Kiri

Austatud minister! 3 1 . august 2023 Täname Teid kohtumise eest, mis toimus 26.06.2023 ja mille käigus saime põgusalt väljendada oma pikaajalist muret Eesti laenutushüvitiste probleemide osas. K ohtumisel teatasite, et augusti lõpus algavad valitsuskabinetis 2024. a riigieelarve arutelud. Sellega seoses pöördume Teie poole alljärgnevas. Teatavasti annab autoriõigus õiguste omajale (nt autorile) ainuõiguse lubada ja keelata oma teoste kasutamist teistel isikutel, sh teoste levitamist (laenutamist). Samas on üldsuse huvides neid ainuõigusi teatud juhtudel piiratud. Näiteks EL direktiiv 2006/115/EÜ (rentimis- ja laenutamisõiguse ja teatavate autoriõigusega kaasnevate õiguste kohta intellektuaalomandi vallas) lubab liikmesriikidel piirata seda laenutamise ainuõigust, lubades raamatute laenutamist üldsusele autori (õiguse omaja) nõusolekuta. Kui EL liikmesriik võimaldab sellist ainuõiguse piirangut (nt nagu Eesti), lasub liikmeriigil kohustus korraldada laenutushüvitise kogumine ja jagamine õiguste omajatele. Laenutushüvitise suurus peab vastama EL õiguse ja Eesti Vabariigi Põhiseaduse eesmärkidele (s.o kultuuri edendamine ning eesti keele ja kultuuri säilimine). Laenutushüvitis ei tohi muutuda sümboolseks. Autorid ja neid esindavad organisatsioonid on korduvalt ja pikema aja jooksul väljendanud rahulolematust laenutushüvitise suurusega. Enamgi veel, meie arvates on Eesti riik oluliselt rikkunud oma kohustusi autorite ees, kehtestades ebamõistlikult madalad hüvitiste suurused ja muutes seetõttu laenutushüvitiste süsteemi illusoorseks. Tegemist on nn erakopeerimise tasudega analoogse probleemiga, kus kohtud tuvastasid, et Vabariigi Valitsus rikkus infoühiskonna direktiivi ülevõtmise kohustust, mille tagajärjel oli Eestis õiguste omajatel (autorid/esitajad/fonogrammitootjad) jäänud erakopeerimise tasu saamata miljonites eurodes EL õiguse rikkumise tõttu juba vähemalt alates aastast 2010. 2022. a algatas Kultuuriministeerium uuringu „Loometöö tasustamine Eestis ja loomepalkade mõju hindamine“, mille viis läbi Civitta Eesti AS. Uuringu põhjalik lõppraport valmis 2023. a kevadel. See uuring toetab õiguste omajate positsiooni laenutushüvitiste suurendamiseks. Teeme Teile ettepaneku võtta arvesse Civitta Eesti AS-i ekspertide analüüsi järeldusi laenutushüvitiste osas, muu hulgas konkreetselt järgmisi soovitusi: 1) Põhisõnumid (vt lk 8-9): 21. Kirjanduse valdkonda, mis on oluline eesti keele säilitaja ja edasikandja, mõjutab samas väike keelepõhine turg. Vaid 5% kirjanikest leiab, et Eesti turg on tegutsemiseks piisavalt suur, samas arvab vaid 13% kogu valdkonnast, et lihtne on tegutseda rahvusvaheliselt. Eestikeelsete teoste arv on üle aastate kasvanud, ent samal ajal on tiraažid languses. Nii on ühelt poolt turg kinnine (müüki välismaal on väga vähe) ja pigem väikese suurusega (piiratud lugejate arv), teisalt on kohalikul turul suur pakkumine (nimetuste arv). Nii ongi tasakaal tekkinud kohta, kus on palju teoseid, kuid ühe teose peale keskmiselt vähe ostjaid. Kuna lisaks on ka laenutustasud praktikas olematud, tähendab see, et valdkonna autorid saavad teoste eest kokkuvõttes vähe töötasu. Probleemid on suurimad luuletajatel. Juriidiline vahemärkus. Eesti Vabariigi põhiseaduse preambul sätestab põhiseadusliku alusväärtuse: „Kõikumatus usus ja vankumatus tahtes kindlustada ja arendada riiki, [- --] mis peab tagama eesti rahvuse, keele ja kultuuri säilimise läbi aegade [---].“ Põhiseaduse kommenteeritud väljaandes on selgitatud, et eesti rahva ja kultuuri säilimise tagamine läbi aegade on Eesti Vabariigi põhieesmärk. Riigi kohustus „midagi tagada“ tähendab riigi kohustust midagi teha, sh ka seda, et riik kehtestab õiglased laenutushüvitised, mille kaudu omakorda tagatakse eesti keele ja kultuuri säilimine. 2) Valdkonnaspetsiifilised soovitused (lk 17): 11. Kirjandus: Suurendada mitmekordselt autorihüvitusfondi ja seeläbi laenutushüvitiste baasrahastust ning omakorda laenutuse eest makstavat tasu. Selgitus: Laenutushüvitise puhul on sisuliselt tegemist litsentsitasuga, mida võib võrrelda tasuga, mida makstakse autorile raadios kõlava laulu eest. Hüvitise eesmärk on mitte toetus, vaid tasu maksmine autoritele teoste laenutamise või reprodutseerimise eest ehk teisisõnu saamata jäänud tulu kompenseerimine. Hüvitise suuruseks on kaks kuni kümme senti laenutuse pealt, mis jaguneb mitme autori korral nende vahel. Autorihüvitusfondist makstavad tasud, mis võiksid teoorias olla kirjanikele olulisteks sissetulekuallikateks, püsisid alates 2008. aastast kuni COVID pandeemiani alates pikalt muutumatuna, mis majanduskasvu ja hinnatõusu arvestades tähendavad reaalhüvitise mitmekordset vähenemist. Ehkki fondi maht suurenes 2023. aastal 650 000 euroni varasema 200 000 pealt, annab olukorrale konteksti, et 2022. aastal oli laenutushüvitisteks makstav summa ajaloo madalaim – 125 000 eurot. Hüvitist sai 1605 autorit, hüvitise mediaansumma oli 15 eurot ja veerandi autorite puhul oli summa alla viie euro aastas, milles arvestatakse omakorda maha tulumaks. Nii ei ole kehtivad laenutustasud jätkusuutlikud ei kirjanike ega kirjandusvaldkonna toetamise mõttes ning pelgalt praegusel sümboolsel kujul ei ole tasudel ka mõtet. Autorite ettepanekul tuleks toetuste kaasaajastamine ette võtta ühe suurema sammuna ning suurusjärgu võrra, tõstes ühe laenutuse eest saadava hüvitise summa originaalkeelse teose originaalteksti autorile ühe euroni. See tähendaks fondi mahu suurenemist 4 miljoni euroni aastas. Soovitus on suunatud Kultuuriministeeriumile. Kultuur ja looming on Eesti ja ka Euroopa identiteedi alus ning neil on tulevikus oluline osa nii Eesti kui ka Euroopa Liidu majanduslikus ja sotsiaalses arengus. Ei ole eluliselt usutav, et Eesti keele kultuuri säilimist tagab sisuliselt olematu laenutushüvitis. 2022. aastal taotles Eesti Kirjanike Liit laenutushüvitise baassummaks 2023. aastaks 1,3 miljonit eurot. Ka valdkonna eksperdid (Civitta Eesti AS) on Kultuuriministeeriumile väljendanud selget seisukohta, et Eestis seni makstud sümboolne laenutushüvitis ei taga eesti keele säilimist, kusjuures ekspertide hinnangul peaks eestikeelsete teoste autorite hüvitusfondi aastane suurus olema 4 miljonit eurot. Kultuuriministeerium eraldas 2023. aastal laenutus hüvitise ks 0,5 miljonit eurot. Laenutushüvitiste väljamaksmiseks on väljamaksja SA Autorihüvitusfond välja arendanud digitaalse lahenduse, mis rahuldab autorite vajadusi , võttes tasu arvestamisel arvesse nende teoste reaalsed laenutuskorrad raamatukogudest. Hüvitise väljamaksmise aluste ja korra muutmiseks autorid vajadust ei näe . Ebaõiglane laenutus hüvitis ei ole pelgalt kirjandusvaldkonna kitsaskoht. Laenutus hüvitise saamise õigus laieneb teistelegi autorite kategooriatele ning probleemi tuleb vaadelda loovisikute toimetuleku kontekstis laiemalt. 2023. a augusti kolmandal nädala l äratas tähelepanu uudis, mille kohaselt läheb Rahvusraamatukogu remont maksma vähemalt 91 miljonit eurot. Vaidlustamata selle väljamineku vajalikkust, tuleb siiski märkida, et Rahvusraamatukogu, nagu ka teiste raamatukogude fondides , on eesti autorite teosed. Nende autorite nõudmised on kultuuriehitistele kuluvate summadega võrreldes enam kui tagasihoidlikud. Eesti kultuur on elav organism, mitte kivistis või ehitiste summa. See organism vajab ellujäämiseks vahendeid. Me siiralt loodame, et 2024. a ja ka järgnevate aastate laenutushüvitise suurus saab olema eeltoodud eesmärkidega ja soovitustega kooskõlas. Siiski on Eesti kirjanikud ja teised raamatukogudes laenutat ud teoste autorid hetkel pandud sundolukorda, kus varasemate aastate ebaõigluse ja rikkumiste heastamiseks tuleb kaaluda kohtusse pöördumist riigivastutuse seaduse alusel. K ohtuvaidlust aitaks vältida Teie kui valdkonna eest vastutava ministri ja Vabariigi Valitsuse kiire ja selge sõnum Eesti autoritele , kuidas see erakordne ja ebaõiglane olukord lähiajal lahendatakse. Austusega (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Tiit Aleksejev Karel Korp Eesti Kirjanike Liidu esimees Eesti Kujundusgraafikute Liidu esimees (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Ilona Kivirähk Eeva Mägi ja Liina Triškina E KL Tõlkijate sektsiooni esinaine MTÜ Eesti Audiovisuaalautorite Liit juhatuse liikmed (allkirjastatud digitaalselt) Ainiki Väljataga SA Autorihüvitusfond juhatuse liige