Rahandusministri 9. detsembri 2015. a määruse nr 50 „Finantsinspektsioonile esitatavate krediidiandja või -vahendaja ning välisriigi krediidiandja või -vahendaja filiaali aruannete vormid, koostamise metoodika ja esitamise kord“ muutmise eelnõu

EELNÕU Juuli 2025 Rahandusminister MÄÄRUS Rahandusministri 19. detsembri 2015. a määruse nr 50 „Finantsinspektsioonile esitatavate krediidiandja või -vahendaja ning välisriigi krediidiandja või -vahendaja filiaali aruannete vormid, koostamise metoodika ja esitamise kord“ muutmine Määrus kehtestatakse krediidiandjate ja -vahendajate seaduse § 57 lõike 5 ja riikliku statistika seaduse § 301 lõike 3 alusel. § 1. Määruse muutmine Rahandusministri 19. detsembri 2015. a määruses nr 50 „Finantsinspektsioonile esitatavate krediidiandja või -vahendaja ning välisriigi krediidiandja või -vahendaja filiaali aruannete vormid, koostamise metoodika ja esitamise kord“ tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 2 lõige 4 sõnastatakse järgmiselt: „(4) Hoiu-laenuühistu bilansile ja kasumiaruandele ning nende esitamisele kohaldatakse Eesti Panga presidendi 27. juuni 2022. a määruses nr 5 „Hoiu-laenuühistu statistiliste aruannete koostamise nõuded ning aruannete Eesti Pangale esitamise kord“ sätestatut ning bilanss ja kasumiaruanne esitatakse Finantsinspektsioonile Eesti Panga kaudu.“; 2) lisade 9 „Eestis väljastatud muude laenude käivete aruanne“ ja 10 „Eestis väljastatud muude laenude jääkide aruanne“ alapunkt 4.5 „Majandussektori identifikaatorid“ sõnastatakse järgmiselt: „4.5. Majandussektori identifikaatorid Põllumajandus, metsamajandus ja kalapüük A Mäetööstus B Töötlev tööstus C Elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamine D Veevarustus; kanalisatsioon, jäätme- ja saastekäitlus E Ehitus F Hulgi- ja jaekaubandus G Veondus ja laondus H Majutus ja toitlustus I Kirjastamine, ringhääling ning sisu tootmine ja levitamine J Elektroonilise side teenus, programmeerimine, konsultatsioonid, andmetöötlustaristu ja muu infoalane tegevus K Finants- ja kindlustustegevus L Kinnisvaraalane tegevus M Kutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevus N Haldus- ja abitegevused O 1 Avalik haldus ja riigikaitse; kohustuslik sotsiaalkindlustus P Haridus Q Tervishoid ja sotsiaalhoolekanne R Kunst, sport ja vaba aeg S Muud teenindavad tegevused T Kodumajapidamiste kui tööandjate tegevus ning kodumajapidamiste oma tarbeks mõeldud eristamata kaupade tootmine ja teenuste osutamine U Eksterritoriaalsete organisatsioonide ja üksuste tegevus V Määramata X Siin näidatakse kliendi tegevusala justiitsministri 28. detsembri 2005. a määruse nr 59 „Kohtule dokumentide esitamise kord“ lisa 16 „Eesti majanduse tegevusalade klassifikaator (EMTAK)“ alusel lähtudes kliendi põhitegevusalast, mitte finantseeritavast laenuprojektist. Füüsilisest isikust ettevõtjale (FIE) antud ettevõtluslaenu majandussektor märgitakse FIE põhitegevusala järgi. Majandussektorit „Määramata“ kasutatakse, kui tegemist on aruande valdkonda kuuluva kodumajapidamisele antud laenuga või kui laenu ei ole võimalik liigitada ühegi teise majandussektori alla.“. § 2. Määruse jõustumine Määrus jõustub 1. jaanuaril 2026. a. (allkirjastatud digitaalselt) Jürgen Ligi Rahandusminister (allkirjastatud digitaalselt) Merike Saks Kantsler 2  SELETUSKIRI Juuli 2025 „Rahandusministri 19. detsembri 2015. a määrusesse nr 50 „Finantsinspektsioonile esitatavate krediidiandja või -vahendaja ning välisriigi krediidiandja või -vahendaja filiaali aruannete vormid, koostamise metoodika ja esitamise kord“ muutmine” eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1 Sisukokkuvõte Eelnõuga muudetakse määrust, mis on kehtestatud krediiandjate ja -vahendajate seaduse (edaspidi KAVS) § 57 lõike 5 alusel. Määrus reguleerib Finantsinspektsioonile esitatavate krediidiandja ja krediidivahendaja järelevalveliste andmete esitamist, eesmärgiga ajakohastada hoiu-laenuühistute suhtes kehtestatud teabe esitamise nõudeid ning tagada kooskõla Eesti majanduse tegevusalade klassifikaatori uue versiooniga EMTAK 2025. 1.2. Eelnõu ettevalmistaja Eelnõu on koostanud Eesti Panga finantssektori statistika allosakonna ökonomist-statistik Kristel Vilgats ([email protected]), Finantsinspektsiooni aruandluse ja teabe osakonna finantsarvestuse spetsialist Karin Pani ([email protected]) ja Rahandusministeeriumi finantsteenuste poliitika osakonna nõunik Anastasia Nõmmik ([email protected]). Eelnõud on keeleliselt toimetanud Rahandusministeeriumi õigusosakonna keeletoimetaja Heleri Piip ([email protected], 5303 2849). Eelnõu juriidilist kvaliteeti ja seletuskirja kontrollis Rahandusministeeriumi personali- ja õigusosakonna õigusloome valdkonna juht Virge Aasa ([email protected], 5885 1493). 1.3. Märkused Eelnõuga muudetakse rahandusministri 9. detsembri 2015. a määrust nr 50 „Finantsinspektsioonile esitatavate krediidiandja või -vahendaja ning välisriigi krediidiandja või -vahendaja filiaali aruannete vormid, koostamise metoodika ja esitamise kord“ (RT I, 06.07.2022, 2) (edaspidi ka määrus). Eelnõu ei ole seotud teiste menetluses olevate eelnõudega. 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs 2.1. Taust Määrus kehtestati 2016. aastal peale seda, kui võeti vastu KAVS ning allutati krediidiandjad ja -vahendajad Finantsinspektsiooni järelevalve alla ning kaasnes vajadust saada seaduse subjektidelt andmeid nende tegevuse kohta. Määruse § 2 lõikega 1 on sätestatud aruannete nimekiri, mida krediidiandja peab esitama Finantsinspektsioonile, ning § 21 lõikega 1 aruanded, mis tuleb esitada Eesti Pangale. Kokkuvõtvalt kajastatakse aruannetes teavet krediidiandja bilansi, kasumi, väljastatud laenude ja loovutatud nõuete ning laenujääkide kohta. Esitatud andmete põhjal koostab Eesti Pank finantssektori statistikat, viib läbi makromajanduslikke ja 1 finantssektori analüüse ning kasutab saadud teavet finantsstabiilsuse hindamiseks ja selleks vajalike poliitikasoovituste kujundamiseks. Seevastu teeb Finantsinspektsioon andmetest lähtuvalt menetluslikke otsuseid ning hindab krediidiandja tegevuse (sealhulgas tarbijakrediidilepingute krediidi kulukuse määra) kooskõla õigusaktidele. Eelnõuga ei muudeta Finantsinspektsioonile järelevalve teostamiseks esitatavaid aruandeid. 2.2. Selgitused muudatuste kohta Paragrahvi 1 punktiga 1 kaasajastatakse viide § 2 lõikes 4 hoiu-laenuühistu bilansi ja kasumiaruande koostamist reguleerivale määrusele, milleks on Eesti Panga presidendi 27. juuni 2022. a määrus nr 5 „Hoiu-laenuühistu statistiliste aruannete koostamise nõuded ning aruannete Eesti Pangale esitamise kord“. Seni kehtinud sõnastuses viidatakse Eesti Panga presidendi 2012. aasta määrusele nr 8, mis kaotas kehtivuse 2023. aasta 1. jaanuaril, kui kehtestatigi määruse muudetud versioon. Paragrahvi 1 punktiga 2 muudetakse lisades 9 ja 10 majandussektori identifikaatorite loetelu. Lisaga 9 on sätestatud nõuded Eestis väljastatud muude laenude käivete aruandele ning lisaga 10 reguleeritakse Eestis väljastatud muude laenude jääkide aruande nõudeid. Mõlemas lisas muudetakse punkti 4.5, mis sätestab majandussektori identifikaatorid. Võrreldes seni kehtinud sõnastusega, jäetakse hulgi- ja jaekaubanduse tegevusalast välja mootorsõidukite ja mootorrataste remont (identifikaator G). Info ja side tegevusala suure määratluse tõttu lisatakse uus tegevusala, millest esimene käsitleb kirjastamist, ringhäälingu ning muu sisu tootmist ja levitamist (identifikaator J) ning teine elektroonilise side teenust, programmeerimist, konsultatsioone, andmetöötlustaristut ja muud infoalast tegevust (identifikaator K). Uue tegevusala lisamise tõttu muudetakse alates identifikaatorist I kõikide tegevusalade identifikaatoreid. Lisaks asendatakse kunsti, meelelahutuse ja vaba aja tegevusalas meelelahutus spordiga (identifikaator S). Siinjuures selgitavad eelnõu koostajad, et muudatuste tegelik sisu ei peitu kirjete nimetuste muutmises, vaid üksuste klassifitseerimises uute indikaatorite järgi. Finantsinspektsiooni ülesanne ongi kontrollida, et määruse subjektid on oma tegevusi korrektselt klassifitseerinud. Uue loetelu kehtestamise aluseks on 2025. aasta 1. jaanuarist kehtima hakanud Eesti majanduse tegevusalade klassifikaatori uuest versioonist EMTAK 2025, mis on kohandatud tänapäeva majanduskeskkonnale ja tegevusaladele. EMTAK-i aluseks on Euroopa Ühenduse majandustegevusalade klassifikaator ehk NACE ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 1893/20061 ning Euroopa Komisjoni delegeeritud määrus (EL) 2023/1372. EMTAK-i varasem versioon oli kasutusel alates 2008. aastast, kuid tulenevalt uute tegevusalade lisandumisest, globaliseerimisest ning digitaliseerimisest,3 on selle varasem versioon jäänud ajale jalgu ning ei kajasta tegelikku seisu turul pakutavatest toodetest ja teenustest. Klassifikaatori uus versioon hakkas kehtima 2025. aasta 1. jaanuaril. Samuti asendatakse lisades laused ,,Siin näidatakse kliendi tegevusala Eesti majanduse tegevusalade klassifikaatori (EMTAK) alusel lähtudes kliendi põhitegevusalast, mitte finantseeritavast laenuprojektist. EMTAKi koos selgitustega leiab Registrite ja Infosüsteemide Keskuse veebilehelt EMTAK tegevusalad.“ viitega justiitsministri 28. detsembri 2005. a 1 Kättesaadav: https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=CELEX:02006R1893-20250101 2 Kättesaadav: https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=CELEX:32023R0137 3 Eesti Statistika. Eesti majanduse tegevusalade klassifikaator (EMTAK). Kättesaadav: https://www.stat.ee/et/esita-andmeid/andmete-esitamisest/ettevotete-uuringud/eesti-majanduse-tegevusalade- klassifikaator-emtak 2 määruse nr 59 ,,Kohtule dokumentide esitamise kord“4 lisale 16 ,,Eesti majanduse tegevusalade klassifikaator (EMTAK)“5 alusel lähtudes kliendi põhitegevusalast, mitte finantseeritavast laenuprojektist. Muudatus on tingitud asjaolust, et õiguslikult saab olla siduv ainult määrus, mitte asutuse veebileht ning lugejale peab olema selge, millisest õigusaktist tuleb lähtuda. 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu ei põhine otseselt Euroopa Liidu õigusaktidel, kuid on kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2014/17/EL elamukinnisvaraga seotud tarbijakrediidilepingute kohta ning millega muudetakse direktiive 2008/48/EÜ ja 2013/36/EL ja määrust (EL) nr 1093/2010 (ELT L 60, 28.02.2014, lk 34–85), mis reguleerib vastavate krediidiandjate ja -vahendajate tegevust. Nimetatud direktiivist ei tulene lepinguriigile nõudeid aruandluse reguleerimiseks, kuid direktiivi artiklist 2 tulenevalt võib lepinguriik krediidiandjatele ja -vahendajatele kehtestada täiendavaid nõudeid. 4. Määruse rakendamiseks vajalikud kulutused ja määruse mõju 4.1. Sihtrühm nr 1: Finantsinspektsioon ja Eesti Pank Sihtrühm: Finantsinspektsiooni 2024. aasta aastaraamatu kohaselt töötab järelevalveasutuses 137 isikut.6 Eesti Pangas on vastav töötajate arv 234.7 Mõju ulatus: keskmine. Määruse muudatusega võib kaasneda Finantsinspektsioonile ja Eesti Pangale lühiajaline töökoormuse suurenemine seoses aruannete skeemide ja kontrollide muutmisega ning intensiivsemast selgitustööst aruannete esitajatega esimestel aruandeperioodidel. Samuti kaasneb aruannete muutmisest tingitud ajutine kvaliteediprobleemide suurenemine ja nende lahendamisele suunatud täiendav ressurss. Samas leiavad eelnõu koostajad, et töökoormuse tõus on ajutine ning ei too kaasa vajadust palgata täiendavat tööjõudu või jätta teised toimingud ootele või pooleli. Mõju avaldumise sagedus: väike. KAVS-iga sätestatud kvartaalne aruandluskohustus määrusega ei muutu. Seega jäävad intervallid, mille tagant tuleb krediidiandjate poolt esitatud teavet kontrollida, samaks. Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk: keskmine. Negatiivne mõju, mida eelnõu võib Eesti Pangale ja Finantsinspektsioonile põhjustada, seisneb töökoormuse tõusus. Samas piirdub koormuse tõus eeldavalt vaid esimeste aruannete esitamisega ning ei jää kestma. Mõju olulisus: oluline. Muudatused võivad avaldada lühiajalist töökoormuse tõusu Eesti Pangale ja Finantsinspektsioonile tulenevalt vajadusest kontrollida detailsemalt esitatud aruandeid. Samas on potentsiaalsed negatiivsed mõjud lühiajalised ning ei takista mõlema institutsiooni tavapärast tööd ja protsesse. Lisaks ei muutu eelnõuga subjektide koosseis, kes vastavaid aruandeid määruse alusel esitama peavad. 4 Kättesaadav: https://www.riigiteataja.ee/akt/13167469?leiaKehtiv 5 Kättesaadav: https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/1170/6202/5004/JUM_m25_lisa16.pdf 6 Finantsinspektsioon. Aastaraamat 2024, lk 10. Kättesaadav: https://fi.ee/sites/default/files/FI_AA_2024_est_www.pdf 7 Eesti Panga 2024. aasta aruanne, lk 84. Kättesaadav: https://haldus.eestipank.ee/sites/default/files/2025- 03/ep_aa_2024_ee.pdf 3  4.2. Sihtrühm nr 2: krediidiandjad Sihtrühm: 2024. aasta lõpu seisuga on antud aruannete esitamiskohustus 16 krediidiandjal. Hoiu-laenuühistutele antud määrusega kehtestatud aruandlus ei muutu. Mõju ulatus: keskmine. Tegevusalade ja identifikaatorite aruandluse muutmine nõuab krediidiandjatelt eelduslikult lühiajalist harjumisperioodi ning ümberkohanemist, eelkõige esimeste aruannete esitamisel peale määruse kehtima hakkamist. Mõju avaldumise sagedus: keskmine. Muudatused mõjutavad subjekte lühiajaliselt ning nendega ei kaasne olulised kohanemisraskused, sest aruande kvartaalse esitamise kohustus ei muutu, vaid selles esitatavate tegevusalade nimekirjas ning identifikaatorites toimub vaid paar muudatust. Seetõttu hinnatakse mõju avaldumise sagedus keskmiseks. Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk: keskmine. Määruse muudatused toovad aruandluse esitajatele kaasa ühekordse lisakoormuse, kuna laenusaajate tegevusalade andmed tuleb viia vastavusse uute tegevusalakoodidega. Samas ei kaasne aruannete koostamise ja edastamisega püsikulude suurenemine. Mõju olulisus: oluline. Lisade 9 ja 10 aruannetega kogutakse Eesti Panga andmevajadustest tulenevalt krediidiandja andmeid laenude, mis ei ole tarbijakrediidid, kohta. Kõnealuste laenuna käsitletakse aruannetes juriidilistele isikutele antud krediite ja eraisikutele antud laenusid, mis ei ole tarbijakrediit. Lisades 9 ja 10 toodud aruannete esitamise kohustus rakendub sellistele krediidiandjatele, kes ei esita Eesti Pangale ei hoiu-laenuühistu ega liisingaruandlust, tingimusel, et aruandes esitamisele kuuluvate laenude maht on piisavalt suur, et neile ei rakendu aruandluskohustusest vabastamise erand. 4.3. Muud mõjud Eelnõu autorite hinnangul eelnõu rakendamisel halduskoormus kodanikele ja reaalsektori ettevõtjatele ning töökoormus avalikule sektorile ei muutu. Määruse muutmine ei ole seotud kohalike omavalitsustega ning seega otsene mõju neile puudub. Eelnõu ei mõjuta otseselt elu- ja looduskeskkonda, riigi julgeolekut ega välissuhteid, sotsiaalset, demograafilist või regionaalset arengut. Eelnõust tulenevate muudatuste mõju tervikuna on mõõdukas. 5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Eelnõu rakendamisega ei kaasne koormust riigieelarvele ning see ei too endaga kaasa muudatusi fiskaalpoliitikas. Krediidiasutuste järelevalvega seotud kulutused kaetakse Finantsinspektsiooni finantsjärelevalve subjektide poolt tasutavast järelevalvetasust. Eesti Pangale järelevalvetasusid ei maksta. 6. Määruse jõustumine Määrus jõustub 1. jaanuaril 2026. a. 4 KAVS § 57 lõike 2 kohaselt esitatakse aruanne kord kvartalis. Võttes arvesse määruse jõustumisaega, peavad esimese aruande, mis hõlmab ka määruses kajastatud muudatusi, esitama hiljemalt 31. märtsiks 2026. aastal. Selleks, et eelnõu subjektid saaksid aegsasti viia end kurssi uute nõuetega ning teha vastavad organisatsioonisisesed ümberkorraldused, on eelnõu menetlemisega alustatud ligi pool aastat enne selle jõustumist. 7. Eelnõu kooskõlastamine ja esitamine arvamuse avaldamiseks Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks Justiits- ja Digiministeeriumile, Eesti Pangale, Finantsinspektsioonile ning mittetulundusühingutele Finance Estonia, Eesti Liisingühingute Liit, Eesti Krediidihaldusfirmade Liit, Eesti Pangaliit ja Eesti Hoiu-Laenuühistute Liit. 5  Justiits- ja Digiministeerium Meie 11.07.2025 nr 1.1-10.1/3251-1 Rahandusministri 9. detsembri 2015. a määruse nr 50 „Finantsinspektsioonile esitatavate krediidiandja või -vahendaja ning välisriigi krediidiandja või - vahendaja filiaali aruannete vormid, koostamise metoodika ja esitamise kord“ muutmise eelnõumääruse eelnõu esitamine kooskõlastamiseks arvamuse avaldamiseks Edastame kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks rahandusministri 19. detsembri 2015. aasta määruse nr 50 ,,Finantsinspektsioonile esitatavate krediidiandja või -vahendaja ning välisriigi krediidiandja või -vahendaja filiaali aruannete vormid, koostamise metoodika ja esitamise kord“ muutmise eelnõu. Eelnõu ja seletuskirjaga on võimalik tutvuda eelnõude infosüsteemis (EIS) aadressil http://eelnoud.valitsus.ee. Palume eelnõu kooskõlastada või arvamust avaldada 15 tööpäeva jooksul kirja kättesaamisest alates. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Jürgen Ligi rahandusminister Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee registrikood 70000272 Lisad: 1. Eelnõu 2. Seletuskiri /*Lisaadressaadid: Eesti Pank Finantsinspektsioon FinanceEstonia MTÜ Eesti Pangaliit MTÜ Eesti Liisingühingute Liit MTÜ Eesti Krediidihaldusfirmade Liit MTÜ Eesti Hoiu-laenuühistute Liit MTÜ Anastasia Nõmmik 5854 5096 [email protected] 2