Registriosa:
Registriosa number 20405
Kinnistusosakond Tartu Maakohtu kinnistusosakond
Kinnistu nimi Keskväljak 1
Õigsuse märge Elektrooniline registriosa omab õiguslikku tähendust: 21.04.2008
Digitoimik Kinnistustoimiku kõik dokumendid on digitaalsed alates 28.01.2014
I jagu - KINNISTU KOOSSEIS
Katastripidaja märkeid vaata maakatastrist
Kande Katastritunnus Sihtotstarve ja asukoht Pindala Info Kande
Nr. kehtivus
1 62510:124:1140 Ühiskondlike ehitiste maa 100%, Pärnu 6164,0 Maakatastri andmed üle võetud kehtiv
maakond, Pärnu linn, Pärnu linn, m2 1.01.2019.
Keskväljak 1.
II jagu - OMANIK
Kande Omanik Kande alus Kande
Nr. kehtivus
3 Sihtasutus Endla Teater (registrikood 90010769) Sisse kantud 14.02.2012. 3.11.2020 äriregistri andmete alusel kehtiv
muudetud 3.11.2020. Kohtunikuabi Lii Hallikvee
III jagu - KOORMATISED JA KITSENDUSED
Kande Kinnistut koormavad piiratud asjaõigused (v.a. Märked piiratud asjaõiguste kohta, kande alus, Kande
Nr. hüpoteegid) ja märked; käsutusõiguse kannete muudatused ja kustutamised kehtivus
kitsendused
1 Kustutatud 7.02.2012 kinnistamisavalduse alusel 14.02.2012. kehtiv
Kohtunikuabi Silvia Sauväli
IV jagu - HÜPOTEEGID
Kande Hüpoteegid Hüpoteegi Märked hüpoteekide kohta, kande alus, Kande
Nr. summa kannete muudatused ja kustutamised kehtivus
Asutus: Rahandusministeerium
Nimi: Helje Päivil
Kuupäev: 18.08.2023 12:36:05
Kinnistusraamatu kehtivate andmetega tutvumiseks kasutage e-kinnistusraamatut.
SIHTASUTUSE ENDLA TEATER
PÕHIKIRI
1. ÜLDSÄTTED
1.1. Sihtasutuse nimi on Sihtasutus Endla Teater (edaspidi sihtasutus).
1.2. Sihtasutuse asukoht on Eesti Vabariik.
1.3. Sihtasutuse asutajad on:
1.3.1. Eesti Vabariik, kelle nimel teostab asutajaõigusi Kultuuriministeerium;
1.3.2. Paikuse Vald, kelle nimel teostab asutajaõigusi õigusjärgluse korras Pärnu
Linnavalitsus;
1.3.3. Pärnu Linn, kelle nimel teostab asutajaõigusi Pärnu Linnavalitsus.
1.4. Sihtasutus on etendusasutus etendusasutuse seaduse mõttes.
1.5. Sihtasutusel on pitsat ja logo, mille kujundus ja kasutamise kord kinnitatakse
sihtasutuse nõukogu poolt. Sihtasutusel on iseseisev eelarve.
1.6. Sihtasutus hoiab kõiki oma rahalisi vahendeid Rahandusministeeriumis, teeb rahaliste
vahendite arvelt makseid Rahandusministeeriumi kaudu ja võib omada kontot
krediidi- või finantseerimisasutuses üksnes kokkuleppel Rahandusministeeriumiga.
2. EESMÄRK JA SELLE SAAVUTAMINE
2.1. Sihtasutuse eesmärk on:
2.1.1. eesti rahvuskultuuri rikastamine, eesti kultuurimõtte edendamine ja eesti keele
hoidmine kunstiväärtuslike professionaalsete lavastuse loomise ja esitamise kaudu.
2.2. Eesmärgi saavutamiseks sihtasutus:
2.2.1. korraldab lavastuste ettevalmistamist ja esitamist etenduse vormis;
2.2.2. koostab erinevatele sihtgruppidele suunatud mitmekesise ning vaatajaid vaimselt
rikastava repertuaarivaliku;
2.2.3. korraldab regulaarselt väljasõidu- ja külalisesinemisi Eesti Vabariigi piires;
2.2.4. korraldab võimaluste piires külalisesinemisi väljaspool Eesti Vabariiki, tutvustades
eesti kultuuri rahvusvaheliselt;
2.2.5. tutvustab teiste teatrite ja kunstiliste kollektiivide loomingut Eesti kultuuripildi
rikastamise eesmärgil;
2.2.6. loob tingimused sihtasutuse personali arenguks, sealhulgas kunstilise kollektiivi
loominguliseks arenguks;
2.2.7. annab avaliku konkursi korras välja sihtotstarbelisi stipendiume sihtasutuse
loomingulise eesmärgi saavutamiseks;
2.2.8. võtab vastu toetusi ja annetusi sihtasutuse eesmärgi saavutamisega seotud kulude
katmiseks;
2.2.9. korraldab noorte teatrihariduslikku tegevust;
2.2.10. korraldab ja vahendab teatrikunsti ja kultuuri populariseerivaid üritusi ja tegevusi
(festivalid, koolitused, seminarid, õppe- ja praktikareisid, loomingulised konkursid,
erinevaid kunstialasid sünteesivad ettevõtmised jms);
2.2.11. organiseerib teatrialaste õppevahendite ja muude väljaannete kirjastamist ja
levitamist;
2.2.12. pakub koolitus-, laenutus-, toitlustus-, majutus- ja transporditeenuseid;
2.2.13. korraldab tulundusüritusi, näitusi ja muid üritusi, mis seonduvad sihtasutuse
eesmärkidega;
1
2.2.14. osaleb üksnes äriühingus, mille tegevus on otseselt seotud sihtasutuse eesmärgi
saavutamisega.
2.2.15. renoveerib kinnisvara ja tagab selle korrashoiu;
2.2.16. kasutab efektiivselt ja eesmärgipäraselt sihtasutuse vara;
2.2.17. teeb muid sihtasutuse eesmärkide saavutamiseks vajalikke õigusaktidega kooskõlas
olevaid toiminguid.
3. JUHTIMINE
3.1. Sihtasutuse juhtorganid on nõukogu ja juhatus.
3.2. Sihtasutuse juhtorgani liikmeks ei või olla isik:
3.2.1. kelle süüline tegevus või tegevusetus on kaasa toonud isiku pankroti;
3.2.2. kelle süüline tegevus või tegevusetus on kaasa toonud juriidilisele isikule antud
tegevusloa kehtetuks tunnistamise;
3.2.3. kellel on ärikeeld;
3.2.4. kelle süüline tegevus või tegevusetus on tekitanud kahju juriidilisele isikule;
3.2.5. keda on majandusalase, ametialase või varavastase kuriteo eest karistatud.
3.3. Põhikirja alapunktides 3.2.1-3.2.4 nimetatud piirangud kehtivad viis aastat pärast
pankroti väljakuulutamist, tegevusloa kehtetuks tunnistamist, ärikeelu lõppemist või
kahju hüvitamist ning põhikirja alapunktis 3.2.5 sätestatud keeld ei laiene isikutele,
kelle karistusandmed on karistusregistrist kustutatud.
3.4. Sihtasutuse juhtorgani liikmetel ei tohi olla isiklikku huvitatust sihtasutuse poolt
jagatavate hüvede saamiseks. Huvide konflikti puhul, samuti kui otsustatakse
sihtasutuse juhtorgani liikme ja sihtasutuse vahelise tehingu teostamise või tema vastu
kohtuvaidluse alustamise või lõpetamise küsimust, ei osale sihtasutuse organi antud
liige vastava küsimuse otsustamisel ega hääleta selles küsimuses.
4. NÕUKOGU
4.1. Nõukogu kavandab sihtasutuse tegevust, korraldab juhtimist ja teostab järelevalvet
sihtasutuse tegevuse üle.
4.2. Nõukogul on kuni viis liiget.
4.3. Nõukogu liikmed määravad asutajad kolmeks aastaks.
4.4. Nõukogu liikmete määramisel lähtutakse põhimõttest, et Eesti Vabariik määrab kolm
liiget ja Pärnu linn määrab kaks liiget.
4.5. Nõukogu liikmete koosseisus muudatuste tegemise ja nõukogu liikme
tagasikutsumise otsustab asutaja oma otsusega põhikirjas sätestatud nõukogu liikme
kohtade jaotuse kohaselt asutajate vahel.
4.6. Asutaja võib nõukogu liikme tagasi kutsuda igal ajal olenemata põhjusest.
4.7. Nõukogu pädevuses on:
4.7.1. hiljemalt majandusaasta alguseks sihtasutuse tegevusplaani, eelarve ja sihtasutuse
aastaste tegevuseesmärkide kinnitamine ning nende edaspidine muutmine;
4.7.2. juhatuse poolt esitatud sihtasutuse arengukava kinnitamine;
4.7.3. sihtasutuse majandusaasta aruande kinnitamine, milleks ta on kohustatud ära kuulama
audiitori;
4.7.4. sihtasutuse vara kasutamise ja käsutamise üldise korra kinnitamine;
4.7.5. sihtasutuse struktuuri ja koosseisu üldarvu kinnitamine;
4.7.6. nõukogu töökorra kehtestamine;
2
4.7.7. asutajale ettepaneku tegemine tema määratud nõukogu liige tagasi kutsuda, kui see
liige puudub regulaarselt nõukogu koosolekutelt või on kahjustanud sihtasutuse
eesmärkide elluviimist või head nime, jätnud oma kohustused korduvalt täitmata või
kui see liige on võimetu osalema nõukogu töös, samuti muudel seaduses ettenähtud
juhtudel;
4.7.8. juhatuse liikme nimetamine ja tagasikutsumine;
4.7.9. vajadusel juhatuse esindusõiguse piiramise otsuse vastuvõtmine või juhatuse liikme
tagasi kutsumine, kes rikub põhikirja või temaga sõlmitud lepingu nõudeid;
4.7.10. juhatuse liikmele makstava tasu suuruse ja maksmise korra määramine;
4.7.11. juhatuse liikmele tulemustasu maksmise otsustamine ja selle suuruse määramine;
4.7.12. sihtasutuse esindamine vaidlustes ja tehingute tegemisel juhatuse liikmega;
4.7.13. juhatusele nõusoleku andmine tehingute teostamiseks, mis väljuvad igapäevase
majandustegevuse raamest, eelkõige tehingute tegemiseks, millega kaasneb:
4.7.13.1. kinnisasjade, samuti registrisse kantud vallasasjade võõrandamine või asjaõigusega
koormamine;
4.7.13.2. laenu võtmine ja kapitalirendilepingute sõlmimine, ning seda üksnes kõigi nõukogu
liikmete ühehäälse otsuse alusel;
4.7.14. otsustada sihtasutuse mittetulundusühingute ja rahvusvaheliste organisatsioonide
liikmeks astumine.
4.8. Nõuded nõukogu liikmele
4.8.1. Nõukogu liikmeks ei või olla isik, kellel on sihtasutusega sisuline huvide konflikt,
mille allikaks võib muu hulgas olla asjaolu, et isik või temaga seotud isik:
4.8.1.1. on füüsilisest isikust ettevõtja, kes tegeleb sama majandustegevusega kui
sihtasutus;
4.8.1.2. on täisühingu osanik või usaldusühingu täisosanik, kes tegeleb sama
majandustegevusega kui sihtasutus;
4.8.1.3. omab olulist osalust äriühingus, mis tegeleb sama majandustegevusega kui
sihtasutus;
4.8.1.4. on sihtasutusega samal tegevusalal tegutseva äriühingu juhtorgani liige, välja
arvatud, kui tegu on riigi osalusega äriühinguga või selle äriühinguga samasse
kontserni kuuluva äriühinguga;
4.8.1.5. omab sihtasutusega seotud olulisi ärihuve, mis väljenduvad muu hulgas olulise
osaluse omamises sellises juriidilises isikus või kuulumises sellise juriidilise isiku
juhtorganisse, kes on sihtasutuse oluline kaupade müüja või ostja, teenuste osutaja
või tellija.
4.9. Nõukogu liikme tasustamine
4.9.1. Sihtasutuse nõukogu liikmetele määravad tasu asutajad ühiselt.
4.9.2. Nõukogu liikmetele määratakse võrdne tasu, kui seadusest ei tulene teisiti. Nõukogu
esimehele võidakse määrata suurem tasu. Nõukogu liikmele võidakse määrata
täiendav tasu seoses tema osalemisega audiitortegevuse seaduses nimetatud auditi
komitee või muu nõukogu organi tegevuses. Nõukogu liikmele tasu maksmisel
arvestatakse tema osalemist nõukogu koosolekutel ja nõukogu organi tegevuses.
4.9.3. Juhul, kui nõukogu esimees ilma mõjuvata põhjuseta ei täida käesoleva põhikirja
punktis 4.10.9 tulenevaid kohustusi, võivad asutajad otsustada tasu maksmise
peatamise nõukogu esimehele või tasu vähendamise proportsionaalselt perioodiga,
mille jooksul nimetatud kohustust ei täidetud.
4.9.4. Nõukogu liikme tagasikutsumisel nõukogust ei maksta talle hüvitist.
3
4.9.5. Nõukogu liikmel on eelarvevahendite olemasolul õigus põhjendatud kulude
hüvitamisele, kui see on teiste nõukogu liikmetega eelnevalt kirjalikult taasesitatavas
vormis kooskõlastatud.
4.9.6. Nõukogu liikmega töövõtulepingu või muus vormis tasustatud töösuhte alustamiseks
on vajalik eelnevalt kõigi nõukogu liikmete kirjalikult taasesitavas vormis antud
nõusolek.
4.10. Nõukogu töökorraldus
4.10.1. Nõukogu liikmed valivad endi hulgast esimehe, kes esindab nõukogu, korraldab selle
tegevust ja juhatab nõukogu koosolekuid. Nõukogu esimehe eemalviibimisel nimetab
nõukogu esimees teda asendava nõukogu liikme.
4.10.2. Nõukogu korralised koosolekud toimuvad vastavalt vajadusele, kuid mitte harvem
kui üks kord kolme kuu jooksul nõukogu poolt määratud ajal ja kohas. Nõukogu
liikmetele teatatakse koosolekute toimumise aeg, koht ja päevakord kirjalikult ette
seaduses näidatud korras.
4.10.3. Erakorraline koosolek kutsutakse kokku audiitori, nõukogu liikme või juhatuse
kirjalikul nõudel. Kutse erakorralise koosoleku toimumisest saadetakse lihtkirjana või
elektrooniliselt igale nõukogu liikmele tema poolt näidatud aadressil vähemalt seitse
päeva enne koosoleku toimumise aega. Kutses peab olema märgitud koosoleku
toimumise aeg, koht ja koosoleku päevakord.
4.10.4. Nõukogu koosolek on otsustusvõimeline, kui sellest võtab osa üle poole nõukogu
liikmetest.
4.10.5. Nõukogu võib teha otsuseid koosolekut kokku kutsumata, kui otsuse poolt hääletavad
kirjalikult üle poole nõukogu liikmetest. Nõukogu liikmete poolt allkirjastatud
kirjalikud arvamused lisatakse protokollile.
4.10.6. Nõukogu otsus on vastu võetud, kui selle poolt hääletas üle poole koosolekul
osalenud nõukogu liikmetest. Igal nõukogu liikmel on üks hääl. Häälte võrdse
jagunemise korral on otsustav nõukogu esimehe hääl. Nõukogu liikmel ei ole õigust
hääletamisest keelduda või erapooletuks jääda, välja arvatud põhikirjas või seaduses
sätestatud juhud, mil nõukogu liige ei võta osa hääletamisest.
4.10.7. Iga nõukogu koosolek protokollitakse ning protokolli koostamisel arvestatakse
riigivaraseaduses sätestatud nõudeid. Protokoll peab sisaldama nõukogu otsuseid ning
selle ärakirjad peavad olema kättesaadavad kõigile nõukogu liikmetele. Koosoleku
protokollile kirjutavad alla kõik koosolekul osalenud nõukogu liikmed.
4.10.8. Asutajatel on õigus saada informatsiooni nõukogu päevakorra kohta ning tutvuda
nõukogu koosoleku protokolliga.
4.10.9. Nõukogu esimees peab asutajatele ja rahandusministrile esitama:
4.10.9.1. nõukogu koosoleku päevakorra vähemalt kolm tööpäeva enne koosoleku toimumist
ja protokolli koopia koos koosoleku materjalidega ühe kuu jooksul pärast nõukogu
koosoleku toimumist;
4.10.9.2. nõukogu otsuse vastuvõtmise korral koosolekut kokku kutsumata nõukogu otsuse
eelnõu samal ajal selle väljasaatmisega nõukogu liikmetele ja hääletusprotokolli
või hääletustulemused viie tööpäeva jooksul pärast hääletamist.
4.10.10. Oma ülesannete täitmiseks on nõukogul õigus tutvuda kõigi sihtasutuse
dokumentidega ja kontrollida raamatupidamise õigsust, vara olemasolu, samuti
sihtasutuse tegevuse vastavust seadusele, põhikirjale ja nõukogu otsustele. Nõukogu
liikmetel on õigus osaleda juhatuse koosolekutel.
4
5. JUHATUS
5.1. Juhatus juhib ja esindab sihtasutust.
5.2. Juhatuse liikme nimetab ja kutsub tagasi nõukogu.
5.3. Juhatus koosneb ühest liikmest.
5.4. Juhatuse liikme volituste tähtaeg on kolm aastat.
5.5. Juhatuse liikmega sõlmib nõukogu tähtajalise lepingu, milles fikseeritakse juhatuse
liikme õigused ja kohustused ning tasu juhatuse liikme ülesannete täitmise eest.
5.6. Juhatuse pädevuses on:
5.6.1. sihtasutuse esindamine ja selle majandustegevuse tagamine;
5.6.2. vähemalt neli korda aastas ülevaate esitamine sihtasutuse loomingulisest tegevusest,
majandustegevusest ja majanduslikust seisundist, samuti koheselt sihtasutuse
majandusliku seisundi olulisest halvenemisest ja muudest sihtasutuse
majandustegevusega seotud olulistest asjaoludest teatamine;
5.6.3. loomenõukogu kodukorra kinnitamine, milles on sätestatud loomenõukogu liikmete
õigused ja kohustused, töökord ja muud tegevusega seotud tingimused;
5.6.4. loomingulise juhi koostatud ja loomenõukogu poolt läbi vaadatud repertuaariplaani
kehtestamine;
5.6.5. sihtasutuse töötajatega töölepingute sõlmimine, muutmine ja lõpetamine;
5.6.6. sihtasutuse vahendite kasutamise üle otsustamine, sh sihtasutusele vara ostmise või
muul viisil hankimise, sihtasutuse nimel laenude võtmise piirides ja korras, mis on
nõukogu poolt kehtestatud;
5.6.7. sihtasutuse nimel kõikidele dokumentidele alla kirjutamine, seaduses näidatud
juhtudel ja tähtaegadel mittetulundusühingute ja sihtasutuste registri informeerimine;
5.6.8. läbirääkimiste pidamine, lepingute sõlmimine ja sõlmitud lepingute täitmise
tagamine.
5.7. Juhatus järgib sihtasutuse juhtimisel nõukogu seaduslikke korraldusi, kusjuures
tehinguid, mis väljuvad sihtasutuse igapäevase tegevuse raamest, võib juhatus teha
ainult nõukogu nõusolekul. Nõukogu eelnev nõusolek on vajalik eelkõige tehingute
tegemiseks, mis on nimetatud põhikirja punktis 4.7.13.
5.8. Juhatusel on õigus esindada sihtasutust õigustoimingutes vastavalt neile nõukogu
poolt kehtestatud pädevusele. Juhatuse õigust esindada sihtasutust võib piirata
nõukogu otsusega. Esindusõiguse piiramine ei kehti kolmandate isikute suhtes.
Juhatuse liikmel on õigus määrata enda ajutise eemalviibimise ajaks (lähetus, puhkus
jne) esindaja volikirja alusel. Volikirjas määratakse muu hulgas volituse ulatus ja
ajaline kehtivus ning see kooskõlastatakse eelnevalt kirjalikult nõukogu esimehega.
5.9. Juhatuse liikmele võib tasu maksta üksnes temaga sõlmitud juhatuse liikme lepingu
alusel. Kui juhatuse liige täidab lisaks sihtasutuse juhatuse liikme ülesannetele muid
sihtasutusele vajalikke ülesandeid, siis nende ülesannete eest võib tasu maksta üksnes,
kui see on ette nähtud juhatuse liikme lepingus.
5.10. Juhatuse liikmele võib maksta täiendavat tasu, arvestades tema töö tulemuslikkust.
Täiendava tasu suurus peab olema põhjendatud, kusjuures arvestama peab
sihtasutusele seatud eesmärkide täitmist. Majandusaasta jooksul makstava täiendava
tasu suurus kokku ei või ületada juhatuse liikmele eelmisel majandusaastal makstud
neljakordset keskmist kuutasu.
5.11. Juhatuse liikmele võib maksta lahkumishüvitist üksnes tagasikutsumisel nõukogu
algatusel enne tema volituste tähtaja möödumist. Lahkumishüvitist võib maksta
juhatuse liikme tagasikutsumise ajal kehtiva kuni kolme kuu tasu ulatuses.
5
6. LOOMINGULINE JUHT JA LOOMENÕUKOGU
6.1. Sihtasutusel on loominguline juht.
6.1.1. Loominguline juht valitakse avaliku konkursi korras.
6.1.2. Loomingulise juhi valimiseks moodustab juhatus komisjoni.
6.1.3. Avalik konkurss loomingulise juhi valimiseks kuulutatakse välja vähemalt kuus
kuud enne loomingulise juhi kehtiva töölepingu tähtaja saabumist.
6.1.4. Juhul kui loomingulise juhi kehtiv tööleping lõpeb enne selles märgitud tähtaja
saabumist, kuulutatakse avalik konkurss välja esimesel võimalusel.
6.1.5. Nõukogu ettepanekul võib loomingulise juhi kehtiva töölepingu tähtaega pikendada
avaliku konkurssi korraldamata.
6.1.6. Loomingulise juhiga sõlmitakse tööleping kuni viieks aastaks.
6.2. Nõukogu otsuse alusel võib loomingulise juhi ülesandeid täita juhatuse liige.
6.3. Loomingulise juhiga sõlmib töölepingu juhatus.
6.4. Loomingulise juhi ülesanded:
6.4.1. sihtasutuse repertuaarivaliku korraldamine ning repertuaariplaani koostamine, mille
esitab loomenõukogule läbivaatamiseks ja juhatusele kehtestamiseks;
6.4.2. kehtestatud repertuaariplaani alusel ning vajadusel seda ka operatiivselt korrigeerides
etendusasutuse igapäevase ja järjepideva loomingulise tegevuse tagamine;
6.4.3. loominguliste töötajate valiku ja rakendamise korraldamine.
6.5. Sihtasutusel on loomenõukogu.
6.6. Loomenõukogu koosneb kuni üheksast liikmest. Loomenõukogu liikmed ja nende arv
määratakse juhatuse poolt kuni kolmeks aastaks.
6.7. Loomenõukogusse kuuluvad juhatuse liige, sihtasutuse loominguline juht, sihtasutuse
loominguliste töötajate esindajad ja muud asjatundjad. Loomenõukogu tööd juhib
sihtasutuse loominguline juht.
6.8. Loomenõukogu ülesanded:
6.8.1. sihtasutuse loomingulise tegevuse kavandamine ja hindamine;
6.8.2. juhatuse nõustamine sihtasutuse loomingulise tegevuskava koostamisel. Sihtasutuse
loominguline tegevuskava on sihtasutuse arengukava osa;
6.8.3. hooaja repertuaariplaani läbiarutamine ja hinnangu andmine. Repertuaariplaanis
märgitakse uuslavastuste arv, lavastuste pealkirjad ja autorid, lavastajad ja
kunstnikud, peaosalised ja esietenduste kuupäevad;
6.8.4. lõppenud hooaja repertuaari läbiarutamine ja hinnangu andmine hiljemalt kolme kuu
jooksul pärast hooaja viimast etendust.
7. STRUKTUUR
7.1. Sihtasutuse struktuuri ja koosseisu üldarvu kinnitab nõukogu juhatuse ettepanekul.
8. ARENGUKAVA
8.1. Sihtasutusel on arengukava, mis koostatakse vähemalt neljaks aastaks.
8.2. Arengukavas nähakse ette sihtasutuse missioon ja eesmärgid ning nende täitmiseks
kavandatav tegevus ja vahendid.
6
8.3. Arengukava koostamist ja muutmist korraldab juhatus. Arengukava või selle
muudatused kinnitab nõukogu ja see saadetakse teadmiseks asutajatele.
9. VARA JA SELLE MAJANDAMINE NING EELARVE
9.1. Sihtasutuse vara moodustab:
9.1.1. asutaja(te) poolt sihtasutusele üleantavad rahalised vahendid ja muu vara;
9.1.2. eraldised riigieelarvest vastavalt eelarveaasta riigieelarve seadusele;
9.1.3. eraldised kohaliku omavalitsuse eelarvest;
9.1.4. varalised kingitused, annetused ja pärandused;
9.1.5. tulud põhitegevusest ja muust majandustegevusest;
9.1.6. toetused fondidest, abiprogrammidest jms;
9.1.7. sihtasutuse osalusel asutatud juriidiliste isikute jaotamisele kuuluv puhaskasumi osa;
9.1.8. tehingud vallas- ja kinnisvaraga;
9.1.9. oma sümboolikaga toodete müük;
9.1.10. muudest seadusega lubatud toimingutest laekuvad vahendid.
9.2. Sihtasutusele üleantava mitterahalise vara väärtus hinnatakse ekspertiisi- või
hindamisaktiga, mis tellitakse vastavaid eriteadmisi ja -oskusi omavatelt ekspertiisi-
või hindamisteenuseid osutavatelt isikutelt. Mitterahalise vara väärtuse hindamise
õigsust kontrollib audiitor, kes esitab selle kohta oma kirjaliku arvamuse. Vara
antakse sihtasutusele üle akti alusel, millele kirjutavad alla vara üleandev isik või
tema poolt volitatud isik ja sihtasutuse juhatuse liige.
9.3. Riigi poolt sihtasutusele tema seaduses või põhikirjas sätestatud ülesannete täitmiseks
tasuta või alla hariliku väärtuse võõrandatud vara kasutamisele ja käsutamisele
kohaldatakse riigivaraseaduse §-s 33 sätestatut.
9.4. Oma eesmärkide saavutamiseks tegeleb sihtasutus majandustegevusega Eesti
Vabariigi seadustega lubatud piirides.
9.5. Sihtasutus kasutab oma tulusid põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks. Sihtasutus ei
või anda laenu, tagada kolmandate isikute kohustusi, sõlmida krediidi- või
finantseerimisasutustega hoiulepinguid ega paigutada oma rahalisi vahendeid
finantsvarasse, sealhulgas väärtpaberitesse.
9.6. Sihtasutuse kõikide tulude ja kulude kohta koostatakse tasakaalus eelarve, mis peab
vastama sihtasutuse finantsplaanile, riigieelarve seaduse §-s 6 esitatud
eelarvepositsiooni reeglitele, §-s 10 esitatud netovõlakoormuse reeglile ning § 11
alusel kehtestatud piirangutele.
9.7. Sihtasutus koostab ja esitab igal aastal riigieelarve seaduse §-s 12 sätestatud nõuetele
vastava finantsplaani, mis on aluseks sihtasutuse eelarve koostamisel.
10. ARUANDLUS JA KONTROLL
10.1. Sihtasutuse raamatupidamist korraldab juhatus lähtudes õigusaktidest.
10.2. Sihtasutuse majandusaasta algab l. jaanuaril ja lõpeb 31. detsembril.
10.3. Pärast majandusaasta lõppu koostab juhatus raamatupidamise aastaaruande ja
tegevusaruande ning esitab selle hiljemalt nelja kuu jooksul audiitori otsusega
nõukogule kinnitamiseks. Nõukogu peab enne majandusaasta aruande heakskiitmist
ära kuulama raamatupidamise aastaaruannet auditeerinud vandeaudiitori.
10.4. Sihtasutus kohustub esitama nelja kuu jooksul majandusaasta lõppemisest arvates
Rahandusministeeriumile ja Riigikontrollile auditeeritud ja kinnitatud majandusaasta
aruande koopia. Koos aruandega esitatakse ülevaade selle kohta, kuidas nõukogu on
sihtasutuse tegevust aruandeperioodil korraldanud, juhtinud ja järelevalvet teostanud,
7
ning näidatakse igale nõukogu ja juhatuse liikmele majandusaasta jooksul makstud
tasude summa.
10.5. Audiitor
10.5.1. Sihtasutuse audiitori nimetab nõukogu kolmeks aastaks. Audiitori tasustamise korra
ja audiitori tagasikutsumise otsustab nõukogu.
10.5.2. Asutajaõiguste teostajal on õigus nõuda erikontrolli tegemist ning kasutada selleks
enda poolt juhitava asutuse struktuuriüksust.
10.6. Siseaudiitor
10.6.1. Sihtasutus on kohustatud tagama sisekontrollisüsteemi toimimise ja moodustama
siseaudiitori ametikoha või ostma siseaudiitori teenust, kui aruandeaasta bilansipäeva
seisuga on sihtasutuse bilansimaht suurem kui kaks miljonit eurot või aruandeaasta
tulud on suuremad kui kaks miljonit eurot. Töölepingu siseaudiitoriga sõlmib
nõukogu esimees.
10.6.2. Sihtasutusel on õigus loobuda siseaudiitori ametikoha loomisest või siseaudiitori
teenuse ostmisest, kui see võib nõukogu hinnangul osutuda majanduslikult
otstarbekaks. Nõukogu sellekohane otsus tuleb eelnevalt kooskõlastada kõigi
asutajatega.
11. PÕHIKIRJA MUUTMINE
11.1. Pärast sihtasutuse registrisse kandmist võib asutaja põhikirja muuta üksnes muutunud
asjaolude arvesse võtmiseks, järgides sihtasutuse eesmärki.
11.2. Põhikirja võivad muuta asutajad kokkuleppel.
12. ÜHINEMINE, JAGUNEMINE JA LÕPETAMINE
12.1. Ühinemine ja jagunemine
12.1.1. Sihtasutus võib ühineda teise sihtasutusega üksnes kõigi asutajate eelneva ühehäälse
otsuse alusel seaduses sätestatud korras. Sihtasutus ühendatakse teise sihtasutusega
riigi nõudmisel. Sihtasutust ei või ühendada teise sihtasutusega ilma riigi
nõusolekuta.
12.1.2. Sihtasutus võib jaguneda sihtasutusteks üksnes kõigi asutajate eelneva ühehäälse
otsuse alusel seaduses sätestatud korras.
12.1.3. Sihtasutus võib osaleda äriühingus, omandada ja võõrandada osalusi ja osaleda teise
sihtasutuse asutamises üksnes kõigi asutajate eelneva ühehäälse otsuse alusel
seaduses sätestatud korras.
12.2. Lõpetamine
12.2.1. Sihtasutus lõpetatakse asutajate- või kohtuotsusega.
12.2.2. Sihtasutuse lõpetatakse riigi nõudmisel. Sihtasutust ei või lõpetada ilma riigi
nõusolekuta.
12.2.3. Sihtasutus lõpetatakse asutajate otsusel järgmistel põhjustel:
12.2.3.1. sihtasutus ei järgi seaduse ja põhikirjaga kehtestatud nõudeid ning vaatamata
nõukogule saadetud kirjalikele hoiatustele selline rikkumine on olnud kalendriaasta
jooksul korduv;
12.2.3.2. sihtasutus on kaotanud oma vara ja piisava vara omandamine lähitulevikus ei ole
reaalne;
8
12.2.3.3. sihtasutuse lõpetamine, ühinemine ja jagunemine toimub seaduses sätestatud
korras.
12.2.4. Sihtasutuse lõpetamisel pärast võlausaldajate kõigi nõuete rahuldamist ja raha
deponeerimist jaotatakse allesjäänud vara asutajate vahel proportsionaalselt lähtudes
asutajate poolt sihtasutusele eraldatud vahendite suurusest.
9
Marko Tammann Teie 06.08.2023
Meie 25.08.2023 nr 12.3-2/5285-3
[email protected]
Vastus pöördumisele seoses
Sihtasutus Endla Teater kohviku
rendile andmisega
Austatud hr Tammann
Rahandusministeeriumi pädevuses on tõepoolest riigivara valitsemise kontrollimine, aga
antud juhul on Teieni jõudnud ebaõiged andmed, sest kinnistusraamatu kande kohaselt on
Pärnu linnas Keskväljak 1 kinnistu omanik Sihtasutus Endla Teater (registrikood 90010769),
mitte aga Eesti Vabariik. Seega ei kohaldu sellele varale riigivaraseadus (RVS), sest tegemist
ei ole riigivaraga seaduse mõttes.
Kuna SA Endla Teater üheks asutajaks on ka Eesti Vabariik, kes teostab oma asutajaõigusi
Kultuuriministeeriumi kaudu, siis riigi asutajaõiguste teostamisel kohalduvad sihtasutusele
küll teatud RVS sätted, kuid mitte sihtasutusele kuuluva vara osas, vaid mõned erinõuded
seoses sihtasutuse asutamisega, juhtimise, andmete esitamise, likvideerimisega jms. Sellised
erinõuded on sätestatud näiteks RVS §-des 78, 79 ja 89, mis peavad aga olema kajastatud ka
sihtasutuse põhikirjas.
Sihtasutuse tegevuse üle teostab järelevalvet nõukogu (sihtasutuste seaduse § 24 ja SA Endla
teater põhikirja punkt 4.1). Nõukogu liikmed on määratud asutajate poolt.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Mart Võrklaev
rahandusminister
Lisa(d): 1) väljavõte kinnistusraamatust
2) SA Endla teater põhikiri
Sama: Kultuuriministeerium
Helje Päivil 5885 1353
[email protected]
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 /
[email protected] / www.rahandusministeerium.ee
registrikood 70000272