Kiri

Heidy Purga Teie: 13.07.2023. a nr 1-12/1071-1 Kultuuriministeerium [email protected] Meie: 04.08.2023. a nr 2-7/23/15-2 Arvamus kultuuriministri määruse „Kultuuriministeeriumi TA-tegevuse programmi „Eesti kultuuri teadus- ja arendusprogramm 2023–2026“ toetuse taotlemise ja kasutamise tingimused ja kord“ eelnõu kohta Austatud minister ETAG kohtus 3.08 Kultuuriministeeriumi esindajatega ning arutelu põhjal edastab ETAG Kultuuriministeerumile järgmised tähelepanekud ning kooskõlastab määruse märkustega. Lisaks on ETAG Kultuuriministeeriumile edastanud kooskõlastamiseks esitatud eelnõu teksti koos kommentaaridega, ETAGi ettepanekutega täiendatud/muudetud määruse teksti ning esialgse versiooni taotluste hindamisjuhendist. 1. Grantide maht ja sisu. Praegusel kujul on meie arusaama järgi võimalik granti taotleda ka lisarahastuseks, st juba olemasoleva rahastuse täiendamiseks. See aga muudab äärmiselt keerukaks hindamisprotsessi – sellist taotlust ei ole võimalik hinnata samade kriteeriumide järgi nagu teisi, tervikprojekte. Tekib küsimus, mida peaks hindama – kas tervet suurt projekti (mis on juba hinnatud) või ainult osa sellest? Osa aga ei saa hinnata samadel põhimõtetel, mis tervikut, seega osutub võimatuks taotluste hindamine võrdsetel alustel. Määruse praegusel kujul on meie hinnangul ebaselge ka grandimahtude jaotus. Kuna mahud on väga erinevad ning mõeldud ka erinevat tüüpi uurimusteks, siis oleks lihtsam kasutada ühikuhinna süsteemi (nagu on kasutuses näiteks PUTide puhul), st taotletakse kas I, II või III grandimahtu, sealjuures on maht kindlaks määratud. Samasugune süsteem on kasutusel ka HTMi TA- programmis „Eesti keel ja kultuur digiajastul“. Sihtasutus Eesti Teadusagentuur Soola 8 Tartu 51004 Tel 730 0324 [email protected] www.etag.ee ETAGi ettepanekud seoses grantide mahu ja sisuga on: 1) rahastust saab taotleda ainult ühele originaalsele tervikprojektile; 2) taotleda saab kolme eri grandimahtu, I grandimahu puhul on nõue, et projekti peab kaasama vähemalt ühe partneri. Arutelu käigus jõuti arusaamale, et ETAGi ettepanekud võetakse arvesse. Lisaks täpsustatakse määruses teenusepakkuja, koostööpartneri ja partneri mõisteid. Grandimahtude juures jäädakse ühikuhinna juurde, seades eeskujuks ETAGi personaalsete uurimistoetuste skeemi. Indikatiivselt võiksid mahud olla 50 000, 80 000 ja 110 000 eurot aastas. 2. Hindamine. Hindamissüsteemil on praegusel kujul mitu murekohta ning on ka veidi segane, kes hindamiskomisjoni kuulub ning kes milliseid otsuseid/soovitusi teeb. Lisaks on praeguses hindamissüsteemi kitsaskoht see, et teadusliku taseme eksperdid ei ole hääleõigusega, st nad ei osale aruteludes. Sellise süsteemi puhul jääb teaduslik hindamine tahaplaanile – retsensiooni koostanud ekspertidel ei ole justkui võimalust oma seisukohti kaitsta/seletada ning määravaks saab hindamiskomisjoni arvamus. Nagu rääkisime eelmisel koosolekul, tähendab selline süsteem ka seda, et kui retsensioonid peaksid üksteisest väga erinema, puudub võimalus neid erinevusi arutada, samuti tekib oht, et erinevad eksperdid hindavad taotlusi erinevalt. Samuti on hetkel määrusest aru saada, et valdkondliku prioriteetsuse hindamine tehakse teaduslikust hindamisest lahus, pärast pingerea koostamist. See ei ole taotlejatele hea sõnum, kuna jääb mulje, et prioriteetsuse hindamisel võib pingereast n-ö üle sõita ning ekspertide koostatud arvamusi ignoreerida. Praegu on määruses kirjas, et hindamiskomisjon võib otsustada taotluse rahuldada osaliselt juhul kui see ei ole võimalik eelarve mahu tõttu või kui see ei ole põhjendatud, arvestades taotletud toetuse summat, projekti tegevusi ja nendega saavutatavaid tulemusi. Osalise rahuldamise ettepanek sisaldab ettepanekut taotletud toetuse vähendamiseks või projektis kavandatud toetatavate tegevuste muutmiseks. Sellisel kujul hindamine on sisult kahe-etapiline, kuna vajadusel järgneb nii-öelda läbirääkimise voor, kus komisjon teeb ettepanekuid taotluse sisu muutmiseks. Sellist hindamist ei ole võimalik nii kitsa ajaraami sees korraldada ning lisaks ei ole see ka sisuliselt hea toon – kui taotlus on tervikuna ära hinnatud, siis käivad retsensioonid taotluse kohta sellisel kujul nagu see kirja on pandud. Muutused tegevustes tähendab seda, et tegemist ei ole enam sama, juba retsenseeritud projektiga. Teeme hindamissüsteemi muutmiseks järgmised ettepanekud: 1) taotlusi hinnatakse kolme kriteeriumi järgi: teaduslik põhjendatus (35%), projekti teostatavus (35%), valdkondlik prioriteetsus (30%); 2) kõiki taotlusi ja kriteeriume hindab hindamiskomisjon, mille koosseisu kuulub ka programminõukoda (arutame, võib-olla nt osa programminõukojast). Hindamiskomisjonil on õigus vajadusel küsida lisaretsensiooni komisjoni välistelt ekspertidelt, kui komisjonis puudub vastav ekspertiis; 2  3) taotlustele kehtestatakse lävend: iga hindamiskriteeriumi hinne peab olema skaalal 1–5 vähemalt 3,5. Võimalik on kehtestada ka lisalävend prioriteetsuse juurde (näiteks kui hindamisel saab taotlus mõne konkreetse alakriteeriumi hindeks „ei“, siis taotlus ei kvalifitseeru) – see süsteem tagaks läbipaistvuse, aga samas ei pisendaks valdkondliku prioriteetsuse rolli; 4) paremusjärjestused koostatakse grandimahtude lõikes eraldi, et oleks võimalik taotlusi võrrelda võrdsetel alustel (on väga keeruline võrrelda näiteks 50 000 eurost ühe täitjaga projekti ja 210 000 eurost kolme partneriga konsortsiumiprojekti); 5) osaline rahastamine on võimalik vaid juhul, kui muudetakse ainult projekti mahtu, st taotleja võtab vastutuse, et samasugune ja sama hulk tööd tehakse ära väiksema eelarvega. Arutelu käigus lepiti kokku hindamiskomisjoni olemus ning tööprotsess, mis on kooskõlas ETAGi ettepanekuga. Kriteeriumide osakaalude osas arutleti muutust nii, et valdkonnalikul prioriteetsusel oleks suurem osakaal (40%). Alakriteeriumi spetsiifilise lävendi kehtestamise mõttest loobuti. Paremusjärjestused koostatakse grandimahtude lõikes, igast mahust rahastatakse vähemalt pingerea esimene taotlus, ülejäänud rahastamise osas teeb ettepanekud programmi nõukoda, arvestades vooru rahalisi vahendeid, prioriteete ning taotluste sisu. 3. Jätkutaotlus. Praegusel kujul jääb arusaamatuks, millistel tingimustel ja millistele projektile saab jätkamist taotleda. Kui jätkutaotlusi hinnatakse eelmise perioodi tulemuste põhjal, siis jääb paratamatult sisse auk: kui projekt lõppeb 2024. aasta detsembris, aga taotlusvoor on 2024. aasta sügisel, ei ole võimalik projekti tulemuste põhjalt taotlust hinnata. Kui on soov teha pikemaid projekte kui 1 aasta, siis võiks järgida nt PUTide rahastusskeemi, kus projekti taotletakse kohe alguses mitmeks aastaks, aga raha eraldatakse aasta kaupa. Sellisel juhul ei läbiks projekt eraldi uut hindamist, vaid projekti kohta peab esitama lühiaruande, mille põhjal makstakse välja uue aasta summa. Seda soovitaksime kasutada ka siin: võimaldada taotleda ka pikemaid projekte, otsuses saab ära määrata, et rahastusega jätkatakse tingimusel, et lühiaruanne on õigel ajal esitatud, tegevused vastavad projektis kirjutatutele ning eelarves on piisavalt rahalisi vahendeid. Arutelu tulemusena jõuti ühisele arusaamale, et suurtele projektidele (110 000 aastas) pakutakse võimalust taotleda rahastust 1–3 aastaks, et pakkuda võimalust uute uurimisrühmade üles ehitamiseks. Väiksed projektid rahastatakse üheks aastaks ning neil on võimalik uues voorus taotleda uut projekti. Seega jätkutaotlust sellisel kujul programmis olema ei saa – pikemate projektide puhul esitatakse taotlus kohe kõikide aastate kohta ning seda hinnatakse tervikuna, väiksed projektid on aastased. 4. Seire/aruandlus. Määruses on praegu ETAGi ülesandeks pandud palju selliseid tegevusi, mis tegelikult on taotleja asutuse vastutus, nagu näiteks kuludokumentide säilitamine ja kontrollimine. Tavaks on, et ETAGile esitab taotleja üldise rahastuse kasutamise ülevaate, detailsed kuluread registreeritakse asutuse raamatupidamises ning ETAGil on õigus neid vajadusel välja nõuda. Samamoodi ei kontrolli ETAG raamatupidamisseaduse ja muude õigusaktide järgmist – see on asutuse ülesanne. 3 Raha eraldamise ja seire osas on meil ettepanek eraldada toetus kahes osas: 80% kohe ja 20% pärast lõpparuande rahuldamist. See maandab riske, mis kaasnevad uue meetme esmakordse rakendamisega. 20% toetusest peaks seega alguses katma asutus. Arutelu tulemusena oldi nõus, et ETAG jätkab projektide seires tavapärase praktikaga. Määruses sätestatakse, et vahe- ja lõpparuannete vormi ja sisu töötab välja ETAG ning rahastusotsuses tuuakse välja täpsemad aruannete kuupäevad. Lisaks arutati koosolekul riigiabi analüüsi kaasamist määrusesse. ETAG soovitab siin järgida Tippkeskuste määruse seletuskirja eeskuju: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/e49826eb-204e-493e-a4fe-f11946ce9cec (seletuskirja peatükk 3). Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Anu Noorma juhatuse esimees 4