dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Kultuuriministeerium
Kantsleri põhitegevusAvalik

Kultuuriministeeriumi palgajuhendi kehtestamine

Kultuuriministeerium · 14. august 2023
Viit
20
Registreeritud
14. august 2023
Dokumendi liik
Kantsleri põhitegevus
Funktsioon
1 Ministeeriumi ja valitsemisala tegevuse planeerimine ja juhtimine
Sari
1-3 Kantsleri käskkirjad
Toimik
1-3/2023 Kantsleri käskkirjad
Vastutaja
Maris Pern

Failid

  • 📎20 14.08.2023 Kantsleri põhitegevus.asice907 KB

Sisu (failidest)

KANTSLERI KÄSKKIRI Tallinn 14.08.2023 nr 20 Kultuuriministeeriumi palgajuhendi kehtestamine Avaliku teenistuse seaduse § 63 lõike 4 ja kultuuriministri 24.04.2023 käskkirja nr 112 „Volituse andmine“ alusel: 1. Kehtestan Kultuuriministeeriumi palgajuhendi (lisatud). 2. Tunnistan kehtetuks kultuuriministri 30.11.2017 käskkirja nr 246 „Kultuuriministeeriumi palgajuhendi kehtestamine“. (allkirjastatud digitaalselt) Kristiina Alliksaar Kultuuriministeerium Koostaja: Maris Pern Tähis: TK5 Vastutav struktuuriüksus: personali- ja Kinnitatud käskkirjaga: 14.08.2023 nr Versioon nr 1 õigusosakond 20 Kehtiv alates: 14.08.2023 Lk 1/8 KULTUURIMINISTEERIUMI PALGAJUHEND 1. Üldpõhimõtted 1.1. Palgajuhend reguleerib Kultuuriministeeriumi (edaspidi asutus) ametnike ja töötajate (edaspidi teenistujate) palga ja töötasu, puhkusetasu ning hüvitiste maksmise tingimusi ja korda. 1.2. Palgajuhendi eesmärk on sätestada asutuse teenistujate töö tasustamise põhimõtted, et tagada tasu maksmise selgus ja läbipaistvus. 1.3. Palgajuhendi väljatöötamise ja ajakohasena hoidmise eest vastutab personali- ja õigusosakonna personalijuht. 2. Mõisted 2.1. Teenistuja – asutusega avalik-õiguslikus teenistus- ja usaldussuhtes olev ametnik või eraõiguslikus töösuhtes olev töölepinguline töötaja. 2.1.1. Ametnik – isik, kes on asutusega avalik-õiguslikus teenistus- ja usaldussuhtes ning teostab avalikku võimu. 2.1.2. Töötaja – asutusega eraõiguslikus töösuhtes olev isik, kes ei teosta avalikku võimu, vaid teeb avaliku võimu teostamist toetavat tööd. 2.2. Teenistuskoht – asutuse teenistuskohtade koosseisus ettenähtud ameti- või töökoht. 2.3. Asutuse juht – minister või kantsler sõltuvalt sellest, kumb on teenistuja ametisse nimetamise või töölepingu sõlmimise õigust omavaks isikuks. 2.4. Palk – ametnikule makstav põhipalk, muutuvpalk, eritingimustes töötamise eest makstavad lisatasud (öötöö, ületunnitöö ja riigipühal tehtava töö lisatasu) ning asendustasu. 2.5. Töötasu – töötajale makstav tasu, mis koosneb põhipalgast, muutuvpalgast, eritingimustes töötamise eest makstavatest lisatasudest (öötöö, ületunnitöö ja riigipühal tehtava töö lisatasu) ning asendustasust. 2.6. Põhipalk – teenistuja palga või töötasu fikseeritud osa, mis on määratud teenistuskoha ülesannete ning teenistuja teenistusalaste teadmiste, oskuste ja kogemuste põhjal. 2.7. Muutuvpalk – teenistuja palga või töötasu ebaregulaarne osa, mida võib maksta tulemuspalgana, lisatasuna täiendavate teenistusülesannete täitmise eest või preemiana erakordsete teenistusalaste saavutuste eest. 2.7.1. Tulemuspalk – eelnevalt kokku lepitud eesmärkide saavutamise, kollektiivsete heade töötulemuste või arengu- ja hindamisvestluste hindamistulemuste eest makstav ühekordne tasu. 2.7.2. Preemia – ühekordne tasu teenistuja tunnustamiseks erakordsete teenistusalaste saavutuste eest. 2.7.3. Lisatasu täiendavate teenistusülesannete täitmise eest – tasu teenistuja ametijuhendis fikseerimata täiendavate teenistusülesannete täitmise eest. 2.8. Asendustasu – lisatasu, mida makstakse ajutiselt äraoleva teenistuja asendamise või ajutiselt vaba teenistuskoha ülesannete täitmise eest, juhul kui asendamine ei ole ettenähtud teenistuja 1 Kultuuriministeerium Koostaja: Maris Pern Tähis: TK5 Vastutav struktuuriüksus: personali- ja Kinnitatud käskkirjaga: 14.08.2023 nr Versioon nr 1 õigusosakond 20 Kehtiv alates: 14.08.2023 Lk 2/8 ametijuhendis või tingib võrreldes ametijuhendis ettenähtuga töökoormuse olulise suurenemise. 2.9. Ületunnitöö lisatasu – ületundide tegemise eest makstav lisatasu. 2.10. Öötöö lisatasu – lisatasu, mida makstakse juhul, kui teenistuja tööaeg langeb ööajale ning kui nimetatud kohustus ei sisaldu tema ametijuhendis ja seda ei ole arvestatud tema palga määramisel. 2.11. Riigipühal tehtava töö lisatasu – lisatasu, mida makstakse juhul, kui tööaeg langeb riigipühale. 3. Üldpõhimõtted 3.1. Teenistujate tasustamisel lähtub asutus avaliku teenistuse seadusest, töölepingu seadusest ning käesolevast palgajuhendist. 3.1.1. Kultuuriministeeriumist välisteenistuse seaduse alusel lähetatud erialadiplomaatide tasustamisel lähtutakse välisteenistuse seadusest ning Välisministeeriumi kantsleri kinnitatud palgajuhendist. 3.2. Asutus maksab ametnikele palka ning töötajatele töötasu sarnastel põhimõtetel, et kõik teenistujad oleksid koheldud õiglaselt. 3.3. Palga ja töötasu arvestusperiood on kalendrikuu. Palka arvestatakse ajavahemiku eest, mil teenistuja täitis talle pandud ülesandeid. Kui teenistujale on kehtestatud tööajanormist lühem tööaeg, arvestatakse palka proportsionaalselt tööl oldud aja eest. 3.4. Asutus peab väljamakstavalt palgalt ja töötasult seadusega sätestatud juhtudel kinni tulumaksu, töötuskindlustusmakse ning kohustusliku kogumispensioni makse ning maksab seadusega sätestatud sotsiaalmaksu ja töötuskindlustusmakse. Maksusid ja makseid saavate asutuste ning nende maksmisega kaasneva kaitse kohta leiab info Rahandusministeeriumi kodulehelt: https://www.fin.ee/riik-ja-omavalitsused-planeeringud/avalik- teenistus/palgakorraldus. 3.5. Palka ja töötasu makstakse üks kord kuus hiljemalt jooksva arvelduskuu viimasel tööpäeval teenistuja määratud arvelduskontole. Kui jooksva kuu viimane päev on puhkepäev, tehakse ülekanne sellele eelneval tööpäeval. Teenistuja saab arvelduskontot vajadusel muuta riigitöötaja iseteenindusportaalis (edaspidi RTIP). 3.6. Teenistuja saab määrata enda palga või töötasu maksuvaba tulu suuruse ning esitada sellekohase avalduse RTIP-is. Vajadusel saab teenistuja maksuvaba tulu suurust RTIP-is muuta jooksva kuu 20. kuupäevaks järgmise kuu kohta. 3.7. Asutuse juhtkond vaatab palgajuhendi üle üldjuhul kord aastas, mille alusel tehakse vajadusel juhendisse vajalikud muudatused. 3.8. Palgajuhendi kehtestamise aluseks olevate õigusaktide muutumisel muudetakse teenistujate palga- ja/või töötasu tingimusi hiljemalt ühe kuu möödumisel, kohaldades neid õigusakti kehtima hakkamise päevast. 3.9. Teenistujatele palga määramisel või töötasu kokku leppimisel arvestatakse asutusele eraldatud tööjõukulude eelarvet ning määratud palgad ja töötasud ei tohi tuua kaasa tööjõukuludeks eraldatud vahendite suurendamise vajadust, kui see ei tulene seadusest. 2 Kultuuriministeerium Koostaja: Maris Pern Tähis: TK5 Vastutav struktuuriüksus: personali- ja Kinnitatud käskkirjaga: 14.08.2023 nr Versioon nr 1 õigusosakond 20 Kehtiv alates: 14.08.2023 Lk 3/8 3.10. Ametniku põhipalga määrab käskkirjaga ametikohale nimetamise õigust omav isik. Töötaja põhipalk lepitakse töötaja ja asutuse juhi vahel kokku töölepingus või selle lisas. Ettepaneku põhipalga määramiseks või kokku leppimiseks teeb vahetu juht. Ametikohale nimetamisel või töölepingu sõlmimisel lepitakse kokku teenistuja põhipalk katseajal ja võimalik põhipalga tõus pärast katseaja lõppu. 3.11. Palgajuhendis ette nähtud põhimõtetest võib vahetu juhi põhjendatud esildise alusel ning asutuse juhi otsusel seaduse ja seaduse alusel antud õigusaktidega võimaldatud ulatuses erandeid teha. 3.12. Personali- ja õigusosakond arendab palga ja töötasustamise valdkonda ning kontrollib palga määramise ja töötasu kokkuleppimise vastavust seadustele ning palgajuhendile. 3.13. Riigi Tugiteenuste Keskus (edaspidi RTK) arvestab palka ja töötasu ning maksab selle õigeaegselt välja. 3.14. RTK palgaarvestaja väljastab teenistujale teatise arvestatud palga ja töötasu, puhkusetasu ja neist tehtud kinnipidamiste, samuti tema eest arvestatud sotsiaalmaksu ja töötuskindlustusmaksu kohta. Teenistujal on õigus talle arvestatud palga kohta saada selgitusi RTK palgaarvestajalt. 4. Põhipalga astmestik 4.1. Asutuse teenistuskohad on jaotatud palgaastmetesse. Igale palgaastmele vastab põhipalga vahemik, mis määrab vastavasse palgaastmesse kuuluvate teenistuskohtade kuu põhipalga miinimum- ja maksimummäära. Põhipalga astmestik on lisas 1. 4.2. Palgaastmete moodustamisel võetakse arvesse: 4.2.1. asutuse eelarvelisi võimalusi; 4.2.2. palga ja töötasu konkurentsivõimet lähtuvalt avaliku teenistuse palgauuringu andmetest; 4.2.3. võimalust eristada teenistujate palkasid lähtuvalt teenistuja kompetentsusest ja tulemuslikkusest. 4.3. Palgaastmestikus vastavale teenistuskohale ettenähtud põhipalga vahemiku maksimum- määrast kõrgemat põhipalka on lubatud maksta vaid erandjuhtudel, mille põhjendatust hindab asutuse juht. 4.4. Palgaastmetele vastavate põhipalga vahemike muutmise vajaduse analüüsimise korraldab personali- ja õigusosakond üks kord aastas koos palgajuhendi ülevaatamisega. 4.5. Palgaastmestiku muutus ei tähenda automaatselt individuaalsete palkade muutmist. 5. Põhipalga määramise tingimused ja kord 5.1. Teenistuja põhipalga määrab või lepib kokku palgaastmestikus vastava teenistuskoha põhipalgavahemiku järgi asutuse juht vahetu juhi ettepanekul vastavalt teenistusülesannete keerukusele ja teenistuskoha vastutuse ulatusele ning teenistuja haridust, kompetentsust, kogemust ja individuaalset tulemuslikkust (töösooritust) arvestavalt. 5.2. Teenistujate põhipalkade muutmise vajadust ja võimalust analüüsitakse kord aastas või vastavalt vajadusele. Teenistujate põhipalkade ülevaatamise eelduseks on asutuse 3 Kultuuriministeerium Koostaja: Maris Pern Tähis: TK5 Vastutav struktuuriüksus: personali- ja Kinnitatud käskkirjaga: 14.08.2023 nr Versioon nr 1 õigusosakond 20 Kehtiv alates: 14.08.2023 Lk 4/8 eelarveliste võimaluste olemasolu ning lõppenud aasta arengu- ja hindamisvestluste tulemused. 5.3. Individuaalse põhipalga muudatuse motiveeritud ettepaneku teeb teenistuja vahetu juht kooskõlastatult personalijuhiga ning põhipalga suuruse otsustab asutuse juht. 5.4. Teenistujal on õigus saada vahetult juhilt oma põhipalga osas selgitusi. 5.5. Erandjuhul tehakse vahetu juhi põhjendatud ettepanekul ja asutuse juhi nõusolekul individuaalseid põhipalga muutusi ka aasta jooksul. 6. Muutuvpalga maksmise tingimused ja kord 6.1. Muutuvpalga maksmise piirangud 6.1.1. Muutuvpalka makstakse eelarvevahendite olemasolul. 6.1.2. Kalendriaasta jooksul teenistujale makstav muutuvpalga kogusumma ei tohi ületada 20% ametnikule sama kalendriaasta jooksul määratud põhipalga kogusummast. 6.2. Tulemuspalga maksmise tingimused ja kord 6.2.1. Tulemuspalka makstakse heade töötulemuste ja kokkulepitud eesmärkide saavutamise eest. 6.2.2. Tulemuste hindamisel arvestatakse tööplaani täitmist, panust aasta jooksul jooksvalt kokku lepitud eesmärkide saavutamisse ning/või arengu- ja hindamisvestlusel kokkulepitud eesmärkide saavutamist. 6.2.3. Ettepaneku teenistuja tulemuspalga suuruse osas teeb selleks eraldatud vahendite piires teenistuja vahetu juht, kantsler või minister. Otsuse teenistuja täpse tulemuspalga suuruse osas teeb ametikohale nimetamise või töölepingu sõlmimise õigust omav isik. 6.2.4. Tulemuspalk määratakse ametikohale nimetamise või töölepingu sõlmimise õigust omava isiku käskkirjaga. 6.3. Preemia maksmise tingimused ja kord 6.3.1. Preemiat võib maksta teenistuja erakordsete teenistusalaste saavutuste eest, arvestades asutuse eelarvelisi võimalusi. 6.3.2. Ettepaneku preemia määramiseks teeb üldjuhul teenistuja vahetu juht esimesel võimalusel pärast erakordset teenistusalast saavutust, kooskõlastades selle eelnevalt personalijuhiga. Preemia suuruse otsustab ametikohale nimetamise või töölepingu sõlmimise õigust omav isik igal korral eraldi. 6.3.3. Preemia määratakse ametikohale nimetamise või töölepingu sõlmimise õigust omava isiku käskkirjaga. 6.4. Täiendavate teenistus- või tööülesannete täitmise eest lisatasu maksmise tingimused ja kord 6.4.1. Lisatasu täiendavate teenistus- või tööülesannete täitmise eest makstakse sõltuvalt lisaülesannete mahust ja iseloomust konkreetsete teenistus- või tööülesannete täitmiseks täpselt piiritletud ajavahemiku eest. 6.4.2. Lisatasu maksmise ettepaneku teeb asutuse juhile teenistuja vahetu juht üldjuhul enne teenistujale täiendava teenistusülesande andmist, kooskõlastades selle eelnevalt personalijuhiga. Ettepanekus peavad olema täpselt fikseeritud lisaülesanded ja 4 Kultuuriministeerium Koostaja: Maris Pern Tähis: TK5 Vastutav struktuuriüksus: personali- ja Kinnitatud käskkirjaga: 14.08.2023 nr Versioon nr 1 õigusosakond 20 Kehtiv alates: 14.08.2023 Lk 5/8 ajavahemik, mille jooksul lisaülesandeid täidetakse. Lisatasu määramise, lisatasu suuruse ja ajavahemiku, mille jooksul lisatasu makstakse, otsustab asutuse juht. 6.4.3. Hädavajaduse korral, kui täiendavad ülesanded tuleb anda etteplaneerimatult ja kiireloomuliselt, vormistatakse vajalikud dokumendid tagantjärele. 7. Lisatasude maksmise tingimused ja kord 7.1. Puuduva teenistuja ülesannete täitmise eest lisatasu (asendustasu) maksmise tingimused ja kord 7.1.1. Puuduva teenistuja ülesannete täitmise eest makstakse teenistujale lisatasu, kui asendamine ei ole ettenähtud teenistuja ametijuhendis ja sellega kaasneb teenistuja töökoormuse oluline suurenemine või asendamine tingib võrreldes ametijuhendis ettenähtuga töökoormuse olulise suurenemise. 7.1.2. Puuduva teenistuja ülesannete täitmise eest makstav lisatasu peab olema proportsionaalne lisandunud ülesannetega, kuid on kõige rohkem 20% asendatava teenistuja põhipalgast või töötasust. Puuduva teenistuja ülesannete täitmisel üle 60 kalendripäeva, peab teenistujalt küsima kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis nõusoleku. 7.1.3. Kirjaliku ettepaneku asutuse juhile teenistuja ülesannete panemiseks teisele teenistujale teeb vahetu juht, kooskõlastades selle eelnevalt personalijuhiga. Ettepanekus toob vahetu juht välja lisandunud ülesanded, mille eest asendustasu määratakse. 7.1.4. Ülesannete määramise ja lisatasu maksmise ulatuse ametnikule otsustab asutuse juht lähtuvalt avaliku teenistuse seaduse §-st 57. 7.2. Eritingimustes töötamise eest lisatasu maksmise tingimused ja kord 7.2.1. Eritingimustes töötamine sisaldab teenistujale ületunnitöö, riigipühal ja ööajal töötamise hüvitamise põhimõtteid. 7.2.2. Ööajal töötamisel makstakse seadusest tuleneval alusel ametnikule 1,25-kordset põhipalka ja töötajale 1,25 kordset töötasu kui nimetatud kohustus ei sisaldu tema ametijuhendis ning seda ei ole arvestatud tema palga määramisel või tasu kokkuleppimisel. Kokkuleppel võib ööajal töötamise hüvitada vaba aja andmisega. 7.2.3. Riigipühal töötamisel makstakse seadusest tuleneval alusel ametnikule 2-kordset põhipalka ja töötajale 2-kordset töötasu. Teenistuja taotlusel võib hüvitada riigipühal töötamist vaba aja andmisega tööl oldud aja ulatuses ning sel juhul tasustatakse riigipühal tehtud tööd nagu tavaliselt tööpäeval. 7.2.4. Ületunnitöö eest hüvitamisel makstakse seadusest tuleneval alusel ametnikule 1,5- kordset põhipalka või hüvitatakse ametniku taotlusel vaba ajaga ületunnitöö ajaga võrdses ulatuses. Töötajale hüvitatakse ületunnitöö samaväärses ulatuses vaba aja andmisega, kui ei ole kokku lepitud ületunnitöö töötamise hüvitamist rahas. Töötajale ületunnitöö hüvitamisel rahas makstakse töötajale 1,5 kordset töötasu. 8. Puhkusetasu arvutamine ja maksmine 5 Kultuuriministeerium Koostaja: Maris Pern Tähis: TK5 Vastutav struktuuriüksus: personali- ja Kinnitatud käskkirjaga: 14.08.2023 nr Versioon nr 1 õigusosakond 20 Kehtiv alates: 14.08.2023 Lk 6/8 8.1. Puhkusetasu arvestatakse Vabariigi Valitsuse 11.06.2009. a määruse nr 91 „Keskmise töötasu maksmise tingimused ja kord“ alusel. 8.2. Kui puhkuse eest keskmise töötasu alusel arvutatud puhkusetasu on väiksem palgast või töötasust, mida teenistuja saaks samal ajavahemikul teenistusülesandeid täites, makstakse teenistujale puhkusetasuna kokkulepitud palka või töötasu. 8.3. Puhkusetasu kantakse teenistuja arvelduskontole hiljemalt eelviimasel tööpäeval enne puhkuse algust või töö teenistuja soovi korral järgmisel palgapäeval. Juhul, kui teenistuja puhkus poolte kokkuleppel katkestatakse või katkeb teenistuja puhkus teenistuja haiguse tõttu ning teenistujale on puhkusetasu üle kantud, arvestatakse puhkusetasu ümber ja enammakstud summa peetakse kinni järgneva kuu või järgnevate kuude palgast. 9. Tasustamine tasemeõppe ja tööalase enesetäiendamise eesmärgil täienduskoolitusega seotud õppepuhkuse ajal 9.1. Tasemeõppe ja tööalase enesetäiendamise eesmärgil täienduskoolitusega seotud õppepuhkuse ajal makstakse teenistujale keskmist kalendripäevapõhist õppepuhkusetasu 20 kalendripäeva eest. Tasemeõppe ja tööalase enesetäiendamise eesmärgil täienduskoolitusega seotud õppepuhkuse ülejäänud võimaliku 10 kalendripäeva eest teenistujale õppepuhkusetasu ei maksta. 9.2. Lisaks punktis 9.1. sätestatule antakse tasemeõppe lõpetamiseks täiendavalt õppepuhkust 15 kalendripäeva, mille eest makstakse teenistujale töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud töötasu alammäära alusel arvutatud õppepuhkusetasu. 10. Töötasu säilitamine reservteenistuse ja reservasendusteenistuse ajal Reservteenistuses ja reservasendusteenistuses (õppekogunemisel ja lisaõppekogunemisel) viibimise ajal säilitatakse reservväelasest teenistujale tema põhipalk. 11. Haigushüvitise maksmise tingimused ja kord Asutus maksab teenistujatele haigushüvitist enne tervisekassa makstavat hüvitist alates haigestumise teisest päevast, lähtudes teenistuja viimase kuue kuu jooksul makstud keskmisest palgast või töötasust. 12. Tasustamine välisvahenditest rahastatavate projektide korral 12.1. Välisvahenditest rahastatava projekti rahastamise taotlusest peab nähtuma, kas ja millises mahus on kavas projekti eelarvest maksta projekti täitmisega seotud teenistujale palka või töötasu. Seejuures tuleb järgida käesolevas punktis kehtestatud põhimõtteid kooskõlas vastava projekti rahastamisallika reeglitega. 12.2. Juhul, kui projekti täitmisega seotud teenistujale makstakse palka või töötasu projekti välisvahenditest, vähendatakse proportsionaalselt asutuse omavahenditest makstavat teenistuja palka või töötasu, vähendades vastavalt tema projektiga mitteseotud teenistus- või tööülesannete mahtu või muutes nende sisu. 6 Kultuuriministeerium Koostaja: Maris Pern Tähis: TK5 Vastutav struktuuriüksus: personali- ja Kinnitatud käskkirjaga: 14.08.2023 nr Versioon nr 1 õigusosakond 20 Kehtiv alates: 14.08.2023 Lk 7/8 12.3. Juhul, kui projekti juhtimine või muu projekti täitmisega seotud ülesanne ei ole teenistuja ametijuhendis fikseeritud ning punktis 11.2. nimetatud põhimõte ei ole rakendatav, siis olenevalt konkreetse projekti rahastamisallika reeglite võimalustest: 12.3.1. käsitletakse projekti täitmisega seotud ülesannet kui teenistujale antud täiendavat teenistusülesannet, mille eest makstakse talle lisatasu kooskõlas käesoleva palgajuhendi punktiga 6.4. või; 12.3.2. täidab teenistuja projekti täitmisega seotud ülesandeid ületunnitööna, mis hüvitatakse talle rahas vastavalt käesoleva palgajuhendi punktile 7.2. 7 Kultuuriministeerium Koostaja: Maris Pern Tähis: TK5 Vastutav struktuuriüksus: personali- ja Kinnitatud käskkirjaga: 14.08.2023 nr Versioon nr 1 õigusosakond 20 Kehtiv alates: 14.08.2023 Lk 8/8 Lisa 1 Põhipalga astmestik Põhipalga vahemik Palga- Miinimum- Maksimum- Teenistuskohad aste määr määr Nooremspetsialistid 1 1400 2100 Toetavad protsesse ning täidavad korduvaid ja ühetaolisemaid ülesandeid Keskastme spetsialistid Täidavad keerukamaid, vähem reguleeritud 2 1900 3100 ülesandeid ja nõustavad oma spetsiifilises töövaldkonnas Tippspetsialistid Juhivad ja arendavad oma valdkonda või 3 2300 3200 lahendavad ja nõustavad iseseisvalt keerukaid ülesandeid, omavad olulist mõju ministeeriumi strateegiliste eesmärkide saavutamisele 4 2600 4600 Struktuuriüksuste juhid ja valdkonnajuhid 5 4300 4800 Tippjuhid (asekantslerid) 8
Allikas: Kultuuriministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel