatuse sihtrühmaks on välisriigist Eestisse elama asunud Eesti kodanikud või eesti rahvusest isikud ning tema abikaasad, lapsed ja vanemad ehk nn tagasipöördujad, kes saavad vastavat sotsiaaltoetust. Isikud, kes naasevad Eestisse pärast 01.01.2024 ei ole tekkinud õigustatud ootust vastavale toetusele ning seetõttu mõju neile ei hinnata. Kehtiva seaduse alusel makstakse tagasipöörduja toetust vanaduspensioniikka jõudnutele ja tingimusel, et kuusissetulek on alla rahvapensioni määra. Toetuse suuruseks on kehtiv rahvapensioni määr (336,39 eurot alates 01.04.23). Tagasipöörduja toetuse saajal on kehtiva seaduse alusel õigus saada ka üksi elava pensionäri toetust, kui vastab selle saamise tingimustele. Toetuse saajaid on SKA andmete alusel (juuli 2023 seisuga) 36. Aastate lõikes on uusi toetuse saajaid lisandunud vähe: 2019–2022 perioodil oli kõige enam lisandunud saajaid 2022. aastal (6 inimest), kuid 2020. aastal ei lisandunud ühtegi saajat. 2023 I poolaasta jooksul on lisandunud 3 saajat. 2022. aastal ja 2023. aastal on saajate lisandumisele avaldanud mõju Ukraina sõda st Eestisse on tagasipöördunud Ukrainas elanud Eesti kodanikke või eesti rahvusest inimesi. Kokkuvõttes on tagasipöörduja toetuse saajate arv väga väike ning moodustab nii kogu Eesti elanikkonnast kui ka vanaduspensioni saajatest väga väikese osa, mistõttu on mõjutatud sihtrühma suurus väike. Mõju ulatus on keskmine, sest muudatus ei too kaasa sihtrühma kui terviku käitumises erilisi muutusi ning sellega ei kaasne kohanemisraskusi – senised tagasipöörduja toetuse saajad viiakse hiljemalt 2029. aasta 31. märtsiks üle rahvapensionile kui tal on täitunud Eestisse asumisest viis aastat ning sotsiaaltoetuse saamise õigus tekib ka neile, kes on Eestisse asunud enne 2024. aasta 1. jaanuari ja kes saavad vanaduspensioniealiseks. Seega ei kaasne senistel toetuse saajatel ning ka neil, kes Eestisse enne 2024. a algust naasevad, vajadust teha tegevusi, et muudatusega kohaneda. 5 Kui toetuse saaja ei vasta rahvapensioni saamise tingimustele, siis on ebasoovitavate mõjude riski vähendamiseks seatud säte, mille kohaselt viiakse senised toetuse saajad hiljemalt 31. märtsiks 2029. a üle rahvapensionile ehk selleks ajaks on neil täitunud Eestisse elama asumisest viis aastat ja tekib õigus saada rahvapensioni (samuti kehtivad selle ajani ka senised üksi elava pensionäri toetuse ja sotsiaalmaksu tasumise sätted). SKA andmetel (juuli 2023. a seisuga) on tänastest 36st saajast 23 elanud Eestis vähemalt viis aastat ning neile makstakse muudatuse jõustumisel tagasipöörduja toetuse asemel rahvapensioni. 13 toetuse saajat ei ole veel viit aastat Eestis elanud ning nt kui Eestisse naasmine toimus 2023. aastal, siis täitub viis aastat 2028. aastal. Seega, alates 2029. aastast on kõigil enne 01.01.2024 Eestisse naasnutel täidetud rahvapensioni saamise tingimused ning ebasoovitavat mõju sihtrühmale ei kaasne. Isikud, kes naasevad Eestisse pärast 01.01.2024 ei ole tekkinud õigustatud ootust vastavale toetusele ning seetõttu mõju neile ei hinnata. Kuigi tagasipöörduja toetust makstakse kord kuus, siis muudatuse tulemusena ei muutu maksmise sagedus ning ka täna on toetuse suurus rahvapensioni määras, mistõttu on mõju avaldumise sagedus ühekordne ehk ühekordselt on vaja teadvustada, et toetuse asemel hakatakse saama rahvapensioni. Kokkuvõttes ei kaasne muudatusega olulist mõju (mõjutatud sihtrühma suurus ja ebasoovitavate mõju risk väike, mõju avaldumise sagedus ühekordne ning mõju ulatus keskmine). Riigivalitsemine Muudatus mõjutab SKA-d. Mõju ulatus on keskmine, sest muudatusega on vaja kohaneda st muudatusi on vaja SKA protseduurides, töökorralduses ja infosüsteemides. Samas on mõju avaldumise sagedus ühekordne, sest muudatuste sisseviimisel ei ole vaja igapäevaselt muuta töökorraldust või arendada infosüsteeme. Muudatuse tulemusena ei ole vaja edaspidi (pärast üleminekuperioodi) eraldi määrata tagasipöörduja toetust ega teha sellega seoses muudatusi infosüsteemides. Seega väheneb ebasoovitav mõju ehk menetluskulu ning väheneb infosüsteemide arenduskulu tulevikus. Samuti avaldab muudatust vähest positiivset mõju riigieelarvele, kuna edaspidi uutele Eestisse naasvatele ei määrata enam tagasipöördujatoetust. Kogu riigieelarves ja SKA eelarves moodustab see väikese osa (vt seletuskirja 7. punkti). Muudatus 2 – Posti teel kojukande taotluse mitterahuldamine, kui isikule kui taotluse esitajale makstakse SKA kaudu teisi sotsiaalkindlustushüvitisi arvelduskontole Sotsiaalne mõju Muudatusest on mõjutatud need puuetega inimeste sotsiaaltoetuste ja/või riikliku pensioni saajad, kellel on liikumistakistus või kes elab hajaasustusalal ja kellel on pangateenus raskesti kättesaadav ning kes on sügava puudega isik, kelle on tuvastatud osaline või puuduv töövõime või kes on vanaduspensioniealine isik ning kes saab seetõttu toetust või pensioni kojukandena või, kes tasub oma pensioni kojukande kulud ise. Täpsemalt on mõjutatud neist need, kes saavad samal ajal mõnda muud SKA poolt makstavat hüvitist arveldusarvele. SKA andmetel sai 2022. aasta augusti seisuga pensioni või toetuse posti teel kojukandena (SKA kulul või inimese enda kulul) kokku 3900 inimest, kellest 126 (ca 3,2% kojukandena saanud inimestest) said arveldusarvele ka mõnda teist toetust/hüvitist. SKA kulul sai posti teel kojukandena pensioni või toetusi kokku 2807 inimest, kellest 101 said samal ajal mõnda teist toetust/hüvitist arveldusarvele. Kõikidest SKA kaudu makstavatest toetuse saajatest moodustavad SKA kulul kojukandena toetusi saanud inimesed ligi 1%). Seega on mõjutatud sihtrühma suurus väike, kuid muudatus eeldab sellega kohanemist (mõju ulatus keskmine). Viimasega ei kaasne eeldatavalt kohanemisraskusi kuivõrd mõnda teist toetust saadakse arveldusarvele, mis viitab sellele, et ligipääs 6 pangateenustele sh arveldusarvele on olemas ning muudatus ei takista isiku toimetulekut. Seetõttu võib eeldada, et muudatusega ei kaasne ebasoovitavat mõju. Positiivne mõju arveldusarvele maksmisega kaasneb ka selles, et posti teel kojukanne ei toimu kohe kuu esimesel päeval ning kojukanded on ajatatud erinevate päevade vahel, mistõttu laekub pangakontole makstav hüvitis enamikel juhtudel varem, kui saabub kojukande teel saadav hüvitis. Lisaks ei ole inimesel enam kohustust hüvitise maksmise päeval olla kodus, andes inimesele suurema vabaduse liikuda. Tavapärane on, et inimene ei saa kojukande teel hüvitist kätte, kuna on ootamatult sattunud haiglasse. Olukorras, kus hüvitis laekub pangakontole, ei jää inimene seetõttu rahast ilma. Pangaülekandena maksmise korral laekub pension ja puudega inimese sotsiaaltoetuse iga kuu 5. kuupäeval ja juhul, kui 5. kuupäev jääb nädalavahetusele, siis sellele eelneval tööpäeval. Pangamakse kuupäeva inimene ise valida ei saa. Perehüvitised laekuvad 8. kuupäeval ja muud väiksemad hüvitised, nt kahjuhüvitis, kuriteoohvri hüvitis, olümpiavõitja jms laekuvad 12. kuupäeval. SKA jaoks on positiivne mõju kuna väljamaksmiseks arveldusarvele tuleb teha oluliselt vähem tegevusi kui kojukande korral. Kokkuvõttes ei kaasne muudatusega olulist mõju (mõjutatud sihtrühma suurus ja ebasoovitavate mõju risk väike, mõju avaldumise sagedus ühekordne ning mõju ulatus keskmine). Riigivalitsemine Muudatus mõjutab SKA protseduure ja töökorraldust ning infosüsteemide arendamist. SKA ja TEHIKU käsitöö väheneb, kuivõrd ei ole vaja tagada hüvitise saaja mitme arvelduskonto olemasolu. Muudatused võimaldavad infotehnoloogiliste ja tööjõukulude kokkuhoidu ning väljamaksmise süsteemiga tegelevad töötajad saaksid käsitöö asemel panustada nii infotehnoloogiliste tööde kui ka andmekontrollide kvaliteeti. Mõju avaldumise sagedus on ühekordne, kuivõrd muudatus eeldab selle sisseviimist protseduuridesse. Mõju ulatus on keskmine, sest eeldab kohanemist, kuid muudatus aitab vähendada ebasoovitavat mõju ehk aitab hoida kokku SKA kulusid tööjõuressursi kasutusel ületundide näol ja inftehnoloogiliste arenduste näol kuna erisusi kehtivates reeglites on oluliselt vähem. Muudatus eeldab, et ühekordselt suureneb vajadus teavitustegevuste järele, kuid see ei too kaasa olulist töökoormuse kasvu. Mõju riigieelarvele on toodud seletuskirja 7. punktis. Muudatus 3 - hüvitise andjal on edaspidi õigus maksta isikule kõik väljamakstavad rahalised hüvitised ühele arvelduskontole Sotsiaalne mõju Sihtrühma moodustavad need SKAst toetuste ja hüvitiste saajad, kes omavad erinevaid arveldusarveid ning saavad toetusi ja hüvitisi erinevatele arveldusarvetele. SKA 2022. aasta augustikuu andmetel oli mitmele arveldusarvele toetuste saajaid 1413, mis on 0,4% kõikidest SKA kaudu toetusi/hüvitisi saanud inimestest. Muudatuse tulemusel on hüvitise saaja asjaajamise koormus väiksem ning maksmise ümberkorraldamine ei halvenda hüvitise saajate olukorda, pigem lihtsustab, kuivõrd hüvitised laekuvad ühele arvelduskontole. Erinevate maksekanalite paljusus tekitab suuremat riski, et väljamaksed ei pruugi õnnestuda, kuna näiteks hüvitise saaja võib unustada ühel kontol õigel ajal nime või muid andmeid muuta, aga teise arvelduskontoga on kõik korras. Seetõttu on hüvitise saajal 7 tehniliselt lihtsam olukord, kuivõrd ta ei pea enam pangas või pankades tegema muudatusi mitme arvelduskonto osas. Mõjutatud sihtrühma suurus on väike, kuid muudatus eeldab sellega kohanemist (mõju ulatus keskmine). Viimasega ei kaasne eeldatavalt kohanemisraskusi, vaid muudatus aitab vähendada ebasoovitavate mõjude riski - väheneb teavituskohustuse vajadus st kui saadakse erinevaid hüvitisi, siis ei pea iga hüvitise puhul teada andma muudatuste väljamakseviisis (sh arvelduskonto muutumisel jne). Seega aitab muudatus vähendada ebasoovitavate mõjude riski (sh elanike koormust). Lisaks loob muudatus õiguse ka teistel toetuste maksjatel nt kohalike omavalitsuste üksustel maksta toetusi ühele arveldusearvele. Kokkuvõttes on muudatuse mõju hindamise kriteeriumide alusel väheoluline. Riigivalitsemine Muudatus mõjutab SKA protseduure ja töökorraldust ning infosüsteemide arendamist. Mõju avaldumise sagedus on ühekordne, kuivõrd muudatus eeldab selle sisseviimist protseduuridesse. Mõju ulatus on keskmine, sest eeldab kohanemist, kuid muudatus aitab vähendada ebasoovitavat mõju. Muudatuse tulemusena väheneb vajadus arendada infosüsteeme ning hallata erinevaid maksekanaleid. Väheneb risk, et hüvitiste ja toetuste väljamaksed ei õnnestu kuivõrd mitme toetuse/hüvitise üheaegsel saamise korral ei pruugi alati toetuse saaja nende kõigi puhul teada anda nt arveldusarve muutumisest või muudest teguritest. Muudatus aitab vähendada SKA menetluskulusid (vt seletuskirja punkt 7). Kaudselt avaldab muudatus mõju lisaks SKA-le ka teistele asutustele ja KOV-dele, kuivõrd muudatuse tulemusena tekib neil õigus (mitte kohustus) hüvitise andjana samuti maksta hüvitisi ühele kontole. Selle rakendamine aitab kokku hoida menetluskuludelt. Ka toetuse/hüvitise saaja jaoks väheneb vajadus meeles hoida, milline arveldusarve tal konkreetse toetuse/hüvitise väljamakseviisiks on valitud ning aitab ära hoida pöördumisi hüvitise maksjate poole selgitamaks välja millisele arveldusarvele tal toetus laekub. Andmekaitsealane mõjuhinnang Eelnõu seadusena jõustumisel töötleb SKA kuni 1. aprillini 2029. a SHS §-s 140 sätestatud sotsiaaltoetuse saajate isikuandmeid edasi samas mahus ja samal viisil nagu seni. Riiklike toetuste määramise ja maksmise andmed kantakse vastavalt SÜS § 38 lõike 1 punktile 1 ja § 39 lõike 1 punktile 2 sotsiaalkaitse infosüsteemi (SKAIS). Alates 1. aprillist 2029. a SHS § 140 alusel sotsiaaltoetust enam ei määrata ega maksta ja isikute andmeid sellel eesmärgil ka enam edasi ei koguta. Nende isikute andmed, kellele toetus on juba määratud, säilitatakse sotsiaalkaitse infosüsteemis kümme aastat pärast toetusele õiguse lõppemist vastavalt SÜS § 39 lõike 2 punktile 2. Eelnõuga nähakse ette, et SKA määrab hiljemalt 2029. aasta 31. märtsil RPKS-is sätestatud rahvapensioni SHS § 140 alusel määratud sotsiaaltoetust saavale isikule, kes vastab rahvapensioni saamise tingimustele. Isik ei pea selleks SKA-le uut pensioni määramise taotlust esitama. SKA kontrollib isiku vastavust rahvapensioni saamise tingimustele (RPKS § 22 lg 1 p 1) ning teavitab inimest pensioni määramisest. Kuivõrd isikule lõpetatakse ühe sotsiaaltoetuse maksmine, siis on isikut soodustava meetmena ette nähtud ilma täiendava taotlemiseta uue sissetuleku (rahvapension) määramine, eesmärgiga tagada isiku toimetulek. Ka kehtiva õiguse alusel võib SKA lähtudes heast haldusest isikutele anda märku sellest, et neil võib olla tekkinud õigus rahvapensionile. 8 Eelnõuga tehtav muudatus, mille kohaselt ei rahuldata isiku taotlust saada pension või toetus kätte kojukandena, kui SKA maksab isikule juba mõnda muud hüvitist arvelduskontole, on andmekaitselisest vaatest positiivse mõjuga, sest nii ei jagata nende isikute andmeid kojukannet teostava ettevõttega ning sellega on igasugused pensioni või toetuse määramisega seotud isikuandmete lekkimise vms riskid viidud miinimumini. Eelnõu jõustumisel on hüvitiste saajatel võimalik hüvitisi saada ühele arvelduskontole. Kuivõrd andmetöötluse eesmärgid jäävad samaks, isikule hüvitise väljamaksmiseks kasutatakse turvalist kanalit ja andmete töötleja ei muutu, siis võib selles osas pidada andmekaitsealast mõju samuti väheseks. Kokkuvõttes saab öelda, et kuna eelnõuga tehtavate muudatuste tulemusel ei koguta ega töödelda täiendavaid isikuandmeid ega muudeta andmetöötluse viise võrreldes kehtiva õigusega, siis võib eelnõuga tehtavate muudatuste andmekaitselist mõju pidada väheseks. 7. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad kulud ja tulud 2024. aasta baaseelarve (arvestuslik kulu) tagasipöörduja sotsiaaltoetuse maksmiseks on 191 240 eurot (tagasipöörduja toetus 146 000 ja erijuhtudel sotsiaalmaks 45 240). Pärast 01.01.2024 Eestisse saabunud tagasipöördujatele toetuse määramisi ei tehta ning sellega seoses jääb ära ka erijuhtudel sotsiaalmaksu tasumine. Seda kokkuhoidu on raske prognoosida kuna varasemalt on uusi toetuse määramisi olnud aastate lõikes erinevalt. Mõnel aastal pole olnud ühtegi uut toetuse määramist. SKAIS2 tagasipöörduja sotsiaaltoetuse menetlemiseks ja maksmiseks infosüsteemi väljaarendamisega seotud kulud vähenevad seoses seaduse rakendamisega ca 100 000 eurot. SKA eelarvesse ei ole seda kulu arvestatud ning hiljem puudub vajadus selle taotlemiseks. Tagasipöörduja toetuse kaotamise tagajärjel puudub vajadus arendada antud hüvitiseliiki uude infosüsteemi ning langeb ära vajadus arendatud süsteeme ülal pidada ning muuta, kui toetuse tingimustest tehakse muudatus (nt vanaduspensioniea muutus, rahvapensioni määra muutus). Sotsiaalseadustiku üldosa seaduses (SÜS) ja teistes sotsiaalkaitsehüvitiste maksmist käsitlevates seadustes tehakse väiksemahulised muudatused hüvitiste väljamaksmise korras. Hüvitise andjal on õigus maksta isikule kõik väljamakstavad rahalised hüvitised ühele arvelduskontole. Praegu on väikesel arvul isikutel, ca 1000 isikut, nendest 130 puudega isikut, kes kasutavad mitut väljamakseviisi. Lisaks eelnevale muudetakse hüvitiste väljamaksmise korda juhtumil, mil isik saab üht hüvitist arvelduskonto kaudu, kuid teist hüvitist riigi või isiku kulul kojukandega ning kõiki hüvitisi hakatakse maksma arveldusarvele. SKA võtab inimestega ühendust ja korraldab mõistliku aja jooksul väljamaksmise süsteemi ümber. Muudatuse tulemusel on hüvitise saaja halduskoormus väiksem ning maksmise ümberkorraldamine ei halvenda hüvitise saajate olukorda, pigem lihtsustab, kuivõrd hüvitised laekuvad ühele arvelduskontole. Erinevate maksekanalite paljusus tekitab suuremat riski, et väljamaksed ei pruugi õnnestuda, kuna näiteks hüvitise saaja võib unustada ühel kontol õigel ajal nime või muid andmeid muuta, aga teise arvelduskontoga on kõik korras. Seetõttu on hüvitise saajal tehniliselt lihtsam olukord, kuivõrd ta ei pea enam pangas või pankades tegema muudatusi mitme arvelduskonto osas. SKA ja TEHIKU käsitöö väheneb, kuivõrd ei ole vaja tagada hüvitise saaja mitme arvelduskonto olemasolu. Muudatused võimaldavad infotehnoloogiliste ja tööjõukulude kokkuhoidu ning 9 väljamaksmise süsteemiga tegelevad töötajad saaksid käsitöö asemel panustada nii infotehnoloogiliste tööde kui ka andmekontrollide kvaliteeti. 8. Rakendusaktid Seadusemuudatusega seonduvalt on vaja muuta rahandusministri 31.12.2003. a määrust nr 113 „Sotsiaalmaksu maksmise kord erijuhtudel“. Rakendusakti kavand on lisatud seletuskirjale. 9. Seaduse jõustumine Seadus jõustub 2024. aasta 1. jaanuaril, kuid § 1 punktid 2–4 ja § 4 jõustuvad 2029. aasta 1. aprillil. Sätted, mis jõustuvad 2029. aasta 1. aprillil on seotud SHS § 140 kehtetuks tunnistamisega. Selleks ajaks ei ole enam isikuid, kes on Eestisse elama asunud enne 2024. aasta 1. jaanuari ja kes pole siin selleks ajaks elanud vähemalt viis aastat. Neil isikutel tekib tingimustele vastamise korral õigus saada rahvapensionit. Seetõttu on mõistlik tunnistada nimetatud sätted kehtetuks viie aasta pärast. 10. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks Rahandusministeeriumile, Siseministeeriumile, Justiitsministeeriumile ja Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumile eelnõude infosüsteemi kaudu. Eelnõu esitatakse arvamuse avaldamiseks Linnade ja Valdade Liidule, Puuetega Inimeste Kojale, Pensionäride Ühenduse Liidule ja Sotsiaalkindlustusametile eelnõude infosüsteemi kaudu. Algatab Vabariigi Valitsus „…“ „…………………“ 2023. a. 10  EELNÕU 04.08.2023 Sotsiaalhoolekande seaduse ja teiste seaduste muutmise seadus § 1. Sotsiaalhoolekande seaduse muutmine Sotsiaalhoolekande seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 134 lõikes 6 ja § 140 lõikes 5 asendatakse tekstiosa „§ 28 lõikele 3“ tekstiosaga „§-le 28“; 2) paragrahvi 1391 lõige 3 tunnistatakse kehtetuks; 3) paragrahvi 1392 lõike 2 punkt 3 tunnistatakse kehtetuks; 4) seaduse 3. peatüki 10. jagu tunnistatakse kehtetuks; 5) paragrahvi 140 lõiget 1 täiendatakse pärast sõna „Välisriigist“ tekstiosaga „enne 2024. aasta 1. jaanuari“. § 2. Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse muutmine Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse § 22 täiendatakse lõikega 33 järgmises sõnastuses: „(33) Sotsiaalkindlustusamet ei rahulda käesoleva paragrahvi lõikes 31 nimetatud taotlust, kui taotluse esitajale makstakse Sotsiaalkindlustusameti kaudu teisi sotsiaalkindlustushüvitisi arvelduskontole.“. § 3. Riikliku pensionikindlustuse seaduse muutmine Riikliku pensionikindlustuse seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 36 lõige 11 loetakse lõikeks 12 ja paragrahvi täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses: „(11) Sotsiaalkindlustusamet ei maksa pensioni pensionäri kulul posti teel kojukandega, kui Sotsiaalkindlustusamet maksab pensionärile mõnda muud rahalist hüvitist arvelduskontole.“; 2) paragrahvi 36 täiendatakse lõikega 7 järgmises sõnastuses: „(7) Sotsiaalkindlustusamet ei rahulda käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud taotlust, kui taotluse esitajale makstakse Sotsiaalkindlustusameti kaudu teisi sotsiaalkindlustushüvitisi arvelduskontole.“; 3) seaduse 13. peatükki täiendatakse §-ga 6128 järgmises sõnastuses: „§ 6128. Sotsiaalhoolekande seaduse § 140 alusel määratud sotsiaaltoetust saavale isikule rahvapensioni määramine 1 Sotsiaalkindlustusamet määrab hiljemalt 2029. aasta 31. märtsil käesolevas seaduses sätestatud rahvapensioni sotsiaalhoolekande seaduse § 140 alusel määratud sotsiaaltoetust saavale isikule, kes vastab käesoleva seaduse § 22 lõike 1 punktis 1 sätestatud rahvapensioni saamise tingimustele.“. § 4. Sotsiaalmaksuseaduse muutmine Sotsiaalmaksuseaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 6 lõike 1 punkt 9 tunnistatakse kehtetuks; 2) paragrahvi 7 lõikest 3 jäetakse välja tekstiosa „9, “. § 5. Sotsiaalseadustiku üldosa seaduse muutmine Sotsiaalseadustiku üldosa seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 28 täiendatakse lõikega 31 järgmises sõnastuses: „(31) Hüvitise andjal on õigus maksta isikule kõik rahalised hüvitised ühele arvelduskontole.“; 2) paragrahvi 28 lõikes 4 asendatakse tekstiosa „lõikes 3“ tekstiosaga „lõigetes 3 ja 31“. § 6. Seaduse jõustumine (1) Käesolev seadus jõustub 2024. aasta 1. jaanuaril. (2) Käesoleva seaduse § 1 punktid 2–4 ja § 4 jõustuvad 2029. aasta 1. aprillil. Lauri Hussar Riigikogu esimees Tallinn, ………………… 2023. a Algatab Vabariigi Valitsus ……………….. 2023. a (allkirjastatud digitaalselt) 2 EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: SOM/23-1050 - Sotsiaalhoolekande seaduse ja teiste seaduste muutmise seadus Kohustuslikud kooskõlastajad: Kultuuriministeerium Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 16.08.2023 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/ed1c4a65-629f-4309-a457-635a9bcf7162 Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/ed1c4a65-629f-4309-a457-635a9bcf7162?activity=2 Eelnõude infosüsteem (EIS) https://eelnoud.valitsus.ee/main