Kiri

Heidy Purga Teie: 13.07.2023 nr 1-12/1071-1 Kultuuriministeerium Meie: 21.08.2023 nr 8- 3/23/3273-2 „Kultuuriministeeriumi teadus- ja arendustegevuse programmist „Eesti kultuuri teadus-ja arendusprogramm 2023-2026“ toetuse taotlemise ja kasutamise tingimused ja kord“ eelnõu kooskõlastamine Austatud kultuuriminister Haridus- ja Teadusministeerium kooskõlastab „Kultuuriministeeriumi teadus- ja arendustegevuse programmist „Eesti kultuuri teadus-ja arendusprogramm 2023-2026“ toetuse taotlemise ja kasutamise tingimused ja kord“ eelnõu. Siiski toome alljärgnevalt mõned märkused, millega palume arvestada. Määruses on paragrahvi 1 lõikes 2 sätestatud, et: „TA tegevuse programmi abil viiakse ellu „Teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse arengukava 2021-2035“ ja „Kultuuri arengukava 2021-2030“ ning tulemusvaldkonna „Kultuur ja sport“ programmi „Kultuuriprogramm“ eesmärke.“ „Teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse arengukava 2021-2035“ (TAIE) viiendaks fookusvaldkonnaks on „Elujõuline Eesti ühiskond, keel ja kultuuriruum“, mille teekaart peaks olema konkreetselt määruses ära nimetatud. Teekaardi puhul on tegemist erinevate osapoolte (teadlased, valitsusasutuste jt partnerite) kokkuleppega, millised vajadused on valdkonna arendamisel esmatähtsad ja mida on vaja selleks, et Eesti ühiskond ja majandus saaks valdkonna arendamisest enim kasu. Teekaart sisaldab fookusvaldkonna sihte, prioriteetseid arengusuundi ja arenguks vajalike tegevuste kirjeldust. Nendest lähtumine on programmi prioriteetide seadmisel oluline ning tagab programmi läbipaistvuse. Seletuskirja paragrahvis 1 puudub selgituste juures viide riigiabile (on olemas viide vähese tähtsusega abile). Analüüsist ei selgu, millisel juhul võib antav toetus kvalifitseeruda riigiabiks või vähese tähtsusega abiks vastavalt määruse paragrahvi 5 lõikele 2. Välja on toodud, et toetatakse alus- ja rakendusuuringuid ning eksperimentaalarendust, toetuse saajad võivad olla nii avaliku kui erasektori TA asutused. Teisalt ei ole välja toodud kriteeriume, mille alusel hinnata, kas tegemist võib olla riigiabiga, samuti seda, kes ja millal seda hindab. Seletuskirja sissejuhatuses väidetakse, et humanitaarteadusi rahastatakse aina rohkem EL struktuurivahenditest ning Eesti humanitaarteaduste rahastamine riigieelarvest on pidevalt vähenenud. Nende väidete tõestamiseks peaks tooma ka konkreetsed numbrid aastate lõikes. Samuti kirjutatakse, et praegu olemasolevatest meetmetest ei piisa, et suurendada kultuurivaldkonna TA-d lähtuvalt riiklikest strateegiatest ja arengukavadest. Lahtiseks jääb, mida oleks vaja, et suurendada kultuurivaldkonna TA-d? Millise lünga täidab käesolev TA-tegevuse programm olemasolevate rahastusmeetmete kontekstis? Munga 18/ 50088 Tartu/ 735 0222/ [email protected]/ www.hm.ee/ Registrikood 70000740 Määruse paragrahvis 3 on sätestatud, et TA-tegevuse programmi juhib programmi nõukoda ning on loetletud nõukoja ülesanded. Vastavalt seletuskirjale on nõukoja ülesanne mh: „tuvastada valdkonnas vähe- või alauuritud teemasid“. Kultuurivaldkonna vajalik TA on juba viienda fookusvaldkonna teekaardi koostamisel määratletud. Seega peaks programmi nõukoda lähtuma uurimisvaldkondade ja -teemade seadmisel ka viienda fookusvaldkonna teekaardist. Paragrahvis 3 on mh sätestatud programmi nõukoja roll taotluste hindamisel, paragrahvis 13 on sätestatud taotluste hindamine hindamiskomisjoni poolt, lisaks kaasatakse hindamisse paragrahvi 13 lõike 2 alusel hääleõiguseta eksperdid. See võib teha hindamise liialt keerukaks ja mitteoperatiivseks ning võiks kaaluda süsteemi, kus ühendatakse hindamiskomisjon ja programmi nõukoda, kaasates vajadusel väliseid eksperte. Paragrahvis 4 on loetletud toetuse andmise eesmärgid ning lõike 1 punkti 2 kohaselt on eesmärgiks: „suurendada riigi rolli teaduse strateegilisel suunamisel, sh prioriteetide määramisel ning uurimistöö suunamisel ühiskonna väljakutsete lahendamisele“, punkti 4 kohaselt on eesmärgiks: „tugevdada Kultuuriministeeriumi kompetentsi ja võimekust uuringute korraldamiseks ja nende kasutamiseks ühiskonna probleemide lahendamisel ja arengueesmärkide saavutamisel“ ja punkti 5 kohaselt on eesmärgiks: tõsta Kultuuriministeeriumi ja teadus- ja arendusasutuste vahelise koostöö efektiivsust riiklike eesmärkidega TA-tegevuse kavandamisel ja läbiviimisel“. Paragrahvis 6 lõikes 1 on kirjas, et taotleja on Eestis positiivselt evalveeritud TA-asutus. Paragrahvis 7 lõikes 1 on välja toodud, et taotluses kirjeldatud projekt peab panustama määruse paragrahvis 4 nimetatud eesmärgi saavutamisesse. Seega, kas taotlejad, kelleks on positiivselt evalveeritud TA-asutused, peavad oma TA projektidega suurendama riigi rolli teaduse strateegilisel suunamisel, tugevdama Kultuuriministeeriumi kompetentsi ja võimekust ning tõstma Kultuuriministeeriumi ja TA-asutuste vahelise koostöö efektiivsust riiklike eesmärkidega TA-tegevuse kavandamisel ja läbiviimisel? Paragrahvi 4 lõike 2 punktis 4 on nimetatud toetuse kasutamise tulemusena, et: „luuakse Eesti ühiskonna ja kultuurivaldkonna vajadustega arvestavaid teadustulemusi ning tagatud on vastavate uurimissuundade jätkusuutlikkus ja järelkasv.“ Eesti ühiskonna ja kultuurivaldkonna vajadustega teadustulemuste loomine läheb vastuollu ühe TA tunnusega, milleks on ettemääramatus, seega ei saa ette kirjutada, mida TA tulemused arvestama peavad. Paragrahvi 5 lõike 1 kohaselt antakse toetust projektidele, mille käigus koostatakse ja avaldatakse monograafiaid. Monograafia on oluline humanitaarteaduste valdkonna TA väljund, mis on kajastatud ka viienda fookusvaldkonna teekaardis, kuid monograafia on pigem TA publitseerimise viis. Kas plaanis on läbi viia ka programmi edukuse hindamine? Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Kristina Kallas minister Sander Pelisaar 735 0261 [email protected] Maarja Lillak 735 4039 [email protected] 2 (2)