(EIS) algatatud kooskõlastamine

452120 614045 0 0 EELNÕU 28 .07.2023 MÄÄRUS Riigi eriplaneeringu algatamise taotlusele esitatavad nõuded Määrus kehtestatakse planeerimisseaduse § 3 lõi k e 6 punkti 2 1 alusel. § 1. Määruse reguleerimisala Määrus sätestab r iigi eriplaneeringu algatamise taotlus ele esitatavad nõuded . § 2. Nõuded riigi eriplaneeringu algatamise taotlusele ( 1 ) Riigi eriplaneeringu algatamise taotluses esitatakse järgmised andmed: 1) taotleja nimi, registrikood ja kontaktandmed; 2) planeeringu koostamise vajadus koos põhjendustega ; 3) planeeringu koostamise eesmärk; 4) kavandatava ehitise vastavus riigi strateegilistest arengudokumentidest lähtuvatele eesmärkidele; 5) kavanda tava ehitise ja seda teenindavate ehitiste kasutamise otstar v e , sellega seo tud tegevuse kirjeldus ja ehitise toimi mi se tagamise eelduseks vajalikud tingimused ; 6) planeeringuala kirjeldus ja ruumiandmed, sealhulgas selle asukoht , suurus ja piir ; 7) kavanda tava ehitisega eeldatava sti kaasnevate asjakohaste majanduslike, kultuuriliste, sotsiaalsete ja looduskeskkonnale avalduvate mõjude kirjeldus ; 8) planeeringu koostamiseks teadaolevate vajalike uuringute ja analüüside nimekiri koos kirjeldusega ; 9) planeeringu koostamise tellimise ja planeerimisseaduse s sätestatud mõjude hindamise, s ealhulgas selle raames koostatavate uuringute ja analüüside eeldatav eelarve ; 10) nõusolek planeeringu koostamise tellimise ja planeerimisseaduse s sätestatud mõjude hindamise , s ealhulgas selle raames koostatavate uuringute ja analüüside kulude kandmise lepingu sõlmimise ks ; 11) vajaduse korral muu asjakohane teave. ( 2 ) Juhul kui riigi eriplaneeringu koostamise taotluse esitaja ei ole valitsusasutus, esitatakse lisaks planeeringu koostamise ja sellega kavandatu elluviimise tagamiseks : 1) juriidilise isiku puhul andmed taotleja majandustegevuse sisu ja tema majandusvõimekuse kohta; 2 ) füüsilise isiku puhul andmed taotleja võime kohta taotletud planeeringu koostamise ja selle elluviimise rahastamiseks; 3 ) kaasrahastajate olemasolu korral punktide s 1 − 2 nimetatud andmed ka kaasrahastaja kohta . (allkirjastatud digitaalselt) Madis Kallas Regionaalminister (allkirjastatud digitaalselt) Marko Gorban Kantsler 28 .07.2023 SELETUSKIRI r egionaal ministri määruse „Riigi eriplaneeringu algatamise taotlusele esitatavad nõuded“ eelnõu juurde Eelnõu sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Regionaal ministri määruse „Riigi eriplaneeringu algatamise taotlusele esitatavad nõuded“ eelnõu (edaspidi eelnõu ) reguleerib riigi eriplaneeringu algatamise taotluse s esitatava sisu nõudeid. Määruse kehtestamine on vajalik, et tagada ühe ne arusaadavus selle kohta , millised andmed ja selgitused tuleb riigi eriplaneeringu algatamise taotluses esita da . See tagab kõigile riigi eriplaneeringu koostamisest huvitatud osapooltele teadmise, millis es t teabest lähtudes on riigi eriplaneeringu koostamise korraldajal võimalik hinnata riigi eriplaneeringuga kavandatava ehitise vastavust planeerimisseaduse § 27 lõikes 1 nimetatud tingimustele . Samuti annab määrus võimaluse kaaluda planeerimisseaduse (edaspidi PlanS ) § 28 lõike 1 kohase riigi eriplaneeringu algatamise ettepaneku tegemist Vabariigi Valitsusele . Ühtlasi võimaldab see planeeringu koostamise korraldajal hinnata vajadust teha Vabariigi Valitsusele ettepanek riigi eriplaneeringu algatamata jätmiseks PlanS i § 28 lõike 2 alusel. Seni taotluse sisu puudutavaid nõudeid kehtestatud ei ole (v . a haldusmenetluse seadusest tulenevad üldised nõuded) . N ende kehtestamine lihtsustab taotlejate jaoks taotluse esitamist ja annab suuremad võimalused hindamaks, kas planeeringu algatamise ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele on põhjendatud või mitte. Määrus kehtestatakse PlanS i § 3 lõike 6 punktis 2 1 sätestatud volitusnormi alusel. 1.2. Eelnõu koostajad Määruse eelnõu ja seletuskirja on koostanud R egionaal- ja Põllumajandusministeeriumi ruumilise planeerimise osakonna nõunik Kadi-Kaisa Kaljuveer ( 5850 5436 , [email protected] ). Eelnõu koostamises osalesid Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi ruumilise planeerimise osakonna juhataja Heddy Klasen (5561 7718, [email protected] ), riigi planeeringute valdkonna juht Eleri Kautlenbach ( 5885 1327 , [email protected] ) , järelevalve valdkonna juht Külli Siim ( 5817 0529 , [email protected] ) ja nõunik Ele Kutti (5817 5122, [email protected] ). Eelnõu ja seletuskirja juriidilist kvaliteeti on kontrollinud Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi kohalike omavalitsus t e poliitika osakonna KOV õigusvaldkonna juht Martin Kulp ( 5885 1442, [email protected] ). Määruse eelnõu ja seletuskirja on keeleliselt toimetanud sama ministeeriumi õigusosakonna peaspetsialist- keeletoimetaja Heleri Piip ( 625 6516 [email protected] ). 1.3. Märkused Eelnõu ei ole seotud ühegi praegu menetluses oleva eelnõu, Euroopa Liidu õiguse rakendamise ega Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammiga. 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs E elnõu eesmärk on sätestada nõuded riigi eriplaneeringu algatamise taotlustele. Riigi eriplaneeringu algatamise taotlusele esitatavate nõuete sätestamine võimaldab kõigil osapooltel üheselt mõista, millist teavet tuleb s e lle s esitada, et taotlusi oleks võimalik ühetaoliselt menetleda. Ühtlasi aitab eelnõu vähendada menetluskoormus t , sest on olemas selge raamistik, mille abil on võimalik riigi eriplaneeringu koostamise korraldajal senisest kiiremini esita tud taotluse alusel teha Vabariigi Valitsusele riigi eriplaneeringu algatamise või algatamata jätmise ettepanekuid. Eelnõu koosneb k ahes t paragrahvist: m ääruse reguleerimisala ; nõuded riigi eriplaneeringu algatamise taotluse sisule . Paragrahvide sisu on järgmine. Eelnõu § 1 sätestab määruse reguleerimisala. M ääruse nõudeid kohaldatakse riigi eriplaneeringu algatamise taotlustele , mis esitatakse Regionaal - ja Põllumajandus ministeeriumile, kes on PlanS i § 27 l õike 7 kohaselt riigi eriplaneeringu koostamise korraldaja. Sama säte näeb ette, et Vabariigi Valitsus võib vajaduse korral riigikaitse ja julgeoleku valdkonda puudutavates küsimustes otsustada, et riigi eriplaneeringu koostamise korraldaja on selle sama valdkonna valitsusasutus , milleks saab eelkõige olla Kaitseministeerium või Siseministeerium. Kuna seaduse kohaselt eeldab nimetatud valitsusasutuste koostamise korraldajaks määramine valitsuse otsust ja on seega seotud pigem sellise üksikjuhtumiga, kus planeeringu koostami s e algata b valitsusasutus ise ilma taotlust esitamata, siis sellistel e juhtudele määrus ei kohaldu. Eelnõu § -s 2 sätest atakse nõuded riigi eriplaneeringu algatamise taotlusele. Need võimaldavad riigi eriplaneeringu koostamise korraldajal mõista, millistele faktilistele asjaoludele tuginedes on võimalik kaaluda riigi eriplaneeringu algatamise või algatamata jätmise ettepaneku tegemist Vabariigi Valitsusele. Lõi k e 1 punktid es 1 − 1 1 on sätestatud nõuded, mis kohalduvad kõigile riigi eriplaneeringu algatamise taotlustele , mi s Regionaal - ja Põllumajandus ministeeriumile esitatakse . See tähendab, et nende nõuete täitmise korral ei eristata valitsusasutusi ja muid isikuid , kellel võib olla huvi riigi eriplaneeringu koostamise ks . Ühtlasi on säte vajalik selleks, et riigi eriplaneeringu koostamise korraldajal oleks olemas selge raamistik, mille põhjal kogutakse lisa teavet teistelt valitsusasutustelt. Siinkohal on oluline märkida, et riigi eriplaneeringu koostamise korraldaja küsib ise teistelt ametiasutustelt sellist lisateavet ja - seisukohti , mis on vajalik ud otsustamaks, kas planeeringu algatamine on põhjendatud, lähtudes nendest andmetest ja sellisest teabest , mis on loetletud esitatud taotluses. Seega ei ole riigi eriplaneeringu algatamise taotluse puhul vaja taotluse esitajal küsida valitsusasutustelt teavet ja seisukohti enne taotluse esitamist. Punkti 1 kohaselt on vaja taotluses esitada taotleja nimi, registrikood ja kontaktandmed. Teave on vajalik taotleja isiku tuvastamiseks, sh kontakteerumiseks taotlusega seotud küsimustes. Punkti 2 kohaselt kirjeldatakse taotluses riigi eriplaneeringu koostamise vajadus t . Selgitada tuleb seda, kuidas taotleja jõudis järelduseni, et just riigi eriplaneering on sobivaim planeeringu liik soovitud ehitise planeerimiseks. Nii saab riigi eriplaneeringu koostamise korraldaja veenduda, et tegemist on riigi jaoks oluliste ehitiste planeerimise ga ja muud planeeringuliigid ei ole selleks sobivad. Punkti 3 kohaselt kirjeldatakse taotluses riigi eriplaneeringu koostamise eesmärki. See tähendab, et selgitada tuleb, miks on taotleja hinnangul tegemist riigi eriplaneeringu koostamise esemeks oleva ehitisega PlanS i § 27 lõi k e 1 tähenduses. Punkti 4 kohaselt peab taotlusest selguma, millistest riigi strateegilistest arengudokumentidest lähtu des taotleja järeldab, et ehitis t on asjakohane planeerida riigi eriplaneeringu ga . See tähendab, et taotlejal tuleb asjakohase avaliku teabe abil põhjendada , et ehitise ehitamise või toimimise vastu on suur riiklik või rahvusvaheline huvi ja seda toetavad riiklikud strateegiad, arengukavad või muud riigi strateegilist arengut suunavad dokumendid. Ühtlasi on vaja selgitada seda, millist majanduslikku, sotsiaalset jm asjakohast kasu planeeringulahendus Eesti riigile tõenäoliselt kaasa toob, sh kuidas see aitab kaasa riigi strateegiliste eesmärkide täitmisele. Punkti 5 kohaselt peab taotlusest selguma, millist ehitist täpselt soovitakse riigi eriplaneeringuga kavandada. Ehitise kirjeldus peab ühtlasi sisaldama seda, millised on eelduslikult vajalikud riigi eriplaneeringuga kavandatavat ehitist teenindavad ehitised ja tehnorajatised , mis võimaldavad sel eesmärgipäraselt toimida. Ühtlasi tuleb lisada kirjeldus selle kohta, millised on riigi eriplaneeringuga kavandatava ehitise ehitamiseks ja selle töötamiseks vajalikud eeldus likud tingimused ja kasutusaeg. T ervikliku ülevaate andmine taotluses on vajalik selleks, et riigi eriplaneeringu koostamise korraldajal oleks võimalik hinnata planeeringuala sobivust , andmaks võimaluse koostada edaspidi riigi eriplaneeringut sellisel alal, mis võimaldab tagada planeeringu lahenduse elluviidavust. Konkreetne nõue on seotud ehitusseadustikus kasutatava terminiga „ ehitise kasutamise otstarve “ ning majandus- ja taristuministri 2. juuni 2015. a määrusega nr 51 „Ehitise kasutamise otstarvete loetelu“. Seega on ehitiste kirjeld amise korral oluline luua ka asjakohane seos nimetatud määrusega (nt esitades taotluses erinevad ehitised loeteluna ). Ehitiste kasutamise otstarbe põhjal on riigi eriplaneeringu koostamise korraldajal võimalik vajaduse korra l esitada ehitise kavandamiseks nõudeid, mis tulenevad teistest asjakohastest õigusaktidest . Punkti 6 kohaselt tuleb taotluses kirjeldada planeeringuala asukohta ja selle suurust ehk teha ettepanek, millisel alal planeeringu algatamist soovitakse . P laneeringuala ruumiandmed tuleb esitada vektorkujul koos tärkandmetega planeeringu nimetuse, liigi ja eesmärgi kohta . Ühtlasi peab see sisalda ma asjakohast analüüsi, millise teabe ja üldandmete põhjal on taotleja jõudnud järeldusele, et konkreetne planeeringuala on sobiv ja piisav riigi eriplaneeringuga kavandatava ehitise planeerimiseks, sh sobivaima asukoha leidmiseks. Esitatavad andmed võimaldavad planeeringu koostamise korraldajal taotluse menetluse käigus määrata teadaoleva planeeringuala asukoha ja selle suuruse, sh planeeringuala piir i (vt ka PlanS i § 28 lõi k e 5 punkt i 1). Punk t i 7 kohaselt tuleb kirjeldada riigi eriplaneeringuga kavandatava ehitisega eeldatavalt kaasnevaid asjakohaseid majanduslikke, kultuurilisi, sotsiaalseid ja looduskeskkonnale avalduvaid mõjusid ning olulist ruumilist mõju. A sjakohas t e mõjude puhul on taotluse koostamise korral oluline eesmärgiks võtta see, et eeldatavad asjakohased mõjud oleksid taotluses loetletud ning lisatud nende olemuse lühikirjeldus ed T egemist on vaid eelduslike mõjudega , kuna täpsema i d mõju si d hinnatakse planeeringu koostamise käigus. Punkti 8 kohaselt tuleb taotluses esitada teadaolevalt vajalike uuringute ja analüüside nimekiri koos kirjeldusega. Tegemist on esialgse nimekirjaga, milles taotluse esitaja kirjeldab vajalikke uuringuid ja analüüse, mis tema teadmiste kohaselt on vajalikud riigi eriplaneeringu asukoha eelvaliku etapi läbiviimiseks. See tähendab, et nimekiri peab koosnema sellis test uuringu test ja analüüs id e st , mille alusel on võimalik planeeritava ehitise eri alternatiive visandada ja nende vahel valik ut teha ning kavandatava tegevuse elluviimisega kaasnevaid mõjusid hinnata. Asjakohasel juhul tuleb taotlusse lisada ka ülevaade juba teadaolevate uuringute ja analüüside kohta , mis konkreetse riigi eriplaneeringu menetluse korral o leksid taotleja hinnangu puhul asjakohased alusmaterjalid. Punkti 9 kohaselt tuleb taotlusele lisada planeeringu koostamise tellimise ja PlanS i § 4 lõike 2 punktis 5 sätestatud mõjude hindamise, sh selle raames koostatavate uuringute ja analüüside eelarve . Tegemist on taotluse esitaja hinnanguga selle kohta , milliseks tema peab riigi eriplaneeringu koostamisega kaasnevate kulude mahtu. Nõue võimaldab riigi eriplaneeringu koostamise korraldajal hinnata planeeringu koostamise ga seotud kulud e mahtu ja nende realistlik kust. Punkti 10 kohaselt tuleb taotlusele lisada nõusolek riigi eriplaneeringu koostamise tellimise ja PlanS i § 4 lõike 2 punkti s 5 sätestatud mõjude hindamise , sh selle raames koostatavate uuringute ja analüüside kulude kandmiseks , et sõlmida lepingu t . Lepingu sõlmimise alus tuleneb PlanS i § 4 lõikest 2 1 , mille kohaselt planeeringu koostamise korraldaja võib ehitusprojekti koostamise aluseks oleva planeeringu, sh riigi eriplaneeringu , tellimise ja sama paragrahvi lõike 2 punktis 5 nimetatud mõjude hindamise kulude kandmiseks sõlmida lepingu planeeringu koostamisest huvitatud isikuga. See on vajalik selleks, et riigi eriplaneeringu koostamise korraldajal oleks kindlus, et taotlejal on olemas vahendid ja valmisolek riigi eri planeeringu koostamise ga kaasnevate kulude – lepingu koostamise tellimise ja mõjude hindamise – kandmiseks. Punkt 11 jätab taotlejale võimaluse esitada või vajaduse korral riigi eriplaneeringu koostamise korraldajal juurde küsida muud asjakohast teavet, mis on vajalik riigi eriplaneeringu koostamise korraldaja jaoks r iigi eriplaneeringu algatamise või algatamata jätmise ks Vabariigi Valitsusele ettepaneku tegemiseks. Lõi k e 2 punktid 1 − 3 sätestavad lisa nõuded sellisele taotlusele, mille esitajaks ei ole valitsusasutus. Eelkõige on lisa andmed vajalikud riigi eriplaneeringu koostamise ja elluviimise rahastamise tõendamiseks. Punkti 1 kohaselt tuleb taotluses esitada kõigepealt juriidilise isiku majandustegevuse sisu ülevaade . See sisaldab ülevaadet isiku tegevuste kohta konkreetses majandusvaldkonnas kui ka vajaduse korral seda, milliste partneritega teeb huvitatud isik koostööd , sh väljaspool Eestit. K oostööpartnerite kirjeldus peab sisaldama ka koostöö sisu ülevaadet . Ühtlasi peab taotlusest selguma planeeringulahenduse elluviimise tegelik kasusaaja. Eraisikust taotleja puhul tuleb nõude täitmiseks esitada teavet vaid asjakohases mahus , nt sellisel juhul , kui eraisikul on juriidilisest isikust koostööpartnereid. Samuti tuleb taotluses esitada juriidilise isiku majandusvõimekuse ülevaade . See sisaldab ülevaadet selle kohta , millistest ja kellele kuuluvatest finantsvahenditest plaanib huvitatud isik katta planeeringu koostamise ja elluviimise ga kaasnevad kulud , sh riigi eriplaneeringu esemeks oleva te ehitis t e rajamise kulud. Nõue on tingitud vajadusest hinnata, kas juriidi li sel isik ul on olemas finantsvahendid planeeringu koostamise ja elluviimise kulud e kandm iseks , sh tuleb hinnata, et see ei ohustaks julgeoleku t . Samuti on see vajalik selleks , et planeeringu koostamise korraldajal tekiks veendumus , et praegused finantsvahendid tagavad planeeringu elluviimise lähiaastatel. Punkti 2 kohaselt rakendatakse piisava rahastamise tõendamise nõuet ka füüsilisest isikust taotluse esitajale. Sobivaks tõendiks võib olla näiteks piisava sissetuleku ja viimase kuue kuu pangakonto väljavõtte esitamine. Punkt 3 sätestab, et kaasrahastajate olemasolu korral peab taotlus sisaldama andmeid kaasrahastajate kohta. 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu ei ole seotud Euroopa Liidu õigusega. 4. M ääruse mõjud Määrus ühtlustab ruumilise planeerimise valdkonnas riigi eriplaneeringute algatamise taotluste koostamise ja nende menetlemise praktikat . Kokkupuude sellega on eelkõige riigi eriplaneeringu koostamist korraldav al Regionaal - ja Põllumajandus ministeerium il ning planeeringu koostamisest huvitatud isiku tel – valitsus asutus tel , eraõiguslik el juriidilis tel isiku tel ja füüsilis tel isiku tel – , kes soovivad taotleda riigi eriplaneeringu algatamist. Määruse jõustumine toob edaspidi kaasa vajaduse lähtuda määruses esitatud nõuetest , sh tuleb nõuetekohase taotluse esitamise korra l arvestada PlanSi § 28 lõigetes 3 ja 3 1 sätestatud taotluse menetlemise tähtaeg a. Määruse kehtestamine tagab ühese arusaadavuse selle kohta , millised on riigi eriplaneeringu koostamise korraldaja nõuded taotlusele . Samal ajal lihtsust a b see taotluste esitamist , kuna selle koostamisel on juba selge, milliseid andmeid ja teavet peab see sisaldama. See võimaldab ühtlasi riigi eriplaneeringu algatamise või algatamata jätmise üle otsustamise aega vähendada. Seega puuduvad määrusel olulised mõjud, mida oleks täpsemalt vaja hinnata . 5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Määruse rakendamisega kaasnevad teatud tegevused riigi eriplaneeringu koostamise korraldaja le , kellel tuleb edaspidi taotluste hindamise korral kontrollida taotluse vastavust määruses esitatud nõuetele. Arvestades määruses sisalduva regulatsiooni üldist iseloomu, ei too kirjeldatud tegevus riigi eriplaneeringu koostamise korraldajale kaasa ülemäärast halduskoormust ega kulusid. Määruse rakendamisega kaasnevad teatud tegevused riigi eriplaneeringu koostamise korraldamisest huvitatud isikutele, kelle l tuleb edaspidi taotluse koostamisel lähtuda määruses esitatud nõuetest. Arvestades määruses sisalduva regulatsiooni üldist iseloomu, ei too kirjeldatud tegevus riigi eriplaneeringu koostamisest huvitatud isikule kaasa ülemäärast koormust ega kulusid. 6. Määruse jõustumine Määrus jõustub üldises korras. 7. Eelnõu kooskõlastamine Eelnõu esitatakse eelnõude infosüsteemi EIS kaudu kooskõlastamiseks ministeeriumitele ja Eesti Linnade ja Valdade Liidule. (allkirjastatud digitaalselt) Marko Gorban Kantsler Ministeeriumid Eesti Linnade ja Valdade Liit 04.08.2023 nr 1.4-3/709 Regionaalministri määruse „Riigi eriplaneeringu algatamise taotlusele esitatavad nõuded“ eelnõu kooskõlastamine Austatud ministrid ja omavalitsusliidu juht Regionaal- ja Põllumajandusministeerium esitab kooskõlastamiseks regionaalministri määruse „Riigi eriplaneeringu algatamise taotlusele esitatavad nõuded“ eelnõu. Palume anda oma kooskõlastus kümne tööpäeva jooksul alates eelnõu avalikustamisest eelnõude infosüsteemis (http://eelnõud.valitsus.ee). Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Madis Kallas Regionaalminister Lisad: 1. Määruse eelnõu (REP_algatamise_taotluse_maarus_EN.docx) 2. Määruse eelnõu seletuskiri (REP_algatamise_taotluse_maaruse_SK_docx) Kadi-Kaisa Kaljuveer 5850 5436 [email protected] Lai tn 41 / 15056 Tallinn / 625 6101/ [email protected] / www.agri.ee Registrikood 70000734 EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: REM/23-1045 - Regionaalministri määruse „Riigi eriplaneeringu algatamise taotlusele esitatavad nõuded“ eelnõu. Kohustuslikud kooskõlastajad: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; Haridus- ja Teadusministeerium; Justiitsministeerium; Kultuuriministeerium; Kaitseministeerium; Siseministeerium; Rahandusministeerium; Eesti Linnade ja Valdade Liit; Sotsiaalministeerium; Kliimaministeerium; Välisministeerium Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 18.08.2023 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/6824d683-25ca-4f88-8b44-35c124ae954d Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/6824d683-25ca-4f88-8b44-35c124ae954d?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) https://eelnoud.valitsus.ee/main